Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 15. jaanuar 2019 - StrasbourgLõplik väljaanne
Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaanias käsitleva ELi ja Albaania vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine ***
 ELi ja Kõrgõzstani partnerlus- ja koostöölepingule (Horvaatia ELiga ühinemise arvesse võtmiseks) lisatud protokoll ***
 ELi ja Kõrgõzstani laiaulatuslik leping
 Isejuhtivad autod Euroopa transpordisektoris
 Ilma juhita renditud sõidukite kasutamine kaupade autoveol ***I
 ELi ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates lepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise ajutine peatamine ***I
 Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine ***I
 EIP põhikirja muutmine *
 Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendis
 ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
 Hinnang ELi eelarve kasutamise kohta avaliku sektori reformimiseks
 Usu- ja veendumusvabaduse edendamist kolmandates riikides käsitlevad ELi suunised ning ELi erisaadiku asjaomased volitused
 Sooline võrdõiguslikkus ja maksupoliitika ELis

Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
PDF 196kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (COM(2018)0474 – C8-0273/2018 – 2018/0258(COD))(1)
P8_TA(2019)0001A8-0460/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Tolliliidu toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust2. Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda pigem hõlbustama.
(1)  Tolliliidu tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust2. Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda kooskõlas julgeoleku ja turvalisuse tingimustega pigem hõlbustama.
__________________
__________________
2 Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en.
2 Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liit on üks maailma suurimaid kaubandusblokke ning tolliliit on liidu hädavajalik nurgakivi ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis2a eelkõige muret tollipettuste pärast, mis on põhjustanud liidu eelarvele märkimisväärset kahju. Euroopa Parlament tuletas meelde, et Euroopa saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui tema rahalisi vahendeid suurendatakse, ja nõudis seetõttu, et jätkataks kehtiva poliitika toetamist, suurendataks liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks eraldataks uued rahasummad.
__________________
2a P8_TA(2018)0075 : Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamine
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse.
(2)  Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest, samuti standardse tollikontrolli puudumisest. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest ja nõuetekohasest toimimisest. Nõudmist paremini toimivate tolliprotseduuride järele suurendavad muudki sõlmküsimused, nagu e-kaubanduse hoogustumine, kontrollide ja inspektsiooni käigus kogutud andmete digitaliseerumine ning toimetulekuvõime küberrünnakute, sabotaaži, tööstusluure ja andmete väärkasutuse korral. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse. Kõik liidu tolliterritooriumile sisenevad kaubad peaksid läbima põhjaliku kontrolli, et takistada tollipettureid võimalikult soodsat sadamat otsimast. Et tagada üldise tugevuse suurenemine ning ühtlustada liikmesriikide tollikontrolli, on vaja nõrgimaid punkte käsitlevat selget strateegiat.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes3 tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (...) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“.
(3)  Mitmed liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes3 tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (...) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“.
___________________
___________________
3.https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf
ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf.
3.https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf
ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.
(6)  Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, mis peaks tagama selliste tavade nagu kaupade võltsimine ja muude ebaseaduslike kaubandustavade avastamise. Arvesse tuleks võtta juba olemasolevaid rahalise toetuse valemeid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest.
(7)  Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd, võttes seejuures arvesse ka küberjulgeolekut, kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe6 punkti 17 tähenduses.
(11)  Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe6 punkti 17 tähenduses. Eelarvedistsipliini tagamiseks peaksid toetuste prioriseerimise tingimused olema selged, määratletud ja põhinema tolli ülesannete täitmiseks kindlaksmääratud vajadustel.
________________
________________
6 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
6 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid vastama optimaalsetele turvalisuse, sh küberturvalisuse, julgeoleku-, keskkonna- ja tervishoiustandarditele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Käesoleva vahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmete abil saadud andmetele peaks ligi pääsema ja neid töötlema üksnes asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad ja neid andmeid tuleks piisavalt kaitsta volitamata ligipääsu või edastamise eest. Need andmed peaksid olema täielikult liikmesriikide kontrolli all.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid toetama optimaalset tolliriskide haldamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 d (uus)
(13d)  Kui vanad tollikontrolli seadmed käesoleva rahastamisvahendi abil uute vastu vahetatakse, peaksid liikmesriigid vastutama vanade seadmete keskkonnasõbraliku kõrvaldamise eest.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX]10 loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel, nt piirikontrolli ja julgeoleku eesmärkidel. Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/162411 artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju.
(15)  Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX]10 loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel seotud eesmärkidel, nt piirikontroll, julgeolek ja turvalisus. Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/162411 artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju. Selle tagamiseks, et fondist rahastatavad vahendid või seadmed oleksid selle tollipunkti alalises valduses, kelle omanduses need on, tuleks tolli ja piirivalveasutuste ühiskasutust ja koostalitlusvõimet määratleda mittekorrapärase ja ajutisena.
__________________
__________________
10 COM(2018)0473.
10 COM(2018)0473.
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid.
(16)  Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid. Kui liikmesriigile on samade seadmete ostuks juba eraldatud või ta on saanud makseid mõnest teisest liidu programmist või toetust mõnest liidu fondist, tuleks see makse või toetus taotluses ära märkida.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Komisjon peaks stimuleerima tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimist liikmesriikide poolt.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga-aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat.
(17)  Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga-aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat. Selleks et säilitada liidu strateegiliste huvide puutumatus, soovitatakse liikmesriikidel seoses uute tollikontrolliseadmete hankekonkursil osalemisega hoolikalt kaaluda küberturvalisuse aspekti ja tundlike andmete avalikuks tulemise riski väljaspool liitu.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Selleks et tagada käesoleva määruse kohase tööprogrammi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.
välja jäetud
__________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava teabe kogumise.
(19)  Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste individuaalse hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava asjakohase teabe kogumise.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama mõningat teavet seadmete kohta, mille väärtus ületab teatava künnise.
(20)  Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid tagama läbipaistva ja selge hankemenetluse. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama üksikasjalikku teavet seadmete ja hankemenetluse kohta, mille väärtus ületab teatava künnise, ning kulude põhjendust.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(22)  Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse muutmist tööprogrammide kehtestamiseks, rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid ja täiesti läbipaistvaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.
(24)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Sellest rahastamisvahendist raha eraldamisel tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.
(25)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel peaks juhtpõhimõtteks olema rakendamise ja kulutuste kvaliteedi parandamine ning rahaliste vahendite optimaalne kasutamine.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist, on selle üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.
1.  Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist ja kuna pikaajaline eesmärk on, et kõik liidu tollikontrollid oleksid standardiseeritud, on rahastamisvahendi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd, tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil.
2.  Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete, turvaliste, kübervastupidavate, ohutute, keskkonnasõbralike ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistva ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil. Täiendav eesmärk on parandada tollikontrollide kvaliteeti kõigis liikmesriikides, et hoida ära kaubavoogude kõrvalesuunamist liidu nõrgimatesse punktidesse.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Rahastamisvahendiga edendatakse Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, toetades selleks asutustevahelist koostööd ning rahastamisvahendi abil soetatud seadmete ühiskasutust ja koostalitusvõimet.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 300 000 000 eurot.
1.  Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 149 175 000 eurot (jooksevhindades 1 300 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega.
2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka seaduslikeks ja kontrollitud kuludeks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toimingutele, mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta ka seaduslikke ja kontrollitud kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, andmete vahetusega asjaomaste liikmesriikide vahel niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi üldeesmärki toetavate erieesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitsemeetmed ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed antakse kõigil asjakohastel juhtudel asjaomaste tolliasutuste käsutusse.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.
3.  Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime, ning mis võimaldab konsultatsioone asjaomaste liidu ametite, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, ning nende osavõttu. Koordineerimismehhanism hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti osalemist ja konsulteerimist, et suurendada liidu lisaväärtust piirihalduse valdkonnas.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitse- ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed vastavad korrapärase hoolduse kokkulepitud normidele.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras.
2.  Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistvat ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike 1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks.
3.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks, ning pidada sammu tehnoloogia arengu, salakaubaveo muutuvate mustrite ning uute, arukate ja uuenduslike tollikontrolli lahendustega.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks.
4.  Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid tuleks ennekõike kasutada tollikontrolliks, kuid neid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks, et täita vahendi üldiseid ja konkreetseid eesmärke, mis on toodud artiklis 3.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4a.   Komisjon ergutab liikmesriike tollikontrolli seadmete ühishangetele ja -testimisele.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.   Ülempiiri ületavat rahastust võidakse anda, kui liikmesriigid korraldavad tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimisi.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)
2b.   Lõikes 2 nimetatud erandjuhud võivad hõlmata uute tollikontrolliseadmete ostu ning nende kaasamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve tehniliste seadmete reservi. Tollikontrolliseadmete vastuvõetavus tehniliste seadmete reservi tehakse kindlaks kooskõlas artikli 5 lõikega 3.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Rahastamisvahendi raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised kulud:
Kõik artiklis 6 osutatud meetmetega seotud kulud on rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud, välja arvatud:
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  seadmete kasutamiseks vajaliku koolituse või oskuste täiendamise kulud;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c
(b)  elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara;
c)  elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara ja tarkvarauuendused, samuti välja arvatud elektrooniline tarkvara ja programmeerimine, mis on vajalik olemasoleva tarkvara ja tollikontrolli seadmete ühendamiseks;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud;
d)  turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud, välja arvatud seoses võrkude või liitumistega, mis on otseselt vajalikud tollikontrolli seadmete kasutamiseks;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööprogrammide kehtestamiseks 2.a lisa.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse vajaduste hindamisega, mis koosneb vähemalt järgmisest:
Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse individuaalse vajaduste hindamisega, mis koosneb järgmisest:
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  kättesaadavate tollikontrolli seadmete täielik loend;
b)  kättesaadavate ja funktsionaalsete tollikontrolli seadmete täielik loend;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  tollikontrolli seadmete minimaalse ja optimaalse taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel ning
c)  tollikontrolli seadmete minimaalse tehnilise taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  tollikontrolli seadmete optimaalse taseme hindamine piiripunktide liigituse alusel; ning
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d
(d)  rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos.
d)  rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos, sõltuvalt tollitoimingute mahust ja suhtelisest töökoormusest.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.
1.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Komisjoni tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemuslikkuse andmete kvaliteedi kohta.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)   liidu eelarvest rahastatud seadmete olemasolu ja seisund viis aastat pärast nende kasutuselevõttu;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c b (uus)
cb)   teave tollikontrolli seadmete hooldamiskordade kohta;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c c (uus)
cc)   teave hankemenetluse kohta;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c d (uus)
cd)   kulude põhjendus.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblike ja artiklis 6 osutatud meetmete hindamised käsitlevad rahastamisvahendi tulemusi, mõju ja tõhusust ning toimuvad piisavalt aegsasti, et tagada nende tõhus kasutamine otsustamisprotsessis.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust.
2.  Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise.
3.  Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon lisab iga-aastased osalised hindamised oma aruandesse „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus“.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artikli 6 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Artikli 6 lõike 3 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 6 lõike 3, artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Artikkel 15
välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab määruse (EL) [2018/XXX]23 artiklis 18 osutatud tolliprogrammi komitee.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
__________________
23 COM(2018)0442.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Komisjon võtab teabe- ja teavitusmeetmeid vastavalt rahastamisvahendile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon annab läbipaistvuse tagamiseks üldsusele regulaarselt teavet rahastamisvahendi, võetud meetmete ja saadud tulemuste kohta, viidates muu hulgas artiklis 11 osutatud tööprogrammidele.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 3. veerg – rida 1
Konteinerid, veokid, raudteevagunid
Konteinerid, veokid, raudteevagunid ja sõidukid
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 3. veerg – rida 3 a (uus)
Sõidukid
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 2. veerg – rida 5
Röntgenikiirguse tagasihajumisel põhinev turvavärav
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 2. veerg – rida 6 a (uus)
Millimeeterlaine tehnoloogial põhinev turvaskanner
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – punkt 1 a (uus)
1a.  Turvalisus ja julgeolek
a)  Tollikontrolli seadmete turvastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides, kaasa arvatud küberturvalisus
b)  Tollikontrolli seadmete julgeolekustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – punkt 1 b (uus)
1b.  Tervis ja keskkond
a)  Tollikontrolli seadmete tervishoiustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides
b)  Tollikontrolli seadmete keskkonnastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
2a lisa (uus)
2a lisa
Tööprogrammid
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
2b lisa (uus)
2b lisa
Erandjuhud ülempiiri ületavaks rahastamiseks

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0460/2018).


Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaanias käsitleva ELi ja Albaania vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine ***
PDF 105kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (10302/2018 – C8-0433/2018 – 2018/0241(NLE))
P8_TA(2019)0002A8-0463/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (10302/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Albaania Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe eelnõu (10290/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidele b ja d, artikli 79 lõike 2 punktile c ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0433/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0463/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Albaania Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Kõrgõzstani partnerlus- ja koostöölepingule (Horvaatia ELiga ühinemise arvesse võtmiseks) lisatud protokoll ***
PDF 107kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu partnerlus- ja koostöölepingule, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli liidu ja liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (12564/2017 – C8‑0033/2018 – 2017/0185(NLE))
P8_TA(2019)0003A8-0443/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12564/2017),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingule, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli eelnõu (12659/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0033/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0443/2018),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kirgiisi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Kõrgõzstani laiaulatuslik leping
PDF 150kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Kirgiisi Vabariigi vahelist laiaulatuslikku lepingut (2018/2118(INI))
P8_TA(2019)0004A8-0450/2018

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse nõukogu 9. oktoobri 2017. aasta otsust (EL) 2017/…, millega antakse Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahelise ulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liidu pädevusse (11436/1/17 REV 1),

—  võttes arvesse 9. oktoobril 2017 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsust, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada ja pidada liikmesriikide nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahelise ulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse (11438/1/17 REV 1),

—  võttes arvesse ettepanekut, mille kohaselt on uue laiaulatusliku lepingu õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu lepingu artikkel 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 91, artikli 100 lõige 2 ning artiklid 207 ja 209,

—  võttes arvesse 1999. aastal jõustunud ELi ja Kõrgõzstani vahelist partnerlus- ja koostöölepingut,

—  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(1) ja 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(2),

—  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kõrgõzstani kohta, sh 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni(3), 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni(4) ja 6. mai 2010. aasta resolutsiooni(5),

—  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. oktoobri 2017. aasta avaldust Kirgiisi Vabariigi presidendivalimiste kohta,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, valimisvaatlusmissiooni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) järeldusi presidendivalimiste kohta,

—  võttes arvesse ELi-Kõrgõzstani parlamentaarse koostöökomisjoni 13. kohtumisel 3. mail 2018. aastal vastu võetud avaldust,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu 2. veebruari 2016. aasta otsust anda Kirgiisi Vabariigile GSP+ staatus,

—  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta seisukohta nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus makromajandusliku finantsabi andmise kohta Kirgiisi Vabariigile(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0450/2018),

A.  arvestades, et EL ja Kõrgõzstan alustasid 2017. aasta detsembris läbirääkimisi laiaulatusliku lepingu üle, et asendada kehtiv ELi ja Kõrgõzstani partnerlus- ja koostööleping ning tõhustada ja süvendada uue õigusraamistiku piires koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, tuginedes sellistele ühistele väärtustele nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja hea valitsemistava;

B.  arvestades, et laiaulatuslik leping vajab jõustumiseks Euroopa Parlamendi heakskiitu;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

Üldpõhimõtted

Poliitiline dialoog ja rahvusvaheline koostöö

Institutsioonilised sätted

Lepingus käsitletud koostöövaldkondadega seotud ühised probleemid ja huvid

   a) pidada läbirääkimisi ja sõlmida kaugeleulatuvate eesmärkidega laiaulatuslik ja tasakaalukas leping ELi ja Kõrgõzstani vahel, millega asendatakse 1999. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping ja pannakse alus tugevatele ja püsivatele suhetele ning stabiilsele, turvalisele ja kestlikule arengule mõlema poole jaoks;
   b) määrata laiaulatuslikus lepingus kindlaks strateegilised lühi- ja pikaajalised väljavaated ja kehtestada Kõrgõzstaniga koostööks mitu hästi kindlaksmääratud ja struktureeritud eesmärki; teha täiendavaid pingutusi ja tugevdada suhteid selleks, et muuta EL riigis ja piirkonnas nähtavamaks ja tõhusamaks;
   c) soodustada mõlema poole kodanikele konkreetseid sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid andes turumajandust; tagada konkurentsieeskirjade ja õiguskindluse põhimõtte austamine, sh sõltumatuid ja läbipaistvaid institutsioone kindlustades;
   d) tagada, et mõlemad lepinguosalised kohustuksid kindlalt järgima ja edendama demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet, austades täielikult Kirgiisi Vabariigile antud GSP+ staatuse raames nõutavaid kriteeriume, sh asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimine ja nende konventsioonide alusel asutatud järelevalveasutuste järelduste ja soovituste tõhus rakendamine; hõlbustada ja korraldada korrapäraselt tulemustele suunatud dialoogi mõlema poole jaoks huvi pakkuvate inimõigustealaste küsimuste kohta, mis peaks hõlmama ka ametiasutusi ja kodanikuühiskonda, et tugevdada institutsioonilist raamistikku ja avalikku poliitikat; tõsta esile Kõrgõzstani konstruktiivset liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogus aastatel 2016–2018 ning julgustada riiki rohkem rahvusvaheliselt osalema;
   e) aidata tugevdada mitmepoolsust ja rahvusvahelist koostööd ning arendada välja ühine lähenemisviis koostöö jaoks Kirgiisi partneritega, et edendada rahvusvahelist julgeolekut ja lahendada tulemuslikult ülemaailmseid probleeme, nagu terrorism, kliimamuutused, ränne ja organiseeritud kuritegevus, ning aidata kaasa kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja uue 2018.–2040. aasta riikliku arengustrateegia rakendamisele; ning aidata üldiselt kaasa Kesk‑Aasia stabiliseerimisele ja kasvule;
   f) tugevdada poliitilist dialoogi ja valdkondlikku koostööd; võimaldada korrapärase sisulise dialoogi pidamist kõigis olulistes küsimustes, laiendades olemasolevaid formaate;
   g) tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu kriisiohjamine, konfliktide ennetamine, terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastane võitlus, vägivaldse radikaliseerumise ja piiriülese kuritegevuse ennetamine ning integreeritud piirihaldus, austades täielikult inimõiguste ja põhivabaduste kaitset kooskõlas kriminaalkoodeksi muudatustega; ning tagada, et 2005. aasta seadus nr 150 äärmusliku tegevuse vastu võitlemise kohta on täielikult kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;
   h) suurendada kaubandus- ja majandussuhteid käsitlevate sätete kohaldamisala, et parandada investeerimiskliimat ja aidata Kõrgõzstani majandust mitmekesistada, mis toob vastastikust kasu, ja tugevdada õiguskindlust ning regulatiivset läbipaistvust; toetada head valitsemistava, kohtute toimimist ja bürokraatia vähendamist ning kasutada kõiki olemasolevaid meetmeid, et soodustada jätkusuutlikku majandusarengut normidel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi konsolideerimise ja väljaarendamise huvides; aidata kaasa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise ja arendamise toetamisele; parandada ELi ja Kõrgõzstani majandus- ja kaubandussuhteid veelgi seoses GSP+ staatusega ja kutsuda Kõrgõzstani üles rakendama sellest staatusest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, et soodustada riigi majanduslikku arengut;
   i) parandada koostööd korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses; lisada konkreetsed jaotised, milles on esitatud selged ja kindlad kohustused ja meetmed, mille abil võidelda korruptsiooni kõikide vormide vastu ning rakendada rahvusvahelisi standardeid ja mitmepoolseid korruptsioonivastaseid konventsioone; lisada head maksuhaldustava ja läbipaistvusstandardeid käsitlevad sätted, mis kinnitavad veel kord poolte kohustust rakendada rahvusvahelisi standardeid võitluses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
   j) aidata tugevdada jätkuvalt Kõrgõzstani liikmesust Maailma Kaubandusorganisatsioonis, toetades asjakohaseid reforme välisinvesteeringute, tolliasutuste ning välisturgudele pääsu vallas;
   k) kooskõlastada paremini ELi ja Kõrgõzstani seisukohti rahvusvahelistel foorumitel;
   l) tõhustada parlamentidevahelist dialoogi Kõrgõzstani ja Euroopa Parlamendi vahel;
   m) tagada, et kokkuleppes pööratakse eelkõige tähelepanu kliimamuutustele, veemajandusele ja katastroofide ennetamisele ja katastroofideks valmisolekule looduskatastroofide, sh maavärinate suure ohu tõttu; toetada Kõrgõzstani tema pingutustes kaitsta keskkonda ja tugevates püüdlustes kestliku arengu nimel;
   n) tagada kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega läbirääkimisjuhiste edastamine Euroopa Parlamendile, et parlament saaks läbirääkimisprotsessi üle nõuetekohast kontrolli teostada, ning järgida järjepidevalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikest 10 tulenevaid institutsioonidevahelisi kohustusi, mille kohaselt tuleb parlamenti teavitada viivitamata ja täielikult kõikidel menetlusetappidel;
   o) jagada kõiki läbirääkimistega seotud dokumente, nagu protokolle ja käsitletud eelnõude tekste, ning anda parlamendile regulaarselt ülevaateid;
   p) järgida kõigil tasanditel pikaajalist tava, mille kohaselt ei kohaldata uut lepingut ajutiselt enne, kui Euroopa Parlament on selleks nõusoleku andnud;
   q) tugevdada ja laiendada koostööd, mis on sätestatud kehtivas partnerlus- ja koostöölepingus ning mille raames on juba asutatud järgmised koostöö- ja dialoogiorganid:
   ministrite tasandil kohtuv koostöönõukogu;
   kõrgete ametnike tasandil kohtuv koostöökomitee, kaubanduse ja investeeringute alakomitee ning arengukoostöö alakomitee;
   parlamentaarne koostöökomisjon;
   r) suurendada uues lepingus parlamentaarse koostöökomisjoni laiendatud volituste raames parlamentidevahelist kontrolli, eriti demokraatia, õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse valdkondades;
   s) tagada kodanikuühiskonna osalemine nii lepingu läbirääkimiste kui ka rakendamise etapis;
   t) tagada, et lepingusse lisataks koostöö võimaliku peatamise tingimused juhtudeks, kui kumbki pool rikub lepingu olulisi osi, ning tagada nimetatud juhtumite puhul parlamendi nõuandev roll;
   u) eraldada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil piisavalt ressursse laiaulatusliku lepingu rakendamiseks, et tagada läbirääkimiste käigus sätestatud kõigi kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamine;
   v) võtta arvesse asjaolu, et Kõrgõzstan on selles piirkonnas üks väheseid riike, kus on arenemas demokraatia, mis nõuab ELi pikaajalist poliitilist, diplomaatilist, rahalist ja tehnilist toetust;
   w) teha jõupingutusi, et kindlustada toimiv parlamentaarne demokraatia, kus on tõeline mitmeparteisüsteem ning põhiseaduslik kontroll ja tasakaal, ja tagada täitevvõimu parlamentaarne järelevalve, kuna tegemist on ELi demokraatia toetamise katseriigiga; väljendada muret põhiseaduse muutmise pärast 2016. aastal, eelkõige peaministri volituste märkimisväärse suurendamise, riiklike kohtute otsuste ülimuslikkuse pärast rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute üle ja Ülemkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi sõltumatuse kadumise pärast; julgustada vabaühenduste kaasamist riigi õigusaktide ja poliitika väljatöötamisse ja läbivaatamisse seoses vahendite või mehhanismidega, mis mõjutavad otseselt kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust;
   x) kinnitada uuesti, kui oluline on süstemaatiline töö demokraatia ja inimõiguste, sh väljendus-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning kohtute sõltumatuse edendamisel;
   y) edendada ajakirjanike ja sõltumatu meedia jaoks soodsa keskkonna loomist; tagada, et Kõrgõzstan lubaks välismaistel inimõiguste valdkonna töötajatel ja ajakirjanikel riiki siseneda ja jätkata oma tööd ilma sekkumiseta;
   z) tunnustada parlamendi- ja presidendivalimiste rahumeelsel korraldamisel ja suurema läbipaistvuse tagamisel tehtud edusamme ning nõuda rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide soovituste rakendamise jätkamist;
   aa) kutsuda Kõrgõzstani üles muutma negatiivseid autoritaarseid suundumusi, nagu kohtumõistmise kasutamine poliitilistel eesmärkidel, ebaõiglased kohtulikud karistused, ülekohtused ja läbipaistmatud kohtuprotsessid, sekkumine meediavabadusse, õiguskaitsetöötajate karistamatus ning kinnipeetavate väidetav väärkohtlemine ja piinamine, väljaandmine riikidele, kus üksikisikuid ähvardab piinamise või väärkohtlemise oht, aga ka vähemuste diskrimineerimine ning kogunemis- ja väljendusvabaduse piiramine, ning kutsuda Kõrgõzstani üles uurima põhjalikult kõiki valetõendite esitamise, väljapressimise, piinamise ja väärkohtlemise süüdistusi; väljendada muret selle pärast, et nii poliitilisi juhte kui ka võimalikke presidendikandidaate on vangistatud väidetavate korruptsioonisüüdistuste tõttu;
   ab) väljendada sellega seoses rahulolematust inimõiguste aktivistile Azimjon Askarovile – inimesele, kes dokumenteeris 2010. aastal etniliste rühmade vahelist vägivalda – määratud eluaegse vangistuse otsuse jõusse jätmise suhtes ja nõuda tema viivitamatut vabastamist, tühistada tema süüdimõistmine, ta rehabiliteerida ning pakkuda talle hüvitist;
   ac) tuletada meelde, et korruptsioon õõnestab inimõigusi, võrdsust, kaubandust ja ausat konkurentsi ning peletab välisinvesteeringuid, takistades seega majanduskasvu ja vähendades kodanike usaldust riiklike institutsioonide vastu;
   ad) julgustada kindlate kohustuste võtmist sotsiaalse progressi, hea valitsemistava, demokraatia ning heade rahvuste- ja religioonidevaheliste suhete, samuti koolituse ja hariduse edendamisel, mis aitab muu hulgas kindlustada stabiilsust ja julgeolekut; jätkata rahukindlustamis- ja julgeolekumeetmete toetamist ning suurendada 2010. aasta etnilisi kokkupõrkeid silmas pidades jõupingutusi vähemuste täielikuks integreerimiseks, et hoida ära edasised konfliktid;
   ae) aidata ületada sotsiaal-majanduslikke probleeme ja takistusi, millele on osutatud ILO soovituses 202; sellega seoses pöörata erilist tähelepanu noortele, edendades teaduslikke, noorte ja kultuurivahetusi; pöörata erilist tähelepanu piirkondlikule arengule, pidades eelkõige silmas ebavõrdsust põhja- ja lõunaosa vahel;
   af) toetada, edendada ja hõlbustada praegusest positiivsest dünaamikast lähtudes suuremat piirkondlikku koostööd Kesk‑Aasias, mis on üks vähim integreerunud piirkondi maailmas, muu hulgas selleks, et edendada Kesk‑Aasia stabiilsust ja arengut tervikuna; tunnustada riigi osalust ELi programmides, mis on sellele suunatud, ning samuti ELi ja Kesk‑Aasia strateegia rakendamises energia, veemajanduse ja keskkonnaprobleemide valdkonnas, ning korrapärastes poliitilistes ja inimõigustealastes dialoogides ELiga;
   ag) kinnitada, et Kõrgõzstani kuulumine Euraasia Majandusliitu ei mõjuta suhete tugevdamist ELiga, mida tõendab hiljuti ratifitseeritud ELi ja Kasahstani laiendatud partnerlus- ja koostööleping;
   ah) võtta arvesse Kõrgõzstani suhete arengut Hiina ja Venemaaga; julgustada Kõrgõzstani mitmekesistama oma majandust, et vähendada selle märkimisväärset poliitilist sõltuvust nimetatud kahest välisosalejast; võtta arvesse nende suhete arengut Hiina strateegia „One Belt, One Road“ kontekstis; tagada, et Venemaa meedia poolt riigis levitatava propaganda vastu võitlemist parandatakse märkimisväärselt;
   ai) aidata kaasa hiljutiste diplomaatiliste ja majanduslike pingete leevendamisele piirkonnas, sh Kasahstani ja Kõrgõzstani vahel;
   aj) toetada diplomaatiliste suhete jätkuvat paranemist Usbekistaniga ning konstruktiivset dialoogi piirkonna väheste veevarude haldamise küsimuses;
   ak) võtta teadmiseks Kõrgõzstani julgeolekuprobleemid, mida põhjustavad Afganistani halvenev julgeolekuolukord ja üha suurem radikaliseerumine Kesk‑Aasia piirkonnas; pakkuda abi seoses välismaalt naasvate islamistlike võitlejate ja nende pereliikmetega; tugevdada piirkondlikku koostööd Kesk‑Aasia riikidega seoses džihaadirühmituste ja riikidevahelise kuritegevuse vastase võitlusega, mis tugineb õiguslike, institutsiooniliste ja praktiliste terrorismivastase võitlusega seotud piirikontrollimeetmete rakendamisele ning suureneva vägivaldse usulise radikaliseerumise vastastele ennetavatele meetmetele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Kirgiisi Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91.
(2) ELT C 58, 15.2.2018, lk 119.
(3) ELT C 300, 18.2.2016, lk 10.
(4) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 92.
(5) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 80.
(6) ELT C 208, 10.6.2016, lk 177.


Isejuhtivad autod Euroopa transpordisektoris
PDF 158kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon isejuhtivate autode kohta Euroopa transpordisektoris (2018/2089(INI))
P8_TA(2019)0005A8-0425/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 17. mai 2018. aasta teatist „Teel automatiseeritud liikuvuse suunas: ELi strateegia tuleviku liikuvuse jaoks“ (COM(2018)0283),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016)0766),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G(1),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8‑0425/2018),

A.  arvestades, et ühendatud ja automatiseeritud liikuvust käsitlev ELi strateegia on tihedalt seotud komisjoni poliitiliste prioriteetidega, eelkõige nendega, mis sisalduvad töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni, keskkonna ja kliimamuutuste, puhta ja turvalise liikuvuse ja transpordi, liiklusohutuse ja liiklusummikute vähendamise, digitaalse ühtse turu ning energialiidu tegevuskavas;

B.  arvestades, et tehnoloogia kiirel arengul nii transpordi- kui ka robootika ja tehisintellekti valdkonnas on majandusele ja ühiskonnale märkimisväärne mõju; arvestades, et autonoomsed sõidukid muudavad oluliselt meie igapäevaelu, määravad ülemaailmse maanteetranspordi tuleviku, vähendavad transpordikulusid, parandavad liiklusohutust, suurendavad liikuvust ja vähendavad keskkonnamõju; arvestades, et maanteetranspordi sektor võib avada ukse uutele transporditeenustele ja -liikidele, millega rahuldab kasvavat nõudlust individuaalse liikuvuse ja kaubaveo järele ning võib koguni aidata revolutsioneerida linnaplaneerimist;

C.  arvestades, et kooskõlas eesmärgiga viia hukkunute arv nullini tahab komisjon, et ühes aastas liikluses hukkunute arv oleks ELis 2020. aastal poole väiksem kui 2010. aastal; arvestades, et hukkunute ja vigastatute koguarvu vähenemine on hiljuti peatunud, sest 2016. aastal kaotas ELi maanteedel elu enam kui 25 000 inimest ja raskelt vigastada sai veel 135 000 inimest; arvestades, et meie linnades on suured liikuvusega seotud probleemid, mida halvendavad veelgi saaste ja kliimamuutused;

D.   arvestades, et on juba tõendatud, et täiustatud juhiabisüsteemid, nagu näiteks sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus ja automaatne hädapidur, parandavad liiklusohutust ja vähendavad ränkade õnnetuste arvu;

E.  arvestades, et valdav osa liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikest eksimustest ja seetõttu on tingimata vaja vähendada selliste õnnetuste võimalusi, nõudes ohutust parandavate kõrgetasemeliste sõidukisüsteemide kasutamist, säilitades samas isikliku liikuvuse;

F.  arvestades, et ELis möödunud kümnendil kogetud positiivne areng liiklusohutuse valdkonnas on aeglustunud; arvestades, et endiselt pärineb suur osa transpordisektori tekitatavast kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitest maanteetranspordist;

G.  arvestades, et transpordivajadused nii reisijate kui ka kaubaveo osas kasvavad üle kogu maailma olukorras, kus valitseb suurem teadlikkus meie planeedi ressursside piiratusest, ning arvestades, et seetõttu muutub transpordi tõhusus üha olulisemaks;

H.  arvestades, et EL peaks edendama ja arendama edasi digitaaltehnoloogiaid automatiseeritud liikuvuse jaoks, et korvata inimlikke eksimusi ning vähendada liiklusõnnetusi ja -surmasid;

I.  arvestades, et automatiseerimine ja uue tehnoloogia kasutuselevõtt suurendab transpordi ja transpordisüsteemide ohutust ning kõrvaldab mõned sellega seotud inimtegurid; arvestades, et automatiseerimise kõrval tuleks arvesse võtta eri liikmesriikide transpordisüsteemide mitmekesisust ja seisukorda; arvestades, et enne kui saab hakata automatiseerima, tuleb ehitada uusi transpordisüsteeme ja varustada nii uued kui ka olemasolevad transpordisüsteemid piisavate turvaelementidega;

J.  arvestades, et on olemas automatiseeritustasemed ning tasemed 1 ja 2 on juba turul, kuid tingimuslik ja kõrge ning täieliku automatiseerituse tase (kui sõiduk muutub isejuhtivaks) muutuvad eeldatavasti kättesaadavaks alles aastatel 2020–2030, ning arvestades, et seetõttu on juhiabisüsteemid olulised võimaldava tehnoloogiana teel täieliku automatiseerituseni;

K.  arvestades, et olemasolevate tehnoloogiate parandamiseks ning turvalise ja aruka transporditaristu rakendamiseks on vaja investeerida nii uurimisetappi kui ka järgnevase arendusetappi;

L.  arvestades, et mitmed maailma riigid (nt USA, Austraalia, Jaapan, Korea ja Hiina) liiguvad kiiresti nii ühendatud kui ka automatiseeritud liikuvuse turul kättesaadavaks tegemise suunas; arvestades, et Euroopa peab reageerima palju ennetavamalt kiirele arengule selles sektoris, ergutama algatuste tegemist ja edendama rangemaid ohutusnõudeid kõigi liikluses osalejate jaoks, kes reisivad merel, veeteedel, maanteel, õhus või raudteel või kasutavad segaliigilist transporti;

M.  arvestades, et komisjoni prognoosi kohaselt kasvab uus, automatiseeritud ja andmesideühendusega sõidukite turg hüppeliselt ning 2025. aastaks on ELi autotööstuse tulu ületanud 620 miljardi euro ja ELi elektroonikasektori tulu 180 miljardi euro piiri;

N.  arvestades, et Amsterdami deklaratsioonis (2016) antakse ülevaade liikmesriikide, komisjoni ja tööstuse vahelisest koostööst ühendatud ja automatiseeritud juhtimise valdkonnas;

O.  arvestades, et autonoomne transport hõlmab kõiki kaugjuhitavaid, automatiseeritud ja autonoomseid maantee-, raudtee-, lennu-, mere- ja siseveetranspordi liike;

P.  arvestades, et komisjoni teatis automatiseeritud liikuvuse suunas liikumise kohta kujutab endast olulist vaheetappi ühendatud ja automatiseeritud liikuvust käsitlevas ELi strateegias;

Q.  arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata autonoomsele liikuvusele, võttes arvesse, et täielikult autonoomsed sõidukid toovad märgatavat kasu liiklusohutusele ja on võimelised töötama ilma ühendatud funktsioonideta; arvestades, et tugifunktsioonid ja -teenused võivad endiselt nõuda digitaalset suhtlust;

R.  arvestades, et autonoomsete sõidukite kasutuselevõtt, mida oodatakse juba 2020. aastal, toob endaga kaasa olulist kasu, kuid sellega kaasnevad ka mitmed uued ohud, eelkõige seoses liiklusohutuse, tsiviilvastutuse ja kindlustuse, küberturvalisuse, intellektuaalomandiõiguste, andmekaitse ja andmetele juurdepääsu küsimustega, tehnilise taristu, standardimise ja tööhõivega; arvestades, et on võimatu ennustada autonoomse liikuvuse kogu pikaajalist mõju töökohtadele ja keskkonnale; arvestades, et äärmiselt oluline on tagada, et ELi õigusraamistik on sobilik nendele probleemidele asjakohaselt reageerimiseks, ning suurendada üldsuse teadlikkust autonoomsetest sõidukitest ja nende heakskiitmist üldsuse poolt;

S.  arvestades, et kõnealuste tehnoloogiate kasutamisega seotud eetiliste küsimuste tõttu tuleb välja töötada suunised tehisintellekti kasutamiseks ning garantiisüsteemid, millega tagada tekkivate eetiliste probleemide sidus käsitlemine;

Üldpõhimõtted

1.  tervitab komisjoni teatist automatiseeritud liikuvuse suunas liikumise kohta, milles sätestatakse lähenemisviis, mille eesmärk on muuta EL maailma liidriks automatiseeritud liikuvuse jaoks ohutute süsteemide kasutuselevõtmises, suurendades liiklusohutust ja tõhusust, võideldes liiklusummikute vastu, vähendades energiatarbimist ja transpordist tulenevaid heitkoguseid ning loobudes järk‑järgult fossiilkütuste kasutamisest;

2.  tunnustab komisjoni ja liikmesriikide esialgseid samme tuleviku automatiseeritud liikuvuse osas ja tunnustab seadusandlikke algatusi, mis on seotud intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga(3) ning maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise direktiivi(4) ja mootorsõidukite üldise ohutuse määruse(5) kavandatud läbivaatamistega;

3.  kinnitab koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C‑ITS) olulist rolli ühenduvuse pakkumisel Ameerika Autoinseneride Ühingu (SAE) 2., 3. ja võimaluse korral 4. taseme automatiseeritud/autonoomsete sõidukite jaoks; ergutab liikmesriike ja tööstusharu C‑ITSi ulatuslikumalt rakendama ning kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike ja tööstusharu C‑ITSi teenuste kasutuselevõtmisel, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning InvestEU programmi kaudu;

4.  rõhutab kõigi autonoomsete maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi liikide innovatsioonipotentsiaali; rõhutab vajadust, et Euroopa osalised ühendaks jõud, et saavutada ja säilitada üleilmne juhtpositsioon autonoomse transpordi valdkonnas; märgib, et edasiminek autonoomse liikuvuse alal, eriti maanteetranspordi valdkonnas nõuab paljude Euroopa majandussektorite, sealhulgas autotööstus- ning digisektori sünergilist koostööd;

5.  tunnistab automatiseeritud liikuvuse märkimisväärset potentsiaali paljude sektorite jaoks, pakkudes uusi ärivõimalusi idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning tööstusharu ja ettevõtjate jaoks tervikuna, eriti uute liikuvusteenuste ja tööhõivevõimaluste loomise mõttes;

6.  rõhutab vajadust töötada välja autonoomsed sõidukid, mis on ligipääsetavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

7.  kutsub komisjoni üles esitama strateegiat, eelkõige seoses andmete, andmetele juurdepääsu ja küberturvalisusega, nagu on kirjas Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta resolutsioonis koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta, mis tagaks tehnoloogianeutraalse, turukõlbliku lähenemisviisi; tunnustab võimalusi, mida pakuvad komisjoni tulevased soovitused sõidukisisestele andmetele ja ressurssidele juurdepääsu kohta;

8.  kinnitab vajadust uurida seadusandlikke meetmeid selleks, et tagada teatavate kolmandast isikust üksuste õiglane, turvaline, reaalajas ja tehnoloogianeutraalne juurdepääs sõidukisisestele andmetele; on seisukohal, et selline juurdepääs peaks võimaldama lõppkasutajatel ja kolmandatel isikutel digiteerimisest kasu saada ning edendama võrdseid võimalusi ja turvalisust sõidukisiseste andmete salvestamisel;

9.  märgib, et seoses tehisintellekti kasutamisega autonoomses liikuvuses tekivad samasugused intellektuaalomandiõigustega ja vastavate kasutusõigustega seotud küsimused kui muudes valdkondades, näiteks seoses tehisintellekti enda poolt loodud koodide, andmete ja leiutiste omandi- või kasutusõigustega; on siiski seisukohal, et nendele küsimustele tuleks leida võimalikult üldised lahendused;

10.  juhib tähelepanu vajadusele tagada autonoomse liikuvuse reguleerimiseks uue õigusraamistiku koostamisel see, et võimalikud takistused tehnoloogia arengu, teadus- ja uuendustegevuse edendamisel saab ületada;

11.  juhib tähelepanu sellele, et komisjoni teatises automatiseeritud liikuvuse suunas liikumise kohta puuduvad analüüsid ja ettepanekud autonoomsete sõidukite kohta kõigis transpordiliikides; kutsub komisjoni üles tagama liigipõhised analüüsid ja strateegiad, sealhulgas mitmeliigilise transpordi ja liikuvuse valdkonnas;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlmama autonoomse sõidukijuhtimise poliitikaga ka ühistransporti ning laiendama oma visiooni kõikidele transpordiliikidele;

13.  väljendab heameelt nõukogu isejuhtivaid autosid käsitlevatel kõrgetasemelistel kohtumistel tehtud töö üle ja soovib näha, et seda tööd laiendataks nii, et see käsitleks ka muid transpordiliike kui maanteetransport;

14.  rõhutab, et sõidukite ja taristu (nt liiklusmärgid, teemärgistus, signaalimissüsteemid ja C‑ITS) tehnilised standardid tuleks arendada välja ja ühtlustada rahvusvahelisel, ELi ja riiklikul tasandil, tuginedes olemasolevale tööle ja foorumitele, et vältida dubleerimist, lähtudes avatud, läbipaistva ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi, liiklusohutuse suurendamise ning tõrgeteta piiriülese koostalitlusvõime tagamise põhimõttest;

15.  märgib, et usaldusväärsed sõidukisisesed ja marsruudiandmed on nii ühtses Euroopa transpordipiirkonnas autonoomse ja ühendatud juhtimise kui ka lõppkasutajate jaoks konkurentsivõimeliste teenuste saavutamise peamised alustalad; kutsub komisjoni seetõttu üles tagama, et selliste andmete kasutamise takistused kõrvaldatakse ja sellega seoses pannakse paika stabiilne õigusraamistik enne 1. jaanuari 2020, tagades liikmesriikides andmete ühesuguse kvaliteedi ja kättesaadavuse;

16.  märgib, et nii kasutajate kui ka sidusrühmade jaoks on vaja kiiresti tagada õiguskindlus seoses autonoomsete sõidukite vastavusega peamistele olemasolevatele õigusaktidele, eriti e-privaatsuse direktiivile ja isikuandmete kaitse üldmäärusele(6); palub komisjonil täpsustada, millist autonoomsete sõidukite tekitatud teavet tuleb käsitleda avatud andmetena ja teha see kättesaadavaks reaalajas, ning millist tuleb käsitleda konfidentsiaalsena;

17.  toonitab, kui oluline on tagada, et kasutajatel oleks kontroll nii isikuandmete kui ka sõidukisiseste andmete üle, mida autonoomsed sõidukid tekitavad, koguvad ja edastavad, ning juurdepääs neile andmetele; rõhutab, et tarbijatele tuleb pakkuda maksimaalsel tasemel küberkaitset;

18.  rõhutab autonoomsete sõidukite tekitatud, kogutud ja edastatud andmete koguse eeldatavat tohutut suurenemist ning rõhutab vajadust kasutada neid andmeid, eelkõige isikustamata ja anonüümitud andmeid autonoomsete sõidukite kasutuselevõtu hõlbustamiseks ja uute liikuvuslahenduste raamistikus innovatsiooni edasiarendamiseks; juhib tähelepanu, et privaatsuse ja autonoomsete sõidukite tekitatud tundlike andmete kaitsmine peab olema absoluutne prioriteet;

19.  rõhutab, et täisautonoomsed või ulatuslikult automatiseeritud sõidukid on kaubanduses kättesaadavad lähiaastatel ning et võimalikult kiiresti tuleb panna paika asjakohased õigusraamistikud, mis tagavad nende ohutu käitamise ja sätestavad selge vastutust reguleeriva korra, et tegeleda sellega kaasnevate muudatuste, sealhulgas autonoomsete sõidukite ja taristu ning teiste kasutajate koostoimega;

20.  märgib, et olemasolevad vastutust käsitlevad eeskirjad, näiteks nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(7) (tootevastutuse direktiiv) ning 16. septembri 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta(8) (liikluskindlustuse direktiiv), ei ole koostatud selliste probleemide käsitlemiseks, mida tekitab autonoomsete sõidukite kasutamine, ning rõhutab, et üha rohkem on tõendeid, et praegune õigusraamistik (eriti mis puudutab vastutust, kindlustust, registreerimist ja isikuandmete kaitset) ei ole enam piisav ega adekvaatne, arvestades sõidukite suurenevast automatiseeritusest, ühenduvusest ja keerukusest tulenevaid uusi ohte;

21.  on seisukohal, et sektoris toimuvaid dünaamilisi tehnoloogilisi muutusi arvesse võttes on vaja täpsustada, kes peaks kandma kahju täisautonoomsete sõidukite põhjustatud õnnetuste korral, ning kui autonoomsuse tase on selline, et sõiduk suudab toimida kas täisautonoomselt või võib seda juhtida sõidukijuht, tuleb vähimagi kahtluseta sätestada, kes on iga konkreetse stsenaariumi puhul vastutav pool; rõhutab, et eriti tuleb uurida, kas arvamus, et väga väike osa kõigist õnnetustest on seni olnud tingitud tehnilistest teguritest, õigustaks vastutuse panemist tootjale ja selle sidumist hooletusest sõltumatu riskitegurina lihtsalt autonoomse sõiduki turule toomisest tuleneva riskiga; rõhutab ka, et lisaks tuleb uurida, kas seda vastutuse muutumist saab piisavalt tasakaalustada sõidukiomaniku eriliste liiklusohutuskohustustega ja sõidukijuhi suhtes igal juhul kehtivate juhendamiskohustustega; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema põhjalikku hindamist, kohandama kehtivat ELi õigusraamistikku ja vajaduse korral kehtestama uued eeskirjad, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks vastutus ja kohustused; palub komisjonil ka hinnata ja jälgida võimalust võtta kasutusele ELi lisavahendid, et pidada sammu arengutega tehisintellekti valdkonnas;

22.  väidab, et globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) põhistel tehnoloogiatel ja Galileo projektil on oluline roll parda- ja võrgu digitaalsüsteemide koostoime ja koostalitlusvõime parandamisel; nõuab, et ülejäänud satelliidid niipea kui võimalik valmis ehitataks ja orbiidile saadetaks, et Euroopa positsioneerimissüsteemi Galileo saaks kasutada automatiseeritud sõidukite positsioneerimise vaikesüsteemina;

23.  märgib, et üldine juurdepääs automatiseeritud liikuvuse tehnoloogiatele ei ole ilma kiire interneti ja 5G‑võrkudeta võimalik; avaldab kahetsust, et on olemas piirkondi, kus praeguse põlvkonna 4G‑võrgu kasutuselevõtt ei vasta endiselt ootustele, eriti maapiirkondades;

Maanteetransport

24.  tuletab meelde GEAR 2030 lõpparuandes pakutud inimene-masin kasutajaliidese juhtpõhimõtetes sisalduvaid uusi ohutuseeskirju;

25.  rõhutab vajadust kohandada liiklusohutust käsitlevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE), ELi ja liikmesriikide tasandi õigusaktid võimalikult kiiresti tehnoloogiliste uuenduste ja isejuhtivate autode toetamiseks sobivaks, et vähendada inimlike eksimuste, liiklusõnnetuste ja liiklussurmade arvu;

26.  rõhutab uue kõrgeid sihte seadva mootorsõidukite üldise ohutuse määruse vastuvõtmise tähtsust, võttes arvesse, kui suur lühiajaline elude säästmise potentsiaal on selliste uute sõiduki ohutustehnoloogiate kohustuslikul paigaldamisel, mida hakatakse tulevikus kasutama ka ühendatud ja automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtuks;

27.  tuletab meelde, et ühendatud ja automatiseeritud sõidukite arendamist on suures osas tagant tõuganud tehnoloogia; rõhutab vajadust uurida ja tunnustada ühendatud ja automatiseeritud sõidukite arendamise inim- ja ühiskondlikke aspekte ning tagada, et nende kasutuselevõtul austatakse täielikult ühiskondlikke, humaanseid ja keskkonnaalaseid väärtusi ja eesmärke;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, pidades silmas liikuvuse tähtsust ELis, saavutama ühist seisukohta ja tegema koostööd selleks, et EL saaks võtta ja säilitada juhtrolli automatiseeritud sõidukite rahvusvahelises tehnilises ühtlustamises UNECE ja Viini konventsiooni raames, eelkõige UNECE sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (töörühm 29) ning automatiseeritud/autonoomsete ja ühendatud sõidukite töörühma kõigis aruteludes;

29.  rõhutab, et turujärelevalve menetlused, mida automatiseeritud sõidukite suhtes kogu nende kasutusaja jooksul kasutatakse, peaksid olema võimalikult palju ühtlustatud, läbipaistvad ja kontrollitavad, sh piiriülesed katsed, mida tehakse avatud teedel ja tegelikes juhtimisoludes, ning korrapärased tehnoülevaatused;

30.  rõhutab vajadust selgete õigusaktide järele, mis korrapäraselt läbi vaadatakse, mida vajaduse korral ajakohastatakse ja ühtlustatakse ning millega kohustatakse paigaldama sündmussalvestid kooskõlas läbivaadatud üldise ohutuse määrusega, et parandada õnnetuste uurimist ning täpsustada ja võimaldada võimalikult kiiresti vastutusega seotud küsimuste käsitlemist; märgib, et need sündmussalvestid on vajalikud selleks, et teha õnnetuse korral kindlaks õnnetuse eri osaliste vastutus;

31.  rõhutab vajadust kaasata kaitsesüsteemid kohe alates üleminekuetapist, kus automatiseeritud sõidukid eksisteerivad kõrvuti täiesti ühendamata ja automatiseerimata sõidukitega; rõhutab juhiabisüsteemide olulisust sammuna täielikult automatiseeritud sõidukijuhtimise suunas, et isegi praegu vältida liiklusõnnetusi aktiivsete ohutussüsteemide abil või leevendada õnnetuste raskust passiivsete ohutussüsteemide abil;

32.  kutsub liikmesriike üles pakkuma ohutut ja kvaliteetset maanteetaristut, mis lihtsustab automaatsete ja autonoomsete sõidukite kasutamist;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõik süsteemid, mis sisaldavad digitaalselt edastatud liiklusinfot, oleksid koostalitlusvõimelised;

34.  rõhutab esilekerkivaid probleeme, mis on seotud kasutaja rahuloluga teatavat juhi sekkumise taset nõudvate sõidukite kasutamisel; nõuab liiklusohutuse alastes õigusaktides „täiustatud juhiabisüsteemidega sõidukite“ (SAE 1.–3. tase) ja „automatiseeritud sõidukite“ (SAE 4.–5. tase) mõistete paremat selgitamist ja neile esitatavate nõuete eristamist ning täiendavate uuringute tegemist 3. taseme automatiseeritud sõidukite teostatavuse ja ohutuse kohta, eelkõige seoses juhile sekkumise vajadusest märku andmise küsimusega ja sekkumise hilinemisest tuleneda võivate ohtudega;

35.  kutsub komisjoni üles sätestama selged eetilised suunised, mis käsitlevad tehisintellekti;

36.  palub komisjonil töötada välja vastutuskriteeriumid ja kaitsesüsteemid inimeste kaitseks, et luua sidus lähenemine automatiseeritud sõidukite autonoomsete süsteemidega seotud eetikaküsimustele;

37.  rõhutab, et enne kui isejuhtivaid sõidukeid saab täielikult aktsepteerida ja need liiklusoludes kättesaadavaks teha, tuleb käsitleda nende sõidukite eetilisi aspekte ning seadusandja peab need lahendama; rõhutab seetõttu, et nende eetiliste aspektide käsitlemiseks peavad automatiseeritud sõidukid läbima eelneva hindamise;

38.  juhib tähelepanu autonoomsete sõidukite ulatuslikust kasutuselevõtust eeldatavalt tulenevatele liiklusummikutega seotud probleemidele linnaliikuvuse puhul; on seisukohal, et autonoomsed sõidukid ja lahendused, nagu autode ühiskasutus ja sõiduvahendus, peaksid nende probleemide lahendamisele kaasa aitama; kutsub ametiasutusi üles töötama välja sellist poliitikat, mis tagab, et autonoomsed sõidukid parandavad kõigi kodanike reisimisvõimalusi, sealhulgas ühiskondlikku transporti ja muid lahendusi;

39.  rõhutab, et kolonnis sõidul on paljutõotav tulevik, sest see säästab kütust ja energiat ning parandab liiklusohutust, ning kutsub seetõttu liikmesriike, komisjoni ja tööstust üles viima ellu Amsterdami deklaratsioonis sätestatud meetmeid; kutsub komisjoni üles pakkuma välja reguleerivat raamistikku, millega edendada ulatuslikult ja täielikult automatiseeritud sõidukite puhul (nt kolonnis sõit) sõidukite ühenduvust teiste sõidukite ja ümbritsevaga (V2X tehnoloogia), eriti pikamaa-maanteevedude puhul;

40.  märgib, et autonoomsete sõidukite nii passiivsetel kui ka aktiivsetel turvaelementidel on tähtis roll kokkupõrgete arvu ning kokkupõrgetest tulenevate vigastuste ja surmajuhtumite vähendamisel, kuna kokkupõrkeid võib ikkagi toimuda, eriti vahepealses segaliikluse etapis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles liiklusohutust suurendada;

41.  tõstab esile ohte, mis kaasnevad kasvava suundumusega segaliikluse poole, milles osalevad nii tavapärased kui ka autonoomsed sõidukid, ning nõuab rohkem kohapealseid katseid, et toetada tulevikukindlat teadus- ja arendustegevust avaliku ja erasektori ettevõtetes ja organites, aga ka saada konkreetseid andmeid, mis aitavad tsiviilvastutuseeskirju nõuetekohaselt kohandada;

42.  rõhutab, et üheks lahenduseks olemasolevatele lünkadele ja puudustele võib olla autonoomsete sõidukite põhjustatud kahju mittesüülise kindlustuse raamistiku loomine;

43.  rõhutab, et nagu märgiti tema 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta(9), ei tohiks piisava ohvrikaitse tagamiseks piirata hüvitatava kahju laadi ega ulatust;

Lennutransport

44.  rõhutab hiljuti vastu võetud EASA määrust(10) ajakohastatud lennundusohutuseeskirjade kohta, mis hõlmavad muu hulgas sätteid, mis pakuvad usaldusväärse õigusliku aluse esmakordsele kõikehõlmavate ELi eeskirjade kogumile, mis on mõeldud kõiksuguste tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite jaoks; tuletab meelde, et EASA määruse vastuvõtmine oli väga oluline, arvestades, et uued tehnoloogiad, näiteks mehitamata õhusõidukid, on ilmunud ka Euroopa õhuruumi, ning et selleks oli vaja kohandada praegust ELi õigusraamistikku ja lahknevaid riiklikke eeskirju;

45.  nõuab samuti tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata üksikasjalikud eeskirjad automatiseeritud õhusõidukite kohta, milleks on vaja spetsiifilisi ja kohandatud spetsifikatsioone, võttes arvesse, et üks mehitamata õhusõidukeid käsitlev ja rakenduslik lähenemisviis ei ole asjakohane, et tagada automatiseeritud õhusõidukite ohutu integreerimine mehitatud õhusõidukitega jagatud õhuruumi; tuletab meelde, et mehitamata õhusõidukite jaoks on vaja ohutuid ja vajaduse korral sertifitseeritud luuresüsteeme ning konkreetset õhuruumi haldamise keskkonda; rõhutab, et sellistes mehitamata õhusõidukite suhtes kohaldatavates eeskirjades tuleks võtta arvesse ka operatsiooni või tegevuse olemust ja riski, asjaomase mehitamata õhusõiduki käitamisomadusi ja selliseid tegevuspiirkondade tunnuseid nagu rahvastikutihedus, maastiku omadused ning ehitiste ja muu tundliku taristu olemasolu;

46.  juhib tähelepanu isikuandmete kaitse tähtsusele, kui automaatset õhusõidukit kasutatakse lennundussektoris;

47.  tuletab meelde 2016. aasta Varssavi deklaratsiooni mehitamata õhusõidukite kohta kui võimendit töökohtade ja uute ärivõimaluste jaoks; kordab, kui olulised on ELi mehitamata õhusõidukite ökosüsteemi arendamiseks kavandatud tegevused, mis on eeldatavasti paigas 2019. aastaks, ning tuginemine Riia deklaratsiooni juhtpõhimõtetele;

48.  osutab tehnoloogiate ja tegevuskontseptsioonide kooskõlastatud arendamise tähtsusele, mis võimaldab õhusõiduki lennuliikluse korraldamise teenuste mõttes ohutult integreerida kooskõlas ühisettevõte SESAR juhitava programmi U‑Space eesmärkidega; tunnustab ühisettevõtte SESAR senist tegevust, mida tuleks jätkuvalt toetada;

49.  tuletab meelde, et tulevastel eelarveperioodidel tuleb suurendada praeguste mehitamata õhusõidukitega seotud teadusuuringute ja katseprogrammide, näiteks U-Space’i rahastamist; märgib, et need katsed, mis on võimaldanud katsetada suure hulga mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtmist tegelikes oludes, tagades samal ajal lennuliikluse korraldamise maksimaalse ohutuse ja sellega kaasnevad turvameetmed, võiksid olla autonoomsete pealveesõidukite katsetamise eeskujuks;

50.  märgib, et autonoomsete õhusõidukite tehnoloogiatele, kaasa arvatud droonidele, on vaja luua sobivad katsealad, et tagada ohutud tingimused uute tehnoloogiliste lahenduste simuleerimiseks enne nende lõplikku rakendamist;

Mere- ja siseveetransport

51.  rõhutab autonoomsete laevade potentsiaali ja lisaväärtust, eelkõige siseveeteedel ja lähimeresõitude puhul, mis võib viia merel ja veeteedel toimuvate õnnetuste arvu vähenemiseni, millest enamus tulenevad inimlikest eksimustest;

52.  rõhutab automatiseerimise potentsiaali osa inimlike eksimuste kõrvaldamisel ja juhtimissilla töötajatele optiliste vaatluste jaoks pikema aja võimaldamisel, eriti kitsastel laevateedel ja sadamapiirkondades; rõhutab siiski, et teabe vahetamine ja suhtlus on ohutuse tagamiseks hädavajalikud, eriti teiste laevade vahetus läheduses, ning et seetõttu peavad juhtimissillad olema jätkuvalt mehitatud;

53.  väljendab heameelt PIANCi aruka laevanduse töörühma ja autonoomsete laevade rahvusvahelise võrgustiku töö üle;

54.  kutsub komisjoni üles määratlema automatiseerituse tasemed nii sisevee- kui ka meretranspordi jaoks ja ühised standardid, sealhulgas sadamate jaoks, ning andma neist ülevaate, et ühtlustada ja stimuleerida autonoomsete laevade kasutuselevõttu koostoimes automatiseeritud ja automatiseerimata kasutajate ja taristuga;

55.  rõhutab, kui oluline on arendada ja laiendada digitaalseid keskusi ja omavahel ühendatud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) koridore ajakohaste terminaliteenuste ja tõhusate elektroonilise liikluskorralduse süsteemide kaudu, nagu jõeteabeteenused ja Reini sadamate infosüsteem (RPIS), et saavutada täielikult mitmeliigilise autonoomse transpordi süsteem;

56.  kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava strateegia, mille eesmärk on stimuleerida siseveelaevanduse, selle taristu, laevateede ja liikluskorralduse edasist automatiseerimist ning automatiseeritud sadamate arendamist, võttes digitaalse siseveeteede piirkonna (DINA) ettevalmistamisel arvesse siseveesadamate kui mitmeliigiliste keskuste asendit;

57.  nõuab piiriülestele katsepiirkondadele rohkem toetust ja nende edendamist, samuti rohkem selliseid projekte nagu NOVIMAR ja Maritime Unmanned Navigation through Intelligence in Networks (MUNIN), mida kaasrahastab EL oma seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ alusel, et arendada ELis edasi autonoomset laevandust ja automaatse taristu tehnoloogiat;

58.  rõhutab, et laevade suhtes kohaldatavad normid tuleb välja arendada koos Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga ja ühtlustada selle normidega, et luua laevade ohutu ekspluateerimise rahvusvaheline õiguslik raamistik;

Raudteetransport

59.  kutsub komisjoni üles looma tööstuse ja teiste sidusrühmadega konsulteerides ja kooskõlastades ühised protokollid ja standardid, mis muudaksid võimalikuks autonoomsed raudtee- ja kergraudteesüsteemid;

60.  nõuab raudteetranspordis autonoomsete sõidukite kasutamise raamtingimuste parandamist ja digitaalsele raudteesektorile ülemineku kiirendamist; märgib, et Euroopa rongijuhtimissüsteem (ETCS) on aluseks raudteesektori automatiseerimisele, mis saavutatakse ETCSi ühendamisega rongide automaatjuhtimissüsteemi (ATO); nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ETCSi kasutuselevõttu ning seaks selle olemasolevates ja tulevastes ELi rahastamiskavades prioriteediks;

61.  rõhutab digitaalsete blokeerimisseadmete tähtsust olulise teetähisena raudteetaristu digiteerimise edendamisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nende kasutuselevõttu toetama;

62.  kutsub komisjoni üles jätkama programmi Shitf2Rail, et arendada edasi digitaalset raudteevõrku ja rongide täielikult automatiseeritud juhtimist, sealhulgas töötada välja standard rongide automaatjuhtimissüsteemi jaoks ETCSi kaudu ja arendada küberturvalisust;

63.  rõhutab linnaliikuvuse üha suurenevaid liiklusummikutega seotud probleeme ning võimalusi, mida nende probleemide lahendamiseks pakuvad raudteepõhised automatiseeritud ühistranspordisüsteemid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama projekte, milles käsitletakse neid probleeme raudteepõhiste automatiseeritud ühistranspordi innovatsioonide kaudu;

Tarbija õigused ja konkurentsitingimused

64.  kutsub komisjoni üles looma kõikehõlmavad eeskirjad, millega sätestatakse tootjate, juhtide ja käitajate kohustused ja õigused igal automatiseerituse tasandil ja kõigi transpordiliikide piires; rõhutab, et need kohustused tuleb edastada juhtidele või käitajatele selgelt ja arusaadavalt kaubandusliku märgistamise või muude teabevahetuse liikide kaudu; on seisukohal, et oluline on tagada sõidukite ohutus ja korrapärane hooldus kogu nende elutsükli vältel, ning juhib tähelepanu, et sellega seoses etendab soodustavat rolli asjaomaste sidusrühmade õiglane turupõhine juurdepääs sõidukisisestele andmetele ja vahenditele;

65.  kutsub komisjoni üles tagama, et autonoomsete sõidukite kõik süsteemid oleksid projekteeritud nii, et sõiduki omanikud või kasutajad saaksid vabalt valida konkureerivate teenusepakkujate vahel, ilma et oleks vaja tugineda üksnes sõiduki tootja pakutavatele teenustele;

66.  rõhutab, et autonoomsete sõidukite teenindamise ja remondi valdkonnas on vaja tagada sõltumatute autoteenuse osutajate õiglane turulepääs; tuletab meelde, et sellised üksused, eelkõige varuosade tootjad, väikesed töökojad ja teeninduskeskused on autotööstuse turul oluline konkurentsielement ning avaldavad positiivset mõju nende teenuste kättesaadavusele ja hindadele;

67.  märgib, et digiteeritud autoteenuste turul määrab otsene ja õigeaegne juurdepääs sõiduki andmetele ja funktsioonidele ära selle, kas automatiseeritud ja kombineeritud liikuvusteenuste turg toimib ausa konkurentsi alusel; tuletab meelde, et sõltumatutel ettevõtjatel on väga oluline roll kogu autotööstuse tarneahelas;

68.  ennustab, et autonoomsete sõidukite teenindusega seotud tööstusharu konkurents ühisturul võib sattuda ohtu, kui tootjad raskendavad sõltumatute remonditöökodade juurdepääsu nendesse sõidukitesse paigaldatud süsteemidele; rõhutab, et selle turusegmendi suhtes tuleks kohaldada komisjoni määrust (EL) nr 461/2010(11);

69.  rõhutab, et tarbijaid tuleks eelnevalt teavitada nende ostetavatest sõidukitest ja remonditeenustest, millele neil on juurdepääs;

70.  on seisukohal, et üleminek automatiseeritud sõidukitele võib peale positiivse mõju, mida see avaldab liiklusohutusele, kütusekulule, keskkonnale ja uute töökohtade loomisele telekommunikatsiooni- ja autotööstussektoris, tuua kaasa ka töökohtade kaotuse transpordisektoris ning sellel võivad olla kindlustussektorile negatiivsed tagajärjed, millega tuleb võimalikult kiiresti tegeleda, et tagada sujuv üleminek;

Teadusuuringute ja haridusega seotud vajadused

71.  rõhutab vajadust arendada ELis välja põhilised autonoomsed tehnoloogiad (nt inimaju ja tunnetuse simuleerimine sõitmise ajal ja selle formaliseerimine, keskkonnataju süsteemid ja tehisintellekt), et pidada sammu ülemaailmse konkurentsiga ja luua uusi töökohti;

72.  rõhutab, et kui automatiseeritud sõidukid turule jõuavad, mõjutavad need tarbekaupade levitamist ja tarbimist väga palju; on seetõttu seisukohal, et seda mõju tuleb kiiresti hinnata ning kehtestada meetmed, millega mõjutatud sektoreid ja inimesi toetada;

73.  nõuab algatusi, et kaardistada ja käsitleda küsimusi muutuste kohta tööjõu pakkumises ja nõudluses, pidades silmas vajadust uute ja spetsiifiliste oskuste järele nii sõidukite tootmises kui ka professionaalses kasutamises, ümberõpetamise (nt kursused ja koolitused) kaudu, et lihtsustada üleminekut uutele liikuvusvormidele;

74.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks koos liikmesriikidega ettepanekuid algatuste kohta, millega edendatakse oskusi, haridust ja koolitusi, mida on vaja, et hoida EL autonoomse transpordi sektori esirinnas; rõhutab, et on oluline, et liikmesriigid võtaksid neid uusi esilekerkivaid suundumusi arvesse oma haridusprogrammides, et reageerida vajadusele kõrge kvalifikatsiooniga ja oskusliku tööjõu järele eri transpordisektorites;

75.  tuletab meelde, et aastateks 2014–2020 eraldati programmi „Horisont 2020“ raames 300 miljonit eurot automatiseeritud sõidukite alastele teadusuuringute ja innovatsiooni programmidele, ning soovitab neid programme järgmisel mitmeaastasel finantsperioodil 2021–2027 (programm „Euroopa horisont“) jätkata ja laiendada kõigile transpordiliikidele;

76.  rõhutab teadusalase koostöö tähtsat rolli transpordi automatiseerimise kiire edasimineku tagamisel kogu innovatsiooni ökosüsteemi kaasamise abil;

77.  kutsub komisjoni üles asutama samadel põhimõtetel nagu Shift2Rail raudteetranspordi jaoks ja CleanSky lennundustööstuse jaoks ühisettevõtet, et luua tööstusharupõhine autonoomse transpordi strateegiline algatus, mis peaks olema ELi kodanike jaoks veenev, kaubanduslikult mõttekas, võimendama ELi teadus- ja innovatsioonipotentsiaali tööstuse, avaliku sektori ja akadeemilise ringkonna ulatusliku koostöö põhjal ning edendama tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ühtlustatud ja koostalitlusvõimelisel viisil, et luua autonoomse transpordi jaoks ülemaailmselt laiendamiskõlblik mitmeliigilise transpordi süsteem;

78.  rõhutab vajadust tegelikes tingimustes katsetamise kohtade järele kogu ELis, et uusi tehnoloogiaid põhjalikult katsetada ja arendada; nõuab tungivalt, et iga liikmesriik määraks 2020. aastaks linnapiirkonnad ja linnavälised piirkonnad, kus teadusuuringutes kasutatavaid autonoomseid sõidukeid on võimalik katsetada tegelikes liiklustingimustes, tagades samas liiklusohutuse nendes piirkondades, ning tagaks, et luuakse ELi piiriülesed ja koostalitlusvõimelised katsetamisraamistikud;

79.  juhib tähelepanu sellele, et mõned ELi kodanikud on väljendanud automatiseeritud liikuvuse suhtes umbusaldust; rõhutab seetõttu, et seadusandjad peavad käsitlema eetilist mõõdet, et suurendada üldsuse heakskiitu selles valdkonnas; nõuab investeeringuid ulatuslikesse teadusuuringutesse, mis käsitlevad tehisintellekti ning automatiseeritud liikuvuse muid mõõtmeid;

80.  nõuab ulatuslikke teadusuuringuid autonoomse transpordi pikaajaliste mõjude kohta sellistes küsimustes nagu tarbijate kohanemine, ühiskondlik heakskiit, füsioloogilised reaktsioonid, füüsikalised reaktsioonid ja sotsiaalne liikuvus, õnnetuste vähendamine ja transpordi üldine parandamine;

81.  nõuab tungivalt, et kõik sidusrühmad, sealhulgas sõidukitootjad, osade tarnijad ning tarkvara- ja projekteerimisteenuste osutajad, samuti liikmesriigid ja asjaomased ametiasutused teeksid koostööd innovatsiooni edendamise, automatiseeritud liikuvuse jaoks sobivasse taristusse – nii maanteedel kui ka linnateedel – investeerimise tagamise ja piiriülese katsetamise lihtsustamise alal; tõstab esile vajadust suurendada investeeringuid olemasoleva taristu kohandamisse, uue taristu ehitamisse ja Euroopa teede ühendatuse parandamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et täheldada võib Euroopa kodanike umbusaldust automatiseeritud juhtimise vastu ning et korraldada tuleks teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kodanike usalduse suurendamiseks; nõuab investeeringuid ulatuslikesse teadusuuringutesse, mis käsitlevad tehisintellekti ning autonoomse ja ühendatud transpordi eetilist mõõdet;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 307, 30.8.2018, lk 144.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0063.
(3) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.
(4) COM(2018)0274.
(5) COM(2018)0286.
(6) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(7) EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29.
(8) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.
(9) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.
(10) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(11) ELT L 129, 28.5.2010, lk 52.


Ilma juhita renditud sõidukite kasutamine kaupade autoveol ***I
PDF 161kWORD 60k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (COM(2017)0282 – C8-0172/2017 – 2017/0113(COD))
P8_TA(2019)0006A8-0193/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0282),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0172/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. detsembri 2017. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0193/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;(2)

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol

P8_TC1-COD(2017)0113


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/1/EÜ(5) on ette nähtud turu minimaalne avamine ilma juhita renditud sõidukite kasutamiseks kaupade autoveol.

(2)  Selline renditud sõidukite kasutamine võib vähendada kaupu omal kulul vedavate ettevõtjate või rendi või tasu eest selliseid teenuseid osutavate ettevõtjate kulusid, muutes samas nende tegevuse paindlikumaks. See aitaks Selline renditud sõidukite kasutamine võib seega aidata suurendada asjaomaste ettevõtjate produktiivsust ja konkurentsivõimet. Kuna renditavad sõidukid on keskmise sõidukipargi sõidukitest tavaliselt uuemad, on võivad need olla tihti ka lisaks ohutumad ja vähem saastavamad saastavad. [ME 1]

(3)  Direktiiv 2006/1/EÜ ei võimalda ettevõtjatel renditud sõidukite kasutamise eelistest täiel määral kasu saada. Kõnealune direktiiv näeb liikmesriikidele ette võimaluse piirata oma nende territooriumil asutatud ettevõtjate poolt omal kulul toimuvate vedude puhul üle 6‑tonnise registrimassiga renditud sõidukite kasutamist. Lisaks ei nõuta liikmesriikidelt, et nad peaksid oma vastaval territooriumil lubama selliste renditud sõidukite kasutamist, kui sõiduk mis on õiguspäraselt registreeritud või kasutusele võetud muus liikmesriigis kui seda rentiva ettevõtja asukoha liikmesriik. [ME 2]

(4)  Et võimaldada ettevõtjatel renditud sõidukite kasutamise eelistest rohkem kasu saada, peaksid nad saama kasutada mitte ainult nende asukoha liikmesriigis, vaid mis tahes liikmesriigis renditud sõidukeid. See muudaks neil eelkõige lühiajalise, ajutise või hooajalise tippnõudluse rahuldamise või puudustega/kahjustatud sõidukite asendamise hõlpsamaks.

(4a)   Liikmesriikidel ei peaks olema lubatud piirata oma vastaval territooriumil teise liikmesriigi territooriumil nõuetekohaselt asutatud ettevõtja poolt renditud sõiduki kasutamist, kui sõiduk on registreeritud ja vastab tegevusstandarditele ja ohutusnõuetele, või on kasutusele võetud vastavalt mis tahes liikmesriigi õigusaktidele ja kui vastutava ettevõtja asukohaliikmesriik on selle kasutamist lubanud. [ME 3]

(5)  Autoveo maksustamise määrad erinevad liidus endiselt märkimisväärselt. Seetõttu on maksumoonutuste vältimiseks teatavad piirangud (mis mõjutavad kaudselt ka sõidukite rentimise teenuste osutamise vabadust) maksumoonutuste vältimise eesmärgil siiski põhjendatud. Järelikult peaks liikmesriikidel olema võimalus piirata käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel ja oma vastaval territooriumil aega, mil muus liikmesriigis kui sõidukit rentiva ettevõtja asukoha liikmesriigis asutatud ettevõtja võib teises liikmesriigis registreeritud või kasutusele võetud renditud sõidukit võib nende territooriumil kasutada. Samuti peaks neil olema lubatud piirata seda, kui suurel arvul nende territooriumil asutatud ettevõtja selliseid sõidukeid rentida võib. [ME 4]

(5a)  Nimetatud meetmete jõustamiseks tuleks teave renditud sõiduki registreerimisnumbri kohta kanda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009(6) alusel loodud liikmesriikide riiklikesse elektroonilistesse registritesse. Asukohaliikmesriigi pädevad asutused, keda teavitatakse sellise sõiduki kasutamisest, mille ettevõtja on rentinud ja mis on registreeritud või kasutusele võetud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, peaksid sellest teavitama kõnealuse teise liikmesriigi pädevaid asutusi. Liikmesriigid peaksid kasutama selleks siseturu infosüsteemi (IMI). [ME 5]

(6)  Omal kulul toimuvate vedude tõhustamiseks ei tohiks liikmesriikidel enam olla võimalik piirata sellise tegevuse puhul renditud sõidukite kasutamist.

(6a)   Selleks et pidada kinni tegevusstandarditest, järgida ohutusnõudeid ja tagada juhtidele juhtide inimväärsed töötingimused, on oluline garanteerida ettevõtjatele juurdepääs varadele ja otsesele tugitaristule riigis, kus nad tegutsevad. [ME 6]

(7)  Käesoleva direktiivi rakendamist ja mõju peaks järgima komisjon, kes peaks selle dokumenteerima asjakohases aruandes hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva. Aruandes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse mõju liiklusohutusele, maksutulule ja keskkonnale. Samuti tuleks aruandes hinnata kõiki käesoleva direktiivi rikkumisi, sh piiriüleseid rikkumisi. Kõnealuses valdkonnas mis tahes edaspidise meetme võtmise korral vajaduse hindamisel tuleks nimetatud aruannet arvesse võtta. [ME 7]

(8)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei ole liikmesriikidel üksi võimalik piisaval määral saavutada ning neid saab autovedude piiriülest iseloomu ning käesoleva direktiiviga lahendatavate küsimuste laadi arvestades paremini saavutada pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)  Direktiivi 2006/1/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/1/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

„Iga liikmesriik lubab oma territooriumil selliste sõidukite kasutamist, mille on rentinud mõne teise liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad, tingimusel et:“;

"

ii)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt mis tahes liikmesriigi õigusaktidele, sealhulgas tegevusstandarditele ja ohutusnõuetele;“ [ME 8]

"

b)  lisatakse lõige 1a:"

„1a. Kui sõidukit ei ole seda rentiva ettevõtja asukoha liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud või kasutusele võetud, võivad liikmesriigid piirata renditud sõiduki kasutamise aega oma vastaval territooriumil. Sellisel juhul lubavad liikmesriigid seda asjaomasel kalendriaastal siiski vähemalt neli kuud kasutada.“ [ME 9]

"

2)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 3

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et nende territooriumil asutatud ettevõtjad võivad kaupade autoveoks kasutada renditud sõidukeid nende omanduses olevate sõidukitega samadel tingimustel, kui artiklis 2 sätestatud tingimused on täidetud.“ [ME 10]

1a.  Kui sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, võib ettevõtja asutamiskoha liikmesriik:

   a) piirata renditud sõiduki oma vastaval territooriumil kasutamise aega, tingimusel et ta võimaldab kasutada renditud sõidukit vähemalt neli järjestikust kuud igal konkreetsel kalendriaastal; sellisel juhul võib nõuda, et rendilepingu kestus ei ületaks liikmesriigi määratud ajapiirangut;
   b) piirata mis tahes ettevõtja kasutuses olevate renditud sõidukite arvu, tingimusel et ta lubab kasutada vähemalt sellisel arvul sõidukeid, mis vastab 25 %-le kogu ettevõtja omanduses olevast kaubaveosõidukite pargist loa saamise taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga; sellisel juhul on ettevõtjal, kelle sõidukipargis on rohkem kui üks ja vähem kui neli sõidukit, lubatud kasutada vähemalt ühte sellist renditud sõidukit.“ [ME 11]

1b.  Liikmesriigid võivad lõike 1 sätetest välja jätta omal kulul üle 6‑tonnise registrimassiga sõidukitega teostatavad veod. [ME 28 ja 34]

"

2a)  Lisatakse artikkel 3a:"

„Artikkel 3a

1.  Teave renditud sõiduki registreerimisnumbri kohta kantakse määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16* määratletud riiklikku elektroonilisse registrisse.

2.  Ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused, keda teavitatakse sellise sõiduki kasutamisest, mille ettevõtja on rentinud ja mis on registreeritud või kasutusele võetud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, teavitavad sellest kõnealuse teise liikmesriigi pädevaid asutusi.

3.  Lõikes 2 ette nähtud halduskoostööd tehakse määruse (EL) nr 1024/2012** alusel loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.

__________________

* Viidates määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklile 16, võttes arvesse komisjoni poolt kavandatavat andmete registris hoidmise kestuse pikendamist.

** ELT L 316, 14.11.2012, lk 1.“ [ME 12]

"

3)  Lisatakse artikkel 5a:"

Artikkel 5a

Hiljemalt ... [OP: please insert the date calculated 5 years after the deadline for transposition of the Directive 3 aastat pärast käesoleva muutva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaja möödumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruanne peab sisaldama teavet muus liikmesriigis kui sõidukit rentiva ettevõtja asukoha liikmesriigis renditud sõidukite kasutamise kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu liiklusohutusele ja maksutulule avalduvale mõjule, sh maksumoonutustele, ning kabotaažvedude eeskirjade jõustamisele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1072/2009*. Kõnealuse aruande alusel hindab komisjon täiendavate meetmete võtmise vajadust.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoober 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72). [ME 13]

"

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [OP: please insert the date calculated 18 months following the entry into force 20 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile. [ME 14]

Kui liikmesriigid võtavad nimetatud sätted vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 129, 11.4.2018, lk 71.
(2) Käesolev seisukoht asendab 14. juunil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0264).
(3)ELT C 129, 11.4.2018, lk 71.
(4) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (kodifitseeritud versioon) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51)


ELi ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates lepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise ajutine peatamine ***I
PDF 122kWORD 54k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega rakendatakse kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates lepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise (COM(2018)0206 – C8‑0158/2018 – 2018/0101(COD))
P8_TA(2019)0007A8-0330/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0206),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0158/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8‑0330/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L‑osas koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega rakendatakse kahepoolseid kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/287) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA KOMISJONI ÜHISAVALDUS

Euroopa Parlament ja komisjon on nõus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. veebruari 2019. aasta määruse (EL) 2019/287(1) (millega rakendatakse kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise) lisas loetletud lepingute rakendamisel on tähtis teha tihedat koostööd. Sel eesmärgil on nad kokku leppinud, et kui Euroopa Parlament võtab vastu soovituse algatada kaitsemeetme alane uurimine, analüüsib komisjon põhjalikult, kas määruse kohased tingimused uurimise ex officio algatamiseks on täidetud. Kui komisjon leiab, et tingimused ei ole täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile aruande, milles selgitab kõiki asjaolusid, mis on sellise uurimise algatamise seisukohast olulised.

(1) ELT L 53, 22.2.2019, lk 1.


Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine ***I
PDF 194kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ (COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))(1)
P8_TA(2019)0008A8-0464/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Määrusega (EL) nr 1294/201318 loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.
(1)  Määrusega (EL) nr 1294/201318 loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada tollikoostööd. Paljud tollimeetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa iga liikmesriik üksi neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatav kogu liitu hõlmav tolliprogramm varustab liikmesriigid sellise koostöö arendamiseks liidu tasandi raamistikuga, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik ise looks kahe- või mitmepoolsel tasandil oma eraldiseisva koostööraamistiku. Tolliprogramm etendab ka olulist rolli liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmisel, tagades tollimaksude tõhusa kogumise ja kujutades nii liidu ja liikmesriikide eelarvete jaoks olulist tuluallikat, ning keskendudes ka IT-suutlikkuse suurendamisele ja tihedamale koostööle tolli valdkonnas. Lisaks on ühtlustatud ja standarditud tollikontroll vajalik selleks, et jälgida ebaseaduslikke piiriüleseid kaubavooge ja võidelda pettuste vastu. Seetõttu on asjakohane ja ka tõhususe huvides tagada liidu rahastamistegevuse jätkumine tollikoostöö valdkonnas, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.
__________________
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Tolliliit, mida viivad ellu riiklikud tolliasutused, on olnud 50 aastat Euroopa Liidu kui ühe maailma suurima kaubandusbloki nurgakive. Tolliliit on märkimisväärne näide ELis toimuvast edukast lõimumisest ning seda on vaja, et ühtne turg toimiks tõrgeteta nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta eelkõige muret tollipettuste pärast. Euroopa Liit saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem raha, jätkatakse kehtiva poliitika toetamist ning suurendatakse ressursse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid erinevaid ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, koguvad riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja kaitsevad rahvast terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku19 ja rakendab suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus. Eeltoodut arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3, st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist, ühist kaubanduspoliitikat ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti tarneahela turvalisust. Õiguslik alus hõlmab seetõttu tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).
(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval edukalt paljusid erinevaid piirihalduse ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd eesmärgiga hõlbustada eetilist ja õiglast kaubandust ja vähendada bürokraatiat, koguda riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja aidata kaitsta elanikkonda terrorismi-, tervise- keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige täidavad tolliasutused terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning ebaausa konkurentsi vastases võitluses juhtrolli, võttes liidu tasandil kasutusele tollikontrolli ühtse riskijuhtimise raamistiku19 ja kontrollides suurte sularahasummade liikumisi, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Nende ulatuslikku vastutusala silmas pidades on tolliasutused tegelikkuses peamised ametiasutused, kes kontrollivad kaupa liidu välispiiridel. Seda konteksti arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3 sätestatud laiemaid tollivaldkonna ülesandeid, nimelt liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja liidu muude kaubandusega seotud ühiste poliitikate rakendamist ning üldise tarneahela turvalisuse tagamist. Käesoleva määruse õiguslik alus peaks seetõttu hõlmama tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).
__________________
__________________
19 https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en
19 https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada tolliliitu ja tolliasutusi, peaks programm aitama kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust, tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.
(3)  Programmi üldiseks eesmärgiks peaks olema aidata liikmesriike ja komisjoni, luues meetmetele raamistiku, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi, koos kaugemale ulatuva eesmärgiga, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös; anda oma panus liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisse; kaitsta liitu ebaausate ja ebaseaduslike kaubandustavade eest, edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tagades liidu ja tema residentide julgeolekut ja turvalisust, parandades nii tarbijakaitse taset; ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Kuna on selgunud, et teatavad liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud süsteemid saab 31. detsembriks 2020 kasutusele võtta vaid osaliselt, mis tähendab, et muude kui elektrooniliste süsteemide kasutamist jätkatakse ka pärast seda kuupäeva ning juhul, kui selle tähtaja pikendamiseks ei võeta vastu seadusandlikke muudatusi, ei ole ettevõtjad ja tolliasutused võimelised oma tollitoimingutega seotud ülesandeid ja juriidilisi kohustusi täitma, peaks programmi üks peamisi erieesmärke olema liikmesriikide ja komisjoni abistamine selliste elektrooniliste süsteemide loomisel.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)  Tollijuhtimine ja tollikontroll on dünaamiline poliitikavaldkond, mis seisab silmitsi uute probleemidega tulenevalt pidevalt arenevatest ülemaailmsetest ärimudelitest ja tarneahelatest, aga ka tarbimisharjumuste muutumisest ja digiteerimisest, mis hõlmab e-kaubandust, sealhulgas asjade internetti, andmeanalüüsi, tehisintellekti ja plokiaheltehnoloogiat. Programm peaks sellistes olukordades toetama tollijuhtimist ja tegema võimalikuks uuenduslike lahenduste kasutamise. Sellised probleemid rõhutavad veelgi vajadust tagada tolliasutuste koostöö ja tollialaste õigusaktide ühetaoline tõlgendamine ja rakendamine. Kui riikide rahandus on surve all, maailmakaubanduse maht kasvab ning pettused ja salakaubavedu on kasvav probleem, peaks programm aitama kaasa nende probleemide lahendamisele.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 c (uus)
(3c)  Maksimaalse tõhususe tagamiseks ja kattumiste vältimiseks peaks komisjon kooskõlastama programmi rakendamist liidu seonduvate programmide ja fondidega. Need hõlmavad eelkõige Fiscalise programmi, ELi pettustevastase võitluse programmi ja ühtse turu programmi ning Sisejulgeolekufondi ja integreeritud piirihalduse fondi, reformide tugiprogrammi, digitaalse Euroopa programmi, Euroopa ühendamise rahastut ning nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, samuti rakendusmäärusi ja -meetmeid.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 d (uus)
(3d)  Mis puudutab Ühendkuningriigi võimalikku lahkumist liidust, ei ole programmi rahastamispaketis arvesse võetud väljaastumislepingu allakirjutamisest tulenevaid kulusid ega Ühendkuningriigi ja liidu võimalikke tulevasi suhteid. Kõnealuse lepingu allkirjastamine ja Ühendkuningriigi taandumine kõigist olemasolevatest tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest loobumine võivad põhjustada lisakulusid, mida ei ole programmi kehtestamise ajal võimalik täpselt hinnata. Seepärast peaks komisjon kaaluma piisavate vahendite eraldamist, et nendeks võimalikeks kuludeks valmis olla. Samas ei tohiks neid kulusid katta programmi vahenditest, sest programmis ette nähtud eelarvest piisab üksnes selliste kulude katmiseks, mida on võimalik programmi väljatöötamise ajal realistlikult ette näha.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist mis tahes liidu programmis.
(5)  Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema kõigi tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja asjaomaste riikide vahelistes erilepingutes, mis käsitlevad nende osalemist mis tahes liidu programmis, kui selline osalemine on liidu huvides ja kui see avaldab positiivset mõju siseturule, mõjutamata seejuures tarbijakaitset.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) [2018/XXX]21 (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine kohta.
(6)  Programmi peaks reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/104621 (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamise kohta.
__________________
__________________
21 COM(2016)605 final
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi elluviimist lihtsamaks ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.
(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed, mis on osutunud asjakohasteks, tuleks seepärast säilitada, samas kui meetmed, mis on osutunud ebapiisavaks, tuleks lõpetada. Et programmi elluviimist lihtsustada ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend22. Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade, st käesoleva määruse alusel. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.
(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend22. Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade alusel, ning see õigusakt ja need eeskirjad tähendavad seejuures käesolevat määrust. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.
_________________
_________________
22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.
22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.
(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“23 määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel.
(11)  Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“23 määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, võttes arvesse, et programmile eraldatav summa arvutatakse võimalikke ettenägematuid kulusid arvestamata, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel.
__________________
__________________
23 COM(2010)0700.
23 COM(2010)0700.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Range piirikontrolli tegemiseks vajaliku tarkvara ostmine peaks programmi alusel olema rahastamiskõlblik. Lisaks tuleks andmevahetuse hõlbustamiseks soosida sellise tarkvara ostmist, mida saab kasutada kõikides liikmesriikides.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Kõige suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded.
(12)  Suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT‑suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Et tagada IT-suutlikkuse suurendamise meetmete sidusus ja kooskõlastatus, tuleks programmiga ette näha, et komisjon töötab välja tolli mitmeaastase strateegiakava (MASP-C), mille eesmärk on luua elektrooniline keskkond, mis tagab liidu tollisüsteemide ühtsuse ja koostalitlusvõime, ja ajakohastab seda.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Kooskõlas leidudega, mis on esitatud hiljuti Euroopa Kontrollikojas vastu võetud kahes tolli käsitlevas eriaruandes, nimelt 5. detsembri 2017. aasta eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ ja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruandes nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“, peaksid tollikoostöö programmi „Toll“ raames võetavad meetmed olema suunatud täheldatud puuduste kõrvaldamisele.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Euroopa Parlament võttis 4. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta. Kõnealuse resolutsiooni järeldusi tuleks programmi raames rakendatud meetmete puhul arvesse võtta.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.
(20)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja parimaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Programmi üldeesmärk on toetada tolliliitu ja tolliasutusi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada julgeolek ja turvalisus liidus ning kaitsta liitu ebaausa ja illegaalse kaubanduse eest, hõlbustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.
1.  Pidades silmas kaugemale ulatuvat eesmärki, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös, ning et tagada liikmesriikide julgeolek ja turvalisus ja kaitsta liitu pettuste, ebaausate ja ebaseaduslike kaubandustavade eest, edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tarbijakaitse kõrget taset, on programmi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolliasutusi liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisel.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Programmi erieesmärk on toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:
1)   toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist ning tollikoostööd;
2)   aidata kaasa IT-suutlikkuse suurendamisele, mis seisneb liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud elektrooniliste süsteemide väljatöötamises, hooldamises ja käitamises ning sujuva ülemineku võimaldamises paberivabale keskkonnale ja kaubandusele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12;
3)   rahastada ühismeetmeid, mis koosnevad koostöömehhanismidest, mis võimaldavad ametnikel läbi viia ühisoperatsioone oma põhikohustuste raames, jagada kogemusi tollivaldkonnas ja ühendada jõupingutusi, et tollipoliitikat ellu viia;
4)   suurendada inimeste pädevusi, toetades tolliametnike kutseoskusi ja võimaldades neil täita oma ülesandeid ühtsetel alustel;
5)   toetada innovatsiooni tollipoliitika valdkonnas.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Programm on kooskõlas teiste liidu tegevusprogrammide ja fondidega, millega taotletakse seonduvates valdkondades sarnaseid eesmärke, ning kasutab ära sünergiat nendega.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)
2b.  Programmi rakendamisel järgitakse läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 c (uus)
2c.  Programmiga toetatakse ka tolliasutuste vahelise koostöö pidevat hindamist ja jälgimist, et teha kindlaks puudused ja võimalused seda parandada.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 950 000 000 eurot jooksevhindades.
1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 842 844 000 eurot 2018. aasta hindades (950 000 000 eurot jooksevhindades).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.
2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks, kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud komisjonipoolsete liikmesriikidele ja ettevõtjatele mõeldud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega, niivõrd kui sellised tegevused on programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Programmi ei kasutata selliste kulude katmiseks, mis on seotud Ühendkuningriigi võimaliku lahkumisega liidust. Komisjon reserveerib vastavalt omaenda hinnangule vahendid selleks, et katta kulud, mis on seotud Ühendkuningriigi taandumisega liidu tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest selles valdkonnas.
Enne kõnealuste vahendite reserveerimist koostab komisjon võimalike kulude prognoosi ning teavitab Euroopa Parlamenti kohe, kui selle prognoosi jaoks asjakohased andmed on kättesaadavad.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa
(c)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:
c)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – taane 2
–  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt määruse [2018/XXX] [uus finantsmäärus] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;
–  on kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad täiendavad või toetavad meetmed.
2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka meetmed, millega täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid ja/või täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [pettusevastase võitluse programm] artiklis 2 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  projektipõhine struktureeritud koostöö;
b)  projektipõhine struktureeritud koostöö, näiteks liikmesriikide rühma koostöös toimuv IT-arendus;
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d
(d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed;
d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed, sealhulgas koolitamine ja parimate tavade vahetamine;
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 3 a (uus)
3a)   järelevalvetegevus; 
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4
4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.
4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist, kasutuselevõttu, hooldust või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.
1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, teadlased ning rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, vältides võimalikke huvide konflikte.
3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks vastavalt nende pädevusele, kogemustele käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas ja konkreetse võetava meetme jaoks asjakohastele teadmistele, vältides võimalikke huvide konflikte. Valikuga tagatakse tasakaal ettevõtjate esindajate ja teiste kodanikuühiskonna ekspertide vahel ning võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Välisekspertide nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Erandina finantsmääruse artiklist 190 võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest.
1.  Erandina finantsmääruse artiklist 190 võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt meetme asjakohasusele ja hinnangulisele mõjule.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.
1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh nende projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, kaasajastamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b
(b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;
b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, kübervastupidavusvõime, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e a (uus)
ea)   tõhus ja kiire teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada liidu elektrooniliste süsteemide juhtimist;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e b (uus)
eb)   õigeaegne ja läbipaistev teabevahetus liidu ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmadega, eelkõige viivituste suhtes liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel. 
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt d
(d)  komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;
d)  komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult ja tulemuslikult kasutada;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon koostab tolli mitmeaastase strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või selle osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastab seda:
1.  Komisjon koostab ja ajakohastab tollivaldkonna mitmeaastase strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või süsteemi osa on järgmiselt klassifitseeritud:
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a
(a)  „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;
a)  „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, ratsionaliseerimise turvalisuse ja usaldusväärsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b
(b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;
b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile, näiteks osa liikmesriikide rühma koostöös läbi viidud IT-arenduse projektist;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.
3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest ning vajadusel prognoositavate viivituste kohta nende rakendamisel.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel, ja avaldab selle.
5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel ning mis hõlmab ka teavet kava vajalike kohanduste või viivituste kohta, ja avaldab selle.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 108 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.
1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Mitmeaastastes tööprogrammides määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Mitmeaastased tööprogrammid edastatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.
2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.   Mitmeaastased tööprogrammid tuginevad varasematest programmidest saadud kogemustele.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.
1.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h kohaste aruandluskohustustega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamise tulemuslikkuse kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed ja asjakohased aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemusandmete kvaliteedi kohta.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine viiakse läbi niipea, kui selle rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)
2a.   Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 osutatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon esitab ja edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekute ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõik 1
Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.
Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile (EPPO) vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi ja EPPO puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/20131a ja nõukogu määruses (EL) 2017/19391b.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
1b Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Komisjon võtab info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon võtab programmi, programmist rahastatud meetmete ja nende rahastatud meetmetega saavutatud tulemuste suhtes info- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilisele tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0464/2018).


EIP põhikirja muutmine *
PDF 103kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Investeerimispanga põhikirja (13166/2018 – C8-0464/2018 – 2018/0811(CNS))
P8_TA(2019)0009A8-0476/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga ettepanekut nõukogule Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmise kohta (13166/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0464/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0476/2018),

1.  kiidab ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ja liikmesriikide parlamentidele.


Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendis
PDF 170kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis (2018/2162(INI))
P8_TA(2019)0010A8-0429/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, milles on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõte kui liidu üks põhiväärtusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 8 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23, mis sisaldab erisätteid soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõtte kohta ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 6, milles tunnistatakse, et hartal on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2011. aasta konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta (Istanbuli konventsiooni),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga(1),

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5” (2000), „Peking +10“ (2005) ja „Peking +15“ (2010), samuti „Peking +20“ läbivaatamiskonverentsi lõppdokumenti,

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009(2), 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(3), 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011(4), 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta Euroopa Liidus aastal 2013(5) ning 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastatel 2014–2015(6),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(7),

–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames(8),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töö raames(9),

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel(10),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta otsuste tegemises,(11)

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta pärast 2015. aastat(12),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat(13),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös(14),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(15),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise meetmete kohta töökohtades, avalikes kohtades ja ELi poliitilises elus(16),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(17), eriti selle artikli 1 lõikeid c ja d.

–  võttes arvesse 2018. aasta brošüüri „Naised Euroopa Parlamendis“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi iga-aastast personaliaruannet 2017. aasta kohta, mis avaldati 2018. aasta augustis,

–  võttes arvesse suuniseid sooneutraalse keelekasutuse kohta Euroopa Parlamendis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi asepresidendi ja Euroopa Parlamendi juhatuse soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse eest vastutava kõrgetasemelise töörühma esimehe Dimitrios Papadimoulise aruannet Euroopa Parlamendi juhatusele pealkirjaga „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Parlamendi peasekretariaadis – hetkeolukord ja edasised sammud 2017–2019“, mis kiideti heaks juhatuse 16. jaanuari 2017. aasta koosolekul,

–  võttes arvesse aastate 2017–2019 tegevuskava aruande „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Parlamendi peasekretariaadis – hetkeolukord ja edasised sammud 2017–2019“ rakendamiseks,

–  võttes arvesse tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamiseks Euroopa Parlamendi peasekretariaadis ajavahemikul 2014–2019,

–  võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma mandaati,

–  võttes arvesse oma suuniseid valikukomisjonide liikmete/värbajate võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2017. aasta teatist „Parem töökoht kõigile: võrdsetest võimalustest mitmekesisuse ja kaasatuseni“ (C(2017)5300)(18) ning selle mitmekesisuse ja kaasatuse hartat(19),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ (SWD(2015)0278)(20),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2018–2023(21),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. novembri 2013. aasta ühisavaldust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta, mis on lisatud mitmeaastase finanstraamistiku juurde kuuluvale Euroopa Parlamendi seadusandlikule resolutsioonile, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(22),

–  võttes arvesse Parlamentidevahelise Liidu 2011. aastal avaldatud aruannet „Gender‑Sensitive Parliaments: A Global Review of Good Practice“ (Sootundlikud parlamendid: heade tavade ülemaailmne ülevaade),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8‑0429/2018),

A.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on ELi üks põhiväärtusi ning et see on sätestatud ELi lepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine, võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on oluline inimõiguste kaitse, demokraatia toimimise, õigusriigi põhimõtte austamise, majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast, ning et soolise mõõtme kaasamine on asjakohane kõikides ELi pädevusse kuuluvates poliitikavaldkondades;

C.  arvestades, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise tagamine on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise aluseks; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab seda, et tuleb tegeleda LGBTIQ‑inimeste ja igasuguse soolise identiteediga isikute õiguste, väljavaadete ja heaoluga;

D.  arvestades, et edusammud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel liidus ei ole mitte ainult seiskunud, vaid mõnes liikmesriigis on ka märkimisväärseid tagasilööke;

E.  arvestades, et Istanbuli konventsioonis rõhutatakse, kui tähtis on muuta mõtlemist ja suhtumist, et murda välja igasuguse soolise vägivalla ringist; arvestades, et sellega seoses on vaja harida kõigil tasanditel ja igas vanuses inimesi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, stereotüüpsete soorollide kaotamise ja isikupuutumatuse austamise teemal;

F.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tegelike edusammude saavutamiseks liidu poliitikas, programmides, algatustes ja meetmetes ei eraldata piisavalt vahendeid ja inimressursse;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu rahvastik koosneb sama paljudest naistest kui meestest, kuid Euroopa Parlamendi koosseisus on naised tugevasti alaesindatud, moodustades vaid 36,1 % Euroopa Parlamendi liikmetest; arvestades, et seda ebavõrdsust rõhutab veelgi parlamendi juhatuse koosseis, kuhu kuulub seitse naist ja 13 meest; arvestades, et sooline tasakaal ja mitmekesisus parlamendi organites aitab muuta stereotüüpe, vähendada diskrimineerimist ning suurendada ELi kodanike demokraatliku esindatuse taset ja parlamendi otsuste legitiimsust;

H.  arvestades, et ametisse nimetatud parlamendi tippjuhtidest (peadirektorid ja direktorid) oli 2016. aastal naisi ainult 11 % ja 2017. aastal 33 %;

I.  arvestades, et kestliku arengu 5. eesmärk on saavutada 2030. aastaks sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, ning see kehtib läbivalt kõigi 17 eesmärgi osas; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on vahend tulemusliku, pikaajalise ja kestliku tasakaalustatud arengu saavutamiseks ning see aitab saavutada vaesuse vähendamise eesmärke; arvestades, et sellele vaatamata tehakse paljudes maailma riikides(23), sh Euroopas soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel vaid väga aeglasi edusamme ja muutused on minimaalsed; arvestades, et 5. kestliku arengu eesmärgi rakendamine on andnud ELi liikmesriikides erinevaid tulemusi ning arvestades, et naiste osakaal riiklikes parlamentides ja otsustustasandil ei ole ikka veel kaugeltki meestega võrdne(24);

J.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse mõju hindamist on vaja selleks, et hinnata ja teha kindlaks, kui tõenäoliselt halvendab konkreetne otsus soolise võrdõiguslikkuse olukorda; arvestades, et sellest tulenevalt on oluline analüüsida eelarvet soolisest perspektiivist lähtuvalt, et anda teavet eelarveeraldiste ja -jaotuse võimaliku erineva mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning suurendada läbipaistvust ja vastutust;

K.  arvestades, et soolide võrdõiguslikkuse süvalaiendamist peetakse tõhusaks ja üldiselt aktsepteeritud strateegiaks, millega saavutada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise vastu poliitiliste protsesside ümberkorraldamise, parandamise, arendamise ja hindamise kaudu, nii et soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv oleks kaasatud kõikidesse poliitikavaldkondadesse, reguleerivatesse meetmetesse ja kuluprogrammidesse, ning et poliitikakujundajad arvestaksid seda kõikidel tasanditel ja kõikides etappides; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine annab peamised vahendid, et võtta kõigis poliitikavaldkondades ja meetmetes süstemaatiliselt arvesse kõikide tingimusi, olukorda ja vajadusi, samuti aitab see edendada soolist võrdõiguslikkust ning võrdseid õigusi ja sooliselt tasakaalustatud esindatust erinevatel halduse, poliitika, sotsiaalvaldkonna ja majanduse tasanditel ja otsuste tegemisel;

L.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas on vaja institutsioonidevahelist koostööd parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, et tagada soolise perspektiivi arvestamine liidu eelarvepoliitika, programmide ja algatuste kõikides etappides, mis hõlbustaks parlamendi enda tööd soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas;

M.  arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekud, mis on esitatud vastuvõtmiseks teistes komisjonides, aitavad tõhusalt tagada, et Euroopa Parlamendi raportites ja resolutsioonides arvestataks piisavalt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet;

N.  arvestades, et sooteadlik eelarvestamine planeerimise ja programmitöö kujul annab panuse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste täitmise edendamisse, ning on üks peamisi vaheneid, mida poliitikakujundajad kasutavad soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, kuid ELi institutsioonid ei kohalda seda siiski süstemaatiliselt;

O.  arvestades, et viimaste kättesaadavate andmete kohaselt(25) moodustavad naised Euroopa Parlamendi töötajatest 59 %, kuid on kõikidel juhtivatel ametikohtadel siiani alaesindatud; arvestades, et 2017. aasta juunist on naiste arv kõrgemas juhtkonnas veelgi vähenenud ning keskastme juhtidest naiste arv on ainult veidi suurenenud;

P.  arvestades, et parlamendi asepresidendi Dimitrios Papadimoulise 2017. aasta aruandes soolise võrdõiguslikkuse kohta kehtestati kolm eesmärki naiste esindatuse kohta keskastme ja kõrgemas juhtkonnas, mis tuleb saavutada aastaks 2019: 30 % peadirektori tasandil, 35 % direktori tasandil ja 40 % üksuse juhataja tasandil, arvestades, et järgnevas tegevuskavas on kirjeldatud, kuidas neid eesmärke saavutada;

Q.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamiseks parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös määratakse igas komitees ja delegatsioonide juhtide konverentsil ametisse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutav liige, kes vahetab kogemusi ja häid tavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikus;

R.  arvestades, et järjepidevuse tagamine nende sisemise personalipoliitika ja väliste meetmete vahel soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTIQ‑inimeste õiguste edendamiseks on Euroopa Parlamendi ja muude ELi institutsioonide usaldatavuse seisukohast väga oluline;

S.  arvestades, et alates 2014. aastast on parlamendi kodukorras sätestatud, et parlamendi mitmekesisus peab kajastuma iga parlamendikomisjoni juhatuse koosseisus ja ainult meestest või ainult naistest koosnev juhatus ei ole lubatud;

T.  arvestades, et parlamendi kõrgema juhtkonna ametikohad jaotab üksnes Euroopa Parlamendi juhatus;

U.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel Euroopa Parlamendis tuleb pöörata tähelepanu LGBTIQ‑inimeste ja igasuguse soolise identiteediga isikute õigustele, perspektiividele ja heaolule; arvestades, et kuigi parlament omistab LGBTIQ küsimustele suuremat tähtsust, on LGBTIQ‑aktivistid suhteliselt vähe nähtavad ja kuuldavad;

V.  arvestades, et on vaja tunnustada naiste organisatsioonide ja ühenduste, nende ajaloo ja tegevuse sotsiaalset ja poliitilist väärtust, samuti nende keskset rolli soolise vägivalla ennetamisel ja soolise võrdõiguslikkuse, naiste enesemääramise ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel; arvestades, et ilma kohtadeta, kus naised saavad arendada enesemääramisõigust ja mõjuvõimu ning võidelda naiste vastu suunatud vägivalla vastu, ei ole teadlik soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine võimalik;

W.  arvestades, et naiste legitiimsus poliitilises sfääris seatakse mõnikord ikka veel kahtluse alla ning arvestades, et naised on selliste stereotüüpide ohvrid, mis heidutavad neid poliitikas osalemast; see nähtus tuleb selgelt esile alati, kui naised on poliitikas alaesindatud;

X.  arvestades, et ELis on naistel meestega samad poliitilised ja kodanikuõigused, kuid sageli kogevad nad siiski sotsiaalset, ühiskondlikku või majanduslikku ebavõrdsust;

Y.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus aitab kaasa laiaulatuslikumale arutelule ja paremale otsuselangetamisele, kuna see võib tuua kokku kõiki kaasavad seisukohad;

Z.  arvestades, et institutsioonidel peab olema kohustus vältida vertikaalset ja horisontaalset soolist segregatsiooni;

AA.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on pikaajaline kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust ning arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ülesanne on rakendada ja arendada edasi sooliste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikides poliitikavaldkondades;

AB.  arvestades, et Euroopa Parlament peab jätkama võitlust seksuaalse ahistamise vastu ja rakendama kokkulepitud meetmeid;

AC.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on mitmed eri organid, kes vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise väljatöötamise ja rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise eest nii poliitilisel kui ka haldustasandil, näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustik, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse üksus, võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse komisjon (COPEC), égalité, ELi institutsioonide LGBTI+ töötajate ühendused, ennetustöö ja kaitse nõuandekomitee ning võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse koordinaatorite rühm; arvestades, et nende organite vahel puudub siiski selge kooskõlastamine ja sidusus;

AD.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on protsess, mis nõuab konkreetseid oskusi ja teadmisi, samuti pühendumust ning on sellisena tõhus ainult siis, kui sellega kaasneb teadlikkuse tõstmine ja suutlikkuse suurendamine institutsioonides ja töötajate seas;

AE.  arvestades, et parlament võttis juba 2003. aastal kohustuse võtta vastu ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitiline kava, seades prioriteediks integreerida sooline perspektiiv komisjonide ja delegatsioonide töösse, kasutades konkreetseid vahendeid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtte edendamiseks nende igapäevases töös;

Üldised märkused

1.  kinnitab veel kord oma tugevat pühendumust soolisele võrdõiguslikkusele nii ELi poliitika , algatuste ja programmide sisus kui ka liidu kõigil poliitilistel, eelarve-, haldus- ja täidesaatvatel tasanditel;

2.  nõuab, et uuele mitmeaastasele finantsraamistikule, nii nagu ka eelmisele, oleks lisatud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu ühisavaldus, milles nad kohustuksid tagama, et mitmeaastase finantsraamistiku suhtes kohaldatavatesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajadusel soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid, võttes arvesse seda, kuidas liidu üldine finantsraamistik aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse paranemisele ning tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise;

3.  kordab palvet, et komisjon esitaks teatise vormis tõelise Euroopa võrdõiguslikkuse strateegia, mis sisaldab selgeid ja võimalikult mõõdetavaid eesmärke, ning laseks selle tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, et tagada selle suurem levik ning arusaadavus kodanike ning sotsiaal- ja majandusvaldkonna osalejate jaoks;

4.  on seisukohal, et parlament peaks looma mitmekesisuse ja kaasamise kultuuri ja kõigile turvalise töökeskkonna ning neid edendama, ja et valdkondadevahelised meetmed kõigi töötajate ja Euroopa Parlamendi liikmete heaolu tagamiseks peaksid käima käsikäes suunatud meetmetega sooliselt tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks nii poliitilisel kui ka haldustasandil;

5.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine võib tähendada ka naistele ja meestele suunatud konkreetsete meetmete kehtestamist, et võidelda püsiva ebavõrdsuse vastu või muuta üldlevinud poliitikat, et võtta arvesse üksikisikute või rühmade erinevat olukorda;

6.  avaldab tunnustust soolise võrdõiguslikkuse eeskujudele nii meeste kui naiste seas, samuti parlamendi administratsiooni ja poliitilise tasandi algatustele, mis aitavad aktiivselt kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamisele; julgustab lisaks edendama erinevaid eeskujusid, et ületada kõikvõimalikke soolisi stereotüüpe;

7.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole mitte naiste probleem, vaid see peaks hõlmama kogu ühiskonda;

8.  peab kahetsusväärseks, et parlamendi visuaalne kommunikatsioon kasutab mõnikord soolisi stereotüüpe ning seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhinevaid stereotüüpe; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on esindada ja edendada soolist võrdõiguslikkust kõigi poliitikavaldkondade kommunikatsioonimaterjalides;

9.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab poliitilisi valikuid, otsustusprotsessi, menetlusi ja tavasid ning rakendamist, järelevalvet ja hindamist; rõhutab seepärast, et parlamendi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra põhjalikuks hindamiseks tuleks lisaks poliitika sisule võtta arvesse ka soolist esindatust juhtkonnas ja otsuste tegemisel;

10.  on mures selle pärast, et naiste esindatus parlamendi tähtsatel otsuseid langetavatel ametikohtadel nii poliitilisel kui ka haldustasandil on jätkuvalt väike ja et parlament peab tagama, et otsuseid langetavad ametikohad oleksid sugude vahel ühtlaselt jaotatud;

11.  avaldab kahetsust järjepidevuse ja kooskõlastatuse puudumise üle parlamendi erinevate soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisusega tegelevate organite vahel; kordab üleskutset parandada sisemist kooskõlastatust, et saavutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgem tase, sealhulgas personali värbamisel ning töö, otsustamise ja menetluste korraldamisel;

12.  tunneb heameelt parlamendi otsuse üle austada Simone Veili, ELi institutsiooni esimest naispresidenti ja vankumatut naiste õiguste, eeskätt seadusliku abordi ja reproduktiivõiguste toetajat, nimetades võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse auhinna tema järgi ümber, et rõhutada ja tunnustada võrdsete võimaluste häid tavasid ja eeskujusid Euroopa Parlamendi sekretariaadis; soovitab suurendada selle olulise autasu nähtavust ja teadlikkust sellest;

13.  rõhutab, kui oluline on pidada dialoogi väliste sidusrühmadega, nagu naisorganisatsioonid, rohujuure tasandi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse rühmad, naiste liikumised, rahvusvahelised institutsioonid, akadeemilised ringkonnad ja riikide parlamendid, et töötada välja vahendid ja koguda andmeid; tuletab meelde, et on oluline need kasutusele võtta, et parandada ELi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise protsesse ja edendada vastastikuseid vahetusi parimate tavade edendamiseks;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid

14.  nõuab tõhusaid meetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks Euroopa Parlamendis; rõhutab sellega seoses, et eelkõige meetmed seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks on ülitähtsad; toonitab eeskätt vajadust teadlikkuse tõstmise ja koolituse järele;

15.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi 2018. aasta juulis avaldatud sooliselt neutraalse keele muudetud suuniste üle, mis kajastavad nüüd paremini keelelisi ja kultuurilisi arenguid ning annavad praktilist nõu sugusid õiglaselt kohtleva ja kaasava keele kohta kõigis ELi ametlikes keeltes; tuletab meelde, et parlament oli üks esimesi rahvusvahelisi organisatsioone, kes võttis 2008. aastal vastu mitmekeelsed suunised sooneutraalse keelekasutuse kohta; tuletab meelde suuniste laialdase avaliku tunnustamise tähtsust ja kutsub kõiki Euroopa parlamendi liikmeid ning ametnikke üles neid suunised oma töö käigus järjepidevalt edendama ja rakendama;

16.  tunnustab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku tööd, tunneb heameelt delegatsioonide juhtide konverentsi esindajate kaasamise üle soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikku ja kutsub üles seda võrgustikku edasi arendama;

17.  tunneb heameelt asjaolu üle, et enamik parlamendikomisjone on võtnud vastu tegevuskavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks oma töös ja paljud neist on oma tegevuskava juba soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikule esitanud; kutsub ülejäänud väheseid komisjone seega üles eeskuju võtma; märgib siiski, et need kavad on heterogeensed ja nende rakendamine puudulik; nõuab, et võetaks vastu Euroopa Parlamendi ühine soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis peaks sisaldama vähemalt sätteid sooliselt võrdse esindatuse kohta parlamendi kogu töös ja kõikides organites, soolise perspektiivi lisamist kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja töökorraldusse ning sooneutraalse keelekasutuse tagamist kõikides dokumentides; nõuab, et kodukorda muudetaks vastavalt sellele;

18.  peab kahetsusväärseks, et kodukorra viimases reformis ei lisatud menetlusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks;

19.  tunneb heameelt viimastel aastatel tehtud edusammude üle soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade vastuvõtmisel enamikus parlamendi komisjonides;

20.  kutsub parlamendikomisjone üles tegema tihedamat koostööd, et tuua oma raportitesse tõeline sooline mõõde, ja rõhutab, kui oluline on, et kõik parlamendikomisjonid austaksid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni pädevust, nii aktsepteerides selle komisjoni esitatud muudatusettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kui ka tehes koostööd pädevuste konflikti ärahoidmiseks;

21.  kordab, kui tähtis on sooteadlik eelarvestamine eelarvementluse kõikidel tasanditel; mõistab hukka asjaolu, et ELi institutsioonides ei ole vaatamata tugevale pühendumisele sooteadliku eelarvestamise mehhanisme; nõuab tungivalt, et parlamendi vastutavad organid võtaksid parlamendi eelarvestuse koostamisel ja vastuvõtmisel ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jooksul arvesse soolist aspekti ja kasutaksid soolisi näitajaid;

22.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni üle seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis; rõhutab, et seksuaalne ahistamine on raske kuritegu, mis jääb sageli teatamata, soolise diskrimineerimise ekstreemne vorm ja soolise võrdõiguslikkuse üks suurimaid takistusi; tunneb heameelt juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsuse üle vaadata läbi Euroopa Parlamendi liikmetega seotud ahistamissüüdistustega tegeleva nõuandekomitee toimimine ja selle meetmed kaebustega tegelemiseks, väljendades samal ajal kindlat toetust artiklile 6, milles öeldakse, et peasekretär nimetab ka kaks ekspertnõunikku – ühe arstipunkti meditsiinitöötaja ja ühe õigusteenistuse liikme; ning tunneb heameelt ka artikli 34a lisamise üle Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetele, mis käsitleb registreeritud assistendi ahistamise tõestatud juhtumi rahalisi tagajärgi;

23.  tunneb heameelt parlamendi uute ahistamisvastaste meetmete üle, mida parlament nõudis oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis ja mis jõustusid 1. septembril 2018, nimelt:

   a) anda nõuandekomiteele spetsiaalne alaline sekretariaat, mis kuulub juhatuse ja kvestorite sekretariaadi juurde, millel on rohkem spetsialiseerunud ja korrapäraselt koolitatavaid töötajaid ning mis tegeleb ainult ahistamisküsimustega;
   b) anda veel teisele registreeritud assistentide esindajale luba osaleda täieõigusliku liikmena komitee koosolekutel, et lahendada piirava kvoorumi ja registreeritud assistentide töökoormuse probleemid;
   c) tagada, et Euroopa Parlamendi kodukord (artiklid 11 ja 166) sisaldaks uusi karistusi ahistamise eest ning Euroopa Parlamendi liikmete sobiliku käitumise juhendit, et töötataks välja deklaratsioon, mille iga parlamendiliige allkirjastaks ametisse asumisel ja esitaks presidendile, et iga parlamendiliige loeks käitumisjuhendi läbi ja kinnitaks, et järgib selle põhimõtteid, ning et kõik deklaratsioonid, nii allkirjaga kui ka ilma, avaldataks parlamendi veebisaidil;
   d) anda parlamendiliikmete registreeritud assistentidele paremat teavet võimaluse kohta, et parlament katab kõik kohtukulud ja et neid toetatakse kogu protsessi vältel;

24.  peab siiski väga kahetsusväärseks aeglaseid ja ebapiisavaid edusamme parlamendi resolutsiooni muude oluliste soovituste rakendamisel; nõuab, et parlamendi president ja juhtkond pööraksid täielikku ja jagamatut tähelepanu kõigi nõutud meetmete täielikule rakendamisele, eeskätt 2017–2019. aasta tegevuskava „Ennetavad ja varase toetamise meetmed parlamendi liikmete ja registreeritud assistentide, praktikantide ja muu personali vaheliste konfliktide ja ahistamisega tegelemiseks“ meetmete abil, mis tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, et asjakohaselt lisada vähemalt järgnevad resolutsiooni nõuded koos selgete rakendamistähtaegadega:

   a) anda parlamendiliikmetele ja töötajatele kohustuslikku koolitust;
   b) luua sõltumatutest välistest ekspertidest koosnev töökond, mis tuleb kokku mandaadi alusel, et uurida seksuaalse ahistamise olukorda Euroopa Parlamendis ja selle kahe ahistamisvastase komisjoni toimimist;
   c) tugevdada ahistamisvastaseid komisjone, liites need üheks komisjoniks, mille koosseis muutub vastavalt uuritavale juhtumile ning millesse kuulub alaliste liikmetena selliseid spetsialiste nagu juristid ja arstid;

25.  kutsub sellega seoses Euroopa Komisjoni üles jälgima jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(26)) regulaarset kohaldamist ja rakendamist – selle direktiiviga nähakse ette tõendamiskohustuse muutus soolise diskrimineerimise juhtudel;

26.  kordab oma palvet, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistus viiks korrapäraselt läbi üksikasjalikke kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edenemise kohta parlamendis ning sellele pühendunud organisatsioonilise struktuuri toimimise kohta, ja töötaks lisaks sellele välja soolise mõju hindamised ja sool põhineva analüüsi; nõuab sooliselt eristatud andmete ja statistika suuremat, süstemaatilist ja korrapärast kogumist poliitika ja programmide mõjuhinnangutes ning poliitikakujundamise protsessis, et analüüsida soolise võrdõiguslikkuse edendamist, anda täpne ülevaade soolisest ebavõrdsusest, hinnata saavutusi või tagasiminekut ning teavitada otsustajaid tõenditest;

27.  kordab oma nõuet, et kõigile parlamendiliikmetele ja töötajatele korraldataks kohustuslik koolitus austuse ja väärikuse kohta ning et see toimuks kindlasti iga uue ametiaja alguses;

28.  tuletab meelde, kui oluline on suurendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suutlikkust kõigis ELi institutsioonides, tagades, et pakutav koolitus oleks sootundlik, ning nähes ette spetsiaalsed soolise võrdõiguslikkuse koolitusprogrammid kõigis poliitikavaldkondades; toetab täielikult sihipärase ja regulaarse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koolituse väljatöötamist, samuti spetsiaalseid koolitusprogramme juhipotentsiaaliga naistele; julgustab personali peadirektoraati pakkuma parlamendiliikmetele, assistentidele ja töötajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast koolitust, ning parlamendi fraktsioone pakkuma oma töötajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast koolitust;

29.  tunneb heameelt sootundlike parlamentide töövahendi üle, mille töötas välja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut toeks Euroopa Parlamendile ning riikide ja piirkondade parlamentidele, et hinnata ja parandada nende sootundlikkust; kutsub parlamendi juhtkonda ja fraktsioone üles võtma hindamise leidude põhjal piisavaid järelmeetmeid;

30.  palub EIGE‑l esitada kõigile parlamendikomisjonidele ja Euroopa Komisjonile korrapäraselt teavet, et rõhutada soolist aspekti poliitikakujundamise kõikides valdkondades, ja teha kättesaadavaks olemasolevad andmed ja tema välja töötatud vahendid, sealhulgas sooteadliku eelarvestamise kohta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise platvormil, osana laiemast suutlikkuse suurendamisest, mis on suunatud ka töötajatele ja parlamendiliikmete assistentidele;

Poliitiline tasand

31.  kiidab heaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega Euroopa Parlamendis tegeleva alalise raportööri ametisse määramise 2016. aastal ja alalise raportööri aktiivse osalemise soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma töös; soovitab seega, et parlament säilitaks selle ametikoha ka parlamendi koosseisu ametiajaks 2019–2024;

32.  leiab, et tugevamad institutsioonidevahelised suhted soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas võivad aidata välja töötada sootundlikke ELi poliitikameetmeid; peab kahetsusväärseks, et seni pole loodud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevat struktureeritud koostööd teiste institutsiooniliste partneritega, nagu komisjon, nõukogu ja EIGE;

33.  märgib, et on tähtis suurendada alaesindatud soo, sageli naiste osalemist valimisnimekirjades; soovitab tungivalt, et Euroopa erakonnad ja nende erakondade liikmed tagaksid Euroopa Parlamendi valimistel 2019. aastal kandidaatide sooliselt tasakaalustatud esindatuse, kasutades selleks kohandatud nimekirju või muid meetodeid, näiteks pariteetseid nimekirju; võtab endale kohustuse saavutada tasakaal meeste ja naiste vahel kõikidel tasanditel;

34.  palub parlamendi koosseisu ametiaja 2019–2024 fraktsioonidel tagada parlamendi juhtorganite sooliselt tasakaalustatud koosseis ja esitada presidendi, asepresidendi, juhatuse liikme ning komisjonide ja delegatsioonide esimeeste ametikohtadele nii meessoost kui ka naissoost liikmeid, et täita see eesmärk;

35.  soovitab, et kõik fraktsioonid valiksid parlamendi koosseisu ametiajal 2019–2024 fraktsiooni kaasesimeeste kohale kaks parlamendiliiget – ühe mehe ja ühe naise:

36.  ärgitab parlamendi koosseisu ametiaja 2019–2024 fraktsioone võtma komisjonide ja delegatsioonide liikmeid nimetades arvesse võrdse soolise esindatuse eesmärki ja iseäranis nimetama naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeteks ja asendusliikmeteks võrdsel arvul naissoost ja meessoost parlamendiliikmeid, et julgustada mehi soolise võrdõiguslikkuse poliitikas osalema;

37.  soovitab uurida võimalusi, kuidas luua Euroopa Parlamendis naiste võrgustik, sest ametlikud ja mitteametlikud võrgustikud mitte ainult ei täienda tööprotsesse, vaid on ka keskse tähtsusega teabe, vastastikuse toetuse ja juhendamise ning eeskujude pakkumisel;

38.  julgustab Euroopa Parlamendi fraktsioone võtma vastu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia, tagamaks, et nende ettepanekutes võetakse arvesse mõju soolisele võrdõiguslikkusele;

39.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles rakendama kõrgema juhtkonna ametikohtade jaotamisel sama põhimõtet mida üksuse juhatajate ametikohtade jaotamisel, st muuta kohustuslikuks, et kandidaatide nimekirjad sisaldaksid kolme sobivat kandidaati, kellest vähemalt üks on erinevast soost, märkides, et kui kõik muu on võrdne (nt kvalifikatsioon, kogemused), tuleks eelistada alaesindatud sugu; märgib, et kui neid nõudeid ei täideta, tuleks ametikoht uuesti välja kuulutada;

40.  mõistab kõige karmimalt hukka naiste vihkamist õhutava keelekasutuse, mida on istungisaalis mitmel korral esinenud; tunneb heameelt Euroopa Parlamendi presidendi kehtestatud ja juhatuse kinnitatud piiravate meetmete üle ühe Euroopa Parlamendi liikme suhtes tema poolt 1. märtsi 2017. aasta täiskogu istungil tehtud naiste väärikust kahjustavate märkuste eest; tunneb muret Euroopa Liidu Üldkohtu 31. mai 2018. aasta otsuse üle tühistada presidendi ja juhatuse otsus, põhinedes nii kodukorra asjaomaste sätete tõlgendusele kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, seoses Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10 (sõnavabadus); nõuab tungivalt, et kodukorra eest vastutav parlamendikomisjon vaataks kohaldatavad artiklid läbi, et tagada täiskogul alati austus ja väärikus, ning eelkõige lisada klausel, mille kohaselt parlamendiliikmed hoiduvad parlamentaarse arutelu käigus keelekasutusest, mis õhutab vihkamist või diskrimineerib soo, rassi, nahavärvi, rahvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning kehtestab selle klausli täitmata jätmise korral hoiatavad sanktsioonid;

41.  tunneb heameelt, et on kättesaadavad professionaalsed koolituskursused alateadliku kallutatuse ja ahistamise teemal; rõhutab, et sellistel koolitustel tuleks pöörata erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja LGBTIQ küsimustele ning need tuleks muuta juhtide ja valimiskomisjoni liikmete jaoks kohustuslikuks ja tungivalt soovitada ka kõigile teistele töötajatele;

42.  kiidab heaks komisjoni mitmekesisuse ja kaasatuse strateegia, mis avaldati 2017. aastal; nõuab tungivalt, et parlament kasutaks seda head eeskuju, et täielikult omaks võtta mitmekesisuse juhtimine ning tunnustada, väärtustada ja kaasata erineva seksuaalse sättumuse või soolise identiteediga töötajaid;

Haldustasand

43.  tunneb heameelt Dimitrios Papadimoulise aruande „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Parlamendi peasekretariaadis – hetkeolukord ja edasised sammud 2017–2019“ ja kõnealuse aruande rakendamise tegevuskava üle; kiidab heaks edusammud tegevuskava konkreetsete meetmete rakendamisel ja selle selged tähtajad erimeetmete võtmiseks seoses halduse, erialase koolituse, teadlikkuse tõstmisega soolise võrdõiguslikkuse kohta, töö- ja eraelu tasakaalustamise ning soolise tasakaalu regulaarse järelevalvega statistika kaudu; kutsub üles edusamme kiirendama, et saavutada 2019. aastaks seatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid;

44.  palub soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelisel töörühmal viia iga kahe aasta järel läbi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamise struktuurne punkthaaval hindamine, mis põhineb personali peadirektoraadi esitlusel;

45.  on mures selle pärast, et hoolimata tugevast institutsioonilistest ja poliitilistest avaldustest ei ole soolise võrdõiguslikkuse eesmärke Euroopa Parlamendi eelarvedokumentides sõnaselgelt väljendatud ega eelarvemenetluse kõigis etappides arvesse võetud;

46.  teeb ettepaneku, et DG PERS koostaks küsimustiku, mida täidaksid vabatahtlikkuse alusel naised, eelkõige keskastme juhid, ning milles oleks küsimused motivatsiooni, ametialaste takistuste ja võimaluste kohta, et paremini mõista takistusi kõrgema juhtkonna ametikohtade taotlemisel;

47.  tunneb heameelt parlamendi koostatud aastaaruande üle inimressursside kohta;

48.  tuletab meelde, et töö- ja eraelu tasakaalu parandamise meetmete rakendamise puhul tuleks eraldi julgustada juhatajate heakskiitu ja vajadusel mõlema partneri poolset võrdset rakendamist; märgib, et üldsuse teadlikkust töö- ja eraelu tasakaalu kohta Euroopa Parlamendis tuleks veelgi suurendada õpikodade, koolituste ja väljaannete kaudu; märgib, et parlamendiliikmed ja töötajad peaksid hästi teadma, et töö- ja eraelu tasakaalu parandamise meetmed, nagu rasedus- ja sünnituspuhkus/isapuhkus, lapsehoolduspuhkus ja paindlik töökorraldus, aitaksid saavutada soolist võrdõiguslikkust parlamendis, soodustada hoolduskohustuste paremat jagamist naiste ja meeste vahel, parandada naiste tööhõive kvaliteeti ja nende heaolu ning avaldaksid pikaajalist mõju sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

49.  soovitab parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraadil lisada oma aruandlusse parlamendi poliitika kohta tugevam sooline mõõde, eriti Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiskampaaniat ette valmistades;

50.  kiidab heaks parlamendi sekretariaadis tehtud edusammud soolise võrdõiguslikkuse parandamisel kõrgema ja keskastme juhtkonna ametikohtade puhul, kuid märgib, et vaatamata asjaolule, et enamus parlamendi ametnikest on naised, on nende esindatus kõrgema juhtkonna ja keskastme juhtkonna ametikohtadel endiselt väga madal: 2017. aasta lõpus olid 15,4 % peadirektoritest, 30,4 % direktoritest ja 36,2 % parlamendi sekretariaadi üksuse juhatajatest naised; tuletab seetõttu meelde, et kui valida sama profiiliga taotlejaid (kogemused, kvalifikatsioon jne), tuleks eelistada alaesindatud sugupoolt;

51.  palub, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaseid teadmisi ja kogemusi käsitletaks personali ja töötajate valimisel tugevusena;

52.  palub, et parlamendikomisjonide sekretariaadid aitaksid oma liikmetel tagada komisjonide kuulamistel sõnavõtjate sooliselt tasakaalustatud koosseis, esitades sooliselt tasakaalustatud ekspertide nimekirja;

53.  rõhutab, et tegelike edusammude saavutamiseks soolise võrdõiguslikkuse edendamisel parlamendi sekretariaadis ja fraktsioonides on vajalik kultuuriline nihe kontseptuaalsete ja käitumishoiakute muutmiseks koos võrdõiguslikkuse kultuuri edasiarendamisega sekretariaadis;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 224, 27.6.2018, lk 96.
(2) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 65.
(4) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 1.
(5) ELT C 316, 30.8.2016, lk 2.
(6) ELT C 263, 25.7.2018, lk 49.
(7) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384.
(8) ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 225.
(9) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 18.
(10) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 32.
(11) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 11.
(12) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.
(13) ELT C 35, 31.1.2018, lk 35.
(14) ELT C 50, 9.2.2018, lk 15.
(15) ELT C 346, 27.9.2018, lk 192.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0331.
(17) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(18) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-equal-opportunities-diversity-inclusion-2017.pdf.
(19) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/diversity-inclusion-charter-2017-07-19-en.pdf.
(20) https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/151203_strategic_engagement_en.pdf
(21) https://rm.coe.int/prems-093618-gbr-gender-equality-strategy-2023-web-a5/16808b47e1
(22) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0455.
(23) ‘“The Global Gender Gap Report 2016“, Maailma Majandusoorum, 2016, http://reports.weforum.org/global-gender-gap-report-2016/.
(24) „Sustainable development in the European Union: Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context“, Eurostat, 2018, https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/9237449/KS-01-18-656-EN-N.pdf/2b2a096b-3bd6-4939-8ef3-11cfc14b9329.
(25) Aruanne „naised Euroopa Parlamendis“, Euroopa Parlament, 8. märts 2018, http://www.europarl.europa.eu/RegData/publications/2018/0001/P8_PUB%282018%290001_ET.pdf.
(26) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.


ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
PDF 121kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte kohta (2018/2222(INI))
P8_TA(2019)0011A8-0393/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (COM(2018)0445),

–  võttes arvesse nõukogu otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised(1),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 13. novembri 2017. aasta aruannet ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega,

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2017. aasta teatist „ELi panus uuendatud ITERi projekti“ (COM(2017)0319),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0393/2018),

A.  arvestades, et kuna tuumasüntees on potentsiaalselt ammendamatu, turvaline, kliimasõbralik, keskkonnahoidlik ja majanduslikult konkurentsivõimeline energiaallikas, võiks see tulevikus olla Euroopa ja üleilmsel energiamaastikul väga tähtis;

B.  arvestades, et tuumasüntees pakub juba praegu tööstusele konkreetseid võimalusi, soodustab töökohtade loomist, majanduskasvu ja innovatsiooni ning avaldab positiivset mõju ka muudele valdkondadele peale tuumasünteesi ja energeetika;

C.  arvestades, et ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte koordineerib tuumasünteesivaldkonnas tehtavat teaduslikku ja tehnoloogilist uurimis- ja arendustegevust;

D.  arvestades, et Euroopal on algusest peale olnud juhtroll ITERi projektis, mida on arendatud tihedas koostöös Euroopa Liidu väliste ITERi lepinguosalistega (USA, Venemaa, Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja India), ning et Euroopa panus, mis on antud ühisettevõtte kaudu, moodustab 45 % projekti ehituskuludest;

E.  arvestades, et komisjoni ettepanek muuta nõukogu otsust 2007/198/Euratom on tehtud eesmärgiga tagada rahastus Euroopa jätkuvaks osalemiseks ITERi projektis kogu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestel, selleks et jätkuks projekt, millega tahetakse jõuda teadusliku läbimurdeni tuumasünteesi arendamisel tsiviilkasutuseks, mis peaks lõppkokkuvõttes soodustama ohutu, kestliku ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidele vastava energia tootmist;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised, et luua alus kõnealuse ühisettevõtte tegevuse rahastamiseks ajavahemikul 2021–2027 Euratomi asutamislepingu alusel;

2.  väljendab kahetsust, et nõukogu ei konsulteerinud nimetatud ettepaneku küsimuses Euroopa Parlamendiga, ja väljendab heameelt selle üle, et liidu 2018. aasta olukorra kohta peetud kõnes anti teada komisjoni kavatsusest uurida, kuidas saaks kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat hääletust parandada ja Euratomi asutamislepingut reformida; eeldab, et selle reformiga antakse Euroopa Parlamendile tingimata kaasseadusandja volitused;

3.  tuletab meelde, et katsetermotuumareaktori ehitus viibib, sest esialgu oli ette nähtud ITER valmis ehitada 2020. aastaks, kuid 2016. aastal võttis ITERi nõukogu vastu uue ajakava, mille kohaselt tuleb esimene plasma toota 2025. aasta detsembris, mis on ITERi ehitamiseks tehniliselt varaseim võimalik aeg;

4.  rõhutab, et Euratomi poolt 2021.–2027. aastal ühisettevõttele tehtavat makset ei tohiks ületada;

5.  rõhutab, et vältimaks olukorda, kus projekti eeldatavaid kulusid järjest suurendatakse ja käitamise vahe-etapid venivad plaanitust pikemaks, ning et ajakava oleks võimalikult realistlik, peaks ITERi organisatsioon ajakava läbivaatamisel alati kavandama sellesse mõistliku suurusega puhvri; toetab seepärast Euroopa Komisjoni ettepanekut näha projektile ette ajaline puhver 24 kuud ning rahaline puhver 10–20 % eelarvest;

6.  väljendab heameelt ITERi organisatsiooni uue riskijuhtimise käsitluse üle ja õhutab ITERi nõukogu veelgi vähendama allkomisjonide arvu, optimeerima nende ülesandeid ning vältima tegevuste kattumist;

7.  palub nõukogul kiita komisjoni ettepanek heaks järgmiste muudatustega:

   näidata ära Euratomi panus ühisettevõttesse nii püsiv- kui ka jooksevhindades;
   kasutada selguse huvides tekstis läbivalt „ühenduse“ asemel sõna „Euratom“;
   lisada selged sätted ühisettevõtte juhatust abistavate komiteede, eelkõige haldus- ja juhtkomitee, hangete ja lepingute komitee ning tehnilise nõuandekomitee koosseisu, alalisuse või ajutisuse, koosolekute arvu ja nende liikmete tasustamise viisi kohta;
   hinnata haldus- ja juhtkomitee ning tehnilise nõuandekomitee kattuvaid vastutusalasid projektikavade ja tööprogrammide osas ning need kõrvaldada;
   lisada sätted ITERi asukohariigi panuste kohta;
   lisada III lisasse („Finantseeskirjad: üldpõhimõtted“) nõue kehtestada ühisettevõtte finantseeskirjades mitterahalise panuse hindamise eeskirjad ja menetlused;
   lisada artiklisse 5 ja III lisasse sätted, mille kohaselt on ühisettevõtet võimalik rahastada tulevase programmi InvestEU põhjal sooritatud segarahastamistoimingutega seotud rahastamisvahenditest;
   selgitada, milline on Ühendkuningriigi roll ja osamakse seoses tema staatusega Euratomis ja eelkõige tema võimaliku osalemisega ITERis;
   lisada sätted ITERi ning Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2021–2025) sünergia ja koostöö kohta;
   uurida võimalust teha uurimisprogrammis ning tuumasünteesi alaste teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas määratud organisatsioonide võrgustikus koostööd väikeste ja keskmise suurusega eraettevõtjatega, kes tegelevad murranguliste tehnoloogiatega, nt uusi meetodeid ja tehnoloogiaid katsetavate idufirmadega;
   selgitada sätteid, mis puudutavad ühisettevõtte koostatud aastaaruandeid ja hindamisi;
   lisada ettepanekusse soovitus uurida, kuidas saaks ITERi projektis kasutatavaid materjale veel rakendada;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.


Hinnang ELi eelarve kasutamise kohta avaliku sektori reformimiseks
PDF 118kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon hinnangu kohta, mis käsitleb ELi eelarve kasutamist avaliku sektori reformimiseks 2018/2086(INI)
P8_TA(2019)0012A8-0378/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aastal avaldatud uuringut ELi eelarve kasutamise kohta avaliku sektori reformimise hoogustamiseks(1),

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“,

–  võttes arvesse praegust rahastamisperioodi (2014–2020) ja komisjoni ettepanekut uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2028) kohta,

–  võttes arvesse 2018. aasta juulis kaasseadusandjate saavutatud kokkulepet struktuurireformi tugiprogrammi eelarve suurendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 197,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8‑0378/2018),

A.  arvestades, et liikmesriikide avalik haldus on ELi eelarve täitmise jaoks äärmiselt oluline ning selle tulemuslik toimimine võib aidata luua tänapäevaseid süsteeme, mis suurendavad ELis jõukust ja heaolu;

B.  arvestades, et praegusel kujul ei sisalda uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek konkreetseid avaliku halduse eesmärke;

1.  märgib, et avaliku haldusega seotud pädevusvaldkonnad on jagunenud komisjoni eri talituste vahel, mis raskendab pädevate talituste, ELi rahastatavate programmide ja algatuste tulemuslikku koordineerimist; nõuab kõikide tehnilise abi programmide paremat kooskõlastamist, et vältida kattuvust ja meetmete vähest tulemuslikkust, mis muudaks asjatuks kõik komisjoni pingutused edendada koostoime ärakasutamise eesmärgil vahendite kombineeritud kasutamist; kutsub komisjoni üles parandama heade tavade vahetamise süsteeme, et aidata liikmesriikidel rakendada parimaid tavasid, kehtestamata seejuures poliitikasuundi, millega vähendatakse palku ja tehakse sotsiaalselt jätkusuutmatuid reforme;

2.  palub järgmisel komisjoni presidendil anda vastutus parema avaliku halduse ja juhtimise eest ühele volinikule;

3.  on seisukohal, et avaliku sektori tulemuslik reformimine on oluline, sest see aitab liikmesriikidel kohaneda muutuvate oludega, suurendada vastupanuvõimet, et ennetada tulevasi kriise, laiendada e-valitsust ja parandada teenuste osutamist kogu ELis, eelkõige mis puudutab uusi tehnoloogiaid ja IT‑süsteeme, ning et see aitab olulisel määral vähendada liidu rahaliste vahendite raiskamist ja raiskamise võimalust, nende kadumist või kuritegelikku kasutamist; nõuab seetõttu, et ka tulevastel programmitöö perioodidel nähtaks ette selliste meetmete rahastamine, mis aitavad kasutusele võtta e-valitsust kooskõlas ELi e‑valitsuse tegevuskavas sätestatud põhimõtete ja prioriteetidega;

4.  märgib, et just mahajäänud piirkondadel on bürokraatia- ja haldusprobleemide või õigusnormide rikkumise tõttu tihti raskusi rahastamisele juurdepääsuga või selle kasutamisega; loodab seetõttu, et liikmesriigid edendavad sisereforme, mis muudavad hea haldustava põhimõtte rakendamise konkreetsemaks ja kiirendavad kohtumenetlusi;

5.  märgib, et ELi eelarvest eraldatakse liikmesriikidele avaliku halduse reformiks ligikaudu 9 miljardit eurot; palub komisjonil tagada, et see rahaline toetus käiks käsikäes teadmiste, kogemuste ja heade tavade sihipärase jagamisega liikmesriikide vahel;

6.  kutsub komisjoni üles suurendama koostööd liikmesriikidega, et toetada mahajäänud piirkondi, tõhustades suutlikkust ja haldusjuhtimist;

7.  nõuab meetmete võtmist, et innustada selliste programmide rakendamist, millega soodustatakse personalistrateegiate arendamist ja rakendamist, näiteks parimate tavade vahetamisega liikmesriikide vahel, milles osalevad ka juhid ja muud mõjukad isikud;

8.  rõhutab, et tihti võib konkreetsete rakenduskavade ja muude ELi rahastamisvahendite vahel täheldada palju kattuvusi, ning nõuab ettepanekute esitamist; loodab sellega seoses, et abi parandatakse nii, et see soodustab kooskõlastamist, täiendavust ja lihtsustamist;

9.  rõhutab, kui oluline on tagada, et rakenduskavasid rakendataks võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult; peab väga oluliseks, et liikmesriigid hoiduksid lisamast eeskirju, mis muudavad vahendite kasutamise toetusesaaja jaoks keeruliseks;

10.  märgib, et komisjonil ei ole avaliku halduse jaoks standardset ja ühist hindamisraamistikku ega süstemaatilise andmekogumise meetodit; peab kahjuks tõdema, et nende vahendite puudumise tõttu on komisjoni analüüsid eri liikmesriikide probleemide kohta ebatäielikud; teeb ettepaneku lisada iga-aastasele majanduskasvu analüüsile uuesti avalikku haldust ja juhtimist käsitlev peatükk;

11.  kutsub komisjoni üles eelnevalt hindama arengupoliitika rakendamise eest vastutavate struktuuride haldussuutlikkust, edendades eelkõige strateegiliste projektide puhul selliste riiklike struktuuride või asutuste kasutamist, kes on võimelised töötama välja programme ja üksikmeetmeid ning kiirendama nende rakendamist;

12.  on veendunud, et mitmeaastast finantsraamistikku tuleks kasutada avalikku haldust ja juhtimist parandavate programmide edendamiseks, eriti selleks, et aidata liikmesriike majanduslanguse ajal, ning tõdeb, et sellistes oludes võib raskustesse sattunud liikmesriikidel avaliku halduse süsteemide reformimisest kasu olla;

13.  tunneb heameelt asjaolu üle, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus esitatud ettepanekutega soovitakse vältida programmide kattuvust ja soodustada edasist lihtsustamist;

14.  ergutab komisjoni koostöös liikmesriikidega töötama välja spetsiaalset hindamisraamistikku, mis hõlmab kvaliteetse avaliku halduse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte, ning arendama oma analüüsivõimet; rõhutab vajadust hinnata iga liikmesriigi nõrku külgi ja edendada ettenähtud vahendite piires meetmeid, mis võimaldavad tänu tõhusamate eeltingimuste kehtestamisele probleeme ületada ja eesmärke seada;

15.  teeb ettepaneku, et komisjon edendaks liikmesriikidega poliitilist dialoogi, tagades selleks spetsiaalse foorumi loomise;

16.  teeb ettepaneku määrata parlamendi töökalendris kindel aeg liikmesriikide parlamentidega struktureeritud dialoogi pidamiseks teemadel, mis on seotud avaliku halduse tõhustamisega kogu ELis; kutsub ELi üles 11. valdkondliku eesmärgi kohaselt parandama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järelevalvet ja hindamist, võttes kasutusele konkreetsed näitajad, millega hinnata edusamme, mida on tehtud selleks, et saavutada ELi eesmärgid ja prioriteedid avaliku halduse reformimise vallas;

17.  on rahul sellega, et on välja töötatud võrdlusalus, mis võimaldab hinnata ELi kandidaatriikide avaliku halduse suutlikkust täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi; loodab, et liikmesriikides edendatakse reforme, mis muudavad hea haldustava põhimõtte rakendamise veelgi konkreetsemaks;

18.  märgib, et Euroopa avaliku sektori auhinna (EPSA) kaasrahastajaks on komisjon ja mõned liikmesriigid ning see toob Euroopa avalikus sektoris kokku kõige paremad, innovaatilisemad ja tulemuslikumad osalejad; on seisukohal, et komisjon peaks pakkuma rohkem võimalusi õppimiseks ja teabe vahetamiseks ning püüdma leida kogu Euroopas laiemat kõlapinda;

19.  peab vajalikuks edendada haldusasutustes uuenduslikke protsesse, mis soodustavad paremat ühenduvust, digiteerimist ning kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele pakutavate digitaalteenuste paremat kvaliteeti, pidades samal ajal sammu uute tehnoloogiate kiire arenguga asjaomastes valdkondades; väljendab heameelt asjaolu üle, et ühissätete määruse uues ettepanekus antakse tulevastele toetusesaajatele vajalikku teavet, et neil oleks võimalik süsteeme võimalikult kiiresti kasutada;

20.  tõdeb, et kohaliku omavalitsuse kaasamine on selle valdkonna ELi tasandi eesmärkide saavutamise eeltingimus; juhib tähelepanu Tallinna deklaratsioonis sisalduvale ettepanekule tugevdada kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ühiseid juhtimisstruktuure riigi tasandil(2);

21.  tunneb heameelt olemasolevate võrgustike üle(3), milles osalevad liikmesriikide esindajad – eelkõige need, kes saavad ELi toetust –, et parandada avalikku haldust parimate tavade jagamise ja üksteiselt õppimise kaudu;

22.  on seisukohal, et juba tegutsevad võrgustikud võiksid saavutada palju paremaid tulemusi, kui nad seaksid kaugeleulatuvamad eesmärgid ja võtaksid kasutusele ennetavamad meetodid, näiteks võrdleva õppimise, ning ühendaksid liikmesriikide enesehindamise vastastikuse hindamise tõhustatud süsteemiga;

23.  usub, et kvaliteetne avalik haldus on mitmeaastasest finantsraamistikust ja mujalt tulenevate ELi poliitiliste eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus; rõhutab tõhusa kommunikatsiooni ja poliitilise teadlikkuse tähtsust usalduse suurendamisel ning positiivsete reformimeetmete ja programmide edendamisel;

24.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika meetmete puhul on pidevalt vaja hinnata, kas need täiendavad tavapärastest vahenditest rahastatavaid meetmeid, ning tagada, et ühtekuuluvuspoliitika meetmed ei hakkaks liikmesriigi tavapäraseid meetmeid asendama;

25.  täheldab, et kuigi viimasel programmitöö perioodil on piirkondlikule rakenduskavale ette nähtud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite summat suurendatud, saaks järelevalvet parandada, et hinnata, millist mõju nimetatud rahastamine piirkondlikule rakenduskavale avaldab;

26.  nõuab selliste komisjoni töörühmade töö jätkamist, kes vastutavad liikmesriikide ametiasutuste abistamise eest, et rakendada paremini ühtekuuluvuspoliitika vahendeid nendes liikmesriikides, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise osas maha jäänud;

27.  rõhutab, et reformi toetusprogramm on oluline, ning loodab, et seda tõhustatakse järgmise programmitöö perioodil, määratledes selgelt, et toetusprogrammil on pigem edendav roll kui ülesanne pakkuda tehnilist abi, ning et parandatakse ka selle mõjusust ja tõhusust, vähendamata ühtekuuluvuspoliitika eelarvet summade võrra, mis komisjon hiljuti mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 esildas;

28.  märgib, et kuigi ELil ei ole haldussektoris otsest juriidilist pädevust, on tal positiivne mõju liikmesriikide haldusasutustele ja eelkõige kaudne roll, mille avalduseks on haldusstandardite kehtestamine liidu õigustikus, parimate tavade vahetamise hõlbustamine kogu liidus ning eelarvevahendite tagamine, mille eesmärk on toetada ja edendada avaliku halduse reformi, suurendades selleks haldussuutlikkust ja ametiasutuste tõhusust ning ergutades innovatsiooni avalikus sektoris;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Uuring „Public Sector Reform: How the EU budget is used to encourage it“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarvepoliitika osakond, 2016.
(2) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/ministerial-declaration-egovernment-tallinn-declaration
(3) Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik (EUPAN); avaliku halduse ja juhtimise temaatiline võrgustik (PAG) ning muud platvormid ja võrgustikud, mille keskmes on õigus, korruptsioonivastane võitlus, digiteerimine, riigihanked jm.


Usu- ja veendumusvabaduse edendamist kolmandates riikides käsitlevad ELi suunised ning ELi erisaadiku asjaomased volitused
PDF 153kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon usu- ja veendumusvabaduse edendamist kolmandates riikides käsitlevate ELi suuniste ning ELi erisaadiku asjaomaste volituste kohta (2018/2155(INI))
P8_TA(2019)0013A8-0449/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18, 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18, 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 9 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 10, 21 ja 22, millega nähakse ette mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabaduse rahvusvaheline õiguslik kaitse,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. juuli 1993. aasta märkust nr 22 (1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 kohta) ja 12. aprilli 2011. aasta resolutsiooni nr 16/18, milles käsitletakse võitlust usutunnistusel või veendumustel põhineva sallimatuse, negatiivsete stereotüüpide loomise ja häbimärgistamise ning diskrimineerimise, vägivalla õhutamise ja isikuvastase vägivalla vastu,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 17,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2011. aasta järeldusi usust või veendumustest tingitud sallimatuse, diskrimineerimise ja vägivalla kohta,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012, ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ELi 24. juuni 2013. aasta suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta soovitust seoses ELi suuniste kavandiga usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta(2), 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt(3) ja 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni rohingjade olukorra kohta(4),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ELi uue lähenemisviisi kohta inimõigustele ja demokraatiale koos hinnangu andmisega Euroopa demokraatia rahastu tegevusele selle asutamisest alates(5), eriti selle punkte 27 ja 28,

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta(6), eriti selle punkti 14, ning 23. novembri 2017. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2016. aastal ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(7), eriti selle punkti 8,

–  võttes arvesse Rabati tegevuskava diskrimineerimisele, vaenulikkusele ja vägivallale õhutava rahvusliku, rassilise ja usulise vihavaenu toetamise keelamise kohta, mille ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo avaldas 5. oktoobril 2012,

–  võttes arvesse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse edendamisega kolmandates riikides tegeleva ELi erisaadiku volitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas(8),

–  võttes arvesse nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse õigustel põhinevat ja kõiki inimõigusi hõlmavat arengukoostöö käsitust, ja komisjoni talituste 30. aprilli 2014. aasta samateemalist töödokumenti „Tool‑box – A rights‑based approach encompassing all human rights for EU development cooperation“ (ELi arengukoostöö õiguspõhine käsitus, mis hõlmab kõiki inimõigusi, SWD(2014)0152),

–  võttes arvesse, et 2015. aastal andis Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinna Saudi Araabia blogijale ja aktivistile Raif Badawile märkimisväärsete pingutuste eest usu- ja poliitika teemalise avaliku arutelu edendamisel oma riigis; võttes arvesse, et teda süüdistati islamiusu solvamises ning talle määrati karistuseks 10‑aastane vangistus, 1 000 piitsahoopi ja suur rahatrahv ning teda peetakse siiani kinni,

–  võttes arvesse Pakistanist pärit kristlasest naise Asia Bibi juhtumit, kes jumalateotuse eest vangistati ja surma mõisteti, kuid hiljuti õigeks mõisteti,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0449/2018),

A.  arvestades, et mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadus, mida nimetatakse ELi dokumentide raamistikus ja käesolevas resolutsioonis kokkuvõtvalt usu- ja veendumusvabaduseks, on teistega võrdväärne inim- ja põhiõigus, mis tuleb tagada kõigile, ning selle alusel ei tohi kedagi mingil viisil diskrimineerida, nagu on nähtud ette rahvusvahelistes ja Euroopa tasandi alusdokumentides, sh inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt on igaühel õigus sellele, et tema inimõigusi austatakse, ja arvestades, et diskrimineerimine rassi, rahvuse, võimete, soo, seksuaalse sättumuse, usuliste veendumuste või nende puudumise alusel on keelatud; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt peab liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tuginema põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine; arvestades, et aluslepingu artikli 2 kohaselt on liidu aluspõhimõtted ühiskonnas pluralism ja sallivus;

B.  arvestades, et kiriku ja riigi lahusus on kogu maailmas ja Euroopas oluline põhiseaduslik juhtmõte;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament määratleb sekularismi kui usulise ja poliitilise võimu ranget lahushoidmist, mis tähendab, et usuline ja poliitiline võim ei tohi üksteise tegevusse sekkuda, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada ohutuse ja avaliku korra kaitse (kaasa arvatud teiste inimeste vabaduste kaitse) või kindlustada, et kõigile – nii usklikele, agnostikutele kui ka ateistidele – on tagatud teistega võrdne südametunnistusevabadus;

D.  arvestades, et usu- ja veendumusvabadus hõlmab inimese õigust valida, mida uskuda või mitte uskuda, õigust oma usutunnistust ja veendumusi ilma piiranguteta muuta, õigust neist loobuda ning õigust oma valitud seisukohti, südametunnistust, usku ja veendumusi järgida ja väljendada nii üksikult, koos teistega, eraviisiliselt kui ka avalikult; arvestades, et seisukohti, südametunnistust, usku või veendumusi võib väljendada usutalitustes, kombestikus, tavades ja õpetuses; arvestades, et usu- ja veendumusvabadus hõlmab usukogukondade ja mitteusklike kogukondade õigust järgida oma eetost ja selle alusel tegutseda või sellest loobuda, samuti kõigi usuliste, ilmalike ja mitteusuliste organisatsioonide õigust olla tunnustatud juriidilise isikuna; arvestades, et inimestele võrdsetel alustel usu- ja veendumusvabaduse tagamise eeltingimuseks on kõigi usutunnistusega ja usutunnistuseta inimeste kaitse ning tõhus võitlus usu- ja veendumusvabaduse rikkumiste, näiteks diskrimineerimise või usutunnistusest või veendumustest kantud õiguslike piirangute vastu;

E.  arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 18 on kaitstud ka õigus järgida teistlikke, mitteteistlikke ja ateistlikke veendumusi ning õigus mitte omada usutunnistust või veendumusi; arvestades, et usu või veendumuste omamine või mitteomamine on absoluutne õigus, mida ei tohi mitte mingil juhul piirata;

F.  arvestades, et kõik inimõigused ja põhivabadused on jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud; arvestades, et usu- ja veendumusvabadus hõlmab paljude teiste inimõiguste ja põhivabaduste (näiteks sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse) elemente ja on nendest sõltuv ning sellel on usul või veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise seisukohast väga oluline roll;

G.  arvestades, et usuvabadus lõpeb seal, kus selle kasutamisega rikutaks teiste isikute õigusi ja vabadusi, ning arvestades, et usu või veendumuste järgimine ei tohi kunagi ega ühelgi ettekäändel õigustada vägivaldset äärmuslust või kellegi vigastamist, samuti ei anna see õigust käituda viisil, mis kahjustab kellegi inimväärikust;

H.  arvestades, et usu- ja veendumusvabaduse austamine aitab otseselt kaasa demokraatiale, arengule, õigusriigile, rahule ja stabiilsusele; arvestades, et usu- ja veendumusvabaduse rikkumised on laialdaselt levinud, mõjutavad inimesi kõikjal maailmas, ohustavad inimväärikust, põhjustavad või võimendavad sallimatust ja on sageli esimene märk võimalikust vägivallast ja konfliktidest; arvestades, et riigid peavad olema hoolikad, et usutunnistusest või veendumustest tingitud isikuvastaseid vägivallaakte ja ähvardusi ennetada, uurida ja sanktsioneerida, ning ühtlasi peavad riigid tagama selliste rikkumiste toimepanijate vastutusele võtmise;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt edendab ja kaitseb EL oma välispoliitika juhtpõhimõtete raames inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust ja jagamatust ning inimväärikuse austamist;

J.  arvestades, et paljudes riikides esineb endiselt valitsuse või ühiskonna põlistatud usulisi piiranguid ja vastuolusid; arvestades, et riiklikud ja valitsusvälised osalejad ähvardavad ja kiusavad teatavaid usuvähemusi teistest rohkem; arvestades, et kogu maailmas ähvardatakse ja rünnatakse usu- ja veendumusvabaduse eest võitlevaid inimõiguste kaitsjad üha enam;

K.  arvestades, et nõukogu võttis selleks, et edendada ELi välispoliitika kaudu mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust, 2013. aasta juunis vastu ELi suunised mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse edendamise ja kaitse kohta ning 2016. aasta mais nimetas komisjon ametisse esimese erisaadiku mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse edendamiseks väljaspool ELi, kelle üheaastast mandaati on praeguseks kaks korda uuendatud;

L.  arvestades, et EL edendab usu- ja veendumusvabadust rahvusvahelisel tasandil ja mitmepoolsete foorumite kaudu, eelkõige etendades ÜRO Peaassamblees ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus usu- ja veendumusvabaduse teemaliste resolutsioonide osas juhtrolli ning toetades ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri mandaati ja tegevust, aga ka tehes koostööd samu seisukohti jagavate kolmandate riikidega;

M.  arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (2014–2020) üks peamisi rahastamisprioriteete on mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse edendamine, sh andes kodanikuühiskonnale usklike, mitteusklike ja eriti usu- ja veendumusvähemustesse kuuluvate isikute õiguste kaitsmiseks rohkem toetust, toetades inimõiguste kaitsjaid, võideldes usu ja veendumuste tõttu toimuva diskrimineerimise vastu ning edendades kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi; arvestades, et projekte, mis aitavad luua parema keskkonna mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse jaoks, on toetatud ka Euroopa Arengufondist ja ELi rahastamisvahenditest, nagu arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend;

1.  rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadus, mida nimetatakse ELi dokumentide raamistikus ja käesolevas resolutsioonis kokkuvõtvalt usu- ja veendumusvabaduseks, on universaalne inimõigus, ELi alusväärtus ning inimväärikuse oluline ja vaieldamatu nurgakivi, mis mõjutab arvestataval määral iga inimest, sh tema identiteeti ja arengut, aga ka kogu ühiskonda; rõhutab, et igal inimesel peab olema vabadus korraldada oma eraelu vastavalt oma veendumustele; rõhutab, et usu- ja veendumusvabadus hõlmab ka õigust mitte uskuda, õigust uskuda teistlikke, mitteteistlikke, agnostitsistlikke või ateistlikke seisukohti ja õigust usust taganeda; kordab, et kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 18 ning Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ELi väärtustega peavad kõik toimijad usu- ja veendumusvabadust igati kaitsma, edendama ja hoidma ning et seda tuleb usu- ja kultuuridevahelise dialoogi kaudu edendada; tuletab meelde riikide kohustust tagada usu- ja veendumusvabadus ja kõikide inimeste võrdne kohtlemine ilma kedagi usu või veendumuste alusel diskrimineerimata, et säilitada rahumeelne, demokraatlik ja pluralistlik ühiskond, kus austatakse mitmekesisust ja erinevaid veendumusi;

2.  on suures mures selle pärast, et viimastel aastatel on usu- ja veendumusvabaduse rikkumised ning usklike ja mitteusklike tagakiusamine kogu maailmas märkimisväärselt sagenenud; mõistab hukka usuküsimuste ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ning isikute või rühmade vastu suunatud vägivalla ja nende ahistamise ja sotsiaalse survestamise mõtete, südametunnistuse, usu või veendumuste tõttu; mõistab hukka etniliste ja usuliste rühmade, mitteusklike, ateistide ja kõigi muude vähemuste tagakiusamise ja nende vastu suunatud rünnakud, aga ka naiste ja tütarlaste või seksuaalsel sättumusel põhineva tagakiusamise; mõistab hukka usuvahetusele sundimise, sellised kahjulikud tavad nagu naiste suguelundite moonutamine või sundabielud ja teatavad muud usu või veendumustega seostatavad või nende ilmingutena tajutavad tavad, ning nõuab selliste rikkumiste puhul toimepanijate viivitamatut vastutusele võtmist; rõhutab, et usu- ja veendumusvabaduse rikkumised on sageli sõdade ja muude relvakonfliktide ajendiks või õhutajaks, põhjustades humanitaarõiguse rikkumisi, sh massimõrvu või genotsiidi; toonitab, et usu- ja veendumusvabaduse rikkumised õõnestavad demokraatiat, takistavad arengut ning kahjustavad muude põhivabaduste ja -õiguste kasutamist; rõhutab, et seetõttu peavad rahvusvaheline kogukond, EL ja selle liikmesriigid kinnitama oma tahet tagada kõigile usu- ja veendumusvabadus ning tugevdama selleks võetavaid meetmeid;

3.  toonitab, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21 on EL ja selle liikmesriigid võtnud ELi välispoliitika üheks juhtpõhimõtteks kohustuse edendada inimõiguste austamist; peab väga kiiduväärseks asjaolu, et ELi 2013. aasta suunistega on usu- ja veendumusvabaduse edendamine ja kaitse integreeritud ka ELi välispoliitikasse ja -tegevusse, ning palub sellega seoses tungivalt tõhustada meetmeid, mille eesmärk on suuniste tutvustamine ja rakendamine;

4.  toonitab, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 17 on EL võtnud endale ülesandeks pidada kirikute ning usuliste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; tõstab esile sellise dialoogi mõju muude inimõiguste austamisele; rõhutab, et mõned ELi rahvusvahelised partnerid on selliste religioonide- ja kultuuridevaheliste dialoogide suhtes väga avatud ning et sellised dialoogid on heaks lähtekohaks ka muudes valdkondades edusammude tegemiseks;

5.  rõhutab, kui oluline on jõuda mitteusklike inimesteni riikides, kus neil ei ole võimalik organiseeruda ega kogunemisvabadust kasutada;

ELi strateegia usu- ja veendumusvabaduse edendamiseks ja kaitsmiseks rahvusvaheliste suhete ja koostöö kaudu

6.  peab kiiduväärseks, et viimastel aastatel on usu- ja veendumusvabadust ELi välispoliitikas ja -tegevuses rohkem edendatud, eelkõige ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2015–2019 kaudu; peab kiiduväärseks, et paljud partnerriigid on selle taustal hakanud suurema kohusetundega järgima inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18;

7.  võtab teadmiseks, et vastusena parlamendi 4. veebruari 2016. aasta resolutsioonile lõi komisjoni president 2016. aastal usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegeleva erisaadiku ametikoha; leiab, et erisaadiku nimetamine on oluline edusamm ja selge märk sellest, et usu- ja veendumusvabadust tunnustatakse ELi välispoliitikas ning nii kahepoolses kui ka mitmepoolses välistegevuses ja arengukoostöös järgitavate inimõiguste põhimõtete ühe osana; ergutab erisaadikut jätkama tegutsemist ja koostööd ning vastastikku täiendavat tööd ELi inimõiguste eriesindajaga, muu hulgas ELi suuniste edendamisel; märgib rõõmuga, et rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik ning DG DEVCO toetavad erisaadikut aktiivselt;

8.  rõhutab, kui oluline on ühendada üksteist täiendaval ja vastastikku tõhustaval viisil jõud usu- ja veendumusvabaduse ning religioonidevaheliste ja -siseste, aga ka usundite, veendumuste, kultuuride ja filosoofiasuundade vaheliste dialoogide edendamiseks ja usuäärmusluse ennetamiseks, sest see aitab kaitsta usu- ja veendumusvabadust kogu maailmas ning eelkõige naaberriikides ja teistes riikides, kellega ELil on erisuhted; rõhutab, et ka mitteusulistel, humanistlikel ja ilmalikel organisatsioonidel on usuäärmusluse ennetamisel keskne roll;

9.  nõuab suurema koostöö tegemist, et vältida vähemuste tagakiusamist mõtete, südametunnistuse, usu või veendumuste pärast ja luua tingimused rahumeelseks kooseksisteerimiseks mitmekesises ühiskonnas, ning soovib pidevat dialoogi usujuhtide ja osaliste, õpetlaste, kirikute ja muude usuorganisatsioonide, mitteusklike rühmituste, riiklike inimõiguste institutsioonide, inimõiguste kaitsjate, naisõiguslaste, noorteorganisatsioonide, kodanikuühiskonna esindajate ja meedia vahel; palub Euroopa välisteenistusel ja ELi delegatsioonidel määrata koos oma arvukate koostööpartneritega kindlaks ühised eesmärgid usu- ja veendumusvabaduse edendamiseks inimõiguste alase dialoogi kaudu;

10.  on seisukohal, et usuküsimuste vähene tundmine ning asjaolu, et seda, millist rolli religioon suure osa inimkonna jaoks mängib, ei teata ega tunnistata, tekitab eelarvamusi ja stereotüüpe, mis suurendavad pingeid ja vääritimõistmist ning lugupidamatut ja ebaõiglast kohtlemist, mis tuleneb suurte elanikkonnarühmade seisukohtadest ja käitumisest; rõhutab, et haridus on maailmas usu- ja veendumusvabaduse säilitamiseks ja edendamiseks ning sallimatusega võitlemiseks väga oluline; palub meedias ja sotsiaalmeedias mõju omavatel isikutel osaleda positiivselt ja lugupidavalt avalikes aruteludes, vältida religioonide ja usklike kohta negatiivsete eelarvamuste ja stereotüüpide tekitamist ning kasutada oma sõnavabadust vastutustundlikult, nagu nõutakse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10;

11.  peab kahetsusväärseks, et mõnes riigis on juba olemas, jõustatakse või püütakse kehtestada seadusi, mille alusel on jumalateotus, usuvahetus või usust taganemine karistatavad tegevused, mille eest võib karistada ka surmanuhtlusega; mõistab hukka asjaolu, et üldiselt on nende seaduste eesmärk usu- ja veendumusvabaduse ning sõnavabaduse piiramine, kusjuures neid kasutatakse tihti vähemuste mahasurumiseks ja poliitiliseks rõhumiseks; juhib tähelepanu olukorrale teatavates riikides, kus on puhkenud või ähvardavad puhkeda konfliktid, mille ajendiks või õhutajaks on usuküsimused; nõuab, et EL näitaks välja suuremat poliitilist tahet ja seaks kõigile sellistele riikidele suunatud välispoliitikas prioriteediks diskrimineerivate seaduste kehtetuks tunnistamise ning inimõiguste kaitsjate represseerimise ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi usulistel põhjustel ahendamise lõpetamise; nõuab tungivalt, et EL alustaks kolmandate riikidega lepingute sõlmimise eesmärgil peetavate läbirääkimiste osana alati ka inimõiguste dialoogi, et käsitleda usu- ja veendumusvabaduse austamist;

12.  mõistab hukka Sahharovi auhinna laureaadi Raif Badawi jätkuva kinnipidamise ja ebaseadusliku kohtuprotsessi ning nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ametiasutused vabastaksid ta viivitamatult ja tingimusteta;

13.  soovib, et Pakistani ametivõimud tagaksid Asia Bibi ja tema perekonna turvalisuse;

Usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegelev ELi erisaadik

14.  peab kiiduväärseks, et erisaadik on loonud tõhusad töövõrgustikud nii komisjonis kui ka nõukogu, Euroopa Parlamendi ja muude sidusrühmadega; palub erisaadikul anda igal aastal aru külastatud riikide ja temaatiliste prioriteetide kohta;

15.  palub nõukogul ja komisjonil hinnata erisaadiku mandaadi uuendamise käigus läbipaistvalt ja põhjalikult erisaadiku ametikoha vajalikkust ja sellega loodavat lisaväärtust; palub, et nõukogu ja komisjon läheneksid erisaadiku institutsioonilistele volitustele, suutlikkusele ja ülesannetele selle hinnangu põhjal asjakohaselt, kaaludes võimalust näha erisaadiku jaoks ette mitmeaastane ametiaeg ja iga-aastase aruandluse kohustus ning töötades kõikides asjakohastes ELi institutsioonides välja töövõrgustikud;

16.  toonitab, et erisaadik peaks eelkõige edendama mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadust ning õigust mitte uskuda, usust taganeda või järgida ateistlikke seisukohti, kuid samuti peaks ta pöörama tähelepanu mitteusklike olukorrale paigus, kus neid ähvardab oht; leiab, et erisaadiku ülesannete sekka võiks kuuluda ka ELi usu- ja veendumusvabaduse poliitika märgatavuse, tõhususe, sidususe ja usaldusväärsuse suurendamine kolmandates riikides, ta peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjonile iga‑aastasi eduaruandeid ning mandaadi lõpus ka põhjaliku tegevusaruande, samuti peaks ta tegema tihedat koostööd nõukogu inimõiguste töörühmaga;

17.  peab kiiduväärseks Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja tegevust, muu hulgas usu- ja veendumusvabaduse küsimuses; rõhutab, et institutsiooniliste volituste väljatöötamisel on oluline vältida erisaadiku ning Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja ülesannete ja pädevuste kattumist;

18.  märgib, et mitu liikmesriiki on loonud hiljuti usu- ja veendumusvabaduste küsimusega tegelemiseks uusi ametikohti, mille tööülesanded sarnanevad erisaadiku omadele; rõhutab, et vaja on järjepidevat käsitust, mis hõlmaks kõigi usukogukondade ja mitteusklike õigusi; pooldab erisaadiku koostööd riikide ametnikega, kes tegelevad usu- ja veendumusvabaduse küsimusega väljaspool nende oma riiki, ning nõukogu inimõiguste töörühma ja Euroopa Parlamendiga; nõuab, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad tõhustaksid koostööd ning teeksid ühiseid ja vastastikuseid jõupingutusi, et tagada usu- ja veendumusvabaduse edendamisel kolmandates riikides järjepidev ja ühtne tegevus ning toetada usu- ja veendumusvabaduse rikkumistega kokku puutuvaid kogukondi ja üksikisikuid;

19.  soovitab kaaluda võimalust luua mitteametlik nõuandev töörühm, kuhu kuuluksid esindajad liikmesriikide usu- ja veendumusvabaduse küsimusega tegelevatest asutustest, muudest asjakohastest institutsioonidest ja Euroopa Parlamendist ning lisaks ka eksperdid, õpetlased ja kodanikuühiskonna esindajad, sh kirikute ja muude usuorganisatsioonide, aga ka mitteusuliste organisatsioonide esindajad;

20.  soovitab erisaadikul arendada veelgi edasi koostööd kolleegidega väljaspool ELi ja teha eelkõige tihedat koostööd Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaga ja ÜRO eriraportööridega, eriti usu- ja veendumusvabaduse eriraportööriga, ning toetada nende tegevust ja uurida võimalust käivitada ELi ja ÜRO ühiseid algatusi, mille käigus tegeletakse usurühmade ja -vähemuste, mitteusklike, usuvahetajate või -kritiseerijate ja usust taganejate diskrimineerimise probleemiga ning esitatakse ühiseid ettepanekuid sellise diskrimineerimise kaotamiseks; võtab teadmiseks ettepaneku luua ametlik iga‑aastane ÜRO egiidi all korraldatav rahvusvaheline usulise tagakiusamise ohvrite mälestuspäev;

ELi suunised usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta

21.  on seisukohal, et ELi suunistes on esitatud selged poliitilised suunad, põhimõtted, normid ja teemad prioriteetsete meetmete jaoks, samuti töövahend ELi esindajatele järelevalveks, hindamiseks, aruandluseks ja demaršideks kolmandates riikides, ning nendega tagatakse ELile ja selle liikmesriikidele tugev strateegiline lähenemisviis, et mängida kolmandates riikides mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse edendamisel tõhusat rolli;

22.  nõuab, et usu- ja veendumusvabadust käsitlevaid ELi suuniseid hakataks kiiremas korras tõhusalt rakendama, et muuta EL usu- ja veendumusvabaduse edendamisel maailmas veelgi mõjukamaks; rõhutab, et usu- ja veendumusvabaduse paremaks edendamiseks ELi välispoliitika ja rahvusvahelise koostöö raames on äärmiselt oluline mõista, kuidas ideed, religioon ning muud kultuuri vormid ja veendumused, sh mitte uskumine, ühiskonda kujundavad ja mõjutavad; nõuab, et tagakiusamise, diskrimineerimise ja vägivallaga silmitsi seisvate mitteusklike, ateistide ja usust taganejate olukorrale pöörataks sama palju tähelepanu;

23.  nõuab usu- ja veendumusvabadust puudutavate teadmiste suurendamist ning peab sellega seoses kiiduväärseks jõupingutusi, mida Euroopa välisteenistus ja komisjon on seni teinud, et pakkuda ELi ametnikele ja liikmesriikide diplomaatidele koolitusi religioonide ja veendumuste ning nende ajaloo, aga ka usuvähemuste ja mitteusklike olukorra kohta, järgides samal ajal pluralismi ja neutraalsuse põhimõtteid; rõhutab aga vajadust laiemate ja süstemaatilisemate koolitusprogrammide järele, mis suurendaksid ELi ja liikmesriikide ametnike ja diplomaatide seas ELi suuniste tundmist ja kasutamist ning tugevdaksid koostööd erisaadikuga; soovitab kaasata sellesse koolitusprotsessi õpetlased ning kõik kirikud, usukogukonnad ja -ühendused, aga ka mitteusulised organisatsioonid ning inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonid; palub komisjonil ja nõukogul tagada selliste koolitusprogrammide jaoks piisavad vahendid;

24.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel tagada, et ELi aastaaruannetesse inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas lisatakse edaspidi peatükk usu- ja veendumusvabaduse kohta ning et ELi suuniste täitmise kohta koostatakse eduaruanded, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule; nendib, et ELi suunistes on ette nähtud, et nõukogu inimõiguste töörühm hindab nende suuniste rakendamist pärast kolme aasta möödumist, kuid sellist hindamist ei ole esitatud ega avalikustatud; nõuab hindamise viivitamatut avalikustamist; on seisukohal, et selles hindamises tuleks tõsta esile parimad tavad, teha kindlaks valdkonnad, kus on arenguruumi, ja esitada rakendamise kohta konkreetsed soovitused koos kindlaksmääratud ajakava ja vahe‑eesmärkidega, mida igal aastal regulaarselt hinnatakse; nõuab, et see hindamine lisataks ELi aastaaruannetesse inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas;

25.  rõhutab vastutust, mis lasub kõigi ELi delegatsioonide ning ÜJKP missioonide inimõiguste keskustel, muu hulgas seoses usu- ja veendumusvabadusega; nõuab, et nendele delegatsioonidele ja missioonidele eraldataks piisavad vahendid, et neil oleks võimalik täita oma ülesandeid, st jälgida ja hinnata inimõiguste ja muu hulgas usu- ja veendumusvabaduse seisukohast murettekitavaid olukordi ja neist teatada;

26.  tuletab meelde, kui olulised on inimõigustealased riigistrateegiad, millega kohandatakse ELi meetmeid iga riigi konkreetse olukorra ja vajaduste järgi; nõuab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusega seotud teemadele pöörataks piisavat tähelepanu ning ELi meetmed kavandataks nii, et juhul, kui mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on ohus, saab neid probleeme lahendada inimõigustealaste riigistrateegiate raames; kordab oma nõudmist, et Euroopa Parlamendi liikmetele antaks juurdepääs inimõigustealaste riigistrateegiate sisule;

Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust edendavad EL meetmed mitmepoolsetel foorumitel

27.  kiidab heaks ELi pühendumise usu- ja veendumusvabaduse edendamisele mitmepoolsetel foorumitel, eriti ÜROs, Euroopa Nõukogus, OSCEs ja Islami Koostöö Organisatsiooniga (OIC); toetab sellega seoses ELi koostööd ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööriga ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga; soovitab, et EL jätkaks usu- ja veendumusvabaduse teemaliste resolutsioonide valdkonnas juhtiva rolli etendamist ÜRO Peaassamblees ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus ning püüaks jätkuvalt luua liite ja kaitsta ühiseid seisukohti kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; palub Euroopa Liidul ja Islami Koostöö Organisatsioonil kaaluda võimalust koostada ÜRO raamistikus ühine resolutsioon usu- ja veendumusvabaduse kohta;

ELi rahastamisvahendid

28.  on rahul, et usu- ja veendumusvabadus on seatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi üheks prioriteediks; tõdeb, et alates ELi suuniste vastuvõtmisest on demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist usu- ja veendumusvabaduse edendamisega seotud projektidele eraldatud rohkem vahendeid; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et ELi diplomaatiline töö inimõiguste (sh usu- ja veendumusvabaduse) edendamiseks ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist rahastatavad projektid täiendavad üksteist, ning nõuab, et vahendite eraldamisel järgitaks pluralismi, neutraalsuse ja õigluse põhimõtteid; rõhutab, et usu- ja veendumusvabadust saab toetada ka muudest rahastamisvahenditest kui inimõigustele suunatud fondidest, muu hulgas näiteks konfliktide ennetamisele või haridusele ja kultuurile suunatud rahastamisvahenditest; palub komisjonil ja nõukogul tagada, et ELi välisrahastamisvahenditest eraldatakse usu- ja veendumusvabadusega seotud projektidele mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ajal piisavalt vahendeid; nõuab, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendile eraldataks vahendid, millest rahastada ähvarduste või tagakiusamise ohvriks langenud vabamõtlejate ja inimõiguslaste kaitset või päritoluriigist välja toimetamist;

29.  nõuab, et rahaliste vahendite läbipaistvaks eraldamiseks tehtaks suuremaid jõupingutusi ning et usuorganisatsioonide tegevust ja seda, kuidas nad neid vahendeid kasutavad, jälgitaks;

30.  toonitab, et ELi rahu, julgeoleku, konfliktiennetuse, arengu ja koostöö poliitikas seistakse silmitsi probleemidega, millele lahenduste leidmiseks tuleb teha koostööd muu hulgas kirikute, usujuhtide, õpetlaste, usu- ja veendumuskogukondade ja -ühendustega ning nii usu- kui ka mitteusuliste organisatsioonidega, sest neil kõigil on kodanikuühiskonnas väga oluline osa; tunnistab, kui oluline on võtta arvesse kogukondade heaks ja koos kogukondadega tegelikku arendus- ja humanitaartööd tegevate kirikute, usu- ja veendumuskogukondade ja -ühenduste ning usu- ja mitteusuliste organisatsioonide mitmekesisust; palub nõukogul ja komisjonil võtta usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsega seotud eesmärke ja meetmeid vajaduse korral arvesse nendele poliitikavaldkondadele suunatud rahastamisvahendite tegevuse kavandamisel (Euroopa Arengufond, arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend ning muud rahastamisvahendid, mis võidakse asjaomastes valdkondades pärast 2020. aastat luua);

o
o   o

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO‑le.

(1) ELT C 65, 19.2.2016, lk 174.
(2) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 53.
(3) ELT C 35, 31.1.2018, lk 77.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0500.
(5) ELT C 265, 11.8.2017, lk 130.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0502.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0494.
(8) ELT L 77, 15.3.2014, lk 85.


Sooline võrdõiguslikkus ja maksupoliitika ELis
PDF 168kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis (2018/2095(INI))
P8_TA(2019)0014A8-0416/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 10, 11, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 23 ja 33,

–  võttes arvesse 2015. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta (00337/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustele lisatud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ajavahemikuks 2011–2020 (07166/2011),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning eriti selle artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ja ÜRO 15. jaanuari 2016. aasta aruannet „Final study on illicit financial flows, human rights and the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Lõplik uuring ebaseaduslike rahavoogude, inimõiguste ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta), mille koostas sõltumatu ekspert riikide välisvõla ja muude seonduvate rahvusvaheliste finantskohustuste mõju kohta kõigi inimõiguste, eelkõige majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täielikule teostamisele,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking+5“ (2000), „Peking+10“ (2005), „Peking+15“ (2010) ja „Peking +20“ (2015),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab, ning 1994. aasta üleameerikalist konventsiooni naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise, kõrvaldamise ja selle eest karistamise kohta (Belém do Pará konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soolise võrdõiguslikkuse alaseid peamisi konventsioone, sh võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100), tööhõives ja töökohtadel diskrimineerimise vastast konventsiooni (nr 111), perekondlike kohustustega töötajate konventsiooni (nr 156) ja emaduse kaitse konventsiooni (nr 183),

–  võttes arvesse ühist seisukohta teemal „Šveitsi vastutus seoses maksustamise kuritarvitamise ekstraterritoriaalse mõjuga naiste õigustele“, mille esitasid naiste diskrimineerimise kaotamise komiteele majanduslike ja sotsiaalsete õiguste keskus (CESR), Alliance Sud, New Yorgi ülikooli õigusteaduskonnas tegutsev Global Justice Clinic, ühendus Public Eye ja organisatsioon Tax Justice Network ning milles rõhutatakse naiste, eriti madala sissetulekuga naiste ja arengumaade naiste ebaproportsionaalset maksukoormust, mis tuleneb piiriülesest maksualasest kuritarvitusest tingitud avaliku sektori tulude vähenemisest,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse komisjoni strateegiat „Euroopa 2020“, milles nõutakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu,

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta Euroopa poolaasta riigiaruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Taxation Trends in the European Union – Data for the EU Member States, Iceland and Norway, 2018 Edition“ (Maksustamissuundumused Euroopa Liidus – andmed ELi liikmesriikide, Islandi ja Norra kohta),

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid) (COM(2018)0273),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega,

–  võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2018. aasta direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas (COM(2018)0020),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

–  võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2015. aasta aruannet „Progress of the world’s women 2015–2016. Transforming economies, realising rights“ („Naiste õiguste areng maailmas aastatel 2015–2016 ning majanduse muutmine ja õiguste kasutamine“),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu sooteadliku eelarvestamise spetsialistide rühma 2005. aasta lõpparuannet, mille kohaselt on sooteadlik eelarvestamine eelarveprotsessi igas etapis soolist aspekti hõlmavate eelarvete soopõhine hindamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tulude ja kulude ümberstruktureerimine,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta uuringut „Bringing transparency, coordination and convergence to corporate tax policies in the European Union – I – Assessment of the magnitude of aggressive corporate tax planning“ (Euroopa Liidu äriühingu tulumaksu poliitika läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise suurendamine – I – äriühingu tulumaksu agressiivse planeerimise poliitika ulatuse hindamine),

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kaotamise komitee lõppmärkuseid ekstraterritoriaalsete kohustuste kohta seoses ebaseaduslike rahavoogude ja äriühingute tulumaksu vältimise soolise mõjuga Šveitsis (2016) ja Luksemburgis (2018)(1),

–  võttes arvesse arenguvaldkonna uuringute instituudi 2016. aasta poliitikaülevaadet „Redistributing Unpaid Care Work – Why Tax Matters for Women’s Rights“ (Tasustamata hooldustöö ümberjaotamine – miks on maksud naiste õiguste puhul olulised),

–  võttes arvesse parlamendi poliitikaosakonna C (kodanike õigused ja põhiseadusküsimused) 2017. aasta aprilli uuringut: „Gender equality and taxation in the European Union“ (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus),

–  võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2018. aasta aprilli aruannet soo, maksustamise ja võrdõiguslikkuse kohta arengumaades pealkirjaga „Gender, taxation and equality in developing countries“,

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses(2),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannet OECD soopõhiste soovituste rakendamise kohta (2017. aasta juuni) ning 2015. aasta maksu- ja sotsiaalhüvitiste mudeleid,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(3),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis(4),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(5),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal(6),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahel,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0416/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 kinnitatakse, et mittediskrimineerimine ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus on liidu aluseks olevad kaks põhiväärtust ja eesmärki; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 8 ja 10 kohustatakse Euroopa Liitu võtma oma poliitikasuundade ja tegevuste määratlemisel ja rakendamisel eesmärgiks ebavõrdsuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine; arvestades, et põhiõiguste harta hõlmab õigusi ja põhimõtteid, mis viitavad otsese ja kaudse diskrimineerimise keelamisele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõige 1) ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23); arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigused on liikmesriikidele ELi õiguse rakendamisel otseselt asjakohased (artikkel 51);

B.  arvestades, et üle kogu Euroopa Liidu on naised tööturul endiselt alaesindatud, kusjuures naiste üldine tööhõive määr on jätkuvalt peaaegu 12 % väiksem kui samaealistel meestel; arvestades, et ELis töötab 8,2 % töötavate meestega võrreldes 31,5 % töötavatest naistest osalise tööajaga;

C.  arvestades, et on ülimalt oluline käsitleda soolist ebavõrdsust tööhõives ning vähendada soolist pensionilõhet, mis on praegu ELis keskmiselt peaaegu 40 % ning on tingitud naiste elu jooksul tekkinud kumulatiivsest ebavõrdsusest ja perioodidest, mil nad tööturult puudusid;

D.  arvestades, et sooline palgalõhe ELis on praegu 16 %, mis tähendab, et naised teenivad ELis kõigis majandusvaldkondades ühes tunnis keskmiselt 16 % vähem kui mehed;

E.  arvestades, et naisi mõjutavate mitmesuguste ebavõrdsuste (sooline palgalõhe ja ebavõrdsused tööhõives, karjäärikatkestus ja lapsehoolduspuhkus, täistööajaga vs osalise tööajaga töö) kumulatiivsel mõjul on oluline panus soolisse palgalõhesse ja soolisse pensionilõhesse, mille tulemus on see, et naistel on suurem oht sattuda vaesusse ja muutuda sotsiaalselt tõrjutuks ning sellel on negatiivsed tagajärjed, mis laienevad nii nende lastele kui ka peredele;

F.  arvestades, et Pekingi tegevusprogrammis rõhutatakse vajadust analüüsida erinevaid poliitikapõhimõtteid ja programme, sealhulgas maksustamisega seotud poliitikapõhimõtteid ja programme soolisest seisukohast ning neid vajaduse korral kohandada, et edendada tootmisvahendite, vara, võimaluste, sissetulekute ja teenuste võrdsemat jaotamist;

G.  arvestades, et konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta nõutakse, et perekonnad põhineksid võrdsuse, õigluse ja iga perekonnaliikme eneseteostuse põhimõttel, koheldes naisi ja mehi võrdselt ka maksuseaduses, st üksikisikute ja iseseisvate kodanikena, mitte meeste poolt ülalpeetavatena;

H.  arvestades, et liikmesriigid kui majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti allakirjutanud on võtnud endale kohustuse järgida nõuet mobiliseerida saadaolevad maksimumressursid, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste järkjärguliseks realiseerimiseks oleksid rahalised vahendid olemas;

I.  arvestades, et füüsilise isiku tulumaksu käsitlevad määrused, milles pannakse naised kaudselt ebasoodsasse olukorda seoses tööle saamise ja töötingimustega või tööandjapensionitega võivad rikkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ(8) artiklit 14 meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel tööhõive ja elukutse küsimustes(9);

J.  arvestades, et komisjoni talituste töödokumendis „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ tuuakse välja peamised soolise võrdõiguslikkuse valdkonnad, sealhulgas maksupoliitika, ent selles puuduvad siduvad sätted ja üleskutse võtta soolise aspekti arvestamine eesmärgiks liikmesriigi tasandil;

K.  arvestades, et maksupoliitika võib hõlmata otsesest või kaudset soolist kallutatust; arvestades, et otsene kallutatus tähendab, et maksusäte on selgelt suunatud otse kas meestele või naistele, samas kui kaudne kallutatus tähendab, et sätet kohaldatakse pealtnäha võrdselt kõikidele, ent tegelikkuses toimib see ikka veel käitumismustri / sissetulekustruktuuri kohaselt, mõjutades sugude esindajaid erinevalt; arvestades, et enamik liikmesriike on kaotanud maksueeskirjad, milles tehakse selget vahet meeste ja naiste vahel, kuid kaudsed maksuhälbed on kogu ELis endiselt valdavad, kuna maksueeskirjad toimivad koostoimes sotsiaalmajandusliku tegelikkusega;

L.  arvestades, et poliitilised valikud tulude suurendamise ja ümberjaotamise kohta võivad naiste sissetulekut ja majanduslikku kindlustatust ebaproportsionaalselt mõjutada ja vähendada nende juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele, kahjustades nende suutlikkust kasutada oma majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja liikuda soolise võrdõiguslikkuse suunas;

M.  arvestades, et soolise aspekti puudumine ELi ja riiklikes maksupoliitikasuundades suurendab praegust soolist ebavõrdsust (tööhõive, sissetulekute, tasustamata töö, pensionide, vaesuse, vara jm valdkondades), loob naistele tööturule sisenemisel ja seal püsimisel takistavaid asjaolusid ning taasloob traditsioonilisi soorolle ja stereotüüpe;

N.  arvestades, et maksupoliitika kujundamine on strateegia „Euroopa 2020“ oluline osa; arvestades, et Euroopa poolaasta raames keskendutakse endiselt peamiselt vastavuse tagamisele stabiilsuse ja kasvu paktiga ning soolised aspektid jäetakse sageli eeskätt maksustamisega seotud prioriteetides ja soovitustes kõrvale;

O.  arvestades, et kõikides liikmesriikides viimaste aastakümnete jooksul toimunud regressiivsed muutused tööjõu, äriühingute, tarbimise ja vara maksustamises on toonud kaasa maksusüsteemide pädevuse ümberjaotumise nõrgenemise ja andnud panuse sissetulekute ebavõrdsuse kasvutendentsi; arvestades, et maksustamise struktuurimuutus on nihutanud maksukoormuse väikese sissetulekuga rühmadele ja seetõttu eeskätt naistele, pidades silmas naiste ja meeste sissetulekute ebavõrdset jaotumist, naiste väikest osakaalu suurima sissetulekuga isikute hulgas, naiste keskmisest suuremat tarbimise osakaalu põhitoodete ja -teenuste puhul ning töötulu võrdlemisi suurt osa ja kapitalitulu väikest osa naiste kogusissetulekus(10);

P.  arvestades, et eriti naised võivad kannatada majandusliku ebavõrdsuse tõttu, mis on tingitud naiste ja meeste sissetulekute ebavõrdsest jaotumisest, naiste väikesest osakaalust suurima sissetulekuga isikute hulgas ning töötulu võrdlemisi suurest osast ja kapitalitulu väikesest osast naiste kogusissetulekus(11);

Q.  arvestades, et keskmiselt on äriühingu tulumaksu määrad 1980-ndatest aastatest järsult langenud 40 %-lt 21,9 %-ni 2018. aastal, samal ajal kui vastukaaluks on tarbimismaksu määrad (millest suure osa moodustab käibemaks) 2009. aastast alates suurenenud, jõudes 2016. aastal 20,6 %-ni(12);

R.  arvestades, et kehtivates makromajanduslikes poliitikameetmetes tuleks rohkem arvestada tasustamata hooldamise ja majapidamistööde olulisusega, ning arvestades, et tõendid näitavad, et ELis teevad 80 % hooldamistöödest ilma palgata mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et teatavad maksupoliitikapõhimõtted, alarahastatud avalikud teenused ja juurdepääs sotsiaalteenustele mõjutavad ülemääraselt väikese sissetulekuga rühmasid, eriti naisi, kuna sageli aitavad naised täita lünki hooldamistöös, hariduses ja muud laadi perekondlikus toetustegevuses, seejuures tavaliselt tasuta, kinnistades seeläbi püsivalt naiste põhjendamatult suure vastutuse hooldamise eest; arvestades, et kõigis riikides on kõige vaesemad ja kõige haavatavamad naised need, kes kannavad kahekordset koormat, tehes tasustamata hooldustööd ja madalalt tasustatud ebakindlat tööd(13);

S.  arvestades, et peaaegu kõik liikmesriigid on oma tulumaksusüsteemid kaheks jaganud, kohaldades leibkonna teise palgasaaja tulule kõrgemat maksu piirmäära ning võttes enamiku kapitalitulude puhul kasutusele ühtse maksumäära; arvestades, et töötulu suhtes kohaldatavast otsesest ja astmelisest tulumaksukavast tingitud leibkonna teise palgasaaja põhjendamatult suur maksukoormus enamikes liikmesriikides on üks peamisi tegureid, mis takistab naistel osaleda tööturul(14), lisaks muudele ühiseid makse ja hüvitisi hõlmavatele sätetele ning üldiste lastehoiuteenuste maksumusele ja nende teenuste puudumisele;

T.  arvestades, et tööturul mitteosalemise lõksu jäämise tase (praegu 40 %) ning madala palga lõksu jäämise tase, mis mõjutavad põhjendamatult naisi ning heidutavad neid tööhõives täielikult osalemast, määratakse olulisel määral kindlaks otsese maksu sätetega, lisaks hüvitiste kaotamisele;

U.  arvestades, et mõnes liikmesriigis võidakse perekondadele tagada vähendatud maksumäär, kui neis on ülalpeetav abikaasa, abikaasadele mõeldud majapidamistoetus ja/või maksuvähendused ühe ainsa palgasaajaga paaridele, mis põlistavad üksikvanemaga – kes on enamasti naised – perekondade ebasümmeetriat ning ei tunnista ELis eksisteerivate perekondlikke olukordade mitmekesisust; arvestades, et taolised maksusoodustused ei motiveeri tavaliselt abielus naisi tööturule sisenema ning kutsuvad otseselt või kaudselt esile naiste aja ümberjaotamise tasustatud töölt tasustamata tööle;

V.  arvestades, et maksustamise mõju soolisele ebavõrdsusele seoses äriühingute jõukuse, isikliku jõukuse ja varaga on vähe uuritud ning on tungiv vajadus tagada, et selles valdkonnas on kättesaadavad sooliselt eristatud andmed;

1.  palub komisjonil toetada soolist võrdõiguslikkust kõikides maksupoliitika suundades ning koostada konkreetsed suunised ja soovitused liikmesriikidele, et kõrvaldada maksudega seotud sooline kallutatus ning tagada, et ei kehtestata uusi makse, kulutamisseaduseid, programme või tavasid, mis suurendavad soolist ebavõrdsust turul või maksujärgse tulu raames või mis tugevdavad mustrit, mille kohaselt on mees pere ülalpidaja;

2.  rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes on liikmesriikidel oma maksupoliitika normide sätestamisel vabad käed, tingimusel et nad järgivad liidu õigusnorme; rõhutab, et lisaks nõuavad maksustamist käsitlevad ELi otsused kõigi liikmesriikide ühehäälset nõusolekut;

3.  palub komisjonil aidata kaasa sellele, et ELis ratifitseeritaks konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, nagu seda tehti puuetega inimeste õiguste konventsiooni puhul ning tehakse Istanbuli konventsiooni puhul;

4.  ergutab komisjoni tugevdama soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegilise kohustuse staatust, võttes selle vastu teatisena(15) ning lisama sellesse selgeid eesmärke ja keskseid meetmeid, millega suurendada kõigi ELi tegevusvaldkondade (sh maksualaste aspektide) analüüsi kaudu naiste ja meeste võrdõiguslikkust; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et otsest ja kaudset diskrimineerimist käsitlevaid ELi õigusakte rakendatakse nõuetekohaselt ning selle edukust järgitakse süstemaatiliselt, tagamaks, et mehed ja naised tegutseksid võrdväärsetena;

Otsesed maksud

Füüsilise isiku tulumaks

5.  märgib, et maksupoliitikad mõjutavad erineval moel erinevaid leibkondi (nt leibkonnad, kus palgasaajaid on kaks, nais- või meessoost ühe palgasaajaga leibkonnad jne.); rõhutab negatiivseid tagajärgi, mis tekivad, kui naiste tööhõivet ja majanduslikku sõltumatust ei stimuleerita, ning juhib tähelepanu ühisest maksustamisest tingitud suurele soolisele pensionilõhele; rõhutab, et maksusüsteemid ei peaks enam põhinema eeldusel, et leibkonnad koondavad ja jagavad oma vahendeid võrdselt, ning et individuaalsel maksustamisel on otsustav mõju naiste õiglase maksustamise saavutamisele; peab erakordselt tähtsaks asjaolu, et mehed ja naised teenivad ja hooldavad võrdselt; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid järkjärgult kasutusele individuaalse maksustamise, tagades samal ajal kõikide ühise maksustamise süsteemides ette nähtud vanemaõigustega seotud rahaliste ja muude hüvede alles jätmise; tunnistab asjaolu, et mõnes liikmesriigis tuleb individuaalse maksustamise süsteemi kasutuselevõtmiseks kehtestada võib-olla üleminekuperiood; kutsub üles kõrvaldama üleminekuperioodil kõik ühisel sissetulekul põhinevad maksukulud ning märgib, et tuleb tagada, et kõik maksusoodustused, rahalised hüvitised ja muud sarnased avalikud teenused tagatakse üksikisikutele, et kindlustada nende finants- ja ühiskondlik autonoomia;

6.  võtab teadmiseks komisjoni 20. novembri 2017. aasta teatise „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ (COM(2017)0678), milles tuuakse välja kaheksa tegevussuunda ning palutakse liikmesriikidel suurendada soolise palgalõhe tõhusaks vähendamiseks oma jõupingutusi, et parandada naiste majanduslikku olukorda ning kindlustada nende majanduslik sõltumatus;

7.  märgib, et kahe lapsega pere teise palgasaaja keskmine isiklik netomaksumäär ulatus 2014. aastal keskmiselt 31 %-ni ELi kuuluvates OECD liikmesriikide seas ja 28 %-ni kõigi OECD liikmesriikide seas; palub komisjonil jälgida pidevalt ja tugevdada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist naistele ja meestele liikmesriikides eesmärgiga tagada, et ebavõrdsus juuritakse välja nii tööturul kui ka maksustamise valdkonnas; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooniga tööturul, kaotades tööhõives soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise, eelkõige hariduse edendamise ja teadlikkuse tõstmise kaudu tütarlaste ja naiste seas, julgustades tütarlapsi ja naisi alustama õpinguid, minema tööle ja alustama karjääri uuendusliku majanduskasvu sektorites (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika);

8.  kutsub liikmesriike üles tagama, et töö ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud maksusoodustustega ei diskrimineerita soo alusel ning kaaluma maksusoodustusi ja muid rahalisi hüvesid või teenuseid leibkonna teisele palgasaajale ja üksikvanematele; palub lisaks liikmesriikidel uurida erinevaid viise, kuidas vähendada naiste alaesindatust tööturul, ning käsitleda teise palgasaaja potentsiaalseid majanduslikke takistusi tööturule sisenemisel; märgib, et soolist kallutatust võib esineda ka tööga seotud maksusoodustustes ja -vabastuses, näiteks lisatöötundide soodsam maksustamine, millest saavad kasu peamiselt kutsealad, kus praegu töötavad mehed;

9.  palub liikmesriikidel mitte vähendada oma füüsilise isiku tulumaksu süsteemide astmelist olemust, püüdes näiteks lihtsustada füüsilise isiku tulumaksu;

10.  nõuab füüsilise isiku tulumaksu (määrad, vabastused, mahaarvamised, hüvitised, ümberarvutused jne) kujundamist selliselt, et sellega edendatakse aktiivselt tasustatud ja tasustamata töö, sissetulekute ja pensioniõiguste võrdset jagamist naiste ja meeste vahel, et kõrvaldada stiimulid, mille tõttu püsivad endiselt ebavõrdsed soorollid;

11.  on seisukohal, et tööturul valitseva ebavõrdsuse tõttu võivad teatavad maksupoliitika suunad naisi ebaproportsionaalselt mõjutada; leiab, et sobiv viis selle probleemi lahendamiseks on tööturumeetmete reform, et käsitleda naiste majandusliku sõltumatuse küsimust; kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles edendama uuringuid, mis käsitlevad soolise lõhe mõju naiste pensionidele ja rahalisele sõltumatusele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rahvastiku vananemine, terviseseisundi ja eeldatava elueaga seotud soolised erinevused, asjaolu, et perestruktuurid on muutunud ja ühe elanikuga kodude arv on suurenenud, ning erinevused naiste isiklikus olukorras;

Äriühingute maksustamine

12.  nõuab, et need liikmesriigid, keda on nende agressiivse maksuplaneerimise pärast Euroopa poolaasta raames esile toodud, muudaksid oma õigusakte ja tühistaksid viivitamata vastavad sätted(16); tunneb muret ohu pärast, et oma äriühingu tulumaksu maksubaaside kooskõlastamisel võivad liikmesriigid leida uusi viise, kuidas hõlbustada äriühingute agressiivset maksuplaneerimist, mistõttu peavad liikmesriigid leidma muid maksuallikaid (sealhulgas tarbimismaksud), millel on naistele ebaproportsionaalne mõju;

13.  palub liikmesriikidel teha äriühingutele antavad maksusoodustused või -vabastused otstarbekohaseks, tagamaks, et sellised soodustused ja vabastused tooksid peamiselt kasu väikestele ettevõtjatele ja soodustaksid tegelikku innovatsiooni, ning hinnata enne ja pärast seda, millist mõju need soodustused avaldavad soolisele võrdõiguslikkusele;

Kapitali ja vara maksustamine

14.  märgib, et äriühingute ja vara maksustamine on oluline ebavõrdsuse vähendamisel maksusüsteemis rakendatava ümberjaotamise kaudu ning vahendite leidmisel, et rahastada sotsiaalteenuseid ja nende ülekandmist;

15.  märgib, et kvaliteetsete lapsehoiuteenuste puudumine, nende liiga suured kulud ja piisava infrastruktuuri puudumine on jätkuvalt üks kõige suurem takistus peamiselt naiste võrdsele osalemisele kõigis ühiskonna valdkondades, sh tööhõives; kutsub liikmesriike üles tõhustama maksupoliitikat, et parandada taskukohaste ja kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavust ja nendele juurdepääsetavust maksusoodustuste abil, et vähendada naiste ees seisvaid takistusi palgatööle asumisel ja aidata kaasa tasustatud ja tasustamata töö võrdsemale jaotumisele leibkondades ning vähendada soolist palga- ja pensionilõhet; rõhutab, et selliste poliitikameetmetega peaks võimaldama naistel tulla tööturule ja tuleks keskenduda eelkõige madala sissetulekuga ja üksikvanemaga perekondadele ning teistele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

16.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega, milles muu hulgas käsitletakse soolist diskrimineerimist finantstoodete ja -teenuste pakkumisel kindlustusvaldkonnas ja sellega seotud valdkondades ning keelatakse selline diskrimineerimine; nõuab andmete kogumist, et saada täpset teavet võimalike lünkade kohta rakendamisprotsessis; rõhutab, et omandiõiguse suhtes kehtib subsidiaarsuse põhimõte ning ELis ei ole omandiõigusealaseid õigusakte, millega diskrimineeritaks naisi või mehi, kuna õigus omandile on omanikul;

17.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et üldiselt on varal põhinevate maksude panus üldisele maksutulule jäänud küllaltki piiratuks, ulatudes 5,8 protsendini ELi 15 liikmesriigi ning 4,3 protsendini ELi 28 liikmesriigi maksude kogutulust(17);

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kapitalimaksude osakaal on alates 2002. aastast langenud, mis on muu hulgas tingitud üldisest suundumusest, kus tavalist üksikisiku tulumaksu kava ei kohaldata enam kapitalitulude suhtes, kusjuures neid maksustatakse vaid suhteliselt tagasihoidlike, kindlate maksumääradega, mida võib näha mitmes liikmesriigis(18);

Kaudne maksustamine

19.  märgib, et tarbimismaksude osakaal tõusis liidus 2009. ja 2016. aasta vahel; märgib, et käibemaks moodustab liikmesriikides tavaliselt kaks kolmandikku kuni kolm neljandikku tarbimismaksudest ning et käibemaksu osakaal on ELis jõudnud keskmiselt umbes viiendikuni üldisest maksutulust(19);

20.  märgib, et soo suhtes kallutatust esineb seal, kus maksualased õigusaktid lõikuvad sugudevaheliste suhete, sooliste normide ja majandusliku käitumisega; märgib, et käibemaks tekitab soolist kallutatust naiste tarbimisharjumiste tõttu, mis erinevad meeste omadest, kuna nad ostavad rohkem kaupu ja teenuseid, mille eesmärk on edendada tervishoidu, haridust ja toitumist(20); tunneb muret, et koos naiste madalama sissetulekuga viib see naiste suurema käibemaksukoormuseni; palub liikmesriikidel kohaldada käibemaksuvabastusi, vähendatud määrasid ja nullmäärasid toodetele ja teenustele, millel on positiivne sotsiaalne, tervisega seotud ja/või keskkonnamõju, kooskõlas ELi käibemaksudirektiivi käimasoleva läbivaatamisega;

21.  on seisukohal, et nn menstruatsioonivaesus on ELis lahendamata probleem, kus Plan International UK sõnul ei saa iga kümnes tüdruk endale hügieenitooteid lubada; tunneb kahetsust asjaolu üle, et naiste hügieenitooteid ning laste, eakate ja puuetega inimeste hooldustooteid ja -teenuseid ei peeta kõikides liikmesriikides ikka veel esmatarbekaupadeks ja põhiteenusteks; palub kõikidel liikmesriikidel kõrvaldada n-ö hooldus- ja tampoonimaksu, rakendades käibemaksudirektiivis kehtestatud paindlikkust ja kohaldades nendele olulistele esmatarbekaupadele maksuvabastusi või käibemaksu nullmäära; tunnistab, et nende toodete käibemaksuvabastustest tingitud hindade alandamine oleks noortele naistele erakordselt kasulik; toetab hügieenitarvete laiaulatuslikult kättesaadavuse edendamiseks tehtud samme ning julgustab liikmesriike pakkuma tasuta naiste hügieenitarbeid teatavates (avalikes) ruumides, nagu koolides, ülikoolides ja kodutute varjupaikades, ning madala palgaga naistele, et kaotada täielikult nn menstruatsioonivaesus kogu ELi avalikest tualettruumidest;

Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise mõju soolisele võrdõiguslikkusele

22.  märgib, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine soodustavad olulisel määral soolist ebavõrdsust liidus ja kogu maailmas, kuna need vähendavad valitsuste vahendeid võrdsuse suurendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil(21);

23.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2017. aasta soovitusi rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(22) ning eelnevate erikomisjonide (TAX ja TAX2) soovitusi, mis koostati selleks, et võidelda ELis maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; palub liikmesriikidel võtta viivitamata vastu avaliku aruandluse riikide lõikes, äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ning läbivaadatud intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi;

24.  palub komisjonil ja liikmesriikidel propageerida sooliselt võrdse maksustamise reforme kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas OECD-s ja ÜROs, ning toetada ülemaailmsel liikmesusel, võrdsel hääleõigusel ning naiste ja meeste võrdsel osalemisel põhineva ÜRO valitsustevahelise maksuorgani loomist; rõhutab, et see organ peaks olema suuteline töötama välja konkreetset sooliselt võrdse maksustamise oskusteavet;

25.  märgib, et liikmesriikide ja arenguriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamist käsitlevates lepingutes ei edendata tavaliselt tuluallika maksustamist, mis toob kasu hargmaistele äriühingutele ning kahjustab riigisiseste vahendite kasutamist arenguriikide poolt; märgib, et riigisiseste vahendite vähene kasutamine takistab nendes riikides avalike teenuste täielikku rahastamist, näiteks tervishoiu- või haridusteenuste puhul, mis mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tüdrukuid; kutsub liikmesriike üles tegema komisjonile ülesandeks vaadata läbi kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud, et neid probleeme uurida ja need lahendada, ning tagada, et tulevased topeltmaksustamise vältimise lepingud sisaldavad lisaks üldistele kuritarvitamisvastastele sätetele soolise võrdõiguslikkuse sätteid;

26.  palub erikomisjonil TAX3 lisada oma soovitustesse soolised aspektid;

Soolise aspekti arvestamine maksupoliitikas

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima korrapäraselt läbi maksupoliitika soolise mõju hindamisi, lähtudes soolisest võrdõiguslikkusest, keskendudes mitmekordsele mõjule ja kaudsele kallutatusele, tagamaks, et ükski otsene ega kaudne diskrimineerimine ei oleks ühegi ELi fiskaalpoliitika osa;

28.  palub liikmesriikidel jagada oma tööturgude ja maksusüsteemide ülesehituse parimaid tavasid, et aidata vähendada soolist palgalõhet ja pensionilõhet, mis võib seetõttu edendada õiglasemate ja võrdsemate maksustamistingimuste kohaldamist meestele ja naistele;

29.  tuletab komisjonile meelde, et kuna Lissaboni lepinguga lisati Euroopa Liidu põhiõiguste harta esmaste õigusaktide hulka, on komisjonil õiguslikult siduv kohustus edendada oma poliitikas ja tegevusvaldkondades soolist võrdõiguslikkust;

30.  tunnistab, et mitmed huvi- ja kodanikuühiskonna rühmad tunnevad, et nad on oskusteabe puudumise tõttu maksupoliitika aruteludest kõrvale jäetud ning et tööstus- ja majandusrühmad on seega mitmes liikmesriigis eelarve koostamise protsessis üleesindatud; kutsub liikmesriike üles seda teemat käsitlema, tagades lisaks kodanikuühiskonnaga tegeliku konsulteerimise võimalustele eelarveprotsessi hõlmava hariduse;

31.  palub komisjonil täita oma seadusjärgne kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas peamise maksupoliitika kavandamise hindamisel; rõhutab, et liikmesriikide maksusüsteemide läbivaatamiseks Euroopa poolaasta raames ning riigipõhiste soovituste jaoks on vaja põhjalikku sellekohast analüüsi;

32.  palub komisjonil kasutada strateegia „Euroopa 2020“ prioriteete, et tegeleda Euroopa majanduse struktuuriliste kitsaskohtadega, käsitleda soolist palgalõhet ja pensionilõhet, parandada ELi konkurentsivõimet ja tootlikkust ning toetada jätkusuutlikku sotsiaalset turumajandust, millest saavad kasu kõik naised ja mehed;

33.  tuletab meelde oma seisukohta riigipõhist aruandlust käsitleva direktiivi ettepaneku kohta(23), milles esitleb ambitsioonikaid meetmeid, millega suurendada hargmaiste ettevõtete maksude läbipaistvust ja avalikku kontrolli, sest see võimaldaks laiemal avalikkusel saada juurdepääs teabele teenitud kasumi, saadud toetuste ja maksude kohta, mida nad tasuvad jurisdiktsioonides, kus nad tegutsevad; soovitab paigutada põhjalik soolise võrdõiguslikkuse analüüs kõigi praeguste ja tulevaste, õiglast maksustamist käsitlevate teadusuuringute ja maksupoliitika keskmesse eesmärgiga saavutada maksude suurem läbipaistvus ja aruandekohuslus; palub tungivalt, et nõukogu jõuaks ühisele kokkuleppele ettepanekus alustada läbirääkimisi teiste institutsioonidega, et võtta vastu avalik riikidepõhine aruandlus, mis on üks peamisi meetmeid äriühingute maksuteabe suurema läbipaistvuse saavutamiseks kõigi kodanike jaoks; tuletab meelde, et liikmesriikidel tuleb korrapäraselt läbi viia nende meetmete muudele liikmesriikidele ja arengumaadele ülekanduva mõju hindamisi, sealhulgas analüüsida maksupoliitika soolist kallutatust ning seda, kas nad suudavad koguda riiklikke tulusid naiste õiguste rahastamiseks, ning võtab samal ajal teadmiseks, et hea maksuhaldustava platvormi raames on juba sellega seoses tööd alustatud;

34.  märgib, et sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte ainult põhiline inimõigus, vaid selle saavutamine aitaks samuti kaasa kaasavama ja säästvama majanduskasvu saavutamisele; rõhutab, et eelarve soolist võrdõiguslikkust arvestav analüüs aitaks parandada teavet, mis käsitleb avaliku sektori investeeringute jaotuslikku mõju meestele ja naistele; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada sootundlikku eelarvestamist nii, et jälgitaks konkreetselt, milline osa avaliku sektori vahenditest on suunatud naistele, ja millega tagatakse, et vahendite kasutamist ja kulude eraldamist käsitlevate poliitikasuundadega edendatakse soolist võrdõiguslikkust;

35.  palub komisjonil edendada sellise maksupoliitika parimaid tavasid, milles võetakse arvesse soolist mõju ning edendatakse soolist võrdõiguslikkust, eriti seoses leibkonna sissetuleku maksustamise ja käibemaksuga; palub komisjonil lisada oma iga-aastasesse aruandesse „Maksustamissuundumused Euroopa Liidus“ soolise võrdõiguslikkuse analüüs;

36.  tuletab meelde, et vaatamata 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määrusele lisatud ühisavaldusele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta, ei ole selles valdkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme ning komisjon ei võtnud mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel selle rakendamist arvesse; nõuab, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus hinnataks ELi poliitika mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja et seda eelarves arvestataks (sootundlik eelarvestamine); ootab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pööraksid ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus palju tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja selle tulemuslikule järelevalvele, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet;

37.  palub liikmesriikidel täita oma Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohast seadusjärgset kohustust edendada soolist võrdõiguslikkust ELi õigusaktide rakendamisel ning ELi õigusaktidega reguleeritud riiklike poliitikate rakendamisel;

38.  rõhutab, et on vaja teha täiendavat uurimistööd ja koguda paremini sooliselt eristatud andmeid maksusüsteemi sooliselt eristatud jaotamise ja eraldamisega seotud mõju kohta; eelkõige palub liikmesriikidel koguda maksuandmeid individuaalsel ja mitte leibkonna alusel ning kaotada soopõhiste andmete lõhe seoses tarbimisharjumuste ja vähendatud määrade kasutamisega, ettevõtlusest saadava tulu jaotamise ja seotud maksude tasumisega ning omandimaksu, kapitalitulude ja seotud maksude jaotamisega;

39.  väljendab kahetsust, et enamik liikmesriike ei suuda koguda või hinnata individuaalseid tulumaksuandmeid ning mitmed liikmesriigid koguvad ikka veel leibkonna tasandi andmeid ühise maksustamise korra alusel;

40.  julgustab liikmesriike looma asjakohast maksusoodustuste stiimulite struktuuri kõigis poliitikameetmetes, millega julgustatakse sisserännanud naisi osalema (taas) koolituses või koguma töötushüvitisi;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) CEDAW/C/CHE/CO/4-5, punktid 40–43(Šveits, 2016); CEDAW/C/LUX/CO/6-7, punktid 10, 15, 16 (Luksemburg, 2018).
(2) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 38.
(3) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.
(4) ELT C 66, 21.2.2018, lk 30.
(5) ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.
(6) ELT C 263, 25.7.2018, lk 49.
(7) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(8) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(9) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(10) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(11) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(12) Euroopa Komisjon „Taxation Trends in the European Union – Data for the EU Member States, Iceland and Norway, 2018 Edition“ (Maksustamissuundumused Euroopa Liidus – andmed ELi liikmesriikide, Islandi ja Norra kohta).
(13) Arenguvaldkonna uuringute instituut (2016) Redistributing Unpaid Care Work – Why Tax Matters for Women’s Rights (Tasustamata hooldustöö ümberjaotamine – miks on maksuküsimused naiste õigustes olulised). Poliitikaülevaade. Väljaanne nr 109. Jaanuar 2016.
(14) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(15) Nagu on sätestatud 16. juuni 2016. aasta nõukogu järeldustes soolise võrdõiguslikkuse kohta.
(16) Euroopa Komisjon, Euroopa poolaasta: riigiaruanded, 7. märts 2018.
(17) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(18) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(19) Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
(20) La Fiscalidad en España desde una Perspectiva de Género (2016) - Institut per a l’estudi i la transformació d ela vida quotidiana / Ekona Consultoría.
(21) ÜRO „Final study on illicit financial flows, human rights and the 2030 Agenda for Sustainable Development“ of the Independent Expert on the effects of foreign debt and other related international financial obligations of states on the full enjoyment of all human rights, particularly economic, social and cultural rights ( „Lõpparuanne ebaseaduslike rahavoogude, inimõiguste ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta“, mille koostas sõltumatu ekspert välisvõla ja riikide muude asjakohaste rahvusvaheliste finantskohustuste teemal, järgides täielikult kõiki inimõigusi, eeskätt majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi), 2016.
(22) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0284.

Õigusalane teave