Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 16. jaanuar 2019 - StrasbourgLõplik väljaanne
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemine
 ELi ja Maroko leping, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolle nr 1 ja nr 4 (resolutsioon)
 ELi ja Maroko leping, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolle nr 1 ja nr 4 ***
 ELi ja Hiina vaheline leping, mis puudutab WTO vaidluste lahendamise menetlust DS492 („Meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi“) ***
 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) ***I
 Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ***I
 Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted ***I
 ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamine pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Pestitsiididele lubade andmise ELi menetlus
 Tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbelise rahastamiskava kehtestamine *
 Rakendamisaruanne Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu kaubandussamba kohta
 InvestEU programmi loomine ***I
 ELi tagasipöördumistunnistus *
 Euratomi teadus- ja koolitusprogramm 2021–2025 *
 EKP 2017. aasta aruanne
 Pangandusliit – 2018. aasta aruanne
 ELi ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu rakendamine
 Põhiõiguste olukord Euroopa Liidus 2017. aastal

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemine
PDF 108kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2018/2938(RSP))
P8_TA(2019)0015B8-0052/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8‑0087/2018),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta otsust(3), millega lükati 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemine edasi, ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori vastust,

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2018. aasta otsust(4), milles keelduti andmast heakskiitu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele 2016. aasta eelarve täitmisel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(5), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(6), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(7), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa artikli 5 lõike 2 punkti a teist lõiku,

1.  annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.
(2) ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0140.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0406.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.
(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.


ELi ja Maroko leping, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolle nr 1 ja nr 4 (resolutsioon)
PDF 136kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolle nr 1 ja nr 4, sõlmimise kohta (10593/2018 – C8‑0463/2018 – 2018/0256M(NLE))
P8_TA(2019)0016A8-0478/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10593/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile i (C8‑0463/2018),

–  võttes arvesse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel,

–  võttes arvesse ELi ja Maroko vahelist lepingut põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuste liberaliseerimismeetmete kohta, mida nimetatakse ka liberaliseerimislepinguks ning mis jõustus 1. septembril 2013,

–  võttes arvesse Üldkohtu 10. detsembri 2015. aasta otsust kohtuasjas T‑512/12,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsust kohtuasjas C‑104/16,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 11. juuni 2018. aasta töödokumenti SWD(2018)0346, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus,

–  võttes arvesse 23. mai 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni ning selle artikleid 34 ja 36,

–  võttes arvesse peasekretäri Lääne-Sahara olukorda käsitlevat aruannet ÜRO Julgeolekunõukogule (S/2018/277),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2414 (2018) Lääne‑Sahara olukorra kohta (S/RES/2414 (2018)),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, eelkõige selle XI peatüki artiklit 73 end ise mittevalitsevate territooriumide kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle V jaotise 1. peatüki artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõike 6 punkti a,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(1) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ning kalanduskomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0478/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidul ja Maroko Kuningriigil on ajaloolised suhted ja nad jätkavad tiheda koostöö arendamist sellise laiaulatusliku partnerluse kaudu, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, mida tugevdab edasijõudnud riigi staatus ja mõlema poole valmisolek seda edasi arendada;

B.  arvestades, et ELi ja Maroko vaheline liberaliseerimisleping jõustus 1. septembril 2013; arvestades, et Polisario Rinne esitas selle lepingu kohta 19. novembril 2012 Euroopa Liidu Kohtule hagi põhjendusega, et seda Lääne‑Sahara territooriumi suhtes kohaldades rikutakse rahvusvahelist õigust;

C.  arvestades, et 10. detsembril 2015 tunnistas esimese astme kohus nõukogu otsuse liberaliseerimisleping sõlmida kehtetuks; arvestades, et nõukogu kaebas otsuse 19. veebruaril 2016 ühehäälselt edasi;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu Üldkohus leidis oma 21. detsembri 2016. aasta otsuses, et liberaliseerimislepingus ei sätestatud õiguslikku alust Lääne‑Sahara hõlmamiseks ning seetõttu ei saa lepingut kõnealuse territooriumi suhtes kohaldada;

E.  arvestades, et selle otsuse punktis 106 on öeldud, et Lääne‑Sahara elanikke tuleb lepingute suhtelise mõju põhimõttele tuginedes käsitada lepingu kolmanda osapoolena, kelle nõusolek on lepingu kõnealuse territooriumi suhtes rakendamiseks vajalik; arvestades, et seetõttu ei saa seda lepingut Lääne‑Sahara territooriumi suhtes täiendava kokkuleppe puudumise tõttu kohaldada;

F.  arvestades, et ettevõtjad saavad endiselt Lääne‑Saharast Euroopa Liitu eksportida, kuid alates 21. detsembrist 2016 tariifsed soodustused sellelt territooriumilt pärit toodetele ei kehti;

G.  arvestades, et teave, mis võimaldaks ELi tolliasutustel kindlaks teha, kas Marokost eksporditud tooted on pärit Lääne‑Saharast, on ebapiisav, mistõttu ei ole võimalik Euroopa Liidu Kohtu otsust täita;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel andis nõukogu komisjonile volituse muuta Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingu protokolle nr 1 ja nr 4 nii, et need hõlmaksid ka Lääne‑Saharast pärit tooteid; arvestades, et nende toodete hõlmamine nõuab nende tuvastamiseks teatavat liiki jälgitavust;

I.  arvestades, et on hädavajalik tagada, et leping oleks kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsusega kohtuasjas C‑104/16P,

J.  arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus konsulteerisid Brüsselis ja Rabatis end ise mittevalitseva Lääne‑Sahara territooriumi valitud ametnike ning mitmete kodanikuühiskonna esindajate ja ühendustega;

K.  arvestades, et parlament pidas vajalikuks minna kohale, hinnata ise olukorda ja saada ülevaade inimeste eri seisukohtadest; arvestades, et parlament tuletas meelde 2.–3. septembril 2018. aastal toimunud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) sellele territooriumile tehtud teabekogumislähetuse järeldusi;

L.  arvestades, et liberaliseerimislepingu muutmine toimub laiemas poliitilises ja geopoliitilises kontekstis;

M.  arvestades, et pärast Hispaania kolonisatsiooni lõppu Lääne‑Saharas on konflikt selles piirkonnas kestnud üle neljakümne aasta;

N.  arvestades, et ÜRO peab Lääne‑Saharat dekoloniseerimata territooriumiks;

O.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2440 (2018) pikendati MINURSO mandaati veel kuue kuu võrra;

P.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid ei tunnista Maroko suveräänsust Lääne-Sahara territooriumi üle; arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Aafrika Liit peavad Polisario Rinnet Lääne-Sahara rahva esindajaks;

Q.  arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon peab Lääne-Saharat oma põhikirja artikli 73 tähenduses end ise mittevalitsevaks territooriumiks;

1.  tuletab meelde, et Maroko on lõunanaabruses ELi privilegeeritud partner, kellega EL on loonud tugeva, strateegilise ja kauakestva partnerluse, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning julgeolekut ja rännet; rõhutab, et Marokole on Euroopa naabruspoliitikas (ENP) omistatud edasijõudnud riigi staatus;

2.  rõhutab, et lepinguga on oluline pakkuda tagatisi, mis puudutavad rahvusvahelise õiguse, sealhulgas inimõiguste austamist, ja täita Euroopa Liidu Kohtu asjakohast otsust;

3.  tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohast ELi ja selle liikmesriikide kohustust järgida ÜRO põhikirja põhimõtteid ja rahvusvahelist õigust; toonitab sellega seoses ÜRO põhikirja artikli 1 lõiget 2, kus sätestatakse rahvaste enesemääramise põhimõte;

4.  tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 21 kohaselt juhindub liit oma rahvusvahelises tegevuses demokraatia ja õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse ja jagamatuse põhimõtetest ning järgib ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid;

5.  rõhutab, et leping ei tähenda ühelgi viisil Maroko suveräänsete õiguste tunnustamist Lääne‑Sahara üle, mille ÜRO on lisanud end ise mittevalitsevate territooriumide loetelusse ja mida praegu haldab suures osas Maroko Kuningriik, ning nõuab, et ELi seisukoht selles küsimuses jääks endiseks: toetada ÜRO püüdlusi saavutada Lääne‑Sahara konfliktile õiglane, püsiv ja vastastikku vastuvõetav lahendus, mis näeb ette Lääne‑Sahara rahva enesemääramise kooskõlas rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja asjaomaste ÜRO resolutsioonidega; kordab seega, et toetab täielikult ÜRO peasekretäri isiklikku esindajat Lääne‑Saharas Horst Köhlerit, kes aitab pooltel ÜRO läbirääkimislaua taha naasta, et sellist lahendust saavutada; kutsub osalisi üles jätkama läbirääkimisi ilma eeltingimusteta ja heas usus; rõhutab, et ELi ja Maroko vahelise muudetud liberaliseerimislepingu ratifitseerimine ei tohi kuidagi kahjustada Lääne‑Sahara suhtes läbiviidava rahuprotsessi tulemusi;

6.  märgib, et ÜRO algatusel korraldati detsembri alguses Genfis konfliktiosaliste kohtumine Alžeeria ja Mauritaania osalusel, ja loodab, et see kohtumine aitab rahuprotsessi uuesti alustada;

7.  tunnustab Euroopa Liidu Kohtu otsuses seatud kahte tingimust – viidata lepingu tekstis selgesõnaliselt Lääne-Saharale ning hankida elanikkonna nõusolek –, samuti nõukogu lisatud kolmandat kriteeriumi – vajadust tagada, et leping tooks kohalikele elanikele kasu;

8.  rõhutab, et komisjoni aruande kohaselt on võetud nimetatud kaasavate konsultatsioonide kaudu kõik mõistlikud ja teostatavad meetmed asjaomase elanikkonna nõusoleku väljaselgitamiseks;

9.  rõhutab, et kogu konsulteerimisprotsessi vältel pidasid komisjon ja Euroopa välisteenistus korrapärast sidet ÜRO peasekretäri Lääne‑Sahara isikliku esindaja meeskonnaga;

10.  võtab teadmiseks rahva õiguspärased huvid kõnealusel territooriumil ja usub, et piirkonna majandusarenguks on vaja praegune konflikt lõpetada nii, et kõik osapooled seda tunnistaksid ja aktsepteeriksid; on samas seisukohal, et Sahara inimestel on õigus poliitilist lahendust oodates ka areneda;

11.  rõhutab mitmetele kohalike osaliste ning kodanikuühiskonna esindajatega toimunud kohtumistel peetud vestlustele tuginedes, et mõned osapooled toetavad lepingut, kaitstes oma õigust majanduslikule arengule, mõned aga leiavad, et enne kaubandussoodustuste tagamist tuleks poliitiline konflikt lahendada; märgib, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse juhtimisel läbi viidud kaasavate konsultatsioonide käigus, millest võtsid osa paljud Lääne‑Sahara organisatsioonid ning muud organisatsioonid ja organid, väljendas enamik osalejatest heameelt sotsiaalmajandusliku kasu üle, mida kavandatavad tariifsed soodustused kaasa tooks;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus ei täpsustanud oma otsuses, kuidas elanikkonna nõusolek peab olema väljendatud, ja on seepärast seisukohal, et selle kriteeriumi osas on endiselt mõningane ebakindlus;

13.  tunnistab, et leping võib tuua kaasa sotsiaalse ja kestliku arengu edendamise, mis aitab oluliselt kaasa praegusele majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule ning nii madalat kui ka kõrget kvalifikatsiooni eeldavate kohalike töökohtade võimalikule loomisele; märgib, et hinnanguliselt sõltub umbes 59 000 töökohta ekspordist, mis vastab ligikaudu 10 %‑le riigi territooriumil elavast elanikkonnast;

14.  on seisukohal, et ELi tollimaksusoodustustel on olnud positiivne mõju end ise mittevalitseva Lääne‑Sahara territooriumi põllumajandus- ja kalandussektorile ning nende ekspordimahule; nõuab siiski ettevaatlikkust ja kontrollimist, et need toodaksid kohalikku lisaväärtust, oleksid kohalikul tasandil reinvesteeritud ja pakuksid inimväärse töö võimalusi kohalikule elanikkonnale;

15.  on veendunud, et olenemata rahuprotsessi tulemusest saab kohalik elanikkond kasu majandusarengust ning taristusse, tööhõivesse, tervishoidu ja haridusse investeerimisest tulenevast ülekanduvast mõjust;

16.  tunnustab mitmesse sektorisse tehtud investeeringuid ja püüdlusi arendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, nagu taastuvad energiaallikad ja merevee magestamise tehas, kuid rõhutab, et vaja on täiendavaid jõupingutusi, et tagada suurem kaasatus kohaliku majanduse kõikidesse osadesse;

17.  tunnustab Sahara elanike (eelkõige noorte, kellest paljud on naised) ettevõtlusalgatusi ja juhib tähelepanu nende vajadusele ulatuslikumate ekspordivõimaluste ja õiguskindluse järele, mis võimaldaks teha lisainvesteeringuid suure tööjõunõudlusega sektoritesse, nagu põllumajandus, kalandus ja taristu;

18.  tunnustab Lääne‑Sahara strateegilist potentsiaali ülejäänud Aafrika kontinendi investeeringukeskusena;

19.  hoiatab negatiivse mõju eest, mida avaldab tollimaksusoodustuste mittekohaldamine Lääne‑Sahara end ise mittevalitsevalt territooriumilt pärit toodetele, ja sõnumi eest, mille see saadab nooremale põlvkonnale, kes investeerib või soovib sellesse piirkonda investeerida, ja selle potentsiaalile piirkonda arendada; rõhutab ohtu, et tegevus suunatakse ümber piirkondadesse, kus on võimalik soodustusi kasutada; märgib, et komisjoni andmetel võib tariifsete soodustuste kohaldamata jätmine halvendada asjaomaste territooriumide kohalike elanike majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;

20.  on veendunud, et ELi kohalolek muu hulgas ka selle lepingu kaudu on inimõiguste ja isikuvabaduste tagamise ja jälgimise seisukohalt parem kui tagasitõmbumine, ning nõuab range hinnangu andmist ja dialoogi Marokoga nendel teemadel;

21.  tuletab meelde, et muud maailmaosad, kus kestlikku arengut, kõrgeid töö- ja sotsiaalstandardeid ning inimõigusi peetakse vähem tähtsaks, lähenevad uute kaubandusvõimaluste ootuses ja saavad suurema mõju kõikjal, kus EL tagasi tõmbub;

22.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kestval osalemisel kõnealuses piirkonnas on sealsele kestlikule arengule positiivne võimendav mõju;

23.  rõhutab, et kestlike ja pikaajaliste investeeringute piirkonda meelitamise ning seega ka kohaliku majanduse dünaamika ja mitmekesisuse seisukohalt on väga oluline õiguskindlus;

24.  tuletab meelde, et alates Euroopa Liidu Kohtu otsusest ei saa liikmesriigid Lääne‑Sahara end ise mittevalitsevalt territooriumilt pärit toodete suhtes seaduslikult kaubandussoodustusi kohaldada ning et ettevõtjaid mõjutav õiguslik ebakindlus tuleb kaotada;

25.  on teadlik, et seni on väga raske olnud välja selgitada, millised tooted on eksporditud Lääne‑Sahara end ise mittevalitsevalt territooriumilt, ja on selle pärast väga mures;

26.  rõhutab, et enne nõusoleku andmist lepingule peab Euroopa Parlament olulise kriteeriumina tagama, et liikmesriikide tolliasutustele kehtestatakse mehhanism, mis võimaldab saada usaldusväärset teavet Lääne‑Saharast pärit ja ELi imporditud toodete kohta, järgides täielikult ELi tollialaseid õigusakte; rõhutab, et selline mehhanism teeb sellise ekspordi kohta kättesaadavaks õigeaegselt esitatavad üksikasjalikud ja liigitatud statistilised andmed; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjonil ja Marokol läks sellise mehhanismi suhtes kokkuleppe saavutamiseks kaua aega, ja kutsub komisjoni üles kasutama kõiki kättesaadavaid parandusmeetmeid, kui lepingu rakendamine ei ole rahuldav; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks parlamendile selle mehhanismi ELi tollialastele õigusaktidele vastavuse kohta iga-aastase hinnangu;

27.  rõhutab, et ilma kehtiva lepinguta, sealhulgas toodete tuvastamist võimaldava mehhanismita, on võimatu teada, kas ja kui palju Lääne‑Sahara end ise mittevalitsevalt territooriumilt pärit tooteid siseneb Euroopa turule;

28.  rõhutab, et vaja on rakendada ELi ja Maroko vahel kokkulepitud sätet kirjavahetuses nimetatud tooteid käsitleva iga-aastase vastastikuse teabevahetuse ja statistika kohta, et hinnata lepingu kohaldamisala ning selle mõju arengule ja kohalikule elanikkonnale;

29.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jälgima hoolega lepingu rakendamist ja tulemusi ning andma oma tähelepanekutest regulaarselt parlamendile aru;

30.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas saaks tulevikus tulemuslikult kogu Lääne‑Sahara elanikkonnale kaubandussoodustusi teha;

31.  tuletab meelde, et nagu on sätestatud esialgses 2012. aasta lepingus, on Euroopa Liit ja Maroko pidanud läbirääkimisi ulatusliku ja kõikehõlmava lepingu üle põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, milles nähakse ette Maroko kohustus kaitsta kõiki ELi geograafilisi tähiseid; tuletab lisaks meelde, et selle lepingu sõlmimise menetlus, mida alustati 2015. aastal, peatati pärast Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsust; kutsub ELi ja Marokot üles seda menetlust viivitamata jätkama ning pöörduma põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimiste juurde kiiresti tagasi;

32.  tuletab meelde, et Euroopa aiandussektor on äärmiselt tundlik teatavate Maroko puu- ja köögiviljade liitu eksportimisele kehtestatud sooduskohtlemise suhtes, mis on ette nähtud 8. märtsi 2012. aasta lepingus, milles käsitletakse põllumajandustooteid, töödeldud põllumajandustooteid, kala ja kalandustooteid puudutavaid vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid;

33.  rõhutab, et kõigi kolmandate riikide juurdepääs ELi siseturule peaks sõltuma sanitaar-, fütosanitaar-, jälgitavus- ja keskkonnanormide ja -standardite järgimisest;

34.  palub, et komisjon edendaks Maroko ja Euroopa Liidu meetmete ning kontrollide vastavust sanitaar-, fütosanitaar-, jälgitavus- ja keskkonnastandardite ning päritolumärgise normide valdkonnas, et tagada nende kahe turu vahel õiglane konkurents;

35.  tuletab meelde, et ajakohastatud lepingus ei muudeta tariifikvoote ja varem kehtestatud impordi sooduskorda ning Euroopa tootjatele antakse selles vaid selgitus lepingu geograafilise kohaldamisala kohta;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et osa puu- ja köögiviljatoodangust, mida lepingu kohaselt soodustuste alusel liitu eksporditakse (sealhulgas tomatid ja melonid), pärineb Lääne‑Sahara territooriumilt, ning et selle tootmise ja ekspordi edasiseks arendamiseks on koostatud kaugeleulatuvaid plaane;

37.  märgib siiski, et uus leping selgitab olukorda, ning loodab, et see loob lepinguosaliste ja ettevõtjate jaoks mõlemal pool Vahemerd edaspidiseks selge ja stabiilse raamistiku;

38.  märgib, et tundlike põllumajandustoodete jälgimine ja kvootide range kohaldamine on lepingu tasakaalustatud toimimiseks otsustava tähtsusega; tuletab meelde, et 2012. aasta lepingu protokolli nr 1 artiklis 7 on sätestatud kaitseklausel, mis võimaldab võtta sobivaid meetmeid, kui selle lepingu kohaselt tundlikuks peetavate põllumajandustoodete import suurenenud koguses põhjustab tõsiseid turuhäireid ja/või tõsist kahju asjaomasele tootmisharule; soovib, et komisjon jälgiks nõuetekohaselt ja ulatuslikult Marokost ja Lääne‑Saharast pärit tundlike põllumajandustoodete soodustingimustel importi liitu ning et komisjon oleks endiselt valmis seda klauslit vajaduse korral viivitamata rakendama;

39.  võtab teadmiseks asjaolu, et asjaomastes vetes tegutsevatel ELi kalalaevadel on juriidiline kohustus omada laevaseiresüsteemi ja et laeva asukoha edastamine Maroko ametiasutustele on kohustuslik, mis annab täieliku võimaluse jälgida laevu ja registreerida nende püügitegevuse asukoht;

40.  kutsub ELi üles suurendama jõupingutusi Magribi riikide piirkondliku koostöö edendamiseks, millel saab olla selles piirkonnas ja kaugemalgi ainult tohutu positiivne mõju;

41.  juhib tähelepanu ELi strateegilisele vajadusele suhelda tihedamalt Magribi piirkonna riikidega ja nendega suhteid arendada; peab selles kontekstis assotsieerimislepingu pikendamist selle strateegia loogiliseks osaks;

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0017.


ELi ja Maroko leping, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolle nr 1 ja nr 4 ***
PDF 108kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolle nr 1 ja nr 4, sõlmimise kohta (10593/2018 – C8‑0463/2018– 2018/0256(NLE))
P8_TA(2019)0017A8-0471/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10593/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu projekti, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolle nr 1 ja nr 4 (10597/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile i (C8‑0463/2018),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1) ettepaneku kohta võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0471/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0016.


ELi ja Hiina vaheline leping, mis puudutab WTO vaidluste lahendamise menetlust DS492 („Meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi“) ***
PDF 110kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu sõlmida Euroopa Liidu nimel kirjavahetuse vormis leping Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel seoses WTO vaidluste lahendamise menetlusega DS492 „Meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi“ (10882/2018 – C8‑0496/2018 – 2018/0281(NLE))
P8_TA(2019)0018A8-0472/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10882/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahel seoses WTO vaidluste lahendamise menetlusega DS492 (Euroopa Liit – Meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) kirjavahetuse vormis sõlmitava lepingu eelnõu (10883/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0496/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8‑0472/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) ***I
PDF 268kWORD 98k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta (COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD))
P8_TA(2019)0019A8-0445/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0380),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0231/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0445/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) Üleminekufondi (EFT) kohta [ME 1. Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

P8_TC1-COD(2018)0202


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8 peaksid liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. [ME 2]

(2)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba(6) vastusena Euroopas valitsevatele sotsiaalsetele probleemidele. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peab liit olema valmis tegelema globaliseerumise ja digitaliseerimisega seotud praeguste ja tulevaste probleemidega, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat. Samba kakskümmend peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi Üleminekufondi (EGFEFT) üldine suunav raamistik, mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted suurte restruktureerimiste korral ellu rakendada.

(3)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse(7) ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030(8) – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks Euroopa poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud” kui esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

(4)  2018. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“(9). Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. Seetõttu on äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja lahendada oskustega seotud probleeme, eelkõige ka neid, mis on seotud digiteerimisega digiteerimise, automatiseerimise ja üleminekuga ressursitõhusale majandusele, järgides täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet. Eelarve paindlikkus peab olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskne põhimõte. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks õigeaegsemalt reageerida ettenägematutele sündmustele ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja. [ME 3]

(5)  Oma valges raamatus Euroopa tuleviku kohta(10) on komisjon väljendanud muret isolatsionistlike suundumuste pärast, mis suurendavad kahtlusi avatud kaubanduse ja ELi sotsiaalse turumajanduse kasulikkuse suhtes üldiselt.

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta(11) on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuigi tuleb tunnistada avatuma kaubanduse eeliseid, on sellega seotud negatiivse kõrvalmõju käsitlemiseks vaja sobilikke vahendeid. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab tehnoloogilised ja keskkonnaga seotud muudatused süvendavad seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega. Asjaomased liidu struktuurifondid, näiteks Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), peaksid globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja keskkonnaga seotud üleminekute võimalikku kumulatiivset negatiivset mõju laiemalt ette nägema, et paremini kohandada ärimaailma ja tööjõudu, ühitades majanduskasvu ja tehnoloogia arengut piisava sotsiaalkaitse ja aktiivse toetusega tööhõive- ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise võimaluste kasutamiseks. [ME 4]

(7)  Oma aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta(12) rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel. Seega on esmatähtis investeerida kestlikku arengusse, võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse. [ME 5]

(8)  Globaliseerumise Kliimamuutuste, globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on ESF+, mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ja EFT, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele suurte restruktureerimiste korral. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“(13) on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral. [ME 6]

(9)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006(14) 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. EGF loodi selleks, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tulemusel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu.

(10)  Määruse (EÜ) nr 1927/2006 kohaldamisala laiendati 2009. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009(15)Euroopa majanduse elavdamise kava osana, et hõlmata ka töötajaid, kes on kaotanud töö vahetult üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(11)  1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kestva mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1309/2013 kohaldamisala,(16) et see hõlmaks töökohtade kaotamist, mis on tingitud nii tõsistest majandushäiretest, mida põhjustab ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumine, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 546/2009, kui ka mis tahes uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.

(11a)  EFT programm peaks olema nähtav ning selle käigus tuleks nõuda rohkem ja paremaid andmeid, selleks et oleks võimalik EFTd korrektselt teaduslikult hinnata ja vältida halduspiiranguid kaubanduse kohandamistoetusega seotud programmide rakendamisel. [ME 7]

(12)  Komisjon tegi EGFi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on saavutatud EGFi eesmärgid. EGF osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et EGF lõi Euroopa lisaväärtust. Eelkõige kehtib see EGFi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et EGFi abi ei suurenda mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka nende intensiivsust. Lisaks on EGFi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult sekkumismeetmete ELi lisaväärtust. Samas tuvastati mitmesuguseid probleeme. Esiteks oli kasutuselevõtmise menetlus liiga pikk. Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud probleemidest töökohtade koondamise põhjustanud sündmuse kohta mahuka taustaanalüüsi kokkupanemisel. Peamine põhjus, mis hoiab liikmesriike, kellel oleks võimalik EGFi kasutada, taotluse esitamisest tagasi, on finants- ja institutsioonilise suutlikkuse probleemid. Ühest küljest võib asi olla lihtsalt tööjõu vähesuses: praegu võivad liikmesriigid küsida tehnilist abi ainult siis, kui nad rakendavad EGFi juhtumit. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse igasuguse viivituseta. Lisaks paistab, et teatavates liikmesriikides on vaja teha palju rohkem tööd institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et tagada EGFi juhtumite tõhus ja tulemuslik rakendamine. 500 koondatud töötaja künnist peeti liiga kõrgeks, eelkõige madalama asustustihedusega piirkondades(17).

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi EFT roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate kvaliteetsele ja kestlikule tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste, digiteerimise ja automatiseerimise või muude tegurite, nagu Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise või vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tuleks EFT tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF peaks EFT jääma paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa(18). [ME 8 ja 97]

(13a)  Oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta kinnitas Euroopa Parlament taas, et tal on kindel seisukoht, kui palju raha on ELi tähtsaimate poliitikavaldkondade rahastamiseks 2021.–2027. aasta finantsraamistikus vaja, et nende eesmärgid saaks täita. Eelkõige rõhutas parlament, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleb konkreetselt VKEdele ja noorte töötuse vastu võitlemiseks mõeldud rahasummasid kahekordistada, pidas kiiduväärseks ettepanekuid, millega muudetakse kehtivaid sätteid paremaks, eriti mis puudutab erivahenditele mõeldud eraldiste suurendamist, ning kinnitas soovi läbi rääkida ka muude vajalike paranduste üle. [ME 9]

(14)  Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi EFT üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 250 200 koondatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu vastavate võrdlusperioodide jooksul). Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel võib taotluse peaks olema võimalik taotlus esitada väiksema koondamiste arvu puhul. [ME 10]

(14a)  EFT peaks püüdma näidata üles solidaarsust töötajatega, kes on koondatud igat liiki ettevõtetest, olenemata nende suurusest, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet ja võttes arvesse vajadust, et restruktureerimisel oleks oluline mõju, mis on EFT taotluse künnis. [ME 11]

(14b)  EFT peaks jääma liidu erivahendiks, millega reageeritakse olukordadele, mis põhjustavad Euroopa tööturgudel suuri restruktureerimisi. Liit peaks siiski jätkama jõupingutusi, et leida jätkusuutlikumaid viise niisuguste struktuurimuutuste ja -probleemide lahendamiseks, mis mõjutavad liikmesriikides tööturge ja põhjustavad restruktureerimist. [ME 12]

(15)  Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema võrdne ESF+ määraga asjaomases liikmesriigis.

(16)  Komisjon peaks jagama EGFile EFTle eraldatud liidu eelarve osa täitmist liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number](19) (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid EGFi EFT rakendamisel eelarve jagatud täitmise raames järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld.

(17)  Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise selliste suundumuste nagu globaliseerumise, tehnoloogiliste ja keskkonnaga seotud muutuste, restruktureerimise ja EGFi EFT kasutamise hindamisel. Sellised analüüsid peaksid sisaldama piisavalt eristatud andmeid, eelkõige soolisest vaatenurgast, et võidelda tõhusamalt soolise ebavõrdsuse vastu. [ME 13]

(17a)  Eurofoundi Euroopa restruktureerimise jälgimise keskus (ERM) jälgib reaalajas teateid suuremahulistest restruktureerimistest kogu liidus, toetudes riiklike korrespondentide võrgustikule. ERM on EFT jaoks väga oluline ja peaks abistama EFT tegevust, aidates eelkõige tuvastada võimalikke sekkumisjuhtumeid varases etapis. [ME 14]

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile EFT-le võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist EFTst toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui nii koondatud töötajaid, olenemata nende töösuhte liigist ja kestusest, kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud. [ME 15]

(19)  EGFi EFT rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti naasta kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasta tulevikku suunatud alal, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtte asutamise toetamiseks, kaasa arvatud kooperatiivide loomine. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid tulevasi vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb tuleks pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele ja vajaduse korral sooliste stereotüüpide kaotamisele tööhõives. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist Rahaline toetus peaks täiendama, mitte asendama mis tahes meetmeid, mis kuuluvad liikmesriikide ja/või äriühingute vastutusalasse siseriiklike õigusaktide või kollektiivsete kokkulepete alusel. Äriühinguid tuleks ergutada osalema EFTst toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises. [ME 16]

(19a)  Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, mille eesmärk on aidata sihtrühmal tööturule naasta, peaksid liikmesriigid kasutama ja rohkem silmas pidama digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu strateegiat, et tegeleda tõsise soolise lõhega IKT ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) sektoris, edendades naiste ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist nendesse sektoritesse. Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, peaksid liikmesriigid ka vältima ühe soo ülekaalu kinnistamist nendes tööstusharudes ja sektorites, kus see on traditsiooniliselt nii olnud. Suurendades vähemesindatud sugupoole osalemist eri sektorites, nt finantssektor, IKT ja STEM sektor, on võimalik vähendada soolist palga- ja pensionilõhet. [ME 17]

(20)  Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks kõik nimetatud meetmetes osalevad toetusesaajad naaseksid kvaliteetsele ja püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue seitsme kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva. Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kujundamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta koondamiste aluseks olevaid põhjusi ja prognoosida tulevasi tööturu väljavaateid ja vajalikke oskusi. Kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas üleminekuga kliimasõbralikule ja ressursitõhusale majandusele. [ME 18]

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas puuetega isikutele, ülalpeetavate sugulastega isikutele, noortele ja vanemaealistele ning, madala kvalifikatsiooniga, rändaja taustaga ja vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi EFT rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. [ME 19]

(21a)  Ajavahemikus märts 2007–märts 2017 esitasid 21 liikmesriiki komisjonile 148 taotlust EGFi vahenditest kaasrahastamiseks kokku peaaegu 600 miljoni euro suuruses summas, et toetada 138 888 koondatud töötajat ja 2 944 isikut, kes ei õpi ega tööta. [ME 20]

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada nii ruttu kui võimalik korrektselt täidetud taotlused EGFist EFTst rahalise toetuse saamiseks, ja liidu institutsioonid peaksid tegema kõik nendest oleneva, et taotlusi kiiresti hinnata. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud. [ME 21]

(22a)  Käesoleva määruse rakendamise ja eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks tuleks EFT tegevust avalikkusele rohkem tutvustada ja anda teavet EFT ja sellega seotud võimaluste kohta, eelkõige liikmesriikide asjakohaste asutuste tasandil. [ME 22]

(22b)  Komisjonil tuleks lihtsustada juurdepääsu riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele spetsiaalse kasutajatoe kaudu, mis pakub üldteavet ja selgitusi menetluste ning taotluse esitamise kohta. Kasutajatugi peaks pakkuma standardvorme statistika ja täiendava analüüsi jaoks. [ME 23]

(23)  Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma ning jätkama nende teavitamist rakendamise etapis. [ME 24]

(24)  Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi tohi EFT rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid pigem neid võimaluse korral täiendama. Samuti ei saa EFT rahaline toetus asendada liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud, vaid see peaks looma tõelist Euroopa lisaväärtust. [ME 25]

(25)  Võrdõiguslikkuse põhimõtet arvestades peaksid liikmesriigid kogu oma territooriumil, kaasa arvatud maapiirkondades, tagama EFTd puudutavale teabele tõhusa juurdepääsu. Komisjon peaks eelkõige edendama olemasolevate heade tavade levitamist, suurendama teadlikkust EFT toetuskõlblikkuse kriteeriumidest ja taotlusmenetlustest ning tegema rohkem selleks, et suurendada liidu kodanike, eelkõige töötajate teadlikkust EFTst. Tuleks lisada erisätted EGFi EFT kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta. [ME 26]

(26)  Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks peaks kulude katteks saama toetust alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab individuaalsete teenuste osutamist või alates kuupäevast, mil liikmesriigil tekivad EGFi EFT rakendamise halduskulud.

(27)  Et täita nõuded, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt üleviimine on eriti keeruline, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses jätta EGFi EFT eelarvereale piisavad maksete assigneeringud.

(27a)  Et täita vajadused, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt üleviimise võimalused on eriti piiratud, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses EFT eelarvereale jätta piisavad maksete assigneeringud. [ME 27]

(28)  [EGFi EFT eelarveraamistik on sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelises [kuupäev] institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(20) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“).]

(29)  Toetusesaajate huvides peaks abi olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav. Liikmesriigid ja EGFi EFTi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi EFTi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Seepärast teevad edaspidi komisjoni poolt esitatud üleviimistaotluste kohta otsuse eelarvepädevad institutsioonid ning sel juhul ei ole enam vaja komisjoni ettepanekut EGFi kasutuselevõtu kohta. [Eraldi hääletus]

(30)  Ettevõtte tegevuse lõpetamise korral võib aidata koondatud töötajatel võtta üle mõned või kõik tema endise tööandja tegevused ning ettevõtja asukoha liikmesriik võib selle võimaldamiseks anda avansina rahalisi vahendeid, mille järele on kiireloomuline vajadus. [ME 29]

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi EFT abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi EFT rakendamise kohta lõpparuande, mis peaks vastama selgetele järelevalvenõuetele ning sisaldama toetusesaajate järelkontrolli ja soolise võrdõiguslikkuse mõjuhinnangut. [ME 30]

(32)  Liikmesriigid peaksid jääma vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja liidu rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)(21) või seda asendava määruse asjakohastele sätetele. Liikmesriigid peaksid EGFist EFTst saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama. EGFist EFTst toetust saavate tegevuste lühikest rakendusperioodi silmas pidades tuleks aruandluskohustuse puhul arvesse võtta EGFi EFT sekkumise eripära.

(32a)  Liikmesriigid peaksid võtma tõhusaid teabevahetusmeetmeid, et edendada EFTst rahalise toetuse andmist, rõhutama, et rahastamine on toimunud liidu vahenditest, ja suurendama liidu poolt EFT raames rahastatavate meetmete nähtavust. [ME 31]

(33)  Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade eiramisi, sealhulgas pettusi. Peale selle võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(22) ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(23) ja nr 2185/96(24), et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(25) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kriminaalasju, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(26), mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil. Liikmesriigid peaksid astuma vajalikke samme, et iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeks liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd, annaks komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagaks, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande avastatud eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste kohta ning nende järelmeetmete ning OLAFi juurdluste järelmeetmete kohta.

(34)  Vastavalt finantsmäärusele, määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud direktiiviga (EL) 2017/1371. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(35)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis määratakse kindlaks eelkõige menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutus. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist, kui esinevad üldised puudused õigusriigi toimimises liikmesriikides, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(36)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(27) punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetsete seirenõuete alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik programmi kohapealse mõju mõõtmiseks.

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus. [ME 32]

(38)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)  Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa ja hõlmama eesmärki suurendada naiste esindatust teaduse, tehnoloogia, insenerierialade ja matemaatika valdkonna ametites, [ME 33]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond Üleminekufond (EGFEFT).

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad ning kriteeriumid sellise rahastamise kohta, sealhulgas liikmesriikide taotluste kohta EGFist EFTst rahalise toetuse saamiseks artiklis 7 osutatud toetusesaajatele suunatud meetmete jaoks. [ME 34]

Artikkel 2

Missioon

EGF aitab kaasa globaliseerumisest EFT eesmärk on toetada globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele keskkonnaalaste muutuste tulemusel toimuvaid sotsiaal-majanduslikke muutusi, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF töötajaid alternatiivse ja jätkusuutliku tööhõive edendamise kaudu. EFT on hädaabifond, mis toimib reaktiivselt ja aitab kaasa õiglasele üleminekule. EFT aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel. [ME 35]

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja töötajatega, olenemata nende töösuhte liigist või kestusest, ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile tööturule naasmise meetmeteks rahalist toetust. [ME 36]

2.  EGFi EFT erieesmärk on pakkuda töötajatele abi ettenägematute ja toetust seoses nende tööturule naasmisega suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või, automatiseerimine ja tehnoloogilised muutused. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust. [ME 37 ja 98]

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, olenemata tema töösuhte liigist ja kestusest, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel; [ME 38]

b)  „füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

c)  „toetusesaaja“ – isik, kes osaleb EGFist EFTst kaasrahastatavates meetmetes;

d)  „eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb EGF EFT rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

Artikkel 5

Sekkumiskriteeriumid

1.  Liikmesriigid võivad taotleda EGFist EFTst rahalise toetuse saamist koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.  EGFi EFT rahalist toetust antakse suurte restruktureerimiste korral, millel tulemusel:

a)  lõpetab liikmesriigi ettevõttes neljakuulise kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures; [ME 39]

b)  lõpetab kuuekuulise üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 200 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat; [ME 40]

c)  lõpetab neljakuulise üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas. [ME 41]

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti sealhulgas VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele tööhõive tasemele ja kohalikule, piirkondlikule või piirkondlikule riigi majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi EFT iga-aastasest ülemmäärast. [ME 42]

4.  EGFi EFTd ei tohi kasutusele võtta, kui töötajad on koondatud liikmesriigi eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab sektoreid, mis sõltuvad peamiselt avaliku sektori rahastamisest. [ME 43]

Artikkel 6

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

1.  Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 5 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks artiklis 4 määratletud koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu arvutamisel. [ME 44]

2.  Taotluse esitanud liikmesriik arvutab lõikes 1 osutatud arvu ühe järgmise kuupäeva seisuga:

a)  kuupäev, mil ettevõtja teavitas vastavalt nõukogu direktiivi 98/59/EÜ(28) artikli 3 lõikele 1 pädevat asutust kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest;

b)  kuupäev, mil ettevõtja esitas töötajale teate tema koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

c)  töölepingu tegeliku lõpetamise või ettenähtud lõpu kuupäev;

d)  kasutajaettevõttesse tehtud lähetuse lõppemise kuupäev; või

e)  füüsilisest isikust ettevõtja puhul kuupäev, mil tegevus lõpetati kooskõlas riigisiseste õigus- või haldusnormidega.

Punktis a osutatud juhtudel annab taotluse esitanud liikmesriik komisjonile lisateavet käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab.

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud toetusesaajad

Taotluse esitanud liikmesriik võib vastavalt artiklile 8 pakkuda EGFist EFTst kaasrahastatavat individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti rahastamiskõlblikele toetusesaajatele, kes võivad olla:

a)  koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud artiklis artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud võrdlusperioodil võrdlusperioodidel ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 6; [ME 45]

b)  koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud muul ajal kui artiklis 5 sätestatud võrdlusperioodil (nimelt kuus kuud enne võrdlusperioodi algust või ajavahemikul, mis jääb võrdlusperioodi lõpu ja komisjoni poolt hindamise lõpetamisele eelneva kuupäeva vahele) ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 6.

Esimese lõigu punktis b osutatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad on rahastamiskõlblikud tingimusel, et võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos sündmusega, mis põhjustas töökohtade koondamise asjaomasel võrdlusperioodil.

Erandina artiklist 5 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EFTst kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25‑aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30‑aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned toimunud koondamised esinevad NUTS 2. tasandi piirkondades. [ME 46]

Artikkel 8

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  EGFi EFT rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, millesse on kaasatud ametiühinguorganisatsioonid ja/või töötajate esindajad ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist. [ME 47]

Digitaalajastul ja ressursitõhusas majanduses vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalse koolituse ja/või individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele oskustele ja konkreetsetele vajadustele. [ME 48]

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, individuaalne tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed; [ME 49]

b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, liikuvus-, lastehoiu-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele, ja töölevõtmise stiimulid tööandjatele, sealhulgas stiimulid paindliku töökorralduse tagamiseks koondatud töötajatele. [ME 50]

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada ületa 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest. [ME 51]

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte, sealhulgas kooperatiivi alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000 25 000 eurot koondatud töötaja kohta. [ME 52]

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul ja võimalusega aidata töötajatel naasta oma endise töökoha kutsealale, kui ulatuslik restruktureerimine on tekitanud vajaduse uute või täiendavate oskuste järele ja kui olemasolevaid oskusi saab kõige tõhusamalt ära kasutada. [ME 53]

2.  Järgmised kulud ei ole EGFist EFTst toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

a)  lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

b)  meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

ba)  meetmed, millega stimuleeritakse eriti ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid, suuremas vaesuse ohus või vanemaid töötajaid tööturule naasma või jääma; [ME 54]

bb)  meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt. [ME 55]

EGFist EFTst toetatavad meetmed ei asenda ühelgi juhul passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid. [ME 56]

3.  Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate ja/või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides. [ME 57]

4.  Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib EGFist EFTst toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse jaoks.

Artikkel 9

Taotlused

1.  Liikmesriik esitab komisjonile taotluse 12 nädala jooksul alates artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud tingimuste täitmise kuupäevast.

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, teavitab kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja teavitab liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks. [ME 58]

3.  Kui liikmesriik seda palub, annab komisjon talle menetluse algetappides tehnilist abi. Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kümne tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kümne tööpäeva võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. [ME 59]

4.  Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 60 40 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on asjakohane, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik sellest tähtajast kinni pidada, võib seda tähtaega täiendavalt 20 tööpäeva võrra pikendada, kui komisjon esitab eelneva kirjaliku selgituse, milles ta viivituse põhjuste kohta kirjaliku viivitust põhjendab, ja esitab selle selgituse asjaomasele liikmesriigile. [ME 60]

5.  Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)  hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 6, sealhulgas arvutusmeetod;

b)  kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud kõik oma juriidilised kohustused ja on kooskõlas nendega oma töötajate eest hoolt kandnud; [ME 61]

ba)   selge viide liikmesriikide poolt koondatud töötajate abistamiseks juba võetud meetmetele ja EFT raames taotletavate vahendite täiendavale olemusele, kuna riiklikel või piirkondlikel ametiasutustel puuduvad vajalikud vahendid; [ME 62]

bb)   ülevaade ELi rahalistest vahenditest, millest koondav ettevõtja on kollektiivsetele koondamistele eelnenud viie aasta jooksul juba abi saanud; [ME 63]

c)  lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise;

d)  vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

e)  koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule, riigi või riigi vajaduse korral piiriülesele majandusele ja tööhõivele, [ME 64]

f)  individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, väheste oskustega, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate ning ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavate inimeste jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid; [ME 65]

g)  selgitus selle kohta, mil määral võeti arvesse muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitusi ja kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest liikmesriikide või liidu fondidest rahastatavaid meetmeid, ning teave meetmete kohta, mis on asjaomastele töötajaid koondavatele ettevõtjatele siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud;

h)  sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

i)  hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

j)  kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama ja EGFi EFT rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 8;

k)  vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega või muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

l)  kinnitus, et taotletav EGFi EFT toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

m)  riikliku eel- või kaasrahastamise ja muu kaasrahastamise allikad, kui see on asjakohane;

ma)   avaldus, et kavandatavad meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid ning et topeltrahastamine on välistatud. [ME 66]

Artikkel 10

Vastastikune täiendavus, nõuetele vastavus ja kooskõlastamine

1.  EGFi EFT rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on äriühingutele siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud.

2.  Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkonna, kohalikul ja kohalikul vajaduse korral piiriülesel tasandil, sealhulgas liidu fondidest ja programmidest kaasrahastatavad meetmed, kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega. [ME 67]

3.  EGFi EFT rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele solidaarsuse näitamiseks ning ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi EFT toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega. [ME 68]

4.  Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest ja programmidest saadava abi kooskõlastamise. [ME 69]

5.  Taotluse esitanud liikmesriik tagab, et konkreetsete EGFist EFTst rahalist toetust saavate meetmete jaoks ei saada abi muudest liidu rahastamisvahenditest.

Artikkel 11

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist EFTst antava rahalise toetuse rakendamise eri kõigi asjakohaste etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul. [ME 70]

Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hoida ära EGFile EFTle juurdepääsu puhul ning sellest saadava rahalise toetuse rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimine soo, sooidentiteedi, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 12

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

1.  Komisjoni algatusel võib kuni 0,5 % EGFi EFT iga-aastasest ülemmäärast kasutada fondi rakendamiseks vajaliku tehnilise ja haldusabi jaoks rahastamiseks, näiteks ettevalmistus-, seire-, andmekogumis-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, teabevahetuse ja EGFi EFT nähtavamaks muutmisega seotud meetmete ning muude haldus- ja tehnilise abi meetmete jaoks. Tugevdada tuleb koostoimet struktuurimuutuste väljakujunenud seiresüsteemidega, näiteks ERMiga. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode. [ME 71]

2.  Vastavalt lõikes 1 sätestatud ülemmäärale esitab komisjon asjakohastele eelarveridadele tehnilise abi assigneeringute üleviimise taotluse vastavalt finantsmääruse artiklile 31.

3.  Komisjon annab tehnilist abi omal algatusel eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu vastavalt [finantsmääruse artikli 62 lõike 1punktidele a ja c].

Juhul kui komisjon rakendab eelarve kaudse täitmise raames tehnilist abi, tagab ta selle ülesande eest vastutava kolmanda isiku määramise menetluse läbipaistvuse ning teavitab kõiki EFT sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti alltöövõtja valikust. [ME 72]

4.  Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi EFT kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks, sh kasutajatoe loomiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi EFT kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis. [ME 73]

Artikkel 13

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liikmesriigid tunnustavad liidu rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet. Liikmesriigid tagavad, et rõhutatakse rahastamise liidu lisaväärtust ning et nad aitavad komisjonil koguda andmeid, mille abil suurendada eelarve läbipaistvust. [ME 74]

Liikmesriigid kasutavad ELi embleemi vastavalt [ühissätete määruse VIII lisale] koos lihtsa märkega rahastamise päritolu kohta („rahastanud/kaasrahastanud Euroopa Liit“).

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi EFT kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ja toetuskõlblike meetmete kohta, esitatakse korrapäraselt ajakohastatav liikmesriikide kontaktisikute loetelu ning antakse, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses. [ME 75]

3.  Komisjon edendab teavitamise valdkonnas olemasolevate heade tavate levitamist, rakendab kogemustele tuginedes EGFi EFT kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks EFT nähtavamaks, teha teatavaks selle toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja taotlusmenetlused, muuta EFT tõhusamaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad, sealhulgas ka maapiirkondade kodanikud ja töötajad, kellel on raske teabele ligi pääseda, oleksid EGFist EFTst teadlikud. [ME 76]

Liikmesriik tagab, et kõik teavitamise ja nähtavusega seotud materjalid tehakse taotluse korral kättesaadavaks liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele, ning et liidule antakse kasutustasuta, mittevälistav ja tagasivõtmatu litsents kõnealuste materjalide kasutamiseks ning kõik materjalidega seotud olemasolevad õigused. Litsents annab liidule järgmised õigused:

–  sisekasutus ehk õigus paljundada, kopeerida ja teha kättesaadavaks teavitamise ja nähtavusega seotud materjale ELi ja ELi liikmesriikide institutsioonidele ja ametitele ning nende töötajatele;

–  paljundada teavitamise ja nähtavusega seotud materjale mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis, tervikuna või osaliselt;

–  edastada üldsusele teavitamise ja nähtavusega seotud materjale, kasutades kõiki kommunikatsioonivahendeid;

–  levitada üldsusele teavitamise ja nähtavusega seotud materjale (või nende koopiaid) mis tahes ja kõikides vormides;

–  säilitada ja arhiveerida teavitamise ja nähtavusega seotud materjale;

–  anda kolmandatele isikutele edasi teavitamise ja nähtavusega seotud materjalide kasutamise õigused.

Liidule võib anda lisaõigusi.

4.  Kõnealustele teavitusmeetmetele käesoleva määruse alusel eraldatud vahendid aitavad muu hulgas tutvustada liidu poliitilisi prioriteete, eeldusel et need on seotud artiklis 3 osutatud üldeesmärkidega.

Artikkel 14

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1.  Komisjon hindab artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi EFT rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb võimalikult kiiresti artikli 9 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul vastava ettepaneku. [ME 77]

2.  EGFi EFT kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis.

3.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 16 sätestatud menetluse ja teavitab sellest taotluse esitanud liikmesriiki. [ME 78]

4.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimusi ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki, samuti muid asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti. [ME 79]

Artikkel 15

Rahastamiskõlblikkuse periood

1.  Kulud on EGFist EFTst toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates artikli 9 lõike 5 punktis i sätestatud kuupäevadest, mil liikmesriik alustab või peaks alustama sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist või mil talle tekivad halduskulud seoses EGFi EFT rakendamisega kooskõlas artikli 8 lõigetega 1 ja 4.

2.  Liikmesriik võtab nii kiiresti kui võimalik kõik artiklis 8 sätestatud rahastamiskõlblikud meetmed nii kiiresti kui võimalik, kuid. Meetmeid rakendatakse hiljemalt 6 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva ja viiakse ellu mitte hiljem kui 24 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva. [ME 80]

3.  Rakendusperiood on periood, mis algab taotluses artikli 9 lõike 5 punkti j kohaselt esitatud kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik alustab sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste osutamist ja EGFi EFT rakendamise meetmete kohaldamist, nagu on sätestatud artiklis 8, ja lõpeb 24 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva.

4.  Kui toetusesaaja osaleb kursusel või väljaõppes, mis kestab kaks aastat või kauem, on selle õppe kulud EGFi EFT kaasrahastamise saamiseks kõlblikud kuni kuupäevani, mil tuleb esitada artikli 20 lõikes 1 osutatud lõpparuanne, tingimusel et vastavad kulud on kantud enne kõnealust kuupäeva.

5.  Artikli 8 lõike 4 kohaselt kantud kulud on rahastamiskõlblikud kuni lõpparuande esitamise tähtpäevani kooskõlas artikli 20 lõikega 1.

Artikkel 16

Eelarvemenetlus ja eelarve täitmine

1.  Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGFist EFTst rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, esitab ta taotluse vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmääruse artiklile 31 ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Otsuse EFT kasutuselevõtu kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos ühe kuu jooksul pärast neile taotluse esitamist. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

EFT kasutuselevõtu otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

EFTga seotud üleviimised tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31. [ME 81]

2.  Üleviimistaotlusele peab olema lisatud toetusetaotluse rahastamiskõlblikkuse kontrolli kokkuvõte. [ME 82]

3.  Komisjon võtab rahalise toetuse andmise kohta rakendusaktiga vastu otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite üleviimise heakskiitmisest. Kõnealune otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses võtavad vastu otsuse EFT kasutuselevõtu kohta. [ME 83]

3a.  Lõike 1 kohane EFT kasutuselevõtu otsuse ettepanek peab sisaldama järgmist teavet:

a)  artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

b)  tõend selle kohta, et artiklites 5 ja 10 esitatud tingimused on täidetud ning

c)  asjaolud, millega põhjendatakse ettepanekus nimetatud summasid. [ME 84]

Artikkel 16a

Erandjuhud

Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest suurte restruktureerimiste toimumise aastal ei piisa sellises suuruses abi andmiseks, nagu eelarvepädevad institutsioonid vajalikuks peavad, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta vahenditest. Fondi iga-aastasest eelarve ülemmäärast tuleb suurte restruktureerimiste aastal ja sellele järgneval aastal igal juhul kinni pidada. [ME 85]

Artikkel 17

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1.  Pärast artikli 16 lõike 3 kohase rahalise toetuse andmise otsuse jõustumist maksab komisjon üldjuhul 15 tööpäeva jooksul liikmesriigile ühekordse ettemaksena välja 100 % rahalisest toetusest. Ettemakse tasaarveldatakse, kui liikmesriik esitab tõendatud kuluaruande vastavalt artikli 20 lõikele 1.Kulutamata summa hüvitatakse komisjonile.

2.  Lõikes 1 osutatud rahalist toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt finantsmääruse artiklile 63.

3.  Rahastamise täpsed tehnilised tingimused määrab kindlaks komisjon artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses.

4.  Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketis sisalduvate meetmete rakendamise käigus võib asjaomane liikmesriik teha komisjonile ettepaneku meetmete muutmiseks, lisades mõne muu rahastamiskõlbliku meetme, mis on loetletud artikli 8 lõike 1 punktides a ja b, tingimusel et need muudatused on nõuetekohaselt põhjendatud ning kogusumma ei ületa artikli 16 lõikes 3 osutatud rahalist toetust. Komisjon hindab kavandatavaid muudatusi ning nõustumise korral muudab vastavalt rahalise toetuse andmise otsust.

5.  Asjaomasele liikmesriigile võimaldatakse paindlikkust jaotada summasid ümber artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud eelarvepunktide vahel. Kui ümberjaotamise tulemusel suurenevad ühe või mitme täpsustatud eelarvepunkti assigneeringud rohkem kui 20 %, teavitab liikmesriik sellest eelnevalt komisjoni.

Artikkel 18

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse andmise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 19

Näitajad

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 kohaste programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks fondi kasutamise tõhusa hindamise tagamiseks.

Artikkel 19a

Toetusesaajaid käsitleva uuringu mudel

Artikli 20 lõike 1 punktis d nimetatud toetusesaajate uuring põhineb mudelil, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Komisjon võtab rakendusakti vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused. [ME 86]

Artikkel 20

Lõpparuanne ja lõpetamine

1.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva seitsmenda kuu lõpus komisjonile rahalise toetuse kasutamise lõpparuande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)  meetmete liik ja peamised saadud tulemused, milles selgitatakse probleeme, saadud kogemusi, sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ELi fondidega, eriti ESF+-iga ning osutatakse võimaluse korral nende meetmete vastastikusele täiendavusele meetmetega, mida rahastatakse muudest liidu või riiklikest programmidest kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega; [ME 87]

b)  liikmesriigis meetmepaketti rakendavate asutuste nimed;

c)  artiklis 19 sätestatud näitajad;

d)  toetusesaajate kohta kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu rakendusperioodi lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi ja liigi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi; [ME 88]

e)  kas töötajaid koondav ettevõte, välja arvatud idufirmad, mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest; [ME 89]

f)  kulusid põhjendav selgitus.

2.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva 19. kuu lõpus täieliku ja nõuetekohaselt kontrollitud lihtsa andmekogumi lisa punkti 3 kohase pikemaajaliste tulemuste näitaja kohta. [ME 90]

3.  Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõikes 1 nõutava teabe, lõpetab ta rahalise toetuse, tehes kindlaks EGFist EFTst makstud rahalise toetuse lõpliku summa ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 24 tagastatava summa. Lõpetamine sõltub pikemaajaliste tulemuste näitaja esitamisest vastavalt lõikele 2.

Artikkel 21

Iga kahe aasta tagant koostatav aruanne

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi EFT saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, nende töötlemise kiiruse ja kehtivate eeskirjade võimalike puudujääkide, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud. [ME 91]

2.  Aruanne edastatakse teadmiseks liikmesriikidele, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele. [ME 92]

Artikkel 22

Hindamine

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi EFT rahaliste toetuste hindamise, koos sellele järgneva mõjuhinnanguga EFT rakendamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil tuleb liikmesriikidel koguda kõik olemasolevad andmed EFT juhtumite ja abi saanud töötajate kohta. [ME 93]

2.  Lõikes 1 osutatud hindamise tulemused edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalpartneritele. Hindamiste tulemusel antud soovitusi võetakse arvesse tööhõivet ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate uute programmide koostamisel või olemasolevate programmide edasiarendamisel.

3.  Lõikes 1 osutatud hindamised hõlmavad rahalist toetust käsitlevat asjakohast statistikat, mis on esitatud sektorite ja liikmesriikide kaupa. [ME 94]

4.  EGFi EFT eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

Artikkel 23

Juhtimine ja finantskontroll

1.  Ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid EGFist EFTst toetatavate meetmete juhtimise ja finantskontrolli eest. Nende võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

a)  nad kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas seda rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

b)  nad tagavad, et seireandmete edastamine on kohustuslik nõue lepingutes asutustega, kes pakuvad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti;

c)  nad kontrollivad, kas rahastatud meetmeid on rakendatud nõuetekohaselt;

d)  nad kontrollivad, kas rahastatud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on seaduslikud ja korrektsed;

e)  nad väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi, sealhulgas pettusi, ning nõuavad vajaduse korral tagasi põhjendamatult makstud summad ja kogunenud intressi. Liikmesriigid annavad aru eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse kohta.

2.  Finantsmääruse artikli [63 lõike 3?] kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks EGFist EFTst toetatavate meetmete haldamise ja kontrolli eest vastutavad asutused. Kõnealused asutused edastavad komisjonile käesoleva määruse artikli 20 lõikes 1 osutatud lõpparuannet esitades finantsmääruse [artikli 63 lõigetes 5, 6 ja 7?] sätestatud teabe rahalise toetuse rakendamise kohta.

Kui määruse (EL) nr 1309/2013 kohaselt määratud ametiasutused on esitanud piisavad tagatised selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende üle peetakse nõuetekohast arvestust, võib asjaomane liikmesriik teatada komisjonile, et kõnealused asutused on käesoleva määruse alusel kinnitatud. Sel juhul teatab asjaomane liikmesriik, millised ametiasutused on kinnitatud ja mis on nende ülesanded.

3.  Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teevad liikmesriigid nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriikide tehtavad korrektsioonid seisnevad rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriigid nõuavad tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summa ja maksavad selle komisjonile tagasi; kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

4.  Olles vastutav liidu üldeelarve täitmise eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. Iga taotluse esitanud liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid; Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha EGFi EFT rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt ühe tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas tehtavat kontrolli. Komisjon teatab sellest taotluse esitanud liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

5.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 25, et täiendada lõike 1 punkti e, sätestades kriteeriumid aruannetes kajastatavate eeskirjade eiramise juhtumite ning esitatavate andmete kindlaksmääramiseks.

6.  Komisjon võtab artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

7.  Liikmesriigid tagavad, et kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad kolme aasta jooksul pärast EGFist EFTst saadava rahalise toetuse lõpetamist.

Artikkel 24

Rahalise toetuse tagasinõudmine

1.  Juhul kui individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi tegelik kulu on väiksem kui artikli 16 kohane rahalise toetuse summa, nõuab komisjon vastava summa tagasi, olles eelnevalt andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma märkused.

2.  Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud kohustusi või ei täida artikli 23 lõike 1 kohaseid kohustusi, annab ta asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma märkused. Kui kokkulepet ei saavutata, võtab komisjon rakendusakti abil vastu otsuse, et teha vajalikud finantskorrektsioonid, tühistades asjaomasele meetmele antava EGFi EFT toetuse täielikult või osaliselt. Kõnealune otsus tehakse 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt märkuste saamist. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summa; kui taotlev liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 25

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 19 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 19 lõike 3 ja artikli 23 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 26

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(29) tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 27

Üleminekusäte

Määrust (EL) nr 1309/2013 kohaldatakse jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2020 esitatavate taotluste suhtes. Seda kohaldatakse kuni vastavate juhtumite lõpetamiseni.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 esitatud taotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

EGFi EFT vahendite kasutuselevõtmise taotluste ühised väljund- ja tulemusnäitajad

Kõik isikuandmed(30) jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga).

1)  Ühised väljundnäitajad toetusesaajate kohta:

–   töötud*;

–   tööturult eemalejäänud isikud*;

–   töötavad isikud*;

–   füüsilisest isikust ettevõtjad*;

–   nooremad kui 30-aastased*;

–   vanemad kui 54-aastased*;

–   põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;

–   keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

–   kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*;

–  isikud, kellel on vähem kui kaks aastat kutsealast töökogemust;

–  isikud, kellel on kaks kuni kümme aastat kutsealast töökogemust;

–  isikud, kellel on rohkem kui kümme aastat kutsealast töökogemust. [ME 95]

Toetusesaajate koguarv arvutatakse automaatselt nende tööalase staatuse(31) ühiste väljundnäitajate põhjal.

Need andmed toetusesaajate kohta, kes osalevad EGFi EFT kaasrahastatud meetmetes, tuleb esitada artikli 20 lõike 1 kohases lõpparuandes.

2)  Ühised tulemusnäitajad toetusesaajate kohta:

–   EGFist EFTst toetust saavate töötavate isikute (jaotatud töölepingu liikide kaupa: täistööajaga/osalise tööajaga, tähtajaline/tähtajatu leping) osakaal ja samuti füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal, kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu*;

–   kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu kutsekvalifikatsiooni omandavate EGFist EFTst toetust saajate osakaal*;

–   kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu haridust või koolitust omandama asunud EGFist EFTst toetust saajate osakaal*.

Need andmed tuleb esitada artikli 20 lõikes 1 sätestatud lõpparuandes ning need põhinevad teabel, mis saadakse liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja toetusesaajate kohta artikli 20 lõike 1 punkti d alusel tehtud uuringust. Need andmed peavad hõlmama toetusesaajate arvutuslikku koguarvu, mis on esitatud ühiste väljundnäitajate (1) all. Osakaalud on seega samuti seotud selle arvutusliku koguarvuga.

3)  Ühine pikemaajaliste tulemuste näitaja toetusesaajate kohta:

–   EGFist EFTst toetust saavate palgatöötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal, 18 kuud pärast rahastamisotsuses täpsustatud rakendusperioodi lõppu*.

Need andmed tuleb kättesaadavaks teha rakendusperioodile järgneva üheksateistkümnenda kuu lõpuks. Andmed peaksid hõlmama toetusesaajate arvutuslikku koguarvu, mis on esitatud ühiste väljundnäitajate (1) all. Osakaalud on seega samuti seotud selle arvutusliku koguarvuga. Suuremate juhtumite puhul, mis hõlmavad rohkem kui 1 000 toetusesaajat, võib alternatiivina koguda andmeid väljundnäitajana (1) esitatud toetusesaajate koguarvu esindusliku valimi alusel.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(3)ELT C ....
(4)ELT C ....
(5) Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seisukoht.
(6)https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et.
(7)http://eu-un.europa.eu/eu-response-2030-agenda-sustainable-development-sustainable-european-future/.
(8)https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.
(9)https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098.
(10)https://ec.europa.eu/commission/white-paper-future-europe-reflections-and-scenarios-eu27_et.
(11)https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et.
(12)https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et.
(13)Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele„Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882, 13.12.2013).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).
(17)COM(2018)0297 ja sellele lisatud dokument SWD(2018)0192.
(18)Komisjoni talituste töödokument SWD(2018)0171 ja selle lisa COM(2018)0321.
(19)ELT L ...
(20)Viidet ajakohastatakse.
(21)Viidet ajakohastatakse.
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(23)Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(24)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(25)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(27) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(28) Viidet kontrollitakse/ajakohastatakse: Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).
(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(30)Korraldusasutused loovad süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikute osalejate andmed. Liikmesriikide andmetöötluskord peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1) eelkõige selle direktiivi artiklitega 4, 6 ja 9. Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 1 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkt c).
(31)Töötud, tööturult eemalejäänud isikud, töötavad isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad.


Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ***I
PDF 382kWORD 136k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))(1)
P8_TA(2019)0020A8-0461/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus -1 (uus)
(-1)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 töötab liit siseturu rajamisel selle nimel, et luua suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja laste õiguste kaitset, ning võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174.
(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, avalike teenuste, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 174 ja 175. Kõik ESF + meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning võtma arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille osalised on ka Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.
(2)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks välja töötada partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, need peaksid sisaldama soolist perspektiivi ning need tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, ning asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii, oskuste täiendamise meetme ja pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse rakendamise asjakohaseid aspekte.
(3)  Nõukogu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 2 vastu võetud suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika jaoks, täpsemalt: tööjõunõudluse suurendamine; tööjõupakkumise parandamine: juurdepääs tööturule, oskused ja pädevused; tööturgude toimimise ja sotsiaalse dialoogi tõhususe parandamine ning kõigile võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasamise soodustamine ja vaesuse vastu võitlemine, sealhulgas paremad avalikud teenused tervishoiu- ja muudes sektorites koos vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2 vastu võetud ulatuslike majandussuunistega moodustavad strateegiat „Euroopa 2020“ toetavad integreeritud suunised. […] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia need kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga stimuleerida töökohtade loomist ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, muutes nõnda Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha liidust parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõivepoliitikas, peaksid liikmesriigid kavandama nende jaoks asjakohase ESF+ toetuse, võttes arvesse nimetatud suuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, eLi toimimise lepingu artikli 121 lõiget 2 ning riiklikul tasandil riiklike reformikavade tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, noortegarantii ning teiste asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, oskuste täiendamise meetme, pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse, praktika kvaliteediraamistiku ja kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava rakendamise asjakohaseid aspekte.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu.
(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (eesmärk 10).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat, peaksid liidu ja selle liikmesriikide eesmärkide hulka kuuluma tööhõive edendamine ning elamis- ja töötingimuste parandamine eesmärgiga saavutada kestlik kõrge tööhõive määr ja võidelda tõrjutuse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 151.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Euroopa ühiskond puutub jätkuvalt kokku mitmete sotsiaalsete probleemidega. Üle 100 miljoni kodaniku elab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, noorte töötus on üldisest töötuse määrast endiselt enam kui kaks korda kõrgem ning kolmandate riikide kodanike integreerimist tuleb tõhustada. Kõnealused probleemid mitte üksnes ei sea ohtu nende kodanike heaolu, keda need otseselt mõjutavad, vaid need avaldavad majanduslikku ja sotsiaalset survet Euroopa ühiskonnale tervikuna.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades.
(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja sellega seotud integratsiooniprobleemidest, õiglasest puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, üldisest töötusest ja noorte töötusest ja üha enam vananevast ühiskonnast ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja pidevõppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades pädevusi ja teadmisi, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh liidu kodanikest töötajate liikuvust silmas pidades ning tegeldes süveneva liikmesriikidevahelise ja -sisese tervisealase ebavõrdsusega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.
(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja fondi vahendite kooskõlastamine teiste fondidega ning kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.
(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste ning rahastamisvahendite omavahelise koostoime kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames. Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevuseesmärgid ja sätestada erisätted rahastamiskõlblike meetmete kohta, mida võib ESF+ kaudu rahastada eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.
(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku kaasamisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ning liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kolme haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.
(9)  Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ning liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kolme haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning otsese ja kaudse täitmise alla kuuluv terviseharu. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.
(10)  Liit peaks toetama liikmesriikide tööhõivepoliitikat koostöö ergutamise ja liikmesriikide tegevuse täiendamisega. ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta kõigi sugude jaoks kaasavad, avatud ja õiglased tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada inimeste haridussüsteemi taasintegreerimist ja pidevõpet ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja kaotada vaesus, täidetakse jätkuvalt peamiselt eelarve jagatud täitmise kaudu ja vajaduse korral täiendatakse seda otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.
(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+‑i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, kättesaadavamaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Osa sellest rahastamispaketist tuleks kasutada meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames.
(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Selles tuleks täpsustada eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise kaudu ja meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.
(13)  ESF+ eesmärk tihedas koostöös liikmesriikidega peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele, hooldajatele, majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööhõivepoliitikat ja tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane ja vajaduse korral individuaalne nõustamine ja juhendamine, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras rühmadele, ning suurendada töötajate liikuvust, ning tööturuasutuste võimet osutada teenuseid mittediskrimineerivalt. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning lihtne juurdepääs taskukohasele või tasuta kvaliteetsele lapsehoiule, kvaliteetsetele eakate hooldusteenusteenustele või kvaliteetsetele tugiteenustele. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada turvaline, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud tööga ja muutuvate töövormidega ning vananeva tööjõu vajadustega. ESF+ peaks toetama ka meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada noorte üleminekut koolist tööle.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Selleks et avada sotsiaalmajanduses töökohtade loomise potentsiaal ja seda toetada, peaks ESF+ aitama kaasa sotsiaalmajanduse ettevõtete integreerimisele riiklikesse tööhõivealastesse ja sotsiaalse innovatsiooni kavadesse ning riiklikesse reformiprogrammidesse. Sotsiaalmajanduse ettevõtte mõiste määratluses tuleks järgida eri liikmesriikide sotsiaalmajandust käsitlevates seadustes esitatud määratlusi ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlust.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.
(14)  Arvestades, et ESF+ on Euroopa peamine tööhõivele ja oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele suunatud vahend, on ülimalt tähtis, et see aitaks kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kõigis liidu osades. ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, mittediskrimineerivamaks, kättesaadavamaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh keelteoskust, ettevõtlus- ja digioskusi, sh andmekaitse ja teabejuhtimise alaseid oskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Pikaajalise töötuse ja ebasoodsa sotsiaalse taustaga inimeste puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata nende võimestamisele. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus ja tööturule naasmises, toetama kõigi inimeste elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa kaasatusele, konkurentsivõimele, horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vähendamisele ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks investeerimine kutseharidusse, töölõppimisse ja õpipoisiõppesse, mille juures keskendutakse eriti õpetamist ja töökogemust kombineerivale tõendatud duaalõppe süsteemile, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös sotsiaalpartneritega, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, informaalse ja mitteformaalse õppe toetamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine. ESF + peaks ergutama ja edendama vähemuste võimalusi saada õpetajaks, eesmärgiga tõrjutud kogukondi (nt romad, vähemused ja sisserändajad) paremini integreerida.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  ESF + peaks toetama meetmeid, mis sisalduvad liikmesriikide riiklikes kavades, mille eesmärk on kaotada energiaostuvõimetus ja edendada hoonete energiatõhusust haavatavate kodumajapidamiste hulgas, sealhulgas need, keda mõjutab energiaostuvõimetus, ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides, kooskõlas komisjoni teatisega „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (XX/XX) energialiidu juhtimise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (XX/XX), millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Edaspidi tuleks liikmesriikidele ettenähtud ESF+ rahastuse eraldamine muuta sõltuvaks tõendatud tõhusast osalemisest projektides, millega kehtestatakse noortegarantii raames õpetamist ja töökogemust kombineeriv duaalõppe süsteem või tõhustatakse seda.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.
(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaalse taustaga lastele, näiteks hoolekandeasutuste lastele ja kodutuse probleemiga lähedalt kokkupuutuvatele lastele, kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni ning haridussüsteemi naasmiseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega ennetada vaesuse edasikandumist läbi mitme põlvkonna, soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja sotsiaalset tõrjutust, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Need informaalse õppe vormid ei tohiks asendada juurdepääsu tavaharidusele, eelkõige eelkooli- ja algharidusele. Siinkohal tuleks luua sünergia, täiendavus ja poliitikasidusus Erasmuse programmiga, et abistada ebasoodsas olukorras olevaid õppijaid ja valmistada neid asjakohaselt ette liikuvuskogemuseks välismaal ja suurendada nende osalemist piiriüleses õpirändes.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Toetus, mida antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames, aitab kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele. Kohaliku arengu strateegiate puhul, mida Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetatakse ja mis viiakse ellu kogukonna juhtimisel, tuleks ette näha, et nii kohalike tegevusrühmade juhtimises kui ka strateegia sisu kindlaksmääramisel osalevad piirkonnas elavad ebasoodsas olukorras olevad inimesed. ESF peaks olema võimeline toetama nii linna- kui ka maapiirkonnas elluviidavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning integreeritud territoriaalseid investeeringuid.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Liidu ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus seisneb eelkõige asukohapõhises territoriaalses lähenemisviisis, mitmetasandilises valitsemises, mitmeaastases planeerimises ning ühistes ja mõõdetavates eesmärkides, integreeritud arengu lähenemisviisis ja lähenemises Euroopa haldussuutlikkuse standarditele.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 c (uus)
(15c)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise perspektiivi lõimimine on siduv põhimõte kõigis programmitöö etappides, alates tegevuskavade prioriteetide kujundamisest kuni rakendamiseni, seire ja hindamiseni, ja et põhilise tähtsusega meetmed soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks saaksid toetust.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 d (uus)
(15d)   Kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitusega nr 2016/C 484/01 „Oskuste täiendamise viisid: uued võimalused täiskasvanutele“1a peaks ESF+ toetama selliseid haridussüsteeme, mis võimaldavad väheste oskustega täiskasvanutel omandada kirja-, arvutus- ja digioskuste miinimumtaseme.
__________________
1a ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõige digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama karjäärialaseid üleminekuid, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.
(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga ning kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses digitaalse Euroopa programmiga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ebasoodsas olukorras olevate eri sotsiaalsete rühmade probleeme, eelkõige ettevõtlus- ja digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel ja kohalikel kogukondadel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele (nagu vähese CO2-heitega majandusele üleminekust tulenevad muutused) kohandatud oskusi, pädevusi ja teadmisi, hõlbustama haridussüsteemist tööturule üleminekut, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskustega inimesi, puuetega inimesi ja/või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi.
(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada isiklikuks ja ametialaseks arenguks ning tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi ning lahendada praegusi ja tulevasi ühiskondlikke probleeme. Komisjon peaks tagama terviseharu ja programmi „Euroopa horisont“ vahelise sünergia, et kiirendada tulemuste saavutamist tervisekaitse ja haiguste ennetamise valdkonnas.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Koostoime õiguste ja väärtuste programmiga peaks tagama selle, et ESF+ suudab peavoolustada ja laiendada meetmeid diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, islamofoobia ja muude sallimatuse ilmingute tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning võtta erimeetmeid vihkamise, segregatsiooni ja häbimärgistamise, sealhulgas kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemise takistamiseks.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)   Euroopa territoriaalse koostöö tulemusena piirkondlikul ja piiriülesel tasandil loodud sünergia on viinud ka koostööprojektideni, et parandada tööhõivet, elanikkonna kõige haavatavamate rühmade kaasamist, demograafilisi probleeme, tervist ja haridust mitte ainult liidus, vaid ka ühinemiseelses etapis olevates riikides ja naaberriikides, kus liidu koostöö annab lisaväärtust. ESF+ peaks parandama seda tüüpi projektide rahastamist ning tagama teadmiste edastamise nende ja õigusloomeprotsessi vahel, et parandada ELi õigusraamistikku ja edendada heade tavade jagamist liidu piirkondade vahel.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.
(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid kõigil valitsemistasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaotada vaesus, sealhulgas energiaostuvõimetus, nagu on ette nähtud hiljuti kokku lepitud energialiidu juhtimise eeskirjades [pärast määruse avaldamist asendada määruse numbriga], et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring ja edendada sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning kõrvaldades tõkkeid ja võideldes diskrimineerimise ja sotsiaalse ning tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on ühtlasi (kuid mitte ainult) tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid ennetavaid ja reageerivaid poliitikameetmeid ja strateegiaid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) puuetega inimesed, kodutud inimesed, kolmanda riigi kodanikud, sealhulgas sisserändajad, ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine, sh sihtotstarbelise toetuse kaudu sotsiaalmajandusele. Liikmesriigid peaksid edendama siseriiklikke meetmeid täiendavaid ESF+ meetmeid kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta1a, sealhulgas meetmed piisava sissetulekutoetuse valdkonnas. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu tasuta või taskukohastele, kestlikele ja kvaliteetsetele teenustele, nagu inimesekeskne tervishoid ja seonduv hooldus ning pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused ning teenused, mis annavad juhiseid juurdepääsuks sobivale sotsiaaleluasemele või taskukohasele eluasemele. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitseasutusi, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks reageerimisel töömaailma muutuvatele oludele. Veel peaks ESF püüdma leevendada maapiirkondade vaesust, mis on tingitud sellistest maapiirkondadele iseloomulikest ebasoodsatest oludest nagu halb demograafiline olukord, nõrk tööturg, haridus- ja koolitusteenuste või tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piiratud kättesaadavus.
______________
1a Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitus tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.
(19)  ESF+ peaks aitama kaotada vaesuse, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesust või sotsiaalset tõrjutust kogevate või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste sotsiaalset lõimimist. Liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, võitluseks selliste kõige enam sotsiaalset tõrjutust põhjustavate äärmise vaesuse vormidega nagu kodutus, laste vaesus, eakate vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja vahendite saajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse võimalikult lihtsaid eeskirju.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   ESF+ eesmärk peaks olema võidelda eakate naiste vaesuse vastu kogu ELis, võttes arvesse, et sooline pensionilõhe (40 %) kujutab endast tõsist ohtu vaesuse süvenemisele eakamate naiste, eriti nende hulgas, kes elavad ilma partnerita, ning võtta seega järelmeetmeid, et täita kohustusi, mis võeti 2015. aasta nõukogu järeldustes „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“1a. Eakamate naiste vaesuse probleemi süvendab veelgi tervishoiu ja ravimitega seotud suurem omaosalus, mille peavad kandma eakad patsiendid, eelkõige naised, kes elavad meestega võrreldes suurema osa oma elueast terviseprobleemidega, peamiselt pikema oodatava eluea tõttu.
_________________
1a http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9302-2015-INIT/et/pdf.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Vaesuse vastu võitlemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks peab ESF+ edendama spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide ja vaesuses elavaid inimesi esindavate organisatsioonide aktiivset osalemist nii eriprogrammide väljatöötamisel kui ka rakendamisel.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist.
(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga- ja Rändefondist, Euroopa Regionaalarengufondist ning fondidest, mis võivad kolmandate riikide kodanike ühiskonda kaasamist soodustada.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   ESF+ kavandamise ja rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused peaksid kooskõlastama tegevust liikmesriikide Varjupaiga- ja Rändefondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega, et edendada parimal võimalikul viisil kolmandate riikide kodanike integreerimist kõigil tasanditel peamiselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate strateegiate ning kolmandate riikide kodanike konkreetsele olukorrale kõige asjakohasemalt vastavate meetmete abil. Integratsioonimeetmete kohaldamisala peaks keskenduma kolmandate riikide kodanikele, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või, olenevalt asjaoludest, on liikmesriigis seaduslikult elamise õigust omandamas, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.
(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, vaesuse kaotamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaasama kohalikud ja piirkondlikud asutused, et tagada ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavaheline sidusus, koordineerimine ja vastastikune täiendavus. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, ILO inimväärse töö tegevuskava ja piirkondlikke eripärasid, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Kuna piirkonnad on erineval arengutasemel ja ka sotsiaalsed olud on liidus erinevad, peaks ESF+ olema piisavalt paindlik, et piirkondlikke ja territoriaalseid eripärasid saaks arvesse võtta.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks.
(22)  Et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks ja vaesuse kaotamiseks. Need vahendid peaksid täiendama riiklikke vahendeid äärmise vaesuse leevendamiseks.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis kujutab endast standardit lapse õiguste edendamisel ja kaitsmisel. Laste õiguste edendamine on ELi poliitika sõnaselge eesmärk (Lissaboni lepingu artikkel 3) ning ELi põhiõiguste harta kohaselt tuleb kogu ELi tegevuses seada esikohale lapse parimad huvid. Liit ja liikmesriigid peaksid kasutama ESF+ asjakohaselt, et murda vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste ebasoodsate olude ring, nagu on määratletud Euroopa Komisoni 2013. aasta soovituses lastesse investeerimise kohta. ESF+ peaks toetama meetmeid, millega edendatakse tõhusat sekkumist, mis aitaks kaasa laste õiguste teostamisele.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 b (uus)
(22b)  Arvestades laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrget taset liidus (26,4 % 2017. aastal) ning võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, milles sätestatakse, et lastel on õigus kaitsele vaesuse vastu ja ebasoodsa taustaga lastel on õigus erimeetmetele võrdsete võimaluste edendamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama eelarve jagatud täitmise raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest Euroopa lastegarantii kavasse, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele ning kaotada laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Varakult lastesse investeerimine toob kaasa märkimisväärseid tulusid lastele ja ühiskonnale tervikuna ning on ülioluline ebasoodsate olude ringi murdmiseks varajases lapsepõlves. Laste toetamine oskuste ja võimete arendamisel võimaldab neil oma võimed täielikult välja arendada, annab parimad õpi- ja tervisega seotud tulemused, võimaldab lastel kujuneda ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ja suurendab noorte võimalusi tööturul.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid eraldama vähemalt 10 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.
(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas – probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kusjuures töötuse ja tööturult eemalejäämise määrad on isegi kõrgemad ebasoodsa sotsiaalse taustaga noorte puhul –, on vaja, et liikmesriigid investeeriksid jätkuvalt piisavad jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahendid meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja tõhusaid kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored, sellised noored, kelleni on kõige raskem jõuda ja haavatavas olukorras noored, kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust ja osutada teenuseid ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 3 % oma ESF+ haru riiklikest vahenditest, et toetada meetmeid noorte tööalase konkurentsivõime, jätkuva hariduse, kvaliteetse tööhõive, õpipoisiõppe ja praktika valdkonnas. Liikmesriigid, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr on üle liidu keskmise või üle 15 %, peaksid eraldama vähemalt 15 % oma riiklikest ESF+ vahenditest, et toetada selle valdkonna poliitikat, toimides asjakohasel territoriaalsel tasandil.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Piirkondadesisene ebavõrdsus kasvab, sealhulgas ka jõukamates piirkondades, mille juurde kuuluvad ka vaesemad alad.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 b (uus)
(23b)   Arvestades ESFi+ rakendusala laiendamist, tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks tagada, et nende lisaülesannetega kaasneb ka suurem eelarve. Suuremat rahastamist on vaja töötuse, eelkõige noorte töötuse ja vaesusega võitlemiseks ning kutsealase arengu ja koolituse toetamiseks, eriti digitaalses töökeskkonnas, kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtetega.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 c (uus)
(23c)  EURESt tuleb pikas perspektiivis tugevdada, eeskätt veebiplatvormi põhjaliku arendamise ning liikmesriikide aktiivse kaasamise kaudu. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevat mudelit tõhusamalt ja avaldama EURESe süsteemis üksikasjad kõikide vabade töökohtade kohta.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Liikmesriigid peaksid tagama kõnealuste fondide toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse.
(24)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama ESF+ ja teistest liidu programmidest ja vahenditest, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Erasmus, Varjupaiga- ja Rändefond, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, digitaalse Euroopa programm, InvestEU, programm „Loov Euroopa“ või Euroopa solidaarsuskorpuse programm, toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse ning nende koostoime kasutamise.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.
(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 349 ja 174 ning 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel, põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel ja saartel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Need piirkonnad vajavad eritoetust, sest neis valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et ESF + aitab kaasa konkreetsete poliitikameetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, et tegeleda piirangutega ja raskustega, mida kogevad piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, näiteks inimtühjaks jäänud ja hõredalt asustatud piirkonnad.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kannustavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ rakendamises.
(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi liidu institutsioonide ja kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi ametiasutuste ning sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid partnerluses piirkondlike ja kohalike ametiasutustega tagaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, riiklike inimõiguste institutsioonide ning muude asjakohaste või esindavate organisatsioonide sisulise osalemise ESF+ programmitöös ja rakendamises, alates tegevuskavade jaoks prioriteetide kavandamisest kuni rakendamise, seire ning tulemuste ja mõju hindamiseni, kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/20141a, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend. Lisaks on mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise eesmärgil oluline, et ka soolise võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja riiklikud inimõiguste institutsioonid kaastaks igasse etappi.
____________
1a Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Korraldusasutuste ja partnerite vaheline hea valitsemistava ja partnerlus nõuavad tõhusat ja tulemuslikku suutlikkuse suurendamist sidusrühmade puhul, kellele liikmesriigid peaksid eraldama asjakohase summa ESF+ vahenditest. Kuna investeerimine institutsioonilisse suutlikkusse ja avaliku halduse ja avalike teenuste tulemuslikkusse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil reformide, parema reguleerimise ja hea valitsemistava eesmärgil ei sisaldu enam eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ tegevuseesmärgis, kuid on lisatud struktuuritoetuste reformikavasse, on vajalik, et komisjon ja liikmesriigid tagavad nende kahe vahendi tõhusa koordineerimise.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist.
(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, sealhulgas kohalikul tasandil, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalmajandust. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Et täielikult kasutada ära sektoritevahelise koostöö potentsiaali, parandada koostoimet ja sidusust teiste poliitikavaldkondadega ning saavutada oma üldeesmärke, peaks ESF+ toetama uuenduslikke meetmeid, mille eesmärk on spordi ja kehalise tegevuse ja kultuuri kaudu sotsiaalse kaasamise parandamine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine, eelkõige marginaliseeritud ja/või ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.
(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Soolisi aspekte tuleks kõikides rakendatavates programmides arvesse võtta kogu nende ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise jooksul. Lisaks peaks ESF+ järgima eelkõige ELi põhiõiguste harta artiklit 21, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude põhimõtete, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Samuti peaks olema keelatud igasugune diskrimineerimine sooliste iseärasuste või sooidentiteedi alusel ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Liikmesriigid ja komisjon peaksid ka tagama, et ESF+ edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, muu hulgas seoses hariduse, töö, tööhõive ja nendele üldise juurdepääsuga. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt ja läbipõimunult. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad peavad olema kooskõlas hartaga ja kehtestatud riigi tasandil koos teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Kaaluda tuleks piirkondlike näitajate kasutamist, et piirkondadevahelisi erinevusi saaks paremini arvesse võtta.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 b (uus)
(28b)   ESF+ peaks toetama keeleõpet, soodustades vastastikust mõistmist ja kaasava ühiskonna rajamist, muu hulgas Euroopa Nõukogu poolt väljatöötatud rändajate keeleõppe vahendite laiema kasutuselevõtu abil liikmesriikides.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid.
(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui võimaluse korral sooliselt eristatud andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid, täites seejuures isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a. Soovitatav on ergutada andmete elektroonilise edastamise jätkumist, kuna see aitab vähendada halduskoormust.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Teostatavaid ideid peaks olema võimalik arendada laiemas ulatuses või muudes kontekstides, kasutades ESF+-ist, aga ka muudest allikatest pärit rahalist toetust.
(31)  Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Ideid peaks olema võimalik katseta kohalikul tasandil ja seda tuleks ergutada, ning teostatavaid ideid tuleks arendada laiemas ulatuses, kui see on asjakohane, või viia üle muuse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+-ist või kombineerides seda muude allikatega.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.
(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide avalike tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga ja sotsiaalpartneritega. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama sotsiaalpartnerite osalusel tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke. ESF+ hõlmab piirkondlike avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite piiriüleseid partnerlusi ning nende tegevusi liikuvuse ning ka läbipaistvuse ja piiriüleste tööturgude lõimimise edendamiseks teavitamise, nõustamise ja suunamise kaudu. Paljudel piirialadel täidavad nad tõelise Euroopa tööturu arendamisel tähtsat osa.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Mikroettevõtete, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsete ettevõtete mikrorahastamist ja nende sellele juurdepääsu ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikute vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu.
(33)  Mikroettevõtete, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalmajanduse ettevõtete puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalmajanduse ettevõtete rahastamist ja nende juurdepääsu rahastamisele ja tugiteenustele, sealhulgas kuultuuri- ja loomesektoris, ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja ebasoodsas olukorras rühmade vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Komisjon peaks võtma liidu tasandil sotsiaalsete ja solidaarsuspõhiste ettevõtete jaoks kasutusele Euroopa sotsiaalmajanduse märgise, mis tugineb selgetele kriteeriumidele ja tõstab esile nende ettevõtete eriomadusi ja sotsiaalset mõju, suurendab nende nähtavust, loob stiimuleid investeeringuteks ja lihtsustab juurdepääsu rahastamisele ja ühtsele turule nende jaoks, kes soovivad laieneda oma asukohariigis või teistesse liikmesriikidesse, ning seda viisil, mis on kooskõlas asjaomases sektoris ja eri liikmesriikides kehtivate õiguslike vormide ja õigusraamistikega.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajadusele osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.
(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajadusele ja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole liidu ideaalidega vastuolus, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  Riikidevahelisel koostööl on märkimisväärne lisaväärtus, mistõttu kõik liikmesriigid peaksid seda toetama, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on vaja tugevdada komisjoni kui kogemuste vahetusele kaasaaitaja ja asjaomaste algatuste elluviimise koordineerija rolli.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 a (uus)
(35a)   Komisjon peaks suurendama liikmesriikide ja alaesindatud organisatsioonide osalemist, vähendades nii palju kui võimalik osalemist takistavaid asjaolusid, sealhulgas rahastamise taotlemise ja saamise halduskoormust.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 b (uus)
(35b)   Üks liidu peamisi eesmärke on tervishoiusüsteemide tugevdamine, toetades tervishoiu- ja ravisüsteemide digiüleminekut ning kestliku terviseteabesüsteemi arendamist ning riiklike reforme, et muuta tervishoiusüsteemid tõhusamaks, ligipääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.
(36)  ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmine nõuab pidevaid pingutusi. Kui aidata mittediskrimineerivalt kõigil inimestel säilitada tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Tervist mõjutava innovatsiooni, sh sotsiaalse innovatsiooni toetamine ja tunnustamine aitab lahendada tervishoiusektori jätkusuutlikkusega seotud probleeme demograafiliste muutustega seotud toimetulekuprobleeme arvestades. Ka on tervisealase ebavõrdsuse vähendamise meetmed olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.
_________________
_________________
17 COM(2016)0739.
17 COM(2016)0739.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“. Liidu elanikkonna tervise parandamise seisukohalt on oluline mitte keskenduda üksnes füüsilisele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Ka on vaimse tervise probleemid väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisest tingitud ebavõrdsust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid nõrgenevad ja riskitegurid suurenevad.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes.
(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele isikukesksetele tervishoiuteenustele ja nendega seotud raviteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 a (uus)
(37a)  Eelmised liidu tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013 ja 2014–2020), mis kehtestati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ1a ja otsusega nr 1350/2007/EÜ1b ning määrusega (EL) nr 282/20141c („eelmised terviseprogrammid“) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. ESF+ terviseharu peaks tuginema eelmiste terviseprogrammide saavutustele.
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37 b (uus)
(37b)   ESF+ terviseharuga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel: heade tavade vahetamine liikmesriikide ja piirkondade vahel; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides; innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil; suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanike kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, ebatervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. ESF+ terviseharu peaks edendama tõhusaid ennetamismudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.
(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele liidus elavate inimeste kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine, suitsetamine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, keskkonnast tulevad terviseohud, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, rasvumine ja ebatervislik toitumine, mis on seotud ka vaesusega, kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, üldsuse suuremat teadlikkust ohuteguritest, hästi kavandatud rahvatervisealaseid meetmeid üldisele tervisele avalduva nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ning ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks, sh vaktsineerimise kaudu, kogu eluea vältel, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata terviseharidusele, kuna see aitab üksikisikutel ja kogukondadel parandada tervist, suurendada teadmisi ja mõjutada hoiakuid. Praegusi terviseprobleeme saab mõjusalt lahendada üksnes liidu tasandil tehtava koostööga ja liidu tegevuse jätkamisega tervise valdkonnas. ESF+ terviseharu peaks toetama asjaomaste liidu õigusaktide rakendamist, edendama kõigini jõudvaid tõhusaid ennetamis- ja teadlikkuse suurendamise mudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, juurdepääsetavaid, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada liidus nii linna- kui ka maapiirkonnas elavate inimeste juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 a (uus)
(38a)   Terviseharu meetmete rakendamiseks peaks komisjon toetama tervise juhtnõukogu loomist. Lisaks peaks komisjon soovitama võimalusi ja meetodeid tervishoiumeetmete kooskõlla viimiseks Euroopa poolaasta protsessiga, omades nüüd volitusi soovitada tervishoiusüsteemide (ja muude tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite) reformimist, et parandada liikmesriikide tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide juurdepääsetavust ja kestlikkust.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist.
(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut valdkonnaülest meedet ja piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu äkilise ja kumulatiivse keskkonnasaaste ja heidete, nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)   Pidevad investeeringud innovaatilistesse kogukonnapõhistesse lähenemisviisidesse piiriüleste haiguste, nagu HIV/AIDSi-, tuberkuloosi- ja viirusliku hepatiidi epideemia vastu võitlemiseks on väga olulised, sest haiguste sotsiaalne mõõde on peamine tegur, mis mõjutab võimet võidelda nende kui epideemiatega nii liidus kui ka naaberriikides. Ambitsioonikam poliitiline juhtimine ning piisavad tehnilised ja rahalised vahendid kestliku piirkondliku reageerimise saavutamiseks võitluses HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja hepatiidi vastu Euroopas on otsustava tähtsusega nende haigustega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus.
(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus, vähendades samas nende kasutamist, et aidata võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks [uue finantsmääruse] artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.
(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused kodanikuühiskonna aktiivsel toetusel. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi ning vajaduse korral ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks [uue finantsmääruse] artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
(42a)   Ebatõhususe ja puuduste ärahoidmiseks programmide kontrollimisel peaks komisjon rakendama ja kasutama programmilisi ja meetmepõhiseid kontrollnäitajaid, et tagada programmi eesmärkide saavutamine.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 b (uus)
(42b)   ESF + programmis tuleks käsitleda olemasolevaid takistusi kodanikuühiskonna osalemisele, näiteks lihtsustades taotlusmenetlusi, leevendades finantskriteeriume, loobudes mõnel juhul kaasrahastamise määrast, kuid suurendades koolituse ja hariduse kaudu ka patsientide, nende organisatsioonide ja muude sidusrühmade suutlikkust. Programmi eesmärk on ka võimaldada oma eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate liidu tasandi kodanikuühiskonna võrgustike ja organisatsioonide, sealhulgas liidu tasandi organisatsioonide toimimist.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 c (uus)
(42c)   ESF+ terviseharu rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Võttes arvesse aluslepingust tulenevaid kohustusi ja liikmesriikide rolli peamise partnerina liidu otsustusprotsessis, tuleks kaasata piirkondliku tasandi pädevad asutused, et tagada liidu tervishoiupoliitika tõhus ja püsiv mõju, integreerides selle kohapealse sotsiaalpoliitikaga.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Õigusaktides ning nende rakendamisel ja nende täitmise tagamisel tuleb pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, täites ühtlasi tervise-eesmärke. Seepärast tuleb pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teaduslikku laadi õigusaktide rakendamiseks.
(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Lisaks avaldavad paljud muud liidu õigusaktid, nt need, mis on seotud toidu ja toidu märgistamise, õhusaaste, sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide ja pestitsiididega, märkimisväärset mõju tervisele. Mõnel juhul ei mõisteta selgelt keskkonnaohtude kumulatiivset mõju, mis võib põhjustada lubamatut ohtu kodanike tervisele.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 a (uus)
(44a)   Tervisemõjudega õigusaktide ning nende rakendamise ja jõustamise puhul tuleks pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, tuginedes seejuures ettevaatuspõhimõttele, nagu aluslepingutes on sätestatud. Seepärast on vaja pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teadusliku iseloomuga õigusaktide rakendamiseks ning selleks, et tagada sõltumatu kontrolli võimalus, millega võita tagasi üldsuse usaldus liidu protsesside vastu. Ja kuna nende andmete jagamine on juba oma olemuselt avalikes huvides, tuleks tagada kõrgeim läbipaistvuse tase.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 b (uus)
(44b)   Terviseprobleeme ei saa lahendada üksi tervishoiusektoris, sest tervis sõltub mitmetest teguritest, mis jäävad sellest sektorist välja. Seetõttu, nagu märgiti Maastrichti ja Amsterdami lepingutes, on „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ oluline, et liit suudaks tulevaste probleemidega toime tulla. Samas on üks suuremaid probleeme, millega Euroopa tervishoiusektor praegu silmitsi seisab, muude sektorite teavitamine nende otsuste mõjust tervisele ja tervise integreerimine poliitikavaldkondadesse. Olulisi edusamme tervise valdkonnas on saavutatud poliitikameetmetega sellistes valdkondades nagu haridus, liiklus, toitumine, põllumajandus, tööjõud või planeerimine. Näiteks on südametervise osas toimunud märkimisväärne edasiminek tänu muutustele poliitikas ja eeskirjades, mille tulemusena on paranenud toidu kvaliteet, suurenenud füüsiline aktiivsus ja vähenenud suitsetamine.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.
(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  [nõukogu otsuse 2013/755/EL19 artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.
(47)  [nõukogu otsuse 2013/755/EL19 artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. Programmis tuleb arvesse võtta spetsiifilisi piiranguid, millega puutuvad kokku nendel aladel asuvad isikud ja üksused, et võimaldada neile tegelikku juurdepääsu eespool toodud harudele.
__________________
__________________
19 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
19 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(48)  Tingimusel et nad täidavad kõiki asjaomaseid reegleid ja eeskirju, võivad Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50 a (uus)
(50a)   Oluline on jälgida, et fondi finantsjuhtimine oleks usaldusväärne ja õiglane ning selle rakendamine võimalikult selge, tõhus ja lihtne, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu. Kuna ESF+ tegevusi viiakse läbi eelarve jagatud täitmise raames, ei tohiks liikmesriigid lisada täiendavaid nõudeid ega nõudeid muuta, sest see teeks toetuse saajale vahendite kasutamise keerulisemaks ja võib põhjustada viivitusi arvete maksmisel.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51
(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ning vähendada vaesust, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu meetmeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja õiglasemaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus, koolitus ja hoolekanne kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist ning kaotada vaesus, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu meetmeid ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+).
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+). ESF+ koosneb kolmest harust: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu.
Määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Käesolevas määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad, mis täiendavad ESF+ suhtes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] alusel kohaldatavaid üldisi eeskirju.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2
Artikkel 2
Artikkel 2
Mõisted
Mõisted
1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)  „kaasnevad meetmed“ – toidu ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust, nt sotsiaalteenuseid saama suunamine ja nende teenuste osutamine või majapidamiseelarve kavandamise alane nõustamine;
1)  „kaasnevad meetmed“ – toidu ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja kaotada vaesus, nt sotsiaalteenuseid ja psühholoogilist tuge saama suunamine, avalike teenuste kohta asjakohase teabe jagamine või majapidamiseelarve kavandamise alane nõustamine;
(2)  „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus vastavalt artiklile 30;
2)  „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus vastavalt artiklile 30;
(3)  „esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed ja koolimaterjalid;
3)  „esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed, sealhulgas naiste hügieenitarbed, ja koolimaterjalid;
(4)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
4)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
(5)  „ühised koheste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise (lahkumiskuupäev);
5)  „ühised koheste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise (lahkumiskuupäev);
6)  „ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud kuus kuud pärast seda, kui osaleja on lõpetanud tegevuses osalemise;
6)  „ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud kuus kuud ja 12 kuud pärast seda, kui osaleja on lõpetanud tegevuses osalemise;
7)  „toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ja mis ei piirdu toidu ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;
7)  „toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ja mis ei piirdu toidu ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;
7a)  „piiriülene partnerlus“ – alalised koostööstruktuurid, mis on loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna või sotsiaalpartnerite vahel, kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis;
8)  „lõppsaaja“ – enim puudust kannatav isik või enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti xi kohast toetust;
8)  „lõppsaaja“ – enim puudust kannatav isik või enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti xi kohast toetust;
9)  „tervisekriis“ – igasugune kriis, mida üldiselt tajutakse ohtu kujutavana ning mis on tervisemõõtmega ja nõuab ametiasutustelt kiiret meetmete võtmist ebakindlates tingimustes;
9)  „tervisekriis“ – igasugune kriis, mida üldiselt tajutakse ohtu kujutavana ning mis on tervisemõõtmega ja nõuab ametiasutustelt kiiret meetmete võtmist ebakindlates tingimustes;
10)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;
10)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;
11)  „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, nt individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja/või tulu toovaks tegevuseks laenu saada;
11)  „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, nt individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja/või tulu toovaks tegevuseks laenu saada;
12)  „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;
12)  „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;
13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;
13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), sealhulgas lapsed ja kodutud, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;
(14)  „võrdlusväärtus“ – ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks kasutatav väärtus, mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;
(14)  „võrdlusväärtus“ – ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks kasutatav väärtus, mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;
15)  „sotsiaalne ettevõte“ – ettevõte, kes olenemata oma õiguslikust vormist, või füüsiline isik, kes:
15)  „sotsiaalne ettevõte“ – sotsiaalmajanduse ettevõte, kes olenemata oma õiguslikust vormist, või füüsiline isik, kes:
(a)  on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse tema asukohaks oleva liikmesriigi eeskirjade alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamise, mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid teenuseid või kaupu ja/või kasutab toodete valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis kajastavad sotsiaalseid eesmärke;
(a)  on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse tema asukohaks oleva liikmesriigi eeskirjade alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse või keskkonnamõju saavutamise, mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid sotsiaalteenuseid või kaupu ja/või kasutab toodete valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis kajastavad sotsiaalseid eesmärke;
b)  kasutab oma kasumit esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud kasumi jaotamiseks eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, millega tagatakse, et selline jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;
b)  reinvesteerib enamiku oma kasumist esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud kasumi jaotamiseks eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, millega tagatakse, et selline jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;
c)  juhib oma tegevust ettevõtlikul, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;
c)  juhib oma tegevust ettevõtlikul, demokraatlikul, kaasaval, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;
15a)  „sotsiaalmajanduse ettevõte“ – mitmesugused sotsiaalmajanduse raamesse kuuluvad ettevõtted ja üksused, nagu ühistud, vastastikused ühingud, ühendused, sihtasutused, sotsiaalettevõtted ja muud ettevõtlusvormid, mida reguleeritakse liikmesriikide seadustega ning milles üksikisik ja sotsiaalsed eesmärgid on seatud kapitalist ülemaks, mis põhinevad demokraatlikul juhtimisel, solidaarsusel ja enamiku kasumi või ülejäägi reinvesteerimisel;
16)  „sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;
16)  „sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, sealhulgas kollektiivne tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, sealhulgas avaliku sektori, kolmanda sektori organisatsioonide, nagu vabatahtlike ja kogukonna organisatsioonide ning sotsiaalsete ettevõtete vahel, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;
17)  „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks;
17)  „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus, sealhulgas geograafilises või valdkondlikus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks;
18)  „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevused, mis on kõigile mis tahes eluetappidel vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Võtmepädevused on kirjaoskus, keelteoskus, matemaatika, teadus, tehnoloogia ja inseneeria, digioskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused, kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus;
18)  „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevused, mis on kõigile mis tahes eluetappidel vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Võtmepädevused on kirjaoskus, keelteoskus, matemaatika, teadus, tehnoloogia, kunstid ja inseneeria, digioskused, meediaoskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused, kultuuri- ja kultuuridevaheline teadlikkus ja eneseväljendus ning kriitiline mõtlemine;
19)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.
19)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;
19a)  „ebasoodsas olukorras olevad rühmad” – sihtrühmad, kuhu kuulub suur hulk inimesi, keda ohustab vaesus, diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjutus, sealhulgas etnilised vähemused, nagu romad, kolmandate riikide kodanikud, sealhulgas sisserändajad, eakad inimesed, lapsed, üksikvanemad, puudega inimesed või kroonilisi haigusi põdevad inimesed;
19b)  „pidevõpe“ – igasugune kogu elu kestel toimuv õppimine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mis hõlmab alusharidust, üldharidust, kutseharidust ja -õpet, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust ning mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused ning ühiskonnas osalemise võimalused.
2.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul kasutatakse ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [2] sätestatud mõisteid.
2.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul kasutatakse ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [2] sätestatud mõisteid.
2a.  Eelarve otsese ja jagatud täitmise alla kuuluvate tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu puhul kasutatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid)1a artiklis 2 sätestatud mõisteid.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Üldeesmärgid ja rakendamismeetod
Üldeesmärgid ja rakendamismeetod
ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.
ESF+ toetab liikmesriike riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning liitu kaasava ühiskonna, kvaliteetse tööhõive kõrge taseme, töökohtade loomise, kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse, võrdsete võimaluste, vaesuse kaotamise, sealhulgas laste vaesuse kaotamise, sotsiaalse kaasatuse ja lõimumise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, sotsiaalkaitse ning niisuguse oskustega ja vastupanuvõimelise tööjõu saavutamisel, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis.
ESF+ on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja põhiõiguste hartaga ning selle puhul järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, aidates sellega kaasa liidu eesmärkidele suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174 ning liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustusele saavutada kestliku arengu eesmärgid ja täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused.
ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.
ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule, elukestev õpe, kvaliteetsed töötingimused, sotsiaalkaitse, lõimumine ja kaasatus, vaesuse kaotamine, sealhulgas laste vaesuse kaotamine, investeerimine lastesse ja noortesse, mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, juurdepääs põhiteenustele ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.
ESF+ rakendatakse:
ESF+ rakendatakse:
a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning
a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning
b)  eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab erieesmärkidele, mis on esitatud artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“) ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 ja artiklis 26 (edaspidi „terviseharu“).
b)  eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab erieesmärkidele, mis on esitatud artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“) ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 ja artiklis 26 (edaspidi „terviseharu“).
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Erieesmärgid
Erieesmärgid
1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, sotsiaalse kaasavuse ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:
1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, liikuvuse, sotsiaalse kaasatuse, vaesuse kaotamise ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:
i)  parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusi ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust;
i)  parandada kõigi tööotsijate juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja aktiveerimismeetmetele, pidades eelkõige silmas erimeetmeid, mis on suunatud noortele, eriti noortegarantii rakendamise kaudu, aga ka pikaajalistele töötutele ning majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, keskendudes tööturust kõige kaugemal olevatele isikutele, ning edendada tööhõivet, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, ettevõtlust sotsiaalmajandust;
ii)  nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;
ii)  nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;
iii)  edendada naiste osalemist tööjõus, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sh juurdepääsu lapsehoiule, tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivsena ja tervena vananemist;
iii)  edendada naiste osalemist tööjõus ja karjääri arengut, edendada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates erilist tähelepanu üksikvanematele, sh juurdepääsu taskukohasele, kaasavale ja kvaliteetsele lapsehoiule, alusharidusele, eakate hooldusele ning muudele hooldusteenustele ja -toele; ning edendada tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse tervise- ja haigusriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega, kutsealast ümberõpet ning aktiivsena ja tervena vananemist;
iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh digioskuste omandamist;
iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning tunnustada mitteformaalset ja informaalset õppimist, edendada e-kaasatust ja hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööellu, et võtta arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi;
v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet;
v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate võrdset juurdepääsu väga kvaliteetsele, taskukohasele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, tegeleda haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga ning edendada duaalse koolituse süsteemide kasutuselevõttu, praktikavõimalusi, kõigile võimalikku õpirännet ja kättesaadavust puuetega inimeste jaoks;
vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust;
vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ja ühiskonnaelus täielikku osalemist;
vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist, ning parandada tööalast konkurentsivõimet;
vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet;
viii)  edendada kolmandate riikide kodanike ja marginaliseerunud kogukondade, nt romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist;
viii)  edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate pikaajalist sotsiaal-majanduslikku lõimimist;
viii a) võidelda marginaliseeritud kogukondade, nt romade diskrimineerimise vastu ja edendada nende sotsiaal-majanduslikku lõimimist;
ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;
ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele, juurdepääsetavatele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega võimaldatakse juurdepääsu eluasemele ning isikukesksele tervishoiule ja seotud hooldusele; nüüdisajastada sotsiaalkindlustusasutusi, avalikke tööturuasutusi, sotsiaalkaitse- ja sotsiaalse kaasatuse süsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu võrdsele sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning enim puudust kannatavatele isikutele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;
ix a)  suurendada puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi, et parandada nende kaasatust tööhõivesse, haridusse ja koolitusse;
x)  edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;
x)  edendada vaesuses ja/või sotsiaalses tõrjutuses või selle ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;
xi)  vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavate isikutele, sh kaasnevate meetmetega.
xi)  vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavatele isikutele, sh kaasnevate meetmetega, mille eesmärk on tagada nende sotsiaalne kaasatus, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras lastele.
2.  Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, et saavutada lõikes 1 osutatud erieesmärke, aitab ESF+ täita ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:
2.  Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, et saavutada lõikes 1 osutatud erieesmärke, püüab ESF+ täita ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:
1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;
1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste, meditsiini- ja tervishoiukeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine, võttes arvesse liikmesriikides kehtestatud sotsiaalmajandust käsitlevaid õigusakte ja raamistikke;
2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.
2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, elanikkonna teadlikkuse suurendamine kestliku arengu ja eluviisi valdkonnas, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetika, ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine;
2a.  liit, mis on kodanikele lähemal tänu vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmetele, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus;
2b.  tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames toetab ESF+ liidu vahendite, poliitika ja asjakohase õiguse väljatöötamist, rakendamist, seiret ja hindamist ning edendab tõendipõhist poliitikakujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalset progressi, kaasates sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning avaliku ja erasektori asutusi (erieesmärk 1); sellega edendatakse töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust õiglastel alustel ning suurendatakse tööhõivevõimalusi (erieesmärk 2); sellega edendatakse tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades mikroettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete, eelkõige haavatavate isikute juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks (erieesmärk 3).
3.  Terviseharu raames toetab ESF+ tervise edendamist ja haiguste ennetamist, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest ning toetab ELi tervisealaseid õigusakte.
3.  Terviseharu raames aitab ESF+ kaasa inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele ja haiguste ennetamisele, sh füüsilise tegevuse ja tervishoiualase kasvatustöö edendamise kaudu, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, tõstab eeldatavat eluiga sünnil, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest, edendab haiguste ennetamist ja varajast diagnoosimist ning tervise edendamist kogu elu jooksul ning tugevdab ja toetab tervisega seotud ELi õigusakte, sh keskkonnaseisundi valdkonnas, ja edendab tervist kõikides poliitikavaldkondades. Liidu tervishoiupoliitika juhindub kestliku arengu eesmärkidest, tagamaks selle, et liit ja liikmesriigid saavutaksid kestliku arengu eesmärgi nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu) sihid.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Eelarve
Eelarve
1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 000 eurot.
1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 106 781 000 000 eurot (jooksevhindades 120 457 000 000 eurot).
2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590 eurot, millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on 2018. aasta hindades 105 686 000 000 eurot (jooksevhindades 119 222 000 000 eurot), millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, 5 900 000 000 eurot eraldatakse Euroopa lastegarantii meetmetele, millele on osutatud artiklis 10 a, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 174 000 000 eurot.
3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 095 000 000 eurot (jooksevhindades 1 234 000 000 eurot).
4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:
4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:
(d)  761 000 000 eurot tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;
a)  675 000 000 eurot 2018. aasta hindades (761 000 000 eurot jooksevhindades) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;
(e)  413 000 000 miljonit eurot terviseharu rakendamiseks.
b)  420 000 000 eurot 2018. aasta hindades (473 000 000 eurot jooksevhindades või 0,36 % 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mahust) terviseharu rakendamiseks.
5.  Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
5.  Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
Artikkel 6
Artikkel 6
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine
Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine
1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.
1.  Kõigi ESF+ raames rakendatavate programmide ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse sooline võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus toetatakse ühtlasi erimeetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist tööelus ja soodustada nende kutsealast arengut ning töö- ja eraelu ühitamist, edendatakse kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude või tervisliku seisundi, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal, hõlmates ka puuetega inimeste juurdepääsu, muu hulgas IKT valdkonnas, edendades seeläbi sotsiaalset kaasatust ja vähendades ebavõrdsust.
2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.
2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele ning puuetega inimeste jaoks üldise juurdepääsu parandamine.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine
Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine
1.  Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi.
1.  Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ning piirkondlikku eripära, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega ning mis on täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.
Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste vahel.
Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, InvestEU, programmi „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste rahastamisvahendi, Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate 2020. aasta järgse ELi raamistiku ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada integreeritud tegutsemisviiside, sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate korraldusasutuste vahel tihe koostöö.
2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4.
2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4.
3.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–xi kohaste sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.
3.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.
3 a.  Liikmesriigid eraldavad artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sihipärastele meetmetele, mille eesmärk on Euroopa lastegarantii rakendamine, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele.
4.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 2 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.
4.  Lisaks miinimumeraldisele (vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste erieesmärkide jaoks) eraldavad liikmesriigid vähemalt 3 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide x ja xi kohase, enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist ja/või materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.
Põhjendatud juhtudel võib käesoleva lõike esimese lõigu kohase vähemalt 2 % eraldamise nõude täitmise kontrollimisel arvesse võtta vahendeid, mis on eraldatud artikli 4 lõike 1 punktis x sätestatud erieesmärgi jaoks ja suunatud enim puudust kannatavatele isikutele.
5.  Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.
5.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 3 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.
Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, eraldavad programmitöö perioodil vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, eespool nimetatud meetmete ja struktuurireformi meetmete jaoks, pöörates erilist tähelepanu rohkem mõjutatud piirkondadele ja võttes arvesse nendevahelisi erinevusi.
Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete jaoks.
Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete või struktuurireformi meetmete jaoks.
Esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist.
Teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist. See eraldis ei asenda äärepoolseimate piirkondade taristu ja arengu jaoks vajalikke rahalisi vahendeid.
Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.
Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.
6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
7.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehnilise abi suhtes.
7.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehnilise abi suhtes.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Põhiõiguste järgimine
Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste järgimise ja kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Kulud, mis on tekkinud seoses meetmega, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ei ole vastavalt ühissätete määruse xx/xx artikli 58 lõikele 2 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 rahastamiskõlblikud.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
Artikkel 8
Artikkel 8
Partnerlus
Partnerlus
1.  Kõik liikmesriigid tagavad, et sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad piisavalt sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames.
1.  Vastavalt [tulevase ühissätete määruse] artiklile 6 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 tagavad kõik liikmesriigid partnerluses kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, et sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, võrdõiguslikkust edendavad asutused, riiklikud inimõiguste institutsioonid ning muud asjaomased või esindavad organisatsioonid osalevad sisuliselt selliste tööhõive-, haridus-, mittediskrimineerimis- ja sotsiaalse kaasamise poliitika ja algatuste programmitöös ja rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames. Selline sisuline osalus on kaasav ja juurdepääsetav puuetega inimeste jaoks.
2.  Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest asjakohase summa sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.
2.  Liikmesriigid eraldavad ESF+ vahenditest vähemalt 2 % sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, mis toimub liidu ja riigi tasandil koolituse, võrgutike loomise meetmete ning sotsiaalse dialoogi tugevdamise vormis, ning sotsiaalpartnerite ühistegevustele.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9
Artikkel 9
Artikkel 9
Materiaalse puuduse vähendamine
Materiaalse puuduse vähendamine
Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames.
Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid, mis on seotud enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise ja/või materiaalse puudusega, kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on vähemalt 85 %.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus
Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus
Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki.
Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Euroopa lastegarantii jaoks ettenähtud toetus
Artikli 7 lõike 3a kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames vastavalt Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitusele lastesse investeerimise kohta. Sellega toetatakse võitlust laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu artikli 4 lõike 1 punktides vii–x sätestatud erieesmärkide raames.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus
Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus
Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi raames.
Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes erieesmärgi raames. Liikmesriigid tagavad täiendavuse, sidususe, kooskõla ja koostoime Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.
Korraldusasutuse tasandil tagatakse piisav paindlikkus, et teha ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad kindlaks konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme arvesse võttes.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Integreeritud territoriaalne areng
1.  ESF+ist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.
2.  Liikmesriigid rakendavad ESF+ist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 b (uus)
Artikkel 11b
Riikidevaheline koostöö
1.  Liikmesriigid võivad toetada riikidevahelise koostöö meetmeid spetsiaalse prioriteedi raames.
2.  Riikidevahelise koostöö meetmeid võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.
3.  Maksimaalset kaasrahastamismäära võib selle prioriteedi puhul tõsta kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 12
Kohaldamisala
Kohaldamisala
Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktide i–x kohase ESF+ toetuse suhtes, kui rakendamine toimub eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antav üldine toetus“).
Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktide i–x kohase ESF+ toetuse suhtes, kui rakendamine toimub eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antav üldine toetus“). Artiklit 13 kohaldatakse ka artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase ESF+ toetuse suhtes.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Uuenduslikud meetmed
Sotsiaalse innovatsiooni meetmed
1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid.
1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja/või sotsiaalseid eksperimente, sealhulgas neid, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent, kasutades alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtete, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel.
1a.  Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades või hilisemas etapis rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise valdkonnad.
2.  Liikmesriigid võivad toetada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud, väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike lähenemisviiside (sotsiaalne eksperimenteerimine) ulatuslikumat kasutuselevõttu.
2.  Liikmesriigid võivad toetada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud, väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike lähenemisviiside (sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalsed eksperimendid, sealhulgas need, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent) ulatuslikumat kasutuselevõttu.
3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.
3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1.
4.  Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks.
4.  Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Rahastamiskõlblikkus
Rahastamiskõlblikkus
1.  Lisaks [tulevase ühissätete määruse] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:
1.  Lisaks [tulevase ühissätete määruse] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:
(b)  maa ja kinnisvara ost ja taristu pakkumine ning
a)  maa ja kinnisvara ost ja taristu ost ning
(c)  mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.
b)  mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on tingimata vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.
2.  Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib olla eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud riigisiseste eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.
2.  Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib olla eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud riigisiseste eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.
3.  Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.
3.  Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.
4.  Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud, tingimusel et need ei ole suuremad kui 100 % liikmesriigis asjaomase kutseala eest makstav tavaline tasu vastavalt Eurostati andmetele.
4.  Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud. Kollektiivlepingu kohaldamise korral määratakse need kindlaks selle lepingu kohaselt. Kui kollektiivlepingut ei kohaldata, ei ole need suuremad kui 100 % liikmesriigis või piirkonnas asjaomase kutseala või eriteadmiste eest makstav tavaline tasu vastavalt asjaomase korraldusasutuse esitatud dokumentaalsele põhjendusele ja/või Eurostati andmetele.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Artikkel 15
Artikkel 15
Näitajad ja aruandlus
Näitajad ja aruandlus
1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.
1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse lisas või artikli 4 lõike 1 punkti x kohaste enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise meetmete puhul II a lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid ja meetmepõhiseid näitajaid.
2.  Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi poolest asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.
2.  Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi poolest asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.
3.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud kumulatiivne koguseline vahe-eesmärk aastaks 2024 ja kumulatiivne koguseline sihtväärtus aastaks 2029, määratakse kindlaks võrdlusväärtus värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.
3.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud kumulatiivne koguseline vahe-eesmärk aastaks 2024 ja kumulatiivne koguseline sihtväärtus aastaks 2029, määratakse kindlaks võrdlusväärtus värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.
4.  Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik 1. lisa punktiga 1a nõutud andmed.
4.  Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik I lisa punktiga 1a nõutud andmed.
4a.  Lõikes 3 osutatud andmed hõlmavad soolise mõju hindamist, et jälgida ESF+ programmide rakendamist soolise võrdõiguslikkuse seisukohast vaadatuna, ning need esitatakse sooliselt segregeerituna.
5.  Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võimaldavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.
5.  Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e võimaldada korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte I lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte I ja II a lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17
Artikkel 17
Artikkel 17
Põhimõtted
Põhimõtted
1.  ESF+ toetusega materiaalse puuduse vähendamiseks võib toetada üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamist, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.
1.  ESF+ toetusega materiaalse puuduse vähendamiseks võib toetada üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamist, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.
2.  Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatavate toiduainete valimisel arvesse nende panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse.
2.  Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist ja ühekordselt kasutatava plasti tarbimist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatavate toiduainete valimisel arvesse nende panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse.
Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele kas otse või kaudselt elektrooniliste vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi, mis on sätestatud artikli 2 punktis 3.
Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele kas otse või kaudselt elektrooniliste vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi, mis on sätestatud artikli 2 punktis 3, ja et nendega ei asendata ühtegi olemasolevat sotsiaaltoetust.
Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.
Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.
Sellistest tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudust kannatavate isikute hüvanguks lisaks summadele, mis on programmi jaoks juba kättesaadavad.
Sellistest tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudust kannatavate isikute hüvanguks lisaks summadele, mis on programmi jaoks juba kättesaadavad.
3.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abiga, mida pakutakse materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse raames, austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.
3.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abiga, mida pakutakse materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse raames, austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.
4.  Toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumist võib täiendada ümberorienteerumisega pädevatele teenistustele ja muudele kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on enim puudust kannatavaid isikuid sotsiaalselt kaasata.
4.  Toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumist täiendatakse ümberorienteerumisega pädevatele teenistustele ja muudele kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on enim puudust kannatavaid isikuid sotsiaalselt kaasata.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20
Artikkel 20
Artikkel 20
Kulude rahastamiskõlblikkus
Kulude rahastamiskõlblikkus
1.  Materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:
1.  Materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:
a)  toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud, sh kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toitu ja/või esmase materiaalse abi lõppsaajatele kätte toimetavad;
a)  toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud, sh kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toitu ja/või esmase materiaalse abi lõppsaajatele kätte toimetavad;
b)  kui punkt a ei hõlma toidu ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu ja/või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;
b)  kui punkt a ei hõlma toidu ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu ja/või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;
c)  haldus-, veo- ja ladustamiskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavate isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest; või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest;
c)  haldus-, veo- ja ladustamiskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavate isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest; või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest;
d)  toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;
d)  toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;
e)  toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toitu ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest.
e)  toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toitu ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5,5 % punktis a osutatud kuludest.
2.  Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav organ ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa lõike 1 punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.
2.  Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav organ ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa lõike 1 punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.
3.  Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:
3.  Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:
a)  võlaintress;
a)  võlaintress;
b)  taristu tagamine;
b)  taristu ost;
c)  kasutatud kaupadega seotud kulud.
c)  madalama kvaliteediga kasutatud kaupadega seotud kulud.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21
Artikkel 21
Artikkel 21
Näitajad ja aruandlus
Näitajad ja aruandlus
1.  Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse II. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Neis programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.
1.  Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse II lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Neis programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.
2.  Ühiste ja programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused.
2.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused. Aruandlusnõuded peavad olema võimalikult lihtsad.
3.  Korraldusasutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2025 ja 30. juuniks 2028 eelmisel aastal lõppsaajate hulgas tehtud struktureeritud uuringu tulemused. See uuring põhineb mudelil, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga.
3.  Korraldusasutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2025 ja 30. juuniks 2028 eelmisel aastal lõppsaajate hulgas tehtud struktureeritud anonüümse uuringu tulemused, keskendudes ühtlasi nende elamistingimustele ja nende materiaalse puuduse olemusele. See uuring põhineb mudelil, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga.
4.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.
4.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.
5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1
Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht.
Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht. Tegevuse auditeerimine sisaldab rohkem kontrolle rakendamise algetapis, nii et pettuseohu korral oleks võimalik vahendid muudele projektidele ümber suunata.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23
Artikkel 23
Artikkel 23
Tegevuseesmärgid
Tegevuseesmärgid
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru tegevuseesmärgid on järgmised:
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru tegevuseesmärgid on järgmised:
a)  arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artiklis 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ning vastab assotsieerunud riikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;
a)  arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artiklis 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ning vastab assotsieerunud riikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;
b)  hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artiklis 4 osutatud valdkondi käsitleva poliitika alal, et aidata assotsieerunud riikidel võtta asjakohaseid poliitikameetmeid;
b)  hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artiklis 4 osutatud valdkondi käsitleva poliitika alal, et aidata assotsieerunud riikidel võtta asjakohaseid poliitikameetmeid;
c)  toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artiklis 4 osutatud valdkondades ja suurendada sidusrühmade suutlikkust rakendada, üle kanda või laiendada sotsiaalpoliitika katsetatud uuendusi;
c)  toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artiklis 4 osutatud valdkondades ja suurendada sidusrühmade suutlikkust valmistada ette, kavandada, rakendada, üle kanda või laiendada sotsiaalpoliitika katsetatud uuendusi, keskendudes eelkõige linnade, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaal-majanduslike osalejate poolt kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja sotsiaalse kaasamise ning lõimimise valdkonnas välja töötatud kohalike projektide laiendamisele;
d)  pakkuda Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialades või teatavate rühmade puhul (nt haavatavad isikud);
d)  arendada ja pakkuda Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialades või teatavate rühmade puhul (nt haavatavas olukorras olevad isikud);
da)  toetada piiriüleseid partnerlussuhteid avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vahel, et edendada piiriülest tööturgu ja piiriülest liikuvust, mille puhul oleksid tagatud piisavad tingimused;
db)  toetada EURESe teenuste pakkumist töötajate värbamiseks ja ametisse nimetamiseks kvaliteetsetele ja jätkusuutlikutele töökohtadele vabade töökohtade ja töötaotluste vahenduse kaudu, sealhulgas piiriüleste partnerlussuhete kaudu;
dc)  hõlbustada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust piisavate sotsiaalsete tingimustega ja suurendada tööhõivevõimalusi, luues liidus kvaliteetseid ja kaasavaid tööturge, mis on kõigile avatud ja kättesaadavad, austades samal ajal töötajate õigusi kogu liidus;
e)  toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud vastasutatud või kasvuetapis olevate, eelkõige haavatavatele isikutele tööd andvate mikroettevõtjate mikrorahastamisega;
e)  toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud eelkõige haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele tööd andvate vastasutatud või kasvuetapis olevate mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja haavatavate isikute mikrorahastamisega ning niisuguse rahastamise juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse aspektidega;
f)  toetada artiklis 4 osutatud valdkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada nende sidusrühmade, sh avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, mikrorahastamisasutuste ja sotsiaalseid ettevõtteid rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;
f)  toetada artiklis 4 osutatud valdkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada kaasatud sidusrühmade, sh avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, kodanikuühiskonna, mikrorahastamisasutuste ja sotsiaalseid ettevõtteid ja sotsiaalmajandust rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;
g)  toetada sotsiaalsete ettevõtete arendamist ja sotsiaalse investeerimisturu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;
g)  toetada sotsiaalsete ettevõtete arendamist ja sotsiaalse investeerimisturu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;
h)  anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;
h)  anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, alusharidus ja lapsehoid, eakate hooldus, juurdepääsunõuded ning üleminek institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenustele, sh juurdepääsunõuded puuetega inimeste jaoks, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;
i)  toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada eelkõige tööhõive, oskuste ja kaasavuse valdkonna uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas;
i)  toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada eelkõige vaesuse vastu võitlemise, tööhõive, oskuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas;
j)  toetada selleks, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet, asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artiklis 4 osutatud valdkondades.
j)  toetada selleks, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet, asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artiklis 4 osutatud valdkondades.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 a (uus)
Artikkel 23a
Valdkondlik keskendamine ja rahastamine
ESF+ rahastamispaketi osa, millele on osutatud artikli 5 lõike 4 punktis a ning mis on ette nähtud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks, eraldatakse kogu perioodi jooksul artikli 4 lõikes 2b sätestatud erieesmärkidele järgmiste soovituslike protsendimäärade alusel:
a)  55 % erieesmärgile 1;
b)  18 % erieesmärgile 2;
c)  18 % erieesmärgile 3.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24
Artikkel 24
Artikkel 24
Rahastamiskõlblikud meetmed
Rahastamiskõlblikud meetmed
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.
2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib toetada järgmisi meetmeid:
2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib toetada järgmisi meetmeid:
(d)  analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:
a)  analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:
i)  uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad, Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusalused;
i)  uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad, Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusalused;
ii)  sotsiaalsete uuenduste hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;
ii)  sotsiaalsete uuenduste hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;
iii)  liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine;
iii)  liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine;
(e)  poliitika rakendamine, eelkõige:
b)  poliitika rakendamine, eelkõige:
i)  piiriülesed partnerlussuhted ja piiriülestes piirkondades pakutavad tugiteenused;
i)  piiriülesed partnerlussuhted ja piiriülestes piirkondades pakutavad tugiteenused;
ii)  kogu ELi hõlmav tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke;
ii)  kogu ELi hõlmav tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke;
iii)  mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine muu hulgas segarahastamistoimingute, nt asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;
iii)  mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine muu hulgas segarahastamistoimingute, nt asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;
iv)  riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;
iv)  riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;
c)  eelkõige järgmiste osaliste suutlikkuse suurendamine:
c)  eelkõige järgmiste osaliste suutlikkuse suurendamine:
i)  artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;
i)  artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;
ii)  riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;
ii)  riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;
iii)  osalevate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtteid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti nende hulgas võrgustike loomise toetamine;
iii)  osalevate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtteid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti nende hulgas võrgustike loomise toetamine;
iv)  sidusrühmad, pidades silmas riikidevahelist koostööd;
iv)  sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad, pidades silmas riikidevahelist koostööd;
d)  teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:
d)  teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:
i)  vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;
i)  vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;
ii)  suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;
ii)  suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;
iii)  teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;
iii)  teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;
iv)  nõukogu eesistujariigi üritused, konverentsid ja seminarid.
iv)  tehniline ja haldusabi, mida antakse tööprogrammi rakendamiseks, nt ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoimingud, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemid.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt b
(f)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 a (uus)
Artikkel 25 a
Juhtimine
1.  Komisjon konsulteerib tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tööprogrammide, nende prioriteetide ja strateegilise suunitluse ning nende rakendamise teemal liidu sidusrühmadega, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
2.  Komisjon loob vajalikud sidemed tööhõivekomiteega, sotsiaalkaitsekomiteega, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, töösuhete eest vastutavate peadirektorite töörühmaga ning töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega, et tagada nende korrapärane ja asjakohane teavitamine kõnealuste programmide rakendamise edusammudest. Komisjon teavitab ka muid tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru seisukohast oluliste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega tegelevaid komiteesid.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt -a (uus)
-a)   toetada liidu rahvatervise strateegiat, mille eesmärgid on järgmised:
i)  toetada liikmesriike nende pingutustes kaitsta ja edendada rahvatervist; ning
ii)  edendada liidu tervishoiualaseid ülesandeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest:
a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et tegeleda piiriüleste terviseohtudega:
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
iva)   kavandada hästi rahvatervisealaseid meetmeid nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ja ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks;
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv b (uus)
ivb)   toetada oskuste ja vahendite arendamist tõhusa riskist teavitamise eesmärgil;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i
i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse;
i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, sh tervisealaste teadmiste ja haridusprogrammide ning kehalise aktiivsuse edendamise kaudu;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i a (uus)
ia)  investeerida varajasse diagnoosimisse ja sõeluuringutesse;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii
ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut;
ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut, millega täidetakse patsientide ja kodanike vajadusi ja lahendatakse nende muresid, eelkõige linkide loomisega meediapädevust ja digioskusi toetavate programmide juurde;
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii a (uus)
iia)   edendada digitaalseid avalikke teenuseid sellistes valdkondades nagu tervis;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii b (uus)
iib)   suurendada terviseteabe turvalisust ja tõsta selle kvaliteeti;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii
ii)  toetada liidu jätkusuutliku terviseteabesüsteemi arendamist;
ii)  toetada liidu jätkusuutliku, läbipaistva ja ligipääsetava terviseteabesüsteemi arendamist, tagades samal ajal isikuandmete kaitse;
(Komisjoni ettepanekus ei ole artikli 26 punkti b alapunktide numeratsioon õige – seal on kaks alapunkti ii.)
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iii
iii)  toetada liikmesriike teadmussiirdes, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate ja vastupanuvõimelisemate tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme;
iii)  toetada liikmesriike teadmussiirdes ja teadmiste rakendamisel, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate, vastupanuvõimelisemate, mittediskrimineerivamate, kaasavamate ja võrdsemate sotsiaalse ebavõrdsuse vastaste tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme. See hõlmab ka niisuguste kvaliteetsete riiklike registrite toetamist, mis annavad ka võrreldavaid andmeid;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv a (uus)
iva)   toetada üleminekut isikukesksele hooldusele, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lähiteenustele ning kogukonnapõhisele integreeritud hooldusele, edendades eelkõige organisatsioonimudeleid, mis põhinevad kutsealadevahelisel meeskonnatööl ja mitme sidusrühma võrgustikel;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv b (uus)
ivb)   tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemine eespool nimetatud meetmetes vastavalt vajadusele liidu ja/või riigi tasandil;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv c (uus)
ivc)   töötada välja ja rakendada vahendeid ja strateegiaid, et hoida ära tervisealast ebavõrdsust ja võidelda selle vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust, kodanike mõjuvõimu suurendamist ja kogukonna osalemist;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i
i)  toetada ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist;
i)  toetada ravimeid, ravimite kättesaadavust kogu liidus ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt vi
vi)  toetada komisjoni tarbijaohutuse komiteed ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteed;
vi)  toetada põhimõtte „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ arendamist ning kehtestada protsessid, mille abil on kõigis poliitikavaldkondades võimalik arvesse võtta tervisele avalduvat mõju;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)   toetada muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide ja poliitika järelevalvet, rakendamist ja tugevdamist, et aidata tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses järgmisega:
i)  õhusaaste;
ii)  endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja muud kahjulike omadustega kemikaalid;
iii)  toidus, vees ja õhus leiduvad pestitsiidide jäägid;
iv)  toit ja toidu märgistus, muu hulgas seoses transrasvhapete, alkoholi märgistuse, lisaainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalidega;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt ii
ii)  toetada koostöö arendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks;
ii)  toetada koostöö arendamist ja suutlikkuse suurendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii a (uus)
iiia)   toetada noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste kasvatustöö ja kampaaniatega seotud programmide ja parimate tavade rakendamist;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii b (uus)
iiib)   toetada tervise ja tervisega seotud küsimustega tegelevaid liidu tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii c (uus)
iiic)  toetada tervishoiu juhtnõukogu loomist terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 26 osutatud eesmärke.
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tervisega seotud meetmed, millega täidetakse artiklites 3, 4 ja 26 osutatud eesmärke.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i a (uus)
ia)   tegevus, mille eesmärk on jälgida keskkonna ohutegurite, sealhulgas toidus, vees, õhus ja muudes allikates esinevatest saasteainetest tingitud mõju kumulatiivset tervisemõju;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i b (uus)
ib)   tegevus, millega jälgitakse liidu õiguse mõju tervisele, näiteks ravimiohutuse järelevalve ja muu sarnane tegevus;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – lõik 1 a (uus)
analüütilise tegevuse tulemused tehakse pärast lõplikku vormistamist üldsusele kättesaadavaks;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i
i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades;
i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades ja sh seoses õhusaaste ja muu piiriülese keskkonna saastumisega;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i
i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu;
i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel vahetamise, ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii
ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes;
ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes pideval ja kestlikul viisil, mis tagab aktiivse kodanikuühiskonna olemasolu liidu tasandil;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iv
iv)  riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;
iv)  piirkondlikes, riigi tasandist madalama tasandi ja riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 1
Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust.
Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses, nt tervishoiusektori kutseühendustes, liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust. Tugev poliitiline juhtimine ja asjakohane tervishoiuspetsiifiline juhtimisstruktuur tagavad tervise kaitse ja edendamise kõigis komisjoni pädevusvaldkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 a (uus)
Artikkel 29a
Tervishoiu juhtnõukogu
1.  Komisjon loob terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks tervishoiu juhtnõukogu („juhtnõukogu“).
2.  Juhtnõukogu keskendub koostoime loomisele terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahel koordineerimise ja koostöö kaudu, edendades patsientide ja ühiskonna kaasamist ning esitades teaduslikke nõuandeid ja soovitusi. Kõnealused meetmed tagavad väärtusele orienteeritud tervishoiualased meetmed, kestlikkuse, paremad tervishoiulahendused, parandavad juurdepääsu ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust. 
3.  Juhtnõukogu töötab välja põhjaliku strateegia ja juhib terviseharu tegevuskavade väljatöötamist. 
4.  Juhtnõukogu on sõltumatu sidusrühmade rühm, mis koosneb rahvatervise, heaolu ja sotsiaalkaitse valdkonna asjakohaste sektorite tegevuses osalejatest ning mille töös osalevad piirkondade, kohalike terviseametite ja patsientide esindajad ning kodanikud. 
5.  Juhtnõukogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest üksikisikust, kes esindavad lõikes 4 osutatud valdkondi ja tegevusi. Juhtnõukogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat. 
6.  Juhtnõukogul on esimees, kelle määrab juhtnõukogu liikmete seast ametisse komisjon. 
7.  Juhtnõukogu teeb järgimist: 
i)  annab komisjoni ettepanekul oma panuse terviseharu käsitlevatesse iga-aastastesse töökavadesse;
ii)  töötab välja terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahelise koordineerimise ja koostöö juhtimise kava.
Kõnealune kava aitab tagada kõigi olemasolevate tervishoiualaste finantsmehhanismide nähtavuse ja koordineerimise ning aitab juhtida koordineerimist ja koostööd. 
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 b (uus)
Artikkel 29b
Rahvusvaheline koostöö
Komisjon arendab terviseharu rakendamisel koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31
Artikkel 31
Artikkel 31
ELi-poolse rahastamise vormid ja rakendamise meetodid
ELi-poolse rahastamise vormid ja rakendamise meetodid
1.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust ning terviseharust võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb.
1.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust ning terviseharust võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade, hangete ning osamaksude ja vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb.
2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.
2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.
Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis [150] osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.
Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis [150] osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.
3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.
3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.
4.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.
4.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.
5.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi Euroopa tugivõrgustikele, mille on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsuses 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks.
5.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi Euroopa tugivõrgustikele, mille on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsuses 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32
Artikkel 32
Artikkel 32
Tööprogramm ja koordineerimine
Tööprogramm ja koordineerimine
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kehtestamisega. Nendes tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
Komisjon soodustab sünergiat ning tagab koordineerimise ESF+ terviseharu ja reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel.
Komisjon soodustab sünergiat ning tagab koordineerimise ESF+ terviseharu ja reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33
Artikkel 33
Artikkel 33
Seire ja aruandlus
Seire ja aruandlus
1.  Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.
1.  Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.
2.  Tulemusaruannete süsteem tagab, et harude rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
2.  Tulemusaruannete süsteem tagab, et harude rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud näitajate täiendamiseks või muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks harude rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II b ja III lisas esitatud näitajate täiendamiseks või muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks harude rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.
3a.  Harude korrapäraseks seireks ning nende poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon esmase kvalitatiivse ja kvantitatiivse seirearuande, mis hõlmab esimest aastat ning millele järgnevad kolm järgmist kaheaastast perioodi hõlmavat seirearuannet, ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanded edastatakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanded hõlmavad harude tulemusi ning seda, kuivõrd on nende tegevuste raames kohaldatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise põhimõtet ning kuidas on käsitletud mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavuse probleeme. Harude läbipaistvuse suurendamiseks kõnealused aruanded avalikustatakse.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35
Artikkel 35
Artikkel 35
Hindamine
Hindamine
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
2.  Harude vahehindamise võib teha siis, kui nende rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast harude rakendamise algust.
2.  Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 harude vahehindamise, et
a)  mõõta kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt harude eesmärkide täitmisel tehtud edusamme;
b)  käsitleda sotsiaalset keskkonda liidus ning liidu õigusaktidega kehtestatud mis tahes suuremaid muudatusi;
c)  määrata kindlaks, kas harude vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata liidu lisaväärtust.
Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3.  Rakendamisperioodi lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 5 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi harude lõpphindamise.
3.  Rakendamisperioodi lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 5 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi harude lõpphindamise.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37
Artikkel 37
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja sihipärast teavet.
2.  Komisjon rakendab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu ja nende meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule ning terviseharule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklites 4, 23 ja 26 osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
Artikkel 38
Artikkel 38
Delegeeritud volituste rakendamine
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
2.  Artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes28 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes28 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 15 lõike 6, artikli 21 lõike 5 ja artikli 33 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 15 lõike 6, artikli 21 lõike 5, artikli 32 ja artikli 33 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
_________________________________
_________________________________
28 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
28.  ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40
Artikkel 40
Artikkel 40
ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee
ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee
1.  Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel loodud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).
1.  Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel loodud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).
2.  Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.
2.  Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja, ühe kodanikuühiskonna esindaja, ühe võrdõiguslikkust edendavate asutuste või muude sõltumatute inimõiguste institutsioonide esindaja kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikli 6 lõike 1 punktiga c ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.
3.  ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja tööandjate organisatsioone liidu tasandil.
3.  ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone, tööandjate organisatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone liidu tasandil.
3a.  ESF+ komitee võib osalema kutsuda ka Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi esindajaid.
3b.  ESF+ komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja muude tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.
4.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.
4.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.
5.  ESF+ komitee võib esitada arvamusi:
5.  ESF+ komitee võib esitada arvamusi:
a)  küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sh riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega (riiklikud reformikavad jne);
a)  küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sh riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega (riiklikud reformikavad jne);
b)  [tulevase ühissätete määrusega] seotud, ESF+ puudutavate küsimuste kohta;
b)  [tulevase ühissätete määrusega] seotud, ESF+ puudutavate küsimuste kohta;
c)  ESF+-iga seotud muude kui lõikes 4 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.
c)  ESF+-iga seotud muude kui lõikes 4 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.
ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.
ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele kirjalikult, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.
6.  ESF+ komitee võib luua ESF+ iga haru jaoks töörühmad.
6.  ESF+ komitee võib luua ESF+ iga haru jaoks töörühmad.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa
I LISA1
I LISA1
Üldised näitajad: üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames
Ühised näitajad: üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames
Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada.
Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole kättesaadavad, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada. Tundlikke isikuandmeid võib uurida anonüümselt.
1)  Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad
1)  Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad
1a)  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta
1a)  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta
–  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:
–  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:
–  töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;
–  töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;
–  pikaajalised töötud*;
–  pikaajalised töötud*;
–  tööturult eemalejäänud isikud*;
–  tööturult eemalejäänud isikud*;
–  töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;
–  töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;
–  mittetöötavad ja mitteõppivad isikud (NEET)*;
–  nooremad kui 30aastased*;
–  nooremad kui 18aastased lapsed*;
–  18–29aastased noored*;
–  vanemad kui 54aastased*;
–  vanemad kui 54aastased*;
–  põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;
–  põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;
–  keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;
–  keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;
–  kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*.
–  kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*.
Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt tööalase seisundiga seotud väljundnäitajate põhjal.
Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt tööalase seisundiga seotud väljundnäitajate põhjal.
1b)  Muud ühised väljundnäitajad:
1b)  Muud ühised väljundnäitajad:
Kui nende näitajate jaoks ei koguta andmeid andmeregistritest, võib nende näitajate väärtused määrata kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.
Kui nende näitajate jaoks ei koguta andmeid andmeregistritest, võib nende näitajate väärtused määrata kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal. Osalejad esitavad andmeid alati vabatahtlikkuse alusel.
–  puudega isikud**;
–  puudega isikud**;
–  nooremad kui 18aastased osalejad*;
–  kolmanda riigi kodanikud*;
–  kolmanda riigi kodanikud*;
–  teise riigi taustaga isikud*;
–  teise riigi taustaga isikud*;
–  vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad)**;
–  vähemused (muud kui romade kogukonnast pärit vähemused)**;
–  romade kogukonnast pärit osalejad**;
–  kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;
–  kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;
–  maapiirkondade inimesed*.
–  maapiirkondade inimesed*;
–  osalejad, kes on pärit geograafilistest piirkondadest, kus on kõrge vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase*;
–  osalejad, kes lähevad institutsionaalselt hoolduselt üle pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele**.
2)  Ühised väljundnäitajad üksuste kohta on:
2)  Ühised väljundnäitajad üksuste kohta on:
–  toetatavate riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste arv;
–  toetatavate riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste arv;
–  toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sh ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete arv.
–  toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sh ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete arv.
3)  Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:
3)  Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:
–  pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad*;
–  pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad*;
–  pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad*;
–  pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad*;
–  pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad*;
–  pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad*;
–  pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*.
–  pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*.
4)  Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:
4)  Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:
–  kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*;
–  kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*;
–  osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*.
–  osalejad, kelle olukord tööturul on kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*.
Miinimumnõue on, et need andmed kogutakse iga erieesmärgi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil.
Miinimumnõue on, et need andmed kogutakse iga erieesmärgi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil.
________________________________
__________________________________
1 Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses.
1 Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses.
Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad andmete erikategooriasse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 9.
Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad andmete erikategooriasse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 9.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa
II LISA
II LISA
Ühised näitajad: ESF+ toetus materiaalse puuduse vastu võitlemiseks
Ühised näitajad: ESF+ toetus materiaalse puuduse vastu võitlemiseks
1)  Väljundnäitajad
1)  Väljundnäitajad
a)  Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:
a)  Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:
i)  toiduabi koguväärtus:
i)  toiduabi koguväärtus:
ia)  lastele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,
ia)  lastele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,
ib)  kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,
ib)  kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,
ic)  muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;
ic)  muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;
ii)  jagatud kauba koguväärtus;
ii)  jagatud kauba koguväärtus;
iia)  lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,
iia)  lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,
iib)  kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,
iib)  kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,
iic)  muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;
iic)  muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;
b)  jagatud toiduabi üldkogus (tonnides),
b)  jagatud toiduabi üldkogus (tonnides),
sellest2
sellest2
a)  sellise toidu osakaal, mille eest maksti programmi raames üksnes transpordi-, jagamis- ja ladustamiskulud (%);
a)  sellise toidu osakaal, mille eest maksti programmi raames üksnes transpordi-, jagamis- ja ladustamiskulud (%);
b)  ESF+ kaasrahastatud toiduainete osakaal toetusesaajatele jagatud toidu üldkoguses (%).
b)  ESF+ kaasrahastatud toiduainete osakaal toetusesaajatele jagatud toidu üldkoguses (%).
3)  Ühised tulemusnäitajad3
3)  Ühised tulemusnäitajad3
Toiduabi lõppsaajate arv
Toiduabi lõppsaajate arv
–  Alla 18aastaste laste arv;
–  Alla 18aastaste laste arv;
–  18–29aastaste noorte arv;
–  18–29aastaste noorte arv;
–  üle 54aastaste isikute arv;
–  üle 54aastaste isikute arv;
–  puudega lõppsaajate arv;
–  puudega lõppsaajate arv;
–  kolmanda riigi kodanike arv;
–  kolmanda riigi kodanike arv;
–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvate isikute arv;
–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;
–  romade kogukonnast pärit osalejad;
–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.
–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.
Materiaalse toetuse lõppsaajate arv
Materiaalse toetuse lõppsaajate arv
–  Alla 18aastaste laste arv;
–  Alla 18aastaste laste arv;
–  18–29aastaste noorte arv;
–  18–29aastaste noorte arv;
–  üle 54aastaste isikute arv;
–  üle 54aastaste isikute arv;
–  puudega lõppsaajate arv;
–  puudega lõppsaajate arv;
–  kolmanda riigi kodanike arv;
–  kolmanda riigi kodanike arv;
–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvate isikute arv;
–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;
–  romade kogukonnast pärit osalejad;
–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.
–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.
_________________________________
_________________________________
2 Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.
2 Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.
3 Ibid
3 Ibid
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa LISA
Ühised näitajad: ESF+ toetus enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasatuse edendamiseks
Väljundnäitajad
1)  Niisuguste isikute koguarv, kes saavad sotsiaalse kaasamise eesmärgil antavat abi,
sealhulgas:
a)  15aastaste või nooremate laste arv;
b)  65aastaste või vanemate isikute arv;
c)  naiste arv;
d)  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;
e)  romade kogukonnast pärit osalejad;
f)  kodutute arv.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
II b lisa (uus)
IIb LISA
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru näitajad
1.  Liidu poliitika ja õigusaktide paremast mõistmisest tulenev kasu
1)  analüütiliste tegevuste arv;
2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;
3)  toetus peamistele osalejatele.
2.  Liidu, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide valitsusasutuste aktiivse koostöö ja partnerluse tase
1)  analüütiliste tegevuste arv;
2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;
3)  toetus peamistele osalejatele.
3.  Sotsiaalpoliitika innovatsiooni kasutamine sotsiaalsete riigipõhiste soovituste rakendamisel ja sotsiaalpoliitika eksperimentide tulemused poliitika kujundamisel
1)  analüütiliste tegevuste arv;
2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;
3)  toetus peamistele osalejatele.
4.  EURESe platvormi külastuste arv
5.  Ettevalmistava meetme „Sinu esimene EURESe töökoht” ja sihipäraste liikuvuskavade raames saavutatud või toetatud noorte töökohtade arv
6.  EURESe nõustajate individuaalsed kontaktid tööotsijate, töökoha vahetajate ja tööandjatega (kontaktide arv)
7.  Loodud või konsolideeritud ettevõtete arv, kes on saanud kasu liidu toetusest
8.  Nende töötute või ebasoodsas olukorras olevasse rühma kuuluvate toetusesaajate osakaal, kes on loonud ettevõtte või arendanud seda edasi liidupoolse mikrorahastamise abil
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2
2.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv.
2.  Programmi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3
3.  Ülekantud parimate tavade arv.
3.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4
4.  Programmi tulemuste riikide tervisepoliitikas kasutamise määr küsimustiku põhjal, milles uuritakse olukorda enne ja pärast.
4.  Ülekantud parimate tavade arv.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 a (uus)
4a.   Määr, mis näitab programmi tulemuste kasutamist piirkondlikes ja riiklikes tervishoiuvaldkonna poliitikameetmetes või vahendites ja mida mõõdetakse valideeritud meetoditega.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0461/2018).


Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted ***I
PDF 286kWORD 96k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD))(1)
P8_TA(2019)0021A8-0470/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi.
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades, väikese rahvastikutihedusega piirkondades, saartel ja mägipiirkondades.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]21 on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]22 on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]21 on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]22 on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki ja nende piirkonda teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.
_________________
_________________
21 [Viide].
21 [Viide].
22 [Viide].
22 [Viide].
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.
(3)  Et toetada liidu territooriumi koostöö vaimus toimuvat ja harmoonilist arengut eri tasanditel ja vähendada olemasolevaid erinevusi, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Selles tuleks arvesse võtta mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning tugevdada tuleks kohapõhiseid lähenemisviise.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Interregi eri komponendid peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas 2030.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“23 (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.
(4)  Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“23 (edaspidi „piirialade teatis“). Sellepärast peaks piiriülese koostöö komponent sisaldama koostööd nii maismaapiiridel kui ka merepiiridel, ilma et see kahjustaks uut äärepoolseimate piirkondade koostöö komponenti.
__________________
__________________
23 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534, 20.9.2017).
23 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534, 20.9.2017).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.
(5)  Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi või nende piirkondade ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi piirkonna või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.
(6)  Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid riikidevahelisi piirkondi ja vajaduse korral merepiirkondi ümbritsevaid alasid, mis ulatuvad kaugemale neist aladest, mida hõlmab piiriülene koostöö.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.
(7)  Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade täiendav komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd kolmandate riikidega, ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) või piirkondlike integratsiooni ja koostööorganisatsioonidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil, võttes arvesse nende eriomadusi.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/200624 kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.
(8)  Tuginedes ühelt poolt Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud positiivsetele kogemustele ning võttes teiselt poolt arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, on piirkondadevaheline koostöö kogemuste vahetamise kaudu ning linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamine mõlema eesmärgi raames (Euroopa territoriaalne koostöö ning majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud) oluline komponent, et leida ühtekuuluvuspoliitikas ühiseid lahendusi ja luua püsivadi partnerlusi. Seepärast tuleks jätkata olemasolevate programmidega ja eelkõige projektipõhise koostöö edendamist, sh Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR), samuti makropiirkondlike strateegiate edendamist.
__________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uus algatus peaks põhinema arukal spetsialiseerumisel ning sellega tuleks toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia tööstuse ajakohastamine, ringmajandus, sotsiaalne innovatsioon, keskkond ja põllumajanduslik toidutööstus, samuti aidata spetsialiseerumise strateegiate elluviimises osalejatel moodustada klastreid, et hoogustada innovatsiooni ning tuua innovaatilised tooted, protsessid ja ökosüsteemid Euroopa turule. Tõendid näitavad, et uute tehnoloogiate (nt progressi võimaldavad tehnoloogiad) tutvustamise katsetamis- ja valideerimisetapis püsivad süsteemsed vead, eriti kui innovatsioon tuleneb täiendavate piirkondlikul tasandil spetsialiseerumiste lõimimisest, mis loob uuenduslikke väärtusahelaid. Selline viga on eriti oluline katse- ja turule viimise etapi vahel. Mõnes strateegilise tähtsusega tehnoloogia- ja tööstusvaldkonnas ei saa VKEd praegu arvestada suurepärase ja avatud, üleeuroopalise tutvustamistaristuga. Piirkondadevahelise koostööalgatuse programmid peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks ÜMTdele, kolmandatele riikidele, piirkondadele ning piirkondlikele integratsiooni ja koostööorganisatsioonidele, eeskätt äärepoolseimate piirkondade naabruses. Soodustada tuleks sünergiat piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute ja muude asjakohaste ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020”, Euroopa digitaalse turu ja ühtse turu programmide vahel, sest need võimendavad investeeringute mõju ja tagavad kodanikele parema väärtuse.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/200326.
(9)  Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada ühised objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/200326.
__________________
__________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA,27 naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“)28 ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“)29 – toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat, mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist.
(10)  Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA, naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“) ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“) – toetada piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat.
__________________
__________________
27 Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
27 Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
28 Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
28 Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
29 Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).
29 Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Piirkondadele, millest on saamas liidu välispiirid, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et tagada käimasolevate koostööprogrammide piisav järjepidevus.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.
(11)  Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, samuti piirkondlikku ja kohalikku arengut. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Koostoime arendamine liidu välistegevuse ja arenguprogrammidega peaks samuti aitama tagada maksimaalse mõju, olles ühtlasi kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis liidu poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada koostööd naabritega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31.
(14)  Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste parandamise kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd kolmandate riikide ja ÜMTdega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31.
_________________
_________________
31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623, 24.10.2017).
31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623, 24.10.2017).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Käesoleva määrusega sätestatakse ÜMTdele võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu, ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent.
(15)  On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Arvestades globaliseerumist, peaks koostöö, mille eesmärk on suurendada investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu suurendamisse ning ühisinvesteeringuid teiste piirkondadega, lähtuma mitte niivõrd piiridest, vaid piirkondade ühistest omadustest ja ambitsioonidest, ja seepärast tuleks piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, et reageerida olukorrale maailmaturul.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleks jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.
(18)  Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleb jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja koostööd, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur.
(20)  Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur. Tuleks tugevdada Interregi komponentide vahelist sünergiat ja nende vastastikust täiendavust.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära.
(21)  Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need sätted peaksid olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd kõigi nelja mõõtme puhul (väljatöötamine, rakendamine, personali leidmine ja rahastamine) ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.
(22)  Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti personali leidmisel või rahastamisel või mõlema puhul ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Inimestevahelised (people-to-people, P2P) ja väikesemahulised projektid on piiriülese koostöö programmide raames oluliseks ja edukaks vahendiks, et kõrvaldada piiridega seotud ja piiriüleseid tõkked, edendada kohapeal inimestevahelisi kontakte ning lõimida sel viisil piirialad ja nende kodanikud. Inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte rakendatakse mitmes valdkonnas, näiteks kultuur, sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristud, halduskoostöö ja reklaamitegevus. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“, on inimestevahelistel ja väikesemahulistel projektidel suur Euroopa lisaväärtus ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele.
__________________
32 Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“,32 on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.
(23)  Alates Interregi loomisest toetatakse inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte peamiselt väikeprojektide fondist või sarnastest vahenditest, mida ei ole aga kunagi reguleeritud erieeskirjadega, mistõttu on vaja täpsustada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde. Et säilitada inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtus ja hüved, ka seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga, ning et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.
__________________
32 Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.
(24)  Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, sealhulgas piirkondlike kontaktpunktide (ehk nn antennide) puhul, mis on programmide kavandajate ja rakendajate jaoks olulised kontaktpunktid ning seega otseliin ühiste sekretariaatide või asjaomaste ametiasutusteni, aga eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Seoses halduskoormuse vähendamisega peaksid liikmesriigid ja piirkonnad tegema tihedat koostööd, et oleks võimalik kasutada määruse (EL).../... [uus ühissätete määrus] artiklis 77 osutatud Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhustatud proportsionaalset korda.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile korraldusasutuse ülesandeid, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi, integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina.
(27)  Liikmesriigid peaksid vajadusel delegeerima korraldusasutuse ülesandeid uuele või kui võimalik, siis olemasolevale ETKRile, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi või integreeritud territoriaalse investeeringu haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina. Liikmesriigid peaksid võimaldama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning muudel eri liikmesriikide asutustel luua selliseid juriidilise isiku staatusega koostöörühmitusi ning kaasama nende tegevusse kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest.
(28)  Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest. Kui ei ole määratud teisiti, peaks juhtivpartner tagama, et kõik teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtivpartneri suhtes.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.
(30)  Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Siiski on vajalik selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Lisaks tuleks kehtestada sissenõudmistega seotud menetlused ja need seirekomisjoniga kooskõlastada. Korraldusasutus ei tohiks siiski kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30a)   Asjakohane on soodustada finantsdistsipliini. Samal ajal tuleks eelarvelistest kulukohustustest vabastamise korra puhul võtta arvesse Interregi programmide ja nende rakendamise keerukust.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
(35)  Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kuid võimaluse korral tuleks liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on liidu ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. VKEde toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 1a (üldise grupierandi määruse) kohaselt juba teatamiskohustusest vabastatud. Piirkondliku abi erisätted, mis puudutavad seotud igas suuruses ettevõtjate investeeringuid, on samuti esitatud regionaalabi suunistes aastateks 2014–20202a ja üldise grupierandi määruse regionaalabi jaos. Saadud kogemusi silmas pidades peaks Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning seega peaks komisjonil olema võimalik deklareerida, et selline abi on siseturuga kokkusobiv ja et Euroopa territoriaalse koostöö projektide toetamiseks pakutav rahastamine kuulub grupierandi alla.
_____________________
1a Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
2a Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel.
1.  Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide, nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide või mõne piirkondliku organisatsiooni osa moodustava kolmandate riikide rühma vahel.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4
4)  „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.
4)  „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, sealhulgas ELi piirkond, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)
4a)  „piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioon“ – sama geograafilise piirkonna riikide või piirkondade rühm, mille eesmärk on teha tihedat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
1)  kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):
1)  kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut (komponent nr 1):
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
a)  liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või
a)  liidusisene piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või või
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
b)  liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
b)  liiduväline piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
2)  riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;
2)  riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2);
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
3)  äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);
3)  äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondlike integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
ia)  ühiste piirkondadevaheliste arenguprojektide rakendamisega;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i b (uus)
ib)  kogu liidus partnerite vahel suutlikkuse suurendamisega seoses:
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus)
iia)  parimate tavade määratlemise ja levitamisega ning nende ülekandmisega eelkõige rakenduskavadele tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii b (uus)
iib)  kogemuste vahetamisega seoses linna ja maa elukeskkonna säästva arengu, sealhulgas linna- ja maapiirkondade ühenduste, heade tavade tuvastamise, ülevõtmise ja levitamisega;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt iii a (uus)
iiia)  Euroopa piiriülese mehhanismi, nagu osutatud määruses (EL) .../... [uus Euroopa piiriülene mehhanism], asutamise, toimimise ja rakendamisega;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5
5)  piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turuleviimise ja laiendamise kaudu, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut (komponent nr 5).
välja jäetud
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.
1.  Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 loodud koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.
välja jäetud
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja Monacot.
3.  Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat, Monacot ja San Marinot.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
4.  Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaa- või merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
5 Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö geograafiline katvus
Riikidevahelise koostöö geograafiline katvus
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.
1.  Riikidevahelise koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 suuremate koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:
Riikidevahelist koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
b)  Gröönimaa;
b)  ÜMT programmist toetust saavad ÜMTd;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja partnerriigid peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.
3.  Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata naabruses asuvaid partnerriike, keda toetatakse NDICIst, või ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, või mõlemaid.
2.  Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata partnerriike, keda toetatakse NDICIst, ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, piirkondlikke koostööorganisatsioone või neid kõiki.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
Piirkondadevahelise koostöö ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute geograafiline katvus
Piirkondadevahelise koostöö geograafiline katvus
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooninvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist.
1.  Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte.
2.  Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte. Kolmandad riigid võivad nendes programmides osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel, samuti loetelu sellistest NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse toetuse andmisel artikli 9 lõike 3 punktis a osutatud komponendi nr 2B raames.
2.  Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Sellised kolmandate või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahenditest, on samuti nimetatud lõikes 1 osutatud loetelus.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud vahendid moodustavad 11 165 910 000 eurot (2018. aasta hindades) ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 103 lõikes 1.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt:
2.  Lõikes 1 osutatud vahenditest 10 195 910 000 eurot (91,31 %) jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
a)  52,% (st kokku 4 440 000 000 eurot) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);
a)  7 500 000 000 eurot (67,16 %) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
b)  31,4 % (st kokku 2 649 900 000 eurot) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2);
b)  1 973 600 880 eurot (17,68 %) riikidevaheliseks koostööks (komponent nr 2);
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
c)  3,2 % (st kokku 270 100 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);
c)  357 309 120 eurot (3,2 %) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d
d)  1,2 % (st kokku 100 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);
d)  365 000 000 eurot (3,27 %) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e
e)  11,5 % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5).
välja jäetud
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
a)  NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;
a)  NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b
b)  NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2A ja nr 3 puhul.
b)  NUTS 2. tasandi piirkonnad komponendi nr 2 puhul.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)  NUTS 2. ja 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 3 puhul.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
5a.  970 000 000 eurot (8,69 %) lõikes 1 osutatud vahenditest eraldatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele, nagu on osutatud artiklis 15a (uus).
Kui komisjon ei ole 31. detsembriks 2026 kõiki lõikes 1 osutatud kättesaadavaid vahendeid selle algatuse raames välja valitud projektidele ära kasutanud, siis ülejäänud sidumata vahendid jaotatakse ümber komponentide 1–4 vahel.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1
ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.
ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise panuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
b)  Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.
b)  nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1
Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.
Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või ÜMT osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a
a)  et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta;
a)  et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c
c)  et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta.
c)  et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Kui kolmas riik või partnerriik, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.
6.  Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1
Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.
Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 80 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:
3.  Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – sissejuhatav osa
a)  komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:
a)  komponentide nr 1 ja 2 kohastes Interregi programmides:
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii
ii)  tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
ii)  tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, sealhulgas inimestevaheliste projektide, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.
5.  Komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate ja rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ või liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.
2.  ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni 15 % Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ ja kuni 10 % võib eraldada Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Kui komponendi nr 2A kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse ERFi kogueraldis ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
3.  Kui komponendi nr 1 või 2 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat või merepiirkondade strateegiat, aitab vähemalt 80 % ERFi eraldisest ja vajaduse korral osa liidu välisrahastamisvahendite eraldisest kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Kui komponendi nr 2B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15a
Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud
1.   Artikli 9 lõikes 5a (uus) osutatud vahendid eraldatakse uuele algatusele, mis käsitleb piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, mis on ette nähtud järgmiseks:
a)   selliste ühiste innovatsiooniprojektide turuleviimine ja laiendamine, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut;
b)   selliste teadlaste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste kokkutoomine, kes on riiklikul või piirkondlikul tasandil hõlmatud aruka spetsialiseerumise ja sotsiaalse innovatsiooni strateegiatega;
c)   katseprojektid, mille eesmärk on selgitada piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja uued arengulahendused, mis põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiatel, või neid katsetada; või
d)   innovatsioonialaste kogemuste jagamine eesmärgiga lõigata saadud kogemustest kasu piirkondliku või kohaliku tasandi arengus.
2.   Et säilitada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte ja tagada rahaliste vahendite ligikaudne võrdne osakaal, peavad need investeeringud keskenduma vähem arenenud piirkondade ja juhtivate piirkondade vaheliste sidemete loomisele, suurendades vähem arenenud piirkondades piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide suutlikkust integreerida ja edendada olemasolevat või tärkavat ELi väärtust ning suutlikkust osaleda partnerlustes teiste piirkondadega.
3.   Komisjon rakendab neid investeeringuid otsese või kaudse eelarve täitmise raames. Pikaajalise tööprogrammi ja sellega seotud projektikonkursside kindlaksmääramisel toetab teda eksperdirühm.
4.   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist. Kolmandad riigid võivad nendes investeeringutes osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.
1.  Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames pärast sidusrühmadega konsulteerimist.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
2.  Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1
Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega.
Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondlikke või merepiirkondade strateegiaid hõlmavate Interregi programmide ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate valdkondlikke prioriteete ning konsulteerima asjaomaste osalejatega. Liikmesriigid ja programmipartnerid võtavad kasutusele eelhindamismehhanismi, millega tagatakse, et kõik makropiirkondliku ja merepiirkonna tasandi osalejad, Euroopa territoriaalse koostöö programmi ametiasutused, piirkonnad ja riigid kutsutakse programmitöö perioodi alguses kokku, et otsustada ühiselt iga programmi prioriteetide üle. Kui see on asjakohane, viiakse kõnealused prioriteedid kooskõlla makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate tegevuskavadega.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või partnerriikide või ÜMTde nimel.
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab ühe või mitu Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss 12 kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 2
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel komisjoniga võib asjaomane liikmesriik otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni [x] % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.
3.  Asjaomane liikmesriik võib otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni 20 % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Iga liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt sellest, et ta kavatseb kasutada ülekandmise võimalust, ja põhjendab komisjonile oma otsust. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – sissejuhatav osa
b)  kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse:
b)  kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes eelkõige arvesse:
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt ii
ii)  ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;
ii)  ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega ning võimaliku koostoime saavutamist;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt iii
iii)  varasematest kogemustest saadud õppetunde;
iii)  varasematest kogemustest saadud õppetunde ja seda, kuidas neid on programmis arvesse võetud;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt c
c)  valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;
c)  valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus ja neile vastavad prioriteedid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt i
i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;
i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse, vastavalt kõnealuste tegevuste kriteeriumid ja neile vastavad läbipaistvad valikukriteeriumid;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt iii
iii)  peamised sihtrühmad;
välja jäetud
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt v
v)  rahastamisvahendite kavandatav kasutamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a – alapunkt iii
iii)  komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa) kaupa;
iii)  komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm) kaupa;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b
b)  lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud tabel sisaldab üksnes aastateks 2021–2025 ettenähtud summasid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 7 – punkt b
b)  sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord;
b)  sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord ning vajaduse korral liikmesriikide või kolmandate riikide tugihaldusstruktuurid;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.
1.  Komisjon hindab täiesti läbipaistvalt iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi esitanud.
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi läbivaadatud versiooni esitanud.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.
1.  Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.
2.  Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi ühe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.
3.  Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.
4.  Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.
Liikmesriik võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 paigutada programmitöö perioodil kuni 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 5 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2
Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused.
Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused. Juhtkomiteed kohaldavad partnerluspõhimõtet, nagu on sätestatud määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis 6, ning kaasavad partnereid kõigist osalevatest liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 3
3.  Korraldusasutus konsulteerib komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.
3.  Korraldusasutus teavitab komisjoni, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Tegevuste valimisel seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee:
4.  Enne kui seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee valib tegevused, teeb korraldusasutus järgmist:
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 6 – lõik 2
Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused määrab kindlaks seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.
Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Sissenõudmistega seotud menetlused määrab kindlaks ja lepib kokku seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1
Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.
Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist või ÜMTst, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises.
2.  Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis või ÜMTs, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse taotluses.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1
Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel.
Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti neile personali leidmisel ja/või nende rahastamisel. Iga Interregi tegevuse puhul püütakse partnerite arvu piirata kuni kümnega.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kolmes.
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnast koostööd üksnes kahes.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 6 – lõik 1
Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist.
Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist või ÜMTst.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 7 – lõik 2
Ainus partner võib siiski olla registreeritud kõnealuses programmis mitteosalevas liikmesriigis juhul, kui on täidetud artiklis 23 sätestatud tingimused.
välja jäetud
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei üle 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames ühele või mitmele väikeprojektide fondile antav kogutoetus ei ole üle 20 % Interregi programmi kogueraldisest ning peab Interregi piiriülese koostöö programmi puhul moodustama kogueraldisest vähemalt 3 %.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.
2.  Väikeprojektide fondi toetusesaaja on avalik- või eraõiguslik asutus, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab tegevuste algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Toetusesaaja personali- ja kaudsed kulud väikeprojektide fondi juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi rahastamiskõlblikest kogukuludest.
5.  Toetusesaaja personali- ja muud otsesed kulud, mis vastavad artiklite 39–42 kulukategooriatele, ning samuti kaudsed kulud väikeprojektide fondi või fondide juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi või vastavate väikeprojektide fondide rahastamiskõlblikest kogukuludest.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 6 – lõik 1
Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid, välja arvatud selliste projektide puhul, mille toetus kujutab endast riigiabi.
Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Kui ühegi tegevuse kogukulud ei ületa 100 000 eurot, võib ühe või mitme väikeprojekti toetuse summa kindlaks määrata eelarveprojekti alusel, mis koostatakse iga juhtumi puhul eraldi ja lepitakse tegevust valiva organi poolt eelnevalt kokku.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.
2.  Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtiva partneri suhtes. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1
Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT mis tahes toetusesaajat.
Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi mis tahes toetusesaajat.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2
Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad siiski kokku leppida, et juhtivaks partneriks võib määrata partneri, kes ei saa toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahendist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1
1.  Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.
1.  Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid aastateks 2021 ja 2022 eelmaksete iga-aastaste osamaksete suhtes käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punktide a ja b kohaselt ning seejärel järgnevateks aastateks igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a
a)  ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 %;
a)  ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 7 %;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c
c)  komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7 %.
c)  komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 8 %.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.
1.  Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Seirekomisjoni eesistuja on korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.
välja jäetud
Kui seirekomisjoni kodukorras on sätestatud roteeruv eesistumine, võib seirekomisjoni eesistuja olla kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja ning kaaseesistuja võib olla liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja ning vastupidi.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 6
6.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
6.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmete ja teabe kokkuvõtte ja kõik otsused artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1
Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.
Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad kokku leppida kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja võtavad eesmärgiks tagada, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2
Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu.
välja jäetud
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 3
Seirekomisjoni kuuluvad ka selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.
Seirekomisjoni kuuluvad ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ühtlasi muude selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
2.  Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmeks nimetatud ametiasutuste või organite loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
3.  Komisjoni esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kogu programmipiirkonnas või selle osas asutatud asutuste, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – punkt g
g)  avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.
g)  avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning teeb vajaduse korral ettepanekuid täiendavate toetusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt a
a)  tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;
a)  tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoni teavitamist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus üks kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:
2.  Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus kolme kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1
Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.
Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt andmed vastava Interregi programmi kohta käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti a kohaselt iga aasta 31. jaanuariks, 31. maiks ja 30. septembriks ning käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohased andmed kord aastas vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Andmete edastamiseks kasutatakse olemasolevaid andmeedastussüsteeme, kui on tõendatud, et need süsteemid olid eelmise programmitöö perioodi ajal usaldusväärsed.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b
b)  valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi tegevustega saavutatud väärtused.
b)  valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi lõpetatud tegevustega saavutatud väärtused.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1
1.  Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.
1.  Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi edusammude mõõtmisel kõige otstarbekamaks osutunud, kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 4 punkti e alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Vajaduse korral ja korraldusasutuse poolt põhjendatud juhtudel kasutatakse lisaks lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1
1.  Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
1.  Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4
4.  Korraldusasutus tagab hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.
4.  Korraldusasutus võtab eesmärgiks tagada hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 3
3.  Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–7], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.
3.  Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–6], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;
c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 50 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
d)  Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;
d)  Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A2-formaadis või suurem trükis ja asjakohasel juhul kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt e
e)  strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.
e)  strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 6
6.  Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, kohaldab liikmesriik finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.
6.  Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi või ei kõrvaldada puudusi õigeaegselt, kohaldab korraldusasutus finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 3 – punkt c
c)  määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõike 1] kohase kindla määrana.
c)  tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 5 – punkt a
a)  kuu tööjõukulu brutosumma jagamisel kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis ja väljendatud tundides; või
a)  kuu viimaste dokumenteeritud tööjõukulude brutosumma jagamisel asjaomase isiku kuus töötatava ajaga, kooskõlas kohaldatava õigusega, millele on osutatud töölepingus, ja määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 50 lõike 2 punktiga b; või
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 6
6.  Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist.
6.  Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist. Kui see ei ole veel kokkulepitud tunnimäärale lisatud, võib kõnealusele tunnimäärale lisada palgamaksetega seotud kulud, millele osutatakse artikli 38 lõike 2 punktis b, kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kontori- ja halduskulud piirduvad järgmiste elementidega:
Kontori- ja halduskulud piirduvad 15 %‑ga tegevuse otsestest kogukuludest ja järgmiste elementidega:
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 4
4.  Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga.
4.  Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga. Kõnealust kulukategooriat võib kasutada operatiivpersonali ja muude sidusrühmade reisikuludeks, et rakendada ja edendada Interregi tegevust ja programmi.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 5
5.  Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda otseseid personalikulusid.
5.  Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Välisekspertide ja -teenuste kulud piirduvad järgmiste teenuste ja ekspertiisiga, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja:
Välisekspertide ja -teenuste kulud koosnevad järgmistest teenustest ja ekspertiisist, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja (sh kõik partnerid), kuid ei piirdu nendega:
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 41 – lõik 1 – punkt o
o)  välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud;
o)  välisekspertide reisi- ja majutuskulud;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, piirduvad järgmisega:
1.  Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, koosnevad järgmisest, kuid ei piirdu sellega:
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a
a)  maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga c];
a)  maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga b];
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.
1.  Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd ning piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 2
2.  Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma samas liikmesriigis.
2.  Korraldusasutus ja auditeerimisasutus võivad asuda samas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 5
5.  Komponendi 2B või komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.
5.  Komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 6
6.  Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi vahendusasutuse, täidab nimetatud vahendusasutus kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või asjakohasel juhul kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.
6.  Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi ühe vahendusasutuse või mitu vahendusasutust, täidab asjaomane vahendusasutus või täidavad asjaomased vahendusasutused kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või oma liikmesriigis või asjakohasel juhul rohkem kui ühes kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 a (uus)
1a.   Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 87 lõikest 2 hüvitab komisjon vahemaksetena 100 % maksetaotlustes sisalduvatest summadest, mis saadakse, kohaldades programmi kaasrahastamismäära vastavalt kas rahastamiskõlblikele kogukuludele või avaliku sektori toetusele.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 b (uus)
1b.   Kui korraldusasutus ei tee määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a kohaseid kontrolle kogu programmipiirkonnas, määrab iga liikmesriik oma territooriumil toetusesaajate suhtes selliste kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või isiku.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 c (uus)
1 c.   Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklist 92 ei kohaldata Interregi programmide suhtes raamatupidamisaruande iga-aastast kontrolli. Raamatupidamisaruannet kontrollitakse programmi lõpus lõpliku tulemusaruande põhjal.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 7
7.  Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.
7.  Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 8
8.  Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.
8.  Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt a
a)  2021: 1 %;
a)  2021: 3 %;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt b
b)  2022: 1 %;
b)  2022: 2,25 %;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt c
c)  2023: 1 %;
c)  2023: 2,25 %;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt d
d)  2024: 1 %;
d)  2024: 2,25 %;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt e
e)  2025: 1 %;
e)  2025: 2,25 %;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 2 – punkt f
f)  2026: 1 %.
f)  2026: 2,25 %.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 3 – lõik 1
Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.
Kui liiduväliseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõige 3 – lõik 3
Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.
Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 36 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII peatükk – pealkiri
Kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega
Kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõik 1
I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.
I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3
3.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd saadavad personali kõnealuse programmi ühisesse sekretariaati või asutavad filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.
3.  Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad saata personali programmi ühisesse sekretariaati või asutavad kokkuleppel korraldusasutusega ühise sekretariaadi filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 4
4.  Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, toetab asjaomases kolmandas riigid, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.
4.  Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, võib toetada asjaomases kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2
2.  Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.
2.  Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis, partnerriigis, osalevas ÜMTs või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs;
a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
b)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames.
b)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
c)  eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs.
c)  eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 2
Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames, kohaldatakse artiklit 60.
Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse tervikuna või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, on vaja asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade vahelist eelnevat kokkulepet ning kohaldatakse artiklit 60.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kahepoolsete või mitme riigi osalusega NDICI programmide ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide rahastamisvahendite kaasamiseks võidakse käivitada ühiseid projektikonkursse, kui vastavad korraldusasutused on sellega nõus. Konkursikutse sisus täpsustatakse selle geograafiline kohaldamisala ning selle oodatav panus vastavate programmide eesmärkide saavutamisse. Korraldusasutused otsustavad, kas projektikonkursile kohaldatakse NDICI või Euroopa territoriaalse koostöö eeskirju. Nad võivad otsustada määrata juhtiva korraldusasutuse, mis vastutab projektikonkursiga seotud juhtimis- ja kontrolliülesannete eest.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 3
3.  Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.
3.  Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt viis lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused ning need hõlmavad ka usaldusväärset äriplaani, milles näidatakse, et projekti või projektide jätkamine on tagatud isegi siis, kui Interregi vahendeid ei eraldata. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõige 1
1.  Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames vastavalt artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis b] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.
1.  Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse pärast sidusrühmadega konsulteerimist kaudse eelarve täitmise raames vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61
Artikkel 61
välja jäetud
Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud
Komisjoni algatusel võib ERF toetada piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5, tuues kokku teadlased, ettevõtjad, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutused, kes on hõlmatud riiklikul või kohalikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiatega.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61a (uus)
Artikkel 61a
ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastamine
Komisjon võib teatada, et Euroopa territoriaalse koostöö raames toetatavatele projektidele antav abi on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0470/2018).


ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamine pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
PDF 119kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ELi WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000 (COM(2018)0312 – C8‑0202/2018– 2018/0158(COD))
P8_TA(2019)0022A8-0361/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0312),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0202/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 7. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0361/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L‑osas koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L‑osas koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, milles käsitletakse liidu WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/216) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus

Euroopa Parlament peab väga oluliseks, et teda hoitaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega täielikult kursis, ning omistab suurt tähtsust eelkõige 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 28, mille kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatakse kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal, et tagada võrdne juurdepääs kogu teabele.

Komisjoni avaldus

Komisjon järgib täielikult parema õigusloome põhimõtteid ja 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud kohustusi. Seepärast püüab komisjon esitada seadusandliku ettepaneku nõukogule ja Euroopa Parlamendile esimesel võimalusel, et viia nõukogu määrus (EÜ) nr 32/2000 Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga kooskõlla.


Pestitsiididele lubade andmise ELi menetlus
PDF 193kWORD 77k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsioon pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (2018/2153(INI))
P8_TA(2019)0023A8-0475/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta otsust pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 191,

–  võttes arvesse seitsmendat liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020(2);

–  võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(3) (edaspidi „määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ (KMH) seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(7),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2011. aasta määrust (EL) nr 546/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega(8),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrust (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded(9),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrust (EL) nr 284/2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded(10),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2016. aasta rakendusmäärust (EL) nr 2016/1056, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega(11), ja komisjoni 1. augusti 2016. aasta rakendusmäärust (EL) nr 2016/1313, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiitmise tingimustega(12),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/2324, millega pikendatakse toimeaine glüfosaadi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa(13),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta(14) ja 24. oktoobri 2017. aasta(15) resolutsioone komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(16),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks(17),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis(18),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(19),

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja selle asjaomaste lisade kohta, mille avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 23. novembri 2016. aasta otsust kohtuasjas C‑442/14: Bayer CropScience SA-NV, Stichting De Bijenstichting vs. College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biociden(20),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas 12/2013/MDC, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) lubade andmisel ja turulelaskmisel,

–  võttes arvesse 20. märtsil 2015 avaldatud uuringut „IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides“ (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiate 112. köide: viie organofosfaatgrupi insektitsiidi ja herbitsiidi hinnang),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) järeldusi toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu kohta („Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate“)(21), mis avaldati 12. novembril 2015, ja tema vastastikust eksperdihinnangut glüfosaadi sisesekretsioonisüsteemile avaldatava võimaliku kahjuliku mõju riskihindamise kohta („Peer review of the pesticide risk assessment of the potential endocrine disrupting properties of glyphosate“)(22), mis avaldati 7. septembril 2017,

–  võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee 15. märtsi 2017. aasta arvamust glüfosaadi klassifitseerimise kohta,

–  võttes arvesse teadusnõustamise mehhanismi 2018. aasta juuni teaduslikku arvamust 5/2018, mis käsitleb taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlusi(23),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta (COM(2017)0109),

–  võttes arvesse liikmesriikides madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamise ja integreeritud taimekaitse kiirema elluviimise rakenduskava, mille koostas säästva taimekaitse eksperdirühm ja mille nõukogu kiitis heaks 28. juunil 2016. aastal,

–  võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri 24. jaanuari 2017. aasta aruannet pestitsiidide ülemaailmse kasutamise kohta põllumajanduses ja selle mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 13, milles on sätestatud, et liidu poliitika, eriti siseturupoliitika kavandamisel ning rakendamisel tuleks pöörata täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta(24),

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2016. aasta märtsi eriuuringut nr 442, mille kohaselt on 89 % liidu kodanikest seisukohal, et EL peaks tegema rohkem, et rahvusvaheliselt edendada teadlikkuse suurendamist loomade heaolu tähtsusest, ning 90 % ELi kodanikke leiab, et on oluline kehtestada loomade heaolu ranged standardid,

–  võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Parlament saab arvukalt petitsioone Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 24 ja 227 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 44 tulenevaid õigusi kasutavatelt murelikelt kodanikelt, kes nõuavad loomkatsete lõpetamist Euroopas ja kogu maailmas ning loomade heaolu käsitlevate rahvusvaheliste standardite kehtestamist,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu ELi toidutarneahela riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust käsitlev Euroopa Parlamendi ning nõukogu määrus (COM(2018)0179)(25),

–  võttes arvesse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimuvat määruse (EÜ) nr 1107/2009 hindamist,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse erikomitee raportit pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (A8‑0475/2018),

Üldised kaalutlused

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi „määrus“) eesmärk on „tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist“;

B.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlus on üks maailma rangeimaid; arvestades, et mitme sidusrühma poolt glüfosaadi hindamise kohta tõstatatud küsimuste valguses püüab pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitlev erikomisjon (edaspidi „erikomisjon“) tuvastada valdkonnad, mida saab seoses taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlusega edasi arendada, andes soovitusi, mis on tema hinnangul vajalikud nii inimeste ja loomade tervise kui ka keskkonna kõrgetasemeliseks kaitseks;

C.  arvestades, et ettevaatuspõhimõte, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 191, on liidu poliitika üldpõhimõte; arvestades, et nagu on sätestatud määruse artikli 1 lõikes 4, põhineb määrus ettevaatuspõhimõttel; arvestades, et artikli 13 lõikes 2 ette nähtud riskiohjamist käsitlev otsus peab vastama määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatud ettevaatuspõhimõtte tingimustele; arvestades, et määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 2 sätestatakse, et ettevaatuspõhimõttele tuginedes võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed;

D.  arvestades, et mitu sidusrühma on väljendanud muret glüfosaati käsitleva hinnangu pärast, eriti seoses sellega, kas hindamine on olnud sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev, kas määruse (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseerimiskriteeriume on nõuetekohaselt kohaldatud, kas asjaomaseid juhenddokumente on nõuetekohaselt kasutatud ning kas heakskiitmise kriteeriume ja ettevaatuspõhimõtet on nõuetekohaselt kohaldatud;

E.  arvestades, et määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt ei tohi hea taimekaitsetava kohaselt kasutataval taimekaitsevahendil realistlikke kasutustingimusi arvestades muu hulgas olla kohest või hilisemat kahjulikku mõju inimeste, kaasa arvatud tundlike rahvastikurühmade tervisele, ning sellel ei tohi olla lubamatut mõju keskkonnale;

F.  arvestades, et määruse rakendamise hindamine on näidanud, et inimeste ja loomade tervise kaitsmise ning looduskaitse eesmärke ei saavutata täiel määral ja võiks teha täiustusi, et saavutada kõik määruse eesmärgid;

G.  arvestades, et määruse täielik rakendamine kõigis liikmesriikides on ülimalt tähtis;

H.  arvestades, et heakskiitmise ja lubade andmise menetlustes osalevate riiklike pädevate asutuste töös esineb sageli viivitusi; arvestades, et heakskiitmise ja lubade andmise menetluses osalevatel pädevatel asutustel on mõnel juhul liiga vähe töötajaid ning raha; arvestades, et lisaks viivitustele hindamistöös võib vahendite puudus mõjutada nii toimeainete kui ka taimekaitsevahendite hindamiste kvaliteeti;

I.  arvestades, et riskihindamise sõltumatus loob aluse usaldusele määruse ja ELi toidualaste õigusnormide vastu;

J.  arvestades, et otsustusprotsessi läbipaistvus on tunnistatud puudulikuks alates avaliku juurdepääsu puudumisest täies mahus uuringutele ja toorandmetele kuni riskijuhtimise etapini;

K.  arvestades, et õigus tutvuda ELi institutsioonide, sealhulgas ELi ametite valduses olevate dokumentidega on oluline õigus, mille erandeid tuleb tõlgendada kitsalt; arvestades Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mille kohaselt dokumentide läbipaistvus ja nendega tutvumine suurendab kodanike silmis ELi ametite õiguspärasust ning aitab tagada, et ELi ametite vastutus kodanike ees on demokraatlikus süsteemis laiem(26);

L.  arvestades, et komisjoni määrust (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded, tuleks korrapäraselt ajakohastada, et võtta arvesse praeguseid teadus- ja tehnikaalaseid teadmisi; arvestades, et komisjoni teatis seoses komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määruse (EL) nr 283/2013 (milles sätestatakse toimeainete andmenõuded) rakendamisega(27) on endiselt juhenddokumentide ja katsesuuniste kõige põhjalikum allikas, kuigi mitmed loetletud dokumendid võivad olla asendatud ja loetelu tuleks ajakohastada; arvestades, et toimeainete teaduslikuks hindamiseks kasutatud metoodikad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide kasutatavate juhendite näol ei peegelda alati kaasaegset teaduslikku ja tehnilist oskusteavet, nagu määruse artikkel 4 nõuab; arvestades, et riskihindamise jaotisse ei ole lisatud teatud olulisi katseid või puuduvad hiljutised teadusmeetodid (näiteks mullaorganismide kohta tehtud ajakohastatud ökotoksikoloogiliste katsete puhul ning keskkonnas tolmu, tuule, õhu ja vee sisalduse ja jääkide hindamise puhul);

M.  arvestades, et mesilasi käsitlevat ajakohastatud juhendit, mida EFSA oma hiljutises kolme neonikotinoidi ülevaates kasutas, ei ole veel ametlikult vastu võetud; arvestades, et EFSA kasutatav mullaorganisme käsitlev juhend pärineb 2002. aastast;

N.  arvestades, et suunistes teisendatakse õigusaktide nõuded praktilisteks sammudeks, selgitades, mida tuleb teha, samas kui katsesuunistes kirjeldatakse katseprotokolle, mida tuleb andmete koostamisel järgida, andes selgitusi, kuidas katseid tuleb teha;

O.  arvestades, et taimekaitsevahendite ulatuslik ja asjakohatu ennetav kasutamine tekitab muret;

P.  arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine kuivatamiseks (s.t põllukultuuri käsitlemiseks enne selle koristamist, et kiirendada selle küpsemist ja lihtsustada selle koristamist) ei ole asjakohane;

Q.  arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine aladel, mida kasutavad üldsus või tundlikud rahvastikurühmad, ei ole asjakohane;

R.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kogutud andmete kohaselt kasutati ELis 2016. aastal 368 588 tonni pestitsiide, mis on 11,8 % üleilmsest tarbimisest;

S.  arvestades, et FAO andmete kohaselt on pestitsiidide kasutamine ELis alates 2009. aastast suurenenud; arvestades, et see suundumus on liikmesriigiti siiski väga erinev, ulatudes järsust kasvust mõnes liikmesriigis suure languseni teistes; arvestades, et 16 ELi liikmesriigis müüdud pestitsiidide toimeainete kogumaht suurenes 2011. aastast 2016. aastani 1,6 %;

T.  arvestades, et kuni 2018. aastani on heaks kiidetud 493 toime- ja põhiainet;

U.  arvestades, et komisjoni aruandes määruse (EÜ) nr 1185/2009 rakendamise kohta juhitakse tähelepanu pestitsiidide kasutamist käsitleva statistika puudustele ja teadmiste puudumisele konkreetsete toimeainete kasutamise kohta;

V.  arvestades, et pestitsiidijääke toidus käsitleva Euroopa Liidu 2016. aasta aruande(28) kohaselt, mille EFSA avaldas 2018. aastal, oli 96,2 % proove ELi õigusaktidega lubatud piirides;

W.  arvestades, et puuduvad avalikud teadmised ohust ja riskist ning vastuvõetavatest ja vastuvõetamatutest ohtudest ja riskidest ning jääkide piirnormide järgimise tasemest kogu Euroopas;

X.  arvestades, et uutele väljatöötatud toimeainetele ja taimekaitsevahenditele lubade andmise otsused tehakse alati ebakindluses nende tegeliku mõju kohta; arvestades, et pärast lubade andmist seire puudub; arvestades, et puuduvad andmed iga kasutatava taimekaitsevahendi täpsete koguste, leevendusmeetmete rakendamise ja tõhususe ning võimaliku kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;

Y.  arvestades, et puuduvad andmed toimeainete, taimekaitseainete, sünergistide ja muude koostisainete ning nende metaboliitide tegeliku mõju kohta, samuti toodete koostise ja segude kohta; arvestades, et eelneva tõttu ei ole pestitsiidide täielik mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale täielikult teada;

Z.  arvestades, et katseprojekti „Pestitsiidide meemesilaste kaudu kasutamise keskkonnaseire“ ei ole veel ellu viidud, kuigi see lisati eelarveaastatel 2017 ja 2018 liidu eelarvesse;

AA.  arvestades, et liidu seitsmenda üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2020 üks eesmärke on, et kemikaale toodetakse ja kasutatakse viisil, millega kaasneb inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vähendamine, ning arvestades, et endiselt valitseb ebakindlus seoses eri kemikaalide koostoime täieliku mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale;

AB.  arvestades, et määruse artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et taimekaitsevahenditel „ei ole kohest või hilisemat kahjulikku mõju […] inimeste […] tervisele […], võttes arvesse teadaolevaid kumulatiivseid ja koostoimelisi mõjusid, kui on olemas ameti poolt aktsepteeritud teaduslikud meetodid selliste mõjude hindamiseks“; arvestades, et määruses (EÜ) nr 396/2005 on sätestatud, et teadaolevaid kumulatiivseid ja sünergilisi mõjusid tuleb arvesse võtta, „kui meetodid nende mõjude hindamiseks on kättesaadavad“;

AC.  arvestades, et need meetodid on nüüd kättesaadavad ning katsehindamise, milles uuritakse toidus olevate pestitsiidide kumulatiivset mõju inimeste närvisüsteemile ja kilpnäärmele, viib EFSA lõpule eeldatavasti 2019. aasta lõpuks;

AD.  arvestades, et praegu ei ole juriidilist kohustust uurida toimeainete arengutoksilisust, mis võib põhjustada autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) ja düsleksiat; arvestades, et vaja on arengutoksilisust ja neurotoksilisust käsitlevaid uuringuid ning et need võivad käivitada sihtotstarbelise ülesehitusega uuringuid konkreetsete probleemide lahendamiseks; arvestades, et sellega seoses on EFSA‑l käsil projekt, millega püütakse arengutoksilisuse mõjude uurimiseks välja arendada loomkatsetega mitteseotud alternatiive;

AE.  arvestades, et on olemas kartus, et määruse rakendamine seoses loomade kasutamisega ohu kindlakstegemise ja riskihindamise katsetes ei ole kooskõlas loomkatseid käsitlevas direktiivis 2010/63/EL sätestatud asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõttega, sest komisjoni määrusi (EL) nr 283/2013 ja (EL) nr 284/2013, samuti vastavat juhendit ei ole hoolimata kinnitatud alternatiivsete katsete ja tehnoloogiate kättesaadavusest pärast vastuvõtmist ajakohastatud;

AF.  arvestades, et inimeste tervisele avalduva mõju kindlakstegemise katsed hõlmavad loomade kasutamist ja need ei pruugi täpselt prognoosida inimestele avalduvat mõju;

AG.  arvestades, et on vaja kiirendada selliste uute mitte-loomsete meetodite väljatöötamist ja valideerimist, mis annavad teavet inimest mõjutava toksilisuse aluseks olevate mehhanismide kohta, sealhulgas inimeste tervisele kahjulike tagajärgede kohta;

AH.  arvestades, et paljude kolmandate riikide põllumajandustoodete puhul on taimekaitsevahendite kasutamisele lubade andmisel rakendatava inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse tase madalam; arvestades, et tuleb tagada, et kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodete import ei kahjusta ELi kaitse taset;

AI.  arvestades, et ebaseaduslikult imporditud taimekaitsevahendid, mis on ELis ringluses ja kasutuses, kujutavad endast potentsiaalset ohtu rahvatervisele ja ebaõiglast konkurentsi taimekaitsevahenditele, mille suhtes kohaldatakse kehtivate ELi õigusaktide kohaselt lubade andmise menetlust;

Toimeainete heakskiitmise taotluse esitamine

AJ.  arvestades, et mitu sidusrühma on avaldatud muret läbipaistvuse ja huvide konfliktide pärast seoses loataotlejate õigusega valida toimeaine heakskiitmise esimesel taotlemisel referentliikmesriik;

AK.  arvestades, et mitu sidusrühma on väljendanud muret läbipaistvuse ja huvide konfliktide pärast ka seoses sellega, et referentliikmesriik, mida komisjon on kohustanud hindamisaruannet uuendama, võib olla sama, kes tegi algse hindamisaruande projekti;

AL.  arvestades, et uute toimeainete jaoks on määruse jõustumisest alates referentliikmesriikideks valitud vaid 11 liikmesriiki 28‑st, mis näitab, et oskusteadmiste ja tööjõu suhtes valitseb olulisi erinevusi;

AM.  arvestades, et Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik on käsitlenud kõikidest toimikutest umbes 80 %; arvestades, et Brexit mõjutab oluliselt teiste liikmesriikide töökoormust;

AN.  arvestades, et määruse artikli 8 lõikes 1 nõutakse, et taotleja peab esitama kokkuvõtliku toimiku, mis peab muu hulgas sisaldama nõutavate andmete iga punkti kohta katsete ja uuringute kokkuvõtteid ja tulemusi, sh kogu esitatud teabe hindamist;

AO.  arvestades, et mitu sidusrühma on avaldanud muret seoses seadusega kehtestatud hindamiste lähenemisviisiga ning eriti sellega, kes peaks esitama teadusuuringud ja tõendid toimeainete hindamise kohta, kes peaks esitama teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud, ja kes peaks uuringuid hindama;

AP.  arvestades, et määruse artikli 8 lõikes 5 nõutakse, et taotleja lisaks toimikule teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud toimeaine ja selle oluliste metaboliitide kohta;

AQ.  arvestades, et toimeainete kohta on enamasti kättesaadavad vaid taotleja esitatud regulatiivsete uuringute andmed;

AR.  arvestades, et riskihindamine peab põhinema kõikidel asjakohastel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel; arvestades, et teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud, annavad olulist lisateavet peale taotlejate esitatud ja heal laboritaval põhinevate uuringute ning võivad anda hindajatele olulist teavet mõjude kohta, mida standardkatsetes ei esitata;

AS.  arvestades, et hea laboritava põhimõtted on välja arendanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), tagamaks, et uuringu tegemisel kasutatakse pettuslike tavade ärahoidmiseks konkreetset ettekirjutatud katsemeetodit; arvestades, et EL on need põhimõtted võtnud kasutusele direktiiviga 2004/10/EÜ, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et keemiliste toodete ohutusuuringuid tegevad laborid täidaks OECD hea laboritava põhimõtteid, ja direktiiviga 2004/9/EÜ, mille kohaselt peavad liikmesriigid määrama asutused, mis vastavad hea laboritava uurimise eest nende territooriumil;

AT.  arvestades, et vastavalt komisjoni 2015. aasta aruandele on kõik liikmesriigid võtnud üle hea laboritava direktiivid ning on loonud toimivad riiklikud heade laboritavade täitmise järelevalve programmid;

AU.  arvestades, et OECD katsesuunised tagavad, et teadusuuringud on korratavad, järjepidevad ja ühtsed ning võimaldavad reguleerivatel asutustel hinnata uuringu kvaliteeti ja asjakohasust, et tagada uuringu metoodiline kehtivus ja hõlbustada andmete vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel;

Referentliikmesriigi hinnangu projekt

AV.  arvestades, et määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on sätestatud, et „referentliikmesriik koostab olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu“;

AW.  arvestades, et eri liikmesriigid kasutavad referentliikmesriigina eksperdihinnangutega varustatud teaduslike materjalide taotleja kokkuvõtetele viitamisel eri tavasid; arvestades, et põhireeglina tuleks teadustöödes teiste autorite tehtud väited selgelt jutumärkidega eristada;

AX.  arvestades, et parlament tunnustab arutelu, mis toimub Saksamaa Riikliku Riskianalüüsi Instituudi poolt tehtud glüfosaadi riskihindamisaruande materjalide läbivaatamise üle; arvestades, et mitu sidusrühma on väljendanud muret, et glüfosaadi riskihindamisaruande projekti olulisi hindamiselemente on võetud taotlusest ilma neile selgelt viitamata;

EFSA arvamus hindamisaruannete projektide kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon

AY.  arvestades, et liidu taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub tugevalt üldsuse usaldusest EFSA vastu, kes esitab teaduslikud arvamused, mis on Euroopas toiduohutust puudutavate otsuste aluseks; arvestades, et üldsuse usalduse vähenemine EFSA vastu on murettekitav;

AZ.  arvestades, et praegu EFSA heaks töötavatest riiklikest ekspertidest on umbes kaks kolmandikku pärit vaid kuuest liikmesriigist;

BA.  arvestades, et määruse teise peatüki artikli 4 lõike 1 kohaselt määratakse toimeaine hindamisel esmalt kindlaks, kas II lisa punktides 3.6.2–3.6.4 ja punktis 3.7 esitatud heakskiitmise kriteeriumid (st piirkriteeriumid) on täidetud; arvestades, et üks piirkriteeriumidest puudutab aine klassifitseerimist kantserogeenina (kategooria 1A või 1B) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätetega;

BB.  arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) klassifitseeris vastavalt oma nomenklatuurile (mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kategooriale 1B) glüfosaadi inimestele tõenäoliselt kantserogeenseks (grupp 2A); arvestades, et pärast kättesaadava teabe, sealhulgas IARCi hinnangu läbivaatamist jõudsid EFSA ja ECHA, kes on ELi riskijuhtimisotsuste aluseks olevate teaduslike hinnangute andmise eest vastutavad Euroopa ametid, järeldusele, et määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätete kohaselt ei ole kantserogeenina klassifitseerimine põhjendatud;

BC.  arvestades, et IARC tegi oma järeldused kooskõlas oma tööpõhimõtetega avaldatud materjalide põhjal, ent EFSA ja ECHA kasutasid lisaks määruse artikli 8 kohaselt oma hindamise alusena taotleja esitatud avaldamata uuringuid ning neil oli lisaks juurdepääs asjaomastele toorandmetele;

BD.  arvestades, et paljud teised maailma (sh Ameerika Ühendriikide, Kanada, Uus‑Meremaa, Austraalia ja Jaapani) pädevad asutused on pärast seda teinud uusi glüfosaadi hindamisi ja jõudnud järeldusele, et see ei ole kantserogeenne; arvestades, et glüfosaati vaatab endiselt läbi USA keskkonnaamet, kelle ökoloogilise riski hinnangu kavandis on selgelt öeldud, et on olemas võimalik mõju lindudele, imetajatele ning maismaa- ja veetaimedele;

BE.  arvestades, et EFSA poolt 2017. aastal tehtud nii ELi kui ka IARCi süsteemi kohaselt hinnatud 54 pestitsiidi võrdlus näitab, et 14 juhul oli ELi klassifikatsioon IARCI klassifikatsioonist konservatiivsem (ja seetõttu rangem), 11 juhul (glüfosaat ja 10 muud toimeainet) vähem range ja 29 juhul sama;

BF.  arvestades, et mitu sidusrühma on avaldanud ja avaldavad siiani muret EFSA ja ECHA arvamuste pärast, mis puudutavad nende otsust glüfosaati kantserogeeniks mitte klassifitseerida;

BG.  arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust;

BH.  arvestades, et 2017. aasta oktoobris kuulutas komisjon vastuvõetavaks Euroopa kodanikualgatuse „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“; arvestades, et rohkem kui miljon kodanikku kutsus komisjoni üles esitama liikmesriikidele ettepanekut, et keelustada glüfosaadi kasutamine, reformida pestitsiidide heakskiitmise menetlust ja kehtestada pestitsiidide kasutamisele ELi tasandil kohustuslikud vähendamiseesmärgid;

BI.  arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja California osariigi ülemkohtu hiljutine otsus kohtuasjas Dewayne Johnson vs. Monsanto (kohtuasi nr CGC‑16‑550128) ja sellele järgnev apellatsioonikaebus on tekitanud muret glüfosaadi hindamise protsessi sõltumatuse ja huvide konfliktide pärast;

Euroopa Komisjonilt toimeainete heakskiidu saamine

BJ.  arvestades, et määruses kehtestatakse komisjonile pooleaastane tähtaeg alates EFSA otsusest kuni määruse eelnõu esitamiseni;

BK.  arvestades, et otsus glüfosaadi heakskiidu uuendamise kohta ei sisaldanud õiguslikult siduvaid riskimaandamismeetmeid liidu tasandil; arvestades, et komisjon otsustas kinnitada heakskiitmise tingimustes konkreetse soovituse, et liikmesriigid peaksid glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite lubade andmisel pöörama erilist tähelepanu maismaaselgroogsetele avaldatavale ohule; arvestades, et peaaegu kõigi glüfosaadi kasutusviiside puhul leiti, et on olemas suur risk sihtrühma mittekuuluvatele maismaaselgroogsetele, sealhulgas imetajatele ja lindudele;

BL.  arvestades, et ECHA jõudis järeldusele, et glüfosaat põhjustab tõsiseid silmakahjustusi ja on toksiline veeorganismidele, avaldades pikaajalist mõju;

BM.  arvestades, et ei ole selge, millistel tingimustel on komisjoni ja liikmesriikide arvates keskkonnaoht lubamatu;

BN.  arvestades, et asjaolu, et komisjon kiidab liikmesriikide toetusel heaks toimeaineid, mida EFSA peab keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele suurt ohtu kujutavaks, on muret tekitav, kuna määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt ei tohi taimekaitsevahendil olla keskkonnale lubamatut mõju;

BO.  arvestades, et Euroopa Ombudsman otsustas 18. veebruaril 2016 juhtumis 12/2013/MDC, et kinnitava teabe esitamine ei peaks puudutama taotluse esitamise ajal kehtivaid andmenõudeid terviseohtude hindamise kohta, mille kohta olid saadaval pädevad juhised;

BP.  arvestades, et kinnitavat teavet ei uurita ega hinnata sama rangelt kui algses taotluses esitatud teavet, kuna sellele ei rakendata süstemaatiliselt EFSA vastastikuseid eksperdihinnanguid; arvestades, et Euroopa Ombudsman kutsus oma 2016. aasta otsuses komisjoni üles kaaluma, kas edaspidi peaks kinnitavale teabele süstemaatiliselt rakendatama EFSA vastastikusi eksperdihinnanguid ja kas juhiseid tuleks vastavalt muuta;

BQ.  arvestades, et tuginedes järelaruandele, mille komisjon esitas 2018. aasta veebruaris kümne ombudsmani uurimise raames kontrollitud toimeaine kohta, on kinnitavate andmete menetluse tulemusel jäävad kaks toimeainet – haloksüfop‑P ja malatioon –, mille kasutamist oleks muidu piiratud, pikendatud ajaks turule;

BR.  arvestades, et väikese riskiga bioloogiliste pestitsiidide puhul esinevad andmelüngad peamiselt seetõttu, et andmenõuded on ette nähtud keemiliste taimekaitsevahendite jaoks ja on seega sobimatud madala riskitasemega bioloogilistele pestitsiididele;

BS.  arvestades, et hoolimata EFSA toimeainete kohta tehtud järeldustes tuvastatud ohtudest jätab komisjon sageli riskimaandamismeetmed liikmesriikidele, kuigi määruse kohaselt on sellele antud võimalus neid kehtestada ELi tasandil; arvestades, et Euroopa Ombudsman mõistis selle lähenemisviisi hukka oma juhtumi 12/2013/MDC otsuses;

BT.  arvestades, et on asjakohane, et liikmesriigid otsustavad nende olukorrale iseloomulike probleemidega seotud riskijuhtimismeetmete üle;

BU.  arvestades, et madala riskitasemega taimekaitsevahendeid on saadaval vähe; arvestades, et ainult kümme ainet ELi turul kättesaadavast ligikaudu 500‑st toimeainest on heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainena; arvestades, et madala riskitasemega taimekaitsevahendite puudumine muudab integreeritud taimekaitse rakendamise ja arendamise raskemaks; arvestades, et puudumise põhjuseks on pikaldane hindamis-, autoriseerimis- ja registreerimisprotsess;

BV.  arvestades, et tänapäeval võib täiustatud tehnikaid, nagu täppispõllundust ja robootikat kasutada umbrohtude või kahjulike putukate täpseks jälgimiseks ja kõrvaldamiseks varases staadiumis; arvestades, et arenenud tehnikad on Euroopa Liidus ikka veel vähe arenenud ning neile on vaja liidu ja liikmesriikide toetust;

Taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt

BW.  arvestades, et taimekaitsevahendeid tuleks enne lubade andmist põhjalikult hinnata, tuginedes olemasolevatele teaduslikele ja tehnilistele teadmistele; arvestades, et töötajate ja/või raha vähesus võib taimekaitsevahendite otsuste puhul põhjustada liigset tuginemist toimeainete heakskiitmiseks tehtud hindamisele;

BX.  arvestades, et taimekaitsevahendite heakskiitmise menetluse ja eelkõige riskihindamise andmenõuete puhul tuleks arvestada taimekaitsevahendite tegelikku kasutamist;

BY.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmisel tuleks erilist tähelepanu pöörata nn tundlikele rahvastikurühmadele tekkivale riskile; arvestades, et määruses määratletakse tundlikud rahvastikurühmad isikutena, kes vajavad taimekaitsevahendite ägeda ja kroonilise tervisemõju hindamisel erilist tähelepanu; arvestades, et nende hulka kuuluvad rasedad ja imetavad naised, looted, imikud ja lapsed, vanurid ning töötajad ja elanikud, kellel on pikaajaline tihe kokkupuude pestitsiididega;

BZ.  arvestades, et määruse artiklis 25 nõutakse, et taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmise menetlus oleks sama, mis toimeainete puhul; arvestades, et komisjon ei ole veel ühtki taimekaitseainet ega sünergisti heaks kiitnud;

CA.  arvestades, et määruse artikliga 27 nõutakse, et komisjon lisaks III lisana lubamatute muude koostisainete loendi; arvestades, et komisjon ei ole veel muude koostisainete negatiivset loendit koostanud, kuid on teatanud oma kavatsusest seda teha 2018. aasta lõpuks; arvestades, et selline hilinemine ei ole nende ainete mõju arvestades vastuvõetav; arvestades, et teatud liikmesriigid on koostanud omaenda muude koostisainete negatiivse loendi, kuna liidu tasandil see loend puudub;

CB.  arvestades, et nende ELi loendite puudumine muudab taimekaitsevahendite põhjaliku riskihindamise keerukamaks;

CC.  arvestades, et muret on avaldatud tsoonidesse jagamise süsteemi teemal ja eriti menetluse viivituste suhtes ning taotluste vastastikuse tunnustamise vajaduse tõttu sagedaste täielike või osaliste uute hindamiste suhtes, mida on põhjustanud sama tsooni liikmesriikide hindamismudelite erinevused; arvestades, et liikmesriikide vastastikuse tunnustamise menetluse eesmärk oli lihtsustada menetlusi ja suurendada liikmesriikidevahelist usaldust; arvestades, et vastastikuse tunnustamise menetluse kohaldamist peetakse oluliseks vahendiks töö jaotamise suurendamisel ja tähtaegade järgimise tagamisel, kindlustades samal ajal optimaalse kaitse, ning see on oluline siseturu toimimise seisukohast;

CD.  arvestades, et komisjon töötab taimekaitsevahendite rakendamise haldussüsteemi kallal, mis on tulevikus üldsusele kättesaadav ja hõlbustab vastastikuse tunnustamise süsteemi;

CE.  arvestades, et praegu ei ole ülevaadet kõigi ELis lubatud taimekaitsevahendite kohta, kuna liikmesriikidel ei ole kohustust komisjoni oma otsustest või lubade andmisest teavitada;

CF.  arvestades, et komisjoni määrusega (EL) nr 283/2013 nõutakse pikaajalise toksilisuse uuringute tegemist; arvestades, et komisjoni määrusega (EL) nr 284/2013 nõutakse praegu toksikoloogiliste uuringute tegemist kasutajate, kõrvalseisjate ja elanike ning töötajate kokkupuute kohta, mitme pikaajalise ja kroonilise toksikoloogilise uuringu tegemist loomade puhul, ning uuringuid mullas, vees ja õhus säilimise ja käitumise kohta, sh lagunemisrada õhus ja edasikandumine õhu kaudu, kuid mitte taimekaitsevahendite pikaajalise toksilisuse kohta;

CG.  arvestades, et liikmesriigid töötavad selle nimel, et koostada asendust vajavaid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite võrdlev hindamine; arvestades, et eesmärk on asendada sellised tooted ohutumate taimekaitsevahendite ja mittekeemiliste meetoditega, nagu need, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(29);

CH.  arvestades, et hiljutised aruanded on toonud esile lindude ja putukate, eelkõige mesilaste ja teiste tolmeldajate bioloogilise mitmekesisuse märkimisväärse vähenemise; arvestades, et viimase 27 aasta jooksul on täheldatud, et kaitsealadel lendavate putukate biomass on vähenenud üle 75 %(30); arvestades, et usutav põhjus võib olla põllumajanduse intensiivistamine (nt pestitsiidide kasutamine, aastaringne maaharimine, väetiste suurem kasutamine ja agronoomiliste meetmete sagedus), mida see analüüs ei hõlmanud; arvestades, et põllumajanduse intensiivistumine on seotud taimede, putukate, lindude ja teiste liikide bioloogilise mitmekesisuse üldise vähenemisega; arvestades, et bioloogiline mitmekesisus ja tugevad ökosüsteemid, eriti mesilased ja muud tolmeldavad putukad, on üliolulised, et tagada tervislik ja jätkusuutlik põllumajandussektor;

CI.  arvestades, et kolme neonikotinoidi (imidaklopriid, klotianidiin ja tiametoksaam) välitingimustes kasutamise keelustamine on kiiduväärne; arvestades, et kõnealuseid keelde ei tohiks artikli 53 põhjendamatute eranditega kahjustada;

CJ.  arvestades, et teisi süsteemseid taimekaitsevahendeid tuleks võimalikult palju piirata, sealhulgas seemnete töötlemiseks, kui need ohustavad inimeste tervist ja keskkonda;

CK.  arvestades, et määruse artikli 53 lõike 2 alusel erakorraliste lubade andmine ja tuvastatud juhtumite arv suureneb ELis; arvestades, et mõni liikmesriik kasutab artiklit 53 oluliselt rohkem kui teised; arvestades, et EFSA hiljutises hinnangus kolme neonikotinoidi erakorraliste lubade andmiste kohta järeldati, et mõnel juhul oli lubade andmine õigusaktidega kehtestatud sätetega kooskõlas, ent mõnel teisel juhul neid tingimusi ei täidetud;

CL.  arvestades, et viivitused lubade andmise menetlustes võivad kaasa tuua ka erakorraliste lubade suurema kasutamise; arvestades, et artikli 53 alusel väiksemale kasutusele tehtavad erandid, mille eesmärk on lahendada muid eriolukordi kui tegelikud hädaolukorrad, ei ole elujõuline ega asjakohane vahend; arvestades, et EFSA peaks uurima asendamise mõju ja mittekeemiliste meetodite kättesaadavust;

CM.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema kasutusega taimekaitsevahenditele, sest praegu on ettevõtjatel selliste toodete väljatöötamiseks vähe majanduslikke stiimuleid;

CN.  arvestades, et pärast määruse jõustumist on komisjon kasutanud artikli 53 lõike 2 kohast võimalust EFSA-lt arvamust küsida vaid ühe korra;

Üldised märkused

1.  on seisukohal, et kuigi ELil on üks maailma rangemaid süsteeme, on vaja selle eesmärgi saavutamiseks parandada nii määrust kui ka selle rakendamist;

2.  võtab teadmiseks komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames käimasoleva hindamise määruse kohta;

3.  rõhutab, kui oluline on tagada toimeainete ja taimekaitsevahendite sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev teaduslik hindamine;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama piisavalt ressursse ja asjakohaseid teadmisi toimeainete ja taimekaitsevahendite hindamiseks ning tagama, et hindamine on sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev, võttes arvesse praegusi teaduslikke ja tehnikaalaseid teadmisi;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed või reproduktiivtoksilised või millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused, täielik ja ühtlustatud ohupõhiste kasutuselt kõrvaldamise kriteeriumide kohaldamine;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama oma riskijuhtija rollis ettevaatuspõhimõtet, kui kättesaadava teabe hindamise tulemusena tehakse kindlaks ohtliku tervisemõju võimalus, kuid püsib teaduslik ebakindlus, võttes vastu inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks vajalikud ajutised riskijuhtimismeetmed;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks süstemaatiliselt, kuidas seda põhimõtet on arvesse võetud ja kuidas riskijuhtimise otsus on tehtud;

8.  kiidab heaks teadusnõustamise mehhanismi soovituse, et komisjon peaks aitama kaasa laiemale arutelule ühiskonnas, et jõuda kogu ELis ühisele vaatenurgale toidu keskkonnasäästliku tootmise teemal, sh selle kohta, milline on taimekaitsevahendite roll selles valdkonnas; usub, et need kaalutlused peaks muude tegurite hulgas arvesse võtma toidu kvaliteeti, ohutust, kättesaadavust ja taskukohasust tarbijatele, õiglast tulu põllumajanduslikule tootmisele ja selle pikaajalist jätkusuutlikkust, kliimamuutusi ning inimeste ja loomade tervist ning keskkonda puudutavaid lühi- ja pikaajalisi riske ja kasu, mis on seotud taimekaitsevahendite kasutamise eri viisidega, sh integreeritud taimekaitse ja nende mittekasutamisega;

9.  on seisukohal, et ELi süsteemis tuleks rohkem tähelepanu pöörata taimekaitsevahendite laialdasele kasutamisele ja profülaktilisele kasutamisele, kui see ei ole asjakohane, ning mõjule, mida see avaldab inimeste tervisele, loomade tervisele ja keskkonnale, samuti resistentsuse väljakujunemisele sihtorganismides;

10.  rõhutab direktiivi 2009/128/EÜ täieliku rakendamise tähtsust, arvestades selle seost lubade andmise süsteemiga, eelkõige integreeritud taimekaitse ja põllumajandustootjate piisavat väljaõpet käsitlevaid sätteid selles; juhib tähelepanu, et selle teema kohta täpsema teabe saamiseks võib tutvuda parlamendi käimasoleva tööga;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et toimeainete heakskiitmine ja taimekaitsevahenditele lubade andmine käesoleva määruse alusel ning direktiivi 2009/128/EÜ eesmärk oleksid omavahel sidusad;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kuivatavaid toimeaineid või taimekaitsevahendeid mitte enam heaks kiitma;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte lubama taimekaitsevahendite kasutamist üldsuse või direktiivi 2009/128/EÜ artikli 12 punktis a määratletud tundlike rahvastikurühmade kasutatavatel aladel;

14.  kutsub komisjoni üles lisama määrusesse konkreetsed meetmed tundlike rühmade tegelikuks kaitsmiseks, et viivitamata ja erandeid tegemata lõpetada pestitsiidide kasutamine pika vahemaa tagant koolide, lastehoiuasutuste, mänguväljakute, haiglate, sünnitushaiglate ja hooldekodude läheduses;

15.  kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada pestitsiidide müügistatistika avalikustamine iga toimeaine ja liikmesriigi kohta ning et pestitsiidide kasutamise statistikat parandataks veelgi, et anda täielikku teavet keskkonnariski hindamiseks ning määruse alusel võrdleva hindamise tegemiseks;

16.  nõuab, et loodaks tõhus turustamisjärgse järelevalve süsteem, et seirata süstemaatiliselt taimekaitsevahendite kasutamise tegelikku, sealhulgas pikaajalist mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale; rõhutab, et taimekaitsevahendite turustamisjärgse järelevalve süsteem peaks tagama andmete tulemusliku kogumise ja edastamise kõigi sidusrühmade seas ning andmete läbipaistvuse ja avaliku kättesaadavuse; kutsub EFSAt ja ECHAt üles koostama selles valdkonnas tõhusa turustamisjärgse järelevalve tegemise ühtlustatud suunised;

17.  palub komisjonil arendada välja standarditud ELi‑ülene IT‑platvorm või andmebaas, et toetada turustamisjärgse järelevalve süsteemi jagamist, ning leiab, et turustamisjärgse järelevalve andmeid ning muid kättesaadavaid järelevalve andmeid tuleks kasutada lubade andmise menetluses;

18.  palub komisjonil kiirendada katseprojekti „Pestitsiidide kasutamise keskkonnaseire meemesilaste uurimise teel“ rakendamist, mis võimaldab muu hulgas hinnata ELi õigusaktide rakendamist seoses pestitsiidide kasutamise ja neile lubade andmisega;

19.  palub komisjonil teha epidemioloogiline uuring taimekaitsevahendite tegeliku mõju kohta inimeste tervisele;

20.  kutsub komisjoni üles arendama edasi ja rakendama meetodeid kemikaalide kombineeritud mõju käsitlemiseks, edendades integreeritud ja kooskõlastatud hindamist kõigis asjaomastes ELi õigusaktides;

21.  kiidab heaks EFSA poolelioleva projekti arengutoksilisuse mõjude uurimiseks, kuid leiab, et see on ebapiisav, kuni lubade andmise menetluses puudub õiguslik kohustus hinnata pestitsiidide toimeainete ja muude koostisosade arengutoksilisuse mõjusid; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama võimalusi tagada, et taimekaitsevahendite toimeaineid ja muid koostisosi hinnatakse arengutoksilisuse suhtes, võttes täiel määral arvesse arengutoksilisuse ohu hindamise usaldusväärseid mitteloomseid inimkeskseid mehhaanilisi meetodeid;

22.  peab oluliseks, et liidus arendataks jätkuvalt teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning nõuab seetõttu, et programm „Euroopa horisont“, muud liidu rahastamisvahendid ja liikmesriigid pakuksid piisavat rahastamist, et edendada

   a) taimekaitsevahendite inimeste ja loomade tervisele, keskkonnale ja põllumajandustootmisele avalduva mõju sõltumatut uurimist;
   b) taimekaitsevahendite alternatiivide, sealhulgas mittekeemiliste meetodite ja väikese riskiga pestitsiidide uurimist, et tutvustada põllumajandustootjatele säästva põllumajanduse uusi lahendusi, ning agroökoloogilisi ja täppispõllunduse tehnikaid eesmärgiga vähendada välissisendit ja optimeerida kahjuritõrjet sihipäraselt ja keskkonnasäästlikult;

23.  kutsub komisjoni üles kaaluma sellise õigusraamistiku tähtsust, mis soodustab innovatsiooni ja teadusuuringuid, et töötada välja paremaid ja ohutumaid taimekaitsevahendeid ja alternatiive;

24.  tuletab meelde, et ohutu ja tõhusa taimekaitse kättesaadavus on hädavajalik, et võimaldada põllumajandustootjatel ära hoida looduslikult esinevaid toidu kaudu levivaid saasteaineid, nagu kantserogeensed mükotoksiinid, mis ähvardavad meie toidu ohutust;

25.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide ja eelkõige Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade põllukultuurid ning pinnase- ja kliimatingimused on väga erinevad ja spetsiifilised; nõuab, et sellist mitmekesisust võetaks lubade andmise menetlustes arvesse;

26.  kutsub EFSAt ja komisjoni üles parandama riskidest teavitamist, et informeerida üldsust asjakohasel, arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval viisil; on seisukohal, et tähtis on parandada üldsuse teadlikkust ohust ja riskist ning vastuvõetavatest ja vastuvõetamatutest ohtudest ja riskidest, suurendada teadlikkust jääkide piirnormide väärtuste järgimise tasemest kogu Euroopas ning teavitada kasutajaid võimalikest riskimaandamismeetmetest;

27.  nõuab asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte täielikku rakendamist;

28.  nõuab toimeainete, taimekaitseainete, sünergistide, muude koostisainete ja toote koostiste katsetamisel mitteloomsete katsete ja tehnoloogiate kohaldamist ning toimeainete ja taimekaitsevahendite kumulatiivsete ja segamõjude hindamist alati, kui sellised katsed ja tehnoloogiad on kättesaadavad;

29.  nõuab komisjoni määruste (EL) nr 283/2013 ja (EL) nr 284/2013 ajakohastamist alati, kui on olemas valideeritud alternatiivsed katsed ja tehnoloogiad;

30.  palub komisjonil lisada reguleerimisalasse kuuluvasse teadusharusse uute lähenemisviisidega meetodite teaduslikud ja tehnoloogilised arengud, et parandada kohustuslike katsete prognoositavust ning asendada katsetes loomade kasutamine;

31.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi nõuda, et inimeste kohta käivad asjakohased andmed (nt meditsiinitoodete testimise ajal läbiviidud kliiniliste uuringute käigus saadud andmed) esitataks ECHA/EFSA hankemenetluses ettenähtud avatud juurdepääsuga andmebaasidesse, et kasutada inimeste kohta käivaid andmeid loomadega mitteseotud meetodite kinnitamiseks, mis on praegu arendamisel;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustoodete tõhus kontroll, et kindlustada Euroopa toidutootmise kõrgetasemeline kaitse ja võrdsed võimalused;

33.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi ebaseaduslike taimekaitsevahenditega kauplemise peatamiseks, sest need tooted kahjustavad selle valdkonna liidu õigusaktide eesmärke;

Toimeainete heakskiitmise taotluse esitamine

34.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut määruse muutmiseks, et anda talle volitused võtta vastu tööprogramm, mis käsitleb heakskiitmise taotluste jaoks referentliikmesriigi määramist sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hindamise kriteeriumide alusel: eksperditeadmised, ressursid, huvide konflikti puudumine, asjakohasus toote suhtes, tehniline suutlikkus ja suutlikkus saavutada ettenähtud aja jooksul teaduslikult kindlaid ja usaldusväärseid tulemusi, millega kaasneb põhjaliku vastastikuse eksperdihinnangu protsess ja sidusrühmadega konsulteerimine, sarnaselt toimeainete heakskiidu pikendamise süsteemiga;

35.  palub komisjonil suunata uuendamistaotluste hindamine liikmesriigile, mis on erinev liikmeriigist, mis vastutas eelmis(t)e hindamis(t)e eest, eeldusel et tagatakse oskusteabe ja ressursside nõutud tase;

36.  kutsub komisjoni üles tagama, et referentliikmesriigiks saaksid ainult riigid, kes suudavad tagada kvaliteetse hindamise ja kellel on olemas huvide konflikti hindamise tõhusad menetlused;

37.  palub komisjonil EFSA toetusel hinnata asjakohaste referentliikmesriikide pädevate asutustega seotud referentlaboreid, et tagada referentliikmesriigi hindamisaruande projekti oskusteabe sama tase;

38.  palub lisaks liikmesriikidel vastutustundlikult kontrollida hea laboritava tunnistusega laboreid ning komisjonil luua kontrollide jaoks liidu kontrollsüsteemi, mida ta ise juhib;

39.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku ELi toidutarneahela riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning avaldab seega heameelt võimaluse üle praegust olukorda selles suhtes parandada;

40.  peab oluliseks, et taotlejad peaksid kõik tehtavad regulatiivsed uuringud registreerima avalikus registris ning võimaldama perioodi märkuste esitamiseks, mille ajal on sidusrühmadel võimalik esitada olemasolevad andmed, tagamaks et kogu asjakohast teavet võetakse arvesse; rõhutab, et avaliku registri sätted peaksid hõlmama ka nõuet, et heakskiidetud labor peab registreerima uuringu algus- ja lõppkuupäevad, kontrollandmete avaldamine tuleb lisada kontrollide ajaloo registrisse, sealhulgas tehtavate katsete metoodika, järgides samas isikuandmete kaitse nõudeid; leiab, et taotlusega koos võib esitada vaid registreeritud regulatiivseid uuringuid;

41.  rõhutab, et taotlejatelt tuleb nõuda, et nad peaks kõik uuringud, sh toorandmed referentliikmesriigile esitama masinloetaval kujul;

42.  nõuab, et üldsuse juurdepääse eespool nimetatud uuringutele, sh lubade saamise taotlustega seotud kõigile tugiandmetele ja kogu teabele tuleb tagada masinloetaval kujul, et tagada läbipaistvus, võimaldades seega õigeaegset sõltumatut järelevalvet, kaitstes samas isikuandmeid, ja kindlustada, et uuringute tellijad saavad neid kasutada vaid mittekaubanduslikel eesmärkidel, et kaitsta asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi;

43.  kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks asjakohane enam mitte nõuda, et taotleja esitaks teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud toimeaine ja sellega seotud vormide kohta, ning määrata see ülesanne hoopis referentliikmesriigile, keda abistab EFSA;

44.  rõhutab, et vastastikuste eksperdihinnangutega teaduslikele materjalidele tuleks võimaluse korral anda hindamises samaväärne kaal nagu heal laboritaval põhinevatele uuringutele; leiab, et mõlemat liiki uuringutel on hinnangule põhjendatud panus ning neid tuleks kaaluda vastavalt uuringute suhtelisele kvaliteedile ja nende asjakohasusele seoses läbivaadatava taotlusega;

45.  kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks asjakohane enam mitte nõuda, et taotleja hindab andmeid, mis tuleb esitada taotluse osana, vaid määrata see ülesanne hoopis referentliikmesriikidele;

46.  nõuab, et materjalide ülevaatamise praegused eeskirjad hinnataks sõltumatult ümber, et tagada kõigi asjakohaste uuringute arvessevõtmine;

Referentliikmesriikide hindamise projekt

47.  rõhutab, et referentliikmesriigid peaksid rangelt rakendama määruse artiklit 9, et tagada enne taotluste vastuvõetavaks lugemist nende terviklikkus;

48.  rõhutab, et hindamine peaks hõlmama toorainete ning lõpptoote koostistega seotud andmete põhjalikku hindamist vastavalt nende olemasolule hindamise selles etapis; palub referentliikmesriigil hindamisaruande projektis selgelt tõendada, et kõigi uuringute asjakohasust, teaduslikku kvaliteeti ja õigsust on nõuetekohaselt kontrollitud, ning vajaduse korral lisada muid uuringuid, mille lisamist taotleja ei ole vajalikuks pidanud; juhib tähelepanu asjaolule, et kahjulikust toimest teatavad andmed võib kõrvale jätta üksnes siis, kui selleks on teaduslikele tõenditele toetuv põhjendus, näiteks OECD asjaomaste juhenddokumentide nõuetekohane kohaldamine;

49.  palub komisjonil hinnata, kuidas kõige paremini tagada toimeainete hindamine kõige sagedamate kasutusviiside ja kõige sagedamini kasutatavate koostiste, nende annustamise ja asjaomaste kokkupuutestsenaariumide põhjal;

50.  kutsub kõigi hindamiste puhul üles lähtuma kõigi olemasolevate tõendusmaterjalide läbivaatamisest ja tõendite kaalukuse kasutamise täielikust läbipaistvusest;

51.  soovitab, et referentliikmesriik peaks lõikude paljundamist võimalikult palju piirama ning kasutama seda vaid õigustatud ja nõuetekohaselt teatatud juhtudel; rõhutab, et kui hindamise on teinud taotleja, tuleb juhul, kui taotluse toimikust on kasutatud terveid lõike, teha selge eristus asutuse hinnangu ja taotleja hinnangu vahel;

EFSA arvamus hindamisaruannete projektide kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon

52.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et riskihindamisse oleks lisatud peamised katsed (nt mullaorganismide kohta tehtud ajakohastatud ökotoksikoloogilised katsed, keskkonnas tolmu, tuule, õhu ja vee sisalduse ja jääkide hindamine ning katsed pikaajalise toksilise mõju kohta, eelkõige tundlikele rahvastikurühmadele) ning meetodite ajakohased teaduslikud ja tehnoloogilised muudatused;

53.  palub komisjonil ajakohastada nõuetekohaselt oma ülevaadet ajakohastatud juhenddokumentidest ja katsejuhenditest;

54.  palub komisjonil hõlbustada ja soodustada ühtlustamise protsessi lõpetamist seoses andmenõuete ja meetoditega, eelkõige ökotoksikoloogiat ning keskkonnas säilimist ja käitumist käsitlevate juhiste valdkonnas;

55.  palub komisjonil kehtestada pinnastele ja pinnaveele pestitsiidide jääkide piirnormid, kasutades muu hulgas turustamisjärgse keskkonnajärelevalve süsteemi kaudu kogutud andmeid;

56.  nõuab toiduainetele ja loomasöödale jääkide piirnormide kiiremat ja tõhusamat kehtestamist ning suurema järjepidevuse tagamist jääkide piirnormide hindamisaja ühtlustamise ja heakskiidu või heakskiidu pikendamise vahel;

57.  kutsub üles kasutama turustamisjärgse keskkonnajärelevalve süsteemi kaudu kogutud andmeid prognoositavate keskkonnasisalduste õigsuse hindamiseks keskkonna käitumismudelites;

58.  palub komisjonil teha ettepanek komisjoni määruse (EL) nr 284/2013 muutmiseks, et lisada andmenõuded taimekaitsevahendi pikaajalise toksilisuse ja muude kokkupuuteviiside kohta, sh tuule ja vee põhjustatud pinnaseerosiooni teel, kasutades ajakohast modelleerimist;

59.  palub EFSA‑l korrapäraselt ajakohastada oma juhenddokumente kooskõlas kõigi asjakohaste valdkondade viimaste arengutega, et võimaldada hinnata toimeainete, koostiste ja segude jääkide lühi- ja pikaajalist mõju vees, pinnases, tuules ja tolmus;

60.  on seisukohal, et juhenddokumendid peaksid andma riskihindajatele piisavalt selgeid juhiseid, et kindlustada kvaliteetne hindamine ning tagada taotlejate jaoks prognoositavus ja järjepidevus;

61.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees viivitamatult vastu kõik menetluses olevad juhised, sh mesilasi käsitlev ajakohastatud juhend, mida EFSA kasutas oma hiljutises kolme neonikotinoidi ülevaates;

62.  palub EFSA-l ajakohastada veelgi mesilasi käsitlevat juhist sõltumatult poolelioleva juhendi vastuvõtmisest, et võtta arvesse muid tolmeldajaliike ning samuti ainete koostoimet ja tehnilist teostatavust;

63.  kiidab heaks kumulatiivsete mõjude katsehindamise ja nõuab, et see viidaks lõpule 2018. aasta lõpuks, nagu plaanitud, ning rakendataks seejärel kiiresti kumulatiivsed riskihindamised lubade andmise menetluse osana; nõuab, et prioriteediks seataks uurimistööd muude kokkupuuteviiside kohta peale närvisüsteemi ja kilpnäärme ning neid kiirendataks;

64.  kutsub EFSAt, komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama nn ohutu kokkupuute annuste arvutamisel täiendavat ohutegurit, et käsitleda võimalikku segude toksilisust juhtumite puhul, kus on suur püsiv ebakindlus, mida ei ole võimalik segude lisakatsete abil vähendada;

65.  kutsub EFSAt ja ECHAt üles suurendama nende veebisaitidel oleva teabe kasutajasõbralikkust ning hõlbustama andmekaevet;

66.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nad on EFSAs sõltumatute riiklike ekspertide näol nõuetekohaselt esindatud; soovitab liikmesriikidel teha EFSAga konstruktiivselt koostööd;

67.  soovitab, et teaduslikke teadmisi ja suutlikkust tagataks riskihindamisega tegelevate ELi asutuste, liikmesriikide organite, institutsioonide ja ülikoolide uurimisrühmade eksperdivõrgustike toetamise, laiendamise ja tugevdamisega;

68.  soovitab ka teha rahvusvahelistes teadusvõrgustikes koostööd rahvusvaheliste ekspertidega, et toetada teaduslikku arutelu ja teaduslikke andmeid ning tugevdada sellega vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi rahvusvahelist koostööd, mis viib rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetsete tulemusteni;

69.  soovitab EFSA‑l avaldada oma arvamusi erialaajakirjades, et tugevdada konstruktiivset arutelu ning ergutada ja julgustada rohkem liikmesriigi eksperte ja teisi teadlasi oma töös osalema;

70.  kutsub üles eraldama EFSA‑le ja ECHA‑le piisavalt vahendeid, et nad täidaksid oma ülesandeid sõltumatul, objektiivsel ja läbipaistval viisil ning tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse, ning arvestades ka nende ametite oodatavat lisatöökoormust;

71.  rõhutab, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub tugevalt üldsuse usaldusest Euroopa ametite vastu; rõhutab, et teadusliku hindamise protsessi läbipaistvus on oluline avalikkuse usalduse alal hoidmiseks; väljendab lisaks heameelt EFSA pidevate jõupingutuste üle süsteemi parandamisel ning tema sõltumatuspõhimõtete kõige viimase ajakohastamise üle 2017. aasta juunis, mille eesmärk oli tagada sõltumatus ja võimalike huvide konfliktide ohjamine;

72.  palub EFSA‑l tagada, et kõik hindamises osalevad eksperdid allkirjastavad avalikult kättesaadava huvide deklaratsiooni, ning välistada huvide konfliktiga ekspertide osalemine igas vastastikuse eksperdihinnangu etapis;

73.  teeb ettepaneku luua EFSA juures sõltumatu seirekomisjon, mille ülesanne on analüüsida võimalikke huvide konflikte;

74.  nõuab piisavate vahendite eraldamist selleks, et võimaldada maastiku turustamisjärgse keskkonnajärelevalve ja -analüüsi lõplik vormistamine, sh pestitsiidijääkide seiramine pinnases ja tolmus, mille tulemusi tuleb jagada EFSAga;

75.  kutsub EFSAt üles tagama, et tal on vajalikud eksperditeadmised kemikaalivabade meetodite olemasolu ja rakendamise täielikult hindamiseks;

76.  kutsub komisjoni teadusnõustamise mehhanismi üles tegutsema nõudmise korral toimeaineid puudutavate teaduslike vastuolude korral vahendajana;

77.  kutsub komisjoni teadusnõustamise mehhanismi üles algatama glüfosaadi ja sellel põhinevate koostiste kantserogeensust käsitlevate olemasolevate uuringute süstemaatilise läbivaatamise, et hinnata, kas glüfosaadi heakskiitmise läbivaatamine määruse artikli 21 kohaselt oleks põhjendatud;

Euroopa Komisjonilt toimeainete heakskiidu saamine

78.  avaldab sügavat kahetsust liikmesriikide ja komisjoni arvukate viivituste pärast enne ja pärast EFSA vastastikust eksperdihinnangut, eelkõige viivitusi hindamiskriteeriumidele vastavate ainete hindamisel, ning nõuab tungivalt, et referentliikmesriigid ja komisjon järgiksid määruses kehtestatud tähtaegu;

79.  rõhutab vajadust tagada poliitiline vastutus rakendusaktide vastuvõtmise eest, kasutades komiteemenetlust; väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama menetluste üldist läbipaistvust, sh komiteemenetluste arutelude ja vastavate seisukohtade üksikasjalike protokollide esitamisega, selgitades ja põhjendades eelkõige alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsuseid ning avalikustades liikmesriikide antud hääled;

80.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada sõltumatuse poliitikat ning tagada, et alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee liikmetel puuduvad huvide konfliktid;

81.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rangelt kohaldama määruse artiklit 4 ja võtma vastu selged teaduslikult põhjendatud kriteeriumid selle kohta, mis kujutab endast lubamatut mõju keskkonnale, võttes arvesse tegelikku kokkupuudet (äge ja krooniline) mitme taimekaitsevahendiga;

82.  palub komisjonil piirata kinnitavat andmemenetlust rangelt selle eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse artikli 6 punktis f, s.t juhtudega, kui kehtestatakse uued nõuded hindamisprotsessi käigus või uute või tehniliste teadmiste tulemusena; on seisukohal, et rahvatervise ja keskkonna kaitsmine peab olema kõige tähtsam, samal ajal tuleb taotlejatele tagada lubade andmise usaldusväärsed tähtajad; rõhutab, et täielikud toimikud on toimeainete heakskiitmiseks vältimatult vajalikud; väljendab kahetsust selle üle, et kinnitavate andmete abil erandi tegemise menetlus on viinud selleni, et vähemalt kaks toimeainet, mille kasutamist oleks muidu piiratud, jäävad turule pikendatud ajavahemikuks;

83.  palub komisjonil muuta asjakohast juhist, nii et kinnitavate andmete kohta tehtaks süstemaatiliselt EFSA eksperdihinnang, nagu seda tehakse taotluse algsete andmete kohta;

84.  palub komisjonil lisada toimeainete lubamise menetlusse õiguslikult siduvad riskimaandamismeetmed, et tegeleda taimekaitsevahendite teadaolevate ohtudega, toetades samas liikmesriike nende riigile omase olukorra jaoks kohaste riskimaandamismeetmete kindlakstegemisel, võttes arvesse nende territooriumil valitsevaid agronoomilisi, kliima- ja keskkonnatingimusi;

85.  kutsub samuti komisjoni üles tagama, et turustamisjärgse järelevalve käigus hinnatakse rakendatud leevendusmeetmete tulemuslikkust ja tõhusust;

86.  palub komisjonil tagada määruse artikli 25 täielik rakendamine, nii et taimekaitseaineid ja sünergiste tohiks kasutada vaid pärast nende heakskiitmist; rõhutab, et taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmise andmenõuded peaks olema samad, mis toimeainete puhul, ning kutsub üles võtma vastu määruse artikli 25 lõike 3 kohast rakendusakti;

87.  palub komisjonil koostada 2018. aasta lõpuks määruse artikli 27 põhjal esimese muude koostisainete negatiivse loendi koos kriteeriumide ja menetlustega nende edasiseks tuvastamiseks; palub sel eesmärgil integreerida kemikaalimääruse REACH, CLP‑määruse ja biotsiidide määruse kohased andmed ning liikmesriikide poolt muude koostisainete negatiivse loendi koostamisel kogutud andmed;

88.  kutsub komisjoni üles esitama kooskõlas parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta ja parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsiooniga määruse rakendamise kohta konkreetse õigusakti ettepaneku määruse muutmiseks väljaspool käimasolevat õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi menetlus, et võimaldada ranget kvaliteetset kiirhindamist, autoriseerimist ja registreerimist;

89.  kutsub komisjoni üles suurendama läbipaistvust, luues veebisaidi, kus on esitatud iga toimeaine heakskiitmise ajakava ja etapid, tuues esile referentliikmesriigi, EFSA ja ECHA otsused, alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsused litsentsi kestuse ja muud olulised andmed;

Taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt

90.  palub komisjonil teha põhjalik hindamine tsoonisüsteemi kohta, et hinnata, kuidas parimal viisil tagada taimekaitsevahendite nõuetekohane ühtlustatud teaduslik hindamine, tagades samas liikmesriikide vastutuse nende lubamise, piiramise või tagasilükkamise eest, ning vaadata läbi loa andmisest keeldumise piirangud;

91.  leiab, et vastastikuse tunnustamise menetlus on eluliselt tähtis töökoormuse jagamiseks ja tähtaegadest kinnipidamise lihtsustamiseks; väljendab kahetsust viivituste pärast hindamisel, mida teevad loataotlusi läbi vaatavad liikmesriigid, ja vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud rakendamisprobleemide pärast; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et parandada tsoonisüsteemi toimimist; rõhutab, et kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise eesmärk peaks olema tööde kattumise vältimine ja põllumajandusettevõtjatele uute ainete kättesaadavaks tegemine ilma asjatute viivitusteta;

92.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid määruses sätestatud taimekaitsevahendite hindamise tähtaegu ja vastastikust tunnustamist käsitlevaid sätteid;

93.  palub EFSA‑l koostada taimekaitsevahendite hindamise ühtlustatud juhised ning komisjonil need seejärel vastu võtta;

94.  palub liikmesriikidel tagada, et kõigile taimekaitsevahenditele tehakse nõuetekohased hindamised, sh kokkupuutestsenaariumid, taimekaitsevahendi kohta saadud teabe põhjal, ning leiab, et taimekaitsevahendite kohta kogutud andmete ekstrapoleerimist ei tohiks teha toimeainete kohta saadud andmetest, välja arvatud juhtudel, kus see on teaduslikult põhjendatud ja turustamisjärgse järelevalve abil usaldusväärseks loetud;

95.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile kahe aasta jooksul üksikasjaliku aruande taimekaitsevahendite riskihindamise ja riskijuhtimise riiklike tavade kohta;

96.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik taimekaitsevahendite lubamist käsitlevad otsused põhinevad tundlike rahvastikurühmade tegeliku, nii ägeda kui ka kroonilise kokkupuute nõuetekohasel riskihindamisel ning et vastavaid EFSA juhiseid vastavalt muudetakse;

97.  rõhutab, et taotlejatelt tuleb nõuda, et kõik uuringud, sh toorandmed, esitataks taotlust loa andmiseks uurivale liikmesriigile masinloetaval kujul;

98.  nõuab, et üldsuse juurdepääse eespool nimetatud uuringutele, sh lubade saamise taotlustega seotud kõigile tugiandmetele ja kogu teabele tuleb tagada masinloetaval kujul, et tagada läbipaistvus, võimaldades seega õigeaegset sõltumatut järelevalvet, kaitstes samas isikuandmeid, ja kindlustada, et uuringute tellijad saavad neid kasutada vaid mittekaubanduslikel eesmärkidel, et kaitsta asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi;

99.  kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks asjakohane teha EFSA vastutavaks taimekaitsevahendite riskihindamise eest, olles samas seisukohal, et tegelik otsus taimekaitsevahendite lubamise kohta peaks tehtama riigi tasandil, et võtta arvesse riigi olukorda;

100.  soovitab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid tõhusust tsoonisisese ja tsoonidevahelise kooskõlastamise teel, et paremini jagada töökoormust ja kasutada parimal viisil iga liikmesriigi ressursse ning lubada määruse artikli 53 erandeid ainult siis, kui olemasolevad nõuded on rangelt täidetud;

101.  on seisukohal, et tsoonidevahelise vastastikuse tunnustamise süsteemi tuleb parandada;

102.  kutsub liikmesriike üles rakendama paremini lubade andmise menetlusi riigi tasandil, et piirata määruse artikli 53 alusel tehtud erandeid ja laiendusi tegelike hädaolukordadega; palub liikmesriikidel rakendada rangelt määruse artiklit 53, võtta vastu ja uurida vaid terviklikke eranditaotlusi ning esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele erandite kohta vaid terviklikke teatisi;

103.  palub komisjonil kasutada täielikult artikli 53 lõigete 2 ja 3 kohaseid kontrolliõigusi, et piirata artikli 53 kohaselt lubatud erandeid ja laiendusi vaid põhjendatud eriolukordadega;

104.  kutsub liikmesriike üles tagama, et enne mis tahes erakorralise loa andmist vastavalt artiklile 53 viiakse asjaomaste sidusrühmadega läbi avalik konsultatsioon, tekitamata erakorraliste lubade andmisel tarbetuid viivitusi ja tagades, et kõiki asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse õigeaegselt sellest, kas erakorraline luba antakse või selle andmisest keeldutakse;

105.  palub liikmesriikidel avaldada täidetud taotlusvormid, mille nad saavad artikli 53 kohase erakorralise loa saamise eesmärgil, ükskõik kas luba antakse ja või mitte;

106.  palub komisjonil viia lõpule meetodite väljatöötamine, millega oleks võimalik kindlaks teha, millal ja kas üldse teatavaid erandeid tuleks kohaldada, eriti selle osas, mis puudutab „väheolulist kokkupuudet“ või „tõsist ohtu taimetervisele“;

107.  kutsub liikmesriike üles üksteist, komisjoni ja üldsust teavitama taimekaitsevahendite lubade andmisest ja nende tagasivõtmisest ning leevendusmeetmetest, et tagada ELi‑ülene ülevaade turul olevatest taimekaitsevahenditest ja nendega seotud riskijuhtimisest;

108.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama teabevahetust ohutumate taimekaitsevahendite kohta, mis võiksid asendada asendust vajavaid aineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid, et aidata kaasa taimekaitsevahendite võrdlevale hindamisele;

109.  märgib, et uuringud vase kasutamise kohta valdkondades, kus seda kasutatakse pikaajalise tava kohaselt, näitavad mõju mulla mikrobioloogiale; on nõus, et vaske tuleks vaadelda kui taimekaitsevahendina kasutatavat üleminekumaterjali ja et selle kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada niipea, kui paremad alternatiivid muutuvad kättesaadavaks;

110.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama taimekaitsevahendite säästvate ja ökoloogiliste alternatiivide, integreeritud taimekaitse meetmete ning madala riskitasemega pestitsiide väljatöötamist ja kasutamist kui olulist meedet taimekaitse kahjuliku mõju vähendamiseks; tunnistab, et nende toodete kohta on vaja teha rohkem uurimis- ja arendustööd; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama võimalusi, kuidas ergutada selles valdkonnas innovatsiooni;

111.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut määruse muutmiseks nii, et madala riskitasemega taimekaitsevahendite kasutamine, kuid ka turule laskmine, muudetaks ettevõtjate jaoks menetlustasandil lihtsamaks; on seisukohal, et selgitusi on vaja eelkõige põhiainete turule laskmise kohta;

112.  nõuab VKEde sektori taimekaitsevahendite tootjate jaoks läbipaistvat ja õiglast juurdepääsu toimeainetele;

113.  kutsub komisjoni üles analüüsima taimekaitsevahendite ja biotsiidide lubamist ja nendega kauplemist reguleerivate kehtivate õigusaktide nõuete mõju VKEdest tootjatele kättesaadavate tööjõuressursside ja majandusliku suutlikkuse seisukohast ning alati, kui olemasolevates õigusaktides tehakse muudatusi; rõhutab, et selliste analüüside tulemused tuleb teha kättesaadavaks avalikuks konsulteerimiseks;

114.  kutsub üles kasutama üheselt terminit „vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamine“, et aidata kaasa võrdsete tingimuste loomisele, ning soovitab luua peamiste põllumajanduskultuuride ühtse ELi loendi;

115.  kutsub komisjoni, EFSAt ja liikmesriike üles tagama, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas üldsus, oleksid kõikidesse pestitsiididega seotud sidusrühmade tegevustesse kaasatud, nagu on sätestatud direktiivis 2003/35/EÜ ja Århusi konventsioonis;

116.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et määruses sätestatud mittekeemiliste meetodite eelistamise nõudeid rakendatakse nõuetekohaselt;

o
o   o

117.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 463, 21.12.2018, lk 73.
(2) Kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsusega nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
(3) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(4) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(5) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(6) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.
(7) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(8) ELT L 155, 11.6.2011, lk 127.
(9) ELT L 93, 3.4.2013, lk 1.
(10) ELT L 93, 3.4.2013, lk 85.
(11) ELT L 173, 30.6.2016, lk 52.
(12) ELT L 208, 2.8.2016, lk 1.
(13) ELT L 333, 15.12.2017, lk 10.
(14) ELT C 58, 15.2.2018, lk 102.
(15) ELT C 346, 27.9.2018, lk 117.
(16) ELT C 252, 18.7.2018, lk 184.
(17) ELT C 86, 6.3.2018, lk 62.
(18) ELT C 86, 6.3.2018, lk 51.
(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(20) Euroopa Kohtu (viies koda) 23. novembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C‑442/14: Bayer CropScience SA-NV, Stichting De Bijenstichting vs. College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biociden, ECLI:EU:C:2016:890.
(21) EFSA Journal 2015;13(11):4302.
(22) EFSA Journal 2017;15(9):4979.
(23) https://ec.europa.eu/research/sam/pdf/sam_ppp_report.pdf
(24) ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.
(25) Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta).
(26) Vt kohtuasi T‑235/15: Pari Pharma GmbH vs. Euroopa Ravimiamet; vt ka kohtuasi T‑729/15: MSD Animal Health Innovation GmbH ja Intervet International BV vs. Euroopa Ravimiamet ning kohtuasi T‑718/15: PTC Therapeutics International Ltd vs. Euroopa Ravimiamet.
(27) ELT C 95, 3.4.2013, lk 1.
(28) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5348.
(29) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
(30) Vt Hallmann, C.A., Sorg, M., Jongejans, E., Siepel, H., Hofland, N., Schwan, H., et al. (2017) „More than 75 percent decline over 27 years in total flying insect biomass in protected areas“ (Enam kui 75‑protsendiline lendavate putukate üldbiomassi vähenemine kaitsealadel viimase 27 aasta jooksul). PLoS ONE 12(10): e0185809. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0185809.


Tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbelise rahastamiskava kehtestamine *
PDF 149kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013 (COM(2018)0467 – C8‑0314/2018 – 2018/0252(NLE))
P8_TA(2019)0024A8-0441/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0467),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0314/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0441/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Asjaomane sihtotstarbeline rahastamiskava võib luua täiendavat ELi lisaväärtust, kujundades võrdlustaseme, mille kohaselt käsitleda tuumaseadmete kasutuselt kõrvaldamisest tulenevaid tehnilisi probleeme ja levitada asjaomast teavet. Asjaomast rahalist abi tuleks anda eelnevate hinnangute põhjal, võttes arvesse erivajadusi ja liidu lisaväärtust seoses tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega.
(2)  Asjaomane sihtotstarbeline rahastamiskava võib luua täiendavat ELi lisaväärtust, kujundades võrdlustaseme, mille kohaselt käsitleda tuumaseadmete kasutuselt kõrvaldamisest tulenevaid tehnilisi probleeme ja levitada asjaomast teavet. Asjaomast rahalist abi tuleks anda eelnevate hinnangute põhjal, võttes arvesse erivajadusi ja liidu lisaväärtust seoses tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisega. Sellise rahalise abiga ei tohiks aga liidu tasandil tulevase tuumarajatiste dekomisjoneerimise rahastamiseks luua määravat pretsedenti. Tuumarajatiste dekomisjoneerimise korraldamise ja rahastamise algatus peaks jääma esmajoones liikmesriikide kanda.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Programmiga tuleks tagada ka teadmiste levitamine dekomisjoneerimisprotsessi kohta kõikides ELi liikmesriikides, kuna sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse ning aitavad suurendada töötajate ja üldsuse ohutust.
(15)  Programmiga tuleks tagada ka teadmiste levitamine ning liikmesriikide vaheline parimate tavade ja saadud kogemuste vahetamine dekomisjoneerimisprotsessi kohta kõikides ELi liikmesriikides, kuna sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse ning aitavad suurendada töötajate ja üldsuse ohutust ning tõhustada keskkonnakaitset.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Teadusuuringute Ühiskeskus peaks läbi viima sihtotstarbelise algatuse, et liidu tasandil struktureeritult koguda, laiendada ja jagada teadmisi dekomisjoneerimise kohta, välistamata seejuures rahvusvahelist koostööd. Algatuse puhul tuleks arvesse võtta mitmetahulisi probleeme, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni, standardimise, reguleerimise, koolituse ja hariduse ning tööstuse valdkonnas.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.
(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi, sealhulgas teadmisi kolmandatest riikidest, ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Kozloduy programmi ja Bohunice programmi meetmed tuleks viia ellu liidu ning vastavalt Bulgaaria või Slovakkia ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega.
(20)  Kozloduy programmi ja Bohunice programmi meetmed tuleks viia ellu liidu ning Bulgaaria ja Slovakkia ühisel finantseerimisel. Minimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse sihtotstarbeline rahastamiskava „Tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programm“ (edaspidi „programm“), mille keskmes on praeguse seisu järgi kindlaks tehtud vajadused. Käesoleva programmiga antakse mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027 rahalist toetust Bulgaariale ja Slovakkiale, et ohutult kõrvaldada kasutuselt nende esimese põlvkonna tuumareaktorid ning dekomisjoneerida komisjoni tuumaseadmed Teadusuuringute Ühiskeskuses ja käidelda tuumajäätmeid.
Käesoleva määrusega kehtestatakse sihtotstarbeline rahastamiskava „Tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise programm“ (edaspidi „programm“), mille keskmes on praeguse seisu järgi kindlaks tehtud vajadused. Käesoleva programmiga antakse mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027 rahalist toetust Bulgaariale ja Slovakkiale, et ohutult kõrvaldada kasutuselt nende enneaegselt suletud tuumareaktorid ning dekomisjoneerida komisjoni tuumaseadmed Teadusuuringute Ühiskeskuses ja käidelda tuumajäätmeid, tagades samal ajal töötajate kaitse, eelkõige seoses tervisemõjudega, ning üldsuse ja keskkonna kaitse.
Selgitus
Reaktorite enneaegne sulgemine ja järgnev dekomisjoneerimine oli poliitiline kohustus, mille Bulgaaria võttis ELiga ühinemise eeltingimusena, ehkki juba 1991.–2002. aastal viidi läbi ulatuslikke kulukaid moderniseerimisprogramme, eelkõige kolmanda ja neljanda reaktori puhul, et parandada reaktorite konstruktsiooni vastavalt rangematele ohutusnõuetele ja tehnoloogia arengule.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, programmi eelarve ajavahemikuks 2021–2027, Euroopa Aatomienergiaühenduse („aatomienergiaühendus“) poolse rahastamise vormid ja rahastamisvahendite andmise eeskirjad.
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, programmi kogueelarve ajavahemikuks 2021–2027, sealhulgas summa täpne jaotus kolme programmi vahel, Euroopa Aatomienergiaühenduse („aatomienergiaühendus“) poolse rahastamise vormid ja rahastamisvahendite andmise eeskirjad.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „dekomisjoneerimiskava“ – dokument, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud dekomisjoneerimise kohta ning mis hõlmab järgmist: valitud dekomisjoneerimisstrateegia; dekomisjoneerimismeetmete ajakava, liik ja järjekord; kasutatav jäätmekäitlusstrateegia, sealhulgas kontrollimine ja heakskiitmine; kavandatud lõppseis; dekomisjoneerimisel tekkinud jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine; dekomisjoneerimise ajakava; hinnangulised kulud dekomisjoneerimise lõpuleviimiseks ning eesmärgid, eeldatavad tulemused, vahe-eesmärgid, kavandatud tähtajad ja vastavad tulemuslikkuse põhinäitajad, sealhulgas omandatud väärtusel põhinevad näitajad. Programmi valmistab ette tuumaseadme loa omaja ja programmi võetakse arvesse mitmeaastase finantsraamistiku töökavades;
2)  „dekomisjoneerimiskava“ – dokument, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud dekomisjoneerimise kohta ning mis hõlmab järgmist: valitud dekomisjoneerimisstrateegia; dekomisjoneerimismeetmete ajakava, liik ja järjekord; kasutatav jäätmekäitlusstrateegia, sealhulgas kontrollimine ja heakskiitmine ning töötajate kaitse programm; kavandatud lõppseis; dekomisjoneerimisel tekkinud jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine; dekomisjoneerimise ajakava; hinnangulised kulud dekomisjoneerimise lõpuleviimiseks ning eesmärgid, eeldatavad tulemused, vahe-eesmärgid, kavandatud tähtajad ja vastavad tulemuslikkuse põhinäitajad, sealhulgas omandatud väärtusel põhinevad näitajad. Programmi valmistab ette tuumaseadme loa omaja ja programmi võetakse arvesse mitmeaastase finantsraamistiku töökavades;
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
5a)   „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1
Vastavalt aastateks 2021–2027 määratletud jooksvatele vajadustele on programmiga kavas aidata Bulgaarial ja Slovakkial lahendada Kozloduy ja Bohunice programmiga seotud kiirgusohutuse ülesandeid ning viia ellu Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimis- ja jäätmekäitlusprogramm, tagades ühtlasi kõigis liikmesriikides teadmiste laialdase levitamise tuumarajatiste tegevuse lõpetamise kohta.
Vastavalt aastateks 2021–2027 määratletud jooksvatele vajadustele on programmiga kavas aidata Bulgaarial ja Slovakkial lahendada Kozloduy ja Bohunice programmiga seotud kiirgusohutuse ülesandeid ning viia ellu Teadusuuringute Ühiskeskuse dekomisjoneerimis- ja jäätmekäitlusprogramm, tagades ühtlasi kõigis liikmesriikides teadmiste ja parimate tavade laialdase levitamise ja vahetamise tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 – punkt c
(c)  arendada sidemeid ja vahetada kogemusi ELi tuumaalase dekomisjoneerimise sidusrühmadega, et ELis saaks tekkida sünergia.
c)  arendada sidemeid ja vahetada kogemusi liidu sidusrühmadega, eelkõige tööstussektoriga, tuumaalase dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja kõrvaldamise alal, et tagada teadmiste levitamine ja kogemuste vahetamine kõigis asjaomastes valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, reguleerimine ja koolitus, ning arendada liidu võimalikku koostoimet.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:
2.  Lõikes 1 osutatud summa jaotus on järgmine:
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Programmist võib rahastada meetmete rahastamiskõlblikke kulusid kuni maksimummäärani, nagu on sätestatud I ja II lisas. Liidu suurim kaasarahastamismäär on nii Kozloduy kui ka Bohunice programmi korral 50 %. Ülejäänud kaasrahastamise tagavad vastavalt Bulgaaria või Slovakkia.
Programmist võib rahastada meetmete rahastamiskõlblikke kulusid, nagu on sätestatud I ja II lisas. Liidu vähim kaasarahastamismäär on nii Kozloduy kui ka Bohunice programmi korral 50 %. Ülejäänud kaasrahastamise tagavad vastavalt Bulgaaria või Slovakkia.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2
2.  Liidupoolne suurim kaasarahastamismäär aastatel 2021–2027 on projektide ja meetmete korral 50 %.
2.  Liidupoolne vähim kaasarahastamismäär aastatel 2021–2027 on projektide ja meetmete korral 50 %.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2
2.  Liidu suurim kaasarahastamismäär aastatel 2021–2027 on projektide ja meetmete korral 50 %.
2.  Liidu vähim kaasarahastamismäär aastatel 2021–2027 on projektide ja meetmete korral 50 %.

Rakendamisaruanne Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu kaubandussamba kohta
PDF 148kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu kaubandussamba rakendamise kohta (2018/2106(INI))
P8_TA(2019)0025A8-0459/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitava assotsieerimislepingu IV peatükki(1),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse assotsieerimislepingu sõlmimist ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel(2), ning sellele lisatud vaheraportit(3),

–  võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2015. aasta, 18. veebruari 2016. aasta ja 5. aprilli 2017. aasta aruandeid ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimislepingu IV osa rakendamise kohta (COM(2015)0131, COM(2016)0073 ja COM(2017)0160),

–  võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas(4) ja ELi nimel komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 2. oktoobril 2018. aastal esitatud deklaratsiooni olukorra kohta Nicaraguas,

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee resolutsioone üleilmastumise juhtimise ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta ELis ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides, mis mõlemad võeti vastu 20. septembril 2018 Viinis,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2017. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta – 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016 (SWD(2017)0364),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid vabakaubanduslepingutes“(5),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta(6) ja 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta(7),

–  võttes arvesse 14. juuni 2018. aasta aruannet assotsieerimiskomitee neljanda koosoleku kohta,

–  võttes arvesse kaubanduse ja säästva arengu nõukogu 13. juuni 2018. aasta aruannet kodanikuühiskonna foorumile Kesk-Ameerika riikide ja Euroopa Liidu vahelise assotsieerimislepingu kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa ja Kesk-Ameerika kodanikuühiskonna nõuanderühmade 16. juuni 2016. aasta ühiskoosolekul peetud arutelu kokkuvõtet(9),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjonis 20. juunil 2018, 15. märtsil 2016 ja 27. märtsil 2012 peetud avalikke kuulamisi,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel(10),

–  võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi ühisdeklaratsiooni kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8‑0459/2018),

A.  arvestades, et ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) oli esimene piirkondadevaheline assotsieerimisleping, mille EL sõlmis; arvestades, et see põhineb kolmel üksteist täiendaval sambal: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus; arvestades, et assotsieerimislepingu kaubandust käsitlev osa (IV osa) oli läbirääkimiste ajal võrdlemisi laiahaardeline, kuid tagasi vaadates tuleb tõdeda, et selles puuduvad ajakohastatud sätted muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse, digi- ja internetikaubanduse, hangete, investeeringute, korruptsioonivastase võitluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) kohta;

B.  arvestades, et assotsieerimislepingu kaubandussammast on ajutiselt kohaldatud viis aastat: alates 1. augustist 2013 Hondurase, Nicaragua ja Panamaga, alates 1. oktoobrist 2013 Costa Rica ja El Salvadoriga ning alates 1. detsembrist 2013 Guatemalaga;

C.  arvestades, et poliitilise dialoogi ega koostöö sammast ei ole siiani kohaldatud, sest kõik liikmesriigid ei ole lepingut ratifitseerinud; arvestades, et nende kahe samba kohaldamata jätmine rikub kaubandus- ja poliitiliste küsimuste (täpsemalt ELi põhiväärtuste, nagu demokraatia ja inimõiguste edendamine) tasakaalu;

D.  arvestades, et Kesk-Ameerika on suhteliselt väike, umbkaudu 43 miljoni elanikuga turg, mis moodustab 0,25 % maailma SKPst;

E.  arvestades, et Kesk-Ameerika riigid on viimase 15 aasta jooksul olnud kaubandusele avatumad kui teised sama sissetulekutasemega riigid; arvestades, et kaubandussuhetes teiste riikidega on import endiselt esikohal;

F.  arvestades, et Kesk-Ameerika kõige olulisem turg on piirkond ise, kuna Kesk-Ameerika ühisturg on enamiku piirkonna riikide jaoks suuruselt teine kaubanduspartner, kust lähtub 26 % kogu ekspordist;

G.  arvestades, et ELi kaubanduslepingute rakendamine on liidu ühise kaubanduspoliitika jälgimisel, hindamisel ja kalibreerimisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peamine prioriteet; arvestades, et aruandlus Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu rakendamise kohta on õigeaegne ja kasulik panus selle võimaliku ajakohastamise üle peetavasse arutellu;

H.  arvestades, et assotsieerimislepingu kaubandussamba rakendamise hindamiseks on nüüd piisavalt kogemusi, andmeid ja statistilist teavet; arvestades, et 11. detsembril 2012 paralleelselt assotsieerimislepingu heakskiitmisega vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonis on kirjeldatud lepingu kaubandust käsitleva osa eesmärke ning need sisaldavad ettepanekuid selle rakendamise ajal võetavate järelmeetmete kohta(11), mis on käimasoleva analüüsi seisukohalt olulised;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15(12) kinnitatakse, et ühine kaubanduspoliitika on väärtuspõhine ning et säästva arengu edendamine on selle poliitika lahutamatu osa;

J.  arvestades, et inimõiguste olukord mitmes Kesk-Ameerika riigis on murettekitav;

Peamised järeldused ja soovitused

1.  on arvamusel, et lepingu üks peamisi esialgseid eesmärke on tugevdada Kesk-Ameerika riikide piirkondlikku integratsiooni, toetades piirkonnasiseseid institutsioone, koostööd ja dialoogi, aidates kaasa Euroopa Liidu lepingu artikli 21 ja ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 täitmisele ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte raames toetades nende riikide tootmissektorite vastastikust täiendavust, hõlbustades ausat piiriülest vahetust ja edendades piirkondlikku jätkusuutlikku majanduskasvu; kordab, et assotsieerimisleping aitab tugevdada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partnerluse laiemat strateegilist mõõdet; peab vajalikuks tagada, et assotsieerimisleping, mille sisemine ratifitseerimine on mõnes ELi liikmesriigis veel pooleli(13), täielikult jõustuks ja et mõlemad pooled lepingu kaubandussamba sätteid tulemuslikult ja nõuetekohaselt rakendaksid;

2.  tuletab meelde kahe piirkonna koostöö tugevdamise tähtsust, et säilitada ja tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi kui olulist sammast kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning eeskirjapõhise majandusjuhtimise tagamiseks, et tagada õiglasem, kaasavam ja säästvam kaubandus; tuletab eelkõige meelde oma toetust WTO-le, rõhutades selle rolli majandusliku stabiilsuse loomisel ning majanduskasvu ja arengu toetamisel, ning kutsub osalisi üles kasutama lepinguga ette nähtud dialoogi, et kindlaks teha ja välja töötada ühised strateegiad WTO vajalikuks ajakohastamiseks;

3.  rõhutab, et Kesk-Ameerika on üks kliimamuutustest ja loodusõnnetustest enim mõjutatud piirkondi, ning nõuab seetõttu tungivalt, et hoolikalt uuritaks, kuidas on investeeringute liberaliseerimisest ja omandi kättesaadavusest tingitud maakasutuse muutus seotud monokultuuride laienemisega, samuti uuritaks veevarude kaitset ja juurdepääsu veevarudele ja mageveele ning vajadust säilitada ja/või arendada vastavaid avalikke teenuseid ning teha koostööd mittesaastavate ühistranspordi- ja energiasüsteemide arendamisel;

4.  rõhutab, et leping tugineb reeglipõhisele, õiglasele ja prognoositavale suhtele, millega edendatakse kaubanduspartnerite vahel turvalisemat majanduskeskkonda, mis rajaneb säästva arengu ja inimõiguste ning töö- ja keskkonnastandardite järgimise põhimõtetel, järgides ühtlasi õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava, ning rõhutab vajadust töötada välja tõhusad korruptsioonivastased meetmed; on seisukohal, et selline prognoositavus soodustab majanduskasvu, kaubavahetust, teenuste pakkumist, riigihangetes osalemist, investeeringute atraktiivsust, kvaliteetseid töösuhteid ja paremaid töötingimusi, isegi kui kaubavood ei kujune alati lineaarselt;

5.  kutsub komisjoni üles esitama ajakohastatud ja kõikehõlmavaid aastaaruandeid assotsieerimislepingu rakendamise kohta, nagu on nõutud asjakohastes rakendusmäärustes; on arvamusel, et vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevas aruandes sisalduv teave ei ole piisav (SWD(2017)0364); märgib, et andmed Kesk-Ameerikast pärit impordi kohta kõiguvad suurel määral, sest eksport keskendub kaupadele, mille hinnad põhinevad maailmaturul, või tooteosadele ülemaailmsetes väärtusahelates; soovitab tungivalt, et lepinguosalised võtaksid lepingu rakendamise asjakohaseks hindamiseks vajalikke meetmeid, et parandada ajakohaste, võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete korrapärast kogumist ja esitamist asjaomaste sektorite kohta, sealhulgas kaupade ja teenustega kauplemine, investeeringud ja kliimamuutused ning VKEde tegevuse konsolideerimise määr, ning korraldada sooliselt eristatud andmete hindamisi; ergutab mõlemat poolt jälgima rahapesuvastase võitluse rahvusvaheliselt kooskõlastatud standardite rakendamist, samuti maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist; kordab oma üleskutset komisjonile ajakohastada ja ühtlustada oma metoodikat kaubanduslepingute rakendamise sidusamaks hindamiseks;

6.  kiidab heaks asjaolu, et lepinguosaliste kaubavahetus on ebasoodsale rahvusvahelisele majanduskontekstile vaatamata üldiselt jätkunud; märgib, et ELi eksport on kasvanud 22 %, samas kui import viiest Kesk-Ameerika riigist on suurenenud 18,3 %; ELi ekspordi põhiline sihtkoht Kesk-Ameerikas on Costa Rica, kellele järgnevad Panama ja Guatemala, ning peamine kaupade ELi eksportija on Costa Rica, kellele järgnevad Honduras ja Guatemala; märgib murega, et Costa Ricast ELi suunduv eksport vähenes 2015. aastal tervelt 40,4 %, kusjuures põhjuseks oli tähtsa infotehnoloogiaseadmete tootja ümberpaigutamine Kagu-Aasiasse. Selle tulemusel vähenes Kesk-Ameerikast lähtuva impordi maht kokku 16,8 %;

7.  peab kahetsusväärseks, et ei Kesk-Ameerika riigid ega ka EL ei kasuta neile antud tariifikvoote täielikult ära, ning seetõttu nõuab sektorite kindlakstegemist, kus võiks kaubavahetust ergutada; avaldab kahetsust, et soodustuste kasutamise määrade arvandmed on kättesaadavad ainult Costa Ricas; tunneb muret, et vabakaubanduslepingust sai kasu vaid 16,6 % kõlblikust ELi ekspordist Costa Ricasse, samal ajal kui Costa Rica ekspordi puhul ELi oli see määr 92 %(14); tuletab meelde, et tähtis on muuta kaubandus kaasavamaks ja hõlbustada VKEde, eelkõige väikepõllumajandusettevõtjate asjakohast integreerimist väärtusahelatesse; kutsub komisjoni sellega seoses üles võtma aktiivseid meetmeid, et suurendada teadmisi ja hõlbustada Euroopa tootjate, eelkõige VKEde vahelise lepinguga loodud võimaluste kasutamist, et suurendada soodustuste kasutamise määra ja olemasolevate tariifikvootide kasutamist;

8.  märgib, et Kesk-Ameerikast ELi eksporditakse tänaseni peamiselt primaarsektori tooteid, nagu tekstiil, kohvi, suhkur, autoosad ja krevetid, mille lisandväärtus on suhteliselt väike, samas kui EList Kesk-Ameerikasse eksporditakse valdavalt masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse või muu seotud tööstuse tooteid ja transpordivahendeid; märgib siiski, et juba on hakanud ilmnema assotsieerimislepingu soodne mõju Kesk-Ameerika lisandväärtusega ekspordi, nagu nõelad, proteesid ja meditsiiniseadmed, ajakohastamise ja mitmekesistamise ning õiglase kaubanduse ja sertifitseeritud mahepõllumajandustoodete ekspordi kasvu näol;

9.  avaldab kahetsust, et ei kolmas aastaaruanne ega ka 2016. aastat hõlmav aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta ei sisalda investeerimisvoogude hindamiseks vajalikku teavet; palub, et komisjon lisaks järgmistesse aruannetesse vajalikud andmed;

10.  võtab teadmiseks asjaolu, et kogu ELi teenuskaubandus Kesk-Ameerika riikidega vähenes mõnevõrra ja tundub olevat koondunud Panamasse ja Costa Ricasse, ning palub komisjonil esitada sektorite kaupa täiendavad riigipõhised analüüsid;

11.  tunnustab sanitaar- ja fütosanitaarstandardite, päritolureeglite ja tehniliste kaubandustõkete vallas tehtud edusamme ning kutsub osalisi üles tõhustama varajast hoiatamist ja läbipaistvust ning riigisiseseid õigusakte ja menetlusi puudutavat teabevahetust; märgib, et Kesk-Ameerika on mures ELi uue õigusraamistiku pärast, mis võib pidurdada palmiõli eksporti; kordab vajadust õigeaegse teabe ja ulatuslikuma eelneva suhtluse järele, et pooled suudaksid reeglite muutumist prognoosida ja nendega kohaneda ning riiklikke õigusnorme järgida;

12.  rõhutab täiendavate edusammude vajalikkust, näiteks seoses Costa Ricas alkohoolsete jookide impordile kehtestatud diskrimineerivate maksude probleemiga; tunneb samuti muret lahendamata küsimuste pärast, mis on seotud geograafiliste tähiste tõhusa kaitsega, näiteks Costa Ricas (Manchego), Guatemalas (Parmigiano) või Hondurases (geneeriliste ravimite loend), ning soovitab teha täiendavaid jõupingutusi nõuete paremaks täitmiseks;

13.  avaldab kahetsust, et kehtivas lepingus puudub eraldi peatükk VKEde kohta, ning soovitab komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ja Kesk-Ameerikale, et lepingu tulevasel läbivaatamisel tuleks see peatükk lisada; palub lepinguosalistel anda VKEdele kogu vajalik õigus- ja haldustoetus ning vahendid, et VKEd saaksid käesoleva lepingu alusel tegeleda kaubanduse ja investeeringutega, edendada suuremat teabevahetust ja suurendada osalemist, et lepingust kasu saada, muu hulgas aktiivsete meetmete kaudu VKEde rahvusvahelistumise soodustamiseks ning kontaktpunktide loomiseks ja VKEde jaoks spetsiaalse veebisaidi loomiseks; kordab oma üleskutset suurendada mõlema piirkonna sidusrühmade, eelkõige VKEde teadlikkust assotsieerimislepingust ja toetusvõimalustest; kordab oma üleskutset edendada koostööd mõlema piirkonna strateegiliste sektorite jaoks sobivate tehniliste ja rahaliste vahenditega;

14.  rõhutab, et riigihanketurgude õiglane ja läbipaistev avamine Kesk-Ameerikas on oluline, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused; tunneb muret selle pärast, et Kesk-Ameerika riigihanketurge võidakse keskvalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse tasandil veelgi rohkem avada;

15.  leiab, et piirkonnasisesed mittetariifsed meetmed takistavad oluliselt Kesk-Ameerikasse investeerimist; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et Kesk-Ameerika riigid võimaldaksid Euroopa investoritele paremaid investeerimistingimusi ja paremat kohalikku ettevõtluskeskkonda, sest see parandab tööhõivet ja infrastruktuuri ning aitab täita piirkonna olulisi arenguvajadusi;

16.  nõuab kaubanduse ja kestliku arengu sätetega seotud erikohustuste tõhusat täitmist, sest need sätted on assotsieerimislepingu lahutamatu osa ning on eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud; võtab teadmiseks, et komisjon korraldab 2019. aastal sõltumatute ekspertide kaasabil lepingu, sealhulgas selle kaubanduse ja kestliku arengu peatüki järelhindamise, ning peaks selliseid hindamisi tulevikus kordama; tuletab meelde, et kaubanduse ja säästva arengu peatükk näeb ette tööjõu, keskkonna ja säästva arengu küsimustega tegelevate riiklike nõuanderühmade või komiteede loomise; kiidab eelkõige heaks asjaolu, et kõigis Kesk-Ameerika riikides on nüüd kehtestatud kodanikuühiskonna nõuandemehhanismid; märgib, et on väljendatud tõsist muret seoses nende nõuanderühmade sõltumatuse ja osalemissuutlikkusega mõnes Kesk-Ameerika riigis; sellega seoses avaldab kahetsust, et 2017. aastal ei toimunud assotsiatsioonikomitee ja allkomiteede ning kodanikuühiskonna dialoogi foorumi koosolekuid, ja nõuab, et koosolekud toimuksid vähemalt igal aastal; palub lepinguosalistel kiiresti kehtestada mehhanismid ja eraldada vajalikud rahalised vahendid, et tugevdada riiklikke nõuanderühmi, tagades sõltumatute kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide olemasolu, kus sidusrühmade esindatus on tasakaalustatud ja kes suudavad asjakohaselt osaleda; kutsub lepinguosalisi üles looma tõhusaid mehhanisme dialoogiks nõuanderühmadega ja eri allkomisjonide liikmetega ning kaasama neid 2019. aastaks kavandatud järelhindamisprotsessidesse; kiidab heaks ELi ja Kesk-Ameerika riikide nõuanderühmade 16. juuni 2016. aasta 3. ühiskoosolekul antud soovitused ning kutsub lepinguosalisi üles neid rakendama; tuletab meelde, et kaubanduse ja säästva arengu peatükk sisaldab õiguslikult siduvaid sätteid töö-, sotsiaal- ja keskkonnakaitsenormide tõhusaks rakendamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et leping on pannud aluse korrapärasele dialoogile jagatud kohustuste täitmise üle; märgib, et Euroopa Parlament on julgustanud komisjoni tugevdama kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide järelevalve-, rakendamis- ja jõustamismehhanisme; tunneb seetõttu heameelt komisjoni 15-punktilise kava üle, mille siht on muuta ELi kaubandust ja säästvat arengut käsitlevad peatükid tõhusamaks, ning tuletab meelde vajadust jätkata eri osalejate, sealhulgas Euroopa Parlamendiga dialoogi, mis käsitleb tõhusat mehhanismi kaubanduskokkulepetes sisalduvate töö- ja keskkonnakaitsekohustuste täitmise tagamiseks;

17.  kutsub pooli üles lepingut läbi vaatama, et kehtestada sobiv ja tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, mis hõlmab täitmise tagamise meetodite hulgas hoiatavate sanktsioonide kasutamist tõsiste rikkumiste korral ning mis võimaldab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna asjakohast osalemist;

18.  nõuab tungivalt, et EL ja kõik Kesk-Ameerika riigid ratifitseeriksid ja rakendaksid täielikult mitmepoolsed keskkonnakokkulepped kliimamuutuste peatamise kohta, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe; rõhutab, et EL ja Kesk-Ameerika peavad selles valdkonnas koostööd tugevdama;

19.  võtab teadmiseks ILO koostatud arvukad riigiaruanded ja siiani püsivad probleemid; palub asjaomaseid Kesk-Ameerika riike kaotada vägivald ametiühinguliikmete ja põlisrahvaste vastu ja võtta seadusandlikke meetmeid, et tõhusalt rakendada ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi, mittediskrimineerimist ja laste tööd käsitlevaid ILO põhikonventsioone; rõhutab tööinspektsioonide tugevdamise ja sotsiaalse dialoogi suurendamise tähtsust;

20.  palub komisjonil tagada, et eksportkauba tootmise eritsoonides toodetud kaubad või nende osad ei kuulu lepingu soodustariifide alla, sest eksportkauba tootmise eritsoonid on vabastatud rahvusvaheliste tööõiguse normide ja riiklike keskkonnaõigusaktide täitmisest; palub komisjonilt konkreetset teavet tolli- või muude sätete kohta, mida kohaldatakse, et eristada eksportkauba tootmise eritsoonidest pärit tooteid, mis ei kuulu tollitariifide kaotamise raamesse;

21.  tuletab meelde, et banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi raames kehtestatud piirmäärasid, mis on lepingule lisatud ja kehtivad 2020. aastani, ei tohi ületada, ning kui need kaotavad kehtivuse, peaksid pooled jätkama statistika edastamist, sh õiglase kaubanduse ja mahepõllumajandustoodete kohta; märgib, et septembris 2018 ületasid Nicaragua ja Guatemala oma piirmäära (vastavalt 349 % ja 102 %) ning on mures selle pärast, et see mõjutab Euroopa banaanitootjaid; tuletab meelde, et komisjon on kohustatud hindama ELi banaanitootjate olukorda hiljemalt 1. jaanuariks 2019 ning et turu või ELi banaanitootjate olukorra märgatava halvenemise korral võidakse ette näha mehhanismi kehtivuse pikendamine; rõhutab, et lepingus ette nähtud stabiliseerimismehhanismi ja kaitseklausleid arvestades peaks komisjon nii Euroopa Parlamendile kui ka tööstussektoritele kättesaadavaks tegema põhjalikuma ja korrapärasema teabe turusuundumuste kohta;

22.  rõhutab, et hiljutised poliitilised ja majandussuundumused, mis hõlmavad vägivalda, karistamatust, korruptsiooni, habrast kohtusüsteemi ja õigusriigi puudulikkust mitmes Kesk-Ameerika riigis, võivad samuti avaldada majanduslikku mõju, mis mõjutab negatiivselt kogu piirkonda ja võib kaasa tuua piirkonna destabiliseerumise; on eriti mures Nicaraguas valitseva olukorra pärast ja mõistab selle teravalt hukka; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles Nicaragua olukorda tähelepanelikult jälgima ja vajaduse korral hindama võimalikke meetmeid, mida tuleks assotsieerimislepingu alusel võtta; tuletab meelde, et demokraatiaklausel on liidu kõigi kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute oluline osa;

23.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud liidu kohustus võtta kaubanduspoliitikas arvesse soolist võrdõiguslikkust, samuti on selle kohustuse võtnud EL ja teised kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevale Buenos Airese deklaratsioonile allakirjutanud; kutsub lepinguosalisi üles tugevdama lepingu soolist mõõdet ning edendama ja toetama konkreetse soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamist tulevase läbivaatamise käigus;

24.  nõuab tungivalt, et Austria, Belgia, Kreeka ja Ühendkuningriik lepingu ratifitseeriksid, ning kordab, kui tähtis on lepingu teiste osade täielik kohaldamine, sealhulgas majandus- ja kaubandusarenguga seotud koostöö (artikkel 52 jt);

25.  väljendab heameelt selle üle, et lepinguosalised alustavad lõpuks haldus- ja institutsioonilisi menetlusi, et võtta vastu protokoll Horvaatia ühinemise kohta assotsieerimislepinguga;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele, Kesk-Ameerika riikide valitsustele ja Euroopa – Ladina‑Ameerika parlamentaarsele assambleele.

(1) ELT L 346, 15.12.2012, lk 3.
(2) ELT C 434, 23.12.2015, lk 181.
(3) Vaheraport, 8. november 2012, nõukogu otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse assotsieerimislepingu sõlmimist ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.
(5) ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0230.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0439.
(8) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/july/tradoc_157150.pdf.
(9) https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/resources/docs/en_joint-document_advisory-groups_16-june-2016_final.pdf.
(10) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
(11) Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 19. septembri 2012. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus lepingu sõlmimise kohta, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel.
(12) ECLI:EU:C:2017:376.
(13) 10. septembri 2018. aasta seisuga on ratifitseerimine veel pooleli Austrias, Belgias, Ühendkuningriigis ja Kreekas. http://www.consilium.europa.eu/et/documents-publications/treaties-agreements/agreement/?id=2012001.
(14) Lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel) IV osa rakendamist käsitlev kolmas aastaaruanne (COM(2017)0160).


InvestEU programmi loomine ***I
PDF 330kWORD 111k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm (COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))(1)
P8_TA(2019)0026A8-0482/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P8_TA(2019)0026A8-0482/2018
komisjoni ettepanekule
P8_TA(2019)0026A8-0482/2018
---------------------------------------------------------
P8_TA(2019)0026A8-0482/2018

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse InvestEU programm

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(-1)  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on osutunud väärtuslikuks vahendiks, millega kaasata erainvesteeringuid ELi tagatise ja EIP grupi omavahendite kasutamise kaudu.

(1)  Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav avaliku ja erasektori investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust pikaajalise majanduskasvu toetamiseks tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(2)  Hindamise tulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama erinevate kõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt Euroopa 2020. aasta strateegia, kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, Euroopa ▌ kosmosestrateegia ning Euroopa sotsiaalõiguste sammas. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(4)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisandväärtust, mis saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist, kui see on asjakohane.

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet ja sotsiaalmajanduslikku lähenemist, sealhulgas innovatsiooni, digitaliseerimise ja ringmajanduse põhimõtetele vastava ressursside tõhusa kasutamise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust ja kaasatust ning sotsiaalset vastupanuvõimet ▌ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. See muudaks liidu majanduse ja finantssüsteemi vastupidavamaks ja suurendaks selle võimet reageerida tsüklilistele langustele. Selleks peaks InvestEU fond toetama projekte, mis on tehniliselt ▌, majanduslikult ja sotsiaalselt tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja vajaduse korral rakenduspartnerite rahalise osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal tooma pikaajalist strateegilist kasu liidu peamistes poliitikavaldkondades, mis jääksid muidu rahastamata või oleksid alarahastatud, aidates nii kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

(5a)  Komisjon ja rakenduspartnerid peaksid tagama, et InvestEU programm kasutab ära kogu täiendavuse ja koostoime toetuste ja muude toetatavate poliitikavaldkondade alla kuuluvate meetmetega kooskõlas liidu muude programmide, nagu programm „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, digitaalse Euroopa programm, ühtse turu programm, Euroopa kosmoseprogramm, Euroopa Sotsiaalfond+, programm „Loov Euroopa“ ning keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE), eesmärkidega.

(5b)  Kultuuri- ja loomesektor on vastupidav ja kiiresti kasvav liidu majandussektor, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse nii majanduslikku kui ka kultuurilist väärtust. Samas takistab nende vahendite immateriaalne laad juurdepääsu erasektoripoolsele rahastamisele, mis on hädavajalik investeerimiseks, laiendamiseks ja rahvusvahelisel tasandil konkureerimiseks. Programmi „Loov Euroopa“ raames loodud sihtotstarbeline tagatissüsteem on kultuuri- ja loomeettevõtete finantssuutlikkust ja konkurentsivõimet edukalt tugevdanud. Seetõttu peaks InvestEU programm kultuuri- ja loomesektori VKEde ja organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele hõlbustama.

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele ning suuremale majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele liidus. InvestEU fondist rahastatavad projektid peaksid vastama liidu sotsiaal- ja keskkonnastandarditele, nagu töötajate õiguste austamine ning kliimasõbralik energiatarbimine ja jäätmekäitlus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(7)  Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tugevdatakse märkimisväärselt kestliku arengu edendamise meetmeid. Seepärast peaks InvestEU fondi ülesehitus põhinema kestliku arengu ja ohutuse põhimõtetel ning fossiilkütustega seotud investeeringuid ei tohiks toetada, kui puudub nõuetekohane põhjendus selle kohta, et asjaomane investeering aitab kaasa energialiidu eesmärkide saavutamisele.

(8)  InvestEU programm peaks aitama luua liidus jätkusuutlikku rahastamissüsteemi, mis toetab erasektori kapitalivoogude ümbersuunamist sotsiaalsetesse ja jätkusuutlikesse investeeringutesse kooskõlas komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas(5) esitatud eesmärkidega.

(8a)   Pikaajalise rahastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamise vaimus tuleks soodustada kindlustusandjate pikaajalisi investeerimisstrateegiaid, vaadates läbi InvestEU programmi raamistikus ELi tagatisega tagatud investeerimisprojektide rahastamiseks eraldatud maksetele esitatavad maksejõulisuse nõuded. Selleks et viia kindlustusandjate stiimulid vastavusse liidu pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgiga ja kõrvaldada InvestEU programmi raames investeerimistõkked, peaks komisjon seda muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(6) artikli 77f lõikes 3 osutatud läbivaatamise raames arvesse võtma.

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vältel 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ja saavutataks iga-aastane sihtase 30 % niipea kui võimalik ja hiljemalt 2027. aastaks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama vähemalt 40 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide ning kliima- ja energiaraamistikus 2030 sätestatud sektoripõhiste eesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks(7)], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. InvestEU programm peaks ühtlasi toetama kestliku arengu eesmärkide muude mõõtmete elluviimist.

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Selliste ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase, maismaavee ja ookeanide saastumine, äärmuslikud ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted on tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL(8) raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(12)  Olulist liidu toetust saavaid projekte, eelkõige taristuvaldkonnas, tuleks hinnata kestlikkuse seisukohast vastavalt investeerimissuunistele, mille peaks välja töötama komisjon tihedas koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega pärast avalike konsultatsioonide läbiviimist ja kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud investeerimissuunistega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid need suunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust, ning investeerimissuunistes sätestatud teatavast suurusest väiksemad projektid tuleks kestlikkuse hindamisest välja jätta.

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse, eelkõige seoses omavahelise ühendatuse ja energiatõhususe ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, on esmatähtsad, et saavutada ELi kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas täita liidu võetud kohustused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas, toetades näiteks intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutuselevõtmist. InvestEU programm peaks käsitlema prioriteedina valdkondi, kuhu on liiga vähe investeeritud ja kus on vaja täiendavaid investeeringuid, sealhulgas säästev liikuvus, energiatõhusus ja meetmed, mis aitavad kaasa 2030. aasta ja pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergilist toimet asjakohaste liidu transpordi-, energia- ja digivaldkonna programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13a)   InvestEU programm peaks andma rohkem mõjuvõimu kodanikele ja kogukondadele, kes soovivad investeerida säästvamasse, vähese CO2-heitega ühiskonda, sealhulgas energiasüsteemi ümberkujundamisse. Arvestades, et [muudetud taastuvenergia direktiiv] ja [muudetud elektridirektiiv] tunnustavad ja toetavad nüüd taastuvenergia ja kodanike energiakogukondi ning omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaid kui olulisi osalejaid liidu energiasüsteemi ümberkujundamises, peaks InvestEU aitama hõlbustada nende osalejate osalemist turul. [ME 3]

(13b)  InvestEU programm peaks vajaduse korral kaasa aitama [muudetud taastuvenergia direktiivi] ja [juhtimismääruse] eesmärkide saavutamisele ning edendama investeerimisotsuste energiatõhusust. Samuti peaks see kaasa aitama pikaajalisele hoonete renoveerimise strateegiale, mille liikmesriigid peavad kehtestama [ehitiste energiatõhususe direktiivi] alusel. Programm peaks tugevdama digitaalset ühtset turgu ja aitama kaasa digitaalse lõhe vähendamisele, suurendades samal ajal leviala ja ühenduvust liidus.

(13c)   Liiklejate ohutuse tagamine on transpordisektori arengus suur probleem ning võetavad meetmed ja investeeringud aitavad vähendada teedel hukkunute või raskelt vigastatute arvu ainult piiratud määral. InvestEU programm peaks aitama tõhustada selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehtavaid pingutusi, mis aitavad suurendada sõidukite ja maanteetaristu ohutust.

(13d)   Tõeliselt mitmeliigiline transport annab võimaluse luua tõhus ja keskkonnasõbralik transpordivõrgustik, mis kasutab kõigi transpordiliikide potentsiaali maksimaalselt ära ja loob nendevahelise koostoime. InvestEU programmist võiks saada oluline vahend, millega toetada investeeringuid mitmeliigilistesse transpordisõlmedesse, mis vaatamata oma märkimisväärsele majanduslikule potentsiaalile ja ärilisele mõttekusele kujutavad endast erainvestorite jaoks olulist riski.

(14)  Kuigi investeeringute üldine tase liidus kasvab, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Võttes arvesse, et teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamine avaliku sektori vahendistest soodustab tootlikkuse kasvu ning on oluline erasektori teadus- ja innovatsioonitegevuse hoogustamiseks, kahjustab teaduse ja innovatsiooni investeeringute nappus liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning tema kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige suurendada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul ning edendada ELi säästva tehnoloogia alast tipptaset ülemaailmsel tasandil. Selleks et toetada investeeringuid kõrgema riskiga tegevusse, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, peavad programm „Euroopa horisont“ ja eelkõige Euroopa innovatsiooninõukogu töötama koostoimes InvestEU programmi raames kasutuselevõetavate finantstoodetega. Lisaks on uuenduslikel VKEdel ja idufirmadel, eelkõige immateriaalse varaga tegelevatel ettevõtjatel, raske pääseda juurde rahastamisele, mistõttu peab Euroopa innovatsiooninõukogu selliste VKEde jätkuva toetamise tagamiseks tegema tihedat ja vastastikku täiendavat koostööd selleks InvestEU programmi raames ette nähtud finantstoodetega. Sellega seoses peaks kõnealuse sihipärase toetuse andmise kindlaks aluseks olema programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud rahastamisvahendite, nagu InnovFin, ja COSME programmi raames loodud VKEde laenutagatise kasutamise kogemus.

(14a)  Turism on oluline liidu majandussektor ja InvestEU programm peaks aitama tugevdada selle pikaajalist konkurentsivõimet, toetades säästvale, innovaatilisele ja digitaalturismile ülemineku meetmeid.

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid pingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja seda hoogustada ning tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele nii linna- kui ka maapiirkondades. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama ambitsioonikaid investeeringuid, sealhulgas tehisintellekti, kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga, eelkõige seoses eetika, masinõppe, asjade interneti, biotehnoloogia ja finantstehnoloogiaga, mis võivad suurendada tõhusust kapitali kaasamisel ettevõtluseks.

(16)  ▌VKEd moodustavad liidu ettevõtetest üle 99 % ning nende majanduslik väärtus on märkimisväärne ja esmatähtis. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise, ringmajanduse loogikale ülemineku ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. VKEde kapitalile juurdepääsu puudumist süvendab ka liidu era- ja riskikapitalisektori suhteline nõrkus. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja pakkudes mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu, innovatsiooni ja kestlikku arengut, tagada nende konkurentsivõime, panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal ning anda majandusele suutlikkus luua töökohti ja sotsiaalset heaolu. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. Sellised programmid nagu COSME on olnud VKEde jaoks olulised, sest need on soodustanud juurdepääsu rahastamisele kõigis VKEde elutsükli etappides, ning peale selle andis oma panuse EFSI, mille võimalused VKEd kiiresti kasutusele võtsid. Seetõttu peaks InvestEU fond tuginema kõnealustele edusammudele ning pakkuma käibekapitali ja investeeringuid äriühingu kogu elutsükli jooksul, rahastades liisingutehinguid ja andes võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

(16a)   Üldist huvi pakkuvaid teenuseid osutavatel ettevõtetel on keskne ja strateegiline roll peamistes suuri võrguteenuseid hõlmavates sektorites (energia, vesi, jäätmed, keskkond, postiteenused, transport ja telekommunikatsioon) ning tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Liit kaitseb nende ettevõtete toetamise kaudu oma kodanike heaolu ja demokraatlikke valikuid, muu hulgas seoses teenuste kvaliteediga.

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta(9) ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises(10) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus, on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele, kultuurile, tööhõivele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, kaasa arvatud töötajate ümberõppesse ja oskuste suurendamisse, sealhulgas piirkondades, mis sõltuvad CO2-mahukast tööstusest ja mida mõjutab üleminek vähese CO2-heitega majandusele, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste, sotsiaaleluruumide, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, sotsiaalsesse taristusse, jätkusuutlikku ja sotsiaalsesse rahastamisse, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringutesse ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingutesse. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete ning sotsiaalse solidaarsuse institutsioonide rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes(11) on esile toodud vähemalt 1,5 triljoni euro suurune investeeringute kogupuudujääk (ajavahemikus 2018–2030) sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali, samuti selliste alternatiivsete finantsteenuste osutajate nagu eetilised, sotsiaalsed ja jätkusuutlikud osalejad ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

(18)  InvestEU fond peaks tegutsema nelja poliitikaharu kaudu, mis kajastavad liidu poliitika peamisi prioriteete, nimelt jätkusuutlik taristu, teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine, VKEd ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

(19)  Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid või konkreetse liikmesriigi turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, sealhulgas neid, mis on seotud liidu poliitika eesmärkidega. Liikmesriigi osa kaudu tuleks tegeleda turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega ühes või mitmes liikmesriigis. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalus panustada liikmesriigi osasse tagatise või rahaga. Vajaduse korral tuleks ELi ja liikmesriikide osasid kasutada vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingute toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu. Piirkondlikel omavalitsustel peaks olema võimalus kanda liikmesriikide kaudu InvestEU fondi üle osa oma hallatavatest vahenditest, mille suhtes kohaldatakse eelarve jagatud täitmist ja mida seejärel kasutatakse sama piirkonna InvestEU projektide jaoks. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

(20)  Liikmesriigi osa tuleks luua spetsiaalselt nii, et oleks võimalik kasutada liidu tagatise andmiseks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde. See võimalus suurendaks liidu tagatud eelarvelise tagatise lisaväärtust, pakkudes seda suuremale hulgale lõppsaajatele ja mitmekesistades eelarve jagatud täitmise raames hallatavate vahendite eesmärkide täitmise vahendeid, tagades samas tingimuslike kohustuste ühtse riskijuhtimise, rakendades komisjoni poolt eelarve kaudse täitmise raames antud tagatise. Liit peaks tagama liikmesriigi osa raames komisjoni ja rakenduspartnerite vahel sõlmitud tagatislepingutega ette nähtud rahastamis- ja investeerimistoimingud, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid peaksid tegema tagatisse eraldised vastavalt eraldiste määrale, mille on kindlaks määranud komisjon kokkuleppel liikmesriigiga, võttes aluseks toimingute laadi ja sellest tuleneva eeldatava kahju, ning liikmesriik ja/või rakenduspartnerid või erainvestorid kannaksid eeldatavat kahju ületava kahju, andes liidule kompensatsioonitagatise. Sellised kokkulepped tuleks sõlmida ühes rahalist toetust käsitlevas lepingus iga liikmesriigiga, kes vabatahtlikult otsustab sellist võimalust kasutada. Rahalist toetust käsitlev leping peaks hõlmama ühte või mitut konkreetset tagatislepingut, mida rakendatakse asjaomases liikmesriigis. Eraldiste määra kehtestamiseks igal üksikjuhul eraldi tuleb teha erand määruse (EL, Euratom) nr XXXX(12) („finantsmäärus“) [artikli 211 lõikest 1]. Selline ülesehitus näeks ette ka ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad eelarvelist tagatist, mida toetatakse keskselt hallatavatest fondidest või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, mis hõlbustaks nende kombineerimist.

(21)  InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(22)  Käesoleva määrusega kehtestatakse muudele InvestEU programmi meetmetele kui ELi tagatise jaoks eraldiste tegemine rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(13) punkti 17] tähenduses.

(23)  ELi tagatis summas 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades) liidu tasandil peaks eeldatavasti kaasama rohkem kui 698 194 079 000 eurot täiendavaid investeeringuid kogu liidus ja tuleks jaotada poliitikaharude vahel.

(23a)  Liikmesriigid võivad liikmesriigi osasse panustada tagatise või rahaga. Ilma et see piiraks nõukogu õigusi seoses stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega, tuleks liikmesriikide ühekordne tagatiste või raha vormis osalus või liikmesriigi või selliste riiklike tugipankade osalus, mis on liigitatud valitsemissektorisse või mis tegutsevad liikmesriigi nimel investeerimisplatvormides, kvalifitseerida põhimõtteliselt ühekordseteks meetmeteks nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97(14) artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97(15) artikli 3 tähenduses.

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on vajaduse korral kontakt lõppvahendajatega, ja lõppsaajatega. Rakenduspartnerite valik peaks olema läbipaistev ja vaba mis tahes huvide konfliktist. Komisjon peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. Tagatise riskijuhtimine ei tohiks takistada rakenduspartnerite otsest juurdepääsu tagatisele. Kui tagatis on ELi osa raames rakenduspartneritele antud, peaksid nad olema täielikult vastutavad kogu investeerimisprotsessi ning rahastamis- või investeerimistehingute nõuetekohaste hoolsusmeetmete eest. InvestEU fond peaks toetama projekte, millel on tüüpiliselt kõrgem riskiprofiil kui projektidel, mida toetatakse rakenduspartnerite tavategevusega, ja mida rakenduspartnerid ei saaks ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses ellu viia ajavahemikul, mil ELi tagatist on võimalik kasutada.

(24a)  InvestEU fondil peaks olema sobiv juhtimisstruktuur, mille toimimine peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga: tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine kooskõlas investeerimisotsuste poliitilise sõltumatuse ja vajaduse korral InvestEU fondi turupõhise olemuse põhimõtete tagamisega. Selle juhtimisstruktuuri peaksid moodustama juhatus, nõuandekogu ja täiesti sõltumatu investeeringute komitee. Komisjon peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui lõplikud otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid tegema rakenduspartnerid. Juhtimisstruktuuri üldises koosseisus peaks olema tagatud sooline tasakaal.

(25)  Tuleks luua nõuandekogu, kuhu kuuluvad komisjoni, Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi ning rakenduspartnerite ja liikmesriikide esindajad ning neljast poliitikaharust igaühest üks ekspert, kelle nimetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, ja üks Regioonide Komitee nimetatud ekspert, et vahetada teavet ja seisukohti InvestEU fondi raames kasutatavate finantstoodete kohta ning arutada muutuvate vajaduste ja uute toodete, sealhulgas konkreetsete piirkondlike turulünkade üle.

(26)  Juhatus peaks kindlaks määrama InvestEU fondi strateegilised tegevussuunad ja fondi toimimiseks vajalikud reeglid ning investeerimisplatvormidega tehtavate toimingute suhtes kohaldatavad nõuded. Juhatus peaks koosnema kuuest liikmest: kolm komisjoni nimetatud liiget, üks Euroopa Investeerimispanga nimetatud liige, üks liige, kelle nimetab nõuandekogu rakenduspartnerite esindajate hulgast ja kes ei tohiks olla EIP grupi esindaja, ning üks ekspert, kelle nimetab Euroopa Parlament ja kes ei tohiks küsida ega saada juhiseid liidu institutsioonidelt, asutustelt, büroodelt või ametitelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt või mis tahes muult avaliku või erasektori organilt ja kes peaks tegutsema täiesti sõltumatult. See ekspert peaks täitma oma ülesandeid erapooletult ja InvestEU fondi huvides. Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid tuleks avaldada kohe, kui juhatus on need kinnitanud, ja Euroopa Parlamenti tuleks nende avaldamisest viivitamata teavitada.

(27)  Enne projekti investeeringute komiteele esitamist peaks komisjoni korraldatud ja investeeringute komitee eesistuja ees vastutav sekretariaat kontrollima rakenduspartnerite esitatud dokumentide täielikkust ning aitama komisjonil hinnata, kas investeerimis- ja finantseerimistehingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga. Sekretariaat peaks ka juhatust abistama.

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks olema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid.

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada sellesse oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks EIP grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. Lisaks EIP grupile peaksid riiklikud tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel kogu liidu territooriumil ning et tagada projektide õiglane geograafiline tasakaal, millega aidatakse kaasa piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisele. Riiklike tugipankade või finantseerimisasutuste InvestEU programmis osalemise eeskirjades tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet seoses asjaomaste rakenduspartnerite keerukuse, suuruse ja riskiga, et tagada väiksematele ja noorematele tugipankadele või finantseerimisasutustele võrdsed tingimused. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(29a)  Investeerimisplatvormid peaksid koondama, kui see on asjakohane, kaasinvesteerijaid, avaliku sektori asutusi, eksperte, haridus-, koolitus- ja teadusasutusi, asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna esindajaid ning muid liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevaid asjaosalisi isikuid.

(30)  Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata ühte või mitut liikmesriiki. Viimasel juhul on rakenduspartnerite lepinguline vastutus piiratud nende vastavate riiklike volitustega. Geograafilise mitmekesistamise edendamiseks võib luua huvitatud liikmesriikide rühmadele keskendatud sihtotstarbelised piirkondlikud investeerimisplatvormid, mis ühendavad sambapõhise hindamise läbi teinud finantseerimisasutuste jõupingutused ja eksperditeadmised riiklike tugipankadega, kellel on rahastamisvahendite kasutamisel vähe kogemusi. Selliseid struktuure tuleks soodustada, sealhulgas InvestEU nõustamiskeskuselt saadava toetuse abil. Vähemalt 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest tuleks eraldada EIP grupile. Summad, mis ületavad 75 % ELi tagatisest, võiks anda EIP grupi käsutusse, kui liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused ei saa tagatise järelejäänud osa täielikult kasutada. Samuti võiks summad, mis ületavad 25 % ELi tagatisest, anda teiste rakenduspartnerite käsutusse, kui EIP grupp ei saa oma tagatise osa täielikult kasutada. Liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused võiksid ELi tagatist täielikult kasutada ka juhul, kui nad otsustavad seda kasutada EIP grupi või Euroopa Investeerimisfondi kaudu.

(31)  Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punktile c], sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud mitmepoolsed arengupangad. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid. Kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

(32)  Rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaks lõppkokkuvõttes tegema otsuse rakendusparter tema enda nimel, neid tuleks rakendada vastavalt tema sise-eeskirjadele ja -menetlustele ning neid tuleks kajastada tema finantsaruannetes. Seepärast peaks komisjon kajastama üksnes rahalisi kohustusi, mis tulenevad ELi tagatisest, ja avalikustama maksimaalse tagatissumma, sealhulgas kogu asjakohase teabe antud tagatise kohta.

(33)  InvestEU fondil peaks olema vajaduse korral võimalik sujuvalt ja tõhusalt ühendada toetused või rahastamisvahendid (või mõlemad), mida rahastatakse liidu eelarvest või muudest rahastamisvahenditest, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, tagatisega olukordades, kus seda on vaja, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks.

(34)  Rakenduspartnerite poolt InvestEU programmi raames toetuse saamiseks esitatud projektid, mis hõlmavad segarahastamist koos mõne teise liidu programmi toetusega, peaksid olema terviklikult kooskõlas liidu asjaomase programmi eeskirjades sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega. Otsused ELi tagatise kasutamise kohta tuleks teha InvestEU programmi eeskirjade kohaselt.

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist, nähes ette geograafilise mitmekesistamise tulemusliku rakendamise, eesmärgiga aidata kaasa liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgile ning piirkondlike erinevuste vähendamisele. Nõuandekeskus peaks pöörama erilist tähelepanu väikeste projektide koondamise ja nende suurematesse portfellidesse kogumise vajadusele. Komisjon peaks sõlmima EIP grupi ja muude rakenduspartneritega lepingud, et nimetada need nõustamiskeskuse partneriteks. Komisjon, EIP grupp ja teised rakenduspartnerid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes arvesse kohalike rakenduspartnerite asjatundlikkust ja kohalikku suutlikkust, aga ka olemasolevaid struktuure, nagu Euroopa investeerimisnõustamise keskus. Lisaks tuleks ette näha InvestEU programmi sektoriülene komponent, et tagada ühtne kontaktpunkt ja pakkuda eri poliitikavaldkondi hõlmavat abi projektide arendamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul. [ME 5]

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral olemasolevate tugisüsteemide ja kohalike partnerite esindatuse täiendamine, et InvestEU nõustamiskeskusel oleksid kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Kohalikul tasandil nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks ning tõhususe, koostoime ja geograafilise toe katvuse tagamiseks kogu liidus peaks InvestEU nõustamiskeskus tegema koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutustega ja kasutama nende eksperditeadmisi. Liikmesriikides, kus riigi tugipank või finantseerimisasutus puudub, peaks InvestEU nõustamiskeskus vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi taotluse alusel andma ennetavat nõustamistuge sellise tugipanga või finantseerimisasutuse asutamiseks.

(36a)  InvestEU nõustamiskeskus peaks andma nõustamistuge seoses väikeste projektide ja idufirmade projektidega, eriti kui idufirmad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega.

(37)  Seoses InvestEU fondiga on vaja anda projekti väljatöötamise ja suutlikkuse suurendamise toetust, et arendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turutegemist. Eesmärk on luua tingimused potentsiaalsete kõlblike abisaajate arvu suurendamiseks tärkavates turu ja kohalikes segmentides, eelkõige juhul, kui üksikute projektide väikse mahu tõttu on tehingukulu projekti tasandil märkimisväärselt suurem, näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas. Seepärast peaks suutlikkuse suurendamise toetus täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmed, mis hõlmavad konkreetset poliitikavaldkonda. Pingutusi tuleks teha ka selleks, et toetada võimalike projektide arendajate, eelkõige kohalike teenuseosutajate organisatsioonide ja ametiasutuste suutlikkuse suurendamist.

(38)  Tuleks luua InvestEU portaal, mis on kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, mis aitab muuta rahastamist taotlevad investeerimisprojektid nähtavamaks, keskendudes eelkõige sellele, et luua rakenduspartnerite jaoks selliste võimalike investeerimisprojektide register, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

(39)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(16) punktidele 22 ja 23 on vaja InvestEU programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata InvestEU programmi mõju kohapeal.

(40)  Tuleks rakendada väljund-, tulemus- ja mõjunäitajatel põhinev kindel seireraamistik, et jälgida edusamme liidu eesmärkide saavutamisel. Selleks et tagada aruandekohustus Euroopa kodanike ees, peaksid komisjon ja juhatus igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande InvestEU programmi edusammude, mõju ja toimingute kohta.

(41)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finants