Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2109(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0059/2019

Esitatud tekstid :

A8-0059/2019

Arutelud :

PV 14/02/2019 - 7
CRE 14/02/2019 - 7

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0133

Vastuvõetud tekstid
PDF 153kWORD 56k
Neljapäev, 14. veebruar 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Siseturu konkurentsivõime suurendamine ELi tolliliidu väljatöötamise ja selle juhtimise arendamise kaudu
P8_TA-PROV(2019)0133A8-0059/2019

Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon siseturu konkurentsivõime suurendamise kohta ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamise kaudu (2018/2109(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik(1), ning sellega seotud delegeeritud õigusakti (komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446)(2), rakendusakti (komisjoni 2. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447)(3), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341)(4) ning tööprogrammi (komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578)(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, et pikendada muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM(2018)0085),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“ (COM(2016)0813),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta“ (COM(2018)0524),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Teine eduaruanne tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamise kohta“ (COM(2018)0549),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile tolli IT-strateegia kohta (COM(2018)0178),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohta, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsust nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile liidu tolliseadustiku rakendamise kohta ja selle artiklist 284 tuleneva delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse kasutamise kohta (COM(2018)0039),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT‑süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“,

–  võttes arvesse nõukogu aruannet 11760/2017 aktsiisipettusevastases võitluses tehtud edusammude kohta,

–  võttes arvesse Europoli ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti aruannet võltsimise ja piraatluse olukorrast Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0059/2019),

A.  arvestades, et tolliliit, mis saab sellel aastal 50. aastaseks, on ELi nurgakive, sest see on maailma suurimaid kaubandusblokke, ja arvestades, et täielikult toimivat tolliliitu on vaja selleks, et ühtne turg toimiks korrektselt ja ELi-siseses kaubanduses ei oleks tõrkeid, ning sel on tähtis osa kolmandate riikide suhtes rakendatavas ühises kaubanduspoliitikas, mis teenib nii ELi ettevõtete kui ka kodanike huve, aga see on vajalik ka ELi usaldusväärsuse jaoks, sest tänu tolliliidule on ELil kolmandate riikidega kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel tugev positsioon;

B.  arvestades, et tolliasutused peavad leidma nõutava tasakaalu seadusliku kaubanduse edendamise, liidu ja kodanike turvalisuse tagamiseks mõeldud tollikontrollide, ühtsele turule toodavate toodete vastu tarbijate usalduse tekitamise ning liidu finants- ja kaubandushuvide vahel ning nad vastutavad lisaks tolli õigusraamistikule enam kui 60 õigusakti rakendamise, ebaseadusliku kaubanduse ja smugeldamisvastase võitluse ning volitatud ettevõtja staatuse andmise eest;

C.  arvestades, et tollikontrolli ühtlustamiseks on peamine ühtlustada tolliinfot ja -protseduure, eelkõige mis puudutab näiteks sisseveetud kaupade ebakorrektset klassifitseerimist ja väiksemas väärtuses deklareerimist ning kaupade päritolu kohta valeandmete esitamist, mis on kahjulik kõikidele ettevõtjatele, eriti aga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

D.  arvestades, et ELi import ja eksport olid 2017. aastal kokku 3700 miljardit eurot ning sissenõutava tollimaksu summa moodustab ELi eelarvest 15 %;

E.  arvestades, et liidu tolliseadustikku tuleb rakendada selleks, et tagada ELile omavahendid, eeskätt tollimaks, ja kaitsta riikide finantshuve, aga ka selleks, et kaitsta Euroopa tarbijaid ja tagada siseturul aus konkurents;

F.  arvestades, et liidu tolliseadustikus on sätestatud, et selle kohaldamiseks vajalikud elektroonilised süsteemid tuleb kasutusele võtta 31. detsembriks 2020; arvestades, et tolliprotseduuride digiteerimine algatati juba 2003. aastal ja sätestati 2008. aastal, kui võeti vastu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)(8), ning otsus nr 70/2008/EÜ (e‑tolli otsus);

G.  arvestades, et tolliprotseduuride digiteerimine on pooleli, praeguseks esitatakse elektrooniliselt rohkem kui 98 % tollideklaratsioonidest ja elektrooniliste süsteemide kaudu hallatakse järgmisi tollivaldkondi: transiit (NCTS), ekspordikontroll (ECS), turbeandmed (ICS), riskijuhtimine (CRMS), ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI), load (CDS), volitatud ettevõtjad (AEO), siduv tariifiinformatsioon (EBTI), kvoodid ja tariifid (QUOTA), tariifide ühepoolne peatamine, kombineeritud nomenklatuur (TARIC), impordi ja ekspordi seire (SURV2) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX);

H.  arvestades, et ELi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku raames kavandatud tolliprogrammi eesmärk on toetada liikmesriikide tolliasutuste tegevust ja nendevahelist koostööd;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList seab tolliliidu tõrgeteta toimimise ohtu;

J.  arvestades, et liidu tolliseadusliku täielikuks rakendamiseks vajalike peamiste elektrooniliste süsteemide rakendamine viibib ja on edasi lükatud 31. detsembri 2020. aasta järgsesse aega;

K.  arvestades, et tolliliidu tulemuslikkusvahendi abil hinnatakse tolliliidu toimimist, tuginedes peamistele tulemusnäitajatele, mis puudutavad selliseid eri valdkondi nagu finantshuvide kaitse, ELi kodanike ohutuse ja turvalisuse tagamine ning selle hindamine, milline osa on tollil ELi majanduskasvus ja konkurentsivõimes;

L.  arvestades, et programmi „Toll 2020“ ja seega tolli IT-alase töö juhtimine on jagatud komisjoni, liikmesriikide ja ärihuvide esindajate vahel, kes teevad seda arvukate otsustusstruktuuride kaudu, mille arvu suurenemine vähendab püsivalt programmide tõhusust ja halvendab IT-projektide juhtimist;

M.  arvestades, et pärast käimasoleva programmi „Toll 2020“ lõppemist ja eri võimaluste kulude-tulude analüüsi tuleb tolliprogrammide juhtimine läbi vaadata;

1.  tõstab esile töö, mida teevad iga päev liikmesriikide tolliasutused ja komisjon, püüdes kaitsta siseturgu ebaausa konkurentsi, s.o võltsitud ja dumpingtoodete eest, hõlbustades kaubandust ja vähendades haldusformaalsusi, kogudes riigieelarvesse ja ELi eelarvesse tulu ning kaitstes elanikkonda terrori-, tervise-, keskkonna- ja muu ohu eest;

2.  juhib tähelepanu sellele, et tolliliit on üks esimesi ELi saavutusi ja seda võib pidada üheks selle peamiseks edulooks, sest tänu sellele on ELis asutatud ettevõtted saanud kogu ELis kaupu müüa ja investeeringuid teha, aga see on võimaldanud ka ELil eemaldada sisepiirid ja konkureerida ülejäänud maailmaga; rõhutab, et ELi ühtset turgu ei oleks olemas, kui ei oleks tolliliidu tagatud tariifivaba keskkonda ja kui tolliliidu kaudu ei seirataks importi ja eksporti;

3.  rõhutab, et täielikult toimivat tolliliitu on vaja, et tagada ELi usaldusväärsus ja tugevus ning ELi läbirääkimispositsioon uute kaubanduslepingute läbirääkimisel; rõhutab, et tõhus ELi tolliliit soodustab seaduslikku kaubandust ja aitab vähendada seaduskuulekate kauplejate halduskoormust, mis on konkurentsivõimeliste ettevõtete arenguks tähtis argument; rõhutab, et tuleb tagada tõhusad kontrollid, sh soodustades koostööd kolmandate riikide tolliasutustega, ja vältida tuleb kõiki seaduslikku kaubandust tarbetult takistavaid tegureid;

4.  rõhutab, et kogu liidus tuleb luua sujuvad tolliprotseduurid, mis põhineks uuendatud IT-taristul; on seisukohal, et digiteerimise abil võib teabevahetuse ja tollimaksude tasumise läbipaistvamaks ja ligipääsetavamaks muuta, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kolmandate riikide ettevõtjate jaoks, ning selle abil saab lihtsustada ka tollieeskirju ja -protseduure;

5.  märgib, et kuna kohtades, kus kaup ELis tolliliitu siseneb, on kontrolli tase ja kvaliteet, tolliprotseduurid ja karistuspoliitika praegu erinevad, tekivad kaubavoogudes sageli moonutused, mille tagajärjel tekib meelepärase kohtualluvuse valimise probleem ja ühtse turu terviklikkus ei pruugi enam olla tagatud; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid otsiksid sellele probleemile lahendust;

6.  innustab komisjoni tegema suuremaid jõupingutusi, et luua ELis ühine tollikontaktpunkt, tänu millele saaksid ettevõtted esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid ühes kohas, et neil oleks võimalik täita kõiki kaupade importi, eksporti ja transiiti käsitlevaid õigusnõudeid;

7.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigist saab pärast EList lahkumist kolmas riik ja selle tõttu ELi välispiirid muutuvad, ja rõhutab, et Brexit ei tohiks ELi tollisüsteemi arendamist ja selle juhtimist kahjustada;

Tolliprotseduuride digiteerimine

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama tolliasutuste IT-süsteemide haldamiseks välja tulemuslikuma, kulutõhusama ja ühtsema käsitlusviisi; nõuab eelkõige täpsemat ja realistlikumat hinnangut vajamineva aja ja ressursside ning individuaalsete IT‑projektide ulatuse kohta, mis aitavad tolliprotseduure digiteerida;

9.  peab kahetsusväärseks, et tolliliidu jaoks vajalike uute IT-süsteemide rakendamisel on esinenud palju viivitusi, mille tõttu taotles komisjon Euroopa Parlamendilt ja nõukogult, et üleminekuperioodi tähtaeg lükataks kaugemale kui liidu tolliseadustikus sätestatud 2020. aasta tähtaeg; peab kahetsusväärseks ka seda, et komisjon esitas pikendamise põhjendamiseks ebapiisava teabe, eelkõige puudus teave selle kohta, mis kuulub komisjoni enda ja mis liikmesriikide pädevusse, ning seetõttu ei saa Euroopa Parlament teha korrektset eelarve- ja poliitilist kontrolli;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi 2020. aasta detsembriks peaks liidu tolliseadustiku rakendamiseks vajalike elektrooniliste süsteemide Euroopa komponentidest 75 % valmis olema, ei tähenda see, et selleks kuupäevaks on valmis 75 % elektroonilistest süsteemidest, kuna 25 % elektroonilistest süsteemidest tulenevad riiklikest komponentidest, mille eest vastutavad liikmesriigid ja mille puhul on esinenud viivitusi;

11.  on seisukohal, et komisjon ja nõukogu peaksid kõigepealt tagama, et tolliseadustikku rakendatakse ja tolliprotseduure digiteeritakse uue tähtaja jooksul; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõik, et rohkem viivitusi ei tekiks; on seisukohal, et seetõttu on IT-süsteemide loomiseks vaja välja töötada ja kasutusele võtta 17 elektroonilist vahendit, milleks on vaja suuri rahasummasid ja suurt inimressurssi; on seetõttu seisukohal, et liikmesriikide ja komisjoni IT-projektide juhtimisel tuleb vältida vahendite kattumist;

12.  nõuab, et komisjon ajakohastaks liidu tolliseadustikuga seotud tööprogrammi ajakava, et võtta arvesse ettepanekut, mille ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule üleminekuperioodi pikendamise kohta esitas(9); kutsub parlamenti ja nõukogu üles tegema jõupingutusi, et võtta pikendamisotsus viivitamata vastu, kuid siduda see tingimustega, mida on vaja tolli IT-süsteemide tulemuslikuks kasutuselevõtmiseks, ilma et see piiraks põhjalikke turvakontrolle, et ükski võimalik probleem ei takistaks liikmesriikide tolliasutustel kaupu kontrollida; juhib Euroopa Kontrollikoja eeskujul tähelepanu sellele, et samad põhjused toovad kaasa samu tagajärgi, ja 2017. aasta mitmeaastase strateegilise plaani ajakohastamine, mille puhul on kuue IT-süsteemi kasutuselevõtt koondatud ühele ja samale aastale, on väga keeruline ülesanne ja tekitab suure ohu, et edasilükatud tähtaegadest ei peeta kinni, nii et liidu tolliseadustiku rakendamistähtaega tuleks veel kord pikendada ja seada uueks tähtajaks 2025. aasta järgne aeg;

13.  kutsub komisjoni üles oma mitmeaastast strateegiakava ajakohastama, st seadma projektid kogu üleminekuperioodi jooksul järjekorda, et vältida nii palju kui võimalik eri süsteemide kasutuselevõtu koondumist perioodi lõpul, ning kehtestama muu hulgas ka liikmesriikide jaoks siduvad vahe-eesmärgid;

14.  nõuab, et komisjon ei muudaks 17 elektroonilise vahendi jaoks vastu võetud õiguslikke ja tehnilisi kirjeldusi, sest elluviidavate projektide ulatus ja nende kasutuselevõtmiseks vajalik aeg ei ole kooskõlas ei tehnoloogia pideva arenguga ega vältimatute õiguslike ja seadusandlike muutustega, mis sel perioodil toimuvad;

15.  tuletab meelde, et kontrollikoja andmeil oli komisjon viivitustest teadlik, kuid otsustas seda teavet oma ametlikesse aruannetesse mitte lisada, mis takistas sidusrühmadel (nt Euroopa Parlament, muud ELi institutsioonid, kes ei ole programmi „Toll 2020“ juhtimisstruktuuris esindatud, ning huvitatud ettevõtted ja kodanikud) saamast viivitustega seotud riskide kohta reaalajas täielikku teavet; palub komisjonil seetõttu anda korrapäraselt ja läbipaistvalt aru, kuidas toimub mitmeaastase strateegilise töökava elluviimine ja tolli jaoks vajalike elektrooniliste süsteemide loomine, et mitte korrata varasema programmitöö vigu, ja anda kõigist võimalikest lisaviivitustest aegsasti teada ja võtta vajalikke parandusmeetmeid;

16.  palub komisjonil programmi „Toll 2020“ pidevalt hinnata, kõrvaldada kindlaks tehtud puudused (eelkõige tuleb vältida kõnealuse programmi tarbeks loodud eksperdirühmade alakasutamist) ja luua tingimused, et tolliteenistused saaksid teha rohkem koostööd;

17.  rõhutab, et tolliliidu juhtimises on tähtis koht pideval poliitika järelevalvel, analüüsil ja võimaliku mõju hindamisel; võtab teadmiseks ja kiidab heaks töö, mida komisjon on teinud, et töötada tolliliidu jaoks välja tulemuslikkusvahend, mille abil on võimalik korrapäraselt hinnata, kuidas see on strateegilised eesmärgid – tõhusus, tulemuslikkus ja ühtsus – saavutanud; palub liikmesriikidel selle vahendi edasiarendamist toetada;

18.  teeb komisjonile ettepaneku, et selle vahendiga tuleks hinnata ka seda, kui suur on tollikontrollide potentsiaal digiteerimise ja andmevoogude mõttes, et luua veelgi tõhusamad, riskipõhised kontrollid ning optimeerida samal ajal tolliasutuste koormust;

Tolliprogrammi juhtimine, aruandlus ja rahastamine

19.  võtab teadmiseks komisjoni ja liikmesriikide meetmed, mille abil tagatakse, et tolliseadustikku rakendatakse ühtlaselt ja sidusalt, eeskätt koolituste ja suuniste vastuvõtmise kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel sellest hoolimata jõupingutusi ja rakendatavaid vahendeid suurendada, et tagada 2013. aastal vastu võetud tolliseadustiku täielik kohaldamine ning kogu ELis ühtsed tolliprotseduurid; palub komisjonil esitada sellega seoses tegevuskava, mis võiks soovitatavalt põhineda tollitavade vastastikusel läbivaatamisel, heade tavade vahetamisel ja tolliteenistuste tihedamal koostööl ning piisavalt suurte vahenditega koolitusprogrammil;

20.  tuletab meelde, et komisjon on alustamas tööd, et luua tingimused ELi ühtsele tolliliidesele, mille kaudu saaksid ettevõtjad esitada andmed, mida on vaja paljude eri nõuete (veterinaar-, sanitaar-, keskkonna- jt nõuete) täitmiseks, mitmele eri saajale ja ühtsete juurdepääsupunktide kaudu ühtlustatud vormis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda tähtsat tööd jätkama;

21.  märgib, et summat, mis ELi eelarvest eraldatakse 2021.–2027. aastaks järgmisele tolliprogrammile, on pingutuse tulemusel suurendatud 2018. aasta hindades 842 844 000 euroni; nõuab, et liikmesriigid eraldaksid vajalikud inimressursid ja rahasummad ka riiklike komponentide kasutuselevõtmiseks, millest sõltub Euroopa elektroonilise tollisüsteemi töölerakendamine, ning nõuab, et komisjon esitaks talle ELi komponentide kasutuselevõtmise ja liikmesriikide välja töötatud ELi-väliste komponentide kohta aegsasti aruande;

22.  rõhutab, et tollisüsteemid peavad tänapäeval nii kontrolli kui ka kohaldatava tollimaksu kogumise mõttes toime tulema sellega, et väljastpoolt ELi veebist ostetud kauba kogus suureneb tohutu kiirusega, eelkõige kuna ELi imporditavate madala väärtusega kaupade maht kasvab igal aastal 10–15 %; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema sellele probleemile parema lahenduse leidmiseks rohkem pingutusi;

23.  palub komisjonil teha siis (ja mitte mingil juhul varem), kui programmi „Toll 2020“ 17 IT-süsteemi, mis on seotud liidu tolliseadustikuga, on tööle rakendatud, ettepanek tolliga seotud IT-projektide elluviimiseks ja nende ajakohastamiseks mõeldud tõhusama juhtimisstruktuuri kohta; rõhutab tolliga seotud IT-süsteemist tulenevaid majanduslikke, eelarve- ja julgeolekuprobleeme silmas pidades, et valitud lahenduse puhul peab Euroopa jääma täiesti suveräänseks;

24.  rõhutab, et programm „Toll 2021–2027“ ei aita liikmesriikide tolliasutuste toetamisega mitte ainult suurendada ELi eelarvetulusid, vaid tagab ka tooteohutuse, Euroopa tarbijate kaitse ja ELi ettevõtetele võrdsed tingimused;

Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust

25.  rõhutab, et ebakindlus, mida Ühendkuningriigi väljaastumine EList tekitab, on Euroopa ettevõtete jaoks suur probleem; nõuab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid annaksid sidusrühmadele kogu teabe selle kohta, mida Ühendkuningriigi väljaastumine tollivaldkonna ja teatavate kaudsete maksude (käibemaks ja aktsiis) jaoks tähendab;

26.  rõhutab, et pärast Ühendkuningriigi väljaastutmist ei tohi tollisüsteemis olla ühtegi lünka – sealhulgas ELi välispiiridel –, mille varal oleks võimalik tegeleda ebaseadusliku kaubandusega või hoida kõrvale ELi õiguse kohaste avalik-õiguslike võlgade tasumisest;

o
o   o

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev raport nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.
(3) ELT L 343, 29.12.2015, lk 558.
(4) ELT L 69, 15.3.2016, lk 1.
(5) ELT L 99, 15.4.2016, lk 6.
(6) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.
(7) ELT C 242, 10.7.2018, lk 41.
(8) ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.
(9) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, et pikendada muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM(2018)0085).

Viimane päevakajastamine: 15. veebruar 2019Õigusalane teave