Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2158(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0073/2019

Esitatud tekstid :

A8-0073/2019

Arutelud :

PV 11/03/2019 - 23
CRE 11/03/2019 - 23

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.23
CRE 12/03/2019 - 9.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0157

Vastuvõetud tekstid
PDF 166kWORD 64k
Teisipäev, 12. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukord
P8_TA-PROV(2019)0157A8-0073/2019

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukorra kohta (2018/2158(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete seisu kohta(1),

–  võttes arvesse Minskis 5. ja 19. septembril 2014 ning 12. veebruaril 2015 saavutatud kokkuleppeid(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Gruusia okupeeritud alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi(3) ning 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Krimmis ja eriti krimmitatarlaste seas(4),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(5),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 14. märtsi 2016. aasta järeldusi Venemaa kohta,

–  võttes arvesse 2018. aasta Sahharovi auhinda mõttevabaduse eest, mis anti Ukraina filmitegijale Oleg Sentsovile,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Venemaa ning eelkõige ukrainlasest poliitvangi Oleg Sentsovi kohta(6),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Aasovi merel(7),

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 18. märtsi 2018. aasta lõplikku aruannet Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0073/2019),

A.  arvestades, et EL on ühendus, mis põhineb ühistel põhiväärtustel, mis hõlmavad rahu, vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ning põhi- ja inimõiguste austamist;

B.  arvestades, et ÜRO põhikirjas, 1975. aasta Helsingi lõppaktis ja OSCE 1990. aasta Pariisi hartas sätestatud põhimõtted moodustavad Euroopa mandril rahu tagamise nurgakivi;

C.  arvestades, et need väärtused on aluseks ELi suhetele kolmandate osapooltega;

D.  arvestades, et ELi suhted Venemaaga peavad põhinema rahvusvahelise õiguse, inimõiguste austamise, demokraatia ja konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtetel, ning kuna Venemaa neid põhimõtteid ei järgi, põhinevad praegused ELi suhted Venemaaga koostööl ühist huvi pakkuvates valitud valdkondades, mis on määratletud välisasjade nõukogu 14. märtsi 2016. aasta järeldustes, ning usutaval heidutusel;

E.  arvestades, et EL on jätkuvalt avatud parematele suhetele ja nendeni viivale dialoogile ning soovib tagasi pöörduda koostöösuhete juurde Venemaaga kohe, kui Venemaa ametivõimud on täitnud oma rahvusvahelised ja õiguslikud kohustused ning tõestanud Venemaa siirast pühendumist mõranenud usalduse taastamisele; arvestades, et konstruktiivne ja prognoositav suhe oleks vastastikku kasulik ning ideaalselt kummagi poole huvides;

F.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ja OSCE täieõigusliku liikmena võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et õigusriigi põhimõtte jätkuvad rasked rikkumised ja piiravate õigusaktide vastuvõtmine viimaste aastate jooksul tekitavad järjest rohkem küsimusi Venemaa rahvusvaheliste ja riigisiseste kohustuste täitmise kohta; arvestades, et Venemaa ei ole täitnud rohkem kui tuhandet Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust;

G.  arvestades, et mitmete valitsuste aruannetest nähtub Venemaa vaenuliku luuretegevuse järsk laienemine viimastel aastatel, saavutades taseme, mida ei ole pärast külma sõda nähtud;

H.  arvestades, et tihedama koostöö põhieelduseks Venemaaga on jätkuvalt Minski kokkulepete täitmine täies ulatuses ja rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikum järgimine; arvestades, et reaktsioonina Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Ukraina vastu suunatud Venemaa hübriidsõjale on EL võtnud vastu mitu piiravat meedet, mis peaksid jääma kehtima seni, kuni Minski kokkulepped on täidetud;

I.  arvestades, et alates 2015. aastast on esile kerkinud uued ELi ja Venemaa vahelised pingeallikad, sh järgmised: Venemaa interventsioon Süürias ja sekkumine sellistes riikides nagu Liibüa ja Kesk‑Aafrika Vabariik; suuremahulised sõjalised õppused (Zapad 2017); Venemaa sekkumine eesmärgiga mõjutada valimiste ja referendumite tulemusi ning õhutada pingeid Euroopa ühiskondades; Kremli toetus ELi vastastele erakondadele ja paremäärmuslikele liikumistele; põhivabaduste piiramine ja ulatuslik inimõiguste rikkumine Venemaal, LGTBI‑vastaste hoiakute levitamine; poliitilise opositsiooni mahasurumine; inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja Venemaa kodanikuühiskonna tegevuse süsteemne piiramine, sealhulgas inimõiguste keskuse „Memoriaal“ Tšetšeenias asuva büroo juhi Ojub Titijevi meelevaldne kinnipidamine ja ühenduse „Memoriaal“ Karjala harus tegutseva Juri Dmitrijevi juhtum; kodanikuühiskonna häbimärgistamine, sildistades nad nn välisagentideks; inimõiguste räiged rikkumised Põhja‑Kaukaasias, eelkõige Tšetšeenia Vabariigis (inimröövid, piinamine, kohtuvälised hukkamised, kriminaaljuhtumite fabritseerimine jne); tatari vähemuse diskrimineerimine okupeeritud Krimmis ning Aleksei Navalnõi ja paljude teiste poliitiliselt motiveeritud tagakiusamine ja tapmised, mille kõige märkimisväärsemaks näideteks on Boriss Nemtsovi ja Sergei Magnitski juhtumid; Venemaa luureteenistuse agentide sooritatud küber- ja hübriidrünnakud ning keemiarelva abil Euroopa pinnal sooritatud mõrvad; välisriikide kodanike, sealhulgas 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Oleg Sentsovi ja paljude teiste ähvardamine, vahistamine ja vangistamine Venemaal rahvusvahelist õigust rikkudes; ebaseaduslike ja õigustühiste valimiste korraldamine Donbassis; ebademokraatlike presidendivalimiste korraldamine, mille puhul puudub tegelik valikuvõimalus ning piiratakse põhivabadusi; desinformatsioonikampaaniad, Kertši silla ebaseaduslik ehitamine; ebaseaduslikult okupeeritud ja annekteeritud Krimmi ning Musta mere ja Aasovi mere alade suuremahuline militariseerimine; Aasovi merel ja läbi Kertši väina toimuva rahvusvahelise meresõidu piiramine, sh ELi liikmesriikide lippude all sõitvate laevade suhtes; Ukraina mereväe laevade ebaseaduslik ründamine ja ülevõtmine ning Ukraina sõjaväelaste arreteerimine Kertši väinas; relvastuskontrolli kokkulepete rikkumine; ajakirjanike ja sõltumatu meedia suhtes rõhuva keskkonna loomine, kus jätkuvad ajakirjanike ja blogijate kinnipidamised; ning maailma pressivabaduse indeksi poolt Venemaale 2018. aastal 180 riigi seas antud 148. koht meediavabaduse edetabelis;

J.  arvestades, et 1. märtsiks 2018 oli inimõiguste keskus „Memoriaal“ registreerinud 143 poliitvangi, sealhulgas 97 isikut, kelle tagakiusamise põhjused olid usulised; arvestades, et inimõiguste keskuse „Memoriaal“ poliitvangide nimekirja analüüsist nähtub, et 2017. aastal esitati 23 juhtumi puhul isikutele süüdistus avalike üritustega seotud kuritegude eest (massirahutused, ametivõimude vastane vägivaldne tegevus) ning 21 juhtumi puhul, mis olid peamiselt seotud Internetis postituste avaldamisega, esitati süüdistus kriminaalkoodeksi ekstremismivastaste artiklite alusel;

K.  arvestades, et Venemaa on oma vahetus naabruses – näiteks Transnistrias, Lõuna‑Osseetias, Abhaasias, Donbassis ja Mägi-Karabahhis – mitme pikaajalise konflikti otsene ja kaudne osaline; arvestades, et kõnealused konfliktid on asjaomaste naaberriikide arengule ja stabiilsusele tõsiseks takistuseks, kahjustavad nende sõltumatust ning piiravad nende vabu ja suveräänseid valikuid;

L.  arvestades, et konflikt Ida‑Ukrainas on kestnud üle nelja aasta ning selles on hukkunud üle 10 000 inimese, ligi kolmandik neist tsiviilisikud, ning tuhanded tsiviilisikud on saanud konfliktiga seoses vigastusi;

M.  arvestades, et praegused ELi ja Venemaa vahelised püsivad pinged ja vastasseis ei ole kummagi poole huvides; arvestades, et vaatamata pettumust valmistavatele tulemustele peaksid suhtluskanalid jääma siiski avatuks; arvestades, et meie maailmajao uus lõhenemine ohustab nii ELi kui ka Venemaa julgeolekut;

N.  arvestades, et Venemaa on praegu ELi kõige olulisem maagaasi välistarnija; arvestades, et energeetika teema etendab ELi ja Venemaa vahelistes suhetes jätkuvalt keskset ja strateegilist osa; arvestades, et Venemaa kasutab energiat oma välispoliitiliste huvide kaitsmise ja edendamise vahendina; arvestades, et ELi sõltuvus Vene gaasitarnetest on alates 2015. aastast suurenenud; arvestades, et ELi vastupanuvõimet välisele survele on võimalik suurendada energiavarustuse mitmekesistamisega ja Venemaast sõltuvuse vähendamisega; arvestades, et EL peab olema oma seisukohtades üksmeelne ja näitama üles kindlat sisemist solidaarsust, kui asi puudutab liidu energiajulgeolekut; arvestades, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest kahjustab tasakaalustatud, sidusa ja väärtustel põhineva lähenemisviisi arendamist Venemaa suhtes; arvestades, et ELis, liikmesriikides ja idapartnerluse riikides on vaja luua usaldusväärsem ja strateegilisem energiataristu, et suurendada vastupanuvõimet Venemaa hübriidtegevusele;

O.  arvestades, et Vene hävituslennukite vastutustundetu tegevus ELi ja NATO liikmesriikide õhuruumi lähedal ohustab tsiviillendude turvalisust ja võib kujuneda ohuks Euroopa õhuruumi julgeolekule; arvestades, et Venemaa on ELi vahetus läheduses korraldanud provotseerivaid suuremahulisi sõjalisi manöövreid;

P.  arvestades, et Venemaa ignoreerib jätkuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning Alalise Vahekohtu siduvaid otsuseid, nt Naftogazi juhtumi puhul, mis õõnestab rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise mehhanisme;

Q.  arvestades, et Venemaa välispoliitiline visioon polütsentrilisest jõudude koondumisest on vastuolus ELi arusaamaga mitmepoolsest ja reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast; arvestades, et Venemaa kinnipidamine mitmepoolsest reeglitel põhinevast korrast ja selle toetamine looks tingimused ELiga lähemate suhete loomiseks;

R.  arvestades, et Venemaa ametivõimud kohtlevad ebaseaduslikult okupeeritud piirkondi jätkuvalt, nagu need oleksid Venemaa territooriumi osad, lubades nende territooriumide esindajatel osaleda Venemaa Föderatsiooni seadusandlikes ja täidesaatvates organites, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse rikkumist;

S.  arvestades, et 21. detsembril 2018, pärast Minski kokkulepete rakendamise hindamist, pikendas nõukogu konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud sanktsioone kuni 31. juulini 2019;

T.  arvestades, et Venemaa tegevused rikuvad rahvusvahelist õigust, rahvusvahelisi kohustusi ja heanaaberlikke suhteid;

U.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni strateegilistes dokumentides kujutatakse ELi ja NATOt Venemaa peamiste vastastena;

Probleemid ja ühised huvid

1.  rõhutab, et Ukrainale kuuluva Krimmi piirkonna ebaseaduslik okupeerimine ja annekteerimine Venemaa poolt, Venemaa otsene ja kaudne seotus relvastatud kokkupõrgetega Ukraina idaosas ning Gruusia ja Moldova territoriaalse terviklikkuse pidev rikkumine kujutavad endast rahvusvahelise õiguse, demokraatlike põhimõtete ja põhiväärtuste tahtlikku rikkumist; mõistab teravalt hukka Venemaa esindajate poolt okupeeritud aladel toime pandud inimõiguste rikkumised;

2.  rõhutab, et EL ei saa järk‑järgult pöörduda tagasi tavapäraste suhete juurde seni, kuni Venemaa ei täida täielikult Minski kokkulepet ega taasta Ukraina territoriaalset terviklikkust; nõuab sellega seoses, et EL hindaks kriitiliselt ja põhjalikult ümber oma suhted Venemaa Föderatsiooniga;

3.  rõhutab, et praeguses olukorras ei saa Venemaad enam pidada strateegiliseks partneriks; on seisukohal, et partnerlus- ja koostöölepingu artikli 2 põhimõtteid enam ei täideta ning et partnerlus- ja koostööleping tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata; on veendunud, et mis tahes ELi ja Venemaa suhete raamistik peaks põhinema rahvusvahelise õiguse, Helsingi OSCE põhimõtete, demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikul järgimisel ning võimaldama dialoogi üleilmsete probleemide lahendamisel, ülemaailmse juhtimise tugevdamisel ja rahvusvaheliste normide täitmise tagamisel, eelkõige selleks, et tagada Euroopa rahukord ning julgeolek ELi naabruses ja Lääne‑Balkani riikides;

4.  leiab, et Minski kokkulepete täitmine osutaks Venemaa hea tahte olemasolule aidata kaasa Ida‑Ukraina konflikti lahendamisele ja tema võimekusele tagada Euroopa julgeolek; rõhutab vajadust edendada konsultatsioone Normandia formaadi raames ning ELi tugevamat rolli neis; väljendab veel kord toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele;

5.  usub, et on tähtis leevendada praegu valitsevaid pingeid ja pidada Venemaaga konsultatsioone, et vähendada vääriti mõistmise, vääriti tõlgendamise ja vääriti lugemise võimalust; tunnistab siiski, et EL peab oma ootustes Venemaa suhtes jääma resoluutseks; rõhutab, kui oluline on ELi ja Venemaa vaheline koostöö rahvusvahelise reeglitel põhineva korra tagamises ning positiivse tegevuse elluviimises rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes organisatsioonides, mille liige Venemaa on, eriti OSCE raames seoses vaidlusküsimuste ja kriisidega;

6.  mõistab teravalt hukka Venemaa osalemise Skripali juhtumis ning Venemaa luureteenistuste korraldatud desinformatsioonikampaaniates ja küberrünnakutes, eesmärgiga destabiliseerida avaliku ja erasektori sidetaristut ning suurendada pingeid ELis ja selle liikmesriikides;

7.  on sügavalt mures Venemaa valitsuse ning paremäärmuslike ja populistlike natsionalistlike parteide ja valitsuste vaheliste sidemete pärast ELis, mis kujutavad endast ohtu liidu põhiväärtustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning mis kajastuvad ka ELi põhiõiguste hartas, sh demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamine;

8.  peab samuti kahetsusväärseks Venemaa püüdeid destabiliseerida ELi kandidaatriike, arvestades eelkõige näiteks Moskva tagatud toetust neile organisatsioonidele ja poliitilistele jõududele, kes on vastu Prespa lepingule, mis peaks lõpetama endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Kreeka vahelise pikaajalise vaidluse riigi nime üle;

9.  usub, et Venemaa riigiasutused sekkusid Brexiti referendumikampaaniasse, kasutades avalikke ja varjatud vahendeid, sh sotsiaalmeediat ja ilmselt seadusevastast rahalist toetust, mida Ühendkuningriigi ametivõimud praegu uurivad;

10.  rõhutab, et lisapingete vältimiseks peavad mõlemad pooled suurendama läbipaistvust sõjalises ja piirivalvega seotud tegevuses; mõistab sügavalt hukka ELi liikmesriikide õhuruumi rikkumised Venemaa poolt; nõuab, et töötataks välja selge tegevusjuhend nii sõjaliste kui tsiviilõhusõidukite poolt kasutatava õhuruumi jaoks; mõistab sellega seoses teravalt hukka Läänemere piirkonna riikide territoriaalvete ja õhuruumi puutumatuse korduvad rikkumised Venemaa poolt; mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni, kes kannab vastutust lennu MH17 allatulistamise eest 2014. aastal Ida‑Ukraina kohal, nagu on tõestanud rahvusvaheline uurimisrühm, ning nõuab, et selle eest vastutavad isikud toimetataks kohtu ette;

11.  peab kahetsusväärseks inimõiguste olukorra märkimisväärset halvenemist ja väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse laialdasi ja põhjendamatuid piiranguid Venemaal ning väljendab sügavat muret inimõiguste kaitsjate, protestiaktivistide ja teiste kriitikute jätkuva mahasurumise, ahistamise ja tagakiusamise pärast;

12.  on sügavalt mures selle pärast, et Venemaa demonstreerib nii ilmselgelt oma sõjalist jõudu, ähvardab teisi riike ning väljendab reaalset tahet ja valmisolekut kasutada teiste riikide vastu sõjalist jõudu, sh kõrgetasemelisi tuumarelvi, mida president Putin 2018. aastal korduvalt rõhutas;

13.  mõistab hukka selle, et valitsus surub jätkuvalt maha teisitimõtlejaid ja meediavabadust ning represseerib aktiviste, poliitilisi oponente ja isikuid, kes avalikult väljendavad mittenõustumist valitsusega;

14.  väljendab muret Tšetšeenias homoseksuaalseks peetud meeste meelevaldse kinnipidamise ja piinamise teadete pärast ning mõistab hukka Tšetšeenia valitsuse avaldused, milles eitatakse homoseksuaalide olemasolu Tšetšeenias ja õhutatakse LGBTI‑inimeste vastasele vägivallale;

15.  toonitab, et kliimamuutuste, keskkonna, energiajulgeoleku, digiteerimise (sh algoritmilise otsustetegemise ja tehisintellekti), välis- ja julgeolekupoliitika küsimuste, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning Arktika tundlikus keskkonnas toimuvate arengutega seotud üleilmsete probleemide lahendamine nõuab valikulist koostööd Venemaaga;

16.  väljendab muret ELi kaudu toimuva rahapesu pärast, mis ulatub igal aastal potentsiaalselt sadade miljardite eurodeni ja mida sooritavad Venemaa ettevõtted ja isikud, kes soovivad korruptsioonist saadud tulu legaliseerida, ning nõuab nende kuritegude uurimist;

17.  rõhutab, et Venemaa korraldatud rahapesu ja organiseeritud kuritegelikku finantstegevust kasutatakse õõnestavatel poliitilistel eesmärkidel ning need kujutavad endast ohtu Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele; peab kõnealust rahapesu oma ulatuse tõttu osaks vaenulikust tegevusest, mille eesmärgiks on õõnestamine, desinformatsioon ja destabiliseerimine, toetades samal ajal kuritegevust ja korruptsiooni; märgib, et Venemaa rahapesuga seotud tegevus ELis kujutab endast ohtu suveräänsusele ja õigusriigi põhimõtete järgimisele kõigis neis liikmesriikides, kus Venemaa kõnealust tegevust korraldab; märgib, et see ohustab Euroopa julgeolekut ja stabiilsust ning kujutab märkimisväärset probleemi Euroopa Liidu ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale;

18.  mõistab hukka rahapesuga seotud tegevuse, ebaseadusliku finantstegevuse ja muud Venemaa poolt kasutatavad majandussõja vahendid; nõuab, et ELi pädevad finantsasutused suurendaksid üksteisega ning asjaomaste luure- ja julgeolekuteenistustega tehtavat koostööd, et võidelda Venemaa rahapesu vastu;

19.  kordab, et ehkki ELi seisukoht on kindel, ühtne ja kooskõlastatud ning et Venemaa vastaseid sanktsioone pikendatakse seni, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist, vajab ELi välis- ja julgeolekupoliitika Venemaa suhtes rohkem sidusust ja kooskõlastatust; kutsub sellega seoses liikmesriike üles lõpetama nn kuldviisa/kuldpassi programme, mis on kasulikud sageli Kremlit toetavatele Vene oligarhidele ning mis võivad vähendada rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusust; kordab oma varasemaid nõudmisi Euroopa Liidus Magnitski akti kehtestamiseks (ELi ülemaailmne inimõiguste karistusrežiim) ning kutsub nõukogu üles selles küsimuses viivitamatult tööd jätkama; kutsub liikmesriike üles tegema Euroopa tasandil täiel määral koostööd seoses oma poliitikaga Venemaa suhtes;

20.  rõhutab, et Ida-Ukraina ja okupeeritud Krimmiga seotud sihipärased piiravad meetmed ei ole suunatud venelaste vastu, vaid konkreetsete Venemaa juhtkonnaga seotud isikute ja ettevõtete vastu;

21.  rõhutab siinkohal, et ELi sise- ja välispoliitika vaheline sidusus ja viimatimainitu parem koordineerimine on määrava tähtsusega, et muuta ELi välis- ja julgeolekupoliitika muu hulgas ka Venemaa suhtes sidusamaks, tõhusamaks ja edukamaks; toonitab, et see puudutab eelkõige selliseid poliitikavaldkondi nagu Euroopa kaitsekoostöö liit, Euroopa energialiit, küberkaitse ja strateegilise teabevahetuse vahendid;

22.  mõistab hukka naaberriikide territoriaalse terviklikkuse rikkumise, mida Venemaa on teinud muu hulgas nende riikide kodanike ebaseadusliku röövimisega, et esitada neile süüdistus Venemaa kohtus; mõistab lisaks hukka selle, et Venemaa kuritarvitab Interpoli, väljastades tagaotsitavate isikute hoiatusteateid (nn tagaotsimisteated) poliitiliste oponentide tagakiusamiseks;

23.  mõistab hukka Venemaa tegevuse Aasovi merel, mis kujutab endast rahvusvahelise mereõiguse ja Venemaa rahvusvaheliste kohustuste rikkumist, ning Kertši silla ehitamise ja veealuste kaablite paigaldamise ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarele ilma Ukraina nõusolekuta; on jätkuvalt sügavalt mures Aasovi mere, Musta mere piirkonna ja Kaliningradi oblasti militariseerimise ning Euroopa riikide territoriaalvete korduva iseloomuga rikkumiste pärast Läänemerel;

24.  kordab oma ühest toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks Gruusiale kuuluvate Abhaasia ja Tshinvali piikonna / Lõuna‑Osseetia okupeerimise ning austaks täielikult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; rõhutab, et Venemaa Föderatsioon peab tingimusteta täitma kõiki 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe sätteid, eelkõige kohustust viia kõik oma relvajõud Gruusia territooriumilt välja;

25.  rõhutab, et rahvusvaheliste normide eiramine Venemaa poolt – käesoleval juhul merevabadus, kahepoolsed kokkulepped ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine – kujutab endast ohtu Venemaa naabritele kõikjal Euroopas, ja mitte ainult Musta mere piirkonnas, vaid ka Läänemere ja Vahemere ääres; rõhutab, kui oluline on töötada kõigis nendes aspektides välja vankumatu poliitika Venemaa suhtes;

26.  märgib, et 18. märtsil 2018 toimunud presidendivalimisi jälgis demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimiste vaatlusmissiooni (ODIHR EOM) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) rahvusvaheline valimisvaatlusmissioon; märgib, et ODIHR EOMi lõpparuandes märgiti, et valimised toimusid äärmiselt kontrollitud õiguslikus ja poliitilises keskkonnas, mida iseloomustas pidev surveavaldamine kriitikutele, piirangud rahumeelse kogunemise, ühinemise ja eneseväljendamise põhivabadustele ning kitsendused kandidaatide registreerimisele ja sellest tulenev tegeliku konkurentsi puudumine;

27.  peab murettekitavaks Venemaa jätkuvat toetust autoritaarsetele režiimidele ja riikidele, nagu Põhja‑Korea, Iraan, Venezuela, Süüria, Kuuba, Nicaragua jt, ning Venemaa pidevat tava kasutada oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, et blokeerida mis tahes rahvusvahelisi meetmeid;

Ühist huvi pakkuvad valdkonnad

28.  kordab oma toetust viiele põhimõttele, millest EL juhindub suhetes Venemaaga, ja nõuab valikulise koostöö põhimõtte täpsemat määratlemist; soovitab keskenduda koostööle Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika ning Kaug‑Põhja ja Arktika piirkonnaga seotud küsimustes ning terrorismi, vägivaldse äärmusluse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli, kübervaldkonna strateegilise stabiilsuse, organiseeritud kuritegevuse, rände ja kliimamuutuste vallas, sealhulgas ühistele jõupingutustele kaitsta ÜRO Julgeolekunõukogu toetatud ühtset laiaulatuslikku tegevuskava Iraaniga ning teha lõpp sõjale Süürias; kordab, et ehkki ELi ja Venemaa vahel peetavaid konsultatsioone küberterrorismi ja organiseeritud kuritegevuse teemadel tuleb jätkata, nõuavad Venemaa süsteemsed hübriidohud tugevat heidutust; kutsub sellega seoses üles algatama ELi, Venemaa, Hiina ja Kesk‑Aasia vahelist dialoogi ühenduvuse teemadel;

29.  rõhutab, et EL on praegu Venemaa suurim kaubanduspartner ja jääb ka lähitulevikus oluliseks majanduspartneriks, kuid et Nord Stream 2 lisab ELi sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, ohustab ELi siseturgu, on vastuolus ELi energiapoliitika ja strateegiliste huvidega ning tuleb seetõttu peatada; rõhutab, et EL on jätkuvalt pühendunud Euroopa energialiidu lõpuleviimisele ning oma energiaallikate mitmekesistamisele; rõhutab, et enne kui pole õiguslikult hinnatud nende õiguslikku vastavust ELi õigusele ja kokkulepitud poliitilistele prioriteetidele, ei tohiks ellu viia ühtegi uut projekti; mõistab hukka Venemaa poliitika kasutada oma energiaallikaid poliitilise vahendina, et avaldada, säilitada ja suurendada poliitilist survet oma eeldatavas mõjusfääris ja lõpptarbijate suhtes;

30.  rõhutab, et ELi ja Venemaa piiriülesed koostööprogrammid ning konstruktiivne koostöö Põhjamõõtme partnerluses ja Barentsi euroarktilises piirkonnas toovad tuntavat kasu piirialadel elavate kodanike jaoks ning toetavad nende piirkondade kestlikku arengut; soovitab sellega seoses jätkata konstruktiivse koostöö edendamist kõigis neis positiivsetes valdkondades;

31.  märgib inimeste omavaheliste otsekontaktide tähtsust, näiteks hariduse ja kultuuri kaudu;

32.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi, et leida lahendus nn külmutatud konfliktidele idanaabruses, et tagada suurem julgeolek ja stabiilsus ELi idapartneritele;

Soovitused

33.  rõhutab, et on tähtis jätkata inimeste omavaheliste otsekontaktide poliitilist ja rahalist toetamist laiemalt ning eelkõige toetust kodanikuühiskonna aktivistidele, inimõiguste kaitsjatele, blogijatele, sõltumatule meediale, uurivatele ajakirjanikele, oma arvamust avaldavatele teadlastele ja avaliku elu tegelastele ning vabaühingutele; kutsub komisjoni üles kavandama olemasolevate välisrahastamisvahendite põhjal ulatuslikumat ja pikaajalisemat rahalist, institutsioonilist ning suutlikkuse suurendamise toetust Venemaa kodanikuühiskonnale ning kutsub ELi liikmesriike üles kõnealusesse toetusesse rohkem panustama; julgustab liikmesriike rakendama aktiivselt ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, tagades tõhusa ja õigeaegse toe ning kaitse inimõiguste kaitsjatele, ajakirjanikele ja teistele aktivistidele; julgustab liikmesriike eelkõige väljastama ohustatud inimõiguste kaitsjatele ja nende pereliikmetele pikaajalisi viisasid; toetab ajakirjanike koolitamise, Euroopa ajakirjanikega toimuva teabevahetuse ning inimõigusi ja demokraatiat edendavate vahendite (nt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ning Euroopa demokraatia rahastu) suuremat rahastamist;

34.  nõuab rohkem inimeste omavahelisi otsekontakte, keskendudes noortele, tõhusamale dialoogile ja koostööle ELi ja Venemaa ekspertide, teadurite, kodanikuühiskondade ja kohalike omavalitsuste vahel, ning kutsub üles korraldama intensiivsemaid üliõpilas-, kutseõppe praktikantide ja noortevahetusi, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames; toetab sellega seoses uute „Erasmus+“ programmide rahastamise suurendamist aastateks 2021–2027; märgib, et EL pakub Venemaale teiste rahvusvaheliste partnerriikide seas kõige enam akadeemilise liikuvuse võimalusi;

35.  nõuab, et tingimusteta vabastataks kõik inimõiguste kaitsjad ja teised sellised isikud, keda peetakse kinni selle eest, et nad kasutasid oma õigust eneseväljenduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele, sh Tšetšeenia Vabariigis asuva inimõiguste keskuse „Memoriaal“ direktor Ojub Titijev, kes on kohtu all fabritseeritud süüdistuste (uimastite omamine) alusel; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tagaksid eelnimetatud isikute juriidiliste ja inimõiguste täieliku austamise, sh juurdepääsu advokaadile ja arstiabile, füüsilise puutumatuse ja väärikuse ning kaitse kohtuliku ahistamise, kriminaliseerimise ja meelevaldse vahistamise eest;

36.  märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on sageli liiga nõrgad selleks, et avaldada olulist mõju korruptsioonivastasele võitlusele Venemaal, samas kui vabaühendusi takistatakse süstemaatiliselt osalemast aktiivselt mis tahes korruptsioonivastases tegevuses või avaliku sektori läbipaistvuse edendamises; rõhutab, et kodanikuühiskond tuleb kaasata korruptsioonivastase poliitika tõhususe sõltumatusse kontrollimisse; kutsub Venemaad üles nõuetekohaselt rakendama rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid standardeid, mis on sõnastatud näiteks ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis ja OECD konventsioonis, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu (altkäemaksuvastane konventsioon);

37.  rõhutab, et ELi ja Venemaa vahelise koostöö põhiosa peab olema inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamine; kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles jätkama inimõiguste küsimuste tõstatamist kõigis kontaktides Venemaa ametnikega; julgustab ELi kutsuma Venemaad jätkuvalt üles muutma või tühistama kõik seadused ja normid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, sealhulgas väljendus-, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigust piiravaid sätteid;

38.  Väljendab veendumust, et Venemaa liikmesus Euroopa Nõukogus on Euroopa praegusel institutsiooniliste suhete maastikul oluline element; avaldab lootust, et on võimalik leida viise Venemaa veenmiseks oma liikmesusest Euroopa Nõukogus mitte loobuma;

39.  mõistab hukka Venemaa valitsuse püüdlused blokeerida interneti vahendusel sõnumite edastamise teenuseid ja veebisaite; nõuab tungivalt, et Venemaa valitsus austaks põhiõigusi, nagu väljendusvabadus ja eraelu puutumatus, nii veebis kui ka mujal;

40.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi vastupidavusvõime suurendamiseks eelkõige küberturbe ja meedia vallas, hõlmates mehhanisme, mille abil tuvastatakse valimistesse sekkumine ja mis võitlevad selle vastu; nõuab küberrünnakute suhtes vastupidavusvõime suurendamist; väljendab sügavat muret, et ELi reaktsioon ja vastus Venemaa propagandakampaaniatele ja ulatuslikele väärinfo levitamise otserünnakutele ei ole olnud piisav ning seda on vaja tugevdada, eelkõige enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aasta mais; rõhutab sellega seoses, et ELi rahastust ja inimressursse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühmale tuleb oluliselt suurendada; nõuab kogu liitu hõlmavat toetust Euroopa küberjulgeolekusektorile ja toimivale digitaalsele siseturule ning aktiivsemat osalemist teadustegevuses; innustab sellega seoses idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma edendama Euroopa väärtuste levikut vene keeles; väljendab heameelt ELi väärinfo levitamise vastase tegevuskava vastuvõtmise üle ning kutsub liikmesriike ja kõiki asjaomaseid ELi osalejaid üles rakendama oma meetmeid, eelkõige eelseisvate, 2019. aasta mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel;

41.  nõuab, et EL kaaluks siduva õigusraamistiku väljatöötamist hübriidsõja vastu võitlemiseks nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil, mis võimaldaks liidul jõuliselt reageerida demokraatiat või õigusriigi põhimõtet ohustavatele kampaaniatele, sh sihipärased sanktsioonid nende kampaaniate korraldamise ja rakendamise eest vastutavatele isikutele;

42.  usub, et mõtestatud dialoog eeldab kindlamat üksmeelt liikmesriikide seas ja seda, et EL selgitaks paremini nn punaseid jooni; rõhutab seetõttu, et vastuseks Venemaa edasisele tegevusele peaks EL olema valmis kehtestama täiendavaid sanktsioone, sealhulgas konkreetsete isikute suhtes, ning piirama juurdepääsu rahastamisele ja tehnoloogiale, juhul kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist; rõhutab aga, et sellised meetmed ei ole suunatud venelaste, vaid konkreetsete üksikisikute vastu; kutsub nõukogu üles põhjalikult analüüsima kehtestatud sanktsioonirežiimi tõhusust ja rangust; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle kehtestada piiravad meetmed Kertši silla ebaseaduslikus ehitamises osalenud Euroopa ettevõtete suhtes; kordab oma muret seoses kõnealuste ettevõtete osalemisega selles ehitusprojektis, millega kokkuvõttes kahjustati kas teadlikult või teadmatult ELi sanktsioonirežiimi; palub sellega seoses komisjonil hinnata ja kontrollida kehtivate ELi piiravate meetmete kohaldamist ning liikmesriikidel jagada teavet kõikide selle režiimi võimalikke rikkumisi puudutavate riiklike tolli- ja kriminaaluurimiste kohta;

43.  nõuab ELi-ülese mehhanismi kasutuselevõtmist, mis võimaldaks kontrollida erakondade rahastamise tausta ja võtta sellest tulenevaid meetmeid, et vältida olukorda, kus mõnda erakonda või liikumist kasutatakse Euroopa projekti destabiliseerimiseks seestpoolt;

44.  mõistab hukka Venemaa sõjaliste õppuste suureneva ulatuse ja arvu, mille raames Vene väed harjutavad ründestsenaariume, milles kasutatakse tuumarelvi;

45.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus koostaksid viivitamata seadusandliku ettepaneku kogu ELi hõlmavaks Magnitski aktiks, mis võimaldaks kehtestada viisakeelde ja sihipäraseid sanktsioone, nagu ELi jurisdiktsioonis nende üksikute ametiisikute või ametiisiku ülesandeid täitvate isikute kinnisvara või kinnisvara omakapitaliosaluste blokeerimine, kes vastutavad korruptsioonitegude või inimõiguste raskete rikkumiste eest; rõhutab viivitamata võetavate sanktsioonide nimekirja olulisust, tagamaks Euroopa Magnitski akti tõhus rakendamine;

46.  nõuab, et EL kontrolliks kehtivate ELi piiravate meetmete kohaldamist ning teabe jagamist liikmesriikide vahel, tagamaks et ELi sanktsioonirežiimi Venemaa tegevuse suhtes ei kahjustataks, vaid kohaldataks proportsionaalselt Venemaalt pärinevate ohtudega; rõhutab sanktsioonide leevendamise ohtlikkust, ilma et Venemaa näitaks selgete tegudega ja mitte ainult sõnadega, et ta austab Euroopa piire, oma naabrite ja teiste riikide suveräänsust ning rahvusvahelisi norme ja kokkuleppeid; kordab, et tavapärase tegevuse jätkumine on võimalik alles siis, kui Venemaa austab täielikult norme ja piirdub ise rahumeelse tegevusega;

47.  kordab, et Venemaal ei ole mingit vetoõigust Euroopa riikide Euro‑Atlandi püüdluste suhtes;

48.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ettevõtjatele kehtestatud Venemaa vastusanktsioonide tagajärgi ning kaaluma vajaduse korral kompensatsioonimeetmete võtmist;

49.  toonitab, et Ida‑Ukraina konflikti lahendus saab olla vaid poliitiline; innustab usaldust suurendavate meetmete võtmist Donbassi piirkonnas; toetab sellesse Ida‑Ukraina piirkonda ÜRO rahuvalvejõudude üksuse lähetamise mandaati; kordab oma üleskutset määrata ametisse Euroopa Liidu erisaadik Krimmi ja Donbassi piirkonna küsimustes;

50.  mõistab hukka Venemaale sisenemise keeldude meelevaldset kehtestamist ELi poliitikute, muu hulgas Euroopa Parlamendi endiste ja praeguste liikmete ning ELi ametnike suhtes; nõuab sisenemiskeeldude viivitamatut ja tingimusteta tühistamist;

51.  kutsub Venemaad üles vabastama viivitamata poliitvangid (sh välisriikide kodanikud) ja ajakirjanikud;

52.  kutsub Venemaad üles tegema lennu MH17 allatulistamise kui võimaliku sõjakuriteo rahvusvahelises uurimises täies mahus koostööd; mõistab hukka kõik katsed või otsused anda toimepanijatele amnestia või venitada kahtlusalustele süüdistuse esitamisega, sest süüdlased tuleb võtta vastutusele;

53.  kutsub Venemaa valitsust üles mitte blokeerima Süüria olukorda käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, milles käsitletakse jätkuvat vägivalda tsiviilelanike vastu (sh keemiarelvade kasutamine), Genfi konventsiooni raskeid rikkumisi ja üldiste inimõiguste rikkumisi;

54.  toetab integreeritud Euroopa energialiidu kiiret väljakujundamist, mis tulevikus hõlmaks ka idapartnerlusriike; rõhutab ambitsioonika energiatõhusust ja taastuvenergiat käsitleva poliitika võimalikku rolli selles küsimuses; mõistab teravalt hukka Venemaa surve Valgevenele loobuda sisuliselt oma iseseisvusest; rõhutab, et sõltumata ELi Venemaa strateegia arengust peab EL kinnitama oma pühendumust ja toetust liidu idaparteritele ning toetama reforme, et tugevdada julgeolekut ja stabiilsust, demokraatlikku valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet;

55.  toetab Euroopa demokraatia rahastu, venekeelse uudistevahetuse (Russian Language News Exchange – RLNE) ning muude Venemaal ja mujal demokraatiat ja inimõigusi edendavate vahendite rahastamist veelgi suuremal määral;

56.  kutsub Venemaa ametivõime üles mõistma hukka kommunismi ja nõukogude režiimi ning karistama kõnealuse režiimi ajal toimepandud kuri- ja süütegude toimepanijaid;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT C 407, 4.11.2016, lk 35.
(2) 5. septembril 2014 allkirjastatud „Kolmepoolse kontaktrühma konsultatsioonide tulemuste protokoll“ ja 12. veebruaril 2015 vastu võetud „Minski kokkulepete rakendamismeetmete pakett“.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0266.
(4) ELT C 35, 31.1.2018, lk 38.
(5) ELT C 408, 30.11.2017, lk 43.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0259.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0435.

Viimane päevakajastamine: 13. märts 2019Õigusalane teave