Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0248(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0106/2019

Esitatud tekstid :

A8-0106/2019

Arutelud :

PV 12/03/2019 - 26
CRE 12/03/2019 - 26

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 11.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0175

Vastuvõetud tekstid
PDF 355kWORD 116k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Varjupaiga- ja Rändefondi loomine ***I
P8_TA-PROV(2019)0175A8-0106/2019

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (COM(2018)0471 – C8-0271/2018 – 2018/0248(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0471),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 78 lõiget 2 ja artikli 79 lõikeid 2 ja 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0271/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0106/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond
millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ning artikli 79 lõikeid 2 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2, artikli 79 lõikeid 2 ja 4 ning artiklit 80,
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Arvestades muutuvaid rändeprobleeme, mida iseloomustab vajadus toetada liikmesriikide vastuvõtu-, varjupaiga-, integratsiooni- ja rändehaldussüsteemide tugevdamist, ennetada ja asjakohaselt käsitleda survet tekitavaid olukordi ning asendada ebaseaduslikud ja ohtlikud rändeteed seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõike 2 kohase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise eesmärgi saavutamiseks eriti oluline investeerida rände tõhusasse ja koordineeritud haldamisse liidus.
(1)  Arvestades muutuvaid rändeprobleeme, mida iseloomustab vajadus toetada liikmesriikide vastuvõtu-, varjupaiga-, integratsiooni- ja rändehaldussüsteemide tugevdamist, ennetada ja asjakohaselt ning solidaarselt käsitleda survet tekitavaid olukordi ning asendada ebaseaduslikud ja ohtlikud rändeteed seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõike 2 kohase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise eesmärgi saavutamiseks eriti oluline investeerida rände tõhusasse ja koordineeritud haldamisse liidus.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Liidu ja liikmesriikide koordineeritud tegevuse tähtsust on kajastatud 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavas, milles on rõhutatud vajadust järjepideva ja selge ühise poliitika järele eesmärgiga taastada usk liidu suutlikkusse koondada Euroopa ja liikmesriikide jõupingutused rändeprobleemidega tegelemisel ning teha tõhusat koostööd kooskõlas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtetega, ning kinnitatud kõnealuse tegevuskava 2017. aasta septembri vahehindamise raames ja 2018. aasta märtsi- ja maikuu eduaruandes.
(2)  Liidu ja liikmesriikide koordineeritud tegevuse tähtsust on kajastatud 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavas, milles on rõhutatud vajadust järjepideva ja selge ühise poliitika järele eesmärgiga taastada usk liidu suutlikkusse koondada Euroopa ja liikmesriikide jõupingutused rändeprobleemidega tegelemisel ning teha tõhusat koostööd kooskõlas liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80, ning kinnitatud kõnealuse tegevuskava 2017. aasta septembri vahehindamise raames ja 2018. aasta märtsi- ja maikuu eduaruandes.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes veel kord vajadust järgida rändehalduse terviklikku, pragmaatilist ja kindlameelset käsitust, mille eesmärk on taastada välispiirikontroll ja vähendada ebaseaduslikult saabuvate rändajate ja merel hukkunute arvu ning mis peaks põhinema kõigi liidu ja liikmesriikide kättesaadavate vahendite paindlikul ja koordineeritud kasutamisel. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks sellele üles tagama märkimisväärselt suurema tagasisaatmiste arvu nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmete, näiteks mõjusate tagasivõtulepingute ja kokkulepete kaudu.
(3)  Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes veel kord vajadust järgida rändehalduse terviklikku, pragmaatilist ja kindlameelset käsitust, mille eesmärk on taastada välispiirikontroll ja vähendada ebaseaduslikult saabuvate rändajate ja merel hukkunute arvu ning mis peaks põhinema kõigi liidu ja liikmesriikide kättesaadavate vahendite paindlikul ja koordineeritud kasutamisel. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks sellele üles tagama märkimisväärselt suurema tagasisaatmiste arvu nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmete, näiteks mõjusate tagasivõtulepingute ja kokkulepete kaudu. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks üles rakendama ja välja töötama vabatahtlikke ümberasustamisprogramme.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Selleks et toetada jõupingutusi, mida tehakse liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastastikusel usaldusel, solidaarsusel ja vastutuse jagamisel põhineva tervikliku rändehalduse käsituse tagamiseks eesmärgiga on tagada liidu ühine jätkusuutlik varjupaiga- ja sisserändepoliitika, tuleks liikmesriike toetada piisavate rahaliste vahenditega Varjupaiga- ja Rändefondist (edaspidi „fond“).
(4)  Selleks et toetada jõupingutusi, mida tehakse liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastastikusel usaldusel, solidaarsusel ja vastutuse jagamisel põhineva tervikliku rändehalduse käsituse tagamiseks eesmärgiga on tagada liidu ühine jätkusuutlik varjupaiga- ja sisserändepoliitika, tuleks liikmesriike toetada piisavate rahaliste vahenditega Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (edaspidi „fond“).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Fond peaks täielikult austama inimõigusi, järgima kestliku arengu tegevuskava 2030, ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning rände ja varjupaiga valdkonnas rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi, eelkõige üleilmset pagulasi käsitlevat kokkulepet ja ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Fondi haldamisel arengu seisukohast tuleks võtta arvesse rände erinevaid algpõhjuseid, nagu konfliktid, vaesus, põllumajandussuutlikkuse puudumine, haridus ja ebavõrdsus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi.
(5)  Fondi toetatud meetmete rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid, sealhulgas isikuandmete kaitse õigust, ning liidu ja liikmesriikide põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Fondi rakendamisel tuleks austada ja edendada soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, mis kuuluvad liidu põhiväärtuste hulka. Fond ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele mis tahes kujul.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Fondi rakendamisel tuleks seada esikohale meetmed, mille puhul tegeldakse saatjata ja vanematest eraldatud alaealiste olukorraga varajase identifitseerimise ja registreerimise kaudu, ning meetmed, mida rakendatakse lapse parimaid huve silmas pidades.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Fondist tuleks toetada rändevoogude tõhusat juhtimist ja edendada muu hulgas varjupaiga valdkonna ühiseid meetmeid, sealhulgas liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmisel, asustades või paigutades rahvusvahelise kaitse taotlejaid või rahvusvahelise kaitse saajaid liikmesriikide vahel ümber ning toetades integratsioonistrateegiaid ja tõhusamat seadusliku rände poliitikat, et tagada liidu pikaajaline konkurentsivõime ja tema sotsiaalmudeli tulevik ning vähendada jätkusuutliku tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika abil ebaseadusliku rände stiimuleid. Fondist tuleks toetada koostöö süvendamist kolmandate riikidega, et tugevdada varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude juhtimist, avardada seadusliku sisserände võimalusi, võidelda ebaseadusliku rändega ning tagada kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise ja sealse tagasivõtmise jätkusuutlikkus.
(7)  Fondist tuleks toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja rändevoogude tõhusat juhtimist ja edendada muu hulgas varjupaiga valdkonna ühiseid meetmeid, sealhulgas liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmisel, asustades või paigutades rahvusvahelise kaitse taotlejaid või rahvusvahelise kaitse saajaid liikmesriikide vahel ümber, või võttes nad humanitaarkaalutlustel vastu, tõhustades haavatavate varjupaigataotlejate, näiteks laste kaitsmist ning toetades integratsioonistrateegiaid ja tõhusamat seadusliku rände poliitikat, luues ohutuid ja seaduslikke liitu sisserändamise võimalusi, mis peaksid samuti aitama tagada liidu pikaajalist konkurentsivõimet ja tema sotsiaalmudeli tulevikku ning vähendada jätkusuutliku tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika abil ebaseadusliku rände stiimuleid. Fondist kui liidu sisepoliitika vahendist ning ainsast varjupaiga- ja rändevaldkonna rahastamisvahendist liidu tasandil tuleks eeskätt toetada liidusiseseid varjupaiga- ja rändevaldkonna meetmeid. Fondist tuleks siiski määratletud ulatuses ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele toetada koostöö süvendamist kolmandate riikidega, et tugevdada varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude juhtimist, luua seadusliku sisserände võimalusi, võidelda ebaseadusliku rände ning inimsmugeldajate ja -kaubitsejate võrgustikega ning tagada turvaline ja väärikas kolmandatesse riikidesse tagasisaatmine, samuti taasintegreerimine nendes riikides.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Rändekriis on esile toonud vajaduse reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, et kehtestada tõhusad varjupaigamenetlused, millega hoida ära teisene ränne, tagada ühtsed ja sobivad vastuvõtutingimused rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võtta kasutusele rahvusvahelise kaitse andmise ühtsed nõuded ning anda rahvusvahelise kaitse saajatele asjakohased õigused ja eelised. Samal ajal on olnud vaja luua õiglasem ja tõhusam süsteem, mille raames määratakse kindlaks liikmesriikide vastutus rahvusvahelise kaitse taotlejate eest, ning liidu raamistik liikmesriikide ümberasustamisalase tegevuse jaoks. Seepärast on asjakohane, et fond annaks liikmesriikidele suuremat toetust, et nad saaksid Euroopa ühist varjupaigasüsteemi täielikult ja nõuetekohaselt rakendada.
(8)  Rändekriis ja viimastel aastatel Vahemerel hukkunute suurenev arv on esile toonud vajaduse reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ja kehtestada õiglasem ja tõhusam süsteem, et määrata kindlaks liikmesriikide vastutus rahvusvahelise kaitse taotlejate eest, ning luua raamistik liikmesriikide ümberasustamise ning humanitaarkaalutlustel vastuvõtmise alase tegevuse jaoks, et suurendada saadavalolevate ümberasustamiskohtade koguarvu kogu maailmas. Samal ajal on vaja reformi, tagamaks, et on tõhusad ja õigustel põhinevad varjupaigamenetlused on kehtestatud ja kättesaadavad, ning et pakkuda ühtseid ja sobivaid vastuvõtutingimusi rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võtta kasutusele rahvusvahelise kaitse andmise ühtsed nõuded ning anda rahvusvahelise kaitse saajatele asjakohased õigused ja eelised, ning samuti tõhusad ja tulemuslikud menetlused ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks. Seepärast on asjakohane, et fond annaks liikmesriikidele suuremat toetust, et nad saaksid Euroopa ühist varjupaigasüsteemi täielikult ja nõuetekohaselt rakendada.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Fondi abil tuleks samuti täiendada ja tugevdada määrusega (EL).../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus]14 asutatud Euroopa Liidu Varjupaigaameti (European Union Agency for Asylum – EUAA) tegevust, et lihtsustada ja parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist, koordineerides ja tugevdades liikmesriikidevahelist praktilist koostööd ja teabevahetust ning edendades liidu varjupaiga valdkonna õigusakte ja tegevusstandardeid, et tagada ühtlus, mis põhineb rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele, vastuvõtutingimustele ja kaitsevajaduste hindamisele esitatavatel rangetel nõuetel kogu liidus ning mis võimaldab jätkusuutlikult ja õiglaselt jaotada rahvusvahelise kaitse taotlusi, hõlpsamalt ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist kogu liidus, toetada liikmesriikide ümberasustamisalaseid jõupingutusi ning pakkuda liikmesriikidele, eelkõige neile, kelle süsteemidele avaldub ebaproportsionaalselt tugev surve, operatiiv- ja tehnilist abi nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamiseks.
(9)  Fondi abil tuleks samuti täiendada ja tugevdada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevust, et lihtsustada ja parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist, tugevdades liikmesriikidevahelist praktilist koostööd ja koordineerides teabevahetust varjupaigaküsimustes, eelkõige heade tavade osas, edendades liidu ja rahvusvahelist õigust, ning andes oma panuse asjaomaste suuniste näol, sh tegevusstandardite osas, et tagada liidu varjupaigaõiguse ühtlane rakendamine, mis põhineb rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele, vastuvõtutingimustele ja kaitsevajaduste hindamisele esitatavatel rangetel nõuetel kogu liidus ning mis võimaldab jätkusuutlikult ja õiglaselt jaotada rahvusvahelise kaitse taotlusi, hõlpsamalt ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist kogu liidus, toetades liikmesriikide ümberasustamisalaseid jõupingutusi ning pakkudes liikmesriikidele, eelkõige neile, kelle süsteemidele avaldub ebaproportsionaalselt tugev surve, operatiiv- ja tehnilist abi nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamiseks.
__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] (ELT L ..., …, lk ...).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Fondist tuleks toetada liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Fondist tuleks toetada liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest.
(10)  Fondist tuleks toetada liitu ja liikmesriike kehtiva liidu õiguse rakendamisel, tagades põhiõiguste täieliku austamise, pidades eelkõige silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL1a (vastuvõtutingimuste direktiiv), 2013/32/EL1b (varjupaigamenetluste direktiiv), 2011/95/EL1c (pagulaseks kvalifitseerumise direktiiv) ja 2008/115/EÜ1d (tagasisaatmisdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 604/20131e (Dublini määrus).
________________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).“
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).“
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).“
1d 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
1e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega on liidu varjupaigapoliitika oluline osa tagamaks varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude asjakohase haldamise. Selleks et asendada liikmesriikide territooriumile saabuvate, rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ohtlik ja ebaseaduslik sisseränne seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, väljendada solidaarsust riikidega neis piirkondades, kuhu või mille siseselt on ümber asustatud suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, aidates leevendada nendele riikidele avalduvat survet, aidata saavutada liidu rändepoliitika eesmärke, suurendades liidu mõjuvõimu kolmandates riikides, ning aidata tõhusalt kaasa üleilmsetele ümberasustamisalastele algatustele, võttes ühel häälel sõna rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes kolmandate riikidega, tuleks fondi kaudu pakkuda rahalisi stiimuleid liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistiku rakendamiseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelise kaitse tagamiseks ja püsiva lahenduse pakkumiseks nende territooriumil viibivatele pagulastele ja ümberasustatud isikutele, kes on tunnistatud ümberasustamiskõlblikuks, või kes on hõlmatud riigisiseste humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavadega, mis peaksid arvesse võtma ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosi. Et teha seda ambitsioonikal ja tõhusal moel, peaks fond selleks andma rahaliste stiimulite vormis sihtotstarbelist abi igale inimesele, kes on vastu võetud või ümber asustatud.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Võttes arvesse viimastel aastatel liitu suundunud rändevoogude suurust ja meie ühiskondade ühtekuuluvuse tagamise tähtsust, on väga oluline toetada liikmesriikide poliitikat riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike varajaseks integreerimiseks ning prioriteetseid valdkondi, mis on kindlaks määratud komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas.
(12)  Võttes arvesse meie ühiskondade ühtekuuluvuse tagamise tähtsust, on väga oluline toetada liikmesriikide poliitikat riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimiseks ning prioriteetseid valdkondi, mis on kindlaks määratud komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Tõhususe suurendamiseks, liidu suurima lisaväärtuse saavutamiseks ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks võetavate liidu meetmete järjepidevuse tagamiseks peaksid fondist rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest rahastatavaid meetmeid. Käesolevast fondist rahastatavad meetmed peaksid toetama kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, mida viiakse üldiselt ellu varases integratsioonietapis, ja horisontaalmeetmeid, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsioonivaldkonnas, samas kui kolmandate riikide kodanikele suunatud pikemaajalise mõjuga meetmeid tuleks rahastada ERFist ja ESF+-st.
(13)  Tõhususe suurendamiseks, liidu suurima lisaväärtuse saavutamiseks ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks võetavate liidu meetmete järjepidevuse tagamiseks peaksid fondist rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama liidu struktuurifondide vahenditest rahastatavaid meetmeid. Käesolevast fondist rahastatavad meetmed peaksid toetama kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, mida viiakse üldiselt ellu integratsiooni varajastes etappides ja horisontaalmeetmeid, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsioonivaldkonnas ja mida täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmed kolmandate riikide kodanike sotsiaalse ja majandusliku kaasamise edendamiseks.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Tervikliku integratsioonikäsitluse tagamiseks tuleks lõimimismeetmeid laiendada ka rahvusvahelise kaitse saajatele, võttes arvesse sellise sihtrühma eripära. Kui integratsioonimeetmeid rakendatakse koos vastuvõtuga, peaks meetmeid olema vajaduse korral võimalik laiendada ka varjupaigataotlejatele.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Sellega seoses tuleks nõuda, et fondi rakendamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teeksid koostööd ja looksid koordineerimismehhanismid selliste asutustega, kelle liikmesriigid on määranud haldama ESF+ ja ERFi sekkumisi, ning vajaduse korral kõnealuste fondide ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele kaasa aitavate muude fondide korraldusasutustega.
(14)  Sellega seoses tuleks nõuda, et fondi rakendamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teeksid koostööd ja looksid koordineerimismehhanismid selliste asutustega, kelle liikmesriigid on määranud haldama struktuurifondide sekkumisi, ning vajaduse korral kõnealuste fondide ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele kaasa aitavate muude fondide korraldusasutustega. Nende koordineerimismehhanismide kaudu peaks komisjon hindama fondide vahelist sidusust ja vastastikust täiendavust ning seda, mil määral iga fondi kaudu rakendatud meetmed aitavad kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  On asjakohane anda neile liikmesriikidele, kes seda soovivad, võimalus näha oma riiklikes programmides ette, et integratsioonimeetmed võivad hõlmata kolmanda riigi kodanike pereliikmeid sellises ulatuses, mis on vajalik nende meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige“ hõlmab abikaasasid, partnereid ning mis tahes isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomased integratsioonimeetmed puudutavad, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi rakendusalasse.
(16)  On asjakohane anda neile liikmesriikidele, kes seda soovivad, võimalus näha oma riiklikes programmides ette, et integratsioonimeetmed võivad hõlmata kolmanda riigi kodanike pereliikmeid, toetades nõnda perekondade ühtsust laste parimates huvides sellises ulatuses, mis on vajalik nende meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige“ hõlmab abikaasasid, partnereid ning mis tahes isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomased integratsioonimeetmed puudutavad, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi rakendusalasse.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Arvestades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli integratsiooni valdkonnas ja selleks, et hõlbustada seesuguste üksuste juurdepääsu liidu tasandi rahastamisele, peaks fond aitama lihtsustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või kodanikuühiskonna organisatsioonide integratsioonivaldkonna meetmete rakendamist, sealhulgas temaatilise rahastu kasutamise ja nende meetmete suurema kaasrahastamise määra kaudu.
(17)  Arvestades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli integratsiooni valdkonnas ja selleks, et hõlbustada seesuguste üksuste otsest juurdepääsu liidu tasandi rahastamisele, peaks fond aitama lihtsustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning neid esindavate ühenduste integratsioonivaldkonna meetmete rakendamist, sealhulgas nende meetmete suurema kaasrahastamise määra ja temaatilise rahastu sihtotstarbelise komponendi kasutamise kaudu juhul, kui kõnealused kohalikud ja piirkondlikud ametiasutustel on volitatud integratsioonimeetmeid rakendama.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Võttes arvesse liidu ees seisvaid pikaajalisi majanduslikke ja demograafilisi probleeme, on äärmiselt oluline luua liitu suunduvad hästitoimivad seadusliku rände kanalid, et liit saaks jääda rändajate jaoks atraktiivseks sihtkohaks ning et tagada sotsiaalhoolekande süsteemide ja liidu majanduskasvu jätkusuutlikkus.
(18)  Võttes arvesse liidu ees seisvaid pikaajalisi majanduslikke ja demograafilisi probleeme ja rände iseloomu üha üleilmsemaks muutumist, on äärmiselt oluline luua liitu suunduvad hästitoimivad seadusliku rände kanalid, et liit saaks jääda vastavalt liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele seadusliku rände jaoks atraktiivseks sihtkohaks ning et tagada sotsiaalhoolekande süsteemide ja liidu majanduskasvu jätkusuutlikkus ning samas kaitsta võõrtöötajaid tööalase ärakasutamise eest.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Fondist tuleks liikmesriike toetada selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse seaduslikku rännet ning suurendatakse oma suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata kõiki nende territooriumil seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks ettenähtud sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -põhimõtteid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õiguslikke vahendeid. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste ja valitsustasandite vahel kui ka teiste liikmesriikidega.
(19)  Fondist tuleks liikmesriike toetada selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse ja avardatakse seaduslikke rändevõimalusi ning suurendatakse oma suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata kõiki nende territooriumil seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks ettenähtud sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -põhimõtteid ja -meetmeid, eelkõige liidu seadusliku rände rahastamise vahendeid. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste ja valitsustasandite vahel kui ka teiste liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Tõhus tagasisaatmispoliitika on liidu ja selle liikmesriikide igakülgse rändekäsituse lahutamatu osa. Fondist tuleks toetada ja selle abil tuleks soodustada liikmesriikide jõupingutusi ühiste tagasisaatmisnõuete (nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ)15 ning integreeritud ja kooskõlastatud tagasisaatmisstrateegia rakendamisel ja edasiarendamisel. Jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika tagamiseks tuleks fondist samamoodi toetada ka seotud meetmeid kolmandates riikides, näiteks tagasipöördujate taasintegreerimist.
(20)  Tõhus ja väärikas tagasisaatmispoliitika on liidu ja selle liikmesriikide igakülgse rändekäsituse lahutamatu osa. Fondist tuleks toetada ja selle abil tuleks soodustada liikmesriikide jõupingutusi ühiste tagasisaatmisnõuete (nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ15) ning integreeritud ja kooskõlastatud tagasisaatmisstrateegia rakendamisel ja edasiarendamisel, pannes rõhku vabatahtlikule tagasipöördumisele. Fondist tuleks samamoodi toetada seotud meetmeid kolmandates riikides, et hõlbustada ja tagada turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning kestlikku taasintegreerimist, nagu on sätestatud ülemaailmses turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes.
__________________
__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Liikmesriigid peaksid eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist. Vabatahtliku tagasipöördumise edendamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette sellised stiimulid nagu eeliskohtlemine suurema tagasipöördumisabi näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on nii tagasipöördujate kui (kulutõhususe seisukohast) ka ametiasutuste huvides.
(21)  Liikmesriigid peaksid eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist ning tagama seaduslike rändajate tulemusliku, ohutu ja väärika tagasisaatmise. Seepärast peaks fond andma eelistoetust vabatahtliku tagasipöördumisega seotud meetmetele. Selle edendamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette sellised stiimulid nagu eeliskohtlemine suurema tagasipöördumisabi ning pikaajalise taasintegratsioonitoetuse näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on kulutõhususe seisukohast nii tagasipöördujate kui ka ametiasutuste huvides. Kõikides lapsrändajaid puudutavates meetmetes ja otsustes, sealhulgas tagasisaatmisel, tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, võttes täiel määral arvesse lapse õigust oma seisukohti väljendada.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Vabatahtlik ja sunniviisiline tagasisaatmine on siiski omavahel seotud ja neil on vastastikku võimendav mõju ning seepärast tuleks kutsuda liikmesriike üles suurendama nende kahe tagasipöördumise vormi vastastikust täiendavust. Terviklike varjupaiga- ja seadusliku rände süsteemide oluline osa on väljasaatmise võimalus. Seetõttu tuleks fondist vajaduse korral toetada liikmesriikide meetmeid, mida võetakse väljasaatmise lihtsustamiseks ja rakendamiseks kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega ning tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust täiel määral austades.
(22)  Kuigi vabatahtlikku tagasipöördumist tuleks eelistada sunniviisilisele tagasisaatmisele, on nad siiski omavahel seotud ja neil on vastastikku võimendav mõju ning seepärast tuleks kutsuda liikmesriike üles suurendama nende kahe tagasipöördumise vormi vastastikust täiendavust. Terviklike varjupaiga- ja seadusliku rände süsteemide oluline osa on väljasaatmise võimalus. Seetõttu tuleks fondist vajaduse korral toetada liikmesriikide meetmeid, mida võetakse väljasaatmise lihtsustamiseks ja rakendamiseks kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega ning tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust täiel määral austades. Fondist tuleks toetada laste tagasisaatmisega seotud meetmeid üksnes juhul, kui tagasisaatmine põhineb lapse parimate huvide heakskiitval hinnangul.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Tagasipöördumise ja taasintegreerimise tingimusi võivad aidata parandada tagasipöördujatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, mida võetakse nii liikmesriikides kui ka sihtriikides.
(23)  Tagasipöördumise ja taasintegreerimise tingimusi võivad aidata parandada tagasipöördujatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu nende humanitaar- ja kaitsevajadustele ning mida võetakse nii liikmesriikides kui ka sihtriikides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavatele rühmadele. Tagasisaatmisotsuste aluseks peaks olema päritoluriigis valitseva olukorra terviklik ja hoolikas hindamine, muu hulgas tuleks hinnata kohaliku tasandi suutlikkust abi ära kasutada. Päritoluriike ja eelkõige haavatavaid inimesi toetavad erimeetmed aitavad tagada tagasisaatmiste jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja tulemuslikkuse. Neid meetmeid tuleks rakendada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja diasporaade aktiivsel osalusel.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu osa ja rändevoogude tõhusa haldamise kesksed vahendid on tagasivõtulepingud ja muud kokkulepped, mis aitavad ebaseaduslike rändajate kiiret tagasisaatmist hõlbustada. Sellistel lepingutel ja kokkulepetel on tähtis osa dialoogis ja koostöös selliste kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning nende rakendamist kolmandates riikides tuleks riigi ja liidu tasandi tagasisaatmispoliitika tõhususe huvidestoetada.
(24)  Liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu ja keskne osa ja rändevoogude tõhusa haldamise kesksed vahendid on ametlikud tagasivõtulepingud ja muud kokkulepped, mis aitavad ebaseaduslike rändajate kiiret tagasisaatmist hõlbustada. Sellistel lepingutel on tähtis osa dialoogis ja koostöös selliste kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning fond peaks toetama nende rakendamist kolmandates riikides tagasisaatmispoliitika tõhususe, ohutuse ja väärikuse huvides, ning määratletud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Lisaks käesoleva määruse kohasele isikute tagasipöördumise toetamisele tuleks fondist toetada ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku rändega ning tegeleda ebaseadusliku rände põhjuste või olemasolevatest seaduslikest rände-eeskirjadest kõrvalekaldumisega, tagades seeläbi liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse.
(25)  Lisaks kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute integreerimise toetamisele liikmesriikides tuleks fondist toetada täielikus kooskõlas säästva arengu põhimõttega ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda rändajaid hõlmava inimkaubanduse vastu, julgustada ja hõlbustada seadusliku rände eeskirjade kehtestamist, tagades seeläbi päritoluriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Ebaseaduslike rändajate tööhõive on ebaseadusliku rände tõmbeteguriks ja kahjustab seadusliku rände kavadele tugineva tööjõu liikuvuse poliitika kujundamist. Seetõttu tuleks fondist liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ16 rakendamisel; kõnealuse direktiiviga keelatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine ja nähakse ette sanktsioonid seda keeldu rikkuvate tööandjate suhtes.
(26)  Ebaseaduslike rändajate tööhõive kahjustab seadusliku rände kavadele tugineva tööjõu liikuvuse poliitika kujundamist ja ohustab võõrtöötajate õigusi, muutes nad haavatavaks õiguste rikkumise ja kuritarvituste suhtes. Seetõttu tuleks fondist liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ16 rakendamisel; kõnealuse direktiiviga keelatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine, sätestatakse ärakasutatud töötajatele kaebuste esitamise ja töötasu tagasinõudmise mehhanism ja nähakse ette sanktsioonid seda keeldu rikkuvate tööandjate suhtes.
_________________
_________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)   Liikmesriigid peaksid toetama kodanikuühiskonna ja töötajate ühenduste taotlusi, näiteks seda, mis käsitleb mõlemast soost vastuvõtutöötajate Euroopa võrgustiku loomist, et ühendada kõik töötajad Euroopas, kes tegutsevad rände valdkonnas, edendada head vastuvõttu ja inimõigustel põhinevat lähenemisviisi rände suhtes ning rändajate vastuvõtmise ja tööhõive võimaluste alaste heade tavade vahetamist.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Fondist tuleks liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL17 rakendamisel; kõnealuse direktiiviga nähakse ette sätted inimkaubanduse ohvritele pakutava abi, toetuse ja kaitse kohta.
(27)  Fondist tuleks liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL17 rakendamisel; kõnealuse direktiiviga nähakse ette sätted inimkaubanduse ohvritele pakutava abi, toetuse ja kaitse kohta. Nende meetmete puhul tuleks võtta arvesse inimkaubanduse soolist olemust. Liikmesriigid peaksid fondi rakendamisel võtma arvesse, et inimestel, kes on elu või elamistingimusi halvendava ootamatu või süveneva kliimamuutuse mõju tõttu keskkonnas sunnitud oma kodud maha jätma, on suur oht sattuda inimkaubanduse ohvriks.
__________________
__________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Fondist tuleks vastavalt liidu varjupaigaseadustikule toetada eelkõige haavatavate varjupaigataotlejate (nt saatjata alaealised, piinamise või muude raskete vägivallavormide ohvrid) tuvastamist ja nende vajaduste kindlakstegemist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 b (uus)
(27b)  Selleks et saavutada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine fondi eesmärkide vahel, tuleks tagada teatavate eesmärkide puhul kulutuste miinimummäär kas eelarve otsese, kaudse või jagatud täitmise kaudu.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Fondi kaudu tuleks täiendada ja tugevdada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/162418 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tagasisaatmismeetmeid ning aidata seeläbi kaasa Euroopa piiride tõhusale integreeritud haldamisele, nagu see on määratletud kõnealuse määruse artiklis 4.
(28)  Fondi kaudu tuleks täiendada ja tugevdada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/162418 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tagasisaatmismeetmeid, andmata täiendavaid rahastamisvahendeid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, kelle aastaeelarve üle, mis peaks võimaldama tal kõiki oma ülesandeid ellu viia, otsustab eelarvepädev institutsioon.
__________________
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust.
(29)  Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus, täiendavus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust või vastuollu minemist.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Fondist toetatavad meetmed, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, peaksid täiendama muid väljaspool liitu rakendatavaid meetmeid, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika ning liidu rahvusvaheliste kohustustega. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondist anda sihipärast toetust, et süvendada koostööd kolmandate riikidega ja tugevdada rändehalduse olulisemaid aspekte liidu rändepoliitika seisukohast huvi pakkuvates valdkondades.
(30)  Kõnealuse fondi prioriteediks peaks olema meetmete rahastamine liidu territooriumil. Fondist võib toetada meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, kuid seda tuleks teha rahalisest seisukohast piiratud, kuid siiski piisavas ulatuses, et saavutada fondi eesmärke, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3, ning kooskõlas asjaomaste kaitsemeetmetega. Sellised meetmed peaksid täiendama muid väljaspool liitu rakendatavaid meetmeid, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla ja vastastikust täiendavust liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika ning liidu rahvusvaheliste kohustustega. Järgida tuleks Euroopa arengukonsensuse punktis 35 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Erakorralise abi rakendamise ajal tuleks tagada sidusus humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses sätestatud humanitaarabialaste põhimõtetega.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada sellist tegevust, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige aitama tugevdada riikide ja liidu suutlikkust varjupaiga ja rände valdkonnas.
(31)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada sellist tegevust, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 80 aitama tugevdada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning riikide ja liidu suutlikkust varjupaiga ja rände valdkonnas.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Fondis peaks kajastuma vajadus suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järgi, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud valdkondlikud ja erieesmärgid.
(33)  Fondis peaks kajastuma vajadus suurema läbipaistvuse, paindlikkuse ja lihtsustamise järgi, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud valdkondlikud ja erieesmärgid. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks fondi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikidele esialgsed summad, mis koosnevad kindlaksmääratud summast ja I lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, mis kajastab eri liikmesriikide vajadusi ja survet varjupaiga, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas.
(34)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikidele esialgsed summad, mis kajastavad eri liikmesriikide vajadusi ja survet varjupaiga, rände, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata saarte kogukondadele, kes puutuvad kokku ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse rändevoogude muutusi ning reageerida varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamise ja seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadustele ning võidelda ebaseadusliku rändega tõhusa ja jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika kaudu, tuleks perioodi keskpaigas eraldada liikmesriikidele täiendav summa, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse vahendite kasutamise määra. See summa peaks põhinema viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud I lisas, et kajastada muutusi liikmesriikide lähteolukorras.
(35)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse rändevoogude muutusi ning reageerida varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamise ja seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadustele, arendada seaduslikku rännet ning võidelda ebaseadusliku rändega tõhusa, õigustel põhineva ja jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika kaudu, tuleks perioodi keskpaigas eraldada liikmesriikidele täiendav summa, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse vahendite kasutamise määra. See summa peaks põhinema viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud I lisas, et kajastada muutusi liikmesriikide lähteolukorras.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, millega käsitletakse käesoleva määruse erieesmärke, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel tagaks üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse.
(36)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et liikmesriikide programmid sisaldaksid meetmeid, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kõikide erieesmärkide täitmisele. Nad peaksid lisaks tagama, et vahendite eraldamine erieesmärkide saavutamiseks oleks parimal võimalikul viisil kooskõlas nende eesmärkidega, et see põhineks kõige ajakohasematel vajadustel, et programmid sisaldaksid nende eesmärkide täitmiseks minimaalseid kulutusi, et vahendite jagamine eesmärkidele oleks proportsionaalne probleemidega, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel tagaks üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Kuna rändevaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, on vahendite jaotamist tarvis rändevoogude muutustele kohandada. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete, erakorralise abi ja ümberasustamise jaoks ning solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevate liikmesriikide täiendavaks toetamiseks.
(37)  Kuna rändevaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, on vahendite jaotamist tarvis rändevoogude muutustele kohandada. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste meetmete, erakorralise abi ja ümberasustamise jaoks ning solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevate liikmesriikide täiendavaks toetamiseks.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 a (uus)
(38a)  Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi selle nimel, et nad saaksid täielikult ja nõuetekohaselt rakendada varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu acquis’d, eelkõige rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele sobilike vastuvõtutingimuste pakkumiseks ja nende seisundi korrektseks määratlemiseks vastavalt direktiivile 2011/95/EL, õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks, eelkõige juhul, kui need jõupingutused on suunatud saatjata alaealistele, kellega seotud kulutused on suuremad. Liikmesriigid peaksid seetõttu saama iga rahvusvahelise kaitse saanud saatjata alaealise jaoks ühekordse summa, kuid see ühekordne summa ei tohiks kumuleeruda käesoleva määruse alusel ümberasustamise jaoks ette nähtud lisarahastusega.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Fondist tuleks anda toetust varjupaiga andmise ja tagasisaatmisega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus nende teenuste osutamisel. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.
(40)  Fondist tuleks anda toetust varjupaiga andmise ja sisserändega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus nende teenuste osutamisel. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  Selleks et täiendada käesoleva fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.
(41)  Selleks et täiendada käesoleva fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglasel ja läbipaistval viisil piisav rahastamine, et saavutada fondi eesmärgid. Nende meetmete kaudu tuleks tagada põhiõiguste kaitsmine fondi rakendamisel.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud ettenägematule või ebaproportsionaalselt suurele rändesurvele, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb suur ja tungiv vajadus vastuvõtu- ja kinnipidamisasutuste, varjupaiga ja rände haldamise süsteemide ja menetluste järele ning suur rändesurve kolmandatele riikidele poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.
(42)  Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud ettenägematule või ebaproportsionaalselt suurele kolmandate riikide kodanike sisserändele, millega kaasneb suur ja tungiv vajadus vastuvõtu- ja kinnipidamisasutuste, varjupaiga ja rände haldamise süsteemide ja menetluste järele ning rändeprobleemid või märkimisväärne ümberasustamisvajadus kolmandatele riikidele poliitiliste sündmuste, konfliktide või loodusõnnetuste tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Käesoleva fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka finantsinstrumentide ja eelarvelise tagatise kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
välja jäetud
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja määrusest (EL) .../2021 [ühissätete määrus].
(47)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja määrusest (EL) .../2021 [ühissätete määrus]. Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ülimuslik määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] suhtes.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Määrusega (EL) .../2021 [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate liidu fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Seepärast on vaja kindlaks määrata Varjupaiga- ja Rändefondi üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib fondist rahastada.
(48)  Lisaks raamistikule, millega luuakse liidu mitme fondi, sealhulgas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) jaoks ühised finantseeskirjad, on vaja kindlaks määrata AMIFi üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib fondist rahastada.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Vastavalt finantsmäärusele21, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201322, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9523, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9624 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193925 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137126 Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidult rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(50)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137126 Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidult rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peavad igati koostööd tegema ja andma liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele liidu finantshuvide kaitsel vajalikku abi. Fondiga seotud eeskirjade eiramise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile.
_________________
_________________
21 ELT C , , lk .
21 ELT C , , lk .
22 ELT C , , lk .
22 ELT C , , lk .
23 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
23 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
24 ELT C , , lk .
24 ELT C , , lk .
25 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1371, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
25 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1371, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1939, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 51 a (uus)
(51a)  Kui on selgeid tõendeid, et projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamuses, mis esitatakse vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 258 seoses rikkumisega, kahtluse alla, peaks komisjon tagama, et neid projekte ei rahastata.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53 a (uus)
(53a)   Fondist rahastatavate programmide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel tuleks konsulteerida liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohaliku ja piirkondliku tasandi asutuste ja parlamentidega.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54
(54)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat fondi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Nende ühiste näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/2021 [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima.
(54)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat fondi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral sisaldada ka mõõdetavaid, sealhulgas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, mille alusel hinnata fondi mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Nende ühiste näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid fondi rakendamist jälgima. Oma järelevalveülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks komisjonil olema võimalik kindlaks määrata konkreetsel aastal fondist tegelikult kasutatud summad. Oma riikliku programmi raamatupidamise aastaaruannete esitamisel komisjonile peaksid liikmesriigid seetõttu eristama tagasimakseid, lõplikele abisaajatele tehtud eelmakseid ja tegelikult kantud kulude hüvitisi. Et lihtsustada auditeerimist ja fondi rakendamise järelevalvet, peaks komisjon kajastama fondi iga-aastases rakendusaruandes neid summasid, samuti järelevalve tulemusi ja fondi meetmete rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil, sh konkreetsed projektid ja partnerid. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiidetud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Aruanded, milles kirjeldatakse fondi raames nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil võetud meetmete hindamise tulemusi ja rakendamist, tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ja esitada Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.
(55)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist, ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2027. aastaks. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56
(56)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
(56)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud temaatilise rahastu tööprogrammidega, III lisas loetletud toetuskõlblike meetmetega, IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega, mis on sätestatud VII lisas, ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas rändajate ja pagulaste organisatsioonidega, ning et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kooskõlas ühise varjupaiga-, rahvusvahelise kaitse ja ühise sisserändepoliitikaga kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele liidus, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(58)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust, aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaigapoliitika, täiendava ja ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (edaspidi „fond“).
1.  Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi „fond“).
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
a)  „rahvusvahelise kaitse taotleja“ – määruse (EL).../... [varjupaigamenetluse määrus]30 artikli 2 punktis [x] määratletud taotleja;
a)  „rahvusvahelise kaitse taotleja“ – direktiivi 2013/32/EL artikli 2 punktis c määratletud taotleja;
__________________
30 ELT C , , lk .
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
b)  „rahvusvahelise kaitse saaja“ – isik määruse (EL).../... [miinimumnõuete määrus]31 artikli [2] punkti 2 tähenduses;
b)  „rahvusvahelise kaitse saaja“ – isik direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti b tähenduses;
__________________
31 ELT C , , lk .
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e
e)  „humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine“ – isikute vastuvõtmine määruse (EL) .../... [liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistik]32 artikli [2] tähenduses;
e)  „humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava ”– selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute lubamine liikmesriigi territooriumile – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muu asjaomase rahvusvahelise organi esildise saamist, kui liikmesriik on seda taotlenud – kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, kellele antakse rahvusvaheline kaitse või humanitaarkaitse seisund liikmesriigi õiguse alusel, millega nähakse täiendava kaitse saajale ette samaväärsed õigused ja kohustused, nagu on sätestatud direktiivi 2011/95/EL artiklites 20–32 ja artiklis 34;
_______________
32 ELT C , , lk .
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g
g)  „ümberasustamine“ –ümberasustamine, nagu see on määratletud määruse (EL) .../... [liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistik] artiklis 2;
g)  „ümberasustamine“ – selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine liikmesriikide territooriumile – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esildise saamist – kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, kellele antakse rahvusvaheline kaitse ja kellel on võimalik saada püsiv lahendus liidu ja siseriikliku õiguse kohaselt;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt j a (uus)
ja)  „saatjata alaealine“ – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta seni, kuni selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; sh alaealine, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Fondi poliitiline eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele kooskõlas liidu asjaomase acquis’ ja liidu kohustustega põhiõiguste valdkonnas.
1.  Fondi poliitiline eesmärk on aidata rakendada, tugevdada ja igakülgselt arendada Euroopa ühist varjupaigapoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 78 ja Euroopa ühist sisserändepoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 79 kooskõlas solidaarsuse põhimõttega ning jagades vastutust õiglaselt, järgides samal ajal täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelise õiguse järgseid kohustusi ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
b)  toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele;
b)  tugevdada ja arendada seadusliku sisserände poliitikat liidu ja liikmesriikide tasandil, kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
c)  aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides.
c)  aidata koos teiste ELi fondidega kaasa kolmandate riikide kodanike tõhusale integreerimisele ja sotsiaalsele kaasamisele ning edendada seda;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus, turvaline ja inimväärikas tagasisaatmine, vastuvõtmine ja taasintegreerimine kolmandatesse riikidesse;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c b (uus)
cb)  tagada solidaarsus ja õiglane vastutuse jagamine liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändeprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Partnerlus
Fondiga seoses hõlmavad partnerlused vähemalt kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi või nende esindusorganisatsioone, asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone, eriti pagulaste ja rändajate organisatsioone, rahvusvahelisi inimõiguste asutusi ning võrdõiguslikkuse organeid ning sotsiaalpartnereid.
Need partnerid kaasatakse sisuliselt programmide ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis on loetletud III lisas.
1.  Kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist meetmeid, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke ja on loetletud III lisas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisa loetelu meetmetest, mis on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklitele 5 ja 6 vajaduse korral toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.
2.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklitele 5 ja 6 erandjuhtudel vajaduse korral toetada kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele III lisas loetletud meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Ilma et see piiraks artikli 16 sätteid, ei või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 9 ületada 5 % temaatilisele rahastule artikli 8 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Ilma et see piiraks artikli 16 sätteid, ei või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 13 iga liikmesriigi kohta ületada 5 % sellele liikmesriigile artikli 8 lõike 2 punkti a, artikli 11 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 c (uus)
2c.  Käesoleva lõike alusel toetatud meetmed on täielikus kooskõlas liidu välistegevuse rahastamisvahenditest toetatavate meetmetega ning vastavad liidu välistegevuse üldpõhimõtetele ja -eesmärkidele.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise edendamine
Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine on fondi rakendamise lahutamatu osa ning et neid edendatakse fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et hoida fondile juurdepääsul või fondi rakendamise eri etappide ajal ära mis tahes diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Fond on avatud kolmandatele riikidele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, milles käsitletakse kolmanda riigi osalust Varjupaiga- ja Rändefondis, eeldusel et:
Fond on avatud Schengeni lepinguga ühinenud kolmandatele riikidele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, mis võetakse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 ja milles käsitletakse kolmanda riigi osalust fondis, eeldusel et:
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)
Käesolevas artiklis osutatud erilepingu koostamisel konsulteerib komisjon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, eelkõige lepingu põhiõigustealaste aspektide valdkonnas.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt 3
(3)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele;
(3)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selle kolmanda riigi poolt, selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on Rahastamiskõlblikud.
4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel, on rahastamiskõlblikud, kui sellega aidatakse kaasa fondi käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisele.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele väärtustamisele.
1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele liidu lisaväärtuse loomisele.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.
2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab riiklikke ja muid liidu rahastamisvahendeid ja meetmeid, mida rahastatakse teistest liidu fondidest, eelkõige struktuurifondidest ja liidu välisrahastamisvahenditest, ning on nendega kooskõlastatud.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 10 415 000 000 eurot.
1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus 2018. aasta hindades on 9 204 957 000 eurot (jooksevhindades 10 415 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 2 – punkt a
a)  6 249 000 000 eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;
a)  5 522 974 200 eurot 2018. aasta hindades (6 249 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
b)  4 166 000 000 eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.
b)  3 681 982 800 eurot 2018. aasta hindades (4 166 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse temaatilisele rahastule.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Kuni 0,42 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse EL .../... [ühissätete määrus] artiklis 29.
3.  Kuni 0,42 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e
e)  toetus solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevatele liikmesriikidele ning
e)  toetus liikmesriikidele, sh kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ning rahvusvahelistele organisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes aitavad kaasa solidaarsusega seotud jõupingutuste tegemisele; ning
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.
2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega ja III lisas sisalduvate rahastamiskõlbulike meetmetega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele. Komisjon tagab, et tööprogrammide koostamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel tehakse regulaarselt koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Vähemalt 20 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgile.
Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärgile.
Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud erieesmärgile.
Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c b osutatud erieesmärgile.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuse tulemuslikkuse.
3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohases komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumise kohta kahtluse alla.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.
4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, tagab komisjon, et ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohases komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumise kohta kahtluse alla.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks vastu finantsmääruse artiklis [110] osutatud rahastamisotsused, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Tööprogrammid tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 6
6.  Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa lõike 2 punktis b osutatud rakendusmeetmete hulka, mida rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid.
6.  Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa lõike 2 punktis a osutatud rakendusmeetmete hulka, mida rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seoses sellega eraldatakse 5 % temaatilise rahastu rahastamispaketist eelarve otsese või kaudse täitmise raames kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes rakendavad integratsioonimeetmeid.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 7
7.  Pärast lõikes 5 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.
7.  Pärast lõikes 5 osutatud tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 8
8.  Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.
8.  Tööprogrammid võib koostada üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga [63] ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus].
2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga [63] ja mitmele ELi fondile, sh Varjupaiga- ja Rändefondile finantsreegleid kehtestava raamistikuga.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.
1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest. Liikmesriike kutsutakse üles eraldama fondi vahenditest toetatavaks tegevuseks lisavahendeid.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks.
3.  Liidu eelarvest eraldatavat rahalist toetust suurendatakse vähemalt 80 %-ni ja seda võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu rändehalduse valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid.
1.  Iga liikmesriik ja komisjon tagavad, et riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu varjupaiga ja rände haldamise valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile, ning on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid. Seoses sellega eraldavad liikmesriigid vähemalt 20 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgile.
Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärkidele.
Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud erieesmärkidele.
Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c b osutatud erieesmärgile.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Lisaks tagavad liikmesriigid, et nende programmid sisaldavad meetmeid artikli 3 lõikes 2 nimetatud fondi erieesmärkide jaoks ning et vahendite jaotamine nende eesmärkide vahel toimub nii, et neid eesmärke oleks võimalik täita. Liikmesriikide programme hinnates tagab komisjon, et ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumismenetluse kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 258 kahtluse alla.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Komisjon tagab, et Euroopa Liidu Varjupaigaamet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on oma pädevusala ulatuses programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Liidu Varjupaigaametiga programmide kavandite osas, et tagada nende ametite ja liikmesriikide tegevuse järjepidevus ja vastastikune täiendavus.
2.  Komisjon tagab, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on oma pädevusala ulatuses programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga programmide kavandite osas, et tagada nende ametite ja liikmesriikide tegevuse järjepidevus ja vastastikune täiendavus.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et fondi toel rakendatavad meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et fondi toel rakendatavad meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4
4.  Lisaks määruse (EL) [.../...] [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] kohaselt tehtavale järelevalvele või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmisele kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 kontrollib asjaomane liikmesriik koos komisjoni ning vajaduse korral koos Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, kuidas nende tulemustega tegeleda, sealhulgas kuidas kõrvaldada puudusi või suurendada oma suutlikkust ja valmisolekut, ning rakendab need soovitused oma programmi kaudu.
4.  Lisaks mis tahes tehtavale järelevalvele või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmisele kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 kontrollib asjaomane liikmesriik koos komisjoni ning vajaduse korral koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, kuidas nende tulemustega tegeleda, sealhulgas kuidas kõrvaldada puudusi või suurendada oma suutlikkust ja valmisolekut, ning rakendab need soovitused oma programmi kaudu.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 5
5.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 4 osutatud soovitusi. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita.
5.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 4 osutatud soovitusi ja artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 7 a (uus)
7a.  Riiklike programmidega võib lubada, et III lisa punktis 3 a osutatud meetmed hõlmavad ka kõnealuses punktis osutatud sihtrühma kuuluvate isikute pereliikmeid ulatuses, mis on selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks vajalik.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 8
8.  Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga.
8.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohaldamisala, kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust taotlema komisjoni heakskiitu. Komisjon tagab kavandatud projektide vastastikuse täiendavuse ja sidususe muude liidu ja liikmesriikide meetmetega, mis on võetud asjaomases kolmandas riigis või seoses sellega, ning kontrollib, et artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis 3 sätestatud tingimused oleks täidetud.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 9
9.  Määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel.
9.  Igas riiklikus programmis nähakse kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabeliga 1 ning esitatakse kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikide või toetusvaldkondade kaupa.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 9 a (uus)
9a.  Iga liikmesriik avaldab oma programmi asjakohasel veebisaidil ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Veebisaidil täpsustatakse programmi rakendamisel toetatud meetmeid ja esitatakse toetusesaajate nimekiri. Seda ajakohastatakse korrapäraselt, vähemalt samaaegselt artiklis 30 osutatud iga-aastase tulemusaruande avaldamisega.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige -1 (uus)
-1.  Programmidele tehakse vahehindamine ja hindamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 29.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktist b kuni punktini 5 osutatud kriteeriumidega artikli 11 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.
1.  2024. aasta lõpuks ja pärast Euroopa Parlamendi teavitamist eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktist b kuni punktini 5 osutatud kriteeriumidega artikli 11 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Juhul kui vähemalt 10 % artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../2021 [uus ühissätete määrus] artikli [85] kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.
2.  Juhul kui vähemalt 30 % artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artiklis [12] osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke.
3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse arvesse edu, mis on saavutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ja rakendamisel tuvastatud puudujääke.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.
1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, millel on liidu lisaväärtus ja mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
Artikkel 16
välja jäetud
Liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistiku vahendid
1.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga ümberasustatud isiku kohta 10 000 euro suuruse summa kooskõlas liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskavaga. Kõnealune summa antakse kuludega sidumata maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga [125].
2.  Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse liikmesriikidele nende programmi muutmise kaudu, tingimusel et isik, kelle eest see summa eraldatakse, on kooskõlas liidu ümberasustamise [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistikuga tegelikult ümber asustatud.
3.  Seda summat ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema selle kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.
4.  Liikmesriigid säilitavad andmed, mis on vajalikud ümberasustatud isikute ja nende ümberasustamise kuupäeva nõuetekohaseks kindlakstegemiseks.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16a
Ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise vahendid
1.   Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga ümberasustamise kaudu vastu võetud isiku kohta.
2.   Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6000 eurot iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta.
3.   Olenevalt asjaoludest võib liikmesriik saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, et tagada perekonna ühtsus.
4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele iga kahe aastat tagant, esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm heaks kiidetakse, ja hiljem rahastamisotsusega, mis lisatakse nende riikliku programmi heakskiitmise otsustele.
5.   Võttes arvesse kehtivat inflatsioonimäära, asjakohaseid muutusi ümberasustamise valdkonnas ning muid tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist, ning tegutsedes olemasolevate vahendite piires, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühekordset makset vajaduse korral kohandada.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17
Artikkel 17
välja jäetud
Määruse.../... [Dublini määrus] rakendamist toetavad vahendid
1.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [10 000] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kelle eest kõnealune liikmesriik hakkab vastutama alates sellest, kui tal tekib probleemne olukord, mis on määratletud määruses (EL) .../... [Dublini määrus].
2.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [10 000] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on kõnealusesse liikmesriiki suunatud, kui selle liikmesriigi kvoot on ületatud.
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriik saab täiendava [10 000] euro suuruse summa iga taotleja eest, kellele on antud rahvusvahelise kaitse staatus integratsioonimeetmete rakendamise eesmärgil.
4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriik saab täiendava [10 000] euro suuruse summa iga isiku eest, kelle kohta liikmesriigil on võimalik määruse (EL) .../... [Eurodaci määrus] artikli 11 punktis d osutatud andmekogu ajakohastamise alusel tõendada, et see isik on liikmesriigi territooriumilt kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasisaatmisotsuse või väljasaatmismeetme alusel lahkunud.
5.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [500] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on ühest liikmesriigist teine üle viidud, iga taotleja eest, kes on üle viidud vastavalt määruse (EL).../... [Dublini määrus] artikli 34 punkti i esimese lõigu alapunkti c kohaselt, ning asjakohasel juhul iga taotleja eest, kes on üle viidud vastavalt määruse (EL) .../... [Dublini määrus] artikli 34 punkti j alapunkti g kohaselt.
6.  Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga [125].
7.  Lõigetes 1–5 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele nende programmide raames, tingimusel et isik, kelle eest see summa eraldatakse, on vastavalt kas liikmesriigile tegelikult üle antud, tegelikult tagasi saadetud või taotlejana registreeritud liikmesriigis, kes on tema eest vastutav vastavalt määrusele (EL).../... [Dublini määrus].
8.  Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 a (uus)
Artikkel 17a
Määruse (EL) nr 604/2013 rakendamist toetavad vahendid
1.   Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbiviiv liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka tagasimakse rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtukulude eest alates taotluse esitamise ajast kuni taotleja vastutavale liikmesriigile üleandmiseni või kuni liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbiviiv liikmesriik võtab taotleja eest vastutuse kooskõlas määrusega (EL) nr 604/2013.
2.   Üleandev liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka tagasimakse kulude eest, mis kaasnevad taotleja või määruse (EL) nr 604/2013 artikli 18 lõike 1 punktides c ja d osutatud muu isiku üleandmisega.
3.   Iga liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka ühekordse makse 10 000 eurot iga saatjata alaealise eest, kellele antakse selles liikmesriigis rahvusvaheline kaitse, tingimusel et liikmesriik ei saa sama saatjata alaealise eest ühekordset makset artikli 16 lõike 1 alusel.
4.   Käesolevas artiklis osutatud tagasimakse tehakse maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.
5.   Lõikes 2 osutatud tagasimakse tehakse liikmesriikidele nende programmide raames, tingimusel et isik, kelle eest see tagasimakse tehakse, on liikmesriigile tegelikult üle antud vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 b (uus)
Artikkel 17b
Vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmiseks
1.   Pidades silmas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete rakendamist, saavad liikmesriigid lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele täiendava summa, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga teisest liikmesriigist üle toodud rahvusvahelise kaitse taotleja või või rahvusvahelise kaitse saaja kohta.
2.   Olenevalt asjaoludest võivad liikmesriigid saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et nende pereliikmete üleandmine on toimunud käesoleva määruse kohaselt.
3.   Lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm heaks kiidetakse, ja hiljem rahastamisotsusega, mis lisatakse nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele. Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.
4.   ELi toimimise lepingu artiklis 80 osutatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et korrigeerida vajadusel ja olemasolevate vahendite piires käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid, võttes seejuures arvesse kehtivat inflatsioonimäära, asjakohaseid muutusi rahvusvahelist kaitset taotlevate ja saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise valdkonnas, ümberasustamises ja muudel ad hoc humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmises ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % tema programmile eraldatud summast tegevustoetuse rahastamiseks artikli 3 lõike 2 punktides a ja c sätestatud eesmärkide raames.
2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % tema programmile eraldatud summast tegevustoetuse rahastamiseks artikli 3 lõikes 2 sätestatud eesmärkide raames.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonna acquis’ga.
3.  Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu varjupaiga ja sisserände valdkonna acquis’ga ning järgima täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 30 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist hindab komisjon vastavalt artiklile 13 koos Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda. Komisjon võtab arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning võimaluse korral määruse (EL).../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] ja määruse (EL) nr 1053/2013 kohaselt tehtud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva järelevalve põhjal kättesaadavat teavet.
4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 30 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist hindab komisjon vastavalt artiklile 13 koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda. Komisjon võtab arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning võimaluse korral Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tehtud ja määrusele (EL) nr 1053/2013 vastava ning käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva järelevalve põhjal kättesaadavat teavet.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 5
5.  Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele, mis on sätestatud VII lisas.
5.  Tegevustoetus on suunatud rahastamiskõlblikele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 6
6.  Selleks, et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32, et muuta VII lisas esitatud loetelu, mis sisaldab konkreetseid ülesandeid ja teenuseid.
6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32, et muuta VII lisas esitatud rahastamiskõlblike meetmete loetelu.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4
4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega].
4.  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega].
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon tagab vahendite paindliku, õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide vahel.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 6
6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse EL .../... [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].
6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas (muudetud) otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus kujutab endast rahastamisotsust vastavalt finantsmääruse artiklile [110]. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega.
2.  Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas (muudetud) otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus kujutab endast rahastamisotsust vastavalt finantsmäärusele. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Otsus 2008/381/EL
Artikkel 5 – lõige 5 – punkt d a (uus)
Artikkel 21a
Otsuse 2008/381/EÜ muutmine
Otsuse 2008/381/EÜ artikli 5 lõikele 5 lisatakse järgmine punkt:
„da) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse alusel võimalike abisaajate kontaktasutusena tegutsemine ning fondi kõigi aspektidega seoses erapooletu nõustamise, praktilise teabe ja abi andmine, sealhulgas seoses rahastamistaotlustega asjaomase riikliku programmi või temaatilise rahastu raames.“
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1
Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU fondi määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.
Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud, millele osutatakse artikli 2 lõike 1 punktis c, tehakse kooskõlas [InvestEU fondi määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad reklaamivad meetmeid ja nende tulemusi, andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja mõtestatud teavet asjaomastes keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selge sõnaga liidu rahalist toetust.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.
2.  Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ning ajakohastab seda loetelu vähemalt iga kolme kuu tagant. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide elluviimise tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon võib eelkõige edendada parimaid tavasid ja vahetada rahastamisvahendi rakendamisega seotud teavet.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud, masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ1a artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning et neist saaks teha väljavõtteid. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, konkreetse eesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi.
_____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:
1.  Komisjon võib otsustada anda rahalist abi kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a
(a)  ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemidele ja -menetlustele;
a)  kolmandate riikide kodanike ettenägematu ja ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne ühte või mitmesse liikmesriiki, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele, lastekaitsesüsteemidele ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemidele ja -menetlustele;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  vabatahtlik ümberpaigutamine;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt c
(c)  suur rändesurve kolmandates riikides, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna sattunud poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada ELi suunas kulgevaid rändevooge.
c)  isikute ettenägematu ja ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne kolmandatesse riikidesse, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna sattunud poliitiliste sündmuste, konfliktide või loodusõnnetuste tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada ELi suunas kulgevaid rändevooge.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)
1a.  Käesoleva artikli kohaselt kolmandates riikides rakendatavad meetmed täiendavad vajaduse korral liidu humanitaarabipoliitikat ning on sellega kooskõlas, samuti järgitakse nende puhul humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjon teavitab käesoleva artikli lõike 1 punktides a, aa, b ja c kirjeldatud juhtudest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele.
2.  Erakorralist abi võib anda otse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ning kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes kannatavad kolmandate riikide kodanike ennenägematu ja suure või ebaproportsionaalse sisserände all, eriti neile, kelle ülesanne on võtta vastu ja integreerida saatjata alaealisi sisserändajaid.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega].
4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Meede, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
1.  Operatsioon, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Komisjoni esitatud programmid täiendavad üksteist ja need tuleb välja töötada sedavõrd läbipaistvalt, et oleks välistatud igasugune kattumine. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on operatsiooni toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada operatsiooni rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
Operatsioonid, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1
1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta.
1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmäärusest, ja V lisale tuginedes vähemalt korra aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed.
3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Taotluse korral tehakse komisjoni saadud andmed väljund- ja tulemusnäitajate kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29
Artikkel 29
välja jäetud
Hindamine
1.  Komisjon teeb käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise.
2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 a (uus)
Artikkel 29a
Hindamine
1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse rakendamise vahehindamise. Vahehindamises käsitletakse fondi tulemuslikkust, tõhusust, lihtsustamist ja paindlikkust. Konkreetsemalt hõlmab hindamine järgmist:
a)   käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artikli 30 kohaselt esitavaid liikmesriikide iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;
b)   fondi raames võetud meetmete ja läbiviidud tegevuste Euroopa lisaväärtus;
c)   panus ELi solidaarsusesse varjupaiga ja rände valdkonnas;
d)   II lisas sätestatud rakendusmeetmete ja III lisas sätestatud meetmete jätkuv asjakohasus;
e)   käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest (nt struktuurifondidest) toetatavate meetmete ja liidu välisrahastamisvahenditega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus;
f)   fondi pikemaajaline mõju ja selle tulemuste kestlikkus.
Vahehindamises võetakse arvesse järelhindamise tulemusi eelmise fondi – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi – pikaajalise mõju kohta aastatel 2014-2020 ning sellele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse läbivaatamiseks.
2.   Komisjon teeb 31. jaanuariks 2030 järelhindamise. Komisjon esitab samaks kuupäevaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande. Järelhindamine hõlmab kõigi lõikes 1 sätestatud elementide hindamist. Sellega seoses hinnatakse fondi pikemaajalist mõju ja selle tulemuste kestlikkust, et sellest lähtuvalt teha otsus fondi edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta.
Lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vahehindamise ja järelhindamise aruanded koostatakse sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas rändajate ja pagulaste organisatsioonide, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organite, riiklike inimõiguste valdkonna institutsioonide ja muude asjaomaste organisatsioonide sisulise kaasamise abil, järgides artiklis 3a sätestatud partnerluspõhimõtet.
3.  Vahehindamise ja järelhindamise puhul pöörab komisjon erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt, kolmandates riikides või nendega seoses võetud meetmete hindamisele kooskõlas artikliga 5, artikliga 6 ja artikli 13 lõikega 8.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022.
1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a
(a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artiklis [37];
a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse komisjonile edastatud uusimaid koondandmeid;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  riikliku programmi raamatupidamise aastaaruandes jaotus tagasimaksete, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmaksete ja tegelikult kantud kulude vahel;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt b
(b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed;
b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt c
(c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus;
c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest (nt struktuurifondidest) toetatavate meetmete ja liidu välisrahastamisvahenditega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d
(d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse;
d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse, aga ka liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse varjupaigavaldkonnas;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt g
(g)  fondist abiga ümber asustatud isikute arv, pidades silmas artikli 16 lõikes 1 osutatud summasid;
g)  fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud summasid;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt h
(h)  ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv vastavalt artiklile 17.
h)  ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv vastavalt artiklile 17b.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt h a (uus)
ha)  programmi kaudu abi saanud haavatavate isikute arv, sealhulgas lapsed, ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute arv;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.
3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks. Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab need asjakohasel veebisaidil. Kui liikmesriigid neid kooskõlas lõikega 1 ei edasta, tehakse tulemusaruande täistekst Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Artiklites 13, 18, 28 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 4, 9, 13, 16, 17b, 18, 28 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 13, 18, 28 ja 31 osutatud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 9, 13, 16, 17b, 28 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 6
6.  Artiklite 13, 18, 28 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artiklite 4, 9, 13, 16, 17b, 18, 28 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – alapunkt a
(a)  iga liikmesriik saab fondist kindla summa, mille suurus on 5 000 000 eurot, ainult programmitöö perioodi alguses.
a)  iga liikmesriik saab fondist kindla summa, mille suurus on 10 000 000 eurot, ainult programmitöö perioodi alguses.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – sissejuhatav osa
4.  Ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised:
4.  Ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas võetakse arvesse järgmist kriteeriumit:
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – alapunkt a
(a)  50 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes siseriikliku ja/või ühenduse õiguse alusel kehtib tagasipöördumisotsus, st haldusotsus või kohtulahend või -akt, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus;
a)  nende kolmandate riikide kodanike arv, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes kehtib siseriikliku ja/või liidu õiguse alusel lõplik tagasipöördumisotsus, st haldusotsus või kohtulahend või -akt, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 4 – alapunkt b
(b)  50 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt pärast haldus- või kohtulikku lahkumiskorraldust kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt lahkunud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 5
5.  Esialgse eraldise võrdlusandmed põhinevad komisjoni (Eurostati) koostatud, eelnevat kolme kalendriaastat hõlmavatel statistilistel andmetel, mis omakorda põhinevad andmetel, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega esitanud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Vahekokkuvõtet tehes põhinevad võrdlusandmed komisjoni (Eurostati) koostatud iga-aastastel statistilistel andmetel, mis hõlmavad eelnevat kolme kalendriaastat ning on kättesaadavad 2024. aasta vahehindamise tegemise ajal liidu õiguse kohaselt liikmesriikide esitatud andmete põhjal. Juhul kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostatile) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.
5.  Esialgse eraldise võrdlusandmed põhinevad komisjoni (Eurostati) koostatud, eelnevat kolme kalendriaastat hõlmavatel statistilistel andmetel, mis omakorda põhinevad andmetel, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega esitanud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Andmed tuleks jaotada vanuse ja soo, konkreetsete haavatavuse aspektide ja varjupaiga staatuse kaupa, sealhulgas laste puhul. Vahekokkuvõtet tehes põhinevad võrdlusandmed komisjoni (Eurostati) koostatud iga-aastastel statistilistel andmetel, mis hõlmavad eelnevat kolme kalendriaastat ning on kättesaadavad 2024. aasta vahehindamise tegemise ajal liidu õiguse kohaselt liikmesriikide esitatud andmete põhjal. Juhul kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostatile) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  liikmesriikide varjupaigasüsteemide infrastruktuuri ja teenuste suutlikkuse toetamine vajaduse korral;
b)  liikmesriikide varjupaigasüsteemide infrastruktuuri (näiteks piisavad vastuvõtutingimused, eelkõige alaealistele) ja teenuste (näiteks õigusabi ning vajaduse korral esindamine ja suuline tõlge) suutlikkuse toetamine vajaduse korral, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt c
(c)  liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise edendamine, eelkõige rändevoogude kaudu kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide suhtes, samuti solidaarsustegevuses osalevate liikmesriikide toetamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt d
(d)  solidaarsuse ja koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, mida rändevood mõjutavad, sealhulgas ümberasustamise ja muude liidult kaitse saamise seaduslike võimaluste kaudu, ning rände haldamisega seotud partnerluse ja koostöö kaudu kolmandate riikidega.
d)  solidaarsuse ja koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, kuhu on sunnitud olnud rändama suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, sealhulgas nende riikide suutlikkuse suurendamise kaudu vastuvõtu ja rahvusvahelise kaitse tingimuste parandamiseks ning ümberasustamise ja muude liidult kaitse saamise seaduslike võimaluste kaudu, eelkõige haavatavatele rühmadele, nagu lastele ja teismelistele, kes seisavad silmitsi kaitse riskidega, ning partnerluse ja koostöö kaudu kolmandate riikidega seoses ülemaailmsete koostööalaste jõupingutustega rahvusvahelise kaitsevaldkonnas.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt d a (uus)
da)  tehnilise ja operatiivabi andmine ühele või mitmele teisele liikmesriigile koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt a
(a)  seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet käsitleva liidu acquis’ rakendamist edendava poliitika väljatöötamise ja selle rakendamise toetamine;
a)  seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet, sealhulgas perekondade taasühinemine, käsitleva liidu acquis’, eelkõige seaduslikku töörännet käsitlevate õigusaktide rakendamist edendava poliitika väljatöötamise ja selle rakendamise toetamine kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste rände- ja võõrtöötajate kaitse alaste nõuetega;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
aa)  selliste struktuuri- ja toetusmeetmete edendamine ja väljatöötamine, mis hõlbustavad seaduslikku sisenemist liitu ja seal seaduslikku elamist.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt a b (uus)
ab)  partnerluse ja koostöö toetamine selliste kolmandate riikidega, mida mõjutavad rändevood, sealhulgas seaduslike liitu sisenemise võimaluste kaudu üleilmsete rändevaldkonna koostöö alaste jõupingutuste eesmärgil.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt b
(b)  kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks lõimimiseks varase integreerimise meetmete edendamine, nende vastuvõtvas ühiskonnas aktiivse osalemise ja vastuvõtvas ühiskonnas tunnustuse saavutamise ettevalmistamine, eelkõige kaasates kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone.
välja jäetud
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 a (uus)
2a.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
a)   kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks lõimimiseks integreerimismeetmete edendamine, perekondade taasühinemise hõlbustamine, nende vastuvõtvas ühiskonnas aktiivse osalemise ja tunnustuse saavutamise ettevalmistamine, eelkõige kaasates kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi, valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate organisatsioone ning sotsiaalpartnereid, ning
b)   haavatavate isikute kaitse meetmete edendamine ja rakendamine integratsioonimeetmete kontekstis.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 3 – sissejuhatav osa
3.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
3.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis ca sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 3 – alapunkt b
(b)  tagasipöördumise haldamisel liidu ja liikmesriikide tasandil integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi toetamine, tõhusa ja jätkusuutliku tagasipöördumise arendamine ning ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine;
b)  tagasipöördumise haldamisel liidu ja liikmesriikide tasandil integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi toetamine, tõhusa, inimväärika ja jätkusuutliku tagasipöördumise arendamine ning ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 3 – alapunkt c
(c)  toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamine;
c)  toetatud vabatahtliku tagasipöördumise, pereliikmete otsimise ja taasintegreerimise toetamine, arvestades samas alaealiste parimate huvidega;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 3 – alapunkt d
(d)  kolmandate riikidega koostöö ja nende suutlikkuse tugevdamine tagasivõtmislepingute ja muude meetmete rakendamisel ning jätkusuutlikku tagasipöördumise võimaldamine.
d)  kolmandate riikidega koostöö ja nende suutlikkuse tugevdamine tagasivõtmislepingute rakendamisel, sealhulgas taasintegreerimine, et võimaldada jätkusuutlikku tagasipöördumist.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 3 a (uus)
3a.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis cb sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
a)   rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise edendamine ja rakendamine varjupaiga- ja rändepoliitikas ja -meetmetes;
b)   liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise edendamine, eelkõige solidaarsuse edendamine rändevoogudest kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide suhtes, samuti solidaarsustegevuses osalevate liikmesriikide toetamine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite toetamine;
c)   rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimise toetamine.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – pealkiri
Toetuse kohaldamisala
Meetmed, mis on artikli 3 kohaselt vahendist toetuse saamiseks kõlblikud
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa
1.  Artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitilise eesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:
1.  Artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt a
(a)  varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni, tagasipöördumise ja ebaseadusliku rände riiklike strateegiate koostamine ja arendamine;
a)  varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni, eelkõige kohalike integratsioonistrateegiate, tagasipöördumise ja ebaseadusliku rände alase liidu acquis’ rakendamiseks mõeldud riiklike, piirkondlike ja kohaliku tasandi strateegiate koostamine ja arendamine;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  haldusstruktuuride, -süsteemide ja -vahendite loomine ning töötajate, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmade koolitamine;
b)  haldusstruktuuride, -süsteemide ja -vahendite loomine ning töötajate, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmade koolitamine vajaduse korral koostöös asjaomaste liidu asutustega;
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt c
(c)  poliitika ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas teabe ja andmete kogumine ja vahetamine, edusammude mõõtmiseks ning poliitika arengu hindamiseks ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja kohaldamine;
c)  poliitika ja menetluste, sealhulgas rände ja rahvusvahelise kaitse kohta kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ja statistika väljatöötamise, kogumise, analüüsi ja levitamise valdkonna poliitika ja menetluste väljatöötamine, nende üle järelevalve tegemine ja nende hindamine ning edusammude mõõtmiseks ja arengusuundumuste hindamiseks vajalike ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja kohaldamine;
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt e
(e)  abi- ja tugiteenused, mis on kooskõlas asjaomase isiku, eriti haavatavate rühmade staatuse ja vajadustega;
e)  sootundlikud abi- ja tugiteenused, mis on kooskõlas asjaomaste isikute, eriti haavatavate isikute staatuse ja vajadustega;
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt e a (uus)
ea)  lapsrändajate tõhus kaitse, sealhulgas lapse parimate huvide hindamine enne otsuste tegemist, kõik meetmed, mis on loetletud komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatises lapsrändajate kaitse kohta, näiteks kõigile saatjata alaealistele asjakohase eluaseme pakkumine ja eestkostjate õigeaegne määramine, Euroopa eestkosteasutuste võrgustikku tehtavad maksed ning laste õigusi kaitsvate poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas lapse õigustel põhinev süsteem;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt f
(f)  meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust varjupaiga-, integratsiooni-, seadusliku rände ja tagasisaatmispoliitikast.
f)  meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust varjupaiga-, integratsiooni-, seadusliku rände ja tagasisaatmispoliitikast, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, sealhulgas alaealistele.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:
2.  Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt a
(a)  materiaalse abi (sh piiril antava abi) andmine,
a)  materiaalse abi andmine (k.a piiril antav abi, lapsesõbralikud ja soo järgi kohandatud rajatised, kohalike asutuste pakutavad hädaolukorra teenused, haridus, koolitus, tugiteenused, õigusabi ja esindamine, tervishoid ja psühholoogiline abi);
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt b
(b)  varjupaigamenetluste läbiviimine;
b)  varjupaigamenetluste läbiviimine, sealhulgas pereliikmete otsimine ning varjupaigataotlejatele menetluse kõigis etappides õigusabi ja esindamise ning suulise tõlke kättesaadavuse tagamine;
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt c
(c)  spetsiaalsete menetlus- või vastuvõtuvajadustega taotlejate kindlakstegemine;
c)  spetsiaalsete menetlus- või vastuvõtuvajadustega taotlejate kindlakstegemine, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite, alaealiste ja teiste haavatavate isikute, nagu piinamisohvrite ja seksuaalse vägivalla ohvrite varajane kindlakstegemine ja spetsialiseeritud teenistustesse suunamine;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt c a (uus)
ca)  vägivalla ja piinamise, sealhulgas soolise vägivalla ohvritele kvalifitseeritud psühhosotsiaalsete ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine;
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt d
(d)  vastuvõtu majutustaristu loomine ja parandamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt;
d)  vastuvõtu majutustaristu – näiteks alaealiste lastega perede vajadustele vastavates väikeste majutusüksuste ja väiketaristu, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike asutuste poolt pakutava taristu – loomine ja parandamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt;
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt d a (uus)
da)  alternatiivsete hooldusteenuste pakkumine, mis on integreeritud olemasolevatesse riiklikesse lastekaitsesüsteemidesse ning täidavad kõigi laste vajadusi kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt e
(e)  liikmesriikide suutlikkuse suurendamine koguda, analüüsida ja levitada teavet päritoluriikide kohta;
e)  püüdlused suurendada liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja omavahel jagada teavet päritoluriikide kohta;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt f
(f)  meetmed, mis on seotud liidu ümberasustamise [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistiku või riiklike ümberasustamiskavade rakendamisega seotud menetlustega, mis on kooskõlas liidu ümberasustamisraamistikuga;
f)  meetmed, mis on seotud riiklike ümberasustamise või käesolevas määruses sätestatud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade rakendamismenetlustega;
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt g
(g)  rahvusvahelise kaitse saajate üleviimine;
g)  rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate üleviimine;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt h
(h)  kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine kaitset vajavate isikute kaitse parandamiseks;
h)  kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine kaitset vajavate isikute kaitse parandamiseks, sealhulgas kolmandates riikides tugevate lastekaitse mehhanismide väljatöötamise toetamise kaudu, tagades, et lapsed on kõigis valdkondades vägivalla, kuritarvituste ja hooletusse jätmise eest kaitstud ning neil on ligipääs haridusele ja tervishoiule;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt i
(i)  kinnipidamisele tõhusate alternatiivide loomine, arendamine ja parandamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul.
i)  kinnipidamisele ja hoolekandele, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondadega laste kinnipidamisele tõhusate alternatiivide loomine, arendamine ja täiustamine kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – sissejuhatav osa
3.  Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:
3.  Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt b
(b)  liidule liikuvuskavade väljatöötamine, näiteks ring- ja ajutised rändekavad, sealhulgas koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks;
b)  liidule liikuvuskavade väljatöötamine, muu hulgas ring- ja ajutised rändekavad, sealhulgas kutseõpe ja muu koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt d
(d)  kolmandas riigis omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni hindamine ning nende oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvus ja vastavus liikmesriigi omadele;
d)  kolmandas riigis omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni, sealhulgas erialase kogemuse hindamine ja tunnustamine ning nende oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvus ja vastavus liikmesriigi omadele ning ühiste hindamisnormide väljatöötamine;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt e
(e)  abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ51 tähenduses.
e)  abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega, et tagada nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ51 ühtlustatud rakendamine.
__________________
__________________
51 Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12 – 18.).
51 Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt f
(f)  abi seoses liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike staatuse muutmisega, eelkõige seoses liidu tasandil kindlaks määratud seadusliku elaniku staatuse omandamisega;
f)  abi, sealhulgas õigusabi ja esindamine, seoses liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike staatuse muutmisega, eelkõige seoses liidu tasandil kindlaks määratud seadusliku elaniku staatuse omandamisega;
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt f a (uus)
fa)  abi seoses liidus seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike õiguste teostamisega, eeskätt seoses liikuvusega liidus ja töö saamisega;
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt g
(g)  varajase integreerimise meetmed, näiteks kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud toetus ning integratsiooniprogrammid, milles keskendutakse haridusele, keeleõppele ja muule koolitusele, nagu kodanikuõpetus ja kutsenõustamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt h
(h)  meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele ning selliste teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas selliste teenuste kohandamist sihtrühma vajadustele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt i
(i)  valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide integreeritud koostöö, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu;
välja jäetud
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt j
(j)  meetmed, mis võimaldavad ja toetavad kolmandate riikide kodanike kaasamist ja aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas, ning meetmed, millega edendatakse vastuvõtva ühiskonna heakskiitu;
välja jäetud
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt k
(k)  kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel teabevahetust ja dialoogi edendamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu.
välja jäetud
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 a (uus)
3a.  Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:
a)   integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, milles keskendutakse kaasavale haridusele ja hooldusele, keelele, nõustamisele, kutsekoolitusele ja muudele koolitustele, nagu kodanikuõpetuse kursused ja kutsenõustamine;
b)   kohalike omavalitsuste osutatavate integratsiooniteenuste suutlikkuse suurendamine;
c)   meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele, sealhulgas haridusele, tervishoiule ja psühhosotsiaalsele toele, selliste teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele ning kohandamist sihtrühma vajadustele;
d)   valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide integreeritud koostöö, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu;
e)   meetmed, mis võimaldavad ja toetavad kolmandate riikide kodanike kaasamist ja aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas, ning meetmed, millega edendatakse vastuvõtva ühiskonna omaksvõttu;
f)   kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel teabevahetuse ja dialoogi edendamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – sissejuhatav osa
4.  Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:
4.  Artikli 3 lõike 2 punktis ca osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt a
(a)  vastuvõtu- ja kinnipidamistaristu, sealhulgas sellise taristu ühiskasutus mitme liikmesriigi poolt;
a)  avatud vastuvõtutaristu täiustamine ning olemasoleva kinnipidamistaristu täiustamine, sealhulgas sellise taristu ühiskasutus mitme liikmesriigi poolt;
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt b
(b)  kinnipidamisele tõhusate alternatiivide kasutuselevõtmine, arendamine ja parandamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul.
b)  kinnipidamisele, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade kinnipidamisele tõhusate alternatiivide kasutuselevõtmine, arendamine, elluviimine ja täiustamine, tuginedes juhtumite lahendamisele kogukonnas.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt b a (uus)
ba)  inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemine ja vastuvõtmine kooskõlas direktiiviga 2011/36/EL ja nõukogu direktiiviga 2004/81/EÜ1a;
___________________
1a Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 6.8.2004, lk 19).
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt d
(d)  ebaseadusliku rände stiimulite, sealhulgas ebaseaduslike rändajate töölevõtmise vastu võitlemine järgmiste vahenditega: tõhusad ja nõuetekohased, riskihindamisel põhinevad kontrollid, töötajate koolitamine, selliste mehhanismide loomine ja rakendamine, mille kaudu ebaseaduslikud rändajad saavad tööandjatelt tagasi nõuda makseid ja esitada nende vastu kaebusi, samuti teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mille eesmärk on teavitada tööandjaid ja ebaseaduslikke rändajaid direktiivi 2009/52/EÜ53 kohastest õigustest ja kohustustest;
d)  ebaseadusliku rände stiimulite, sealhulgas ebaseaduslike rändajate töölevõtmise vähendamine järgmiste vahenditega: tõhusad ja nõuetekohased, riskihindamisel põhinevad kontrollid, töötajate koolitamine, selliste mehhanismide loomine ja rakendamine, mille kaudu ebaseaduslikud rändajad saavad tööandjatelt tagasi nõuda makseid ja esitada nende vastu kaebusi, samuti teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mille eesmärk on teavitada tööandjaid ja ebaseaduslikke rändajaid direktiivi 2009/52/EÜ53 kohastest õigustest ja kohustustest;
__________________
__________________
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded, ELT L 168, 30.6.2009, lk 24–32.
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded, ELT L 168, 30.6.2009, lk 24–32.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt g
(g)  tagasipöördumisabi, eelkõige toetatud vabatahtlik tagasipöördumine, ja teave toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide kohta;
g)  tagasipöördumisabi, eelkõige toetatud vabatahtlik tagasipöördumine, ja teave toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide kohta, sealhulgas tagasipöördumismenetluses osalevatele lastele erijuhendamise pakkumine ja lapse õigustel põhinevate tagasipöördumismenetluste tagamine;
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt j
(j)  rajatised ja teenused kolmandates riikides, millega tagatakse nõuetekohane ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel, sealhulgas saatjata alaealiste ja muude haavatavate rühmade jaoks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;
j)  rajatised ja tugiteenused kolmandates riikides, millega tagatakse nõuetekohane ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel ja kiire üleminek kogukonnapõhisele majutusele;
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt k
(k)  ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning tõhusa tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas kolmandate riikidega tehtav koostöö, sealhulgas tagasivõtulepingute ja muude kokkulepete rakendamise raames;
k)  ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning tõhusa tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas kolmandate riikidega tehtav koostöö, sealhulgas tagasivõtulepingute rakendamise raames;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt l
(l)  meetmed, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest;
l)  meetmed, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest rändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest;
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – alapunkt m
(m)   toetus ja tegevus kolmandates riikides, sealhulgas taristu, seadmete ja muude meetmete valdkonnas, tingimusel et see aitab tõhustada koostööd kolmandate riikide ning liidu ja tema liikmesriikide vahel tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas.
välja jäetud
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 a (uus)
4a.  Artikli 3 lõike 2 punktis cb osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:
a)   rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimine, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 17b osutatud meetmete rakendamine;
b)   operatiivtugi seoses lähetatud töötajate või liikmesriigi poolt teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile antava rahalise abiga;
c)   meetmed, mis on seotud riiklike ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade rakendamismenetlustega.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 1
–  Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide rakendatavad integratsioonimeetmed;
–  Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas pagulasi ja rändajaid esindavate organisatsioonide rakendatavad integratsioonimeetmed;
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 2
–  Kinnipidamisele tõhusate alternatiivide väljatöötamis- ja rakendamismeetmed;
–  Kinnipidamisele ja hoolekandele tõhusate alternatiivide väljatöötamis- ja rakendamismeetmed;
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 4
–  Meetmed, mis on suunatud haavatavatele isikutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele vastuvõtu- ja/või menetluslike erivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas meetmed, millega tagatakse lapsrändajate, eelkõige saatjata laste tõhus kaitse.
–  Meetmed, mis on suunatud haavatavatele isikutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele vastuvõtu- ja/või menetluslike erivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas meetmed, millega tagatakse lapsrändajate, eelkõige saatjata alaealiste tõhus kaitse.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – -1. osa (uus)
-1.  Kõik allpool loetletud tulemusnäitajad tuleks eristada soo ja vanuse kaupa.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 1. osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade kaudu riiki lubatud isikute arv.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 1. osa – punkt 3 a (uus)
3a.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 1. osa – punkt 3 b (uus)
3b.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 1. a osa (uus)
Erieesmärk nr 1a: toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse.
1.   Fondist saadud toetuste abil välja antud siniste kaartide arv.
2.   Fondist saadud toetuste abil ettevõttesiseselt üle viidud töötaja staatuse saanud isikute arv.
3.   Fondist saadud toetuste abil tulemuslikult oma perekonnaga taasühinenud perekonna taasühinemise taotlejate arv.
4.   Fondist saadud toetuste abil pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike arv.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 2. osa – erieesmärk nr 2
Erieesmärk nr 2: Toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele.
Erieesmärk nr 2: aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 2. osa – punkt 2
2.  Nende isikute arv, kes osalesid fondi poolt toetatud integratsioonimeetmetes, ning kes teatasid, et meetmed aitasid nende varajasele integreerimisele kaasa, võrrelduna fondist toetatud integratsioonimeetmetes osalenute isikute koguarvuga.
2.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 2. osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud tööd.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 2. osa – punkt 2 b (uus)
2b.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kelle kvalifikatsiooni on hiljem tunnustatud või kes on hiljem saanud mõnes liikmesriigis diplomi.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 3. osa – punkt 1
1.  Lahkumisettekirjutuse alusel tagasisaadetute arv võrrelduna kolmandate riikide kodanike arvuga, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus.
1.  Lahkumisettekirjutuse alusel fondist saadud toetuste abil tagasisaadetute arv võrrelduna kolmandate riikide kodanike arvuga, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 3. a osa (uus)
Erieesmärk nr 3a: Tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine.
1.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.
1a.   Käesoleva määruse artikli 17 b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.
2.   Rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriikidesse lähetatud töötajate arv või sellistele riikidele antud rahaline toetus.
3.   Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade kaudu riiki lubatud isikute arv.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – -1. osa (uus)
-1.  Kõik allpool loetletud tulemusnäitajad tuleks eristada soo ja vanuse kaupa.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 1. a osa (uus)
Erieesmärk nr 1a: toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse.
1.   Fondist saadud toetuste abil välja antud siniste kaartide arv.
2.   Fondist saadud toetuste abil ettevõttesiseselt üle viidud töötaja staatuse saanud isikute arv.
3.   Fondist saadud toetuste abil tulemuslikult oma perekonnaga taasühinenud perekonna taasühinemise taotlejate arv.
4.   Fondist saadud toetuste abil pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike arv.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 2. osa – erieesmärk nr 2
Erieesmärk nr 2: Toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele.
Erieesmärk nr 2: Aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 2. osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud tööd.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 2. osa – punkt 2 b (uus)
2b.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud mõnes liikmesriigis diplomi.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 2. osa – punkt 4 a (uus)
4a.  Nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on fondist saadud toetuse abil omandanud liikmesriigis edukalt põhi-, kesk- või kolmanda taseme hariduse.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 4
4.  Selliste tagasipöördujate arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi, võrrelduna fondist toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste koguarvuga.
4.  Selliste tagasipöördujate arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi, võrrelduna fondist toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste koguarvuga.
a)   vabatahtlikult tagasi pöördunud isikud;
b)   tagasisaadetud isikud.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. a osa (uus)
Erieesmärk nr 3a: Tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine.
1.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.
1a.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.
2.   Rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriikidesse lähetatud töötajate arv või sellistele riikidele antud rahaline toetus.
3.   Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv.
Viimane päevakajastamine: 14. märts 2019Õigusalane teave