Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0249(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0089/2019

Esitatud tekstid :

A8-0089/2019

Arutelud :

PV 12/03/2019 - 27
CRE 12/03/2019 - 27

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 11.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0176

Vastuvõetud tekstid
PDF 313kWORD 103k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
P8_TA-PROV(2019)0176A8-0089/2019

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (COM(2018)0473 – C8-0272/2018 – 2018/0249(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0473),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 77 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0272/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0089/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu suurenevate rändeprobleemide ja julgeolekuprobleemide taustal on äärmiselt tähtis säilitada sobiv tasakaal ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 67 lõike 3 kohane eesmärk tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase tuleks muu hulgas saavutada ühiste meetmetega isikute üle sisepiiride liikumise ja välispiiridel tehtava piirikontrolli vallas ning ühise viisapoliitika abil.
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 67 lõike 3 kohane eesmärk tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase tuleks muu hulgas saavutada ühiste meetmetega isikute üle sisepiiride liikumise ja välispiiridel tehtava piirikontrolli vallas ning ühise viisapoliitika abil, säilitades sobiva tasakaalu ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  25. septembril 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust ohutule ja turvalisele Euroopale ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
(3)  25. septembril 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust ohutu ja turvalise Euroopa tagamisele ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Kõnealusest rahastamisvahendist rahastatavaid meetmeid tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, liidu andmekaitseõiguse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise põhimõtte, varjupaigaõiguse ja rahvusvahelise kaitse õiguse, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, mille nad on allkirjastanud, nagu 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Erilist tähelepanu tuleks samuti pöörata haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste tuvastamisele, neile kohese abi andmisele ning nende kaitseteenistustele üleandmisele.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Liidu poliitika eesmärk välispiiri haldamise valdkonnas on arendada ja rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust riigi ja liidu tasandil, mis on vajalik eeltingimus isikute vabaks liikumiseks liidus ning on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluline komponent.
(4)  Liidu poliitika eesmärk välispiiri haldamise valdkonnas on arendada ja rakendada Euroopa integreeritud piirihalduse kontseptsiooni riigi ja liidu tasandil, et lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning toetada ühist viisapoliitikat, mis peaks tõhustama isikute vaba liikumist liidus ning on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluline komponent.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa integreeritud piirihaldus, nagu seda rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/162413 loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveüksused niivõrd, kuivõrd nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, on vajalik rände haldamise ja julgeoleku parandamiseks.
(5)  Euroopa integreeritud piirihaldus, nagu seda rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/162413 loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveüksused niivõrd, kuivõrd nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, peaks aitama piirikontrolli ühtlustada, parandades niimoodi rände haldamist, sealhulgas hõlbustades nende isikute juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele, kes seda vajavad, ning tagades suurema julgeoleku, edendades piiriülese kuritegevuse ja terrorismivastast võitlust.
__________________
__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Seadusliku reisimise hõlbustamist ning rände- ja julgeolekuriskide ennetamist käsitati komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava“14 ühe peamise eesmärgina liidu püüetes nende valdkondade probleemidega toime tulla.
(6)  Seadusliku reisimise hõlbustamist käsitati komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava“14 ühe peamise eesmärgina liidu püüetes nende valdkondade probleemidega toime tulla.
__________________
__________________
14 COM(2015)0240 final, 13. mai 2015.
14 COM(2015)0240 final, 13. mai 2015.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu16 kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon võttis 12. detsembril 2017 vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik17.
välja jäetud
__________________
15 http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/12/15/euco-conclusions-final/
16 Euroopa Ülemkogu järeldused, 22.–23. juuni 2017.
17 COM(2017) 794 final.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Schengeni ala terviklikkuse säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 kohustatud süstemaatiliselt kontrollima asjaomaseid andmebaase ELi välispiiri ületavate ELi kodanike kohta. Lisaks sellele on komisjon esitanud liikmesriikidele soovituse korraldada rohkem politseikontrolle ja teha piiriülest koostööd.
(8)  Püüdes säilitada Schengeni ala terviklikkust ja tugevdada liidu välispiiride julgeolekut, on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 lisaks juba praegu Schengeni alale sisenevate kolmandate riikide kodanike suhtes läbiviidavatele süstemaatilistele kontrollidele kohustatud süstemaatiliselt kontrollima asjaomaseid andmebaase ELi välispiiri ületavate ELi kodanike kohta. Siiski on osutunud vajalikuks kasutada mitmes välispiiril paiknevas piiripunktis süstemaatiliste kontrollide asemel sihtotstarbelisi kontrolle süstemaatiliste kontrollide ebaproportsionaalse mõju tõttu piiriülesele liiklusvoole1 a.
__________________
1a Komisjoni 29. aprilli 2017. aasta avaldus inimvoogude haldamise kohta piiridel Sloveenia ja Horvaatiaga.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Komisjon on samuti esitanud liikmesriikidele soovituse (EL) 2017/18041a korraldada paremini politseikontrolle ja piiriülest koostööd, et vähendada vaba liikumise mõju ja vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule. Hoolimata mitmesugustest kehtestatud meetmetest, tehakse mitmes liikmesriigis jätkuvalt ebaseaduslikku piirikontrolli sisepiiridel, mis kahjustab Schengeni ala aluspõhimõtet.
__________________
1a Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1840 Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel (ELT 259, 7.10.2017, lk 25).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Liidu eelarvest antav finantstoetus on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks hädavajalik, toetamaks liikmesriike välispiiride ületamise tõhusal haldamisel ning neil piiridel esinevate rändeprobleemide ja võimalike tulevaste ohtudega toimetulemisel, aidates seejuures kaasa võitlusele piiriülese mõõtmega raske kuritegevusega ning järgides täielikult põhiõigusi.
(9)  Liidu eelarvest antav finantstoetus on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks hädavajalik, toetamaks liikmesriike välispiiride ületamise tõhusal haldamisel ning neil piiridel esinevate tulevaste probleemidega toimetulemisel, aidates seejuures kaasa võitlusele piiriülese mõõtmega raske kuritegevusega ning järgides täielikult põhiõigusi.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Selleks et edendada Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist – Euroopa integreeritud piirihalduse osad on loetletud määruse (EL) 2016/1624 artiklis 4: piirikontroll, otsingu- ja päästetööd patrull- ja vaatlustegevuse käigus, riskianalüüs, liikmesriikidevaheline koostöö (mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet), asutustevaheline koostöö (sealhulgas korrapärane teabevahetus), koostöö kolmandate riikidega, tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega, tipptasemel tehnoloogia kasutamine, kvaliteedikontroll ja solidaarsusmehhanismid – ja tagada, et sellest saaks igapäevase operatiivtegevuse osa, tuleks liikmesriikidele võimaldada liidu antavat piisavat rahalist toetust.
(10)  Selleks et edendada Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist – Euroopa integreeritud piirihalduse osad on loetletud määruse (EL) 2016/1624 artiklis 4: piirikontroll, otsingu- ja päästetööd patrull- ja vaatlustegevuse käigus, riskianalüüs, liikmesriikidevaheline koostöö (mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet), asutustevaheline koostöö (sealhulgas korrapärane teabevahetus), koostöö kolmandate riikidega, tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega, tipptasemel tehnoloogia kasutamine, kvaliteedikontroll ja solidaarsusmehhanismid – ja tagada, et sellest saaks igapäevase operatiivtegevuse osa, tuleks liikmesriikidele võimaldada piisavat liidu rahalist toetust.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kuna liikmesriikide tolliasutused on võtnud üha suurema vastutuse, mis sageli hõlmab ka julgeolekuvaldkonda ja millest tulenevaid ülesandeid täidetakse välispiiril, tuleb välispiiril tehtava piiri- ja tollikontrolli ühtsuse tagamiseks võimaldada liikmesriikidele piisavat liidu rahalist toetust. Sellega ei tugevdata ainult tollikontrolli, vaid soodustatakse ka õiguspärast kaubandust, aidates tagada turvalise ja tõhusa tolliliidu.
(11)  Kuna liikmesriikide tolliasutused on võtnud üha suurema vastutuse, mis sageli hõlmab ka julgeolekuvaldkonda ja millest tulenevaid ülesandeid täidetakse välispiiril, on oluline edendada asutustevahelist koostööd, sealhulgas teabe jagamist olemasolevate teabevahetusvahendite abil Euroopa integreeritud piirihalduse osana, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/16241 a artikli 4 punktis e. Välispiiril tehtava piiri- ja tollikontrolli vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb võimaldada liikmesriikidele piisavat liidu rahalist toetust. Sellega ei tugevdata ainult tollikontrolli, et võidelda kõigi ebaseadusliku kaubanduse vormide, eelkõige piirikaubanduse ja terrorismi vastu, vaid soodustatakse ka õiguspärast kaubandust ja reisimist ning aidatakse tagada turvaline ja tõhus tolliliit.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Seetõttu on vajalik tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/201418loodud Sisejulgeolekufondi (2014–2020) järglane – selleks luuakse integreeritud piirihalduse fond (edaspidi „fond“).
(12)  Seetõttu on vajalik tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/201418loodud Sisejulgeolekufondi (2014–2020) osaline järglane – selleks luuakse integreeritud piirihalduse fond (edaspidi „fond“).
__________________
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Fond tuleks seetõttu luua liidu rahalise toetuse kõikehõlmava raamistikuna piirihalduse ja viisade valdkonnas ning see peaks hõlmama nii käesoleva määrusega loodavat piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend“) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../...19 loodavat tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit. Seda raamistikku tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus],20 millele tuleks käesolevas määruses viidata, kui käsitletakse eelarve jagatud täitmise eeskirju.
(14)  Fond tuleks seetõttu luua liidu rahalise toetuse kõikehõlmava raamistikuna piirihalduse ja viisade valdkonnas ning see peaks hõlmama nii käesoleva määrusega loodavat piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend“) kui ka loodavat tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit. Seda raamistikku tuleks täiendada vahendiga, milles kehtestatakse eelarve jagatud täitmise eeskirjad.
__________________
19 ELT L […], […], lk […].
20 ELT L […], […], lk […].
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Rahastamisvahendit tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sisalduvate õiguste ja põhimõtetega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas.
(15)  Rahastamisvahendit tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sisalduvate õiguste ja põhimõtetega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, tagades eelkõige kooskõla tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte, läbipaistvuse põhimõtte, diskrimineerimiskeelu põhimõtte ja õigusega taotleda rahvusvahelist kaitset. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste tuvastamisele, neile kohese abi andmisele ning nende kaitseteenistustele üleandmisele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Need kohustused kehtivad ka kolmandatele riikidele, kellega liikmesriigid ja liit kõnesoleva vahendi alusel koostööd teevad.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Rahastamisvahend peaks tuginema tulemustele, mis on saadud, ja investeeringutele, mis on tehtud selle eelkäijate Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ21 loodud Välispiirifond aastateks 2007–2013 ning määrusega (EL) 515/201422 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend aastateks 2014–2020 – toetusel, ning uue rahastamisvahendi loomisel tuleks seda toetust laiendada, et võtta arvesse uusi arengusuundumusi.
(16)  Rahastamisvahend peaks tuginema tulemustele, mida on saavutanud, ja investeeringutele, mida on teinud selle eelkäijad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ21 loodud Välispiirifond aastateks 2007–2013 ning määrusega (EL) 515/201422 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahend aastateks 2014–2020, ning uue rahastamisvahendi loomisel tuleks seda laiendada, et võtta arvesse uusi arengusuundumusi.
__________________
__________________
21 ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.
21 ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli tagamiseks ja välispiiride seadusliku ületamise lihtsustamiseks tuleks aidata rahastamisvahendiga arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, mis hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, ebaseaduslike rändajate kasutatavate piiripunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, varustuse ja tehnikaga seotud kõiki meetmeid, mida võtavad liikmesriikide eri tasandite pädevad asutused ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, kes teevad koostööd teiste osalejatega, nagu kolmandate riikide ja muude ELi asutustega, eelkõige Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametiga (eu-LISA), Europoli ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(17)  Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli tagamiseks ja välispiiride seadusliku ületamise lihtsustamiseks tuleks aidata rahastamisvahendiga arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, mis hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, finantskoormuse jagamise, ebaseaduslike rändajate kasutatavate piiripunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, varustuse ja tehnikaga seotud kõiki meetmeid, mida võtavad liikmesriikide eri tasandite pädevad asutused ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, kes teevad koostööd teiste osalejatega, nagu kolmandate riikide ja muude ELi asutustega, eelkõige Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametiga (eu-LISA), Europoli ja vajaduse korral kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Rahastamisvahend peaks aitama muuta viisataotluste menetlemise tõhusamaks, eelkõige julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide avastamise ja hindamise kontekstis ning hõlbustades viisamenetlusi heausksete reisijate jaoks. Eelkõige tuleks rahastamisvahendist toetada viisade menetlemise digiteerimise jätkamist eesmärgiga pakkuda nii viisataotlejatele kui ka konsulaatidele kiireid, turvalisi ja kliendisõbralikke viisamenetlusi. Samuti tuleks selle abil aidata tagada lai konsulaaresinduste võrk üle maailma ning anda panus ühise viisapoliitika ühtsesse rakendamisse ja ajakohastamisse.
(18)  Rahastamisvahend peaks aitama muuta viisataotluste menetlemise tõhusamaks, eelkõige viisamenetluste heausksete reisijate jaoks hõlbustamise ning julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide avastamise ja hindamise kontekstis. Eelkõige tuleks rahastamisvahendist toetada viisade menetlemise digiteerimise jätkamist eesmärgiga pakkuda nii viisataotlejatele kui ka konsulaatidele kiireid, turvalisi ja kliendisõbralikke viisamenetlusi. Samuti tuleks selle abil aidata tagada lai konsulaaresinduste võrk üle maailma ning anda panus ühise viisapoliitika ühtsesse rakendamisse ja ajakohastamisse, samuti peaks see aitama liikmesriikidel välja anda piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- või ümberpaigutamisprogrammiga hõlmatud isikute puhul, ning täielikus kooskõlas viisasid käsitleva liidu acquis’ga.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Rahastamisvahendist tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid piirikontrolliga seotud meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem.
(19)  Rahastamisvahendist tuleks toetada Schengeni riikide territooriumil võetavaid välispiirikontrolliga selgelt seotud meetmeid, mille eesmärk on välja arendada Schengeni ala üldist toimimist tugevdav ühine integreeritud piirihaldussüsteem.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Välispiiride haldamise parandamiseks, ebaseadusliku rände ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal julgeoleku kõrge taseme saavutamiseks tuleks rahastamisvahendist toetada olemasolevatel või uutel IT-süsteemidel põhinevate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist. Samuti tuleks toetada koostalitusvõime arendamist nende ELi infosüsteemide vahel liikmesriikides (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem,23 viisainfosüsteem (VIS),24 ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS),25 Eurodac,26 Schengeni infosüsteem (SIS)27 ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN)28), et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks tuleks pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid (Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor)29 on kesktasandil rakendatud, anda panus nende vajalikku arendamisse siseriiklikul tasandil.
(20)  Välispiiride haldamise parandamiseks, seadusliku reisimise hõlbustamiseks, ebaseadusliku piiriületuse ennetamisele ja selle vastu võitlemisele kaasaaitamiseks ning liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal julgeoleku kõrge taseme saavutamisele kaasaaitamiseks tuleks rahastamisvahendist toetada nende suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, milles on Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppinud. Seoses sellega tuleks samuti toetada koostalitusvõime arendamist nende ELi infosüsteemide vahel liikmesriikides (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem23, viisainfosüsteem (VIS)24, ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)25, Eurodac26, Schengeni infosüsteem (SIS)27 ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN)28), et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks tuleks pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid (Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor)29 on kesktasandil rakendatud, anda panus nende vajalikku arendamisse siseriiklikul tasandil.
__________________
__________________
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
25 COM(2016)0731 final, 16. november 2016.
25 COM(2016)0731 final, 16. november 2016.
26 COM(2016)0272 final/2, 4. mai 2016.
26 COM(2016)0272 final/2, 4. mai 2016.
27 COM(2016)0881 final, 882 final ja 883 final, 21. detsember 2016.
27 COM(2016)0881 final, 882 final ja 883 final, 21. detsember 2016.
28 COM(2017)0344 final, 29. juuni 2017.
28 COM(2017)0344 final, 29. juuni 2017.
29 COM(2017)0794 final, 12. detsember 2017.
29 COM(2017)0794 final, 12. detsember 2017.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Rahastamisvahend peaks aitama täiendada ja süvendada meetmeid, millega rakendatakse Euroopa integreeritud piirihaldust kooskõlas liikmesriikide ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti jagatud vastutuse põhimõtte ja nendevahelise solidaarsuse põhimõttega, mis on Euroopa piiri- ja rannikuvalve kaks sammast. See tähendab eelkõige, et oma programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud analüütilisi vahendeid, tehnilisi ja tegevussuuniseid ning koolituskavasid, näiteks piirivalvurite koolituse ühiseid põhiõppekavasid, sealhulgas nende põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist käsitlevaid komponente. Selleks et arendada täiendavust oma missiooni ja liikmesriikide välispiiride kontrollimise kohustuste vahel ning tagada sidusus ja vältida vähest kulutõhusust, peaks komisjon konsulteerima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga liikmesriikide esitatud riiklike programmide kavandite üle ameti pädevuses olevas ulatuses, iseäranis tegevustoetuse kaudu rahastatavate meetmete üle.
(21)  Rahastamisvahend peaks aitama täiendada ja süvendada meetmeid, millega rakendatakse Euroopa integreeritud piirihaldust kooskõlas liikmesriikide ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti jagatud vastutuse põhimõtte ja nendevahelise solidaarsuse põhimõttega, mis on Euroopa piiri- ja rannikuvalve kaks sammast. See tähendab eelkõige, et oma riiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud analüütilisi vahendeid, tehnilisi ja tegevussuuniseid ning koolituskavasid, näiteks piirivalvurite koolituse ühiseid põhiõppekavasid, sealhulgas nende põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist käsitlevaid komponente. Selleks et arendada täiendavust oma ülesannete ja liikmesriikide välispiiride kontrollimise kohustuste vahel ning tagada sidusus ja vältida vähest kulutõhusust, peaks komisjon konsulteerima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga liikmesriikide esitatud riiklike programmide kavandite üle ameti pädevuses olevas ulatuses, iseäranis tegevustoetuse kaudu rahastatavate meetmete üle. Komisjon peaks tagama, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja mis tahes muu asjaomane ELi asutus või organ on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamise protsessiga juba varases etapis seotud.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Rahastamisvahendist tuleks toetada esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist, nagu see on visandatud komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava“ ja heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. juuni 2015. aasta kohtumisel30. Esmase vastuvõtu süsteemi kaudu pakutakse operatiivtuge liikmesriikidele, keda mõjutab ebaproportsionaalselt suur rändesurve liidu välispiiridel. Operatiivtugi hõlmab integreeritud, ulatuslikku ja sihipärast abi, mida antakse solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus ning eesmärgiga tagada Schengeni ala terviklikkus.
(22)  Kuivõrd mõjutatud liikmesriigid seda taotlevad, tuleks rahastamisvahendist toetada esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist, nagu see on visandatud komisjoni teatises „Euroopa rände tegevuskava“ ja heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. juuni 2015 aasta kohtumisel. Esmase vastuvõtu süsteemi kaudu pakutakse operatiivtuge hädaolukorras olevatele liikmesriikidele. Operatiivtugi hõlmab integreeritud, ulatuslikku ja sihipärast abi, mis võimaldab suure hulga isikute liidu välispiiridele saabumisega inimlikult ja tõhusalt toime tulla ning mida antakse solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus ning eesmärgiga tagada Schengeni ala terviklikkus.
__________________
30 Dokument EUCO 22/15 CO EUR 8 CONCL 3.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Schengeni ala kui terviku solidaarsuse huvides ja ELi välispiiride kaitsmise vastutuse jagamise vaimus, eelkõige siis, kui nõukogu määruse (EL) nr 1053/201331 kohaselt tehtud Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, peaksid asjaomased liikmesriigid nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud kõnealuse määruse kohaselt ja kooskõlas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt vastavalt määruse (EL) 1624/2016 artiklile 13 tehtud haavatavuse hinnangutega.
(23)  Schengeni ala ja kogu liidu solidaarsuse huvides ning liidu välispiiride kaitsmise vastutuse jagamise vaimus, eelkõige siis, kui nõukogu määruse (EL) nr 1053/201331 kohaselt tehtud Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, peaksid asjaomased liikmesriigid nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud kõnealuse määruse kohaselt ja kooskõlas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artiklile 13 tehtud haavatavuse hinnangutega.
_________________
_________________
31 Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
31 Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Rahastamisvahendist tuleks toetada solidaarsust ja jagatud vastutust rahalise abi kaudu, mida antakse Schengeni välispiire ja viisasid käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi Schengeni lepingus täies ulatuses osalemiseks, ja liikmesriigid peaksid seda abi kasutama liidu välispiiride haldamise ühise poliitika huvides.
(24)  Rahastamisvahendist tuleks anda rahalist abi Schengeni välispiire ja viisasid käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning neile riikidele, kes teevad ettevalmistusi Schengeni lepingus täies ulatuses osalemiseks, ja liikmesriigid peaksid seda abi kasutama liidu välispiiride haldamise ühise poliitika huvides.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Selleks et aidata saavutada rahastamisvahendi poliitikaeesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse rahastamisvahendi erieesmärke, et valitud prioriteedid on kooskõlas II lisas sätestatud ELi prioriteetide ja rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide ja meetmete vahel on proportsionaalne nende ees seisvate probleemide ja tekkivate vajadustega.
(26)  Selleks et aidata saavutada rahastamisvahendi poliitikaeesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse rahastamisvahendi erieesmärke, et valitud prioriteedid on kooskõlas II lisas sätestatud ELi prioriteetide ja rakendusmeetmetega ning et asjaomaste vahendite jaotus eesmärkide ja meetmete vahel on proportsionaalne nende ees seisvate probleemide ja tekkivate vajadustega. Seoses sellega on oluline saavutada vahendite õiglane ja läbipaistev jagamine rahastamisvahendi erieesmärkide vahel. Sellest tulenevalt on asjakohane tagada ühise viisapoliitika toetamise erieesmärgi puhul kulutuste miinimummäär nii eelarve otsese või kaudse täitmise raames rahastatavate meetmete kui ka eelarve jagatud täitmise raames rahastatavate meetmete jaoks.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Merepiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust peetakse üheks rannikuvalveülesandeks, mida liidu merenduse valdkonnas täidetakse. Rannikuvalveülesandeid täitvad liikmesriikide ametiasutused vastutavad suure hulga erinevate ülesannete täitmise eest, mis võivad hõlmata, kuid mitte ainult, meresõiduohutust, turvalisust, otsingu- ja päästetöid, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldist õiguskaitset ja keskkonnakaitset. Rannikuvalveülesannete suure ulatuse tõttu kuuluvad need liidu eri poliitikavaldkondade pädevusalasse, ent tõhusamate tulemuste saavutamiseks püütakse luua nende vahel koostoime.
(31)  Merepiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust peetakse üheks rannikuvalveülesandeks, mida liidu merenduse valdkonnas täidetakse. Rannikuvalveülesandeid täitvad liikmesriikide ametiasutused vastutavad suure hulga erinevate ülesannete täitmise eest, mis võivad hõlmata, kuid mitte ainult, meresõiduohutust, otsingu- ja päästetöid, piirikontrolli, kalanduskontrolli, tollikontrolli, üldist õiguskaitset ja keskkonnakaitset. Rannikuvalveülesannete suure ulatuse tõttu kuuluvad need liidu eri poliitikavaldkondade pädevusalasse, ent tõhusamate tulemuste saavutamiseks püütakse luua nende vahel koostoime.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Rahastamisvahendist rahastatavate merepiiri valvega seotud meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu rahvusvahelisest mereõigusest tulenevatele kohustustele osutada abi merehädalistele. Seda silmas pidades tuleks rahastamisvahendist rahastatavat varustust ja süsteeme kasutada merel piirivalveoperatsiooni käigus tekkivates otsingu- ja päästeolukordades, millega aidatakse tagada rändajate kaitse ja päästa nende elu.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Merenduse valdkonna meetmete täiendavuse suurendamiseks ja järjepidevuse süvendamiseks, samuti jõupingutuste dubleerimise vältimiseks ja kulukaid meetmeid hõlmava valdkonna (nagu seda on merenduse valdkond) eelarvepiirangute leevendamiseks tuleks rahastamisvahendist toetada mitmeks eri otstarbeks korraldatavaid mereoperatsioone, mille peamine eesmärk on piirivalve, ent mille käigus võidakse lisaks täita veel muid eesmärke.
(33)  Merenduse valdkonna meetmete täiendavuse suurendamiseks ja järjepidevuse süvendamiseks, samuti jõupingutuste dubleerimise vältimiseks ja kulukaid meetmeid hõlmava valdkonna (nagu seda on merenduse valdkond) eelarvepiirangute leevendamiseks tuleks rahastamisvahendist toetada mitmeks eri otstarbeks korraldatavaid mereoperatsioone, mille peamine eesmärk on piirivalve, ent mille käigus võidakse lisaks täita veel muid sellega seotud eesmärke, nt inimkaubanduse vastu võitlemine.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Rahastamisvahendist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika põhimõtete ja üldeesmärkidega. Välismõõdet arvestades tuleks rahastamisvahendist anda sihipärast toetust, et süvendada koostööd kolmandate riikidega ja tugevdada nende piirivalve- ja piirihaldussuutlikkuse olulisemaid aspekte liidu rändepoliitika ja sisejulgeolekuga seotud eesmärkide seisukohast huvi pakkuvates valdkondades.
(34)  Käesoleva rahastamisvahendi peamine eesmärk peaks olema toetada integreeritud piirihaldust liidu välispiiridel ja toetada ühist viisapoliitikat. Siiski tuleks rahastamisvahendist toetada kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses. Neid meetmeid tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika põhimõtete ja üldeesmärkidega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34a)  Komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu kolmandate riikidega seotud meetmete ja programmide hindamisele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus liikmesriigid tegutsevad eraldi. Kuna liidul on liidu piirikontrolli, ühise viisapoliitika ja rändevoogude juhtimise solidaarsusraamistiku ning neid poliitikavaldkondi toetavate IT-süsteemide ühisplatvormi väljatöötamiseks parem võimalus kui liikmesriikidel, toetatakse käesoleva määruse alusel eraldatavate rahaliste vahenditega eelkõige riikide ja liidu suutlikkuse suurendamist neis valdkondades.
(35)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes olukorraga, kus liikmesriigid tegutsevad eraldi. Kuna liidul on liidu piirihalduse ja ühise viisapoliitika solidaarsusraamistiku ning neid poliitikavaldkondi toetavate IT-süsteemide ühisplatvormi väljatöötamiseks parem võimalus kui liikmesriikidel, toetatakse käesoleva määruse alusel eraldatavate rahaliste vahenditega eelkõige riikide ja liidu suutlikkuse suurendamist neis valdkondades.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi piirihalduse ja viisade valdkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub piirihaldust ja viisasid käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, loetakse see liikmesriik liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast rahastamisvahendist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.
(36)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi piirihalduse ja viisade valdkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub piirihaldust ja viisasid käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas või kui liikmesriik on kolmanda riigiga tehtava koostöö raames rahastanud ja võtnud koos asjaomase kolmanda riigiga ühismeetmeid, mille tõttu toimunud põhiõiguste rikkumistest on antud hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames teada, loetakse see liikmesriik liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast rahastamisvahendist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Rahastamisvahend peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid.
(37)  Rahastamisvahend peaks tagama vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. See peaks tasakaalustama rahaliste vahendite jaotamise prognoositavuse vajaduse ning suurema paindlikkuse ja lihtsuse vajaduse. Rahastamise läbipaistvuse nõude täitmiseks peaks komisjon avaldama koostöös liikmesriikidega teabe temaatilise rahastu ühe- ja mitmeaastaste projektide arengu kohta. Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks vahendi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide programmide jaoks ette nähtavad esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal, milles võetakse arvesse maa- ja merepiiri lõikude pikkust ja ohutaset, lennujaamade ja konsulaatide töökoormust ning konsulaatide arvu.
(38)  Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide programmide jaoks ette nähtavad esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal, milles võetakse arvesse maa- ja merepiiri lõikude pikkust ja mõjutaset, tuginedes hiljutistele ja ajaloolistele andmetele, lennujaamade ja konsulaatide töökoormust ning konsulaatide arvu.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)  Vahehindamist tuleks kasutada selleks, et hinnata programmide tulemuslikkust ja liidu lisaväärtust, lahendada esimeses etapis ilmnenud probleemid ja anda läbipaistev ülevaade rakendamisest.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Kuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada rändevoogude, piiridel valitsevas surve ja julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.
(40)  Kuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada viisapoliitika ja piirihaldusega seotud prioriteetide muutustele, sealhulgas piiridel valitsevast survest tingitud muutustele, ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Rahastamisvahendist tuleks anda toetust piirihalduse, ühise viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemidega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus. Selline toetus seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.
(42)  Rahastamisvahendist tuleks anda kindlaksmääratud piirides toetust piirihalduse, ühise viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemidega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus. Selline toetus seisneb käesoleva rahastamisvahendi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Osa rahastamisvahendi ressurssidest võib lisaks esialgsele eraldisele eraldada ka liikmesriikide programmidele, mille raames rakendatakse erimeetmeid. Need peaksid olema sellised erimeetmed, mida käsitatakse liidu tasandi meetmetena ja mis nõuavad ühiseid jõupingutusi või mis on vajalikud, et tegeleda liidus aset leidvate arengusuundumustega, mille käsitlemiseks on tarvis anda ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid, näiteks tehniliste seadmete ostmine liikmesriikide programmide kaudu, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet saaks täita oma operatiivülesandeid, viisataotluste menetlemise ajakohastamine ning uute suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime väljaarendamine. Komisjon määrab need erimeetmed kindlaks oma tööprogrammides.
(43)  Osa rahastamisvahendi ressurssidest võib lisaks esialgsele eraldisele eraldada ka liikmesriikide programmidele, mille raames rakendatakse erimeetmeid. Need peaksid olema sellised erimeetmed, mida käsitatakse liidu tasandi meetmetena ja millel on liidu lisaväärtus ning mis nõuavad liikmesriikide ühiseid jõupingutusi või mis on vajalikud, et tegeleda liidus aset leidvate arengusuundumustega, mille käsitlemiseks on tarvis anda ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid, näiteks tehniliste seadmete ostmine liikmesriikide programmide kaudu, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet saaks täita oma operatiivülesandeid, viisataotluste menetlemise ajakohastamine ning suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime väljaarendamine. Komisjon määrab need erimeetmed kindlaks oma tööprogrammides, mis tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktiga.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ettenägematule või ebaproportsionaalsele rändesurvele, eriti neil piirilõikudel, millele määratud mõjutase (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1052/201338) on nii kõrge, et see ähvardab ohustada Schengeni ala kui terviku toimimist, või olukorras, kus liikmesriikide konsulaatide viisaosakonnad on suure surve all, või kui on ohus julgeolek piiril, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.
(45)  Et tugevdada liidu suutlikkust reageerida vahetult ettenägematutele, pakilistele ja konkreetsetele vajadustele hädaolukorra puhul, eriti neil piirilõikudel, millele määratud mõjutase (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1052/201338) on nii kõrge, et see ähvardab ohustada Schengeni ala kui terviku toimimist, või olukorras, kus liikmesriikide konsulaatide viisaosakonnad on suure surve all, või kui on ohus julgeolek piiril, tuleks käesolevast rahastamisvahendist anda viimase abinõuna erandkorras finantsabi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.
__________________
__________________
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45 a (uus)
(45a)  Rännet ja suure hulga kolmandate riikide kodanike piiriületust välispiiridel ei tohiks iseenesest käsitada ohuna avalikule korrale või rahvusvahelisele julgeolekule ning see ei tohiks vallandada erakorralise abi andmist käesoleva rahastamisvahendi alusel.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Käesoleva rahastamisvahendi poliitilist eesmärki aidatakse saavutada ka InvestEU fondi [...] poliitikaharusse (-harudesse) kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatistega Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
välja jäetud
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks rahastamisvahend moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja määrusest (EL) .../... [ühissätete määrus].
(49)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks rahastamisvahend moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja õigusaktist, millega kehtestatakse eelarve jagatud täitmise ühissätted. Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ühissätete suhtes ülimuslik.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)  Kooskõlas määrusega (EL) .../... [uus finantsmäärus],41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013,42 nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,43 nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/9644 ja nõukogu määrusega (EL) 1939/201745 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuur võib kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137146. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused.
(52)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/201342, nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/9543, nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/9644 ja nõukogu määrusega (EL) 1939/201745 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuur võib kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137146. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused. Vahendiga seotud õigusnormide rikkumise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha Euroopa Parlamendile kättesaadavaks.
__________________
__________________
41 ELT C […], […], lk […].
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
43 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
43 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
44 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
44 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
45 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
45 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1939, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1939, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid uusi ohte. Rahastamisvahendist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid äärepoolseimaid piirkondi vajaduse korral aidata.
(55)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid uusi ohte, nagu piirivalve küsimused, ebaproportsionaalne inimeste sissevool või Euroopa infosüsteemide kasutuselevõtt. Rahastamisvahendist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid äärepoolseimaid piirkondi selliseid erijooni arvestades aidata.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56
(56)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)48 punktidele 22 ja 23 on käesolevat rahastamisvahendit vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata rahastamisvahendi mõju kohapeal. Rahastamisvahendiga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid.
(56)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)48 punktidele 22 ja 23 on käesolevat rahastamisvahendit vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral sisaldada ka mõõdetavaid, sealhulgas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, mille alusel hinnata rahastamisvahendi mõju kohapeal. Rahastamisvahendiga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid.
__________________
__________________
48 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
48 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)  Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega rahastamisvahendi rakendamist jälgima.
(58)  Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Taotluse korral peaks komisjon tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks iga-aastaste tulemusaruannete täisteksti.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58 a (uus)
(58a)  Üleminekuperioodil ja kogu rahastamisvahendi rakendamise ajal on oluline tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus. Ajavahemikul 2014–2020 võetud meetmeid ei tohiks ülemineku ajal katkestada.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 60
(60)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201150. Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi.
(60)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201150. Nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi.
__________________
__________________
50 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
50 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega luuakse osana integreeritud piirihalduse fondist (edaspidi „fond“) piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).
1.  Käesoleva määrusega luuakse osana integreeritud piirihalduse fondist (edaspidi „fond“) piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Koos määrusega (EL) .../... [tollikontrolli seadmete rahastamise fond], millega luuakse [integreeritud piirihalduse fondi] osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, luuakse käesoleva määrusega fond.
välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesolevas määruses on sätestatud rahastamisvahendi eesmärgid, selle eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
3.  Käesolevas määruses on sätestatud rahastamisvahendi eesmärgid, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks, selle eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
välja jäetud
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „välispiirid“ – liikmesriikide järgmised piirid: maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid, samuti liikmesriikide lennujaamad ning jõe-, mere- ja järvesadamad, mille suhtes kohaldatakse välispiiride ületamist käsitleva liidu õiguse sätteid, sealhulgas sellised sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;
4)  „välispiirid“ – määruse (EL) 399/2016 artikli 2 punkti 2 kohaselt liikmesriikide järgmised piirid: maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid, samuti liikmesriikide lennujaamad ning jõe-, mere- ja järvesadamad, mille suhtes kohaldatakse välispiiride ületamist käsitleva liidu õiguse sätteid, sealhulgas sellised sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Integreeritud piirihalduse fondi osana on rahastamisvahendi poliitiline eesmärk tagada välispiiridel tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus ning kindlustada samal ajal täielikus kooskõlas liidu põhiõiguste alaste kohustustega inimestele võimalus liidu piires vabalt liikuda, aidates niimoodi tagada liidus kõrge turvalisuse taseme.
1.  Integreeritud piirihalduse fondi osana on rahastamisvahendi poliitiline eesmärk tagada välispiiridel tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus ning kindlustada samal ajal täielikus kooskõlas liidu acquis’ga ning liidu ja tema liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest õigusaktidest, millele nad on alla kirjutanud, inimestele võimalus liidu piires vabalt liikuda.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 –punkt a
(a)  toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seadusliku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;
a)  toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
(b)  toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja julgeolekuriske.
b)  toetada ühist viisapoliitikat, et tagada liikmesriikide ühtlustatum lähenemisviis viisade väljastamisele, hõlbustada seaduslikku reisimist ja leevendada julgeolekuriske.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Diskrimineerimiskeeld ja põhiõiguste austamine
Rahastamisvahendit tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu acquis’s sisalduvate õiguste ja põhimõtete, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, tagades eelkõige kooskõla diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Artiklis 3 osutatud eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse rahastamisvahendist eelkõige III lisas loetletud meetmeid.
1.  Kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse rahastamisvahendist meetmeid, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke, ja eelkõige III lisas loetletud meetmeid.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võidakse rahastamisvahendist vastavalt artiklile 5 vajaduse korral toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.
2.  Artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse rahastamisvahendist vastavalt artiklile 5 erandjuhtudel, kindlaksmääratud piirides ja asjakohaseid kaitsemeetmeid kohaldades toetada III lisas loetletud meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 8 ei või ületada 4 % temaatilisele rahastule artikli 7 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 12 ei või iga liikmesriigi kohta ületada 4 % sellele liikmesriigile artikli 7 lõike 2 punkti a, artikli 10 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2
Hädaolukorras võib käesolevas lõikes osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.
Artiklis 23 osutatud hädaolukorras võib käesolevas lõikes osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele;
ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks ning kui see on täielikus vastavuses liidu acquis’ ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.
4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel, on rahastamiskõlblikud. Kui konsortsiumis osalevad rahvusvahelised organisatsioonid on asutatud kolmandas riigis, kohaldatakse artikli 6 lõiget 3.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele lisaväärtuse loomisele.
1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele liidu lisaväärtuse loomisele.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)
3b.  Komisjon ja liikmesriigid teevad rahastamisvahendi rakendamisel koostööd. Komisjon loob tugiteenuse ja kontaktpunti, et pakkuda liikmesriikidele tuge ja aidata kaasa vahendite tulemuslikule jaotamisele.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Rahastamisvahendi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 8 018 000 000 eurot.
1.  Rahastamisvahendi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus 2018. aasta hindades on 7 087 760 000 eurot (jooksevhindades 8 018 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
(a)  4 811 000 000 eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele ja sellest summast 157 200 000 eurot artiklis 16 osutatud transiidi eriskeemile, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames;
a)  2018. aasta hindades 4 252 833 000 (jooksevhindades 4 811 000 000) eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele ja sellest summast 2018. aasta hindades 138 962 000 (jooksevhindades 157 200 000) eurot artiklis 16 osutatud transiidi eriskeemile, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b
(b)  3 207 000 000 eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.
b)  2018. aasta hindades 2 834 927 000 (jooksevhindades 3 207 000 000) eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.
2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele või toetatakse artikli 20 kohaseid meetmeid. Tööprogrammi koostamisel konsulteerib komisjon organisatsioonidega, mis esindavad partnereid Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas kodanikuühiskonnaga.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Vähemalt 20 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgile.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse.
3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, ei ole rahastust ette nähtud projektidele, mille seaduslikkuse või rahastuse seaduslikkuse ja korrektsuse või tulemuslikkuse suhtes on tõendatud kahtlusi ELi toimimise lepingu artikli 258 kohases komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumise kohta.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.
4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab komisjon ettenähtud tegevusi, tagamaks et rahastust ei ole ette nähtud projektidele, mille kohta on tõendeid, et nende projektide seaduslikkuse või nende rahastuse seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse võib kahtluse alla seada ELi toimimise lepingu artikli 258 kohases komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumise kohta.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, hindab komisjon, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta liikmesriigis esinev üldistunud puudus õigusriigi toimimises, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet viisil, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
6.  Komisjonil on õigus võtta temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 7
7.  Pärast lõikes 3 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.
7.  Pärast lõikes 6 osutatud tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 8
8.  Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.
8.  Tööprogrammid võib koostada üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kohta.
1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt tööprogrammile, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kohta.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a
(a)  4 009 000 000 eurot liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele;
a)  2018. aasta hindades 3 543 880 000 (jooksevhindades 4 009 000 000) eurot liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud kriteeriumidele
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b
(b)  802 000 000 eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1.
b)  2018. aasta hindades 708 953 000 (jooksevhindades 802 000 000) eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.
1.  Liidu eelarvest eraldatav toetus ei või ületada 85 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest nende liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, ja 75 % rahastmiskõlblikest kogukuludest teiste liikmesriikide puhul.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu piirihalduse ja viisade valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid.
1.  Iga liikmesriik ja komisjon tagab, et riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu piirihalduse ja viisade valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
1a.  Seoses sellega eraldavad liikmesriigid vähemalt 20 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgile.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Komisjon tagab, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja asjakohasel juhul ka eu-LISA on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud.
2.  Komisjon peaks asjakohasel juhul tagama, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja mis tahes muu asjaomane liidu asutus on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamise protsessiga juba varases etapis seotud.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga programmide kavandite üle ja keskendub seejuures iseäranis tegevustoetusega hõlmatud meetmetele kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktiga a, et tagada ameti meetmete ja liikmesriikide piirihaldusmeetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus, hoiduda topeltrahastamisest ning saavutada kulutõhusus.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon konsulteerib eu-LISAga programmide kavandite üle ja keskendub seejuures iseäranis tehnilise toetusega hõlmatud meetmetele kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktiga b, et tagada eu-LISA meetmete ja liikmesriikide meetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Komisjon võib kaasata Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja asjakohasel juhul ka eu-LISA 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et rahastamisvahendi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
4.  Komisjon võib kaasata asjakohasel juhul Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning mis tahes muu asjaomase asutuse 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et rahastamisvahendi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit osalema protsessis, mille raames uuritakse, kuidas soovitusi käesoleva rahastamisvahendi abil kõige paremini ellu rakendada.
6.  Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit, eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ja mis tahes muud asjaomast asutust või organit osalema protsessis, mille raames uuritakse, kuidas soovitusi käesoleva rahastamisvahendi abil kõige paremini ellu rakendada.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 8
8.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita.
8.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi ja artikli 27 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust kiidab komisjon muudetud programmi heaks.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 10
10.  Kui mõni liikmesriik otsustab rahastamisvahendi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust komisjoniga konsulteerima.
10.  Enne kui mõni liikmesriik otsustab rahastamisvahendi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta tagama, et kõik selle kolmanda riigi poolt võetavad, selles kolmandas riigis võetavad või selle kolmanda riigiga seotud meetmed oleksid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, ja nende puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. Asjaomane liikmesriik peab enne projekti algust komisjoniga konsulteerima, sealhulgas seoses eelpool nimetatud tingimuste täitmise tagamisega.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 11
11.  Kui mõni liikmesriik otsustab rahastamisvahendi toel rakendada koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, peab ta tagama, et ta on kooskõlas määruse (EL) nr 1052/2013 artikliga 20 komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsest või mitmepoolsest koostöölepingust teavitanud.
11.  Kui mõni liikmesriik otsustab erandkorras rahastamisvahendi toel rakendada koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, peab ta tagama, et ta on kooskõlas määruse (EL) nr 1052/2013 artikliga 20 komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolsest või mitmepoolsest koostöölepingust teavitanud. Liikmesriigid tagavad tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte täieliku järgimise, sealhulgas avamerel toimuvate tegevuste puhul.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 11 a (uus)
11a.  Kui liikmesriik otsustab käesoleva rahastamisvahendi raames alustada projekti koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või sellega seoses, teavitab liikmesriik sellest kümne päeva jooksul partnereid riiklikul tasandil esindavaid organisatsioone ja juhtkomitee liikmeid.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 12 – sissejuhatav osa
12.  Käesoleva rahastamisvahendi toel ostetud tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks vajaliku varustuse, sealhulgas transpordivahendite ja sidesüsteemide suhtes kohaldatakse järgmist:
12.  Käesoleva rahastamisvahendi toel ostetud tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks ning otsingu- ja päästeoperatsioonideks vajaliku varustuse, sealhulgas transpordivahendite ja sidesüsteemide suhtes kohaldatakse järgmist:
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 12 – punkt d
(d)  selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 27 kohaselt toimuva aruandluse osana olemasolevad plaanid selle kohta, missuguseid seadmeid neil on kavas järgnevatel aastatel rahastamisvahendi toel osta. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.
d)  selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 27 kohaselt toimuva aruandluse osana olemasolevad plaanid selle kohta, missuguseid seadmeid neil on kavas järgnevatel aastatel rahastamisvahendi toel osta. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.
Kui liikmesriigid rakendavad käesoleva rahastamisvahendi alusel meetmeid, mis on seotud merepiiri valvamisega, pööravad nad erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel ning neil on õigus kasutada sel eesmärgil seadmeid ja süsteeme, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a–d.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 13
13.  Piirihalduse alane koolitus, mis on korraldatud käesoleva rahastamisvahendi toel, peab põhinema asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja koolitusstandarditel piiri- ja rannikuvalve valdkonnas.
13.  Piirihalduse alane koolitus, mis on korraldatud käesoleva rahastamisvahendi toel, peab põhinema asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja koolitusstandarditel piiri- ja rannikuvalve valdkonnas ning liidu ja rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ja asjaomase mereõiguse osas.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 15
15.  Määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel.
15.  Igas programmis nähakse kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabeliga 1 ning kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikide või toetusvaldkondade kaupa.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige -1 (uus)
-1.  Programmidele tehakse vahehindamine ja hindamine vastavalt artiklile 26.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–11 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis tehakse I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–11 osutatud kriteeriumide kohta leiduvate viimaste kättesaadavate statistiliste andmete alusel ja hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.
1.  2024. aasta lõpuks eraldab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–11 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis tehakse I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–11 osutatud kriteeriumide kohta leiduvate viimaste kättesaadavate statistiliste andmete alusel ja hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Juhul kui vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.
2.  Juhul kui vähemalt 30 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.   Lõiget 2 kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane õigusraamistik ja sellega seonduvad õigusaktid on jõustunud 1. jaanuariks 2022.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke.
3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse arvesse edu, mis on saavutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ja rakendamisel tuvastatud puudujääke.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.
1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, millel on liidu lisaväärtus ja mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Tegevustoetust kasutavad liikmesriigid peavad tegutsema kooskõlas liidu acquis’ga piiride ja viisade valdkonnas.
3.  Tegevustoetust kasutavad liikmesriigid peavad tegutsema kooskõlas liidu acquis’ga.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5
5.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 punkti c kohaldamist, suunatakse tegevustoetus konkreetsetele ülesannetele ja teenustele, mis on sätestatud VII lisas.
5.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 punkti c kohaldamist, suunatakse tegevustoetus rahastamiskõlblikele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 6
6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VII lisas loetletud konkreetsete ülesannete ja teenuste muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29.
6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VII lisas loetletud rahastamiskõlblike meetmete muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19
Artikkel 19
välja jäetud
Segarahastamistoimingud
Käesoleva rahastamisvahendi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU fondi määruse] ja finantsmääruse [X jaotisega].
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1
Rahastamisvahendist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.
Rahastamisvahendist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid, nimelt ettevalmistavaid samme, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamistoiminguid ja kõiki haldus- ja tehnilise abi meetmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks, vajaduse korral koos kolmandate riikidega, võib rahastada 100 % ulatuses.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad reklaamivad meetmeid ja nende tulemusi, andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja mõtestatud teavet asjaomastes keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selge sõnaga liidu rahalist toetust.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab käesoleva rahastamisvahendi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesolevale rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.
2.  Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon rahastamisvahendi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ja ajakohastab seda loetelu vähemalt iga kolme kuu tagant. Käesolevale rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide rakendamise tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon võib eelkõige edendada häid tavasid ja vahetada rahastamisvahendi rakendamisega seotud teavet.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ1 a artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning neist saaks väljavõtteid teha. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, erieesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid peavad edastama komisjonile teabe eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate programmide arengu kohta, et selle teabe saaks avaldada komisjoni veebisaidil.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Rahastamisvahendist antakse rahalist toetust kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukorras, mis on tingitud pakilisest ja erakorralisest survest, mis on seotud sellega, et suur või ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke on ületanud, ületab või võib eeldatavasti ületada ühe või mitme liikmesriigi välispiiri, eelkõige sellistel piirilõikudel, millele määratud mõjutase on selline, et see ähvardab ohustada kogu Schengeni ala toimimist, või mõnes muus pakilisest ja erakorralisest survest tingitud olukorras, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse ja nõuab kiiret tegutsemist.
1.  Komisjon võib otsustada anda erandkorras viimase abinõuna rahalist toetust kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras. Selline olukord võib tuleneda pakilisest ja erakorralisest survest, mis on seotud sellega, et suur või ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke on ületanud, ületab või võib eeldatavasti ületada ühe või mitme liikmesriigi välispiiri, eelkõige sellistel piirilõikudel, millele määratud mõjutase on selline, et see ähvardab ohustada kogu Schengeni ala toimimist, või mõnes muus nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid välispiiridel ja kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 b (uus)
4b.  Erakorralise abi andmisel järgitakse täielikult liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Meede, mis on saanud toetust rahastamisvahendi alusel, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
1.  Meede, mis on saanud toetust rahastamisvahendi alusel, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. Käesoleva rahastamisvahendi alusel liidu programmidest makstavad toetused kinnitatakse asjakohasel juhul komisjoni tööprogrammides või riiklikes programmides ja iga-aastastes tulemusaruannetes.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
2.  Tegevused, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 – lõik 1
nad võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 67 lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi või rahastamisvahendi eeskirju.
nad võivad saada toetust liidu struktuurifondidest, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi või rahastamisvahendi eeskirju.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta.
1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii, ja V lisale tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta vähemalt kord aastas.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3
3.  Näitajad, mille abil antakse aru rahastamisvahendi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed.
3.  Näitajad, mille abil antakse aru rahastamisvahendi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Eelarve jagatud täitmise raames eraldatud vahendite puhul kasutatakse ühiseid näitajaid. Taotluse korral tehakse komisjoni saadud andmed väljund- ja tulemusnäitajate kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 5 a (uus)
5a.  Rahaliste vahendite puhul, mida eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames, peavad järelevalve ja aruandlus põhinema VI lisas sätestatud sekkumise liikidel. Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte selleks, et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 5 b (uus)
5b.  Komisjon pöörab kooskõlas artikliga 5 ja artikli 12 lõigetega 10 ja 11 erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt võetavate, kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete järelevalvele.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1
1.  Komisjon teeb käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva rahastamisvahendi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise.
1.  Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse rakendamise vahehindamise. Vahehindamises käsitletakse rahastu tulemuslikkust, tõhusust, lihtsustamist ja paindlikkust. Täpsemalt sisaldab vahehindamine hinnangut järgmise kohta:
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a (uus)
a)  käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artikli 30 kohaselt esitavaid liikmesriikide iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b (uus)
b)  rahastu raames rakendatud meetmete ja läbiviidud operatsioonide liidu lisaväärtus;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt c (uus)
c)  rahastamisvahendi panus välispiiril esinevate ja esilekerkivate probleemide lahendamisse ja ühise viisapoliitika arendamisse ning rahastamisvahendi kasutamine Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise alusel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt d (uus)
d)  II lisas sätestatud rakendusmeetmete ja III lisas sätestatud meetmete jätkuv olulisus ja asjakohasus;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt e (uus)
e)  käesolevast rahastamisvahendist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Vahehindamises võetakse arvesse Sisejulgeolekufondi osana aastatel 2014–2020 toiminud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi pikaajalise mõju tagasivaatelise hindamise tulemusi.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon teeb 31. jaanuariks 2030 tagasivaatelise hindamise. Samaks kuupäevaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande. Tagasiulatuv hindamine hõlmab lõikes 1 sätestatud elementide hindamist. Sellega seoses hinnatakse vahendi pikemaajalist mõju, et sellest lähtuvalt teha otsus rahastu edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 40 sätestatud ajakavale. 2. alajagu.
2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt käesoleva määruse artiklile 14.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon pöörab kooskõlas artikliga 5 ja artikli 12 lõigetega 10 ja 11 erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete järelevalvele.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022.
1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a
(a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 37;
a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse komisjonile edastatud uusimaid koondandmeid;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  riiklike programmide raamatupidamise aastaaruande jaotus sissenõudmisteks, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseteks ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamiseks;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt b
(b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed;
b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c
(c)  rahastamisvahendist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus;
c)  rahastamisvahendist toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest, eriti liidu välisrahastamisvahenditest ning muu kolmandates riikides või nende riikidega seoses antava toetuse vastastikune täiendavus, koordineeritus ja sidusus;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt f a (uus)
fa)  projektide rakendamine kolmandates riikides või nendega seoses.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanded vastuvõetuks.
3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtaja jooksul oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanded vastuvõetuks. Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab nimetatud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted asjakohasel veebisaidil.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28
Artikkel 28
välja jäetud
Järelevalve ja aruandlus
1.  Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta VI lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 29.
2.  Kasutatakse ühiseid näitajaid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Artiklites 12, 15, 25 ja 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 8, 12, 15, 25 ja 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 15, 25 ja 28 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 12, 15, 25 ja 28 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 6
6.  Artiklite 12, 15, 25 ja 28 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artiklite 8, 12, 15, 25 ja 28 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 27 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes.
välja jäetud
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 6
6.  Punkti 1 alapunktis c nimetatud vahendite jaotamisel tähendab mõiste „välismerepiirid“ liikmesriikide territoriaalmere välispiire, nagu on määratletud kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklitega 4–16. Kui aga ebaseadusliku sisserände või sisenemise tõkestamiseks on vaja regulaarselt korraldada kaugoperatsioone, loetakse nendeks piirideks kõrge ohutasemega piirkonna välispiirid. Sellisel juhul kasutatakse mõistet „ohupiirkonna välismerepiirid“, mille määratlemisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide esitatud viimase kahe aasta operatiivandmeid. Seda määratlust kasutatakse üksnes käesoleva määruse kohaldamisel.
6.  Punkti 1 alapunktis c nimetatud vahendite jaotamisel tähendab mõiste „välismerepiirid“ liikmesriikide territoriaalmere välispiire, nagu on määratletud kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklitega 4–16. Kui ebaseadusliku sisserände või sisenemise tõkestamiseks on siiski vaja regulaarselt korraldada kaugoperatsioone, loetakse nendeks piirideks kõrge ohutasemega piirkonna välispiirid. Sellisel juhul kasutatakse mõistet „ohupiirkonna välismerepiirid“, mille määratlemisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide esitatud viimase kahe aasta operatiivandmeid. Seda määratlust kasutatakse üksnes käesoleva määruse kohaldamisel.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt 1
(1)  70 % vastavalt ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arvule;
(1)  60 % vastavalt ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arvule;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt 2
(2)  30 % vastavalt nende kolmandate riikide kodanike arvule, kellel keelati välispiiril siseneda.
(2)  20 % vastavalt nende kolmandate riikide kodanike arvule, kellel keelati välispiiril siseneda.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt 2 a (uus)
2a)  20 % inimestest, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle taotlusi on menetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL1a artiklis 43 osutatud piirimenetluse raames;
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 8 – lõik 1
Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide kohta uusimaid andmeid Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad, on võrdlusnäitaja null.
Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide kohta uusimaid andmeid Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad või kui liikmesriik ei esita seda teavet kaks aastat järjest, on võrdlusnäitaja null.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 9 – alapunkt d
(d)  Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide kohta uusimaid andmeid Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad, on võrdlusnäitaja null.
d)  Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide kohta uusimaid andmeid Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad või kui liikmesriik ei esita seda teavet kaks aastat järjest, on võrdlusnäitaja null.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 10
10.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitab komisjonile aruande vahendite jaotuse kohta punkti 1 alapunktis c osutatud välismaismaapiiride, välismerepiiride ja lennuväljade vahel.
10.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitab komisjonile aruande vahendite jaotuse kohta punkti 1 alapunktis c osutatud välismaismaapiiride, välismerepiiride ja lennuväljade vahel. Komisjon teeb aruande üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 11 – sissejuhatav osa
11.  Rahaliste vahendite esialgseks eraldamiseks määratakse punktis 10 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine ohutase, tuginedes möödunud 36 kuu uusimatele keskmistele näitajatele, mis on kättesaadavad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Vahekokkuvõtte tegemiseks määratakse lõikes 10 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine ohutase, tuginedes möödunud 36 kuu uusimatele keskmistele näitajatele, mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal. Selles määratakse määruses (EL) nr 1052/2013 määratletud ohutasemeid kohaldades iga piirilõigu kohta kindlaks järgmised konkreetsed kaalutegurid:
11.  Rahaliste vahendite esialgseks eraldamiseks määratakse punktis 10 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine mõjutase, tuginedes möödunud 36 kuu uusimatele keskmistele näitajatele, mis on kättesaadavad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval. Vahekokkuvõtte tegemiseks määratakse lõikes 10 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine mõjutase, tuginedes möödunud 36 kuu uusimatele keskmistele näitajatele, mis on kättesaadavad 2024. aastal tehtava vahehindamise ajal. Selles määratakse määruses (EL) nr 1052/2013 määratletud mõjutasemeid kohaldades iga piirilõigu kohta kindlaks järgmised konkreetsed kaalutegurid:
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 11 – alapunkt a
(a)  0,5 madala ohutaseme korral;
a)  0,5 madala mõjutaseme korral;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 11 – alapunkt b
(b)  3 keskmise ohutaseme korral;
b)  3 keskmise mõjutaseme korral;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 11 – alapunkt c
(c)  5 kõrge ohutaseme korral;
c)  5 kõrge mõjutaseme korral;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 11 – alapunkt d
(d)  8 kriitilise ohu korral.
välja jäetud
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
i.  suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja järelevalvet, sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ja avastamiseks;
i.  suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja järelevalvet, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja vajaduse korral meetmeid, mis on seotud piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega, ning meetmeid, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate või taotlevate isikute edasisuunamisega;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt ii
ii.  toetades merel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse raames tehtavaid otsingu- ja päästetöid;
välja jäetud
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt iii
iii.  rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid;
iii.  rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, tingimusel et need meetmed ei ohusta vaba liikumist;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt v
v.  toetades käesoleva määruse kohaldamisala raames liikmesriike, kellele avaldub või võib ELi välispiiridel avalduda ebaproportsionaalset suur rändesurve, muu hulgas tehnilise ja operatiivtoe kaudu ning kasutades esmase vastuvõtu piirkondades rände haldamise tugirühmi;
v.  toetades käesoleva määruse kohaldamisala raames artiklis 23 osutatud hädaolukorras olevaid liikmesriike, muu hulgas tehnilise ja operatiivtoe abil ning kasutades esmase vastuvõtu piirkondades rände haldamise tugirühmi;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve edasine arendamine ühise suutlikkuse suurendamise, ühishangete, ühiste standardite kehtestamise ja muude meetmetega, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist;
b)  ühise suutlikkuse suurendamise, ühishangete, ühiste standardite kehtestamise ja muude meetmetega, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide koostööd ja koordineerimist, et arendada edasi Euroopa piiri- ja rannikuvalvet;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt c
(c)  piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate siseriiklike ametiasutuste koostöö tõhustamine riigi tasandil ja ELi tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, asutuste ja ametite või kolmandate riikide vahel;
c)  piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate siseriiklike ametiasutuste koostöö tõhustamine riigi tasandil ja ELi tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, asutuste või ametite, sealhulgas välistegevuse eest vastutavate ametite vahel;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt e
(e)  suuremahuliste IT-süsteemide kasutuselevõtt, käitamine ja hooldamine piirihalduse valdkonnas, sealhulgas nende IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuri koostalitlusvõime tagamine.
e)  nende suuremahuliste IT-süsteemide kasutuselevõtt, käitamine ja hooldamine piirihalduse valdkonnas, mida juba hõlmab liidu õigus, sealhulgas nende IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuri koostalitlusvõime ning andmete kvaliteedi parandamise ja teabe edastamise tõhustamise meetmete tagamine.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt e a (uus)
ea)  võimekuse suurendamine, et anda merehädalistele abi eelkõige otsingu- ja päästetööde toetamise abil;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt e b (uus)
eb)  toetades merel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse raames tehtavaid otsingu- ja päästetöid;
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt a
(a)  tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse;
a)  tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele ja lastele;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
aa)  abi liikmesriikidele viisade väljaandmisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisasade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- või ümberpaigutamisprogrammiga hõlmatud isikutele, ning viisasid käsitleva liidu acquis’ täielikul järgimisel;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 2 – alapunkt d
(d)  suuremahuliste IT-süsteemide kasutuselevõtt, käitamine ja hooldamine ühise viisapoliitika valdkonnas, sealhulgas nende IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuri koostalitlusvõime tagamine.
d)  suuremahuliste IT-süsteemide ajakohastamine, käitamine ja hooldamine ühise viisapoliitika valdkonnas, sealhulgas nende IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuri koostalitlusvõime tagamine.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt a
(a)  taristu, hooned, süsteemid ja teenused, mida on vaja piiripunktides, esmase vastuvõtu keskustes ja piiripunktide vahel toimuvaks piirivalveks, et hoida ära ja tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust välispiiril ning tagada seaduslike reisijate voogude sujuvus;
a)  taristu, hooned, süsteemid ja teenused, mida on vaja piiripunktides, esmase vastuvõtu keskustes ja piiripunktide vahel toimuvaks piirivalveks, et hoida ära ja tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust välispiiril ning tagada seaduslike reisijate voogude sujuvus ja rändevoogude tulemuslik haldamine, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute edasisuunamisega, tagades alati asjaomaste isikute inimväärse kohtlemise;
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt c
(c)  Euroopa integreeritud piirihalduse arendamise valdkonna koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüsi ning täielikus kooskõlas põhiõigustega;
c)  Euroopa integreeritud piirihalduse arendamise valdkonna koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi, riskianalüüsi ning riigispetsiifilistes soovitustes kindlakstehtud probleeme – kõiki täielikus kooskõlas põhiõigustega;
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt d
(d)  kontaktametnike lähetamine kolmandatesse riikidesse, nagu on määratletud määruses (EL) nr.../... [uus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määrus], ning piirivalveametnike ja teiste ekspertide lähetamine liikmesriikidesse või liikmesriikidest kolmandatesse riikidesse, ekspertide või kontaktametnike võrgustike koostöö ja operatiivsuutlikkuse suurendamine, parimate tavade vahetamine ning Euroopa võrkude suutlikkuse suurendamine liidu poliitika hindamise, edendamise, toetamise ja arendamise eesmärgil;
d)  kontaktametnike lähetamine kolmandatesse riikidesse ning piirivalveametnike ja teiste ekspertide lähetamine liikmesriikidesse või liikmesriikidest kolmandatesse riikidesse, ekspertide või kontaktametnike võrgustike koostöö ja operatiivsuutlikkuse suurendamine, parimate tavade vahetamine ning Euroopa võrkude suutlikkuse suurendamine liidu poliitika hindamise, edendamise, toetamise ja arendamise eesmärgil;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt e
(e)  uuringud, katseprojektid ja muud asjakohased meetmed, mille eesmärk on rakendada või arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, sealhulgas meetmed, mis on suunatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamisele, näiteks ühine suutlikkuse suurendamine, ühishanked, ühiste standardite kehtestamine, ja muud meetmed, millega ühtlustatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide vahelist koostööd ja koordineerimist;
e)  uuringud, katseprojektid ja muud asjakohased meetmed, mille eesmärk on rakendada või arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, sealhulgas meetmed, mis on suunatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamisele, näiteks ühine suutlikkuse suurendamine, ühishanked, ühiste standardite kehtestamine, ja muud meetmed, millega ühtlustatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide vahelist koostööd ja koordineerimist, samuti meetmed, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute edasisuunamisega;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt f
(f)  meetmed, mille eesmärk on arendada uuenduslikke meetodeid või võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige rakendada julgeoleku-uuringute tulemusi, kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on määruse (EL) 2016/1624 artikli 37 alusel tegutsedes kindlaks teinud, et see aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatiivvõimekuse arendamisele;
f)  meetmed, mille eesmärk on arendada uuenduslikke meetodeid või võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige rakendada julgeoleku-uuringute tulemusi, kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on määruse (EL) 2016/1624 artikli 37 alusel tegutsedes kindlaks teinud, et see aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatiivvõimekuse arendamisele. Kõnealused uuenduslikud meetodid ja uued tehnoloogiad on täielikus kooskõlas põhiõiguste ja isikuandmete kaitse õigusega;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt g
(g)  ettevalmistavad, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed, mis on vajalikud välispiirpoliitika rakendamiseks, sealhulgas Schengeni ala juhtimise tugevdamiseks, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, mille eesmärk on kontrollida Schengeni acquis’ ja Schengeni piirieeskirjade kohaldamist, sealhulgas kohapealseid kontrollkäike tegevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulusid, samuti meetmed, millega rakendatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/1624 tehtud haavatavuse hindamiste raames antud soovitusi;
g)  ettevalmistavad sammud, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed, mis on vajalikud välispiirpoliitika rakendamiseks, sealhulgas Schengeni ala juhtimise tugevdamiseks, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, mille eesmärk on kontrollida Schengeni acquis’ ja Schengeni piirieeskirjade kohaldamist, sealhulgas kohapealseid kontrollkäike tegevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulusid, samuti meetmed, millega rakendatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/1624 tehtud haavatavuse hindamiste raames antud soovitusi;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt g a (uus)
ga)   meetmed, mille eesmärk on parandada viisa- ja piirivaldkonna IT-süsteemides säilitatavate andmete kvaliteeti ning andmesubjekti võimalusi kasutada õigust teabele, andmetele juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja nende töötlemise piiramisele seoses meetmetega, mis kuuluvad käesoleva õigusakti kohaldamisalasse;
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt h
(h)  isikute tuvastamine, sõrmejälgede võtmine, registreerimine, turvakontrollid, küsitlemine, teabe andmine, arstlik läbivaatus ja haavatavuse kontroll ning vajaduse korral arstiabi ning kolmandate riikide kodanike suunamine asjakohase menetluse juurde välispiiril, eelkõige esmase vastuvõtu piirkondades;
h)  isikute tuvastamine, sõrmejälgede võtmine, registreerimine, turvakontrollid, küsitlemine, teabe andmine, arstlik läbivaatus ja haavatavuse kontroll ning vajaduse korral arstiabi ning asjakohasel juhul kolmandate riikide kodanike suunamine asjakohase varjupaigamenetluse juurde välispiiril;
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt j
(j)  statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine;
j)  statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, võttes nõuetekohaselt arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt k a (uus)
ka)  heade tavade ja eksperditeadmiste vahetamine, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsega piirikontrolli eri aspektide raames ja eelkõige seoses haavatavate isikute tuvastamise, neile kohese abi andmise ning nende kaitseteenistustele üleandmisega;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – alapunkt k b (uus)
kb)  meetmed, mille eesmärk on selliste poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, nagu ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate rakendamine edusammude mõõtmisel ja poliitika arengusuundade hindamisel.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt c
(c)  konsulaartöötajate ning ühist viisapoliitikat ja konsulaarkoostööd rakendava muu personali koolitus;
c)  konsulaartöötajate ning ühist viisapoliitikat ja konsulaarkoostööd rakendava muu personali koolitus, sealhulgas vajaduse korral põhiõiguste järgimise vallas;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt d
(d)  parimate tavade ja ekspertide vahetus, sealhulgas ekspertide lähetamine ning Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine hindamaks, edendamaks, toetamaks ja arendamaks edasi liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;
d)  parimate tavade ja ekspertide vahetus, sealhulgas ekspertide lähetamine ning Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine hindamaks, edendamaks, toetamaks ja arendamaks edasi liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke, sealhulgas põhiõiguste kaitsmise vallas ning eelkõige haavatavate isikute tuvastamise, neile viivitamata abi andmise ning nende kaitseteenistustele üleandmise vallas;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt g
(g)  ettevalmistavad, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse Schengeni ala juhtimist, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist, sealhulgas kohapealseid kontrollkäike tegevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulusid;
g)  ettevalmistavad sammud, järelevalve-, haldus- ja tehnilised meetmed, sealhulgas sellised meetmed, millega tõhustatakse Schengeni ala juhtimist, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist, sealhulgas kohapealseid kontrollkäike tegevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulusid;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt i
(i)  statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine;
i)  statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, võttes arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja isikuandmete kaitse õigust;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt j
(j)  tegevustoetus ühise viisapoliitika rakendamiseks.
j)  tegevustoetus ühise viisapoliitika rakendamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt j a (uus)
ja)  abi liikmesriikidele viisade väljaandmisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisasade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu, samuti liidu ümberasustamis- või ümberpaigutamisprogrammiga hõlmatud isikutele, ning viisasid käsitleva liidu acquis’ täielikul järgimisel.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt g
(g)  viisade ja välispiiride valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine;
g)  viisade ja välispiiride valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, võttes arvesse diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja isikuandmete kaitse õigust;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt g a (uus)
ga)  meetmed, mille eesmärk on parandada andmete kvaliteeti ja aidata andmesubjektil kasutada tõhusamalt oma õigust teabele oma isikuandmete kohta, neile juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja töötlemise piiramisele.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 3
(3)  Euroopa piiri- ja rannikuvalve edasine arendamine ühise suutlikkuse suurendamise, ühishangete, ühiste standardite kehtestamise ja muude meetmetega, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist, nagu on sätestatud II lisa punkti 1 alapunktis b.
3)  ühise suutlikkuse suurendamine ühishangete, ühiste standardite kehtestamise ja muude meetmetega, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide koostööd ja koordineerimist, et arendada edasi Euroopa piiri- ja rannikuvalvet;
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 5
(5)  Meetmed, mis aitavad paremini tuvastada inimkaubanduse ohvreid, ja meetmed, millega soodustatakse piiriülest koostööd eesmärgiga tuvastada piirikontrolli käigus inimkaubitsejaid.
5)  Meetmed, mis aitavad paremini tuvastada ja toetada inimkaubanduse ohvreid, ja meetmed, millega soodustatakse piiriülest koostööd eesmärgiga tuvastada piirikontrolli käigus inimkaubitsejaid, sealhulgas kaitse- ja suunamismehhanismi väljatöötamise ja toetamise abil.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 5 a (uus)
5a)  Integreeritud lastekaitsesüsteemide väljatöötamine välispiiridel ja lapsrändajaid käsitleva üldise poliitika väljatöötamine, sealhulgas töötajate piisava koolitamise ja liikmesriikide vahelise heade tavade vahetamise abil.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 6
(6)  Meetmed, millega võetakse kasutusele või üle või millega valideeritakse uusi meetodeid ja uut tehnoloogiat, sealhulgas liidu rahastatavate julgeoleku-uuringute katseprojektid ja järelmeetmed, nagu on osutatud III lisas.
(6)  Meetmed, millega võetakse kasutusele või üle või millega valideeritakse uusi meetodeid ja uut tehnoloogiat, et parandada viisa- ja piirivaldkonna IT-süsteemides säilitatavate andmete kvaliteeti ning andmesubjektide võimalusi kasutada õigust teabele, andmetele juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja nende töötlemise piiramisele seoses meetmetega, mis kuuluvad käesoleva õigusakti kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 6 a (uus)
6a)  Meetmed, mille eesmärk on haavatavate isikute tuvastamine, neile kohese abi andmine ja nende kaitseteenistustele üleandmine.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  Erieesmärk 1: toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seadusliku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge:
a)  Erieesmärk 1: toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt a – alapunkt 2 a (uus)
2a)  Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv.
Andmete allikas: Liikmesriigid
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt a – alapunkt 2 b (uus)
2b)  Sisenemiskeelu saanud isikute arv.
Andmete allikas: Liikmesriigid
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt b – sissejuhatav osa
(b)  Erieesmärk 2: toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja julgeolekuriske:
b)  Erieesmärk 2: toetada ühist viisapoliitikat, et tagada liikmesriikide ühtlustatum lähenemisviis viisade väljastamisele, hõlbustada seaduslikku reisimist ja leevendada julgeolekuriske.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt b – alapunkt 1 a (uus)
1a)  Liikmesriikide konsulaatides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv.
Andmete allikas: Liikmesriigid
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – I osa – rida 11 a (uus)
Haavatavate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – I osa – rida 11 b (uus)
Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – II osa – rida 10 a (uus)
Humanitaarviisade väljastamine
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – III osa – rida 003 a (uus)
Andmete kvaliteet ja andmesubjekti õigus teabele oma isikuandmete kohta, neile juurdepääsule, nende parandamisele, kustutamisele ja töötlemise piiramisele
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – punkt a – alapunkt 3
(3)  käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävad teeninduskulud, sealhulgas esmase vastuvõtu piirkondades;
(3)  käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävad teeninduskulud;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  Erieesmärk 1: toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seadusliku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge:
a)  Erieesmärk 1: toetada Euroopa välispiiride tõhusat integreeritud haldamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt, mille moodustavad ja mille ülesandeid täidavad ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja piirihalduse eest vastutavad siseriiklikud asutused, eesmärgiga lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – punkt b – sissejuhatav osa
(b)  Erieesmärk 2: toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja julgeolekuriske:
b)  Erieesmärk 2: toetada ühist viisapoliitikat, et tagada liikmesriikide ühtlustatum lähenemisviis viisade väljastamisele, hõlbustada seaduslikku reisimist ja leevendada julgeolekuriske.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Viimane päevakajastamine: 14. märts 2019Õigusalane teave