Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0250(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0115/2019

Esitatud tekstid :

A8-0115/2019

Arutelud :

PV 12/03/2019 - 28
CRE 12/03/2019 - 28

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 11.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0177

Vastuvõetud tekstid
PDF 278kWORD 94k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Sisejulgeolekufondi loomine ***I
P8_TA-PROV(2019)0177A8-0115/2019

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufond (COM(2018)0472 – C8-0267/2018 – 2018/0250(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0472),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0267/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0115/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Sisejulgeoleku tagamine on liikmesriikide pädevuses, ent tegemist on ühise püüdlusega, millesse peaksid ELi institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid andma oma ühise panuse. Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on määranud ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, nagu need on sätestatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas10 ning nagu neid on kinnitanud nõukogu oma järeldustes 2015. aasta juuni Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia kohta ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis12. Kõnealuse strateegia eesmärk oli luua strateegiline raamistik liidu tasandil sisejulgeoleku valdkonnas tehtavale tööle ning selles määrati kindlaks peamised tegevusprioriteedid, millega tagada liidu tõhus vastus ajavahemikus 2015–2020 ilmnevatele julgeolekuohtudele.Nende prioriteetide hulka arvati näiteks terrorismivastane võitlus ja radikaliseerumise ennetamine, organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja võitlus küberkuritegevuse vastu.
(1)  Ehkki riiklik julgeolek on jätkuvalt üksnes liikmesriikide pädevuses, nõuab selle kaitsmine koostööd ja koordineerimist liidu tasandil. Sisejulgeolek on ühine ettevõtmine , millesse peaksid ELi institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid erasektori ja kodanikuühiskonna abiga andma oma ühise panuse. Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on määranud ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, nagu need on sätestatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas10 ning nagu neid on kinnitanud nõukogu oma järeldustes 2015. aasta juuni Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia kohta11 ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis, näiteks terrorismivastane võitlus ja radikaliseerumise, sealhulgas internetis toimuva radikaliseerumise ennetamine, organiseeritud kuritegevuse tõkestamine ja võitlus küberkuritegevuse vastu
__________________
__________________
10 COM(2015)0185 final, 28. aprill 2015.
10 COM(2015)0185 final, 28. aprill 2015.
11 Nõukogu 16. juuni 2015. aasta järeldused Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta.
11 Nõukogu 16. juuni 2015. aasta järeldused Euroopa Liidu sisejulgeoleku uuendatud strateegia (2015–2020) kohta.
12 Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (2015/2697(RSP)).
12 Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioon Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta (2015/2697(RSP)).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  25. septembril 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust ohutule ja turvalisele Euroopale ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
(2)  25. märtsil 2017 allakirjutatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust ohutule ja turvalisele Euroopale ning kindlat soovi ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ning saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus ning inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule endiselt sisejulgeolekuprobleeme.
(5)  Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja elutähtsat taristut üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste ärakasutamine, ning hübriidohud, aga ka keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud tekitavad liidu sisejulgeolekule ja siseturule endiselt probleeme.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Fond peaks andma rahalist toetust, et tegeleda esilekerkivate probleemidega, mis on tingitud interneti kaudu toime pandud teatavat liiki kuritegude („küberruumi kasutades toime pandud kuriteod“), nagu maksepettuste, laste seksuaalse ärakasutamise ja relvade salakaubaveo märkimisväärsest suurenemisest viimastel aastatel. .
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 tuleks rahaliselt toetada meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise alal ja politseikoostööd, milles osalevad kõik liikmesriikide pädevad ametiasutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja toetusmeetmeid kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamiseks. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine (ELi toimimise lepingu artikkel 72).
(6)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid tegevusi, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 tuleks rahaliselt toetada meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise, ühiste koolituste ning politsei- ja õiguskoostöö alal, milles osalevad kõik liikmesriikide pädevad ametiasutused ja liidu asutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja toetusmeetmeid kuritegevuse ennetamise ja sellevastase võitluse alase suutlikkuse suurendamiseks. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine (ELi toimimise lepingu artikkel 72).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Schengeni acquis’ säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende ELi kodanike andmeid, kes ületavad ELi välispiire. Lisaks sellele on komisjon avaldanud liikmesriikide jaoks soovituse selle kohta, kuidas politseikontrolli ja piiriülest koostööd paremini korraldada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega.
(7)  Schengeni acquis’ ja liidu kogu siseturuala säilitamiseks ja selle toimimise tugevdamiseks on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende ELi kodanike andmeid, kes ületavad ELi välispiire. Lisaks sellele on komisjon avaldanud liikmesriikide jaoks soovituse selle kohta, kuidas politseikontrolli ja piiriülest koostööd paremini korraldada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi.
(9)  Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada selliste põhiõiguste täielik austamine nagu inimväärikus, õigus elule, piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelustamine, õigus isikuandmete kaitsele, laste õigused ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Määrusega püütakse edendada ka mittediskrimineerimise põhimõtete rakendamist.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Õiguskaitsetöötajate teadlikkuse tõstmine rassismi, sealhulgas antisemitismi ja romavastasuse kõigist vormidest on üks tähtsamaid tegureid sisejulgeoleku vallas edu saavutamiseks. Seega tuleks fondi rakendusalasse lisada õiguskaitsetöötajate koolitus- ja haridusmeetmed, et suurendada kohalikul tasandil usalduse loomise suutlikkust.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige võidelda terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid. Fondi abil tagatakse, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud esilekerkivate uute ohtudega tegelemiseks ja tegeliku julgeolekuliidu rakendamiseks. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks.
(11)  Kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige tõkestada terrorismi ja vägivaldset äärmuslust, sealhulgas radikaliseerumist, sallimatust ja diskrimineerimist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja nende vastu võidelda ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid ja kaitsta elutähtsat taristut. Fondi abil tagatakse, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud esilekerkivate uute ohtudega – näiteks ebaseaduslik kaubandus, sealhulgas internetis kaubitsemine, hübriidohud, keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud – tegelemiseks ning tegeliku julgeolekuliidu rakendamiseks. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Fondi terviklikus raamistikus antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige politsei- ja õiguskoostööd ja ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, teabe vahetamine ja sellele juurdepääs, terrorism, inimkaubandus, ebaseadusliku sisserände ärakasutamine, laste seksuaalne ärakasutamine, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ja küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste, avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning julgeolekuriskide tõhusat juhtimist ja -kriiside ohjamist. Selleks tuleks muu hulgas välja töötada ühised poliitikapõhimõtted (strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad), võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd.
(12)  Fondi terviklikus raamistikus antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige teabe vahetamist ja sellele juurdepääsu, politsei- ja õiguskoostööd ja ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, terrorism, inimkaubandus, pagulaste ja ebaseaduslike sisserändajate ärakasutamine, raske tööalane ärakasutamine, seksuaalne ärakasutamine ja väärkohtlemine, muu hulgas laste ja naiste puhul, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ja küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste, avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning julgeolekuriskide tõhusat juhtimist ja -kriiside ohjamist. Selleks tuleks muu hulgas korraldada ühiseid koolitusi, välja töötada ühised poliitikapõhimõtted (strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad), võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Fond peaks andma abi õiguskaitseasutustele, olenemata nende organisatsioonilisest struktuurist, mis on kindlaks määratud riigi tasandi õigusaktidega. Seetõttu peaksid fondist toetuse saamiseks toetuskõlblikud olema ka meetmed, milles osalevad sisejulgeoleku ülesandeid täitvad sõjalised jõud, kui sellised meetmed aitavad kaasa fondi erieesmärkide saavutamisele. Hädaolukorras ning tõsiste avalikku julgeolekut ohustavate teguritega tegelemiseks ja nende tõrjumiseks, sealhulgas pärast terrorirünnakut, peaksid sõjaliste jõudude meetmed liikmesriigi territooriumil olema fondi jaoks toetuskõlblikud. Rahuvalve või kaitsetegevus väljaspool liikmesriigi territooriumi ei tohiks aga fondi jaoks mingil juhul toetuskõlblik olla.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, aga ka tööstussektori aktiivset ja sisulist osalust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises. Asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik osaleda ka teistel osalistel, liidu asjaomastel asutustel ja muudel liidu organitel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel.
(14)  Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, aga ka Euroopa tööstussektori aktiivset ja sisulist osalust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises, eelkõige küberjulgeoleku valdkonnas. Asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik osaleda ka teistel osalistel, liidu asjaomastel asutustel ja muudel liidu organitel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel. Tuleks aga tagada, et fondi toetust ei kasutataks seadusjärgsete ja avalik-õiguslike ülesannete delegeerimiseks erasektorile.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Tagamaks, et fond aitaks tulemuslikult kaasa kõrgematasemelise sisejulgeoleku tagamisele kogu Euroopa Liidus ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisele, tuleks seda kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem väärtust.
(16)  Tagamaks, et fond aitaks tulemuslikult kaasa kõrgematasemelise sisejulgeoleku tagamisele kogu Euroopa Liidus ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisele, tuleks seda kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem Euroopa lisaväärtust.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmide prioriteetide raames käsitletakse fondi erieesmärke, et valitud prioriteedid on kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel tagab üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse.
(18)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmide prioriteetide raames aidatakse kaasa fondi erieesmärkide saavutamisele, et valitud prioriteedid on kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega ning tagab üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Fond peaks olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tuleks koostoimet taotleda Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis koosneb määrusega (EL) .../... loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist ja määrusega (EL) .../... loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist, samuti määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega, määrusega (EL) .../... loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, määrusega (EL) .../... loodud õiguste ja väärtuste programmiga, määrusega (EL) .../... loodud õigusprogrammiga, määrusega (EL) .../... loodud digitaalse Euroopa programmiga ja määrusega (EL) .../... loodud InvestEU programmiga. Eriti tuleks koostoimet taotleda taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberjulgeoleku ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas. Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks on väga oluline kehtestada tõhusad koordineerimismehhanismid.
(20)  Fond peaks olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tagatakse koostoime Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis koosneb määrusega (EL) .../... loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist ja määrusega (EL) .../... loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist, samuti määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega, määrusega (EL) .../... loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, määrusega (EL) .../... loodud õiguste ja väärtuste programmiga, määrusega (EL) .../... loodud õigusprogrammiga, määrusega (EL) .../... loodud digitaalse Euroopa programmiga ja määrusega (EL) .../... loodud InvestEU programmiga. Eriti tuleks koostoimet taotleda taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberjulgeoleku, kuriteoohvrite kaitse ning vägivaldse äärmusluse, sealhulgas radikaliseerumise, ennetamise valdkonnas. Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks on väga oluline kehtestada tõhusad koordineerimismehhanismid.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondi abil süvendada koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeoleku seisukohast huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismi- ja radikaliseerumisvastane võitlus, koostöö kolmandate riikide õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi vastu (sealhulgas eriüksuste ja ühiste uurimisrühmade moodustamine) ning võitlus raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, samuti inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu.
(21)  Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide, liidu välispoliitika ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga ja arenguabipoliitikaga. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondi abil süvendada koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeoleku seisukohast huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismi- ja radikaliseerumisvastane võitlus, koostöö kolmandate riikide õiguskaitseasutustega võitluses terrorismi vastu (sealhulgas eriüksuste ja ühiste uurimisrühmade moodustamine), ebaseadusliku kaubanduse vastu, eeskätt relva- ja uimastikaubanduse vastu ning ebaseadusliku kauplemise vastu ohustatud liikide ja kultuuriväärtustega, ning võitluses raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, samuti inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr X1a kohaselt peaks liit võtma meetmeid, et kaitsta oma eelarvet, kui liikmesriigis täheldatakse üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr X.
________________
1a Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Fond peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid.
(24)  Fond peaks kajastama vajadust suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks fondi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks liikmesriikidele eraldada perioodi keskpaigas lisasumma, mille suurus põhineb viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud jaotamispõhimõtetes, milles võetakse arvesse programmi rakendamise seisu.
(26)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse sisemiste ja väliste julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks liikmesriikidele eraldada perioodi keskpaigas lisasumma, mille suurus põhineb viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud jaotamispõhimõtetes, milles võetakse arvesse programmi rakendamise seisu.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Fondi vahendite jaotamisel tuleks arvesse võtta elutähtsat taristut, mida liikmesriigid peavad kaitsma.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Kuna julgeolekuvaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.
(27)  Kuna julgeolekuvaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, tuleb rahaliste vahendite eraldamist kohandada sisemiste ja väliste julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete ja liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – nendele meetmetele on ette nähtud suurem liidu toetus.
(28)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – nendele meetmetele on ette nähtud suurem liidu toetus peamiselt nende suure Euroopa lisaväärtuse tõttu või nende tähtsuse tõttu liidu jaoks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.
(31)  Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus või teatavate liikmesriikide vahel. Sellega seoses tuleks ergutada liikmesriikide luureteenistuste vahelist koostööd, et tagada vajalik teabevahetus, et tõhustada terrorismi ja raske ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning aidata kaasa nende piiriülese olemuse paremale mõistmisele. Fond peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi, mille eesmärk on vahetada häid tavasid ja soodustada ühist koolitust, et aidata kaasa koostööl ja vastastikusel usaldusel põhineva kultuuri kujundamisele luureteenistuste vahel ning luureteenistuste ja Europoli vahel.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Kuna liidu meetmed on piiriülesed ning selleks, et edendada liidus koordineeritud tegevust kõrgeima turvalisuse taseme saavutamiseks, peaks detsentraliseeritud asutused olema toetuskõlblikud liidu meetmetest toetusesaajatena, kaasa arvatud rahaliste toetuste vormis. Selline toetus peaks olema kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, et tagada Euroopa lisaväärtus.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja ühissätete määrusest (EL) .../…18.
(37)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja ühissätete määrusest (EL) .../…18. Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ülimuslik määruse (EL) nr .../… [ühissätete määrus] suhtes.
_________________
_________________
18 Täielik viide
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus …/…, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ELi fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Lisaks on käesolevas määruses tarvis täpsustada Sisejulgeolekufondi eesmärgid ja esitada erisätted fondist toetatavate meetmete kohta.
(38)  Määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (Asylum, Migration and Integration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate ELi fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Lisaks on käesolevas määruses tarvis täpsustada Sisejulgeolekufondi eesmärgid ja esitada erisätted fondist toetatavate meetmete kohta.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 a (uus)
(38a)  Tagamaks, et fond toetab meetmeid, mis vastavad kõigile fondi erieesmärkidele, ning et vahendite jaotus eri eesmärkide vahel on proportsionaalne probleemide ja vajadustega, nii et eesmärgid oleksid saavutatavad, tuleks fondi iga erieesmärgi jaoks, nii riiklike programmide kui ka temaatilise rahastu puhul, määrata kindlaks fondi eraldiste minimaalne protsent.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201319, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9520, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9621 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193922 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137123. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused.
(40)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201319, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9520, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9621 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193922 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137123. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid nimetatud organitele samaväärsed õigused. Liikmesriigid teevad igakülgset koostööd tegema ning osutavad liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele igakülgset abi liidu finantshuvide kaitsmisel. Fondiga seotud eeskirjade eiramise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile.
__________________
__________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
20 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
20 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
22 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
22 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“25, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid spetsiaalseid ohte. Fondist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid neid piirkondi vastavalt vajadusele aidata.
välja jäetud
__________________
25 COM(2017) 623 final.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)26 punktidele 22 ja 23 on käesolevat fondi vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta.
(44)  Vastavalt 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)26 punktidele 22 ja 23 on käesolevat fondi vaja hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid.
__________________
__________________
26 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
26 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe. ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.
(45)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist, ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima.
(46)  Nende näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima. Järelevalveülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peab komisjonil olema võimalik teha kindlaks, kui palju on konkreetsel aastal fondist tegelikult kulutatud. Liikmesriigid peaksid seega käsitlema komisjonile riikliku programmi aastaaruande esitamisel eraldi näitama sissenõudmisi, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseid ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamist. Auditi tegemise ja fondi rakendamise lihtsustamiseks peaks komisjon lisama need summad fondi iga-aastasesse rakendamisaruandesse. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Taotluse korral peaks komisjon tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks iga-aastaste tulemusaruannete täisteksti.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
(47)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud temaatilise rahastu tööprogrammidega, IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes27. Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi.
(48)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes27. Nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise viisidega programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi.
__________________
__________________
27 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
27 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“).
1.  Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
2.  Käesoleva määrusega nähakse ette
a)   fondi eesmärgid,
b)  erieesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed,
c)   eelarve aastateks 2021–2027,
d)   liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d
d)  „küberkuritegevus“ – küberneetiliste vahendite olemasolust sõltuvad kuriteod, st kuriteod, mida saab toime panna ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja süsteemide kaudu ning mille puhul need seadmed ja süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid; ning küberruumi kasutades toime pandud kuriteod ehk traditsioonilised kuriteod, näiteks laste seksuaalne ärakasutamine, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vormide kasutamise kaudu suurendada;
d)  „küberkuritegevus“ – küberneetiliste vahendite olemasolust sõltuvad kuriteod, st kuriteod, mida saab toime panna ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja süsteemide kaudu ning mille puhul need seadmed ja süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid; ning küberruumi kasutades toime pandud kuriteod ehk traditsioonilised kuriteod, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vormide kasutamise kaudu suurendada;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt f
f)  „ELi poliitikatsükkel“ – teabepõhine ja valdkondadevaheline algatus eesmärgiga võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, asutuste ning asjakohasel juhul ka kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;
f)  „ELi poliitikatsükkel“ – teabepõhine ja valdkondadevaheline algatus eesmärgiga võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste ning asjakohasel juhul ka kolmandate riikide ja teatavate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g
g)  „teabevahetus ja teabele juurdepääs“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele ja Europolile oluline seoses kuritegude, eelkõige piiriülese organiseeritud kuritegevuse tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;
g)  „teabevahetus ja teabele juurdepääs“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele ning Europolile, Eurojustile ja Euroopa Prokuratuurile oluline seoses kuritegude, eelkõige terrorismi ja küberkuritegevuse ning piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega ning mida töödeldakse vastavalt kohaldatavatele liidu andmekaitsereeglitele;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h
h)  „õigusalane koostöö“ – kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö;
välja jäetud
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt i
i)  „Euroopa õiguskaitsealane koolituskava“ – koolituskava, mille eesmärk on anda õiguskaitseametnikele teadmised ja oskused, mida neil on tarvis piiriülese kuritegevuse tulemuslikuks tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks tõhusa koostöö kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatises, milles käsitletakse Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamist, ning nagu on märgitud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti määruses32;
i)  „Euroopa õiguskaitsealane koolituskava“ – koolituskava, mille eesmärk on anda õiguskaitseametnikele teadmised ja oskused, mida neil on tarvis organiseeritud ja raske piiriülese kuritegevuse ning terrorismi tulemuslikuks tõkestamiseks ja sellevastaseks võitluseks tõhusa koostöö kaudu, nagu on sätestatud komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatises, milles käsitletakse Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamist31, ning nagu on märgitud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti määruses32;
__________________
__________________
31 COM(2013)0172, Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamine.
31 COM(2013) 172, Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamine.
32 25.  novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL).
32 25.  novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt k
k)  „valmisolek“ – meetmed, mille eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski;
k)  „valmisolek“ – erimeetmed, mille eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Sisejulgeolekufond aitab kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid.
1.  Sisejulgeolekufond aitab kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus kaasa muu hulgas tihedama koostöö abil, eeskätt võideldes terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, sealhulgas radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ja tõkestades neid ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Fondist toetatakse ka julgeolekut ähvardavateks intsidentideks valmisolekut ja nende ohjamist.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
a)  suurendada teabevahetust liidu õiguskaitseasutustes, muudes pädevates ametiasutustes ja muudes asjaomastes liidu organites ja nende vahel, aga ka kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
a)  parandada ja hõlbustada asjakohase ja täpse teabe vahetust liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste, liikmesriikide muude pädevate asutuste ja muude asjaomaste liidu asutuste, eelkõige Europoli ja Eurojusti ning, kui see on asjakohane, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
b)  tõhustada liidu õiguskaitseasutuste ja muude pädevate ametiasutuste piiriüleseid ühisoperatsioone seoses raskete ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning
b)  parandada ja tõhustada liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude pädevate ametiasutuste piirülest kooskõlastamist ja koostööd, sealhulgas piiriüleseid ühisoperatsioone seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
c)  toetada jõupingutusi, et suurendada suutlikkust kuritegevuse, sealhulgas terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eelkõige liikmesriikide avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.
c)  toetada vajalikke jõupingutusi, et suurendada liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse, sealhulgas terrorismi, küberkuritegevuse, vägivaldse äärmusluse – kaasa arvatud radikaliseerumise – ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eelkõige avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu ametite, kodanikuühiskonna ja erasektori tihedama koostöö kaudu liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, samuti toetada julgeolekut ähvardavate intsidentide järgses olukorras kriisiohjet;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  arendada ühist luurekultuuri, toetada kontakte ja vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, oskusteabe ja parimate tavade levitamist liikmesriikide luureteenistuste ja Europoli vahel, eelkõige ühiste koolituste ja ekspertide vahetuse kaudu.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi käesoleva määruse II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.
3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi muu hulgas käesoleva määruse artiklis 3 a loetletud rakendusmeetmete kaudu.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Rahastatavaid meetmeid rakendatakse põhiõigusi ja inimväärikust täielikult järgides. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad meetmete rakendamisel võimaluse korral eriti suurt tähelepanu haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.
4.  Rahastatavaid operatsioone rakendatakse täielikult kooskõlas põhiõiguste ja inimväärikuse ning Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtustega ning rahastamine katkestatakse ja raha nõutakse tagasi, kui on selgeid ja põhjendatud tõendeid selle kohta, et meetmed soodustavad nende õiguste rikkumist. Eelkõige peavad need operatsioonid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu kaitsetute isikutega, eelkõige laste ja saatjata alaealistega seotud operatsioonide rakendamisele.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Rakendusmeetmed
1.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
a)   tagada liidu õigustiku ühtne kohaldamine julgeoleku valdkonnas, toetades asjakohase teabe vahetamist, kaasa arvatud kvaliteedikontrolli ja hindamismehhanismide soovituste, näiteks Schengeni hindamismehhanismi ja muude kvaliteedikontrolli ja hindamismehhanismide rakendamise kaudu;
b)   luua, kohandada ja säilitada julgeolekuga seotud liidu IT-süsteeme ja sidevõrke, sealhulgas nende koostalitlusvõimet, ning töötada välja kohased vahendid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;
c)   suurendada liidu julgeolekuga seotud teabevahetusvahendite, süsteemide ja andmebaaside aktiivset kasutamist, parandada julgeolekuga seotud riiklike andmebaaside omavahelist seotust ja nende sidumist liidu andmebaasidega, kui see on õiguslike alustega ette nähtud, tagada, et nendesse andmebaasidesse sisestatakse kvaliteetseid andmeid ning
d)   toetada kohaseid riiklikke meetmeid artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.
2.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
a)   suurendada vajalikke õiguskaitseoperatsioone liikmesriikide vahel, sealhulgas vajaduse korral teiste asjaomaste toimijatega, et eelkõige hõlbustada ja parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist, ühiseid patrulle, jälitustegevust, varjatud jälgimist ja muid operatiivkoostöö mehhanisme ELi poliitikatsükli (EMPACT) raames, pannes erilist rõhku piiriülestele operatsioonidele;
b)   parandada õiguskaitse- ja muude pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste asutustega, näiteks spetsialiseerunud riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride kaudu ja liidu keskustes;
c)   parandada asutustevahelist ja liidu tasandi koostööd liikmesriikide endi vahel või liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel ning igas liikmesriigis pädevate riigiasutuste vahel.
3.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis c a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
a)   laiendada õiguskaitsealast koolitust, harjutusi ja vastastikust õppimist, lisades eelkõige elemente, mille eesmärk on tõsta teadlikkust radikaliseerumise, vägivaldse äärmusluse ja rassismiga seotud küsimustest, rakendada liikmesriikide vahelisi spetsialiseeritud vahetusprogramme, sealhulgas programme õiguskaitseasutuste noorematele töötajatele, ning vahetada parimaid tavasid, muu hulgas kolmandate riikide ja muude asjaomaste toimijatega;
b)   kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste toimijate, sealhulgas kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise, ühisoperatsioonide korraldamiseks operatsioonide ühiste tugikeskuste rajamise või kohalikul tasandil kuritegevuse tõkestamiseks parimate tavade vahetamise kaudu;
c)   edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste toimijate vahel;
d)   omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsialiseeritud õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.
e)   tuvastada, hinnata ja kõrvaldada nõrgad kohad elutähtsas taristus ja suure turuosa hõivanud IT-vahendites, et tõkestada infosüsteemide ja elutähtsa taristu vastaseid rünnakuid, rakendades näiteks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara auditeerimist, luues ja toetades programmivigade otsimise programme või tehes penetratsioonikatseid.
4.   Fond aitab saavutada artikli 3 lõike 2 punktis c a sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:
a)   parandada liikmesriikide luureteenistuste omavahelist koostööd ja koordineerimist ning nende koostööd õiguskaitseasutustega kontaktide, võrgustike, vastastikuse usalduse, arusaamise ja õppimise, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, vahetamise ja levitamise kaudu, eelkõige seoses politseiuurimiste ja ohuhinnangute toetamisega;
b)   korraldada luuretöötajate vahetust ja koolitust.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis on loetletud III lisas.
1.  Kooskõlas artiklis 3 a loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamisele. Need võivad hõlmata III lisas loetletud meetmeid.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklile 5 vajaduse korral toetada III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.
2.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklile 5 erandjuhtudel vajaduse korral toetada kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele III lisas loetletud meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 8 ei või ületada 2 % temaatilisele rahastule artikli 7 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 12 ei või iga liikmesriigi kohta ületada 2 % sellele liikmesriigile artikli 7 lõike 2 punkti a, artikli 10 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
a)  meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil;
a)  meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil või mis seisnevad peamiselt selles;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d
d)  seadmed, mille üks kasutuseesmärk on tollikontroll;
d)  seadmed, mille peamine eesmärk on tollikontroll;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2
Hädaolukorras võib käesolevas lõikes osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.
Hädaolukorras võib esimese lõigu punktides a ja b osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele;
ii)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selle kolmanda riigi poolt, selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.
b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras, pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud, osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.
4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel, on rahastamiskõlblikud.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele lisaväärtuse loomisele.
1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkidele Euroopa lisaväärtuse loomisele.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.
2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab riiklikke rahastamisvahendeid ja on kooskõlas muude liidu vahenditega, eelkõige muude liidu fondide raames võetavate meetmetega.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 2 500 000 000 eurot.
1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus 2018. aasta hindades on 2 209 725 000 eurot (jooksevhindades 2 500 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
a)  1 500 000 000 eurot eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;
a)  1 325 835 000 eurot 2018. aasta hindades (1 500 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b
b)  1 000 000 000 eurot eraldatakse temaatilisele rahastule.
b)  883 890 eurot 2018. aasta hindades (1 000 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse temaatilisele rahastule.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.
2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas artiklis 3 a loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus ja millega reageeritakse pakilistele vajadustele, erimeetmeid, nagu III lisas loetletud meetmed, või toetatakse artikli 19 kohaseid meetmeid. Temaatilise rahastu vahendite jaotamine erinevate prioriteetide vahel peab olema võimaluse piires proportsionaalne probleemide ulatuse ja vajadustega, et tagada fondi eesmärkide saavutamine.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Temaatilisest rahastust eraldatakse rahalisi vahendeid järgmiselt:
a)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi jaoks;
b)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;
c)   vähemalt 30 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi jaoks;
d)   vähemalt 5 % artikli 3 lõike 2 punktis c a osutatud erieesmärgi jaoks.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse.
3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, ei rahastata projekte, mille puhul on selgeid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatava põhjendatud arvamuse tulemusel kahtluse alla.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.
4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, tagab komisjon määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, et ei rahastata projekte, mille puhul on selgeid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatava põhjendatud arvamuse tulemusel kahtluse alla.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks vastu finantsmääruse artiklis [110] osutatud rahastamisotsused, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjonile antakse õigus võtta temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades finantsmääruse artiklis [110] osutatud tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Enne tööprogrammi vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Vajaduse korral esitatakse tööprogrammis segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Komisjon võib eraldi vastu võtta erakorralise abi tööprogrammi, et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Pärast lõikes 3 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.
6.  Pärast lõikes 5 osutatud tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 7
7.  Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.
7.  Tööprogrammid võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi jaoks.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmi prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid.
1.  Iga liikmesriik ja komisjon tagab, et riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmi prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmeid.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriikide riiklike programmide hindamisel tagab komisjon, et kavandatavaid meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis käsitleb kulude seaduslikkust ja korrektsust või projektide elluviimist.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 b (uus)
1b.  Liikmesriigid eraldavad vahendeid oma riiklike programmide jaoks järgmiselt:
a)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi jaoks;
b)   vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;
c)   vähemalt 30 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi jaoks;
d)   vähemalt 5 % artikli 3 lõike 2 punktis c a osutatud erieesmärgi jaoks.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 c (uus)
1c.  Liikmesriigid, kes soovivad teha erandeid lõikest 1b, teavitavad sellest komisjoni ja uurivad koostöös komisjoniga, kas neid minimaalseid protsendimäärasid tuleks teatavate sisejulgeolekut mõjutavate asjaolude tõttu kohandada. Sellised kohandused peab heaks kiitma komisjon.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Komisjon tagab, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) on oma pädevusala ulatuses liikmesriikide programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud. Eelkõige konsulteerivad liikmesriigid Europoliga oma meetmete ülesehituse küsimuses, iseäranis juhul, kui nende programmides sisalduvad ELi poliitikatsükli või EMPACTi meetmed või meetmed, mida koordineerib ühine küberkuritegevuse vastane rakkerühm (Joint Cybercrime Action Taskforce – J-CAT). Enne koolitusmeetmete lisamist oma programmidesse koordineerivad liikmesriigid need kattuvuse vältimiseks CEPOLiga.
2.  Komisjon tagab, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Prokuratuur, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) osalevad algusest peale oma pädevusala ulatuses programmide väljatöötamises. Eelkõige konsulteerivad liikmesriigid Europoliga oma meetmete ülesehituse küsimuses, iseäranis juhul, kui nende programmides sisalduvad ELi poliitikatsükli või EMPACTi meetmed või meetmed, mida koordineerib ühine küberkuritegevuse vastane rakkerühm (Joint Cybercrime Action Taskforce – J-CAT). Enne koolitusmeetmete lisamist oma programmidesse koordineerivad liikmesriigid need kattuvuse vältimiseks CEPOLiga. Liikmesriigid konsulteerivad oma meetmete kavandamise küsimustes samuti teiste asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et fondi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata lõikes 2 osutatud asutused, Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektori 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et nende volituste piiresse jäävad fondi toel rakendatud meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Kuni 15 % liikmesriigi programmile ettenähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda piirmäära võib ületada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
4.  Kuni 15 % liikmesriigi programmile ettenähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda piirmäära võib ületada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on selle heaks kiitnud.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 5 – punkt a
a)  liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti teabevahetusele ja IT-süsteemide koostalitlusvõimele;
a)  liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti kooskõlastamisele ja koostööle õiguskaitseasutuste vahel, asjakohase ja täpse teabe tõhusale vahetamisele ning ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku komponentide rakendamisele;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Vajaduse korral tuleb programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita.
6.  Vajaduse korral tuleb programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 5 osutatud soovitusi ja artikli 26 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust kiidab komisjon muudetud programmi heaks määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artiklis 19 sätestatud korras.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 8
8.  Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga.
8.  Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte artiklis 5 osutatud kolmandas riigis või artiklis 5 osutatud kolmanda riigiga seoses, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga. Komisjon hindab kavandatavate projektide täiendavust ja sidusust liidu ja liikmesriikide muude meetmetega seoses asjaomase kolmanda riigiga. Komisjon kontrollib lisaks, et kavandatavad projektid vastavad artikli 3 lõikes 4 osutatud põhiõigustega seotud nõuetele.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 9
9.  Määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel.
9.  Vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklile 17 nähakse igas programmis kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabeliga 1 ning kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikide või toetusvaldkondade kaupa.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.
1.  2024. aastal eraldab komisjon pärast Euroopa Parlamendi teavitamist asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Juhul kui vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.
2.  Juhul kui vähemalt 30 % artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artikli 85 kohaselt vahemaksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.   Lõiget 2 kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane õigusraamistik ja sellega seonduvad õigusaktid on jõustunud 1. jaanuariks 2022.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke.
3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artiklis 12 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudujääke.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Tegevustoetus on osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.
1.  Tegevustoetus on osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest niivõrd, kuivõrd nad aitavad tagada kõrget julgeolekutaset kogu liidus.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast fondist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.
2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 20 % sellest summast, mille ta on saanud käesolevast fondist riikliku programmi jaoks, nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 26 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist peab komisjon hindama tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamismehhanismi ning muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi.
4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 26 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist peab komisjon hindama tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamismehhanismi, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haavatavuse ja riskihindamise ning vajaduse korral muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5
5.  Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele, mis on sätestatud VII lisas.
5.  Tegevustoetus on suunatud meetmetele, mis on sätestatud VII lisas.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15a (uus)
Nähtavus, läbipaistvus, teabevahetus
Liidu rahaliste vahendite saajad järgivad täielikult määruses (EL) nr .../… [ühissätete määrus] sätestatud nähtavust, läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid nõudeid.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)
3a.  Detsentraliseeritud asutused võivad samuti liidu meetmete raames saadaolevate rahaliste vahendite suhtes rahastamiskõlblikud olla, et toetada riigiüleseid ja Euroopa lisaväärtusega meetmeid.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1
Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.
Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid, nimelt ettevalmistavaid, seire, kontrolli, auditi, hindamise, teabevahetuse (sealhulgas institutsiooni poolt liidu julgeoleku valdkonna poliitiliste prioriteetide tutvustamise), nähtavuse ning igasuguse haldus- ja tehnilise abiga seotud meetmeid, mis on vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks, ning vajaduse korral meetmeid seoses kolmandate riikidega, võib rahastada 100 % ulatuses.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saaja tunnistab liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagab selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saaja reklaamib meetmeid ja nende tulemusi, andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja mõtestatud teavet asjaomases keeles. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selgesõnaliselt liidu rahalist toetust.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.
2.  Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ning ajakohastab seda loetelu korrapäraselt. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa teabevahetusele, eelkõige institutsiooni poolt liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud, masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ1a artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning et neist saaks teha väljavõtteid. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, erieesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 1
1.  Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad julgeolekuga seotud intsidentidest või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävatest uutest esilekerkivatest ohtudest, millel on tugev negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste julgeolekule.
1.  Komisjon võib otsustada anda fondist rahalist abi kiireloomuliste ja konkreetsete vajaduste rahuldamiseks nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukorras. Selline olukord võib tuleneda julgeolekuga seotud intsidentidest või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävatest uutest esilekerkivatest ohtudest või äsja avastatud haavatavusest, millel on tugev negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste, avaliku ruumi või elutähtsa taristu julgeolekule. Sel juhul teavitab komisjon sellest aegsasti Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Meede, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
1.  Operatsioon, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada operatsiooni rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
Operatsioonid, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga [8], tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga [8], tingimusel et need operatsioonid on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed.
3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Taotluse korral teeb komisjon väljund- ja tulemusnäitajate kohta saadud andmed Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 28 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta.
5.  Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 28 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta. Hindamisel võetakse arvesse ka kvalitatiivseid näitajaid.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Komisjon teeb käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise.
1.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Vahehindamises uuritakse fondi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust. Konkreetsemalt hinnatakse järgmist:
a)   käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artiklis 26 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;
b)   fondi raames rakendatud meetmete ja läbiviidud operatsioonide Euroopa lisaväärtus;
c)   artiklis 3a sätestatud rakendusmeetmete sobivus praeguste ja tekkivate julgeolekuprobleemide lahendamiseks;
d)   fondi pikemaajaline mõju ja selle tulemuste kestlikkus;
e)   käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete vastastikune täiendavus ja sidusus.
Kohustuslikus vahehindamises võetakse arvesse tagasivaatelise hindamise tulemusi, mis puudutavad eelmise rahastamisvahendi (politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend) pikaajalist mõju sisejulgeolekule aastatel 2014–2020. Kõnealusele hindamisele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon viib 31. jaanuariks 2030 läbi käesoleva määruse tagasivaatelise hindamise. Komisjon esitab samaks kuupäevaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis sisaldab lõikes 1 loetletud andmeid. Sellega seoses hinnatakse vahendi pikemaajalist mõju, et sellest lähtuvalt teha otsus fondi edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi vastavalt määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artiklis 40 sätestatud ajakavale.
2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse üldsusele kättesaadavaks ja esitatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, et tagada täielik läbipaistvus. Komisjon tagab, et hindamised ei sisalda teavet, mille levitamine võib ohustada üksikisikute julgeolekut või eraelu puutumatust või seada ohtu julgeolekuoperatsioone.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1
1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022.
1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr .../... [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  riiklike programmide raamatupidamise aastaaruande jaotus sissenõudmisteks, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmakseteks ning tegelikult tehtud kulutuste hüvitamiseks;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b
b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed;
b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c
c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus;
c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine;
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 3 a (uus)
3a.  Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab need asjakohasel veebisaidil. Kui liikmesriigid lõike 1 kohaselt tulemusaruandeid ei edasta, tehakse tulemusaruannete täistekstid Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Artiklites 12, 15, 24 ja 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 8, 12, 15, 24 ja 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 15, 24 ja 27 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 12, 15, 24 ja 27 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 6
6.  Artiklite 12, 15, 24 ja 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artiklite 8, 12, 15, 24 ja 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – pealkiri
Fondist artikli 4 kohaselt toetatavad meetmed
Fondist artikli 4 kohaselt toetuskõlblike meetmete näited
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – sissejuhatav osa (uus)
Sisejulgeolekufondist võib muu hulgas toetada järgmist liiki meetmeid:
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 1
—  IT-süsteemid ja võrgustikud, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, selliste süsteemide kasutamise alane koolitus, nende katsetamine ning nende koostalitlusvõime ja andmete kvaliteedi parandamine;
—  käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate IT-süsteemide ja võrgustike loomine, selliste süsteemide kasutamise alane koolitus, nende katsetamine ning nende komponentide koostalitlusvõime ja andmete kvaliteedi parandamine;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 2
—  liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve liikmesriikides julgeolekuteabe süsteemide valdkonnas;
—  liidu õiguse ja liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve liikmesriikides julgeolekuteabe süsteemide, eelkõige andmekaitse, eraelu puutumatuse ja andmeturbe valdkonnas;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 3 a (uus)
—  toetus detsentraliseeritud asutustele, et hõlbustada koostööd piiriüleste operatsioonide ajal;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 4
—  meetmed eri valdkondade olemasoleva suutlikkuse, erialakeskuste ja olukorrateadlikkuse keskuste sidumiseks, sealhulgas tervishoiu, kodanikukaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, et toetada tõhusat ja koordineeritud reageerimist kriisile;
—  meetmed eri valdkondade olemasoleva suutlikkuse, erialakeskuste ja olukorrateadlikkuse keskuste sidumiseks, sealhulgas tervishoiu, kodanikukaitse, terrorismivastase võitluse ja küberkuritegevuse valdkonnas, et toetada tõhusat ja koordineeritud reageerimist kriisile;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 5 a (uus)
—  meetmed, millega edendatakse teadusuuringuid ja eksperditeadmiste vahetamist, et parandada vastupanuvõimet uutele ohtudele, sealhulgas veebipõhiste kanalite kaudu toimuv ebaseaduslik kauplemine, hübriidohud ning keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 5 b (uus)
—  riiklike kontaktpunktide tegevus ja võrgustikud, mis hõlbustavad selliste andmete piiriülest vahetust, mille on kogunud valvesüsteemid, näiteks kaamerad ja muud sensorid kombineerituna tehisintellekti algoritmidega, kohaldades tugevaid kaitsemeetmeid, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine, eelnev valideerimine õiguskaitseasutuste poolt ja juurdepääs õiguskaitsevahenditele;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 6 a (uus)
—  toetus liikmesriikide luureteenistuste võrgustike loomise algatustele, et edendada ühist luureteenistuste kultuuri, parandada vastastikust usaldust, oskusteabe, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 7 a (uus)
—  asjaomaste õiguskaitse- ja kohtuasutuste ning haldusasutuste töötajate ja ekspertide haridus ja koolitus ennetuspoliitika valdkonnas, pannes erilist rõhku põhiõigustega seotud koolitusele, sealhulgas rassismi tuvastamise ja vältimise meetmetele, ning parimate tavade vahetamisele;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – taane 8
—  koostöö erasektoriga, et suurendada usaldust ja parandada koordineerimist, erandolukorra planeerimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist ja levitamist avaliku ja erasektori osalejate vahel, sealhulgas avaliku ruumi ja esmatähtsa taristu kaitsmisel;
—  koostöö erasektoriga, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas, et suurendada usaldust ja parandada koordineerimist, erandolukorra planeerimist ning teabe ja parimate tavade vahetamist ja levitamist avaliku ja erasektori osalejate vahel, sealhulgas esmatähtsa taristu kaitsmine;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – pealkiri
Artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 6 kohase kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed
Artikli 11 lõike 3 ja artikli 12 lõike 7 kohase kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 1
—  Projektid, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada ja selle vastu võidelda.
—  Projektid, mille eesmärk on ennetada vägivaldset äärmuslust, sealhulgas radikaliseerumist, sallimatust ja diskrimineerimist, ja selle vastu võidelda, eelkõige meetmed, mille eesmärk on tegeleda nende algpõhjustega ja ennetada radikaliseerumist vanglates, ning projektid, mis pakuvad õiguskaitseasutustele erikoolitust.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 2
—  Projektid, mille eesmärk on IT-süsteemide ja sidevõrkude koostalitlusvõime parandamine41.
—  Projektid, mille eesmärk on IT-süsteemide ja sidevõrkude koostalitlusvõime parandamine liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud ulatuses.
__________________
__________________
41 Kooskõlas komisjoni teatisega piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta (COM(2016) 205).
41 Kooskõlas komisjoni teatisega piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta (COM(2016) 205).
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 2 a (uus)
—  Projektid, mille eesmärk on võidelda organiseeritud kuritegelike struktuuride vastu, mis on EMPACTi kohaselt eriti ohtlikud.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – taane 2 b (uus)
—  Projektid, mille eesmärk on küberkuritegevuse, eelkõige internetis laste seksuaalse ärakasutamise tõkestamine ja selle vastu võitlemine, sealhulgas meetmed infosüsteemide ja elutähtsa taristu vastu suunatud rünnakute tõkestamiseks haavatavuste tuvastamise ja kõrvaldamise kaudu.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 2 c (uus)
—  Projektid, mille eesmärk on võidelda veebipõhiste kanalite kaudu toimuva ebaseadusliku kauplemisega.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 2. osa – punkt 3 – lõik 1
Õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite väärtus.
Õiguskaitseasutuste vahelise fondi toel rakendatud piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite, relvade, elusloodustoodete ja kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest tulenevate toodete väärtus.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – 3. osa – punkt 2 – lõik 1
Selliste elutähtsate taristute ja avalike ruumide arv, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud.
Selliste avalike ruumide arv ja elutähtsate taristute ulatus, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – rida 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10a

OC – kriminaaltulu rahapesu

Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – rida 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12a

Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega

Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – rida 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12b

Ebaseaduslik kauplemine ohustatud liikidega

Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa – tabel 1 – Sekkumisvaldkonna koodid – rida 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24a

CC – laste kuritarvitamist kujutava materjali ja lapsporno levitamine

Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 1 – punkt a
a)  Schengeni infosüsteemis (SIS) tehtud otsingute arv;
a)  Schengeni infosüsteemis (SIS) tehtud otsingute ja süsteemi sisestatud hoiatusteadete arv;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 1. osa – punkt 1 – lõik 1 – punkt e a (uus)
ea)  kolmandate riikide kodanike kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS-TCN) tehtud otsingute arv.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 1. osa – punkt 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Fondi toetusel julgeolekuga seotud andmebaaside vahel loodud uute ühenduste arv:
Fondi toetusel pädevate asutuste poolt julgeolekuga seotud andmebaasidega loodud uute ühenduste arv:
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 2. osa – punkt 7 – lõik 1
Õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite väärtus.
Õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö raames konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite, relvade, elusloodustoodete ja kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest tulenevate toodete väärtus.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 2. osa – punkt 7 – lõik 2
Andmeallikas: liikmesriigid ja liidu meetmetoetuse saajad
Andmeallikas: Europol, liikmesriigid ja liidu meetmetoetuse saajad
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 10 – lõik 2
Andmeallikas: liikmesriigid
Andmeallikas: liikmesriigid, Europol, ENISA
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 12 – lõik 1
Selliste kuriteoohvrite arv, keda abistati fondi toetusel, jaotatuna kuriteoliikide kaupa (inimkaubandus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine).
Selliste kuriteoohvrite arv, keda abistati fondi toetusel, jaotatuna kuriteoliikide kaupa (inim- ja elundikaubandus, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine ja laste seksuaalne ärakasutamine, piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine).
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 13 – lõik 1
Selliste elutähtsate taristute ja avalike ruumide arv, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud.
Selliste avalike ruumide arv ja elutähtsate taristute ulatus, mille kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest on fondi toetusel parandatud.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 14 – lõik 1 – punkt a
a)  kokkulangevuste arv radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku veebisaidil
välja jäetud
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 14 – lõik 1 – punkt c
c)  liikmesriikide ametiasutuste tihedas koostöös riiklike asutustega tehtud õppereiside, koolituste, seminaride ja nõustamisteenuste arv toetusesaajate kaupa (õiguskaitseasutused, muud).
c)  liikmesriikide ametiasutuste tihedas koostöös riiklike asutustega tehtud õppereiside, koolituste, seminaride ja nõustamisteenuste arv toetusesaajate kaupa (õiguskaitseasutused, muud) ning osalejate tagasiside.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – 3. osa – punkt 14 – lõik 2
Andmeallikas: radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik
Andmeallikas: radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik, liikmesriigid
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – punkt 3 a (uus)
Erieesmärk 3a. Ühise luureteenistuste kultuuri arendamine
15a)   Liikmesriikide vahel luure valdkonnas tehtud vahetuste arv.
15b)   Fondi toetusel koolitustel, õppustel, vastastikustes õppeprogrammides või piiriüleste küsimuste erivahetusprogrammides osalevate õiguskaitse- ja luureametnike arv.
Andmeallikas: liikmesriigid
Viimane päevakajastamine: 14. märts 2019Õigusalane teave