Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0328(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0084/2019

Esitatud tekstid :

A8-0084/2019

Arutelud :

PV 11/03/2019 - 19
CRE 11/03/2019 - 19

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 19.1
CRE 13/03/2019 - 19.1
PV 17/04/2019 - 16.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0189
P8_TA(2019)0419

Vastuvõetud tekstid
PDF 285kWORD 94k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ***I
P8_TA-PROV(2019)0189A8-0084/2019

Euroopa Parlamendi 13. märtsil 2019. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtude vastase tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu kui ka sõjaline võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele.
(1)  Rohkem kui 80 % Euroopa Liidu kodanikel on internetiühendus ning meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas küberohtudega seotud üldise vastupanuvõime tugevdamisest, pidevalt arenevate küberohtude vastase liidu tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii taristu kui ka julgeolekualane võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele. Turvalisust on võimalik saavutada, suurendades teadlikkust küberohtudest, arendades kogu liidus välja vastavaid pädevusi, suutlikkust ja võimeid, võttes seejuures hoolikalt arvesse riist- ja tarkvarataristu, võrkude, toodete ja protsesside koosmõju ning ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ja vastavasisulisi murekohti.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Küberkuritegevus on kiiresti kasvav oht liidu, selle kodanike ja majanduse jaoks. Aastal 2017 puutus 80 % Euroopa ettevõtjaid kokku vähemalt ühe küberintsidendiga. 2017. aasta mais toimunud Wannacry-rünnak mõjutas rohkem kui 150 riiki ja 230 000 IT-süsteemi ning avaldas olulist mõju elutähtsale taristule, nagu haiglad. See toob esile asjaolu, et vaja on rangeimaid küberturvalisuse standardeid ja küberturvalisuse terviklahendusi, mis hõlmavad liidu inimesi, tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid, ning liidu juhtrolli selles küsimuses, samuti digitaalset autonoomiat.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba ja seda valitseksid seadused.
(4)  Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba, turvalisem ja seda valitseksid seadused, ning teatasid, et hakkavad IKT-süsteemide ja -lahenduste (ümber) kujundamisel kasutama rohkem avatud lähtekoodiga lahendusi ja/või avatud standardeid (muu hulgas selleks, et vältida sõltumist ühest pakkujast), sealhulgas neid, mis on välja töötatud ja/või mida edendatakse ELi koostalitlusvõime ja standardimise programmidega, nagu ISA2.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus”) peaks aitama suurendada võrgu- ja infosüsteemide, sealhulgas interneti ja muu elutähtsa taristu, nagu transport, tervishoid ja pangandussüsteemid, vastupidavust ja usaldusväärsust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Pädevuskeskuse ja selle tegevuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)616]1a rakendamist.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (ELT L..., ..., lk ...).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisus siseturu sujuvaks toimimiseks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige kaitsta elutähtsaid võrke ja infosüsteeme ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid.
(5)  Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrgeim tase kogu liidus ühiskonna ja majanduse jaoks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust ja suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada Euroopa kodanike ja ettevõtete andmete ning elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse, sealhulgas ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate taristute nagu transpordisüsteemide, tervishoiusüsteemide ja panganduse kaitse, samuti digitaalne ühtne turg, ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil.
(6)  Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet ning elutähtsate andmete, võrkude ja süsteemide tõhusat kaitset selles valdkonnas. Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia, oskuste ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil. Arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor seisab silmitsi oluliste probleemidega, nagu vajadus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, võib talle kasu tuua ühiskonna üldise mitmekesisuse esindamine, mõlema sugupoole tasakaalustatud esindatuse, etnilise mitmekesisuse ja puuetega inimeste diskrimineerimiseta esindatuse saavutamine, samuti tulevaste küberturvalisuse ekspertide jaoks juurdepääsu hõlbustamine teadmistele ja koolitusele, sealhulgas arvestades nende haridust mitteformaalses kontekstis, näiteks vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekides, kodanike tehnoloogiaprojektides, idufirmades ja mikroettevõtetes.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on liidu küberturvalisuse sektori olulised osalejad, kes suudavad tänu oma paindlikkusele ja kiirusele pakkuda tipptasemel lahendusi. Kuid VKEd, kes ei ole spetsialiseerunud küberturvalisusele, on küberintsidentide suhtes üldiselt tundlikumad, sest tõhusate küberturvalisuslahenduste loomine nõuab suuri investeeringuid ja teadmisi. Seepärast on vaja, et pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevusvõrgustik (edaspidi „võrgustik“) pakuksid VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, et võimaldada neil end piisavalt kaitsta ja võimaldada küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel VKEdel aidata kaasa liidu juhtpositsioonile kõnealuses valdkonnas.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Eksperdiarvamused on olemas ka väljaspool tööstus- ja teadusuuringute valdkonda. Mittekaubanduslikes või kaubanduseelset laadi projektides ehk nn kodanike tehnoloogiaprojektides kasutatakse avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, et töötada välja tooteid ja teenuseid ühiskonna huvides ja avaliku hüvena. Need projektid aitavad suurendada küberohtudega seotud vastupanuvõimet, teadlikkust ja pädevust ning neil on oluline roll kõnealuse valdkonna tööstuse ja teadusuuringute suutlikkuse suurendamisel.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  „sidusrühmad“ – käesoleva määruse kontekstis muu hulgas tööstus, avaliku sektori asutused ja muud asutused, kus tegeletakse küberturvalisust käsitlevate operatiiv- ja tehniliste küsimustega, samuti kodanikuühiskond, sealhulgas ametiühingud, tarbijate ühendused, ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kogukond, akadeemiline ja teaduskogukond;
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust küberturvalisusega seotud teadusuuringute, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.
(8)  Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos võrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ja toetust Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonna meetmeteks ja kaitsega seotud halduskuludeks ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust, mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Sisseprojekteeritud turbe põhimõte, nagu on sätestatud komisjoni 13. septembri 2017. aasta ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, hõlmab tipptasemel meetodeid, mille abil saab turvalisust suurendada kõigis toote või teenuse olelusringi etappides, alates turvalistest kavandamis- ja arendamismeetoditest, vähendades rünnetele vastuvõtlikke valdkondi, ning kaasates piisaval tasemel turvalisustestid ja turbeauditid. Toote kasutamise ja hoolduse ajal peavad tootjad või teenuseosutajad tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta kõrvaldada toote hinnangulise olelusringi kestel või sellest pikema aja vältel ilmnenud uued nõrkused või ohud. Selliseid uuendusi võivad luua ja pakkuda ka kolmandad osapooled. Uuenduste pakkumine on eelkõige vajalik üldkasutatavate taristute, toodete ja protsesside korral.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   Arvestades küberturvalisusega seotud probleemide ulatust ja pidades silmas investeeringuid küberturvalisuse võimekusse ja suutlikkusse mujal maailmas, peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma rahalist toetust teadus- ja arendustegevusele ja kasutuselevõtule küberturvalisuse valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja võrreldava kaitsetaseme tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused Euroopa raamistikku, investeerides vajaduse korral pädevuskeskuse mehhanismi kaudu.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 c (uus)
(8c)  Liidu konkurentsivõime ja küberturvalisuse rangeimate standardite edendamiseks rahvusvahelisel tasandil peaksid pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukond püüdma vahetada küberturvalisuse lahendusi, tooteid ja standardeid ning tehnilisi standardeid rahvusvahelise kogukonnaga. Tehnilised standardid hõlmavad etalonrakenduste loomist, mis avaldatakse avatud standardlitsentside alusel. Internetitaolise üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemitaristu üldise usaldusväärsuse ja vastupidavuse seisukohast on hädavajalik eelkõige just etalonrakenduste turvaline disainilahendus.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui selles osalevad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.
(9)  Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui sellesse panustavad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- ja sotsiaalsete aspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114823 kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga.
(12)  Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim-, eetiliste, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114823 kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga, et luua küberturvalisuse teemal avaliku ja erasektori kestev dialoog. Lisaks tuleks asjakohaste teavitusvahendite abil suurendada üldsuse teadlikkust küberturvalisusest.
__________________
__________________
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, plokiahel ning sellised kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka lahendusi. Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbelahendusi kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukonna võrgustik peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbelahendusi. Samal ajal peaksid pädevuskeskus ja võrgustik olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada väljakutseid küberturvalisuse valdkonnas.
(14)  Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, samuti kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka tooteid ja protsesse. Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbetooteid ja -protsesse kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus, võrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja küberturvalisuse pädevuskogukond peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbetooteid ja -lahendusi, sealhulgas kahesuguse kasutusega ja eelkõige neid lahendusi, mis aitavad organisatsioonidel olla pidevas suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamise ning asjakohase juhtimise seisundis. Pädevuskeskus ja võrgustik peaksid stimuleerima kogu innovatsioonitsüklit ja aitama ületada küberturvalisuse tehnoloogiate ja küberturbeteenuste innovatsiooni nn surmaoru. Samal ajal peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada küberturvalisusega seotud probleeme ja teostada uuringuid võrkude ja infosüsteemide terviklikkuse ründamise mitmesuguste motiivide kohta, nagu kuritegevus, tööstusspionaaž, laimamine ja väärinfo levitamine.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Küberohtude ja küberturvalisuse kiiresti muutuva olemuse tõttu peab liit suutma kiiresti ja pidevalt kohaneda selle valdkonna muutustega. Seega peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema piisavalt paindlikud, et tagada nõuetekohane reageerimisvõime. Nad peaksid hõlbustama lahendusi, mis aitavad üksustel suutlikkust pidevalt arendada, et suurendada enda ja liidu vastupanuvõimet.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)   Pädevuskeskuse eesmärk peaks olema saavutada liidu juhtpositsioon ja eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas ning tagada selle abil liidus rangeimad turvanormid, kindlustada andmete, infosüsteemide, võrkude ja elutähtsate taristute kaitse liidus, luua valdkonnas uusi kvaliteetseid töökohti, takistada ajude äravoolu, st Euroopa küberturvalisuse ekspertide kaotamist kolmandatele riikidele, ning pakkuda juba olemasolevatele riiklikele küberturvalisuse meetmetele Euroopa lisaväärtust.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid.
(15)  Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida võrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning koondama ja jagama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmisi ning soodustama nende ja küberturvalisuse taristu kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid ning kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga ühiseid koolitusvõimalusi ja teadlikkuse suurendamise programme kodanike ja ettevõtjate jaoks, et kaotada oskuste nappus. Pädevuskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu sellele, et anda küberturvalisuse valdkonnas võimalusi VKEdele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.
(16)  Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat pikaajalist strateegilist koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud, valdkondadevahelist ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas Euroopa osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, sealhulgas neid, kes tegelevad küberturbe eetikaga, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust, sealhulgas VKEsid, ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Pädevuskeskus peaks pakkuma asjakohast toetust ENISA-le, et see saaks täita ülesandeid, mis on kindlaks määratud direktiiviga (EL) 2016/1148 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/XXX1a („küberturvalisust käsitlev õigusakt“). Seetõttu peaks ENISA andma pädevuskeskusele rahastamisprioriteetide kindlaks määramise ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L...) (2017/0225 (COD)).
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Selleks et reageerida nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus.
(17)  Selleks et reageerida avaliku sektori vajadustele ning nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda avalikule sektorile ja tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest, protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest, protsessidest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus. Eelkõige peaks pädevuskeskus hõlbustama selliste dünaamiliste ettevõtte tasandi lahenduste kasutuselevõttu, milles keskendutakse täies mahus organisatsioonide, sealhulgas inimeste, protsesside ja tehnoloogia suutlikkuse suurendamisele, et kaitsta organisatsioone pidevalt muutuvate küberohtude eest.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Küberturvalisuse pädevuskeskus peaks toetama tipptasemel küberturbetoodete ja -lahenduste, eriti rahvusvaheliselt tunnustatud lahenduste laialdast kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.
(18)  Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet ja kooskõlastamist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema lepinguline alus.
(19)  Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema liidu tasandil ühtlustatud lepinguline alus.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse vastutus ja tegevuse läbipaistvus.
(20)  Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse ning rahastust saavate ettevõtete vastutus ja tegevuse läbipaistvus.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)   Kasutuselevõtuprojektide rakendamise, eelkõige nende projektide puhul, mis on seotud Euroopa tasandil kasutatava taristu ja suutlikkuse või ühishangetega, võib jagada eri rakendamisetappideks, näiteks eraldi pakkumused riist- ja tarkvara ülesehituse, nende tootmise, käitamise ja hoolduse jaoks, seejuures võivad ettevõtted osaleda ainult ühes etapis, ja nõudega, et ühe või mitme etapi abisaajad täidaksid Euroopa isevastutuse või kontrolli teatavaid tingimusi.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 b (uus)
(20b)  Kuna ENISA on spetsiaalne liidu küberturvalisuse amet, peaks pädevuskeskus püüdma saavutada sellega võimalikult suurt sünergiat ning nõukogu peaks konsulteerima ENISAga, kuna ametil on kogemused kõigis küberturvalisusega seotud küsimustes, eelkõige seoses teadusuuringutega seotud projektidega.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 c (uus)
(20c)  Nõukogusse esindaja nimetamise protsessis peaks Euroopa Parlament lisama üksikasjad volituste kohta, sealhulgas kohustuse anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile või vastutavatele parlamendikomisjonidele.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses.
(21)  Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas ja selleks, et tagada võimalikult suur sünergia, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses. ENISA peaks jätkama oma strateegiliste eesmärkide täitmist, eelkõige küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, nagu on kindlaks määratud määruses (EL) 2019/XXX [küberturvalisuse määrus]1a, samal ajal kui pädevuskeskus peaks toimima küberturvalisuse operatiivasutusena.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu... määrus (EL) 2019/..., mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L...) (2017/0225 (COD)).
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle.
(24)  Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle. Sünergilisest toimest kasu saamiseks peaks ENISA olema nõukogus alaline vaatleja ja andma oma panuse pädevuskeskuse töösse, sealhulgas konsulteeritakse ENISAga mitmeaastase strateegilise kava ning töökava ja rahastamiseks valitud meetmete loetelu osas.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Nõukogu peaks püüdma tutvustada pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus.
(25)  Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus ja saavutada sooline tasakaal.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)   Komisjoni hääle kaal nõukogu otsustes peaks olema vastavuses ELi eelarvelise panusega pädevuskeskusesse kooskõlas komisjoni vastutusega tagada liidu eelarve nõuetekohane täitmine liidu huvides, nagu on sätestatud aluslepingutes.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult.
(26)  Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori läbipaistval viisil ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös.
(27)  Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse ja asjakohaselt läbipaistva dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. See peaks ühtlasi andma tegevdirektorile ja nõukogule sõltumatut nõu kasutuselevõtu ja hangete asjus. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös. Tööstusharu sidusrühmadele tuleks eraldada miinimumarv kohti, pöörates erilist tähelepanu VKEde esindatusele.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Pädevuskeskus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse kaudu.
(28)  Pädevuskeskus ja selle tegevus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga seotud programmi „Horisont 2020“ katseprojektide kaudu. Pädevuskeskus ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaksid vajaduse korral kaaluma olemasolevate struktuuride, näiteks töörühmade kopeerimist.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Pädevuskeskus ja selle organid peaksid kasutama varasemaid ja praegusi algatusi, nagu küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus (cPPP), Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO), ning katseprojekt ja ettevalmistav tegevus seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara audititega (EL FOSSA).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Pädevuskeskus peaks vastu võtma huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskirjad. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200124. Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.
(29)  Pädevuskeskus peaks vastu võtma oma liikmete, organite ja töötajate, nõukogu ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja neile lahenduse leidmise eeskirjad. Liikmesriigid peaksid tagama riiklikes koordineerimiskeskustes huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja lahendamise. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200124. Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.
__________________
__________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.
(31)  Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt ja põhjalikult teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Keskus peaks edastama avalikkusele ja kõigile huvitatud osapooltele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ning peaks avalikustama nende koostatud huvide deklaratsioonid vastavalt artiklile 42. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)   On soovitatav, et nii pädevuskeskus kui ka riiklikud koordineerimiskeskused jälgiksid ja järgiksid niivõrd kui võimalik rahvusvahelisi standardeid, et soodustada üleilmsete parimate tavade omaksvõttu.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Komisjonil peaks olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et määrata kindlaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste lepinguliste kokkulepete elemendid, samuti kriteeriumid, mille alusel hinnata ja akrediteerida üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(34)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust ning vähendada samal ajal liidu digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu, säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil. Lisaks saab ainult liidu tasandi meetmetega tagada küberturvalisuse kõrgeima taseme kõigis liikmesriikides ja seega kõrvaldada mõnedes liikmesriikides esinevad turvalüngad, mis tekitavad turvalünki kogu liidus. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ning kehtestatakse riiklike koordineerimiskeskuste nimetamist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna loomist käsitlevad õigusnormid.
1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“) ning kehtestatakse riiklike koordineerimiskeskuste nimetamist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „kogukond“) loomist käsitlevad õigusnormid. Pädevuskeskus ja võrgustik aitavad suurendada liidus küberohtudega seotud üldist vastupanuvõimet ja üldist teadlikkust, võttes põhjalikult arvesse sotsiaalset mõju.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Pädevuskeskuse tegevuskoht on [Belgia, Brüssel].
välja jäetud
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
4.  Pädevuskeskus on juriidiline isik. Sellel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.
välja jäetud
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1)  „küberturvalisus“ – võrgu- ja infosüsteemide, nende kasutajate ja muude isikute kaitse küberohtude eest;
1)  „küberturvalisus“ – kõik tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)  „küberkaitse“ ja „küberturvalisuse kaitsemõõtmed“ – üksnes kaitsev ja reageeriv küberkaitsetehnoloogia, mille eesmärk on kaitsta kriitilise tähtsusega taristut, militaarvõrgustikke ja infosüsteeme, nende kasutajaid ning mõjutatud isikuid küberohtude vastu, sh olukorrateadlikkus, ohu avastamine ja digitaalkriminalistika;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
2)  „küberturvalisuse tooted ja lahendused“ – IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;
2)  „tooted ja protsessid“ – kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta andme-, võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja muid isikuid küberohtude eest;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a)  „küberoht“ – mis tahes võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid või neile muul viisil halba mõju avaldada;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
3)  „avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;
3)  „avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liidu ja liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
4)  „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.
4)  „panustav liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a)  „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/XXXX1a määratletud juriidiline isik.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/XXXX, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (ELT L ...) (2018/0227(COD)).
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
a)  säilitada ja arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks;
a)  arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist, tööstuslikku, akadeemilist ja teadusuuringute alase asjatundlikkuse võimekust ja suutlikkust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks ning liidu kodanike, äriühingute ja avaliku halduse andmete paremaks kaitseks;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  täiustada võrgu- ja infosüsteemide taristu, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu, interneti ja liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupanuvõimet ja usaldusväärsust;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
b)  suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  suurendada liidus teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest ning seonduvatest ühiskondlikest ja eetilistest mõjudest ja murekohtadest ning vähendada oskuste nappust küberturvalisuse vallas;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b b (uus)
bb)  arendada liidu juhtrolli küberturvalisuse valdkonnas ja tagada rangeimad küberturvalisuse standardid kogu liidus;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b c (uus)
bc)  tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust, vähendades samal ajal selle digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b d (uus)
bd)  tugevdada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate usaldust digimaailma vastu ja aidata nii kaasa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamisele;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1
1.  soodustada ja aidata koordineerida artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna tööd;
1.  luua, hallata ja soodustada artiklis 6 osutatud võrgustiku ning artiklis 8 osutatud kogukonna tööd;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2
2.  aidata rakendada määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige määruse (EL) nr XXX26 [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX27 loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides;
2.  koordineerida määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa elluviimist, eelkõige määruse (EL) nr XXX26 [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX27 loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides, ja aidata kaasa määrusega (EL) 2019/XXXX loodud Euroopa Kaitsefondist rahastatud meetmete rakendamisele;
__________________
__________________
26 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]
26 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]
27 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]
27 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
3.  suurendada tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast võimekust, teadmisi ja taristuid, täites järgmisi ülesandeid:
3.  suurendada ühiskonna, tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast vastupanuvõimet, võimekust, suutlikkust, teadmisi ja taristuid, täites tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristuid ja seotud teenuseid arvesse võttes järgmisi ülesandeid:
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
a)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul hankides, täiustades ja käitades neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;
a)  hankides, täiustades ja käitades pädevuskeskuse rajatisi ja nendega seotud teenuseid õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (eelkõige VKEde), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – punkt b
b)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;
b)  toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid rajatisi ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (eelkõige VKEde), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)
ba)  pakkudes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, assotsiatsioonidele, üksikekspertidele ja tsiviiltehnilistele projektidele;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)
bb)  rahastades tarkvara turvakoodi auditeid ja seotud täiustusi vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)
c)  pakkudes küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi tööstusharule ja avaliku sektori asutustele, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust;
c)  hõlbustades küberturvalisuse alaste teadmiste ja tehnilise abi jagamist muu hulgas kodanikuühiskonnale, tööstusharule ja avaliku sektori asutustele ning akadeemilisele ja teaduskogukonnale, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust, et täiustada liidus kübervastupidavusvõimet;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – punkt c a (uus)
ca)  edendades sisseprojekteeritud turvet kui taristute, toodete ja teenuste arendamise, alahoidmise, käitlemise ja ajakohastamise protsessi põhimõtet; eelkõige toetades tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks, piisaval tasemel turvalisuse testimist ja turbeauditeid ning sealhulgas tootja või teenuseosutaja kohustust tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta parandada ilmnenud uusi haavatavaid külgi või ohte, et pikendada toote hinnangulist olelusringi kestust, või võimaldades kolmandal osapoolel selliseid uuendusi toota ja pakkuda;.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – punkt c b (uus)
cb)  toetades lähtekoodi panustamise poliitikat ja selle väljatöötamist, eriti avaliku sektori asutuste puhul, kus kasutatakse vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekte;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c c (uus)
cc)  tuues kokku sidusrühmi tööstusharust, ametiühingutest, akadeemilistest ringkondadest, teadusasutustest ja avalik-õiguslikest üksustest, et tagada pikaajaline koostöö küberturvalisuse toodete ja protsesside väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas ressursside ning vajaduse korral selliste toodete ja protsesside kohta teabe koondamine ja jagamine;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa
4.  aidata kaasa tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste ulatuslikule kasutuselevõtule kogu majanduses, täites järgmisi ülesandeid:
4.  aidata kaasa tipptasemel ja kestlike küberturvalisuse toodete ja protsesside ulatuslikule kasutuselevõtule kogu liidus, täites järgmisi ülesandeid:
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a
a)  stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu avaliku sektori asutuste ja kasutavate tööstusharude poolt;
a)  stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja terviklike protsesside väljatöötamist ja kasutuselevõttu kogu innovatsioonitsükli jooksul, muu hulgas avaliku sektori asutuste, tööstuse ja turu poolt;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b
b)  abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid uusimate küberturvalisuse lahenduste kasutuselevõtu ja integreerimise käigus;
b)  abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid nende vastupidavusvõime suurendamisel tipptasemel küberturvalisuse toodete ja protsesside kasutuselevõtu ja integreerimise abil;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c
c)  toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel;
c)  toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja protsesside hankeid avaliku sektori asutuste nimel, sealhulgas pakkudes toetust hangete puhul, et suurendada avaliku sektori investeeringute turvalisust ja neist saadavat kasu;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d
d)  andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele ja VKEdele, et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele ja suudaksid hankida investeeringuid;
d)  andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, üksikekspertidele, üldkasutatavatele vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele ning tsiviiltehnilistele projektidele, et suurendada küberturvalisuse alast asjatundlikkust, et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele, looksid kasutusvõimalusi ja suudaksid hankida investeeringuid;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – sissejuhatav osa
5.  tutvustada küberturvalisuse valdkonda ja vähendada küberturvalisuse oskuste nappust liidus, täites järgmisi ülesandeid:
5.  tutvustada küberturvalisuse valdkonda, vähendada küberturvalisuse oskuste nappust ja tugevdada oskuste taset liidus, täites järgmisi ülesandeid:
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a (uus)
-a)  toetades vajaduse korral digitaalse Euroopa programmi erieesmärgi nr 4 „Kõrgtasemel digioskused“ saavutamist koostöös Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
a)  toetades küberturvalisuse oskuste edasiarendamist, vajaduse korral koos asjaomaste ELi asutuste ja organite, sh ENISAga;
a)  toetades küberturvalisuse oskuste ja pädevuste edasiarendamist, koondamist ja jagamist kõigil asjakohastel haridustasanditel, toetades eesmärki saavutada sooline tasakaal, hõlbustades ühiseid kõrgtasemel küberturvalisuse alaseid teadmisi ning aidates kaasa kasutajate ja taristute vastupanuvõimele kogu liidus koostöös võrgustikuga ning vajaduse korral kooskõlastades asjaomaste ELi ametite ja organitega, sealhulgas ENISAga;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a
a)  andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast;
a)  andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast, millele osutatakse artiklis 13;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
b)  toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu ja võrgustikuga;
b)  toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu, akadeemilise ja teaduskogukonnaga, avaliku sektori ja ametiasutustega, seahulgas võrgustiku ja kogukonnaga;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
ba)  tagades põhiõiguste ja eetiliste põhimõtete järgimise pädevuskeskuse rahastatud küberturvalisuse valdkonna teadusuuringutes;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b b (uus)
bb)  jälgides aruandeid kogukonna avastatud nõrkuste kohta ning hõlbustades nõrkuste avaldamist, arenduspakettide, paranduste ja lahenduste väljatöötamist ning nende levitamist;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b c (uus)
bc)  jälgides koostöös ENISAga uuringute tulemusi, mis puudutavad pahatahtlikuks kübertegevuseks kasutatavaid iseõppivaid algoritme ning toetades direktiivi 2016/1148/EL rakendamist;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – punkt b d (uus)
bd)  toetades uuringuid küberkuritegevuse valdkonnas;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b e (uus)
be)  toetades selliste toodete ja protsesside uurimist ja arendamist, mida võib piiranguteta uurida, jagada ja üles ehitada, eelkõige kontrollitud ja kontrollitava riist- ja tarkvara valdkonnas, tihedas koostöös tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c
c)  toetades küberturvalisuse tehnoloogia standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni;
c)  toetades küberturvalisuse ametliku ja mitteametliku standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni ning küberturvalisuse tehnoloogia sertifitseerimist, sidudes seda olemasoleva tööga ning vajaduse korral tihedas koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide, sertifitseerimisasutuste ja ENISAga;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c a (uus)
ca)  pakkudes VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, võimaldades neile kohandatud juurdepääsu pädevuskeskuse ja võrgustiku toetatud teadus- ja arendustegevuse tulemustele, et suurendada konkurentsivõimet;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 7 – sissejuhatav osa
7.  suurendada tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd küberturvalisuse topeltkasutusega tehnoloogiate ja rakenduste puhul, täites järgimisi ülesandeid:
7.  suurendada tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd küberturvalisuse topeltkasutusega tehnoloogiate ja rakenduste puhul, täites järgimisi ülesandeid, mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused:
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 – sissejuhatav osa
8.  suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet, täites järgimisi ülesandeid:
8.  suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet, täites järgimisi ülesandeid, mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused:
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b a (uus)
ba)  abistades ja nõustades komisjoni seoses määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)616] rakendamisega.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
8a.  toetada liidu jõupingutusi küberturvalisuse valdkonnas rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks, täites järgmisi ülesandeid:
a)  hõlbustades pädevuskeskuse osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja valitsusorganisatsioonides ning andes panuse rahvusvahelistesse standardiorganisatsioonidesse;
b)  tehes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
Investeerimine taristutesse, võimekusse, toodetesse või lahendustesse ja nende kasutamine
Investeerimine taristutesse, võimekusse, toodetesse või protsessidesse ja nende kasutamine
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Kui pädevuskeskus rahastab taristuid, võimekust, tooteid või lahendusi kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4 toetuse või auhinna vormis, siis võidakse pädevuskeskuse töökavas täpsustada eelkõige:
1.  Kui pädevuskeskus rahastab taristuid, võimekust, tooteid või protsesse kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4 hanke, toetuse või auhinna vormis, siis võidakse pädevuskeskuse töökavas täpsustada eelkõige:
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
a)  eeskirjad, mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest;
a)  erieeskirjad, mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  erieeskirjad, millega reguleeritakse rakendamise eri etappe;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b b (uus)
bb)  asjaolu, et liidu toetuse tulemusena on juurdepääs võimalikult avatud ja nii suletud kui vaja, ja et korduvkasutus on võimalik.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Pädevuskeskus võib vastutada asjakohaste ühishangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete üldise elluviimise eest võrgustiku liikmete, küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete või küberturvalisuse toodete ja lahenduste kasutajaid esindavate muude kolmandate isikute nimel. Sel otstarbel võivad pädevuskeskust abistada riiklik koordineerimiskeskus või küberturvalisuse pädevuskogukonna liige või mitu keskust või liiget.
2.  Pädevuskeskus võib vastutada asjakohaste ühishangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete üldise elluviimise eest võrgustiku liikmete nimel. Sel otstarbel võivad pädevuskeskust abistada riiklik koordineerimiskeskus või küberturvalisuse pädevuskogukonna või asjakohase Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse liige või mitu keskust või liiget.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige -1 (uus)
-1.  Igasse liikmesriiki luuakse üks riiklik koordineerimiskeskus.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Nimetatud riiklikul koordineerimiskeskusel on võime toetada pädevuskeskust ja selle võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud missiooni täitmisel. Neil on tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või neile otsene juurdepääs ning nad on suutelised tegema tulemuslikult koostööd ja koordineerima tegevust tööstuse, avaliku sektori ja teaduskogukonnaga.
4.  Nimetatud riiklikul koordineerimiskeskusel on võime toetada pädevuskeskust ja selle võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud missiooni täitmisel. Neil on tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või neile otsene juurdepääs ning nad on suutelised tegema tulemuslikult koostööd ja koordineerima tegevust tööstuse, avaliku sektori, akadeemilise ja teaduskogukonna ning kodanikega. Komisjon annab välja suunised, kirjeldades üksikasjalikult hindamismenetlust ja selgitades kriteeriumide kohaldamist.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 5
5.  Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb lepingul, mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Lepingus sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust.
5.  Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb standardlepingul, mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Leping koosneb samadest ühtlustatud üldtingimustest, millega sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust, ning konkreetse riikliku koordineerimiskeskuse jaoks kohandatud eritingimustest.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45a vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, määrates kindlaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lepingute ühtlustatud üldtingimused, kaasa arvatud nende vorm.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
a)  toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna koordineerimisel;
a)  toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna loomisel ja koordineerimisel;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
b)  lihtsustada tööstusharu ja liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;
b)  edendada, julgustada ja lihtsustada kodanikuühiskonna, tööstusharu (eelkõige idufirmade ja VKEde), akadeemilise ja teaduskogukonna ning liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  tegutseda muudest liidu programmidest, nagu InvestEU või ühtse turu programm, rahastatavate küberturvalisuse toodete ja protsesside ühtse kontaktpunktina, eelkõige VKEde jaoks, kostöös muude sarnaseid ülesandeid täitvate üksustega;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c
c)  panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse tööstuslike väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;
c)  panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  teha tihedat koostööd riiklike standardiorganisatsioonidega, et edendada olemasolevate standardite kasutuselevõttu ja kaasata uute standardite koostamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt e
e)  luua koostoimet asjaomaste riikliku ja piirkondliku tasandi tegevustega;
e)  luua koostoimet asjaomaste riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevustega;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt f a (uus)
fa)  edendada ja levitada ühiseid minimaalseid küberturvalisust käsitlevaid õppekavasid koostöös liikmesriikide asjaomaste organitega;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt g
g)  tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul või piirkondlikul tasandil;
g)  tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil;
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt h
h)  hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.
h)  hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste ja isikute taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 4
4.  Riiklikud koordineerimiskeskused teevad vajaduse korral võrgustiku kaudu koostööd, et täita lõike 1 punktides a, b, c, e ja g osutatud ülesandeid.
4.  Riiklikud koordineerimiskeskused teevad vajaduse korral võrgustiku kaudu koostööd asjaomaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, et täita lõikes 1 osutatud ülesandeid.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus.
1.  Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab, koondab, jagab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus ning pakub tehnilisi erialateadmisi.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb tööstusharust, haridusasutustest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, samuti avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused ning asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid.
2.  Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb kodanikuühiskonnast, nõudlus- ja pakkumispoolsest tööstusharust, sealhulgas VKEdest, akadeemilisest ja teaduskogukonnast, kasutajate ühendustest, üksikekspertidest, asjaomastest Euroopa standardiorganisatsioonidest, muudest ühendustest ning avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad küberturvalisuse valdkonna operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist, tööstuslikku, teadus- ja uurimisalast ning ühiskondlikku võimekust ja suutlikkust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning käesoleva määruse artiklis 10 osutatud asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena võidakse akrediteerida ainult liidus asutatud üksusi. Nad tõendavad, et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas:
3.  Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena võidakse akrediteerida ainult liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigis asutatud üksusi ja liidus elavaid isikuid. Taotlejad tõendavad, et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas:
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a
a)  teadusuuringud,
a)  akadeemilised või teadusuuringud,
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c a (uus)
ca)  eetika,
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c b (uus)
cb)  ametlik ja tehniline standardimine ning tehnilised kirjeldused.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud, on hinnanud, kas üksus täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse.
4.  Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused või isikud küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui pädevuskeskus, selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud või kus isik elab, on ühtlustatult hinnanud, kas üksus või isik täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus või isik lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse. Liikmesriikide riiklikud koordineerimiskeskused püüavad saavutada ühenduse sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse, stimuleerides aktiivselt alaesindatud kategooriate – eriti VKEde – ja inimrühmade osalemist.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45a vastu delegeeritud õigusaktid, et käesolevat määrust täiendada, täpsustades käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume, mille kohaselt taotlejaid valitakse, ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kriteeriumidele vastavate üksuste akrediteerimise ja hindamise korda.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
5a.  toetavad pädevuskeskust, andes nõrkustest aru ja neid avalikustades, aidates neid leevendada ja andes nõu, kuidas selliseid nõrkusi vähendada, sealhulgas sertifitseerimise abil määruse (EL) 2019/XXX [küberturvalisust käsitlev õigusakt] kohaselt vastu võetud kavade alusel.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Pädevuskeskus teeb koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti, ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU), Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Teadusuuringute Rakendusameti, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti, Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Kaitseagentuuriga.
1.  Sidususe ja täiendavuse tagamiseks teeb pädevuskeskus kahesuguse kasutusega projektide, teenuste ja pädevuste küsimuses koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sealhulgas ENISA, ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU), Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Teadusuuringute Rakendusameti, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti, asjakohaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste, Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Kaitseagentuuriga.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  See koostöö toimub töökorra raames. Töökord esitatakse komisjonile eelneva heakskiidu saamiseks.
2.  See koostöö toimub töökorra raames. Töökord võetakse vastu nõukogu poolt pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja liidu nimel viis komisjoni esindajat.
1.  Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist, üks Euroopa Parlamendi nimetatud esindaja vaatlejana ja liidu nimel neli komisjoni esindajat, kelle puhul püütakse leida sooline tasakaal nõukogu liikmete ja nende asendajate vahel.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende tehnoloogiaalastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus.
3.  Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende küberturvalisuse alastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Vajaduse korral võib komisjon kutsuda nõukogu koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid.
6.  Vajaduse korral võib nõukogu kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid ning kogukonna liikmeid.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 7
7.  Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) on nõukogu alaline vaatleja.
7.  ENISA ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu on nõukogu alalised vaatlejad, andes talle nõu ilma hääleõiguseta. Nõukogu võtab alaliste vaatlejate väljendatud seisukohti täiel määral arvesse.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt a
a)  võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad;
a)  võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad, võttes arvesse ENISA antud nõu;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b
b)  võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust;
b)  võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust, võttes arvesse ENISA antud nõu;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e
e)  võtab vastu kriteeriumid ja menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena;
e)  võtab vastu menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi kogukonna liikmetena;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e a (uus)
ea)  võtab vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud töökorra;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt g a (uus)
ga)  võtab vastu pädevuskeskuse läbipaistvuseeskirjad;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt i
i)  loob küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetega töörühmi;
i)  loob kogukonna liikmetega töörühmi, võttes arvesse alaliste vaatlejate nõuandeid;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt l
l)  tutvustab pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks;
l)  tutvustab pädevuskeskuse koostööd üleilmsete osalejatega;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt r
r)  võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi;
r)  võtab vastu pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuse ja korruptsiooni riskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi, ning võtab vastu terviklikud kaitsemeetmed liidu õiguse rikkumistest teatajate jaoks kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 – punkt s
s)  võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse arvutamise metoodika;
s)  võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse ulatusliku määratluse ja liikmesriikide vabatahtliku toetuse summa arvutamise metoodika, mida võib vastavalt kõnealusele määratlusele kajastada rahalise toetusena, mille arvutus tehakse iga eelarveaasta lõpus;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Nõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga nende liikmesus nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel.
1.  Nõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat, püüdes saavutada soolist tasakaalu. Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga nende liikmesus nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust. Nõukogu võib kutsuda olenevalt juhtumist oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid.
3.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed võivad esimehe kutsel osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Artikkel 15
välja jäetud
Nõukogu hääletuskord
1.  Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu.
2.  Igal osaleval liikmesriigil on üks hääl.
3.  Nõukogu teeb otsused vähemalt 75 % häälteenamusega, sealhulgas hääletamiselt puuduvate liikmete hääled, mis moodustab vähemalt 75 % pädevuskeskuse kogu rahalisest toetusest. Rahalist toetust arvutatakse lähtuvalt liikmesriikide kavandatavatest hinnangulistest kulutustest, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktis c, ning aruandest osalevate liikmesriikide makstava osaluse väärtuse kohta, millele on osutatud artikli 22 lõikes 5.
4.  Hääleõigus on ainult komisjoni esindajatel ja osalevate liikmesriikide esindajatel.
5.  Esimees osaleb hääletamisel.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15a (uus)
Artikkel 15a
Nõukogu hääletuskord
1.  Hääletatavad otsused võivad puudutada järgmisi küsimusi:
a)  pädevuskeskuse ja võrgustiku juhtimine ja struktuur;
b)  pädevuskeskuse ja võrgustiku eelarve jaotus;
c)  mitme liikmesriigi ühismeetmed, mida võimaluse korral täiendatakse liidu eelarvest vastavalt punkti b kohaselt tehtud otsusele.
2.  Nõukogu otsused on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 75 % kõikide liikmete häältest. Liidu hääleõigust esindab komisjon ja see on jagamatu.
3.  Lõike 1 punkti a kohaste otsuste puhul on iga liikmesriik esindatud ja tal on võrdväärne hääleõigus. Ülejäänud kuni 100 % häälte puhul peaks liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest.
4.  Lõike 1 punktide b või c kohaste otsuste puhul või mis tahes muu otsuse puhul, mis ei kuulu ühegi lõikes 1 sätestatud kategooria alla, peab liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest. Ainult panustaval liikmesriigil on hääleõigus ja see vastab tema rahalisele panusele.
5.  Kui esimees on valitud liikmesriikide esindajate hulgast, osaleb esimees hääletamisel oma liikmesriigi esindajana.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3
3.  Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.
3.  Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis hõlmab liikmesriikide esitatud kandidaate eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, järgides avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat valikumenetlust.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 5
5.  Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.
5.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 6
6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja aasta võrra.
6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 8
8.  Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille nõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.
8.  Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille nõukogu teeb oma liikmete ettepaneku või komisjoni ettepaneku alusel.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c
c)  koostab pärast nõukogu ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;
c)  koostab pärast nõukogu, tööstuse ja teaduse nõuandekogu, ENISA ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt h
h)  koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta;
h)  koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile ja Euroopa Parlamendile aruande edusammude kohta;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt l
l)  kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;
l)  kiidab pärast tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja ENISAga konsulteerimist heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt s
s)  koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;
s)  koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt v
v)  tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega;
v)  tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral aru;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 16 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu küberturvalisuse pädevuskogukonna üksuste esindajate seast.
1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 25 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu kogukonna üksuste esindajate või selle individuaalsete liikmete seast. Nimetada võib üksnes selliste üksuste esindajaid, mida ei kontrolli kolmas riik või kolmanda riigi üksus, välja arvatud EMP ja EFTA riigid. Liikmed nimetatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel. Nõuandekogu koosseisus püütakse saavutada sooline tasakaal ning see hõlmab tööstuse, akadeemilise kogukonna ja kodanikuühiskonna sidusrühmade tasakaalustatud esindatust.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või nende rakendamise valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu.
2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või toodete pakkumise, rakendamise või kasutuselevõtu valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 5
5.  Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajad võivad tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osaleda ja seda toetada.
5.  Komisjoni ning ENISA esindajaid kutsutakse tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osalema ja seda toetama. Nõuandekogu võib vajaduse korral juhtumipõhiselt kutsuda vaatleja, nõustaja või eksperdina täiendavaid kogukonna esindajaid.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kaks korda aastas.
1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kolm korda aastas.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu võib vajaduse korral nõustada nõukogu pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus tööstuse ja teaduse nõudeandekogu ühe või mitme liikme üldisel koordineerimisel.
2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu esitab vajaduse korral nõukogule soovitusi pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus tööstuse ja teaduse nõudeandekogu ühe või mitme liikme üldisel koordineerimisel ning juhul, kui need küsimused kuuluvad artiklis 20 sätestatud ülesannete ja pädevusvaldkondade hulka.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Tööstuse ja teaduse nõuandekogu nõustab pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ning
Tööstuse ja teaduse nõuandekogu nõustab korrapäraselt pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ning
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 1
1)  annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks;
1)  annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet pädevuskeskuse suunamiseks ja tema tegevuseks tööstuse ja teadusuuringute ja nende kasutuselevõtu vallas ning töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)  nõustab nõukogu pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 3
3)  edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ning kogub nende kohta tagasisidet.
3)  edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ja kogub nende kohta tagasisidet ning annab nõukogule nõuandeid, kuidas pädevuskeskuse strateegia suunamist ja tegevust parandada.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a
a)  1 981 668 000 eurot digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 23 746 000 eurot halduskulude katmiseks.
a)  1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades (1 998 696 000 eurot jooksevhindades) digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 21 385 465 eurot 2018. aasta hindades (23 746 000 eurot jooksevhindades) halduskulude katmiseks.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  Summa Euroopa Kaitsefondist pädevuskeskuse kaitsealase tegevuse jaoks, sealhulgas kõigi seotud halduskulude katmiseks, nagu kulud, mida pädevuskeskus võib kanda Euroopa Kaitsefondi raames rakendatavate meetmete projektijuhina.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Maksimaalne liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest [digitaalse Euroopa programmile] ja otsusega XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile.
2.  Maksimaalne liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest [digitaalse Euroopa programmile], otsusega XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile, Euroopa Kaitsefondile ning muudele pädevuskeskuse või võrgustiku kohaldamisalasse kuuluvatele programmidele ja projektidele.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 4
4.  Liidu rahaline toetus ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid.
4.  Liidu rahaline toetus digitaalse Euroopa programmist ja programmist „Euroopa horisont“ ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid. Need võib katta Euroopa Kaitsefondist antava rahalisesse toetusega.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 4
4.  Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt või liiga hilja.
4.  Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt. Komisjoni poolne liidu rahalise toetuse andmise lõpetamine, vähendamine või peatamine on proportsionaalne liikmesriikide poolse osaluse vähendamise, lõpetamise või peatamise summa ja ajaga.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – punkt a
a)  osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises;
a)  liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – punkt b
b)  osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises;
b)  liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 8 a (uus)
8a.  Pädevuskeskus teeb tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, et saada kasu koostoimest ja asjakohasel juhul vähendada halduskulusid.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Pädevuskeskus astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja nõuete eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.
1.  Pädevuskeskus astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, korrapärase ja tõhusa kontrolliga ja nõuete eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 7
7.  Pädevuskeskuse personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.
7.  Pädevuskeskus püüab saavutada personali soolise tasakaalu. Personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)   määruse (EL) 2019/XXX [Euroopa Kaitsefond] artiklit 22 [„Tulemuste omandiõigus“], artiklit 23 [„Tulemuste omandiõigus“] ja artiklit 30 [„Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas“] kohaldatakse pädevuskeskuse poolse kõigis kaitsealastes meetmetes osalemise suhtes, kui see on sätestatud töökavas, ning lihtlitsentside väljastamist võib piirata liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1
1.  Pädevuskeskus tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme.
1.  Pädevuskeskus tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrgeima taseme.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2
2.  Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige keskuse töötulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 41 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.
2.  Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele õigeaegselt põhjaliku, asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige pädevuskeskuse, võrgustiku, tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna töö tulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 42 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 3
3.  Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46.
3.  Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid, tulemuslikkust ja tõhusust. Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 a (uus)
Artikkel 38a
Pädevuskeskuse juriidilise isiku staatus
1.  Pädevuskeskus on juriidiline isik.
2.  Pädevuskeskusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõik 1
Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Need eeskirjad sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning nõukogus tegutsevate liikmete esindajate vahelist huvide konflikti kooskõlas määrusega XXX [uus finantsmäärus].
Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega, sealhulgas tegevdirektori, nõukogu ning teaduse ja tööstuse nõuandekogu ja kogukonnaga seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks, kindlakstegemiseks ja lahendamiseks.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõik 1 a (uus)
Riiklikes koordineerimiskeskustes tagavad huvide konfliktide ärahoidmise, kindlakstegemise ja lahendamise liikmesriigid.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 42 – lõik 1 b (uus)
Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad peavad olema kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – pealkiri
Vastuvõtva liikmesriigi toetus
Asukoht ja vastuvõtva liikmesriigi toetus
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõik -1 (uus)
Pädevuskeskuse asukoht määratakse kindlaks demokraatlikult vastutustundliku menetlusega, kasutades läbipaistvaid kriteeriume ja kooskõlas liidu õigusega.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõik -1 a (uus)
Asukohaliikmesriik tagab pädevuskeskusele parimad võimalikud tegutsemistingimused, et tagada pädevuskeskuse nõuetekohane toimimine, sealhulgas üks asukoht, ning muud tingimused, nagu töötajate laste juurdepääs sobivatele haridusasutustele ning nii laste kui ka elukaaslaste piisav juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõik 1
Pädevuskeskus ja tema asukohaliikmesriik [Belgia] võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.
Pädevuskeskus ja vastuvõttev liikmesriik, kus on tema asukoht, sõlmivad halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 a (uus)
Artikkel 45a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4 b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5 a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 6 lõike 5a ja artikli 8 lõike 4b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0084/2019).

Viimane päevakajastamine: 15. märts 2019Õigusalane teave