Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 - Strasbourg 
Euroopa Kalanduskontrolli Amet ***I
 Aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamine ***I
 Õigus, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes ***I
 Vahetus-, abi- ja koolitusprogrammi loomine euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“) ***I
 ELi–Singapuri vabakaubandusleping ***
 ELi–Singapuri vabakaubandusleping (resolutsioon)
 ELi–Singapuri investeeringute kaitse leping ***
 ELi–Singapuri investeeringute kaitse leping (resolutsioon)
 ELi–Singapuri partnerlus- ja koostööleping ***
 ELi–Singapuri partnerlus- ja koostööleping (resolutsioon)
 Transpordiühenduse asutamise leping ***
 2018. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta
 Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
 Õigusprogramm ***I
 Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seis
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: geograafilise jaotuse tasemed
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kliiringukohustust käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid, et pikendada kliiringukohustuse kohaldamise hilisemat kuupäeva teatavate börsiväliste tuletislepingute puhul
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäev
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kuupäev, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
 Liikmesriikide kohtute vaheline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades ***I
 Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusasjades ***I
 Ühiseeskirjad, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega ***I
 Põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjad, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ***I
 Lennundusohutus seoses Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ***I
 Teenustekaubanduse üldleping: vajalikud kompenseerivad kohandused, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga ***
 Mootorsõidukite kindlustus ***I
 Tagasilöögid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis
 Poliitilised väljakutsed ja strateegiad naistel esinevate vähiliikide ja nendega kaasnevate haiguste tõrjumiseks
 Kanepi raviotstarbeline kasutamine
 2018. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelud

Euroopa Kalanduskontrolli Amet ***I
PDF 216kWORD 76k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2018)0499 – C8‑0313/2018 – 2018/0263(COD))
P8_TA-PROV(2019)0084A8-0037/2019

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0499),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0313/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0037/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (kodifitseeritud)

P8_TC1-COD(2018)0263


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4),

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrust (EÜ) nr 768/2005(5) on korduvalt oluliselt muudetud(6). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013(7) nõutakse liikmesriikidelt tulemusliku kontrolli, inspekteerimise ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise tagamist ning selleks koostöö tegemist omavahel ja kolmandate riikidega.

(3)  Nimetatud kohustuste täitmiseks tuleb liikmesriikidel koordineerida kontrolli- ja inspekteerimistegevust oma maismaaterritooriumil, liidu ja rahvusvahelistes vetes vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja eelkõige arvestades liidu kohustusi piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes.

(4)  Ükski kontrollsüsteem ei ole kulutõhus, kui selles ei nähta ette mandril toimuvat inspekteerimistegevust. Seetõttu peaksid ühiskasutuskavad hõlmama ka mandril toimuvat tegevust.

(5)  Nimetatud koostöö peaks kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimise kaudu aitama kaasa vee-elusressursside säästvale kasutamisele ja tagama sellise kasutamisega seotud kalandussektorile võrdsed tingimused, kahandades seega konkurentsimoonutusi.

(6)  Tõhusat kalapüügi kontrollimist ja inspekteerimist peetakse oluliseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks.

(7)  Ilma et see piiraks määrusest (EL) nr 1380/2013 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, on tekkinud vajadus liidu tehnilise haldusasutuse järele, mis korraldaks liikmesriikide koostööd ja nende tegevuse koordineerimist kalapüügi kontrollimisel ja inspekteerimisel.

(8)  Euroopa Kalanduskontrolli Ametil („amet“) peaks olema võimalik toetada ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ühetaolist rakendamist, tagada tegevuse koordineerimine ja koostöö korraldamine, abistada liikmesriike ning moodustada erakorraline üksus, kui tuvastatakse tõsine risk ühisele kalanduspoliitikale. Ametil peaks olema võimalik ka hankida vajalik varustus ühiskasutuskavade rakendamiseks ning teha koostööd ELi integreeritud merenduspoliitika elluviimisel.

(9)  Amet peab olema võimeline abistama komisjoni taotluse korral liitu ja liikmesriike nende suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning tegema koostööd liikmesriikide pädevate asutustega liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

(10)  Lisaks sellele tuleb püüda tõhusalt kohaldada liidu inspekteerimismenetlusi. Amet võiks aja jooksul kujuneda kohaks, kuhu pöörduda kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalase teadusliku ja tehnilise abi saamiseks.

(11)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, milleks on vee‑elusressursside säästval arengul rajanev säästev kasutamine, võtab liit meetmeid vee‑elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks.

(12)  Et tagada nimetatud meetmete nõuetekohane täitmise tagamine, peavad liikmesriigid võtma kasutusele piisavad kontrolli- ja täitmise tagamise vahendid. Selleks et muuta kontroll ja täitmise tagamine tõhusaks ja tulemuslikuks, peaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega ja koos asjaomaste liikmesriikidega võtma vastu kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid.

(13)  Liikmesriikide koostöö koordineerimine ameti poolt peaks toimuma ühiskasutuskavade alusel, millega korraldatakse asjaomaste liikmesriikide olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist vastavalt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele. Liikmesriikidepoolne kalanduse kontroll ja inspekteerimine peaks toimuma selliste programmide põhjal kontrolli- ja inspekteerimistegevusele kehtestatud ühiste kriteeriumite, prioriteetide, kontrollnäitajate ja menetluste kohaselt.

(14)  Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi vastuvõtmine kohustab liikmesriike tõhusalt eraldama programmi läbiviimiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriikidel tuleb viivitamata ametile teatada, milliseid kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid ta kavatseb programmi läbiviimiseks kasutada. Ühiskasutuskavadega ei tohiks luua lisakohustusi seoses kontrolli, inspekteerimise ja täitmise tagamisega või asjaomaste vajalike vahendite eraldamisega.

(15)  Juhul kui tööprogrammis nähakse ette ühiskasutuskava, tuleks see koostada vaid ameti poolt.

(16)  Tööprogrammi peaks vastu võtma haldusnõukogu, kes tagab piisava konsensuse saavutamise, sealhulgas ametile tööprogrammis ettenähtud ülesannete ja ameti käsutuses olevate vahendite vastavuse osas, mis põhineb liikmesriikidelt saadud andmetel.

(17)  Tegevdirektori põhiülesanne peaks olema tagada oma konsultatsioonides haldusnõukogu liikmete ja liikmesriikidega, et liikmesriikide poolt ametile eraldatud vahendid oleksid piisavad iga-aastastes tööprogrammides sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(18)  Iga kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi täitmiseks peaks tegevdirektor eelkõige koostama täpsed ühiskasutuskavade projektid liikmesriikide poolt teavitatud vahendite põhjal ning austades reegleid ja eesmärke, mis on sätestatud kontrolli- ja inspekteerimisalastes eriprogrammides, millel ühiskasutuskava põhineb, samuti teisi asjaomaseid õigusnorme, näiteks liidu inspektoreid käsitlevad normid.

(19)  Sellega seoses on vajalik, et tegevdirektor korraldaks tööd nii, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega oma töökogemustel põhinevate arvamuste esitamiseks, jäädes seejuures ameti tööplaani ning käesoleva määrusega ettenähtud tähtaegade piiresse. Vajalik on, et tegevdirektor arvestaks asjaomaste liikmesriikide huve iga kavaga hõlmatava kalapüügi osas. Ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse tõhusa ja õigeaegse koordineerimise tagamiseks on vajalik sätestada menetlus, mis võimaldaks teha otsuseid selliste kavade vastuvõtmise kohta, kui asjaomased liikmesriigid ei jõua kokkuleppele.

(20)  Liidu vetest väljaspool asuvate vete osas ühiskasutuskavade koostamise ja vastuvõtmise menetlus peaks olema sarnane liidu vete puhul kasutatavale menetlusele. Sellised ühiskasutuskavad peaksid põhinema rahvusvahelistel kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidel, mis sisustavad liidule siduvaid kontrolli- ja inspekteerimise alaseid rahvusvahelisi kohustusi.

(21)  Ühiskasutuskavade täitmiseks tuleks asjaomastel liikmesriikidel koondada ja võtta kasutusele nende kavade jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid. Amet peaks hindama olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite piisavust ning asjakohasel juhul teatama komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele, et vahendid on kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides ettenähtud ülesannete täitmiseks ebapiisavad.

(22)  Kuna liikmesriigid peaksid täitma oma inspekteerimise ja kontrolli alaseid kohustusi, eelkõige vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi osas, ei tohiks ametil olla õigust kehtestada liikmesriikidele ühiskasutuskavade alusel lisakohustusi ega sanktsioone.

(23)  Amet peaks ühiskasutuskavade tulemuslikkust regulaarselt hindama.

(24)  On kohane sätestada võimalus vastu võtta spetsiifilised rakendusnormid ühiskasutuskavade vastuvõtmiseks ja heakskiitmiseks. Nimetatud võimalust võib olla kasulik kasutada pärast seda, kui amet on alustanud tegevust ning kui tegevdirektori arvates tuleks kõnealused normid kehtestada liidu õiguses.

(25)  Vastava taotluse korral peaks ametil olema õigus osutada lepinguliselt kontrolli- ja inspekteerimivahenditega seotud teenuseid asjaomaste liikmesriikide ühiskasutuseks.

(26)  Ameti ülesannete täitmiseks peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet teabevõrgustiku kaudu vahetama vajalikku kontrolli- ja inspekteerimisalast teavet.

(27)  Ameti seisund ja struktuur peaksid objektiivselt vastama temalt nõutavatele tulemustele ja võimaldama tal tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga oma ülesandeid täita. Seetõttu tuleks ametile anda õiguslik, finants- ja haldusautonoomia, säilitades samas tema tihedad sidemed liidu institutsioonide ja liikmesriikidega. Selleks on vajalik ja kohane asutada amet liidu asutusena, kes on juriidiline isik ja kes teostab talle käesoleva määrusega antud volitusi.

(28)  Ameti lepinguline vastutus, mida reguleerib ameti poolt sõlmitavate lepingute kohta kehtiv õigus, peaks lepingus sisalduvate vahekohtuklauslite kohaselt kuuluma Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud ameti lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega vastavalt liikmesriikide õiguskordadele ühistele üldpõhimõtetele.

(29)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, mille ülesandeks oleks tagada ameti korrektne ja tulemuslik toimimine.

(30)  Arvestades, et ametil tuleb täita liidu kohustusi ja liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmisel teha komisjoni taotlusel koostööd kolmandate riikide ning piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, on asjakohane valida haldusnõukogu esimees komisjoni esindajate hulgast.

(31)  Haldusnõukogu hääletamiskorra juures tuleks arvestada liikmesriikide ja komisjoni huvitatust ameti tulemuslikust toimimisest.

(32)  Tuleks moodustada nõuandev kogu tegevdirektori nõustamiseks ning tagada tihe koostöö sidusrühmadega.

(33)  Kohane on sätestada nõuandva kogu esindaja osalemine haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

(34)  Tuleb sätestada ameti tegevdirektori ametisse nimetamine ja tema ametist vabastamine ning tema ülesannete täitmist käsitlevad normid.

(35)  Ameti toimimise läbipaistvuse huvides peaks tema suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001(8).

(36)  Üksikisikute eraelu puutumatuse kaitseks peaks käesoleva määruse suhtes kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725(9).

(37)  Ameti sõltumatuse ja tegevusautonoomia tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille tulud tulevad liidu toetustest ja ameti poolt osutatavate lepinguliste teenuste tasudest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada liidu toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamist peaks auditeerima kontrollikoda.

(38)  Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks peaksid ameti suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013(10) sätted ja amet peaks ühinema ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust(11).

(39)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(12),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted Euroopa Kalanduskontrolli Ameti („amet”) kohta, mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ning aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühetaoline kohaldamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „kontroll ja inspekteerimine“ – liikmesriikide poolt eelkõige nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009(13) artiklite 5, 11, 71, 91 ja 117 ning VII jaotise kohaselt ühise kalanduspoliitika raames rakendatavad kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimistegevused, kaasa arvatud selline järelevalve- ja seiretegevus nagu satelliidipõhised laevaseiresüsteemid ja vaatluskavad;

b)  „kontrolli- ja inspekteerimisvahendid“ – liikmesriikide poolt kontrolli ja inspekteerimise jaoks kasutatavad valvelaevad, lennukid, sõidukid ja muud materiaalsed vahendid, samuti inspektorid, vaatlejad ja muud inimressursid;

c)  „ühiskasutuskava“ – plaan, millega kehtestatakse olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise kord;

d)  „rahvusvaheline kontrolli- ja inspekteerimisprogramm“ – programm, millega kehtestatakse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühised prioriteedid ja menetlused liidu rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisalaste kohustuste täitmiseks;

e)  „kontrolli- ja inspekteerimisalane eriprogramm“ – programm, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt kehtestatud kontrolli- ja inspekteerimistegevuse eesmärgid, ühised prioriteedid ja menetlused;

f)  „kalapüük“ – määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28 määratletud püügitegevus;

g)  „liidu inspektorid“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 79 osutatud nimekirjas loetletud inspektorid.

II PEATÜKK

AMETI MISSIOON JA ÜLESANDED

Artikkel 3

Missioon

Ameti missioon on:

a)  koordineerida liikmesriikide poolt seoses liidu kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega tehtavat kontrolli- ja inspekteerimist;

b)  koordineerida käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist;

c)  aidata liikmesriikidel edastada komisjonile ja kolmandatele isikutele püügitegevust ning kontrolli- ja inspekteerimistegevust puudutavat teavet;

d)  aidata oma pädevuse piires liikmesriikidel täita ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

e)  aidata liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu liidus;

f)  aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele teadus- ja arendustööle;

g)  aidata koordineerida inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

h)  vastavalt liidu õigusnormidele koordineerida meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki;

i)  aidata kaasa ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ühetaolisele rakendamisele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

–  liikmesriikide kontrollitegevuse koordineerimise korraldamine kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrolliprogrammide ning rahvusvaheliste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide rakendamiseks;

–  vajalikud inspektsioonid ameti ülesannete täitmiseks kooskõlas artikliga 19;

j)  teha koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1624(14) ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002(15)), nende ametite volituste piires, et toetada käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud rannikuvalve ülesandeid täitvaid riiklikke asutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone.

Artikkel 4

Liidu rahvusvahelised kohustused, mis seonduvad kontrolli ja inspekteerimisega

1.  Komisjoni taotlusel amet:

a)  abistab liitu ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks liit on;

b)  teeb piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide pädevate asutustega kokku lepitud töökorra raames koostööd liidu kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud küsimustes.

2.  Komisjoni taotlusel võib amet liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute raames teha nende riikide pädevate asutustega koostööd kontrolli ja inspekteerimisega seotud küsimustes.

3.  Oma pädevuse piires võib amet liikmesriikide nimel täita rahvusvahelistest kalanduslepingutest, mille osaline liit on, tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 5

Tegevuse koordineerimisega seotud ülesanded

1.  Tegevuse koordineerimine ameti poolt hõlmab kõikide ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud tegevuste kontrolli.

2.  Tegevuse koordineerimise eesmärgil koostab amet ühiskasutuskavad ja korraldab vastavalt III peatükile liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist.

3.  Liikmesriikidevahelise tõhusama koordineerimise eesmärgil võib amet kehtestada asjaomaste liikmesriikidega tegevuskavasid ja koordineerida nende rakendamist.

Artikkel 6

Lepinguliste teenuste osutamine liikmesriikidele

Liikmesriikide taotlusel võib amet osutada neile kontrolli ja inspekteerimisega seotud lepingulisi teenuseid seoses nende liidu ja/või rahvusvahelistes vetes toimuvast kalapüügist tulenevate kohustustega, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisaluste prahtimist, opereerimist ja mehitamist ning vaatlejate eraldamist asjaomaste liikmesriikidega tehtavateks ühisoperatsioonideks.

Artikkel 7

Abi komisjonile ja liikmesriikidele

Amet abistab komisjoni ja liikmesriike eesmärgiga tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadest tulenevate kohustuste ulatuslik ühetaoline ja tõhus täitmine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ja abistab neid nende suhetes kolmandate riikidega. Amet eelkõige

a)  kehtestab ja töötab välja põhiõppekava liikmesriikide kalandusinspektsioonide instruktorite koolitamiseks ning pakub täiendavaid koolituskursusi ja -seminare kõnealustele ametnikele ning muule kontrolli- ja inspekteerimistegevustega seotud personalile;

b)  kehtestab ja töötab välja põhiõppekava liidu inspektorite koolitamiseks enne viimaste esimest töölerakendamist ja pakub kõnealustele ametnikele regulaarselt täiendavaid koolituskursusi ja -seminare;

c)  liikmesriikide taotlusel korraldab liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevusega seotud ühiseid toodete ja teenuste hankeid ning ühiste katseprojektide liikmesriikidepoolse rakendamise ettevalmistamist ja koordineerimist;

d)  koostab ühised menetlused sellise ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse jaoks, milles osaleb kaks või enam liikmesriiki;

e)  töötab välja kriteeriumid kontrolli- ja inspektsioonivahendite vahetuseks liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning kõnealuste vahendite eraldamiseks liikmesriikide poolt;

f)  teeb riskianalüüsi püüki, lossimist ja püügikoormust käsitlevate kalandusandmete põhjal ning samuti teatamata jäetud lossimiste riskianalüüsi, sealhulgas ka püügi ja impordi andmete võrdlemine ekspordi ja riikliku tarbimise andmetega;

g)  komisjoni või liikmesriikide taotlusel töötab välja ühised inspektsioonimeetodid ja -menetlused;

h)  aitab liikmesriikide taotlusel täita nende liidu ning rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames tekkivaid kohustusi;

i)  edendab ja koordineerib ühtsete riskijuhtimismeetodite väljatöötamist oma pädevusalal;

j)  koordineerib ja edendab koostööd liikmesriikide vahel ning ühiseid standardeid määruses (EÜ) nr 1224/2009 määratud proovivõtukavade väljatöötamiseks.

Artikkel 8

Euroopa koostöö rannikuvalve ülesannete täitmisel

1.  Amet toetab koostöös Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga riiklikke asutusi rannikuvalve ülesannete täitmisel liikmesriigi ja liidu tasandil ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil järgmiste tegevuste kaudu:

a)  laevade aruandlussüsteemides ja muudes infosüsteemides, mida nimetatud ametid peavad või millele neil on juurdepääs, hoitava teabe jagamine, koondamine ja analüüsimine, kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega ning ilma et see piiraks liikmesriikide omandiõigust andmete suhtes;

b)  jälgimis- ja teabeteenuste osutamine tipptasemel tehnoloogia abil, sealhulgas kosmoses asuvate ja maapealsete taristute ja andurite kaudu, mis on paigaldatud mis tahes platvormile;

c)  suutlikkuse suurendamine, koostades suuniseid ja soovitusi ning kinnistades parimaid tavasid ning pakkudes töötajate koolitust ja vahetust;

d)  rannikuvalve ülesannete alal teabevahetuse ja koostöö tõhustamine, sealhulgas analüüsides operatiivküsimusi ja merendusvaldkonnas ilmnevaid ohte;

e)  suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone ning jagades vahendeid ja muud suutlikust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad, ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt.

2.  Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahelise rannikuvalve ülesannete täitmisega seotud koostöö täpne vorm määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Sellise töökorra kiidavad heaks ameti haldusnõukogu, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti haldusnõukogu ning Euroopa Meresõiduohutuse haldusnõukogu.

3.  Komisjon teeb tihedas koostöös liikmesriikide, ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kättesaadavaks Euroopa rannikuvalve ülesannete täitmisega seotud Euroopa koostöö praktilise käsiraamatu. Nimetatud käsiraamat sisaldab suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid teabevahetuseks. Komisjon võtab käsiraamatu vastu soovituse vormis.

III PEATÜKK

TEGEVUSE KOORDINEERIMINE

Artikkel 9

Liidu kontrolli- ja inspekteerimiskohustuste täitmine

1.  Komisjoni taotlusel koordineerib amet ühiskasutuskavasid koostades liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust vastavalt rahvusvahelistele kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele.

2.  Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.

Artikkel 10

Kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamine

1.  Amet koordineerib ühiskasutuskavade kaudu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 kohaselt välja töötatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamist.

2.  Amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade rakendamiseks.

Artikkel 11

Ühiskasutuskavade sisu

Kõigis ühiskasutuskavades:

a)  järgitakse asjakohaste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide kriteeriume;

b)  rakendatakse komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides kindlaks määratud kriteeriume, kontrollnäitajaid, prioriteete ja ühiseid inspekteerimismenetlusi;

c)  püütakse artikli 12 lõike 2 kohaselt teatatud olemasolevad riiklikud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid vajadustega vastavusse viia ja nende kasutamist korraldada;

d)  korraldatakse selleks ettenähtud ajavahemikel ja vööndites inim- ja materiaalsete ressursside, sealhulgas mitmest liikmesriigist pärit liidu inspektorite rühmade rakendamist;

e)  võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide muudest ühiskasutuskavadest tulenevaid kohustusi, samuti piirkondlikke ja kohalikke piiranguid;

f)  määratakse kindlaks, millistel tingimustel võivad ühe liikmesriigi kontrolli- ja inspekteerimisvahendid siseneda teise liikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse.

Artikkel 12

Kontrolli- ja inspekteerimisvahenditest teavitamine

1.  Liikmesriigid teatavad igal aastal enne 15. oktoobrit ametile, millised kontrolli- ja inspekteerimisvahendid on nende käsutuses kontrolliks ja inspekteerimiseks järgmisel aastal.

2.  Iga liikmesriik teatab ametile, milliseid vahendeid ta kavatseb kasutada rahvusvahelise kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi või temasse puutuva kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi rakendamisel hiljemalt ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati asjaomase programmi kehtestamise otsusest.

Artikkel 13

Ühiskasutuskavade vastuvõtmise menetlus

1.  Artikli 12 lõikes 2 sätestatud teadete alusel ja kolme kuu jooksul alates asjakohase teate kättesaamisest koostab ameti tegevdirektor ühiskasutuskava projekti, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega.

2.  Ühiskasutuskava projektis nimetatakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida võib asjaomaste liikmesriikide asjaomase kalapüügi huvidest lähtuvalt ühiselt kasutada, et rakendada kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi, mille jaoks kava on koostatud.

Liikmesriigi kalapüügi huvi hindamise aluseks võetakse järgmised kriteeriumid, mille osatähtsus sõltub konkreetse plaani eripärast:

a)  tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate antud ühiskasutuskavaga hõlmatud vete suhteline pindala (selliste vete olemasolu korral);

b)  tema territooriumil arvestusperioodi jooksul lossitud kalakoguste osatähtsus antud ühiskasutuskavaga hõlmatud kalapüügil lossitud kalade koguhulgast;

c)  ühiskasutuskavaga hõlmatud kalapüügiga tegelevate tema lipu all sõitvate liidu kalalaevade osatähtsus (mootorite võimsus ja kogumahutavus) kõigi antud kalapüügiga tegelevate laevade suhtes;

d)  asjaomase kalapüügi arvestusperioodiks talle eraldatud kvoodi suhteline suurus või kvoodi puudumisel tema tegelik püük.

3.  Kui ühiskasutuskava projekti koostamise käigus selgub, et vastava kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi nõuete täitmiseks ei piisa kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid, teatab tegevdirektor sellest kohe asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile.

4.  Tegevdirektor teatab ühiskasutuskava projektist asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Juhul kui asjaomased liikmesriigid ja komisjon ei ole viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kõnealusest teatamisest vastuväiteid esitanud, võtab tegevdirektor kava vastu.

5.  Kui üks või mitu liikmesriiki või komisjon esitab vastuväiteid, edastab tegevdirektor küsimuse arutamiseks komisjonile. Komisjon võib teha kavas vajalikke kohandusi ning võtta selle vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

6.  Igal aastal vaatab amet asjaomste liikmesriikidega konsulteerides kõik ühiskasutuskavad läbi, et võtta arvesse kõiki uusi asjaomaseid liikmesriike puudutavaid kontrolli- ja inspekteerimisprogramme ning kõiki komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides kindlaks määratud prioriteete.

Artikkel 14

Ühiskasutuskavade täitmine

1.  Ühised kontrolli- ja inspekteerimistegevused viiakse ellu ühiskasutuskavade põhjal.

2.  Asjaomase ühiskasutuskavaga seotud liikmesriigid:

a)  teevad kättesaadavaks ühiskasutuskava jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid;

b)  määravad ühe kontaktpunkti/koordinaatori, kellele antud volitused võimaldavad õigeaegselt vastata ameti ühiskasutuskava täitmisega seotud taotlustele, ning teavitavad sellest ametit;

c)  kasutavad oma ühendatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid vastavalt ühiskasutuskavale ja lõikes 4 osutatud nõuetele;

d)  võimaldavad ametile veebijuurdepääsu ühiskasutuskava täitmiseks vajalikule teabele;

e)  teevad ühiskasutuskava täitmisel ametiga koostööd;

f)  tagavad kõigi liidu ühiskasutuskava jaoks eraldatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

3.  Piiramata liikmesriikide artikli 13 kohaselt vastu võetud ühiskasutuskava järgseid kohustusi, vastutavad ühiskasutuskava raames rakendatavate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite juhtimise ja kontrolli eest pädevad riigisisesed ametiasutused vastavalt liikmesriigi õigusele.

4.  Tegevdirektor võib sätestada artikli 13 alusel vastu võetud ühiskasutuskava rakendamise nõuded. Kõnealused nõuded peavad jääma asjaomase kava piiresse.

Artikkel 15

Ühiskasutuskavade hindamine

Amet viib igal aastal läbi kõigi ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamise ning analüüsib olemasolevate andmete põhjal, kas kalapüügitegevus on rakendatavate kontrollimeetmetega kooskõlas. Hindamistulemused edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 16

Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidega hõlmamata kalapüük

Kaks või mitu liikmesriiki võivad taotleda, et amet koordineeriks nende kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist seoses kalapüügiga või alaga, mis ei ole hõlmatud ühegi kontrolli- ega inspekteerimisprogrammiga. Selline koordineerimine toimub vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahel kokkulepitud kontrolli- ja inspekteerimiskriteeriumidele ja prioriteetidele.

Artikkel 17

Teabevõrgustik

1.  Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad nende käsutuses olevat asjakohast teavet liidu ja rahvusvahelistes vetes toimuva ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse kohta.

2.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 võtavad kõik pädevad riigisisesed asutused kooskõlas liidu vastavate õigusaktidega meetmeid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe nõutava konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Artikkel 18

Üksikasjalikud normid

Käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud normid võidakse vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Kõnealused normid võivad hõlmata eelkõige ühiskasutuskava projektide koostamise ja vastuvõtmise menetlusi.

IV PEATÜKK

AMETI PÄDEVUS

Artikkel 19

Ameti ametnike määramine liidu inspektoriteks

Ameti ametnikud võib määrata rahvusvahelistes vetes liidu inspektoriks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 79.

Artikkel 20

Ameti meetmed

Asjakohasel juhul teeb amet järgmist:

a)  annab välja kasutusjuhendeid inspekteerimise ühtlustatud standardite kohta;

b)  töötab välja abimaterjale, milles kajastuvad parimad tavad ühise kalanduspoliitika kontrollimise valdkonnas, sealhulgas kontrolliametnike koolitamise kohta, ning ajakohastab abimaterjale regulaarselt;

c)  annab komisjonile tema ülesannete täitmiseks vajalikku tehnilist ja haldusalast tuge.

Artikkel 21

Koostöö

1.  Liikmesriigid ja komisjon teevad ametiga koostööd ning annavad ametile tema ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

2.  Pidades nõuetekohaselt silmas erinevaid õigussüsteeme üksikutes liikmesriikides, aitab amet kaasa koostööle liikmesriikide vahel ning nende ja komisjoni vahel ühtlustatud kontrollistandardite väljatöötamisel vastavalt liidu õigusaktidele ning võttes arvesse parimaid tavasid liikmesriikides ja kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid.

Artikkel 22

Erakorraline üksus

1.  Kui komisjon omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel tuvastab olukorra, mis hõlmab otsest, kaudset või potentsiaalset tõsist riski ühisele kalanduspoliitikale, ning seda riski ei ole võimalik olemasolevate vahenditega ära hoida, kõrvaldada ega vähendada ega piisavalt ohjata, teavitatakse sellest viivitamata ametit.

2.  Komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes moodustab amet viivitamata erakorralise üksuse ja teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 23

Erakorralise üksuse ülesanded

1.  Ameti moodustatud erakorraline üksus vastutab kogu asjaomase teabe kogumise ja hindamise eest ning ühist kalanduspoliitikat ähvardava rski ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimaluste väljaselgitamise eest nii tõhusalt ja kiirelt kui võimalik.

2.  Erakorraline üksus võib paluda abi igalt ametiasutuselt või eraisikult, kelle erialaseid teadmisi ta peab vajalikuks, et hädaolukorrale tõhusalt reageerida.

3.  Amet korraldab vajalikku koordineerimist, et hädaolukorrale asjakohaselt ja õigel ajal reageerida.

4.  Erakorraline üksus teavitab asjakohasel juhul avalikkust riskidest ja võetud meetmetest.

Artikkel 24

Mitmeaastane tööprogramm

1.  Ameti mitmeaastases tööprogrammis kehtestatakse üldised eesmärgid, volitused, ülesanded, tulemusnäitajad ja ameti iga tegevuse prioriteedid viie aasta jooksul. See hõlmab personalipoliitika kava esitamist ja kättesaadavaks tehtavate eelarveassigneeringute prognoosi kõnealuse viieaastase perioodi eesmärkide saavutamiseks.

2.  Mitmeaastane tööprogramm esitatakse vastavalt komisjoni välja töötatud tegevuspõhisele juhtimissüsteemile ja -meetodile. Mitmeaastase tööprogrammi võtab vastu haldusnõukogu.

3.  Artikli 32 lõike 2 punktis c osutatud tööprogramm osutab mitmeaastasele tööprogrammile. Selles märgitakse selgelt lisamised, muudatused või väljajätmised võrreldes eelmise aasta tööprogrammiga ning tehtud edusammud mitmeaastase tööprogrammi üldiste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel.

Artikkel 25

Koostöö merenduse valdkonnas

Amet aitab kaasa ELi integreeritud merenduspoliitika elluviimisele ja eelkõige sõlmib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist teiste asutustega halduslepingud käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes. Tegevdirektor teavitab komisjoni ja liikmesriike sellistest läbirääkimistest varajases etapis.

Artikkel 26

Üksikasjalikud normid

Käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud normid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Kõnealused normid võivad eelkõige hõlmata kavade koostamist hädaolukorrale reageerimiseks, erakorralise üksuse moodustamist ning kohaldatavaid praktilisi menetlusi.

V PEATÜKK

SISESTRUKTUUR JA TOIMIMINE

Artikkel 27

Õiguslik seisund ja põhiasukoht

1.  Amet on liidu asutus ning ta on juriidiline isik.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis juriidilisele isikule vastavalt liikmesriikide õigusele antakse. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaline.

3.  Ametit esindab tema tegevdirektor.

4.  Amet asub Hispaanias Vigos.

Artikkel 28

Töötajad

1.  Ameti töötajate suhtes kehtivad Euroopa liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(16), ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt kehtestatud nimetatud personalieeskirjade ning teenistustingimuste ühised rakendussätted. Vajalikud üksikasjalikud rakendusnormid kehtestab haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga.

2.  Ilma et see piiraks artikli 39 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.  Ameti töötajateks on komisjoni poolt sinna ajutiselt ametisse nimetatud või lähetatud ametnikud ja muud ameti ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad.

Amet võib samuti tähtajaliselt tööle võtta liikmesriikide poolt lähetatud töötajaid.

Artikkel 29

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 30

Vastutus

1.  Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õiguskordade ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

4.  Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud töötajate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 31

Keeled

1.  Ametile kohaldatakse nõukogu määruse nr 1(17) sätteid.

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 32

Haldusnõukogu moodustamine ja volitused

1.  Ametil on haldusnõukogu.

2.  Haldusnõukogu ülesanneteks on:

a)  nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor vastavalt artiklile 39;

b)  võtta iga aasta 30. aprilliks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne ja esitada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Aruanne avalikustatakse;

c)  võtta komisjoni ja liikmesriikide arvamusi arvesse võttes iga aasta 31. oktoobriks vastu ameti järgmise aasta tööprogramm ja esitada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

Tööprogramm sisaldab ameti prioriteete. Selles on esikohal ameti kontrolli- ja järelevalveprogrammidega seotud kohustused. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks liidu iga‑aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon 30 päeva jooksul pärast tööprogrammi vastuvõtmist teatab, et ei ole sellega nõus, vaatab haldusnõukogu tööprogrammi uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike parandustega vastu teistkordsel lugemisel kahe kuu jooksul;

d)  võtta enne eelarveaasta algust vastu ameti lõplik eelarve, viies selle vajaduse korral vastavusse liidu toetuse ja muude ameti tuludega;

e)  täita vastavalt artiklitele 44, 45 ja 47 oma ameti eelarvega seotud ülesandeid;

f)  teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

g)  kehtestada oma töökord, milles võidakse vajaduse korral näha ette haldusnõukogu allkomiteede moodustamine;

h)  kehtestada ameti ülesannete täitmiseks vajalikke menetlusi.

Artikkel 33

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuuluvad liikmesriikide esindajad ja kuus komisjoni esindajat. Igal liikmesriigil on õigus nimetada üks esindaja. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igale esindajale ühe asendusliikme, kes asendab haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

2.  Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende kalapüügi kontrolli- ja inspekteerimisalaste teadmiste ja kogemuste tasemest.

3.  Iga haldusnõukogu liikme ametiaeg on viis aastat alates nimetamise kuupäevast. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 34

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib komisjoni esindajate seast esimehe. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ise ei saa neid täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.

Artikkel 35

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku selle esimees. Esimees määrab koosoleku päevakorra, võttes seejuures arvesse haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori ettepanekuid.

2.  Tegevdirektor ja nõuandva kogu nimetatud esindaja osalevad küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.

3.  Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide taotlusel.

4.  Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada teatud päevakorraküsimusi nõuandva kogu poolt määratud esindaja juuresolekuta. Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud normid võib kehtestada töökorras.

5.  Haldusnõukogu võib kutsuda vaatlejatena oma koosolekutele kõiki isikuid, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.  Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui töökorrast ei tulene teisiti.

7.  Haldusnõukogu sekretariaadi ülesandeid täidab amet.

Artikkel 36

Hääletamine

1.  Haldusnõukogu võtab otsused vastu absoluutse häälteenamusega.

2.  Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.

3.  Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning asjakohasel juhul nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 37

Huvide deklaratsioon

Haldusnõukogu liikmed esitavad huvide deklaratsiooni, milles tunnistavad nende sõltumatust kahjustavate huvide puudumist või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid esitatakse kirjalikult kord aastas või siis, kui päevakorraküsimus võib põhjustada huvide konflikti. Viimasel juhul ei osale asjaomane liige selliste küsimuste hääletamisel.

Artikkel 38

Tegevdirektori kohustused ja volitused

1.  Ameti tööd juhib tegevdirektor. Ilma et see piiraks komisjoni või haldusnõukogu vastavat pädevust, tegevdirektor ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

2.  Oma ülesandeid täites viib tegevdirektor ellu ühise kalanduspoliitika põhimõtteid.

3.  Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:

a)  tegevdirektor koostab tööprogrammi projekti ja esitab selle pärast komisjoni ja liikmesriikidega konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab käesoleva määruse, selle rakendusnormide ja kohaldatava õiguse piirides tarvitusele meetmed tööprogrammi täitmiseks;

b)  ta võtab ameti toimimiseks ja selle töö korraldamiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud organisatsioonisiseste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

c)  tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud II ja III peatükist tulenevaid ameti kohustusi puudutavate otsuste vastuvõtmine, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisvahendite prahtimine ja kasutamine ning teabevõrgustiku käitlemine;

d)  tegevdirektor reageerib vastavalt artiklite 6, 7 ja 16 kohastele komisjoni taotlustele ja liikmesriikide abitaotlustele;

e)  ta seab sisse tõhusa järelevalvesüsteemi, mis võimaldab võrrelda ameti saavutusi tegevussihtidega. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal esialgse üldaruande ning esitab selle haldusnõukogule. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

f)  ta kasutab ameti töötajate suhtes artikli 28 lõikes 2 sätestatud volitusi;

g)  ta koostab vastavalt artiklile 44 ameti tulu- ja kuluprognoosid ning korraldab vastavalt artiklile 45 ameti eelarve täitmist.

4.  Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 39

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

1.  Tegevdirektori nimetab tema võimete ja vastavate dokumenteeritud ühise kalanduspoliitika ja kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalalaste kogemuste põhjal ametisse haldusnõukogu vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on välja pakkunud Euroopa Liidu Teatajas ja mujal ametikoha kohta avaldatud teatele järgnenud valikumenetluse põhjal.

2.  Haldusnõukogul on õigus tegevdirektor ametist vabastada. Nõukogu arutab kõnealust küsimust komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

3.  Haldusnõukogu võtab vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaega võib komisjoni ettepanekul pikendada järgnevaks viieks aastaks, pikendamise otsuse peavad heaks kiitma haldusnõukogu liikmed kahekolmandikulise häälteeenamusega.

Artikkel 40

Nõuandev kogu

1.  Nõuandev kogu koosneb määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 43 ette nähtud nõuandekomisjonide esindajatest põhimõttel, et iga nõuandekomisjon määrab ühe esindaja. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.  Nõuandva kogu liige ei või olla haldusnõukogu liige.

Nõuandev kogu nimetab ühe oma liikme osalema haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

3.  Nõuandev kogu nõustab tegevdirektorit tema taotluse korral tema käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel.

4.  Nõuandva kogu esimeheks on tegevdirektor. Esimees kutsub nõuandva kogu kokku vähemalt üks kord aastas.

5.  Amet annab nõuandvale kogule vajalikku logistilist abi ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.

6.  Haldusnõukogu liikmed võivad osaleda nõuandva kogu koosolekutel.

Artikkel 41

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.  Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

2.  Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul pärast oma esimest koosolekut määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjalikud normid.

3.  Amet võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.

4.  Haldusnõukogu kehtestab lõike 3 kohaldamiseks vajaliku sise-eeskirja.

5.  Ameti poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsused võivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklitele 228 ja 263 anda alust kaebuse esitamiseks Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtusse pöördumiseks.

6.  Komisjoni ja ameti poolt käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe suhtes kehtib määrus (EL) 2018/1725.

Artikkel 42

Konfidentsiaalsus

1.  Haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja ameti töötajate suhtes kehtivad ka pärast töölepingu lõppemist ELi toimimise lepingu artikli 339 kohased konfidentsiaalsusnõuded.

2.  Haldusnõukogu kehtestab lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsusnõuete täitmiseks sise‑eeskirja.

Artikkel 43

Juurdepääs teabele

1.  Komisjonil on piiranguteta juurdepääs kogu ameti poolt kogutud teabele. Amet esitab komisjonile viimase taotlusel ja komisjoni poolt osundatud kujul mis tahes teavet ja hinnanguid sellele teabele.

2.  Ameti tegevusega seotud liikmesriikidel on seoses asjaomase meetmega juurdepääs ameti poolt kogutud teabele tingimustel, mida võib kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlusega.

VI PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 44

Eelarve

1.  Ameti tuludeks on:

a)  liidu toetus, mis kantakse liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;

b)  tasu ameti poolt artikli 6 kohaselt liikmesriikidele osutatavate teenuste eest;

c)  väljaannete müügist, koolitusest ja/või muudest ameti teenustest saadav tulu.

2.  Ameti kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud.

3.  Tegevdirektor koostab ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ja esitab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule.

4.  Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.  Igal aastal koostab haldusnõukogu tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse.

6.  Haldusnõukogu esitab lõikes 5 osutatud eelarvestuse koos ametikohtade loetelu projekti ja esialgse tööprogrammiga komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

7.  Komisjon esitab tulude ja kulude eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule („eelarvepädevad institutsioonid“).

8.  Eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetussumma jaoks vajalikuks peab, ja esitab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti jaoks ettenähtud assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10.  Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult kiiresti eelarvet oluliselt mõjutada võivate projektide elluviimise kavatsusest, eelkõige projektidest, mis on seotud varadega (näiteks hoonete rentimine või müük). Ta teavitab sellest komisjoni.

12.  Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta vastava arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.

Artikkel 45

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.  Pärast eelarveaasta lõppu esitab ameti pearaamatupidaja hiljemalt 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega komisjoni pearaamatupidajale. Komisjoni pearaamatupidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisandmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(18) („finantsmäärus“) artiklile 245.

3.  Hiljemalt 31. märtsiks pärast eelarveaasta lõppu esitab komisjoni pearaamatupidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruandega. Kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruanne esitatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Kui tegevdirektor on vastavalt finantsmääruse artiklile 246 saanud kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.  Hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks saadab tegevdirektor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Amet seab sisse siseauditi funktsiooni, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

9.  Tegevdirektor saadab kontrollikoja tähelepanekute kohta vastuse hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

10.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

11.  Nõukogu soovituse põhjal edastab Euroopa Parlament enne ülejärgmise aasta 30. aprilli ameti tegevdirektorile kõnealuse aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teate.

Artikkel 46

Pettustevastane võitlus

1.  Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätteid.

2.  Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja kehtestab koheselt asjakohased sätted kõigile oma töötajatele.

3.  Rahastamist puudutavates otsustes ja asjaomastes rakenduslepetes ja -vahendites sätestatakse sõnaselgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ameti finantsvahendite saajaid ja nende jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

Artikkel 47

Finantssätted

Komisjoni nõusoleku ja kontrollikoja arvamuse saamise järel võtab haldusnõukogu vastu ameti finantsreeglid. Need ei või lahkneda komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013(19), välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Hindamine

1.  Haldusnõukogu korraldab käesoleva määruse täitmise hindamise sõltumatu välishindaja poolt viie aasta jooksul alates päevast, mil amet alustab oma ülesannete täitmist, ja seejärel iga viie aasta tagant. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks kogu teabe, mida amet peab hindamise jaoks vajalikuks.

2.  Igal hindamisel hinnatakse käesoleva määruse mõju, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tulemuslikkust ja seda, mil määral amet aitab kaasa ühise kalanduspoliitika raames kehtestatud eeskirjade võimalikult põhjalikule täitmisele. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised.

3.  Haldusnõukogu saab hindamisaruande ja edastab komisjonile oma soovitused muudatuste tegemiseks käesolevas määruses, ametis ja tema töömeetodites. Komisjon edastab hindamistulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 768/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005

(ELT L 128, 21.5.2005, lk 1)

 

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009

(ELT L 343, 22.11.2009, lk 1)

Üksnes artikkel 120

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1626

(ELT L 251, 16.9.2016, lk 80)

 

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 768/2005

Käesolev määrus

Artiklid 1–7

Artiklid 1–7

Artikkel 7a

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 17a

Artikkel 19

Artikkel 17b

Artikkel 20

Artikkel 17c

Artikkel 21

Artikkel 17d

Artikkel 22

Artikkel 17e

Artikkel 23

Artikkel 17f

Artikkel 24

Artikkel 17g

Artikkel 25

Artikkel 17h

Artikkel 26

Artikkel 18

Artikkel 27

Artikkel 19

Artikkel 28

Artikkel 20

Artikkel 29

Artikkel 21

Artikkel 30

Artikkel 22

Artikkel 31

Artikkel 23

Artikkel 32

Artikkel 24

Artikkel 33

Artikkel 25

Artikkel 34

Artikkel 26

Artikkel 35

Artikkel 27

Artikkel 36

Artikkel 28

Artikkel 37

Artikkel 29

Artikkel 38

Artikkel 30

Artikkel 39

Artikkel 31

Artikkel 40

Artikkel 32

Artikkel 41

Artikkel 33

Artikkel 42

Artikkel 34

Artikkel 43

Artikkel 35

Artikkel 44

Artikkel 36

Artikkel 45

Artikkel 37

Artikkel 46

Artikkel 38

Artikkel 47

Artikkel 39

Artikkel 48

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 49

Artikkel 42

Artikkel 50

I lisa

II lisa

_____________

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.
(3)Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(4)Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(5)Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).
(6)Vt I lisa.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(11)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(13)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 836/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).
(16)EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(17)Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193 30.7.2018, lk 1).
(19)Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).


Aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamine ***I
PDF 98kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta otsus, millega saadetakse vastutavale komisjonile institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamiseks tagasi muutmata ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0341 – C8‑0215/2018 – 2018/0187(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0085A8-0010/2019

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(1) Otsus, mis võeti vastu vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule (A8‑0010/2019).


Õigus, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes ***I
PDF 192kWORD 69k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes (COM(2018)0096 – C8-0109/2018 – 2018/0044(COD))
P8_TA(2019)0086A8-0261/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Vahetus-, abi- ja koolitusprogrammi loomine euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“) ***I
PDF 206kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“) (COM(2018)0369 – C8-0240/2018 – 2018/0194(COD))
P8_TA(2019)0087A8-0069/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


ELi–Singapuri vabakaubandusleping ***
PDF 117kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (07971/2018 – C8‑0446/2018 – 2018/0093(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0088A8-0053/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07971/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu (07972/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8‑0446/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(2) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8‑0053/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C:2017:376.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0089.


ELi–Singapuri vabakaubandusleping (resolutsioon)
PDF 134kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (07971/2018 – C8‑0446/2018 – 2018/0093M(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0089A8-0048/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07971/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi (Singapur) vahelise vabakaubanduslepingu kavandatud teksti, mis langeb suures osas kokku 20. septembril 2013. aastal parafeeritud lepinguga,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimise kohta (COM(2018)0194),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõikele 4, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8‑0446/2018),

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, millele kavatsetakse alla kirjutada 19. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11, mida komisjon taotles 10. juulil 2015,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks(2),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“,

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks, alates Singapuriga,

–  võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta läbirääkimissuuniseid piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ASEANi liikmesriikidega,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 91, 100, 168 ja 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(3) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8‑0048/2019),

A.  arvestades, et EL ja Singapur jagavad olulisi väärtusi, sealhulgas demokraatia, õigusriik, inimõiguste austamine, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning kindel pühendumine avatud ja eeskirjadepõhisele kaubandusele ja mitmepoolsele kaubandussüsteemile;

B.  arvestades, et see on esimene ELi ja ASEANi liikmesriigi vahel sõlmitav kahepoolne kaubandusleping ja oluline vaheetapp teel lõppeesmärgi poole, milleks on piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine; arvestades, et kõnealune leping on ühtlasi võrdlusaluseks lepingutele, mille üle EL peab hetkel läbirääkimisi teiste tähtsamate ASEANi majandusriikidega;

C.  arvestades, et Singapur on ASEANi riikide seas ELi kaugelt kõige olulisem partner, kelle arvele langeb peaaegu üks kolmandik ELi ja ASEANi vahelisest kaupade ja teenustega kauplemisest ning umbes kaks kolmandikku kahe piirkonna vahelistest investeeringutest;

D.  arvestades, et ELi ja Singapuri kaubavahetuse maht on üle 50 miljardi euro aastas;

E.  arvestades, et 90 % maailma tulevasest majanduskasvust luuakse prognooside kohaselt väljaspool Euroopat ning eelkõige Aasias;

F.  arvestades, et Singapur osaleb laiaulatuslikus ja progressiivses Vaikse ookeani üleses partnerluses ning piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse üle peetavatel läbirääkimistel;

G.  arvestades, et Singapur on suure sissetulekuga majandus, mille kogurahvatulu elaniku kohta oli 2017. aastal 52 600 USA dollarit; arvestades, et Singapuri majanduskasv, mis on alates iseseisvumisest olnud keskmiselt 7,7 % aastas, on üks maailma suurimaid;

H.  arvestades, et Singapur on äritegevuse hõlpsuselt maailma riikide hulgas esirinnas, samuti on tal üks maailma konkurentsivõimelisemaid majandusi ja ta on üks kõige vähem korrumpeerunud riike maailmas;

I.  arvestades, et tootmise, eriti elektroonika ja täppistehnika ning teenuste sektor on jätkuvalt Singapuri suure lisandväärtusega majanduse kaks tugisammast;

J.  arvestades, et Singapur on finants- ja kindlustusvaldkonnas ülemaailmse tähtsusega osaleja;

K.  arvestades, et Singapuris asuvad rohkem kui 10 000 Euroopa äriühingu piirkondlikud kontorid ning nad tegutsevad õiguskindlas keskkonnas; arvestades, et Singapuri ekspordib ligi 50 000 Euroopa ettevõtet, kellest 83 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

L.  arvestades, et ELi ja Singapuri vahelisel vabakaubanduslepingul on tõenäoliselt väga positiivne mõju ELi ja Singapuri vahelisele kauba- ja investeeringuvoogudele; arvestades, et Euroopa Parlamendi jaoks koostatud 2018. aasta uuringu kohaselt kasvab ELi ja Singapuri vahelise kaubanduse maht esimese viie aasta jooksul 10 %;

M.  arvestades, et teistel tähtsamatel majandusriikidel, nagu Jaapan, USA ja Hiina, on vabakaubandusleping Singapuriga juba sõlmitud, mis seab Euroopa Liidu ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

N.  arvestades, et ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingut käsitlevas 2009. aasta kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et kõnealune kahepoolne vabakaubandusleping kujuneb rahvatulu, SKP ja tööhõive seisukohast vastastikku kasulikuks; arvestades, et kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangut ei ole koostatud konkreetselt ELi ja Singapuri kaubandussuhete ja hiljutisema perioodi kohta;

O.  arvestades, et Euroopa Komisjoni poolt 2013. aastal läbi viidud ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu majandusliku mõju analüüsis märgiti, et Singapuri SKP võib kasvada 0,94 % ehk 2,7 miljardi euro ja ELi SKP 550 miljoni euro võrra;

1.  tunneb heameelt, et vabakaubandusleping allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018;

2.  rõhutab, et läbirääkimised lõppesid algselt 2012. aastal ning need põhinesid nõukogu 2007. aasta aprillis vastu võetud läbirääkimisjuhistel ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta; peab kahetsusväärseks pikaajalist viivitust selle lepingu ratifitseerimisel, mille põhjuseks oli muu hulgas komisjoni taotlus Euroopa Kohtu arvamuse saamiseks, et selgitada, kas lepinguga hõlmatud küsimuste puhul on tegu ELi ainupädevuse või jagatud pädevusega; väljendab heameelt, et Euroopa Kohtu arvamusega kindlustati õigusselgus ning on arvamusel, et see on tugevdanud Euroopa Parlamendi demokraatlikult õiguspärast rolli ja toonud selgust ELi pädevusse kaubanduspoliitikas; väljendab heameelt, et Singapur on sellest viivitusest hoolimata koostööd jätkanud, ning nõuab lepingu jõustamist kohe, kui parlament on selle ratifitseerinud;

3.  peab väga oluliseks, et EL jääks avatud ja eeskirjadepõhise kaubandussüsteemi eestvedajaks ning väljendab heameelt, et kümme aastat pärast läbirääkimiste algust on ELi ja Singapuri vabakaubandusleping nüüd selle oluline osa; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema aktiivselt koostööd teiste ülemaailmsete partneritega, et jätkuvalt püüelda ambitsioonika ülemaailmse õiglase ja avatud kaubanduse tegevuskava poole, milles võetaks arvesse Singapuriga sõlmitava vabakaubanduslepinguga omandatud kogemusi ja tuginetaks nendele;

4.  rõhutab kõnealuse lepingu majanduslikku ja strateegilist tähtsust, sest Singapur on kogu ASEANi piirkonna kese; on arvamusel, et leping on oluline samm edasi ning loob pretsedendi kaubandus- ja investeerimislepingute jaoks teiste ASEANi liikmesriikidega, ühtlasi on see vaheetapp tulevase piirkondadevahelise kaubanduslepingu sõlmimiseks; rõhutab lisaks, et leping hoiab ära ELi eksportijate ebasoodsa konkurentsiolukorra võrreldes teiste laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu ja piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse riikide ettevõtjatega; väljendab heameelt, et lepingu sõlmimine osana ELi ülemaailmsest õiglase ja avatud kaubanduse tegevuskavast ei too olulist kasu mitte ainult tarbijatele, vaid ka töötajatele;

5.  märgib, et Singapur on juba kõrvaldanud enamiku ELi toodetele kehtestatud tariifidest ning lepingu jõustumisel kaovad täielikult ka vähesed ülejäänud tariifid;

6.  peab kiiduväärseks, et Singapur tühistab teatavad kaubandust takistada võivad meetmed, nagu autode ning autoosade ja elektroonika topeltohutuskatsed, mis lihtsustab ELi ettevõtete eksporti Singapuri;

7.  rõhutab, et leping võimaldab ELi ettevõtjatel paremini pääseda Singapuri teenusteturule, nt rahandus-, telekommunikatsiooni-, insener-tehniliste, arhitektuurialaste, meretranspordi- ja postiteenuste turule, ning et selline liberaliseerimine vastab nn positiivse nimekirja lähenemisviisile;

8.  tuletab seoses finantsteenuste liberaliseerimisega meelde, et leping sisaldab usaldatavusnõuetega seotud erandit, mis võimaldab lepinguosalistel võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, eelkõige hoiustajate ja investorite kaitsmiseks ning lepinguosaliste finantssüsteemide terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks;

9.  väljendab heameelt, et 21. juunil 2017 kirjutas Singapur alla mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele, et rakendada automaatse maksuteabevahetuse ülemaailmset standardit, ja et 30. juunil 2017 teatas riik OECD‑le oma kavatsusest käivitada selle kokkuleppe alusel automaatne teabevahetus kõikide ELi liikmesriikidega, kellega ta ei ole samal eesmärgil sõlminud kahepoolset lepingut; märgib, et Singapur ei ole ei mustas nimekirjas ega koostööd mittetegevaid maksujurisdiktsioone käsitlevas ELi käitumisjuhendi töörühma nimekirjas, kuigi mõned valitsusvälised organisatsioonid on Singapuri kritiseerinud äriühingutele maksusoodustuste pakkumise pärast;

10.  rõhutab, et varasema riigihankelepinguga võrreldes parandas see kokkulepe juurdepääsu Singapuri riigihanketurule; toonitab, et riigihankelepingute sõlmimisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume; toonitab, et riigihanked nii ELis kui ka Singapuris peavad jätkuvalt teenima kodanike parimaid huve;

11.  peab kiiduväärseks, et Singapur on nõustunud looma geograafiliste tähiste registreerimissüsteemi, mis kaitseb umbes 190 ELi geograafilist tähist, kusjuures süsteemi on võimalik hiljem uusi tähiseid lisada; tuletab meelde, et 2016. aastal eksporditi EList Singapuri põllumajanduslikke toiduaineid 2,2 miljardi euro väärtuses ning märgib, et Singapur on ELi toiduainete ja jookide ekspordi osas suuruselt viies sihtturg Aasias, pakkudes ELi põllumajandustootjatele ja põllumajanduslike toiduainete tootjatele märkimisväärseid võimalusi; tunneb seetõttu heameelt, et Singapur on võtnud endale lepingus kohustuse säilitada põllumajanduslike toiduainete suhtes tollimaksu nullmäär ja luua süsteem Singapuri eksportida soovivate ELi lihatöötlemisettevõtete sertifitseerimiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et leping ei paku automaatset kaitset intellektuaalomandi õiguste peatüki lisasse kantud 196 ELi geograafilise tähise puhul, kuna kõik geograafilised tähised, olenemata nende päritolust, tuleb läbi vaadata ja need peavad Singapuri registreerimismenetluse kohaselt läbima kaitsmiseks avaldamise (ja vajaduse korral vaidlustamise) etapi; rõhutab, et geograafilisi tähiseid käsitlevad rakendusaktid, millega kehtestatakse Singapuri geograafiliste tähiste register ja geograafiliste tähiste registreerimise kord, jõustuvad pärast seda, kui parlament on lepingu ratifitseerinud; kutsub Singapuri ametivõime üles alustama viivitamata tööd registreerimismenetluse osas ning looma kiiresti registri ja selle kasutusele võtma, kui parlament on lepingu ratifitseerinud; ergutab komisjoni jätkama intensiivset koostööd Singapuri ametiasutustega, et tagada võimalikult suure arvu ELi geograafiliste tähiste kaitse kooskõlas vabakaubanduslepingus (sealhulgas lisad ja joonealused märkused) sätestatud kaitsetingimustega, ilma igasuguste erandite ja piiranguteta;

12.  rõhutab, et lepingus tunnustatakse liikmesriikide õigust kõigil tasanditel määratleda ja osutada avalikke teenuseid ning ei takistata valitsusi erastatud teenuseid avalikku sektorisse tagasi viimast;

13.  toonitab , et leping kindlustab ELi õiguse säilitada ja kohaldada oma standardeid kõigi ELis müüdavate kaupade ja teenuste suhtes, mistõttu kõik Singapurist imporditavad tooted peavad vastama ELi standarditele; toonitab, et ELi standardeid ei tohiks kunagi käsitada kaubandustõketena ning rõhutab, kui oluline on edendada neid standardeid ülemaailmsel tasandil; rõhutab, et ükski lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist;

14.  rõhutab väärtuspõhise ja vastutustundliku kaubanduspoliitika tähtsust ning vajadust edendada kestlikku arengut; tunneb seetõttu heameelt, et mõlemad lepinguosalised on kaubanduse ja kestliku arengu peatükis võtnud kohustuse tagada keskkonna- ja töökaitse kõrge tase, mistõttu võib lepingut pidada progressiivseks kaubanduslepinguks; märgib, et leping sisaldab ka peatükki taastuvenergia tootmise mittetariifsete tõkete kohta; juhib tähelepanu, et ELi ja Singapuri leping võib olla vahend kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning kiirendada ja tõhustada meetmeid ja investeeringuid, mis on vajalikud vähese süsihappegaasiheitega jätkusuutliku tuleviku jaoks; kutsub ELi ja Singapuri üles võtma kõik vajalikud meetmed, et viia ellu kestliku arengu eesmärgid;

15.  tuletab meelde, et lepinguosalised on kohustunud jätkama jõupingutusi, et ratifitseerida ILO põhikonventsioonid ja neid tulemuslikult rakendada; võtab teadmiseks Singapuri valitsuse seni esitatud teabe kolme ratifitseerimist ootava ILO põhikonventsiooni, nimelt ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni ning diskrimineerimist ja sunniviisilist tööd käsitlevate konventsioonide täitmise kohta, ning kutsub Singapuri üles jätkama ILOga koostööd, et saavutada täielik vastavus nimetatud konventsioonide sisuga ja lõppeesmärgina need mõistliku aja jooksul ratifitseerida;

16.  väljendab heameelt kohustuse üle rakendada tulemuslikult mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ning tagada metsade ja kalavarude säästev majandamine;

17.  rõhutab, et regulatiivne koostöö on vabatahtlik ega tohiks mingil viisil piirata reguleerimise õigust;

18.  ergutab lepinguosalisi täielikult ära kasutama loomade heaolu valdkonnas tehtava koostöö sätteid ja moodustama pärast vabakaubanduslepingu jõustumist niipea kui võimalik ühise töörühma, et kokku leppida tegevuskava asjaomaste valdkondade (nt kalade heaolu vesiviljeluses) käsitlemiseks;

19.  rõhutab, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamine lepingu rakendamise järelevalvesse on otsustavalt tähtis, ja nõuab, et võimalikult kiiresti pärast lepingu jõustumist moodustataks sisenõuanderühmad ning et kodanikuühiskond oleks neis tasakaalustatult esindatud; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, et võimaldada neil tulemuslikult tööd teha, ja toetada kodanikuühiskonna konstruktiivset osalemist;

20.  märgib, et ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepinguga nähakse ette, et EL võib vabakaubanduslepingu peatada, kui Singapuris rikutakse põhilisi inimõigusi;

21.  palub, et komisjon kasutaks võimalikult kiiresti otstarbekalt ära lepingu üldise läbivaatamise klausliga pakutavad võimalused, et tugevdada töö- ja keskkonnaõiguse sätete jõustatavust, sealhulgas tuleks eri jõustamismeetodite seas viimase abinõuna kaaluda sanktsioonipõhise mehhanismi kehtestamise võimalust;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(2) ELT C 35, 31.1.2018, lk 21.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0088.


ELi–Singapuri investeeringute kaitse leping ***
PDF 118kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07979/2018 – C8‑0447/2018 – 2018/0095(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0090A8-0054/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07979/2018),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu (07980/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0447/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(2) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8‑0054/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C: 2017/376.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0091.


ELi–Singapuri investeeringute kaitse leping (resolutsioon)
PDF 132kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07979/2018 – C8‑0447/2018 – 2018/0095M(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0091A8-0049/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07979/2018),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu (07980/2018),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0447/2018),

–  võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta juhiseid läbirääkimisteks vabakaubanduslepingu üle Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega,

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute ASEANi liikmesriikidega, eesotsas Singapuriga, kahepoolseid läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle,

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta(1),

–  võttes arvesse esialgsete läbirääkimisjuhiste muutmist 12. septembril 2011. aastal, et volitada komisjoni investeeringute küsimustes läbi rääkima,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1219/2012, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks(2),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust menetluses 2/15(4), mida nõudis komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 alusel 10. juulil 2015,

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni ELi panuse kohta siduva ÜRO vahendi loomisse rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas(5),

–  võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni läbipaistvuseeskirju, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti viiendat osa ja selle esimest, teist ja viiendat jaotist, iseäranis artiklit 207 koos artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(6), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8‑0049/2019),

A.  arvestades, et EL ja Singapur järgivad ühiseid põhiväärtusi, sh demokraatia, õigusriik, inimõiguste austamine, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning kindel veendumus järgida mitmepoolses kaubandussüsteemis reeglitel põhineva kaubanduse põhimõtteid;

B.  arvestades, et EL on maailma suurim välismaiste otseinvesteeringute saaja ja allikas;

C.  arvestades, et Singapur on suuruselt kaheksas ELi välismaiste otseinvesteeringute sihtkoht ja ASEANi piirkonnas esimene;

D.  arvestades, et Singapur on ELi ülekaalukalt suurim kaubanduspartner Kagu‑Aasias ning tema kaubanduse osakaal moodustab peaaegu ühe kolmandiku ELi ja ASEANi vahelisest kaupade ja teenustega kauplemise mahust ning ligikaudu kaks kolmandikku kahe piirkonna vahelistest investeeringutest; arvestades, et Singapuris asub rohkem kui 10 000 Euroopa äriühingu piirkondlikku kontorit ja need tegutsevad seal tavapäraselt õiguskindlas ja usaldusväärses keskkonnas;

E.  arvestades, et Singapur on Euroopa investeeringute jaoks esimene sihtkoht Aasias ja et 2016. aastal ulatus kahepoolsete investeeringute maht 256 miljardi euroni;

F.  arvestades, et praegu kehtib rohkem kui 3 000 rahvusvahelist investeerimislepingut ja et ELi liikmesriigid on osalised umbes 1 400 neist;

G.  arvestades, et see on esimene vaid investeeringute kaitseks mõeldud leping, mis on ELi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud pärast institutsioonidevahelisi arutelusid ELi vabakaubanduslepingute uue ülesehituse üle vastavalt Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusele 2/15;

H.  arvestades, et ELi uut investeeringute kaitset ja selle jõustamismehhanismi ehk investeerimiskohtu süsteemi puudutavat käsitlusviisi arvesse võttes, nõustus Singapur 2017. aastal läbi vaatama 2014. aastal kokku lepitud investeeringute kaitse sätted ja alustas seega uuesti arutelu juba sõlmitud kokkuleppe üle;

I.  arvestades, et leping tugineb investeeringute kaitse sätetel, mis sisalduvad ELi ja Kanada vahelises laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 15. veebruaril 2017;

J.  arvestades, et 6. septembril 2017 palus Belgia Euroopa Kohtu arvamust laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu investeerimiskohtu süsteemi sätete ühilduvuse kohta ELi aluslepingutega;

K.  arvestades, et arenenud majandusega riikide tõttu, kus kohtud nõuetekohaselt toimivad, on vajadus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismide järele vähem oluline, kuigi need mehhanismid võivad tagada vaidluste kiirema lahendamise; arvestades siiski, et sõltumatu mitmepoolse investeerimiskohtu loomine suurendaks usaldust süsteemi vastu ja suurendaks õiguskindlust;

L.  arvestades, et lepinguga asendatakse kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud 13 ELi liikmesriigi ja Singapuri vahel, mis ei hõlma ELi investeeringute kaitse ja selle jõustamismehhanismi (investeerimiskohtu süsteemi) uut käsitlusviisi;

M.  arvestades, et lepinguosalised soovivad luua mitmepoolse investeerimiskohtu ja et Euroopa Parlament toetab seda algatust kindlalt;

N.  arvestades, et 20. märtsil 2018 võttis nõukogu vastu läbirääkimisjuhised, millega volitatakse komisjoni pidama ELi nimel läbirääkimisi mitmepoolse investeerimiskohtu loomise konventsiooni üle; arvestades, et need läbirääkimisjuhised on avalikuks tehtud;

O.  arvestades, et EL on sõlminud Vietnamiga sarnase investeeringute kaitse lepingu, mille komisjon võttis vastu 17. oktoobril 2018;

1.  väljendab heameelt ELi investeeringute kaitse ja selle jõustamismehhanismi uue käsitlusviisi üle, millega asendatakse nii vastuoluline investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism, kõrvaldades ühtlasi mõned selle puudused, kui ka ELi liikmesriikide kehtivate kahepoolsete investeerimislepingute käsitlusviisid;

2.  peab väga oluliseks, et lepinguga kindlustatakse investeeringute kaitse, läbipaistvuse ja vastutuse kõrge tase, tagades samal ajal lepinguosaliste õiguse reguleerida kõigil valitsustasanditel ja püüelda avaliku poliitika õiguspäraste eesmärkide poole, nagu rahvatervis ja keskkonnakaitse; rõhutab, et kui üks lepinguosaline peaks reguleerima viisil, mis mõjub investeeringule kahjulikult või on vastuolus investori kasumiootustega, ei tähenda see iseenesest investeeringute kaitse standardite rikkumist ning sellest ei tulene mingit hüvitamise kohustust; rõhutab, et leping ei tohi mingil viisil piirata sotsiaalpartnerite sõltumatust ja ametiühingute õigusi;

3.  rõhutab, et lepinguga tagatakse, et ELi investoreid Singapuris ei diskrimineerita Singapuri investoritega võrreldes ning et ELi investoreid kaitstakse ebaseadusliku sundvõõrandamise eest;

4.  tuletab meelde, et investeerimiskohtu süsteem näeb ette, et luuakse alaline esimese astme investeerimiskohus ja apellatsioonikohus, mille liikmetel peab olema kvalifikatsioon, mis on võrreldav Rahvusvahelise Kohtu kohtunike omaga, sealhulgas teadmised rahvusvahelisest avalikust õigusest ja mitte üksnes kaubandusõigusest, ning mis peavad huvide konflikti ärahoidmiseks loodud siduvat tegevusjuhist järgides vastama rangetele sõltumatuse, aususe ja eetilise käitumise reeglitele;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kohtumenetluste suhtes kohaldatakse läbipaistvuseeskirju, kohtudokumendid on avalikult kättesaadavad ning kohtuistungid on avalikud; on veendunud, et suurem läbipaistvus aitab muuta süsteemi avalikkuse jaoks usaldusväärseks; kiidab heaks põhjuste välja selgitamise, mille alusel investor saab nõude esitada ja mis tagab protsessi suurema läbipaistvuse ja õigluse;

6.  rõhutab, et kolmandatel isikutel, nagu töö- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidel, ei ole kohtus kaebeõigust ning nad ei saa seetõttu asjaomaste pooltena osaleda investorite kohustuste järelevalves, kuid nad saavad osaleda investeerimiskohtu süsteemi menetlustes amicus curiae kokkuvõtete esitamise kaudu; rõhutab asjaolu, et investeerimiskohus kujutab endast eraldiseisvat süsteemi, mis on mõeldud vaid välisinvestoritele;

7.  toonitab, et meelepärase kohtu valimine ei ole lubatud ning et mitut paralleelset menetlust tuleb vältida;

8.  tuletab meelde, et kokkulepe põhineb suures osas laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus sisalduvatel investeeringute kaitse sätetel, kuna see hõlmab kokkuleppe sõlmimise hetkel sätteid endiste kohtunike kohustuste, huvide konflikti ärahoidmise tegevusjuhendi ning täielikult toimiva apellatsioonikohtu kohta;

9.  kiidab heaks Singapuri võetud kohustuse sellise mitmepoolse investeerimiskohtu, avaliku ja sõltumatu rahvusvahelise kohtu loomiseks, millel on volitused lahendada investeerimisalaseid vaidlusi investorite ja riikide vahel, kes on tunnistanud kohtu pädevust nende kahepoolsete investeerimislepingute suhtes, ning mille lõppeesmärk peab olema reformida praegust tasakaalutut, kallist ja killustunud investeeringute kaitse süsteemi ning see asendada; peab lepingut oluliseks eelduseks selle eesmärgi saavutamiseks; ergutab komisjoni jätkama jõupingutuste tegemist, et kaasata kolmandad riigid võimalikult kiiresti mitmepoolse investeerimiskohtu loomisse;

10.  kiidab heaks nõukogu otsuse avalikustada 20. märtsi 2018. aasta läbirääkimisjuhised mitmepoolse investeerimiskohtu kohta ning kutsub nõukogu üles avalikustama kõik varasemad ja tulevased kaubandust ja investeerimislepinguid käsitlevad läbirääkimisjuhised kohe pärast nende vastuvõtmist, et suurendada läbipaistvust ja avalikku kontrolli;

11.  rõhutab asjaolu, et leping asendab kehtivad ELi 13 liikmesriigi ja Singapuri vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ning tagab niiviisi suurema sidususe kui kahepoolsed investeerimislepingud, mis põhinevad aegunud investeeringute kaitse sätetel ja mis sisaldavad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist; rõhutab, et lepinguga luuakse ka uued õigused investorite nõuete jaoks ülejäänud 15 liikmesriigis; rõhutab, et toimivad liikmeriikide kohtud on peamine valikuvõimalus investorite vaidluste lahendamiseks, kuid on seisukohal, et leping on oluline samm investeeringute kaitset ja vaidluste lahendamist käsitlevate ülemaailmsete eeskirjade reformimisel;

12.  peab kahetsusväärseks, et puuduvad investorite vastutust käsitlevad sätted ning rõhutab sellega seoses ettevõtjate sotsiaalse vastutuse tähtsust; kutsub komisjoni üles kaaluma konfliktimineraale ja puiduvaldkonda käsitlevatele õigusaktidele sarnaste õigusaktide kehtestamist näiteks rõivatööstuse valdkonnas; tuletab meelde, kui olulised on OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted;

13.  märgib, et puudub üldine lähenemisviis, mille kohaselt ettevõtted järgiksid inimõigusi käsitlevaid õigusakte ja olemasolevaid õiguskaitsemehhanisme; võtab teadmiseks töö, mille on siduva ÜRO akti välja töötamiseks algatanud ÜRO valitsustevaheline avatud töörühm, mis käsitleb rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevust seoses inimõigustega; kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles selles algatuses aktiivselt osalema;

14.  julgustab komisjoni jätkama tööd selle nimel, et muuta investeerimiskohtu süsteem kättesaadavamaks eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja väiksematele ettevõtetele;

15.  kutsub komisjoni ja Singapuri üles leppima kokku rangemates sanktsioonides juhuks, kui kohtu liige ei järgi tegevusjuhendit, ning tagama, et need hakkaksid kehtima kohe pärast lepingu jõustumist;

16.  leiab, et kõnealuse lepingu heakskiitmine annab ELile rohkem mõjuvõimu, et pidada sarnaste lepingute üle läbirääkimisi teiste ASEANi riikidega ja kehtestada sarnased investeeringute kaitse eeskirjad kogu selles piirkonnas;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 34.
(2) ELT L 351, 20.12.2012, lk 40.
(3) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(4) Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C:2017:376.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0382.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0090.


ELi–Singapuri partnerlus- ja koostööleping ***
PDF 116kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (15375/2018 – C8‑0026/2019 – 2018/0403(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0092A8-0020/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15375/2018),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (08224/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0026/2019),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0020/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2019)0093.


ELi–Singapuri partnerlus- ja koostööleping (resolutsioon)
PDF 152kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (15375/2018 – C8-0026/2019 – 2018/0403M(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0093A8-0023/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15375/2018),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (08224/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a (C8‑0026/2019),

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut ja investeeringute kaitse lepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018. aastal,

–  võttes arvesse ASEANi ja EMÜ koostöölepingut, mis allkirjastati 1980. aasta märtsis ja on ELi ja ASEANi suhete õigusraamistik(1),

–  võttes arvesse Brüsselis 18.–19. oktoobril 2018. aastal toimunud Aasia‑Euroopa kohtumise (ASEM) 12. tippkohtumist,

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri 10. parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus 23. mail 2017. aastal Singapuris,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldas 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse ELi välis- ja julgeolekupoliitika suuniseid Ida‑Aasia kohta, mille nõukogu kiitis heaks 15. juunil 2012,

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2018. aasta järeldusi ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega,

–  võttes arvesse ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegiat, mis põhineb jätkusuutliku ühenduvuse kontseptsioonil,

–  võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi kohta, eelkõige 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta ASEANiga(2) ning 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja ASEANi suhete tuleviku kohta(3),

–  võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(4) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0023/2019),

A.  arvestades, et ELi ja Singapuri suhted said alguse juba mitukümmend aastat tagasi ja selle aluseks on pikk sõprus ning tihedad ajaloolised, poliitilised ja majanduslikud sidemed; arvestades, et kahepoolne partnerlus põhineb ühistel väärtustel ning kohustusel tegutseda maailmas rahu ja jõukuse nimel;

B.  arvestades, et ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingu mõlemad pooled kinnitavad veel kord, et austavad demokraatia põhimõtteid, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates õigusaktides;

C.  arvestades, et Singapur on 2017. aastal oma 40. aastapäeva tähistanud Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige;

D.  arvestades, et ASEANi 2018. aasta eesistujana, lähtudes juhtlausest „Vastupidav ja innovaatiline“, võõrustas Singapur kahte ASEANi tippkohtumist ning on edendanud ASEANi ühtsust, julgeolekut ja majanduskoostööd, käivitades selliseid algatusi nagu ASEANi noortestipendium;

E.  arvestades, et Singapur on lähedane liitlane Ameerika Ühendriikidega, kellega ta sõlmis 2003. aastal vabakaubanduslepingu, ning arvestades, et Singapur peab USAd hädavajalikuks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku, stabiilsuse ja tasakaalu tagamiseks;

F.  arvestades, et Singapur oli 2017. aastal ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi järgi riikide seas 9. kohal;

G.  arvestades, et Singapur on Transparency Internationali 2017. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi riikide seas 6. kohal, olles seega üks väikseima korruptsioonitasemega riike maailmas;

H.  arvestades, et esimene ELi ja ASEANi noorte juhtide foorum toimus veebruaris 2018;

I.  arvestades, et Singapuris on esinenud rekordiliselt suurt õhusaastet naaberriikide metsatulekahjude tõttu, mis on suures osas tingitud tahtlikust süütamisest, et vabastada pinda õlipalmi- ja puuistanduste rajamiseks;

J.  arvestades, et Singapuri põhiseaduses on tagatud väljendusvabaduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemise õigus, mis on aga rangelt piiratud julgeoleku, avaliku korra kaitse, kõlbluse, parlamentaarse puutumatuse ning eri rasside ja usundite vahelise harmooniaga seotud põhjustel; arvestades, et Singapur oli 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 151. kohal; arvestades, et solvamist, mässule õhutamist ja laimamist käsitlevaid Singapuri seadusi kasutatakse aktivistide, blogijate ja meedia kriitiliste sõnavõttude lämmatamiseks;

K.  arvestades, et Singapur kohaldab endiselt surmanuhtlust; arvestades, et pärast lühikest ajavahemikku, mil hukkamisi ei toimunud, on hukkamiste arv alates 2014. aastast kasvanud;

L.  arvestades, et Singapuri LGBTI‑kogukonna õigusi piiratakse jõuliselt; arvestades, et vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaalsuhe kahe mehe vahel on ebaseaduslik ja seda karistatakse kuni kaheaastase vangistusega; arvestades, et Singapuri õiguses ei tunnustata samasooliste isikute vahelisi suhteid;

M.  arvestades, et Singapur ei ole veel ratifitseerinud kahte peamist ILO konventsiooni, nimelt konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning diskrimineerimise vastast konventsiooni;

ELi ja Singapuri vaheline partnerlus- ja koostööleping

1.  väljendab heameelt sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis on strateegilise tähtsusega, annab õigusraamistiku pikaajalistele kahepoolsetele suhetele ning kinnitab kohustust tugevdada ja laiendada koostööd piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, rahvusvaheline stabiilsus, õigus, julgeolek ja areng;

2.  rõhutab partnerlus- ja koostöölepinguga loodud võimalusi uutes koostöövaldkondades, nagu inimõigused, õigus, vabadus ja julgeolek ning tuumarelva leviku tõkestamine, samuti teadus- ja tehnoloogiakoostööks sellistes valdkondades nagu energeetika, keskkond, võitlus kliimamuutuste vastu, loodusvarade kaitse ning transport, eelkõige mere- ja õhutransport;

3.  väljendab heameelt koostöö üle sellistes valdkondades nagu inimestevahelised sidemed, infoühiskond, audiovisuaalvaldkond ja meedia, haridus ja kultuurivahetus, tööhõive ja sotsiaalküsimused, tervishoid ja statistika, mis aitab hinnata lepingu edusamme;

4.  on seisukohal, et partnerlus- ja koostööleping, mis on raamleping, on poliitiliselt tihedalt seotud vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse lepinguga; tuletab meelde, et partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 44 on lubatud lepingute täitmata jätmine oluliste aspektide, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste süstemaatilise ja raske rikkumise korral;

5.  väljendab heameelt, et Singapur kirjutas 21. juunil 2017 alla mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele, et rakendada automaatse maksuteabevahetuse ülemaailmset standardit, ja et 30. juunil 2017 teatas riik OECD‑le oma kavatsusest käivitada selle kokkuleppe alusel automaatne teabevahetus kõikide ELi liikmesriikidega, kellega ta ei ole samal eesmärgil sõlminud kahepoolset lepingut; ergutab lepinguosalisi täielikult kasutama partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud maksualase koostöö sätteid;

Inimõigused ja põhivabadused

6.  kinnitab veel kord vajalikku pühendumust ja kohustuste võtmist seoses inimõiguste, sealhulgas sotsiaalsed õigused, demokraatia, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte austamisega ning selles valdkonnas koostöö tegemisega; tuletab meelde, et inimõigused on ELi suhetes kolmandate riikidega kesksel kohal; kutsub Singapuri ametivõime üles tagama igas olukorras rahvusvahelise õiguse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise kooskõlas ÜRO põhikirja ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga, ning on seisukohal, et EL peaks jätkuvalt toetama Singapuri sotsiaalse kaasatuse tagamisel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimisel ning rahu, julgeoleku ja kohtusüsteemi reformi edendamisel; kiidab heaks avatud avaliku arutelu ühisel nõusolekul põhinevate samasooliste suhete karistamist käsitleva jõustamata seaduse läbivaatamise üle ning kutsub Singapuri valitsust üles täielikult kaitsma LGBTI‑kogukonna õigusi; nõuab tungivalt, et Singapuri valitsus kaotaks samast soost isikute vahelisi seksuaalsuhteid karistavad seadused; rõhutab vajadust edasise koostöö järele naiste õiguste valdkonnas ning nõuab tungivalt, et Singapuri valitsus hõlbustaks selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega keelatakse naiste diskrimineerimise kõik vormid ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel;

7.  nõuab, et EL alustaks Singapuri valitsusega dialoogi, et kehtestada viivitamata surmanuhtlusele moratoorium, mis oleks samm surmanuhtluse kaotamise suunas;

8.  kutsub Singapuri valitsust üles kaitsma väljendus- ja kogunemisvabadust, kuna need on hästi toimiva demokraatia põhielemendid;

9.  kutsub ELi üles alustama dialoogi Singapuri ametivõimudega, et hõlbustada Singapuril inimõigustealaste õigusaktide ja peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimist; tõdeb, et Singapur ei ole siiani ratifitseerinud ühinemisvabaduse, organiseerumisõiguse kaitse ega diskrimineerimise vastast konventsiooni ning on denonsseerinud sunniviisilist tööd käsitleva konventsiooni; ootab, et Singapur jätkaks koostööd ILOga, et teha edusamme nende konventsioonide sisuga täieliku vastavuse saavutamisel ja need lõpuks ratifitseerida;

ELi ja Singapuri suhted

10.  rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine annab tugeva tõuke ELi, Singapuri ja Kagu‑Aasia piirkonna üldiseks suuremaks koostööks;

11.  rõhutab Singapuri ja ELi vaheliste tugevate kaubandus- ja investeerimissuhete poliitilist tähtsust;

12.  rõhutab ELi erilisi kogemusi institutsioonide ülesehitamise, ühtse turu, õigusnormide lähendamise, kriisiohjamise, humanitaarabi ja katastroofiabi ning inimõiguste ja demokraatia vallas; rõhutab, et EL peaks intensiivistama poliitilist dialoogi ja koostööd sellistes küsimustes nagu põhiõigused ja ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja julgeoleku ning väljendusvabaduse kaitse küsimustes;

13.  tunneb heameelt asjaolu üle, et partnerlus- ja koostööleping toetab inimestevahelisi kontakte, näiteks Erasmus Munduse programmi raames toimuvat akadeemilist liikuvust, ning hõlbustab kultuurivahetuste edasist arendamist, et suurendada vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuuri kohta;

14.  rõhutab Singapuris tegutseva Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) rolli Aasia ja Euroopa vahelise kultuurivahetuse peamise vahendina; väljendab heameelt, et tänu ASEFi panusele on kodanikuühiskonna mured Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) arutelude lahutamatu osa;

15.  toonitab, et Singapuris asuv Euroopa Liidu keskus, mis asutati 2009. aastal koostöös Singapuri Riikliku Ülikooli ja Nanyangi Tehnikaülikooliga, edendab ELi ja selle poliitika tundmist ja mõistmist ning on osa ülemaailmsest ELi tippkeskuste võrgustikust;

16.  ergutab Singapuri teadlasi viima ELi teadusalgatuste raames, nagu programm „Horisont 2020“, läbi ühiseid teadus- ja innovatsiooniprojekte ELi üksustega ning käsitlema ühiseid ülemaailmseid probleeme, mis on seotud kliimamuutuste, keskkonna, biotehnoloogia, tervishoiu, elanikkonna vananemise, energeetika, loodusvarade ja toiduga kindlustatusega;

Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö

17.  on seisukohal, et Singapur on ülimalt tähtis partner humanitaarkatastroofidele reageerimisel Kagu-Aasias ning täidab olulist rolli kogu piirkonna poliitilise stabiilsuse tagamisel;

18.  on mures, et kliimamuutused avaldavad Singapurile ja ASEANi piirkonnale tulevikus suurt mõju; tunneb heameelt, et Singapur annab positiivse panuse aastatuhande arengueesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; väljendab heameelt, et Singapur ratifitseeris 21. septembril 2016. aastal Pariisi kokkuleppe, ja ootab, et Singapur saavutaks 2030. aastaks kavandatud heitkoguste vähendamise eesmärgid; seab eesmärgiks koostöö Singapuri ja ASEANi riikidega, et kiirendada kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe rakendamist; rõhutab vajadust anda Singapurile ja teistele ASEANi riikidele abi, et tõhustada bioloogilise mitmekesisuse, eelkõige korallrahude kaitsmist ja kestlikku kasutamist ning metsade ökosüsteemide süstemaatilist tervendamist; väljendab heameelt Singapuri panuse üle piirkonnas metsade hävitamise vähendamisse; nõuab tungivalt ELi ja Singapuri tihedamat koostööd, et võidelda tõhusalt metsatulekahjudega ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad transpordi- ja hoonestustehnoloogiad;

19.  on veendunud, et ühise ringmajandusstrateegia väljatöötamine oleks võimalik ELi ja ASEANi koostöös, milleks on olemas nii võimalused, huvi kui ka vajadus;

20.  väljendab heameelt ELi ja ASEANi noorte juhtide foorumi loomise üle, mis võimaldab ELi ja ASEANi riikide noortel juhtidel vahetada ideid ja luua kontakte, et toetada ELi ja ASEANi suhteid;

21.  rõhutab, et partnerlus- ja koostööleping annab ELile võimaluse tugevdada oma panust ühiste eesmärkide elluviimisse India ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab suuremaid ühiseid jõupingutusi vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna nimel;

22.  nõuab koostööd Singapuriga ühiste huvide nimel, mis on seotud ASEANi ja ELi ühenduvuse poliitika rakendamisega; rõhutab vajadust teha koostööd majandusvööndi ja maanteede algatuse osas, et tegutseda Euroopa Liidu ja Hiina hiljutisel tippkohtumisel kokku lepitud ühenduvuseesmärkide ja -kriteeriumide rakendamise nimel; kordab vajadust edendada mitmepoolset juhtimist;

23.  rõhutab, et Singapur on toetanud piirkondlikku mitmepoolsust Kagu-Aasias; võtab teadmiseks Singapuri rolli ELi ja ASEANi piirkondadevahelises diplomaatilises, majanduslikus ja institutsioonilises dialoogis ning rõhutab Singapuri toetust piirkondlikule integratsioonile Kagu-Aasias;

24.  märgib, et Singapuril on strateegiline asukoht; võtab teadmiseks Singapuri panuse piirkondlikku ja üleilmsesse julgeolekusse; väljendab heameelt iga‑aastase Aasia julgeolekualase tippkohtumise üle, mida tuntakse ka nime all Shangri‑La Dialoog, mida on 2002. aastast alates peetud Singapuris asuvas Shangri‑La hotellis;

25.   väljendab sügavat muret kasvavate pingete pärast Lõuna‑Hiina merel; kutsub ASEANi üles kiirendama konsultatsioone tegevusjuhendi üle, mis käsitleb vaidluste ja vastuolude rahumeelset lahendamist selles valdkonnas, ning kutsub ELi üles seda protsessi toetama; rõhutab, et küsimus tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt; väljendab heameelt, et Singapur, kes ei kuulu nõudlevate riikide hulka, on kutsunud pooli üles lahendama erimeelsused rahumeelselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga;

26.  nõuab koos Singapuriga meresõidu- ja ülelendude vabadust piirkonnas ning rõhutab, et ELil on suur huvi edendada stabiilsust Kagu‑Aasias; rõhutab ASEANi piirkondliku foorumi ja Ida-Aasia tippkohtumise olulist rolli julgeolekualaste dialoogide edendamisel piirkonna ning selliste piirkonnaväliste mõjujõudude vahel, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid;

27.  väljendab heameelt ASEANi kübersuutlikkuse programmi üle, mis käivitati Singapuri algatusel ning mille eesmärk on abistada ASEANi riike küberohtude tuvastamisel ja neile reageerimisel; tõdeb, et ASEANil puuduvad vastastikused küberkaitse normid ja see võib takistada küberjulgeolekualast koostööd piirkonnas; nõuab, et EL jagaks oma kogemusi seoses küber- ja hübriidohtudega ning toetaks ASEANi suutlikkuse suurendamist selles valdkonnas;

28.  tunnustab Singapuri vägede ja varustuse lähetamise eest rahvusvahelise koalitsiooni toetamiseks Iraagis ajavahemikul 2003–2008 ning Singapuri edasist panust ISISe vastu suunatud operatsioonidesse Iraagis ja Süürias;

29.  tunnustab Singapuri valmisolekut võõrustada tippkohtumisi ja osaleda aktiivselt nende korraldamises, et edendada rahu ja usalduse suurendamist Aasias ja mujal;

Partnerlus- ja koostöölepingu kohane institutsiooniline raamistik

30.  väljendab heameelt, et partnerlus- ja koostöölepinguga asutati mõlema poole asjakohase kõrge tasandi esindajatest koosnev ühiskomitee, et tagada lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine, seada prioriteedid ja anda soovitusi lepingu eesmärkide edendamiseks;

31.  nõuab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahelist korrapärast teabevahetust, et parlamendil oleks võimalik jälgida partnerlus- ja koostöölepingu rakendamist ja selle eesmärkide saavutamist;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 144, 10.6.1980, lk 2.
(2) ELT C 346, 27.9.2018, lk 44.
(3) ELT C 482, 23.12.2016, lk 75.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0092.


Transpordiühenduse asutamise leping ***
PDF 117kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (13111/2018 – C8-0473/2018 – 2018/0282(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0094A8-0022/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13111/2018),

–  võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91 ja artikli 100 lõikele 2, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ja artikli 218 lõikega 7 (C8‑0473/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0022/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Kosovo(2), Montenegro, Serbia valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 278, 27.10.2017, lk 3.
(2) See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


2018. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta
PDF 163kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon komisjoni 2018. aasta Bosnia ja Hertsegoviina aruande kohta (2018/2148(INI))
P8_TA-PROV(2019)0095A8-0467/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut kohandavat protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja mis parafeeriti 18. juulil 2016. aastal ja jõustus 1. veebruaril 2017. aastal,

–  võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina 15. veebruari 2016. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust ning 28. veebruaril 2018. aastal riigi poolt komisjoni küsimustikule esitatud vastuseid,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta järeldusi Lääne‑Balkani riikide kohta ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne‑Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks“,

–  võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta, 26. juuni 2018. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta ning 15. oktoobri 2018. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina ning EUFORi operatsiooni Althea kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee esimest kohtumist, mis leidis aset 5.–6. novembril 2015. aastal, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu teist kohtumist, mis leidis aset 10. juulil 2017. aastal, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee kolmandat kohtumist, mis leidis aset 27. märtsil 2018. aastal ning Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kolmandat kohtumist, mis leidis aset 13. juulil 2018. aastal,

–  võttes arvesse Berliini protsessi, eriti 10. juulil 2018. aastal Londonis toimunud Lääne‑Balkani riikide tippkohtumise riigipeade ja valitsusjuhtide koosoleku eesistuja järeldusi, kolme samal päeval allkirjastatud ühisdeklaratsiooni, milles käsitletakse regionaalset koostööd, heanaaberlikke suhteid, teadmata kadunud inimesi ja sõjakuritegusid, ning Bosnia ja Hertsegoviina samal ajal esitatud korruptsioonivastast avaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mail 2018. aastal toimunud tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina 2018. aasta aruannet (SWD(2018)0155),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni 2. mai 2018. aasta avaldust, milles käsitleti Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduse muutmist föderatsiooni Rahvakoja valimiste eel,

–  võttes arvesse 7. oktoobril 2018. aastal toimunud valimiste tulemusi,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi käsitlevat avaldust, mis avaldati 8. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni 8. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust valimiste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

–  võttes arvesse ELi ning Lääne‑Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 25. mai 2018. aasta ühiseid järeldusi,

–  võttes arvesse ELi 1. juuni 2018. aasta kohapealset avaldust Bosnia ja Hertsegoviina kriminaalmenetluse seadustiku kohta,

–  võttes arvesse 53.(1) ja 54.(2) aruannet, mille Bosnia ja Hertsegoviina rahulepingu rakendamise eest vastutav kõrge esindaja esitas ÜRO Julgeolekunõukogule vastavalt 3. mail 2018 ja 31. oktoobril 2018,

–  võttes arvesse 2015. aasta juulis vastu võetud Bosnia ja Hertsegoviina reformikava aastateks 2015–2018 ning koordineerimismehhanismi, mille Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi valitsus võtsid vastu 23. augustil 2016,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0467/2018),

A.  arvestades, et EL toetab endiselt Bosnia ja Hertsegoviina lähenemist Euroopa Liidule ning riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust;

B.  arvestades, et riigi avaldus astuda ELi liikmeks on strateegiline valik ja võetud kohustus liikuda ELi suunas;

C.  arvestades, et komisjon valmistab ette oma seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina koostas ELi asjade koordineerimismehhanismi kasutades vastused komisjoni küsimustikule ja esitas need 28. veebruaril 2018; arvestades, et Bosniale ja Hertsegoviinale esitati 20. juunil 2018 rohkem kui 600 järelküsimust ning ta ei ole veel suutnud saata vastuseid neile lisaküsimustele;

D.  arvestades, et alates 2017. aasta keskpaigast on ELiga seotud reformide vastuvõtmine tuntavalt aeglustunud, vaatamata Bosnia ja Hertsegoviina võetud kohustusele täita reformikava; arvestades, et ELiga ühinemine on laiahaardeline protsess, mis eeldab poliitilist tahet, kõigi sidusrühmade ühiseid pingutusi ja konsensust reformikava suhtes; arvestades, et institutsioonilised, majandus- ja sotsiaalsed reformid peavad keskenduma Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele;

E.  arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas toimusid 7. oktoobril 2018 üldvalimised; arvestades, et erakonnad ei ole veel jõudnud kokkuleppele valimisseaduse muudatuste suhtes, mis on vajalikud, et kõrvaldada õiguslik lünk, mille tekitasid konstitutsioonikohtu otsused Ljubići juhtumis, mis puudutab föderatsiooni Rahvakoja liikmete valimist; arvestades, et hõlbustamispüüdlused, mida on Veneetsia komisjoni osalusel teinud ELi ja USA suursaadikud Bosnias ja Hertsegoviinas, ei ole kandnud vilja;

F.  arvestades, et Sejdić‑Finci kohtuasja ja seotud kohtuasjade tõttu rikub Bosnia ja Hertsegoviina jätkuvalt Euroopa inimõiguste konventsiooni; arvestades, et nõukogu on teinud komisjonile ülesandeks pöörata sellele küsimusele erilist tähelepanu, kui komisjon koostab arvamust Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; arvestades, et seetõttu võib eeldada, et komisjoni arvamuses analüüsitakse toimivusega seotud küsimusi ja vaadatakse läbi, kas õigusraamistik sobib kokku liidu õigustikuga, tehes sel moel kindlaks, milliseid põhiseaduse ja muid reforme on vaja; arvestades, et mida lähemale liigub Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmesuse saamisele, seda pakilisemaks muutub vajadus põhiseaduse reformi järele, mille eesmärk on tõhustada toimivust ja tagada inimõiguste kaitse; arvestades, et seni ei ole riigi poliitiline juhtkond suutnud parandada Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduses esinevaid asjaomaseid puudusi;

G.  arvestades, et praegu ei rakendata Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu 13 otsust ning mitmeid liitriigi osa tasandi otsuseid põhiseaduse kohta (28 otsust föderatsiooni kohta ja seitse Serblaste Vabariigi kohta); arvestades, et konstitutsioonikohtu otsuste rakendamine on õigusriigi põhimõtte järgimise oluline osa;

H.  arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo, 1991);

I.  arvestades, et nüüdisaegses Euroopas ei ole kohta sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdimõistetud isikute ülistamisele;

J.  arvestades, et lepitusprotsessi püsivate probleemidega tuleks tegeleda jõulisemalt;

K.  arvestades, et korruptsioon on jätkuvalt laialt levinud ja seda ka kõige kõrgemal tasandil;

1.  väljendab rahulolu selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina esitas oma vastused komisjoni küsimustikule; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat tungivalt üles kiiresti, läbipaistvalt ja üksikasjalikult vastama ka pigem tehnilist laadi lisaküsimustele, et aidata kaasa komisjoni seisukoha kujundamisele ELi liikmeks astumise avalduse kohta;

2.  tunneb muret reformiprotsessi märkimisväärse aeglustumise pärast, mis on tingitud väga vara alanud ja ülimalt polariseerunud valimiskampaaniast ning erakondade erimeelsustest; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina võimude väljendatud kindel otsus liikuda Euroopa Liiduga ühinemise suunas peab kajastuma ka reformikavas välja toodud reformide järjekindlas elluviimises, millel peavad olema konkreetsed tulemused ja mis peab tooma kasu kodanikele, sõltumata nende etnilisest ja usulist kuuluvusest; peab kahetsusväärseks, et peale kogu riiki hõlmavate strateegiate vastuvõtmist keskkonna, maaelu arengu ja energeetika valdkonnas ning teatud oluliste reformimeetmete, nagu aktsiisiseaduse muudatused, mis on vajalikud Rahvusvahelise Valuutafondi ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastuse saamiseks, ei ole märkimisväärseid edusamme tehtud;

3.  peab kahetsusväärseks, et valimiskampaanias andis taaskord tooni lõhestav etniline ja natsionalistlik retoorika, mis iseloomustab jätkuvalt riigi poliitilist diskursust, milles osalevad kõigi osapoolte poliitilised jõud; kutsub kõiki poliitilisi juhte üles viivitamata osalema valitsuste moodustamises kõikidel tasanditel, tehes oma riigi kodanike huvides konstruktiivset koostööd; nõuab, et avalikkust teavitataks nõuetekohaselt ELiga integreerumise protsessist, mida tuleks kujutada ka lepitusprojektina ning kompromissil ja vastastikusel mõistmisel põhineva poliitilise kultuuri arendamisena;

4.  märgib, et seda valimistsüklit iseloomustas jälle segmenteerimine etnilise päritolu järgi ning valimiskampaanias keskenduti peamiselt minevikuga seotud lõhestavatele probleemidele, selmet teha ettepanekuid konkreetsete lahenduste kohta kodanike igapäevaprobleemidele; mõistab hukka natsionalistliku ja mürgise valimiseelse retoorika, mis süvendab kolme põhirahvusrühma vahelist lõhet; märgib, et 7. oktoobri 2018. aasta valimised olid vaatamata mõningale normide rikkumisele konkurentsipõhised ja üldiselt nõuetekohased ning et Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud kasutasid oma demokraatlikku õigust rahulikult ja korrektselt; kordab, et kõiki väidetavaid valimistega seotud rikkumisi tuleks uurida ja need võimalikult sõnaselgelt hukka mõista ning mis tahes ebaseaduslikku tegevust tuleks kohtulikult menetleda; rõhutab jätkuvaid puudujääke demokraatlikus valimisprotsessis ning ootab, et OSCE/ODIHRi soovitusi võetakse viivitamata arvesse; tuletab meelde, et konstitutsioonikohtu 2010. aasta otsust Mostari kodanike demokraatliku õiguse kohta hääletada kohalikel valimistel ei ole veel rakendatud;

5.  peab kahetsusväärseks, et enne valimisi ei saavutatud kompromissi valimisseaduse muudatuste suhtes, mis on vajalikud, et kõrvaldada õiguslik lünk, mille tekitasid konstitutsioonikohtu otsused Ljubići juhtumis, mis puudutab föderatsiooni Rahvakoja liikmete valimist; võtab teadmiseks keskvalimiskomisjoni 18. detsembril 2018. aastal vastuvõetud otsuse föderatsiooni Rahvakoja kohtade jaotuse kohta ning kutsub kõiki poliitilisi jõude üles tegelema ülejäänud õiguslike lünkadega Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduses süstemaatilisel viisil; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised liidrid ja valitud parlamendiliikmed näitaksid üles vastutusvõimet, väldiksid avaldusi, mis seavad ohtu riigi ühtsuse, jätaksid kõrvale oma vastandlikud seisukohad ning leiaksid kompromisse ja lahendusi, mis on kõigile vastuvõetavad; hoiatab viivituste eest valimisjärgsel ametiasutuste moodustamisel ja püüdluste eest seda moodustamist takistada, kuna see ei oleks ei kodanike ega Euroopa integratsiooni huvides; rõhutab, et valimiste korraldamine, nende tulemuste elluviimine ja valitsuse moodustamine kooskõlas asjakohaste õigussätetega on hästi toimiva demokraatia põhiomadus ning nõue igale Euroopa Liidu liikmeks saada soovivale riigile;

6.  kordab kindlalt, et kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsustega on vaja kiiresti moodustada föderatsiooni Rahvakoda, nagu seda on nõutud ka komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni ühisavalduses valimiste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas;

7.  peab kahetsusväärseks, et kolme põhirahvusrühma ja kõigi kodanike demokraatliku ja legitiimse esindatuse küsimus on endiselt lahendamata; nõuab tungivalt, et kõik osapooled leiaksid õigeaegse kompromissi, sest selle küsimusega peaksid võimalikult kiiresti tegelema uued seadusandjad, sealhulgas tuleks viia ellu Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Sejdić‑Finci kohtuasjas ja sellega seotud kohtuasjades; kordab vajadust jätkata põhiseaduslikke, poliitilisi ja valimisreforme, mis muudaksid Bosnia ja Hertsegoviina täiel määral tõhusaks, kaasavaks ja toimivaks riigiks, mis põhineb õigusriigi põhimõttel;

8.  taunib asjaolu, et püüete tõttu sätestada parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee hääletamisreeglites etniline blokeerimine ei ole Bosnia ja Hertsegoviina delegaadid suutnud siiani kokku leppida parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kodukorra suhtes, mille tõttu ei ole komitee kolme aasta vältel kokku tulnud; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendiga ei ole suudetud koostööd teha, tuletab meelde, et see on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste selge rikkumine, ning nõuab tungivalt, et kõik osalised lepiksid kokku parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kodukorras ja võtaksid selle vastu, tuginedes Euroopa Parlamendi selleteemalistele soovitustele; märgib, et demokraatlike institutsioonide, sealhulgas parlamendi toimimine on ELi integratsiooniprotsessis edasiliikumise eeltingimus;

9.  väljendab muret asjaolu pärast, et puuduvad süstemaatilised regulatiivse mõju hindamised ja avalikud konsultatsioonid, järelevalve ja aruandlus ei ole piisav ja nende kvaliteet on halb ning puudub ametlik nõue avaldada valitsuse peamised kavandamisdokumendid;

10.  nõuab, et võetaks vastu täiendavaid mittediskrimineerivaid ja sootundlikke üleriigilisi strateegiaid tööhõive ja riikliku finantsjuhtimise valdkonnas, mis võimaldaksid reforme järjepidevalt kogu riigis ellu viia ning annaksid juurdepääsu edasisele rahastamisele ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA); märgib rahuloluga, et asjakohaste üleriigiliste strateegiate vastuvõtmine on võimaldanud hiljuti muudetud 2014.–2020. aasta suunava strateegiadokumendi raames täiendavat IPA II rahastust põhivaldkondades nagu põllumajandus ja maaelu areng, keskkond ja energeetika; rõhutab vajadust tagada ühinemiseelse abi parem ärakasutamine, eeskätt parandades rahastajate koordineerimist ja haldussuutlikkust; kutsub üles võtma vastu riiklikku programmi, et ühtlustada riigi seadusi ELi õigustikuga, mis on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõue ning möödapääsmatu samm ELi liikmeks saamise teel;

11.  kordab nõudmist võtta vastu kogu riiki hõlmav inimõiguste strateegia; rõhutab, et ombudsmani seaduse muudatused tuleks vastu võtta nii kiiresti kui võimalik, et tagada Pariisi põhimõtete järgimine; peab vajalikuks, et Bosnia ja Hertsegoviina looks riikliku ennetusmehhanismi piinamise ja väärkohtlemise ennetamiseks ning võtaks vastu seaduse sõja ajal piinatud tsiviilisikute õiguste kohta kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina peaks tegema suuremaid jõupingutusi, et viia vanglate ja politsei kinnipidamisasutuste tingimused kooskõlla rahvusvaheliste normidega; kutsub taas Serblaste Vabariigi ametivõime üles eemaldama oma põhiseadusest surmanuhtluse säte; kordab vajadust tagada terves riigis mittediskrimineeriv õiguskaitse kättesaadavus, luues ühtlustatud ja jätkusuutliku tasuta õigusabi süsteemi; kutsub ametiasutusi üles edendama aktiivselt Euroopa väärtusi ja töötama edasi väljavaate kallal saada Euroopa Liidu liikmeks;

12.  palub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel võtta konkreetseid meetmeid, et integreerida sooline aspekt kõikidesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas reformikavasse, ning väljendab muret naiste alaesindatuse pärast otsuseid tegevatel ametikohtadel, eriti kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina erakonnad teeksid rohkem, et tagada naiste esindatus poliitilise süsteemi kõikidel tasanditel;

13.  taunib asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina rikub endiselt Euroopa inimõiguste konventsiooni, jättes ellu viimata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Sejdić‑Finci, Zornići, Pilavi ja Šlaku kohtuasjades, mis võimaldab Bosnias ja Hertsegoviinas kodanikke avalikult diskrimineerida ja on ilmselges vastuolus ELi väärtuste ja normidega; tuletab meelde, et komisjon peaks oma arvamust ette valmistades sellele asjaolule tähelepanu pöörama; on seisukohal, et nende otsuste rakendamine aitaks luua toimiva demokraatliku ühiskonna; rõhutab, et nagu iga ELi liikmeks saada sooviva riigi puhul, oodatakse Bosnialt ja Hertsegoviinalt mittediskrimineerimise valdkonnas oma põhiseadusliku ja õigussüsteemi järjekindlat ühildamist ühenduse õigustikuga, ning ootab, et nendes tähtsates küsimustes tehakse aegsasti edusamme; nõuab, et nende kohtuotsuste elluviimine ei tohiks mõjutada reformikava edasist rakendamist ning elluviimise tulemusena tuleb kaotada kõik valimistel kandideerimise õiguse piirangud, mis tulenevad etnilisest kuuluvusest või elukohast või on tingitud kodaniku otsusest mitte kuuluda mõnda põhirahvusrühma; on seepärast veendunud, et põhiseaduse ja valimisseaduse reform peaksid toimuma koos; kutsub poliitilisi liidreid üles hoiduma natsionalistlikust retoorikast, mis toob kaasa ühiskonna lõhenemise, ning jätkama poliitilist dialoogi ja tegevusi, mis viivad kolme põhirahvusrühma ja muude rühmade poliitiliste esindajate koostööni;

14.  nõuab efektiivsemaid meetmeid kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemiseks, võttes eelkõige vastu kogu riiki hõlmavad inimõigustealased ja diskrimineerimisvastased strateegiad; ergutab kolme põhirahvusrühma ja teiste rühmade koostööd kultuuri-, usu- ja haridusküsimustes, ületades etnilisi lõhesid; peab kahetsusväärseks, et „kaks kooli ühe katuse all“ teemal ei ole tehtud edusamme; kutsub üles tegutsema otsustavalt kõikidel tasanditel, et leida süsteemseid lahendusi, mis tagaksid kõikidele lastele kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse; märgib, et programmide ja õppekavade vastuvõtmisel kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil tuleks austada rahvusrühmade kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, rõhutades samas vastastikust mõistmist ja lepitust; on mures asjaolu pärast, et ressursside ja kooskõlastatuse puudumine takistab lapsi käsitleva 2015.–2018. aasta tegevuskava elluviimist; tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina õigusakte perepõhise asendushoolduse kohta ning toonitab vajadust toetada lapsehoiu edasist deinstitutsionaliseerimist kogu riigis; nõuab hariduse ja asjakohaste sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust puuetega lastele ning üldisemalt puuetega inimeste juurdepääsu tõhustamist hoonetele, asutustele ja transpordile;

15.  nõuab meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate õigusnormide tõhusamat rakendamist, meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamist ja naiste juurdepääsu parandamist tööturule ning sooliste stereotüüpide vastu võitlemist ühiskonnas; märgib murega, et soolise vägivalla, eriti perevägivalla ennetamist ja vägivallavastast kaitset käsitlevaid õigusakte ei ole tõhusalt rakendatud; juhib tähelepanu vajadusele kooskõlastada õigusaktid Istanbuli konventsiooniga; nõuab, et tehakse edusamme puuetega inimeste õiguste austamises, võttes eelkõige kiiresti arvesse vastavaid ÜRO soovitusi; tunnistab, et LGBTI‑inimeste juriidilise kaitse parandamisel on tehtud edusamme, ent rõhutab, et on vaja teha veel tööd, et tagada selliste inimeste vastase vägivalla ning vihakuritegude menetlemine ning edendada nende sotsiaalset kaasatust;

16.  tunneb muret selle pärast, et vähemusrahvaste ja vähemkaitstud elanikkonnarühmade, eriti romade tõhusat kaitset takistab endiselt alarahastatus ja eri tasandite asutuste vahelise koordineerimise puudumine; kutsub üles astuma edasisi samme, et tugevdada vähemuste õiguste kaitset; märgib murega, et Bosnia ja Hertsegoviina marginaliseeritud romade kohta tehtud 2017. aasta uuringu tulemused näitavad nende piiratud juurdepääsuvõimalusi inimarengu kõigis aspektides; mõistab hukka romade häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse; kutsub ametivõime üles mälestama romade holokausti ohvreid, kuulutama 2. augusti romade holokausti mälestuspäevaks ning mälestama igal aastal 27. jaanuaril peetava holokausti mälestuspäeva üritustel ka romadest ohvreid; tunneb heameelt, et vastu on võetud romade tööhõive, elamumajanduse ja tervishoiu läbivaadatud tegevuskava aastateks 2017–2020; nõuab, et võetaks kasutusele meetmed romade ja teiste vähemuste hariduse, tööhõive määra, tervishoiu, majutus- ja elutingimuste edasiseks parendamiseks, keskendudes asjakohase olemasoleva poliitika ja õigusraamistike parandamisele ja täielikule rakendamisele; väljendab muret rahvusvähemuste liikmete vähese esindatuse pärast poliitilises ja avalikus elus;

17.  võtab teadmiseks Bosnia ja Hertsegoviina osalemise 2018. aasta OECD PISA uuringus, mida võimaldas Euroopa Komisjoni rahaline toetus; kiidab Bosnia ja Hertsegoviina haridusasutusi (pädevad ministeeriumid ja institutsioonid kantoni, liitriigi osa ja riiklikul tasandil ning Brčko ringkonnas) nende koostöö eest ja valmiduse eest koos töötada; kutsub tulevasi valitsusi kõigil tasanditel üles kasutama testide tulemusi, mis eelduste kohaselt avaldatakse 2019. aastal, et pidada konstruktiivseid arutelusid haridusreformide alal ja töötada välja reforme, mis viivad paremate õppetulemusteni;

18.  nõuab, et viidaks läbi kõikehõlmav sotsiaalkaitsesüsteemide reform, kõrvaldades diskrimineerivad tavad kooskõlas inimõigustega seotud kohustustega ja tagades, et kõige vähemkaitstud rahvastiku osa kaitseks oleks kehtestatud piisavad miinimumstandardid, sealhulgas tuleb tegeleda õigusaktides esinevate lünkadega, mis jätavad mõned lapsed ravikindlustuseta; kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina asjaomaseid asutusi üles tugevdama koordineerimist ja koostööd laste õiguste jälgimise alal, luues selleks Bosnia ja Hertsegoviina kõikehõlmava laste õigustega seotud andmete kogumise mehhanismi;

19.  märgib, et Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt inimkaubanduse lähte-, transiidi- ja sihtriik; nõuab, et parandataks piirihaldust ja tugevdataks inimkaubanduse uurimisele spetsialiseerunud üksusi, et võidelda tõhusalt inimkaubitsejate vastu;

20.  on mures ebapiisavate haridus- ja majandusreformide pärast, mille tulemus on suur noorte töötuse määr ja majanduslik väljaränne, ning asjakohase laste- ja noorsoopoliitika puudumise ja lastesse ja noortesse investeerimise puudumise pärast; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina tegeleks tööturul osalemise määra suure soolise tasakaalustamatusega ja vähemusrühmadesse kuuluvate noorte kõrvalejäämisega haridus- ja tööhõivemeetmetest; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina noorte suhtes rakendataks palju ennetavamat ja süstemaatilisemat poliitikat, mis peaks olema suunatud riigi noorte mõjuvõimu suurendamisele; julgustab Bosniat ja Hertsegoviinat sellega seoses looma vastavat raamistikku ja tagama Bosnia ja Hertsegoviina tsiviilasjade ministeeriumi noorsooküsimuste koordineerimise komisjoni täielik toimimine;

21.  nõuab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi ja kaitset käsitlevate strateegiate ja õigusaktide täielikku rakendamist ja toetamist avalikest vahenditest;

22.  kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles tagama omandiõigused; juhib tähelepanu kõikehõlmava tagastamisnõuetega tegeleva õigusraamistiku puudumisele ja julgustab ametiasutusi algatama dialoogi huvitatud osapooltega kinnipeetud vara tagastamise või selle hüvitamisega seotud küsimustes;

23.  kahetseb, et sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse edendamisel ei ole edusamme tehtud; lükkab otsustavalt tagasi jätkuvad katsed meediat poliitiliselt ning rahaliselt survestada; mõistab hukka korduvad ajakirjanike hirmutamise, surmaga ähvardamise ja nende verbaalse ja füüsilise ründamise juhtumid, eriti uurivate ajakirjanike suhtes, kes tegelevad karistamata jäänud sõjakuritegudega; kutsub ametiasutusi üles nende juhtumite kohta andmeid koguma, kiiresti uurimisi läbi viima ja toimepanijaid vastutusele võtma ning edendama sõnavabadust toetavat keskkonda; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada kommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse finantsstabiilsust ja poliitilist neutraalsust; kordab oma nõudmist tagada avalik-õiguslike ringhäälingute sõltumatus ja kestlik rahastamine ning sisu kättesaadavus kõigis ametlikes keeltes; nõuab, et kogu sektoris pöörataks rohkem tähelepanu ajakirjanike töötingimustele; väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast meediakanalite omanike suhetes ja kordab üleskutset tagada asjakohase õigusraamistiku vastuvõtmise abil täielik läbipaistvus; kahetseb, et poliitiliste takistuste tõttu ei õnnestunud sisse seada toimivat avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust; kordab oma üleskutset tagada meedia pluralism ning rõhutab, et tele- ja raadiosaadete tootmine ja edastamine kõigis Bosnia ja Hertsegoviina ametlikes keeltes aitaks kaasa riigi kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisele; toonitab, et samuti nagu teiste piirkonna riikide korral, on endiselt murekohaks meedia kasutamine poliitilise vahendina kas otse poliitikas osalejate poolt või ettevõtjate poolt, kes püüavad avaldada poliitilist mõju;

24.  kiidab heaks püüded edendada riigis lepitust, vastastikust lugupidamist ning usulist sallivust, kaasa arvatud Bosnia ja Hertsegoviina religioonidevahelise nõukogu püüded; mõistab hukka usulistel põhjustel toimuva jätkuva diskrimineerimise ning pühapaikade kahjustamise juhtumid; kiidab ja toetab neid, kes võitlevad sõnavabaduse eest ning vihakõne ja usulise viha vastu, ja neid, kes toetavad kaasatust; avaldab vastuseisu teistsuguste inimeste ees hirmu esilekutsumisele ning kutsub ametivõime üles kõigile sellistele juhtumitele järjekindlalt ja kiiresti reageerima;

25.  kiidab strateegilise raamistiku vastu võtmist Bosnia ja Hertsegoviina 2018.–2022. aasta avaliku halduse reformi jaoks ning kutsub üles seda kiiresti rakendama; juhib taas tähelepanu Bosnia ja Hertsegoviina poliitikakujundamise süsteemi killustatusele ja politiseeritusele ning rõhutab vajadust reformida põhiseaduslikku raamistikku, järgides inimõiguste ja vabaduste rangeimaid norme, ja vajadust parandada kogu riigis avaliku sektori poliitika kvaliteeti, sidusust ja taskukohasust; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles võtma vastu kogu riiki hõlmav avaliku sektori finantsjuhtimise strateegia ja suurendama eelarvealast läbipaistvust ning looma tugevamad mehhanismid, et hoida ära avaliku sektori vahendite raiskamist ja ebatõhusat kasutamist, kaasa arvatud riigihangete valdkonnas; nõuab eelkõige meetmete võtmist, et vähendada avaliku teenistuse politiseerimise ohtu, tehes seda tõhusa personalijuhtimise süsteemi kaudu kõigil haldustasanditel ning avaliku teenistuse menetluste ühtlustamise kaudu kõigil valitsustasanditel, eelkõige föderatsiooni föderaal- ja kantonite tasandil;

26.  tunnistab, et ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööd võimaldavate institutsionaalsete mehhanismide loomisel ja kodanikuühiskonna organisatsioonide avaliku rahastamise tagamisel on tehtud mõningaid edusamme; kordab nõudmist võtta kõigil valitsemistasanditel vastu kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöö tegemise strateegiline raamistik, suurendada avaliku otsustamisprotsessi läbipaistvust ja panustada veelgi valitsuse töö avaliku kontrolli võimaldamisse; rõhutab lisaks vajadust kaasata kodanikuühiskond suuremal määral ELi toetusprogrammide kavandamisse, jälgimisse ja rakendamisse; nõuab tungivalt, et ametivõimud peaksid tulemuslikku dialoogi, mis võiks viia seadusandlike ja suutlikkuse suurendamise algatusteni, mis tugevdaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkust; rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi küsimustega tegelevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele on vaja teha kättesaadavaks avaliku sektori rahastus, sh järelevalveorganisatsioonidele ja huve edendavatele organisatsioonidele ning väikestele kohaliku tasandi organisatsioonidele;

27.  on jätkuvalt mures laialtlevinud korruptsiooni pärast Bosnias ja Hertsegoviinas ning asjaolu pärast, et selgelt väljendatud poliitiline tahe korruptsiooniga võidelda ei ole ikka veel viinud konkreetsete tulemusteni; rõhutab, et ei ole teateid silmapaistvates juhtumites saavutatud tulemustest ning et õigus- ja institutsiooniline raamistik süsteemse korruptsiooniga võitlemiseks, näiteks erakondade rahastamisel, riigihangetes, huvide konfliktide korral ja vara deklareerimisel, on nõrk ja ebapiisav; nõuab, et võetaks meetmeid õigusliku ja institutsionaalse korruptsioonivastase raamistiku parandamiseks vastavalt Euroopa normidele, ühtlustades erinevatel tasanditel vastuvõetud tegevuskavad, viies ellu olemasolevad strateegiad ja tõhustades koostööd korruptsiooni ennetavate asutuste ja korruptsioonivastase ameti vahel;

28.  on seisukohal, et laialt levinud korruptsiooni vastu tõhusamaks võitluseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi; nõuab, et võetaks meetmeid, mille eesmärk on märkimisväärselt parandada korruptsiooni ennetamist ja selle takistamist, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse efektiivsed ning heidutavad sanktsioonid, kaasa arvatud kuritegelikul teel omandatud vara konfiskeerimine; rõhutab vajadust suurendada suutlikkust võidelda majanduslike ja finantskuritegude ning riigihangetega seotud kuritegude vastu ning neid uurida; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise tõhusale kontrollile ning riigiametnike, kaasa arvatud valimiskandidaatide varadeklaratsioonidele avaliku ligipääsu ja deklaratsioonide järelevalve parandamisele; kutsub üles täitma riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi, eelkõige neid, milles käsitletakse erakondade rahastamist ja huvide konflikte; peab Bosnia ja Hertsegoviina jaoks esmatähtsaks võtta huvide konflikti kohta vastu seadus, mis oleks vastavuses Euroopa ja rahvusvaheliste normidega; julgustab tungivalt Bosniat ja Hertsegoviinat analüüsima olemasolevat korruptsioonivastast õigusraamistikku ja rakendama seejärel sidusat strateegiat, et kõrvaldada tuvastatud lünki ja nõrku kohti kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa normidega;

29.  tervitab 2014.–2018. aasta kohtusüsteemi reformistrateegia rakendamise tegevuskava vastuvõtmist 2017. aasta märtsis ning vajalike aruandlus- ja järelevalvestruktuuride loomist; juhib tähelepanu otsustavate sammude vajadusele selle elluviimisel; on mures kohtutele esitatavate poliitilise motiiviga ähvarduste jätkumise pärast; kinnitab veelkord vajadust tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, sealhulgas sõltumatust poliitilisest mõjust, ning selle erapooletust, professionaalsust, tõhusust ja aruandekohustust; kiidab heaks üksikasjaliku tegevuskava, mis võeti vastu selleks, et viia ellu Euroopa Komisjoni soovitused küsimustes, mis kuuluvad kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu pädevusse, ning mille eesmärk on tugevdada kohtunike ametisse nimetamise, distsiplinaar- ja aususega seotud meetmeid, muu hulgas varade täiendatud deklareerimise abil; nõuab sellega seotud õigusaktide kiiret vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et on vaja vaadata läbi kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu õigusnormid, tuginedes komisjoni soovitustele ja Veneetsia komisjoni arvamusele; nõuab karistusseadustike ühtlustamist sõjakuritegude juhtumite osas ning rõhutab, kui oluline on poolelioleva kohtureformi hindamine soolisest aspektist;

30.  kahetseb asjaolu, et kõigi tasandite ametiasutused eiravad jätkuvalt kohtute, ka kõrgeima taseme kohtute siduvaid otsuseid või lükkavad need tagasi, ning tuletab meelde, et selline toimimine esitab tõsise väljakutse õigusriigile;

31.  on rahul sõjakuritegude kuhjunud lahendamata juhtumite edasise vähenemisega, jätkuva positiivse trendiga seksuaalvägivallaga seotud sõjakuritegude juhtumite menetlemises ning ohvrite ja tunnistajate parema toetamisega kohtus; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused ühtlustaksid sõja tsiviilohvreid käsitlevad õigusaktid, et hõlmata ka seksuaalvägivalla ohvrid, eesmärgiga peatada kõigis liitriigi osades staatusel põhinev diskrimineerimine ja tagada juurdepääs hüvitisele; kutsub üles kiiresti muutma riiklikku sõjakuritegude strateegiat, et tagada tulemuslikum juhtumite jaotamine valitsuse eri tasandite vahel ning uued kriteeriumid ja ajakava kõige keerukamate juhtumite menetlemiseks;

32.  märgib, et endiselt puuduvad nii kõikehõlmav üleminekuperioodi õigusemõistmise strateegia kui ka kogu riigis toimiv ühtne sõjaaegsete ränkade inimõiguste rikkumiste hüvitamise mehhanism, sealhulgas sõjas toime pandud seksuaalvägivalla ohvrite jaoks; kutsub üles võtma vastu piinamisohvrite õigusakti, üleminekuperioodi õigusemõistmise strateegiat ja seksuaalvägivalla ohvrite programmi ning looma spetsiaalse fondi sõjaaegse vägistamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohvrite hüvitiste maksmiseks, ning looma sõja tsiviilohvrite kahjude hüvitamise asjakohased mehhanismid, mis hõlmavad tagastamist, hüvitamist, rehabilitatsiooni, heastamist ja mittekordumise tagatist;

33.  kordab oma toetust algatusele, millega luuakse piirkondlik komisjon, mille ülesanne on tuvastada faktilised asjaolud endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta (RECOM); rõhutab, et on oluline, et Bosnia ja Hertsegoviina liidrid osaleksid aktiivselt selle komisjoni loomises; rõhutab selle protsessi olulisust ja kõigi piirkondlike poliitiliste liidrite aktiivse osalemise vajadust, et piirkondlik komisjon alustaks oma tööd ilma edasise viivituseta; juhib tähelepanu piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni tegevuskava ettepanekule, kus on esitatud selged kuupäevad ja kriteeriumid;

34.  peab kahetsusväärseks kõige raskemate inimsusvastaste kuritegude toimepanemises süüdimõistetud inimeste igasugust ülistamist; nõuab kiiresti sõjakuritegude ohvrite austamist ja lepituse otsimist; tuletab kõigile Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele liidritele ja institutsioonidele meelde, et tõe, lepitamise ja rahumeelse tuleviku huvides on neil kohustus hinnata objektiivselt sõjaaegseid sündmusi ning vältida kohtusüsteemi väärkasutamist poliitilistel eesmärkidel; toonitab, et sõjakuritegude kohtus menetlemine peab põhinema kohtuasutuste sõltumatusel ning seda ei tohi kasutada politiseerimiseks, et saavutada päevapoliitilisi eesmärke, ajalugu ümber kirjutada või süvendada ühiskonna lõhestumist; märgib kahetsusega Serblaste Vabariigi Rahvusassamblee otsust võtta tagasi oma heakskiit 2004. aasta Srebrenica komisjoni aruandele ja mõistab hukka kõigi osapoolte avaldusi, mis ülistavad sõjakurjategijaid;

35.  rõhutab, et vaatamata saavutatud märkimisväärsele edule tuleb 1992.–1995. aasta sõjas konfliktiolukorras toime pandud seksuaalvägivallast põhjustatud traumale Bosnias ja Hertsegoviinas endiselt suurt tähelepanu pöörata; rõhutab, et ellujäänud naistele ja meestele ning selles olukorras sündinud lastele peab tagama võrdse juurdepääsu hooldusele, toele ja õigusemõistmisele kõikehõlmava heastamise kaudu, kaasa arvatud rehabilitatsioon ja konfliktiolukorras toimepandud seksuaalvägivalla ohvrite häbimärgistamise vähendamine;

36.  tunnistab, et on tehtud teatavaid, kuid siiski ebapiisavaid edusamme Daytoni rahukokkuleppe pagulasi ja riigisiseseid põgenikke käsitleva VII lisa rakendamisel; märgib, et riigisiseste põgenike, vähemustesse kuuluvate tagasipöördujate, pagulaste ja teadmata kadunud isikute püsivalt suure arvu vähendamisel on edasiminek olnud aeglane; kutsub ametivõime üles tegema tihedat koostööd kahe liitriigi osa vahel ning jagama täielikult kõiki asjakohaseid sõjalisi ja luureandmeid, et teha kindlaks isikud, kes on veel sõja tõttu teadmata kadunud; tervitab hiljutisi algatusi, mille eesmärk on tõhustada piirkondlikku koostööd teadmata kadunud isikute probleemi lahendamiseks, ning kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles selles protsessis osalema; rõhutab tagasipöördujate kohta andmete kogumise tähtsust; mõistab hukka nende omandi pihta suunatud rünnakud ja märgib, et tagasipöördujaid puudutava poliitika edukus Bosnias ja Hertsegoviinas on leppimiseks ülimalt vajalik;

37.  nõuab, et rakendataks täiendavaid meetmeid ja konkreetseid programme pagulaste püsiva tagasipöördumise, tervishoiule ja tööhõivele juurdepääsu, sotsiaalkaitse, turvalisuse ja hariduse valdkonnas ning pöörataks tähelepanu tagastamatu kinnisvara eest kahjutasu maksmisele; nõuab sellega seoses tungivalt riigisiseste põgenike ja pagulaste varanõuete komisjoni tegevust taastamist;

38.  taunib asjaolu, et riik kannatab endiselt maamiinide olemasolu tõttu, mis katavad umbes 2,2 % selle kogupindalast ja kahjustavad otseselt rohkem kui 540 000 elaniku ohutust; kiidab heaks ELi jätkuva toe miinivastases tegevuses ning avaldab tunnustust Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude demineerimispataljonile suurepärase töö eest; märgib murega demineerimise jaoks vajaliku tipptehnoloogia vähesust, mille tõttu võib aastaks 2020 langeda aastas miinidest puhastatav pindala praeguselt 3 km2‑lt vähem kui 1 km2‑le; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid varustaksid demineerimispataljoni nõuetekohaselt vajalike vahendite ja seadmetega;

39.  kiidab heaks organiseeritud kuritegevuse tõkestamise 2017.–2020. aasta strateegia vastuvõtmise ning rahapesu tõkestamise meetme ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alaste tegevuskavade rakendamisel tehtud edusammud; nõuab suuremaid jõupingutusi organiseeritud kuritegevusega seotud uurimiste, süüdistuste esitamise, lõplike süüdimõistvate otsuste tegemise ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulude konfiskeerimise alal; tervitab kriminaalmenetluse seadustiku kauaoodatud muudatusettepanekute vastuvõtmist 17. septembril 2018 Bosnia ja Hertsegoviina Esindajatekoja poolt, sest need muudatused on vajalikud õigusriigi asutuste jaoks, et nad saaksid tegeleda tundliku sisuga uurimistega ja teha koostööd rahvusvaheliste õiguskaitseasutustega, ning kutsub komisjoni üles nende muudatuste rakendamist hoolikalt jälgima; rõhutab, et luure- ja julgeolekuagentuuri seaduse Euroopa ja rahvusvaheliste normidega kooskõlla viimine peaks jääma ametiasutuste prioriteediks; tunnustab asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina on eemaldatud rahapesuvastase töökonna nimekirjast kõrge riskitasemega riikide kohta, kus esineb struktuurseid puudujääke rahapesu tõkestamises / terrorismi vastases võitluses, ning kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et Bosnia ja Hertsegoviina eemaldataks ELi kõrge riskitasemega riikide nimekirjast;

40.  nõuab jätkuvaid radikaliseerumisega võitlemise jõupingutusi ja täiendavaid meetmeid võõrvõitlejate tuvastamiseks, takistamiseks ja nende probleemiga põhjalikult tegelemiseks, samuti ebaseadusliku relvakaubanduse probleemiga tegelemiseks ning edasisele radikaliseerumisele suunatud raha jälitamiseks; julgustab ametiasutusi jätkama Bosnia ja Hertsegoviina terrorismivastase võimekuse suurendamist parema koordineerimise ja koostöö, kriminaalluureandmete jagamise, noorte radikaliseerumise ennetamise ja radikaliseerumisvastaste programmide kaudu; kutsub ametiasutusi üles töötama välja küberkuritegevuse ja sarnaste julgeolekuohtude vastu võitlemise strateegia; tuletab meelde vajadust tihedama koostöö järele naaberriikidega piirihalduse küsimustes;

41.  kiidab Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste jõupingutusi peatada oma kodanikke, kes soovivad minna välismaa lahinguväljadele ning nõuab, et ametiasutused määraksid terroristist välisvõitlejatele asjakohased karistused ning haldaksid nende hilisemat sotsiaalset taasintegratsiooni; märgib murega, et riigi teatud aladel on teatatud radikaliseerunud rühmitustest;

42.  märgib murega, et Bosniasse ja Hertsegoviinasse on saabumas aina rohkem rändajaid ning valitsuse eri tasandite vahel puudub olukorraga tegelemiseks koostöö; leiab, et migratsiooniküsimus ei tohiks olla politiseeritud; kiidab heaks ELi humanitaarabi, mille eesmärk on vastata pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate aina suurematele vajadustele, ning 10. augustil 2018 vastu võetud erimeetme (6 miljoni euro väärtuses), et toetada Bosniat ja Hertsegoviinat rändevoogude haldamises; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse humanitaarabi soolist aspekti, ja rõhutab pagulaslaagrite mõju vastuvõtvatele kogukondadele; usub, et selle ühise väljakutsega tegelemisel on vältimatu koostöö naaberriikide ja Euroopa Liiduga;

43.  nõuab uute ELi suunaliste reformide vastuvõtmist kohe pärast uute valitsusasutuste moodustamist Bosnias ja Hertsegoviinas, et jätkata reformiprotsessi ja edendada riigi integreerimist Euroopaga; nõuab, et ELi finantstoetusega peaks kaasnema tõhus tingimuslikkus ning EL töötaks välja tegevuskavad ja järelevalveraamistikud vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttele, et realiseerida 2018. aastal vastu võetud Lääne‑Balkani riikide strateegias sätestatud uus tugevdatud sotsiaalne mõõde; tunnistab, et Bosnia ja Hertsegoviina on teinud majandusliku arengu ja konkurentsivõime osas teatavaid edusamme, kuid märgib samas, et riik on endiselt toimiva turumajanduse loomise algstaadiumis; on kindlalt veendunud, et sotsiaal‑majanduslike reformide edendamine ja sotsiaalpartnerite nõuetekohane kaasamine peaks olema valimistejärgne prioriteet, et parandada elutingimusi riigis; võtab teadmiseks väga piiratud edusammud sotsiaalvaldkonnas; rõhutab vajadust tugevdada majanduse põhinäitajaid, näiteks majanduskasvu, tööhõivet ning võitlust mitteametliku majanduse vastu; juhib tähelepanu, et on oluline tegeleda avaliku sektori, sealhulgas avaliku sektori ettevõtete ümberstruktureerimisega, mitteametliku majanduse ja sellega seotud tööjõu maksukoormuse jätkuva vähendamisega, ettevõtluskeskkonna parendamisega (ka Bosnia ja Hertsegoviina ühtse majandusruumi arendamise kaudu), riigi rahanduse majanduskasvu soodustava kasutamise tugevdamisega, keskendudes eriti keskpika perspektiivi vajadustele, nagu taristu ja haridus, ning õigeaegse ja ammendava Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas oleva statistika esitamisega;

44.  märgib, et keskkonna- ja kliimakaitse valdkonnas on edasiminek olnud aeglane; tuletab meelde vajadust ühtlustada keskkonnaalased õigusaktid ELi acquis’ga ning tagada nende tõhus ja struktureeritud rakendamine kogu riigis kooskõlas ELi normidega ja vastavalt kogu riigi suhtes kohaldatavale keskkonnaalasele ühtlustamisstrateegiale; rõhutab veel kord vajadust kiiresti ja kooskõlas ELi keskkonnapoliitikaga reageerida piiriülesele õhusaastele, mille põhjustajaks on naftatöötlemistehas Brodis; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina peab täiel määral täitma piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollist tulenevaid kohustusi, eelkõige Neretva jõe jõgikonnas ja Trebišnjicas; rõhutab, et hüdroelektrijaamade ja -projektide kavandamine ja ehitamine eeldab rahvusvaheliste ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide, sealhulgas linnudirektiivi, elupaikade direktiivi ja keskkonnamõju hindamise direktiivi järgimist; rõhutab kiireloomulist vajadust vältida mis tahes negatiivset mõju looduslikult tähtsatele piirkondadele, tõstes keskkonnamõju hindamiste kvaliteeti ning tagades, et asjakohastesse projektidesse kaasatakse avalikkus ja konsulteeritakse kodanikuühiskonnaga;

45.  märgib, et elektri- ja gaasiturg on jätkuvalt killustatud ja seal domineerivad peamised turgu valitsevad ettevõtjad; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles arendama edasi riigi transpordi- ja energiataristut ning kiiresti looma toimivad energia- ja transpordiahelad; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles kasutama ära ELi uut paketti piirkondliku ühendatuse arenguks ning tegelema piirkondliku energiaturu väljaarendamisega kooskõlas oma kliimakohustustega; toetab jätkuvat investeerimist taristuprojektidesse, et parandada transpordiühendusi Bosnias ja Hertsegoviinas ja naaberriikidega; nõuab töövõtjate valimisel hankereeglite ja läbipaistvuse põhimõtte järgimist, et hoida ära võimu kuritarvitamine ja korruptsioon ning tagada parimate pakkumiste väljavalimine; väljendab toetust ettepanekule vähendada Lääne-Balkani riikides rändlustasusid;

46.  tunneb heameelt Bosnia ja Hertsegoviina konstruktiivsete ja stabiilsete kahepoolsete suhete üle naaberriikidega ning nendega mitme kahepoolse lepingu sõlmimise üle; nõuab heanaaberlike suhete tugevdamist piirkonna riikidega ja edasisi jõupingutusi kõigi kahepoolsete vaidluste lahendamiseks, sealhulgas Serbia ja Horvaatiaga piiride mahamärkimise küsimus, ning samuti eesmärgiga teha edusamme Euroopa organisatsioonide liikmeks saamisel;

47.  väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina välispoliitika strateegia üle aastateks 2018–2023, mille võttis vastu Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur ja milles on selgelt välja toodud, et ELi liikmesus on üks riigi peamisi strateegilisi eesmärke; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi deklaratsioonidega ja nõukogu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) käsitlevate otsustega kooskõlas olemise määr langes 2017. aastal 61 %‑ni; rõhutab, et on vaja saavutada tulemusi ÜVJPga järkjärgulise vastavusse viimise alal, ning nõuab olulist edasiminekut selles valdkonnas, mis on ELi liikmesuse oluline osa; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina järgiks nõukogu otsuseid rakendada ELi piiravaid meetmeid seoses Ida‑Ukraina sündmuste ja Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega Venemaa poolt, ning mõistab hukka mõnede poliitiliste jõudude poolse koostöö tahtliku vältimise selles küsimuses;

48.  märgib võõrvõimude mõju kasvu Bosnias ja Hertsegoviinas ning usub kindlalt, et Bosnia ja Hertsegoviina tihedam koostöö ELiga on parim viis, kuidas tagada edusammud Euroopa väärtuste ja riigi stabiilsuse ja jõukuse suunas; kiidab heaks EUFORi operatsiooni Althea jätkuva kohalolu riigis, mis aitab suurendada Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude võimekust, neid treenida ja säilitada heidutussuutlikkust, et toetada ohutut ja turvalist keskkonda; kiidab heaks EUFORi mandaadi pikendamise ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kuni novembrini 2019;

49.  nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid energia ja kliimamuutuste valdkonnas range kooskõla ELi ja rahvusvaheliste standardite ja poliitiliste eesmärkidega; taunib asjaolu, et riigi jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel piirduvad sõnadega, samas kui tehakse otsuseid uute söe jõul töötavate soojuselektrijaamade kavandamise kohta; seepärast nõuab, et katkestataks selliste hüdroenergiaprojektide ja -kavade elluviimine, mis kahjustavad loodust, millele on vastu kohalik elanikkond, mis ei ole kooskõlas kohaliku või liitriigi osa territoriaalse arengu kavadega ja mis toovad kasu üksnes investoritele;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule, Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni, Serblaste Vabariigi ja Brčko ringkonna valitsustele ja parlamentidele ning kümne kantoni valitsustele.

(1) S/2018/416, 3.5.2018.
(2) S/2018/974, 31.10.2018.


Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
PDF 427kWORD 151k
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375 – C8-0230/2018 – 2018/0196(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0096A8-0043/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord.
(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. Need piirkonnad saavad ühtekuuluvuspoliitikast eriti suurt kasu. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liidu ja tema kodanike tuleviku jaoks on oluline, et ühtekuuluvuspoliitika jääks liidu peamiseks investeerimispoliitikaks ja selle rahastamine jääks perioodil 2021–2027 vähemalt programmitöö perioodi 2014–2020 tasemele. Liidu muude tegevusvaldkondade või programmide uus rahastamine ei tohiks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ või Ühtekuuluvusfondi kahjustada.
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund - AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund - ISF, edaspidi „ISF“)ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund - BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi poliitikakohased eeskirjad.
(2)  Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund - AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund - ISF, edaspidi „ISF“) ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund - BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi, EMKFi ja konkreetses ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) poliitikakohased eeskirjad.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus.
(4)  Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus, et tegeleda nende geograafilisest asukohast põhjustatud konkreetsete ebasoodsate asjaoludega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.
(5)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Sellega seoses tuleks fonde rakendada viisil, millega edendatakse deinstitutsionaliseerimist ja kogukonnapõhist hooldust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või tõrjumisele mis tahes kujul, ega taristut, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetav. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“ ja Pariisi kokkuleppes kokku lepitud kohustusi. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt. Vaesus on üks ELi suurimaid probleeme. Seepärast peaksid fondid aitama vaesust kaotada. Samuti peaksid nad aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist.
(9)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist. Ilmastikukindluse tagamise mehhanismid peaksid olema kavandamise ja rakendamise lahutamatu osa.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit rändevoogude mõju, peaks ühtekuuluvuspoliitika integratsiooniprotsessidele kaasa aitama, eelkõige taristutoetuse pakkumisega linnadele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on kõige suurema surve all ja kes tegelevad kõige rohkem integratsioonipoliitika rakendamisega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number]12 (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld.
(10)  Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number]12 (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld. Kõnealuste programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid. Seda tuleks teha sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja tema selleks otstarbeks nimetatud asutuste poolt. Liikmesriigid peaksid hoiduma selliste eeskirjade lisamisest, mis muudavad fondide vahendite kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks.
__________________
__________________
12 ELT L […], […], lk […].
12 ELT L […], […], lk […].
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/201413.
(11)  Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab piirkondlike, kohalike ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, tuleks anda komisjonile volitused muuta ja kohandada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 240/201413.
__________________
__________________
13 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
13 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.
(13)  Liikmesriigid peaksid võtma programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4, kui need on kooskõlas programmi eesmärgiga. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides ja rahalistes vajadustes vähese CO2-heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele,14 ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta.
(14)  Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides, sealhulgas vahekokkuvõttes, ja rahalistes vajadustes vähese CO2-heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele,14 ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta.
__________________
__________________
14 [Määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM/2016/0759 final/2 - 2016/0375 (COD)].
14 [Määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM(2016)0759 final/2 - 2016/0375(COD)].
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks võib partnerluslepinguid kaasata programmi osana.
(15)  Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks peaks olema võimalik partnerluslepinguid kaasata programmi osana.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Iga liikmesriik peaks olema paindlik, et anda oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis.
(16)  Iga liikmesriik võiks olla paindlik, et anda käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud teatavatel tingimustel oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga.
(17)  Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse kaasavaks, mittediskrimineerivaks, tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks.
(18)  Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks. See peaks võimaldama, et projekte valitakse ja hinnatakse tulemustest lähtuvalt.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi. Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi.
(19)  Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning edusamme riiklike energia- ja kliimakavade ja Euroopa sotsiaalõiguste samba vallas. Samuti tuleks arvesse võtta demograafilisi probleeme. Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi.
Muudatusettepanekud 425rev, 444rev, 448 ja 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Liidu rahastamispoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahelist seost tagavaid mehhanisme tuleks jätkuvalt täiustada, võimaldades komisjonil teha nõukogule, kui liikmesriik ei võta majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, ettepanek peatada osa või kõik selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustustest. Tagamaks ühetaoline rakendamine, ning arvestades võetavate meetmete olulist finantsmõju, tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks toimima komisjoni ettepaneku alusel. Et lihtsustada otsuste tegemist, mida on vaja tulemusliku tegutsemise tagamiseks majanduse juhtimise protsessis, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse paindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames käivitatud investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate või korrigeerivate sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel peaks komisjon asjaomast taotlust hoolikalt hindama.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et teatud lävendit ületavate toimingute suhtes kehtiksid käesoleva määruse alusel ka edaspidi heakskiitmise erimenetlused. See lävend tuleks kehtestada seoses rahastamiskõlblike kogukuludega pärast eeldatavate netotulude arvesse võtmist. Selguse huvides oleks vaja sel juhul kindlaks määrata suurprojekti taotluse sisu. Taotlus peaks sisaldama teavet, mis on vajalik kindluse saamiseks selle kohta, et fondidest eraldatav rahaline toetus ei põhjusta märkimisväärset töökohtade kaotust nende praeguses asukohas liidus. Liikmesriik peaks esitama kogu nõutud teabe ning komisjon peaks suurprojekti hindama, et teha kindlaks, kas taotletav rahaline osalus on õigustatud.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel. Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema.
(23)  Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng (EAFRDs tuntud kui „LEADER“) või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel. Sama peaks kehtima ka seonduvate algatuste kohta, nagu arukad külad. Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna suutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi.
(24)  Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna ja haldussuutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni.
(25)  Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, näiteks inimressursside oskuste kogumi hindamisega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid. ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta.
(27)  Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid, mis koosnevad ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajatest. ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe16 punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena.
(28)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe16 punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena. Näitajad peaksid võimaluse korral olema välja töötatud sootundlikult.
_________________
_________________
16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
16 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda sagedasemat elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta.
(29)  Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda tulemuslikku ja õigeaegset elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule.
(30)  Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule. Hindamiste tulemused tuleks avalikustada.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt.
(34)  Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt. Kui liikmesriik kavatseb teha ettepaneku lihtsustatud kuluvõimaluse kasutamise kohta, võib ta konsulteerida seirekomisjoniga.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu.
(36)  Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, eelkõige LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu, ning programmi „Euroopa horisont“ ja muude liidu programmide raames rahastatavate projektidega.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Fondide tegevuse tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele.
(38)  Fondide tegevuse kaasavuse, tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute mittediskrimineeriva olemuse ja pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.
(40)  Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Selline poliitika koordineerimine peaks edendama kasutajasõbralikke mehhanisme ja mitmetasandilist juhtimist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
(42a)   Korraldusasutustel peaks olema võimalik sõlmida rahastamisvahendite rakendamiseks leping otse EIP grupi, riiklike tugipankade ja rahvusvaheliste finantsasutustega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks.
(44)  Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks. Selles raamistikus peaks komisjon koostöös Euroopa Kontrollikojaga andma audiitoritele, korraldusasutustele ja toetusesaajatele suuniseid riigiabi nõuete täitmise hindamiseks ja riigiabi kavade väljatöötamiseks.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45 a (uus)
(45a)   Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks komisjon nägema ette kaebuste lahendamise süsteemi, mis on kättesaadav kõikidele kodanikele ja sidusrühmadele programmide ettevalmistamise ja rakendamise kõikides etappides, sealhulgas seire- ja hindamisetapis.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.
(46)  Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaluse korral võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite, sh haldus- ja IT-süsteemid, kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48 a (uus)
(48a)  Fondide tulemusliku kasutamise toetamiseks peaks EIP toetus olema taotluse korral kättesaadav kõigile liikmesriikidele. See võiks hõlmata suutlikkuse suurendamist, toetust projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel, samuti rahastamisvahendite ja investeerimisplatvormide alast nõustamist.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
(50)  Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase.
(50)  Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, tegevuste keerukus ja arv, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase. Fondide juhtimis- ja kontrollimeetmed peaksid olema proportsionaalsed liidu eelarvele avalduva riski tasemega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
(58)  Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/201318 ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/9519 ja nr 2185/9620 viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/193921 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil22. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest.
(58)  Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/201318 ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/9519 ja nr 2185/9620 viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/193921 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil22. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile üksikasjalikult teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest. Liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuriga, peaksid komisjonile liikmesriikide prokuratuuride poolt liidu eelarvet mõjutavate rikkumiste kohta tehtud otsustest aru andma.
__________________
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
19 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
19 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
20 Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
20 Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
21 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
21 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61
(61)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003,23 mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/201424.
(61)  Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/200323, mida kõige hilisemalt on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2016/206624.
__________________
__________________
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
24 Komisjoni 8. augusti 2014. aasta määrus (EL) nr 868/2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 241, 10.2.2014, lk 1).
24 Komisjoni 21. novembri 2016. aasta määrus (EL) nr 2066/2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 322, 29.11.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi.
(62)  Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+, EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
(63)  Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus]25 kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 10 000 000 000 eurot.
(63)  Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus]25 kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 4 000 000 000 eurot.
__________________
__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […], mis käsitleb [Euroopa ühendamise rahastut] (ELT L […], […], lk […]).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […], mis käsitleb [Euroopa ühendamise rahastut] (ELT L […], […], lk […]).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 64
(64)  Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele.
(64)  Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele. Tulevikus tuleks arutleda ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja kogukondade eritoetuse üle.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 65 a (uus)
(65a)   Et lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi keskmise sissetulekuga piirkonnad, nagu on kirjeldatud 7. ühtekuuluvusaruandes1 a (väike majanduskasv võrreldes rohkem arenenud piirkondadega, kuid võrreldes ka vähem arenenud piirkondadega; see puudutab eelkõige piirkondi, mille SKP elaniku kohta on 90 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst), peaksid „üleminekupiirkonnad” saama asjakohast toetust ja neid tuleks määratleda piirkondadena, mille SKP elaniku kohta on 75 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst.
___________________
1a Komisjoni 7. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne“ (COM(2017)0583), 9. oktoober 2017).
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 66 a (uus)
(66a)  Seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust puutuvad mitmed piirkonnad ja liikmesriigid tulenevalt oma geograafilisest asendist, olemusest ja/või kaubandussidemete ulatusest väljaastumise tagajärgedega rohkem kokku kui teised. Seetõttu on oluline leida praktilised lahendused toetuse saamiseks ka ühtekuuluvuspoliitika raames, et lahendada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist asjaomaste piirkondade ja liikmesriikide ees seisvad probleemid. Lisaks tuleb luua pidev koostöö, mis hõlmab teabe ja heade tavade vahetamist kõige enam mõjutatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja liikmesriikide tasandil.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
(67)  Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega.
(67)  Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega, tagades samas, olenemata nende kategooria muutusest, mitte vähemsoodsa kohtlemise.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 69
(69)  Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika.
(69)  Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse Euroopa partnerluse käitumisjuhendit, et kohandada seda juhendit vastavalt käesolevale määrusele, kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
(70)  On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(70)  On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid kõikide huvitatud pooltega, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)  Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(73)  Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade konkreetsete probleemide ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
(a)  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;
a)  Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b
(b)  ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes kohaldatavad ühissätted.
(b)  ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes ning EAFRD suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikes 1a sätestatule kohaldatavad ühissätted.
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
1a.   I jaotise I peatüki artikli 2 punkti 4 a, II peatüki artiklit 5, III jaotise II peatüki artikleid 22–28 ning IV jaotise III peatüki I jao artikleid 41–43 kohaldatakse EAFRD raames rahastatavate abimeetmete suhtes ning I jaotise I peatüki artikli 2 punkte 15–25 ning V jaotise II peatüki II jao artikleid 52–56 kohaldatakse määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakavade määrus] artikliga 74 ette nähtud ja EAFRD raames toetatavate rahastamisvahendite suhtes.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt;
1)  „asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigete 2 ja 4 ning artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)   „rakendamistingimus“ – konkreetne ja täpselt määratletud tingimus, millel on tegelik seos otsese mõjuga programmi erieesmärgi tõhusale ja tulemuslikule saavutamisele;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a)  „programm“ – EAFRD puhul tähendab see määruses (EL) [...] („ÜPP strateegiakavade määrus“) osutatud ÜPP strateegiakavasid;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt c
(c)  riigiabi kavade puhul üksus, mis saab toetust;
c)  riigiabi kavade puhul vastavalt asutus või ettevõtja, mis saab toetust, välja arvatud juhul, kui toetus ettevõtja kohta on väiksem kui 200 000 eurot, mille puhul liikmesriik võib otsustada, et toetusesaaja on abi andev asutus, ilma et see piiraks komisjoni määruste (EL) nr 1407/20131a, (EL) nr 1408/20131b ja (EL) nr 717/20141c kohaldamist;
__________________
1a ELT L 352, 24.12.2013, lk 1.
1b ELT L 352, 24.12.2013, lk 9.
1c ELT L 190, 28.6.2014, lk 45.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide valimine ja rakendamine;
9)  „väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide, sh inimestevaheliste projektide valimine ja rakendamine;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21
(21)  „erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu pakutakse finantstooteid lõppsaajatele;
21)  „erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu ta pakub finantstooteid lõppsaajatele;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 2 – lõik 1 – punkt 36 a (uus)
36a)  „ energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte” – selliste meetmete esikohale seadmine energeetika planeerimisel, poliitika kujundamisel ja investeerimisotsuste tegemisel, mis muudavad energia nõudluse ja pakkumise tõhusamaks;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 37
(37)  „ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) või rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt taristu vastupidavus negatiivsele kliimamõjule.
37)  „ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite või riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) kohaselt, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning valitakse konkreetsed heite vähendamise ja dekarboniseerimise variandid;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 2 – lõik 1 – punkt 37 a (uus)
37a)  „EIP“ – Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõte.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a)  arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu;
a)  konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamise kaudu;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;
b)  keskkonnahoidlikum, vähese CO2‑heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutuste leevendamise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c)  paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;
c)  paremini ühendatud Euroopa liikuvuse, sh aruka ja säästva liikuvuse, ning piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d)  sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
d)  sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
(e)  kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.
e)  kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades kõigi piirkondade ja alade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.
3.  Liikmesriigid tagavad asjakohase tegevuse kogu kavandamis- ja rakendamisprotsessis ilmastikukindluse ning annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.
4.  Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavalt oma asjakohastele ülesannetele ning kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtetega koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavuse asjakohastele riigiabi eeskirjadele.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriik ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega.
1.  Liikmesriik, kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga, ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Samas rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU37 ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c].
2.  Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c].
_________________
_________________
37 [Määrus (EL) nr […], mis käsitleb […] (ELT L […], […], lk […])].
37 [Määrus (EL) nr […], mis käsitleb […] (ELT L […], […], lk […])].
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Komisjon võib rakendada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames.
3.  Komisjon võib rakendada liikmesriigi ja asjaomase piirkonna nõusolekul Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Iga liikmesriik korraldab partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega. Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:
1.  Iga liikmesriik korraldab partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga täieliku ja tulemusliku partnerlussuhte. Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  linnade ja muud avaliku sektori asutused;
a)  piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
(c)  pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.
c)  pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna partnerid, vabaühendused ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)   teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanekud 78 ja 459
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34.
2.  Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele ja järgides alt-üles lähenemisviisi kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise, hindamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34. Liikmesriigid eraldavad sellega seoses asjakohase protsendi fondide vahenditest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide haldussuutlikkuse suurendamiseks. Piiriüleste programmide puhul kaasavad asjaomased liikmesriigid partnerid kõikidest osalevatest liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/201438.
3.  Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/201438. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 107 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määruse (EL) 240/2014 muutmisega, et kohandada seda delegeeritud määrust käesoleva määrusega.
_________________
_________________
38 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
38 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal.
4.  Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal ning annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6 a
Horisontaalsed põhimõtted
1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise.
2.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal võetakse arvesse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist, sealhulgas seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega.
3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu.
4.   Fondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas kestliku arengu põhimõttega, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, ning seejuures peab liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõigetes 1 ja 2.
Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sotsiaalselt õiglast energiasüsteemi ümberkujundamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust, vastupanuvõimet katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist. Nad väldivad investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, turustamise, ladustamise või põletamisega.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
1.  Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Partnerlusleping koostatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendile.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal.
2.  Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2021.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikavaga.
3.  Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikava ning riikliku energia- ja kliimakavaga.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
(a)  valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, ning esitatud asjaomane põhjendus ja, kui see on asjakohane, põhjendus InvestEU rakendusviisi kasutamise kohta, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi;
a)  valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ja loetledes need, ning piirkondlikke probleeme;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i
i)  kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul, sealhulgas, kui see on asjakohane, InvestEU kasutamise puhul;
i)  kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii
ii)  teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta;
ii)  teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta, eelkõige seoses määruses (EL) [...] osutatud ÜPP strateegiakavadega („ÜPP strateegiakavade määrus“);
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii
iii)  teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse kohta;
iii)  teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
iiia)   riiklike energia- ja kliimakavade kohaste eesmärkide, poliitikameetmete ja muude meetmete täitmine;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c
(c)  iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju;
c)  iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi ja, kui see on asjakohane, piirkonna tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d
(d)  vajaduse korral rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad;
d)  rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e
(e)  InvestEU-le eraldatavad summad fondide ja piirkonnakategooriate kaupa;
välja jäetud
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g
(g)  kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel.
g)  kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel ning oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g a (uus)
ga)   vajaduse korral demograafiliste probleemide ja/või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g b (uus)
gb)   kommunikatsiooni- ja nähtavusstrateegia.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)
EIP võib liikmesriikide taotluse korral osaleda partnerluslepingu ettevalmistamisel ning tegevustes, mis on seotud toimingute, rahastamisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamisega.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 2
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu.
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu ja asjaomase liikmesriigi piiriülesed investeeringuvajadused.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.
1.  Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse artiklite 4 ja 6 sätteid, asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega seotud meetmeid ja seda, kuidas nendega tegeletakse.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu.
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.
3.  Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid, ühe kuu jooksul alates nende esitamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esitanud. Partnerlusleping ei tohi muuta.
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esmakordselt esitanud. Partnerluslepingut ei tohi muuta.
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses määrata summa, mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses.
1.  Liikmesriigid võivad alates 1. jaanuarist 2023 asjaomaste korraldusasutuste nõusolekul programmi muutmise taotluses määrata, et kuni 2 % ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldatakse InvestEU-le ja antakse välja eelarveliste tagatistena. Vahehindamise raames võib InvestEU-le eraldada veel kuni 3 % iga fondi kogueraldisest. Sellised eraldised tehakse kättesaadavaks investeeringutele, mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega ja kuuluvad samasse piirkondade kategooriasse, millele fondid algselt mõeldud olid. Alati kui ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse teatav summa InvestEU-le, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 ning III ja IV lisas kirjeldatud rakendamistingimusi. Eraldada võib üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.   Partnerluslepingu puhul võib eraldada jooksva kalendriaasta ja tulevaste kalendriaastate vahendeid. Programmi muutmise taotluse puhul võib eraldada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks.
3.  Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse asjaomase liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1
Kui 31. detsembriks 2021 ei ole partnerluslepinguga eraldatud summa suhtes, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada.
Kui 31. detsembriks 2023 ei ole lõikes 1 osutatud summa suhtes sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 2
Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega.
Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse (või muudetakse, kui see on asjakohane) üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad programmile või programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse.
5.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad algsele programmile või algsetele programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse. Sellel konkreetsel juhul võib viimaste kalendriaastate vahendeid muuta, kui kulukohustusi ei ole veel rakendatud.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 7
7.  InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile kättesaadavaks ja neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks.
7.  InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile ja eraldisega seotud kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele kättesaadavaks ning neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“).
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“). Rakendamistingimusi kohaldatakse määral, mil nad aitavad saavutada programmi erieesmärke.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta.
2.  Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta. Liikmesriigi taotluse korral võib EIP aidata hinnata meetmeid, mida on vaja asjakohaste rakendamistingimuste täitmiseks.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1
Komisjon koostab hinnangu kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus.
Komisjon koostab hinnangu kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 2
Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada ühe kuu jooksul oma tähelepanekud.
Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada hiljemalt kahe kuu jooksul oma tähelepanekud.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid ei saa maksetaotlusse kanda enne kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud.
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulud võib maksetaotlusse kanda enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud, ilma et see piiraks hüvitamise enda peatamist kuni tingimuse täitmiseni.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.
Liikmesriik kehtestab vajaduse korral koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunktis [vii] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust.
2.  Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punktis xi] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriik vaatab läbi kõik ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist:
1.  Liikmesriik ja asjaomased korraldusasutused vaatavad läbi kõik ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a
(a)  2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;
a)  2024. aastal vastu võetud asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud uusi probleeme ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel kindlaks tehtud sihtväärtuseid, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b
(b)  asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda;
b)  asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise seisu ning territoriaalseid vajadusi, et vähendada erinevusi, samuti majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  olulisi negatiivseid finantsalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid arengusuundumusi, mis eeldavad programmide kohandamist, sealhulgas liikmesriike ja nende piirkondi tabanud sümmeetriliste või asümmeetriliste šokkide tagajärjel.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1
Liikmesriik esitab komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.
Vastavalt läbivaatamise tulemustele esitab liikmesriik komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1 või teatab, et muutmist ei taotleta. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel või esitab vajaduse korral põhjendused, miks programmi muutmist ei taotleta.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a
(a)  rahaliste vahendite eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid,
a)  rahaliste vahendite läbivaadatud algseid eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)   InvestEU-le eraldatavaid summasid fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
3a.   Komisjon võtab 31. märtsiks 2026 vastu aruande, milles tehakse kokkuvõte lõigetes 1 ja 2 osutatud läbivaatamise tulemustest. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanekud 425rev, 444rev, 448 ja 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liikmesriigid valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
1.  Liikmesriigid valmistavad koostöös artiklis 6 osutatud partneritega ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1
Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.
Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele või mitmele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
i)  majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul;
i)  majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset erinevust ning ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;
ii)  turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
iii)  asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja muudes asjaomastes liikmesriigile adresseeritud liidu soovitustes kindlaks määratud probleeme;
iii)  asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv
iv)  haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme;
iv)  haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme ning lihtsustamismeetmeid;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
iva)   integreeritud lähenemisviisi demograafiliste probleemidega tegelemiseks, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vi a (uus)
via)   riiklikes energia- ja kliimakavades ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ja seonduvaid eesmärke;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vii
vii)  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme;
vii)  AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme ja tuvastatud puudusi;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt i
i)  asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;
i)  sellega seotud meetmete liigid, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste soovituslik loetelu ja ajakava ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt iii a (uus)
iiia)   võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt v
v)  piirkondade- ja riikidevahelised meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis;
v)  piirkondade- ja riikidevahelised ning piiriülesed meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt v a (uus)
va)   investeeringute jätkusuutlikkus;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt vii a (uus)
viia)   kirjeldus selle kohta, kuidas tuleb saavutada vastastikune täiendavus ja koostoime muude fondide ja vahenditega;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt i
(i)  programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;
(i)  programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, vajaduse korral teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, samuti kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt j
(j)  korraldusasutus, auditeerimisasutus ja asutus, millele komisjon makseid teeb.
(j)  korraldusasutus, auditeerimisasutus, artikli 70 kohaste raamatupidamisülesannete täitmise eest vastutav asutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2
Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunktis [vii].
Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punktis xi].
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Programmile lisatakse kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ keskkonnamõju hindamise aruanne, mis sisaldab asjakohast teavet keskkonnamõju kohta ning milles võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamise vajadusi.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6
6.  ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. ja 2025. aasta summad.
6.  ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse 2021.–2027. aasta summad.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.
1.  Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ning nende käsitlemise viisi.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.
2.  Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Liikmesriik vaatab programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.
3.  Liikmesriik vaatab komisjoni tähelepanekuid arvesse võttes programmi läbi kahe kuu jooksul alates nende esitamisest.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda kui liikmesriik on programmi esitanud.
4.  Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt viis kuud pärast seda, kui liikmesriik on programmi esimest korda esitanud.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
2.  Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid kolme kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast.
2.  Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas riigi tasandi nõuetele ning võib esitada tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid.
3.  Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates nende esitamisest.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.
4.  Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % esialgsest eraldisest ja kuni 3 % programmi eelarvest. ERFist ja ESF+-ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni % prioriteedi esialgsest eraldisest ja kuni % programmi eelarvest. Seejuures järgib liikmesriik komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendit. ERFist ja ESF+ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 6
6.  Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.
6.  Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt kirjavigade, tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2
2.  ERFist ja ESF+-ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.
2.  ERFist ja ESF+ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 15 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, või mis tahes vahendisse, mida rakendatakse kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames.
1.  Paindlikkuse tagamiseks võivad liikmesriigid kokkuleppel seirekomisjoniga taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+i, Ühtekuuluvusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi.
Muudatusettepanek ud 171 ja 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse, ning otsese või kaudse eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse kantavate vahendite puhul sama liikmesriigi toetuseks.
2.  Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse.
Muudatusettepanekud 172, 433 ja 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
3.  Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused ja sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse.
3.  Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused, pidades silmas saavutatavat vastastikust täiendavust ja mõju, ning sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
III jaotis – I a peatükk (uus)
Ia PEATÜKK – Suurprojektid
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Artikkel 21a
Sisu
Programmi või programmide raames võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada tegevust, mis seisneb ehitustöödes, tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 100 000 000 eurot („suurprojekt“). Rahastamisvahendeid ei käsitleta suurprojektidena.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 b (uus)
Artikkel 21b
Suurprojekti heakskiitmiseks vajalik teave
Enne suurprojekti heakskiitmist esitab korraldusasutus komisjonile järgmise teabe:
a)  suurprojekti elluviimise eest vastutavat asutust puudutavad üksikasjad ja tema suutlikkus;
b)  investeeringu ja selle asukoha kirjeldus;
c)  kogumaksumus ja rahastamiskõlblikud kulud kokku;
d)  tehtud teostatavusuuringud, sealhulgas variantide analüüs ja tulemused;
e)  kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja finantsanalüüs ning riskianalüüs;
f)  keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet;
g)  selgitus selle kohta, kuidas suurprojekt on kooskõlas kõnealuse programmi või kõnealuste programmide asjakohaste prioriteetidega, ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetide erieesmärkide saavutamisse ja eeldatav panus sotsiaal-majanduslikku arengusse;
h)  rahastamiskava, milles on näidatud kavandatavate rahaliste vahendite kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega edusammude jälgimiseks, võttes arvesse avastatud riske;
i)  suurprojekti elluviimise ajakava ja juhul, kui elluviimisperiood on eeldatavalt pikem kui programmitöö periood, etapid, mille jaoks programmitöö perioodil fondidest toetust taotletakse.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 c (uus)
Artikkel 21c
Otsus suurprojekti kohta
1.  Komisjon annab artiklis 21b osutatud teabe alusel suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks, kas taotletud rahaline toetus korraldusasutuse poolt välja valitud suurprojektile on õigustatud. Komisjon võtab valitud suurprojekti rahalise toetamise heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 21b osutatud teabe esitamise kuupäeva.
2.  Komisjon teeb lõike 1 kohaselt heakskiitva otsuse tingimusel, et esimene ehitustööde hankeleping või avaliku ja erasektori partnerluse struktuuride raames rakendatavate tegevuste puhul avaliku ja erasektori partnerlusleping avaliku sektori asutuse ja erapartneri vahel sõlmitakse kolme aasta jooksul alates heakskiitmise kuupäevast.
3.  Kui komisjon ei kiida valitud suurprojektile rahalise toetuse andmist heaks, esitab ta oma otsuses keeldumise põhjused.
4.  Lõike 1 kohaselt heakskiitmiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud programmi suurprojektide loetelus.
5.  Suurprojektiga seotud kulud võib lisada maksetaotlusesse pärast seda, kui projektile on taotletud lõikes 1 osutatud heakskiitu. Kui komisjon ei kiida korraldusasutuse valitud suurprojekti heaks, muudetakse sellele vastavalt ka liikmesriigipoolsele taotluse tagasivõtmisele või komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevat kuludeklaratsiooni.
(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka V lisa.)
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 – punkt c
(c)  muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses ERFist kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist.
c)  muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriik tagab sidususe ja koordineerimise, kui kohaliku arengu strateegiaid rahastatakse rohkem kui ühest fondist.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
(a)  strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;
a)  strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond, kaasa arvatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased seosed;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.
d)  kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 alusel toimuvat partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.
2.  Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamise ja heakskiitmise eest vastutavad asjaomased piirkondlikud, kohalikud ja muud avaliku sektori asutused. Juba olemasolevaid strateegilisi dokumente, mis käsitlevad hõlmatud alasid, võib ajakohastada ja kasutada territoriaalsete strateegiate tarbeks.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1
Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.
Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud, kohalikud või muud territoriaalsed asutused või organid.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
3a.   Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamisel teevad lõikes 2 osutatud asutused koostööd asjaomaste korraldusasutustega, et määrata kindlaks asjakohasest programmist toetatavate tegevuste ulatus.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4
4.  Kui linna-, kohaliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.
4.  Kui piirkondlik, kohalik või muu avaliku sektori asutus või muu organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Valitud tegevusi võib toetada sama programmi rohkem kui ühe prioriteedi raames.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või mitmest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjaomased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena.
1.  Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või rohkem kui ühest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjakohased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena. Vajaduse korral võib igat integreeritud territoriaalset investeeringut täiendada EAFRDst antava toetusega.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud, kohalikud, muud avaliku sektori asutused või organid.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
1.  ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut.
1.  Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst. EAFRD puhul nimetatakse niisugust arengut programmi „LEADER“ kohalikuks arenguks.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b
(b)  seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm;
b)  seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, sealhulgas avalik sektor;
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt d
(d)  selle raames toetatakse võrgustike loomist, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega.
d)  selle raames toetatakse võrgustike loomist, alt ülespoole lähenemisviise, juurdepääsetavust, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4
4.  Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist pärinevat toetust, võivad asjakohased korraldusasutused välja valida ühe asjaomase fondi ja määrata selle juhtfondiks.
4.  Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist antavat toetust, võivad asjaomased korraldusasutused välja valida ühe asjakohase fondi ja määrata selle juhtfondiks. Täpsustada võib ka igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liigi.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt d
(d)  kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed;
d)  kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed vastuseks kohalikele vajadustele, mille on välja selgitanud kohalik kogukond;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt f
(f)  rahastamiskava, sealhulgas kõigist asjaomastest fondidest ja programmidest kavandatud eraldised.
f)  rahastamiskava, sealhulgas igast asjakohasest fondist, sealhulgas vajaduse korral EAFRDst, ja igast asjakohasest programmist kavandatud eraldised.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjaomase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad.
4.  Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjakohase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad. Sellele vastavad avaliku sektori toetused tagatakse ette kogu perioodiks.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.
2.  Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad on kaasavad ning et nad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri, et täita kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga seotud ülesandeid.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt a
(a)  kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;
a)  kohalike osalejate haldussuutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5
5.  Kohalik tegevusrühm olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga.
5.  Kohalik tegevusrühm võib olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga, edendades kohalikus tegevusrühmas ülesannete lahusust.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriik tagab, et fondidest saadav toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule hõlmab järgmist:
1.  Vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamist silmas pidades tagab liikmesriik, et fondidest kogukonna juhitud kohalikule arengule antav toetus hõlmab järgmist:
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a
(a)  suutlikkuse suurendamise meetmed ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad strateegiate kavandamist ja tulevast rakendamist;
a)  haldussuutlikkuse suurendamise meetmed ja ettevalmistavad meetmed, mis toetavad strateegiate kavandamist ja tulevast rakendamist;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punk b a (uus)
ba)   kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamine, et soodustada sidusrühmade teabevahetust, anda neile teavet ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid taotluste ettevalmistamisel;
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
1a.   Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:
a)  abi projekti ettevalmistamisel ja hindamisel;
b)  toetust institutsionaalseks tugevdamiseks ja haldussuutlikkuse suurendamiseks fondide tulemusliku haldamise eesmärgil;
c)  uuringuid, mis on seotud komisjoni aruandlusega fondide kohta ja ühtekuuluvusaruandega;
d)  fondide analüüsi, halduse, seire, teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmeid ning kontrollisüsteemide ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmeid;
e)  hindamisi, ekspertide aruandeid, statistikat ja uuringuid, sh fondide praegust ja tulevast tegevust käsitlevaid üldist laadi uuringuid;
f)  meetmeid, mis hõlmavad teabe levitamist, vajaduse korral võrgustike loomise toetamist, teavitamistoiminguid, pöörates erilist tähelepanu fondidest antava toetuse tulemustele ja lisaväärtusele, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sh kolmandate riikidega;
g)  juhtimiseks, seireks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamist, kasutamist ning omavahel ühendamist;
h)  meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas;
i)  auditeerimisega seotud meetmeid;
j)  riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamist seoses investeeringute kavandamise, rahastamisvajaduste, ettevalmistustööde, rahastamisvahendite kavandamise ja rakendamise, ühiste tegevuskavade ning suurprojektidega;
k)  heade tavade levitamist, et aidata liikmesriikidel suurendada artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomaste partnerite ja nende katusorganisatsioonide suutlikkust.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 b (uus)
1b.   Komisjon eraldab komisjoni algatusel antava tehnilise abi vahenditest vähemalt 15 % selleks, et tagada üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel tehtavate teavitustoimingute vahel, laiendades tulemustealast teadmusbaasi, eeskätt tulemuslikuma andmete kogumise ja levitamise, hindamise ja aruandluse kaudu, ning rõhutades eriti fondide panust kodanike elu parandamisse ning suurendades fondidest antava toetuse nähtavust ja teadlikkust sellise toetuse tulemustest ja lisaväärtusest. Vajaduse korral jätkatakse pärast programmide lõpetamist niisuguste teavitus-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmete võtmist, mis puudutavad fondidest antava toetuse tulemusi ja lisaväärtust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele. Need meetmed aitavad ka tutvustada liidu poliitilisi prioriteete sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode.
2.  Sellised meetmed võivad hõlmata eelnevaid ja tulevasi programmitöö perioode.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)
2a.  Selleks et vältida olukordi, kus maksed peatatakse, tagab komisjon, et liikmesriigid ja piirkonnad, kellel on väikese haldussuutlikkuse tõttu probleeme nõuete täitmisega, saaksid oma haldussuutlikkuse parandamiseks piisavat tehnilist abi.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Liikmesriigi algatusel võivad fondid toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks.
1.  Liikmesriigi algatusel võib fondidest toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks, artiklis 6 osutatud partnerite suutlikkuse suurendamiseks ning niisuguste ülesannete tagamiseks nagu ettevalmistus, koolitus, juhtimine, seire, hindamine, nähtavus ja teabevahetus.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Iga programmi raames antakse tehnilist abi ühe fondiga seotud prioriteedi kaudu.
3.  Iga programmi raames antakse tehnilist abi kas ühe või mitme fondiga seotud prioriteedi kaudu.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Tehnilise abiga seotud kulude hüvitamisel kohaldatakse fondide puhul järgmisi protsendimäärasid:
2.  Komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel ning programmi rahastamiskava arvesse võttes võivad tehnilise abiga seotud kulude hüvitamise maksimaalsed protsendimäärad olla järgmised:
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt a
(a)  ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 2,5 %;
a)  ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 3 %;
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b
(b)  ESF+-ist antav toetus: 4 %; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohased programmid: 5 %;
b)  ESF+ist antav toetus: 5 %; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohased programmid: 6 %;
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt d
(d)  AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 %.
d)  AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 7 %.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Äärepoolseimate piirkondade puhul on punktides a, b ja c sätestatud protsendimäär kuni 1 % kõrgem.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 1
Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite suutlikkust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks.
Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada avaliku sektori asutuste ja teenistuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 2
Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89.
Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89. Vabatahtliku konkreetse programmi vormis tehnilist abi võib rakendada kas tehnilise abi kuludega sidumata maksete või otseste kulude hüvitamise kaudu.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriik moodustab programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.
Liikmesriik moodustab pärast korraldusasutusega konsulteerimist programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2
2.  Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra.
2.  Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra, võttes arvesse vajadust täieliku läbipaistvuse järele.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 5
5.  Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunkti [v] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes.
5.  Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punkti xi] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjakohaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse.
Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjaomaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse läbipaistva menetluse teel.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
2.  Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös seirava ja nõuandva pädevusega. Vajaduse korral võib EIP esindajaid kutsuda seirekomisjoni töös osalema nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)
2a.  AMIFi, ISFi ja BMVI puhul osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega asjaomased detsentraliseeritud asutused.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)   toetusesaajatele suunatud võimalike lihtsustamismeetmete ettepanekuid;
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt b
(b)  kõiki probleeme, mis mõjutavad programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid;
b)  kõiki probleeme, mis mõjutavad programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid ning sealhulgas ka mis tahes eeskirjade eiramisi, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt i
(i)  avaliku sektori asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.
i)  asjakohasel juhul avaliku sektori asutuste, partnerite ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 – punkt b
(b)  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;
b)  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)   artikli 17 lõike 3 punktis d osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu muudatused.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)
2a.   Seirekomisjon võib teha korraldusasutusele ettepanekuid muude sekkumisülesannete kohta.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks.
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks. Korraldusasutus peab olema sellesse protsessi nõuetekohaselt kaasatud.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 6
6.  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega.
6.  EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 2
Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.
Andmed tuleb esmakordselt edastada 28. veebruariks 2022 ja viimast korda 28. veebruariks 2030.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 3
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril.
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembriks.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2 – punkt a
(a)  valitud tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, fondidest antud toetus ja toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liikide kaupa;
a)  iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks edastatavates andmetes: valitud tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, fondidest antud toetus ja toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liikide kaupa;
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2 – punkt b
(b)  valitud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning tegevustega saavutatud väärtused.
b)  ainult iga aasta 31. maiks ja 30. novembriks edastatavates andmetes: valitud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning tegevustega saavutatud väärtused.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1
1.  Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
1.  Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi kaasavust, mittediskrimineerivat laadi, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, nähtavust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)
2a.   Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab ka programmide sisese ja vahelise, artikli 4 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärkidega seotud sotsiaal-majandusliku mõju ja rahastamisvajaduse hindamist, milles keskendutakse konkurentsivõimelisemale ja arukamale Euroopale uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu ning paremini ühendatud Euroopale liikuvuse (sealhulgas aruka ja säästva liikuvuse) ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu. Komisjon avaldab hindamise tulemused oma veebisaidil ning edastab need tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  muud asjakohased partnerid ja asutused.
b)  muud asjaomased partnerid ja asutused, sealhulgas piirkondlikud, kohalikud ja muud avaliku sektori asutused ning majandus- ja sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
1.  Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.
1.  Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, projektikonkursside soovituslikku ajakava, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  juriidiliste isikute puhul toetusesaaja nimi;
a)  juriidiliste isikute puhul toetusesaaja ja töövõtja nimi;
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt a
(a)  toetusesaaja veebisaidil või sotsiaalmeediakanalites, kui toetusesaajal on veebisait või ta on sotsiaalmeedias esindatud, esitatakse toetuse tasemega proportsionaalne tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust;
a)  toetusesaaja veebisaidil ja sotsiaalmeediakanalites, kui toetusesaajal on veebisait ja ta on sotsiaalmeedias esindatud, esitatakse toetuse tasemega proportsionaalne tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust;
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
(c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu hõlmava tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid järgmistel juhtudel:
c)  kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu hõlmava tegevuse füüsilise rakendamise alguses seatakse üles üldsusele selgelt nähtavad alalised tahvlid või stendid järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt d
(d)  tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või tabloo, millel on esitatud tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile fondidest saadavat toetust;
d)  tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse avalikult üldsusele selgelt nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või tabloo, millel on esitatud tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile fondidest saadavat toetust;
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt e a (uus)
ea)   kohe füüsilise rakendamise alguses paigutatakse liidu embleem avalikult ja alaliselt nii, et see oleks üldsusele selgesti nähtav ning kooskõlas VIII lisas sätestatud tehniliste näitajatega.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 2
Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii sätestatud erieesmärgi raames.
Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärgi raames.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõik 1
Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga.
Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, piiratud rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt c
(c)  kindel määr, mis on kuni 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse vastavalt artikli 48 lõike 2 punktile a.
c)  kindel määr, mis on kuni 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse vastavalt artikli 48 lõike 2 punktile a või artikli 48 lõike 2 punktile c.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2 – punkt a
(a)  viimane dokumenteeritud aastane tööjõukulude brutosumma jagatakse 1720 tunniga täistööajaga töötavate isikute puhul või asjakohase proportsionaalse osaga 1720 tunnist osalise tööajaga töötavate isikute puhul;
a)  viimane dokumenteeritud aastane tööjõukulude brutosumma koos eeldatavate lisakuludega, et võtta arvesse selliseid tegureid nagu tariifide tõusud või töötajate edutamised, jagatakse 1720 tunniga täistööajaga töötavate isikute puhul või asjakohase proportsionaalse osaga 1720 tunnist osalise tööajaga töötavate isikute puhul;
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2 – punkt b
(b)  viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus.
b)  viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma koos eeldatavate lisakuludega, et võtta arvesse selliseid tegureid nagu tariifide tõusud või töötajate edutamised, jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 2
2.  Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid.
2.  Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. Selline toetus võib vastavalt kohaldatavatele liidu riigiabi eeskirjadele olla suunatud nii investeeringutele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
(a)  rahastamisvahendisse tehtava programmimakse kavandatud summa ja selle eeldatav finantsvõimendus;
a)  rahastamisvahendisse tehtava programmimakse kavandatud summa ja selle eeldatav finantsvõimendus koos asjakohaste hinnangutega;
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 5
5.  Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Sellisel juhul kohaldatakse kogu kõnealuse rahastamisvahendi tegevusele rahastamisvahendi suhtes kohaldatavaid eeskirju.
5.  Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Kui programmist toetuse vormis antava rahastuse summa on väiksem kui programmist rahastamisvahendi vormis antava rahastuse summa, kohaldatakse rahastamisvahendite suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2
Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse.
Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse kas otse- või kaudse lepingu sõlmimisega.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Korraldusasutus võib otselepingu sõlmimisega usaldada rakendusülesanded
a)  EIP-le;
b)  rahvusvahelisele finantseerimisasutusele, milles liikmesriigil on osalus;
c)  avalikus omandis pangale või asutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 7
7.  Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta.
7.  Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate või EAFRD puhul sekkumise liigi kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 7 a (uus)
7a.   Rahastamisvahendi ettenähtud otstarbel kasutamist käsitlevate aruandlusnõuete puhul piirdutakse korraldusasutuste ja finantsvahendajatega.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 2
2.  Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse samal eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite või toetuse vormide kaudu kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni.
2.  Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite raames või muude toetuse vormide kaudu täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse või vajaduse korral selleks, et korvata fondidest rahastamisvahendisse tehtavate maksete nimiväärtuse vähenemist, mis on tingitud negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1
1.  Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu.
1.  Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks või muus vormis liidu toetuseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 2
2.  Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või sõltumatul hindamisel.
2.  Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või eelhindamisel, mis tehakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 52.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1
1.  Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja -tasude katmiseks.
1.  Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja ‑tasude katmiseks, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Esimese lõigu kohaldamisel ei käsitleta tõhusamatest tegevustest tulenevat säästu saadud tuluna. Eelkõige ei too energiatõhususe meetmetest tulenev kulude kokkuhoid kaasa sellele vastavat tegevustoetuste vähendamist.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 1
Kulusid võib fondist rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2029.
Kulusid võib fondidest rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2030.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 4
4.  Tegevuse või tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada programmi eesmärke.
4.  ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatavat tegevust võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus kuulub Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) viiest komponendist ühe alla, nagu on määratletud määruse (EL) [...] („Euroopa territoriaalse koostöö määrus“) artiklis 3, ning aitab saavutada programmi eesmärke.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 6
6.  Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte.
6.  Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte. Käesolevat lõiget ei kohaldata EMKFi abile kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades ega ERFi ja ESF+-i spetsiaalsetele lisaeraldistele äärepoolseimates piirkondades.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
(a)  laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;
a)  laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena või rahastamisvahenditele antava toetuse puhul tulenevalt negatiivsest intressist;
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
(c)   käibemaks, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot.
välja jäetud
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
käibemaksu rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot või lõpliku toetusesaaja investeeringute ja kulutuste puhul.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriik võib lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega.
Liikmesriik võib punktides a, b ja c osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 3
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud programmikohaste toetuste suhtes või tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 1
Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 3 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud.
Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Rahastamisvahendi rakendamise esimese 12 kuu jooksul on baastasu halduskulude ja -tasude kohta rahastamiskõlblik. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 2 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 2
Kõnealust piirmäära ei kohaldata juhul, kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele.
Juhul kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele, mis peavad olema tulemuspõhised.
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda.
2.  Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda. Liikmesriigid teevad OLAFiga täielikku koostööd.
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 4
4.  Liikmesriigid taga seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse.
4.  Liikmesriigid tagavad seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi, sõltumatuse ja usaldusväärsuse.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 6 – lõik 1
Liikmesriigid näeb ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest.
Liikmesriigid näevad ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja õigusraamistikule. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel kooskõlas artikli 64 lõike 4 punktiga a läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub kasutajasõbralike elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 2
EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2023.
EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2022.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 3
Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] lõike [1] punkti [c] alapunkti [vii] kohaste programmide suhtes.
Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 alapunkti xi] kohaste programmide suhtes.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 11
11.  Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.
11.  Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused ja reeglid.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 1 – lõik 1
Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult. Komisjon koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava.
Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult ja tõhusalt. Komisjon koostab liikmesriikidele riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 2
2.  Komisjoni audit teostatakse kuni kolme kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust.
2.  Komisjoni audit teostatakse kuni kahe kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  komisjon peab auditi toimumisest pädevale programmi haldavale asutusele vähemalt 12 päeva ette teatama, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Sellistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad;
a)  komisjon peab auditi toimumisest pädevale programmi haldavale asutusele vähemalt 15 päeva ette teatama, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Sellistes auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad;
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi viimast päeva;
c)  komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kahe kuu jooksul pärast auditi viimast päeva.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
(d)  komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta.
d)  komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta. Liikmesriigi vastus loetakse täielikuks, kui komisjon ei ole 2 kuu jooksul teatanud, et menetluses on veel dokumente.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 2
Komisjon võib punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kolme kuu võrra.
Komisjon võib piisavalt põhjendatud juhtudel punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 a (uus)
4a.   Ilma et see piiraks artikli 63 lõike 6 kohaldamist, näeb komisjon ette kaebuste käsitlemise süsteemi, mis on kodanikele ja sidusrühmadele juurdepääsetav.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2
2.  Auditeerimisasutus peab olema avaliku sektori asutus, mis tegutseb auditeeritavatest sõltumatult.
2.  Auditeerimisasutus peab olema avaliku või erasektori asutus, mis tegutseb sõltumatult korraldusasutusest, ning organitest või üksustest, kellele on ülesanded usaldatud või delegeeritud.
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1 – punkt e
(e)  iga tegevuse kohta elektroonilises süsteemis seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vajalike andmete salvestamine ja säilitamine ning andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise tagamine.
e)  iga tegevuse kohta elektroonilistes süsteemides seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vajalike andmete salvestamine ja säilitamine ning andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise tagamine.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 1 – lõik 1
Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse kättesaadavus puuetega inimestele ning sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt a
(a)  tagab, et valitud tegevused vastavad programmile ja aitavad tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele;
a)  tagab, et valitud tegevused on kestlikud, vastavad programmile ja territoriaalsele strateegiale ning aitavad tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele;
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt c
(c)  tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet;
c)  tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist asjakohast suhet;
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt e
(e)  tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL48 kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL49.
e)  tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL48 kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, samuti põhjalikku avalikku arutelu, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL49.
_________________
_________________
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt f
(f)  kontrollib, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust;
f)  tagab, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust;
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt j
(j)  tagab selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat.
j)  tagab enne investeerimisotsuste tegemist selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, samuti energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise.
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 5 a (uus)
5a.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus ka otsustada eraldada kuni 5 % programmi ERFi ja ESF+ kohastest rahalistest eraldistest raamprogrammi „Horisont“ raames liikmesriikide rahastamiskõlblikele eriprojektidele, sh neile, mis valiti teises etapis, tingimusel et need eriprojektid aitavad kaasa selle liikmesriigi programmi eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 6
6.  Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest viivitamata komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta.
6.  Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest ühe kuu jooksul komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta, sh kulude-tulude analüüsi.
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
(b)  tagab sõltuvalt rahalistest vahendite kättesaadavusest, et toetusesaaja saab talle lubatud summa tervikuna kätte hiljemalt 90 päeva pärast seda, kui ta on esitanud maksetaotluse.
b)  tagab eelrahastamise ja vahemaksete puhul, et toetusesaaja saab tõendatud kulude eest talle lubatud summa tervikuna kätte hiljemalt 60 päeva pärast seda, kui ta on esitanud maksetaotluse.
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt a
(a)  maksetaotluste koostamine ja esitamine komisjonile vastavalt artiklitele 85 ja 86;
a)  maksetaotluste koostamine ja esitamine komisjonile vastavalt artiklitele 85 ja 86 ja võttes arvesse auditeerimisasutuse poolt või vastutusel tehtud auditeid;
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt b
(b)  raamatupidamisaruannete koostamine vastavalt artiklile 92 ning kõigi raamatupidamisaruannete andmete registreerimine elektroonilises süsteemis;
b)  raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine, täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kinnitamine vastavalt artiklile 92 ning kõigi raamatupidamisaruannete andmete registreerimine elektroonilises süsteemis;
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 a (uus)
6a.   Auditeerimine toimub auditeeritud toimingu ajal kehtinud standardi alusel, välja arvatud juhul, kui uued standardid on toetusesaajale soodsamad.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 b (uus)
6b.   Auditi käigus sellise eeskirjade eiramise tuvastamine, mis toob kaasa rahalise karistuse, ei tohi põhjustada olukorda, kus laiendatakse kontrolli kohaldamisala või kus finantskorrektsioonid on suuremad kui auditeeritud kulude aruandeaasta kulud.
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1
1.  Auditeerimisasutus koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes üheksa kuu jooksul pärast nende esimest tegevusaastat. Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi.
1.  Auditeerimisasutus koostab pärast korraldusasutusega konsulteerimist riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes. Audit tehakse üheksa kuu jooksul pärast nende esimesest tegevusaastast. Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi. Auditeerimisasutus võib auditistrateegias kindlaks määrata ühe konto auditi piirmäära.
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Kui komisjon ja liikmesriik on auditi tulemuste osas lahkarvamusel, rakendatakse vaidluste lahendamise menetlust.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 74 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektroonilise süsteemi kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks.
Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektrooniliste süsteemide kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks.
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 1
1.  Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil.
1.  Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend sisaldab maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid, võib korraldusasutus otsustada, et ei tee kohapealseid juhtimiskontrolle.
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 2 – lõik 2
EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad siiski korraldusasutusele maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3
3.  Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil.
3.  Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend esitab auditeerimisasutusele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud tema välisaudiitorid iga kalendriaasta lõpus ja mis hõlmab XVII lisas esitatud teavet, võib auditeerimisasutus otsustada mitte teha uusi auditeid.
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3 a (uus)
3a.   Tagatisfondide puhul võivad programmide auditi eest vastutavad asutused korraldada uusi tagatise aluseks olevaid laene andvate organite kontrolli või auditi ainult siis, kui esineb üks või mitu järgmistest olukordadest:
a)   tõendavad dokumendid, mis annavad tõendust selle kohta, et lõppsaajad said rahastamisvahendist toetust, ei ole kättesaadavad korraldusasutuse tasandil või nende asutuste tasandil, kes rakendavad rahastamisvahendeid;
b)   on tõendeid, et korraldusasutuse või rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil kättesaadavad dokumendid ei kajasta antud toetuse tõest ja täpset olukorda.
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel viie aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse.
1.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel kolme aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse.
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 2 a (uus)
2a.   Dokumentide säilitamise aega võib lühendada korraldusasutuse otsusega vastavalt toetusesaajate riskiprofiilile ja suurusele.
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:
Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  2022: 0,5 %;
b)  2022: 0,7 %;
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  2023: 0,5 %;
c)  2023: 1 %;
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d
(d)  2024: 0,5 %;
d)  2024: 1,5 %;
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e
(e)  2025: 0,5 %;
e)  2025: %;
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f
(f)  2026: 0,5
f)  2026: 2 %
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 3 – punkt b
(b)  tehnilise abi summat, mis on arvutatud artikli 31 lõike 2 kohaselt;
b)  tehnilise abi summat, mis on arvutatud artikli 31 kohaselt;
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)   Riigiabi puhul võib maksetaotlus sisaldada abi andva organi tehtud ettemakseid abisaajale järgmistel kumulatiivsetel tingimustel: neil on panga või samaväärne tagatis, need ei ületa 40 % abisaajale konkreetseks tegevuseks antava abi kogusummast ja on kaetud toetusesaajate kantud kuludega, mida tõendatakse maksekviitungitega 3 aasta jooksul.
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 1
1.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2, peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c.
1.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 1, peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c.
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 3, esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega:
2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2, esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega:
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 87 – lõige 1
1.  Vabade vahendite olemasolu korral teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab.
1.  Komisjon teeb vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab.
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 90 – lõige 1 – punkt a
(a)  on tõendeid selle kohta, et esineb märkimisväärseid puudusi, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid;
a)  on arvestatavaid tõendeid selle kohta, et esineb märkimisväärseid puudusi, mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid;
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 91 – lõige 1 – punkt e
(e)  liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kooskõlas artikli 15 lõikega 6;
välja jäetud
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 1
1.  Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva teise kalendriaasta 26. detsembriks.
1.  Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva kolmanda kalendriaasta 31. detsembriks.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 2
2.   Summa, mis peab 2021. aasta eelarvelise kulukohustuse puhul olema lõikes 1 kindlaksmääratud tähtajaks hõlmatud eelmaksete või maksetaotlustega, on 60 % sellest kulukohustusest. 10 % 2021. aasta eelarvelistest kulukohustustest lisatakse aastatel 2022–2025 igale eelarvelisele kulukohustusele, et arvutada kaetavad summad.
välja jäetud
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 3
3.  See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2029 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet.
3.  See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2030 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet.
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 100 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  mille kohta ei olnud võimalik maksetaotlust õigeaegset teha viivituste tõttu liidu tasandil ajavahemikus 2021–2027 eraldatavatele rahalistele vahenditele õigus- ja haldusraamistiku loomisega.
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 101 – lõige 2
2.  Liikmesriigil on üks kuu aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.
2.  Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 1
1.  ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 868/2014.
1.  ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2016/2066.
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 1 – lõik 1
Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 330 624 388 630 eurot 2018. aasta hindades.
Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 378 097 000 000 eurot 2018. aasta hindades.
(Muudatusettepaneku eesmärk on taastada samaväärne summa nagu oli kasutada ajavahemikus 2014–2020, vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ettepaneku kohta, koos vajalike suurendustega. Seetõttu tuleb muuta ka XXII lisas esitatud arvutusi.)
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 1
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile.
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile. Fondi minimaalne kogueraldis riiklikul tasandil peaks olema 76 % igale liikmesriigile või piirkonnale ajavahemikul 2014–2020 eraldatud eelarvest.
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Ilma et see piiraks liikmesriikidele eraldatud riiklikke eraldisi, säilitatakse 2014.–2020. aasta eraldiste tasemel nende piirkondade rahalised vahendid, mille kategooriat 2021.–2027. perioodiks alandati.
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 2 b (uus)
Pidades silmas ühtekuuluvuse rahastamise erilist tähtsust piiriülese ja rahvusvahelise koostööle ning äärepoolseimate piirkondade jaoks, ei tohiks rahastamise abikõlblikkuse kriteeriumid olla vähem soodsad kui perioodil 2014–2020 ning peaksid tagama maksimaalse järjepidevuse olemasolevate programmidega.
(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka XXII lisas esitatud arvutusi.)
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97,5 % koguvahenditest (st kokku 322 194 388 630 eurot) ja need jaotatakse järgmiselt:
1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97 % koguvahenditest (st 2018. aasta hindades kokku 366 754 000 000 eurot) Sellest summast eraldatakse 5 900 000 000 eurot lastegarantii jaoks ESF + vahenditest. Ülejäänud 360 854 000 000 eurot (2018. aasta hindades) jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt a
(a)  61,6 % (st kokku 198 621 593 157 eurot) vähem arenenud piirkondadele;
a)  61,6 % (st kokku 222 453 894 000 eurot) vähem arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt b
(b)  14,3 % (st kokku 45 934 516 595 eurot) üleminekupiirkondadele;
b)  14,3 % (st kokku 51 446 129 000 eurot) üleminekupiirkondadele;
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt c
(c)  10,8 % (st kokku 34 842 689 000 eurot) enam arenenud piirkondadele;
c)  10,8 % (st kokku 39 023 410 000 eurot) enam arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt d
(d)  12,8 % (st kokku 41 348 556 877 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele;
d)  12,8 % (st kokku 46 309 907 000 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele;
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt e
(e)  0,4 % (st kokku 1 447 034 001 eurot) täiendava toetusena ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
e)  0,4 % (st kokku 1 620 660 000 eurot) täiendava toetusena ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 3 – lõik 1
Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ESF+-le eraldatud vahendite summa on 88 646 194 590 eurot.
ESF+‑le eraldatud vahendid moodustavad 28,8 % tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest (st 105 686 000 000 eurot 2018. aasta hindades). See ei hõlma tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuuna või tervise tegevussuuna rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 3 – lõik 2
Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+-le, on 376 928 934 eurot.
Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+‑le, vastab 0,4 %‑le esimeses lõigus osutatud vahenditest (st 424 296 054 eurot 2018. aasta hindades).
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 1
Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 10 000 000 000 eurot. Sellest summast rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [number of new CEF Regulation], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.
Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 4 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades. Sellest summast, võttes arvesse liikmesriikide ja piirkondade taristu investeerimisvajadusi, rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [number of new CEF Regulation], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 5
30% Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahenditest tehakse kohe pärast ülekandmist kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas määrusega [the CEF Regulation].
välja jäetud
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 6
Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [new CEF Regulation] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest, võttes arvesse, et 70 % vahenditest on üle kantud Euroopa ühendamise rahastusse.
Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [new CEF Regulation] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest.
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 5
5.  500 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
5.  2018. aasta hindades 560 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 6
6.  175 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
6.  2018. aasta hindades 196 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 7
7.  Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,5 % (st kokku 8 430 000 000 eurot).
7.  Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 3 % (st kokku 11 343 000 000 eurot 2018. aasta hindades).
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 105 – lõige 1 – punkt a
(a)  kuni 15 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele;
a)  kuni 5 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  70 % vähem arenenud piirkondadele;
a)  85 % vähem arenenud piirkondadele;
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  55 % üleminekupiirkondadele;
b)  65 % üleminekupiirkondadele;
Muudatusettepanekud 349 ja 447
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  40 % enam arenenud piirkondadele.
c)  50 % enam arenenud piirkondadele.
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 2
Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes.
Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes ning äärepoolseimatele piirkondadele eraldatava lisatoetuse suhtes.
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 3
Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 70 %.
Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 85 %.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 4
ESF+ määrusega võidakse kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [14].
ESF+ määrusega võidakse piisavalt põhjendatud juhtudel kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad kuni 90 % prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [13] ja artikli [4 lõike 1 punktidega x ja xi], samuti programmidele, mis käsitlevad materiaalset puudust kooskõlas artikliga [9], toetavad võitlust noorte tööpuuduse vastu kooskõlas artikliga [10], Euroopa lastegarantiid kooskõlas artikliga [10a] ja riikidevahelist koostööd kooskõlas artikliga [11b].
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 4 – lõik 1
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 70 %.
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 85 %.
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse lisapaindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Komisjon hindab hoolikalt asjaomast taotlust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslike või paranduslike sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel, võttes arvesse investeeringute strateegilist tähtsust.
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõik 1
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määrusega (EL) 204/2014, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3, et seda muuta ja käesoleva määrusega kohandada.
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 2
2.  Artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
2.  Artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4 ja artikli 89 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 6
6.  Artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 6 lõike 3, artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 001 – veerg 1
001 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud mikroettevõtjate põhivarasse
001 Investeeringud mikroettevõtjate põhivarasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 002 – veerg 1
002 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse
002 Investeeringud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) põhivarasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 004 – veerg 1
004 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse
004 Investeeringud mikroettevõtjate immateriaalsesse varasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 005 – veerg 1
005 Investeeringud otseselt teadustegevuse ja innovatsiooniga seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse
005 Investeeringud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh erasektori uurimiskeskused) immateriaalsesse varasse, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga või konkurentsivõimega
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 2 – rida 035 – veerg 1
035 Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud)
035 Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: üleujutused ja maalihked (sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud)
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 2 – rida 043

Komisjoni ettepanek

043

Kodumajapidamisjäätmete käitlus: mehaaniline biotöötlus, termiline töötlemine

0 %

100 %

Muudatusettepanek

 

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 056 – veerg 1
056 Uued kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk
056 Uued kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T põhivõrk
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 057 – veerg 1
057 Uued kiirteed ja maanteed – TEN-T üldvõrk
057 Uued kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T üldvõrk
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 060 – veerg 1
060 Taastatud või täiustatud kiirteed ja maanteed – TEN-T põhivõrk
060 Taastatud või täiustatud kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T põhivõrk
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 061 – veerg 1
061 Taastatud või täiustatud kiirteed ja maanteed – TEN-T üldvõrk
061 Taastatud või täiustatud kiirteed, sillad ja maanteed – TEN-T üldvõrk
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
I lsa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 5 – rida 128 – veerg 1
128 Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning sellega seotud turismiteenused
128 Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine ning turismiteenused
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 5 – rida 130 – veerg 1
130 Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism
130 Looduspärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning ökoturism, v.a Natura 2000 alad
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 12 – veerg Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 16 – veerg Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)
Hõreda asustusega alad
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 22 – veerg Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 26 – veerg Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)
Hõreda asustusega alad
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 32 – veerg Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 36 – veerg Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend
Hõreda asustusega alad
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 4 – rida 17
17 Majutus ja toitlustus
17 Turism, majutus ja toitlustus
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 – veerg 2
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist.
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist.
1.  Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja järelevalvemehhanism.
1.  Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja järelevalvemehhanism, mis on kohaldatav kõigi poliitikaeesmärkide suhtes.
2.  Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt.
2.  Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega ning need lisatakse projektide valiku kriteeriumidesse ja kohustustesse.
2a.  Kord, mille alusel antakse seirekomisjonile aru, kuidas on toetatavad tegevused konventsiooniga kooskõlas.
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja õiguste rakendamine, mis aitavad kaasa tegelikule lähenemisele ja ühtekuuluvusele Euroopa Liidus.

Riigi tasandi kord, millega tagatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba selliste põhimõtete korrektne rakendamine, mis aitavad ELis kaasa sotsiaalsele lähenemisele ja ühtekuuluvusele, eelkõige põhimõtted, mille otstarve on vältida siseturul kõlvatut konkurentsi.

Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Partnerluse põhimõtte tõhus rakendamine

Kehtestatud on raamistik, mille alusel saavad kõik partnerid programmide koostamisest, rakendamisest, seirest ja hindamisest täielikult osa võtta ja mis sisaldab järgmist.

 

1.  Kord, millega tagatakse partnerite kaasamiseks läbipaistev menetlus.

 

2.  Kord, mille alusel levitatakse ja avaldatakse teavet, mida partnerid enne ja pärast kohtumisi vajavad.

 

3.  Toetus partnerite mõjuvõimu suurendamisele ja suutlikkuse suurendamisele.

Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 2 – veerg 4
Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava ja see sisaldab järgmist.
Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 °C juures või alla selle, ja mis sisaldab järgmist.
1.  Kõik energialiidu juhtimise määruse I lisa vormis nõutud elemendid.
1.  Kõik energialiidu juhtimise määruse I lisa vormis nõutud elemendid.
2.  Vähese CO2-heitega energiat edendavate meetmete jaoks kavandatud rahastamisvahendite ja -mehhanismide soovituslik kava.
2.  Vähese CO2-heitega energiat edendavate meetmete jaoks kavandatud rahastamisvahendite ja -mehhanismide kava.
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 4 – veerg 2
ERF ja Ühtekuuluvusfond:
ERF ja Ühtekuuluvusfond:
2.4  Kliimamuutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu edendamine
2.4  Kliima- ja struktuuriliste muutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu edendamine
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 7 – veerg 4
Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist.
Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist.
1.  Kõik komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud 2021.–2027. aasta prioriteetse tegevuse raamistikku käsitlevas vormis nõutud elemendid.
1.  Kõik komisjoni ja liikmesriikide vahel kokkulepitud 2021.–2027. aasta prioriteetse tegevuse raamistikku käsitlevas vormis nõutud elemendid, sh esmatähtsad meetmed ja rahastamisvajaduse prognoos.
2.  Esmatähtsate meetmete kindlaksmääramine ja rahastamisvajaduse hindamine.
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 2
3.2  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edendamine
3.2  Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, ohutu ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edendamine
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 4 – alapunkt -1 a (uus)
-1a.  nõuab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamist ning suuremal määral TEN-T võrgu puuduvate ühenduste väljaehitamist ja kitsaskohtade kõrvaldamist, mis tähendab ka investeeringuid nn kõvasse taristusse;
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 4 – alapunkt 1
1.  sisaldab kavandatud investeeringute majanduslikku põhjendust, mida toetab usaldusväärne nõudluse analüüs ja liikluse modelleerimine ja milles tuleks arvesse võtta raudteesektori liberaliseerimise eeldatavat mõju;
1.  sisaldab kavandatud investeeringute majanduslikku põhjendust, mida toetab usaldusväärne nõudluse analüüs ja liikluse modelleerimine ja milles tuleks arvesse võtta raudteeteenuste turu avamise eeldatavat mõju;
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 2
2.  kajastab õhukvaliteedi kavasid, võttes eelkõige arvesse riikide CO2-heite vähendamise kavasid;
2.  kajastab õhukvaliteedi kavasid, võttes eelkõige arvesse transpordisektori heite vähendamise riiklikke strateegiaid;
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 3
3.  hõlmab investeeringuid määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud TEN-T põhivõrgukoridoridesse kooskõlas asjakohaste TEN-T-töökavadega;
3.  hõlmab investeeringuid määruses (EL) nr 1316/2013 määratletud TEN‑T põhivõrgukoridoridesse kooskõlas asjakohaste TEN‑T‑töökavadega ning eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgu lõikudesse;
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 4
4.  tagab väljaspool TEN-T põhivõrke tehtavate investeeringute puhul vastastikuse täiendavuse, pakkudes piirkondadele ja kohalikele kogukondadele piisavat ühendatust TEN-T põhivõrkude ja selle transpordisõlmedega;
4.  tagab väljaspool TEN‑T põhivõrke tehtavate investeeringute puhul vastastikuse täiendavuse, pakkudes linnade võrgustikele, piirkondadele ja kohalikele kogukondadele piisavat ühendatust TEN‑T põhivõrkude ja selle transpordisõlmedega;
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – alapunkt 9 a (uus)
9a.  edendab jätkusuutlikke piirkondlikke ja piiriüleseid turismialgatusi, millest võidavad nii turistid kui ka elanikud, näiteks ühendades EuroVelo võrgustiku Euroopa raudteevõrgustikuga TRAN
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 1 – veerg 2 – punkt ESF
ESF:
ESF:
4.1.1  Kõigi tööotsijate, sh noorte ja tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimaluste parandamine ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamine
4.1.1  Kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimaluste parandamine ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamine
4.1.2  Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamine, et tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul
4.1.2  Tööturuasutuste ja -teenuste nüüdisajastamine, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 2 – veerg 2 – punkt ESF
ESF
ESF
4.1.3  Paremat töö- ja eraelu tasakaalu edendamine, sh juurdepääs lapsehoiule, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske, töötajate kohanemine muutustega ning tervena ja aktiivsena vananemine
4.1.3  Naiste aktiivsema tööturul osalemise ning parema töö- ja eraelu tasakaalu edendamine, sh juurdepääs lapsehoiule, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega ning tervena ja aktiivsena vananemine
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 2
2.  Meetmed soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööhõives, palgas ja pensionites ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, sh alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamise kaudu, koos sihtidega.
2.  Meetmed soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööhõives, palgas, sotsiaalkindlustuses ja pensionites ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, sh alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamise kaudu, koos sihtidega.
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 3 – veerg 2 – punkt ESF
ESF:
ESF:
4.2.1  Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, tulemuslikkuse ja tööturu vajadustele vastavuse parandamine
4.2.1  Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, kaasavuse, tulemuslikkuse ja tööturu vajadustele vastavuse parandamine, et toetada võtmepädevuste, sh digitaaloskuste omandamist ning hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule;
4.2.2  Oskuste täiendamise ja ümberõppe võimaluste loomine kõigile, muu hulgas karjäärialaseid üleminekuid hõlbustades ning ametialast liikuvust soodustades
4.2.2  Pidevõppe, eelkõige oskuste täiendamise ja ümberõppe, samuti mitteformaalse ja informaalse õppe võimaluste loomine kõigile, muu hulgas karjäärialaseid üleminekuid hõlbustades ning ametialast liikuvust soodustades
4.2.3  Eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni
4.2.3  Eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning hariduse omandamise ja koolituse läbimise toetamine, sh kõigile suuremate õpirändevõimaluste andmine
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 1
1.  Tõenditel põhinevad süsteemid kutseoskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise mehhanismid ning teenused igas vanuses õppurite kvaliteetseks ja tõhusaks juhendamiseks.
1.  Tõenditel põhinevad süsteemid kutseoskuste hindamiseks ja prognoosimiseks ning edasise tegevuse jälgimise mehhanismid ning teenused igas vanuses õppurite kvaliteetseks ja tõhusaks juhendamiseks, kaasa arvatud õppurikesksed lähenemisviisid.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lia – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 2
2.  Meetmed, millega tagatakse võrdne juurdepääs kvaliteetsele, asjakohasele ja kaasavale haridusele ja koolitusele, selles osalemine ja selle lõpetamine ning võtmepädevuste omandamine kõikidel tasemetel, sh kõrgharidus.
2.  Meetmed, millega tagatakse võrdne juurdepääs kvaliteetsele, taskukohasele, asjakohasele, segregatsioonita ja kaasavale haridusele ja koolitusele, selles osalemine ja selle lõpetamine ning võtmepädevuste omandamine kõikidel tasemetel, sh kõrgharidus.
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 3
3.  Kõigi tasandite hariduse ja koolituse (sh kolmanda taseme haridus) ülene koordineerimismehhanism ja selge ülesannete jaotus asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vahel.
3.  Kõigi tasandite hariduse ja koolituse (sh kolmanda taseme haridus ning mitteformaalse ja informaalse hariduse teenuste osutajad) ülene koordineerimismehhanism ja selge ülesannete jaotus asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vahel.
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3
ERF:
ERF:
4.3  Tõrjutud kogukondade, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimist suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu
4.3  Tõrjutud kogukondade, rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimise suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lia – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3.1
ESF:
ESF:
4.3.1  Aktiivse kaasamise edendamine muu hulgas selleks, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet
4.3.1  Aktiivse kaasamise toetamine muu hulgas selleks, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3.1 a (uus)
4.3.1a.   Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalse lõimimise edendamine
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 4
Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja see sisaldab järgmist.
Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja tegevuskava ning see sisaldab järgmist.
1.  Tõenditel põhinev vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tuvastamine, sh laste vaesus, kodutus, ruumiline ja hariduslik segregatsioon, piiratud juurdepääs põhiteenustele ja -taristule ning haavatavate isikute erivajadused.
1.  Tõenditel põhinev vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tuvastamine, sh laste vaesus, kodutus, ruumiline ja hariduslik segregatsioon, piiratud juurdepääs põhiteenustele ja -taristule ning haavatavate isikute erivajadused.
2.  Eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmed kõigis valdkondades, sh piisava sissetulekutoetuse, kaasavate tööturgude ja haavatavatele isikutele, sh rändajatele kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu võimaldamise abil.
2.  Eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmed kõigis valdkondades, sh piisava sissetulekutoetuse, sotsiaalkaitse, kaasavate tööturgude ja haavatavatele isikutele, sh rändajatele ja pagulastele kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu võimaldamise abil.
3.  Meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile.
3.  Meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile, mis põhineb riiklikul deinstitutsionaliseerimise strateegial ja tegevuskaval.
4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
4.  Kord, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 5 – veerg 2
ESF:
ESF:
4.3.2  Marginaliseerunud kogukondade, nt romade sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine
4.3.2  Kolmandate riikide kodanike ja tõrjutud kogukondade, nt romade sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 6 – veerg 2
ESF:
ESF:
4.3.4  Võrdse ja õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks muutmine; pikaajalise hoolduse teenustele kättesaadavuse parandamine
4.3.4  Võrdse ja õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamine, sealhulgas sotsiaalkaitse kättesaadavuse soodustamine tervishoiusüsteemide kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks muutmine; pikaajalise hoolduse teenustele kättesaadavuse parandamine
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 6 – veerg 4 – punktid 2, 3 ja 3 a (uus)
Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist.
Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist.
1.  Tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse vajaduste kaardistamine, sh meditsiinitöötajate osas, et tagada jätkusuutlikud ja koordineeritud meetmed.
1.  Tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse vajaduste kaardistamine, sh meditsiinitöötajate osas, et tagada jätkusuutlikud ja koordineeritud meetmed.
2.  Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tõhususe, jätkusuutlikkuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed, sh keskendudes eriliselt tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidest eemale jäänud isikutele.
2.  Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tõhususe, jätkusuutlikkuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed, sh keskendudes eriliselt tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidest eemale jäänud isikutele ja isikutele, kelleni on kõige keerulisem jõuda.
3.  Kogukonnapõhiste teenuste, sh haigusennetuse, esmatasandi tervishoiu, koduhoolduse ja kogukonnapõhiste hoolekandeteenuste edendamise meetmed.
3.  Kogukonnapõhiste teenuste, sh haigusennetuse, esmatasandi tervishoiu, koduhoolduse ja kogukonnapõhiste hoolekandeteenuste edendamise meetmed ning meetmed üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.
3a.   Sotsiaalkaitsesüsteemide tõhususe, jätkusuutlikkuse, kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise meetmed.
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – tabel 1 T – Programmi struktuur

 

Komisjoni ettepanek

Tunnuskood

Pealkiri [300]

Tehniline abi

Arvutamise alus

Fond

Abistatava piirkonna liik

Valitud erieesmärk

1

Prioriteet nr 1

Ei

 

ERF

Lisateave

Erieesmärk 1

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 2

Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad

Lisateave

Erieesmärk 3

2

Prioriteet nr 2

Ei

 

ESF+

Lisateave

Erieesmärk 4

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 5

Äärepoolseimad piirkonnad

3

Prioriteet nr 3

Ei

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

3

Tehnilise abi prioriteet

Jah

 

 

 

Ei kohaldata

..

Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 8

 

Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 9

 

Muudatusettepanek

Tunnuskood

Pealkiri [300]

Tehniline abi

Arvutamise alus

Fond

Abistatava piirkonna liik

Valitud erieesmärk

1

Prioriteet nr 1

Ei

 

ERF

Lisateave

Erieesmärk 1

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 2

Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad

Lisateave

Erieesmärk 3

2

Prioriteet nr 2

Ei

 

ESF+

Lisateave

Erieesmärk 4

Üleminekupiirkonnad

Vähem arenenud piirkonnad

Erieesmärk 5

Äärepoolseimad piirkonnad

3

Prioriteet nr 3

Ei

 

Ühtekuuluvusfond

Ei kohaldata

 

3

Tehnilise abi prioriteet

Jah

 

 

 

Ei kohaldata

..

Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“

Ei

 

ESF+

 

 

 

Prioriteetne suund „Lastegarantii“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“

Ei

 

ESF+

 

 

..

Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 8

 

Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“

Ei

 

ESF+

 

Erieesmärk 9

Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2.1 – tabel

Komisjoni ettepanek

[ ] See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet

[ ] See on noorte tööhõivele vastav prioriteet

[ ] See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet

[ ] See on materiaalsele puudusele vastav prioriteet

Muudatusettepanek

[ ] See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet

[ ] See on noorte tööhõivele vastav prioriteet

[ ] See on lastegarantiile vastav prioriteet

[ ] See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet

[ ] See on materiaalsele puudusele vastav prioriteet

Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – sissejuhatav osa
2.1.1.  Erieesmärk2 (majanduskasv ja tööhõive) või toetusvaldkond (EMKF) – korratakse iga valitud erieesmärgi või toetusvaldkonna puhul, v.a tehnilise abi prioriteedid
2.1.1.  Erieesmär54 (majanduskasv ja tööhõive) või toetusvaldkond (EMKF) – korratakse iga valitud erieesmärgi või toetusvaldkonna puhul, v.a tehnilise abi prioriteedid
__________________
__________________
2 Välja arvatud erieesmärk, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii
54 Välja arvatud erieesmärk, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi.
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – alapunkt 2.1.1.2 – sissejuhatav osa
2.1.1.2  Näitajad3
2.1.1.2  Näitajad
_________________
3 Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – vahendite jaotus üksnes aastate 2021–2025 kohta.
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – alapunkt 2.1.1.3 – sissejuhatav osa
2.1.1.3  Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi4 (ei kohaldata EMKFi puhul)
2.1.1.3  Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi (ei kohaldata EMKFi puhul)
_________________
4 Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – vahendite jaotus üksnes aastate 2021–2025 kohta.
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2. – lõik 8
Tegevuste valimise kriteeriumid5
Tegevuste valimise kriteeriumid5
__________________
__________________
5 Ainult ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii sätestatud erieesmärk
5 Ainult ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärk.
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 3 – tabel 16
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – sissejuhatav osa
3.2  Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa16
3.2  Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa
_________________
16 Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – rahalised assigneeringud üksnes aastate 2021–2025 kohta.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0043/2019).


Õigusprogramm ***I
PDF 241kWORD 84k
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm (COM(2018)0384 – C8‑0235/2018 – 2018/0208(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0097A8-0068/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „hartas“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.
(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud ka see, et oma poliitika ja meetmete väljakujundamisel ja elluviimisel on liidu eesmärk ebavõrdsuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks õigusprogrammi kõik meetmed toetama soolise aspekti läbivat arvestamist, sealhulgas sootundlikku eelarvestamist, ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide läbivat arvestamist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste kaitsmist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel liidus ja seadmist Euroopa ühiskondades kesksele kohale. Seepärast luuakse liidu eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Olles osa uuest fondist, koondab õiguste ja väärtuste programm enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201310 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/201411 loodud programmi „Kodanike Euroopa“. Õigusprogramm (edaspidi „programm“) jätkab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201312 aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammi (edaspidi „eelkäija programm“), jätkates integreeritud Euroopa õigusruumi loomise ja piiriülese koostöö toetamist.
(2)  Liit ja kõik liikmesriigid peavad jätkama nende õiguste ja väärtuste aktiivset edendamist, kaitsmist ja tugevdamist järjepidevalt kõikides oma poliitikavaldkondades ning samuti nende jagamist kodanike ja rahvaste vahel liidus ja seadmist Euroopa ühiskondades kesksele kohale. Samas on sujuvalt toimiva siseturu ja liidu ühiste väärtuste toetamiseks vaja hästi toimivat Euroopa õigusruumi ning tõhusaid, sõltumatuid ja kvaliteetseid siseriiklikke õigussüsteeme ja suuremat vastastikust usaldust. Seepärast luuakse liidu eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi, polariseerumise ja lõhenemisega ning käimas on Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohased menetlused seoses õigusriigi põhimõtte süstemaatilise rikkumisega, samuti rikkumismenetlused liikmesriikides õigusriigi põhimõtte järgimise küsimustes, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inim- ja põhiõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja õigusriigi põhimõtet, kuna nende õiguste ja väärtuste nõrgenemine mõnes liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Olles osa uuest fondist, koondab õiguste ja väärtuste programm enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201310 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/201411 loodud programmi „Kodanike Euroopa“. Õigusprogramm (edaspidi „programm“) jätkab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/201312 aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammi (edaspidi „eelkäija programm“), jätkates integreeritud Euroopa õigusruumi loomise ja piiriülese koostöö toetamist.
__________________
__________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
11 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
11 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida meie õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, ühiskondliku ja demokraatliku osalemise soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis samuti põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.
(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, eelkõige rahastades meetmeid, millega edendatakse aktiivset, hästi välja arenenud, vastupidavat ja võimestatud kodanikuühiskonda, mis võimaldab inimeste kodaniku-, sotsiaalset ja demokraatlikku osalust, ning inim- ja põhiõiguste nõuetekohast kohaldamist ja rakendamist, edendades Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis samuti põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 nõutakse, et institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. See on eriti oluline, arvestades asjaolu, et mitmes liikmesriigis on sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruum üha kahanemas.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Selleks võib liit võtta vastu meetmeid, mille abil arendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada ja toetada liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise alal. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel tuleb tagada, et austataks põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtuseid, nagu mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik ja hästi toimiv kohtusüsteem.
(4)  Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja demokraatia austamine ja edendamine liidus on eeltingimused kõigi aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste tagamiseks ning inimeste usalduse suurendamiseks liidu vastu. See, kuidas õigusriigi põhimõtet liikmesriikides rakendatakse, on oluline liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vastastikuse usalduse tagamise seisukohalt. Selleks võib liit võtta vastu meetmeid, mille abil arendada tsiviil- ja kriminaal- ning vajaduse korral ka haldusasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada ja toetada liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise alal, keskendudes eelkõige rasketele piiriülestele kuritegudele, maksu- ja keskkonnakuritegudele, terrorismile ning põhiõiguste rikkumistele nt inimkaubanduse näol, samuti ohvrite õiguste kaitsele. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil tuleks tagada ja toetada seda, et austataks inim- ja põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtuseid, nagu mittediskrimineerimine, solidaarsus, võrdne kohtlemine harta artiklis 21 loetletud juhtudel, kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik, demokraatia ja hästi toimiv sõltumatu kohtusüsteem.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   ELi toimimise lepingu artiklis 81 on selgelt sätestatud, et liit võib vastu võtta õigusakte liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks. Aluslepingu kohaselt võib selliseid õigusakte vastu võtta muu hulgas järgmistel eesmärkidel: kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel; kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine; liikmesriikides kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus; koostöö tõendite kogumisel; õiguskaitse tõhus kättesaadavus; tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, mis võib hõlmata liikmesriikide kohtumenetluste kokkusobivamaks muutmist; vaidluse lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine ning kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Rahastamine peaks jääma üheks oluliseks vahendiks aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Need tuleks saavutada muu hulgas seeläbi, et kehtestatakse paindlik ja tulemuslik õigusprogramm, mis peaks hõlbustama nende eesmärkide planeerimist ja rakendamist.
(5)  Rahastamine on üks kõige olulisemaid vahendeid aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Need tuleks saavutada muu hulgas seeläbi, et kehtestatakse paindlik ja tulemuslik õigusprogramm, mis peaks hõlbustama nende eesmärkide planeerimist ja rakendamist, võttes arvesse, millised meetmed annavad suurimat Euroopa lisaväärtust, kasutades võimaluse korral võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Programmi eesmärk peaks olema muuta programmi vahendid paindlikumaks ja kättesaadavamaks ning pakkuda liidus ja väljaspool liitu tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele samu rahastamisvõimalusi ja tingimusi.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks tuleb liidul võtta meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas võetud liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks vastu meetmeid. Hästi toimiv õigusel rajanev ala, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on oluline ka majanduskasvu tagamiseks.
(6)  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks kõigile tuleb liidul võtta meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas võetud liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks vastu meetmeid. Hästi toimiv õigusel rajanev ala, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on oluline ka majanduskasvu ja edasise integratsiooni tagamiseks.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Nagu tuletas meelde Euroopa Liidu Kohus oma kohtulahendis1a, on kohtute sõltumatuse nõue osa õigusest õiglasele kohtumenetlusele ning see on vastastikuse usalduse ja vastastikuse tunnustamise alus.
_________________
1a Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 27. veebruar 2018, Asociação Sindical dos Juízes Portugueses, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117; kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 25. juuli 2018, C-216/18 PPU, L. M., ECLI:EU:C:2018:586.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Õiguskaitse kättesaadavus peaks hõlmama eelkõige kohtute, alternatiivsete vaidluste lahendamise meetodite ja selliste avalike teenistujate kättesaadavust, kellel on seadusest tulenev kohustus anda pooltele sõltumatut ja erapooletut õigusnõu.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  Soolise aspekti lõimimist õigussüsteemidesse tuleks pidada Euroopa õigusel rajaneva ala edasisel arendamisel oluliseks eesmärgiks. Läbipõimunud diskrimineerimine õigussüsteemis on õiguskaitse kättesaadavuse tagamisel naistele ikka veel üks peamisi takistusi. Seetõttu peaks programm aktiivselt kaasa aitama sellele, et kaotada õiguskaitsele piiratud juurdepääsu omavate vähemuste, puuetega inimeste, rändajate, varjupaigataotlejate, eakate, kõrvalistes piirkondades elavate inimeste või muude haavatavate rühmade igasugune diskrimineerimine ja nende ees seisvad tõkked, ning toetama õigussüsteemides ohvrisõbralikke ja sootundlikke menetlusi ja otsuseid.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Õigusriigi põhimõtete järgimine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse jaoks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriigi põhimõte on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 kehtestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõte ning põhiõiguste harta artikkel 47 selle konkreetne väljendus. Õigusriigi põhimõtte edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik.
(7)  Õigusriigi põhimõtete igakülgne järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse jaoks vabaduse, turvalisuse ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriigi põhimõte on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 kehtestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõte ning põhiõiguste harta artikkel 47 selle konkreetne väljendus. Õigusriigi põhimõtte edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, läbipaistvust, vastutust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)   On oluline meeles pidada, et õigus tähendab õigusriigi põhimõtte kinnitamist ühiskonnas ja igaühe õigust õiglasele kohtumõistmisele sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt, et kaitsta Euroopa väärtusi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c järgi toetab liit kohtunike ja kohtutöötajate koolitust kui vahendit, millega parandada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriigi põhimõtet kõige paremini tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse korrektne ja ühtne kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Käesolevast programmist toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud.
(8)  ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c järgi toetab liit kohtunike ja kohtutöötajate koolitust kui vahendit, millega parandada tsiviil- ja kriminaalasjades ning vajaduse korral haldusküsimustes tehtavat õigusalast koostööd, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi kõige paremini rakendada ja tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse mittediskrimineeriv, korrektne ja ühtne kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus ja mõistmine õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Käesolevast programmist toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonides töötavad spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud. Need meetmed peaksid hõlmama kohtunikele, juristidele, prokuröridele ja politseile mõeldud koolitusi probleemide ja takistuste kohta, mida kogevad haavatavas olukorras inimesed, sealhulgas lapsed, etnilised vähemused, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, soopõhise ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid ning inimkaubanduse ohvrid, ning selle kohta, kuidas tagada kuriteoohvrite nõuetekohane kaitse. Need inimesed ja neid esindavad või abistavad organisatsioonid tuleks otseselt koolituste korraldamisse kaasata.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Mõistlikud menetlustähtajad teenivad õiguskindluse eesmärki, mis on õigusriigi peamine eeldus.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)  Vastavalt nõukogu 11. mai 2017. aasta otsusele 2017/865/EL Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud küsimustes ning asjaomasele otsusele, mis käsitleb varjupaika ja tagasi- ja väljasaatmise lubamatust, tuleks programmiga toetada kohtunike ja kohtutöötajate koolitamist eesmärgiga suurendada teadlikkust ja edendada konventsiooni praktilist kohaldamist, et paremini kaitsta naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ohvreid kogu liidus.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (European Judicial Training Network – EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law – ERA), Euroopa kohtunike nõukogude võrgustik (European Network of Councils for the Judiciary –ENCJ), Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union – ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (Network of the Presidents of Supreme Judicial Courts of the European Union – RPCSJUE) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (European Institute of Public Administration – EIPA), peaks jääma ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks neile andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud iga-aastastes tööprogrammides.
(9)  Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud, samuti asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, k.a kollektiivhagide esitajad. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (European Judicial Training Network – EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law – ERA), Euroopa kohtunike nõukogude võrgustik (European Network of Councils for the Judiciary –ENCJ), Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union – ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (Network of the Presidents of Supreme Judicial Courts of the European Union – RPCSJUE) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (European Institute of Public Administration – EIPA), peaks jääma ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks neile andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud iga-aastastes tööprogrammides. Lisaks võiksid sellistesse koolitusprogrammidesse oma panuse anda ka põhiõiguste alal tegutsevad organisatsioonid ja vägivalla ohvritega töötavad spetsialistid ning spetsialiseerunud akadeemilised asutused, keda tuleks vajaduse korral kaasata. Kuna naissoost kohtunikud on juhtivatel ametikohtadel alaesindatud, tuleks naissoost kohtunikke, prokuröre ja muid õiguselukutse esindajaid julgustada sellistes koolitustes osalema.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Liikmesriigid peaksid investeerima rohkem kohtunike koolituse ja täiendusõppe arendamisse, kuna see on tõhusa, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi alus.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Programm peaks toetama ka parimate tavade edendamist soopõhise vägivalla küsimustega tegelevate kohtute vahel ning soolise vägivalla alaste ühiste ressursside ja koolitusmaterjalide vahendamist kohtunikele, prokuröridele, juristidele, politseile ja muudele soopõhise vägivalla ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Programmi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist ja õigusnormide vajalikku lähendamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste, sealhulgas rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. Programm peaks ka edasi liikuma piiriüleste juhtumitega seotud menetlusnormides ja saavutama tsiviilõiguses suurema lähenemise, mis aitab kõrvaldada takistused kohtu- ja kohtuväliste menetluste heale ja tõhusale toimimisele, mis on kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides. Lõpuks selleks, et toetada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks programmiga toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
(11)  Programmi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist, liikmesriikidevahelist usaldust ja õigusnormide vajalikku lähendamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste, sealhulgas rahapesu andmebüroode vahelist koostööd, ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. Programm peaks ka edasi liikuma piiriüleste juhtumitega seotud menetlusnormides, sh vahendusmenetlustes, keskendudes eriti sellele, et lihtsustada kõikide inimeste diskrimineerimisvaba juurdepääsu õigusemõistmisele, ja saavutama eriti tsiviilõiguses suurema lähenemise, mis aitab kõrvaldada takistused kohtu- ja kohtuväliste menetluste heale ja tõhusale toimimisele, mis on kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides. Lõpuks selleks, et toetada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks programmiga toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 24 ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile tuleks programmiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine kõikidesse selle meetmete rakendamisse.
(12)  Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 24 ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile tuleks programmiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine kõikidesse selle meetmete rakendamisse. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata meetmetele, mis on suunatud lapse õiguste kaitsele tsiviil- ja kriminaalmenetlustes, sealhulgas vanematega kinnipidamiskohtades kaasas olevate ja vangistatud vanemate laste kaitsele. Kaaluda tuleks ka piisava toetuse eraldamist koolitusmeetmetele, mis tagaksid direktiivi (EL) 2016/800 (mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi) nõuetekohase rakendamise.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 23 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile (Istanbuli konventsioon) tuleks programmiga toetada naiste õiguste kaitset ning lõimida sooliste teemade edendamine kõikide selle meetmete rakendamisse. Selleks et tagada õiguskaitse kättesaadavus naistele ja tütarlastele soolise vägivalla juhtumite korral ning seda parandada, peaksid liikmesriigid ratifitseerima Istanbuli konventsiooni ja võtma vastu laiahaardelised õigusaktid soolise vägivalla tõkestamiseks liidus.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)   Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaselt tuleks programmiga toetada rassilisse või etnilisse vähemusse kuuluvate isikute, näiteks romade kaitset ning lõimida nende õiguste edendamine kõigi programmi meetmete rakendamisse, tugevdades eelkõige diskrimineerimisvastaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Aastateks 2014–2020 loodud programmi raames oli võimalik korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepideval viisil integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on muud kui õigusasutused ja õiguspraktikud.
(13)  Aastateks 2014–2020 loodud programmi raames oli võimalik korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepideval viisil integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on muud kui õigusasutused ja õiguspraktikud ning samuti seda ülesannet täitvad valitsusvälised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  ELi toimimise lepingu artikli 67 järgi peaks liit moodustama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning milles õiguskaitse kättesaadavus on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust muude kui õigusasutuste ja õiguspraktikute meetmetele ning kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa.
(14)  ELi toimimise lepingu artikli 67 järgi peaks liit moodustama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning milles õiguskaitse diskrimineerimisvaba kättesaadavus kõigile on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust piirkondliku ja kohaliku tasandi muude kui õigusasutuste ja õiguspraktikute meetmetele ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas kuriteoohvrite õigusi esindavate organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Selleks et saavutada õiguskaitse kättesaadavus kõigile, tuleks eelkõige toetada meetmeid, mis hõlbustavad õiguskaitse tõhusat ja võrdset kättesaadavust haavatavas olukorras olevatele inimestele, nagu lapsed, etnilised vähemused, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, soopõhise ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid ning inimkaubanduse ohvrid ja rändajad, sõltumata nende elanikustaatusest.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks programmi kõik meetmed toetama ka naiste ja meeste võrdõiguslikkuse arvessevõtmist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke kõigis poliitikavaldkondades.
(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks programmi kõik meetmed aitama läbivalt edendada soolist võrdõiguslikkust ja toetama soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke. Tuleks teha korrapärast järelevalvet ja hindamist, et anda hinnang nende eesmärkide järgimisele programmi meetmetes.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigi põhimõtetest, paremini tundma õppida Euroopa õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja nõuetekohase rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda vastastikuse õppe Euroopa platvormi.
(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, edendada õigussüsteemi sõltumatust ja tõhusust, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku, kindlustada liikmesriikide kohtuvõimude vastastikust usaldust ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võrdõiguslikkust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisele ning ohvrite kaitset käsitlevate mitmesuguste liidu vahendite paremale rakendamisele ja koordineerimisele. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigi põhimõtetest, paremini tundma õppida Euroopa õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada ja edendada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja selle põhjaliku mõistmise ja rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda Euroopa platvormi vastastikuseks õppeks ja parimate tavade jagamiseks.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Programm peaks aitama kaasa ka koostöö tõhustamisele kolmandate riikidega, kui liidu õigus on eksterritoriaalselt kohaldatav, et parandada õiguskaitse kättesaadavust ning hõlbustada kohtu- ja menetlusprobleemide lahendamist eelkõige inimkaubanduse juhtumite puhul ning seoses kliimamuutuste ja ettevõtete vastutusega.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)   Euroopa Parlamendi raportist 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta nähtub, et liikmesriikide kohtunike ja muude õigusalatöötajate hulgas valitseb jätkuvalt märkimisväärselt ebavõrdne sugude esindatus, eelkõige (kuid mitte ainult) järgmistes punktides: naiskohtunike osakaal kohtusüsteemi kõrgematel astmetel, ametisse nimetamise läbipaistvus, töö- ja tööväliste kohustuste ühitamine ja mentorlustavad. Programmiga tuleks seetõttu toetada koolitusi, mille eesmärk on neid ebavõrdsuse ilminguid kõrvaldada. Need koolitused võiksid olla suunatud liikmesriikide naiskohtunikele ja õigusala naistöötajatele või olla võimaluse korral mõeldud nii nais- kui meessoost töötajatele, eesmärgiga suurendada kogu asjaomase personali teadlikkust.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 c (uus)
(16c)  Kuna liidu õigussüsteem ei taga naistele ja tütarlastele nõuetekohast õigusemõistmist ja kaitset, ei saa soolise vägivalla ohvrid vajalikku toetust. See puudutab ka seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohvreid, naissoost pagulasi ja sisserändajaid, LGBTIQ-inimesi ja puuetega inimesi, kelle kaitse ja toetus on samuti ebapiisav.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, nt EUROJUSTi, eu-LISA ja Euroopa Prokuratuuri tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.
(17)  Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, nt EUROJUSTi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Pettustevastase Ameti, eu-LISA ja Euroopa Prokuratuuri tööga, et hinnata teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööd programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades ja teha vajaduse korral parandusettepanekuid.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  On vaja tagada, et kõigi programmi raames korraldatud meetmete ja tegevustega loodaks Euroopa lisaväärtust, et need täiendaksid liikmesriikide tegevusi ja oleksid kooskõlas liidu muude tegevustega. Liidu eelarve vahendite tõhusaks eraldamiseks tuleks püüelda järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime poole selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse teineteisega tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige õiguse, õiguste ja väärtuste fondi ja seeläbi õiguste ja väärtuste programmi raames, ning programmi ja ühtse turu programmi, piirihalduse ja julgeoleku, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF) ja Sisejulgeolekufondi, strateegilise taristu, eriti digitaalse Euroopa programmi, programmi „Erasmus+“, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja LIFE-määruse13 vahel.
(18)  On vaja tagada, et kõigi õigusprogrammi raames korraldatud meetmete ja tegevuste elluviimisel järgitaks elujõulisust, nähtavust ning Euroopa lisaväärtuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise juhtpõhimõtet ja et need täiendaksid liikmesriikide tegevusi ja oleksid kooskõlas liidu muude tegevustega. Liidu eelarve vahendite tõhusaks ja tulemuspõhiseks eraldamiseks tuleks püüelda järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime poole selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse teineteisega tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige õiguse, õiguste ja väärtuste fondi ja seeläbi õiguste ja väärtuste programmi raames, ning programmi ja ühtse turu programmi, piirihalduse ja julgeoleku, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF) ja Sisejulgeolekufondi, strateegilise taristu, eriti digitaalse Euroopa programmi, Euroopa Sotsiaalfond+, programmi „Erasmus+“, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja LIFE-määruse vahel13. Õigusprogrammi rakendamine ei tohiks piirata, vaid peaks täiendama selliste liidu õigusaktide ja poliitikate kohaldamist, mis käsitlevad liidu eelarve kaitsmist olukordades, kus liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.
__________________
__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (EMPs kohaldatav tekst).
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (EMPs kohaldatav tekst).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Tuleks täiustada mehhanisme seose tagamiseks liidu rahastamispoliitika ja liidu väärtuste vahel, võimaldades komisjonil teha nõukogule ettepaneku kanda programmi üle vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, kui asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatakse liidu väärtustega seotud menetlusi. Liidu kõikehõlmav demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism peaks tagama kõigi liikmesriikide tegevuse korrapärase ja võrdse läbivaatamise, millega tagatakse vajalik teave meetmete võtmiseks, et kaotada liikmesriikides üldiste liidu väärtustega seotud puudujäägid. Ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võetavate meetmete olulist finantsmõju arvestades tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks tegutsema komisjoni ettepaneku alusel. Et hõlbustada nende otsuste vastuvõtmist, mida on vaja tõhusate meetmete tagamiseks, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
(19c)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.
(20)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta, ning nõutakse ressursside kasutamisel täielikku läbipaistvust, usaldusväärset finantsjuhtimist ja ressursside mõistlikku kasutamist. Eeskätt tuleks programmi rakendamise raames rakendada ja tugevdada veelgi eeskirju, milles käsitletakse võimalust rahastada kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja riikidevahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste ja alltoetuste kaudu ning tingimuste kaudu, millega tagatakse kiired ja paindlikud toetuste andmise menetlused, nagu kaheastmeline taotlusmenetlus, kasutajasõbralikud taotlusvõimalused ja aruandlusmenetlused. Kaasrahastamise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta vabatahtlikku tööd.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.
(21)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja soovitud tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suurust ja suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete, ühikuhindade ja alltoetuste kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201315, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9516, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137119. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(22)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201315, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9516, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad programmi rahastamis- ja valikumenetluste täielikku läbipaistvust, õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige peaks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldama haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 peaks Euroopa Prokuratuur uurima pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitama nendes süüdistusi, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137119. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
_________________
_________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(23)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, inimõiguste asutustele ja võrgustikele, sh inimõiguste kaitsmise eest vastutavatele liikmesriikide asutustele, mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse poliitika eest vastutavatele asutustele ja võrgustikele, ombudsmanidele, Euroopa Põhiõiguste Ametile, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks ning koostoime ja koostöö edendamiseks. Peaks olema võimalik kaasata kolmandaid riike, eriti juhul kui nende kaasamine toetab programmi eesmärke, jälgides, et see vastab üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, mis aitaksid tal paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi põhimõtte järgimises kahjustavad või võivad kahjustada liidu finantshuvide usaldusväärset finantsjuhtimist. See peaks täiendama õigusprogrammi, mille roll on erinev, nimelt toetada täiendavalt õigusriigi põhimõttel ja vastastikusel usaldusel rajaneva Euroopa õigusruumi arengut ning tagada, et inimesed saaksid oma õigusi kasutada.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Vastavalt [nõukogu otsuse 2013/755/EL20 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(25)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL20 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmiga tuleb tagada, et sellised isikud ja üksused on oma rahastamiskõlblikkusest piisavalt teavitatud.
__________________
__________________
20 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
20 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)   See programm peaks aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada kestliku arengu eesmärgid, lähtudes nende olulisusest ja asjakohasusest.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.
(27)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige programmi toetusesaajatele. See kord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal programmi mõju kohapeal.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1.  „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad – kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad, samuti õigusasutustega seotud õigusvaldkonna spetsialistid, nt juristid, notarid, kohtutäiturid või täiteametnikud, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.
1.  „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad – kohtunikud, prokurörid ja kohtutöötajad, samuti õigusasutustega seotud õigusvaldkonna spetsialistid, nt advokaadid ja süüdistajad, notarid, kohtutäiturid või täiteametnikud, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel ning vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel põhinevat ELi õigusruumi.
1.  Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel, sealhulgas kohtunike sõltumatusel ja kohtusüsteemi erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel ning piiriülesel koostööl põhinevat ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, aidates sellega kaasa demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste arengule.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised, nagu täpsustatud I lisas:
2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
a)  hõlbustada ja toetada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada õigusriigi põhimõtet, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide ja otsuste täitmise tõhusust;
a)  hõlbustada ja toetada demokraatia ja põhiõiguste järgimise vaimus tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, sealhulgas koostööd väljaspool liidu piire, kui liidu õigust kohaldatakse ekstraterritoriaalselt, et parandada füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguskaitse kättesaadavust ning edendada õigusriiki ja kohtusüsteemi sõltumatust, toetades püüdlusi parandada riikide õigussüsteemide tõhusust, kohtuotsuste nõuetekohast täitmist ja ohvrite kaitset;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
b)  toetada ja edendada õigusalast koolitust, et edendada ühist õigus-, kohtu ja õigusriigikultuuri;
b)  toetada ja edendada riigisisest ja riikidevahelist õigusalast koolitust, sealhulgas õigusterminoloogia alast koolitust, et edendada ühist õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri ning vastastikuse tunnustamise ja menetluslike tagatiste alaste liidu õigusaktide järjepidevat ja tõhusat rakendamist. Koolitus peab olema sootundlik, võtma arvesse laste ja puudega isikute erivajadusi, olema vajaduse korral ohvrikeskne, hõlmama eeskätt tsiviil- ja kriminaalõigust ning vajaduse korral haldusõigust, põhiõigusi, samuti terrorismi- ja radikaliseerumisevastast võitlust;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
c)  hõlbustada kõigi jaoks tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sh elektrooniliste vahendite kaudu, edendades tõhusaid tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetlusi ning edendades ja toetades kuriteoohvrite õiguseid ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõiguseid kriminaalmenetlustes.
c)  hõlbustada kõigi jaoks – pöörates erilist tähelepanu ebavõrdsusele ja diskrimineerimisele mis tahes alusel, nagu loetletud harta artiklis 21 – tõhusat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu õiguskaitsele ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sh elektrooniliste vahendite kaudu (e-õiguskeskkond), edendades tõhusaid tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetlusi ja vajaduse korral haldusmenetlusi ning edendades ja toetades kõigi kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetlustes, pöörates erilist tähelepanu lastele ja naistele;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)   edendada uimastitega seotud teadusuuringute rakendamist praktikas, toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, laiendada selle valdkonna teadmiste baasi ja töötada välja uuenduslikke meetodeid uute psühhoaktiivsete ainete ning inimkaubanduse ja salakaubaveo probleemide lahendamiseks.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Programmi kõigi meetmete rakendamisel püütakse toetada ja edendada horisontaalse eesmärgina võrdsete õiguste kaitset ja diskrimineerimise lubamatuse põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 21.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [305 000 000] eurot.
1.  Vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 17 [vajaduse korral ajakohastatakse viidet uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] on programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027, mis on eelarvepädeva asutuse jaoks iga-aastase eelarvemenetluse käigus esmane viide, 316 000 000 eurot 2018. aasta hindades (356 000 000 eurot jooksevhindades).
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud meetmete jaoks eraldatud eelarve esitatakse kord aastas.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
4.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.
2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, peamiselt meetmetoetuste ning iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevustoetuste kujul. Rahaliste toetustega tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku sektori vahendite mõistlik kasutamine, madalam halduskoormus programmi läbiviija ja toetusesaajate jaoks ning võimalike toetusesaajate juurdepääs programmi vahenditele. Kasutada võib kindlasummalisi makseid, ühikuhindu, kindlamääralisi makseid ja alltoetusi ning kolmandatele isikutele antavaid rahalisi toetusi. Kaasrahastamist aktsepteeritakse mitterahalisena ja sellest võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Meetmete liik
Meetmete liik
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised meetmed:
1)   teadlikkuse suurendamine, teabe jagamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse, õigusalase koostöö vahendite, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika ja võrdleva õiguse ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite tundmist, keskendudes eriti sellele, et suurendada arusaamist õiguse multidistsiplinaarsetest, valdkondadeülestest ja interdistsiplinaarsetest valdkondadest, nagu kaubandus ja inimõigused, ning ekstraterritoriaalsete kohtuvaidluste lahendamisest;
2)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et parandada teadmisi ja vastastikust arusaamist liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalõigusest ning õigus- ja kohtusüsteemidest, sh õigusriigist ja õiguskaitse kättesaadavusest, ning vastastikuse usalduse suurendamise ja heade tavade vahetamise abil lapsi arvestava õigusemõistmise vallas ning kohtusüsteemis soolise aspekti edendamise ja arvessevõtmise abil;
3)  koolitused kohtunikele, juristidele, prokuröridele ja politseile ning muudele õigussüsteemi töötajatele probleemide ja takistuste kohta, millega puutuvad kokku haavatavas olukorras inimesed, sealhulgas lapsed, rahvusvähemused, LGBTI-inimesed, puudega inimesed, soopõhise ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid ning inimkaubanduse ohvrid, ning koolitused teemal, kuidas tagada kuriteoohvrite nõuetekohane kaitse;
4)  analüüsi- ja järelevalvemeetmed, et õppida paremini tundma ja mõistma tõkkeid, mis võivad takistada Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimist, ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides, võttes arvesse ka liidu õiguse mõju kolmandatele riikidele;
5)  meetmed Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimise parandamiseks, sealhulgas demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalve liikmesriikides ning teadusuuringud selle kohta, kuidas kaotada takistused õiguskaitse üldisel, mittediskrimineerival ja tõhusal kättesaadavusel kõigile;
6)  algatused sugude ebavõrdse esindatuse vähendamiseks liikmesriikide kohtunike ja kohtutöötajate seas, korraldades selleks kas koolitusi naissoost töötajatele või koolitusi nii nais- kui ka meessoost töötajatele, millega suurendatakse teadlikkust sellistest küsimustest nagu naissoost kohtunike väike osakaal kõrgemates kohtuinstantsides või vajadus ametissenimetamise läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumite järele;
7)  sidusrühmade, sh ohvrite kaitse ja õiguskaitsega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide koolitamine kahju hüvitamise hagi esitamise vallas, et parandada liidu poliitika ja õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse ning põhiõiguste tundmist, kuriteoohvrite toetamist ja kaitsmist, kollektiivse õiguskaitse ja üldise kohtualluvuse kasutamist, liidu õigusalase koostöö vahendite kasutamist, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika, õiguskeele ja võrdleva õiguse tundmist;
8)  kohtutöötajate ja muude karistusõiguse, kinnipidamise ja vanglahalduse valdkonna sidusrühmade valdkondadevaheline koolitus, et hõlbustada parimate tavade vahetamist;
9)  kohtutöötajate ja muude alaealistega seotud õiguse valdkonna sidusrühmade valdkondadevaheline koolitus, et valmistada ette ja edendada direktiivi (EL) 2016/800 (mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi) nõuetekohast rakendamist;
10)  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning e-õiguse vahendite arendamine ja hooldus, et parandada õigussüsteemide tõhusust ning nende koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, sh süsteemide ja rakenduste piiriülene koostalitlusvõime, privaatsus ja andmekaitse;
11)  peamiste Euroopa tasandi võrgustike ja Euroopa õigusalaste võrgustike, sh liidu õiguse alusel loodud võrgustike suutlikkuse suurendamine, et tagada liidu õiguse tulemuslik kohaldamine ja jõustamine, edendada liidu õigust ja programmiga hõlmatud valdkondades poliitikaeesmärke ja strateegiaid ning neid edasi arendada;
12)  struktuuriabi andmine programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele asjaomastele sidusrühmadele ning nende organisatsioonide heaks töötavate õigusekspertide suutlikkuse suurendamiseks ja koolitamiseks, samuti selliste organisatsioonide konkreetseks tegevuseks, sealhulgas selgitustööks, võrgustikutegevuseks, kohtuvaidlusteks, mis puudutavad demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega seotud rikkumisi, kodanike kaasamiseks ja koolitamiseks ning asjaomaste teenuste osutamiseks;
13)  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise, ülekantavuse ja läbipaistvuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh sõltumatute programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu;
14)  võrdlevad uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised, mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].
1.  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja välditakse topeltrahastamist, näidates selgelt ära iga kululiigi rahastamise allikad, nagu näeb ette usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
a)  neid on hinnatud programmi konkursikutse raames;
a)  neid on nõuetekohaselt hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.
3.  Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule antakse tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud nõuandemenetlusega.
2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu delegeeritud õigusaktiga. Nimetatud delegeeritud õigusakt võetakse vastu kooskõlas artikliga 14.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud lisas. Järelevalve ja aruandluse jaoks kogutud andmed jagatakse vajaduse korral soo, vanuse ja töötajate kategooria lõikes.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
2a.  Seire käigus hinnatakse ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi on programmi meetmete raames käsitletud.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke õigeid andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult, täpselt ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon teeb kättesaadavaks kasutajasõbralikud aruandlusvormid ning tagab tutvustamise ja kasutajatoe, eelkõige taotlejatele ja toetusesaajatele, kellel ei pruugi olla aruandlusnõuete täitmiseks piisavalt vahendeid ja töötajaid.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti ja hästi dokumenteeritult, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis ning jälgida programmi raames võetud meetmete rakendamist ja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist. Kõik hindamised peavad olema sootundlikud ja sisaldama soolise võrdõiguslikkusega seotud meetmete jaoks ette nähtud programmi eelarve üksikasjalikku analüüsi.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
3a.  Programmi vahe- ja lõpphindamise käigus hinnatakse muu hulgas
a)  programmi tajutud mõju õigusemõistmisele juurdepääsule, tuginedes Euroopa tasandil kogutud kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele andmetele;
b)  programmi raames rahastatud meetmete abil väljatöötatud õigusaktide ja vahendite arvu ja kvaliteeti;
c)  programmiga kaasnevat Euroopa lisandväärtust;
d)  rahastamise tasemega võrreldes saavutatud mõju;
e)  võimalikke haldusalaseid, organisatoorseid ja/või struktuurilisi takistusi programmi sujuvamal, tulemuslikumal ja tõhusamal rakendamisel.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Ekspertide rühm, millega konsulteeritakse, peab olema sooliselt tasakaalus.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet programmiga kaasneva Euroopa lisaväärtuse kohta, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja seda abistavad asjakohased kodanikuühiskonna ja inimõiguste valdkonna organisatsioonid. Komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa
I lisa
välja jäetud
Programmi meetmed
Artikli 3 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:
1.  teadlikkuse suurendamine, teabe jagamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse, õigusalase koostöö vahendite, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika ja võrdleva õiguse ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite tundmist;
2.  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust arusaamist liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalõigusest ning õigus- ja kohtusüsteemidest, sh õigusriigi põhimõtetest, ja vastastikuse usalduse parandamine;
3.  analüüsi- ja järelevalvemeetmed1, et õppida paremini tundma ja mõistma tõkkeid, mis võivad takistada Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimist, ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;
4.  sidusrühmade koolitamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse tundmist, õigusalase koostöö vahendite kasutamist, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika, õiguskeele ja võrdleva õiguse tundmist;
5.  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus, et parandada õigussüsteemide tõhusust ja nende koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, sh süsteemide ja rakenduste piiriülene koostalitlusvõime;
6.  peamiste Euroopa tasandi võrgustike ja Euroopa õigusalaste võrgustike, sh liidu õiguse alusel loodud võrgustike suutlikkuse suurendamine, et tagada liidu õiguse tulemuslik kohaldamine ja jõustamine, edendada liidu õigust ja programmiga hõlmatud valdkondades poliitikaeesmärke ja strateegiaid ning neid edasi arendada, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;
7.  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide / riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.
__________________
1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
II lisa
Lisa
Näitajad
Näitajad
Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:
Programmi jälgitakse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid ning maksimeerida kohtusüsteemide tõhusust. Selleks kogutakse privaatsuse ja andmekaitse õigusi järgides vajaduse korral sugupoolte, vanuse ja töötajate kategooriate lõikes eristatud andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 1 – tabel
Programmist (sh EJTN tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv
Programmist (sh EJTN tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv
Koolitustel osalenud töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete arv
Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS)
Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS)
Piiriülese, sealhulgas IT-vahendite ja liidu tasandil kehtestatud menetluste abil tehtava koostöö juhtude ja meetmete arv ning väljundite tase
E-õiguskeskkonna portaali / lehekülgede külastuste arv, et leida teavet seoses piiriüleste tsiviilasjadega
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud
i)   vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise kaudu;
i)   vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise kaudu;
ii)   teadlikkuse suurendamise, teavitamise ja teabe levitamise meetmete kaudu;
ii)   teadlikkuse suurendamise, teavitamise ja teabe levitamise meetmete kaudu;
iia)  kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamise meetmete kaudu;
iib)  meetmete kaudu, millega antakse inimestele teavet õiguskaitsele juurdepääsu kohta;
iic)  meetmete kaudu, millega antakse kohtunikele teavet kohtuvaidluste probleemide kohta ja selle kohta, kuidas kohaldada rahvusvahelist eraõigust ja liidu õigust piiriüleste/mitut valdkonda hõlmavate juhtumite korral;
iid)  programmi raames rahastatud teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu.
Programmi raames rahastatud meetmete geograafiline ulatus
Osalejate hinnang meetmetele, milles nad osalesid, ja meetmete eeldatavale jätkusuutlikkusele

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0068/2019).


Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seis
PDF 164kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta (2018/2094(INI))
P8_TA-PROV(2019)0098A8-0427/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa sotsiaalhartat, selle lisaprotokolli ja lisaprotokolli muudetud versiooni,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 295,

–  võttes arvesse 27 riigipea ja valitsusjuhi 29. juunil 2016. aastal toimunud mitteametlikku kohtumist,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi 16. septembri 2016. aasta Bratislava deklaratsiooni ja tegevuskava,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(2),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(3),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(4),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut ja viit järgnevat aruteludokumenti (COM(2017)2025, COM(2017)0206, COM(2017)0240, COM(2017)0291, COM(2017)0315, COM(2017)0358),

–  võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teadet oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni valge raamatut Euroopa tuleviku kohta ja muud aspektid“(7),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. mai 2017. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta „Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025“(8),

–  võttes arvesse riikide parlamentide mitmesuguseid seisukohti Euroopa tulevikku käsitleva komisjoni valge raamatu ja aruteludokumentide kohta,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri 12. septembri 2018. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorrast,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet liidu olukorrast ja tema 24. oktoobril 2017 esitatud tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks (COM(2017)0650),

–  võttes arvesse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni 26. septembri 2017. aastal Sorbonne’i ülikoolis peetud kõnet „Euroopa initsiatiiv: suveräänne ja ühinenud demokraatlik Euroopa“,

–  võttes arvesse ELi riigipeade või valitsusjuhtide 29. septembril 2017. aastal Tallinnas toimunud mitteametlikku tippkohtumist,

–  võttes arvesse juhtide tegevuskava, mis võeti vastu 19.–20. oktoobril 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel,

–  võttes arvesse nõukogu, parlamendi ja komisjoni 17. novembril 2017 avaldatud teadaannet – institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembril 2017 avaldatud Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise tegevuskava (COM(2017)0821) ning eelkõige ettepanekut luua Euroopa Valuutafond (COM(2017)0827), ettepanekut integreerida majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu liidu õigusraamistikku (COM(2017)0824) ja teatist Euroopa majandus- ja rahandusministri kohta (COM(2017)0823),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembril 2017 toimunud kohtumist ning juhtide kohtumist ja euroala tippkohtumisi, mis toimusid selle raames,

–  võttes arvesse 20 liikmesriigi 26 parlamendi 20. detsembri 2017. aasta kirja otsuste tegemise läbipaistvuse kohta nõukogus,

–  võttes arvesse 10. jaanuari 2018. aasta deklaratsiooni „Edendades ELi 2018. aastal“ („Bringing the EU forward in 2018“), mis võeti vastu Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide (Hispaania, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Prantsusmaa) tippkohtumisel, Visegrádi riikide (Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) 26. jaanuari 2018. aasta avaldust Euroopa tuleviku kohta ning Eesti, Iirimaa, Leedu, Läti, Madalmaade, Rootsi, Soome ja Taani rahandusministrite 6. märtsi 2018. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2018. aasta teatist „Tulemusi saavutav Euroopa: institutsioonilised võimalused muuta ELi töö tõhusamaks (COM(2018)0095),

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta soovitust (EL) 2018/234 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta(9),

–  võttes arvesse 27 riigipea ja valitsusjuhi 23. veebruaril 2018. aastal toimunud mitteametlikku kohtumist,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta ELis 2016. aastal(10),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325),

–  võttes arvesse 17. mail 2018. aastal toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 16. mai 2018. aasta eriaruannet „Strateegiline uurimine OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta“,

–  võttes arvesse 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juunil 2018. aastal toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi korraldatud arutelusid riigipeade ja valitsusjuhtidega Euroopa tuleviku üle,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0427/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on ainulaadne riigiülese integratsiooni näide ja see ühendus on alates murrangulisest Schumani deklaratsioonist, mis avaldati 9. mail 1950, toonud kestva rahu, jõukuse ja heaolu; arvestades, et liidu püüetes ja tegudes on olnud kesksel kohal ühine julgeolek, inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine ja inimeste heaolu;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu suurimate saavutuste hulka kuuluvad kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine, ühisraha, Erasmuse programm, regionaal-, põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika ning programm „Horisont 2020“, mis kõik aitavad suurendada Euroopa kodanike heaolu; arvestades, et liidule tuleb anda 21. sajandi suurte probleemide lahendamiseks vajalikud volitused ja vahendid;

C.  arvestades, et viimastel aastatel on liidul olnud mitmesuguseid kriise, mis on proovile pannud tema vastupidavuse ja võime tegutseda otsustavalt ja ühtselt;

D.  arvestades, et aastaid 2014–2017 on iseloomustanud sotsiaalselt tasakaalustatumad ja tulemuslikumad raha- ja makromajanduspoliitilised meetmed, nagu Euroopa Keskpanga mittestandardne poliitika, nagu ka stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa investeerimiskava paindlikkus, mis on kaasa aidanud ELi majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele;

E.  arvestades, et kuigi Euroopa on suutnud majanduskriisi kõige raskemaid nähte ohjeldada ja osalt neist ka jagu saanud, ootavad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ikka veel tegemist olulised ja kiireloomulised reformid majanduse juhtimises üldiselt ja konkreetsemalt euroalal, samuti on vaja jätkata ühtse turu tugevdamist ning heaoluühiskonna sotsiaalsete normide taastamist ja edasiarendamist;

F.  arvestades, et pidades silmas praegusi ja tulevasi sise- ja välisprobleeme, millega liidul tuleb ebastabiilses ja keerukas maailmas tegemist teha, eelkõige probleeme, mis on seotud rände, rahvastiku vähenemise, terrorismi, julgeoleku, kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, mitmepoolse maailmakorra säilitamise, majandus- ja rahaliidu loomise, globaliseerumise, vaba, õiglase ja kindlatel reeglitel põhineva rahvusvahelise kaubanduse, välispoliitika ja kaitse, sotsiaalse samba arendamise ning võitlusega ELi-vastase populismi, sallimatuse ja ksenofoobia vastu, peaks liit edendama uut koostöö- ja solidaarsusvaimu liikmesriikide vahel, lähtudes Euroopa Liidu lepingu artiklitest 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, samal ajal kui Lissaboni lepingus sätestatud eesmärk luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit peaks jätkuvalt inspireerima liidu meetmeid, eesmärgiga veelgi tugevdada Euroopa integratsiooni ja tõhusalt neid probleeme lahendada;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on väga mures populistlike, ksenofoobsete ja Euroopa‑vastaste liikumiste tõusu pärast kogu Euroopas; arvestades, et liit ja selle liikmesriigid peavad tugevdama pingutusi Euroopa integratsiooni demokraatlike väärtuste, aluspõhimõtete ja eesmärkide kaitsmiseks ja edendamiseks;

H.  arvestades, et Ühendkuningriigis 2016. aasta juunis toimunud referendum, mille tulemusest lähtudes Ühendkuningriik avaldas 29. märtsil 2017 teadaande oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, on intensiivistanud arutelu liidu tuleviku üle; arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi kavandatud väljaastumise üle Euroopa Liidust on näidanud liikmesriikide suurt vastastikust sõltuvust – seda, kui suurel määral kõik sõltuvad ühistest vahenditest ja meetmetest, ning on nähtavale toonud ka liidust lahkumise kulud;

I.  arvestades, et Euroopa tulevikku käsitleva arutelu intensiivistumine kajastub Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tuleviku kohta, Bratislava deklaratsioonis ja tegevuskavas, komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta, Rooma deklaratsioonis, juhtide tegevuskavas, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oktoobris 2017, samuti eri liikmesriikide või nende rühmade ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee mitmesugustes dokumentides, Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa tuleviku teemalistes aruteludes riigi- ja valitsusjuhtidega, nagu ka parlamentidevaheliste komisjonide koosolekutel ning eri institutsioonide, asutuste ja liikmesriikide korraldatud dialoogides ja konsultatsioonides kodanikega;

J.  arvestades, et 8.–26. septembrini 2018. aastal läbi viidud Parlameetri uuring näitas, et 62 % vastanutest on arvamusel, et nende koduriigi kuulumine Euroopa Liitu on hea ja õige, ning 68 % leiab, et ELi liikmeks olek on riigile kasuks tulnud, mis parim sedalaadi uuringutel mõõdetud tulemus 1983. aastast alates;

K.  arvestades, et liidu alusväärtused ja -põhimõtted määravad keskkonna, mille iga Euroopa kodanik saab omaks võtta, olenemata rahvusliku identiteediga seotud poliitilistest või kultuurilistest erinevustest;

L.  arvestades, et eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse teha Euroopa tulevikku käsitlevast arutelust kokkuvõte, pidades silmas ka Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu peamisi institutsioonilisi prioriteete uueks ametiajaks;

M.  arvestades, et Euroopa Liidul on oma ehitusprotsessis praegu eriti oluline periood, tulenevalt selle perioodi ülesannete ja probleemide olemusest ja ulatusest, ning arvestades, et neid saab lahendada ainult koostöös ning liikmesriikide suurema ja parema integratsiooni ja solidaarsuse kaudu, kasutades täies ulatuses Lissaboni lepingu kehtivaid sätteid ning seejärel reformides aluslepinguid, et parandada institutsioonide otsustusprotsessi ja tagada kohane pädevuste tasakaal;

N.  arvestades, et institutsiooniliste reformide eesmärk peaks olema muuta otsustusprotsessid demokraatlikumaks ning suurendada liidu ja tema institutsioonide otsuste tegemise läbipaistvust ja vastutust; arvestades, et neid eesmärke silmas pidades on kohane ja sobiv aeg edendada kodanike mõtestatud osalust Euroopa integratsiooni projektis ning korraldada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 11 sätetega kodanike ja esindusühingutega konsultatsioone ja ergutada korrapärast dialoogi;

O.  arvestades, et liit vajab tugevamat valitsemisstruktuuri, kus Euroopa Parlament teeks tõhustatud demokraatlikku kontrolli, et praeguste ja tulevaste probleemidega toime tulla; arvestades, et ELi institutsioonide ja asutuste läbipaistvus ja usaldusväärsus on väga olulised omadused kodanike usalduse võitmiseks;

P.  arvestades, et Mesebergi kohtumisel vastu võetud Prantsusmaa ja Saksamaa ühisdeklaratsioon sisaldab mitmeid mõtteid ja ettepanekuid Euroopa koostöö tugevdamiseks eelkõige majanduse juhtimise valdkonnas;

Q.  arvestades, et Euroopa kodakondsuse tugevdamiseks on ülimalt oluline edendada Euroopa mõõdet kultuuri ja hariduse vallas, võttes arvesse asjaolu, et liit kannatab puudulike teadmiste tõttu, kuna nooremad põlvkonnad kipuvad liidu saavutusi pidama enesestmõistetavaks;

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonides Euroopa tuleviku kohta rõhutati ühtse institutsioonilise raamistiku olulisust ja ühenduse meetodit ning tehti mitu Euroopa integratsiooni jaoks eriti olulist ettepanekut ja algatust, mis võivad aidata kaasa Euroopa tuleviku ehitamisele;

2.  rõhutab, et liit peab oma tulevikuga seonduvad probleemid lahendama suurema ja parema poliitilise integratsiooni kaudu, täiel määral inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid austades ja edendades ning koostööd tehes; rõhutab, et kodanikud tahavad Euroopat, mis kaitseks nende õigusi, heaolu ja sotsiaalset mudelit jagatud suveräänsuse alusel, mis nõuab sellele vastavat poliitilist integratsiooni ; kutsub riigipäid ja valitsusjuhte üles uueneva solidaarsuse ja koostöö vaimus selles suunas edasi liikuma;

3.  juhib tähelepanu sellele, et riigipead ja valitsusjuhid, kes esinesid Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa tuleviku teemalistel aruteludel, tunnistasid vajadust lahendada tulevikuprobleemid ühiselt ja teha paremini seda, mida on võimalik saavutada ainult üheskoos;

4.  kordab oma veendumust, et diferentseeritud integratsioon peab jääma avatuks kõigile liikmesriikidele ning olema ka edaspidi sügavuti ulatuva Euroopa integratsiooni meetod, mida ei tohiks segi ajada à la carte-Euroopa ideega; rõhutab vajadust vältida praeguses diferentseeritud integratsiooni teemalises arutelus mis tahes kujutlust, nagu oleksid liidus esimese ja teise järgu liikmed;

5.  tuletab meelde, et diferentseeritud integratsioon ei tohiks olla poliitilise integratsiooni vähendamise moodus;

6.  rõhutab, et kriis on põhjustanud tasakaalustamatust liidu peamiste institutsioonide vahel ning eelkõige Euroopa Ülemkogu rakendab oma poliitilist algatust komisjoni algatusõiguse kahjuks ja tugevdab sellega valitsustevahelist meetodit; on siiski seisukohal, et ühenduse meetod sobib liidu toimimiseks kõige paremini; tuletab meelde Euroopa Parlamendis sellega seoses vastu võetud arvukaid resolutsioone ning kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogule täielikult austada oma pädevuse piire, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 15;

7.  kordab, et ühehäälne otsus, mida aluslepingud mõne fundamentaalse küsimuse lahendamises nõuavad, on olulistel hetkedel ja oluliste otsuste puhul peaaegu ülesaamatu takistus, ja pooldab seetõttu otsustusprotsessi silmas pidades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet nõukogus ja seadusandliku tavamenetluse kasutamist kõigis valdkondades, kus võimalik; tuletab meelde, et praeguste aluslepingute raames on seda võimalik saavutada mitmesuguseid sillaklausleid kasutades või – tõhustatud koostöö korral – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 333 kasutades;

8.  väljendab sellega seoses rahulolu selle üle, et president Jean‑Claude Juncker andis oma 13. septembril 2017 ja 12. septembril 2018 peetud kõnedes liidu olukorra kohta teada kavatsusest teha ettepanek kasutada nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet teatavate poliitikavaldkondade puhul, kuid peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku määrust ei ole nende hulgas nimetatud;

9.  tunnustab eelkõige seda, et komisjon on teinud ettepaneku kasutada kvalifitseeritud häälteenamust ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) rahvusvahelistel foorumitel inimõiguste küsimustega seotud seisukohtade, sanktsioonide kehtestamist ning tsiviilmissioonide alustamist või rakendamist puudutavate otsuste puhul, et reageerida kriisidele välismaal, arvestades, kui oluline on otsustusprotsessi kiirendamine ja tõhustamine, ning arvestades vajadust, et liit peab esinema ühtsena;

10.  kordab oma ettepanekut kujundada nõukogu Euroopa Parlamendiga võrdsetel alustel tõeliseks seadusandlikuks koguks, nagu on märgitud parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades, suurendada otsustusprotsessi selgust; osutab sellega seoses Euroopa Ombudsmani eriaruandele nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta ning Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 20. detsembri 2017. aasta kirjale, milles – sarnaselt Euroopa Parlamendi sellekohaste nõudmistega – nõutakse eelkõige nõukogult ja mitteametlikelt organitelt, näiteks eurorühmalt, rohkem läbipaistvust poliitiliste otsuste tegemisel;

11.  on seisukohal, et on mitmesuguseid võimalusi muuta komisjon kohanemisvõimelisemaks, kohandades volinike kolleegiumi struktuuri ja töömeetodeid, näiteks konkreetsete poliitikavaldkondade kogumite eest vastutavate asepresidentide või kõrgema ja madalama järgu volinike nimetamisega;

12.  tuletab meelde, et kuigi Euroopa Parlamendil ei ole aluslepingute kohaselt ametlikku õigust teha seadusandlikke algatusi, võib ta taotleda, et komisjon esitaks ettepanekud küsimustes, mis tema arvates nõuavad liidu õigusakti vastuvõtmist aluslepingute rakendamiseks, ning tuletab komisjonile kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(12) artikliga 10 meelde kohustust kaaluda taotlusi liidu õigusaktide ettepanekute esitamise kohta kiiresti ja üksikasjalikult; tuletab lisaks meelde, et ülalnimetatud institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab ka sätteid institutsioonidevahelise iga-aastase ja mitmeaastase programmitöö kohta, mis on parlamendi jaoks täiendav vahend õigusloomekava suunamiseks;

13.  tuletab meelde oma ettepanekut, mille kohaselt võiks aluslepingute võimaliku tulevase läbivaatamise korral anda seadusandliku algatuse tegemise õiguse ka Euroopa Parlamendile kui ELi kodanike otsesele esindusele;

14.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi kontrolliõigust ja eelkõige tema uurimisõigust tuleks tugevdada ning parlamendile tuleks anda konkreetsed, tõelised ja selgelt piiritletud volitused;

15.  võtab teadmiseks subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma 10. juuli 2018. aasta aruande, milles esitatakse soovitused subsidiaarsust ja proportsionaalsust puudutava uue töömeetodi kohta; on seisukohal, et paljud neist soovitustest, eelkõige liikmesriikide parlamentide rolli kohta liidus ja varajase hoiatamise süsteemi reformimise soovitatavuse kohta, on Euroopa Parlament juba esitanud; tuletab meelde, et rakkerühm leidis, et ELi lisaväärtus on olemas kõigis ELi tegevusvaldkondades, ning ei tuvastanud seetõttu mingeid aluslepinguga sätestatud pädevusi või poliitikavaldkondi, mis tuleks täielikult või osaliselt liikmesriikidele tagasi delegeerida;

16.  tunnustab eri institutsioonide soovitusi, milles nõutakse liikmesriikide parlamentide aktiivsemat rolli, eelkõige valitsuste tegevuse kontrollimisel Euroopa Liidu institutsioonides; tuletab meelde ka kohalike omavalitsuste ja eriti seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide olulist rolli;

17.  rõhutab institutsioonidevahelise koostöö tähtsust, mille puhul tuleb aga austada iga institutsiooni aluslepingutes sätestatud õigusi, märgib, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega sai see koostöö uue raamistiku, ning rõhutab, et lihtsustamine on pidev töö, mille eesmärk on muuta protsessid ja menetlused ELi tasandil mõistetavamaks, tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade seisukohtade arvessevõtmine ja hõlbustada lõppkokkuvõttes kodanike osalemist Euroopa Liidu töös;

18.  tervitab ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mille nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon allkirjastasid Göteborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel; rõhutab, et vajalik pädevus ja vahendid samba realiseerimiseks on peaasjalikult kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste, samuti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kätes, samal ajal kui Euroopa poolaasta annab raamistiku liikmesriikide tulemuslikkuse jälgimiseks selles valdkonnas; tuletab sellega seoses veel meelde, et sotsiaalne dialoog on osutunud asendamatuks vahendiks ELi poliitikakujundamise ja õigusloome parandamisel ning sotsiaalse legitiimsuse tugevdamisel;

19.  märgib sotsiaalõiguste samba mittesiduvat olemust, mis iseenesest ei võimalda ELi keskendumist majandus-, siseturu- ja eelarvepoliitikale ümber suunata sotsiaalsetele eesmärkidele; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud horisontaalse sotsiaalkaitse klausel eeldab, et liit kaaluks hoolikalt ELi õigusaktide mõju sotsiaalsetele standarditele ja tööhõivele ning konsulteeriks nõuetekohaselt sotsiaalsete huvirühmadega;

20.  rõhutab, et keskkonnakaitse peab olema ELi jaoks oluline prioriteet, võttes arvesse praegust keskkonnaseisundi halvenemist, ning seda tuleb arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades ja meetmetes; rõhutab, et EL peaks rakendama tõhusaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses ja energiasäästu niisuguse tasemeni, mis on vajalik Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

21.  kutsub veel kord liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima muudetud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsiooni (ETS nr 78);

22.  toonitab, et on tähtis jätkata majandus- ja rahaliidu väljakujundamist ja integreerimist, et aidata tagada ühisraha stabiilsus ning liikmesriikide majandus-, rahandus- ja tööturupoliitika ning sotsiaalsete standardite ulatuslikum lähenemine; kordab, et kui Taani loobumine välja arvata, on igal liikmesriigil kohustus euro kasutusele võtta; toetab uusi meetmeid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) väljakujundamisel;

23.  rõhutab sellega seoses vajadust tugeva poliitilise osaluse, tõhusa valitsemise ja demokraatliku vastutuse järele nii Euroopa Liidu kui ka selle liikmesriikide tasandil, eelkõige vajadust Euroopa poolaasta eri etappide parlamentaarse kontrolli järele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt, et tagada euroala majandus- ja finantsjuhtimise suurem sotsiaalne, majanduslik ja demokraatlik legitiimsus, ning parandada liidu soovituste järgimist;

24.  tuletab meelde oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu praeguse institutsioonilise ülesehituse võimalike muutuste ja kohanduste kohta esitatud seisukohta, et fiskaal- ja majanduspoliitika peaks saama liidu ja liikmesriikide vahel „jagatud pädevuseks“;

25.  võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohtade lähenemise euroala eelarvesuutlikkuse küsimuses; kordab oma veendumust, et selline suutlikkus tuleks välja arendada ELi raamistikus;

26.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohta ja arutab uusi eelarvevahendeid stabiilsuse tagamiseks;

27.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta; rõhutab, et on oluline mitte nõrgestada parlamendi kaasotsustus- ja järelevalvevolitusi ELi vahendite kasutamisel; on mures, et aastatel 2011–2017 täideti täielikult üksnes 9 % riigipõhistest soovitustest; võtab teadmiseks lähenemisrahastu, mis motiveerib ja aitab euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel viia ellu jätkusuutlikku fiskaal- ja majanduspoliitikat, et teha teoks reformid ja täita euro kasutuselevõtu kriteeriumid;

28.  kiidab heaks tulevase InvestEU programmi ja rõhutab, et see fond peaks jätkuvalt aitama vähendada investeeringute puudujääki ELis; toetab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et edendada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, pidades eelkõige silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), väikese ja keskmise kapitalisatsiooniga äriühinguid ning sotsiaalettevõtteid, ja aidata seeläbi kaasa suurema heaolu, õiglasema tulujaotuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele liidus;

29.  võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa majandus- ja rahandusministri kohta; rõhutab, et majandusküsimuste eest vastutava komisjoni asepresidendi ja eurorühma eesistuja ametikoha ühendamine võiks Euroopa Liidu tasandil parandada parlamentaarset aruandekohustust;

30.  on seisukohal, et tulevase ELi eelarve abil tuleks suurendada Euroopa lisaväärtust sotsiaal-majandusliku mõju silmas pidades, toetada ELi poliitika kaasajastamist, kindlustada rahalised vahendid uute probleemide lahendamiseks, toetada jätkuvalt majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ja ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende vahel, et suurendada Euroopas solidaarsust, stabiilsust, võrdsust ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, muu hulgas Pariisi kokkuleppega võetud ELi kohustusi arvesse võttes; samuti peaks eelarve toetama põhiväärtuste kaitset ja edendamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3, ning seda tuleks kindlustada uute omavahenditega, võttes arvesse omavahenditega tegeleva kõrgetasemelise töörühma tööd;

31.  väljendab rahulolu selle üle, et komisjoni omavahendite ettepaneku kohaselt võetaks kasutusele uued tõelised omavahendid, mida parlament on nõudnud, kuid peab kahetsusväärseks, et ei rakendata ühtegi muud võimalikku tuluallikat; väljendab muret seoses komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027, kuna see ei sisalda rahalist kohustust ELi ja tulevaste probleemide lahendamiseks; peab kahetsusväärseks kahetsust mõnede liikmesriikide seisukohta, kes keelduvad ELile eraldamast rohkem vahendeid, hoolimata ühehäälselt omaks võetud vajadusest tegeleda uute probleemide ja kohustustega ning sellest tulenevalt suuremate rahaliste vahendite vajadusest; juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil tehtavad kulutused võivad aidata säästa raha liikmesriikide tasandil, kuna hoiavad ära dubleerimise ja annavad mastaabisäästu;

32.  toonitab, et Euroopa poolaasta protsessis on oluline tagada ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine; tunnistab Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise tähtsust; nendib, et Euroopa poolaastat on tugevdatud ja ühtlustatud, kuid juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide parlamentide parem kaasamine aitaks suurendada liikmesriikide vastutust, mis viiks riigipõhiste soovituste parema elluviimiseni ja parandaks ühtlasi Euroopa poolaasta protsessi; täheldab, et sobiva ja kestliku rahandus- ja majanduspoliitika valimine on eelkõige liikmesriikide ülesanne;

33.  peab kahetsusväärseks, et tänaseni ei ole võetud praktilisi meetmeid vastuseks parlamendi üleskutsele võtta kaasotsustamismenetlusega vastu lähenemiskoodeks, et luua tõhusam raamistik majanduspoliitika koordineerimiseks; tuletab lisaks meelde, et kuigi Euroopa poolaastat on küll juba ühtlustatud, on parlament nõudnud institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, mis annaks talle olulisema rolli Euroopa poolaastas; tuletab sellega seoses meelde oma soovitust, mis on kooskõlas resolutsiooniga liikmesriikide parlamente käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta, et eelarvekalendrid tuleb protsessi käigus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tasandil paremini kooskõlastada, et Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente Euroopa poolaastasse paremini kaasata;

34.  rõhutab, et pangandusliit tuleb välja kujundada ning tuleb tagada kõigi pangandusliiduga ühinevate liikmesriikide avatus ja võrdne kohtlemine; tuletab meelde, et pangandusliidu, sh Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusfondi eelarvepõhise kaitsekorra ning riskivähendusmeetmete väljaarendamine peab jätkuma;

35.  kiidab heaks rahapesuvastased ettepanekud, mille komisjon esitas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamisel; kutsub nõukogu üles viima parlamendiga peetavad õigusloomealased läbirääkimised lõpule enne parlamendi ametiaja lõppu, kuna rahapesuvastast poliitikat tuleb tõhustada, et vältida tulevikus olukordi, kus finantsasutuste tegevus soodustab aktiivselt rahapesu;

36.  kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa järelevalveasutustega tuvastama ja kõrvaldama siseturu tõkkeid ning aitama kindlustada tarbijakaitset; on seisukohal, et komisjoni üks põhiprioriteete peaks olema ELi õigusaktide tulemusliku täitmise tagamine;

37.  palub komisjonil pangandusliidu ja finantsteenuste reguleerimisel iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades võimaluse korral eelistada määrusi direktiividele, et vältida killustatust ja olukorda, kus järelevalveasutused peavad arvesse võtma liikmesriikide üksteisest erinevaid õigussüsteeme;

38.  toonitab, et kiiresti on vaja välja kujundada kapitaliturgude liit; rõhutab, et sügavad ja hästi integreeritud kapitaliturud täiendavad pangandusliitu, sest aitavad erasektoril piiriüleseid riske jagada, soodustavad majanduslikku lähenemist, aitavad leevendada tulevasi šokke ja võivad aidata suunata rahalisi vahendeid paremini sinna, kus neid vajatakse; nõuab põhjalikku uuringut kõige sobilikuma raamistiku väljaselgitamiseks, et võtta paremini arvesse finantsteenuste kiirelt muutuvat olemust; juhib tähelepanu asjaolule, et parem juurdepääs täiendavatele rahastamisallikatele oleks eriti suureks abiks idufirmadele ja VKEdele, soodustades nende tugevat majanduskasvu ja kestlikku arengut;

39.  tunnustab seni tehtud tööd ja peab vajalikuks jätkata olemasolevate käibemaksuseaduste põhjalikku läbivaatamist; rõhutab vajadust hoogustada võitlust maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; võtab teadmiseks komisjoni töö digimajanduse õiglaseks maksustamiseks;

40.  kutsub kõiki ELi institutsioone ja asutusi, sh komisjoni, Euroopa Keskpanka, Euroopa Investeerimispanka ja ühtset järelevalvemehhanismi üles teabevahetust veelgi tõhustama, et oma tööd paremini selgitada ja ELi kodanikele kättesaadava teabe kvaliteeti parandada;

41.  rõhutab, et Euroopa Liit on maailmas positiivne jõud ja peaks sellisena ka püsima, jäädes truuks oma väärtustele, mitmepoolsusele ja rahvusvahelisele õigusele; tuletab meelde, et liit ja selle liikmesriigid on suurimad rahvusvahelise arenguabi andjad;

42.  väljendab heameelt nõukogu otsuse üle luua alaline struktureeritud koostöö, kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja Euroopa Kaitsefond, mis on olulised sammud ühise kaitsepoliitika suunas, ning võtab teatavaks konkreetsete liikmesriikide ettepanekud ELi julgeolekunõukogu ja Euroopa sekkumisalgatuse kohta; tuletab meelde oma üleskutset moodustada alaline kaitseministrite nõukogu, mille eesistuja oleks komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ning rõhutab demokraatliku vastutuse olulisust selles valdkonnas tehtud otsuste puhul ning vajadust tugevdada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide sellekohast koostööd;

43.  tunnustab Euroopa kodanikukaitse mehhanismi tugevdamist ja nõuab veel kord Euroopa kodanikukaitsekorpuse loomist, arvestades, et aluslepingud annavad selleks hea aluse;

44.  tuletab meelde, et liidul seisab ees Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühinemine, ja nõuab, et Euroopa Liidu lepingusse ja Euroopa Liidu toimimise lepingusse võetaks Euratomi asutamislepingu sätted;

45.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide vahel puudub kokkulepe ELi tasandi tervikliku sisserändepoliitika prioriteetide ja rakendamise kohta, mis – lisaks muudele eesmärkidele – võimaldaks juhtida ja reguleerida rändevooge, kontrollida tõhusamalt ELi välispiire, teha koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ning tagada migrantide ja varjupaigataotlejate põhiõiguste järgimine; rõhutab, et liikmesriikide huvide ilmsetest vastuoludest ja kodanike väljendatud rahulolematusest on vaja üle saada, et mitte seada ohtu Euroopa integratsiooniprojekti, mis otseselt kannatab rändeküsimuse ärakasutamise tõttu euroskeptiliste erakondade poolt;

46.  tuletab meelde oma seisukohta Dublini süsteemi läbivaatamise kohta; rõhutab lisaks, kui oluline on tugevdada partnerlust Aafrikaga, ja võtab teadmiseks komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatise „Rohkem võimalusi seaduslikult Euroopasse sisenemiseks: tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika lahutamatu osa“(COM(2018)0635);

47.  rõhutab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tähtsust, mida toetatakse hästi rahastatud eelarvest; tuletab meelde ÜPP keskset tähtsust liidu ajaloos; märgib, et ÜPP‑l on täita ülioluline roll elujõuliste maapiirkondade ja toiduga kindlustatuse tagamisel; märgib, et ÜPP tulevane reform annab võimaluse parandada selle poliitika eesmärkide saavutamist; juhib tähelepanu sellele, et ÜPP on üks vanimaid poliitikasuundi ning peab ka jääma üheks olulisemaks ja lõimitumaks poliitikavaldkonnaks ning jätkuvalt kaasa aitama Euroopa tuleviku ülesehitamisele ulatuslikuma integratsiooni ja keskkonnakaitse kaudu ning tagama ELi kodanikele toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse; märgib, et põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikal on suured võimalused pakkuda avalikke hüvesid; rõhutab, et Euroopa põllumajandussektoril on oluline roll maailma rahvastiku toitmisel ning see annab tööd 46 miljonile inimesele; toonitab ÜPP olulist rolli mulla, vee ja muude loodusvarade seisundi ja olukorra säilitamisel; rõhutab põllumajanduse üliolulist osa liidu prioriteetides leevendada kliimamuutuste mõju ja edendada kestlikku arengut; rõhutab hästi rahastatud ja reformitud ÜPP tähtsust, et võidelda paljude probleemidega, millega liidul tuleb edaspidi tegemist teha; toonitab, et ÜPP ei puuduta pelgalt põllumajandustootmist ja põllumajandustootjaid, vaid see aitab ja arendab ka laiemaid maakogukondi, kus põllumajandustootjad tegutsevad;

48.  rõhutab, et ühine kaubanduspoliitika peab jääma liidu välispoliitika tugisambaks, millel on otsene mõju kodanike elule, ning et see peab aitama liidul kohaneda oma uue rolliga maailmas – olukorras, kus rahvusvahelisel tasandil on mitmeid juhtivaid jõude; nõuab, et nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid koostööd järgmistes valdkondades:

   a) ühise kaubanduspoliitika tugevdamine, selle integreerimine laiemasse poliitikaraamistikku; juhtrolli võtmine maailma kaubanduspoliitikas mitmepoolsel ja kahepoolsel tasandil;
   b) juhtroll avatud, reeglitepõhise, õiglase ja jätkusuutliku arengule suunatud ülemaailmse kaubandussüsteemi kaitsmisel, selle tagamine, et ELi ettevõtjad saaksid ülemaailmselt tegutseda võrdsete tingimuste, prognoositavate reeglite, ausa konkurentsi ja kindlaksmääratud kohustuste raames, mis peaks hõlmama konstruktiivset koostööd liidu ühise seisukoha kujundamisel ÜRO valitsustevahelistel läbirääkimistel, kus käsitletakse vastutust inimõiguste rikkumise eest ning ettevõtete vastutuse ja siduvate hoolsuskohustuste edendamist tarne- ja tootmisahelates;
   c) Euroopa Parlamendi täielik ja vahetu kursishoidmine rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste, nõukogu vastavate volituste ja nende lepingute täitmisega, et tagada parlamendi pädevuste ja eesõiguste kasutamine; läbirääkimisprotsesside lihtsustamine ja lühendamine ning parlamendi kontrolli tugevdamine; läbipaistvuse suurendamine ELi kodanike suhtes – läbirääkimisjuhiste (volituste) avalikustamine kaubanduslepingute kohta enne läbirääkimiste algust; aluslepingute sätete ja ELi viimase aja kohtupraktika täielik järgimine, mille kohaselt ühine kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu ainupädevuses;
   d) digitaalkaubanduse, VKEde, siduvate ja täitmisele kuuluvate kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide ning soolise võrdõiguslikkuse sätete süstemaatiline kaubanduslepingutesse võtmine ning juhtroll nende teemade mitmepoolsetes aruteludes; ELi kodanike eraelu puutumatuse kaitsmine;
   e) ühise kaubanduspoliitika ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa arengupoliitika ja kliimapoliitika sidususe tugevdamine, et tagada Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 21, 207 ja 208 sätestatud väärtused ja eesmärgid, pidades täielikult kinni Euroopa arengukonsensusest;

49.  on seisukohal, et liit peaks jätkama rahvusvahelise kaubanduse edendamist, kaitstes samal ajal sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid; hoiatab kaubandussõdade eest, milles on ainult kaotajad ning mis suurendavad poliitilisi ja julgeolekualaseid pingeid;

50.  tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7: „võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ja pärast asjakohaste konsultatsioonide pidamist esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendile kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale“; rõhutab oma kindlat tahet jätkata esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessiga, mis on kooskõlas Lissaboni lepinguga, ka komisjoni järgmise presidendi valimisel, ning väljendab rahulolu selle üle, et komisjon ja teatavad liikmesriigid toetavad seda; rõhutab, et komisjoni presidendi ametisse nimetamise menetluses on parlamendiga konsulteerimine ülimalt tähtis, sest pärast valimisi määrab parlament kindlaks kandidaadi, millel on tema liikmete enamuse toetus, ning edastab oma sisearutelude tulemuse Euroopa Ülemkogule; tuletab meelde, et kandidaat peab olema määratud esikandidaadiks ühe Euroopa tasandi erakonna poolt ning peab Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias olema pretendeerinud komisjoni presidendi ametikohale; rõhutab, et sellise korra väärtus on piisavavalt kinnitust leidnud ning see tugevdab Euroopa valimiste legitiimsust ühiskonnas ja Euroopa Parlamendi riigiülest rolli Euroopa kodakondsuse ja Euroopa demokraatia esindusena; hoiatab veel kord, et Euroopa Parlament on valmis komisjoni presidendi ametissenimetamise menetluses lükkama tagasi iga kandidaadi, kes enne Euroopa Parlamendi valimisi ei olnud nimetatud esikandidaadiks;

51.  peab kahetsusväärseks sagedast ja laialdast kiusatust panna ebapopulaarsete otsuste tegemine Brüsseli arvele ning vabastada riikide ametiasutused nende kohustustest ja poliitikast, ning arvestades, et see ebaõiglane ja oportunistlik suhtumine kahjustab Euroopa Liitu, toidab Euroopa-vastaseid meeleolusid ja natsionalismi ja seab ELi institutsioonid halba valgusse; on lisaks seisukohal, et valeväidete esitamine on vastuolus tingimatu nõudega, et valitsus kannab vastutust oma tegevuse eest; rõhutab, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine on liidu poliitikameetmete elluviimiseks ning liidu, liikmesriikide ja kodanike vastastikuse usalduse edendamiseks väga oluline, ning väljendab muret nende liikmesriikide pärast, kes tahtlikult ei täida neid nõudeid;

52.  rõhutab, et ELi poliitika sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi on vaja paremini hinnata, pidades silmas ka õigusaktide puudumisest tingitud kulusid Euroopa tasandil (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud, nn „cost of non Europe“);

53.  rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu ELi haldusõigusele, nagu osutatakse 9. juuni 2016. aasta resolutsioonis, milles nõutakse Euroopa Liidus avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse tagamist(13);

54.  rõhutab vajadust tugevdada Euroopa avalikku ruumi kui riigiülest demokraatlikku ruumi; rõhutab, et Euroopa ees seisvate suurte probleemidega tuleb tegeleda ja neid arutada Euroopa perspektiivist, mitte pelgalt riigi vaatepunktist, ning täiel määral tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 sätteid; juhib tähelepanu sellele, et seetõttu peab Euroopa demokraatia tugevdama oma eesmärkide ja ülesannete riigiülest mõõdet ning edendama samal ajal Euroopa Liidu ühistel väärtustel põhinevat Euroopa kodakondsust, Euroopa institutsionaalset haridust ning arutlevamat, ja suurema osalusega ühiskondlikku raamistikku, ja tegema 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel rohkem Euroopale suunatud ja vähem riigikeskset kampaaniat;

55.  tunnustab liidu hoiakut läbirääkimistel Ühendkuningriigi korrastatud väljaastumiseks Euroopa Liidust ja rõhutab märkimisväärset ühtsust, mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid neil läbirääkimistel üles näitasid; võtab teadmiseks, et läbirääkimistel saadudp kogemus on näidanud sedalaadi otsuste tohutut keerukust;

56.  rõhutab veel kord, et ei riiklik suveräänsus ega ka subsidiaarsuse põhimõte ei saa õigustada ega seaduspärastada seda, et liikmesriik keeldub süsteemselt järgimast Euroopa Liidu alusväärtusi, millest lähtuti ELi aluslepingute sissejuhatavate artiklite koostamisel, mille kõik liikmesriigid on vabatahtlikult heaks kiitnud ja mille järgimise kohustuse nad on endale võtnud; rõhutab lisaks, et nende väärtuste säilitamine on Euroopa projekti ühtekuuluvuse, kõikide eurooplaste õiguste ja liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse seisukohast põhimõttelise tähtsusega; kutsub komisjoni veel kord üles esitama kiiresti ettepaneku, milles võetakse arvesse parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta,

57.  tuletab meelde, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C‑8/15 P kuni C‑10/15 P(14)) on Euroopa Liidu institutsioonid kohustatud järgima ELi põhiõiguste harta sätteid, isegi kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku;

58.  kordab, et Euroopa tuleviku teemaliste arutelude käigus tuleb kaaluda, kuidas liidu eelarvesüsteemi reformida, et tagada kavandatud poliitika rahastamiseks piisav eelarve ning parem tasakaal prognoositavuse ja reageerimisvõime vahel, ning kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vaja ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks ja aruandekohustuse täitmise tagamiseks; on seisukohal, et tulemusliku ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks liidu rahaliste vahendite kasutamisel tuleb vajaduse korral tugevdada poliitika eeltingimusi, seadmata sealjuures ohtu programmide toimimist;

59.  rõhutab, et oluline on keskenduda eelkõige rahastamise tõhusamale kasutamisele ja ELi eelarve demokraatlikele kontrollimehhanismidele; kutsub kõiki ELi institutsioone üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning aktiivselt osalema tulemustele orienteeritud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; on sellega seoses seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on asendamatu abinõu, mis aitab tagada demokraatlikku vastutust liidu kodanike ees, ning tuletab meelde selles menetluses korduvalt esinenud raskusi, mille põhjuseks on olnud puudulik koostöö nõukogu poolt; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev nagu teised institutsioonid; rõhutab, et selles ei tohiks olla erandeid;

60.  juhib tähelepanu korruptsioonile kui nähtusele, millel on märkimisväärsed finantstagajärjed ning mis ohustab tõsiselt demokraatiat, õigusriiki ja avaliku sektori investeeringuid; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaitsta ELi maksumaksjate raha pettuste ja muude ebaseaduslike tegude eest, mis kahjustavad liidu finantshuve;

61.  kordab, et integratsiooniprojekti praegust olukorda arvesse võttes peab EL ära kasutama kõik võimalused, et tagada Lissaboni lepingu täielik rakendamine; juhib tähelepanu sellele, et tulevane aluslepingute läbivaatamine peaks põhinema konvendi kokkukutsumisel – mis tagaks kaasatuse selle esindajate koosseisu kaudu ja pakuks platvormi aruteludeks sidusrühmadega ja kodanikega ning nende kaasamiseks – eesmärgiga arutada institutsioonide ja liidu muude asutuste erinevaid seisukohti Euroopa tuleviku teemalises arutelus ning riigipeade ja valitsusjuhtide, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna tehtud ettepanekuid ja kodanikega peetud konsultatsioone ning teha nende põhjal järeldusi;

62.  rõhutab, et lähtudes Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja komisjoni mitmesugustest seisukohtadest ELi reformimise küsimuses on mõttevahetus Euroopa tuleviku üle juba alanud; peab kahetsusväärseks, et nendest seisukohtadest hoolimata on kavandatud vaid marginaalseid reforme; rõhutab, et pärast parlamendi ja komisjoni uue koosseisu ametisse asumist peaksid mõlemad kasutama eelmisel ametiajal tehtud tööd ja alustama tööd tehtud ettepanekutega;

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(2) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.
(3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(4) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.
(5) ELT C 252, 18.7.2018, lk 235.
(6) ELT C 263, 25.7.2018, lk 125.
(7) ELT C 345, 13.10.2017, lk 11.
(8) ELT C 306, 15.9.2017, lk 1.
(9) ELT L 45, 17.2.2018, lk 40.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0056.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0186.
(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(13) ELT C 86, 6.3.2018, lk 126.
(14) Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20. september 2016, Ledra Advertising Ltd ja teised vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, ECLI:EU:C:2016:701.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: geograafilise jaotuse tasemed
PDF 118kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 184/2005 I lisa seoses geograafilise jaotuse tasemetega (C(2018)08872 – 2018/3002(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0099B8-0080/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)08872),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 28. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta(1), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 6,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et Ühendkuningriik esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta EList välja astuda; arvestades, et aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada;

B.  arvestades, et määrusega (EÜ) nr 184/2005 kehtestatakse ühtne raamistik ühenduse statistika tootmise kohta, mis käsitleb maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid;

C.  arvestades, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tulemusel saaks Ühendkuningriigist kolmas riik ning seetõttu peaks ühenduse statistika maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta kajastama Ühendkuningriiki kolmanda riigina ja mitte liikmesriigina;

D.  arvestades, et ainus muudatus, mis nähakse ette delegeeritud määrusega C(2018)08872, on Ühendkuningriigi klassifitseerimine kolmandaks riigiks määruse (EÜ) nr 184/2005 kohaldamise eesmärgil;

E.  arvestades, et delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks suuremat õiguskindlust ja õigel ajal rakendamist enne 30. märtsi 2019;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele C(2018)08872 vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 35, 8.2.2005, lk 23.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kliiringukohustust käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid, et pikendada kliiringukohustuse kohaldamise hilisemat kuupäeva teatavate börsiväliste tuletislepingute puhul
PDF 120kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega, et pikendada kliiringukohustuse kohaldamise hilisemat kuupäeva teatavate börsiväliste tuletislepingute puhul (C(2018)09047 – 2018/2998(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0100B8-0088/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)09047),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(2) artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste poolt 27. septembril 2018. aastal määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu „Clearing Obligation under EMIR (no. 6)“ (Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohane kliiringukohustus (nr 6)),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et see delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi üksikasju, mis on seotud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi ettevõtjatega tehtavate konsolideerimisgrupi sisetehingute kliiringukohustusest vabastamisega, kui selle kolmanda riigi suhtes, kus kõnealuse konsolideerimisgrupi ettevõtja on asutatud, ei ole vastu võetud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsust kinnitavat otsust;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab, kui oluline on kõnealune õigusakt kiiresti vastu võtta, kuna komisjon ei ole veel selliseid samaväärsust kinnitavaid otsuseid vastu võtnud ja kliiringukohustuse kohaldamise esimene edasilükatud kuupäev oli 21. detsember 2018, kuid usub ka, et komisjon lükkas selle õigusakti vastuvõtmise tarbetult edasi kuni 19. detsembrini 2018, kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas oma regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu juba 27. septembril 2018;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole Euroopa järelevalveasutuste poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga samad, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on ühtlasi seisukohal, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon märgiks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäev
PDF 120kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva osas (C(2018)09122 – 2018/3004(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0101B8-0090/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)09122),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta teatist „Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: komisjoni erandolukorra tegevuskava rakendamine“ (COM(2018)0890),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(2) artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt 8. novembril 2018. aastal määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu selliste lepingute uuendamise kohta, mille suhtes kliiringukohustus ei ole veel jõustunud,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et see delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi eeskirju tehingute kohta, mis on sõlmitud Ühendkuningriigis asutatud vastaspoole ja EL 27‑s asutatud vastaspoole vahel, ning see on osa erandolukorra meetmete paketist, mis on ette nähtud juhuks, kui Brexit toimub ilma kokkuleppeta;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament nõustub sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27‑s asutatud vastaspooleks;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole Euroopa järelevalveasutuste poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga samad, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on ühtlasi seisukohal, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon märgiks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kuupäev, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
PDF 121kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, kuupäeva osas, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (C(2018)09118 – 2018/3003(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0102B8-0089/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)09118),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta teatist „Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: komisjoni erandolukorra tegevuskava rakendamine“ (COM(2018)0890),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(2) artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ)(3) artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ)(4) artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste poolt 27. novembril 2018. aastal määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 15 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu selliste kahepoolsete lepingute uuendamise kohta, mille suhtes ei kohaldata kahepoolseid tagatisi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et see delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi eeskirju tehingute kohta, mis on sõlmitud Ühendkuningriigis asutatud vastaspoole ja EL 27‑s asutatud vastaspoole vahel, ning see on osa erandolukorra meetmete paketist, mis on ette nähtud juhuks, kui Brexit toimub ilma kokkuleppeta;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament nõustub sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27‑s asutatud vastaspooleks;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole Euroopa järelevalveasutuste poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga samad, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on ühtlasi seisukohal, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon märgiks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Liikmesriikide kohtute vaheline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades ***I
PDF 186kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (COM(2018)0378 – C80242/2018 – 2018/0203(COD))
P8_TA(2019)0103A8-0477/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusasjades ***I
PDF 218kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“) (COM(2018)0379 – C80243/2018 – 2018/0204(COD))
P8_TA(2019)0104A8-0001/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Ühiseeskirjad, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega ***I
PDF 143kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega (COM(2018)0895 – C8-0511/2018 – 2018/0436(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0105A8-0063/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Et hoida ära sellest tulenevad tõsised häired, kaasa arvatud seoses avaliku korraga, on vajalik kehtestada ajutised meetmed, millega võimaldatakse Ühendkuningriigis tegevusloa saanud veoste autoveo-ettevõtjatel Ühendkuningriigi ja ülejäänud 27 liikmesriigi territooriumi vahel veoste autoveoga tegeleda. Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal Ühendkuningriigi ja ülejäänud liikmesriikide vahel, peab selliselt antud õiguste tingimuseks olema samaväärsete õiguste andmine ning nende suhtes tuleb kohaldada teatavaid ausat konkurentsi tagavaid tingimusi.
(4)  Et hoida ära sellest tulenevad tõsised häired, kaasa arvatud seoses avaliku korraga, on vajalik kehtestada ajutised meetmed, millega võimaldatakse Ühendkuningriigis tegevusloa saanud veoste autoveo-ettevõtjatel tegeleda veoste autoveoga Ühendkuningriigi ja ülejäänud 27 liikmesriigi territooriumi vahel või Ühendkuningriigi territooriumilt ühe või enama liikmesriigi kaudu Ühendkuningriigi territooriumile. Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal Ühendkuningriigi ja ülejäänud liikmesriikide vahel, peab selliselt antud õiguste tingimuseks olema samaväärsete õiguste andmine ning nende suhtes tuleb kohaldada teatavaid ausat konkurentsi tagavaid tingimusi.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2
(2)   „kahepoolne vedu“ –
2)   „lubatud vedu“ –
(a)  koormaga vedu sõidukiga, mille lähte- ja sihtkoht on vastavalt liidu territooriumil ja Ühendkuningriigi territooriumil ning mis läbib ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi või mitte;
a)  koormaga vedu sõidukiga liidu territooriumilt Ühendkuningriigi territooriumile või vastupidi, mis läbib ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi või mitte;
(b)   punktis a osutatud veoga seotud tühisõit;
b)   koormaga vedu sõidukiga Ühendkuningriigi territooriumilt Ühendkuningriigi territooriumile, mis läbib liidu territooriumi;
ba)  punktides a ja b osutatud veoga seotud tühisõit;
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 5
(5)   „Ühendkuningriigi tegevusluba“ – tegevusluba, mille Ühendkuningriik on välja andnud rahvusvaheliseks veoks, kaasa arvatud kahepoolseks veoks;
5)   „Ühendkuningriigi tegevusluba“ – tegevusluba, mille Ühendkuningriik on välja andnud rahvusvaheliseks lubatud veoks;
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – pealkiri
Kahepoolse veo õigus
Lubatud veo õigus
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjad võivad käesolevas määruses sätestatud tingimustel kahepoolse veoga tegeleda.
1.  Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjad võivad käesolevas määruses sätestatud tingimustel lubatud veoga tegeleda.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud võivad ilma artikli 2 lõike 5 kohase Ühendkuningriigi tegevusloata tegeleda järgmiste kahepoolse veo liikidega:
2.  Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud võivad ilma artikli 2 lõike 5 kohase Ühendkuningriigi tegevusloata tegeleda järgmiste lubatud veo liikidega:
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Käesoleva määruse kohase kahepoolse veo käigus tuleb täita järgmisi norme:
Käesoleva määruse kohase lubatud veo käigus tuleb täita järgmisi norme:
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Kui komisjon teeb kindlaks, et õigused, mille Ühendkuningriik on liidu veoste autoveo-ettevõtjatele andnud, ei ole kas de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu veoste autoveo-ettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võib ta samaväärsuse taastamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega:
2.  Kui komisjon teeb kindlaks, et õigused, mille Ühendkuningriik on liidu veoste autoveo-ettevõtjatele andnud, ei ole kas de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu veoste autoveo-ettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võib ta samaväärsuse taastamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega:
(a)  piiratakse Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele lubatud mahtu, reiside arvu või mõlemat,
a)   peatatakse käesoleva määruse artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamine, kui liidu veoste autoveo-ettevõtjatele ei anta samaväärseid õigusi või kui antud õigused on minimaalsed või
(b)  peatatakse käesoleva määruse kohaldamine või
b)  piiratakse Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele lubatud mahtu, reiside arvu või mõlemat või
(c)  võetakse muid asjakohaseid meetmeid.
c)  võetakse muid asjakohaseid meetmeid, nagu rahalised kohustused või tegevuspiirangud.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Kui komisjon teeb kindlaks, et kõnealused tingimused on mõne lõikes 3 osutatud olukorra tulemusena märgatavalt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele kehtivad tingimused, võib ta selle olukorra parandamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega:
2.  Kui komisjon teeb kindlaks, et kõnealused tingimused on mõne lõikes 3 osutatud olukorra tulemusena märgatavalt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele kehtivad tingimused, võib ta selle olukorra parandamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega:
(a)  piiratakse Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele lubatud mahtu, reiside arvu või mõlemat,
a)   peatatakse käesoleva määruse artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamine, kui liidu veoste autoveo-ettevõtjatele ei anta samaväärseid õigusi või kui antud õigused on minimaalsed või
(b)  peatatakse käesoleva määruse kohaldamine või
b)  piiratakse Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele lubatud mahtu, reiside arvu või mõlemat või
(c)  võetakse muid asjakohaseid meetmeid.
c)  võetakse muid asjakohaseid meetmeid, nagu rahalised kohustused või tegevuspiirangud.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0063/2019).


Põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjad, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ***I
PDF 156kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjade kohta, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust (COM(2018)0893 – C8‑0510/2018 – 2018/0433(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0106A8-0062/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Ajutise iseloomu kajastamiseks peaks käesolevat määrust kohaldama lühiajaliselt, ilma et see piiraks võimalikke läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi lennuteenuseid käsitleva tulevase lepingu üle ja sellise lepingu jõustumist.
(5)  Ajutise iseloomu kajastamiseks peaks käesolevat määrust kohaldama lühiajaliselt. Komisjonile tuleks ... [palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] anda volitus Ühendkuningriigiga läbirääkimiste alustamiseks laiaulatusliku lennutranspordilepingu üle.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Selleks et säilitada vastastikku kasulikud ühendustasemed, peaks nii Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele kui ka ELi 27 lennuettevõtjatele olema ette nähtud vastastikkuse põhimõtte kohased turustuskoostöölepped, nagu koodijagamine.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused meetmete vastuvõtmiseks, et tagada õiglane vastastikkuse määr liidu ja Ühendkuningriigi poolt teineteise lennuettevõtjatele ühepoolselt antud õiguste vahel ning tagada, et lennuteenuste osutamisel saaksid liidu lennuettevõtjad konkureerida Ühendkuningriigi lennuettevõtjatega õiglastel tingimustel. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(6)  Selleks et tagada õiglane vastastikkuse määr liidu ja Ühendkuningriigi poolt teineteise lennuettevõtjatele ühepoolselt antud õiguste vahel ning tagada, et lennuteenuste osutamisel saaksid liidu lennuettevõtjad konkureerida Ühendkuningriigi lennuettevõtjatega õiglastel tingimustel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et asjakohaste meetmetega taastada samaväärsus või parandada ebaausa konkurentsi olukordi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega1a. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
_________________
1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a
Ajutine vabastus omandiõiguse nõudest
1.  Komisjon võib lennuettevõtja taotlusel teha ajutise erandi määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 4 punktis f sätestatud omandiõiguse nõudest, tingimusel et lennuettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a)  ettevõtjal on määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohane kehtiv lennutegevusluba üks päev enne käesoleva määruse esimest kohaldamispäeva, millele on osutatud artikli 12 lõikes 2;
b)  Ühendkuningriigile või Ühendkuningriigi kodanikele või nende kombinatsioonile kuulub vähem kui 50 % ettevõtjast;
c)  ettevõtja on otse või kaudselt kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu liidu liikmesriikide või liidu liikmesriikide kodanike, või mõlema kombinatsiooni tegeliku kontrolli all; ning
d)  ettevõtja esitab usaldusväärsed kavad oma omandistruktuuri muutmiseks võimalikult lühikese aja jooksul, et täita määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 4 punktis f sätestatud omandiõiguse nõuet.
2.  Lõikes 1 osutatud erandi võib anda ajavahemikuks, mis ei kesta kauem kui 30. märtsini 2020, ja seda ei pikendata.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
(c)  osutada rahvusvahelisi regulaarseid ja mitteregulaarseid lennutransporditeenused, mis hõlmavad nii reisijatevedu, reisijateveo ja kaubalennu kombinatsioone ning kõiki kaubalende, mis tahes kahe punkti vahel, millest üks asub Ühendkuningriigi territooriumil ja teine asub liidu territooriumil.
c)  osutada rahvusvahelisi regulaarseid ja mitteregulaarseid lennutransporditeenused, kaasa arvatud koodijagamine, mis hõlmavad nii reisijatevedu, reisijateveo ja kaubalennu kombinatsioone ning kõiki kaubalende, mis tahes kahe punkti vahel, millest üks asub Ühendkuningriigi territooriumil ja teine asub liidu territooriumil.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Võttes arvesse artikleid 4 ja 5, ei tohi Ühendkuningriigi lennuettevõtjate poolt Ühendkuningriigi ja iga liikmesriigi vahelisel marsruudil osutatavate regulaarsete lennutransporditeenuste hooajaline kogumaht käesoleva määruse kohaselt ületada kõnealuste lennuettevõtjate poolt kõnealustel liinidel 2018. aastal vastaval IATA talve- ja suvehooajal käitatud lendude koguarvu.
välja jäetud
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui komisjon teeb kindlaks, et Ühendkuningriigi poolt liidu lennuettevõtjatele antud õigused ei ole de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu lennuettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võib ta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega teha samaväärsuse taastamiseks järgmist:
2.  Kui komisjon teeb kindlaks, et Ühendkuningriigi poolt liidu lennuettevõtjatele antud õigused ei ole de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu lennuettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, on tal õigus samaväärsuse taastamiseks võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte, et
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
(a)   kohandada Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele kättesaadavat mahtu artikli 3 lõikes 2 sätestatud piires ning nõuda, et liikmesriigid kohandaksid vastavalt Ühendkuningriigi lennuettevõtjate olemasolevaid või neile antavaid lennutegevuslube;
a)   teha ettepanekuid mahu piirmäärade kehtestamiseks Ühendkuningriigi ja iga liikmesriigi vahelistel marsruutidel ning nõuda, et liikmesriigid kohandaksid vastavalt Ühendkuningriigi lennuettevõtjate olemasolevaid või neile antavaid lennutegevuslube;
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kui komisjon otsustab, et nimetatud tingimused on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud mis tahes olukorra tõttu oluliselt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele seatud tingimused, võib komisjon olukorra parandamiseks võtta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 lõikes 2 osutatud korras vastu rakendusakti, et
2.  Kui komisjon otsustab, et nimetatud tingimused on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud mis tahes olukorra tõttu oluliselt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele seatud tingimused, on komisjonil õigus olukorra parandamiseks võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte, et
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a
(a)  kohandada Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele kättesaadavat mahtu artikli 3 lõikes 2 sätestatud piires ning nõuda, et liikmesriigid kohandaksid vastavalt Ühendkuningriigi lennuettevõtjate olemasolevaid või neile antavaid lennutegevuslube;
a)  teha ettepanekuid mahu piirmäärade kehtestamiseks Ühendkuningriigi ja iga liikmesriigi vahelistel marsruutidel ning nõuda, et liikmesriigid kohandaksid vastavalt Ühendkuningriigi lennuettevõtjate olemasolevaid või neile antavaid lennutegevuslube;
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lõike 2 kohaseid rakendusakte võib võtta vastu järgmiste olukordade puhul:
3.  Lõike 2 kohaseid delegeeritud õigusakte võetakse eelkõige vastu järgmiste olukordade parandamiseks:
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d
(d)  Ühendkuningriik kohaldab töötajate kaitse, ohutuse, turvalisuse ja keskkonna suhtes standardeid, mis on madalamaid kui liidu õiguses sätestatud standardid, või liidu õiguse asjakohaste sätete puudumise korral madalamad kui kõigi liikmesriikide poolt kehtestatud standardid või igal juhul madalamad kui asjaomased rahvusvahelised standardid;
d)  Ühendkuningriik kohaldab reisijate õiguste ja töötajate kaitse, ohutuse, turvalisuse ja keskkonna suhtes standardeid, mis on madalamaid kui liidu õiguses sätestatud standardid, või liidu õiguse asjakohaste sätete puudumise korral madalamad kui kõigi liikmesriikide poolt kehtestatud standardid või igal juhul madalamad kui asjaomased rahvusvahelised standardid;
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõikidest otsustest Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lõigete 1 ja 2 kohaselt lennutegevusloa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise kohta.
4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele põhjendamatu viivituseta kõikidest otsustest Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lõigete 1 ja 2 kohaselt lennutegevusloa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise kohta.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse rakendamise tagamiseks konsulteerivad liikmesriikide pädevad asutused Ühendkuningriigi pädevate asutustega ja teevad nendega koostööd.
1.  Käesoleva määruse rakendamise tagamiseks konsulteerivad liit ja liikmesriikide pädevad asutused Ühendkuningriigi pädevate asutustega ja teevad nendega koostööd.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Artikkel 11
välja jäetud
Komitee
Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 alusel loodud komitee.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklites 4 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artiklite 4 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a
(a)  kuupäev, mil jõustub liidu ja Ühendkuningriigi vaheline leping, milles käsitletakse nende vahel lennutransporditeenuste osutamist, või asjakohasel juhul alustatakse selle lepingu ajutist kohaldamist või
a)  kuupäev, mil jõustub liidu ja Ühendkuningriigi vaheline laiaulatuslik leping, milles käsitletakse nende vahel lennutransporditeenuste osutamist, või asjakohasel juhul alustatakse selle lepingu ajutist kohaldamist või

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0062/2019).


Lennundusohutus seoses Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ***I
PDF 143kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (COM(2018)0894 – C8‑0514/2018 – 2018/0434(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0107A8-0061/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Lisaks lõikes 2 loetletud sertifikaatidele kohaldatakse käesolevat määrust artiklis 5 osutatud teoreetilise koolituse moodulite suhtes.
3.  Lisaks lõikes 2 loetletud sertifikaatidele kohaldatakse käesolevat määrust artiklis 5 osutatud koolituse moodulite suhtes.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kasutamise kohta jäävad kehtima, et neid saaks jätkuvalt kasutada õhusõidukis või õhusõidukina.
Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kasutamise kohta jäävad kehtima.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
Teoreetilise koolituse moodulite ülekandmine
Koolituse moodulite ülekandmine
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1
Erandina komisjoni määrusest (EL) nr 1178/20119 ja komisjoni määrusest (EL) nr 1321/201410 võtavad olenevalt asjaoludest kas liikmesriikide pädevad asutused või amet arvesse eksameid, mis on tehtud koolitusorganisatsioonides, mille üle teostab järelevalvet Ühendkuningriigi pädev asutus, enne käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud kohaldamiskuupäeva, nii nagu oleks need eksamid tehtud liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all olevas koolitusorganisatsioonis.
Erandina komisjoni määrusest (EL) nr 1178/20119 ja komisjoni määrusest (EL) nr 1321/201410 võtavad olenevalt asjaoludest kas liikmesriikide pädevad asutused või amet arvesse eksameid, mis on tehtud koolitusorganisatsioonides, mille üle teostab järelevalvet Ühendkuningriigi pädev asutus, kuid mille järel ei ole veel väljastatud litsentsi enne käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud kohaldamiskuupäeva, nii nagu oleks need eksamid tehtud liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all olevas koolitusorganisatsioonis.
__________________
__________________

9 Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008. ELT L 311, 25.11.2011, lk 1
9 Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008. ELT L 311, 25.11.2011, lk 1
10 Komisjoni 26 novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta. ELT L 362, 17.12.2014, lk 1
10 Komisjoni 26 novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta. ELT L 362, 17.12.2014, lk 1
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Ameti taotlusel esitavad artiklites 3 ja 4 osutatud sertifikaatide omanikud koopiad kõikidest auditiaruannetest, puudustest ja parandusmeetmete kavadest, mis on seotud sertifikaadiga, mis on välja antud taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui selliseid dokumente ei ole esitatud tähtajaks, mille amet oma taotluses ette näeb, võib amet vastavalt olukorrale tühistada artikli 3 või 4 kohaselt saadud soodustuse.
2.  Ameti taotlusel esitavad artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljastajad koopiad kõikidest auditiaruannetest, puudustest ja parandusmeetmete kavadest, mis on seotud sertifikaadiga, mis on välja antud taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui selliseid dokumente ei ole esitatud tähtajaks, mille amet oma taotluses ette näeb, võib amet vastavalt olukorrale tühistada artikli 3 või 4 kohaselt saadud soodustuse.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 osutatud sertifikaatide omanikud teavitavad ametit viivitamata kõigist Ühendkuningriigi ametiasutuste tegevustest, mis võivad olla vastuolus nende käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1139 kohaste kohustustega.
3.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljastajad teavitavad ametit viivitamata kõigist Ühendkuningriigi ametiasutuste tegevustest, mis võivad olla vastuolus nende käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1139 kohaste kohustustega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Käesoleva määruse kohaldamisel ja järelevalve teostamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sertifikaatide omanike üle tegutseb amet määruse (EL) 2018/1139 ning selle või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide alusel kolmanda riigi üksuste jaoks pädeva asutusena.
Käesoleva määruse kohaldamisel ja järelevalve teostamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sertifikaatide omanike või väljastajate üle tegutseb amet määruse (EL) 2018/1139 ning selle või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide alusel kolmanda riigi üksuste jaoks pädeva asutusena.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1
Komisjoni määrust (EL) nr 319/201411, milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes samadel tingimustel nagu kolmandate riikide juriidilistele või füüsilistele isikutele välja antud vastavate sertifikaatide omanike suhtes.
Komisjoni määrust (EL) nr 319/201411, milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes on sertifikaatide omanikud või väljastajad, samadel tingimustel nagu kolmandate riikide juriidilistele või füüsilistele isikutele välja antud vastavate sertifikaatide omanike suhtes.
__________________
__________________
11 Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007. ELT L 95, 28.3.2014, lk 58
11 Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007. ELT L 95, 28.3.2014, lk 58
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – 2. jagu – punkt 2.6. a (uus)
2.6.a  Määrus (EL) nr 1321/2014, osa M, H alajagu, punkt M.A.801, alapunkti b punktid 2 ja 3 ning alapunkt c (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0061/2019).


Teenustekaubanduse üldleping: vajalikud kompenseerivad kohandused, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga ***
PDF 125kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb asjaomaste lepingute sõlmimist Ameerika Ühendriikide, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Ecuadori, Filipiinide, Hiina ning Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumiga (Hiina Taipei), Hongkongi (Hiina), India, Jaapani, Kanada, Kolumbia, Korea, Kuuba, Šveitsi ja Uus-Meremaaga teenustekaubanduse üldlepingu XXI artikli alusel seoses vajalike kompenseerivate kohandustega, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga (14020/2018 – C8-0509/2018 – 2018/0384(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0108A8-0067/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14020/2018),

–  võttes arvesse asjaomaste lepingute eelnõusid Ameerika Ühendriikide, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Ecuadori, Filipiinide, Hiina ning Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumiga (Hiina Taipei), Hongkongi (Hiina), India, Jaapani, Kanada, Kolumbia, Korea, Kuuba, Šveitsi ja Uus-Meremaaga teenustekaubanduse üldlepingu XXI artikli alusel seoses vajalike kompenseerivate kohandustega, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga (14020/2018 ADD 1‑17),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0509/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8‑0067/2019),

1.  annab nõusoleku lepingute sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Mootorsõidukite kindlustus ***I
PDF 224kWORD 75k
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (COM(2018)0336 – C8‑0211/2018 – 2018/0168(COD))(1)
P8_TA-PROV(2019)0110A8-0035/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või võimalikud õnnetuses kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.
(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või nad võivad olla potentsiaalsed õnnetuse tõttu kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab märkimisväärselt ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist ning seega ka siseturgu ja Schengeni ala. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.
(Kui käesolev muudatusettepanek vastu võetakse, tuleks koostada käesoleva muutmisakti põhjenduste täiendavad vastavad muudatusettepanekud.)
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt.
(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: õnnetuses kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt. Lisaks neile neljale valdkonnale tuleks kannatanute paremaks kaitsmiseks kehtestada uued õigusnormid, mis puudutavad vastutust juhul, kui õnnetuse põhjustab haagis, mida veab mootorsõiduk.
__________________
__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Mõned mootorsõidukid (nt elektrijalgrattad ja segway’d) on väiksemad ja põhjustavad seetõttu teistest väiksema tõenäosusega märkimisväärset isiku- või varakahju. Nende lisamine direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalasse oleks ebaproportsionaalne ja mitte tulevikukindel, sest sellega kehtestaks kohustus omada nende sõidukite jaoks kulukat ja ülemäärast kindlustuskatet. Taoline olukord kahjustaks ka selliste sõidukite kasutuselevõttu ja takistaks innovatsiooni, kuigi puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et need sõidukid võiksid põhjustada kannatanutega õnnetusi, mis oleksid muude sõidukitega (nt autod või veoautod) põhjustatud õnnetustega samaväärsed. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega peaksid liidu tasandi nõuded hõlmama neid sõidukeid, mis võivad põhjustada olulist kahju piiriüleses olukorras. Seetõttu on vajalik piirata direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisala neile sõidukitele, mille puhul on liidu arvates enne nende turule laskmist vajalikud ohutus- ja turvanõuded, st sõidukid, mille suhtes kohaldatakse ELi tüübikinnitust.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)  Oluline on aga lubada liikmesriikidel otsustada riigi tasandil nende potentsiaalsete kannatanute asjakohase kaitse taseme üle, kelle vigastustes on süüdi sõidukid, mille suhtes ei kohaldata ELi tüübikinnitust. Seetõttu on oluline lubada liikmesriikidel säilitada või kehtestada uusi kohustuslikke sätteid, mis hõlmavad kõnealuste muud tüüpi sõidukite kasutajate kaitset, et kaitsta võimalikke liiklusõnnetuses kannatanuid. Kui liikmesriik otsustab nõuda taolist kindlustuskatet kindlustuskohustuse vormis, peaks ta võtma arvesse tõenäosust, et sõidukit võidakse kasutada piiriüleses olukorras, ning muus liikmesriigis potentsiaalsete kannatanute kaitse vajadust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 c (uus)
(3c)  Samuti on asjakohane jätta direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalast välja sõidukid, mis on ette nähtud üksnes motospordis kasutamiseks, kuna kõnealused sõidukid on üldiselt kaetud muud laadi vastutuskindlustusega ning neil ei pea olema kohustuslikku liikluskindlustust, kui neid kasutatakse üksnes võistlusel. Kuna selliste sõidukite kasutamine on piiratud kontrollitud raja või ruumiga, on õnnetuse toimumise võimalus mitteseotud isikute või sõidukitega samuti piiratud. Siiski on oluline, et liikmesriigid säilitaksid või kehtestaksid uusi kohustuslikke sätteid, et hõlmata motospordiüritustel osalevaid sõidukeid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 d (uus)
(3d)   Käesoleva direktiiviga luuakse sobiv tasakaal avaliku huvi ning avaliku sektori asutuste, kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate võimalike kulude vahel, et tagada kavandatavate meetmete kulutõhusus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 e (uus)
(3e)  Sõiduki kasutamine liikluses peaks hõlmama sõiduki ringluses kasutamist avalikel ja erateedel. See võiks hõlmata kõiki sissesõiduteid, parklaid või mis tahes muid võrdväärseid piirkondi eramaal, millel on üldsuse juurdepääs. Sõiduki kasutamist suletud piirkonnas, millele üldsuse juurdepääs on võimatu, ei tohiks lugeda sõiduki liikluses kasutamiseks. Sellele vaatamata, kui sõidukit kasutatakse mis tahes hetkel liikluses ja tal peab seetõttu olema kohustuslik kindlustus, peaksid liikmesriigid tagama, et sõidukil on kindlustuskate, mis hõlmab lepingu kehtivusajal potentsiaalseid kannatanuid, olenemata sellest, kas sõiduk osaleb õnnetuse toimumise ajal liikluses või mitte, v.a kui sõidukit kasutatakse motospordiüritusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata liiklusega mitte seotud kindlustuskatet juhtutel, mil ei ole mõistlik oodata kindlustuskatte olemasolu, nt olukordades, kus õnnetuses osaleb traktor, mille põhifunktsioon antud ajahetkel ei olnud transpordivahendina kasutamine, vaid tööseadmena vajaliku veoüksuse funktsiooni täitmine.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 f (uus)
(3f)  Sõiduki kasutamine üksnes liiklusega mitte seotud olukordades tuleks jätta direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalast välja. Lisaks ei tohiks liikmesriigid nõuda kindlustuskaitset selliste sõidukite puhul, mis on alaliselt või ajutiselt registrist kustutatud, kuna neid ei ole võimalik transpordivahendina kasutada, sest nad on näiteks muuseumis, neid restaureeritakse või neid ei ole pikema aja jooksul kasutatud muul põhjusel, näiteks hooajaline kasutus.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direkt