Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2150(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0091/2019

Esitatud tekstid :

A8-0091/2019

Arutelud :

PV 12/03/2019 - 16
CRE 12/03/2019 - 16

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 19.12
CRE 13/03/2019 - 19.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0200

Vastuvõetud tekstid
PDF 157kWORD 65k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
2018. aasta aruanne Türgi kohta
P8_TA-PROV(2019)0200A8-0091/2019

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni 2018. aasta aruannet Türgi kohta (2018/2150(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eriti 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ja Türgi suhete kohta(1), 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis(2) ja 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis(3),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2018)0450), 2018. aasta aruannet Türgi kohta (SWD(2018)0153) ja 2018. aasta augustis vastu võetud muudetud suunavat strateegiadokumenti Türgi kohta (2014–2020),

–  võttes arvesse eesistujariigi 13. detsembri 2016. aasta ja nõukogu 26. juuni 2018. aasta järeldusi ning varasemaid asjakohaseid nõukogu ja Euroopa Ülemkogu järeldusi,

–  võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal, ja asjaolu, et Türgi (nagu kõigi läbirääkijariikide) ühinemine ELiga sõltub Kopenhaageni kriteeriumide täielikust täitmisest,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused („ühinemispartnerlus“)(4), ning nõukogu varasemaid, 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta,

–  võttes arvesse 29. novembril 2015 toimunud ELi‑Türgi tippkohtumise järgset ühisavaldust ja ELi‑Türgi tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni, sealhulgas selle sätet, mille kohaselt on kõikide liikmesriikide tunnustamine läbirääkimiste vajalik element, ja vajadust, et Türgi rakendaks Ankara lepingu lisaprotokolli täielikult kõigi liikmesriikide suhtes, kaotades piirangute ja diskrimineerimiseta kõik kaupade vaba liikumise takistused,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 46, milles on sätestatud, et konventsiooniosalised kohustuvad järgima Euroopa Inimõiguste Kohtu lõplikke otsuseid kõigis nende osalusega kohtuasjades, ning seetõttu Türgi kohustust rakendada kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid,

–  võttes arvesse tõsiasja, et organisatsiooni Piirideta Reporterid avaldatud 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Türgi 180 riigi seas 157. kohal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu resolutsiooni 1625(2008) Kreeka õigeuskliku elanikkonna ja selle sihtasutuste vara ja pärimisõiguste kohta Gökçeada (Imbros) ja Bozcaada (Tenedos) saarel,

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2014. aasta resolutsiooni Türgi pingeidtekitava tegevuse kohta Küprose majandusvööndis(5) ja 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni arvamusi, eriti 10.–11. märtsi 2017. aasta arvamust riiklikul referendumil hääletatavate põhiseaduse muudatuste kohta ning hiljutistes erakorralise seisukorra dekreetseadustes esitatud meetmete kohta seoses meediavabaduse ning kriminaalrahukohtunike ülesannete, pädevuste ja toimimisega, 6.–7. oktoobri 2017. aasta arvamust dekreetseaduse nr 674 kohapeal demokraatia rakendamist käsitlevate sätete kohta, 9.–10. detsembri 2016. aasta arvamust pärast 15. juuli 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset vastu võetud erakorralise seisukorra dekreetseaduste nr 667–676 kohta ning 14.–15. oktoobri 2016. aasta arvamust põhiseaduse artikli 83 teise lõigu (milles keskendutakse parlamendiliikmete puutumatusele) kohaldamise peatamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 26. juuli 2016. aasta avaldust Türgis erakorralise seisukorra ajal võetud meetmete kohta,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi vajaduste hindamise missiooni uurimistulemusi ja järeldusi Türgi 24. juuni 2018. aasta ennetähtaegsete presidendi- ja parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 25. aprilli 2017. aasta resolutsiooni 2156 „Türgi demokraatlike institutsioonide toimimine“, mille tulemusel algatati uuesti seiremenetlus,

–  võttes arvesse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Esimene aastaaruanne Türgi pagulasrahastu kohta“ (COM(2017)0130), komisjoni 14. märtsi 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Teine aastaaruanne Türgi pagulasrahastu kohta“ (COM(2018)0091) ja komisjoni 2. märtsil 2017. aastal Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule esitatud viiendat eduaruannet ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta (COM(2017)0204),

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta soovitust nõukogu otsuse kohta, millega lubatakse alustada läbirääkimisi Türgiga kahepoolsete sooduskaubandussuhete raamistiku kohaldamisala laiendamist ja tolliliidu ajakohastamist käsitleva lepingu üle, ning nõukogu 26. juuni 2018. aasta järeldusi selle kohta, et ELi ja Türgi tolliliidu ajakohastamiseks ei ole edasist tööd ette nähtud,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 14. märtsi 2018. aasta eriaruannet „ELi ühinemiseelne abi Türgile: siiani on sellega saavutatud vaid piiratud määral tulemusi“,

–  võttes arvesse 2019. aasta eelarvet, kus IPA II raames Türgile ette nähtud rahalisi vahendeid kärbitakse 146,7 miljoni euro võrra, arvestades Türgis inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas valitsevat olukorda,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2018. aasta märtsi aruannet, milles käsitletakse erakorralise seisukorra mõju inimõigustele Türgis ja pööratakse erilist tähelepanu riigi kaguosale,

–  võttes arvesse ELi ja Türgi tagasivõtulepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0091/2019),

A.  arvestades, et ELi‑Türgi parlamentaarne ühiskomisjon korraldas pärast kolmeaastast seisakut parlamentidevahelistes suhetes 28. aprillil 2018 Brüsselis oma kauaoodatud 77. kohtumise;

B.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel on Türgi võtnud vastu kõige rohkem pagulasi maailmas – riigis on enam kui 3 miljonit registreeritud pagulast Süüriast, Iraagist ja Afganistanist;

C.  arvestades, et läbirääkimisprotsessi keskmes on õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimine, sealhulgas võimude lahusus, demokraatia, väljendusvabadus ja meediavabadus, inimõigused, vähemuste õigused ja usuvabadus, ühinemisvabadus ja õigus rahumeelselt meelt avaldada, võitlus korruptsiooni, rassismi ja haavatavate rühmade diskrimineerimise vastu;

D.  arvestades, et 2016. aasta novembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja liikmesriike üles algatama Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste ajutise külmutamise ja lubas oma seisukoha üle vaadata, kui Türgi erakorralise seisukorra ajal rakendatud ebaproportsionaalsed meetmed lõpetatakse;

E.  arvestades, et 2017. aasta juulis palus Euroopa Parlament komisjonil ja liikmesriikidel kooskõlas läbirääkimisraamistikuga viivitamata peatada Türgiga peetavad ühinemisläbirääkimised, kui põhiseadusliku reformi paketti rakendatakse Türgis muutmata kujul;

1.  märgib, et erakorralist seisukorda, mis kehtestati pärast 2016. aasta riigipöördekatset, on seitse korda pikendatud; väljendab rahulolu 19. juuli 2018. aasta otsuse üle erakorraline seisukord lõpetada; peab siiski kahetsusväärseks, et 2018. aasta juulis kehtestatud uute õigusaktidega, eelkõige seadusega nr 7145 säilitatakse paljud volitused, mis anti presidendile ja täitevvõimule erakorralise seisukorra ajal, ning põhimõtteliselt võimaldatakse sellel jätkuda koos kõigi kaasnevate piirangutega vabaduste ja põhiliste inimõiguste valdkonnas; rõhutab, et see vähendab erakorralise seisukorra lõpetamise positiivset mõju; märgib, et kauakestev erakorraline seisukord on Türgis halvendanud õigusriigi ja inimõiguste olukorda, millel võib olla pikaajaline mõju riigi institutsioonilisele ja sotsiaal-majanduslikule struktuurile; väljendab muret, et paljusid erakorralise seisukorra ajal kehtinud menetlusi kohaldavad politseijõud ja kohalikud haldusasutused edasi; on samuti mures järsu tagasilanguse pärast väljendusvabaduse, kogunemisvabaduse, ühinemisvabaduse ning menetlus- ja omandiõiguste valdkonnas;

2.  on sügavalt mures, et riigipöördekatse järgses mahasurumislaines võeti vahi alla üle 150 000 inimese ja 78 000 inimest vahistati terrorismisüüdistuse alusel ning rohkem kui 50 000 inimest on praeguseni vangis, enamikul juhtudel ilma vaieldamatute tõenditeta; väljendab muret inimeste liiga pika kohtueelse kinnipidamise ja pikale venitatud kohtumenetluste pärast, samuti selle pärast, et paljudel juhtudel ei ole veel süüdistust esitatud ja kinnipidamistingimused on karmid; väljendab lisaks muret levinud tava pärast tunnistada kehtetuks kinnipeetavate ja kahtlusaluste sugulaste passid ning rõhutab vajadust nõuetekohase menetluse ja halduslike kaitsevahendite järele, kui kehtetuks tunnistamine ei ole korralikult põhjendatud; peab eriti murettekitavaks, et sellised kinnipidamised näivad olevat suunatud ka õiguspäraselt eriarvamusi väljendavate inimeste, sealhulgas inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja opositsiooniliikmete vastu; on väga mures kinnipeetavate väidetava väärkohtlemise ja piinamise pärast, millest on teatanud mitu inimõigusorganisatsiooni ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik; on sügavalt mures teadete pärast, mille kohaselt rakendatakse laialdaselt pikaajalist üksikvangistust, mis muutub kinnipeetavate jaoks teiseks karistuseks; hoiatab inimõiguste mahasurumise õigustamiseks terrorismivastaste meetmete kuritarvitamise eest; nõuab tungivalt, et Türgi järgiks oma terrorismivastase võitluse meetmetes proportsionaalsuse põhimõtet ja viiks oma terrorismivastased õigusaktid vastavusse rahvusvaheliste inimõiguste standarditega;

3.  peab kahetsusväärseks meetmeid, mida Türgi valitsus on võtnud Türgi kodanike vastu kolmandates riikides (sealhulgas ahistamine, röövimine ja varjatud jälgimine), ning tava kasutada vihjeliine, mille kaudu ergutatakse inimesi valitsusele teiste kodanike peale kaebama; on sügavalt mures 101 Türgi kodaniku ebaseadusliku vahistamise ja väljaandmise pärast 18 riigis, mida kinnitati Türgi ametivõimude 16. juuli 2018. aasta avalduses; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid menetleksid kõiki Türgi esitatud väljaandmistaotlusi läbipaistvalt, järgides rahvusvaheliste inimõiguste standarditega täielikus kooskõlas olevaid kohtumenetlusi; kordab, et Interpoli vahistamismääruseid ei tohi väärkasutada selleks, et võtta sihikule Türgi teisitimõtlejad, inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ning valitsuse suhtes kriitilised isikud, nagu Sahharovi auhinna konkursi finalist Can Dündar;

4.  märgib, et alates erakorralise seisukorra kehtestamisest on ametist vabastatud rohkem kui 152 000 riigiteenistujat, sealhulgas õpetajaid, arste, (rahu toetavaid) akadeemiliste ringkondade liikmeid, advokaate, kohtunikke ja prokuröre; märgib, et 125 000 inimest on pöördunud erakorralise seisukorra meetmete uurimise komisjoni poole, mille ülesanne on läbi vaadata kaebused meetmete vastu, mida rakendati erakorralise seisukorra ajal ja sellega seotud dekreetide alusel, ning teha kahe aasta jooksul nende kohta otsused, ning 81 000 kaebuse esitanut ootab ikka veel otsust; võtab teadmiseks, et ainult väga vähestel juhtudel (7 %) on tulemus soodne ja toob kaasa taotleja ennistamise tema ametikohale; tunneb muret, et kõnealuse komisjoni volitused on piiratud ja sõltumatus puudulik ning uurimine toimub üksnes kohtuasja toimikus sisalduvate dokumentide põhjal, ilma asjaosalise isiku osaluseta; märgib, et ametist vabastamisel on olnud rängad tagajärjed, sealhulgas majanduslikud tagajärjed ametist vabastatud inimestele ja nende peredele ning nendega kaasneb püsiv sotsiaalne ja ametialane häbimärgistamine; kutsub Türgi valitsust üles tagama, et kõigil inimestel oleks õigus nõuetekohasele menetlusele ja õigus lasta oma juhtumid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega läbi vaadata sõltumatul kohtul, kes võib tagada hüvitise materiaalse ja moraalse kahju eest, mille on neile tekitanud meelevaldne ametist vabastamine; palub Türgil tagada riikliku inimõiguste ja võrdõiguslikkuse institutsiooni ning ombudsmani institutsiooni tegevuse, struktuuri ja rahaline sõltumatus, et tagada nende suutlikkus pakkuda tegelikke läbivaatamis- ja hüvitusvõimalusi;

5.  on sügavalt mures teadete pärast, mille kohaselt Türgi luureteenistus kasutab usuasjade ametit (Diyanet) Güleni liikumise opositsioonijuhtide või teiste vastaste jälitamiseks, ning nõuab tungivalt, et ELi ja liikmesriikide tasandi julgeolekuasutused uuriksid seda suveräänsuse ja avaliku korra suurt rikkumist;

6.  peab taunitavaks täidesaatva võimu suurenenud kontrolli ja poliitilist survet, mis mõjutavad kohtunike ja prokuröride tööd; rõhutab, et Türgi peab seadusandlikku ja kohtuvõimu põhjalikult reformima, et parandada juurdepääsu kohtusüsteemile, suurendada selle tõhusust ning tagada mõistliku aja jooksul toimuva kohtuliku arutamise õiguse parem kaitse; rõhutab, et neid reforme on vaja ka selleks, et Türgi saaks täita rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi; on mures, et enam kui 4 000 kohtuniku ja prokuröri ametist vabastamine ohustab kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust; on lisaks seisukohal, et enam kui 570 advokaadi vahistamine takistab kaitseõigust ja tähendab õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumist; mõistab hukka ka inimõiguste advokaatide kinnipidamise ja kohtuliku ahistamise; palub, et reformi töörühm vaataks läbi kohtusüsteemi reformi strateegia ja viiks selle vastavusse ELi ja Euroopa Nõukogu nõutavate standarditega; kutsub Türgit üles tagama kogu reformiprotsessi vältel kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine; palub, et komisjon jälgiks kohtunike ja õiguskaitseametnike koolitamiseks mõeldud ELi rahaliste vahendite nõuetekohast kasutamist, et neid ei kasutataks repressiivse käitumise seadustamiseks;

7.  märgib murelikult, et alates erakorralise seisukorra kehtestamisest on Türgi kodanike esitatud varjupaigataotluste arv järsult kasvanud, mille tulemusel on Türgi nüüd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti andmetel ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotluste arvult viiendal kohal; rõhutab, et 2018. aasta septembris ootas esimese astme otsust endiselt enam kui 16 000 taotlust;

8.  kordab, kui oluline on meediavabadus ja meedia sõltumatus, mis on üks ELi põhiväärtusi ja iga demokraatia alustugi; on sügavalt mures ebaproportsionaalsete ja meelevaldsete meetmete pärast, millega piiratakse väljendusvabadust, meediavabadust ja teabe kättesaadavust; mõistab hukka rohkem kui 160 meediakanali sulgemise, suure hulga ajakirjanike ja meediatöötajate kinnipidamise riigipöördekatse järel, neile määratud põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed karistused ning kuni eelmise aastani rohkem kui 114 000 veebisaidi, sealhulgas Vikipeedia veebisaidi blokeerimise Türgis; juhib tähelepanu piirangutele, mis on kehtestatud kurdi küsimusega töötavate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate õiguste suhtes; nõuab tungivalt, et Türgi tagaks meediavabaduse esmajärjekorras ning viivitamata vabastaks ja mõistaks õigeks kõik ebaseaduslikult kinni peetavad ajakirjanikud; palub Türgi ametiasutustel suhtuda nulltolerantselt kõigi ajakirjanike vastu suunatud füüsilise ja sõnalise väärkohtlemise või ähvardamise juhtumitesse ning lubada uuesti avada meelevaldselt suletud meediakanalid;

9.  väljendab suurt muret kodanikuühiskonna tegevusruumi kahanemise ning põhiõiguste ja -vabaduste edendamise piiramise pärast; rõhutab, et erakorralise seisukorra ajal vahistati hulgaliselt aktiviste, sealhulgas inimõiguste kaitsjaid, ja keelustati korduvalt meeleavaldusi; kutsub Türgit üles vabastama kõik vangistatud inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja teised, keda on peetud kinni põhjendamatute süüdistuste alusel, ning jätma need süüdistused kõrvale ja võimaldama neil igas olukorras teha oma tööd ähvarduste ja takistusteta; kutsub Türgit üles kaitsma kõigi kodanike, sealhulgas etniliste, usu- ja seksuaalvähemuste põhiõigusi; tuletab meelde, et Türgi vaenu õhutamist käsitlevad õigusaktid ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste kohtu praktikaga; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus ja parlament võtaksid vastu vihakuritegude seaduse, mille abil oleks võimalik kaitsta kõiki vähemuste esindajaid füüsiliste ja verbaalsete rünnakute eest ning täita läbirääkijariikidele esitatavad Kopenhaageni kriteeriumid seoses vähemuste austamise ja kaitsega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama Türgis ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitset ja toetamist, sealhulgas erakorraliste toetuste kaudu;

10.  mõistab hukka Türgi kodanikuühiskonna väljapaistva ja lugupeetud juhtfiguuri Osman Kavala meelevaldse kinnipidamise, kuna teda on kinni peetud juba kauem kui poolteist aastat; on šokeeritud hiljutisest süüdistusest Osman Kavala ja veel 15 inimese vastu, keda valitsuse kukutamise katse eest nende väidetava rolli tõttu 2013. aasta Gezi protestides ootab ees eluaegne vangistus raskendatud asjaoludel; nõuab nende viivitamata ja tingimusteta vabastamist ning palub ELi delegatsioonil Türgis nende juhtumit hoolikalt jälgida; nõuab lisaks, et kohtumenetluse juures viibiks Euroopa Parlamendi delegatsioon; mõistab hukka 13 akadeemiliste ringkondade esindaja ja aktivisti kinnipidamise 16. novembril 2018 seoses Osman Kavala juhtumiga; märgib, et 12 neist vabastati pärast tunnistuste andmist ja ühte peetakse seni kinni; nõuab, et seni kinnipeetav isik vabastataks kuni menetluse alguseni ja tühistataks teistele kehtestatud reisikeeld;

11.  on suures mures usuvabaduse mitteaustamise ning usuvähemuste, sealhulgas kristlaste ja aleviitide diskrimineerimise pärast, samuti usulistel põhjustel toime pandava vägivalla pärast; rõhutab, et kirikutel on endiselt probleeme pühapaikade loomise või kasutamise jätkamisega; kutsub Türgi ametivõime üles edendama positiivseid ja tõhusaid reforme mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse vallas, võimaldades usukogukondade registreerimist juriidiliste isikutena, lubades heategevuslikel sihtasutustel valida oma juhtorganid, kaotades kõik piirangud vaimulike koolitamise, ametisse nimetamise ja ametijärgluse vallas, täites Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaseid otsuseid ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning kõrvaldades kõik usupõhise diskrimineerimise ja usupõhiste takistuste vormid; kutsub Türgit üles austama oikumeenilise patriarhaadi eripära ja tähtsust ning tunnistama seda juriidilise isikuna; kordab vajadust lubada Halki seminar uuesti avada ja kaotada kõik selle nõuetekohase toimimise takistused; nõuab mittemoslemi sihtasutuste valimisseaduste avaldamist; väljendab heameelt selle üle, et Türgi valitsus tagastas Mardinis 50 aramea kirikut, kloostrit ja kalmistut, ning palub Türgi ametivõimudel tagastada ka vastav maa selle seaduslikele omanikele; juhib tähelepanu mõjule, mida julgeolekumeetmete võtmine avaldab Tur Abdini elanikele, ning kutsub Türgit üles tagama, et säiliks elanike juurdepääs haridusele, majandustegevusele ja usuga seotud kohtadele; nõuab tungivalt, et Türgi teeks kõik endast oleneva, et hoida ära aramea kultuuripärandi hävitamine käimasolevate Ilisiu tammi projekti ettevalmistustööde käigus; kutsub Türgi ametivõime üles võtma karme meetmeid, et võidelda kõigi antisemitismi ilmingute vastu ühiskonnas;

12.  väljendab muret LGBTI‑inimeste inimõiguste rikkumiste pärast, eelkõige kogu riigis geiparaadide ja LGBTI‑ürituste korduva keelamise pärast, mida hoolimata erakorralise seisukorra lõpetamisest ikka veel tehakse, ning nõuab nende diskrimineerivate keeldude viivitamatut tühistamist; kutsub Türgit üles võtma asjakohaseid meetmeid, et ära hoida ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks romade ja Süüria pagulaste ja varjupaigataotlejate vastu suunatud viha õhutamist ja vihakuritegusid ning nende eest karistada, ning nõuab pidevaid jõupingutusi nende olukorra parandamiseks; palub Türgil rakendada täielikult 2016.–2021. aasta romade integreerimise strateegilist kava, pöörates erilist tähelepanu võitlusele romavastasusega, et tagada romadele juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohase hinnaga eluasemele, tagada nende juurdepääs haridusele ja võtta meetmeid haridussüsteemist varakult lahkumise ärahoidmiseks, võidelda segregatsiooni vastu ning suurendada romade tööhõive määra; võtab murelikult teadmiseks nn aumõrvade sagenemise; palub Türgil viia oma õigusaktid vastavusse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga; kutsub Türgit üles tagama kõigi kodanike täielikku võrdõiguslikkust ja lahendama vähemuste probleeme, eelkõige seoses hariduse ja omandiõigusega; tuletab meelde, kui oluline on täielikult rakendada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni Imbrose ja Tenedose saare kohta, ning kutsub Türgit üles aitama vähemusperedel saartele tagasi pöörduda, kui nad seda soovivad; väljendab heameelt kreeka vähemuse kooli avamise üle Imbrosel, mis on positiivne samm;

13.  on mures selle pärast, et Türgi ühiskonnas on naistevastane vägivald, sealhulgas aumõrvad, ebaseaduslikud lapsega sõlmitud abielud ja seksuaalne kuritarvitamine, levinud ja suur probleem ning Türgi ametivõimud sageli ei karista soolise vägivalla toimepanijaid; rõhutab, et 2018. aastal hukkus koduvägivalla tagajärjel 440 naist, s.o rohkem kui varasematel aastatel, ning kriminaalmenetlused on sageli pikaldased ja venivad; kutsub Türgi valitsust üles võtma selles küsimuses vastu täisleppimatuse poliitika ja seda ellu viima;

14.  palub Türgi valitsusel austada ja täielikult täita juriidilisi kohustusi, mille ta on võtnud kultuuripärandi kaitsmiseks, ja eelkõige koostada heas usus terviklik nimistu Kreeka, Armeenia, Assüüria ja muust kultuuripärandist, mis on viimase sajandi jooksul hävitatud või kannatada saanud; on sellega seoses vastu igasugusele äärmuslikule seisukohale, mis propageerib Hagia Sophia ajaloolis‑usulise mälestusmärgi välimuse teisendamist ja selle mošeeks muutmist; kutsub Türgit üles ratifitseerima UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooni; kutsub Türgit üles tegema asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukoguga koostööd kultuuripärandiga ebaseadusliku kauplemise ja kultuuripärandi tahtliku hävitamise ennetamisel ning võitluses selle vastu;

15.  peab äärmiselt murettekitavaks olukorda Türgi kaguosas ja ränki süüdistusi, et seal toimub inimõiguste rikkumine, ülemäärane jõukasutus ja piinamine, ning arvamus- ja väljendusvabaduse ning poliitilise osalemise tugevat piiramist riigi kaguosas, eriti pärast kurdi probleemi lahendamise protsessi nurjumist 2015. aastal, nagu märgitakse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja Türgis tegutsevate inimõiguste kaitsjate dokumentides; kordab, et mõistab kindlalt hukka 2002. aastal ELis terroriorganisatsioonide nimekirja kantud Kurdistani Töölispartei (PKK) tagasipöördumise vägivalla juurde; rõhutab, et usaldusväärset poliitilist protsessi kurdi probleemi rahumeelseks lahendamiseks on tingimata vaja jätkata; kutsub Türgit üles kiiresti uurima kõiki raskeid süüdistusi väidetavate inimõiguste rikkumiste ja tapmiste kohta ning võimaldama rahvusvahelistel vaatlejatel teha sõltumatut järelevalvet; on mures riigi kaguosas asuva ajaloopärandi, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Diyarbakiri iidse Suri hävitamise pärast, mis ohustab kurdi identiteedi ja kultuuri säilitamist Türgis;

16.  märgib murelikult, et erakorralise seisukorra ajal vabastati ametist ja/või vahistati väga paljud Kagu‑Türgi linnapead ja aselinnapead ning valitsus nimetas nende asemele usaldusisikud; rõhutab, et selle tagajärjel on suur osa Türgi elanikkonnast kohalikul tasandil demokraatlikult esindamata; on seisukohal, et 2019. aasta märtsis toimuvates kohalikes valimistes tuleb näha olulist võimalust täielikult taastada otsese demokraatliku mandaadi põhimõte;

17.  märgib murelikult, et erakorraline seisukord ja teatavad põhiseadusliku reformi paketi sätted on veelgi piiranud Suure Rahvuskogu suutlikkust täita oma põhirolli demokraatliku kontrolli ja vastutuse tagajana; võtab väga murelikult teadmiseks kahe Vabariikliku Rahvapartei (CHP) liikme vahistamise ning Rahvademokraatliku Partei (HDP) eriti silmatorkava kõrvaletõrjumise, kuna paljud HDPsse kuuluvad parlamendiliikmed on väidetava terroristliku tegevuse toetamise tõttu vahistatud; nõuab, et vabastataks kõik Suure Rahvuskogu liikmed, keda peetakse kinni nende parlamenditöö raames öeldu ja tehtu tõttu; rõhutab, et Suur Rahvuskogu peaks olema Türgi demokraatia keskne institutsioon ja esindama võrdselt kõiki kodanikke; peab kahetsusväärseks kõrget valimiskünnist, mis piirab tõelist poliitilist esindatust ja ei kajasta Türgi pluralistlikku ühiskonda;

18.  taunib opositsioonijuhi ja presidendikandidaadi Selahattin Demirtași jätkuvat vahi all pidamist; peab kiiduväärseks selle juhtumi kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu tehtud otsust, milles kutsutakse Türgi ametivõime üles teda viivitamatult vabastama; rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohus märkis lisaks, et Demirtaşi kinnipidamise peamine varjatud eesmärk on lämmatada pluralismi ja piirata poliitilise arutelu vabadust; mõistab hukka Türgi ametivõimude seisukoha selle otsuse vastu; ootab, et komisjon ja liikmesriigid jätkavad selle juhtumi hoolikat jälgimist, ning nõuab, et Demirtaş viivitamata ja tingimusteta vabastataks;

19.  rõhutab korruptsioonivastase võitluse tähtsust ja juhib tähelepanu järeldustele 2018. aasta aruandes Türgi kohta, mille kohaselt korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt üldlevinud ja on jätkuvalt suur probleem; väljendab muret selle pärast, et tulemused korruptsioonijuhtumite uurimisel, nende eest süüdistuste esitamisel ja süüdimõistmisel on endiselt kesised, eelkõige kõrgetasemeliste juhtumite puhul;

20.  tuletab meelde, et Veneetsia komisjon andis hinnangu Türgi põhiseaduse muudatustele, mis on seotud presidentaalse süsteemi kehtestamisega, ja leidis, et need ei taga piisavat kontrolli ja tasakaalu ning seavad ohtu täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe; tuletab ka meelde, et Euroopa Parlament kutsus Türgi valitsust üles tegema põhiseaduse ja kohtulikke muudatusi ja reforme koostöös Veneetsia komisjoniga ning nõudis möödunud aastal ka ühinemisläbirääkimiste ametlikku peatamist, kui Türgi põhiseaduslik reform tehakse teoks muutmata kujul, kuna see oleks vastuolus Kopenhaageni kriteeriumidega;

21.  soovitab kõike eespool nimetatut arvesse võttes komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul kooskõlas läbirääkimisraamistikuga ühinemisläbirääkimised Türgiga ametlikult peatada; on aga endiselt kindlalt valmis pidama Türgiga demokraatlikku ja poliitilist dialoogi; palub komisjonil kasutada praegu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II ja tulevane IPA III) raames eraldatud vahendeid selleks, et ELi poolt otse hallatava sihtotstarbelise rahastamispaketi kaudu toetada Türgi kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke ning suurendada inimestevaheliste kontaktide ja akadeemilise dialoogi võimalusi, parandada Türgi üliõpilaste võimalusi pääseda Euroopa ülikoolidesse ja ajakirjanike juurdepääsu meediaplatvormidele eesmärgiga kaitsta ja edendada demokraatlike väärtusi ja põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; ootab (ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaldamist), et Türgi ja ELi suhted määratletaks uuesti, pidades silmas tõhusat partnerlust; toonitab, et igasugune poliitiline koostöö ELi ja Türgi vahel peaks tuginema demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlevatele tingimuslikkuse sätetele;

22.  märgib, et ELiga ühinemise protsess stimuleeris küll algul Türgi reforme, kuid viimastel aastatel on õigusriigi ja inimõiguste vallas toimunud suur tagasiminek;

23.  rõhutab, et tolliliidu ajakohastamine tugevdaks veelgi Türgi ja ELi vahelisi juba tugevaid sidemeid ning hoiaks Türgi majanduslikult ELiga seotuna; on seetõttu veendunud, et tuleks jätta võimalus 1995. aastal sõlmitud ELi ja Türgi tolliliidu ajakohastamiseks ja uuendamiseks, et hõlmata praegu väljaspool tolliliitu olevaid asjaomaseid valdkondi, nagu põllumajandus, teenused ja riigihanked; tuletab meelde, et Türgi on ELi jaoks suuruselt viies kaubanduspartner ja EL on Türgi suurim kaubanduspartner ning et kaks kolmandikku välismaistest otseinvesteeringutest Türgis on pärit ELi liikmesriikidest ja Türgi on ELi jaoks oluline kasvuturg; on veendunud, et uuendamine annaks väärtusliku võimaluse suurendada demokraatlikku tingimuslikkust ja positiivset võimendavat mõju ning võimaluse koostada tegevuskava, kus tolliliidu uuendamine oleks tihedas seoses Türgi konkreetsete parandustega demokraatlike reformide näol demokraatia, inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas ning liikumisel kodanikuühiskonna jaoks tõelise avatud ruumi ja pluralismi poole; on ka veendunud, et tolliliidu uuendamine annaks olulise võimaluse pidada poliitilist dialoogi sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku majandusarengu, kliimamuutuste ja töötajate õiguste üle Türgis; palub komisjonil tolliliidu uuendamiseks ettevalmistustööd alustada kohe, kui Türgi valitsus tõestab oma valmisolekut teha suuri reforme; kutsub komisjoni üles lisama uuendatud tolliliitu inimõigusi ja põhivabadusi käsitlev klausel, mis muudaks inimõigused ja põhivabadused oluliseks tingimuseks; tuletab meelde, et praeguse tolliliidu potentsiaal jääb täies ulatuses kasutamata, seni kui Türgi ei rakenda lisaprotokolli täies ulatuses kõigi liikmesriikide suhtes;

24.  toonitab, et ametiühinguvabadus ja sotsiaaldialoog on pluralistliku ühiskonna arengu jaoks ülimalt tähtsad; peab kahetsusväärseks, et töö- ja ametiühinguõiguste puhul esineb seadusandlikke puudujääke, ning rõhutab, et organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus ja streigiõigus on töötajate põhiõigused; peab väga kahetsusväärseks, et ametiühingu liikmeks olemist on kohtuasjades sageli peetud kriminaalmenetluse tõendiks; on arvamusel, et selline seisukoht võib veelgi ohustada ametiühingute staatust riigis; peab äärmiselt murettekitavaks töötajate töötingimusi Istanbuli uue lennujaama ehitusel, arvestades, et teadetekohaselt on alates ehitustööde algusest 2015. aasta mais seal tööõnnetustes hukkunud 38 töötajat ning 31 inimest, sealhulgas üks ametiühingujuht, on praegu vangis, kuna nad protesteerisid halbade töötingimuste ning madalate ja ebakorrapäraselt makstavate palkade vastu; palub Türgi ametivõimudel pidada asjaomaste ametiühingutega intensiivselt nõu ehitusel töötajatele vajalike kaitsemeetmete üle, viia läbi esinenud surmajuhtumite ja vigastuste põhjalik uurimine ning lasta ametiühingutel asjaomaste töötajatega vabalt suhelda; väljendab muret lapstööjõu kasutamise probleemi pärast, eriti põllumajanduses ja hooajatööl; võtab teadmiseks Türgi valitsuse jõupingutused anda Türgis ajutist kaitset saavatele pagulastele õigus töötada, kui on olemas asjakohane luba; märgib, et süürlastele on välja antud rohkem kui 20 000 tööluba, mis hõlmavad teatavaid miinimumpalgataseme ja sotsiaalkindlustusega seotud tingimusi; juhib tähelepanu sellele, et vaatamata neile jõupingutustele jätkavad paljud süürlased ilma loata töötamist arvukates sektorites ja paljudes Türgi provintsides; rõhutab, et keel on süürlastest töötajate jaoks ikka veel üks kõige olulisem tõke;

25.  kutsub Türgi valitsust üles peatama Akkuyu tuumaelektrijaama ehitamise kava; kutsub Türgit üles järgima Espoo konventsiooni; palub Türgi valitsusel kaasata oma naaberriikide, näiteks Kreeka ja Küprose valitsused Akkuyu projekti jätkamise kavadesse või nendega selles küsimuses vähemalt konsulteerida;

26.  märgib, et Türgi kodanikele, eriti üliõpilastele, akadeemiliste ringkondade ja äriringkondade esindajatele ja inimestele, kellel on ELi liikmesriikides perekondlikke sidemeid, on väga oluline viisanõude kaotamine; kutsub Türgi valitsust üles täitma täies ulatuses 72 kriteeriumi, mis sisalduvad viisanõude kaotamise tegevuskavas; rõhutab, et Türgi terrorismivastaste õigusaktide läbivaatamine on põhiõiguste ja -vabaduste tagamise oluline eeldus; julgustab Türgit tegema vajalikke jõupingutusi ülejäänud eesmärkide täitmiseks; rõhutab, et viisanõude kaotamine on võimalik alles siis, kui kõik kriteeriumid on täielikult ja tõhusalt ning mittediskrimineerival viisil täidetud;

27.  tuletab meelde Türgi tähtsat rolli Süüria sõjast tingitud rändekriisile reageerimisel; on arvamusel, et Türgi ja selle elanikud on näidanud üles suurt külalislahkust, pakkudes peavarju rohkem kui 3,5 miljonile Süüria pagulasele; rõhutab, et Türgis on umbes üks miljon kooliealist Süüria last, kellest 60 % on registreeritud Türgi koolides; võtab teadmiseks ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse; nõuab tungivalt, et Türgi järgiks tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; taunib asjaolu, et 2011./2012. aasta IPA programmi raames rahastas EL Cobra II jälitussoomussõidukite soetamist, ning kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ELi programmide raames (kaas)rahastatud seadmete kasutamist ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte tulemuslikku rakendamist, eriti Süüria piiril; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles pidama kinni oma lubadustest seoses inimeste ulatusliku ümberasustamisega ja tagama piisavad rahalised vahendid Süüria pagulaste pikaajaliseks toetamiseks Türgis; võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta eriaruande, milles nõutakse suuremat tõhusust ja rohkem läbipaistvust rahaliste vahendite eraldamisel ja jagamisel; juhib tähelepanu Süüria pagulaste suurenevale ebakindlusele seoses nende ajutise kaitse väljavaadetega Türgis ning palub Türgil kaaluda strateegiaid, kuidas saavutada Süüria pagulaste suurte kogukondadega piirkondades suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, pikaajaline sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline kaasatus ning piisav ja tõhus juurdepääs haridusele ja tööalasele koolitusele; kutsub komisjoni üles jääma valvsaks ja tagama, et ELi vahendite kasutamisel järgitakse pagulaste õigusi ning võetakse meetmeid, et ennetada lapstööjõu kasutamist, laste seksuaalset ärakasutamist ja muid inimõiguste rikkumisi;

28.  märgib kui oluline on nii ELi ja selle liikmesriikide kui ka Türgi jaoks jätkata tihedat dialoogi ja koostööd välispoliitika ja julgeoleku küsimustes; ergutab koostööd ning edasist kooskõlastamist välispoliitika, kaitse- ja julgeolekuküsimustes, sealhulgas terrorismivastases võitluses; tuletab meelde, et Türgi on ka NATO kauaaegne liige ja Türgi geostrateegiline asend on piirkondliku ja Euroopa julgeoleku säilitamiseks ülioluline; märgib, et EL ja Türgi jätkavad koostööd küsimustes, mis on NATO raames (sõjalise) strateegilise tähtsusega; kutsub seetõttu Türgi ametivõime üles jätkama koostööd ELi NATO liikmetega kolmandate riikidega tehtavat koostööd käsitleva NATO jätkuva programmi raames;

29.  avaldab Türgile kiitust Idlibi memorandumiga seotud läbirääkimiste eest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Vaba Süüria Armee relvastatud rühmitused, keda Türgi toetab, on teadete kohaselt konfiskeerinud, rüüstanud ja hävitanud kurdi tsiviilisikute vara Põhja‑Süüria Afrini piirkonnas; rõhutab, et Türgi ja Afrinis asuvad Vaba Süüria Armee rühmitused peaksid maksma hüvitist ümberasustatud elanikele, kelle vara nad on konfiskeerinud, hävitanud või rüüstanud, ning ei tohiks elanikelt nende vara jäädavalt ära võtta; peab murettekitavaks teateid Afrinis esineva ulatusliku vägivalla kohta, mida panevad enamasti toime Süüria relvastatud rühmitused, keda varustab ja relvastab Türgi, ja Türgi enda relvajõud, kes on väidetavalt võtnud üle mitu kooli, katkestades laste õppetöö; on mures selle pärast, et Türgi püüab muuta ka Afrini kantoni demograafilist tasakaalu, asustades Süüria araabia sunniidi pagulasi Türgist ümber kurdidega asustatud piirkonda; palub Türgi valitsusel jätta kõrvale süüdistused kõigi kodanike vastu, kes on kritiseerinud Türgi sõjalist tegevust Süürias, ning sellega austada õigust sõnavabadusele;

30.  tuletab meelde heanaaberlike suhete tähtsust; palub sellega seoses, et Türgi suurendaks jõupingutusi lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamiseks, kaasa arvatud täitmata juriidilised kohustused ja lahendamata vaidlused oma lähinaabritega maismaa- ja merepiiri ning õhuruumi küsimuses, vastavalt ÜRO põhikirja sätetele ja rahvusvahelisele õigusele; kordab üleskutset Türgi valitsusele allkirjastada ja ratifitseerida ÜRO mereõiguse konventsioon; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus lõpetaks Kreeka õhuruumi ja territoriaalvete korduvad rikkumised ning austaks kõigi oma naabrite territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust; väljendab kahetsust, et Türgi Suure Rahvuskogu esitatud casus belli-ähvardust Kreeka vastu ei ole siiani tagasi võetud;

31.  hindab ÜRO peasekretäri egiidi all tehtavaid jõupingutusi Küprose taasühinemise läbirääkimiste taasalustamiseks; väljendab veel kord toetust õiglasele, terviklikule ja elujõulisele lahendusele, mis põhineb kahe kogukonna ja kahe tsooni föderatsioonil, mis oleks rahvusvahelisel areenil ühtne juriidiline isik, millel oleks ühtne suveräänsus ja üks kodakondsus ja kus kahe kogukonna vahel valitseks poliitiline võrdsus, nagu on määratletud asjakohastes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides, kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ELi õigustikuga ning toetudes liidu aluspõhimõtete austamisele; juhib tähelepanu ÜRO peasekretäri esitatud raamistikule ja tema üleskutsele läbirääkimiste taasalustamiseks, toetudes 2017. aastal Crans‑Montana protsessis juba saavutatud kokkulepetele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid aktiivsemat rolli läbirääkimiste edukal lõpuleviimisel; kordab üleskutset kõikidele asjaosalistele, eelkõige Türgile, et nad võtaksid kohustuse leida kõikehõlmav lahendus ja aidata sellele kaasa; kutsub Türgit üles alustama oma vägede väljatoomist Küproselt, tagastama Famagusta isoleeritud piirkond ÜRO‑le kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 550 ja hoiduma tegevusest, mis muudab ebaseaduslike asunduste poliitika kaudu saare demograafilist tasakaalu; rõhutab vajadust rakendada ELi õigustikku kogu saarel; tunnustab sellega seoses kahe kogukonna ajutise komisjoni töö jätkumist ELiga lõimumise ettevalmistamisel; kohustub tõhustama oma jõupingutusi, et aidata Küprose türgi kogukonnal valmistada ette täielikku lõimumist ELiga pärast Küprose probleemi lahendamist, ning kutsub komisjoni üles sama tegema; tunnustab tähtsat tööd, mida on teinud teadmata kadunud isikutega tegelev kahe kogukonna komisjon nii teadmata kadunud Küprose türklaste kui ka Küprose kreeklaste otsimisel, ning kiidab asjaolu, et on antud parem juurdepääs asjaomastele aladele, kaasa arvatud sõjaväealad; palub Türgil seda komisjoni aidata, andes teavet oma sõjaväearhiividest; tunnustab Küprose Vabariigi õigust sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis puudutavad tema majandusvööndit; kutsub Türgit taas kord üles täielikult austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi, sealhulgas õigusi, mis on seotud loodusvarade uurimise ja kaevandamisega, kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise õigusega; nõuab tungivalt, et Türgit lahendaks vaidlusi rahumeelselt ning hoiduks kõigist ähvardustest ja tegudest, mis võiksid heanaaberlikke suhteid kahjustada;

32.  kutsub Türgit ja Armeeniat üles püüdlema suhete normaliseerimise poole; rõhutab, et Türgi‑Armeenia piiri avamine võib kaasa tuua suhete paranemise, eriti piiriülese koostöö ja majandusliku integratsiooni vallas;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ning Türgi valitsusele ja Türgi Suurele Rahvuskogule ning palub tõlkida käesoleva raporti türgi keelde.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0450.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0423.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0040.
(4) ELT L 51, 26.2.2008, lk 4.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0052.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0094.

Viimane päevakajastamine: 15. märts 2019Õigusalane teave