Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2019/2618(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0182/2019

Arutelud :

PV 14/03/2019 - 8.3
CRE 14/03/2019 - 8.3

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0205

Vastuvõetud tekstid
PDF 128kWORD 55k
Neljapäev, 14. märts 2019 - Strasbourg
Inimõiguste olukord Guatemalas
P8_TA(2019)0205RC-B8-0182/2019

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Guatemalas (2019/2618(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Guatemala kohta(1), 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel(2) ning 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Guatemala ja eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorra kohta(3),

–  võttes arvesse oma inimõiguste allkomisjoni 2016. aasta veebruaris toimunud visiiti Mehhikosse ja Guatemalasse ja selle visiidi lõppraportit,

–  võttes arvesse Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni raportit oma visiidi kohta Guatemalasse ja Hondurasesse, mis toimus 16.–20. veebruaril 2015,

–  võttes arvesse Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni raportit oma visiidi kohta Guatemalasse, mis toimus 28. oktoobril – 1. novembril 2018,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(4),

–  võttes arvesse Guatemalale suunatud mitmeaastast sihtprogrammi aastateks 2014–2020 ning selles sisalduvat lubadust aidata kaasa konfliktide lahendamisele ning rahule ja julgeolekule,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu programme Guatemala kohtusüsteemi toetamiseks, eelkõige programmi SEJUST,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku, mis kohustab tegema inimõiguste kaitsjatega koostööd,

–  võttes arvesse ELi 2018. aasta Guatemala tegevusprogrammi kestliku ja kaasava majanduskasvu heaks Guatemala lähialadel ja naabruses ning rahvusvahelise komisjoni toetuseks, mis uurib karistamatuse juhtumeid Guatemalas (CICIG),

–  võttes arvesse CICIGi ja Guatemala ülemkohtu vahelise konsulteerimislepingu sõlmimist 2017. aasta augustis,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 2. septembri 2018. aasta avaldust Guatemala valitsuse otsuse kohta mitte pikendada CICIGi volitusi,

–  võttes arvesse isikute sunniviisilist või tahtevastast kadumist käsitleva ÜRO töörühma esimehe ja tõe, õigluse ning reparatsioonide edendamise ja teatavate sündmuste mittekordumise tagamise ÜRO eriraportööri 6. aprilli 2018. aasta ühist kirja Guatemala presidendile,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 10. septembri 2018. aasta avaldust Guatemala valitsuse otsuse kohta mitte pikendada CICIGi volitusi,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 6. märtsi 2019. aasta avaldust Guatemala seaduse kohta, mis käsitleb valitsusväliseid arenguorganisatsioone,

–  võttes arvesse Human Rights Watchi raportit Guatemala kohta,

–  võttes arvesse Guatemala põhiseadust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et suurel määral tänu koostööle Guatemala riigiprokuratuuri ja CICIGi vahel, mis moodustati 2007. aastal organiseeritud kuritegevuse uurimiseks ja õigusriigi tugevdamise kohalike pingutuste tõhustamiseks, on Guatemala teinud mõningasi edusamme inimõiguste rikkumiste ja korruptsioonijuhtumite eest süüdistuste esitamisel;

B.  arvestades, et majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste õiguste valdkonnas tegutsevate aktivistide, organisatsioonide ja kogukondade liikmete tapmised ja rünnakud nende vastu on viimastel aastatel sagenenud; arvestades, et Guatemala inimõiguste kaitsjate kaitseüksuse (UDEFEGUA) raporti kohaselt toimus 2018. aastal inimõiguslaste ja põlisrahva, eriti maa- ja territoriaalsete õiguste kaitsjate vastu kokku 391 rünnakut, sealhulgas 147 kriminaalõiguse valdkonda kuuluvat juhtumit ja 26 mõrva, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 136%-list kasvu;

C.  arvestades, et inimõiguste kaitsjad puutuvad kokku ka ähvarduste, hirmutamise, häbimärgistamise, erasektori jõudude ja Guatemala ametivõimude laimukampaaniate ja kohtuliku tagakiusamisega; arvestades, et endiselt tekitab muret kriminaalmenetluste kasutamine inimõiguste kaitsjate tegevuse takistamiseks või nende karistamiseks;

D.  arvestades, et ka ajakirjanike vastu suunatud rünnakute arv on väga murettekitav, 2017. aastal registreeriti 93 rünnakut, sealhulgas neli tapmist; arvestades, et kuna meedia koondub üha tugevamalt vähese arvu ettevõtjate kätte, jätkuvad rünnakud ja ähvardused sõltumatute meediakanalite ja ajakirjanike vastu;

E.  arvestades, et naistevastane vägivald on Guatemalas endiselt suur probleem, mida tõendab asjaolu, et naiste vägivaldsete surmajuhtumite arv kasvas 8% ehk 662 juhtumini; arvestades, et 2017. aastal hukkus rahvusvahelisel naistepäeval 41 tüdrukut, pärast seda kui valvurid olid nad kuritarvituste vastase meeleavalduse järel riigile kuuluva lastekodu hoonesse lukustanud ja hoones puhkes tulekahju; arvestades, et Guatemalas on kuritegude puhul karistamatuse määr 97%;

F.  arvestades, et alates 2007. aastast võitleb CICIG Guatemala valitsuse kutsel ja tihedas koostöös riigi institutsioonidega korruptsiooni ja karistamatuse vastu, et teha kindlaks ja likvideerida parariiklikud institutsioonid, ning see on aidanud tugevdada Guatemala kohtu- ja korrakaitseasutuste suutlikkust;

G.  arvestades, et pärast CICIGi kaheaastaste volituste neljakordset järjestikust pikendamist palus Guatemala valitsus ÜRO peasekretäril jälle komisjoni volitusi pikendada kuni 2019. aasta septembrini, millega tugevdati veelgi valitsemist CICIGi mõjukate uurimiste ja Guatemala õigusriigile antava toe abil ning kindlustati seni saavutatut, kuna korruptsiooni oli õnnestunud oluliselt vähendada ja riigiga seotud parariikliku tegevuse karistamatusele vastu astuda;

H.  arvestades, et 2018. aasta aprillis tutvustasid CICIG ja riigiprokuratuur uusi tulemusi uuringutes, mis käsitlevad valitseva erakonna FCN valimiskampaania ebaseaduslikku rahastamist; arvestades, et 2018. aasta juulis võttis ülemkohus kavva uurimise president Jimmy Moralesi ja tema valimiskampaania ebaseadusliku rahastamise suhtes;

I.  arvestades, et 2018. aasta augusti lõpus teatas Guatemala valitsus, et tühistab alates 2019. aasta septembrist CICIGi volitused; arvestades, et kohe pärast seda ei lubanud valitsus enam riiki ka CICIGi direktorit Iván Velásquezi ja tühistas nende 11 CICIGi töötaja viisad, kes tegelesid kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite uurimisega; arvestades, et 2019. aasta jaanuaris tühistas valitsus ühepoolselt ja kohese kohaldamisega ÜROga sõlmitud lepingu CICIGi kohta ning palus CICIGil riigist lahkuda; arvestades, et ka Iván Velásquezi vastu on esitatud süüdistused ja tema suhtes toimuvad laimukampaaniad;

J.  arvestades, et Guatemala konstitutsioonikohus on need meetmed vaidlustanud ja tühistanud; arvestades, et konstitutsioonikohus tegi ühehäälselt otsuse, et valitsus peab lubama Iván Velásquezil riiki siseneda; arvestades, et valitsus on need kohtuotsused tähelepanuta jätnud; arvestades, et parlament on kavandanud meetmeid konstitutsioonikohtu ja selle liikmete vastu, rikkudes sellega räigelt õigusriigi põhimõtet;

K.  arvestades, et reformieelnõu 5377, millega muudetakse rahvusliku leppimise seadust ja mille kongress 2019. aasta märtsi alguses teisel lugemisel (kolmest) vastu võttis, laiendaks amnestia kohaldamist kõigile kuritegudele, mille on toime pannud valitsuse nimel tegutsevad riigi korrakaitsejõud ja üksikisikud, sealhulgas sellised inimsusvastased kuriteod nagu piinamine, kadunuks jääma sundimine ja genotsiid; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik ja Ameerika Inimõiguste Komisjon (IACHR) on väljendanud eelnõu pärast muret ning on nõudnud kehtiva seaduse muutmata jätmist;

L.  arvestades, et IACHRi sõnul ei vasta reformieelnõu 5377 Guatemala rahvusvahelistele kohustustele, rikub väidetavalt rahvusvahelist õigust ja Guatemala põhiseaduse artikli 171 punkti g, kuna kõik vangid, kes on poliitiliste ja relvakonflikti ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude eest süüdi mõistetud, saaksid mõne tunniga vabaks;

M.  arvestades, et Guatemala elanikkond peab taluma äärmiselt suurt ebaturvalisust ning arvestades, et riigi tsiviilpolitsei on viimastel aastatel palju kannatada saanud; arvestades, et teatatud on hirmutamisjuhtumitest ja ähvardustest kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate vastu, kes on teinud koostööd CICIGga;

N.  arvestades, et jätkuvalt on väga murettekitavad õiguskaitse halb kättesaadavus, vanglatingimused, politsei käitumine ja teated piinamise kohta, ning neid probleeme raskendavad veelgi ulatuslik korruptsioon, kokkumäng ja karistamatus;

O.  arvestades, et Guatemala inimõiguste ombudsman, kelle eelarvet on kärbitud, prokuratuur ja kohtud on võtnud olulisi meetmeid võitluseks karistamatuse vastu ja inimõiguste tunnustamiseks; arvestades, et Guatemala valitsus on selgelt püüdnud kahjustada korruptsiooni ja karistamatuse vastast võitlust ning õigusriiki;

P.  arvestades, et UDEFEGUA sõnul on rünnakute ohvrid peamiselt põlisrahvaste juhid, kes kaitsevad õigust maale ja territooriumile; arvestades, et ÜRO eriraportöör on väljendanud muret põlisrahvaste õiguste pärast seoses kaebustega hüdroelektrijaamade, kaevandus- ja agrotööstusprojektide üle, mille lubamise ja tegevusega rikutakse põlisrahvaste õigusi; arvestades, et ÜRO eriraportöör on pidanud murettekitavaks ka seda, et riik ja kolmandad osapooled käsitavad kogukondade rahumeelseid meeleavaldusi kuritegeliku konfliktina, mis ohustab avalikku korda; arvestades, et Guatemala põlisrahva päritolu keskkonnakaitsja ja Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna finalist Aura Lolita Chávez lahkus riigist pärast talle osaks saanud raskeid rünnakuid, tapmisähvardusi ja laimamist, ning tagasipöördumise korral ootavad teda mitmed kohtuprotsessid;

Q.  arvestades, et 2018. aasta 9. oktoobril ründasid Ixquisise mikropiirkonna rahumeelse vastupanuliikumise liikmeid riigi tsiviilpolitsei märulipolitseinikud ja kuus meeleavaldajat sai vigastada;

R.  arvestades, et Rootsi suursaadik Guatemalas on kuulutatud ebasoovitavaks isikuks (konstitutsioonikohus tühistas hiljem selle avalduse), kuna ta toetas väidetavalt CICIGi tegevust Guatemalas;

S.  arvestades, et 16. juunil ja 11. augustil 2019 peaksid Guatemalas kavakohaselt toimuma üldvalimised ja presidendivalimised;

T.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa; arvestades, et see leping sisaldab demokraatiaklauslit, mis on lepingu oluline osa; arvestades, et Guatemala on suuruselt kolmas ELi kahepoolse arenguabi saaja Kesk-Ameerikas, et aastatel 2014–2020 on selle abi summa 167 miljonit eurot ning selle peamised sihtvaldkonnad on toiduga kindlustatus, konfliktide lahendamine, rahu, julgeolek ja konkurentsivõime;

1.  peab ülimalt murettekitavaks, et Guatemalas suureneb tapmiste ja vägivallategude arv ning kõigil inimestel, eriti naistel ja inimõiguslastel, puudub turvalisus; tuletab meelde sõltumatu ja mõjusa kohtusüsteemi tähtsust ja vajadust teha lõpp karistamatusele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Guatemala valitsus rikub jätkuvalt õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtteid; tuletab meelde, et võimude lahusus ja õigusriik on liberaalsete demokraatlike riikide olemuslikud põhimõtted;

2.  kutsub Guatemala ametivõime üles lõpetama kõik Guatemala kodanikuühiskonna ja eelkõige inimõigusorganisatsioonide vastu suunatud hirmutamispüüded, et järgida põhiseaduslikku korda ja kindlustada kõigi Guatemala kodanike põhiõigused; rõhutab asjaolu, et elujõuline kodanikuühiskond on väga tähtis, et muuta riik kõigil tasanditel vastutavamaks, reageerivamaks, kaasavamaks ja toimivamaks ning koos sellega ka legitiimsemaks; toonitab vajadust toetada ja tugevdada kõiki institutsioone, mis kaitsevad Guatemalas põhiseaduslikku demokraatiat ja inimõigusi; tuletab meelde, kui oluline on sõltumatu kohtusüsteemi kindlustamine ja selle sõltumatuse austamine ning erapooletu õigussüsteemi tagamine; rõhutab, et need on otsustava tähtsusega tegurid korruptsiooni ja karistamatuse vastaste pingutuste koondamiseks; on seisukohal, et teadetele kohtunike ja prokuröride väidetava hirmutamise ja ähvardamise kohta tuleks kohe reageerida, et riigi õigusasutusi ja nende esindajaid kaitsta; nõuab, et Guatemala valitsus tagaks viivitamata kohtusüsteemi sõltumatuse ning ajakirjandus- ja meediavabaduse;

3.  on veendunud, et rahvusvaheline komisjon, mis uurib karistamatuse juhtumeid Guatemalas (CICIG), on Guatemalas täitnud olulist rolli ning komisjoni tegevus karistamatuse ja korruptsiooni vastases võitluses ja Guatemala institutsioonide korraldatavate uurimiste ettevalmistamisel on õigusriigi püsimise seisukohast ülimalt oluline; väljendab sügavat muret seoses CICIGi praeguse olukorraga Guatemalas ja palub Guatemala valitsusel lõpetada kõik ebaseaduslikud rünnakud CICIGi ning selle kohalike ja rahvusvaheliste töötajate vastu;

4.  tunnustab sellega seoses komisjoni 2018. aasta septembris vastu võetud rakendusotsust toetada CICIGi laiendatud volitusi viie miljoni euro eraldamisega arengukoostöö rahastamisvahendist 2018. aasta Guatemala tegevusprogrammi raames; palub komisjonil kokku lepitud viis miljonit eurot kiiresti välja maksta ning jätkata CICIGiga kõiki heakskiidetud programme; palub komisjonil olla valmis pärast 2019. aasta septembrit CICIGiga koostööd ja CICIGi rahastamist jätkama ning toetab aktiivselt koostöö ja toetuse pikendamist;

5.  on veendunud, et Guatemala rahvusliku leppimise seaduse kavandatud muutmine kujutab endast suurt ohtu Guatemala õigusriigile ning see kahjustaks tugevalt edusamme, mida tänu riigi kohtute tegevusele on võitluses karistamatuse vastu tehtud; jagab ÜRO ülemvoliniku seisukohta, et seaduseelnõus ette nähtud amnestia inimõiguste rikkujatele, inimsusvastaste kuritegude toimepanijatele ja sõjakurjategijatele õhutaks riigis veelgi rohkem vägivalda; märgib, et see võib hõlmata vabastatud vangide kättemaksu, mis võib ühiskonda destabiliseerida; nõuab seetõttu, et Guatemala Kongress (parlament) jätaks seaduseelnõu vastu võtmata;

6.  nõuab, et ÜRO egiidi all tehtaks sõltumatu uuring, mis kajastaks CICIGi töö lõppmõju Guatemala õigussüsteemile, CICIGi panust riigi poliitilisse stabiilsusesse ning CICIG’i ja valimiste ülemkohtu vahel sõlmitud kokkuleppe tulemust;

7.  on mures valitsusväliseid arenguorganisatsioone käsitleva seaduseelnõu pärast; palub Guatemala Kongressil kooskõlas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo tehniliste nõuannetega hoiduda selle seaduseelnõu vastuvõtmisest, kuna seadus, kui see vastu võetakse, piiraks valitsusväliste organisatsioonide väljendusvabadust ja kogunemisvabadust ning juurdepääsu rahastamisele, kitsendaks valitsusvälise organisatsiooni määratlust, piirates sellega nende organisatsioonide ulatust ja takistades nende tegevust, ning võiks avada võimaluse nende meelevaldseks keelustamiseks; tuletab Guatemala ametivõimudele ja institutsioonidele meelde vajadust luua ja säilitada valitsusvälistele organisatsioonidele turvaline ja soodne keskkond, et nad saaksid vabalt väljendada oma arvamust ja teha oma tööd kogu ühiskonna hüvanguks;

8.  väljendab muret seoses kaebustega, mis on esitatud vaba, eelneva ja informeeritud konsulteerimise (ILO konventsioon nr 169) puudumise kohta; tuletab meelde ÜRO eriraportööri soovitust, et põlisrahvaste õigusi tuleks täielikult austada kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, mis hõlmavad õigust vabale, eelnevale ja informeeritud konsulteerimisele; tuletab meelde, et riigi ja rahvusvahelised korporatsioonid on otseselt seotud aluslepingute ning muude riigi ja rahvusvahelise tasandi normidega, mis puudutavad inimõigusi ja keskkonnaõigusi kogu nende väärtusahelas, ning kui leitakse, et äriühingud on põhjustanud kahju või sellele kaasa aidanud, peavad nad tagama mõjutatud isikute ja kogukondade jaoks tulemusliku heastamisprotsessi või selles osalema; märgib, et selle hulka kuulub vara tagastamine, kahju hüvitamine, rehabiliteerimine ja tegevuse kordumise vältimise tagamine; tuletab meelde, et valitsustel on kohustus kaitsta inimõigusi ja anda kohtu alla need, kes neid õigusi rikuvad;

9.  kordab oma taotlust kaitsta inimõiguste kaitsjaid, eelkõige naissoost inimõiguslasi; tervitab ja toetab meetmeid, mida Euroopa riikide saatkonnad ja ELi delegatsioon Guatemalas on siiani võtnud; nõuab, et Euroopa Liit säilitaks projektid riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide töö toetamiseks Guatemalas ja vajaduse korral tõhustaks neid;

10.  nõuab, et Guatemala ametivõimud kuulutaksid välja Sahharovi auhinnale kandideerinud Lolita Chávezi õigusliku ja füüsilise turvalisuse, kui ta peaks otsustama pöörduda tagasi oma kodumaale;

11.  nõuab, et Guatemala valimistel lastaks toimuda rahumeelselt ja läbipaistvalt ning tagataks kõigi kandidaatide turvalisus; rõhutab, et valimiste ülemkohus peab tegutsema sõltumatult ning riigi institutsioonide või esindajate sekkumiseta; pakub võimalust saata Guatemalasse ELi valimisekspertide missioon;

12.  peab kahetsusväärseks, et Guatemala rahuleppeid ei ole rohkem kui 20 aasta jooksul ikka veel rakendatud ja tegelikult on oht, et need lepped lõhutakse; soovitab kõigil riigi ja rahvusvahelise tasandi toimijatel tungivalt teha kõik võimaliku nende täieliku rakendamise kiirendamiseks; kutsub Guatemala valitsust sellega seoses üles tagama demokraatliku ja poliitilise kontrolli riigi tsiviilpolitsei (PNC) ja teiste institutsioonide, näiteks suurõnnetuste korral riikliku koordineerimise üksuse (CONRED) üle ning muutma need professionaalsemaks, et vältida nende militariseerimist ja humanitaarabi suunamist sõjaväe kaudu, kuna see ei ole kooskõlas rahulepete eesmärkidega;

13.  tuletab Guatemala valitsusele meelde, et ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping sisaldab olulise elemendina inimõiguste klauslit ning liikmesus võidakse lepingu rikkumise korral peatada; nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kasutaksid assotsieerimislepingus ning poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus sätestatud mehhanismi, et innustada Guatemalat rakendama ambitsioonikat inimõiguste alast tegevuskava ja võitlema karistamatuse vastu;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Guatemala Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, rahvusvahelisele komisjonile, mis uurib karistamatuse juhtumeid Guatemalas (CICIG), Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Sekretariaadile (SIECA), Kesk-Ameerika Parlamendile ning Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaaspresidentidele.

(1) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 257.
(2) ELT C 434, 23.12.2015, lk 181.
(3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 196.
(4) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125.

Viimane päevakajastamine: 27. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika