Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni(1), 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni(2), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni(3) ja 31. mai 2018. aasta resolutsiooni(4),

–  võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldusi Nicaragua kohta,

–  võttes arvesse avaldusi, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi ELi nimel 2. oktoobril 2018, 15. mail 2018, 22. aprillil 2018 ja 15. detsembril 2018 Nicaragua olukorra kohta ning 1. märtsil 2019 riigisisese dialoogi jätkamise kohta,

–  võttes arvesse 18. veebruaril 2019. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO 2019. aasta inimõiguste teemalistel foorumitel,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni 21. juunil 2018 vastu võetud raportit „Rängad inimõiguste rikkumised seoses kodanike meeleavaldustega Nicaraguas“,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku raportit inimõiguste rikkumiste ja inimeste väärkohtlemise kohta seoses Nicaraguas 18. aprillist kuni 18. augustini 2018 toimunud meeleavaldustega,

–  võttes arvesse eri valdkondade sõltumatute ekspertide rühma (Interdisciplinary Group of Independent Experts, GIEI) 20. detsembri 2018. aasta raportit Nicaraguas 18. aprillist 30. maini 2018 aset leidnud vägivallajuhtumite kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 22. veebruari 2019. aasta avaldust teisitimõtlemise kuriteoks kuulutamise kohta Nicaraguas,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis 31. mail 2018 vastu resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas, milles ta sealse olukorra resoluutselt hukka mõistis; arvestades, et selle resolutsiooni järelmeetmena külastas 11 parlamendiliikmest koosnev delegatsioon 23.–26. jaanuaril 2019 riiki, et olukorda kohapeal hinnata;

B.  arvestades, et parlamendiliikmete delegatsioonil õnnestus oma programmi järgida ja Nicaragua valitsus lubas neil külastada kõiki taotletud objekte, sealhulgas kahte vanglat; arvestades, et Nicaragua valitsus andis garantii, et praeguse olukorra vastu protestinuid ei karistata; arvestades, et delegatsioon oli tunnistajaks temaga suhelnud inimõiguslaste ja vabaühenduste tagakiusamis-, laimamis- ja hirmutamiskampaaniale; arvestades, et valitsuse korraldatud hirmutamise ja ähvarduste tõttu keeldusid paljud organisatsioonid delegatsiooniga kohtumast; arvestades, et pärast delegatsiooni visiiti on repressioonid riigis hoogustunud;

C.  arvestades, et delegatsioon lükkas avalikult tagasi Nicaragua valitsuse ametliku väite, nagu oleks valitsus langenud USA juhitud riigipöördekatse ja desinformatsioonikampaania ohvriks; arvestades, et meeleavalduste peamine põhjus on sügav demokraatia, institutsioonide ja poliitika kriis, mis on riigis viimase aastakümne jooksul takistanud õigusriigi põhimõtete järgimist ning põhjustanud põhivabaduste, näiteks rahumeelse kogunemise ja ühinemise ning meeleavaldamisvabaduse piiramist;

D.  arvestades, et paljude inimeste väljendus-, kogunemis- ja meeleavaldamisvabadust, sealhulgas õigust kasutada riigihümni, on märkimisväärselt piiratud; arvestades, et suur osa poliitvange on vangistatud lihtsalt oma õiguste kasutamise pärast; arvestades, et on tulnud murettekitavaid teateid kinnipeetavate olukorra halvenemisest, sh nende ebainimlikust kohtlemisest;

E.  arvestades, et nende kinnipeetavate kohtumenetlustel rikutakse rahvusvahelisi norme, eeskätt õiglast kohtupidamist kindlustavaid menetluslikke ja kriminaalõiguslikke tagatisi; arvestades, et ka tingimused vanglates ei vasta rahvusvahelistele normidele; arvestades, et Nicaraguas puudub selgelt võimude lahusus;

F.  arvestades, et õigus teabele on tõsises ohus; arvestades, et ajakirjanikke vahistatakse, ähvardatakse ja saadetakse riigist välja; arvestades, et audiovisuaalmeediakanaleid suletakse või korraldatakse nende ruumides ilma kohtu eelneva loata läbiotsimisi; arvestades, et ajalehtede trükkimist takistab paberi ja trükivärvi puudus, kuna Nicaragua valitsus on need konfiskeerinud;

G.  arvestades, et Nicaragua valitsus on maalt välja saatnud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nende seas eri valdkondade sõltumatute ekspertide rühma (GIEI) ja Nicaragua erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI), kes püüdsid saavutada konflikti rahumeelset lahendamist ja rahvuslikku leppimist; arvestades, et vabaühenduste tegevuse mahasurumine on ägenenud ning nõrga institutsioonilise raamistikuga riigis on neilt võetud õiguslik staatus, mis tähendab repressiooniohvrite kahekordset karistamist;

H.  arvestades, et akadeemiline vabadus on samuti ohus; arvestades, et demokraatiat ning suuremaid vabadusi ja inimõigusi nõudvatel meeleavaldustel osalemise eest on ligi 200 üliõpilast ülikoolidest välja heidetud;

I.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa; arvestades, et see leping sisaldab demokraatiaklauslit, mis on lepingu oluline osa;

J.  arvestades, et president Ortega ning Nicaragua opositsiooni ja kodanikurühmituste vahel 16. mail 2018 algatatud riigisisese dialoogi käigus, mida vahendas katoliku kirik, ei suudetud kriisile lahendust leida; arvestades, et Nicaragua valitsuse ja Alianza Civica vahelist riigisisest dialoogi ettevalmistavaid kõnelusi taasalustati 27. veebruaril 2019; arvestades, et Alianza Civica tahab läbirääkimiste käigus saavutada kolm peamist eesmärki: poliitvangide vabastamine ja üksikisiku õiguste austamine, vajalikud muudatused valimissüsteemis, mis peavad tipnema valimiste korraldamisega, ning õigluse võidulepääs; arvestades, et Nicaragua valitsus on vabastanud 100 poliitvangi, nõustudes asendama nende vanglakaristuse koduarestiga; arvestades, et enamikku neist ahistatakse ja vahistamised jätkuvad; arvestades, et väga paljud vahistatud (üle 600) viibivad endiselt vanglas; arvestades, et riigisisene dialoog peatati 10. märtsil 2019. aastal pärast seda, kui Alianza Civica läbirääkimisest loobus;

1.  toonitab, et 2018. aasta aprillis ja mais toimunud sündmuste tagajärjel rikutakse Nicaraguas tõsiselt demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; kinnitab taas oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni tähtsust;

2.  mõistab hukka Nicaragua valitsuse repressiivse tegevuse; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi delegatsiooni visiit aitas saada valitsevast olukorrast tõese pildi; tõdeb, et kahtlemata on opositsiooni mahasurumine ja põhivabaduste piiramine viimastel kuudel ja eriti pärast delegatsiooni visiiti ägenenud; mõistab sellega seoses hukka üldised repressioonid ning väljendus-, kogunemis- ja meeleavaldusvabaduse piiramise, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna seadusevastaseks kuulutamise, rahvusvaheliste organisatsioonide riigist väljasaatmise, meediakanalite sulgemise ja ründamise, teabevabaduse piiramise, üliõpilaste ülikoolidest väljaheitmise, olukorra halvenemise vanglates ja vangide ebainimliku kohtlemise;

3.  on seisukohal, et valitsuse, valitsusasutuste ja valitsuse poolpoliitiliste organisatsioonide selline tegevus on kooskõlas varem välja töötatud strateegiaga, mis nägi ette mulluseid meeleavaldusi juhtinud poliitilise opositsiooni hävitamise; on veendunud, et seda strateegiat rakendatakse metoodiliselt, süsteemselt ja valikuliselt kõigi selliste juhtide, vabaühenduste, meediakanalite ja ühiskondlike liikumiste vastu, kes õiguspäraselt nõuavad vabadust ja demokraatiat;

4.  väljendab muret riiki ja rahvast demokraatia, poliitika ja majanduse vallas ähvardavate ülisuurte ohtude pärast, mis praegusi sisevastuolusid, ühiskonna lõhenemist ja majanduse allakäiku arvestades kasvavad veelgi, kui midagi kiiresti ette ei võeta; nõuab tungivalt riigisisest sisulist dialoogi kestliku ja rahumeelse lahenduse leidmiseks, mis annaks kõigile ühiskonnarühmadele tegevusruumi ja vaba eneseväljenduse võimaluse ning taastaks nende kodanikuõigused, näiteks õiguse rahumeelselt meelt avaldada; kinnitab, et igasuguse lahenduse korral tuleks kõik rikkumiste toimepanijad vastutusele võtta; palub, et kõik poliitilised parteid, ühiskondlikud liikumised, juhid, üliõpilased ja vabaühendused jääksid kindlaks otsusele lahendada kriis rahumeelsete vahenditega ja kinnitaksid seda; kinnitab oma täielikku toetust kohtusüsteemi ja valimisseaduste reformimisele ning nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastavalt tegutseks; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning ELi delegatsioonil tähelepanelikult jälgida riigis valitsuse ja Alianza Civica vahel toimuvaid läbirääkimisi ning tegeleda jätkuvalt inimeste probleemidega, mis on tingitud riigi olukorrast ja puudutavad vange, üliõpilasi, meeleavaldajaid, ajakirjanikke jne;

5.  taunib MESENI tegevuse peatamist ja Ameerika Inimõiguste Komisjoni eri valdkondade sõltumatute ekspertide rühma volituste tühistamist; mõistab otsustavalt hukka ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd tegevate isikute tagakiusamise, vahistamise ja hirmutamise;

6.  palub Nicaragua valitsusel kinnitada oma head tahet käimasolevas dialoogis sellega, et viib ellu järgmised kolm kiireloomulist abinõu: poliitvangide kohene ja tingimusteta vabastamine, Nicaragua kodanike vastaste igasuguste repressioonide, sealhulgas opositsiooniliidrite ahistamise, hirmutamise, tagakiusamise ja nende järel luuramise kohene lõpetamine, kõigi eelnimetatud vabadustele seatud piirangute kaotamine, inimõigusorganisatsioonide juriidilise staatuse taastamine ja neile varade tagastamine ning rahvusvaheliste organisatsioonide riiki tagasi lubamine;

7.  juhib tähelepanu sellele, et neid tingimusi järgides tuleks jõuda selleni, et tühistatakse poliitvangide vastu algatatud kohtumenetlused ning tagatakse neile füüsiline ja moraalne puutumatus, eraelu puutumatus ja nõuetekohased menetlused, pagendatutel, sealhulgas ajakirjanikel ja üliõpilastel lubatakse tagasi pöörduda, linnatänavad demilitariseeritakse ja sõjaväestatud üksused desarmeeritakse ning koostatakse selge tegevuskava vabade, ausate ja läbipaistvate valimiste korraldamiseks lähiajal ja rahvusvaheliste vaatlejate juuresolekul;

8.  nõuab, et Itaaliale antaks viivitamata välja Alessio Casimirri, kes praegu elab Managuas Nicaragua valitsuse kaitse all ja on Itaalias lõplikult süüdi ja kuueks eluajaks vangi mõistetud kristlik-demokraatliku erakonna endise esimehe, Itaalia peaministri ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Aldo Moro röövimise ja tema ihukaitsjate tapmise eest, mis pandi toime 16. märtsil 1978. aastal Roomas;

9.  nõuab, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid rakendaksid Nicaragua valitsuse ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes kooskõlas nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta järeldustega ja kohalikku elanikkonda kahjustamata järkjärgult sihipäraseid ja individuaalseid sanktsioone (näiteks viisakeelud ja varade külmutamine), seni kuni riigis, nagu seda dialoogis nõutakse, on inimõigused ja põhivabadused täielikult taastatud ja neid järgitakse täiel määral; nõuab seetõttu praegust olukorda arvestades tungivalt, et tuleb rakendada ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu (millega Nicaragua on ühinenud) demokraatiaklauslit ning Nicaragua osalemine selles lepingus peatada;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk‑Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 45E, 23.2.2010, lk 89. (2) ELT C 285E, 21.10.2010, lk 74. (3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 189. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.