Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0180(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0483/2018

Esitatud tekstid :

A8-0483/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 7.17
CRE 26/03/2019 - 7.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0237

Vastuvõetud tekstid
PDF 198kWORD 68k
Teisipäev, 26. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused ***I
P8_TA-PROV(2019)0237A8-0483/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas (COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0355),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0209/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0483/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste osas(1)

P8_TC1-COD(2018)0180

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku ehk kestliku arengu tegevuskava 2030, milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid Euroopa poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse liidus ja mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega algusest peale. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustes kinnitati liidu ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(2)  2015. aastal sõlmis liit Pariisi kliimakokkuleppe(5). Selle kokkuleppe artikli 2 punktis c seatakse eesmärgiks reageerida jõulisemalt kliimamuutustele, viies lisaks muudele vahenditele rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.

(3)   2018. aastal avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm globaalse soojenemise 1,5 °C kohta eriaruande, milles väideti, et globaalse soojenemise piiramine 1,5 °C-ga nõuaks kiireid, ulatuslikke ja enneolematuid muutusi ühiskonna kõigis aspektides ning globaalse soojenemise piiramine 1,5 °C-ga võrreldes 2 °C-ga võiks käia käsikäes kestlikuma ja õiglasema ühiskonna tagamisega.

(4)  Kestlikkus ja üleminek vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, ressursitõhusamale ning ringmajandusele on liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel pikas perspektiivis otsustava tähtsusega. Kestlikkus on kaua liidu projekti keskmeks olnud ja ka ▌aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Võimalused juurutada finantssektoris rahanduse kestlikkuse kultuuri, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus arvestatavalt alla 2 °C, on piiratud. Seetõttu on väga oluline, et uued taristuinvesteeringud oleksid pikas perspektiivis kestlikud.

(5)  2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava(6), millega algatati jätkusuutliku rahanduse kõrgelennuline ja terviklik strateegia. Selle tegevuskava üks eesmärk on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Kliimamuutuste mõju piiramisele suurema tähelepanu pööramine on ülioluline, sest ilmastikuolude ettenägematusest tingitud katastroofid on tunduvalt sagenenud.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL(7) nõuti, et erasektori panust keskkonna- ja kliimaalaste kulutuste rahastamisse suurendataks, ennekõike luues stiimuleid ja metoodikaid, mis suunavad äriühinguid mõõtma oma äritegevusest tingitud keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadud kasumit.

(7)  Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidus on vaja suunata kapitalivood kestlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist kestlikesse investeeringutesse, ja ennetada selliste takistuste teket.

(8)  Pariisi kokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks ning kliimamuutuste ohu ja mõju märkimisväärseks vähendamiseks peaks üleilmne eesmärk olema hoida keskmise globaalse temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011(8) kehtestatakse ühtsed eeskirjad võrdlusaluste kohta liidus ja esitatakse võrdlusaluste erinevad liigid. Järjest rohkem investoreid järgib vähese CO2-heitega investeerimisstrateegiaid ja kasutab investeerimisportfellide tootluse võrdlemisel või mõõtmisel vähese CO2-heite võrdlusaluseid. Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste loomine, mille aluseks on Pariisi kliimakokkuleppega võetud CO2-heite vähendamise kohustustega seotud metoodika, aitaks kaasa suurema läbipaistvuse saavutamisele ja aitaks vältida rohepesu.

(10)  Praegu on mõiste „vähese CO2-heite indeksid“ alla koondatud mitmesugused indeksid. Neid vähese CO2-heite indekseid kasutatakse võrdlusalustena selliste investeerimisportfellide ja toodete puhul, mida müüakse piiriüleselt. Vähese CO2-heite võrdlusaluste kvaliteet ja terviklikkus mõjutavad siseturu tulemuslikku toimimist mitmesuguste individuaalsete ja ühisinvesteeringute portfellide puhul. Paljud vähese CO2‑heite indeksid, mida kasutatakse investeerimisportfellide, eriti lahus hoitavate investeerimiskontode ja investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, koostatakse ühes liikmesriigis, ent neid kasutavad teiste liikmesriikide portfelli valitsejad ja varahaldurid. Lisaks sellele maandavad portfelli valitsejad ja varahaldurid oma CO2-heitega seotud riske sageli teistes liikmesriikides koostatud võrdlusaluseid kasutades.

(11)  Turule on ilmunud mitmesuguseid erineva ambitsioonikusega vähese CO2-heite indeksite kategooriaid. Mõne võrdlusaluse eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge, samas kui teiste puhul on eesmärk valida ainult selliseid investeeringuid, mis aitavad saavutada Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 2° C eesmärki. Hoolimata sellest, et nende võrdlusaluste eesmärgid ja strateegiad on erinevad, reklaamitakse paljusid neist üldiselt vähese CO2-heite võrdlusalustena. Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste miinimumstandardid ja ühtne metoodika aitaksid vältida rohepesu.

(12)  See, et võrdlusaluste metoodika puhul kasutatakse erinevaid lähenemisviise, tingib siseturu killustatuse, kuna võrdlusaluste kasutajate jaoks ei ole selge, kas konkreetne vähese CO2‑heite võrdlusalus on 2 °C eesmärgiga kooskõlas või on tegu lihtsalt sellise võrdlusalusega, mille eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge. Selleks et tegeleda haldurite potentsiaalselt seadusvastaste väidetega oma võrdlusaluste vähese CO2‑heite kohta, on tõenäoline, et liikmesriigid võtavad vastu erinevad õigusnormid, et vältida investorite segadusseajamist ja nende seas tekkida võivat kahetimõistetavust seoses sellega, millised on vähese CO2-heite investeerimisportfellide võrdlusalustena kasutatavate vähese CO2-heite indeksite eri kategooriate aluseks olevad eesmärgid ja ambitsioonide tasemed.

(13)  Kuna puudub ühtlustatud raamistik, millega oleks tagatud individuaalsete või ühisinvesteeringute portfellide puhul kasutatavate vähese CO2-heite võrdlusaluste peamiste kategooriate täpsus ja terviklikkus, on tõenäoline, et liikmesriikide lähenemisviiside erinevused loovad siseturu sujuvale toimimisele tõkkeid.

(14)  ▌Siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks lõppinvestorite huvides, selle toimimise tingimuste täiendavaks parandamiseks ning tarbijatele ja investoritele kõrgetasemelise kaitse tagamiseks on seetõttu asjakohane määrust (EL) 2016/1011 muuta, kehtestades õigusraamistiku, milles on sätestatud kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste miinimumnõuded liidu tasandil. Seejuures on eriti oluline, et sellised võrdlusalused ei kahjustaks märgatavalt muid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärke.

(15)  Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste selge eristamine ning neist igaühe jaoks miinimumstandardite väljatöötamine aitaksid kõnealuste võrdlusaluste vahel kooskõla saavutada. Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevad ELi võrdlusalused peaksid indeksite tasandil olema Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga kooskõlas.

(16)  Selleks et tagada, et märgised „Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlev ELi võrdlusalus“ ja „Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev ELi võrdlusalus“ on usaldusväärsed ja kogu liidus investoritele kergesti äratuntavad, peaks nende märgiste kasutamise õigus nende turustamisel liidus olema ainult halduritel, kes vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(17)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes selliste võrdlusaluste suhtes, mis kannavad märgist „Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlev ELi võrdlusalus“ või „Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev ELi võrdlusalus“.

(18)  Selleks et julgustada äriühinguid oma CO2-heite vähendamise usaldusväärseid eesmärke avalikustama, peaks kliimamuutustega seotud üleminekut käsitleva ELi võrdlusaluse haldur alusvara valimisel või kaalumisel arvesse võtma äriühingud, kellel on eesmärk vähendada oma CO2-heidet nii, et saavutada üldine kooskõla Pariisi kokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga. See eesmärk peaks olema avalik ja usaldusväärne, st kajastama tõelist CO2-heite vähendamise tahet, ning piisavalt üksikasjalik ja tehniliselt teostatav.

(19)  ▌Siiski ei ole ▌võrdlusaluste kasutajatel alati vajalikku teavet selle kohta, mil määral võetakse ▌võrdlusaluste haldurite kasutatavas metoodikas arvesse ▌keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid. Samuti on olemasolev teave sageli hajus või üldse puudu ega võimalda selle tulemuslikku võrdlemist piiriüleste investeeringute tegemise eesmärgil. Selleks et anda turuosalistele võimalus teha teadlikke valikuid, tuleks kõigilt võrdlusaluste halduritelt, välja arvatud intressimäära ja vahetuskursi võrdlusaluste haldurid, nõuda, et nad avalikustaksid võrdlusaluste kirjelduses, kas nende võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul võetakse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid arvesse või mitte ning kas võrdlusaluste haldur pakub selliseid võrdlusaluseid või mitte.

(20)  Selleks et investoreid teavitada sellest, mil määral on olemas kooskõla Pariisi kliimakokkuleppega, kui tegemist on aktsiate ja võlakirjadega seotud oluliste võrdlusalustega, aga ka kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste või Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusalustega, peaks võrdlusaluste haldur avaldama üksikasjaliku teabe selle kohta, kas üldine kooskõla CO2-heite vähendamise või Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise eesmärkide saavutamise eesmärgiga on tagatud või mitte ja mil määral see on tagatud.

(21)  Samal põhjusel peaksid kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste haldurid avaldama ka arvutuste tegemisel kasutatud metoodika. Seejuures tuleks kirjeldada, kuidas alusvara valiti, kuidas seda kaaluti ning millised varad ja mis põhjusel välja jäeti. ▌ Selleks et hinnata, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks võrdlusaluse haldur avalikustama selle, kuidas alusvarade CO2-heidet mõõdeti, selle vastavad väärtused, sealhulgas võrdlusaluse CO2-jalajälg kokku, ning kasutatud andmete liigi ja allika. Selleks et varahaldurid saaksid valida oma investeerimisstrateegia seisukohast kõige sobilikuma võrdlusaluse, peaksid võrdlusaluse haldurid selgitama oma metoodika parameetrite põhimõtteid ja seda, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ▌. Avaldada tuleks ka üksikasjalik teave läbivaatamise sageduse ja kasutatud menetluse kohta.

(22)  Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste puhul kasutatav metoodika peaks põhinema teaduspõhistel CO2-heite vähendamise trajektooridel või olema üldiselt kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaliste eesmärkidega.

(23)  Selleks et tagada kliimamuutuste leevendamise valitud eesmärgi alaline järgimine, peaksid kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste haldurid oma metoodika korrapäraselt läbi vaatama ja teavitama kasutajaid menetlustest, mida kohaldatakse kõigi oluliste muudatuse puhul. Kui võrdlusaluse haldurid teevad olulise muudatuse, peaksid nad selle muudatuse põhjused avalikustama ja selgitama, mil viisil on see muudatus kooskõlas võrdlusaluse algsete eesmärkidega.

(24)  Võrdlusalused, millel puudub alusvara, millel on mõju kliimamuutustele, näiteks intressimäära ja vahetuskursiga seotud võrdlusalused, peaksid olema vabastatud kohustusest avaldada oma võrdlusaluse kirjelduses, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2-heite vähendamise või Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamise eesmärgiga. Lisaks peaks selliste võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, mis ei püüdle CO2-heite alaste eesmärkide täitmise poole, piisama sellest, et võrdlusaluse kirjelduses näidatakse selgelt, et nad selliste eesmärkide poole ei püüdle.

(25)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada ühtlustamise asjakohane tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline miinimumsisu on avalikustamiskohustustel, mis peaksid kehtima kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste haldurite suhtes▌, ning et määrata kindlaks kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste metoodika ühtlustamise miinimumnõuded, sealhulgas alusvaraga seonduva CO2-heite ▌arvutamise meetod, võttes arvesse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL(9) punkti 2 alapunktides a ja b, ning jätkusuutliku rahastamise tehnilise eksperdirühma tööd. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus iga sellise delegeeritud õigusakti asjus läbi asjakohaseid avatud ja avalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, ning neile antakse komisjoni jätkusuutliku rahastamise tehnilise eksperdirühma kõikide koosolekute protokollid.

(26)  Määruse (EL) 2016/1011 artikli 51 lõikes 1 sätestatakse üleminekuperiood, mille kohaselt indeksi koostaja, kes annab välja võrdlusaluse 30. juunil 2016, esitab tegevusloa taotluse hiljemalt 1. jaanuaril 2020. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste kasutamise lõpetamine võib avaldada mõju turu terviklikkusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele ning reaalmajandusele, nagu ka liikmesriikide kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele. Kui haldur lõpetab kriitilise tähtsusega võrdlusaluse kasutamise, võib see mõjutada finantslepingute või -instrumentide kehtivust. Sellise kriitilise tähtsusega võrdlusaluse kasutamise lõpetamine võib tekitada häireid nii investoritele kui ka tarbijatele ning tuua kaasa tõsiseid tagasilööke finantsstabiilsuse jaoks. Lisaks sellele võib kriitilise tähtsusega võrdlusaluste sisendandmete esitamise lõpetamine kahjustada selliste võrdlusaluste representatiivsust ning mõjutada negatiivselt võrdlusaluste võimet kajastada nende aluseks olevat turu või majanduse tegelikku olukorda. Võimalus anda volitused kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldamiseks ning võimalus anda volitused andmete esitamiseks selliste võrdlusaluste jaoks tuleks seetõttu tagada kokku viieaastaseks ajavahemikuks. Käimas on kriitilise tähtsusega võrdlusaluste reformimine. Kehtiva kriitilise tähtsusega võrdlusaluse asemel selle järeltulijaks oleva asjakohase näitaja kasutuselevõtmine eeldab üleminekuperioodi, et viia takistusteta lõpule kõik sellise vahetuse jaoks vajalikud õiguslikud ja tehnilised menetlused. Selle üleminekuperioodi ajal tuleks kehtiv kriitilise tähtsusega võrdlusalus avaldada koos lõpuks selle järeltulijaks saava näitajaga. Sellest tulenevalt on vajalik pikendada perioodi, mille jooksul võib kehtivaid kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid avaldada ja kasutada, ilma et nende haldur oleks selleks luba taotlenud.

(27)  Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/1011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1011 muudatused

Määrust (EL) 2016/1011 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmised punktid▌:"

„23a) „kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlev ELi võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille märgis on „Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlev ELi võrdlusalus“ ning mille alusvara valitakse, kaalutakse või jäetakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b alapunkti ii kohaldamisel välja sellisel viisil, et saadud võrdlusportfell oleks kooskõlas CO2-heite vähendamise trajektooriga, ning mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud miinimumstandarditele.

Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitleva ELi võrdlusaluse koostajad valivad, kaaluvad või jätavad välja alusvarad, mille on emiteerinud äriühingud, kes järgivad CO2-heite vähendamise trajektoori 31. detsembriks 2022 vastavalt järgmistele nõuetele:

   i) äriühingud avalikustavad mõõdetavad ja ajapõhised CO2-heite vähendamise eesmärgid;
   ii) äriühingud avalikustavad CO2-heite vähendamise, mis on eristatud asjaomaste tegutsevate tütarettevõtjate tasemel;
   iii) äriühingud avalikustavad igal aastal teabe nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta;
   iv) alusvaraga seotud tegevus ei kahjusta märkimisväärselt muid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärke;
   23b) „Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille märgis on „Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev võrdlusalus“ ja mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b alapunkti ii kohaldamisel sellisel viisil, et saadud võrdlusportfelli CO2-heide oleks kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga, ning mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud miinimumstandarditele.

Alusvaraga seotud tegevus ei tohi kahjustada märkimisväärselt muid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärke.

Komisjon võtab 1. jaanuariks 2021 kooskõlas artikli 19a lõikega 2 vastu delegeeritud õigusakti artikli 3 lõike 1 punktis 23b sätestatud miinimumstandardite kohta, määrates kindlaks sektorid, mis tuleb välja jätta, kuna neil ei ole mõõdetavaid ja ajapõhiseid CO2-heite vähendamise eesmärke, mis oleksid kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga.

Komisjon võtab lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide koostamisel arvesse jätkusuutliku rahastamise tehnilise eksperdirühma tööd.

Seejärel ajakohastatakse delegeeritud õigusakti iga kolme aasta tagant;

   23c) „CO2-heite vähendamise trajektoor“ – mõõdetav, teaduspõhine ja ajaliselt piiratud trajektoor valdkondade 1, 2 ja 3 heite ja CO2-heite vähendamiseks, et saavutada kooskõla Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga;

"

2)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 1 lisatakse järgmine punkt ▌:"

„d) selgitus selle kohta, mil viisil punktis a sätestatud metoodika peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid kõigi võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, välja arvatud vahetuskursi ja intressimäära võrdlusalused.“

"

b)  lisatakse järgmine lõige ▌:"

„2a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud selgituse miinimumsisu ja kasutatavat standardvormingut.“

"

3)  III jaotisele lisatakse järgmine peatükk ▌:"

„3a. peatükk

Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevad ELi võrdlusalused ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevad ELi võrdlusalused

Artikkel 19a

Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevad ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevad ELi võrdlusalused

1.  III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste väljaandmise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes lisaks II, III ja IV jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste miinimumnõudeid, et täpsustada järgmist:

   a) alusvarade valimise kriteeriumid, sealhulgas vajadusel ükskõik millised varade välistamise kriteeriumid;
   b) võrdlusaluse alusvarade kaalumise kriteeriumid ja meetod;
   c) kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste CO2-heite vähendamise trajektoori määramine.

3.  Võrdlusaluse haldur, kes pakub kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevat ELi võrdlusalust või Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevat ELi võrdlusalust, peab vastama lõikes 1 osutatud nõuetele 30. aprilliks 2020.

Artikkel 19b

1. jaanuariks 2022 peavad liidus asuvad haldurid, kes annavad välja ühe või mitme alusvara väärtuse või hindade alusel kindlaks määratud olulised võrdlusalused, püüdma turustada üht või mitut ELi kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevat võrdlusalust.“

"

4)  Artikli 21 lõike 3 viimast lõiku muudetakse järgmiselt:"

„Selle ajavahemiku lõpuks vaatab pädev asutus läbi oma otsuse nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, ning võib vajaduse korral pikendada seda ajavahemikku veel sobiva perioodi võrra, mis ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Kohustusliku haldamise maksimumajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui 5 aastat.“

"

5)  Artikli 23 lõike 6 viimast lõiku muudetakse järgmiselt:"

„Esimese lõigu punktide a ja b kohase kohustusliku sisendandmete esitamise maksimumajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui viis aastat.“

"

6)  Artiklisse 27 lisatakse järgmised lõiked ▌:"

„2a. Iga lõikes 2 esitatud nõude kohta peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama selgitust selle kohta, kuidas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid igas välja antud ja avaldatud võrdlusaluses või võrdlusaluste kogumis kajastatakse. Nende võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, mis ei taotle keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärke, piisab sellest, kui võrdlusaluse haldur juhib võrdlusaluse kirjelduses selgelt tähelepanu sellele, et selliseid eesmärke ei taotleta.

Kui selle võrdlusaluse halduri portfellis ei ole artikli 3 lõike 1 punktide 23a ja 23b kohaseid võrdlusaluseid või halduril ei ole võrdlusaluseid, mis taotlevad või võtavad arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärke, tuleb see teave kõigi halduri väljaantavate võrdlusaluste kirjelduses välja tuua. Aktsiate ja võlakirjade puhul kasutatavate oluliste võrdlusaluste kohta avalikustab võrdlusaluse haldur vastavalt määruse ... [Väljaannete talitus, palun lisada viide määrusele, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist] artikli 5 lõikes 3 esitatud finantstooteid käsitlevatele avalikustamiseeskirjadele üksikasjaliku võrdlusaluse kirjelduse, milles tuuakse välja, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2-heite vähendamise või Pariisi kokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga.

31. detsembriks 2021 peaksid kõik võrdlusalused ja võrdlusaluste kogumid, välja arvatud vahetuskursi ja intressimäära võrdlusalused, sisaldama oma võrdlusaluse kirjelduses selgitust selle kohta, kuidas nende metoodika on kooskõlas CO2-heite vähendamise eesmärgiga või kuidas sellega saavutatakse Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajaline eesmärk.

2b.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et veelgi täpsustada käesoleva artikli lõikes 2a osutatud teavet ja keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teguritele viitamisel kasutatavat standardvormingut, et võimaldada turuosalistel teha teadlikke valikuid ja tagada nimetatud lõike järgimise tehniline teostatavus.“

"

7)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2a, artikli 19 lõikes 2a, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 27 lõikes 2, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [Väljaannete talitus: palun lisada muutmisakti jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2a, artikli 19 lõikes 2a, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 27 lõikes 2b, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 2a, artikli 19 lõike 2a, artikli 20 lõike 6, artikli 24 lõike 2, artikli 27 lõike 2b, artikli 33 lõike 7, artikli 51 lõike 6 ja artikli 54 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

"

8)  Artiklisse 51 lisatakse järgmised lõiked:"

„4a. Indeksi koostaja võib jätkuvalt välja anda olemasoleva võrdlusaluse, mis on komisjoni poolt kooskõlas artikliga 20 kuni 31. detsembrini 2021 vastu võetud rakendusaktiga kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks tunnistatud.

4b.  Olemasolevat võrdlusalust, mille komisjon on tunnistanud artikli 20 kohaselt oma rakendusaktiga vastu kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, võib olemasolevates või uutes finantsinstrumentides, -lepingutes või investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmiseks kasutada kuni 31. detsembrini 2021.

4c.  Kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 30 lõikes 2 või 3 osutatud samaväärsuse otsust või kui haldur ei ole artikli 32 kohaselt tunnustatud või võrdlusalus artikli 33 kohaselt kinnitatud, võivad järelevalvealused isikud kolmandas riigis asuva halduri väljaantavat võrdlusalust liidu piires kasutada, kui seda finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmiseks liidus juba kasutatakse, ainult selliste finantsinstrumentide ja -lepingute puhul ning selliste investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmiseks, mis seda võrdlusalust juba enne 31. detsembrit 2021 järgivad või mis lisavad sellele võrdlusalusele viite enne 21. detsembrit 2021.

3a.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2022 läbi artiklites 23a ja 23b osutatud võrdlusaluste miinimumstandardid, tagamaks et alusvara valimine on kooskõlas üleliidulise raamistikuga määratletud keskkonnasäästlike investeeringutega.

4.  Komisjon esitab enne 31. detsembrit 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse mõju ja keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud võrdlusaluste teostatavuse kohta, võttes arvesse jätkusuutlikkuse näitajate muutuvat olemust ja nende mõõtmiseks kasutatud meetodeid. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“

"

9)  Artiklisse 54 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Komisjon esitab 1. aprilliks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, milline mõju on olnud sellel, kuidas kolmandate riikide võrdlusaluste ELis toimimist käsitlevaid sätteid on praktikas rakendatud, tuues sealhulgas välja kolmandate riikide võrdlusaluste haldurite tuginemise kehtiva raamistiku heakskiitmisele, tunnustamisele või võrdväärsusele ning kehtiva raamistiku võimalikele puudustele. Aruandes analüüsitakse ka artikli 51 lõigete 4a–4c sätete kohaldamise tagajärgi ELi ja ELi-väliste võrdlusaluste halduritele, sealhulgas võrdsete tingimuste seisukohast. Aruandes hinnatakse eelkõige, kas käesolevat määrust oleks vaja muuta, ja aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek.“

"

10)  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Võrdlusaluse haldur, kes annab kooskõlas artikliga 19a välja kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevat ELi võrdlusalust või Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevat ELi võrdlusalust, peab vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele 30. aprilliks 2020. Võrdlusaluste haldurid peavad artikli 13 lõike 1 punktis d ning artikli 27 lõigetes 1a, 1b ja 2a sätestatud nõuetele vastama 30. aprilliks 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Lisatakse järgmine lisa:

„III LISA

Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevad ELi võrdlusalused ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevad ELi võrdlusalused

Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste metoodika

1.  Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitleva ELi võrdlusaluse haldur vormistab, dokumenteerib ja avalikustab kogu ▌võrdlusaluse arvutamiseks kasutatava metoodika ja allpool loetletud teabe, tagades samal ajal direktiivis (EL) 2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) konfidentsiaalsuse ja kaitse:

a)  ▌võrdlusaluse peamiste koostisosade loetelu;

b)  kõik kriteeriumid ja meetodid, sealhulgas võrdlusaluse metoodikas kasutatud valiku- ja kaalutegurid, parameetrid ning asendajad;

c)  kriteeriumid, mida on kasutatud selliste varade või äriühingute välistamiseks, millega seotud CO2-jalajälg või fossiilsete kütuste kasutamise tase muudab nad ▌ võrdlusalusesse kaasamiseks sobimatuks;

d)  kriteeriumid ▌, mille alusel määratakse kindlaks CO2-heite vähendamise trajektoor;

e)  CO2-heite vähendamise trajektoori kindlaksmääramiseks kasutatud andmete liik ja allikas, sealhulgas:

i)  heited, mis tekivad valdkonna 1 alusvara emiteeriva äriühingu kontrolli all olevatest allikatest;

ii)  heited, mis tulenevad ostetud elektri- või auruenergia tarbimisest või muud liiki energiast, mis on toodetud valdkonna 2 alusvara emiteeriva äriühingu tarneahelale eelnevas etapis;

iii)  kõik kaudsed heited, mida ei hõlma punkti h alapunkt ii ja mis esinevad aruandva äriühingu väärtusahelas, sealhulgas nii eelneva kui ka järgneva etapi valdkonna 3 heited, eelkõige sektorites, millel on suur mõju kliimamuutustele ja selle leevendamisele;

iv)  teave selle kohta, kas andmetes kasutatakse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodeid, nagu need on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL punkti 2 alapunktides a ja b, või üleilmseid standardeid, nt finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma omi;

f)  indeksiportfelli kogu CO2-heide;

Kui kliimamuutustega seotud üleminekut käsitleva ELi võrdlusaluse koostamiseks kasutatakse üldindeksit, avalikustatakse kliimamuutustega seotud üleminekut käsitleva ELi võrdlusaluse ja üldindeksi vaheline järgimisviga.

Kui kliimamuutustega seotud üleminekut käsitleva ELi võrdlusaluse koostamiseks kasutatakse üldindeksit, avalikustatakse kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevas ELi võrdlusaluses olevate väärtpaberite turuväärtuse ja üldindeksis olevate väärtpaberite turuväärtuse suhtarv.

Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste metoodika

2.   Lisaks punkti 1 alapunktidele a, b ja c näitab Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste haldur ära valemi või arvutuskäigu, mida kasutades on kindlaks tehtud, kas heitkogused on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga, tagades samal ajal direktiivis (EL) 2016/943 määratletud avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) konfidentsiaalsuse ja kaitse.

Metoodika muutmine

3.  Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste haldurid võtavad vastu ja avaldavad kasutajatele oma metoodika kavandatavate oluliste muudatuste tegemise korra ja põhjendused. Nimetatud kord peab olema kooskõlas üldeesmärgiga, mille kohaselt on võrdlusaluse arvutused pidevalt kooskõlas kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate eesmärkidega. Nimetatud korraga nähakse ette järgmine:

a)  muudatustest etteteatamine küllaldase ajavaruga, mis annab kasutajatele piisava võimaluse analüüsida kavandatud muudatuste mõju ja esitada selle kohta märkusi, võttes arvesse halduri üldiste asjaolude kalkulatsiooni;

b)  kasutajate võimalus nimetatud muudatuste kohta märkusi esitada ja halduri võimalus neile märkustele vastata; seejuures tehakse märkused pärast teatavat konsulteerimise perioodi kättesaadavaks kõigile turu kasutajatele, välja arvatud juhul, kui märkuste esitaja on taotlenud konfidentsiaalsust.

4.  Kliimamuutustega seotud üleminekut käsitlevate ELi võrdlusaluste ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate ELi võrdlusaluste haldurid vaatavad oma metoodika läbi korrapäraselt, vähemalt kord aastas, et see kajastaks usaldusväärselt seatud eesmärke, ja kehtestavad korra, et võtta arvesse kõikide asjaomaste kasutajate seisukohti.“

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.
(3) ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.
(4)Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(5) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
(6) COM(2018)0097 final.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).
(9) Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 27. märts 2019Õigusalane teave