Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2166(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0110/2019

Esitatud tekstid :

A8-0110/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 12
CRE 26/03/2019 - 12

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 13.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0242

Vastuvõetud tekstid
PDF 297kWORD 103k
Teisipäev, 26. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Komisjon ja rakendusametid
P8_TA-PROV(2019)0242A8-0110/2019
Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2017. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2018)0457),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aasta siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05824/2019 – C8-0053/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(7);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 357, 4.10.2018, lk 1.
(4) ELT C 357, 4.10.2018, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


2. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(6)), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(7)), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(8)), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded(9)), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 413, 14.11.2018, lk 2.
(4) ELT C 434, 30.11.2018, lk 16.
(5) ELT C 434, 30.11.2018, lk 209.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(9) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(10) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


3. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 413, 14.11.2018, lk 11.
(4) ELT C 434, 30.11.2018, lk 16.
(5) ELT C 434, 30.11.2018, lk 213.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(9) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(10) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


4. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ(10),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(12);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 413, 14.11.2018, lk 2.
(4) ELT C 434, 30.11.2018, lk 16.
(5) ELT C 434, 30.11.2018, lk 229.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(9) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(10) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.
(11) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


5. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 413, 14.11.2018, lk 9.
(4) ELT C 434, 30.11.2018, lk 16.
(5) ELT C 434, 30.11.2018, lk 217.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(9) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(10) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


6. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 413, 14.11.2018, lk 12.
(4) ELT C 434, 30.11.2018, lk 16.
(5) ELT C 434, 30.11.2018, lk 225.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(9) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(10) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


7. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(11);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 413, 14.11.2018, lk 11.
(4) ELT C 434, 30.11.2018, lk 16.
(5) ELT C 434, 30.11.2018, lk 221.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(9) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.
(10) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


8. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8-0318/2018)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti/töödokumente,

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2017. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2018)0457),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2018)0661) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0429),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05824/2019 – C8-0053/2019),

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05826/2019 – C8-0054/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 69, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(8);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 357, 4.10.2018, lk 1.
(4) ELT C 357, 4.10.2018, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(7) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0243.


9. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2018/2166(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2017. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0110/2019),

A.  arvestades, et liidu eelarve täidab liidu poliitikaeesmärkide saavutamisel olulist rolli, kuigi see moodustab vaid 1 % liidu kogurahvatulust;

B.  arvestades, et komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiitu andes kontrollib parlament seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

2017. aasta eelarve täitmine ja saavutatud tulemused

1.  märgib, et 2017. aasta oli liidu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku neljas rakendusaasta, mille eelarve summa oli 159,8 miljardit eurot, sealhulgas kuus paranduseelarvet, ning eraldised eri valdkondadele olid järgmised:

   a) 75,4 miljardit eurot arukaks ja kaasavaks majanduskasvuks;
   b) 58,6 miljardit eurot Euroopa põllumajandussektori toetamiseks;
   c) 4,3 miljardit eurot liidu välispiiride tugevdamiseks ning pagulaskriisi ja ebaseadusliku rändega tegelemiseks;
   d) 10,7 miljardit eurot tegevustele väljaspool liitu;
   e) 9,4 miljardit eurot liidu institutsioonide haldamiseks;

2.  rõhutab, et liidu eelarve toetab liidu poliitikameetmete rakendamist ning nendega seotud prioriteetide ja eesmärkide saavutamist, täiendades samadele eesmärkidele eraldatavaid liikmesriikide ressursse; märgib sellega seoses järgmiste tulemuste saavutamist:

   a) programmi „Horisont 2020“ raames eraldati 2017. aastal 8,5 miljardit eurot, mis võimaldas veelgi rohkem kaasata täiendavaid otseinvesteeringuid, mille tulemusena oli kogusumma 10,6 miljardit eurot ja rahastati 5000 projekti;
   b) 2017. aasta lõpuks oli COSME programmist 25 riigis rahaliselt toetatud rohkem kui 275 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (kellest 50 % olid idufirmad), kellel muidu oleks oma suure riskiprofiili tõttu olnud erasektorist väga raske rahastamist saada;
   c) mis puudutab neid programmide saavutusi, millest liikmesriigid olid kuni 2016. aasta lõpuni teada andnud, siis Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames ellu viidud projektid olid juba andnud järgmisi tulemusi:
   toetus 84 579 ettevõttele, millest rohkem kui 36 000 toetatakse rahastamisvahenditega;
   loodi 10 300 töökohta ja võeti tööle 636 uut teadurit;
   41 800 täiustatud energiatarbimisklassiga kodumajapidamist ja üldkasutatavate hoonete aastase primaarenergia tarbimise vähenemine 14,9 miljonit kWh aastas;
   paremad tervishoiuteenused 2,7 miljonile inimesele; paremad veevarustusteenused 156 000 inimesele ja paremad reoveepuhastusteenused 73 000 inimesele;
   lairibajuurdepääs veel 1 miljonile leibkonnale;
   d) 2016. aasta lõpuks olid maaelu arengu programmid kaasa aidanud peaaegu 45 000 põllumajandusettevõtte ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele;
   e) 2017. aastal toetas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond rohkem kui 7000 täiendava koha loomist vastuvõtukeskustes; saatjata alaealistele – eriti haavatavale sisserändajate rühmale – kohandatud kohtade arv kasvas vaid 183 kohalt 2014. aastal 17 070 kohani 2017. aastal; 2017. aasta lõpuks oli saanud integratsiooniabi 1 432 612 kolmanda riigi kodanikku;
   f) Liit andis humanitaarabi rohkem kui 2,2 miljardi euro ulatuses 80 riigis; liidu humanitaarabi andmisega toetati enam kui 50 riigis hariduse andmist üle 4,7 miljonile lapsele, kes olid sattunud hädaolukorda;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

3.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda andis selge arvamuse Euroopa Liidu 2017. aasta raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse kohta, nagu ta on teinud alates 2007. aastast, ning et kontrollikoda järeldas, et nende raamatupidamisaruannete aluseks olevad 2017. aasta tulud olid kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

4.  märgib, et 2017. aastaks on kontrollikoda andnud teist aastat järjest kvalifitseeritud arvamuse raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis kontrollikoja sõnul näitab, et märkimisväärne osa kontrollikoja 2017. aastal auditeeritud tehingutest ei olnud üldjuhul olulisel määral vigadest mõjutatud ja et eeskirjade eiramise ulatus liidu kulutustes on jätkuvalt vähenenud;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja poolt viimastel aastatel kindlaks tehtud maksete kõige tõenäolisem veamäär väheneb jätkuvalt ning oli 2017. aastal kõigi aegade madalaim (2,4 %), ent kahjuks ikka veel üle 2 % piirmäära, kuid on võrreldes kontrollikoja kõige tõenäolisema hinnangulise veamääraga 2007. eelarveaastal, mis oli maksete puhul 6,9 %, kaks kolmandikku väiksem; märgib, et maksed on siiski endiselt vigadest mõjutatud, kuna kontrolli- ja järelevalvesüsteem on ainult osaliselt tulemuslik;

6.  märgib, et kui maksed tehti kulude hüvitamise alusel (kui liit hüvitab rahastamiskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud), hindas kontrollikoda veamääraks 3,7 % (2016. aastal 4,8 %), samal ajal kui veamäär toetusõiguste puhul (mis sõltuvad teatud tingimuste täitmisest) oli alla 2 %-list olulisuse piirmäära;

7.  märgib, et kontrollikoda auditeeris tehinguid kokku 100,2 miljardi euro väärtuses, mis on vähem kui kaks kolmandikku 2017. aasta kogueelarvest, ja et valdkond „Loodusvarad“ moodustab suurima osa auditi andmekogumist (57 %), samas kui eelmiste aastatega võrreldes on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna kaalukus suhteliselt väike (umbes 8 %);

8.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei uurinud rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ ning rubriigi 4 „Globaalne Euroopa“ kulutuste veamäära; on seisukohal, et kuigi nende rubriikide näitajad on suhteliselt väikesed, on need poliitiliselt eriti olulised; rõhutab, et nendes kahes rubriigis on auditeeritava esindusliku valimi suurus finantstehingute range ja sõltumatu hindamise ning Euroopa Parlamendi poolse liidu vahendite kasutamise parema järelevalve seisukohast väga oluline, ning palub kontrollikojal esitada oma järgmistes aastaaruannetes andmed maksete veamäära kohta nendes rubriikides;

9.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ise on märkinud, et 2017. aasta paranenud veamäär oli suures osas tingitud „Loodusvarade“ valdkonna tulemustest(1);

10.  kutsub kontrollikoda tungivalt üles esitama oma edasistes aruannetes kalanduse valdkonna veamäära keskkonna, maaelu arengu ja tervishoiu valdkonna näitajatest eraldi ja mitte koondandmetena; märgib, et nende andmete koos esitamisel jääb kalanduspoliitika veamäär teadmata; märgib, et merendus- ja kalandusvaldkonda ei ole kontrollikoja aastaaruandes kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult, mis raskendab finantsjuhtimise korrektset hindamist nendes valdkondades; on seisukohal, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kontrollikoja aastaaruandes merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi arvnäitajad edaspidi esitada eraldi;

11.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei anna valdkonna „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (mille alla kuulub transport) kohta ülevaatlikku teavet seoses transpordisektoris tehtud audititega, eelkõige seoses Euroopa ühendamise rahastuga;

Tulud

12.  märgib, et 2017. aastal oli liidul omavahendeid 115,4 miljardit eurot ja muid tulusid 17,2 miljardit eurot ning 2016. aastast üle kantud ülejääk oli 6,4 miljardit eurot;

13.  märgib rahuloluga kontrollikoja järeldust, et 2017. aastal tuludes olulisi vigu ei esinenud ja kontrollikoja kontrollitud tuludega seotud süsteemid olid üldiselt tõhusad, kuid mõned traditsiooniliste omavahendite kontrollimehhanismid olid ainult osaliselt tõhusad;

14.  võtab murega teadmiseks kontrollikoja arvamuse, et komisjoni meetmeid liidu tulude kaitsmiseks on vaja parandada, et kõrvaldada komisjoni töös esinevad puudused, mis puudutavad traditsiooniliste omavahenditega seotud tegelikust väiksemaks hinnatud impordi riskijuhtimist ja käibemaksupõhiste omavahendite kontrollimist;

15.  väljendab tõsist muret, et need puudused võivad mõjutada liikmesriikide osamakse liidu eelarvesse; palub sellega seoses komisjonil:

   a) parandada impordivoogude seiret, sealhulgas kasutada laialdasemalt mõistlikke ja seaduslikke andmekaevemeetodeid, et analüüsida ebatavalisi tehingutavasid ja nende põhjuseid, ning tegutseda kiiresti tagamaks, et maksmisele kuuluvad traditsiooniliste omavahendite summad oleksid liidule üle kantud;
   b) vaadata läbi olemasolev kontrolliraamistik ja dokumenteerida paremini selle kohaldamist kaalutud keskmise käibemaksumäära arvestuse kontrollimisel liikmesriikide käibemaksudeklaratsioonides, mida komisjon kasutab ühtlustatud käibemaksu arvestusbaaside saamiseks;

16.  märgib murega, et eelarve peadirektoraat esitas teist aastat järjest reservatsiooni Ühendkuningriigi kogutavate traditsiooniliste omavahendite väärtuse kohta, kuna riik oli jätnud liidu eelarvesse tasumata tekstiilitoodete ja jalanõude impordile kehtestatud tollimaksud, millest oli kõrvale hoitud;

17.  tunneb heameelt komisjoni 8. märtsil 2018 algatatud rikkumismenetluse üle Ühendkuningriigi tollipettuse juhtumi järelmeetmena, kuid peab eelkõige Ühendkuningriigi otsuse Euroopa Liidust välja astuda ja sellest tulenevate kogumisprotsessiga seotud raskuste valguses kahetsusväärseks, et komisjonil kulus selle menetluse algatamiseks enam kui seitse aastat pärast seda, kui ta oli esitanud Ühendkuningriigile 2011. aastal taotluse Hiinast pärit tegelikust väiksemaks hinnatud tekstiilitoodete ja jalanõude impordi riskiprofiilide määramiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et sarnased pettusvõrgustikud toimivad ka teistes liikmesriikides ning alates 2015. aastast on välditud tollimaksude maksmist vähemalt 2,5 miljardi euro ulatuses; palub komisjonil käsitleda selliseid juhtumeid edaspidi kõhklemata ja asjatu viivituseta; kinnitab veel kord selget vajadust tihedama koostöö järele liikmesriikide tolliasutuste vahel, et vältida liidu ja liikmesriikide eelarvete ning liidu tootestandardite kahjustamist; nõuab komisjonilt teavet selle kohta, millised tooted jõuavad siseturule, ilma et liidu tootestandardeid oleks järgitud;

18.  peab kahetsusväärseks, et eri liikmesriikide tollikontrolli vahel esinevad ebakõlad; rõhutab, kui oluline on ühtlustada kontrolli kõikides tolliliitu sisenemise kohtades, ning kutsub liikmesriike üles tagama tollikontrollisüsteemides esinevate puudujääkide vähendamisel piirisüsteemi kooskõlastatud, ühtlast ja tõhusat rakendamist ja vältima seda, et liikmesriigid kasutaksid eri tavasid; kutsub komisjoni sellega seoses üles uurima tollikontrolli eri tavasid liidus ja nende mõju kaubavahetuse häiretele, keskendudes eeskätt liidu tollitavadele välispiiridel, ning koostama võrdlusanalüüse ja koguma teavet liikmesriikide tollitoimingute ja -menetluste kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2017. aastal rakendati 99,3 % kulukohustuste jaoks kättesaadavatest vahenditest (158,7 miljardit eurot), kuid rõhutab, et makseid tehti ainult 124,7 miljardi euro väärtuses, mis oli oluliselt väiksem kui eelarves ette nähtud ning väiksem kui maksete summa 2007.–2013. aasta mitmeaastase programmitöö perioodi vastaval aastal – põhjuseks peamiselt see, et liikmesriigid esitasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta mitmeaastaste programmide kohta oodatust vähem maksenõudeid ning mitmeaastane finantsraamistik ja valdkondlikud õigusaktid võeti vastu hilja; märgib, et kui programmitöö perioodi lõpus on suur hulk hilinenud makseid, võib see tulevikus tekitada eelarve täitmise riske; palub komisjoni liikmesriike vahendite kasutamismäära parandamisel võimalikult palju toetada;

20.  on mures selle pärast, et 2017. aastal suurendas suurte kulukohustuste ja väheste maksete kombinatsioon täitmata eelarvelisi kulukohustusi uue rekordini 267,3 miljardit eurot (2016. aastal 238,8 miljardit eurot) ja et kontrollikoja prognoosid näitavad, et see summa suureneb praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuks veelgi, mis võib tekitada märgatavalt suurema ohu, et makseteks ette nähtud assigneeringud on ebapiisavad, aga ka vigade tekkimise ohu vahendite kiire kasutuselevõtmise survel, kuna liidu vahenditest võidakse ilma jääda; rõhutab asjaolu, et liidu eelarves ei ole eelarvepuudujääk lubatud ja kasvav maksete kuhjumine kujutab endast tegelikult finantsvõlga;

21.  palub komisjonil esitada põhjalik analüüs põhjuste kohta, miks on mõnes piirkonnas vahendite kasutamise määr jätkuvalt madal, ja hinnata konkreetseid meetmeid neid puudusi põhjustavate struktuursete probleemide lahendamiseks; palub komisjonil suurendada tehnilist abi, et parandada nende liikmesriikide suutlikkust vahendite kasutamisel, kellel on sel alal raskusi;

22.  tuletab meelde, et kontrollikoda andis teada, et küsimust selle kohta, kas erivahendid tuleks maksete assigneeringute ülemmääradesse sisse arvestada, ei ole veel lahendatud; on seisukohal, et see võib kujutada endast veel ühte makseviivituste tekkimise riski;

23.  palub komisjonil parandada maksete prognoosi täpsust ja kasutada eelnevast programmiperioodist saadud kogemusi, et tegeleda maksenõuete kuhjumisega ja vältida selle negatiivset mõju järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule, ning esitada tegevuskava maksete võlgnevuse vähendamiseks mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027;

24.  väljendab sügavat muret, et liidu eelarve üldine finantsrisk on suurenenud ning pikaajaliste kohustuste, tagatiste ja juriidiliste kohustuste märkimisväärne hulk näitab, et tulevikus läheb tarvis hoolikat juhtimist; palub seetõttu komisjonil, kui ta esitab seadusandlikke ettepanekuid, mis käsitlevad suuremahuliste tingimuslike kohustuste võtmist või lisamist, lisada neile ülevaade eelarvest toetatavate kõigi tingimuslike kohustuste koguväärtusest ning analüüs stressitesti stsenaariumide ja nende võimaliku mõju kohta eelarvele;

25.  peab kahetsusväärseks, et liit ei suutnud 2008. aasta finants- ja sotsiaalmajanduslikku kriisi (Kreeka juhtum on hea näide, arvestades komisjoni hiljutist vabandamist selle liikmesriigi ees) ja 2015. aasta pagulaskriisi hallata ja neile asjakohaselt reageerida, mis viis liidusisese lõhe süvenemiseni põhja ja lõuna ning ida ja lääne vahel ning suurendas ebavõrdsust ja usaldamatust liikmesriikide vahel;

26.  kordab nõudmist lisada liidu tulevastesse eelarvetesse turismile pühendatud eelarverida, et tagada turismimeetmete toetamiseks kasutatavate liidu vahendite läbipaistvus;

Eelarve jagatud täitmine

27.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja andmetel on saavutatud edusamme veamäära vähendamisel kuluvaldkondades „Loodusvarad“ (2,4 %) ja „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (3 %), mis kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide vahel jagatud eelarve täitmise alla;

28.  märgib, et 2017. aastal auditeeris kontrollikoda majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas võrreldes sellele eelneva aastaga vähem kulutusi – maksete kogusumma oli 8 miljardit eurot;

29.  juhib tähelepanu asjaolule, et sarnaselt 2016. aastaga moodustasid kõige suurema osa 2017. aasta hinnangulisest veamäärast rahastamiskõlblikkuse vead (st kulunõuetes sisalduvad rahastamiskõlbmatud kulud, põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuste mittetäitmine ning rahastamiskõlbmatud projektid/tegevused või toetusesaajad);

30.  võtab teadmiseks, et põllumajandussektoris on toetusesaajate saadud summad muude liidu projektidega võrreldes suhteliselt väikesed ja seetõttu on raha õige kasutamise tõendamise halduskoormus proportsionaalselt suurem;

31.  juhib tähelepanu komisjoni hiljutisele uuringule, mis näitas, et ajavahemikul 2014–2017 kasutas valdav osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutusi lihtsustatud kuluvõimalusi (64 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) maaelu arengu programmidest, 73 % ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakenduskavadest ja 95 % Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakenduskavadest); projektide osas on lihtsustatud kuluvõimalusi kasutavate projektide arv EAFRD puhul 19 %, ESFi puhul 65 %, ERFi puhul 50 % ja Ühtekuuluvusfondi puhul 25 %; on seisukohal, et lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine võib aidata rahastamiskõlblikkusvigu vähendada;

32.  rõhutab, et liidu õigusaktide lihtsustamine ning põllumajandustootjate ja muude toetusesaajate halduskoormuse vähendamine peavad jätkuma ka tulevikus;

33.  märgib, et juurdepääs andmetele ja korralik järelevalve eelkõige keskkonnaaspektide üle on tuleviku jaoks väga oluline, kuna pikaajalise põllumajandusliku tootlikkuse aluseks on teatavad loodusressursid, nagu muld ja bioloogiline mitmekesisus;

34.  märgib, et kontrollikoda leidis 2017. aastal väga vähe riigihanke vigu: vähem kui 1 % (2016 – 18 %), kuid märgib, et selle põhjus võib olla heakskiidetud kulutuste suhteliselt madal tase ERFi ja Ühtekuuluvusfondi raames, kus varem kippus riigihangete vigu rohkem olema; palub komisjonil ja liikmesriikidel oma valvsust riigihankereeglite nõuetekohase rakendamise suhtes mitte nõrgendada, vaid pidevalt tugevdada;

35.  on seisukohal, et hankemenetlused ja nende seosed pakkujatega liikmesriikides tuleb paremini välja selgitada, sest on võimalik, et pakkumismenetlused on muutunud vaid poolseaduslikeks menetlusteks, mis takistavad konkurentsi ja võivad isegi võimaldada pettust; peab kiiduväärseks, et komisjon on üheainsa pakkujaga menetluste kohta korraldanud uurimuse, ning kiidab heaks parlamendi eelarvekontrollikomisjoni taotletud põhjaliku analüüsi tegemise TED andmebaasi puuduste ja vigade kohta; võtab murega teadmiseks tehtud järeldused, et TED andmete kvaliteet ja usaldusväärsus on väga probleemne ja et see vähendab riigihankeandmete analüüsi analüütilist väärtust; palub liikmesriikidel märgatavalt parandada seda, kuidas nad riigihankeid käsitlevat teavet TEDis avaldavad; nõuab ka ühe pakkujaga menetluste korrapärase järelevalve mehhanismi;

36.  toetab täielikult kontrollikoja seisukohta, et tema mandaat ei tähenda aruannete esitamist üksikute liikmesriikide kohta, vaid auditiarvamuse esitamist liidu eelarve kui terviku täitmise seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

37.  juhib siiski tähelepanu komisjoni talituste poolt tavapärase iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud reservatsioonidele ja asjaolule, et kõik liikmesriigid toimivad eri liidu vahendite kasutamisel erinevalt ning valdkondi, mida on vaja parandada, on alati; märgib sellega seoses, et 2017. aasta reservatsioonid esitati:

   põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt: AT, BE, BG, HR, CZ, DK, FI, FR, DE, HU, IT, PT, RO, SK, SI, ES, SE, UK kohta;
   merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi poolt: BG, CZ, IT, NL, RO kohta;
   regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi poolt: BG, HR, CZ, ET, FI, FR, DE, HU, IT, LV, PL, RO, SK, SI, SE, UK kohta;
   tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi poolt: AT, CZ, FR, DE, HU, IT, PL, RO, SK, UK kohta;
   rände ja siseasjade peadirektoraadi poolt: FI, DE, GR, UK kohta;

38.  märgib selles mõttes, et kuigi komisjoni talitused ei esitanud 2017. aastal reservatsioone IE, LUX, M, CY, LT kohta, esitati need 2016. aastal seoses põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadiga IE, LT, M, CY kohta, seoses tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadiga CY kohta, ja seoses regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadiga IE kohta;

39.  tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud Kreeka 181 prioriteetse projekti elluviimisel:

   a) 119 projekti, mille kulud olid 7,1 miljardit eurot, on dokumentide kohaselt lõplikult ellu viidud;
   b) 17 projekti, mille kulud on 0,5 miljardit eurot, tuleb 2019. aasta märtsiks lõpetada riiklike vahendite abil (hinnanguliselt on juurde vaja 0,53 miljardit eurot);
   c) 24 projekti (0,8 miljardit eurot) on kavandatud 2014.–2020. aastale, mil nende rahastamiseks on hinnanguliselt vaja veel 1,1 miljardit eurot;
   d) 21 projekti, mille hinnanguline eelarve on 1,1 miljardit eurot, tühistati;

peab eeskujulikuks seda, kuidas komisjon aitas Kreekal liidu projektid ellu viia ja lõpetada;

40.  märgib sügava kahetsusega, et hoolimata parlamendi korduvatest hoiatustest, reageeris komisjon Tšehhi Vabariigi peaministri (Tšehhi peaminister) huvide konflikti küsimusele alles pärast seda, kui Transparency Internationali allorganisatsioon Tšehhi Vabariigis esitas tema vastu 2018. aasta juunis kaebuse; on väga mures selle pärast, et 19. novembri 2018. aasta liidu juriidilises dokumendis on juhitud tähelepanu sellele, et Tšehhi peaministri olukorda võib pidada huvide konfliktiks, sest ta võib mõjutada otsuseid liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta, millest on kasu saanud temaga seotud äriühingud(2);

41.  palub komisjonil seoses sellega Tšehhi peaministri huvide konflikti põhjalikult uurida, nagu seda nõuti Euroopa Parlamendi 2018. aasta detsembri resolutsioonis, ning tegutseda oma uurimise tulemustest lähtuvalt kindlakäeliselt ilma igasuguse viivituseta, uurida tema olukorda meediaväljaannete omanikuna ning teha sellest juhtumist järeldused;

42.  tuletab meelde, et komisjoni talitused on palunud liidu rahaliste vahendite koordineerimise eest vastutaval riiklikul asutusel (regionaalarenguministeeriumil) esitada Tšehhi peaministri valdusettevõtja omanduses olevatele ettevõtetele eraldatud rahasummade kohta vajalik teave(3);

43.  peab kiiduväärseks asjaolu, et Tšehhi regionaalarenguministeerium on kogunud asjaomastelt korraldusasutustelt nõutud teavet ja edastanud selle komisjonile; palub komisjonil teada anda, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta, võttes arvesse oma hiljutist õiguslikku hinnangut olukorra kohta;

44.  tuletab meelde, et parlament palus komisjonilt eelmisel aastal, et ta kiirendaks 8. jaanuaril 2016 algatatud vastavuskontrollimenetlust, et saada üksikasjalikku ja täpset teavet selle kohta, kui suur huvide konflikti oht on seotud Tšehhi Vabariigi riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Edulood

45.  märgib edusamme projektide valimisel ja seda, et 2018. aasta jaanuariks oli ERFi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse toetuseks välja valitud 673 800 projekti, mille maht on 260 miljardit eurot ehk 54 % saadaolevatest vahenditest perioodiks 2014–2020; märgib, et 2018. aasta lõpuks oli projekte välja valitud määral, mis moodustas kõigist kättesaadavatest rahasummadest 70 %, ja see määr on samasugune nagu eelmise perioodi samal ajal;

46.  väljendab heameelt selle üle, et kuni 2016. aasta lõpuni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamiseks valitud 450 000 projektist on 84 500 juba lõpetatud, aidates seega kaasa ettevõtete tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

47.  väljendab ühtlasi heameelt, et kuni 2017. aasta lõpuni valiti kohalikul tasandil välja ligikaudu 5500 projekti, et toetada 9,1 miljardi euroga ühendatud digitaalse ühtse turu saavutamist;

48.  märgib rahuloluga, et energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas loodi enam kui 2000 MW taastuvenergia tootmise lisavõimsust ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendati 2016. aasta lõpuks peaaegu 3 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi võrra; rõhutab aga, et 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb pingutada rohkem;

49.  märgib, et 2017. aasta lõpuks viidi lõpule 99 % tegevuskavadest, mis puudutasid ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja ERFi mõjutavaid eeltingimusi;

50.  peab struktuurifondide puhul eriti kiiduväärseks tööd, mida kontrollikoda teeb ennetusmeetmete ja finantskorrektsioonide, eeltingimuste, tulemusreservi ja vahendite kasutamise määra auditeerimisel;

51.  märgib rahuloluga, et enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi väljundid ja tulemused on praeguse ajakava kohaselt saavutatavad ning fondist toetatakse riikide jõupingutusi vaesuse kaotamiseks ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks;

52.  märgib, et kontrollikoda hindas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuluvaldkonnas 113 lõpuleviidud projekti ning et 65 %-l neist oli olemas tulemuslikkuse mõõtmise süsteem koos rakenduskava eesmärkidega seotud väljundi- ja tulemusnäitajatega – võrreldes eelmiste aastatega on see edasiminek; märgib murega, et 30 %-l projektidest ei olnud tulemusnäitajaid ega eesmärke ette nähtud, mistõttu oli võimatu hinnata nende osatähtsust programmi üldeesmärkide saavutamisel;

Parandamist nõudvad kriitilise tähtsusega probleemid

53.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tuvastas ja kogus 2017. aasta 217 tehingu valimist kvantitatiivselt 36 viga, mida liikmesriikide auditeerimisasutused ei olnud avastanud, ning et nende vigade arv ja mõju näitavad püsivaid puudusi seoses korraldusasutuste deklareeritud kuludega; peab kahetsusväärseks ka seda, et kontrollikoda leidis puudusi mõnede auditeerimisasutuste valimi kujundamise meetodites; palub komisjonil teha liikmesriikide korraldus- ja auditeerimisasutustega nende vigade tuvastamiseks veelgi tihedamat koostööd ja tegeleda eelkõige kõige sagedamini esinevate vigadega;

54.  taunib asjaolu, et nagu kontrollikoda märkis, esitas komisjon 2007.–2013. ja 2014.–2020. aasta programmitöö perioodide majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna kohta 2017. aastal vähemalt 13 erinevat veamäära, mis muudab aruandluse ebaselgeks ja segadust tekitavaks ning raskendab andmete hindamist;

55.  märgib, et liikmesriikide auditeerimisasutused edastavad regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadile struktuurifondide veamäärad, millest on korrektsioonid juba maha arvatud, ning see ei anna liidu projektide olukorrast kohapeal ja 2017. aasta tegelike maksete veamäärast reaalset ülevaadet;

56.  tunneb muret, et vaatamata sellele, et komisjoni tehtavate maksete puhul suurenes keskmine kasutusmäär märkimisväärselt (3,7 %-lt 2016. aastal 16,4 %-le 2017. aastal), jäi vahendite kasutamismäär isegi madalamaks kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastaval aastal (22,1 % aastal 2010);

57.  märgib murelikult, et alates 2018. aasta septembrist on seitse eeltingimustega seotud tegevuskava endiselt lõpetamata ning üks vahemaksete peatamine on heaks kiidetud ja kahe teise kohta peetakse vastuvõtmiseks talitustevahelist konsultatsiooni; peab kahetsusväärseks, et eeltingimuste täitmine osutus korraldusasutustele halduslikult koormavaks ja üheks hilinenud kasutamise põhjuseks; peab eriti kiiduväärseks, et programmi haldavatele asutustele on pakutud spetsiaalset tuge ja rakendamismäär on paranenud tänu komisjoni algatustele, mille kohaselt aidatakse mahajäänud piirkondi teistele järele ja on loodud parema rakendamise töörühm; palub komisjonil tagada, et järgmisel programmiperioodil võetakse nõuetekohaselt arvesse eeltingimusi asendavate tingimuste täitmisega seotud tuvastatud puudusi ja probleeme;

58.  on mures selle pärast, et rahastamisvahendite kasutamises puudub läbipaistvus, sest praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on rahastamisvahendite jaoks võimalik kasutada neli korda rohkem raha; võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpuks kasutas rahastamisvahendeid 24 liikmesriiki ja rahastamisvahenditele programmideks eraldatud kogusumma oli ligikaudu 18,8 miljardit eurot (2016. aasta lõpus 13,3 miljardit eurot), millest 14,2 miljardit eurot pärines Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; märgib samuti, et rahastamisvahenditele oli sellest ettenähtud summast välja makstud umbes 29 % ehk kokku 5,5 miljardit eurot (2016. aasta lõpus 3,6 miljardit eurot), sealhulgas 4,4 miljardit eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; tunneb siiski muret, et kolm aastat pärast käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku algust oli lõplikele toetusesaajatele välja makstud 1,9 miljardit eurot (ainult 10,1 %) (2016. aasta lõpus 1,2 miljardit eurot), millest 1,5 miljardit eurot (10,5 %) saadi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

59.  nõustub kontrollikojaga, et rahastamisvahendite kohta on vaja üksikasjalikumat aruandlust, ning kutsub komisjoni üles oluliselt parandama aruandlust nende vahendite tulemuste kohta aastatel 2007–2013 ja 2014–2020;

60.  palub, et komisjon esitaks täpse ja täieliku teabe 2007.–2013. aasta finantsraamistiku perioodi lõpu rahastamisvahendite kohta, mida hallati koostöös liikmesriikidega, ning näitaks summad, mis kanti liidu eelarvesse tagasi, ja summad, mis jäid liikmesriikidele;

61.  peab väga kahetsusväärseks, et audiitorid ei suutnud rahastamisvahendite kontekstis kontrollida finantsvahendajate tasandil tehtud investeeringute valimist ja rakendamist, kus esinesid mitmed eeskirjade eiramised, mis moodustasid valdkonna „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ hinnangulisest veamäärast 1 %;

62.  rõhutab, et erinevalt aastast 2016 sisaldab ühtekuuluvuse valdkonna hinnanguline veamäär 2017. aastal rahastamisvahenditele tehtud väljamaksete kvantifitseerimist; tuletab meelde, et kuna struktuurifondide kulutuste rahastamiskõlblikkus ajavahemikul 2007–2013 lükati edasi 2017. aasta märtsi lõpuni, tuleb veamäära arvutamisel arvesse võtta ka väljamakseid rahastamisvahenditele 2017. aasta esimesel kolmel kuul; peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei ole mitte kusagil oma aastaaruandes toonud nende väljamaksete puhul esile selget veamäära, välja arvatud juhul, kui see on esitatud kastis; palub kontrollikojal võtta kõige tõenäolisema veamäära kindlakstegemisel arvesse kõiki õigusnormide rikkumisi, millel on finantsmõju, ning selgelt näidata, kui suur protsent summadest on mõjutatud; palub komisjonil esitada seadusandlik ettepanek, mida on vaja selleks, et tulevikus ei tehtaks enam ühepoolseid rakendusaktidel põhinevaid otsuseid struktuurifondide kulutuste rahastamiskõlblikkuse laiendamise kohta;

63.  palub komisjonil esitada täpne ja täielik teave mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 rahastamisvahendite sulgemise kohta, sealhulgas liidu eelarvesse tagastatud lõppsummad ja liikmesriikidele jäävad summad;

64.  kutsub komisjoni üles võtma suuremahuliste taristuprojektide puhul arvesse kõiki asjakohaseid keskkonnamõjuga seotud ohte ning rahastama üksnes neid projekte, millel on kohaliku elanikkonna ning keskkonna, ühiskonna ja majanduse jaoks tegelik tõendatud lisaväärtus; rõhutab, kui oluline on jälgida sellega seoses tähelepanelikult võimalikku korruptsiooni- ja pettusohtu ning viia läbi rahastatavate projektide hoolikas ja sõltumatu eel- ja järelhindamine;

65.  märgib, et komisjoni andmetel tegid liikmesriigid Euroopa Sotsiaalfondiga seoses väljaspool noorte tööhõive algatust vähe hindamisi; palub liikmesriikidel Euroopa Sotsiaalfondi süstemaatiliselt hinnata, et poliitika kujundamine põhineks tõenditel, ning kutsub komisjoni üles seda soodustama;

66.  tuletab meelde, et noorte töötust käsitlevas kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017 leidis kontrollikoda, et ehkki noortegarantii rakendamisel on tehtud mõningaid edusamme ja üht-teist ka saavutatud, ei vasta olukord noortegarantii algatuse käivitamisel valitsenud ootustele; rõhutab siiski, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on endiselt ühed kõige uuenduslikumad ja ambitsioonikamad poliitilised lahendused majanduskriisi järgse noorte tööpuuduse leevendamisel ning seetõttu peaksid liit, riigiasutused ja piirkondlikud asutused neid jätkuvalt rahaliselt ja poliitiliselt toetama;

67.  rõhutab, et selleks, et teha kindlaks, kas noorte tööhõive algatuse eelarvet on hästi kasutatud ja kas on saavutatud lõppeesmärk aidata noortel töötutel leida püsivat tööd, tuleb algatuse toimimist usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel hoolikalt ja läbipaistvalt jälgida ning neid liikmesriike, kes ei ole edusamme teinud, tuleb mõjusamalt ergutada; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid parandaksid kiiresti järelevalvet, aruandlust ja andmete kvaliteeti ning tagaksid, et noorte tööhõive algatuse praeguse rakendamise kohta kogutaks usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid ja arvandmeid ning need tehakse kättesaadavaks õigeaegselt ja sagedamini, kui on nõutud liikmesriikide iga-aastase aruandluskohustuse raames, nagu on sätestatud ESFi määruse artikli 19 lõikes 2; palub komisjonil vastavalt kontrollikoja soovitusele läbi vaadata oma suunised andmete kogumise kohta, et vähendada tulemuste ülehindamise ohtu;

68.  nõuab kindlalt, et mis tahes praktika- või õpipoisiõppeprogrammi raames tuleb pakkuda tasustatud õppepraktikat, mis ei tohiks siiski asendada töökohti, ning see peab põhinema kirjalikul praktika- või õpipoisiõppe lepingul vastavalt selle toimumiskohaks oleva riigi kohaldatavale õigusraamistikule või kohaldatavatele kollektiivlepingutele või mõlemale, ning et selle puhul järgitaks põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta(4);

Loodusvarad

Mõned edulood

69.  tunneb heameelt selle üle, et 2017. aastal toimus valdkonna „Loodusvarad“ veamääras positiivse muutus – see oli 2,4 % (2016. aastal 2,5 %, 2015. aastal 2,9 % ja 2014. aastal 3,6 %), ning et valdkonnas „Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondid (EAGF) – otsetoetused“ oli veamäär põllumajanduseelarvest kolme neljandiku puhul kontrollikoja hinnangul väiksem kui 2 %-line olulisuse piirmäär;

70.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja poolt kindlaks tehtud üldine veamäär vastab üsna täpselt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2017. aasta tegevusaruandes esitatud ÜPP üldisele veamäärale, mis näitab liikmesriikide varasematel aastatel rakendatud parandusmeetmete kavade tõhusust;

71.  rõhutab, et EAGFi otsetoetuste valdkonnas saavutatud positiivsed saavutused tulenesid peamiselt ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) ning põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS) kvaliteedist ning georuumilise taotluse ja põllumajandustootjate taotluste esialgsete ristkontrollide järkjärgulisest kasutuselevõtust, mis viisid toetusesaajate toetusetaotluste lõpuleviimise aja vähenemiseni ning eeldatavasti hoiavad ära mitmed vead ja säästavad aega nõuete töötlemisel;

72.  märgib, et ligikaudu kolm neljandikku kulutustest moodustavad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi otsetoetused ja need ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud; juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused põhinevad toetusõigustel ning nende suhtes on kohaldatud maa lihtsustatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja tõhusat eelkontrollisüsteemi (IACS), mis võimaldab teha andmebaaside vahel automaatseid ristkontrolle; tunneb muret asjaolu pärast, et teiste kuluvaldkondade (maaelu areng, keskkond, kliimameetmed ja kalandus) veamäär püsib jätkuvalt kõrge; märgib lisaks, et maaelu arengu projektid on laiemate eesmärkide tõttu oma olemuselt keerulisemad ja kolme ülejäänud valdkonna kulusid kaasrahastatakse või need makstakse välja hüvitamise teel ning rahastamiskõlbmatud toetusesaajad, tegevused, projektid ja kulud moodustavad umbes kaks kolmandikku selle mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi hinnangulisest veamäärast;

73.  väljendab heameelt seoses kontrollikoja leidudega pärast 29 maaelu arengu investeerimisprojekti läbivaatamist, mille põhjal 26 projekti olid kooskõlas maaelu arengu programmides määratletud prioriteetide ja sihtvaldkondadega ning liikmesriigid olid kohaldanud asjakohaseid valikumenetlusi; väljendab heameelt ka asjaolu üle, et enamikul juhtudel viisid kontrollitud projektide toetusesaajad need läbi vastavalt kavandatule ning et liikmesriigid kontrollisid, kas kulud olid mõistlikud; on seetõttu veendunud, et maaelu arengu lähenemisviis peab jääma ÜPP strateegiakavade täielikult toetatavaks, oluliseks ja keskseks osaks, mis on suunatud tulevikku;

74.  väljendab heameelt asjaolu üle, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor viitas oma 2017. aasta tegevusaruandes põllumajandustootjate sissetulekute mõningasele suurenemisele, tuletades meelde, et viimase nelja aasta jooksul oli toimunud väike vähenemine;

75.  juhib tähelepanu asjaolule, et finantskorrektsioonide ja tagasinõudmiste korrektsioonivõime on suurenenud 2,10 %-ni, võrreldes 2,04 %-ga 2016. aastal, vähendades ÜPP veariski sisaldavat summat 2017. aastal veelgi;

Parandamist nõudvad kriitilise tähtsusega probleemid

76.  võtab teadmiseks, et põllumajandusettevõtete suurenemise tõttu vähenesid otsetoetused hektari kohta, samas kui sissetulek ühe töötaja kohta suurenes, ning et komisjoni andmetel moodustavad väga väikesed, alla 5 ha suurused põllumajandusettevõtted toetusesaajatest rohkem kui poole; märgib murega, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande kohaselt moodustavad suured põllumajandusettevõtted, mis haldavad üle 250 ha, 1,1 % põllumajandusettevõtetest, nad haldavad 27,8 % kogu põllumajandusmaast ja saavad 22,1 % otsetoetuste kogusummast; enamikul nendest suurtest põllumajandusettevõtetest on 250–500 ha maad; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks seda põhjendamatut ja ebavõrdset kohtlemist;

77.  märgib, et mõnes liikmesriigis suureneb otsetoetustega seotud ebavõrdsus kiiresti, peamiselt Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis, kus 7 % toetusesaajatest saab praegu üle 70 % kõigist otsetoetustest, samuti Eestis, Lätis, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias ja Taanis, kus viimase kümne aasta jooksul on üle 100 000 euro saanud toetusesaajate osakaal suurenenud; palub komisjonil ja riikide ametiasutustel võtta sellise ebavõrdsuse kaotamiseks vajalikud meetmed ja anda nendest aru;

78.  märgib sügava murega, et kontrollikoda leidis püsivalt kõrge veamäära valdkondades, mis vastavad neljandikule kuluvaldkonnast „Loodusvarad“, mis hõlmab kulusid turumeetmetele EAGFi raames, maaelu arengule, keskkonnale, kliimameetmetele ja kalapüügile; märgib lisaks, et peamised veaallikad olid rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmata jätmine, ebatäpse teabe andmine valdkondade kohta ja põllumajanduse keskkonnapoliitikaga seotud kohustuste täitmata jätmine; rõhutab, et neid vigu peaksid tegelikult tuvastama liikmesriikide korraldusasutused või, kui nendele vigadele juhitakse tähelepanu järelauditites, siis tuleks kontrolli parandamiseks ajakohastada edasiste auditite tarbeks valimeid ja kohapealseid kontrolle;

79.  palub komisjonil jätkata tööd, mida ta teeb, et hinnata liikmesriikide meetmete mõjusust, kõrvaldada nende vigade põhjused ja anda vajaduse korral täiendavaid juhiseid või otsest abi;

80.  palub, et komisjon muudaks toetuse saamise menetluse, sh rahastamisvõimaluse saamiseks vajalikud dokumendid auditi- ja järelevalvepõhimõtteid eiramata lihtsamaks; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks väiketootjatele haldustoe pakkumisele;

81.  märgib suure murega, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kohapealsete nõuetele vastavuse kontrollide tulemused on murettekitavad, eelkõige see, et 47 % kõikidest kohapealsetest kontrollidest on viinud sanktsioonideni; nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks liikmesriikide ametiasutuste võetud parandusmeetmete rakendamist, kui on leidnud, et ei saa sertifitseerimisasutuse tööle tugineda või saab seda teha piiratud määral;

82.  soovitab, et

   a) kontrollikoda esitaks eraldi veamäära nii otsetoetuste, turutehingute kui ka ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu valdkonna kulutuste kohta, nii nagu seda teeb oma iga-aastases tegevusaruandes põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI);
   b) komisjon hindaks, kui tõhusaid meetmeid liikmesriigid vigade põhjuste kõrvaldamiseks võtavad, ja annaks vajaduse korral lisajuhiseid;
   c) liikmesriigid uuriksid täielikult kõiki võimalusi, mida maaelu arengus pakub lihtsustatud kuluvõimaluste süsteem;
   d) komisjon võtaks oma tuleviku ÜPP kohta tehtavates ettepanekutes arvesse, et suuremad põllumajandusettevõtted ei vaja sissetulekute ülemäärase kõikumise ajal nende stabiliseerimiseks tingimata samal tasemel toetust kui väiksemad põllumajandusettevõtted, sest nad võivad kasutada ära võimalikku mastaabisäästu, mis aitab neil tõenäoliselt paremini toime tulla;
   e) DG AGRI määraks põllumajandustootjate sissetulekute ebavõrdsuse vähendamiseks kindlaks uue peamise tulemuslikkusega seotud eesmärgi ning sellega seotud näitajad;
   f) komisjon uuriks sertifitseerimisasutuste tehingute testimise kvaliteeti põhjalikumalt;
   g) ÜPP rahastamine jääks vähemalt praegusele tasemele ja aitaks teha seda, milleks see mõeldud on, ehk toetada tootjaid, et neil oleks kestlik elatustase, tagades samal ajal liidu kodanikele taskukohase hinnaga kvaliteetse toiduga varustatuse;
   h) komisjon võtaks meetmeid tagamaks, et ÜPP vahendeid jaotataks kaalutud viisil, nii et toetused hektari kohta väheneksid astmeliselt vastavalt põllumajandusliku majapidamise või põllumajandusettevõtte suurusele;

83.  on arvamusel, et komisjon peaks nõudma liikmesriikidelt tegevuskavasid, mis sisaldavad parandusmeetmeid vigade kõige sagedasemate põhjuste käsitlemiseks;

84.  kuna keskkonnaeesmärgid, mis näevad ette kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist (rohestamine), ei ole üheski aspektis ootustele vastanud ja nende tõttu on nii põllumajandustootjate kui ka avaliku sektori asutuste halduskoormus väga palju suurenenud, palub komisjonil tagada, et uue ÜPP ettepanekus sisalduva rohestamissüsteemiga, mille juurde kuulub ka ökokava, saavutataks keskkonna seisukohast paremad tulemused, ning selleks tuleb pingutuste eest, mis on suuremad kui uue ettepanekuga seatud rangemad tingimused, ette näha hüvitis;

85.  tuletab meelde eelkõige seda, et DG AGRI peadirektor viitab välise töövõtja tehtud analüüsile, milles leiti, et põllumajandustootjate juhtimistavad on rohestamismeetmete tulemusel muutunud üldiselt väga vähe, välja arvatud mõnes kindlas valdkonnas, ning keskkonnaalaste prioriteetide asemel oli nii liikmesriikide kui ka põllumajandustootjate peamine mure vähendada rakendamisega seotud halduskoormust ja vältida vigu, sest kontrolli ja nõuete täitmise tagamise tõttu võidakse ÜPP toetusi vähendada;

86.  palub komisjonil esitada struktuursed andmed liikmesriikide 20 suurima otsetoetuste saaja kohta;

87.  on mures selle pärast, et kontrollikoja suure tähtsusega eriaruannetel nr 10/2017 ja 21/2017 noorte põllumajandustootjate ja rohestamistoetuse kohta, mille kohaselt jäid peaaegu kõik soovitud tulemused saavutamata, ei olnud mingeid finantstagajärgi; taunib asjaolu, et nende poliitikavaldkondade rahastamine jätkub, nagu midagi ei olekski juhtunud;

88.  rõhutab, et neli aastat pärast seda, kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 15. mail 2014 heaks kiideti, on selle assigneeringute kasutamise määr perioodil 2014–2020 endiselt mitterahuldav, sest 2018. aasta oktoobriks oli jagatud eelarve täitmise raames kättesaadavaks tehtud 5,7 miljardist eurost ära kasutatud ainult 6,8 %;

Julgeolek ja kodakondsus

Mõned edulood

89.  märgib, et perioodil 2014–2020 eraldatud vahendid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile suurenesid 2017. aasta lõpuks 2752 miljonilt eurolt 5391,5 miljonile eurole ning perioodil 2014–2017 suurenes varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemides abi saanud sihtrühma kuuluvate isikute arv 148 045 isikult 297 083 isikuni ning nende hulgast õigusabi saanute arv tõusis 18 395 isikult (12,4 %) 56 933 isikuni (19,1 %);

90.  rõhutab, et selliste meetmete puhul nagu Euroopa rändevõrgustik tuleb liidu tasandil peamine kasu riikidevahelisest mõõtmest, aga ka koormuse jagamisest, mida toetavad eelkõige hädaabi ja ümberpaigutamise mehhanism;

91.  märgib, et nende inimeste arv, kelle tagasisaatmist kaasrahastati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, oli 2017. aastal 48 250 (2014. aastal 5904), ja sunniviisiliselt tagasisaadetute osakaal kõigist tagasisaadetutest suurenes ühelt neljandikult (25 %) 2014. aastal pooleni (50 %) 2017. aastal ning vabatahtlikult pöördus 2017. aastal tagasi 17 736 inimest; märgib ka, et puudub võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja, mille abil mõõta, mida on tehtud selleks, et kaitsta neid seaduslikke ja ebaseaduslikke rändajaid, kes vajavad kaitset kõige rohkem, s.o naisi ja lapsi;

Parandamist nõudvad kriitilised probleemid

92.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda märkis kahetsustundega, et komisjoni poolt 2017. aastal heakskiidetud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi riiklike programmide raamatupidamisaruannetes ei eristatud liikmesriikide eelmakseid (ettemakseid) lõplikele toetusesaajatele ja tegelike kulutuste hüvitamiseks tehtud makseid, mis ei võimalda komisjonil saada teavet selle kohta, kui palju on tegelikult kulutatud;

93.  palub komisjonil sellega seoses liikmesriikidelt nõuda, et nad esitaksid oma Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riiklike programmide raamatupidamise aastaaruandes sissenõudmiste, eelmaksete ja tegelikult tehtud kulutuste kohta aruandluses kajastatud summad vastavalt nende iseloomule ja esitaksid alates 2018. aastast oma iga-aastases tegevusaruandes tegelikud kulutused fondide kaupa;

94.  märgib, et rände ja siseasjade peadirektoraat annab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi kohta ainult veamäära, millest on juba maha arvatud finantskorrektsioonid, mistõttu on ebaselge, milliseid korrektsioone on tehtud ja millised on 2017. aasta tegelikud maksete veamäärad;

95.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et liiga keeruline bürokraatia võib olla üks kulukohustuste assigneeringute suurenenud kuhjumise põhjus, ning soovitab komisjonil lihtsustada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi haldamises osalevate riigi ametiasutuste jaoks kehtestatud regulatiivseid nõudeid, et hõlbustada olemasolevate vahendite kiiremat kasutamist ning parandada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi kulude läbipaistvuse ja aruandekohustuse paremat täitmist;

96.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis vastuolusid selles, kuidas liikmesriigid käsitlesid riigiasutuste deklareeritud käibemaksu rahastamiskõlblikkust, ning palub komisjonil anda liikmesriikidele juhiseid seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi rakendamisega, täpsustades, et kui riigiasutused rakendavad liidu meetmeid, ei tohi liidu kaasrahastamine ületada rahastamiskõlblikke ilma käibemaksuta kogukulusid;

97.  soovitab, et

   a) komisjon määratleks ja kehtestaks solidaarsuse ja partnerluse põhimõttel rajaneva tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika ega käsitaks rändepoliitikat kriisijuhtimise küsimusena;
   b) rände ja siseasjade peadirektoraat võtaks kasutusele võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja, mis kajastab kõige vähem kaitstud rändajate (eriti lapsrändajate, naissoost pagulaste ja tütarlaste) olukorda, et ennetada ja vältida väärkohtlemist ja inimkaubandust;
   c) rände ja siseasjade peadirektoraat esitaks korrapäraselt maksete veamäära ja jääkvigade määra;
   d) komisjon nõuaks liikmesriikidelt, et nad esitaksid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riiklike programmide raamatupidamise aastaaruandes kajastatavad summad vastavalt sellele, kas need on sissenõutud summad, eelmaksed või tegelikult tehtud kulutused, ning annaks alates 2018. aastast oma iga-aastases tegevusaruandes aru iga fondi tegelikest kulutustest;

98.  tunneb suurt muret Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti juhtimises ja auditites leitud puuduste pärast; peab vastuvõetamatuks, et komisjon ei jälginud neid hoolikalt ega võtnud olukorra lahendamiseks kiiresti midagi ette; kutsub komisjoni üles rubriigi 3 raames tegutsevaid asutusi pidevalt jälgima;

99.  on mures, et on olemas oht, et arenguks ette nähtud liidu raha kasutatakse muudel eesmärkidel, nt võitluseks ebaseadusliku rände vastu või sõjaliseks tegevuseks;

EELARVE OTSENE TÄITMINE

100.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja leitud 2017. aasta kulutuste kõrgeim hinnanguline veamäär 4,2 % oli kuluvaldkonnas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“; märgib, et tegemist on otseselt komisjoni hallatavate kuludega, mille eest komisjon vastutab üksi ja otseselt; eeldab, et komisjon kehtestab olukorra parandamiseks kiireloomulise tegevuskava ja võtab kulutuste veamäära langetamiseks kõik tema käsutuses olevad meetmed;

101.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja kontrollitud 130 tehingust 66 (51 %) sisaldasid vigu ja toetusesaajate tehtud 17 kvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil või sõltumatul audiitoril enne tagasimaksetaotluses esitatud kulude aktsepteerimist piisavalt teavet vea (nt vale vahetuskurss või kulud, mis olid tekkinud väljaspool aruandeperioodi) ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks; rõhutab, et kui komisjon oleks kogu tema käsutuses olevat teavet asjakohaselt kasutanud, oleks valdkonna hinnanguline veamäär olnud 1,5 protsendipunkti madalam;

102.  nõuab, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed, et parandada tema käsutuses oleva teabe kasutamist vigade ennetamiseks ja parandamiseks enne maksete tegemist, et naasta eelmistel aastatel täheldatud veamäära vähendamise positiivse suundumuse juurde (alates 5,6 %-st 2014. aastal kuni 4,4 %-ni 2015. aastal ja alates 4,1 %-st 2016. aastal);

103.  märgib, et kontrollikoda ei esitanud julgeoleku ja kodakondsuse kohta eraldi veamäära, kuna kõnealuse valdkonnaga on seotud vaid väike osa (2 %) 2017. aasta eelarvemakseid, kuid rände ja siseasjade peadirektoraat esitas oma aasta tegevusaruandes järgmised veamäärad, mida kontrollikoda siiski ei kontrollinud:

   a) solidaarsus ja rändevoogude juhtimine: tuvastatud veamäär on 2,26 % ja jääkvigade määr 0,75 %;
   b) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ja Sisejulgeolekufond: tuvastatud veamäär on 0 % ja jääkvigade määr on 1,54 %;
   c) eelarve kaudne täitmine, detsentraliseeritud asutused: jääkvigade määr on väiksem kui 2 %;

104.  märgib, et kontrollikoda ei arvutanud mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 „Globaalne Euroopa“ raames liidu kulutatud vahendite 2017. aasta veamäära ja et see otsus võeti vastu kontrollikoja üldise strateegia alusel vähendada oma põhjalikumat kontrolli ja tugineda osaliselt nn teiste tööle;

105.  võtab teadmiseks rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi tellitud jääkvigade määra uuringutes toodud jääkvigade määra positiivse arengu ning märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tehingute puhul oli kõige tõenäolisem hinnanguline jääkvigade määr 1,18 % (1,67 % 2016. aastal ja 2,2 % 2015. aastal), samas kui naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi tehingute puhul oli jääkvigade määr 0,67 %;

106.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi jääkvigade määr ei hõlma valimit kõigist käimasolevate projektide maksetest, vaid ainult lõpetatud lepinguid, mille suhtes on kohaldatud kõiki kontrolle, mis tähendab, et analüüsiti üksnes 2017. aasta eelsete maksete ja mitte 2017. aasta tegelike maksete veamäära;

107.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et jääkvigade määra uuringud olid üldjoontes otstarbekohased, kuid et kontrollikoda oli nende uuringute kvaliteedi pärast väga mures;

108.  märgib murega, et vaatamata veamääraga seotud headele tulemustele on siiski üks kuluvaldkond, kus veamäär on üle 2 %, nimelt otsene eelarve täitmine ja toetused, kus naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi veamäär oli 2,80 % ja rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi veamäär 2,12 %;

109.  kutsub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraati üles avaldama oma riigipõhiseid soovitusi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes;

110.  rõhutab, et kontrollikoda tuvastas avaliku ja erasektori partnerluste puhul väga kahetsusväärseid asjaolusid(5) ning soovitas avaliku ja erasektori partnerluste intensiivsemat ja laiaulatuslikumat kasutamist liidus mitte edendada; palub komisjonil seda soovitust täielikult arvesse võtta, kui ta tegeleb avaliku ja erasektori partnerlustega arenguriikides, kus nende tulemusliku rakendamise tingimused on veel keerulisemad kui liidus;

111.  peab tervitatavaks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kolme tegevussuuna raames 2017. aastal saavutatud tulemusi; juhib tähelepanu Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi toetuse tähtsusele, eelkõige aga selle programmi „Progress“ ja Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) tegevussuundade tähtsusele Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel; märgib siiski murega, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alla kuuluva sotsiaalse ettevõtluse temaatiline osa on endiselt ebatõhus; peab kiiduväärseks, et komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Investeerimisfondiga, et see kasutaks sotsiaalse ettevõtluse temaatilise osa vahendid kogu summas ära;

Teadusuuringud ja innovatsioon

Edulood

112.  märgib rahuloluga, et programmi „Horisont 2020“ liidu kaasrahastamise abil võitis Gérard Mourou koos teiste teadlastega refraktiivset silmakirurgiat hõlbustavate ultralühikeste ja ultrateravate laserkiirte uurimise eest Nobeli füüsikapreemia ning haruldaste haiguste uurimise rahvusvaheline konsortsium (IRDIRC) saavutas oma eesmärgi pakkuda harvikhaiguste jaoks 200 uut ravimeedet kolm aastat varem, kui oli ette nähtud;

113.  märgib lisaks, et Marie Skłodowska-Curie meetme kaudu on programmist „Horisont 2020“ rahastatud 3 600 teadlast, sõltumata sellest, millises karjäärietapis nad parajasti olid, ja sõltumata vanusest ja rahvusest, ning et kaks kolmest teadlasest, kellele anti 2017. aasta Nobeli keemiapreemia elektronmikroskoopide optimeerimise eest, on osalenud Marie Skłodowska-Curie meetmes ja teistes liidu rahastatud teadusprojektides;

114.  tunneb heameelt Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti esimese etapi käivitamise üle 2017. aasta oktoobris programmi „Horisont 2020“ 2018.–2020. aasta tööprogrammi raames toetusega 2,7 miljardit eurot, et toetada tipptaseme novaatoreid, idufirmasid, väikeseid ettevõtteid ja teadlasi, kellel on olemasolevatest toodetest, teenustest või ärimudelitest radikaalselt erinevad ja säravad ideed, mis on äärmiselt riskantsed ja millel on potentsiaali rahvusvaheliselt laieneda;

115.  märgib, et komisjon uurib võimalust laiendada lihtsustatud kuluvõimaluse kasutamist veelgi, eelkõige kindlasummalise rahastamise abil;

Lahendamist vajavad kriitilised küsimused

116.  märgib, et Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli kohaselt on liidu uuendustegevus alates 2010. aastast kasvanud 5,8 %; märgib aga, et liidu riikide näitajad ühtlustunud ei ole; märgib, et programmi „Horisont 2020“ eelarvest said kõige rohkem toetust järgmised riigid (osaleja poolt kokku taotletud liidu toetus eurodes): Saksamaa 5 710 188 927,80 / Ühendkuningriik 5 152 013 650,95 / Prantsusmaa 3 787 670 675,13; palub komisjonil pöörata suuremat tähelepanu teadusfondide geograafilisele jaotusele, et aidata Euroopa teadusruumis luua majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks võrdsed võimalused;

117.  märgib, et komisjon tunnistab, et programmi „Horisont 2020“ tulemusraamistikus esineb mõningaid puudusi, mille tõttu on kindlal ajahetkel raske hinnata, milliseid edusamme on kõigi programmi eesmärkide saavutamisel tehtud; loodab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmi „Euroopa horisont“ ettepanekutes need puudused kõrvaldatakse, ja väljendab kahetsust, et praeguse perioodi tulemusraamistiku parandamiseks ei ole kavas meetmeid võtta;

118.  märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes on nimetatud kuut eri veamäära: kolme Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning kolme programmi „Horisont 2020“ puhul; rõhutab, et see ei suurenda läbipaistvust ega soodusta vastutuse võtmist ja seda tuleb kohe muuta; mõistab aga, et tegemist on kahe eri finantsperioodi ja kahe eri programmiga;

Julgeolek ja kodakondsus

Mõned edulood

119.  juhib tähelepanu sellele, et rände ja siseasjade peadirektoraat haldas rändega seotud 1 831 miljoni euro suurust ja julgeolekuga seotud 313,75 miljoni euro suurust eelarvet ning et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 esialgset 6,9 miljardi suurust üldeelarvet suurendati perioodil 2015–2017 väga suure summa – 3,9 miljardi euro – võrra;

120.  märgib, et rände ja siseasjade peadirektoraadi hallatavat eelarvet ja selle töötajate arvu on suurendatud, et tulla toime intensiivsema tegevusega rändekriisi ning sisejulgeoleku ohtude kontekstis; mis inimressurssidesse puutub, siis oli rände ja siseasjade peadirektoraadis 2017. aasta lõpus 556 töötajat (2016. aastal 480 töötajat);

Lahendamist vajavad kriitilised küsimused

121.  märgib murelikult, et rände ja siseasjade peadirektoraadi hallatavate vahendite rakendamise kiiruse tõttu suurenes 2017. aasta lõpus täitmata kulukohustuste summa 24 % ja 2017. aasta täitmismäär oli hea seetõttu, et osa kulukohustuste assigneeringutest kanti üle 2018. aastasse;

122.  tunneb muret selle pärast, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) juhtimis- ja kontrollisüsteemides tuvastati suured puudused, mille tõttu tuli mainega seotud kaalutlustel vastu võtta reservatsioon; rõhutab aga, et rände ja siseasjade peadirektoraat reageeris olukorra ohjeldamiseks, sest juhatuse jaoks võeti kasutusele kaasotsustamismenetlus ja EASO juhtimist reformiti;

123.  kordab oma nõudmist, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 2014.‑2020. aasta eelarveridadel tuleks täpsustada, millised summad on igale soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärgile eraldatud, ning tuleb tagada, et konkreetsele eesmärgile eraldatud vahenditest antaks korrektselt aru;

124.  kordab oma üleskutset luua Daphne programmi erieesmärgi jaoks eraldi eelarverida, et näidata liidu pühendumist naiste- ja tütarlastevastase vägivallaga võitlemisele; nõuab, et selle eelarverea summasid suurendataks ja lõpetataks Daphne programmile ajavahemikuks 2014–2020 eraldatud vahendite vähendamine; kutsub üles tegema pidevaid jõupingutusi, et suurendada teadlikkust Daphne programmi erieesmärgi alt antavatest toetustest, ning muuta sellega seotud halduskord kasutajatele lihtsamaks;

Globaalne Euroopa

Mõned edulood

125.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja töö tehingute korrektsuse analüüsimisel näitas, et komisjon on oma kontrollisüsteeme tugevdanud ja selle tulemusena on vigu proportsionaalselt vähem kui varasematel kinnitava avalduse andmise kordadel;

126.  märgib, et kontrollikoda kontrollis ka seitsme projekti tulemuslikkust; tunneb heameelt selle üle, et kõigil seitsmel projektil olid asjakohased tulemuslikkuse näitajad ja et raamistik oli hästi struktureeritud ja sel olid saavutatavad eesmärgid;

127.  võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande liidu abi kohta Myanmarile/Birmale ja komisjoni vastuse; tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et kuigi olukord oli keeruline ja inimressursse nappis, oli liidul arenguprioriteetide toetamisel juhtroll; märgib aga, et liidu abi osutus mõjusaks ainult osaliselt; rõhutab sarnaselt kontrollikojaga vajadust pöörata suuremat tähelepanu riigisiseste tulude kasutuselevõtmisele, eelkõige tärkava turumajandusega riikides; väljendab suurt muret liidu eelarvest Myanmarile antud pideva valdkondliku eelarvetoetuse pärast, sest on tõendeid selle kohta, et Myanmari sõjavägi on toime pannud jõhkraid tegusid;

128.  nõuab arenguvaldkonnas stiimulipõhist tegutsemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on veendunud, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega demokraatlike institutsioonide rajamise ja tugevdamise ning inimõiguste austamise ja õigusriigi valdkonnas edusamme, seda enam toetust peaks ta liidult saama;

129.  rõhutab, kui oluline on suurendada rahaliste vahendite eraldamist, mille eesmärk on toetada arenguriikides head valitsemistava, demokraatiat ja õigusriiki, et edendada vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone, toetada suutlikkuse suurendamist ja osalusel põhinevat otsustamist ning üldsuse juurdepääsu teabele;

130.  juhib tähelepanu energiaostuvõimetuse ulatusele ja mõjule arenguriikides ning liidu igakülgsele osalemisele sedalaadi vaesuse vähendamise püüdlustes; rõhutab, et asjaomastes riikides peavad valitsus ja sidusrühmad tegema vaesuse vähendamiseks suuri kooskõlastatud pingutusi;

Lahendamist vajavad kriitilised küsimused

131.  märgib murelikult, et kontrollikoda avastas vahemaksetes korduvaid vigu, mis olid seotud sellega, et kulusid oli deklareeritud tegelikust suuremas summas;

132.  peab taas kahetsusväärseks, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ega naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastasele tegevusaruandele ei ole lisatud liidu delegatsioonide juhtide koostatavaid välisabi haldamise aruandeid, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et aruandeid peetakse alati konfidentsiaalseks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes 3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

133.  märgib murega, et väga suur hulk lepinguid sõlmiti väga väikese arvu riiklike arenguagentuuridega, millega kaasneb oht, et liidu poliitika võidakse uuesti riigistada, mis on vastuolus sooviga liidu välispoliitikat tihedamini integreerida; nõuab tungivalt, et komisjon võimaldaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil tutvuda asjaomase samba kohta koostatud hinnanguga, kuid nii, et see oleks kättesaadav ka üldsusele; sellega seoses tunneb muret nende riiklike asutuste kaubandusliku suunitluse pärast, mida Euroopa Komisjon kasutab, et piirata selle teabe kättesaadavust; kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti tugevdama ja konsolideerima hangete ja lepingute sõlmimise menetlusi, et vältida konkurentsimoonutusi nende piiratud arvu tugevalt subsideeritud riiklike asutuste ning muude selgelt Euroopa heaks tegutsevate avaliku ja erasektori üksuste vahel;

134.  märgib murelikult, et kontrollikoda leidis, et jääkvigade määra uuringutel on teatavad piirangud, kuna need on uuringud ja mitte auditid, mistõttu ei järgita rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid ja see tähendab ka riigihangete puhul väga piiratud kontrollimist;

135.  palub, et 2019. aasta jääkvigade määra analüüsist alates annaksid naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat jääkvigade määra analüüsivale töövõtjale täpsemad suunised, kuidas teise taseme hankeid kontrollida, ja jääkvigade määra analüüsimiseks kasutatavas andmekogumis olevaid andmeid eristataks projektidega kaasneva riski alusel, andes suurema kaalu otsese eelarve täitmise raames eraldatavatele toetustele ja väiksema eelarvetoetusega seotud tehingutele;

136.  palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, mille abil kõrvaldada omaenda siseauditi talituse avastatud puudused, ja muuta välisabi haldamise aruanne usaldusväärseks ja täielikult avalikuks dokumendiks, mis toetaks delegatsioonide juhtide ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektori kinnitavaid avaldusi;

137.  on veendunud, et välisabi andmisel peaks komisjon pöörama abi saavates riikides rohkem tähelepanu inimõiguste austamisele, nagu on ette nähtud ÜRO põhikirjas, ja õigusriigi toimimisele;

138.  tunneb muret projektide elluviimiseks koondatud ELi rahaliste vahendite vähese nähtavuse pärast; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks nähtavust ja tugevdaks eri vahenditega ellu viidavate meetmete suuremat liidu täiendavust;

139.  on väga mures selle pärast, et komisjoni ettepanekutes eiratakse pidevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 233/2014(6) õiguslikult siduvaid sätteid, mis puudutavad ametlikust arenguabist kaetavaid kõlblikke kulusid ja riike, kellele võib arengukoostöö rahastamisvahendist raha eraldada; tuletab meelde, et liidu kulutuste seaduslikkus on usaldusväärse finantsjuhtimise peamine põhimõte ning poliitilised kaalutlused ei tohiks muutuda olulisemaks kui selge sõnaga kehtestatud õigussätted; tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahend on esimene ja kõige olulisem vahend vaesuse vastu võitlemiseks;

140.  peab kahetsusväärseks, et kõigis iga-aastastes tegevusaruannetes, mille rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on 2012. aastast saadik avaldanud, on aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta tulnud esitada reservatsioon, mis tähendab, et sisemises juhtimises esineb suuri puudusi;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

141.  märgib, et 2017. aastal tähistati programmi LIFE 25. aastapäeva; rõhutab, et programmist eraldati 139 uue projekti kaasrahastamiseks 222 miljonit eurot; rõhutab, et programmi LIFE maksete hilinemise vähendamiseks tuleb teha rohkem jõupingutusi, kuna 2017. aastal ületas ametliku maksetähtaja 5,8 % maksetest (2016. aastal 3,9 %, 2015. aastal 12 %);

142.  märgib, et 2017. aastal avaldatu programmi LIFE vahehinnang, mis hõlmas aastaid 2014–2015; märgib, et kuna enamik projekte ei olnud veel alanud ja lõpule oli viidud vaid mõni üksik projekt, keskenduti hindamisel peamiselt programmi LIFE eesmärkide saavutamiseks võetud meetmetele ning jõuti järeldusele, et programmil LIFE on liidu jaoks lisaväärtus, kuid nimetati ka võimalused, kuidas seda parandada; rõhutab, et toetuste haldamise kord, eelkõige taotlus- ja aruandluskord tuleb muuta lihtsamaks ja väga palju kiiremaks;

143.  märgib, et otsuses, mille kohaselt tehakse teenuste sisseostmiseks koostööd Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusametiga (EASME), sisalduvate personalitingimuste tõttu on programmiga LIFE seotud personaliolukord keskkonna peadirektoraadis väga pingeline ja seepärast tuleb peadirektoraadi töömeetodid ja -korraldus võib-olla uuesti läbi vaadata;

144.  rõhutab, et keskkonna peadirektoraadis ja kliimameetmete peadirektoraadis auditeeritud sisekontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad, sest mõne väga olulise soovitusega tuleb vastavalt kokkulepitud tegevuskavadele veel tegeleda;

145.  rõhutab, et kliimameetmete peadirektoraat ja eelarve peadirektoraat jälgivad, kuidas täidetakse mitmeaastases finantsraamistikus kliimameetmete 20 % osakaalu eesmärki, ning kliimameetmete peadirektoraat aitab teistel peadirektoraatidel kliimameetmeid oma tegevuses arvesse võtta; peab kahetsusväärseks, et 2017. aastal kulutati liidu eelarvest kliimameetmetele üksnes 19,3 % ning hinnangute kohaselt on see näitaja ajavahemikul 2014–2020 keskmiselt vaid 18,8 %;

146.  on mures selle pärast, et kliimameetmete peadirektoraadi 2017. aasta tegevusaruandes on mainega seotud põhjustel uuesti esitatud reservatsioon, sest heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) üleliidulises registris leiti endiselt suuri julgeolekuga seotud puudusi;

147.  peab kahetsusväärseks, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi keskmine jääkvigade määr oli kogu toidu- ja söödaohutuse valdkonna 2017. aasta tegevuse puhul 2,5 %, mis ületas olulisuse piirmäära (2 %); märgib, et selle põhjuseks on liikmesriikide kulunõuete üledeklareerimine, mis on tingitud ühe liikmesriigi nõuete haldamise ja kontrollimise struktuuris tehtud muudatustest; palub tervise ja toiduohutuse peadirektoraadil võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et see enam ei korduks, ning kasutada selleks näiteks suuremas ulatuses lihtsustamismeetmeid, mida võimaldab finantsmäärus;

148.  rõhutab, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraat avaldas 2017. aastal toidutarneahela ühtse finantsraamistiku 2014–2020 kohta vahehinnangu, milles jõuti järeldusele, et praegune raamistik toimib hästi ja aitab saavutada liidu lisaväärtust; märgib, et komisjon töötab kontrollikoja soovituse põhjal välja toidutarneahela kulutasuvuse analüüsi metoodikat, et muuta liidu rahastatavate sekkumismeetmete edasised majanduslikud hinnangud usaldusväärsemaks;

Transport ja turism

149.  märgib, et 2017. aastal valis komisjon Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna 2,7 miljardi euro suuruse eelarve jaoks kokku välja 152 projekti ning investeeringute kogumaht oli 4,7 miljardit eurot, sh muud avaliku ja erasektori vahendid; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on oluline rahastamisvahend üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljakujundamiseks ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomiseks, piiriüleste ühenduste arendamiseks ja puuduvate ühenduste rajamiseks;

150.  palub Euroopa TEN-T koordinaatoritel anda praeguse programmitöö perioodi alla kuuluvatele TEN-T koridore käsitlevatele lõpetatud projektidele ja tehtud edusammudele põhjalik hinnang ning esitada see komisjonile ja parlamendile;

151.  palub komisjonil esitada aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ettepaneku esitamist selge hinnang selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) transpordisektoris teisi rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, ning Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi sidusust liidu muude algatustega; nõuab, et hinnangus esitataks transpordisektori investeeringute geograafilise tasakaalu selge analüüs; tuletab aga meelde, et rahastamisvahendi raames kulutatud raha ei tohiks pidada ainsaks kriteeriumiks, mida tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama liidu rahastatud transpordiprojektide saavutusi põhjalikumalt ja mõõtma nende lisaväärtust;

152.  tunneb heameelt Euroopa ühendamise rahastu 2017. aasta segarahastamise projektikonkursi tulemuste üle ja otsuse üle suurendada selle eelarvet 1,35 miljardi euroni, mis kinnitab, et liidu toetuste kasutamine koos rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja erainvestoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel, on vajalik ja annab lisaväärtust; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastust tuleks ka edaspidi toetada meetmeid, mis võimaldavad ühendada liidu toetusi ja muid rahastamisallikaid, jättes samal ajal toetused peamiseks rahastamisvahendiks;

153.  märgib, et kui komisjoni siseauditi talitus auditeeris komisjoni järelevalvet Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite rakendamise üle, siis tegi ta kindlaks, et Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite rakendamise määr oli väga madal ning suurem osa algselt Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditele eraldatud eelarvest (2,43 miljardit eurot) paigutati ümber Euroopa ühendamise rahastu toetuste eelarveridadele, mistõttu on Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite jaoks kuni 2020. aastani kättesaadav vaid 296 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et üks põhjustest oli see, et Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite ja EFSI rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid suures osas kattuvad ja võimalikke Euroopa ühendamise rahastu kõlblikke projekte on tegelikult rahastatud EFSI kaudu, kuna see on poliitiliselt tähtsam ja suurema kasutusalaga; nõuab, et komisjon parandaks Euroopa ühendamise rahastu puhul toetusesaajate teadlikkust rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest, tehes eelkõige selget vahet rakenduslepingu ja allhankelepingu vahel, mis tekitab toetusesaajate hulgas kõige rohkem segadust; kutsub komisjoni üles tagama, et rahastamisvahendid pigem täiendaksid kui asendaksid üksteist;

154.  märgib, et 2017. aasta oli Euroopa ühendamise rahastu programmi esimene auditiaasta ning Euroopa ühendamise rahastut on vaja veel 2–3 aastat auditeerida, et töötada kõigi Euroopa ühendamise rahastu sektorite jaoks välja mõistlik veamäära arvutamise kord; tunneb aga heameelt selle üle, et 2017. aastal lõpule viidud Euroopa ühendamise rahastu ja TEN-T auditite käigus avastatud vead olid väga väikesed;

155.  on mures, et komisjoni siseauditi talitus leidis liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi praeguses lennunduse ja meresõidu turvalisuse poliitika järelevalve süsteemis suuri puudusi ning andis kolm väga olulist soovitust; palub, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraat viiks tuvastatud riskide kõrvaldamiseks koostatud tegevuskava täielikult ellu;

Kultuur ja haridus

156.  tunneb heameelt selle üle, mida on 30 aasta jooksul saavutatud programmiga „Erasmus“, st programmiga, mille raames on alates 1987. aastast liikuvustegevuses osalenud 9 miljonit inimest, sealhulgas noored, üliõpilased ja hiljuti lisandunud ka töötajad; rõhutab, et sellel programmil on suur Euroopa lisaväärtus ja selle kaudu tehakse Euroopa noorte heaks strateegilisi investeeringuid;

157.  märgib, et programm „Erasmus“ tuleks muuta kättesaadavamaks marginaliseeritud rühmadele, eelkõige puuetega ja hariduslike erivajadustega inimestele, geograafiliselt ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, madala haridustasemega noortele, vähemuste hulka kuuluvatele inimestele, sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele inimestele jne;

158.  on mures selle pärast, et programmi „Erasmus+“ üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastut on kasutatud vähe ja selle geograafiline katvus ei ole piisav, kuna see piirdub ainult kolme riigi pankade ja veel kahe riigi ülikoolidega; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa Investeerimisfond kehtestaksid 2020. aastaks rahastu tulemuslikkuse maksimeerimiseks rakendusstrateegia või lihtsustaksid alternatiivse võimalusena programmis endas kasutamata vahendite ümberjaotamist ja võimaldaksid eri tegevussuundade raames võetavate meetmete paremat rahastamist;

159.  on mures selle pärast, et programmi „Kodanike Euroopa“ ja programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ projektide edukuse määr on endiselt madal (2017. aastal vastavalt 21 % ja 22 %); rõhutab, et selliseid mitterahuldavaid tulemusi, mille mõju on programmi eesmärkidele vastupidine, kuna see heidutab võimalikke osalejaid, saab parandada ainult siis, kui programme rahastatakse asjakohasemalt;

160.  rõhutab, et nende kolme kultuuri- ja haridusprogrammi elluviimisel on tähtis osa Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametil (EACEA); tunneb aga muret selle pärast, et programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ toetuste haldamise kohta tehtud auditis selgus, et EACEA sisekontrollis esineb puudusi; märgib, et ka komisjoni siseauditi talitus leidis puudusi selles, kuidas EACEA korraldas programmi „Erasmus+“ toetuste haldamise protsessi; on seetõttu seisukohal, et komisjonil ja EACEA-l ei tohiks olla raske võtta vajalikke parandusmeetmeid, et tagada täielik läbipaistvus ja et nad saaksid viia kultuuri- ja haridusprogramme ellu parima kvaliteediga;

KAUDNE EELARVE TÄITMINE JA RAHASTAMISVAHENDID

161.  märgib, et 2017. aastal sõlmis komisjon ÜRO asutustega lepinguid, mille väärtus oli liidu eelarvest antava toetusena ligi 253,5 miljonit eurot, ja suurimad toetusesaajad olid ÜRO Arenguprogramm (119,21 miljonit eurot), UNICEF (29,34 miljonit eurot) ja ÜRO projektiteenuste büroo (20,05 miljonit eurot) ning Maailmapangaga sõlmiti lepinguid 174,11 miljoni euro väärtuses;

162.  kuna abi andmisel liigutakse otsetoetustelt usaldusfondidele ja segarahastamisele (sh Euroopa Kestliku Arengu Fondi kaudu), kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles sõlmima parlamendiga institutsioonidevahelist kokkulepet, mis puudutab läbipaistvust, aruandekohustust ja parlamentaarset kontrolli ja põhineb poliitikapõhimõtetel, mis on sätestatud uues Euroopa arengukonsensuses;

163.  peab kiiduväärseks soovitusi, mille kontrollikoda on eriaruandes nr 2018/35 avaldanud selle kohta, kuidas suurendada valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate liidu vahendite läbipaistvust, ja mille hulgas on komisjonil muu hulgas soovitatud suurendada oma raamatupidamissüsteemis valitsusväliseid organisatsioone puudutava teabe usaldusväärsust ning parandada valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate vahendite kohta kogutud teavet; nõuab peale selle, et komisjon hakkaks neid ettepanekuid arvesse võtma enne praeguse ametiaja lõppu;

164.  tunnistab täielikult paljude probleemide keerukust ja vajadust lahendada neid mitmekülgsete ja üksteist täiendavate meetmetega, kuid rõhutab, et rahastamist tuleb korraldada selgelt ning tuleb täita rahvusvahelisi kohustusi;

165.  märgib, et rahastamisvahendite arv on märkimisväärselt suurenenud ja tänu sellele on transpordisektoris uusi segarahastamise võimalusi, kuid samas on liidu eelarve ümber tekkinud keeruline eri süsteemidest koosnev võrk; on mures, et need liidu eelarvega kõrvuti toimivad instrumendid võivad õõnestada vastutust ja läbipaistvust, kuna aruandlus, auditeerimine ja avalik kontroll ei ole ühtlustatud; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas saaks reformida liidu eelarvesüsteemi, eelkõige seda, kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vajalik liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning vastutuse, läbipaistvuse ja auditeeritavuse tagamiseks;

EFSI

166.  juhib tähelepanu sellele, et eelarvepädevad institutsioonid suurendasid EFSI tagatist 16 miljardilt eurolt 26 miljardi euroni ja eesmärgiks seatud investeeringumahtu 315 miljardilt eurolt 500 miljardi euroni ning 2017. aasta lõpuks oli Euroopa Investeerimispanga grupp allkirjastanud lepinguid 36,7 miljardi euro väärtuses (2016. aastal 21,3 miljardit euro väärtuses);

167.  märgib, et kontrollikoja andmetel oli 64 % EFSI lepingute koguväärtusest, mille Euroopa Investeerimispanga grupp oli 2017. aasta lõpuks sõlminud, koondunud kuude liikmesriiki: Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Poola;

168.   peab kahetsusväärseks, et selliste projektide toetamiseks, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, on EFSI rahasummadest kasutatud üksnes 20 %, kuid EIP standardportfelliga on saavutatud 25 % künnis; kustub komisjoni üles pakkuma jätkusuutlikke rahastamisvõimalusi ja looma soodsa investeerimiskeskkonna, mille puhul oleks arvesse võetud liidu kohustusi ja üldisi eesmärke, et edendada liidus innovatsiooni ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, samuti tugevdada investeeringute sotsiaalset mõõdet, kõrvaldades sotsiaalsektoris valitseva investeerimispuudujäägi ja muutes taristu ohutuks;

169.  palub komisjonil tagada, et EFSI juhtorganid võtaksid lepingute allkirjastamisel arvesse nõuetekohase geograafilise tasakaalu vajadust ja annaksid parlamendile tehtud edusammudest aru;

Teadusuuringute valdkond

170.  märgib, et maksetena investeeris komisjon 2017. aastal teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda 11,2 miljardit eurot, millest 58 % hallati otse ja 42 % volitatud asutuste kaudu, ning viimasest täideti 18,2 % (583 miljonit eurot) ühisettevõtete kaudu ja 16,8 % (540 miljonit eurot) jaotati Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu;

171.  palub komisjonil esitada parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2019. aasta teisel poolel aruanne teadusuuringute valdkonna rahastamisvahendite rakendamise ja tulemuste kohta;

Usaldusfondid

172.  juhib tähelepanu sellele, et kolmandatele riikidele antava abi puhul kasutatakse üha rohkem alternatiivsemaid rahastamismudeleid – nt usaldusfonde ja Türgi pagulasrahastut –, mis suurendab olemasolevate finantsstruktuuride keerukust; tunnistab aga, et need vahendid on võimaldanud muutuvatele asjaoludele kiiresti reageerida ja tagada paindlikkuse;

173.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Arengufondi, liidu eelarve ja usaldusfondide muude abiandjate vahendite ühendamine ei tohi seetõttu kaasa tuua seda, et arengu- ja koostööpoliitikale eraldatud raha ei jõua tavapäraste toetusesaajateni ja neid fonde ei kasutata nende algeesmärkide jaoks, s.o vaesuse kaotamiseks ja põhiõiguste edendamiseks;

174.  juhib tähelepanu sellele, et usaldusfonde kasutatakse rohkem ka seetõttu, et liidu eelarves puudub praegu piisav paindlikkus;

175.  rõhutab, et kui liidu eelarve kõrval kasutatakse liidu poliitika elluviimiseks järjest rohkem muid rahastamismehhanisme, võib see halvasti mõjuda aruandmisele ja läbipaistvusele, sest aruandlus-, auditi- ja avaliku järelevalve kord ei ole ühtlustatud; palub seetõttu komisjonil kaaluda selliste usaldusfondide kaotamist, eriti juhul, kui nende erakorralisus ei ole põhjendatud, kui nende kaudu ei suudeta meelitada teisi rahastajaid suuri summasid eraldama ning kui on olemas oht, et põhiõigusi võidakse rikkuda või kui asjaga on seotud kolmandate riikide ametiasutused, kes põhiõigusi ei austa;

Türgi pagulasrahastu

176.  märgib, et oma eriaruandes 27/2018 Türgi pagulasrahastu kohta leidis kontrollikoda, et keerukas olukorras võeti tänu Türgi pagulasrahastule kiiresti kasutusele 3 miljardit eurot, et tagada kiire reageerimine pagulaskriisile, kuid ei saavutatud täielikult eesmärki koordineerida kõnealust tegutsemist tulemuslikult ega saavutada suurimat kuluefektiivsust; palub komisjonil viia ellu kõik kontrollikoja soovitused Türgi pagulasrahastu kohta ning parandada selleks eelkõige finantsabiprojektide järelevalvet ja aruandlust ning koos Türgi ametiasutustega (rahvusvaheliste) valitsusväliste organisatsioonide tegevuskeskkonda; ühtlasi palub komisjonil tagada, et raha eraldataks selgelt pagulastega seotud projektide jaoks ja seda ei kasutataks muuks; palub komisjonil anda parlamendile korrapäraselt aru selle kohta, kas rahastatud meetmed on õigusliku alusega kooskõlas;

177.  märgib peale selle, et kontrollikoja hinnangul anti auditeeritud projektide kaudu pagulastele vajalikku toetust ja enamiku puhul saavutati väljundeesmärgid, kuid poolte puhul ei olnud veel oodatud tulemusteni jõutud;

178.  märgib, et Euroopa Ombudsmani järelduse kohaselt peaks komisjon tegema rohkem selle tagamiseks, et ELi-Türgi avalduse kohasel tegutsemisel austataks ELi põhiõigusi, ning kutsub seetõttu komisjoni üles võtma selle rahastu raames otsuste tegemisel alati arvesse põhiõigustega seotud kaalutlusi, kasutades selleks ka põhiõigustealaseid mõjuhinnanguid; palub komisjonil selle kohta parlamendile korrapäraselt aru anda;

179.   peab kahetsusväärseks, et võrgustiku European Investigative Collaborations (EIC) poolt läbi viidud uurimine on tekitanud kahtlusi rahastu rahaliste vahendite kasutamise suhtes; kutsub komisjoni üles seda küsimust põhjalikult uurima ja tulemustest parlamendile teada andma;

180.  palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil vaadata 2020. aastaks uuesti üle suunised, mis on antud kaudse eelarve täitmise raames rakendatud projektide kaudu toetuse saajatele, tagamaks et plaanitud tegevused viiakse tähtajaks ellu ja need aitavad kaasa projektide väljundite praktilisele kasutamisele, et kulutada raha nii otstarbekalt kui võimalik;

181.  märgib, et kontrollikoja sõnul ei olnud rubriigi „Haldus“ kulutused olulisel määral vigadest mõjutatud; märgib aga murelikult, et eelnenud aastaga võrreldes oli veamäär kõrgem (2016. aastal oli veamäär 0,2 %, kuid 2017. aastal 0,55 %);

182.  märgib, et kuigi kontrollikoda ei leidnud olulisi puudusi, tegi ta siiski kindlaks mitu valdkonda, kus on veel arenguruumi;

International Management Group (IMG)

183.  märgib, et Euroopa Kohus otsustas oma 31. jaanuari 2019. aasta lõplikus ja edasikaebamisele mittekuuluvas otsuses International Management Groupi (IMG) juhtumi(7) kohta tühistada kaks komisjoni otsust: 1) mitte enam sõlmida IMGga uusi delegeerimislepinguid kaudse eelarve täitmise kohta alates 8. maist 2015 ning 2) jaotada 10 miljonit eurot ümber IMG-lt Saksa avaliku sektori ettevõtjale GIZ Myanmari kaubanduspoliitikaga seotud tehnilise abi lepingu jaoks; märgib ühtlasi, et kohus otsustas, et tuleb teha otsus IMG-le makstava rahalise hüvitise summa kohta, et hüvitada 8. mai 2015. aasta otsusega tekitatud kahju, ning et komisjon peab loobuma kõigist;

184.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu järelduse, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) õiguslikud argumendid, millele komisjon IMGd puudutavates otsustes tugines, rikuvad õigusnormi nii rahvusvahelise õiguse kui ka ELi finantsmääruse osas; peab kahetsusväärseks, et – nagu Euroopa Kohus selgitab – OLAF ületas IMGd puudutavas uurimises oma volitusi ega võtnud arvesse tagatise koodi nõudeid, mida parlament on korduvalt nõudnud; toetab sellega seoses kõiki lisameetmeid, millega tagatakse, et OLAFi määruse käimasoleva muutmise käigus kehtestatakse vajalik kontroll menetluslike tagatiste üle ja edasikaebamise võimalused, et hoida ära kahjulik tegevus, mis võib õõnestada usutavust ja kodanike usaldust liidu vastu;

185.  võtab ühtlasi teatavaks Haagis asuva Alalise Vahekohtu 13. veebruari 2019. aasta otsuse(8), mille kohaselt peab komisjon maksma seoses komisoniga sõlmitud seitsme koostöös toimunud eelarve täitmise lepingu kuludega IMG poolt esitatud arvete alusel 2 miljonit eurot, mida komisjon on keeldunud tegemast, tuues põhjuseks IMG vastu esitatud väited ja OLAFi uurimise;

186.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et alates parlamendi 2012. aasta menetlusest komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ei ole suudetud paljastada IMG vastu esitatud valeväiteid ega aidata hoida ära IMG-le tõsise kahju tekitamist nii rahaliselt kui ka maine osas, sh rohkem kui 200 töökoha kadumist;

187.  nõuab tungivalt, et komisjon täidaks kohtuotsuseid ja tunnustaks täielikult IMG staatust rahvusvahelise organisatsioonina, mille komisjon ja OLAF ebaõigesti küsimärgi alla seadsid ja mida nad eitasid; nõuab, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed, et heastada ja hüvitada IMG-le tekitatud kahju ja tagada IMG-le võimalus osaleda õiglases menetluses, mis on finantsmäärusega rahvusvahelistele organisatsioonidele ette nähtud; palub komisjonil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võimalikul kiiresti aru võetud meetmetest;

Haldus

Komisjoni peasekretäri nimetamise kord

188.  ei ole rahul sellega, kuidas komisjon reageeris kohe pärast komisjoni peasekretäri ametisse nimetamist meedias ja üldsuse poolt väljendatud õigustatud murele selle pärast, kuidas protsess toimus, ega komisjoni selgitustega parlamendi täiskogu arutelul ega ka komisjoni kirjaliku vastusega parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile komisjoni usaldusväärsusega seotud poliitika ja eelkõige Euroopa Komisjoni peasekretäri ametisse nimetamise kohta(9), sest komisjoni reaktsioon ja vastused olid põiklikud, ennast õigustavad ja puhtalt juriidilised, mis näitab, et komisjon ei taju, kui tähtis on Euroopa kodanike jaoks läbipaistvad, õiglased ja avatud töölevõtmisemenetlused;

189.  tuletab sellega seoses meelde, et liidetud asjade 488/2018/KR ja 514/2018/KR kohta antud soovituses nimetas Euroopa ombudsman nelja haldusomavolijuhtumit; märgib, et ombudsmani järeldused on suures osas sarnased parlamendi omadega ning ombudsman nõustub parlamendi hinnanguga, et kahekordne nimetamine toimus seaduse piirimail või isegi seaduse piire ületades; rõhutab, et ombudsman esitas komisjonile lõpliku soovituse, mille kohaselt komisjon peaks töötama oma peasekretäri ametisse nimetamiseks välja eraldi korra, mis on lahus teistest kõrgemate ametikohtade täitmisest; peab seetõttu kahetsusväärseks, et vastus, mille komisjon 3. detsembril 2018 ombudsmanile saatis, oli trotslik ja näitas, et komisjon ei olnud ombudsmani poolt pärast 11 000 lehekülje dokumentide läbivaatamist tõstatatud küsimusi mõistnud; palub järgmisel volinike kolleegiumil ja komisjoni presidendil vaadata see ametisse nimetamine ombudsmani leidusid ja parlamendi resolutsiooni arvestades läbi;

190.  võtab arvesse asjaolu, et volinik Günther Oettinger korraldas 25. septembril 2018 kõrgema juhtkonna valimise ja ametisse nimetamise teemal institutsioonidevahelise ümarlaua, kuigi kohtumisel ei paista tulemust olevat; palub seetõttu komisjonil rakendada praktikas eespool nimetatud resolutsiooni punkti 29;

191.  kutsub komisjoni ning vajaduse korral kõiki Euroopa institutsioone üles vaatama vajaduse korral läbi ametissenimetamise korra, eelkõige kõrgemate ametnike ja vajaduse korral valitsuskabineti liikmete puhul, ning võtma ametisse nimetamise ajal läbipaistvuse, õigluse ja võrdsete võimaluste parandamiseks lisameetmeid, võttes aluseks ombudsmani järeldused ja parlamendi uuringu ELi institutsioonide ametisse nimetamise korra kohta; palub komisjonil anda parlamendile 31. augustiks 2019 teada, kuidas ta on selles küsimuses edenenud;

192.  Nõuab peasekretäri viivitamatut tagasiastumist ning õiglase, läbipaistva ja täiesti avatud konkursi korraldamist selle ametikoha täitmiseks;

Euroopa koolid

193.  märgib, et Euroopa koolid said Euroopa Liidu eelarvest 2017. aastal 189,9 miljonit eurot;

194.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda Euroopa koolide 2017. aasta lõplike konsolideeritud finantsaruannete kontrollimisel olulisi vigu ei tuvastanud ning Euroopa koolid ja keskasutus koostasid raamatupidamise aastaaruanded õigusaktides ette nähtud tähtajaks; märgib siiski, et Euroopa koolide sisekontrollisüsteemi tuleb veelgi parandada, et järgida kontrollikoja ja Euroopa Komisjoni siseauditi talituse soovitust;

195.  peab häbiväärseks, et enam kui 15 aasta järel ei ole Euroopa koolide jaoks endiselt loodud usaldusväärse finantsjuhtimise süsteemi;

196.  on endiselt mures suurte puuduste pärast, mis esinevad keskasutuse ja teatavate koolide sisekontrollisüsteemides, eelkõige maksesüsteemides, kontrollikeskkonnas ja töölevõtmismenetlustes;

197.  märgib, et kontrollikojal ei olnud võimalik kinnitada, et koolide 2017. aasta finantsjuhtimine vastas finantsmäärusele ja selle kohaldamise eeskirjadele; nõuab seetõttu lisapingutuste tegemist, et täita ülejäänud soovitused, mis on seotud eelarveväliste kontode haldamisega, raamatupidamis- ja sisekontrollisüsteemide ning töölevõtmis- ja maksemenetluste parandamisega ning eelarve paremaks haldamiseks vajalike suuniste väljatöötamisega;

198.  tuletab meelde parlamendi seisukohta, et Euroopa koolide süsteem tuleb kiiremas korras põhjalikult üle vaadata, et kaaluda võimalusi reformida nii selle haldus-, finants-, organisatsioonilisi kui ka pedagoogilisi aspekte, ning tuletab meelde oma palvet, et komisjon esitaks parlamendile igal aastal aruande, milles annab olukorra paranemise kohta hinnangu;

199.  peab vastuvõetamatuks, et komisjoni andmeil on kaheksa kriitilise või väga olulise soovituse elluviimine, mille komisjoni siseauditi talitus andis ajavahemikul 2014–2017, ikka veel pooleli; nõuab, et parlamendile esitataks 30. juuniks 2019 aruanne nende soovitustega edenemise kohta;

Komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmed

200.  märgib, et komisjon valis oma aruandes 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta välja 394 küsimust, mille parlament eelarveaasta 2016 puhul välja tõi, ja jättis kommenteerimata 108 punkti; nõuab, et komisjon vastaks üksikasjalikult kõigile küsimustele, mille parlament on tõstatanud resolutsioonides, mis moodustavad eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

201.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon vastas parlamendi poolt välisabi haldamise aruannete ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kohta esitatud märkustele, mis sisaldusid parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(10), ning tegi muudatusi, et neid parandada; märgib, et komisjon edastas parlamendile 2017. aasta välisabi haldamise aruande ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta, kuid peab kahetsusväärseks, et nende aruannete kättesaamine on tegelikult muutunud keerulisemaks; loodab, et edaspidi on parlamendil aruandeid lihtsam kätte saada;

Mitmesugust

202.  väljendab muret selle pärast, et komisjon on edasi lükanud lahenduse otsimise järjest suuremaks muutuvale probleemile, mis puudutab Luxembourgi ametisse nimetatud Euroopa Liidu ametnike suhtes kohaldatava paranduskoefitsiendi ebavõrdsust, arvestades, et 2018. aastaks oli ebavõrdsus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades sätestatud 5 % suuruse piirmääraga võrreldes enam kui kolmekordistunud (16,8 %) ning selle tagajärg on Luxembourgi atraktiivsuse kahanemine ja enam kui 11 000 Euroopa Liidu ametniku ebaõiglane diskrimineerimine, mis sunnib enam kui kolmandikku neist elama naaberriikides, mis omakorda koormab piiriülest liiklust; märgib, et teised Luxembourgis asuvad rahvusvahelised institutsioonid on sellele probleemile juba leidnud sobiva lahenduse; nõuab, et komisjon analüüsiks praeguse paranduskoefitsiendi probleemi ise ja võtaks vajalikud meetmed;

203.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõjuhinnangud on poliitikatsükli lahutamatu osa; peab kahetsusväärseks, et mõnikord puudub komisjoni esitatud seadusandlikes ettepanekutes põhjalik mõjuhinnang; peab kahetsusväärseks ka seda, et mõnel juhul ei ole komisjon võtnud arvesse põhiõigusi; kordab, et mõjuhinnangud peaksid põhinema tõenditel ja need peaksid alati olema kooskõlas põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega;

204.  nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks võimalikult kiiresti, nagu seda juba tehti 2018. aastal arstide ja hambaarstidega sõlmitud konventsiooniga, Luxembourgi haiglatega kehtiva konventsiooni Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ravi puhul juurdehindluse lubamise kohta Luxembourgis, kuna see läheb maksma rohkem kui 2 miljonit eurot aastas ja rikub direktiivi 2011/24(11) Euroopa patsientide võrdse kohtlemise osas, järgides Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2000. aasta otsust(12);

205.  palub komisjonil teha kõige rangem ja ajakohasem analüüs mõju kohta, mida avaldavad tööviljakusele ja inimväärsete töökohtade tagamisele ning asjaomaste töötajate töötingimustele avatud bürood, mis on ette nähtud näiteks uues JMO II uue hoones; palub komisjonil parlamenti analüüsitulemustest teavitada;

206.  rõhutab vajadust rakendada ulatuslikumalt aktiivseid ja mõjusaid meetmeid ahistamise ja kiusamise kõigi vormide ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks; rõhutab, et ahistamise ja kiusamise kohta töökohal on kiiresti vaja rangemaid standardeid ning mis tahes kuritarvitamise ärahoidmiseks komisjonis ja ELi institutsioonides tuleb välja kujundada eetikakultuur;

Kuidas aitas parlament komisjonis ja liikmesriikides usaldusväärsete finantsjuhtimisstruktuuride loomisele kaasa 2014–2017 ja aitab edaspidi

Tulemuspõhine eelarvestamine ja auditeerimine

207.  nõuab, et Euroopa Liidu eelarve kavandamine, täitmine ja saavutatud tulemustest aru andmine põhineks poliitikal;

208.  nõudis, et Euroopa Liidu eelarve täitmisel tuleb keskenduda tulemustele ja soovitud laiemate väljundnäitajate saavutamisele ning et liidu eelarve struktuuri tuleb muuta, et mõõta edusamme ning tulemuslikkust;

209.  julgustas sellega seoses komisjoni ja kontrollikoda pöörama suuremat tähelepanu lihtsustamisele ning saavutatud tulemustele ja laiematele väljundnäitajatele, tulemusaudititele ning poliitika lõplikule mõjule;

210.  rõhutab, et kõik auditid peaksid keskenduma nendele valdkondadele, kus vigu esineb kõige suurema tõenäosusega, eriti valdkondadele, mida rahastatakse kõige suuremate summadega;

211.  tegi tihedat koostööd komisjoniga, et kujundada artikli 318 kohasest hindamisaruandest kõikehõlmav koondaruanne, milles kirjeldatakse eri poliitikavaldkondades tehtud edusamme ja millest sai hiljem iga-aastase haldus- ja tulemusaruande esimene osa;

Ühtne sisekontrolli raamistik

212.  toetas läbivaadatud finantsmäärusesse artikli 63 lisamist, millega võeti eelarve jagatud täimise jaoks kasutusele ühtne auditisüsteem, rõhutades, et hästi toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid riiklikul ja Euroopa tasandil on ühtse auditisüsteemi oluline osa; nõustub, et ühtse auditi põhimõte võimaldab vahendeid paremini kasutada ja peaks hoidma ära toetusesaajate tasandil tehtavate auditite dubleerimist; märgib, et komisjoni ühtse auditistrateegia eesmärk on kinnitada auditeerimisasutuste poolt igal aastal esitatud audititulemuste ja veamäärade usaldusväärsust ning jälgida nende tööd kindla ja kooskõlastatud kontrolli- ja auditiraamistiku abil; julgustab komisjoni jätkama auditeerimisasutuste töö jälgimist ja läbivaatamist, et tagada ühine auditiraamistik ja usaldusväärsed tulemused;

Teadusuuringud

213.  toetas selgemaid eeskirju ja lihtsustatud kuluvõimaluse suuremat kasutamist, st programmi raames „Horisont 2020“ kindlasummaliste maksete tegemist;

Struktuurifondid

214.  nõudis riiklike korraldus- ja auditeerimisasutuste vastutuse suurendamist eelarve täitmise eest;

215.  toetas seda, et hüvitamise (hüvitatakse tekkinud kulud) asemel eelistatakse toetusõiguse skeeme, mis vähendavad oluliselt vigade riski;

Põllumajandus

216.  pooldas keskkonnanõuete tugevdamist, sissetulekutoetuse õiglasemat jaotamist, mille puhul on kasutusel väikeseid põllumajandusettevõtteid ning säästvat ja keskkonnasäästlikku põllumajandustootmist soodustav progressiivsete maksete kava, ning ühise põllumajanduspoliitika kiiret ja kindlat muutmist noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivsemaks;

217.  nõudis ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnateadlikumaks, kuid põllumajandustootjate suhtes soosivamaks;

Ränne

218.  aitas kaasa sellele, et liidu rahastamine vastaks ajavahemikul 2015–2018 suurenenud rändesurvele, kahekordistades rahastamist 22 miljardi euroni;

219.  kutsus liikmesriike üles tegelema rände algpõhjustega kooskõlas nii arengu- kui ka välispoliitikaga;

Liidu välisasjad

220.  nõudis, et liidu välisasjad oleksid järjepidevad ja hästi koordineeritud ning et Euroopa Arengufondi, usaldusfonde ja rahastamisvahendeid hallataks kooskõlas sisepoliitikaga;

Haldus

221.  nõudis volinike käitumisjuhendi läbivaatamist, mis pärast seda jõustus 31. jaanuaril 2018;

222.  nõudis, et Euroopa institutsioonide ja asutuste kõrgemate ametikohtade täitmise kord vaadataks läbi ja et kõik vabad ametikohad oleksid läbipaistvuse, terviklikkuse ja võrdsete võimaluste huvides avaldatud;

223.  jätkas pettuse suhtes täisleppimatuse põhimõtte toetamist;

Muudatusettepanekud

Aruandlus

224.  tuletab meelde, et tulevasteks aastateks on finantsmääruse artikli 247 lõike 1 punktis c komisjonile seatud kohustus esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded koos vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajalise prognoosiga, mis hõlmab järgnevat viit aastat;

225.  nõuab, et kõnealustes aruannetes analüüsitaks konkreetse mitmeaastase finantsraamistiku kohustuste mõju tegemata maksete kuhjumise ulatusele;

226.  palub komisjonil luua juhtimise ja aruandluse ning tulevase liidu rändevoogude ja integratsiooni korraldamise poliitika jaoks liidu eelarveliste kulutuste kirjendamise viis, mis võimaldaks anda aru kõigist pagulas- ja rändekriisiga seotud rahasummadest;

227.  soovib teada, miks kasutab komisjon finantsjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate rühma: ühelt poolt hindavad komisjoni peadirektorid juhtimiskavas kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist iga-aastastes tegevusaruannetes ning teiselt poolt mõõdab komisjon kuluprogrammide tulemuslikkust eelarveprojektile lisatud tegevuskulude aruannete kaudu; kutsub komisjoni üles esitama oma aruandeid üheainsa eesmärkide ja näitajate rühma alusel;

228.  juhib tähelepanu sellele, et tulemusi puudutavat teavet kasutatakse peamiselt peadirektoraatide tasandil, et hallata programme ja poliitikat; tunneb muret, et kuna igapäevastele juhtimisvajadustele vastav tulemusi puudutav teave ei ole komisjoni välisaruandluse kohustustega kooskõlas, siis peadirektoraadid üldiselt liidu eelarve täitmiseks komisjoni peamisi tulemusaruandeid ei kasuta;

229.  juhib tähelepanu sellele, et peadirektoraadid ja komisjon ei pea oma tulemusaruannetes selgitama, kuidas nad on tulemusi puudutavat teavet otsuste tegemisel kasutanud; palub komisjonil lisada selline teave oma tulevastesse tulemusaruannetesse;

230.  avaldab taas kahetsust, et iga-aastased tegevusaruanded ei hõlma avaldust tulemuste kohta esitatud andmete kvaliteedi kohta ning seetõttu võtab volinike kolleegium iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastuvõtmisel endale üldise poliitilise vastutuse liidu eelarve finantsjuhtimise eest, kuid mitte tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest;

231.  juhib tähelepanu sellele, et 21. novembril 2018 vastu võetud, komisjonile esitatud teatises „Juhtimine Euroopa Komisjonis“ (C(2018)7703) ei ole muudetud 2000. aasta haldusreformi käigus kehtestatud põhimõtet, mille kohaselt on volinike vastutus poliitiline ja peadirektorite oma praktiline; märgib, et alati ei ole selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutust peadirektoraatide eest või on omaette vastutus;

232.  kordab, et kontrollikoja 2017. aasta auditi leidudes märgiti, et „komisjon peaks oma tulemusalast teavet paremini kasutama ning töötama välja rohkem tulemuslikkusele keskendunud organisatsioonikultuuri“; kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles võtma kogu poliitikatsüklis kasutusele tulemuspõhise eelarvestamise;

233.  taunib asjaolu, et komisjoni iga-aastased aruanded Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kohta avaldatakse järjest hiljem, mis takistab parlamendil järelevalvet teha ja avalikku aruandekohustust täita, kuivõrd 2016. aastat puudutav aruanne avaldati alles märtsis 2018 ja aruanne 2017. aasta kohta on veel avaldamata; kutsub komisjoni üles avaldama aruande 2018. aasta kohta hiljemalt 2019. aasta septembri lõpuks ja pidama sellest ajakavast kinni ka järgmistel aastatel;

234.  märgib, et liikmesriikide asutustes kasutatavates tulemuste mõõtmise süsteemides leiti palju puudusi, mis olid suures osas seotud ajavahemikul 2007–2013 lõpetatud projektidega; palub komisjonil üldist tulemuste mõõtmise süsteemi parandada ning tagada muu hulgas, et projektitasandil oleksid olemas tulemusnäitajad, mille alusel hinnata, mil määral on projekt teatava rakenduskava eesmärke aidanud täita; märgib, et programmiperioodi 2014–2020 õigusaktidega on tugevdatud sekkumispõhimõtteid ning tulemustele orienteeritust;

235.  kordab oma nõudmist, et komisjon tagaks erinevaid rahastamisallikaid arvestades ühtse kontaktpunkti kaudu lihtsa juurdepääsu projektidele, et kodanikel oleks võimalik selgelt jälgida edasiminekut ja sellise taristu rahastamist, mida kaasrahastatakse liidu rahalistest vahenditest ning EFSIst; julgustab seetõttu komisjoni avaldama koostöös liikmesriikidega iga-aastast ülevaadet transpordi- ja turismiprojektidest, mida on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja ühtekuuluvusfondide vahenditest, nagu tehakse Euroopa ühendamise rahastu puhul;

236.  palub komisjonil teha järgmist:

   a) ühtlustada tulemusaruandlust,
   vähendades veelgi eri tulemusaruannetes kasutatavate eesmärkide ja näitajate arvu ning keskendudes nendele, mille abil saab liidu eelarvega seotud tulemusi mõõta kõige paremini;
   parandades kõrgete üldeesmärkide ning programmi eri- ja poliitiliste eesmärkide kooskõla;
   b) luua paremini tasakaalustatud tulemusaruandlus, esitades selge teabe tulemuste saavutamist pärssivate liidu peamiste probleemide kohta;
   c) esitada avaldus tulemuste kohta esitatud andmete kvaliteedi kohta;
   d) võtta iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest üldine poliitiline vastutus;
   e) esitada tulemusaruannetes, sealhulgas iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, ajakohane teave selle kohta, milliseid edusamme on eesmärkide saavutamisel tehtud, ning võtta alati meetmeid või teha ettepanekuid, kui neid eesmärke ei ole saavutatud;
   f) näidata, kuidas liidu eelarvega seotud tulemusi puudutavat teavet on otsuste tegemisel kasutatud;
   g) rakendada või parandada meetmeid ja stiimuleid, et soodustada komisjoni organisatsioonikultuuris suuremat tulemuslikkusele keskendumist, võttes eelkõige arvesse võimalusi, mida pakuvad muudetud finantsmäärus, tulemustele keskenduva eelarve algatus, käimasolevate projektide tulemusaruanded ja muud allikad;
   h) töötada tulemusaruannetega loodud suurte andmehulkade jaoks välja andmetöötlusmeetodid, mille eesmärk on anda saavutustest õigeaegne, õiglane ja tõene ülevaade; rõhutab, et tulemusaruandeid tuleks kasutada parandusmeetmete võtmiseks, kui programmide eesmärgid ei ole täidetud;

237.  soovitab kontrollikojal esitada ka edaspidistes aastaaruannetes eraldi peatüki julgeoleku ja kodakondsuse kohta ning süvendada selles osas oma analüüsi, sest avalikkuse ja poliitiline huvi liidu eelarve julgeoleku ja rände osa vastu on palju suurem kui selle rahaline osakaal;

238.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile ülevaate juhtumitest – ELi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu projektide puhul – kus ELi hüvitatud summa ületas asjaomase projekti tegelikke kulusid käibemaksu arvestamata;

239.  peab tervitatavaks kontrollikoja konsultatsioonidokumendis „Regulaarne aruandlus ELi tegevuse tulemuslikkuse kohta“ esitatud ettepanekut avaldada igal aastal aasta N+1 novembris liidu tegevuse tulemuslikkuse hinnang, mis hõlmab komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 318 kohases hindamisaruandes esitatud tulemusi puudutava teabe üksikasjalikku läbivaatamist; rõhutab veel kord, et kõnealune aruanne peaks sisaldama teises osas üksikasjalikku ülevaadet komisjoni finantsjuhtimise kokkuvõttest, mis on esitatud iga-aastase haldus- ja tulemusaruande teises osas;

240.  tuletab meelde, et rohkem tulemuslikkusele keskenduva auditi analüüsi lõppeesmärk peaks olema luua üldine ja järjepidev kulude ja tulude mudel, mis tugineb mitte ainult ELi eelarve täitmise hindamisele, vaid ka lisaväärtuse ning aastaid 2021–2017 hõlmava ELi poliitilise strateegia eesmärkide saavuutamisele, mis peaks vahetama välja strateegia „Euroopa 2020“;

241.  nõuab, et kontrollikoda peaks paremini koordineerima projektide tasandil tulemuste hindamist, mida ta teeb kinnitavate avaldustega seotud audititöö raames, ja ülejäänud tulemuslikkusega seotud tööd ning eelkõige esitama selleks oma eriaruannete peamised järeldused aastaaruande valdkondlikes peatükkides; peab seda kasulikuks, et parandada ja tugevdada süstemaatilist tuge parlamendi valdkondlikele poliitikakomisjonidele kontrollikoja toodete kasutamisel;

242.  nõuab, et kontrollikoda esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile hinnangu iga Euroopa poliitikasuuna järgimise ja tulemuslikkuse kohta, järgides peatükkide kaupa kontrollikoja aastaaruandes analüüsitud eelarverubriike;

243.  nõuab, et kontrollikoda näeks ette oma tulemusauditi soovituste laiendatud järelmeetmed;

244.  rõhutab, et naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust tuleks arvesse võtta ja tagada kõikides poliitikavaldkondades; kordab seetõttu oma nõudmist rakendada sooteadlikku eelarvestamist eelarvemenetluse kõigis etappides, sealhulgas eelarve täitmisel ja eelarve täitmise hindamisel;

245.  kordab oma nõudmist lisada liidu eelarve täitmise ühiste tulemusnäitajate hulka ka soopõhised näitajad, võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, s.o kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttega;

Veamäära arvutamine ja aruandlus

246.  on seisukohal, et metoodika, mida komisjon riski või viga sisaldava summa hindamiseks kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid metoodika, mille alusel iga peadirektoraat ise eeskirjadevastaste kulude taset hindab, ei ole järjepidev, ja et peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes ja iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes kasutatakse keerukat terminoloogiat, mis võib olla segadust tekitav;

247.  märgib eelkõige, et komisjoni talitused kasutavad vähemalt kõiki järgmisi mõisteid: jääkvigade määr, teatatud veamäär, maksete veamäär, konkreetsel aastal tuvastatud veamäär, jäävigade üldmäär, kaalutud keskmine veamäär, veamäär sulgemisel või ühine representatiivne veamäär;

248.  juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et veariskiga kulusumma hindamisel võtsid komisjoni peadirektoraadid 2017. aastal enam kui kolme kvartali vältel aluseks andmed, mille olid esitanud liikmesriikide ametiasutused, kuigi asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb, et liikmesriikide kontrolliaruanded ei ole endiselt täielikult usaldusväärsed;

249.  märgib, et komisjoni poolt 2017. aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud riski sisaldavate maksete hinnanguline kogusumma põhineb näitajatel, mille on esitanud kuluprogrammide eest vastutavad talitused, kes kasutavad veamäära arvutamiseks erinevate õigus- ja korralduslike raamistike tõttu erinevaid meetodeid; rõhutab, et arvutusmeetodite suurem ühtlustamine suurendaks teatatud riski sisaldava kogusumma usaldusväärsust, aruandlusväärtust ja läbipaistvust ning võimaldaks edaspidi saada selge pildi olukorrast seoses jääkvigade määra ja makseriski määraga;

250.  on peale selle mures, et iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes võrreldakse väga erinevaid arve ja see on seetõttu eksitav, võttes arvesse, et kontrollikoja hinnanguline veamäär on maksete veamäär, millest ei ole maha arvatud korrektsioone, kuid iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud veariski sisaldav komisjoni kogusumma on arvutatud pärast korrektsioonide mahaarvamist; on seetõttu seisukohal, et korrektset võrdlust ja õigeid järeldusi on võimatu teha; toetab kontrollikoda, kes arvutab veamäära korrektsioone arvesse võtmata; kutsub komisjoni üles esitama veamäärad kõigis iga-aastastes tegevusaruannetes, samuti iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes nii ilma korrektsioonideta kui ka koos nendega; soovib, et võrreldavusprobleemi lahendamiseks esitaks kontrollikoda komisjoni korrigeerimisjärgse veamäära kohta oma arvamuse;

251.  palub sellega seoses komisjonil oma veamäärade arvutamise meetodeid veelgi enam kontrollikojaga ühtlustada, võttes arvesse erinevaid eelarve täitmise viise ja õiguslikke aluseid, muutes ühtlasi veamäärad võrreldavaks, ning eristada selgelt riski sisaldav summa koos sissearvutatud finantskorrektsioonidega ja ilma nendeta; nõuab samuti, et komisjon esitaks teabe selle kohta, kui palju on liidu eelarvest alusetult tehtud makseid võimalik sissenõudmise teel korrigeerida;

252.  väljendab taas muret komisjoni ja kontrollikoja vigade arvutamise meetodite vahelise erinevuse pärast, mis takistab nende esitatud veamäärade nõuetekohast võrdlemist; rõhutab, et selleks, et veamäärasid, mille komisjon esitab iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, peadirektoraadid oma tegevusaruannetes ja mille kohta kontrollikoda esitab hinnangulise näitaja, saaks korrektselt võrrelda, peaks komisjon kasutama veamäära hindamiseks kontrollikoja meetodiga samaväärset meetodit ning mõlemad institutsioonid peaks kiiremas korras jõudma selles küsimuses kokkuleppele; kutsub komisjoni üles esitama andmeid viisil, mis on kooskõlas kontrollikoja poolt vastu võetud metoodikaga, ning lisama eeldatavad hinnangulised korrektsioonid;

253.  palub veel kord, et komisjon ja liikmesriigid looksid usaldusväärse korra, mille alusel saaks kinnitada parandusmeetmete ajastuse, päritolu ja summa, ning esitada nii palju kui võimalik võrreldavat teavet aasta kohta, mil maksed tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati; palub kontrollikojal nimetada korrektsioonimäär, mida on kohaldatud veamäära arvutamiseks aastaaruandes, ning esialgne veamäär enne korrektsioone;

254.  taunib asjaolu, et kontrollikoda ei auditeerinud iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet, kuid vaatas läbi mõned aasta tegevusaruanded, eelkõige tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi oma; palub kontrollikojal hoolikalt läbi vaadata oma aastaaruandes sisalduv iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne;

Õigeaegne kasutamine ja tulemuslikkus

255.  märgib, et madal kasutusmäär tuleneb peamiselt eelmise mitmeaastase finantsraamistiku hilisemast lõpetamisest, õigusaktide hilisest vastuvõtmisest, raskustest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku nõuete täitmisel, kulukohustuste tühistamise eeskirjade muutmisest (üleminek N+2-lt N+3-le) ning mitmeaastaste finantsraamistike kattumisega seotud halduskoormusest;

256.  taunib asjaolu, et komisjon ei ole veel koostanud üksikasjalikku pikaajalist prognoosi, mis aitaks järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud otsuste tegemisel ja mis on täielikult kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega;

257.  märgib, et rahaliste vahendite aeglane kasutamine on teatud riikides endiselt probleem; on seetõttu arvamusel, et mõttekam on nn parema rakendamise rakkerühm säilitada; märgib ühtlasi, et komisjon on loonud mahajäänud piirkondade järeleaitamise algatuse „Catching-up Regions“; juhib selles kontekstis tähelepanu sellele, et finantsperioodi lõpuks võib olla täitmata väga suur summa kulukohustuste assigneeringuid;

Huvide konfliktid, õigusriik ning pettuse- ja korruptsioonivastane võitlus

258.  mõistab hukka kõik asjaolud, mille puhul võivad Euroopa Liidu lepingu 2 sätestatud väärtused ohus olla, ja olukorra, kus rikutakse finantsmääruse artikli 61 lõiget 1, mis puudutab huvide konflikte, mis võivad ohustada liidu eelarve täitmist ja õõnestada liidu kodanike usku liidu maksumaksjate raha korrektsesse kasutamisse; palub komisjonil tagada, et igasuguste liidu õiguse rikkumiste ja huvide konfliktide suhtes kohaldatakse nulltolerantsi poliitikat, mis tähendab topeltstandardite puudumist;

259.  palub komisjonil jõustada parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon olukorra kohta Ungaris(13), komisjoni 20. detsembri 2017. aasta soovitus (EL) 2018/103, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas, mis täiendab komisjoni soovitusi (EL) 2016/1374, (EL) 2017/146 ja (EL) 2017/1520(14), ning komisjoni 20. detsembri 2017. aasta ettepanek: nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (COM(2017)0835);

260.  tuletab meelde uurimist, mille OLAF tegi ELIOSe projekti ja projekti „Heart of Budapest“ puhul ja mille käigus tehti kindlaks õigusnormide ränk eiramine; esimesega seoses nõuti väike vahendite summa tagasi, kuid teisega seoses nõustusid Ungari ametiasutused finantskorrektsiooniga, mida ei ole praeguseks veel tehtud; märgib, et 4. metrooliini rajamise asjaolud on endiselt kohtulikul arutlusel; märgib lisaks, et Slovakkias on käimas OLAFi uurimine seoses pettusekahtlustega ning komisjonil on pooleli kuus uuringut otsetoetuste vastavuse kohta;

261.  väljendab muret parlamendi eelarvekontrollikomisjoni Slovakkia missiooni tulemuste pärast, sest selgus, et liidu vahendite haldamises ja kontrollis on palju puudusi ja riske ning on olemas organiseeritud kuritegevuse infiltreerumise oht, eriti uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki mõrva arvestades; kutsub sellega seoses komisjoni ja OLAFit üles võtma arvesse eelarvekontrollikomisjoni missiooniaruandes esitatud järeldusi ja soovitusi ning palub komisjonil olukorda aktiivselt jälgida, võtta vajalikke meetmeid ja teavitada parlamenti järelmeetmetest;

262.  palub komisjonil luua ühe oma prioriteedina huvide konfliktide aktiivseks vältimiseks ühtne, kogu Euroopat hõlmav strateegia, mis sisaldab kohandatud eel- ja järelkontrolli strateegiat; palub komisjonil, OLAFil ja tulevasel Euroopa Prokuratuuril lisada sellesse strateegiasse nii rikkumisest teatajate kui ka uurivate ajakirjanike kaitse;

263.  palub komisjonil tagada kõigis liikmesriikides huvide konflikte käsitlevate tegevuskavade koostamine ja rakendamine ning anda edusammudest parlamendile aru;

264.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon avaldab teavet volinike kohtumiste kohta huvigruppide esindajatega; peab aga kahetsusväärseks, et registrisse ei kanta kohtumistel arutatud teemat; kutsub komisjoni üles registrit täiendama teabega kohtumiste sisu kohta;

265.  märgib, et 2018. aasta korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt ei ole paljude liikmesriikide olukord paranenud või on isegi halvenenud; palub komisjonil lõpuks ometi esitada parlamendile pärast oma korruptsioonivastase võitluse 2015. aasta aruannet uus aruanne, milles kirjeldatakse soovitavalt aastate kaupa olukorda seoses korruptsioonivastase poliitikaga nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu institutsioonides;

266.  rõhutab, et endised volinikud ei tohi vastavalt 2018. aasta jaanuaris jõustunud volinike käitumisjuhendile kahe aasta jooksul pärast ametist lahkumist teha oma ettevõtte nimel lobitööd komisjoni volinike ega nende töötajatega küsimustes, mille eest nad olid oma tegevusvaldkonnas vastutavad; palub komisjonil viia see ooteaeg kooskõlla presidendi omaga, mis kestab kolm aastat;

267.  tunneb heameelt ombudsmani leidude ja soovituste üle strateegilises uurimises OI/3/2017/NF tehtud otsuses, mis käsitleb seda, kuidas komisjon haldab oma töötajatega seotud nn pöörduks efekti juhtumeid; on nõus ombudsmani soovitusega, et komisjon peaks jätkuvalt eeskuju näitama, kuid olema jõulisem hinnangutes liidu avalikust teenistusest lahkuvate juhtivate töötajate suhtes; kutsub komisjoni üles rakendama ombudsmani soovitatud parandusi ja järgima head läbipaistvustava, millele ombudsman tähelepanu juhtis;

268.  rõhutab, et eetikakomitee peab huvide konfliktide kohta koostama arvamusi ennetavalt, seda eriti teenistusest lahkuvate volinike puhul; rõhutab lisaks, et eetikakomitee koosseisu tuleks täiendada selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD ning usaldusväärsusega seotud poliitika alal asjatundlike valitsusväliste organisatsioonide liikmetega;

269.  tuletab meelde, et parlament väljendas oma eespool nimetatud 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis muret seoses komisjoni kõrgemate ametnike ametisse nimetamise korraga; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks parlamendiga arutelu parlamendi resolutsioonis sisalduvate eri soovituste rakendamise üle;

270.  on sügavalt mures Euroopa Komisjoni reageeringus 15. märtsil 2019. aastal tehtud avalduse pärast, milles tõdetakse, et peasekretär andis oma panuse teda puudutavate vastuste koostamisse, et tagada nende täielikkus ja ammendavus – see on täielikult vastuolus personalieeskirjade artikliga 11a (II jaotis: Ametnike õigused ja kohustused)(15).

(1) 1. Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, lk 81 – „Võrreldes 2016. aastaga on peamine muutus olulises vähenemises ühtekuuluvuse, rände ja kalanduse valdkonnas. Selles poliitikavaldkonnas on praegused 2014.–2020. aasta programmid täit hoogu saamas ja risk on väiksem, arvestades raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli hiljutist sisseseadmist ning vahemaksete 10 %-list kinnipidamist seni, kuni kõik kontrollid ja parandusmeetmed on rakendatud (vt tehtud edusamme punktis 2.2)“.
(2) Agrofert Holding, mis on Tšehhi põllumajanduse ja toiduainetööstuse suurim kontsern, keemiasektoris suuruselt teine ja mängib olulist rolli ka metsanduses, on organisatsiooni MAFRA Publishing Company omanik, millele kuuluvad mõned populaarseimad trüki- ja veebimeediaväljaanded, nagu MF DNES, Lidové noviny, iDnes.
(3) a) Loetelu kõikidest Agroferdiga seotud projektidest, millele on alates 2012. aastast, mil praegusest peaministrist sai rahandusministrina valitsuse liige, eraldatud raha Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, ning teave selle kohta, kas projektid on alles töös või juba lõpetatud; b) summad, mis on ette nähtud, juba välja makstud ja mis tuleb veel maksta (ning asjaomane fond) neile või Agroferdi kontserni teistele ettevõtetele; c) aeg, millal need summad ette nähti ja välja maksti; d) kas projektide puhul kontrolliti (administratiivselt ja/või kohapeal), kas projektid on rahasummadega kooskõlas, ja selle kontrolli tulemused;
(4) ELT C 88, 27.3.2014, lk 1.
(5) Eriaruanne nr 9/2018: „Avaliku ja erasektori partnerlus ELis: Palju puudusi ja vähe kasu“
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).
(7) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 31. jaanuar 2019, International Management Group vs komisjon, liidetud kohtuasjad C‑183/17 P ja C‑184/17 P, ECLI:EU:C:2019:78.
(8) Alalise Vahekohtu juhtum nr 2017-03.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0117.
(10) ELT L 248, 3.10.2018, lk 29.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
(12) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. oktoober 2000, Angelo Ferlini vs Centre hospitalier de Luxembourg, kohtuasi C‑411/98, ECLI:EU:C:2000:530.
(13) ELT C 307, 30.8.2018, lk 75.
(14) ELT L 17, 23.1.2018, lk 50.
(15) „Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, ei tegele ametnik oma kohustuste täitmisel küsimustega, milles tal on otseselt või kaudselt tema sõltumatust kahjustada võivad isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud ja finantshuvid“.

Viimane päevakajastamine: 30. juuli 2019Õigusalane teave