Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2167(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0108/2019

Esitatud tekstid :

A8-0108/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 12
CRE 26/03/2019 - 12

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 13.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0245

Vastuvõetud tekstid
PDF 239kWORD 92k
Teisipäev, 26. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament
P8_TA-PROV(2019)0245A8-0108/2019
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2018/2167(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8‑0319/2018)(2),

–  võttes arvesse 2017. aasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2017. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(7), eriti selle artikleid 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(8), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0108/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi president võttis parlamendi 2017. aasta raamatupidamisaruande vastu 4. juulil 2018;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 6. juulil 2018, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et 2017. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus märkis kontrollikoda, et ta ei leidnud kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) nr 2018/1046, tõsiseid puudusi;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046 artikli 262 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 411, 13.11.2018, lk 1.
(4) ELT C 357, 4.10.2018, lk 1.
(5) ELT C 357, 4.10.2018, lk 9.
(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(7) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(8) PE 422.541/Bur.


2. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2018/2167(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0108/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 161 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

C.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Euroopa Parlamendi eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.  märgib, et parlamendi 2017. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 909 590 000 eurot ehk 19,25 % kõigi liidu institutsioonide 2017. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(1) rubriigist 5 ning lõplikud assigneeringud oli 2016. aasta eelarvest (1 838 613 983) 3,9 % suuremad; rõhutab, et niisugune suurendamine ületab tunduvalt Belgia 2017. aasta inflatsioonimäära, mis oli vaid 2,65 %;

2.  märgib, et 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 206 991 865 eurot (2016. aastal 183 381 513 eurot), millest 50 052 674 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2016. aastal oli see 30 589 787 eurot);

3.  rõhutab, et 69,5 % kulukohustuste kogumahust moodustasid nelja peatüki assigneeringud: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad; rõhutab, et lõviosa Euroopa Parlamendi eelarvest on peamiselt halduseelarve ja mitte tegevuseelarve, mida tuleb arvesse võtta;

4.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2017. aastal suleti:

a)  Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2017. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 909 590 000

2016. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

---

2016. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

285 312 645

2017. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

50 052 674

2016. aastast üle kantud, sihtotstarbelistele tulule vastavad assigneeringud:

39 595 290

Kokku:

2 284 550 609

b)  Assigneeringute kasutamine 2017. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 209 881 836

tehtud maksed:

1 904 053 540

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud:

329 655 011

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

337 227 783

tühistatud assigneeringud:

39 823 600

c)  Tulu (eurodes)

2017. aastal saadud tulu:

206 991 865

d)  Bilansi summa 31. detsembri 2017. aasta seisuga (eurodes)

1 628 445 094

5.  juhib tähelepanu, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 99 % (1 889 574 057 eurot) ja tühistamismäär oli 1 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 599 788 767 eurot, mille tulemuseks oli maksete assigneeringute täitmise määr 84,7 %, mis on 0,3 % suurem kui eelmisel aastal;

6.  rõhutab asjaolu, et 2017. aasta tühistatud assigneeringud summas 17 451 943 eurot olid seotud peamiselt töötasu ja muude õigustega ning hoonetega seotud kuludega;

7.  märgib, et 2017. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse artiklitega 27 ja 46 heaks seitse ümberpaigutust, mille summa oli 57 402 860 eurot, st 3,01 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et suurem osa ümberpaigutustest oli seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga ja eelkõige sellega, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone projekti iga-aastaseid rendimakseid;

8.  rõhutab, et assigneeringujääkide ümberpaigutamine (mopping-up) kujutab endast sihtotstarbelisuse põhimõtte lõdvendamist ning et seetõttu rikutakse sellega tahtlikult eelarve õigsuse põhimõtet; nõuab, et hoonete, eelkõige Konrad Adenaueri hoone rahastamiseks ette nähtud assigneeringud kantaks eelarvepädevate institutsioonide poolt vastu võetavasse aastaeelarve projekti; on seisukohal, et assigneeringujääkide ümberpaigutuste arv on endiselt väga suur; on veendunud, et eelarve parem haldamine peaks vähendama niisuguseid ümberpaigutusi nii palju, et piirdutaks minimaalselt vajalikuga; rõhutab, et parlamendi kinnisvarapoliitika tuleks eelarvestrateegia osana piisavalt selgelt kindlaks määrata; taunib teravalt sageli viimasel hetkel tehtavaid ümberpaigutusi, mille eesmärk on rahastada parlamendi kinnisvarapoliitikat; palub peasekretäril ja juhatusel esitada eelarvekomisjonile kõik kinnisvarapoliitikaga seotud dokumendid, kavad ja lepingud;

9.  rõhutab assigneeringute ülekandmise vajadust suurte ehitus- või taristuprojektide puhul, vaatamata eelarve aastapõhisele olemusele;

Kontrollikoja arvamused 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma haldus- ja muude kulude kohta; juhib tähelepanu, et haldus- ja seonduvad kulud sisaldavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, teabevahetuse ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

11.  märgib, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib ühtlasi, et üheksa kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 halduskulude hinnanguline veamäär 0,5 % (suurem kui 0,2 % 2016. aastal);

12.  võtab teadmiseks parlamendi kohta tuvastatud faktid, mis on esitatud kontrollikoja 2016. aasta aruandes; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda leidis kaheksast kontrollitud parlamendi tehingust koguni kolmes puudusi, mis olid seotud hankemenetlusega, nimelt vastavusega lepingu valikukriteeriumidele, raamlepingu täieliku täitmise ja reisibüroo valimise kriteeriumiga, ning üks puudus oli seotud külastajarühmade kulude hüvitamisega;

13.  võtab teadmiseks kontrollikoja ärakuulamismenetluse käigus antud parlamendi vastused; palub kontrollikojal hoida vastutavat komisjoni kursis oma soovituste elluviimisega;

Siseaudiitori aastaaruanne

14.  märgib, et 26. novembril 2018 siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2017. aastal aruande koostas:

   siseauditi aruannetes nimetatud pooleliolevate tegevuste järelkontroll – 2017. aasta I ja II etapp;
   kommunikatsiooni peadirektoraadi muudetud eelarve liigendus;
   kommunikatsiooni peadirektoraadi korraldatud kutsed ajakirjanikele;
   hanked ja lepingute täitmine välistõlke valdkonnas;
   ostupoliitikat raamatukogu tellimuste osas – parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat;
   isiklikud õigused vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele;
   detsentraliseeritud infotehnoloogia (IT) tegevus;

15.  tuletab meelde, et iga-aastane tegevusaruanne on parlamendi juhtimisstruktuuri osa; väljendab heameelt järgmiste meetmete üle, milles siseaudiitor vastutava peadirektoraadiga kokku leppis, ja toetab neid:

   seoses kommunikatsiooni peadirektoraadi korraldatavate ajakirjanike kutsete auditeerimisega: tõhustada juhtimis- ja kontrolliraamistikku, tagades, et ajakirjanikele makstavad hüvitised on kooskõlas tegelike kuludega (nt kontrollitud algus- ja lõpp-punkt); käsitleda süsteemseid kõrvalekaldeid kutsete suhtes kehtivate eeskirjadega; teha ajakirjanikele hüvitiste maksmisel kohustuslikuks maksete tegemine pangaülekandega, sh Strasbourgi sõitmisel; meetmed, mille abil suunata valikuprotsessi ja hinnata kutsumisprotsessi säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust;
   seoses personalieeskirjade kohaste isiklike õiguste auditeerimisega: parandada kontrollikeskkonda ja kontrollimeetodeid, kodumaalt eemalviibimise toetuse ja päevaraha saamise õiguse konkreetseid haldus- ja kontrollimenetlusi (nt eeskirjade kohaldamise järjepidevust) ning iga-aastast kindlasummalist reisipäevaraha puudutavaid konkreetseid menetlusi;
   seoses hangete ja lepingute täitmise auditeerimisega välistõlke valdkonnas, sealhulgas hankemenetluse korraldamisel: küsida lisateavet aegsamini ja parandada hindamist, suurendada kvaliteedi osakaalu tulevaste hankemenetluste puhul, julgustada välisettevõtjaid parandama tõlkekvaliteeti, sh laiendatud järelkontrolli kaudu, ning suurendada välistõlke tegelike kogukulude arvutamise usaldusväärsust, pidades eelkõige silmas asjaolu, et koosseisuvälised tõlkijad tõlgivad umbes kolmandiku tõlgitavatest lehekülgedest ning see osakaal tõenäoliselt suureneb;
   seoses detsentraliseeritud infotehnoloogiaalase tegevuse auditeerimisega ning sellest täieliku kasu saamiseks: tugevdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia algatustele eraldatud eelarve järelevalvet, mida koordineeritakse IT-programmide raames, andes mitte ainult aru projekti teatud etappide kohta, vaid koostades ka algusest-lõpuni ülevaate; suurendada kindlust, et IKT-algatused viiakse ellu õigeaegselt, kokkulepitud ulatuses, nõutud kvaliteediga ja eelarve piires; parandada detsentraliseeritud üksuste kontrolli ning uute tarkvaraversioonide kinnitamist ja nendega seotud probleemide ohjamise protsessi; liikuda järk-järgult välisekspertidega sõlmitud aja ja vahendite suhtes täpsustatud lepingutelt üle väljundipõhistele lepingutele;

16.  märgib, et 2017. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 71 pooleliolevast meetmest 34, samuti jätkus 2017. aastal tähtajaks võtmata meetmete riskiprofiili järkjärguline vähendamine; märgib eelkõige, et oluliste riskidega seotud pooleliolevate meetmete arv vähenes 26-lt 11-le ja õige kõrgema riskiteguriga kategoorias ehk „kriitilise tähtsusega“ kategoorias pooleliolevaid meetmeid ei olnud; rõhutab, et 2017. aastaga seotud lisatud pooleliolevad meetmed ei tohiks vähendada pooleliolevate meetmete lõpetamisega seoses tehtud parandusi;

2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

17.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 17. septembril 2018, ja peasekretäri ettekande, milles käsitleti parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse;

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavate Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovituste suhtes ei ole võetud mingeid meetmeid ja et eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete dokumendis ei ole esitatud selle kohta ühtegi põhjendust; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, tuleb peasekretäriga eelarvekontrollikomisjonis arutada sagedamini;

Parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

19.  märgib, et 26. novembril 2018 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel arvamuste vahetus parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal, millest võttis osa ka siseaudiitor;

20.  märgib, et Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda avaldas märkimisväärset mõju parlamendi eri talitustele, eelkõige komisjonidele, uuringuteenuste üksustele ja horisontaalsetele teenistustele; märgib, et parlamendi teenistused on koostanud teabekogumistöö tulemusena analüütilise materjali, mille alusel hinnata, kuidas see väljaastumine nende poliitikavaldkondi ja asjaomaseid õigusakte mõjutab, ning selle materjaliga on võimalik tutvuda parlamendi veebisaidil;

21.  märgib, et Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda mõjutab kuut peasekretariaadi ajutist töötajat, 41 fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadi ajutist töötajat ning 30 lepingulist töötajat; mõistab, et nende olukorda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi; väljendab rahulolu peasekretäri kinnituse üle, et üksnes kodakondsuse alusel ei lubata lepingu pikendamisest keelduda; kutsub peasekretäri üles kaaluma põhjalikult, millist võimalikku roll etendab tundlikul võimalikul üleminekuajal huvide konflikt, ja kaaluma Ühendkuningriigi võimalikku korrapäratut väljaastumist Euroopa Liidust;

22.  väljendab heameelt parlamendi õigusteenistuse toetuse üle suuniste koostamisel selliste finantsjuhtimises osalejate jaoks, kes tegelevad lepinguliste küsimustega, mis on seotud Ühendkuningriigi otsusega astuda Euroopa Liidust välja, ning sätete koostamise üle, mis lisatakse pakkumustesse ja lepingudokumentidesse, mis on seotud Ühendkuningriigi otsusega Euroopa Liidust välja astuda;

23.  juhib tähelepanu töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgile, mille kohaselt pidi parlament 2017. aastal ametikohtade loetelust kaotama 60 ametikohta; tuletab meelde, et parlamendi ja nõukogu vahel 2016. aasta eelarve kohta saavutatud poliitilises kokkuleppes, millega kehtestatakse uus parameeter parlamendi töötajate arvu vähendamiseks ja pikendatakse selle kohaldamisaega 2019. aastani, säilitati erand fraktsioonide suhtes; peab aga kahetsusväärseks, et eelarvepädevad institutsioonid kehtestasid 2017. aastal parlamendi administratsioonile 76 ametikoha suuruse lisakärpe, millega kompenseeritakse fraktsioonide töötajate arvu suurendamist; tunneb muret, et see märkimisväärne vähendamine võib avaldada negatiivset mõju parlamendi töö tulemustele ning põhjustada ülemäärast töökoormust teenistuses olevatele ametnikele ning vastutusalade ülekandmist parlamendiliikmete büroodele;

24.  kutsub peasekretäri ja kõiki vastutavaid peadirektoraate üles tegema koostööd, et koostada põhjalik ülevaade alates 2014. aastast ellu viidud töötajate arvu vähendamise kohta, sealhulgas töötajate üleviimise kohta administratsioonist fraktsioonidesse ja institutsioonide vahel; rõhutab, et selline töötajate rotatsiooni tava tõstatab küsimuse, kas ametikirjeldused on asjakohased; on sügavalt mures, et töötajate arvu ülemäärane vähendamine paneb parlamendiliikmetele ja registreeritud assistentidele täiendava halduskoormuse, mis kahjustab tegelikku seadusandlikku tööd, mida parlamendiliikmed ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid peaksid tegema;

25.  rõhutab, et paberivaba büroo ja digitaaltehnoloogia, nt digitaalallkirja, topeltkontrolli ja elektrooniliste failide (ka täiskogu istungiga seotud failide puhul) nõuetekohane kasutamine vähendaks kõigi osaliste halduskoormust ning aitaks kaasa paberi kasutamise vähendamise eesmärkide saavutamisele; juhib tähelepanu nn paberivabade parlamendikomisjonide reaalsusele, mis tähendab lihtsalt seda, et kõikide dokumentide printimise ülesanne anti parlamendikomisjonide sekretariaatidelt üle parlamendiliikmete büroodele;

26.  märgib, et mõnede lähetuste kulude hüvitamisel esineb väga pikki viivitusi; soovitab uurida lahendusi, millega tagataks, et lähetuste kulud hüvitatakse mõistliku aja jooksul;

27.  kordab, et kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles veel kord kaaluma, kas registreeritud assistentidel võiks teatavatel tingimustel, mida ei ole veel kehtestatud, lubada saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; palub peasekretäril uurida, kuidas need lähetused mõjutaksid eelarvet ning millist korraldust ja logistikat need vajaksid;

28.  väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ning lähetuskulude või ka lihtsalt sõidukulude hüvitamiseta; on arvamusel, et selline käitumine loob kuritarvitusvõimaluse: kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad kulud ise katma ja neil puudub ka tööga seotud kindlustus; palub peasekretäril sellist väidetavat tava uurida ja sellest aasta lõpuks aru anda;

29.  märgib, et 1. jaanuaril 2017 jõustus muudetud eeskiri ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta; kutsub peasekretäri üles avaldama viivitamatult hinnangu selle eeskirja kohta; on ülimalt mures hiljutiste väärkasutamise juhtumite pärast; on kindlal arvamusel, et rahalise toetuse maksmise eeskiri tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, et hoida ära parlamendiliikmete kasu teenimine; kutsub juhatust üles muutma külastusrühmade puhul kulude hüvitamine üldiselt arvetepõhiseks; tuletab meelde oma nõudmist kaotada võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistente; kordab oma nõudmist kaotada võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistente;

30.  nõuab, et süsteem, mille alusel arvutatakse parlamendiliikmete rahastatavate külastusrühmade reisikulude hüvitisi, vaadataks läbi, et tagada kõikide liidu kodanike võrdne kohtlemine ja soodustada keskkonnahoidlikumate transpordiliikide kasutamist, sest praeguses süsteemis, mis põhineb vahemaade arvutamisel, ei võeta arvesse teatavate liidu piirkondade eraldatust ja geograafilisi takistusi ega kaeta kulusid, mis tekivad reisimisel kohtadesse, kus saab kasutada kiiremaid ja keskkonnahoidlikumaid transpordiviise;

31.  märgib, et parlamendiliige sõlmib tema juures töötavate praktikantidega eraõigusliku lepingu, mis ei anna praktikantidele parlamendis samasugust staatust nagu teistel parlamendi töötajatel ega võimalda saada parlamendilt stipendiumi (Schumani stipendium); peab kahetsusväärseks, et finantsküsimuste peadirektoraadis (DG FINS) ei ole ette nähtud ühtegi vahendit ega õiguslikku raamistikku, mis võimaldaks seada sisse korra, et praktikantidele tehakse enne lähetust ettemaks – ehkki kõikide muude töötajate jaoks on sellised võimalused olemas –, sest ilmselgetel põhjustel on neil äärmiselt raske nende kulude eest ise ette tasuda;

32.  juhib tähelepanu, et juhatus kaalus peasekretäri ettepanekut parandada kehtivat õigusraamistikku parlamendiliikmete juures töötavate praktikantide kohta, milles praegu puuduvad teatavad kaitsemeetmed, ning et seda on palunud ka rohkem kui 140 parlamendiliiget, kes toetavad noori käsitleva laiendatud töörühma õiglase praktika („Fair Internship“) kampaaniat; rõhutab, et igal parlamendiliikmel on kohustus maksta praktikantidele vastavalt õigusraamistikule kohast tasu; toetab juhatuse pingutusi koostada põhjalik ja tasakaalustatud ettepanek, millega tagatakse nii parlamendiliikmete õigused kui ka praktikantide piisav tasustamine ja laiaulatuslikud õiguslikud kaitsemeetmed; nõuab, et juhatus võtaks uue eeskirja kiiresti vastu ja et see jõustuks uue ametiaja alguses; loodab, et sellekohane ettepanek esitatakse võimalikult kiiresti;

33.  rõhutab, et infotehnoloogiahäire 2017. aasta oktoobris põhjustas parlamendi tegevuses märkimisväärseid häireid; märgib, et vahepeal on koostatud tegevuskava tegevuse järjepidevuse paremaks tagamiseks; rõhutab, kui oluline on kiire reageerimine häiretele ja nende lahendamine, eelkõige juhul, kui need takistavad õigusloomealast tööd või selle täielikult seiskavad;

34.  märgib, et 2017. aastal avaldati Euroopa mõõtme puudumise kohta kaks aruannet ja viidi Euroopa lisaväärtuse kohta lõpuni kaks hinnangut;

35.  märgib, et peasekretäri nõudmisel on kõik parlamendi peadirektoraadid töötanud välja vahendid, et järgida tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet; märgib, et teatavaid olemasolevaid kvantitatiivseid eesmärke võib olla keeruline täita peadirektoraatides, mis töötavad poliitilise tsükli ajalises raamistikus; kutsub peasekretäri üles võtma seda asjaolu arvesse tulemuspõhise eelarvestamise hindamisel peadirektoraatides, lisaväärtusele keskendumist unustamata;

36.  märgib rahuloluga, et on loodud tehnilised lahendused parlamendiliikmetele, kes soovivad kasutada parlamendi veebisaidil oma isiklikku lehekülge, et avaldada teavet huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste kohta; märgib samuti, et juhatus kaalub selle lahenduse laiendamist, tagamaks, et teave oleks parlamendi veebisaidil otseselt kättesaadav;

37.  palub parlamendi administratsioonil koostada aruande, milles antakse põhjalik ülevaade huvirühmade esindajate ja muude organisatsioonide kohta, mis said 2017. aastal juurdepääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse; nõuab sellise aruande koostamist igal aastal, et tagada maksimaalne läbipaistvus;

38.  palub parlamendi administratsioonil esitada ülevaade 2017. aastal ametisse nimetatud kõrgetest ametnikest; kutsub peasekretäri üles algatama lisameetmeid, et parandada Euroopa Parlamendis korraldatavate ametissenimetamise menetluste läbipaistvust ja nende ajal võrdõiguslikkuse järgimist, võttes arvesse Euroopa Ombudsmani järeldusi ja soovitusi, mis esitati seoses liidetud juhtumitega 488/2018/KR ja 514/2018/KR;

Parlamendi geograafiline hajutatus — üks asukoht

39.  väljendab jätkuvalt suurt kahetsust, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest nõudmistest määrata Euroopa Parlamendile vaid üks asukoht ja asjaolust, et liidu kodanikud ei mõista, miks peaks parlamendi tegevus olema jagatud kahe asukoha vahel, ei ole Euroopa Ülemkogu siiani isegi mitte alustanud arutelu selle üle, kuidas täita parlamendi sellealaseid nõudmisi; tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnatakse parlamendi tegevuse ühte kohta koondamisest saadava kokkuhoiu suuruseks 114 miljonit eurot; tuletab meelde parlamendi 2013. aasta resolutsiooni(2), milles hinnatakse parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suuruseks 156–204 miljonit eurot aastas; peab kahetsusväärseks asjaolu, et parlamendi koosseisu ühe ametiaja jooksul võivad parlamendi geograafilisest hajutatusest tingitud kulud ulatuda ühe miljardi euroni, ning väljendab vastuseisu mitmeaastastele kinnisvaraprojektidele, mille eesmärk on suurendada parlamendiliikmete käsutuses olevaid bürooruume nii Strasbourgis kui ka Brüsselis; nõuab seetõttu avaliku sektori raha edasise raiskamise ärahoidmise eesmärgil, et Euroopa Parlamendi ühe asukoha loomiseks võetaks kiiresti konkreetseid meetmeid;

40.  märgib lisaks, et Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(3) leiti, et 78 % parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raporti kohaselt on ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõju suurus 11 000 – 19 000 tonni CO2-heidet; tuletab meelde mitmest asukohast tingitud negatiivset üldsuse arvamust; kordab oma palvet, et nõukogu töötaks välja tervikliku strateegia, et saavutada Euroopa Parlamendi ühe asukoha alane kokkulepe;

41.  toonitab kindlalt, et see lisakulu on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarvedistsipliini põhimõttega; tunnistab, et üksainus asukoht on saavutatav vaid aluslepingu ühehäälse muutmise korral; kutsub nõukogu ja komisjoni üles algatama selline aluslepingu muutmine ilma edasise viivituseta ning on seisukohal, et selline aluslepingu muudatus toob kasu Euroopa maksumaksjatele nii rahalisest kui ka parlamendiliikmete tehtava töö kvaliteedi seisukohast; nõuab seetõttu avaliku sektori raha edasise raiskamise ärahoidmise eesmärgil, et Euroopa Parlamendi ühe asukoha loomiseks võetaks kiiresti konkreetseid meetmeid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et parlamendi koosseisu ühe ametiaja jooksul võivad parlamendi mitmest asukohast tingitud kulud ulatuda ühe miljardi euroni, väljendab vastuseisu mitmeaastastele kinnisvaraprojektidele, mille eesmärk on suurendada parlamendiliikmete käsutuses olevaid bürooruume Strasbourgis;

42.  juhib tähelepanu lisakuludele, mis on seotud sellega, et parlament reisib 12 korda aastas Strasbourgi, ning mis väljenduvad parlamendiliikmete sõidukuludes; nende kulude läbilõige 2017. aastal oli järgmine:

Kululiik

KOKKU1

KESKMINE/KUU

Reisikulud

7 700 358

641 696

Päevaraha

10 036 444

836 370

Vahemaahüvitis

1 394 608

116 217

Ajahüvitis

1 994 045

166 170

Muud kulud

47 594

3 966

KOKKU

21 173 049

1 764 421

43.  rõhutab, et sellele lisandub Thalyse tšarterrongi kasutamise kulu, mis oli 2017. aastal vähemalt 3668532 eurot;

44.  märgib, et Euroopa välisteenistuses tulevaste Euroopa diplomaatide koolitamiseks ette nähtud instituudi loomine võib olla üks võimalik näide Euroopa Parlamendi Strasbourgi valdustele uue rakenduse andmisest – selle diplomaatiainstituudi asukohana;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

45.  märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraadi 2017. aasta juhtiv näitaja on tundides mõõdetav tähelepanu, mida Euroopa Parlament kõigis kommunikatsioonikanalites saab; märgib rahuloluga, et lisaks saadavale tähelepanule keskendumisele töötab kommunikatsiooni peadirektoraat välja metoodikat oma tegevuse säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kõigis kommunikatsioonikanalites; palub peadirektoril lisada esimese rakendusaasta tulemused oma iga-aastasesse tegevusaruandesse;

46.  märgib, et strateegilise rakendusraamistiku / parlamendi projektiportfelli 2017–2019 jaoks kindlaks määratud pikaajalised projektid on eri arengujärkudes, kuid kõik püüavad järgida eesmärki „toota vähem, suhelda paremini“;

47.  märgib, et parlamendi avalikul veebisaidil jätkuvad suured tehnilised ja toimetuslikud muudatused, pidades eelkõige silmas saidi otsingumootori optimeerimist; kiidab kommunikatsiooni peadirektoraati (DG COMM) selles valdkonnas tehtud edusammude eest, kuid peab murettekitavaks, et edusammude tegemise kiirus on endiselt väike, pidades eelkõige silmas eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal ja suuremat huvi parlamendi töö vastu; rõhutab, et paranduste jätkamine on ülimalt prioriteetne ülesanne, ning nõuab paranduste protsessi viivitamatut kiirendamist; rõhutab, et läbipaistev ja hästi kättesaadav veebisait on kodanike kaasamiseks otsustava tähtsusega;

48.  rõhutab, et parlamendi hääletuste tulemused on parlamendi veebisaidil raskesti leitavad ning et kommertsveebisait VoteWatch on palju praktilisem, kuna seal on hääletustulemused lihtsamini leitavad; palub peasekretäril luua parlamendi veebisaidi jaoks täiustatuma süsteemi, milles registreeritaks täiskogu nimelised hääletused ja mis sisaldaks lihtsat otsinguvõimalust üksikute parlamendiliikmete hääletuskäitumise väljaselgitamiseks ning selle võrdlemiseks sama fraktsiooni teiste liikmete ja teiste fraktsioonide liikmete omaga;

49.  märgib, et meedia valdkonnas viidi 2017. aastal ellu mitu projekti ning parlamendi veebikeskkonda on tugevdatud mitmel platvormil põhineva toimimisviisi ning parlamendi uue portaali ja uudisteplaneedi rakendamisega; tunnistab ka, et parlament on sotsiaalmeedia kasutamist oluliselt parandanud, ja peab kiiduväärseks meetmeid, millega on suurendatud teadlikkust liidu meetmetest; märgib veel, et suuri pingutusi tehti mitmekülgse külastajate strateegia raames ning parlamendi saadikutekooli programmi elluviimisel, pöörates erilist tähelepanu noortele; rõhutab, et Euroopa teadusmeediakeskust tuleks edasi arendada ja täielikult rakendada ilma edasise viivituseta, et võimaldada suuremat teaduspõhist meediakajastust;

50.  märgib, et 2017. aastal korraldati liikmesriikides 223 pressiseminari, kus osales üle 3076 ajakirjaniku; väljendab heameelt, et lisaks sellele kutsuti 1905 ajakirjanikku osalema täiskogu istungitel, tsentraalselt korraldatud pressiseminaridel ja konverentsidel; tunnustab kommunikatsiooni peadirektoraati kõigi võimalike meediakanalite kasutamise eest parlamendi töö ja saavutuste levitamisel; ergutab peadirektoraati pöörama kohast tähelepanu sellele, kui oluline on sotsiaalmeedia, ning selle märkimisväärsele ja üha kasvavale potentsiaalile kodanikeni jõudmisel;

51.  tunnustab kommunikatsiooni peadirektoraadi (DG COMM) püüdlusi jõuda ka nende kodanikeni, kes Euroopa Parlamendi töö vastu automaatset huvi ei tunne; ergutab peasekretäri looma tõeliselt interaktiivset kommunikatsioonistrateegiat, milles ei piirdutaks ainult selliste sihtrühmadega nagu ajakirjanikud ja üliõpilased ning mis hõlmaks nn ärakuulamise moodulit, et koguda võimalikke kriitilisi seisukohti ja neile vastata;

52.  märgib ära kommunikatsiooni peadirektoraadi ümberkorraldamise, mis hõlmas kahe uue direktoraadi loomist, mis käsitlevad kampaaniaid ja külastajaid, et tagada 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste strateegia täielik elluviimine; palub kommunikatsiooni peadirektoraadil jätkata tööd ulatusliku strateegia kallal, et võidelda Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi mõjutada võivate sihipäraste väärinfo levitamise kampaaniate vastu; on sügavalt mures selle pärast, et välismaine mõju võib põhjustada häireid ja kahjustada valimisi tahtliku väärteabe levitamisega, mõjutades seeläbi hääletamiskäitumist;

53.  märgib, et 2017. aastal menetles kodanike teabenõuete üksus (AskEP) rohkem kui 9200 üksikpäringut ja 42 900 päringut ilmselgelt koordineeritud kirjalike pöördumiste esitamise kampaaniatelt päevakajalistel teemadel; teeb ettepaneku avaldada parlamendi vastused parlamendi portaalis;

54.  tunneb heameelt Euroopa Ajaloo Maja avamise üle 2017. aasta mais ja Simone Veili nimelise parlamentaariumi avamise üle Strasbourgis 2017. aasta juulis; märgib, et maist detsembrini külastas Euroopa Ajaloo Maja 99 344 inimest; peab kahetsusväärseks, et maja avamine viibis rohkem kui aasta; on mures selle pärast, et 99 344 külastajat näib olevat vähe võrreldes 4,4 miljoni euro suuruse personalikuluga: 2,7 miljonit eurot koosseisulistele töötajatele ja 1,7 miljonit eurot lepingulistele töötajatele (sh turvatöötajate kulud); kutsub juhatust üles tegema kulude-tulude analüüsi;

55.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ajaloo Maja puudutava 2019. jaanuaris käivitatud hankemenetlusega seotud dokumente ei avalikustatud; väljendab sügavat muret uue hankemenetluse nõuete pärast; palub, et peasekretär teavitaks hankemenetluse tulemustest eelarvekontrollikomisjoni; rõhutab, et hankemenetluse tulemustest hoolimata tuleb külastajaid teenindava üksuse liikmeid kohelda paremini järgmistes valdkondades: nende tööaeg peab olema prognoositav, tagatud peavad olema inimväärse puhkuse võimalus ja nõuetekohased rõivad;

56.  on sügavalt mures, et vaatamata kõikidele kommunikatsiooni peadirektoraadi korraldatud tegevustele leiavad Euroopa kodanikud endiselt, et puudub teave liidu ja selle kohta, mida parlament on saavutanud ja millega tegeleb kutsub kommunikatsiooni peadirektoraati üles jätkama oma pingutusi, et tulla välja uuenduslike ideedega, et ületada see vahe liidu ja selle kodanike vahel, ning märgib ära uuendusliku toimimisviisi, mis pakuti välja Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste institutsioonilise kommunikatsioonikampaania jaoks;

57.  palub kommunikatsiooni peadirektoraadil tagada, et Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste eel kajastaks nii avalik kui ka erameedia parlamendiliikmete ja fraktsioonide seisukohti nii, et oleks tagatud objektiivsus ja mitmekesisus;

Euroopa Parlamendi bürood

58.  märgib ära Euroopa Parlamendi büroode reformimise, mille juhatus kiitis heaks 2017. aasta novembris ja mille muudetud tööpõhimõtetega nähakse ette kodanike, meedia ja sidusrühmade kaasamine, et jõuda kodanikeni; palub Euroopa Parlamendi büroodel tagada, et kodanikud oleksid teadlikud Euroopa institutsioonide tehtavast tööst ja Euroopa Parlamendi büroode olemasolust;

59.  võtab teadmiseks 2017. aasta kuluartiklid, mis jagunevad alljärgnevalt:

Kuluartikkel

2017. aasta kulud

üldine kommunikatsioonitegevus

5 945 229 eurot

konkreetse tegevusega seotud kulud

5 320 867 eurot

hoonete kulud kokku

8 874 530 eurot

turvaseadmete hooldus

1 733 071,32 eurot

60.  Hoonete kulud kokku jagunevad järgmiselt:

Üür

5 898 724 eurot

Tööde teostamine

148 573 eurot

Hoonete haldamise erikulud

266 977 eurot

Puhastus ja korrashoid

1 126 853 eurot

Kommunaalkulud ja teenustasud

1 433 403 eurot

61.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi büroode 2017. aasta ulatuslikuma kommunikatsioonialase tegevuse, mis hõlmab igapäevaseid suhteid piirkondliku ja kohaliku meediaga, sihipärast esindatust sotsiaalmeedias ja kohaliku kogukonna haldust, kohalike ürituste korraldamist ning suhteid kohalike ametiasutuste, koolide ja sidusrühmadega; peab kahetsusväärseks, et küsimustikule vastuseks ei edastatud selliseid kuluartikleid nagu palgad ja lähetuskulud; kasutab 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud teavet, mille kohaselt oli Euroopa Parlamendi büroode töötajate palgakulu 23 058 210 eurot ja lähetuskulud 1 383 843 eurot; eeldab, et need summad ei ole 2017. aastal märkimisväärselt muutunud;

62.  tunnistab mõjusa teabevahetuse tähtsust liikmesriikides, kuid rõhutab kulutõhususe vajadust, ning on kindel, et muudetud tööpõhimõtted aitavad selle eesmärgi saavutamisele kaasa; kutsub kõiki asjaomaseid otsusetegijaid püüdlema suurema lisaväärtuse poole, eriti jooksvate kulude osas;

63.  rõhutab Euroopa Parlamendi büroode missiooni ajakohastamise vajadust, optimeerides uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist, sest nende ülesanne on kodanikke paremini teavitada;

Personali peadirektoraat

64.  märgib, et personali peadirektoraadi 2017. aasta juhtiv näitaja oli teostamisaeg; märgib rahuloluga, et andmete kogumise eesmärke ja meetodeid täiustati ja tulemustele anti üldiselt positiivne hinnang; märgib murelikult, et eesmärki parandada parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmise ja laste parlamendi lasteaeda vastuvõtmise korda ei saavutatud, kuid need raskused lahendati 2018. aastal;

65.  rõhutab, et registreeritud assistentide töölevõtmismenetlus võib seetõttu parlamendi järgmise koosseisu ametiaja alguses osutuda probleemseks; kutsub seetõttu peasekretäri üles kehtestama parlamendiliikmete ja assistentide huvides tervikliku tehnilise ja personalialase korra, mis on vajalik probleemide ja viivituste ärahoidmiseks, pöörates erilist tähelepanu selliste probleemide ärahoidmisele, mis ilmnesid 2009. ja 2014. aastal;

66.  märgib, et töötajate arv parlamendis oli 2017. aasta detsembris kokku 9 682, sh koosseisulised ja ajutised töötajad, lepingulised töötajad ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid (võrreldes 9 643 töötajaga 2016. aastal); tuletab meelde, et 2017. aasta eelarvet käsitleva lepitusmenetluse tulemusel kaotati kokku 136 ametikohta;

67.  tunnistab nende parlamendiliikmete registreeritud assistentide tundlikku olukorda, kes on töötanud katkestusteta parlamendi kahe koosseisu ametiajal, ilma et nad oleksid olnud teenistuses nõuetekohased kümme aastat (tulenevalt 2014. aasta ennetähtaegsetest valimistest ning viivitustest, mis esinesid 2009. aastal esimese töölevõtmislaine ajal ja olid seotud põhimääruse jõustumisega), mis tähendab, et kõnealustel registreeritud assistentidel jääb puudu üks kuni kaks kuud Euroopa Liidu pensioniskeemis osalemise õiguse saamiseks; märgib rahuloluga, et juhatus on seda küsimust arutanud ja teeb lahenduste leidmiseks personali peadirektoraadi ja registreeritud assistentide esindajatega koostööd; palub, et nende lahendustega hoitaks võimalikult suures ulatuses ära nende lepingupõhiste kokkulepete muutmine, mistõttu nad kaotaksid toetusõigused, mille nad on omandanud 2009. aastal toimunud töölevõtmisega;

68.  märgib, et töötajad, kes on töötanud institutsioonides vähem kui 10 aastat, ei saa ELi pensioni taotleda, vaid peavad oma sissemaksed üle kandma teise fondi, mis vastab parlamendi reeglitele fondi tüübi ja vanuse osas, millal väljamakseid võib saada; märgib, et paljud registreeritud assistendid ei ole saanud sissemakseid Ühendkuningriigi fondidesse üle kanda, sest parlamendi väitel ei vasta need nõudmistele; palub peasekretäril seda küsimust kiiresti uurida, et tagada, et kõikidel töötajatel oleks oma sissemaksetele juurdepääs;

69.  palub administratsioonil võimalikult vara parlamendi järgmise koosseisu ametiaja jooksul pakkuda eelkõige uutele akrediteeritud assistentidele koolitusi ja/või väljaandeid, sealhulgas praktiliste/haldusalaste küsimuste kohta (lähetuskorraldused, arstlikud läbivaatused, akrediteerimine, parkimiskleebised, külastusrühmad, näitused jne), et hoida ära süsteemseid vigu, mis takistavad neid mõjutavate haldusmenetluste sujuvat läbiviimist;

70.  tunnistab, et teatava tegevuse puhul, näiteks toitlustamine ning koristustööd, on parlament eelistanud allhanget ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides olla parlamendi valdustes koosseisuväliseid töötajaid isegi rohkem kui ametnikke;

71.  märgib aga, et allhankimise otsustega ei saa selgitada kõikide koosseisuväliste töötajate kasutamist;

72.  väljendab muret selle pärast, kuidas mõjutab toitlustussektori mitmekesistumine parlamendi praeguste toitlustustöötajate töösuhte jätkumist; nõuab asjakohaste meetmete võtmist, et tagada parlamendi praeguste toitlustustöötajate töö säilimine;

73.  märgib, et sõidukijuhtide teenus muudeti 2017. aastal institutsioonisiseseks teenuseks peamise eesmärgiga parandada parlamendiliikmete turvalisust; märgib, et see võimaldas parlamendil teha enne sõidukijuhtide töölevõtmist taustakontrolle ning töötajaid pidevalt koolitada ja teha järelevalvet; märgib tunnustavalt, et 116 sõidukijuhi ja dispetšeri töölevõtmine viidi 2017. aastal lõpule; palub, et esitataks sõidukijuhtide teenuse institutsioonisiseseks teenuseks muutmisega kaasnenud kulude üksikasjad;

74.  toetab pingutusi sõidukijuhtide teenuse parlamendisiseseks muutmiseks ja seni saavutatud edusamme; märgib, et kord, mille alusel sõidukijuhtide teenus parlamendisiseseks teenuseks muudeti, suurendas parlamendiliikmetele osutatavate teenuste kvaliteeti ja mahtu ning võimaldas tõhusalt ja tulemuslikult reageerida ettenägematutele hädaolukordadele või nõudluse ootamatule suurenemisele; võtab teadmiseks e-liikuvuse tegevuskava rakendamise, mille eesmärk on sõidukipargi mitmekesistamine, keskkonnasäästlikumaks muutmine ja elektrifitseerimine; tuletab meelde, et parlamendi Brüsseli hoonete ning peamise lennujaama ja tähtsaimate raudteejaamade vahel on nüüd otserongiühendus, mida parlamendiliikmed saavad tasuta kasutada;

75.  väljendab heameelt ajutise kaugtöö süsteemi rakendamise üle parlamendi peasekretariaadis; toetab küsitluse läbiviimist kaugtöö esimese aasta kohta ning palub hindamistulemusi jagada parlamendiliikmete ja parlamendi kõigi teenistustega; on arvamusel, et kui hindamistulemus on positiivne, tuleks see süsteem avada kõikidele töötajatele, sealhulgas registreeritud assistentidele ja fraktsioonide töötajatele;

76.  väljendab heameelt selle üle, et parlamendi personalipoliitikas pööratakse endiselt põhitähelepanu võrdsete võimaluste loomisele; peab ülimalt kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ei rakendata endiselt täies ulatuses, pidades eelkõige silmas naiste osakaalu kesk- ja kõrgema astme juhtide ametikohtadel, mis peaks 2020. aastaks olema 40 %;

77.   peab ülimalt kahetsusväärseks, et peadirektori ametikohal töötavate naiste osakaal vähenes 25 %-lt (3 kohta) 2016. aastal 17 %-le (2 kohta) 2017. aastal; juhib tähelepanu asjaolule, et üldine olukord ei ole muutunud, kui võrrelda seda 2006. aastaga, mil peadirektori tasandi ametikohtadel töötavate naiste osakaal oli vaid 11,1 %; rõhutab, et 2019. aastaks seati üldine eesmärk, et peadirektori tasandi ametikohtadel peaks naiste osakaal olema 30 %; peab lisaks kahetsusväärseks, et direktori ametikohal töötavate naiste osakaal ei ole eriti muutunud: 2006. aastal oli see 29,6 % ja 2017. aastal 30 % (14 ametikohta);

78.  toonitab, et 2019. aastaks seati üldine eesmärk, et direktori tasandi ametikohtadel peaks naiste osakaal olema 35 %; toonitab, et need arvud lahknevad suuresti soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse tegevuskavas esitatutest; on seisukohal, et see suundumus on vastuolus parlamendi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga; nõuab, et peasekretär annaks eelarve-, eelarvekontrolli- ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile viivitamata aru sellest, miks ei ole tegevuskava järgitud; palub juhatusel Euroopa Parlamendi poolt pidevalt nõutavat naiste osakaalu suurendamist kõrgematel ametikohtadel rakendada ka oma koosseisus;

79.  tunneb heameelt selle üle, et peasekretär on pidanud esmatähtsaks naiste määramist üksuse juhatajaks ning et selle tulemusel on nende osakaal peaaegu kahekordistunud (21 %-lt 2006. aastal peaaegu 40 %-le 2018. aastal);

80.  peab kiiduväärseks parlamendis 2017. aastal vastu võetud täisleppimatuse poliitikat seksuaalse ahistamise suhtes; nõuab ühtlasi, et parlament viiks ahistamistavadega tegelemiseks täielikult ellu järgmised algatused, eelkõige ajakohastatud tegevuskava ennetavate ja varajaste toetusmeetmete kohandamiseks, et tegeleda parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide, praktikantide või muude töötajate vaheliste või parlamendiliikmete vaheliste, registreeritud assistentide vaheliste, praktikantidevaheliste või muude töötajate vaheliste konfliktide ja ahistamisjuhtumitega, sh parlamendi sisetavade ja -menetluste välisaudit, konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku loomine, parlamendiliikmete, registreeritud assistentide, praktikantide ja muude töötajate jaoks kohustuslike koolituste korraldamine, ahistamisvastaste komisjonide taasmoodustamine, koondades need olenevalt uuritavast juhtumist ühte, varieeruva koosseisuga komisjoni, mille alaliste liikmete hulka kuuluvad ka õigus- või tervishoiuvaldkonna eksperdid, kelle pädevuses on ahistamise vältimine, ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni poolt korrapäraselt võetavad avalikud järelmeetmed (aruanded, kuulamised, seminarid jne); märgib, et välisauditi tulemusi oodati 2018. aasta novembri alguseks, ja nõuab, et nendest teavitataks viivitamata, kui need on kättesaadavad; loodab peale selle, et juba enne praeguse koosseisu ametiaja lõppu hakatakse kooskõlas parlamendis vastu võetud resolutsiooniga tegevuskava täielikult ja läbipaistvalt ellu viima või jõutakse selle elluviimisel võimalikult kaugele;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

81.  märgib, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat (DG INLO) sidus 2017. aastal kulukohustustega assigneeringuid 267 588 704 euro eest, mida on 6 % rohkem kui 2016. aastal (251 599 697 eurot); on teadlik, et Brüsselis viidi lõpule Martensi hoone ehitamine ning et sellega seoses tehti paigaldus- ja kohandamistöid, avati Euroopa Ajaloo Maja, osteti Trèves I-hoone (Trieri I) ning rekonstrueeritakse ja laiendatakse veel kahte objekti; märgib, et Luxembourgis edeneb KADi projekt ja Strasbourgis võeti 2017. aasta aprillis kasutusele Haveli hoone, millele järgnes Simone Veili nimeline parlamentaarium sama aasta juulis;

82.  märgib, et juhatus on kiitnud heaks Euroopa Maja loomise mitmes büroos ja seda otsust viiakse eesseisvatel aastatel ellu; kutsub peasekretäri üles tagama, et büroode uued asukohad valitakse hoolika kulude-tulude analüüsi põhjal, ning nõuab nende tööde edenemist puudutava üksikasjaliku teabe lisamist peadirektoraadi iga-aastasesse tegevusaruandesse; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi eri projektid, mille juhatus on heaks kiitnud, põhjendused nende vajalikkuse kohta ja neile ette nähtud eelarve;

83.  võtab teadmiseks parlamendi olulise taristu, mille läbilõige on järgmine:

Brüsseli hooned

Luxembourgi hooned

Strasbourgi hooned

13 parlamendi omanduses

1 parlamendi omanduses

5 parlamendi omanduses

6 üüritavat

6 üüritavat

 

659 960 m2

197 873 m2

343 930 m2

Euroopa Parlamendi bürood

 

Kokku

35

parlamendi omanduses

11

üüritavad

24

pindala

27 737 m2

84.  tuletab meelde, et enamik parlamendi hoonetest ei ole planeeritud ega ehitatud nii, et nende puhul oleks võetud arvesse eurokoodeksis struktuurse terviklikkuse kohta sätestatud nõudeid, sest nende ehitamise ajal ei olnud neid norme olemas; tunnistab, et see tähendab, et hoonete ostmine kaotab kinnisvarapoliitikas järk-järgult tähtsust ja selle asemele tulevad renoveerimine ja hooldus;

85.  tuletab meelde parlamendi avaldust hoonete eeskuju andva rolli kohta, mis tehti seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiviga 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ(4) (energiatõhususe direktiiv) ja milles lubati parlamendi hooned viia vastavusse kõrgeimate energiatõhususe normidega; nõuab, et kõigi parlamendihoonete jaoks töötataks välja ühtne, pikaajaline ja põhjalik renoveerimisstrateegia ning hoonete renoveerimise lepingutesse lisataks standardsed tehnilised kirjeldused, kuidas eraldada taaskasutatavaid ehitusmaterjale;

86.  võtab teadmiseks, et juhatus tegi peasekretärile ülesandeks anda infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadile volitus Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimise arhitektuurikonkursi väljakuulutamiseks, võttes arvesse ainult valitud võimalusi B (tehniline ajakohastamine) ja C (hoone ümberkujundamine); märgib, et selle protsessi tulemust on ette näha 2019. aastaks; kutsub peasekretäri üles töötama välja põhjaliku kava, mis käsitleb tagatisi, mis nähakse ette eelarvest suuremate kulude katteks, ning tagama, et lepingutes sätestataks, et parlament sellisete tagasilöökide riski ei võta; peale selle kutsub peasekretäri üles esitama parlamendile selge kava, mis sisaldab iga lahendusvariandi kaudseid kulusid, eelkõige juhul, kui osa tegevusest peab renoveerimise ja ehituse ajal toimuma mujal, ning tegema kindlaks turvariski maandamise võimalused, ilma et peaks rajama täiesti uue hoone;

87.  rõhutab, et kui parlamendiliikmete büroo mööblit välja vahetatakse, peab see olema igal juhul põhjendatud ja seda tuleb ka parlamendiliikmetele selgitada ning neil peab olema õigus muudatustega nõustuda või neist keelduda;

88.  võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja uurimistulemused liidu institutsioonide kinnisvarahalduse kohta ning märgib, et parlament kasutab 55 % büroopindadeks ning 45 % koosolekuruumideks ja muul eesmärgil; märgib, et parlamendile kuulub 84 % tema hoonetest, ja rõhutab, et see protsent suureneb, kui Luxembourgis asuv KADi hoone valmib;

89.  on väga mures selle pärast, et KAD II hoone pidi algselt valmis saama 2013. aastal, kuid praeguse prognoosi kohaselt saab idatiib valmis 2019. aasta lõpus ja lääneosa 2022. aastal; rõhutab, et nii pikk viivitus on tekkinud seetõttu, et puudus kinnisvaraarendaja kogemus ja esimene ehitustööde pakkumine luhtus; peab kahetsusväärseks, et seetõttu tekkis suurem vajadus ruume üürida, mis on igal aastal toonud 14,4 miljoni euro suuruse lisakulu, mis kuue aasta peale on kokku 86 miljonit eurot;

90.  märgib, et esialgne hinnanguline eelarve oli 317,5 miljonit eurot, 2009. aastal suurendati seda aga kontseptsiooni muutmisest tulenevalt 363 miljonile eurole (2005. aasta hindades); on väga mures selle pärast, et ehitus on pooleli, kuigi valmimise tähtajaks on määratud 2019. aasta lõpp, ja lõplik hind ei ole seetõttu teada, isegi kui parlament kavatseb püsida praeguse 432 miljoni euro suuruse eelarve juures (2012. aasta hindades); nõuab, et parlamendile esitataks 30. juuniks 2019 aruanne selle kohta, kuidas KAD II hoone valmimine edeneb;

91.  väljendab muret selle pärast, et 2012.–2017. aastal tõusis ehitustööde hinnaindeks 8 % võrra, mille tõttu võivad ehituskulud suureneda veel rohkem;

92.  võtab teadmiseks e-liikuvuse tegevuskava rakendamise, mille eesmärk on sõidukipargi mitmekesistamine, keskkonnasäästlikumaks muutmine ja elektrifitseerimine tuletab meelde 2018. aasta aprillis hääletatud 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevat resolutsiooni, milles märgiti, et juhatus ei peaks piirduma keskkonnahoidlikuma lahenduse otsimisel ainult elektriautodega, sest esineb murekohti nende tootmisel (sh vajalike ressursside piisava kättesaadavuse osas) ja olelustsükli lõpus toimuval akude kõrvaldamisel; avaldab endiselt kahetsust, et parlamendiliikmeid ei teavitatud analüüsist, kus käsitleti alternatiivseid kütuseid, nagu biokütused, sünteetilised kütused ja vesinikkütuse elemendid; rõhutab, et keskkonnahoidliku autopargi mitmekesistamine vähendaks sõltuvust ühest tarnijast ja sellega saaks vältida võimalikke tulevasi tarnepuudujääke;

93.  tunneb muret selle pärast, et parlamendi sööklates ja kohvikutes kasutatakse väga palju ühekordselt kasutatavaid plastnõusid ja tekib suur hulk plastjäätmeid, ning nõuab tungivalt, et administratsioon kaotaks edasistel toitlustusteenuste osutajate konkurssidel sõnaselgelt võimaluse pakkuda kilesse pakendatud tooteid ja kasutada ühekordselt kasutatavaid plastnõusid;

94.  märgib, et ühe ja sama teenuseosutaja teenindatavates sööklates on erinev kvaliteet; on arvamusel, et see aspekt vajab tähelepanelikumat järelevalvet, ja nõuab seetõttu rahulolu-uuringu korraldamist; väljendab heameelt selle üle, et Strasbourgis tegutsevad toitlustusteenuse osutajad on juba alustanud gluteenitalumatusega töötajatele sobiva toidu pakkumist, ning nõuab, et toitlustusettevõtted laiendaksid sellist võimalust ja hakkaksid sellist toitu võimalikult kiiresti pakkuma ka teistes töökohtades;

95.  märgib, et praktikantidel on kõikides Brüsseli ja Luxembourgi iseteenindusrestoranides õigus saada pearoalt 0,50 euro suurust ja Strasbourgis 0,90 euro suurust allahindlust; on aga seisukohal, et arvestades nende keskmist töötasu ja kõrgeid hindu viimasel kahel aastal, ei aita selline allahindlus praktikantide rahalist olukorda mitte kuidagi parandada; kordab veel kord nõuet, et peasekretär tagaks nende tasuga kooskõlas olevad allahindluse;

96.  väljendab rahulolu eelkontrolli ja avalike hangete koordineerimise üksuse loomise üle 2017. aastal ja avalike hangete teenistuse loomise üle igas direktoraadis; palub, et iga-aastases tegevusaruandes oleks konkreetne osa pühendatud selle uue üksuse tegevusele;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadist sai konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraat

97.  märgib, et koosseisuliste tõlkide tõlkekabiinis tõlketeenuse osutamise keskmine tundide arv nädalas suurenes 2017. aastal 14 tunnile; võtab selle suurenemise teadmiseks, võrreldes 13 tunni ja 25 minutiga, mis kulutati tõlketeenuste osutamisele tõlkekabiinis 2016. aastal; võtab teadmiseks, et muudatused töökorralduses, mis said alguse uutest personalieeskirjadest, kulmineerusid streigiga, millega kaasnesid häired parlamendiliikmetele suulise tõlke pakkumises; tunnustab tööd, mida tehti põhiliste suulise tõlke teenuste käigus hoidmiseks seadusandliku tegevuse jätkamise huvides;

98.  mõistab teravalt hukka pingete teravnemise, mis kulmineerus Strasbourgis täiskogu töö 45-minutise katkestusega, kusjuures et tehtud märgatavaid pingutusi pingete leevendamiseks; väljendab heameelt peasekretäri algatatud kokkuleppe üle, mis tõi kaasa korrapärase suulise tõlke tegevuse taastamise;

99.  märgib, et Euroopa Parlamendi konverentsikorralduse ajakohastamise strateegia rakendamisega kaasneb konverentsiteenindajate üksuse üleviimine ja uue konverentsikorralduse direktoraadi loomine peadirektoraadis; palub, et iga-aastases tegevusaruandes oleks eraldi osa pühendatud uue üksuse tegevusele ning et see sisaldaks lõplikke tulemusnäitajaid sisaldavat tegevushinnangut lisaks peadirektoraadi tavapärasele tegevusele;

Finantsküsimuste peadirektoraat

100.  märgib, et peasekretär otsustas viia parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ja parlamendiliikmete täiendusõppe teenistusele osutatavate teenustega seotud mitu funktsiooni finantsküsimuste peadirektoraadist üle personali peadirektoraati; peab kahetsusväärseks, et need ümberpaigutamised ei olnud piisavad, et lahendada personali vähendamisest 2017. aastal tingitud negatiivset mõju finantsküsimuste peadirektoraadile; nõuab parlamendiliikmete, töötajate ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide reisikulude hüvitamise lihtsustamist, kasutades ära selliseid süsteeme nagu e-allkirja funktsioon (DISP) ja topeltkontroll; tunnistab, et kontrollimine on vajalik, kuid rõhutab, et seda on võimalik teha tõhusamalt ja paberivabalt;

101.  soovitab Euroopa Parlamendi ametnike ja muude teenistujate töölähetuste ja ametisõitude sise-eeskirjad ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmed põhjalikult läbi vaadata, eelkõige selleks, et viia parlamendiliikmete registreeritud assistentide kohtlemine kooskõlla ametnike kohtlemisega;

102.  märgib, et parlamendi uus reisibüroo, kes oli parlamendiga juba varem koostööd teinud, alustas taas tegevust 1. jaanuaril 2019; väljendab heameelt, et uus leping sisaldab rangemaid tingimusi, eelkõige piletihindade osas, ja et reiskorraldusteenistuse kõnekeskusega on võimalik võtta ühendust kogu aeg, sh nädalavahetusel; rõhutab, et puuduste kiireks esiletoomiseks on oluline omada lihtsat ja kasutusmugavat kaebuste esitamise mehhanismi, mille abil saab kõikidele probleemidele kiiresti lahendusi otsida; rõhutab, et tähelepanu tuleb pöörata parlamendiliikmete konkreetsetele nõudmistele ja sellele, et nad vajavad just neile kohandatud teenuseid;

103.  innustab uut reisibürood püüdma pakkuda parlamendi tööga seotud reiside jaoks kõige konkurentsivõimelisemaid hindu;

104.  nõuab, et töölevõtmismenetlusi lihtsustataks ning kohalikele assistentidele hüvitataks lähetus- ja sõidukulud; avaldab kahetsust, et need protsessid on tihti keerulised ja pikad ning nendega kaasneb pikki viivitusi; palub finantsküsimuste peadirektoraadil käsitleda seda küsimust esmatähtsana;

105.  märgib, et makseagendid, kellega parlamendiliikmed peavad oma valimisriigis koostööd tegema, ei ole parlamendi sisekorrast piisavalt teadlikud; juhib tähelepanu sellele, et korra keerukuse tõttu teevad nad sageli vigu, mis on parlamendiliikmetele kahjulikud; on seisukohal, et makseagentidele tuleks pakkuda koolitust või koostada käsiraamat;

Üldkulude hüvitis

106.  tuletab meelde, et parlament on varem hääletanud seisukoha poolt, mille kohaselt peaksid parlamendiliikmed säilitama kulukviitungid, avaldama igal aastal oma kulude ülevaate ja maksma mandaadi või ametiaja lõppemise korral kasutamata summa tagasi; tuletab meelde juhatuse otsust luua eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus eelnevalt antud soovituste põhjal ajutine töörühm üldkulude hüvitise kasutamise eeskirja väljatöötamiseks ja avaldamiseks; peab kahetsusväärseks, et juhatus otsustas jätta tähelepanuta töörühma ettepaneku lasta välisaudiitoril eraldihoitavaid üldkulude hüvitise kontosid kontrollida, millega tehti võimatuks üldkulude hüvitise tulemuslik reformimine; palub juhatusel viivitamata uuesti alustada üldkulude hüvitist käsitlevaid arutelusid ja jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele; on veendunud, et selline kokkulepe peaks sisaldama ühiseid reegleid, et tagada suurem läbipaistvus ja finantsaruandlus, ning et selles tuleb nõuda järgmist:

   parlamendiliikmed peavad säilitama kõik üldkulude hüvitisega seotud kviitungid;
   tuleks määrata sõltumatu audiitor, kes kontrollib igal aastal kontosid ja avaldab oma arvamuse;
   parlamendiliikmed peavad oma mandaadi lõppedes üldkulude hüvitise kasutamata osa tagasi maksma;

107.  nõuab tungivalt, et juhatus viiks täiskogul üldkulude hüvitise kohta väljendatud demokraatliku tahte võimalikult kiiresti ellu; nõuab ühtlasi tungivalt, et juhatus kutsuks viivitamatult uuesti kokku töörühma, et töötada üldkulude hüvitise reformimiseks välja uued reeglid, mis tagavad suurema läbipaistvuse ja finantsvastutuse;

108.  palub peale selle, et juhatus teeks lisaks täiskogu poolt juba vastu võetud muudatustele üldkulude hüvitises järgmised lisamuudatused:

   parlamendi siseauditis tuleks kontrollida üldkulude hüvitisega kaetud kuludest 5 % valimit; lõpptulemused ja leiud tuleks lisada parlamendi avaldatavasse iga-aastasesse siseauditiaruandesse;
   parlamendiliikmed peaksid igal aastal avaldama kategooriate kaupa ülevaate oma kuludest (kommunikatsioonikulud, kontoriruumide rent, bürootarbed jne);
   tuleks määrata sõltumatu audiitor, kes kontrollib igal aastal kontosid ja avaldab oma arvamuse;

109.  tuletab meelde juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse ning juhatuse 5. juuli ja 18. oktoobri otsuse (Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta) artiklit 62, milles on sätestatud, et makstavad summad, sh üldkulude hüvitis, „on ette nähtud üksnes parlamendiliikme mandaadi täitmisega seotud tegevuse rahastamiseks ja neid ei tohi kasutada isiklike kulude katmiseks või poliitilise iseloomuga toetuste või annetuste rahastamiseks“ ning et „parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi“; palub, et peasekretär ja Euroopa Parlamendi juhatus tagaksid nende sätete täieliku rakendamise ja järgimise;

110.  nõuab lisaks sellele, et parlamendiliikmetele kehtestataks nõue omada nende üldkulude hüvitisega seotud kontot, mida väline raamatupidaja on vähemalt parlamendiliikme mandaadi lõppedes kontrollinud; nõuab lisaks kulude avaldamist Euroopa Parlamendi veebisaidil olevatel parlamendiliikmete isiklikel lehtedel asuva lingi kaudu;

Vabatahtlik pensionifond

111.  tuletab meelde, et 23. oktoobril 1997 kutsus parlament oma juhatust üles paluma kontrollikojal uurida parlamendi vabatahtlikku pensioniskeemi, mille tulemusel esitas kontrollikoda arvamuse nr 5/99 „Pensionifond ja Euroopa Parlamendi liikmete pensioniskeem“; kutsub juhatust üles kiiresti paluma kontrollikojal esitada samalaadse arvamuse 2019. aastal pensioniskeemi ja fondi kohta;

112.  tuletab meelde, et teatises, mille parlamendi peasekretär esitas juhatusele 8. märtsil 2018, möönis ta, et parlamendiliikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud pensionifondi kapital lõpeb palju varem kui lõppevad pensionikohustused – tõenäoliselt juba enne 2024. aastat; palub peasekretäril ja juhatusel koostada parlamendiliikmete põhimäärusest täielikult kinni pidades kiiresti selge kava, mille alusel tunnistab parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemi kohustusi kohe pärast 2019. aasta valimisi ja võtab need üle;

113.  märgib, et vabatahtliku pensionifondi hinnanguline kindlustusmatemaatiline puudujääk oli 2017. aasta lõpu seisuga 305,4 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et 2017. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 137 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 442,4 miljonit eurot; märgib, et need varad katavad vabatahtliku pensioniskeemi kohustustest vaevu 30 %;

114.  tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused jagunevad mitme aastakümne vahel, kuid on suuremad kui praegu kasutada olevad varad, ja märgib, et 2017. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 17,2 miljoni euro ulatuses; märgib, et 2017. aasta lõpu seisuga oli fondil 661 pensionisaajat ja 99 ülalpeetavat;

115.  juhib tähelepanu, et see põhjustab muret fondi vahendite võimaliku enneaegse ammendumise pärast, sest fond on juba mitu aastat müünud põhivara, et täita pensionäride vastu maksekohustusi, sest fondi tulud ei ole piisavad, et katta suurenenud pensionimakseid; tuletab meelde, et pensionisummad ja muud sarnased kohustused arvutati selle alusel, et investeeringutasuvus on 6,5 % aastas, mis ei olnud algusest peale jätkusuutlik;

116.  tervitab peasekretäri ettepanekuid ja kokkulepet, mille kohaselt vaatab peasekretär 2020. aastal olukorra uuesti üle, et näha, kas kindlustusmatemaatilist puudujääki on meetmetega piisavalt palju vähendatud; väljendab heameelt selle üle, et peasekretär on konsulteerinud õigusteenistusega;

117.  märgib, et peasekretäri 10. detsembri 2018. aasta ettepaneku alusel võttis juhatus vabatahtliku pensioniskeemi eeskirjas vastu kaks muudatust, millega kiideti heaks pensioniea tõstmine 63 eluaastalt 65-le ja tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % tasu kehtestamine; palub peasekretäril tagada, et juhatus võtaks fondi jätkusuutlikkuse parandamiseks viivitamata kõik seaduslikult võimalikud meetmed, et vältida fondi enneaegset maksejõuetust; palub peasekretäril tagada, et juhatus võtaks otsuse vastu enne parlamendi praeguse ametiaja lõppu;

118.  palub peasekretäril uurida vabatahtliku pensionifondi õiguslikke aluseid ja võimalikke tagajärgi ning eelkõige seda, kas parlament kui tagatise andja on õiguslikult ja rahaliselt jätkusuutlik, sest vabatahtlik pensionifond on pigem Luksemburgi investeerimisfond kui tavaline pensionifond; rõhutab, et selle uurimise peaks läbi viima sõltumatu isik;

119.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles ammendama kõik võimalused, et hoida parlamendi vastutus võimalikult väiksena, kuna tegemist on maksumaksja rahaga; juhib tähelepanu sellele, et fond loodi 1990. aastal parlamendiliikmetele vabatahtliku lisapensioniskeemi pakkumiseks; tuletab meelde, et enne parlamendiliikmete põhimäärust, mis kehtestati 2009. aastal, oli parlamendiliikmetel õigus saada oma riigi parlamendi liikme pensionile vastavat pensioni, v.a Itaaliast, Prantsusmaalt ja Luksemburgist valitud parlamendiliikmed, kes said seetõttu teha sissemakseid parlamendi eripensioniskeemi, mis loodi 1981. aastal üksnes nimetatud kolme riigi kodanike jaoks; tuletab seetõttu meelde, et vabatahtlikust pensionifondist makstav pension on alati olnud üksnes lisapension;

120.  juhib tähelepanu sellele, et kaks kolmandikku liikmete igakuisest sissemaksest vabatahtlikku pensionifondi, mis oli 2006. aastal 2 236 eurot, maksti iga fondi liikme eest otse parlamendi eelarvest; tuletab meelde, et kui teha fondi kaks aastat sissemakseid, siis sellest juba piisab, et pensioniikka jõudes tekiks elu lõpuni pensioni saamise õigus; märgib, et suurim pension, mis vabatahtlikust pensionifondist 2018. aastal maksti, oli 6 262 eurot ning keskmine pension oli 1 934 eurot; märgib, et praegustest parlamendiliikmetest on vabatahtliku pensionifondi liikmed 71 (2018. aasta oktoobri seisuga); loodab, et direktorite nõukogul, juhatusel ja fondi liikmetel on piisavalt südametunnistust, majanduslikku mõtlemist ja tervet mõistust, et toetada kõiki fondi puudujäägi piiramiseks võetavaid meetmeid;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

121.  märgib, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi põhinäitaja 2017. aastal oli õigeaegne ja tõhus reageerimine kasutajate ja partnerite nõudmistele kõigis tegevusvaldkondades; märgib, et toe läheduse, vastuvõtulaua ja lauatelefoniabi osas on tulemused üldiselt rahuldavad, kuid on vaja teha lisapingutusi turvalise kaugjuurdepääsu teenuse tagamiseks, mis on kasutajate jaoks tähtsuselt teine teenus; rõhutab, et reageerimine ei võrdu probleemide õigeaegse lahendamisega; juhib tähelepanu, et probleemid IT-süsteemidega, nagu muudatusettepanekute koostamise programmiga AT4AM, tuleks liigitada prioriteetseks, kui see nii juba ei ole;

122.  tuletab meelde, et avatud kommunikatsiooni maailmas on IKT turvalisuse suurendamine parlamendi jaoks strateegiliselt keskse tähtsusega, ilma et see takistaks parlamendiliikmete, töötajate ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide tööd näiliselt meelevaldsete eeskirjade ja nõuetega; rõhutab, et turvameetmeid tuleb kohandada nii, et need hõlmaksid kõiki operatsioonisüsteeme – iOS ja Windowsi –, ilma et see takistaks ühel operatsioonisüsteemil või teisel süsteemil põhinevat tööd; rõhutab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat peab võtma arvesse iOS suurenenud kasutamist ja Windowsit kasutavatele seadmetele mõeldud kaugteenused tuleb viivitamata kohandada iOSi vajadustele; väljendab sellega seoses rahulolu, et 2017. aasta jaanuaris loodi IKT turbeüksus; peab kahetsusväärseks, et peamiselt turul valitseva konkurentsi tõttu napib küberjulgeoleku tippeksperte, kes oleksid huvitatud kandideerimisest töökohtadele parlamendi administratsioonis;

123.  väljendab heameelt 2017. aastal alustatud kahe uue projekti – „From Tablet to Hybrid“ ja „Mainstreaming Innovation“ – üle, mis tugevdavad parlamendi innovaatilist ja digitaalset töökeskkonda; palub IT-turvalisuse koolituse kavandamist ja peatset läbiviimist parlamendiliikmetele, parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ja töötajatele, keskendudes seejuures nende vajadustele;

124.  kutsub kõiki asjaomaseid peadirektoraate üles töötama paberivaba büroo nimel, kasutades selleks kõiki digitaalseid teenuseid, näiteks e-allkirja ja topeltkontrolli; rõhutab, et e-vormid säästavad aega ja ressursse ainult siis, kui neid ei ole vaja printida, allkirjastada ning teise büroosse või koguni riiki saata, nagu praegu tehakse lähetuskulude hüvitamise vormidega;

125.  juhib tähelepanu Strasbourgi transpordikastidest tulenevatele kuludele, heidetele ning tervise- ja ohutusprobleemidele ning teeb ettepaneku need kastid viivitamata kasutusest kõrvaldada, pidades silmas olemasolevaid IT-lahendusi, nagu nõudmisel trükkimine (print-on-demand), süsteemseid toimimisviise, nagu paberivaba kontor, ja IT-seadmeid, nagu tahvel- ja sülearvutid;

126.  toonitab juhatuse järeldust, et integreeritud lähenemine turvaküsimustele on vajalik, et tagada kõigi asjaomaste teenuste optimaalne koordineerimine hädaolukordadele reageerimisel, mis teeb tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi vahelise tiheda koostöö ülitähtsaks; kutsub peadirektoraate üles kavandama keskpikas ja pikas perspektiivis ühist tegevust;

127.  kutsub juhatust üles esitama koostöös tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadiga ettepaneku riske vähendavate meetmete kohta, et tagada parlamendi sujuv töö süsteemi rikete või voolukatkestuste ajal; rõhutab, et väga oluline on esmatähtsate teenuste loetelu, millega määrataks kindlaks, millises järjekorras teenused võimalikult kiiresti taastatakse, et põhiteenused toimiksid ka küberrünnaku korral; palub juhatusel töötada välja hädaolukorrakava pikemaajaliste süsteemikatkestuste puhuks; soovitab andmekeskustel hoida servereid mitmes eri asukohas, et parandada parlamendi IT-süsteemide julgeolekut ja talitluspidevust;

128.  kordab oma nõudmist luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mis võimaldaks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga saata SMSi või e-posti teel kiirteateid neile Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse konkreetsetes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

129.  väljendab heameelt 2017. aastal tehtud märkimisväärsete edusammude üle parlamendi julgeoleku ja turvalisuse tugevdamisel; märgib, et Strasbourgi ja Brüsseli hoonete ümber rajati turvaalad, Belgia ametiasutused alustasid Euroopa Parlamendis töötavate välisettevõtjate kõigi töötajate julgeolekukontrolli ning nõukogu ja komisjoniga on alustatud institutsioonidevahelist projekti ühise lao pidamiseks; tunneb heameelt ühislao algatuse üle, mis võimaldab enne parlamendi hoonetesse jõudmist läbi viia esemete piisava julgeolekukontrolli;

130.  tuletab meelde, et üldsusele avatus on parlamendi tunnusjoon ja piisav tasakaal avatuse ja turvalisuse vajaliku suurendamise vahel peab säilima;

131.  võtab teadmiseks, et turvaõppused, nagu istungisaali evakueerimine Strasbourgis 2018. aastal, on vajalikud nõuetekohaseks valmistumiseks hädaolukordadeks; rõhutab, et potentsiaalselt ohtlike olukordade ärahoidmiseks tuleb järgida selget kogemuspõhist lähenemist, nt nii, et parlamendiliikmed, töötajad ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid kasutavad evakueerimise korral oma sissepääsukaarti;

132.  palub turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi julgeolekutöötajatel evakueerimise korral hoolikalt kontrollida kogu nende vastutusel olevat hoonet, et tagada selle täielik evakueerimine ja et aidata evakueerimisel kuulmispuude või muude puuetega inimesi; rõhutab, et julgeolekuga seoses ei tohiks parlamendiliikmeid hädaolukorras kohelda eelisjärjekorras ja ei tohiks vahet teha parlamendi ükskõik millist liiki töötajatel;

133.  märgib aga, et hädaolukordades, nagu oli 2018. aasta detsembris Strasbourgi istungisaalis, on teabevahetus puudulik; leiab, et seda korda saab ja tuleb parandada; nõuab kehtivate ohutusnõuete kohaldamist hädaolukorra suhtes, et vältida sellist ebakindlust tulevastes hädaolukordades;

134.  nõuab selgitust selle kohta, kas kõik turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi juhtivtöötajad on läbinud julgeolekukontrolli;

Rikkumisest teatajate kaitse

135.  tunnistab, et rikkumisest teatamine on ebaseadusliku tegevuse ja väärtegude heidutamiseks väga vajalik; märgib, et 2017. aastal ei olnud parlamendis ühtegi rikkumisest teatajatega seotud juhtumit ja et 2016. aastal esinenud kolmest juhtumist olid kõik seotud registreeritud assistentidega, kes oma parlamendiliikmete poolt lahti lasti; on veendunud, et parlament ei pruugi äratada usaldust oma töötajates üldiselt ega pakkuda vajalikku õiguslikku kaitset eelkõige registreeritud assistentidele, st neile, kes soovivad väärtegudest teada anda; palub peasekretäril see olukord kiiremas korras parandada;

136.  toonitab, et registreeritud assistendid ja parlamendiliikmete praktikandid on rikkumisest teatajate kaitse eeskirjade mõttes kaitsetus olukorras; võtab väga murelikult teadmiseks peasekretäri tõdemuse, et rikkumisest teatamise eeskirju kohaldatakse ka registreeritud assistentide suhtes, kuid parlament ei saa tagada töökaitset; nõuab tungivalt, et peasekretär kohaldaks nende parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes, kes on rikkumisest teatanud, samasuguseid meetmeid, mida ta kohaldab parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes, kes on langenud ahistamise ohvriks, näiteks viiks ametikoha üle ja maksaks kuni lepingu lõpuni palka; nõuab tungivalt, et peasekretär tegeleks selle olukorraga viivitamata ja täidaks personalieeskirjadest tulenevad parlamendi õiguslikud kohustused kaitsta rikkumisest teatajaid kõikide ELi töötajate kategooriate puhul;

137.  rõhutab, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud läbipaistvus ja teabevabadus, millega tagatakse liidu institutsioonide valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigus, ning nõuab Euroopa Parlamendi läbipaistvuse taseme väljastpoolt lähtuvat läbivaatamist, kasutades peamisi avatud valitsemise näitajaid, eesmärgiga veelgi parandada läbipaistvusnorme, mis on juba praegu kõrged; tuletab meelde, et määruse 1049/2001 uuendamise vajadus on juba ammu ilmne; kutsub Euroopa Parlamendi administratsiooni üles regulaarselt avaldama komisjonide ja täiskogu hääletuste tulemusi avatud lähtekoodiga ja masinloetavas vormingus;

Keskkonnahoidlik parlament

138.  väljendab heameelt parlamendi positiivse panuse üle säästvasse arengusse oma poliitilise rolli ja seadusandlike menetluste kaudu; on teadlik parlamendi keskkonnamõjust, mida parlament jälgib ja pidevalt parandab keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi ja oma keskkonnapoliitika kaudu;

139.  peab 2030. aastani ja pärast seda rakendatava liidu kliima- ja energiapoliitika seisukohast kiiduväärseks lisameetmeid, mis on ette nähtud vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks; palub parlamendil välja töötada süsinikdioksiidi kompenseerimise edasised meetmed;

140.  tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et 2017. aastal liigitati 40,71 % lepingutest „roheliseks“ ja 10,96 %„ heleroheliseks“ ning 48,33 % lepingutest keskkonnamõõde puudus; soovitab Euroopa Parlamendil veelgi suurendada keskkonnahoidlike riigihangetega seotud kohustuste osakaalu;

141.  väljendab heameelt elektriliste tõukerataste katseprojekti alustamise üle tööga seotud sõitudeks liidu institutsioonide hoonete vahel, aga ka kodu ja töökoha vahel liikumiseks; märgib siiski, et nende sõidukite sooritus on olnud oodatust halvem; ergutab parlamenti tagama, et lepingupartner parandaks nende sõidukite, eriti nende akude suutlikkust;

142.  peab 2030. aastani ja pärast seda rakendatava liidu kliima- ja energiapoliitika raames tervitatavaks lisameetmeid vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks, et muuta parlament täielikult CO2-neutraalseks; kutsub parlamenti üles näitama eeskuju ja võtma parlamendi ruumides kasutusele uusi süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmeid;

Aastaaruanne sõlmitud lepingute kohta

143.  tuletab meelde, et finantsmääruses(5) ja selle kohaldamise eeskirjades on sätestatud teave, mis tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada lepingute kohta, mille institutsioon on sõlminud; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avaldada sõlmitu lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro – väärtus, mis vastab künnisele, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks;

144.  märgib, et 2017. aastal sõlmitud 224 lepingust põhines 79 avatud või piiratud menetlusel maksumusega 517 miljonit eurot ning 145 läbirääkimistega menetlusel kogumaksumusega 70 miljonit eurot; märgib, et läbirääkimistega menetluse tulemusel sõlmitud lepingute arv kokku vähenes veidi, kui arvestada maksumust protsendina sõlmitud lepingute kogumahust (14 % -lt 2016. aastal 12 %-le 2017. aastal), kuigi summa osas oli kasv 2016. ja 2017. aasta vahel peaaegu 10 % (2017. aastal 70,5 miljonit eurot, võrreldes 64,28 miljoni euroga 2016. aastal);

145.  võtab teadmiseks 2017. ja 2016. aastal sõlmitud lepingute, sh ehituslepingute läbilõike liikide kaupa:

Lepingu liik

2017

2016

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Hoone

177

36

11

0

79 %

16 %

5 %

0 %

170

36

13

1

77 %

16 %

6 %

1 %

Kokku

224

100 %

220

100 %

Lepingu liik

2017

2016

Väärtus eurodes

Protsent

Väärtus eurodes

Protsent

Teenused

446 313 270

76 %

246 512 789

49 %

Tarned

133 863 942

23 %

155 805 940

31 %

Tööde teostamine

6 892 972

1 %

97 640 851

19 %

Hoone

0

0 %

1 583 213

1 %

Kokku

587 070 184

100 %

501 542 793

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2017. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6).

146.  võtab teadmiseks 2017. ja 2016. aastal sõlmitud lepingute läbilõike menetluse liigi alusel arvu ja väärtuse järgi:

Menetluse liik

2017

2016

Arv

Protsent

Arv

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

78

1

145

35 %

1 %

64 %

-%

71

7

141(6)

1

32 %

3 %

64 %

1

Kokku

224

100 %

220

100 %

Menetluse liik

2017

2016

Väärtus eurodes

Protsent

Väärtus eurodes

Protsent

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

488 368 460

2820000 070 501 724

83 %

5 %

12 %

–  %

408 040 332

29 190 756

64 284 705(7)

27 000

81,6 %

13 %

–  %

Kokku

587 070 184

100 %

501 542 793

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2017. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 8).

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

147.  märgib, et 2017. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2017

2016

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Euroopa Rahvapartei (PPE)

17 790

8 150

19 330

108,66 %

6 610

17 440

8 907

18 303

105,19 %

8 005

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D)

15 610

5 469

15 268

97,81 %

5 812

15 327

5 802

15 713

102,51 %

5 417

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)

6 200

2 810

6 051

97,60 %

2 959

6 125

2 518

5 835

 

2 809

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE)

5 711

1 694

5 596

98 %

1 809

5 759

2 366

6 448

111,98 %

1 676

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)

4 333

1 826

4 583

105,76 %

1 578

4 180

1 557

3 921

93,82 %

1 815

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL)

4 421

1 407

4 571

103,39 %

1 257

4 340

1 729

4 662

107,43  %

1 407

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD)

3 654

1 917

3 523

96,41 %

1 827

3 820

1 873

2 945

77,10 %

1 910

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF)

2 719

846

2 474

91 %

1 091

3 273

765

827

25,27 %

846

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

929

257

494

53,18 %

318

772

216

616

79,90 %

257

Kokku

61 367

24 394

61 890

100,85 %

23 261

60 996

25 733

59 059

96,82 %

24 142

* Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

148.  tunneb heameelt asjaolu üle, et fraktsioonide sõltumatu välisaudiitor esitas üksnes märkusteta arvamused; rõhutab, et see on positiivne areng vastupidiselt parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele, kus sõltumatu välisaudiitor esitas ühe fraktsiooni puhul märkustega auditiarvamuse;

149.  nõuab rangemat kontrolli ning selget keeldu Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks ja sponsimiseks eraettevõtjate poolt;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

150.  märgib, et 2016. aastal loodi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet, mille ülesanne on hinnata registreerimistaotlusi, registreerida uued liidu erakonnad ja sihtasutused, jälgida nende rahastamist ning määrata kindlaks sanktsioonid kohustuste täitmata jätmise korral; võtab teadmiseks, et amet alustas 2017. aastal täiemahulist tööd;

151.  märgib, et ametil ei olnud 2017. aastal vahendeid, eelkõige inimressursse, et täita talle pandud ülesandeid; võtab teadmiseks, et komisjon, nõukogu ja parlament leppisid kokku eraldada ametile 2019. aasta eelarves lisavahendeid; rõhutab, et ameti töö olulisuse tõttu oleks tulnud eraldada talle algusest peale piisavalt inimressursse;

152.  peab murettekitavaks asjaolu, et seitsmel juhul pidi juhatus võtma vastu otsuse võtta riskivähendusmeetmeid, et kaitsta Euroopa Liidu finantshuve kas finantsilise ja haldusliku ebastabiilsuse või raske normide eiramise kahtluse tõttu või jätkuva menetluse tõttu liidu aluspõhimõtete mittejärgimise kahtlustuste uurimiseks;

153.  märgib, et 2017. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt(8):

Erakond

Lühend

Omavahendid

Parlamendi toetus

Tulud kokku(9)

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 548 409

8 018 034

12 118 607

85 %

-

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 335 161

6 901 688

8 518 219

85 %

-84 178

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

ALDE

693 618

2 449 108

3 586 785

85 %

159 481

Euroopa Roheliste Partei

EGP

1 006 971

1 865 999

3 064 646

73 %

150 000

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

316 291

1 439 310

1 755 601

85 %

-565 789

Euroopa Vasakpartei

EL

297 363

1 342 594

1 705 284

85 %

1 374

Euroopa Demokraatide Partei

EDP

106 162

532 072

638 234

85 %

1

ELi Demokraadid

EUD

-

-

-

-

-

Euroopa Vabaliit

EFA

153 856

779 408

1 045 014

85 %

808

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

107 018

499 993

627 808

84 %

2 143

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

-

-

-

-

-

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

74 076

342 788

445 568

85 %

6 344

Movement for a

Europe of Liberties

and Democracy (Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine)

MENL

127 900

525 296

775 467

85 %

-20 184

Rahu ja Vabaduse Ühendus

APF

29 775

27 055

56 830

85 %

22 471

Coalition for Life and Family (koalitsioon elu ja perekonna eest)

CLF

-

-

-

-

-

Kokku

 

5 796 602

24 723 344

34 338 065

 

-327 530

154.  märgib, et 2017. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(10):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid

EP lõplik toetussumma

Tulud kokku

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus)

WMCES

PPE

1 020 598

5 042 165

6 062 764

85 %

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

915 754

4 221 134

5 136 888

85 %

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

254 994

1 164 869

1 419 863

85 %

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

201 899

1 090 052

1 291 951

85 %

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

229 957

929 481

1 159 438

85 %

Institute of European Democrats (Euroopa demokraatide instituut)

IED

EDP

50 768

264 390

315 158

85 %

Centre Maurits Coppieters (Maurits Coppieters’ keskus)

CMC

EFA

90 867

365 038

455 905

85 %

New Direction – Foundation for European Reform (Uus sund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

AECR

278 837

1 412 218

1 691 055

85 %

European Foundation for Freedom (Euroopa vabaduse sihtasutus)

EFF

EAF

—  

—  

—  

-

Christian Political Foundation for Europe (Euroopa kristlik poliitiline sihtasutus)

SALLUX

ECPM

69 056

310 164

379 220

83 %

Identités & Traditions européennes (Euroopa Identiteedid ja Traditsioonid)

ITE

AEMN

43 963

212 402

256 365

85 %

Foundation for a Europe of Nations and Freedom (Rahvaste ja Vabaduse Euroopa Sihtasutus)

FENL

MENL

77 400

447 972

525 372

85 %

Europa Terra Nostra

ETN

APF

37 791

41 428

79 219

85 %

Fondation Pegasus (Pegasuse sihtasutus)

FP

CLF

-

-

-

-

Kokku

 

 

3 271 884

15 501 313

18 773 197

 

155.  on mures Euroopa Parlamendi toetatavate assotsiatsioonide pärast ja selle pärast, et Euroopa Parlamentaarne Assotsiatsioon (EPA) võimaldab parlamendiliikmetele allahindlusi teatavates poodides, kuna EPA loodi tegelikult sotsiaalseks ja teabetegevuseks; palub peasekretäril avalikustada assotsiatsioonide finantskontod ja tegevusaruanded;

(1) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.
(2) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.
(3) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.
(4) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L, 362, 31.12.2012).
(6) See hõlmab õigusliku raamistiku puudumise korral 2016. aastal antud kontsessioone.
(7) See hõlmab õigusliku raamistiku puudumise korral 2016. aastal antud kontsessioone.
(8) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.
(9) Tulu kokku sisaldavad vastavalt finantsmääruse artikli 125 lõikele 6 eelmise aasta ülekantud summasid.
(10) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Viimane päevakajastamine: 28. märts 2019Õigusalane teave