Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2173(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0101/2019

Esitatud tekstid :

A8-0101/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 12
CRE 26/03/2019 - 12

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 13.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0250

Vastuvõetud tekstid
PDF 139kWORD 56k
Teisipäev, 26. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Regioonide Komitee
P8_TA-PROV(2019)0250A8-0101/2019
Otsus
 Resolutsioon

1. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (2018/2173(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8‑0324/2018)(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(6), eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0101/2019),

1.  annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Regioonide Komiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 51, 28.2.2017.
(2) ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
(3) ELT C 357, 4.10.2018, lk 1.
(4) ELT C 357, 4.10.2018, lk 9.
(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(6) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.


2. Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee (2018/2173(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0101/2019),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta, et Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) puhul auditeeritud inimressursside ja hangetega seotud küsimustes ei tuvastatud olulisi puudusi;

2.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2017 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

3.  märgib, et 2017. aastal oli komitee heakskiidetud eelarve 93 295 000 eurot (2016. aastal seevastu 90 500 000 eurot), millest 91,5 miljonit eurot (2016. aastal 89,4 miljonit eurot) moodustasid kulukohustuste assigneeringud, mille kasutamise määr oli 98,0 % (2016. aastal 98,7 %), ning millest 83,9 miljonit eurot moodustasid maksete assigneeringud, mille kasutamise määr oli 89,9 %;

4.  märgib, et komitee eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks;

5.  kutsub komiteed üles laiendama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet oma eelarve asjakohastele osadele; palub, et teda teavitataks korrapäraselt saavutustest, mis on seotud tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtete kohaldamisega;

6.  märgib, et üldine maksete täitmise määr oli 2017. aasta detsembri lõpus 89,9 %; märgib, et lõplik maksete täitmise määr saab eelarvetsükli lõpus (pärast ülekantud assigneeringute maksete tegemist) olema kõrgem ja peaks ideaalsel juhul olema kulukohustuste määrale ligilähedane;

7.  märgib, et kõikide eelarveridade kulukohustuste ja maksete täitmise keskseks jälgimiseks kasutatakse eelarve täitmise jälgimise analüüsivahendit Budget Watch, mis aitab optimeerida eelarve täitmist tänu vahendite ümberjaotamise paremale ettevalmistamisele; kutsub komiteed üles suurendama maksete täitmise määradega seotud jõupingutusi, eelkõige eelarve 2. jaotise osas, mis puudutab hooneid, seadmeid ja mitmesuguseid tegevuskulusid ning mille maksete täitmise määr oli 77,1 %;

8.  ergutab komiteed avaldama oma iga-aastast tegevusaruannet ja raamatupidamise aastaaruannet asjakohasele eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks, et optimeerida ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

9.  peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni suhtes võetud järelmeetmete raames on komitee vastanud Euroopa Parlamendi märkustele vaid kaudselt, osutades mitme punkti puhul iga-aastasele tegevusaruandele; rõhutab, et järelmeetmete aruanne on väga oluline selleks, et eelarvekontrollikomisjon saaks teha kindlaks, kas komitee on Euroopa Parlamendi esitatud soovitusi järginud; kutsub komiteed üles lisama oma järgmisesse järelmeetmete aruandesse kõik vajalikud vastused ja selgitused parlamendi soovituste elluviimise kohta;

10.  märgib, et komitee on oma ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade üldarvu vähendanud 48 ametikoha võrra (537-lt 489ni aastatel 2013–2017) peamiselt personali 5 % vähendamisest ja 2014. aastal parlamendiga sõlmitud koostöölepingu rakendamisest tulenevalt; tunneb heameelt asjaolu üle, et töötajate arvu vähendamisest hoolimata on komitee suutnud tugevdada oma poliitilist tegevust, suunates rohkem inimressursse tugiteenistustest põhitegevusaladele, mis on seotud poliitilise ja seadusandliku tegevusega; palub komiteel esitada talle teavet organisatsioonisisese töökoormuse jaotuse kaardistamise kohta, et kontrollida ülesannete ja vahendite vastavust;

11.  märgib, et lepinguliste töötajate arv on 34 ametikohalt 2013. aastal suurenenud 54 ametikohale 2017. aastal ning ajutiste teenistujate arv on 64 ametikohalt 2013. aastal suurenenud 71 ametikohale 2017. aastal; märgib, et ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate arvu suurenemine on peamiselt seotud julgeolekuprobleemidega, mis on tingitud Brüsselis valitsevast olukorrast; tunneb muret asjaolu pärast, et see suurenemine on osaliselt tingitud vajadusest kompenseerida töötajate üldist vähendamist ning see võib kahjustada töökoormuse jaotumist ja institutsiooni pikaajalist organisatsioonilist arengut;

12.  tunneb heameelt võetud kohustuse üle seada selged poliitilised eesmärgid tõhustada komitee osalust liidu poliitika poliitilises ja seadusandlikus tsüklis ning tugevdada selleks tulemuslikke partnerlussuhteid muude liidu institutsioonidega; rõhutab, kui oluline on edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust, võttes arvesse nende rolli liidu poliitika rakendamisel; palub Regioonide Komiteel suurema tulemuslikkuse saavutamiseks kooskõlastada paremini komisjonis, Euroopa Parlamendis ja nõukogus asjaomaste menetlustega seoses tehtavat tööd, viies oma arvamused vastavusse nende institutsioonide ajakavaga;

13.  tunneb heameelt komitee ja Euroopa Parlamendi vahel poliitilisel tasandil peetava dialoogi üle; võtab rahuloluga teadmiseks komitee komisjonide ja Euroopa Parlamendi komisjonide vahelise vahetustegevuse ning koostöö Euroopa Parlamendi uuringuteenistusega (EPRS); ergutab komiteed ja Euroopa Parlamenti töötama kõnealuse koostöö jaoks välja süstemaatilisema lähenemisviisi;

14.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendiga tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö üle ning komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingu rakendamise vahehindamise tulemuste üle, mis näitavad arvukate meetmete edukat rakendamist; märgib, et ümberpaigutamisega seoses on 70 tõlkijat viidud üle muudesse teenistustesse, sealhulgas Euroopa Parlamendi uuringuteenistusse;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoniga on läbirääkimiste teel saavutatud ja allkirjastatud mitu teenustaseme kokkulepet;

16.  tunneb heameelt komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöölepingu rakendamise vahehindamise tulemuste üle, millest nähtub, et juhtimis- ja haldusstruktuuri on edukalt lihtsustatud; tunneb heameelt asjaolu üle, et komitee enda ja ühistalituste koostöö, mis hõlmab näiteks selliseid valdkondi nagu IT, EMAS või koosolekuruumide haldamine, toimib hästi; märgib, et nendes tegevusvaldkondades saavutatud kokkuhoid on tunduvalt suurem kui koordineerimisele kulutatud vahendid;

17.  tunneb heameelt tõlkeosakondade ühise haldamise katseprojekti esialgse hindamise positiivsete tulemuste üle; ergutab komiteed seda koostööd edasi arendama, et luua rohkem koostoimet;

18.  märgib, et 2017. aastal jäi saavutamata eesmärk vähendada tõlkemahtu 5–10 %, kuigi saavutati 4,6 % vähenemine 2016. aastaga võrreldes; tunneb heameelt komitee lubaduse üle võtta 2018. aastal lisameetmeid, et saavutada tõlkemahu hallatav tase, ning ergutab komiteed võtma lisaks ratsionaliseerimismeetmeid, mis hõlmavad ka vajalike IT-lahenduste arendust;

19.  märgib, et eelarverea 1420 (tõlkeosakonna sisseostetavad teenused) täitmismäär oli madal, nimelt 55 % kulukohustuste osas ja 45 % maksete osas; märgib, et komitee tõlkekulud olid 2017. aastal kokku 27 231 105 eurot, millest 2 376 591 eurot kulutati välistõlkele; märgib, et 2017. aastal moodustas allhange tõlke kogukuludest 17,1 %; ergutab komiteed viima lõpule oma tõlkeosakondade kohandamise, et saavutada peagi eesmärk, mille kohaselt peaks allhange moodustama vähemalt 20 %;

20.  märgib, et liikmete sõidukuludeks ette nähtud summa oli 2017. aastal 8 882 955 eurot;

21.  võtab teadmiseks, et 2017. aasta iga-aastases tegevusaruandes esitati nimekiri üritustest, millest võtsid osa komitee liikmed; peab kahetsusväärseks, et kõnealune nimekiri ei ole nii üksikasjalik kui see, mis esitati vastusena 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule; palub komiteel esitada praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmena üksikasjalikum nimekiri, mis sisaldaks rohkem konkreetset teavet osalevate liikmete, ürituse nime, koha, kuupäeva ja kulude kohta; palub komiteel esitada selline 2018. aastat käsitlev nimekiri oma järgmises iga-aastases tegevusaruandes;

22.  märgib, et aastatel 2017–2018 oli komitee eesmärk avaldada igal aastal 15 kirjutist või uuringut, ja tõdeb murelikult, et 2017. aastal oli väljaandeid üheksa ja 2016. aastal 12; kutsub komiteed üles tegema väljaannete avaldamise eesmärkide saavutamiseks vajalikke jõupingutusi ja andma olukorrast aru 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete dokumendis;

23.  tunneb heameelt komitee niisuguse kommunikatsioonitegevuse saavutuste üle, mille eesmärk on suurendada oma nähtavust ja meediamõju ning laiendada sealhulgas ka oma teavitustegevust sotsiaalmeedias; tunneb heameelt eelkõige algatuse „Mõttevahetus Euroopa teemal“ üle, mille eesmärk on edendada kodanike osalemist käimasolevas liidu tulevikku käsitlevas arutelus, ning selle raames korraldatud kodanikega peetud 180 dialoogi üle; ergutab komiteed parandama teiste liidu institutsioonidega tehtavat ühiste kommunikatsioonikampaaniate ja muude algatuste alast koostööd;

24.  märgib, et inimressursside õigusraamistiku põhjaliku läbivaatamise tulemusel ajakohastati 2017. aastal teatavaid paindlikku tööaega, vanemapuhkust ja iga-aastaseid sõidukulusid käsitlevaid sätteid; märgib, et 2017. aasta märtsis võeti turvateenistuses kasutusele valves oleku ja vahetustega töö süsteem; tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud selleks, et personaliprotsesse veelgi lihtsustada, eelkõige otsuste vastuvõtmise uute töövoogude abil; võtab teadmiseks esimese komiteesisese personali iga-aastase aruande avaldamise;

25.  tunneb heameelt heaolu, tervise ja töölt puudumise haldamise valdkonnas rakendatava tervikliku poliitika üle, mida tugevdati veelgi meditsiiniteenistuse ja töötingimuste osakonna vahelise koostöö abil; märgib, et töölt puudumise määrasid jälgitakse tähelepanelikult ning nende suhtes võetakse järelmeetmeid, milles keskendutakse ennetamisele, kontrollimisele ja pikaajalise haiguspuhkuse järgsele edukale taasintegreerimisele; märgib, et töölt puudumise määr on aastate jooksul alanenud (4,86 %-lt 2015. aastal 4,60 %-le 2016. aastal ja 4,5 %-le 2017. aastal); tunneb heameelt asjaolu üle, et komitee on läbipaistvalt käsitlenud töötajate nn läbipõlemist, ning tunneb heameelt selle üle, et komitee alustas 2018. aastal töökoormuse hindamist organisatsioonisisese töökoormuse jaotuse kaardistamiseks ning ülesannete ja vahendite vastavuse kontrollimiseks; palub, et teda teavitataks kõnealuse hindamise tulemustest;

26.  peab kahetsusväärseks, et naiste osakaal keskastme juhtide seas ei ole 2017. aastal eriti tõusnud ja selleks on ligikaudu 38 % (2015. aastal oli see 37 % ja 2016. aastal 33 %); peab äärmiselt kahetsusväärseks, et naiste osakaal kõrgema juhtkonna ametikohtadel vähenes veelgi (33 %-lt 2016. aastal ligikaudu 25 %-le 2017. aastal), mis oli tingitud ühe naissoost kõrgema astme juhi lahkumisest 2017. aastal; tunneb heameelt terviklike meetmete üle, mida komitee on võtnud olukorra parandamiseks, sealhulgas niisuguse uue funktsionaalse juhtimise süsteemi loomise üle, mis töötati välja muu hulgas selleks, et suurendada niisuguste naiste arvu, kes soovivad täita ametlikke juhtimisülesandeid; ergutab komiteed selles valdkonnas oma tulemusi märkimisväärselt parandama ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma edusammudest aru;

27.  märgib, et 13,3 % juhtivatest ametikohtadest olid täidetud pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriikide (EL 13) kodanikega; kutsub komiteed üles jätkama oma jõupingutusi, et parandada geograafilist tasakaalu juhtivatel ametikohtadel eesmärgiga saavutada 20 % siht, mis vastab asjaomase 13 liikmesriigi elanikkonna osakaalule liidu koguelanikkonnas;

28.  tunneb heameelt meetmete üle, mida komitee on võtnud töökeskkonnas ahistamise ärahoidmiseks, näiteks ahistamisvastase poliitika alase korrapärase koolituse ja usaldusnõunike töö üle; ergutab komiteed jälgima tähelepanelikult oma sellealase poliitika tõhusust, suurendama ka edaspidi teadlikkust töökeskkonnas toimuvast ahistamisest ning edendama ahistamise suhtes täisleppimatuse põhimõtte kohaldamist; väljendab siiski muret selle pärast, et komiteel ei ole komiteesisest kaebuste lahendamise mehhanismi ega karistusi, mis oleksid ette nähtud ahistamisjuhtumite jaoks, millesse on kaasatud selle liikmed; palub komiteel sellega seoses ajakohastada oma liikmete käitumisjuhendit ja kodukorda ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

29.  tunneb heameelt pikaajalise kinnisvarastrateegia üle, mille komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitsid heaks 2017. aastal; märgib, et kinnisvarastrateegias nähakse ette raamistik mis tahes tulevikus võetavate kinnisvarapoliitikaga seotud otsuste jaoks ja see sisaldab kinnisvaravaldkonna juhtpõhimõtteid; märgib, et 2021. aasta järgse kinnisvarapoliitika ettevalmistamisel uuriti mitut stsenaariumi ja need määrati ka kindlaks, kusjuures esmatähtsaks peetakse stsenaariume, mille korral jätkatakse VMA hoone kasutamist; palub, et teda hoitaks VMA hoone jätkuva kasutamise teemal praegu komisjoniga peetavate läbirääkimistega kursis; ergutab komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed hindama võimalikke renoveerimisvajadusi ja koostama kulude prognoosi niisuguse stsenaariumi jaoks, mille korral kõnealused kaks komiteed võtavad üle kogu VMA hoone;

30.  märgib rahuloluga, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud komitee veebipõhise kursuse (MOOC) osalejate arv on kasvanud 5 % võrra ja tegevusmaht on tõusnud 5 protsendipunkti võrra pärast seda, kui need näitajad 2016. aastal Brüsselis toimunud terrorirünnakute tõttu langesid, ning võtab rõõmuga teadmiseks, et külastajate arv kasvas 2017. aastal 14 % võrra;

31.  tunneb heameelt keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud edukate saavutuste üle, mis said võimalikuks tänu komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühisele koostööle; tunneb heameelt meetmete üle, mille eesmärk on parandada komitee energiatarbimist, ning keskkonnakriteeriumide lisamise üle enamikku pakkumismenetlustesse; märgib, et EMASiga konsulteeriti 27 hankemenetluse puhul, mis olid seotud keskkonnakriteeriumitega; tunneb heameelt selle üle, et Brüsseli piirkond andis komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hea toidu märgistuse „Good Food“, mis tõendab, et komiteede sööklate juhtimine on jätkusuutlik;

32.  märgib, et komitee ootab endiselt Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) lõpparuannet rikkumisest teatamise juhtumi kohta, millest teavitati OLAFit 2016. aasta oktoobris; palub, et komitee võtaks igakülgselt arvesse aruande järeldusi ja tulemusi ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle tulemustest ja võetud järelmeetmetest;

33.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) 23. oktoobri 2018. aasta otsuse kohtuasjas, mille esitas komitee vastu endine siseaudiitor; märgib, et kõnealuse kohtuotsusega tühistatakse komitee 2. detsembri 2014. aasta otsus, milles kinnitatakse teise töövõimetuskomitee järeldusi selle kohta, et endise siseaudiitori invaliidsus ei ole tingitud kutsehaigusest; märgib, et Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et töövõimetuskomitee hinnang ei olnud piisavalt põhjendatud ja sisaldas hindamismetoodikaga seotud viga; märgib, et Euroopa Kohus otsustas, et komitee peab maksma 5000 euro suuruse hüvitise, kuid lükkas tagasi endise siseaudiitori lisahüvitisnõude, mille suurus oli 20 000 eurot;

34.  nõuab tungivalt, et komitee täidaks kiiresti Euroopa Kohtu otsust ja teeks kõik, mis on vajalik otsuse suhtes järelmeetmete võtmiseks; ergutab komiteed kaaluma endise siseaudiitoriga kompromissi saavutamist, mis oleks mõlema poole huvides, ning palub korrapärast teavitamist;

35.  märgib, et 31. jaanuaril 2018. aastal esitas endine siseaudiitor personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel taotluse, et komitee tunnustaks teda personalieeskirjade artikli 22a alusel ametlikult heauskse rikkumisest teatajana; märgib lisaks, et endine siseaudiitor esitas 23. augustil 2018. aastal pärast komitee 24. mai 2018. aasta otsust mitte tunnustada teda heauskse rikkumisest teatajana personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse ametisse nimetavale asutusele;

36.  märgib, et Regioonide Komitee analüüsis taotlust ja jõudis järeldusele, et endise siseaudiitori tunnustamiseks heauskse rikkumisest teatajana puudub õiguslik alus; peab kahetsusväärseks, et see järeldus on vastuolus Euroopa Parlamendi seisukohaga, mille kohaselt on siseaudiitor heauskne rikkumisest teataja ning mida parlament kinnitas ka oma 13. jaanuari 2004. aasta resolutsioonis komisjoni Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomist käsitleva teatise kohta; ergutab komiteed kaaluma siseaudiitori staatuse sümboolset tunnustamist hoolimata sellest, et asjaolude esinemise ajal puudus asjakohane õiguslik alus;

37.  nõuab vahendamist komitee endise siseaudiitori ja komitee vahel käimas olevas vaidluses, et lahendada see mõlema poole huvides kompromissiga; juhib tähelepanu asjaolule, et vahendamisel tuleks arvestada ka seda, et endine siseaudiitor tegutses heauskse rikkumisest teatajana (nagu on tunnistanud Euroopa Parlament oma 2004. aasta resolutsioonis) ja lähtus liidu institutsioonidele väärtegudest teatades liidu huvidest;

38.  märgib, et komitee hinnangul on Ühendkuningriigi liidust lahkumise otsuse finantsmõju 2019. aastal 373 666 eurot ja 2020. aastal 576 559 eurot, mis on tingitud liikmete arvu vähendamisest praegu Ühendkuningriigile määratud 24 koha võrra; tunneb heameelt niisuguse rühma loomise üle, mis hakkab tegelema küsimusega, kuidas säilitada tihedad sidemed Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega pärast Ühendkuningriigi liidust lahkumist.

Viimane päevakajastamine: 28. märts 2019Õigusalane teave