Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2210(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0140/2019

Esitatud tekstid :

A8-0140/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 12
CRE 26/03/2019 - 12

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 13.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0254

Vastuvõetud tekstid
PDF 165kWORD 59k
Teisipäev, 26. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemuslikkus, finantsjuhtimine ja kontroll
P8_TA-PROV(2019)0254A8-0140/2019

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2018/2210(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu asutuste 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2017 kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(2), eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(3), eriti selle artikleid 68 ja  70,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(4), eriti selle artiklit 110,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0140/2019),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 ja määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046 artikli 70 kohase asutuse kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa V jaole;

B.  arvestades, et esimeeste konverents kiitis 18. jaanuaril 2018 heaks institutsioonidevahelise töörühma soovitused detsentraliseeritud asutuste vahendite kohta; tuletab meelde töörühma volituste raames antud kuut soovitust, eelkõige seoses eesmärgiga vähendada töötajate arvu 5 % võrra, uute ülesannete käsitlemise, asutuste korrapärase hindamise, teenuste jagamise, mitmes kohas asuvate asutuste hindamise ja tasudest rahastatavate asutustega;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon toonitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide tõhusust, tulemuslikkust, säästlikkust ja vastutust ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise kontseptsiooni ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.  rõhutab, et liidu asutused on liikmesriikides väga nähtavad ning neil on märkimisväärne mõju poliitikale ja otsuste tegemisele ning programmide rakendamisele Euroopa kodanike jaoks olulistes valdkondades, nagu ohutus, turvalisus, tervishoid, teadusuuringud, majandus, keskkond, sooline võrdõiguslikkus, energia, transport, vabadus ja õigus; toonitab asutuste ülesannete tähtsust ja nende otsest mõju liidu kodanike igapäevaelule; kordab veel kord asutuste, eriti reguleerivate ametite ja teabe sõltumatu kogumisega tegelevate asutuste tähtsust; tuletab meelde, et asutuste loomise peamised põhjused olid liidu süsteemide käitamine, Euroopa ühtse turu rakendamise hõlbustamine ja sõltumatute tehniliste või teaduslike hinnangute koostamine; tunneb sellega seoses heameelt asutuste üldise tegeliku suutlikkuse ja edusammude üle enda Euroopa kodanikele nähtavaks tegemisel;

2.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) koostatud aastaaruandes ELi asutuste eelarveaasta 2017 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) esitas kontrollikoda märkusteta auditiarvamuse kõigi asutuste raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse kohta; märgib ühtlasi, et kontrollikoda väljastas märkusteta arvamuse kõigi asutuste raamatupidamisaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoda väljastas märkusteta arvamuse kõigi asutuste, välja arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) raamatupidamisaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib kahetsusega, et EASO maksete kohta esitas kontrollikoda vastupidise arvamuse;

3.  märgib, et liidu 32 detsentraliseeritud asutuse 2017. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringute maht oli ligikaudu 2,35 miljardit eurot, mida on umbes 13,36 % rohkem kui 2016. aastal, ning maksete assigneeringute maht oli 2,24 miljardit eurot ehk 10,31 % rohkem kui 2016. aastal; märgib ühtlasi, et nimetatud 2,24 miljardist eurost umbes 1,62 miljardit eurot tuli liidu üldeelarvest, mis moodustas 2017. aastal asutuste rahastamisest kokku 72,08 % (2016. aastal 69,81 %); märgib ka, et ligikaudu 627 miljonit eurot laekus tasudest ja lõivudest ning osalevate riikide otsemaksetest;

4.  tuletab meelde oma taotlust ühtlustada ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, et otsustada eelarve täitmisele heakskiidu andmine kohe pärast seda aastat, mille eelarve täitmisele heakskiit antakse, ning lõpetada menetlus kõnealusele eelarveaastale järgneval aastal; tunneb sellega seoses heameelt edukate pingutuste ja hea koostöö üle Euroopa Liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ja üksikute ametite, eelkõige kontrollikoja vahel, mis näitab, et neil on selgelt potentsiaali menetlust ühtlustada ja kiirendada; hindab seni tehtud edusamme ja kutsub kõiki asjaomaseid osalisi jätkuvalt pingutama menetluse edendamise nimel;

Kontrollikoja välja selgitatud peamised ohud

5.  tunneb heameelt, et kontrollikoda leiab oma aruandes, et kõigi ametite raamatupidamisaruannete usaldusväärsusega seotud üldine risk on väike, kuna ametite raamatupidamisaruanded koostatakse rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt, arvestades ka asjaolu, et minevikus on asutustel esinenud vaid mõned olulised vead;

6.  märgib, et kontrollikoja hinnangul on ametite raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust mõjutav üldine risk keskmine, varieerudes väikesest suureni mõne konkreetse eelarvejaotise puhul; märgib, et risk seoses I jaotisega (personalikulud) on üldiselt väike, II jaotise (halduskulud) puhul peetakse riski keskmiseks ning III jaotise (tegevuskulud) puhul väikeseks või suureks, sõltuvalt ametist ja selle tegevuskulude laadist; juhib tähelepanu, et tavaliselt on riskiallikaks hanked ja toetuste maksmine;

7.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on risk seoses usaldusväärse finantsjuhtimisega keskmine ja seda peamiselt infotehnoloogia (IT) ja riigihangete valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et IT ja riigihanked on endiselt valdkonnad, kus võib esineda vigu;

8.  rõhutab, et laiemas vaates kätkevad oma haldusstruktuuride ja -menetlustega paljud väikesed asutused endas ebatõhusa haldamise ja ebajärjekindlate meetodite kattumise riski, kui ei tagata ühtlustamist ja ressursse ei jagata tõhusalt;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

9.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja aruande kohaselt vähenes maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta tehtud tähelepanekute arv, mis 2016. aastal oli 11, 2017. aastal kaheksani, mis näitab asutuste jätkuvaid pingutusi järgida finantsmäärust;

10.  palub komisjonil, võrgustikul ja üksikutel asutustel teha koostööd ja anda konstruktiivset tagasisidet 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste ajal ning otsida asutustele uusi rahastamisallikaid lisaks praegustele eraldistele liidu eelarvest; nõuab kindlalt, et tulevasi otsuseid ressursside kohta ei tohiks teha üldisel alusel, vaid pigem tuleks need siduda ülesannetega, mis on asutustele antud kehtivate õigusaktide alusel; rõhutab sellega seoses asutuste temaatilise rühmitamise ja poliitikavaldkondadel põhineva koostöö tähtsust;

11.  märgib, et teatavate asutuste eelarve täitmise auditeeritud aruanded on vähem üksikasjalikud kui enamikul teistel asutustel, mis näitab, et asutuste eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema; tunnustab pingutusi raamatupidamisaruannete esitamise ja aruandluse järjepidevuse tagamiseks; täheldab lahknevusi ametite avaldatud teatavas teabes ja dokumentides, eelkõige seoses personali puudutavate arvandmetega, sh ametikohtade loetelu käsitlevates aruannetes (täidetud ametikohad või liidu eelarve kohaselt lubatud suurim ametikohtade arv); juhib tähelepanu, et mõni asutus ei too aruandes selgelt välja, milliseid eelarve tulemuslikkuse näitajaid on kasutatud, ka ei ole asutused alati arvutanud vastavaid summasid ega protsente ühesuguselt ega kasutanud arvutamisel samu elemente; palub komisjonil, võrgustikul ja üksikutel ametitel töötada välja ühtlustatud ja kooskõlastatud näitajad ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sellega seoses võetud meetmetest; palub komisjonil ühtlasi esitada eelseisvatel aastatel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile automaatselt 32 detsentraliseeritud asutuse ametliku eelarve (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja arvandmed töötajate kohta (ametikohtade loetelu, lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid vaatlusaluse aasta 31. detsembri seisuga);

12.  tuletab meelde võrgustiku ettepanekut seoses aruandlusega tühistatud ülekandmiste kohta, mis ületavad 5 % eelnenud aasta kogueelarvest; usub siiski, et tühistatud ülekandmiste määr kogu aastast n-2 aastasse n-1 üle kantud summaga võrreldes on eelarve aastasuse põhimõtte kohaldamiseks asjakohasem näitaja; rõhutab, et ülekandmiste tühistamiste tase näitab, mil määral need asutused on oma rahalisi vajadusi õigesti prognoosinud; kutsub kontrollikoda ja komisjoni üles pakkuma välja ühtse valemi tühistatud ülekandmiste arvutamiseks ja seda määratlema ning palub asutustel lisada see teave järgnevatel eelarveaastatel oma vastavasse konsolideeritud iga-aastasesse tegevusaruandesse;

13.  rõhutab, et vastuvõetav ülekandmine tuleb täpselt määratleda, et ühtlustada kontrollikoja ja asutuste sellekohast aruandlust ja võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil vahet teha, kas tegemist on halvast eelarve planeerimisest põhjustatud ülekandmistega või ülekandmistega, mida kasutatakse eelarves selleks, et toetada mitmeaastaseid programme ja hankemenetluste kavandamist;

Tulemuslikkus

14.  julgustab asutusi ja komisjoni kohaldama eelarve tulemuspõhise koostamise põhimõtet, et otsida pidevalt kõige mõjusamaid viise lisaväärtuse tagamiseks, ning uurida täiendavalt tõhususe suurendamise võimalusi ressursside haldamisel;

15.  märgib rahuloluga, et asutused lõid võrgustiku asutustevahelise koostöö platvormi kujul eesmärgiga parandada asutuste nähtavust, teha kindlaks tõhususe suurendamise võimalused ja neid edendada ning anda lisaväärtust; tunnistab võrgustiku lisaväärtust koostöö tegemisel Euroopa Parlamendiga ja tunneb heameelt võrgustiku püüdluste üle meetmete ja teabe koordineerimisel, kogumisel ja konsolideerimisel liidu institutsioonide huvides; hindab ka võrgustiku antavaid suuniseid, et asutused saaksid optimeerida oma suutlikkust tulemuste, eelarve ja kasutatavate vahendite kavandamisel, järelevalves ja aruandluses;

16.  märgib rahuloluga, et mõni asutus teeb koostööd sama teemarühma teiste asutustega, näiteks justiits- ja siseküsimustega tegelevad ametid(5) ja Euroopa järelevalveasutused(6); julgustab ka teisi asutusi suurendama omavahelist koostööd, kui see on võimalik, mitte ainult ühiste teenuste korraldamisel ja koostoime tekitamisel, vaid ka ühistes poliitikavaldkondades; tunneb heameelt kontrollikoja aruande uue kokkuvõtliku vormi üle, milles tutvustatakse asutusi mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide järgi ja rühmitatakse need poliitikavaldkondade kaupa;

17.  rõhutab, et asutuste (ümber)paigutamisel liikmesriikidesse tuleb võtta arvesse tõhusust; väljendab pettumust institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma töö tulemuste pärast selles küsimuses, kuna töörühm ei töötanud välja konkreetseid ettepanekuid seotud poliitikavaldkondadega tegelevate ametite ühendamiseks või ühte asukohta toomiseks; nõuab tungivalt, et komisjon annaks viivitamata hinnangu mitme asukohaga asutustele, nagu institutsioonidevaheline töörühm soovitas, ning esitaks hoolikale ja põhjalikule analüüsile tuginedes ning selgeid ja läbipaistvaid kriteeriume kasutades ettepanekud võimalike ühinemiste, sulgemiste ja/või komisjonile ülesannete üleandmise kohta, mis oli institutsioonidevahelise töörühma pädevuse raames ette nähtud, kuid mida kunagi tõsiselt ei kaalutud, sest komisjon ei ole esitanud sellekohaseid ettepanekuid;

18.  avaldab kahetsust, et kuigi asutused kasutavad järjest sagedamini sarnaseid eelarvehaldus- ja raamatupidamissüsteeme, on neil muudes olulistes valdkondades (nagu personalijuhtimine ning hangete ja lepingute haldamine) jätkuvalt kasutusel arvukad IT-lahendused; jagab kontrollikoja seisukohta, et IT-lahenduste edasine ühtlustamine nendes valdkondades parandaks kulutõhusust, vähendaks sisekontrolli riske ja tugevdaks IT-haldust;

Personalipoliitika

19.  märgib, et 32 detsentraliseeritud asutuses töötas 2017. aastal 7 324 ametnikku, ajutist töötajat, lepingulist töötajat ja lähetatud riiklikku eksperti (2016. aastal 6 941), mida on 5,52 % rohkem kui eelnenud aastal;

20.  märgib, et uute ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, tulemuslikkuse pidevaks suurendamiseks, vabade töökohtade kiireks ja tõhusaks täitmiseks ning ekspertide ligimeelitamise suutlikkuse suurendamiseks peaksid asutused pidevalt jälgima ja hindama oma töötajate arvu ning vajadust lisapersonali ja täiendavate rahaliste vahendite järele, samuti esitama vajaduse korral asjaomaseid taotlusi, et nad suudaksid oma ülesandeid ja kohustusi korralikult täita;

21.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise töörühma 12. juuli 2018. aasta järelkohtumisel esitas komisjon märkuse ametikohtade arvu muutumise kohta ametikohtade loetelus, milles ta leidis, et 5 %-line töötajate arvu vähendamine on saavutatud; juhib tähelepanu, et Euroopa Parlament toetas seda järeldust(7);

22.  rõhutab, et institutsioonidevaheline töörühm (IIWG2) vaatas läbi ka EASA katseprojekti, mis puudutas tasudest rahastatavaid asutusi; märgib, et isegi kui asutusi rahastatakse täielikult tasudest, on nad mainega seotud riski tõttu endiselt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni ees täiel määral aruandekohustuslikud; toonitab, et tasudest rahastamisel on nii plusse kui ka miinuseid; rõhutab, et tasudest rahastamine võib põhjustada huvide konflikti ja tuluvoo prognoosimatust, kuid näitajate kvaliteet peab olema hea;

23.  märgib, et komisjon kohaldas asutuste töötajate suhtes viie aasta (2014–2018) jooksul 1 % suurust iga-aastast lisamäära, et luua „ümberpaigutamisreserv“, millest jagada asutustele ametikohti uute neile määratud ülesannete täitmiseks või alles alustusetapis olevatele asutustele(8);

24.  märgib, et detsentraliseeritud asutused suurendasid lepinguliste töötajate kasutamist, et täita uusi ülesandeid, kompenseerides osaliselt töötajate arvu vähendamist 5 % võrra ja nende suhtes lisamäära kehtestamist ümberpaigutamisreservi loomise eesmärgil; kutsub võrgustikku üles töötama välja üldise poliitika selleks, et mitte asendada alalisi töötajaid väliskonsultantidega, kelle palkamine on kulukam;

25.  võtab teadmiseks, et mõnel asutusel on probleeme sellega, et neil on liiga vähe töötajaid, eriti kui asutusele antakse uusi ülesandeid, ilma et nende täitmiseks oleks ette nähtud täiendavat tööjõudu; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole võtnud arvesse sellisesse olukorda sattunud asutuste nõudmist suurendada töötajate arvu, mis seab ohtu nende tegevuse tulemuslikkuse;

26.  võtab murega teadmiseks mitmed tegurid, mis pärsivad teatavate asutuste tegevuse tulemuslikkust, nagu raskused kvalifitseeritud töötajate palkamisel konkreetsetele palgaastmetele, osaliselt madal paranduskoefitsiendi tõttu teatavates liikmesriikides, ja meetmete rakendamine toetuse määramise kaudu, mis on pikk ja halduslikult koormav protsess; palub võrgustikul ja üksikutel ametitel kaaluda asjakohaseid lahendusi ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles osas võetud meetmetest;

27.  palub kõigil asutustel avalikustada oma tööjõu voolavuse taseme ja tuua selgelt välja ametikohad, mis on asjaomase eelarveaasta 31. detsembriks tegelikult täidetud, et tagada ametite omavaheline võrreldavus;

28.  peab kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust mõnes asutuses; kutsub asutusi üles tegutsema pidevalt selle nimel, et tagada sooline tasakaal kõigi tasandite töötajate osas, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võetud meetmetest ja tehtud edusammudest;

29.  märgib murega, et enamik asutusi ei avalda oma töökuulutusi Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebilehel; mõistab siiski asutuste muret seoses suurte tõlkekuludega; tunneb sellega seoses heameelt võrgustiku loodud ja hallatava asutustevahelise tööportaali üle ja kutsub asutusi üles seda platvormi täielikult ära kasutama; palub EPSO-l tutvustada võrgustiku tööportaali ka liidu töökuulutuste üldisel veebisaidil;

30.  soovitab liidu asutustel kaaluda võimalust võtta vastu põhiõiguste strateegia ning viidata põhiõigustele ka tegevusjuhendis, milles võidakse kindlaks määrata asutuste töötajate ülesanded ja koolitused; luua mehhanismid, et tagada kõikide põhiõiguste rikkumiste avastamine ja nendest teatamine ning asutuse põhiorganite kiire teavitamine selliste rikkumiste ohust; luua vajaduse korral põhiõiguste ametniku ametikoht (haldusnõukogu otseses alluvuses, et tagada teatav sõltumatus ülejäänud töötajatest), et tagada viivitamatu tegelemine põhiõigusi ohustavate asjaoludega ning organisatsiooni põhiõiguste poliitika pidev täiustamine; pidada põhiõiguste küsimuses kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega korrapärast dialoogi; muuta põhiõiguste järgimine ameti ja selle välispartnerite koostööraamistiku oluliseks osaks (eelkõige mis puudutab riikide ametiasutusi, kellega asutus tegevuslikul tasandil koostööd teeb);

31.  märgib murelikult, et mõnest asutusest on tulnud sagedasti teateid ahistamise ja väärkohtlemise kohta; on seisukohal, et ohvrite probleemide lahendamiseks tuleks rakendada tulemuslikku ennetuspoliitikat ja tõhusaid menetlusi; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult asutuste kohaldatavaid reegleid, et vältida mis tahes liiki asutusesisest väärkohtlemist;

Hanked

32.  märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt on hangete haldamisel jätkuvalt puudujääke, kusjuures 14 ametil on selles valdkonnas puudusi, mis on peamiselt seotud teenuste hangetega; märgib, et nende puuduste põhjuseks on piisava tasakaalu puudumine hinna ja kvaliteedi vahel lepingute sõlmimisel, raamlepingute ebasobiv koostamine, põhjendamatud vahendusteenused ja raamlepingute kasutamine ilma piisava üksikasjalikkuseta; palub asutustel pöörata erilist tähelepanu kontrollikoja tähelepanekutele ja parandada veelgi riigihangete haldamist;

33.  peab EASO olukorda hankemenetlustega seoses vastuvõetamatuks ja palub komisjonil tõhustada asutuste hankemenetluste üle tehtavat järelevalvet;

34.  tunneb heameelt asjaolu üle, et asutused hakkasid üha enam kasutama ühist hankeportaali (ühishankevõimaluste keskregistrit), mis asub ametite suhtevõrgus ning mis hõlmab selliseid tegevusi nagu dokumentide jagamine ja foorumiarutelud ja mis teeb ametitevahelise suhtluse hanketeenuste osas läbipaistvamaks ja lihtsamini hallatavaks;

35.  jagab kontrollikoja seisukohta seoses sarnaste vahendite kasutamise ja ühtse lahenduse otsimisega tarnete või teenuste hankimiseks (e-hanked), et saavutada asutuste ühtlustatud IT-raamistik; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada selles valdkonnas tehtud edusammudest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

36.  märgib, et 77 % asutustest on juba kehtestanud ja rakendanud rikkumisest teavitamist käsitlevaid sise-eeskirju või suuniseid ja ülejäänud 23 % tegelevad sellega; kutsub ülejäänud asutusi üles kehtestama viivitamata rikkumisest teavitamise sise-eeskirjad ja neid rakendama; palub, et võrgustik annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest aru;

37.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 29 asutust (94 %) on kehtestanud suunised, mis võimaldavad üldsusel dokumentidega tutvuda; palub ülejäänud asutustel, kellel selliseid suuniseid ei ole, need viivitamatult vastu võtta; peab kiiduväärseks, et asutused, millele esitatakse sageli ja keerukamaid päringuid, on töötanud välja päringute käsitlemise sisemised süsteemid ja koolitanud välja meeskonnad, kes tegelevad dokumentidele juurdepääsu käsitlevate päringutega; kutsub võrgustikku üles töötama asutuste jaoks välja ühised suunised üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele;

38.  märgib, et haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid on olemas peaaegu kõigis asutustes ja enamik asutusi avaldab need oma veebisaidil koos asjakohaste elulookirjeldustega; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellest jätkuvalt teada; rõhutab, et haldusnõukogu liikmed ja kõrgem juhtkond peaksid huvide konflikti puudumise deklaratsioonide asemel esitama huvide deklaratsioonid; kordab, et haldusnõukogu liikmed ja juhtkond ei saa oma huvide konflikti puudumise üle ise otsustada; tuletab meelde, et huvide konflikti olemasolu peaks hindama neutraalne organ;

39.  tuletab meelde, et on asutusi (eriti need, mis väljastavad kolmandatele isikutele toodete turule toomise lube), mis on ilma selge ja tõhusa huvide konfliktide ennetamise eeskirjata üsna ebakindlas olukorras; kutsub kõiki asutusi üles osalema läbipaistvusregistrit käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille üle komisjon, nõukogu ja parlament peavad praegu läbirääkimisi;

40.  kutsub asutusi üles võtma kasutusele laiahaardelise ja horisontaalse poliitika huvide konfliktide vältimiseks; soovitab kasutada Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) sõltumatuspoliitikat parima tava näitena ja võtta sellest huvide konfliktide jälgimise ja vältimise süsteemist eeskuju; tuletab meelde, et selle sõltumatuspoliitika kohaselt on kõik töötajad ja asjaomased eksperdid kohustatud igal aastal huvide deklaratsiooni esitama ja olukorra muutudes seda ajakohastama ning kõik isikud, kes on mingis valdkonnas oma huvi deklareerinud, jäetakse selles valdkonnas otsuste tegemisest või arvamuse kujundamisest välja; ergutab asutusi asutama huvide konflikti nõuandekomiteesid;

Sisekontroll

41.  võtab teadmiseks kontrollikoja kommentaari, et tuleb suurendada peaarvepidajate sõltumatust, et nad oleksid 11 asutuses otseselt vastutavad juhtkonna ja haldusnõukogu ees; võtab teadmiseks võrgustiku vastuse, milles öeldakse, et puudub tausta- või riskianalüüs selle kommentaari põhjendamiseks; kutsub kontrollikoda ja võrgustikku üles jõudma selles küsimuses ühise lähenemisviisini ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru tehtud edusammudest;

42.  märgib rahuloluga, et enamikul asutustel (28) ei esine puudusi oma talitluspidevuse kavade sisekontrollistandardite rakendamisel; palub ülejäänud asutustel olukorda parandada, et maandada võimalikke riske, ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest;

Muud kommentaarid

43.  juhib tähelepanu, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu oma otsusest liidust välja astuda; märgib murega, et erinevalt enamikust teistest asutustest ei ole viis asutust põhjalikult analüüsinud Ühendkuningriigi väljaastumise tõenäolist mõju oma organisatsioonile, tegevusele ja raamatupidamisele;

44.  võtab teadmiseks 20. novembri 2017. aasta üldasjade nõukogus saavutatud kokkuleppe Euroopa Ravimiameti (EMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) üleviimise kohta Londonist vastavalt Amsterdami ja Pariisi; märgib murega, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumine võib avaldada neile asutusele mõju nii tulevasi kulusid silmas pidades kui ka oskusteadmiste kaotamise läbi, mis võib seada ohtu talitluspidevuse; osutab ühtlasi võimalikule mõjule mitme mujal kui Londonis asuva asutuse tuludele ja tegevusele; palub asutustel valmistuda võimalike riskide maandamiseks ja esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruanne selliste ettevalmistavate meetmete rakendamise kohta;

45.  märgib murelikult, et mõnel asutusel on endiselt kaks peakorterit, millest üks tegeleb põhitegevuse ja teine haldusega; peab hädavajalikuks kaotada võimalikult kiiresti kahe peakorteri süsteem, mis ei anna mingit tegevusega seotud lisaväärtust;

46.  peab kahetsusväärseks, et uues finantsmääruses ei ole ette nähtud halduskoormuse vähendamist, mida detsentraliseeritud asutused jätkuvalt kannavad; märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab endiselt täielikult kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused; kordab, et uued auditipõhimõtted, mille kohaselt kasutatakse ka erasektori audiitoreid, on asutuste halduskoormust järsult suurendanud, ja aeg, mis kulutatakse hangetele ja auditilepingute haldamisele, on tekitanud lisakulu, suurendades seega veel asutuste piiratud ressurssidele avalduvat survet; rõhutab, et see küsimus tuleb lahendada; palub asjaomastel pooltel selles küsimuses lahendusi pakkuda, et halduskoormust märkimisväärselt vähendada;

47.  tunnistab, et välishinnangud asutuste tegevuse kohta on üldiselt positiivsed ja asutused on koostanud tegevuskavad hindamisaruannetes tõstatatud küsimustes meetmete võtmiseks; märgib, et kuigi enamiku ametite asutamismäärustes nähakse välishindamine ette perioodiliselt (tavaliselt iga nelja kuni kuue aasta järel), ei sisalda viie detsentraliseeritud asutuse asutamismäärused sellist sätet ja EMA asutamismääruses nõutakse välishindamist üksnes iga kümne aasta järel; palub komisjonil ja asjaomastel asutustel selle küsimusega tegeleda ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest;

48.  väljendab heameelt kolme kolmepoolse asutuse – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) – asutamismääruse muutmise üle;

49.  tuletab meelde, et iga-aastane arvamuste vahetus, mille käigus arutatakse vastutavas komisjonis asutuste iga-aastase tööprogrammi projekti ja mitmeaastast strateegiat, aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba ja strateegia „Euroopa 2020“ kontekstis arvesse ajakohaseid poliitilisi prioriteete;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asutustele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT C 434, 30.11.2018, lk.1.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
(4) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
(5) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL), Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust).
(6) Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).
(7) J. Arthuis’ kiri A. Tajanile: viitenumber D(2018)30134.
(8) Järgides terminoloogiat, mida komisjon kasutab detsentraliseeritud asutuste liigitamiseks ja mis kajastab nende arengu- ja kasvutaset liidu toetuste ja personali tasandil: „alustusetapp“, „uued ülesanded“ või „täielikult toimiv“.

Viimane päevakajastamine: 27. märts 2019Õigusalane teave