Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05825/2019 – C8-0098/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(5), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0123/2019),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 434, 30.11.2018, lk 116. (2) ELT C 434, 30.11.2018, lk 116. (3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (5) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11. (6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2019. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2017. aasta eelarve täitmisel (05825/2019 – C8-0098/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(4), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(5), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(6), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0123/2019),

1.  lükkab edasi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT C 434, 30.11.2018, lk 116. (2) ELT C 434, 30.11.2018, lk 116. (3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (4) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (5) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11. (6) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0123/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse(1) kohaselt oli ameti 2017. aasta lõplik eelarve 86 795 482 eurot, mis tähendab 2016. aastaga võrreldes 32,78 % suurust kasvu; arvestades, et selline kasv oli seotud ameti volituste laiendamise tõttu lisandunud uute täiendavate ülesannetega; arvestades, et liidu eelarvest on ameti eelarvesse eraldatud 75 376 000 eurot ning ülejäänud osa moodustavad osamaksud assotsieerunud riikidelt ja muud sissetulekud;

B.  arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne, ning et ta sai piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; arvestades, et kontrollikoda esitas siiski põhjenduse vastupidise arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis tähendab, et 31. detsembril 2017 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed on olulisel määral vigadest mõjutatud;

2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2018. aasta otsust(2), millega keelduti ameti tegevdirektori tegevusele 2016. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmisest; peab sellega seoses tervitatavaks parandusmeetmeid, mida ameti haldusnõukogu ja uus ajutine tegevdirektor on vahepeal võtnud; rõhutab siiski, et 2017. aasta eelarvet täideti ameti eelmise juhtkonna järelevalve all;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) tutvustas 20. novembril 2018. aastal kinnisel koosolekul Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile OLAFi uurimise tulemusi;

3.  peab kahetsusväärseteks OLAFi avastatud hankemenetluse rikkumisi, ELi vahendite väärkasutamisi, juhtimisvigu, seisundi kuritarvitusi personaliküsimustes, andmekaitse-eeskirjade rikkumisi, ahistamise ja töötajatega sobimatu käitumise juhtumeid; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile OLAFi soovitatud meetmete rakendamisest aru;

4.  tunnistab ameti tegevuse iseloomust ning 2015., 2016. ja 2017. aastal rändevoogudest tingitud erakorraliselt keerulisest töökeskkonnast tulenevaid suuri riske; peab siiski kahetsusväärseks, et kirjeldatud riske ei maandatud tugeva juhtimisstruktuuri ja tõhusate kontrollimehhanismidega;

Põhjendus vastupidise arvamuse esitamiseks eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

5.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja aruandes märgitud ameti finantsmäärusest ja muudest kohaldatavatest eeskirjadest ja sätetest tulenevaid olulisi ja süsteemseid rikkumisi, mis on seotud peamiselt maksete aluseks olevate riigihanke- ja värbamismenetlustega; peab kahetsusväärseks ka nõuetele mittevastavuse süstemaatilisust, mis annab tunnistust puudulikust sisekontrollisüsteemist; peab väga kahetsusväärseks, et nõuetele mittevastavate maksete vigade summa kokku on vähemalt 7,7 miljonit eurot, mis moodustab 10,3 % ameti 2017. aasta kogumaksetest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

6.  märgib, et 2017. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,88 %, mis on 2016. aastaga võrreldes 2,25 % väiksem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 92,03 %, mis oli 2016. aastaga võrreldes 5,79 % suurem; märgib, et amet kasutas ära 29 % assotsieerunud riikide osamaksudest ja 96 % tegevuskulude toetustest; palub ametil selle summa täielikult ära kasutada;

7.  märgib murega, et amet sõltub suurel määral sellest, kas liikmesriigid, eelkõige Kreeka ja Itaalia teevad kättesaadavaks piisavad ressursid, mida on vaja peamiselt ekspertide jaoks – seda on käsitletud ka kontrollikoja eriaruandes nr 6/2017 „ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem“;

Automaatselt üle kantud assigneeringud

8.  peab kahetsusväärseks, et 2016. aastast 2017. aastasse üle kantud assigneeringutest tühistati 341 190 eurot, mis moodustab kogu üle kantud summast 11,68 % ja on 2016. aastaga võrreldes 0,82 % suurem;

Tulemused

9.  märgib, et amet osaleb aktiivselt justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustikus, toetades tihedamat koostööd ja suuremat koostoimet selles poliitikavaldkonnas töötavate ametite vahel; võtab ka teadmiseks EASO-Frontexi ühise haldusnõukogu 2017.–2018. aasta uuendatud koostööstrateegia ning tähelepanu koondamise rände haldamise tugirühmadele esmase vastuvõtu keskustes ja andmete jagamisele;

10.  märgib, et amet kasutab võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatena kvalitatiivseid näitajaid, et näidata, millist mõju avaldab ameti toetus Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisele, ning muid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, mis parandavad ameti eelarve haldamist;

Personalipoliitika

11.  märgib murega, et 31. detsembril 2017. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud ainult 80,65 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 155 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 125 (2016. aastal oli kinnitatud ametikohti 91); märgib, et 2017. aastal töötas ameti heaks ka 68 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et ametikohtade loetelus ei ole koosseisulisi töötajaid ette nähtud ning amet kasutab ajutisi töötajaid ja lepingulisi töötajaid, ning nõuab tungivalt, et eelarvepädevad institutsioonid näeksid ette võimaluse palgata alalisi töötajaid;

12.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande kohaselt on ameti personaliolukord alates 2017. aasta lõpust järsult halvenenud: ameti juhtkonnas oli kümnest osakonnajuhataja ametikohast täitmata 4 ja 27 talituse juhataja ametikohast oli täitmata 18; nõuab tungivalt, et amet avaldaks kõik vabad ametikohad; märgib ka, et halduses oli neljast osakonnajuhataja ametikohast täitmata 3 ja kümnest talituse juhataja ametikohast oli täitmata 5; väljendab sügavat muret selle pärast, et see tekitab ametile märkimisväärseid juhtimisalaseid probleeme ja kujutab endast suurt ohtu ameti tegevuse jätkamisele praeguses mahus; peab kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud ametil 2017. aastal piisavalt töötajaid tööle võtta või säilitada; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet investeerib töötajate rahulolusse ja võtab meetmeid, et vähendada tööjõu voolavust, näiteks rakendades paindlikke tööviise, et kompenseerida ka Malta madalat paranduskoefitsienti; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende riskide leevendamiseks võetud parandusmeetmetega kursis; nõuab tungivalt, et amet täidaks kõrgelt kvalifitseeritud alaliste töötajatega esmajärjekorras vabad keskastme juhi ametikohad, et koolitada teisi uusi töötajaid;

13.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt tehti töötajatega seotud makseid 2017. aastal 13,5 miljoni euro ulatuses; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis neljateistkümnest auditeeritud värbamismenetlusest tõsiseid puudusi neljas; juhib näitena tähelepanu sellele, et mõned ametnike töölevõtmise menetlused ei olnud väljakuulutatud palgaastme puhul sobivad ning ühe menetluse puhul ei dokumenteerinud amet piisavalt kandidaatide kõlblikkuse kontrolli;

14.  võtab teadmiseks ameti suurenenud kohaloleku Itaalias 2017. aastal, sest vaja oli lisatuge liikuvate meeskondade töölevõtmise näol ja kasutajatuge Roomas; võtab teadmiseks, et Nikosias avati varjupaigatalituse ruumides operatiivkeskus ja Nikosiasse suunati kooskõlas Küprose erakorralise toetuse kava muutmisega alaliselt tööle kontaktametnik;

15.  märgib, et amet on algatanud sisemenetluse, et võtta vastu komisjoni otsus inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika kohta, ning et amet loob usaldusnõunike võrgustiku; palub, et amet hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle poliitika elluviimisega kursis;

Hanked

16.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt suurenes hankemenetluste arv märkimisväärselt (2015. aastal oli see 87, 2017. aastal 140) ning maksete arv suurenes 225 % (2578-lt 2015. aastal 8381-le 2017. aastal); tunneb heameelt selle üle, et amet tegi 2017. aastal olulisi edusamme hilinenud maksete osakaalu vähendamisel; märgib, et hilinenud maksete üldine osakaal vähenes märgatavalt, langedes 2017. aasta jaanuari 65 %-lt 2017. aasta detsembriks 9,5 %-le, ning et see positiivne suundumus jätkub ka 2018. aastal, kusjuures hilinenud maksete osakaal oli sihiks seatud tasemel ehk alla 10 %;

17.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt tehti ajutiste teenustega seotud makseid 2017. aastal 7,7 miljoni euro ulatuses; tuletab meelde, et kontrollikoda pidas seda lepingut 2016. aasta auditi käigus õigusnormide vastuseks; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et sellest hoolimata maksis amet 2017. aastal selle õigusnormide vastase lepingu alusel 4,8 miljonit eurot; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, milliseid parandusmeetmeid selles vallas kavatsetakse võtta;

18.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt pidas kontrollikoda 2016. aasta auditi käigus reisiteenuste osutamise 4 miljoni euro suurust lepingut õigusnormide vastaseks; peab kahetsusväärseks, et sellest hoolimata maksis amet 2017. aastal selle õigusnormide vastase lepingu alusel 1,5 miljonit eurot; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, milliseid parandusmeetmeid selles vallas kavatsetakse võtta;

19.  märgib murelikult, et kontrollikoja aruande kohaselt ei hinnanud amet enne ajutiste teenustega seotud mitme miljoni euro suuruse lepingu sõlmimist piisavalt vajadusi ja alternatiivseid lahendusi; peab kahetsusväärseks ka seda, et lepingute järelevalve oli halb, mis toob ametile kaasa märkimisväärse finantskahju ja maine kahjustumise riski; märgib, et amet viib selles küsimuses läbi siseuurimist; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uurimise tulemuste ja nimetatud riski leevendamiseks võetud parandusmeetmetega kursis;

20.  märgib rahuloluga, et amet on võtnud meetmeid oma hankesektori tugevdamiseks, lisades hankesektorisse kogenenumaid ja täiendavaid tugitöötajad, ning et on võetud ka meetmeid hankemenetluste tugevdamiseks, sh süstemaatilise kontrolli kehtestamisega iga 135 000 eurot ületava pakkumise puhul alates 1. jaanuarist 2018;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

21.  võtab teadmiseks, et amet hakkas enda sõnul 2018. aastal rakendama komisjoni otsust rikkumisest teatamise kohta ja töötas välja praktilise juhendi huvide konfliktide haldamise ja ennetamise kohta ning eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende meetmete rakendamisest aru;

22.  märgib murega, et kuigi amet avaldab haldusnõukogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused oma veebisaidil, ei avalda ta kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioone; palub, et amet avaldaks need puuduvad dokumendid ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas võetud meetmetest aru;

23.  märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt puudub ametil õigusteenuste üle piisav kontroll, mis tagaks, et teenuseid kasutatakse ainult ameti kaitsmiseks, mitte üksikisikute huvide kaitseks; peab kahetsusväärseks, et asjaomased menetlused huvide konflikti vältimiseks ei ole alati tõhusad; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et siseuurimine selles küsimuses on pooleli; palub ametil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uurimise tulemuste ja nimetatud ohu leevendamiseks võetud parandusmeetmetega kursis;

Sisekontroll

24.  peab kahetsusväärseks, et rändekriisi põhjustatud toimivusprobleemide leevendamiseks puudusid 2017. aastal tugev juhtimisstruktuur ja tõhusad sisekontrollimehhanismid; märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt ei loonud haldusnõukogu ametis siseauditi üksust ning Kreekas ja Itaalias elluviidud toiminguid ei kontrollitud siseauditi abil; peab kahetsusväärseks, et kuni 2017. aasta lõpuni oli ameti haldusnõukogu poolne finantsjuhtimise järelevalve piiratud;

25.  märgib murelikult, et kontrollikoja aruande kohaselt on sisekontrolli puudumine viinud paljudel juhtudel ajutiste teenuste, personalikulude, üüri ja sellega seotud tööde, reisikulude ning muude maksetega seotud oluliste nõuete täitmata jätmiseni;

26.  peab kahetsusväärseks tõsiseid sisekontrolli puudusi, mida esines 15 sisekontrolli standardist kaheksal, ning ülejäänute puhul olid puudused mõõdukad; väljendab muret asjaolu pärast, et 2017. aastal ei kontrollinud amet korrapäraselt sisekontrollisüsteemide rakendamist;

27.  märgib, et 2017. aastal andis komisjon välja läbivaadatud sisekontrollistandardid, mille haldusnõukogu võttis vastu oma koosolekul novembris 2017; märgib, et need uued standardid hakkasid kehtima 2018. aastal ning amet on kehtestanud näitajad uute standardite rakendamise jälgimiseks ajakava alusel; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile uute sisekontrolli standardite rakendamise kohta aru;

Muud märkused

28.  tunnistab siiski ameti pingutusi, et kõrvaldada kontrollikoja tuvastatud puudused tõhusal ja kiirel moel; kutsub ametit üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru edasiminekust tõhususe ja nende meetmete rakendamise osas, et lahendada kontrollikoja tuvastatud peamisi probleeme; nõuab, et amet põhjendaks Euroopa Parlamendile põhjalikult lahknevusi olemasolevate ning kavandatud, kuid mitte veel kättesaadavate, ja kavandamata, kuid ameti ülesannete täitmiseks väga vajalike ressursside vahel;

29.  peab kahetsusväärseks, et büroo ei avaldanud oma 2017. aasta tegevusaruannet tähtajaks 1. juuli 2018, nagu on sätestatud komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208(3); märgib, et juhatus võttis aruande vastu 10. jaanuaril 2019;

30.  märgib, et komisjon esitas 4. mail 2016 ettepaneku võtta vastu uus määrus, mis muudaks ameti täieõiguslikuks ametiks, ning et komisjon esitas pärast Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi käsitlevaid arutelusid 12. septembril 2018 muudetud määruse ettepaneku;

31.  tuletab meelde asjaolu, et amet on üks vähestest liidu ametitest, millel on mitu asukohta; märgib murelikult, et amet sõlmis mitmes asukohas üürilepingud, ilma et oleks läbi viidud piisavat kohaliku turu analüüsi; juhib näiteks tähelepanu sellele, et Lesbosel kohandas amet kontoriruume oma vajaduste järgi ja nõustus ehitustööde lepingutega summas 0,7 miljonit eurot, mis on mitu korda suurem kui üürilepingu aastane maksumus ja millega kaasnevad märkimisväärsete summade üüritud ruumidesse investeerimisest tulenevad finantsriskid; palub ametil oma üüri- ja ehituslepingud läbi vaadata ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru finants- ja tegevusriskide leevendamiseks võetud meetmetest;

32.  märgib, et amet muutis oma üürilepingut Maltal ja laiendas 2016. aasta teisel poolel oma kontoripinda, võttes hoonest, kus ta ruumid asuvad, kasutusele täiendava osa; rõhutab, et kohustuste ja ülesannete kasvu tõttu peaks töötajate arv 2020. aasta lõpuks suurenema 500 inimeseni, mis tekitab märkimisväärse vajaduse täiendava kontoripinna järele; kordab oma üleskutset ametile anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle suurendamise tagajärgedest eelarvele ja vajaduste rahuldamiseks kavandatavatest meetmetest aru; peab kahetsusväärseks, et amet ei suutnud 2017. aastal saavutada kokkulepet hoonekompleksis peakorteri lisaruumide rentimiseks omanikfirmaga Transport Malta ning sellel oli otsene mõju rendikuludele ja muudele seonduvatele kuludele, nagu hoonete korrashoid ja turvalisus; märgib, et üürileping allkirjastati 9. oktoobril 2018;

33.  väljendab heameelt uue ajutise tegevdirektori ametisse nimetamise üle, kes astus ametisse 6. juunil 2018; tunnustab uue juhtkonna võetud kohustust viia ellu kaugeleulatuvaid reforme ja on sellega seoses väga rahul haldusnõukogu poolt heaks kiidetud juhtimise tegevuskavaga, milles esitatakse mõõdetavad eesmärgid ja tulemused, mille eesmärk on tugevdada ametisisest juhtimist, taastada sisemine suutlikkus ja luua taas usaldus; palub uuel juhtkonnal jätkata otsustavate ja läbipaistvate jõupingutuste tegemist, et töötada ameti jaoks välja vastutustundlikum, usaldusväärsem ja tõhusam juhtimisstruktuur ja sellega seotud menetlused, ning tuletab ametile meelde, et töötajate usalduse ja kindlustunde taastamiseks peavad ameti haldusnõukogu menetlused ja toimingud olema täiesti läbipaistvad; palub anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru uue juhtimise tegevuskava rakendamise edusammudest;

34.  märgib murega, et keegi ei märganud aastate jooksul endise tegevdirektori hukkamõistu väärivat käitumist; peab kahetsusväärseks, et lubamatust käitumisest ei ole varem teatatud; peab kahetsusväärseks, et mitmesugused rikkumised jäid vastutavatele järelevalveasutustele märkamatuks; palub komisjonil esildada sellistele väärkäitumise juhtudele varajase reageerimise mehhanismi;

o
o   o

35.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonile(4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 415, 5.12.2017, lk 36. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0406. (3) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0254.