Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0243(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0173/2019

Esitatud tekstid :

A8-0173/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 19
CRE 26/03/2019 - 19

Hääletused :

PV 27/03/2019 - 10.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0298

Vastuvõetud tekstid
PDF 643kWORD 209k
Kolmapäev, 27. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ***I
P8_TA-PROV(2019)0298A8-0173/2019

Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (COM(2018)0460 – C8‑0275/2018 – 2018/0243(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0460),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 209 ja 212 ning artikli 322 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0275/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 13. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ja arengukomisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0173/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Programmi „Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend“ (edaspidi „rahastamisvahend“) üldeesmärk peaks olema kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi ja huve, et ellu viia liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
(1)  Programmi „Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend“ (edaspidi „rahastamisvahend“) üldeesmärk peaks olema tagada rahaline raamistik, millega toetada kogu maailmas liidu väärtuste, põhimõtete ja põhihuvide kaitset ning edendamist kooskõlas liidu välistegevuse eesmärkide ja põhimõtetega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 21 tuleb käesoleva määruse kohaldamisel juhinduda liidu välistegevuse põhimõtetest, s.o demokraatiast, õigusriigist, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsusest ning jagamatusest, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamisest. Käesoleva määruse eesmärk on aidata saavutada liidu välistegevuse eesmärgid, sealhulgas liidu inimõigustealase poliitika ning ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas sätestatud eesmärgid. Liidu tegevus peaks soodustama inimõiguste ülddeklaratsiooni järgimist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 kohaselt peaksid liit ja liikmesriigid edendama kultuurivaldkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Käesolev määrus peaks nimetatud artiklis sätestatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitama.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 on sätestatud, et liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liidu arengukoostöö poliitika aitab kaasa ka liidu välistegevuse, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärkidele – toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, seades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamise.
(4)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 208 on sätestatud, et liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liidu arengukoostöö poliitika aitab kaasa ka liidu välistegevuse, eriti ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärkidele – toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, seades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamise, ning säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktis c.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Liit tagab poliitikavaldkondade arengukoostöö sidususe kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208. Liit peaks arengukoostöö eesmärke arvestama tõenäoliselt arengumaid mõjutavates poliitikavaldkondades, mis on otsustava tähtsusega 2015. aasta septembris ÜROs45 vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 (edaspidi „tegevuskava 2030“) kindlaks määratud kestliku arengu eesmärkide saavutamise strateegia jaoks. Tegevuskavas 2030 sisalduva poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe tagamine eeldab, et kõigil tasanditel – s.t riiklikul, liidu, muude riikide ja ülemaailmsel tasandil – tuleb arvesse võtta kõigi poliitikavaldkondade mõju kestlikule arengule.
(5)  Liit tagab poliitikavaldkondade arengukoostöö sidususe kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208. Liit peaks arengukoostöö eesmärke arvestama tõenäoliselt arengumaid mõjutavates poliitikavaldkondades, mis on otsustava tähtsusega 2015. aasta septembris ÜROs45 vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 (edaspidi „tegevuskava 2030“) kindlaks määratud kestliku arengu eesmärkide saavutamise strateegia jaoks. Tegevuskavas 2030 sisalduva poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe tagamine eeldab, et kõigil tasanditel – s.t riiklikul, liidu, muude riikide ja ülemaailmsel tasandil – tuleb arvesse võtta kõigi poliitikavaldkondade mõju kestlikule arengule. Liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika peaksid üksteist täiendama ja tugevdama.
__________________
__________________
45 „Muudame oma maailma: Säästva arengu tegevuskava aastani 2030“, mis võeti vastu ÜRO säästva arengu tippkohtumisel 25. septembril 2015 (A/RES/70/1).
45 „Muudame oma maailma: Säästva arengu tegevuskava aastani 2030“, mis võeti vastu ÜRO säästva arengu tippkohtumisel 25. septembril 2015 (A/RES/70/1).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Meetmete üleilme eesmärk on toetada reeglitel põhinevat maailmakorda, mille juhtpõhimõtteks on mitmepoolsus ja mille keskmes on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon. Tegevuskava 2030 on ühes Pariisi kliimakokkuleppe57 ja Addis Abeba tegevuskavaga58 rahvusvahelise kogukonna vastus kestliku arengu suhtes üleilmses plaanis esinevatele probleemidele ja suundumustele. Tegevuskava 2030, mille tuuma moodustavad kestliku arengu eesmärgid, on pöördeline raamistik, millega kaotada kogu maailmas vaesus ja saavutada kestlik areng. See on universaalse haardega, võimaldades liidul, liikmesriikidel ja partneritel kohaldada meetmete elluviimisel põhjalikku ühist raamistikku. Selles leitakse tasakaal kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme vahel, kasutades ära eesmärkide ja sihtide olulisi omavahelisi seoseid. Tegevuskavaga 2030 ei jäeta kedagi kõrvale. Tegevuskava 2030 rakendamist koordineeritakse kooskõlas liidu võetud muude rahvusvaheliste kohustustega. Käesoleva määruse alusel rakendatavate meetmete puhul tuleks pöörata eritähelepanu kestliku arengu eesmärkide seostele ja integreeritud meetmetele, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki.
(7)  Meetmete üleilmne eesmärk on toetada reeglitel ja väärtustel põhinevat maailmakorda, mille juhtpõhimõtteks on mitmepoolsus ja mille keskmes on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon. Tegevuskava 2030 on ühes Pariisi kliimakokkuleppe57 (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja Addis Abeba tegevuskavaga58 rahvusvahelise kogukonna vastus kestliku arengu suhtes üleilmses plaanis esinevatele probleemidele ja suundumustele. Tegevuskava 2030, mille tuuma moodustavad kestliku arengu eesmärgid, on pöördeline raamistik, millega kaotada kogu maailmas vaesus, saavutada kestlik areng, soodustada rahumeelsete, õiglaste ja kaasavate ühiskondade kujunemist, võidelda kliimamuutuste vastu ning teha tööd ookeanide ja metsade säilimise nimel. See on universaalse haardega, võimaldades liidul, liikmesriikidel ja partneritel kohaldada meetmete elluviimisel põhjalikku ühist raamistikku. Selles leitakse tasakaal kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, haridus- ja keskkonnaalase mõõtme vahel, kasutades ära eesmärkide ja sihtide olulisi omavahelisi seoseid. Tegevuskavaga 2030 ei jäeta kedagi kõrvale ja tahetakse kõigepealt jõuda kõige mahajäänumateni. Tegevuskava 2030 rakendamist koordineeritakse kooskõlas liidu võetud muude rahvusvaheliste kohustustega. Käesoleva määruse alusel rakendatavate meetmete puhul tuleks juhinduda põhimõtetest ja eesmärkidest, mis on sätestatud tegevuskavas 2030, Pariisi kokkuleppes ja Addis Abeba tegevuskavas, nendega tuleks toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning eritähelepanu tuleks pöörata kestliku arengu eesmärkide omavahelistele seostele ja integreeritud meetmetele, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki teisi eesmärke ohtu seadmata.
__________________
__________________
57 Allkirjastatud New Yorgis 22. aprillil 2016.
57 Allkirjastatud New Yorgis 22. aprillil 2016.
58 „Arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava“, mis võeti vastu 16. juunil 2015 ja mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 27. juulil 2015 (A/RES/69/313).
58 „Arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava“, mis võeti vastu 16. juunil 2015 ja mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 27. juulil 2015 (A/RES/69/313).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda 19. juunil 2016 tutvustatud Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias („üldine strateegia“)59 nimetatud viiest prioriteedist, mis väljendavad liidu visiooni, ning raamistikust, mille alusel viia teistega partnerluses ellu ühtset ja vastutustundlikku välistegevust, et edendada liidu väärtusi ja huve. Liit peaks tugevdama partnerlusi, edendama poliitikadialoogi ja üleilmsete probleemide lahendamiseks ühiselt tegutsemist. Võetavate meetmetega tuleks igakülgselt toetada liidu väärtusi ja huve, sealhulgas rahu säilitamist, konfliktide ennetamist, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamist, võitlust ebaseadusliku rände algpõhjustega ning nende rahvaste, riikide ja piirkondade abistamist, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused, kaubanduspoliitika toetamist, majandusdiplomaatiat ja majanduskoostööd, digilahenduste ja -tehnoloogia edendamist ning liidu poliitika rahvusvahelise mõõtme soodustamist. Oma huvide edendamisel peaks liit ise järgima ja üldisemalt edendama kõrgeid sotsiaal- ja keskkonnastandardeid, õigusriigi põhimõtet, rahvusvahelist õigust ja inimõigusi.
(8)  Käesoleva määruse kohaldamine peaks põhinema 19. juunil 2016 tutvustatud Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias („üldine strateegia“)59 nimetatud viiel prioriteedil, mis väljendavad liidu visiooni, ning raamistikust, mille alusel viia teistega partnerluses ellu ühtset ja vastutustundlikku välistegevust, et edendada liidu väärtusi ja huve. Liit peaks tugevdama partnerlusi, edendama poliitikadialoogi ja üleilmsete probleemide lahendamiseks ühiselt tegutsemist. Võetavate meetmetega tuleks igakülgselt toetada liidu põhihuve, põhimõtteid ja väärtusi, sealhulgas demokraatia ja inimõiguste edendamist, vaesuse kaotamisele kaasa aitamist, rahu säilitamist, konfliktide ennetamist, nende vahendamist ja konfliktijärgset ülesehitust, kaasates igas etapis naisi, tuumaohutuse tagamist, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamist, ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustega tegelemist ning nende rahvaste, riikide ja piirkondade abistamist, mida on tabanud loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused, kliimamuutuste tõttu ümberasunud inimeste kaitseks rahvusvahelise õigusraamistiku loomist võimaldavate tingimuste kujundamist, kvaliteetse kaasava hariduse edendamist, õiglase, jätkusuutliku ning reeglitel ja väärtustel põhineva kaubanduspoliitika toetamist, et arendada ja parandada selle kaudu õigusriigi ja inimõiguste olukorda, ning majandus- ja kultuuridiplomaatia ja majanduskoostöö parandamist, innovatsiooni, digilahenduste ja -tehnoloogia edendamist, kultuuripärandi kaitsmist, eriti konfliktipiirkondades, üleilmsete rahvatervise ohtudega tegelemist ning liidu poliitika rahvusvahelise mõõtme soodustamist. Oma põhihuvide, põhimõtete ja väärtuste edendamisel peaks liit ise järgima ja üldisemalt edendama kõrgeid sotsiaal-, töö- ja keskkonnastandardeid, võttes arvesse ka kliimamuutusi, õigusriigi põhimõtet, rahvusvahelist õigust, järgides muuhulgas humanitaar- ja rahvusvahelisi inimõigustealaseid õigusakte.
__________________
__________________
59 „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, juuni 2016.
59 „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, juuni 2016.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  7. juuni 2017 allakirjutatud uue Euroopa arengukonsensusega60 loodi liidule ja liikmesriikidele arengukoostöö ühise lähenemisviisi raamistik, mida järgida tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava elluviimisel. Arengukoostöö poliitika tähtsaimad eesmärgid on vaesuse kaotamine, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vähendamine, mitte kellegi kõrvalejätmine ning vastupanuvõime tugevdamine.
(9)  Käesoleva määruse kohaldamine peaks põhinema ka 7. juunil 2017 allakirjutatud Euroopa arengukonsensusel,60 millega loodi liidule ja liikmesriikidele arengukoostöö ühise lähenemisviisi raamistik, mida järgida tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava elluviimisel. Käesoleva määruse kohaldamise alus peaks olema vaesuse kaotamine, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vähendamine, mitte kellegi kõrvalejätmine, keskkonnakaitse, võitlus kliimamuutustega ning vastupanuvõime tugevdamine.
__________________
__________________
60 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa uus arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik““, 8. juuni 2017.
60 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa uus arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik““, 8. juuni 2017.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9 a)  Peale ÜRO tegevuskava 2030, Pariisi kliimakokkuleppe, Addis Abeba tegevuskava, ELi üldise strateegia, Euroopa arengukonsensuse ja Euroopa naabruspoliitika, mis moodustavad esmase poliitikaraamistiku, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel juhinduda ka järgmistest dokumentidest nende praegusel ja tulevasel kujul:
–  ELi inimõiguste ja demokraatia strateegiline raamistik ja tegevuskava;
–  ELi inimõiguste alased suunised;
–  ELi integreeritud lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele ning 2013. aasta ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele;
–  naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamine ELi poolt – laiaulatuslik lähenemisviis;
–  liidu programm vägivaldsete konfliktide ennetamiseks;
–  nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldused konfliktide ennetamise kohta;
–  ELi vahendamise ja dialoogi pidamise suutlikkuse tugevdamise kontseptsioon;
–  julgeolekusektori reformi toetav, kogu ELi hõlmav strateegiline raamistik;
–  ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitlev ELi strateegia;
–  ELi kontseptsioon desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamiseks;
–  nõukogu 19. novembri 2007. aasta järeldused ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate samuti 19. novembri 2007. aasta järeldused julgeoleku ja arengu kohta;
–  Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, Euroopa Liidu 30. novembri 2005. aasta terrorismivastane strateegia ning nõukogu 23. mai 2011. aasta järeldused terrorismivastase võitluse sise- ja välisaspektide seoste tugevdamise kohta;
–  OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele;
–  ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted;
–  ÜRO uus linnade tegevuskava;
–  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon;
–  pagulasseisundi konventsioon;
–  konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;
–  Pekingi tegevusprogrammi ja rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskava tulemused;
–  UNCTADi jätkusuutlikku valitsemissektori võlgade restruktureerimist käsitlev 2015. aasta aprilli tegevuskava;
–  ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo koostatud välisvõla ja inimõiguste juhtpõhimõtted;
–  üleilmne pagulasi käsitlev kokkulepe;
–  ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe, mis võeti vastu 10. detsembril 2018 Marrakechis;
–  ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kooskõlas üldise strateegia ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga (2015–2030), mis võeti vastu 18. märtsil 2015,61 tuleks arvesse võtta vajadust rakendada kriisidele reageerimise ja kriiside ohjeldamise asemel struktuursemat pikaajalist lähenemisviisi, mis oleks tulemuslikum ebakindlates oludes, loodusõnnetuste ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste ning pikka aega kestnud kriiside korral. Riskide vähendamine, ennetamine ja leevendamine ning riskideks valmisolek eeldab suuremat konkreetsust ja kollektiivseid lahendusi; lisaks on vaja veel enam panustada kiirele reageerimisele ja püsivale taastumisele. Seepärast peaks käesolev määrus aitama kiirreageerimistegevuse abil tugevdada vastupanuvõimet ning ühendada humanitaarabi ja arengumeetmed.
(11)  Kooskõlas üldise strateegia ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga (2015–2030), mis võeti vastu 18. märtsil 2015,61 tuleks arvesse võtta vajadust rakendada kriisidele reageerimise ja kriiside ohjeldamise asemel struktuursemat ja ennetavat pikaajalist lähenemisviisi, mis oleks tulemuslikum ebakindlates oludes, loodusõnnetuste ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste ning pikka aega kestnud kriiside korral. Riskide vähendamine, ennetamine ja leevendamine ning riskideks valmisolek eeldab suuremat konkreetsust ja kollektiivseid lahendusi; lisaks on vaja veel enam panustada kiirele reageerimisele ja püsivale taastumisele. Seepärast peaks käesolev määrus aitama eelkõige kiirreageerimistegevuse ning asjakohaste geograafiliste ja teemaprogrammide abil tugevdada vastupanuvõimet ning ühendada humanitaarabi ja arengumeetmed, tagades asjakohase prognoositavuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse ning sidususe, järjepidevuse ja täiendavuse humanitaarabiga ning täieliku kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega, takistamata sealjuures humanitaarabi osutamist vastavalt humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetele hädaolukorras ja pärast seda.
__________________
__________________
61 „Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik“, mis võeti vastu 18. märtsil 2015 ja mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 3. juuni 2015 (A/RES/69/283).
61 „Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik“, mis võeti vastu 18. märtsil 2015 ja mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 3. juuni 2015 (A/RES/69/283).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Kooskõlas arengu tõhususe vallas 2011. aastal Busanis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, mida kinnitati Nairobis 2016. aastal toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel ja hiljem ka arengukokkuleppes, tuleks liidu arengukoostöös kohaldada arengu tõhususe põhimõtteid, nimelt arengumaade isevastutust arenguprioriteetide suhtes, tulemustele orienteeritust, kaasavaid arengupartnerlusi, samuti läbipaistvust ja aruandluskohustust.
(12)  Kooskõlas arengu tõhususe vallas 2011. aastal Busanis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, mida kinnitati Nairobis 2016. aastal toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel ja hiljem ka arengukokkuleppes, peaks liit ametliku arenguabi andmisel kohaldama kõikide abiandmisviiside puhul peale kooskõlastus- ja ühtlustuspõhimõtte ka arengu tõhususe põhimõtteid, nimelt arengumaade isevastutust arenguprioriteetide eest, tulemustele orienteeritust, kaasavaid arengupartnerlusi, samuti vastastikust läbipaistvust ja aruandekohustust.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Kestliku arengu eesmärkide kohaselt tuleks käesoleva määrusega aidata kaasa tugevamale järelevalvele ja aruandlusele, mis tulemustele orienteeritult hõlmaks väljundid, tagajärjed ja mõju liidu välistegevusega seotud rahalist abi saavates partnerriikides. Konkreetselt tuleks, nagu arengukokkuleppes kokku lepitud, käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega panustada 20 % käesoleva määruse alusel rahastatavast ametlikust arenguabist sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.
(13)  Kestliku arengu eesmärkide kohaselt tuleks käesoleva määrusega aidata kaasa tugevamale järelevalvele ja aruandlusele, mis tulemustele orienteeritult hõlmaks väljundid, tagajärjed ja mõju liidu välistegevusega seotud rahalist abi saavates partnerriikides. Konkreetselt tuleks, nagu arengukokkuleppes kokku lepitud, käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega panustada vähemalt 20 % käesoleva määruse alusel rahastatavast ametlikust arenguabist sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule, keskendudes põhilistele sotsiaalteenustele, nagu tervishoid, haridus, toit, veevarustus, kanalisatsioon, hügieen ja sotsiaalkaitse, mis peavad olema tagatud eelkõige kõige rohkem marginaliseeritud rühmadele, võttes üldiste küsimustena arvesse soolist võrdõiguslikkust, naiste mõjuvõimu suurendamist ja laste õigusi.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks liidu välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning eelistatult partnerriigi tulemusraamistiku alusel.
(14)  Et parandada liidu eelarve täitmise eest tegeliku vastutuse võtmist ja eelarve läbipaistvust, peaks komisjon kehtestama selged järelevalve- ja hindamismehhanismid, mille abil saab käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslikult hinnata. Liidu välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks tuleks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning partnerriigi tulemusraamistiku alusel. Komisjon peaks korrapäraselt oma tegevust jälgima ja edusamme hindama ning tegema tulemused üldsusele kättesaadavaks ja eelkõige peaks ta selleks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Määrus peaks toetama liidu ühist eesmärki – saavutada tegevuskava 2030 kestuse jooksul, et ametlik arenguabi moodustaks 0,7 % kogurahvatulust. Seda silmas pidades peaks vähemalt 92 % käesoleva määruse alusel antavast rahastusest minema meetmetele, mis on kavandatud selliselt, et need vastavad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele.
(15)  Määrus peaks toetama liidu ühist eesmärki – saavutada tegevuskava 2030 kestuse jooksul, et ametlik arenguabi moodustaks 0,7 % kogurahvatulust. See kohustus peaks põhinema selgel tegevuskaval, milles liit ja selle liikmesriigid sätestavad, milliseks tähtajaks ja kuidas see eesmärk saavutada. Seda silmas pidades peaks vähemalt 95 % käesoleva määruse alusel antavast rahastusest minema meetmetele, mis on kavandatud selliselt, et need vastavad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Selleks et tagada ressursid seal, kus neid kõige enam vajatakse, eelkõige vähim arenenud riikides ja ebakindlates või konfliktiolukorras riikides, peaks käesolev määrus toetama ühist eesmärki saavutada vähim arenenud riikide suhtes tegevuskava 2030 kestuse jooksul ametlik arenguabi, mis moodustab 0,20 % liidu kogurahvatulust.
(16)  Et tagada ressursid seal, kus neid kõige enam vajatakse, eelkõige vähim arenenud riikides ja ebakindlates või konfliktiolukorras riikides, peaks käesolev määrus toetama ühist eesmärki saavutada vähim arenenud riikide suhtes tegevuskava 2030 kestuse jooksul ametlik arenguabi, mis moodustab 0,20 % liidu kogurahvatulust. See kohustus peaks põhinema selgel tegevuskaval, milles EL ja selle liikmesriigid sätestavad, milliseks tähtajaks ja kuidas see eesmärk saavutada.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16 a)  Kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse teises tegevuskavas võetud kohustustega peaks vähemalt 85 % geograafiliste ja teemaprogrammide puhul, mida rahastatakse ametlikust arenguabist, peamine või oluline eesmärk olema sooline võrdõiguslikkus, nagu on kindlaks määranud OECD arenguabi komitee. Kulude kohustusliku läbivaatamisega tuleks tagada, et nendest programmidest suure osa puhul on peamine eesmärk sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja mõjuvõimu suurendamine.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
(16 b)  Käesolevas määruses tuleks pöörata eritähelepanu lastele ja noortele, sest ka nemad aitavad tegevuskava 2030 ellu viia. Käesoleval määrusel põhinevas liidu välistegevuses tuleks eritähelepanu pöörata nende vajadustele ja mõjuvõimu suurendamisele ning see aitab inimarengusse ja sotsiaalsesse kaasatusse investeerimise kaudu rakendada laste ja noorte potentsiaali muutuste ajendamisel.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 c (uus)
(16 c)   Sahara-taguse Aafrika riikides elavad peamiselt noorukid ja noored. Iga riik peaks otsustama oma demograafilise poliitika üle ise. Kuid demograafiliste muutustega tuleks tegeleda üleilmsel tasandil, tagamaks, et nii praegused kui ka tulevased põlvkonnad saaksid kogu oma potentsiaali jätkusuutlikult kasutada.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Käesolev määrus peaks kajastama vajadust keskenduda strateegilistele prioriteetidele nii geograafiliselt – Euroopa naabruses ja Aafrikas, samuti haavatavates ja enim abi vajavates riikides – kui ka temaatiliselt – julgeoleku, rände, kliimamuutuste ja inimõiguste valdkonnas.
(17)  Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta, et keskenduda tuleb strateegilistele prioriteetidele ja seda nii geograafiliselt – Euroopa naabrus ja Aafrika, samuti kaitsetud ja enim abi vajavad riigid, eelkõige vähimarenenud riigid – kui ka temaatiliselt – kestlik areng, vaesuse kaotamine, demokraatia ja inimõigused, õigusriik, hea valitsemistava, julgeolek, turvaline, korrakohane ja seaduslik ränne, ebavõrdsuse vähendamine, sooline võrdõiguslikkus ning võitlus keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste ning üleilmsete rahvatervise ohtude vastu.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17 a)  Käesoleva määrusega tuleks aidata riikidel ja ühiskonnal luua üldise rahvatervise valdkonnas vastupanuvõimet ning selleks tuleks võidelda üleilmsete rahvatervise ohtude vastu, tugevdada tervishoiusüsteeme, jõuda üldise tervisekindlustuseni, ennetada nakkushaigusi ja võidelda nendega ning aidata kõigile tagada jõukohase hinnaga ravimid ja vaktsiinid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Käesoleva määrusega tuleks toetada 2015. aastal läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja piirkondliku koostöö raamistike rakendamist, sealhulgas piiriülese koostöö ning makropiirkondlike ja vesistute strateegiate ja poliitika välisaspektide rakendamist. Kõnealused algatused loovad poliitilise raamistiku suhete tugevdamisel partnerriikidega ja partnerriikide endi vahel, tuginedes vastastikuse aruandluskohustuse, jagatud isevastutuse ja ühise vastutustunde põhimõtetele.
(18)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks erisuhted, mis liidul on ELi lepingu artikli 8 kohaselt kujunenud naaberriikidega, säilitada ja neid tihendada. Määrusega tuleks üldises strateegias võetud kohustuste täitmise kaudu aidata suurendada liidu naabruses asuvate riikide ja ühiskondade vastupanuvõimet. Sellega tuleks toetada 2015. aastal läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja piirkondliku koostöö raamistike rakendamist, sealhulgas piiriülese koostöö ning makropiirkondlike ja vesistute strateegiate ning ida- ja lõunapoolsete naaberriikide poliitika välisaspektide, sh põhjamõõtme poliitika ja Musta mere piirkonna koostöö rakendamist. Kõnealused algatused loovad täiendava poliitilise raamistiku suhete tugevdamisel partnerriikidega ja partnerriikide endi vahel, tuginedes vastastikuse aruandekohustuse, jagatud isevastutuse ja ühise vastutustunde põhimõtetele.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  2015. aastal läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika62 eesmärk on liidu peamiste poliitiliste prioriteetide raames stabiliseerida naaberriike ja tugevdada vastupanuvõimet, hoogustades selleks eelkõige majanduse arengut. Selle eesmärgi saavutamiseks on läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikas kindlaks määratud neli prioriteetset valdkonda: hea valitsemistava, demokraatia, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas eriti olulisena kodanikuühiskonna suurem kaasamine; majanduse areng; julgeolek; ränne ja liikuvus, sealhulgas võitlus ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega. Euroopa naabruspoliitikat iseloomustab eristamine ja ühise isevastutuse suurendamine, sest arvestatakse erinevaid kaasamistasemeid ja iga riigi huvisid seoses tema ja liidu partnerluse laadi ja põhivaldkondadega.
(19)  Euroopa naabruspoliitika eesmärk on süvendada liidu peamiste poliitiliste prioriteetidena demokraatiat, edendada inimõigusi ja õigusriigi toetamist, stabiliseerida naaberriike ja tugevdada vastupanuvõimet, eelkõige toetades poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalreforme. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika elluviimisel käesoleva määruse alusel keskenduda järgmistele esmatähtsatele valdkondadele: hea valitsemistava, demokraatia, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas eriti olulisena kodanikuühiskonna suurem kaasamine; sotsiaal-majanduslik areng, sealhulgas võitlus noorte töötuse vastu, ning haridus ja keskkonnasäästlikkus; julgeolek; ränne ja liikuvus, sealhulgas võitlus ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustega ning nende rahvaste, riikide ja piirkondade toetamine, mis peavad taluma suuremat rändesurvet. Käesoleva määrusega tuleks toetada assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamist, mille liit on naabruses asuvate riikidega sõlminud. Euroopa naabruspoliitikat iseloomustab eristamine ja ühise isevastutuse suurendamine, sest arvestatakse erinevaid kaasamistasemeid ja iga riigi huvisid seoses tema ja liidu partnerluse laadi ja põhivaldkondadega. Tulemuspõhine tegutsemine on üks Euroopa naabruspoliitika aluspõhimõtteid. Kui demokraatia olukord halveneb partnerriigis väga palju või püsivalt, tuleks toetuse maksmine peatada. Naabruspoliitika rahasummad on peamine vahend, mille abil lahendada ühiseid probleeme, nagu ebaseaduslik ränne ja kliimamuutused ning suurendada majandusarengu ja paremate valitsemistavade kaudu jõukust, julgeolekut ja stabiilsust. Liidu abi peaks naabruspiirkondades paremini nähtav olema.
__________________
__________________
62 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa naabruspoliitika ülevaade“, 18. november 2015.
62 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa naabruspoliitika ülevaade“, 18. november 2015.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesoleva määrusega tuleks toetada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi „AKV“) riikide rühma kuuluvate riikidega ajakohastatud assotsieerimislepingu rakendamist ning võimaldada ELil ja tema AKV riikide rühma partneritel partnerlussuhteid üleilmsete probleemide lahendamiseks veelgi süvendada. Eelkõige tuleks käesoleva määrusega toetada Aafrika ja ELi ühisstrateegia raames ELi ja Aafrika Liidu vahel alustatud koostöö jätkamist ning panustada AKV–ELi 2020. aasta järgsele lepingule, sealhulgas Aafrika suhtes mandriviisilise lähenemise rakendamisega.
(20)  Käesoleva määrusega tuleks toetada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (edaspidi „AKV“) riikide rühma kuuluvate riikidega ajakohastatud assotsieerimislepingu rakendamist ning võimaldada ELil ja tema AKV riikide rühma partneritel partnerlussuhteid üleilmsete ja ühiste probleemide lahendamiseks veelgi süvendada. Eelkõige tuleks käesoleva määrusega toetada Aafrika ja ELi ühisstrateegia raames liidu ja Aafrika Liidu vahel alustatud koostöö jätkamist, sealhulgas Aafrika ja liidu võetud kohustust edendada laste õigusi ning Euroopa ja Aafrika noorte mõjuvõimu suurendamist, ning panustada AKV–ELi 2020. aasta järgsele lepingule, sealhulgas Aafrika suhtes mandriviisilise lähenemise rakendamisega, ning vastastikku kasulikele suhetele, kus EL ja Aafrika on võrdsed partnerid.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
(20 a)   Käesoleva määrusega tuleks ühtlasi edendada liidu välissuhete kaubandusaspekte, nagu kolmandate riikidega tehtav koostöö tina, tantaali ning kulla tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks, Kimberley protsess, jätkusuutlikkuse kokkulepe, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/20121a (üldiste tariifsete soodustuste kava käsitlev määrus) alusel võetud kohustuste täitmine, koostöö metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse ning kaubandusabi algatuste raames, et tagada liidu kaubanduspoliitika ja arengueesmärkide ning -meetmete järjepidevus ja vastastikune toetus.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Liit peaks otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite, sealhulgas eelkõige ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III)63, humanitaarabi rahastamisvahendi64, ülemeremaade ja -territooriumide otsuse65, Euratomi asutamislepingu alusel naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit täiendava Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi66, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning hiljuti välja pakutud ja väljaspool ELi eelarvet rahastatava Euroopa rahutagamisrahastu67 sidususe ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide suhtes koostoime tagamisega. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.
(21)  Liit peaks otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite, sealhulgas eelkõige ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III)63, humanitaarabi rahastamisvahendi64, ülemeremaade ja -territooriumide otsuse65, Euratomi asutamislepingu alusel naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit täiendava Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi66, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning hiljuti välja pakutud ja väljaspool ELi eelarvet rahastatava Euroopa rahutagamisrahastu67 sidususe, kooskõla ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide, sh usaldusfondide ning ELi liikmesriikide meetmete ja programmide suhtes koostoime tagamisega. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.
__________________
__________________
63 COM (2018) 465 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III).
63 COM (2018) 465 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III).
64 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).
64 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).
65 COM(2018) 461 final. Ettepanek: Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus).
65 COM(2018) 461 final. Ettepanek: Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus).
66 COM(2018) 462 final. Ettepanek: Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit.
66 COM(2018) 462 final. Ettepanek: Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit.
67 C(2018) 3800 final. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanek nõukogule: Nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu.
67 C(2018) 3800 final. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanek nõukogule: Nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Käesoleva määruse rahastamispaketti tuleks kasutada programmi „Erasmus“ rahvusvahelisest mõõtmest tulenevate ja Erasmuse määruse kohaselt rakendatavate meetmete rahastamiseks68.
(22)  Käesoleva määruse rahastamispaketti tuleks kasutada programmide „Erasmus“ ja „Loov Euroopa“ rahvusvahelisest mõõtmest tulenevate ja Erasmuse määruse68 ning programmi „Loov Euroopa“ määruse68a kohaselt rakendatavate meetmete rahastamiseks.
_________________
_________________
68 COM (2018) 367 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013.
68 COM (2018) 367 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013;
68a COM (2018) final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
(22 a)   Programmi„ Erasmus+“ rahvusvahelist mõõdet tuleks laiendada, et suurendada maailma vähem arenenud riikide kodanike ja organisatsioonide liikuvusvõimalusi ja koostööd, toetades kolmandates riikides suutlikkuse suurendamist, oskuste arendamist ja inimestevahelisi kontakte ning pakkudes rohkem võimalusi teha arenenud ja tärkava turumajandusega riikidega koostööd ja suurendada liikuvust.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 b (uus)
(22 b)  Kuna vastavalt kestliku arengu tegevuskavale 2030 ning rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegiale tuleb tegeleda haridus- ja kultuuriküsimustega, peaks käesolev määrus aitama tagada kaasavat ja võrdsetel võimalustel põhinevat kvaliteetset haridust, soodustama kõigile pidevõppevõimaluste andmist, toetama rahvusvahelisi kultuurisuhteid ning määruses tuleks arvesse võtta, et kultuuri kaudu edendatakse Euroopa väärtusi sihipäraste meetmete varal, mille eesmärk on selgelt mõjutada liidu rolli rahvusvahelisel areenil.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete jaoks tuleks peamiselt kasutada geograafilisi programme, et maksimeerida liidu abi ning liidu tegevust partnerriikidele ja nende elanikele lähemale tuua. Lisaks sellisele üldisele lähenemisviisile tuleks vajaduse korral kasutada teemaprogramme ja kiirreageerimistegevust.
(23)  Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete jaoks tuleks peamiselt kasutada geograafilisi programme, et maksimeerida liidu abi ning liidu tegevust partnerriikidele ja nende elanikele lähemale tuua, toetades samal ajal valdkondlikke prioriteete, nagu inimõigused, kodanikuühiskond ja kestlikkus. Geograafiliste ja teemaprogrammide eesmärgid peaksid olema üksteisega kooskõlas ja sidusad ning neile lisaks tuleks vajaduse korral kasutada teemaprogramme ja kiirreageerimistegevust. Geograafiliste, teema- ja kiirreageerimisprogrammide ja meetmete vahel tuleks tagada täiendavus. Iga programmi eripära arvesse võtmiseks tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu õigusakte, millega täiendada käesoleva määruse sätteid, määrates kindlaks liidu strateegia, esmatähtsad valdkonnad, üksikasjalikud eesmärgid, oodatavad tulemused, kindlad tulemusnäitajad ja igale programmile eraldatav rahasumma. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
________________
1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Kooskõlas arengukokkuleppega peaks liit ühes liikmesriikidega parandama ühist programmitööd, et suurendada ressursside ja võimekuste koondamisega ühist mõju. Ühises programmitöös tuleks lähtuda partnerriikide kaasatusest, assigneeringutest ja isevastustusest. Liit ja selle liikmesriigid peaksid samuti aitama partnerriike vajaduse korral ühise rakendamisega.
(24)  Kooskõlas arengukokkuleppega peaks liit ühes liikmesriikidega parandama ühist programmitööd, et suurendada ressursside ja võimekuste koondamisega ühist mõju. Ühises programmitöös tuleks lähtuda partnerriikide kaasatusest, assigneeringutest ja isevastustusest. Liit ja selle liikmesriigid peaksid samuti aitama partnerriike vajaduse korral ühise rakendamisega. Ühine rakendamine peaks olema kaasav ja avatud kõigile liidu partneritele, kes jagavad ühist arusaama ja võivad selle kujundamisele kaasa aidata, sealhulgas liikmesriikide asutused ja arenguabi andvad finantseerimisasutused, kohalikud asutused, erasektor, kodanikuühiskond ning akadeemilised ringkonnad.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24 a)  Kui demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukord halveneb partnerriigis väga palju või püsivalt, võib toetuse maksmise delegeeritud õigusakti alusel osaliselt või täielikult peatada. Komisjon peaks oma otsuste tegemisel võtma arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 b (uus)
(24 b)  Käesoleva määrusega tuleks veel kord kinnitada, et liidu välistegevuses on tähtis osa ka tuumaohutusel, ning soodustada (Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi) määruses sätestatud koostööeesmärkide saavutamist. Kui partnerriik eirab pidevalt peamisi tuumaohutusnorme, nagu Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga seotud asjaomased rahvusvahelised konventsioonid, Espoo ja Århusi konventsioon ja nende muudatused, tuumarelva leviku tõkestamise leping ja selle lisaprotokollid, vastupidavustestide läbiviimise kohustus ja sellega seotud meetmed ning (Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi) määruses sätestatud koostööeesmärgid, tuleks käesoleva määruse alusel asjaomasele riigile antav abi seetõttu uuesti läbi vaadata ning selle võib täielikult või osaliselt peatada.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Demokraatia ja inimõiguste eesmärke, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist tuleks käesoleva määruse rakendamisel muidugi läbivalt kohaldada, kuid arvestades selle ülemaailmset olemust ja meetmete sõltumatust asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust, peaks inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide edendamise teemaprogrammide kaudu antaval liidu abil olema konkreetsed täiendavad lisaeesmärgid.
(25)  Demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste, sh laste, vähemuste, puudega inimeste ja LGBTI-inimeste kaitse eesmärke ning soolist võrdõiguslikkust ja naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist tuleks käesoleva määruse kohaldamisel muidugi läbivalt järjepidevalt kohaldada ja laiemalt kajastada, kuid arvestades selle ülemaailmset olemust ja meetmete sõltumatust asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust, peaks inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste edendamise teemaprogrammide kaudu antaval liidu abil olema konkreetsed täiendavad lisaeesmärgid. Seda tehes peaks liit pöörama erilist tähelepanu neile riikidele ja hädaolukordadele, kus inimõigused ja põhivabadused on enim ohustatud ning kus kõnealuste õiguste ja vabaduste mittejärgimine on eriti tähelepandav ja järjepidev, ning olukordadele, kus on kaalul kodanikuühiskonna tegutsemisruum. Käesoleva määruse alusel antav liidu abi peaks võimaldama kodanikuühiskonna toetamist ning kodanikuühiskonnaga koostöö tegemist ja partnerlust delikaatsetes inimõiguste- ja demokraatiaalastes küsimustes, pakkudes paindlikkust ja reageerimisvõimet, et reageerida muutuvatele asjaoludele, toetusesaajate vajadustele või kriisiperioodidele, ning aidates vajaduse korral suurendada kodanikuühiskonna suutlikkust. Sellistel juhtudel peaks poliitilisteks prioriteetideks olema rahvusvahelise õiguse järgimise edendamine ning kohaliku kodanikuühiskonna ja teiste asjaomaste inimõiguste sidusrühmade varustamine tegevusvahenditega, et panustada töösse, mida tehakse väga rasketes tingimustes. Käesoleva määrusega tuleks anda kodanikuühiskonna organisatsioonidele ühtlasi võimalus saada väikest toetust vajaduse korral kiiresti ja tõhusalt, eelkõige keerulisimates oludes, nt kui olukord on ebastabiilne, valitseb kriis või kogukonnas on pinged.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25 a)  Kooskõlas ELi lepingu artiklitega 2, 3 ja 21 ning ELi toimimise lepingu artikliga 8 tuleks käesoleva määruse rakendamisel juhinduda soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise põhimõtetest ning kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse teise tegevuskavaga, nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldustega naiste rahu ja julgeoleku kohta, Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga ja kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgiga 5 tuleks püüda naiste õigusi kaitsta ja edendada.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 b (uus)
(25 b)  Käesolevas määruses tuleks käsitleda ja süvalaiendada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist kogu maailmas, sealhulgas toetades selliste organisatsioonide tegevust, kes tegelevad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste (võimalus saada olemasolevat kvaliteetset teavet ja haridust ning kvaliteetseid teenuseid) edendamise ning soolise vägivalla ja diskrimineerimise vastu võitlemisega, ning tunnustades ja käsitledes tihedaid seoseid rahu, julgeoleku, arengu ja soolise võrdõiguslikkuse vahel. See töö peaks olema kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ja Euroopa põhimõtete ja konventsioonidega ning edendama nende rakendamist.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Kodanikuühiskond peaks hõlmama erinevate rollide ja volitustega osalejaid, sealhulgas kõiki mitteriiklikke, mittetulunduslikke, erapooletuid ja rahumeelseid struktuure, millesse inimesed koonduvad, et töötada ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide ja ideaalide edendamise nimel. Nad võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, nende hulgas on linna- ja maapiirkonna ning ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone.
(26)  Kodanikuühiskond peaks hõlmama mitme rolli ja volitusega osalejaid, sealhulgas kõiki mitteriiklikke, mittetulunduslikke ja rahumeelseid struktuure, millesse inimesed koonduvad, et töötada ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, religioossete, keskkonnaalaste või majanduslike eesmärkide ja ideaalide edendamise nimel või nõuda ametiasutustelt vastutuse võtmist. Nad võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, nende hulgas on linna- ja maapiirkonna ning ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone. Kui see on määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalik, peaks olema õigus rahastada teisi organeid või osalejaid, keda ei ole käesoleva määruse kohaselt sõnaselgelt välja arvatud.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26 a)  Vastavalt Euroopa arengukonsensusele peaksid liit ja selle liikmesriigid soodustama kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste osalemist kestliku arengu toetamisel ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel, sealhulgas demokraatia, õigusriigi, põhivabaduste, inimõiguste ja sotsiaalõiguse valdkonnas, ning toetama neid seetõttu, et nad pakuvad sotsiaalteenuseid kõige enam abi vajavatele inimrühmadele. Liit ja liikmesriigid peaksid tunnustama mitmeid rolle, mida täidavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud asutused, kes edendavad piirkondlikku lähenemisviisi arengule, sealhulgas detsentraliseerimise protsesse, osalust, järelevalvet ja aruandekohustust. Liit ja liikmesriigid peaksid edendama kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisruumi ja neile soodsaid tingimusi ning veelgi suurendama oma toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste suutlikkuse suurendamiseks, et tugevdada nende rolli kestliku arengu protsessis ja edendada poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku dialoogi, sealhulgas kodanikuühiskonna toetusprogrammide kaudu.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 b (uus)
(26 b)   Liit peaks toetama kodanikuühiskonna organisatsioone ja soodustama nende suuremat strateegilist osalemist kõikides välisvahendites ja -programmides, sealhulgas käesoleva määruse kohastes geograafilistes programmides ja kiirreageerimismeetmetes, kooskõlas nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta järeldustega teemal „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas“.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, peaks käesolev määrus toetama liidu poliitikas kliimameetmete arvesse võtmist ja panustama üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva määruse alusel rakendatavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 25 % määruse kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks käesoleva määruse rakendamise käigus ning käesoleva määruse koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes.
(28)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku, keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastase võitluse olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, peaks käesolev määrus toetama liidu poliitikas kliima- ja keskkonnameetmete arvesse võtmist ja liidu eelarvest kliimaeesmärkide toetamiseks tehtavate kulutuste üldeesmärki ning meetmeid, millel on selge ja kindlaks tehtav valdkondadevaheline kasu. Käesoleva määruse alusel rakendatavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 45 % määruse kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele, keskkonnajuhtimisele ja -kaitsele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrbestumisvastasele võitlusele, mille kogu rahastamispaketist tuleks 30 % eraldada kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks käesoleva määruse kohaldamise käigus ning käesoleva määruse koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes. Liidu tegevus selles valdkonnas peaks toetama Pariisi kliimakokkuleppe ja Rio konventsioonide täitmist ning mitte muutma keskkonnaseisundit veel halvemaks ega tekitama keskkonnale või kliimale kahju. Kliimaeesmärgi täitmist toetavate tegevuse ja meetmete puhul pööratakse eritähelepanu kliimamuutustega kohanemise toetamisele vaestes ja väga kaitsetutes riikides ning tuleks võtta arvesse kliima, rahu ja julgeoleku, naiste mõjuvõimu suurendamise ja vaesusevastase võitluse seost. Käesolev määrus peaks kaasa aitama loodusvarade säästvale majandamisele ning soodustama säästlikku ja turvalist kaevandamist, metsamajandust ja põllumajandust.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Oluline on süvendada rändealast koostööd partnerriikidega, et võtta maksimumi hästi hallatud ja regulaarsest rändest ning tulemuslikult võidelda ebaseaduslikku rändega. Selline koostöö peaks aitama kaasa rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamisele, ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisele, piirihalduse parandamisele, samuti ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise süvendamisele ning vajaduse korral tagasisaatmiste, tagasivõtmiste ja taasintegreerimise korraldamisele vastastikuse aruandluskohustuse alusel ning täites kõiki humanitaar- ja inimõigustega seotud kohustusi. Seega peaks selles valdkonnas kolmandate riikide tulemuslik koostöö liiduga olema käesoleva määruse üldpõhimõtete lahutamatu osa. Rände- ja arengukoostööpoliitika vaheline suurem sidusus on oluline tagamaks, et arenguabiga toetatakse partnerriikide poolt rände tulemuslikumat haldamist. Käesolev määrus peaks aitama kaasa rände suhtes koordineeritud, tervikliku ja struktuurse lähenemise saavutamisele, milleks maksimeeritakse sünergiaid ja kohaldatakse vajalike hoobi.
(29)  Partnerriikidega tehtav rändekoostöö võib kummalegi poolele kasulik olla korrakohase, turvalise ja vastutustundliku rände mõttes ning aidata üheskoos tulemuslikult võidelda ebaseadusliku ja sundrändega. Selline koostöö peaks aitama kaasa ohutute ja seaduslike varjupaiga saamise ja rändevõimaluste loomisele,
rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamisele, ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustega tegelemisele, koostööle diasporaadega, piirihalduse parandamisele, samuti ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelemise süvendamisele ning vajaduse korral turvaliste, inimväärsete ja püsivate tagasisaatmiste, tagasivõtmiste ja taasintegreerimise konfliktiteadlikule korraldamisele vastastikuse aruandekohustuse alusel ning täites kõiki humanitaar- ja inimõigustega seotud kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest ja liidu õigusest. Rände- ja arengukoostööpoliitika vaheline sidusus on oluline tagamaks, et arenguabiga aidataks partnerriikidel võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, toetada õigusi ja vabadusi ning soodustada korrakohast, turvalist ja vastutustundlikku rändehaldust. Käesolev määrus peaks aitama kaasa rände suhtes koordineeritud, tervikliku ja struktuurse lähenemise saavutamisele, milleks maksimeeritakse sünergiaid ning rände ja liikuvuse positiivset mõju arengule.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Käesolev määrus peaks võimaldama liidul rändepoliitika täiendusena võtta veel meetmeid, et reageerida rändega seotud probleemidele, vajadustele ja võimalustele. Seda silmas pidades ja ettenägematute asjaolude puudumisel eeldatakse, et 10 % selle rahastamispaketist kasutatakse viisil, mis aitaks võidelda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning toetada rände haldamist ja valitsemist, sealhulgas pagulaste kaitset ja rändajate õigusi, kui see kuulub käesoleva määruse eesmärkide hulka.
(30)  Käesolev määrus peaks võimaldama liidul rände- ja arengupoliitika täiendusena võtta veel meetmeid, et reageerida rändega seotud probleemidele, vajadustele ja võimalustele. Seda silmas pidades ja rände panuse maksimaalseks ärakasutamiseks arengus ning esilekerkivate uute sõlmküsimuste ja uute vajaduste puudumisel eeldatakse, et kõige rohkem10 % selle rahastamispaketist kasutatakse viisil, mis aitaks võidelda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning toetada tugevdatud kaasatust, et soodustada turvalist, korrakohast, seaduslikku ja vastutustundlikku rännet ning kavandatud ja hästi hallatud rändepoliitika rakendamist ja juhtimist, sealhulgas pagulaste kaitset ja rändajate õigusi, mis tulenevad rahvusvahelisest ja liidu õigusest, kui see kuulub käesoleva määruse eesmärkide hulka. Määrus peaks aitama lahendada ka ajude äravoolu probleemi ja toetada ümberasustatud inimeste ja vastuvõtvate kogukondade vajadusi, tehes eelkõige kättesaadavaks põhiteenused ja elatise teenimise võimalused.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 a (uus)
(30 a)   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja -teenused toetavad tõendatult kestlikku arengut ja kaasavat majanduskasvu. Need võivad osutuda kodanike elu parandamisel väga oluliseks isegi kõige vaesemates riikides, suurendades eelkõige naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, parandades demokraatlikku valitsemistava ja läbipaistvust ning suurendades tootlikkust ja innustades töökohtade loomist. Sellegipoolest jäävad ühenduvus ja taskukohasus probleemiks nii piirkondade vahel kui ka sees, sest suure ja väikse sissetulekuga riikide ning linnade ja maapiirkondades vahel on suured erinevused. Määrus peaks seetõttu aitama liidul tema arengumeetmetes digiteerimist veel rohkem ära kasutada.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 b (uus)
(30 b)  Kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooniga, rõhutatakse riikide rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamise tähtsust nii kestliku arengu eesmärgina (16. eesmärk) kui ka muude tulemuste saavutamiseks arengupoliitika raames. Kestliku arengu 16. eesmärgis on konkreetne nõue „tugevdada riikide asjakohaseid asutusi, sealhulgas rahvusvahelise koostöö kaudu, eesmärgiga suurendada suutlikkust kõikidel tasanditel, eriti arenguriikides, et ära hoida vägivalda ning võidelda terrorismi ja kuritegevusega“.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 c (uus)
(30 c)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee 19. veebruari 2016. aasta kõrgetasemelise kohtumise kommünikeega ajakohastati rahu- ja julgeolekuvaldkonna ametliku arenguabi aruandlusjuhised. Käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete rahastamine on ametlik arenguabi, kui see vastab tingimustele, mis on sätestatud kõnealustes aruandlusjuhistes või edaspidistes aruandlusjuhistes, milles arenguabi komiteel on võimalik kokku leppida.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 d (uus)
(30 d)  Suutlikkuse suurendamist arengu toetamiseks ja arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetamiseks peaks kasutama ainult erandjuhtudel, kui käesoleva määruse eesmärke ei ole võimalik teiste arengukoostöö meetmetega täita. Kolmandate riikide julgeolekusektori osalejaid, sealhulgas erandlikel asjaoludel relvajõude, on konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja stabiliseerimistegevuses oluline toetada, et tagada asjakohased tingimused vaesuse kaotamiseks ja arenguks. Hea valitsemistava, tõhus demokraatlik kontroll ja tsiviiljärelevalve julgeolekusüsteemi, sealhulgas relvajõudude üle ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on hästi toimiva riigi olulised tunnused igas kontekstis ning neid tuleks edendada, pakkudes kolmandatele riikidele julgeolekusektori reformimisel ulatuslikumat tuge.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 e (uus)
(30 e)  Käesolev määrus peaks tuginema komisjoni poolt 2020. aasta juuniks tellitud hinnangu järeldustele, sealhulgas mitmeid sidusrühmi kaasavale laiaulatuslikule avalikule arutelule, milles hinnatakse, kui sidus on liidu ja liikmesriikide poolt rahastatud julgeoleku ja arengu vahelise seose raames olnud arengu ja arenguks vajaliku julgeoleku toetamiseks suutlikkuse suurendamine üldise strateegia ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30 f (uus)
(30 f)  Ühtlasi peaks liit toetama kõikides käesoleval määrusel põhinevates meetmetes ja programmides konflikti- ja sooteadlikku tegutsemist, et vältida kahjulikku mõju ja suurendada kasulikku.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.
(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda partneri vajadustest, eelistustest, konkreetsetest olukordadest, nende asjakohasusest, kestlikkusest ja nende võimest järgida arengu tõhususe põhimõtteid, saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461a (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 125 lõikes 1. Euroopa demokraatia rahastu rolli Euroopa institutsioonidelt volitused saanud fondina demokraatia, kodanikuühiskonna ja inimõiguste toetamiseks kogu maailmas tuleks käesoleva määruse alusel tugevdada ja suurendada. Euroopa demokraatia rahastule tuleks anda haldusalane paindlikkus ja rahalised võimalused maksta sihtotstarbelisi toetusi Euroopa naabruses asuvatele ja Euroopa naabruspoliitika rakendamise eest seisvatele kodanikuühiskonna osalejatele – eelkõige kui see puudutab demokraatia, inimõiguste, vabade valimiste ja õigusriigi arengut.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Uus Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (edaspidi „EFSD+“) peaks eelmise fondi (EFSD)70 edukal eeskujul toimima ühtse rahastamispaketina, millega üleilmselt pakkuda toetuste, eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite kaudu rahastamissuutlikkust. EFSD+ peaks olema välisinvesteeringute kavale toeks ja ühendama välistegevuse tagatiste alla kuuluvad segarahastamis- ja eelarveliste tagatiste toimingud, sealhulgas need, mis hõlmavad riigiriske seoses laenutehingutega, mida varem tehti välislaenude andmiseks Euroopa Investeerimispangale antud volituse raames. Talle aluslepingutega usaldatud rolli ja viimastel aastakümnetel liidu poliitika toetamisel saadud kogemusi arvestades peaks Euroopa Investeerimispank olema ka edaspidi komisjoni jaoks välistegevuse tagatise raames meetmete elluviimisel parim partner.
(33)  Uus Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (edaspidi „EFSD+“) peaks eelmise fondi (EFSD)70 eeskujul toimima ühtse rahastamispaketina, millega üleilmselt pakkuda toetuste, eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite kaudu rahastamissuutlikkust. EFSD+ peaks olema välisinvesteeringute kavale toeks ja ühendama välistegevuse tagatiste alla kuuluvad segarahastamis- ja eelarveliste tagatiste toimingud, sealhulgas need, mis hõlmavad riigiriske seoses laenutehingutega, mida varem tehti välislaenude andmiseks Euroopa Investeerimispangale antud volituse raames. Talle aluslepingutega usaldatud rolli ja viimastel aastakümnetel liidu poliitika toetamisel saadud kogemusi arvestades peaks Euroopa Investeerimispank olema ka edaspidi komisjoni jaoks välistegevuse tagatise raames meetmete elluviimisel parim partner. Teistel mitmepoolsetel arengupankadel või ELi riiklikel arengupankadel on samuti oskused ja kapital, mis võivad anda liidu arengupoliitikale palju suurema väärtuse, ja nende osalust EFSD+-is peaks seega käesoleva määrusega igati edendama.
__________________
__________________
70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond.
70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  EFSD+ eesmärk peaks olema toetada investeerimist kui kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahendit, millega soodustada kestlikku ja kaasavat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada partnerriikide sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, inimväärsete töökohtade loomisele, majanduslikele võimalustele, oskustele ja ettevõtlusele, sotsiaalmajanduslikele sektoritele, mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning ebaseadusliku rände konkreetsete sotsiaal-majanduslike algpõhjustega tegelemisele, kooskõlas asjakohaste ettenähtud programmdokumentidega. Eritähelepanu tuleks pöörata riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele või suure võlakoormusega vaestele riikidele.
(34)  EFSD+ eesmärk peaks olema toetada investeerimist kui kestliku arengu eesmärkide saavutamise vahendit, millega soodustada kestlikku ja kaasavat majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset arengut ning edendada partnerriikide sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele, ennetada konflikte ja edendada rahumeelseid, õiglasi ja kaasavaid ühiskondi, jätkusuutlikku ja kaasavat majandusarengut, võidelda kliimamuutustega nende tagajärgede leevendamise ja nendega kohanemise abil, võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, toetada asjakohastele ILO standarditele vastavate inimväärsete töökohtade ja majanduslike võimaluste loomist eelkõige naistele, noortele ja kaitsetutele inimestele. Tähelepanu tuleks pöörata kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse hariduse andmisele ning oskuste ja ettevõtluse arendamisele, tugevdades õppe- ja kultuuriüksusi, mis on muu hulgas mõeldud lastele, kes on humanitaarkriisipiirkonnas või kes on olnud sunnitud ümber asuma. Eesmärk peaks ühtlasi olema toetada kooskõlas asjakohaste ettenähtud programmidokumentidega stabiilset investeerimiskeskkonda, industrialiseerimist, sotsiaalmajanduslikke sektoreid, kooperatiive, sotsiaalseid ettevõtteid, mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning toetada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi, mille puudumine on sageli ebaseadusliku ja sundrände sotsiaal-majanduslik algpõhjus. Eritähelepanu tuleks pöörata riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele või suure võlakoormusega vaestele riikidele. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata sellele, et parandataks vajalike avalike põhiteenuste osutamist ning toiduga kindlustatust ja kiiresti suureneva linnaelanike hulga elukvaliteeti, tagades muu hulgas inimväärse, turvalise ja taskukohase eluaseme. EFSD+-ga tuleks innustada sõlmima tulundus-/mittetulunduspartnerlusi, sest nende abil on võimalik suunata erasektori investeeringuid kestlikku arengusse ja vaesuse kaotamisse. Kõikides projektitsükli etappides tuleks partnerriikides soodustada seda, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja liidu delegatsioonid osaleksid strateegiliselt, et nad saaksid aidata leida spetsiaalseid lahendusi, kuidas soodustada kogukondade sotsiaal-majanduslikku arengut, töökohtade loomist ja uusi ettevõtlusvõimalusi. Investeeringud peaksid põhinema konfliktide analüüsil, keskendumisel konflikti algpõhjustele, ebastabiilsel olukorral, edendades maksimaalselt rahu kindlustamist ja minimeerides konfliktide süvendamise ohtu.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  EFSD+ peaks maksimeerima rahastuse täiendavust, tegelema turutõrgete ja investeerimisolukordadega, mis ei ole optimaalsed, pakkuma uuenduslikke tooteid ja kaasama erasektori vahendeid. Erasektori kaasamisel EFSD+ kaudu toimuvasse liidu koostöösse partnerriikidega peaks olema arengule täiendav ja mõõdetav mõju, ilma et see moonutaks turgu, ning see peaks olema kulutõhus, tuginema vastastikusele aruandekohustusele ning riskide ja kulude jagamisele. EFSD+ peaks toimima ühtse kontaktpunktina, kuhu saavad rahastamisettepanekuid esitada finantseerimisasutused ja muud avaliku ja erasektori investorid, ning pakkuma erinevat laadi rahalist toetust rahastamiskõlblikele investeeringutele.
(35)  EFSD+ peaks maksimeerima rahastuse täiendavust, tegelema turutõrgete ja investeerimisolukordadega, mis ei ole optimaalsed, pakkuma uuenduslikke tooteid ja kaasama erasektori vahendeid, et optimeerida erasektori rahastuse osalust kohalikus kestlikus arengus. Erasektori kaasamisel EFSD+ kaudu toimuvasse liidu koostöösse partnerriikidega peaks olema arengule täiendav ja mõõdetav mõju, austades seejuures täielikult keskkonna-, kohalike kogukondade õigusi ja toimetulekut ning ilma et see moonutaks kohalikku turgu ja konkureeriks ebaõiglaselt kohalike ettevõtjatega. See peaks olema kulutõhus, tuginema vastastikusele aruandekohustusele ning riskide ja kulude jagamisele. EFSD+ peaks piisava aruandekohustuse ja läbipaistvuse kriteeriumidele tuginedes toimima ühtse kontaktpunktina, kuhu saavad rahastamisettepanekuid esitada finantseerimisasutused ja muud avaliku ja erasektori investorid, ning pakkuma erinevat laadi rahalist toetust rahastamiskõlblikele investeeringutele.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35 a (uus)
(35 a)  EFSD+ hõlmab ELi tagatist riigi poolt avalikus sektoris tehtavatele investeeringutele. ELi tagatis ei laiene riigi investeeringutele, mis hõlmavad edasilaenamist erasektorile või laenamist sellistele riigi tasandist madalamatele üksustele (või nende jaoks), kellel on juurdepääs riigi tasandist madalamate üksuste rahastamisele ilma riigigarantiita. Selleks et aidata kaasa EIP suutlikkuse planeerimisele, nähakse EIP jaoks ette selliste riigi investeeringute minimaalne tagatud maht.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Välistegevuse tagatist luues tuleks aluseks võtta olemasolev EFSD tagatis ja välistegevuse tagatisfond. Välistegevuse tagatisega tuleks toetada EFSD+ meetmeid, mis on seotud eelarveliste tagatiste, makromajandusliku finantsabi ja nõukogu otsuse 77/270/Euratom71 alusel kolmandatele riikidele antud laenudega. Kõnealuseid meetmeid tuleks toetada käesoleva määruse ja lisaks määruse (EL) nr.../... (IPA III) ja määruse (EL) nr …/… (Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend) kohaste assigneeringutega, millest tuleks katta ka vastavalt makromajandusliku finantsabi laenudest tulenevad eraldised ja kohustused ning Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kolmandatele riikidele antavad laenud. EFSD+ meetmete rahastamisel tuleks eelistada rahastamisprojekte, millel on suur mõju töökohtade loomisele ning mille kulude ja tulude suhe suurendab investeeringute kestlikkust. Välistegevuse tagatisega toetavate meetmetega peaks vajaduse kohaselt ja kooskõlas parema õigusloome nõuetega kaasnema põhjalik keskkonna-, finants- ja sotsiaalsete aspektide eelhindamine. Välistegevuse tagatist ei tohiks kasutada oluliste avalike teenuste osutamiseks, sest sellised teenused peavad jääma valitsuse vastutada.
(36)  Välistegevuse tagatist luues tuleks aluseks võtta olemasolev EFSD tagatis ja välistegevuse tagatisfond. Välistegevuse tagatisega tuleks toetada EFSD+ meetmeid, mis on seotud eelarveliste tagatiste, makromajandusliku finantsabi ja nõukogu otsuse 77/270/Euratom71 alusel kolmandatele riikidele antud laenudega. Kõnealuseid meetmeid tuleks toetada käesoleva määruse ja lisaks määruse (EL) nr.../... (IPA III) ja määruse (EL) nr …/… (Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend) kohaste assigneeringutega, millest tuleks katta ka vastavalt makromajandusliku finantsabi laenudest tulenevad eraldised ja kohustused ning Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kolmandatele riikidele antavad laenud. EFSD+ meetmete rahastamisel tuleks eelistada rahastamisprojekte, millel on suur mõju inimväärsete töökohtade ja elatise teenimise võimaluste loomisele ning mille kulude ja tulude suhe suurendab investeeringute kestlikkust ja mis tagavad suurimal võimalikul määral jätkusuutlikkuse ning pikaajalise arengumõju kohaliku tasandi isevastutuse kaudu. Välistegevuse tagatisega toetavate meetmetega peaks kooskõlas parema õigusloome nõuetega kaasnema põhjalik keskkonna-, finants- ja sotsiaalsete aspektide eelhindamine, sealhulgas mõju mõjutatud kogukondade inimõigustele ja toimetulekule ning mõju ebavõrdsusele ja nendega tegelemise viiside kindlaksmääramine kooskõlas parema õigusliku reguleerimise nõuetega ja arvestades asjakohaselt vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet maaga seotud investeeringutest mõjutatud kogukondades. Välistegevuse tagatist ei tohiks kasutada oluliste avalike teenuste osutamiseks, sest sellised teenused peavad jääma valitsuse vastutada. Samuti tuleks viia läbi mõju järelhinnanguid EFSD+ toimingute arengumõju mõõtmiseks.
__________________
__________________
71 Nõukogu 29. märtsi 1977. aasta otsus 77/270/Euratom, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).
71 Nõukogu 29. märtsi 1977. aasta otsus 77/270/Euratom, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Selleks et võimaldada paindlikkust, suurendada atraktiivsust erasektori jaoks ja maksimeerida investeeringute mõju, tuleks rahastamiskõlblike lepingupartnerite suhtes teha erand eelarve täitmise viiside kohta finantsmääruses sätestatud normidest. Sellisteks rahastamiskõlblikeks lepingupartneriteks võivad olla asutused, kellele ei ole delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamist, samuti partnerriigi eraõigusega reguleeritud asutused.
(37)  Selleks et võimaldada paindlikkust, suurendada atraktiivsust erasektori jaoks, edendada ausat konkurentsi ja maksimeerida investeeringute mõju, tuleks rahastamiskõlblike lepingupartnerite suhtes teha erand eelarve täitmise viiside kohta finantsmääruses sätestatud normidest. Sellisteks rahastamiskõlblikeks lepingupartneriteks võivad olla asutused, kellele ei ole delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamist, samuti partnerriigi eraõigusega reguleeritud asutused.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna ning ookeanidega, samuti rändekriisi ja selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Selleks et suurendada ELi suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele, tuleks Euroopa Arengufondiga saadud headele kogemustele tuginedes ette näha mittesihtotstarbelised summad, mida kasutada uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservina. Nende kasutuselevõtt peaks lähtuma käesolevas määruses sätestatud korrast.
(39)  Välistegevust viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna, ookeanide ja rändega, sh rände algpõhjustega, nagu vaesus ja ebavõrdsus, ning ümberasustatud inimeste arvu suurenemise mõjuga eelkõige arengumaadele. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Et suurendada ELi suutlikkust reageerida vajadustele, mida ei ole programmides ja programmidokumentides kajastatud, tuleks Euroopa Arengufondiga saadud headele kogemustele tuginedes ette näha kindlaks määratud mittesihtotstarbelised summad, mida kasutada uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservina. Nende kasutuselevõtt peaks põhjendatud juhtudel lähtuma käesolevas määruses sätestatud korrast.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42
(42)  Partnerriikide arenguprotsessides isevastutuse ja välisabi jätkusuutlikkuse suurendamiseks peaks liit koostöö tegemisel projekti elutsükli kõikides aspektides võimaluse korral eelistama partnerriikide endi institutsioonide, süsteemide ja menetluste kasutamist.
(42)  Partnerriikide arenguprotsessides demokraatliku isevastutuse ja välisabi jätkusuutlikkuse suurendamiseks peaks liit koostöö tegemisel projekti elutsükli kõikides aspektides võimaluse korral eelistama partnerriikide endi institutsioonide, ressursside, eriteadmiste, süsteemide ja menetluste kasutamist, tagades samal ajal kohalike ressursside ja eriteadmiste ning kohalike valitsuste ja kodanikuühiskonna täieliku kaasamise. Samuti peaks liit pakkuma kohalike asutuste ametnikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele koolitusprogramme liidu toetuse taotlemise kohta, et aidata neil oma projektide rahastamiskõlblikkust ja tõhusust parandada. Programme tuleks korraldada asjaomastes riikides selle riigi keeles ja täiendada juba toimivaid kaugõppeprogramme, et tagada selle riigi vajadustele vastav sihtotstarbeline koolitus.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 a (uus)
(44 a)  Et aidata kaasa rahvusvahelisele maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, kelmuse, korruptsiooni ja rahapesuvastasele võitlusele, peaks käesoleva määruse kaudu toimuv rahastamine olema täiesti läbipaistev. Lisaks ei tohiks rahastamiskõlblikud lepingupartnerid toetada ühtegi ebaseaduslikul eesmärgil toimuvat tegevust ega osaleda rahastamis- ja investeerimistoimingutes mõne sellise vahendi kaudu, mis asub koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis või maksuparadiisis. Samuti peaksid lepingupartnerid hoiduma igasugusest maksustamise vältimisest ja agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamisest.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Selleks et tagada käesoleva määruse asjaomaste sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201177.
välja jäetud
__________________
77 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Käesoleva määruse vähem oluliste osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 26 lõikes 3 sätestatud eraldiste määrade, II, III ja IV lisas loetletud koostöö- ja sekkumisvaldkondade, V lisas loetletud prioriteetsete EFSD+ meetmete valdkondade, VI lisa kohase EFSD+ valitsemise kohta, et vajaduse korral vaadata läbi või täiendada VII lisas nimetatud tulemusnäitajaid ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistikku loomist käsitlevate sätetega.
(46)  Käesoleva määruse vähem oluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles sätestada liidu strateegia, esmatähtsad valdkonnad, üksikasjalikud eesmärgid, oodatavad tulemused, konkreetsed tulemusnäitajad ja konkreetsed eraldatud vahendid ja koostööviisid iga geograafilise ja teemaprogrammi jaoks ning selliste tegevuskavade ja meetmete jaoks, mis ei põhine inimõigustega seotud tegevusraamistikku kehtestavatel programmidokumentidel, luua riskijuhtimise raamistik, otsustada programmide või programmidokumentides kajastamata vajaduste üle, otsustada abi andmise peatamise üle, luua tulemuspõhise tegutsemise raamistik, kehtestada eraldiste määrad, luua järelevalve ja hindamise raamistik ning laiendada meetmete ulatust riikidele ja piirkondadele, mida käesolev määrus ei hõlma. Käesoleva määruse vähem oluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II, III ja IV lisas loetletud koostöö- ja sekkumisvaldkondade, V lisas loetletud esmatähtsate EFSD+ meetmete ja investeerimissuundade valdkondade ning VII lisas nimetatud tulemusnäitajate kohta.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe78 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(47)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe78 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded peaksid sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas asjaomaste sidusrühmade, nt kodanikuühiskond, ja ekspertide konsultatsioone, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
__________________
78 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
78 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Viiteid nõukogu otsuse 2010/427/EL79 artiklis 9 nimetatud ja käesoleva määrusega asendatavatele liidu rahastamisvahenditele tuleks lugeda viideteks käesolevale määrusele ning komisjon peaks tagama, et käesolevat määrust rakendatakse kooskõlas kõnealuses otsuses Euroopa välisteenistusele omistatud rolliga.
(48)  Käesoleva määruse laia ulatuse ja reguleerimisala tõttu ning sidususe tagamiseks põhimõtete, eesmärkide ja kulutuste vahel nii käesoleva määruse kui ka muude välistegevuse rahastamisvahendite vahel, nagu määrus (EL) .../... (Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend), või rahastamisvahendid, mis on välispoliitikaga lahutamatult seotud, nagu määrus (EL) .../... (IPA III), peaks horisontaalne juhtrühm, millesse kuuluvad kõik komisjoni ja Euroopa välisteenistuse asjaomased talitused ja mida juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või tema esindaja, vastutama poliitika, programmide, eesmärkide ja meetmete juhtimise, koordineerimise ja haldamise eest käesoleva määruse alusel, et tagada liidu välistegevuse rahastamisel järjepidevus, tõhusus, läbipaistvus ja aruandekohustuse täitmine. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident peaks tagama liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise. Kõigi meetmete, sh kiirreageerimismeetmete ja eriabimeetmete võtmisel ning kogu vahendi programmitöö, kavandamise ja kohaldamise tsükli jooksul peaksid välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus tegema koostööd komisjoni asjaomaste liikmete ja talitustega, kes määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse laadist ja eesmärkidest, tuginedes nende asjatundlikkusele. Kõik otsuste ettepanekud tuleks ette valmistada komisjoni menetlusi järgides ja esitada komisjonile vastuvõtmiseks.
__________________
79 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48 a (uus)
(48 a)  Käesoleva määruse kohaldamine peaks vajaduse korral täiendama selliseid liidu vastu võetud meetmeid ja olema kooskõlas selliste liidu meetmetega, mille otstarve on ELi lepingu V jaotise 2. peatüki raamistiku alusel püstitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide täitmine, ning ELi toimimise lepingu viienda osa raamistiku alusel vastu võetud meetmetega.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49
(49)  Allpool ette nähtud tegevuses tuleks rangelt jälgida liidu piiravate meetmete puhul sätestatud tingimusi ja korda,
välja jäetud
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49 a (uus)
(49 a)  Euroopa Parlament peaks olema täielikult kaasatud rahastamisvahendite kavandamise, programmitöö, järelevalve ja hindamise etappi, et tagada poliitiline kontroll ja demokraatlik järelevalve ning liidu välistegevuse rahastamist puudutava aruandekohustuse täitmine. Suurendama peaks institutsioonidevahelist dialoogi, et tagada Euroopa Parlamendi positsioon, mis võimaldab teostada süstemaatilisel ja sujuval viisil poliitilist kontrolli käesoleva määruse kohaldamise ajal, suurendades nii selle tõhusust kui ka õiguspärasust.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
(6 a)  „kodanikuühiskonna organisatsioonid“ – kõik mitteriiklikud, mittetulunduslikud ja rahumeelsed ühendused, mille kaudu inimesed püüdlevad organiseeritult ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike, religioossete või keskkonnaalaste eesmärkide ja ideaalide poole või nõuavad kohalikul, riigi, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil tegutsevatelt asutustelt vastutuse võtmist ning mille hulka võivad kuuluda ka linna- või maapiirkonnas tegutsevad ning ametlikud ja mitteametlikud organisatsioonid. Inimõiguste ja demokraatia teemaprogrammi kontekstis kuuluvad kodanikuühiskonna hulka ka riigist sõltumatud üksikisikud ja rühmad, kelle tegevus aitab edendada inimõigusi ja demokraatiat, sealhulgas inimõiguste kaitsjad ÜRO deklaratsioonis üksikisikute õiguse ja vastutuse kohta sätestatud määratluse kohaselt;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)
(6 b)  „kohalikud asutused“ – valitsus- või riigiasutuste harud, mis tegutsevad piirkondlikul tasandil (nt omavalitsuse, valla, ringkonna, maakonna, provintsi või piirkonna tasandil);
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „rahastaja“ – liikmesriik, rahvusvaheline finantseerimisasutus, liikmesriigi avalik-õiguslik asutus, avaliku sektori asutus või muu üksus, kes osaleb ühises eraldisfondis sularaha või tagatisega.
(8)  „rahastaja“ – liikmesriik, rahvusvaheline finantseerimisasutus, liikmesriigi avalik-õiguslik asutus, avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kes osaleb ühises eraldisfondis sularaha või tagatisega.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
(8 a)  „täiendavus“ – põhimõte, millega tagatakse, et välistegevuse tagatis aitab kaasa kestlikule arengule toimingutega, mida ilma selleta ei oleks saanud teha või millega saavutatakse rohkem ja paremaid tulemusi, kui oleks võimalik ilma selleta, ning erasektori vahendite kaasamine ja tegelemine turutõrgete või investeerimisolukordadega, mis ei ole optimaalsed, ning investeeringute kvaliteedi, kestlikkuse, mõju või ulatuse parandamine. Nimetatud põhimõttega tagatakse ka see, et välistegevuse tagatisega hõlmatud investeerimis- ja rahastamistoimingud ei asenda liikmesriikidelt, erasektorilt või muudest liidu või rahvusvahelistest vahenditest saadavat toetust ega tõrjuta kõrvale teisi avaliku ja erasektori investeeringuid. Välistegevuse tagatisega toetatavatel projektidel on tavaliselt kõrgem riskiprofiil kui rahastamiskõlblike lepingupartnerite poolt tavapärase investeerimispoliitika kohaselt toetatud investeeringute portfellil ilma välistegevuse tagatiseta;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 b (uus)
(8 b)  „tööstusriigid“ – kolmandad riigid, mis ei kuulu OECD arenguabi komitee ametlikku arenguabi saavate arenguriikide nimekirja;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 c (uus)
(8 c)  „vaesus“ – kõik olud, mille korral on inimestel piiratud võimalused ning kus neisse erinevates ühiskondades ja kohalikes oludes suhtutakse kui puuduses olijatesse. Vaesuse keskmes on majanduslik, inim-, poliitiline, sotsiaal-kultuuriline ja enese kaitsmise võimekus;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 d (uus)
(8 d)   „sooteadlikkus“ – tegutsemine sooviga mõista ja võtta kõikides avaliku ja eraelu valdkondades arvesse soopõhise tõrjumise ja diskrimineerimisega seotud ühiskondlikke ja kultuurilisi tegureid;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 e (uus)
(8 e)   „konfliktiteadlikkus“ – tegutsemine sooviga mõista, et iga konfliktikeskkonnas tehtud algatus on konfliktiga seotud ning sellel seosel on tagajärjed, mis võivad olla positiivse või negatiivse mõjuga. Konfliktiteadlikkus tähendab ühtlasi selle tagamist, et liidu meetmetega (poliitilised meetmed, poliitikameetmed, välisabi) püütakse parimal võimalikul moel vältida konfliktile negatiivset mõju ja maksimeerida positiivset mõju, soodustades sellega konfliktide vältimist, struktuurilist stabiilsust ja rahu kindlustamist;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 a (uus)
Kui on osutatud inimõigustele, mõeldakse nende all ka põhivabadusi.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 b (uus)
„ Enim abi vajavate riikide“ hulka võivad artikli 15 kontekstis kuuluda ka I lisas loetletud riigid.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse üldeesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi ja huve, et ellu viia liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.
1.  Käesoleva määruse üldeesmärk on sätestada rahaline raamistik, mille abil on liidul võimalik kaitsta ja edendada kogu maailmas liidu väärtusi, põhimõtteid ja põhihuve kooskõlas liidu välistegevuse eesmärkide ja põhimõtetega, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21 ning ELi toimimise lepingu artiklites 11 ja 208.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
(a a)  aidata täita rahvusvahelisi kohustusi ja eesmärke, mille liit on endale võtnud, eelkõige tegevuskava 2030, kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe raames;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a b (uus)
(a b)  arendada liidu ida- ja lõunapoolsete naaberriikidega tihedamaid erisuhteid, mis tuginevad koostööle, rahule ja julgeolekule, vastastikusele aruandekohustusele ja pühendumusele universaalsetele demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise, sotsiaal-majandusliku integratsiooni, keskkonnakaitse ja kliimameetmete väärtustele;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a c (uus)
(a c)  püüda vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, eeskätt vähim arenenud riikides; soodustada kestlikku sotsiaalset ja majandusarengut;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  üleilmsel tasandil konsolideerida ja toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, edendada stabiilsust ja rahu ning tegeleda muude üleilmsete probleemidega, sealhulgas rände ja liikuvusega;
(b)  üleilmsel tasandil toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke asutusi, edendada stabiilsust ja rahu, ennetada konflikte ja edendada õiglasi ja kaasavaid ühiskondi, arendada mitmepoolsust, rahvusvahelist õiglust ja aruandekohustust ning tegeleda muude üleilmsete ja piirkondlike probleemidega, sh kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, ning välispoliitika vajaduste ja prioriteetidega, nagu on sätestatud III lisas, sealhulgas usaldusväärsuse suurendamine ja heade naabrussuhete loomine;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a)  kaitsta, toetada ja edendada inimõigusi, demokraatiat, õigusriiki, soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset võrdsust, sealhulgas kõige keerulisemates oludes ja hädaolukordades ning koos kodanikuühiskonnaga, sealhulgas inimõiguste kaitsjatega üle maailma;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  kiirelt reageerida kriisidele, destabiliseerumisele ja konfliktidele; vastupanuvõime puudujääkidele ning humanitaar- ja arengumeetmete seostamise vajadusele ning välispoliitika vajadustele ja prioriteetidele.
(c)  kiirelt reageerida kriisidele, destabiliseerumisele ja konfliktidele; vastupanuvõime puudujääkidele ning humanitaar- ja arengumeetmete seostamise vajadusele.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Käesoleva määruse alusel tehtud kulutustest vastavad vähemalt 92 % Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele.
3.  Käesoleva määruse alusel tehtud kulutustest vastavad vähemalt 95 % Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele. Määrus toetab ühist eesmärki – saavutada tegevuskava 2030 kestuse jooksul olukord, kus vähim arenenud riikide arenguabi moodustab 0,2 % liidu kogurahvatulust ja ametlik arenguabi moodustab 0,7 % liidu kogurahvatulust.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Vähemalt 20 % käesoleva määruse kohaselt rahastatavast ametlikust arenguabist tuleb kõigis geograafilistes ja teemaprogrammides igal aastal ja selle meetmete kestel eraldada sihtotstarbeliselt sotsiaalsele kaasamisele ja inimarengule, et toetada ja tugevdada põhiliste sotsiaalteenuste osutamist, nagu tervishoid, haridus, toitumine ja sotsiaalkaitse, eelkõige kõige marginaliseeritutele, eriti naistele ja lastele.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)
3 b.  Vähemalt 85 % käesoleva määruse kohaste geograafiliste ja teemaprogrammide puhul, mida rahastatakse ametlikust arenguabist, peab peamine või oluline eesmärk olema sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused ja mõjuvõimu suurendamine, nagu on kindlaks määranud OECD arenguabi komitee. Nendest programmidest suure osa puhul peab peamine eesmärk olema sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õigused.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määruse alusel rakendatakse liidupoolset rahastamist järgmiste programmide ja meetmete kaudu:
1.  Käesoleva määruse alusel kohaldatakse liidupoolset rahastamist järgmiste programmide ja meetmete kaudu:
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2
Geograafilised programmid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, v.a määruses (EL) nr …/…80 kindlaks määratud kandidaate ja potentsiaalseid kandidaate. (IPA) ja ülemeremaad ja -territooriumid, nagu on määratletud nõukogu otsuses …/… (EL).
Geograafilised programmid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, v.a määruses (EL) nr …/…80 kindlaks määratud kandidaate ja potentsiaalseid kandidaate. (IPA) ja ülemeremaad ja -territooriumid, nagu on määratletud nõukogu otsuses …/… (EL). Lubatud on luua ka mandri või piirkonnaülese ulatusega geograafilisi programme, eriti üleaafrikalisi programme, mis hõlmavad punktides a ja b nimetatud Aafrika riike, ja programme, mis hõlmavad punktides b, c ja d märgitud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riike.
__________________
__________________
80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühinemiseelse abi rahastamisvahendi loomise kohta (ELT L).
80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühinemiseelse abi rahastamisvahendi loomise kohta (ELT L).
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  kodanikuühiskonna organisatsioonid;
(b)  kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud asutused;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)
(d a)  välispoliitika vajadused ja prioriteedid
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2
Teemaprogrammid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, samuti ülemeremaid ja -territooriume, nagu on määratletud nõukogu otsuses …/… (EL).
Teemaprogrammid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike. Ülemeremaadel ja -territooriumidel on igakülgne juurdepääs teemaprogrammidele, nagu on ette nähtud nõukogu otsuses …/… (EL). Tuleb tagada nende tõhus osalemine, võttes arvesse nende eripärasid ja konkreetseid probleeme, mida nad lahendama peavad.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  aidata kaasa stabiilsusele ja konfliktide ennetamisele kiireloomulistes olukordades, kriisi tekkimisel, kriisi ajal ja järel;
(a)  aidata kaasa rahule, stabiilsusele ja konfliktide ennetamisele kiireloomulistes olukordades, kriisi tekkimisel, kriisi ajal ja järel;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b
(b)  aidata kaasa riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõime parandamisele ning humanitaar- ja arengumeetmete seostamisele;
(b)  aidata kaasa riikide, sh kohalike asutuste, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõime parandamisele ning humanitaar- ja arengumeetmete seostamisele;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  tegeleda välispoliitika vajaduste ja prioriteetidega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – lõik 1
Käesoleva määruse alusel rakendatakse meetmeid peamiselt geograafiliste programmide kaudu.
Käesoleva määruse alusel viiakse meetmeid ellu peamiselt geograafiliste programmide kaudu.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – lõik 2
Teemaprogrammide kaudu rakendatavate meetmetega täiendatakse geograafiliste programmidega rahastatavaid meetmeid ning nendega toetatakse üleilmseid ja piirkonnaüleseid algatusi, et saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke, eelkõige kestliku arengu eesmärke, kaitsta üleilmseid avalikke hüvesid või lahendada üleilmseid probleeme. Siiski võib teemaprogrammide kaudu võtta meetmeid ka juhul, kui geograafilist programmi ei ole või see on peatatud või kui asjaomase partnerriigiga ei ole meetme suhtes kokkulepet saavutatud või kui meetme elluviimiseks jaoks ei piisa geograafilistest programmidest.
Teemaprogrammide kaudu elluviidavate meetmetega täiendatakse geograafiliste programmidega rahastatavaid meetmeid ning nendega toetatakse üleilmseid ja piirkonnaüleseid algatusi, mille eesmärk on saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärgid, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktis a a, ning tagada üleilmsed avalikud hüved või lahendada üleilmseid probleeme. Siiski võib teemaprogrammide kaudu võtta meetmeid ka eraldi, sh juhul, kui geograafilist programmi ei ole või see on peatatud või kui asjaomase partnerriigiga ei ole meetme suhtes kokkulepet saavutatud või kui meetme elluviimiseks jaoks ei piisa geograafilistest programmidest.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – lõik 3
Kiirreageerimistegevus täiendab geograafilisi programme ja teemaprogramme. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel järgitakse vajaduse korral nende jätkusuutlikkust geograafiliste või teemaprogrammide raames.
Kiirreageerimistegevus täiendab geograafilisi ja teemaprogramme ning meetmeid, mida rahastatakse nõukogu 20. juuni 1996. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 [humanitaarabi määrus] alusel. Nende meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse vajaduse korral nende jätkusuutlikkust geograafiliste või teemaprogrammide raames.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikune täiendavus muude liidu välistegevuse valdkondade ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.
1.  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb tagada kooskõla, sidusus, sünergiad ja vastastikune täiendavus kõigi liidu välistegevuse valdkondadega, sh muud välistegevuse rahastamise vahendid, eelkõige määrus (EL) .../... [IPA III määrus], ja ELi lepingu V jaotise 2. peatüki ja ELi toimimise lepingu viienda osa alusel vastu võetud meetmete ning muude asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus. Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse selliste rakendatavate meetmete puhul, mis tõenäoliselt mõjutavad arenguriike.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1 a.   Liit ja liikmesriigid koordineerivad oma vastavaid toetusprogramme, et muuta nende elluviimine tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning vältida rahastamise kattumist.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)
1 b.  Käesoleva määruse kohaldamisel võtavad komisjon ja Euroopa välisteenistus arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 89 200 miljonit eurot jooksevhindades.
1.  Käesoleva määruse kohaldamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 82 451 miljonit eurot (jooksevhindades 93 154 miljonit eurot) [100%].
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  68 000 miljonit eurot geograafiliste programmide jaoks:
(a)  2018. aasta hindades 63 687 miljonit eurot (jooksevhindades 71 954 miljonit eurot) [77,24%] geograafiliste programmide jaoks:
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a – taane 1
–  naabruspoliitika vähemalt 22 000 miljonit eurot,
–  naabruspoliitika 2018. aasta hindades vähemalt 20 572 miljonit eurot (jooksevhindades 23 243 miljonit eurot) [24,95%],
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a – taane 2
–  Sahara-tagune Aafrika vähemalt 32 000 miljonit eurot,
–  Sahara-tagune Aafrika 2018. aasta hindades vähemalt 30 723 miljonit eurot (jooksevhindades 34 711 miljonit eurot) [37,26%],
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a – taane 3
–  Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 10 000 miljonit eurot,
–  Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 2018. aasta hindades 8 851 miljonit eurot (jooksevhindades 10 000 miljonit eurot) [10,73%], sh Vaikse ookeani piirkonnale 2018. aasta hindades vähemalt 620 miljonit eurot (jooksevhindades 700 miljonit eurot),
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a – taane 4
–  Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond 4 000 miljonit eurot,
–  Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond 2018. aasta hindades 3 540 miljonit eurot (jooksevhindades 4 000 miljonit eurot) [4,29 %], sh Kariibi mere piirkonnale 2018. aasta hindades 1 062 miljonit eurot (jooksevhindades 1 200 miljonit eurot),
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – sissejuhatav osa
(b)  7 000 miljonit eurot teemaprogrammide jaoks:
(b)  2018. aasta hindades 9 471 miljonit eurot (jooksevhindades 10 700 miljonit eurot) [11,49 %] teemaprogrammide jaoks:
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – taane 1
–  inimõigused ja demokraatia 1 500 miljonit eurot,
–  inimõigused ja demokraatia 2018. aasta hindades vähemalt 1 770 miljonit eurot (jooksevhindades 2 000 miljonit eurot) [2,15 %], kusjuures kuni 25 % programmist eraldatakse ELi valimisvaatlusmissioonide rahastamiseks,
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – taane 2
–  kodanikuühiskonna organisatsioonid 1 500 miljonit eurot,
–  kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud asutused 2018. aasta hindades 2 390 miljonit eurot (jooksevhindades 2 700 miljonit eurot) [2,90 %], millest 2018. aasta hindades 1 947 miljonit eurot (jooksevhindades 2 200 miljonit eurot) [2,36%] kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja 2018. aasta hindades 443 miljonit eurot (jooksevhindades 500 miljonit eurot) [0,54%] kohalikele asutustele,
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – taane 3
–  stabiilsus ja rahu 1 000 miljonit eurot,
–  stabiilsus ja rahu 2018. aasta hindades 885 miljonit eurot (jooksevhindades 1 000 miljonit eurot) [1,07%],
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – taane 4
–  üleilmsed probleemid 3 000 miljonit eurot,
–  üleilmsed probleemid 2018. aasta hindades 3 983 miljonit eurot (jooksevhindades 4 500 miljonit eurot) [4,83%],
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b – taane 4 a (uus)
–  välispoliitika vajadused ja prioriteedid 2018. aasta hindades 443 miljonit eurot (jooksevhindades 500 miljonit eurot) [0,54%],
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c
(c)  4 000 miljonit eurot kiirreageerimistegevuseks.
(c)  2018. aasta hindades 3 098 miljonit eurot (jooksevhindades 3 500 miljonit eurot) [3,76%] kiirreageerimistegevuseks:
–  2018. aasta hindades 1 770 miljonit eurot (jooksevhindades 2 000 miljonit eurot) [2,15%] stabiilsuse tagamiseks ja konfliktide ennetamiseks kiireloomulistes olukordades, kriisi tekkimisel, kriisi ajal ja järel,
–  2018. aasta hindades 1 328 miljonit eurot (jooksevhindades 1 500 miljonit eurot) [1,61%] riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõime suurendamiseks ning humanitaarabi ja arengumeetmete seostamiseks,
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserviga suuruses 10 200 miljonit eurot suurendatakse lõikes 2 nimetatud summasid kooskõlas artikliga 15.
3.  Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserviga, mille suurus on 2018. aasta hindades 6 196 miljonit eurot (jooksevhindades 7 000 miljonit eurot) [7,51%], suurendatakse lõikes 2 nimetatud summasid kooskõlas artikliga 15.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Artikli 9 alusel võetavaid meetmeid rahastatakse kuni 270 miljoni euro ulatuses.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)
4 b.  Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires eelarvemenetluse käigus pärast seda, kui institutsioonid on prioriteedid kokku leppinud.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, asjakohased Euroopa Parlamendi resolutsioonid, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.
Käesoleva määruse kohaldamise üldise poliitikaraamistiku moodustavad assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, kaubanduslepingud ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, nende lepingute alusel loodud organites vastu võetud soovitused ja õigusaktid, samuti asjakohased mitmepoolsed kokkulepped, liidu õigusaktid, Euroopa Ülemkogu järeldused, nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid ja muud rahvusvahelised deklaratsioonid ja kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, asjakohased Euroopa Parlamendi resolutsioonid ja seisukohad, komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teatised ning ÜRO konventsioonid ja resolutsioonid.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Euroopa Liit püüab partnerriikide ja -piirkondadega dialoogi pidades ja koostööd tehes edendada, arendada ja toetada demokraatiat ning õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete austamist, millele liit on rajatud.
1.  Liit püüab partnerriikide ja -piirkondadega dialoogi pidades ja koostööd tehes ning ÜRO ja muude rahvusvaheliste foorumite tegevuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike asutuste ja erasektori osalejatega toimuva koostöö kaudu edendada, arendada ja toetada põhimõtteid, millele liit on rajatud, s.o demokraatia, õigusriik, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, samuti inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamist. Käesoleva määruse kohane rahastamine peab olema kooskõlas kõnealuste põhimõtetega ja liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Kooskõlas ELi lepingu artiklitega 2 ja 21 tugineb liidu panus demokraatiasse ja õigusriiki ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamisse ja kaitsmisse inimõiguste ülddeklaratsioonile, inimõigusi käsitlevale rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelisele humanitaarõigusele.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kohaldatakse õigustel põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, st nii kodaniku- ja poliitilisi kui ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted, toetada õiguste omajate suutlikkust oma õigusi nõuda, pöörates seejuures erilist tähelepanu vaestele ja haavatavatele rühmadele, ning aidata partnerriike oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisel. Käesoleva määrusega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist.
2.  Kohaldatakse õigustel põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, st nii kodaniku- ja poliitilisi kui ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted, toetada õiguste omajate suutlikkust oma õigusi nõuda, pöörates seejuures erilist tähelepanu marginaliseeritud ja kaitsetutele rühmadele, sealhulgas vähemused, naised, lapsed ja noored, eakamad, põlisrahvad, LGBTI-inimesed ja puudega inimesed, ning peamistele tööõigustele ja sotsiaalsele kaasamisele, ning aidata partnerriike oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisel. Käesoleva määrusega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning naiste, noorte ja laste mõjuvõimu suurendamist, pidades sealhulgas silmas seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
Liit edendab üleilmse tähtsusega hüvede ja probleemide suhtes mitmepoolset ja reeglitepõhist lähenemisviisi ning teeb seejuures koostööd liikmesriikide, partnerriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste rahastajatega.
Liit edendab üleilmse tähtsusega avalike hüvede ja probleemide suhtes mitmepoolset ning reeglite- ja väärtustepõhist lähenemisviisi ning teeb seejuures koostööd liikmesriikide, partnerriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja ÜRO asutuste, fondide ja programmide ja teiste rahastajatega.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3
Liit edendab koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste rahastajatega.
Liit edendab koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja teiste rahastajatega.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 4
Suhetes partnerriikidega võetakse arvesse nende eelnevaid tulemusi rahvusvaheliste kohustuste rakendamisel, rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende lepingulisi suhteid liiduga.
Suhetes partnerriikidega võetakse arvesse nende eelnevaid tulemusi rahvusvaheliste kohustuste rakendamisel, rahvusvahelisi kokkuleppeid, eelkõige Pariisi kokkulepet, ja nende lepingulisi suhteid liiduga, eelkõige assotsieerimis-, partnerlus- ja koostöölepinguid ning ka kaubanduskokkuleppeid.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1
Ühelt poolt liidu ja liikmesriikide ja teiselt poolt partnerriikide vaheline koostöö põhineb arengu tõhususe põhimõtetel ning vajaduse korral edendatakse nende põhimõtete arendamist, täpsemalt: partnerriikide isevastutus arenguprioriteetide suhtes, tulemustele orienteeritus, kaasavad arengupartnerlused, läbipaistvus ja vastastikune aruandluskohustus. Liit edendab tulemuslikku ja tõhusat vahendite kasutuselevõttu ja kasutamist.
Ühelt poolt liidu ja liikmesriikide ja teiselt poolt partnerriikide vaheline koostöö põhineb arengu tõhususe põhimõtetel ning kõigi abi andmise viiside puhul edendatakse nende põhimõtete arendamist, täpsemalt: partnerriikide isevastutus arenguprioriteetide eest, tulemustele orienteeritus, kaasavad arengupartnerlused, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus ning kooskõlla viimine partnerriikide prioriteetidega. Liit edendab tulemuslikku ja tõhusat vahendite kasutuselevõttu ja kasutamist.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2
Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõttega tagab komisjon vajaduse korral nõuetekohase konsulteerimise partnerriikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega, samuti nende piisavalt varase juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide koostamisel, rakendamisel ja seotud seireprotsessides kaasa rääkida.
Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõttega tagab komisjon nõuetekohase konsulteerimise partnerriikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutustega, samuti nende piisavalt varase juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide koostamisel, elluviimisel ja seotud seireprotsessides kaasa rääkida.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 3
Kooskõlas isevastutuse põhimõttega, ja kui see on asjakohane, soosib komisjon programmide rakendamisel partnerriikide süsteemide kasutamist.
Kooskõlas isevastutuse põhimõttega, ja kui see on asjakohane, soosib komisjon programmide elluviimisel partnerriikide süsteemide kasutamist.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning kasutatakse kestliku arengu eesmärkide vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki. Need programmid ja meetmed põhinevad riskide ja haavatavuste analüüsil, sisaldavad vastupanuvõime elementi ja on konfliktitundlikud. Nendes juhindutakse põhimõttest, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta.
6.  Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, kooskõlas ELi lepingu artikliga 11 keskkonnakaitse, katastroofiohu vähendamise, katastroofideks valmisoleku, inimarengu, konfliktiennetuse, rahu kindlustamise, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, laste ja noorte mõjuvõime suurendamise, diskrimineerimise vältimise, hariduse, kultuuri ja digiülemineku küsimused ning kasutatakse kestliku arengu eesmärkide vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki. Need programmid ja meetmed põhinevad suutlikkuse, riskide ja haavatavuste analüüsil, sisaldavad inimese- ja kogukonnakeskset vastupanuvõime elementi ja on konfliktiteadlikud. Nendes juhindutakse põhimõtetest, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta ja kahju ei tohi tekitada.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 7
7.  Partneritega järgitakse rände valdkonnas lähenemist, mis oleks koordineeritum, terviklik ja struktuurne, ning selle tulemuslikkust hinnatakse regulaarselt.
7.  Ilma et see piiraks liidu välistegevuse muid eesmärke, järgitakse partneritega rände valdkonnas lähenemist, mis oleks koordineeritum, terviklik ja struktuurne, ning selle tulemuslikkust hinnatakse regulaarselt, seadmata kolmandatele riikidele arenguabi eraldamise tingimuseks rände haldamisel koostöö tegemist, ning seejuures austatakse täielikult inimõigusi, sealhulgas iga üksikisiku õigust oma päritoluriigist lahkuda.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 7 a (uus)
7 a.  Komisjon tagab, et käesoleva määrusega vastu võetud meetmed, mis on seotud julgeoleku, stabiilsuse ja rahuga, eriti sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamisega, toetamaks arengut ning arenguks vajalikku julgeolekut, terrorismivastase ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja küberturvalisusega, viiakse ellu kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sealhulgas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja humanitaarõigusega. Komisjon võib koos abi saavate partneritega välja töötada tegevuskavad, mille alusel parandada sõjaliste üksuste institutsioonilist ja operatiivset vastavust läbipaistvuse ja inimõiguste standarditele. Komisjon jälgib artikli 31 kohaselt hoolikalt iga asjaomase eesmärgi saavutamiseks võetud meetmete rakendamist, hindab seda ja koostab selle kohta aruandeid, et tagada kooskõla inimõigusalaste kohustustega. Lisaks artikli 8 lõikes 8 b esitatud riskijuhtimist käsitlevatele sätetele tegutseb komisjon selliste meetmete võtmisel konfliktiteadlikult, mis hõlmab muu hulgas põhjalikku ja süstemaatilist eelnevat konfliktianalüüsi, mis sisaldab täielikku soopõhist analüüsi. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakti, millega luuakse olemasolevate suuniste alusel tegevusraamistik tagamaks, et käesolevas artiklis osutatud meetmete kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse inimõigusi, eelkõige et ära hoida piinamine ja muu julm, ebainimlik või alandav kohtlemine ning järgida nõuetekohast menetlust, sh süütuse presumptsiooni, õigust õiglasele kohtumõistmisele ja õigust kaitsele.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 8
8.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt seisukohti.
8.  Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja peab temaga sisukat poliitilist dialoogi, tehes seda nii omal algatusel kui ka Euroopa Parlamendi nõudmisel.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 8 a (uus)
8 a.  Komisjon vahetab kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega korrapäraselt teavet.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 8 b (uus)
8 b.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 34 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse asjakohane riskijuhtimise raamistik, sealhulgas riski hindamise ja maandamise meetmed määruse iga asjaomase eesmärgi jaoks.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 8 c (uus)
8 c.  Kogu rahastamisvahend tugineb läbipaistvusele ja vastutusele, mille puhul pööratakse suurt tähelepanu aruandlusele ja kontrollile. See hõlmab läbipaistvat kontrollisüsteemi, sealhulgas teabe edastamine rahaliste vahendite saajate ja maksete õigeaegsuse kohta.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikega 2 ei kasutata käesoleva määruse alusel liidupoolset rahastamist relvade või laskemoona hankimise ega sõjalist või kaitsevõimekust mõjutavate operatsioonide rahastamiseks.
1.  Käesolevas määruses sätestatud liidu abi ei kasutata relvade või laskemoona hankimise ega sõjalist või kaitsevõimekust mõjutavate operatsioonide rahastamiseks. Käesoleva määruse alusel pakutavate varustuse, teenuste ja tehnoloogia suhtes kohaldatakse ranget tarnekontrolli, nagu on sätestatud ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, kahesuguse kasutusega kaupade määruses ja muudes kehtivates liidu piiravates meetmetes. Kooskõlas määrusega (EL) .../... [ELi määrus surmanuhtluse täideviimiseks ja piinamiseks kasutatavate toodete kohta] ei kasutata käesolevat määrust ühegi sellise varustuse tarnimise rahastamiseks, mida võidakse kasutada piinamiseks, väärkohtlemiseks või muudeks inimõiguste rikkumisteks.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Et aidata kaasa kestlikule arengule, milleks on vaja tagada stabiilne, rahumeelne ja kaasav ühiskond, võib käesoleva määruse kohast liidu abi lõikes 4 sätestatud erandlikel asjaoludel kasutada julgeolekusektori ulatuslikuma reformi elluviimiseks või selleks, et suurendada partnerriikide sõjaliste osalejate suutlikkust arengutegevuse ja arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetuseks.
2.  Et aidata kaasa kestlikule arengule, milleks on vaja tagada stabiilne, rahumeelne ja kaasav ühiskond, võib käesoleva määruse kohast liidu abi lõikes 4 sätestatud erandlikel asjaoludel kasutada julgeolekusektori ulatuslikuma reformi elluviimiseks või selleks, et suurendada partnerriikide sõjaliste osalejate suutlikkust arengutegevuse ja arengutegevuseks vajaliku julgeoleku toetuseks kooskõlas üldise eesmärgiga saavutada kestlik areng.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b
(b)  asjaomane partnerriik ja liit on ühel meelel selles, et sõjalised osalejad on keskse tähtsusega kestliku arengu jaoks vajalike tingimuste säilitamiseks, loomiseks või taasloomiseks, muu hulgas kriisi ja ebakindluse või ebastabiilsuse olukorras.
(b)  asjaomane partnerriik ja liit on ühel meelel selles, et sõjalised osalejad on keskse tähtsusega kestliku arengu jaoks vajalike tingimuste säilitamiseks, loomiseks või taasloomiseks ning et neid sõjalisi osalejaid ei ole seostatud inimõiguste rikkumistega ja nad ei kujuta endast ohtu riiklike institutsioonide toimimisele, muu hulgas kriisi ja ebakindluse või ebastabiilsuse olukorras.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 6
6.  Komisjon edendab käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel partnerriigi isevastutust. Samuti loob komisjon vajalikud tingimused ja töötab välja head tavad, mis on vajalikud kestlikkuse tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis, ning edendab õigusriiki ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
6.  Komisjon edendab käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamisel ja elluviimisel partnerriigi isevastutust. Samuti loob komisjon vajalikud tingimused ja töötab välja head tavad, mis on vajalikud kestlikkuse ja vastutuse tagamiseks keskmises ja pikas perspektiivis, ning edendab õigusriiki ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Komisjon tagab, et need meetmed toovad elanikkonna julgeolekule otsest kasu, integreeritakse laiemasse julgeolekusektori reformipoliitikasse, mis hõlmab tugevaid demokraatlikke ja parlamentaarseid järelevalve- ja vastutuselemente, sealhulgas seoses täiustatud turvateenuse pakkumisega, ning mis on kooskõlas pikaajaliste rahu- ja arengustrateegiatega, mille eesmärk on tegeleda konfliktide algpõhjustega. Komisjon tagab ühtlasi, et sõjaliste jõudude reformimise meetmed aitavad kaasa sellele, et need oleksid läbipaistvamad, vastutustundlikumad ja rohkem kooskõlas nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate inimeste inimõigustega. Iga meetme puhul, mis võetakse partnerriikide sõjaliste jõudude varustamiseks, täpsustab komisjon tarnitava varustuse tüübi. Komisjon kohaldab artikli 8 lõike 8 b (uus) sätteid tagamaks, et seda varustust kasutavad üksnes ettenähtud toetusesaajad.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 7
7.  Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaste meetmete jaoks asjakohased riskihindamis-, järelevalve- ja hindamismenetlused.
7.  Komisjon korraldab artikli 32 alusel, eelkõige seoses vahehindamisega, ühiseid hindamisi koos liikmesriikidega. Hindamistulemusi võetakse arvesse programmide koostamisel ja vahendite eraldamisel ning nende varal tuleb edendada liidu välistegevuse järjepidevust ja vastastikust täiendavust.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
II jaotis
KÄESOLEVA MÄÄRUSE RAKENDAMINE
KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMINE
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9 a
Geograafiliste programmide ulatus
1.  Käesoleva artikli kohaseid liidu koostöömeetmeid kohaldatakse kohaliku, riikliku, piirkondliku, piirkondadevahelise ja tervet mandrit hõlmava tegevuse suhtes.
2.  Artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostatakse geograafilised programmid järgmistes koostöövaldkondades:
(a)  hea valitsemistava, demokraatia, õigusriik, inimõigused, põhivabadused ja kodanikuühiskond;
(b)  vaesuse kaotamine, võitlus ebavõrdsuse vastu ja inimareng;
(c)  ränne ja liikuvus;
(d)  keskkond ja kliimamuutused;
(e)  kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv ning inimväärne tööhõive;
(f)  julgeolek, stabiilsus ja rahu;
(g)  partnerlus.
3.  Edasised üksikasjad lõikes 2 osutatud koostöövaldkondade kohta on sätestatud II lisas.
(Käesolev uus artikkel lisatakse II jaotise I peatükis artikli 10 ette.)
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 b (uus)
Artikkel 9 b
Teemaprogrammide ulatus
1.  Teemaprogrammid hõlmavad alljärgnevaid sekkumisvaldkondi.
(a)  Inimõigused, põhivabadused ja demokraatia:
–  inimõiguste ja inimõiguste kaitsjate kaitsmine ja toetamine riikides ja hädaolukordades, kus inimõigused ja põhivabadused on enim ohustatud, sealhulgas tegeledes inimõiguste kaitsjate kiireloomuliste kaitsevajadustega paindlikul ja terviklikul viisil;
–  inimõiguste ja põhivabaduste tagamine kõigi jaoks, panustades selliste ühiskondade kujundamisse, kus valitsevad osalus, mittediskrimineerimine, võrdsus, sotsiaalne õiglus ja vastutus;
–  demokraatia tugevdamine ja toetamine, tegeledes demokraatliku valitsemise kõigi aspektidega, sealhulgas demokraatliku mitmekesisuse suurendamine, kodanike osalemise edendamine, k.a toetades kogu maailmas valimisvaatlusega tegelevaid kodanikuorganisatsioone ja nende piirkondlikke võrgustikke, kodanikuühiskonnale võimalusi pakkuva keskkonna loomine ning usaldusväärsete, kaasavate ja läbipaistvate valimisprotsesside toetamine kogu valimitsüklis, eelkõige ELi valimisvaatlusmissioonide abil;
–  tõhusa mitmepoolsuse ja strateegiliste partnerluste edendamine, toetades rahvusvaheliste, piirkondlike ja riiklike raamistike suutlikkust ja suurendades kohalikul tasandil osalejate mõjuvõimu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamisel ja kaitsmisel;
–  uue piirkondadevahelise koostoime ja kohalikus kodanikuühiskonnas ning kodanikuühiskonna ja teiste asjaomaste inimõigusi käsitlevate asutuste ja mehhanismide vaheliste võrgustike loomise edendamine, et maksimeerida inimõiguste ja demokraatiaga seotud parimate tavade jagamist ning luua positiivset arengut.
(b)  Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud asutused:
–  kaasava, osalusel põhineva, tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna toetamine partnerriikides;
–  dialoogi edendamine kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende vahel;
–  kohalike asutuste suutlikkuse suurendamise toetamine ja nende oskuste kasutamine, et edendada arengu territoriaalset käsitlust;
–  liidu kodanike teadlikkuse, teadmiste ja kaasatuse suurendamine käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide vallas;
–  kodanikuühiskonna toetamine avaliku korra toetustegevuses osalemises ning valitsuse ja rahvusvaheliste institutsioonidega dialoogi pidamises;
–  kodanikuühiskonna toetamine tarbijate ja kodanike teadlikkuse suurendamises ning keskkonnasäästliku ja õiglase tootmise ja tarbimise alaste teadmiste suurendamises, et innustada neid säästvamalt käituma.
(c)  Stabiilsus ja rahu:
–  abi konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ja kriisiks valmisolekuks;
–  abi ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtude ning tekkivate ohtudega tegelemisel.
(d)  Ülemaailmsed probleemvaldkonnad:
–  tervishoid;
–  haridus;
–  sooline võrdõiguslikkus;
–  lapsed ja noored;
–  ränne, sh sundränne;
–  inimväärne töö, sotsiaalkaitse ja ebavõrdsus;
–  kultuur;
–  tervisliku keskkonna tagamine ja kliimamuutustega võitlemine;
–  säästev energia;
–  jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, inimväärsed töökohad ning erasektori kaasamine;
–  toit ja toitumine;
–  kaasavate ühiskondade, hea majandusjuhtimise ja läbipaistva riigirahanduse juhtimise edendamine;
–  juurdepääs ohutule joogiveele, kanalisatsioonile ja hügieenile.
(e)  Välispoliitika vajadused ja prioriteedid
–  liidu kahepoolsete, piirkondlike ja piirkondadevaheliste koostööstrateegiate toetamine, poliitikadialoogi edendamine ning ühiste lähenemisviiside ja meetmete väljatöötamine üleilmsete probleemide lahendamiseks;
–  liidu kaubanduspoliitika toetamine;
–  liidu sisepoliitika rahvusvahelise mõõtme rakendamise toetamine ning liidu ja selle rahvusvahelise rolli laialdase mõistmise ning nähtavuse edendamine.
2.  Edasised üksikasjad lõikes 3 osutatud koostöövaldkondade kohta on sätestatud III lisas.
(Käesolev uus artikkel lisatakse II jaotise I peatükis artikli 10 ette.)
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
(a)  programmdokumentidest tuleneb liidu ja partnerriikide või -piirkondade vahelise koostöö ühtne raamistik, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldeesmärgi ja kohaldamisala, eesmärkide ja põhimõtetega;
(a)  programmidokumentidest tuleneb liidu ja partnerriikide või -piirkondade vahelise koostöö ühtne raamistik, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldeesmärgi ja kohaldamisala, eesmärkide ja põhimõtetega ning mis tugineb liidu partnerriigile või -piirkonnale mõeldud strateegiale või liidu teemastrateegiatele;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c
(c)  samuti konsulteerib liit vajaduse korral teiste rahastajate ja osalejatega, sealhulgas vajaduse korral kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste esindajatega;
(c)  liit edendab varajases etapis ja kogu programmiprotsessi vältel korrapärast, eri sidusrühmi hõlmavat ja kaasavat dialoogi teiste liidu ja liiduväliste rahastajate ja osalistega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste esindajatega ning eraõiguslike ja poliitiliste sihtasutustega. Euroopa Parlamenti teavitatakse selliste konsultatsioonide tulemustest;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d
(d)  artikli 4 lõike 3 punktides a ja b osutatud inimõiguste ja demokraatia ning kodanikuühiskonna teemaprogrammidega antava abi jaoks ei ole vaja asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja teiste avaliku sektori asutuste nõusolekut. Nende teemaprogrammidega toetatakse peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioone.
(d)  artikli 4 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud inimõiguste ja demokraatia, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste ning stabiilsuse ja rahu teemaprogrammidega antava abi jaoks ei ole vaja asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja teiste avaliku sektori asutuste nõusolekut. Inimõiguste ja demokraatia, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste teemaprogrammidega toetatakse peamiselt kodanikuühiskonda, sealhulgas inimõiguste kaitsjaid ja surve all olevaid ajakirjanikke.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
Geograafiliste programmide programmipõhimõtted
Programmipõhimõtted
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige -1 (uus)
-1.  Käesoleva määruse alusel programme koostades võetakse arvesse inimõigusi, põhivabadusi, head valitsemistava ja demokraatiat partnerriikides.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige -1 a (uus)
-1 a. Kõigi programmidokumentide ettevalmistamine, kohaldamine ja läbivaatamine käesoleva artikli raames on kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidusust ja abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige -1 b (uus)
-1 b. Geograafilised programmid ja teemaprogrammid on vastastikku täiendavad ja üksteisega sidusad ning loovad lisaväärtust.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a
(a)  ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, tuginevad meetmed niivõrd kui võimalik dialoogile liidu, liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide, sealhulgas riiklike ja kohalike ametiasutuste vahel, kaasates kodanikuühiskonna, riiklikud ja kohalikud parlamendid ja muud sidusrühmad, et suurendada protsessides isevastutust ja soodustada riiklike ja piirkondlike strateegiate toetamist;
(a)  ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, tuginevad meetmed kaasavale dialoogile liidu institutsioonide, liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide, sealhulgas riiklike, kohalike ja piirkondlike asutuste vahel, kaasates kodanikuühiskonna organisatsioonid, piirkondlikud, riiklikud ja kohalikud parlamendid, kohalikud omavalitsused ja muud sidusrühmad, et suurendada protsessides demokraatlikku isevastutust ja soodustada riiklike ja piirkondlike strateegiate toetamist;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b
(b)  vajaduse korral sünkroniseeritakse programmitöö periood partnerriikide strateegiatsüklitega;
(b)  võimaluse korral sünkroniseeritakse programmitöö periood partnerriikide strateegiatsüklitega;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Geograafiliste programmide jaoks pannakse programmitööga paika konkreetne ja kohandatud koostööraamistik, mis põhineb järgmisel:
2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kehtestatakse geograafiliste programmide jaoks programmitööga konkreetne ja kohandatud koostööraamistik, mis põhineb järgmisel:
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a
(a)  partnerite vajadused, mis määratakse kindlaks konkreetsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse rahvaarvu, vaesust, ebavõrdsust, inimarengut, majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet;
(a)  partnerite vajadused, mis määratakse kindlaks konkreetsete kriteeriumide ja põhjaliku analüüsi alusel, võttes arvesse rahvaarvu, vaesust, ebavõrdsust, inimarengut, inimõiguste olukorda, põhivabadusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, majanduslikku ja keskkonnaalast kaitsetust ning riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b
(b)  partnerite suutlikkus luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkus abi vastu võtta;
(b)  partnerite suutlikkus võtta kasutusele riiklikke vahendeid ja neid tulemuslikult kasutada toetamaks riiklikke arengueesmärke ning suutlikkus abi vastu võtta;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c
(c)  partnerite kohustused ja tulemuslikkus, mis määratakse kindlaks selliste kriteeriumide alusel nagu poliitiline reform ning majanduslik ja sotsiaalne areng;
(c)  partnerite kohustused, sealhulgas liiduga ühiselt kokku lepitud kohustused, ja jõupingutused, mis määratakse kindlaks selliste kriteeriumide alusel nagu poliitiline reform, edusammud õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne areng, keskkonnasäästlikkus ning abi tõhus kasutus;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e
(e)  partneri suutlikkus ja tahe edendada ühiseid huve ja väärtusi ning toetada ühiseid eesmärke ja mitmepoolseid partnerlusi, samuti liidu prioriteetide saavutamisele kaasa aitamine.
(e)  partneri suutlikkus ja tahe edendada ühiseid väärtusi, põhimõtteid ja põhihuve ning toetada ühiseid eesmärke ja mitmepoolseid partnerlusi, samuti liidu prioriteetide saavutamisele kaasa aitamine.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Tööstusriikidega tehtavas koostöös keskendutakse liidu ja vastastikuste huvide edendamisele.
4.  Tööstusriikidega tehtavas koostöös keskendutakse liidu ja vastastikuste huvide edendamisele ning jagatud põhihuvide ja väärtuste, ühiselt kokku lepitud eesmärkide ja mitmepoolsuse edendamisele. Selline koostöö tugineb vajaduse korral liidu, sealhulgas Euroopa Parlamendi, ja liikmesriikide vahelisele kodanikuühiskonda hõlmavale dialoogile.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5
5.  Geograafiliste programmide programmdokumendid põhinevad tulemustel ja neis võetakse vajaduse korral arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke ja näitajaid, eelkõige neid, mis on esitatud kestliku arengu eesmärkides, samuti riigi tasandi tulemusraamistikke, et hinnata ja avalikkusele teada anda, milline on olnud liidu panus tulemustesse nii väljundite, lõpplahenduse kui ka mõju tasandil.
5.  Programmidokumendid on suunatud tulemustele ja hõlmavad võimaluse korral selgeid eesmärke ja näitajaid, mille alusel mõõta edusamme ja liidu abi mõju. Näitajad võivad vajaduse korral tugineda rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele, eelkõige neile, mis on esitatud kestliku arengu eesmärkides, samuti riigi tasandi tulemusraamistikele.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 6
6.  Kriisiolukorras või kriisijärgses, haavatavas ja ebakindlas olukorras olevate riikide ja piirkondade programmdokumentide koostamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta nende erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi.
6.  Kriisiolukorras või kriisijärgses, haavatavas ja ebakindlas olukorras olevate riikide ja piirkondade programmidokumentide koostamisel tuleb vastupanuvõime suurendamiseks nõuetekohaselt arvesse võtta nende erivajadusi ning asjaomaste riikide või piirkondade tingimusi, samuti kaitsetust, riske ja suutlikkust. Tähelepanu pööratakse ka konfliktiennetus-, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele, katastroofideks valmisolekule, samuti naiste rollile ja laste õigustele nendes protsessides. Kohaldatakse inimõigustel põhinevat ja inimkeskset tegusemisviisi.
Juhul kui partnerriigid või -piirkonnad on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pannakse erilist rõhku koordineerimise parandamisele kõigi asjaomaste osalejate seas, et aidata sellistel riikidel hädaolukorrast arenguetappi üle minna.
Juhul kui partnerriigid või -piirkonnad on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid mõjutab selline olukord, pannakse erilist rõhku koordineerimise parandamisele kõigi asjaomaste osalejate seas, et aidata sellistel riikidel vältida vägivalda ja hädaolukorrast arenguetappi üle minna.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7
7.  Käesoleva määrusega toetatakse määruse (EL) nr.../... (Erasmus) alusel kehtestatud meetmeid. Käesoleva määruse alusel koostatakse seitsmeks aastaks ühtne programmdokument, kaasates mh määruse (EL) nr …/… (IPA III) kohased vahendid. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr …/… (Erasmus).
7.  Käesoleva määrusega toetatakse määruse artikli 4 lõike 2 alusel loodud programmidest määruse (EL) nr.../... (Erasmus) alusel kehtestatud meetmeid. Geograafilistest programmidest tuleks soovituslikust summast, mis on vähemalt 2 000 000 000 eurot, eraldada meetmetele, mis on pühendatud liikuvusele, koostööle ja poliitilisele dialoogile partnerriikide võimude, ametiasutuste ja organisatsioonidega. Käesoleva määruse alusel koostatakse seitsmeks aastaks ühtne programmidokument, kaasates mh määruse (EL) nr …/… (IPA III) kohased vahendid. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr …/… (Erasmus), tagades samal ajal vastavuse määrusele (EL) nr …/… (IPA III).
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 7 a (uus)
7 a.   Käesoleva määrusega toetatakse määruse (EL) .../... („Loov Euroopa“) alusel kehtestatud meetmeid. Käesoleva määruse alusel koostatakse seitsmeks aastaks ühtne programmdokument, kaasates muu hulgas määruse (EL) .../... (IPA III) kohased vahendid. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) …/… („Loov Euroopa“).
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige -1 (uus)
-1.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 34, et täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, luues raamistiku iga konkreetse riigi ja mitme riigi mitmeaastase programmi jaoks. Need raamistiku sätted:
(a)  täpsustavad artiklites 9 a ja 15 b määratletud valdkondade hulgast prioriteetsed valdkonnad;
(b)  sätestavad iga programmi konkreetsed, üksikasjalikud ja mõõdetavad eesmärgid;
(c)  panevad paika oodatavad tulemused koos mõõdetavate eesmärkidega ning eesmärkidega seotud selged ja konkreetsed tulemusnäitajad;
(d)  esitavad rahaeraldise suunava jaotuse nii üldiselt kui ka iga prioriteetse valdkonna kohta;
(e)  kehtestavad koostööviisid, sealhulgas seoses välistegevuse tagatise toetamisega.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse rakendamine toimub geograafiliste programmide puhul mitmeaastaste ühe ja mitme riigi sihtprogrammidega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Mitmeaastaste sihtprogrammidega määratakse kindlaks liidupoolse rahastamise prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged ja konkreetsed tulemusnäitajad ning rahaeraldiste soovituslik jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa.
välja jäetud
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Mitmeaastased sihtprogrammid põhinevad järgmisel:
3.  Mitmeaastased programmid põhinevad järgmisel:
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – punkt -a (uus)
(-a)  aruanne, mis sisaldab vastavalt artikli 11 lõikele 2 koostatud analüüsi asjaomase partnerriigi või -riikide vajaduste, võimekuste, kohustuste ja tulemuslikkuse kohta ja liidu rahastuse võimaliku mõju kohta, ning üks või mitu järgnevaist:
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – punkt a
(a)  riiklik või piirkondlik strateegia, mis on vormistatud arengukava või sarnase dokumendina, mille komisjon on vastava mitmeaastase sihtprogrammi vastuvõtmisel viimatinimetatud dokumendi alusena heaks kiitnud;
(a)  riiklik või piirkondlik strateegia, mis on vormistatud sisutihedal konsultatsioonil kohaliku elanikkonna ja kodanikuühiskonnaga põhineva arengukava või sarnase dokumendina, mille komisjon on vastava mitmeaastase programmi vastuvõtmisel viimatinimetatud dokumendi alusena heaks kiitnud;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3 – punkt b
(b)  raamdokument, milles sätestatakse liidu poliitika asjaomase partneri või partnerite suhtes, sealhulgas liidu ja liikmesriikide ühisdokument;
(b)  dokument, milles sätestatakse liidu poliitika asjaomase partneri või partnerite suhtes, sealhulgas liidu ja liikmesriikide ühisdokument;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Selleks et igal võimalusel suurendada liidu kollektiivse koostöö mõju, kasutatakse liidu ja liikmesriikide programmdokumentide asemel ühist programmdokumenti. Liidu mitmeaastase sihtprogrammi asemel võib kasutada ühist programmdokumenti, kui see on kooskõlas artiklitega 10 ja 11, sisaldab käesoleva artikli lõikes 2 loetletud elemente ning liidu ja liikmesriikide vahelist tööjaotust.
4.  Selleks et igal võimalusel suurendada liidu kollektiivse koostöö mõju, kasutatakse liidu ja liikmesriikide programmdokumentide asemel ühist programmdokumenti. Liidu mitmeaastase programmi asemel võib kasutada ühist programmdokumenti, kui see on heaks kiidetud artikliga 14 kooskõlas vastu võetud õigusaktiga ja kooskõlas artiklitega 10 ja 11, sisaldab käesoleva artikli lõikes 2 loetletud elemente ning liidu ja liikmesriikide vahelist tööjaotust.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Mitmeaastastes programmides võib ette näha rahalised vahendid, mis ei ületa 5 % kogusummast ja mida ei eraldata eelisvaldkonnale, partnerriigile ega riikide rühmale. Neid rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas artikliga 21.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige -1 (uus)
-1.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 34, et täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, luues raamistiku iga konkreetse mitmeaastase teemaprogrammi jaoks. Need raamistiku sätted:
(a)  täpsustavad artiklis 9 b määratletud valdkondade hulgast prioriteetsed valdkonnad;
(b)  sätestavad iga programmi konkreetsed, üksikasjalikud ja mõõdetavad eesmärgid;
(c)  panevad paika oodatavad tulemused koos mõõdetavate eesmärkidega ning eesmärkidega seotud selged ja konkreetsed tulemusnäitajad;
(d)  esitavad rahaeraldise suunava jaotuse nii üldiselt kui ka iga prioriteetse valdkonna kohta;
(e)  kehtestavad koostööviisid.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse rakendamine toimub teemaprogrammide puhul mitmeaastaste sihtprogrammidega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
Temaatiliste programmide mitmeaastaste sihtprogrammidega määratakse iga teema all kindlaks liidu strateegia, liidu valitud rahastamisprioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged ja konkreetsed tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja asjakohase teema peamiste partnerite meetmed.
välja jäetud
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 3
Teemaprogrammide mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse kindlaks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii üldiselt kui ka koostöövaldkondade ja prioriteetide kaupa. Rahaliste vahendite soovitusliku jaotuse võib esitada summade vahemikuna.
välja jäetud
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)
Artiklites 12 ja 13 viidatud raamsätted tuginevad aruandele, milles analüüsitakse rahvusvahelist olukorda ja peamiste partnerite tegevust asjaomases teemavaldkonnas ning tuuakse välja programmi oodatavad tulemused.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2 a.   Mitmeaastastes programmides võib ette näha rahalised vahendid, mis ei ületa 5 % kogusummast ja mida ei eraldata eelisvaldkonnale, partnerriigile ega riikide rühmale. Neid rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas artikliga 21.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – pealkiri
Mitmeaastaste sihtprogrammide vastuvõtmine ja muutmine
Mitmeaastaste programmide vastuvõtmine ja muutmine
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Komisjon võtab artiklites 12 ja 13 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse ka siis, kui on tegemist käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud läbivaatamistega, mille tulemusel mitmeaastase sihtprogrammi sisu oluliselt muudetakse.
1.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 34, et täiendada käesoleva määruse vähem olulisi osi, luues delegeeritud õigusaktidega raamistikke artiklites 12 ja 13 osutatud mitmeaastastele programmidele. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 34 osutatud menetlusega. Sama menetlust kohaldatakse ka siis, kui on tegemist käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud läbivaatamistega.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Artiklis 12 osutatud ühiste mitmeaastaste programmdokumentide vastuvõtmisel kohaldatakse komisjoni otsust üksnes ühisele mitmeaastasele programmdokumendile liidu antava panuse suhtes.
2.  Artiklis 12 osutatud ühiste mitmeaastaste programmdokumentide vastuvõtmisel kohaldatakse delegeeritud õigusakti üksnes ühisele mitmeaastasele programmdokumendile liidu antava panuse suhtes.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Geograafiliste programmide mitmeaastaseid sihtprogramme võib tulemusliku elluviimise tagamiseks läbi vaadata, seda eelkõige juhul, kui artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikus on olulisi muutusi või kriisi ajal või kriisijärgses olukorras.
3.  Mitmeaastased geograafilised ja teemaprogrammid lõpevad hiljemalt 30. juunil 2025. aastal. Komisjon võtab 30. juuniks 2025 vastu uued mitmeaastased programmid, tuginedes artiklis 32 osutatud vahehindamise tulemustele, leidudele ja järeldustele.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
4.  Teemaprogrammide mitmeaastaseid sihtprogramme võib tulemusliku elluviimise tagamiseks läbi vaadata, seda eelkõige juhul, kui artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikus on olulisi muutusi.
4.  Mitmeaastaseid programme võib tulemusliku kohaldamise tagamiseks muuta, eelkõige juhul, kui artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikus on olulisi muutusi. Mitmeaastaseid programme muudetakse juhtudel, kui uute probleemide ja prioriteetide jaoks ettenähtud reservi kasutuselevõtmise korral on vaja asjaomase programmi raamsätteid muuta.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5
5.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, nt kriisiolukorras või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardava vahetu ohu korral, võib komisjon muuta käesoleva määruse artiklites 12 ja 13 osutatud mitmeaastaseid sihtprogramme rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 4 osutatud kiirmenetlusega.
5.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, nt kriisiolukorras või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardava vahetu ohu korral, võib komisjon muuta artiklites 12 ja 13 osutatud mitmeaastaseid programme delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 34 a osutatud kiirmenetlusega.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Artikli 6 lõikes 3 osutatud summat kasutatakse muu hulgas
1.  Artikli 6 lõikes 3 osutatud summat kasutatakse nõuetekohaselt õigustatud juhtudel, seades esikohale seda kõige enam vajavad riigid, ja täielikus vastastikuses täiendavuses ja kooskõlas käesoleva määruse alusel vastu võetud õigusaktidega:
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a
(a)  ettenägematutes olukordades liidu asjakohase reageerimise tagamiseks;
(a)  ettenägematute vajaduste korral, mida ei ole programmides ja programmdokumentides käsitletud, liidu asjakohase reageerimise tagamiseks;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b
(b)  selliste uute vajaduste või probleemidega tegelemiseks, mis on ilmnenud liidu või selle naabrite piiril seoses kriisi- ja kriisijärgsete olukordadega või rändesurvega;
(b)  selliste uute vajaduste või probleemidega tegelemiseks, mis on ilmnenud liidu või selle naabrite piiril või kolmandates riikides seoses inimtegevusest tingitud või loodusõnnetustest tulenevate kriisiolukordadega ja kriisijärgsete olukordadega või rändenähtustega, eelkõige sundrändega;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1 – punkt c
(c)  selleks et edendada uusi liidu juhitavaid või rahvusvahelisi algatusi või prioriteete.
(c)  selleks, et edendada uusi rahvusvahelisi algatusi või prioriteete või neile reageerida.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15 a
Abi peatamine
1.  Ilma et see piiraks abi peatamise sätteid lepingutes partnerriikide ja -piirkondadega, kus partnerriik järjepidevalt eksib demokraatia põhimõtete, õigusriigi, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise või tuumaohutusstandardite vastu, on komisjonil kooskõlas artikliga 34 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VII a lisa muutmiseks, lisades partnerriigi partnerriikide nimekirja, kelle jaoks liidult abi saamine on peatatud või osaliselt peatatud. Osalise peatamise korral märgitakse ära programmid, mille osas abi peatatakse.
2.  Kui komisjon leiab, et abi peatamist õigustavad põhjused enam ei kehti, on tal kooskõlas artikliga 34 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte VII a lisa muutmiseks, et taastada liidu abi.
3.  Osalise peatamise korral kasutatakse liidu abi peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste osalejate toetamiseks seoses meetmetega, mis on suunatud inimõiguste ja põhiõiguste edendamiseks ning demokratiseerumis- ja dialoogiprotsesside toetamiseks partnerriikides.
4.  Komisjon võtab oma otsuste tegemisel arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 b (uus)
Artikkel 15 b
Erieesmärgid naabruspoliitika riikides
1.  Kooskõlas artiklitega 3 ja 4 on liidu toetusel naabruspoliitika riikides käesoleva määruse raames järgmised eesmärgid:
(a)  poliitilise koostöö ja Euroopa naabruspoliitika isevastutuse suurendamine nii liidu kui ka selle partnerriikide poolt;
(b)  assotsieerimislepingute või muude kehtivate ja tulevaste lepingute ning ühiselt heakskiidetud assotsieerimiskavade ja partnerlusprioriteetide või nendega võrdväärsete dokumentide rakendamise toetamine;
(c)  demokraatia, riigi ülesehitamise, hea valitsemistava, õigusriigi ja inimõiguste tugevdamine ja konsolideerimine ning reformide tõhusama rakendamise edendamine vastastikku kokku lepitud vormis;
(d)  naabruspoliitika riikide stabiliseerimine poliitiliselt, majanduslikult ja julgeoleku seisukohast;
(e)  piirkondliku koostöö edendamine, eelkõige idapartnerluse, Vahemere Liidu ja Euroopa naabruspoliitika ülese koostöö ning piiriülese koostöö raames;
(f)  usalduse suurendamise, heanaaberlike suhete ja teiste kõigisse julgeoleku vormidesse panustavate meetmete edendamine, konfliktide, sealhulgas pikaajaliste konfliktide ennetamine ja lahendamine ning neist mõjutatud elanike ja konfliktijärgse ülesehitamise toetamine, samuti mitmepoolsuse ja rahvusvahelise õiguse austamine;
(g)  liidu ja partnerriikide ühiskondade vaheliste tihedamate partnerluste edendamine, sealhulgas suurema liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide kaudu, eelkõige seoses kultuuri-, haridus-, kutse- ja sporditegevusega;
(h)  koostöö tihendamine nii seadusliku kui ka ebaseadusliku rände küsimustes;
(i)  järkjärgulise integratsiooni poole püüdlemine liidu siseturul ning tõhusa sektoripõhise ja sektoriteülese koostöö arendamine, sh ühtlustades õigusakte ja lähendades neid liidu ja muudele asjakohastele normidele, ning turule parema juurdepääsu võimaldamine, muu hulgas laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade, nendega seotud institutsioonide väljaarendamise ja investeeringute kaudu;
(j)  kõigile kasuliku kestliku, kaasava ning ühiskondlikult kasuliku majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamine, edendades töökohtade loomist ja konkurentsivõimet, eelkõige noorte seas;
(k)  Pariisi kokkuleppe rakendamisele kaasaaitamine, tugevdades koostööd energiajulgeoleku valdkonnas ning edendades taastuvenergia, säästva energia ning energiatõhususega seotud eesmärke;
(l)  naabruspoliitika partnerriikide naaberriikidega temaatiliste raamistike loomise toetamine, et reageerida ühistele probleemidele, mis on seotud rände, energia, turvalisuse ja tervisega.
(Käesolev uus artikkel lisatakse II jaotise II peatükis artikli 16 ette.)
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b
(b)  pühendumist ühiselt kokkulepitud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformidega seatud eesmärkidele ning elluviimisel saavutatud edusamme;
(b)  pühendumist ühiselt kokkulepitud poliitiliste, majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete reformidega seatud eesmärkidele ning elluviimisel saavutatud edusamme;
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c
(c)  pühendumist tõelise ja jätkusuutliku demokraatia ülesehitamisele ning seotud edusamme;
(c)  pühendumist tõelise ja jätkusuutliku demokraatia ülesehitamisele ning edusamme selles valdkonnas, sealhulgas inimõiguste edendamine, hea valitsemistava, õigusriigi püsimine ja võitlus korruptsiooniga;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c a (uus)
(c a)  pühendumist mitmepoolsuse põhimõttele;
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Liidu toetust I lisas loetletud partnerriikidele kohaldatakse kooskõlas finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõttega.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Soovituslikult 10 % artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud rahastamispaketist eraldatakse artikli 12 kohaselt riigile eraldatavate rahaliste vahendite täienduseks I lisas loetletud partnerriikidele, et rakendada tulemuspõhist lähenemisviisi. Tulemuspõhised eraldised määratakse kindlaks selle alusel, millised on olnud edusammud demokraatia, inimõiguste, õigusriigi, rändealase koostöö, majandusjuhtimise ja reformide vallas. Partnerriikide edusamme hinnatakse kord aastas.
1.  Vähemalt 10 % artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes sätestatud rahastamispaketist eraldatakse artikli 12 kohaselt riigile eraldatavate rahaliste vahendite täienduseks I lisas loetletud partnerriikidele, et kohaldada tulemuspõhist lähenemisviisi. Tulemuspõhised eraldised määratakse kindlaks selle alusel, millised on olnud edusammud demokraatia, inimõiguste, õigusriigi, hea valitsemistava, turvalise, korrapärase ja seadusliku rände alase koostöö, majandusjuhtimise ja kokkulepitud reformide rakendamise vallas. Partnerriikide edusamme hinnatakse kodanikuühiskonda aktiivselt kaasates kord aastas, eelkõige riigi eduaruannete abil, mis sisaldavad suundumusi võrdluses eelmiste aastatega.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Käesoleva määruse kohase tulemuspõhise lähenemisviisi kohaldamise teemal toimub Euroopa Parlamendis ja nõukogus korrapärane arvamuste vahetus.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Tulemuspõhist lähenemisviisi ei rakendata kodanikuühiskonna, inimestevaheliste kontaktide, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahel tehtava koostöö, inimõiguste tagamise parandamise ega kriisiga seotud kõrvalmeetmete toetamisele. Nende meetmete toetamist võib suurendada demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukorra tõsise või püsiva halvenemise korral.
2.  Tulemuspõhist lähenemisviisi ei rakendata kodanikuühiskonna, inimestevaheliste kontaktide, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahel tehtava koostöö, inimõiguste tagamise parandamise ega kriisiga seotud kõrvalmeetmete toetamisele. Vajadusel suurendatakse nende meetmete toetamist demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukorra tõsise või püsiva halvenemise korral.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Demokraatia, inimõiguste või õigusriigi põhimõtte tõsise või püsiva halvenemise korral vaatavad komisjon ja Euroopa välisteenistus tulemuspõhise toetuse läbi.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 b (uus)
2 b.  Kooskõlas artikliga 34 võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, kehtestades tulemuspõhise lähenemisviisi metodoloogilise raamistiku.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Artikli 2 lõikes 3 määratletud piiriülene koostöö hõlmab koostööd külgneval maismaapiiril, riikideülest koostööd suuremate rahvusvaheliste territooriumide piires, merekoostööd vesistute territooriumil, samuti piirkondadevahelist koostööd.
1.  Artikli 2 lõikes 3 määratletud piiriülene koostöö hõlmab koostööd külgneval maismaa- ja merepiiril, riikideülest koostööd suuremate rahvusvaheliste territooriumide piires, merekoostööd vesistute territooriumil, samuti piirkondadevahelist koostööd. Piiriülese koostööga püütakse järgida olemasolevate ja tulevaste makropiirkondlike strateegiate ja piirkondlike integratsiooniprotsesside eesmärke.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
II jaotis – III peatükk – pealkiri
Tegevuskavad, meetmed ja eelarve täitmise viisid
Täitmine
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, kõrvalmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga tegevusega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised tegevused, rakendusmeetodid, eelarve ja mis tahes seonduvad toetuskulud.
1.  Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, kõrvalmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga meetmega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised tegevused, kohaldamismeetodid, eelarve ja mis tahes seonduvad toetuskulud.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 3
Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, võib komisjon võtta vastu programmdokumentides nimetamata erimeetmeid.
Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, on komisjonil kooskõlas artikliga 34 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, sätestades erimeetmed, mis ei tugine programmdokumentidele.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
3.  Ühe- või mitmeaastaseid tegevuskavu ja üksikmeetmeid võib kasutada artikli 4 lõike 4 punktides b ja c osutatud kiirreageerimistegevuse rakendamiseks.
3.  Ühe- või mitmeaastaseid tegevuskavu ja üksikmeetmeid võib kasutada artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud kiirreageerimistegevuse elluviimiseks.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 2
Eriabimeede võib kesta kuni 18 kuud ning seda võib rakendamisel objektiivsete ja ettenägematute takistuste esinemise korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra (mis teeb kogukestuseks maksimaalselt 30 kuud), eeldusel et meetmele ette nähtud rahalised vahendid ei kasva.
välja jäetud
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 3
Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Artikli 19 lõigete 3 ja 4 alusel võetud meetmed võivad kesta kuni 18 kuud ning seda ajavahemikku võib rakendamisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra (mis teeb kogukestuseks maksimaalselt 30 kuud) tingimusel, et meetmele ettenähtud rahalisi vahendeid ei suurendata.
Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus käesoleva lõike alusel on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Liidupoolne rahastamine võib hõlmata rahastamisvahendi rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteemid.
1.  Liidupoolne rahastamine võib hõlmata rahastamisvahendi kasutamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks kasutamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteemid.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
1.  Tegevuskava ja meetmed võetakse vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
1.  Kooskõlas finantsmäärusega võetakse tegevuskavad ja meetmed vastu komisjoni otsusega.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud menetluse järgimine ei ole nõutav järgmistel juhtudel:
välja jäetud
(a)  tegevuskavad, üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;
(b)  erimeetmed, samuti kiirreageerimistegevuse rakendamiseks vastu võetud tegevuskavad ja meetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 20 miljonit eurot;
(c)  tehnilised muudatused, eeldusel et need ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, nt järgmist:
i)  rakendusmeetodi muutmine;
ii)  eraldiste ümberjaotamine tegevuskavas sisalduvate meetmete vahel;
iii)  tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine või vähendamine mitte rohkem kui 20 % võrreldes esialgse eelarvega ning mis ei ületa 10 miljonit eurot;
Mitmeaastaste tegevuskavade ja meetmete puhul kohaldatakse lõike 2 punktides a ja b ning punkti c alapunktis iii osutatud künniseid kord aastas.
Käesoleva lõike alusel vastu võetud tegevuskavadest ja meetmetest, v.a eriabimeetmest, ja tehnilistest muudatustest teavitatakse artiklis 35 osutatud asjakohase komitee kaudu Euroopa Parlamenti ja liikmesriike ühe kuu jooksul alates vastuvõtmisest.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 1
Enne kuni 20 miljonit eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet nende meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud rahaliste vahendite kohta. Komisjon teavitab enne juba vastu võetud eriabimeetmetes oluliste sisuliste muudatuste tegemist sellest nõukogu. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon selliste meetmete kavandamisel ja edaspidi rakendamisel arvesse nõukogu asjaomast poliitilist lähenemisviisi.
Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtavad komisjon ja Euroopa Parlament selliste meetmete kavandamisel ja järgneval kohaldamisel arvesse nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjaomast poliitilist lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 2
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrakohaselt ja õigel ajal käesoleva artikli kohaste eriabimeetmete kavandamisest ja rakendamisest, sealhulgas kavandatud rahalistest vahenditest, samuti sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi pikendamisest.
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamisest, sealhulgas kavandatud rahalistest vahenditest, samuti sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi pikendamisest. Pärast meetme vastuvõtmist või sisuliste muudatuste tegemisest esitab komisjon võimalikult kiiresti, kuid igal juhul ühe kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, andes ülevaate vastuvõetud meetme laadist ja põhjendustest, selle kestusest, eelarvest ja taustast, sealhulgas sellest, kuidas kõnealune meede täiendab liidu käimasolevat ja kavandatavat abi. Eriabimeetmete puhul märgib komisjon ka seda, kas, millises ulatuses ja kuidas ta tagab erakorralise abi kaudu teostatava poliitika järjepidevuse käesoleva määruse kohaste keskmise ja pika tähtajaga vahendite abil.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Enne tegevuskavade ja programmdokumentidele mitte tuginevate meetmete artikli 19 lõike 2 kohast rakendamist (välja arvatud artikli 19 lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel) võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 34, et täiendada käesolevat määrust, sätestades nende tegevuskavade ja meetmete osas erieesmärgid, mida järgida, oodatavad tulemused, kasutatavad rahastamisvahendid, peamised tegevused ja soovituslikud rahaeraldised.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 4
4.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nt kriisiolukorras, sealhulgas loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardav vahetu oht, võib komisjon kooskõlas artikli 35 lõikes 4 osutatud menetlusega võtta vastu tegevuskavu ja meetmeid või kehtivate tegevuskavade ja meetmete muudatusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5 – lõik 1
Meetmete tasandil toimub asjakohane keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alase mõjuga, kooskõlas kohaldatavate liidu seadusandlike aktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL82 ja nõukogu direktiiviga 85/337/EMÜ,83 hõlmates asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamist keskkonnatundlike meetmete, eelkõige uute suurte taristute puhul.
Meetmete tasandil toimub asjakohane inimõigustealane, sotsiaalne ja keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alase mõjuga, kooskõlas kohaldatavate liidu seadusandlike aktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL82 ja nõukogu direktiiviga 85/337/EMÜ83, hõlmates asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamist keskkonnatundlike meetmete, eelkõige uute suurte taristute puhul.
__________________
__________________
82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
83 Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40–48).
83 Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40–48).
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Lisaks viiakse läbi inimõigustealase, soolise, sotsiaalse ja tööhõivealase mõju eelhindamised ning konfliktianalüüs ja riskihindamine.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5 – lõik 2
Kui see on asjakohane, kasutatakse teemaprogrammide elluviimisel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tagada tuleb huvitatud sidusrühmade kaasamine keskkonnamõju hindamistesse ja üldsuse juurdepääs selliste hindamiste tulemustele.
Kui see on asjakohane, kasutatakse teemaprogrammide elluviimisel inimõigustealase, sotsiaalse ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tagada tuleb huvitatud sidusrühmade kaasamine nendesse hindamistesse ja üldsuse juurdepääs selliste hindamiste tulemustele.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Artikkel 21 a
Euroopa Parlamendi abiprogrammid
Komisjon peab Euroopa Parlamendiga dialoogi ja võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta valdkondades, milles parlamendil on oma abiprogrammid, nagu suutlikkuse tõstmine ja valimiste vaatlemine.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõige 7 – punkt c
(c)  toetus avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks ja haldamiseks vajalike kulude rahastamiseks;
(c)  toetus avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks ja haldamiseks vajalike kulude rahastamiseks, sealhulgas laialdase osalemise toetamine, luues avaliku- ja erasektori partnerluste hindamiseks ja järelevalveks sõltumatu kolmandast isikust kodanikuühiskonna organisatsiooni;
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – pealkiri
ELi-poolse rahastamise vormid ja eelarve täitmise viisid
Liidupoolse rahastamise vormid ja kohaldamise viisid
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Kui komisjon töötab koos partnerriikide sidusrühmadega, võtab ta rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende sidusrühmade iseärasusi, sealhulgas nende vajadusi ja asjasse puutuvat konteksti, eesmärgiga jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja reageerida nende vajadustele kõige paremini. Julgustatakse kasutama finantsmääruse kohast erikorda, nt partnerluslepinguid, kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise lubamist, otselepinguid või piiratud rahastamiskõlblikkusega pakkumiskutseid või kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja kindlamääralisi makseid, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.
2.  Kui komisjon töötab koos partnerriikide sidusrühmadega, võtab ta rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende sidusrühmade iseärasusi, sealhulgas nende vajadusi ja asjasse puutuvat konteksti, eesmärgiga jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja reageerida nende vajadustele kõige paremini. Sellises hindamises võetakse arvesse kõigi sidusrühmade, eelkõige kohaliku kodanikuühiskonna sisuka osalemise ja kaasamise tingimusi. Julgustatakse kasutama finantsmääruse kohast erikorda, nt partnerluslepinguid, kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise lubamist, otselepinguid või piiratud rahastamiskõlblikkusega pakkumiskutseid või kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja kindlamääralisi makseid, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Need erinevad viisid tagavad läbipaistvuse, jälgitavuse ja innovatsiooni. Julgustatakse koostööd kohalike ja rahvusvaheliste VVOde vahel, et tugevdada kohaliku kodanikuühiskonna suutlikkust eesmärgiga saavutada kodanikuühiskonna täielik osalemine arenguprogrammides.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  väikesed toetused inimõiguste kaitsjatele kiireloomuliste kaitsemeetmete rahastamiseks, mida antakse asjakohasel juhul ilma et selleks oleks vaja kaasrahastamist;
(a)  väiketoetused inimõiguste kaitsjatele ja selleks, et luua mehhanismid kiireloomuliste kaitsemeetmete rahastamiseks ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et selleks oleks vaja kaasrahastamist, samuti vahendajatele ja muudele kodanikuühiskonna osalejatele, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, konfliktide lahendamiseks, lepitamiseks ja rahu tagamiseks;
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  toetused, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et selleks oleks vaja kaasrahastamist, meetmete rahastamiseks kõige raskemates tingimustes juhtudel, kui konkursikutse avaldamine ei ole asjakohane, sealhulgas olukorras, kui on tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, inimeste turvalisus on enim ohus või inimõigusi kaitsevad organisatsioonid ja üksikisikud tegutsevad kõige raskemates tingimustes. Niisugused toetused ei ole suuremad kui 1 000 000 eurot ja nende kestus ei ületa 18 kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui nende rakendamisel esineb objektiivseid ja ettenägematuid takistusi;
(b)  toetused, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et oleks vaja kaasrahastamist, meetmete rahastamiseks kõige raskemates tingimustes juhtudel, mil konkursikutse avaldamine oleks asjakohatu, sealhulgas olukorras, kui on tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, kui ähvardatakse demokraatlikke institutsioone, kui kriis laieneb, kui tegemist on relvastatud konfliktiga, mil inimeste turvalisus on enim ohus, või kui inimõigusi kaitsevad organisatsioonid, üksikisikud, vahendajad ja muud kodanikuühiskonna osalejad, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, lepitamises ja rahu tagamises, tegutsevad kõige raskemates tingimustes. Niisugused toetused ei ole suuremad kui 1 000 000 eurot ja nende kestus ei ületa 18 kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui nende kohaldamisel esineb objektiivseid ja ettenägematuid takistusi;
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  toetused ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole ja Euroopa ülikoolidevahelisele inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele (Global Campus), mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja sellega seotud võrgustikule, kuhu kuuluvad ülikoolid pakuvad kraadiõpet inimõiguste valdkonnas, sealhulgas stipendiume kolmandate riikide üliõpilastele ja inimõiguste kaitsjatele.
(c)  toetused ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole ja Euroopa ülikoolidevahelisele inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele (Global Campus), mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi, ja sellega seotud võrgustikule, kuhu kuuluvad ülikoolid pakuvad kraadiõpet inimõiguste valdkonnas, sealhulgas stipendiume kolmandate riikide üliõpilastele, teadustöötajatele, õpetajatele ja inimõiguste kaitsjatele.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
(c a)   artiklis 23 a (uus) kirjeldatud väikeprojektid;
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 2
Lõike 1 punktis c osutatud eelarvetoetus, sealhulgas sektori reformi tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel aruandluskohustusel ja pühendumusel universaalsetele väärtustele, demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigi põhimõttele, ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide vahelisi partnerlusi. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat valitsemist, täiendades partnerite jõupingutusi vahendeid rohkem koguda ja paremini kulutada, et toetada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning töökohtade loomist ja vaesuse kaotamist.
Lõike 1 punktis c osutatud eelarvetoetus, sealhulgas sektori reformi tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel aruandluskohustusel ja pühendumusel universaalsetele väärtustele, demokraatiale, inimõigustele, soolisele võrdõiguslikkusele, sotsiaalsele kaasamisele, inimarengule ja õigusriigi põhimõttele, ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide vahelisi partnerlusi. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat valitsemist, täiendades partnerite pingutusi vahendeid rohkem koguda ja paremini kulutada, et toetada kestlikku ja kaasavat sotsiaal-majanduslikku arengut, mis toob kasu kõigile, inimväärsete töökohtade loomist, pöörates erilist tähelepanu noortele, ebavõrdsuse vähendamist ja vaesuse kaotamist, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikku majandust, keskkonna- ja sotsiaalõigusi.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 3
Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasude hoolikal hindamisel.
Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasude hoolikal hindamisel. Üks peamisi tegureid selle otsuse juures on partnerriikide pühendumuse, tulemuste ja edusammude hindamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi seisukohalt.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2
Finantsmääruse artikli 236 kohase eelarvetoetuse andmisel määratleb komisjon selgelt eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nendele vastavust, sealhulgas reformide ja läbipaistvusega tehtud edusamme, ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditivõimekust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse paremat teabele juurdepääsu.
Finantsmääruse artikli 236 kohase eelarvetoetuse andmisel määratleb komisjon selgelt eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nendele vastavust, sealhulgas reformide ja läbipaistvusega tehtud edusamme, ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditivõimekust, kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist järelevalves ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse paremat teabele juurdepääsu ning selliste tugevate riigihankesüsteemide väljatöötamist, mis toetavad kohaliku majanduse arengut ja kohalikke ettevõtjaid.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 7
7.  Nimetatud rahastamisvahendeid võib rakendamise ja aruandluse eesmärgil rahastuteks rühmitada.
7.  Nimetatud rahastamisvahendeid võib kohaldamise ja aruandluse eesmärgil rahastuteks rühmitada.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 7 a (uus)
7 a.   Komisjon või Euroopa välisteenistus ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on liidu asjakohase poliitika alusel kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt tehtud kindlaks kui suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi liidu või rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud maksustandardeid läbipaistvuse ja teabevahetuse osas.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 a (uus)
Artikkel 23 a
Väikeprojektide fondid
1.  Käesoleva rahastamisvahendi raames võib rahalist abi anda väikeprojektide fondidele, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide valimine ja rakendamine.
2.  Väikeprojektide fondi toetusesaajad on kodanikuühiskonna organisatsioonid.
3.  Väikeprojektide fondi lõplikud abisaajad saavad toetust käesoleva määruse alusel toetusesaaja kaudu ja rakendavad väikeprojekte selle väikeprojektide fondi raames („väikeprojekt“).
4.  Kui avaliku sektori osalus väikeprojektis ei ületa 50 000 eurot, toimub see ühikukulu või ühekordse maksena või sisaldab kindlasummalisi makseid.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1 – punkt f
(f)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigid lepingute puhul, mida rakendatakse ametliku arenguabi saajate nimekirjas olevas vähim arenenud riigis või suure võlakoormaga vaeses riigis.
(f)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigid lepingute puhul, mida kohaldatakse ametliku arenguabi saajate nimekirjas olevas vähim arenenud riigis või suure võlakoormusega vaeses riigis.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Ühiselt üksuse kaasrahastavate või kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktidega ii kuni viii üksustega eelarve otsese või kaudse täitmisega rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse ka nende üksuste suhtes rahastamiskõlblikkuse eeskirju.
5.  Ühiselt üksuse kaasrahastavate või kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktidega ii kuni viii üksustega eelarve otsese või kaudse täitmisega kohaldatavate meetmete puhul kohaldatakse ka nende üksuste suhtes rahastamiskõlblikkuse eeskirju.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 9
9.  Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju võib piirata taotlejate kodakondsuse, geograafilise asukoha või liigi põhjal, kui piirang on vajalik meetme spetsiifilise laadi ja eesmärgi tõttu ning see on vajalik meetme tulemuslikuks rakendamiseks.
9.  Käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju võib piirata taotlejate kodakondsuse, geograafilise asukoha või liigi põhjal, kui piirang on vajalik meetme spetsiifilise laadi ja eesmärgi tõttu ning see on vajalik meetme tulemuslikuks kohaldamiseks. Kodakondsusest tulenevad piiranguid ei kohaldata rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 11
11.  Kui finantsmäärus näeb ette lepingu sõlmimise ühe pakkumuse alusel, tuleks kohalike võimete, turgude ja ostude edendamiseks eelistada kohalikke ja piirkondlikke töövõtjaid. Muudel juhtudel edendatakse kohalike ja piirkondlike töövõtjate osalemist kooskõlas nimetatud määruse asjaomaste sätetega.
11.  Kui finantsmäärus näeb ette lepingu sõlmimise ühe pakkumuse alusel, tuleks kohalike võimete, turgude ja ostude edendamiseks eelistada kohalikke ja piirkondlikke töövõtjaid, eelkõige töövõtjaid, kes on saavutanud tulemusi keskkonnasäästlikkuse või õiglase kaubanduse valdkonnas. Muudel juhtudel edendatakse kohalike ja piirkondlike töövõtjate osalemist kooskõlas nimetatud määruse asjaomaste sätetega. Kõikidel juhtudel tuleks kohaldada jätkusuutlikkuse ja nõuetekohase hoolsuse kriteeriume.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 12 a (uus)
12 a.   Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist ei toetata meetmeid, mis põhjustavad artiklis 21 osutatud keskkonnaalase sõelumise andmetel kahju keskkonnale või kliimale. Eraldised peavad olema täielikus kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja üldiselt Euroopa välistegevusele ette nähtud rahastusega, millega toetatakse Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Eelkõige ei toetata vahendist järgmist:
(a)  meetmed, mis ei ole kooskõlas abisaajariikide Pariisi kokkuleppe riiklikult kindlaksmääratud panustega;
(b)  investeerimine fossiilkütuste töötlemiseelsesse, -aegsesse ja -järgsesse etappi.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu ülekantud kulukohustuste assigneeringutest kooskõlas finantsmääruse artikli 12 lõikega 6.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe assigneeringute kohta, mis kanti automaatselt üle, sealhulgas konkreetsed summad, kooskõlas finantsmääruse artikli 12 lõikega 6.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1
Artiklis 6 lõike 2 punktis a nimetatud rahastamispaketiga rahastatakse Euroopa Kestliku Arengu Fondi „EFSD+“ ja välismeetmete tagatist.
Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD+) ja välismeetmete tagatist rahastatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud geograafilistele programmidele mõeldud rahastamispakettide abil, tagades samal ajal, et see rahastamine ei kahjustaks muid geograafiliste programmide toetatavaid meetmeid.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 2
EFSD+ kui artikli 23 lõike 1 punktides a, e, f ja g sätestatud eelarve täitmise viiside toel rahastamissuutlikkust pakkuva ühtse rahastamispaketi eesmärk peaks olema toetada investeerimist ja paremat juurdepääsu rahastamisele, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada partnerriikide sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, inimväärsete töökohtade loomisele, majanduslikele võimalustele, oskustele ja ettevõtlusele, sotsiaalmajanduslikele sektoritele, mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning ebaseadusliku rände konkreetsete sotsiaal-majanduslike algpõhjustega tegelemisele, kooskõlas asjakohaste soovituslike programmdokumentidega. Eritähelepanu pööratakse riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele või suure võlakoormusega vaestele riikidele.
EFSD+ kui artikli 23 lõikes 1 sätestatud toetuste, tagatiste ja muude rahastamisvahendite vormis rahastamissuutlikkust pakkuva ühtse rahastamispaketi eesmärk on toetada investeerimist ja paremat juurdepääsu rahastamisele, suurendades samal ajal täiendavust, pakkudes innovaatilisi tooteid ja kaasates erasektori vahendeid, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset arengut, industrialiseerimist ja stabiilset investeerimiskeskkonda, et edendada partnerriikide sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele, keskkonnakaitsele ja -juhtimisele, ILO standarditele vastavate inimväärsete töökohtade loomisele, eelkõige kaitsetumate inimrühmade, sh naiste ja noorte jaoks, majanduslikele võimalustele, oskustele ja ettevõtlusele, sotsiaal-majanduslikele sektoritele, pöörates tähelepanu sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühistutele, arvestades nende potentsiaali vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisel ning inimõiguste ja toimetuleku edendamisel, toetades mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning tegeledes ebaseadusliku rände ja sundrände konkreetsete sotsiaal-majanduslike algpõhjustega, kooskõlas asjakohaste soovituslike programmdokumentidega. 45 % rahastusest eraldatakse investeeringutele, mis toetavad kliimakaitse eesmärke, keskkonnajuhtimist ja -kaitset, bioloogilist mitmekesisust ja kõrbestumisvastast võitlust, ja mille kogu rahastamispaketist eraldatakse 30 % kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Eritähelepanu pööratakse riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele või suure võlakoormusega vaestele riikidele, ning neile antakse lisatoetust institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, majanduse juhtimiseks ja tehniliseks abiks. Välismeetmete tagatist kasutatakse täienduseks valitsuse investeeringutele olulistesse avalikesse teenustesse, sest sellised teenused jäävad valitsuse kohustuseks.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 3
3.  Välistegevuse tagatise raames võib liit kuni 60 000 000 000 euro ulatuses tagada ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 allakirjutatud meetmeid.
3.  Välistegevuse tagatise raames võib liit kuni 60 000 000 000 euro ulatuses tagada ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 allakirjutatud meetmeid. Vastavalt artiklile 32 vaadatakse meetmete ülemmäär läbi vahehindamise aruande raames.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4 – lõik 1
4.  Eraldiste määr on olenevalt meetme liigist 9–50 %.
4.  Eraldiste määr on olenevalt meetme liigist 9–50 %. Maksimaalne summa 10 miljardit eurot eraldatakse liidu eelarvest spetsiaalse eelarverea kaudu iga-aastase eelarvemenetluse või eelarveliste ümberpaigutuste raames. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral seda maksimumsummat muuta.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4 – lõik 3
Eraldiste määrad vaadatakse läbi iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, mis on sätestatud artiklis 40. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte nende määrade täiendamiseks või muutmiseks.
Eraldiste määrad vaadatakse läbi iga kahe aasta järel alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, mis on sätestatud artiklis 40. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte nende määrade ja konkreetsete summade täiendamiseks või muutmiseks.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 6
6.  EFSD+ ja välistegevuse tagatise kaudu võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid artikli 4 lõikes 2 osutatud geograafiliste piirkondade partnerriikides. Välistegevuse tagatise eraldisi rahastatakse artikli 6 lõike 2 punktiga a loodud asjakohaste geograafiliste programmide eelarvest ning need kantakse ühisesse eraldisfondi. EFSD+ ja välistegevuse tagatise eraldiste kaudu võib toetada ka IPA III määruse I lisas loetletud abisaajatega seotud tegevust. Sellise tegevuse EFSD+ ja välistegevuse tagatise eraldiste kaudu toetamist rahastatakse IPA määruse alusel. Välistegevuse tagatist tuleks seoses Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kolmandatele riikidele antavate laenudega rahastada Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse alusel.
6.  EFSD+ ja välistegevuse tagatise kaudu võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid artikli 4 lõikes 2 osutatud geograafiliste piirkondade partnerriikides. Välistegevuse tagatise eraldisi rahastatakse artikli 6 lõike 2 punktiga a loodud asjakohaste geograafiliste programmide eelarvest ning need kantakse ühisesse eraldisfondi. EFSD+ toimingute geograafiline jaotus kajastab samuti võimalikult suures ulatuses rahaeraldiste suhtelist kaalu eri piirkondade jaoks, nagu on osutatud artikli 6 lõike 2 punktis a. EFSD+ ja välistegevuse tagatise eraldiste kaudu võib toetada ka IPA III määruse I lisas loetletud abisaajatega seotud tegevust. Sellise tegevuse EFSD+ ja välistegevuse tagatise eraldiste kaudu toetamist rahastatakse IPA määruse alusel. Välistegevuse tagatist tuleks seoses Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kolmandatele riikidele antavate laenudega rahastada Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse alusel.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 a (uus)
Artikkel 26 a
EFSD+ eesmärgid
1.  Välistegevuse tagatise alusel rahastamiskõlblike EFSD+ toimingutega toetatakse järgmisi prioriteetseid valdkondi:
(a)  rahastuse ja toe pakkumine era-, ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete sektori arendamisele, et panustada kestlikku arengusse majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele, ja vastavalt vajadusele Euroopa naabruspoliitikasse ja määruse EL .../... [IPA III] artiklis 3 sätestatud eesmärkidesse;
(b)  tegelemine erainvesteeringute kitsaskohtadega, tagades eeskätt investeeringute õiguskindluse;
(c)  erasektoripoolse rahastamise võimendamine, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;
(d)  sotsiaal-majanduslike sektorite ja valdkondade ja nendega seonduva avaliku ja erasektori taristu ja kestliku ühenduvuse ja säästva tootmise tugevdamine eesmärgiga edendada kaasavat ja kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut, milles austatakse inimõigusi ja keskkonda;
(e)  kliimameetmete ning keskkonnakaitse ja -juhtimise toetamine;
(f)  panustamine konkreetsete rände, sealhulgas ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustega tegelemisse kestliku arengu edendamise kaudu ning panustamine turvalisse, nõuetekohasesse ja seaduslikku rändesse ja liikuvusse.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Välistegevuse tagatise kaudu abi saamiseks rahastamiskõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad olema kooskõlas ja ühtlustatud liidu poliitikaga ning partnerriikide strateegiate ja poliitikaga. Eelkõige tuleb nendega toetada käesoleva määruse eesmärke, üldpõhimõtteid ja poliitikaraamistikku ning asjakohaseid soovituslikke programmdokumente, võttes nõuetekohaselt arvesse V lisas sätestatud prioriteetseid valdkondi.
1.  Välistegevuse tagatise kaudu abi saamiseks rahastamiskõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad olema kooskõlas ja ühtlustatud liidu poliitikaga, eelkõige selle arengupoliitikaga ja Euroopa naabruspoliitikaga, ning partnerriikide strateegiate ja poliitikaga ja tegelema kohaliku turu tõrgetega või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega, tekitamata ebaõiglast konkurentsi kohalike ettevõtjatega. Eelkõige tuleb nendega toetada käesoleva määruse eesmärke, üldpõhimõtteid ja poliitikaraamistikku ning asjakohaseid soovituslikke programmdokumente, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 26 a sätestatud ja üksikasjalikumalt V lisas kirjeldatud prioriteetseid valdkondi.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Välistegevuse tagatis antakse EFSD tagatislepingute alusel, mille komisjon sõlmib liidu nimel rahastamiskõlbliku lepingupartneriga.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Välistegevuse tagatisega toetatakse finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a–c sätestatud tingimustele vastavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis
2.  Välistegevuse tagatisega toetatakse rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mille abil kõrvaldada turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad. Toimingud peavad vastama ka finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a–d sätestatud tingimustele, mis
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt -a a (uus)
(-a a) pakuvad rahaliste vahendite ja arengualast täiendavust,
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt -a b (uus)
(-a b) läbivad avalikkusele kättesaadava inimõiguste, sotsiaal-, tööhõive- ja keskkonnamõju eelhindamise, milles määratakse kindlaks nende valdkondade riskid ja käsitletakse neid, võttes maaga seotud investeeringute puhul nõuetekohaselt arvesse mõjutatud kogukondade vabatahtliku ja teadva nõusoleku põhimõtet,
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c
(c)  on tehniliselt teostatavad ning keskkonna ja sotsiaalvaldkonna seisukohast kestlikud.
(c)  on tehniliselt teostatavad ning keskkonnaalasest ja sotsiaal-majanduslikust seisukohast kestlikud.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c a (uus)
(c a)  on suunatud sektoritele ja probleemkohtadele, kus turutõrked või institutsioonilised probleemid selgelt tõkestavad erasektori rahastamist,
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c b (uus)
(c b)  on struktureeritud viisil, mis panustab turu arengu kiirendamisse ja erasektori vahendite kasutamisse investeerimislõhe kaotamiseks,
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c c (uus)
(c c)  keskenduvad projektidele, millega kaasnevad suuremad riskid kui eraõiguslikud laenuandjad on valmis üksnes ärilistel kaalutlustel võtma,
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c d (uus)
(c d)  ei moonuta partnerriikide ja -piirkondade turge,
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c e (uus)
(c e)  kaasavad võimaluse korral võimalikult palju kohaliku erasektori kapitali,
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c f (uus)
(c f)  järgivad arengu tõhususe põhimõtteid, mis määrati kindlaks Busani tulemusliku arengukoostöö partnerlusega ja mida kinnitati 2016. aastal Nairobis ning mis hõlmavad omalust, ühtlustamist, tulemustele keskendumist, läbipaistvust ja vastastikust aruandekohustust ning abi lahtisidumise eesmärki,
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c g (uus)
(c g)  on kavandatud selliselt, et need vastaksid OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele, võttes arvesse erasektori arengu eripära, välja arvatud operatsioonide puhul tööstusriikides, mis ei ole ametliku arenguabi suhtes rahastamiskõlblikud,
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c h (uus)
(c h)  on kohaldamisel täielikus kooskõlas inimõigustealase rahvusvahelise õiguse ja ka rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste, põhimõtete ja konventsioonidega, sealhulgas vastutustundlike investeeringute põhimõtetega, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, OECD suunistega hargmaistele ettevõtjatele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) põhimõtetega vastutustundliku investeerimise kohta toidu- ja põllumajandussüsteemidesse ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja standarditega, ÜRO konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Maastrichti põhimõtetega riikide eksterritoriaalsete kohustuste kohta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste valdkonnas ning FAO vabatahtlike suunistega maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustamise raames,
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4
4.  Välistegevuse tagatist on õigus saada finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 nimetatud lepingupartneritel, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit lepingupartneritel, kes annavad oma panuse välistegevuse tagatisse, kui selleks on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 28 komisjoni heakskiit. Lisaks ja erandina finantsmääruse artikli 62 lõike 2 punktist c on tagatist õigus saada liikmesriigi või kolmanda riigi eraõiguslikel asutustel, kes on artikli 28 kohaselt välistegevuse tagatisse panustanud ja suudavad oma finantssuutlikkust piisavalt tõendada.
4.  Välistegevuse tagatist on õigus saada finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 nimetatud lepingupartneritel, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit lepingupartneritel, kes annavad oma panuse välistegevuse tagatisse, kui selleks on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 28 komisjoni heakskiit ja strateegianõukogu arvamus. Lisaks ja erandina finantsmääruse artikli 62 lõike 2 punktist c on tagatist õigus saada liikmesriigi või kolmanda riigi eraõiguslikel asutustel, kes on artikli 28 kohaselt välistegevuse tagatisse panustanud ja suudavad oma finantssuutlikkust piisavalt tõendada.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Euroopa Investeerimispanga grupp teeb muu hulgas järgmist:
(a)  osaleb koos teiste Euroopa finantseerimisasutustega EFSD+ riskijuhtimises, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust vältida võimalikke huvide konflikte;
(b)  viib üksinda ellu osa investeerimissuunast, mis hõlmab riiklikke laene, milleks antakse geograafiliste programmide rahastamispakettidest vähemalt 1 000 000 000 eurot, kooskõlas käesoleva jaotise I ja III peatükis sätestatud korraga;
(c)  on muude investeerimissuundade raames rakendatavate toimingute rahastamiskõlblik lepingupartner.
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5 – lõik 1
Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid järgivad finantsmääruse artikli 62 lõike 2 punktis c sätestatud õigusnorme ja tingimusi. Käesoleva määruse artikli 28 kohaselt välistegevuse tagatisse panustanud liikmesriigi või kolmanda riigi eraõiguslike asutuste puhul eelistatakse asutusi, kes avalikustavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimise kriteeriume käsitleva teabe.
Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid järgivad finantsmääruse artikli 62 lõike 2 punktis c sätestatud õigusnorme ja tingimusi. Käesoleva määruse artikli 28 kohaselt välistegevuse tagatisse panustanud liikmesriigi või kolmanda riigi eraõiguslike asutuste puhul eelistatakse asutusi, kes avalikustavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, maksu- ja äriühingu üldjuhtimise kriteeriume käsitleva teabe.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5 – lõik 3
Komisjon tagab kõigi rahastamiskõlblike lepingupartnerite õiglase kohtlemise ning huvide konflikti ärahoidmise EFSD+ rakendamisperioodil. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks võib komisjon paluda rahastamiskõlblikelt lepingupartneritelt asjakohast teavet nende toimingute kohta, mis ei ole seotud EFSD+ programmiga.
Komisjon tagab kõigi rahastamiskõlblike lepingupartnerite õiglase kohtlemise ja võrdse juurdepääsu rahastamisele ning huvide konflikti ärahoidmise EFSD+ kohaldamisperioodil. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks võib komisjon paluda rahastamiskõlblikelt lepingupartneritelt asjakohast teavet nende toimingute kohta, mis ei ole seotud EFSD+ programmiga.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5 a (uus)
5 a.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda rahastamiskõlblikke lepingupartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke kogukondi osalema arutelus käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute üle.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 6 – punkt d a (uus)
(d a)   ausa ja avatud hankemenetluse põhimõtted.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 7
7.  Komisjon kehtestab käesoleva määruse alusel rahastatavatele piirkondadele, konkreetsetele partnerriikidele või mõlemale, konkreetsetele valdkondadele või projektidele, tagatisesaajate liikidele või mõlemale teatava piirmäärani välistegevuse tagatisest toetatavad investeerimissuunad. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada, kuivõrd investeerimissuunad vastavad käesolevale artiklile ja millised on nende üksikasjalikud rahastamisprioriteedid. Taotlused investeerimissuundade raames toetuse saamiseks esitatakse komisjonile.
välja jäetud
Investeerimissuundade valik peab olema nõuetekohaselt põhjendatud turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsiga. Komisjon analüüsib seda koostöös potentsiaalselt rahastamiskõlblike lepingupartnerite ja sidusrühmadega.
Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid võivad anda lõikes 3 osutatud vahendeid investeerimissuuna raames või rahastamiskõlblike lepingupartnerite teostatavate üksikprojektide vahendeid. Vahendeid võib anda partnerriikidele, sealhulgas riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt või riikidele, kus on riigi ülesehitamise ja konfliktijärgse taastumise probleemid, ning kõnealuste partnerriikide institutsioonidele, sealhulgas nende avaliku ja erasektori kohalikele pankadele ja finantseerimisasutustele ning kõnealuste partnerriikide erasektori üksustele.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 8
8.  Komisjon hindab välistegevuse tagatisest toetatavaid toiminguid lõigetes 2 ja 3 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel, kasutades võimaluse korral rahastamiskõlblike lepingupartnerite tulemuste mõõtmise süsteeme, mis on juba olemas. Komisjon avaldab iga investeerimissuuna hindamise tulemuse kord aastas.
8.  Komisjon hindab välistegevuse tagatisest toetatavaid toiminguid lõigetes 2 ja 3 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel. Komisjon koostab näitajate tulemustabeli, millest juhindutakse projektide valikul. Rakenduspartnerid täidavad tulemustabeli kõikide EFSD+ toimingute kohta. Komisjon hindab kõiki tagatise alusel toetatavaid toiminguid artiklis 27 loetletud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide põhjal ja kasutab rakenduspartnerite nõuetekohase hoolsuse ja nende projekti tasandil läbi viidud hindamise üle sõltumatu kvaliteedikontrolli tegemiseks. Vajaduse korral nõuab komisjon rakenduspartneritelt selgitusi ja muudatuste tegemist. Komisjon avaldab kõigi projektide tulemustabeli pärast seda, kui komisjon ja rakenduspartnerid on tagatise kasutamise heaks kiitnud, ja kõigi tagatisvahendite ja individuaalsete projektide tulemuse kord aastas iga investeerimissuuna hindamise all.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 9
9.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta V lisas loetletud prioriteetseid valdkondi ja VI lisa kohast EFSD+ valitsemist.
9.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta V lisas nimetatud prioriteetseid valdkondi ja investeerimissuundi. Täiendades või muutes investeerimissuundi käesoleva määruse alusel rahastatavatele konkreetsetele piirkondadele, konkreetsetele partnerriikidele või mõlemale, konkreetsetele valdkondadele, lõplike toetusesaajate konkreetsetele projektidele või konkreetsetele liikidele või mõlemale, mida rahastatakse välistegevuse tagatisest kuni teatava piirmäärani, võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse strateegianõukogu antud nõu ning konsulteerib tegevjuhatustega.
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada, kuivõrd investeerimissuunad vastavad artiklis 26 a ja käesolevas artiklis sätestatud nõuetele ja millised on nende üksikasjalikud rahastamisprioriteedid. Taotlused toetuse saamiseks investeerimissuundade raames esitatakse komisjonile.
Investeerimissuundade valik peab olema nõuetekohaselt põhjendatud turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsiga. Komisjon koostab selle analüüsi koostöös potentsiaalselt rahastamiskõlblike lepingupartnerite ja sidusrühmadega.
Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid võivad anda lõikes 3 osutatud vahendeid investeerimissuuna raames või rahastamiskõlblike lepingupartnerite teostatavate üksikprojektide vahendeid. Vahendeid võib anda partnerriikidele, sealhulgas riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt või riikidele, kus on riigi ülesehitamise ja konfliktijärgse taastumise probleemid, ning kõnealuste partnerriikide institutsioonidele, sealhulgas nende avaliku ja erasektori kohalikele pankadele ja finantseerimisasutustele ning kõnealuste partnerriikide erasektori üksustele. Riikides, kus on ebastabiilne olukord või konflikt ning ka teistes riikides, kui see on põhjendatud, võidakse toetust anda avaliku sektori investeeringutele, mis mõjutavad asjakohaselt erasektori arengut.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 a (uus)
Artikkel 27 a
EFSD+ juhtimine ja struktuur
1.  EFSD+ koosseisu kuuluvad piirkondlikud investeerimisplatvormid, mis on loodud liidu seniste välistegevuse segarahastute töömeetodite, menetluste ja struktuuride alusel ning mis võivad EFSD+ raames ühendada oma segarahastamistoimingud ja välistegevuse tagatisega kaetud toimingud.
2.  EFSD+ ja välistegevuse tagatise üldjuhtimise eest vastutab komisjon. Muus osas komisjon üldiseid pangandustoiminguid ei tee. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt, et tagada kõrgeimad läbipaistvuse ja finantsaruandluse standardid.
3.  Komisjonile annab EFSD+ juhtimisel nõu strateegianõukogu, välja arvatud toimingute puhul, mis käsitlevad liidu laienemispoliitikat ning mida rahastatakse [IPA III] vahenditest, ning mille puhul annab komisjonile nõu Lääne-Balkani investeerimisraamistiku strateegianõukogu. Välistegevuse tagatise tegevjuhtimisel teeb komisjon tihedat koostööd ka kõikide rahastamiskõlblike lepingupartneritega. Selleks asutatakse komisjoni ja rahastamiskõlblike lepingupartnerite ekspertidest koosnev tehniline töörühm, et hinnata riski ja sellega seotud hinnakujundust.
4.  Strateegianõukogu annab komisjonile EFSD+ raames nõu välistegevuse tagatise investeeringute strateegiliste suuniste ja prioriteetide valdkonnas ning aitab viia need kooskõlla liidu välistegevuse, arengupoliitika ja Euroopa naabruspoliitika juhtpõhimõtete ja eesmärkidega artiklis 3 sätestatud eesmärkide ning artiklis 26 sätestatud EFSD+ eesmärgiga. Samuti toetab ta komisjoni EFSD+ toimingute toetamiseks ette nähtud välistegevuse tagatise kasutamisega seotud üldiste investeerimiseesmärkide kindlaksmääramisel ning jälgib investeerimissuundade asjakohast ja mitmekesist geograafilist ja temaatilist kaetust, pöörates erilist tähelepanu riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele ja suure võlakoormusega vaestele riikidele.
5.  Strateegianõukogu peaks toetama üldist koordineerimist, täiendavust ja sidusust piirkondlike investeerimisplatvormide vahel, välisinvesteeringute kava kolme samba vahel, välisinvesteeringute kava ja muude jõupingutuste vahel, mida liit teeb rändeküsimustes ja tegevuskava 2030 rakendamisel, samuti muude käesolevas määruses sätestatud programmide, teiste liidu rahastamisvahendite ja usaldusfondide vahel.
6.  Strateegianõukogu koosneb komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kõigi liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga esindajatest. Euroopa Parlamendil on vaatleja staatus. Asjakohasel juhul võib vaatleja staatuse anda rahastajatele, rahastamiskõlblikele lepingupartneritele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele. Enne uue vaatleja lisamist tuleb konsulteerida strateegianõukoguga. Strateegianõukogu tegevust juhivad ühiselt komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
7.  Strateegianõukogu kohtub vähemalt kaks korda aastas ja kui võimalik, võtab arvamusi vastu konsensuse alusel. Juhataja võib täiendavaid koosolekuid korraldada igal ajal, samuti võib täiendavaid koosolekuid korraldada ühe kolmandiku liikmete taotlusel. Kui konsensust ei saavutata, kohaldatakse hääleõigust, milles lepiti kokku strateegianõukogu esimesel koosolekul ja mis on sätestatud tema töökorras. Kõnealuse hääleõiguse puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse rahastamisallikat. Töökorras sätestatakse vaatlejate rolli reguleeriv raamistik. Strateegianõukogu koosolekute päevakorrad ja protokollid avalikustatakse pärast nende vastuvõtmist.
8.  Komisjon esitab strateegianõukogule kord aastas aruande EFSD+ kohaldamisel tehtud edusammude kohta. Lääne-Balkani investeerimisraamistiku strateegianõukogu esitab nimetatud aruandluse täiendamiseks kokkuvõtte laienemispiirkonnas tagatisvahendi kohaldamisel tehtud edusammude kohta. Strateegianõukogu korraldab asjaomaste sidusrühmadega EFSD+ strateegilise suunitluse ja kohaldamise teemal korrapäraselt konsultatsioone.
9.  Kahe strateegianõukogu olemasolu ei mõjuta vajadust ühe, ühtse EFSD+ riskijuhtimise raamistiku järele.
10.  EFSD kohaldamisperioodil võtab strateegianõukogu esimesel võimalusel vastu ja avaldab suunised, milles sätestatakse see, kuidas tagatakse EFSD + toimingute vastavus artiklis 26 a ja artiklis 27 sätestatud eesmärkidele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele.
11.  Strateegianõukogu võtab oma strateegilistes suunistes arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone ning nõukogu otsuseid ja järeldusi.
12.  Piirkondlike investeerimisplatvormide tegevjuhatused toetavad komisjoni kohaldamistasandil piirkondlike ja valdkondlike investeerimiseesmärkide ning piirkondlike, valdkondlike ja temaatiliste investeerimissuundade kindlaksmääramisel ning koostavad arvamusi segarahastamistoimingute ja EFSD+ toiminguid katva välistegevuse tagatise kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 3
Selliste kolmandate riikide, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu pooled, ja kolmandate isikute osalus saab olla rahaline ja vajab komisjoni heakskiitu.
Selliste kolmandate riikide, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu pooled, ja kolmandate isikute osalus saab olla rahaline ja vajab strateegianõukogu arvamust ja komisjoni heakskiitu.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 5
Liikmesriikide taotluse alusel võib nende panuse sihtotstarbeliselt ette näha meetmete algatamiseks konkreetsetes piirkondades, riikides, sektorites või olemasolevates investeerimissuundades.
välja jäetud
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – lõik 3
Osalust võib kasutada tagatise realiseerimise korral maksete tegemiseks, olenemata tagatise sihtotstarbest.
Osalust võib kasutada tagatise realiseerimise korral maksete tegemiseks.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – pealkiri
Välistegevuse tagatise lepingute rakendamine
Välistegevuse tagatise lepingute kohaldamine
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Komisjon sõlmib liidu nimel artikli 27 kohaselt välja valitud rahastamiskõlblike lepingupartneritega välistegevuse tagatise lepingud. Lepinguid võib sõlmida ka kahest või enamast rahastamiskõlblikust lepingupartnerist koosneva konsortsiumiga.
1.  Komisjon sõlmib liidu nimel artikli 27 kohaselt välja valitud rahastamiskõlblike lepingupartneritega välistegevuse tagatise lepingud. Nende lepingutega antakse väljavalitud rahastamiskõlblikele lepingupartneritele tingimusteta ja tühistamatu nõudegarantii. Lepinguid võib sõlmida ka kahest või enamast rahastamiskõlblikust lepingupartnerist koosneva konsortsiumiga.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 2
Kõik välistegevuse tagatise lepingud tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse alusel kättesaadavaks, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalse teabe ning tundliku äriteabe kaitsmist.
Kõik välistegevuse tagatise lepingud tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalse teabe ning tundliku äriteabe kaitsmist.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt c
(c)  käesoleva määruse eesmärkide ja otstarbe meeldetuletus, vajaduste hindamine ja soovitud tulemuste nimetamine, võttes arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse edendamist;
(c)  käesoleva määruse eesmärkide ja otstarbe meeldetuletus, vajaduste hindamine ja soovitud tulemuste nimetamine, võttes arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamist ja vajadust tagada vastutustundlik ettevõtlus, sh eelkõige artikli 27 lõike 2 punktis c h osutatud rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste, põhimõtete ja õigusaktide järgimise kaudu;
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt d
(d)  tagatise eest makstav hüvitis, mis peab kajastama riski taset, ja hüvitise osalise subsideerimise võimalus, et pakkuda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel soodustingimusi;
(d)  tagatise eest makstav hüvitis, mis peab kajastama riski taset, ja hüvitise osalise subsideerimise võimalus, et pakkuda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel soodustingimusi, eelkõige riikides, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikides või suure võlakoormusega riikides;
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt g
(g)  järelevalve-, aruandlus- ja hindamiskohustused;
(g)  läbipaistva järelevalve, aruandluse ja hindamise kohustused;
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3 – punkt h
(h)  selged ja ligipääsetavad kaebuste lahendamise menetlused kolmandatele isikutele, keda välistegevuse tagatisega toetatavate projektide rakendamine võib mõjutada.
(h)  selged ja ligipääsetavad kaebuste lahendamise menetlused kolmandatele isikutele, keda välistegevuse tagatisega toetatavate projektide kohaldamine võib mõjutada.
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5 a (uus)
5 a.  Komisjon võtab rahastamiskõlblike lepingupartneritega välistegevuse tagatislepingute sõlmimisel arvesse järgmist:
(a)  strateegianõukogu ja piirkondlike tegevjuhatuste nõuanded ja suunised;
(b)  investeerimissuuna eesmärgid;
(c)  rahastamiskõlbliku lepingupartneri kogemused ning tegutsemis-, finants- ja riskijuhtimissuutlikkus;
(d)  omavahendite ning erasektori kaasrahastuse summa, mille rahastamiskõlblik lepingupartner on valmis andma investeerimissuuna raames.
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 7
7.  Rahastamiskõlblik lepingupartner esitab komisjonile taotluse korral täiendava teabe, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate komisjoni kohustuste täitmiseks.
7.  Rahastamiskõlblik lepingupartner esitab komisjonile taotluse korral täiendava teabe, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate komisjoni kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses inimõiguste, sotsiaalse, tööhõivealase ja keskkonnamõju eelhindamisest tulenevate soovituste ja muude artiklis 27 loetletud valikukriteeriumide täitmisega.
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 8
8.  Komisjon annab rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kohta aru kooskõlas finantsmääruse artiklitega 241 ja 250. Selleks esitavad rahastamiskõlblikud lepingupartnerid igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi.
8.  Komisjon annab rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kohta aru kooskõlas finantsmääruse artiklitega 241 ja 250. Selleks esitavad rahastamiskõlblikud lepingupartnerid igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi. Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 31 lõikes 6 a kirjeldatud aastaaruande.
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 8 a (uus)
8 a.  Kui käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettevalmistamise, tegemise või lõpetamise etapis on põhjust kahtlustada pettust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustada võivat ebaseaduslikku tegevust, teatab komisjon või rahastamiskõlblik partner sellest viivitamata OLAFile. Komisjon või rahastamiskõlblik lepingupartner esitab OLAFile kogu vajaliku teabe, mis võimaldab läbi viia täieliku ja põhjaliku uurimise.
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 a (uus)
Artikkel 29 a
Kaebuste esitamise ja heastamise mehhanism
Pidades silmas partnerriikidest pärit kolmandate isikute, sealhulgas EFSD+ ja välistegevuse tagatisest toetatavate projektide poolt mõjutatud kogukondade ja üksikisikute võimalikke kaebusi, avaldavad komisjon ja Euroopa Liidu delegatsioonid oma veebisaitidel otseviited kaebuste lahendamise mehhanismidele, mis on komisjoniga lepinguid sõlminud asjaomastel lepingupartneritel. Komisjon loob kõigi käesoleva määruse IV peatüki kohaste projektide jaoks ELi keskse kaebuste esitamise mehhanismi, et anda võimalus esitada talle vahetult kaebusi selle kohta, kuidas rahastamiskõlblikud lepingupartnerid kaebusi menetlevad. Edasises koostöös nende partneritega võtab komisjon seda teavet arvesse.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 b (uus)
Artikkel 29 b
Välistatud tegevused ja koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid
1.  Välistegevuse tagatisega ei toetata rahastamis- ja investeerimistoiminguid,
(a)  mis on seotud sõjanduse või riikliku julgeoleku sektoriga,
(b)  millega toetatakse tuumaenergia arendamist (välja arvatud laenude puhul, mis on antud vastavalt tuumaohutuse Euroopa rahastamisvahendi määrusele) ja fossiilkütuseid ning millega edendatakse majanduste ja ühiskondade CO2-mahukate tootmiste arendamist,
(c)  millel on märkimisväärsed keskkonnaga seotud väliskulud, näiteks kulud, mis hõlmavad selliste kaitsealade, ohuolukorras elupaikade ja kultuuripärandi mälestiste olukorra halvenemist, mille suhtes ei rakendata kestliku arengu ega säästliku haldamise kavasid,
(d)  mis toovad kaasa inimõiguste rikkumise partnerriikides, näiteks kogukondade ilmajätmine õigusest juurdepääsule sellistele loodusvaradele nagu maa ja nende kontrollimisele, ning mis aitavad kaasa elanikkonna sundrändele või hõlmavad sunniviisilist tööd ja laste tööd.
2.  Rahastamiskõlblikud lepingupartner järgivad oma rahastamis- ja investeerimistoiminguid tehes liidu õigust ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid ja ei toeta seetõttu käesoleva määruse alusel projekte, mis soodustavad rahapesu, terrorismi rahastamist, maksustamise vältimist, maksupettust ja maksudest kõrvalehoidumist. Peale selle ei alusta rahastamiskõlblikud lepingupartnerid uusi ega uuendatud tehinguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonis, mis on vastava liidu poliitika raames kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi tõhusalt läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid maksustandardeid, mis on kokku lepitud liidu või rahvusvahelisel tasandil. Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid võivad sellest põhimõttest erandi teha üksnes juhul, kui projekt viiakse reaalselt ellu ühes nimetatud jurisdiktsioonidest ning projekti puhul ei ole mingit indikatsiooni selle kohta, et asjaomane toiming kuulub mõnda käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kategooriasse. Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtavad rahastamiskõlblikud lepingupartnerid käesolevas artiklis viidatud nõuded asjaomastesse lepingutesse üle ning nõuavad, et finantsvahendajad annaksid nõuete täitmise kohta aru.
3.  Rahastamiskõlblik lepingupartner kohaldab oma rahastamis- ja investeerimistoimingute suhtes liidu õiguses ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/847 ( 2 ) ning direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud põhimõtteid ja standardeid, mille kohaselt tuleb tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid seavad käesoleva määruse kohaselt nii otse kui ka vahendajate kaudu toimuva rahastamise tingimuseks teabe avalikustamise tegelikult kasu saavate omanike kohta vastavalt direktiivile (EL) 2015/849 ja avaldavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 89 lõikega 1 teabe aruandluse kohta riikide lõikes.
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige -1 (uus)
-1.  Käesoleva määruse eesmärkide saavutamist mõõdetakse piisava, läbipaistva ja vastutustundliku seire-, aruandlus-, ja hindamissüsteemi kaudu, tagades Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõuetekohase osalemise ning suurendades kõigi liidu partnerite, sealhulgas kodanikuühiskonna osalemist programmide rakendamisel.
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse kooskõlas kestliku arengu eesmärkide näitajatega käesoleva määruse raames aru artiklis 3 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VII lisas. Eesmärkide saavutamise ulatuse hindamisel võetakse aluseks näitajate väärtus 1. jaanuaril 2021.
1.  Näitajad, mille abil antakse kooskõlas kestliku arengu eesmärkide näitajatega käesoleva määruse raames aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VII lisas. Eesmärkide saavutamise ulatuse hindamisel võetakse aluseks näitajate väärtus 1. jaanuaril 2021.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 1
Komisjon teostab oma meetmete üle regulaarselt järelevalvet ja vaatab läbi oodatavate tulemuste saavutamisel tehtud edusammud, sealhulgas väljundid ja tagajärjed.
Komisjon teostab oma meetmete üle regulaarselt järelevalvet ja vaatab läbi artiklis 3 kehtestatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisel tehtud edusammud, sealhulgas väljundid ja tagajärjed.
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 2
Oodatavate tulemuste saavutamisel tehtavaid edusamme tuleks jälgida selgete, läbipaistvate ja vajaduse korral mõõdetavate näitajate alusel. Kasutada tuleks üksnes piiratud arvul näitajaid, et aruandlus ei hilineks.
Oodatavate tulemuste saavutamisel tehtavaid edusamme jälgitakse selgete, läbipaistvate ja mõõdetavate näitajate alusel, mis on sätestatud VII lisas ning lõike 9 kohaselt vastu võetud järelevalve- ja hindamisraamistikus, ning kooskõlas liidu eelarve täitmist käsitlevate sätetega. Õigeaegse aruandluse hõlbustamiseks kasutatakse üksnes piiratud arvul näitajaid, mis eristatakse vähemalt soo ja vanuse järgi.
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 1
Liidu ja liikmesriikide jaoks partnerriigile ühiselt antud toe rakendamise ühises järelevalves lähtutakse artikli 12 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastavates ühistes programmdokumentides esitatud ühistest tulemuste raamistikest.
Liidu ja liikmesriikide jaoks partnerriigile ühiselt antud toe kohaldamise ühises järelevalves lähtutakse artikli 12 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastavates ühistes programmdokumentides esitatud ühistest tulemuste raamistikest.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 2
Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi kohaldamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusamme. Alates 2022. aastast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kohta, tuginedes näitajatele, millega mõõdetakse saadud tulemusi ja määruse tõhusust. Aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamisel tehtud edusamme. Alates 2022. aastast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kohta, tuginedes näitajatele – sealhulgas, kuid mitte ainult VII lisas sätestatud näitajatele, samuti liidu eelarve täitmisele –, millega mõõdetakse saadud tulemusi ja määruse tõhusust. Aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 5
5.  Iga-aastane aruanne sisaldab eelmist aastat käsitlevat teavet rahastatud meetmete, järelevalve ja hindamise tulemuste ning asjaomaste partnerite kaasamise, samuti eelarveliste kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmise kohta riigi, piirkonna ja koostöövaldkonna kaupa. Aastaaruandes hinnatakse liidupoolse rahastamise tulemusi, kasutades võimaluse korral konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata selle tähtsust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel. Kui see on võimalik ja asjakohane, hinnatakse arengukoostöö puhul aruandes ka arengu tõhususe põhimõtete järgimist, sealhulgas uudsete rahastamisvahendite puhul.
5.  Iga-aastane aruanne sisaldab eelmist aastat käsitlevat teavet rahastatud meetmete, järelevalve ja hindamise tulemuste ning asjaomaste partnerite kaasamise ja koostöötaseme, samuti eelarveliste kulukohustuste ja maksete assigneeringute kohaldamise kohta riigi, piirkonna ja koostöövaldkonna kaupa. See sisaldab hinnangut oodatud tulemuste saavutamisel ja artikli 8 lõikes 6 nimetatud valdkondadevaheliste küsimuste hõlmamisel tehtud edusammude kohta. Aastaaruandes hinnatakse liidupoolse rahastamise tulemusi, kasutades konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata selle tähtsust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel. Arengukoostöö puhul hinnatakse aruandes ka arengu tõhususe põhimõtete järgimist, sealhulgas uudsete rahastamisvahendite puhul.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 6
6.  2021. aastal koostatav aastaaruanne sisaldab aastate 2014–2020 kohta kõikidest artikli 40 lõikes 2 osutatud määruste alusel rahastamise aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet kogu käesoleva määrusega reguleeritud rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja usaldusfondidele makstava toetuse kohta ning selles esitatakse kulutuste jaotus riikide, rahastamisvahendite, kulukohustuste ja maksete kaupa. Aruandes kajastatakse peamisi saadud õppetunde ja varasemate aastate välishindamistes esitatud soovituste järelmeetmeid.
6.  2021. aastal koostatav aastaaruanne sisaldab aastate 2014–2020 kohta kõikidest artikli 39 lõikes 2 osutatud määruste alusel rahastamise aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet kogu käesoleva määrusega reguleeritud rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja usaldusfondidele makstava toetuse kohta ning selles esitatakse kulutuste jaotus riikide, rahastamisvahendite, kulukohustuste ja maksete kaupa. Aruandes kajastatakse peamisi saadud õppetunde ja varasemate aastate välishindamistes esitatud soovituste järelmeetmeid. Aruanne sisaldab hinnangut peakorteri personali suutlikkuse taseme ning selle kohta, mil määral on liidu delegatsioonid kõiki käesoleva määrusega hõlmatud eesmärke täitnud.
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 6 a (uus)
6 a.  Komisjon esitab osana oma iga-aastasest aruandest üksikasjaliku ülevaate välistegevuse tagatisest toetatavatest rahastamis- ja investeerimistoimingutest ning EFSD+ toimimisest, selle haldamisest ja tõhusast panusest oma eesmärkide täitmisse. Koos selle aasta-aruande osaga esitatakse kontrollikoja arvamus. Selles esitatakse
(a)  hinnang tulemuste kohta, mis aitavad kaasa käesolevas määruses sätestatud EFSD+ otstarbele ja eesmärkidele;
(b)  välistegevuse tagatisest toetatavate olemasolevate rahastamis- ja investeerimistoimingute analüüs sektorite, riikide ja piirkondade kaupa ning analüüs nende toimingute vastavuse kohta käesolevale määrusele, sealhulgas riskimeetmed ja nende mõju partnerite finants- ja majandusstabiilsusele;
(c)  koondanalüüs välistegevuse tagatisega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse ja lisaväärtuse, erasektori vahendite kaasamise, hinnanguliste ja tegelike väljundite ning tulemuste ja mõju, sh inimväärsete töökohtade loomisele ning äraelamist võimaldava töötasu tagamise suutlikkusele, vaesuse kaotamisele ja ebavõrdsuse vähendamisele avalduva mõju kohta; nimetatud analüüs sisaldab toetatavate toimingute soopõhist analüüsi, mis tugineb võimaluse korral tõenditele ja sooliselt eristatud andmetele ning toetatud erasektori liigi, sealhulgas ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted, analüüsile;
(d)  välistegevuse tagatise kasutamise nõuetekohasuse ja peamistele tulemusnäitajatele vastavuse analüüs iga esitatud pakkumise kohta;
(e)  EFSD+ ja välistegevuse tagatisest toetatavate toimingute abil saavutatud finantsvõimenduse analüüs;
(f)  tagatisesaajatele üle kantud rahasumma ning rahastamis- ja investeerimistoimingute koondanalüüs rahastamiskõlblike lepingupartnerite kaupa;
(g)  rahastamiskõlblike lepingupartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse ja lisaväärtuse ning nende toimingutega seotud koguriski analüüs;
(h)  üksikasjalik teave välistegevuse tagatise alusel esitatud nõuete, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta, sealhulgas üldine riskipositsioon;
(i)  sõltumatu välisaudiitori auditeeritud raamatupidamisaruanded käesoleva määrusega hõlmatud rahastamiskõlblike lepingupartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta;
(j)  välistegevuse tagatisest toetatavate ning EIP teise ja kolmanda samba raamesse kuuluvate toimingute vahelise koostoime ja vastastikuse täiendavuse analüüs, mis on koostatud asjaomaste olemasolevate aruannete põhjal, pidades eelkõige silmas edusamme hea valitsemistava küsimuses, sealhulgas võitluses korruptsiooni ja ebaseaduslike rahavoogude vastu, aga ka inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja sooteadliku poliitika järgimist ning ettevõtluse, kohaliku ettevõtluskeskkonna ja kohalike finantsturgude edendamist;
(k)  analüüs, mis käsitleb välistegevuse tagatisest toetatavate toimingute kooskõla rahvusvaheliselt heaks kiidetud arengu tõhususe põhimõtetega;
(l)  hinnang tagatise eest makstavale hüvitisele;
(m)  hinnang välja jäetud tegevusi ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone käsitlevate sätete rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 7
7.  Igal aastal hinnatakse kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kogukulutusi vastu võetud soovituslike programmdokumentide põhjal. Käesoleva määruse raames eraldatud rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni metoodikal põhinevat iga-aastast jälgimissüsteemi (nn Rio markerid), välistamata kättesaadavuse korral täpsemate metoodikate kasutamist, kui need on integreeritud liidu programmide tulemusjuhtimise olemasolevatesse meetoditesse, et kvantifitseerida hindamistes ja iga-aastases aruandes kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi artiklis 19 osutatud tegevuskavade ja meetmete tasandil.
7.  Igal aastal hinnatakse käesolevas määruses püstitatud eesmärkidega seotud kogukulutusi vastu võetud soovituslike programmdokumentide põhjal. Käesoleva määruse raames eraldatud rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni metoodikal põhinevat iga-aastast jälgimissüsteemi (sh nn Rio markerid), välistamata kättesaadavuse korral täpsemate metoodikate kasutamist, kui need on integreeritud liidu programmide tulemusjuhtimise olemasolevatesse meetoditesse, et kvantifitseerida hindamistes ja iga-aastases aruandes kliimameetmete, bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna, inimarengu ja sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ning ametliku arenguabiga seotud kulutusi artiklis 19 osutatud tegevuskavade ja meetmete tasandil. Komisjon edastab selle hinnangu Euroopa Parlamendile osana aastaaruandest.
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 8
8.  Komisjon järgib arengukoostöö kohta teabe kättesaadavaks tegemisel tunnustatud rahvusvahelisi standardeid.
8.  Komisjon järgib arengukoostöö kohta teabe kättesaadavaks tegemisel tunnustatud rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardeid, ning kasutades rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse välja töötatud ühiste standardite raamistikku.
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 9
9.  Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse VII lisa, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevale määrusele sätted, milles käsitletakse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist.
9.  Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamise tõhus hindamine, võtab komisjon kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse VII lisa, et vajaduse korral, sh vahehindamise aruande raames vastavalt artiklile 32, näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevale määrusele sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise kohta, mis võivad hõlmata käesoleva määruse iga erieesmärgi puhul kohaldatavaid täiendavaid tulemuslikkuse näitajaid.
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – pealkiri
Hindamine
Vahearuanne ja hindamine
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 1
Käesoleva määruse vahehindamine toimub siis, kui selle rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust.
Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2024 käesoleva määruse kohaldamise kohta vahehindamise aruande. Vahehindamise aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 ja selles uuritakse liidu panust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse saavutatud tulemuste mõõtmise näitajaid ning käesoleva määruse, sh EFSD+ ja välistegevuse tagatise mõju suhtes tehtud tähelepanekuid ja järeldusi.
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Euroopa Parlament võib selles hindamises osaleda. Komisjon ja Euroopa välisteenistus korraldavad konsulteerimise peamiste sidusrühmade ja toetusesaajatega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus pööravad erilist tähelepanu sellele, et oleks tagatud kõige tõrjutumate rühmade esindatus.
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 2
Vajaduse korral lähtutakse hindamistes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee hea tava põhimõtetest ning hindamistes tuleks püüda kindlaks teha, kas konkreetsed eesmärgid on saavutatud ja sõnastada soovitusi edasise tegevuse parandamiseks.
Komisjon hindab välishindamiste abil ka oma meetmete mõju ja tulemuslikkust iga sekkumispiirkonna kohta ning programmitöö tulemuslikkust. Komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekuid ja seisukohti sõltumatute välishindamiste kohta. Võimaluse korral lähtutakse hindamistes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee hea tava põhimõtetest ning püütakse kindlaks teha, kas konkreetsed eesmärgid on saavutatud, ja sõnastada soovitusi edasise tegevuse parandamiseks. Vahehindamisel hinnatakse, kuidas liit on täitnud käesoleva määrusega kehtestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 1
Määruse rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi määruse lõpphindamise. Selle hindamise eesmärk on teha kindlaks liidu panus käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse saavutatud tulemuste mõõtmise näitajaid ning käesoleva määruse mõju suhtes tehtud tähelepanekuid ja järeldusi.
Vahehindamise aruandes käsitletakse ka tõhusust, lisaväärtust, lihtsustatud ja ühtlustatud välisfinantseerimisstruktuuri toimimist, sisemist ja välist ühtsust ning käesoleva määruse eesmärkide jätkuvat asjakohasust, rahastatud meetmete vastastikust täiendavust ja koostoimet, meetmete panust liidu järjepidevasse välistegevusse ning kui see on asjakohane, siis seda, mil määral on üldsuse abisaajates riikides teadlik liidu rahalisest toetusest, samuti hõlmab see artikli 31 lõikes 4 osutatud aruannete tulemusi.
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 2
Lõpphindamise aruandes käsitletakse ka tõhusust, lisaväärtust, lihtsustamise võimalusi, sisemist ja välist ühtsust ning käesoleva määruse eesmärkide jätkuvat asjakohasust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 3
Lõpphindamise aruande koostamise konkreetne eesmärk on parandada liidupoolse rahastamise rakendamist. Selle põhjal saab otsustada määruse alusel rakendatud meetmeliikide pikendamise, muutmise või peatamise üle.
Vahehindamise aruande koostamise konkreetne eesmärk on parandada liidupoolse rahastamise kasutamist. Selle põhjal saab otsustada määruse alusel rakendatud meetmeliikide pikendamise, muutmise või peatamise üle.
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 4
Lõpphindamise aruanne sisaldab ka asjakohastest aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet käesoleva määrusega reguleeritud kogu rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja liidu usaldusfondidele makstava toetuse kohta ning selles esitatakse kulutuste jaotus abisaajariikide, rahastamisvahendite kasutamise, kulukohustuste ja maksete kaupa.
Vahehindamise aruanne sisaldab ka asjakohastest aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet käesoleva määrusega reguleeritud kogu rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja liidu usaldusfondidele makstava toetuse kohta ning selles esitatakse kulutuste jaotus abisaajariikide, rahastamisvahendite kasutamise, kulukohustuste ja maksete kaupa, samuti geograafiliste ja temaatiliste programmide ning kiirreageerimismeetmete kaupa, sealhulgas uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservist kasutusele võetud vahendid.
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 5
Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega artiklis 35 osutatud asjakohase komitee kaudu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Konkreetseid hindamisi võib liikmesriikide taotlusel arutada kõnealuses komitees. Tulemusi kasutatakse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.
Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Tulemusi kasutatakse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 6
Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidupoolse rahastamise hindamisse sobilikus ulatuses kõik asjaomased sidusrühmad, ning võib, kui see on asjakohane, korraldada ühiseid hindamisi liikmesriikidega ja arengupartneritega, tehes partnerriikidega tihedat koostööd.
Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidupoolse rahastamise hindamisse kõik asjaomased sidusrühmad ja abisaajad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning võib, kui see on asjakohane, korraldada ühiseid hindamisi liikmesriikidega ja arengupartneritega, tehes partnerriikidega tihedat koostööd.
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Komisjon esitab lõikes 2 osutatud vahehindamise aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega, milles sätestatakse käesoleva määruse vajalikud muudatusettepanekud.
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 b (uus)
2 b.  Käesoleva määruse kohaldamisaja lõpul, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi määruse lõpphindamise samadel tingimustel, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vahehindamise aruandes.
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1
1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui rakendatav meede on üleilmne, piirkonnaülene või piirkondlik, võib komisjon otsustada asjakohaste mitmeaastaste sihtprogrammide või asjakohaste tegevuskavade või meetmete raames laiendada meetmete ulatust käesoleva määruse artikliga 4 hõlmamata riikidele ja territooriumidele, et tagada liidupoolse rahastamise sidusus ja tõhusus või soodustada piirkondlikku või piirkondadevahelist koostööd.
1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kui kohaldatav meede on üleilmne, piirkonnaülene või piirkondlik, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt kooskõlas artikliga 34, et täiendada käesolevat määrust, lisades käesoleva määruse artikliga 4 hõlmatud riikide ja territooriumide hulka nimetatud meetmete võtmiseks uusi riike ja territooriume.
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2
2.  Komisjon võib ette näha spetsiaalse rahaeraldise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada oma koostööd liidu äärepoolseimate piirkondade naaberriikidega ja ülemeremaades ja -territooriumidel, mis ei kuulu ÜMTde otsuse reguleerimisalasse. Selleks võib käesoleva määrusega vajaduse korral ning ÜMTde otsuse ja/või ETC määruse alusel saadava rahastuse taseme suhtes vastastikkusele ja proportsionaalsusele tuginedes toetada meetmeid, mida rakendab käesoleva määruse kohane partnerriik või -piirkond või muu üksus, ÜMTde otsuse kohane riik, territoorium või muu üksus või liidu äärepoolseim piirkond ühiste rakendusprogrammide või ETC määruse alusel kehtestatavate ja rakendatavate piirkondadevaheliste koostööprogrammide või meetmete raames.
välja jäetud
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 a (uus)
Artikkel 33 a
Partnerriikide ja -piirkondade koostöö liidu äärepoolseimate naaberpiirkondadega ning ülemeremaade ja -territooriumidega
1.  Komisjon võib ette näha spetsiaalse rahaeraldise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada oma koostööd nende naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega ning ülemeremaade ja -territooriumidega, mis kuuluvad nõukogu ÜMTde otsuse reguleerimisalasse. Selleks võib vajaduse korral ning tuginedes vastastikkusele ja proportsionaalsusele ÜMTde otsuse ja/või ETK määruse alusel saadava rahastuse taseme suhtes käesoleva määrusega toetada meetmeid, mida kohaldab käesoleva määruse kohane partnerriik või -piirkond või muu üksus, ÜMTde otsuse kohane riik, territoorium või muu üksus või liidu äärepoolseim piirkond ühiste rakendusprogrammide või ETK määruse alusel kehtestatavate ja kohaldatavate piirkondadevaheliste koostööprogrammide või meetmete raames.
2.  Liidu kaasrahastamise määr ei ületa 90 % programmi või meetme rahastamiskõlblikest kuludest. Tehnilise abi kaasrahastamise määr on 100 %.
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 6, artikli 26 lõikes 3, artikli 27 lõikes 9 ja artikli 31 lõikes 9 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesoleva määruse kehtivusajaks.
2.  Artikli 4 lõikes 6, artikli 8 lõikes 7 a, artikli 8 lõikes 8 b, artikli 14 lõikes 1, artiklis 15 a, artikli 17 lõikes 4, artikli 21 lõikes 3 a, artikli 26 lõikes 4, artikli 27 lõikes 9, artikli 31 lõikes 9 ja artikli 33 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesoleva määruse kehtivusajaks. Komisjon võtab need delegeeritud õigusaktid vastu niipea kui võimalik, sealhulgas artikli 8 lõikes 7 a, artikli 8 lõikes 8 b, artikli 17 lõikes 4 ja artikli 31 lõikes 9 osutatud delegeeritud õigusaktid hiljemalt... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 6, artikli 26 lõikes 3, artikli 27 lõikes 9 ja artikli 31 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 6, artikli 8 lõikes 7 a, artikli 8 lõikes 8 b, artikli 14 lõikes 1, artiklis 15 a, artikli 17 lõikes 4, artikli 21 lõikes 3 a, artikli 26 lõikes 4, artikli 27 lõikes 9, artikli 31 lõikes 9 ja artikli 33 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 6
6.  Artikli 4 lõike 6, artikli 26 lõike 3, artikli 27 lõike 9 ja artikli 31 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 4 lõike 6, artikli 8 lõike 7 a, artikli 8 lõike 8 b, artikli 14 lõike 1, artiklis 15 a, artikli 17 lõike 4, artikli 21 lõike 3 a, artikli 26 lõike 4, artikli 27 lõike 9, artikli 31 lõike 9 ja artikli 33 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 a (uus)
Artikkel 34 a
Kiirmenetlus
1.  Loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardava vahetu ohu korral ja kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ning kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlust.
2.  Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 3 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
3.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 34 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 b (uus)
Artikkel 34 b
Demokraatlik vastutus
1.  Selleks et tõhustada liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahelist dialoogi ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, samuti otstarbekus komisjoni õigusaktide ja meetmete vastuvõtmisel, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni ja välisteenistuse parlamendi ette, et arutada strateegilisi suundumusi ja suuniseid seoses käesoleva määruse kohase programmitööga. See dialoog parandab ka kõigi välistegevuse rahastamisvahendite sidusust kooskõlas artikliga 5. Nimetatud dialoog võib toimuda enne komisjoni delegeeritud õigusaktide ja iga-aastase eelarvekava vastuvõtmist. Dialoog võib toimuda ka vastavalt vajadusele Euroopa Parlamendi, komisjoni või Euroopa välisteenistuse taotlusel, võttes arvesse olulisemaid poliitilisi arengusuundi.
2.  Komisjon esitab seoses sellega Euroopa Parlamendile ja välisteenistusele kõik asjaomased dokumendid vähemalt üks kuu enne dialoogi algust. Seoses iga-aastast eelarvet käsitleva dialoogiga esitavad komisjon ja välisteenistus konsolideeritud teabe kõigi kooskõlas artikliga 21 vastu võetud või kavandatavate meetmekavade ja meetmete kohta, teabe koostöö kohta riikide, piirkondade ja temaatiliste valdkondade lõikes ning teabe kiirreageerimismeetmete kasutamise, uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi ning välistegevuse tagatise kohta.
3.  Komisjon ja välisteenistus võtavad võimalikult suurel määral arvesse Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohta. Juhul kui komisjon või välisteenistus Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse ei võta, esitavad nad nõuetekohase põhjenduse.
4.  Komisjon ja väliseenistus vastutavad eelkõige artiklis 38 osutatud juhtrühma kaudu Euroopa Parlamendi teavitamise eest käesoleva määruse kohaldamise seisu, eelkõige käimasolevate meetmete, tegevuste ja tulemuste kohta.
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35
Artikkel 35
välja jäetud
Komitee
1.  Komisjoni abistab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3.  Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemusteta, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul komitee eesistuja niimoodi otsustab või kui seda nõutakse komitee liikmete lihthäälteenamusega.
4.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.
5.  Vastuvõetud otsus kehtib vastuvõetud või muudetud dokumendi, tegevusprogrammi või meetme kehtivusaja jooksul.
6.  Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlusest osa Euroopa Investeerimispanka puudutavate küsimuste puhul.
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – pealkiri
Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine
Läbipaistvus, teabevahetus ja teabe avalikustamine
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1
1.  Liidupoolse rahastamise saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmete ja nende tulemuste reklaamimisel), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidupoolse rahastamise saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmete ja nende tulemuste reklaamimisel), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Komisjon vastutab saaja nõuete täitmise järelevalve eest.
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2
2.  Komisjon rakendab käesoleva määruse ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Käesolevale määrusele eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on otseselt seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon kohaldab käesoleva määruse ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Käesolevale määrusele eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on otseselt seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Komisjon võtab meetmeid, et tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja avalikku demokraatiat liidu väärtuste ja liidu lisaväärtuse edastamisel.
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2 b (uus)
2 b.  Komisjon loob ühtse, tervikliku, avaliku elektroonilise keskandmekogu kõigi käesoleva määruse alusel rahastatud meetmete kohta, sh kriteeriumide kohta, mida on vahendite eraldamise protsessis kasutatud selleks, et teha kindlaks partnerite vajadused, ning tagab selle andmekogu korrapärase ajakohastamise, kohaldades erandit nende meetmete suhtes, mis tekitavad vastavalt artiklile 37 julgeolekuprobleeme või kohaliku tasandi poliitiliselt tundlikke küsimusi.
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2 c (uus)
2 c.  Keskandmekogu sisaldab ka teavet rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sealhulgas individuaalsel ja projekti tasandil, ja kõigi EFSD+ tagatislepingute olulisi osi, sealhulgas teavet rahastamiskõlblike lepingupartnerite õigusliku staatuse, eeldatava kasu ja kaebuste esitamise korra kohta, võttes arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset.
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 2 d (uus)
2 d.  ESFD+ rahastamiskõlblikud lepingupartnerid teevad kooskõlas oma läbipaistvuspoliitikaga ning dokumentidele ja teabele juurdepääsu ning andmekaitset käsitlevate liidu normidega oma veebisaidil ennetavalt ja süstemaatiliselt avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määruse kohaselt välistegevuse tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele ja nõuete järgimisele. Selline teave esitatakse projekti tasandil liigendatuna. Nimetatud teabe puhul võetakse alati arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset. Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid avalikustavad liidu toetuse ka kogu teabes, mille nad avaldavad käesoleva määruse alusel välistegevuse tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta.
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
Artikkel 38
välja jäetud
Euroopa välisteenistuse klausel
Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL.
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 a (uus)
Artikkel 38 a
Juhtimine
Horisontaalne juhtrühm, mis koosneb komisjoni ja Euroopa välisteenistuse kõigist asjakohastest talitustest ning mida juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident või tema büroo esindaja, vastutab kogu juhtimistsükli jooksul selle vahendi juhtimise, koordineerimise ja haldamise eest, et tagada kogu liidu välistegevuse järjepidevus, tõhusus, läbipaistvus ja vastutus. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise. Kõigi meetmete, sh kiirreageerimismeetmete ja eriabimeetmete võtmisel ning kogu vahendi programmitöö, kavandamise ja kohaldamise tsükli jooksul teevad välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistus koostööd komisjoni asjaomaste liikmete ja talitustega, kes määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse laadist ja eesmärkidest, tuginedes nende asjatundlikkusele. Kõik otsuste ettepanekud valmistatakse ette komisjoni menetlusi järgides ja esitatakse komisjonile vastuvõtmiseks.
Euroopa Parlament kaasatakse täiel määral rahastamisvahendite väljatöötamise, nendega seotud programmitöö, järelevalve ja hindamise etappidesse, et tagada poliitiline ja demokraatlik kontroll ning aruandekohustus liidu välistegevuse rahastamisvahendite üle.
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 2
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 17
Käesoleva valdkonna kohast liidu toetust võib kasutada ka selleks, et võimaldada Venemaa Föderatsioonil osaleda piiriülestes koostööprogrammides ja muudes mitmeid riike hõlmatavates vastavates programmides.
Käesoleva valdkonna kohast liidu toetust võib kasutada ka selleks, et võimaldada Venemaa Föderatsioonil osaleda piiriülestes koostööprogrammides ja muudes mitmeid riike hõlmatavates vastavates programmides, mis hõlmavad haridusalast koostööd, eelkõige üliõpilasvahetust.
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt a
(a)  Demokraatia ja demokraatlike protsesside, valitsemistava ja järelevalve tugevdamine, sealhulgas läbipaistvad ja usaldusväärsed valimisprotsessid.
(a)  Demokraatia ja kaasavate demokraatlike protsesside, valitsemistava ja järelevalve tugevdamine, sealhulgas kohtute sõltumatus, õigusriigi põhimõte ning läbipaistvad, rahumeelsed ja usaldusväärsed valimisprotsessid.
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse tugevdamine.
(b)  Inimõiguste ülddeklaratsioonis välja kuulutatud inimõiguste edendamise ja kaitse tugevdamine ning nendega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine, inimõiguslaste toetamine ja kaitsmine, üleilmsete ja piirkondlike paktide ja raamistike rakendamisele kaasaaitamine, kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine nende rakendamisel ja järelevalvel ning kliimamuutuste tõttu ümberasustatud isikute kaitsmiseks õigusraamistiku loomisele aluse panemine.
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt c
(c)  Diskrimineerimise kõigi esinemisvormide vastase võitluse ning võrdõiguslikkuse põhimõtte, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste edendamine.
(c)  Diskrimineerimise kõigi esinemisvormide vastase võitluse ning võrdõiguslikkuse, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte, naiste ja tütarlaste õiguste ja mõjuvõimu suurendamise ning laste, noorte, puuetega inimeste ja vähemuste hulka kuuluvate isikute, LGBTI-inimeste ja põlisrahvaste õiguste edendamine.
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt d
(d)  Eduka kodanikuühiskonna ja selle rolli toetamine reformiprotsessides ja demokraatlikes muutustes ning soodsa keskkonna edendamine, et kodanikuühiskond ja kodanikud saaksid osaleda poliitiliste otsuste tegemisel.
(d)  Eduka kodanikuühiskonna toetamine, selle rolli tugevdamine poliitilistes üleminekutes, reformiprotsessides ja demokraatlikes muutustes ning soodsa keskkonna edendamine, et kodanikuühiskond ja kodanikud saaksid osaleda poliitilises elus ja järelevalves otsuste tegemise üle.
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt f
(f)  Riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõime suurendamine poliitiliste, majanduslike, keskkonnaalaste, toiduga seotud, demograafiliste ja ühiskondlike kriiside ja vapustuste suhtes.
(f)  Riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõime suurendamine, et valmistada neid keskkonnaalastele ja majanduslikele vapustustele, loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele ning konfliktidele, tervisekriisidele ja toiduga kindlustatusega seotud kriisidele vastu panema, nendega kohanema ja neist kiiresti taastuma.
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt g
(g)  Demokraatlike riiklike institutsioonide arengu tugevdamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas sõltumatu, tulemuslik, tõhus ja vastutav kohtusüsteem, õigusriigi põhimõtte edendamine ning õiguskaitse kättesaadavus kõigile.
(g)  Demokraatlike riiklike institutsioonide arengu tugevdamine rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas sõltumatu, tulemuslik, tõhus ja vastutav kohtusüsteem, õigusriigi põhimõtte, rahvusvahelise õigluse, vastutuse edendamine ning õiguskaitse kättesaadavus kõigile.
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt h
(h)  Avaliku halduse reformiprotsesside toetamine, sealhulgas kodanikule keskenduva e-valitsuse rakenduste kasutamise kaudu, õigusraamistike ja institutsioonilise ülesehituse, riiklike statistikasüsteemide ja suutlikkuse tugevdamine ning riigi rahanduse usaldusväärse juhtimise arendamine ja korruptsioonivastase võitluse edendamine.
(h)  Avaliku halduse reformiprotsesside toetamine, sealhulgas kodanikule keskenduva e-valitsuse rakenduste kasutamise kaudu, õigusraamistike ja institutsioonilise ülesehituse, riiklike statistikasüsteemide ja suutlikkuse tugevdamine ning riigi rahanduse usaldusväärse juhtimise arendamine ning korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse edendamine.
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt j
(j)  Avalike institutsioonide läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine, riigihangete ja riigi rahanduse juhtimise tõhustamine, e-valitsuse arendamine ja teenuste osutamise tõhustamine.
(j)  Avalike institutsioonide läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine, riigihangete tugevdamine, sealhulgas jätkusuutlikkuse (keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike) kriteeriumide ja eesmärkide väljatöötamise ergutamine, ja riigi rahanduse juhtimise tõhustamine, e-valitsuse arendamine ja teenuste osutamise tõhustamine.
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 1 – alapunkt k a (uus)
(k a)   Parlamentaarse demokraatia edendamine.
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt a
(a)  Vaesuse kaotamine kõigis selle mõõtmetes, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vähendamine ning mitte kellegi kõrvalejätmine.
(a)  Vaesuse kaotamine kõigis selle vormides, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vähendamine, mitte kellegi kõrvalejätmine ning esimesena viimasteni jõudmine, seades esikohale investeeringud avalikesse tervishoiu-, toitlustamis-, haridus-, ja sotsiaalkaitse teenustesse.
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt b
(b)  Jõupingutuste tõhustamine, et võtta vastu strateegiad ja asjakohased investeeringud naiste ja noorte õiguste edendamiseks, et lihtsustada nende osalemist ühiskonna- ja majanduselus ning tagada nende igakülgne panus kaasavasse majanduskasvu ja kestlikku arengusse.
(b)  Jõupingutuste tõhustamine, et võtta vastu strateegiad ja asjakohased investeeringud naiste, noorte, laste ja puuetega inimeste õiguste edendamiseks, kaitsmiseks ja rakendamiseks, et lihtsustada nende kaasatust ja sisulist osalemist ühiskonna- ja majanduselus ning tagada nende igakülgne panus kaasavasse majanduskasvu ja kestlikku arengusse.
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt c
(c)  Naiste ja tütarlaste õiguste, sealhulgas majanduslike, töö- ja sotsiaalsete õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste edendamine, ning mis tahes vormis seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine.
(c)  Naiste ja tütarlaste õiguste edendamine ja nende mõjuvõimu suurendamine, sealhulgas majanduslike, töö- ja sotsiaalsete õiguste, maaomandiõiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste edendamine ning mis tahes vormis seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine ja nende kaitsmine selle eest; see hõlmab kõigi juurdepääsu edendamist igakülgsele seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele ja põhjalikule seksuaalhariduse; koostöö edendamine teadus- ja innovatsioonitegevuses seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu uute ja täiustatud vahendite valdkonnas, sealhulgas pereplaneerimine, eelkõige väikese sissetulekuga piirkondades.
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt d
(d)  Erilise tähelepanu pööramine ebasoodsas ja haavatavas olukorras olevatele või tõrjutud isikutele, seahulgas lapsed, eakad, puudega inimesed, LGBTI-inimesed ja põlisrahvad. See hõlmab laste institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamist.
(d)  Erilise tähelepanu pööramine ebasoodsas ja haavatavas olukorras olevatele või tõrjutud isikutele, seahulgas lapsed, eakad, puudega inimesed, LGBTI-inimesed ja põlisrahvad. See hõlmab nii puuetega kui ka puueteta laste institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamist.
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt e
(e)  Kogukondade, eriti kõige vaesemate kogukondade toetamisel integreeritud lähenemisviisi edendamine, parandades põhivajaduste ja -teenuste kättesaadavust.
(e)  Kogukondade, eriti kõige vaesemate ja kõige raskemini ligipääsetavate kogukondade toetamisel integreeritud lähenemisviisi edendamine, parandades põhivajaduste ja -teenuste üldist kättesaadavust, eelkõige tervishoiu, sh seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste, info ja tarvete, hariduse, toitumise ja sotsiaalkaitse osas.
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt f
(f)  Lastele turvalise ja toetava keskkonna loomise edendamine, et aidata täie tervise juures oleval noorel elanikkonnal oma potentsiaali täiel määral realiseerida.
(f)  Lastele, eriti enim tõrjutud lastele elus parima lähtekoha andmine, investeerides varajase lapsepõlve aegsesse arengusse ja tagades, et vaesuse või ebavõrdsuse all kannatavatel lastel on juurdepääs põhiteenustele, nagu tervishoid, toitlustamine, haridus ja sotsiaalkaitse; lastele turvalise ja toetava keskkonna loomise edendamine, et aidata täie tervise juures oleval noorel elanikkonnal oma potentsiaali täiel määral realiseerida, ja erilise tähelepanu pööramine tütarlaste vajadustele.
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt g
(g)  Piisava, taskukohase, ohutu ja täisväärtusliku toidu üldise kättesaadavuse tagamine eelkõige kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele, ning toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse tugevdamine, eelkõige pikaajaliste või korduvate kriisidega silmitsi seisvates riikides.
(g)  Piisava, taskukohase, ohutu ja täisväärtusliku toidu üldise kättesaadavuse tagamine eelkõige kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele, muu hulgas alla viieaastastele lastele, teismelistele, nii tütarlastele kui ka poistele, ja naistele, eelkõige raseduse ja rinnaga toitmise ajal, ning toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse tugevdamine, eelkõige pikaajaliste või korduvate kriisidega silmitsi seisvates riikides, ning mitut valdkonda hõlmavate toitumist mõjutavate lähenemisviiside tõhustamine põllumajanduse valdkonnas.
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt h
(h)  Ohutule ja piisavale joogiveele, kanalisatsioonile ja hügieenile üldise juurdepääsu toetamine ning kestlikud ja integreeritud veemajandussüsteemid.
(h)  Ohutule ja piisavale joogiveele, kanalisatsioonile ja hügieenile üldise juurdepääsu toetamine ning kestlikud ja integreeritud veemajandussüsteemid kui tervise, hariduse, toitumise, kliimamuutustele vastupanuvõime ja soolise võrdõiguslikkuse põhitegurid.
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt i
(i)  Üldise tervisekindlustuse saavutamine, võrdne juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele tervishoiuteenustele, sealhulgas tugeva, kvaliteetse ja vastupidava tervishoiusüsteemi arendamise toetamise kaudu, ning varajase hoiatamise, riskide vähendamise, juhtimise ja võimekuse taastamise suutlikkuse suurendamine.
(i)  Üldise tervisekindlustuse saavutamine, võrdne juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele, ning kaasava, tugeva, kvaliteetse ja vastupidava, kõigile kättesaadava tervishoiusüsteemi arendamise toetamise kaudu, ning varajase hoiatamise, riskide vähendamise, juhtimise ja võimekuse taastamise suutlikkuse suurendamine; liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi tegevuse täiendamine, et võidelda üleilmsete terviseohtude vastu, töötada välja vaesusega seotud ja tähelepanuta jäänud haiguste vastased ohutud, tõhusad ja taskukohased vaktsiinid ja raviviisid ning parandada reageerimist tervisega seotud probleemidele, sealhulgas nakkushaigustele, antimikroobikumiresistentsusele ning tekkivatele haigustele ja epideemiatele.
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt j a (uus)
(j a)  Inimeste ja kogukondade vastupanuvõime tugevdamine, sealhulgas suuremate investeeringute kaudu kogukonnapõhistesse katastroofiohu vähendamise ja selleks valmisolekuga seotud projektidesse.
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt j b (uus)
(j b)  Riiklike, piirkondlike ja kohalike valitsuste ja haldusasutuste toetamine nõutava taristu loomisel, muu hulgas füüsilised, tehnoloogilised ressursid ja töötajad, kasutades kõige uuemaid tehnoloogilisi ja halduslikke edusamme, et võimaldada kõigi ühiskondlike registrikannete (alates sünnist kuni surmani) täpset registreerimist ja ametlikult tunnustatud duplikaatdokumentide avaldamist, kui see on vajalik selle tagamiseks, et kõik kodanikud oleksid ametlikult olemas ja saaksid kasutada oma põhiõigusi.
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt k
(k)  Kaasava ja kestliku linnade arengu edendamine, eesmärgiga tegeleda ebavõrdsusega linnades, keskendudes kõige enam abi vajavatele inimestele.
(k)  Kaasava ja kestliku linnade arengu edendamine, eesmärgiga tegeleda ebavõrdsusega linnades, keskendudes kõige enam abi vajavatele inimestele ning sooteadliku lähenemisviisi kasutamine.
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt l
(l)  Kohalike ametiasutuste toetamine, et parandada linnatasandil põhiteenuste osutamist ja võrdset juurdepääsu toiduga kindlustatusele, kättesaadavatele, inimväärsetele ja taskukohastele eluasemetele ning eelkõige mitteametlike asunduste ja slummide elanike elukvaliteeti.
välja jäetud
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt m
(m)  Kõigile suunatud kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse, sealhulgas tehnilise ja kutseõppe edendamine kõigil tasanditel, sealhulgas häda- ja kriisiolukordades ning digitehnoloogiate abil, et parandada õpetamise ja õppimise taset.
(m)  Rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamise edendamine hariduse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu tasuta riiklikele haridussüsteemidele kõigile suunatud kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse, sealhulgas tehnilise ja kutseõppe kaudu, ning elukestva õppe ja väikelapse arengu võimaluste edendamine kõikidele ja kõigil tasanditel, sealhulgas häda- ja kriisiolukordades ning digitehnoloogiate abil, et parandada õpetamise ja õppimise taset.
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt m a (uus)
(m a)  Hariduskoridoride toetamine, et sõjategevuses osalevatest riikidest pärit üliõpilased saaksid õppida liidu ülikoolides.
Muudatusettepanek 349
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt n
(n)  Suutlikkuse suurendamise ning partnerriikidesse suunduva või nende vahelise õpirändega seotud meetmete toetamine, samuti koostöö ja poliitiline dialoog nendes riikides asuvate institutsioonide, organisatsioonide, kohalike rakendusasutuste ning ametiasutustega.
(n)  Partnerriikidesse suunduva või nende vahelise õpirändega, suutlikkuse suurendamise ja kultuurialase koostööga seotud meetmete toetamine, samuti koostöö ja poliitiline dialoog nendes riikides asuvate institutsioonide, organisatsioonide, kohalike rakendusasutuste ning ametiasutustega.
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt n a (uus)
(n a)   Suutlikkuse suurendamine ja koostöö edendamine teaduse, tehnoloogia ja uurimistegevuse valdkonnas, eelkõige tegeledes vaesusega seotud sotsiaalsete probleemidega, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt partnerriike ning teadusuuringute ja innovatsiooni tähelepanuta jäetud valdkondi, kuhu tehakse vähe erasektori investeeringuid, ning avatud andmete ja sotsiaalse innovatsiooni edendamisega.
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt o
(o)  Koostöö arendamine teaduse, tehnoloogia ja teadusuuringute ning avatud andmete ja innovatsiooni valdkonnas.
(o)  Suutlikkuse suurendamise ja koostöö arendamine teaduse, tehnoloogia ja teadusuuringute ning avatud andmete, suurandmete, tehisintellekti ja innovatsiooni valdkonnas kooskõlas liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga, et võidelda ajude väljavoolu vastu.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt q
(q)  Kultuuridevahelise dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine selle kõigis vormides, kultuuripärandi säilitamine ja edendamine, ning loomemajanduse potentsiaali vallandamine kestliku, sotsiaalse ja majandusliku arengu hüvanguks.
(q)  Kultuuridevahelise dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine selle kõigis vormides, kultuuripärandi säilitamine ja edendamine, ning kultuuri- ja loomesektori potentsiaali vallandamine kestliku, sotsiaalse ja majandusliku arengu hüvanguks.
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 2 – alapunkt q a (uus)
(q a)  Meetmete toetamine ja koostöö edendamine spordi valdkonnas, et aidata kaasa naiste ja noorte, üksikisikute ja kogukondade võimestamisele ning kestliku arengu tegevuskava 2030 tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasamise eesmärkide täitmisele.
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – sissejuhatav osa
3.  Ränne ja liikuvus
3.  Ränne, liikuvus ja sundränne
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt -a (uus)
(-a)  Tulemusliku ja inimõigustel põhineva rändepoliitika toetamine kõigil tasanditel, sealhulgas kaitseprogrammide toetamine, et hõlbustada turvalist, korrapärast ja seaduslikku rännet.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt a
(a)  Rände ja liikuvuse alase partnerluse tugevdamine, järgides integreeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi ning rände kõiki aspekte arvesse võttes, sealhulgas liidu kahepoolsete või piirkondlike lepingute ja kokkulepete, sealhulgas liikuvuspartnerluste rakendamise toetamine.
(a)  Rände ja liikuvuse alase kahepoolse, piirkondliku, sealhulgas lõunapiirkonna, ja rahvusvahelise partnerluse tugevdamisele kaasaaitamine, järgides integreeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi ning rände kõiki aspekte arvesse võttes ning kooskõlas rahvusvahelise ja liidu õigusega ning inimõiguste alaste kohustustega.
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt a a (uus)
(a a)  Abi andmine liidu ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete või piirkondlike lepingute ja kokkulepete, sealhulgas liikuvusega seotud partnerluste rakendamisel, ning turvaliste ja seaduslike rändeviiside loomine, sh viisalihtsustus- ja ümberasustamislepingute väljatöötamise teel, ning vastastikuse aruandekohustuse ja humanitaar- ja inimõiguste alaste kohustuste täieliku austamise alusel.
Muudatusettepanek 358
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt b
(b)  Tagasipöörduvate rändajate jätkusuutliku taasintegreerimise toetamine.
(b)  Tagasipöörduvate rändajate jätkusuutliku ja eduka sotsiaal-majandusliku taasintegreerimise toetamine.
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt d
(d)  Ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane võitlus, integreeritud piirihalduse alase koostöö tugevdamine.
(d)  Rändevaldkonna nõrkade kohtade vähendamine, sealhulgas tegeledes ebaseadusliku rände probleemiga, ning kooskõlas rahvusvahelise ja liidu õigusega jõulisem rahvusvaheline reageerimine inimkaubandusele ja rändajate ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele.
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt e
(e)  Rände haldamiseks teadusliku, tehnilise, inim- ja institutsioonide suutlikkuse suurendamine.
(e)  Rände haldamiseks teadusliku, tehnilise, inim- ja institutsioonide suutlikkuse suurendamine, sealhulgas täpsete ja eristatud andmete kogumine ja kasutamine tõendipõhise poliitika alusena, et hõlbustada turvalist, korrakohast ja vastutustundlikku rännet.
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt f
(f)  Tõhusa ja inimõigustel põhineva rändepoliitika, sealhulgas kaitseprogrammide toetamine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt g
(g)  Seaduslikku rännet ja hästi juhitud liikuvust ning inimestevahelisi kontakte lihtsustavate tingimuste edendamine, maksimeerides selleks rände mõju arengule.
(g)  Seaduslikku rännet ja hästi juhitud liikuvust ning inimestevahelisi kontakte lihtsustavate tingimuste edendamine, sealhulgas andes rände kõigis etappides täpset ja õigeaegset teavet.
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt g a (uus)
(g a)  Rände mõju arengule maksimeerimine ning rände ja arengu seotusest ühise arusaama parandamine.
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt h
(h)  Rändajate ja sunniviisiliselt ümberasustatud isikute kaitse tagamine.
(h)  Rändajate ja sunniviisiliselt ümberasustatud isikute kaitse tagamine, pöörates erilist tähelepanu kaitsetutele rühmadele ja kohaldades õigustel põhinevat lähenemisviisi ning tagades rahvusvahelist kaitset vajavate isikute tunnustamise ja nende staatuse kindlaksmääramise segarändevoogudes.
Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt i
(i)  Sunniviisiliselt ümberasustatud isikute ja neid vastu võtvate kogukondade jaoks arengupõhiste lahenduste leidmise toetamine.
(i)  Sunniviisiliselt ümberasustatud isikute ja neid vastu võtvate kogukondade jaoks arengupõhiste lahenduste leidmise toetamine, sealhulgas haridusele ja inimväärsetele töökohtadele juurdepääsu kaudu, et edendada ümberasustatud isikute väärikust, vastupanuvõimet ja iseseisvust ning nende kaasamist vastuvõtvate riikide majandus- ja ühiskonnaellu.
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt j
(j)  Päritoluriikides diasporaa kaasamise toetamine.
(j)  Päritoluriikides diasporaa kaasamise toetamine, et aidata igakülgselt kaasa kestlikule arengule.
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – alapunkt k a (uus)
(k a)  Rändajatele ja ühiskondadele suuremate õiguste andmisele kaasaaitamine, et saavutada nende täielik kaasamine ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 3 – lõik 1 a (uus)
Koostööd selles valdkonnas juhitakse kooskõlas [Varjupaiga- ja Rändefondiga], järgides täielikult poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet.
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt b
(b)  Partnerite jõupingutuste toetamine, et nad täidaksid oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuse ning leevendus- ja kohandamiskavade rakendamine, sealhulgas kohandamis- ja leevendusmeetmete vaheline sünergia.
(b)  Kliimamuutustega kohanemise toetamine, pannes erilist rõhku eriti haavatavatele riikidele ja elanikkonna osadele, kellel puuduvad vahendid vajalike meetmete võtmiseks. Partnerite jõupingutuste toetamine, et nad täidaksid oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuse ning leevendus- ja kohandamiskavade rakendamine, sealhulgas kohandamis- ja leevendusmeetmete vaheline sünergia, ning täidaksid oma kohustusi, mis tulenevad muudest mitmepoolsetest keskkonnaalastest kokkulepetest, nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon.
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt d
(d)  Kestliku energiakoostöö tugevdamine. Energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist käsitleva koostöö edendamine ja laiendamine.
(d)  Säästvale energiale juurdepääsu edendamine arenguriikides, et järgida liidu 2012. aasta lubadust anda 2030. aastaks selline juurdepääs veel 500 miljonile inimesele, eelistades väike- ja minivõrkude ning autonoomse energiavarustusega seotud lahendusi, millel on suur keskkonna- ja arenguväärtus. Kestliku energiakoostöö tugevdamine. Energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist käsitleva koostöö edendamine ja laiendamine. Juurdepääsu tagamine usaldusväärsetele, turvalistele, taskukohastele, keskkonnasäästlikele ja säästvatele energiateenustele, eelkõige kohalikele ja detsentraliseeritud lahendustele, mis tagavad energia kättesaadavuse vaesuses elavatele inimestele ja äärepoolsetele piirkondadele.
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt d a (uus)
(d a)  Suutlikkuse suurendamine, mis võimaldab integreerida keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutustega seotud eesmärgid ning keskkonnasäästliku majanduskasvu eesmärkide poole püüdlemise riiklikesse ja kohalikesse arengustrateegiatesse, sealhulgas toetada jätkusuutlikkuse kriteeriumeid riigihangetes.
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt d b (uus)
(d b)  Ettevõtja sotsiaalse vastutuse, tarneahelates nõuetekohase hoolsuse ja ettevaatusprintsiibi ning põhimõtte „saastaja maksab“ järjepideva kohaldamise edendamine.
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt d c (uus)
(d c)   Keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetamine, sealhulgas agroökoloogia, mille kasulikkus ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ning pikas plaanis keskkonna ja sotsiaalse vastupanuvõime edendamiseks kliimamuutuste vastu on kinnitust leidnud.
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt f
(f)  Kohalike kogukondade kliimamuutuse vastastesse meetmetesse, ökosüsteemide säilitamisse ja loodusvarade majandamisse kaasamise tõhustamine. Linnade kestliku arengu ja linnapiirkondades vastupanuvõime edendamine.
(f)  Kohalike kogukondade ja põlisrahvaste kliimamuutuse vastastesse meetmetesse, bioloogilise mitmekesisuse kadumise ja looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastasesse võitlusse, ökosüsteemide säilitamisse ja loodusvarade majandamisse kaasamise tõhustamine, sealhulgas parandades maa omandiõiguse ja veevarude haldamist. Linnade kestliku arengu ja linnapiirkondades vastupanuvõime edendamine.
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt f a (uus)
(f a)  Konfliktipiirkonnast pärit mineraalidega kauplemise ja kaevurite kuritarvitamise lõpetamine ning kohalike kogukondade arengu toetamine vastavalt määrusele (EL) 2017/821 tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse ja kaasnevate meetmete kohta, ning sellise lähenemisviisi väljatöötamine ka praegu veel hõlmamata mineraalide suhtes.
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt f b (uus)
(f b)   Kestlikku arengut toetava hariduse edendamine, et anda inimestele võimalusi ühiskonna muutmiseks ja jätkusuutliku tuleviku loomiseks.
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt g
(g)  Loodusvarade ja elujõuliste ökosüsteemide kestliku majandamise, kasutamise ning taastamise ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise edendamine, ning eluslooduse kaitsmine.
(g)  Loodusvarade ja elujõuliste ökosüsteemide kestliku majandamise, kasutamise ning taastamise ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise edendamine, ning eluslooduse kaitsmine, sealhulgas salaküttimise ja looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemine.
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt g a (uus)
(g a)  Bioloogilise mitmekesisuse kadumise käsitlemine, rakendades selle lahendamiseks rahvusvahelisi ja liidu algatusi, eelkõige maa- ja mereökosüsteemide ning nendega seotud bioloogilise mitmekesisuse kaitse, säästva kasutamise ja majandamise edendamise kaudu.
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt h
(h)  Veevarude integreeritud ja kestliku majandamise ning piiriülese veealase koostöö edendamine.
(h)  Veevarude integreeritud ja kestliku majandamise ning piiriülese veealase koostöö edendamine kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt i
(i)  Süsinikuvaru säilitamise ja suurendamise edendamine maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kestliku majandamise kaudu ning keskkonnaseisundi halvenemise, kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastane võitlus.
(i)  Süsinikuvaru säilitamise ja suurendamise edendamine maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kestliku majandamise kaudu ning keskkonnaseisundi halvenemise, kõrbestumise ja mulla ning metsade degradeerumise ja põuavastane võitlus.
Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt j
(j)  Metsade hävitamise piiramine ning metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse edendamine ning võitlus ebaseadusliku metsaraie ning ebaseaduslike raie- ja puittoodetega kauplemise vastu.
(j)  Metsade hävitamise piiramine ning metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse edendamine ning võitlus ebaseadusliku metsaraie ning ebaseaduslike raie- ja puittoodetega kauplemise vastu. Loodusvarade jätkusuutliku majandamise eesmärgil parema valitsemise ja suutlikkuse suurendamise toetamine. Vabatahtlike partnerluslepingute üle läbirääkimise ja nende rakendamise toetamine.
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt k
(k)  Ookeanide majandamise toetamine, sealhulgas ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmine ja säilitamine nende kõigis vormides, sealhulgas ökosüsteemid, võitlus mereprügi, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse.
(k)  Ookeanide majandamise toetamine, sealhulgas ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmine ja säilitamine nende kõigis vormides, sealhulgas ökosüsteemid, võitlus mereprügi, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu ning merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS).
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt l
(l)  Piirkondliku katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime tõhustamine koostoimes kliimamuutusega kohanemist käsitlevate strateegiate ja meetmetega.
(l)  Piirkondliku katastroofiohu vähendamise, selleks valmisoleku ja sellele vastupanuvõime tõhustamine kogukonnapõhise, inimkeskse lähenemisviisi abil koostoimes kliimamuutustega kohanemist käsitlevate strateegiate ja meetmetega.
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt m
(m)  Ressursitõhusa ja kestliku tarbimise ning tootmise edendamine, sealhulgas reostuse ärahoidmine ning kemikaalide ja jäätmete usaldusväärne majandamine.
(m)  Ressursitõhusa ja kestliku tarbimise ning tootmise edendamine (sh kogu tarneahelas), sealhulgas takistades loodusvarade kasutamist konfliktide rahastamiseks ja toetades sidusrühmi selliste algatuste nagu Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteem järgimisel; reostuse ärahoidmine ning kemikaalide ja jäätmete usaldusväärne majandamine.
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt n
(n)  Majanduse kestliku mitmekesistamise, konkurentsivõime ja kaubanduse parandamiseks tehtavate jõupingutuste ja erasektori arendamise toetamine, keskendudes eelkõige vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele rohelisele majanduskasvule, mikroettevõtjatele ning VKEdele ja kooperatiividele, kasutades ära ELiga sõlmitud kehtivaid kaubanduslepinguid.
(n)  Majanduse kestliku mitmekesistamise, konkurentsivõime, väärtusi jagavate tarneahelate ja õiglase kaubanduse parandamiseks tehtavate jõupingutuste ja erasektori arendamise toetamine, keskendudes eelkõige vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele rohelisele majanduskasvule, mikroettevõtjatele, sotsiaalsete ettevõtete ning VKEdele ja kooperatiividele, kasutades ära ELiga sõlmitud kehtivate kaubanduslepingute arengualast kasu.
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt n a (uus)
(n a)  Sellistest lepingutest nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES), metsloomade rändliikide kaitse konventsioon ja muudest bioloogilist mitmekesisust käsitlevatest lepingutest tulenevate bioloogilise mitmekesisuse kaitse rahvusvaheliste kohustuste täitmine.
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt n b (uus)
(n b)   Kliimamuutustega seotud ja keskkonnaeesmärkide liidu arengukoostöösse integreerimise ning süvalaiendamise tõhustamine – nii arenguriike käsitleva kui ka arenguriikides või arenguriikide tehtava koostöö osas – metoodilise töö ja teadustegevuse (sh järelevalve, aruandlus- ning kontrollimehhanismide, ökosüsteemide kaardistamise, hindamise ja väärtuse määramise, keskkonnateadmiste baasi täiendamise ning uuenduslike meetmete ja poliitikasidususe edendamise) toetamise kaudu.
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 4 – alapunkt n c (uus)
(n c)   Kliimamuutuste selliste ülemaailmsete ja piirkondadevaheliste tagajärgedega tegelemine, millel võib olla destabiliseeriv mõju arengule, rahule ja julgeolekule.
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt a
(a)  Ettevõtlikkuse, inimväärse tööhõive ja tööalase konkurentsivõime toetamine oskuste ja pädevuste arendamise kaudu, hõlmates sealhulgas haridust, tööstandardite ja töötingimuste parandamist ning eelkõige noorte jaoks võimaluste loomist.
(a)  Ettevõtlikkuse toetamine, sealhulgas mikrorahastamise kaudu, inimväärse tööhõive ja tööalase konkurentsivõime toetamine oskuste ja pädevuste arendamise kaudu, hõlmates sealhulgas haridust, sotsiaaldialoogi ja laste töö vastast võitlust hõlmavate ILO tööstandardite täieliku kohaldamise parandamist, töötingimuste parandamist tervislikus keskkonnas, äraelamist võimaldavat töötasu ning eelkõige noorte jaoks võimaluste loomist.
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt b
(b)  Selliste riiklike arengusuundade toetamine, mis võimendavad positiivset sotsiaalset tulemust ja mõju, ning astmelise maksustamise ja riikliku ümberjaotuspoliitika edendamine.
(b)  Selliste riiklike arengusuundade toetamine, mis võimendavad positiivset sotsiaalset tulemust ja mõju, tulemusliku ja kestliku maksustamise ja riikliku ümberjaotuspoliitika edendamine ning kestlike sotsiaalkaitsesüsteemide ja sotsiaalkindlustusskeemide loomine ja tugevdamine. Maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu võitlemiseks riigi ja rahvusvahelisel tasandil tehtavate jõupingutuste toetamine.
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt c
(c)  Ettevõtlus- ja investeerimiskliima parandamine, majandusarengut toetava õiguskeskkonna loomine ning ettevõtjate, eelkõige VKEde toetamine äritegevuse laiendamisel ja töökohta loomisel.
(c)  Vastutustundliku ettevõtlus- ja investeerimiskliima parandamine, majandusarengut toetava õiguskeskkonna loomine ning ettevõtjate, eelkõige VKEde, ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine äritegevuse laiendamisel ja inimväärsete töökohtade loomisel, solidaarsusmajanduse arengu toetamine ning erasektori aruandluskohustuse parandamine.
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt c a (uus)
(c a)  Ettevõtjate vastutuse edendamine erasektori tegevusega seotud inimõiguste rikkumiste eest ja õiguskaitsemehhanismide edendamine. Kohalikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil tehtavate jõupingutuste toetamine, et tagada ettevõtjate vastavus inimõiguste standardite ja õiguslike suundumuste järgimise eest, sealhulgas nõuetekohane hoolsus ning rahvusvaheliselt siduv vahend, mis käsitleb äri- ja inimõigusi ülemaailmsel tasandil.
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt d
(d)  Sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse tugevdamine kogu väärtusahela ulatuses.
(d)  Sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse tugevdamine kogu väärtusahela ulatuses, tagades väärtuste jagamise, õiglased hinnad ja ausad kaubandustingimused.
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt e
(e)  Avaliku sektori kulutuste suurendamine ja riigi rahaliste vahendite strateegilisema kasutamise edendamine, sealhulgas segarahastamisvahendite kaudu, et kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid.
(e)  Avaliku sektori kulutuste tõhususe ja jätkusuutlikkuse suurendamine, sealhulgas jätkusuutlike riigihangete kaudu, ja riigi rahaliste vahendite strateegilisema kasutamise edendamine, sealhulgas segarahastamisvahendite kaudu, et kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid.
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt g
(g)  Sisemise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, linna- ja maapiirkondade vahel tugevamate sidemete loomine ning turismisektori arengu lihtsustamine säästva arengu võimendajana.
(g)  Sisemise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, linna- ja maapiirkondade vahel tugevamate sidemete loomine ning nii loomemajanduse kui ka kultuuriturismi sektori arengu lihtsustamine säästva arengu võimendajana.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt h
(h)  Põllumajanduslike ja toiduainete väärtusahelate tõhustamine ja mitmekesistamine, majanduse, lisandväärtuse loomise ja piirkondliku integratsiooni, konkurentsivõime ja kaubanduse edendamine ning kestliku, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste uuenduste tugevdamine.
(h)  Kestlike ja kaasavate põllumajanduslike ja toiduainete väärtusahelate tõhustamine ja mitmekesistamine, toiduga kindlustatuse ja majanduse mitmekesistamise, lisandväärtuse loomise ja piirkondliku integratsiooni, konkurentsivõime ja õiglase kaubanduse edendamine ning kestliku, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste uuenduste tugevdamine.
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt h a (uus)
(h a)   Väiketalunike ja eelkõige naiste puhul keskendumine ökoloogiliselt tõhusale põllumajanduse intensiivistamisele, toetades tõhusaid ja jätkusuutlikke riiklikke poliitikasuundi, strateegiaid ja õigusraamistikke, ning õiglast ja jätkusuutlikku juurdepääsu vahenditele, sealhulgas maale, veele, (mikro)krediidile ja muudele põllumajanduslikele tootmissisenditele.
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt h b (uus)
(h b)   Kodanikuühiskonna ja talunike organisatsioonide poliitiliste otsuste tegemisel ja uurimisprogrammides suurema osalemise aktiivne toetamine ning nende valitsusprogrammide rakendamisse ja hindamisse kaasatuse suurendamine.
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt j
(j)  Säästvale energiale üldise juurdepääsu tagamine, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ressursitõhusa ringmajanduse edendamine vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele.
(j)  Ohutule, taskukohasele ja säästvale energiale üldise juurdepääsu tagamine, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ressursitõhusa ringmajanduse edendamine vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele.
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt l
(l)  Taskukohase, kaasava ja usaldusväärse digitaalse ühenduvuse edendamine ning digitaalmajanduse tugevdamine.
(l)  Taskukohase, kaasava, usaldusväärse ja turvalise digitaalse ühenduvuse edendamine ning digitaalmajanduse tugevdamine. Digikirjaoskuse ja -oskuste edendamine. Digitaalse ettevõtluse ja töökohtade loomise soodustamine. Digitaaltehnoloogia kui kestliku arengu võimaldaja kasutamise edendamine. Küberturvalisuse, andmekaitse ja muude digitaliseerimisega seotud õiguslike küsimuste käsitlemine.
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt m
(m)  Turgude ja sektorite arendamine ja tugevdamine viisil, mis toetaks kaasavat ja kestlikku majanduskasvu.
(m)  Turgude ja sektorite arendamine ja tugevdamine viisil, mis toetaks kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja ausat kaubandust.
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt n
(n)  Piirkondlike integratsioonikavade ja optimaalse kaubanduspoliitika toetamine ning ELi ja selle partnerite vaheliste kaubanduslepingute konsolideerimise ja rakendamise toetamine.
(n)  Piirkondlike integratsioonikavade ja optimaalse kaubanduspoliitika toetamine kaasava ja kestliku arengu huvides ning liidu ja selle partnerite vaheliste ausa kaubanduse lepingute, sealhulgas arenguriikidest pärit partneritega sõlmitavate terviklike ja asümmeetriliste lepingute konsolideerimise ja rakendamise toetamine. Mitmepoolsuse, kestliku majanduskoostöö ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade edendamine ja tugevdamine.
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt o
(o)  Koostöö arendamine teaduse, tehnoloogia ja teadusuuringute ning avatud andmete ja innovatsiooni valdkonnas.
(o)  Koostöö arendamine teaduse, tehnoloogia ja teadusuuringute, digitaliseerimise, avatud andmete, suurandmete ning tehisintellekti ja innovatsiooni, sealhulgas teadusdiplomaatia arendamise valdkonnas.
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt p
(p)  Kultuuridevahelise dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine selle kõigis vormides ning kultuuripärandi säilitamine ja edendamine.
(p)  Kultuuridevahelise dialoogi ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine selle kõigis vormides, kaasa arvatud kohalik käsitööndus, kaasaegne kunst ja kultuuriline väljendus, arendades kohalikku käsitööndust, ning kultuuripärandi säilitamine ja edendamine.
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt r
(r)  Inimväärsele tööle juurdepääsu parandamine ning kõigile, aga eelkõige noortele inimväärse töö tagamiseks kaasavamate ja hästi toimivate tööturgude ja tööhõivepoliitika loomine.
(r)  Tervislikus keskkonnas tehtavale inimväärsele tööle juurdepääsu parandamine kõigi jaoks ning kõigile, aga eelkõige naistele ja noortele inimväärse töö tagamiseks kaasavamate ja hästi toimivate tööturgude ja tööhõivepoliitika loomine, inimõiguste ja tööõiguste austamine.
Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt r a (uus)
(r a)   Selle tagamine, et juurdepääs kaevandussektorile oleks õiglane ja kestlik ega aitaks samal ajal kaasa konfliktidele või korruptsioonile.
Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 5 – alapunkt s
(s)  Kaevandussektorile õiglase, kestliku ja moonutamata juurdepääsu tagamine.
(s)  Kaevandussektorile õiglase, kestliku ja moonutamata juurdepääsu edendamine; suurema läbipaistvuse, hoolsuskohustuse ja investorite vastutuse tagamine, edendades samal ajal erasektori aruandluskohustust; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määruse (EL) 2017/821 (millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus) juurde kuuluvate meetmete kohaldamine.
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – sissejuhatav osa
6.  Julgeolek, stabiilsus ja rahu
6.  Rahu, julgeolek ja stabiilsus
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt a
(a)  Stabiilsuse ja rahu edendamine, suurendades riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõimet poliitiliste, majanduslike, keskkonnaalaste, demograafiliste ja ühiskondlike kriiside ja vapustuste suhtes.
(a)  Rahu edendamine, konfliktide ennetamine ja seega stabiilsuse edendamine, suurendades riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõimet poliitiliste, majanduslike, keskkonnaalaste, demograafiliste ja ühiskondlike kriiside ja vapustuste suhtes, sealhulgas toetades vastupanuvõime hindamist, mis on töötatud välja selleks, et määrata kindlaks ühiskonna sisemine suutlikkus, mis võimaldab sellistele kriisidele ja vapustustele vastu pidada, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda.
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt a a (uus)
(a a)  Vägivallata suhtumise edendamine, sealhulgas rahualase formaal- ja informaalse hariduse toetamise abil.
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt b
(b)  Konfliktide ennetamise, varajase hoiatamise ja rahu kindlustamise toetamine vahendamise, kriisiohje ja stabiliseerimise kaudu.
(b)  Konfliktide ennetamise, varajase hoiatamise ja rahu kindlustamise toetamine vahendamise, kriisiohje ja stabiliseerimise ning konfliktijärgse taastamistegevuse kaudu, sealhulgas naistele suurema rolli andmisega kõigil tasanditel. Usalduse loomise, vahendamise, dialoogi ja lepitamise, heanaaberlike suhete ja muude selliste meetmete edendamine, hõlbustamine ja suutlikkuse suurendamine, mis aitavad konflikte ennetada ja lahendada, pöörates eritähelepanu kogukonnas tekkivatele pingetele ning ühiskonna eri rühmade lepitamise meetmetele ning pikaajalistele konfliktidele ja kriisidele.
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
(b a)  Relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimise ja taasintegreerimise toetamine ning endiste võitlejate desarmeerimise, demobiliseerimise ning nende ja nende perede tsiviilühiskonda taasintegreerimise toetamine, arvestades sealjuures naiste eriomaseid vajadusi.
Muudatusettepanek 413
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – punkt b b (uus)
(b b)  Naiste ja noorte rolli tugevdamine rahu tagamisel ja konfliktide ennetamisel ning nende kaasamise, sisulise kodaniku- ja poliitilise osaluse ja ühiskondliku tunnustamise edendamine. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamise toetamine, eelkõige ebastabiilsetes, konflikti- ja konfliktijärgsetes olukordades ja riikides.
Muudatusettepanek 414
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt c
(c)  Julgeolekusektori reformi toetamine, mille käigus tagatakse üksikisikutele ja riigile järk-järgult kestlikuks arenguks vajalik tõhusam ja usaldusväärsem julgeolek.
(c)  Julgeolekusektori konfliktiteadliku reformi toetamine, mille käigus tagatakse üksikisikutele ja riigile järk-järgult kestlikuks arenguks ja rahuks vajalik tõhusam, demokraatlikum ja usaldusväärsem julgeolek.
Muudatusettepanek 415
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt d
(d)  Sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamise toetamine julgeoleku ja arengu toetamiseks.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 416
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt d a (uus)
(d a)   Piirkondlike ja rahvusvaheliste desarmeerimisalgatuste ning relvade ekspordi kontrollimise korra ja mehhanismide toetamine.
Muudatusettepanek 417
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt e
(e)  Julgeolekut, stabiilsust ja rahu soodustavate piirkondlike ja rahvusvaheliste algatuste toetamine.
(e)  Julgeolekut, stabiilsust ja rahu soodustavate kohalike, piirkondlike ja rahvusvaheliste algatuste toetamine ning selliste erinevate algatuste sidumine.
Muudatusettepanek 418
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt f
(f)  Vägivaldse äärmusluse ja terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine.
(f)  Vägivaldse äärmusluse ja terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine konteksti arvestavate, konfliktiteadlike ja sooteadlike ning inimkesksete programmide ja meetmetega.
Muudatusettepanek 419
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt f a (uus)
(f a)  Jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade tõttu tsiviilelanikkonnale avalduva sotsiaal-majandusliku mõjuga, sh naiste vajadustega tegelemine.
Muudatusettepanek 420
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt f b (uus)
(f b)  Relvajõudude restruktureerimise sotsiaalse mõju, sh naiste vajadustega tegelemine.
Muudatusettepanek 421
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt f c (uus)
(f c)  Ajutiste kohalike, riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste kohtute, tõe ja leppimise komisjonide ja mehhanismide toetamine.
Muudatusettepanek 422
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt h
(h)  Ühiste loodusvarade kestliku haldamisega seotud piiriülese koostöö edendamine.
(h)  Ühiste loodusvarade kestliku haldamisega seotud piiriülese koostöö edendamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja liidu õigusega.
Muudatusettepanek 423
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt i
(i)  Kolmandate riikidega tuumaenergia rahuotstarbelisel kasutamisel koostöö tegemine, eelkõige kolmandates riikides tervishoiu, põllumajanduse ja toiduohutuse valdkonnas suutlikkuse suurendamise ja taristu arendamise kaudu. Samuti sotsiaalsete meetmete toetamine, mis on suunatud kiirgusliku avariiolukorra ohvriks langenud kõige haavatavama elanikkonnakihi abistamisele ning mille eesmärk on nende elutingimuste parandamine. Tuumavaldkonnas teadmiste haldamise, koolitustegevuse ja hariduse edendamine.
(i)  Kolmandate riikidega tuumaenergia rahuotstarbelisel kasutamisel koostöö tegemine, eelkõige kolmandates riikides tervishoiu, põllumajanduse ja toiduohutuse valdkonnas suutlikkuse suurendamise ja taristu arendamise kaudu. Samuti sotsiaalsete meetmete toetamine, mis on suunatud kiirgusliku avariiolukorra ohvriks langenud kõige haavatavama elanikkonnakihi abistamisele ning mille eesmärk on nende elutingimuste parandamine. Tuumavaldkonnas teadmiste haldamise, koolitustegevuse ja hariduse edendamine. Sellised tegevused töötatakse välja koostoimes tegevustega, mida hõlmab Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis on loodud määrusega EL .../... [ Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määrus].
Muudatusettepanek 424
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 6 – alapunkt j
(j)  Meresõidu turvalisuse suurendamine, et ookeanid oleksid turvalisemad, puhtamad ja kestlikult majandatud.
(j)  Meresõidu turvalisuse ja ohutuse suurendamine, et ookeanid oleksid turvalisemad, puhtamad ja kestlikult majandatud.
Muudatusettepanek 425
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 7 – alapunkt c a (uus)
(c a)  Partnerriikide ja -piirkondade koostöö toetamine ja tugevdamine naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega ning ülemeremaade ja -territooriumidega, mis kuuluvad nõukogu [...] otsuse [...] (ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta) kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 426
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 7 – alapunkt d
(d)  Kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas fondide tegutsemist soodustava keskkonna edendamine, tõhustades nende otstarbekat ja struktureeritud osalemist sisepoliitikas ning nende suutlikkust arengu- ja juhtimisvaldkonnas sõltumatult tegutseda. Kodanikuühiskonna organisatsioonidega uut moodi partnerluste tugevdamine, ELiga sisulise ja struktureeritud dialoogi edendamine ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöö tegemisel ELi riigipõhiste tegevuskavade tõhus kasutamine.
(d)  Kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas fondide tegutsemist soodustava keskkonna edendamine, tõhustades nende osalemist sisepoliitikas ning nende suutlikkust arengu- ja juhtimisvaldkonnas sõltumatult tegutseda. Kodanikuühiskonna organisatsioonidega uut moodi partnerluste tugevdamine, ELiga sisulise ja struktureeritud dialoogi edendamine ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöö tegemisel liidu riigipõhiste tegevuskavade tõhus kasutamine ja rakendamine.
Muudatusettepanek 427
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – A osa – punkt 7 – alapunkt f
(f)  Kolmandate riikide kodanike tõhusam kaasamine, sealhulgas majandus-, kultuuri- ja avaliku diplomaatia abil.
(f)  Kolmandate riikide kodanike ja inimõiguste kaitsjate tõhusam kaasamine, sealhulgas majandus-, kultuuri-, spordi- ja avaliku diplomaatia abil.
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – B osa
B Naabruspoliitika piirkonna jaoks iseloomulikud küsimused
välja jäetud
(a)  Tõhustatud poliitilise koostöö edendamine.
(b)  Assotsieerimislepingute või muude kehtivate ja tulevaste lepingute ning ühiselt heakskiidetud tegevuskavade või nendega võrdväärsete dokumentide rakendamise toetamine.
(c)  Liidu ja partnerriikide ühiskondade vaheliste tihedamate partnerluste edendamine, sealhulgas inimestevaheliste kontaktide kaudu.
(d)  Piirkondliku koostöö edendamine, eelkõige idapartnerluse, Vahemere Liidu ja Euroopa naabruspoliitika ülese koostöö, samuti piiriülese koostöö raames.
(e)  Järkjärgulise integratsiooni poole püüdlemine liidu siseturul ning tõhusa sektoripõhise ja mitmeid sektoreid hõlmava koostöö arendamine, sh õigusaktide ühtlustamine liidu ja muude asjakohaste normidega ja nendele lähendamine ning parem juurdepääs turule, muu hulgas laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kaudu, asjaomaste institutsioonide väljaarendamine ja investeeringud.
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – taane 1
—  Demokraatia, õigusriigi, inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse, inimväärikuse austamise, mittediskrimineerimise, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamise põhiväärtuste edendamise toetamine.
välja jäetud
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – taane 2
—  Kodanikuühiskonnaga inimõiguste ja demokraatia küsimustes, sealhulgas tundlikel ja pakilistel teemadel koostöö ja partnerluste võimaldamine. Allpool esitatud eesmärkide saavutamiseks töötatakse kõigil tasanditel välja sidus ja terviklik strateegia.
välja jäetud
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – taane 3
—  Inimõiguste ja põhivabaduste tagamine kõigi jaoks, panustades ühiskondadesse, kus valitsevad võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, tolerants, õiglus ja vastutus ning solidaarsus ja võrdsus. Kooskõlas universaalsuse, jagamatuse ja inimõiguste omavahelise seotuse põhimõtetega jälgitakse, edendatakse ja tõhustatakse inimõiguste ning põhivabaduste austamist ja järgimist. Programm hõlmab kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Inimõigustega seotud probleemide lahendamisega tugevdatakse kodanikuühiskonda ning kaitstakse inimõiguste kaitsjaid ning suurendatakse nende mõjuvõimu, muu hulgas seoses nende aheneva tegutsemisruumiga.
välja jäetud
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – taane 4
—  Demokraatia arendamine, edendamine ja kaitsmine, hõlmates demokraatliku valitsemistava kõiki aspekte, sealhulgas demokraatliku pluralismi tugevdamine, kodanike osalemise parandamine ning usaldusväärse, kaasava ja läbipaistva valimisprotsessi toetamine. Demokraatia tugevdamiseks toetatakse demokraatliku süsteemi põhialuseid, nagu õigusriik, demokraatlikud normid ja väärtused, sõltumatu meedia, vastutusvõimelised ja kaasavad institutsioonid, sealhulgas erakonnad ja parlamendid, ning korruptsioonivastane võitlus. Valimisvaatlus täidab demokraatlike protsesside toetamisel tähtsat rolli. Selle taustal on ELi-poolne valimisvaatlus ning ka ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste rakendamise jälgimine jätkuvalt programmi oluline osa.
välja jäetud
Muudatusettepanek 433
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – taane 5
—  Tõhusa mitmepoolsuse ja strateegilise partnerluse edendamine, toetades rahvusvaheliste, piirkondlike ja riiklike raamistike suutlikkust edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki. Toetatakse strateegilisi partnerlusi, pöörates erilist tähelepanu ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole, Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ja asjaomastele piirkondlikele ja riiklikele inimõigusalastele mehhanismidele. Lisaks sellele edendatakse programmi abil eelkõige inimõiguste ja demokraatia üleilmse võrgustiku (Global Campus for Human Rights and Democracy) kaudu inimõiguste ja demokraatia alast haridust ning teadusuuringuid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 434
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 1 – lõik 1 a (uus)
Käesoleva programmi raames annab liit abi, et lahendada üleilmseid, piirkondliku, riikliku ja kohaliku tasandi inimõiguste ja demokratiseerimisega seotud küsimusi partnerluses kodanikuühiskonnaga järgmistes strateegilistes sekkumisvaldkondades:
1 a.  Inimõiguste ja inimõiguste kaitsjate kaitsmine ja toetamine riikides ja hädaolukordades, kus inimõigused ja põhivabadused on enim ohustatud, sealhulgas tegeledes paindlikul ja terviklikul viisil inimõiguste kaitsjate kiireloomuliste kaitse vajadustega.
Keskendutakse inimõiguste ja demokraatiaga seotud küsimustele, mida ei saa nende tundliku iseloomu või erakorralise laadi tõttu lahendada geograafiliste ega muude teemaprogrammide abil. Sellistel juhtudel peetakse esmatähtsaks asjaomase rahvusvahelise õiguse järgimise edendamist ning käegakatsutava toe ja tegevusvahendite andmist kohalikule kodanikuühiskonnale seal, kus meetmeid rakendatakse väga rasketes tingimustes. Erilist tähelepanu pööratakse ka konkreetsete inimõiguste kaitsjate kaitsemehhanismide tugevdamisele.
1 b.  Inimõiguste ja põhivabaduste tagamine kõigile, panustades ühiskondadesse, kus valitsevad võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, võrdsus, sotsiaalne õiglus ja vastutus.
Liidu abiga on võimalik tegeleda kõige tundlikumate poliitiliste küsimustega, nagu surmanuhtlus, piinamine, sõnavabadus piiravates kontekstides, diskrimineerimine haavatavate rühmade suhtes, samuti laste õiguste kaitsmine ja edendamine (nt lapstööjõud, lastega kaubitsemine, lasteprostitutsioon ja lapssõdurid) ning reageerida tekkivatele ja keerulistele probleemidele, nagu kliimamuutuste tõttu ümber asustatud isikute kaitsmine, tänu liidu tegevusvabadusele ja suurele paindlikkusele koostööviiside mõttes.
1 c.  Demokraatia konsolideerimine ja toetamine, tegeledes demokraatliku valitsemise kõigi aspektidega, sealhulgas demokraatliku mitmekesisuse tugevdamine, kodanike osalemise edendamine, kodanikuühiskonnale võimalusi pakkuva keskkonna loomine ning usaldusväärsete, kaasavate ja läbipaistvate valimisprotsesside toetamine, eelkõige liidu valimisvaatlusmissioonide abil.
Demokraatia tugevdamiseks toetatakse demokraatliku süsteemi põhialuseid, nagu õigusriik, demokraatlikud normid ja väärtused, sõltumatu meedia, vastutusvõimelised ja kaasavad institutsioonid, sealhulgas erakonnad ja parlamendid, vastutustundlik julgeolekusektor ning korruptsioonivastane võitlus. Esmatähtsaks peetakse käegakatsutava toe ja tegevusvahendite andmist väga rasketes tingimustes tegutsevatele poliitilistele jõududele. Valimisvaatlus täidab demokraatlike protsesside toetamisel tähtsat rolli. Selle taustal on ELi-poolne valimisvaatlus ning ka ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste rakendamise jälgimine jätkuvalt programmi oluline osa. Samuti keskendutakse kodanike valimisvaatlusorganisatsioonide ja nende piirkondlike võrgustike toetamisele kogu maailmas.
Euroopa ida- ja lõunanaabruse piirkonna kodanikuühiskonna valimisvaatlusorganisatsioonide ja vastavate piirkondlike platvormide organisatsioonide suutlikkust ja nähtavust suurendatakse sõltumatute, erapooletute kodanikuühiskonna valimisvaatlusorganisatsioonide jaoks jätkusuutliku üksteiselt õppimise programmi edendamisega. Liit püüab parandada riigisiseste kodanikuühiskonna valimisvaatlusorganisatsioonide suutlikkust, pakub valimisalast haridust, meediapädevust, riigisiseste ja rahvusvaheliste valmimisvaatlusmissioonide soovituste rakendamise järelevalve programme, kaitseb valimisasutuste ja valimiste vaatlemise asutuste usaldusväärsust ja usaldust nende vastu.
1 d.  Tõhusa mitmepoolsuse ja strateegiliste partnerluste edendamine, toetades rahvusvaheliste, piirkondlike ja riiklike raamistike suutlikkust ja suurendades kohalikul tasandil osalejate mõjuvõimu edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.
Inimõigustega seotud partnerlused, mis keskenduvad riikliku ja rahvusvahelise inimõiguste valdkonna ülesehituse tugevdamisele, sealhulgas mitmepoolsuse tugevdamisele, kuna ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja asjaomaste inimõigustega seotud mehhanismide sõltumatus ja tulemuslikkus on hädavajalikud. Jätkub inimõiguste ja demokraatia üleilmsele võrgustiku (Global Campus for Human Rights and Democracy), sealhulgas inimõiguste ja demokraatia alase hariduse ning teadusuuringute toetamine ning akadeemilise vabaduse edendamine.
1 e.  Uue piirkondadevahelise koostoime ja kohalikus kodanikuühiskonnas ning kodanikuühiskonna ja teiste asjaomaste inimõigusi käsitlevate asutuste ja mehhanismide vaheliste võrgustike loomise edendamine, et maksimeerida inimõiguste ja demokraatiaga seotud parimate tavade jagamist ning luua positiivset dünaamikat.
Põhitähelepanu pööratakse universaalsuse põhimõtte kaitsmisele ja edendamisele, nii kodanike kui ka poliitiliste või majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste inimõiguste valdkonna parimate tavade kindlakstegemisele ja jagamisele ning põhivabadustele, muu hulgas suurte probleemide lahendamisel, sealhulgas püsiv julgeolek, terrorismivastane võitlus, ebaseaduslik ränne ja valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisruumi kahanemine. See nõuab suuremat pingutust, et tuua kokku eri riikide ja mandrite inimõiguste valdkonna väga erinevad sidusrühmad (nt kohaliku kodanikuühiskonna ja inimõiguste aktivistid, juristid, teadlased, riigi tasandi inimõiguste ja naiste õiguste institutsioonid, ametiühingud), kes üheskoos suudavad luua mitmekordistuva mõjuga positiivse inimõiguste narratiivi.
1 f.  Liit edendab rahastamisvahendi raames oma suhetes kolmandate riikidega jätkuvalt rahvusvahelisi jõupingutusi mitmepoolse kokkuleppe saavutamiseks, et keelustada kauplemine kaupadega, mida kasutatakse piinamiseks ja surmanuhtluse täideviimiseks.
Muudatusettepanek 435
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa
2.  KODANIKUÜHISKONNA ORGANISATSOONE KÄSITLEVAD KOOSTÖÖVALDKONNAD
2.  KODANIKUÜHISKONDA JA KOHALIKKE ASUTUSI KÄSITLEVAD KOOSTÖÖVALDKONNAD
Muudatusettepanek 436
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 1 – sissejuhatav osa
1.  Kaasav, osalusel põhinev, tugev ja sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruum partnerriikides
1.  Kaasav, osalusel põhinev, tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond ja kohalikud asutused partnerriikides
Muudatusettepanek 437
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 1 – alapunkt a
(a)  Kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegutsemist soodustava keskkonna loomine.
(a)  Kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tegutsemist soodustava keskkonna loomine, sealhulgas toetades kodanikuühiskonna aktiivset osalemist poliitilises dialoogis fondide kaudu.
Muudatusettepanek 438
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 1 – alapunkt b
(b)  Kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas fondide suurendamine, et nad saaksid tegutseda nii arengu- kui ka juhtimisvaldkonnas.
(b)  Kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas fondide toetamine ja nende suutlikkuse suurendamine, et nad saaksid tegutseda nii arengu- kui ka juhtimisvaldkonnas.
Muudatusettepanek 439
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 1 – alapunkt c a (uus)
(c a)  Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste, sealhulgas lõunapoolsete riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste võrgustike ning katusorganisatsioonide suutlikkuse suurendamine, koordineerimine ja institutsiooniline tugevdamine, et nad peaksid oma organisatsioonides ja eri liiki sidusrühmadega arenguteemalisi avalikke arutelusid ning peaksid valitsustega dialoogi avaliku poliitika teemal ja osaleksid tõhusalt arenguprotsessis.
Muudatusettepanek 440
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 2 – sissejuhatav osa
2.  Arengupoliitikat käsitlev dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende vahel
2.  Dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende vahel
Muudatusettepanek 441
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 2 – alapunkt a
(a)  Muude mitut sidusrühma hõlmavate dialoogifoorumite edendamine, sealhulgas kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ametiasutuste, liikmesriikide, partnerriikide ja muude oluliste sidusrühmade vaheline suhtlus.
(a)  Mitut sidusrühma hõlmavate dialoogifoorumite edendamine ning kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste võrgustike institutsiooniline tugevdamine, sealhulgas kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike asutuste, liikmesriikide, partnerriikide ja muude oluliste sidusrühmade vaheline suhtlus ja koordineerimine.
Muudatusettepanek 442
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 3 – alapunkt b
(b)  Liidus, kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides partnerriikide kestliku ja kaasava arengu strateegiatele üldsuse aktiivse toetuse tagamine.
(b)  Liidus, kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides partnerriikide vaesuse vähendamisele ning kestliku ja kaasava arengu strateegiatele üldsuse aktiivse toetuse tagamine.
Muudatusettepanek 443
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 3 – alapunkt b a (uus)
(b a)   Teadlikkuse suurendamine säästvast tarbimisest ja tootmisest, tarneahelatest ja liidu kodanike ostujõu mõjust kestliku arengu võimaldamisel.
Muudatusettepanek 444
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – alapunkt 3 a (uus)
3 a.  Põhiliste sotsiaalteenuste osutamine abi vajavatele elanikkonna osadele.
Sekkumised partnerriikides, millega toetatakse haavatavaid ja tõrjutud rühmi selliste põhiliste sotsiaalteenuste nagu tervishoid (sealhulgas toitumine, haridus, sotsiaalkaitse ning juurdepääs ohutule veele, kanalisatsioonile ja hügieenile) osutamisega kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste kaudu.
Muudatusettepanek 445
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 2 – punkt 3 b (uus)
3 b.  Kohalike asutuste kui arenguvaldkonnas osalejate rolli suurendamine järgmiste meetmete abil.
(a)  Liidu ja arenguriikide kohalike asutuste võrgustike, foorumite ja ühenduste suutlikkuse suurendamine, et tagada sisuline ja jätkuv poliitikadialoog ja aktiivne osalemine arenguvaldkonnas ning edendada demokraatlikku valitsemistava eelkõige kohaliku arengu suhtes territoriaalse lähenemisviisi rakendamise kaudu.
(b)  Liidu kodanikega arenguküsimuste (teadlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine, kaasamine, sealhulgas riigihangetes jätkusuutlikkuse kriteeriumide vastuvõtmise kaudu) arutamise laiendamine, eelkõige seoses kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas liidus ning kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.
(c)  Abi eest suurema vastutuse võtmine ja suurem suutlikkus abi ära kasutada kohalike asutuste ametnikele kohapeal pakutavate koolitusprogrammide kaudu, mis käsitlevad ELi rahastamise taotlemist.
Muudatusettepanek 446
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – sissejuhatav osa
3.  STABIILSUSE JA RAHU TAGAMISEGA SEOTUD KOOSTÖÖVALDKONNAD
3.  RAHU KINDLSUTAMISE, KONFLIKTIDE ENNETAMISE JA STABIILSUSE TAGAMISEGA SEOTUD KOOSTÖÖVALDKONNAD
Muudatusettepanek 447
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liit annab tehnilist ja rahalist abi, mille raames toetatakse meetmeid, mille eesmärk on partnerite suutlikkuse loomine ja suurendamine konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ning kriisieelsete ja -järgsete vajadustega tegelemiseks tihedas koostöös ÜRO ja muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja kodanikuühiskonna osapooltega, et toetada nende jõupingutusi peamiselt järgmistes valdkondades, sealhulgas erilise tähelepanuga naiste osalusele:
Liit annab tehnilist ja rahalist abi, mille raames toetatakse meetmeid, mille eesmärk on liidu ja partnerite suutlikkuse loomine ja suurendamine konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ning kriisieelsete ja -järgsete vajadustega tegelemiseks tihedas koostöös ÜRO ja muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja kodanikuühiskonna osapooltega, et toetada nende jõupingutusi peamiselt järgmistes valdkondades, sealhulgas erilise tähelepanuga naiste ja noorte osalusele:
Muudatusettepanek 448
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt a
(a)  varajane hoiatamine ja konfliktiriski analüüs; usalduse suurendamine, vahendamine, dialoog ja lepitusmeetmed;
(a)  varajane hoiatamine ja konfliktiriski analüüs poliitika kujundamises ja rakendamises;
Muudatusettepanek 449
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt a a (uus)
(a a)  usalduse suurendamise, vahendamise, dialoogi ja lepitamise suutlikkuse suurendamise hõlbustamine, pöörates eritähelepanu tekkivatele kogukonna sisepingetele ning genotsiidi ja eriti inimsusevastaste kuritegude ärahoidmisele;
Muudatusettepanek 450
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt a b (uus)
(a b)  stabiliseerimisele suunatud tsiviilmissioonides osalemiseks vajaliku suutlikkuse suurendamine; liidu, kodanikuühiskonna ja ELi partnerite suutlikkuse suurendamine tsiviilrahuvalve- ja rahutagamismissioonidel osalemiseks ja nende lähetamiseks; rahu tagamise, konfliktianalüüsi, varajase hoiatamise või koolitamise ja teenuste osutamise valdkonnas teabe ja parimate tavade vahetamine;
Muudatusettepanek 451
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt b
(b)  konflikti- ja katastroofijärgne taastumine;
(b)  konfliktijärgse taastumise toetamine, sealhulgas konfliktijärgses olukorras kadunud inimeste probleemiga tegelemine ning toetus asjakohaste mitmepoolsete kokkulepete rakendamisele, mis käsitlevad maamiine ja sõjategevusest maha jäänud lõhkekehi, samuti katastroofijärgne taastumine, mis puudutab poliitilist ja julgeolekuolukorda;
Muudatusettepanek 452
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt c
(c)  rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise toetamise meetmed;
(c)  rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise meetmete toetamine, kaasa arvatud kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; struktuurse dialoogi arendamine nende vahel eri tasanditel, kohaliku kodanikuühiskonna ja partnerriikide vahel ning liiduga;
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt d a (uus)
(d a)  loodusvarade kasutamise piiramine konfliktide rahastamisel ja sidusrühmade toetamine, et nad vastaksid selliste algatuste tingimustele nagu Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteem, kaasa arvatud need, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrusega (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus1a, eriti mis puudutab tõhusat siseriiklikku kontrolli loodusvarade tootmise ja kaubanduse üle;
__________________
1a ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.
Muudatusettepanek 454
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt e
(e)  suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks.
(e)  sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamisel.
Muudatusettepanek 455
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt e a (uus)
(e a)  soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise meetmete toetamine, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 2250 rakendamisega, samuti naiste ja noorte ametlikes ja mitteametlikes rahuprotsessides osalemise ja esindatuse toetamisega;
Muudatusettepanek 456
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt e b (uus)
(e b)  meetmete toetamine, millega edendatakse vägivallata suhtumist, sealhulgas formaalne, informaalne ja mitteformaalne rahualane haridus;
Muudatusettepanek 457
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt e c (uus)
(e c)  meetmete toetamine, mis tugevdavad riikide, ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute vastupanuvõimet, sealhulgas vastupanuvõime hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks ühiskonna sisemine suutlikkus, mis võimaldab kriisidele ja vapustustele vastu panna, nendega kohaneda ja nendest kiiresti taastuda;
Muudatusettepanek 458
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt e d (uus)
(e d)   rahvusvahelistele inimõiguste ja õigusriigi alastele normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja ajutiste riiklike kohtute, õigus- ja lepituskomisjonide, üleminekuperioodi õigusemõistmise ning inimõigusi käsitlevate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ning kindlakstegemise mehhanismide toetamine,
Muudatusettepanek 459
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 – alapunkt e e (uus)
(e e)   meetmete toetamine, et võidelda tulirelvade, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu vastu;
Muudatusettepanek 460
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 1 – lõik 1 a (uus)
Nimetatud valdkonna meetmed:
(a)  hõlmavad oskusteabe edasiandmist, teabe ja hea tava jagamist, riski- või ohuhinnanguid, teadusuuringuid ja analüüsi, varajase hoiatamise süsteeme, koolitust ja teenuste osutamist;
(b)  aitavad edasi arendada struktuurset dialoogi rahu kindlustamise küsimustes;
(c)  võivad hõlmata tehnilist ja rahalist abi rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise toetamiseks.
Muudatusettepanek 461
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liit annab tehnilist ja rahalist abi, mille raames toetatakse partnerite jõupingutusi ja liidu meetmeid üleilmsete ja piirkonnaüleste ohtude ning tekkivate ohtude lahendamisel peamiselt järgmistes valdkondades:
Liit annab tehnilist ja rahalist abi, mille raames toetatakse partnerite jõupingutusi ja liidu meetmeid üleilmsete ja piirkonnaüleste ohtude ning tekkivate ohtude lahendamisel järgmistes valdkondades:
Muudatusettepanek 462
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 2 – lõik 1 – alapunkt a
(a)  avaliku korra ning üksikisikute julgeoleku ja turvalisuse ohustamine, sealhulgas terrorism, vägivaldne äärmuslus, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, hübriidohud, salakaubavedu, ebaseaduslik kauplemine ja transiit;
(a)  avaliku korra ning üksikisikute julgeoleku ja turvalisuse ohustamine, sealhulgas terrorism, vägivaldne äärmuslus, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, hübriidohud, salakaubavedu, ebaseaduslik kauplemine ja transiit, nende õiguskaitse- ja õigusasutuste ning tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamine, kes osalevad võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse (sealhulgas küberkuritegevus) ja kõigi salakaubaveo liikide vastu ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusas kontrollis.
Eelistatakse piirkondadevahelist koostööd, mis hõlmab kahte või enamat kolmandat riiki, kes on näidanud üles selget poliitilist tahet tegeleda tekkivate probleemidega.
Meetmetes pööratakse erilist tähelepanu heale valitsemistavale ja neid võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Koostöö terrorismivastases võitluses võib toimuda ka üksikute riikide, piirkondade või rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega.
Terrorismivastases võitluses osalevatele ametiasutustele suunatud abi puhul eelistatakse nende meetmete toetamist, mis hõlmavad terrorismivastaste seaduste väljatöötamist ja karmistamist, finants-, tolli- ja sisserändealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, õiguskaitsemenetluste väljatöötamist, mis on kooskõlastatud kõrgeimate rahvusvaheliste nõuetega ning mis järgivad rahvusvahelist õigust, samuti demokraatliku kontrolli ja institutsiooniliste järelevalvemehhanismide tugevdamist ning vägivaldse radikalismi ennetamist.
Uimastite probleemiga seotud abi puhul pööratakse asjakohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on uimastite nõudluse, tootmise ja tekitatud kahju vähendamisega seotud hea tava edendamine.
Muudatusettepanek 463
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 2 – lõik 1 – alapunkt b
(b)  avaliku ruumi, elutähtsa infrastruktuuri, küberjulgeoleku, rahvatervise või keskkonna stabiilsuse ohustamine; meresõidu turvalisuse ohustamine, kliimamuutuste mõjust tulenevad ohud.
(b)  avaliku ruumi, elutähtsa infrastruktuuri, näiteks rahvusvaheline transport, sealhulgas reisijate- ja kaubavedu, energia- ja energiajaotuse valdkond, küberjulgeoleku, rahvatervise ohustamine, sealhulgas ootamatud epideemiad, millel võib olla piiriülene mõju, või keskkonna stabiilsuse ohustamine; meresõidu turvalisuse ohustamine, kliimamuutuste mõjust tulenevad üleilmsed või piirkondadeülesed ohud, millel võib olla destabiliseeriv mõju rahule ja julgeolekule;
Muudatusettepanek 464
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 2 – lõik 1 – alapunkt c
(c)  keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud tahtlike, õnnetusest tingitud või looduslikku päritolu riskide ning käitiste või tootmisaladega seotud riskide maandamine;
(c)  keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainetega seotud tahtlike, õnnetusest tingitud või looduslikku päritolu riskide ning käitiste või tootmisaladega seotud riskide maandamine, eelkõige järgmistes valdkondades:
(1)  tsiviilvaldkonna teadusuuringute toetamine ja edendamine alternatiivina kaitsealastele teadusuuringutele;
(2)  nende tsiviilrajatiste ohutuse suurendamine, kus ladustatakse või käideldakse tsiviilvaldkonna uurimisprogrammide raames tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumamaterjale või -aineid;
(3)  liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tsiviilinfrastruktuuri loomise ja asjaomaste tsiviiluuringute toetamine, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ja hoonete demonteerimiseks, korrastamiseks või ümberkorraldamiseks, kui need rajatised ei ole enam kaitseprogrammi osad;
(4)  nende pädevate tsiviilametkondade suutlikkuse suurendamine, kes on seotud keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide või -ainete (kaasa arvatud nende tootmiseks või transpordiks vajaliku varustuse) salakaubaveo tõhusa kontrolli väljatöötamise ja jõustamisega;
(5)  õigusraamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse arendamine tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks, eelkõige kahesuguse kasutusega kaupade puhul, sh piirkondliku koostöö meetmed, ning seoses relvakaubanduslepingu sätete rakendamise ja selle järgimise edendamisega;
(6)  tsiviilõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorras tegutsemise kavandamise, kriisile reageerimise ning korrastusmeetmete alase suutlikkuse arendamine.
Sellised tegevused töötatakse välja koostoimes tegevustega, mida hõlmab Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis on loodud määrusega EL .../... [ Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määrus].
Muudatusettepanek 465
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 3 – alapunkt 2 – lõik 1 – alapunkt d
(d)  suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks.
(d)  sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamiseks.
Muudatusettepanek 466
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 1 – alapunkt a
(a)  Tõhusa ja tervikliku tervishoiusüsteemi selliste põhiosade väljatöötamine, mida on kõige parem käsitleda riigiülesel tasandil, et tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning sellega seonduvatele õigustele.
(a)  Tõhusa ja tervikliku tervishoiusüsteemi selliste põhiosade väljatöötamine, mida on kõige parem käsitleda riigiülesel tasandil, et tagada võrdne, taskukohane, kaasav ja üldine juurdepääs avalikele tervishoiuteenustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning sellega seonduvatele õigustele.
Muudatusettepanek 467
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 1 – alapunkt a a (uus)
(a a)  Vägivalla ohvritele, eriti naistele ja lastele ning vägistamise ohvriks langenud naistele osutatavate peamiste teenuste ja psühholoogilise toe edendamine, pakkumine ja laiendamine.
Muudatusettepanek 468
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 1 – alapunkt c
(c)  Üleilmse terviseohutuse tagamine järgmiste meetmete abil: nakkushaiguste uurimine ja tõrje, teadmiste ülekandmine toodeteks ja strateegiateks, millega võideldakse muutuva haiguskoormusega (mittenakkushaigused, alatoitluse kõik vormid ning keskkonnalased ohutegurid) ning kujundatakse maailmaturge, et parandada oluliste tervisetoodete ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise puhul.
(c)  Üleilmse terviseohutuse tagamine järgmiste meetmete abil: nakkushaiguste uurimine ja tõrje, sh vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haigused, võitlus nende haiguste ja võltsitud ravimite vastu, teadmiste ülekandmine ohututeks, kättesaadavateks ja taskukohasteks toodeteks ja strateegiateks, et tegeleda selliste probleemidega nagu immuniseerimine, mitmekesine nakkushaiguste koormus, levivad ja taaslevivad haigused ja epideemiad ning antimikroobikumiresistentsus (mittenakkushaigused, alatoitluse kõik vormid ning keskkonnalased ohutegurid) ning kujundatakse maailmaturge, et parandada oluliste tervisetoodete ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise puhul.
Muudatusettepanek 469
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 1 – alapunkt c a (uus)
(c a)  Algatuste toetamine, et suurendada juurdepääsu ohututele, tõhusatele ja taskukohastele ravimitele, sealhulgas geneerilistele ravimitele, diagnostikale ja nendega seotud tervishoiutehnoloogiatele, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid, et vähendada elupäästvate ravimite ja diagnostika hinda.
Muudatusettepanek 470
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 1 – alapunkt c b (uus)
(c b)  Hea tervise edendamine ja võitlemine nakkushaiguste vastu tervishoiusüsteemide tugevdamise ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisega, sealhulgas suurema tähelepanu pööramisega vaktsineerimise abil välditavate haiguste ennetamisele ja nende vastu võitlemisele.
Muudatusettepanek 471
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 2 – alapunkt a
(a)  Kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse hariduse ning väljaõppega seotud ühiste jõupingutuste edendamine kõigil tasanditel, sealhulgas häda- ja kriisiolukordades.
(a)  Rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud haridusvaldkonna eesmärkide edendamine ja haridusvaesuse vastu võitlemine kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse hariduse ning väljaõppega seotud ühiste jõupingutuste kaudu kõigil tasanditel, kõigile vanuserühmadele, kaasa arvatud väikelapseareng, sealhulgas häda- ja kriisiolukordades, ning pidades esmatähtsaks tasuta riiklike haridussüsteemide tugevdamist.
Muudatusettepanek 472
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 2 – alapunkt b
(b)  Partnerluste ja liitude kaudu teadmiste, oskuste ja väärtuste parandamine, et edendada kodanikuaktiivsust ning tootlikku, kaasavat ja vastupanuvõimelist ühiskonda.
(b)  Partnerluste ja liitude kaudu teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni, oskuste ja väärtuste parandamine, et edendada kodanikuaktiivsust ning tootlikku, haritud, demokraatlikku, kaasavat ja vastupanuvõimelist ühiskonda.
Muudatusettepanek 473
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 2 – alapunkt c
(c)  Selliste üleilmsete meetmete toetamine, millega vähendatakse ebavõrdsuse erinevaid avaldumisvorme, nagu tüdrukute/naiste ja poiste/meeste vahelised lõhed, tagamaks, et kõigil on võrdsed võimalused osaleda majandus- ja ühiskonnaelus.
(c)  Selliste üleilmsete meetmete toetamine, millega vähendatakse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse erinevaid avaldumisvorme, nagu tüdrukute/naiste ja poiste/meeste vahelised lõhed, tagamaks, et kõigil on võrdsed võimalused osaleda majandus- poliitilises, ühiskondlikus ja kultuurielus.
Muudatusettepanek 474
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 2 – alapunkt c a (uus)
(c a)   Selliste jõupingutuste toetamine ja kodanikuühiskonna osalejate rakendatavate selliste heade tavade parandamine, millega tagatakse kaasav ja kvaliteetne haridus tundlikus keskkonnas, kus on nõrgad valitsusstruktuurid.
Muudatusettepanek 475
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 2 – alapunkt c b (uus)
(c b)  Meetmete toetamine ja koostöö edendamine spordi valdkonnas, et aidata kaasa naiste ja noorte, üksikisikute ja kogukondade võimestamisele ning kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasamise eesmärkide täitmisele.
Muudatusettepanek 476
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 3 – sissejuhatav osa
3.  Naised ja lapsed
3.  Naised
Muudatusettepanek 477
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 3 – alapunkt a
(a)  Selliste üleilmsete jõupingutuste, partnerluste ja liitude juhtimine ning toetamine, mille eesmärk on kaotada naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõik vormid, see hõlmab füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset, majanduslikku ja muud liiki vägivalda ning diskrimineerimist, sealhulgas tõrjutust, mida naised kogevad oma era- ja tööelu erinevates valdkondades.
(a)  Selliste kohalike, riiklike, piirkondlike algatuste ja üleilmsete jõupingutuste, partnerluste ja liitude juhtimine ning toetamine naiste õiguste eest, mis on sätestatud ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle fakultatiivprotokollis, mille eesmärk on kaotada naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõik vormid, kahjustavad tavad ja kõik diskrimineerimise vormid; see hõlmab füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset, majanduslikku, poliitilist ja muud liiki vägivalda ning diskrimineerimist, sealhulgas tõrjutust, mida naised kogevad oma era- ja tööelu erinevates valdkondades.
Muudatusettepanek 478
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 3 – alapunkt a a (uus)
(a a)  Soolise ebavõrdsuse põhjustega tegelemine konfliktide ennetamise ja rahu tagamise vahendina. Naiste mõjuvõimu suurendamise (sh naiste tähtsus arengu soodustajate ja rahu kindlustajatena) edendamine. Naiste ja tütarlaste organisatsioonide, hääle ja osaluse võimestamine sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja ühiskondlikus elus.
Muudatusettepanek 479
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 3 – alapunkt a b (uus)
(a b)  Naiste ja tütarlaste õiguste, sealhulgas majanduslike, töö-, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvate õiguste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonna teenuste, hariduse ja tarnete edendamine.
Muudatusettepanek 480
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 3 – alapunkt b
(b)  Uute algatuste edendamine, et luua kolmandates riikides tugevam lastekaitsesüsteem, tagades, et lapsed on vägivalla, väärkohtlemise ja hooletussejätmise eest alati kaitstud, edendades sealhulgas lastehoiuasutuste süsteemilt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile üleminekut.
välja jäetud
Muudatusettepanek 481
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 3 a (uus)
3 a.  Lapsed ja noored
(a)  Uute algatuste edendamine, et luua kolmandates riikides tugevam lastekaitsesüsteem, tagades, et lapsed saaksid parimad võimalikud tingimused elu alustamiseks ja oleks vägivalla, väärkohtlemise ja hooletussejätmise eest alati kaitstud, edendades sealhulgas üleminekut lastehoiuasutuste süsteemilt kogukonnapõhisele hoolekandele.
(b)  Laste ja noorte, sealhulgas kõige tõrjutumate, juurdepääsu edendamine põhilistele sotsiaalteenustele, keskendudes tervisele, toitumisele, haridusele, väikelapse arengule ja sotsiaalkaitsele, ning kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenused, info ja tarbed, spetsiaalsed noortesõbralikud teenused ja terviklik seksuaalharidus, toitumine, haridus ja sotsiaalkaitse.
(c)  Noorte juurdepääsu edendamine oskustele, inimväärsetele ja kvaliteetsetele töökohtadele hariduse, kutse- ja tehnilise koolituse kaudu ning noorte digitehnoloogiatele juurdepääsu edendamine; noorte ettevõtluse toetamine ning inimväärsete töötingimustega püsivate töökohtade loomise edendamine.
(d)  Selliste algatuste edendamine, millega suurendatakse noorte ja laste mõjuvõimu ning toetatakse poliitikat ja meetmeid, mis tagavad nende kaasamise, sisulise ühiskondliku ja poliitilise osalemise ja sotsiaalse tunnustamise, tunnistades nende tõelist potentsiaali muutuse positiivsete eestvedajatena sellistes valdkondades nagu rahu, julgeolek, kestlik areng, kliimamuutused, keskkonnakaitse ja vaesuse vähendamine.
Muudatusettepanek 482
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 4 – sissejuhatav osa
4.  Ränne ja sundränne
4.  Ränne, liikuvus ja sundränne
Muudatusettepanek 483
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 4 – alapunkt a
(a)  ELi jätkuva juhtpositsiooni tagamine üleilmse rände tegevuskava kujundamisel ja sundrände juhtimisel selle kõigis mõõtmetes.
(a)  ELi jätkuva juhtpositsiooni tagamine üleilmse rände tegevuskava kujundamisel ja sundrände juhtimisel selle kõigis mõõtmetes, et hõlbustada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet.
Muudatusettepanek 484
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 4 – alapunkt b
(b)  Üleilmsete ja piirkondadevaheliste poliitikadialoogide juhtimine ja toetamine, sealhulgas rännet ja sundrännet käsitlev teabevahetus ja koostöö.
(b)  Üleilmsete ja piirkondadevaheliste poliitikadialoogide, sealhulgas lõunapiirkonna rännet käsitlevate poliitikadialoogide juhtimine ja toetamine, sealhulgas rännet ja sundrännet käsitlev teabevahetus ja koostöö.
Muudatusettepanek 485
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 4 – alapunkt d a (uus)
(d a)  Koostöö selles valdkonnas tugineb inimõigustele ja seda juhitakse kooskõlas [Varjupaiga- ja Rändefondiga], järgides täielikult inimväärikust ja poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet.
Muudatusettepanek 486
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 5 – alapunkt b
(b)  Inimväärset tööd käsitleva üleilmse tegevuskava toetamine eelkõige üleilmsete väärtusahelate raames ning tööturuvajadustele vastava tõhusa tööhõivepoliitika kohta teadmiste laiendamine, sealhulgas kutseharidus ja -õpe ning elukestev õpe.
(b)  ILO tööõiguse põhireeglite kohast inimväärset tööd kõigile tervislikus keskkonnas käsitleva üleilmse tegevuskava, sealhulgas sotsiaalse dialoogi, äraelamist võimaldava töötasu ning laste töö vastase võitluse toetamine eelkõige üleilmsete väärtusahelate muutmisega kestlikuks ja vastutustundlikuks, tuginedes horisontaalsetele nõuetekohase hoolsuse kohustustele, ning tööturuvajadustele vastava tõhusa tööhõivepoliitika kohta teadmiste laiendamine, sh kutseharidus ja -õpe ning elukestev õpe.
Muudatusettepanek 487
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 5 – alapunkt b a (uus)
(b a)   Ettevõtlust ja inimõigusi käsitlevate üleilmsete algatuste toetamine, sealhulgas ettevõtjate vastutus õiguste rikkumise eest ja õiguskaitsevahendite kättesaadavus.
Muudatusettepanek 488
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 5 – alapunkt c
(c)  Selliste üldist sotsiaalkaitset käsitlevate üleilmsete algatuste toetamine, mis järgivad tõhususe, kestlikkuse ja võrdsuse põhimõtteid, sealhulgas ebavõrdsuse vähendamise ja sotsiaalse sidususe tagamise toetamine.
(c)  Selliste üldist sotsiaalkaitset käsitlevate üleilmsete algatuste toetamine, mis järgivad tõhususe, kestlikkuse ja võrdsuse põhimõtteid, sealhulgas ebavõrdsuse vähendamise ja sotsiaalse sidususe tagamise toetamine, eelkõige kestlike sotsiaalkaitsesüsteemide, sotsiaalkindlustusskeemide süsteemide loomise ja tugevdamisega ning maksureformi abil, suurendades maksusüsteemide suutlikkust ja tugevdades pettuse, agressiivse maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust.
Muudatusettepanek 489
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt a
(a)  Kultuurilist mitmekesisust ja rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete kujundamisel kultuuridevahelist dialoogi käsitlevate algatuste edendamine.
(a)  Kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi käsitlevate algatuste edendamine rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete kujundamiseks.
Muudatusettepanek 490
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt b
(b)  Kultuuri kui kestliku sotsiaal- ja majandusarengu edasiviija toetamine ning kultuuripärandit käsitleva koostöö tugevdamine.
(b)  Kultuuri ning loomingulise ja kunstilise eneseväljenduse toetamine ning kestliku sotsiaalse ja majandusarengu mootorina ning kultuuripärandit ja ka nüüdiskunsti ja teisi kultuurilisi väljendusvorme käsitleva koostöö tugevdamine ning nende väärtuste säilitamine.
Muudatusettepanek 491
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt b a (uus)
(b a)  Kohaliku käsitöönduse kui kohaliku kultuuripärandi säilitamise vahendi edendamine.
Muudatusettepanek 492
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt b b (uus)
(b b)  Koostöö tugevdamine kultuuripärandi kaitsmiseks, säilitamiseks ja edendamiseks, sealhulgas eriti haavatava kultuuripärandi säilitamiseks, eelkõige vähemus- ja isoleeritud kogukondades ning põlisrahvaste juures.
Muudatusettepanek 493
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt b c (uus)
(b c)   Selliste algatuste toetamine, mille eesmärk on tagastada kultuuriväärtused nende päritoluriikidele või tagastada need ebaseadusliku omandamise korral.
Muudatusettepanek 494
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt b d (uus)
(b d)  Liiduga tehtava kultuurikoostöö toetamine, sealhulgas kultuurivahetuste, partnerluste ning muude algatuste kaudu, ning autorite, kunstnike ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate professionaalsuse tunnustamine.
Muudatusettepanek 495
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – A osa – alapunkt 6 – alapunkt b e (uus)
(b e)  Spordiorganisatsioonide koostöö ja partnerluse toetamine.
Muudatusettepanek 496
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 1 – alapunkt b
(b)  Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika välismõõtme toetamine.
(b)  Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika välismõõtme toetamine, järgides täiel määral poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet.
Muudatusettepanek 497
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 1 – alapunkt c
(c)  Keskkonna, kliimamuutuste ja katastroofiohu vähendamisega seotud eesmärkide integreerimine strateegiatesse, tegevuskavadesse ja investeeringutesse paremate teadmiste ja täpsema teabe kaudu.
(c)  Keskkonna, kliimamuutuste ja katastroofiohu vähendamisega seotud eesmärkide integreerimine strateegiatesse, tegevuskavadesse ja investeeringutesse paremate teadmiste ja täpsema teabe kaudu, muu hulgas ka piirkondadevahelistesse koostööprogrammidesse või -meetmetesse, mis on loodud ühelt poolt partnerriikide ja -piirkondade ning teiselt poolt naabruses asuvate äärepoolseimate piirkondade ja ÜMTde otsuse kohaldamisalasse mittekuuluvate ülemeremaade ja -territooriumidega.
Muudatusettepanek 498
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 1 – alapunkt d
(d)  Kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise vähese heitega arengu edendamiseks rahvusvaheliste ja ELi algatuste rakendamine, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuse ja vähese heitega kliimamuutustele vastupanuvõime strateegiate rakendamise kaudu, katastroofiohu vähendamise edendamine, keskkonnaseisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise suhtes meetmete võtmine, maismaa ja mere ökosüsteemide ja taastuvate loodusvarade (sealhulgas maa, vesi, ookeanid, kalavarud ja metsad) säilitamise ja kestliku kasutamise ning majandamise edendamine, metsade hävitamise, mulla degradatsiooni, ebaseadusliku raie ja looduslike liikidega kaubitsemise vastane võitlus, reostuse ärahoidmine ja tervisliku keskkonna tagamine, esilekerkivate kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine, ressursitõhususe, kestliku tarbimise ja tootmise edendamine, kemikaalide ja jäätmete usaldusväärne majandamine ning vähese süsinikdioksiidiheitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele rohelisele ja ringmajandusele ülemineku toetamine.
(d)  Kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise vähese heitega arengu edendamiseks rahvusvaheliste ja ELi algatuste rakendamine, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuse ja vähese heitega kliimamuutustele vastupanuvõime strateegiate rakendamise kaudu, katastroofiohu vähendamise edendamine, keskkonnaseisundi halvenemise ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise suhtes meetmete võtmine, maismaa ja mere ökosüsteemide ja taastuvate loodusvarade (sealhulgas maa, vesi, ookeanid, kalavarud ja metsad) säilitamine ja kestlik kasutamine ning majandamine, metsade hävitamise, kõrbestumise, mulla degradatsiooni, ebaseadusliku raie ja looduslike liikidega kaubitsemise vastane võitlus, reostuse ärahoidmine ja tervisliku keskkonna tagamine, esilekerkivate kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine, ressursitõhususe, kestliku tarbimise ja tootmise edendamine, veevarude integreeritud majandamine, kemikaalide ja jäätmete usaldusväärne majandamine ning vähese süsinikdioksiidiheitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele rohelisele ja ringmajandusele ülemineku toetamine.
Muudatusettepanek 499
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 1 – alapunkt d a (uus)
(d a)  Looduskeskkonda säästva põllumajanduse, sh agroökoloogia edendamine, et kaitsta ökosüsteeme ja elurikkust ning suurendada keskkonna ja sotsiaalset vastupanuvõimet kliimamuutustele, keskendudes eriti väiketalunike, töötajate ja käsitööliste toetamisele.
Muudatusettepanek 500
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 1 – alapunkt d b (uus)
(d b)  Rahvusvaheliste ja liidu algatuste elluviimine, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, edendada maismaa- ja mereökosüsteemide säästvat kasutamist ja majandamist ning sellega seotud bioloogilist mitmekesisust.
Muudatusettepanek 501
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 2 – alapunkt a
(a)  Üleilmsete jõupingutuste, kohustuste, partnerluste ja liitude toetamine, sealhulgas üleminek säästvale energiale.
(a)  Üleilmsete jõupingutuste, kohustuste, partnerluste ja liitude toetamine, eelkõige üleminek säästvale energiale.
Muudatusettepanek 502
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 2 – alapunkt a a (uus)
(a a)  Partnerriikide ja kohalike kogukondade energiajulgeoleku edendamine, näiteks allikate ja energiavarustuskanalite mitmekesistamine, võttes arvesse hinnakõikumisega seotud probleeme ja heitkoguste vähendamise potentsiaali, täiustades turgusid ning soodustades energia- ja eriti elektrivõrkude sidumist ja kaubandust.
Muudatusettepanek 503
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – B osa – alapunkt 2 – alapunkt b
(b)  Partnerriikide valitsuste julgustamine, et nad viiksid läbi energiasektori poliitika ja turu reformi, mille abil luua soodne keskkond investeeringutele, millega laiendatakse juurdepääsu taskukohastele, modernsetele, usaldusväärsetele ja kestlikele energiateenustele, mis keskenduvad jõuliselt taastuvenergiale ja energiatõhususele.
(b)  Partnerriikide valitsuste julgustamine, et nad viiksid läbi energiasektori poliitika ja turu reformi, mille abil luua soodne keskkond kaasavale majanduskasvule ja investeeringutele, millega laiendatakse juurdepääsu kliimasõbralikele, taskukohastele, modernsetele, usaldusväärsetele ja kestlikele energiateenustele, mis annavad eelise taastuvenergiale ja energiatõhususele.
Muudatusettepanek 504
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 1 – alapunkt a
(a)  Kestlike erainvesteeringute edendamine uuenduslike rahastamismehhanismide ja riskijagamise kaudu.
(a)  Kestlike erainvesteeringute edendamine uuenduslike rahastamismehhanismide kaudu, sealhulgas vähim arenenud riikide ja ebakindlate riikide jaoks, mis ei suudaks muidu selliseid investeeringuid ligi meelitada ja kui täiendavust on võimalik tõendada.
Muudatusettepanek 505
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 1 – alapunkt b
(b)  Ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima parandamine, tõhustatud avaliku ja erasektori vahelise dialoogi toetamine ning mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkuse suurendamine.
(b)  Sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundliku kohaliku tasandi erasektori arendamine, ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima parandamine, tõhustatud avaliku ja erasektori vahelise dialoogi toetamine ning mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate, samuti ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete suutlikkuse, konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamine ning nende lõimimine kohalikku ja piirkondlikku majandusse ning maailmamajandusse.
Muudatusettepanek 506
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 1 – alapunkt b a (uus)
(b a)  Rahalise kaasamise edendamine, toetades mikroettevõtjate ja VKEde ning majapidamiste, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate rühmade juurdepääsu sellistele finantsteenustele nagu mikrokrediit ja säästmine, mikrokindlustus ja maksete ülekanded ning nimetatud teenuste tõhusat kasutamist.
Muudatusettepanek 507
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 1 – alapunkt c
(c)  Liidu kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingute toetamine ja nende rakendamine, ning liidu äriühingute jaoks partnerriikide turgudele pääsu parandamine ning nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimaluste suurendamine, kaotades tõkked turulepääsult ja investeeringutelt.
(c)  Liidu kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingute rakendamise toetamine kestliku arengu huvides ning liidu äriühingute jaoks partnerriikide turgudele pääsu parandamine ning nende õiglase kaubanduse, vastutustundlike ja aruandekohustuslike investeerimis- ja ärivõimaluste suurendamine, kaotades tõkked turulepääsult ja investeeringutelt, samuti eesmärk lihtsustada juurdepääsu kliimasõbralikele tehnoloogiatele ja intellektuaalomandile, tagades samas ka väärtuste jagamise ja nõuetekohase hoolsuse tarneahelates ning järgides täiel määral poliitikavaldkondade arengusidusust, kui tegemist on arenguriikidega.
Muudatusettepanek 508
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 2 – alapunkt a
(a)  Toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas üleilmseid olulisi strateegilisi küsimusi ja raamistikke püstitavate rahvusvaheliste strateegiate, organisatsioonide, mehhanismide ja osalejate toetamine ja mõjutamine.
(a)  Kestliku toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas üleilmseid olulisi strateegilisi küsimusi ja raamistikke püstitavate rahvusvaheliste strateegiate, organisatsioonide, mehhanismide ja osalejate toetamine ja mõjutamine ning vastutuse edendamine rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest toiduga kindlustatuse, toitumise ja säästva põllumajanduse valdkonnas, sealhulgas kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe.
Muudatusettepanek 509
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 2 – alapunkt b
(b)  Nälja ja alatoitumuse kaotamise eesmärgil üleilmsete avalike hüvede parandamine sellised vahendid nagu toidukriise käsitlev üleilmne võrgustik (Global Network on Food Crises) suurendavad võimekust reageerida asjakohaselt toidu- ja toitumisega seotud kriisidele humanitaarabi, arengu ja rahu omavahelise seose kontekstis (ning seega aidata kasutusele võtta 3. samba vahendeid).
(b)  Toidu võrdse kättesaadavuse tagamine, sealhulgas aidates kaotada toitumisalast rahastamispuudujääki. Nälja ja alatoitumuse kaotamise eesmärgil üleilmsete avalike hüvede parandamine. sellised vahendid nagu toidukriise käsitlev üleilmne võrgustik (Global Network on Food Crises) suurendavad võimekust reageerida asjakohaselt toidu- ja toitumisega seotud kriisidele humanitaarabi, arengu ja rahu omavahelise seose kontekstis (ning seega aidata kasutusele võtta 3. samba vahendeid).
Muudatusettepanek 510
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 2 – alapunkt b a (uus)
(b a)   Koordineeritud, kiirendatud ja sektoriüleste pingutuste suurendamine kohaliku ja piirkondliku toidutootmise suutlikkuse suurendamiseks, toiduga kindlustatuse ja piisava toitumise, aga ka joogiveele juurdepääsu tagamiseks ning kõige haavatavamate elanikkonnarühmade toimetulekuvõime parandamiseks eelkõige pikaajaliste või korduvate kriisidega silmitsi seisvates riikides.
Muudatusettepanek 511
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 2 – alapunkt c
(c)  Üleilmsel tasandil kestliku põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse keskse rolli taaskinnitamine seoses toiduohutuse suurendamise, vaesuse kaotamise, töökohtade loomise, kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise ning vastupanuvõime ja tervislike ökosüsteemide loomisega.
(c)  Üleilmsel tasandil kestliku põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, sealhulgas väiketalupidamisel põhineva põllumajanduse, loomapidamise ja karjakasvatuse keskse rolli taaskinnitamine seoses toiduga kindlustatuse suurendamise, vaesuse kaotamise, töökohtade loomise, ressurssidele, sealhulgas maale ja maaõigustele, veele, (mikro)krediidile, kõigile kättesaadavatele seemnetele ja teistele põllumajanduslikele sisenditele võrdse ja kestliku juurdepääsu ning nende majandamise, kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise ning vastupanuvõime ja tervislike ökosüsteemide loomisega.
Muudatusettepanek 512
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 2 – alapunkt d
(d)  Innovatsiooni võimaldamine rahvusvaheliste teadusuuringute kaudu ning üleilmsel tasandil teadmiste ja oskusteabe laiendamine eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemise ja nende mõjude leevendamise, bioloogilise mitmekesisusega põllumajanduses, üleilmsete ja kaasavate väärtusahelate, toiduohutuse, vastutustundlike investeeringute, maa ning loodusvarade majandamisega.
(d)  Innovatsiooni võimaldamine rahvusvaheliste teadusuuringute kaudu ning üleilmsel tasandil teadmiste ja oskusteabe laiendamine, kohalike ja autonoomsete kliimamuutustega kohanemise strateegiate edendamine ja tugevdamine, eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemise ja nende mõjude leevendamise, bioloogilise mitmekesisusega põllumajanduses, üleilmsete ja kaasavate väärtusahelate, õiglase kaubanduse, toiduohutuse, vastutustundlike investeeringute, maa ning loodusvarade majandamisega.
Muudatusettepanek 513
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – C osa – alapunkt 2 – alapunkt d a (uus)
(d a)   Kodanikuühiskonna ja talunike organisatsioonide poliitiliste otsuste tegemisel ja uurimisprogrammides suurema osalemise aktiivne toetamine ning nende suurem kaasamine valitsusprogrammide rakendamisse ja hindamisse.
Muudatusettepanek 514
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 – D osa – alapunkt 2
2.  Kaasavate ühiskondade ja hea majandusjuhtimise edendamine, sealhulgas õiglane ja kaasav siseriiklike tulude kasutuselevõtmine, läbipaistev riigi rahanduse juhtimine ning tõhusad ja kaasavad avaliku sektori kulutused.
2.  Kaasavate ühiskondade ja hea majandusjuhtimise edendamine, sealhulgas õiglane ja kaasav siseriiklike tulude kasutuselevõtmine ning maksustamise vältimise vastu võitlemine, läbipaistev riigi rahanduse juhtimine ning tõhusad ja kaasavad avaliku sektori kulutused.
Muudatusettepanek 515
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – punkt 4 a (uus)
4 a.  VÄLISPOLIITILISTE VAJADUSTE JA PRIORITEETIDEGA SEOTUD SEKKUMISVALDKONNAD
Punkti 4 alapunkti 3 alapunktis d a sätestatud eesmärkide saavutamist toetavad meetmed toetavad liidu välispoliitikat poliitilistes, arengu-, majandus- ja julgeolekuküsimustes. Need meetmed võimaldavad liidul tegutseda välispoliitilise huvi korral või kui tekib selliste eesmärkide saavutamise võimalus, mida on muude vahenditega keeruline saavutada. Need võivad hõlmata järgmist:
(a)  liidu kahepoolsete, piirkondlike ja piirkondadevaheliste koostööstrateegiate toetamine, poliitikadialoogi edendamine ning ühiste lähenemisviiside ja meetmete väljatöötamine üleilmsete probleemide, sealhulgas rände-, arengu-, kliimamuutuste ja julgeolekuküsimuste lahendamiseks ning sellega seoses võimaluste ärakasutamine,
–  toetus partnerlus- ja koostöölepingute, tegevuskavade ja sarnaste kahepoolsete instrumentide rakendamisele;
–  kolmandate riikidega poliitilise ja majandusliku dialoogi süvendamine, eelkõige maailmapoliitika, sealhulgas välispoliitika küsimustes;
–  toetus asjaomaste kolmandate riikide kaasamisele ühist huvi pakkuvate kahepoolsete ja üleilmsete küsimuste käsitlemisse;
–  asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel saavutatud järelduste ja võetud kohustuste piisavate järelmeetmete või koordineeritud rakendamise edendamine;
(b)  liidu kaubanduspoliitika toetamine:
–  toetus liidu kaubanduspoliitikale ning kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamisele, rakendamisele ja jõustamisele, järgides täiel määral poliitikavaldkondade arengusidusust, kui see puudutab kolmandaid riike, ning täielikus kooskõlas kestliku arengu eesmärkide järgimisega;
–  toetus majandusdiplomaatia ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu liidu äriühingute, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate partnerriikide turgudele pääsu parandamisele ning nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimaluste suurendamisele, kaotades tõkked turulepääsult ja investeeringutelt ning kaitstes intellektuaalomandi õigusi, tehes vajalikke kohandusi seoses arenguriikidega;
(c)  liidu sisepoliitika välismõõtme rakendamisele kaasaaitamine:
–  liidu sisepoliitika välismõõtme rakendamises osalemine, näiteks muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, teadus ja haridus, energeetika ning ookeanide majandamise ja juhtimisega seotud koostöö;
–  peamiste partnerriikidega seotud liidu sisepoliitika edendamine ja toetus sellega seotud õigusnormide lähendamisele;
(d)  liidust ja tema rollist laialt levinud arusaama ja nende nähtavuse edendamine maailmaareenil:
–  liidu ja selle rahvusvahelise rolli laialdase mõistmise ning nähtavuse edendamine strateegilise kommunikatsiooni, avaliku diplomaatia, inimestevaheliste kontaktide, haridusalase ja akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve;
–  üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvuse suurendamine ning selliste partnerluste loomise edendamine, mille eesmärk on parandada kõrghariduse ja ühiskraadide kvaliteeti, mis võimaldab akadeemilist tunnustamist (programm „Erasmus+”).
Nende meetmetega kohaldatakse innovaatilisi põhimõtteid või algatusi, mis vastavad praegustele või muutuvatele lühi- ja pikaajalistele vajadustele, võimalustele ja prioriteetidele, sealhulgas võimaldades luua teadmistebaasi geograafiliste või teemaprogrammide tulevaste meetmete tarbeks. Meetmed keskenduvad liidu suhete ja dialoogide süvendamisele ning strateegilist huvi pakkuvate oluliste riikidega partnerluste ja liitude loomisele, see hõlmab eelkõige neid tärkava turumajandusega riike ja keskmiste tuludega riike, kellel on maailma asjades, üleilmses juhtimises, välispoliitikas, rahvusvahelises majanduselus ning mitmepoolsetel foorumitel üha tähtsam roll.
Muudatusettepanek 516
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa
1.  Tegevused, mis aitavad kiireloomulistes olukordades, kriisi tekkimisel, kriisi ajal ja järel kaasa stabiilsusele ja konfliktide ennetamisele
1.  Tegevused, mis aitavad kiireloomulistes olukordades, kriisi tekkimisel, kriisi ajal ja järel kaasa rahule, stabiilsusele ja konfliktide ennetamisele
Muudatusettepanek 517
Ettepanek võtta vastu määrus
IV LISA – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt a
(a)  kiireloomuline olukord, kriisiolukord, tekkiv kriisiolukord või looduskatastroof,
(a)  kiireloomuline olukord, kriisiolukord, tekkiv kriisiolukord või looduskatastroof, kui see on asjakohane stabiilsuse, rahu ja julgeoleku huvides,
Muudatusettepanek 518
Ettepanek võtta vastu määrus
IV LISA – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt b
(b)  olukord, mis ohustab demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute, eelkõige ebastabiilsetes olukordades soopõhisest vägivallast ohustatud üksikisikute julgeolekut ja turvalisust,
(b)  olukord, mis ohustab rahu, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute, eelkõige ebastabiilsetes olukordades soopõhisest vägivallast ohustatud üksikisikute julgeolekut ja turvalisust,
Muudatusettepanek 519
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 1 a (uus)
1 a.  Lõikes 1 osutatud tehniline ja rahaline abi võib hõlmata järgmist:
(a)  tehnilise ja logistilise abi andmisega nende jõupingutuste toetamine, mida rahvusvahelised, piirkondlikud ja kohalikud organisatsioonid ning riiklikud ja kodanikuühiskonna osapooled teevad usalduse suurendamise, vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise edendamiseks, üleminekuperioodi õigusemõistmise heaks, naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamiseks, eelkõige seoses kogukonna pingete ja pikaajaliste konfliktidega;
(b)  eeskätt naisi, rahu ja julgeolekut ning noori käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise toetamine, eelkõige ebakindlas, konflikti- ja konfliktijärgses olukorras olevates riikides,
(c)  rahvusvahelisele õigusele vastavaid volitusi omavate ajutiste riigihaldusorganite loomise ja toimimise toetamine;
(d)  demokraatlike, pluralistlike riigiasutuste loomise toetamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on suurendada naiste rolli sellistes asutustes, edendada tõhusat tsiviilhaldust ja -järelevalvet julgeolekusüsteemi üle, samuti suurendada terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja kõigi salakaubaveo liikide vastu võitlevate õiguskaitse- ja õigusasutuste suutlikkust;
(e)  rahvusvahelistele inimõiguste ja õigusriigi alastele normidele vastavalt loodud rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja ajutiste riiklike kohtute, õigus- ja lepituskomisjonide, üleminekuperioodi õigusemõistmise ning inimõigusi käsitlevate vaidluste õigusliku lahendamise ja omandiõiguse kehtestamise ning kindlakstegemise mehhanismide toetamine,
(f)  toetus riigi suutlikkuse suurendamisele, mis võimaldab luua, säilitada või taastada tugeva surve all riigi põhifunktsioone ja põhilist sotsiaalset ja poliitilist ühtekuuluvust;
(g)  vajalike meetmete toetamine, et alustada olulise infrastruktuuri, elamute, üldkasutatavate hoonete ja majandusvara taastamist ja uuesti ülesehitamist, samuti olulise tootmisvõimsuse taastamist, ning et taaskäivitada majandustegevus, luua töökohti ning tagada jätkusuutlikuks ühiskondlikuks arenguks vajalikud miinimumtingimused;
(h)  endiste võitlejate ja nende perekondade demobiliseerimise ja kodanikuühiskonda taasintegreerimisega ning, kui see on asjakohane, nende repatrieerimisega seotud tsiviilmeetmete, samuti laps- ja naisvõitlejate olukorraga tegelemise meetmete toetamine;
(i)  relvajõudude ümberkorraldamisest tuleneva sotsiaalse mõju leevendamise meetmete toetamine;
(j)  meetmete toetamine, et tegeleda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames jalaväemiinide, lõhkemata lahingumoona või sõjast maha jäänud lõhkekehade sotsiaal-majandusliku mõjuga tsiviilelanikkonnale. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed võivad muu hulgas hõlmata ohualast koolitust, miinide avastamist ja kõrvaldamist ning sellega seoses varude hävitamist;
(k)  meetmete toetamine, et võidelda liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames tulirelvade, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu vastu;
(l)  meetmete toetamine, et tagada kriisi- ja konfliktiolukordades naiste ja laste erivajaduste piisav rahuldamine, sealhulgas nende soopõhise vägivalla ohvriks langemise ärahoidmine,
(m)  toetus relvastatud konfliktide ohvrite rehabiliteerimiseks ja taasintegreerimiseks, sealhulgas meetmed naiste ja laste erivajadustega tegelemiseks;
(n)  inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmise ja edendamise meetmete ning nendega seotud rahvusvaheliste vahendite toetamine;
(o)  sotsiaal-majanduslike meetmete toetamine, et edendada loodusvarade läbipaistvat majandamist ja võrdset juurdepääsu neile kriisiolukorras või selle tekkimisel, sealhulgas rahu kindlustamisel;
(p)  meetmete toetamine, et tegeleda elanikkonna ootamatu liikumise võimaliku mõjuga, mis omab tähtsust poliitilise ja julgeolekuolukorra seisukohast, sealhulgas meetmed, millega käsitletakse vastuvõtvate kogukondade vajadusi kriisiolukorras või selle tekkimisel, kaasa arvatud rahu kindlustamisel;
(q)  meetmete toetamine, et edendada kodanikuühiskonna arengut ja korraldust ning selle osalemist poliitilises protsessis, sealhulgas meetmed naiste rolli suurendamiseks neis protsessides ning sõltumatu, pluralistliku ja professionaalse meedia edendamiseks;
(r)  sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamine arengu ning arenguks vajaliku julgeoleku toetamisel.
Muudatusettepanek 520
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 2 – lõik 1
Artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud kiirreageerimistegevuste eesmärk on vastupanuvõimet tõhusalt tugevdada ning selliseid humanitaarabi ja arengumeetmeid ühendada, mida ei ole võimalik geograafiliste ja temaatiliste programmide kaudu kiiresti rakendada.
Artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud kiirreageerimistegevuste eesmärk on vastupanuvõimet tõhusalt tugevdada ning selliseid humanitaarabi ja arengumeetmeid ühendada, mida ei ole võimalik geograafiliste ja temaatiliste programmide kaudu kiiresti rakendada ja tagada ühtekuuluvus, sidusus ja vastastikune täiendavus humanitaarabiga, nagu on määratletud artiklis 5.
Muudatusettepanek 521
Ettepanek võtta vastu määrus
IV LISA – punkt 2 – lõik 2 – alapunkt a
(a)  vastupanuvõime tugevdamine, toetades üksikisikuid, kogukondi, institutsioone ja riike, et need saaksid valmistada enda paremini ette poliitilisteks, majanduslikeks ning ühiskondlikeks kriisideks ja vapustusteks, loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofideks, konfliktideks ja üleilmseteks ohtudeks ning et nad suudaksid need üle elada, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda, suurendades sealhulgas riigi suutlikkust luua, säilitada või taastada tugeva surve all oma põhifunktsioone, samuti ühiskondade, kogukondade ja üksikisikute põhiline sotsiaalne ja poliitiline ühtekuuluvus, et juhtida võimalusi ja riske rahumeelsel ja stabiilsel viisil ning luua, säilitada või taastada suure surve all elatise teenimise võimalusi;
(a)  vastupanuvõime tugevdamine, toetades üksikisikuid, kogukondi, institutsioone ja riike, et need saaksid valmistada enda paremini ette poliitilisteks, majanduslikeks ning ühiskondlikeks kriisideks ja vapustusteks, loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofideks, konfliktideks ja üleilmseteks ohtudeks ning et nad suudaksid need üle elada, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda, suurendades sealhulgas riigi, kogukondade ja üksikisikute suutlikkust juhtida võimalusi ja riske rahumeelsel ja konfliktiteadlikul viisil ning luua, säilitada või taastada tugeva surve all elatise teenimise võimalusi, ning toetades üksikisikuid, kogukondi ja ühiskondi, et määrata kindlaks ja tugevdada nende olemasolevat sisemist suutlikkust sellistele kriisidele ja vapustustele – sealhulgas sellistele, mis võivad kaasa tuua vägivalla suurenemise, – vastu pidada, nendega kohaneda ja nendest kiiresti taastuda;
Muudatusettepanek 522
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 2 – lõik 2 – alapunkt c
(c)  lühiajaliste taastus- ja ülesehitustööde teostamine, et tagada loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide, konfliktide ja üleilmsete ohtude ohvrite minimaalne integreeritus ühiskonda ja majandusellu ning luua võimalikult ruttu tingimused arengu jätkumiseks asjaomaste riikide ja piirkondade seatud pikaajaliste eesmärkide kohaselt; see hõlmab loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide järgsest inimeste (pagulased, ümberasustatud isikud ja tagasipöördujad) ümberasustamisest tulenevate kiireloomuliste ja esmaste vajaduste rahuldamist, ning
(c)  lühiajaliste taastus- ja ülesehitustööde teostamine, et tagada loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide, konfliktide ja üleilmsete ohtude ohvrite minimaalne integreeritus ühiskonda ja majandusellu ning luua võimalikult ruttu tingimused arengu jätkumiseks asjaomaste riikide ja piirkondade seatud pikaajaliste eesmärkide kohaselt; see hõlmab loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide järgsest inimeste sunniviisilisest ümberasustamisest tulenevate kiireloomuliste ja esmaste vajaduste rahuldamist, ning
Muudatusettepanek 523
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 2 – lõik 2 – punkt d
(d)  riikide aitamine suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoiatussüsteemide loomisel, et leevendada suurõnnetuste tagajärgi.
(d)  riigi-, piirkondlike ja kohalike asutuste või asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide aitamine suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismide, sealhulgas ennustus- ja eelhoiatussüsteemide loomisel, et leevendada suurõnnetuste tagajärgi.
Muudatusettepanek 524
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – punkt 3
3.  Välispoliitika vajadusi ja prioriteete käsitlevad tegevused
välja jäetud
Artikli 4 lõike 4 punktis c sätestatud eesmärkide saavutamist toetavad kiirreageerimistegevused toetavad liidu välispoliitikat poliitilistes, majandus- ja julgeolekuküsimustes. Need võimaldavad liidul tegutseda kiireloomulise või olulise välispoliitilise huvi korral või kui tekib eesmärkide saavutamise võimalus, mis nõuab kiiret reageerimist ning mida on muude vahenditega keeruline saavutada.
Need tegevused võivad hõlmata järgmist:
(a)  liidu kahepoolsete, piirkondlike ja piirkondadevaheliste koostööstrateegiate toetamine, poliitikadialoogi edendamine ning ühiste lähenemisviiside ja meetmete väljatöötamine üleilmsete probleemide, sealhulgas rände- ja julgeolekuküsimuste lahendamiseks ning sellega seoses võimaluste ärakasutamine,
(b)  liidu kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingute toetamine ja nende rakendamine ning majandusdiplomaatia ning äri- ja õigusloomealase koostöö kaudu liidu äriühingute, eelkõige VKEde partnerriikide turgudele pääsu parandamine ning nende kaubandus-, investeerimis- ja ärivõimaluste suurendamine, kaotades tõkked turulepääsult ja investeeringutelt,
(c)  liidu sisepoliitika välismõõtme rakendamises osalemine, näiteks muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, energeetika ning ookeanide majandamise ja juhtimisega seotud koostöö,
(d)  liidu ja selle rahvusvahelise rolli laialdase mõistmise ning nähtavuse edendamine strateegilise kommunikatsiooni, avaliku diplomaatia, inimestevaheliste kontaktide, haridusalase ja akadeemilise koostöö ja teavitustegevuse kaudu, et edendada liidu väärtusi ja huve.
Nende meetmetega rakendatakse innovaatilisi põhimõtteid või algatusi, mis vastavad praegustele või muutuvatele lühi- ja pikaajalistele vajadustele, võimalustele ja prioriteetidele, sealhulgas võimaldades luua teadmistebaasi geograafiliste või temaatiliste programmide tulevaste meetmete tarbeks. Meetmed keskenduvad liidu suhete ja dialoogide süvendamisele ning strateegilist huvi pakkuvate oluliste riikidega partnerluste ja liitude loomisele, see hõlmab eelkõige neid tärkava turumajandusega riike ja keskmiste tuludega riike, kes mängivad maailma asjades, üleilmses juhtimises, välispoliitikas, rahvusvahelises majanduselus ning mitmepoolsetel foorumitel üha tähtsamat rolli.
Muudatusettepanek 525
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Välistegevuse tagatise alusel abikõlblikud EFSD+ toimingud on eelkõige suunatud järgmistele prioriteetsetele valdkondadele:
Välistegevuse tagatise alusel abikõlblikud EFSD+ toimingud toetavad järgmisi prioriteetseid valdkondi:
Muudatusettepanek 526
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 1 – punkt a
(a)  era- ja avaliku sektori arendamise rahastamine ja toetamine kooskõlas [finantsmääruse] artikli 209 lõikes 2 sätestatud tingimustega, keskendudes eelkõige kohalikele ettevõtjatele ning mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, inimväärsete töökohtade loomise edendamisele, ning julgustades Euroopa ettevõtjate osalemist EFSD+ eesmärkide saavutamisel,
(a)  era-, sotsiaalse ettevõtluse ja avaliku sektori arendamise rahastamine ja toetamine kooskõlas [finantsmääruse] artikli 209 lõikes 2 sätestatud tingimustega, et edendada kestlikku arengut majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas ning tegevuskava 2030 ning Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ja, kui see on asjakohane, Euroopa naabruspoliitika rakendamist ning määruse EL.../ ... [IPA III] artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmist, vaesuse kaotamist, majanduslikke võimalusi, edendades oskusi ja ettevõtlust, soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamist ning jätkates ja tugevdades samal ajal õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste austamist; keskendudes eelkõige kohalikele ettevõtjatele ning mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, inimväärsete töökohtade loomisele vastavalt ILO standarditele, majanduslike võimaluste edendamisele, ning julgustades Euroopa ettevõtjate osalemist EFSD+ eesmärkide saavutamisel,
Muudatusettepanek 527
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 1 – punkt e
(e)  kliimameetmete ning keskkonnakaitse ja -juhtimise toetamine;
(e)  kliimameetmete ning keskkonnakaitse ja -juhtimise toetamine, tekitades seega kliimale ja keskkonnale positiivset kaasnevat mõju, eraldades vähemalt 45 % rahastusest investeeringutele, mis toetavad kliimaeesmärkide saavutamist, keskkonna haldamist ja kaitsmist, bioloogilist mitmekesisust ja kõrbestumisega võitlemist, ning eraldades 30 % kogu rahastamispaketist kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks;
Muudatusettepanek 528
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – lõik 1 – punkt f
(f)  kestlikku arengut edendades ebaseadusliku rände spetsiifiliste algpõhjuste kõrvaldamise, transiidi- ja vastuvõtvate kogukondade vastupanuvõime suurendamise ning oma päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestliku taasintegreerimise soodustamise toetamine, pidades nõuetekohaselt silmas õigusriigi, hea valitsemistava ja inimõiguste tugevdamist.
(f)  kestliku arengu edendamine, et tegeleda vaesuse ja ebavõrdsusega, mis soodustavad rännet, sealhulgas ebaseaduslikku rännet ja sunniviisilist ümberasumist, ning turvalisele, korrakohasele ja seaduslikule rändele kaasa aitamine, tugevdades transiidi- ja vastuvõtvate kogukondade vastupanuvõimet ning toetades oma päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestlikku taasintegreerimist, pidades nõuetekohaselt silmas õigusriigi, hea valitsemistava, soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse õigluse ja inimõiguste tugevdamist.
Muudatusettepanek 529
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – lõik 1 a (uus)
Luuakse järgmised investeerimissuunad:
–  säästev energia ja kestlik ühenduvus;
–  mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamine;
–  kestlik põllumajandus, maapiirkondade ettevõtjad, sealhulgas elatuspõllumajandus ja väiketalupidamine, karjakasvatajad ja keskkonnahoidlik agrotööstus;
–  kestlikud linnad;
–  digiüleminek kestliku arengu jaoks;
–  inimareng.
Muudatusettepanek 530
Ettepanek võtta vastu määrus
VI lisa
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 531
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – punkt 5
(5)  ELi toetuse abil põhiharidust ja/või keskharidust ning väljaõpet omandavate õpilaste arv
(5)  Liidu toetuse abil põhihariduse ja/või keskhariduse ning lugemises ja matemaatikas minimaalsed oskused ning väljaõppe omandanud õpilaste arv
Muudatusettepanek 532
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – punkt 9
(9)  Poliitiline stabiilsus ja vägivalla näitaja puudumine
(9)  Poliitiline stabiilsus ja vägivalla näitaja puudumine, tuginedes lähteolukorra hinnangule
Muudatusettepanek 533
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – lõik 2
Kõik näitajad on vajaduse korral soo alusel liigitatud.
Näitaja 4 on soo alusel liigitatud ning näitajad 2, 3 ja 5 on soo ja vanuse alusel liigitatud.
Muudatusettepanek 534
Ettepanek võtta vastu määrus
VII a lisa (uus)
VIIa lisa
Partnerriigid, kellega seoses on liidu abi andmine peatatud.
[Selle koostab komisjon artikli 15 a kohaselt.]

(1) ELT C 45, 4.2.2019, lk 1.
(2) ELT C 110, 22.3.2019, lk 163.
(3) ELT C 86, 7.3.2019, lk 295.

Viimane päevakajastamine: 28. märts 2019Õigusalane teave