Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 12. märts 2019 - Strasbourg 
Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotlus
 Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus
 Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlus
 Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamise pikendamine parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni
 Elektrooniline kaubaveoteave ***I
 ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta ***
 ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta (resolutsioon)
 Protokoll, millega muudetakse konventsiooni isikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ***
 Liikmesriikidele loa andmine saada osaliseks Euroopa Nõukogu konventsioonis, mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele ***
 ELi ja Hiina mereveolepingu muutmise protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
 Euroopa – Vahemere piirkonna leping ELi ja Egiptuse assotsiatsiooni loomiseks (Horvaatia ühinemine) ***
 ELi–Türkmenistani partnerlus- ja koostööleping
 Rakendusotsus DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga *
 Kolmandate riikide kodanikke puudutav teabevahetus ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) ***I
 Kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN-süsteem) ***I
 Euroopa solidaarsuskorpuse programm ***I
 ELi küberturvalisust käsitlev õigusakt ***I
 Ettevõtjatevahelised ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas ***I
 Euroopa kodanikualgatus ***I
 Kultuuriväärtuste import ***I
 Isikuandmete kaitse Euroopa Parlamendi valimiste raames ***I
 Julgeolekuohud, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalikud ELi tasandi meetmed nende ohtude vähendamiseks
 ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukord
 ELi konfliktide ennetamise ja vahendamise suutlikkuse suurendamine

Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 122kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2019/2002(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0135A8-0165/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 27. novembril 2018. aastal Coburgi prokuratuuri peaprokurör eeluurimismenetluse raames ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 14. jaanuaril 2019. aastal,

–  võttes arvesse asjaolu, et Monika Hohlmeier loobus oma õigusest olla ära kuulatud vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklit 46,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0165/2019),

A.  arvestades, et Coburgi prokuratuuri peaprokurör esitas taotluse Saksamaa Liitvabariigist valitud Euroopa Parlamendi liikme Monika Hohlmeieri puutumatuse äravõtmiseks seoses õigusrikkumisega Saksamaa Liitvabariigi karistusseadustiku artikli 142 tähenduses; arvestades eelkõige, et tegemist on õnnetuskohalt põgenemisega;

B.  arvestades, et 4. septembril 2018 umbes kella 15 paiku püüdis Monika Hohlmeier parkida oma autot parklas Lichtenfelsis (Saksamaa); arvestades, et auto esiosa põrkus kokku teise pargitud auto tagaosaga, mis põhjustas kahju hinnanguliselt 287,84 euro suuruses summas; arvestades, et Monika Hohlmeier lahkus pärast õnnetust sündmuskohalt, tundmata muret juhtumi lahendamise pärast;

C.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklis 46 sätestatakse, et karistatava õigusrikkumise puhul võib parlamendiliikme vastutusele võtta või teda kinni pidada ainult Saksa Liidupäeva nõusolekul, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse õigusrikkumiselt või päev pärast seda, kui ta kõnealuse teo toime pani;

E.  arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas antud juhul tuleks puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikult arvesse parlamendiliikme seisukohta(2);

F.  arvestades, et väidetav õigusrikkumine ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Monika Hohlmeieri kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning seda ei saa käsitada tema poolt oma kohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi liikmena avaldatud arvamuse või antud häälena vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 8;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et menetluse eesmärk on tekitada parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Monika Hohlmeieri puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Saksamaa Liitvabariigi pädevale ametiasutusele ja Monika Hohlmeierile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
(2) Kohtuotsus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt 28.


Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 128kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2247(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0136A8-0167/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Prantsuse Vabariigi justiitsministeerium 5. septembril 2018 Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri taotluse alusel seoses poolelioleva kohtuliku uurimisega, mis puudutab väidetavat usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses parlamendiliikme assistentide töötingimustega, ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 22. oktoobril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ära kuulanud Jean‑François Jalkhi, kes esindas Jean‑Marie Le Peni,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0167/2018),

Α.  arvestades, et Pariisi piirkonnakohtu kohtu-uurijad on taotlenud Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmist, et ta seoses väidetavate süütegudega üle kuulata;

Β.  arvestades, et Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetavate süütegudega, mis hõlmavad usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete assistentide töötingimustega;

C.  arvestades, et pärast esialgset uurimist, mille aluseks oli toonase Euroopa Parlamendi presidendi 9. märtsi 2015. aasta avaldus erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teatavate assistentide kohta, alustati 5. detsembril 2016 asja kohtulikku uurimist;

D.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris Front Nationali peakorteris tehtud läbiotsimise käigus konfiskeeriti erakonna laekuri tööruumist mitu dokumenti, mis annavad tunnistust Front Nationali soovist „raha kokku hoida“, lastes Euroopa Parlamendil maksta kinni parlamendiliikmete assistentidena esinevate erakonna töötajate töötasu;

E.  arvestades, et 2015. aasta veebruaris avaldatud Front Nationali ametikohtade loetelus oli välja toodud ainult 15 parlamendiliiget (kokku 23‑st), 21 kohalikku assistenti ja 5 registreeritud assistenti (kokku 54 assistendist); arvestades, et mitu parlamendiliikme assistenti märkis oma töökohaks Front Nationali peakorteri Nanterre’is ja mõnel juhul väitsid nad end seal töötavat täisajaga, kuigi nad elasid oma väidetavast töökohast 120–945 kilomeetri kaugusel; arvestades, et on selgunud, et kaheksa parlamendiliikme assistenti ei teinud assistenditööd peaaegu üldse või mõnel juhul moodustas see töö nende tegevusest väga väikese osa;

F.  arvestades, et uurimise käigus selgusid ka asjaolud, mille põhjal näib ebatõenäoline, et need assistendid üldse Euroopa Parlamendiga seotud ülesandeid täitsid, sest:

   assistentide töölepingud Euroopa Parlamendis jäid kas täpselt kahe Front Nationali töölepingu vahele;
   assistentide töölepingud Euroopa Parlamendis ja Front Nationali töölepingud kehtisid paralleelselt;
   või sõlmiti töölepingud Front Nationaliga ajavahemikeks, mis järgnesid vahetult ajavahemikele, mida hõlmasid assistentide töölepingud Euroopa Parlamendis;

G.  arvestades, et uurimise käigus selgus, et üks assistent, kelle Jean‑Marie Le Pen Euroopa Parlamendi liikmena 2011. aastal tööle võttis, väitis, et ta töötas sellel ajal hoopis ühe teise Euroopa Parlamendi liikme valimiskampaaniaga; arvestades, et Jean‑Marie Le Pen organiseeris parlamendiliikme assistendi palga maksmise veel kolmele inimesele, kes selles ametis praktiliselt mingit tööd ei teinud;

H.  arvestades, et uurimise käigus selgus ka tõsiasi, et Jean‑Marie Le Pen, kes oli väidetavate süütegude toimepanemise ajal Front Nationali esimees, töötas välja süsteemi, kuidas kasutada ELi vahendeid teatavate Front Nationali töötajate eest maksmiseks, sõlmides parlamendis lepingud inimestega, kes tegelikult töötasid erakonna heaks, ning Euroopa Parlament tõi selle kehtivate ELi eeskirjadega vastuolus oleva skeemi päevavalgele;

I.  arvestades, et kohtu‑uurijad soovivad Jean‑Marie Le Peni üle kuulata;

J.  arvestades, et Jean‑Marie Le Pen keeldus 21. juunil 2018. aastal uurijate kutse peale kohale ilmumast ning jättis ta kohtu-uurijate kutse peale kohale ilmumast ka 2018. aasta juulis, tuues ettekäändeks parlamendiliikme puutumatuse;

K.  arvestades, et pädev asutus on esitanud taotluse Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmiseks, et teda tema vastu esitatud süüdistuste asjus küsitleda;

L.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel „oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel“;

M.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt saab parlamendiliiget kuriteo või väärteo toimepanemise eest vahistada ning temalt saab vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille liige ta on; arvestades, et selline nõusolek ei ole vajalik kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

N.  arvestades, et ei ole mingit alust ega põhjust arvata, et Jean‑Marie Le Peni tegevust parlamendiliikmena püütakse takistada (fumus persecutionis);

1.  otsustab Jean‑Marie Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Jean‑Marie Le Penile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 130kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2267(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0137A8-0166/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 19. oktoobril 2018 Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri taotluse alusel Prantsuse Vabariigi justiitsministeerium seoses poolelioleva kohtuliku uurimisega, mis puudutab väidetavat usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses assistentide töötingimustega, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 12. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ära kuulanud Jean‑François Jalkhi, kes esindas Dominique Bilde’i,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0166/2019),

Α.  arvestades, et Pariisi piirkonnakohtu kohtu‑uurijad on taotlenud Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmist, et kuulata ta üle seoses väidetavate süütegudega;

Β.  arvestades, et Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetavate süütegudega, mis hõlmavad usalduse kuritarvitamist, usalduse kuritarvitamise varjamist, organiseeritud rühmituse korraldatud pettust, võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist, varjatud tööd ja töötajate varjamist seoses erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete assistentide töötingimustega;

C.  arvestades, et pärast esialgset uurimist, mille aluseks oli toonase Euroopa Parlamendi presidendi 9. märtsi 2015. aasta avaldus erakonda Front National kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teatavate assistentide kohta, alustati 5. detsembril 2016 asja kohtulikku uurimist;

D.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris Front Nationali peakorteris tehtud läbiotsimise käigus konfiskeeriti erakonna laekuri tööruumist mitu dokumenti, mis annavad tunnistust Front Nationali soovist „raha kokku hoida“, lastes Euroopa Parlamendil maksta kinni parlamendiliikmete assistentidena esinevate erakonna töötajate töötasu; arvestades, et on selgunud, et kaheksa parlamendiliikme assistenti ei teinud assistenditööd peaaegu üldse või mõnel juhul moodustas see töö nende tegevusest väga väikese osa;

E.  arvestades, et on selgunud, et 1. oktoobrist 2014 kuni 31. juulini 2015 täiskohaga Euroopa Parlamendis Dominique Bilde’i juures palgal olnud assistent ei teinud peaaegu üldse parlamendiga seotud tööd; arvestades, et 2015. aasta veebruaris avaldatud Front Nationali ametikohtade loetelu kohaselt tegeles Dominique Bilde’i juures töötav assistent riigi tasandi kavadega ning töötas teise Euroopa Parlamendi liikme vastutusel poliitika jälgimise ja kavandamise üksuses; arvestades, et tema Euroopa Parlamendiga seotud lepingule järgnesid kaks lepingut, mille alusel töötas ta 2015. aasta augustist kuni 31. detsembrini 2016 Front Nationali heaks; arvestades, et parlamendiliikme assistendi töölepingu kehtimise ajal oli kõnealune isik ka ühenduse Marianne peasekretär ja ühenduse Mer et Francophonie peasekretär ning kandideeris 2015. aasta märtsis toimunud piirkondlikel valimistel Doubs’ departemangus;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament peatas parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitamise seoses Dominique Bilde’i tööle võetud assistendiga;

G.  arvestades, et kohtu‑uurijad soovivad Dominique Bilde’i üle kuulata;

H.  arvestades, et Dominique Bilde keeldus 2017. aasta augustis toimunud ülekuulamisel uurijate küsimustele vastamast ning jättis parlamendiliikme puutumatuse ettekäänet kasutades ilmumata ka 24. novembril 2017 toimuma pidanud ettevalmistavale kuulamisele, misjärel kavatsesid uurijad talle usalduse kuritarvitamise eest süüdistuse esitada;

I.  arvestades, et pädev asutus on esitanud taotluse Dominique Bilde’i puutumatuse äravõtmiseks, et teda tema vastu esitatud süüdistuste asjus küsitleda;

J.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel „oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel“;

K.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt „ei saa ühtki parlamendiliiget raske kuriteo või muu süüteo eest vahistada ega muul moel tema vabadust võtta või piirata ilma selle parlamendikoja juhatuse nõusolekuta, mille liige ta on. Selline nõusolek ei ole vajalik raskelt kuriteolt või süüteolt tabamise või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse korral.“;

L.  arvestades, et ei ole mingit alust ega põhjust arvata, et Dominique Bilde’i tegevust parlamendiliikmena püütakse takistada (fumus persecutionis);

1.  otsustab Dominique Bilde’i puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi justiitsministrile ja Dominique Bilde’ile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamise pikendamine parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni
PDF 118kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta otsus, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamist parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni (2019/2545(RSO))
P8_TA-PROV(2019)0138B8-0147/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 342,

–  võttes arvesse 15. aprilli 1958. aasta nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled(1),

–  võttes arvesse nõukogu määrusi (EÜ) nr 920/2005(2) ja (EL, Euratom) 2015/2264(3),

–  võttes arvesse juhatuses 16. juunil 2014. aastal vastu võetud mitmekeelsuse eeskirja,

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta otsust(4), millega pikendatakse kodukorra artikli 159 kohaldamist parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni, ning sellele järgnenud juhatuse otsuseid pikendada erandit artiklist 158 selle ametiaja lõpuni,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 158 ja 159,

A.  arvestades, et vastavalt artiklile 158 koostatakse kõik parlamendi dokumendid ametlikes keeltes ning igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles ning sõnavõtt tõlgitakse teistesse ametlikesse keeltesse;

B.  arvestades, et vastavalt artiklile 159 on erandid artiklist 158 lubatud parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni, juhul ja niivõrd, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid; arvestades, et iga ametliku keele puhul, mille suhtes peetakse erandit vajalikuks, peab juhatus peasekretäri ettepaneku alusel ja võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktide koostamise ajutist korda, tegema kindlaks, kas tingimused on täidetud, ning vaatama otsuse iga kuue kuu tagant uuesti läbi;

C.  arvestades, et nõukogu määrustega (EÜ) nr 920/2005 ja (EL, Euratom) 2015/2264 nähakse ette erandi kohaldamisala järk‑järgult kahandamine iiri keele puhul ning kui ei võeta vastu uut nõukogu määrust, milles sätestatakse teisiti, kaotab erand kehtivuse alates 1. jaanuarist 2022;

D.  arvestades, et vaatamata asjakohastele abinõudele ei saavutata horvaadi, iiri ja malta keeles eeldatavasti sellist suutlikkust, mis võimaldaks tagada alates parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja algusest nende keelte suulise tõlke täielikku mahtu;

E.  arvestades, et vaatamata järjepidevatele institutsioonidevahelistele pingutustele ja märkimisväärsetele edusammudele jääb iiri keele kvalifitseeritud tõlkijate arv ikkagi sedavõrd väikeseks, et lähemas tulevikus ei suudeta selle keele osas vajadusi vastavalt artiklile 158 täies mahus katta; arvestades, et nõukogu määruste (EÜ) nr 920/2005 ja (EL, Euratom) 2015/2264 kohaselt tuleb iiri keelde tõlkida üha rohkem õigusakte, mis vähendab võimalust tõlkida sellesse keelde muid parlamendi dokumente;

F.  arvestades, et artikli 159 lõikes 4 on sätestatud, et juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib parlament võtta parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel vastu otsuse selle artikli kohaldamist pikendada;

G.  arvestades, et juhatus on eeltoodut arvesse võttes soovitanud pikendada artikli 159 kohaldamist parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni;

1.  otsustab pikendada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 159 kohaldamist parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõpuni;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(2) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 920/2005, millega muudetakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled, ning millega kehtestatakse nendest määrustest ajutised erandmeetmed (ELT L 156, 18.6.2005, lk 3).
(3) Nõukogu 3. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2264, millega pikendatakse ja kahandatakse järkjärgulise kaotamiseni määrusega (EÜ) nr 920/2005 kehtestatud ajutisi erandmeetmeid 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrusest nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled (ELT L 322, 8.12.2015, lk 1).
(4) ELT C 285, 29.8.2017, lk 164.


Elektrooniline kaubaveoteave ***I
PDF 267kWORD 80k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elektroonilise kaubaveoteabe kohta (COM(2018)0279 – C80191/2018 – 2018/0140(COD))
P8_TA(2019)0139A8-0060/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta ***
PDF 116kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise kohta (10861/2018 – C8‑0445/2018 – 2018/0272(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0140A8-0083/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluse lepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise kohta (10861/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) projekti (10877/2018),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigete 3 ja 4 esimeste lõikudega koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7 (C8‑0445/2018),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0083/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0141.


ELi ja Vietnami vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta (resolutsioon)
PDF 156kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise koht (10861/2018 – C8‑0445/2018 – 2018/0272M(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0141A8-0093/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) sõlmimise kohta (10861/2018),

–  võttes arvesse 9. oktoobri 2018. aasta Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust) eelnõu (10877/2018),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 esimese lõigu ja lõike 4 esimese lõiguga koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7 (C8-0445/2018),

–  võttes arvesse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu;

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse(2) („FLEGT-määrus“),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlev tegevuskava (COM(2003)0251),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2016. aasta järeldusi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta (10721/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused („ELi puidumäärus“)(3),

–  võttes arvesse keskkonnauuringute ameti 31. mai 2018. aasta aruannet „Serial Offender: Vietnam’s continued imports of illegal Cambodian timber“(4) (Korduv rikkuja: Vietnami jätkuv ebaseaduslikult raiutud puidu import Kambodžast) ja 25. septembri 2018. aasta aruannet „Vietnam in Violation: Action required on fake CITES permits for rosewood trade“(5) (Vietnam rikub reegleid: vaja on võtta meetmeid võltsitud CITESi lubade vastu dalbergiaga (palisander) kauplemisel),

–  võttes arvesse ÜRO 2015.–2030. aasta kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse 2011. aasta „Bonni ülesannet“ (Bonn Challenge), mis seisneb üleilmses püüdluses taastada 2020. aastaks 150 miljonit hektarit ning 2030. aastaks 350 miljonit hektarit raadatud ja rikutud maad,

–  võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2012. aasta aruannet „Green carbon, black trade: illegal logging, tax fraud and laundering in the world’s tropical forests“(6) (Roheline süsi, must kaubandus: ebaseaduslik metsaraie, maksupettused ja rahapesu maailma troopikametsades),

–  võttes arvesse kuritegevuse ja korruptsiooni vastaseid ÜRO konventsioone, sealhulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja korruptsioonivastast konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni(7) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0093/2019),

A.  arvestades, et Vietnamist sai Indoneesia ja Malaisia järel kolmas Aasia riik, kes alustas 2010. aastal läbirääkimisi metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks; arvestades, et läbirääkimised lõppesid 2017. aasta mais ja leping allkirjastati 19. oktoobril 2018;

B.  arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik selle tagamiseks, et kogu Vietnamist ELi imporditav vabatahtliku partnerluslepinguga hõlmatud puit ja kõik puittooted oleksid toodetud seaduslikult; arvestades, et üldjuhul on vabatahtlike partnerluslepingute eesmärk õhutada metsandussektoris selliseid süsteemseid muutusi, mis soodustavad metsade kestlikku majandamist, ebaseaduslikule raiele lõpu tegemist ning ülemaailmset tegevust metsade raadamise ja nende seisundi halvenemise peatamiseks;

C.  arvestades, et Vietnam on puidukaubanduse mõttes oluline riik, kelle ekspordile orienteeritud puidutöötlemissektor on maailmas suuruselt neljas ja kavatseb saada suurimaks; arvestades, et töötlemiskeskusena on Vietnam suur puittoodete ELi ja ka oma piirkonna riikidesse, eelkõige Hiinasse ja Jaapanisse eksportija;

D.  arvestades, et Vietnam on suur puidu ja puittoodete importija, tema tehased kasutasid 2017. aastal ligikaudu 34 miljonit kuupmeetrit puitu ja puittooteid; sellest 25 % imporditi ja 75 % pärines kodumaistest istandustest, millest paljusid omavad ja majandavad väiketalunikud; arvestades, et aastatel 2011–2017 kasvas import väärtuseliselt 68 %; arvestades, et viimastel aastatel on Vietnam saavutanud olulist edu oma riigis metsaraadamise piiramisel ning metsamaa (koos töönduslike istandustega) osakaal tema pindalast on kasvanud – 2005. aastal oli see 37 % ja 2005. aastal 41,65 %; arvestades, et 2016. aastast on riigi loodusmetsades raie keelatud;

E.  arvestades, et 2017. aastal olid suurimad palkide ja saematerjali tarnijad Kamerun, USA ja Kambodža ning suurel määral ka Kongo Demokraatlik Vabariik (Kongo DV); arvestades, et alates 2015. aastast on Kambodža olnud suuruselt teine troopilise puidu Vietnamisse tarnija, hoolimata Vietnamisse eksportimise väidetavast keelustamisest(8); arvestades, et aastatel 2016–2017 kasvas import Aafrika riikidest mahuliselt 43 % ja väärtuseliselt 40 %; arvestades, et asjatundlikud vabaühendused on juhtinud tähelepanu sellele, et Kambodžast ja Kongo DVst eksporditud puidule tuleks omistada kõrge riskitase ning ümarpuitu imporditakse tihtipeale riikidest, kus on nõrgad valitsused ja suur korruptsiooni- või konfliktioht ning suur ebaseaduslike raiete oht;

F.  arvestades, et Kambodža raadamismäär on maailmas suuruselt viiendal kohal ning ÜRO statistika kohaselt vähenes Kambodža metsasus, mis 1990. aastal oli 73 %, 2010. aastaks 57 %-le;

G.  arvestades, et 28. novembri 2006. aasta alldekreedi nr 131 kohaselt võib Kambodžast eksportida üksnes istandustest raiutud ümarpuitu, üksnes istanduspuidust toodetud töötlemata saematerjali ning üksnes enam kui 25 cm laiuse ja paksusega prusse(9); arvestades, et igasugune loodusmetsade puidust valmistatud puittoodete eksportimine Kambodžast tähendab põhimõtteliselt riigi seaduste rikkumist; arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu kohaselt kohustub Vietnam importima üksnes puitu, mis on selle lähteriigi õiguse kohaselt seaduslikult raiutud;

H.  arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu sõlminud riik kohustub rakendama poliitikat, millega tagada, et ELi eksporditakse ainult seaduslikuks tunnistatud puitu ja puittooteid(10); arvestades, et Vietnam peab võtma vastu õigusaktid, millega kehtestatakse puidu seaduslikkuse kontrollimise süsteem (TLAS) ja kehtestatakse vajalikud haldusstruktuurid ja suutlikkus, et täita ja jõustada oma vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevaid kohustusi; arvestades, et vabatahtlikku partnerluslepingut kohaldatakse nii koduturule kui ka eksportturgudele minevale puidule ja puittoodetele, välja arvatud FLEGT-litsentsimissüsteemi viimane etapp, mis on hetkel mõeldud ainult ELi eksportimise jaoks;

I.  arvestades, et Vietnam on kohustunud võtma vastu õigusaktid, millega puidu ja puittoodete importijate hoolsuskohustusele tuginedes tagatakse, et tema turule imporditakse ainult seaduslikult toodetud puitu(11); arvestades, et vabatahtliku partnerluslepingu seaduslikkuse määratluse ühe osana on Vietnam kohustunud tunnustama ka ülestöötamisriikide asjaomaseid õigusakte;

J.  arvestades, et kõnealuse vabatahtliku partnerluslepingu edendamine piirkonnas aitaks oluliselt tugevdada majandusintegratsiooni ja rahvusvaheliste kestliku arengu eesmärkide saavutamist; arvestades, et uute vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimine, eelkõige Vietnamiga piirneva Hiinaga, kes on puidutöötlemissektoris oluline osaleja, võimaldaks tagada piirkonnas puidu ja puittoodetega kauplemise seaduslikkuse ja kestlikkuse;

K.  arvestades, et ainult siis, kui Vietnam on tõendanud kõigi vabatahtliku partnerluslepingu kohustuste täielikku täitmist(12) ja loonud suutlikkuse tagada sellega seotud õigusaktide jõustamine, saab ta ühineda ELi FLEGT-litsentsimissüsteemiga; arvestades, et FLEGT-litsentsi alusel imporditud puidu puhul eeldatakse, et see on seaduslik vastavalt ELi puidumäärusele; arvestades, et Vietnami liitumine FLEGT-litsentsimissüsteemiga kiidetakse heaks delegeeritud õigusaktiga;

L.  arvestades, et ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu jõustumine liberaliseerib puidu ja puittoodetega kauplemise ning kuni FLEGT-litsentsimise alustamiseni on Vietnamist tulev import hõlmatud ELi puidumääruse üldiste hoolsuskohustustega(13);

1.  tuletab meelde, et metsade säästev ja kaasav majandamine ja haldamine on kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamiseks väga oluline;

2.  kutsub ELi üles tagama, et vabatahtlik partnerlusleping oleks igati kooskõlas kõigi tema poliitikameetmetega, sealhulgas arengu, keskkonna, põllumajanduse ja kaubanduse valdkonnas;

3.  toetab jõuliselt FLEGT-protsessi Vietnamiga, arvestades selle riigi tähtsust puidutöötlemissektoris; kiidab heaks vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise Vietnamiga – lepingu, mis on mõeldud riigis täieliku poliitilise reformi läbiviimiseks, et kõrvaldada ebaseaduslikult toodetud puit Vietnami ettevõtjate tarneahelatest; väljendab heameelt Vietnami pühendumuse ja seniste saavutuste üle ning on teadlik sellest, et vabatahtliku partnerluslepingu täielik rakendamine on pikaajaline protsess, mis hõlmab lisaks õigusaktide paketi (TLAS) vastuvõtmisele ka vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks ja jõustamiseks vajaliku haldussuutlikkuse olemasolu; tuletab meelde, et FLEGT-litsentsimine saab alata alles siis, kui Vietnam on tõendanud oma TLAS-süsteemi valmisolekut; võtab teadmiseks raskused riiklikul ja provintsitasandil tehtava kooskõlastamisel, mis on aga vajalik vabatahtliku partnerluslepingu põhjalikuks ja järjepidevaks täitmiseks kogu riigis, ning palub, et Vietnami valitsus tagaks sellise kooskõlastamise;

4.  tuletab meelde, et vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine peab täiendama ELi keskkonnakaitsealaseid kohustusi ja tagama sidususe massilise metsaraadamise vältimiseks võetud kohustustega;

5.  palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel eraldada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks vajalikud töötajad, sealhulgas ELi delegatsiooni jaoks Hanois, ning eraldada praeguste ja tulevaste arengukoostöö rahastamisvahendite raames Vietnamile sihtotstarbelised rahalised vahendid vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks; soovitab komisjonil ja Euroopa välisteenistusel abistada Vietnami ametivõime ja kodanikuühiskonda, näiteks teha neile kättesaadavaks satelliidifotod; nõuab, et EL suunaks oma pingutused Vietnami õigusraamistiku ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele, tegeledes tehniliste ja majanduslike probleemidega, mis takistavad olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste normide mõjusat rakendamist ja jõustamist;

6.  tunnustab Vietnami puidutööstuse võetud kohustusi ebaseadusliku puidu tarneahelatest kõrvaldamiseks ja sellealase teadlikkuse tõstmiseks; rõhutab samas, et kõige tähtsam on antud valdkonna inimeste mõtlemise muutumine ja energiline jõustamine; tuletab meelde, et ebaseadusliku puidu esinemine tarneahelates võib Vietnami töötleva tööstuse mainet kahjustada;

7.  on aga teadlik sellest, et varasemalt on Vietnam pidanud tegelema märkimisväärsete probleemidega Laosest ja viimastel aastatel Kambodžast pärit ebaseadusliku puiduga kauplemise vastu võitlemisel; leiab, et sellisel juhul on nii Vietnam kui ka tarnijariigid vastutavad selle ebaseadusliku kaubanduse soodustamise eest, sest Vietnami ametiasutused, eriti provintsitasandil, on näiteks ametlikke impordikvoote kehtestades võtnud vastu ametlikke otsuseid, mis rikuvad selle riigi õigusakte, kus toimub puidu ülestöötamine;

8.  väljendab heameelt Vietnami lubaduse üle võtta vastu õigusaktid, millega tagatakse, et importijate kohustuslikele hoolsusmeetmetele tuginedes imporditakse tema turule ainult seaduslikult toodetud puitu, mis on üks vabatahtliku partnerluslepingu peamisi saavutusi; tuletab meelde, et kohustuslikud hoolsusmeetmed ei tohiks taanduda vaid „linnukese kirjasaamisele“, vaid need peaksid hõlmama kõiki vajalikke samme, nagu teabe kogumine, riskide hindamine ja lisameetmete võtmine mis tahes tuvastatud riskide leevendamiseks, et vähendada riskitaset „ebaoluliseni“, ning nende täitmist peaksid tagama pädevad riigiasutused, kes kontrollivad põhjalikult ja korrapäraselt iga üksikut ettevõtet; juhib tähelepanu raskustele tolliasutuste kaudu hoolsusmeetmete täitmise tagamisel, mille ületamiseks on vaja täiendavat koolitust; tuletab meelde, et Vietnami ametiasutused peaksid võtma vastu ELi puidumääruses esitatuga sarnase põhjaliku hoolsusmeetmete süsteemi, ning rõhutab, et hoolsusmeetmeid reguleerivates riiklikes õigusaktides tuleb ette näha sõltumatute kolmandate isikute ärakuulamine; soovitab Vietnami ametiasutustel kaaluda võimalust lisada oma hoolsusmeetmete süsteemi kolmanda osapoole tehtavad auditid ja ettevõtete riiklik aruandlus, anda ettevõtetele nende kohustuste täitmiseks piisavalt abi, vältida puidu kodumajapidamistele tarnijate liigset koormamist ning hoiduda õigustühikutest;

9.  kutsub Vietnami valitsust üles tagama asjakohased, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused TLASi rakendavate õigusaktide rikkumise eest, mis impordi puhul hõlmaks ebaseadusliku puidu Vietnami turule laskmise täielikku keelustamist ja sellise puidu konfiskeerimist;

10.  kiidab heaks sõltumatu hindamise, kaebuste ja tagasiside mehhanismi ning palub Vietnami ametiasutustel tagada, et kaebustele reageeritaks nõuetekohaselt, sealhulgas vajadusel tõhusate ja hoiatavate täitemeetmete kaudu; loodab, et sellised mehhanismid toimivad täiesti läbipaistvalt ning tugevdavad kodanikuühiskonna ja täitevasutuste vahelist teabevahetust; väljendab heameelt Vietnami lubaduse üle tagada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise sõltumatu järelevalve vabaühenduste, metsaühenduste, ettevõtete, ametiühingute, kohalike kogukondade ja metsapiirkondades elavate inimeste poolt; rõhutab, kui oluline on nende kaasamine ja neile asja- ja ajakohase teabe kättesaadavaks tegemine, et nad saaksid täita oma rolli selles protsessis ning aidata jätkuvalt TLASi tugevdada ja selle usaldusväärsust tõsta; tervitab Vietnami lubadust anda kodanikuühiskonnale juurdepääs riiklikule metsanduse andmebaasile ning soovitab valitsusel TLASi rakendavate õigusaktide osas üldsusega konsulteerida ja saadavat tagasisidet arvesse võtta;

11.  tervitab vabaühenduste kaasamist vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimiste ajal ja järel ning nõuab tungivalt, et Vietnami valitsus tagaks nende täieliku ja tegeliku kaasamise kogu lepingu rakendamise kestel ja ka hiljem, kogu lepingu kohaldamisala ulatuses, mis hõlmab ka impordikontrolli, hoolsusmeetmete alaseid kohustusi, organisatsioonide klassifitseerimissüsteemi ning ettevõtete ja FLEGT-litsentside riskipõhist kontrollimist; rõhutab, kui tähtis on kohalike kogukondade kaasamine nii sotsiaal-majanduslikel põhjustel kui ka selleks, et tagada uue metsandusseaduse ja vabatahtliku partnerluslepingu raames võetud kohustuste täitmine;

12.  mõistab karmilt hukka üle Kambodža piiri toimuva ebaseadusliku puidukaubanduse ning nõuab, et mõlema riigi ametiasutused teeksid koheselt ja täielikult lõpu ebaseaduslikule puiduveole, kusjuures see on vabatahtliku partnerluslepingu protsessi eduka jätkumise vältimatu eeltingimus; nõuab, et Vietnami ametiasutused uuriksid, kõrvaldaksid ametist ja võtaksid vastutusele isikud, kes on vastutavad Kambodža ja muud päritolu ebaseadusliku kaubanduse lubamise ja juhtimise eest; tervitab Vietnami ametivõimude hiljutist otsust lubada puidukaubandust üksnes suuremate rahvusvaheliste nö väravate kaudu ning tugevdada ebaseadusliku kaubanduse vastaste meetmete jõustamise suutlikkust; nõuab, et Vietnami ametivõimud liigitaksid otsekohe Kambodža päritolu puidu riskantseks puiduks ning kindlustaksid raiet ja puidueksporti reguleerivate Kambodža õigusaktide järgimise, nagu seda eeldavad vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevad kohustused; kutsub mõlemat riiki üles tõhustama ja parandama dialoogi, piiriülest koostööd ning kaubandusandmete ja ebaseaduslikust puidukaubandusest tulenevaid riske ja vastavaid kehtivaid õigusakte puudutava teabe vahetamist, ning soovitab neil kutsuda EL sellist dialoogi hõlbustama; soovitab Vietnamil ja Kambodžal pöörduda abi saamiseks Interpoli poole ning töötada üheskoos välja tulemuslikud pikaajalised meetmed võitluseks vohava ebaseadusliku metsaraie ja raiutud puidu üle Vietnami piiri smugeldamise vastu; kutsub Vietnami ametiasutusi üles kohaldama samu meetmeid impordi suhtes teistest tarnijariikidest, kus esinevad või võivad tekkida samasugused probleemid (eelkõige Aafrika riigid, näiteks Kongo DV);

13.  rõhutab vajadust tegeleda kogu tarneahela ulatuses ebaseadusliku metsaraie ning ebaseaduslikult raiutud puidu veo, töötlemise ja müümise piirkondliku mõõtmega; nõuab nimetatud piirkondliku mõõtme lisamist vabatahtliku partnerluslepingu hindamismenetlusse, hinnates selleks, milline on seos teiste piirkonna riikide nõrgemate jõustamismehhanismide ja nendest riikidest ELi suunduva ekspordi kasvu vahel;

14.  rõhutab, et halb valitsemistava ja korruptsioon metsandussektoris hoogustavad ebaseaduslikku raiet ja metsade seisundi halvenemist ning toonitab, et FLEGT-algatuse edu sõltub ka pettuste ja korruptsiooni tõkestamisest kogu puidutarneahela ulatuses; nõuab, et Vietnami valitsus töötaks selle nimel, et peatada laialtlevinud korruptsioon ja võidelda muude sellist kauplemist soodustavate teguritega, eelkõige seoses tolli ja muude ametiasutustega, kellel on keskne tähtsus vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel ja täitmise tagamisel, mis oleks konkreetne märk sellest, et Vietnam osaleb täie jõuga vabatahtliku partnerluslepingu protsessis; rõhutab vajadust teha lõpp karistamatusele metsandussektoris ning selleks tagada rikkumiste eest vastutusele võtmine;

15.  väljendab heameelt selle üle, et Vietnami valitsus võttis hiljuti vastu vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise tegevuskava, ning kutsub teda üles järgima konkreetset, kindlate tähtaegadega ja mõõdetavat käsitlust; tervitab uue metsandusseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2019, sealhulgas selles sisalduvat ebaseaduslikult raiutud puidu Vietnamisse importimise keeldu, ning nõuab, et Vietnami ametivõimud tagaksid selle keelu täitmise ning vajaduse korral võtaksid kiiresti vastu vajalikud rakendusmeetmed, et täita enne TLASi toimima hakkamist tekkiv tühik;

16.  väljendab heameelt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingusse metsade säästvat majandamist käsitlevate sätete lisamise üle, mis seonduvad ka vabatahtliku partnerluslepinguga; palub komisjonil pöörata vabakaubanduslepingu rakendamise käigus erilist tähelepanu puidu ja puittoodetega kauplemisele ning jälgida hoolikalt kaubavoogusid, tagamaks et kaubanduse edasine liberaliseerimine ei suurendaks ebaseadusliku kaubanduse ohtu;

17.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile igal aastal aru sellest, kuidas Vietnam täidab vabatahtlikku partnerluslepingut ja sealhulgas käesolevas resolutsioonis esitatud nõudeid, samuti rakendamise ühiskomitee tegevusest, nii et kui tehakse ettepanek võtta vastu FLEGT-litsentside kasutamist lubav delegeeritud õigusakt, saaks teha teadliku otsuse; palub komisjonil kaaluda FLEGT-litsentsimist käsitleva määruse järgmisel läbivaatamisel selle täiustamist, et saaks kiiresti reageerida olulisematele vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevate kohustuste eiramise juhtudele;

18.  kutsub komisjoni üles intensiivistama dialoogi ja tutvustama ELi puidumäärust sellistele piirkonna suurematele puiduimportijatele ja ELi kaubanduspartneritele nagu Hiina ja Jaapan, ning rohkem tähtsustama vajadust leida nende riikidega suhtlemisel, sealhulgas kaubandussuhetes konkreetseid lahendusi ebaseadusliku puidukaubanduse tõkestamiseks, selleks et luua ülemaailmselt võrdsed tingimused selle probleemi lahendamisel; toetab komisjoni tema püüdes alustada Vietnami naaberriikidega läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimiseks kohe, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud, ning toonitab FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute tähtsust seoses tulevaste arengukoostöö rahastamisvahenditega; kutsub komisjoni looma vahendeid, et hõlbustada Vietnamil kogemuste vahetamist teiste riikidega, kes on juba sõlminud ELiga vabatahtlikud partnerluslepingud;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide, Vietnami Sotsialistliku Vabariigi ja Kambodža Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 329, 3.12.2016, lk 8.
(2) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.
(3) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.
(4) https://eia-international.org/wp-content/uploads/eia-serial-offender-web.pdf.
(5) https://eia-international.org/report/vietnam-violation-action-required-fake-cites-permits-rosewood-trade/.
(6) Nellemann, C., Interpoli keskkonnakuritegude programm (toim.). 2012. Green Carbon, Black Trade: Illegal Logging, Tax Fraud and Laundering in the Worlds Tropical Forests. A Rapid Response Assessment. (Roheline süsi, must kaubandus: ebaseaduslik metsaraie, maksupettused ja rahapesu maailma troopikametsades. Kiirreageerimishinnang.) ÜRO Keskkonnaprogramm, GRIDArendal, http://wedocs.unep.org/bitstream/handle/20.500.11822/8030/Green%20carbon%20Black%20Trade_%20Illegal %20logging.pdf?sequence=5&isAllowed=y.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2019)0140.
(8) https://www.phnompenhpost.com/national/despite-ban-timber-exports-vietnam-nearing-2016-total.
(9) https://eia-international.org/wp-content/uploads/eia-serial-offender-web.pdf, lk 6.
(10) Vabatahtlik partnerlusleping hõlmab kõiki olulisemaid ELi eksporditavaid tooteid, eelkõige 2005. aasta FLEGT-määruses määratletud viit kohustuslikku puittoodet (palgid, saematerjal, raudteeliiprid, vineer ja spoon), samuti mitmeid muid puittooteid nagu puiduhake, parkett, puitlaastplaat ja puitmööbel. Vabatahtlik partnerlusleping hõlmab eksporti kõikidesse kolmandatesse riikidesse, kuid litsentsimissüsteemi kohaldatakse esialgu ainult ELi suunduvale ekspordile.
(11) Vabatahtliku partnerluslepingu artikli 2 punkti j kohaselt tähendab „seaduslikult toodetud puit“ (edaspidi ka „seaduslik puit“) puittooteid, mis on üles töötatud või imporditud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud Vietnami õigusaktidega ja muude kõnealuse lepingu asjaomaste normidega; ja imporditud puidu puhul tähendab see puittooteid, mis on üles töötatud, toodetud ja eksporditud ülestöötamisriigi asjakohaste õigusaktide ja V lisas kirjeldatud korra kohaselt.
(12) EL ja Vietnam hindavad esmalt ühiselt puidu seaduslikkuse kontrollimise süsteemi valmisolekut FLEGT-litsentsimiseks. Litsentsimine võib alata alles siis, kui mõlemad pooled on leidnud, et süsteem on küllalt usaldusväärne.
(13) Artikli 13.8 lõike 2 punkt a: [mõlemad lepinguosalised] ergutavad selliste metsasaadustega kauplemise edendamist, mis on pärit kestlikult majandatud metsadest ja mis on üles töötatud kooskõlas ülestöötamisriigi siseriiklike õigusaktidega; sel eesmärgil võib sõlmida metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) vabatahtliku partnerluslepingu.


Protokoll, millega muudetakse konventsiooni isikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ***
PDF 114kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides protokoll, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (10923/2018 – C8-0440/2018 – 2018/0238(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0142A8-0070/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10923/2018),

–  võttes arvesse protokolli, millega muudetakse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108) (CETS nr 223),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0440/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0070/2019),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.


Liikmesriikidele loa andmine saada osaliseks Euroopa Nõukogu konventsioonis, mis käsitleb integreeritud lähenemisviisi jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele ***
PDF 118kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides Euroopa Nõukogu konventsiooni (integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele (CETS nr°218)) osaliseks (12527/2018 – C8-0436/2018 – 2018/0116(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0143A8-0080/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12527/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni integreeritud lähenemisviisi kohta jalgpallivõistluste ja teiste spordisündmustega seotud ohutusele, julgeolekule ning teenustele (CETS nr°218),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 8 (C8-0436/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni ühtse lähenemisviisi kohta spordipoliitikale: hea juhtimistava, kättesaadavus ja ausameelsus(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0080/2019),

1.  annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) EÜT L 121, 8.5.2002, lk 1.
(2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 2.


ELi ja Hiina mereveolepingu muutmise protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 115kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist mereveolepingut muutva protokolli liidu ja liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (05083/2015 – C8-0022/2019 – 2014/0327(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0144A8-0168/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05083/2015),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelist mereveolepingut (05880/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0022/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8-0168/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.


Euroopa – Vahemere piirkonna leping ELi ja Egiptuse assotsiatsiooni loomiseks (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 115kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (10219/2016 – C8‑0135/2017 – 2016/0121(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0145A8-0025/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10219/2016),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli eelnõu (10221/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0135/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0025/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi–Türkmenistani partnerlus- ja koostööleping
PDF 146kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel (12183/1/2011 – C8‑0059/2015 – 1998/0031R(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0146A8-0072/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu (12183/1/2011),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel (12288/2011),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 teisele lõigule (C8‑0059/2015),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kesk‑Aasia piirkonna kohta, eriti 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta(1), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(2), 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(3), 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni vahepealse kaubanduslepingu kohta Türkmenistaniga(4) ja 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(5),

–  võttes arvesse 1999. aasta kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel, mille nõukogu sõlmis 27. juulil 2009. aastal (5144/1999), ja selle alusel loodud ühiskomitee korralisi koosolekuid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Türkmenistani vahel 2008. aasta mais allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit energeetika alal,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türkmenistan on ühinenud,

–  võttes arvesse ELi ja Türkmenistani iga-aastast inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse kohustust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võttis 16. detsembril 2015. aastal väliskomisjonile saadetud kirjas, mis sisaldab punktis 3 mainitud aspekte,

–  võttes arvesse kirja, mille komisjoni asepresident ja kõrge esindaja saatis 5. juulil 2018. aastal väliskomisjonile ja milles ta väljendas partnerlus- ja koostöölepingule Türkmenistaniga toetust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

–  võttes arvesse väliskomisjoni vaheraportit (A8‑0072/2019),

A.  arvestades, et Kesk-Aasia on piirkond, kus Euroopa Liit tegutseb üha aktiivsemalt;

B.  arvestades, et partnerlus- ja koostööleping Türkmenistaniga parafeeriti 1997. aastal ning allkirjastati 1998. aastal; arvestades, et praeguseks on partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud 14 liikmesriiki 15 esialgu allakirjutanust (ainus, kes seda ei ole teinud, on Ühendkuningriik); arvestades, et Türkmenistan ratifitseeris partnerlus- ja koostöölepingu 2004. aastal; arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisele nende liikmesriikidega, kes ühinesid ELiga pärast selle lepingu sõlmimist, kehtib eraldi protokoll ja ratifitseerimismenetlus;

C.  arvestades, et täielikult ratifitseeritud partnerlus- ja koostööleping sõlmitaks esialgu kümneks aastaks ning seejärel uuendataks seda igal aastal, mis jätab ELile võimaluse lepingust taganeda, kui inimõiguste järgimise osas või seoses muude raskete rikkumistega tekivad tõsised kahtlused; arvestades, et pooled võivad lepingut muuta, et võtta arvesse uusi arengusuundi;

D.  arvestades, et nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga kaubandust käsitleva vahelepingu teemal 2009. aasta aprillis vabatahtliku, seaduslikult mittesiduva menetluse raames;

E.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on sätestanud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste standarditega võrdlusnäitajad, mille alusel tuleks Türkmenistani arengut hinnata, ja kriteeriumid, mille kohaselt võib koostööd jätkata;

F.  arvestades, et Türkmenistani pikaajalisteks eesmärkideks peavad jääma demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning turumajanduse põhimõtete austamine, mis on kaubandust käsitleva vahelepingu põhiosad (sätestatud nii selle dokumendi artiklis 1 kui partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2); arvestades, et kohaldamise saab ühepoolselt peatada, kui üks pool neid osasid rikkuma peaks;

G.  arvestades, et võttes arvesse argumente partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Euroopa Parlamendi nõusoleku andmist käsitlevas soovituse projektis ja selle juurde kuuluvas 8. mai 2015. aasta raporti projektis, mis sisaldas resolutsiooni ettepanekut, otsustas väliskomisjon menetluse 24. mail 2016. aastal ajutiselt peatada, kuni ta leidis, et inimõiguste ja õigusriigi osas on tehtud piisavalt edusamme, ja otsustas avada praeguse vahemenetluse;

H.  arvestades, et põhimõttekindla ja sidusa poliitika jaoks, mida EL riigiga suhetes rakendab, peavad Euroopa Parlamendi varasemates resolutsioonides nimetatud inimõiguste arengu näitajad tingimata kehtima Türkmenistani jaoks ka edaspidi;

I.  arvestades, et Türkmenistan võttis 2015. aastal vastu riikliku inimõiguste tegevuskava aastateks 2016–2020 (NAPHR), mis koostati 2013. aastal ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) abiga;

J.  arvestades, et Türkmenistan on sõlminud sellised rahvusvahelised lepingud nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt ja ILO konventsioonid;

1.  palub nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal sätestada kiiremas korras ning enne partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist järgmised lühiajalised võrdlusnäitajad, et mõõta Türkmenistani riigiasutuste jätkusuutlikku arengut, tuginedes ÜRO, OSCE ja EBRD soovitustele:

Poliitiline süsteem, õigusriik ja hea valitsemistava

Inimõigused ja põhivabadused

   i) selge jaotus kohtuliku, seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel ning muu hulgas kodanikele riigi otsustusprotsessis osalemiseks tegeliku võimaluse andmine ja tagamine, sealhulgas konsulteerimine rahvusvaheliste ekspertidega (näiteks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR)) selle üle, kas Türkmenistani põhiseadus vastab neile demokraatlikele põhimõtetele, ja Türkmenistani poolt tahte väljendamine võtta nende organisatsioonide poolt reformide kohta antud soovitusi arvesse;
   ii) piirangute eemaldamine valitsusväliste organisatsioonide registreerimiselt ja tegutsemiselt;
   iii) riiklikus inimõiguste tegevuskavas aastateks 2016–2020 võetud kohustuste täitmine Türkmenistani valitsuse poolt;
   iv) lõpu tegemine salajastele kinnipidamistele ja kadunuks jääma sundimisele, sunniviisilisele tööle ja piinamisele ning kadunud isikute saatuse või asukoha avalikustamine, et pered saaksid vahi all olevate isikutega ühenduses olla; riigi ametiasutuste poolt poliitiliste vangide olemasolu tunnistamine ja rahvusvaheliste organisatsioonidele, sh Rahvusvaheline Punase Risti Komiteele, ja sõltumatutele vaatlejatele riiki takistusteta pääsu andmine;
   v) takistusteta juurdepääsu tagamine eri teabeallikatele, ja eriti inimestele juurdepääsu andmine alternatiivsetele teabeallikatele, sh rahvusvahelistele suhtluskanalitele, ja õiguse andmine sidevahendite omamisele, nagu isiklikud sateliidiantennid või internetiühendused;
   vi) riigis ja ka välismaal elavate sõltumatute ajakirjanike ning kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguslaste ning nende pereliikmete tagakiusamise ja hirmutamise lõpetamine; väljendus- ja kogunemisvabaduse tagamine;
   vii) külaskäiguks luba küsinud ning endiselt vastust ootavatele ÜRO ning rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõigusorganisatsioonidele loa andmine;
   viii) lõpu tegemine reisikeelu mitteametlikule ja meelevaldsele süsteemile ning selle tagamisele, et inimesed, kellel ei ole luba lahkuda riigist, saavad vabalt reisida;

2.  palub nõukogul, komisjonil ning komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal võtta arvesse järgmisi pikaajalisi soovitusi jätkusuutlike ja usaldusväärsete edusammude kohta:

Poliitiline süsteem, õigusriik ja hea valitsemistava

Inimõigused ja põhivabadused

   i) austus poliitilise pluralismi ja demokraatliku vastutuse põhimõtete vastu, koos toimivate erakondade ja muude organisatsioonidega, kelle tegevusse ei sekkuta;
   ii) kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega reformide jätkamine kõikidel haldustasanditel ja kõikides haldusvaldkondades, eriti kohtusüsteemis ja õiguskaitses;
   iii) tugevad ja tõhusad kaitsemeetmed kõrgetasemelise korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu;
   iv) lapstööjõudu keelavate õigusaktide täielik rakendamine;
   v) üldine austus väljendus-, ühinemis- ning usu- ja veendumusvabaduse rahumeelse ja õiguspärase teostamise vastu;
   vi) üldine liikumisvabadus, nii riigi sees kui riigist väljas;

3.  rõhutab, et Euroopa Parlament peab hoolikalt jälgima Türkmenistanis toimuvat ning partnerlus- ja koostöölepingu kõigi osade rakendamist pärast selle jõustumist; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat seetõttu üles rakendama ja avalikult järgima inimõiguste olukorra jälgimismehhanismi, mis aitab Euroopa Parlamendil olla Euroopa välisteenistuse kaudu hästi kursis partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisega pärast selle jõustumist, eriti selle eesmärkide täitmise ja vastavusega Euroopa Liidu lepingu artiklile 2, et Euroopa Parlament saaks reageerida kohapealsetele sündmustele, kui aset peaks leidma dokumenteeritud ja tõestatud rasked inimõiguste rikkumised; rõhutab partnerlus- ja koostöölepingu peatamise võimalikku mehhanismi, kui selliseid juhtumeid peaks esinema ja tervitab selles osas komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 16. detsembri 2015. aasta kirja väliskomisjonile, mis sisaldab järgmisi eesmärke:

   i) tagada, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrektselt partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate inimõigusi ja demokratiseerimisprotsessi käsitlevate sätete rakendamisest, sealhulgas tehtaks kättesaadavaks teave inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorra arengu kohta, ning et Euroopa Parlamendile esitataks kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid järgides soovi korral aegsasti teavet enne ja pärast koostöönõukogu koosolekuid;
   ii) tihedam suhtlus Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga, et valmistuda iga-aastaseks inimõigustealaseks dialoogiks, ja teabevahetuseks;
   iii) Türkmenistani käsitleva ELi inimõigustealase strateegia ajakohastamise ettevalmistamisel Euroopa Parlamendiga konsulteerimine;

4.  väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 2018. aasta novembri avalduse üle täieõigusliku ELi delegatsiooni loomise kohta Aşgabatis; rõhutab, et uus delegatsioon peab välja töötama vastastikku kasuliku koostööstrateegia, mis vastab just Türkmenistani arengutingimustele ja nõuetele, jälgima olukorda riigis, sealhulgas inimõiguste rikkumisi ja murettekitavaid üksikjuhtumeid, alustama arutelu paljude riigi poliitika-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas tegutsevate osalistega, võimaldama kohapeal diplomaatiat ja parandama ELi välisrahastamisvahenditest rahastatud projektide haldamist ja järelevalvet;

5.  on jõudnud järeldusele, et ta kaalub nõusoleku andmist pärast seda, kui ta leiab, et komisjon, nõukogu, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Türkmenistani ametivõimud on punktides 1 ja 3 esitatud soovitusi arvesse võtnud;

6.  teeb presidendile ülesandeks nõuda nõukogult, komisjonilt ning komisjoni asepresidendilt ja kõrgelt esindajalt, et nad annaksid Euroopa Parlamendile Türkmenistani olukorra kohta korrapäraselt olulist teavet;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning komisjoni presidendile ja kõrgele esindajale, Türkmenistani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 49.
(2) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91.
(3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 119.
(4) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 20.
(5) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.


Rakendusotsus DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga *
PDF 117kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga (13123/2018 – C8-0474/2018 – 2018/0812(CNS))
P8_TA-PROV(2019)0147A8-0092/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13123/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0164/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0092/2019),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.


Kolmandate riikide kodanikke puudutav teabevahetus ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) ***I
PDF 190kWORD 61k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK seoses teabe vahetamisega kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS) ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK (COM(2016)0007 – C8-0012/2016 – 2016/0002(COD))
P8_TA-PROV(2019)0148A8-0219/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0007),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0012/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0219/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK

P8_TC1-COD(2016)0002


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liit on seadnud endale eesmärgiks luua oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Nimetatud eesmärk tuleks saavutada muu hulgas asjakohaste meetmetega, millega ennetada kuritegevust, sealhulgas organiseeritud kuritegevust ja terrorismi, ning millega nende vastu võidelda.

(2)  Kõnealune eesmärk eeldab, et teavet liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta võetakse arvesse süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigist väljaspool uutes kriminaalmenetlustes nõukogu raamotsuse 2008/675/JSK(2) kohaselt ning ka uute kuritegude ennetamiseks.

(3)  Nimetatud eesmärk eeldab karistusregistrites sisalduva teabe vahetamist liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Sellist teabevahetust korraldatakse ja hõlbustatakse nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK(3) sätestatud normidega ja nõukogu otsusega 2009/316/JSK(4) loodud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) abil.

(4)  ECRISt reguleerivas olemasolevas õigusraamistikus ei võeta piisavalt arvesse kolmandate riikide kodanikke käsitlevate päringute eripära. Ehkki ECRISe kaudu on juba praegu võimalik vahetada teavet kolmandate riikide kodanike kohta, puudub ühine liidu menetlus või mehhanism, et teha seda tõhusalt, kiirelt ja täpselt.

(5)  Kolmandate riikide kodanike kohta ei koguta liidus teavet sama moodi kui liidu kodanike kohta kodakondsusjärgses liikmesriigis, vaid see talletatakse üksnes neis liikmesriikides, kus süüdimõistev kohtuotsus on tehtud. Seega on võimalik saada täielik ülevaade kolmanda riigi kodaniku eelnevatest kriminaalkaristustest üksnes juhul, kui sellist teavet taotletakse kõigist liikmesriikidest.

(6)  Sellised üldpäringud põhjustavad ebaproportsionaalset halduskoormust kõigile liikmesriikidele, sealhulgas neile, kellel konkreetse kolmanda riigi kodaniku kohta teavet ei ole. Tegelikkuses vähendab selline koormus liikmesriikide valmidust taotleda teistelt liikmesriikidelt teavet kolmandate riikide kodanike kohta, mis takistab oluliselt nimetatud teabe vahetamist liikmesriikide vahel ja sunnib piirduma teabega, mis on talletatud oma riigi karistusregistris. Selle tagajärjel suureneb risk, et teabevahetus liikmesriikide vahel ei ole tõhus ega täielik.

(7)  Olukorra parandamiseks esitas komisjon ettepaneku, mis viis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...(5)(6) vastuvõtmiseni, millega luuakse liidu tasandil kesksüsteem, mis sisaldab süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike isikuandmeid, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on teavet nende isikute varasemate süüdimõistmiste kohta („ECRIS-TCN“).

(8)  ECRIS-TCN võimaldab liikmesriigi keskasutusel kiiresti ja tõhusalt kindlaks teha, millistes teistes liikmesriikides talletatakse karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta, nii et olemasolevat ECRISe raamistikku saaks kasutada karistusregistriandmete taotlemiseks sellelt liikmesriigilt või nendelt liikmesriikidelt vastavalt raamotsusele 2009/315/JSK.

(9)  Kriminaalasjades tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitlev teabevahetus on oluline kõigis kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse strateegiates. Kui liikmesriigid kasutaksid ära kõiki ECRISega pakutavaid võimalusi, edendaks see terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viivale radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimist.

(10)  Laste vastu suunatud seksuaalsüüteo asjades tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid ja sellistest kohtuotsustest tulenevat õiguste äravõtmist puudutava teabe kasutatavuse suurendamiseks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/93/EL(7) liikmesriikidele kohustus võtta vajalikud meetmed selle tagamiseks, et isiku töölevõtmise korral töökohale, kus tal on otsene ja regulaarne kokkupuude lastega, edastatakse raamotsuses 2009/315/JSK sätestatud korras teave karistusregistrisse kantud kehtivate, laste vastu suunatud seksuaalsüüteo asjades tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste või sellistest kohtuotsustest tuleneva õiguste äravõtmise kohta. Sellise mehhanismi eesmärk on tagada, et lapse vastu suunatud seksuaalsüüteo eest süüdi mõistetud isik ei saa sellist süüdimõistvat kohtuotsust või sellest tulenevat õiguste äravõtmist varjata, et töötada kutsealal, kus tal on otsene ja regulaarne kokkupuude lastega, mõnes teises liikmesriigis.

(11)  Käesoleva direktiivi eesmärk on teha raamotsuses 2009/315/JSK vajalikud muudatused, millega võimaldatakse ECRISe kaudu vahetada tõhusalt teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Sellega kohustatakse liikmesriike võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et koos süüdimõistvate kohtuotsustega esitatakse teave süüdi mõistetud isiku kodakondsuse või kodakonduste kohta, kui liikmesriikidel on selline teave olemas. Samuti kehtestatakse sellega teabepäringutele vastamise menetlused, tagatakse, et kolmanda riigi kodaniku taotletavale karistusregistri väljavõttele lisatakse teistest liikmesriikidest saadud teave, ning pakutakse teabevahetussüsteemi toimimiseks vajalikke tehnilisi muudatusi.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680(8) tuleks kohaldada isikuandmete töötlemisel riiklikes pädevates asutustes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise, nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Riiklikes asutustes tuleks isikuandmete töötlemise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(9), kui selline töötlemine ei kuulu direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamisalasse.

(13)  Selleks et tagada raamotsuse 2009/315/JSK rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks sellesse raamotsusesse lisada otsuse 2009/316/JSK põhimõtted ning anda komisjonile rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10).

(14)   Karistusregistri andmete vahetamiseks tuleks kasutada ühise sideinfrastruktuurina turvalist üleeuroopalist valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (sTESTA), muud selle edasiarendamisel põhinevat süsteemi või muud turvalist võrku.

(15)  Olenemata liidu rahastamisprogrammide kasutamise võimalusest vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele, peaks iga liikmesriik kandma kulud, mis tekivad tema karistusregistri andmebaasi rakendamisel, haldamisel, kasutamisel ja hooldamisel ning ECRISe kasutamiseks vajalike tehniliste kohanduste rakendamisel, haldamisel, kasutamisel ja hooldamisel.

(16)  Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja -vabadusi nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, õigust õiguskaitsele kohtu- ja haldusmenetluse teel, põhimõtet, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja üldist diskrimineerimiskeeldu. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(17)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt võimaldada vahetada kolmandate riikide kodanikke käsitlevaid täpseid karistusregistriandmeid kiirelt ja tõhusalt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ühiste normide kasutuselevõtmisega saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)  ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(19)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. ▌

(20)  Protokolli nr 21 artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(21)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(11) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 13. aprillil 2016(12).

(22)  Raamotsust 2009/315/JSK tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Raamotsuse 2009/315/JSK muutmine

Raamotsust 2009/315/JSK muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva raamotsusega:

   a) määratakse kindlaks tingimused, mille alusel süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik jagab teistele liikmesriikidele teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta;
   b) määratakse kindlaks süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi ja süüdimõistetud isiku kodakondsusjärgse liikmesriigi („kodakondsusjärgne liikmesriik”) kohustused ning täpsustatakse karistusregistris sisalduvate andmete kohta esitatud päringutele vastamise meetodid;
   c) luuakse süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks detsentraliseeritud infotehnoloogiasüsteem – Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) –, mis rajaneb kõikide liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel.“;

"

2)  Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:"

„d) „süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik“ – liikmesriik, kus süüdimõistev kohtuotsus tehti;

   e) „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses liidu kodanik, või kes on kodakondsuseta isik või isik, kelle kodakondsus ei ole teada ▌;
   f) „sõrmejäljeandmed“ – igalt isiku sõrmelt tavalise vajutuse ja pööramisega vajutuse teel saadud sõrmejälgedega seotud andmed;
   g) „näokujutis“ – isiku näo digitaalne kujutis;
   h) „ECRISe etalonirakendus“ – tarkvara, mille arendab välja komisjon ja mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ECRISe kaudu karistusregistriandmete vahetamiseks.“;

"

3)  Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Iga süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tema territooriumil tehtud süüdimõistvatele kohtuotsustele lisatakse andmed süüdimõistetud isiku kodakondsuse või kodakondsuste kohta, kui tegemist on teise liikmesriigi või kolmanda riigi kodanikuga. Kui süüdimõistetud isiku kodakondsus ei ole teada või ta on kodakondsuseta isik, peab see karistusregistris kajastuma.“;

"

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3. Kui ühe liikmesriigi kodanik küsib teda puudutavaid karistusregistriandmeid teise liikmesriigi keskasutuselt, esitab kõnealune keskasutus päringu kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele karistusregistrites sisalduvate ja nendega seotud andmete saamiseks, et lisada need andmed ja nendega seotud andmed asjaomasele isikule väljastatavale väljavõttele.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

3a. Kui kolmanda riigi kodanik küsib teda puudutavaid karistusregistriandmeid liikmesriigi keskasutuselt, esitab see keskasutus päringu ainult nende liikmesriikide keskasutustele, kellel on kõnealuse isiku kohta karistusregistriandmeid, karistusregistris sisalduvate ja nendega seotud andmete saamiseks ning lisab need andmed ja nendega seotud andmed asjaomasele isikule väljastatavale väljavõttele.“;

"

5)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui päring karistusregistriandmete saamiseks liikmesriigi kodaniku suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta esitatakse artikli 6 kohaselt muu liikmesriigi kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele, edastab päringu saanud liikmesriik need andmed sellises ulatuses, nagu on sätestatud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artiklis 13.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Kui päring karistusregistriandmete saamiseks kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta esitatakse artikli 6 kohaselt kriminaalmenetluse eesmärgil, edastab päringu saanud liikmesriik andmed nii päringu saanud liikmesriigis tehtud ja karistusregistritesse kantud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta kui ka andmed kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on talle edastatud ja karistusregistrisse kantud.

Kui selliseid andmeid taotletakse muul kui kriminaalmenetluse eesmärgil, kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõiget 2.“;

"

6)  Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Artikli 6 lõigetes 2, 3 ja 3a osutatud päringule vastatakse 20 tööpäeva jooksul alates päringu kättesaamise päevast.“;

"

7)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikes 1 asendatakse tekst „artikli 7 lõigete 1 ja 4“ tekstiga „artikli 7 lõigete 1, 4 ja 4a“;

b)  lõikes 2 asendatakse tekst „artikli 7 lõigete 2 ja 4“ tekstiga „artikli 7 lõigete 2, 4 ja 4a“;

c)  lõikes 3 asendatakse tekst „artikli 7 lõigete 1, 2 ja 4“ tekstiga „artikli 7 lõigete 1, 2, 4 ja 4a“;

8)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimese lõigu punkti c lisatakse järgmine alapunkt:"

„iv) näokujutis.“;

"

b)  lõiked 3–7 asendatakse järgmisega:"

„3. Liikmesriikide keskasutused edastavad elektrooniliselt ECRISe kaudu ja kasutavad selleks tüüpvormi vastavalt rakendusaktides sätestatud nõuetele:

   a) artiklis 4 osutatud andmed;
   b) artiklis 6 osutatud päringud;
   c) artiklis 7 osutatud vastused ning
   d) muud asjakohased andmed.

4.  Kui lõikes 3 osutatud andmete edastusviis ei ole kättesaadav, edastavad liikmesriikide keskasutused andmete edastamise turvalisust arvesse võttes kõik lõikes 3 osutatud andmed mis tahes viisil, millest jääb kirjalik jälg ning mis võimaldab andmeid saaval liikmesriigi keskasutusel kontrollida andmete autentsust.

Kui lõikes 3 osutatud andmete edastusviis ei ole pikendatud ajavahemikuks kättesaadav, teavitavad asjaomased liikmesriigid sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

5.  Iga liikmesriik teeb tehnilised kohandused, mis on vajalikud selleks, et oleks võimalik kasutada lõikes 3 osutatud tüüpvormi, et edastada kõik lõikes 3 osutatud andmed elektrooniliselt teistele liikmesriikidele ECRISe kaudu. Iga liikmesriik teatab komisjonile, millisest kuupäevast alates on ta valmis andmeid selliselt edastama ▌.“;

"

9)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 11a

Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)

1.  Selleks et vahetada vastavalt käesolevale raamotsusele karistusregistrite andmeid elektrooniliselt, on loodud detsentraliseeritud infotehnoloogia süsteem – Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) –, mis rajaneb kõikide liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel. See koosneb järgmistest osadest:

   a) ECRISe etalonirakendus;
   b) ▌keskasutuste ühine sideinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada krüpteeritud võrku.

Selleks et tagada teistele liikmesriikidele edastatava karistusregistris sisalduva teabe konfidentsiaalsus ja terviklus, tuleb kasutada sobivaid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, võttes arvesse tehnika taset, rakendamise kulu ning teabe töötlemisega kaasnevaid riske.

2.  Kõik karistusregistrite andmed talletatakse üksnes liikmesriikide hallatavates andmebaasides.

3.  Liikmesriikide keskasutustel ei ole otsest juurdepääsu teiste liikmesriikide karistusregistri andmebaasidele.

4.  ECRISe etalonirakenduse ning andmebaaside eest, kus talletatakse karistusregistriandmeid ning mis saadavad ja võtavad vastu selliseid andmeid, vastutab asjaomane liikmesriik. Liikmesriike toetab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu‑LISA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1726* kooskõlas talle määrusega (EL) …/... (13) antud ülesannetega.

5.  Ühise sideinfrastruktuuri haldamise eest vastutab komisjon. See peab täitma vajalikke turvanõudeid ja täielikult vastama ECRISe vajadustele.

6.  Eu-LISA tagab ECRISe etalonirakenduse toimimise ning arendab ja haldab seda.

7.  Iga liikmesriik kannab oma kulud, mis tekivad tema karistusregistri andmebaasi rakendamisel, haldamisel, kasutamisel ja hooldamisel ning ECRISe etalonirakenduse paigaldamisel ja kasutamisel.

Komisjon kannab ühise sideinfrastruktuuri rakendamisel, haldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja edasisel arendamisel tekkivad kulud ▌.

8.  Liikmesriigid, kes kasutavad oma riiklikku ECRISe rakendustarkvara määruse (EL) .../...(14) artikli 4 lõigete 4–8 kohaselt, võivad jätkata oma riikliku ECRISe rakendustarkvara kasutamist ECRISe etalonirakenduse asemel, tingimusel et nad täidavad kõik nimetatud lõigetes esitatud tingimused.

Artikkel 11b

Rakendusaktid

1.  Komisjon sätestab rakendusaktidega järgmise:

   a) artikli 11 lõikes 3 osutatud tüüpvorm, ka seoses teabega kuriteo kohta, mille kohta süüdimõistev kohtuotsus tehti, ja teabega süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta;
   b) ECRISe tehnilise rakendamise ja sõrmejäljeandmete vahetamise reeglid;
   c) muud liikmesriikide keskasutuste vahelise süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse korraldamise ja lihtsustamise tehnilised vahendid, sealhulgas:
   i) vahendid, mis hõlbustavad edastatava teabe mõistmist ja masintõlget;
   ii) vahendid, mille abil võib teavet elektrooniliselt vahetada, eelkõige kasutatavad tehnilised näitajad ning vajaduse korral kohaldatavad vahetusmenetlused.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).“;

"

10)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 12a

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.“;

"

11)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 13a

Komisjoni aruanne ja läbivaatamine

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva raamotsuse kohaldamise kohta [12 kuu möödumisel käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmise kuupäevast]. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas selle tehnilist rakendamist.

2.  Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele asjaomased seadusandlikud ettepanekud.

3.  Komisjon avaldab määruse (EL) .../...(15) kohaselt regulaarselt aruande, milles käsitletakse karistusregistriandmete vahetamist ECRISe kaudu ning ECRIS‑TCN‑i kasutamist, võttes eelkõige aluseks eu-LISA ja liikmesriikide esitatud statistika. Aruanne avaldatakse esimest korda üks aasta pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist.

4.  Lõikes 3 osutatud komisjoni aruanne hõlmab eelkõige liikmesriikide vahelise, sealhulgas kolmandate riikide kodanikke käsitleva teabevahetuse määra, samuti teabetaotluste, sealhulgas muul kui kriminaalmenetluse eesmärgil esitatud taotluste (näiteks taustauuringud ja asjaomase isiku enda taotlused teda puudutavate karistusregistriandmete saamiseks) eesmärke ja arvu.“.

"

Artikkel 2

Nõukogu otsuse 2009/316/JSK asendamine

Otsus 2009/316/JSK asendatakse nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes on käesolev direktiiv siduv, ilma et see piiraks nende liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kõnealuse otsuse rakendamise tähtpäevaga.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ... [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga asendatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Liikmesriigid teevad käesoleva direktiiviga muudetud raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 lõikes 5 nimetatud tehnilised kohandused [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist].

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse alates [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist]

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsus 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes (ELT L 220, 15.8.2008, lk 32).
(3)Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).
(4)Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L …, lk …).
(6)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 88/18 (2017/0144(COD)) sisalduva määruse number ning täiendada joonealust märkust, lisades määruse kuupäeva, numbri ja avaldamisviite.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(12)ELT C 186, 25.5.2016, lk 7.
(13)+ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 88/18 (2017/0144(COD)) sisalduva määruse number.
(14)+ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 88/18 (2017/0144(COD)) sisalduva määruse number.
(15)+ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 88/18 (2017/0144(COD)) sisalduva määruse number.


Kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN-süsteem) ***I
PDF 302kWORD 104k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada ja toetada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN-süsteem), ning muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011 (COM(2017)0344 – C8-0217/2017 – 2017/0144(COD))
P8_TA-PROV(2019)0149A8-0018/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0344),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0217/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0018/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726

P8_TC1-COD(2017)0144


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liit on seadnud eesmärgiks luua oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. See eesmärk tuleks saavutada muu hulgas asjakohaste meetmetega, millega ennetada kuritegevust, sealhulgas organiseeritud kuritegevust ja terrorismi, ning millega nende vastu võidelda.

(2)  Kõnealune eesmärk eeldab, et teavet liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta võetakse arvesse süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigist väljaspool uutes kriminaalmenetlustes nõukogu raamotsuse 2008/675/JSK(2) kohaselt ning ka uute kuritegude ennetamiseks.

(3)  See eesmärk eeldab karistusregistrites sisalduva teabe vahetamist liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Sellist teabevahetust korraldatakse ja hõlbustatakse nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK(3) sätestatud eeskirjadega ja nõukogu otsusega 2009/316/JSK(4) loodud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) abil.

(4)  ECRISt reguleerivas olemasolevas õigusraamistikus ei käsitleta aga piisavalt kolmandate riikide kodanikke puudutavate päringute eripära. Ehkki ECRISe kaudu on juba praegu võimalik vahetada teavet kolmandate riikide kodanike kohta, puudub ühine liidu menetlus või mehhanism, et teha seda tõhusalt, kiirelt ja täpselt.

(5)  Kolmandate riikide kodanike kohta ei koguta liidus teavet sama moodi kui liidu kodanike kohta kodakondsusjärgses liikmesriigis, vaid see talletatakse üksnes neis liikmesriikides, kus süüdimõistev kohtuotsus on tehtud. Seega on võimalik saada täielik ülevaade kolmanda riigi kodaniku eelnevatest kriminaalkaristustest üksnes juhul, kui sellist teavet taotletakse kõigist liikmesriikidest.

(6)  Sellised üldpäringud põhjustavad ebaproportsionaalset halduskoormust kõigile liikmesriikidele, sealhulgas neile, kellel konkreetse kolmanda riigi kodaniku kohta teavet ei ole. Tegelikkuses vähendab selline koormus liikmesriikide valmidust taotleda teistelt liikmesriikidelt teavet kolmandate riikide kodanike kohta, mis takistab oluliselt nimetatud teabe vahetamist liikmesriikide vahel ja sunnib piirduma teabega, mis on talletatud oma riigi karistusregistris. Selle tagajärjel suureneb oht, et teabevahetus liikmesriikide vahel ei ole tõhus ega täielik, mis omakorda mõjutab kodanikele ja liidus elavatele isikutele tagatava julgeoleku ja ohutuse taset.

(7)  Olukorra parandamiseks tuleks luua süsteem, mis võimaldab liikmesriigi keskasutusel kiiresti ja tõhusalt kindlaks teha, millistel teistel liikmesriikidel on karistusregistri andmeid kolmanda riigi kodaniku kohta ▌ („ECRIS-TCN“). Siis saaks olemasolevat ECRISe raamistikku kasutada karistusregistrite andmete taotlemiseks neilt liikmesriikidelt vastavalt raamotsusele 2009/315/JSK.

(8)  Käesoleva määrusega tuleks seetõttu kehtestada normid isikuandmeid sisaldava liidu tasandi kesksüsteemi loomiseks ning normid ülesannete jaotuse kohta liikmesriikide ning kesksüsteemi arendamise ja hooldamise eest vastutava asutuse vahel ning kõik andmekaitset käsitlevad erisätted, mida on vaja olemasoleva andmekaitsekorra täiendamiseks ja piisava üldise andmekaitse ▌, andmeturbe ja asjaomaste isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks ▌.

(9)  Eesmärk luua liidu kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud, eeldab, et teave süüdimõistvate kohtuotsuste kohta on täielik ka nende liidu kodanike puhul, kellel on mõne kolmanda riigi kodakondsus. Võttes arvesse võimalust, et need isikud esinevad ühe või mitme riigi kodanikena ning et erinevaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid talletatakse süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigis või kodakondsusjärgses liikmesriigis, on vaja käesoleva määruse kohaldamisalasse lisada need liidu kodanikud, kellel on ka mõne kolmanda riigi kodakondsus. Selliste isikute väljajätmise tulemusena ei oleks ECRIS-TCN-s talletatav teave täielik. See seaks ohtu süsteemi usaldusväärsuse. Kuna aga sellistel isikutel on liidu kodakondsus, peaksid tingimused, mille alusel saab selliste isikute sõrmejäljeandmeid ECRIS-TCN-i lisada, olema võrreldavad nende tingimustega, mille alusel liikmesriigid vahetavad liidu kodanike sõrmejäljeandmeid raamotsusega 2009/315/JSK ja otsusega 2009/316/JSK loodud ECRISe kohaselt. Seepärast tuleks selliste liidu kodanike, kellel on ka mõne kolmanda riigi kodakondsus, sõrmejäljeandmed lisada ECRIS-TCN-i üksnes juhul, kui need on liikmesriigi õiguse kohaselt võetud kriminaalmenetluse käigus, eeldusel et sellise lisamise korral peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada võetud sõrmejäljeandmeid muudel kui kriminaalmenetluse eesmärkidel, kui selline kasutamine on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud.

(10)  ECRIS-TCN- peaks võimaldama sõrmejäljeandmete töötlemist, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta. See peaks võimaldama ka näokujutise töötlemist tema isikusamasuse kinnitamiseks. On oluline, et sõrmejäljeandmete ja näokujutiste sisestamine ja kasutamine ei läheks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalik, austades sealjuures põhiõigusi ja kaitstes laste parimaid huve ning järgides kohaldatavaid liidu andmekaitsenorme.

(11)  Kuna Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametil (eu-LISA), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726,(5) on kogemusi muude justiits- ja siseküsimuste valdkonna suuremahuliste süsteemide haldamises, tuleks eu-LISA-le teha ülesandeks arendada välja ECRIS-TCN ja seda käitada. eu-LISA volitusi tuleks muuta nende uute ülesannete arvessevõtmiseks.

(12)  eu-LISA-le tuleks tagada vajalikud rahalised vahendid ja töötajad, et amet saaks täita käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid.

(13)  Võttes arvesse vajadust luua tihedad tehnilised seosed ECRIS-TCN-i ja ERCISe vahel, tuleks eu-LISA-le ühtlasi teha ülesandeks arendada edasi ja hooldada ERCISe etalonirakendust ning eu-LISA volitusi tuleks muuta selle ülesande arvessevõtmiseks.

(14)  Neli liikmesriiki on kooskõlas otsusega 2009/316/JSK arendanud välja oma riikliku ECRISe rakendustarkvara ning nad on kasutanud seda karistusregistriandmete vahetamiseks ECRISe etalonirakenduse asemel. Võttes arvesse erijooni, mille kõnealused liikmesriigid on oma süsteemidesse lisanud riigisisese kasutuse otstarbel, ja nende liikmesriikide tehtud investeeringuid, peaks neil olema lubatud jätkata oma riikliku ECRISe rakendustarkvara kasutamist ka seoses ECRIS-TCN-iga, tingimusel et täidetakse käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

(15)  ECRIS-TCN peaks sisaldama üksnes nende kolmandate riikide kodanike isikuandmeid, kelle suhtes on liidus asuv kriminaalkohus teinud süüdimõistva kohtuotsuse. Need isikuandmed peaksid sisaldama tähtnumbrilisi andmeid ja sõrmejäljeandmeid ▌. Samuti peaks olema võimalik lisada näokujutisi, kui selle liikmesriigi õigus, kus süüdimõistev kohtuotsus on tehtud, lubab süüdi mõistetud isikute näokujutisi koguda ja säilitada.

(16)  Liikmesriikide poolt kesksüsteemi sisestatavad tähtnumbrilised andmed peaksid sisaldama süüdi mõistetud isiku perekonnanime ja eesnimesid, samuti isiku pseudonüüme või varjunimesid, kui need on keskasutusele teada. Kui asjaomasele liikmesriigile on teada teistsuguseid isikuandmeid, näiteks nime erinev kirjapilt mõnes muus tähestikus, peaks olema võimalik sisestada selliseid andmeid kesksüsteemi lisateabena.

(17)  Tähtnumbrilised andmed peaksid lisateabena sisaldama samuti isikukoodi või isikut tõendavate dokumentide liiki ja numbrit, samuti kõnealused dokumendid välja andnud asutuse nime, kui selline teave on keskasutusele teada. Liikmesriik peaks enne asjakohase teabe kesksüsteemi sisestamist püüdma kontrollida isikut tõendavate dokumentide ehtsust. Kuna selline teave ei pruugi olla usaldusväärne, tuleks seda igal juhul kasutada ettevaatlikult.

(18)  Keskasutused peaksid kasutama ECRIS-TCN-i, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta, kui asjaomases liikmesriigis taotletakse selle isiku kohta karistusregistriandmeid isiku vastu algatatud kriminaalmenetluse eesmärgil, käesolevas määruses osutatud eesmärkidel. Kuigi ECRIS-TCN-i tuleks põhimõtteliselt kasutada kõigil sellistel juhtudel, peaks kriminaalmenetluse läbiviimise eest vastutaval asutusel olema võimalik otsustada, et ECRIS-TCN-i ei peaks kasutama, kui see pole juhtumi asjaolusid arvesse võttes asjakohane, näiteks teatud liiki kiireloomulistes kriminaalmenetlustes, transiidijuhtumites, kui karistusregistriandmed saadi ECRISe kaudu hiljuti, või kergemate süütegude korral, eelkõige liiklusreeglite, kohalike omavalitsuste üldeeskirjade ja avaliku korra väiksemad rikkumised.

(19)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada ECRIS-TCN-i ka muudel kui käesolevas määruses ette nähtud eesmärkidel, kui see on sätestatud liikmesriigi õiguses või selle kohaselt. ECRIS-TCN-i kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid aga teatama sellised muud eesmärgid komisjonile, kes peaks tagama vastavate teadete avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

(20)  Ka teistel karistusregistriandmeid taotlevatel asutustel peaks olema võimalik otsustada, et ECRIS-TCN-i ei tohi kasutada, kui see ei ole juhtumi asjaolusid arvesse võttes asjakohane, näiteks kui isiku kutsekvalifikatsiooniga seoses on vaja teostada teatud standardsed halduskontrollid, eriti kui on teada, et olenemata ECRIS-TCN-is päringu tegemise tulemusest ei taotleta karistusregistriandmeid teistelt liikmesriikidelt. ECRIS-TCN-i tuleks aga alati kasutada siis, kui karistusregistriandmete taotlemise on algatanud isik, kes küsib teavet teda puudutavate karistusregistriandmete kohta vastavalt raamotsusele 2009/315/JSK või kui karistusregistriandmete saamise taotlus esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/93/EL(6).

(21)  Kolmandate riikide kodanikel peaks olema õigus saada kirjalikult teavet neid puudutavate karistusregistriandmete kohta selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus nad sellise teabe esitamist taotlevad, ning kooskõlas raamotsusega 2009/315/JSK. Enne sellise teabe edastamist kolmanda riigi kodanikule peaks asjaomane liikmesriik tegema ECRIS-TCN-is päringu.

(22)  Andmed, mis puudutavad liidu kodanikke, kellel on ka mõne kolmanda riigi kodakondsus, lisatakse ECRIS-TCN-i üksnes juhul, kui pädevad asutused teavad, et sellistel isikutel on mõne kolmanda riigi kodakondsus. Kui pädevad asutused ei tea, et liidu kodanikul on ka veel mõne kolmanda riigi kodakondsus, võib ikkagi juhtuda, et sellise isiku kui kolmanda riigi kodaniku suhtes on varem tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Selle tagamiseks, et pädevatel asutustel oleks täielik ülevaade karistusregistriandmetest, peaks ECRIS-TCN-is olema võimalik teha päringuid, et kontrollida, kas mõnel liikmesriigil on liidu kodaniku kohta olemas karistusregistriandmeid, mille kohaselt see isik on kolmanda riigi kodanik.

(23)  Juhul kui kesksüsteemis olevad andmed ja liikmesriigi poolt päringu tegemisel kasutatud andmed langevad kokku (päringutabamus), esitatakse isikuandmed, mille kohta päringutabamus saadi, koos päringutabamusega. Päringu tulemust peaksid keskasutused kasutama üksnes selleks, et taotleda teavet ECRISe kaudu, või kui tegemist on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727,(7) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794(8) ja Euroopa Prokuratuuriga, mis asutati nõukogu määrusega (EL) 2017/1939,(9) üksnes selleks, et taotleda käesoleva määruse kohaselt teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

(24)  Esimeses etapis tuleks ECRIS-TCN-is olevaid näokujutisi kasutada üksnes kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse kinnitamiseks, et teha kindlaks, millistel liikmesriikidel on teavet selle kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Tulevikus ▌ peaks olema võimalik kasutada näokujutisi automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks, kui selleks nõutavad tehnilised ja poliitikanõuded on täidetud. Komisjon, võttes arvesse vajalikkust ja proportsionaalsust ning näotuvastustarkvara tehnilist arengut, peaks hindama nõutava tehnoloogia kättesaadavust ja töövalmidust enne seda, kui ta võtab vastu delegeeritud õigusakti, mis käsitleb näokujutiste kasutamise võimalikkust kolmandate riikide kodanike tuvastamisel nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on teavet nimetatud isikute suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

(25)  Biomeetriliste andmete kasutamine on vajalik, kuna see on kõige usaldusväärsem meetod, mille abil tuvastada liikmesriikide territooriumil olevad kolmandate riikide kodanikud, kellel puuduvad tihti dokumendid või muud identifitseerimisvahendid, ning saada kolmandate riikide kodanike andmete võrdlemisel usaldusväärsemaid tulemusi.

(26)  Liikmesriigid peaksid sisestama kesksüsteemi süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike sõrmejäljeandmed, mis on kogutud liikmesriigi õiguse alusel kriminaalmenetluse käigus. Selleks et kesksüsteemis oleksid kättesaadavad võimalikult täielikud isikuandmed, peaks liikmesriikidel olema võimalik sisestada kesksüsteemi ka sõrmejäljeandmeid, mis on kogutud muul kui kriminaalmenetluse eesmärgil, kui neid sõrmejäljeandmeid saab kriminaalmenetluses liikmesriigi õiguse kohaselt kasutada.

(27)  Käesolevas määruses tuleks kehtestada miinimumkriteeriumid sõrmejäljeandmete kohta, mida liikmesriigid peaksid kesksüsteemi sisestama. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida, kas nad sisestavad nende kolmandate riikide kodanike sõrmejäljeandmed, kellele on mõistetud vähemalt kuuekuuline vabadusekaotus, või nende kolmandate riikide kodanike sõrmejäljeandmed, kes on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest ette nähtud vabadusekaotuse ülemmäär on vähemalt 12 kuud.

(28)  Liikmesriikidel tuleks teha ECRIS-TCN-i kanded süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike kohta. Seda tuleks võimaluse korral teha automaatselt ja põhjendamatu viivituseta pärast nende isikute kohta tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste sisestamist riiklikesse karistusregistritesse. Liikmesriigid peaksid kooskõlas käesoleva määrusega sisestama kesksüsteemi tähtnumbrilised andmeid ja sõrmejäljeandmeid, mis on seotud pärast andmete ECRIS-TCN-i sisestamise alguskuupäeva tehtud süüdimõistvate kohtuotsustega. Samast kuupäevast peaks liikmesriikidel olema igal ajal võimalik sisestada kesksüsteemi näokujutisi.

(29)  Süsteemi maksimaalse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks liikmesriikidel teha kooskõlas käesoleva määrusega ECRIS-TCN-i kanded ka nende kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus enne käesoleva määruse kohast andmete sisestamise alguse kuupäeva. Samas ei peaks sel eesmärgil liikmesriikidele ette nägema kohustust koguda teavet, mida ei olnud nende karistusregistritesse juba kantud enne andmete sisestamise alguse kuupäeva. Selliste varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega seotud kolmandate riikide kodanike sõrmejäljeandmed tuleks sisestada üksnes juhul, kui need võeti kriminaalmenetluse käigus ning kui asjaomane liikmesriik leiab, et neid saab selgelt seostada muude karistusregistris olevate isikuandmetega.

(30)  Süüdimõistvaid kohtuotsuseid puudutava teabe vahetamise parandamine peaks aitama liikmesriikidel rakendada raamotsust 2008/675/JSK, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud võtma uutes kriminaalmenetlustes arvesse teistes liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, sellises ulatuses, nagu liikmesriigi õiguse kohaselt võetakse arvesse liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

(31)  ECRIS-TCN-is saadud päringutabamus ei peaks automaatselt tähendama, et asjaomane kolmanda riigi kodanik on osutatud liikmesriikides süüdi mõistetud ▌. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste olemasolu tuleks kinnitada üksnes asjaomase liikmesriigi karistusregistrist saadud teabe põhjal.

(32)  Olenemata liidu rahastamisprogrammide kasutamise võimalusest vastavalt kohaldatavatele normidele, peaks iga liikmesriik ise kandma kulud, mis tekivad riikliku karistusregistri andmebaasi ja riiklike sõrmejälgede andmebaaside rakendamise, haldamise, kasutamise ja hooldamisega ning ECRIS-TCN-i kasutamiseks vajalike tehniliste kohanduste, sealhulgas neid riikliku keskse juurdepääsupunktiga siduvate ühenduste rakendamise, haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

(33)  Eurojustil, Europolil ja Euroopa Prokuratuuril peaks olema neile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks juurdepääs ECRIS-TCN-ile, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta. Eurojustil peaks olema ECRIS-TCN-ile ka otsene juurdepääs, et täita talle käesoleva määrusega antud ülesannet olla kontaktpunktiks kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö põhimõtete, sealhulgas vastastikuse õigusabi normide kohaldamist. Nende liikmesriikide seisukohti, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamisel rakendatavas tõhustatud koostöö menetluses, tuleks arvesse võtta, kuid Euroopa Prokuratuurile ei tohiks keelata juurdepääsu teabele süüdimõistvate kohtuotsuste kohta üksnes selle alusel, et asjaomane liikmesriik ei osale tõhustatud koostöös.

(34)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ranged normid ECRIS-TCN-ile juurdepääsuks ja vajalikud kaitsemeetmed, sealhulgas liikmesriikide kohustused andmete kogumisel ja kasutamisel. Määrusega nähakse ette ka see, kuidas üksikisikud võivad kasutada õigust saada hüvitist, õigust oma andmetele juurde pääseda ning lasta neid parandada ja kustutada ning õigust õiguskaitsele, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja avalike sõltumatute asutuste poolsele järelevalvele andmete töötlemise üle. Määrusega austatakse seega põhiõigusi ja -vabadusi nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, põhimõtet, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, ja üldist diskrimineerimiskeeldu. Selles osas võetakse määruses ühtlasi arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja muid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid inimõiguste valdkonna kohustusi.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680(10) ▌ tuleks kohaldada riiklikes pädevates asutustes isikuandmete töötlemise suhtes, kui seda tehakse kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ennetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(11) tuleks kohaldada riiklikes asutustes isikuandmete töötlemise suhtes, kui selline töötlemine ei kuulu direktiivi (EL) 2016/680 kohaldamisalasse. Tagada tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725(12) kohane koordineeritud järelevalve ning seda määrust tuleks kohaldada ka eu-LISAs isikuandmete töötlemise suhtes.

(36)  Keskasutused peaksid varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega seotud tähtnumbrilised andmed sisestama käesoleva määruse kohase andmete sisestamise perioodi lõpuks ning sõrmejäljeandmed kahe aasta jooksul pärast ECRIS-TCN-i kasutuselevõtmise kuupäeva. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sisestada kõik andmed samal ajal, tingimusel et peetakse kinni nimetatud tähtaegadest.

(37)  Tuleks ette näha normid liikmesriikide, Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri vastutuse kohta käesoleva määruse rikkumisega tekitatud kahju korral.

(38)  Selleks et parandada selliste liikmesriikide kindlakstegemist, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamise kohta, nähes ette näokujutiste kasutamise kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, et teha kindlaks, millistel liikmesriikidel on teavet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega(13). Eelkõige selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(39)  Selleks et tagada ECRIS-TCN-i väljatöötamise ja operatiivjuhtimise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.(14)

(40)  Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed nii kiiresti kui võimalik, et tagada ECRIS-TCN-i nõuetekohane toimimine, võttes arvesse aega, mida eu-LISA vajab ECRIS-TCN-i arendamiseks ja rakendamiseks. Liikmesriikidel peaks aga olema pärast käesoleva määruse jõustumist vähemalt 36 kuud aega võtta meetmeid käesoleva määruse täitmiseks.

(41)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, s.o võimaldada kolmandate riikide kodanikke käsitlevate täpsete karistusregistriandmete kiiret ja tõhusat vahetamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ühiste normide kasutuselevõtmisega saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(43)  ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(44)  Protokolli nr 21 artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(45)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(15) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 12. detsembril 2017(16),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse

a)  ▌ süsteem nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta („ECRIS-TCN“);

b)  ▌ tingimused, mille alusel keskasutused kasutavad ECRIS-TCN-i, et saada teavet selliste varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta otsusega 2009/316/JSK loodud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu, ja tingimused, mille alusel Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur kasutavad ECRIS-TCN-i.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse nende kolmandate riikide kodanike isikuandmete töötlemisel, kelle suhtes on liikmesriikides tehtud süüdimõistev kohtuotsus, et teha kindlaks liikmesriigid, kus see süüdimõistev kohtuotsus tehti. Välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkt ii, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, ka liidu kodanike suhtes, kellel on ka mõne kolmanda riigi kodakondsus ja kelle suhtes on liikmesriigis tehtud süüdimõistev kohtuotsus.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „süüdimõistev kohtuotsus“ – kriminaalkohtu lõplik otsus füüsilise isiku kuriteos süüdimõistmise kohta, kui nimetatud otsus on kantud süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi karistusregistrisse;

2)  „kriminaalmenetlus“ – kohtueelne menetlus, kohtumenetlus ja süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramine;

3)  „karistusregister“ – riiklik register või riiklikud registrid, kuhu tehakse liikmesriigi õiguse alusel kanded süüdimõistvate kohtuotsuste kohta;

4)  „süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik“ – liikmesriik, kus süüdimõistev kohtuotsus tehti;

5)  „keskasutus“ – raamotsuse 2009/315/JSK artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud asutus;

6)  „pädevad asutused“ – keskasutused ning Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur), kes on pädevad käesoleva määruse alusel ECRIS-TCN-ile juurde pääsema või selles päringuid tegema;

7)  „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses liidu kodanik, või kodakondsuseta isik või isik, kelle kodakondsus ei ole teada ▌;

8)  „kesksüsteem“ – andmebaas või andmebaasid, mida arendab ja haldab eu-LISA ning mis sisaldab või mis sisaldavad nende kolmandate riikide kodanike isikuandmeid, kelle suhtes on liikmesriigis tehtud süüdimõistev kohtuotsus ▌;

9)  „liidese tarkvara“ – tarkvara, mis võimaldab seda pakkuvatel pädevatel asutustel kesksüsteemile artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud sidetaristu kaudu juurde pääseda;

10)  „isikuandmed“ – tähtnumbrilised andmed, sõrmejäljeandmed ja näokujutised, mida kasutatakse nende andmete ja füüsilise isiku vahelise seose kindlakstegemiseks;

11)  „tähtnumbrilised andmed“ – tähtede, numbrite, erimärkide, tühikute ja kirjavahemärkide abil esitatud andmed;

12)  „sõrmejäljeandmed“ – igalt isiku sõrmelt tavalise vajutuse ja pööramisega vajutuse teel saadud sõrmejälgedega seotud andmed;

13)  „näokujutis“ – isiku näo digitaalne kujutis;

14)  „päringutabamus“ – kesksüsteemis säilitatavate isikuandmete ja päringu tegemiseks kasutatud isikuandmete võrdlemisel tuvastatud kokkulangevus või kokkulangevused ▌;

15)  „riiklik keskne juurdepääsupunkt“ – artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud sidetaristu riiklik juurdepääsupunkt;

16)  „ECRISe etalonirakendus“ – tarkvara, mida arendab komisjon ja mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ECRISe kaudu karistusregistriandmete vahetamiseks;

17)  „riiklik järelevalveasutus“ –vastavalt kohaldatavatele liidu andmekaitsenormidele liikmesriigis asutatud sõltumatu ametiasutus;

18)  „järelevalveasutused“ – Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused.

Artikkel 4

ECRIS-TCN-i tehniline ülesehitus

1.  ECRIS-TCN koosneb järgmistest osadest:

a)  kesksüsteem, kus säilitatakse süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike isikuandmeid;

b)  iga liikmesriigi riiklik keskne juurdepääsupunkt;

c)  liidese tarkvara, mis võimaldab pädevatel asutustel saada kesksüsteemiga ühendust punktis d osutatud riikliku keskse juurdepääsupunkti ja sidetaristu kaudu;

d)  sidetaristu kesksüsteemi ja riikliku keskse juurdepääsupunkti vahel.

2.  Kesksüsteemi pakub eu-LISA oma ▌tehnilistes keskustes.

3.  Liidese tarkvara integreeritakse ECRISe etalonirakendusega. Liikmesriigid kasutavad ECRISe etalonirakendust või lõigetes 4–8 sätestatud olukorras ja tingimustel riiklikku ECRISe rakendustarkvara, et teha ECRIS-TCN-is päringuid ja esitada nende tulemusel taotlused karistusregistriandmete saamiseks.

4.  Liikmesriigid, kes kasutavad oma riiklikku ECRISe rakendustarkvara, vastutavad selle tagamise eest, et nende riiklik ECRISe rakendustarkvara võimaldaks nende riiklikel karistusregistriasutustel kasutada ECRIS-TCN-i, välja arvatud liidese tarkvara, vastavalt käesolevale määrusele. Selleks tagavad nad enne artikli 35 lõike 4 kohast ECRIS-TCN-i kasutuselevõtu kuupäeva, et nende riiklik ECRISe rakendustarkvara töötab vastavalt protokollidele ja tehnilisele kirjeldusele, mis on kehtestatud artiklis 10 osutatud rakendusaktidega, ja muudele tehnilistele nõuetele, mille eu-LISA on kehtestanud käesoleva määruse alusel ja mis põhinevad nimetatud aktidel.

5.  Liikmesriigid, kes kasutavad oma riiklikku ECRISe rakendustarkvara, tagavad niikaua kui nad ei kasuta ERCISe etalonirakendust, ka oma riiklikus ECRISe rakendustarkvaras põhjendamatu viivituseta hilisemate tehniliste kohanduste tegemise, mis on vajalikud artiklis 10 osutatud rakendusaktidega kehtestatud tehniliste kirjelduste muutmise tõttu või muude tehniliste nõuete tõttu, mille eu-LISA on kehtestanud käesoleva määruse alusel ja mis põhinevad nimetatud aktidel.

6.  Liikmesriigid, kes kasutavad oma riiklikku ECRISe rakendustarkvara, kannavad kõik kulud, mis kaasnevad nende riikliku ECRISe rakendustarkvara ning selle tarkvara ja ECRIS-TCN-i vahelise ühenduse, välja arvatud liidese tarkvara, rakendamise, hooldamise ja edasiarendamisega.

7.  Juhul kui liikmesriigil, kes kasutab oma riiklikku ECRISe rakendustarkvara, ei ole võimalik täita oma käesoleva artikli kohaseid kohustusi, peab ta ECRIS-TCN-i kasutamiseks kasutama ECRISe etalonirakendust, sealhulgas integreeritud liidese tarkvara.

8.  Selleks et komisjon saaks teha artikli 36 lõike 10 punktis b ette nähtud hindamise, annab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu vajaliku teabe.

II PEATÜKK

ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE KESKASUTUSTE POOLT

Artikkel 5

Andmete sisestamine ECRIS-TCN-i

1.  Iga süüdimõistetud kolmanda riigi kodaniku kohta teeb süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus kesksüsteemis andmekande. Andmekanne sisaldab

a)  tähtnumbrilised andmed:

i)  lisatav teave, välja arvatud üksikjuhtudel, kui selline teave ei ole keskasutusele teada (kohustuslik teave):

perekonnanimi,

eesnimed,

sünnikuupäev,

sünnikoht (linn ja riik),

kodakondsus või kodakondsused,

sugu,

varasemad nimed, kui asjakohane,

süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kood;

ii)  lisatav teave, kui see on sisestatud karistusregistrisse (mittekohustuslik teave):

− vanemate nimed;

iii)  lisatav teave, kui see on keskasutusele kättesaadav (lisateave):

− isikukood või isikut tõendavate dokumentide liik ja number ning dokumendid välja andnud asutuse nimi,

− pseudonüümid või varjunimed;

b)  sõrmejäljeandmed:

i)  sõrmejäljeandmed, mis on kogutud kriminaalmenetluse käigus liikmesriigi õiguse kohaselt;

ii)  vähemalt sõrmejäljeandmed, mis on kogutud ühe järgmise kriteeriumi põhjal:

–  kui kolmanda riigi kodanikule on mõistetud vähemalt kuuekuuline vabadusekaotus; või

–  kui kolmanda riigi kodanik on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest liikmesriigi õiguse alusel ette nähtud vabadusekaotuse ülemmäär on vähemalt 12 kuud.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sõrmejäljeandmed peavad vastama artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud sõrmejäljeandmete kvaliteedi, eraldusvõime ja töötlemise tehnilisele kirjeldusele. Süüdimõistva kohtuotsuse saanud isiku sõrmejäljeandmete viitenumber peab sisaldama süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi koodi.

3.  Registrikanne võib sisaldada ka sellise kolmanda riigi kodaniku näokujutisi, kelle suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, juhul kui süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi õigus lubab süüdi mõistetud isikute näokujutisi koguda ja säilitada.

4.   Süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik teeb kande võimaluse korral automaatselt ja põhjendamatu viivituseta pärast süüdimõistva kohtuotsuse karistusregistritesse sisestamist.

5.  Süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik teeb andmekanded ka süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on tehtud enne … [artikli 35 lõike 1 kohast andmete sisestamise alguse kuupäeva], kui sellised andmed süüdimõistetud isikute kohta on selle liikmesriigi andmebaasides olemas. Sellisel juhul tuleb sõrmejäljeandmed sisestada üksnes siis, kui need on kogutud kriminaalmenetluse käigus liikmesriigi õiguse kohaselt ning kui neid saab selgelt seostada muude karistusregistrites olevate isikuandmetega.

6.  Selleks et täita lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii ning lõikes 5 sätestatud kohustused lisada andmekandesse sõrmejäljeandmed, võivad liikmesriigid sellisel lisamisel kasutada sõrmejäljeandmeid, mis on kogutud mõnel muul kui kriminaalmenetluse eesmärgil, kui selline kasutus on liikmesriigi õiguse alusel lubatud.

Artikkel 6

Näokujutised

1.  Kuni lõikes 2 sätestatud delegeeritud õigusaktide jõustumiseni võib näokujutisi kasutada üksnes tähtnumbrilise päringu tulemusel või sõrmejäljeandmete alusel tuvastatud kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse kinnitamiseks.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses näokujutiste kasutamisega kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, et teha niipea kui see on tehniliselt võimalik, kindlaks, millistel liikmesriikidel on teavet selliste isikute suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Enne selle õiguse kasutamist hindab komisjon nõutava tehnoloogia kättesaadavust ja töövalmidust, võttes arvesse vajalikkust ja proportsionaalsust ning näotuvastustarkvara tehnilist arengut.

Artikkel 7

ECRIS-TCN-i kasutamine nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on karistusregistriandmeid

1.  Keskasutused kasutavad ECRIS-TCN-i, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta, et saada ECRISe kaudu teavet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, kui asjaomases liikmesriigis taotletakse selle isiku kohta karistusregistriandmeid isiku vastu algatatud kriminaalmenetluse eesmärgil või ühel järgmistest eesmärkidest, ning kui see on ette nähtud liikmesriigi õigusega ja selle kohaselt:

–  isiku taotlusel isikut puudutavate karistusregistriandmete kontrollimine;

–  julgeolekukontroll;

–  loa hankimine;

–  töökoha taotleja kontrollimine;

–  kontrollimine seoses vabatahtliku tegevusega, mis eeldab otseseid ja regulaarseid kontakte laste või haavatavate isikutega;

–  viisa-, kodakondsuse saamise ja rändemenetlused, sealhulgas varjupaigamenetlused, ning

–  kontrollimine seoses hankelepingute ja riiklike testidega.

Karistusregistriandmeid taotlev asutus võib erijuhtudel, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi kodanik küsib keskasutuselt teavet teda puudutavate karistusregistriandmete kohta või kui karistusregistriandmete saamise taotlus esitatakse direktiivi 2011/93/EL artikli 10 lõike 2 kohaselt, siiski otsustada, et ECRIS-TCN-i selleks kasutamine ei ole asjakohane.

2.  Liikmesriik, kelle õiguses või kelle õiguse kohaselt see on ette nähtud, otsustab kasutada ECRIS-TCN-i muudel kui lõikes 1 ette nähtud eesmärkidel, et saada ECRISe kaudu teavet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, teavitab komisjoni sellistest muudest eesmärkidest ja eesmärgi muudatustest artikli 35 lõikes 4 osutatud süsteemi kasutuselevõtu kuupäevaks või mis tahes ajal pärast seda kuupäeva. Komisjon avaldab sellised teated Euroopa Liidu Teatajas 30 päeva jooksul alates teadete saamisest.

3.  Eurojust, Europol ▌ja Euroopa Prokuratuur võivad teha päringuid ECRIS-TCN-is, et teha artiklite 14–18 kohaselt kindlaks liikmesriigid, kellel on kolmanda riigi kodaniku kohta karistusregistriandmeid. Neil ei ole siiski õigust andmeid ECRIS-TCN-i sisestada, neid seal parandada või neid sealt kustutada.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eesmärkidel võivad pädevad asutused teha ECRIS-TCN-is päringuid ka selle kontrollimiseks, kas mõnel liikmesriigil on liidu kodaniku kohta karistusregistriandmeid, mille kohaselt see isik on kolmanda riigi kodanik.

5.  Pädevad asutused võivad ECRIS-TCN-is päringute tegemisel kasutada kõiki või ainult osa artikli 5 lõikes 1 osutatud andmeid. Andmete miinimumkogum, mis on vajalik süsteemis päringu tegemiseks, täpsustatakse vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile g vastu võetavas rakendusaktis.

6.  Pädevad asutused võivad ECRIS-TCN-is päringute tegemisel kasutada ka näokujutisi, tingimusel et selline funktsioon on kasutusele võetud artikli 6 lõike 2 kohaselt.

7.  Päringutabamuse korral teatab kesksüsteem pädevale asutusele automaatselt millistel liikmesriikidel on karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta, lisades seotud viitenumbrid ja vastavad isikuandmed. Neid isikuandmeid võib kasutada üksnes asjaomase kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse kontrollimiseks. Kesksüsteemis tehtud päringu tulemust võib kasutada üksnes raamotsuse 2009/315/JSK artikli 6 kohase taotluse või käesoleva määruse artikli 17 lõikes 3 osutatud taotluse tegemiseks.

8.  Kui päringutabamust ei saada, teavitab kesksüsteem sellest pädevat asutust automaatselt.

III PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 8

Andmete säilitamise tähtaeg

1.  Kesksüsteemis säilitatakse iga andmekannet seni, kuni teavet asjaomase isiku suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta säilitatakse ▌karistusregistrites ▌.

2.  Lõikes 1 osutatud andmete säilitamise tähtaja möödumisel kustutab süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus ▌andmekande, sealhulgas sõrmejäljeandmed või näokujutised, kesksüsteemist. Kustutamine toimub võimaluse korral automaatselt ja igal juhul hiljemalt ühe kuu möödumisel andmete säilitamise tähtaja lõppemisest.

Artikkel 9

Andmete muutmine ja kustutamine

1.  Liikmesriik võib muuta või kustutada andmeid, mis ta on ECRIS-TCN-i kandnud.

2.  Kui karistusregistrite andmeid, ▌mille alusel tehti artikli 5 kohane andmekanne, hiljem muudetakse, teeb süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik põhjendamatu viivituseta sama muudatuse kesksüsteemi andmekandes sisalduvates andmetes.

3.  Kui süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigil on põhjust arvata, et andmed, mille ta on kesksüsteemi kandnud, on ebaõiged või et neid andmeid on kesksüsteemis töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, teeb ta järgmist:

a)  algatab kohe asjaomaste andmete õigsuse või asjakohasel juhul nende töötlemise õiguspärasuse kontrollimise menetluse;

b)  vajaduse korral parandab andmeid või kustutab need kesksüsteemist põhjendamatu viivituseta.

4.  Kui mõnel muul liikmesriigil kui süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik, kes andmed sisestas, on põhjust arvata, et kesksüsteemi kantud andmed on ebaõiged või et neid andmeid on kesksüsteemis töödeldud vastuolus käesoleva määrusega, võtab ta põhjendamatu viivituseta ühendust süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutusega.

Süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik

a)  algatab kohe asjaomaste andmete õigsuse või asjakohasel juhul nende töötlemise õiguspärasuse kontrollimise menetluse;

b)  vajaduse korral parandab andmeid või kustutab need kesksüsteemist põhjendamatu viivituseta;

c)  teavitab teist asjaomast liikmesriiki andmete parandamisest või kustutamisest või andmete parandamata või kustutamata jätmise põhjustest põhjendamatu viivituseta.

IV PEATÜKK

ARENDAMINE, TOIMIMINE JA VASTUTUSVALDKONNAD

Artikkel 10

Rakendusaktide vastuvõtmine komisjoni poolt

1.  Komisjon võtab niipea kui võimalik vastu rakendusaktid, mis on vajalikud ECRIS-TCN-i tehniliseks arendamiseks ja rakendamiseks, eelkõige rakendusaktid järgmise kohta:

a)  tähtnumbriliste andmete töötlemise tehniline kirjeldus;

b)  sõrmejäljeandmete kvaliteedi, eraldusvõime ja töötlemise tehniline kirjeldus ▌;

c)  liidese tarkvara tehniline kirjeldus;

d)  näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja töötlemise tehniline kirjeldus artiklis 6 sätestatud eesmärkidel ja tingimustel;

e)  andmekvaliteet, sealhulgas kvaliteedikontrolli läbiviimise mehhanism ja kord;

f)  andmete sisestamine vastavalt artiklile 5;

g)  juurdepääs ECRIS-TCN-ile ja seal päringute tegemine vastavalt artiklile 7;

h)  andmete muutmine ja kustutamine vastavalt artiklitele 8 ja 9;

i)  logide pidamine ja neile juurdepääs vastavalt artiklile 31;

j)  keskse teabehoidla toimimine ja teabehoidla suhtes kohaldatavad andmeturbe- ja andmekaitsenormid vastavalt artiklile 32;

k)  statistika esitamine vastavalt artiklile 32;

l)  ECRIS-TCN-i toimimise ja selle kättesaadavusega seotud nõuded, sealhulgas ECRIS-TCN-i biomeetrilise toimimise minimaalsed kirjeldused ja nõuded, eelkõige nõutava valepositiivsete tuvastamiste määra ja valenegatiivsete tuvastamiste määra osas.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

ECRIS-TCN-i arendamine ja operatiivjuhtimine

1.  eu-LISA vastutab ECRIS-TCN-i arendamise eest kooskõlas lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetega. Lisaks vastutab eu-LISA ka ECRIS-TCN-i operatiivjuhtimise eest. Arendamine hõlmab tehniliste kirjelduste väljatöötamist ja rakendamist, testimist ning projekti üldist koordineerimist.

2.  eu-LISA vastutab ka ECRISe etalonirakenduse edasiarendamise ja hooldamise eest.

3.  eu-LISA kavandab ECRIS-TCN-i füüsilise ülesehituse, sealhulgas selle tehnilised kirjeldused ning arendamise seoses kesksüsteemi, riiklike kesksete juurdepääsupunktide ja liidese tarkvaraga. Kava võtab vastu eu-LISA haldusnõukogu, tingimusel et komisjon annab selle kohta heakskiitva arvamuse.

4.  eu-LISA arendab ja rakendab ECRIS-TCN-i niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse jõustumist ▌ ja pärast seda, kui komisjon on vastu võtnud artiklis 10 sätestatud rakendusaktid.

5.  Enne ECRIS-TCN-i kavandamis- ja arendamisetappi moodustab eu-LISA haldusnõukogu kümneliikmelise programminõukogu.

Programminõukogusse kuulub kaheksa haldusnõukogu nimetatud liiget, artiklis 39 osutatud nõuanderühma juhataja ja üks komisjoni määratud liige. Haldusnõukogu nimetatavad liikmed valitakse üksnes nendest liikmesriikidest, kelle suhtes on liidu õiguse alusel täielikult siduvad ECRISe toimimist reguleerivad õigusaktid ning kes osalevad ECRIS-TCN-is. Haldusnõukogu tagab, et liikmetel, kelle ta programminõukogusse nimetab, on vajalikud kogemused ja teadmised kohturegistri- ja karistusregistriasutusi toetavate IT-süsteemide arendamise ja haldamise alal.

eu-LISA osaleb programminõukogu töös. Seepärast osalevad eu-LISA esindajad programminõukogu koosolekutel, et anda aru ECRIS-TCN-i kavandamis- ja arendamisalase töö kohta ning mis tahes muu seonduva töö ja tegevuse kohta.

Programminõukogu tuleb kokku vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ja vajaduse korral tihedamini. See tagab ECRIS-TCN-i kavandamis- ja arendamisetapi nõuetekohase juhtimise ning ühtsuse ECRIS-TCN-i keskse projekti ja liikmesriikide projektide vahel ning liikmesriikide ECRISe rakendustarkvaraga. Programminõukogu esitab eu-LISA haldusnõukogule regulaarselt ja võimaluse korral kord kuus kirjaliku aruande projekti edenemise kohta. Programminõukogul ei ole otsustuspädevust ega volitust esindada haldusnõukogu liikmeid.

6.  Programminõukogu kehtestab oma töökorra, mis sisaldab eelkõige norme järgmise kohta:

a)  nõukogu juhatamine;

b)  koosolekute toimumiskohad;

c)  koosolekute ettevalmistamine;

d)  ekspertide osalemine koosolekutel;

e)  teavituskavad haldusnõukogu mitteosalevate liikmete täieliku teavitamise tagamiseks.

7.  Programminõukogu tööd juhib liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel täielikult siduvad õigusaktid, mis reguleerivad ECRISe toimimist, ning õigusaktid, mis reguleerivad kõikide eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

8.  Kõik programminõukogu liikmete reisi- ja elamiskulud kannab eu-LISA. eu-LISA töökorra artiklit 10 kohaldatakse mutatis mutandis. Programminõukogu sekretariaadi kohustuste täitmise tagab eu-LISA.

9.  Kavandamis- ja arendamisetapis moodustatakse artiklis 39 osutatud nõuanderühm, kuhu kuuluvad ECRIS-TCN-i riiklike projektide juhid ja mida juhib eu-LISA. Kavandamis- ja arendamisetapis saab nõuanderühm kokku regulaarselt ja võimaluse korral vähemalt kord kuus kuni ECRIS-TCN-i kasutuselevõtuni. Ta esitab pärast iga kohtumist aruande programminõukogule ▌. Nõuanderühm pakub tehnilisi eriteadmisi, et toetada programminõukogu tööd, ja jälgib liikmesriikide ettevalmistuste seisu.

10.  Selleks et tagada igal ajal ECRIS-TCN-is säilitatava teabe konfidentsiaalsus ja terviklus, tagab eu-LISA koostöös liikmesriikidega asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, võttes arvesse tehnika taset, rakendamise kulu ning töötlemisega kaasnevaid riske.

11.  eu-LISA vastutab artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud sidetaristuga seotud järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)  järelevalve;

b)  turvalisus;

c)  liikmesriikide ja sidetaristu teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

12.  Komisjon vastutab kõigi muude artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud sidetaristuga seotud ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)  eelarve täitmisega seotud ülesanded;

b)  soetamine ja uuendamine;

c)  lepinguküsimused.

13.  eu-LISA töötab välja mehhanismi ja menetlused ECRIS-TCN-is säilitatavate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja haldab neid ning esitab liikmesriikidele regulaarselt aruandeid. eu-LISA esitab komisjonile regulaarselt aruandeid ilmnenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta.

14.  ECRIS-TCN-i operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud ECRIS-TCN-i tööshoidmiseks kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see hooldustöid ja tehnilist arendamist, mis on vajalikud selle tagamiseks, et ECRIS‑TCN toimib vastavalt tehnilistele kirjeldustele rahuldaval tasemel.

15.  eu-LISA täidab ülesandeid, mis on seotud ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse tehnilise kasutuse alaste koolituste pakkumisega.

16.  Ilma et see piiraks nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(17) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad kesksüsteemi salvestatud andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 12

Liikmesriikide kohustused

1.  Iga liikmesriik vastutab järgmise eest:

a)  riiklike karistusregistrite, riiklike sõrmejälgede andmebaaside ja riikliku keskse juurdepääsupunkti vahelise turvalise ühenduse tagamine;

b)  punktis a osutatud ühenduse arendus, käitamine ja hooldus;

c)  riiklike süsteemide ja ECRISe etalonirakenduse vahelise ühenduse tagamine;

d)  keskasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele ECRIS-TCN-ile käesoleva määruse kohaselt antava juurdepääsu haldamine ja kord ning nende töötajate nimekirja ja kasutajaprofiilide koostamine ja korrapärane ajakohastamine, millele on osutatud artikli 19 lõike 3 punktis g.

2.  Iga liikmesriik tagab, et riigi keskasutuse töötajad, kellel on õigus pääseda juurde ECRIS‑TCN‑ile, läbivad nõuetekohase, eelkõige andmeturvet ja andmekaitset käsitlevaid norme ning kohaldatavaid põhiõigusi hõlmava koolituse, enne kui neile antakse luba kesksüsteemis olevaid andmeid töödelda.

Artikkel 13

Vastutus andmete kasutamisel

1.  Vastavalt kohaldatavatele liidu andmekaitsenormidele tagab iga liikmesriik, et ECRIS-TCN-is säilitatavaid andmeid töödeldakse õiguspäraselt, ning eelkõige selle, et

a)  andmetele on juurdepääs üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatel oma ülesannete täitmiseks;

b)  andmed on kogutud õiguspäraselt ja austades täielikult kolmanda riigi kodaniku inimväärikust ja põhiõigusi;

c)  andmed sisestatakse ECRIS-TCN-i õiguspäraselt;

d)  andmed on ECRIS-TCN-i sisestamisel õiged ja ajakohastatud.

2.  eu-LISA tagab, et ECRIS-TCN-i käitatakse kooskõlas käesoleva määrusega, artikli 6 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktiga ja artiklis 10 osutatud rakendusaktidega ning kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725. Eelkõige võtab eu‑LISA vajalikke meetmeid, et tagada kesksüsteemi ning artikli 4 lõike1 punktis d osutatud sidetaristu turvalisus, ilma et see piiraks ühegi liikmesriigi vastutust.

3.  eu-LISA teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit niipea kui võimalikmeetmetest, mida ta võtab lõike 2 kohaselt ECRIS-TCN-i kasutuselevõtuks.

4.  Komisjon teeb lõikes 3 osutatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks regulaarselt ajakohastatava avaliku veebisaidi vahendusel.

Artikkel 14

Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri juurdepääs

1.  Eurojustil on ECRIS-TCN-ile otsene juurdepääs artikli 17 rakendamiseks ja oma ülesannete täitmiseks määruse (EL) 2018/1727 artikli 2 kohaselt, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

2.  Europolil on ECRIS-TCN-ile otsene juurdepääs oma ülesannete täitmiseks määruse (EL) 2016/794 artikli 4 lõike 1 punktide ae ja h kohaselt, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

3.  Euroopa Prokuratuuril on ECRIS-TCN-ile otsene juurdepääs oma ülesannete täitmiseks määruse (EL) 2017/1939 artikli 4 kohaselt, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

4.  Kui saadakse päringutabamus, mis osutab liikmesriikidele, kellel on kolmanda riigi kodaniku kohta karistusregistriandmeid, võivad Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur kontakteeruda nende liikmesriikide ametiasutustega, et taotleda karistusregistriandmeid nende vastavates asutamisaktides ette nähtud viisil.

Artikkel 15

Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri volitatud töötajate juurdepääs

Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur vastutavad nõuetekohaselt volitatud töötajate ECRIS-TCN-ile juurdepääsu haldamise ja korra eest käesoleva määruse kohaselt ning ▌ selliste töötajate nimekirja ja kasutajaprofiilide loomise ja regulaarse ajakohastamise eest.

Artikkel 16

Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri ülesanded

▌Eurojust, Europol ▌ ja Euroopa Prokuratuur

a)  töötavad välja ECRIS-TCN-iga ühenduse loomiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vastutavad selle ühenduse säilitamise eest ▌;

b)  pakuvad asjakohast, eelkõige andmeturvet, andmekaitset käsitlevaid norme ning kohaldatavaid põhiõigusi hõlmavat koolitust oma töötajatele, kellel on õigus pääseda juurde ECRIS-TCN-ile, enne kui neile antakse luba kesksüsteemis olevaid andmeid töödelda;

c)  tagavad, et nende poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel kaitstakse andmeid kooskõlas kohaldatavate andmekaitset käsitlevate normidega.

Artikkel 17

Kontaktpunkt kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks

1.  Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad kriminaalmenetluse eesmärgil esitada Eurojustile taotlusi teabe saamiseks, kas mõnel liikmesriigil on kolmandate riikide kodanikke puudutavaid karistusregistriandmeid. Sel eesmärgil kasutavad nad käesoleva määruse lisas esitatud tüüpvormi.

2.  Kui Eurojust saab lõikes 1 osutatud taotluse, kasutab ta ECRIS-TCN-i, et teha kindlaks need liikmesriigid, kellel on asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta karistusregistriandmeid.

3.  Kui saadakse päringutabamus, küsib Eurojust liikmesriigilt, kellel on asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta karistusregistriandmeid, kas see liikmesriik on nõus sellega, et Eurojust teatab kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile asjaomase liikmesriigi nime. Kui see liikmesriik annab nõusoleku, teatab Eurojust kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile selle liikmesriigi nime ning teavitab kolmandat riiki või rahvusvahelist organisatsiooni sellest, kuidas saab kõnealuselt liikmesriigilt taotleda karistusregistri väljavõtteid kooskõlas kohaldatavate menetlustega.

4.  Juhtudel, kui päringutabamust ei saada või kui Eurojust ei saa lõike 3 kohaselt vastata käesoleva artikli alusel esitatud taotlustele, teavitab ta asjaomast kolmandat riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, et ta on menetluse lõpule viinud, andmata mingit teavet selle kohta, kas ühel liikmesriikidest on asjaomase isiku kohta karistusregistriandmeid.

Artikkel 18

Teabe edastamine kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või eraõiguslikule isikule

Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur ega ükski keskasutus ei või kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule isikule edastada ega kättesaadavaks teha ECRIS-TCN-ist saadud teavet kolmanda riigi kodaniku kohta. Käesolev artikkel ei piira artikli 17 lõike 3 kohaldamist.

Artikkel 19

Andmeturve

1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, võtab eu-LISA vajalikud meetmed, et tagada ECRIS-TCN-i turvalisus, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud turvameetmeid.

2.  eu-LISA võtab ECRIS-TCN-i toimimisega seoses meetmed, mis on vajalikud lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas võtab vastu turvalisuse tagamise kava ning talitluspidevuse ja avariitaastekava, ning selle tagamiseks, et paigaldatud süsteeme on katkestuste korral võimalik taastada.

3.  Liikmesriigid tagavad andmete turvalisuse enne nende edastamist riiklikule kesksele juurdepääsupunktile ning sinna edastamise ja sealt saamise ajal. Eelkõige kohustuvad liikmesriigid

a)  füüsiliselt kaitsma andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise kavad ▌taristu kaitseks;

b)  keelama vastava loata isikute juurdepääsu riiklikele rajatistele, kus liikmesriik teostab ECRIS-TCN-iga seotud toiminguid;

c)  hoidma ära andmekandjate loata lugemise, kopeerimise, muutmise või eemaldamise;

d)  hoidma ära andmete loata sisestamise ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumise, nende loata muutmise või kustutamise;

e)  hoidma ära andmete loata töötlemise ECRIS-TCN-is ning seal töödeldavate andmete loata muutmise või kustutamise;

f)  tagama, et ECRIS-TCN-ile juurdepääsu luba omavatel isikutel on juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele, kasutades üksnes individuaalseid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise;

g)  tagama, et kõik ECRIS-TCN-ile juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja kohustusi, kellel on luba andmeid sisestada, parandada, kustutada ning andmetega tutvuda ja teha nende kohta päringuid, ning tegema need kasutajaprofiilid riiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks;

h)  tagama võimaluse kontrollida ja kindlaks teha, millistele liidu organitele, ametitele ja asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil;

i)  tagama võimaluse kontrollida ja kindlaks teha, milliseid andmeid on ECRIS-TCN-is töödeldud ning millal, kes ja millisel eesmärgil on seda teinud;

j)  hoidma eelkõige asjakohaste krüptimismeetodite abil ära isikuandmete loata lugemise, kopeerimise, muutmise või kustutamise andmete ECRIS-TCN-i või sellest süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal;

k)  kontrollima käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ning võtma siseseire ja järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

4.  eu-LISA ja liikmesriigid teevad koostööd, et tagada andmeturbe valdkonnas ühtlustatud lähenemisviis, mis põhineb turvariski juhtimise protsessil, hõlmates kogu ECRIS-TCN-i.

Artikkel 20

Vastutus

1.  Igal isikul või liikmesriigil, kellele on ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel põhjustatud materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada hüvitist

a)  tekitatud kahju eest vastutavalt liikmesriigilt või

b)  eu-LISA-lt, kui ta ei ole täitnud oma käesolevas määruses või määruses (EL) 2018/1725 sätestatud kohustusi.

Tekitatud kahju eest vastutav liikmesriik või eu-LISA vastavalt vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju tekitanud sündmuse eest.

2.  Kui ECRIS-TCN-ile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik, Eurojust, Europol või Euroopa Prokuratuur ei ole täitnud oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse vastavalt see liikmesriik, Eurojust, Europol või Euroopa Prokuratuur kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul ja sellisel määral, kui eu-LISA või teine ECRIS-TCN-is osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju ärahoidmiseks või selle mõju vähendamiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi õiguse kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest eu-LISA, Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri vastu esitatavaid kahjunõudeid käsitletakse nende vastavate asutamisaktide kohaselt.

Artikkel 21

Siseseire

Liikmesriigid tagavad, et iga keskasutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd järelevalveasutustega.

Artikkel 22

Karistused

ECRIS-TCN-i sisestatud andmete väärkasutamise eest määratakse kooskõlas liikmesriigi või liidu õigusega karistused või distsiplinaarmeetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

V PEATÜKK

ANDMEKAITSEÕIGUSED JA JÄRELEVALVE

Artikkel 23

Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

1.  Kõiki keskasutusi tuleb liikmesriigi keskasutuse poolt käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel pidada kohaldatavate liidu andmekaitsenormide kohaselt vastutavaks töötlejaks.

2.  eu-LISA-t tuleb liikmesriikide poolt isikuandmete kesksüsteemi sisestamisel pidada määruse (EL) 2018/1725 kohaseks volitatud töötlejaks.

Artikkel 24

Isikuandmete töötlemise eesmärk

1.  Kesksüsteemi sisestatud andmeid töödeldakse üksnes nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on kolmandate riikide kodanike kohta karistusregistriandmeid.

2.  ECRIS-TCN-ile on juurdepääs üksnes keskasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel, välja arvatud Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri nõuetekohaselt volitatud töötajad, kellel on käesoleva määruse kohaldamisel juurdepääs ECRIS-TCN-ile. Juurdepääs tagatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas lõikes 1 nimetatud eesmärkidega, ja see peab olema taotletavate eesmärkide seisukohast vajalik ja proportsionaalne.

Artikkel 25

Andmetele juurdepääsu ning andmete parandamise, kustutamise ja töötlemise piiramise õigus

1.  Kolmandate riikide kodanike taotlused, mis käsitlevad isikuandmetele juurdepääsu, isikuandmete parandamise, kustutamise ja töötlemise piiramise õigust, mis on ette nähtud kohaldatavates liidu andmekaitsenormides, võib esitada mis tahes liikmesriigi keskasutusele.

2.  Kui taotlus esitatakse mõnele muule kui süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigile, edastab taotluse saanud ▌liikmesriik selle süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigile põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kümne tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Taotluse saamisel teeb süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik järgmist:

a)  algatab kohe asjaomaste andmete õigsuse või nende töötlemise õiguspärasuse kontrollimise menetluse ECRIS-TCN-is ning

b)  vastab taotluse edastanud liikmesriigile põhjendamatu viivituseta.

3.  Kui selgub, et ECRIS-TCN-is registreeritud andmed ei ole õiged või neid on töödeldud ebaseaduslikult, parandab süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik kõnealuseid andmed või kustutab need vastavalt artiklile 9. Süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik või kui see on kohaldatav, siis liikmesriik, kellele taotlus esitati, teatab põhjendamatu viivituseta kirjalikult asjaomasele isikule, et temaga seotud andmete parandamiseks või kustutamiseks on võetud meetmeid. Süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik teavitab võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta ka teisi liikmesriike, kes on ECRIS-TCN-is tehtud päringu tulemusel asjaomase süüdimõistva kohtuotsuse kohta teavet saanud.

4.  Kui süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik ei nõustu sellega, et ECRIS-TCN-is registreeritud andmed ei ole õiged või neid on töödeldud ebaseaduslikult, teeb see liikmesriik haldus- või kohtuotsuse, milles ta selgitab kirjalikult asjaomasele isikule, ▌miks ta ei ole valmis temaga seotud andmeid parandama või kustutama. Sellised juhtumid võib asjakohasel juhul edastada riiklikule järelevalveasutusele.

5.  Lõike 4 kohase ▌otsuse vastu võtnud liikmesriik annab asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui lõike 4 kohaselt antud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi, sealhulgas riiklikelt järelevalveasutustelt, ta asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt võib saada.

6.  Lõike 1 kohaselt esitatud taotlus peab sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada lõikes 1 osutatud õigusi, ja need kustutatakse kohe pärast seda.

7.  Lõike 2 kohaldamisel, säilitab keskasutus, kellele taotlus esitati, kirjalikult märget taotluse esitamise, selle menetlemise viisi ja selle kohta, millisele asutusele taotlus edastati. Riikliku järelevalveasutuse taotlusel teeb keskasutus nimetatud märke viivitamata sellele riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavaks. Keskasutus ja riiklik järelevalveasutus kustutavad sellised märked kolm aastat pärast nende tegemist.

Artikkel 26

Koostöö andmekaitseõiguste järgimise tagamiseks

1.  Keskasutused teevad artiklis 25 sätestatud õiguste järgimise tagamiseks omavahel koostööd.

2.  Iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus annab vastava taotluse korral asjaomasele isikule teavet, kuidas kasutada oma õigust lasta parandada või kustutada temaga seotud andmeid liidu kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt.

3.  Andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kellele taotlus esitati, teevad käesoleva artikli kohaldamisel koostööd.

Artikkel 27

Õiguskaitsevahendid

▌ Igal isikul on õigus esitada kaebus ja õigus õiguskaitsevahendile süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigis, kes ei andnud teda puudutavatele andmetele artiklis 25 osutatud juurdepääsu õigust või andmete parandamise või kustutamise õigust, kooskõlas liikmesriigi või liidu õigusega.

Artikkel 28

Riiklike järelevalveasutuste teostatav järelevalve

1.  Iga liikmesriik tagab, et vastavalt kohaldatavatele liidu andmekaitsenormidele määratud riiklikud järelevalveasutused jälgivad artiklites 5 ja 6 osutatud isikuandmete töötlemise õiguspärasust asjaomases liikmesriigis, sealhulgas andmete edastamist ECRIS-TCN-i ning ECRIS-TCN-ist.

2.  Riiklik järelevalveasutus tagab, et alates ECRIS-TCN-i kasutuselevõtmise kuupäevast tehakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega vähemalt kord kolme aasta jooksul riiklikes karistusregistrites ja sõrmejälgede andmebaasides tehtud andmetöötlustoimingute audit seoses kõnealuste süsteemide ja ECRIS-TCN-i vahelise andmevahetusega.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikel järelevalveasutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

4.  Iga liikmesriik esitab riiklikele järelevalveasutustele kogu nende poolt taotletud teabe ning eelkõige teabe artiklite 12, 13 ja 19 kohase tegevuse kohta. Iga liikmesriik annab riiklikele järelevalveasutustele juurdepääsu artikli 25 lõikes 7 osutatud kannetele ja artikli 31 lõikes 6 osutatud logidele ning tagab neile igal ajal juurdepääsu kõikidesse oma ECRIS-TCN-iga seotud ruumidesse.

Artikkel 29

Euroopa Andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.  Euroopa Andmekaitseinspektor jälgib, et eu-LISAs töödeldaks isikuandmeid seoses ECRIS-TCN-iga kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul tehakse kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste auditistandarditega eu-LISA teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, eu-LISA-le ja järelevalveasutustele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

3.  eu-LISA esitab Euroopa Andmekaitseinspektorile tema poolt taotletud teabe, lubab tal igal ajal juurde pääseda kõikidele dokumentidele ja artiklis 31 osutatud logidele ning tagab talle igal ajal juurdepääsu kõikidesse oma ruumidesse.

Artikkel 30

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori koostöö

Tagada tuleb määruse (EL) 2018/1725 artikli 62 kohane ECRIS-TCN-i koordineeritud järelevalve.

Artikkel 31

Logide pidamine

1.  eu-LISA ja pädevad asutused tagavad kooskõlas oma vastavate ülesannetega, et taotluse vastuvõetavuse kontrollimise, andmete tervikluse ja turvalisuse ning andmete töötlemise õiguspärasuse, samuti siseseire eesmärgil logitakse kooskõlas lõikega 2 kõik ECRIS-TCN-iga tehtud andmetöötlustoimingud.

2.  Logi peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)  ECRIS-TCN-i andmetele juurdepääsu taotlemise eesmärk;

b)  edastatud andmed, nagu on osutatud artiklis 5;

c)  riigisisese toimiku viiteandmed;

d)  toimingu kuupäev ja täpne kellaaeg;

e)  päringu tegemiseks kasutatud andmed;

f)  päringu teinud ametniku identifitseerimisandmed ▌.

3.  Andmete pärimise ja avaldamise logid võimaldavad teha kindlaks nende toimingute eesmärgi.

4.  Logisid ▌kasutatakse üksnes andmetöötluse õiguspärasuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Artiklis 36 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logisid, mis ei sisalda isikuandmeid. Neid logisid tuleb sobivate meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja kolme aasta möödudes kustutada, kui neid juba alanud järelevalvemenetlustes enam ei vajata.

5.  Taotluse korral teeb eu-LISA oma töötlemistoimingute logid keskasutustele põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

6.  Pädevatel riiklikel järelevalveasutustel, kes vastutavad taotluse vastuvõetavuse kontrollimise ning andmete töötlemise õiguspärasuse ja nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on nende vastava taotluse korral oma ülesannete täitmiseks logidele juurdepääs. Taotluse korral teevad keskasutused oma töötlemistoimingute logid pädevatele riiklikele järelevalveasutustele põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

1.  eu-LISA, pädevate asutuste ▌ja komisjoni nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad ECRIS-TCN-is töödeldavatele andmetele juurdepääsu üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikuid identifitseerida.

2.  eu-LISA loob ja rakendab lõikes 1 osutatud eesmärgil keskse teabehoidla, mida ta pakub oma tehnilistes keskustes ja mis sisaldab lõikes 1 osutatud andmeid, mis ilma võimaluseta isikuid identifitseerida võimaldavad koostada vajadustest lähtuvalt aruandeid ja statistikat. Juurdepääs kesksele teabehoidlale antakse turvalise juurdepääsukanali kaudu, mis kontrollib juurdepääsu ja konkreetseid kasutajaprofiile üksnes aruandluse ja statistika eesmärgil.

3.  Artikli 36 kohaseks ECRIS-TCN-i, samuti ECRISe etalonirakenduse toimimise järelevalveks eu-LISA poolt kehtestatavad menetlused hõlmavad võimalust koostada järelevalve eesmärgil regulaarselt statistikat ▌.

eu-LISA esitab komisjonile kord kuus ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse kaudu statistika karistusregistritest saadud teabe salvestamise, säilitamise ja vahetamise kohta. eu-LISA tagab, et kõnealuse statistika alusel ei oleks võimalik tuvastada üksikisikuid. Komisjoni taotluse korral esitab eu-LISA komisjonile statistika käesoleva määruse rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta.

5.  Liikmesriigid esitavad eu-LISA-le tema käesolevas artiklis osutatud kohustuste täitmiseks vajaliku statistika. Liikmesriigid esitavad komisjonile statistika süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike arvu, samuti nende territooriumil kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvu kohta ▌.

Artikkel 33

Kulud

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud kesksüsteemi, sidetaristu, liidese tarkvara ja ECRISe etalonirakenduse loomise ja käitamisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

2.  Kulud, mis tulenevad Eurojusti, Europoli ja ▌Euroopa Prokuratuuri ühendamisest ECRIS-TCN-iga, kaetakse nimetatud asutuste eelarvetest.

3.  Muud kulud, eriti kulud, mis tulenevad olemasolevate riiklike karistusregistrite, sõrmejälgede andmebaaside ja keskasutuste ühendamisest ECRIS-TCN-iga, ning samuti ECRISe etalonirakenduse pakkumise kulud, kannavad liikmesriigid.

Artikkel 34

Teatamine

1.  Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le oma keskasutuse, kellel on andmete sisestamiseks, parandamiseks, kustutamiseks või andmetega tutvumiseks ja neis päringute tegemiseks vajalik juurdepääs, ning annab samuti teada igast asjakohasest muudatusest.

2.  eu-LISA tagab liikmesriikide teatatud keskasutuste nimekirja avaldamise Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil. Kui eu-LISA saab teate liikmesriigi keskasutuse muutmise kohta, ajakohastab ta nimekirja põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 35

Andmete sisestamine ja süsteemi kasutuselevõtmine

1.  Komisjon määrab kindlaks kuupäeva, millest alates hakkavad liikmesriigid artiklis 5 osutatud andmeid sisestama ECRIS-TCN-i, kui ta on teinud kindlaks, et täidetud on järgmised tingimused:

a)  artiklis 10 osutatud asjaomased rakendusaktid on vastu võetud;

b)  liikmesriigid on artiklis 5 osutatud andmete kogumiseks ning ECRIS-TCN-i edastamiseks kinnitanud tehnilise ja õigusliku korra ning teavitanud sellest komisjoni;

c)  eu-LISA on koostöös liikmesriikidega ECRIS-TCN-i põhjalikult testinud, kasutades anonüümseid testimise andmeid.

2.  Kui komisjon on kooskõlas lõikega 1 määranud kindlaks kuupäeva, millal alustatakse andmete sisestamist, teatab ta selle kuupäeva liikmesriikidele. Kahe kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva sisestavad liikmesriigid artiklis 5 osutatud andmed ECRIS-TCN-i, võttes arvesse artikli 41 lõiget 2.

3.  Pärast lõikes 2 osutatud ajavahemikku viib eu-LISA koostöös liikmesriikidega läbi ECRIS-TCN-i lõpliku testimise.

4.  Kui lõikes 3 osutatud testimine on edukalt lõpule viidud ja eu-LISA leiab, et ECRIS-TCN on kasutuselevõtuks valmis, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu testimise tulemustest ning teeb otsuse kuupäeva kohta, millest alates ECRIS-TCN võetakse kasutusele.

5.  Lõikes 4 osutatud komisjoni otsus ECRIS-TCN-i kasutuselevõtmise kuupäeva kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

6.  Liikmesriigid hakkavad ECRIS-TCN-i kasutama alates komisjoni poolt lõike 4 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast.

7.  Käesolevas artiklis osutatud otsuste tegemisel võib komisjon määrata erinevad kuupäevad artiklis 5 osutatud tähtnumbriliste andmete ja sõrmejäljeandmete sisestamiseks ECRIS-TCN-i ning samuti tegevuse alustamiseks kõnealuste erinevate andmete kategooriate osas.

Artikkel 36

Järelevalve ja hindamine

1.  eu-LISA tagab, et on kehtestatud menetlused ECRIS-TCN-i arengu jälgimiseks planeerimise ja kuludega seotud eesmärkide alusel ning ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse toimimise kontrollimiseks tehniliste tulemuste, kulutasuvuse, turvalisuse ja teenuste kvaliteediga seotud eesmärkide alusel.

2.  ECRIS-TCN-i toimimise järelevalve ja tehnilise hoolduse eesmärgil on eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud ECRIS-TCN-is ja ECRISe etalonirakenduses tehtud andmetöötlustoimingutega.

3.  eu-LISA esitab hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel kavandamis- ja arendamisetapis iga kuue kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse arendamise seisu kohta.

4.  Lõikes 3 osutatud aruandes on esitatud jooksvate kulude ja projektialaste edusammude ülevaade, finantsmõju hinnang ning teave kõigi tehniliste probleemide ja riskide kohta, mis võivad mõjutada ECRIS-TCN-i kogukulusid, mis artikli 33 kohaselt kaetakse liidu üldeelarvest.

5.  Arendusprotsessis ilmnevate märkimisväärsete viivituste korral teavitab eu-LISA Euroopa Parlamenti ja nõukogu niipea kui võimalik selliste viivituste põhjustest ning ajalisest ja finantsmõjust.

6.  Kui ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse arendamine on lõpule viidud, esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles selgitatakse, kuidas eesmärgid, eelkõige planeerimise ja kuludega seotud eesmärgid, saavutati, ning põhjendatakse võimalikke lahknevusi.

7.  ECRIS-TCN-i tehnilise ajakohastamise korral, mis võib olla väga kulukas, teatab eu-LISA sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.  Kaks aastat pärast ECRIS-TCN-i kasutuselevõttu ning seejärel igal aastal esitab eu-LISA komisjonile aruande ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta, tuginedes seejuures eelkõige ECRIS-TCN-i toimimise ja kasutamise statistikale ning ECRISe etalonirakenduse kaudu karistusregistritest saadud andmete vahetamise statistikale.

9.  Neli aastat pärast ECRIS-TCN-i kasutuselevõttu ning seejärel iga nelja aasta tagant korraldab komisjon ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse üldise hindamise. Selle hindamise alusel koostatud üldises hindamisaruandes hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist ja analüüsitakse tulemusi, mida on saavutatud, võttes arvesse seatud eesmärke, ja mõju põhiõigustele. Aruandes hinnatakse samuti, kas ECRIS-TCN-i tegevuse aluspõhimõtted kehtivad endiselt, ECRIS-TCN-i toimimiseks biomeetriliste andmete kasutamise asjakohasust, ECRIS-TCN-i turvalisust ja turvalisusega seotud mõju tulevasele tegevusele. Hindamisaruandes esitatakse kõik vajalikud soovitused. Komisjon edastab ▌aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

10.  Samuti hinnatakse lõikes 9 osutatud esimeses üldises hindamisaruandes järgmist:

a)  mil määral, tuginedes asjakohasele statistikale ja liikmesriikidelt saadud lisateabele, on ka mõne kolmanda riigi kodakondsusega liidu kodanike isikuandmete lisamine ECRIS-TCN-i aidanud kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele;

b)  võimalus mõnele liikmesriigile jätkata riikliku ECRISe rakendustarkavara kasutamist, nagu on osutatud artiklis 4;

c)  sõrmejäljeandmete sisestamine ECRIS-TCN-i, eelkõige artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud miinimumkriteeriumide kohaldamine;

d)  ECRISe ja ECRIS-TCN-i mõju isikuandmete kaitsele.

Vajaduse korral võib hindamisaruandele lisada seadusandlikud ettepanekud. Järgmistes üldistes hindamisaruannetes võidakse hinnata kas ühte nimetatud aspekti või kõiki nimetatud aspekte.

11.  Liikmesriigid, Eurojust, Europol ▌ ja Euroopa Prokuratuur ▌ esitavad kooskõlas komisjoni või eu-LISA või mõlema poolt eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsete näitajatega eu-LISA-le ja komisjonile lõigetes 3, 8 ja 9 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks teabeallikaid, töötajaid või uurimisi.

12.  Asjakohasel juhul esitavad järelevalveasutused kooskõlas komisjoni või eu-LISA või mõlema poolt eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsete näitajatega eu-LISA-le ja komisjonile lõikes 9 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks teabeallikaid, töötajaid või uurimisi.

13.  eu-LISA annab komisjonile lõikes 9 osutatud üldiste hindamisaruannete koostamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 6 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.▌

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 39

Nõuanderühm

eu-LISA loob nõuanderühma, et saada eksperdinõu ECRIS-TCN-iga ja ECRISe etalonirakendusega seotud küsimustes, eelkõige eu-LISA iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande koostamisel. Kavandamis- ja arendamisetapis kohaldatakse artikli 11 lõiget 9.

Artikkel 40

Määruse (EL) 2018/1726 muutmine

Määrust (EL) 2018/1726 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Amet on vastutav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, DubliNeti, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS), ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest.“

"

2)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 8a

ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakendusega seotud ülesanded

Amet täidab järgmisi ECRIS-TCN-iga ja ECRISe etalonirakendusega seotud ülesandeid:

   a) talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/*(18) antud ülesanded;
   b) ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesanded.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L …)(19)+.

"

3)  Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Amet jälgib teadusuuringuid, mis on olulised SIS II, VISi, Eurodaci, EESi, ETIASe, DubliNeti, ECRIS-TCN-i ja muude artikli 1 lõikes 5 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise jaoks.“

"

4)  Artikli 19 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt ee asendatakse järgmisega:"

„ee) võtab vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 2 vastu aruanded EESi arendamise kohta, vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 2 aruanded ETIASe arendamise kohta ning vastavalt määruse (EL) …/…+ artikli 36 lõikele 3 aruanded ECRIS-TCN-i arendamise ja ECRISe etalonirakenduse kohta;“

"

b)  punkt ff asendatakse järgmisega:"

„ff) võtab vastu aruanded SIS II tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 4, VISi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõikele 3, EESi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 4, ETIASe tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 4 ning ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) …/…(20) artikli 36 lõikele 8;“

"

c)  punkt hh asendatakse järgmisega:"

hh) võtab vastu ametlikud märkused Euroopa Andmekaitseinspektori aruannete kohta, mis puudutavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 lõikele 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõikele 2, määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõikele 2, määruse (EL) 2017/2226 artikli 56 lõikele 2, määruse (EL) 2018/1240 artiklile 67 ja määruse (EL) …/…+ artikli 29 lõikele 2 läbi viidud auditeid, ning tagab pärast neid auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmise;“

"

d)  lisatakse järgmine punkt:"

„lla) esitab komisjonile statistika ECRIS-TCN-i ja ECRISe etalonirakenduse kohta vastavalt määruse (EL) …/…(21) artikli 32 lõike 4 teisele lõigule;“

"

e)  punkt mm asendatakse järgmisega:"

mm) tagab, et igal aastal avaldatakse selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõikele 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõikele 8 lubatud teha vahetuid otsinguid SIS II sisestatud andmetes, koos SIS II riigisiseste süsteemide asutuste (N.SIS II asutused) ja SIRENE büroode nimekirjaga vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikele 3, samuti pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõikele 2, pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 87 lõikele 2 ja keskasutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) …/…(22) artikli 34 lõikele 2;“.

"

5)  Artikli 22 lõikesse 4 lisatakse kolmanda lõigu järele järgmine lõik:"

„Eurojust, Europol ja Euroopa Prokuratuur võivad ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena juhul, kui päevakorras on määruse (EL) …/…(23) kohaldamist ECRIS-TCN-i puudutavad küsimused.“

"

6)  Artikli 24 lõike 3 punkt p asendatakse järgmisega:"

„p) ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9, määruse (EL) nr 603/2013 artikli 4 lõike 4, ▌määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõike 4, määruse (EL) 2018/1240 artikli 74 lõike 2 ja ▌määruse (EL) …/…(24) artikli 11 lõike 16 järgimiseks.“

"

7)  Artikli 27 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„da) ECRIS-TCN-i nõuanderühm;“.

"

Artikkel 41

Rakendamine ja üleminekusätted

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed niipea kui võimalik, et tagada ECRIS-TCN-i nõuetekohane toimimine.

2.  Enne artikli 35 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud andmete sisestamise alguse kuupäeva tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta loovad keskasutused kesksüsteemis eraldi andmekanded järgmiselt:

a)  tähtnumbrilised andmed sisestatakse kesksüsteemi artikli 35 lõikes 2 osutatud perioodi lõpuks;

b)  sõrmejäljeandmed sisestatakse kesksüsteemi kahe aasta jooksul pärast süsteemi kasutuselevõttu kooskõlas artikli 35 lõikega 4.

Artikkel 42

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Määruse (EL) …/…(25)

artikli 17 lõikes 1 osutatud teabetaotluse standardvorm

teabe saamiseks liikmesriigi kohta,

kellel võib olla karistusregistriandmeid

kolmanda riigi kodaniku kohta

See vorm, mis on kättesaadav veebiaadressil www.eurojust.europa.eu liidu institutsioonide 24 ametlikus keeles, tuleks saata ühes neist keeltest e-posti aadressil ECRIS-TCN@eurojust.europa.eu

Taotluse esitanud riik või rahvusvaheline organisatsioon:

Riigi või rahvusvahelise organisatsiooni nimi:

Taotluse esitanud asutus:

Esindaja (isiku nimi):

Ametinimetus:

Aadress:

Telefon:

E-post:

Kriminaalmenetlus, millega seoses teavet taotletakse:

Siseriiklik viitenumber:

Pädev asutus:

Uuritavate kuritegude liik (märkige kriminaalmenetluse seadustiku asjakohane paragrahv (asjakohased paragrahvid)):

Muu oluline teave (näiteks taotluse kiireloomulisus):

Kolmanda riigi kodanikust isiku, kelle puhul soovitakse teavet süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohta, isikuandmed:

NB! Esitage nii palju kättesaadavat teavet kui võimalik.

Perekonnanimi:

Eesnimi (eesnimed):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht (linn ja riik):

Kodakondsus või kodakondsused:

Sugu:

Varasem nimi (varasemad nimed), kui asjakohane:

Vanemate nimed:

Isikukood:

Isikut tõendava(te) dokumendi (dokumentide) liik ja number:

Dokumendi(d) välja andnud asutus:

Pseudonüümid või varjunimed:

Esitage sõrmejäljed, kui need on kättesaadavad.

Mitme isiku korral esitage nende andmed eraldi.

Täiendavate isikute lisamiseks kasutage rippmenüüd.

Koht:

 

Kuupäev:

 

(E-)allkiri ja tempel:

(1)Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsus 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes (ELT L 220, 15.8.2008, lk 32).
(3)Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).
(4)Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(9)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(13)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(16)ELT C 55, 14.2.2018, lk 4.
(17)EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(18)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(19)++ELT: palun lisada käesoleva määruse number, kuupäev ja avaldamismärge.
(20)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(21)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(22)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(23)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(24)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(25)+ELT: palun lisada käesoleva määruse number.


Euroopa solidaarsuskorpuse programm ***I
PDF 294kWORD 109k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014 (COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))
P8_TA(2019)0150A8-0079/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


ELi küberturvalisust käsitlev õigusakt ***I
PDF 414kWORD 141k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“) (COM(2017)0477 – C8‑0310/2017 – 2017/0225(COD))
P8_TA-PROV(2019)0151A8-0264/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0477),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0310/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, eelarvekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0264/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

P8_TC1-COD(2017)0225


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Võrgu- ja infosüsteemidel ning elektroonilise side võrkudel ja teenustel on ühiskonnas elutähtis roll ning neist on saanud majanduskasvu tugisammas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on aluseks keerukatele süsteemidele, mis toetavad igapäevast ühiskondlikku tegevust, tagavad majanduse toimimise võtmetähtsusega sektorites nagu tervis, energeetika, rahandus ja transport ning toetavad ennekõike siseturu toimimist.

(2)  Võrgu- ja infosüsteemide kasutamine kogu liidu kodanike, organisatsioonide ja ettevõtjate seas on nüüd valdav. Digiteeritus ja ühenduvus on muutumas üha suurema hulga toodete ja teenuste põhitunnusteks ning asjade interneti kasutuselevõtuga võib eeldada, et järgmise kümne aasta jooksul võetakse kogu liidus kasutusele enneolematult palju ühendatud digitaalseid seadmeid. Kuigi üha enam seadmeid on ühendatud internetti, ei ole turvalisus ja vastupidavus neisse piisavalt sisse projekteeritud ning see toob kaasa ebapiisava küberturvalisuse. Sellises olukorras tähendab sertifitseerimise piiratud kasutamine, et eraisikutest, organisatsioonidest ja ettevõtjatest kasutajatel ei ole IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse omaduste kohta piisavalt teavet ning see vähendab usaldust digilahenduste vastu. Võrgu- ja infosüsteemid on võimelised toetama meie elu kõiki aspekte ja edendama liidu majanduskasvu. Nad on tugisammas digitaalse ühtse turu saavutamiseks.

(3)  Ulatuslikum digiteerimine ja ühenduvus toovad kaasa suuremad küberturvalisuse riskid, mille tõttu on kogu ühiskond küberohtude poolt lihtsamini haavatav ning üksikisikute, sh haavatavate isikute (nt laste) vastu suunatud ohud tulevad selgemalt esile. Et kõnealuseid riske maandada, tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et parandada liidus küberturvalisust ning pakkuda küberohtude eest paremat kaitset võrgu- ja infosüsteemidele, sidevõrkudele, digitaalsetele toodetele, teenustele ja seadmetele, mida kasutavad kodanikud, organisatsioonid ja ettevõtjad alates väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKE), kes on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ(6), kuni elutähtsate taristute operaatoriteni.

(4)  Tehes asjakohast teavet üldsusele kättesaadavaks, aitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 526/2013(7) asutatud Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) kaasa küberturvalisuse tööstuse, eelkõige VKEde ja idufirmade arendamisele liidus. ENISA peaks püüdlema tihedama koostöö poole ülikoolide ja teadusasutustega, et aidata vähendada sõltumist liiduväliste tootjate ja teenusepakkujate küberturvalisuse toodetest ja teenustest ning tugevdada liidusiseseid tarneahelaid.

(5)  Küberründeid tuleb ette üha sagedamini ning küberohtude poolt lihtsamini haavatavat ühendatud majandust ja ühiskonda tuleb jõulisemalt kaitsta. Kuigi küberründed on sageli piiriülesed, on küberturvalisusega tegelevate õiguskaitseasutuste pädevus ja reageeringud valdavalt riigipõhised. Mastaapsed intsidendid võivad katkestada elutähtsate teenuste pakkumise kogu liidus. See tähendab, et liidu tasandil on vaja tõhusat ning koordineeritud reageerimist ja kriisihaldust, mis tugineks sellekohastele poliitikameetmetele ning Euroopa solidaarsuse ja vastastikuse abi mitmekülgsetele vahenditele. Samuti on usaldusväärsetel liidu andmetel põhinev liidu küberturvalisuse ja vastupidavuse olukorra regulaarne hindamine ning nii liidu kui ka maailma tasandi edasiste arengusuundade, väljakutsete ja ohtude süstemaatiline hindamine tähtis nii poliitikakujundajate ja tööstuse kui ka kasutajate jaoks.

(6)  Arvestades asjaolu, et liitu ähvardavad küberturvalisuse probleemid kasvavad, on vaja igakülgset meetmete kogumit, mis toetuks liidu varasemale tegevusele ja edendaks üksteist vastastikku tugevdavaid eesmärke. Nende eesmärkide hulka kuulub liikmesriikide ja ettevõtjate suutlikkuse ja valmisoleku ning koostööd edasine parandamine ning teabe jagamine ja koordineerimine liikmesriikide ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel. Küberohud ei hooli riigipiiridest ja seepärast tuleb parandada liidu tasandi suutlikkust, et see täiendaks liikmesriikide meetmeid eeskätt mastaapsete piiriüleste intsidentide ja kriiside korral, võttes seejuures arvesse liikmesriikide suutlikkuse säilitamise ja edasise parandamise olulisust igasugustele küberohtudele reageerimisel.

(7)  Rohkem tuleb ära teha ka selleks, et parandada kodanike, organisatsioonide ja ettevõtjate teadlikkust küberturvalisuse küsimustest. Ühtlasi, arvestades asjaolu, et intsidendid õõnestavad usaldust digitaalsete teenuste osutajate ning digitaalse ühtse turu enda vastu, eelkõige tarbijate seas, tuleks veelgi suurendada usaldust, pakkudes selleks läbipaistvat teavet IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvalisuse tasemete kohta, rõhutades, et isegi küberturvalisuse sertifitseerimise kõrge tase ei taga, et IKT-toode, -teenus või -protsess oleks täiesti turvaline. usalduse suurendamisele saab kaasa aidata kogu liitu hõlmava sertifitseerimisega, mis tagab ühised küberturvalisuse nõuded ja hindamiskriteeriumid liikmesriikide turgudel ja sektorites.

(8)  Küberturvalisus ei ole mitte üksnes tehnoloogiline küsimus – oluline on ka inimeste käitumine. Seetõttu tuleks jõuliselt edendada „küberhügieeni“ ehk lihtsaid rutiinseid meetmeid, mis minimeerivad nende regulaarse rakendamise korral kodanike, organisatsioonide ja ettevõtjate kokkupuutumist küberohtudest tulenevate riskidega.

(9)  Liidu küberturvalisuse struktuuride tugevdamise eesmärgil on oluline säilitada ja arendada liikmesriikide suutlikkust reageerida küberohtudele, sealhulgas piiriülestele intsidentidele kõikehõlmavalt.

(10)  Ettevõtjatel ning üksikisikutest tarbijatel peaks olema täpne teave selle kohta, milline on nende IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvalisuse sertifitseeritud usaldusväärsuse tase. Samas ei ole ükski IKT-toode või -teenus täielikult küberturvaline ning küberhügieeni põhireegleid tuleb edendada ja seada need prioriteediks. Arvestades asjade interneti seadmete üha suuremat kättesaadavust, on ka mitmeid vabatahtlikke meetmeid, mida erasektor saab võtta, et suurendada usaldust IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvalisuse vastu.

(11)  Kaasaegsed IKT-tooted ja -süsteemid on tihti integreeritud ühte või mitmesse kolmanda osapoole tehnoloogiasse või komponenti, nagu näiteks tarkvara moodulid, teegid või rakendusprogrammeerimise liidesed, ning tuginevad neile. Nimetatud tuginemine ehk sõltumine võib põhjustada täiendavaid küberturvalisuse riske, kuna kolmanda osapoole komponentide turvanõrkus võib mõjutada ka IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvalisust. Paljudel juhtudel võimaldab selliste sõltumiste tuvastamine ja dokumenteerimine IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside lõppkasutajatel edendada oma küberturvalisuse riskihalduse tegevusi, parandades näiteks kasutajate küberturvanõrkuste haldust ja kõrvaldusmeetmeid.

(12)  IKT-toodete, -teenuste ja-protsesside projekteerimise ja arendamisega seotud organisatsioone, tootjaid ja teenusepakkujaid tuleks julgustada rakendama meetmeid projekteerimise ja arendamise kõige varasemates etappides sellisel viisil, et nende toodete, teenuste ja protsesside turvalisus oleks kaitstud kõige kõrgemal tasemel, et küberrünnakute esinemist eeldataks ja et nende mõju oleks prognoositud ja minimeeritud („sisseprojekteeritud turve“). Turvalisus tuleks tagada kogu IKT-toote, ‑teenuse ja -protsessi olelusringi vältel, kusjuures projekteerimis- ja arendamisprotsessid peaksid pidevalt arenema, et vähendada kuritahtlikust kasutamisest tuleneva kahju riski.

(13)  Ettevõtjad, organisatsioonid ja avalik sektor peaksid enda poolt projekteeritud IKT‑tooteid, -teenuseid ja -protsesse konfigureerima viisil, mis tagab turvalisuse kõrge taseme, mis peaks võimaldama esimesel kasutajal saada vaikekonfiguratsioon kõige kõrgema turvalisuse tasemega seadistusega („vaiketurvalisus“), vähendades seega kasutajate jaoks koormust, mis kaasneb vajadusega IKT-toodet, -teenust või -protsessi asjakohaselt konfigureerida. Vaiketurvalisus ei peaks nõudma ulatuslikku konfigureerimist ega kasutajalt spetsiifilisi tehnilisi teadmisi või loogikavälist käitumist, ning peaks pärast rakendamist lihtsalt ja usaldusväärselt töötama. Kui juhtumipõhise riski- ja kasutatavusanalüüsi tulemusel jõutakse järeldusele, et selline vaikeseadistus ei ole teostatav, tuleks kasutajaid suunata valima kõige turvalisem seadistus.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 460/2004,(8) millega asutati ENISA, et aidata kaasa kõrgetasemelise ja tõhusa võrgu- ja infoturbe tagamise eesmärkidele liidus ning arendada võrgu- ja infoturbekultuuri kodanike, tarbijate, ettevõtete ja ametiasutuste heaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1007/2008,(9) pikendati ENISA volitusi 2012. aasta märtsini. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 580/2011(10) pikendati ENISA volitusi 13. septembrini 2013. Määrusega (EL) nr 526/2013pikendati ENISA volitusi kuni 19. juunini 2020.

(15)  Liit on juba astunud olulisi samme, et tagada küberturvalisus ja suurendada usaldust digitehnoloogia vastu. 2013. aastal võeti vastu Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia, millest juhinduda liidu poliitilises reageerimises küberohtudele ja riskidele. Et kodanikke veebis paremini kaitsta, võttis liit 2016. aastal vastu küberturvalisuse valdkonna esimese õigusakti – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148(11). Direktiiviga (EL) 2016/1148 pandi paika liikmesriikide suutlikkust puudutavad nõuded küberturvalisuse valdkonnas, kehtestati liikmesriikide vahelise strateegilise ja operatiivkoostöö tõhustamise esimesed mehhanismid ning juurutati turbemeetmete ja intsidentidest teatamise kohustused majanduse ja ühiskonna jaoks eluliselt tähtsates sektorites, nagu energeetika, transport, joogivee varustus ja jaotamine, pangandus, finantsturu taristu, tervishoid, digitaristu, aga ka oluliste digitaalsete teenuste osutajate puhul (otsingumootorid, pilvandmetöötlusteenused ja internetipõhised kauplemiskohad). ENISAle anti nimetatud direktiivi rakendamise toetamisel põhiroll. Lisaks on tulemuslik võitlus küberkuritegevusega olulisel kohal ka Euroopa julgeoleku tegevuskavas, kus see aitab kaasa küberturvalisuse kõrge taseme saavutamise üldeesmärgile. Muud õigusaktid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679(12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2002/58/EÜ(13) ning (EL) 2018/1972(14), aitavad samuti kaasa digitaalse ühtse turu küberturvalisuse kõrgele tasemele.

(16)  Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmisest 2013. aastal ja ENISA volituste viimasest läbivaatamisest möödunud aja jooksul on üldine poliitiline kontekst seoses ebakindlama ja vähem turvalise üldise õhustikuga maailmas oluliselt muutunud. Selles kontekstis ja arvestades positiivset arengut seoses ENISA rolliga nõuandva ja oskusteavet pakkuva kontaktüksusena, koostöö ja suutlikkuse arendamise hõlbustajana ning liidu uue küberturvalisuse poliitika raames, on vaja läbi vaadata ENISA volitused, et määrata kindlaks ENISA roll muutunud küberturvalisuse tingimustes ning tagada, et see annaks tulemusliku panuse sellesse, kuidas liit reageerib põhjalikult muutunud küberohtude maastikul esile kerkivatele küberturvalisuse probleemidele, millega toimetulemiseks ei ole praegused volitused ENISA hindamise kohaselt piisav.

(17)  Käesoleva määrusega asutatav ENISA peaks olema määrusega (EL) nr 526/2013 asutatud ENISA õigusjärglane. ENISA peaks täitma talle käesoleva määruse ja muude küberturvalisuse valdkonna liidu õigusaktidega pandud ülesandeid, pakkudes muu hulgas nõuandeid ja oskusteavet ning tegutsedes liidu selle valdkonna teabe- ja teadmuskeskusena. ENISA peaks edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide ja eraõiguslike sidusrühmade vahel, tehes selleks komisjonile ja liikmesriikidele poliitikameetmete alaseid ettepanekuid, tegutsedes küberturvalisuse küsimustes liidu valdkondliku poliitika algatuste kontaktüksusena ning soodustades nii liikmesriikide omavahelist kui ka liikmesriikide ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahelist operatiivkoostööd.

(18)  Riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide esindajate ühisel kokkuleppel tehtud otsuse (2004/97/EÜ, Euratom)(15) raames otsustasid liikmesriikide esindajad , et ENISA asukohaks saab Kreeka valitsuse määratud linn Kreekas. ENISA asukohaliikmesriik peaks tagama ENISA tõrgeteta ja tõhusaks tegevuseks parimad võimalikud tingimused. ENISA ülesannete nõuetekohaseks ja tulemuslikuks täitmiseks, töötajate värbamiseks ja alalhoidmiseks ning võrgustikuga seotud tegevuse tulemuslikkuse tõhustamiseks peab ENISA asuma sobivas asukohas, mis muu hulgas pakub asjakohaseid transpordiühendusi ning rajatisi ENISA töötajate abikaasade ja laste jaoks. Vajalikud üksikasjad tuleks sätestada ENISA ja asukohaliikmesriigi vahelises kokkuleppes, mis sõlmitakse pärast ENISA haldusnõukogu heakskiitu.

(19)  Arvestades liidu ees seisvate küberturvalisuse riskide ja probleemide kasvu, tuleks suurendada ENISAle eraldatavaid finants- ja inimressursse, et need vastaksid ENISA tõhustatud rollile ja ülesannetele ning ENISA tähtsale positsioonile liidu digitaalse ökosüsteemi kaitsmise organisatsioonide seas, võimaldades ENISAl täita tõhusalt talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

(20)  ENISA peaks kujundama välja oskusteabe kõrge taseme ja seda alalhoidma ning tegutsema kontaktüksusena, mis tekitab ühtsel turul usaldust ja kindlustunnet tänu oma sõltumatusele, antud nõu ja levitatava teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning oma ülesannete hoolikale täitmisele. Täites oma ülesandeid täielikus koostöös ▌liidu institutsioonide, organite ja ▌asutuste ning liikmesriikidega, peaks ENISA aktiivselt toetama liikmesriikide jõupingutusi ja andma proaktiivse panuse liidu tegevusse, vältides topelttööd ja edendades sünergiat. Lisaks peaks ENISA arendama edasi erasektorilt saadud sisendit, lähtudes erasektori ja muude asjaomaste sidusrühmadega tehtavast koostööst. ENISA ülesannete kogumiga tuleks paika panna, kuidas ENISA peab oma eesmärgid saavutama, tagades talle samas tööks vajaliku paindlikkuse.

(21)  Et pakkuda liikmesriikidele piisavat tuge operatiivkoostöös, peaks ENISA veelgi tugevdama oma tehnilist ja inimvõimekust ja oskusi. ENISA peaks suurendama oma oskusteavet ja parandama suutlikkust. ENISA ja liikmesriigid võiksid arendada vabatahtlikkuse alusel programme ENISAsse riiklike ekspertide lähetamiseks, ekspertide salve loomiseks ja töötajate vahetusteks.

(22)  ENISA peaks abistama komisjoni nõuannete, arvamuste ja analüüsidega kõigis liidu küsimustes, mis on seotud küberturvalisuse valdkonna ja selle sektoripõhiste aspektide alase poliitika ja õigusaktide väljatöötamise, ajakohastamise ja läbivaatamisega, et suurendada küberturvalisuse mõõdet sisaldavate liidu poliitikameetmete ja õigusaktide olulisust ning võimaldada nende järjepidevat rakendamist liikmesriigi tasandil. ELISA peaks tegutsema nõuandva ja oskusteavet pakkuva kontaktüksusena selliste liidu sektoripõhise poliitika ja õigusalaste algatuste jaoks, mis puudutavad küberturvalisust. ENISA peaks korrapäraselt teavitama Euroopa Parlamendile oma tegevusest .

(23)  Avatud interneti avalik tuum, nimelt selle põhilised protokollid ja taristu, mis on üleilmne avalik hüve, tagab interneti kui terviku põhifunktsionaalsuse ja toetab selle tavapärast toimimist. ENISA peaks toetama avatud interneti avaliku tuuma toimimise, sealhulgas põhiliste protokollide (eelkõige domeeninimede süsteem, BGP ja IPv6) turvalisust ja stabiilsust, domeeninimede süsteemi (kaasa arvatud kõigi tippdomeenide) ja juurserverite toimimist.

(24)  ENISA põhiülesanne on toetada asjakohase õigusraamistiku järjepidevat rakendamist, eelkõige direktiivi (EL) 2016/1148 ja muude asjakohaste küberturvalisuse aspekte sisaldavate õigusaktide tulemuslikku rakendamist, mis on kübervastupidavusvõime suurendamise jaoks eluliselt tähtis. Arvestades seda, kui kiiresti küberohud muutuvad, on selge, et liikmesriike tuleb toetada igakülgsema ja eri valdkondi hõlmava poliitilise lähenemisega kübervastupidavusvõime loomisele.

(25)  ENISA peaks abistama liikmesriike ja liidu institutsioone, ▌organeid ja asutusi nende jõupingutustes, et luua ja parandada suutlikkust ja valmisolekut ennetada ja avastada küberohte ja intsidente ning neile reageerida, ning seoses võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega. Eeskätt peaks ENISA toetama direktiivis (EL) 2016/1148 sätestatud riiklike ja liidu küberturbe intsidentide lahendamise üksuste („CSIRTid“) ▌ arendamist ja tõhustamist, et neil oleks kogu liidus ühtemoodi kõrge küpsuse aste. ENISA tegevused, mis on seotud liikmesriikide tegevussuutlikkusega, peaksid aktiivselt toetama liikmesriikide endi poolt direktiivist (EL) 2016/1148 tulenevate kohustuste täitmiseks võetud meetmeid ega tohiks neid meetmeid asendada.

(26)  Samuti peaks ENISA abistama liidu ja taotluse korral liikmesriikide võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegiate väljatöötamist ja ajakohastamist, eelkõige küberturvalisuse osas, ning edendama nende strateegiate levitamist ja jälgima nende rakendamise edusamme. Lisaks peaks ENISA aitama kaasa vajaduse katmisele koolituste ja koolitusmaterjali järele, sealhulgas seoses avalike asutuste vajadustega, ning koolitama asjakohasel juhul suures ulatuses koolitajaid, lähtudes Euroopa kodanike digipädevuse raamistikust ning pidades silmas liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste abistamist nende endi koolitussuutlikkuse väljaarendamisel.

(27)  ENISA peaks toetama liikmesriike küberturvalisuse alase teadlikkuse parandamise ja hariduse valdkonnas, hõlbustades liikmesriikide vahel tihedamat koordineerimist ja parimate tavade vahetamist. Selline toetus võiks seisneda riiklike haridusalaste kontaktpunktide võrgustiku ja küberturvalisuse koolitusplatvormi arendamises. Riiklike haridusalaste kontaktpunktide võrgustik võiks toimida liikmesriikide kontaktametnike võrgustiku raames ja olla lähtepunkt tulevaseks liikmesriikide vaheliseks koordineerimiseks.

(28)  ENISA peaks abistama direktiiviga (EL) 2016/1148 moodustatud koostöörühma selle ülesannete täitmisel, eeskätt pakkuma oskusteavet ja nõu ning hõlbustama parimate tavade vahetamist muu hulgas seoses oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisega liikmesriikide poolt, ning samuti selles osas, mis puudutab riskide ja intsidentidega seotud piiriüleseid sõltuvusseoseid.

(29)  Selleks et ergutada avaliku ja erasektori koostööd ning erasektorisisest koostööd ning eelkõige toetada elutähtsate taristute kaitset, peaks ENISA toetama teabe jagamist sektorite sees ja vahel, eeskätt direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas loetletud sektorites, levitades parimaid tavasid ja andes suuniseid kättesaadavate töövahendite ja menetluste kohta ning selle kohta, kuidas lahendada teabe jagamisega seotud regulatiivsed küsimused, näiteks hõlbustades valdkondlike teabe jagamise ja analüüsimise keskuste loomist.

(30)  Samal ajal kui IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvanõrkuste potentsiaalne negatiivne mõju järjest suureneb, mängib üldise küberturvalisuse riski vähendamisel tähtsat rolli selliste turvanõrkuste leidmine ja kõrvaldamine. On tõestatud, et organisatsioonide, turvanõrkustega IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootjate ja pakkujate ning küberturvalisuse teadusuuringute kogukonna liikmete ja valitsuste, kes turvanõrkusi leiavad, vaheline koostöö on märkimisväärselt suurendanud IKT-toodete, -teenuste ja - protsesside turvanõrkuste avastamist ja kõrvaldamist. Turvanõrkuse koordineeritud avalikustamine kujutab endast struktureeritud koostööprotsessi, mille puhul teatatakse turvanõrkusest infosüsteemi omanikule, andes organisatsioonile võimaluse diagnoosida ja kõrvaldada turvanõrkus enne selle kohta üksikasjaliku teabe avalikustamist kolmandatele isikutele või avalikkusele. Protsessiga nähakse ka ette turvanõrkuse leidja ja organisatsiooni vaheline koordineerimine seoses nimetatud turvanõrkuse avalikustamisega. Turvanõrkuse koordineeritud avalikustamise põhimõtetel võib olla tähtis roll küberturvalisuse parandamiseks tehtavates liikmesriikide jõupingutustes.

(31)  ENISA peaks koondama ja analüüsima riikide vabatahtlikult jagatud CSIRTide ja Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga vahelise kokkuleppega liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) töökorralduse ja toimimise kohta(16) moodustatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva institutsioonidevahelise rühma (CERT-EU) aruandeid, et aidata kaasa teabevahetuse jaoks ühiste menetluste, keele ja terminoloogia koostamisele. Direktiiviga (EL) 2016/1148 loodi alus vabatahtlikuks tehnilise teabe vahetamiseks operatiivtasandil riiklike küberturbe intsidentide lahendamise üksuste võrgustikus („CSIRTide võrgustik“) - selle raames peaks ENISA kaasama erasektori.

(32)  ENISA peaks andma oma panuse sellesse, kuidas liidu tasandil reageeritakse ulatuslikele piiriülestele intsidentidele ja küberturvalisusega seotud kriisidele. Seda ülesannet tuleks täita kooskõlas käesoleva määruse kohaste ENISA volitustega ja lähenemisviisiga, mille suhtes peavad liikmesriigid kokku leppima komisjoni soovituse (EL) 2017/1584(17) ning nõukogu 26. juuni 2018. aasta järelduste (ELi koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberintsidentide ja kriiside korral) kontekstis. See ülesanne võiks hõlmata asjaomase teabe kogumist ning vahendajarolli CSIRTide võrgustiku ja tehnilise kogukonna, aga ka kriisi haldamise eest vastutavate otsusetegijate vahel. Lisaks peaks ENISA toetama ühe või mitme liikmesriigi taotlusel liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd intsidentide käsitlemisel tehnilise külje pealt, ▌hõlbustades liikmesriikide vahel vajalike tehniliste lahenduste vahetamist ja pakkudes sisendit avaliku teabevahetuse jaoks. ENISA peaks operatiivkoostööd toetama sellise koostöö üksikasjade testimisega korrapäraste küberturvalisuse õppuste käigus.

(33)  Operatiivkoostöö toetamisel peaks ENISA kasutama CERT-EU olemasolevaid tehnilisi ja operatiivseid oskusteadmisi struktureeritud koostöö ▌kaudu. Struktureeritud koostöö võib tugineda ENISA oskusteabele. Asjakohasel juhul tuleks kahe üksuse vahel kehtestada erikord, et määrata kindlaks sellise koostöö praktiline kulg ja vältida tegevuse dubleerimist.

(34)  Täites oma ülesannet toetada operatiivkoostööd CSIRTide võrgustikus peaks ENISA olema suuteline pakkuma liikmesriikidele nende taotluse korral toetust, näiteks andma nõu, kuidas parandada intsidentide ennetamise, nende avastamise ja neile reageerimise suutlikkust, hõlbustades märkimisväärse või olulise mõjuga intsidentide tehnilist lahendamist või tagades küberohtude ja intsidentide analüüsimise. ENISA peaks hõlbustama märkimisväärse või olulise mõjuga intsidentide tehnilist lahendamist, eeskätt toetades tehniliste lahenduste vabatahtlikku jagamist liikmesriikide vahel või koostades kombineeritud tehnilist teavet, näiteks liikmesriikide poolt vabatahtlikult jagatud tehnilised lahendused. Soovituse (EL) 2017/1584 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema heas usus koostööd ja jagama ilma põhjendamatute viivitusteta nii omavahel kui ka ENISAga teavet ulatuslike intsidentide ja küberturvalisusega seotud kriiside kohta. Sellisest teabest oleks ENISAl oma operatiivkoostöö toetamise ülesande täitmisel täiendavat abi.

(35)  ENISA peaks liidu olukorrateadlikkust toetava tehnilise tasandi korrapärase koostöö raames korrapäraselt ja tihedas koostöös liikmesriikidega koostama intsidentide ja küberohtude kohta ELi küberturvalisuse tehnilist olukorda käsitlevaid põhjalikke aruandeid, mis põhinevad avalikult kättesaadaval teabel, tema enda analüüsidel ja aruannetel, mida jagavad temaga vabatahtlikkuse alusel liikmesriikide CSIRTid ▌ või direktiivis (EL) 2016/1148 ettenähtud võrgu- ja infosüsteemide turbe valla riiklikud ühtsed kontaktpunktid („ühtsed kontaktpunktid“), Europoli juures tegutsev küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3), CERT-EU ja kui see on asjakohane, siis Euroopa Liidu luure- ja situatsioonikeskus (EU INTCEN) Euroopa välisteenistuse juures. Aruanne tuleks teha kättesaadavaks nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning CSIRTide võrgustikule.

(36)  Märkimisväärse või olulise mõjuga intsidendi puhul ▌ peaks ENISA toetus asjaomaste liikmesriikide taotluse korral ▌tehtavale tehnilisele järeluurimisele ▌ keskenduma edasiste intsidentide ärahoidmisele ▌. Asjaomased liikmesriigid peaksid pakkuma vajalikku teavet ja abi, et võimaldada ENISAl tõhusalt toetada tehnilist uurimist.

(37)  Liikmesriigid võivad paluda, et intsidendist mõjutatud ettevõtjad teeksid koostööd ning pakuksid ENISAle vajalikku teavet ja abi, ilma et see piiraks nende õigust kaitsta tundlikku äriteavet ja avaliku julgeoleku seisukohast olulist teavet.

(38)  Et küberturvalisuse valdkonna probleemidest paremini aru saada ning liikmesriikidele ja liidu institutsioonidele, organitele ,ja asutustele pikaajalist strateegilist nõu anda, peab ENISA analüüsima praeguseid ja kujunemisjärgus küberturvalisuse riske. Sel eesmärgil peaks ENISA koostöös liikmesriikidega ja asjakohasel juhul ka statistikaasutuste ja muude asutustega koguma asjassepuutuvat avalikult kättesaadavat või vabatahtlikult jagatavat teavet ning analüüsima kujunemisjärgus tehnoloogiaid ja andma teemakohaseid hinnanguid võrgu- ja infoturbe, eeskätt küberturvalisuse tehnoloogiliste uuenduste eeldatavale ühiskondlikule, õiguslikule, majanduslikule ja regulatiivsele mõjule. Peale selle peaks ENISA toetama küberohtude, turvanõrkuste ja intsidentide analüüsimise kaudu liikmesriike ja liidu institutsioone, organeid ja asutusi esilekerkivate küberturvalisuse riskide kindlakstegemisel ja ▌ intsidentide ennetamisel.

(39)  ENISA peaks liidu vastupidavuse suurendamiseks arendama oskusteavet seoses nende küberturvalisuse taristutega, mis toetavad eeskätt direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas loetletud sektoreid ja mida kasutavad kõnealuse direktiivi III lisas loetletud digitaalsete teenuste osutajad, andes nõuandeid ja suuniseid ning vahetades parimaid tavasid. Et tagada hõlpsam juurdepääs paremini struktureeritud teabele küberturvalisuse riskide ja võimalike vastumeetmete kohta, peaks ENISA arendama välja liidu teabekeskuse ja hoidma seda käigus; liidu teabekeskus oleks universaalne portaal, mis jagaks üldsusele küberturvalisuse kohta teavet, mis on saadud liidu ja riikide institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt. Küberturvalisuse riske ja võimalikke vastumeetmeid käsitlevale paremini struktureeritud teabele juurdepääsu võimaldamine võib ka aidata liikmesriikidel oma suutlikkust parandada ja tavasid ühtlustada ning suurendada seega nende üldist vastupidavusvõimet küberrünnete suhtes.

(40)  ENISA peaks aitama parandada üldsuse teadlikkust küberturvalisuse riskidest, sealhulgas ELi ülese teadlikkuse parandamise kampaania kaudu hariduse edendamise abil, ja jagama kodanikele ▌, organisatsioonidele ja ettevõtjatele mõeldud individuaalsete kasutajate headel tavadel põhinevaid suuniseid. ENISA peaks aitama kaasa ka parimate tavade ja lahenduste, sealhulgas küberhügieeni ja küberkirjaoskuse propageerimisele kodanike ▌, organisatsioonide ja ettevõtjate tasandil, kogudes ja analüüsides avalikult kättesaadavat teavet oluliste intsidentide kohta ning koostades ja avaldades aruanded ja suunised kodanikele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele, et parandada nende valmisoleku ja vastupidavuse üldist taset. ENISA peaks ka püüdma pakkuda tarbijatele asjakohast teavet kohaldatavate sertifitseerimise kavade kohta, näiteks andes suuniseid ja soovitusi. Lisaks peaks ENISA korraldama kooskõlas komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatise kohase digiõppe tegevuskavaga ning koostöös liikmesriikide ja liidu institutsioonide, ▌organite ja asutustega korrapäraseid lõppkasutajatele suunatud üldsuse harimise ja teavituskampaaniaid, mille eesmärk on propageerida üksikisikute ohutumat veebikäitumist ja digikirjaoskust, parandada teadlikkust võimalikest küberohtudest, sealhulgas sellisest kriminaalsest tegevusest veebis nagu andmepüügi rünnakud, robotvõrgud, finants- ja pangapettused ning andmetega seotud pettused, ning tutvustada mitmetegurilise autentimise, paikamise, krüptimise, andmete anonüümseks muutmise ja andmekaitse alaseid nõuandeid.

(41)  ENISAl peaks olema keskne roll selles, et lõppkasutajad saaksid kiiremini teadlikuks seadmete turvalisusest ja teenuste turvalisest kasutamisest, ja edendama liidu tasandil sisseprojekteeritud turvet ja lõimprivaatsust. Selle eesmärgi poole püüdlemisel peaks ENISA kasutama olemasolevaid parimaid tavasid ja kogemusi, eriti neid, mis on pärit teadusasutustelt ja IT-turvalisusega tegelevatelt teadlastelt.

(42)  Küberturvalisuse sektoris tegutsevate ettevõtjate, aga ka küberturvalisuse lahenduste kasutajate toetuseks peaks ENISA rajama nn turuseirekeskuse ja seda käigus hoidma, analüüsides korrapäraselt nii küberturvalisuse turu nõudluse kui ka pakkumise poole peamisi suundumusi ja jagades selle kohta teavet.

(43)  ENISA peaks aitama kaasa liidu jõupingutustele teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ning küberturvalisuse valdkonna asjakohastes rahvusvahelise koostöö raamistikes. Eelkõige peaks ENISA asjakohasel juhul aitama kaasa koostööle selliste organisatsioonidega nagu OECD, OSCE ja NATO. Selline koostöö võiks hõlmata küberturvalisuse ühisõppusi ja intsidentidele ühiselt reageerimise koordineerimist. Need tegevused peavad täielikult austama kaasavuse, vastastikkuse ja liidu otsuste tegemise autonoomsuse põhimõtteid, mõjutamata mis tahes liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

(44)  Tagamaks et ENISA saavutab oma eesmärgid täies ulatuses, peaks ta suhtlema asjaomaste liidu järelevalve- ja muude pädevate asutustega, liidu institutsioonide, organite ja asutustega , kelle hulgas on CERT-EU, EC3, Euroopa Kaitseagentuur (EDA), Ülemaailmne Satelliitnavigatsioonisüsteemi Euroopa Agentuur (Euroopa GNSSi Agentuur), Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Andmekaitsenõukogu, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) ja muud liidu asutused, kes tegelevad küberturvalisusega. Samuti peaks ENISA suhtlema andmekaitsega tegelevate ametiasutustega, et vahetada oskusteavet ja parimaid tavasid ning anda nõu küberturvalisuse küsimustes, mis võivad nende tööd mõjutada. Liikmesriikide ja liidu õiguskaitseasutuste ning andmekaitseasutuste esindajad peaksid olema esindatud ENISA nõuanderühmas. Õiguskaitseasutustega koostöö tegemisel võrgu- ja infoturbe küsimustes, mis võivad nende tööd mõjutada, peaks ENISA arvestama olemasolevate teabekanalite ja rajatud võrgustikega.

(45)  Tuleks luua partnerlussuhted teadusasutustega, kel on asjaomastes valdkondades teadusalgatusi, ning tuleks tagada asjakohased kanalid tarbija- ja teiste organisatsioonide panustamiseks ja nende panust tuleks arvesse võtta.

(46)  ENISA, täites CSIRTide võrgustiku ▌sekretariaadi rolli, peaks toetama liikmesriikide CSIRTe ja CERT-EUd operatiivkoostöös seoses CSIRTide võrgustiku kõigile asjaomaste ülesannetega, millele on osutatud direktiivis (EL) 2016/1148. Veelgi enam, ENISA peaks edendama ja toetama asjaomaste CSIRTide koostööd, kui toimuvad intsidendid, ründed või häired CSIRTide hallatavates või kaitstavates võrkudes või taristutes, mis hõlmavad või võivad hõlmata vähemalt kahte CSIRTi, võttes seejuures arvesse CSIRTide võrgustiku standardset töökorda.

(47)  Selleks et suurendada liidu valmisolekut reageerida intsidentidele, peaks ENISA korrapäraselt korraldama liidu tasandil küberturvalisuse õppusi ning toetama liikmesriike ja liidu institutsioone, organeid ja asutusi ja nende taotluse korral selliste õppuste korraldamisel. Iga kahe aasta järel tuleks korraldada põhjalik suurõppus, mis hõlmab tehnilisi, operatiivseid ja strateegilisi elemente. Lisaks peaks ENISA saama korrapäraselt korraldada vähem põhjalikke õppusi, millel on sama eesmärk – parandada liidu valmisolekut reageerida intsidentidele.

(48)  ENISA peaks edasi arendama ja säilitama oma oskusteavet küberturvalisuse sertifitseerimise kohta, et toetada liidu poliitikat selles valdkonnas. ENISA peaks tuginema olemasolevatele parimatele tavadele ja edendama küberturvalisuse sertifitseerimise kasutuselevõttu liidus muu hulgas sellega, et aitab kehtestada liidu tasandil küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku („Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik“) ja seda hallata, et suurendada IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse usaldusväärsuse läbipaistvust ning tugevdada seeläbi usaldust digitaalse siseturu vastu ja selle konkurentsivõimet.

(49)  Tõhusad küberturvalisuse alased poliitikameetmed peaksid tuginema hästi väljatöötatud riskihindamismeetoditele, seda nii avalikus kui ka erasektoris. Riskihindamismeetodeid kasutatakse erinevatel tasanditel ning puudub nende tõhusa kohaldamise ühine tava. Riskide hindamise ja koostalitlusvõimeliste riskihalduse lahenduste parimate tavade propageerimine ja arendamine avaliku ja erasektori organisatsioonides tõstab küberturvalisuse taset liidus. Selleks peaks ENISA toetama sidusrühmade koostööd liidu tasandil ja hõlbustama nende jõupingutusi seoses elektrooniliste toodete, süsteemide, võrkude ja teenuste – mis koos tarkvaraga moodustavad võrgu- ja infosüsteemid – riskihalduse ja mõõdetava turvalisuse Euroopa ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega.

(50)  ENISA peaks innustama liikmesriike ning IKT-toodete, - teenuste ja -protsesside tootjaid ja pakkujaid tõstma oma üldisi turbestandardeid, et kõik internetikasutajad saaksid võtta vajalikud meetmed oma isikliku küberturvalisuse tagamiseks ja oleksid motiveeritud seda tegema. Eelkõige peaksid IKT-toodete, - teenuste ja -protsesside tootjad ja pakkujad pakkuma vajalikke uuendusi ning nõudma tagasi, võtma tagasi või taaskasutusse IKT-tooted, -teenused ja -protsessid, mis ei vasta küberturvalisuse standarditele, samas kui importijad ja turustajad peaksid tagama, et nende poolt liidu turule lastud IKT-tooted, -teenused ja -protsessid vastavad kohaldatavatele nõuetele ning ei kujuta endast ohtu liidu tarbijatele.

(51)  ENISA peaks saama koostöös pädevate asutustega jagada teavet siseturul pakutavate IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse taseme kohta ning avaldama IKT-toodete, - teenuste ja -protsesside tootjatele ja pakkujatele suunatud hoiatusi, milles nõutakse nende IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvalisuse, sealhulgas küberturvalisuse parandamist ▌.

(52)  ENISA peaks täies ulatuses võtma arvesse käimasolevaid teadus- arendustegevusi ning tehnoloogilisi hindamisi, eelkõige neid, mida tehakse erinevates liidu teadusalgatustes, et nõustada liidu institutsioone, ▌organeid ja asutusi ning kui see on asjakohane, liikmesriike nende taotlusel seoses vajadusega teadusuuringute järele ▌ja prioriteetidega küberturvalisuse valdkonnas. ENISA peaks teadusuuringute vajaduste ja prioriteetide kindlakstegemiseks konsulteerima ka asjaomaste kasutajarühmadega. Konkreetsemalt tuleks sisse seada koostöö Euroopa Teadusnõukogu, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudiga.

(53)  ENISA peaks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade koostamisel korrapäraselt konsulteerima standardiorganisatsioonidega, eriti Euroopa standardiorganisatsioonidega.

(54)  Küberohud on ülemaailmsed. Vaja on teha tihedamat rahvusvahelist koostööd, et parandada küberturvalisuse standardeid (sealhulgas määrata kindlaks ühised käitumisnormid ja võtta vastu tegevusjuhendid), rahvusvaheliste standardite kasutamist ja teabe jagamist, millega edendatakse nii kiiremat rahvusvahelist koostööd võrgu- ja infoturbe probleemidele reageerimise valdkonnas kui ka ühtset ülemaailmset lähenemisviisi neis küsimustes. Selleks peaks ENISA toetama liidu tihedamat kaasamist ning koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pakkudes asjakohasel juhul asjaomastele liidu institutsioonidele, ▌organitele ja asutustele vajalikku oskusteavet ja analüüsi.

(55)  ENISA peaks saama reageerida liikmesriikide ja liidu institutsioonide, organite ja asutuste ad hoc nõuande- ja abitaotlustele ENISA pädevusse kuuluvates küsimustes.

(56)  ENISA juhtimisel on mõistlik ja soovitav rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida 2012. aasta juulis institutsioonidevahelises ELi detsentraliseeritud asutuste töörühmas kokkulepitud ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille eesmärk on ühtlustada detsentraliseeritud asutuste tegevust ja parandada nende toimimist. Ühisavalduses ja ühises lähenemisviisis sisalduvad ▌soovitused peaksid samuti asjakohaselt kajastuma ENISA tööprogrammides, ENISA hindamistes ning ENISA aruandlus- ja haldustavades.

(57)  Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev haldusnõukogu peaks määrama kindlaks ENISA tegevuse üldsuuna ning tagama, et ENISA täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Haldusnõukogule tuleks anda õigus koostada ENISA eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu kohased finantsreeglid, kehtestada ENISA otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu ENISA ühtne programmdokument, võtta vastu ENISA kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja tema ametiaja lõpetamise üle.

(58)  ENISA nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et haldusnõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus.

(59)  ENISA sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse silmas pidades tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi. Tegevdirektori ülesandeid tuleks täita täiesti sõltumatult. Tegevdirektor peaks pärast komisjoniga konsulteerimist koostama ettepaneku ENISA iga-aastase tööprogrammi kohta ning võtma kõik vajalikud meetmed tööprogrammi nõuetekohase elluviimise tagamiseks. Tegevdirektor peaks koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava aruande, mis käsitleb ENISA iga-aastase tööprogrammi rakendamist, koostama ENISA tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning vastutama eelarve täitmise eest. Lisaks peaks tegevdirektoril olema võimalik moodustada ajutisi töörühmi selleks, et käsitleda konkreetseid, eeskätt teaduslikku, tehnilist, õiguslikku või sotsiaal-majanduslikku laadi küsimusi. Ajutise töörühma moodustamine on vajalik eelkõige seoses konkreetse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistava kava („ettevalmistav kava“) koostamisega. Tegevdirektor peaks tagama, et ajutiste töörühmade liikmed valitakse kõige põhjalikumate erialateadmiste põhjal, püüdes tagada soolise tasakaalu ning selle, et seal oleksid (lähtuvalt sellest, kuidas see on konkreetset küsimust arvestades asjakohane) tasakaalustatult esindatud liikmesriikide ametiasutused, liidu institutsioonid, organid ja asutused ja erasektor, sealhulgas majandusringkonnad, kasutajad ning võrgu- ja infoturbe alal pädevad teaduseksperdid.

(60)  Juhatus peaks aitama kaasa haldusnõukogu tõhusale toimimisele. Osana haldusnõukogu otsustega seotud ettevalmistustööst peaks juhatus põhjalikult analüüsima asjakohast teavet, olemasolevaid võimalusi ning pakkuma nõuandeid ja lahendusi haldusnõukogu asjakohaste otsuste ettevalmistamiseks.

(61)  ENISAl peaks olema nõuandva organina ENISA nõuanderühm, mis tagaks korrapärase dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Tegevdirektori ettepanekul haldusnõukogu moodustatud ENISA nõuanderühm peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile ENISA tähelepanu. Eelkõige tuleks ENISA nõuanderühmaga konsulteerida ENISA iga-aastase tööprogrammi kavandi üle. ENISA nõuanderühm koosseis ja ülesanded peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse ENISA töös.

(62)  Tuleks moodustada sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm, et aidata ENISAl ja komisjonil hõlbustada konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega. Sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühma liikmed peaksid esindama tasakaalustatud viisil tööstust, nii IKT-toodete ja -teenuste nõudluse kui pakkumise poolelt, muu hulgas eelkõige VKEsid, digitaalsete teenuste osutajaid, Euroopa ja rahvusvahelisi standardiasutusi, riiklikke akrediteerimisasutusi, andmekaitse järelevalveasutusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008(18) kohaseid vastavushindamisasutusi ning teadusasutusi ja tarbijaorganisatsioone.

(63)  ENISA peaks võtma vastu huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise normid. ENISA peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001▌(19). ENISA peaks isikuandmeid töötlema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725▌(20). ENISA peaks teabe, eelkõige tundliku salastamata teabe ja Euroopa Liidu salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide, organite ja asutuste kohta kehtivaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(64)  Et tagada ENISA täielik autonoomia ja sõltumatus ning võimaldada tal täita lisaülesandeid, sealhulgas kiireloomulisi erakorralisi ülesandeid, tuleks ENISAle eraldada piisav ja autonoomne eelarve, mille peamine tulu tuleks liidu toetusest ja ENISA töös osalevate kolmandate riikide rahalisest osalusest. Piisav eelarve on ülioluline tagamaks, et ENISAl on kõigi oma lisanduvate ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik suutlikkus. Enamik ENISA töötajaid peaks olema otseselt tegevad ENISA volituste täitmisel. Asukohaliikmesriigil ja igal muul liikmesriigil peaks olema lubatud teha ENISA eelarvesse vabatahtlikult sissemakseid. Liidu eelarvemenetluse kohaldamist tuleks jätkata kõigi toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Lisaks sellele peaks ENISA raamatupidamisarvestust läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks auditeerima kontrollikoda.

(65)  Küberturvalisuse sertifitseerimisel on tähtis roll IKT-toodete▌, -teenuste ja -protsesside usaldusväärsuse ja turvalisuse parandamisest. Digitaalne ühtne turg ning eelkõige andmepõhine majandus ja asjade internet saavad olla edukad vaid juhul, kui avalikkusel on kindlustunne, et sellised tooted ▌, teenused ja protsessid pakuvad teatavat küberturvalisuse taset. Internetiühendusega ja automatiseeritud autod, elektroonilised meditsiiniseadmed, tööstuslikud automatiseeritud juhtimissüsteemid ja arukad võrgud on vaid mõned näited sektoritest, kus sertifitseerimist juba ulatuslikult kasutatakse või tõenäoliselt hakatakse lähitulevikus kasutama. Direktiiviga (EL) 2016/1148 reguleeritud sektorid on ka sektorid, kus küberturvalisuse sertifitseerimine on äärmiselt oluline.

(66)  2016. aasta teatises „Euroopa kübervastupidavusvõime süsteemi tugevdamine ning konkurentsivõimelise ja uuendusliku küberjulgeolekutööstuse soodustamine“ tõi komisjon välja vajaduse kvaliteetsete, taskukohaste ja koostalitlusvõimeliste küberturvalisuse toodete ja -lahenduste järele. IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside pakkumine ühtsel turul on geograafiliselt endiselt väga killustatud. Selle põhjuseks on asjaolu, et küberturvalisuse tööstus on Euroopas peamiselt arenenud liikmesriikide valitsuste nõudluse najal. Lisaks kuulub kübeturvalisuse ühtse turu kitsaskohtade hulka koostalitusvõimeliste lahenduste (tehniliste standardite), tavade ja kogu liitu hõlmavate sertifitseerimismehhanismide puudumine. See teeb liikmesriigi, liidu ja üleilmsel tasandil konkureerimise Euroopa ettevõtjate jaoks keerukaks. Samuti tähendab see üksikisikute ja ettevõtjate jaoks võimaliku ja kasutatava küberturvalisuse tehnoloogia kättesaadavust väiksemas valikus. Sarnaselt märkis komisjon oma 2017. aasta teatises „Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõte. Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ vajadust turvaliste võrgustatud toodete ja süsteemide järele ning märkis, et Euroopa IKT turvalisuse raamistiku loomine, millega kehtestatakse õigusnormid selle kohta, kuidas korraldada IKT turvalisuse sertifitseerimist liidus, võib aidata säilitada usaldust interneti vastu ja vähendada siseturu praegust killustatust.

(67)  Praegu kasutatakse IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse sertifitseerimist üksnes piiratud ulatuses. Kui sertifitseerimine on olemas, siis peamiselt liikmesriigi tasandil või tööstusest lähtuvate kavade raames. Sellistes tingimustes ei tunnusta liikmesriigid üldiselt teise liikmesriigi riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse poolt välja antud sertifikaati. Seega võib juhtuda, et ettevõtted peavad sertifitseerima oma IKT-tooted ▌, -teenused ja -protsessid mitmes liikmesriigis, kus nad tegutsevad, näiteks et osaleda riiklikes hankemenetlustes, mis aga suurendab nende ettevõtete kulusid. Lisaks sellele paistab, et kuigi on tekkimas uusi kavasid, ei ole ühtset ja terviklikku lähenemisviisi küberturvalisuse horisontaalsetele küsimustele, näiteks asjade interneti valdkonnas. Olemasolevatel kavadel on märkimisväärseid puudujääke ning erinevusi tootehõlmavuses, usaldusväärsuse tasemetes, sisulistes kriteeriumides ja tegelikus kasutamises, mis takistab vastastikuse tunnustamise mehhanismide toimimist liidus.

(68)  On tehtud mõningaid pingutusi, et tagada liidus sertifikaatide vastastikune tunnustamine. See on olnud aga vaid osaliselt edukas. Kõige olulisem näide siinkohal on kõrgemate ametnike infosüsteemide turvalisuse rühma (SOG-IS) vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Kuigi see on kõige tähtsam koostöö ja vastastikuse tunnustamise mudel turvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, ▌ hõlmab SOG-IS üksnes mõnda liikmesriiki. See asjaolu on piiranud SOG-IS vastastikuse tunnustamise kokkuleppe tulemuslikkust siseturu seisukohast.

(69)  Seetõttu on vaja võtta vastu ühine lähenemisviis ja luua Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik, milles kehtestatakse välja töötatavate Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade peamised horisontaalsed nõuded ning mis võimaldab tunnustada ja kasutada IKT-toodete, -teenuste või -protsesside Euroopa küberturvalisuse sertifikaate ja ELi vastavusdeklaratsioone kõigis liikmesriikides. Seejuures on oluline tugineda olemasolevatele riiklikele ja rahvusvahelistele kavadele ning vastastikuse tunnustamise süsteemidele, eelkõige SOG-ISile, ning võimaldada selliste süsteemide kohastelt olemasolevatelt kavadelt sujuvat üleminekut uue Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kohastele kavadele. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikul peaks olema kaks eesmärki. Esiteks peaks see aitama suurendada usaldust Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohaselt sertifitseeritud IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside vastu. Teiseks peaks see aitama vältida üksteisele vastukäivate või kattuvate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade paljusust ja seeläbi vähendama digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate kulusid. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad peaksid olema mittediskrimineerivad ning põhinema Euroopa või rahvusvahelistel standarditel, välja arvatud juhul, kui need standardid on ebatõhusad või ebasobivad liidu õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks selles valdkonnas.

(70)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik tuleks kehtestada ühetaoliselt kõikides liikmesriikides, et vältida „sertifikaatide ostlemist“, mida põhjustab nõuete erinevus liikmesriikides.

(71)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad peaksid tuginema rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil juba olemasolevatele kavadele ning vajaduse korral foorumite ja konsortsiumite tehnilistele kirjeldustele, õppides praegustest tugevatest külgedest ning hinnates ja parandades puudusi.

(72)  Selleks et tööstus suudaks ennetada küberohte, on vaja paindlikke küberturvalisuse lahendusi, mistõttu tuleks iga sertifitseerimiskava koostada viisil, mis väldib kiire aegumise riski.

(73)  Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad konkreetsete IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside rühmade kohta. Neid kavu peaksid rakendama ja nende üle järelevalvet tegema riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutused ning nende kavade kohaselt välja antud sertifikaadid peaksid kehtima ja olema tunnustatud kogu liidus. Tööstuse või muude eraorganisatsioonide rakendatavad sertifitseerimiskavad peaksid jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Siiski peaksid saama selliseid kavu haldavad asutused teha komisjonile ettepaneku kaaluda nende kavade heakskiitmist Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavana.

(74)  Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada liidu õigust, milles on sätestatud erinormid IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside sertifitseerimise kohta. Eelkõige sisaldab määrus (EL) 2016/679 sätteid selliste sertifitseerimismehhanismide ning andmekaitsepitserite ja ‑märgiste kasutuselevõtuks, mille abil saab tõendada, et vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate isikuandmete töötlemise toimingud vastavad kõnealusele määrusele. Sellised sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid ja -märgised peaksid võimaldama andmesubjektidel kiiresti hinnata asjakohaste IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside andmekaitse taset. Käesolev määrus ei piira määruse (EL) 2016/679 kohast andmetöötlustoimingute sertifitseerimist, sealhulgas juhul, kui sellised toimingud sisalduvad IKT-toodetes, -teenustes või -protsessides.

(75)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade eesmärk peaks olema tagada, et sellise kava kohaselt sertifitseeritud IKT-tooted ▌, -teenused ja -protsessid vastavad kirjeldatud nõuetele, eesmärgiga kaitsta salvestatud, edastatud või töödeldud andmete või nende toodete, teenuste ja protsesside asjaomaste funktsioonide või nende poolt pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate teenuste käideldavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust kogu olelusringi kestel. Käesolevas määruses ei ole võimalik üksikasjalikult sätestada kõigi IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside suhtes kohaldatavaid küberturvalisuse nõudeid. IKT-tooted ▌, -teenused ja -protsessid ning nendega seotud küberturvalisuse vajadused on nii mitmekesised, et on väga raske esitada üldiseid küberturvalisuse nõudeid, mis kehtiksid igas olukorras. Seetõttu on vaja sertifitseerimise eesmärgil võtta kasutusele lai ja üldine küberturvalisuse mõiste, mida peaks täiendama rida konkreetseid küberturvalisuse eesmärke, mida tuleb Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade koostamisel arvesse võtta. Nende eesmärkide saavutamise üksikasjad konkreetsete IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside puhul tuleks täiendavalt täpsustada igas individuaalses sertifitseerimiskavas, mille komisjon vastu võtab, näiteks viidates standarditele või tehnilistele kirjeldustele, kui asjakohased standardid puuduvad.

(76)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kasutatavad tehnilised kirjeldused peaksid järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012(21) II lisas sätestatud nõudeid. Mõned kõrvalekalded nendest nõuetest võivad siiski olla vajalikud põhjendatud juhtudel, kui nimetatud tehnilisi kirjeldusi kasutatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas, mis osutab kõrgele usaldusväärsuse tasemele. Selliste kõrvalekallete põhjused tuleks teha avalikult kättesaadavaks.

(77)  Vastavushindamine on protsess, mille käigus hinnatakse, kas IKT-toote, -teenuse või -protsessiga seotud erinõuded on täidetud. Seda protsessi viib läbi sõltumatu kolmas isik, kes ei ole IKT-toote, -teenuse või -protsessi tootja ega pakkuja. IKT-toote, -teenuse või -protsessi eduka hindamise tulemusel tuleks välja anda Euroopa küberturvalisuse sertifikaat. Euroopa küberturvalisuse sertifikaati tuleks käsitleda kinnitusena, et hindamine on nõuetekohaselt läbi viidud. Sõltuvalt usaldusväärsuse tasemest tuleks Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi kavas märkida, kas Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi annab välja era- või avalik-õiguslik asutus. Vastavushindamine ja sertifitseerimine iseenesest ei taga, et sertifitseeritud IKT-tooted, -teenused ja -protsessid on küberturvalised. Pigem on need menetlused ja tehnilised metoodikad kinnitamaks, et IKT-tooteid, -teenuseid ja -protsesse on kontrollitud ja et need vastavad teatavatele küberturvalisuse nõuetele, mis on sätestatud mujal, näiteks tehnilistes standardites.

(78)  Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi kasutajate poolne asjakohase sertifitseerimise ja seotud turvanõuete valik peaks põhinema IKT-toote, -teenuse või -protsessi kasutamisega seotud riskianalüüsil. Usaldusväärsuse tase peaks seega vastama IKT‑toote, -teenuse või -protsessi ettenähtud kasutamisega seotud riskitasemele.

(79)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võib ette näha vastavushindamise läbiviimine IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjate -pakkujate ainuvastutusel („vastavuse enesehindamine“). Sellistel juhtudel peaks piisama sellest, kui IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja teeb ise kõik kontrollid, et tagada IKT‑toodete, -teenuste või -protsesside vastavus Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale. Vastavuse enesehindamist tuleks pidada asjakohaseks vähekeerukate (nt lihtsa konstruktsiooni ja tootmismehhanismiga) IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside puhul, mis kujutavad endast avalikkusele väikest riski. Lisaks peaks vastavuse enesehindamine olema lubatud üksnes nende IKT‑toodete, ‑teenuste ja -protsesside puhul, mis vastavad usaldusväärsuse baastasemele.

(80)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võib ette näha nii IKT-toodete, -teenuste või -protsesside vastavuse enesehindamise kui ka sertifitseerimise. Sellisel juhul tuleks kavas ette näha selged ja arusaadavad vahendid tarbijatele või teistele kasutajatele, et eristada IKT-tooteid, -teenuseid ja -protsesse, mida hinnatakse nende tootja või pakkuja vastutusel, nendest, mida sertifitseerib kolmas osapool.

(81)  IKT-toodete, -teenuste või -protsessude tootja või pakkuja, kes viib läbi vastavuse enesehindamise, peaks olema vastavushindamismenetluse raames võimeline koostama ELi vastavusdeklaratsiooni ja selle allkirjastama. ELi vastavusdeklaratsioon on dokument, millega kinnitatakse, et teatav IKT-toode, -teenus või -protsess vastab Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas esitatud nõuetele. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisel ja allkirjastamisel võtab IKT- toodete, - teenuste või -protsesside tootja või pakkuja vastutuse IKT-toote, -teenuse või -protsessi vastavuse eest Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas esitatud õiguslikele nõuetele. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tuleks esitada riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele ja ENISAle.

(82)  IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja peaks hoidma ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilist dokumentatsiooni ja muud asjaomast teavet, mis puudutab IKT-toodete, -teenuste või -protsesside vastavust Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale, pädevale riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele kättesaadavana asjaomases Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kindlaks määratud tähtaja jooksul. Tehnilistes dokumentides tuleks määrata kindlaks kava kohaselt kohaldatavad nõuded ja käsitleda vastavuse enesehindamiseks vajalikul määral IKT-toote, -teenuse või -protsessi projekteerimist, tootmist ja toimimist. Tehniline dokumentatsioon peaks olema koostatud nii, et see võimaldaks hinnata IKT-toote, -teenuse või -protsessi vastavust kava kohaselt kohaldatavatele nõuetele.

(83)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku juhtimises võetakse arvesse liikmesriikide osalemist ja sidusrühmade asjakohast osalemist ning määratakse kindlaks komisjoni roll Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava planeerimises ja vastava ettepaneku tegemises, taotlemises, koostamises, vastuvõtmises ja läbivaatamises.

(84)  ▌ Komisjon, keda toetavad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm ja sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm, peaks pärast avatud ja ulatuslikku konsultatsiooni koostama Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid käsitleva liidu jooksva tööprogrammi ja avaldama selle mittesiduva dokumendina. Liidu jooksev tööprogramm peaks olema strateegiline dokument, mis võimaldab eelkõige tööstusel, liikmesriikide asutustel ja standardiasutustel valmistuda juba varem ette tulevaste Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade jaoks. Liidu jooksev tööprogramm peaks hõlmama mitmeaastast ülevaadet ettevalmistavate kavade taotluste kohta, mille komisjon kavatseb esitada ENISAle määratletud alusel koostamiseks. Komisjon peaks oma IKT standardimise jooksva kava ja Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavate standarditaotluste koostamisel võtma arvesse liidu jooksvat tööprogrammi. Arvestades uute tehnoloogiate kiiret juurutamist ja kasutuselevõttu, varem tundmatute küberturvalisuse riskide esilekerkimist ning seadusandlikku ja turuarengut, peaks komisjonil või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmal olema õigus taotleda, et ENISA koostaks ettevalmistavaid kavasid, mis ei sisaldu liidu jooksvas tööprogrammis. Sellistel juhtudel peaksid komisjon ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm samuti hindama selliste taotluste vajalikkust, võttes arvesse käesoleva määruse üldeesmärki ning vajadust tagada järjepidevus seoses ENISA ressursside kavandamise ja kasutamisega.

Pärast sellise taotluse saamist peaks ENISA koostama põhjendamatu viivituseta konkreetsete IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside jaoks ettevalmistava kava. Komisjon peaks hindama oma taotluse positiivset ja negatiivset mõju asjaomasele turule, eelkõige VKEdele, innovatsioonile, asjaomasele turule sisenemise tõketele ja kulule lõppkasutajate jaoks. Seejärel peaks komisjonile olema õigus võtta ENISA koostatud ettevalmistava kava põhjal rakendusaktidega vastu Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava. Võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud üldeesmärki ja turvalisusega seotud eesmärke, tuleks komisjoni poolt vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades täpsustada konkreetse kava sisu, ulatuse ja toimimise minimaalsed üksikasjad. Need üksikasjad peaksid hõlmama muu hulgas küberturvalisuse sertifitseerimise ulatust ja sisu, sealhulgas hõlmatud IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside kategooriad, küberturvalisuse nõuete üksikasjalik kirjeldus, näiteks viide standarditele või tehnilistele kirjeldustele, konkreetsed hindamiskriteeriumid ja -meetodid ning kavandatud usaldusväärsuse tase (baastase, märkimisväärne või kõrge tase) ning asjakohasel juhul hindamise tasemed. ENISA peaks saama jätta Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma taotluse rahuldamata. Sellise otsuse peaks tegema haldusnõukogu ja see peaks olema põhjendatud.

(85)  ENISA peaks haldama veebisaiti, mis tutvustab Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid ja pakub nende kohta teavet ning mis muu hulgas hõlmab taotlusi ettevalmistava kava koostamiseks ning ENISA poolt ettevalmistavas etapis läbiviidud konsulteerimise käigus saadud tagasisidet. Veebisait peaks samuti pakkuma teavet käesoleva määruse kohaselt välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi vastavusdeklaratsioonide kohta, sealhulgas nende kehtetuks tunnistamise ja aegumise kohta. Veebisaidil tuleks ka ära märkida need riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, mis on asendatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga.

(86)  Euroopa sertifitseerimise kava usaldusväärsuse tase on aluseks kindlustundele, et IKT-toode, -teenus või -protsess vastab konkreetse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava turvanõuetele. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku järjepidevuse tagamiseks peaks Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas saama täpsustada nimetatud kava alusel väljaantud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi vastavusdeklaratsioonide usaldusväärsuse tasemed. Iga Euroopa küberturvalisuse sertifikaat võib osutada ühele usaldusväärsuse tasemele: baastase, märkimisväärne tase või kõrge tase, samas kui ELi vastavusdeklaratsioon võib osutada üksnes usaldusväärsuse baastasemele. Usaldusväärsuse tasemed näitaksid IKT-toodete, -teenuste või -protsesside hindamise rangust ja põhjalikkust ning need määrataks kindlaks viitega sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilistele kontrollidele, mille eesmärk on vähendada või ennetada intsidente. Iga usaldusväärsuse tase peaks olema järjepidev eri valdkondade lõikes, kus sertifitseerimist kohaldatakse.

(87)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võib täpsustada mitu hindamise taset, sõltuvalt kasutatud hindamismetoodika rangusest ja põhjalikkusest. Hindamise tase peaks vastama ühele usaldusväärsuse tasemele ja olema seotud usaldusväärsuse komponentide asjakohase kombinatsiooniga. Kõigi usaldusväärsuse tasemete puhul peaks IKT-toode, -teenus või -protsess vastavalt kavale sisaldama mitmeid turvalisi funktsioone, mis võivad hõlmata järgmist: turvaline tehasekonfiguratsioon (secure out-of-the-box configuration), märgiga kood (signed code), turvaline uuendus (secure update) ja vallutuse leevendus (exploit mitigations) ning täielik pinu või kuhja mälu kaitse (full stack or heap memory protections). Neid funktsioone tuleks arendada ja hallata, kasutades turvalisusele suunatud arendamisalaseid lähenemisviise ja seotud vahendeid, et tagada tõhusate tarkvara ja riistvara mehhanismide usaldusväärne inkorporeerimine.

(88)  Usaldusväärsuse baastaseme puhul tuleks hindamisel juhinduda vähemalt järgmistest usaldusväärsuse komponentidest: hindamine peaks hõlmama vastavushindamisasutuse poolt vähemalt IKT-toote, -teenuse või -protsessi tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamist. Kui sertifitseerimine hõlmab IKT-protsesse, peaks tehnilist läbivaatamist kohaldama ka protsesside suhtes, mida on kasutatud IKT-toote või -teenuse projekteerimiseks, arendamiseks ja säilitamiseks. Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas nähakse ette vastavuse enesehindamine, peaks piisama sellest, kui IKT -toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja on viinud läbi enesehindamise IKT-toote, -teenuse või -protsessi vastavuse kohta sertifitseerimise kavale.

(89)  Märkimisväärse usaldusväärsuse taseme puhul tuleks hindamisel lisaks usaldusväärsuse baastaseme nõuetele juhinduda vähemalt IKT-toote, -teenuse või -protsessi turvafunktsioonide vastavuse kontrollimisest nimetatud toote, teenuse või protsessi tehnilisele dokumentatsioonile.

(90)  Kõrge usaldusväärsuse taseme puhul tuleks hindamisel lisaks märkimisväärsele usaldusväärsuse taseme nõuetele juhinduda vähemalt tõhususe kontrollist, mille käigus hinnatakse IKT-toote, -teenuse või -protsessi turvafunktsioonide võimet panna vastu isikutele, kes panevad märkimisväärsete oskuste ja vahendite abil toime läbimõeldud küberründeid.

(91)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise ja ELi vastavusdeklaratsiooni kasutamine peaks jääma vabatahtlikuks, kui liidu või liidu õiguse kohaselt vastu võetud liikmesriikide õiguses pole sätestatud teisiti. Ühtlustatud liidu õiguse puudumise korral võivad liikmesriigid võtta vastu riiklikke tehnilisi norme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535(22), nähes ette kohustusliku sertifitseerimise Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel. Liikmesriigid saavad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimist kasutada ka riigihangete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL(23) kontekstis.

(92)  Mõnes valdkonnas võib tulevikus olla vajalik kehtestada küberturvalisuse erinõuded ning muuta sertifitseerimine teatavate IKT-toodete, -teenuste või -protsesside puhul kohustuslikuks, et parandada küberturvalisuse taset liidus. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade mõju turvaliste IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside kättesaadavusele siseturul ning korrapäraselt hindama sertifitseerimise kavade kasutamist IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootjate ja pakkujate poolt liidus. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade tõhusust ja seda, kas konkreetne kava tuleks muuta kohustuslikuks, tuleks hinnata küberturvalisusega seotud liidu õigusakte, eelkõige direktiivi (EL) 2016/1148 silmas pidades ning võttes arvesse oluliste teenuste operaatorite poolt kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisust.

(93)  Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid ja ELi vastavusdeklaratsioonid peaksid aitama lõppkasutajatel teha teadlikke valikuid. Seega peaks sertifitseeritud või ELi vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete, -teenuste ja -protsessidega kaasnema struktureeritud teave, mis on kohandatud kavandatud lõppkasutaja eeldatavale tehnilisele tasemele. Kogu teave peaks olema kättesaadav veebis ning asjakohasel juhul füüsilisel kujul. Lõppkasutajale peaksid olema kättesaadavad viited sertifitseerimiskava numbrile, usaldusväärsuse tasemele, IKT-toote, -teenuse ja -protsessiga seotud küberturvalisuse riskide kirjeldusele, väljaandvale asutusele, või tal peaks olema võimalik saada Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi koopiat. Lisaks tuleks lõppkasutajat teavitada IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootja või pakkuja küberturvalisuse toetuspoliitikast, nimelt sellest, kui kaua võib lõppkasutaja eeldada, et ta saab küberturvalisuse uuendusi või parandusi. Kui see on kohaldatav, tuleks anda suuniseid meetmete või seadistuste kohta, mida lõppkasutaja saab kasutada IKT-toote või -teenuse küberturvalisuse säilitamiseks või parandamiseks, ning esitada ühtse kontaktpunkti kontaktandmed küberrünnakutest teatamiseks ja nende puhul toe saamiseks (lisaks automaatsele teatamisele). Seda teavet tuleks korrapäraselt ajakohastada ja see peaks olema kättesaadav Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohta teavet pakkuval veebisaidil.

(94)  Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja siseturu killustumise vältimiseks tuleks lõpetada riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade või menetluste kohaldamine Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga hõlmatud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside suhtes alates kuupäevast, mille komisjon kehtestab rakendusaktidega. Lisaks ei peaks liikmesriigid kehtestama uusi riiklikke küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid IKT-toodetele, -teenustele või -protsessidele, mis on juba kaetud kehtiva Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga. Liikmesriike ei tohiks aga takistada võtmast vastu või säilitamast riiklikke küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid riikliku julgeolekuga seotud eesmärkidel. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale kavatsusest koostada uusi riiklikke küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid. Komisjon ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm peaksid hindama uute riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ning võtma sealjuures arvesse strateegilist huvi taotleda selle asemel Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava koostamist.

(95)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade eesmärk on ühtlustada küberturvalisuse tavasid liidus. Nad peavad aitama kaasa küberturvalisuse taseme tõstmisele liidus. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade koostamisel tuleks arvesse võtta ja võimaldada innovaatilist arengut küberturvalisuse valdkonnas.

(96)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad peaksid võtma arvesse praeguseid tarkvara ja riistvara arendusmeetodeid ning eelkõige sagedaste tarkvara või riistvara uuenduste mõju individuaalsetele Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidele. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades tuleks täpsustada tingimused, mille alusel uuendus võib nõuda IKT-toote, -teenuse või -protsessi uuesti sertifitseerimist või seda, et konkreetse Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi kohaldamisala vähendatakse, võttes arvesse uuenduse võimalikku kahjulikku mõju vastavusele kõnealuse sertifikaadi turvalisusnõuetega.

(97)  Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava on vastu võetud, peaksid IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjad või pakkujad saama esitada kõikjal liidus enda valitud vastavushindamisasutusele taotluse oma IKT-toodete või -teenuste sertifitseerimiseks. Kui vastavushindamisasutused vastavad käesolevas määruses sätestatud teatavatele konkreetsetele nõuetele, peaks riiklik akrediteerimisasutus need akrediteerima. Akrediteerida saab maksimaalselt viieks aastaks ja akrediteerimise kehtivust võib pikendada samadel tingimustel seni, kuni vastavushindamisasutus vastab jätkuvalt nõuetele. Riiklik akrediteerimisasutus peaks vastavushindamisasutuse akrediteerimist piirama, selle peatama või kehtetuks tunnistama, kui akrediteerimise andmise tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud või kui vastavushindamisasutus rikub käesolevat määrust.

(98)  Liikmesriikide õigusaktides sisalduvad viited riiklikele standarditele, mida Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava jõustumise tõttu enam ei kohaldata, võivad segadust põhjustada. Seetõttu peaksid liikmesriigid kajastada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava vastuvõtmist oma siseriiklikes õigusaktides.

(99)  Et saavutada kogu liidus võrdväärsed standardid, hõlbustada vastastikust tunnustamist ning edendada Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi vastavusdeklaratsioonide üldist aktsepteerimist, tuleb kehtestada riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste vaheline vastastikuse hindamise süsteem. Vastastikune hindamine peaks hõlmama menetlusi IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide nõuetele vastavuse kontrollimiseks, vastavuse enesehindamist läbiviivate IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjate ja pakkujate kohustuste kontrollimiseks, vastavushindamisasutuste järelevalveks ning selle kontrollimiseks, kas kõrge usaldusväärsuse taseme kohta sertifikaate väljaandvate asutuste töötajatel on sobivad eriteadmised. Komisjon peaks saama kehtestada rakendusaktiga vähemalt viie aastase kestusega vastastikuse hindamise kava ning sätestama vastastikuse hindamise süsteemi toimimise kriteeriumid ja metoodikad.

(100)  Ilma et see piiraks üldist vastastikuse hindamise süsteemi, mis kehtestatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku raames kõigis riiklikes küberturvalisuse sertifitseerimise asutustes, võivad teatavad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad hõlmata vastastikuse hindamise mehhanismi asutustele, kes annavad IKT-toodetele, -teenustele või -protsessidele selliste kavade raames välja kõrge usaldusväärsuse tasemega Euroopa küberturvalisuse sertifikaate. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm peaks toetama selliste vastastikuse hindamise mehhanismide rakendamist. Vastastikuse hindamise käigus tuleks eeskätt hinnata, kas asjaomased asutused täidavad oma ülesandeid harmoneeritud viisil, ja see võib hõlmata edasikaebamise mehhanisme. Vastastikuse hindamise tulemused tuleks teha avalikult kättesaadavaks. Asjaomased asutused võivad võtta asjakohaseid meetmeid, et kohandada oma tavasid ja oskusteavet hinnangule vastavalt.

(101)  ▌ Liikmesriigid peaksid määrama ühe või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust, kes jälgiksid käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmist. Riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutus võib olla juba olemasolev või uus asutus. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik kokkuleppel teise liikmesriigiga määrata riiklikuks küberturvalisuse sertifitseerimise asutuseks kõnealuses teises liikmesriigis asuv asutus.

(102)  Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus peaks ennekõike jälgima tema riigi territooriumil asuvate IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjate ja pakkujate kohustusi seoses ELi vastavusdeklaratsiooniga ning tagama nimetatud kohustuste täitmise, abistama riiklikke akrediteerimisasutusi vastavushindamisasutuste tegevuse seire ja järelevalve osas, pakkudes neile oskusteavet ja asjakohast teavet, volitama vastavushindamisasutusi täitma nende ülesandeid, kui nad vastavad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud täiendavatele nõuetele, ja jälgima asjakohast arengut küberturvalisuse sertifitseerimise ▌valdkonnas. Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutused peaksid käsitlema füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud kaebusi seoses nende või vastavushindamisasutuste poolt väljaantud kõrge usaldusväärsuse tasemega Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, uurima asjakohasel määral kaebuse sisu ja teavitama kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest. Lisaks peaksid nad tegema koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste ja muude avaliku sektori asutustega, sealhulgas jagades teavet IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside võimaliku mittevastavuse kohta käesoleva määruse või konkreetsete Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele. Komisjon peaks hõlbustama seda teabevahetust, tehes kättesaadavaks üldise elektroonilise teabe tugisüsteemi, nagu turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS) ja kiire teabevahetuse süsteem toiduks mittekasutatavate toodete kohta (RAPEX), mida turujärelevalveasutused juba kasutavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008.

(103)  Et tagada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku järjekindel kohaldamine, tuleks luua Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm, mis koosneb riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste või muude asjakohaste liikmesriikide asutuste esindajatest. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma peamised ülesanded peaksid olema nõustada ja abistada komisjoni töös, mille eesmärk on tagada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku järjepidev rakendamine ja kohaldamine; aidata ENISAt ja teha temaga tihedat koostööd küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistavate kavade koostamisel; põhjendatud juhtudel taotleda, et ENISA koostaks ettevalmistava kava; ja võtta vastu ENISAle suunatud arvamusi ettevalmistavate kavade kohta ning komisjonile suunatud arvamusi olemasolevate Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade alalhoidmise ja läbivaatamise kohta. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm peaks soodustama heade tavade ja oskusteabe vahetamist riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste vahel, kes vastutavad vastavushindamisasutustele lubade andmise ja Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmise eest.

(104)  Et parandada teadlikkust ja hõlbustada tulevaste Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade aktsepteerimist, võib komisjon välja anda üldiseid või sektoripõhiseid küberturvalisuse suuniseid, näiteks küberturvalisuse heade tavade või vastutustundliku küberruumis käitumise kohta, tuues välja sertifitseeritud IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside kasutamise positiivse mõju.

(105)  Et veelgi enam hõlbustada kaubavahetust ja tunnistades, et IKT tarneahelad on ülemaailmsed, võib liit sõlmida kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 218 Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide vastastikuse tunnustamise lepinguid. Võttes arvesse ENISAlt ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmalt saadud nõu, võib komisjon soovitada alustada vastavaid läbirääkimisi. Igas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas tuleks näha ette kolmandate riikidega toimuva vastastikuse tunnustamise lepingute konkreetsed tingimused.

(106)  Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(24).

(107)  Kontrollimenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, milles käsitletakse IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside suhtes kohaldatavaid Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid; ENISA toimetatavate uurimiste üksikasju; riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste vastastikuse hindamise kava ning asjaolusid, vorminguid ja korda, mille kohaselt riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutused teavitavad komisjoni akrediteeritud vastavushindamisasutustest.

(108)  ENISA tööd tuleks hinnata korrapäraselt ja sõltumatult. Hindamisel tuleks pidada silmas ENISA eesmärke, selle töövõtteid ning ülesannete asjakohasust, eelkõige seoses liidu tasandil operatiivkoostööga seotud ülesannetega. Hindamise käigus tuleks analüüsida ka Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Läbivaatamise korral peaks komisjon hindama, kuidas saab tugevdada ENISA rolli nõuandva ja oskusteavet pakkuva kontaktüksusena, ning samuti hindama ENISA võimalikku rolli seoses selliste kolmandatest riikidest pärit IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside hindamise toetamisega, kui sellised tooted, teenused ja protsessid ei täida liitu sisenemisel liidu norme.

(109)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale sellest, mis on.

(110)  Määrus (EL) nr 526/2013 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja püüelda samas küberturvalisuse, kübervastupidavusvõime ja usalduse kõrge taseme poole liidus, sätestatakse käesolevas määruses:

a)  ENISA („Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet“) eesmärgid, ülesanded ja organisatsioonilised aspektid, ning

b)  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kehtestamise raamistik, et kindlustada liidus IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse piisav tase ning vältida siseturu killustatust seoses küberturvalisuse sertifitseerimise kavadega liidus.

Esimese lõigu punktis b osutatud raamistiku kohaldamine ei piira muude liidu õigusaktide erinormide kohaldamist, mis puudutavad vabatahtlikku või kohustuslikku sertifitseerimist ▌.

2.  Käesolev määrus ei piira liikmesriikide pädevust seoses tegevusega, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse, riikliku julgeoleku ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „küberturvalisus“ – tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest;

2)  „võrgu- ja infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem;

3)  „riiklik võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia“ – direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 3 määratletud riiklik võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia;

4)  „oluliste teenuste operaator“ – direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 4 määratletud oluliste teenuste operaator;

5)  „digitaalse teenuse osutaja“ – ▌direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 6 määratletud digitaalse teenuse osutaja;

6)  „intsident“ – direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 7 määratletud intsident;

7)  „intsidendi käsitlemine“ – direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 8 määratletud intsidendi käsitlemine;

8)  „küberoht“ – võimalik asjaolu ▌, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid või neile muul viisil halba mõju avaldada;

9)  „Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava“ – liidu tasandil kindlaks määratud normide, tehniliste nõuete, standardite ja menetluste põhjalik kogum, ▌ mida kasutatakse konkreetsete IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside sertifitseerimiseks või nende vastavuse hindamiseks;

10)  „riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise kava“ – riigi ametiasutuse välja töötatud ja vastu võetud normide, tehniliste nõuete, standardite ja menetluste põhjalik kogum, mida kasutatakse konkreetse kava kohaldamisalasse kuuluvate IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside sertifitseerimiseks või nende vastavuse hindamiseks;

11)  „Euroopa küberturvalisuse sertifikaat“ – asjakohase asutuse välja antud dokument, mis tõendab, et hinnatud on asjaomase IKT-toote ▌, -teenuse või -protsessi vastavust Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud konkreetsetele turvanõuetele;

12)  „IKT-toode ▌“ – võrgu- või infosüsteemi element või elementide rühm;

13)  „IKT-teenus“ – teenus, mis koosneb täielikult või peamiselt võrgu- ja infosüsteemide kaudu teabe edastamisest, säilitamisest, väljavõtmisest või töötlemisest;

14)  „IKT-protsess“ – tegevused, mille käigus projekteeritakse või töötatakse välja IKT-toode või -teenus, seda tarnitakse või hallatakse;

15)  „akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

16)  „riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

17)  „vastavushindamine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 12 määratletud vastavushindamine;

18)  „vastavushindamisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13 määratletud vastavushindamisasutus;

19)  „standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud standard;

20)  „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette IKT-tootele, -teenusele või -protsessile või nendega seotud vastavushindamismenetlustele esitatavad tehnilised nõuded;

21)  „usaldusväärsuse tase“ – alus kindlustundele, et IKT-toode, -teenus või -protsess vastab konkreetse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava turvanõuetele ning mis näitab, millisel tasemel on seda hinnatud; usaldusväärsuse tase ei mõõda IKT-toote, -teenuse või -protsessi enda turvalisust;

22)  „vastavuse enesehindamine“ – IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või osutaja läbi viidavad tegevused, millega hinnatakse nende IKT-toodete, -teenuste või -protsesside vastavust Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud nõuetele.

II JAOTIS

ENISA („Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet“)

I PEATÜKK

VOLITUSED JA EESMÄRGID

Artikkel 3

Volitused

1.  ENISA täidab talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid, et saavutada küberturvalisuse kõrge ühine tase kogu liidus, muu hulgas toetades aktiivselt liikmesriike ja liidu institutsioone, organeid ja asutusi küberturvalisuse parandamisel. ENISA tegutseb küberturvalisuse vallas liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning teistele asjaomastele liidu sidusrühmadele nõu andva ja oskusteavet pakkuva kontaktüksusena.

ENISA aitab käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmisega kaasa siseturu killustatuse vähendamisele.

2.  ENISA täidab ülesandeid, mis talle pannakse liidu õigusaktidega, milles sätestatakse meetmed liikmesriikide küberturvalisusega seotud õigus- ja haldusnormide lähendamiseks.

3.  Oma ülesannete täitmisel tegutseb ENISA sõltumatult, vältides seejuures liikmesriikide tegevuse dubleerimist ja võttes arvesse olemasolevat liikmesriikide oskusteavet.

4.  ENISA arendab talle kuuluvaid, käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas tehnilist ja inimvõimekust ning oskusi.

Artikkel 4

Eesmärgid

1.  ENISAst saab küberturvalisuse alaste teadmiste keskus tänu oma sõltumatusele, antava nõu ja abi ning levitatava teabe teaduslikule ja tehnilisele kvaliteedile, töökorra läbipaistvusele, töömeetoditele ja oma ülesannete hoolikale täitmisele.

2.  ENISA aitab liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel ning liikmesriikidel töötada välja ja rakendada liidu küberturvalisuse alaseid poliitikameetmeid, sealhulgas küberturvalisuse valdkondlikke poliitikameetmeid.

3.  ENISA toetab suutlikkuse ja valmisoleku arendamist kogu liidus sellega, et aitab liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel, nagu ka liikmesriikidel ning avaliku ja erasektori sidusrühmadel suurendada nende võrgu- ja infosüsteemide kaitset, arendada ja parandada kübervastupanuvõimet ja reageerimissuutlikkust ning arendada küberturvalisuse valdkonna oskusi ja pädevusi ▌.

4.  ENISA edendab liidu tasandil küberturvalisusega seotud küsimuste alast koostööd, sealhulgas teabe jagamist, ja koordineerimist liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning asjaomaste era- ja avaliku sektori ▌ sidusrühmade seas.

5.  ENISA aitab kaasa küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamisele liidu tasandil, et toetada liikmesriikide tegevust küberohtude ennetamisel ja neile reageerimisel, seda eeskätt piiriüleste intsidentide puhul.

6.  ENISA propageerib Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kasutamist, et vältida siseturu killustatust. ENISA aitab kaasa Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku loomisele ja haldamisele vastavalt käesoleva määruse III jaotisele, et suurendada IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse läbipaistvust ning tugevdada seeläbi usaldust digitaalse siseturu vastu ja selle konkurentsivõimet.

7.  ENISA edendab kodanike, organisatsioonide ja ettevõtjate heal tasemel küberturvalisuse alast teadlikkust, sealhulgas küberhügieeni ja küberkirjaoskust.

II PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 5

Liidu poliitikameetmete ja õiguse arendamine ja rakendamine

ENISA aitab liidu poliitikameetmete ja õiguse arendamisele ja rakendamisele kaasa järgmiselt:

1)  abistab ja annab nõu, eeskätt esitades oma sõltumatu arvamuse ja analüüsi, ning teeb ettevalmistavat tööd liidu poliitikameetmete ja õiguse arendamise ja läbivaatamise jaoks küberturvalisuse valdkonnas, samuti valdkonnaspetsiifiliste poliitiliste ja õiguslike algatuste jaoks, kui need puudutavad küberturvalisusega seotud küsimusi;

2)  aitab liikmesriikidel järjekindlalt rakendada küberturvalisusega seotud liidu poliitikameetmeid ja õigust eeskätt seoses direktiiviga (EL) 2016/1148, kasutades selleks muu hulgas arvamusi, suuniseid, nõuandeid ja parimaid tavasid sellistes küsimustes nagu riskihaldus, intsidentidest teatamine ja teabe jagamine ning soodustades pädevate asutuste vahel asjakohaste parimate tavade jagamist;

3)  aitab liikmesriikidel ning liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel välja töötada ja edendada küberturvalisuse alaseid poliitikameetmeid, mis on seotud interneti avaliku tuuma üldise kättesaadavuse või terviklikkuse säilitamisega;

4)  annab oma panuse direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 alusel moodustatud koostöörühma töösse, pakkudes selleks oma oskusteavet ja abi;

5)  toetab:

a)  liidu poliitikameetmete arendamist ja rakendamist e-identimise ja usaldusteenuste valdkonnas, eeskätt andes nõu ja tehnilisi suuniseid ning soodustades pädevate asutuste vahel parimate tavade vahetamist;

b)  elektroonilise side suurema turvalisuse edendamist, muu hulgas andes nõu ja oskusteavet ning soodustades pädevate asutuste vahel parimate tavade jagamist;

c)  liikmesriike andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud liidu poliitikameetmete ja õiguse spetsiifiliste küberturvalisuse aspektide rakendamisel, sealhulgas andes taotluse korral nõu Euroopa Andmekaitsenõukogule;

6)  toetab liidu poliitikameetmetega seotud tegevuse regulaarset läbivaatamist ning koostab selleks igal aastal aruande vastava õigusraamistiku rakendamise seisu kohta seoses järgmisega:

a)  teave liikmesriikide intsidente käsitlevate teadete kohta, mille ühtsed kontaktpunktid on esitanud koostöörühmale vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 10 lõikele 3;

b)  kokkuvõtted usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest, mille järelevalveasutused esitavad ENISAle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 910/2014(25) artikli 19 lõikele 3;

c)  üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujate edastatud teated ▌turvaintsidentide kohta, mille pädevad asutused esitavad ENISAle vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 40.

Artikkel 6

Suutlikkuse arendamine

1.  ENISA abistab:

a)  liikmesriike nende tegevuses, et parandada küberohtude ja intsidentide ennetamist, avastamist, analüüsimist ja neile reageerimise suutlikkust, pakkudes neile teadmisi ja oskusteavet;

b)  liikmesriike ning liidu institutsioone, organeid ja asutusi turvanõrkuste avalikustamise poliitikameetmete vabatahtlikkuse alusel loomisel ja rakendamisel;

c)  liidu institutsioone, ▌organeid ja asutusi nende tegevuses, et parandada küberohtude ja intsidentide ennetamist, avastamist, analüüsimist ja neile reageerimise suutlikkust, eeskätt pakkudes asjakohast toetust CERT-EUle;

d)  liikmesriike riiklike CSIRTide väljatöötamisel, kui nad seda taotlevad vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 9 lõikele 5;

e)  liikmesriike riiklike võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegiate väljatöötamisel, kui nad seda taotlevad vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 7 lõikele 2, ning edendab nimetatud strateegiate levitamist ja märgib üles nende rakendamisel tehtavad edusammud kogu liidus, et propageerida parimaid tavasid;

f)  liidu institutsioone liidu küberturvalisuse alaste strateegiate väljatöötamisel ja läbivaatamisel, nende levitamisel ja nende rakendamisel tehtavate edusammude jälgimisel;

g)  riiklikke ja liidu CSIRTe nende suutlikkuse arendamisel, muu hulgas edendades dialoogi ja teabevahetust tagamaks vastavalt tehnika tasemele, et iga CSIRTi võimekus vastab ühistele miinimumsuutlikkuse nõuetele ning et iga CSIRT toimib kooskõlas parimate tavadega;

h)  liikmesriike, korraldades korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel liidu tasandil artikli 7 lõikes 5 osutatud küberturvalisuse õppuseid ja andes õppuste hindamise ja õppuste käigus omandatud kogemuste põhjal soovitusi poliitika kujundamiseks;

i)  asjaomaseid avalik-õiguslikke asutusi, pakkudes neile asjakohasel juhul koostöös sidusrühmadega küberturvalisuse alast koolitust;

j)  koostöörühma ▌parimate tavade vahetamisel eeskätt seoses oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisega liikmesriikide poolt, sealhulgas mis puudutab riskide ja intsidentidega seotud piiriüleseid sõltuvusseoseid vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 lõike 3 punktile l.

2.  ENISA toetab teabe jagamist sektorite siseselt ja sektorite vahel, eeskätt direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas loetletud valdkondades, levitades häid tavasid ja andes suuniseid kättesaadavate töövahendite ja menetluste kohta ning selle kohta, kuidas lahendada teabe jagamisega seotud regulatiivsed küsimused.

Artikkel 7

Operatiivkoostöö liidu tasandil

1.  ENISA toetab operatiivkoostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning sidusrühmade vahel.

2.  ENISA teeb operatiivtasandil koostööd ja loob koostoimet liidu institutsioonide, organite ▌ja asutustega (sealhulgas CERT-EU), selliste talitustega, kelle tegevus puudutab küberkuritegevust, ning järelevalveasutustega, kes tegelevad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega, et lahendada ühist muret tekitavaid küsimusi, sealhulgas järgmisel moel:

a)  oskusteabe ja parimate tavade vahetamine;

b)  nõu ja suuniste andmine küberturvalisusega seotud asjaomastes küsimustes;

c)  konkreetsete ülesannete täitmise praktilise korra kehtestamine pärast komisjoniga konsulteerimist.

3.  ENISA tagab CSIRTide võrgustiku sekretariaaditeenused vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 12 lõikele 2 ning toetab seda ülesannet täites aktiivselt teabe jagamist ja koostööd võrgustiku liikmete vahel.

4.  ENISA toetab liikmesriike CSIRTide võrgustikus toimuvas operatiivkoostöös ▌järgmiselt:

a)  annab nõu, kuidas parandada intsidentide ennetamise, avastamise ja neile reageerimise suutlikkust ning annab ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral nõu seoses konkreetse küberohuga;

b)  ▌annab ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral abi märkimisväärse või olulise mõjuga intsidentide hindamisel, pakkudes oskusteavet ja soodustades selliste intsidentide tehnilist käsitlemist, muu hulgas eeskätt toetades asjaomase teabe ja tehniliste lahenduste vabatahtlikku jagamist liikmesriikide vahel;

c)  analüüsib turvanõrkuseid ▌ ja intsidente, võttes aluseks üldsusele kättesaadava teabe või liikmesriikide poolt vabatahtlikult sel eesmärgil esitatava teabe, ning

d)  toetab ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral selliste intsidentide tehnilist järeluurimist, millel on märkimisväärne või oluline mõju direktiivi (EL) 2016/1148 tähenduses.

Et saada kasu koostoimest ning vältida tegevuse dubleerimist, teevad ENISA ja CERT-EU neid ülesandeid täites struktureeritud koostööd.

5.  ENISA korraldab korrapäraselt liidu tasandi küberõppusi ning toetab liikmesriike ja liidu institutsioone, organeid ja asutusi nende taotluse korral küberturvalisuse õppuste korraldamisel. Sellised liidu tasandi küberturvalisuse õppused võivad hõlmata tehnilisi, operatiivseid ja strateegilisi elemente. Iga kahe aasta järel korraldab ENISA põhjaliku suurõppuse.

Lisaks annab ENISA asjakohasel juhul oma panuse valdkondlike küberõppuste korraldamisse ja aitab neid korraldada koos asjaomaste organisatsioonidega, kes võivad osaleda ka liidu tasandi küberturvalisuse õppustel.

6.  ENISA koostab tihedas koostöös liikmesriikidega korrapäraselt ELi küberturvalisuse tehnilise olukorra põhjalikke aruandeid intsidentide ja küberohtude kohta, võttes aluseks üldiselt kättesaadava teabe, omaenda tehtud analüüsid ja aruanded, mida jagavad muu hulgas liikmesriikide CSIRTid ▌ või direktiivi (EL) 2016/1148 kohased ühtsed kontaktpunktid, mõlemad vabatahtlikkuse alusel EC3 ja CERT-EU.

7.  ENISA annab oma panuse, et töötada välja liidu ja liikmesriikide tasandi koostööl põhinev reageering ulatuslikele piiriülestele intsidentidele või küberturvalisusega seotud kriisidele, tehes selleks peamiselt järgmist:

a)  koondab ja analüüsib riiklikest allikatest pärit üldkasutatavaid või vabatahtlikult jagatud aruandeid, et aidata kaasa ühise olukorrateadlikkuse kujundamisele;

b)  tagab teabe tõhusa liikumise ja eskaleerimismehhanismide olemasolu CSIRTide võrgustiku ning liidu tasandi tehniliste ja poliitiliste otsuste tegijate vahel;

c)  hõlbustab taotluse korral intsidendi või kriisi tehnilist lahendamist, sealhulgas toetades eeskätt tehniliste lahenduste vabatahtlikku jagamist liikmesriikide vahel;

d)  toetab liidu institutsioone, organeid ja asutusi ning taotluse korral liikmesriike intsidenti või kriisi puudutava avaliku teabevahetuse puhul;

e)  testib sellistele intsidentidele või kriisidele reageerimiseks mõeldud koostööplaane liidu tasandil ja toetab liikmesriike nende taotluse korral koostööplaanide testimisel riiklikul tasandil.

Artikkel 8

Turg, küberturvalisuse sertifitseerimine ja standardimine

1.  ENISA toetab ja edendab käesoleva määruse III jaotises sätestatud IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse sertifitseerimise alaste liidu poliitikameetmete arendamist ja rakendamist järgmiselt:

a)  jälgib pidevalt arengut seonduvates standardimise valdkondades ja soovitab asjakohaseid tehnilisi kirjeldusi artikli 54 lõike 1 punkti c kohaste Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade väljatöötamiseks, kui standardid puuduvad;

b)  koostab IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise ettevalmistavad kavad („ettevalmistav kava“) vastavalt artiklile 49;

c)  hindab vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid kooskõlas artikli 49 lõikega 8;

d)  osaleb artikli 59 lõike 4 kohaselt vastastikustes hindamistes;

e)  aitab komisjonil pakkuda sekretariaaditeenuseid Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale vastavalt artikli 62 lõikele 5.

2.  ENISA pakub sekretariaaditeenuseid sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale vastavalt artikli 22 lõikele 4.

3.  ENISA koostab ja avaldab suuniseid ning töötab välja häid tavasid IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse nõuete kohta, tehes selleks koostööd riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutustega ja tööstusega ametliku, struktureeritud ja läbipaistva protsessi raames.

4.  ENISA aitab kaasa hindamise ja sertifitseerimise protsessidega seotud suutlikkuse arendamisele, koostades ja andes suuniseid ning toetades liikmesriike nende taotluse korral.

5.  ENISA hõlbustab riskihalduse ning IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside turvalisuse Euroopa ja rahvusvaheliste standardite koostamist ja kasutuselevõtmist ▌.

6.  ENISA koostab koostöös liikmesriikide ja tööstusega nõuandeid ja suuniseid oluliste teenuste operaatoritele ja digitaalsete teenuste osutajatele esitatavate turvalisusnõuetega seotud tehniliste valdkondade, aga ka juba olemasolevate standardite, kaasa arvatud liikmesriikide riiklike standardite kohta vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 19 lõikele 2.

7.  ENISA analüüsib korrapäraselt nii nõudluse kui ka pakkumise poole peamisi suundumusi küberturvalisuse turul ja levitab analüüsi tulemusi, et arendada küberturvalisuse turgu liidus.

Artikkel 9

Teadmised ja teave

ENISA:

a)  analüüsib kujunemisjärgus tehnoloogiaid ja annab teemapõhiseid hinnanguid sellele, milline on tehnoloogiliste uuenduste eeldatav sotsiaalne, õiguslik, majanduslik ja regulatiivne mõju küberturvalisusele;

b)  koostab pikaajalisi strateegilisi analüüse küberohtude ja intsidentide kohta, et teha kindlaks väljakujunevad suundumused ja aidata ennetada ▌intsidente;

c)  koostöös liikmesriikide ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade ekspertidega annab nõu ja suuniseid ning levitab parimaid tavasid võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta, eeskätt selles osas, mis puudutab ▌ nende infrastruktuuride turvalisust, mis toetavad direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas loetletud sektoreid ja mida kasutavad kõnealuse direktiivi III lisas loetletud digitaalsete teenuste osutajad;

d)  koondab, korraldab ja teeb avalikkusele spetsiaalse portaali kaudu kättesaadavaks liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning vabatahtlikkuse alusel liikmesriikide ning era- ja avaliku sektori sidusrühmade poolt esitatud teavet küberturvalisuse kohta;

e)  kogub ja analüüsib avalikult kättesaadavat teavet oluliste intsidentide kohta ning koostab aruandeid, et anda suuniseid kodanikele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele kogu liidus.

Artikkel 10

Teadlikkuse suurendamine ja haridus

ENISA:

a)  parandab üldsuse teadlikkust küberturvalisuse riskidest ja annab kodanikele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele suuniseid individuaalsete kasutajate heade tavade, sealhulgas küberhügieeni ja küberkirjaoskuse kohta;

b)  korraldab koostöös liikmesriikide ▌, liidu institutsioonide, organite, ▌asutuste ja tööstusega korrapäraselt teavituskampaaniaid, et suurendada küberturvalisust ja selle nähtavust liidus, ja soodustab ulatuslikku avalikku arutelu;

c)  abistab liikmesriike nende jõupingutustes, et suurendada küberturvalisuse alast teadlikkust ja edendada küberturvalisuse alast haridust;

d)  toetab liikmesriikidevahelist tihedamat koordineerimist ja parimate tavade vahetamist küberturvalisuse alase teadlikkuse ja hariduse valdkonnas.

Artikkel 11

Teadusuuringud ja innovatsioon

Teadusuuringute ja innovatsiooni vallas ENISA:

a)  annab liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele nõu küberturvalisuse valdkonnas vajalike teadusuuringute ja prioriteetide kohta, et võimaldada tulemuslikku reageerimist praegustele ja tulevastele riskidele ja küberohtudele, sealhulgas seoses uue ja kujunemisjärgus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, ning riskiennetustehnoloogia tõhusat kasutamist;

b)  osaleb teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmide rakendamisetapis, kui komisjon on talle delegeerinud asjakohased volitused, või tegutseb toetusesaajana;

c)  annab küberturvalisuse valdkonnas panuse strateegilisse teadusuuringute ja innovatsiooni liidu tasandi tegevuskavva.

Artikkel 12

Rahvusvaheline koostöö

ENISA annab panuse liidu jõupingutustesse teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning asjaomastes rahvusvahelistes koostööraamistikes, et edendada rahvusvahelist koostööd küberturvalisusega seotud küsimustes, sealhulgas:

a)  osaleb asjakohasel juhul vaatlejana rahvusvaheliste õppuste korraldamises ning analüüsib selliste õppuste tulemusi ja annab nende kohta aru haldusnõukogule;

b)  soodustab komisjoni taotluse korral parimate tavade vahetamist ▌;

c)  pakub komisjonile taotluse korral oskusteavet;

d)  koostöös artikli 62 kohaselt moodustatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga komisjonile annab nõu ja pakub toetust küsimustes, mis puudutavad kolmandate riikidega sõlmitavaid küberturvalisuse sertifikaatide vastastikuse tunnustamise lepinguid.

III PEATÜKK

ENISA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 13

ENISA struktuur

ENISA haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)  haldusnõukogu;

b)  juhatus;

c)  tegevdirektor; ▌

d)  ENISA nõuanderühm;

e)  riiklike kontaktametnike võrgustik.

1. JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 14

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja, kes on määratud liikmesriigi poolt, ning kaks komisjoni esindajat, kes on määratud komisjoni poolt. Kõigil liikmetel on hääleõigus.

2.  Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget tema äraolekul.

3.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende küberturvalisuse alastest teadmistest, võttes arvesse nende asjaomaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada haldusnõukogus sooline tasakaal.

4.  Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 15

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Haldusnõukogu:

a)  määrab kindlaks ENISA tegevuse üldise suuna ning tagab, et ENISA tegutseb kooskõlas käesolevas määruses sätestatud normide ja põhimõtetega; samuti tagab haldusnõukogu, et ENISA tegevus on kooskõlas liikmesriikide ja liidu tasandi tegevusega;

b)  võtab vastu artiklis 24 osutatud ENISA ühtse programmdokumendi kavandi enne, kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;

c)  võtab komisjoni arvamust arvestades vastu ENISA ühtse programmdokumendi;

d)  teeb järelevalvet ühtses programmdokumendis sisalduva iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi rakendamise üle;

e)  võtab vastu ENISA aastaeelarve ja täidab muid ENISA eelarvega seotud ülesandeid vastavalt IV peatükile;

f)  annab hinnangu konsolideeritud aastaaruandele ENISA tegevuse kohta, mis hõlmab raamatupidamisaruannet ja milles kirjeldatakse, kuidas ENISA on täitnud oma tulemuslikkuse näitajaid, ja võtab selle vastu ning saadab nii aastaaruande kui ka sellele antud hinnangu hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle;

g)  võtab vastavalt artiklile 32 vastu ENISA suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

h)  võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuste riskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi;

i)  võtab vastu normid oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

j)  tagab, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste põhjal võetakse piisavad järelmeetmed;

k)  võtab vastu oma kodukorra, milles muu hulgas käsitletakse esialgsete otsuste tegemist konkreetsete ülesannete delegeerimise kohta vastavalt artikli 19 lõikele 7;

l)  kasutab kooskõlas lõikega 2 ENISA töötajate suhtes nõukogu määrusega ((EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(26) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega („personalieeskirjad“ ja „muude teenistujate teenistustingimused“) ametisse nimetavale asutusele ja ametiisikule ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule antud volitusi („ametisse nimetava asutuse volitused“);

m)  võtab personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras vastu personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste rakendussätted;

n)  nimetab kooskõlas artikliga 36 ametisse tegevdirektori ning kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist;

o)  nimetab ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

p)  teeb kõik otsused ENISA sisestruktuuri kehtestamise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ENISA tegevusega seotud vajadusi ja usaldusväärset eelarvehaldust;

q)  annab loa kehtestada töökord seoses artikliga 7;

r)  annab loa kehtestada koostöökord või sõlmida koostöökokkulepe vastavalt artiklile 42.

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

3.  Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse, et ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 16

Haldusnõukogu esimees

Haldusnõukogu valib oma liikmete seast kahekolmandikulise häälteenamusega esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on neli aastat ja kelle võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

Artikkel 17

Haldusnõukogu koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku selle esimees.

2.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Haldusnõukogu korraldab erakorralisi koosolekuid oma esimehe, komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku liikmete nõudmisel.

3.  Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

4.  ENISA nõuanderühma liikmed võivad esimehe kutsel osaleda haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

5.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu kodukorrale kasutada haldusnõukogu koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

6.  Haldusnõukogule osutab sekretariaaditeenust ENISA.

Artikkel 18

Haldusnõukogu hääletuskord

1.  Haldusnõukogu võtab otsused vastu oma liikmete häälteenamusega.

2.  Ühtse programmdokumendi ja aastaeelarve vastuvõtmiseks ning tegevdirektori ametisse nimetamiseks, ametiaja pikendamiseks ja ametist tagandamiseks on vaja haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

3.  Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib hääleõigust kasutada tema asendusliige.

4.  Haldusnõukogu esimees osaleb hääletamisel.

5.  Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

6.  Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. JAGU

JUHATUS

Artikkel 19

Juhatus

1.  Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.  Juhatus:

a)  valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)  tagab koos haldusnõukoguga, et OLAFi juurdlustest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste põhjal võetakse piisavad järelmeetmed;

c)  abistab ja nõustab tegevdirektorit haldusnõukogu haldus- ja eelarveküsimusi käsitlevate otsuste rakendamisel vastavalt artiklile 20, ilma et see piiraks tegevdirektori kohustusi, mis on sätestatud artiklis 20.

3.  Juhatusse kuuluvad viis liiget. Juhatuse liikmed nimetatakse haldusnõukogu liikmete seast. Üheks liikmeks peab olema haldusnõukogu esimees, kes võib ka juhatust juhtida, ning üks liige peab olema komisjoni esindaja. Juhatuse liikmete ametisse nimetamisel püütakse saavutada tasakaalustatud sooline esindatus juhatuses. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel ilma hääleõiguseta.

4.  Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

5.  Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant. Juhatuse esimees kutsub juhatuse liikmete taotlusel kokku täiendavaid koosolekuid.

6.  Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra.

7.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eeskätt haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta. Haldusnõukogu teavitatakse sellistest esialgsetest otsustest viivitamata. Haldusnõukogu otsustab seejärel hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast esialgse otsuse tegemist, kas see heaks kiita või tagasi lükata. Juhatus ei tee haldusnõukogu nimel otsuseid, mille tegemiseks on vaja haldusnõukogu kahekolmandikulist häälteenamust.

3. JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 20

Tegevdirektori ülesanded

1.  ENISAt juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.  Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3.  Tegevdirektor vastutab järgmiste tegevuste eest:

a)  juhib ENISA igapäevast tööd;

b)  rakendab haldusnõukogus vastuvõetud otsuseid;

c)  koostab ühtse programmdokumendi kavandi ja esitab selle heakskiitmiseks haldusnõukogule enne, kui see esitatakse komisjonile;

d)  rakendab ühtset programmdokumenti ja annab haldusnõukogule selle kohta aru;

e)  koostab ENISA konsolideeritud aastaaruande, sealhulgas ENISA iga-aastase tööprogrammi rakendamise kohta, ja esitab selle hindamiseks ja vastuvõtmiseks haldusnõukogule;

f)  koostab järelhindamise järelduste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta;

g)  koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab tehtud edusammudest aru kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule;

h)  koostab artiklis 32 osutatud ENISA suhtes kohaldatavate finantsreeglite kavandi;

i)  koostab ENISA tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab ENISA eelarvet;

j)  kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, tehes tõhusaid kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

k)  koostab ENISA pettustevastase strateegia ja esitab selle heakskiitmiseks haldusnõukogule;

l)  arendab ja hoiab kontakte äriringkondade ja tarbijaorganisatsioonidega, et tagada korrapärane dialoog asjaomaste sidusrühmadega;

m)  vahetab korrapäraselt arvamusi ja teavet liidu institutsioonide, organite ja asutustega seoses nende tegevusega küberturvalisuse vallas, et tagada sidusus liidu poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel;

n)  täidab muid käesoleva määrusega tegevdirektorile pandud ülesandeid.

4.  Vajaduse korral ning ENISA kooskõlas tema eesmärkide ja ülesannetega võib tegevdirektor moodustada ajutisi töörühmi, kuhu kuuluvad eksperdid, sealhulgas liikmesriikide pädevate asutuste eksperdid. tegevdirektor teavitab sellest eelnevalt haldusnõukogu. ENISA sise-eeskirjas sätestatakse eeskätt töörühmade koosseisu, tegevdirektori poolt töörühmade ekspertide määramist ja töörühmade tegevust käsitlev kord.

5.  Vajaduse korral ja kohasele kulude-tulude analüüsile tuginedes võib tegevdirektor otsustada ENISA ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks asutada ühes või mitmes liikmesriigis ühe kohaliku kontori või mitu kohalikku kontorit. Enne kui tegevdirektor otsustab asutada kohaliku kontori, peab ta küsima asjaomaste liikmesriikide, sealhulgas ENISA asukohaliikmesriigi arvamust ning saama komisjonilt ja haldusnõukogult eelneva nõusoleku. Kui konsulteerimise käigus lähevad tegevdirektori ja asjaomaste liikmesriikide arvamused lahku, esitatakse küsimus arutamiseks nõukogule. Töötajate koguarv kõigis kohalikes kontorites peab olema minimaalne ega tohi moodustada kokku rohkem kui 40% ENISA asukohaliikmesriigis asuvate ENISA töötajate koguarvust. Ühegi kohaliku kontori puhul ei tohi töötajate arv olla suurem kui 10% ENISA asukohakohaliikmesriigis asuvate ENISA töötjate koguarvust.

Kohaliku kontori asutamise otsuses määratakse kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ENISA haldusülesannete dubleerimist. ▌

4. JAGU

ENISA NÕUANDERÜHM, SIDUSRÜHMADE KÜBERTURVALISUSE SERTIFITSEERIMISE RÜHM JA LIIKMESRIIKIDE KONTAKTAMETNIKE VÕRGUSTIK

Artikkel 21

ENISA nõuanderühm

1.  Haldusnõukogu moodustab tegevdirektori ettepaneku põhjal läbipaistval viisil ENISA nõuanderühma, mis koosneb asjaomaseid sidusrühmi, näiteks IKT tööstust, avalikkusele kättesaadavate elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujaid, VKEsid, oluliste teenuste operaatoreid, tarbijarühmi, küberturvalisusega tegelevaid akadeemilisi eksperte esindavatest tunnustatud ekspertidest ning ▌direktiivi (EL) 2018/1972 kohaselt teavitatavate pädevate asutuste, Euroopa standardiorganisatsioonide ning samuti õiguskaitseasutuste ja andmekaitse järelevalveasutuste esindajatest. Haldusnõukogu eesmärk on tagada asjakohane sooline ja geograafiline tasakaal ning tasakaal erinevate sidusrühmade vahel.

2.  ENISA sise-eeskirjas sätestatakse eeskätt ENISA nõuanderühma koosseisu, lõikes 1 osutatud tegevdirektori ettepanekut, liikmete arvu ja nimetamist ning ENISA nõuanderühma tegevust käsitlev kord ning see avalikustatakse.

3.  ENISA nõuanderühma juhatab tegevdirektor või isik, kelle tegevdirektor nimetab igal üksikjuhul eraldi.

4.  ENISA nõuanderühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Haldusnõukogu liige ei või olla ENISA nõuanderühma liige. Komisjoni ja liikmesriikide ekspertidel on õigus viibida ENISA nõuanderühma koosolekutel ning osaleda selle töös. Kui tegevdirektor peab seda asjakohaseks, võib kutsuda ENISA nõuanderühma koosolekutel ning selle töös osalema teiste asutuste esindajaid, kes ei ole ENISA nõuanderühma liikmed.

5.  ENISA nõuanderühm nõustab ENISAt tema ülesannete täitmisel, välja arvatud seoses käesoleva määruse III jaotise kohaldamisega. Eelkõige annab ENISA nõuanderühm tegevdirektorile soovitusi ENISA iga-aastase tööprogrammi ettepaneku koostamiseks ning tagab teabevahetuse asjaomaste sidusrühmadega ▌iga-aastase tööprogrammiga seotud küsimustes.

6.  ENISA nõuanderühm teavitab korrapäraselt haldusnõukogu oma tegevusest.

Artikkel 22

Sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm

1.  Moodustatakse sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm.

2.  Sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm koosneb asjaomaseid sidusrühmi esindavatest tunnustatud ekspertidest. Komisjon valib need liikmed ENISA ettepaneku põhjal läbipaistva ja avatud valikumenetluse teel, tagades tasakaalu erinevate sidusrühmade vahel ning asjakohase soolise ja geograafilise tasakaalu.

3.  Sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm:

a)  annab komisjonile nõu strateegilistes küsimustes seoses Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikuga;

b)  annab ENISAle taotluse korral nõu üldistes ja strateegilistes küsimustes seoses turu, küberturvalisuse sertifitseerimise ja standardimisega seonduvate ENISA ülesannetega;

c)  abistab komisjoni artiklis 47 osutatud liidu jooksva tööprogrammi koostamisel;

d)  esitab artikli 47 lõike 4 kohaselt arvamuse liidu jooksva tööprogrammi kohta ning

e)  annab kiireloomulistel juhtudel komisjonile ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale nõu seoses vajadusega täiendavate liidu jooksvas tööprogrammiga hõlmamata sertifitseerimise kavade järele, nagu on käsitletud artiklites 47 ja 48.

4.  Sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühma juhivad koos komisjoni ja ENISA esindajad ning talle osutab sekretariaaditeenuseid ENISA.

Artikkel 23

Liikmesriikide kontaktametnike võrgustik

1.  Haldusnõukogu loob tegevdirektori ettepanekul liikmesriikide kontaktametnike võrgustiku, mis koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest („liikmesriikide kontaktametnike võrgustik“). Iga liikmesriik nimetab liikmesriikide kontaktametnike võrgustikku ühe esindaja. Liikmesriikide kontaktametnike võrgustiku koosolekuid võib pidada erinevates ekspertide koosseisudes.

2.  Eelkõige soodustab liikmesriikide kontaktametnike võrgustik ENISA ja liikmesriikide vahelist teabevahetust ning toetab ENISAt tema tegevust ja töö tulemusi käsitleva teabe ning soovituste levitamisel asjaomastele sidusrühmadele kogu liidus.

3.  Liikmesriikide kontaktametnikud tegutsevad riigi tasandil kontaktpunktina, et hõlbustada ENISA ja riiklike ekspertide koostööd ENISA iga-aastase tööprogrammi rakendamisel.

4.  Kuigi liikmesriikide kontaktametnikud teevad tihedat koostööd oma vastavate liikmesriikide haldusnõukogu esindajatega, ei dubleeri liikmesriikide kontaktametnike võrgustik ei haldusnõukogu ega teiste liidu foorumite tööd.

5.  Liikmesriikide kontaktametnike võrgustiku ülesanded ja menetlused sätestatakse ENISA sise-eeskirjas ja need avalikustatakse.

5. JAGU

TEGEVUS

Artikkel 24

Ühtne programmdokument

1.  ENISA tegutseb kooskõlas ühtse programmdokumendiga, mis sisaldab tema iga-aastast ja mitmeaastast tööprogrammi ning mis hõlmab kõiki ENISA kavandatud tegevusi.

2.  Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab iga-aastast ja mitmeaastast tööprogrammi ja vastavaid finants- ja inimressursside kavandamist ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013(27) artikliga 32 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

3.  Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi vastu iga aasta 30. novembriks ning saadab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks programmdokumendi ja kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid.

4.  Ühtne programmdokument muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

5.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 7 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

6.  Kui ENISAle pannakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

7.  Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks.

8.  Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 67 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Artikkel 25

Huvide deklaratsioon

1.  Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ning liikmesriikide poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste deklaratsiooni ning deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil puudub või on olemas otsene või kaudne huvi, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Deklaratsioon peab olema täpne ja täielik, see esitatakse kirjalikult kord aastas ja vajaduse korral seda ajakohastatakse.

2.  Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid teevad hiljemalt iga koosoleku alguses täpse ja täieliku deklaratsiooni oma huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimusega seoses nende sõltumatust kahjustavaks, ning nad ei võta osa selliste küsimuste arutamisest ega hääletusest.

3.  ENISA sätestab oma sise-eeskirjas lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklaratsioone käsitlevate normide rakendamise praktilise korra.

Artikkel 26

Läbipaistvus

1.  ENISA viib oma tegevust läbi maksimaalselt läbipaistvalt ning kooskõlas artikliga 28.

2.  ENISA tagab üldsusele ja huvitatud isikutele asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige ENISA töötulemuste kohta. Samuti avalikustab ENISA artikli 25 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.

3.  Haldusnõukogu võib tegevdirektori ettepanekul lubada huvitatud isikutel jälgida ENISA mõne tegevusega seotud menetlust.

4.  ENISA sätestab oma sise-eeskirjas lõigetes 1 ja 2 osutatud läbipaistvusnormide rakendamise praktilise korra.

Artikkel 27

Konfidentsiaalsus

1.  Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, ei anna ENISA kolmandatele isikutele tema poolt töödeldavat või saadud teavet, mille kohta on esitatud põhjendatud taotlus käsitleda seda teavet konfidentsiaalsena.

2.  Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, ENISA nõuanderühma liikmed, ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid ning ENISA töötajad, sealhulgas liikmesriikide poolt ajutiselt lähetatud ametnikud järgivad ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid, seda isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.

3.  ENISA sätestab oma sise-eeskirjas lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuse nõuete rakendamise praktilise korra.

4.  Haldusnõukogu otsustab lubada ENISAl käidelda salastatud teavet, kui see on vajalik ENISA ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul võtab haldusnõukogu kokkuleppel komisjoni talitustega vastu julgeolekunormid, millega kohaldatakse komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443(28) ja 2015/444(29) sätestatud julgeolekupõhimõtteid. Nimetatud julgeolekunormid hõlmavad salastatud teabe vahetust, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 28

Juurdepääs dokumentidele

1.  ENISA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu menetluse määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud ENISA otsuste peale võib esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse Euroopa ombudsmanile või pöörduda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

IV PEATÜKK

ENISA EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

Artikkel 29

ENISA eelarve koostamine

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor ENISA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle koos ametikohtade loetelu kavaga haldusnõukogule. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

2.  Haldusnõukogu koostab igal aastal eelarvestuse projekti põhjal ENISA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3.  Haldusnõukogu saadab eelarvestuse projekti, mis on osa ühtse programmdokumendi kavandist, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja kolmandatele riikidele, kellega liit on sõlminud artikli 42 lõikes 2 osutatud kokkulepped.

4.  Eelarvestuse projektist lähtudes sisestab komisjon liidu üldeelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja liidu üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab selle kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad liidu poolt ENISA toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6.  Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ENISA ametikohtade loetelu.

7.  Haldusnõukogu võtab ENISA eelarve vastu koos ühtse programmdokumendiga. ENISA eelarve muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Haldusnõukogu kohandab vajaduse korral ENISA eelarvet ja ühtset programmdokumenti kooskõlas liidu üldeelarvega.

Artikkel 30

ENISA eelarve struktuur

1.  Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ENISA tulud järgmistest vahenditest:

a)  toetus liidu üldeelarvest;

b)  tulu, mis on ette nähtud konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks kooskõlas artiklis 32 osutatud finantsreeglitega;

c)  liidu rahalised vahendid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 32 osutatud finantsreeglitega ja liidu poliitikameetmeid toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega;

d)  ENISA töös osalevate kolmandate riikide rahaline osalus, millele on osutatud artiklis 42;

e)  liikmesriikide vabatahtlikud rahalised või mitterahalised osamaksed.

Esimese lõigu punkti e kohaseid vabatahtlikke osamakseid tegevatel liikmesriikidel ei ole õigust nõuda sellest tulenevalt teatavaid õigusi või teenuseid.

2.  ENISA kulud hõlmavad muu hulgas personali- ja halduskulusid, tehnilise abi kulusid, taristu kulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis tulenevad kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest.

Artikkel 31

ENISA eelarve täitmine

1.  ENISA eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.  Komisjoni siseaudiitoril on ENISA suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes.

3.  ENISA peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (1 aasta N + 1) 1. märtsiks.

4.  Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046(30) artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud ENISA esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ENISA lõpliku raamatupidamise aastaaruande ning saadab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ENISA lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta..

6.  Hiljemalt N + 1 aasta 31. märtsiks saadab tegevdirektor eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  ENISA peaarvepidaja saadab N + 1 aasta 1. juuliks ENISA lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale.

8.  ENISA lõpliku raamatupidamisaruande esitamise tähtpäevaga samaks kuupäevaks saadab peaarvepidaja kontrollikojale esitiskirja kõnealuse raamatupidamisaruande kohta ning selle koopia komisjoni peaarvepidajale.

9.  Tegevdirektor avaldab lõpliku raamatupidamisaruande aasta N + 1 15. novembriks Euroopa Liidu Teatajas.

10.  Tegevdirektor saadab hiljemalt N + 1 aasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse selle tähelepanekute kohta ning vastuse koopia haldusnõukogule ja komisjonile.

11.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

12.  Euroopa Parlament annab nõukogu soovituse põhjal heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne N + 2 aasta 15. maid.

Artikkel 32

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ENISA suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ENISA toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 33

Pettustevastane võitlus

1.  Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) ▌nr 883/2013,(31) ühineb ENISA hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust(32). ENISA võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda ENISA on rahastanud liidu vahenditest.

3.  OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse ▌ (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96(33) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas ENISA rahastatava toetuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust .

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ENISA ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ENISA lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

V PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 34

Üldsätted

ENISA töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

Artikkel 35

Privileegid ja immuniteedid

ENISA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

Artikkel 36

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase ENISA ajutise töötajana.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

3.  Tegevdirektoriga töölepingu sõlmimisel esindab ENISAt haldusnõukogu esimees.

4.  Enne ametisse määramist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

5.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Ametiaja lõpuks hindab komisjon tegevdirektori tegevust ning ENISA edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

6.  Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu vastavalt artikli 18 lõikele 2.

7.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord ▌ viie aasta võrra.

8.  Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Kolme kuu jooksul enne ametiaja pikendamist esineb tegevdirektor Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kutsel selle ees ja vastab parlamendiliikmete küsimustele.

9.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või edaspidi osaleda samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

10.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu ▌ teeb komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 37

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1.  ENISA võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid ENISA-väliseid töötajaid. Sellise töötajate suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide ENISAsse lähetamist käsitlevad normid.

VI PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 38

ENISA õiguslik seisund

1.  ENISA on liidu asutus ja juriidiline isik.

2.  ENISAl on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ENISA omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.  ENISAt esindab tegevdirektor.

Artikkel 39

ENISA vastutus

1.  ENISA lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  ENISA sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral heastab ENISA vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ENISA või tema töötajad on oma kohustuste täitmisel tekitanud.

4.  Lõikes 3 osutatud kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.  ENISA töötajate isiklikku vastutust ENISA ees reguleeritakse ENISA töötajate suhtes kohaldatavate sätetega.

Artikkel 40

Kasutatavad keeled

1.  ENISA suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1(34). Liikmesriigid ja nende poolt määratud asutused võivad pöörduda ENISA poole ja saada vastuse nende poolt valitud liidu institutsioonide ametlikus keeles.

2.  ENISA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 41

Isikuandmete kaitse

1.  ENISA kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EL) 2018/1725.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EL) nr 2018/1725 artikli 45 lõikes 3 osutatud rakenduseeskirja. Haldusnõukogu võib võtta vastu täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud ENISA poolt määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks.

Artikkel 42

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, võib ENISA teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib ENISA komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku koostöökorras. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.  ENISA on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud. Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel lepitakse kokku koostöökorras, milles täpsustatakse eelkõige nende kolmandate riikide poolt ENISA töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad ENISA käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune koostöökord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.  Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ENISA pädevusse kuuluvates küsimustes. Komisjon tagab, et ENISA tegutseb oma volituste piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus, leppides ENISA tegevdirektoriga kokku asjakohases töökorras.

Artikkel 43

Julgeolekunormid salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe kaitse kohta

Pärast komisjoniga konsulteerimist võtab ENISA vastu julgeolekunormid, milles kohaldatakse julgeolekupõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni julgeolekunormides, mis käsitlevad salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe kaitset, nagu on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. ENISA julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 44

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ENISAle asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning ENISA asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ENISA töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse ENISA ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ▌.

2.  ENISA asukohaliikmesriik tagab ENISAle parimad võimalikud tegutsemistingimused, et tagada ENISA nõuetekohane toimimine, võttes arvesse asukoha ligipääsetavust, sobivate haridusasutuste olemasolu töötajate laste jaoks, töötajate laste ja abikaasade piisavat juurdepääsu tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile.

Artikkel 45

Halduskontroll

ENISA tegevuse üle teeb järelevalvet Euroopa ombudsman ELi toimimise lepingu artikli 228 kohaselt.

III JAOTIS

KÜBERTURVALISUSE SERTIFITSEERIMISE RAAMISTIK

Artikkel 46

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik

1.  Kehtestatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik, et parandada siseturu toimimise tingimusi, suurendades liidus küberturvalisuse taset ja võimaldades liidu tasandil ühtlustatud lähenemisviisi Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavadele, eesmärgiga luua IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside jaoks digitaalne ühtne turg.

2.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik näeb ette mehhanismi, et kehtestada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad ning kinnitada, et selliste kavade kohaselt hinnatud IKT-tooted, -teenused ja -protsessid vastavad kindlaksmääratud turvanõuetele eesmärgiga kaitsta salvestatud, edastatud või töödeldud andmete või kõnealuste toodete, protsesside ja teenuste funktsioonide või nende poolt pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate teenuste käideldavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust kogu nende olelusringi kestel.

Artikkel 47

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise liidu jooksev tööprogramm

1.  Komisjon avaldab Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise liidu jooksva tööprogrammi („liidu jooksev tööprogramm“), milles määratakse kindlaks tulevaste Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade strateegilised prioriteedid.

2.  Eelkõige sisaldab liidu jooksev tööprogramm IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside või nende kategooriate loetelu, mis võivad saada kasu Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohaldamisalasse kuulumisest.

3.  IKT-toote, -teenuse ja -protsessi või nende kategooria liidu jooksvasse tööprogrammi lisamine peab olema põhjendatud ühel järgnevatest alustest:

a)  on olemas konkreetset IKT-toote, -teenuse või -protsessi kategooriat hõlmavad riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, eeskätt seoses killustatuse ohuga, ja neid arendatakse;

b)  asjakohane liidu või liikmesriigi õigus või poliitikameede;

c)  nõudlus turul;

d)  areng küberohtude vallas;

e)  taotlus Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma poolt välja pakutud konkreetse ettevalmistava kava koostamiseks.

4.  Komisjon võtab arvesse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma ja sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühma esitatud arvamusi liidu jooksva tööprogrammi kavandi kohta.

5.  Esimene liidu jooksev tööprogramm avaldatakse hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Liidu jooksvat tööprogrammi ajakohastatakse vähemalt iga kolme aasta järel ja vajaduse korral sagedamini.

Artikkel 48

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava taotlemine

1.  Komisjon võib esitada ENISAle taotluse koostada liidu jooksva tööprogrammi alusel ettevalmistav kava või vaadata olemasolev Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava liidu jooksva tööprogrammi alusel läbi.

2.  Põhjendatud juhtudel võib komisjon või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm esitada ENISAle taotluse koostada ettevalmistav kava või vaadata läbi liidu jooksvasse tööprogrammi mitte kuuluv olemasolev Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava. Vastavalt sellele ajakohastatakse liidu jooksvat tööprogrammi.

Artikkel 49

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade koostamine ▌, vastuvõtmine ja läbivaatamine

1.  Artikli 48 kohase komisjoni taotluse põhjal koostab ENISA ettevalmistava kava, mis vastab artiklites 51, 52 ja 54 sätestatud tingimustele.

2.  Artikli 48 lõike 2 kohase Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma taotluse põhjal võib ENISA koostada ettevalmistava kava, mis vastab artiklites 51, 52 ja 54 sätestatud nõuetele. ▌Kui ENISA jätab taotluse rahuldamata, peab ta seda põhjendama. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb haldusnõukogu.

3.  Ettevalmistavat kava koostades konsulteerib ENISA kõigi asjaomaste sidusrühmadega ametlikult, avatud, läbipaistval ja kaasaval viisil.

4.  Iga ettevalmistava kava puhul moodustab ENISA kooskõlas artikli 20 lõikega 4 ajutise töörühma, et pakkuda ENISAle spetsiifilist nõu ja oskusteavet.

5.  ENISA teeb tihedat koostööd Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm pakub ENISAle ▌abi ja eksperdinõu ▌seoses ettevalmistava kava koostamisega ning võtab ettevalmistava kava kohta vastu arvamuse.

6.  ENISA võtab enne lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt koostatud ettevalmistava kava edastamist komisjonile võimalikult suurel määral arvesse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma arvamust. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma arvamus ei ole ENISAle siduv ja selle arvamuse puudumine ei takista ENISAl edastada ettevalmistavat kava komisjonile.

7.  Komisjon võib ENISA koostatud ettevalmistava kava põhjal võtta vastu rakendusaktid, millega nähakse ette artiklites 51, 52 ja 54 sätestatud nõuetele vastavad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 66 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  ENISA hindab vähemalt iga viie aasta tagant iga vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava, võttes arvesse huvitatud isikutelt saadud tagasisidet. vajaduse korral võib komisjon või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm taotleda, et ENISA alustaks kooskõlas artikliga 48 ja käesoleva artikliga muudetud ettevalmistava kava koostamist.

Artikkel 50

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade veebisait

1.  ENISA haldab spetsiaalset veebisaiti, mis pakub teavet Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade, Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi vastavusdeklaratsioonide, kaasa arvatud kehtetute Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ning kehtetuks tunnistatud ja aegunud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ELi vastavusdeklaratsioonide kohta, ja tutvustab neid, ning sisaldab linke artikli 55 kohasele küberturvalisuse alasele teabele.

2.  Kui see on asjakohane, märgitakse lõikes 1 osutatud veebisaidil ära ka riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, mis on asendatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga.

Artikkel 51

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade turvalisusega seotud eesmärgid

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava peab olema koostatud nii, et saavutada asjakohasel juhul vähemalt järgmised turvalisusega seotud eesmärgid:

a)  kaitsta salvestatud, edastatud või muul moel töödeldud andmeid juhusliku või volitamata salvestamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest kogu IKT-toote, -teenuse või -protsessi olelusringi kestel;

b)  kaitsta salvestatud, edastatud või muul moel töödeldud andmeid juhusliku või volitamata hävitamise, ▌kaotsimineku või muutmise või ebapiisava kättesaadavuse eest kogu IKT-toote, -teenuse või -protsessi olelusringi kestel;

c)  ▌ volitatud kasutajatel, programmidel ja masinatel on juurdepääs üksnes neile andmetele, teenustele või funktsioonidele, millele neil on juurdepääsuõigused;

d)  teha kindlaks ja dokumenteerida teadaolevad sõltuvusseosed ja turvanõrkused;

e)  salvestada teave selle kohta, millal ja kes on pääsenud juurde millistele andmetele, teenustele või funktsioonidele, on neid kasutanud või muul viisil töödelnud;

f)  on võimalik kontrollida, millal ja kes on pääsenud juurde millistele andmetele, teenustele või funktsioonidele, on neid kasutanud või muul viisil töödelnud;

g)  kontrollida, et IKT-toodetel, -teenustel ja -protsessidel ei ole teadaolevaid turvanõrkuseid;

h)  taastada füüsilise või tehnilise intsidendi korral õigeaegselt andmete, teenuste ja funktsioonide käideldavus ja neile juurdepääs;

i)  IKT-tooted, -teenused ja -protsessid on vaikimisi ja sisseprojekteeritult turvalised;

j)  ▌ IKT-toodetele, -teenustele ja -protsessidele pakutakse ajakohastatud tark- ja riistvara, mis ei sisalda avalikult teadaolevaid turvanõrkuseid, ning et olemas on mehhanismid turvaliseks ▌ uuendamiseks.

Artikkel 52

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade usaldusväärsuse tasemed

1.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võidakse määrata IKT-toodetele, -teenustele ja -protsessidele üks või mitu järgmist usaldusväärsuse taset: baastase, märkimisväärne tase või kõrge tase. Usaldusväärsuse tase peab vastama IKT-toote, -teenuse või-protsessi ettenähtud kasutamisega seotud riskitasemele, võttes arvesse intsidendi tõenäosust ja mõju.

2.  Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid ja ELi vastavusdeklaratsioonid ▌ osutavad sellise Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas määratud usaldusväärsuse tasemele, mille alusel Euroopa küberturvalisuse sertifikaat või ELi vastavusdeklaratsioon välja anti.

3.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas määratakse kindlaks igale usaldusväärsuse tasemele vastavad turvanõuded, sealhulgas turvafunktsioonid ja IKT-toote, -teenuse või -protsessi hindamise rangus ja põhjalikkus.

4.  Euroopa küberturvalisuse sertifikaadis või ELi vastavusdeklaratsioonis osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada küberturvalisuse intsidentide riski või ennetada küberturvalisuse intsidente.

5.  Euroopa küberturvalisuse sertifikaat või ELi vastavusdeklaratsioon, mis osutab usaldusväärsuse baastasemele, annab kindluse, et IKT-tooted, -teenused ja -protsessid, mille kohta kõnealune sertifikaat või ELi vastavusdeklaratsioon on välja antud, täidavad vastavaid turvanõudeid, sealhulgas turvafunktsioone, ning et neid on hinnatud tasemel, mille eesmärk on minimeerida küberintsidentide ja küberrünnete teadaolevaid põhilisi riske. Hindamine hõlmab vähemalt tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamist. Kui tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamine ei ole asjakohane, tuleb selle asemel kasutada muud samaväärse mõjuga hindamist.

6.  Euroopa küberturvalisuse sertifikaat, mis osutab märkimisväärsele usaldusväärsuse tasemele, annab kindluse, et IKT-tooted, -teenused ja -protsessid, mille kohta kõnealune sertifikaat on välja antud, täidavad vastavaid turvanõudeid, sealhulgas turvafunktsioone, ning et neid on hinnatud tasemel, mille eesmärk on minimeerida teadaolevaid küberturvalisuse riske ning piiratud oskuste ja vahenditega isikute poolt toimepandavate küberintsidentide ja küberrünnete riske. Hindamine hõlmab vähemalt järgmist: kontrollimine, et ei esine avalikult teadaolevaid turvanõrkuseid, ning testimine, et IKT-tooted, -teenused ja -protsessid rakendavad korrektselt vajalikke turvafunktsioone. Kui selline hindamine ei ole asjakohane, tuleb selle asemel kasutada muud samaväärse mõjuga hindamist.

7.  ▌Euroopa küberturvalisuse sertifikaat, mis osutab kõrgele usaldusväärsuse tasemele, annab kindluse, et IKT-tooted, -teenused ja -protsessid, mille kohta kõnealune sertifikaat on välja antud, täidavad vastavaid turvanõudeid, sealhulgas turvafunktsioone, ning et neid on hinnatud tasemel, mille eesmärk on minimeerida märkimisväärsete oskuste ja vahenditega isikute poolt toimepandavate tipptasemel küberrünnete riski. Hindamine hõlmab vähemalt järgmist: kontrollimine, et ei esine avalikult teadaolevaid turvanõrkuseid, ning testimine, et IKT-tooted, -teenused ja -protsessid rakendavad korrektselt vajalikke turvafunktsioone tipptasemel, ning nende oskuslikele häkkeritele vastupanemise võime hindamine läbistustestimise kaudu. Kui selline hindamine ei ole asjakohane, tuleb selle asemel kasutada muud samaväärse mõjuga hindamist.

8.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võidakse täpsustada mitu hindamistaset, sõltuvalt kasutatava hindamismetoodika rangusest ja põhjalikkusest. Iga hindamistase vastab ühele usaldusväärsuse tasemele ja see määratakse kindlaks usaldusväärsuse komponentide asjakohase kombinatsiooni kaudu.

Artikkel 53

Vastavuse enesehindamine

1.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas võidakse lubada vastavuse enesehindamise läbiviimist IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja ainuvastutusel. Selline vastavuse enesehindamine on lubatud üksnes madala riskiga IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside suhtes või usaldusväärsuse baastasemele vastavate Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade suhtes.

2.  IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja võib anda välja ELi vastavusdeklaratsiooni, milles antakse kinnitus, et kavas esitatud nõuded on täidetud. ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandmisega võtab IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja vastutuse IKT-toote, -teenuse või -protsessi vastavuse eest kõnealuses kavas sätestatud nõuetele.

3.  IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja hoiab ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilist dokumentatsiooni ja muud asjaomast teavet, mis puudutab IKT-toodete või -teenuste vastavust kavale, asjaomases Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kindlaks määratud tähtaja jooksul kättesaadavana artikli 58 lõikes 1 osutatud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia esitatakse riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele ja ENISAle.

4.  ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandmine on vabatahtlik, kui liidu ega liikmesriikide õiguses ei ole sätestatud teisiti.

5.  ELi vastavusdeklaratsioone tunnustatakse kõigis liikmesriikides.

Artikkel 54

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade elemendid

1.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)  sertifitseerimiskava sisu ja ulatus, sealhulgas hõlmatud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside liik või kategooria;

b)  kava eesmärgi selge kirjeldus ja kirjeldus selle kohta, kuidas valitud standardid, hindamismeetodid ja usaldusväärsuse tasemed vastavad kava kavandatud kasutajate vajadustele;

c)  viide hindamises kohaldatud rahvusvahelistele, Euroopa tasandi või riiklikele standarditele, või kui sellised standardid ei ole kättesaadavad või asjakohased, siis viide tehnilisele kirjeldusele, mis vastab määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud nõuetele, või kui selline kirjeldus ei ole kättesaadav, siis viide Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kindlaks määratud tehnilisele kirjeldusele või muudele küberturvalisuse nõuetele;

d)  asjakohasel juhul üks või mitu usaldusväärsuse taset;

e)  märge selle kohta, kas vastavuse enesehindamine on kava puhul lubatud;

f)  asjakohasel juhul vastavushindamisasutuste suhtes kohaldatavad eri- või täiendavad nõuded, et tagada nende tehniline pädevus hinnata küberturvalisuse nõudeid;

g)  konkreetsed hindamiskriteeriumid ja meetodid, sealhulgas hindamise liigid, tõendamaks, et artiklis 51 osutatud turvalisusega seotud eesmärgid on täidetud;

h)  asjakohasel juhul sertifitseerimiseks vajalik teave, mille taotleja peab vastavushindamisasutustele esitama või muul viisil kättesaadavaks tegema;

i)  kui kava näeb ette märgi või märgistuse, tingimused sellise märgi või märgistuse kasutamiseks;

j)  ▌ eeskiri IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide nõuete või ELi vastavusdeklaratsiooni nõuete täitmise kontrollimiseks, sealhulgas mehhanismid tõestamaks konkreetsete küberturvalisuse nõuete jätkuvat täitmist;

k)  asjakohasel juhul tingimused Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmiseks, säilitamiseks, jätkamiseks ▌ ja kehtivuse pikendamiseks ning tingimused sertifitseerimise ulatuse laiendamiseks ▌või vähendamiseks;

l)  eeskiri sertifitseeritud või ELi vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete ▌, -teenuste ja -protsesside kava ▌nõuetele mittevastavuse tagajärgede kohta;

m)  eeskiri selle kohta, kuidas tuleks IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside varem avastamata küberturvalisuse nõrkustest teada anda ja kuidas neid menetleda;

n)  asjakohasel juhul eeskiri andmete säilitamise kohta vastavushindamisasutuste poolt;

o)  teave sama liiki või samasse kategooriasse kuuluvaid IKT-tooteid, -teenuseid ja -protsesse, turvanõudeid, hindamiskriteeriumeid ja -meetodeid ning usaldusväärsuse tasemeid hõlmavate riiklike või rahvusvaheliste küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohta;

p)  väljaantavate Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi vastavusdeklaratsiooni sisu ja vorming;

q)  ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilise dokumentatsiooni ning IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja poolt kättesaadavaks tehtava muu asjaomase teabe kättesaadavuse tähtaeg;

r)  kava kohaselt välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide maksimaalne kehtivusaeg;

s)  kava kohaselt välja antud, muudetud ja kehtetuks tunnistatud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide avalikustamispoliitika;

t)  sertifitseerimise kavade kolmandate riikidega vastastikuse tunnustamise tingimused;

u)  asjakohasel juhul kavas kehtestatud vastastikuse hindamise mehhanismi käsitlev eeskiri asutuste jaoks, kes annavad kooskõlas artikli 56 lõikega 6 välja Euroopa küberturvalisuse sertifikaate kõrge usaldusväärsuse taseme jaoks. See mehhanism ei piira artiklis 59 ette nähtud vastastikust hindamist;

v)  vorming ja menetlused, mida kasutavad IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjad või pakkujad täiendava küberturvalisuse alase teabe esitamisel ja ajakohastamisel kooskõlas artikliga 55.

2.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kirjeldatud nõuded peavad olema kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega, eelkõige liidu ühtlustatud õigusnormidest tulenevate nõuetega.

3.  Kui konkreetses liidu õigusaktis on nii sätestatud, võib Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohaselt välja antud sertifikaati või ELi vastavusdeklaratsiooni kasutada kõnealuse õigusakti nõuetele vastavuse eelduse tõendamiseks.

4.  Liidu ühtlustatud õigusnormide puudumisel võib liikmesriik oma õiguses sätestada, et Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava võib kasutada selleks, et teha kindlaks, kas võib eeldada vastavust õiguslikele nõuetele.

Artikkel 55

Täiendav küberturvalisuse alane teave sertifitseeritud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside kohta

1.  Sertifitseeritud või ELi vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootja või pakkuja teeb avalikkusele kättesaadavaks järgmise täiendava küberturvalisuse alase teabe:

a)  suunised ja soovitused, mis aitavad lõppkasutajal IKT-tooteid või -teenuseid turvaliselt konfigureerida, paigaldada, kasutusele võtta ning neid käitada ja hooldada;

b)  ajavahemik, mille jooksul pakutakse lõppkasutajatele turvalisuse alast tuge, eelkõige võimaldades saada küberturvalisuse alaseid uuendusi;

c)  tootja või pakkuja kontaktandmed ja aktsepteeritavad viisid lõppkasutajatelt ja küberturvalisusega tegelevatelt teadlastelt turvanõrkuste kohta teabe saamiseks;

d)  viited internetis asuvatele andmebaasidele, kus on loetletud IKT-toote, -teenuse või -protsessiga seotud avalikult teada antud turvanõrkused ja asjakohased küberturvalisuse alased nõuanded.

2.  Lõikes 1 osutatud teave on kättesaadav elektroonilisel kujul ning on kättesaadav ja seda ajakohastatakse vajaduse korral vähemalt kuni vastava Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi või ELi vastavusdeklaratsiooni aegumiseni.

Artikkel 56

Küberturvalisuse sertifitseerimine

1.  Kui IKT-tooted, -teenused ja -protsessid on sertifitseeritud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kohaselt, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 49, eeldatakse, et nad vastavad sellise kava nõuetele.

2.  Küberturvalisuse sertifitseerimine on vabatahtlik, kui liidu või liikmesriikide õiguses ei ole sätestatud teisiti.

3.  Komisjon hindab regulaarselt vastuvõetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade tõhusust ja kasutamist ning seda, kas konkreetne Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava tuleb teha asjakohase liidu õigusaktiga kohustuslikuks, et tagada liidus IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisuse piisav tase ning parandada siseturu toimimist. Selline hindamine tuleb läbi viia hiljemalt 31. detsembriks 2023 ja seejärel vähemalt iga kahe aasta tagant. Komisjon teeb hindamise tulemuste põhjal kindlaks olemasoleva sertifitseerimiskavaga hõlmatud IKT-tooted, -teenused ja -protsessid, mis peavad olema kohustusliku sertifitseerimiskavaga hõlmatud.

Esmajärjekorras keskendub komisjon direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas loetletud sektoritele, mida hinnatakse hiljemalt kahe aasta möödumisel esimese Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava vastuvõtmisest.

Hinnangu koostamisel teeb komisjon järgmist:

a)  võtab arvesse mõju, mida avaldavad meetmed selliste IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjatele või pakkujatele ja kasutajatele kulude seisukohast, ning sotsiaalset ja majanduslikku kasu, mis tuleneb hinnatud IKT‑toodete, ‑teenuste või ‑protsesside turvalisuse taseme eeldatavast paranemisest ;

b)  võtab arvesse asjaomase liikmesriikide ja kolmandate riikide õiguse olemasolu ja rakendamist;

c)  konsulteerib kõigi asjaomaste sidusrühmade ja liikmesriikidega avatud, läbipaistval ja kaasaval viisil;

d)  võtab arvesse rakendamise tähtpäevi, üleminekumeetmeid ja -tähtaegu, eelkõige meetme võimalikku mõju osas IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjatele või pakkujatele, kaasa arvatud VKEdele;

e)  pakub välja võimalusi, kuidas teha üleminek vabatahtlikelt sertifitseerimiskavadelt kohustuslikele sertifitseerimiskavadele kõige kiiremini ja tõhusamalt.

4.  Käesoleva artikli kohase Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi, milles osutatakse kas usaldusväärsuse baastasemele või märkimisväärsele tasemele, annavad välja artiklis 60 osutatud vastavushindamisasutused artikli 49 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sisalduvate kriteeriumide alusel.

5.  ▌Erandina lõikest 4 võib põhjendatud juhtudel Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas ette näha, et nimetatud kavast tuleneva Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi võib välja anda üksnes avaliku sektori asutus. Selleks ▌asutuseks võib olla:

a)  artikli 58 lõikes 1 osutatud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutus või

b)  artikli 60 lõike 1 kohaselt vastavushindamisasutusena akrediteeritud avaliku sektori asutus ▌.

6.  Kui artikli 49 kohaselt vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuab kõrget usaldusväärsuse taset, võib Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi välja anda üksnes riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus või järgmistel juhtudel vastavushindamisasutus:

a)  riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus annab eelneva heakskiidu igale vastavushindamisasutuse poolt välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaadile või

b)  riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus delegeerib Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmise eelnevalt vastavushindamisasutusele.

7.  Füüsiline või juriidiline isik, kes esitab oma IKT-tooted, -teenused või -protsessid sertifitseerimiseks, peab tegema artiklis 58 osutatud riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele, juhul kui nimetatud asutus on Euroopa küberturvalisuse sertifikaati väljaandev asutus, või artiklis 58 osutatud vastavushindamisasutusele kättesaadavaks kogu sertifitseerimise läbiviimiseks vajaliku teabe.

8.  Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanik teavitab lõikes 7 osutatud asutust igast hiljem avastatud turvanõrkusest või nõuete rikkumisest, mis puudutab sertifitseeritud IKT-toote, -teenuse või -protsessi turvalisust ja millel võib olla mõju sertifitseerimisega seotud nõuete täitmisele. Kõnealune asutus edastab selle teabe põhjendamatu viivituseta asjaomasele riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele.

9.  Euroopa küberturvalisuse sertifikaat antakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas kindlaks määratud tähtajaks ja selle kehtivust võib pikendada ▌, kui asjakohased nõuded on täidetud.

10.  Käesoleva artikli kohaselt välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaati tunnustatakse kõigis liikmesriikides.

Artikkel 57

Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad ja sertifikaadid

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, lõpeb riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga hõlmatud IKT-toodete, -teenuste ja -protsessidega seotud menetluste õiguslik toime artikli 49 lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud kuupäeval. Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga hõlmamata IKT-toodete, -teenuste ja -protsessidega seotud menetlused kehtivad edasi.

2.  Liikmesriigid ei kehtesta kehtiva Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga hõlmatud IKT-toodetele, -teenustele ja -protsessidele uusi riiklikke küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid.

3.  Riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade alusel väljastatud sertifikaadid, mis on hõlmatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavaga, jäävad kehtima kuni oma kehtivusaja lõpuni.

4.  Et vältida siseturu killustatust, teatavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale oma kavatsusest koostada uued riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise kavad.

Artikkel 58

Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimiseasutused

1.  Iga liikmesriik määrab oma territooriumil ühe või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust või vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga ühe või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust, mis asutatakse nimetatud teises liikmesriigis ja mis vastutab järelevalveülesannete eest määravas liikmesriigis.

2.  Iga liikmesriik teatab komisjonile ▌määratud riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste andmetest. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe asutuse, teatab ta komisjonile ka igale neist asutustest määratud ülesannetest.

3.  Ilma et see piiraks artikli 56 lõike 5 punkti a ja artikli 56 lõike 6 kohaldamist, on iga riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutus oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, õigusliku struktuuri ja otsuste tegemise poolest sõltumatu üksustest, mille järele ta valvab.

4.  Liikmesriigid tagavad, et riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste tegevus seoses artikli 56 lõike 5 punktis a ja artikli 56 lõikes 6 osutatud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmisega rangelt lahus käesolevas artiklis sätestatud järelevalvetegevustest ning et nimetatud tegevusi viiakse ellu üksteisest sõltumatult.

5.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikel küberturvalisuse sertifitseerimise asutustel on piisavad ressursid oma volituste rakendamiseks ning oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks.

6.  Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks on asjakohane, et riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused osaleksid aktiivselt, tõhusalt, tulemuslikult ja turvaliselt Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma töös.

7.  Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutus:

a)  teeb koostöös muude asjaomaste turujärelevalveasutustega järelevalvet artikli 54 lõike 1 punkti j kohaselt Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades sisalduva eeskirja üle, mille kohaselt kontrollitakse IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside vastavust selliste Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide nõuetele, mis on välja antud tema liikmesriigi territooriumil, ja tagab selle eeskirja täitmise;

b)  jälgib tema liikmesriigi territooriumil asutatud ja vastavuse enesehindamist tegevate IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjate või pakkujate kohustuste täitmist, eriti artikli 53 lõigetes 2 ja 3 ning vastavas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud kohustuste täitmist, ja tagab nende kohustuste täitmise;

c)  aktiivselt aitab ja toetab riiklikke akrediteerimisasutusi vastavushindamisasutuste poolt käesoleva määruse kohaldamiseks läbi viidava tegevuse jälgimisel ja järelevalvel, ilma et see piiraks artikli 60 lõike 3 kohaldamist; ▌

d)  jälgib ja kontrollib artikli 56 lõikes 5 osutatud avaliku sektori asutuste tegevust;

e)  annab kooskõlas artikli 60 lõikega 3 vastavushindamisasutustele loa, kui see on asjakohane, ning piirab olemasolevat luba, peatab selle kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui vastavushindamisasutused rikuvad käesoleva määruse nõudeid;

f)  käsitleb füüsiliste või juriidiliste isikute kaebusi seoses Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, mille on välja andnud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutused või kooskõlas artikli 56 lõikega 6 vastavushindamisasutused, või seoses artikli 53 kohaselt välja antud ELi vastavusdeklaratsioonidega, ning uurib asjakohasel määral nende kaebuste sisu ja teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest;

g)  esitab ENISAle ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale iga-aastase kokkuvõtliku aruande käesoleva lõike punktide b, c ja d ning lõike 8 kohaselt läbi viidud tegevuste kohta;

h)  teeb koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutuste või muude avaliku sektori asutustega, sealhulgas jagades teavet IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside võimaliku mittevastavuse kohta käesoleva määruse või konkreetsete Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele, ning

i)  jälgib küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonna asjakohast arengut.

8.  Igal riiklikul küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutusel on vähemalt järgmised volitused:

a)  anda vastavushindamisasutustele ▌, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikele ja ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandjatele korraldus esitada teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)  toimetada auditi vormis vastavushindamisasutuste ▌, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanike ja ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandjate uurimist, et kontrollida nende vastavust käesolevale jaotisele;

c)  võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt liikmesriigi õigusaktidele tagamaks, et vastavushindamisasutused ▌, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikud ja ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandjad vastavad käesoleva määruse või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuetele;

d)  saada juurdepääs kõigile vastavushindamisasutuste ja Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanike ruumidele, et toimetada uurimisi kooskõlas liidu või liikmesriigi menetlusõigusega;

e)  tunnistada liikmesriigi õiguse kohaselt kehtetuks Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid, mille on väljaandnud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus või kooskõlas artikli 56 lõikega 6 vastavushindamisasutus, kui need sertifikaadid ei vasta käesolevale määrusele või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale;

f)  määrata liikmesriigi õiguse kohaselt artiklis 65 osutatud karistusi ning nõuda käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist.

9.  Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutused teevad omavahel ja komisjoniga koostööd, eelkõige vahetavad teavet, kogemusi ja häid tavasid seoses küberturvalisuse sertifitseerimisega ning IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside küberturvalisust puudutavate tehniliste küsimustega.

Artikkel 59

Vastastikune eksperdihinnang

1.  Et saavutada kogu liidus võrdväärsed standardid seoses välja antud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide ja ELi vastavusdeklaratsioonidega, rakendatakse riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste suhtes vastastikust hindamist.

2.  Vastastikune hindamine toimub mõistlike ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste alusel, mis käsitlevad eelkõige struktuuridele, inimressurssidele ja menetlustele kohaldatavaid nõudeid, konfidentsiaalsust ja kaebusi.

3.  Vastastikuse hindamise puhul hinnatakse järgmist:

a)  kas riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse tegevus, mis on seotud artikli 56 lõike 5 punktis a ja artikli 56 lõikes 6 osutatud Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmisega, on rangelt lahus artiklis 58 sätestatud järelevalvetegevusest ning kas nimetatud tegevusi viiakse ellu üksteisest sõltumatult, kui see on asjakohane;

b)  IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide nõuetele vastavuse kontrollimise eeskirja artikli 58 lõike 7 punkti a kohase järelevalve ja täitmise tagamise menetlused;

c)  IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootjate või pakkujate kohustuste artikli 58 lõike 7 punkti b kohase jälgimise ja täitmise tagamise menetlused;

d)  vastavushindamisasutuste tegevuse jälgimise, selleks loa andmise ja selle üle järelevalve tegemise menetlused;

e)  kui see on asjakohane, siis kas kõrge usaldusväärsuse taseme kohta artikli 56 lõike 6 kohaselt sertifikaate väljaandvate asutuste töötajatel on sobiv oskusteave.

4.  Vastastikuse hindamise viivad läbi vähemalt kaks muu liikmesriigi riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust ja komisjon ning see viiakse läbi vähemalt kord viie aasta jooksul. ENISA võib osaleda vastastikuses hindamises.

5.  Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse vastastikuse hindamise kava vähemalt viieks aastaks, sätestatakse vastastikuse hindamise rühma koosseisu kriteeriumid, hindamismetoodika, hindamiste ajakava, sageduse ja muud vastastikuse hindamisega seotud ülesanded. Nimetatud rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon kohaselt arvesse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma arvamusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 66 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.  Vastastikuse hindamise tulemused vaatab läbi Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm, kes koostab kokkuvõtte, mille võib teha üldsusele kättesaadavaks, ja kes annab vajaduse korral suuniseid ja soovitusi tegevuste või meetmete kohta, mida asjaomased üksused peavad läbi viima või võtma.

Artikkel 60

Vastavushindamisasutused

1.  Vastavushindamisasutusi akrediteerivad määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt nimetatud riiklikud akrediteerimisasutused. Vastavushindamisasutus akrediteeritakse üksnes siis, kui ta vastab käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele.

2.  Kui Euroopa küberturvalisuse sertifikaat antakse välja riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse poolt vastavalt artikli 56 lõike 5 punktile a ja artikli 56 lõikele 6, akrediteeritakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse sertifitseerimise organ vastavushindamisasutuseks.

3.  Kui Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades on vastavalt artikli 54 lõike 1 punktile f sätestatud konkreetsed või täiendavad nõuded, annab riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus nende kavade kohaste ülesannete täitmiseks loa üksnes sellistele vastavushindamisasutustele, kes vastavad nimetatud nõuetele.

4.  Lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuste akrediteerimine kehtib maksimaalselt viis aastat ja selle kehtivust võib pikendada samadel tingimustel, tingimusel et vastavushindamisasutus vastab jätkuvalt käesolevas artiklis sätestatud nõuetele. Riiklik akrediteerimisasutus võtab mõistliku aja jooksul kõik asjakohased meetmed, et piirata, peatada või tunnistada lõike 1 kohane vastavushindamisasutuse akrediteerimine kehtetuks, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või kui vastavushindamisasutus rikub käesolevat määrust.

Artikkel 61

Teavitamine

1.  Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutused teatavad vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava puhul komisjonile ▌, millised akrediteeritud ja asjakohasel juhul artikli 60 lõike 3 kohaselt loa saanud vastavushindamisasutused võivad anda välja artiklis 52 osutatud usaldusväärsuse tasemega sertifikaate. Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused teatavad põhjendamatu viivituseta komisjonile kõigist hilisematest muudatustest.

2.  Üks aasta pärast Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava jõustumist avaldab komisjon kõnealuse kava alusel teatatud vastavushindamisasutuste nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Kui komisjon saab teate pärast lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist, avaldab ta teatatud vastavushindamisasutuste nimekirja muudatused Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4.  Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutus võib esitada komisjonile taotluse jätta tema poolt teatatud vastavushindamisasutus lõikes 2 osutatud nimekirjast välja. Komisjon avaldab vastavad nimekirja muudatused Euroopa Liidu Teatajas ühe kuu jooksul alates riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutuse taotluse kättesaamise kuupäevast.

5.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavitamise asjaolud, vormingud ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 66 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 62

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm

1.  Moodustatakse Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm.

2.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm koosneb riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise ▌asutuste ▌esindajatest või teiste asjakohaste riiklike ▌asutuste esindajatest. Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma liige võib esindada üksnes kahte liikmesriiki.

3.  Sidusrühmad ja asjaomased kolmandad isikud võidakse kutsuda osalema Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma koosolekutel ning selle töös.

4.  Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmal on järgmised ülesanded:

a)  nõustada ja abistada komisjoni töös, mille eesmärk on tagada käesoleva jaotise järjepidev rakendamine ja kohaldamine, eelkõige seoses liidu jooksva tööprogrammi, küberturvalisuse sertifitseerimise poliitika küsimuste, poliitika koordineerimise ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade koostamisega;

b)  abistada ja nõustada ENISAt ja teha temaga koostööd seoses ettevalmistava kava koostamisega kooskõlas artikliga 49;

c)  võtta vastu arvamus artikli 49 kohaselt ENISA koostatud ettevalmistava kava kohta;

d)  esitada ENISAle artikli 48 lõike 2 kohaselt taotlus ettevalmistava kava koostamiseks;

e)  võtta vastu komisjonile suunatud arvamusi seoses olemasolevate Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade säilitamise ja läbivaatamisega;

f)  analüüsida küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonna asjakohast arengut ning vahetada teavet ja häid tavasid küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohta;

g)  hõlbustada riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise ▌ asutuste käesoleva jaotise kohast koostööd suutlikkuse suurendamise ja teabevahetuse kaudu, eelkõige töötades välja meetodid tõhusaks teabevahetuseks küberturvalisuse sertifitseerimisega seotud küsimustes;

h)  toetada vastastikuse hindamise mehhanismide rakendamist kooskõlas Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas artikli 54 lõike 1 punkti u kohaselt kehtestatud eeskirjaga;

i)  hõlbustada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohandamist rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sealhulgas olemasolevate Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade läbivaatamise abil, ja asjakohasel juhul esitada ENISAle soovitusi teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, et kõrvaldada olemasolevate rahvusvaheliselt tunnustatud standardite puudused või lüngad.

5.  Komisjon juhatab ENISA abiga Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühma ja osutab sellele sekretariaaditeenust kooskõlas artikli 8 lõike 1 punktiga e.

Artikkel 63

Õigus esitada kaebus

1.  Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada kaebus Euroopa turvalisuse sertifikaadi väljaandjale või asjaomasele riiklikule Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele, kui kaebus on seotud artikli 56 lõike 6 kohaselt tegutseva vastavushindamisasutuse välja antud sertifikaadiga.

2.  Asutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tehtud otsusest, samuti artiklis 64 osutatud õigusest tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile.

Artikkel 64

Õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile

1.  Olenemata halduslikest ja muudest kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest on füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsele seoses järgmisega:

a)  artikli 63 lõikes 1 osutatud asutuse otsused, kaasa arvatud seoses Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi ebaõige väljaandmise, välja andmata jätmise ja nende füüsiliste ja juriidiliste isikute omatavate Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide tunnustamisega, kui see on asjakohane;

b)  artikli 63 lõikes 1 osutatud asutusele esitatud kaebusele reageerimata jätmine.

2.  Käesoleva artikli kohased menetlused algatatakse selle liikmesriigi kohtus, kus asub asutus, mille suhtes kohtulikku õiguskaitsevahendit taotletakse.

Artikkel 65

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva jaotise ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 66

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 punkti b.

Artikkel 67

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ENISA ja selle töökorralduse mõju, tulemuslikkust ja tõhusust ning võimalikku vajadust muuta ENISA volitusi ja kõigi selliste muudatuste finantsmõju. Hindamisel arvestatakse tagasisidet, mida ENISA on oma tegevuse kohta saanud. Kui komisjon leiab, et ENISA tegevuse jätkamine ei ole ENISAle seatud eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust ENISAga seotud sätete osas muuta.

2.  Hindamise käigus analüüsitakse ka käesoleva määruse III jaotise sätete mõju, tulemuslikkust ja tõhusust seoses eesmärgiga tagada IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside piisav küberturvalisuse tase liidus ja parandada siseturu toimimist.

3.  Hindamise käigus analüüsitakse, kas küberturvalisusega seotud olulised siseturule pääsu käsitlevad nõuded on vajalikud selleks, et vältida selliste IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside liidu turule jõudmist, mis ei vasta põhilistele küberturvalisuse nõuetele.

4.  Hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant edastab komisjon hindamisaruande koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 68

Kehtetuks tunnistamine ja õigusjärglus

1.  Määrus (EL) nr 526/2013 tunnistatakse kehtetuks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

2.  Viiteid määrusele (EL) nr 526/2013 ja kõnealuse määrusega asutatud ENISAle käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja käesoleva määrusega asutatud ENISAle.

3.  Käesoleva määrusega asutatud ENISA on omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finantskohustuste ja vastutuse osas määrusega (EL) nr 526/2013 asutatud ENISA õigusjärglane. Kõik määruse (EL) nr 526/2013 kohaselt haldusnõukogu ja juhatuse vastu võetud otsused jäävad kehtima, tingimusel et nad on kooskõlas käesoleva määrusega.

4.  ENISA asutatakse määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

5.  Määruse (EL) nr 526/2013 artikli 24 lõike 4 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor jääb ametisse ja täidab käesoleva määruse artiklis 20 osutatud tegevdirektori ülesandeid oma ametiaja lõpuni. See ei mõjuta tegevdirektoriga sõlmitud lepingu tingimusi.

6.  Määruse (EL) nr 526/2013 artikli 6 alusel ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed jäävad ametisse ja täidavad käesoleva määruse artiklis 15 osutatud haldusnõukogu liikmete ülesandeid oma ametiaja lõpuni.

Artikkel 69

Jõustumine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Artikleid 58, 60, 61, 63, 64 ja 65 kohaldatakse alates … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE SUHTES KEHTIVAD NÕUDED

Akrediteerimist taotlevad vastavushindamisasutused peavad vastama järgmistele nõuetele.

1.  Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik.

2.  Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, kes on sõltumatu organisatsioonist või IKT-tootest, -teenusest või -protsessist, mida ta hindab.

3.  Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate IKT-toodete, -teenuste või -protsesside projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada vastavushindamisasutuseks tingimusel, et tõendatud on ta sõltumatus ning huvide konflikti puudumine.

4.  Vastavushindamisasutus, tema kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava IKT-toote, -teenuse või -protsessi projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise volitatud esindaja. Keeld ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate IKT-toodete kasutamist ega nende IKT-toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

5.  Vastavushindamisasutus, tema kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud hinnatavate IKT-toodete, -teenuste või -protsesside projekteerimise, tootmise või konstrueerimise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Vastavushindamisasutus, tema kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse nende tehtavates vastavushindamistoimingutes. Keeld kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

6.  Kui vastavushindamisasutus kuulub avaliku sektori üksusele või asutusele või on selle hallatav asutus, tuleb tagada selle sõltumatus ning riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ja vastavushindamisasutuse vahelise huvide konflikti puudumine ning see dokumenteerida.

7.  Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate ja lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

8.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad peavad tegema vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad ei tohi alluda ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, sealhulgas rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, see on eriti oluline selliste isikute või isikute rühmade puhul, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

9.  Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma kõiki talle käesoleva määrusega pandud vastavushindamisülesandeid olenemata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ülesandeid ise või neid täidetakse tema nimel ja vastutusel. Alltöövõtt või konsulteerimine asutuseväliste töötajatega peab olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja ellu viidud ilma vahendajateta ning selle kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, milles käsitletakse muu hulgas konfidentsiaalsust ja huvide konflikti küsimusi. Täidetud ülesannete eest vastutab täiel määral asjaomane vastavushindamisasutus.

10.  Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõigile IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tüüpidele, kategooriatele või alamkategooriatele ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)  töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)  menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad nende menetluste läbipaistvuse ja kordamise võimaluse. Asutusel peavad olema asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab artikli 61 kohaselt teatatud vastavushindamisasutusena, ja muud tegevust;

c)  menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, IKT-toote, -teenuse või -protsessi tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

11.  Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

12.  Vastavushindamistoimingute teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema:

a)  heal tasemel tehniline ja kutseõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistegevusi;

b)  piisavad teadmised nende poolt tehtavate vastavushindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks;

c)  sobilikud teadmised ja arusaam kehtivatest nõuetest ja katsestandarditest;

d)  oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad vastavushindamistoimingute läbiviimist.

13.  Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende kõrgema juhtkonna, vastavushindamistoimingute teostamise eest vastutavate töötajate ja alltöövõtjate erapooletus.

14.  Vastavushindamisasutuse kõrgema juhtkonna ja vastavushindamistoimingute teostamise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud vastavushindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

15.  Vastavushindamisasutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriigi õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamine on liikmesriigi enda otsene ülesanne.

16.  Vastavushindamisasutus ja selle töötajad, komiteed, allüksused, alltöövõtjad ning sellega seotud asutused ja välised töötajad peavad tagama konfidentsiaalsuse ja hoidma ametisaladust teabe osas, mis on saadud käesoleva määruse või selle jõustamiseks vastuvõetud liikmesriigi õigusaktide kohaselt täidetud vastavushindamisülesannete käigus, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamist nõuab nendele isikutele kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus, samuti välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagada tuleb intellektuaalomandiõiguste kaitse. Vastavushindamisasutusel peavad olema käesoleva punkti nõuete täitmiseks kehtestatud dokumenteeritud menetlused.

17.  Käesoleva lisa nõuded, välja arvatud punkti 16 nõuded, ei takista tehnilise teabe ja regulatiivsete suuniste vahetamist vastavushindamisasutuse ja sertifikaati taotleva või selle taotlemist kaaluva isiku vahel.

18.  Vastavushindamisasutus tegutseb vastavalt sidusatele, õiglastele ja mõistlikele tingimustele, võttes tasude puhul arvesse VKEde huve.

19.  Vastavushindamisasutus peab vastama asjakohase standardi nõuetele, mis on ühtlustatud määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt IKT-toodete, -teenuste või -protsesside sertifitseerimist läbiviivate vastavushindamisasutuste akrediteerimiseks.

20.  Vastavushindamisasutus peab tagama, et vastavushindamiseks kasutatavad katselaborid vastavad asjakohase standardi nõuetele, mis on ühtlustatud määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel katselaborite akrediteerimiseks.

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 29.
(3)ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.
(4)ELT C 176, 23.5.2018, lk 29.
(5)Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(6)Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 526/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 41).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1007/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega (ELT L 293, 31.10.2008, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 580/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle tegevusaja kestusega (ELT L 165, 24.6.2011, lk 3).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
(15)Riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 13. detsembri 2003. aasta otsus teatavate Euroopa Liidu ametite ja asutuste asukoha kohta (2004/97/EÜ, Euratom) (ELT L 29, 3.2.2004, lk 15).
(16)ELT C 12, 13.1.2018, lk 1.
(17)Komisjoni 13. septembri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1584 koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral (ELT L 239, 19.9.2017, lk 36).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(26)EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(27)Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
(28)Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).
(29)Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(32)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(33)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(34)Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).


Ettevõtjatevahelised ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas ***I
PDF 222kWORD 82k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (COM(2018)0173 – C8-0139/2018 – 2018/0082(COD))
P8_TA-PROV(2019)0152A8-0309/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0139/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. juuli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. jaanuari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, arengukomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0309/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse;

3.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid

P8_TC1-COD(2018)0082


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas on põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijate ja ostjate läbirääkimispositsiooni erinevuste märkimisväärne tasakaalustamatus tavaline. Selline läbirääkimispositsioonide tasakaalustamatus toob endaga tõenäoliselt kaasa ebaausad kaubandustavad, kui suuremad ja mõjukamad kaubanduspartnerid püüavad seoses müügitehinguga läbi suruda teatavaid neile kasulikumaid tavasid või lepingulisi suhteid, kui üks kaubanduspartner on nõrgem kui teised. Sellised tavad võivad näiteks: kalduda suurel määral kõrvale heast äritavast, olla vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning olla ühepoolselt kehtestatud ühe kaubanduspartneri poolt teise suhtes; kujutada endast majandusliku riski põhjendamatut ja ebaproportsionaalset üleminekut ühelt kaubanduspartnerilt teisele või kujutada endast ühe kaubanduspartneri õiguste ja kohustuste märkimisväärset tasakaalustamatust. Teatavad tavad võivad olla ilmselgelt ebaausad, isegi siis, kui mõlemad pooled on nendega nõus. Liidu tasandil tuleks kehtestada ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandard, et vähendada selliste tavade esinemist, mis tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elatustaset. Käesoleva direktiivi minimaalse ühtlustamise põhimõte võimaldab liikmesriikidel võtta vastu või jätta kehtima riigisisesed normid, mis lähevad kaugemale käesolevas direktiivis loetletud ebaausatest kaubandustavadest.

(2)  Alates 2009. aastast on kolmes komisjoni väljaandes (komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatis toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas, komisjoni 15. juuli 2014. aasta teatis ebaausate kauplemistavade vastu võitlemise kohta ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas ning komisjoni 29. jaanuari 2016. aasta teatis ettevõtjatevaheliste ebaausate kauplemistavade kohta toiduainete tarneahelas) keskse teemana käsitletud toiduainete tarneahela toimimist, sealhulgas ebaausate kaubandustavade esinemist. ▌ Komisjon pakkus välja soovitavad omadused, mis võiksid olla toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid käsitlevatel riiklikel ja vabatahtlikel juhtimisraamistikel. Mitte kõik neist omadustest ei ole saanud liikmesriikide õigusraamistike või vabatahtlike juhtimissüsteemide osaks ning seetõttu on kõnealuste tavade esinemine jätkuvalt liidu poliitiliste arutelude keskmes.

(3)  Komisjoni juhitav toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitlev kõrgetasemeline foorum kiitis 2011. aastal heaks toiduainete tarneahela vertikaalsete suhete hea tava põhimõtted, milles olid kokku leppinud toiduainete tarneahela ettevõtjate enamikku esindavad organisatsioonid. Nende põhimõtete alusel loodi 2013. aastal tarneahelaalgatus.

(4)  Euroopa Parlament kutsus oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooniga ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas(6) komisjoni üles esitama ettepanek ebaausaid kaubandustavasid käsitleva liidu õigusraamistiku kohta. Nõukogu kutsus oma 12. detsembri 2016. aasta järeldustes põllumajandustootjate positsiooni tugevdamise kohta toiduainete tarneahelas ja ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise kohta komisjoni üles viima õigel ajal läbi mõjuhindamine eesmärgiga esitada ettepanek liidu seadusandliku raamistiku või muude kui seadusandlike meetmete kohta ebaausate kaubandustavade käsitlemiseks. Komisjon koostas mõjuhinnangu ning sellele eelnesid avalik konsultatsioon ja sihtotstarbelised konsultatsioonid. Peale selle esitas komisjon seadusandliku protsessi käigus teavet, mis näitab, et suuremad ettevõtjad moodustavad märkimisväärse osa üldisest toodangu väärtusest.

(5)  Põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas osalevad põllumajandustoodete ja toiduainete tootmise, töötlemise, turustamise, tarnimise ja jaemüügi etappides erinevad ettevõtjad. Tarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad põllumajandustooted ja toiduained põllumajandusettevõttest toidulauani. Kõnealused ettevõtjad kauplevad põllumajandustoodete ja toiduainetega, st põllumajanduslike esmatoodetega, sealhulgas kala- ja vesiviljelustooted, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) I lisas, ning nimetatud lisas loetlemata toodetega, mis on töödeldud toiduna kasutamiseks, kasutades nimetatud lisas loetletud tooteid.

(6)  Kuigi äririsk on omane kogu majandustegevusele, on põllumajandustootmine eriti ebakindel, sest see sõltub bioloogilistest protsessidest ning ilmastikutingimustest. See ebakindlus on võimendatud, kuna põllumajandustooted ja toiduained on suuremal või vähemal määral riknevad ja hooajalised. Põllumajanduspoliitika on selgelt rohkem turule orienteeritud kui varem, mistõttu on kaitse ebaausate kaubandustavade eest muutunud põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele veelgi olulisemaks ▌.

(7)  Ennekõike võivad sellised ebaausad kaubandustavad mõjutada negatiivselt põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa elatustaset. See mõju on kas otsene, kuna see puudutab nii põllumajandustootjaid ja nende organisatsioone kui ka tarnijaid, või kaudne, avaldudes põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas kasutatavate ebaausate kaubandustavade tagajärjel nn doominoefektina viisil, mis mõjutab negatiivselt tarneahela esmatootjaid.

(8)  Enamikus, kuid mitte kõigis liikmesriikides on olemas riigisisesed erinormid, millega kaitstakse tarnijaid ettevõtjatevaheliste ebaausate kaubandustavade eest põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas. Kui on olemas võimalus tugineda lepinguõigusele või enesereguleerimise algatustele, piirab selliste õiguskaitsevahendite praktilist väärtust kartus, et kaebuse esitaja vastu kasutatakse kaubanduslikke survemeetmeid või et selliste tavade vaidlustamisega kaasnevad finantsriskid. Seetõttu delegeerivad teatavad liikmesriigid, kus on kehtestatud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad erinormid, nende normide täitmise tagamise haldusasutustele. Ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad liikmesriikide erinormid – kui need on olemas – on siiski väga erinevad.

(9)  Ettevõtjate arv ja suurus on põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela eri etappides erinev. Läbirääkimispositsiooni erinevused, mis on vastavuses tarnija majandusliku sõltuvusega ostjast, toovad endaga tõenäolisemalt kaasa olukorra, kus suured ettevõtjad sunnivad väiksematele ettevõtjatele peale ebaausaid kaubandustavasid. Dünaamiline lähenemisviis, mille puhul võetakse aluseks tarnija ja ostja suhteline suurus nende aastakäibe alusel, peaks võimaldama paremat kaitset ebaausate kaubandustavade eest nendele ettevõtjatele, kellel on seda kõige rohkem vaja. Ebaausad kaubandustavad on eriti kahjulikud põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Ettevõtjaid, kelle aastakäive ei ületa 350 000 000 eurot tuleks samuti kaitsta ebaausate kaubandustavade eest olukordades, kus selliste tavadega seotud kulude vältimise eesmärgil suunatakse need kulud edasi põllumajandustootjatele. Põllumajandustootjatele avalduv nn doominoefekt näib olevat eriti märkimisväärne ettevõtjate puhul, kelle aastakäive on kuni 350 000 000 eurot. Põllumajandustoodete ja toiduainete, sealhulgas töödeldud toodete vahetarnijate toodete kaitse võib samuti aidata ära hoida kaubavahetuse ümbersuunamise töödeldud tooteid tootvatelt põllumajandustootjatelt ja nende liitudelt kaitsmata tarnijatele.

(10)  Käesoleva direktiiviga pakutav kaitse peaks tooma kasu nendele põllumajandustootjatele ja füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes tarnivad põllumajandustooteid ja toiduaineid, sealhulgas tunnustatud või tunnustamata tootjaorganisatsioonid ning tunnustatud või tunnustamata tootjaorganisatsioonide liidud, sõltuvalt nende suhtelisest läbirääkimispositsioonist. Kõnealuste tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude hulka kuuluvad ühistud. Need tootjad ja isikud on ebaausate kaubandustavade suhtes eriti haavatavad ja neil on kõige vähem võimalusi nende tavadega toime tulla, ilma et see mõjutaks negatiivselt nende majanduslikku elujõulisust. Seoses nende tarnijate kategooriatega, keda tuleks kaitsta käesoleva direktiivi alusel, tasub ära märkida, et suur osa põllumajandustootjate moodustatud ühistutest on suuremad kui VKEd, kuid kelle aastakäive ei ületa 350 000 000 eurot.

(11)  Käesoleva direktiiviga tuleks hõlmata äritehingud sõltumata sellest, kas need toimuvad ettevõtjate vahel või ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vahel, pidades silmas, et avaliku sektori asutuste suhtes peaksid põllumajandustoodete ja toiduainete ostmisel kehtima samasugused normid. Käesolev direktiiv peaks kohalduma kõigile avaliku sektori asutustele, kes on ostjad.

(12)  Liidu tarnijaid tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest, mida kasutavad nii tarnijaga samas liikmesriigis elu- või asutamiskohta omavad ostjad kui ka tarnijaga erinevas liikmesriigis elu- või asutamiskohta omavad ostjad. Selline kaitse võib ära hoida võimalikke soovimatuid tagajärgi, näiteks kohaldatavate normide alusel asukoha valimist. Väljaspool liitu asutatud tarnijaid tuleks samuti kaitsta ebaausate kaubandustavade eest, kui nad müüvad põllumajandustooteid ja toiduaineid liitu. Lisaks tõenäosusele, et sellised tarnijad on ebaausate kaubandustavade suhtes võrdväärselt haavatavad, tasakaalustab selline laiem kaitse soovimatut kaubanduse ümbersuunamist kaitsmata tarnijatele, mis õõnestaks tarnijate kaitset liidus.

(13)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse peaksid kuuluma põllumajandustoodete ja toiduainete müügiga seotud teatavad kõrvalteenused.

(14)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada suuremate ettevõtjate äritegevuse suhtes nende ettevõtjate vastu, kellel on nõrgem läbirääkimispositsioon. Suhtelise läbirääkimispositsiooni ühtlustamiseks on sobilik eri ettevõtjate aastakäive. Kuigi tegu on ühtlustamisega, võimaldab selline kriteerium ettevõtjatele prognoositavust neile käesolevast direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste osas. Ülempiir peaks takistama kaitse pakkumist ettevõtjatele, kes ei ole haavatavad või on märkimisväärselt vähem haavatavad kui nende väiksemad partnerid või konkurendid. Seetõttu kehtestatakse käesoleva direktiiviga käibe alusel ettevõtjate kategooriad, mille kohaselt pakutakse kaitset.

(15)  Kuna ebaausaid kaubandustavasid võib tulla ette põllumajandustoote või toiduaine müügi igas etapis, enne või pärast müügitehingut või selle ajal, peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevat direktiivi kohaldatakse kõnealuste tavade suhtes sõltumata sellest, millises etapis need esinevad.

(16)  Kui otsustatakse selle üle, kas lugeda konkreetset kaubandustava ebaausaks, on oluline vähendada ohtu, et piiratakse isikute vaheliste õiglaste ja tõhusust suurendavate kokkulepete kasutamist. Seetõttu on asjakohane teha vahet tavadel, mis on selgelt ja ühemõtteliselt ette nähtud isikute vahel sõlmitud tarnelepingutes või järgnevates lepingutes, ja tavadel, mida kasutatakse pärast tehingu alustamist, ilma et nendes oleks enne kokku lepitud, nii et keelatakse üksnes ühepoolsed ja tagasiulatuvad muudatused tarnelepingu selgetes ja ühemõttelistes tingimustes. Siiski loetakse teatavad kaubandustavad ebaausaks juba nende olemuse tõttu ja nende puhul ei tohiks kohaldada poolte lepinguvabadust ▌.

(17)  Hilinenud maksmine põllumajandustoodete ja toiduainete, sealhulgas riknevate toodete eest ning riknevate toodete tellimuste tühistamine lühikese etteteatamisajaga mõjutab negatiivselt tarnija majanduslikku elujõulisust, ilma et sellest tuleneks majanduslikku kasu. Seetõttu tuleks sellised tavad keelata. Seda arvesse võttes on asjakohane määratleda käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil riknevad põllumajandustooted ja toiduained. Toidualaste õigusnormidega seotud liidu õigusaktides kasutatud määratlustel on teised eesmärgid, näiteks tervis ja toiduohutus, ning seega ei ole need käesoleva direktiivi kohaldamisel asjakohased. Toodet tuleks pidada riknevaks, kui see võib eeldatavalt muutuda müügiks kõlbmatuks 30 päeva jooksul pärast koristamise, tootmise või töötlemise viimast tarnijapoolset toimingut, olenemata sellest, kas toodet pärast müüki täiendavalt töödeldakse ning kas pärast müüki käideldakse toodet muude normide, eelkõige toiduohutusnormide kohaselt.

Riknevad tooted enamasti kasutatakse või müüakse kiiresti. Riknevate toodete eest maksmine hiljem kui 30 päeva pärast tarnimist, toodete regulaarse tarnimise puhul 30 päeva pärast kokkulepitud tarneperioodi lõppu või 30 päeva pärast makstava summa kindlaksmääramise kuupäeva ei ole kooskõlas ausa kaubanduse põhimõttega. Suurema kaitse pakkumiseks põllumajandustootjatele ja nende likviidsusele ei peaks põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijad ootama makset rohkem kui 60 päeva pärast tarnimist, toodete regulaarse tarnimise puhul 60 päeva pärast kokkulepitud tarneperioodi lõppu või 60 päeva pärast makstava summa kindlaksmääramise kuupäeva. Need piirangud peaksid kohalduma üksnes põllumajandustoodete ja toiduainete müügiga seotud maksete suhtes ja mitte kõigi teiste maksete suhtes, nagu ühistu täiendavad maksed oma liikmetele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/7/EL(7) peaks käesoleva direktiivi kohaldamisel olema võimalik käsitleda kokkulepitud tarneperioodi eest makstava summa kindlaksmääramise kuupäevana arve väljastamise kuupäeva või ostja poolt arve kättesaamise kuupäeva.

(18)  Käesolevas direktiivis sätestatud hilinenud maksmist käsitlevad normid kujutavad endast erisätteid põllumajandustoodete ja toiduainete sektorile direktiivis 2011/7/EL sätestatud makseperioodidest. Käesolevas direktiivis sätestatud hilinenud maksmist käsitlevad normid ei tohiks mõjutada kokkuleppeid, mis käsitlevad väärtuse jaotamise klausleid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 172a tähenduses(8). Selleks et tagada koolikava sujuv toimimine määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 kohaselt, ei kohaldata käesolevas direktiivis sätestatud hilinenud maksmist käsitlevaid sätteid ostja (s.t toetusetaotleja) poolt tarnijale koolikava raames tehtud maksete suhtes. Võttes arvesse tervishoiuteenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute ees seisvaid väljakutseid määrata tervishoius kindlaks prioriteedid selliselt, et iga üksiku patsiendi vajadused oleks tasakaalus olemasolevate rahaliste vahenditega, ei kohaldata neid sätteid samuti tervishoiuteenuseid osutavate avalik-õiguslike isikute suhtes direktiivi 2011/7/EL artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses.

(19)  Veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad ja viinamarjavirre on teatavas eriolukorras seetõttu, et viinamarju koristatakse üksnes väga piiratud ajavahemikul aastast, kuid nendest valmistatud veini müüakse mõnel juhul alles aastaid hiljem. Sellise eriolukorraga arvestamiseks on tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid tavaliselt töötanud selliste toodete tarnimiseks välja standardlepingud. Nendes standardlepingutes nähakse ette konkreetsed osamaksete maksetähtpäevad. Kuna neid standardlepinguid kasutavad tarnijad ja ostjad mitmeaastaste kokkulepete korral, aitavad need lisaks põllumajandustootjatele pikaajaliste müügisuhete kindlustamisele panustada ka tarneahela stabiilsusesse. Kui sellised standardlepingud, mille on koostanud tunnustatud tootjaorganisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, on liikmesriikide poolt muudetud siduvaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 kohaselt („eeskirjade laiendamine“) enne 1. jaanuari 2019 või kui liikmesriik uuendab standardlepingu laiendamist, ilma et ta muudaks sealjuures oluliselt maksetingimusi viinamarjade ja viinamarjavirde tarnijate kahjuks, ei kohaldata käesoleva direktiivi hilinenud maksmist käsitlevaid sätteid sellistele lepingutele, mis on sõlmitud veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade ja viinamarjavirde tarnijate ja nende otseostjate vahel. Liikmesriigid on kohustatud teatama määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 lõike 6 kohaselt komisjonile vastavatest tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude koostatud lepingutest.

(20)  Riknevate toodete tellimuste tühistamist vähem kui 30 päeva ette tuleks pidada ebaausaks, kuna tarnija ei ole suuteline leidma kõnealustele toodetele alternatiivset müügivõimalust. Teatavate sektorite toodete puhul võib isegi lühema etteteatamisajaga tühistamine jätta tarnijatele siiski piisavalt aega müüa tooteid mujale või kasutada neid ise. Seetõttu peaks võimaldama liikmesriikidel näha selliste sektorite puhul asjakohaselt põhjendatud juhtudel ette lühema etteteatamisajaga tühistamine.

(21)  Tugevamad ostjad ei tohiks muuta kokkulepitud lepingutingimusi ühepoolselt, st jätta kaubaloetelust välja tooteid, mis on hõlmatud tarnelepinguga. Küll ei peaks see hõlmama olukordi, kui tarnija ja ostja on sõlminud lepingu, milles on nimelt sätestatud, et ostja saab tehingu konkreetse osa täpsustada hilisemas etapis, pidades silmas tulevasi tellimusi. See võib olla näiteks seotud tellitavate kogustega. Lepingut ei sõlmita tingimata ühekorraga kõigi tarnija ja ostja vahelise tehingu aspektide kohta.

(22)  Põllumajandustoodete ja toiduainete tarnija ja ostja peaksid saama vabalt pidada müügitehingu üle läbirääkimisi, sealhulgas hinna üle. Need läbirääkimised hõlmavad ka makseid teenuste eest, mida ostja on tarnijale osutanud, näiteks kaubaloetellu lisamine, turustamine ja müügiedendus. Kui ostja nõuab, et tarnija teeks makseid, mis ei ole seotud konkreetse müügitehinguga, peetakse seda ebaausaks ja see peaks olema käesoleva direktiivi alusel keelatud.

(23)  Kuigi kirjalike lepingute sõlmimine ei ole kohustuslik, võib kirjalike lepingute kasutamine põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas aidata vältida teatavaid ebaausaid kaubandustavasid. Seetõttu ja selleks, et kaitsta tarnijaid selliste ebaausate tavade eest, peaks tarnijatel või nende liitudel olema õigus taotleda tarnetingimuste kirjalikku kinnitust, kui need on juba kokku lepitud. Sellistel juhtudel tuleks ostja keeldumist tarnelepingu tingimuste kirjalikust kinnitamisest käsitada ebaausa kaubandustavana ja see tuleks ära keelata. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks pikaajaliste lepingute sõlmimise parimad tavad ja neid jagada ning edendada, et tugevdada tootjate läbirääkimispositsiooni põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas.

(24)  Käesoleva direktiiviga ei ühtlustata tõendamiskohustust käsitlevaid norme, mida kohaldatakse riiklike nõuete täitmise eest vastutavate asutuste menetlustes, ega ühtlustata tarnelepingute määratlust. Seega on tõendamiskohustust käsitlevad normid ja tarnelepingute määratlus sätestatud liikmesriikide õiguses.

(25)  Käesoleva direktiivi kohaselt peaks tarnijatel olema võimalik esitada kaebusi teatavate ebaausate kaubandustavade kohta. Oma õigusi kaitsva tarnija vastu kaubanduslike survemeetmete kasutamine ostja poolt või sellega ähvardamine, näiteks toodete eemaldamine kaubaloetelust, tellitud toodete koguste vähendamine või tema poolt tarnijale osutatavate teatavate teenuste, näiteks turustamise või tarnija toodete müügiedenduse peatamine, tuleks keelata ja neid tuleks käsitada ebaausate kaubandustavadena.

(26)  Põllumajandustoodete ja toiduainete ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise kulud kannab tavaliselt ostja. Seega tuleks käesoleva direktiiviga ära keelata, et tarnijalt nõutakse nimetatud teenuste eest maksmist kas ostjale või kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui makses on kokku lepitud selgelt ja ühemõtteliselt tarnelepingu sõlmimisel või järgnevas ostja ja tarnija vahel sõlmitud lepingus. Kui sellises makses on kokku lepitud, peaks see põhinema objektiivsetel ja mõistlikel hinnangutel.

(27)  Selleks et tarnija rahalist panust põllumajandustoodete ja toiduainete müügiedenduse, turustamise või reklaamiga seotud kuludesse, sealhulgas reklaamiesitlused poodides ja müügikampaaniad, saaks pidada ausaks, tuleks neis kokku leppida selgelt ja ühemõtteliselt tarnelepingu sõlmimisel või järgnevas ostja ja tarnija vahel sõlmitud lepingus. Muul juhul tuleks need käesoleva direktiiviga ära keelata. Kui sellises rahalises panuses on kokku lepitud, peaks see põhinema objektiivsetel ja mõistlikel hinnangutel.

(28)  Liikmesriigid peaksid määrama nõuete täitmise eest vastutavad asutused, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud keeldude tõhus järgimine. Nendel asutustel peaks olema õigus tegutseda kas omal algatusel või põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas esinevatest ebaausatest kaubandustavadest mõjutatud isikute kaebuste, rikkumistest teatajate kaebuste või anonüümsete kaebuste alusel. Nõuete täitmise eest vastutav asutus võib jõuda järeldusele, et kaebuse põhjal meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust. Sellise järelduseni võivad viia ka haldusalased prioriteedid. Kui nõuete täitmise eest vastutav asutus leiab, et ta ei saa kaebuse põhjal meetmete võtmist prioriteediks seada, teavitab ta sellest kaebuse esitajat ja põhjendab oma otsust. Kui kaebuse esitaja palub, et tema identiteet jääks konfidentsiaalseks, kuna ta kardab kaubanduslikku survestamist, peaksid liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavad asutused võtma asjakohaseid meetmeid.

(29)  Kui liikmesriigis on rohkem kui üks nõuete täitmise eest vastutav asutus, peaks riik määrama kontaktpunkti, et hõlbustada tõhusat koostööd teiste asutuste ja komisjoniga.

(30)  Tarnijad võivad leida, et lihtsam on esitada kaebus oma liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutavale asutusele, nt keelelistel põhjustel. Nõuete täitmisega seoses võib kaebuse esitamine selle liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutavale asutusele, kus on ostja elu- või asutamiskoht, osutuda siiski tulemuslikumaks. Tarnijale tuleks anda võimalus valida, millisele asutusele kaebus esitada.

(31)  Kaebused tootjaorganisatsioonidelt, muudelt tarnijaorganisatsioonidelt ja selliste organisatsioonide liitudelt, sealhulgas esindusorganisatsioonidelt, võivad aidata kaitsta organisatsiooni selliste üksikliikmete identiteeti, kes ▌peavad ennast ebaausate kaubandustavade ohvriks. Muudel organisatsioonidel, kellel on õigustatud huvi esindada tarnijaid, peaks olema võimalik esitada kaebus tarnija taotluse korral ja tarnija huvides, tingimusel et sellised organisatsioonid on sõltumatud mittetulundusühingud. Liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutaval asutustel peaks seega olema õigus võtta vastu selliste üksuste kaebusi ja nende põhjal meetmeid võtta, kaitstes samas ostja menetlusõigusi.

(32)  Ebaausate kaubandustavade keelustamise tõhusa täitmise tagamise eesmärgil peaks määratud nõuete täitmise eest vastutavatel asutustel olema vajalikud ressursid ja eksperditeadmised.

(33)  Liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavatel asutustel peaksid olema vajalikud õigused ja eksperditeadmised uurimiste läbiviimiseks. Kõnealustele asutustele volituste andmine ei tähenda seda, et asutused on kohustatud kasutama neid volitusi iga uurimise puhul, mida nad läbi viivad. Nõuete täitmise eest vastutavate asutuste volitused peaksid näiteks võimaldama neil tõhusalt koguda faktilist teavet ja neil peaks olema õigus vajaduse korral nõuda, et keelustatud tava kasutamine lõpetataks.

(34)  Hoiatava vahendi olemasolu, näiteks õigus määrata trahve ja muid sama tõhusaid karistusi või algatada menetlus trahvi määramiseks, sealhulgas kohtus, ning avaldada uurimistulemused, sealhulgus teabe avaldamine rikkumise toime pannud ostja kohta, võib motiveerida käitumist muutma ja otsima pooltevahelisi kohtueelseid lahendusi ning seetõttu peaksid sellised vahendid kuuluma nõuete täitmise eest vastutavate asutuste volituste hulka. Eriti tõhusaks ja hoiatavaks võivad osutuda trahvid. Siiski peaks nõuete täitmise eest vastutaval asutusel olema võimalik iga uurimise puhul otsustada, milliseid oma volitusi ta kasutab ja kas ta määrab või algatab menetluse trahvi või mõne muu sama tõhusa karistuse määramiseks.

(35)  Käesoleva direktiiviga antud volituste kasutamisel nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele antud volituste kasutamisel tuleks kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis vastavad liidu õiguse üldpõhimõtetele ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, austades sealhulgas ostja õigust kaitsele.

(36)  Komisjon ja liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavad asutused peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada ühtne lähenemisviis käesolevas direktiivis sätestatud normide kohaldamisel. Eelkõige peaksid nõuete täitmise eest vastutavad asutused üksteist vastastikku abistama, näiteks vahetades teavet ja pakkudes abi piiriülese mõõtmega uurimistes.

(37)  Nõuete tõhusa täitmise tagamise hõlbustamiseks peaks komisjon aitama korraldada liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavate asutuste korrapäraseid kohtumisi, kus saab jagada asjakohast teavet, parimaid tavasid, infot uute arengusuundade kohta, nõuete täitmist puudutavaid tavasid ja soovitusi seoses käesolevas direktiivis kehtestatud sätete kohaldamisega. ▌

(38)  Nimetatud teabevahetuse hõlbustamiseks peaks komisjon looma avaliku veebisaidi, mis sisaldab viiteid riiklikele nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele, sealhulgas teavet käesoleva direktiivi ülevõtmise meetmete kohta.

(39)  Kuna enamik liikmesriike juba on kehtestanud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad riigisisesed normid (ehkki need on erinevad), on asjakohane kasutada liidu õiguse kohase kaitse miinimumstandardi kehtestamise vahendina direktiivi. See peaks võimaldama liikmesriikidel lisada asjakohased normid oma riigi õiguskorda nii, et oleks võimalik kehtestada ühtne kord. Liikmesriikidel ei tohiks keelata jätta oma territooriumil kehtima ja kehtestada rangemaid riigisiseseid norme, millega tagatakse ulatuslikum kaitse põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes ebaausate kaubandustavade eest, tingimusel et peetakse kinni siseturu toimimise suhtes kohaldatavast liidu õigusest ja et sellised normid on proportsionaalsed.

(40)  Liikmesriigid peaksid samuti saama jätta kehtima või kehtestada riigisiseseid norme käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävate ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks, tingimusel et peetakse kinni siseturu toimimise suhtes kohaldatavast liidu õigusest ja et sellised normid on proportsionaalsed. Sellised riigisisesed normid võiksid minna kaugemale käesolevast direktiivist, näiteks ostjate ja tarnijate suuruse, ostjate kaitse, toodete valiku ning teenuste valiku osas. Sellised riigisisesed normid võiksid samuti minna kaugemale käesolevas direktiivis loetletud keelatud ebaausate kaubandustavade arvust ja liikidest.

(41)  Selliseid riigisiseseid norme kohaldataks koos vabatahtlike juhtimismeetmetega, näiteks riiklike tegevusjuhenditega või tarneahela algatusega. Sõnaselgelt tuleks innustada kasutama vabatahtlikke alternatiivseid tarnijate ja ostjate vaheliste vaidluste lahendamise mehhanisme, ilma et see piiraks tarnija õigust esitada kaebus või pöörduda tsiviilkohtusse.

(42)  Komisjonil peaks olema ülevaade käesoleva direktiivi rakendamisest liikmesriikides. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik hinnata käesoleva direktiivi tõhusust. Sel eesmärgil peaksid liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavad asutused esitama komisjonile iga-aastased aruanded. Need aruanded peaksid vajaduse korral sisaldama kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet kaebuste, uurimiste ja vastuvõetud otsuste kohta. Selleks et tagada aruandekohustuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(9).

(43)  Põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavadega seotud poliitika tõhusa rakendamise huvides peaks komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande. Kõnealuse läbivaatamise käigus tuleks eeskätt hinnata selliste riiklike meetmete tõhusust, mille eesmärk on võidelda ebaausate kaubandustavadega põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ning hinnata nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahelise koostöö tõhusust. Läbivaatamisel peaks pöörama erilist tähelepanu ka sellele, kas edaspidi oleks lisaks ▌ tarnijate kaitsmisele õigustatud tarneahelas ka põllumajandustoodete ja toiduainete ostjate kaitse. Aruandele tuleks asjakohasel juhul lisada seadusandlikud ettepanekud.

(44)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kehtestada liidu miinimumkaitsestandard, ühtlustades selleks liikmesriikide erinevad meetmed, mis käsitlevad ebaausaid kaubandustavasid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid oma ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Eesmärgiga võidelda tavade vastu, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mille üks kaubanduspartner on ühepoolselt kehtestanud teise suhtes, sätestatakse käesolevas direktiivis selliste ebaausate kaubandustavade miinimumloetelu, mis on põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ostjate ja tarnijate vahel keelatud, ning nähakse ette nende keeldude järgimise tagamiseks miinimumnormid ja nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahelise koostöö kord.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse teatavate ebaausate kaubandustavade suhtes, mis tulevad ette olukorras, kus põllumajandustooteid ja toiduaineid müüb

a)  tarnija, kelle aastakäive on kuni 2 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 2 000 000 eurot;

b)  tarnija, kelle aastakäive on suurem kui 2 000 000 eurot, kuid ei ületa 10 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot;

c)  tarnija, kelle aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot, kuid ei ületa 50 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 50 000 000 eurot;

d)  tarnija, kelle aastakäive on suurem kui 50 000 000 eurot, kuid ei ületa 150 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 150 000 000 eurot;

e)  tarnija, kelle aastakäive on suurem kui 150 000 000 eurot, kuid ei ületa 350 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 350 000 000 eurot.

Tarnijate ja ostjate esimese lõigu punktides a–e osutatud aastakäivet tuleb käsitada vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(10) lisa asjakohastele osadele ja eelkõige selle lisa artiklitele 3, 4 ja 6, sealhulgas mõistete „autonoomne ettevõtja“, „partnerettevõtja“, „sidusettevõtja“ määratlustele ja muule aastakäibega seonduvale.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse käesolevat direktiivi olukorras, kus põllumajandustooteid ja toiduaineid müüb tarnija, kelle aastakäive on kuni 350 000 000 eurot kõigile ostjatele, kes on avaliku sektori asutused.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse müügi suhtes, mille puhul kas tarnija või ostja või mõlemad on asutatud liidus.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka teenuste suhtes, mida ostja osutab tarnijale artiklis 3 osutatud juhtudel.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata tarnijate ja tarbijate vaheliste kokkulepete suhtes.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse tarnelepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise meetmete kohaldamise alguskuupäeva vastavalt artikli 13 lõike 1 teisele lõigule.

4.  Tarnelepingud, mis on sõlmitud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise meetmete avaldamise kuupäeva vastavalt artikli 13 lõike 1 esimesele lõigule, viiakse käesoleva direktiiviga kooskõlla 12 kuu jooksul pärast nimetatud avaldamiskuupäeva.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „põllumajandustooted ja toiduained“ – ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooted ning kõnealuses lisas loetlemata tooted, mis on töödeldud toiduna kasutamiseks, kasutades nimetatud lisas loetletud tooteid;

2)  „ostja“ – elu- või asutamiskohast sõltumata füüsiline või juriidiline isik või mis tahes liidu avaliku sektori asutus, kes ostab põllumajandustooteid ja toiduaineid; mõiste „ostja“ võib hõlmata ka selliste füüsiliste või juriidiliste isikute rühma;

3)  „avaliku sektori asutus“ − riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik isik, ühe või mitme nimetatud asutuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendus;

4)  „tarnija“ – elu- või asutamiskohast sõltumata põllumajandustootja või füüsiline või juriidiline isik, kes müüb põllumajandustooteid ja toiduaineid; mõiste „tarnija“ võib hõlmata ka selliste põllumajandustootjate või selliste füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, sealhulgas tootjaorganisatsiooni, tarnijaorganisatsiooni ning selliste organisatsioonide liitu;

5)  „riknevad põllumajandustooted ja toiduained“ – põllumajandustooted ja toiduained, mis oma olemuse või töötlemisastme tõttu muutuvad eeldatavalt müügikõlbmatuks 30 päeva jooksul pärast koristamist, tootmist või töötlemist.

Artikkel 3

Ebaausate kaubandustavade keelustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et keelustatakse vähemalt kõik järgmised ebaausad kaubandustavad:

a)  ostja maksab tarnijale

i)  kui tarnelepingus on ette nähtud toodete regulaarne tarnimine:

—  riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete eest hiljem kui 30 päeva pärast kokkulepitud tarneperioodi lõppu, mille jooksul tarned on tehtud, või hiljem kui 30 päeva pärast kõnealuse tarneperioodi eest makstava summa kindlaksmääramise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

—  muude põllumajandustoodete ja toiduainete eest hiljem kui 60 päeva pärast kokkulepitud tarneperioodi lõppu, mille jooksul tarned on tehtud, või hiljem kui 60 päeva pärast kõnealuse tarneperioodi eest makstava summa kindlaksmääramise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

käesolevas punktis nimetatud makseperioodide puhul ei tohi kokkulepitud tarneperiood olla ühelgi juhul pikem kui üks kuu;

ii)  kui tarnelepingus ei ole toodete regulaarne tarnimine ette nähtud:

—  riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete eest hiljem kui 30 päeva pärast tarne kuupäeva või hiljem kui 30 päeva pärast makstava summa kindlaksmääramise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

—  muude põllumajandustoodete ja toiduainete eest hiljem kui 60 päeva pärast tarne kuupäeva või hiljem kui 60 päeva pärast makstava summa kindlaksmääramise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Olenemata käesoleva punkti alapunktidest i ja ii, kui ostja määrab kindlaks makstava summa,

—  algavad punktis i osutatud makseperioodid selle kokkulepitud tarneperioodi lõppedes, mille jooksul on tarned tehtud, ning

—  algavad punktis ii osutatud makseperioodid tarne kuupäeval;

b)  ostja tühistab riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tellimused nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et tarnija leiab neile toodetele muid turustus- või kasutusvõimalusi; tühistamist varem kui 30 päeva ette käsitatakse alati lühikese etteteatamisena; liikmesriigid võivad eri sektorite jaoks asjakohaselt põhjendatud juhtudel kehtestada 30 päevast lühemad makseperioodid;

c)  ostja muudab ühepoolselt ▌ põllumajandustoodete ja toiduainete tarnelepingu tingimusi, mis on seotud põllumajandustoodete ja toiduainete tarnete või kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või hindadega või üksnes selliste teenuste osutamisega, millele osutatakse lõikes 2;

d)  ostja nõuab tarnijalt makseid, mis ei ole seotud tarnija põllumajandustoodete ja toiduainete müügiga;

e)  ostja nõuab, et tarnija maksaks põllumajandustoodete ja toiduainete raiskumineku või kao või mõlema eest, kui tegu ei ole tarnija hooletuse või süüga, kui see on toimunud ostja ruumides või kui omandiõigus on ostjale üle läinud;

f)  ostja keeldub kirjalikult kinnitamast ostja ja tarnija vahel sõlmitud tarnelepingu tingimusi, mille kohta tarnija on palunud kirjalikku kinnitust; seda sätet ei kohaldata juhul, kui tarneleping käsitleb tooteid, mida tootjaorganisatsiooni, sealhulgas ühistu liige tarnib tootjaorganisatsioonile, mille liige ta on, kui asjaomase tootjaorganisatsiooni põhikiri või selles sätestatud või sellest tulenevad reeglid ja otsused sisaldavad sätteid, millel on tarnelepinguga sarnane mõju;

g)  ostja omandab ebaseaduslikult tarnija ärisaladuse, kasutab seda või avalikustab selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943(11) tähenduses;

h)  ostja ähvardab tarnijat kaubanduslike survemeetmetega või kasutab tarnija vastu suunatud kaubanduslikke survemeetmeid, kui tarnija kasutab oma lepingust tulenevaid ja juriidilisi õigusi, sealhulgas esitades kaebuse või tehes uurimise käigus koostööd nõuete täitmise eest vastutavate asutustega;

i)  ostja nõuab tarnijalt kompensatsiooni tarnija toodete müügiga seotud kliendikaebuste läbivaatamise eest, kuigi kaebuse põhjus ei ole seotud tarnija hooletuse või süüga.

Esimese lõigu punktis a osutatud keeld ei mõjuta järgmist:

—  direktiivis 2011/7/EL sätestatud hilinenud maksmise tagajärgede ja hilinenud maksmise korral võetavate meetmete suhtes kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud makseperioodidest erandina käesolevas direktiivis sätestatud makseperioode;

—  ostja ja tarnija võimalus leppida kokku väärtuse jaotamise klauslis määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 172a tähenduses.

Esimese lõigu punktis a osutatud keeldu ei kohaldata järgmiste maksete suhtes:

—  ostja poolt tarnijale tehtud maksed, kui need maksed on tehtud koolikava raames vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 23;

—  maksed, mille on teinud direktiivi 2011/7/EL artikli 4 lõike 4 punkti b kohaselt tervishoiuteenuseid osutavad avalik-õiguslikud isikud;

—  maksed, mis on tehtud veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade või viinamarjavirde tarnijate ja nende otseostjate vahel sõlmitud tarnelepingute alusel, tingimusel et

i)  müügitehingute maksetingimused on kindlaks määratud standardlepingutes, mis on muudetud siduvaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 kohaselt enne 1. jaanuari 2019 ning liikmesriigid uuendavad standardlepingute laiendamist alates kõnealusest kuupäevast, ilma et see muudaks oluliselt maksetingimusi viinamarjade või viinamarjavirde tarnijate kahjuks, ning

ii)  veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade või viinamarjavirde tarnijate ja nende otseostjate vahelised tarnelepingud on mitmeaastased või muutuvad mitmeaastaseks.

2.  Liikmesriigid tagavad, et keelustatakse vähemalt kõik järgmised kaubandustavad, välja arvatud juhul, kui nende suhtes on eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt tarnelepingus või järgnevas tarnija ja ostja vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud:

a)  ostja tagastab tarnijale müümata jäänud põllumajandustooted ja toiduained, ilma et ta maksaks nimetatud müümata jäänud toodete või nimetatud toodete kõrvaldamise või mõlema eest;

b)  tarnijalt nõutakse tasu tema põllumajandustoodete ja toiduainete ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;

c)  ostja nõuab, et tarnija kannaks kõik või osa ostja poolt müügiedenduse käigus müüdavate põllumajandustoodete ja toiduainete allahindluse kuludest;

d)  ostja nõuab, et tarnija kannaks ostja poolt müüdavate põllumajandustoodete ja toiduainete turundamise kulud;

e)  ostja nõuab, et tarnija kannaks ostja poolt müüdavate põllumajandustoodete ja toiduainete turustamise kulud;

f)  ostja nõuab, et tarnija kannaks tarnija toodete müügiks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalile tasutavad kulud.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktis c osutatud kaubandustava on keelatud, välja arvatud juhul, kui ostja, kes on müügiedenduse algatajaks, määrab enne müügiedenduse algust kindlaks müügiedenduse ajavahemiku ja allahindlusega tellitavate põllumajandustoodete ja toiduainete eeldatava koguse.

3.  Kui ostja nõuab lõike 2 esimese lõigu punktis b, c, d, e või f osutatud olukordades tasu maksmist, esitab ostja tarnijale viimase nõudmisel kirjalikult hinnangulise maksesumma ühiku kohta või üldise maksete summa, olenevalt sellest, kumb on asjakohane, ning kui tegemist on lõike 2 esimese lõigu punktis b, d, e või f osutatud olukordadega, esitab ostja tarnijale kirjalikult ka hinnangulised kulud ja nende kulude põhjenduse.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelud on üldist kehtivust omavad sätted, mida kohaldatakse igas nende keeldude kohaldamisalasse kuuluvas olukorras, olenemata sellest, millist õigust poolte vahel tarnelepingu suhtes muidu kohaldatakse.

Artikkel 4

Nõuete täitmise eest vastutavate asutuste määramine

1.  Iga liikmesriik määrab vähemalt ühe asutuse, kes tagab artiklis 3 sätestatud keeldude järgimise riigi tasandil (edaspidi „nõuete täitmise eest vastutav asutus“), ja teavitab sellisest määramisest komisjoni.

2.  Kui liikmesriik määrab oma territooriumil rohkem kui ühe nõuete täitmise eest vastutava asutuse, määrab ta ühtse kontaktpunkti koostöö tegemiseks nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahel ja komisjoniga.

Artikkel 5

Kaebused ja konfidentsiaalsus

1.  Tarnija võib esitada kaebuse kas tarnija elu- või asutamiskoha liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutavale asutusele või selle liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutavale asutusele, kus on ostja, kelle puhul kahtlustatakse keelatud kaubandustava kasutamist, elu- või asutamiskoht. Nõuete täitmise eest vastutav asutus, kellele kaebus esitati, on pädev jõustama artiklis 3 sätestatud keelde.

2.  Kaebusi võivad oma liikmete või asjakohastel juhtudel oma liikmete taotlusel esitada tootjaorganisatsioonid, muud tarnijaorganisatsioonid ja selliste organisatsioonide liidud, kelle liikmed või liikmete liikmed leiavad, et keelatud kaubandustava neid mõjutab. Muudel organisatsioonidel, kellel on õigustatud huvi esindada tarnijaid, on õigus esitada kaebus tarnija taotluse korral ja tarnija huvides, tingimusel et sellised organisatsioonid on sõltumatud mittetulundusühingud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitaja nõudmisel võtab nõuete täitmise eest vastutav asutus meetmeid, mis on vajalikud, et tagada kaebuse esitaja või lõikes 2 osutatud liikmete või tarnijate identiteedi asjakohane kaitse ja mis tahes muu sellise teabe konfidentsiaalsust, mille avalikustamine võib kaebuse esitaja arvates tema või nimetatud liikmete või tarnijate huve kahjustada. Kaebuse esitaja märgib ära kogu teabe, mille puhul ta konfidentsiaalsust nõuab.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nõuete täitmise eest vastutav asutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul pärast kaebuse saamist sellest, kuidas ta kavatseb kaebust menetleda.

5.  Liikmesriigid tagavad, et kui nõuete täitmise eest vastutav asutus leiab, et kaebuse põhjal meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust, teavitab ta kaebuse esitajat oma seisukoha põhjustest mõistliku aja jooksul pärast kaebuse saamist.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kui nõuete täitmise eest vastutav asutus leiab, et kaebuse põhjal meetmete võtmiseks on piisav alus, siis ta algatab kaebuse uurimise ja viib uurimise lõpule mõistliku aja jooksul.

7.  Liikmesriigid tagavad, et kui nõuete täitmise eest vastutav asutus leiab, et ostja on rikkunud artiklis 3 osutatud keelde, nõuab ta ostjalt keelatud kaubandustava kasutamise lõpetamist.

Artikkel 6

Nõuete täitmise eest vastutavate asutuste volitused

1.  Liikmesriigid tagavad, et igal nende nõuete täitmise eest vastutaval asutusel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja eksperditeadmised, ning annavad nõuete täitmise eest vastutavale asutusele järgmised õigused:

a)  õigus algatada ja läbi viia uurimisi omal algatusel või kaebuse põhjal;

b)  õigus nõuda ostjatelt ja tarnijatelt kogu vajaliku teabe esitamist, et viia läbi keelatud kaubandustavadega seotud uurimisi;

c)  õigus korraldada uurimiste raames ette teatamata kohapealseid kontrolle kooskõlas riigisiseste normide ja menetlustega;

d)  õigus teha otsuseid, milles tuvastatakse artiklis 3 sätestatud keeldude rikkumisi ja nõutakse ostjalt keelatud kaubandustava kasutamise lõpetamist; nõuete täitmise eest vastutav asutus võib keelduda sellise otsuse tegemisest, kui sellega kaasneks risk avaldada kaebuse esitaja identiteet või muu teave, mille avalikustamist peab kaebuse esitaja oma huve kahjustavaks ning tingimusel, et kaebuse esitaja on sellise teabe artikli 5 lõike 3 kohaselt ära märkinud;

e)  õigus algatada kooskõlas riigisiseste normide ja menetlustega menetlusi, et määrata õigusrikkumise toimepanijale trahve ja muid sama tõhusaid karistusi ning võtta ajutisi meetmeid;

f)  õigus avaldada korrapäraselt punktide d ja e alusel tehtud otsuseid.

Esimese lõigu punktis e osutatud karistused peavad rikkumise laadi, kestust, kordumist ja raskust arvesse võttes olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud õiguste kasutamisel järgitakse kaitseõiguse osas asjakohaseid kaitsemeetmeid kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, sealhulgas juhul, kui kaebuse esitaja taotleb artikli 5 lõike 3 kohaselt teabe käsitamist konfidentsiaalsena.

Artikkel 7

Alternatiivne vaidluste lahendamine

Ilma et see piiraks tarnijate õigust esitada kaebus artikli 5 kohaselt ning ilma et see piiraks artikli 6 kohaseid nõuete täitmise eest vastutava asutuse õigusi, võivad liikmesriigid edendada vaidluste tõhusa ja sõltumatu lahendamise mehhanismi, nt vahendusmenetluse vabatahtlikku kasutamist, eesmärgiga lahendada tarnijate ja ostjate vahelised vaidlused seoses ebaausate kaubandustavade kasutamisega ostja poolt.

Artikkel 8

Nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vaheline koostöö

1.  Liikmesriigid tagavad, et nõuete täitmise eest vastutavad asutused teevad omavahel ja komisjoniga tõhusalt koostööd ja abistavad üksteist vastastikku piiriülese mõõtmega uurimistes.

2.  Nõuete täitmise eest vastutavad asutused saavad vähemalt kord aastas kokku, et arutada käesoleva direktiivi kohaldamist, võttes aluseks artikli 10 lõikes 2 osutatud aastaaruanded ▌. Nõuete täitmise eest vastutavad asutused arutavad parimaid tavasid, uusi juhtumeid ja uusi arengusuundi põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas kasutatavate ebaausate kaubandustavade valdkonnas ning vahetavad teavet, eeskätt seoses rakendusmeetmetega, mida nad on võtnud vastavalt käesolevale direktiivile ja oma nõuete täitmist puudutavatele tavadele. Nõuete täitmise eest vastutavad asutused võivad võtta vastu soovitusi, et julgustada käesoleva direktiivi järjepidevat kohaldamist ja parandada nõuete tagamiseks võetavaid meetmeid. Komisjon osaleb nende kohtumiste korraldamises.

3.  Komisjon loob veebisaidi, mis võimaldab nõuete täitmise eest vastutavatel asutustel vahetada teavet omavahel ja komisjoniga, eelkõige seoses iga-aastaste koosolekutega, ja haldab seda veebisaiti. Komisjon loob avaliku veebisaidi, kus on esitatud määratud nõuete täitmise eest vastutavate asutuste kontaktandmed ja lingid riiklike nõuete täitmise eest vastutavate asutuste või liikmesriikide muude asutuste veebisaitidele, ning mis sisaldab artikli 13 lõikes 1osutatud meetmeid käesoleva direktiivi ülevõtmise kohta.

Artikkel 9

Riigisisesed normid

1.  Liikmesriigid võivad ulatuslikuma kaitse tagamiseks jätta kehtima või kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid norme, mille eesmärk on võidelda ebaausate kaubandustavadega, tingimusel et need riigisisesed normid on kooskõlas siseturu toimimise normidega.

2.  Käesolev direktiiv ei piira selliste riigisiseste normide kohaldamist, mille eesmärk on võidelda käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävate ebaausate kaubandustavadega, kui need normid on kooskõlas siseturu toimimise normidega.

Artikkel 10

Aruandlus ▌

1.  Liikmesriigid tagavad, et nõuete täitmise eest vastutavad asutused avaldavad igal aastal aruande oma tegevuse kohta, mis kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse; aruandes märgitakse muu hulgas vastu võetud kaebuste ning eelmisel aastal algatatud ja lõpetatud uurimiste arv. Iga lõpetatud uurimise kohta esitatakse aruandes kokkuvõte ning kirjeldatakse uurimise sisu, tulemusi ja kui see on kohane, tehtud otsuseid, kohaldades artikli 5 lõikes 3 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile iga aasta 15. märtsiks aruande, milles käsitletakse ettevõtjatevahelisi ebaausaid kaubandustavasid põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige kõiki asjakohaseid andmeid käesoleva direktiiviga ette nähtud normide kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta asjaomases liikmesriigis eelmisel aastal.

3.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse

a)  normid teabe kohta, mis on vajalikud lõike 2 kohaldamiseks;

b)  liikmesriikide poolt komisjonile esitatava teabe haldamise kord ning normid teabe sisu ja vormi kohta;

c)  teabe või dokumentide liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, kolmanda riigi pädevatele asutustele või avalikkusele edastamise või kättesaadavaks tegemise kord, võttes arvesse põllumajandustootjate ja ettevõtjate isikuandmete kaitset ning õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 229. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Hindamine

1.  Komisjon teeb … [78 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] direktiivi esimese hindamise ja esitab aruande kõnealuse hindamise peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud.

2.  Hindamisel hinnatakse vähemalt järgmist:

a)  selliste riigi tasandil rakendatud meetmete tõhusust, mille eesmärk on võidelda ebaausate kaubandustavadega põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas;

b)  pädevate nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahelise koostöö tõhusust ja kui see on kohane määratakse kindlaks sellise koostöö parandamise viisid.

3.  Komisjon tugineb lõikes 1 osutatud aruandes artikli 10 lõikes 2 osutatud iga-aastastele aruannetele. Vajaduse korral võib komisjon nõuda liikmesriikidelt täiendavat teavet, sealhulgas teavet riigi tasandil rakendatud meetmete tõhususe kohta ning koostöö ja vastastikkuse abi tõhususe kohta.

4.  Komisjon esitab … [30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] vahearuande käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise seisu kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 13

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad hakkavad kõnealuseid norme kohaldama hiljemalt … [30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus ostuühenduste kohta

Euroopa Parlament tunnustab küll ostjate ühenduste võimalikku rolli põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas majandusliku tasuvuse tekitamisel, kuid rõhutab, et praeguse teabepuuduse tõttu ei ole võimalik hinnata niisuguste ostjate ühenduste majanduslikku mõju tarneahela toimimisele.

Sellega seoses kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles algatama viivitamata põhjaliku analüüsi selle kohta, milline on niisuguste riiklike ja rahvusvaheliste ostuühenduste ulatus ja mõju põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela majanduslikule toimimisele.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus põllumajandus- ja toiduaineteturgude läbipaistvuse kohta

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad, et põllumajandus- ja toiduaineteturgude läbipaistvus on hästitoimiva põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela oluline element, et ettevõtjad ja riigiasutused saaksid teha teadlikumaid valikuid ning et hõlbustada ettevõtjate arusaamist turu arengutest. Komisjoni julgustatakse jätkama käimasolevat tööd turu läbipaistvuse suurendamiseks ELi tasandil. See võib hõlmata töö tõhustamist ELi turuvaatlusrühmade osas ning põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas hinnakujundusmehhanismide analüüsiks vajalike statistiliste andmete paremat kogumist.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 165.
(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 48.
(3)ELT C 440, 6.12.2018, lk 165.
(4)ELT C 387, 25.10.2018, lk 48.
(5)Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(6)ELT C 86, 6.3.2018, lk 40.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(10)Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).


Euroopa kodanikualgatus ***I
PDF 273kWORD 92k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta (COM(2017)0482 – C8‑0308/2017 – 2017/0220(COD))
P8_TA-PROV(2019)0153A8-0226/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0482),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 24, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0308/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 23. märtsi 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8‑0226/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… Euroopa kodanikualgatuse kohta

P8_TC1-COD(2017)0220


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu lepinguga on kehtestatud liidu kodakondsus. Liidu kodanikele (edaspidi „kodanikud“) on antud õigus pöörduda otse komisjoni poole taotlusega, milles komisjoni kutsutakse üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ja mis annab neile sarnase õiguse, nagu on ▌Euroopa Parlamendil Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 225 ja nõukogul ELi toimimise lepingu artikli 241 alusel. Euroopa kodanikualgatus aitab seega edendada liidu demokraatlikku toimimist kodanike osalemise kaudu tema demokraatlikus ja poliitilises elus. Nagu ilmneb ELi lepingu artikli 11 ja ELi toimimise lepingu artikli 24 struktuurist, tuleks Euroopa kodanikualgatust vaadelda seoses muude vahenditega, mille kaudu kodanikud võivad juhtida liidu institutsioonide tähelepanu teatavatele küsimustele ja mis hõlmavad eelkõige dialoogi esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga, konsultatsioone asjaosalistega, petitsioone ja taotlusi ombudsmanile.

(2)  Euroopa kodanikualgatuse reeglid ja kord on sätestatud Euroopa Parlamendi määruses (EL) nr 211/2011,(6) mida on täiendatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1179/2011(7).

(3)  31. märtsil 2015 tõi komisjon määruse (EL) nr 211/2011 kohaldamise aruandes välja mitmeid kõnealuse määruse rakendamisel ilmnevaid probleeme ning kohustus põhjalikumalt analüüsima nende probleemide mõju Euroopa kodanikualgatuse vahendi tulemuslikkusele ja parandama vahendi toimimist.

(4)  28. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse kohta(8) ja 26. juuni 2017. aasta seadusandliku algatusraporti projektis(9) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles vaatama läbi määrust (EL) nr 211/2011 ja rakendusmäärust (EL) nr 1179/2011.

(5)  Käesoleva määruse eesmärk on muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajatele ja toetajatele paremini kättesaadavaks, vähem koormavaks ja paremini kasutatavaks ning tugevdada selle järelmeetmeid, et saavutada selle kui ▌arutelu edendamise vahendi ▌täielik potentsiaal▌. Samuti peaks see hõlbustama võimalikult paljude kodanike osalemist liidu demokraatlikus otsustusprotsessis.

(6)  Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks tagada Euroopa kodanikualgatuse korra ja tingimuste tulemuslikkus, läbipaistvus, selgus, lihtsus ja kasutajasõbralikkus, sealhulgas puuetega inimeste jaoks, ning kõnealuse vahendi olemust arvestav proportsionaalsus. Seejuures tuleks õigusi ja kohustusi täpselt tasakaalus hoida ning tagada, et komisjon kehtivad algatused asjakohaselt läbi vaatab ja neile vastab.

(7)  Asjakohane on kehtestada algatuse toetamiseks vajalik vanuse alampiir. Kõnealune vanuse alampiir peaks vastama Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikule eale. Et suurendada noorte kodanike osalemist liidu demokraatlikus elus ja seega saavutada Euroopa kodanikualgatuse kui osalusdemokraatia vahendi täielik potentsiaal, peaks liikmesriikidel, kes peavad seda asjakohaseks, olema võimalik kehtestada algatuse toetamise vanuse alampiiriks 16 aastat, ja nad peaksid sellest komisjonile teatama. Komisjon peaks Euroopa kodanikualgatuse toimimise korrapäraselt läbi vaatama, sealhulgas kodanikualgatuse toetamise vanuse alampiiri osas. Liikmesriike kutsutakse üles kaaluma vastavalt oma õigusaktidele 16 aasta kehtestamist vanuse alampiiriks.

(8)  Kooskõlas ELi lepingu artikli 11 lõikega 4 võivad vähemalt miljon liidu kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.

(9)  Tagamaks, et kodanikualgatus esindab liidu huve ja seda vahendit on samas lihtne kasutada, tuleks sätestada, et algatuses peaks osalema kodanikke vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest.

(10)  Algatuse esinduslikkuse ja kodanikele algatuse toetamisel samalaadsete tingimuste tagamiseks on asjakohane kehtestada allakirjutanute nõutav minimaalne arv neist liikmesriikidest. Allakirjutanute nõutav minimaalne arv igast liikmesriigist peaks olema kahanevalt proportsionaalne ja selle arvutamiseks tuleks igast liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv korrutada Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

(11)  Et muuta Euroopa kodanikualgatused kaasavamaks ja nähtavamaks, saavad korraldajad kasutada oma tutvustamis- ja teabevahetustegevuses keeli, mis ei ole liidu institutsioonide ametlikud keeled, kuid on liikmesriikide põhiseadusliku korra kohaselt ametlikud keeled nende territooriumil või mõnes selle osas.

(12)  Kuigi käesoleva määruse kohaldamisel töödeldavad isikuandmed võivad Euroopa kodanikualgatuse kui osalusdemokraatia vahendi olemuse tõttu hõlmata tundlikke andmeid, on nii algatuse toetamisel isikuandmete esitamise nõudmine kui ka selliste andmete töötlemine õigustatud ulatuses, mis on vajalik toetusavalduste kontrollimiseks liikmesriigi õigusaktide ja tava kohaselt.

(13)  Selleks et muuta Euroopa kodanikualgatus paremini kättesaadavaks, ▌ peaks komisjon andma kodanikele ja korraldajate rühmadele teavet, abi ja praktilist tuge, eelkõige käesoleva määruse nendes aspektides, mis kuuluvad tema pädevusse. Selle teabe ja abi tugevdamiseks peaks komisjon tegema kättesaadavaks ka veebipõhise koostööplatvormi, mis pakuks selleks mõeldud arutelufoorumi ja sõltumatut tuge, teavet ja õigusnõu Euroopa kodanikualgatuse kohta. Platvorm peaks olema avatud kodanikele, korraldajate rühmadele, organisatsioonidele ja välisekspertidele, kellel on kogemusi Euroopa kodanikualgatuste korraldamisel. Platvorm peaks olema ligipääsetav puuetega inimestele.

(14)  Et korraldajate rühmadel oleks võimalik oma algatust kogu menetluse jooksul juhtida, peaks komisjon tegema kättesaadavaks Euroopa kodanikualgatuse veebipõhise registri (edaspidi „register“). Teadlikkuse suurendamiseks ja kõigi algatuste läbipaistvuse tagamiseks peaks registri juurde kuuluma avalik veebisait, kus antakse põhjalikku üldteavet Euroopa kodanikualgatuse kohta, samuti ajakohast teavet üksikute algatuste, nende staatuse ning korraldajate rühma esitatud toetus- ja rahastamisallikate kohta.

(15)  Et tagada kodanikulähedus ja suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest, peaksid liikmesriigid looma oma territooriumil ühe või mitu kontaktpunkti, kus kodanikud saaksid Euroopa kodanikualgatuse kohta teavet ja abi. Selline teave ja abi peaks puudutama eelkõige käesoleva määruse neid aspekte, mille rakendamine kuulub liikmesriikide ametiasutuste pädevusse või mis puudutavad kohaldatavat liikmesriigi õigust ning mille puhul kõnealused asutused oskavad seetõttu kodanikke ja korraldajate rühmi kõige paremini teavitada ja aidata. Kui see on kohane, peaksid liikmesriigid püüdma saavutada koostoimet teenustega, mis toetavad sarnaste riiklike vahendite kasutamist. Komisjon, sealhulgas tema esindused liikmesriikides, peaks tagama tiheda koostöö nimetatud teabe- ja abimeetmetega seotud riiklike kontaktpunktidega, sealhulgas, kui see on kohane, teavitustegevusega liidu tasandil.

(16)  Kodanikualgatuse edukaks käimalükkamiseks ja korraldamiseks on vaja vähemalt minimaalsel tasemel organiseeritud struktuuri. Selleks struktuuriks peaks olema vähemalt seitsmest eri liikmesriigist pärit füüsilisest isikust koosnev korraldajate rühm, et edendada üle liidu oluliste probleemide tõstatamist ja soodustada sellesisulist mõttevahetust. Läbipaistvuse ning sujuva ja tõhusa teabevahetuse huvides peaks korraldajate rühm määrama esindaja, kes kogu menetluse vältel vahendab korraldajate rühma ja liidu institutsioonide vahelist suhtlust. Korraldajate rühmale tuleks anda kooskõlas liikmesriigi õigusega võimalus luua algatuse juhtimiseks juriidiline isik. Seda juriidilist isikut tuleks käesoleva määruse kohaldamisel lugeda korraldajate rühmaks.

(17)  Lisaks sellele, et seoses isikuandmete töötlemisega kohaldatakse vastutuse ja karistuste suhtes jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679,(10) peaks korraldajate rühm kooskõlas liikmesriigis kohaldatava õigusega solidaarselt vastutama kahju eest, mida selle liikmed põhjustavad algatuse korraldamisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu toime pandud õigusvastaste tegudega. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatakse korraldajate rühmale asjakohaseid karistusi.

(18)  Selleks et tagada algatuste sidusus ja läbipaistvus ning vältida olukorda, kus allkirju kogutakse algatusele, mis ei vasta aluslepingutes ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele, tuleks käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad algatused enne kodanike toetusavalduste kogumisperioodi algust komisjoni juures registreerida. Registreerimist korraldades peaks komisjon järgima täielikult ELi toimimise lepingu artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustust ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ette nähtud hea halduse üldpõhimõtet.

(19)  Selleks et muuta Euroopa kodanikualgatus tulemuslikuks ja paremini kättesaadavaks, ▌arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse kord ja tingimused peavad olema selged, lihtsad, kasutajasõbralikud ja proportsionaalsed, ja tagada, et võimalikult paljud algatused registreeritakse, on juhul, kui käesoleva määruse kohase registreerimise nõuetele vastab üksnes algatuse üks või mõni osa, asjakohane registreerida algatus osaliselt. Algatused tuleks registreerida osaliselt, kui ▌ osa algatusest, sealhulgas selle põhieesmärgid, ei jää ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ning kõik muud registreerimisnõuded on täidetud. Osalise registreerimise ulatuse suhtes tuleks tagada selgus ja läbipaistvus ning võimalikke allakirjutajaid tuleks teavitada registreerimise ulatusest ja asjaolust, et toetusavaldusi kogutakse üksnes algatuse registreeritud ulatuse suhtes. Komisjon peaks korraldajate rühma piisavalt üksikasjalikult teavitama põhjusest, miks ta otsustas algatust mitte registreerida või otsustas selle üksnes osaliselt registreerida, ning kõigist korraldajate rühmale kättesaadavatest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest.

(20)  Algatuse toetusavaldusi tuleks koguda kindla tähtaja jooksul. Selleks et tagada, et algatus ei minetaks oma asjakohasust, arvestades samal ajal seda, kui keeruline on koguda toetusavaldusi kogu liidus, ei tohiks see tähtaeg ületada 12 kuud alates korraldajate rühma poolt kindlaks määratud kogumisperioodi alguskuupäevast. Korraldajate rühmal peaks olema võimalik valida kogumisperioodi alguskuupäev, mis peaks saabuma kuue kuu jooksul alates algatuse registreerimisest. Korraldajate rühm peaks valitud kuupäevast komisjonile teatama hiljemalt kümme tööpäeva enne selle kuupäeva saabumist. Et tagada kooskõlastamine liikmesriikide ametiasutustega, peaks komisjon teavitama liikmesriike kuupäevast, mille korraldajate rühm talle teatavaks tegi.

(21)  Et muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja toetajate jaoks paremini kättesaadavaks, vähem koormavaks ja paremini kasutatavaks, peaks komisjon looma veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi ja seda käitama. See süsteem tuleks teha korraldajate rühmadele tasuta kättesaadavaks ja selle tehnilised funktsioonid peaksid võimaldama toetusavalduste veebis kogumist, hõlmates veebimajutust ja tarkvara, samuti ligipääsetavuselemente, millega tagada, et puuetega kodanikud saavad algatusi toetada. Kõnealune süsteem tuleks luua ja seda tuleks hooldada kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2017/46(11).

(22)  Kodanikel peaks algatuste veebis või paberil toetamiseks piisama üksnes nende isikuandmete esitamisest, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama, kas nad soovivad, et nad kantaks III lisa A või B osa alla. Euroopa kodanikualgatuse veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kasutavatel kodanikel peaks olema võimalik toetada algatust veebis, kasutades teavitatud e‑identimisvahendeid või andes e‑allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014(12) tähenduses. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid rakendama vajalikud tehnilised funktsioonid nimetatud määrusega ▌ette nähtud raamides. Kodanikud peaksid toetusavalduse allkirjastama ainult ühe korra.

(23)  Et hõlbustada üleminekut uuele kesksele veebipõhisele toetusavalduste kogumise süsteemile, peaks korraldajate rühmal ▌ olema ka edaspidi võimalik ▌ luua oma veebipõhine toetusavalduste kogumise süsteem ja koguda selle süsteemi kaudu toetusavaldusi algatuste jaoks, mis on käesoleva määruse kohaselt registreeritud hiljemalt 31. detsembril 2022. Korraldajate rühm peaks iga algatusega kasutama ühtset veebipõhist toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi. Toetusavalduste kogumiseks korraldajate rühma loodavate ja käitatavate veebipõhiste üksiksüsteemide tehnilised ja turvaomadused peaksid olema piisavad, et tagada andmete turvaline kogumine, säilitamine ja edastamine kogu menetluse vältel. Sel eesmärgil peaks komisjon koostöös liikmesriikidega kehtestama toetusavalduste kogumise veebipõhiste üksiksüsteemide üksikasjaliku tehnilise kirjelduse. Komisjonil peaks olema võimalik küsida nõu liidu institutsioone võrgu- ja infosüsteemide turvalisusega seotud poliitika väljatöötamisel ning rakendamisel toetavalt Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametilt (ENISA).

(24)  On asjakohane, et liikmesriigid kontrolliksid enne toetusavalduste kogumist toetusavalduste kogumiseks korraldajate rühma loodud veebipõhiste üksiksüsteemide vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja annaksid välja sellist vastavust tõendava dokumendi. Veebipõhiseid toetusavalduste kogumise üksiksüsteeme peaks tõendama selle liikmesriigi pädev asutus, kus säilitatakse veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu kogutud andmeid. Ilma et see piiraks riiklikele järelevalveasutustele määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid volitusi, peaksid liikmesriigid määrama süsteemide tõendamise eest vastutava pädeva riikliku asutuse. Liikmesriigid peaksid oma pädevate asutuste antud tõendeid vastastikku tunnustama.

(25)  Kui kodanikualgatusele on allakirjutanutelt kogutud vajalik arv toetusavaldusi, peaks iga liikmesriik vastutama oma kodanike allkirjastatud toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise eest, et hinnata, kas kokku on saadud nõutav minimaalne arv allakirjutanuid, kellel on Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigus. Võttes arvesse liikmesriikide halduskoormuse piiramise vajadust, tuleks selliseid kontrolle teha asjakohasel viisil, milleks võib kasutada juhuslikku valikut. Liikmesriigid peaksid välja andma dokumendi, millega tõendatakse saadud kehtivate toetusavalduste arvu.

(26)  Avalike arutelude soodustamiseks algatustes osalemise ja tõstatatud probleemide üle peaks korraldajate rühmal, juhul kui komisjonile on esitatud algatus, mida toetab nõutav arv allakirjutanuid ja mis vastab muudele käesoleva määruse kohastele nõuetele, olema õigus tutvustada seda algatust liidu tasandi avalikul kuulamisel. Euroopa Parlament peaks avaliku kuulamise ▌ korraldama kolme kuu jooksul alates algatuse esitamisest komisjonile. Euroopa Parlament peaks tagama, et sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja ekspertide huvid on tasakaalustatult esindatud. Komisjon peaks olema esindatud sobilikul tasemel. Nõukogul, liidu teistel institutsioonidel ja nõuandvatel organitel ning huvitatud sidusrühmadel peaks samuti olema võimalik kuulamisel osaleda, et tagada selle kaasav iseloom ja toetada avalikku huvi.

(27)  Euroopa Parlamendil kui institutsioonil, kus kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud, peaks olema õigus hinnata toetust kehtivale algatusele pärast selle esitamist ja pärast selle avalikku kuulamist. Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik ka hinnata meetmeid, mille komisjon on algatuse alusel võtnud ja mida ta on teatises kirjeldanud.

(28)  Selleks et tagada kodanike tulemuslik osalemine ELi demokraatias, peaks komisjon kehtiva algatuse läbi vaatama ja sellele vastama. Komisjon peaks seega kuue kuu jooksul alates algatuse saamisest esitama oma õiguslikud ja poliitilised järeldused ning nimetama algatuse suhtes kavandatava meetme. Komisjon peaks kavandatavat meedet ▌ selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult põhjendama, sealhulgas täpsustades, kas ta võtab vastuseks algatusele vastu liidu õigusakti ettepaneku, ja peaks samuti põhjendama kui ta ei võta mingit meedet. Komisjon peaks algatused läbi vaatama, järgides Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ette nähtud hea halduse üldpõhimõtteid.

(29)  Et tagada oma rahastamise ja toe läbipaistvus, peaks korraldajate rühma registreerimise kuupäeva ja algatuse komisjonile esitamise kuupäeva vahele jääval ajavahemikul korrapäraselt esitama ▌rahastamise ja toe kohta ajakohastatud ja üksikasjalikku teavet. See teave tuleks avalikustada registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil. Korraldajate rühma esitatav rahastamisallikate ja toetuse deklaratsioon peaks sisaldama teavet rahalise toetuse kohta, mis ületab 500 eurot sponsori kohta, samuti organisatsioonide kohta, kes korraldajate rühma vabatahtlikkuse alusel abistavad, kui selline toetus ei ole majanduslikult mõõdetav. Üksustel, eelkõige organisatsioonidel, kes aluslepingute kohaselt aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja väljendavad liidu kodanike tahet, peaks olema võimalik algatusi edendada, neid rahastada ja toetada ▌, kui nad teevad seda käesolevas määruses sätestatud korras ja tingimustel ▌.

(30)  Täieliku läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon tegema registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil kättesaadavaks kontaktvormi, et võimaldada kodanikel esitada kaebusi, korraldajate rühma esitatud rahastamis- ja toetusallikaid puudutava teabe täielikkuse ja õigsuse kohta. Komisjonil peaks olema õigus nõuda korraldajate rühmalt kaebustega seoses lisateavet ning vajaduse korral registris deklareeritud rahastamis- ja toetusallikaid puudutavat teavet ajakohastada.

(31)  Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Seda silmas pidades on õiguskindluse huvides asjakohane täpsustada, et seoses isikuandmete töötlemisega toetusavalduste, e‑posti aadresside ja algatuste toetajate andmete kogumise ajal ning toetusavalduste kontrollimiseks ja tõendamiseks loetakse vastutavateks töötlejateks määruse (EL) 2016/679 tähenduses korraldajate rühma esindajat või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidilist isikut ja liikmesriigi pädevaid asutusi ning samuti on asjakohane kindlaks määrata maksimaalne ajavahemik, mille jooksul võib algatuse jaoks kogutud isikuandmeid säilitada. Vastutavate töötlejatena peaksid korraldajate rühma esindaja või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik ja liikmesriikide pädevad asutused võtma kõik vajalikud meetmed, et täita määrusega (EL) 2016/679 kehtestatud kohustused, eelkõige need, mis on seotud andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamise ning andmesubjektide õigustega.

(32)  Kui komisjon töötleb käesoleva määruse kohaldamisel isikuandmeid, kohaldatakse ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725(13). Asjakohane on täpsustada, et komisjoni tuleb käsitada vastutava töötlejana määruse (EL) 2018/1725 tähenduses seoses isikuandmete töötlemisega registris, veebipõhisel koostööplatvormil, veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis ning e-posti aadresside kogumisel. Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, mis võimaldab korraldajate rühmal veebis oma algatustele toetusavaldusi koguda, peaks kooskõlas käesoleva määrusega looma ja seda käitama komisjon. Komisjon ja korraldajate rühma esindaja või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik, peaksid seoses veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis sisalduvate isikuandmete töötlemisega olema määruse (EL) nr 2016/679 tähenduses kaasvastutavad töötlejad.

(33)  Kodanike aktiivse osalemise soodustamiseks liidu poliitilises elus peaks komisjon suurendama üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest, kasutades eelkõige digitehnoloogiat ja sotsiaalmeediat ning tegutsedes liidu kodakondsuse ja kodanike õiguste edendamise meetmete raames. Euroopa Parlament peaks komisjoni teavitustegevusele kaasa aitama.

(34)  Et hõlbustada teabevahetust allakirjutanutega ja teavitada neid algatuse suhtes võetud järelmeetmetest, peaks komisjonil ja korraldajate rühmal olema võimalik ▌andmekaitsenorme järgides koguda allakirjutanute e‑posti aadresse. E‑posti aadresside kogumine peaks olema vabatahtlik ja toimuma üksnes allakirjutanute sõnaselgel nõusolekul. E‑posti aadresse ei tohiks koguda toetusavalduse vormi osana ja võimalikke allakirjutajaid tuleks teavitada, et nende õigus algatust toetada ei olene sellest, kas nad on nõus, et nende ‑posti aadresse kogutakse.

(35)  Selleks et kohandada käesolevat määrust tulevikus ilmnevatele vajadustele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ja eelkõige toetusavalduste kogumise veebipõhiste süsteemide tehnilise kirjelduse kehtestamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas käesoleva määrusega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(15).

(37)  Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane põhieesmärgi – kodanike osalemise edendamine liidu demokraatlikus ja poliitilises elus – saavutamiseks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad Euroopa kodanikualgatust. ELi lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale

(38)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ▌ette nähtud põhimõtetest.

(39)  Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EL) nr 211/2011 kehtetuks tunnistada.

(40)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(16) artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma ametlikud märkused 19. detsembril 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse kord ja tingimused, millele peab vastama algatus, milles kutsutakse komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohane ettepanek küsimustes, mille puhul on liidu kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt (edaspidi „Euroopa kodanikualgatus“ või „algatus“).

Artikkel 2

Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigus

1.  Vastavalt käesolevale määrusele on igal ▌liidu kodanikul, kes on vähemalt Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus eas, õigus algatust toetusavalduse allkirjastamisega toetada.

Liikmesriigid võivad vastavalt oma õigusaktidele kehtestada vanuse alammääraks 16 aastat, ja sel juhul teavitavad nad sellest komisjoni.

2.  Kooskõlas kohaldatava õigusega tagavad liikmesriigid ja komisjon, et puuetega inimesed saavad kasutada oma õigust toetada algatusi ja pääsevad teiste kodanikega võrdsetel alustel ligi kõigile algatusi käsitlevatele teabeallikatele.

Artikkel 3

Nõutav allakirjutanute arv

1.  Algatus kehtib kui:

a)  seda on toetanud artikli 2 lõike 1 kohaselt vähemalt üks miljon liidu kodanikku (edaspidi „allakirjutanud“) vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest ja

b)  vähemalt ühes neljandikus liikmesriikidest küündis allakirjutanute arv algatuse registreerimise ajal kehtinud I lisa kohase minimaalse allakirjutanute arvuni, mis vastab igast liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvule korrutatuna Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

2.  Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse allakirjutanut tema kodakondsusjärgses liikmesriigis, sõltumata kohast, kus ta toetusavaldusele alla kirjutas.

Artikkel 4

Komisjoni ja liikmesriikide pakutav teave ja abi

1.  Komisjon annab kodanikele ja korraldajate rühmadele Euroopa kodanikualgatuse kohta kergesti kättesaadavat ja põhjalikku teavet ja abi, muu hulgas suunates nad asjakohaste teabeallikate ja abi juurde.

Komisjon teeb Euroopa kodanikualgatuse juhendi üldsusele kättesaadavaks nii internetis kui paberil ning kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

2.  Komisjon teeb Euroopa kodanikualgatuse veebipõhise koostööplatvormi kättesaadavaks tasuta.

Platvorm pakub praktilist ja õigusalast nõu ning arutelufoorumi Euroopa kodanikualgatuse teemalise teabe ja parimate tavade vahetamiseks kodanike, korraldajate rühmade, sidusrühmade, vabaühenduste, ekspertide ning liidu muude institutsioonide ja asutuste vahel, kes soovivad osaleda.

Platvorm on puuetega inimestele ligipääsetav.

Platvormi käitamise ja hoolduse kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

3.  Komisjon teeb kättesaadavaks veebipõhise registri, mis võimaldab korraldajate rühmadel oma algatust kogu menetluse vältel hallata.

Register hõlmab avalikku veebisaiti, kust leiab üldteavet Euroopa kodanikualgatuse kohta ning teavet konkreetsete algatuste ja nende staatuse kohta.

Komisjon ajakohastab seda registrit korrapäraselt, tehes korraldajate rühma esitatud teabe kättesaadavaks.

4.  Pärast seda, kui komisjon on algatuse artikli 6 kohaselt registreerinud, tõlgib ta algatuse sisu, sealhulgas selle lisa, II lisas ette nähtud ulatuses kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse, et algatus registris avaldada ja seda kooskõlas käesoleva määrusega toetusavalduste kogumiseks kasutada. ▌

Korraldajate rühm ▌võib esitada ka algatust puudutava lisateabe tõlked kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse ning, kui neid on, II lisas osutatud ja kooskõlas artikli 6 lõikega 2 esitatud õigusakti eelnõu tõlked kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse. Nende tõlgete eest vastutab korraldajate rühm. Korraldajate rühma esitatud tõlgete sisu peab vastama kooskõlas artikli 6 lõikega 2 esitatud algatuse sisule.

Komisjon tagab artikli 6 lõike 2 kohaselt esitatud teabe ja käesoleva lõike kohaselt esitatud tõlgete avaldamise registris ja Euroopa kodanikualgatust käsitleval avalikul veebisaidil.

5.  Liikmesriikide pädevatele asutustele toetusavalduste edastamiseks kooskõlas artikliga 12 töötab komisjon välja ▌failivahetusteenuse ▌ ning teeb selle korraldajate rühmale tasuta kättesaadavaks.

6.  Iga liikmesriik loob ühe või mitu kontaktpunkti, et pakkuda korraldajate rühmadele kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega tasuta teavet ja abi.

II PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 5

Korraldajate rühm

1.  Algatuse ettevalmistamise ja haldamisega tegeleb vähemalt seitsmest füüsilisest isikust koosnev rühm (edaspidi „korraldajate rühm“). Euroopa Parlamendi liikmeid nimetatud minimaalse arvu puhul sisse ei arvestata.

2.  Korraldajate rühma peavad kuuluma vähemalt seitsmes eri liikmesriigis elavad liidu kodanikud, kes on algatuse registreerimise ajal Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus eas.

Komisjon avaldab registris iga algatuse kohta kõikide korraldajate rühma liikmete nimed kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

3.  Korraldajate rühma liikmed määravad endi seast ühe esindaja ja tema asendaja (edaspidi „kontaktisikud“), kes vastutavad kogu menetluse vältel korraldajate rühma ja liidu institutsioonide vahelise suhtluse vahendamise eest ning kellel on õigus tegutseda korraldajate rühma nimel.

Samuti võib korraldajate rühm oma liikmete seast või väljastpoolt määrata veel kuni kaks füüsilist isikut, kellele antakse õigus tegutseda menetluse vältel liidu institutsioonidega suhtlemiseks kontaktisikute nimel

4.  Korraldajate rühm teavitab komisjoni oma koosseisu mis tahes muudatustest menetluse vältel ja esitab asjakohase tõendusmaterjali, millest nähtub, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded on täidetud. Korraldajate rühma koosseisus toimunud muudatusi kajastatakse toetusavalduse vormides ning korraldajate rühma praeguste ja endiste liikmete nimed jäävad registris kogu menetluse vältel kättesaadavaks.

5.  Ilma et see piiraks korraldajate rühma esindaja vastutust määruse (EL) 2016/679 artikli 82 lõike 2 kohase vastutava töötlejana, vastutavad korraldajate rühma liikmed ▌ solidaarselt kahju eest, mis põhjustati algatuse korraldamisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu toime pandud õigusvastaste tegudega, vastavalt liikmesriigi kohaldatavale õigusele.

6.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 84 kohaste karistuste kohaldamist, tagavad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õigusega, et korraldajate rühma liikmete suhtes kohaldatakse tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi käesoleva määruse rikkumise ning eelkõige järgmise eest:

a)  valeandmete esitamine,

b)  andmete väärkasutus.

7.  Kui kooskõlas liikmesriigi õigusega on spetsiaalselt kõnealuse algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik, loetakse seda juriidilist isikut käesoleva artikli lõigete 5 ja 6, artikli 6 lõike 2 ja lõigete 4–7, artiklite 7–19 ning II–VII lisa kohaldamisel olenevalt asjaoludest korraldajate rühmaks või selle liikmeteks, tingimusel et korraldajate rühma liikmete seast rühma esindajaks määratud liikmele antakse õigus tegutseda juriidilise isiku nimel.

Artikkel 6

Registreerimine

1.  Algatuse jaoks võib toetusavaldusi koguda alles pärast seda, kui komisjon on algatuse registreerinud.

2.  Korraldajate rühm esitab komisjonile registreerimistaotluse registri kaudu.

Taotluse esitamise ajal teeb korraldajate rühm ühtlasi järgmist:

a)  edastab II lisas nõutud teabe mõnes liidu institutsioonide ametlikus keeles;

b)  kui korraldajate rühmas on liikmeid üle seitsme, määrab nende seast seitse liiget, keda arvestada artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel;

c)  asjakohasel juhul märgib, et artikli 5 lõike 7 kohaselt on loodud juriidiline isik.

Ilma et see piiraks lõigete 5 ja 6 kohaldamist, teeb komisjon registreerimistaotluse kohta otsuse kahe kuu jooksul alates selle esitamisest.

3.  Komisjon registreerib algatuse, kui

a)  korraldajate rühm on esitanud asjakohase tõendusmaterjali artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise kohta ja määranud artikli 5 lõike 3 esimese lõigu kohased kontaktisikud;

b)  artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras on algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik ja selle esindajaks määratud korraldajate rühma liikmele on antud volitus tegutseda juriidilise isiku nimel;

c)  algatuse ükski osa ei jää ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks;

d)  algatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu ega pahatahtlik;

e)  algatus ei ole ilmselgelt vastuolus ELi väärtustega, mis on ette nähtud ELi lepingu artiklis 2, ega Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega.

Et teha kindlaks, kas käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–e sätestatud nõuded on täidetud, hindab komisjon korraldajate rühma poolt lõike 2 kohaselt esitatud teavet.

Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, keeldub komisjon algatust registreerimast juhul, kui üks või mitu käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–e sätestatud nõuet ei ole täidetud.

4.  Kui komisjon leiab, et lõike 3 esimese lõigu punktides a, b, d ja e sätestatud nõuded on täidetud, kuid lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud nõue ei ole täidetud, annab komisjon korraldajate rühmale ühe kuu jooksul alates taotluse laekumisest sellest hinnangust ühes põhjendustega teada.

Sellisel juhul võib korraldajate rühm algatust komisjoni hinnangu arvesse võtmiseks muuta, et tagada algatuse vastavus lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud nõudele, või esialgse algatusega jätkata või see tagasi võtta. Korraldajate rühm teavitab komisjoni oma valikust kahe kuu jooksul alates komisjoni põhjendatud hinnangu saamisest ja esitab algsele algatusele muudatused, kui neid on.

Kui korraldajate rühm muudab oma esialgset algatust või jätkab sellega vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule, teeb komisjon järgmist:

a)  registreerib algatuse, kui see vastab lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud nõudele;

b)  registreerib algatuse osaliselt, kui ▌osa algatusest, sealhulgas selle põhieesmärgid, ei jää ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks;

c)  vastasel juhul keeldub algatust registreerimast.

Komisjon teeb taotluse kohta otsuse ühe kuu jooksul alates sellest, kui korraldajate rühmalt on laekunud käesoleva lõike teises lõigus osutatud teave.

5.  Registreeritud algatus avalikustatakse registris.

Kui komisjon registreerib algatuse osaliselt, siis ta avaldab registris teabe algatuse registreerimise ulatuse kohta.

Sel juhul tagab korraldajate rühm, et võimalikke allakirjutajaid teavitatakse algatuse registreerimise ulatusest ja asjaolust, et toetusavaldusi kogutakse üksnes algatuse registreeritud ulatuse suhtes.

6.  Komisjon registreerib algatuse unikaalse registreerimisnumbri all ja teavitab sellest korraldajate rühma.

7.  Kui komisjon keeldub kavandatud kodanikualgatust registreerimast või registreerib selle lõike 4 kohaselt üksnes osaliselt, peab ta esitama oma otsuse põhjused ja teavitama korraldajate rühma. Samuti teavitab komisjon korraldajate rühma kõigist rühmale kättesaadavatest võimalikest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest.

Komisjon avaldab kõik oma käesoleva artikli kohaselt tehtud otsused kodanikualgatuse registreerimise taotluste kohta registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil.

8.  Komisjon teavitab algatuse registreerimisest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed.

Artikkel 7

Algatuse tagasivõtmine

Artikli 6 kohaselt registreeritud algatuse võib korraldajate rühm enne artikli 13 kohast algatuse komisjonile esitamist igal ajal tagasi võtta. Sellise tagasivõtmise teade avaldatakse registris.

Artikkel 8

Kogumisperiood

1.  Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 6 kohaldamist, kogutakse kõik toetusavaldused perioodil, mis ei ületa 12 kuud alates korraldajate rühma valitud kuupäevast (edaspidi „kogumisperiood“). Kõnealune kuupäev peab saabuma kuue kuu jooksul pärast algatuse registreerimist artikli 6 kohaselt.

Korraldajate rühm teavitab komisjoni valitud kuupäevast hiljemalt kümme tööpäeva enne selle kuupäeva saabumist.

Kui korraldajate rühm soovib toetusavalduste kogumise lõpetada enne kogumisperioodi lõppkuupäeva, teatab ta komisjonile oma kavatsusest vähemalt kümme tööpäeva enne uut kogumisperioodi lõppkuupäevaks valitud kuupäeva.

Komisjon teavitab liikmesriike esimeses lõigus osutatud kuupäevast.

2.  Komisjon avaldab kogumisperioodi algus- ja lõppkuupäevad registris.

3.  Kogumisperioodi lõppkuupäeval lõpetab komisjon artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi töö ja korraldajate rühm lõpetab artiklis 11 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi töö.

Artikkel 9

Toetusavalduste kogumise kord

1.  Toetusavaldusi võib allkirjastada veebis või paberil.

2.  Toetusavalduste kogumiseks võib kasutada üksnes III lisas sätestatud näidistele vastavaid vorme.

Korraldajate rühm täidab III lisas sätestatud vormid enne toetusavalduste kogumisega alustamist. Vormides esitatud teave peab vastama registris sisalduvale teabele.

Kui korraldajate rühm otsustab koguda toetusavaldusi veebis ja kasutada selleks artiklis 10 ette nähtud veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, vastutab III lisa kohaste sobivate vormide esitamise eest komisjon.

Kui algatus on artikli 6 lõike 4 kohaselt registreeritud osaliselt, kajastub algatuse registreerimise ulatus III lisas sätestatud vormides, samuti asjakohasel juhul veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis ja veebipõhises toetusavalduste kogumise üksiksüsteemis. Toetusavalduse vorme võib toetusavalduste veebis või paberil kogumise jaoks kohandada ▌ .

III lisa ei kohaldata, kui kodanikud toetavad algatust veebis, nimelt artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu ja kasutades teavitatud e‑identimise vahendeid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 4. Liidu kodanikud märgivad oma kodakondsuse ja liikmesriigid aktsepteerivad füüsilise isiku puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1501(17) kohast andmete miinimumkogumit.

3.  Toetusavaldust allkirjastav isik peab esitama üksnes III lisas sätestatud isikuandmed.

4.  Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt 30. juulil 2019 teada, kas nad soovivad, et nad kantaks vastavalt III lisa A või B osa alla. III lisa B osa alla kandmist soovivad liikmesriigid märgivad selles osutatud isikukoodi (isikut tõendava dokumendi) liigi.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2020 avaldab komisjon III lisas esitatud vormid registris.

III lisa ühe osa alla kantud liikmesriik võib komisjonilt taotleda enda kandmist III lisa teise osa alla. Selleks teeb ta komisjonile taotluse vähemalt kuus kuud enne kuupäeva, millest alates uusi vorme kohaldatakse.

5.  Korraldajate rühm vastutab allakirjutanutelt paberil saadud toetusavalduste kogumise eest.

6.  Isik võib konkreetse algatuse toetusavalduse allkirjastada ainult ühe korra.

7.  Korraldajate rühm teavitab komisjoni igas liikmesriigis kogutud toetusavalduste arvust kogumisperioodi ajal vähemalt iga kahe kuu tagant ja lõpuks kogunenud arvust kolme kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu, et selle teabe saaks registris avaldada.

Kui toetusavalduste nõutavat arvu ei ole koos või korraldajate rühm ei ole pärast kogumisperioodi lõppu kolme kuu jooksul midagi teatanud, siis komisjon sulgeb algatuse ja avaldab registris vastavasisulise teate.

Artikkel 10

Veebipõhine toetusavalduste kogumise kesksüsteem

1.  Toetusavalduste veebipõhise kogumise eesmärgil loob komisjon 1. jaanuariks 2020 veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi ja käitab seda alates nimetatud kuupäevast kooskõlas ▌ otsusega (EL, Euratom) 2017/46.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi loomise ja käitamise kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kasutamine on tasuta.

Veebipõhine toetusavalduste kogumise kesksüsteem on ligipääsetav puuetega inimestele.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu saadud andmeid säilitatakse selleks komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud serverites.

Veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu on võimalik üles laadida paberil kogutud toetusavaldusi.

2.  Komisjon tagab iga algatuse puhul, et toetusavaldusi saab artikli 8 kohaselt kindlaks määratud kogumisperioodi jooksul koguda veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu.

3.  ▌ Hiljemalt kümme tööpäeva enne kogumisperioodi algust annab korraldajate rühm komisjonile teada, kas ta soovib kasutada veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi ja kas ta soovib paberil kogutud toetusavaldused üles laadida.

Kui korraldajate rühm soovib paberil kogutud toetusavaldused üles laadida, tuleb kõik paberil kogutud toetusavaldused üles laadida kahe kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu ja teavitada sellest komisjoni.

4.  Liikmesriigid tagavad, et

a)  kodanikud saavad toetada algatusi veebis antud toetusavaldustega, kasutades teavitatud e-identimise vahendeid või elektroonilist allkirjastamist määruse (EL) nr 910/2014 ▌ tähenduses;

b)  tunnustatakse komisjoni eIDAS‑sõlme, mis töötati välja määruse (EL) nr 910/2014 ja ▌ rakendusmääruse (EL) 2015/1501 raames.

5.  Komisjon konsulteerib veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi edasise arendamise ja täiustamise üle sidusrühmadega, et võtta arvesse nende ettepanekuid ja probleeme.

Artikkel 11

Veebipõhised toetusavalduste kogumise üksiksüsteemid

1.  Kui korraldajate rühm ei kasuta veebipõhist toetusavalduste kogumise kesksüsteemi, võib ta mitmes või kõigis liikmesriikides toetusavalduste veebipõhiseks kogumiseks kasutada mõnda muud ühtset veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi (edaspidi „veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem“).

Veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu kogutud andmeid säilitatakse liikmesriigi territooriumil.

2.  Korraldajate rühm tagab, et veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem vastab kogu kogumisperioodi vältel käesoleva artikli lõikes 4 ja artikli 18 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

3.  Pärast algatuse registreerimist ja enne kogumisperioodi algust ning ilma et see piiraks riiklikele järelevalveasutuste määruse (EL) 2016/679 VI peatükist tulenevaid volitusi, taotleb korraldajate rühm selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu kogutud andmeid säilitatakse, et see tõendaks süsteemi kooskõla käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuetega.

Kui veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem on kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõuetega, annab pädev asutus selle kohta ühe kuu jooksul alates taotlusest IV lisas esitatud näidisele vastava tõendi. Korraldajate rühm teeb nimetatud tõendi koopia üldsusele kättesaadavaks veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi veebisaidil.

Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide pädevate asutuste antud tõendeid.

4.  Veebipõhistel toetusavalduste kogumise üksiksüsteemidel on asjakohased turva- ja tehnilised elemendid, et kogumisperioodi vältel oleks tagatud järgmine:

a)  toetusavalduse allkirjastamise võimalus on ainult füüsilistel isikutel;

b)  algatuse kohta esitatud teave vastab registris avaldatud teabele;

c)  allakirjutanutelt kogutakse andmeid kooskõlas III lisaga;

d)  allakirjutanute esitatud andmeid kogutakse ja säilitatakse turvaliselt.

5.  Komisjon võtab hiljemalt 1. jaanuariks 2020 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaldamiseks vajalikud tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 22 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud tehniliste kirjelduste väljatöötamisel Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametilt (ENISA) nõu küsida.

6.  Kui toetusavaldusi kogutakse toetusavalduste kogumise veebipõhise üksiksüsteemi kaudu, ei või kogumisperiood alata enne, kui nimetatud süsteemile on välja antud lõikes 3 osutatud tõend.

7.  Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes neile algatustele, mis on registreeritud 31. detsembriks 2022 kooskõlas artikliga 6.

Artikkel 12

Toetusavalduste kontrollimine ja tõendamine liikmesriikide poolt

1.  Iga liikmesriik (edaspidi „vastutav liikmesriik“) kontrollib ja tõendab, et tema kodanike allkirjastatud toetusavaldused vastavad käesoleva määruse nõuetele.

2.  Kolme kuu jooksul alates kogumisperioodi lõpust ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, esitab korraldajate rühm veebis või paberil kogutud toetusavaldused vastutava liikmesriigi artikli 20 lõikes 2 osutatud pädevatele asutustele.

Korraldajate rühm esitab toetusavaldused pädevatele asutustele ainult juhul, kui artiklis 3 sätestatud minimaalne allakirjutanute arv on kokku saadud.

Toetusavaldused esitatakse vastutava liikmesriigi igale pädevale asutusele ainult ühel korral, kasutades V lisas sätestatud vormi.

Veebis kogutud toetusavaldused esitatakse kooskõlas komisjoni poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud elektroonilise standardsüsteemiga.

Paberil kogutud toetusavaldused ja veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu veebis kogutud toetusavaldused esitatakse eraldi.

3.  Komisjon esitab nii veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu veebis kui ka paberil kogutud ja artikli 10 lõike 3 teise lõigu kohaselt üles laetud toetusavaldused vastutava liikmesriigi pädevale asutusele niipea kui korraldajate rühm on esitanud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt V lisas sätestatud vormi vastutava liikmesriigi pädevale asutusele.

Kui korraldajate rühm on toetusavaldusi kogunud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu, võib ta komisjonilt taotleda nende toetusavalduste esitamist vastutava liikmesriigi pädevale asutusele.

Komisjon esitab toetusavaldused kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 neljanda lõiguga, kasutades artikli 4 lõikes 5 osutatud failivahetusteenust.

4.  Pädevad asutused kontrollivad kolme kuu jooksul alates toetusavalduste saamisest neid riigisisese õiguse ja tava kohaselt asjakohasel viisil, milleks võib kasutada juhuslikku valikut.

Kui veebis ja paberil kogutud toetusavaldused esitatakse eraldi, algab nimetatud periood sellest, kui pädev asutus on kätte saanud kõik toetusavaldused.

Paberil kogutud toetusavalduste kontrollimiseks ei nõuta allkirjade autentimist.

5.  Pädev asutus tõendab kontrollimiste tulemuste põhjal asjaomasest liikmesriigist saadud kehtivate toetusavalduste arvu. Tõend koostatakse VI lisas esitatud näidise järgi ja antakse korraldajate rühmale üle tasuta.

Tõendis märgitakse paberil ja veebis kogutud kehtivate toetusavalduste arv, sealhulgas paberil kogutud ja artikli 10 lõike 3 teise lõigu kohaselt üles laetud toetusavalduste arv.

Artikkel 13

Algatuse esitamine komisjonile

Korraldajate rühm esitab algatuse komisjonile kolme kuu jooksul alates artikli 12 lõike 5 kohase viimase tõendi saamisest.

Korraldajate rühm esitab VII lisa kohase täidetud vormi koos artikli 12 lõikes 5 ette nähtud tõendite koopiatega paberil või elektrooniliselt.

Komisjon teeb VII lisas sätestatud vormi registris üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 14

Avaldamine ja avalik kuulamine

1.  Kui komisjon saab kehtiva algatuse, mille juurde kuuluvad toetusavaldused on kogutud ja tõendatud kooskõlas artiklitega 8–12, avaldab komisjon viivitamata registris vastavasisulise teate ning edastab algatuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide parlamentidele.

2.  Kolme kuu jooksul alates algatuse kohta taotluse esitamisest antakse korraldajate rühmale võimalus tutvustada algatust Euroopa Parlamendi korraldatud avalikul kuulamisel.

Euroopa Parlament korraldab avaliku kuulamise oma ruumides.

Komisjon on kuulamisel sobilikul tasemel esindatud.

Nõukogule, liidu teistele institutsioonidele ja nõuandvatele organitele, liikmesriikide parlamentidele ja kodanikuühiskonnale antakse samuti võimalus kuulamistel osaleda.

▌ Euroopa Parlament tagab, et kõik asjakohased avalikud ja erahuvid oleksid tasakaalustatult esindatud.

3.  Pärast avalikku kuulamist hindab Euroopa Parlament algatuse poliitilist toetamist.

Artikkel 15

Komisjonis läbivaatamine

1.  Ühe kuu jooksul alates algatuse esitamisest kooskõlas artikliga 13 võtab komisjon korraldajate rühma asjakohasel tasemel vastu, et kuulata ära algatuse eesmärkide üksikasjalik selgitus.

2.  Kuue kuu jooksul alates artikli 14 lõike 1 kohasest algatuse avaldamisest ja pärast artikli 14 lõikes 2 osutatud avalikku kuulamist koostab komisjon teatise kodanikualgatuse kohta tehtud õiguslikest ja poliitiliste järeldustest, nimetades vajaduse korral kavandatava meetme ja esitades selle võtmise või võtmata jätmise põhjendused.

Kui komisjon kavatseb võtta algatuse tõttu meetmeid, sealhulgas, kui see on kohane, võtta vastu liidu õigusakti üks või mitu ettepanekut, esitatakse teatises ka nende meetmete kavandatud ajakava.

Teatisest teatatakse nii korraldajate rühmale kui ka Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning see tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.  Komisjon ja korraldajate rühm teavitavad kooskõlas artikli 18 lõigetega 2 ja 3 allakirjutanuid algatuse tulemustest.

Komisjon esitab registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil ajakohast teavet nende meetmete rakendamise kohta, mis on algatuse kohta vastu võetud teatises esitatud.

Artikkel 16

Euroopa Parlamendi järelmeetmed edukatele kodanikualgatustele

Euroopa Parlament hindab artikli 15 lõikes 2 osutatud komisjoni teatise alusel võetud meetmeid.

III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 17

Läbipaistvus

1.   Korraldajate rühm esitab registris avaldamiseks ja kui see on kohane, avaldab oma kampaania veebisaidil selge, täpse ja ammendava teabe algatuse kõigi ▌ rahastamisallikate kohta, mille puhul ületati aastas ühe rahastaja kohta 500 euro suurune summa.

Deklareeritud rahastamis- ja toetusallikad, sealhulgas sponsorid, ja vastavad summad peavad olema selgelt tuvastatavad.

Korraldajate rühm annab teavet ka teda vabatahtlikkuse alusel abistavate organisatsioonide kohta, kui selline abi ei ole majanduslikult mõõdetav.

Kõnealust teavet ajakohastatakse vähemalt iga kahe kuu tagant alates registreerimise kuupäevast kuni kuupäevani, mil algatus esitatakse artikli 13 kohaselt komisjonile. Komisjon teeb selle registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil selgel ja ligipääsetaval viisil üldsusele kättesaadavaks.

2.  Komisjonil on õigus nõuda korraldajate rühmalt käesoleva määruse kohaselt deklareeritud rahastamisallikate ja toetuste kohta täiendavat teavet ja selgitusi.

3.  Komisjon võimaldab kodanikel esitada kaebuse korraldajate rühma esitatud rahastamis- ja toetusallikaid puudutava teabe täielikkuse ja õigsuse kohta ning teeb selleks registris ja Euroopa kodanikualgatuse avalikul veebisaidil üldsusele kättesaadavaks kontaktvormi.

Komisjon võib nõuda korraldajate rühmalt käesoleva lõike kohaselt esitatud kaebuste kohta lisateavet ning kui see on kohane, ajakohastada registris teavet deklareeritud rahastamis- ja toetusallikate kohta.

Artikkel 18

Teabevahetus

1.  Komisjon parandab teabevahetuse ja teavituskampaaniate kaudu üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse olemasolust, eesmärkidest ja toimimisest, soodustades seeläbi kodanike aktiivset osalemist liidu poliitilises elus.

Euroopa Parlament aitab komisjoni teavitustegevusse kaasa.

2.  Asjaomast algatust käsitleva teabevahetuse ja teavitamise eesmärgil võib korraldajate rühm või komisjon juhul, kui tal on selleks allakirjutanu sõnaselge nõusolek, kogumiseks talletada allakirjutanu e‑posti aadressi.

Võimalikke allakirjutajaid teavitatakse, et nende õigus algatust toetada ei olene sellest, kas nad on nõus sellega, et nende e‑posti aadresse kogutakse.

3.  E‑posti aadresse ei tohi koguda toetusavalduste vormide osana. Siiski võib neid aga koguda toetusavaldustega samal ajal, kuid üksnes juhul, kui neid töödeldakse eraldi.

Artikkel 19

Isikuandmete kaitse

1.  Seoses isikuandmete töötlemisega toetusavalduste, e‑posti aadresside ja algatuste rahastajate andmete kogumise ajal on määruse (EL) 2016/679 tähenduses vastutav töötleja korraldajate rühma esindaja. Kui loodud on käesoleva määruse artikli 5 lõikes 7 osutatud juriidiline isik, on vastutav töötleja nimetatud isik.

2.  Seoses isikuandmete töötlemisega toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise ajal on määruse (EL) 2016/679 tähenduses vastutavad töötlejad käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused.

3.  Seoses registris, veebipõhises koostööplatvormis ja käesoleva määruse artiklis 10 osutatud veebipõhises toetusavalduste kogumise kesksüsteemis sisalduvate isikuandmete töötlemisega ning e-posti aadresside kogumisega on määruse (EL) 2018/1725 tähenduses vastutav töötleja komisjon.

4.  Toetusavalduste vormide täitmisel saadud isikuandmeid kogutakse artiklite 9–11 kohase turvalise kogumise ja säilitamise, liikmesriikidele esitamise, artikli 12 kohase kontrollimise ja tõendamise toimingute jaoks ning vajalike kvaliteedikontrollide ja statistiliste analüüside tegemiseks.

5.  Korraldajate rühm ja kui see on kohane, komisjon hävitavad kõik algatuse jaoks allkirjastatud toetusavaldused ja nende koopiad ühe kuu jooksul pärast algatuse artikli 13 kohast komisjonile esitamist või hiljemalt 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Juhul kui algatus võetakse tagasi pärast kogumisperioodi algust, hävitatakse toetusavaldused ja nende koopiad ühe kuu jooksul pärast artiklis 7 osutatud tagasivõtmist.

6.  Pädev asutus hävitab kõik toetusavaldused ja nende koopiad kolme kuu jooksul pärast artikli 12 lõikes 5 osutatud tõendi väljaandmist.

7.  Konkreetse algatuse jaoks antud toetusavaldusi ja nende koopiaid võib säilitada lõigetes 5 ja 6 sätestatud tähtajast kauem, kui see on vajalik asjaomase algatusega seotud kohtu- või haldusmenetluseks. Need hävitatakse ühe kuu jooksul pärast nimetatud menetlustes lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

8.  Komisjon ja korraldajate rühm hävitavad artikli 18 lõike 2 kohaselt kogutud e‑posti aadressi andmed vastavalt ühe kuu jooksul pärast algatuse tagasivõtmist või 12 kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu või algatuse komisjonile esitamist. Kui komisjon on teatises esitanud meetmeid, mida artikli 15 lõike 2 kohaselt kavatsetakse võtta, hävitatakse e‑posti aadressi andmed kolme aasta jooksul pärast teatise avaldamist.

9.  Ilma et see piiraks neile määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi, on korraldajate rühma liikmetel õigus taotleda oma isikuandmete registrist eemaldamist pärast kahe aasta möödumist asjaomase algatuse registreerimise kuupäevast.

Artikkel 20

Liikmesriikide pädevad asutused

1.  Artikli 11 kohaldamisel määrab iga liikmesriik artikli 11 lõikes 3 osutatud tõendi andmise eest vastutama ühe pädeva asutuse või mitu pädevat asutust.

2.  Artikli 12 kohaldamisel määrab iga liikmesriik ühe pädeva asutuse, kes vastutab toetusavalduste kontrollimise koordineerimise ja artikli 12 lõikes 5 osutatud tõendite andmise eest.

3.  Hiljemalt 1. jaanuaril 2020 edastavad liikmesriigid komisjonile lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud asutuste nimed ja aadressid. Nad teavitavad komisjoni kui nimetatud teavet on vaja ajakohastada.

Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud asutuste nimed ja aadressid registris üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 21

Riigisisestest sätetest teatamine

1.  Hiljemalt 1. jaanuaril 2020 teavitavad liikmesriigid komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud erisätetest.

2.  Komisjon teeb need sätted registris kooskõlas lõikega 1 liikmesriigi teatises kasutatud keeles üldsusele kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1.  Käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 rakendamisel abistab komisjoni komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 23

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisasid nende käesoleva määruse sätete ulatuses, mis on asjakohased nimetatud lisade puhul.

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev ▌].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Läbivaatamine

Komisjon vaatab Euroopa kodanikualgatuse toimimise perioodiliselt läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ja seejärel iga nelja aasta tagant. Neis aruannetes käsitletakse ka miinimumvanust Euroopa kodanikualgatuse toetamiseks liikmesriikides. Aruanded avalikustatakse.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 211/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 27

Üleminekusäte

Määruse (EL) nr 211/2011 artiklite 5–9 kohaldamist jätkatakse pärast 1. jaanuari 2020 Euroopa kodanikualgatuste puhul, mis registreeritakse enne 1. jaanuari 2020.

Artikkel 28

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Artikli 9 lõiget 4, artiklit 10, artikli 11 lõiget 5 ja artikleid 20–24 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISAD

I LISA

Allakirjutanute minimaalne arv liikmesriigiti

Belgia

15 771

Bulgaaria

12 767

Tšehhi

15 771

Taani

9 763

Saksamaa

72 096

Eesti

4 506

Iirimaa

8 261

Kreeka

15 771

Hispaania

40 554

Prantsusmaa

55 574

Horvaatia

8 261

Itaalia

54 823

Küpros

4 506

Läti

6 008

Leedu

8 261

Luksemburg

4 506

Ungari

15 771

Malta

4 506

Madalmaad

19 526

Austria

13 518

Poola

38 301

Portugal

15 771

Rumeenia

24 032

Sloveenia

6 008

Slovakkia

9 763

Soome

9 763

Rootsi

15 020

Ühendkuningriik

54 823

II LISA

ALGATUSE REGISTREERIMISEKS VAJALIK TEAVE

1.  Algatuse pealkiri (kuni 100 kirjamärki).(*)

2.  Komisjoni meetmete võtmisele üles kutsuva algatuse eesmärgid (tühikuid arvestamata kuni 1 100 kirjamärki) (korrigeeritud keskmine iga keele kohta(*)).

Korraldajate rühm võib esitada algatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta lisa (tühikuid arvestamata kuni 5 000 kirjamärki) (korrigeeritud keskmine iga keele kohta(*)).

Korraldajate rühm võib esitada algatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta lisateavet. Soovi korral võib ta esitada ka õigusakti eelnõu.

3.  Aluslepingute sätted, mida korraldajate rühm kavandatava meetme võtmisel asjakohaseks peab.

4.  Korraldajate rühma seitsmes eri liikmesriigis elava seitsme liikme täielik nimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg, märkides ära esindaja ja tema asendaja ning nende e-posti aadressid ja telefoninumbrid(18).

Kui esindaja ja/või tema asendaja ei kuulu esimeses punktis osutatud seitsme liikme hulka, siis tema täielik nimi, postiaadress, kodakondsus, sünniaeg, e-posti aadressid ja telefoninumbrid.

5.  Dokumendid, mis kinnitavad punktis 4 osutatud kõigi seitsme liikme ja juhul, kui nad ei kuulu nimetatud seitsme liikme hulka, siis lisaks esindaja ja tema asendaja täielikku nime, postiaadressi, kodakondsust ja sünniaega.

6.  Korraldajate rühma teiste liikmete nimed.

7.  Määruse (EL) …/…(19) artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras, kui see on kohane, dokumendid, mis kinnitavad, et kooskõlas liikmesriigi õigusega on spetsiaalselt kõnealuse algatuse haldamise eesmärgil loodud juriidiline isik ja et korraldajate rühma liikmete seast esindajaks määratud liikmele on antud õigus tegutseda juriidilise isiku nimel.

8.  Algatuse kõik toetus- ja rahastamisallikad selle registreerimise ajal.(20)

(*) Komisjon tagab, et kõikide registreeritud algatuste nimetatud elemendid tõlgitakse kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse.

III LISA

TOETUSAVALDUSE VORM – A OSA(21)

(liikmesriikidele, kes ei nõua isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri osalist esitamist)

Kõik käesoleva vormi lahtrid on kohustuslikud.

TÄIDAB KORRALDAJATE RÜHM

1.  Kõik käesolevale vormile allakirjutanud on järgmise riigi kodanikud:

Palun märkida ainult üks liikmesriik nimekirja kohta.

2.  Euroopa Komisjoni antud registreerimisnumber: 3. Kogumisperioodi algus- ja lõppkuupäev:

4.  Algatuse veebisaidi aadress Euroopa Komisjoni loodud registris:

5.  Algatuse pealkiri:

6.  Algatuse eesmärgid:

7.  Registreeritud kontaktisikute nimed ja e-posti aadressid:

[määruse (EL) .../... (22) artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras, kui see on kohane, lisaks juriidilise isiku nimi ja asukohariik]:

8.  Algatuse veebisait (kui see on olemas):

TÄIDAVAD ALLAKIRJUTANUD TRÜKITÄHTEDEGA:

„Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ja et ma ei ole kõnealust algatust varem toetanud.“

TÄIELIK EESNIMI

PEREKONNANIMI

ELUKOHT(23)

(tänav, majanumber, sihtnumber, linn, riik)

SÜNNIAEG

KUUPÄEV

ALLKIRI(24)

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta(25), kui toetusavaldusi kogutakse paberil või toetusavalduste kogumise veebipõhiste üksiksüsteemide kaudu.

Vastavalt määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatakse teie isikuandmeid, mis on sellel vormil ▌ esitatud, üksnes algatuse toetamiseks ja need tehakse pädevatele riiklikele asutustele kättesaadavaks ainult kontrollimiseks ja ▌ tõendamiseks. Teil on õigus taotleda algatuse korraldajate rühmalt juurdepääsu oma isikuandmetele, nende andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemisele piirangute seadmist.

Korraldajate rühm säilitab teie andmeid maksimaalse säilitamisaja jooksul, mis on üks kuu pärast algatuse esitamist Euroopa Komisjonile või 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Haldus- või kohtumenetluse korral võib andmeid säilitada kauem, maksimaalselt üks kuu pärast menetluse lõppu.

Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on teil õigus esitada kaebus andmekaitseasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on teie alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui leiate, et teie andmeid on töödeldud õigusvastaselt.

Algatuse korraldajate rühma või asjakohasel juhul nende loodud juriidilise isiku esindaja on vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning temaga saab ühendust võtta käesoleval vormil esitatud kontaktandmete abil.

Andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad toetusavalduse vormil esitatud algatuse veebiaadressil Euroopa Komisjoni registris.

Teie isikuandmeid vastu võtva ja töötleva riikliku asutuse ja riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection?lg=et.

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta, kui toetusavaldusi kogutakse toetusavalduste kogumise veebipõhise kesksüsteemi kaudu veebis

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 ja määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatakse teie isikuandmeid, mis on sellel vormil ▌ esitatud, üksnes algatuse toetamiseks ja need tehakse pädevatele riiklikele asutustele kättesaadavaks ainult kontrollimiseks ja ▌ tõendamiseks. Teil on õigus taotleda Euroopa Komisjonilt ja algatuse korraldajate rühma või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindajalt juurdepääsu oma isikuandmetele, nende andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemisele piirangute seadmist.

Komisjon säilitab teie andmeid maksimaalse säilitamisaja jooksul, mis on üks kuu pärast algatuse esitamist Euroopa Komisjonile või 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Haldus- või kohtumenetluse korral võib andmeid säilitada kauem, maksimaalselt üks kuu pärast menetluse lõppu.

Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on teil õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on teie alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui leiate, et teie andmeid on töödeldud õigusvastaselt.

Euroopa Komisjon ning algatuse korraldajate rühma või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindaja on kaasvastutavad töötlejad määruse (EL) 2018/1725 ja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning nendega saab ühendust võtta vormil esitatud kontaktandmete abil.

Korraldajate rühma andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad Euroopa Komisjoni loodud registri veebiaadressil, millele on osutatud käesoleva vormi punktis 4.

Teie isikuandmeid vastu võtva ja töötleva riikliku asutuse ja riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection?lg=et.

Vastutava töötleja kontaktandmed: Vajaduse korral andmekaitseametniku kontaktandmed:

TOETUSAVALDUSE VORM — B OSA(26)

(liikmesriikidele, kes nõuavad isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri ▌esitamist)

Kõik käesoleva vormi lahtrid on kohustuslikud.

TÄIDAB KORRALDAJATE RÜHM

1.  Kõik käesolevale vormile allakirjutanud on järgmise riigi kodanikud:

Palun märkida ainult üks liikmesriik nimekirja kohta.

Isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbrit (millest üks tuleb esitada) vt Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Komisjoni loodud veebisaiti.

2.  Euroopa Komisjoni antud registreerimisnumber: 3. Kogumisperioodi algus- ja lõppkuupäev:

4.  Algatuse veebisaidi aadress Euroopa Komisjoni loodud registris:

5.  Algatuse pealkiri:

6.  Algatuse eesmärgid:

[määruse (EL) .../... (27)artikli 5 lõikes 7 osutatud olukorras, kui see on kohane, lisaks juriidilise isiku nimi ja asukohariik]:

8.  Algatuse veebisait (kui on olemas):

TÄIDAVAD ALLAKIRJUTANUD TRÜKITÄHTEDEGA:

„Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ja et ma ei ole kõnealust algatust varem toetanud.“

TÄIELIK EESNIMI

PEREKONNANIMI

ISIKUKOOD/

ISIKUT TÕENDAVA DOKUMENDI NUMBER

ISIKUKOODI VÕI ISIKUT TÕENDAVA DOKUMENDI LIIK

KUUPÄEV

ALLKIRI(28)

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta(29), kui toetusavaldusi kogutakse paberil või toetusavalduste kogumise veebipõhiste üksiksüsteemide kaudu:

Vastavalt määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatakse teie isikuandmeid, mis on sellel vormil ▌ esitatud, üksnes algatuse toetamiseks ja need tehakse pädevatele riiklikele asutustele kättesaadavaks ainult kontrollimiseks ja ▌ tõendamiseks. Teil on õigus taotleda algatuse korraldajate rühmalt juurdepääsu oma isikuandmetele, nende andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemisele piirangute seadmist.

Korraldajate rühm säilitab teie andmeid maksimaalse säilitamisaja jooksul, mis on üks kuu pärast algatuse esitamist Euroopa Komisjonile või 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Haldus- või kohtumenetluse korral võib andmeid säilitada kauem, maksimaalselt üks kuu pärast menetluse lõppu.

Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on teil õigus esitada kaebus andmekaitseasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on teie alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui leiate, et teie andmeid on töödeldud õigusvastaselt.

Algatuse korraldajate rühma või asjakohasel juhul rühma loodud juriidilise isiku esindaja on vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning temaga saab ühendust võtta käesoleval vormil esitatud kontaktandmete abil.

Andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad toetusavalduse vormil esitatud algatuse veebiaadressil komisjoni registris.

Teie isikuandmeid vastu võtvate ja töötlevate riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection.

Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta, kui toetusavaldusi kogutakse toetusavalduste kogumise veebipõhise kesksüsteemi kaudu veebis:

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 ja määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatakse teie isikuandmeid, mis on sellel vormil ▌ esitatud, üksnes algatuse toetamiseks ja need tehakse pädevatele riiklikele asutustele kättesaadavaks ainult kontrollimiseks ja ▌ tõendamiseks. Teil on õigus taotleda Euroopa Komisjonilt ja algatuse korraldajate rühma või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindajalt juurdepääsu oma isikuandmetele, nende andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemisele piirangute seadmist.

Komisjon säilitab teie andmeid maksimaalse säilitamisaja jooksul, mis on üks kuu pärast algatuse esitamist Euroopa Komisjonile või 21 kuud pärast kogumisperioodi algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Haldus- või kohtumenetluse korral võib andmeid säilitada kauem, maksimaalselt üks kuu pärast menetluse lõppu.

Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on teil õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on teie alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui leiate, et teie andmeid on töödeldud õigusvastaselt.

Euroopa Komisjon ning algatuse korraldajate rühma või kui see on kohane, algatuse haldamise eesmärgil korraldajate rühma loodud juriidilise isiku esindaja on kaasvastutavad töötlejad määruse (EL) 2018/1725 ja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning nendega saab ühendust võtta vormil esitatud kontaktandmete abil.

Korraldajate rühma andmekaitseametniku (kui see on olemas) kontaktandmed on kättesaadavad Euroopa Komisjoni loodud registri veebiaadressil, millele on osutatud käesoleva vormi punktis 4.

Euroopa Komisjoni andmekaitseinspektori, teie isikuandmeid vastu võtva ja töötleva riikliku asutuse, Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/data-protection?lg=et.

Vastutava töötleja kontaktandmed: Vajaduse korral andmekaitseametniku kontaktandmed:

IV LISA

TÕEND, MILLEGA KINNITATAKSE VEEBIPÕHISE TOETUSAVALDUSTE KOGUMISE SÜSTEEMI KOOSKÕLA EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU …(30) MÄÄRUSEGA (EL) …/…(31) EUROOPA KODANIKUALGATUSE KOHTA

… (liikmesriigi nimi) … (pädeva asutuse nimi) kinnitab, et aadressil … (veebisaidi aadress) asuv veebipõhine toetusavalduste kogumise üksiksüsteem, mida kasutatakse registrinumbri … (algatuse registrinumber) all … (algatuse pealkiri) toetusavalduste kogumiseks, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu …++ määruse (EL) …/…+ (Euroopa kodanikualgatuse kohta) asjaomaste sätetega.

Kuupäev, allkiri ja pädeva asutuse ametlik pitser:

V LISA

VORM, MILLEGA ESITATAKSE TOETUSAVALDUSED IGA ASJAOMASE LIIKMESRIIGI PÄDEVALE ASUTUSELE

1.  Kontaktisikute (korraldajate rühma esindaja ja asendaja) või algatust haldava juriidilise isiku ja selle esindaja täielik nimi, posti- ja e-posti aadress:

2.  Algatuse pealkiri:

3.  Komisjoni antud registreerimisnumber:

4.  Registreerimise kuupäev:

5.  (Liikmesriigi nimi) kodanikest allakirjutanute arv:

6.  Kogutud toetusavaldusi kokku:

7.  Nende liikmesriikide arv, kus allakirjutanute miinimumarv on koos:

8.  Lisad:

(Lisada kõigi asjaomase liikmesriigi kodanikest allakirjutanute toetusavaldused.

Vajaduse korral lisada asjaomane tõend, millega kinnitatakse veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu …(32) määrusele (EL) …/…(33) Euroopa kodanikualgatuse kohta.)

9.  Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ja et toetusavaldused on kogutud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu …++ määruse (EL) …/…+ (Euroopa kodanikualgatuse kohta) artiklile 9.

10.  Kuupäev ja ühe kontaktisiku (esindaja/asendaja(34)) või juriidilise isiku esindaja allkiri:

VI LISA

TÕEND, MILLEGA KINNITATAKSE … (LIIKMESRIIGI NIMI) SEOTUD KEHTIVATE TOETUSAVALDUSTE ARVU

… (liikmesriigi nimi) … (pädeva asutuse nimi) kinnitab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu …(35) määruse (EL) …/…(36) (Euroopa kodanikualgatuse kohta) artikli 12 kohast vajalikku kontrollimist, et … (kehtivate toetusavalduste arv) toetusavaldust, mis on antud algatusele, mille registreerimisnumber on … (algatuse registreerimisnumber), on nimetatud määruse kohaselt kehtivad.

Kuupäev, allkiri ja ametlik pitser:

VII LISA

VORM, MILLEGA ESITATAKSE ALGATUS EUROOPA KOMISJONILE

1.  Algatuse pealkiri:

2.  Komisjoni antud registreerimisnumber:

3.  Registreerimise kuupäev:

4.  Kogutud kehtivate toetusavalduste arv (vähemalt üks miljon):

5.  Liikmesriikide poolt tõendatud allakirjutanute arv:

 

BE

BG

CZ

DK

DE

EE

IE

EL

ES

FR

HR

IT

CY

LV

LT

LU

Allakirjutanute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HU

MT

NL

AT

PL

PT

RO

SI

SK

FI

SE

UK

KOKKU

Allakirjutanute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.  Kontaktisikute (korraldajate rühma esindaja ja tema asendaja)(37) või algatust haldava juriidilise isiku ja selle esindaja täielik nimi, posti- ja e-posti aadress.

7.  Kõik käesoleva algatuse toetus- ja rahastamisallikad, kaasa arvatud rahalise toetuse summa esitamise hetkel:

8.  Kinnitan, et käesolevas vormis esitatud teave on õige ning et Euroopa Parlamendi ja nõukogu …(38) määruse (EL) …/…(39) (Euroopa kodanikualgatuse kohta) asjaomaste sätetega ette nähtud asjakohast korda on järgitud ja kõik tingimused on täidetud.

Kuupäev ja ühe kontaktisiku (esindaja/asendaja(40)) või juriidilise isiku esindaja allkiri:

9.  Lisad: (Lisada kõik tõendid)

(1) ELT C 237, 6.7.2018, lk 74.
(2) ELT C 247, 13.7.2018, lk 62.
(3) ELT C 237, 6.7.2018, lk 74.
(4)ELT C 247, 13.7.2018, lk 62.
(5) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).
(7)Komisjoni 17. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1179/2011, millega kehtestatakse veebipõhiste kogumissüsteemide tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 301, 18.11.2011, lk 3).
(8)ELT C 355, 20.10.2017, lk 17.
(9) 2017/2024(INL).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(11) Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(17) Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1501 koostalitlusvõime raamistiku kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 12 lõikele 8 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 1).
(18) Komisjoni veebipõhises registris esitatakse avalikult ainult korraldajate rühma liikmete täielikud nimed, esindaja elukohariik või asjakohasel juhul juriidilise isiku nimi ja asukohariik, kontaktisikute e-posti aadressid ning toetus- ja rahastamisallikatega seotud teave. Andmesubjektidel on õigus avaldada oma isikuandmete avaldamisele vastuseisu mõjuvatel õiguslikel põhjustel, mis on seotud nende isikliku olukorraga.
(19)+ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse number.
(20)
(21)Vorm trükitakse ühele lehepoolele. Korraldajate rühm võib trükkida lehe mõlemale poolele. Paberil kogutud toetusavalduste veebipõhisesse toetusavalduste kogumise kesksüsteemi üleslaadimiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni antud koodi.
(22)+ ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(23) Väljaspool Saksamaad elavad Saksamaa kodanikud üksnes juhul, kui nad on registreerinud oma praeguse alalise elukoha asjaomases Saksamaa diplomaatilises esinduses.
(24)Allkiri ei ole kohustuslik, kui vorm esitatakse elektrooniliselt määruse (EL) …/…+ artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu või nimetatud määruse artiklis 11 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu.
(25)Kasutada tuleb (olenevalt kogumisviisist) ainult üht väljapakutud kahest avaldusest isikuandmete puutumatuse kohta.
(26)Vorm trükitakse ühele lehepoolele. Korraldajate rühm võib trükkida lehe mõlemale poolele. Paberil kogutud toetusavalduste veebipõhisesse toetusavalduste kogumise kesksüsteemi üleslaadimiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni antud koodi.
(27)+ ELT: palun lisada käesoleva määruse number.
(28)Allkiri ei ole kohustuslik, kui vorm esitatakse elektrooniliselt määruse (EL) …/…+ artiklis 10 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu või nimetatud määruse artiklis 11 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu.
(29)Kasutada tuleb olenevalt kogumisviisist ainult üht väljapakutud kahest avaldusest isikuandmete puutumatuse kohta.
(30)++ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev.
(31)+ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse number.
(32)++ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev.
(33)+ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse number.
(34) Mittevajalik läbi kriipsutada.
(35)++ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev.
(36)+ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse number.
(37)Komisjoni veebipõhises registris esitatakse avalikult ainult korraldajate rühma liikmete täielikud nimed, esindaja elukohariik või asjakohasel juhul juriidilise isiku nimi ja asukohariik, kontaktisikute e-posti aadressid ning toetus- ja rahastamisallikatega seotud teave. Andmesubjektidel on õigus avaldada oma isikuandmete avaldamisele vastuseisu mõjuvatel õiguslikel põhjustel, mis on seotud nende isikliku olukorraga.
(38)++ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev.
(39)+ ELT: palun sisestada teksti käesoleva määruse number.
(40)Mittevajalik läbi kriipsutada.


Kultuuriväärtuste import ***I
PDF 214kWORD 82k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375 – C8-0227/2017 – 2017/0158(COD))
P8_TA-PROV(2019)0154A8-0308/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0375),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0227/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0308/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(1);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… kultuuriväärtuste sissetoomise ja impordi kohta

P8_TC1-COD(2017)0158


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, ▌

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Pidades silmas nõukogu 12. veebruari 2016. aasta järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, komisjoni 2 veebruari 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta ning ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541,(3) tuleks vastu võtta ühised õigusnormid kolmandate riikidega kauplemise kohta, et tagada kaitse kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise, nende hävimise või hävitamise eest, inimkonna kultuuripärandi säilitamine ning röövitud kultuuriväärtuste liidu ostjatele müümise kaudu toimuva terrorismi rahastamise ja rahapesu ärahoidmine.

(2)  Rahvaste ja territooriumide ebaõiglane kohtlemine võib kaasa tuua ebaseadusliku kauplemise kultuuriväärtustega, eriti kui sellise ebaseadusliku kauplemise on põhjustanud relvakonflikt. Seetõttu tuleks käesolevas määruses võtta arvesse pigem rahvaste ja territooriumide piirkondlikku ja kohalikku eripära kui kultuuriväärtuste turuväärtust.

(3)  Kultuuriväärtused on osa kultuuripärandist ja sageli on neil suur kultuuriline, kunstiline, ajalooline ja teaduslik tähtsus. Kultuuripärand on tsivilisatsiooni üks põhielemente, millel on muu hulgas sümboolne väärtus ja mis on osa inimkonna kultuurimälust. See rikastab kõikide rahvaste kultuurielu ja ühendab inimesi ühiste mälestuste, teadmiste ja tsivilisatsiooni arengu kaudu. Seega tuleks seda kaitsta ebaseadusliku omastamise ja rüüstamise eest. Muistiseid on alati rüüstatud, kuid nüüd on see võtnud tööstusharu mõõtmed ning koos ebaseaduslikult väljakaevatud kultuuriväärtustega kauplemisega on see raske kuritegu, mis põhjustab sellest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutele suuri kannatusi. Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega soodustab paljudel juhtudel sunduslikku kultuurilist ühtlustamist või kultuurilise identiteedi sunduslikku kaotamist, kultuuriväärtuste rüüstamine põhjustab aga muu hulgas kultuuride hääbumist. Niikaua kuni ebaseaduslikult väljakaevatud kultuuriväärtustega on võimalik tulutoovalt äritseda ja saada kasu ilma suurte riskideta, jätkuvad ka sellised väljakaevamised ja rüüstamised. Kultuuripärandi majanduslik ja kunstiline väärtus tekitab rahvusvahelisel turul suurt nõudlust. Rangete rahvusvaheliste õiguslike meetmete või selliste meetmete tõhusa rakendamise puudumise tõttu liiguvad need kaubad aga edasi varimajandusse. Liit peaks seetõttu keelama kolmandatest riikidest ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste toomise liidu tolliterritooriumile, pöörates erilist tähelepanu sellistest kolmandatest riikidest pärit kultuuriväärtustele, kus toimuvad relvakonfliktid, eriti juhul, kui selliste kultuuriväärtustega on ebaseaduslikult kaubelnud terroristlikud või muud kuritegelikud organisatsioonid. Kuigi üldine keelustamine ei tohiks endaga kaasa tuua süsteemseid kontrolle, tuleks liikmesriikidel lubada sekkumist, kui nad saavad teavet kahtlaste saadetiste kohta, ning kõigi asjakohaste meetmete võtmist kultuuriväärtuste ebaseadusliku ekspordi peatamiseks.

(4)  Arvestades, et liikmesriikides kohaldatakse kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile impordi suhtes eri norme, tuleks võtta meetmeid eelkõige selle tagamiseks, et kultuuriväärtuste teatava impordi suhtes kohaldatakse nende liidu tolliterritooriumile toomisel ühtset kontrolli, tuginedes olemasolevatele protsessidele, menetlustele ja haldusvahenditele, mille eesmärk on saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013(4) ühetaoline rakendamine.

(5)  Liikmesriikide rahvuslikeks rikkusteks peetavate kultuuriväärtuste kaitset reguleeritakse juba nõukogu määrusega (EÜ) nr 116/2009(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/60/EL(6). Seega ei kohaldata käesolevat määrust nende kultuuriväärtuste suhtes, mis loodi või avastati liidu tolliterritooriumil. Käesoleva määrusega kehtestatud ühised õigusnormid peaksid reguleerima liidu tolliterritooriumile toodavate väljastpoolt liitu pärit kultuuriväärtuste tollikäitlust ▌. Käesoleva määruse kohaldamiseks tuleks tolliterritooriumi all mõista liidu tolliterritooriumit impordi ajal.

(6)  Rakendatavaid kontrollimeetmeid tuleks vabatsoonides ja ▌nn vabasadamates ▌ kohaldada asjaomaste tolliprotseduuride puhul võimalikult laialt, et hoida ära käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmist vabatsoonide ärakasutamise kaudu, mida võidakse kasutada ebaseadusliku kauplemise jätkuvaks levikuks. Kõnealuseid kontrollimeetmeid tuleks seega võtta lisaks vabasse ringlusse lubatavatele kultuuriväärtustele ka nende kultuuriväärtuste puhul, mis suunatakse tolli eriprotseduuridele. Samas ei tohiks kohaldamisala ▌ minna kaugemale eesmärgist, milleks on hoida ära ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomine. Vastavad kontrollimeetmed peaksid hõlmama nii vabasse ringlusse laskmist kui ka tolli eriprotseduure, millele liidu tolliterritooriumile toodav kaup võidakse suunata, kuid süsteemset kontrolli ei tuleks transiidi suhtes kohaldada.

(7)  Paljud kolmandad riigid ja enamik liikmesriike tunnevad mõisteid, mida kasutatakse 14. novembril 1970 Pariisis allkirjastatud kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude UNESCO konventsioonis (edaspidi „1970. aasta UNESCO konventsioon“), millega on ühinenud suur hulk liikmesriike, ning 24. juunil 1995 Roomas allkirjastatud varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtusi käsitleva UNIDROIT konventsioonis ▌. Seetõttu põhinevad käesolevas määruses kasutatavad mõisted nimetatud mõistetel.

(8)  Kultuuriväärtuste ekspordi seaduslikkust tuleks peamiselt kontrollida selle riigi õigus- ja haldusnormide põhjal, kus nimetatud kultuuriväärtused loodi või avastati ▌. Kuid selleks, et seaduslikku kaubandust põhjendamatult ei tõkestataks, tuleks kultuuriväärtusi liidu tolliterritooriumile importida soovival isikul teatavatel juhtudel lubada erandkorras tõendada, et eksport muust kolmandast riigist, kui see, kus need kultuuriväärtused enne liitu saatmist asusid, on seaduslik. Seda erandit tuleks kohaldada juhul, kui riiki, kus kultuuriväärtused loodi või avastati, ei saa usaldusväärselt kindlaks teha, või kui kõnealused kultuuriväärtused eksporditi enne, kui jõustus 1970. aasta UNESCO konventsioon, s.t 24. aprillil 1972. Et hoida ära käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmist selle kaudu, et ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtused saadetakse enne liitu importimist lihtsalt muusse kolmandasse riiki, tuleks nimetatud erandeid kohaldada nendele riikidele, kus kultuuriväärtusi on hoitud kauem kui viis aastat ja muul kui üksnes ajutise kasutamise, transiidi, reekspordi või ümberlaadimise eesmärgil. Kui nendele tingimustele vastab rohkem kui üks riik, tuleks asjaomaseks riigiks lugeda seda riiki, mis oli neist riikidest viimane enne kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomist.

(9)  1970. aasta UNESCO konventsiooni artiklis 5 nähakse ette, et osalisriigid peavad kultuuriväärtuste kaitseks ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise eest looma ühe või mitu riiklikku talitust. Nimetatud riiklikel talitustel peaks olema piisav arv kvalifitseeritud töötajaid sellise konventsioonikohase kaitse tagamiseks ja vajaliku aktiivse koostöö tegemiseks konventsiooni osaliseks olevate liikmesriikide pädevate asutustega julgeolekuvaldkonnas ning võitluses kultuuriväärtuste ebaseadusliku impordiga, eelkõige relvakonflikti piirkondadest.

(10)  Et mitte ebaproportsionaalselt takistada üle liidu välispiiri liikuvate kultuuriväärtustega kauplemist, tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes nende kaupade suhtes, mis ületavad teatava käesoleva määrusega kehtestatud vanusepiiri. Samuti tundub olevat asjakohane kehtestada rahaline alampiir, et kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile impordi tingimusi ja korda ei kohaldataks madalama väärtusega kultuuriväärtuste suhtes. Nimetatud alampiiridega tagatakse, et käesoleva määrusega ettenähtud meetmed keskenduvad kultuuriväärtustele, mis on kõige tõenäolisemalt rüüstajate sihtmärgiks konfliktipiirkondades, ilma et välja jääks muud kaubad, mille kontroll on vajalik kultuuripärandi kaitse tagamiseks.

(11)  Siseturgu mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske käsitleva riigiülese riskihindamise kohaselt on ebaseaduslik kauplemine rüüstatud kultuuriväärtustega terrorismi rahastamise ja rahapesu võimalik allikas.

(12)  Kuna rüüstamise ja hävitamise oht ähvardab eriti teatavaid kultuuriväärtuste kategooriaid, nimelt arheoloogilisi leide ja mälestiste elemente ▌, tundub olevat vajalik näha ette süsteem, mille raames kohaldatakse selliste kultuuriväärtuste suhtes rangemat kontrolli enne liidu tolliterritooriumile toomise lubamist. Sellise süsteemi puhul tuleks enne kõnealuste kultuuriväärtuste vabasse ringlusse lubamist liidus või nende suunamist tolli eriprotseduuridele, välja arvatud transiit, nõuda ▌ liikmesriigi pädeva asutuse välja antud impordilitsentsi esitamist. Sellist litsentsi taotlev isik peaks suutma tõendada, et kultuuriväärtus on seaduslikult eksporditud ▌riigist, kus see loodi või avastati, esitades selleks asjakohased tõendavad dokumendid ja tõendid, näiteks ekspordisertifikaadid, ▌ omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kindlustusdokumendid, transpordidokumendid ja eksperdihinnangud. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid täielike ja täpsete taotluste alusel tegema põhjendamatu viivituseta otsuse litsentsi väljaandmise kohta. Kõiki impordilitsentse tuleks säilitada elektroonilises süsteemis.

(13)  Ikoon on igasugune pühakuju või usulise stseeni kujutis. See võib olla esitatud eri kandjatel ja eri suuruses, monumentaalne või kaasaskantav. Kui ikoon moodustas kunagi näiteks kiriku, kloostri või kabeli sisustuse osa, kas eraldiseisvalt või sisseehitatuna, näiteks ikonostaas või ikoonikapp, tuleks ikooni jumalakummardamise ja liturgilise elu tähtsa ja lahutamatu elemendina lugeda lõhutud religioosse mälestise terviklikuks osaks. Isegi kui see konkreetne mälestis, kus ikoon asus, ei ole teada, kuid on tõendeid, et ikoon moodustas kunagi mälestise tervikliku osa, eriti kui sellel on märke või elemente, mis viitavad sellele, et see oli kunagi ikonostaasi või ikoonikapi osa, peaks ikoon kuuluma ikkagi lisas loetletud kategooriasse „kunsti- või ajaloomälestistest või arheoloogilise väärtusega paikadest eemaldatud elemendid“.

(14)  Võttes arvesse kultuuriväärtuste erilist laadi, on tolliasutustel äärmiselt oluline roll ning nad peaksid saama vajaduse korral nõuda deklarandilt lisateavet ning suutma kultuuriväärtusi analüüsida nende füüsilise läbivaatamise teel.

(15)  Kultuuriväärtuste muude kategooriate puhul, mille import ei nõua impordilitsentsi, peaks neid kaupu liidu tolliterritooriumile importida sooviv isik tõendama deklaratsiooniga, et need on kolmandast riigist seaduslikult eksporditud, ja võtma selle eest vastutuse ning esitama piisava teabe, mis võimaldab tolliasutustel asjaomased kultuuriväärtused kindlaks teha. Menetluse lihtsustamiseks ja õiguskindluse huvides tuleks kultuuriväärtuste kohta teabe esitamiseks kasutada standarddokumenti. Kultuuriväärtuste kirjeldamiseks võiks kasutada UNESCO soovitatud eseme identifitseerimise standardit. Kauba valdaja peaks nimetatud üksikasjad registreerima elektroonilises süsteemis, et lihtsustada tolliasutustel nende kindlakstegemist, võimaldada teha riskianalüüsi ja sihipäraseid kontrolle ning tagada kultuuriväärtuste jälgitavus pärast nende toomist siseturule.

(16)  Komisjon peaks tollivaldkonna ELi ühtse liidese raames vastutama keskse elektroonilise süsteemi loomise eest impordilitsentside taotluste ja importija deklaratsioonide esitamiseks ning eelkõige importija deklaratsioone ja impordilitsentse käsitleva teabe säilitamiseks ja vahetamiseks liikmesriikide asutuste vahel.

(17)  Peaks olema võimalik, et käesoleva määruse alusel toimuv andmete töötlemine hõlmaks ka isikuandmeid ning toimuks vastavalt liidu õigusele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid isikuandmeid töötlema üksnes käesoleva määruse kohaldamiseks või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja selliste ohtude ärahoidmise eesmärgil. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva isikuandmete kogumise, avaldamise, edastamise, teatavaks tegemise ja muu töötlemise suhtes tuleks kohaldada nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679(7) ning (EL) 2018/1725(8). Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel tuleks järgida ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ja selle artiklis 8 tunnustatud õigust isikuandmete kaitsele.

(18)  Kultuuriväärtuste puhul, mida ei loodud ega avastatud liidu tolliterritooriumil, kuid mis eksporditi liidu kaubana, ei tuleks nõuda impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist, kui need tuuakse asjaomasele territooriumile tagasi tagasitoodud kaubana määruse (EL) nr 952/2013 tähenduses.

(19)  Impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist ei tuleks nõuda, kui kultuuriväärtused imporditakse ajutiselt hariduslikul, teaduslikul, konserveerimise, restaureerimise, näituse, digiteerimise, etenduskunsti, akadeemiliste asutuste uurimistöö või muuseumide või sarnaste institutsioonide vahelise koostööga seotud eesmärgil.

(20)  Impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist ei tuleks nõuda, kui relvakonfliktist või loodusõnnetusest mõjutatud riikidest pärinevaid kultuuriväärtusi hoiustatakse üksnes eesmärgiga tagada nende säilitamine ametiasutuse poolt või selle järelevalve all turvalises kohas.

(21)  Selleks et lihtsustada kultuuriväärtuste näitamist ärilise eesmärgiga kunstimessidel, ei peaks olema vajalik nõuda impordilitsentsi esitamist, kui kultuuriväärtused on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 250 tähenduses ajutiselt imporditud ja impordilitsentsi asemel on esitatud importija deklaratsioon. Kui need kultuuriväärtused jäävad pärast kunstimessi liitu, tuleks siiski nõuda impordilitsentsi esitamist.

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad vastu võtta üksikasjaliku korra, mis käsitleb kultuuriväärtusi, mis on tagasitoodud kaup või mida on ajutiselt imporditud liidu tolliterritooriumile nende hoiustamise eesmärgil, impordilitsentside taotluste ja impordilitsentside vorme, importija deklaratsiooni vorme ja sellele lisatavaid dokumente ning kõnealuste dokumentide esitamist ja menetlemist käsitlevaid täiendavaid menetlusnorme. Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad sisse seada elektroonilise süsteemi impordilitsentside taotluste ja importija deklaratsioonide esitamiseks ning teabe säilitamiseks ja vahetamiseks liikmesriikide asutuste vahel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(9).

(23)  Tõhusa koordineerimise tagamiseks ja topelttöö vältimiseks koolituste, suutlikkuse suurendamise alase tegevuse ning teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, samuti vajaduse korral asjakohaste teadustööde tellimisel ja standardite väljatöötamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega, nagu UNESCO, Interpol, Europol, Maailma Tolliorganisatsioon, Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvaheline Uurimiskeskus ning Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu.

(24)  Käesoleva määruse tõhusa rakendamise ja selle edaspidise hindamise toetamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon elektrooniliselt koguma ja jagama asjakohast teavet kultuuriväärtuste kaubavoogude kohta. Läbipaistvuse ja avaliku kontrolli huvides tuleks võimalikult suur osa teabest avalikustada. Kultuuriväärtuste kaubavooge ei saa tõhusalt jälgida üksnes nende väärtuse või kaalu järgi. Väga oluline on koguda elektrooniliselt teavet deklareeritud esemete arvu kohta. Kuna kombineeritud nomenklatuuris ei ole kultuuriväärtuste puhul täpsustatud täiendavat mõõtühikut, on vaja nõuda esemete arvu deklareerimist.

(25)  Tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava eesmärk on muu hulgas edendada tolliasutuste suutlikkust suurendada kultuuriväärtuste valdkonnaga seotud riskidele reageerimise võimet. Kasutada tuleks määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud ühist riskijuhtimise raamistikku ja tolliasutused peaksid omavahel vahetama asjaomast riske käsitlevat teavet.

(26)  Selleks et kasutada ära kultuurivaldkonnas aktiivselt tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste eksperditeadmisi ja nende kogemusi kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise valdkonnas, tuleks ühise riskijuhtimise raamistikus võtta kultuuriväärtustega seotud riskide kindlaks tegemisel arvesse nende organisatsioonide ja asutuste soovitusi ja suuniseid. Eelkõige tuleks võtta aluseks Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu avaldatavad „punased nimekirjad“, et teha kindlaks kõige ohustatuma pärandiga kolmandad riigid ja nendest riikidest eksporditud esemed, mis võivad tõenäolisemalt olla ebaseadusliku kauplemise esemeks.

(27)  On vaja korraldada kultuuriväärtuste ostjatele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid seoses ebaseadusliku kauplemise ohuga ja aidata turuosalistel käesolevast määrusest aru saada ja seda kohaldada. Liikmesriigid peaksid nimetatud teabe levitamisse kaasama asjaomased riiklikud kontaktpunktid ja muud teabetalitused.

(28)  Komisjon peaks tagama, et mikro-, väikestele, ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antakse piisavat tehnilist abi, ning peaks hõlbustama neile teabe andmist, et käesolevat määrust tõhusalt rakendada. Liidus asutatud ja kultuuriväärtusi importivad VKEd peaksid seega kasutama ära praeguseid ja tulevasi liidu programme, mis toetavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet.

(29)  Nõuetest kinnipidamisele kaasa aitamiseks ja nendest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning teatama kõnealustest karistustest komisjonile. Liikmesriikide kehtestatud karistustel peaks olema käesoleva määruse rikkumise ärahoidmiseks kogu liidus samaväärne mõju.

(30)  Liikmesriigid peaksid tagama, et tolliasutused ja pädevad asutused lepivad kokku määruse (EL) nr 952/2013 artikli 198 kohastes meetmetes. Nimetatud meetmete üksikasjad tuleks kindlaks määrata riigisiseses õiguses.

(31)  Komisjon peaks viivitamata võtma vastu käesoleva määruse rakendusnormid, eelkõige seoses impordilitsentsi taotlemiseks või importija deklaratsiooni koostamiseks kasutatavate asjakohaste elektrooniliste standardvormidega, ja pärast seda looma nii kiiresti kui võimalik elektroonilise süsteemi. Impordilitsentside ja importija deklaratsioonidega seotud sätete kohaldamist tuleks vastavalt edasi lükata.

(32)  Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane käesoleva määruse põhieesmärkide saavutamiseks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomist ning kultuuriväärtuste impordi tingimusi ja korda. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses sätestatakse kultuuriväärtuste sissetoomise tingimused ning nende importimise tingimused ja kord, eesmärgiga kaitsta inimkonna kultuuripärandit ja hoida ära ebaseaduslikku kauplemist kultuuriväärtustega, eelkõige juhtudel, kui sellise ebaseadusliku kauplemisega võidakse toetada terrorismi rahastamist.

2.  Määrust ei kohaldata nende kultuuriväärtuste suhtes, mis loodi või avastati liidu tolliterritooriumil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „kultuuriväärtus“ – mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis on loetletud lisas;

2)  „kultuuriväärtuste sissetoomine“ – selliste kultuuriväärtuste toomine liidu tolliterritooriumile, mis kuuluvad määruse (EL) nr 952/2013 kohaselt liidu tolliterritooriumil tollijärelevalve alla või mille suhtes kohaldatakse tollikontrolli;

3)  „kultuuriväärtuste import“ –

a)  kultuuriväärtuste vabasse ringlusse lubamine määruse (EL) nr 952/2013 artikli 201 tähenduses või

b)  kultuuriväärtuste suunamine ühele määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 210 osutatud järgmistest eriprotseduuridest:

i)  ladustamine, mille alla kuulub tolliladustamine ja vabatsoonid;

ii)  erikasutus, mille alla kuulub ajutine import ja lõppkasutus;

iii)  seestöötlemine;

4)  „kauba valdaja“ – kauba valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 34 tähenduses;

5)  „pädevad asutused“ – ametiasutused, millele liikmesriigid määravad impordilitsentside väljaandmise ülesande.

Artikkel 3

Kultuuriväärtuste sissetoomine ja import

1.  Lisa A osas osutatud kultuuriväärtuste sissetoomine on keelatud, kui nende väljatoomisel sellise riigi territooriumilt, kus need loodi või avastati, rikuti selle riigi õigus- ja haldusnorme.

Kui esimeses lõigus osutatud kultuuriväärtusi üritatakse sisse tuua, võtavad tolliasutused ja pädevad asutused asjakohaseid meetmeid.

2.  Lisa B ja C osas loetletud kultuuriväärtuste import on lubatud üksnes juhul, kui esitatakse

a)  artikli 4 kohaselt välja antud impordilitsents või

b)  artikli 5 kohaselt esitatav importija deklaratsioon.

3.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud impordilitsents või importija deklaratsioon esitatakse tolliasutustele määruse (EL) nr 952/2013 artikli 163 kohaselt. Kui kultuuriväärtused suunatakse vabatsooniprotseduurile, esitab kauba valdaja kauba esitamisel impordilitsentsi või importija deklaratsiooni vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 245 lõike 1 punktidele a ja b.

4.  Käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata:

a)  kultuuriväärtuste suhtes, mis on tagasitoodud kaup määruse (EL) nr 952/2013 artikli 203 tähenduses;

b)  kultuuriväärtuste impordi suhtes, mille ainus eesmärk on tagada nende säilitamine ametiasutuse poolt või tema järelevalve all kavatsusega nimetatud kultuuriväärtused tagastada, kui olukord seda võimaldab;

c)  kultuuriväärtuste ajutise importimise suhtes liidu tolliterritooriumile määruse (EL) nr 952/2013 artikli 250 tähenduses hariduslikul, teaduslikul, konserveerimise, restaureerimise, näituse, digiteerimise, etenduskunsti, akadeemiliste asutuste uurimistöö või muuseumide või sarnaste institutsioonide vahelise koostööga seotud eesmärgil;

5.  Impordilitsentsi ei nõuta kultuuriväärtuste puhul, mis on ärilise eesmärgiga kunstimessidele ajutiselt imporditud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 250 tähenduses. Sellisel juhul tuleb esitada importija deklaratsioon kooskõlas käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud menetlusega.

Kui kõnealused kultuuriväärtused suunatakse aga edasi käesoleva määruse artikli 2 punktis 3 osutatud muule tolliprotseduurile, tuleb esitada käesoleva määruse artikli 4 kohaselt väljastatud impordilitsents.

6.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjaliku korra, mis käsitleb kultuuriväärtusi, mis on tagasitoodud kaup, kultuuriväärtuste importi säilitamise eesmärgil ja kultuuriväärtuste ajutist importi, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.  Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamine ei piira liidu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud muude meetmete kohaldamist.

8.  Kui lisa B ja C osas loetletud kultuuriväärtuste impordi kohta esitatakse tollideklaratsioon, kasutatakse esemete arvu märkimiseks nimetatud lisas esitatud täiendavaid mõõtühikuid. Kui kultuuriväärtused suunatakse vabatsooniprotseduurile, märgib kauba valdaja kauba esitamisel esemete arvu vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 245 lõike 1 punktidele a ja b.

Artikkel 4

Impordilitsents

1.   Lisa B osas loetletud kultuuriväärtuste (välja arvatud need, millele on osutatud artikli 3 lõigetes 4 ja 5) impordiks on vaja väljastada impordilitsents. Kõnealune impordilitsents väljastatakse selle liikmesriigi pädeva asutuste poolt, kus nimetatud kultuuriväärtused suunatakse esimest korda ühele artikli 2 punktis 3 osutatud tolliprotseduuridest.

2.  Liikmesriikide pädevate asutuste poolt käesoleva artikli kohaselt väljastatud impordilitsentsid kehtivad kogu liidus.

3.  Käesoleva artikli kohaselt väljastatud impordilitsentsi ei loeta tõendiks asjaomase kultuuriväärtuse seadusliku päritolu või omandiõiguse kohta.

4.  Kultuuriväärtuste valdaja taotleb impordilitsentsi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriigi pädevalt asutuselt artiklis 8 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu. Taotlusele lisatakse kõik tõendavad dokumendid ja teave, mis tõendab, et kõnealused kultuuriväärtused on eksporditud ▌riigist, kus need loodi või avastati, vastavalt selle riigi õigus- ja haldusnormidele või esitatakse tõendid selliste õigus- ja haldusnormide puudumise kohta ajal, mil need selle riigi territooriumilt välja viidi. ▌

Erandina esimesest lõigust võib taotlusele lisada tõendavate dokumentide ja teabe asemel, mis tõendavad, et kõnealused kultuuriväärtused eksporditi vastavalt viimase riigi, kus neid hoiti kauem kui viis aastat ja muul kui üksnes ajutise kasutamise, transiidi, reekspordi või ümberlaadimise eesmärgil, õigus- ja haldusnormidele järgmistel juhtumitel:

a)  kui ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, millises riigis kultuuriväärtused loodi või avastati, või

b)  kui kultuuriväärtused viidi riigist, kus nad loodi või avastati, välja enne 24. aprilli 1972.

5.  Kultuuriväärtuste lõike 4 kohast importi tõendavad ekspordisertifikaadid või ekspordilitsentsid, kui asjaomane riik on kultuuriväärtuste ekspordi jaoks ekspordi ajal sellised dokumendid kehtestanud.

6.  ▌ Pädev asutus kontrollib, kas taotlus on täielik. Pädev asutus palub taotlejal puuduva või lisateabe või dokumendi esitada 21 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

7.  Pädev asutus vaatab taotluse läbi 90 päeva jooksul alates täieliku taotluse kättesaamisest ja võtab vastu otsuse impordilitsentsi väljaandmise või taotluse tagasilükkamise kohta. ▌

Pädev asutus lükkab taotluse tagasi, kui

a)  tal on teavet või on põhjendatud alus arvata, et kultuuriväärtused viidi selle riigi territooriumilt, kus nad loodi või avastati, välja selle riigi õigus- ja haldusnorme rikkudes;

b)  lõikes 4 nõutud tõendeid ei ole esitatud;

c)  tal on põhjendatud alus arvata, et kauba valdaja ei omandanud seda seaduslikult, või

d)  kui teda on teavitatud, et selle riigi, kus kultuuriväärtused loodi või avastati, ametiasutused on esitanud nende tagastamisnõude.

8.  Kui taotlus lükatakse tagasi, edastatakse lõikes 7 osutatud haldusotsus koos põhjendustega ja teave kaebuse esitamise menetluse kohta, viivitamata taotlejale.

9.  Kui impordilitsentsi taotlus on esitatud seoses selliste kultuuriväärtustega, mille suhtes niisugune taotlus on varem tagasi lükatud, peab taotleja eelnevast tagasilükkamisest teatama pädevale asutusele, kellele taotlus esitati.

10.  Kui liikmesriik lükkab taotluse tagasi, teatatakse tagasilükkamisest ja selle põhjustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile artiklis 8 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

11.  Liikmesriigid määravad viivitamata pädevad asutused, kes väljastavad käesoleva artikli kohaselt impordilitsentse. Liikmesriigid esitavad komisjonile pädevate asutuste andmed ja teatavad komisjonile kõigist nendega seotud muudatustest.

Komisjon avaldab pädevate asutuste andmed ja kõik nendega seotud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

12.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega impordilitsentsi taotluse vormi ja vormingu ning märgib ära võimalikud tõendavad dokumendid, millega tõendada kõnealuse kultuuriväärtuse seaduslikku päritolu, samuti sellise taotluse esitamist ja menetlemist käsitlevad menetlusnormid. Nimetatud üksikasjade kehtestamisega püüab komisjon saavutada seda, et pädevad asutused kohaldavad impordilitsentsimenetlusi ühetaoliselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 5

Importija deklaratsioon

1.   Lisa C osas loetletud kultuuriväärtuste importimisel tuleb ▌ esitada importija deklaratsioon, mille kauba valdaja esitab artiklis 8 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

2.  Importija deklaratsioon koosneb järgmisest:

a)  kauba valdaja allkirjastatud deklaratsioon selle kohta, et kultuuriväärtused on riigist, kus need loodi või avastati, eksporditud vastavalt selle riigi õigus- ja haldusnormidele, mis selles riigis kehtisid ajal, kui kultuuriväärtused riigi territooriumilt välja viidi, ning

b)  standarddokument, milles kirjeldatakse asjaomast kultuuriväärtust piisavalt üksikasjalikult, et ▌asutused saaks selle kindlaks teha ning viia läbi riskianalüüsi ja sihipäraseid kontrolle.

Erandina esimese lõigu punktist a võib deklaratsioonil märkida, et kõnealused kultuuriväärtused eksporditi vastavalt viimase riigi, kus neid hoiti kauem kui viis aastat ja muul kui üksnes ajutise kasutamise, transiidi, reekspordi või ümberlaadimise eesmärgil, õigus- ja haldusnormidele, kui

a)  ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, millises riigis kultuuriväärtused loodi või avastati, või

b)  kultuuriväärtused viidi riigist, kus nad loodi või avastati, välja enne 24. aprilli 1972.

3.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega importija deklaratsiooni standardvormi ja vormingu ning deklaratsiooni esitamise menetlusnormid, märkides ära võimalikud tõendavad dokumendid, millega tõendatakse kõnealuse kultuuriväärtuse seaduslikku päritolu, mis peaksid kauba valdaja käes olema, ning importija deklaratsiooni töötlemist käsitlevad normid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 6

Pädevad tolliasutused

▌Liikmesriigid võivad piirata nende tolliasutuste arvu, mis on pädevad lubama käesoleva määrusega hõlmatud kultuuriväärtuste importi. Kui liikmesriigid asjaomast piirangut kohaldavad, teavitavad nad komisjoni pädevate tolliasutuste andmetest ja kõigist nendega seotud muudatustest.

Komisjon avaldab pädevate tolliasutuste andmed ja kõik nendega seotud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 7

Halduskoostöö

Käesoleva määruse rakendamise eesmärgil tagavad liikmesriigid tolliasutuste ja artiklis 4 osutatud pädevate asutuste vahelise koostöö.

Artikkel 8

Elektroonilise süsteemi kasutamine

1.  Liikmesriikide asutuste vahelise teabe, eelkõige impordilitsentse ja importija deklaratsioone puudutava teabe säilitamiseks ja vahetamiseks kasutatakse keskset elektroonilist süsteemi.

Elektroonilise süsteemi ajutise rikke korral võib teabe säilitamiseks ja vahetamiseks kasutada ajutiselt ka muid võimalusi.

2.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega:

a)  lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmise, käitamise ja hooldamise korra;

b)  üksikasjalikud reeglid teabe esitamiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja liikmesriikide asutuste vahel vahetamiseks lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi või muude vahendite abil.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (kuupäev saavas käändes)].

Artikkel 9

Elektroonilise süsteemi loomine

Komisjon loob artiklis 8 osutatud elektroonilise süsteemi. Elektrooniline süsteem peab olema töövalmis hiljemalt nelja aasta möödumisel artikli 8 lõikes 2 osutatud esimese rakendusakti jõustumisest.

Artikkel 10

Isikuandmete kaitse ja andmete säilitamise aeg

1.  Tolliasutused ja liikmesriikide pädevad asutused tegutsevad artiklite 4, 5 ja 8 kohaselt saadud isikuandmete vastutavate töötlejatena.

2.  Käesoleva määruse alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes artikli 1 lõikes 1 kindlaks määratud eesmärgil.

3.  Artiklite 4, 5 ja 8 alusel saadud isikuandmetele pääsevad ligi üksnes asutuste selleks volitatud töötajad ja neid andmeid kaitstakse nõuetekohaselt igasuguse volitamata ligipääsu või edastamise eest. Neid andmeid ei või avaldada ega edastada ilma selle asutuse kirjaliku sõnaselge loata, kes selle teabe algselt sai. Seda luba ei ole aga vaja juhul, kui asutustelt nõutakse nende andmete avaldamist või edastamist asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel, eelkõige seoses kohtumenetlusega.

4.  Kõnealused asutused säilitavad artiklite 4, 5 ja 8, alusel saadud isikuandmeid 20 aasta jooksul alates kuupäevast, mil need andmed saadi. Selle ajavahemiku möödumisel need isikuandmed kustutatakse.

Artikkel 11

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni … [18 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva (kuupäev saavas käändes)] karistusnormidest, mida kohaldatakse artikli 3 lõiget 1 rikkudes kultuuriväärtuste sissetoomisel, ja kaasnevatest meetmetest.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni … [kuus aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva (kuupäev saavas käändes)] karistusnormidest, mida kohaldatakse käesoleva määruse muude rikkumiste eest, eelkõige valeandmeid sisaldavate deklaratsioonide ja valeandmete esitamise eest, ja kaasnevatest meetmetest.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normide hilisematest muudatustest.

Artikkel 12

Koostöö kolmandate riikidega

Komisjon võib oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ja oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses korraldada koostöös liikmesriikidega kolmandatele riikidele koolitusi ja suutlikkuse suurendamisega seotud tegevust.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 116/2009 artikli 8 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 14

Aruandlus ja hindamine

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile teavet käesoleva määruse rakendamise kohta. ▌

Sel eesmärgil saadab komisjon liikmesriikidele asjaomased küsimustikud. Liikmesriikidel on küsimustiku kättesaamisest alates kuus kuud aega nõutud teabe komisjonile esitamiseks.

2.  Komisjon esitab kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Nimetatud aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks ning see sisaldab asjakohaseid statistilisi andmeid nii liidu kui ka liikmesriigi tasandil, näiteks väljastatud impordilitsentside, tagasilükatud taotluste ning esitatud importija deklaratsioonide arv. Aruandes hinnatakse praktilist rakendamist, sealhulgas mõju liidu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele.

3.  Komisjon esitab … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (kuupäev saavas käändes)] ja seejärel iga 12 kuu tagant, kuni artiklis 9 sätestatud elektrooniline süsteem on loodud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 8 lõikes 2 sätestatud rakendusaktide vastuvõtmisel ning artiklis 9 sätestatud elektroonilise süsteemi loomisel tehtud edusammude kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Kohaldamine

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast.

2.  Olenemata lõikest 1 kohaldatakse

a)  artikli 3 lõiget 1 alates … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva];

b)  artikli 3 lõikeid 2–5, artikli 3 lõikeid 7 ja 8, artikli 4 lõikeid 1–10, artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 8 lõiget 1 alates kuupäevast, mil artiklis 8 osutatud elektrooniline süsteem on töövalmis või hiljemalt alates … [kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (kuupäev seestütlevas käändes)]. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuupäeva, mil käesoleva lõike tingimused on täidetud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

A osa. Artikli 3 lõikes 1 osutatud kultuuriväärtused

a)  haruldased looma- ja taimeliikide, mineraalide ja anatoomiaalased kogud ja näidised ning paleontoloogilise väärtusega objektid;

b)  vara, mis on seotud ajalooga, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia ning militaar- ja sotsiaalajalooga, riigijuhtide, mõtlejate, teadlaste ja loovisikute eluga ning riigi tasandil oluliste sündmustega;

c)  arheoloogiliste väljakaevamiste (ametlike ja mitteametlike) käigus leitud esemed ning maismaalt või vee alt pärinevad arheoloogilised leiud;

d)  kunsti- või ajaloomälestistest või arheoloogilise väärtusega paikadest eemaldatud elemendid(10);

e)  üle 100 aasta vanused antiikesemed, nagu raidkirjad, mündid ja graveeritud pitsatid;

f)  etnoloogilise väärtusega esemed;

g)  kunstilise väärtusega esemed, näiteks:

i)  pildid, maalid ja joonistused, mis on valmistatud täielikult käsitsi mis tahes alusele ja mis tahes materjalist (välja arvatud tööstusdisainilahendused ning käsitsi kaunistatud tööstustooted);

ii)  mis tahes materjalist originaalkujud ja -skulptuurid;

iii)  originaalgravüürid, -estambid ja -litograafiad;

iv)  mis tahes materjalist originaalkogumid ja -montaažid;

h)  haruldased käsikirjad ja inkunaablid;

i)  erilise väärtusega vanaaegsed raamatud, dokumendid ja trükised (ajalugu, kunst, teadus, kirjandus jne), eraldi või kogudena;

j)  postmargid, maksumärgid ja sarnased margid, eraldi või kogudena;

k)  arhiivid, sealhulgas heli-, foto- ja kinoarhiivid;

l)  üle 100 aasta vanused mööbliesemed ja vanaaegsed muusikainstrumendid.

B osa. Artiklis 4 osutatud kultuuriväärtused

A osa kohased kultuuriväärtuste kategooriad

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) grupp, rubriik või alamrubriik

Vanuse alampiir

Rahaline alampiir (tolliväärtus)

Täiendavad mõõtühikud

c)  arheoloogiliste väljakaevamiste (ametlike ja mitteametlike) käigus leitud esemed ning maismaalt või vee alt pärinevad arheoloogilised leiud;

ex 9705, ex 9706

üle 250 aasta vanad

igasugune väärtus

tükiarv (p/st)

d)  kunsti- või ajaloomälestistest või arheoloogilise väärtusega paikadest eemaldatud elemendid(11);

ex 9705, ex 9706

üle 250 aasta vanad

igasugune väärtus

tükiarv (p/st)

C osa. Artiklis 5 osutatud kultuuriväärtused

A osa kohased kultuuriväärtuste kategooriad

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) grupp, rubriik või alamrubriik

Vanuse alampiir

Rahaline alampiir (tolliväärtus)

Täiendavad mõõtühikud

a)  haruldased looma- ja taimeliikide, mineraalide ja anatoomiaalased kogud ja näidised ning paleontoloogilise väärtusega objektid;

ex 9705

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

b)   vara, mis on seotud ajalooga, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia ning militaar- ja sotsiaalajalooga, riigijuhtide, mõtlejate, teadlaste ja loovisikute eluga ning riigi tasandil oluliste sündmustega;

ex 9705

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

e)  antiikesemed, nagu raidkirjad, mündid ja graveeritud pitsatid;

ex 9706

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

f)  etnoloogilise väärtusega esemed;

ex 9705

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

g)  kunstilise väärtusega esemed, näiteks:

 

i)  pildid, maalid ja joonistused, mis on valmistatud täielikult käsitsi mis tahes alusele ja mis tahes materjalist (välja arvatud tööstusdisainilahendused ning käsitsi kaunistatud tööstustooted);

ex 9701

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

ii)  mis tahes materjalist originaalkujud ja -skulptuurid;

ex 9703

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

iii)  originaalgravüürid, -estambid ja -litograafiad;

▌ex 9702;

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

iv)  mis tahes materjalist originaalkogumid ja -montaažid;

ex 9701

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

h)  haruldased käsikirjad ja inkunaablid ▌

ex 9702, ex 9706 ▌

üle 200 aasta vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

i)  erilise väärtusega vanaaegsed raamatud, dokumendid ja trükised (ajalugu, kunst, teadus, kirjandus jne), eraldi või kogudena;

ex 9705, ex 9706

üle 200 aastat vanad

18 000 eurot või rohkem eseme kohta

tükiarv (p/st)

______________________

(1) Käesolev seisukoht asendab 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0418).
(2)Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(5)Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(10)Liturgilisi ikoone ja kujusid, sealhulgas eraldiseisvaid, loetakse sellesse kategooriasse kuuluvateks kultuuriväärtusteks.
(11)9Liturgilisi ikoone ja kujusid, sealhulgas ka eraldiseisvaid, loetakse sellesse kategooriasse kuuluvateks kultuuriväärtusteks.


Isikuandmete kaitse Euroopa Parlamendi valimiste raames ***I
PDF 161kWORD 56k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 kontrollimenetluse osas, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames (COM(2018)0636 – C8‑0413/2018 – 2018/0336(COD))
P8_TA-PROV(2019)0155A8-0435/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0636),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 224, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0413/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 25. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8‑0435/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 seoses kontrollimenetlusega, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames

P8_TC1-COD(2018)0336


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014(4) reguleeritakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste eriomast Euroopa tasandi õiguslikku staatust ning nende rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest. Samuti asutati sellega Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet („amet“).

(2)  Selleks et amet saaks täita oma ülesandeid, sealhulgas käesoleva määrusega ette nähtud uusi ülesandeid, täies ulatuses ja sõltumatult, peavad tal olema alalised töötajad ning ameti direktorile tuleks anda ametisse nimetamise volitused.

(3)  Hiljutised sündmused on näidanud, et isikuandmete ebaseaduslik kasutamine võib seada ohtu valimisprotsessi ja demokraatia. Seepärast on vaja Euroopa demokraatliku protsessi usaldusväärsust kaitsta ning näha ette rahalised karistused juhul, kui Euroopa tasandi erakonnad või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused kasutavad ära isikuandmete kaitse normide rikkumist, et mõjutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.

(4)  Selleks tuleks kehtestada kontrollimenetlus, mille raames peab amet teatavates olukordades taotlema, et määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 alusel moodustatud sõltumatute väljapaistvate isikute komitee hindaks, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohaldatavate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada. Kui kontrollimenetluses leitakse, et see on nii, peaks amet määrama karistused kooskõlas tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava karistussüsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014.

(5)  Kui amet määrab Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele kontrollimenetluse tulemusena karistuse, peaks ta seejuures kohaselt arvesse võtma ne bis in idem põhimõtet, mille kohaselt ei tohi sama süüteo eest mitu korda karistada. Amet peaks ühtlasi tagama õiguskindluse põhimõtte järgimise ning asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse esitada oma seisukoht.

(6)  Uus menetlus peaks kehtima paralleelselt praeguste menetlustega, millega kontrollitakse registreerimistingimuste täitmist ja mida kohaldatakse liidu alusväärtuste ilmse ja tõsise rikkumise korral. Uuele menetlusele ei peaks aga kohalduma samad ajapiirangud, mis on sätestatud registreerimistingimuste ja -nõuete täitmise kontrollimise menetlusele määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 10.

(7)  Kuna uus menetlus algatatakse andmekaitse eest vastutava pädeva riikliku järelevalveasutuse otsusega, peaks asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal või Euroopa tasandi poliitilisel sihtasutusel olema võimalik taotleda karistuse läbivaatamist juhul, kui riikliku järelevalveasutuse otsus tunnistatakse kehtetuks või kui selle otsuse vastu esitatud kaebus rahuldatakse, tingimusel et kõik riigisisesed õiguskaitsevõimalused on ammendatud.

(8)  Selleks et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised toimuksid rangelt demokraatlike normide kohaselt ja kooskõlas selliste Euroopa väärtustega nagu demokraatia, õigusriik ja põhiõiguste austamine, on oluline, et normid uue kontrollimenetluse kohta jõustuks aegsasti ja et uus kontrollimenetlus kohalduks niipea kui võimalik. Selle saavutamiseks peaksid muudatused, mis tuleb määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 käesoleva määruse kohaselt teha, jõustuma käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(9)  Määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Ameti direktorit abistavad töötajad, kelle suhtes ta kasutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja muude teenistujatega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule antud volitusi („ametisse nimetava asutuse volitused“), mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. Amet võib kasutada kõigis oma töövaldkondades lähetatud riiklikke eksperte või muud personali, kes ei ole ameti töötajad.

Ameti töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning liidu institutsioonide kokkuleppel personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud norme.

Töötajate valikuga ei tohi kaasneda huvide konflikti töötajate tööülesannete vahel ametis ning nende muude ametiülesannete vahel ning töötajad peavad hoiduma tegevusest, mis on vastuolus nende ülesannete olemusega.“

"

2)  Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Esimeses ja teises lõigus sätestatud menetlust ei alustata Euroopa Parlamendi valimistele eelneva kahe kuu jooksul. See ajapiirang ei kohaldu artiklis 10a sätestatud menetlusele.“

"

3)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 10a

Isikuandmete kaitse normide rikkumisega seotud kontrollimenetlus

1.  Euroopa tasandi erakond ega Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei tohi Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutada ega püüda mõjutada, kasutades ära kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist mõne füüsilise või juriidilise isiku poolt.

2.  Kui amet saab teada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679* artikli 4 punkti 21 kohase riikliku järelevalveasutuse otsusest, mille kohaselt on füüsiline või juriidiline isik rikkunud kohalduvaid isikuandmete kaitse norme, ja sellest otsusest tuleneb või on muudel põhjustel alust arvata, et rikkumine on seotud Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poliitilise tegevusega Euroopa Parlamendi valimiste raames, suunab amet juhtumi käsitlemiseks käesoleva määruse artikli 11 alusel moodustatud sõltumatute väljapaistvate isikute komiteele. Amet võib vajaduse korral teha asjaomase riikliku järelevalveasutusega koostööd.

3.  Lõikes 2 osutatud komitee esitab oma arvamuse selle kohta, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on asjaomast rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada. Amet taotleb arvamust viivitamata, ent mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates sellest, kui ta saab teada riikliku järelevalveasutuse otsusest. Amet kehtestab komiteele arvamuse esitamiseks lühikese ja mõistliku tähtaja. Komitee peab nimetatud tähtajast kinni pidama.

4.   Komitee arvamuse alusel otsustab amet kooskõlas artikli 27 lõike 2 punkti a alapunktiga vii, kas määrata asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele rahaline karistus. Ameti otsus peab olema põhjendatud, eriti mis puudutab komitee arvamust, ning see avaldatakse kiiresti.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlus ei piira artiklis 10 sätestatud menetluse kasutamist.

——————————

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“

"

4)  Artikli 11 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Ameti taotlusel esitab komitee arvamuse:

   a) artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud liidu põhiväärtuste iga võimaliku ilmse ja tõsise rikkumise kohta Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poolt;
   b) selle kohta, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel võib komitee taotleda ametilt, Euroopa Parlamendilt, asjaomaselt Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt, teistelt erakondadelt, poliitilistelt sihtasutustelt või muudelt sidusrühmadelt kõiki asjaomaseid dokumente või tõendeid ning nende esindajate ärakuulamist. Esimese lõigu punktis b osutatud juhul teeb artiklis 10a osutatud riiklik järelevalveasutus komiteega koostööd kooskõlas kohaldatava õigusega.“

"

5)  Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab taotluse esitamise ajal täitma artiklis 23 loetletud kohustusi, olema alates taotluse esitamise kuupäevast kuni selle eelarveaasta või selle tegevuse lõpuni, milleks toetus anti, registris registreeritud ning tema suhtes ei tohi kehtida ükski artikli 27 lõikes 1 ning artikli 27 lõike 2 punkti a alapunktides v, vi ja vii ettenähtud karistus.“

"

6)  Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:"

„vii) kui artiklis 10a sätestatud kontrollimenetluses tehakse kindlaks, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, kasutades ära kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist;“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„7. Kui artiklis 10a osutatud riikliku järelevalveasutuse otsus tunnistatakse kehtetuks või kui õiguskaitsevahend selle otsuse vastu osutub edukaks, vaatab amet tingimusel, et kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud, asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse taotlusel läbi kõik lõike 2 punkti a alapunkti vii alusel määratud karistused.“

"

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) 12. detsembri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).


Julgeolekuohud, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalikud ELi tasandi meetmed nende ohtude vähendamiseks
PDF 140kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks (2019/2575(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0156RC-B8-0154/2019

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK(3),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisuse määrus“) (COM(2017)0477),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630),

–  võttes arvesse, et Hiina Rahvakongress võttis 28. juunil 2017 vastu uue riikliku luureteenistuse seaduse,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 13. veebruari 2019. aasta avaldusi julgeolekuohtude kohta, mis on seotud Hiina järjest suurema tehnoloogilise kohaloluga ELis, ja võimalike ELi tasandi meetmete kohta nende ohtude vähendamiseks,

–  võttes arvesse Austraalia valitsuse poolt vastuvõetud valitsuse telekommunikatsioonisektori julgeolekureforme, mis jõustusid 18. septembril 2018,

–  võttes arvesse oma 14. veebruaril 2019. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Hiina suhete seisu kohta, eelkõige 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni(5),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010(8),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et EL peab edasi arendama oma küberturvalisuse tegevuskava, et realiseerida oma potentsiaal saada juhtivaks osalejaks küberturvalisuse valdkonnas, ning kasutada seda oma tööstuse eelisena;

B.  arvestades, et 5G-võrkude haavatavust saab infotehnoloogiasüsteemide kahjustamiseks ära kasutada, mis võib tekitada nii Euroopa ja kui ka riikide tasandi majandusele tõsist kahju; arvestades, et riskide minimeerimiseks on vaja kogu väärtusahelas rakendada riskianalüüsil põhinevat lähenemisviisi;

C.  arvestades, et 5G-võrgust saab ELi digitaalse taristu selgroog, mis laiendab võimalust erinevate seadmete võrkudesse ühendamiseks (asjade internet jne), ning toob ühiskonnale ja ettevõtetele uusi hüvesid ja võimalusi paljudes valdkondades, sealhulgas sellistes elutähtsates majandusvaldkondades, nagu transport, energeetika, tervishoid, rahandus, telekommunikatsioon, kaitse, kosmos ja julgeolek;

D.  arvestades, et julgeolekuprobleemide lahendamiseks sobiva reageerimismehhanismi loomine annaks ELile võimaluse astuda aktiivselt samme 5G-standardite kehtestamiseks;

E.  arvestades, et on väljendatud muret seoses kolmandatest riikidest pärit seadmete müüjatega, kes võivad kujutada endast ELi jaoks julgeolekuriski oma päritoluriigi seaduste tõttu, eriti pärast Hiina riigi julgeolekuseaduste jõustumist, millega kohustatakse kõiki kodanikke, ettevõtjaid ja muid üksusi tegema riigiga koostööd, et kaitsta riigi julgeolekut, kusjuures riigi julgeolek on väga avaralt määratletud; arvestades, et ei ole mingit garantiid, et see kohustus oleks seatud nõudeta kohaldada seda väljaspool oma riigi territooriumi, ning et eri riigid on reageerinud Hiina seadustele erinevalt, alates julgeolekuanalüüsist kuni täieliku keelustamiseni;

F.  arvestades, et detsembris 2018 avaldas Tšehhi riiklik küberjulgeolekuamet hoiatuse julgeolekuohtude eest, mida kujutavad endast Hiina äriühingute Huawei ja ZTE tehnoloogiad; arvestades, et seejärel jättis Tšehhi maksuamet 2019. aasta jaanuaris Huawei välja hankemenetlusest, mis toimus maksuportaali loomise eesmärgil;

G.  arvestades, et on vaja põhjalikult uurida ja välja selgitada, kas asjaomased seadmed, muud seadmed või tarnijad kujutavad endast turvariske, mis tulenevad süsteemide sellistest iseärasustest nagu tagauksed;

H.  arvestades, et lahendusi tuleks koordineerida ja nendega tegeleda ELi tasandil, et mitte tekitada julgeoleku eri tasemeid ja võimalikke lünki küberturvalisuses, samal ajal kui globaalsel tasandil on jõuliseks reageerimiseks vaja koordineerimist;

I.  arvestades, et ühtsest turust saadava kasuga käib kaasas kohustus järgida ELi standardeid ja õigusraamistikku, ning arvestades, et tarnijaid ei tohiks nende päritoluriigist lähtuvalt erinevalt kohelda;

J.  arvestades, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruses, mis peaks jõustuma 2020. aasta lõpuks, tugevdatakse liikmesriikide võimet kontrollida välisinvesteeringuid julgeoleku ja avaliku korra kriteeriumide põhjal ning sellega luuakse koostöömehhanism, mis võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel teha üheskoos tööd tundlike välisinvesteeringute poolt tekitatud julgeolekuriskide, sealhulgas küberturvalisusriskide hindamisel, ning et see hõlmab ka liidule huvi pakkuvaid projekte ja programme, nagu üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud ja „Horisont 2020“;

1.  on veendunud, et liit peab asuma küberturvalisuse valdkonnas esirinda, kasutades ühist lähenemisviisi, mis põhineb ELi, liikmesriikide ja selle sektori eksperditeadmiste tulemuslikul ja tõhusal kasutamisel, kuna digitaalse ühtse turu jaoks oleks kahjulik, kui iga riik võtaks omaette vastu erinevaid otsuseid;

2.  väljendab sügavat muret seoses hiljutiste väidetega, et Hiina ettevõtete poolt välja töötatud 5G-seadmetesse võivad olla sisse ehitatud tagauksed, mis lasevad tootjatel ja ametivõimudel loata juurde pääseda ELi kodanike ja ettevõtjate andmetele ja elektroonilisele sidele;

3.  on samuti mures, et kui nende tootjate poolt välja arendatud 5G-seadmed võetakse lähiaastatel kasutusele seoses 5G-võrkude käivitamisega, võivad need seadmed sisaldada olulisi turvaauke;

4.  rõhutab, et võrkude ja seadmete turvalisusele avalduv mõju on kogu maailmas sarnane, ning nõuab, et EL teeks olemasolevate kogemuste põhjal järeldused, et saaks tagada kõrgeimad küberturvalisuse standardid; kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, mis viiks Euroopa küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonile ja millega püütaks vähendada selles valdkonnas Euroopa sõltuvust välismaisest tehnoloogiast; on seisukohal, et alati, kui turvanõuete täitmist ei ole võimalik tagada, tuleb kohaldada piisavaid meetmeid;

5.  kutsub liikmesriike üles teavitama komisjoni kõigist riiklikest meetmetest, mida nad kavatsevad vastu võtta, et koordineerida liidu reageerimist nii, et kogu liidus oleks tagatud kõrgeim küberturvalisuse tase, ning kordab, kui oluline on mitte kehtestada ebaproportsionaalseid ühepoolseid meetmeid, mis killustaksid ühtset turgu;

6.  kinnitab, et kõik üksused, kes pakuvad ELis seadmeid või teenuseid, peavad sõltumata nende päritoluriigist täitma põhiõiguste alaseid kohustusi ning järgima ELi ja liikmesriikide õigust, sealhulgas eraelu puutumatuse, andmekaitse ja küberturvalisuse õigusraamistikku;

7.  kutsub komisjoni üles hindama, kas liidu õigusraamistik on piisavalt tugev, reageerimaks murele, et strateegilistes sektorites ja põhitaristus leidub ohustatud seadmeid; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks algatused ja vajaduse korral ka seadusandlikud ettepanekud tuvastatud puudujääkide kiireks kõrvaldamiseks, arvestades, et ELis toimub katkematult küberturvalisuse probleemide kindlakstegemise ja lahendamise ning EL küberturvalisuse alase vastupanuvõime tugevdamise protsess;

8.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole küberturvalisuse direktiivi veel täielikult üle võtnud, teeksid seda viivitamata, ja palub, et komisjon jälgiks seda ülevõtmist hoolikalt, et tagada kõnealuse direktiivi sätete nõuetekohane kohaldamine ja jõustamine ning ELi kodanike parem kaitsmine välis- ja sisejulgeoleku ohtude eest;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid küberturvalisuse direktiivis kehtestatud aruandlusmehhanismide nõuetekohase kohaldamise; märgib, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigi turvaintsidentide või tarnijate sobimatute reageeringute korral võtma põhjalikke järelmeetmeid avastatud puuduste kõrvaldamiseks;

10.  kutsub komisjoni üles hindama vajadust laiendada küberturvalisuse direktiivi kohaldamisala ka muudele elutähtsatele sektoritele ja teenustele, mida valdkondlikud õigusaktid ei hõlma;

11.  väljendab heameelt küberturvalisuse direktiivi osas saavutatud kokkuleppe üle ja toetab seda ning ELi Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volituste tugevdamist, et aidata liikmesriikidel paremini küberturvalisust ähvardavaid ohtusid ja rünnakuid tõrjuda;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon volitaks ENISAt töötama eelisjärjekorras välja 5G-seadmete sertifitseerimissüsteemi, tagamaks et 5G-tehnoloogia kasutuselevõtmine liidus vastaks kõrgeimatele turvanõuetele ning oleks vastupidav nn tagauste ja suuremate turvaaukude suhtes, mis võivad ohustada liidu telekommunikatsioonivõrkude ja neist sõltuvate teenuste turvalisust; soovitab pöörata erilist tähelepanu üldkasutatavatele protsessidele, toodetele ja tarkvarale, mis juba ainuüksi oma laiaulatuslikkuse tõttu oluliselt mõjutavad nii majandust kui ka kodanike igapäevaelu;

13.  väljendab suurt heameelt ettepanekute üle, mis puudutavad küberturvalisuse pädevuskeskusi ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikku, mis peavad aitama ELil säilitada ja arendada tema digitaalse ühtse turu kindlustamiseks vajalikku küberturvalisuse alast tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust; tuletab siiski meelde, et sertifitseerimine ei tohiks välistada pädevate asutuste ja ettevõtjate kontrolli tarneahela üle, et tagada oma kriitilistes keskkondades ja telekommunikatsioonivõrkudes toimivate seadmete terviklus ja turvalisus;

14.  tuletab meelde, et küberturvalisus eeldab kõrgeid turvanõudeid; nõuab võrku, mis oleks sisseprojekteeritult ja vaikimisi turvaline; nõuab tungivalt, et liikmesriigid uuriksid koos komisjoniga kõiki kõrge turvalisustaseme tagamiseks saadaolevaid võimalusi;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös ENISAga koostada suunised selle kohta, kuidas maandada küberohtusid ja nõrkusi 5G seadmete hankimisel – näiteks muretseda need eri müüjatelt või kasutada mitmejärgulisi hankemenetlusi;

16.  kordab oma seisukohta digitaalse Euroopa programmi suhtes, millega kehtestatakse turvanõuded ja komisjoni järelevalve ELis asuvate, kuid kolmandatest riikidest kontrollitavate üksuste üle, eelkõige seoses küberturvalisusega seotud meetmetega;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama, et elutähtsate taristuvõrkude, nagu telekommunikatsiooni-, energia-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide nõuetekohase toimimise tagamisega seotud avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad teeksid asjakohased riskianalüüsid, võttes arvesse julgeolekuohte, mis on seotud nimelt vastava süsteemi tehniliste omadustega või sõltuvusega riist- ja tarkvara tehnoloogiate liiduvälistest tarnijatest;

18.  tuletab meelde, et praegune telekommunikatsiooni õigusraamistik volitab liikmesriike tagama, et sideoperaatorid järgiksid üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude tervikluse ja kättesaadavuse nõuet, muu hulgas kasutaksid vajaduse korral otspunktkrüpteerimist; juhib tähelepanu sellele, et vastavalt Euroopa elektroonilise side seadustiku sätetele on liikmesriikidel laialdased volitused uurida ELi turul olevaid tooteid ja nende nõuetele mittevastavuse korral kasutada suurt valikut parandusmeetmeid;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma julgeoleku asjaomase taristu kõigi, nii ELi kui ka riikliku tasandi riigihankemenetluste kohustuslikuks aspektiks;

20.  tuletab liikmesriikidele meelde nende ELi õigusraamistikust, eriti direktiivist 2013/40/EL (milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid) tulenevat kohustust kehtestada sanktsioonid juriidilistele isikutele, kes on pannud toime kuritegusid, näiteks rünnakuid sellistele süsteemidele; rõhutab, et liikmesriigid peaksid kasutama ka võimalust kehtestada sellistele juriidilistele isikutele muid sanktsioone, näiteks ajutist või alalist ettevõtluskeeldu;

21.  palub liikmesriikidel, küberturvalisuse asutustel, telekommunikatsioonivõrkude operaatoritel, tootjatel ja esmatähtsate taristuteenuste osutajatel teavitada komisjoni ja ENISAt kõikidest tõenditest tagauste või muude oluliste nõrkuste kohta, mis võivad kahjustada telekommunikatsioonivõrkude terviklust ja turvalisust või rikkuda liidu õigust ja põhiõigusi; eeldab, et riiklikud andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor uurivad põhjalikult teateid liiduväliste müüjate toimepandud isikuandmetega seotud rikkumistest ning kohaldavad kooskõlas Euroopa andmekaitseõigusega asjakohaseid karistusi ja sanktsioone;

22.  väljendab heameelt, et peatselt jõustub määrus, millega julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel kehtestatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ning toonitab, et selle määrusega kehtestatakse esmakordselt loetelu ELi tasandil julgeoleku ja avaliku korra seisukohast olulistest valdkondadest ja teguritest (sh kommunikatsioon ja küberturvalisus);

23.  palub nõukogul kiirendada kavandatava e-privaatsuse määrusega tehtavat tööd;

24.  kordab, et EL peab toetama küberturvalisust kogu väärtusahela ulatuses, alates teadusuuringutest kuni peamiste tehnoloogiate kasutuselevõtu ja juurutamiseni, levitama asjakohast teavet ja edendama küberhügieeni ja küberturvalisuse alaseid õppekavasid, ning on veendunud, et muude meetmete seas on digitaalse Euroopa programm selleks tõhus vahend;

25.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid astuksid vajalikke samme, muu hulgas rakendaksid tugevaid investeerimisskeeme, et luua ELis innovatsioonisõbralik keskkond, mis peaks olema kättesaadav kõigile ELi digitaalmajanduse ettevõtetele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; nõuab lisaks tungivalt, et selline keskkond peab võimaldama Euroopa müüjatel töötada välja uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mis tagaksid nende konkurentsivõime;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid eelnimetatud nõudmisi arvesse peatselt algavatel aruteludel ELi Hiina-strateegia üle, kuna need on ELi jätkuva konkurentsivõime ja tema digitaaltaristu turvalisuse tagamise eeldused;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.
(2) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(3) ELT L 218, 14.8.2013, lk 8.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.
(6) ELT C 307, 30.8.2018, lk 144.
(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(8) ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.


ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukord
PDF 166kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukorra kohta (2018/2158(INI))
P8_TA-PROV(2019)0157A8-0073/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete seisu kohta(1),

–  võttes arvesse Minskis 5. ja 19. septembril 2014 ning 12. veebruaril 2015 saavutatud kokkuleppeid(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Gruusia okupeeritud alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi(3) ning 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Krimmis ja eriti krimmitatarlaste seas(4),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(5),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 14. märtsi 2016. aasta järeldusi Venemaa kohta,

–  võttes arvesse 2018. aasta Sahharovi auhinda mõttevabaduse eest, mis anti Ukraina filmitegijale Oleg Sentsovile,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni Venemaa ning eelkõige ukrainlasest poliitvangi Oleg Sentsovi kohta(6),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Aasovi merel(7),

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 18. märtsi 2018. aasta lõplikku aruannet Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0073/2019),

A.  arvestades, et EL on ühendus, mis põhineb ühistel põhiväärtustel, mis hõlmavad rahu, vabadust, demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ning põhi- ja inimõiguste austamist;

B.  arvestades, et ÜRO põhikirjas, 1975. aasta Helsingi lõppaktis ja OSCE 1990. aasta Pariisi hartas sätestatud põhimõtted moodustavad Euroopa mandril rahu tagamise nurgakivi;

C.  arvestades, et need väärtused on aluseks ELi suhetele kolmandate osapooltega;

D.  arvestades, et ELi suhted Venemaaga peavad põhinema rahvusvahelise õiguse, inimõiguste austamise, demokraatia ja konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtetel, ning kuna Venemaa neid põhimõtteid ei järgi, põhinevad praegused ELi suhted Venemaaga koostööl ühist huvi pakkuvates valitud valdkondades, mis on määratletud välisasjade nõukogu 14. märtsi 2016. aasta järeldustes, ning usutaval heidutusel;

E.  arvestades, et EL on jätkuvalt avatud parematele suhetele ja nendeni viivale dialoogile ning soovib tagasi pöörduda koostöösuhete juurde Venemaaga kohe, kui Venemaa ametivõimud on täitnud oma rahvusvahelised ja õiguslikud kohustused ning tõestanud Venemaa siirast pühendumist mõranenud usalduse taastamisele; arvestades, et konstruktiivne ja prognoositav suhe oleks vastastikku kasulik ning ideaalselt kummagi poole huvides;

F.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ja OSCE täieõigusliku liikmena võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et õigusriigi põhimõtte jätkuvad rasked rikkumised ja piiravate õigusaktide vastuvõtmine viimaste aastate jooksul tekitavad järjest rohkem küsimusi Venemaa rahvusvaheliste ja riigisiseste kohustuste täitmise kohta; arvestades, et Venemaa ei ole täitnud rohkem kui tuhandet Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust;

G.  arvestades, et mitmete valitsuste aruannetest nähtub Venemaa vaenuliku luuretegevuse järsk laienemine viimastel aastatel, saavutades taseme, mida ei ole pärast külma sõda nähtud;

H.  arvestades, et tihedama koostöö põhieelduseks Venemaaga on jätkuvalt Minski kokkulepete täitmine täies ulatuses ja rahvusvahelise õiguse laiaulatuslikum järgimine; arvestades, et reaktsioonina Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Ukraina vastu suunatud Venemaa hübriidsõjale on EL võtnud vastu mitu piiravat meedet, mis peaksid jääma kehtima seni, kuni Minski kokkulepped on täidetud;

I.  arvestades, et alates 2015. aastast on esile kerkinud uued ELi ja Venemaa vahelised pingeallikad, sh järgmised: Venemaa interventsioon Süürias ja sekkumine sellistes riikides nagu Liibüa ja Kesk‑Aafrika Vabariik; suuremahulised sõjalised õppused (Zapad 2017); Venemaa sekkumine eesmärgiga mõjutada valimiste ja referendumite tulemusi ning õhutada pingeid Euroopa ühiskondades; Kremli toetus ELi vastastele erakondadele ja paremäärmuslikele liikumistele; põhivabaduste piiramine ja ulatuslik inimõiguste rikkumine Venemaal, LGTBI‑vastaste hoiakute levitamine; poliitilise opositsiooni mahasurumine; inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja Venemaa kodanikuühiskonna tegevuse süsteemne piiramine, sealhulgas inimõiguste keskuse „Memoriaal“ Tšetšeenias asuva büroo juhi Ojub Titijevi meelevaldne kinnipidamine ja ühenduse „Memoriaal“ Karjala harus tegutseva Juri Dmitrijevi juhtum; kodanikuühiskonna häbimärgistamine, sildistades nad nn välisagentideks; inimõiguste räiged rikkumised Põhja‑Kaukaasias, eelkõige Tšetšeenia Vabariigis (inimröövid, piinamine, kohtuvälised hukkamised, kriminaaljuhtumite fabritseerimine jne); tatari vähemuse diskrimineerimine okupeeritud Krimmis ning Aleksei Navalnõi ja paljude teiste poliitiliselt motiveeritud tagakiusamine ja tapmised, mille kõige märkimisväärsemaks näideteks on Boriss Nemtsovi ja Sergei Magnitski juhtumid; Venemaa luureteenistuse agentide sooritatud küber- ja hübriidrünnakud ning keemiarelva abil Euroopa pinnal sooritatud mõrvad; välisriikide kodanike, sealhulgas 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Oleg Sentsovi ja paljude teiste ähvardamine, vahistamine ja vangistamine Venemaal rahvusvahelist õigust rikkudes; ebaseaduslike ja õigustühiste valimiste korraldamine Donbassis; ebademokraatlike presidendivalimiste korraldamine, mille puhul puudub tegelik valikuvõimalus ning piiratakse põhivabadusi; desinformatsioonikampaaniad, Kertši silla ebaseaduslik ehitamine; ebaseaduslikult okupeeritud ja annekteeritud Krimmi ning Musta mere ja Aasovi mere alade suuremahuline militariseerimine; Aasovi merel ja läbi Kertši väina toimuva rahvusvahelise meresõidu piiramine, sh ELi liikmesriikide lippude all sõitvate laevade suhtes; Ukraina mereväe laevade ebaseaduslik ründamine ja ülevõtmine ning Ukraina sõjaväelaste arreteerimine Kertši väinas; relvastuskontrolli kokkulepete rikkumine; ajakirjanike ja sõltumatu meedia suhtes rõhuva keskkonna loomine, kus jätkuvad ajakirjanike ja blogijate kinnipidamised; ning maailma pressivabaduse indeksi poolt Venemaale 2018. aastal 180 riigi seas antud 148. koht meediavabaduse edetabelis;

J.  arvestades, et 1. märtsiks 2018 oli inimõiguste keskus „Memoriaal“ registreerinud 143 poliitvangi, sealhulgas 97 isikut, kelle tagakiusamise põhjused olid usulised; arvestades, et inimõiguste keskuse „Memoriaal“ poliitvangide nimekirja analüüsist nähtub, et 2017. aastal esitati 23 juhtumi puhul isikutele süüdistus avalike üritustega seotud kuritegude eest (massirahutused, ametivõimude vastane vägivaldne tegevus) ning 21 juhtumi puhul, mis olid peamiselt seotud Internetis postituste avaldamisega, esitati süüdistus kriminaalkoodeksi ekstremismivastaste artiklite alusel;

K.  arvestades, et Venemaa on oma vahetus naabruses – näiteks Transnistrias, Lõuna‑Osseetias, Abhaasias, Donbassis ja Mägi-Karabahhis – mitme pikaajalise konflikti otsene ja kaudne osaline; arvestades, et kõnealused konfliktid on asjaomaste naaberriikide arengule ja stabiilsusele tõsiseks takistuseks, kahjustavad nende sõltumatust ning piiravad nende vabu ja suveräänseid valikuid;

L.  arvestades, et konflikt Ida‑Ukrainas on kestnud üle nelja aasta ning selles on hukkunud üle 10 000 inimese, ligi kolmandik neist tsiviilisikud, ning tuhanded tsiviilisikud on saanud konfliktiga seoses vigastusi;

M.  arvestades, et praegused ELi ja Venemaa vahelised püsivad pinged ja vastasseis ei ole kummagi poole huvides; arvestades, et vaatamata pettumust valmistavatele tulemustele peaksid suhtluskanalid jääma siiski avatuks; arvestades, et meie maailmajao uus lõhenemine ohustab nii ELi kui ka Venemaa julgeolekut;

N.  arvestades, et Venemaa on praegu ELi kõige olulisem maagaasi välistarnija; arvestades, et energeetika teema etendab ELi ja Venemaa vahelistes suhetes jätkuvalt keskset ja strateegilist osa; arvestades, et Venemaa kasutab energiat oma välispoliitiliste huvide kaitsmise ja edendamise vahendina; arvestades, et ELi sõltuvus Vene gaasitarnetest on alates 2015. aastast suurenenud; arvestades, et ELi vastupanuvõimet välisele survele on võimalik suurendada energiavarustuse mitmekesistamisega ja Venemaast sõltuvuse vähendamisega; arvestades, et EL peab olema oma seisukohtades üksmeelne ja näitama üles kindlat sisemist solidaarsust, kui asi puudutab liidu energiajulgeolekut; arvestades, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest kahjustab tasakaalustatud, sidusa ja väärtustel põhineva lähenemisviisi arendamist Venemaa suhtes; arvestades, et ELis, liikmesriikides ja idapartnerluse riikides on vaja luua usaldusväärsem ja strateegilisem energiataristu, et suurendada vastupanuvõimet Venemaa hübriidtegevusele;

O.  arvestades, et Vene hävituslennukite vastutustundetu tegevus ELi ja NATO liikmesriikide õhuruumi lähedal ohustab tsiviillendude turvalisust ja võib kujuneda ohuks Euroopa õhuruumi julgeolekule; arvestades, et Venemaa on ELi vahetus läheduses korraldanud provotseerivaid suuremahulisi sõjalisi manöövreid;

P.  arvestades, et Venemaa ignoreerib jätkuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning Alalise Vahekohtu siduvaid otsuseid, nt Naftogazi juhtumi puhul, mis õõnestab rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise mehhanisme;

Q.  arvestades, et Venemaa välispoliitiline visioon polütsentrilisest jõudude koondumisest on vastuolus ELi arusaamaga mitmepoolsest ja reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast; arvestades, et Venemaa kinnipidamine mitmepoolsest reeglitel põhinevast korrast ja selle toetamine looks tingimused ELiga lähemate suhete loomiseks;

R.  arvestades, et Venemaa ametivõimud kohtlevad ebaseaduslikult okupeeritud piirkondi jätkuvalt, nagu need oleksid Venemaa territooriumi osad, lubades nende territooriumide esindajatel osaleda Venemaa Föderatsiooni seadusandlikes ja täidesaatvates organites, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse rikkumist;

S.  arvestades, et 21. detsembril 2018, pärast Minski kokkulepete rakendamise hindamist, pikendas nõukogu konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud sanktsioone kuni 31. juulini 2019;

T.  arvestades, et Venemaa tegevused rikuvad rahvusvahelist õigust, rahvusvahelisi kohustusi ja heanaaberlikke suhteid;

U.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni strateegilistes dokumentides kujutatakse ELi ja NATOt Venemaa peamiste vastastena;

Probleemid ja ühised huvid

1.  rõhutab, et Ukrainale kuuluva Krimmi piirkonna ebaseaduslik okupeerimine ja annekteerimine Venemaa poolt, Venemaa otsene ja kaudne seotus relvastatud kokkupõrgetega Ukraina idaosas ning Gruusia ja Moldova territoriaalse terviklikkuse pidev rikkumine kujutavad endast rahvusvahelise õiguse, demokraatlike põhimõtete ja põhiväärtuste tahtlikku rikkumist; mõistab teravalt hukka Venemaa esindajate poolt okupeeritud aladel toime pandud inimõiguste rikkumised;

2.  rõhutab, et EL ei saa järk‑järgult pöörduda tagasi tavapäraste suhete juurde seni, kuni Venemaa ei täida täielikult Minski kokkulepet ega taasta Ukraina territoriaalset terviklikkust; nõuab sellega seoses, et EL hindaks kriitiliselt ja põhjalikult ümber oma suhted Venemaa Föderatsiooniga;

3.  rõhutab, et praeguses olukorras ei saa Venemaad enam pidada strateegiliseks partneriks; on seisukohal, et partnerlus- ja koostöölepingu artikli 2 põhimõtteid enam ei täideta ning et partnerlus- ja koostööleping tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata; on veendunud, et mis tahes ELi ja Venemaa suhete raamistik peaks põhinema rahvusvahelise õiguse, Helsingi OSCE põhimõtete, demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikul järgimisel ning võimaldama dialoogi üleilmsete probleemide lahendamisel, ülemaailmse juhtimise tugevdamisel ja rahvusvaheliste normide täitmise tagamisel, eelkõige selleks, et tagada Euroopa rahukord ning julgeolek ELi naabruses ja Lääne‑Balkani riikides;

4.  leiab, et Minski kokkulepete täitmine osutaks Venemaa hea tahte olemasolule aidata kaasa Ida‑Ukraina konflikti lahendamisele ja tema võimekusele tagada Euroopa julgeolek; rõhutab vajadust edendada konsultatsioone Normandia formaadi raames ning ELi tugevamat rolli neis; väljendab veel kord toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele;

5.  usub, et on tähtis leevendada praegu valitsevaid pingeid ja pidada Venemaaga konsultatsioone, et vähendada vääriti mõistmise, vääriti tõlgendamise ja vääriti lugemise võimalust; tunnistab siiski, et EL peab oma ootustes Venemaa suhtes jääma resoluutseks; rõhutab, kui oluline on ELi ja Venemaa vaheline koostöö rahvusvahelise reeglitel põhineva korra tagamises ning positiivse tegevuse elluviimises rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes organisatsioonides, mille liige Venemaa on, eriti OSCE raames seoses vaidlusküsimuste ja kriisidega;

6.  mõistab teravalt hukka Venemaa osalemise Skripali juhtumis ning Venemaa luureteenistuste korraldatud desinformatsioonikampaaniates ja küberrünnakutes, eesmärgiga destabiliseerida avaliku ja erasektori sidetaristut ning suurendada pingeid ELis ja selle liikmesriikides;

7.  on sügavalt mures Venemaa valitsuse ning paremäärmuslike ja populistlike natsionalistlike parteide ja valitsuste vaheliste sidemete pärast ELis, mis kujutavad endast ohtu liidu põhiväärtustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning mis kajastuvad ka ELi põhiõiguste hartas, sh demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamine;

8.  peab samuti kahetsusväärseks Venemaa püüdeid destabiliseerida ELi kandidaatriike, arvestades eelkõige näiteks Moskva tagatud toetust neile organisatsioonidele ja poliitilistele jõududele, kes on vastu Prespa lepingule, mis peaks lõpetama endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Kreeka vahelise pikaajalise vaidluse riigi nime üle;

9.  usub, et Venemaa riigiasutused sekkusid Brexiti referendumikampaaniasse, kasutades avalikke ja varjatud vahendeid, sh sotsiaalmeediat ja ilmselt seadusevastast rahalist toetust, mida Ühendkuningriigi ametivõimud praegu uurivad;

10.  rõhutab, et lisapingete vältimiseks peavad mõlemad pooled suurendama läbipaistvust sõjalises ja piirivalvega seotud tegevuses; mõistab sügavalt hukka ELi liikmesriikide õhuruumi rikkumised Venemaa poolt; nõuab, et töötataks välja selge tegevusjuhend nii sõjaliste kui tsiviilõhusõidukite poolt kasutatava õhuruumi jaoks; mõistab sellega seoses teravalt hukka Läänemere piirkonna riikide territoriaalvete ja õhuruumi puutumatuse korduvad rikkumised Venemaa poolt; mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni, kes kannab vastutust lennu MH17 allatulistamise eest 2014. aastal Ida‑Ukraina kohal, nagu on tõestanud rahvusvaheline uurimisrühm, ning nõuab, et selle eest vastutavad isikud toimetataks kohtu ette;

11.  peab kahetsusväärseks inimõiguste olukorra märkimisväärset halvenemist ja väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse laialdasi ja põhjendamatuid piiranguid Venemaal ning väljendab sügavat muret inimõiguste kaitsjate, protestiaktivistide ja teiste kriitikute jätkuva mahasurumise, ahistamise ja tagakiusamise pärast;

12.  on sügavalt mures selle pärast, et Venemaa demonstreerib nii ilmselgelt oma sõjalist jõudu, ähvardab teisi riike ning väljendab reaalset tahet ja valmisolekut kasutada teiste riikide vastu sõjalist jõudu, sh kõrgetasemelisi tuumarelvi, mida president Putin 2018. aastal korduvalt rõhutas;

13.  mõistab hukka selle, et valitsus surub jätkuvalt maha teisitimõtlejaid ja meediavabadust ning represseerib aktiviste, poliitilisi oponente ja isikuid, kes avalikult väljendavad mittenõustumist valitsusega;

14.  väljendab muret Tšetšeenias homoseksuaalseks peetud meeste meelevaldse kinnipidamise ja piinamise teadete pärast ning mõistab hukka Tšetšeenia valitsuse avaldused, milles eitatakse homoseksuaalide olemasolu Tšetšeenias ja õhutatakse LGBTI‑inimeste vastasele vägivallale;

15.  toonitab, et kliimamuutuste, keskkonna, energiajulgeoleku, digiteerimise (sh algoritmilise otsustetegemise ja tehisintellekti), välis- ja julgeolekupoliitika küsimuste, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning Arktika tundlikus keskkonnas toimuvate arengutega seotud üleilmsete probleemide lahendamine nõuab valikulist koostööd Venemaaga;

16.  väljendab muret ELi kaudu toimuva rahapesu pärast, mis ulatub igal aastal potentsiaalselt sadade miljardite eurodeni ja mida sooritavad Venemaa ettevõtted ja isikud, kes soovivad korruptsioonist saadud tulu legaliseerida, ning nõuab nende kuritegude uurimist;

17.  rõhutab, et Venemaa korraldatud rahapesu ja organiseeritud kuritegelikku finantstegevust kasutatakse õõnestavatel poliitilistel eesmärkidel ning need kujutavad endast ohtu Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele; peab kõnealust rahapesu oma ulatuse tõttu osaks vaenulikust tegevusest, mille eesmärgiks on õõnestamine, desinformatsioon ja destabiliseerimine, toetades samal ajal kuritegevust ja korruptsiooni; märgib, et Venemaa rahapesuga seotud tegevus ELis kujutab endast ohtu suveräänsusele ja õigusriigi põhimõtete järgimisele kõigis neis liikmesriikides, kus Venemaa kõnealust tegevust korraldab; märgib, et see ohustab Euroopa julgeolekut ja stabiilsust ning kujutab märkimisväärset probleemi Euroopa Liidu ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale;

18.  mõistab hukka rahapesuga seotud tegevuse, ebaseadusliku finantstegevuse ja muud Venemaa poolt kasutatavad majandussõja vahendid; nõuab, et ELi pädevad finantsasutused suurendaksid üksteisega ning asjaomaste luure- ja julgeolekuteenistustega tehtavat koostööd, et võidelda Venemaa rahapesu vastu;

19.  kordab, et ehkki ELi seisukoht on kindel, ühtne ja kooskõlastatud ning et Venemaa vastaseid sanktsioone pikendatakse seni, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist, vajab ELi välis- ja julgeolekupoliitika Venemaa suhtes rohkem sidusust ja kooskõlastatust; kutsub sellega seoses liikmesriike üles lõpetama nn kuldviisa/kuldpassi programme, mis on kasulikud sageli Kremlit toetavatele Vene oligarhidele ning mis võivad vähendada rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusust; kordab oma varasemaid nõudmisi Euroopa Liidus Magnitski akti kehtestamiseks (ELi ülemaailmne inimõiguste karistusrežiim) ning kutsub nõukogu üles selles küsimuses viivitamatult tööd jätkama; kutsub liikmesriike üles tegema Euroopa tasandil täiel määral koostööd seoses oma poliitikaga Venemaa suhtes;

20.  rõhutab, et Ida-Ukraina ja okupeeritud Krimmiga seotud sihipärased piiravad meetmed ei ole suunatud venelaste vastu, vaid konkreetsete Venemaa juhtkonnaga seotud isikute ja ettevõtete vastu;

21.  rõhutab siinkohal, et ELi sise- ja välispoliitika vaheline sidusus ja viimatimainitu parem koordineerimine on määrava tähtsusega, et muuta ELi välis- ja julgeolekupoliitika muu hulgas ka Venemaa suhtes sidusamaks, tõhusamaks ja edukamaks; toonitab, et see puudutab eelkõige selliseid poliitikavaldkondi nagu Euroopa kaitsekoostöö liit, Euroopa energialiit, küberkaitse ja strateegilise teabevahetuse vahendid;

22.  mõistab hukka naaberriikide territoriaalse terviklikkuse rikkumise, mida Venemaa on teinud muu hulgas nende riikide kodanike ebaseadusliku röövimisega, et esitada neile süüdistus Venemaa kohtus; mõistab lisaks hukka selle, et Venemaa kuritarvitab Interpoli, väljastades tagaotsitavate isikute hoiatusteateid (nn tagaotsimisteated) poliitiliste oponentide tagakiusamiseks;

23.  mõistab hukka Venemaa tegevuse Aasovi merel, mis kujutab endast rahvusvahelise mereõiguse ja Venemaa rahvusvaheliste kohustuste rikkumist, ning Kertši silla ehitamise ja veealuste kaablite paigaldamise ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarele ilma Ukraina nõusolekuta; on jätkuvalt sügavalt mures Aasovi mere, Musta mere piirkonna ja Kaliningradi oblasti militariseerimise ning Euroopa riikide territoriaalvete korduva iseloomuga rikkumiste pärast Läänemerel;

24.  kordab oma ühest toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks Gruusiale kuuluvate Abhaasia ja Tshinvali piikonna / Lõuna‑Osseetia okupeerimise ning austaks täielikult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; rõhutab, et Venemaa Föderatsioon peab tingimusteta täitma kõiki 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe sätteid, eelkõige kohustust viia kõik oma relvajõud Gruusia territooriumilt välja;

25.  rõhutab, et rahvusvaheliste normide eiramine Venemaa poolt – käesoleval juhul merevabadus, kahepoolsed kokkulepped ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine – kujutab endast ohtu Venemaa naabritele kõikjal Euroopas, ja mitte ainult Musta mere piirkonnas, vaid ka Läänemere ja Vahemere ääres; rõhutab, kui oluline on töötada kõigis nendes aspektides välja vankumatu poliitika Venemaa suhtes;

26.  märgib, et 18. märtsil 2018 toimunud presidendivalimisi jälgis demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimiste vaatlusmissiooni (ODIHR EOM) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) rahvusvaheline valimisvaatlusmissioon; märgib, et ODIHR EOMi lõpparuandes märgiti, et valimised toimusid äärmiselt kontrollitud õiguslikus ja poliitilises keskkonnas, mida iseloomustas pidev surveavaldamine kriitikutele, piirangud rahumeelse kogunemise, ühinemise ja eneseväljendamise põhivabadustele ning kitsendused kandidaatide registreerimisele ja sellest tulenev tegeliku konkurentsi puudumine;

27.  peab murettekitavaks Venemaa jätkuvat toetust autoritaarsetele režiimidele ja riikidele, nagu Põhja‑Korea, Iraan, Venezuela, Süüria, Kuuba, Nicaragua jt, ning Venemaa pidevat tava kasutada oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, et blokeerida mis tahes rahvusvahelisi meetmeid;

Ühist huvi pakkuvad valdkonnad

28.  kordab oma toetust viiele põhimõttele, millest EL juhindub suhetes Venemaaga, ja nõuab valikulise koostöö põhimõtte täpsemat määratlemist; soovitab keskenduda koostööle Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika ning Kaug‑Põhja ja Arktika piirkonnaga seotud küsimustes ning terrorismi, vägivaldse äärmusluse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli, kübervaldkonna strateegilise stabiilsuse, organiseeritud kuritegevuse, rände ja kliimamuutuste vallas, sealhulgas ühistele jõupingutustele kaitsta ÜRO Julgeolekunõukogu toetatud ühtset laiaulatuslikku tegevuskava Iraaniga ning teha lõpp sõjale Süürias; kordab, et ehkki ELi ja Venemaa vahel peetavaid konsultatsioone küberterrorismi ja organiseeritud kuritegevuse teemadel tuleb jätkata, nõuavad Venemaa süsteemsed hübriidohud tugevat heidutust; kutsub sellega seoses üles algatama ELi, Venemaa, Hiina ja Kesk‑Aasia vahelist dialoogi ühenduvuse teemadel;

29.  rõhutab, et EL on praegu Venemaa suurim kaubanduspartner ja jääb ka lähitulevikus oluliseks majanduspartneriks, kuid et Nord Stream 2 lisab ELi sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, ohustab ELi siseturgu, on vastuolus ELi energiapoliitika ja strateegiliste huvidega ning tuleb seetõttu peatada; rõhutab, et EL on jätkuvalt pühendunud Euroopa energialiidu lõpuleviimisele ning oma energiaallikate mitmekesistamisele; rõhutab, et enne kui pole õiguslikult hinnatud nende õiguslikku vastavust ELi õigusele ja kokkulepitud poliitilistele prioriteetidele, ei tohiks ellu viia ühtegi uut projekti; mõistab hukka Venemaa poliitika kasutada oma energiaallikaid poliitilise vahendina, et avaldada, säilitada ja suurendada poliitilist survet oma eeldatavas mõjusfääris ja lõpptarbijate suhtes;

30.  rõhutab, et ELi ja Venemaa piiriülesed koostööprogrammid ning konstruktiivne koostöö Põhjamõõtme partnerluses ja Barentsi euroarktilises piirkonnas toovad tuntavat kasu piirialadel elavate kodanike jaoks ning toetavad nende piirkondade kestlikku arengut; soovitab sellega seoses jätkata konstruktiivse koostöö edendamist kõigis neis positiivsetes valdkondades;

31.  märgib inimeste omavaheliste otsekontaktide tähtsust, näiteks hariduse ja kultuuri kaudu;

32.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi, et leida lahendus nn külmutatud konfliktidele idanaabruses, et tagada suurem julgeolek ja stabiilsus ELi idapartneritele;

Soovitused

33.  rõhutab, et on tähtis jätkata inimeste omavaheliste otsekontaktide poliitilist ja rahalist toetamist laiemalt ning eelkõige toetust kodanikuühiskonna aktivistidele, inimõiguste kaitsjatele, blogijatele, sõltumatule meediale, uurivatele ajakirjanikele, oma arvamust avaldavatele teadlastele ja avaliku elu tegelastele ning vabaühingutele; kutsub komisjoni üles kavandama olemasolevate välisrahastamisvahendite põhjal ulatuslikumat ja pikaajalisemat rahalist, institutsioonilist ning suutlikkuse suurendamise toetust Venemaa kodanikuühiskonnale ning kutsub ELi liikmesriike üles kõnealusesse toetusesse rohkem panustama; julgustab liikmesriike rakendama aktiivselt ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, tagades tõhusa ja õigeaegse toe ning kaitse inimõiguste kaitsjatele, ajakirjanikele ja teistele aktivistidele; julgustab liikmesriike eelkõige väljastama ohustatud inimõiguste kaitsjatele ja nende pereliikmetele pikaajalisi viisasid; toetab ajakirjanike koolitamise, Euroopa ajakirjanikega toimuva teabevahetuse ning inimõigusi ja demokraatiat edendavate vahendite (nt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend ning Euroopa demokraatia rahastu) suuremat rahastamist;

34.  nõuab rohkem inimeste omavahelisi otsekontakte, keskendudes noortele, tõhusamale dialoogile ja koostööle ELi ja Venemaa ekspertide, teadurite, kodanikuühiskondade ja kohalike omavalitsuste vahel, ning kutsub üles korraldama intensiivsemaid üliõpilas-, kutseõppe praktikantide ja noortevahetusi, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames; toetab sellega seoses uute „Erasmus+“ programmide rahastamise suurendamist aastateks 2021–2027; märgib, et EL pakub Venemaale teiste rahvusvaheliste partnerriikide seas kõige enam akadeemilise liikuvuse võimalusi;

35.  nõuab, et tingimusteta vabastataks kõik inimõiguste kaitsjad ja teised sellised isikud, keda peetakse kinni selle eest, et nad kasutasid oma õigust eneseväljenduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele, sh Tšetšeenia Vabariigis asuva inimõiguste keskuse „Memoriaal“ direktor Ojub Titijev, kes on kohtu all fabritseeritud süüdistuste (uimastite omamine) alusel; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tagaksid eelnimetatud isikute juriidiliste ja inimõiguste täieliku austamise, sh juurdepääsu advokaadile ja arstiabile, füüsilise puutumatuse ja väärikuse ning kaitse kohtuliku ahistamise, kriminaliseerimise ja meelevaldse vahistamise eest;

36.  märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on sageli liiga nõrgad selleks, et avaldada olulist mõju korruptsioonivastasele võitlusele Venemaal, samas kui vabaühendusi takistatakse süstemaatiliselt osalemast aktiivselt mis tahes korruptsioonivastases tegevuses või avaliku sektori läbipaistvuse edendamises; rõhutab, et kodanikuühiskond tuleb kaasata korruptsioonivastase poliitika tõhususe sõltumatusse kontrollimisse; kutsub Venemaad üles nõuetekohaselt rakendama rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid standardeid, mis on sõnastatud näiteks ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis ja OECD konventsioonis, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu (altkäemaksuvastane konventsioon);

37.  rõhutab, et ELi ja Venemaa vahelise koostöö põhiosa peab olema inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete edendamine; kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles jätkama inimõiguste küsimuste tõstatamist kõigis kontaktides Venemaa ametnikega; julgustab ELi kutsuma Venemaad jätkuvalt üles muutma või tühistama kõik seadused ja normid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, sealhulgas väljendus-, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse õigust piiravaid sätteid;

38.  Väljendab veendumust, et Venemaa liikmesus Euroopa Nõukogus on Euroopa praegusel institutsiooniliste suhete maastikul oluline element; avaldab lootust, et on võimalik leida viise Venemaa veenmiseks oma liikmesusest Euroopa Nõukogus mitte loobuma;

39.  mõistab hukka Venemaa valitsuse püüdlused blokeerida interneti vahendusel sõnumite edastamise teenuseid ja veebisaite; nõuab tungivalt, et Venemaa valitsus austaks põhiõigusi, nagu väljendusvabadus ja eraelu puutumatus, nii veebis kui ka mujal;

40.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi vastupidavusvõime suurendamiseks eelkõige küberturbe ja meedia vallas, hõlmates mehhanisme, mille abil tuvastatakse valimistesse sekkumine ja mis võitlevad selle vastu; nõuab küberrünnakute suhtes vastupidavusvõime suurendamist; väljendab sügavat muret, et ELi reaktsioon ja vastus Venemaa propagandakampaaniatele ja ulatuslikele väärinfo levitamise otserünnakutele ei ole olnud piisav ning seda on vaja tugevdada, eelkõige enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aasta mais; rõhutab sellega seoses, et ELi rahastust ja inimressursse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühmale tuleb oluliselt suurendada; nõuab kogu liitu hõlmavat toetust Euroopa küberjulgeolekusektorile ja toimivale digitaalsele siseturule ning aktiivsemat osalemist teadustegevuses; innustab sellega seoses idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma edendama Euroopa väärtuste levikut vene keeles; väljendab heameelt ELi väärinfo levitamise vastase tegevuskava vastuvõtmise üle ning kutsub liikmesriike ja kõiki asjaomaseid ELi osalejaid üles rakendama oma meetmeid, eelkõige eelseisvate, 2019. aasta mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel;

41.  nõuab, et EL kaaluks siduva õigusraamistiku väljatöötamist hübriidsõja vastu võitlemiseks nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil, mis võimaldaks liidul jõuliselt reageerida demokraatiat või õigusriigi põhimõtet ohustavatele kampaaniatele, sh sihipärased sanktsioonid nende kampaaniate korraldamise ja rakendamise eest vastutavatele isikutele;

42.  usub, et mõtestatud dialoog eeldab kindlamat üksmeelt liikmesriikide seas ja seda, et EL selgitaks paremini nn punaseid jooni; rõhutab seetõttu, et vastuseks Venemaa edasisele tegevusele peaks EL olema valmis kehtestama täiendavaid sanktsioone, sealhulgas konkreetsete isikute suhtes, ning piirama juurdepääsu rahastamisele ja tehnoloogiale, juhul kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist; rõhutab aga, et sellised meetmed ei ole suunatud venelaste, vaid konkreetsete üksikisikute vastu; kutsub nõukogu üles põhjalikult analüüsima kehtestatud sanktsioonirežiimi tõhusust ja rangust; väljendab heameelt nõukogu otsuse üle kehtestada piiravad meetmed Kertši silla ebaseaduslikus ehitamises osalenud Euroopa ettevõtete suhtes; kordab oma muret seoses kõnealuste ettevõtete osalemisega selles ehitusprojektis, millega kokkuvõttes kahjustati kas teadlikult või teadmatult ELi sanktsioonirežiimi; palub sellega seoses komisjonil hinnata ja kontrollida kehtivate ELi piiravate meetmete kohaldamist ning liikmesriikidel jagada teavet kõikide selle režiimi võimalikke rikkumisi puudutavate riiklike tolli- ja kriminaaluurimiste kohta;

43.  nõuab ELi-ülese mehhanismi kasutuselevõtmist, mis võimaldaks kontrollida erakondade rahastamise tausta ja võtta sellest tulenevaid meetmeid, et vältida olukorda, kus mõnda erakonda või liikumist kasutatakse Euroopa projekti destabiliseerimiseks seestpoolt;

44.  mõistab hukka Venemaa sõjaliste õppuste suureneva ulatuse ja arvu, mille raames Vene väed harjutavad ründestsenaariume, milles kasutatakse tuumarelvi;

45.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus koostaksid viivitamata seadusandliku ettepaneku kogu ELi hõlmavaks Magnitski aktiks, mis võimaldaks kehtestada viisakeelde ja sihipäraseid sanktsioone, nagu ELi jurisdiktsioonis nende üksikute ametiisikute või ametiisiku ülesandeid täitvate isikute kinnisvara või kinnisvara omakapitaliosaluste blokeerimine, kes vastutavad korruptsioonitegude või inimõiguste raskete rikkumiste eest; rõhutab viivitamata võetavate sanktsioonide nimekirja olulisust, tagamaks Euroopa Magnitski akti tõhus rakendamine;

46.  nõuab, et EL kontrolliks kehtivate ELi piiravate meetmete kohaldamist ning teabe jagamist liikmesriikide vahel, tagamaks et ELi sanktsioonirežiimi Venemaa tegevuse suhtes ei kahjustataks, vaid kohaldataks proportsionaalselt Venemaalt pärinevate ohtudega; rõhutab sanktsioonide leevendamise ohtlikkust, ilma et Venemaa näitaks selgete tegudega ja mitte ainult sõnadega, et ta austab Euroopa piire, oma naabrite ja teiste riikide suveräänsust ning rahvusvahelisi norme ja kokkuleppeid; kordab, et tavapärase tegevuse jätkumine on võimalik alles siis, kui Venemaa austab täielikult norme ja piirdub ise rahumeelse tegevusega;

47.  kordab, et Venemaal ei ole mingit vetoõigust Euroopa riikide Euro‑Atlandi püüdluste suhtes;

48.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ettevõtjatele kehtestatud Venemaa vastusanktsioonide tagajärgi ning kaaluma vajaduse korral kompensatsioonimeetmete võtmist;

49.  toonitab, et Ida‑Ukraina konflikti lahendus saab olla vaid poliitiline; innustab usaldust suurendavate meetmete võtmist Donbassi piirkonnas; toetab sellesse Ida‑Ukraina piirkonda ÜRO rahuvalvejõudude üksuse lähetamise mandaati; kordab oma üleskutset määrata ametisse Euroopa Liidu erisaadik Krimmi ja Donbassi piirkonna küsimustes;

50.  mõistab hukka Venemaale sisenemise keeldude meelevaldset kehtestamist ELi poliitikute, muu hulgas Euroopa Parlamendi endiste ja praeguste liikmete ning ELi ametnike suhtes; nõuab sisenemiskeeldude viivitamatut ja tingimusteta tühistamist;

51.  kutsub Venemaad üles vabastama viivitamata poliitvangid (sh välisriikide kodanikud) ja ajakirjanikud;

52.  kutsub Venemaad üles tegema lennu MH17 allatulistamise kui võimaliku sõjakuriteo rahvusvahelises uurimises täies mahus koostööd; mõistab hukka kõik katsed või otsused anda toimepanijatele amnestia või venitada kahtlusalustele süüdistuse esitamisega, sest süüdlased tuleb võtta vastutusele;

53.  kutsub Venemaa valitsust üles mitte blokeerima Süüria olukorda käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, milles käsitletakse jätkuvat vägivalda tsiviilelanike vastu (sh keemiarelvade kasutamine), Genfi konventsiooni raskeid rikkumisi ja üldiste inimõiguste rikkumisi;

54.  toetab integreeritud Euroopa energialiidu kiiret väljakujundamist, mis tulevikus hõlmaks ka idapartnerlusriike; rõhutab ambitsioonika energiatõhusust ja taastuvenergiat käsitleva poliitika võimalikku rolli selles küsimuses; mõistab teravalt hukka Venemaa surve Valgevenele loobuda sisuliselt oma iseseisvusest; rõhutab, et sõltumata ELi Venemaa strateegia arengust peab EL kinnitama oma pühendumust ja toetust liidu idaparteritele ning toetama reforme, et tugevdada julgeolekut ja stabiilsust, demokraatlikku valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet;

55.  toetab Euroopa demokraatia rahastu, venekeelse uudistevahetuse (Russian Language News Exchange – RLNE) ning muude Venemaal ja mujal demokraatiat ja inimõigusi edendavate vahendite rahastamist veelgi suuremal määral;

56.  kutsub Venemaa ametivõime üles mõistma hukka kommunismi ja nõukogude režiimi ning karistama kõnealuse režiimi ajal toimepandud kuri- ja süütegude toimepanijaid;

o
o   o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT C 407, 4.11.2016, lk 35.
(2) 5. septembril 2014 allkirjastatud „Kolmepoolse kontaktrühma konsultatsioonide tulemuste protokoll“ ja 12. veebruaril 2015 vastu võetud „Minski kokkulepete rakendamismeetmete pakett“.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0266.
(4) ELT C 35, 31.1.2018, lk 38.
(5) ELT C 408, 30.11.2017, lk 43.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0259.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0435.


ELi konfliktide ennetamise ja vahendamise suutlikkuse suurendamine
PDF 155kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta resolutsioon ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas (2018/2159(INI))
P8_TA-PROV(2019)0158A8-0075/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja põhimõtteid ja eesmärke,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti, mis on Euroopa ja laiema piirkondliku julgeolekukorra alusdokument, ja kõiki lõppakti põhimõtteid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse ning naiste, rahu ja julgeoleku, samuti noorte, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse 10. novembril 2009. aastal nõukogus vastu võetud ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni (15779/09),

–  võttes arvesse 28. juunil 2016. aastal komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini esitletud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat ning selle rakendamise esimest aruannet „Ühtsest visioonist ühise tegevuseni: ELi üldise strateegia rakendamine“, mis avaldati 18. juunil 2017,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta soovitust nõukogule, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 73. istungjärku(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2306, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend(3),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. juuni 2018. aasta ettepanekut, mida komisjon toetab, Euroopa Ülemkogule nõukogu otsuse kohta, millega luuakse Euroopa rahutagamisvahend (HR(2018) 94),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0075/2019),

A.  arvestades, et rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamine on osa ELi olemasolu mõttest, mida tunnustati 2012. aastal Nobeli rahupreemiaga, ja see on Lissaboni lepingu keskne teema;

B.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse rakendada naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 ja selle ajakohastatud versioonidega ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2250 ja selle ajakohastatud versioonidega;

C.  arvestades, et EL on oma välisabivahendite näol konfliktide ennetamise ja rahu kindlustamise üks suurimaid toetajaid;

D.  arvestades, et EL kui rahvusvaheliste organisatsioonide üks põhitoetajaid, peamisi abiandjaid ja maailma suurim kaubanduspartner peaks etendama maailmas rahu kindlustamises, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises juhtivat osa; arvestades, et konfliktide ennetamine ja vahendamistegevus peab olema osa terviklikust lähenemisest, mis ühendab julgeoleku, diplomaatia ja arengu;

E.  arvestades, et vajalik on koostöö piirkondlike organisatsioonidega, nagu OSCE, ning et OSCE 1975. aasta Helsingi lõppaktis sätestatakse muu hulgas jõu kasutamisest hoidumise, riikide territoriaalse terviklikkuse, rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramisõiguse põhimõte, ning arvestades, et nendel organisatsioonidel on konfliktide ennetamisel ja vahendustegevuses oluline roll;

F.  arvestades, et vägivaldsete konfliktide ennetamine on väga vajalik, et tulla toime ELi ja tema naaberriikide ees seisvate julgeolekuprobleemidega, samuti on selliste konfliktide ennetamine oluline poliitilise ja sotsiaalse arengu seisukohast; arvestades, et ühtlasi on vägivaldsete konfliktide ennetamine oluline aspekt tulemusliku mitmepoolsuse saavutamiseks ning määrava tähtsusega, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige 16. eesmärk, milleks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid;

G.  arvestades, et ELi jätkuv toetus tsiviil- ja sõjalistele osalejatele kolmandates riikides on oluline tegur korduvate vägivaldsete konfliktide ennetamisel; arvestades, et kestev ja püsiv rahu ja julgeolek on kestliku arengu lahutamatud osad;

H.  arvestades, et konfliktide ennetamine ja vahendustegevus peab võimaldama säilitada nende riikide ja geograafiliste piirkondade stabiilsuse ja arengu, mille olukord on liidu jaoks julgeolekualaselt otseselt tähtis;

I.  arvestades, et ennetamine on strateegiline ülesanne, mille eesmärk on reageerida tõhusalt enne kriiside tekkimist; arvestades, et üks diplomaatia käsutuses olev vahend on vahendamistegevus, mida saab kasutada konflikti ennetamiseks, kontrolli alla saamiseks või lahendamiseks;

J.  arvestades, et sise- ja välisjulgeolek on üha enam omavahel lahutamatult seotud ja et üleilmsete probleemide keerukus nõuab üldist ja integreeritud ELi lähenemisviisi väliskonfliktidele ja -kriisidele;

K.  arvestades, et vaja on kindlamat institutsioonidevahelist lähenemist, et tagada ELi arenguvõime ja suutlikkus oma võimeid täiel määral rakendada;

L.  arvestades, et ELi üldine strateegia, poliitilised avaldused ja institutsiooniline areng on teretulnud tõendid komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pühendumusest seada konfliktide ennetamine ja vahendustegevus oma töös esikohale;

M.  arvestades, et välisrahastamisvahendid toetavad olulisel määral konfliktide ennetamist ja rahu kindlustamist;

N.  arvestades, et üleminekuperioodi õigusemõistmine on oluline kohtulike ja kohtuväliste mehhanismide kogum, mis keskendub varasemate kuritarvitamisjuhtude eest vastutusele võtmisele ning kestliku, õiglase ja rahuliku tuleviku loomisele;

O.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on parlamentaarses diplomaatias, sealhulgas vahendamistegevuses ja dialoogiprotsessis oluline roll, mille täitmiseks tugineb ta põlisele dialoogi pidamise ja konsensuse saavutamise kultuurile;

P.  arvestades, et vägivaldne konflikt ja sõda mõjutavad tsiviilisikuid, eelkõige naisi ja lapsi ebaproportsionaalselt tugevalt ning seavad naised meestest suuremasse majandusliku ja seksuaalse ärakasutamise, sunniviisilise töö, sundrände ja kinnipidamise ning seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise ohtu, mida kasutatakse sõjataktikana; arvestades, et naiste ja noorte aktiivne osalemine on konfliktide ennetamisel ja rahu kindlustamisel ning kõikide vägivallavormide, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamisel ülioluline;

Q.  arvestades, et oluline on kaasata kodanikuühiskonda ning kohalikke, nii tsiviil- kui ka sõjalisi osalejaid ja toetada nende, sealhulgas naiste, vähemuste, põlisrahvaste ja noorte aktiivset ja sisulist osalemist, kui edendatakse ja hõlbustatakse suutlikkuse ja usalduse suurendamist vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise käigus;

R.  arvestades, et hoolimata ELi tasandi poliitilistest kohustustest on konfliktide ennetamine, rahu kindlustamine ja rahu tagamine sageli alarahastatud, mis avaldab negatiivset kõrvalmõju suutlikkuse edendamisele ja hõlbustamisele nendes valdkondades;

1.  innustab liitu seadma olemasolevate kokkulepitud läbirääkimisformaatide ja -põhimõtete raamistikus või nende toetuseks esikohale konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse; toonitab, et selline lähenemine annab ülemaailmselt suurt ELi lisaväärtust poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus ja inimeste turvalisuse mõttes; tuletab meelde, et konfliktide ennetamine ja vahendamistegevus aitab parandada liidu kohalolekut ja usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil;

2.  tunnustab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviil- ja sõjaliste missioonide rolli rahu säilitamises, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises;

3.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa komisjoni presidenti ja Euroopa Parlamendi presidenti üles kehtestama konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas ühiseid pikaajalisi prioriteete, millest peaks saama korrapärase strateegilise programmitöö osa;

4.  nõuab pikaajalist rahu kindlustamist, millega tegeletaks konflikti algpõhjustega;

5.  nõuab praeguse struktuuri täiustamist, et toetada allpool kirjeldatud ELi prioriteete;

6.  nõuab konfliktitundlikke ja inimestele keskenduvaid lähenemisviise, mis seavad inimeste turvalisuse ELi tegevuse keskmesse, et saavutada kohapeal positiivseid ja kestlikke tulemusi;

7.  kutsub Euroopa välisteenistust ja välistegevusega seotud komisjoni talitusi üles esitama parlamendile igal aastal aruande edusammude kohta, mida on tehtud konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse alaste ELi poliitiliste kohustuste elluviimisel;

ELi institutsioonilise suutlikkuse suurendamine konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas

8.  toetab ELi sidusamat ja terviklikumat osalemist väliskonfliktide ja -kriiside korral; on seisukohal, et integreeritud lähenemisviis väliskonfliktide ja -kriiside puhul kujutab endast liidu välistegevuse lisandväärtust ning et kõik vahendid tuleb kasutusele võtta võimalikult kiiresti, et täpsustada ELi meetmeid konflikti igas etapis ning muuta integreeritud lähenemisviis paremini toimivaks ja tõhusamaks; tuletab sellega seoses meelde rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja norme ja põhimõtteid ning väljendab toetust olemasolevatele läbirääkimisraamistikele, lähenemisviisidele ja põhimõtetele; kordab, et iga konflikti tuleb vaadelda eraldi;

9.  rõhutab, et suutlikkuse suurendamine peaks võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks konfliktide ennetamise ja vahendamistegevuse jaoks prioriteetseid geograafilisi piirkondi ja hõlbustama kahepoolset koostööd Euroopa riikide vahel;

10.  nõuab, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alluvusse loodaks konfliktide ennetamise ja vahendamise kõrgetasemeline ELi nõuandekogu, mille eesmärk on luua kogenud kõrgemate poliitiliste vahendajate ja konfliktiennetusekspertide ulatuslik reserv, et lühikese etteteatamisajaga oleks võimalik kasutada poliitilisi ja tehnilisi eksperditeadmisi; on seisukohal, et tuleb moodustada ka lepitamise ja üleminekuperioodi õigusemõistmise valdkonna ekspertide reserv; nõuab, et kõikides konfliktijärgsetes piirkondades innustataks süstemaatiliselt lepitus- ja vastutusmehhanismide loomist, et tagada mineviku kuritegude eest vastutusele võtmine ning ennetamine ja tõkestamine tulevikus;

11.  nõuab, et kõrgetasemelise ELi nõuandekogu esimeheks nimetataks ELi eriesindaja rahu jaoks, et edendada institutsioonidevahelist sidusust ja kooskõlastamist, sealhulgas nende koostööd kodanikuühiskonnaga, et parandada teabevahetust ning võtta rohkem ja varasemaid meetmeid;

12.  nõuab, et loodaks muud institutsioonidevahelised mehhanismid, nagu rakkerühmad konkreetsete konfliktiennetusolukordade jaoks;

13.  nõuab, et nõukogus loodaks spetsiaalne konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse töörühm, millega tõstetaks esile ELi tõsist pühendumist rahule ja stabiilsusele tema naaberpiirkondades;

Euroopa välisteenistus

14.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse spetsiaalse konfliktiennetuse, rahu kindlustamise ja vahendustegevuse vahendite osakonna loomise üle ning niisuguste vahendite väljatöötamise üle, nagu varajase hoiatamise süsteem ja tulevikuseire; nõuab, et investeeritaks selliste vahendite edasiarendamisse;

15.  nõuab asjaomaste teadmiste süstemaatilisemat kogumist, haldamist ja levitamist vormingus, mis on ELi institutsioonide töötajate jaoks kättesaadav, praktiline ja operatiivselt asjakohane;

16.  nõuab, et veelgi suurendataks Euroopa välisteenistuse siseste töötajate, vahendajate ja muude ekspertide ning Euroopa välisteenistusega koostööd tegevate ja kodanikuühiskonna organisatsioone kaasavate kolmandate isikute sootundliku konfliktianalüüsi, varajase hoiatamise, lepitamise ja konfliktide ennetamise suutlikkust;

Euroopa Komisjon

17.  tuletab meelde kasvavat vajadust konfliktide ennetamise järele, et tegeleda konfliktide algpõhjustega ja saavutada kestliku arengu eesmärgid, seejuures tuleks pöörata erilist tähelepanu demokraatiale ja inimõigustele, õigusriigile, kohtureformile ning kodanikuühiskonna toetamisele;

18.  rõhutab, et kõik ELi sekkumised vägivallast ja konfliktidest mõjutatud piirkondades peavad olema konflikti- ja sootundlikud; nõuab, et viivitamata võetaks meetmeid nende aspektide integreerimiseks kõigisse asjakohastesse poliitikasuundadesse, strateegiatesse, meetmetesse ja tegevustesse, keskendudes rohkem kahju vältimisele ja tagades samas, et EL annab maksimaalse panuse pikaajalise konfliktiennetuse ja rahu kindlustamise eesmärkide saavutamisse;

Euroopa Parlament

19.  rõhutab demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma ning selles osalevate Euroopa Parlamendi juhtivate liikmete rolli vahendustegevuse ja dialoogi pidamise algatuste kooskõlastamisel ning väljendab heameelt selliste uute algatuste üle, nagu Jean Monnet’ dialoog rahu ja demokraatia nimel (mille pidamiseks kasutatakse Prantsusmaal Bazoches’is asuvat ajaloolist Jean Monnet’ maja), tegelemine valimistega seotud vägivallaga, parteisisene dialoog ja konsensuse saavutamine, samuti noorte poliitiliste liidrite programm, ning soovitab neid edasi arendada Euroopa Parlamendi peamiste töövahenditena vahendustegevuse, hõlbustamise ja dialoogi valdkonnas; väljendab heameelt demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma otsuse üle tugineda Makedoonia parlamendiga suhtlemisel edukale Jean Monnet’ dialoogiprotsessile ja laiendada Jean Monnet’ dialoogi metoodikat Lääne-Balkani riikidele;

20.  väljendab heameelt partnerluse üle Ukraina Ülemraadaga Jean Monnet’ dialoogide vormis, mille eesmärk on saavutada fraktsioonide ja parteide vahel parlamendis konsensus ning mis veelgi olulisem, lähendada poliitilist kultuuri nüüdisaegsele euroopalikule parlamentarismile, mis põhineb demokraatlikul dialoogil ja konsensuse saavutamisel;

21.  väljendab heameelt 11.–13. oktoobril 2018 toimunud viienda Jean Monnet’ dialoogi järelduste ja selle üle, et dialoogi käigus astuti samme assotsieerimislepingu rakendamise toetamiseks; tunnustab Euroopa Parlamendi soovi teha Euroopa Komisjoniga koostööd dialoogi hõlbustamiseks Ukraina Ülemraada ja valitsuse peamiste sidusrühmadega Ülemraada tegevuse tõhustamiseks tema rollis seoses assotsieerimislepingu rakendamisega;

22.  väljendab heameelt Ukraina, Moldova ja Gruusia parlamendi esimehe uue kolmepoolse algatuse üle asutada piirkondlik parlamentaarne assamblee piirkondliku dialoogi olulise platvormina strateegiaküsimustes, sealhulgas assotsieerimislepingud ja reageerimine olulistele julgeolekuprobleemidele, sealhulgas hübriidsõda ja väärinfo; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi toetus sellele piirkondlikule parlamentaarsele dialoogile on oluline märk parlamendi pühendumisest sellele piirkonnale, pidades silmas ühiseid piirkondlikke julgeolekuprobleeme;

23.  tunnustab Euroopa Parlamendi üha olulisemat rolli poliitilises vahendusprotsessis; tõstab selles suhtes esile Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku ning kolme Euroopa Parlamendi vahendaja, Eduard Kukani, Ivo Vajgli ja Knut Fleckensteini ühist algatust toetada endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parteijuhte poliitilise kriisi ületamisel 2015. aasta Pržino kokkuleppe vastuvõtmisega; kinnitab parlamendi valmisolekut tugineda sellele komisjoni ja Euroopa välisteenistusega tehtava institutsioonidevahelise tiheda koostöö näitele, tõhustades oma tegevust poliitilise dialoogi ja lepituse tugevdamisel kogu Lääne-Balkani riikides ja laiemas naabruses;

24.  nõuab noorte poliitiliste liidrite programmi edasiarendamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 2250 põhineva noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava raames ning suurepärase koostöö jätkamist komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Vahemere piirkonna algatusega programmi Young Med Voices raames;

25.  on seisukohal, et kõrgetasemeline noorte dialoog „Lõhe ületamine“ annab võimaluse dialoogiks noorte esindajate ja Lääne‑Balkani riikide noorte parlamendiliikmete vahel, mis on oluline parteidevahelise dialoogi kultuuri toetamiseks ja lepituseks ning piirkonna riikide ELiga ühinemise väljavaate edendamiseks;

26.  soovitab edasi arendada Euroopa Parlamendi liikmetele, eelkõige vahendajateks või peavaatlejateks nimetatud parlamendiliikmetele mõeldud parlamentaarseid koolitus- ja juhendamisprogramme ning kolmandate riikide parlamendiliikmetele, erakondadele ja töötajatele mõeldud koolitusprogramme, sealhulgas soolisi ja noorte aspekte käsitlevaid programme, muu hulgas kooskõlas liikmesriikide struktuuridega, kes on omandanud selles valdkonnas eriteadmised;

27.  on seisukohal, et parlamendi suutlikkust saaks suurendada, kui nimetada ametisse asepresident, kelle vastutusvaldkond oleks vahendustegevuse koordineerimine ja dialoogi pidamise hõlbustamine ja kes teeks tihedat koostööd demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühmaga; nõuab, et loodaks reserv, kuhu kuuluksid praegused ja endised Euroopa Parlamendi liikmed;

28.  rõhutab Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna rolli teadlikkuse tõstmisel konfliktidest maailmas; nõuab, et parlamendi koosseisu järgmisel ametiajal suurendataks auhinnasummat;

29.  tunnistab, et parlament peab kogu ELi hõlmavate jõupingutuste toetuseks oma vahendamismenetluse institutsionaliseerima; nõuab parlamentaarse diplomaatia ja vahetustegevuse intensiivistamist muu hulgas parlamendi delegatsioonide töö kaudu;

30.  rõhutab parlamendi ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) pikaajalist tihedat koostööd valimiste ja demokraatia toetamise valdkonnas; nõuab selle koostöö laiendamist vahendamise ja dialoogi valdkonnale;

Naised, rahu ja julgeolek – soolise võrdõiguslikkusega seotud suutlikkuse parandamine ELi konfliktide ennetamises ja vahendustegevuses

31.  nõuab, et EL võtaks juhirolli naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel ning nendes sisalduvate põhimõtete juurutamisel ELi konfliktiennetus- ja vahendustegevuse kõigis etappides;

32.  nõuab, et meetmetega, mida EL võtab konfliktide ennetamise ja vahendamise valdkonnas, rakendataks soolist võrdõiguslikkust täies ulatuses ning tehtaks erilisi pingutusi, et tagada naiste, tütarlaste ja noorte osalemine ning nende õiguste kaitse kogu konfliktitsüklis, alates konfliktide ennetamisest kuni konfliktijärgse ülesehituseni;

33.  nõuab, et kõik koostöö, väljaõppe ja sekkumise alased õppused oleksid sootundlikud; kiidab heaks ELi sellealased algatused ja liidu aktiivse panustamise järgmisse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavva ning uue ELi strateegilise lähenemisviisi naiste, rahu ja julgeoleku teemale;

34.  nõuab, et konfliktide ennetamise, vahendamisprotsessi ja rahu kindlustamise kõigis etappides võetaks arvesse eksperditeadmisi sooküsimuste, sealhulgas soolise vägivalla ja konfliktidega seonduva seksuaalse vägivalla kohta;

35.  nõuab, et EL võtaks juhtrolli noori, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel ning nendes sisalduvate põhimõtete kaasamisel ELi konfliktiennetus- ja vahendustegevuse kõigisse etappidesse;

36.  nõuab, et mis tahes koostöö, koolituse ja sekkumismeetmete puhul võetaks arvesse ja peetaks silmas noorte naiste ja meeste vajadusi ja püüdlusi, arvestades, et vägivaldsed konfliktid mõjutavad nende elu ja tulevikku erineval moel ning arvestades väärtuslikku panust, mida nad saavad anda vägivaldsete konfliktide ennetamisse ja lahendamisse;

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja suutlikkuse suurendamine ELi lähenemisviisis konfliktide ennetamisele ja vahendustegevusele

37.  on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tuleb ELi üldises lähenemisviisis ja suutlikkuse arendamise prioriteetide määramises arvesse võtta;

38.  rõhutab usalduse suurendamise meetmete ja inimestevaheliste kontaktide tähtsust konfliktide ennetamisel ja lahendamisel;

39.  nõuab, et rahu, julgeolekut ja vahendamist käsitlevate ELi programmide ja poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peetaks konsultatsioone kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad naiste ja vähemuste õigustega;

Konfliktide ennetamiseks ja vahendustegevuseks kasutada olevad ELi rahalised ja eelarvevahendid

40.  on seisukohal, et aina suuremate probleemide tõttu on vaja suurendada konfliktide ennetamiseks mõeldud assigneeringuid ja nende probleemide lahendamisega tegelevate töötajate arvu;

41.  rõhutab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) on vaja eraldada konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse alasteks ELi meetmeteks piisavalt sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid;

42.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama parlamendile ajakohastatud teavet Euroopa välisteenistuse eelarverea kohta, mis on pühendatud konfliktianalüüsile ja konfliktitundlikkusele, varajasele hoiatamisele, vahendusteenuste toetamisele ja selle valdkonna tulevastele prioriteetidele;

o
o   o

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, Euroopa välisteenistusele, ELi inimõiguste eriesindajale, komisjonile, OSCE-le, ÜRO peasekretärile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0312.
(3) ELT L 335, 15.12.2017, lk 6.

Õigusalane teave