Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg 
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemine
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses selliste üksuste loeteluga, kelle suhtes kohaldatakse erandit
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses vabastatud üksuste loeteluga
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutusele erandi tegemine määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalast
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: võimalus kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu
 Õiguslikult siduva akti ettepanekule komisjonis antud häälte enamuse puudumine (kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b tõlgendamine)
 Liidu üldine ekspordiluba teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki ***I
 Territoriaalse koostöö programmide PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) jätkamine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kontekstis ***I
 Programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamine Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis ***I
 Lennundusohutus seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping ***
 ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping (resolutsioon)
 Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini osalemine eu-LISA tegevuses ***
 ELi eriesindajate tegevusulatus ja volitused
 Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded ***I
 Viisainfosüsteem ***I
 Varjupaiga- ja Rändefondi loomine ***I
 Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
 Sisejulgeolekufondi loomine ***I
 Piiritusjookide määratlemine, esitlemine ja märgistamine ning nende geograafiliste tähiste kaitse ***I
 Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) kavandatud muudatused ***I
 Erandolukorra meetmete võtmine sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Ühiseeskirjad, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjad, võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud reeglid pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ***I
 Ühendkuningriigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavad kalapüügiload ja Ühendkuningriigi kalalaevade kalapüük liidu vetes ***I
 Raudteeohutuse ja -ühenduse teatavad aspektid seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile
 Euroopa välisteenistuse järelmeetmed kaks aastat pärast EP raportit, milles käsitleti ELi strateegilist kommunikatsiooni vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale
 ELi ning Monaco, Andorra ja San Marino assotsieerimisleping
 Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ***I
 Määruse (EÜ) nr 391/2009 muutmine seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Määruse (EL) nr 1316/2013 muutmine seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
 Sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks ***I
 Muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamise pikendamine üleminekuperioodil ***I
 Võitlus mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastu ***I
 Vastuväited rakendusaktile: teatavate ainete, sealhulgas klotianidiini jääkide piirnormid
 Geneetiliselt muundatud mais 4114 (DP‑ØØ4114‑3)
 Geneetiliselt muundatud mais MON 87411 (MON‑87411‑9)
 Geneetiliselt muundatud mais Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 ja alakombinatsioonid Bt11 × MIR162 × 1507, MIR162 × 1507 × GA21 ning MIR162 × 1507
 Toimeained, sealhulgas tiaklopriid
 2018. aasta aruanne Türgi kohta
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüs
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemine
PDF 116kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/1799 seoses Inglise Pangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega (C(2019)00793 – 2019/2546(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0159B8-0143/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00793),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012(1), eriti selle artikli 1 lõiget 9 ja artikli 50 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et muudatusi sätestav delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks, et Inglise Pank saaks jätkuvalt kasutada kehtivat erandit vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikele 9, kui muutub Ühendkuningriigi staatus ja temast saab kolmas riik;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses selliste üksuste loeteluga, kelle suhtes kohaldatakse erandit
PDF 115kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/2365 seoses selliste üksuste loeteluga, kelle suhtes kohaldatakse erandit (C(2019)00794 – 2019/2547(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0160B8-0144/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00794),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust(1), eriti selle artikli 2 lõiget 4 ja artikli 30 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks et Ühendkuningriigi keskpank ja avaliku sektori asutused, kelle ülesanne on riigivõla haldamine või kes on kaasatud riigivõla haldamisse, oleksid vabastatud määruse (EL) 2015/2365 artikli 4 kohasest teatamiskohustusest ja artiklis 15 sätestatud uuesti kasutamise läbipaistvuse nõuetest;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 337, 23.12.2015, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses vabastatud üksuste loeteluga
PDF 115kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses vabastatud üksuste loeteluga (C(2019)00791 – 2019/2549(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0161B8-0145/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00791),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 1 lõiget 6 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks et Ühendkuningriigi keskpank ja avaliku sektori asutused, kelle ülesanne on riigivõla haldamine või kes on kaasatud riigivõla haldamisse, oleksid vabastatud kliirimis- ja aruandlusnõuetest ning nõudest kohaldada riskimaandamismeetmeid määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud kliirimata tehingute suhtes;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja ilma väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Inglise Pangale ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutusele erandi tegemine määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalast
PDF 115kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/522 seoses Inglise Pangale ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutusele erandi tegemisega määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalast (C(2019)00792 – 2019/2550(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0162B8-0146/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00792),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ(1), eriti selle artikli 6 lõiget 5 ja artikli 35 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et muudatusi sätestav delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, tagamaks et Inglise Pank ja Ühendkuningriigi võlahaldusasutus saaksid jätkuvalt kasutada kehtivat erandit vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 6 lõikele 1, kui muutub Ühendkuningriigi staatus ja temast saab kolmas riik;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja väljaastumislepinguta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: võimalus kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu
PDF 119kWORD 48k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 13. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/588 seoses võimalusega kohandada aktsiaga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kui kauplemiskoht, kus aktsia kauplemismaht on kõige suurem, asub väljaspool liitu (C(2019)00904 – 2019/2579(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0163B8-0149/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)00904),

–  võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. märtsi 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL(1), eriti selle artikli 49 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ))(2) artikli 10 lõiget 1 ja artiklit 13,

–  võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt 8. novembril 2018. aastal direktiivi 2014/65/EL artikli 49 lõike 3 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/588 (RTS 11) muutmise kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi muudatusi, et säilitada selliste ELi kauplemiskohtade konkurentsivõime, mis pakuvad kauplemist aktsiatega, mis on lubatud kauplemisele või millega kaubeldakse samaaegselt nii liidus kui ka kolmandas riigis, juhul kui nende aktsiate suurima käibega kauplemiskoht asub väljaspool liitu;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab kõnealuse õigusakti kiire vastuvõtmise tähtsust, et tagada Euroopa Liidu valmisolek juhuks, kui Ühendkuningriik astub liidust välja ilma väljaastumislepinguta;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole samad mis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on seetõttu arvamusel, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon määraks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.


Õiguslikult siduva akti ettepanekule komisjonis antud häälte enamuse puudumine (kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b tõlgendamine)
PDF 110kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta otsus õiguslikult siduva akti ettepanekule komisjonis antud häälte enamuse puudumise kohta (kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b tõlgendamine) (2019/2011(REG))
P8_TA-PROV(2019)0164

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 7. märtsi 2019. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 171 lõike 1 esimese lõigu punkti b järgmise tõlgenduse:"„Kui õiguslikult siduva akti ettepanekut ei võeta komisjonis antud häälte enamusega muutmata või muudetud kujul vastu, teeb komisjon parlamendile ettepaneku akt tagasi lükata.“"

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.


Liidu üldine ekspordiluba teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki ***I
PDF 133kWORD 51k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, kehtestades teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki liidu üldine ekspordiluba (COM(2018)0891 – C8-0513/2018 – 2018/0435(COD))
P8_TA-PROV(2019)0165A8-0071/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0891),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0513/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0071/2019),

1.  võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, andes teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki liidu üldise ekspordiloa

P8_TC1-COD(2018)0435


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast või väljaastumislepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealusest teatest, st alates 30. märtsist 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt kõnealust tähtaega pikendada.

(2)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2009(2) on kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi ühine kontrollisüsteem, mis on vajalik selleks, et edendada liidu ja rahvusvahelist julgeolekut ning tagada võrdsed tingimused liidu eksportijatele.

(3)  Määrusega (EÜ) nr 428/2009 on kehtestatud „liidu üldine ekspordiluba“, mis hõlbustab kontrolli kahesuguse kasutusega kaupade madala riskiga ekspordi üle teatavatesse kolmandatesse riikidesse. Praegu on määruse (EÜ) nr 428/2009 IIa lisas sätestatud, et liidu üldise ekspordiloaga nr EU001 on hõlmatud Austraalia, Kanada, Jaapan, Uus-Meremaa, Norra, Šveits, sealhulgas Liechtenstein, ja Ameerika Ühendriigid.

(4)  Ühendkuningriik on asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra osaline ning ta jätkab täielikult asjaomaste kohustuste ja ülesannete täitmist. Ühendkuningriik teeb proportsionaalseid ja piisavaid kontrolle, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 428/2009 sätete ja eesmärkidega tõhusalt võtta arvesse kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

(5)  Võttes arvesse, et Ühendkuningriik on liidus toodetud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi oluline sihtkoht, on kohane lisada Ühendkuningriik liidu üldise ekspordiloaga nr EU001 hõlmatud sihtkohtade loetellu, et tagada kontrollide ühtne ja järjepidev tegemine kogu liidus, edendada võrdseid tingimusi liidu eksportijatele ning vältida tarbetut halduskoormust, kaitstes samal ajal liidu ja rahvusvahelist julgeolekut.

(6)  Võttes arvesse Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seotud asjaolude kiireloomulisust, on vaja käesolevat määrust, mis käsitleb Ühendkuningriigi lisamist liidu üldise ekspordiloa nr EU001 kohaldamisalasse, kohaldada viivitamatult. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(7)  Ühendkuningriik tuleks lisada liidu üldise ekspordiloaga nr EU001 hõlmatud sihtkohtade nimekirja üksnes juhul, kui ELi lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping ei ole jõustunud kuupäevaks, mil ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohaselt lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 IIa lisa muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri „Eksport Austraaliasse, Kanadasse, Jaapanisse, Uus-Meremaale, Norrasse, Šveitsi, sealhulgas Liechtensteini, ja Ameerika Ühendriikidesse“ asendatakse järgmisega:"

„Eksport Austraaliasse, Kanadasse, Jaapanisse, Uus-Meremaale, Norrasse, Šveitsi, sealhulgas Liechtensteini, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki ning Ameerika Ühendriikidesse“;

"

b)  2. osas lisatakse pärast taanet „Šveits, sh Liechtenstein“ järgmine taane:"

„– Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik“.

"

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva artikli teises lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).


Territoriaalse koostöö programmide PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) jätkamine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kontekstis ***I
PDF 156kWORD 55k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kontekstis (COM(2018)0892 – C8-0512/2018 – 2018/0432(COD))
P8_TA-PROV(2019)0166A8-0021/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0892),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 178, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0512/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0021/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis

P8_TC1-COD(2018)0432


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 178,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate liidust väljaastumise kavatsuse kohta. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb aluslepingute kohaldamine väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või, kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st 30. märtsil 2019, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada.

(2)  Väljaastumine leiab aset programmiperioodil 2014–2020, mil Ühendkuningriik osaleb viieteistkümnes Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvas koostööprogrammis. Kaks neist programmidest, nimelt PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) (edaspidi koos „koostööprogrammid“), hõlmavad Põhja-Iirimaad ning toetavad rahu ja leppimist ning põhja ja lõuna vahelist koostööd Põhja-Iirimaa rahulepingu (suure reede kokkulepe) alusel ning liit kavatseb neid jätkata isegi siis, kui Ühendkuningriik astub liidust välja, ilma et väljaastumisleping oleks jõustunud kuupäevaks, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Seetõttu peaks käesolev määrus piirduma nende koostööprogrammidega.

(3)  Neid koostööprogramme reguleeritakse eelkõige määrusega (EL) nr 1299/2013(4), määrusega (EL) nr 1303/2013(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046(6). Käesolevas määruses tuleks näha ette sätted, mis võimaldaksid pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist koostööprogrammide jätkumist vastavalt nimetatud määrustele.

(4)  Koostööprogrammide korraldusasutus on ELi programmide erikolleegium (SEUPB), mis moodustati Iirimaa valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahel 8. märtsil 1999 allkirjastatud lepingu alusel, millega luuakse rakendusorganid. Kuna koostööprogrammid hõlmavad Põhja-Iirimaad, tuleks nende jätkamiseks näha ette vajalikud täiendavad sätted.

(5)  Koostööprogrammide jätkamiseks tuleks selgitada, et ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad koostööprogrammid hõlmata Ühendkuningriigi osalevaid piirkondi, mis peaksid olema samaväärsed NUTS 3. tasandi piirkondadega.

(6)  Kõnealuste liidu üldeelarvest rahastatavate koostööprogrammide jätkamiseks peaksid komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused sõlmima halduskokkuleppe, mis jõustub kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, et võimaldada koostööprogrammide vajalikku kontrollimist ja auditeerimist. Kui kontrolle ja auditeid ei ole võimalik teha, peaks komisjonil olema võimalus lükata maksetähtaegu edasi, peatada makseid ja kohaldada finantskorrektsioone vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 83, 142, 144 ja 145 sätestatule.

(7)  Komisjoni 30. novembri 2015. aasta rakendusotsus, millega kiidetakse heaks programm PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik), ning komisjoni 12. veebruari 2015. aasta rakendusotsus, millega kiidetakse heaks programm INTERREG VA, on määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 76 kohaselt jätkuvalt rahastamisotsused määruse (EL, Euratom) 2018/1046 tähenduses ja kujutavad seega endast õiguslikult siduvaid kulukohustusi määruse (EL, Euratom) 2018/1046 tähenduses. Ühendkuningriik vastutab jätkuvalt endale liikmesriigina võetud nende rahaliste kohustuste eest, mis on seotud kõnealuste liidu juriidiliste kulukohustustega.

(8)  Alates kuupäevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, lakkab Ühendkuningriik olemast „programmipiirkonna liiduosa“ määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõike 1 tähenduses. Seetõttu tuleks kohandada kõnealuse määruse sätteid, mis käsitlevad tegevuste rahastamiskõlblikkust sõltuvalt asukohast.

(9)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt koostööprogrammide jätkumist pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi/eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)  Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult olukorras, kus Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumislepingut ei ole jõustunud kuupäevaks, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega kaasnevate tagajärgede käsitlemiseks olukorras, kus Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumislepingut ei ole jõustunud kuupäevaks, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, ning seoses kahe järgmise määrusega (EL) nr 1299/2013 hõlmatud koostööprogrammi, milles Ühendkuningriik osaleb (koos „koostööprogrammid“), jätkamisega:

1)  PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik);

2)  Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa).

2.  Koostööprogrammide suhtes jätkatakse määruse (EL) nr 1299/2013 kohaldamist vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Geograafiline kohaldamisala

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad koostööprogrammid hõlmata Ühendkuningriigi osalevaid piirkondi, mis on samaväärsed NUTS 3. tasandi piirkondadega.

Artikkel 3

Programmiasutused

Erandina määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõikest 1:

–  ELi programmide erikolleegium (SEUPB), mis täidab koostööprogrammide korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse rolli, jätkab oma ülesannete täitmist;

–  Põhja-Iirimaa rahandusministeerium jääb koostööprogrammide auditeerimisasutuseks.

Artikkel 4

Komisjoni pädevus seoses kontrollimistega

Koostööprogrammide suhtes tehtavaid kontrolle ja auditeid käsitlevate õigusnormide kohaldamise lepivad kokku komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused. Kontrollid ja auditid hõlmavad kogu koostööprogrammide perioodi.

Kui koostööprogrammide vajalikke kontrolle ja auditeid ei ole kõikides asjaomastes piirkondades võimalik teha, käsitatakse seda juhtimis- ja kontrollisüsteemi suure puudusena määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 83, 142, 144 ja 145 sätestatud meetmete kohaldamisel.

Artikkel 5

Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast

Määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud ülempiiri koostööprogrammide suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata siiski juhul, kui Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva artikli teises lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2)20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


Programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamine Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis ***I
PDF 157kWORD 53k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis (COM(2019)0065 – C8‑0040/2019 – 2019/0030(COD))
P8_TA-PROV(2019)0167A8-0082/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0065),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0040/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0082/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega nähakse ette sätted määrusega (EL) nr 1288/2013 loodud programmi „Erasmus+“ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis

P8_TC1-COD(2019)0030


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või, kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada.

(2)  Väljaastumine toimub programmi „Erasmus +“, milles Ühendkuningriik osaleb, programmitöö perioodil 2014–2020.

(3)  Programm „Erasmus+“ loodi ja seda reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013(4). Käesoleva määrusega tuleks ette näha normid, et võimaldada Ühendkuningriigiga seotud käimasolevate õpirändetegevuste suhtes kooskõlas määrusega (EL) nr 1288/2013 juba võetud juriidiliste kohustuste jätkamist Ühendkuningriigi liidust väljaastumise korral.

(4)  Alates kuupäevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, ei ole Ühendkuningriik programmiriik määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 24 lõike 1 tähenduses. Selle vältimiseks, et praegused programmis „Erasmus+“ osalejad ei peaks katkestama oma käimasolevat õpirändetegevust, tuleks kohandada norme, milles käsitletakse programmi „Erasmus+“ kohaste käimasolevate õpirändetegevuste rahastamiskõlblikkust.

(5)  Käimasolevate õpirändetegevuste rahastamise jätkamiseks liidu eelarvest peaksid komisjon ja Ühendkuningriik olema nõus lubama teha programmi „Erasmus+“ nimetatud tegevuste kontrolle ja auditeid. Kui vajalikke kontrolle ja auditeid teha ei ole võimalik, tuleks seda käsitada juhtimis- ja kontrollisüsteemi olulise puudusena.

(6)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võimaldada Ühendkuningriigiga seotud selliste käimasolevate õpirändetegevuste jätkumist, mis on alanud hiljemalt kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7)  Arvestades asjaolu, et kui väljaastumislepingut ei sõlmita ega kaheaastast perioodi alates Ühendkuningriigi teates ei pikendata, lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes 30. märtsist 2019 ning et on vaja tagada käimasolevate programmi „Erasmus+“ õpirändetegevuste jätkumine enne Ühenkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele on osutatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(8)   Käesolev määrus peaks jõustuma viivitamata järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda tuleks kohaldada alates päevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega nähakse ette sätted määruse (EL) nr 1288/2013 artiklites 7 ja 13 osutatud selliste õpirändetegevuste jätkamiseks, mis toimuvad Ühendkuningriigis või on seotud Ühendkuningriigi üksuste või osalejatega ja mis on alanud hiljemalt kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Artikkel 2

Rahastamiskõlblikkus

1.  Artiklis 1 osutatud õpirändetegevused on jätkuvalt rahastamiskõlblikud.

2.  Selleks et kohaldada määruse (EL) nr 1288/2013 sätteid ja et võtta vastu kõnealuse määruse rakendusakte, mida on vaja lõike 1 kohaldamiseks, käsitatakse Ühendkuningriiki liikmesriigina, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

Ühendkuningriigi esindajad ei osale aga määruse (EL) nr 1288/2013 artiklis 36 osutatud komitees.

Artikkel 3

Kontrollid ja auditid

Komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused lepivad kokku artiklis 1 osutatud õpirändetegevuste kontrolle ja auditeid käsitlevate normide kohaldamise. Kontrollid ja auditid hõlmavad kogu perioodi, mil toimuvad õpirändetegevused ning võetakse nendega seotud järelmeetmeid.

Kui Ühendkuningriigis programmi „Erasmus+“ vajalikke kontrolle ja auditeid ei tehta, käsitatakse seda olulise puudusena komisjoni ja Ühendkuningriigi riikliku büroo vahelise juriidilise kohustuse rakendamise põhikohustuste täitmises.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates päevast, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata aga juhul, kui Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva artikli teises lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2)20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).


Lennundusohutus seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***I
PDF 176kWORD 56k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (COM(2018)0894 – C8‑0514/2018 – 2018/0434(COD))
P8_TA-PROV(2019)0168A8-0061/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0894),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0514/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 22. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0061/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

P8_TC1-COD(2018)0434


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb alates väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast või väljaastumislepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealusest teatest, st alates 30. märtsist 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt kõnealust tähtaega pikendada.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139(4) põhieesmärk on luua ja säilitada liidus lennundusohutuse ühtlaselt kõrge tase. Selleks on kehtestatud lennutegevuse sertifikaatide süsteem, et saavutada nõutavad ohutustasemed ning võimaldada vajalike kontrollide tegemist ja väljastatud sertifikaatide vastastikust aktsepteerimist.

(3)  Lennundusohutuse valdkonnas saavad paljud sidusrühmad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju sertifikaatidele ja heakskiitudele erinevate meetmete abil leevendada. Need meetmed hõlmavad sertifikaadi taotlemist mõnelt ülejäänud 27 liikmesriigi tsiviillennundusametilt või enne väljaastumise kuupäeva Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) poolt välja antava sertifikaadi taotlemist, mis jõustub üksnes väljaastumise kuupäeval ja sõltub seega Ühendkuningriigi muutumisest kolmandaks riigiks.

(4)  Erinevalt liidu õiguse muudest valdkondadest on aga mõned konkreetsed juhtumid, kus ei ole võimalik muult liikmesriigilt ega ametilt sertifikaati saada, sest alates väljaastumise kuupäevast saab Ühendkuningriik oma jurisdiktsioonis rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaselt projekteerimisriigi rolli. Ühendkuningriik omakorda võib selles uues rollis sertifikaate välja anda üksnes pärast seda, kui ta on selle rolli saanud, nimelt pärast seda, kui liidu õigust pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist tema suhtes enam ei kohaldata.

(5)  Seepärast on vaja luua ajutine mehhanism teatavate lennundusohutussertifikaatide kehtivuse pikendamiseks, et jätta asjaomastele ettevõtjatele ja ametile piisavalt aega vajalike sertifikaatide väljaandmiseks määruse (EL) nr 2018/1139 artikli 68 alusel, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust kolmanda riigina.

(6)  Sertifikaatide kehtivuse pikendamise kestus peaks piirduma üksnes sellega, mis on tingimata vajalik, et tulla toime Ühendkuningriigi lahkumisega liidu lennundusohutussüsteemist.

(7)  Selleks et vajaduse korral saaks anda lisaaega määruse (EL) 2018/1139 artikli 68 kohaselt sertifikaatide väljaandmiseks asjaomastele ettevõtjatele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada käesoleva määruse lisa I jaos osutatud sertifikaatide kehtivust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(8)  Peale selle, erinevalt enamikust kaupu käsitlevatest liidu õigusaktidest ei avalda sertifikaatide kehtetus mõju mitte turule laskmisele, vaid lennundustoodete, osade ja seadmete tegelikule kasutamisele liidus, näiteks osade ja seadmete paigaldamisele liidus käitatavale liidu õhusõidukile. Ühendkuningriigi väljaastumine liidust ei tohiks sellist lennundustoodete kasutamist liidus mõjutada.

(9)  Liidu lennundusohutussüsteemis on pilootide ja mehaanikute koolitus rangelt reguleeritud ning koolitusmoodulid on ühtlustatud. Ühes liikmesriigis koolitusmoodulis osalevad isikud ei saa kõnealuse koolituse käigus alati teise liikmesriiki üle minna. Seda konkreetset olukorda tuleks liidu eriolukorra meetmete puhul arvesse võtta.

(10)  Käesoleva määruse sätted peaksid jõustuma võimalikult kiiresti ja üldiselt tuleks neid kohaldada alates järgmisest päevast, kui lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud. Selleks et vajalikke haldusmenetlusi oleks võimalik läbi viia võimalikult varakult, tuleks teatavaid sätteid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Pidades silmas Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) väljaastumist Euroopa Liidust, kehtestatakse käesoleva määrusega erisätted teatavate lennundusohutussertifikaatide kohta, mis on välja antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008(6) või määruse (EL) 2018/1139 alusel füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle peamine tegevuskoht on Ühendkuningriigis, ning teatavad lennunduskoolitust käsitlevad sätted.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse selle lisas loetletud sertifikaatide suhtes, mis kehtivad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval ja mille on välja andnud:

a)  Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle peamine tegevuskoht on Ühendkuningriigis, nagu on sätestatud lisa 1. jaos; või

b)  füüsilised või juriidilised isikud, kelle on sertifitseerinud Ühendkuningriigi pädevad asutused, nagu on sätestatud lisa 2. jaos.

3.  Lisaks lõikes 2 loetletud sertifikaatidele kohaldatakse käesolevat määrust artiklis 5 osutatud ▌ koolituse moodulite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EL) nr 2018/1139 ning kõnealuse määruse ja määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud mõisteid.

Artikkel 3

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud sertifikaadid

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud sertifikaadid kehtivad üheksa kuud alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

Kui määruse (EL) 2018/1139 artiklis 68 osutatud sertifikaatide väljaandmiseks asjaomastele ettevõtjatele on vaja lisaaega, võib komisjon käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud sertifikaatide kehtivust delegeeritud õigusaktidega pikendada.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kasutamise kohta jäävad kehtima ▌.

Artikkel 5

▌ Koolituse moodulite ülekandmine

Erandina komisjoni määrustest (EL) nr 1178/2011(7) ja (EL) nr 1321/2014(8) võtavad vastavalt kas liikmesriikide pädevad asutused või amet arvesse selliseid eksameid, mis on tehtud koolitusorganisatsioonides, mille üle teeb järelevalvet Ühendkuningriigi pädev asutus, kuid mille alusel ei ole veel luba välja antud, enne käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäeva, nii nagu need eksamid oleks tehtud liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all olevas koolitusorganisatsioonis.

Artikkel 6

Artikliga 3 või 4 reguleeritud sertifikaatidega seotud normid ja kohustused

1.  Käesoleva määruse artikliga 3 või 4 reguleeritud sertifikaatide suhtes kehtivad normid, mida kohaldatakse nende suhtes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning kõnealuse määruse või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Ametil on määrusega (EL) 2018/1139 ning kõnealuse määruse või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega antud volitused üksuste suhtes, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis.

2.  Ameti taotlusel esitavad artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljaandjad koopiad kõikidest auditiaruannetest, järeldustest ja korrigeerivate meetmete kavadest, mis on seotud sertifikaatidega, mis on välja antud taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui selliseid dokumente ei ole ameti taotluses märgitud tähtajaks esitatud, võib amet vastavalt kas artikli 3 või artikli 4 kohaselt saadud soodustuse kehtetuks tunnistada.

3.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljaandjad teavitavad ametit viivitamata kõigist Ühendkuningriigi ametiasutuste tegevustest, mis võivad olla vastuolus nende käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1139 kohaste kohustustega.

Artikkel 7

Pädev asutus

Käesoleva määruse kohaldamisel ja järelevalve tegemiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sertifikaatide omanike ja väljaandjate üle tegutseb amet määruse (EL) 2018/1139 alusel ning kõnealuse määruse või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide alusel kolmanda riigi üksuste jaoks pädeva asutusena.

Artikkel 8

Komisjoni määruse (EL) nr 319/2014 kohaldamine

Komisjoni määrust (EL) nr 319/2014(9) kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud juriidilisest ja füüsilisest isikust sertifikaatide omanike ja väljaandjate suhtes samadel tingimustel nagu kolmandate riikide juriidilistele või füüsilistele isikutele välja antud vastavate sertifikaatide omanike suhtes.

Artikkel 9

Nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjal

Amet võib käesoleva määruse kohaldamiseks välja anda nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjali vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikele 3.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, kui vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Artiklit 5 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Artiklis 1 osutatud sertifikaatide loetelu

1. jagu Euroopa Lennundusohutusameti („amet“) poolt välja antud sertifikaadid füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle peamine tegevuskoht on Ühendkuningriigis, ja õhusõidukite kohta, millele on osutatud järgmistes sätetes:

1.1.  Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012(10), I lisa, osa 21, jagu A, alajagu B (Tüübisertifikaadid ja piiratud tüübisertifikaadid)

1.2.  Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu D (Muudatused tüübisertifikaatides ja piiratud tüübisertifikaatides)

1.3.  Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu E (Täiendavad tüübisertifikaadid)

1.4.  Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu M (Remonditööd)

1.5.  Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu O (Euroopa tehnilistele normatiividele vastavad load)

1.6.  Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu J (Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat)

2. jagu Ühendkuningriigi pädevate asutuste poolt sertifitseeritud füüsiliste või juriidiliste isikute välja antud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kohta, millele on osutatud järgmistes sätetes:

2.1.  Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, jagu A, alajagu G, punkt 21.A.163, alapunkt c (toodete, osade ja seadmete käitamissertifikaadid)

2.2.  Määrus (EL) nr 1321/2014, II lisa, osa 145, punkt 145.A.75, alapunkt e (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

2.3.  Määrus (EL) nr 1321/2014, II lisa, osa 145, punkt 145.A.75, alapunkt f (ELA 1 õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadid)

2.4.  Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, F alajagu, punkt M.A.615, alapunkt d (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

2.5.  Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, F alajagu, punkt M.A.615, alapunkt e (ELA 1 õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadid)

2.6.  Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, G alajagu, punkt M.A.711 alapunkt a, alapunkt 4 või alapunkt b, alapunkt 1 (lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadid ja nende pikendamine)

2.7.  Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, H alajagu, punkt M.A.801 alapunkt b alapunktid 2 ja 3 ning alapunkt c (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2)20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3)Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
(5)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).
(7)Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).
(8)Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).
(9)Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007 (ELT L 95, 28.3.2014, lk 58).
(10) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).


ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping ***
PDF 116kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15093/2016 – C8‑0107/2018 – 2015/0302(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0169A8-0026/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15093/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu eelnõu (05385/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0107/2018),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0026/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2019)0170.


ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostööleping (resolutsioon)
PDF 197kWORD 70k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15093/2016 – C8‑0107/2018 – 2015/0302M(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0170A8-0058/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15093/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelist partnerlus- ja arengukoostöölepingut(1), millele kirjutas 18. veebruaril 2017. aastal alla komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas 6. veebruaril 2018. aastal vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0107/2018),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus(2),

–  võttes arvesse partnerlus- ja arengukoostöölepingu nende osade ajutist kohaldamist alates 1. detsembrist 2017, mis kuuluvad ELi ainupädevusse,

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi‑Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(3),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Afganistani kohta, eriti 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni uue Afganistani-strateegia kohta(4), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Afganistanile antava ELi rahalise abi eelarvekontrolli kohta(5), 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Pakistani piirkondliku rolli ja poliitiliste suhete kohta ELiga(6), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(7), 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni Afganistani kohta ja eelkõige tapmiste kohta Zabuli provintsis(8), 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta(9), 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles(10), 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta Indiaga(11) ja 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Afganistanis(12),

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta ja 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Afganistani kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 24. juuli 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi Afganistani‑strateegia elementide kohta (JOIN(2017)0031),

–  võttes arvesse Afganistani mitmeaastast näidisprogrammi (2014–2020) liidu arengukoostöö rahastamisvahendi raames,

–  võttes arvesse ELi riigipõhist tegevuskava koostöö kohta kodanikuühiskonnaga Afganistanis aastatel 2018–2020,

—  võttes arvesse Afganistanis tegutsenud Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Afghanistan) lõpetamist 2016. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. septembri 2018. aasta aruannet olukorra kohta Afganistanis ning selle mõju kohta rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule,

—  võttes arvesse 2. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud dokumenti „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud seoses migratsiooniküsimustega“,

—  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2210 (2015) ja 2344 (2017) ning Afganistanis tegutseva ÜRO abimissiooni (UNAMA) mandaati,

–  võttes arvesse riigisiseste põgenike inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 12. aprilli 2017. aasta aruannet oma Afganistani-missiooni kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokuröri Fatou Bensouda 3. novembri 2017. aasta nõuet alustada Afganistanis pärast 1. maid 2003 väidetavalt toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimist,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse 27.–28. novembril 2018 Genfis toimunud Afganistani-teemalist ministrite konverentsi,

—  võttes arvesse 5. oktoobril 2016 Brüsselis Euroopa Liidu kaasjuhatusel toimunud rahvusvahelise Afganistani-teemalise konverentsi tulemusi ning vastastikuseid lubadusi, mis anti Afganistani‑teemalistel rahvusvahelistel konverentsidel 5. detsembril 2011 Bonnis, 8. juulil 2012 Tōkyōs ja 4. detsembril 2014 Londonis,

–  võttes arvesse 26.–27. märtsil 2018 Taškendis toimunud Afganistani‑teemalist konverentsi,

—  võttes arvesse 2. novembril 2011 Istanbulis käivitatud „Heart of Asia“ protsessi,

—  võttes arvesse 22. detsembri 2002. aasta Kabuli deklaratsiooni heanaaberlike suhete kohta,

–  võttes arvesse NATO juhitud ja ÜRO mandaadiga rahvusvahelisi julgeolekuabijõude (ISAF) (2003–2014) ning 24.–25. mail 2017 Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise järeldusi seoses nende väljaõppe-, nõuande- ja abimissiooni „Resolute Support“ jätkamisega (2014. aastast tänaseni),

–  võttes arvesse Afganistani humanitaarabi kava 2018–2021,

–  võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud Afganistani‑teemalisel konverentsil kokku lepitud vastastikuse vastutuse raamistikku iseseisvaks toimetulekuks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit, arengukomisjoni arvamust ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0058/2019),

A.  arvestades, et 10. novembril 2011 võttis nõukogu vastu otsuse, millega anti komisjonile luba pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu üle(13); arvestades, et partnerlus- ja arengukoostöölepingut kohaldati ajutiselt ja osaliselt alates 1. detsembrist 2017, enne kui Euroopa Parlament sellele nõusoleku andis;

B.  arvestades, et 13. jaanuaril 2016 esitasid liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon nõukogule nõukogu otsuste ühisettepaneku ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Afganistani vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta;

C.  arvestades, et kuigi liikmesriigid nõustuvad lepingu sisuga, teatasid nad, et eelistavad ajutiselt kohaldatavat nn segalepingut, ning palusid seepärast komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ettepanekud vastavalt läbi vaadata, et võtta arvesse ajutiselt kohaldatava segalepingu võimalust;

D.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping allkirjastati 18. veebruaril 2017;

E.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping on ELi ja Afganistani suhete aluseks järgmisel kümnel aastal ning et seda võib automaatselt pikendada viieaastasteks ajavahemikeks;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamenti on läbirääkimiste vältel osaliselt, ent mitte täielikult teavitatud; arvestades, et parlament sai Euroopa Liidu välisteenistuse jaoks nõukogu koostatud läbirääkimisjuhised alles 16. märtsil 2018 ja mitte 2011. aasta novembris, kui teda teavitati otsusest alustada läbirääkimisi;

G.  arvestades, et selline õigusraamistik rajaneb praegusele ELi Afganistani-strateegiale ning ka ELi ulatuslikule välisrahastamisabile;

H.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping on ELi ja Afganistani vahel esimene lepinguline suhe, mis kinnitab ELi lubadust aidata kaasa Afganistani edasisele arengule nn üleminekukümnendil (2014–2024) ning tugevdab kahe poole ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid;

I.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping kajastab ELi ja Afganistani tulevase partnerluse aluspõhimõtteid ja tingimusi (I ja II jaotis) ning sisaldab olulisi klausleid inimõiguste ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta; arvestades, et partnerlus- ja arengukoostöölepingus sätestatakse võimalused koostööks paljudes eri valdkondades, sealhulgas arenguvaldkonnas (III jaotis), kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas (IV jaotis), õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas (V jaotis), ning see hõlmab võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning rahapesu ja uimastite vastu, rändealast koostööd ja võimalikku tulevast tagasivõtulepingut, samuti valdkondlikku koostööd (VI jaotis);

J.  arvestades, et partnerlus- ja arengukoostööleping võimaldab ELil ja Afganistanil käsitleda ühiselt ka selliseid ülemaailmseid probleeme nagu tuumajulgeolek, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kliimamuutused;

K.  arvestades, et Afganistanis on praegu otsustav aeg, mis tähendab, et kui edasisi jõupingutusi ei tehta, võivad kõik seni Afganistani arengu nimel tehtud pingutused, saavutused ja toodud ohvrid osutuda asjatuks;

L.  arvestades, et Daeshiga seotud Islamiriigi Khorasani provintsi rühmituse (IS‑KP) põhjustatud terrorioht on julgeolekuolukorda veelgi oluliselt halvendanud; arvestades, et 2018. aasta mais kontrollis Afganistani valitsus 56 % Afganistani provintsidest, 56 % territooriumist ja 65 % elanikkonnast ning 32 % provintsidest ei olnud selgelt kummagi poole kontrolli all ja 12 %s neist kehtis mässuliste võim(14);

M.  arvestades, et 2002. aastast saadik on Euroopa Liit ja tema liikmesriigid üheskoos olnud suurim Afganistanile rahvusvahelise rahalise abi andja, kes on eraldanud humanitaar- ja arenguabiks üle 3,66 miljardi euro; arvestades, et Afganistani mitmeaastase näidisprogrammi (2014–2020) kohaselt moodustatakse aastateks 2014–2020 uus 1,4 miljardi euro suurune arengufond; arvestades, et praegu on Afganistani SKP suuruseks 20 miljardit USD ning alates 2014. aastast on selle kasvukiirus vähenenud; ning arvestades, et Afganistani majandust ohustavad endiselt mitmesugused probleemid, näiteks korruptsioon, halb maksulaekumine, viletsad taristud ja väga nõrk töökohtade loomine;

N.  arvestades, et alates 2001. aastast on paljud ELi liikmesriigid, NATO partnerid ja liitlasriigid panustanud Afganistani stabiliseerimisse ja arengusse oma sõjalisi ja tsiviilressursse ning kandnud raskeid inimohvreid ja kaotusi; arvestades, et stabiilne ja sõltumatu Afganistan, kes suudab end ise ära elatada ega paku varjupaika terrorirühmitustele, on NATO, ELi ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvides endiselt olulisel kohal; arvestades, et ELi liikmesriikidel on ikka veel Afganistanis üle 3 000 sõjaväelase, kes osalevad NATO missioonil „Resolute Support“;

O.  arvestades, et Iraanis ja Pakistanis on 2,5 miljonit registreeritud pagulast ja 2–3 miljonit dokumentideta afgaani; arvestades, et Afganistanis on üle 2 miljoni sisepõgeniku, kellest 300 000 muutusid põgenikeks 2018. aastal; arvestades, et paljud neist kannatavad toidupuuduse, puuduliku eluaseme, kanalisatsiooni ja tervishoiuasutuste halva kättesaadavuse ja kaitseta jäämise tõttu ning et paljud lapsed loetakse olevat eriti suures lapstööjõuna kasutamise, seksuaalse väärkohtlemise või kuritegelikesse jõukudesse värbamise ohus; arvestades, et 2018. aasta algusest alates on enam kui 450 000 Afganistani elanikku Iraanist koju tagasi pöördunud või sealt välja saadetud; arvestades, et Pakistani valitsus on teatanud, et 1,7 miljonit riigis registreeritud Afganistani põgenikku tuleb sunniviisiliselt sinna tagasi saata;

P.  arvestades, et ÜRO sõnul kahjustab korruptsioon Afganistanis riigi seaduslikkust, ohustab tõsiselt head valitsemistava ja kestlikku arengut ega lase tekkida reaalmajandusel;

Q.  arvestades, et Afganistan on madala sissetulekuga, konfliktijärgne ja merepiirideta riik, mis kõik raskendab rahvusvahelise üldsuse ja rahvusvaheliste institutsioonide tegevust;

R.  arvestades, et ülemaailmse kohanemisindeksi kohaselt on Afganistan üks kliimamuutustest kõige enam ohustatud riike maailmas;

S.  arvestades, et tekkimas on uued ohud ja rahvusvahelised kriisid, mis hajutavad üldsuse tähelepanu ning vähendavad tema toetust ja muret Afganistani olukorra pärast;

T.  arvestades, et hinnanguliselt kannatab 87 % Afganistani naistest soolise vägivalla all; arvestades, et Afganistan on ÜRO 2017. aasta soolise ebavõrdsuse indeksi järgi 160 riigi seas 153. kohal;

U.  arvestades, et 2017. aasta oli Afganistanis oopiumikasvatuse poolest rekordiline (kasv 2016. aastaga võrreldes 63 %); arvestades, et opiaatide salakaubavedu suurendab Afganistanis veelgi ebastabiilsust, mässuliste tegevust ja terrorirühmituste rahastamist;

V.  arvestades, et Afganistani 2018. aasta eelarve on esmakordselt kooskõlas rahvusvaheliste prognoosimis- ja raamatupidamisstandarditega;

W.  arvestades, et 2016. aastal jõudis lõpule Afganistanis üheksa aastat edukalt toiminud ELi politseimissioon;

Poliitilis-strateegilised aspektid

1.  soovib jätkuvalt kindlalt toetada Afganistani valitsust tema püüdlustes rajada Afganistani rahvale turvaline ja kindel tulevik, viies läbi tähtsaid reforme, et parandada valitsemist ja õigusriiki, võidelda terrorismi ja äärmusluse vastu, saavutada kestlik rahu ja areng, luua seaduslikud, demokraatlikud institutsioonid, tõhustada vastupanuvõimet riiklikele ja piirkondlikele julgeolekuprobleemidele, tagada inimõiguste, sealhulgas naiste ning rahvus- ja usuvähemuste õiguste austamine, võidelda korruptsiooni ja uimastite vastu, parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ja maaelu arengut, luues rahvastikust kaks kolmandikku moodustavatele noortele parema tuleviku; rõhutab, et vaja on rahumeelset lahendust konfliktile Afganistanis ja kõik jõupingutused tuleks suunata selle pakilisima eesmärgi saavutamisele;

2.  rõhutab, et pikemas perspektiivis sõltub Afganistani areng vastutustundest, heast valitsemisest, inimeste turvalisuse kestlikust tagamisest, sealhulgas vaesuse vähendamisest ja töövõimaluste loomisest, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavusest, haridusest ning inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas naiste ja vähemuste õiguste kaitsest; rõhutab vajadust tegutseda viisil, mis tagab kaasava majanduskasvu ning soodsad tingimused kestlikeks välisinvesteeringuteks, mis on kasulikud Afganistani rahvale ja mille juures täielikult järgitakse sotsiaalseid, keskkonnakaitse- ja tööhõivenorme;

3.  tunneb muret keskvalitsuse nõrkuse ja ebastabiilsuse pärast, kuna ta ei kontrolli suurt osa riigist, mis muudab konflikti mõju tsiviilelanikele veelgi rängemaks; kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust üles lihtsustama vahendustegevust sellistel juhtudel nagu valimistejärgsed lahendamata probleemid;

4.  kutsub ELi üles abistama püüdlustes vähendada rahvusrühmade vahelisi pingeid, mis murendavad keskvõimu, ning toetama Afganistani ühiskonna rikkalikku paljurahvuselist struktuuri;

5.  rõhutab oma pikaajalist toetust rahvusvahelistele normidele vastavatele usaldusväärsetele, vabadele, ausatele ja läbipaistvatele valimistele ning toetab ELi valimisvaatlust riigis, sealhulgas 2019. aasta presidendivalimiste vaatlemist; rõhutab, et lakkamatu poliitilise rivaalitsemise tõttu on nendel valimistel tohutu mõju Afganistani valitsuse tulevasele stabiilsusele;

6.  rõhutab riigi tohutut majanduslikku potentsiaali tulenevalt selle geograafilisest asendist ning inimressurssidest ja loodusvaradest;

7.  rõhutab ELi olulist rahalist ja poliitilist toetust Afganistani sotsiaal-majanduslikule arengule, humanitaarabile ja piirkondlikule ühenduvusele; nõuab tungivalt, et tehtaks rohkem ELi ja selle liikmesriikide vahelise ühise programmitöö kujundamiseks;

8.  rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada ELi ja USA poliitika koordineerimist ja dialoogi Afganistani käsitlevates ja piirkondlikes küsimustes;

9.  väljendab heameelt ÜRO egiidi all 27.–28. novembril 2018 Genfis toimunud Afganistani-teemalisel ministrite konverentsil vastu võetud ühiskommünikee üle, milles käsitleti Brüsseli Afganistani‑teemalisel konverentsil 2016. aastal võetud kohustusi;

Piirkondlike osalejate roll ja vastutus

10.  tuletab meelde, et Afganistan on Aasia ja Lähis‑Ida ühenduskohas paiknev sisemaariik, ning tunnistab, et tema stabiliseerimise, arengu ja majandusliku elujõulisuse jaoks on väga oluline naaberriikide ja piirkondlike jõudude, eriti Hiina, Iraani, India, Venemaa ja Pakistani toetus ja positiivne koostöö; väljendab kahetsust seepärast, et stabiilne ja edukas Afganistan ei ole mitte alati nende piirkondlike jõudude lõppeesmärk, ning toonitab nende riikide keskset osa rahu- ja stabiliseerimisprotsessis; palub, et naaberriigid edaspidi ei tõkestaks Afganistani eksporti, nagu nad seda varem on teinud;

11.  rõhutab, et Afganistanis ja ka Pakistanis tegutsevate terrorivõrgustike mobiilsus ja jätkuv aktiivsus suurendavad samuti ebastabiilsust kogu piirkonnas;

12.  toonitab, et Afganistanis põrkuvad sageli piirkondlike jõudude vastandlikud eesmärgid; nõuab tungivalt nende jõudude täielikku toetust rahupüüdlustele Afganistanis; toetab piirkondlikke koostööfoorumeid, kuid väljendab muret mõnede Afganistani naabrite samaaegse kaudse sekkumise pärast konflikti, kuna see kahjustab rahupüüdlusi; nõuab, et need naabrid loobuksid oma nö klientide kaudu Afganistanis rivaalitsemisest ning et nii naabrid kui ka piirkondlikud jõukeskused teeksid täiel määral koostööd pikaajalise ja kestliku rahu saavutamiseks Afganistanis;

13.  nõuab tungivalt, et EL tõhustaks dialoogi ja koostööd piirkondlike partneritega, et võidelda uimastikaubanduse, rahapesu, terrorismi rahastamise ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu;

14.  rõhutab Afganistanis taristute ja piirkondliku arengu keskset tähtsust Kesk‑ ja Lõuna‑Aasia riikide vahelise kaubavahetuse ja ühenduvuse parandamisel ning ka piirkonda stabiliseeriva tegurina;

15.  kutsub ELi üles lisama oma Kesk‑ ja Lõuna‑Aasia strateegiatesse ELi ja Afganistani koostööga seotud kaalutlused;

Julgeolek ja rahu kindlustamine

16.  väljendab endiselt sügavat muret julgeolekuolukorra jätkuva halvenemise pärast Afganistanis ning territooriumite loovutamise pärast Talibani võitlejatele ja mitmesugustele terrorirühmitustele, näiteks Islamiriigi Khorasani provintsi rühmitusele (IS‑KP), kes näib saavat tugevat täiendust välisvõitlejate näol; mõistab otsustavalt hukka nende rünnakud Afganistani tsiviilelanike, julgeolekujõudude, institutsioonide ja kodanikuühiskonna vastu; kinnitab oma otsusekindlust võidelda igal kujul ilmneva terrorismi vastu ning avaldab austust kõigile koalitsiooni- ja Afganistani vägede võitlejatele ja tsiviilisikutele, kes on langenud demokraatliku, turvalise ja stabiilse Afganistani eest; märgib, et 2018. aastal omistati enam kui pooled valitsusvastased rünnakud IS‑KP‑le, kes püüab rahu- ja leppimisprotsessi takistada ja nurjata; märgib murega, et sellistel praegustel džihadistide organisatsioonidel nagu IS‑KP, Al Qaeda ja nende tütarorganisatsioonid on õnnestunud kohaneda ja kanda kinnitada ning nad on Afganistani, piirkonna ja Euroopa jaoks suur julgeolekuoht;

17.  rõhutab ELi jätkuvat toetust Afganistani juhitud ja Afganistani vastutusel toimuvale kaasavale rahuprotsessile, sealhulgas Hezb‑e‑Islamiga (Afganistani Islamipartei) sõlmitud rahukokkuleppe elluviimisele; on valmis pakkuma konkreetset toetust kõigi sobivate ELi vahenditega kohe, kui tegelik rahuprotsess käivitub; kutsub Talibani üles loobuma vägivallast, ühinema rahuprotsessiga ja järgima Afganistani põhiseadust; rõhutab oma toetust valitsuse poolt Talibanile korduvalt tehtud kõikehõlmavale rahupakkumisele; kutsub üles kodanikuühiskonda täiel määral neisse kõnelustesse kaasama; tunnistab, et selleks, et aidata Afganistani julgeolekujõududel riiki stabiliseerida ja mitte lasta sellel jälle muutuda terrorirühmituste turvapaigaks ja piirkonna ebastabiilsuse allikaks, on vaja käsitleda kombineeritud rahvusvaheliste julgeolekujõudude pikaajalise kohaloleku küsimust; tuletab meelde, et kõik konflikti osapooled peavad järgima rahvusvahelist humanitaarõigust;

18.  väljendab heameelt alates 2001. aastast esimese relvarahuperioodi (Eid‑al‑Fitr) üle, mis tõendas afgaanide seas laialt levinud rahusoovi; nõuab, et Taliban vastaks Afganistani presidendi üleskutsele kehtestada uus relvarahuperiood;

19.  rõhutab, et neli aastakümmet sõda ja konflikte, mis algasid Nõukogude Liidu sissetungiga Afganistani 1979. aastal, on viinud Afganistani praeguste arvukate lahendamata probleemideni; tunnustab sellega seoses noorte ja Afganistani diasporaa rolli riigile turvalise ja parema tuleviku rajamisel; kutsub ELi üles toetama vägivallaohvrite huvides üleminekuaja kohtuprotsesse;

20.  märgib, et pärast seda, kui 2016. aasta detsembris lõppes ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon EUPOL Afganistan, mille käigus anti Afganistani riiklikule politseile ja siseministeeriumile eriväljaõpet ja nõustamist, on liit jätkanud koostööd Afganistani politseiga selliste ELi välisrahastamisvahendite kaudu nagu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, millest rahastatakse ka lepitusmeetmeid;

21.  märgib, et rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) missiooni käigus ehitati nullist üles Afganistani riiklikud julgeolekujõud, millest on saanud riigis mässuliste mõjuvõimu vastu võitlev 352 000 sõdurist ja politseiametnikust koosnev võimekas jõud, millel on jalaväe-, sõjaväepolitsei-, luure-, teede lõhkekehadest puhastamise, meditsiini-, lennundus- ja logistikaalane võimekus;

22.  märgib, et ISAF rajas valitsemise ja majandusarengu parandamiseks turvalise keskkonna, mille tulemusena põhilised tervise- ja muud arengunäitajad paranesid protsentuaalselt rohkem kui üheski teises riigis; märgib, et tänu ISAFi edule tekkis ka elujõuline meedia ja miljonid afgaanid saavad nüüd oma valimisõigust teostada;

23.  ergutab lisaks NATO missiooni „Resolute Support“ jätkama Afganistani sõjaväe väljaõpetamist ja järelevalvet; ergutab liikmesriike pakkuma Afganistani valitsusele ja kohalikele omavalitsustele tsiviilkriisiohje koolitust;

24.  ergutab NATOt ja ELi tegema koostööd, et koguda luureandmeid Afganistani ohustavate mässuliste rühmituste kohta, ja kooskõlastama ühiselt Afganistani julgeolekujõududele antavaid poliitilisi soovitusi;

25.  väljendab sügavat kahetsust selle üle, et Taliban ja teised mässulised rühmitused kasutavad ELi ja rahvusvahelise üldsuse kohalolekut ja nende poolt Afganistanis saavutatut propaganda eesmärgil, et levitada narratiivi, nagu takistaksid välisvallutajad Afganistani riigi ja eluviisi arengut; õhutab ELi ja Afganistani valitsust sellise propaganda vastu võitlema;

26.  toonitab, et võitlus terrorismi rahastamise vastu on Afganistanis turvalisust soodustava keskkonna loomise võtmetegur; nõuab tungivalt, et kõik asjaomased partnerid tõhustaksid tegevust kõigi terrorismi rahastamise võrgustike lõhkumiseks, eriti sel eesmärgil hawala võrgustike kasutamise ja rahvusvaheliste annetuste tegemise takistamiseks, selleks et võidelda radikaliseerumise ja äärmusluse vastu ning hävitada värbamisvahendid, mida Afganistani terroriorganisatsioonid jätkuvalt kasutavad;

27.  nõuab tungivalt, et Afganistani valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed selle tagamisel, et äärmusideoloogiate tõkestamine ja leviku takistamine kuuluks tema esmaste prioriteetide hulka;

28.  toetab Afganistani rahu- ja taasintegreerimise programmi, mille kaudu lõimitakse ühiskonda Talibani liikmed, kes end ise üles annavad ja vägivallast lahti ütlevad; avaldab tunnustust Ühendkuningriigile, kes on selleks juba panustanud üle 9 miljoni naelsterlingi;

29.  kutsub Afganistani valitsust üles rakendama täiel määral naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja tagama naiste osalemise, kaitse ja õigused kogu konfliktitsüklis alates ennetusest kuni konfliktijärgse ülesehitustööni;

30.  ergutab Afganistani valitsust töötama välja mõjusad keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaalased vastumeetmed; nõuab tungivalt, et EL annaks keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase võimekuse suurendamiseks operatiiv-, tehnilist ja rahalist toetust;

31.  õhutab Afganistani valitsust kehtivaid rahvusvahelisi norme järgides tõhustama oma riigisiseseid kontrollisüsteeme võitluseks väike- ja kergrelvade ulatusliku ringluse vastu;

Riigi ülesehitamine

32.  rõhutab, et Afganistani valitsus ja rahvusvaheline üldsus peaksid suurendama pingutusi korruptsiooni väljajuurimiseks riigis, tugevdama reageerimisvõimelisi ja kaasavaid institutsioone ning parandama kohalikku valitsemistasandit – need on üliolulised sammud sellise stabiilse ja seadusliku riigi ülesehitamiseks, mis suudab konflikte ja mässe ära hoida; kutsub Afganistani valitsust üles suurendama riigi suutlikkust varastatud vara tagasi saada selliste programmide kaudu nagu varastatud vara tagastamise algatus, mida juhivad Maailmapanga Grupp ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC);

33.  kutsub Afganistani valitsust üles suurendama poliitilist kaasamist, tugevdama vastutust ja võitlema aktiivselt korruptsiooni vastu;

34.  rõhutab vajadust kaotada Afganistanis lõhe riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel; tunnistab, et seda probleemi oleks võimalik leevendada juhul, kui Afganistani valitsus jõustaks statuudi, millega nõutakse piirkondade kuberneride kohalolekut piirkondades, mida nad esindavad;

35.  palub, et liit tagaks ELi rahaliste vahendite investeerimise projektidesse, mis aitavad Afganistani elanikke, ning toetaks piisavalt omavalitsusi põhiteenuste pakkumisel ja kohaliku valitsemistasandi ülesehitamisel, et tagada elanikele elementaarne elatustase, tagada keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste tegevuse kooskõlastamine investeerimisprioriteetide väljaselgitamisel, toetada rohkem kodanikuühiskonda, eriti inimõiguslasi, ning eelkõige lugeda rahastamisel esmatähtsaks sellised projektid, millega toetatakse neid, kes edendavad aruandekohustust, inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning millega toetatakse kohalikku dialoogi ja konfliktilahendusmehhanisme;

36.  nõuab, et EL jätkaks pärast EUPOLi missiooni lõpetamist oma järkjärgulise väljatõmbumise kava, mis hõlmab tegevuse EUPOLi kohalikele ja rahvusvahelistele partneritele jätkusuutliku üleandmise tagamist; nõuab tungivalt, et kõik osalised jätkaksid jõupingutusi Afganistani riikliku politsei muutmiseks ohutust ja julgeolekut tagavaks professionaalseks jõuks, ning kõigi õiguskaitseasutuste tugevdamiseks, keskendudes eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusele, politseile ja Afganistani vanglate olukorra parandamisele ja vangide õiguste austamisele;

37.  väljendab kahetsust selle üle, et uimastivastased kampaaniad Afganistanis on läbi kukkunud ja et on tehtud liiga vähe Talibani uimastilaborite ja rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike võrgustike purustamiseks, millel on uimastikaubanduses ning Talibani ja terrorioperatsioonide rahastamisel keskne koht; toetab Afganistani valitsuse uut uimastivastase võitluse strateegiat, mida toetab ka UNODC, ning kiidab selle strateegia heaks; väljendab muret oopiumikasvatuse laienemise pärast Afganistanis(15) ja kutsub Afganistani valitsust üles kehtestama sihtotstarbelise poliitika selle suundumuse vääramiseks; märgib, et ülioluline on luua moonikasvatusele tegelikke ja kestlikke alternatiive ning teha need tootjatele kättesaadavaks;

38.  rõhutab, et Talibani peamised sissetulekuallikad on ebaseaduslik maavarade kaevandamine ja oopiumi tootmine; märgib, et hinnanguliselt teenib Taliban praegu ebaseaduslikust kaevandamistegevusest tulu 200–300 miljonit eurot aastas;

39.  nõuab asjakohaste kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismide lisamist ning suuremat läbipaistvust, et tagada tõhus avalik haldus, sealhulgas finantsjuhtimine ning välis- või arenguabi väärkasutamise ärahoidmine kooskõlas abi tõhusust käsitleva Pariisi deklaratsiooniga;

40.  väljendab heameelt selle üle, et 2016. aastal allkirjastasid EL ja Afganistan riigi ülesehitamise lepingu, millega eraldatakse kahe aasta jooksul 200 miljonit eurot eelarvetoetust valitsusasutuste tugevdamiseks ning sellistele arenguprioriteetidele nagu majanduskasvu tekitamine, vaesuse vähendamine ja võitlus korruptsiooniga; rõhutab, et vahendeid tuleb kasutada tulemuslikult;

41.  märgib, et riigi ülesehitamise lepingu aluseks on üldine positiivne hinnang Afganistani saavutustele peamistes reformivaldkondades; tunnistab, kui oluline on ülevaate andmine riigi ülesehitamise lepingus esitatud eesmärkidest ja rahastamistingimustest; lisaks rõhutab väärkasutuse ärahoidmiseks järelevalve ja korrapärase kontrolli tähtsust; toonitab, kui tähtis on, et Afganistani valitsus keskenduks arengule ja stabiilsusele; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitama riigi ülesehitamise lepingu rakendamisest ning rõhutab, et komisjoni järeldusi tuleks kasutada edasise eelarvetoetuse kavandamisel ajavahemikuks 2018–2021.

Kodanikuühiskond ja inimõigused

42.  väljendab rahulolu selle üle, et ELi ja Afganistani partnerlus- ja arengukoostöölepingus rõhutatakse inimõigustealast dialoogi, eriti seoses naiste, laste ning rahvus- ja usuvähemustega, kellele tuleb anda juurdepääs ressurssidele ja aidata neil oma põhiõigusi täielikult kasutada, muu hulgas värvates rohkem naisi Afganistani valitsusstruktuuridesse ning julgeoleku- ja kohtusüsteemi; kutsub Afganistani üles liikuma igasuguse naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nende vastase vägivalla kaotamise suunas; rõhutab vajadust teha rohkem partnerlus- ja arengukoostöölepingu I ja II jaotise sätete rakendamiseks;

43.  nõuab, et EL jääks kindlale seisukohale inimõiguste rakendamise küsimustes, ja rõhutab, et demokraatlike põhimõtete, inimõiguste, eriti naiste ja vähemuste õiguste, ja õigusriigi põhimõtte austamine on lepingu olulised osad; nõuab ELilt erimeetmeid juhul, kui Afganistani valitsus peaks lepingu olulisi punkte rikkuma;

44.  tuletab meelde, et EL keskendub eelkõige naiste, laste, vaeste ja puuetega ja vaesuses elavate inimeste elutingimuste parandamisele ning need rühmad vajavad eriti abi, muu hulgas tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

45.  väljendab heameelt, et lepingus on väga olulisel kohal sooline võrdõiguslikkus ja sellega seotud meetmed ning keskendutakse kodanikuühiskonna arendamisele; nõuab, et EL oma arengutegevuses edendaks rohkem soolist võrdõiguslikkust ning suurendaks naiste mõjuvõimu, pidades silmas, et muutmaks ühiskonna suhtumist naiste sotsiaal-majanduslikku rolli, tuleb võtta vastavaid meetmeid teadlikkuse tõstmiseks ja hariduse valdkonnas ning reformida reguleerivat raamistikku;

46.  rõhutab vajadust kaitsta ohustatud või rünnaku alla sattunud rahvus- ja usuvähemusi; märgib, et šiiitidest hazara rahvusrühma rünnatakse teistest sagedamini ning sellepärast väärivad nad erilist tähelepanu;

47.  nõuab Afganistani riiklike ja piirkondlike inimõigustega seotud institutsioonide, vabaühenduste ja teadusringkondade tugevdamist ja toetamist; nõuab tungivalt, et rahvusvahelised partnerid ergutaksid tihedama koostöö tegemist nende Afganistani partneritega ja nende suuremat kaasamist;

48.  toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust, et tagada vastutus väidetavalt alates 2003. aasta maist toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest;

49.  on mures üha arvukamate ja vägivaldsemate tahtlike tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate vastaste rünnakute ja tsiviiltaristute ründamise pärast; nõuab tungivalt, et kõik osapooled austaksid rahvusvahelistest inimõigustealastest õigusaktidest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevat kohustust takistada tsiviilisikute ja tsiviiltaristute ründamist;

50.  kutsub Afganistani valitsust üles kehtestama viivitamata moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas;

Areng ja kaubandus

51.  tunnistab, et Afganistanile antava ELi abi lõppeesmärk on riigi ökoloogilisse, sotsiaalsesse ja majandusabisse panustades aidata nende valitsusel ja majandusel kaotada vaesus, saavutada sõltumatus ja majanduskasv sisemise arengu ja piirkondliku koostöö, väliskaubanduse ja kestlike avaliku sektori investeeringute kaudu ning kaotada ülemäärane sõltuvus välisabist;

52.  märgib, et Afganistan on üks maailma suurimaid humanitaarabi saajaid ja ELi institutsioonid eraldasid aastatel 2002–2016 Afganistanile abi 3,6 miljardi eurot väärtuses; peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaesuses elavate afgaanide osakaal on tõusnud 2012. aasta 38 %‑lt 55 %‑ni 2017. aastal ning juhib tähelepanu asjaolule, et seoses rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude vähendamise, sellega kaasneva rahvusvahelise tagastamatu abi vähenemise ja halveneva julgeolekuolukorraga on alates 2014. aastast riigi majanduskasv olnud aeglane;

53.  rõhutab, et selleks, et teha tööd riigis rahu ja stabiilsuse saavutamiseks, tuleb vähendada kõrget töötuse määra ja võidelda vaesuse vastu;

54.  rõhutab, et selleks, et hoida ära noorte meeste värbamist Talibani ja teistesse mässuliste võrgustikesse, on vaja rohkem muid tööhõivevõimalusi peale põllumajanduses ja valitsussektoris töötamise;

55.  väljendab heameelt selle üle, et Afganistani valitsus võttis 2016. aastal vastu Afganistani rahu ja arengu riikliku raamistiku (ANPDF) ning iseseisvat toimetulekut toetava vastastikuse vastutuse raamistiku (SMAF); kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jätkama arengu tõhususe põhimõtet järgides partnerlus- ja arengukoostöölepingu kaudu Afganistani enda arenguprioriteetide toetamist;

56.  kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni üles konkreetsete kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal korrapäraselt hindama kõiki ELi meetmeid Afganistanis, eriti arenguabi, hea valitsemistava (sealhulgas kohtute), inimõiguste austamise ja julgeoleku valdkonnas; nõuab sellega seoses samuti, et hinnataks ELi meetmete suhtelist mõju üldisele olukorrale riigis ning ELi osalejate ja teiste rahvusvaheliste missioonide ja meetmete vahelise koordineerimise ja koostöö taset, ning et tulemused ja soovitused avalikustataks ja esitataks Euroopa Parlamendile;

57.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et väga suurte välisabi süstide mõju on olnud tagasihoidlik; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruanne ELi poolt Afganistanile viimase kümnendi jooksul antud abi tulemuslikkuse kohta;

58.  soovitab ELil ja teistel Afganistani arendamisse kaasatud rahvusvahelistel organisatsioonidel teha koostööd Afganistani meediaga, et tagada arengualaste jõupingutuste, nende allikate, eesmärkide ja mõju strateegiline edastamine Afganistani rahvale;

59.  tuletab meelde, et praegu on Afganistanis puudus tsiviilekspertidest; õhutab ELi ja liikmesriike võtma tööle ja koolitama nõuetekohaselt tsiviileksperte, et abistada ja koolitada Afganistani ametnikke ja kohalikke elanikke majandusarengu ja uimastitevastase võitluse seisukohalt olulistes valdkondades;

60.  rõhutab vajadust toetada Afganistani haridussüsteemi, et suurendada igal haridustasemel õppivate laste arvu;

61.  väljendab heameelt selle üle, et kooliskäijate (kellest 39 % on tütarlapsed) arv on 2001. aastaga võrreldes kasvanud kümme korda;

62.  nõuab tungivalt erilise tähelepanu pööramist noortele, ja nõuab selliste programmide nagu Erasmus+ ja „Horisont 2020“ täielikku kasutamist, et luua sidemeid haridusasutuste, akadeemiliste ringkondade, teadussektorite ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel;

63.  toetab ELi ja liikmesriikide meetmeid panustamiseks Afganistani Ülesehitamise Usaldusfondi, mida juhivad ühiselt Maailmapank ja Afganistani rahandusministeerium ning mille eesmärk on pakkuda elutähtsaid põhiteenuseid, eeskätt tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

64.  väljendab heameelt Afganistani ühinemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) 2016. aastal ning tunnustab kaubavahetuse ja välismaiste otseinvesteeringute lisaväärtust Afganistani tuleviku jaoks; tunnistab WTO liikmeksoleku võimalikku positiivset mõju Afganistani maailmamajandusse lõimimisel;

65.  märgib, et pärast riigi ühinemist WTOga 2016. aastal, mis tihendas Afganistani sidemeid maailmamajandusega, andis EL Afganistanile tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu ELi turule, kuid tunnistab, et selleks, et erasektor saaks seda korda ära kasutada ja nõnda sektorisisest arengut kiirendada, on vaja täiendavaid konkreetseid meetmeid;

66.  rõhutab, et Afganistani ametivõimud peaksid töötama välja kestliku majandusmudeli, mille keskmes oleks ümberjagamise põhimõte; kutsub ELi üles toetama Afganistani keskkonnaalast arengut ja energiavaldkonna üleminekut, kuna puhast ja säästvat energiat käsitlevad sätted on hädavajalikud selleks, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide täitmist;

67.  toonitab vajadust teha rohkem, et suurendada valitsusasutuste suutlikkust sõnastada ja rakendada kaubandusstrateegiaid ja -poliitikat ning parandada kaupade piiriülest liikumist ja nende kvaliteeti nii, et see vastaks rahvusvahelistele nõuetele;

68.  nõuab ELis asuvate äriühingute ja Afganistani erasektori ettevõtjate vaheliste suhete tõhustamist; ergutab looma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks soodsaid tingimusi;

69.  toetab ja tervitab kõiki ELi, üksikute liikmesriikide või mis tahes rahvusvahelise üldsuse liikme käivitavaid arenguprogramme, mille eesmärk on aidata väikeettevõtete omanikel ja ettevõtjatel tulla toime õigusabikulude, normide ja muude tootmist takistavate asjaoludega, mis vastasel juhul pärsiksid ettevõtete turule sisenemist ja/või turul kasvamist;

70.  tunnistab, et Afganistani maavarade varud annavad riigile majandusliku võimaluse tekitada tulu ja töökohti; märgib, et Hiina on ilmutanud huvi selliste varude ja eelkõige haruldaste muldmetallide vastu;

Ränne

71.  tunnistab, et ränne on jätkuvalt probleem nii Afganistani kui ka selle naaberriikide ja ELi liikmesriikide jaoks; väljendab muret enneolematult suure arvu peamiselt Pakistanist ja Iraanist tagasi pöörduvate ja vähemal määral Euroopast tagasi pöörduvate rändajate pärast; tunnistab, et pagulaste ja sisepõgenikega seotud probleeme on põhjustanud Afganistani mässuliste rühmitustest lähtuva vägivalla oht ning ka majanduslikud ja keskkonnategurid; rõhutab, et ELi ja rahvusvahelise kogukonna tegevuses tuleks keskenduda massilise rände süvapõhjuste kõrvaldamisele; tunnustab Afganistani riiklikku tagasipöördumise haldamise strateegiat; väljendab samas muret selle pärast, et Afganistani ametivõimudel puudub alaline integratsioonipoliitika praeguste tagasipöördujate haldamiseks; on veendunud, et tagasipöördujate ja eriti laste (kellele tuleb tagada alg- ja keskhariduse kättesaadavus) ühiskonda taaslõimimine on ülioluline selleks, et tagada riigis stabiilsus ja et tagasipöördunute suhtes ei rakendataks tagasipöördumismenetluste käigus sundi ega vägivalda;

72.  toonitab, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) sõnul vajab Afganistanis humanitaarabi 5,5 miljonit inimest, sealhulgas konfliktide või põua tõttu sisepõgenikuks muutunud isikud, ning rõhutab, et riigi põhja- ja lääneosas on põua tõttu pidanud kodudest lahkuma üle 250 000 elaniku; märgib, et humanitaarabi kava on ainult 33,5 % ulatuses rahastamisega kaetud ning seepärast nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid jõulisemalt tegutseksid peamiste humanitaarprobleemide lahendamiseks ja põhivajaduste rahuldamiseks ning pööraksid erilist tähelepanu kaitsetumatele inimestele, sealhulgas neile, kes asuvad raskesti ligipääsetavates piirkondades;

73.  peab kahetsusväärseks, et kuigi partnerlus- ja arengukoostöölepingu artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, et osalised peaksid sõlmima tagasivõtulepingu, ei ole sõlmitud ametlikku lepingut, vaid ainult mitteametlik kokkulepe „Afganistani ja ELi ühised edasised sammud“ (seoses migratsiooniküsimustega); peab oluliseks, et kõik tagasivõtulepingud oleksid ametlikud, et tagada demokraatlik aruandekohustus; peab kahetsusväärseks demokraatliku ja parlamentaarse kontrolli puudumist nimetatud kokkuleppe („Ühised edasised sammud“) sõlmimise üle ning rõhutab, kui oluline on jätkata dialoogi kõigi asjaosalistega, et leida Afganistani pagulaste probleemi piirkondlikule mõõtmele kestlik lahendus;

74.  väljendab kahetsust Afganistani rändelaine, eriti haritud inimeste ja noorte rände pärast läände, mille on tinginud väljavaadete puudumine riigis; toonib Pakistanis ja Iraanis välja makstud ELi toetust Afganistani väljarändajate elu parandamiseks; kutsub nimetatud riike üles neid isikuid mitte riigist välja saatma, kuna sellel oleks väga halb mõju Afganistani stabiilsusele ja majandusele; nõuab tungivalt, et põgenike koju tagasipöördumine peab toimuma ohutult, korrektselt ja vabatahtlikult;

75.  avaldab komisjonile tunnustust 2016. aastal alanud suurprojekti eest tagasipöörduvate rändajate paremaks taaslõimimiseks Afganistani, Bangladeshi ja Pakistani, mille tarvis on konkreetselt Afganistani jaoks aastateks 2016–2020 eraldatud 72 miljonit eurot;

76.  rõhutab, et ELi arenguabi Afganistanile ei tohiks keskenduda üksnes rändele ja piirihalduse valdkonna eesmärkidele, ning on seisukohal, et arenguabi peaks tulemuslikult tegelema rände algpõhjustega;

Valdkondlik koostöö

77.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks iga valdkonna terviklikud strateegiad, et tagada ulatuslik areng Afganistaniga tehtava koostöö kõigis valdkondades;

78.  nõuab jõupingutusi, et kasutada hästi ära ELi kogemused suutlikkuse suurendamisel ning avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimisel; rõhutab, et on vaja kiiresti parandada valitsemist maksustamise valdkonnas; nõuab vabaühenduste toetamist, austades täielikult nende erinevat etnilist, religioosset, sotsiaalset või poliitilist tausta;

79.  toonitab, et põllumajandus annab 50 % Afganistani elanikkonna sissetulekust ja ühe neljandiku Afganistani SKPst; märgib, et EL on otsustanud kulutada aastatel 2014–2020 arendusprojektidele maapiirkondades 1,4 miljardit eurot; märgib lisaks, et need projektid on üliolulised, tagamaks et põllumajandustootjad ei hakkaks tegelema varimajandusega;

80.  märgib, et 80 % Afganistani elanikkonnast on seotud üksnes elatust andva põllumajandusega rasketes looduslikes tingimustes ja viletsaid niisutusmeetodeid kasutades; toetab suuremaid pingutusi toiduga kindlustatuse tagamiseks;

81.  võtab murega teadmiseks praeguse põua Afganistanis, mis on mitme aastakümne rängim ning ohustab inimesi, kariloomi ja põllumajandust; on lisaks mures sagedaste loodusõnnetuste pärast, nagu äkktulvad, maavärinad, maalihked ja karmid talved;

82.  märgib murega, et põllumajandussaaduste, näiteks nisu kahjustamine võib tuua kaasa ümberasumise, vaesuse, nälja ja mõnel juhul siirdumise mustale turule, ning et kolm miljonit inimest on äärmiselt suures toiduga kindlustamatuse ja elatusvahenditest ilmajäämise ohus;

83.  tunnistab, et toiduainete töötlemise väärtusahela praegusest suurema osa tagasi Afganistani toomine võiks suurendada perekondade sissetulekuid, parandada toiduga kindlustatust, alandada kulusid toidule ja pakkuda rohkem tööhõivevõimalusi;

84.  ergutab ELi jätkama jõupingutusi tervishoiu parandamiseks Afganistanis ning rõhutab, kui oluline on kõigi inimeste ja eelkõige haigustele eriti vastuvõtlike isikute, näiteks laste vaktsineerimine;

85.  väljendab heameelt selle üle, et esmaste tervishoiuteenuste kättesaadavus on suurenenud 9 %-lt rohkem kui 57 %‑le ja oodatav eluiga on tõusnud 44‑lt aastalt 60‑le ning et see edu sai võimalikuks tänu ELi, üksikute liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse abile; tunnistab neid saavutusi arvesse võttes vajadust teha veelgi rohkem, et jätkuvalt tõsta oodatavat eluiga ning vähendada sünnitavate naiste ja väikelaste suremust;

86.  mõistab teravalt hukka korruptsiooni Afganistani tervishoiusüsteemis, mille üheks näiteks on ebaseaduslike ravimite importimine, ning nõuab, et EL avaldaks jätkuvalt Afganistani valitsusele survet, et see teeks rohkem ära korruptsiooni tõkestamiseks;

87.  kinnitab vajadust koolitatud meditsiinitöötajate järele Afganistanis ning ergutab ELi ja selle liikmesriike tooma jätkuvalt sisse meditsiinitöötajaid kohalike arstide ja meedikute koolitamiseks;

88.  märgib, et inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine toob kahju kõigile osapooltele ja eeskätt Afganistani ühiskonnale; nõuab kehtivate lepingute kiiret rakendamist, sealhulgas teabe vahetamist, et lõhkuda hargmaised kuritegelikud võrgustikud, mis saavad kasu ebastabiilsusest ja nõrkadest institutsioonidest;

Partnerlus- ja arengukoostöölepingu rakendamine

89.  väljendab heameelt partnerlus- ja arengukoostöölepingu kui esimese ELi ja Afganistani vahelise lepingulise suhte üle;

90.  märgib, et partnerlus- ja arengukoostööleping loob aluse suhete arendamisele sellistes eri valdkondades nagu õigusriik, tervishoid, maaelu areng, haridus, teadus ja tehnoloogia, korruptsioonivastane võitlus, rahapesu, terrorismi rahastamine, organiseeritud kuritegevus ja uimastid, ränne, tuumajulgeolek, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja kliimamuutused;

91.  väljendab heameelt ühiste koostööorganite loomise üle täidesaatval tasandil ja peab eriti oluliseks korrapäraseid poliitilisi dialooge, sealhulgas inimõiguste, eriti naiste ja laste õiguste kui kõnealuse lepingu oluliste osade üle, ning probleemide lahendamiseks ja partnerlust tugevdavate võimaluste loomiseks;

92.  väljendab muret selle pärast, et partnerlus- ja arengukoostöölepingus puuduvad sätted selle rakendamise parlamentaarse ühiskontrolli kohta; toetab Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja Afganistani parlamendi rolli partnerlus- ja arengukoostöölepingu rakendamise järelevalves;

93.  võtab teadmiseks, et EL asendas alates 2017. aasta septembrist kooskõlas ELi välisteenistuse struktuuriga ELi eriesindaja Afganistanis oma erisaadikuga;

94.  kahetseb asjaolu, et nõukogu otsustas hakata lepingut ajutiselt kohaldama valdkondades, mille puhul on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek, eelkõige parlamendi ainupädevusse kuuluva kaubavahetuse ja investeeringute alase koostöö osas, selle asemel et taotleda eelnevalt juba aegsasti lepingu ratifitseerimist; on seisukohal, et see otsus on vastuolus ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega ning kahjustab Euroopa Parlamendi seaduslikke õigusi ja kohustusi;

o
o   o

95.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi erisaadikule Afganistanis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 67, 14.3.2017, lk 3.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2019)0169.
(3) ELT C 65, 19.2.2016, lk 133.
(4) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 108.
(5) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 55.
(6) ELT C 378, 9.11.2017, lk 73.
(7) ELT C 349, 17.10.2017, lk 41.
(8) ELT C 366, 27.10.2017, lk 129.
(9) ELT C 66, 21.2.2018, lk 17.
(10) ELT C 298, 23.8.2018, lk 39.
(11) ELT C 337, 20.9.2018, lk 48.
(12) ELT C 369, 11.10.2018, lk 85.
(13) Nõukogu 10. novembri 2011. aasta otsused (16146/11 ja 16147/11).
(14) EASO Country of Origin Information Report, Afghanistan Security Situation - Update, May 2018 (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) päritoluriigi teabe aruanne. Julgeolekuolukord Afganistanis – ajakohastatud andmed, mai 2018), https://coi.easo.europa.eu/administration/easo/PLib/Afghanistan-security_situation_2018.pdf
(15) https://www.unodc.org/unodc/en/frontpage/2018/May/last-years-record-opium-production-in-afghanistan-threatens-sustainable-development--latest-survey-reveals.html


Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini osalemine eu-LISA tegevuses ***
PDF 119kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös, liidu nimel sõlmimise kohta (15832/2018 – C8-0035/2019 – 2018/0316(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0171A8-0081/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15832/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe eelnõu (12367/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 74, artikli 77 lõike 2 punktidele a ja b, artikli 78 lõike 2 punktile e, artikli 79 lõike 2 punktile c, artikli 82 lõike 1 punktile d, artikli 85 lõikele 1, artikli 87 lõike 2 punktile a, artikli 88 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0035/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0081/2019),

1.  annab nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi valitsusele ja parlamendile.


ELi eriesindajate tegevusulatus ja volitused
PDF 153kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ning komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi eriesindajate tegevusulatust ja volitusi (2018/2116(INI))
P8_TA-PROV(2019)0172A8-0171/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 21, 33 ja 36,

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja iga-aastaseid aruandeid Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ELi aastaaruandeid inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi juurdepääsu kohta nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

–  võttes arvesse ELi eriesindajate ametisse nimetamise, volituste ja rahastamise 9. juuli 2007. aasta suuniseid ning nõukogu 11. märtsi 2014. aasta märkust (7510/14),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(3),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitas 28. juunil 2016, ning aruandeid selle rakendamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 2013. aastal vastu võetud suuniseid homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI‑inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti, mis on Euroopa ja laiema piirkondliku julgeolekukorra alusdokument, ja kõiki lõppakti põhimõtteid,

–  võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni asepresidendi ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile esitatud iga‑aastaste aruannete kohta, milles käsitletakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist,

–  võttes arvesse oma resolutsioone ELi aastaaruannete kohta, milles käsitletakse inimõiguste ja demokraatia olukorda maailmas,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(4),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumistega tegelemise kohta sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi kontekstis(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone Ukraina kohta, milles nõutakse ELi eriesindaja ametisse nimetamist Krimmi ja Donbassi piirkonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta soovitust nõukogule ELi inimõiguste eriesindaja kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 110 ja 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0171/2019),

A.  arvestades, et ELi eesmärk on mängida rahvusvahelisel tasandil kaalukamat rolli – mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitiliselt – toetades oma meetmete ja poliitikaga rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ning reeglipõhise maailmakorra tagamist;

B.  arvestades, et nõukogu nimetab ELi eriesindajad komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul ning neil on volitused järgida konkreetseid, temaatiliselt või geograafiliselt piiritletud poliitilisi või julgeolekueesmärke; arvestades, et eriesindajad on end ELi diplomaatias näidanud väärtusliku ja paindliku jõuna, kes kõigi liikmesriikide toel saavad ELi kehastada ja esindada kriitilistes kohtades ja olukordades; arvestades, et ELi eriesindajate paindlikud volitused võimaldavad neid kiirkorras lähetada, kui teatud riikides või teemadel tekivad probleemid;

C.  arvestades, et tänu oma sagedasele kohalviibimisele on eriesindajatel hea võimalus kodanikuühiskonna ja kohalike osalistega dialoogi alustada ja kohapeal uurimistööd teha; arvestades, et selline vahetu kogemus võimaldab neil konstruktiivselt osaleda poliitika ja strateegia kujundamises;

D.  arvestades, et praegu on ELil viis piirkondlikku eriesindajat (seotud vastavalt Aafrika Sarve, Saheli, Kesk‑Aasia, Lähis‑Ida rahuprotsessi, Lõuna‑Kaukaasia ja Gruusia kriisiga), kaks riigipõhist eriesindajat (Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina) ja üks temaatiline eriesindaja, kes tegeleb inimõiguste küsimustega;

E.  arvestades, et ainult kaks eriesindajat on naised;

F.  arvestades, et need ELi eriesindajad, kellele on antud volitused konkreetsete riikide suhtes ja kes toimivad ühtlasi ELi delegatsiooni juhina neis riikides, on aidanud suurendada liidu sidusat ja tõhusat kohalolekut välisriikides; arvestades, et uute riigipõhiste eriesindajate nimetamine peab olema kooskõlas ELi välistegevuse strateegiaga, kui võtta arvesse, et liidu delegatsioone on Lissaboni lepinguga tugevdatud: neile on pandud vastutus kõigi liidu kohapealsete meetmete, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimise eest;

G.  arvestades, et on teisi esmatähtsaid piirkondi ja konflikte, sealhulgas ELi vahetus läheduses, näiteks Venemaa agressioon Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik okupeerimine, mis vajavad erilist tähelepanu ja suuremat sekkumist ning millele tuleb liidus rohkem tähelepanu juhtida;

H.  arvestades, et ELi eriesindajad on näidanud oma kasulikkust, eelkõige kõrgetasemelise poliitilise dialoogi korraldamisel ja väga tundlikus poliitilises keskkonnas kõrgetasemeliste partnerite leidmisel;

I.  arvestades, et ELi eriesindajaid rahastatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarvest, mille Euroopa Parlament on kaasotsustajana vastu võtnud, ja et eelarve täitmise eest vastutavad eriesindajad komisjoni ees;

J.  arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on kindlalt lubanud, et vastab positiivselt Euroopa Parlamendi taotlustele vastselt nimetatud ELi eriesindajad ära kuulata, enne kui nad ametisse asuvad, ja aitab eriesindajatel regulaarselt Euroopa Parlamendile aru anda;

K.  arvestades, et ELi eriesindajad valitakse isikute hulgast, kellel on varem olnud vanemdiplomaatiline või poliitiline ametikoht oma riigis või rahvusvahelistes organisatsioonides; arvestades, et neil on suur paindlikkus ja vabadus otsustada, kuidas nad oma volitusi täidavad, ning see võib neil aidata seatud eesmärke saavutada, strateegiaid rakendada ja ELile lisaväärtust tuua;

L.  arvestades, et ELi eriesindajate põhiroll on kaasa aidata ELi välistegevuse ja esindatuse ühtsuse, järjepidevuse, sidususe ja mõjususe tagamisele; arvestades, et eriesindajad näitavad ELi huvi teatud riigi, piirkonna või valdkonna vastu ja suurendavad selle nähtavust ning aitavad kaasa liidu teatava strateegia või poliitika rakendamisele riigis, piirkonnas või valdkonnas, kus esindajal on volitused;

1.  soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

Volitused

Vahendid

Isiklik profiil

Hõlmatud valdkonnad

Koostoime ja koostöö

   a) esitada strateegiline käsitlus ELi eriesindajate kasutamise ning nende rolli, volituste ja panuse kohta ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise taustal;
   b) tagada ELi eriesindajate nimetamine üksnes siis, kui sellel on selge lisaväärtus, st kui eriesindajatele antavaid ülesandeid ei ole võimalik tõhusalt täita Euroopa välisteenistuse, sealhulgas ELi delegatsioonide olemasolevate struktuuride abil või komisjoni sees;
   c) tagada, et eriesindajaid kasutatakse eelkõige ELi tegevuse tõhustamiseks konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning liidu strateegiate elluviimisel, eelkõige vahendamise ja dialoogi hõlbustamise teel, samuti ELi poliitiliste eesmärkide edendamiseks välissuhete konkreetsetes teemavaldkondades ja rahvusvahelist õigust järgides;
   d) vältida eriesindajate arvu ülemäärast suurendamist ja nende volituste killustamist, mis põhjustaks kattumist teiste ELi institutsioonidega ja koordineerimiskulude suurenemist;
   e) tagada, et ELi eriesindajate volitused ja tegevus piirkondliku julgeoleku ja konfliktide ennetamise, vahendamise ja lahendamise protsessis juhinduvad rahvusvahelise õiguse põhimõtetest, nagu on kirjeldatud 1975. aasta Helsingi lõppaktis ja muudes tähtsates rahvusvahelistes õigusaktides, samuti vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõttest, mis on Euroopa julgeolekukorra põhielement ja mida on rõhutatud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias; ning järgida kõiki eeskirju ja kogu poliitikat, mille EL on vastu võtnud selle piirkonna või konflikti suhtes, mis kuulub nende vastutusalasse;
   f) kaaluda kõiki võimalikke vahendeid eriesindajate rolli tugevdamiseks ELi välispoliitika tulemusliku elluviijana, mis võimaldab ette valmistada ja edendada liidu välispoliitilisi algatusi ning luua koostoimet, tagades seejuures, et eriesindajad saavad oma volitustega hõlmatud piirkonnas, sealhulgas konfliktipiirkondades vabalt liikuda, et tulemuslikult oma ülesandeid täita;
   g) suurendada ELi eriesindajate töö läbipaistvust ja nähtavust, sealhulgas andes avalikult teada riikidesse tehtud külastustest, töökavast ja esmaeesmärkidest ning luues eraldi veebisaite, mis võimaldavad avalikkusel nende tegevust jälgida;
   h) tugevdada tegureid, mis moodustavad ELi eriesindaja lisaväärtuse: legitiimsus, mille aluseks on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriikide toetus, piirkondlikud ja temaatilised kohustused, poliitiline kaal, paindlikkus ning ELi kohalolu ja nähtavuse suurendamine partnerriikides, tugevdades sellega liidu kuvandit mõjuka rahvusvahelise osalejana;
   i) anda volitused piisavalt pikaks ajaks, kuna see loob väljavaated, mis võimaldavad palgata kvalifitseeritud kõrgemaid ametnikke, täita eriesindajate volitusi ja suhetes partneritega usaldust suurendada, luua võrgustikke ja mõjutada protsesse; tagada volituste regulaarne läbivaatamine, võttes arvesse asjaomase riigi või piirkonna sündmusi või teema muutumist, ning võimaldada ka volituste pikendamist, kui asjaolud seda nõuavad;
   j) aidata volitustega hõlmatud piirkonnas kaasa ELi poliitika või strateegia rakendamisele, loomisele või läbivaatamisele;
   k) tagada, et konfliktide vältimine ja lahendamine, vahendamine ja dialoogi hõlbustamine, inimõigused, demokraatia, õigusriik ja soolised aspektid on horisontaalsed prioriteedid ja seega moodustavad ELi eriesindaja volituste aluse ning et tagatakse piisav aruandmine eriesindajate tegevusest nendes valdkondades;
   l) nõuda hindamis- ja järelevalvemenetlusi, mis hõlmaksid saavutatud tulemusi, tekkinud takistusi, peamiste probleemide väljatoomist, osalemist poliitika kujundamises, hinnangut ELi eriesindaja ja teiste liidu toimijate tegevuse kooskõlastatusele, et soodustada parimate tavade vahetamist eriesindajate seas, hinnata nende töö tulemuslikkust ning kaaluda nende volituste uuendamist ja läbivaatamist;
   m) tagada, et Kesk‑Aasiat hõlmavad volitused on kooskõlas ELi 2007. aasta Kesk‑Aasia strateegiaga, mis 2015. aastal läbi vaadati, et parandada liidu mõju ja nähtavust selles piirkonnas;
   n) näha ELi eriesindajatele ette pikk ametist lahkumise järgne „rahunemisaeg“, et tagada huvide konfliktide puhuks võimalikult ranged eetikanormid;
   o) tagada, et Euroopa Parlamendi väliskomisjon osaleb ELi eriesindajate uute ja pikendatud volituste koostamisel;
   p) säilitada ELi eriesindajate paindlikkus ja sõltumatus ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviijatena, kellel on eraldi rahastamisallikas ja privilegeeritud suhe nõukoguga; tugevdada samal ajal kooskõlastamis- ja aruandlussidemeid Euroopa välisteenistuse haldusdirektoraatide (piirkondlik, temaatiline, ÜJKP ja kriisidele reageerimine) ning nendega seotud komisjoni peadirektoraatidega; tagada kiire ja läbipaistev kandidaatide nimetamise ja kinnitamise protsess;
   q) kõrvaldada lahkuvate ja uute ELi eriesindajate vahel institutsioonilise mälu ja järjepidevuse säilimise puudujäägid, tugevdada sel eesmärgil Euroopa välisteenistuse logistilist ja haldustuge, sealhulgas arhiveerimist, ning eelkõige lähetada vajaduse korral ELi eriesindajate töötajaskonda Euroopa välisteenistuse ja teiste ELi institutsioonide poliitikanõustajaid;
   r) nimetada ELi eriesindajaiks laialdase diplomaatilise ja poliitilise pädevuse ja sobiva profiiliga isikuid ning tagada eelkõige, et neil oleks poliitiline mõjuvõim, mida on vaja kõrgetasemeliste koostööpartneritega sidemete ja vastastikuse usalduse loomiseks; kasutada selleks ära isikute reservi, kellel on poliitiline ja diplomaatiline kogemus ELi ulatuses; jälgida soolist ja geograafilist tasakaalu; tagada, et isiku ametisse määramise otsus tehakse läbipaistvalt ja ainult pärast kinnituse saamist, et kandidaat vastab tingimustele, eelkõige seoses potentsiaalse huvide konfliktiga, ning järgib eetilise käitumise reegleid;
   s) tagada, et ELi eriesindaja ametisse määramise võib kinnitada ainult pärast positiivse hinnangu saamist Euroopa Parlamendi väliskomisjonilt;
   t) hõlbustada juurdepääsu kandidaatide valikuga seotud teabele ja põhjendustele;
   u) koondada ELi eriesindajate volitused piirkondliku julgeoleku tugevdamisele ning konfliktide ennetamisele ja lahendamisele – valdkondadele, kus ELi tegevus võib anda lisaväärtust, eelkõige dialoogi ja vahendamise hõlbustamise kaudu; tagada, et eriesindaja nimetamise temaatilise suunitluse korral ei dubleeritaks ega õõnestataks komisjoni ja Euroopa välisteenistuse rolli;
   v) võttes arvesse ELi eriesindajate konkreetset diplomaatilist rolli ELi välistegevuses ja vajadust säilitada Euroopa naabruskonnas stabiilsus, ergutada eriesindajaid arendama üha tihedamaid sidemeid riikidega, kus kestavad pikaajalised konfliktid, rõhutades, kui vajalikud on liidu eriesindajad, et aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele ELi naabruses;
   w) väljendada heameelt uue ELi inimõiguste eriesindaja nimetamise üle ja tunnustada senise eriesindaja tööd, kes edukalt täitis oma ülesande suurendada liidu inimõigustepoliitika tulemuslikkust ja nähtavust; märgib, et ametikoha ülesandeid on laiendatud, et need hõlmaksid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamist ja rahvusvahelise kriminaalõiguse toetamist;
   x) tugevdada ELi inimõiguste eriesindaja suutlikkust ja rolli, võttes arvesse, et selle eriesindaja volitused hõlmavad kogu maailma, mis endastmõistetavalt nõuab ja eeldab poliitilist dialoogi kolmandate riikide, oluliste partnerite, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, samuti tegevust asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel;
   y) lõpetada järk-järgult olemasolevate riigipõhiste eriesindajate volitused ja kaaluda piirkondlike eriesindajate ametissenimetamist vastavalt sellele, milliseks kujuneb komisjoni järgmise koosseisu ja Euroopa välisteenistuse üldine ülesannete jaotus, võttes arvesse, et tähtis on mitte märkimisväärselt vähendada ELi eriesindajate arvu, et nad ei kaotaks oma erilist olemust; kaaluda ELi eriesindajate nimetamist rahvusvahelise kliimamuutuste vastase võitluse kooskõlastamise, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise õigusemõistmise ning desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas, viimasel juhul jätkates selle valdkonna praeguse ELi erisaadiku tööd;
   z) nimetada ametisse uus ELi Ukraina eriesindaja, kes keskenduks eelkõige Krimmi ja Donbassi piirkonnale ja vastutaks okupeeritud piirkondades inimõiguste olukorra jälgimise, Minski kokkulepete rakendamise, Aasovi merel pingete leevendamise ja sisepõgenike õiguste tagamise eest, nagu Euroopa Parlament on oma resolutsioonides nõudnud;
   aa) tugevdada ELi eriesindajate vastastikkust ja kooskõlastamist ELi eri institutsioonide, kodanikuühiskonna ja liikmesriikidega, et tagada suurim võimalik koostoime ja kõigi osaliste järjekindel kaasamine; tugevdada ELi eriesindajate osalemist liidu varajase konfliktide eest hoiatamise süsteemis; tagada, et ei oleks kattuvusi teiste kõrgetasemeliste diplomaatiliste isikutega, näiteks ELi erisaadikutega; ning tagada koostöö teiste sarnaselt meelestatud partnerite ja saadikutega, sealhulgas nendega, kelle on määranud ÜRO, NATO ja USA;
   ab) arvestades, et Euroopa Parlament on kaasseadusandja ÜVJP eelarve tsiviilosa puhul, mida haldab välispoliitika vahendite talitus (FPI), tugevdada parlamendi järelevalvet ELi eriesindajate tegevuse üle ning suurendada nende vastutust ja töö läbipaistvust, tuletades meelde, et seda eesmärki on võimalik saavutada, jagades korrapäraselt teavet ELi eriesindajate volituste täitmise, nende töö ja saavutuste ning probleemide kohta, mida neil tuleb lahendada, korraldades korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kohtumisi ning arvamustevahetusi ELi eriesindajate ja Euroopa Parlamendi asjaomaste organite, eelkõige väliskomisjoni ja selle inimõiguste allkomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni vahel ning edastades Euroopa Parlamendile süstemaatiliselt aruanded ja riigipõhised strateegiad, mille eriesindajad on lähetanud nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteele ja Euroopa välisteenistusele; ning sel eesmärgil nõuda, et need dokumendid lisataks ÜVJP valdkonna institutsioonidevahelisele kokkuleppele;
   ac) edendada ennetava diplomaatia ja vahendamisprotsessi osana ning ELi nähtavuse huvides suhtlust ja vahendada dialoogi kodanikuühiskonna ja kodanikega ELi eriesindaja tegevuspiirkonnas; tagada eelkõige, et ELi eriesindajad tegutseksid ennetavalt seoses kodanikuühiskonna osalejate, inimõiguste kaitsjate või teisitimõtlejatega, kes võivad olla ohus või sattuda kohaliku võimu tagakiusamise alla;

2.  soovitab Euroopa Parlamendi järgmisel koosseisul nõuda uuelt komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt, et too kohustuks oma ametiaja esimese kuue kuu jooksul esitama strateegilise käsitluse ELi eriesindajate kasutamise kohta üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise raames ning eespool esitatud põhimõtetest ja soovitustest lähtudes;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning ELi eriesindajatele.

(1) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
(2) ELT C 210, 3.8.2010, lk 1.
(3) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 454.
(4) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.
(5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 69.
(6) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 114.


Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded ***I
PDF 361kWORD 131k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615 – C8‑0387/2015 – 2015/0278(COD))
P8_TA-PROV(2019)0173A8-0188/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0615),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0387/2015),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8‑0188/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta

P8_TC1-COD(2015)0278


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades selleks teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, eelkõige kaotades ja vältides tõkkeid teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vabale liikumisele, mis tulenevad liikmesriigiti erinevatest ligipääsetavusnõuetest. See suurendaks ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust siseturul ning parandaks asjaomase teabe ligipääsetavust.

(2)  Ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on suur nõudlus ning ▌ prognooside kohaselt suureneb puuetega inimeste arv oluliselt. Keskkond, kus on parem ligipääs toodetele ja teenustele, võimaldab kaasavama ühiskonna tekkimist ja lihtsustab puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut. Sellega seoses tuleks meeles pidada, et liidus on puuete esinemissagedus naiste seas suurem kui meeste seas.

(3)  Käesoleva direktiiviga määratletakse puuetega inimesed kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mis võeti vastu 13. detsembril 2006 („konventsioon“) ja mille osaline liit on olnud alates 21. jaanuarist 2011 ning mille kõik liikmesriigid on ratifitseerinud. Konventsioonis sätestatakse, et puuetega inimesed on isikud, „kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimes mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel“. Käesoleva direktiiviga edendatakse täielikku ja tõhusat võrdset osalemist, parandades ligipääsu tavatoodetele ja -teenustele, mis on algselt kavandatud või hiljem kohandatud käsitlema puuetega inimeste erivajadusi.

(4)  Käesolevast direktiivist saaksid kasu ka teised inimesed, kelle funktsionaalne võimekus on piiratud, näiteks eakad, rasedad ja pagasiga reisivad isikud. Käesolevas direktiivis osutatud mõiste „piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed“ hõlmab isikuid, kellel on füüsiline, vaimne, intellektuaalne, meeleline vaegus või vanusega seotud vaegus või muu alaline või ajutine keha võimekusega seotud põhjus, mis koostoimes eri takistustega võib tõkestada inimese ligipääsu toodetele ja teenustele, tuues kaasa olukorra, kus kõnealuseid tooteid ja teenuseid on vaja kohandada nende konkreetsete vajadustega.

(5)  Kuna liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad ▌ puuetega inimeste ligipääsu toodetele ja teenustele, on erinevad, takistab see kaupade ja teenuste ▌ vaba liikumist ning moonutab tõhusat konkurentsi siseturul. Mõnede toodete ja teenuste puhul suurenevad need erinevused liidus tõenäoliselt pärast konventsiooni jõustumist. Ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), on sellistest tõketest eriti mõjutatud.

(6)  Erinevuste tõttu liikmesriikide ligipääsetavusnõuetes kardavad eelkõige kutsetöötajad, VKEd ja mikroettevõtjad siseneda ettevõtlusse väljaspool oma koduturgu. Liikmesriikides riigi või isegi piirkonna või kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud ligipääsetavusnõuded erinevad praegu nii ulatuse kui ka üksikasjalikkuse poolest. Need erinevused mõjutavad negatiivselt konkurentsivõimet ja majanduskasvu, sest ligipääsetavate toodete ja teenuste väljatöötamise ja turustamisega iga liikmesriigi turu jaoks kaasnevad lisakulud.

(7)  Ligipääsetavate toodete tarbijad ning ligipääsetavate teenuste ja tugitehnoloogiate kasutajad seisavad silmitsi kõrgete hindadega, mis tulenevad piiratud konkurentsist tarnijate vahel. Liikmesriikide õigusaktide killustatus vähendab potentsiaalset kasu, mis tuleneb kodu- ja välismaiste kolleegidega kogemuste vahetamisest ühiskonna ja tehnoloogia arengutele reageerimise küsimustes.

(8)  Seetõttu on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik riigisiseste meetmete ühtlustamine liidu tasandil, et teha lõpp ligipääsetavate toodete ja teenuste turu killustatusele, saavutada mastaabisääst, hõlbustada piiriülest kaubandust ja liikuvust ning aidata ettevõtjatel suunata vahendeid innovatsiooni, selmet kasutada neid vahendeid killustatud õigusaktidest tulenevate kulude katmiseks liidu ulatuses.

(9)  Seda, et siseturg saab ligipääsetavusnõuete ühtlustamisest kasu, on näidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu lifte käsitleva direktiivi 2014/33/EL(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009(6) kohaldamine transpordi valdkonnas.

(10)  Amsterdami lepingule lisatud puuetega inimesi käsitleva deklaratsiooni nr 22 kohaselt leppisid liikmesriikide valitsuste esindajad kokku, et kavandades meetmeid vastavalt Euroopa Liidu toimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 114, peavad liidu institutsioonid arvesse võtma puuetega inimeste vajadusi.

(11)  Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatise „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ üldine eesmärk on tagada kestlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab ühendatud digitaalne ühtne turg, lihtsustades seeläbi kaubandust ja suurendades tööhõivet liidus. Liidu tarbijad ei saa veel täielikult kasu hindadest ja valikust, mida ühtne turg võib pakkuda, sest piiriülesed internetitehingud on ikka veel väga piiratud. Killustatus piirab ka nõudlust piiriüleste e-kaubanduse tehingute järele. Samuti on vaja kooskõlastatud meetmeid, tagamaks et puuetega inimestele on täielikult kättesaadav ▌ elektrooniline infosisu, elektroonilise side teenused ja ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele ▌. Seepärast on vaja ühtlustada ligipääsetavusnõuded kogu digitaalsel ühtsel turul ja tagada, et kõik liidu kodanikud, olenemata võimetest, saaksid ühtsest turust kasu.

(12)  Pärast liidu ühinemist konventsiooniga on selle sätted lahutamatu osa liidu õiguskorrast ning on liidu institutsioonide ja liikmesriikide jaoks siduvad.

(13)  Konventsiooni kohaselt peavad konventsiooniosalised võtma asjakohased meetmed, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel ligipääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on teinud kindlaks vajaduse luua õigusraamistik, mis sisaldab konkreetseid, täidetavaid ja ajalisi kriteeriumeid ligipääsetavuse järkjärgulise rakendamise jälgimiseks.

(14)  Konventsioonis kutsutakse konventsiooniosalisi üles algatama või edendama teadus- ja arendustööd uute tehnoloogiate valdkonnas ning edendama nende tehnoloogiate kättesaadavust ja kasutamist, kaasa arvatud puuetega inimestele sobivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, liikumise abivahendid, seadmed ja abistavad tehnoloogiad. Samuti kutsutakse konventsioonis üles eelistama taskukohase hinnaga tehnoloogiaid.

(15)  Konventsiooni liikmesriikide õiguskorras jõustumise tõttu on vaja vastu võtta täiendavad siseriiklikud sätted toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta. Ilma liidu meetmeteta suurendaksid need sätted veelgi liikmesriikide õigus- ja haldusnormide erinevusi.

(16)  Seetõttu tuleks hõlbustada konventsiooni rakendamist liidus, nähes liidus ette ühised normid. Käesoleva direktiiviga toetatakse liikmesriike ka nende jõupingutustes täita ühtlustatud viisil riiklikke kohustusi ning konventsioonist tulenevaid kohustusi seoses ligipääsetavusega.

(17)  Komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatis „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas, mis on kooskõlas konventsiooniga, määratleb ligipääsetavuse ühena kaheksast tegevusvaldkonnast, osutab, et see on ühiskonnas osalemise üks põhilisi eeltingimusi ning selle eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavus.

(18)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste kindlaksmääramise aluseks on sõeluuring, mis viidi läbi mõjuhinnangu koostamise käigus ning millega tehti kindlaks asjaomased tooted ja teenused ▌ puuetega inimeste jaoks, ▌ mille puhul on liikmesriigid vastu võtnud või võivad tõenäoliselt vastu võtta erinevaid riiklikke ligipääsetavusnõudeid, mis häirivad siseturu toimimist.

(19)  Et tagada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate teenuste ligipääsetavus, peaksid ka selliste teenuste osutamisel kasutatud tooted, mida tarbija kasutab, vastama käesoleva direktiiviga kehtestatud ligipääsetavusnõuetele.

(20)  Isegi juhul, kui teenus või osa sellest ostetakse allhanke korras kolmandalt isikult, ei tohiks seada ohtu selle teenuse ligipääsetavust ja teenuseosutajad peaksid järgima käesolevas direktiivi kohaseid kohustusi. Teenuseosutajad peaksid ka tagama oma töötajatele asjakohase ja pideva koolituse, et nad kindlasti teaksid, kuidas kasutada ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid. Koolitus peaks hõlmama selliseid teemasid nagu teavitamine, nõustamine ja reklaam.

(21)  ▌Ligipääsetavusnõuded tuleks kehtestada ettevõtjatele ja liikmesriikidele kõige vähem koormaval viisil ▌.

(22)  ▌ Tuleb täpsustada ligipääsetavusnõuded nende toodete ja teenuste turule laskmiseks, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada nende vaba liikumine siseturul.

(23)  Käesolev direktiiv peaks muutma funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded kohustuslikeks ning üldisi eesmärke silmas pidades tuleks need sõnastada. Kõnealused nõuded peaksid olema piisavalt täpsed, et tekitada õiguslikult siduvaid kohustusi, ja piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik hinnata nõuetele vastavust, eesmärgiga tagada siseturu hea toimimine käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete ja teenuste jaoks, ning need peaksid jätma teatava paindlikkuse, et võimaldada innovatsiooni.

(24)  Käesolev direktiiv sisaldab mitmeid funktsionaalse toimivuse kriteeriume, mis on seotud toodete ja teenuste töörežiimidega. Need kriteeriumid ei ole mõeldud üldise alternatiivina käesoleva direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele, vaid neid tuleks kasutada üksnes väga konkreetsetel juhtudel. Neid kriteeriumeid tuleks kohaldada nimetatud toodete ja teenuste konkreetsete funktsioonide või omaduste suhtes, et muuta need ligipääsetavaks, kui käesoleva direktiivi kohastes ligipääsetavusnõuetes ei käsitleta ühte või enamat konkreetset funktsiooni või omadust. Juhul kui ligipääsetavusnõue hõlmab konkreetseid tehnilisi nõudeid ning nende tehniliste nõuete alternatiivne tehniline lahendus on tagatud tootes või teenuses, peaks see alternatiivne tehniline lahendus sellegipoolest vastama asjaomastele ligipääsetavusnõuetele ning asjaomaste funktsionaalse toimivuse kriteeriumide kohaldamise tulemuseks peaks olema võrdväärne või suurem ligipääsetavus.

(25)  Käesolev direktiiv peaks hõlmama tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelisi arvuti riistvarasüsteeme. Nende süsteemide ligipääsetaval viisil toimimiseks peaksid ka nende operatsioonisüsteemid olema ligipääsetavad. Selliseid arvuti riistvarasüsteeme iseloomustab mitmeotstarbeline olemus ja nende võime täita asjakohase tarkvara abil tarbijate poolt kõige sagedamini soovitavaid arvutitoiminguid; kõnealused süsteemid on ette nähtud tarbijatele kasutamiseks. Sellised arvuti riistvarasüsteemid on näiteks personaalarvutid, sealhulgas lauaarvutid, sülearvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid. Tarbeelektroonika toodetesse integreeritud eriotstarbelisi arvuteid ei peeta tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbeliseks arvuti riistvarasüsteemiks. Käesolev direktiiv ei peaks eraldi hõlmama konkreetsete funktsioonidega üksikuid komponente, nagu emaplaat või mälukiip, mida kasutatakse või võidakse kasutada sellises süsteemis.

(26)  Käesolev direktiiv peaks hõlmama ka makseterminale, sealhulgas nii nende riist- kui ka tarkvara, ja teatavaid interaktiivseid iseteenindusterminale, sealhulgas nii nende riist- kui ka tarkvara, mida kasutatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste osutamiseks, näiteks pangaautomaadid, piletiautomaadid, mis väljastavad füüsilisi pileteid teenustele ligipääsuks, nagu näiteks sõidupileteid väljastavad automaadid, pangakontori järjekorrapileteid väljastavad masinad, registreerimisautomaadid ja teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, sealhulgas interaktiivsed teabeekraanid.

(27)  Teatavad teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, mis on paigaldatud sõidukite, õhusõidukite, laevade või veeremi integreeritud osadena, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast siiski välja jätta, kuna need moodustavad osa sellistest sõidukitest, õhusõidukitest, laevadest või veeremist, mis ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud.

(28)  Käesolev direktiiv peaks samuti hõlmama elektroonilise side teenuseid, sealhulgas hädaolukorra sidet nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972(7). Praegu erinevad puuetega inimestele ligipääsu andmiseks võetavad meetmed liikmesriigiti ega ole kogu siseturu piires ühtlustatud. Selle tagamine, et kogu liidus kohaldatakse samu ligipääsetavusnõudeid, aitab saavutada mastaabisäästu ettevõtjatel, kes tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis, ning hõlbustab tulemuslikku ligipääsu puuetega inimestele nii oma liikmesriigis kui ka reisides teistes liikmesriikides. Et elektroonilise side teenused, sealhulgas hädaolukorra side, oleksid ligipääsetavad, peaksid teenuseosutajad lisaks häälele nägema ette reaalajas tekstiedastuse ja tervikvestluse teenused, kus kasutatakse nende edastatud videot, tagades kõigi nende sidevahendite sünkroniseerimise. Liikmesriikidel peaks lisaks käesoleva direktiivi nõuetele kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/1972 olema võimalik määrata edastusteenuse osutaja, mida puuetega inimesed saaksid kasutada.

(29)  Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse ligipääsetavusnõuded elektroonilise side teenustele ja seotud toodetele ning täiendatakse direktiivi (EL) 2018/1972, milles sätestatakse võrdväärse ligipääsu ja valiku nõuded puuetega lõppkasutajatele. Direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatakse samuti nõuded universaalteenuse osutamise kohustuse alusel internetiühenduse ja häälside taskukohasusele ning seotud lõppseadmete, eriseadmete ja -teenuste taskukohasusele ja kättesaadavusele puuetega tarbijate jaoks.

(30)  Käesolev direktiiv peaks samuti hõlmama tarbija lõppseadmeid, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse eeldatavasti peamiselt elektroonilise side teenustele ligipääsuks. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid need seadmed hõlmama selliseid seadmeid nagu ruuter või modem, mida kasutatakse osana elektroonilise side teenustele ligipääsu loomisel.

(31)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele tähendama, et tagatud on ligipääs audiovisuaalsele sisule ja mehhanismidele, mis võimaldavad puuetega kasutajatel kasutada oma tugitehnoloogiaid. Teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele, võiksid hõlmata veebisaite, internetipõhiseid rakendusi; digiboksipõhiseid rakendusi, allalaaditavaid rakendusi, mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, sealhulgas mobiilirakendusi ja nendega seotud multimeediamängijaid ning ühendatud televisiooniteenuseid. Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/13/EL(8), erandiks on ligipääs elektroonilistele saatekavadele, mis on hõlmatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu andvate teenuste määratlusega.

(32)  Lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenuste kontekstis peaks käesolev direktiiv hõlmama muuhulgas puuetega inimestele reisimiseks vajaliku transporditeenusealase teabe, sealhulgas reaalajas reisiteabe andmist veebisaitide, mobiiliseadmetel põhinevate teenuste, interaktiivsete teabeekraanide ja interaktiivsete iseteenindusterminalide kaudu. Siia alla võiks kuuluda teave teenuseosutaja reisijateveo toodete ja teenuste kohta, enne reisi antav teave, reisi ajal antav teave ja teenuse tühistamisel või väljumise hilinemisel antav teave. Muud teabeelemendid võiksid hõlmata ka näiteks teavet hindade ja sooduskampaaniate kohta.

(33)  Käesolev direktiiv peaks hõlmama ka veebisaite, mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, sealhulgas mobiilirakendusi, mille on välja töötanud või kättesaadavaks teinud käesoleva direktiiviga hõlmatud reisijateveoteenuste osutajad või mis on välja töötatud või kättesaadavaks tehtud nende nimel, elektroonilise piletimüügi teenused, elektroonilised piletid ja interaktiivsed teabeekraanid.

(34)  Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramine lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenuste osas peaks põhinema reisijate õigustega seotud kehtivatel valdkondlikel õigusaktidel. Kui käesolevat direktiivi teatud veoteenuste liikidele ei kohaldata, peaksid liikmesriigid ergutama teenuseosutajaid kohaldama käesoleva direktiivi kohaseid asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2102(9) seatakse transporditeenuseid, sealhulgas linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi teenuseid osutavatele avaliku sektori asutustele juba kohustus teha oma veebisaidid ligipääsetavaks. Käesolevas direktiivis sisalduvad erandid teenuseid, sealhulgas linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi teenuseid osutavatele mikroettevõtjatele. Lisaks sisaldab käesolev direktiiv kohustust tagada, et e-kaubanduse veebisaidid oleksid ligipääsetavad. Kuna käesolev direktiiv sisaldab eratransporditeenuste osutajate valdavale enamusele pandud kohustust teha veebis pileteid müües oma veebisaidid ligipääsetavaks, ei ole käesolevas direktiivis vaja kehtestada lisanõudeid linna- ja linnalähitranspordi ning piirkondliku transpordi teenuse osutajate veebisaitidele.

(36)  Ligipääsetavusnõuete teatud elemendid, eelkõige seoses käesolevas direktiivis sätestatud teabe esitamisega, on juba hõlmatud reisijateveo valdkonnas kehtivate liidu õigusaktidega. See sisaldab elemente, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004(10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2006(11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007(12), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1177/2010(13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 181/2011(14). See sisaldab ka asjakohaseid õigusakte, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ(15) alusel. Regulatiivse järjepidevuse tagamiseks peaks jätkama nimetatud määrustes sätestatud ligipääsetavusnõuete kohaldamist senisel viisil. Sellegipoolest täiendaksid käesoleva direktiivi kohased lisanõuded olemasolevaid nõudeid, parandades siseturu toimimist transpordi valdkonnas ja tuues kasu puuetega inimestele.

(37)  Käesolevas direktiivis ei tuleks hõlmata transporditeenuste teatavaid elemente, kui neid teenuseid osutatakse väljaspool liikmesriikide territooriumi, ning seda ka juhul, kui teenus on suunatud liidu turule. Nende elementidega seoses peaksid reisijateveo teenuste pakkujad olema üksnes kohustatud tagama, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse teenuse selle osa suhtes, mida pakutakse liidu territooriumil. Lennutranspordi puhul peaks aga liidu lennuettevõtjad olema kohustatud tagama, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse ka lendude puhul, mis väljuvad kolmandas riigis asuvast lennujaamast liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama. Peale selle peaksid kõik lennuettevõtjad, sealhulgas need, kellel ei ole liidus antud lennutegevusluba, olema kohustatud tagama, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse liikmesriigi territooriumilt kolmanda riigi territooriumile väljuvate lendude puhul.

(38)  Linnade ametiasutusi tuleks ergutada integreerima linnatransporditeenuste tõketeta ligipääsetavust oma kestliku linnalise liikumiskeskkonna kavadesse ning avaldama korrapäraselt loetelusid linna ühistranspordi ja liikuvuse tõketeta ligipääsetavuse alastest parimatest tavadest.

(39)  Pangandus- ja finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide eesmärk on kaitsta nende teenuste tarbijaid kogu liidus ja anda neile teavet, kuid need ei sisalda ligipääsetavusnõudeid. Et võimaldada puuetega inimestel kasutada kogu liidus kõnealuseid teenuseid, sealhulgas vajaduse korral veebisaitide kaudu, ja mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, sealhulgas mobiilirakendusi, teha teadlikke otsuseid ja olla kindlad, et neid kaitstakse asjakohaselt teiste tarbijatega võrdsetel alustel, ning tagada võrdsed võimalused teenuseosutajatele, tuleks käesolevas direktiivis sätestada ühised ligipääsetavusnõuded teatavate tarbijatele mõeldud pangandus- ja finantsteenuste jaoks.

(40)  Asjakohased ligipääsetavusnõuded peaksid kehtima ka identimismeetoditele, elektroonilistele allkirjadele ja makseteenustele, sest need on vajalikud tarbijale mõeldud pangatehingute tegemisel.

(41)  E‑raamatute failid põhinevad elektroonilistel arvutikoodidel, mis võimaldavad levitada ja sirvida suures osas teksti ja graafilisel kujul olevaid teoseid. E‑raamatute failidele ligipääsetavus oleneb selliste koodide täpsusest, ennekõike mis puudutab teose eri põhielementide kvalifikatsiooni ja selle struktuuri standardkirjeldust. Ligipääsetavusega seotud koostalitlusvõime peaks optimeerima selliste failide ühilduvust kasutajaagentide ning praeguste ja tulevaste tugitehnoloogiatega. Eriväljaannete, nagu koomiksite, laste- ja kunstiraamatute erielemente tuleks kaaluda seoses kõigi kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega. Kui liikmesriikides kehtiksid erinevad ligipääsetavusnõuded, siis oleks kirjastajatel ja teistel ettevõtjatel raske siseturu eelistest kasu saada, see võib tekitada e-lugerite koostalitlusprobleeme ja piirata puuetega tarbijate ligipääsu. E-raamatute kontekstis võiks teenuseosutaja mõiste hõlmata kirjastajaid ja teisi e-raamatuid levitavaid ettevõtjaid. Tunnistatakse, et puuetega inimesed seisavad endiselt silmitsi tõketega ligipääsul autoriõiguste ja kaasnevate õigustega kaitstud sisule, ning et selle olukorraga tegelemiseks on juba võetud teatavaid meetmeid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1564(16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1563(17) vastuvõtmisega, ning et tulevikus võiks sellega seoses võtta täiendavaid liidu meetmeid.

(42)  Käesolevas direktiivis määratletakse e‑kaubanduse teenused vahemaa tagant osutatava teenusena veebisaitide ja mobiiliseadmetel põhinevate teenuste kaudu, mida osutatakse elektroonilisel teel tarbija isikliku taotluse põhjal eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Nimetatud määratluse kohaldamisel tähendab „vahemaa tagant“, et teenust osutatakse ilma poolte üheaegse kohalolekuta; „elektroonilisel teel“ tähendab, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja andmesäilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil; „tarbija isikliku taotluse põhjal“ tähendab, et teenust osutatakse isikliku taotluse põhjal. Võttes arvesse e-kaubanduse teenuste suurenenud tähtsust ja nende kõrgtehnoloogilist olemust on oluline, et nende ligipääsetavusele kohalduksid ühtlustatud nõuded.

(43)  Käesoleva direktiivi kohaseid ligipääsetavuskohustusi e‑kaubanduse teenustele tuleks kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes ning seetõttu ka käesoleva direktiiviga eraldiseisvalt hõlmatud toote või teenuse müügi suhtes.

(44)  Hädaolukorra sidele vastamise ligipääsetavusega seotud meetmeid tuleks võtta nii, et see ei piiraks ega mõjutaks hädaabiteenistuste endi korraldust, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse.

(45)  Kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/1972 peavad liikmesriigid tagama hädaolukorra side kaudu puuetega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega samaväärse ligipääsu hädaabiteenistustele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Komisjon ning riikide reguleerivad ja muud pädevad asutused peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et teises liikmesriigis reisides on hädaabiteenused puuetega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega samaväärselt ja võimaluse korral ilma eelregistreerimiseta ligipääsetavad. Nende meetmetega tuleks püüda tagada liikmesriikidevaheline koostalitlusvõime ja need peavad põhinema võimalikult suurel määral Euroopa standarditel või spetsifikatsioonidel, mis on sätestatud kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 39. Sellised meetmed ei takista liikmesriike võtmast vastu lisanõudeid kõnealuses direktiivis esitatud eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivina käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmisele seoses puuetega kasutajate jaoks mõeldud hädaolukorra sidele vastamisega peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata edastusteenuse osutajast kolmas osapool, mida puuetega inimesed saaksid kasutada side pidamiseks häirekeskusega, kuni need häirekeskused on suutelised kasutama elektroonilise side teenuseid internetiprotokollide kaudu, et tagada hädaolukorra sidele vastamise ligipääsetavus. Igal juhul ei tohiks käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi tõlgendada nii, nagu need piiraksid või vähendaksid mis tahes puuetega lõppkasutajate teenindamisega seotud kohustusi, sealhulgas võrdväärset ligipääsu elektroonilistele sideteenustele ning hädaabiteenustele ning samuti direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatud ligipääsetavust käsitlevaid kohustusi.

(46)  Direktiivis (EL) 2016/2102 määratletakse avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusnõuded ning sätestatakse muud sellega seonduvad aspektid, ennekõike asjakohaste veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavust käsitlevad nõuded. Kõnealune direktiiv sisaldab aga konkreetset erandite loetelu. Samalaadseid erandeid kohaldatakse ka käesoleva direktiivi suhtes. Mõned avaliku sektori veebisaitide ja mobiilirakenduste kaudu toimuvad tegevused, nagu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad reisijateveo teenused või e‑kaubanduse teenused, peaksid lisaks olema kooskõlas käesoleva direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuetega, tagamaks et toodete ja teenuste internetimüük on puuetega inimestele ligipääsetav sõltumata sellest, kas müüjaks on avalik-õiguslik või erasektori ettevõtja. Käesoleva direktiivi kohased ligipääsetavusnõuded tuleks viia kooskõlla direktiivi (EL) 2016/2102 nõuetega, olenemata erinevustest näiteks järelevalves, aruandluses ja jõustamises.

(47)  Veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiivis (EL) 2016/2102 kasutatud neli põhimõtet on järgmised: tajutavus – teavet ja kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda; talitlusvõime – kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; mõistetavus – teave ja kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad; ja töökindlus – sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Neid põhimõtted on asjakohased ka käesoleva direktiivi (EL) 2016/2102 kohaldamisel.

(48)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et kui käesoleva direktiiviga hõlmatud tooted ja teenused vastavad kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, ei ole nende vaba liikumine liidus ligipääsetavuse tõttu takistatud.

(49)  Mõnel juhul hõlbustaksid ühtsed tehiskeskkonna ligipääsetavusnõuded seotud teenuste ja puuetega inimeste vaba liikumist. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga võimaldada liikmesriikidel lisada teenuste osutamiseks kasutatav tehiskeskkond käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, tagades vastavuse ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud III lisas.

(50)  Ligipääsetavus tuleks saavutada süsteemse takistuste kõrvaldamise ja nende tekke ärahoidmisega, eelistatavalt „universaaldisaini“ lähenemisviisi abil, mis aitab tagada puuetega inimestele ligipääsetavuse teistega võrdsetel alustel. Konventsiooni kohaselt tähendab see lähenemisviis toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimist sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks, ilma et oleks vaja teha kohandusi või kasutada eridisaini. Kooskõlas konventsiooniga ei tohi universaaldisain välistada vajaduse korral abivahendite valmistamist kindlatele puuetega inimeste rühmadele. Lisaks ei tohiks ligipääsetavus välistada mõistlike abinõude võtmist, kui seda nõutakse liidu või liikmesriigi õigusega. Ligipääsetavust ja universaaldisaini tuleks tõlgendada kooskõlas puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaariga nr 2(2014) konventsiooni artikli 9 (Ligipääsetavus) kohta.

(51)  Tooted ja teenused, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ei kuulu automaatselt nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ(18) kohaldamisalasse. Mõni tugitehnoloogia, mis on meditsiiniseade, võiks siiski kuuluda nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.

(52)  Enamik töökohti liidus on VKEdes ja mikroettevõtetes. Nad on tulevase majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega, kuid neil on sageli raskusi ja takistusi oma toodete või teenuste arendamisel, eelkõige piiriüleselt. Seetõttu on vaja lihtsustada VKEde ja mikroettevõtjate tegevust, ühtlustades ligipääsetavust käsitlevad siseriiklikud sätted ja samal ajal säilitades vajalikud kaitseklauslid.

(53)  Et mikroettevõtjad ja VKEd saaksid käesolevast direktiivist kasu, peavad nad tõepoolest vastama komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(19) ja asjaomase kohtupraktika nõuetele, mille eesmärk on takistada neis sisalduvatest normidest kõrvalehoidmist.

(54)  Liidu õigusaktide järjepidevuse tagamiseks peaks käesolev direktiiv põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 768/2008/EÜ,(20) kuna direktiiv hõlmab tooteid, mis on juba hõlmatud teiste liidu õigusaktidega, tunnistades samas käesolevas direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuete eripära.

(55)  Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, peaksid tagama, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga ▌ vastavuses olevad tooted. Sama peaks kehtima teenuseid osutavatele ettevõtjatele. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(56)  Ettevõtjad peaksid vastutama toodete ja teenuste nõuetekohasuse eest seoses oma rolliga tarneahelas, et tagada ligipääsetavuse kõrgetasemeline kaitse ning õiglane konkurents liidu turul.

(57)  Käesoleva direktiivi kohustusi tuleks kohaldada võrdselt nii erasektori kui ka avaliku sektori ettevõtjate suhtes.

(58)  Kõige sobivam täieliku vastavushindamise teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamise ja tootmise protsessist. Ehkki toodete vastavuse eest vastutab tootja, peaks tähtis roll olema turujärelevalveasutustel, kontrollides, kas liidus kättesaadavaks tehtud tooted on toodetud kooskõlas liidu õigusega.

(59)  Importijad ja turustajad peaksid olema kaasatud liikmesriikide ametiasutuste teostatud turujärelevalvesse ning nad peaksid selles aktiivselt osalema, andes pädevatele asutustele asjaomase tootega seotud kogu vajaliku teabe.

(60)  Importijad peaksid tagama, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses ▌ käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid nende toodete puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi.

(61)  Toote turulelaskmisel peaks iga importija märkima tootele oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi.

(62)  Turustajad peaksid tagama, et nendepoolne toote käitlemine ei mõjuta negatiivselt toote vastavust käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

(63)  Kui ettevõtja laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada juba turule lastud toote vastavust kohaldatavatele nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(64)  Proportsionaalsuse huvides tuleks ligipääsetavusnõudeid kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust asjaomastele ettevõtjatele ega nõua nende toodete ja teenuste märkimisväärset muutmist, mis viiks nende täieliku muutmiseni käesoleva direktiivi mõistes. Sellele vaatamata tuleks kehtestada kontrollimehhanismid, et kontrollida ligipääsetavusnõuete kohaldamisel tehtud erandite õigustatust.

(65)  Käesolevas direktiivis tuleks järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ ja selles peaks võtma arvesse VKEde halduskoormust. Sellega tuleks kehtestada lihtsad vastavushindamise normid ning ettevõtjate kaitseklauslid, mitte üldised erandid ja mööndused kõnealustele ettevõtjatele. Seega tuleks sobivaima vastavushindamismenetluse valimise ja rakendamise normide koostamisel võtta arvesse VKEde olukorda ning kohustus hinnata vastavust ligipääsetavusnõuetele peaks piirduma sellega, et need ei kujutaks endast ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust VKEdele. Lisaks peaksid turujärelevalveasutused tegutsema proportsionaalselt ettevõtjate suurusega ning sellega, kas vaatlusalune toodang on väikesemahuline seeriatoodang või mitteseeriatoodang, ilma et loodaks tarbetuid takistusi VKEde jaoks ning ohustataks avaliku huvi kaitset.

(66)  Erandjuhtudel, kui käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmine toob ettevõtjatele kaasa ebaproportsionaalse koormuse, tuleks neilt nende nõuete täitmist nõuda vaid siis, kui need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Sellistel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ei pruugi ettevõtjatel olla mõistlikult võimalik täielikult kohaldada ühte või mitut käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuet. Küll aga peaks ettevõtja tegema käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse või toote nii ligipääsetavaks kui võimalik, kohaldades neid nõudeid sellises ulatuses, et need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Neid ligipääsetavusnõudeid, mille puhul ettevõtja ei ole leidnud, et need põhjustavad ebaproportsionaalse koormuse, tuleks kohaldada täiel määral. Ebaproportsionaalsest koormusest tulenevad ühe või mitme ligipääsetavusnõude järgimise erandid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik, et seda koormust vähendada konkreetse toote või teenuse puhul konkreetsel juhul. Meetmeid, mis põhjustaksid ebaproportsionaalse koormuse, tuleks mõista kui meetmeid, mis paneksid ettevõtjale ülemäärase korraldusliku või rahalise lisakoormuse, võttes seejuures arvesse tõenäolist kasu, mida need vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumidele võivad puuetega inimestele tuua. Tuleks määrata kindlaks kõnealustel kaalutlustel põhinevad kriteeriumid, et võimaldada nii ettevõtjatel kui ka asjaomastel asutustel võrrelda eri olukordi ja hinnata süstemaatiliselt ebaproportsionaalse koormuse võimalikku olemasolu. Selle hindamisel, millises ulatuses ei ole ligipääsetavusnõudeid seetõttu võimalik täita, et need põhjustaksid ebaproportsionaalse koormuse, tuleks arvesse võtta üksnes õiguspäraseid põhjuseid. Õiguspäraseks põhjuseks ei tohiks olla see, et ligipääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised.

(67)  Ebaproportsionaalse koormuse üldisel hindamisel tuleks kasutada VI lisas sätestatud kriteeriume. Ettevõtja peaks ebaproportsionaalse koormuse hindamise dokumenteerima, võttes arvesse asjakohaseid kriteeriume. Teenuseosutajad peaksid ebaproportsionaalse koormuse hinnangu vähemalt iga viie aasta järel uuesti läbi vaatama.

(68)  Ettevõtja peaks teavitama asjaomaseid asutusi sellest, et ta on lähtunud käesoleva direktiivi sätetest, mis käsitlevad täielikku muutmist ja/või ebaproportsionaalset koormust. Ainult asjaomaste asutuste nõudel peaks ettevõtja esitama koopia hinnangust, milles selgitatakse, miks tema toode või teenus ei ole täielikult ligipääsetav, ja lisama tõendid ebaproportsionaalse koormuse ja/või täieliku muutmise kohta.

(69)  Kui teenuseosutaja leiab nõutava hinnangu alusel, et nõue, mille kohaselt peaksid kõik käesoleva direktiiviga kaetud teenuste osutamiseks kasutatavad iseteenindusterminalid vastama käesoleva direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele, tooks talle kaasa ebaproportsionaalse koormuse, peaks teenuseosutaja kohaldama neid nõudeid siiski sellises ulatuses, mil need veel ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust. Järelikult peaks teenuseosutaja hindama, milline on iseteenindusterminalide piiratud ligipääsetavuse ulatus või täielikult ligipääsetavate iseteenindusterminalide arv, mis võimaldaks tal vältida ebaproportsionaalset koormust, mis talle muul juhul langeks, ning temalt tuleks käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmist nõuda üksnes sellises ulatuses.

(70)  Mikroettevõtjaid eristavad kõigist teistest ettevõtjatest nende piiratud inimressursid ja aastakäive või aastabilanss. Seetõttu nõuab ligipääsetavusnõuete järgimine mikroettevõtjatelt üldiselt suuremat osa nende finants- ja inimressurssidest teiste ettevõtjatega võrreldes ning moodustab suurema tõenäosusega ebaproportsionaalse osa kuludest. Märkimisväärne osa mikroettevõtjate kuludest tuleneb dokumentide ja registrite täitmisest või säilitamisest, et näidata vastavust liidu õiguse kohastele erinevatele nõuetele. Kuigi kõik käesoleva direktiiviga hõlmatud ettevõtjad peaksid olema suutelised hindama käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuete täitmise proportsionaalsust ja täitma neid üksnes ulatuses, mis ei ole ebaproportsionaalne, oleks sellise hindamise nõudmine teenuseid osutavatelt mikroettevõtjatelt iseenesest ebaproportsionaalne koormus. Seetõttu ei tuleks käesoleva direktiivi nõudeid ja kohustusi kohaldada mikroettevõtjate suhtes, kes osutavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid.

(71)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodetega tegelevate mikroettevõtjate suhtes peaksid käesolevas direktiivis kehtima leebemad nõuded ja kohustused, et vähendada halduskoormust.

(72)  Ehkki mõned mikroettevõtjad on käesoleva direktiivi kohustustest vabastatud, tuleks kõiki mikroettevõtjaid innustada tootma, importima ja levitama käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele vastavaid tooteid ja osutama käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele vastavaid teenuseid, et suurendada nende ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali siseturul. Liikmesriigid peaksid seetõttu andma mikroettevõtjatele suunised ja vahendid, et hõlbustada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kohaldatavate riiklike meetmete rakendamist.

(73)  Kõik ettevõtjad peaksid tooteid turule lastes või kättesaadavaks tehes või teenuseid osutades käituma vastutustundlikult ja täies kooskõlas asjakohaste õiguslike nõuetega.

(74)  Selleks et hõlbustada kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda tooted ja teenused, mis vastavad vabatahtlikele harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012(21) , eesmärgiga koostada kõnealuste nõuete üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid. Komisjon on juba esitanud Euroopa standardiorganisatsioonidele mitu ligipääsetavusega seotud standardimistaotlust, nagu standardimisvolitused M/376, M/473 ja M/420, mis oleksid asjakohased harmoneeritud standardite väljatöötamiseks.

(75)  Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus harmoneeritud standarditele ametlike vastuväidete esitamiseks, kui leitakse, et need standardid ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

(76)  Euroopa standardid peaksid olema turupõhised, võtma arvesse avalikku huvi ja poliitilisi eesmärke, mis on selgelt esitatud komisjoni taotluses ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile harmoneeritud standardite koostamiseks, ning põhinema konsensusel. Harmoneeritud standardite puudumisel ja juhul, kui see on vajalik siseturu ühtlustamise eesmärgil, peaks komisjonil olema võimalik võtta teatavatel juhtudel vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva direktiivi kohaste ligipääsetavusnõuete ▌ tehnilised spetsifikatsioonid. Tehniliste spetsifikatsioonide kasutamine peaks seetõttu piirduma nende juhtudega. Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu näiteks tehnilisi spetsifikatsioone eelkõige juhul, kui standardimisprotsess on blokeeritud sidusrühmade vahelise konsensuse puudumise tõttu või kui harmoneeritud standardi kehtestamine viibib põhjendamatult, näiteks seetõttu, et ei saavutata nõutavat kvaliteeti. Komisjon peaks jätma piisavalt aega ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile esitatud harmoneeritud standardite koostamise taotluse vastuvõtmise ja sama ligipääsetavusnõudega seotud tehnilise spetsifikatsiooni vastuvõtmise vahele. Komisjonil ei tohiks lubada võtta vastu tehnilist spetsifikatsiooni, kui ta ei ole kõigepealt püüdnud vastavaid ligipääsetavusnõudeid saavutada Euroopa standardimissüsteemi abil, välja arvatud juhul, kui komisjon suudab tõendada, et need tehnilised spetsifikatsioonid vastavad määruse (EL) nr 1025/2012 II lisa nõuetele.

(77)  Selleks et kehtestada kõige tõhusamal viisil käesoleva direktiivi kohastele toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele vastavaid harmoneeritud standardeid ja tehnilisi spetsifikatsioone, peaks komisjon kaasama võimaluse korral protsessi Euroopa puuetega inimeste katusorganisatsioonid ja kõik teised asjaomased sidusrühmad.

(78)  Selleks et turujärelevalve eesmärgil tagada teabe tulemuslik kättesaadavus, peaks kõigile kohaldatavatele liidu õigusaktidele vastavuse kindlakstegemiseks vajalik teave olema tehtud kättesaadavaks ühes ühtses ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks neil olema võimalus lisada ühtsele ELi vastavusdeklaratsioonile kõik asjakohased individuaalsed vastavusdeklaratsioonid.

(79)  Toodete vastavushindamise suhtes peaks käesoleva direktiivi puhul kasutama tootmise sisekontrolli moodulit A, mis on esitatud otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas, sest see võimaldab ettevõtjatel näidata ja pädevatel asutustel tagada, et turul kättesaadavaks tehtud tooted vastavad ligipääsetavusnõuetele, tekitamata samal ajal liigset koormust.

(80)  Toodete turujärelevalve tegemisel ja teenuste vastavuse kontrollimisel peaksid asutused samuti kontrollima, et vastavushindamised, sealhulgas vajaduse korral täieliku muutmise või ebaproportsionaalse koormuse hindamine on nõuetekohaselt läbi viidud. Oma kohustuste täitmisel peaksid asutused samuti tegema seda koostöös puuetega inimeste ning neid ja nende huve esindavate organisatsioonidega.

(81)  Teenuste puhul tuleks teave, mis on vajalik käesoleva direktiivi kohase ligipääsetavusnõuetele ▌ vastavuse hindamiseks, esitada üldtingimustes või samaväärses dokumendis, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL(22) kohaldamist.

(82)  CE‑märgis, mis näitab toote vastavust käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele, on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. Käesoleva direktiiviga peaks järgima CE‑märgist käsitlevaid üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008,(23) millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega. Lisaks ELi vastavusdeklaratsiooni esitamisele peaks tootja kulutõhusal viisil teavitama tarbijaid oma toodete ligipääsetavusest.

(83)  Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt kinnitab tootja CE‑märgise paigaldamisega tootele, et toode vastab kõigile kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ja et tootja võtab selle eest endale kogu vastutuse.

(84)  Vastavalt otsusele nr 768/2008/EÜ vastutavad liikmesriigid toodete tugeva ja tõhusa turujärelevalve tagamise eest oma territooriumil ning peaksid andma piisavad volitused ja vahendid oma turujärelevalveasutustele.

(85)  Liikmesriigid peaksid kontrollima teenuste vastavust käesolevast direktiivist tulenevatele kohustustele ning jälgima mittevastavusega seotud kaebusi või teateid, tagamaks, et parandusmeetmed on võetud.

(86)  Kui see on asjakohane, võiks komisjon sidusrühmadega konsulteerides vastu võtta mittesiduvaid suuniseid, mis toetavad turujärelevalveasutuste ja teenuste vastavuse kontrollimise eest vastutavate asutuste vahelist koordineerimist. Komisjonil ja liikmesriikidel peaks olema võimalik luua algatusi asutuste ressursside ja oskusteabe jagamiseks.

(87)  Liikmesriigid peaksid tagama, et turujärelevalveasutused ja teenuste vastavuse kontrollimise eest vastutavad asutused kontrollivad kooskõlas VIII ja IX peatükiga ettevõtjate vastavust VI lisas osutatud kriteeriumidele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata spetsialiseeritud asutus, mis täidab turujärelevalveasutuste ja teenuste vastavuse kontrollimise eest vastutavate asutuste kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et sellise spetsialiseeritud asutuse pädevust tuleks piirata käesoleva direktiivi kohaldamisalaga või selle teatavate osadega ilma et see piiraks määrusest (EÜ) nr 765/2008 tulenevaid liikmesriikide kohustusi.

(88)  Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete menetlus, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele, ja mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses toodetega, mis ei vasta käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele. Kaitsemeetmete menetlus peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete suhtes varakult meetmeid võtta.

(89)  Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad, et liikmesriigi võetud meetmed on põhjendatud, ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav harmoneeritud standardi või tehnilise spetsifikatsiooni puudustega.

(90)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL(24) ja 2014/25/EL(25) riigihangete kohta, milles määratakse kindlaks menetlused seoses riigihankelepingute ja ideekonkurssidega teatavate asjade (toodete), teenuste ja ehitustööde kohta, sätestatakse, et kõigi selliste riigihangete puhul, mille eseme kavandatud kasutajateks on füüsilised isikud, olenemata sellest, kas kasutajaks on üldsus või avaliku sektori hankija töötajad, peab tehniline kirjeldus olema koostatud nii, et selles võetakse arvesse puuetega inimeste või kõigi kasutajate ligipääsemise nõuet, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Lisaks nõutakse nendes direktiivides, et kui kohustuslikud ligipääsetavusnõuded võetakse vastu liidu õigusaktiga, kehtestatakse puuetega inimeste või kõigi ligipääs tehnilises kirjelduses kõnealusele õigusaktile viitamisega. Käesolevas direktiivis tuleks kehtestada kohustuslikud ligipääsetavusnõuded sellega hõlmatud toodetele ja teenustele. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mitte kuuluvate toodete ja teenuste puhul ei ole käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuded siduvad. Nende ligipääsetavusnõuete kasutamine selleks, et täita muudes liidu õigusaktides kui käesolevas direktiivis sätestatud vastavaid kohustusi, hõlbustaks aga ligipääsetavuse rakendamist ning aitaks kaasa õiguskindlusele ja ligipääsetavusnõuete lähendamisele kogu liidus. Ametiasutusi ei tohiks takistada kehtestamast ligipääsetavusnõudeid, mis lähevad kaugemale käesoleva direktiivi I lisas esitatud ligipääsetavusnõuetest.

(91)  Käesolev direktiiv ei tohiks muuta muudes liidu õigusaktides sisalduvate ligipääsetavusega seotud sätete kohustuslikku või vabatahtlikku laadi.

(92)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult väljakuulutatud hankemenetluste suhtes, või kui hanke väljakuulutamine ei ole ette nähtud, siis juhtudel, kus avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija on alustanud hankemenetlust pärast käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva.

(93)  Käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks komisjonile anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 õigus võtta vastu õigusakte seoses järgmisega: täpsustamine, millised ligipääsetavusnõuded ei saa oma olemuse tõttu avaldada kavandatavat mõju, välja arvatud juhul kui neid täpsustatakse liidu siduvates õigusaktides; selle ajavahemiku muutmine, mille jooksul ettevõtjad peavad suutma tuvastada mis tahes ettevõtja, kes on neile toote tarninud või kellele nad on toote tarninud; ning asjakohaste kriteeriumide täpsustamine, mida ettevõtja peab arvesse võtma hindamisel, kas vastavus ligipääsetavusnõuetele põhjustaks ebaproportsionaalse koormuse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(26) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(94)  Selleks et tagada käesoleva ▌ direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tehniliste spetsifikatsioonidega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(27).

(95)  Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu ning kehtestama selleks asjakohased kontrollimehhanismid, nagu turujärelevalveasutuste tehtav järelkontroll, mille eesmärk on veenduda, et ligipääsetavusnõuete kohandamisest erandi tegemine on õigustatud. Ligipääsetavusega seotud kaebuste menetlemisel peaksid liikmesriigid järgima hea valitsemistava üldpõhimõtet ja täitma eelkõige ametnike kohustust tagada, et iga kaebuse kohta tehakse otsus mõistliku aja jooksul.

(96)  Käesoleva direktiivi ühtse rakendamise lihtsustamiseks peaks komisjon moodustama asjaomastest ametiasutustest ja sidusrühmadest koosneva töörühma, et hõlbustada teabe ja parimate tavade vahetamist ning anda nõu. Innustada tuleks ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide vahelist koostööd muu hulgas selleks, et parandada käesoleva direktiivi nende sätete rakendamise sidusust, mis käsitlevad ligipääsetavusnõudeid, ning et jälgida direktiivi nende sätete rakendamist, mis käsitlevad täielikku muutmist ja ebaproportsionaalset koormust.

(97)  Võttes arvesse õigusraamistikku, mis kehtib direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL hõlmatud valdkondades rakendatavate õiguskaitsevahendite puhul, ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad täitmise tagamist ja karistusi, olla kohaldatavad hankemenetluste suhtes, mille suhtes kehtivad käeolevas direktiivis kehtestatud kohustused. Selline väljajätmine ei piira liikmesriikide aluslepingutest lähtuvaid kohustusi võtta kõik vajalikud meetmed liidu õiguse kohaldamise ja tulemuslikkuse tagamiseks.

(98)  Karistused peaksid olema piisavad seoses rikkumise olemuse ja asjaoludega, et mitte pakkuda ettevõtjatele alternatiivset võimalust jätta täitmata kohustus muuta oma tooted või teenused ligipääsetavaks.

(99)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega on võimalik kasutada alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanisme, et kõrvaldada mis tahes väidetav käesolevale direktiivile mittevastavus enne kohtute või pädevate haldusasutuste poole pöördumist.

(100)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide(28) kohta kohustuvad liikmesriigid tagama põhjendatud juhtudel, et nende ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele on lisatud üks või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(101)  Et anda teenuseosutajatele piisavalt aega käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega kohanemiseks, tuleb ette näha viieaastane üleminekuperiood, mis algab pärast kohaldamise alguskuupäeva, millega rakendatakse käesolevat direktiivi, ja mille kestel teenuse osutamiseks kasutatavad tooted, mis lasti turule enne nimetatud kuupäeva, ei pea käesoleva direktiivi kohastele ligipääsetavusnõuetele vastama, välja arvatud juhul, kui teenuseosutajad on need üleminekuperioodi jooksul asendanud. Arvestades iseteenindusterminalide maksumust ja pikka olelusringi, on asjakohane sätestada, et kui selliseid terminale kasutatakse teenuste osutamisel, võib neid kasutada kuni nende kasutusea lõpuni, eeldusel et neid selle perioodi jooksul ei asendata, kuid mitte kauem kui 20 aastat.

(102)  Käesoleva direktiivi kohased ligipääsetavusnõuded peaksid kehtima toodete suhtes, mis on turule lastud ja teenuste suhtes, mida osutatakse pärast kuupäeva, mil hakatakse kohaldama siseriiklikke meetmeid, millega võetakse üle käesolev direktiiv, ja samuti kolmandatest riikidest imporditud kasutatud toodete suhtes, mis lastakse liidu turule pärast nimetatud kuupäeva.

(103)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada puuetega inimeste õiguste täielik austamine, et nad saaksid kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, ning edendada harta artiklite 21, 25 ja 26 kohaldamist.

(104)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – kõrvaldada tõkked teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vabale liikumisele, et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab nende vastavates õigussüsteemides praegu kehtivate õigusnormide ühtlustamist, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, ▌ määratledes siseturu toimimise ühised ligipääsetavusnõuded ja õigusnormid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades selleks teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, eelkõige kaotades ja hoides ära tõkked käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete ja teenuste vabale liikumisele, mis tulenevad liikmesriigiti erinevatest ligipääsetavusnõuetest.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes, mis lastakse turule pärast … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]:

a)  tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelised arvuti riistvarasüsteemid ja nende riistvarasüsteemide jaoks mõeldud operatsioonisüsteemid;

b)  järgmised iseteenindusterminalid:

i)  makseterminalid;

ii)  järgmised iseteenindusterminalid, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste osutamiseks:

pangaautomaadid;

piletiautomaadid;

registreerimisautomaadid;

teavet pakkuvad interaktiivsed iseteenindusterminalid, välja arvatud sõidukite, õhusõidukite, laevade või veeremi integreeritud osadena paigaldatud terminalid;

c)  tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuste osutamisel;

d)  tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele, ning

e)  e‑lugerid.

2.  Ilma, et see piiraks artikli 32 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat direktiivi järgmiste tarbijatele osutatavate teenuste suhtes, mida osutatakse pärast … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]:

a)  elektroonilise side teenused, välja arvatud teenused, mida kasutatakse masinatevaheliste ülekandeteenuste osutamiseks;

b)  teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele ▌;

c)  järgmised elemendid lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenustest, välja arvatud linna- ja linnalähitranspordi ja samuti piirkondliku transpordi teenustest, mille puhul kohaldatakse ainult punkti v kohaseid elemente:

i)  veebisaidid;

ii)  mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, sealhulgas mobiilirakendused;

iii)  elektroonilised piletid ja elektroonilise piletimüügi teenused;

iv)  transporditeenuse alase teabe andmine, sealhulgas reaalajas reisiteabe andmine; teabeekraanide puhul piirdub see liidu territooriumil paiknevate interaktiivsete ekraanidega; ning

v)  liidu territooriumil paiknevad interaktiivsed iseteenindusterminalid, välja arvatud sõidukite, õhusõidukite, laevade või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminalid, mida kasutatakse selliste reisijateveoteenuste mis tahes osa osutamisel;

d)  tarbijale mõeldud pangandusteenused;

e)  e‑raamatud ja eriotstarbeline tarkvara; ning

f)  e‑kaubanduse teenused.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teadetele vastamise suhtes.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata veebisaitide ja mobiilirakenduste järgmise sisu suhtes:

a)  eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid, mis on avaldatud enne … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise alguskuupäeva];

b)  kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise alguskuupäeva];

c)  internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul;

d)  kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ja mida asjaomane ettevõtja ei saa mõjutada;

e)  veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu, mida võib pidada arhiiviks, mis tähendab, et veebisaidid või rakendused sisaldavad ainult sellist sisu, mida pärast … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise alguskuupäeva] ei ajakohastata ega muudeta.

5.  Käesolev direktiiv ei mõjuta direktiivi (EL) 2017/1564 ega määrust (EL) 2017/1563.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „puuetega inimesed“ – isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel;

2)  „toode“ – valmistamisprotsessi teel saadud aine, valmistis või kaup, mis ei ole toiduaine, loomasööt, elusloom või -taim ega inimeselt, taimedelt või loomadelt pärit toode, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega;

3)  „teenus“ – teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/(29) artikli 4 punkti 1 tähenduses;

4)  „teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab liidu turul teenust või teeb pakkumisi, et liidus tarbijatele sellist teenust osutada;

5)  „audiovisuaalmeedia teenused“ – teenused, mis on määratletud direktiivi 2010/13/EL artikli 1 punkti 1 alapunktis a;

6)  „teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele“ – elektrooniliste sidevõrkude edastatavad teenused, mida kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuste kindlakstegemiseks, nende valimiseks, nende kohta teabe saamiseks ja nende vaatamiseks, ja mis tahes seonduvad elemendid, nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmispuudega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge, mis tulenevad meetmete rakendamisest, mille eesmärk on muuta need teenused ligipääsetavaks, nagu on osutatud direktiivi 2010/13/EL artiklis 7 ning mis hõlmavad ka elektroonilisi saatekavasid.

7)  „tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele“ – seadmed, mille peamine eesmärk on anda ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele;

8)  „elektroonilise side teenus“ – elektroonilise side teenus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 4 tähenduses;

9)  „spetsiaalne kõneteenus“ – spetsiaalne kõneteenus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 35 tähenduses;

10)  „häirekeskus“ – häirekeskus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 36 tähenduses;

11)  „kõige sobivam häirekeskus“ – kõige sobivam häirekeskus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 37 tähenduses;

12)  „hädaolukorra side“ – hädaabiteenistus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 38 tähenduses;

13)  „hädaabiteenistus“ – hädaabiteenistus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 39 tähenduses;

14)  „reaalajas tekst“ – kakspunkt- või multipunkt‑ühendusel põhinev tekstivestlus, kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse järjekorras, nii et kasutaja tajub kommunikatsiooni pidevana;

15)  „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

16)  „turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

17)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb sellise toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

18)  „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

19)  „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

20)  „turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

21)  „ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja või teenuseosutaja;

22)  „tarbija“ – füüsiline isik, kes ostab asjaomase toote või tarbib asjaomast teenust eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, ettevõtlus-, käsitööndus- ega kutsetegevusega;

23)   „mikroettevõtja“ – ettevõtja, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot või mille aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot;

24)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot, kuid välja arvatud mikroettevõtjad;

25)  „harmoneeritud standard“ – harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

26)  „ ▌tehniline spetsifikatsioon“ – tehniline spetsifikatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 4, mis võimaldab täita toote või teenuse suhtes kohaldatavaid ligipääsetavusnõudeid;

27)  „kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist;

28)  „tarbijale mõeldud pangandusteenused“ – tarbijatele järgmiste pangandus- ja finantsteenuste osutamine:

a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/48/EÜ (30)või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL(31) hõlmatud krediidilepingud;

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL(32) I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 ning B jao punktides 1, 2, 4 ja 5 määratletud teenused;

c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366(33) artikli 4 esimese lõigu punktis 3 määratletud makseteenused;

d)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL(34) artikli 2 esimese lõigu punktis 3 määratletud maksekontoga seotud teenused; ning

e)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EL(35)artikli 2 esimese lõigu punktis 2 määratletud e‑raha;

29)  „makseterminal“ – seade, mille peamine eesmärk on võimaldada kasutada maksete tegemisel direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 14 määratletud makseinstrumente füüsilises müügikohas, kuid mitte virtuaalses keskkonnas;

30)  „e‑kaubanduse teenus“ – vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebisaitide ja mobiiliseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isikliku taotluse põhjal eesmärgiga sõlmida tarbijaleping;

31)  „lennutranspordi reisijateveo teenused“ – määruse (EÜ) nr 1107/2006 artikli 2 punktis l määratletud reisijatele mõeldud kommertslennuteenused, mida osutatakse liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast väljumisel, selle läbimisel või sinna saabumisel, hõlmates kolmandas riigis asuvast lennujaamast väljuvaid lendusid liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama, kui teenuseid osutavad liidu lennuettevõtjad;

32)  „bussitranspordi reisijateveo teenused“ – teenused, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 181/2011 artikli 2 lõigetega 1 ja 2;

33)  „raudtee reisijateveo teenused“ – kõik määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõikes 1 osutatud raudtee reisijateveo teenused, välja arvatud nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud teenused;

34)  „veetranspordi reisijateveo teenused“ – reisijateveo teenused, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 2 lõikega 1, välja arvatud nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud teenuseid;

35)  „linna- ja linnalähitranspordi teenused“ – linna- ja linnalähitranspordi teenused nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL(36) artikli 3 punktis 6, kuid käesoleva direktiivi tähenduses hõlmavad need ainult järgmisi transpordiliike: raudtee-, bussi-, metroo-, trammi- ja trollitransport;

36)  „piirkondliku transpordi teenused“ –piirkondlikud liinid, nagu need on määratletud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 7, kuid käesoleva direktiivi tähenduses hõlmavad need ainult järgmisi transpordiliike: raudtee-, bussi-, metroo-, trammi- ja trollitransport;

37)  „tugitehnoloogia“ – kõik elemendid, seadmete osad, teenuse- või tootesüsteemid, sealhulgas tarkvara, mida kasutatakse selleks, et suurendada, säilitada, asendada või parandada puuetega inimeste funktsionaalset võimekust või leevendada või kompenseerida vaegusi, piiratud tegevusvõimet ning osalemise piiratust;

38)  „operatsioonisüsteem“ – tarkvara, mis muu hulgas käsitleb välisseadmete riistvara, planeerib ülesandeid, säilitab andmeid ning on kasutaja jaoks vaikeliideseks, kui ükski rakendusliides ei ole kasutusel, sealhulgas graafiline kasutajaliides, hoolimata sellest, kas selline tarkvara on tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelise arvuti riistvara lahutamatu osa või eraldiseisev tarkvara, mis on mõeldud kasutamiseks tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbelise arvuti riistvaral, välja arvatud operatsioonisüsteemi laadija, põhiline sisendi- ja väljundisüsteem või muud püsivara, mis on vajalik alglaadimisel või operatsioonisüsteemi paigaldamisel;

39)  „tarbijale kasutamiseks ettenähtud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem“ – riistvara kombinatsioon, mis moodustab arvuti ja mida iseloomustab mitmeotstarbeline olemus ja võime täita asjakohase tarkvara abil tarbijate poolt kõige sagedamini soovitavaid arvutitoiminguid; kõnealused süsteemid on ette nähtud tarbijatele kasutamiseks, kaasa arvatud personaalarvutid, eelkõige lauaarvutid, sülearvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid;

40)  „interaktiivne andmetöötlusvõimsus“ – funktsionaalsus, mis toetab inimese ja seadme suhtlust ning võimaldab töödelda ja edastada andmeid, heli või videot või mis tahes kombinatsioon nendest;

41)  „e‑raamatud ja eriotstarbeline tarkvara“ – raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu raamatu elektroonilisele versioonile, selles navigeerimist, selle lugemist ja kasutamist, ning eriotstarbeline tarkvara, sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, sealhulgas mobiilirakendused, mida kasutatakse ligipääsuks e‑raamatu failidele, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks ning see ei hõlma punktis 42 esitatud määratlusega kaetud tarkvara;

42)  „e‑luger“ – eriotstarbeline seade, sealhulgas nii riist- kui ka tarkvara, mida kasutatakse raamatute elektroonilistele failidele ligipääsu saamiseks, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks;

43)  „elektroonilised piletid“ – mis tahes süsteem, mille puhul ühe- või mitmekordse sõidupileti, sõiduabonemendi või sõidukrediidi vormis reisimise õigus on salvestatud elektrooniliselt füüsilisele transpordikaardile või muule seadmele, mitte ei ole trükitud paberkandjal olevale piletile;

(44)  „elektroonilise piletimüügi teenused“ – mis tahes süsteem, mille puhul reisijate transpordipiletid ostetakse muu hulgas veebipõhiselt, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega seadet, ning tarnitakse ostjale elektrooniliselt nii, et neid saab trükkida paberkandjale või kuvada sõidu ajal, kasutades interaktiivse andmetöötlusvõimsusega mobiilsideseadet;

II PEATÜKK

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED JA VABA LIIKUMINE

Artikkel 4

Ligipääsetavusnõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 6 ning ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 14 kohaldamist, lasevad ettevõtjad turule ainult tooteid ja osutavad ainult teenuseid, mis vastavad I lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

2.  Kõik tooted peavad vastama kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud I lisa I jaos.

Kõik tooted, välja arvatud punktis b osutatud iseteenindusterminalid, peavad vastama I lisa II jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

3.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, peavad kõik teenused, välja arvatud linna- ja linnalähitranspordi teenused ja piirkondliku transpordi teenused vastama ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud I lisa III jaos.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, peavad kõik artikli 2 lõikes 2 loetletud teenused vastama ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud I lisa IV jaos.

4.  Riiklikke tingimusi silmas pidades võivad liikmesriigid otsustada, et tehiskeskkond, mida kasutavad käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste kliendid, peab vastama III lisas esitatud ligipääsetavusnõuetele, et tagada nende teenuste maksimaalne kasutamine puuetega inimeste poolt.

5.  Teenuseid osutavad mikroettevõtjad on vabastatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ligipääsetavusnõuete järgimisest ja kõigist kohustustest, mis on seotud kõnealuste nõuete järgimisega.

6.  Liikmesriigid annavad mikroettevõtjatele suunised ja vahendid, et hõlbustada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kohaldatavate riiklike meetmete rakendamist. Liikmesriigid töötavad need vahendid välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides.

7.  Liikmesriigid võivad ettevõtjaid teavitada II lisas esitatud soovituslikest näidetest I lisa ligipääsetavusnõuete järgimist toetavate võimalike lahenduste kohta.

8.  Liikmesriigid tagavad, et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teadetele vastamine kõige sobivama häirekeskuse poolt vastab konkreetsetele, I lisa V jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetele riikliku hädaabiorganisatsiooni jaoks kõige kohasemal viisil.

9.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte I lisa täiendamiseks, täpsustades ligipääsetavusnõuded, mis ei saa oma olemuse tõttu anda soovitud tulemust, välja arvatud juhul, kui need täpsustatakse liidu siduvates õigusaktides, näiteks koostalitlusvõimega seotud nõuded.

Artikkel 5

Reisijateveo valdkonnas kehtivad liidu õigusaktid

Teenuseid, mis vastavad määrustes (EÜ) nr 261/2004, (EÜ) nr 1107/2006, (EÜ) nr 1371/2007, (EL) nr 1177/2010 ja (EL) nr 181/2011 ning direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele ligipääsetava teabe ja ligipääsetavust käsitleva teabe esitamise kohta, peetakse vastavaks käesolevas direktiivis sätestatud vastavatele nõuetele. Kui käesolevas direktiivis nähakse lisaks nimetatud määrustes ja õigusaktides sätestatud nõuetele ette lisanõuded, siis kehtivad need lisanõuded täies ulatuses.

Artikkel 6

Vaba liikumine

Liikmesriigid kohustuvad ligipääsetavusnõuetega seotud põhjustel mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate toodete turul kättesaadavaks tegemist või teenuste osutamist oma territooriumil.

III PEATÜKK

TOODETEGA TEGELEVATE ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.  Tootjad tagavad oma toodete turulelaskmisel, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas käesoleva direktiivi kõigi kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega.

2.  Tootjad koostavad tehnilise dokumentatsiooni vastavalt IV lisale ja teevad või lasevad teha kõnealuses lisas osutatud vastavushindamise.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote vastavus asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE‑märgise.

3.  Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni viie aasta jooksul pärast toote turule laskmist.

4.  Tootjad tagavad menetlused seeriatoodangu käesolevale direktiivile vastavuse säilimiseks. Vajalikul määral võetakse arvesse muudatusi toote disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või ▌tehnilistes spetsifikatsioonides▌, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

5.  Tootjad tagavad, et nende tooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui toote suurus või iseloom seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis.

6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.  Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult toote vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed ▌või ▌ vajaduse korral kõrvaldavad selle turult. Lisaks, kui toode ei ole käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetega vastavuses, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. Sellistel juhtudel peavad tootjad registrit kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodete ja nendega seotud kaebuste kohta.

9.  Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust nõuetele tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada nende poolt turule lastud toodete mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, eelkõige selleks, et viia tooted kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vastavusse ▌.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.  Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.  Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)  hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni turujärelevalveasutuse jaoks kättesaadavana viis aastat;

b)  esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)  teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada nende volitustega hõlmatud toodete mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.  Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.  Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud IV lisas sätestatud vastavushindamise. Nad tagavad, et tootja on koostanud kõnealuse lisaga nõutava tehnilise dokumentatsiooni, et toode kannab CE‑märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.  Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta käesoleva direktiivi kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ▌, ei lase importija toodet turule enne, kui see on käesoleva direktiivi nõuetega vastavusse viidud. Lisaks, kui toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, peab importija sellest teavitama tootjat ja turujärelevalveasutusi.

4.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

5.  Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

6.  Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine või transportimine selle vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

7.  Importijad hoiavad viis aastat turujärelevalveasutustele kättesaadaval viisil ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon on viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

8.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks või, kui see on asjakohane, kõrvaldavad selle turult ▌. Lisaks, kui toode ei ole kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vastavuses, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. Sellistel juhtudel peavad importijad registrit kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodete ja nendega seotud kaebuste kohta.

9.  Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada toote mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, mida põhjustavad nende poolt turule lastud tooted.

Artikkel 10

Turustajate kohustused

1.  Toodet turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesolevas direktiivi nõudeid.

2.  Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, et toode kannab CE‑märgist, et sellel on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja teised lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuded.

3.  Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, siis ei tee turustaja toodet turul enne kättesaadavaks, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab turustaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

4.  Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine või transportimine selle vastavust kohaldavatele ligipääsetavusnõuetele ▌.

5.  Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse toote nõuetega vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, ▌või ▌vajaduse korral kõrvaldavad selle turult. Lisaks, kui toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

6.  Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd mis tahes meetme osas, mis on võetud, et kõrvaldada mittevastavus kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, mida põhjustavad nende poolt turul kättesaadavaks tehtud tooted.

Artikkel 11

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 7 alusel.

Artikkel 12

Toodetega tegelevate ettevõtjate kindlakstegemine

1.  Artiklites 7–10 osutatud ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:

a)  iga muu ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;

b)  iga muu ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.

2.  Artiklites 7–10 osutatud ettevõtjad peavad olema võimelised esitama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe viie aasta jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, ja viie aasta jooksul alates sellest, kui nad toodet tarnisid.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et muuta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemikku teatavate toodete puhul. Kõnealune muudetud ajavahemik peab olema pikem kui viis aastat ja asjaomase toote majanduslikult kasuliku tööeaga proportsionaalne.

IV PEATÜKK

TEENUSEOSUTAJATE KOHUSTUSED

Artikkel 13

Teenuseosutajate kohustused

1.  Teenuseosutajad tagavad, et nad kavandavad ja osutavad teenuseid kooskõlas käesoleva direktiivi juurdepääsetavusnõuetega.

2.  Teenuseosutajad koostavad vajaliku teabe kooskõlas V lisaga ja selgitavad, kuidas teenused vastavad kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ▌. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks kirjalikult ja suuliselt, sealhulgas vormis, mis on ligipääsetav puuetega inimestele. Teenuseosutajad säilitavad seda teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul.

3.  Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, tagavad teenuseosutajad, et on kehtestatud menetlused selleks, et ▌teenuste osutamine oleks jätkuvalt vastavuses kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega ▌. Teenuseosutajad võtavad asjakohaselt arvesse muutusi teenuse osutamise tingimustes, kohaldatavates ligipääsetavusnõuetes ja harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, millest lähtuvalt määratakse kindlaks teenuse vastavus ligipääsetavusnõuetele.

4.  Mittevastavuse korral võtavad teenuseosutajad parandusmeetmed, mis on teenuse vastavusse viimiseks kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega vajalikud▌. Lisaks, kui teenus ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, teavitavad teenuseosutajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad teenust osutavad, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

5.  Teenuseosutajad esitavad pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu teabe, mida on vaja, et tõendada teenuse vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ▌. Nad teevad nimetatud ametiasutustega nende ametiasutuste nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse selleks, et viia teenus vastavusse kõnealuste nõuetega.

V PEATÜKK

TOODETE VÕI TEENUSTE TÄIELIK MUUTMINE JA ETTEVÕTJATE EBAPROPORTSIONAALNE KOORMAMINE

Artikkel 14

Täielik muutmine ja ebaproportsionaalne koormamine

1.  Artiklis 4 osutatud ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd nende järgimine▌:

a)  ei eelda toote või teenuse märkimisväärset muutmist, nii et selle tagajärjel muutuks täielikult selle põhiolemus, ning

b)  ei too kaasa ebaproportsionaalset koormust asjaomastele ettevõtjatele.

2.  Ettevõtjad viivad läbi hindamise selle kohta, kas vastavus artiklis 4 osutatud ligipääsetavusnõuetele kujutab endast täielikku muutmist või, tuginedes VI lisas sätestatud asjaomastele kriteeriumidele, toob endaga kaasa ebaproportsionaalse koormuse, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.  Ettevõtjad dokumenteerivad lõikes 2 osutatud hindamise. Ettevõtjad säilitavad kõik asjakohased hindamistulemused viie aasta jooksul arvates toote viimasest turul kättesaadavaks tegemisest või teenuse viimasest osutamisest, olenevalt vajadusest. Turujärelevalveasutuste või teenuste vastavust kontrollivate asutuste taotluse korral esitavad ettevõtjad asutustele lõikes 2 osutatud hindamise koopia.

4.  Erandina lõikest 3 tehakse toodetega tegelevatele mikroettevõtjatele erand hindamise dokumenteerimise nõudest. Siiski peavad toodetega tegelevad mikroettevõtjad esitama turujärelevalveasutuse nõudmise korral sellele asutusele lõikes 2 osutatud hindamise seisukohast olulised asjaolud.

5.  Teenuseosutajad, kes tuginevad lõike 1 punktile b, uuendavad iga teenusekategooria või -liigiga seoses oma ebaproportsionaalse koormuse hinnangut:

a)  kui osutatavat teenust muudetakse, või

b)  kui seda taotleb teenuste vastavust kontrolliv asutus ning

c)  igal juhul vähemalt iga viie aasta järel.

6.  Kui ettevõtjaid rahastatakse muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahenditest, mis on tehtud kättesaadavaks ligipääsetavuse parandamiseks, olgu selleks siis avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ressursid, ei ole neil õigust tugineda lõike 1 punktile b.

7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada VI lisa, täpsustades üksikasjalikumalt asjakohaseid kriteeriume, mida ettevõtja peab võtma arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise puhul. Nende kriteeriumide täpsustamisel võtab komisjon lisaks puuetega inimestele tulenevale võimalikule kasule arvesse ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele tulenevat võimalikku kasu.

Vajaduse korral võtab komisjon esimese sellise delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Sellist õigusakti hakatakse kohaldama kõige varem … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise alguskuupäeva].

8.  Kui ▌ ettevõtjad tuginevad konkreetse toote või teenuse puhul lõikele 1, saadavad nad teabe selle liikmesriigi ▌ asjaomasele turujärelevalveasutusele või teenuste vastavust kontrollivale asutusele, kus konkreetne toode turule lastakse või konkreetset teenust osutatakse.

Esimest lõiku ei kohaldata mikroettevõtjate suhtes.

VI PEATÜKK

TOODETE JA TEENUSTE HARMONEERITUD STANDARDID JA TEHNILISED SPETSIFIKATSIOONID

Artikkel 15

Vastavuseeldus

1.  Tooted ja teenused, mis on kooskõlas harmoneeritud standarditega või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetega, juhul kui nimetatud standardid või nende osad hõlmavad neid nõudeid.

2.  Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada I lisas esitatud ligipääsetavusnõuete jaoks harmoneeritud standardid. Komisjon esitab esimese sellise taotluse kavandi asjaomasele komiteele hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehnilised spetsifikatsioonid, mis vastavad käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  Euroopa Liidu Teatajas ei ole vastavalt määrusele (EL) nr 1025/2012 avaldatud viidet harmoneeritud standarditele ning

b)  üks kahest, kas:

i)  komisjon on esitanud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada harmoneeritud standard ja tekivad põhjendamatud viivitused standardimismenetluses või ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole taotlust vastu võtnud;

või

ii)  komisjon suudab tõendada, et tehniline spetsifikatsioon vastab nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas, välja arvatud nõue, et tehnilised spetsifikatsioonid oleks pidanud välja töötama mittetulundusühendus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ▌.

4.  Tooted ja teenused, mis on vastavuses tehniliste spetsifikatsioonide või nende osadega, loetakse vastavuses olevaks käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, juhul kui nimetatud tehnilised spetsifikatsioonid või nende osad hõlmavad nimetatud nõudeid.

VII PEATÜKK

TOODETE VASTAVUS JA CE‑MÄRGIS

Artikkel 16

Toodete ELi vastavusdeklaratsioon

1.  ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et kohaldatavad ligipääsetavusnõuded on täidetud. Kui erandina on kasutatud artiklit 14, peab ELi vastavusdeklaratsioonis olema sätestatud, millise ligipääsetavusnõude osas on kõnealust erandit kohaldatud.

2.  ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud näidise järgi. See peab sisaldama käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate nõuete puhul tuleb hoiduda mis tahes liigse koormuse tekitamisest mikroettevõtjatele ning VKEdelele. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.  Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Osutatud deklaratsioon peab sisaldama teavet asjaomaste õigusaktide tuvastamiseks ning nende aktide avaldamisviiteid.

4.  ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse toote vastavuse eest käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 17

Toote CE‑märgise üldpõhimõtted

CE‑märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 18

Nõuded ja tingimused CE‑märgise kinnitamiseks

1.  CE‑märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil tootele või selle andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgist tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile ja lisatakse tootega kaasas olevatele dokumentidele.

2.  CE‑märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist.

3.  Liikmesriigid tuginevad CE‑märgise kasutamist reguleeriva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

VIII PEATÜKK

TOODETE TURUJÄRELEVALVE JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 19

Toodete turujärelevalve

1.  Toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3, artikleid 16–19, artiklit 21, artikleid 23–28 ja artikli 29 lõikeid 2 ja 3.

2.  Kui ettevõtja on tuginenud käesoleva direktiivi artiklile 14, siis toimivad asjaomased turujärelevalveasutused toodete turujärelevalve tegemisel järgmiselt:

a)  kontrollivad, kas ettevõtja on teinud artiklis 14 osutatud hindamise;

b)  vaatavad läbi nimetatud hindamise ja selle tulemused, sealhulgas VI lisas sätestatud kriteeriumide nõuetekohase kasutamise, ning

c)  kontrollivad vastavust kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et turujärelevalveasutuste valduses olev teave ettevõtjate vastavuse kohta artiklis 4 sätestatud kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele ja käesoleva direktiiviga ette nähtud ▌hindamise kohta on tarbijatele taotluse korral ligipääsetavas vormingus kättesaadav, välja arvatud juhul, kui seda teavet ei saa esitada konfidentsiaalsuse tõttu, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõikega 5.

Artikkel 20

Kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele mittevastavate toodetega tegelemise menetlus riigi tasandil

1.  Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiiviga hõlmatud toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, siis teevad nad asjaomase toote hindamise, mis hõlmab kõiki käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad selleks turujärelevalveasutustega täielikult koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et viia toode nimetatud ▌ nõuetega vastavusse nende poolt kehtestatud mõistliku aja jooksul, arvestades nõuetele mittevastavuse laadi.

Turujärelevalveasutused nõuavad asjaomaselt ettevõtjalt täiendava mõistliku tähtaja jooksul toote turult kõrvaldamist, kuid seda vaid juhul, kui asjaomane ettevõtja ei ole teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul võtnud piisavaid parandusmeetmeid.

Käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.  Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.  Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul või toode turult kõrvaldada ▌.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.  Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige mittevastava toote väljaselgitamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse laadi ja ligipääsetavusnõudeid, millele toode ei vasta, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjusest:

a)  toode ei vasta kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele;

b)  puudused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.  Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase toote mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teatatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.

7.  Kui kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.

Artikkel 21

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.  Kui artikli 20 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjonil on mõistlik tõendus eeldamaks, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2.  Kui lõikes 1 osutatud liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava toote kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja toote mittevastavust põhjendatakse artikli 20 lõike 5 punktis b osutatud puudustega harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

4.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja toote mittevastavust põhjendatakse artikli 20 lõike 5 punktis b osutatud puudustega tehnilistes spetsifikatsioonides, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusakti, millega asjaomast tehnilist spetsifikatsiooni muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22

Vormiline mittevastavus

1.  Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)  CE‑märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 18 rikkudes;

b)  CE‑märgist ei ole kinnitatud;

c)  ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)  ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

e)  tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)  artikli 7 lõikes 6 või artikli 9 lõikes 4 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

g)  mõni muu artiklis 7 või artiklis 9 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, siis võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata või keelata toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode kõrvaldatakse turult.

IX PEATÜKK

TEENUSTE VASTAVUS

Artikkel 23

Teenuste vastavus

1.  Liikmesriigid kehtestavad asjakohased menetlused ning rakendavad ja ajakohastavad neid regulaarselt, et:

a)  kontrollida teenuste vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, sealhulgas artiklis 14 osutatud nõuetele, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 19 lõiget 2;

b)  võtta järelmeetmeid seoses kaebuste ja aruannetega, mis hõlmavad teenuste mittevastavust käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud artiklis 4;

c)  kontrollida, kas ettevõtja on võtnud vajalikud parandusmeetmed.

2.  Teenuste vastavusega seoses määravad liikmesriigid lõikes 1 osutatud menetluste rakendamise eest vastutavad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et üldsust teavitatakse esimeses lõigus osutatud asutuste olemasolust, ülesannetest, nende asutuste nimetustest, tööst ja otsustest. Kõnealused asutused teevad selle teabe taotluse korral ligipääsetavas vormingus kättesaadavaks.

X PEATÜKK

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED TEISTES LIIDU ÕIGUSAKTIDES

Artikkel 24

Ligipääsetavus liidu muude õigusaktide kohaselt

1.  Käesoleva direktiivi artiklis 2 osutatud toodete ja teenustega seoses kujutavad I lisas esitatud ligipääsetavusnõuded endast kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 60 lõike 1 tähenduses.

2.  Mis tahes toode või teenus, mille omadused, elemendid või funktsioonid vastavad käesoleva direktiivi I lisas esitatud ligipääsetavusnõuetele kooskõlas I lisa VI jaoga, eeldatakse täitvat muudes liidu õigusaktides kui käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid ligipääsetavusega seotud kohustusi nimetatud omaduste, elementide või funktsioonide puhul, välja arvatud juhul, kui nimetatud muudes õigusaktides on sätestatud teisiti.

Artikkel 25

Muude liidu õigusaktide harmoneeritud standardid ja tehnilised spetsifikatsioonid

Vastavus harmoneeritud standarditele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele või nende osadele, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 15, näevad ette artiklile 24 vastavuse eelduse, juhul kui nimetatud standardid või tehnilised spetsifikatsioonid või nende osad vastavad käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele.

XI PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, RAKENDUSVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

Artikli 12 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 9, artikli 12 lõikes 3 ning artikli 14 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 9, artikli 12 lõike 3 ja artikli 14 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Töörühm

Komisjon moodustab töörühma, mis koosneb turujärelevalveasutuste, teenuste vastavust kontrollivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade esindajatest, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonide esindajatest.

Töörühm:

a)  hõlbustab teabe ja parimate tavade vahetamist asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel;

b)  edendab koostööd asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel küsimustes, mis on seotud käesoleva direktiivi rakendamisega, et parandada sidusust käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuete kohaldamisel ja jälgida tähelepanelikult artikli 14 rakendamist, ning

c)  annab nõu, eelkõige komisjonile, eeskätt seoses artiklite 4 ja 14 rakendamisega.

Artikkel 29

Täitmise tagamine

1.  Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu.

2.  Lõikes 1 osutatud vahendid on järgmised:

a)  sätted, mille kohaselt tarbija võib kooskõlas liikmesriigi õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks liikmesriigis vastu võetud sätete täitmine;

b)  sätted, mille kohaselt avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud ühingud, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad kooskõlas liikmesriigi õigusega osaleda kohtute või pädevate haldusasutuste menetlustes ning kaebuse esitaja nõusolekul esineda tema nimel või tema toetuseks kohtu- ja/või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses.

3.  Käesolevat artiklit ei kohaldata hankemenetluste suhtes, millele kohalduvad direktiiv 2014/24/EL või direktiiv 2014/25/EL.

Artikkel 30

Karistused

1.  Liikmesriigid sätestavad õigusnormid, mis käsitlevad karistusi liikmesriigis käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine.

2.  Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Nimetatud karistustele lisatakse ettevõtja mittevastavuse korral samuti tulemuslikud parandusmeetmed.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

4.  Karistuste puhul võetakse arvesse rikkumise ulatust, sealhulgas selle tõsidust, ja nõuetele mittevastavate toodete või teenuste arvu, samuti nendest mõjutatud inimeste hulka.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldata hankemenetluste suhtes, millele kohalduvad direktiiv 2014/24/EL või direktiiv 2014/25/EL.

Artikkel 31

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ▌ . Liikmesriigid edastavad ▌kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2.  Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada kohaldada meetmeid seoses artikli 4 lõikes 4 sätestatud kohustustega hiljemalt … [kaks aastat pärast käeoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

4.  Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

5.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

6.  Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 4 lõikes 4 sätestatud võimalust, edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on sel eesmärgil vastu võtnud, ning esitavad komisjonile aruande edusammude kohta nende rakendamisel.

Artikkel 32

Üleminekumeetmed

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, sätestavad liikmesriigid üleminekuperioodi, mis lõppeb … [11 aastat pärast käeoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja mille jooksul võivad teenuseosutajad jätkata oma teenuste osutamist, kasutades tooteid, mida nad enne seda kuupäeva seaduslikult kasutasid sarnaste teenuste osutamiseks.

Enne … [kuus aastat pärast käeoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] sõlmitud teenuselepingud võivad kehtida edasi muutmata kujul kuni tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast nimetatud kuupäeva.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada, et iseteenindusterminale, mida teenuseosutajad kasutavad seaduslikult teenuste osutamiseks enne … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], võib jätkuvalt kasutada sarnaste teenuste osutamiseks kuni nende majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid mitte kauem kui 20 aastat pärast nende kasutuselevõttu.

Artikkel 33

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt … [11 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

2.   Aruandes tuleb muu hulgas käsitleda edasiminekut toodete ja teenuste ligipääsetavuses, võimalikku takerdumist teatud kindlatesse tehnoloogilistesse lahendustesse ja innovatsiooni pidurdavaid takistusi ning käesoleva direktiivi mõju ettevõtjatele ja puuetega inimestele, pidades silmas ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia arengut ▌. Aruandes hinnatakse, kas artikli 4 lõike 4 kohaldamine on aidanud ühtlustada erinevaid ligipääsetavusnõudeid reisijateveoteenuste, tarbijale mõeldud pangateenuste ja elektroonilise side teenuse osutajate klienditeeninduskeskuste tehiskeskkonna puhul, kui see on olnud võimalik, pidades silmas III lisas sätestatud ligipääsetavusnõuetega järkjärgulise vastavusse viimise võimaldamist.

Aruandes hinnatakse samuti, kas käesoleva direktiivi, eelkõige selle vabatahtlike sätete kohaldamine on aidanud ühtlustada tehiskeskkonna ligipääsetavusnõudeid, mis kujutavad endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL,(37) direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 2014/25/EL kohaldamisalasse jäävaid töid.

Aruandes tuleb samuti käsitleda käesoleva direktiivi artikli 14 kohaldamise mõju, sealhulgas vajaduse korral artikli 14 lõike 8 kohaselt saadud teabe alusel, ning mikroettevõtjatele erandi kehtestamise mõju siseturu toimimisele. Aruandes tuleks kajastada seda, kas käesolev direktiiv on saavutanud oma eesmärgid ja kas uute toodete ja teenuste lisamine oleks asjakohane, või tuleks jätta teatavad tooted või teenused käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, ning aruandes tuleks võimaluse korral määrata kindlaks koormuse vähendamise ▌valdkonnad direktiivi võimaliku läbivaatamise eesmärgil.

Komisjon esitab vajaduse korral asjakohased meetmed, mis võivad hõlmata seadusandlikke meetmeid.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada sellised aruanded.

4.  Komisjoni aruandes võetakse arvesse majandusala sidusrühmade ning asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonide seisukohti▌.

Artikkel 34

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

_____________________

I LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED TOODETELE JA TEENUSTELE

I JAGU: ÜLDISED LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED, MIS ON SEOTUD KÕIGI TOODETEGA, MIS ON KÄESOLEVA DIREKTIIVIGA HÕLMATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 KOHASELT

Tooted peavad olema kavandatud ja toodetud sellisel viisil, et tagada nende maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt, ning neile lisatakse võimaluse korral toote sisse või selle peale ligipääsetav teave nende toimimise ja ligipääsetavuselementide kohta

1.  Teabe esitamise nõuded

a)  Tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused) peab olema:

i)  tehtud hoomatavaks rohkem kui ühe meele kaudu;

ii)  esitatud arusaadaval viisil;

iii)  esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv)  esitatud, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutamistingimusi, ja kasutades piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet.

b)  Juhised toote kasutamiseks kui neid ei ole esitatud tootel, kuid on hoomatavad toodet kasutades või muul viisil, nagu veebisait, sealhulgas toote ligipääsetavust tagavad omadused, ning kuidas neid viise aktiveerida ja nende koostalitlusvõime abistavate lahendustega, peavad toote turule laskmisel olema üldsusele kättesaadavad ja peavad olema:

i)  hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu;

ii)  esitatud arusaadaval viisil;

iii)  esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv)  esitatud, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutustingimusi, ja kasutades piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet;

v)  sisu osas kättesaadavad tekstiformaatides, mida saab kasutada alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida esitatakse eri viisil ja rohkem kui ühe meele kaudu;

vi)  koos mittetekstilise sisu alternatiivse esitamisega;

vii)  koos toote kasutajaliidese kirjeldusega (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund), mis esitatakse punkti 2 kohaselt; kirjelduses tuleb välja tuua, kas tootel on olemas punkti 2 kõigis alapunktides loetletud omadused;

viii)  koos toote funktsionaalsuse kirjeldusega, mis esitatakse funktsioonide abil, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi, punkti 2 kohaselt; kirjelduses tuleb välja tuua, kas tootel on olemas punkti 2 kõigis alapunktides loetletud omadused;

ix)  koos sellise tark- ja riistvara kirjeldusega, mille abil toode liidestatakse abivahenditega; kirjeldusele tuleb lisada nende abivahendite loetelu, mida on katsetatud koos tootega.

2.  Kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kavandamine

Toode, sealhulgas selle kasutajaliides, peab sisaldama omadusi, elemente ja funktsioone, mis võimaldavad puuetega inimestele ligipääsu tootele ning tajuda, kasutada, mõista ja juhtida toodet, tagades, et:

a)  kui toode võimaldab teabevahetust, sealhulgas isikutevahelist sidet, kasutamist, teabe esitamist, juhtimist ja suunamist, tehakse seda rohkem kui ühe meele kaudu, sealhulgas pakkudes alternatiive nägemisele, kuulmisele, kõnele ja kompimismeelele;

b)  kui toode kasutab kõnet, peab see pakkuma alternatiive kommunikatsiooni, kasutamiskontrolli ja suunamise jaoks kasutatavale kõnele ja häälele;

c)  kui toode kasutab visuaalseid elemente, on sellel kommunikatsiooni, teabe edastamise ja juhtimisega seoses olemas paindlikud suurenduse, heleduse ja kontrastsuse seadistamise võimalused ning see peab tagama koostalitlusvõime kasutajaliidese juhtimiseks kasutatavate programmide ja abivahenditega;

d)  kui toode kasutab teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks värvi, tuleb pakkuda alternatiive värvi kasutamisele;

e)  kui toode kasutab teabe edastamiseks, tegevuse märkimiseks, vastuse nõudmiseks või elementide tuvastamiseks helisignaale, tuleb pakkuda alternatiive helisignaalidele;

f)  kui toode kasutab visuaalseid elemente, tuleb pakkuda paindlikke võimalusi nähtavuse selguse parandamiseks;

g)  kui toode kasutab heli, tuleb kasutajale pakkuda võimalust seadistada heli tugevust ja kiirust ning kasutada tõhustatud helifunktsioone, sealhulgas ümbritsevatest toodetest tulenevate segavate helisignaalide vähendamine ja kuuldu selguse parandamine;

h)  kui toode vajab manuaalset kasutamist ja juhtimist, tuleb võimaldada järjestikjuhtimist ja alternatiive peenmotoorsele juhtimisele, vältides kasutamisel üheaegse juhtimise vajadust, ning kasutada kompimise teel eristatavaid osasid;

i)  toote puhul ei kasutata töörežiime, mille kasutamiseks on vaja suurt ulatuvust ja jõudu;

j)  toode ei vallanda valgustundlikkushooge;

k)  toode kaitseb kasutaja privaatsust, kui ta kasutab ligipääsetavuselemente;

l)  toode pakub alternatiivi biomeetriliste tunnuste tuvastamisele ja kontrollimisele;

m)  toode tagab funktsionaalsuse järjepidevuse ning võimaldab suhtluseks piisavalt ja paindlikult aega;

n)  toode sisaldab tark- ja riistvara, mille abil toode liidestatakse tugitehnoloogiatega;

o)  toode vastab järgmistele sektoripõhistele nõuetele:

i)  iseteenindusterminalid:

–  näevad ette kõnetuvastustehnoloogia;

–  võimaldavad kasutada isiklikke kõrvaklappe;

–  kui on vajalik piiratud reageerimisaeg, siis esitavad kasutajale hoiatusteate rohkem kui ühe meele kaudu;

–  võimaldavad pikendada eraldatud aega;

–  peavad olema piisava kontrastsusega ja kompimise teel eristatavate klahvide ja juhtseadistega, kui need on olemas;

–  ei vaja ligipääsetavuselemendi aktiveerimist kasutaja ligipääsu võimaldamiseks, kel on seda elementi vaja toote sisse lülitamiseks;

–  kui toode kasutab helisignaale, peab see olema ühilduv liidu tasandil olemasolevate abivahendite ja tugitehnoloogiatega, sealhulgas kuulmistehnoloogiatega, nagu kuuldeaparaadid, telecoil-süsteemid, kohleaarsed implantaadid ja kuulmise abivahendid;

ii)  e‑lugerid näevad ette kõnetuvastustehnoloogia;

iii)  tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivsed andmetöötlusvõimalused ja mida kasutatakse elektrooniliste sideteenuste osutamisel:

–  kui sellistel toodetel on lisaks hääle kasutamisele ka tekstilised võimalused, peavad nad võimaldama reaalajas tekstiedastust ja toetama hi‑fi audioseadmeid;

–  kui sellistel toodetel on lisaks tekstilistele ja häälvõimalustele või koos nendega ka videovõimalused, siis nähakse ette tervikvestluse kasutamine, sealhulgas sünkroniseeritud hääl, reaalajas tekstiedastus ja videoresolutsioon, mis võimaldab suhtlust viipekeeles;

–  peavad tagama tõhusa Wi-Fi-ühenduse kuulmistehnoloogiatega;

–  välditakse abivahendite töö mõjutamist;

iv)  tarbija lõppseadmed, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenustele puuetega inimestele tehakse kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuste osutaja edastatud ligipääsetavuselemendid kasutaja ligipääsu, valimise, juhtimise, isikustamise ja abivahenditesse edastamise kohta.

3.  Tugiteenused:

Olemasolu korral antakse tugiteenuste (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) raames teavet toote ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiatega, tehes seda ligipääsetavate sidevahendite abil.

II JAGU: ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD TOODETELE, VÄLJA ARVATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS B OSUTATUD ISETEENINDUSTERMINALID, ESITATAVAD LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED

Lisaks I jaos sätestatud nõuetele peavad käesoleva jaoga hõlmatud toodete pakendid ja juhendid olema muudetud ligipääsetavaks, et tagada nende maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt. See tähendab, et:

a)  ligipääsetavaks peavad olema muudetud toote pakend, sealhulgas sellel esitatav teave (nt avamise, sulgemise, kasutamise, kõrvaldamise kohta), kaasa arvatud olemasolu korral teave toote ligipääsetavusomaduste kohta ja kui see on võimalik, esitatakse ligipääsetav teave pakendil,;

b)  juhised toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid mis on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebisait, peavad toote turule laskmisel olema üldsusele kättesaadavad ja peavad vastama järgmistele nõuetele:

i)  olema hoomatavad rohkem kui ühe meele kaudu;

ii)  esitatud arusaadaval viisil;

iii)  esitatud kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv)  esitatud, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutamistingimusi, ja kasutades piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet;

v)  juhiste sisu on tehtud kättesaadavaks tekstiformaatides, mida saab kasutada alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida esitatakse erineval viisil ja rohkem kui ühe meele kaudu; ning

vi)  mittetekstilist sisu sisaldavatele juhistele on lisatud alternatiivsel viisil esitatud sisu.

III JAGU: ÜLDISED LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED, MIS ON SEOTUD KÕIGI TEENUSTEGA, MIS ON KÄESOLEVA DIREKTIIVIGA HÕLMATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 2 KOHASELT

▌Teenuste osutamisel peab arvesse võtma järgmist, et tagada nende maksimaalne eeldatav kasutamine ▌puuetega inimeste poolt:

a)  tuleb tagada teenuste osutamisel kasutatavate toodete ligipääsetavus, kooskõlas käesoleva lisa I jao ja vajaduse korral II jaoga;

b)  tuleb anda teavet teenuse toimimise kohta ning kui teenuse osutamisel kasutatakse tooteid, siis ka teenuse seose kohta nende toodetega ja nende toodete ligipääsetavusomaduste kohta ning koostalitlusvõime kohta abivahendite ja teenuse elementidega; kõnealune teave peab vastama järgmistele nõuetele ▌:

i)  teave tehakse hoomatavaks rohkem kui ühe meele kaudu;

ii)  teavet esitatakse arusaadaval viisil;

iii)  teavet esitatakse kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda;

iv)  teabesisu tehakse ▌kättesaadavaks tekstiformaatides, mida saab kasutada alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida kasutajad esitavad eri viisil ja rohkem kui ühe meele kaudu;

v)  teave esitatakse, kasutades piisava suurusega ja sobiva kujuga kirjafonte, võttes arvesse eeldatavaid kasutustingimusi, ja kasutatakse piisavat kontrastsust ning kohandatavat tähe-, rea- ja lõiguvahet;

vi)  mittetekstilist sisu täiendatakse alternatiivsel viisil esitatud sisuga ning;

vii)  teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet esitataksejärjepideval ja sobival viisil, tehes selle tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;

c)  veebisaidid, sealhulgas seonduvad internetipõhised rakendused ja mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, sealhulgas mobiilirakendused, muudetakse ligipääsetavaks järjepideval ja sobival viisil, tehes need tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;

d)  olemasolu korral annavad tugiteenused (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet teenuse ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiatega, tehes seda ligipääsetavate sidevahendite abil.

IV JAGU: SPETSIIFILISTE TEENUSTEGA SEOTUD TÄIENDAVAD LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED

Teenuste osutamisel kasutatakse puuetega inimeste poolt maksimaalse eeldatava kasutamise tagamiseks selliseid funktsioone, tavasid, põhimõtteid ja menetlusi ning teenuse toimimises tehtavaid muudatusi, mis on mõeldud puuetega inimeste vajadustele vastamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks tugitehnoloogiatega:

a)  elektroonilised sideteenused, sealhulgas see hädaolukorra side, millele osutatakse direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 109 lõikes 2:

i)  lisaks häälsidele võimaldatakse reaalajas tekstiedastust;

ii)  võimaldatakse tervikvestlust, kus lisaks häälsidele kasutatakse ka videot;

iii)  tagatakse häält ja teksti (sh reaalajas tekstiedastust) kasutava hädaolukorra side tervikvestlusena sünkroniseerimine ning video olemasolu korral ka selle tervikvestlusena sünkroniseerimine ja edastamine elektrooniliste sideteenuste osutajate poolt kõige sobivamale häirekeskusele;

b)  teenused, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenustele:

i)  pakutakse elektroonilisi saatekavasid, mis on tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad ning annavad teavet ligipääsetavusvõimaluste kättesaadavuse kohta;

ii)  tagatakse, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuselemendid (ligipääsu teenused), nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmispuudega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge on täielikult edastatud, nõuetekohaseks kuvamiseks piisava kvaliteediga, sünkroniseeritud heli ja videoga ning võimaldavad kasutajal seadistada nende kuva ja kasutust;

c)  lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenused, välja arvatud linna- ja linnalähitranspordi teenused ja piirkondliku transpordi teenused:

i)  tagatakse teabe esitamine sõidukite ja ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta puuetega inimestele;

ii)  tagatakse teabe esitamine arukate piletimüügisüsteemide (elektrooniline broneerimine, piletite broneerimine jne), reaalajas reisijateabe (ajakavad, teave liiklushäirete, ühendusteenuste ja muude transpordiliikidega edasi reisimise võimaluste jms kohta) ning lisateenusteabe kohta (jaamapersonali, rikkis liftide või teenuste kohta, mille osutamine ei ole ajutiselt võimalik);

d)  linna- ja linnalähitranspordi teenuseid ning piirkondliku transpordi teenused tagatakse teenuse osutamisel kasutatavate iseteenindusterminalide ligipääsetavus kooskõlas käesoleva lisa I jaoga;

e)  tarbijale mõeldud pangandusteenused:

i)  pakutakse selliseid identimismeetodeid, elektroonilisi allkirju, turvalisust ja makseteenuseid, mis on tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad;

ii)  tagatakse teabe arusaadavus, ilma et selle keerukus ületaks Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase);

f)  e‑raamatud:

i)  tagatakse, et kui e‑raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, siis esitatakse sünkroniseeritud tekst ja heli;

ii)  tagatakse, et e‑raamatu digitaalsed failid ei takista tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida;

iii)  tagatakse ligipääs sisule, navigeerimine faili sisus ja kujunduses, sealhulgas dünaamilises kujunduses, ning struktuur, paindlikkus ja valikuvõimalused sisu esitamisel;

iv)  võimaldatakse sisu alternatiivseid esitusviise ja koostalitlust mitmesuguste tugitehnoloogiatega viisil, mis võimaldab nende tajutavust, arusaadavust, kasutatavust ning töökindlust;

v)  e‑raamatud muudetakse leitavaks, esitades metaandmete kaudu teavet nende ligipääsetavuselementide kohta;

vi)  tagatakse, et autoriõiguse digitaalkaitse meetmed ei takista ligipääsetavuselemente;

g)  e‑kaubanduse teenused:

i)  esitatakse teave müüdavate toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta, kui kõnealust teavet esitab vastutav ettevõtja;

ii)  tagatakse identimis-, turva- ja makseviiside funktsioonide ligipääsetavus, kui need võimaldatakse teenuse, mitte toote osana, tehes need tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;

iii)  pakutakse selliseid identimismeetodeid, elektroonilisi allkirju ja makseteenuseid, mis on tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad;

V JAGU: KONKREETSED LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED SEOSES EUROOPA ÜHTSELE HÄDAABINUMBRILE 112 SAABUNUD HÄDAOLUKORRA SIDELE VASTAMISEGA KÕIGE SOBIVAMA HÄIREKESKUSE POOLT

Hädaabinumbri maksimaalse eeldatava kasutamise tagamiseks puuetega inimeste poolt kasutatakse Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teadetele vastamisel kõige sobivama häirekeskuse poolt selliseid funktsioone, tavasid, põhimõtteid ja menetlusi ning muudatusi, mis on mõeldud puuetega inimeste vajaduste täitmiseks.

Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaolukorra teatele tuleb nõuetekohaselt vastata riikliku hädaabiorganisatsiooni jaoks kõige kohasemal viisil kõige sobivama häirekeskuse poolt, kasutades vastamisel samasuguseid sidevahendeid nagu teate saabumisel ehk kasutades sünkroniseeritud häält ja teksti (sh reaalajas tekstiedastust) või video olemasolu korral hääle, teksti (sh reaalajas tekstiedastust) ja video sünkroniseerimist tervikvestluses.

VI JAGU: LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED TOODETE JA TEENUSTE OMADUSTELE, ELEMENTIDELE VÕI FUNKTSIOONIDELE VASTAVALT ARTIKLI 24 LÕIKELE 2

Muudes liidu õigusaktides sätestatud asjaomaste kohustuste täitmise eelduseks seoses toodete ja teenuste omaduste, elementide või funktsioonidega peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1.  Tooted:

a)  teabe kättesaadavus seoses toodete toimimise ja ligipääsetavuselementidega vastab käesoleva lisa I jao punktis 1 esitatud vastavatele elementidele: teave toote kasutamise kohta on esitatud tootel ja juhised toote kasutamiseks, mis ei ole esitatud tootel, on kättesaadavad toote kasutamise kaudu või muude vahendite abil, nagu veebisait;

b)  kasutajaliidese omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus ja toodete funktsionaalsuse kavandamine vastab sellise kasutajaliidese või funktsionaalsuse kavandamise suhtes kehtivatele asjaomastele ligipääsetavusnõuetele, mis on esitatud käesoleva lisa I jao punktis 2;

c)  pakendi ligipääsetavus, sealhulgas sellel esitatav teave ja juhised toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta, mis ei ole esitatud tootel, vaid mis on kättesaadavad muude vahendite abil, nagu veebisait, välja arvatud iseteenindusterminalid, vastavad käesoleva lisa II jaos sätestatud asjaomastele ligipääsetavusnõuetele.

2.  Teenused:

teenuste omaduste, elementide ja funktsioonide ligipääsetavus vastab selliste omaduste, elementide ja funktsioonide asjaomastele ligipääsetavusnõuetele, mis on esitatud käesoleva lisa teenustega seotud jagudes.

VII JAGU: FUNKTSIONAALSE TOIMIVUSE KRITEERIUMID

Et tagada maksimaalne eeldatav kasutamine puuetega inimeste poolt, kui käesoleva lisa I–VI jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetes ei käsitleta toodete kavandamise või tootmise või teenuste osutamise ühte või enamat konkreetset funktsiooni, peavad need funktsioonid või vahendid olema ligipääsetavad, vastates asjaomastele funktsionaalse toimivuse kriteeriumidele.

Neid funktsionaalse toimivuse kriteeriume võib kasutada üksnes alternatiivina ühele või enamale konkreetsele tehnilisele nõudele, kui neile osutatakse ligipääsetavusnõuetes, ning ainult juhul, kui asjaomaste funktsionaalse toimivuse kriteeriumide kohaldamine vastab ligipääsetavusnõuetele ja sellega tagatakse, et toodete kavandamise ja tootmise ning teenuste osutamise tulemuseks on võrdväärne või suurem ligipääsetavus nende eeldatavaks kasutamiseks puuetega inimeste poolt.

a)  Kasutamine nägemisvõime puudumise korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda nägemisvõimet.

b)  Kasutamine piiratud nägemisvõime korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutajatel toodet kasutada piiratud nägemisvõimega.

c)  Kasutamine värvitaju puudumise korral

Kui toode või teenus pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kasutaja värvitaju.

d)  Kasutamine kuulmisvõime puudumise korral

Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kuulmisvõimet.

e)  Kasutamine piiratud kuulmisvõime korral

Kui toode või teenus pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks tõhustatud helifunktsioonidega töörežiim, mis võimaldab piiratud kuulmisvõimega kasutajatel toodet kasutada.

f)  Kasutamine kõnevõime puudumise korral

Kui toode või teenus nõuab kasutajatelt häälsisendit, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei nõua häälsisendit. Häälsisend hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli, nt kõne, vilistamine või laksutamine.

g)  Kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral

Kui toode või teenus nõuab manuaalseid toiminguid, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutajal kasutada toodet alternatiivsete toimingute abil, mis ei eelda peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise kasutamist.

h)  Kasutamine piiratud ulatusvõime korral

Toodete juhtelemendid peavad olema kõigi kasutajate küündivusulatuses. Kui tooted või teenused pakuvad manuaalset töörežiimi, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mida saab kasutada piiratud ulatusvõime ja piiratud jõu korral.

i)  Valgustundlikkushoogude vallandamise riski minimeerimine

Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, välditakse töörežiime, mis vallandavad valgustundlikkushoogusid.

j)  Kasutamine piiratud kognitiivsete võimete korral

Toode või teenus hõlmab vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja hõlbustavad selle kasutamist.

k)  Eraelu puutumatus

Kui toode või teenus hõlmab elemente, mis on sellele paigaldatud ligipääsetavuse eesmärgil, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis tagab kõnealuste ligipääsetavuse eesmärgil paigaldatud elementide kasutamisel eraelu puutumatuse.

___________________

II LISA

EELDATAVAD MITTESIDUVAD VÕIMALIKUD LAHENDUSED, MIS AITAVAD TÄITA I LISA LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDEID

I JAGU:

NÄITED ÜLDISTE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETE KOHTA SEOSES KÕIGI TOODETEGA, MIS ON KÄESOLEVA DIREKTIIVIGA HÕLMATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 KOHASELT

NÕUDED I LISA I JAOS

NÄITED

1.  Teabe esitamine

a)

i)

pakutakse nägemise ja kompimise või nägemise ja kuulmise teel tajutavat teavet, mille abil näidatakse koht, kus kaart sisestatakse iseteenindusterminali, et pimedad ja kurdid inimesed saaksid terminali kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid teabest paremini aru;

iii)

esitatakse puudutusel tuntava reljeefina või teksthoiatuse kuvamisel lisaks helisignaalina, et pimedad inimesed saaksid seda tajuda;

iv)

võimaldatakse teksti lugeda nägemispuudega inimestel;

b)

i)

esitatakse elektroonilised failid, mida arvuti saab ekraanilugeja abil ette lugeda, et pimedad inimesed saaksid seda teavet kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid neist paremini aru;

iii)

kasutatakse videojuhiste puhul subtiitreid;

iv)

võimaldatakse teksti lugeda nägemispuudega inimestel;

v)

trükitakse punktkirjas, et pime inimene saaks seda kasutada;

vi)

lisatakse diagrammile tekstiline kirjeldus, kus nimetatakse peamised elemendid või kirjeldatakse põhilisi toiminguid;

vii)

näiteid pole toodud

viii)

näiteid pole toodud

ix)

lisatakse sularahaautomaadile pistikupesa ja tarkvara, mis võimaldab ühendada kõrvaklapid, mille kaudu edastatakse helina ekraanil kuvatav tekst.

2.  Kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kavandamine

a)

antakse juhiseid hääle ja teksti abil või lisatakse klahvistikule kombatavaid märke, nii et pimedad või kuulmispuudega inimesed saaksid tootega suhelda;

b)

antakse iseteenindusterminalis lisaks kõne abil antavatele juhistele ka juhiseid näiteks teksti või kujutiste abil, et ka kurdid inimesed saaksid vajalikku toimingut teha;

c)

võimaldatakse kasutajatel suurendada teksti, konkreetset piktogrammi või kontrasti, nii et nägemispuudega inimesed tajuksid teavet;

d)

lisaks võimalusele vajutada valiku tegemiseks rohelist või punast nuppu võiks neil nuppudel olla kirjas, mis valikutega on tegemist, et värvipime inimene saaks sellise valiku teha;

e)

kui arvuti annab veasignaali, esitatakse kirjalik tekst või kujutis, mis osutab veale ja võimaldab ka kurtidel inimestel aru saada, et tekkis viga;

f

võimaldatakse kasutada esiplaanil olevatel kujutistel suuremat kontrasti, et vaegnägijad saaksid neid näha;

g)

võimaldatakse telefoni kasutajal valida heli tugevust ja vähendada mõjutusi kuuldeaparaatidele, et kuulmispuudega inimesed saaksid telefoni kasutada;

h)

muudetakse puuteekraanil olevad nupud suuremaks ja eraldatakse need paremini, et treemoriga inimesed saaksid neid vajutada;

i)

tagatakse, et nuppude vajutamiseks ei ole vaja suurt jõudu, et motoorikahäirega inimesed saaksid neid kasutada;

j)

välditakse vilkuvaid kujutisi, et haigushoogude all kannatavad inimesed ei oleks ohus;

k)

võimaldatakse kõrvaklappide kasutamist, kui pangaautomaat annab kõnega teavet;

l)

võimaldatakse alternatiivina sõrmejälgede tuvastamisele valida inimestel, kes ei saa käsi kasutada, parooli kasutamine telefoni lukustamiseks ja avamiseks);

m)

tagatakse, et tarkvara reageerib teatud toimingu tegemisele ettearvatavalt ja annab piisavalt aega parooli sisestamiseks, et vaimse mahajäämusega inimestel oleks seda kerge kasutada;

n)

pakutakse ühendust uuendatava punktkirjaga, nii et pimedad saaksid arvutit kasutada;

o)

sektoripõhiste nõuete näited

i

näiteid pole toodud

ii)

näiteid pole toodud

iii)  Esimene taane

Nähakse ette, et mobiiltelefon peaks võimaldama reaalajas tekstivestluste pidamist, et kuulmispuudega inimesed saaksid interaktiivselt teavet vahetada.

iii)  Neljas taane

Võimaldatakse kasutada samaaegselt videot viipekeele kuvamiseks ning teksti sõnumi kirjutamiseks, et kaks kurti inimest saaksid suhelda üksteisega või kuuljaga.

iv)  

Tagatakse, et digiboksi kaudu edastatakse subtiitrid kurtidele inimestele kasutamiseks.

3.  Tugiteenused:

Näiteid pole toodud

II JAGU:

NÄITED SEOSES LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETEGA, MIS ON SEOTUD KÕIGI TOODETEGA, VÄLJA ARVATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS B OSUTATUD ISETEENINDUSTERMINALID

NÕUDED I LISA II JAOS

NÄITED

Toodete pakendid ja juhendid

a)

pakendil osutatakse, et telefonil on puuetega inimeste jaoks mõeldud ligipääsetavuselemendid;

b)

i)

esitatakse elektroonilised failid, mida arvuti saab ekraanilugeja abil ette lugeda, et pimedad inimesed saaksid seda teavet kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid teabest paremini aru;

iii)

esitatakse puudutusel tuntava reljeefina või teksthoiatuse kuvamisel helisignaalina, et pimedad tajuksid seda hoiatusena;

iv)

esitatakse teksti nii, et seda saavad lugeda nägemispuudega inimesed;

v)

trükitakse punktkirjas, et pime inimene saaks seda lugeda;

vi)

diagrammile lisatakse tekstiline kirjeldus, kus nimetatakse peamised elemendid või kirjeldatakse põhilisi toiminguid.

III JAGU:

NÄITED ÜLDISTE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETE KOHTA SEOSES KÕIGI TEENUSTEGA, MIS ON KÄESOLEVA DIREKTIIVIGA HÕLMATUD ARTIKLI 2 LÕIKE 1 KOHASELT

NÕUDED I LISA III JAOS

I LISA

NÄITED

Teenuste osutamine

a)

näiteid pole toodud

b)

i)

esitatakse elektroonilised failid, mida arvuti saab ekraanilugeja abil ette lugeda, et pimedad inimesed saaksid seda teavet kasutada;

ii)

kasutatakse järjepidevalt samu sõnu või selget ja loogilist struktuuri, et vaimse mahajäämusega inimesed saaksid teabest paremini aru;

iii)

lisatakse videojuhiste olemasolu korral subtiitrid;

iv)

tagatakse, et pime inimene saab kasutada faili, trükkides selle punktkirjas;

v)

esitatakse teksti nii, et seda saavad lugeda nägemispuudega inimesed;

vi)

diagrammile lisatakse tekstiline kirjeldus, kus nimetatakse peamised elemendid või kirjeldatakse põhilisi toiminguid.

vii)

kui teenuseosutaja pakub USB-netipulka, mis sisaldab teavet teenuse kohta, tagatakse selle teabe ligipääsetavus;

c)

esitatakse piltide kohta tekstkirjeldused, muudetakse kõik funktsioonid kättesaadavaks klaviatuurilt, antakse kasutajatele piisavalt aega lugemiseks, tehakse nii, et sisu ilmub ja toimib ettearvataval viisil, ja nähakse ette ühilduvus tugitehnoloogiatega, et erinevate puuetega inimesed saaksid veebisaiti lugeda ja sellega suhelda;

d)

näiteid pole toodud

IV JAGU:

SPETSIIFILISTELE TEENUSTELE TÄIENDAVATE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETEGA SEOTUD NÄITED:

NÕUDED I LISA IV JAOS

NÄITED

Spetsiifilised teenused

a)

i)

Võimaldatakse kuulmispuudega inimesel kirjutada ja võtta vastu tekstsõnumeid interaktiivselt ja reaalajas.

ii)

Võimaldatakse kurtidel inimestel omavahel suhtlemiseks kasutada viipekeelt.

iii)

Võimaldatakse kõne- ja kuulmispuudega inimesel, kes valib teksti, hääle ja video kombinatsiooni kasutamise, teada saada, et side edastatakse võrgu kaudu hädaabiteenistusele.

b)

i)

Võimaldatakse pimedal inimesel televiisoris programmi valida.

ii)

Toetatakse võimalust valida, isikustada ja kuvada ligipääsuteenuseid, nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmispuudega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge, pakutakse vahendeid tõhusa Wi-Fi-ühenduse loomiseks kuulmistehnoloogiatega ja kasutajakontrolli, et aktiveerida audiovisuaalmeediateenustele ligipääsu teenused esmatasandi meedia kontrolliga samal tähtsuse tasandil.

c)

i)

näiteid pole toodud

ii)  

näiteid pole toodud

d)  näiteid pole toodud

e)

i)  

Võimaldatakse vaeglugejal teksti samal ajal lugeda ja kuulda.

ii)

Näidet pole toodud.

f)

 

i)

Võimaldatakse düslektikul lugeda ja kuulata teksti samal ajal.

ii)

Võimaldatakse sünkroniseeritud teksti- ja heliväljundit või võimaldatakse uuendatavat punktkirja.

iii)

Võimaldatakse pimedale inimesele ligipääsu sisukorrale või vahetada peatükke.

iv)

Näidet pole toodud.

v)  

Tagatakse, et teave nende ligipääsetavuselementide kohta on elektroonilises failis kättesaadav, et puuetega inimesed võiksid saada teavet.

vi)

Tagatakse, et ei ole piirangut, mis takistaks abivahendil teksti ette lugemast, et pimedad kasutajad saaksid raamatut lugeda, näiteks tehnilisi kaitsemeetmeid, õiguste kasutamist käsitlevat teavet või koostalitlusvõime küsimusi.

g)

i)

Tagatakse, et kättesaadavat teavet toote ligipääsetavuselementide kohta ei jäeta välja.

ii)

Muudetakse makseteenuse kasutajaliides häälega kättesaadavaks, et pimedad inimesed saaksid internetis iseseisvalt oste teha.

iii)

Muudetakse ekraanil esitatavad tuvastamisdialoogid ekraanilugejate abil loetavateks, et pimedad inimesed saaksid neid kasutada.

_______________________

III LISA

LIGIPÄÄSETAVUSNÕUDED ARTIKLI 4 LÕIKE 4 TÄHENDUSES SEOSES TEHISKESKKONNAGA, KUS OSUTATAKSE KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISALASSE KUULUVAID TEENUSEID

Et tõhustada puuetega inimeste ▌eeldatavat iseseisvat ligipääsu tehiskeskkonnale, kus teenuseosutaja vastutusel osutatakse teenuseid, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 5, hõlmatakse üldsuse ligipääsuks mõeldud alade puhul järgmisi aspekte:

a)  seotud välisalade ja vahendite kasutamine ▌;

b)  hoonetele lähenemise võimalused ▌;

c)  sissepääsude kasutamine;

d)  horisontaalsete liikumisradade kasutamine;

e)  vertikaalsete liikumisradade kasutamine;

f)  ruumide kasutamine üldsuse poolt;

g)  teenuse osutamisel kasutavate seadmete ja vahendite kasutamine;

h)  tualettide ja sanitaarruumide kasutamine;

i)  väljapääsude, evakuatsiooniteede ja hädaolukorra lahendamise plaanide kasutamine;

j)  suhtlus ja suunamine rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;

k)  vahendite ja hoonete kasutamine nende eeldataval kasutamiseesmärgil;

l)  kaitse keskkonnaga seotud ohtude eest nii siseruumides kui ka väljas.

_____________________

IV LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUS – TOOTED

1.  Tootmise sisekontroll

▌Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab käesoleva lisa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomased ▌tooted vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust artiklis 4 osutatud asjaomastele ligipääsetavusnõuetele ning kui tootja tugines artiklile 14, tõendada, et asjaomased ligipääsetavusnõuded põhjustaksid toodete täielikku muutmist või ebaproportsionaalset koormust. Tehnilised dokumendid peavad täpsustama üksnes kohaldatavaid nõudeid ning käsitlema hindamiseks vajalikul määral toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a)  toote üldkirjeldus;

b)  loetelu täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standarditest ja asjakohastest tehnilistest spetsifikatsioonidest, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole kohaldatud, siis nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud artiklis 4 esitatud asjakohaste ligipääsetavusnõuete järgimiseks; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või tehniliste spetsifikatsioonide puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud.

3.   Tootmine

Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaks toodete vastavuse käesoleva lisa punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ning käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele.

4.   CE‑märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.   Tootja kinnitab käesolevas direktiivis osutatud CE‑märgise igale üksiktootele, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.2   Tootja koostab tootemudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni. ELi vastavusdeklaratsioonis määratakse kindlaks selle toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

____________________

V LISA

TEAVE LIGIPÄÄSETAVUSNÕUETELE VASTAVATE TEENUSTE KOHTA

1.   Teenuseosutaja esitab üldtingimustes või samaväärses dokumendis teabe selle kohta, kuidas teenus vastab artiklis 4 esitatud ligipääsetavusnõuetele. Teabes kirjeldatakse kohaldatavaid nõudeid ning käsitletakse hindamiseks vajalikul määral teenuse kavandamist ja tööpõhimõtet. Lisaks direktiiviga 2011/83/EL kehtestatud tarbijainfo nõuetele peab teave – vastavalt asjaoludele – sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a)  teenuse üldkirjeldus ligipääsetavates vormingutes;

b)  teenuse tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

c)  kirjeldus, kuidas teenus täidab I lisas sätestatud asjaomaseid ligipääsetavusnõudeid.

2.   Käesoleva lisa punkti 1 järgimiseks võib teenuseosutaja täielikult või osaliselt kohaldada harmoneeritud standardeid ja asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Teenuseosutaja esitab teabe, mis näitab, et teenuse osutamise protsess ja selle järelevalve tagavad teenuse vastavuse käesoleva lisa punktile 1 ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

_________________________

VI LISA

EBAPROPORTSIONAALSE KOORMUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

Hindamise ja selle dokumenteerimise kriteeriumid

1.  Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja toote tootmise, turustamise või importimise või teenuse osutamise kogukulu (tegevus- ja kapitalikulud) suhe ettevõtjate jaoks.

Elemendid, mida saab kasutada ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamiseks:

a)  ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i)  ligipääsetavusalaste eriteadmistega täiendava inimressursi maksumus,

ii)  inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud,

iii)  toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus,

iv)  ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus,

v)  ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu;

b)  jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i)  toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamise kulud,

ii)  tootmisprotsessis tehtavad kulud,

iii)  toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamise kulud,

iv)  dokumentatsiooni koostamise kulud.

2.  Ettevõtja hinnangulised kulud ja tulud, sealhulgas seoses tootmisprotsesside ja investeeringutega, võrrelduna eeldatava kasuga puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamiskordade arvu ja kasutamise sagedust.

3.  Ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe

Elemendid, mida saab kasutada ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse hindamiseks:

a)  ühekordsete korralduslike kuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i)  ligipääsetavusalaste eriteadmistega täiendava inimressursi maksumus,

ii)  inimressursi koolitamise ja ligipääsetavusalaste teadmiste saamisega seotud kulud,

iii)  toote arendamisele või teenuse osutamisele ligipääsetavusvõimaluste lisamiseks uue protsessi väljatöötamise maksumus,

iv)  ligipääsetavust käsitleva juhendmaterjali väljatöötamise maksumus,

v)  ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide mõistmise ühekordne kulu;

b)  jooksvate tootmis- ja arenduskuludega seotud kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvesse võtta:

i)  toote või teenuse ligipääsetavuselementide väljatöötamisega seotud kulud,

ii)  tootmisprotsessis tehtavad kulud,

iii)  toote või teenuse ligipääsetavuse katsetamisega seotud kulud,

iv)  dokumentatsiooni koostamisega seotud kulud.

__________________

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 103.
(2) Käesolev seisukoht asendab 14. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0347).
(3)ELT C 303, 19.8.2016, lk 103.
(4)Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (ELT L 242, 20.9.2017, lk 6).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1563, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude objektide ligipääsetavas vormis koopiate piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides (ELT L 242, 20.9.2017, lk 1).
(18)Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).
(19)Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243)
(26)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(28) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).
(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).
(32)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
(34)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).
(35)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(37)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).


Viisainfosüsteem ***I
PDF 429kWORD 135k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK (COM(2018)0302 – C8‑0185/2018 – 2018/0152(COD))
P8_TA-PROV(2019)0174A8-0078/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0302),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0185/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0078/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK
millega reformitakse viisainfosüsteemi, muutes määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399 ja määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/512/EÜ ning nõukogu otsus 2008/633/JSK
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Viisainfosüsteem (VIS) on loodud nõukogu otsusega 2004/512/EÜ41 tehnoloogilise lahendusena liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/200842 on sätestatud VISi eesmärk, funktsioonid ja VISiga seotud ülesanded ning kehtestatud liikmesriikide vahel lühiajalisi viisasid käsitlevate andmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada lühiajalise viisa taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste tegemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/200943 on kehtestatud eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis. Nõukogu otsusega 2008/633/JSK44 on ette nähtud tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol saavad juurdepääsu VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.
(1)  Viisainfosüsteem (VIS) on loodud nõukogu otsusega 2004/512/EÜ41 tehnoloogilise lahendusena liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/200842 on sätestatud VISi eesmärk, funktsioonid ja VISiga seotud ülesanded ning kehtestatud liikmesriikide vahel lühiajalisi viisasid käsitlevate andmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada lühiajalise viisa taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste tegemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/200943 on kehtestatud eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis. Nõukogu otsusega 2008/633/JSK44 on ette nähtud tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol saavad juurdepääsu VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil. VIS alustas tegevust 11. oktoobril 201144a ning võeti 2011. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta veebruarini järk-järgult kasutusele kõigis liikmesriikide konsulaatides kogu maailmas.
__________________
__________________
41 Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).
41 Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
44 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).
44 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).
44a Komisjoni 21. septembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/636/EL, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse esimeses piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (ELT L 249, 27.9.2011, lk 18).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“46 on selgitatud, et ELil on vaja tugevdada ja parandada oma IT-süsteeme, andmete struktuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, ning rõhutatud vajadust parandada IT-süsteemide koostalitlusvõimet. Teatises on välja toodud vajadus kõrvaldada teabes, sealhulgas pikaajalist viisat omavaid kolmanda riigi kodanikke käsitlevas teabes, esinevad puudujäägid.
(3)  Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“46 on selgitatud, et ELil on vaja tugevdada ja parandada oma IT-süsteeme, andmete struktuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, ning rõhutatud vajadust parandada IT-süsteemide koostalitlusvõimet. Teatises on välja toodud vajadus kõrvaldada teabes, sealhulgas pikaajalist viisat omavaid kolmanda riigi kodanikke käsitlevas teabes, esinevad puudujäägid, pidades silmas, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Seepärast viis komisjon läbi kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus46a järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus46b analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente.
__________________
__________________
46 COM(2016) 205 final.
46 COM(2016) 205 final.
46a „Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).
46b „Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  10. juunil 2016 kiitis nõukogu heaks tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse edendamiseks47. Selleks et kõrvaldada puudujäägid kolmanda riigi kodanikele antud dokumente käsitlevas teabes, kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma liikmesriikides antud elamislubade ja pikaajaliste viisade keskse teabehoidla loomist, et säilitada teavet nende dokumentide, sealhulgas nende kehtivuse kaotamise kuupäevade ja võimaliku tühistamise kohta. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.
välja jäetud
__________________
47 6.  juuni 2016. aasta tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas (9368/1/16 REV 1).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Nõukogu 9. juuni 2017. aasta järeldustes, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks,48 tõdes nõukogu, et piirihalduse ja õiguskaitse eesmärgil võib vaja minna uusi meetmeid pikaajalise viisa ja elamisloa omanike piiriületustega seotud teabes esinevate puudujääkide kaotamiseks. Nõukogu kutsus komisjoni üles korraldama esmajärjekorras teostatavusuuringu sellise keskse ELi andmehoidla loomiseks, mis sisaldab teavet pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta. Komisjon korraldas kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus49 järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus50 analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente.
välja jäetud
__________________
48 Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks (10151/17).
49 „Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).
50 „Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 810/2009, tõdeti, et alla 12aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise piisava usaldusväärsuse küsimust, eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuleb käsitleda hilisemas etapis, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtava uuringu tulemustele. Teadusuuringute Ühiskeskus jõudis 2013. aastal korraldatud uuringu53 tulemusel järeldusele, et 6–12aastaseid lapsi on võimalik sõrmejälgede abil rahuldava täpsusega tuvastada teatavatel tingimustel. Seda järeldust kinnitas 2017. aasta detsembris teine uuring,54 milles anti lisateavet mõju kohta, mida vananemine sõrmejälgede kvaliteedile avaldab. Seda aluseks võttes korraldas komisjon 2017. aastal veel ühe uuringu, et koguda teavet viisamenetluses lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri 6 aastale alandamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta. Uuringus55 leiti, et sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine aitaks paremini saavutada VISi eesmärke, eriti seoses pettusevastase võitluse ja välispiiril asuvates piiripunktides kontrolli hõlbustamisega, ning võiks tuua täiendavat kasu, tugevdades laste õiguste kuritarvitamise ärahoidmist ja sellevastast võitlust, eelkõige võimaldades kontrollida selliste kolmanda riigi kodanikust laste isikusamasust, kes on leitud Schengeni territooriumil olukorras, kus nende õigusi on võib-olla või kindlasti rikutud (nt inimkaubanduse lapsohvrid, kadunud lapsed ja varjupaika taotlevad saatjata alaealised).
(8)  Kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 810/2009, tõdeti, et alla 12aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise piisava usaldusväärsuse küsimust, eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuleb käsitleda hilisemas etapis, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtava uuringu tulemustele. Teadusuuringute Ühiskeskus jõudis 2013. aastal korraldatud uuringu53 tulemusel järeldusele, et 6–12aastaseid lapsi on võimalik sõrmejälgede abil rahuldava täpsusega tuvastada teatavatel tingimustel. Seda järeldust kinnitas 2017. aasta detsembris teine uuring,54 milles anti lisateavet mõju kohta, mida vananemine sõrmejälgede kvaliteedile avaldab. Seda aluseks võttes korraldas komisjon 2017. aastal veel ühe uuringu, et koguda teavet viisamenetluses lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri 6 aastale alandamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta. Uuringus55 leiti, et sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine aitaks paremini saavutada VISi eesmärke, eriti seoses pettusevastase võitluse ja välispiiril asuvates piiripunktides kontrolli hõlbustamisega, ning võiks tuua täiendavat kasu, tugevdades laste õiguste kuritarvitamise ärahoidmist ja sellevastast võitlust, eelkõige võimaldades kontrollida selliste kolmanda riigi kodanikust laste isikusamasust, kes on leitud Schengeni territooriumil olukorras, kus nende õigusi on võib-olla või kindlasti rikutud (nt inimkaubanduse lapsohvrid, kadunud lapsed ja varjupaika taotlevad saatjata alaealised). Samal ajal on eriti haavatav rühm lapsed ja teatavat liiki andmete, näiteks nende sõrmejälgede kogumisel tuleks kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid ja selliste eesmärkide piiramist, milleks neid andmeid võib kasutada olukordades, kus see on lapse parimates huvides, sealhulgas andmete säilitamise aja piiramise kaudu. Teises uuringus tehti kindlaks ka üle 70aastaste isikute sõrmejälgede madal kvaliteet ja keskmine täpsus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd parimate tavade vahetamisel ja kõnealuste puuduste kõrvaldamisel.
__________________
__________________
53 Fingerprint Recognition for Children (2013 – EUR 26193).
53 Fingerprint Recognition for Children (2013 – EUR 26193).
54 "Automatic fingerprint recognition: from children to elderly" (2018 – JRC).
54 Automatic fingerprint recognition: from children to elderly (2018 – JRC).
55„Feasibility and implications of lowering the fingerprinting age for children and on storing a scanned copy of the visa applicant's travel document in the Visa Information System (VIS)“ (2018).
55„Feasibility and implications of lowering the fingerprinting age for children and on storing a scanned copy of the visa applicant's travel document in the Visa Information System (VIS)“ (2018).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  VISis peaks töötlema lühiajalise viisa taotleja esitatud isikuandmeid, et hinnata, kas taotleja sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele, samuti temaga seonduva ebaseadusliku rände ohtu. Nende kolmanda riigi kodanike puhul, kes on saanud pikaajalise viisa või elamisloa, peaks kontroll piirduma sellega, et hinnatakse dokumendi kasutaja identiteeti, pikaajalise viisa või elamisloa autentsust ja kehtivsaega ning seda, kas kolmanda riigi kodaniku sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Kontroll ei tohiks sekkuda mis tahes otsusesse pikaajaliste viisade või elamislubade kohta.
(10)  VISis peaks töötlema lühiajalise viisa taotleja esitatud isikuandmeid, et hinnata, kas taotleja sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule, samuti temaga seonduva ebaseadusliku rände ohtu. Nende kolmanda riigi kodanike puhul, kes on saanud pikaajalise viisa või elamisloa, peaks kontroll piirduma sellega, et hinnatakse dokumendi kasutaja identiteeti, pikaajalise viisa või elamisloa autentsust ja kehtivsaega ning seda, kas kolmanda riigi kodaniku sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Kontroll ei tohiks sekkuda mis tahes otsusesse pikaajaliste viisade või elamislubade kohta.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Selliseid riske ei ole võimalik hinnata, töötlemata isikuandmeid, mis on seotud isiku identiteediga, reisidokumendiga, võimaliku sponsoriga, või kui taotleja on alaealine, vastutava isiku identiteediga. Kõiki taotluses esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS), Europoli andmete, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, Eurodaci, ECRIS-TCN-süsteemi, kui tegemist on terrorikuritegude või muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistva kohtuotsusega, ja/või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) kirjete, failide ja hoiatusteadetega või jälgimisnimekirjade või konkreetsete ohunäitajatega. Võrdlemiseks ei tohiks kasutada muid isikuandmete kategooriaid peale nende, mis on juba esitatud infosüsteemides, kuhu päring esitatakse, jälgimisnimekirjas või konkreetsetes ohunäitajates.
(11)  Selliseid riske ei ole võimalik hinnata, töötlemata isikuandmeid, mis on seotud isiku identiteediga, reisidokumendiga, võimaliku sponsoriga, või kui taotleja on alaealine, vastutava isiku identiteediga. Kõiki taotluses esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS), Europoli andmete, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, Eurodaci, või ETIASe jälgimisnimekirja või konkreetsete ohunäitajatega. Võrdlemiseks ei tohiks kasutada muid isikuandmete kategooriaid peale nende, mis on juba esitatud infosüsteemides, kuhu päring esitatakse, jälgimisnimekirjas või konkreetsetes ohunäitajates.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  ELi infosüsteemide koostalitusvõime loodi [koostalitlusvõimet käsitleva määrusega (EL) XX ], nii et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed täiendaksid üksteist, et parandada välispiiride haldamist, aidata kaasa ebaseadusliku rände tõkestamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagada turvalisusjulgeoleku kõrge tase liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel.
(12)  ELi infosüsteemide koostalitusvõime loodi [koostalitlusvõimet käsitleva määrusega (EL) XX (piirid ja viisad)], et parandada välispiiride haldamist, aidata kaasa ebaseadusliku rände tõkestamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagada turvalisusjulgeoleku kõrge tase liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel.
(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  ELi infosüsteemide koostalitlus peaks võimaldama süsteemidel üksteist täiendada, et lihtsustada isikute õiget tuvastamist, aidata võidelda identiteedipettusega, parandada ja ühtlustada ELi infosüsteemide andmekvaliteedi nõudeid, hõlbustada olemasolevate ja loodavate ELi infosüsteemide tehnilist ja operatiivset rakendamist liikmesriikides, tugevdada ja lihtsustada asjaomaseid ELi infosüsteeme reguleerivaid andmeturbe- ja andmekaitsemeetmeid, lihtsustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, VISile, [ETIASele] ja Eurodacile õiguskaitse eesmärgil antavat juurdepääsu ning toetada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASe], Eurodaci, SISi ja [ECRIS-TCN-süsteemi] eesmärkide saavutamist.
(13)  ELi infosüsteemide koostalitlus peaks võimaldama süsteemidel lihtsustada isikute õiget tuvastamist, aidata võidelda identiteedipettusega, parandada ja ühtlustada ELi infosüsteemide andmekvaliteedi nõudeid, hõlbustada olemasolevate ELi infosüsteemide tehnilist ja operatiivset rakendamist liikmesriikides, ühtlustada ja lihtsustada asjaomaseid ELi infosüsteeme reguleerivaid andmeturbe- ja andmekaitsemeetmeid, lihtsustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, VISile, [ETIASele] ja Eurodacile õiguskaitse eesmärgil antavat kontrollitavat juurdepääsu ning toetada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASe], Eurodaci, SISi ja [ECRIS-TCN-süsteemi] eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Koostalitluse komponendid hõlmavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASt], Eurodaci, SISi ja [ECRIS-TCN-süsteemi] ning Europoli andmeid, et võimaldada nendest päringute tegemist samaaegselt eespool nimetatud ELi infosüsteemidest tehtavate päringutega, mistõttu on asjakohane kasutada neid komponente automaatse kontrolli eesmärgil ja VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks. Sel otstarbel tuleks kasutada Euroopa otsinguportaali, et tagada kiire, sujuv, tõhus, süstemaatiline ja kontrollitud juurdepääs ülesannete täitmiseks vajalikele ELi infosüsteemidele, Europoli andmetele ja Interpoli andmebaasidele kooskõlas vastavate juurdepääsuõigustega ning toetada VISi eesmärkide saavutamist.
(14)  Koostalitluse komponendid hõlmavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASt], Eurodaci, SISi ja [ECRIS-TCN-süsteemi] ning Europoli andmeid, et võimaldada nendest päringute tegemist samaaegselt eespool nimetatud ELi infosüsteemidest tehtavate päringutega, mistõttu on asjakohane kasutada neid komponente automaatse kontrolli eesmärgil ja VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks. Sel otstarbel tuleks kasutada Euroopa otsinguportaali, et tagada kiire, sujuv, tõhus, süstemaatiline ja kontrollitud juurdepääs ülesannete täitmiseks vajalikele ELi infosüsteemidele, Europoli andmetele ja Interpoli andmebaasidele kooskõlas vastavate juurdepääsuõigustega ning toetada VISi eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Võrdlemine teiste andmebaasidega peaks olema automaatne. Kui võrdlemise teel tehakse kindlaks kokkulangevus (päringutabamus) taotluses esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni ning eespool nimetatud infosüsteemides olevates kirjetes, failides või hoiatusteadetes või jälgimisnimekirjas esitatud isikuandmete vahel, peaks vastutava asutuse töötaja teostama taotluse automatiseerimata menetlemise. Vastutava asutuse hinnangu põhjal tuleks teha otsus, kas lühiajaline viisa anda või mitte.
(15)  Võrdlemine teiste andmebaasidega peaks olema automaatne. Kui võrdlemise teel tehakse kindlaks kokkulangevus (päringutabamus) taotluses esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni ning eespool nimetatud infosüsteemides olevates kirjetes, failides või hoiatusteadetes või jälgimisnimekirjas esitatud isikuandmete vahel, peaks juhul, kui VIS ei saa päringutabamust automaatselt kinnitada, vastutava asutuse töötaja teostama taotluse automatiseerimata menetlemise. Sõltuvalt päringutabamuse andnud andmete liigist peaks päringutabamust hindama kas konsulaat või riiklik ühtne kontaktpunkt, mille puhul viimane peaks vastutama selliste päringutabamuste eest, mis on saadud eelkõige õiguskaitseasutuste andmebaasides või süsteemides. Vastutava asutuse hinnangu põhjal tuleks teha otsus, kas lühiajaline viisa anda või mitte.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Lühiajalise viisa taotluse toimiku analüüsimisel tuleks kasutada konkreetseid ohunäitajaid, mis kajastavad eelnevalt kindlaks määratud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu rahvatervisele. Konkreetsete ohunäitajate kindlaksmääramisel kasutatavad kriteeriumid ei tohiks mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Need ei või mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud seisukohad, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.
(18)  Lühiajalise viisa taotluse toimiku analüüsimisel tuleks kasutada konkreetseid ohunäitajaid, mis kajastavad eelnevalt kindlaks määratud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Konkreetsete ohunäitajate kindlaksmääramisel kasutatavad kriteeriumid ei tohiks mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Need ei või mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud seisukohad, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Kuna pidevalt kerkivad esile uued julgeolekuohud, ebaseadusliku rände mustrid ja rahvatervist ähvardavad ohud, tuleb neile vastu seista tõhusate vastumeetmete ja tänapäevaste vahenditega. Kuna need vahendid hõlmavad suures mahus isikuandmete töötlemist, tuleks kehtestada sellised kaitsemeetmed, millega piiratakse era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse õigusesse sekkumist ainult sel määral, mil see on vajalik demokraatliku ühiskonna toimimiseks.
(19)  Kuna pidevalt kerkivad esile uued julgeolekuriskid, ebaseadusliku rände mustrid ja suured epideemiaohud, tuleb neile vastu seista tõhusate vastumeetmete ja tänapäevaste vahenditega. Kuna need vahendid hõlmavad suures mahus isikuandmete töötlemist, tuleks kehtestada sellised kaitsemeetmed, millega piiratakse era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse õigusesse sekkumist ainult sel määral, mil see on vajalik ja proportsionaalne demokraatliku ühiskonna toimimiseks.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Selleks et täita Schengeni konventsioonist tulenevaid kohustusi, peaksid rahvusvahelised vedajad suutma kontrollida, kas lühiajalist viisat, pikaajalist viisat või elamisluba omavatel kolmanda riigi kodanikel on nõutavad kehtivad reisidokumendid. Kontrolli otstarbel tuleks kord päevas teha VISi andmetest väljavõte eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks ja milles saab teha väljavõtte vähimatest vajalikest andmetest, et teha päring, mis annab vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“).
(21)  Selleks et täita Schengeni konventsioonist tulenevaid kohustusi, peaksid rahvusvahelised vedajad suutma kontrollida, kas lühiajalist viisat, pikaajalist viisat või elamisluba omavatel kolmanda riigi kodanikel on nõutavad kehtivad reisidokumendid, saates VISi päringu. Kontrolli otstarbel tuleks kord päevas teha VISi andmetest väljavõte eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks ja milles saab teha väljavõtte vähimatest vajalikest andmetest, et teha päring, mis annab vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“). Toimik ise ei tohiks olla vedajatele kättesaadav. Tehniliste kirjeldustega VISile juurdepääsu saamiseks vedajate võrguvärava kaudu tuleks võimalikult suures ulatuses piirata reisijate veole ja vedajatele avalduvat mõju. Selleks tuleks kaaluda integreerimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASega.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Selleks et piirata käesolevas määruses sätestatud kohustuste mõju rahvusvahelistele vedajatele, kes veavad reisijate rühmi bussiga, tuleks teha kättesaadavaks kasutajasõbralik mobiilne lahendus.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 b (uus)
(21b)  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust peaks komisjon bussitransporti käsitlevate VISi sätete kohaldamise eesmärgil hindama konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) artiklis 26 osutatud sätete asjakohasust, ühilduvust ja sidusust. Arvesse tuleks võtta bussitranspordi hiljutisi arengusuundi. Tuleks kaaluda vajadust muuta bussitransporti käsitlevaid sätteid, millele on osutatud nimetatud konventsiooni artiklis 26 või käesolevas määruses.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Biomeetrilised andmed, mis käesoleva määruse tähenduses on sõrmejäljed ja näokujutised, on ainulaadsed ja seega isiku tuvastamiseks palju usaldusväärsemad kui tähtnumbrilised andmed. Biomeetrilised andmed on aga siiski tundlikud isikuandmed. Käesolevas määruses sätestatakse alus ja kaitsemeetmed selliste andmete töötlemiseks asjaomaste isikute kordumatu tuvastamise eesmärgil.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  [Koostalitlusvõimet käsitleva määrusega 2018/XX] on ette nähtud, et liikmesriigi politseiasutus, kellele on siseriiklike seadusandlike meetmetega antud asjaomased volitused, võib isiku tuvastada selle isiku isikusamasuse kontrolli käigus saadud biomeetrilisi andmeid kasutades. Siiski võib esineda spetsiifilisi olukordi, kui isiku tuvastamine on vajalik selle isiku enda huvides. Need hõlmavad olukordi, kui isik on leitud pärast seda, kui ta on kadunuks tunnistatud, röövitud või kui on kindlaks tehtud, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks. Sellisel juhul tuleks ette näha, et õiguskaitseasutused saavad VISi andmetele kiiresti juurdepääsu, et isik kiiresti usaldusväärselt tuvastada, ilma et oleks vaja täita õiguskaitse eesmärgil juurdepääsule seatud eeltingimusi ja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.
(28)  [Koostalitlusvõimet käsitleva määrusega 2018/XX (piirid ja viisad)] on ette nähtud, et liikmesriigi politseiasutus, kellele on siseriiklike seadusandlike meetmetega antud asjaomased volitused, võib isiku tuvastada selle isiku isikusamasuse kontrolli käigus saadud biomeetrilisi andmeid kasutades. Siiski võib esineda spetsiifilisi olukordi, kui isiku tuvastamine on vajalik selle isiku enda huvides. Need hõlmavad olukordi, kui isik on leitud pärast seda, kui ta on kadunuks tunnistatud, röövitud või kui on kindlaks tehtud, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks. Üksnes sellisel juhul tuleks ette näha, et õiguskaitseasutused saavad VISi andmetele kiiresti juurdepääsu, et isik kiiresti usaldusväärselt tuvastada, ilma et oleks vaja täita õiguskaitse eesmärgil juurdepääsule seatud eeltingimusi ja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Andmete võrdlemine latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel on politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgedega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver võib olla VISis registreeritud, peaks andma liikmesriikide õiguskaitseasutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed.
(29)  Andmete võrdlemine latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel on politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgedega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver võib olla VISis registreeritud, ja pärast eelnevat otsingut vastavalt nõukogu otsusele 2008/615/JSK1a, peaks andma liikmesriikide õiguskaitseasutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed.
__________________
1a Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Isikuandmete kaitsmiseks ja õiguskaitseasutustepoolsete süstemaatiliste otsingute välistamiseks tuleks VISi andmeid töödelda ainult erijuhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud asutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu VISile üksnes juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et see võimaldab saada teavet, mis aitab olulisel määral kaasa terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele.
(32)  Isikuandmete kaitsmiseks ja õiguskaitseasutustepoolsete süstemaatiliste otsingute välistamiseks tuleks VISi andmeid töödelda ainult erijuhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud asutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu VISile üksnes juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et see võimaldab saada teavet, mis aitab olulisel määral kaasa terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele, ning seda pärast eelnevat otsingut vastavalt nõukogu otsusele 2008/615/JSK.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32 a (uus)
(32a)  Üldise tava kohaselt teevad liikmesriikide lõppkasutajad enne päringute tegemist Euroopa andmebaasidest või nendega paralleelselt päringuid asjaomastes riiklikes andmebaasides.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  VISis talletatud pikaajalist riigis viibimist võimaldavate dokumentide omanike isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik VISi eesmärkide saavutamiseks. Asjakohane on säilitada kolmanda riigi kodanikega seotud andmeid viis aastat, et neid andmeid oleks võimalik arvesse võtta lühiajalise viisa taotluste menetlemisel, et võimaldada tuvastada lubatud riigis viibimise aja ületamine, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud, ja korraldada dokumendi saanud kolmanda riigi kodanike suhtes julgeolekuanalüüs. Dokumendi eelnevat kasutamist käsitlevad andmed võiksid hõlbustada tulevikus lühiajaliste viisade andmist. Lühem andmete säilitamise tähtaeg ei oleks nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust varem kustutada.
(33)  VISis talletatud pikaajalist riigis viibimist võimaldavate viisade omanike isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik VISi eesmärkide saavutamiseks. Asjakohane on säilitada kolmanda riigi kodanikega seotud andmeid viis aastat, et neid andmeid oleks võimalik arvesse võtta lühiajalise viisa taotluste menetlemisel, et võimaldada tuvastada lubatud riigis viibimise aja ületamine, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud, ja korraldada dokumendi saanud kolmanda riigi kodanike suhtes julgeolekuanalüüs. Dokumendi eelnevat kasutamist käsitlevad andmed võiksid hõlbustada tulevikus lühiajaliste viisade andmist. Lühem andmete säilitamise tähtaeg ei oleks nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust varem kustutada.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Vastuvõttev liikmesriik võib anda Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmade liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 kohaselt loa kasutada Euroopa andmebaase, kui seda on vaja operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piiride valvamise ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Selleks et sellist kasutamist hõlbustada ja anda nendele rühmadele reaalne juurdepääs VISi sisestatud andmetele, tuleks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile anda juurdepääs VISile. Juurdepääsu andmisel tuleks järgida juurdepääsutingimusi ja -piiranguid, mida kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste suhtes iga konkreetse eesmärgi puhul, mille jaoks on võimalik VISi andmetega tutvuda.
(35)  Vastuvõttev liikmesriik võib anda Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 kohaselt loa kasutada Euroopa andmebaase, kui seda on vaja operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piiride valvamise ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Juurdepääsu andmisel tuleks järgida juurdepääsutingimusi ja -piiranguid, mida kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste suhtes iga konkreetse eesmärgi puhul, mille jaoks on võimalik VISi andmetega tutvuda.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 37
(37)  Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli kaitse piisavuse otsuseid, mille komisjon on võtnud vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete alusel. Lisaks ei ole liit vaatamata suurtele jõupingutustele, et teha koostööd selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike peamiste päritoluriikidega, kelle suhtes kehtib tagasipöördumise kohustus, suutnud tagada, et sellised kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelise õigusega ette nähtud kohustust võtta oma kodanikud tagasi. Liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavad tagasivõtulepingud, milles on nähtud ette asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad andmete edastamist kolmandatele riikidele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikele sätetele, hõlmavad piiratud arvul selliseid riike ja ei ole kindel, kas uusi lepinguid sõlmitakse. Sellistes olukordades võiks olla võimalik töödelda käesoleva määruse alusel isikuandmeid koos kolmandate riikide asutustega, et rakendada liidu tagasisaatmispoliitikat, tingimusel et määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis d või (EL) 2016/680 artikli 38 või artikli 39 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikes sätetes ette nähtud tingimused on täidetud.
(37)  Isikuandmeid, mida liikmesriigid saavad käesoleva määruse kohaselt, ei tohiks edastada ega teha kättesaadavaks kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool seda loodud eraõiguslikule üksusele. Erandina sellest reeglist peaks selliseid isikuandmeid olema võimalik edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui edastamise suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ning kui see on konkreetsel juhul vajalik kolmanda riigi kodaniku tuvastamiseks seoses tema tagasisaatmisega. Kui määruse (EL) 2016/679 alusel ei ole rakendusaktiga vastu võetud kaitse piisavuse otsust või kui andmete edastamise suhtes ei ole võetud asjakohaseid kaitsemeetmeid nimetatud määruse alusel, võib VISi andmeid tagasisaatmise eesmärgil erandkorras edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ainult juhul, kui see on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel, nagu on osutatud kõnealuses määruses.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate andmekaitse-eeskirjadega, ja kui see on teatavatel juhtudel nõutav, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/…60 [ümberasustamisraamistiku määrus] kohaseid ülesandeid, tegema VISis töödeldavad asjakohased isikuandmed kättesaadavaks [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] ja asjakohastele rahvusvahelistele organitele, nagu ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ning pagulaste ja ümberpaigutamisküsimustega tegelev Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kui need puudutavad kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kellest liikmesriigid on neile teatanud määruse (EL) …/… [ümberasustamisraamistiku määrus] rakendamise raames.
välja jäetud
__________________
60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus …/… [täielik pealkiri] (ELT L..., ..., lk... ).
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 39
(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust () nr 45/200161 kohaldatakse liidu institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, kui nad täidavad VISi operatiivjuhtimise eest vastutajatena oma ülesandeid.
(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2018/172561 kohaldatakse liidu institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, kui nad täidavad VISi operatiivjuhtimise eest vastutajatena oma ülesandeid.
__________________
__________________
61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus () nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev].
(40)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 12. detsembril 2018.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust VISi sisestatud andmete täpsuse eest, peaks eu-LISA vastutama andmekvaliteedi parandamise eest, võttes kasutusele keskse andmekvaliteedi jälgimise vahendi, ning liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel aruannete esitamise eest.
(43)  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust VISi sisestatud andmete täpsuse eest, peaks eu-LISA vastutama andmekvaliteedi parandamise eest, võttes kasutusele keskse andmekvaliteedi jälgimise vahendi, seda hallates ja pidevalt täiustades, ning liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel aruannete esitamise eest.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
(44)  Selleks et võimaldada VISi kasutamist rändesurve ja piirihalduse suundumuste analüüsimise eesmärgil paremini jälgida, peaks eu-LISA suutma välja arendada suutlikkuse esitada liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile statistilisi aruandeid, seadmata ohtu andmeterviklust. Seepärast tuleks luua keskne statistiliste andmete hoidla. Statistilised andmed ei tohiks sisaldada isikuandmeid.
(44)  Selleks et võimaldada VISi kasutamist rändesurve ja piirihalduse suundumuste analüüsimise eesmärgil paremini jälgida, peaks eu-LISA suutma välja arendada suutlikkuse esitada liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile statistilisi aruandeid, seadmata ohtu andmeterviklust. Seepärast peaks eu-LISA säilitama teatavaid statistilisi andmeid keskses hoidlas [infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva määruses 2018/XX (piirid ja viisad)] sätestatud aruannete ja statistika koostamiseks. Statistilised andmed ei tohiks sisaldada isikuandmeid.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47 a (uus)
(47a)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ja kõiki rahvusvahelisi kohustusi, mille liit ja selle liikmesriigid on võtnud.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Pealkiri
-1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VISi määrus).”
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta (VISi määrus).“
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
1.  VISi eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga
1.  VISi eesmärk on parandada lühiajalisi viisasid käsitleva ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
a)  hõlbustada viisa taotlemise korda;
a)  hõlbustada ja kiirendada viisa taotlemise korda;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f
f)  abistada kadunud isikute tuvastamisel;
f)  abistada käesoleva määruse artiklis 22a osutatud kadunud isikute tuvastamisel;
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h
h)  aidata tõkestada, avastada ja uurida terroriakte või muid raskeid kuritegusid;
h)  aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele, eeskätt tõkestades, avastades ja uurides terroriakte või muid raskeid kuritegusid asjakohastel ja rangelt määratletud olukordades;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt i
i)  aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt a
a)  toetada julgeoleku kõrget taset, aidates enne taotleja saabumist välispiiril paiknevasse piiripunkti analüüsida, kas ta kujutab endast ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele;
a)  toetada julgeoleku kõrget taset kõigis liikmesriikides, aidates analüüsida, kas taotleja või dokumendi omanik kujutab endast ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b
b)  tõhustada kontrolli piiril ja riigi territooriumil;
b)  hõlbustada kontrolle liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning tõhustada kontrolle liikmesriikide territooriumil;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt c
c)  aidata tõkestada, avastada ja uurida terroriakte või muid raskeid kuritegusid;
c)  aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele, tõkestades, avastades ja uurides terroriakte või muid raskeid kuritegusid asjakohastes ja rangelt määratletud olukordades;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt d a (uus)
da)  abistada käesoleva määruse artiklis 22a viidatud kadunud isikute tuvastamisel;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 2 a (uus)
2a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 2a
Struktuur
1.  Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:
a)  [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] kehtestatud ühine isikuandmete hoidla;
b)  keskne infosüsteem („VISi kesksüsteem“);
c)  iga liikmesriigi liides („riigi liides“), mis võimaldab luua ühenduse liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil luua ühendus liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;
d)  sideinfrastruktuur VISi kesksüsteemi ja riikide liideste vahel;
e)  turvaline sidekanal VISi kesksüsteemi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;
f)  turvaline sideinfrastruktuur VISi kesksüsteemi ja [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;
g)  mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);
h)  vedajate võrguvärav;
i)  turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VISi kesksüsteem ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid saavad omavahel sidet pidada;
j)  teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks.
k)  vahend, mis võimaldab taotlejatel anda või võtta tagasi oma nõusoleku taotlustoimiku säilitamise tähtaja pikendamiseks;
VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.
2.  Riigi liides koosneb järgmisest:
a)  igas liikmesriigis on üks kohalik liides („LNI“), mis füüsiliselt ühendab liikmesriigi turvalisse sidevõrku ja mis sisaldab VISi krüpteerimise seadmeid. LNI asub liikmesriikide asutustes;
b)  üks varu-LNI („BLNI“), millel on LNIga sama sisu ja ülesanne.
3.  LNId ja BLNId kasutatakse ainult eesmärkidel, mis on kindlaks määratud VISi suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega.
4.  Tsentraliseeritud teenused asuvad kahes eri kohas. Keskse VISi põhisüsteem (kesküksus) asub nimelt Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem (keskne varuüksus) asub Austrias St Johann im Pongaus. Keskse VISi põhisüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vaheline ühendus peab võimaldama kesküksuse ja keskse varuüksuse pidevat sünkroniseerimist. Sideinfrastruktuur toetab VISi katkematut kättesaadavust ja aitab tagada selle katkematu kättesaadavuse. See hõlmab VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu ning hõlmab samuti iga riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi vahelise ühenduse dubleeritud ja eraldi radu. Sideinfrastruktuur tagab VISi andmetele ja liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikide ja VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimise eest vastutava asutuse vaheliseks teabevahetuseks krüpteeritud virtuaalse eravõrgu.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
3a)  „keskasutus“ – liikmesriigi loodud asutus määruses (EÜ) nr 810/2009 sätestatud ülesannete täitmiseks;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 15
(15)  „näokujutis“ – näo digitaalne kujutis;
15)  „näokujutis“ – näo digitaalne kujutis, mis on piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 19
(19)  „riiklik järelevalveasutus“ – seoses õiguskaitse eesmärgiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 41 asutatud järelevalveasutus;
19)  „järelevalveasutused“ – järelevalveasutused, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1**, ning järelevalveasutused, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1***;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)
19a)  „päringutabamus“ – vastavus, mis saadakse, võrreldes VISi taotlustoimikus olevaid isikuandmeid isikuandmetega, mida sisaldab kirje, fail või hoiatusteade, mis on registreeritud VISis, SISis, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ETIASes, Eurodacis, Europoli andmetes või Interpoli SLTD ja andmebaasides;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 20
(20)  „õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine või uurimine;
20)  „õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine või uurimine rangelt kindlaks määratud raamistikus;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 21
(21)  „terroriakt“ – siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne****;
21)  „terroriakt“ – siseriikliku õiguse rikkumine, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14**** või mis on samaväärne ühega neist rikkumistest liikmesriikide puhul, kelle jaoks kõnealune direktiiv ei ole siduv;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 4 – joonealune märkus 2 (uus)
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
c)  artikli 9 lõikes 6 ja artikli 22c lõike 2 punktis g osutatud sõrmejälgede andmed;
c)  artikli 9 lõikes 6, artikli 22c lõike 2 punktis g ja artikli 22d punktis g osutatud sõrmejälgede andmed;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  artikli 9 lõikes 7 osutatud reisidokumendil olevaid biograafilisi andmeid sisaldava lehe skaneeritud koopia;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Ühine isikuandmete hoidla sisaldab andmeid, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a–cc ning artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a–cc, f ja g. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis.
3.  Ühine isikuandmete hoidla sisaldab andmeid, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a–cc ning artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a–c, f ja g. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 5a – lõige 1
(1)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL kohane nimekiri reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, integreeritakse VISi.
1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL kohane nimekiri reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, integreeritakse VISi.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 5a – lõige 2
(2)   VIS tagab tunnustatud reisidokumentide nimekirja ning otsuse nr 1105/2011/EL artikli 4 kohaste reisidokumentide tunnustamise või mittetunnustamise teadete keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise.
2.  VIS tagab tunnustatud reisidokumentide nimekirja ning otsuse nr 1105/2011/EL artikli 4 kohaste reisidokumentide tunnustamise või mittetunnustamise teadete keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 5a – lõige 3
(3)   Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 2 nimetatud funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3 Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 2 nimetatud funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 6 – lõige 1
-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Artikli 5 lõikes 1 osutatud juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega antakse eranditult viisasid väljastavate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele.
1. Ilma et see piiraks artikli 22a kohaldamist, antakse artikli 5 lõikes 1 osutatud juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks või kustutamiseks kooskõlas käesoleva määrusega eranditult viisasid väljastavate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele. Nende arv on rangelt piiratud nende teenuse tegelike vajadustega.“
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Juurdepääs VISile andmete kohta päringute tegemiseks antakse eranditult liikmesriikide nende ametiasutuste ja ELi asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kellel on artiklites 15–22, artiklites 22c–22f, artiklites 22g–22j sätestatud eesmärkide kohane pädevus ning [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX] artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus.
2.  Juurdepääs VISile andmete kohta päringute tegemiseks antakse eranditult liikmesriikide nende ametiasutuste ja ELi asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kellel on artiklites 15–22, artiklites 22g–22l sätestatud eesmärkide kohane pädevus ning [infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX] artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus.
Asutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil VISis päringuid või pääseda juurde süsteemi andmetele, määratakse IIIb peatüki kohaselt.
Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.
Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 6 – lõige 3
aa)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab komisjonile viivitamata oma – sealhulgas artikli 41 lõikes 4 osutatud – asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest. Kõnealuses nimekirjas täpsustatakse, millisel eesmärgil võib asutus VISis andmeid töödelda.
3. Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kelle nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks. Iga liikmesriik edastab eu-LISA-le viivitamata oma – sealhulgas artikli 29 lõikes 3a osutatud – asutuste nimekirja ning teatab selle mis tahes muudatustest. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida.
Komisjon avaldab kolme kuu jooksul pärast VISi töölerakendumist vastavalt artikli 48 lõikele 1 Euroopa Liidu Teatajas koondnimekirja. Nimekirja muutumise korral avaldab komisjon samal aastal ajakohastatud koondnimekirja.
eu-LISA tagab selle nimekirja ja artikli 22k punktis 2 osutatud määratud asutuste ning artikli 22k punktis 4 osutatud kesksete juurdepääsupunktide nimekirjade iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas. eu-LISA haldab oma veebisaidil pidevalt ajakohastatavat nimekirja, mis sisaldab iga-aastaste avaldamiste vahel liikmesriikide poolt saadetud muudatusi.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 6 – lõige 5
5.  Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üksikasjalikke eeskirju lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 7 – lõige 2
7a)  Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad asutused, et selle käigus ei diskrimineerita taotlejaid ja viisa omanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austatakse täiel määral taotleja või viisa omaniku inimväärikust ja puutumatust.
2. Pädevate asutuste poolne isikuandmete töötlemine VISis ei tohi kaasa tuua taotlejate, viisa omanike või pikaajalise viisa ja elamisloa taotlejate või omanike diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Sellisel töötlemisel tuleb täiel määral austada inimväärikust ja isikupuutumatust ning põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastele, eakatele ja puudega inimestele ning rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Lapse heaolu, turvalisust ja julgeolekut (eriti juhul, kui on oht, et laps on inimkaubanduse ohver) ja lapse seisukohti võetakse arvesse ja hinnatakse vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
3.  Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul seadma esikohale mis tahes muude kaalutluste kõrval lapse parimaid huvisid, järgides täielikult ÜRO lapse õiguste konventsiooni. Lapse heaolu, turvalisust ja julgeolekut (eriti juhul, kui on oht, et laps on inimkaubanduse ohver) ja lapse seisukohti võetakse arvesse ja hinnatakse vastavalt tema vanusele.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
8a)  Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:
„3a. „Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust, järgides täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige õigust inimväärikusele, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgmist ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.“;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 7 a (uus)
8b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7a
Laste sõrmejälgede andmed
1.  Erandina artikli 22c lõike 2 punktist g ei sisestata VISi alla 6aastaste sõrmejälgi.
2.  Alaealistelt alates kuuendast eluaastast võtavad biomeetrilisi andmeid ametnikud, keda on välja õpetatud alaealistelt biomeetrilisi andmeid võtma lapsesõbralikul ja lapse vajadustega arvestaval viisil, võttes täielikult arvesse lapse parimaid huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmeid.
Alaealistega on biomeetriliste andmete kogumise ajal kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisel peab kaasas olema eeskostja, esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, isik, kes on välja õpetatud kaitsma alaealise parimaid huvisid ja üldist heaolu biomeetriliste andmete võtmise ajal. Selline koolitatud isik ei tohi olla ametnik, kes vastutab biomeetriliste andmete kogumise eest, ta tegutseb sõltumatult ning ei saa korraldusi ei ametnikult ega teenistuselt, kes vastutab biomeetriliste andmete võtmise eest. Alaealiste vastu ei tohi kasutada mingit jõudu, et tagada, et nad täidavad oma kohustuse biomeetriliste andmete esitamiseks.
3.  Erandina määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikest 2 ei nõua konsulaadid, et lapsed vanuses 6-12 aastat tuleksid biomeetriliste tunnuste kogumiseks isiklikult konsulaati, kui see tekitaks perekondadele liigset koormust ja kulusid. Sellisel juhul võetakse biomeetrilised tunnused välispiiril, kus pööratakse erilist tähelepanu lastega kaubitsemise vältimisele.
4.  Erandina II, III, IIIa ja IIIb peatükis kindlaksmääratud andmete kasutamist käsitlevatest sätetest võib laste sõrmejälgede andmeid kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:
a)  kontrollida lapse identiteeti viisataotlusmenetluses vastavalt artiklile 15 ja välispiiridel vastavalt artiklitele 18 ja 22g ning
b)  aidata IIIb peatüki kohaselt kaasa laste õiguste kuritarvitamise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
i)  juurdepääs andmetele peab olema vajalik lastega kaubitsemise vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil;
ii)  juurdepääs on konkreetse juhtumi puhul vajalik;
iii)  tuvastamine on lapse parimates huvides.“
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EÜ) nr 767/2008
II peatükk – pealkiri
LÜHIAJALISTE VIISADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE VIISASID VÄLJASTAVATE ASUTUSTE POOLT
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 5
5.  taotleja näokujutis vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikele 1.
5.  taotleja näokujutis vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 13.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – punkt ba (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 6
ba)  punkt 6 asendatakse järgmisega:
6.  taotleja sõrmejäljed vastavalt ühiste konsulaarjuhiste asjakohastele sätetele.
„6. taotleja sõrmejäljed vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 13.“;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9 – lõik 1a
8.  Kolmanda riigi kodaniku esimese lõigu punktis 5 osutatud näokujutis peab olema sellise lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.
Kolmanda riigi kodaniku esimese lõigu punktis 5 osutatud näokujutis peab olema sellise lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks. Kui näokujutis ei ole piisavalt kvaliteetne, ei kasutata seda automaatseks võrdlemiseks.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9 – lõik 1b
Erandina teisest lõigust võib erandjuhtudel, kui ei ole võimalik järgida VISis näokujutise salvestamiseks ette nähtud näokujutise kvaliteedi ja eraldusvõime tehnilisi kirjeldusi, võtta näokujutise elektrooniliselt masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt. Sellisel juhul sisestatakse näokujutis isiklikku toimikusse alles pärast seda, kui on elektrooniliselt kontrollitud, et masinloetava reisidokumendi elektroonilisele kiibile salvestatud näokujutis vastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikule näokujutisele.
Erandina esimesest lõigust võib erandjuhtudel, kui ei ole võimalik järgida VISis näokujutise salvestamiseks ette nähtud näokujutise kvaliteedi ja eraldusvõime tehnilisi kirjeldusi, võtta näokujutise elektrooniliselt masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt. Sellisel juhul sisestatakse näokujutis isiklikku toimikusse alles pärast seda, kui on elektrooniliselt kontrollitud, et masinloetava reisidokumendi elektroonilisele kiibile salvestatud näokujutis vastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikule näokujutisele.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 2
2.  Kui luuakse avaldus või antakse välja viisa, kontrollib VIS, kas selle taotlusega seotud reisidokument on otsuse nr 1105/2011/EL kohaselt tunnustatud; selleks tehakse automaatne otsing artiklis 5a osutatud tunnustatud reisidokumentide hulgas ja tagastatakse otsingu tulemus.
2.  Kui luuakse avaldus, kontrollib VIS, kas selle taotlusega seotud reisidokument on otsuse nr 1105/2011/EL kohaselt tunnustatud; selleks tehakse automaatne otsing artiklis 5a osutatud tunnustatud reisidokumentide hulgas ja väljastatakse otsingu tulemus.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 3
3.  Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud kontrollimiseks teeb VIS päringu [koostalitlusvõime määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 9 punktis 4 osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, Eurodacis, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS-TCN-süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) salvestatud kirjetes, failides või hoiatusteadetes sisalduvate andmetega.
3.  Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 3 punktides a ja c sätestatud kontrollimiseks teeb VIS päringu [koostalitlusvõime määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 9 punktides 4, 5 ja 6 osutatud andmeid. VIS kontrollib:
a)  kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
b)  kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTD andmebaasis kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
c)  kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;
d)  kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
e)  kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud reisiloale ja selle omanikule;
f)  kas taotleja ja tema reisidokument on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240* artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas;
g)  kas taotleja kohta käivad andmed on juba VISis registreeritud;
h)  ega taotluses reisidokumendi kohta esitatud andmed ei vasta mõnele teisele viisataotlusele, mis on seotud muude isikuandmetega;
i)  kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;
j)  kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;
k)  kas VISis on registreeritud otsus taotlejale lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
l)  kas VISis on registreeritud otsus taotlejale pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
m)  kas Europolis on registreeritud taotleja isikutuvastusandmeid;
n)  kas lühiajalise viisa taotleja on registreeritud Eurodacis;
o)  kas alaealise taotleja vanema õigusi teostav isik või seaduslik eestkostja:
i)  on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt Euroopa vahistamismääruse alusel tagaotsitav üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
ii)  on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt saanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu;
iii)  omab reisidokumenti, mis on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas.
________________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 3a (uus)
3a.  Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 4
4.  VIS lisab asjaomasesse taotlustoimikusse viite iga lõike 3 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe taotlustoimikusse.
4.  VIS lisab asjaomasesse taotlustoimikusse viite iga lõike 3 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või kas seda tegi Europol, ning talletavad selle teabe taotlustoimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 5 – punkt d
d)  hoiatusteade diskreetse ja erikontrolli alla kuluvate isikute kohta.
d)  hoiatusteade diskreetse kontrolli, erikontrolli või uurimiskontrolli alla kuluvate isikute kohta.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 5a (uus)
5a.  Mis tahes päringutabamust, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide a, b, c, e, g, h, i, j, k, l ja n kohaste päringute tulemusel, hindab see konsulaat, kuhu viisataotlus esitati, millele vajaduse korral järgneb artiklis 9c osutatud kontroll keskasutuse poolt.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 5b (uus)
5b.  Kõiki päringutabamusi, mis saadakse artikli 9a lõike 3 punktide d, f, m ja o kohaste päringute tulemusel, hindab ja vajaduse korral kontrollib päringutabamused andnud andmed sisestanud või saatnud liikmesriikide ühtne kontaktpunkt kooskõlas artikliga 9ca.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 5c (uus)
5c.  Mis tahes päringutabamusest SISis saadetakse automaatteade ka päringutabamuse andnud hoiatusteate loonud liikmesriigi SIRENE büroole.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 5d (uus)
5d.  Hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole või ühtsele kontaktpunktile saadetud teade sisaldab järgmisi andmeid:
a)  perekonna- ja eesnimi või -nimed ja olemasolu korral varjunimi või -nimed;
b)  sünnikoht ja -kuupäev;
c)  sugu;
d)  kodakondsus ja kui neid on mitu, siis teised kodakondsused;
e)  liikmesriik, kus kavatsetakse esimesena viibida, ning võimaluse korral esimese kavandatava viibimiskoha aadress;
f)  taotleja kodune aadress või selle puudumise korral elukohalinn ja -riik;
g)  viide mis tahes saadud päringutabamustele, sealhulgas päringutabamuse kuupäev ja kellaaeg.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9a – lõige 5e (uus)
5e.  Käesolev artikkel ei tohi mitte mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9b – lõige 1
1.  Selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, tehakse artikli 9a lõike 3 kohast automaatset kontrollimist üksnes veendumaks, et ei ole faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku või suurt epideemiaohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.
1.  Selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, tehakse artikli 9a lõike 3 kohast automaatset kontrollimist üksnes veendumaks, et ei ole faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9b – lõige 3
3.  Kui artikli 9a lõikes 3 osutatud taotluse automaatse töötlemise tulemuseks on päringutabamus, mis vastab määruse (EÜ) 1987/2006 artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise kohta käivale hoiatusteatele, kontrollib viisasid väljastav asutus põhjendusi, mille alusel otsustati see hoiatusteade SISi sisestada. Kui põhjendus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta seda hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. Viisasid väljastav asutus tegutseb edasi vastavalt SIS II määruse artikli 25 lõikele 2.
3.  Kui artikli 9a lõikes 3 osutatud taotluse automaatse töötlemise tulemuseks on päringutabamus, mis vastab määruse (EL) 2018/1861 artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise kohta käivale hoiatusteatele, kontrollib viisasid väljastav asutus põhjendusi, mille alusel otsustati see hoiatusteade SISi sisestada. Kui põhjendus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta seda hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. Viisasid väljastav asutus tegutseb edasi vastavalt määruse (EL) 2018/1861 artikli 26 lõikele 2.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9c – pealkiri
Keskasutuste teostatav kontrollimine
Keskasutuste ja liikmesriigi ühtse kontaktpunkti teostatav kontrollimine
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9c – lõige 1
1.  Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutus kontrollib iga artikli 9a lõike 3 kohase päringu tulemusena saadud tabamust käsitsi.
1.  Taotlust menetleva liikmesriigi ühtne kontaktpunkt kontrollib vastavalt artiklile 9ca käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5b. Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutust teavitatakse.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9c – lõige 2
2.  Kui keskasutus kontrollib päringutulemusi käsitsi, saab ta juurdepääsu taotlustoimikule ja võimalikele sellega seotud taotlustoimikutele ning artikli 9a lõike 3 kohase automaatse töötlemise tulemusena saadud päringutabamustele.
2.  Keskasutus kontrollib käsitsi iga sellise artikli 9a lõike 3 kohase päringu, mida VIS ei saa automaatselt kinnitada, tulemusena saadud tabamust, nagu on osutatud artikli 9a lõikes 5a. Kui keskasutus kontrollib päringutulemusi käsitsi, saab ta juurdepääsu taotlustoimikule ja võimalikele sellega seotud taotlustoimikutele ning artikli 9a lõike 5a kohase automaatse töötlemise tulemusena saadud päringutabamustele.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9c – lõige 5
5.  Kui andmed on vastavuses või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, teavitab taotluse menetlemisega tegelev viisasid väljastav keskasutus nende muude liikmesriikide keskasutusi, kes olid sisestanud või esitanud artikli 9a lõike 3 kohase päringutabamuse aluseks olnud andmed. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu liikmesriiki, kes sisestasid või esitasid päringutabamuse aluseks olnud andmed, konsulteerib keskasutus teiste liikmesriikide keskasutustega artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras.
5.  Kui andmed on vastavuses või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, teavitab taotluse menetlemisega tegelev viisasid väljastav keskasutus põhjendatud juhtudel nende muude liikmesriikide keskasutusi, kes olid sisestanud või esitanud artikli 9a lõike 3 kohase päringutabamuse aluseks olnud andmed. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu liikmesriiki, kes sisestasid või esitasid päringutabamuse aluseks olnud andmed, konsulteerib keskasutus teiste liikmesriikide keskasutustega artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras. Igasuguse kahtluse korral loetakse taotleja süütuks.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9c – lõige 7
7.  Erandina lõikest 1, kui artikli 9a lõikes 5 osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele, et ta saaks võtta vajalikke järelmeetmeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9c – lõige 8
8.  Kui tehakse kindlaks, et artikli 9a lõike 3 kohase päringu tabamuse aluseks olnud andmed esitas Europol, konsulteerib vastutava liikmesriigi keskasutus järelmeetmete asjus Europoli riikliku üksusega vastavalt määrusele (EL) 2016/794, eriti selle IV peatükile.
välja jäetud
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9ca (uus)
Artikkel 9ca
Liikmesriigi ühtse kontaktpunkti tehtav kontroll ja hindamine
1.  Iga liikmesriik nimetab pidevalt ööpäevaringselt avatud ja tegutseva riigiasutuse (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“), kes tagab käesoleva määruse kohaldamisel vajalikud päringutabamuste käsitsikontrollid ja hindamised. Ühtse kontaktpunkti moodustavad SIRENE büroo, Interpoli riikliku keskbüroo, Europoli riikliku keskse juurdepääsupunkti, ETIASe riikliku üksuse ja kõigi asjaomaste riiklike õiguskaitseasutuste kontaktametnikud. Liikmesriigid tagavad piisava arvu töötajad, et ühtne kontaktpunkt suudaks kontrollida talle teatatud päringutabamusi vastavalt käesolevale määrusele ja võttes arvesse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 23 sätestatud tähtaegasid.
2.  Ühtne kontaktpunkt kontrollib käsitsi talle edastatud päringutabamusi. Kohaldatakse artikli 9c lõigetes 2–6 sätestatud menetlusi.
3.  Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kontrolliga avastatakse andmete vastavus ja kinnitatakse päringutabamus, võtab ühtne kontaktpunkt vajaduse korral ühendust päringutabamuse andnud andmed saatnud vastutavate asutustega, sh Europoliga. Seejärel hindab ühtne kontaktpunkt päringutabamust. Ühtne kontaktpunkt esitab põhjendatud arvamuse, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 23 kohaselt tehtud otsust taotluse kohta. Kõnealune põhjendatud arvamus lisatakse taotlustoimikule.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 9cb (uus)
Artikkel 9cb
Käsiraamat
Komisjon võtab artikli 48a kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, mille põhjal määratletakse käsiraamatus artiklites 9a–9ca sätestatud päringute, kontrollimiste ja hindamiste tegemiseks vajalikud menetlused ja eeskirjad ning see, milliseid andmeid tuleb võrrelda teiste süsteemide tehtud päringute andmetega. Selles delegeeritud õigusaktis sätestatakse, milliste andmeliikide kombinatsiooni tuleb kasutada artikli 9a kohaselt teistest süsteemidest päringute tegemisel.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 13 – lõige 4
4.  Kui taotlustoimikut uuendatakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, saadab VIS viisa välja andnud liikmesriigile teate selle viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse kohta. Kesksüsteem genereerib sellise teate automaatselt ning see edastatakse artiklis 16 sätestatud mehhanismi kaudu.
4.  Kui taotlustoimikut uuendatakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, saadab VIS viisa välja andnud liikmesriigile teate selle viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjendatud otsuse kohta. Kesksüsteem genereerib sellise teate automaatselt ning see edastatakse artiklis 16 sätestatud mehhanismi kaudu.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 3
Nende liikmesriikide nimekiri, kes tahavad, et teiste liikmesriikide keskasutused konsulteeriksid konkreetse kolmanda riigi kodanike või selliste kodanike erikategooriate esitatud ühtse viisa taotluste läbivaatamise käigus nende keskasutustega vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, ja asjaomaste kolmanda riigi kodanike nimekiri integreeritakse VISi üksnes konsultatsioonimenetluste teostamise jaoks.
Nende liikmesriikide nimekiri, kes tahavad, et teiste liikmesriikide keskasutused konsulteeriksid konkreetse kolmanda riigi kodanike või selliste kodanike erikategooriate esitatud ühtse viisa taotluste läbivaatamise käigus nende keskasutustega vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, integreeritakse VISi üksnes konsultatsioonimenetluste teostamise jaoks.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 16 – lõige 3 – punkt a
a)  teabe edastamine vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõikele 4 piiratud territoriaalse kehtivusega viisa välja andmise kohta, vastavalt artikli 24 lõikele 2 andmete muudatuste kohta ja artiklile 31 tagantjärele teavitamise kohta;
a)  teabe edastamine piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljaandmise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõikele 4, käesoleva määruse andmete muudatuste kohta vastavalt sama määruse artikli 24 lõikele 2 ning tagantjärele teavitamise kohta vastavalt sama määruse artiklile 31;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b
b)  kõigi muude sõnumite puhul, mis on seotud konsulaarkoostööga ja millega kaasneb VISis sisalduvate isikuandmete või nendega seotud andmete edastamine, päringute edastamisega pädevale viisasid väljastavale asutusele, et saata vastavalt artikli 9 punktile 7 edasi reisidokumentide koopiad ja muud taotlust toetavad dokumendid, ja nende dokumentide elektrooniliste koopiate edastamisega ning artikli 9c ja artikli 38 lõike 3 kohaste taotlustega. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad kõigile sellistele taotlustele kahe tööpäeva jooksul.
b)  kõigi muude sõnumite puhul, mis on seotud: konsulaarkoostööga, millega kaasneb VISis sisalduvate isikuandmete või nendega seotud andmete edastamine; päringute edastamisega pädevale viisasid väljastavale asutusele, et saata edasi taotlust toetavate dokumentide koopiad; nende dokumentide elektrooniliste koopiate edastamisega; ning artikli 9c ja artikli 38 lõike 3 kohaste taotlustega. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad kõigile sellistele taotlustele kahe tööpäeva jooksul.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 18a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 18a
18a)  Artikkel 18a asendatakse järgmisega:
Artikkel 18a
„Artikkel 18a
VISist andmete võtmine viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku või sisenemiskeeluandmestiku loomiseks või ajakohastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis
VISist andmete võtmine viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmestiku või sisenemiskeeluandmestiku loomiseks või ajakohastamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis
Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, antakse kontrolle tegevale pädevale asutusele üksnes selleks, et luua või ajakohastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisaomanikku puudutavaid riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid või sisenemiskeeluandmeid vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikele 2 ja artiklitele 16 ja 18, juurdepääs VISi salvestatud ja kõnealuse määruse artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmete võtmiseks VISist ning importimiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.
Piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, võimaldatakse kontrolle tegeval pädeval asutusel saada VISist seal salvestatud ja kõnealuse määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 16 lõike 2 punktides c–f loetletud andmeid ning importida need riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, seda üksnes selleks, et luua või ajakohastada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis viisaomanikku puudutavaid riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid või sisenemiskeeluandmeid vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 14 lõikele 2 ja artiklitele 16 ja 18.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 20a – pealkiri
VISi andmete kasutamine, et sisestada SISi hoiatusteateid teadmata kadunud isikute kohta, ja nende andmete edasine kasutamine
VISi andmete kasutamine, et sisestada SISi hoiatusteateid teadmata kadunud isikute kohta või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, ja nende andmete edasine kasutamine
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 20a – lõige 1
1.  VISis talletatud daktüloskoopilisi andmeid võib kasutada teadmata kadunud isiku kohta hoiatusteate sisestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) ...* [määrus (EL), milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] artikli 32 lõikele 2. Sellistel juhtudel edastatakse daktüloskoopilised andmed turvaliste vahendite abil andmeid omava liikmesriigi SIRENE büroole.
1.  VISis talletatud daktüloskoopilisi andmeid ja näokujutisi võib kasutada hoiatusteate sisestamiseks teadmata kadunud isikute kohta, laste kohta, keda ähvardab röövimine või kaitsetute isikute kohta, kelle reisimist tuleb takistada, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) ...* [määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] artiklile 32. Sellistel juhtudel edastatakse daktüloskoopilised andmed ja näokujutised turvaliste vahendite abil andmeid omava liikmesriigi SIRENE büroole.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 20a – lõige 2
2.  Kui päringu tulemuseks on tabamus SISi hoiatusteadete hulgas, nagu viidati lõikes 1, võivad lastekaitseasutused ja määruse (EL) ... [COM(2016) 883 final – SIS LE], artiklis 43 osutatud riigi õigusasutused, kaasa arvatud need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused taotleda oma ülesannete täitmisel juurdepääsu VISi sisestatud andmetele. Kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud tingimusi.
2.  Kui päringu tulemuseks on (tänu VISis talletatud sõrmejälgede ja näokujutiste kasutamisele) päringutabamus lõikes 1 osutatud SISi hoiatusteadete hulgas, võivad lastekaitseasutused ja määruse (EL) ... [COM(2016)0883 final – SIS (politseikoostöö)], artiklis 44 osutatud riigi õigusasutused, kaasa arvatud need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused taotleda oma ülesannete täitmisel VISile juurdepääsu omavalt asutuselt juurdepääsu VISi sisestatud andmetele. Kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Liikmesriigid tagavad andmete turvalise edastamise.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22 – lõige 1
19a)   Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.   Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklile 21 varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil.
„1. Pädevatel varjupaigaasutustel on juurdepääs VISile vastavalt määruse (EÜ) nr 343/2003 artiklile 21 varjupaigataotleja sõrmejälgede alusel päringute tegemiseks üksnes varjupaigataotluste läbivaatamise eesmärgil. Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või b–cc osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis aa osutatud andmetega.“
Kui selle isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse otsing artikli 9 lõike 4 punktis a ja/või c osutatud andmete alusel; sellise otsingu võib teha koos artikli 9 lõike 4 punktis b osutatud andmetega.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c
c)  fotod;
c)  näokujutised;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt e
e)  vastavalt artikli 8 lõikele 4 lingitud taotlustoimikute artikli 9 punktides 4 ja 5 osutatud andmed.
e)  vastavalt artikli 8 lõikele 4 lingitud taotlustoimikute artikli 9 punktis 4 osutatud andmed.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1
Toimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 osutatud logide pidamist.
Taotlustoimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 osutatud logide pidamist.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b)  viisa, pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral viisa, pikaajalise viisa või elamisloa uue kehtivusaja lõppemisel;
b)  viisa või pikaajalise viisa pikendamise korral viisa või pikaajalise viisa uue kehtivusaja lõppemisel;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 22a lõigetes 3 ja 5 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule.
2.  Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 22a lõikes 3 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 23 – lõige 2a (uus)
2a.  Erandina lõikest 1:
a)   elamislubade taotlustoimikud kustutatakse hiljemalt 10 aasta pärast;
b)   alla 12 aasta vanuste lastega seotud taotlustoimikud kustutatakse siis, kui laps on Schengeni alast lahkunud.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 23 – lõige 2b (uus)
2b.  Uue taotluse esitamise lihtsustamiseks võib lõikes 1 osutatud taotlustoimikut erandlikult säilitada veel kuni kolm aastat pärast pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppu, kuid üksnes tingimusel, et taotleja, kellele esitati vastav nõusolekutaotlus, andis selleks vabalt ja teadlikult oma nõusoleku allkirjastatud deklaratsiooni kujul. Nõusolekutaotlused esitatakse muudest küsimustest selgelt eristataval viisil, arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul ning selges ja lihtsas keeles kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 7. Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 7 lõikele 3 võib taotleja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kui taotleja oma nõusoleku tagasi võtab, kustutatakse taotlustoimik VISist automaatselt.
eu-LISA töötab välja vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusoleku anda või tagasi võtta.
Komisjoni täpsustab artikli 48a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega vahendi, mille abil taotlejad saavad nõusolekut anda ja tagasi võtta.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 24 – lõige 3
22a)  Artikli 24 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Vastutav liikmesriik kontrollib asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.
„3. Vastutav liikmesriik kontrollib võimalikult kiiresti asjaomaseid andmeid ning vajaduse korral parandab või kustutab need viivitamata.“
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 25 – lõige 1
1.  Kui taotleja on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 23 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kustutab liikmesriik, kes on loonud selle taotlejaga seotud artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ja artikli 22a lõikes 3 osutatud taotlustoimikud, toimikud ja lingid, vastavad taotlustoimikud ja lingid viivitamata VISist.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 26 – lõige 1
23a)  Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Korraldusasutus, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, vastutab keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste operatiivjuhtimise eest pärast üleminekuperioodi. Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.
„1. eu-LISA vastutab VISi ja selle komponentide operatiivjuhtimise eest nagu on sätestatud artiklis 2a. Ta tagab koostöös liikmesriikidega, et kõnealuste komponentide puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.“
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 26 – lõige 2
23b)  Artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Korraldusasutus vastutab samuti keskse viisainfosüsteemi ja riiklike liideste vahelise sideinfrastruktuuriga seonduvate järgmiste ülesannete eest:
„2. VISi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud VISi pidevaks ööpäevaringseks toimimiseks kooskõlas käesoleva määrusega; eelkõige hõlmab see vajalikke hooldustöid ja tehnilist arendamist, tagamaks et VIS toimib rahuldaval tasemel, eelkõige VISi kesksüsteemist konsulaaresinduste ja piirivalveasutuste päringutele vastamiseks kuluva aja mõttes. Päringutele vastamiseks kuluv aeg peab olema võimalikult lühike.
a)  järelevalve;
b)  turvalisus;
c)  liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23c (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 26 – lõiked 3 kuni 8
23c)  Artikli 26 lõiked 3 kuni 8 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 26 – lõige 8a
(24)  Artiklisse 26 lisatakse lõige 8a:
välja jäetud
„8a. Eu-LISA võib kasutada VISi tarbekeskkonna reaalseid isikuandmeid testimiseks anonüümituna järgmiste asjaolude korral:
a)  diagnostika ja remondi jaoks, kui kesksüsteemis avastatakse vigu;
b)  selliste uute tehnoloogiate ja tehnikate testimiseks, millega võiks parandada kesksüsteemi jõudlust või sellesse andmete edastamist.
Sellistel juhtudel peavad testimiskeskkonna turvameetmed, juurdepääsukontroll ja sündmuste logimine olema samaväärsed kui need, mida kasutatakse VISi tarbekeskkonnas. Testimiseks kasutatavad reaalsed isikuandmed muudetakse anonüümseks selliselt, et andmesubjekti ei ole enam võimalik identifitseerida.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 24a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 26 – lõiked 9 a ja 9 b (uued)
24a)  Artiklisse 26 lisatakse järgmised lõiked:
„9a. Kui eu-LISA teeb mis tahes VISiga seotud ülesande puhul koostööd välistöövõtjaga, jälgib ta tähelepanelikult töövõtja tegevust, et tagada käesoleva määruse järgimine, eriti turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse vallas.“
9b.  VISi kesksüsteemi operatiivjuhtimist ei usaldata eraettevõtjatele ega eraorganisatsioonidele.“
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 25
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 27 – lõik 2
VISi aktiivse töö jaoks võib kasutada üheaegselt mõlemat asukohta, tingimusel et teine asukoht säilitab võimekuse tagada töö süsteemi rikke korral.
eu-LISA rakendab tehnilisi lahendusi, et tagada VISi katkematu kättesaadavus kas VISi kesksüsteemi ja keskse VISi varusüsteemi samaaegse toimimise kaudu, tingimusel et kesksüsteemi varusüsteem säilitab VISi suutlikkuse tagada töö VISi kesksüsteemi rikke korral, või süsteemi või selle komponentide dubleerimise kaudu.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 – punkt ba (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1a (uus)
Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et konsulaartöötajaid ja mis tahes sellise välise teenuseosutaja töötajaid, kellega tehakse määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 43 osutatu kohaselt koostööd, koolitatakse korrapäraselt andmete kvaliteedi osas.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt d
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29 – lõige 2a – lõik 1
2a.   Korraldusasutus töötab koos komisjoniga välja andmekvaliteedi automaatkontrolli mehhanismid ja korra VISis olevate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja haldab neid ning esitab liikmesriikidele regulaarselt aruandeid. Korraldusasutus esitab liikmesriikidele ja komisjonile andmete kvaliteedi kontrollimise kohta korrapäraselt aruandeid.
2a.  eu-LISA töötab koos komisjoniga välja andmekvaliteedi automaatkontrolli mehhanismid ja VISis olevate andmete kvaliteedi kontrollimise korra, haldab ja uuendab neid pidevalt ning esitab liikmesriikidele regulaarselt aruandeid. eu-LISA tagab vajaliku erialase ettevalmistustasemega töötajad, et viia ellu andmekvaliteedikontrolli mehhanismide toimimiseks vajalikud tehnilised uuendused ja täiendused. eu-LISA esitab liikmesriikidele ja komisjonile andmete kvaliteedi kontrollimise kohta korrapäraselt aruandeid. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid andmete kvaliteediga seoses tekkinud probleemide ja nende lahendamise kohta.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 – punkt da (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29 – lõige 2b (uus)
da)  lisatakse järgmine lõige:
„2b. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande näokujutiste põhjal isikute tuvastamiseks vajaliku tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta.“
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 – punkt db (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29 – lõige 3a (uus)
db)  lisatakse järgmine lõige:
„3a. Seoses isikuandmete töötlemisega VISis määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktile 7 ja kellel lasub keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemise eest. Kõik liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest määramistest.“
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29a – lõige 1 – punkt a
a)  artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid võib VISi saata ainult pärast seda, kui riigi vastutav ametiasutus on kontrollinud nende kvaliteeti;
a)  artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid võib VISi sisestada ainult pärast seda, kui riigi vastutav ametiasutus on kontrollinud nende kvaliteeti;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29a – lõige 2 – punkt b
(b)  VIS võib käivitada artikli 9a lõike 3 ja artikli 22b lõike 2 kohase automaatmenetluse alles pärast seda, kui VISis on kontrollitud kvaliteeti vastavalt käesolevale artiklile; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29a – lõige 2 – punkt c
(c)  kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud, kontrollitakse näokujutiste ja daktüloskoopiliste andmete kvaliteeti, et kindlustada biomeetrilist võrdlemist võimaldavate andmekvaliteedi miinimumnõuete järgimine;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 29a – lõige 3
3.  Kehtestada tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete talletamise kvaliteedinõuded. Nende nõuete tehnilised kirjeldused nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 31 – lõiked 1 ja 2
(28)  Artikli 31 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
„1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, võib artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ning artikli 9 lõigetes 6 ja 7 osutatud teabe kolmandale riigile või lisas nimetatud rahvusvahelisele organisatsioonile edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse tõendamiseks, ning seda üksnes tagasisaatmiseks vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ või ümberasustamiseks vastavalt määrusele ... [ümberasustamisraamistiku määrus], eeldusel et liikmesriik, kes andmed VISi sisestas, on andnud selleks oma nõusoleku.“
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 31 – lõige 2
28a)  Artikli 31 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Erinevalt lõikest 1 võib artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m osutatud andmeid edastada või teha kättesaadavaks lisas loetletud kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodanike isikusamasuse tuvastamiseks, kaasa arvatud tagasisaatmise eesmärgil, kui on täidetud järgmised tingimused:
„2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad piirivalve- või immigratsiooniasutused üksikjuhtudel edastada artikli 9 lõike 4 punktides a, aa, b, c, cc, k ja m ja lõigetes 6 ja 7 osutatud andmeid käesoleva määruse lisas nimetatud kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tõendamiseks üksnes tagasisaatmise eesmärgil, ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a)  komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas direktiivi 95/46/ artikli 25 lõikega 6 või ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahel kehtib tagasivõtmisleping või kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 1 punkti d sätteid;
a)  komisjon on vastu võtnud otsuse isikuandmete asjakohase kaitse kohta kõnealuses kolmandas riigis kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 45 lõikega 3;
b)  kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on nõus kasutama andmeid ainult sellel eesmärgil, milleks need esitati;
b)  ette on nähtud määruse (EL) 2016/679 artiklis 46 osutatud asjakohased kaitsemeetmed, näiteks liidu või liikmesriigi ja asjaomase kolmanda riigi vahel kehtiva tagasivõtulepinguga; või
c)  andmed edastatakse või tehakse kättesaadavaks kooskõlas ühenduse õiguse, eriti tagasivõtmislepingute, ning andmed edastanud või kättesaadavaks teinud liikmesriigi õiguse asjakohaste sätetega, kaasa arvatud andmete turvalisuse ja andmekaitse kohta kehtivate õigusnormidega, ning
c)  kohaldatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d.“
d)   andmed VISi sisestanud liikmesriik või liikmesriigid on andnud oma nõusoleku.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 31 – lõige 3
28b)  Artikli 31 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Kõnealune isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ei piira pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eelkõige seoses tagasisaatmise mittelubamisega.
„3. Artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ja lõigetes 6 ja 7 osutatud andmeid võib kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 edastada ainult juhul, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:
a)   andmed edastatakse kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige andmekaitsesätetega, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga, samuti tagasivõtulepingutega ning andmed edastanud liikmesriigi õigusega;
b)   andmed VISi sisestanud liikmesriik on andnud oma nõusoleku;
c)   kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on nõus andmeid töötlema ainult neil eesmärkidel, milleks need esitati, ning
d)   asjaomase kolmanda riigi kodaniku kohta on väljastatud direktiivi 2008/115/EÜ kohaselt vastu võetud tagasisaatmisotsus, tingimusel et selle täitmist ei ole peatatud ning tingimusel et otsust ei ole edasi kaevatud, mille tulemusena võidakse selle täitmine peatada.“
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28c (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 31 – lõiked 3a ja 3b (uued)
28c)  Artiklisse 31 lisatakse järgmised lõiked:
„3a. Lõike 2 kohane isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ei piira rahvusvahelist kaitset taotlevate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega.
3b.  Isikuandmeid, mis liikmesriik või Europol saab õiguskaitse eesmärgil VISist, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool liitu asuvale eraõiguslikule isikule. See keeld kehtib ka juhul, kui nimetatud andmete edasine töötlemine toimub vastavalt direktiivile (EL) 2016/680 liikmesriigi või liikmesriikidevahelisel tasandil.“
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28e – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 32 – lõige 2 – punkt ea (uus)
28e)  Artikli 32 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
a)   lisatakse järgmine punkt:
„ea) takistada isikutel, kellel puudub selleks luba, kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteeme andmesidevahendite abil;“
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28e – alapunkt -b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 32 – lõige 2 – punktid ja ning jb (uued)
b)  lisatakse järgmised punktid:
„ja) tagada, et katkestuste korral on võimalik taastada paigaldatud süsteemide tavapärane toimimine;
jb)   kindlustada usaldusväärsus selle tagamisega, et VISi kõigist tõrgetest teatatakse nõuetekohaselt ning et kehtestatud on vajalikud tehnilised meetmed isikuandmete taastamiseks VISi rikkest tuleneva andmelaostuse korral;“
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28f (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 32 a (uus)
28f)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 32a
Turvaintsidendid
1.   Mis tahes sündmust, mis mõjutab või võib mõjutada VISi turvalisust või mis võib põhjustada VISi andmete kahjustumise või kaotuse, käsitatakse turvaintsidendina, eelkõige juhul, kui andmetele võidi ebaseaduslikult juurde pääseda või kui andmete kättesaadavus, terviklus ja konfidentsiaalsus on sattunud või võis sattuda ohtu.
2.   Mis tahes turvaintsidentidele reageeritakse kiirelt, tulemuslikult ja nõuetekohaselt.
3.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 30 kohaselt isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja selle kohta teabe vahetamist, teavitavad liikmesriigid, Europol ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet turvaintsidentidest viivitamata komisjoni, eu-LISAt, pädevat järelevalveasutust ja Euroopa Andmekaitseinspektorit. eu-LISA teavitab VISi kesksüsteemiga seotud turvaintsidentidest viivitamata komisjoni ja Euroopa Andmekaitseinspektorit.
4.   Teave sellise turvaintsidendi kohta, mis mõjutab või võib mõjutada VISi toimimist liikmesriigis või eu-LISAs või muude liikmesriikide sisestatud või edastatud andmete kättesaadavust, terviklust ja konfidentsiaalsust, antakse kõigile liikmesriikidele viivitamata ja sellest antakse teada eu-LISA intsidentide haldamise kava kohaselt.
5.   Turvaintsidendi korral teevad liikmesriigid ja eu-LISA omavahel koostööd.
6.   Komisjon teatab tõsistest intsidentidest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellistele teadetele antakse kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega salastatuse aste EU RESTRICTED / RESTREINT UE.
7.   Kui turvaintsidendi on põhjustanud andmete väärkasutus, tagavad liikmesriigid, Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et määratakse karistus kooskõlas artikliga 36.“
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28g (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 33
28g)  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:
Artikkel 33
„Artikkel 33
Vastutus
Vastutus
1.  Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada vastutavalt liikmesriigilt hüvitist tekitatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.
1.  Ilma et see piiraks õigust vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt saadavale kompensatsioonile ning vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL) 2018/1726 alusel,
a)   on igal isikul või liikmesriigil, kes on kannatanud materiaalset kahju liikmesriigi poolt tehtud ebaseadusliku andmetöötlustoimingu või mis tahes muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist;
b)   on igal isikul või liikmesriigil, kellele Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu-LISA mingi käesoleva määrusega vastuolus olev toiming on põhjustanud materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada asjaomaselt ametilt hüvitist.
Kõnealune liikmesriik, Europol, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet või eu-LISA vabastatakse täielikult või osaliselt esimese lõigu kohasest vastutusest, kui nad tõendavad, et nad ei ole kahju põhjustanud sündmuse eest vastutavad.
2.  Kui VISile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui korraldusasutus või muu liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.
2.  Kui VISi kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui eu-LISA või muu VISi kesksüsteemis osalev liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi õigusnormide kohaselt.
3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kõnealuse liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest vastutava töötleja, Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti või eu-LISA vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse aluslepingutes ette nähtud tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 34 – lõige 1
1.  Iga liikmesriik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja korraldusasutus logivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need logid näitavad artikli 6 lõikes 1, artikli 20a lõikes 1, artikli 22k lõikes 1 ning artiklites 15–22 ja artiklites 22g–22j osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14, päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 18, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1, artikli 22 lõikele 1, artiklile 22g, artiklile 22h, artiklile 22i, artiklile 22j, artiklile 45a ja artiklile 45d ning andmed sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Peale selle peab iga liikmesriik logi töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.
1.  Iga liikmesriik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja eu-LISA logivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need logid näitavad artikli 6 lõikes 1, artikli 20a lõikes 1, artikli 22k lõikes 1 ning artiklites 15–22 ja artiklites 22g–22j osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14 ja 22c–22f, päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 18, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1, artikli 22 lõikele 1, artiklitele 22g, 22h, 22i, 22j, 45a ja 45d ning andmed sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Peale selle peab iga liikmesriik logi töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Artiklis 45b loetletud toimingute puhul peetakse logi iga VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingu kohta kooskõlas käesoleva artikliga ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) 2226/2017 artikliga 41.
2.  Artiklis 45b loetletud toimingute puhul peetakse logi iga VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingu kohta kooskõlas selle artikliga ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) 2226/2017 artikliga 46. Artiklis 17a loetletud toimingute puhul registreeritakse kõik VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingud kooskõlas käesoleva artikli ja määruse (EL) 2017/2226 artikliga 46.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 35
29a)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega:
Artikkel 35
„Artikkel 35
Enesekontroll
Enesekontroll
Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd riikliku järelevalveasutusega.
Liikmesriigid tagavad, et iga VISi andmetele juurdepääsu luba omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb koostööd riikliku järelevalveasutusega.“;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 36
29b)  Artikkel 36 asendatakse järgmisega:
Artikkel 36
„Artikkel 36
Karistused
Karistused
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada VISi sisestatud andmete väärkasutuse eest karistamine, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada VISi sisestatud andmete väärkasutuse või käesoleva määrusega vastuolus töötlemise eest karistamine, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 37 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Vastutav liikmesriik teatab taotlejatele ning artikli 9 lõike 4 punktis f osutatud isikutele:
1.  Vastutav liikmesriik teatab kolmanda riigi kodanikele ja artikli 9 lõike 4 punktis f, artikli 22c lõike 2 punktis e või artikli 22d punktis e osutatud isikutele, ilma et see piiraks õigust teabele, millele osutatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklites 15 ja 16, määruse (EL) 2016/679 artiklites 13 ja 14 ning direktiivi 2016/680 artiklis 13:
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 37 – lõige 1 – punkt f
aa)   lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:
f)  asjaolu, et taotlejatel on juurdepääsuõigus nendega seotud andmetele ning õigus taotleda nendega seotud ebakorrektsete andmete parandamist või nendega seotud ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta ning saada nende artikli 41 lõikes 1 osutatud riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused.
„f) asjaolu, et taotlejatel on juurdepääsuõigus nendega seotud andmetele ning õigus taotleda nendega seotud ebakorrektsete andmete parandamist või nendega seotud ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta, ning saada Euroopa Andmekaitseinspektori ja artikli 41 lõikes 1 osutatud andmete kogumise eest vastutava liikmesriigi riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed, kes vaatavad läbi isikuandmete kaitset käsitlevad kaebused.“;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt a b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt f a (uus)
ab)   lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„fa) asjaolu, et liikmesriigid ja Europol võivad õiguskaitse eesmärgil VISile juurde pääseda.“;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 37 – lõige 2
2.  Artikli 9 punktides 4, 5 ja 6, artikli 22c lõikes 2 ja artikli 22d punktides a–g osutatud andmete, foto ja daktüloskoopiliste andmete kogumise korral esitatakse lõikes 1 osutatud teave kolmanda riigi kodanikule kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt keeles ja viisil, millest andmesubjekt aru saab või mille puhul on põhjust eeldada, et ta sellest aru saab. Lapsi tuleb informeerida eakohasel viisil, kasutades infolehti ja/või illustratiivseid pilte ja/või ettenäitamist, mis on mõeldud spetsiaalselt selgitama sõrmejälgede võtmist.;
2.  Artikli 9 punktides 4, 5 ja 6, artikli 22c lõikes 2 ja artikli 22d punktides a–g osutatud andmete, näokujutise ja daktüloskoopiliste andmete kogumise korral esitatakse lõikes 1 osutatud teave kolmanda riigi kodanikule kirjalikult ning selgelt, kokkuvõtlikult ja täpselt. Lapsi tuleb informeerida eakohasel viisil, kasutades infolehti ja/või illustratiivseid pilte ja/või ettenäitamist, mis on mõeldud spetsiaalselt selgitama sõrmejälgede võtmist.;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 38 – lõige 3
(31)  Artikli 38 lõige 3 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
„3. Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust ühe kuu jooksul.“
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 31 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 38
31a)  Artikkel 38 asendatakse järgmisega:
Artikkel 38
„Artikkel 38
Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada
Õigus isikuandmetele juurde pääseda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist
1.  Igal isikul on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta VISis salvestatud ja milline liikmesriik need VISile edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Loa andmetega tutvumiseks võib anda üksnes liikmesriik. Iga liikmesriik registreerib kõik sellised juurdepääsutaotlused.
1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohast õigust saada teavet, antakse taotlejatele või pikaajalise viisa või elamislubade omanikele, kelle andmeid säilitatakse VISis, neid käsitlevate andmete kogumise ajal teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi, mis tulenevad määruse (EL) nr 2018/1725 artiklitest 17−20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18. Neile antakse samal ajal Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktandmed.
2.   Iga isik võib nõuda teda käsitlevate ebatäpsete andmete parandamist ja ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise viib läbi vastutav liikmesriik viivitamata vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele.
2.   Selleks et kasutada määruse (EL) nr 2018/1725 artiklitest 17−20 ning määruse (EL) 2016/679 artiklitest 15−18 tulenevaid õigusi, on lõikes 1 osutatud isikutel õigus pöörduda liikmesriigi poole, kes sisestas nende andmed VISi. Taotluse saanud liikmesriik vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vastuseks taotlusele leitakse, et VISis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kooskõlas määruse (EL) nr 2016/679 artikli 12 lõigetega 3 ja 4 need andmed VISis viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühe kuu jooksul andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust. Liikmesriik, kes võttis ühendust vastutava liikmesriigi ametiasutustega, teavitab asjaomast isikut sellest, et tema taotlus on edastatud, kellele see on edastatud ja kuidas menetlus edasi läheb.
3.   Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, 14 päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib ühekuulise tähtaja jooksul andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust.
3.   Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, võtab liikmesriik viivitamata vastu haldusotsuse, milles selgitatakse kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.
4.   Kui selgub, et VISis salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab vastutav liikmesriik kõnealused andmed vastavalt artikli 24 lõikele 3. Vastutav liikmesriik teatab viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule teda käsitlevate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.
4.   Selles otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ja asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ning millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt.
5.  Kui vastutav liikmesriik ei nõustu sellega, et VISis salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta viivitamata kirjalikult asjaomasele isikule, miks ta ei kavatse viimasega seotud andmeid parandada või kustutada.
5.   Lõike 2 kohaselt esitatud taotlused peavad sisaldama asjaomase isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid. Neid andmeid kasutatakse üksnes selleks, et oleks võimalik teostada lõikes 2 osutatud õigusi.
6.  Vastutav liikmesriik annab asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave hõlmab – muu hulgas artikli 41 lõikes 1 osutatud riiklikelt järelevalveasutustelt saadavat – teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtule ning missugust abi võib asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohaselt saada.
6.  Vastutav liikmesriik dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 osutatud taotluse esitamise fakti ja selle käsitlemise viisi. Ta teeb selle dokumendi andmekaitse valdkonnas pädevatele riiklikele järelevalveasutustele viivitamata kättesaadavaks hiljemalt seitsme päeva jooksul alates lõike 2 teises lõigus osutatud andmete parandamise või kustutamise otsuse või lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisest.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 39
31b)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:
Artikkel 39
„Artikkel 39
Andmekaitset käsitlevate õiguste tagamiseks tehtav koostöö
Andmekaitset käsitlevate õiguste tagamiseks tehtav koostöö
1.  Liikmesriigid teevad artikli 38 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.
1.  Liikmesriikide pädevad asutused teevad artiklis 38 sätestatud õiguste jõustamiseks aktiivselt koostööd.
2.  Iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4 asjaomast isikut tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel.
2.  Iga liikmesriigi järelevalveasutus, millele osutatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1, abistab või nõustab vastava taotluse korral vastavalt määrusele (EL) 2016/679 andmesubjekti tema isikuandmete parandamist, täiendamist või kustutamist või nende töötlemise piiramist käsitleva õiguse kasutamisel.
3.  Andmed edastanud vastutava liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklikud järelevalveasutused, kellele taotlus esitati, teevad sel eesmärgil koostööd.
Andmed edastanud vastutava liikmesriigi järelevalveasutus ja selle liikmesriigi järelevalveasutus, millele taotlus esitati, teevad esimeses lõigus osutatud eesmärkide saavutamiseks koostööd.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 40
31c)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:
Artikkel 40
„Artikkel 40
Õiguskaitsevahendid
Õiguskaitsevahendid
1.  Iga liikmesriigi igal isikul on õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud artikli 38 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada või kustutada.
1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 artiklite 77 ja 79 kohaldamist, on iga liikmesriigi igal isikul õigus esitada hagi või kaebus selle liikmesriigi pädevale asutusele või kohtule, kes ei andnud käesoleva määruse artikliga 38 ette nähtud juurdepääsu temaga seotud andmetele või õigust lasta need andmed parandada, täiendada või kustutada. Õigus esitada asjaomane hagi või kaebus kehtib ka juhtudel, kui andmetele juurdepääsemise, nende parandamise, täiendamise või kustutamise taotlustele ei vastatud artiklis 38 sätestatud tähtaegade jooksul või kui vastutav töötleja taotluse käsitlemata jättis.
2.  Artikli 39 lõike 2 kohane riiklike järelevalveasutuste abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.
2.  Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 kohane järelevalveasutuse abi jääb kogu menetluse ajaks kättesaadavaks.“;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 d (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 41
31d)  Artikkel 41 asendatakse järgmisega:
Artikkel 41
„Artikkel 41
Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve
Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve
1.  Asutus või asutused, kelle iga liikmesriik on määranud ning kellel on direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 nimetatud volitused (edaspidi „riiklik järelevalveasutus”), teostab/teostavad sõltumatult järelevalvet artikli 5 lõikes 1 osutatud isikuandmete kõnealuse liikmesriigi poolt töötlemise seaduslikkuse üle, sealhulgas andmete edastamine VISi ja sealt väljavõtete tegemine.
1.  Iga liikmesriik tagab, et määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus teeb sõltumatut järelevalvet asjaomase liikmesriigi poolt käesoleva määruse kohaselt tehtava isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle.
2.  Riiklik järelevalveasutus tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi riiklikus süsteemis toimuvate andmetöötlustoimingute audit.
2.   Järelevalveasutus või määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1osutatud asutus tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega läbi vastutavates riigi ametiasutustes tehtud andmetöötlustoimingute audit. Auditi tulemusi võidakse võtta arvesse hindamistel, mida tehakse nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 loodud mehhanismi alusel. Määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus avaldab igal aastal andmete parandamise, täiendamise või kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluste arvu, nende alusel võetud meetmed ja asjaomaste isikute taotluse põhjal tehtud paranduste, täiendamise või kustutamise või töötlemise piiramise arvu.
3.  Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikul järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks.
3.  Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutusel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks ning on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.
4.   Isikuandmete VISis töötlemisega seoses määrab iga liikmesriik asutuse, kes on vastutav töötleja vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktile d ja kellel on keskne vastutus kõnealuses liikmesriigis andmete töötlemisel. Iga liikmesriik teatab selle asutuse andmed komisjonile.
5.   Iga liikmesriik esitab mis tahes teabe, mida riiklikud järelevalveasutused on taotlenud, ning eelkõige annab viimastele teavet kooskõlas artikliga 28 ja artikli 29 lõikega 1 läbi viidud tegevustest, tagab neile juurdepääsu artikli 28 lõike 4 punktis c osutatud loeteludele ning oma registritele, nagu on osutatud artiklis 34, ning võimaldab neile igal ajal juurdepääsu oma ruumidele.
5.  Liikmesriigid esitavad mis tahes teabe, mida määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus on taotlenud, ning eelkõige annavad viimasele teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete kohaselt läbi viidud tegevustest. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutusele juurdepääsu logidele ning võimaldavad tal igal ajal pääseda oma kõikidesse ruumidesse, mida kasutatakse koostalitluse eesmärgil.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 e (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 42
31e)  Artikkel 42 asendatakse järgmisega:
Artikkel 42
„Artikkel 42
Euroopa Andmekaitseinspektori teostatav järelevalve
Euroopa Andmekaitseinspektori teostatav järelevalve
1.  Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet selle üle, et korraldusasutuse tehtav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevusi.
1.  Euroopa Andmekaitseinspektor vastutab eu-LISA, Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemisega seotud tegevuse järelevalve ja selle tagamise eest, et see tegevus toimuks kooskõlas määrusega (EL) nr 2018/1725 ja käesoleva määrusega.
2.  Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi korraldusasutuse poolt tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja riiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.
2.  Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi eu-LISA poolt tehtavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditiaruanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, eu-LISA-le, komisjonile ja liikmesriikidele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.
3.   Korraldusasutus edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab talle igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artikli 34 lõikes 1 osutatud kirjetele ning oma ruumidele.
3.   eu-LISA edastab Euroopa andmekaitseinspektorile viimase nõutud teabe, võimaldab Euroopa andmekaitseinspektorile igal ajal juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja artiklites 22r, 34 ja 45b osutatud logidele ning oma ruumidele.“;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 43 – lõiked 1 ja 2
(32)  Artikli 43 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
välja jäetud
1.  Euroopa Andmekaitseinspektor teeb riiklike järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalemist vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või avastab potentsiaalselt ebaseadusliku andmete edastamise koostalitluse komponentide teabeedastuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.
2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) XXXX/2018 [muudetud määrus 45/2001] artikliga 62.“;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 43
32a)  Artikkel 43 asendatakse järgmisega:
Artikkel 43
„Artikkel 43
Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö
Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö
1.  Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ning tagavad VISi ja riiklike süsteemide koordineeritud järelevalve.
1.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes igaüks oma vastava pädevuse piires, teevad üksteisega oma vastutusala raames aktiivselt koostööd, et tagada kooskõlastatud järelevalve koostalitluse komponentide ja teiste käesoleva määruse sätete üle.
2.  Tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajaduse korral teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.
2.   Euroopa Andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja inspekteerimiste tegemisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, hindavad sõltumatu järelevalve tegemise või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad teadlikkust andmekaitseõigustest.
3.  Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel kohtumisel võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.
3.   Järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 2 eesmärgil vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Euroopa Andmekaitsenõukogu kannab nende kohtumiste kulud ja korraldab neid. Esimesel kohtumisel võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.
4.  Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus.
4.   Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Europolile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning eu-LISAle ühise tegevusaruande. Aruandes on esitatud iga liikmesriigi kohta peatükk, mille on koostanud selle liikmesriigi järelevalveasutus.“;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 44
32b)  Artikkel 44 jäetakse välja.
Artikkel 44
Andmekaitse üleminekuperioodil
Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodil vastavalt käesoleva määruse artikli 26 lõikele 4 oma kohustused teis(t)ele organi(te)le, tagab ta, et Euroopa andmekaitseinspektoril oleks õigus ja võimalus täita täiel määral oma ülesandeid, sealhulgas võimalus teha kohapealseid kontrolle või kasutada mis tahes teisi volitusi, mis Euroopa andmekaitseinspektorile on antud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 47.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45 – lõik 2 a (uus)
32c)  Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige:
„2a. VISi kesksüsteemi, igas liikmesriigis riigi liidese ning VISi kesksüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri väljatöötamiseks vajalikud meetmed võetakse artikli 49 lõikes 2 esitatud menetluse kohaselt, kui need käsitlevad järgmisi valdkondi:
a)   süsteemi füüsiline struktuur, sealhulgas sidevõrgu kavandamine;
b)   isikuandmete kaitsega seotud tehnilised küsimused;
c)   tehnilised küsimused, millel on märkimisväärne eelarveline mõju liikmesriikidele või märkimisväärne tehniline mõju liikmesriikide riiklikele süsteemidele;
d)   turvanõuete, sealhulgas biomeetriliste külgede, väljatöötamine.“
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu-LISA ja määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada:
Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu-LISA ja määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada, kuna andmed on täiesti anonüümsed:
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
(c)  taotleja sugu, sünniaeg ja praegune kodakondsus;
c)  taotleja sugu, sünniaasta ja praegune kodakondsus;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 1 – lõik 1 – punkt h
(h)  dokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse põhjused (ainult lühiajaliste viisade puhul); pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul taotluse kohta tehtud otsus (kas anti välja või keelduti taotlust rahuldamast ja mis põhjustel);
h)  lühiajaliste viisade andmisest keeldumise kohase mis tahes otsuse põhjused, sh viited mis tahes päringutabamustele otsingute tegemisel kasutatud liidu infosüsteemides, Europoli või Interpoli andmetes, jälgimisnimekirjades, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 2018/1240 artiklis 29, või konkreetses riskinäitajates;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 1 – lõik 1 – punkt h a (uus)
ha)  dokumendi andmisest keeldumise kohase mis tahes otsuse põhjused, sh viited mis tahes päringutabamustele otsingute tegemisel kasutatud liidu infosüsteemides, Europoli või Interpoli andmetes, jälgimisnimekirjades, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 2018/1240 artiklis 34, või konkreetses riskinäitajates;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 1 – lõik 1 – punkt k
(k)  lühiajalise viisa puhul reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid); pikaajalise viisa ja elamisloa puhul taotluse eesmärk;
k)  lühiajalise viisa puhul reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid);
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 1 – lõik 1 – punkt l
(l)  iga tagasivõetud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusega dokumendi kohta sisestatud andmed;
l)  iga tagasivõetud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusega viisadokumendi kohta sisestatud andmed;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 34
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45a – lõige 6
6.  Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded. Statistikas esitatakse andmed eraldi iga liikmesriigi kohta.
6.  Iga aasta lõpus võetakse kõnealuse aasta statistilised andmed kokku aastaaruandes. Statistikas esitatakse andmed eraldi iga liikmesriigi kohta. Aruanne avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja riiklikele järelevalveasutustele.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 1
1.  Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, saadavad lennu- ja mereveoettevõtjad ja rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, VISi päringu, et kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv. Selleks esitavad veoettevõtjad lühiajaliste viisade puhul andmed, mis on loetletud vastavalt kas käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c või artikli 22c punktides a, b ja c.
1.  Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, saadavad lennu- ja mereveoettevõtjad ja rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, VISi päringu, et kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv. Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna, peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 3
3.  Turvaline juurdepääs käesoleva määrusega muudetud otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud vedajate võrguväravale võimaldab vedajatel lõikes 1 osutatud päringu teostada enne, kui reisija siseneb sõiduvahendisse. Sel otstarbel saadab vedaja päringu, et ta saaks tutvuda VISi andmetega, kasutades reisidokumendi masinloetavas osas olevaid andmeid.
3.  Turvaline juurdepääs artikli 2a punktis h osutatud vedajate võrguväravale, sealhulgas võimalus kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi, võimaldab vedajatel lõikes 1 osutatud päringu teostada enne, kui reisija siseneb sõiduvahendisse. Vedaja esitab reisidokumendi masinloetaval alal olevad andmed ja teatab sisenemise liikmesriigi. Erandina ei ole lennujaama transiidi korral vedaja kohustatud kontrollima, kas kolmanda riigi kodanikul on kehtiv lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 4
4.  VISi vastus vedajale on „OK“ / „NOT OK“ ja see näitab, kas isikul on kehtiv viisa.
4.  VISi vastus vedajale on „OK“ / „NOT OK“ ja see näitab, kas isikul on kehtiv lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba. Kui välja antud on piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline viisa vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 25, võetakse VISi vastuses arvesse liikmesriik (liikmesriigid), mille kohta see viisa kehtib, ning samuti vedaja poolt teatatud sisenemise liikmesriik. Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399. Komisjon kehtestab rakendusaktiga vedajate võrguvärava kasutustingimuste üksikasjalikud normid ning kohaldatavad andmekaitse- ja andmeturbe reeglid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 5
5.  Et anda vedaja nõuetekohaselt volitatud töötajatele lõikes 2 osutatud eesmärgil juurdepääs vedajate võrguväravale, luuakse üksnes vedajatele ettenähtud autentimiskava. Komisjon võtab autentimiskava vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5.  Et anda vedaja nõuetekohaselt volitatud töötajatele lõikes 2 osutatud eesmärgil juurdepääs vedajate võrguväravale, luuakse üksnes vedajatele ettenähtud autentimiskava. Autentimiskava loomisel võetakse arvesse infoturbe riskide juhtimist ning lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtteid. Komisjon võtab autentimiskava vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 5 a (uus)
5a.  Vedajate võrguvärav kasutab eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi, mida ajakohastatakse kord päevas, tehes ühesuunalise väljavõtte vähimatest vajalikest VISis säilitatud andmetest. Eu-LISA vastutab vedajate võrguvärava turvalisuse eest, seal sisalduvate isikuandmete turvalisuse eest ning isikuandmete väljavõtmise ja eraldi kirjutuskaitstud andmebaasi edastamise eest.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 5 b (uus)
5b.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vedajate suhtes kohaldatakse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“), artikli 26 lõike 2 ning nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ artikli 4 kohaselt ette nähtud karistusi, kui nad veavad kolmandate riikide kodanikke, kellel vaatamata sellele, et neilt nõutakse viisat, ei ole kehtivat viisat.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 5 c (uus)
5c.  Kui kolmanda riigi kodanikule keelatakse riiki sisenemine, on iga vedaja, kes on toonud ta välispiirile õhu, mere või maismaa kaudu, kohustatud võtma tema suhtes jälle viivitamata vastutuse. Piirivalveasutuste taotlusel, kes on pädevad teostama kontrolli piiril, on vedajad kohustatud viima kolmanda riigi kodaniku tagasi kas sellesse kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, sellesse kolmandasse riiki, kes andis välja reisidokumendi, millega ta reisis, või mis tahes muusse kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45b – lõige 5 d (uus)
5d.  Erandina lõikest 1 on vedajate puhul, kes veavad reisijate rühmi bussiga, käesoleva määruse jõustumisele järgneval esimesel kolmel aastal lõikes 1 osutatud kontrollimine vabatahtlik ning lõikes 5 osutatud sätteid nende suhtes ei kohaldata.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45c – lõige 1
1.  Kui artikli 45b lõikes 1 osutatud päringu tegemine on VISi mõne osa rikke tõttu või muul vedajast sõltumatul põhjusel tehniliselt võimatu, on vedaja vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva viisa või reisidokumendi olemasolu vedajate võrguvärava kaudu. Kui korraldusasutus avastab sellise rikke, teatab ta sellest vedajatele. Samuti annab ta vedajatele teada rikke parandamisest. Kui sellise rikke avastavad vedajad, võivad nad sellest teatada korraldusasutusele.
1.  Kui artikli 45b lõikes 1 osutatud päringu tegemine on VISi mõne osa rikke tõttu tehniliselt võimatu, on vedaja vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva viisa või reisidokumendi olemasolu vedajate võrguvärava kaudu. Kui eu-LISA avastab sellise rikke, teatab ta sellest vedajatele. Samuti annab ta vedajatele teada rikke parandamisest. Kui sellise rikke avastavad vedajad, võivad nad sellest teatada eu-LISAle.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45c – lõige 1 a (uus)
1a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juhtudel ei kohaldata vedajate suhtes artikli 45b lõikes 5b osutatud karistusi.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45c – lõige 1 b (uus)
1b.  Kui vedajal on VISi mõne osa rikke tõttu pikema aja jooksul tehniliselt võimatu teha artikli 45b lõikes 1 osutatud päringut, peab see vedaja sellest eu-LISAle teada andma.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45d – lõige 1
1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624* artikli 40 lõike 1 kohaste ülesannete ja volituste täitmiseks ja lisaks nimetatud määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud juurdepääsule on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel ja tagasisaatmisega seotud toimingutes osalevate töötajate rühmadel oma ülesande piires õigus pääseda juurde VISi sisestatud andmetele ja neis otsinguid teha.
1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624* artikli 40 lõike 1 kohaste ülesannete ja volituste täitmiseks on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel oma ülesande piires õigus pääseda juurde VISi sisestatud andmetele ja neis otsinguid teha.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45e – lõige 1
1.  Artikli 45d lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45d lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et tutvuda kõigi VISis talletatud andmete või konkreetse andmekogumiga. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiri ületamise kontrolli, piirivalve ja/või tagasisaatmise tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.
1.  Artikli 45d lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45d lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et tutvuda kõigi VISis talletatud andmete või konkreetse andmekogumiga. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiri ületamise kontrolli ja piirivalve tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45e – lõige 2 – punkt a
a)  vastuvõttev liikmesriik annab rühma liikmetele loa tutvuda VISi andmetega, et täita riigipiiri ületamise kontrolli, piirivalve ja tagasisaatmise tegevusplaanis täpsustatud eesmärke, ning
a)  vastuvõttev liikmesriik annab rühma liikmetele loa tutvuda VISi andmetega, et täita riigipiiri ületamise kontrolli ja piirivalve tegevusplaanis täpsustatud eesmärke, ning
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45e – lõige 3
3.  Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikele 3 võivad rühmade liikmed ja tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmad VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.
3.  Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikele 3 võivad rühmade liikmed VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45e – lõige 7
7.  Korraldusasutus peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikme või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34.
7.  Korraldusasutus peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikme VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45e – lõige 8
8.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 34 sätetele ning iga tema leitud andmete kasutamine registreeritakse.
8.  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 34 sätetele ning iga tema rühmade leitud andmete kasutamine registreeritakse.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 45e – lõige 9
9.  Välja arvatud juhul, kui seda on vaja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks, ei ühendata ühtegi VISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena.
9.  VISi osi ei ühendata ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 46
35a)  Artikkel 46 jäetakse välja.
Artikkel 46
Schengeni konsultatsioonivõrgu tehniliste funktsioonide integreerimine
Artiklis 16 osutatud konsulteerimismehhanism asendab Schengeni konsultatsioonivõrgu artikli 49 lõikes 3 osutatud korras määratletud kuupäeval, kui kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval Schengeni konsultatsioonivõrku kasutavad liikmesriigid on teatanud õiguslikest ja tehnilistest meetmetest seoses VISi kasutamisega keskasutustega konsulteerimise eesmärgil viisataotluste küsimustes vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõikele 2.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 47
35b)  Artikkel 47 jäetakse välja;
Artikkel 47
Edastamise alustamine
Liikmesriigid teatavad komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete riikliku liidese kaudu kesksesse VISi edastamiseks.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 48
35c)  Artikkel 48 jäetakse välja;
Artikkel 48
Töölerakendamine
1.  Komisjon määrab VISi töölerakendamise kuupäeva, kui
a)  artikli 45 lõikes 2 osutatud meetmed on võetud;
b)  komisjon on teatanud komisjoni ja liikmesriikide poolt tehtud VISi põhjaliku testimise edukast lõpuleviimisest;
c)  liikmesriigid on pärast tehniliste meetmete valideerimist teatanud komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks kõigi esimeses, lõike 4 kohaselt kindlaks määratud piirkonnas esitatud taotluste jaoks, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.
2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti tehtud testi tulemustest kooskõlas lõike 1 punktiga b.
3.  Kõigi teiste piirkondade puhul määrab komisjon kindlaks kuupäeva, millest alates artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete edastamine muutub kohustuslikuks, kui liikmesriigid on teatanud komisjonile, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks kõigi asjaomases piirkonnas esitatud taotluste jaoks, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest. Enne seda kuupäeva võivad liikmesriigid VISi tööle rakendada mis tahes nimetatud piirkonnas, niipea kui nad on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed vähemalt artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmete kogumiseks ja VISi edastamiseks.
4.  Lõigetes 1 ja 3 osutatud piirkonnad määratakse kindlaks artikli 49 lõikes 3 osutatud korras. Kõnealuste piirkondade kindlaksmääramise kriteeriumideks on ebaseadusliku sisserände oht, liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavad ohud ja biomeetriliste andmete kogumise otstarbekus kõikjal kõnealuses piirkonnas.
5.  Komisjon avaldab iga piirkonna puhul VISi töölerakendamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
6.  Ükski liikmesriik ei saa tutvuda teiste liikmesriikide poolt VISi edastatud andmetega enne, kui kõnealune liikmesriik või teda esindav teine liikmesriik alustab andmete sisestamist kooskõlas lõigetega 1 ja 3.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 35 d (uus)
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 48 a (uus)
35d)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 48a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.   Artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9cb ja artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.   Artikli 9cb ja artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – pealkiri
Jälgimine ja hindamine
Põhiõigustele avaldatava mõju jälgimine ja hindamine
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 1
1.  Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.
1.  Eu-LISA kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega, ning jälgida põhiõigustest kinnipidamist, sh et oleks tagatud õigus isikuandmete kaitsele, õigus mittediskrimineerimisele, lapse õigused ning õigus juurdepääsuks tõhusale õiguskaitsevahendile.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 2
2.  Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega.
2.  Tehnilise hoolduse eesmärkidel on eu-LISAl juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 3
3.  Eu-LISA esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta.
3.  Eu-LISA esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse ja kulude kohta. See aruanne sisaldab projektialaste edusammude ja kulude ülevaadet, finantsmõju hinnangut ning teavet kõigi tehniliste probleemide ja riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi kogukulusid.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõik 3 a (uus)
3a.  Arendusprotsessis ilmnevate viivituste korral teavitab eu-LISA esimesel võimalusel Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et teavitada viivituste põhjustest ning ajalistest ja finantsilistest tagajärgedest.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  otsingute tegemise täpne eesmärk, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liik;
a)  otsingute tegemise täpne eesmärk, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liik ning alla 12-aastaste laste andmetele juurdepääs;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  selliste juhtumite arv ja liik, mille puhul kasutati artikli 22m lõikes 2 osutatud kiireloomulist menetlust, sealhulgas juhtumid, kus keskne juurdepääsupunkt ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  statistika lastega kaubitsemise kohta, sealhulgas isikusamasuse eduka tuvastamise juhtumid.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 4 – lõik 2
Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.
Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks. Komisjon koondab aastaaruanded põhjalikku aruandesse, mis avaldatakse sama aasta 30. detsembriks.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 38
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 50 – lõige 5
5.  Komisjon koostab iga nelja aasta järel VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Komisjon koostab iga kahe aasta järel VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkide ja tehtud kulutustega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, selle mõju põhiõigustele, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 39
Määrus (EÜ) nr 767/2008
1.lisa – pealkiri
(39)  liite pealkiri asendatakse järgmisega:
välja jäetud
Artikli 31 lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
IIIa peatükk – artikkel 22a – lõige 1a (uus)
1a.  Asutus, mille pädevuses on otsuse tegemine, loob enne otsuse tegemist isikliku toimiku.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
IIIa peatükk – artikkel 22a – lõige 3
3.  Kui dokumendi omanik on taotluse esitanud rühma liikmena või koos perekonnaliikmega, loob ametiasutus isikliku toimiku iga rühma kuuluva isiku kohta ning lingib nende isikute toimikud, kes esitasid taotluse koos ja kellele anti pikaajaline viisa või elamisluba.
3.  Kui dokumendi omanik on taotluse esitanud rühma liikmena või koos perekonnaliikmega, loob ametiasutus isikliku toimiku iga rühma kuuluva isiku kohta ning lingib nende isikute toimikud, kes esitasid taotluse koos ja kellele anti pikaajaline viisa või elamisluba. Vanemate või eestkostjate avaldusi ei eraldata laste avaldustest.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 1
1.  VISis töödeldakse toimikuid päringutabamuste kindlakstegemiseks üksnes eesmärgiga hinnata, kas isik võib ohustada liikmesriikide avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvatervist vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktile e. VIS vaatab läbi iga toimiku eraldi.
1.  VISis töödeldakse toimikuid päringutabamuste kindlakstegemiseks üksnes eesmärgiga hinnata, kas isik võib ohustada liikmesriikide avalikku korda või sisejulgeolekut vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktile e. VIS vaatab läbi iga toimiku eraldi.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 2
2.  Iga kord, kui pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise või andmisest keeldumise korral luuakse isiklik toimik vastavalt artiklile 22d, teeb VIS päringu [koostalitlusvõime määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b, c, f ja g osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS-TCN-süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) sisalduvate asjaomaste andmetega.
2.  Iga kord, kui seoses pikaajalise viisa või elamisloaga luuakse isiklik toimik vastavalt artiklile 22c, teeb VIS päringu [koostalitlusvõime määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b, c, f ja g osutatud andmeid. VIS kontrollib:
a)   kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SISis kadunuks, varastatuks, õigusvastaselt omandatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
b)   kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele SLTD andmebaasis kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
c)   kas SISis on taotleja kohta sisestatud hoiatusteade, et tema suhtes kehtib riiki sisenemise ja riigis viibimise keeld;
d)   kas SISis on taotleja kohta hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
e)   kas taotleja ja tema reisidokument vastavad ETIASe kesksüsteemis olevale reisiloale, mis on tagasi lükatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud;
f)   kas taotleja ja tema reisidokument on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas;
g)   kas sama isiku kohta käivad andmed on juba VISis registreeritud;
h)   ega taotluses reisidokumendi kohta esitatud andmed ei vasta mõnele teisele pikaajalise viisa või elamisloa taotlusele, mis on seotud muude isikuandmetega;
i)   kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud otsingu tulemusel selgub, et taotleja on sel ajal või varem viibimisaega ületanud;
j)   kas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis on märge, et taotleja on saanud sisenemiskeelu;
k)   kas VISis on registreeritud otsus taotlejale lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
l)   kas VISis on registreeritud otsus taotlejale pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
m)   kas Europolis on registreeritud taotleja isikutuvastusandmeid;
n)   kas alaealise taotleja puhul on tema vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja kohta on SISis hoiatusteade, et:
i)   teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks;
ii)   ta on SISis registreeritud hoiatusteate kohaselt saanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu;
iii)   ta omab reisidokumenti, mis on määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud jälgimisnimekirjas.
Käesolev lõige ei tohi mingil põhjusel takistada varjupaigataotluse esitamist. Kui viisataotluse esitab vägivaldse kuriteo, näiteks tema sponsori toime pandud koduvägivalla või inimkaubanduse ohver, tuleb VISi esitatud toimik eraldada sponsori omast, nii et ohvrit saaks kaitsta edasise ohu eest.
Valetabamuse ohu vältimiseks tuleks alla 14-aastaste laste või üle 75-aastaste eakatega seotud päringute puhul, mis tehakse rohkem kui viis aastat enne vastet võetud biomeetriliste tunnuste abil ja mis ei kinnita kolmanda riigi kodaniku isikusamasust, kohaldada kohustuslikku käsitsi kontrollimist biomeetriliste andmete ekspertide poolt.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 3
3.  VIS lisab isiklikku toimikusse viite iga lõigete 2 ja 5 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe isiklikku toimikusse.
3.  VIS lisab isiklikku toimikusse viite iga lõigete 2 ja 5 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe isiklikku toimikusse. Ei registreerita muid andmeid kui viide päringutabamusele ja andmete koostaja.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 3a (uus)
3a.  Kui päring tehakse SLTD andmebaasist, ei või neid andmeid, mida Euroopa otsinguportaali kasutaja päringu tegemiseks kasutas, jagada Interpoli andmete omanikega.
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
4.  Artikli 2 lõike 2 punkti f kohaldamiseks tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohastes päringutes võrrelda artikli 22c lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:
4.  Artikli 2 lõike 2 punkti f kohaldamiseks seoses antud või pikendatud pikaajalise viisaga tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohastes päringutes võrrelda artikli 22c lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
(d)  hoiatusteade diskreetse ja erikontrolli alla kuluvate isikute kohta.
d)  hoiatusteade diskreetse, erikontrolli või uurimiskontrolli alla kuluvate isikute kohta.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 4 – lõik 2
Kui käesolevas lõikes osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele ning võtab vajalikud järelmeetmed.
Artikli 9a lõikeid 5a, 5b, 5c ja 5d ning artikleid 9c, 9ca ja 9cb kohaldatakse mutatis mutandis järgmiste erisätete kohaselt.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 6
6.  Kui pikaajalise viisa või elamisloa annab välja või kui seda pikendab liikmesriigi konsulaarasutus, kohaldatakse artiklit 9a.
välja jäetud
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22b – lõige 7
7.  Kui elamisloa annab välja või seda pikendab või kui pikaajalist viisat pikendab liikmesriigi territooriumil olev ametiasutus, kohaldatakse järgmist:
välja jäetud
(a)  see asutus kontrollib, kas isiklikus toimikus sisalduvad andmed vastavad VISis olevatele andmetele või andmetele mõnes päringuga hõlmatud ELi infosüsteemis/andmebaasis, Europoli andmetele või Interpoli andmebaasides olevatele andmetele vastavalt lõikele 2;
(b)  kui lõike 2 kohane päringutabamus on seotud Europoli andmetega, teatatakse sellest Europoli riiklikule üksusele järelemeetmete võtmiseks;
(c)  kui andmed ei ole vastavuses ja lõigete 2 ja 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab ametiasutus valetabamuse taotlustoimikust;
(d)  kui avastatakse andmete vastavus või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, võtab ametiasutus päringutabamuse aluseks olnud andmete suhtes meetmeid vastavalt lõikele 4, tegutsedes kooskõlas ELi ja riiklikes õigusaktides sätestatud menetluste, tingimuste ja kriteeriumidega.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22c – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
(a)  perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg; praegune kodakondsus (praegused kodakondsused); sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;
a)  perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaasta; praegune kodakondsus (praegused kodakondsused); sugu; sünnikoht ja -riik;
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22c – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f
(f)  dokumendi omaniku näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt;
f)  dokumendi omaniku näokujutis kohapeal tehtud fotolt;
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22d – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kui tehakse otsus keelduda pikaajalise viisa või elamisloa andmisest, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud, loob pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus viivitamata isikliku toimiku ja sisestab sellesse järgmised andmed:
Kui tehakse otsus keelduda pikaajalise viisa või elamisloa andmisest, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud, loob pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus viivitamata isikliku toimiku ja sisestab sellesse järgmised andmed:
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22d – lõik 1 – punkt e
e.   taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress;
e)   taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress;
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22d – lõik 1 – punkt f
f.   taotleja näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt;
f)   taotleja näokujutis kohapeal tehtud fotolt;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22d – lõik 1 – punkt h
h.   märge selle kohta, et pikaajalise viisa või elamisloa andmisest on keeldutud, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;
h)   märge selle kohta, et pikaajalise viisa või elamisloa andmisest on keeldutud, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22g – lõige 1
1.  Euroopa Liidu välispiiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevatele pädevatele asutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti e nõude kohaselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist.
1.  Euroopa Liidu välispiiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevatele pädevatele asutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti e nõude kohaselt ühegi liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22g – lõige 2 – punkt e
(e)  artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod.
e)  artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud näokujutised.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22h – lõige 1
1.  Asutustele, kes on pädevad liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, ja vajaduse korral politseiasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist.
1.  Asutustele, kes on pädevad liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22h – lõige 2 – punkt e
(e)  artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod.
e)  artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud näokujutised.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22k – lõige 1
1.  Liikmesriigid määravad õiguskaitseasutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid VISi salvestatud andmetes.
1.  Liikmesriigid määravad õiguskaitseasutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid VISi salvestatud andmetes artiklis 22n osutatud asjakohastel ja rangelt määratletud juhtudel. Nendel ametiasutustel on lubatud teha päringuid alla 12-aastaseid lapsi käsitlevates andmetes üksnes selleks, et kaitsta kadunud lapsi ja raskete kuritegude ohvriks langenud lapsi.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22k – lõige 2
2.  Iga liikmesriik peab määratud asutuste nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.
2.  Iga liikmesriik peab määratud asutuste rangelt piiratud nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22l – lõige 2 – lõik 2
Keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites sõltumatult ega saa lõikes 1 osutatud Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.
Keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites täiesti sõltumatult ega saa lõikes 1 osutatud Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22m – lõige 3
3.  Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs VISi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik VISile juurdepääsu saanud asutused sellised andmed ning teavitavad kõnealusest kustutamisest keskseid juurdepääsupunkte.
3.  Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs VISi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik VISile juurdepääsu saanud asutused viivitamata sellised andmed ning teavitavad kõnealusest kustutamisest keskseid juurdepääsupunkte.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Määratud asutused saavad päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1.  Ilma et see piiraks [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artikli 22 kohaldamist, saavad määratud asutused päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 1 – punkt ca (uus)
ca)  sõrmejälgede alusel tehtavate otsingute korral on otsuse 2008/615/JSK alusel tehtud eelnevalt otsing teiste liikmesriikide sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemides, kui sõrmejälgedega võrdlemine on tehniliselt võimalik, ning see otsing on täielikult läbi viidud või otsingut ei ole täielikult läbi viidud 24 tunni jooksul alates selle alustamisest.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 1 – punkt d
(d)  vastavalt [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse määruse artikli 22 lõike 5 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis.
d)  vastavalt [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artikli 22 lõike 5 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  VISi andmetega tutvumine piirdub päringute tegemisega mis tahes järgmiste isikliku toimiku andmete alusel:
3.  VISi andmetega tutvumine piirdub päringute tegemisega mis tahes järgmiste taotlustoimiku või isikliku toimiku andmete alusel:
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 3 – punkt a
(a)  perekonnanimi (perekonnanimed), eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus (kodakondsused) ja/või sugu;
a)  perekonnanimi (perekonnanimed), eesnimi (eesnimed), sünniaasta, kodakondsus (kodakondsused) ja/või sugu;
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 3a (uus)
3a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande isiku tuvastamiseks näokujutiste kasutamiseks nõutava tehnoloogia teostatavuse, kättesaadavuse, töövalmiduse ja usaldusväärsuse kohta.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 3b (uus)
3b.  Lõike 3 punktis e osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22n – lõige 4
4.  Kui VISis tehtud päring annab tabamuse, saadakse juurdepääs kõikidele selles lõikes loetletud andmetele ja muudele isikliku toimiku andmetele, sealhulgas mis tahes dokumendi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise andmetele. Artikli 9 lõike 4 punktis l osutatud andmetele, mis on registreeritud taotlustoimikus, saadakse juurdepääs ainult juhul, kui selleks on esitatud sõnaselge põhjendatud taotlus, mis on pärast sõltumatut kontrolli heaks kiidetud.
4.  Kui VISis tehtud päring annab tabamuse, saadakse juurdepääs kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 loetletud andmetele ja muudele taotlustoimiku või isikliku toimiku andmetele, sealhulgas mis tahes dokumendi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise andmetele. Artikli 9 lõike 4 punktis l osutatud andmetele, mis on registreeritud taotlustoimikus, saadakse juurdepääs ainult juhul, kui selleks on esitatud sõnaselge põhjendatud taotlus, mis on pärast sõltumatut kontrolli heaks kiidetud.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22o – lõik 1
Erandina artikli 22n lõikest 1 ei nõuta määratud asutustelt selles lõikes sätestatud tingimuste täitmist, kui VISis tehakse päring kadunud, röövitud või inimkaubanduse ohvriks langenud isiku tuvastamiseks, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et VISi andmed aitavad kaasa tema tuvastamisele ja/või konkreetsele inimkaubandusjuhtumi uurimisele. Selliste asjaolude korral võivad määratud asutused teha VISis päringu isiku sõrmejälgede alusel.
Erandina artikli 22n lõikest 1 ei nõuta määratud asutustelt selles lõikes sätestatud tingimuste täitmist, kui VISis tehakse päring kadunud, röövitud või inimkaubanduse ohvriks langenud isiku, eelkõige lapse tuvastamiseks, kelle puhul on tõsine põhjus arvata, et VISi andmed aitavad kaasa tema tuvastamisele ja konkreetsele inimkaubandusjuhtumi uurimisele. Selliste asjaolude korral võivad määratud asutused teha VISis päringu isiku sõrmejälgede alusel.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22o – lõik 2
Kui isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring artikli 9 punktis a ja b osutatud andmete alusel.
Kui isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring artikli 9 lõike 4 punktis a ja b või artikli 22c lõike 2 punktis a ja b osutatud andmete alusel.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22o – lõik 3
VISis tehtud päring annab tabamuse korral juurdepääsu kõikidele artiklis 9 ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud andmetele.
VISis tehtud päring annab tabamuse korral juurdepääsu kõikidele artiklis 9, artiklis 22c või artiklis 22d ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 või artikli 22a lõikes 3 osutatud andmetele.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22p – lõige 3
3.  Europoli määratud asutus võib esitada põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on salvestatud VISis, artikli 22k lõikes 3 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22l lõikes 1 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.
3.  Europoli määratud asutus võib esitada põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on salvestatud VISis, artikli 22l lõikes 2 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22l lõikes 1 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22q – lõige 1
1.  Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IIIc peatükiga taotletud juurdepääsust VISi andmetele, registreeritakse logisse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.
1.  Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IIIb peatükiga taotletud juurdepääsust VISi andmetele, salvestatakse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse suhtes järelevalve teostamiseks, andmete töötlemise seaduslikkuse, nende tervikluse, turvalisuse ja põhiõigustele avalduva võimaliku mõju jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.
Kirjeid või dokumente tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta loata juurdepääsu eest ja need tuleb kustutada kaks aastat pärast nende loomist, välja arvatud juhul, kui neid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22q – lõige 2 – punkt g
(g)  kooskõlas siseriiklike normidega või määrusega (EL) 2016/794, otsingu teinud ametniku ning selleks korralduse andnud ametniku kordumatu kasutajatunnus.
g)  kooskõlas siseriiklike normidega või määrusega (EL) 2016/794, või kui see on asjakohane, määrusega (EÜ) 2018/1725 otsingu teinud ametniku ning selleks korralduse andnud ametniku kordumatu kasutajatunnus.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22q – lõige 3
3.  Logifaile ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Käesoleva määruse artiklis 50 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logifaile, mis ei sisalda isikuandmeid. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel, kes vastutab taotluse vastuvõetavuse kontrollimise ning andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logifailidele.
3.  Logifaile ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks, põhiõigustele avalduva mõju jälgimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Käesoleva määruse artiklis 50 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logifaile, mis ei sisalda isikuandmeid. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel, kes vastutab andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logifailidele.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 40
Määrus (EÜ) nr 767/2008
Artikkel 22ra (uus)
Artikkel 22ra
Selliste isikuandmete kaitse, millele on antud juurdepääs kooskõlas IIIb peatükiga
1.   Iga liikmesriik tagab, et direktiivi (EL) 2016/680 kohaselt vastu võetud riigisiseseid õigusakte ning õigus- ja haldusnorme kohaldatakse ka tema riiklike ametiasutuste juurdepääsu suhtes VISile käesoleva peatüki alusel, sealhulgas seoses nende isikute õigustega, kelle andmetele saadakse sel viisil juurdepääs.
2.   Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus kontrollib liikmesriikide poolt käesoleva peatüki kohaselt isikuandmetele juurdepääsu andmise seaduslikkust, sealhulgas nende andmete VISi ja VISist edastamise seaduslikkust. Kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 41 lõikeid 3 ja 4.
3.   Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja selle üle teeb järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor.
4.   VISis olevaid isikuandmeid, millele saadi juurdepääs kooskõlas käesoleva peatükiga, töödeldakse üksnes selliste konkreetsete juhtumite ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille puhul liikmesriik või Europol on teavet palunud.
5.   eu-LISA, määratud asutused, kesksed juurdepääsupunktid ja Europol peavad otsingute kohta logisid, nagu on osutatud artiklis 22q, et määruse (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus ja Euroopa Andmekaitseinspektor saaksid kontrollida andmetöötluse vastavust liidu ja liikmesriigi andmekaitsenormidele. Muudel juhtudel peale andmete nimetatud eesmärgil säilitamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast 30 päeva möödumist, välja arvatud juhul, kui neid isiku- ja otsinguandmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – pealkiri
Otsuse 2004/512/EÜ muutmine
Otsuse 2004/512/EÜ kehtetuks tunnistamine
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1
Otsus 2004/512/EÜ
Artikkel 1 – lõige 2
Otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
Otsus 2004/512/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kõnealusele otsusele käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 767/2008 kooskõlas 2. lisas esitatud vastavustabeliga.
2.  Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:
a)  [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] osutatud ühine isikuandmete hoidla;
b)  keskne infosüsteem (edaspidi „viisainfosüsteem“);
c)  iga liikmesriigi liides (edaspidi „riigi liides“), mis võimaldab ühenduda liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil ühenduda liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;
d)  sideinfrastruktuur keskse VISi ja riikide liideste vahel;
e)  turvaline sidekanal keskse VISi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;
f)  turvaline sideinfrastruktuur keskse VISi ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;
g)  mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);
h)  vedajate võrguvärav;
i)  turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VIS ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid (Interpoli süsteemid/andmebaasid) saavad omavahel sidet pidada;
j)  teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks.
VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 10 – lõige 3 – punkt c
c)  esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud standarditele vastava foto või esimese taotluse korral ja seejärel maksimaalselt iga 59 kuu järel käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava foto;
c)  lubab esimese taotluse korral ja seejärel maksimaalselt iga 59 kuu järel võtta kohapeal käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava näokujutise;
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 13 – lõige 2 – taane 1
–  foto, mis tehakse taotluse esitamise ajal kohapeal ja registreeritakse digitaalselt;
–  näokujutis, mis tehakse taotluse esitamise ajal kohapeal.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1
Kui uue taotluse esitamise kuupäevaks on möödunud vähem kui 59 kuud varasema taotluse esitamisest ning varasema taotluse menetlemise käigus on taotlejalt kogutud sõrmejäljed ja temast kohapeal tehtud foto, mis on sisestatud VISi ja piisava kvaliteediga, võib need kopeerida uude taotlusse.
Kui uue taotluse esitamise kuupäevaks on möödunud vähem kui 59 kuud varasema taotluse esitamisest ning varasema taotluse menetlemise käigus on taotlejalt kogutud sõrmejäljed ja temast kohapeal tehtud foto, mis on sisestatud VISi ja piisava kvaliteediga, kopeeritakse need uude taotlusse.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 13 – lõige 7 – punkt a
„a) alla 6-aastased lapsed;“;
„a) alla 6‑aastased lapsed ja üle 70‑aastased isikud;“;
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21 – lõige 3a – punkt a
(a)  Schengeni infosüsteemis (SIS) ja Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) selle kohta, kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) toimikus registreeritud reisidokumendile;
a)  Schengeni infosüsteemis (SIS) ja Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) selle kohta, kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile;
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21 – lõige 3a – punkt g
(g)  ECRIS-TCN-süsteemis selle kohta, kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed on selles andmebaasis registreeritud seoses terroriaktide või muude raskete kuritegudega;
välja jäetud
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige -1
-1.  Konkreetsed ohunäitajad on algoritm, mille abil saab teha määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsi, võrreldes taotlustoimikus salvestatud andmeid konkreetsete ohunäitajatega, mis osutavad julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suurele epideemiaohule. Konkreetsed ohunäitajad peavad olema VISis registreeritud.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu olemasolu hinnatakse järgmise teabe põhjal:
1.  Komisjon määratleb artikli 51a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täpsemalt ohud, mis on seotud julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohuga, tuginedes järgmisele:
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige 1 – punkt b
(b)  artikli 45a kohane VISi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul kaldub ebaseadusliku rände või julgeoleku- või rahvaterviseohtude tõttu tagasi lükatud viisataotluste määr tavapärasest kõrvale;
b)  artikli 45a kohane VISi statistika, millest ilmneb, et taotleja puhul kaldub ebaseadusliku rände või julgeolekuohtude tõttu tagasi lükatud viisataotluste määr tavapärasest kõrvale;
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige 2
2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ohtusid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Lõike 2 kohaselt kindlaks määratud konkreetsete ohtude põhjal kehtestatakse konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni:
3.  Käesoleva määruse ja lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaselt kindlaks määratud konkreetsete ohtude põhjal kehtestatakse konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni:
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige 6
6.  Konkreetsete ohunäitajate põhjal hindavad viisasid andvad asutused vastavalt artikli 21 lõikele 1, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu, ohtu liikmesriikide julgeolekule või suurt epideemiaohtu.
6.  Konkreetsete ohunäitajate põhjal hindavad viisasid andvad asutused vastavalt artikli 21 lõikele 1, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu liikmesriikide julgeolekule.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 21a – lõige 7
7.  Komisjon vaatab konkreetsed ohud ja konkreetsed ohunäitajad korrapäraselt läbi.
7.  Komisjon ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet vaatavad konkreetsed ohud ja konkreetsed ohunäitajad korrapäraselt läbi.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 39
4a)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:
Artikkel 39
„Artikkel 39
Töötajate käitumine
Töötajate käitumine ja põhiõiguste austamine
1.  Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu.
1.  Liikmesriikide konsulaadid tagavad, et taotlejad võetakse viisakalt vastu. Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust.
2.  Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.
2.  Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult põhiõigusi ja järgivad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkide suhtes.
3.  Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
3.  Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, nahavärvi, sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“;
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 39a (uus)
4b)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 39a
Põhiõigused
Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt. Esmajärjekorras tuleb arvesse võtta lapse huve.“;
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 810/2009
Artikkel 51a (uus)
5a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 51a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.   Artiklis 21a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumiskuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 21a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.   Artikli 21a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) 2017/2226
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, kasutavad vedajad veebiteenust, et kontrollida, kas lühiajaline viisa on kehtiv, sealhulgas kas sellega lubatud sisenemiste arv on juba ära kasutatud, kas selle omanik on ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega või vajaduse korral kas see kehtib reisi sihtkohaks oleva riigi territooriumil. Vedaja sisestab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud andmed. Veebiteenus annab nende põhjal vedajatele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“). Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vedajad kehtestavad autentimissüsteemi, et tagada ainult selleks luba omavatele töötajatele juurdepääs veebiteenusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.
3.  Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, kasutavad vedajad veebiteenust, et kontrollida, kas lühiajaline viisa on kehtiv, sealhulgas kas sellega lubatud sisenemiste arv on juba ära kasutatud, kas selle omanik on ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega või vajaduse korral kas see kehtib reisi sihtkohaks oleva riigi territooriumil. Vedaja sisestab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud andmed. Veebiteenus annab nende põhjal vedajatele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“). Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vedajad kehtestavad autentimissüsteemi, et tagada ainult selleks luba omavatele töötajatele juurdepääs veebiteenusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“/„NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399. Kui reisijatel ei ole VISis tehtud päringu tõttu lubatud pardale minna, peavad vedajad tagama reisijatele sellekohase teabe ning vahendid, et nad saaksid kasutada oma õigust saada juurdepääs VISis salvestatud isikuandmetele, ning lasta neid parandada või kustutada.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EL) 2017/2226
Artikkel 14 – lõige 3
2a)  Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Kui on vaja sisestada või ajakohastada viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid, võivad piirivalveasutused võtta VISist ning importida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides c–f ette nähtud andmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.
„3. Kui on vaja sisestada või ajakohastada viisaomaniku riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid, võivad piirivalveasutused võtta VISist ning importida riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 16 lõike 2 punktides c–f ette nähtud andmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18a.“;
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)
Määrus (EL) 2017/2226
Artikkel 15 – lõige 1
2b)  Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Kui on vaja luua isiklik toimik või ajakohastada artikli 16 lõike 1 punktis d ja artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud näokujutist, salvestatakse tegelik näokujutis.
„1. Kui on vaja luua isiklik toimik või ajakohastada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud näokujutist, salvestatakse tegelik näokujutis.“;
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)
Määrus (EL) 2017/2226
Artikkel 15 – lõige 1a (uus)
2c)  Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Artikli 16 lõike 1 punktis d osutatud näokujutis võetakse VISist ning imporditakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi.“;
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)
Määrus (EL) 2017/2226
Artikkel 15 – lõige 5
2d)  Artikli 15 lõige 5 jäetakse välja.
5.   Kahe aasta jooksul pärast riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutuselevõttu koostab komisjon aruande VISi salvestatud näokujutiste kvaliteedistandardite ja selle kohta, kas need võimaldavad biomeetrilist võrdlemist, eesmärgiga kasutada VISi salvestatud näokujutisi piiridel ja liikmesriikide territooriumil nende kolmandate riikide kodanike isikusamasuse kontrollimiseks, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, ilma et peaks neid näokujutisi salvestama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Komisjon edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, kaasnevad selle aruandega seadusandlikud ettepanekud, sealhulgas ettepanekud muuta käesolevat määrust, määrust (EÜ) nr 767/2008 või mõlemat seoses VISi salvestatud kolmandate riikide kodanike näokujutiste kasutamisega käesolevas lõikes osutatud eesmärkidel.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1 – punkt 2
Koostalitlusvõimet käsitlev määrus 2018/XX
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b
b)  määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c, artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a, b, c, f ja g osutatud andmed;
b)  määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktides a–cc, artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a, b, c, f ja g osutatud andmed;
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast jõustumise kuupäeva], välja arvatud rakendusakte ja delegeeritud õigusakte käsitlevad sätted, mis on sätestatud artikli 1 punktides 6, 7, 26, 27, 33 ja 35, artikli 3 punktis 4 ja artikli 4 punktis 1, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Komisjon esitab [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse täielikuks rakendamiseks tehtavate ettevalmistuste seisu kohta. Aruanne sisaldab lisaks üksikasjalikku teavet kulude kohta ja teavet mis tahes riskide kohta, mis võivad mõjutada süsteemi üldkulusid.

Varjupaiga- ja Rändefondi loomine ***I
PDF 407kWORD 129k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (COM(2018)0471 – C8-0271/2018 – 2018/0248(COD))
P8_TA(2019)0175A8-0106/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
PDF 339kWORD 119k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (COM(2018)0473 – C8-0272/2018 – 2018/0249(COD))
P8_TA(2019)0176A8-0089/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Sisejulgeolekufondi loomine ***I
PDF 320kWORD 123k
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufond (COM(2018)0472 – C8-0267/2018 – 2018/0250(COD))
P8_TA(2019)0177A8-0115/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Piiritusjookide määratlemine, esitlemine ja märgistamine ning nende geograafiliste tähiste kaitse ***I
PDF 414kWORD 141k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset (COM(2016)0750 – C8-0496/2017 – 2016/0392(COD))
P8_TA-PROV(2019)0178A8-0021/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0750),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2 ning artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0496/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Itaalia Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0021/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab omaparlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008

P8_TC1-COD(2016)0392


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008(5) on osutunud piiritusjookide sektori reguleerimisel edukaks. Arvestades aga viimase aja kogemusi ja tehnoloogilisi uuendusi, turu arengut ja tarbijate kasvavaid ootusi, tuleb siiski ajakohastada piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise norme ning vaadata läbi piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise ja kaitse nõuded.

(2)  Piiritusjookidele kohaldatavad normid peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, kaotada teabe asümmeetria, hoida ära eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi. Need peaksid kaitsma liidu piiritusjookide saavutatud maine nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui need tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata selle traditsioonilisi omadusi.

(3)  Piiritusjoogid on liidu põllumajanduse oluline müügiväljund ja piiritusjookide valmistamine on selle majandusharuga tihedalt seotud. ▌See seos määrab kindlaks liidus valmistatud piiritusjookide kvaliteedi, ohutuse ja maine. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandusliku toidutööstusega.

(4)  Piiritusjookide suhtes kohaldatavad õigusnormid kujutavad endast erijuhtumit, võrreldes üldnormidega, mis on sätestatud põllumajandusliku toidutööstuse jaoks, ja neis tuleks arvesse võtta ka eri liikmesriikides kasutatavaid traditsioonilisi valmistamismeetodeid.

(5)  ▌Käesolevas määruses tuleks sätestada piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise selged kriteeriumid, ilma et see piiraks liidu erinevate ametlike keelte ja tähestike kasutamist. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ka nõuded põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide valmistamisel ning piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.

(6)  Et tulla vastu tarbijate ootustele ja järgida traditsioonilisi valmistusviise, peaksid piiritusjookide valmistamiseks kasutatav etüülalkohol ja destillaadid olema eranditult põllumajanduslikku päritolu.

(7)  Tarbijate huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi liidu turule lastud piiritusjookide suhtes, olenemata sellest, kas need on valmistatud liikmesriikides või kolmandates riikides. Selleks et säilitada liidus valmistatud piiritusjookide maine maailmaturul ja seda parandada, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka liidus ekspordiks toodetavate piiritusjookide suhtes.

(8)  ▌Piiritusjookide määratlustes ja tehnilistes nõuetes ning piiritusjookide kategooriateks liigitamisel tuleks jätkuvalt võtta arvesse traditsioonilisi valmistusviise. ▌Ühtlasi tuleks kehtestada erinormid teatavate piiritusjookide jaoks, mis ei kuulu loetelus esitatud kategooriate alla.

(9)  Piiritusjookide suhtes kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1333/2008(6) ning (EÜ) nr 1334/2008(7). Siiski oleks vaja kehtestada lisanormid toiduvärvide ning lõhna- ja maitseainete kohta, mida tuleks kohaldada üksnes piiritusjookide suhtes. Samuti on vaja sätestada lisanormid lõhna- ja maitseainete, toiduvärvide ja muude lubatud koostisosade lahjendamise ja lahustamise kohta, mida tuleks kohaldada üksnes alkohoolsete jookide valmistamise suhtes.

(10)  Kehtestada tuleks liidu turule lastavate piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise normid selleks, et tagada kogu liidus selliste seaduslike nimetuste ühtlustatud kasutamine ning tarbijatele esitatava teabe läbipaistvus.

(11)  Võttes arvesse piiritusjookide sektori olulisust ja keerukust, on asjakohane kehtestada piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise erinormid, millega reguleeritakse eelkõige kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kasutatavaid seaduslikke nimetusi, geograafilisi tähiseid, liitnimetusi ja viiteid.

(12)  Piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011(8), kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse piiritusjookide sektori olulisust ja keerukust, on asjakohane kehtestada käesolevas määruses piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise erinormid, mis lähevad määrusest (EL) nr 1169/2011 kaugemale. Need erinormid peaksid hoidma ära ka sõna „piiritusjook“ ja piiritusjookide seaduslike nimetuste väärkasutamise toodete puhul, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud määratlustele ja nõuetele.

(13)  Selleks et liitnimetusi ja viiteid kasutataks liikmesriikides ühetaoliselt ning et tarbijatele antaks piisavat teavet, millega neid kaitstakse eksitamise eest, on vaja sätestada nende kasutus piiritusjookide ja muude toiduainete esitlemisel. Nende sätete eesmärk on ühtlasi kaitsta esitletavate piiritusjookide mainet.

(14)  Selleks et anda tarbijatele asjakohast teavet, tuleks sätestada miksitud piiritusjoogina või seguna käsitatavate piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise normid.

(15)  Kuigi on oluline tagada, et üldjuhul viitab piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel esitatud laagerdumisaeg või vanus üksnes lühima laagerdumisajaga alkoholikomponendile, peaks liikmesriikides kasutatavate traditsiooniliste laagerdumisprotsesside arvesse võtmiseks olema delegeeritud õigusaktiga võimalik sätestada erand sellest üldnormist ja asjakohased kontrollimehhanismid brandy puhul, mis on valmistatud traditsioonilist dünaamilist criaderas y solera või solera e criaderas laagerdamissüsteemi kasutades.

(16)  Selleks et tagada õiguskindlus ja tarbijatele piisav teave, ei tohiks tooraine nimetuste või omadussõnade kasutamine teatavate piiritusjookide seaduslike nimetustena välistada selliste toorainete või omadussõnade kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Samadel põhjustel ei tohiks saksakeelse sõna -geist“ kasutamine piiritusjoogikategooria seadusliku nimetusena välistada kõnealuse sõna kasutamist muude piiritusjookide seaduslikku nimetust või muude alkohoolsete jookide nimetust täiendava väljamõeldud nimena, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

(17)  Selleks et tagada tarbijatele piisav teave ja edendada kvaliteetseid valmistamismeetode, peaks olema võimalik, et piiritusjookide seaduslikku nimetust täiendatakse sõnaga „kuiv“ või „dry“, st liikmesriigi keelde või keeltesse tõlgituna või tõlkimata, nagu käesolevas määruses kaldkirjas esitatud, kui piiritusjooki ei ole magustatud. Kooskõlas põhimõttega, et toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige andes mõista, et toit on eriomadustega, kui tegelikult kõik samalaadsed toidud on selliste omadustega, ei tuleks seda reeglit siiski kohaldada piiritusjookide suhtes, mida käesoleva määruse kohaselt ei tohi magustada, seda isegi maitse ümardamiseks, eriti whisky või whiskey suhtes. Seda reeglit ei tuleks kohaldada ka gin’i, destilleeritud gin’i ja London gin’i suhtes, millele tuleks jätkuvalt kohaldada magustamise ja märgistamise erinorme. Likööride puhul võib selliste likööride märgistamisel, millele on iseloomulik eelkõige kirbe, kibe, terav, mõrkjas, hapu või tsitruse maitse, nende magustamise astmest olenemata kasutada sõnu „kuiv“ või „dry“. Selline märgistamine ei peaks olema tarbijat eksitav, kuna likööride puhul on nõutav minimaalne suhkrusisaldus. Seetõttu ei tuleks likööride puhul märget „kuiv“ või „dry“ käsitada viitena sellele, et piiritusjooki ei ole magustatud.

(18)  Et võtta arvesse tarbijate ootusi seoses viina valmistamisel kasutatava toorainega, eelkõige traditsiooniliselt viina tootvates liikmesriikides, tuleks esitada piisav teave kasutatud tooraine kohta juhul, kui viin on valmistatud muudest põllumajandusliku päritoluga toorainest kui teravili või kartul või mõlemad.

(19)  Selleks et tagada vanuse ja märgistamise norme käsitlevate õigusaktide kohaldamine ja seda kontrollida ning et tõkestada pettusi, tuleks elektroonilistes haldusdokumentides iga piiritusjoogi seadusliku nimetuse ja laagerdumisaja esitamine teha kohustuslikuks.

(20)  Mõnel juhul võivad toidukäitlejad ▌soovida osutada piiritusjoogi lähtekohale, mis ei ole geograafiline tähis või kaubamärk, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. ▌Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted lähtekoha märkimiseks piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel. Lisaks sellele ei tuleks määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud kohustust märkida peamise koostisaine päritoluriik või lähtekoht kohaldada piiritusjookide puhul isegi siis, kui piiritusjoogi peamise koostisaine päritoluriik või lähtekoht ei ole sama, kui selle piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel märgitud lähtekoht.

(21)  Teatavate piiritusjookide maine kaitsmiseks tuleks ette näha sätted, millega reguleeritakse seaduslike nimetuste tõlget, transkriptsiooni ja transliteratsiooni ekspordi eesmärgil.

(22)  Käesoleva määruse järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks piiritusjookide valmistamisel kasutatavate piiritusjookide ja etüülalkoholi analüüsimiseks kehtestada liidu võrdlusanalüüsimeetodid.

(23)  Selleks et ära hoida saastumisriski seoses pliid sisaldavate kapslitega ja pliid sisaldava fooliumiga, eelkõige juhuslikku kokkupuudet nimetatud kapslite ja fooliumiga, ning nimetatud kapslite ja fooliumi pliijäätmetest põhjustatavat keskkonnareostust, peaks pliid sisaldavate kapslite või pliid sisaldava fooliumi kasutamine piiritusjookide mahutite sulgurites jääma endiselt keelatuks.

(24)  Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut („TRIPS‑leping“), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet („GATTi leping“), sealhulgas selle transiidivabadust käsitlevat artiklit V, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ(9). Et tugevdada nimetatud õigusraamistiku piires geograafiliste tähiste kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsingute vastu, peaks selline kaitse kehtima ka kauba suhtes, mis siseneb liidu tolliterritooriumile, kuid mida liidus ei lasta vabasse ringlusse, vaid suunatakse tolli eriprotseduuridele, nagu transiit, ladustamine, erikasutus või töötlemine.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012(10) piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks sätestada piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad normid. Geograafilised tähised peaks registreerima komisjon.

(26)  Kooskõlas TRIPS‑lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku registreeringu kustutamise menetlused ning samas tunnistada automaatselt ka liidus juba kaitstavate geograafiliste tähiste staatust. Selleks et muuta geograafiliste tähiste puhul menetlusnormid ▌kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevaks, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetlusnormide koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud põhjalikumad ja läbiproovitumad menetlusnormid. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave on elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada geograafiliste tähiste elektrooniline register. Määruse (EÜ) nr 110/2008 alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid tuleks käesoleva määruse alusel automaatselt kaitsta ja kanda need elektroonilisse registrisse. Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas esitatud geograafiliste tähiste kontrollimise lõpetama kooskõlas nimetatud määruse artikliga 20.

(27)  Toidu, veini ja aromatiseeritud veinitoodete geograafilisi tähiseid käsitlevate normide sidususe huvides tuleks registreeritud geograafilise tähisega piiritusjoogi tehnilist kirjeldust sisaldava toimiku puhul kasutada „tehnilise toimiku“ asemel mõistet „tootespetsifikaat“. Tehnilisi toimikuid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotluse osana, tuleks käsitada tootespetsifikaatidena.

(28)  Piiritusjookide kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vahelist seost tuleks selgitada, et täpsustada kaitse alla võtmisest keeldumise, tühistamise ja üheaegse kasutamise kriteeriume. Selgitus ei tohiks mõjutada õigusi, mille geograafiliste tähiste omajad on omandanud riigi tasandil või rahvusvaheliste lepingute alusel, mille liikmesriik on sõlminud enne liidu kaitsesüsteemi kehtestamist nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1576/89(11).

(29)  Selleks et säilitada piiritusjookide sektori mainet ja väärtust, on tähtis hoida kõrget kvaliteeditaset. Liikmesriikide asutused peaksid vastutama sellise kvaliteeditaseme tagamise eest käesoleva määruse täitmisega. Määruse ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil ▌olema võimalik selle täitmist jälgida ja kontrollida. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud jagama omavahel asjaomast teavet.

(30)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning eeskätt piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse saavutamiseks oma territooriumil valmistatud piiritusjookide valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid norme, kui on sätestatud käesolevas määruses.

(31)  Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia arengut ja asjakohaste rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, vajadust parandada valmistamise ja turustamise majanduslikke tingimusi, võtta arvesse traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja ▌importivate kolmandate riikide õigust ning selleks, et tagada tootjate ja toidukäitlejate õigustatud huvid seoses geograafiliste tähiste kaitsega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses piiritusjookide tehniliste mõistete ja nõuete muutmise ja nende suhtes erandite tegemisega; uute magusainete lubamisega; brandy laagerdumisaja või vanuse märkimisega seotud eranditega ning laagerdumisprotsessi järelevalve eest vastutavate asutuste avaliku registri loomisega; piiritusjookide geograafiliste tähiste elektroonilise registri loomisega ning üksikasjalike normidega kõnealuse registri vormi ja sisu kohta; geograafilise tähise kaitse taotlustega seotud täiendavate tingimuste ja riigisisese eelmenetlusega, komisjonipoolse taotluse läbivaatamisega, vaidlustamismenetluse ja geograafiliste tähiste registreeringute kustutamisega; tootespetsifikaatide muutmise menetluse tingimuste ja nõuetega ning teatavate mõistete muutmisega ja nende suhtes erandite tegemisega ning kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise nõueteega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(32)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses koonddokumendi avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas ja seoses otsustega nimetuste registreerimise kohta geograafiliste tähistena, kui ei esitata vastulauset ega vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet või kui esitati vastuvõetud põhjendatud vastuväide ning jõuti kokkuleppele.

(33)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses õigusormidega, milles käsitletakse uute magusainete kasutamist; liikmesriikide esitatavat teavet asutuste kohta, mille nad on määranud tegema järelevalvet laagerdumisprotsessi üle; päritoluriigi või lähtekoha märkimist piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel; liidu kaitstud geograafiliste tähiste sümboli kasutamist; üksikasjalikke tehnilisi nõudeid etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaatide ja piiritusjookide analüüsimiseks kasutatavatele liidu võrdlusanalüüsimeetoditele; geograafiliste tähiste kasutamise üleminekuperioodi kehtestamist ja selle tähtaja pikendamist; taotluste rahuldamata jätmist juhul, kui registreerimistingimused ei ole täidetud juba enne avaldamist vastulause esitamise võimaldamiseks, vastulausete esitamise võimaldamiseks avaldatud geograafiliste tähiste registreerimist või registreerimistaotluse rahuldamata jätmist juhul, kui esitati vastulause ja kokkuleppele ei jõutud; tootespetsifikaadi liidu muudatuste heakskiitmist või tagasilükkamist; geograafiliste tähiste registreeringu kustutamise taotluste heakskiitmist või rahuldamata jätmist; tootespetsifikaadi vormi ja meetmeid, mis võetakse tootespetsifikaadis esitatava teabe puhul seoses geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelise seosega; geograafiliste tähistega seotud taotluste, vaidlustamise, muutmistaotluste ja muudatustest teatamise menetlust, vormi ja esitamist ning registreeringu kustutamise menetlust; liikmesriikide tehtavaid kontrolle; ning vajalikku teavet, mida tuleb käesoleva määruse kohaldamiseks vahetada. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(13).

(34)  Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu(14) rakendamise tagamiseks oli vaja ette näha erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ(15) lisas sätestatud piiritusjookide nimikogustest, et destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis valmistatud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu oleks võimalik lasta liidu turule Jaapani traditsioonilise suurusega pudelites. Erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1670(16) ning seda tuleks jätkuvalt kohaldada.

(35) Võttes arvesse nende muudatuste olemust ja ulatust, mida tuleb teha määruses (EÜ) nr 110/2008, on kõnealuses valdkonnas vajadus uue õigusraamistiku järele, et parandada õiguskindlust, selgust ja läbipaistvust. Määrus (EÜ) nr 110/2008 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

▌(36) Selleks et kaitsta tootjate ja sidusrühmade õigustatud huve saada kasu koonddokumentidele uue õigusraamistiku kohaselt pööratavast tähelepanust, tuleks võimaldada, et määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafilise tähise koonddokument avaldatakse asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.

(37)  Kuna geograafilisi tähiseid käsitlevad normid parandavad ettevõtjate kaitset, peaksid need olema kohaldatavad kahe nädala möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud nõuetelt käesoleva määruse nõuetele sujuva ülemineku soodustamiseks tuleks selleks siiski ette näha asjakohane kord.

(38)  Normide puhul, mis ei puuduta geograafilisi tähiseid, tuleks määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud nõuetelt käesoleva määruse nõuetele sujuva ülemineku soodustamiseks anda piisavalt aega.

(39)   Pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevi tuleks lubada olemasolevate piiritusjookide varude turustamist kuni nende ammendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA, MÕISTED ▌JA PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid

–  piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitse kohta;

–  ▌ alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate etüülalkoholi ja destillaatide kohta ning

–  piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise kohta muude toiduainete kui piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud ▌toodete suhtes, mis lastakse liidu turule, olenemata sellest, kas need on valmistatud liidus või kolmandates riikides, ning samuti siis, kui neid valmistatakse liidus ekspordiks.

3.  Seoses geograafiliste tähiste kaitsega kohaldub käesoleva määruse III peatükk ka liidu tolliterritooriumile sisenevatele kaupadele, mida ei lasta liidus vabasse ringlusesse.

Artikkel 2

Piiritusjookide määratlemine ja neile esitatavad nõuded

Käesoleva määruse tähenduses on piiritusjook ▌alkohoolne jook, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)  jook on ette nähtud inimtarbimiseks;

b)  jook on eriliste organoleptiliste omadustega;

c)  joogi minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, välja arvatud I lisa piiritusjookide puhul, mis vastavad 39. kategooria nõuetele;

d)  jook on valmistatud kas

i)  ▌ kasutades vahetult ühte järgmistest meetodidest või neid kombineerides:

−  ▌kääritatud saaduste destilleerimine koos lõhna- ja maitseainetega või maitsestavate toiduainetega või ilma;

−  taimematerjalide leotamine või samalaadne töötlemine põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või ▌piiritusjookides või nende omavahelises kombinatsioonis;

−  põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele järgmiste ainete lisamine eraldi või omavahel kombineerituna:

−  lõhna- ja maitseained, mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1334/2008,

−  toiduvärvid, mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1333/2008,

−  muud lubatud koostisosad, mida kasutatakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1333/2008 ja (EÜ) nr 1334/2008,

−  ▌magusained,

−  muud põllumajandustooted,

−  toiduained või

ii)  lisades joogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna:

−  muud piiritusjoogid,

−  põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol,

−  põllumajanduslikku päritolu destillaat,

−  muud toiduained;

e)  jook ei kuulu CN‑koodide 2203, 2204, 2205, 2206 ja 2207 alla;

f)   kui joogi valmistamisel on lisatud destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud vett, siis

i)  lisatud vee kvaliteet vastab nõukogu direktiivile 98/83/EÜ(17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/54/EÜ(18) ning

ii)  piiritusjoogi alkoholisisaldus vastab pärast vee lisamist endiselt sellistele minimaalsetele mahuprotsentidele, mis on ette nähtud käesoleva artikli punktis c või I lisas asjaomase piiritusjoogikategooria all.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „seaduslik nimetus“ – nimetus, mille all piiritusjook lastakse turule määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti n tähenduses;

2)   „liitnimetus“ – alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel I lisas piiritusjoogikategooria all esitatud seaduslik nimetus või selle piiritusjoogi geograafiline tähis, millest pärineb lõpptoote alkohol, millele on lisatud üks või mitu järgmistest:

a)  ühe või mitme muu toiduaine kui alkohoolse joogi nimetus, välja arvatud need toiduained, mida kasutatakse lisa kohaselt asjaomase piiritusjoogi valmistamiseks, või neist nimetustest tuletatud omadussõnad,

b)  sõna „liköör“ või „cream“;

3)   „viide“ – otsene või kaudne viide ühele või mitmele I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriates esitatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele, mis on muu kui viide, mida kasutatakse liitnimes või artikli 13 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud koostisosade loeteludes järgmiste kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel:

a)  toiduaine, mis ei ole piiritusjook, või

b)  piiritusjook, mis vastab I lisa 33.–40. kategooria nõuetele;

4)   „geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav piiritusjoogi geograafilise päritoluga;

5)   „tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama, ning millele määruses (EÜ) nr 110/2008 on osutatud kui tehnilisele toimikule;

6)  „rühm“ – mis tahes õiguslikus vormis ühendus, kuhu peamiselt kuuluvad asjaomase piiritusjoogi tootjad või töötlejad;

7)  „üldnimetus“ – piiritusjoogi nimetus, mis on muutunud liidus piiritusjoogi üldlevinud nimetuseks, kuigi see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust piiritusjooki algselt valmistati või turustati;

8)  „vaateväli“ – määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis k määratletud vaateväli;

9)  „miksima“ – lisama piiritusjoogile, mis kuulub mõnda I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriasse või millel on geograafiline tähis, ühte või mitut järgmistest:

a)  muid piiritusjooke, mis ei kuulu samasse I lisas sätestatud kategooriasse;

b)  põllumajanduslikku päritolu destillaati;

c)  põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi;

10)  „miksitud piiritusjook“ – miksimisel saadud piiritusjook;

11)   „segama“ – kahte või enamat sama kategooria piiritusjooki segama, kui nende koostises on üksnes vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

a)  valmistusmeetod;

b)  kasutatud destillaatorid;

c)  laagerdusaeg;

d)  valmistamise geograafiline piirkond;

sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse;

12)  „segu“ – segamisel saadud piiritusjook.

Artikkel 4

Tehnilised mõisted ja nõuded

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi tehnilisi mõisteid ja kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1)  „kirjeldamine – sõnad, mida kasutatakse piiritusjoogi märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, piiritusjoogi veodokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades, ning piiritusjoogi reklaamis;

2)   „esitlemine“ – sõnad, mida kasutatakse toote etiketil ning pakendil, samuti reklaamis ja müügikampaaniates, piltidel või sarnasel viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja korkidel;

3)   „märgistamine“ – sellised tootega seostuvad sõnad, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid, mis on paigutatud pakendile, dokumendile, sedelile, etiketile või pudelikaelasildile ja on tootega kaasas või viitavad sellele;

4)   „etikett“ – silt, kaubamärk, tähis, kujundlik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või pakendi külge kinnitatud;

5)  „pakend“ – kaitsvad ümbrised, pappkarbid, kastid, mahutid ja pudelid, mida kasutatakse piiritusjookide transpordil või müügil;

6)  „destilleerimine“ – termilise eraldamise protsess, mis hõlmab üht või mitut eraldusfaasi, mille eesmärk on saavutada teatavad organoleptilised omadused või suurem alkoholisisaldus või mõlemad, olenemata sellest, kas need faasid toimuvad tavalise rõhu all või vaakumis sõltuvalt kasutatavast destilleerimisseadmest; tegemist võib olla ühe- või mitmekordse või korduva destilleerimisega;

7)  „põllumajandusliku päritoluga destillaat“ – alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi omadused ning säilinud on valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse;

8)  „magustama“ – piiritusjookide valmistamisel ühte või mitut magusainet kasutama;

9)  „magusaine“ –

a)  poolvalge suhkur, valge suhkur, ekstra valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus ja invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/111/EÜ(19) lisa A osas;

b)  rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja värske viinamarjavirre;

c)  kõrvetatud suhkur, mis on saadud üksnes sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;

d)  mesi, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ(20) I lisa punktis 1;

e)  jaanileivapuusiirup;

f)  muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui alapunktides a–e osutatud toodetel;

10)  „alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine; alkoholi lisamisena ei käsitata alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete või muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks;

11)  „laagerdumine“ või „laagerdamine“ – piiritusjoogi hoidmine asjakohastes mahutites ajavahemiku jooksul, mis võimaldab sellel joogil läbida looduslikud reaktsioonid, mis annavad kõnealusele piiritusjoogile eriomadused;

12)  „maitsestama“ – kasutama piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut lõhna- või maitseainet või maitsestavat toiduainet ühel või mitmel järgmisel viisil: lisamine, tõmmistamine, leotamine, alkoholi kääritamine või destilleerimine koos lõhna- ja maitseainete või maitsestavate toiduainetega;

13)  „lõhna- ja maitseained“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseained;

14)  „lõhna- ja maitseühend“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühend;

15)  „looduslik lõhna- ja maitseühend“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslik lõhna- ja maitseühend;

16)  „lõhna- ja maitsepreparaat“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaat;

17)  „teised lõhna- ja maitseained“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud teised lõhna- ja maitseained;

18)  „maitsestavad toiduained“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002(21) artiklis 2 määratletud toiduained, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel peamiselt nende maitsestamiseks;

19)  „värvima“ – piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut toiduvärvi kasutama;

20)  „toiduvärvid“ – määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvid;

21)  „karamell“ – E‑numbritele E 150a, E 150b, E 150c või E 150d vastav ning erineva varjundiga pruuni värvi toidu lisaaine, mis on mõeldud värvimiseks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa B osas; tegemist ei ole suhkru kuumutamisel saadava lõhnava tootega, mida kasutatakse maitsestamiseks;

22)  „muud lubatud koostisosad“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 alusel lubatud lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad ja muud toidu lisaained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1333/2008 alusel lubatud toiduvärvid;

23)  „alkoholisisaldus mahuprotsentides“ – tootes sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 °C;

24)  „lenduvate ainete sisaldus“ – üksnes destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus.

Artikkel 5

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi mõiste ja sellele esitatavad nõuded

Käesoleva määruse tähenduses on põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol vedelik, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)  see on saadud üksnes aluslepingu I lisas loetletud toodetest;

b)  sellel ei ole muud maitset peale valmistamisel kasutatavast toorainest tuleneva maitse;

c)  selle minimaalne alkoholisisaldus on 96,0 mahuprotsenti;

d)  selle maksimaalne jääkide sisaldus ei ületa järgmist:

i)  üldine happesus (väljendatuna äädikhappena): 1,5 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

ii)  estrid (väljendatuna etüülatsetaadina): 1,3 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iii)  aldehüüdid (väljendatuna atseetaldehüüdina); 0,5 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iv)  kõrgemad alkoholid (väljendatuna isobutüülalkoholina): 0,5 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

v)  metanool: 30 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

vi)  kuivekstrakt: 1,5 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

vii)  lenduvad lämmastikalused (väljendatuna lämmastikuna): 0,1 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta;

viii)  furfurool: allpool avastamisläve.

Artikkel 6

Alkohoolsetes jookides kasutatav etüülalkohol ja destillaadid

1.  Piiritusjookide valmistamisel kasutatavad etüülalkohol ja destillaadid peavad olema üksnes põllumajandusliku päritoluga aluslepingu I lisa tähenduses.

2.  ▌Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning kõikide muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks ei kasutata muud alkoholi kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaate või I lisa 1.–14. kategooria piiritusjooke. Alkoholi, mida kasutatakse toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks, kasutatakse üksnes määral, mis on selleks vältimatult vajalik.

3.  Alkohoolsed joogid ei sisalda sünteetilist alkoholi ega muud mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi aluslepingu I lisa tähenduses.

Artikkel 7

Piiritusjoogikategooriad

1.  Piiritusjoogid liigitatakse kategooriatesse vastavalt käesolevas artiklis sätestatud üldnormidele ja I lisas sätestatud erinormidele.

2.  Ilma et see piiraks I lisas loetletud 1.–14. piiritusjoogikategooria suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, peavad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid vastama järgmistele nõuetele:

a)  nad on valmistatud üksnes mõne I lisas loetletud piiritusjoogikategooria all ette nähtud tooraine alkoholkäärimisel ja destilleerimisel;

b)  neile ei ole lisatud lahjendatud ega lahjendamata alkoholi ▌;

c)  nad ei ole maitsestatud;

d)  neid ei ole värvitud millegi muuga peale karamelli, mida kasutatakse üksnes kõnealuste piiritusjookide värvuse parandamiseks;

e)  neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks; invertsuhkrus väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada I lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid;

f)  nad ei sisalda muid lisandeid kui tervet töötlemata toorainet, millest alkohol on valmistatud, ja mida peamiselt kasutatakse kaunistusena.

3.  Ilma et see piiraks I lisas loetletud 15.–44. piiritusjoogikategooriate suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid

a)  olla valmistatud aluslepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;

b)  sisaldada lisatud alkoholi ▌;

c)  sisaldada lõhna- ja maitseühendeid, looduslikke lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate ning maitsestavaid toiduaineid;

d)  olla värvitud;

e)  olla magustatud ▌.

4.  Ilma et see piiraks II lisas kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta I lisas sätestatud iga kategooria kohta sätestatud erinormidele

a)  olla valmistatud aluslepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest või/ja ▌toiduainest;

b)  sisaldada lisatud alkoholi ▌;

c)  olla maitsestatud;

d)  olla värvitud;

e)  olla magustatud ▌.

Artikkel 8

Delegeeritud ja rakendamisvolitused

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, muutes tehnilisi mõisteid ja nõudeid, mis on sätestatud artikli 2 punktis f ning artiklites 4 ja 5.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust ▌või tooteinnovatsiooni vajadusest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud tehnilise mõiste või nõude kohta.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades erandjuhtudel, kui see on importiva kolmanda riigi õigusega ette nähtud, erandid artikli 2 punkti f ning artiklite 4 ja 5 nõuetest, I lisas sätestatud ▌piiritusjoogikategooriatele esitatavatest nõuetest ning II lisas sätestatud teatavaid piiritusjooke hõlmavatest erinormidest.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks, milliseid muid artikli 4 lõike 9 punktides a–e osutatud ainetega sarnase toimega looduslikke aineid või põllumajanduslikke tooraineid on lubatud kogu liidus piiritusjookide valmistamisel magusainena kasutada.

4.  Komisjon võib rakendusaktiga võtta vastu ühtsed õigusnormid, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega lubatud muude looduslike ainete või põllumajandusliku tooraine kasutamist magusainena piiritusjookide valmistamisel, määrates eeskätt kindlaks sellise magustamise muundustegurid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

PIIRITUSJOOKIDE KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE NING PIIRITUSJOOKIDE NIMETUSTE KASUTAMINE MUUDE TOIDUAINETE ESITLEMISEL JA MÄRGISTAMISEL

Artikkel 9

Esitlemine ja märgistamine

Liidu turule lastavate piiritusjookide esitlemine ja märgistamine peab vastama määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 10

Piiritusjoogi seaduslik nimetus

1.  Piiritusjoogi nimetus on selle seaduslik nimetus.

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tuleb kasutada selle seaduslikku nimetust.

Seaduslik nimetus esitatakse selgelt ja nähtavalt piiritusjoogi etiketil ning seda ei tohi asendada ega muuta.

2.  I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele vastava piiritusjoogi puhul kasutatakse seadusliku nimetusena kõnealuse kategooria nimetust, välja arvatud juhul, kui selle kategooria puhul on lubatud kasutada muud seaduslikku nimetust.

3.  I lisas loetletud piiritusjoogikategooriatele esitatud nõuetele mittevastavate piiritusjookide seaduslik nimetus on „piiritusjook“.

4.  Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe I lisas loetletud piiritusjoogikategooria nõuetele, võib seda turule lasta ühe või mitme I lisa vastavas kategoorias ette nähtud seadusliku nimetuse all.

5.  Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib piiritusjoogi

a)  seaduslikku nimetust täiendada või selle asendada III peatükis osutatud geograafilise tähisega. Sellisel juhul võib geograafilist tähist täiendada asjaomases tootespetsifikaadis lubatud mis tahes sõnaga, tingimusel et see ei eksita tarbijat; ning

b)  seadusliku nimetuse asendada liitnimetusega, mis sisaldab sõna „liköör“ või „cream“, tingimusel et lõpptoode vastab I lisa ▌33. kategooria nõuetele.

6.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 ja käesoleva määruse I lisas piiritusjoogikategooriate kohta sätestatud erinormide kohaldamist, võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada:

a)  nimetuse või geograafilise tähise, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega, kus piiritusjook turule lastakse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;

b)  määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtuntud nimetuse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;

c)  liitnimetuse või viite kooskõlas artiklitega 11 ja 12;

d)  sõnad „segu“, „segamine“ või „segatud“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel segatud;

e)  sõna „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel miksitud; või

f)  sõna „kuiv“ või „dry“, välja arvatud piiritusjookide puhul, mis vastavad I lisa 2. kategooria nõuetele, ilma et see piiraks I lisa 20.–22. kategoorias sätestatud erinormide kohaldamist, ning tingimusel, et piiritusjooki ei ole magustatud isegi mitte maitse ümardamiseks. Erandina käesoleva punkti esimesest osast võib sõna „kuiv“ või „dry“ täiendada selliste piiritusjookide puhul, mis vastavad 33. kategooria nõuetele ja mis on seega magustatud.

7.  Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist, on keelatud kasutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid ▌selliste jookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta I lisas sätestatud asjaomase kategooria nõuetele või asjaomasele geograafilisele tähisele. Seda keeldu kohaldatakse ka juhul, kui selliseid seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid kasutatakse koos sõnadega, nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muude samalaadsete sõnadega.

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 kohaldamist, võib lõhna- ja maitseainete puhul, mis sarnanevad piiritusjoogile või mida kasutatakse muude toiduainete valmistamiseks kui jook, kasutada nende esitlemisel ja märgistamisel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi, tingimusel et neile on lisatud väljend „lõhna või maitsega“ või muud samalaadsed sõnad ▌. Geograafilisi tähiseid selliste lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks ei kasutata.

Artikkel 11

Liitnimetused ▌

1.  Alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tohib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate puhul esitatud seaduslikke nimetusi või piiritusjoogi geograafilisi tähiseid kasutada liitnimetuses tingimusel, et

a)  alkohoolse joogi valmistamisel kasutatav alkohol on saadud eranditult liitnimetuses ▌osutatud piiritusjoogist, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda alkohoolse joogi valmistamiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades; ning

b)  piiritusjooki ei ole lahjendatud üksnes vee lisamisega selliselt, et selle alkoholisisaldus on vähenenud allapoole I lisas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul ettenähtud minimaalset alkoholisisaldust.

2.  Ilma et see piiraks artikliga 10 reguleeritavate seaduslike nimetuste kasutamist, ei tohi sõnad „alkohol“, „piiritus“, „jook“, „piiritusjook“ ja „vesi“ olla alkohoolset jooki kirjeldava liitnimetuse osa.

3.  Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus

a)  peab olema kirjutatud ühesuguse kirjatüübi ja -suurusega ning sama värvi tähtedega;

b)   ei tohi olla katkestatud mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa, ning

c)   ei tohi olla kirjutatud suurema kirjaga kui alkohoolse joogi nimetuse puhul kasutatav kirjasuurus.

Artikkel 12

Viited

1.  Muude toiduainete kui alkohoolsete jookide esitlemisel ja märgistamisel on lubatud kasutada viiteid I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele tingimusel, et toiduaine tootmisel kasutatav alkohol on pärit üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda selle toiduaine tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades.

2.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013(22) ja (EL) nr 251/2014(23) kohaldamist, on muude alkohoolsete jookide kui piiritusjoogi esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata käesoleva määruse I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

a)  lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest ning

b)  iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

3.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 4 on selliste piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mis vastavad I lisa 33.–43. kategooria nõuetele, lubatud viidata ühele või mitmele kõnealuses lisas loetletud piiritusjoogikategooriate all ette nähtud seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

a)  lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest;

b)  iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides; ning

c)  sõna „cream“ ei esine I lisa 33.–40. kategooria nõuetele vastava piiritusjoogi seaduslikus nimetuses või viites osutatud piiritusjoogi või piiritusjookide seaduslikus nimetuses.

4.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud viited

a)  ei tohi paikneda samal real alkohoolse joogi nimetusega ning

b)  peavad olema esitatud kirjas, mille suurus on kuni pool alkohoolse joogi nimetuses kasutatavast kirjasuurusest, ja kui kasutatakse liitnimetusi, siis kirjas, mis ei ole suurem kui pool selliste liitnimetuste puhul kasutatavast kirjasuurusest vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile c.

Artikkel 13

Kirjeldamise, esitlemise ja märgistamiselisanõuded

1.  ▌Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib viidata põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi valmistamiseks kasutatud toorainele või selle piiritusjoogi valmistamisel kasutatud põllumajandusliku päritoluga destillaadile üksnes juhul, kui etüülalkohol või destillaat on saadud üksnes sellisest toorainest. Sel juhul tuleb nimetada kõik ▌põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaadi liigid puhta alkoholi koguse kahanevas järjekorras.

2.  Lõikes 10 osutatud seaduslikke nimetusi võib lisada toiduainete koostisosade loetellu tingimusel, et loetelu on kooskõlas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitega 18–22.

3.  Miksitud piiritusjoogi või segu korral võib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria seadusliku nimetuse või piiritusjoogi geograafilise tähise märkida üksnes nende alkohoolsete koostisosade loetelus, mis on esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Esimeses lõigus osutatud juhul peab alkohoolsete koostisosade loetelule olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktides d ja e osutatud sõna. Nii alkohoolsete koostisosade loetelu kui ka selle juurde kuuluv sõna peab olema esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus ei ole suurem kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest.

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

Käesolevat lõiget ei kohaldata selliste piiritusjookide segude suhtes, mis on valmistatud sama geograafilise tähisega piiritusjookidest või millest ühelgi ei ole geograafilist tähist.

4.  Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kannab miksitud piiritusjook vastava kategooria all ette nähtud seaduslikku nimetust juhul, kui miksitud piiritusjook vastab I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria nõuetele.

Esimeses lõigus osutatud juhul võib miksimisel kasutatud piiritusjookidele vastavaid I lisas esitatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid märkida miksitud piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et need esinevad

a)  üksnes miksitud piiritusjoogis sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning

b)  vähemalt üks kord miksitud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

5.  Teatavate piiritusjookide seaduslikes nimetustes kasutatavate taimsete toorainete nimetuste kasutamine ei piira kõnealuste taimsete toorainete nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Selliste toorainete nimetusi võib kasutada muude piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

6.  Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab piiritusjoogi kõige lühema laagerdumisajaga alkoholikomponendile ja tingimusel, et kõik piiritusjoogi laagerdumise toimingud on aset leidnud liikmesriigi maksuhalduri järelevalve või samasuguseid tagatisi andva järelevalve all. Komisjon loob avaliku registri, kus on loetletud kõigi liikmesriikide määratud asutused, kes teevad laagerdumisprotsessi üle järelevalvet.

7.  Piiritusjoogi seaduslik nimetus esitatakse elektroonilises haldusdokumendis, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009(24). Kui piiritusjoogi laagerdumisaeg või vanus esitatakse piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, märgitakse see ära ka nimetatud haldusdokumendis.

Artikkel 14

Lähtekoha märkimine

1.  Juhul kui piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel on märgitud geograafilisest tähisest või kaubamärgist erinev lähtekoht, peab see ▌ vastama kohale või piirkonnale, kus toimus piiritusjoogi valmistamise protsessi etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.

2.  Märge määruses (EL) nr 1169/2011 osutatud peamise koostisaine päritoluriigile või lähtekohale ei ole piiritusjookide puhul nõutav.

Artikkel 15

Piiritusjookide nimetustes kasutatav keel

1.  Piiritusjoogi etiketil ega kirjeldamisel või esitlemisel ei tõlgita I ja II lisas kursiivkirjas esitatud sõnu ja geograafilisi tähiseid.

2.  Erandina lõikest 1 võib liidus valmistatud ja ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul lõikes 1 osutatud sõnadele ja geograafilistele tähisele lisada tõlke, transkriptsiooni või transliteratsiooni, tingimusel et originaalkeelsed mõisted ja geograafilised tähised jäävad nähtavaks.

Artikkel 16

Liidu ▌geograafiliste tähiste sümboli kasutamine

Nende piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mille nimetuseks on geograafiline tähis, ▌võib kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõike 7 kohaselt kehtestatud liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.

Artikkel 17

Pliid sisaldavate kapslite ja pliid sisaldava fooliumi keelamine

Piiritusjooke ei tohi hoida müümiseks ega turustamiseks mahutites, mille sulgurid on kaetud pliid sisaldavate kapslite või pliid sisaldava fooliumiga.

Artikkel 18

Liidu võrdlusanalüüsimeetodid

1.  Kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaati või piiritusjooki on vaja analüüsida, et teha kindlaks selle vastavus käesolevale määrusele, peab analüüs olema kooskõlas liidu võrdlusanalüüsimeetoditega, mida kasutatakse keemilise ja füüsilise koostise ning organoleptiliste omaduste tuvastamiseks.

Laborijuhataja vastutusel on lubatud kasutada muid analüüsimeetodeid tingimusel, et meetodite täpsus, korratavus ja reprodutseeritavus on vähemalt samaväärsed asjakohaste liidu võrdlusanalüüsimeetoditega.

2.  Kui teatavas piiritusjoogis sisalduvate ainete tuvastamiseks ja kvantitatiivseks määramiseks ei ole liidu analüüsimeetodeid ette nähtud, kasutatakse ühte või mitut järgmistest meetoditest:

a)  analüüsimeetodid, mis on valideeritud rahvusvaheliselt tunnustatud korras ja mis vastavad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004(25) III lisas sätestatud kriteeriumidele;

b)  Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele vastavad analüüsimeetodid;

c)  Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) tunnustatud ja avaldatud analüüsimeetodid või

d)  punktides a, b või c osutatud meetodite puudumise korral ning täpsuse, korratavuse ja reprodutseeritavuse huvides

–  asjaomase liikmesriigi poolt heaks kiidetud analüüsimeetod;

–  vajaduse korral muu sobiv analüüsimeetod.

Artikkel 19

Delegeeritud volitused

1.  Selleks et võtta liikmesriikides arvesse brandy traditsioonilist dünaamilist laagerdumisprotsessi, mida tuntakse kui „criaderas y solera“ või „solera e criaderas“ ja mis on esitatud III lisas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et

a)  sätestada erandid artikli 13 lõikest 6, milles käsitletakse laagerdumisaja või vanuse märkimist sellise brandy kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel; ning

b)  kehtestada sellise brandy asjakohased kontrollimehhanismid.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et luua avalik register, kus loetletakse asutused, mille iga liikmesriik on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsesside üle järelevalvet.

Artikkel 20

Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta:

a)  normid, et liikmesriigid saaksid edastada teabe asutuste kohta, mille nad on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsessi üle järelevalvet;

b)  ühtsed nõuded päritoluriigi või lähtekoha märkimise kohta artiklis 14 osutatud piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel;

c)  normid artiklis 16 osutatud liidu sümboli kasutamise kohta piiritusjookide kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel;

d)  üksikasjalikud tehnilised nõuded artiklis 18 osutatud liidu võrdlusanalüüsimeetodite kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 21

Geograafiliste tähiste kaitse

1.  Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on valmistatud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.  Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid ▌kaitstakse

a)  registreeritud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreeringuga hõlmamata toodete puhul, kui need on sarnased asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse kaitstud nimetuse mainet sealhulgas juhul, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on märgitud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui seda toodet kasutatakse koostisainena;

c)  muude toote lähtekoha, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest ▌toote esitlemisel, kirjeldamisel või märgistamisel, mis võivad luua vale mulje toote päritolust;

d)  muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.

3.  Käesoleva määruse alusel kaitstavad geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks ▌.

4.  Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse samuti kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lasta liidus vabasse ringlusse.

Artikkel 22

Tootespetsifikaat

1.   Käesoleva määruse alusel kaitstav geograafiline tähis peab vastama tootespetsifikaadile, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a)  geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ▌üksnes keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks algupärases kirjaviisis ja ladina transkriptsioonis, kui need on erinevad;

b)  piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, kui piiritusjook ei vasta I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate nõuetele;

c)  piiritusjoogi omaduste kirjeldus, sealhulgas tooraine, millest piiritusjook on valmistatud, kui see on asjakohane, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning toote eriomadused võrreldes sama kategooria piiritusjookidega;

d)  asjaomase geograafilise piirkonna määratlus punktis f osutatud seose kontekstis;

e)  piiritusjoogi valmistamismeetodi kirjeldus ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike valmistamismeetodite kirjeldus ▌;

f)  piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning selle geograafilise päritolu vaheline seos;

g)  pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad artikli 38 kohaselt toote vastavust tootespetsifikaadile, ning nende konkreetsed ülesanded;

h)  asjaomase geograafilise tähise märgistamise erinõuded.

Kui see on kohaldatav, lisatakse pakendamisega seotud nõuded tootespetsifikaati koos põhjendusega, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige liidu õigust kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise vallas.

2.  Tehnilisi toimikuid, mis on esitatud koos määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotlusega enne … [kaks nädalat arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast], käsitatakse käesoleva artikli kohase tootespetsifikaadina.

Artikkel 23

Geograafilise tähise registreerimistaotluse sisu

1.  Artikli 24 lõike 5 või lõike 8 kohane geograafilise tähise registreerimistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)  taotlejate rühma ja pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadile;

b)  artiklis 22 sätestatud tootespetsifikaat;

c)  koonddokument, mis sisaldab järgmist:

i)  tootespetsifikaadi põhielemendid, sealhulgas kaitstav nimetus, piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, valmistamismeetod, piiritusjoogi omaduste kirjeldus, geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus ning asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erinormid ▌;

ii)  kirjeldus, mis selgitab piiritusjoogi seost artikli 3 punktis 4 osutatud geograafilise päritoluga, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavaid tootekirjelduse või valmistamismeetodi konkreetseid üksikasju.

Artikli 24 lõikes 8 osutatud taotluses esitatakse ka tootespetsifikaadi avaldamisviide ja tõendid selle kohta, et tootenimetus on päritoluriigis kaitstud.

2.  Artikli 24 lõikes 7 osutatud taotlustoimik peab sisaldama järgmist teavet:

a)  taotlejate rühma nimi ja aadress;

b)  käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;

c)  liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab ▌taotlus käesoleva määruse nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele;

d)  tootespetsifikaadi avaldamisviide.

Artikkel 24

Geograafilise tähise registreerimise taotlemine

1.  Käesoleva peatüki alusel geograafilise tähise registreerimist võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad piiritusjoogiga, mille nimetuse registreerimist taotletakse.

2.  Liikmesriigi määratud asutust võib käsitada käesoleva peatüki tähenduses rühmana, kui asjaomastel tootjatel ei ole nende arvust, geograafilisest asukohast või organisatsioonilistest omadustest tulenevalt võimalik rühma moodustada. Sellisel juhul esitatakse need põhjused artikli 23 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

3.  Ühte füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada rühmana käesoleva peatüki tähenduses, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)  asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ning

b)  määratletud geograafilisel piirkonnal on omadused, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, piiritusjoogi omadused erinevad naaberpiirkondade omadest või piiritusjoogi eriline kvaliteet, maine või muu omadus on selgelt seostatav toote geograafilise päritoluga.

4.   Kui geograafiline tähis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad mitu eri liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.

Kui tegemist on ühistaotlusega, siis esitab selle komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste vahendusel pärast konsulteerimist kõigi ametiasutuste ja asjaomaste taotlejate rühmadega. Ühistaotlus peab sisaldama artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 23 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Ühistaotluste puhul peab nendega seotud riigisisene vaidlustamismenetlus toimuma kõigis asjaomastes liikmesriikides.

5.  Kui registreerimistaotlus hõlmab ühes liikmesriigis paiknevat geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus selle liikmesriigi ametiasutustele.

Taotluse põhjendatuse ja käesoleva peatüki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vaatab liikmesriik selle nõuetekohaselt läbi.

6.  Lõike 5 teises lõigus osutatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vaidlustamismenetluse, millega tagatakse lõikes 5 osutatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on tema territooriumil, esitada taotlusele oma vastuväite.

Liikmesriik hindab kõigi saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artiklis 28 osutatud kriteeriumidele.

7.  Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, võib ta teha taotluse kohta positiivse otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab ta komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 6 osutatud avaldamise kuupäeva. Liikmesriigid hoiavad komisjoni kursis riigisiseste kohtumenetlustega, mis võivad registreerimismenetlust mõjutada.

Esimese lõigu kohaselt positiivse otsuse tegemise korral tagab liikmesriik, et see otsus avaldatakse ning et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus see otsus edasi kaevata.

Liikmesriik tagab positiivse otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja teeb selle elektrooniliselt kättesaadavaks.

Liikmesriik tagab ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 26 lõikele 2.

8.  Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.

9.  Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

Artikkel 25

Ajutine riigisisene kaitse

1.  Liikmesriik võib riigi tasandil nimetusele pakkuda üksnes ajutist käesoleva peatüki kohast kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.

2.  Riigisisene kaitse kaotab kehtivuse käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäeval.

3.  Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.

4.  Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 26

Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastulausete esitamise võimaldamiseks

1.  Komisjon vaatab artikli 24 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki nõuetele ning kas arvesse on võetud väljaspool taotluse esitamise liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huve. Läbivaatamisel tuginetakse artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendile ja kontrollitakse, et taotluses ei esineks ilmseid vigu, ning hindamine ei tohi kesta üldjuhul kauem kui kuus kuud. Kui nimetatud ajavahemik on siiski pikem, teatab komisjon taotlejale viivitamata kirjalikult viivituse põhjustest.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva. Loetelus esitatakse ka liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kust taotlus pärineb.

2.  Kui komisjon leiab lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud läbivaatamise tulemusel, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamisviite.

Artikkel 27

Vaidlustamismenetlus

1.  Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastulause.

Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus esitati taotlus, esitada vastulause oma elu- või asukohaliikmesriigile.

Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesoleva peatüki nõudeid.

Vastulause, mis ei sisalda sellist avaldust, on õigustühine.

Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele▌.

2.  Kui komisjonile on esitatud vastulause ja kahe kuu jooksul järgneb sellele põhjendatud vastuväide, kontrollib komisjon põhjendatud vastuväite vastuvõetavust.

3.  Kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite kättesaamist kutsub komisjon vastuväite esitanud asutust või isikut ja taotluse esitanud asutust osa võtma asjakohastest konsultatsioonidest, mis ei kesta kauem kui kolm kuud. Kõnealune tähtaeg algab kuupäevast, mil kutse on huvitatud isikutele elektroonilisel teel kätte toimetatud.

Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus alustab viivitamata asjakohaseid konsultatsioone. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva peatüki nõuetele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse see teave ka komisjonile.

Kui huvitatud isikud jõuavad kokkuleppele, edastavad liikmesriigi asutused või selle kolmanda riigi asutused, kus taotlus esitati, komisjonile teabe kõigist asjaoludest, mis võimaldasid kokkuleppele jõuda, sealhulgas vastuväitega seotud taotleja, liikmesriigi asutuste või kolmanda riigi või muu füüsilise ja juriidilise isiku seisukohad.

Olenemata sellest, kas kokkuleppele jõutakse, tuleb komisjoni teavitada ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist.

Nimetatud kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsultatsioonide tähtaega kuni kolme kuu võrra.

4.  Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusel muudetakse oluliselt artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon taotluse artikli 26 kohaselt uuesti läbi.

5.  Vastulause, põhjendatud vastuväide ja muud seonduvad dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1–4, koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

Artikkel 28

Vastuväite esitamise alused

1.  Artikli 27 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud artiklis osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles tõendatakse järgmist:

a)  kavandatav geograafiline tähis ei ole kooskõlas artikli 3 punktis 4 esitatud määratlusega või ei vasta artiklis 22 osutatud nõuetele;

b)  kavandatava geograafilise tähise registreerimine oleks vastuolus artikliga 34 või 35 või

c)  kavandatava geograafilise tähise registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõikega 2 ette nähtud avaldamise kuupäeva; või

d)  artiklite 31 ja 32 nõuded ei ole täidetud.

2.  Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 29

Üleminekuperioodid geograafiliste tähiste kasutamisel

1.  Komisjon võib ▌võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste liikmesriigist või kolmandast riigist pärit piiritusjookide puhul, mille nimetus on artikli 21 lõikega 2 vastuolus, jätkuvalt kasutada nimetust, mille all neid turustati, tingimusel et artikli 24 lõike 6 või artikli 27 kohaselt esitatatud vastuvõetavas vastuväites tõendatakse, et nimetuse registreerimine kahjustaks:

a)  täiesti identset nimetust või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, või

b)  muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimetusi, millega tähistatakse piiritusjooke, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõike 2 kohast avaldamise kuupäeva.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud üleminekuperioodi kuni 15 aastaks või lubatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nimetuse kasutamist jätkata kuni 15 aastat, kui tõendatakse, et

a)  lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsetaotluse esitamist;

b)  lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud geograafilise tähise maine arvel kasu saamine ning

c)   tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik etiketile selgelt ja nähtavalt.

Artikkel 30

Registreerimisotsus

1.  Kui komisjon leiab artikli 26 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et kavandatava geograafilise tähise registreerimise tingimused ei ole täidetud, teavitab ta asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi taotlejat taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning annab talle kaks kuud märkuste esitamiseks. Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta leiab laekunud märkustest hoolimata endiselt, et registreerimistingimused ei ole täidetud, jätab ta taotluse rakendusaktiga rahuldamata, välja arvatud juhul, kui taotlus võetakse tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Kui komisjonile ei esitata artikli 27 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.

3.  Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 27 lõikes 3 osutatud asjakohased konsultatsioonid, mille tulemusi arvestades komisjon:

a)  kui saavutati kokkulepe, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või

b)  kui kokkulepet ei saavutatud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Registreerimis- ja registreerimistaotluse rahuldamata jätmise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Registreerimine tagab geograafilisele tähisele artiklis 21 osutatud kaitse.

Artikkel 31

Tootespetsifikaadi muutmine

1.  Iga õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2.  Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse järgmisse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele:

a)  liidu muudatused, mis nõuavad liidu tasandil vaidlustamismenetlust;

b)  standardmuudatused, mida käsitletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

3.  Muudatust käsitatakse liidu muudatusena, kui

a)  see hõlmab käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise nimetuse või mõne selle osa muutmist;

b)  see seisneb piiritusjoogi seadusliku nimetuse või kategooria muutmises;

c)  selle puhul esineb risk muuta kehtetuks kõnealuse piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus, mis on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga; või

d)  see sisaldab lisapiiranguid piiritusjoogi turustamisele.

Kõiki muid muudatusi käsitatakse standardmuudatustena.

Standardmuudatusena käsitatakse ka ajutist muudatust, kui see puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

4.  Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklis 24 ja artiklites 26–30 sätestatud menetlust. Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas selles kolmandas riigis geograafiliste tähiste kaitsele kohaldatava õigusega.

5.  Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub. Kolmandate riikide puhul kiidetakse muudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt.

6.  Muutmistaotluse läbivaatamisel <