Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 26. märts 2019 - Strasbourg 
Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotlus
 Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagid ***I
 ELi ja Israeli vahelisele Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule lisatud protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
 ELi ja Usbekistani vaheline laiaulatuslik leping
 Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine ***I
 Elektrienergia siseturu ühiseeskirjad ***I
 Elektrienergia siseturg ***I
 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet ***I
 Ohuvalmidus elektrisektoris ***I
 Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste näitajate märgistus ***I
 Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul ***I
 Digitaalse sisu üleandmise ja digitaalteenuste osutamise lepingud ***I
 Kaupade müügilepingud ***I
 Kalapüük Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ***I
 Teatamiskohustuste ühtlustamine keskonnapoliitika valdkonnas ***I
 Kabiinide maksimaalpikkuse erinormid ***I
 Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused ***I
 Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted ***I
 Aafrika päritolu inimeste põhiõigused
 Raport finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta
 Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline institutsioonilist raamistikku käsitlev leping
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Komisjon ja rakendusametid
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: komisjoni 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – 8., 9., 10. ja 11. EAF
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Kohus
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Kontrollikoda
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Regioonide Komitee
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa välisteenistus
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Ombudsman
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Andmekaitseinspektor
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi ametite tulemuslikkus, finantsjuhtimine ja kontroll
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BEREC)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Ravimiamet (EMA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Koolitusfond (ETF)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euratomi Tarneagentuur
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa GNSSi Agentuur (GSA)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (BPT)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Clean Sky
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte – Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel (ECSEL)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna 2. Ühisettevõte (FCH2)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte (IMI)
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte SESAR
 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ühisettevõte Shift2Rail

Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 124kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta otsus Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2277(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0221A8-0178/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas Taani Kuningriigi justiitsminister seoses Jørn Dohrmannile esitatud süüdistusega Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 260 esimese lõigu punkti 1, paragrahvi 291 lõike 1 ja paragrahvi 293 lõike 1 alusel koostoimes paragrahviga 21 ja mille edastas 6. novembril 2018. aastal Taani alaline esindaja Euroopa Liidu juures ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 28. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Jørn Dohrmanni ära kuulanud,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Taani Kuningriigi põhiseaduse artiklit 57,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0178/2019),

A.  arvestades, et Viborgi riigiprokurör esitas Taanist valitud Euroopa Parlamendi liikme Jørn Dohrmanni puutumatuse äravõtmise taotluse seoses õigusrikkumistega Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 260 esimese lõigu punkti 1, paragrahvi 291 lõike 1 ja paragrahvi 293 lõike 1 tähenduses koostoimes paragrahviga 21; arvestades eelkõige, et kohtumenetlus on seotud väidetava ebaseadusliku sunni, kuritahtliku kahju tekitamise ja teisele isikule kuuluva eseme ebaseadusliku kasutamise katsega;

B.  arvestades, et 26. aprillil 2017. aastal Jørn Dohrmann, olles Vamdrupis oma isikliku eluaseme lähedal, haaras kaamera operaatori käest, kes parajasti filmis tema maja umbes 195 meetri kauguselt, et kasutada saadud salvestist teledokumentaalis teatavate Taani Euroopa Parlamendi liikmete kohta; arvestades, et Jørn Dohrmann ähvardas kaamera puruks lüüa; arvestades, et ta kahjustas nimetatud kaamerat, sealhulgas selle mikrofoni, ekraani ja juhet; arvestades, et ta võttis kaamera koos mälukaardiga oma valdusse, kavatsedes seda loata kasutada salvestise kontrollimiseks, kuid teda takistati, sest kohale kutsutud politsei võttis oma valdusse kaamera ja mälukaardi, mille Jørn Dohrmann oli seadmest välja võtnud;

C.  arvestades, et esmalt esitati süüdistus operaatorile Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 264a alusel eravalduses viibivate isikute ebaseadusliku fotografeerimise eest; arvestades, et riigiprokurör soovitas süüdistuse tühistada, võttes arvesse, et Taani kriminaalkoodeksi paragrahvi 264a rikkumise eest süüdimõistmiseks on nõutav tahtlus, mis sel juhul puudus;

D.  arvestades, et Kagu‑Jüütimaa politsei juhtis tähelepanu asjaolule, et ajakirjaniku ja kaameraomaniku tööandjast ettevõte nõudis juhtumiga seoses 14 724,71 Taani krooni (DKK) hüvitist ning kuritahtliku kahju tekitamise, varguse, sundvõõrandamise ja muud sarnased juhtumid, kus kohaldatav karistus on trahv, tuleb lahendada kohtumenetluse käigus, kui kannatanu nõuab kahju hüvitamist;

E.  arvestades, et riigiprokuratuur soovitas esialgu määrata Jørn Dohrmannile vabadusekaotusliku karistuse asemel 20 000 Taani krooni suuruse trahvi, ilma et sellega kaasneks vormiliste süüdistuste esitamist;

F.  arvestades, et Jørn Dohrmann eitas talle esitatud süüdistusi; arvestades, et riikliku prokuratuurijuhi sõnul ei oleks seetõttu sobiv püüda leida kohtuvälist lahendust trahviteate abil;

G.  arvestades, et selleks, et Jørn Dohrmannile oleks võimalik süüdistust esitada, esitas pädev asutus taotluse tema puutumatuse äravõtmiseks;

H.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

I.  arvestades, et Taani põhiseaduse paragrahvi 57 esimeses lõigus on sätestatud, et ilma Tanni Folketingi nõusolekuta ei või ühelegi Taani Folketingi liikmele süüdistust esitada või talle mis tahes vabadusekaotust kohaldada, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse õigusrikkumise toimepanekult; arvestades, et see säte pakub kaitset riigipoolsete süüdistuste, kuid mitte erasüüdistuste eest kriminaalasjades; arvestades, et kui kohtuasja saab kohtuväliselt lahendada trahviteatega, siis Taani Folketingi nõusolekut ei nõuta;

J.  arvestades, et Taani Folketingi liikmetele antud puutumatus on samasugune kui Euroopa Parlamendi liikmetele protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 kohaselt antud puutumatus; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on seisukohal, et selleks, et Euroopa Parlamendi liige oleks puutumatusega hõlmatud, peab parlamendiliige olema arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos; arvestades, et selline seos peab olema otsene ja ilmne;

K.  arvestades, et väidetud tegevus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses ning seetõttu ei ole see otseselt ega ilmselt seotud Jørn Dohrmanni kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena;

L.  arvestades, et ei ole mingit tõendit selle kohta, et tegemist on fumus persecutionis’ega, ega mingit põhjust seda arvata;

1.  otsustab Jørn Dohrmanni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Taani Kuningriigi justiitsministrile ja Jørn Dohrmannile.

(1) Kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagid ***I
PDF 236kWORD 80k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (COM(2018)0184 – C8-0149/2018 – 2018/0089(COD))
P8_TA-PROV(2019)0222A8-0447/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0184),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0149/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0447/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada tarbijate kollektiivseid huve esindavatel pädevatel üksustel esitada liidu õigusnormide rikkumise vastu kaebus, kasutades esindushagi. Pädevatel üksustel peaks olema võimalik nõuda rikkumise lõpetamist või see keelata, kinnitada, et selline rikkumine on toimunud, ja kasutada õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda riigisisese õigusega ettenähtud kahjuhüvitist, parandustöid või hinna alandamist.
(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada tarbijate kollektiivseid huve esindavatel pädevatel esindusüksustel esitada liidu õigusnormide rikkumise vastu kaebus, kasutades esindushagi. Pädevatel esindusüksustel peaks olema võimalik nõuda rikkumise lõpetamist või see keelata, kinnitada, et selline rikkumine on toimunud, ja kasutada õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda riigisisese õigusega ettenähtud kahjuhüvitist, tasutud hinna hüvitamist, parandustöid, asendamist, kõrvaldamist või lepingu lõpetamist.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/22/EÜ võimaldati pädevatel üksustel esitada esindushagisid, mille eesmärk on eelkõige lõpetada ja keelata liidu õigusnormide rikkumised, mis kahjustavad tarbijate kollektiivseid huve. Kuid selles direktiivis ei käsitletud piisavalt tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamist. Selleks et soodustada ebaseaduslikest tavadest loobumist ja vähendada tarbijatele tekitatavat kahju, on vaja tugevdada tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise mehhanismi. Arvestades muudatuste arvukust, oleks selguse huvides asjakohane direktiiv 2009/22/EÜ asendada.
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/22/EÜ võimaldati pädevatel esindusüksustel esitada esindushagisid, mille eesmärk on eelkõige lõpetada ja keelata liidu õigusnormide rikkumised, mis kahjustavad tarbijate kollektiivseid huve. Kuid selles direktiivis ei käsitletud piisavalt tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamist. Selleks et soodustada ebaseaduslikest tavadest loobumist, ergutada häid ja vastutustundlikke äritavasid ja vähendada tarbijatele tekitatavat kahju, on vaja tugevdada tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise mehhanismi. Arvestades muudatuste arvukust, oleks selguse huvides asjakohane direktiiv 2009/22/EÜ asendada. ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel on tungiv vajadus liidu sekkumise järele, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ja usaldusväärne õigusemõistmine, kuna see vähendab üksikute hagidega kaasnevaid kulusid ja koormust.
__________________
__________________
29 ELT L 110/30, 1.5.2009.
29 ELT L 110/30, 1.5.2009.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Esindushagi peaks pakkuma tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks tulemuslikku ja tõhusat viisi. See peaks võimaldama pädevatel üksustel tegutseda eesmärgiga tagada kooskõla vastavate liidu õigusnormidega ja ületada individuaalsete meetmete puhul tarbijate ees seisvad takistused, nagu ebakindlus oma õiguste ja olemasolevate menetlusmehhanismide osas, psühholoogiline tõrge meetmeid võtta ning individuaalse meetme eeldatavate kulude ülekaal kasudega võrreldes.
(3)  Esindushagi peaks pakkuma kõigi tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks nii siseriiklike kui ka piiriüleste rikkumiste korral tulemuslikku ja tõhusat viisi. See peaks võimaldama pädevatel esindusüksustel tegutseda eesmärgiga tagada kooskõla vastavate liidu õigusnormidega ja ületada individuaalsete meetmete puhul tarbijate ees seisvad takistused, nagu ebakindlus oma õiguste ja olemasolevate menetlusmehhanismide osas, varasemad ebaõnnestunud hagid, ülemäära pikad menetlused, psühholoogiline tõrge meetmeid võtta ning individuaalse meetme eeldatavate kulude ülekaal kasudega võrreldes, suurendades nii hagejate kui ka kostjate ning õigussüsteemi õiguskindlust.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  On oluline tagada vajalik tasakaal õiguskaitse kättesaadavuse ja kohtuvaidluste kuritarvitamise vastaste menetluslike tagatiste kättesaadavuse vahel, sest selline kohtuvaidluste kuritarvitamine võib põhjendamatult takistada ettevõtjate tegevust ühtsel turul. Esindushagide väärkasutamise ärahoidmiseks tuleb hoiduda sellistest elementidest nagu karistuslikud kahjuhüvitised ja piirangute puudumine seoses hagi esitamise õigusega kahju kannatanud tarbijate nimel, ning tuleks kehtestada selged eeskirjad erinevate menetluslike aspektide suhtes, nagu pädevate üksuste määramine, nende vahendite päritolu ja esindushagi põhjendamiseks nõutav teave. Direktiiv ei tohiks mõjutada menetluskulude jaotamist käsitlevaid riiklikke eeskirju.
(4)  On oluline tagada vajalik tasakaal õiguskaitse kättesaadavuse ja kohtuvaidluste kuritarvitamise vastaste menetluslike tagatiste kättesaadavuse vahel, sest selline kohtuvaidluste kuritarvitamine võib põhjendamatult takistada ettevõtjate tegevust ühtsel turul. Esindushagide väärkasutamise ärahoidmiseks tuleb hoiduda sellistest elementidest nagu karistuslikud kahjuhüvitised ja piirangute puudumine seoses hagi esitamise õigusega kahju kannatanud tarbijate nimel, ning tuleks kehtestada selged eeskirjad erinevate menetluslike aspektide suhtes, nagu pädevate esindusüksuste määramine, nende vahendite päritolu ja esindushagi põhjendamiseks nõutav teave. Menetluse kulud peaks kandma kaotanud pool. Kohus ei peaks siiski mõistma kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Käesolev direktiiv peaks hõlmama mitmesuguseid valdkondi, nagu andmekaitse, finantsteenused, reisi- ja turismisektor, energeetika, telekommunikatsioon ja keskkond. See peaks hõlmama tarbijate huve kaitsvate liidu õigusnormide rikkumisi olenemata sellest, kas asjaomastes liidu õigusaktides osutatakse tarbijatele või reisijatele, kasutajatele, klientidele, jaeinvestoritele, jaeklientidele või muudele isikutele. Selleks et tagada liidu õiguse rikkumise puhul asjakohane reageerimine, mille vorm ja ulatus on kiiresti välja kujunemas, tuleks kaaluda iga kord, kui võetakse vastu uus liidu õigusakt tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks, seda, kas muuta käesoleva direktiivi lisa, et viia see direktiivi kohaldamisalasse.
(6)  Käesolev direktiiv peaks hõlmama mitmesuguseid valdkondi, nagu andmekaitse, finantsteenused, reisi- ja turismisektor, energeetika, telekommunikatsioon, keskkond ja tervishoid. See peaks hõlmama tarbijate kollektiivseid huve kaitsvate liidu õigusnormide rikkumisi olenemata sellest, kas asjaomastes liidu õigusaktides osutatakse tarbijatele või reisijatele, kasutajatele, klientidele, jaeinvestoritele, jaeklientidele või muudele isikutele, samuti andmesubjektide kollektiivseid huve isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Selleks et tagada liidu õiguse rikkumise puhul asjakohane reageerimine, mille vorm ja ulatus on kiiresti välja kujunemas, tuleks kaaluda iga kord, kui võetakse vastu uus liidu õigusakt tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks, seda, kas muuta käesoleva direktiivi lisa, et viia see direktiivi kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Käesolevat direktiivi kohaldatakse suure tarbijamõjuga esindushagide suhtes, mis esitatakse I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral. Mõju loetakse suureks, kui mõjutatud on vähemalt kaks tarbijat.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks kehtestada rahvusvahelise eraõiguse norme seoses kohtualluvuse, kohtuotsuste või kohaldatava õiguse tunnustamise või jõustamisega. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse kehtivaid liidu õigusakte.
(9)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks kehtestada rahvusvahelise eraõiguse norme seoses kohtualluvuse, kohtuotsuste või kohaldatava õiguse tunnustamise või jõustamisega. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse kehtivaid liidu õigusakte, et ära hoida meelepärase kohtualluvuse valimise levikut.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada rahvusvahelist eraõigust käsitlevate ELi õigusnormide kohaldamist piiriüleste juhtumite puhul. Käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Kuna esindushagisid saavad esitada vaid pädevad üksused, peaksid pädevad üksused tarbijate kollektiivsete huvide asjakohase esindamise tagamiseks täitma käesoleva direktiiviga kehtestatud kriteeriume. Eelkõige peaksid need olema vastavalt liikmesriigi õigusaktidele nõuetekohaselt asutatud, mis võib näiteks hõlmata nõudeid liikmete arvu ja üksuse järjepidevuse kohta või läbipaistvusnõudeid nende struktuuri oluliste aspektide kohta, nagu nende põhikiri, juhtimisstruktuur, eesmärgid ja töömeetodid. Nad ei tohiks ka olla kasumit taotlevad ja neil peaks olema põhjendatud huvi tagada oma tegevuse kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega. Neid kriteeriume tuleks kohaldada nii eelnevalt määratud pädevate üksuste kui ka ajutiste pädevate üksuste suhtes, mis on moodustatud konkreetse hagi esitamise eesmärgil.
(10)  Kuna esindushagisid saavad esitada vaid pädevad esindusüksused, peaksid pädevad esindusüksused tarbijate kollektiivsete huvide asjakohase esindamise tagamiseks täitma käesoleva direktiiviga kehtestatud kriteeriume. Eelkõige peaksid need olema vastavalt liikmesriigi õigusaktidele nõuetekohaselt asutatud, mis peaks näiteks hõlmama läbipaistvusnõudeid nende struktuuri oluliste aspektide kohta, nagu nende põhikiri, juhtimisstruktuur, eesmärgid ja töömeetodid. Nad ei tohiks ka olla kasumit taotlevad ja neil peaks olema põhjendatud huvi tagada oma tegevuse kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega. Lisaks peavad pädevad esindusüksused olema turuosalistest sõltumatud, sealhulgas ka rahaliselt. Pädevatel esindusüksustel peab ka olema kehtestatud kord huvide konflikti vältimiseks. Liikmesriigid ei kehtesta kriteeriume, mis on rangemad käesolevas direktiivis kehtestatutest.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Pädev üksus, kes algatab direktiivi alusel esindushagi, peaks olema menetluse osaline. Rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatel peaksid olema piisavad võimalused saada esindushagi vastavatest tulemustest kasu. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud ettekirjutused ei tohiks piirata tarbijate poolt hagide esitamist üksikisikuna, kui nad on ettekirjutusega hõlmatud tava tõttu kahju saanud.
(15)  Pädev üksus, kes algatab direktiivi alusel esindushagi, peaks olema menetluse osaline. Rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatel peaks olema piisav teave esindushagi tulemuste kohta ja selle kohta, kuidas need tarbijaid aitavad. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud ettekirjutused ei tohiks piirata tarbijate poolt hagide esitamist üksikisikuna, kui nad on ettekirjutusega hõlmatud tava tõttu kahju saanud.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Pädevatel üksustel peaks olema võimalik võtta meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Need meetmed peaksid kujutama endast ettekirjutust kahju hüvitamiseks, millega kohustatakse kauplejat muu hulgas olenevalt asjaoludest ja vastavalt liikmesriigi õigusaktidele parandustöid tegema, asendama, hinda alandama, lepingut lõpetama või tasutud hinda tagastama
(16)  Pädevatel esindusüksustel peaks olema võimalik võtta meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Need meetmed peaksid kujutama endast ettekirjutust kahju hüvitamiseks, millega kohustatakse kauplejat muu hulgas olenevalt asjaoludest ja vastavalt liikmesriigi õigusaktidele parandustöid tegema, asendama, kõrvaldama, hinda alandama, lepingut lõpetama või tasutud hinda tagastama
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Liikmesriigid võivad nõuda pädevatelt üksustelt esindushagi põhjendamiseks piisavat teavet, sealhulgas rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate rühma ning esindushagi raames lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjeldust. Pädevalt üksuselt ei tohiks hagi algatamiseks nõuda kõikide rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate individuaalset kindlakstegemist. Esindushagide puhul peaks kohus või haldusasutus kontrollima võimalikult varases menetlusetapis, kas juhtum sobib esindushagi esitamiseks, võttes arvesse rikkumise laadi ja asjaomaste tarbijate kannatatud kahju tunnuseid.
(18)  Liikmesriigid peaksid nõudma pädevatelt esindusüksustelt esindushagi põhjendamiseks piisavat teavet, sealhulgas rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate rühma ning esindushagi raames lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjeldust. Pädevalt üksuselt ei tohiks hagi algatamiseks nõuda kõikide rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate individuaalset kindlakstegemist. Esindushagide puhul peaks kohus või haldusasutus kontrollima võimalikult varases menetlusetapis, kas juhtum sobib esindushagi esitamiseks, võttes arvesse rikkumise laadi ja asjaomaste tarbijate kannatatud kahju tunnuseid. Hagid peaksid eelkõige olema kontrollitavad ja ühtsed ning taotletavad meetmed peaksid olema ühtsed, samuti peaks pädeva üksuse kolmanda isiku poolt rahastamise kord olema läbipaistev ja ilma igasuguse huvide konfliktita. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et kohtul või haldusasutusel on õigus ilmselgelt alusetud juhtumid lõpetada menetluse võimalikult varajases etapis.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas esindushagi saanud kohus või riiklik ametiasutus võib seoses kaupleja vastutusega rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate ees erandkorras väljastada kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivse otsuse, millele saaks otseselt toetuda hiljem esitatavates tarbijate individuaalhagides. See võimalus tuleks anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui esindushagiga seotud igale tarbijale omistatava kahju suuruse kindlakstegemine on keeruline ja esindushagi raames oleks selle tegemine ebatõhus. Deklaratiivseid otsuseid ei tohiks väljastada olukordades, mis on liiga keerulised, ega eelkõige juhul, kui asjaomaseid tarbijaid on võimalik kindlaks teha ning kui tarbijad on kannatanud ajavahemikku ja ostu arvestades võrreldavat kahju. Samuti ei tohiks deklaratiivseid otsuseid väljastada juhul, kui iga tarbija individuaalne kahju on nii väike, et tarbijate poolt individuaalsete kahjunõuete esitamine on ebatõenäoline. Kohus või riiklik ametiasutus peaks nõuetekohaselt põhjendama, miks ta kasutab konkreetsel juhul kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivset otsust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Kui sama tava tõttu kannatanud tarbijad on võimalik kindlaks teha ja nad on saanud asjaomase ajavahemiku või ostuga seoses võrreldavat kahju, näiteks pikaajaliste tarbijalepingute puhul, võib kohus või haldusasutus esindushagi menetlemise käigus selgelt määratleda rikkumisest mõjutatud tarbijarühma. Eelkõige võiks kohus või haldusasutus paluda rikkuval kauplejal esitada oluline teave, näiteks asjaomaste tarbijate identiteet ja tava kestus. Otstarbekust ja tõhusust silmas pidades võiksid liikmesriigid kooskõlas oma riiklike õigusnormidega kaaluda tarbijatele pärast kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist sellest otsese kasu saamise võimaluse pakkumist, ilma et neilt nõutaks enne kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist individuaalset mandaati.
välja jäetud
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Väiksemate summadega seotud juhtumite puhul ei ole tõenäoline, et tarbijad astuksid samme oma õiguste kasutamiseks, sest jõupingutused oleksid suuremad kui individuaalne kasu. Ent kui sama tava hõlmab paljusid tarbijaid, võib liidetud kahju olla märkimisväärne. Sellistel juhtudel võib kohus või asutus leida, et asjaomastele tarbijatele summade tagasimaksmine on ebaproportsionaalne, näiteks kui see on liiga koormav või ebapraktiline. Seepärast oleks otstarbekam kasutada esindushagi abil saadud hüvitissummasid tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks ja need tuleks suunata vastava avaliku huviga seotud tegevuse rahastamiseks, näiteks tarbijate õigusabifondi, teadlikkuse suurendamise kampaaniatesse või tarbijaliikumisse.
välja jäetud
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Käesolevas direktiivis sätestatakse menetluskord, mis ei mõjuta eeskirju, millega kehtestatakse tarbija sisulised õigused lepingulistele ja lepinguvälistele õiguskaitsevahenditele juhul, kui on rikutud nende huve, näiteks õigus kahju hüvitamisele, lepingu lõpetamisele, hüvitisele, parandustöödele või hinnaalandusele. Käesoleva direktiivi alusel saab esindushagi esitada kohtusse ainult juhul, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides on sellised sisulised õigused sätestatud.
(23)  Käesolevas direktiivis sätestatakse menetluskord, mis ei mõjuta eeskirju, millega kehtestatakse tarbija sisulised õigused lepingulistele ja lepinguvälistele õiguskaitsevahenditele juhul, kui on rikutud nende huve, näiteks õigus kahju hüvitamisele, lepingu lõpetamisele, hüvitisele, kõrvaldamisele, parandustöödele või hinnaalandusele. Käesoleva direktiivi alusel saab esindushagi esitada kohtusse ainult juhul, kui liidu või liikmesriigi õigusaktides on sellised sisulised õigused sätestatud.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  Käesolev direktiiv ei asenda olemasolevaid riiklikke kollektiivseid õiguskaitse mehhanisme. Võttes arvesse nende õigustraditsioone, jäetakse liikmesriikidele otsustusõigus, kas kavandada käesolevas direktiivis sätestatud esindushagi olemasoleva või tulevase kollektiivse õiguskaitse mehhanismi osana või alternatiivina nendele mehhanismidele, kui riiklik mehhanism on käesolevas direktiivis sätestatud korraga kooskõlas.
(24)  Käesoleva direktiivi eesmärk on minimaalselt vajalik ühtlustamine ja see ei asenda olemasolevaid riiklikke kollektiivseid õiguskaitse mehhanisme. Võttes arvesse nende õigustraditsioone, jäetakse liikmesriikidele otsustusõigus, kas kavandada käesolevas direktiivis sätestatud esindushagi olemasoleva või tulevase kollektiivse õiguskaitse mehhanismi osana või alternatiivina nendele mehhanismidele, kui riiklik mehhanism on käesolevas direktiivis sätestatud korraga kooskõlas. See ei takista liikmesriikidel olemasolevat raamistikku säilitamast ega kohusta liikmesriike seda muutma. Liikmesriikidel on võimalus rakendada käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju oma kollektiivse õiguskaitse süsteemis või eraldi menetluse korras.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Pädevad üksused peaksid olema oma rahastamisallika osas täiesti läbipaistvad. See puudutab nii nende tegevust üldiselt kui ka konkreetsete esindushagide rahastamist, et võimaldada kohtutel ja haldusasutustel hinnata seda, kas kolmandast isikust rahastaja ja pädeva üksuse vahel võib olla huvide konflikt, ning vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist ja hinnata, kas rahastaval kolmandal isikul on piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks pädeva üksuse ees. Teave, mille pädev üksus esitab esindushagi järelevalvega tegelevale kohtule või haldusasutusele, peaks võimaldama sellel hinnata, kas kolmandal isikul on seoses esindushagiga võimalik mõjutada pädeva üksuse menetluslikke otsuseid, sealhulgas kokkuleppeid, ja kas ta rahastab esindushagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, või kostja vastu, kellest rahastaja sõltub. Kui mõni neist tingimustest leiab kinnitust, peaks kohtul või haldusasutusel olema õigus nõuda pädevalt üksuselt asjaomasest rahastamisest keeldumist ja vajaduse korral otsustada, et pädeval üksusel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõigust.
(25)  Pädevad esindusüksused peaksid olema oma rahastamisallika osas täiesti läbipaistvad. See puudutab nii nende tegevust üldiselt kui ka konkreetsete esindushagide rahastamist, et võimaldada kohtutel ja haldusasutustel hinnata seda, kas kolmandast isikust rahastaja ja pädeva üksuse vahel võib olla huvide konflikt, ning vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist ja hinnata, kas pädeval üksusel on piisavad vahendid tarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja kõigi vajalike õigusabikulude katmiseks juhul, kui ta peaks hagi kaotama. Teave, mille pädev üksus esitab menetluse varaseimas etapis esindushagi järelevalvega tegelevale kohtule või haldusasutusele, peaks võimaldama sellel hinnata, kas kolmandal isikul on üldiselt ja seoses esindushagiga võimalik mõjutada pädeva üksuse menetluslikke otsuseid, sealhulgas kokkuleppeid, ja kas ta rahastab esindushagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, või kostja vastu, kellest rahastaja sõltub. Kui mõni neist tingimustest leiab kinnitust, peab kohtul või haldusasutusel olema õigus nõuda pädevalt üksuselt asjaomasest rahastamisest keeldumist ja vajaduse korral otsustada, et pädeval üksusel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõigust. Liikmesriigid peaksid takistama, et õigusbürood pädevaid esindusüksusi asutaksid. Hagi kaudne rahastamine annetuste kaudu, sealhulgas ettevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste raames kauplejate tehtavate annetuste kaudu, on kolmanda osapoole rahastamise suhtes kõlblik tingimusel, et see vastab artiklites 4 ja 7 loetletud nõuetele, mis puudutavad läbipaistvust, sõltumatust ja huvide konflikti puudumist.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26
(26)  Tarbijatele tekkinud kahju hüvitamise kohtuvälise lahendamise kollektiivseid menetlusi tuleks soodustada nii enne esindushagi esitamist kui ka esindushagi menetluse igas etapis.
(26)  Tarbijatele tekkinud kahju hüvitamise kohtuvälise lahendamise kollektiivseid menetlusi, näiteks vahendamist, tuleks soodustada nii enne esindushagi esitamist kui ka esindushagi menetluse igas etapis.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Liikmesriigid võivad ette näha, et pädev üksus ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, võivad ühiselt taotleda kohtult või haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus või haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama tavaga seoses ei ole menetluses muid esindushagisid. Pädev üksus või haldusasutus, kes kiidab heaks sellise kollektiivse kokkuleppe, peab võtma arvesse kõigi asjaosaliste, sealhulgas üksiktarbijate huve ja õigusi. Asjaomased üksiktarbijad peavad saama võimaluse nõustuda enda sidumisega sellise kokkuleppega või sellest keelduda.
(27)  Liikmesriigid võivad ette näha, et pädev üksus ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, võivad ühiselt taotleda kohtult või haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus või haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama tavaga seoses ei ole menetluses muid esindushagisid. Pädev üksus või haldusasutus, kes kiidab heaks sellise kollektiivse kokkuleppe, peab võtma arvesse kõigi asjaosaliste, sealhulgas üksiktarbijate huve ja õigusi. Kokkulepped peaksid olema lõplikud ja kõikide osapoolte jaoks siduvad.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)   Selleks et lihtsustada üksiktarbijatele kahju hüvitamist deklaratiivsete otsuste põhjal, mis on väljastatud esindushagide raames seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees, peaks otsuse väljastanud kohtul või haldusasutusel olema õigus nõuda pädevalt üksuselt ja kauplejalt kollektiivse kokkuleppe saavutamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Kõik esindushagi raames või lõpliku deklaratiivse otsuse alusel saavutatud kohtuvälised kokkulepped peaks kinnitama asjaomane kohus või haldusasutus, et tagada nende seaduslikkus ja õiglus, võttes arvesse kõigi asjaosaliste huve ja õigusi. Asjaomased üksiktarbijad peavad saama võimaluse nõustuda enda sidumisega sellise kokkuleppega või sellest keelduda.
(30)  Kõik esindushagi raames saavutatud kohtuvälised kokkulepped peaks kinnitama asjaomane kohus või haldusasutus, et tagada nende seaduslikkus ja õiglus, võttes arvesse kõigi asjaosaliste huve ja õigusi. Kokkulepe on kõikide poolte suhtes siduv ega piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Tõhususe tagamiseks peaks teave olema asjakohane ja proportsionaalne juhtumi asjaoludega. Rikkumise toime pannud kaupleja peaks adekvaatselt teavitama kõiki tarbijaid, kes on seotud esindushagi raames väljastatud lõpliku ettekirjutuse ja kahju hüvitamise ettekirjutustega, samuti kohtu või haldusasutuse kinnitatud kokkuleppega. Sellist teavet saab anda näiteks kaupleja veebilehel, sotsiaalmeedias, internetipõhistes kauplemiskohtades või populaarsetes ajalehtedes, kaasa arvatud nendes, mida levitatakse üksnes elektrooniliste sidevahendite kaudu. Võimaluse korral tuleks tarbijaid teavitada individuaalselt elektrooniliste või paberkandjal kirjade kaudu. Taotluse korral tuleks see teave puudega inimestele esitada neile kättesaadaval kujul.
(32)  Tõhususe tagamiseks peaks teave olema asjakohane ja proportsionaalne juhtumi asjaoludega. Liikmesriigid peaksid tagama, et kohus või haldusasutus võib nõuda, et kaotanud pool teavitaks adekvaatselt kõiki tarbijaid, kes on seotud esindushagi raames väljastatud lõpliku otsusega, mis puudutab ettekirjutust ja kahju hüvitamist, ning mõlemaid pooli juhtudel, kui tegemist on kohtu või haldusasutuse kinnitatud kokkuleppega. Sellist teavet saab anda näiteks veebilehel, sotsiaalmeedias, internetipõhistes kauplemiskohtades või populaarsetes ajalehtedes, kaasa arvatud nendes, mida levitatakse üksnes elektrooniliste sidevahendite kaudu. Taotluse korral tuleks see teave puudega inimestele esitada neile kättesaadaval kujul. Tarbijate teavitamise kulud kannab kaotanud pool.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32 a (uus)
(32a)   Liikmesriike tuleks julgustada looma esindushagide tasuta riiklikku registrit, mis võiks veelgi suurendada läbipaistvuskohustust.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Õiguskindluse parandamiseks, liidu õigusaktide kohaldamisel tekkida võivast vastuolust hoidumiseks ning esindushagide ja võimalike järelmeetmetena esitatavate hagide tulemuslikkuse ja menetlusliku tõhususe suurendamiseks ei tohiks kohtu või haldusasutuse väljastatud lõplikus otsuses sätestatud järeldust rikkumise kohta, sealhulgas käesoleva direktiivi kohast lõplikku ettekirjutust olla võimalik seoses kõnealuses lõplikus otsuses kindlaksmääratud rikkumise iseloomu ning selle sisulise, isikulise, ajalise ja territoriaalse ulatusega uuesti menetleda järgnevates sama kaupleja poolt toime pandud sama rikkumisega seotud hagides. Kui hagi, milles taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju, sealhulgas heastamist, esitatakse muus liikmesriigis kui see, kus rikkumise kindlaks määranud lõplik otsus väljastati, peaks otsus kujutama endast ümberlükatavat eeldust, et rikkumine on toimunud.
(33)  Õiguskindluse parandamiseks, liidu õigusaktide kohaldamisel tekkida võivast vastuolust hoidumiseks ning esindushagide ja võimalike järelmeetmetena esitatavate hagide tulemuslikkuse ja menetlusliku tõhususe suurendamiseks peaks kohtu või haldusasutuse väljastatud lõplikus otsuses sätestatud järeldus rikkumise või mitterikkumise kohta, sealhulgas käesoleva direktiivi kohane lõplik ettekirjutus olema siduv kõikidele pooltele, kes esindushagis osalesid. Lõplik otsus ei tohiks piirata muid hüvitise saamise õigusi, mis asjaomastel tarbijatel liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel võiksid olla. Kahju hüvitamine kokkuleppe alusel peaks olema siduv ka juhul, kui tegemist on sama tava, sama kaupleja ja sama tarbijaga. Kui hagi, milles taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju, sealhulgas heastamist, esitatakse muus liikmesriigis kui see, kus rikkumise või mitterikkumise kindlaks määranud lõplik otsus väljastati, peaks otsus kujutama endast tõendust selle kohta, kas rikkumine on seotud juhtudel toimunud või mitte. Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi kohtu lõplikku otsust, millega tuvastatakse rikkumine või selle puudumine muude hagide puhul, millega taotletakse teises liikmesriigis sama kaupleja vastu sama rikkumise eest õiguskaitset, käsitatakse vaidlustatava eeldusena.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Liikmesriikides kehtivad aegumistähtaegade eeskirjad ei tohiks olla takistuseks hagidele, mille aluseks on seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees käesoleva direktiivi alusel tehtud lõplikus ettekirjutuses või deklaratiivses otsuses sisalduv rikkumise kindlakstegemine. Esindushagi esitamisel peab olema aegumistähtaegadele peatav või katkestav mõju kõnealuse hagiga seotud tarbijate kõikide hagide puhul.
(35)  Liikmesriikides kehtivad aegumistähtaegade eeskirjad ei tohiks olla takistuseks hagidele, mille aluseks on seoses kaupleja vastutusega kahju saanud tarbijate ees käesoleva direktiivi alusel tehtud lõplikus ettekirjutuses sisalduv rikkumise kindlakstegemine. Esindushagi esitamisel peab olema aegumistähtaegadele peatav või katkestav mõju kõnealuse hagiga seotud tarbijate kõikide hagide puhul.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39
(39)  Pidades silmas asjaolu, et esindushagide esitamine on avalikes huvides ja nendega kaitstakse tarbijate kollektiivhuve, peaksid liikmesriigid tagama, et menetlusega kaasnevad kulud ei takistaks pädevaid üksusi esitamast esindushagisid käesoleva direktiivi alusel.
(39)  Pidades silmas asjaolu, et esindushagide esitamine on avalikes huvides ja nendega kaitstakse tarbijate kollektiivhuve, peaksid liikmesriigid tagama, et menetlusega kaasnevad kulud ei takistaks pädevaid esindusüksusi esitamast esindushagisid käesoleva direktiivi alusel. Liikmesriigi õiguses sätestatud asjakohaseid tingimusi arvestades ei tohiks see siiski piirata asjaolu, et esindushagi kaotanud pool hüvitab võitnud poolele tema õiguskulud („kaotaja maksab“ põhimõte). Kohus või haldusasutus ei peaks siiski mõistma kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)   Liikmesriigid peaksid tagama, et välditakse tulemustasu ning juristide tasu ja selle arvutamise meetod ei loo stiimulit sellise kohtumenetluse algatamiseks, mis on tarbijate või asjaomaste osapoolte huvide seisukohast tarbetu ning võiks takistada tarbijatel saada esindushagist täit kasu. Tulemustasu lubavad liikmesriigid tagavad, et selline tasu ei takista tarbijaid täielikku kompensatsiooni saamast.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Koostöö ja teabevahetus eri liikmesriikide pädevate üksuste vahel on osutunud kasulikuks piiriüleste rikkumiste lahendamisel. Jätkuvalt on vaja suutlikkuse suurendamise ja koostöömeetmeid ning laiendada nende meetmete kohaldamist, et hõlmata suurel arvul pädevaid üksusi kogu liidus, suurendamaks piiriülese mõjuga esindushagide kasutamist.
(40)  Koostöö ja teabevahetus, head tavad ja kogemused eri liikmesriikide pädevate esindusüksuste vahel on osutunud kasulikuks piiriüleste rikkumiste lahendamisel. Jätkuvalt on vaja suutlikkuse suurendamise ja koostöömeetmeid ning laiendada nende meetmete kohaldamist, et hõlmata suurel arvul pädevaid esindusüksusi kogu liidus, suurendamaks piiriülese mõjuga esindushagide kasutamist.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 41 a (uus)
(41a)   Selleks et uurida võimalust kasutada piiriüleste esindushagide korral liidu tasandi menetlust, peaks komisjon hindama võimalust luua kollektiivse õiguskaitse Euroopa ombudsman.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolevas direktiivis on sätestatud eeskirjad, mis võimaldavad pädevatel üksustel esitada esindushagisid, mille eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve ning vältida samal ajal asjakohaste kaitsemeetmete abil kohtumenetluse kuritarvitamist.
1.  Käesolevas direktiivis on sätestatud eeskirjad, mis võimaldavad pädevatel esindusüksustel esitada esindushagisid, mille eesmärk on kaitsta kollektiivseid huve ning saavutada ja kehtestada seeläbi eelkõige kõrgel tasemel õiguskaitse ja selle kättesaadavus, vältides samas asjakohaste kaitsemeetmete abil kohtumenetluse kuritarvitamist.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike vastu võtmast või säilitamast sätteid, mis võimaldavad pädevatele üksustel ja teistel asjaomastel isikutel kasutada muid menetluslikke vahendeid, mille eesmärk on tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmine liikmesriigi tasandil.
2.  Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike vastu võtmast või säilitamast sätteid, mis võimaldavad pädevatel esindusüksustel ja avaliku sektori asutustel kasutada muid menetluslikke vahendeid, mille eesmärk on tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmine liikmesriigi tasandil. Käesoleva direktiivi rakendamine ei anna mingil juhul alust vähendada tarbijakaitset valdkondades, mis on hõlmatud liidu õigusega.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse esindushagide suhtes, mis esitatakse kauplejate vastu I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral, mis kahjustab või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Seda kohaldatakse riigisiseste ja piiriüleste rikkumiste suhtes, sealhulgas selliste rikkumiste suhtes, mis on enne esindushagi esitamist või enne esindushagi lõpuleviimist lakanud.
1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse suure tarbijamõjuga esindushagide suhtes, mis esitatakse kauplejate vastu I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise korral, mis kaitsevad tarbijate kollektiivseid huve. Seda kohaldatakse riigisiseste ja piiriüleste rikkumiste suhtes, sealhulgas selliste rikkumiste suhtes, mis on enne esindushagi esitamist või enne esindushagi lõpuleviimist lakanud.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Käesolev direktiiv ei piira liidu rahvusvahelise eraõiguse normide, eelkõige kohtualluvust ning kohaldatavat õigust reguleerivate õigusnormide kohaldamist.
3.  Käesolev direktiiv ei piira liidu rahvusvahelise eraõiguse normide, eelkõige selliste normide kohaldamist, mis reguleerivad kohtualluvust, tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmise tagamist ning lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning mida kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud esindushagide suhtes.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesolev direktiiv ei piira muude siseriiklikus õiguses sätestatud õiguskaitsemehhanismide kasutamist.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3 b (uus)
3b.  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust õiglasele ja erapooletule kohtulikule arutamisele ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a)  „tarbijaorganisatsioon“ – rühm, mille eesmärk on kaitsta tarbijate huve kauplejate poolt toime pandava ebaseadusliku tegevuse või nende tegevusetuse eest.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase- või kutsetegevusega;
2)  „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb tsiviilõiguslikult tsiviilõiguse normide kohaselt – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase- või kutsetegevusega;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
(3)  „tarbijate kollektiivsed huvid“ – mitme tarbija huvid;
3)  „tarbijate kollektiivsed huvid“ – mitme tarbija või andmesubjekti huvid, nagu on määratletud määruses (EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus);
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
6a)  „tarbijaõigus“ – tarbijate kaitseks vastu võetud liidu ja siseriiklik õigus;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – pealkiri
Pädevad üksused
Pädevad esindusüksused
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid või nende kohtud määravad oma territooriumil vähemalt ühe pädeva esindusüksuse, kes esitab esindushagisid artikli 3 lõike 4 tähenduses.
Liikmesriik määrab üksuse pädevaks üksuseks, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:
Liikmesriik määrab üksuse pädevaks esindusüksuseks, kui see vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  sellel on õigustatud huvi, et käesoleva direktiiviga hõlmatud liidu õigusnormide täitmine oleks tagatud;
b)  selle põhikiri või muu juhtimisdokument ja selle pidev tegevus, sealhulgas tarbijate huvide kaitse ja kaitsemine, näitavad selle õigustatud huvi kaitsta tarbijaid ja tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud liidu õigusnormide täitmine;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c a (uus)
ca)  see tegutseb viisil, mis on sõltumatu muudest üksustest ja muudest isikutest kui tarbijad, eelkõige turuosalistest, kellel võib olla esindushagi tulemuste suhtes majandushuvi;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c b (uus)
cb)  sel ei ole hageja õigusbüroodega finantskokkuleppeid, mis väljuvad tavapärase teenuseosutamise lepingu raamidest;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c c (uus)
cc)  see on kehtestanud sisemenetlused, et vältida huvide konflikti enda ja oma rahastajate vahel;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3
Liikmesriigid näevad ette, et pädev esindusüksus avalikustab asjakohaste vahendite abil, näiteks oma veebisaidil, lihtsas ja arusaadavas keeles, kuidas teda rahastatakse, oma organisatsioonilise ja juhtimisstruktuuri, oma eesmärgid ja töömeetodid ning tegevuse.
Liikmesriigid hindavad korrapäraselt, kas pädev üksus vastab jätkuvalt nendele kriteeriumidele. Liikmesriigid tagavad, et pädev üksus kaotab oma staatuse selle direktiivi raames, kui ta ei vasta enam ühele või mitmele esimeses alalõigus loetletud kriteeriumile.
Liikmesriigid hindavad korrapäraselt, kas pädev esindusüksus vastab jätkuvalt nendele kriteeriumidele. Liikmesriigid tagavad, et pädev esindusüksus kaotab oma staatuse selle direktiivi raames, kui ta ei vasta enam ühele või mitmele esimeses alalõigus loetletud kriteeriumile.
Liikmesriigid koostavad loetelu esindusüksustest, kes vastavad lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, ja teevad selle üldsusele kättesaadavaks. Nad edastavad selle loetelu komisjonile ja ajakohastavad seda vajaduse korral.
Komisjon avaldab liikmesriikidelt saadud esindusüksuste loetelu üldsusele kättesaadavas veebiportaalis.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad sätestada, et juba enne käesoleva direktiivi jõustumist siseriikliku õiguse kohaselt määratud avaliku sektori asutused säilitavad õiguse saada esindusüksuse staatus käesoleva artikli tähenduses.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Liikmesriigid võivad määrata pädeva üksuse juhtumipõhiselt konkreetse esindushagi jaoks tema taotlusel, kui ta vastab lõikes 1 esitatud kriteeriumidele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et eelkõige tarbijate organisatsioonid ja sõltumatud avaliku sektori asutused vastavad pädeva üksuse staatusele. Liikmesriigid võivad pädevateks üksusteks määrata tarbijate organisatsioonid, mis esindavad rohkem kui ühe liikmesriigi tarbijaid.
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et tarbijate organisatsioonid, mis vastavad lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, ja avaliku sektori asutused vastavad pädeva esindusüksuse staatusele. Liikmesriigid võivad pädevateks esindusüksusteks määrata tarbijate organisatsioonid, mis esindavad rohkem kui ühe liikmesriigi tarbijaid.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks, millised pädevad üksused võivad taotleda kõiki artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid ja millised pädevad üksused võivad taotleda ainult üht või mitut sellist meedet.
välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 b – lõige 5
5.  Lõikes 1 osutatud kriteeriumide täitmine pädeva üksuse poolt ei piira kohtu või haldusasutuse õigust uurida, kas pädeva üksuse eesmärk õigustab konkreetse juhtumi puhul hagi esitamist artikli 5 lõike 1 kohaselt.
5.  Lõikes 1 osutatud kriteeriumide täitmine pädeva üksuse poolt ei piira kohtu või haldusasutuse kohustust uurida, kas pädeva üksuse eesmärk õigustab konkreetse juhtumi puhul hagi esitamist artikli 4 ja artikli 5 lõike 1 kohaselt.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid peavad tagama, et pädevad üksused saavad esitada esindushagisid liikmesriikide kohtutele või haldusasutustele, tingimusel et on olemas otsene seos üksuse põhieesmärkide ja liidu õigusest tulenevate õiguste vahel, mida on väidetavasti rikutud ja millega seoses hagi esitatakse.
1.  Liikmesriigid peavad tagama, et üksnes artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud pädevad esindusüksused saavad esitada esindushagisid liikmesriikide kohtutele või haldusasutustele, tingimusel et on olemas otsene seos üksuse põhieesmärkide ja liidu õigusest tulenevate õiguste vahel, mida on väidetavasti rikutud ja millega seoses hagi esitatakse.
Pädevad esindusüksused võivad siseriikliku või liidu õiguse alusel vabalt valida menetluse, millega tagatakse tarbijate kollektiivse huvi kaitse kõrgem tase.
Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtutel või haldusasutustel ei ole menetluses muid hagisid, mis on seotud sama tava, sama kaupleja ja samade tarbijatega.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel üksustel on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse järgmisi meetmeid:
Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel esindusüksustel, sealhulgas eelnevalt määratud avaliku sektori asutustel, on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Ettekirjutuste taotlemisel ei tohi pädevatelt üksuselt nõuda asjaomaste üksiktarbijate mandaati või tõendite esitamist asjaomaste tarbijate tegeliku kaotuse või kahju kohta või kaupleja tahtlikkuse või hooletuse kohta.
Ettekirjutuste taotlemisel ei tohi pädevatelt esindusüksuselt nõuda asjaomaste üksiktarbijate mandaati ega tõendite esitamist asjaomaste tarbijate tegeliku kaotuse või kahju kohta või kaupleja tahtlikkuse või hooletuse kohta.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a
(a)  ettekirjutus ajutise meetmena, et peatada tava kasutamine või, kui tava ei ole veel kasutatud, kuid seda on kavas kasutada, keelata see tava;
a)  ettekirjutus ajutise meetmena, et peatada ebaseadusliku tava kasutamine või, kui tava ei ole veel kasutatud, kuid seda on kavas kasutada, keelata see ebaseaduslik tava;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel üksustel on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju. Kõnealuste meetmete taotlemise aluseks on lõplik otsus, sealhulgas lõike 2 punktis b osutatud lõplik ettekirjutus, milles tehakse kindlaks, et tava kujutab endast I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumist, mis kahjustab tarbijate huve.
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel esindusüksustel on õigus esitada esindushagisid, millega taotletakse meetmeid eesmärgiga kõrvaldada rikkumise kestev mõju.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 kohaldamist, peavad liikmesriigid tagama, et pädevatel üksustel oleks võimalik taotleda meetmeid, millega kõrvaldatakse rikkumise kestev mõju, ja lõikes 2 osutatud meetmeid ühe esindushagi raames.
välja jäetud
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5 a
Kollektiivhagide register
1.  Liikmesriigid võivad esindushagide jaoks luua riikliku registri, mis on elektrooniliselt ja/või muul viisil kõigile huvitatud isikutele tasuta kättesaadav.
2.  Registreid avaldavad veebisaidid võimaldavad juurdepääsu igakülgsele ja objektiivsele teabele, mis käsitleb hüvitise saamise olemasolevaid meetodeid, sealhulgas kohtuväliseid meetodeide, ning pooleliolevaid esindushagisid.
3.  Riiklikud registrid ühendatakse omavahel. Kohaldatakse määruse (EL) 2017/2394 artiklit 35.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1
1.  Artikli 5 lõike 3 kohaldamisel peavad liikmesriigid tagama, et pädevatel üksustel oleks õigus esitada esindushagisid, milles taotletakse kahju hüvitamise ettekirjutust, millega nõutakse kauplejalt muu hulgas olenevalt asjaoludest hüvitist, parandustöid, asendamist, hinna alandamist, lepingu lõpetamist või tasutud hinna hüvitamist. Liikmesriik võib nõuda enne deklaratiivse otsuse tegemist või kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist asjaomaste üksiktarbijate mandaati.
1.  Artikli 5 lõike 3 kohaldamisel peavad liikmesriigid tagama, et pädevatel esindusüksustel oleks õigus esitada esindushagisid, milles taotletakse kahju hüvitamise ettekirjutust, millega nõutakse kauplejalt muu hulgas olenevalt asjaoludest hüvitist, parandustöid, asendamist, hinna alandamist, lepingu lõpetamist või tasutud hinna hüvitamist. Liikmesriik võib, aga ei pruugi nõuda enne kahju hüvitamise ettekirjutuse väljastamist asjaomaste üksiktarbijate mandaati.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
1a.  Kui liikmesriik ei nõua esindushagiga ühinemiseks üksiktarbija mandaati, võimaldab see liikmesriik siiski nendel isikutel, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagi esitatakse, ühishagis osaleda, kui nad andsid oma otsese mandaadi ühishagis osalemise kohta kohaldatava tähtaja jooksul.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2
Pädev üksus peab esitama piisava teabe, mida nõutakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt hagi põhjendamiseks, sealhulgas hagiga seotud tarbijate ning lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjelduse.
Pädev esindusüksus peab esitama kogu vajaliku teabe, mida nõutakse liikmesriigi õigusaktide kohaselt hagi põhjendamiseks, sealhulgas hagiga seotud tarbijate ning lahendatavate fakti- ja õigusküsimuste kirjelduse.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel volitada kohut või haldusasutust väljastama kahju hüvitamise ettekirjutuse asemel deklaratiivse otsuse seoses kaupleja vastutusega I lisas loetletud liidu õigusnormide rikkumise tõttu kahju saanud tarbijate ees, kui asjaomastele tarbijatele tekitatud individuaalse kahju omaduste tõttu on hüvitise suuruse kindlaksmääramine keeruline.
välja jäetud
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
välja jäetud
(a)  rikkumisest mõjutatud tarbijad on võimalik kindlaks teha ja nad on kannatanud sama tava tõttu ajavahemikku ja ostu arvestades võrreldavat kahju. Sellistel juhtudel ei ole asjaomastelt üksiktarbijatelt saadud mandaat hagi algatamise tingimus. Hüvitis suunatakse asjaomastele tarbijatele;
(b)  tarbijad on kannatanud väikeses summas kahju ning hüvitise jaotamine nende vahel oleks ebaproportsionaalne meede. Sellistel juhtudel peab liikmesriik tagama, et üksiktarbijate mandaati ei nõuta. Hüvitist kasutatakse avalikes huvides, teenimaks tarbijate kollektiivseid huve.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Lõigete 1, 2 ja 3 kohase lõpliku otsuse alusel saadud hüvitis ei piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel.
4.  Lõike 1 kohase lõpliku otsuse alusel saadud hüvitis ei piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel. Selle sätte kohaldamisel järgitakse res judicata põhimõtet.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kahju hüvitamise meetmete eesmärk on tagada asjaomastele tarbijatele kahju täielik hüvitamine. Kui pärast hüvitamist jääb alles vahendeid, mille kohta hagi ei esitatud, otsustab kohus, kes saab järgijäänud summa. Järgijäänud vahendeid ei tohi anda pädevale esindusüksusele ega kauplejale.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)
4b.  Karistuslikud kahjuhüvitised, mis viivad kantud kahju ülemäärase hüvitamiseni hageja poolt, on eriti keelatud. Näiteks massikahju olukorras kahjustada saanud tarbijatele antav hüvitis ei tohi ületada summat, mille kaupleja liikmesriigi või liidu kohaldatava õiguse kohaselt võlgneb, et katta tarbijate individuaalselt kantud tegelik kahju.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – pealkiri
Rahastamine
Esindushagi vastuvõetavus
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Artikli 6 lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise ettekirjutust taotlev pädev üksus peab hagi menetlemise varases etapis deklareerima oma üldise tegevuse rahastamisallika ja hagi jaoks kasutatava rahastamisallika. Ta peab näitama, et tal on piisavad vahendid asjaomaste tarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja teise poole kulude tasumiseks kohtuasja kaotamise korral.
1.  Artikli 6 lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise ettekirjutust taotlev pädev esindusüksus peab hagi menetlemise varaseimas etapis esitama kohtule või haldusasutusele täieliku finantskokkuvõtte, milles on loetletud tema üldise tegevuse kõik rahastamisallikad ja hagi jaoks kogu protsessi vältel kasutatavad rahastamisallikad, et näidata huvide konflikti puudumist. Ta peab näitama, et tal on piisavad vahendid asjaomaste tarbijate esindamiseks nende parimates huvides ja teise poole kulude tasumiseks kohtuasja kaotamise korral.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Liikmesriigid peavad tagama, et juhtudel, kus esindushagi rahastaja on kolmas isik, oleks kolmandal isikul keelatud:
2.  Liikmesriigi kohus võib tunnistada esindushagi vastuvõetamatuks, kui ta teeb kindlaks, et rahastamine kolmanda isiku poolt võib:
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a
(a)  mõjutada pädeva üksuse otsuseid seoses esindushagiga, sealhulgas kokkuleppeid;
a)  mõjutada pädeva esindusüksuse otsuseid seoses esindushagiga, sealhulgas esindushagi algatamist ja otsuseid kokkulepete kohta;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et kohtutel ja haldusasutustel oleks õigus hinnata lõikes 2 osutatud asjaolusid ja vastavalt sellele nõuda, et pädev üksus keelduks asjaomasest rahastamisest, ja vajaduse korral otsustada, et pädeval üksusel ei ole konkreetse juhtumi puhul hagemisõigust.
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et kohtud ja haldusasutused hindavad lõikes 1 osutatud huvide konflikti puudumist ja lõikes 2 osutatud asjaolusid esindushagi vastuvõetavuse etapis ning hilisemas etapis kohtumenetluse ajal, kui asjaolud saavad alles siis teatavaks.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid tagavad, et kohtul või haldusasutusel on õigus ilmselgelt alusetud juhtumid lõpetada menetluse võimalikult varajases etapis.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Põhimõte „kaotaja maksab“
Liikmesriigid tagavad, et kollektiivhagi kaotanud pool hüvitab võitnud poole kantud õigusabikulud siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel. Kohus või haldusasutus ei mõista siiski kaotanud poolelt välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et pädev üksus ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, võivad ühiselt taotleda kohtult või haldusasutuselt selle heakskiitmist. Sellise taotluse peaks kohus või haldusasutus võtma vastu üksnes juhul, kui sama kaupleja ja sama tavaga seoses ei menetleta sama liikmesriigi kohtus või haldusasutuses muid esindushagisid.
1.  Liikmesriigid võivad ette näha, et pädev esindusüksus ja kaupleja, kes on jõudnud selle kaupleja väidetavalt ebaseadusliku tava tõttu kahju saanud tarbijate hüvitise osas kokkuleppele, võivad ühiselt taotleda kohtult või haldusasutuselt selle heakskiitmist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Asjaomased üksiktarbijad peavad saama võimaluse nõustuda enda sidumisega lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kokkuleppega või sellest keelduda. Lõike 4 kohaselt heakskiidetud kokkuleppe alusel saadud hüvitis ei piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel.
6.  Lõike 4 kohaselt heakskiidetud kokkuleppe alusel saadud hüvitis on kõigile pooltele siduv ega piira muid hüvitise saamise õigusi, mis võivad asjaomastel tarbijatel olla liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige -1 (uus)
-1 Liikmesriigid tagavad, et esindusüksused:
a)  teavitavad tarbijaid liidu õiguse alusel antud õiguste väidetavast rikkumisest ja kavatsusest taotleda ettekirjutust või esitada kahju hüvitamise hagi;
b)  selgitavad asjaomastele tarbijatele juba eelnevalt võimalust hagiga ühineda, et tagada hagi jaoks vajalike dokumentide ja muu teabe säilitamine,
c)  kui see on asjakohane, annavad teavet edasiste sammude ja võimalike õiguslike tagajärgede kohta.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et kohus või haldusasutus nõuab, et rikkuv kaupleja teavitaks mõjutatud tarbijaid enda kulul lõplikest otsustest, millega nähakse ette artiklites 5 ja 6 osutatud meetmed, ja artiklis 8 osutatud heakskiidetud kokkulepetest juhtumi asjaoludega sobivaid viise kasutades ja sätestatud ajavahemiku jooksul, teavitades seahulgas vajaduse korral kõiki asjaomaseid tarbijaid individuaalselt.
1.  Kui kokkuleppest või lõplikust otsusest saavad kasu tarbijad, kes ei pruugi sellest teadlikud olla, tagavad liikmesriigid, et kohus või haldusasutus nõuab, et kaotanud pool või mõlemad pooled teavitaks mõjutatud tarbijaid enda kulul lõplikest otsustest, millega nähakse ette artiklites 5 ja 6 osutatud meetmed, ja artiklis 8 osutatud heakskiidetud kokkulepetest juhtumi asjaoludega sobivaid viise kasutades ja sätestatud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid võivad sätestada, et teavitamiskohustust saab täita avalikult kättesaadava ja kergesti juurdepääsetava veebisaidi kaudu.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
1a.  Kaotanud pool kannab tarbijate teavitamisega seotud kulud artiklis 7 sätestatud põhimõtte kohaselt.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud teave sisaldab arusaadavas keeles selgitust esindushagi reguleerimiseseme, selle õiguslike tagajärgede ja vajaduse korral selle kohta, milliseid samme peavad asjaomased tarbijad järgnevalt tegema.
2.  Lõikes 1 osutatud teave sisaldab arusaadavas keeles selgitust esindushagi reguleerimiseseme, selle õiguslike tagajärgede ja vajaduse korral selle kohta, milliseid samme peavad asjaomased tarbijad järgnevalt tegema. Teabe andmise üksikasjad ja ajakava määratakse kindlaks kokkuleppel kohtu või haldusasutusega.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et avalikkusele tehakse teave eelseisvate, käimasolevate ja lõpetatud kollektiivhagide kohta kättesaadavaks juurdepääsetaval viisil, sealhulgas meedia kaudu ja internetis avalikul veebisaidil pärast seda, kui kohus on otsustanud, et hagi on vastuvõetav.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid tagavad, et pädevate üksuste poolt esitatud teave nõuete kohta on faktipõhine ja selles võetakse arvesse nii tarbijate õigust teavet saada kui ka kostjate mainet puudutavaid õigusi ja õigust ärisaladusele.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et haldusasutuse või kohtu lõplikus otsuses, sealhulgas artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud lõplikus ettekirjutuses tuvastatud tarbijate kollektiivseid huve kahjustava rikkumise olemasolu peetakse vaieldamatult tuvastatuks, mis on aluseks kõikidele muudele kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu sama rikkumise eest.
1.  Liikmesriigid tagavad, et haldusasutuse või kohtu lõplikku otsust, sealhulgas artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud lõplikku ettekirjutust peetakse tõendiks, millega kinnitatakse rikkumise toimepanemine või rikkumise puudumine, ning see on aluseks kõikidele muudele kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu samadel asjaoludel, tingimusel et sama kahju ei hüvitata samadele tarbijatele kahekordselt.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Liikmesriigid peavad tagama, et lõikes 1 osutatud lõplikku otsust, mille on teinud riiklik kohus või haldusasutus teises liikmesriigis, peetaks ümberlükatavaks eelduseks, et rikkumine on toimunud.
2.  Liikmesriigid peavad tagama, et lõikes 1 osutatud lõplikku otsust, mille on teinud riiklik kohus või haldusasutus teises liikmesriigis, peetaks vähemalt tõendiks, et rikkumine on toimunud.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et ühe liikmesriigi kohtu lõplikku otsust, millega kinnitatakse rikkumine või selle puudumine, käsitatakse muude hagide puhul, millega taotletakse teises liikmesriigis sama kaupleja vastu sama rikkumise eest õiguskaitset, vaidlustatava eeldusena.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Liikmesriigid peavad tagama, et artikli 6 lõikes 2 osutatud lõplikku deklaratiivset otsust peetakse ümberlükatavaks eelduseks kaupleja vastutusele rikkumise tõttu kannatanud tarbijate ees, mis on aluseks kõikidele muudele kahju hüvitamise hagidele nende riiklikes kohtutes sama kaupleja vastu sama rikkumise eest. Liikmesriigid tagavad, et selliseid kahju hüvitamise hagisid, mille tarbijad esitavad individuaalselt, on võimalik esitada kiir- või lihtsustatud menetluse korras.
3.  Liikmesriike kutsutakse üles looma andmebaasi, mis sisaldaks kõiki lõplikke otsuseid kahju hüvitamise hagide kohta, millest võiks kasu olla teiste kahju hüvitamise meetmete puhul, ning jagama oma parimaid tavasid selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et artiklites 5 ja 6 osutatud esindushagi esitamine tähendab asjaomaste tarbijate kõikide hagide suhtes kohaldatava aegumistähtaja peatamist või katkestamist, kui vastavate õiguste suhtes kehtib liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel aegumistähtaeg.
Liikmesriigid tagavad kooskõlas siseriikliku õigusega, et artiklites 5 ja 6 osutatud esindushagi esitamine tähendab asjaomaste üksikisikute kõikide hagide suhtes kohaldatava aegumistähtaja peatamist või katkestamist, kui vastavate õiguste suhtes kehtib liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel aegumistähtaeg.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõik 1
Liikmesriigid peavad tagama, et kui pädev üksus, kes on esitanud esindushagi põhjendamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad faktid ja tõendid, ning on märkinud, et täiendavad tõendid on kostja käsutuses, seda taotleb, võib kohus või haldusasutus anda riiklike menetluseeskirjade kohaselt korralduse, et kostja peab esitama sellised tõendid, järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju.
Liikmesriigid peavad tagama, et kui üks pool, kes on esitanud oma seisukohtade põhjendamiseks mõistlikult kättesaadavad faktid ja piisavad tõendid ning põhjaliku selgituse oma seisukohtade kaitsmiseks ning on osutanud täiendavatele konkreetsetele ja selgetele tõenditele, mis on teise poole käsutuses, seda taotleb, võib kohus või haldusasutus anda riiklike menetluseeskirjade kohaselt korralduse, et need tõendid mõistlikult kättesaadavate faktide põhjal võimalikult piiratult sellele poolele esitataks, järgides liidu ja liikmesriigi kohaldatavaid konfidentsiaalsuse eeskirju. Korraldus peab olema asjaomase hagi suhtes asjakohane ja proportsionaalne ega tohi tekitada kahe poole vahel ebavõrdsust.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid tagavad, et kohtud nõuavad tõendite avaldamist üksnes proportsionaalsel määral. Selleks et teha kindlaks, kas esindusüksuse taotletav avalikustamine on proportsionaalne, võtab kohus arvesse kõikide asjaomaste poolte õigustatud huve, nimelt seda, mil määral tugineb tõendite avaldamise taotlus olemasolevatel faktidel ja tõenditel, ning kas tõendid, mille avaldamist taotletakse, sisaldavad konfidentsiaalset teavet.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõik 1 b (uus)
1b.  Liikmesriigid tagavad, et nende kohtutel on õigus nõuda teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad leiavad, et see on kahju hüvitamise hagi puhul asjakohane.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Liikmesriigid peavad tagama, et karistusena võidakse määrata trahve.
2.  Liikmesriigid peavad tagama, et karistusena võidakse muu hulgas määrata trahve.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Trahvidest saadud tulu jaotamise üle otsustamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse tarbijate kollektiivseid huve.
3.  Trahvidest saadud tulu jaotamise üle otsustamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse kollektiivseid huve. Liikmesriigid võivad otsustada, et sellised tulud kantakse esindushagide rahastamiseks loodud fondi.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – pealkiri
Pädevate üksuste abistamine
Pädevate esindusüksuste abistamine
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1
1.  Liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid, tagamaks, et esindushagidega seotud menetluskulud ei oleks pädevatele üksustele finantsiliseks takistuseks, et tõhusalt kasutada õigust taotleda artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid, nagu kohaldatavate kohtulõivude või haldustasude piiramine, neile vajaduse korral õigusabi võimaldamine või sel eesmärgil riiklikest vahenditest rahastamise võimaldamine.
1.  Liikmesriike julgustatakse kooskõlas artikliga 7 tagama, et pädevatel esindusüksustel on esindushagide jaoks piisavalt vahendeid. Nad peavad võtma vajalikke meetmeid õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamiseks ja tagavad, et esindushagidega seotud menetluskulud ei oleks pädevatele üksustele finantsiliseks takistuseks, et tõhusalt kasutada õigust taotleda artiklites 5 ja 6 osutatud meetmeid, nagu kohaldatavate kohtulõivude või haldustasude piiramine, neile vajaduse korral õigusabi võimaldamine või sel eesmärgil riiklikest vahenditest rahastamise võimaldamine.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid annavad struktuuritoetust üksustele, mis tegutsevad käesoleva direktiivi kohaldamisalas pädevate üksustena.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 a (uus)
Artikkel 15a
Õiguslik esindamine ja tasud
Liikmesriigid tagavad, et juristide tasud ja nende arvutamise meetod ei tekita stiimulit sellise kohtuvaidluse algatamiseks, mis on kõikide poolte huvide seisukohast tarbetu. Eelkõige keelavad liikmesriigid tulemustasu.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et iga eelnevalt ühes liikmesriigis artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud pädev üksus võib pöörduda teise liikmesriigi kohtutesse või haldusasutustesse, kui on esitatud kõnealuses artiklis osutatud avalikult kättesaadav nimekiri. Kohtud või haldusasutused aktsepteerivad seda nimekirja pädeva üksuse õigusliku staatuse tõendina, aga see ei piira nende õigust kontrollida, kas pädeva üksuse tegevuse laad õigustab konkreetsel juhul hagi esitamist.
1.  Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et iga eelnevalt ühes liikmesriigis artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud pädev esindusüksus võib pöörduda teise liikmesriigi kohtutesse või haldusasutustesse, kui on esitatud kõnealuses artiklis osutatud avalikult kättesaadav nimekiri. Kohtud või haldusasutused võivad pädeva esindusüksuse õigusliku staatuse läbi vaadata, aga see ei piira nende õigust kontrollida, kas pädeva esindusüksuse tegevuse laad õigustab konkreetsel juhul hagi esitamist.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriik, kus toimub kollektiivne õiguskaitse, võib nõuda mandaati tarbijatelt, kes on selle liikmesriigi residendid, ja mandaati üksiktarbijatelt, kes asuvad teises liikmesriigis, kui hagi on piiriülene. Sellisel juhul esitatakse kohtule või haldusasutusele ja kostjale hagi alguses koondnimekiri teiste liikmesriikide kõigist tarbijatest, kes on mandaadi andnud.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 4
4.  Kui liikmesriigil või komisjonil tekib küsimusi seoses pädeva üksuse vastavusega artikli 4 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, siis uurib kõnealuse pädeva üksuse määranud liikmesriik neid küsimusi ja tühistab vajaduse korral määramise, kui üht või mitut kriteeriumi ei täideta.
4.  Kui liikmesriigil või komisjonil või kauplejal tekib küsimusi seoses pädeva esindusüksuse vastavusega artikli 4 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, siis uurib kõnealuse pädeva üksuse määranud liikmesriik neid küsimusi ja tühistab vajaduse korral määramise, kui üht või mitut kriteeriumi ei täideta.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16a
Avalik register
Liikmesriigid tagavad, et asjaomased riiklikud pädevad asutused loovad avalikkusele kättesaadava registri ebaseaduslike tegude kohta, mille kohta on käesoleva direktiivi sätete kohaselt välja antud ettekirjutused.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab komisjon seda, kas lennu- ja rongireisijate õigusi käsitlevad eeskirjad pakuvad tarbijate õiguste kaitset tasemel, mis on võrreldav käesoleva direktiivi alusel sätestatud tasemega. Kui need seda pakuvad, kavatseb komisjon teha asjakohased ettepanekud, mis võivad eelkõige hõlmata I lisa punktides 10 ja 15 osutatud õigusaktide kõrvaldamist käesoleva direktiivi artiklis 2 määratletud kohaldamisalast.
välja jäetud
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 a (uus)
Artikkel 18a
Läbivaatamisklausel
Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, hindab komisjon, kas piiriüleseid esindushagisid saaks kõige paremini lahendada liidu tasandil, luues kollektiivse õiguskaitse Euroopa Ombudsmani. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist koostab komisjon sellekohase aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral asjakohase ettepaneku.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 59 a (uus)
59a)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 59 b (uus)
59b)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 59 c (uus)
59c)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 59 d (uus)
59d)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 59 e (uus)
59e)   Nõukogu 21. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2136/89, milles sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid ning sardiinikonservide ja sardiinikonservilaadsete toodete müüginimetused.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 59 e (uus)
59f)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 66.
(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 232.


ELi ja Israeli vahelisele Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule lisatud protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 115kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (09547/2018 – C8‑0021/2019 – 2018/0080(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0223A8-0164/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09547/2018),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli eelnõu (09548/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0021/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0164/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iisraeli Riigile.


ELi ja Usbekistani vaheline laiaulatuslik leping
PDF 165kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Usbekistani vahelist uut ulatuslikku lepingut (2018/2236(INI))
P8_TA-PROV(2019)0224A8-0149/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 218,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuli 2018. aasta otsust (EL) 2018/..., millega antakse Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise laiaulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liidu pädevusse (10336/18),

—  võttes arvesse 16. juulil 2018. aastal nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsust, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada ja pidada liikmesriikide nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise laiaulatusliku lepingu nende sätete üle, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse (10337/18),

—  võttes arvesse nõukogu 16. juuli 2018. aasta läbirääkimisjuhiseid (10601/18 EU Restricted), mis edastati Euroopa Parlamendile 6. augustil 2018,

—  võttes arvesse 1999. aastal jõustunud ELi ja Usbekistani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut,

—  võttes arvesse 2011. aasta jaanuaris allkirjastatud ELi ja Usbekistani vahelist energiakoostööd käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI‑inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(1),

—  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(2),

—  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Usbekistanis(3),

—  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(4) ja 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(5),

—  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

—  võttes arvesse väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni külastusi Usbekistani vastavalt 2018. aasta septembris ja 2017. aasta mais ning korrapäraseid külastusi, mida teeb riiki delegatsioon ELi‑Kasahstani, ELi‑Kõrgõzstani, ELi‑Usbekistani ja ELi‑Tadžikistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks,

—  võttes arvesse 10. novembril 2017. aastal Samarkandis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia välisministrite 13. kohtumise tulemusi, milles käsitleti kahepoolset tegevuskava (majandus, ühenduvus, julgeolek ja õigusriik) ja piirkondlikke küsimusi,

—  võttes arvesse 23. novembril 2018. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Kesk‑Aasia välisministrite 14. kohtumise ühiskommünikeed „EL ja Kesk-Aasia – koostöö kaasava majanduskasvu, kestliku ühenduvuse ja tugevama partnerluse tuleviku rajamiseks“(6),

—  võttes arvesse ELi jätkuvat arenguabi Usbekistanile summas 168 miljonit eurot ajavahemikul 2014–2020, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga finantsabi ning muid ELi meetmeid, millega toetatakse rahu ja julgeolekut ning tuumajäätmete vähendamist riigis,

—  võttes arvesse deklaratsiooni, mis võeti vastu 26. ja 27. märtsil 2018. aastal Taškendis toimunud Afganistani käsitleval konverentsil „Rahuprotsess, julgeolekukoostöö ja piirkondlik ühenduvus“, mille korraldas Usbekistan ja mille kaaseesistuja oli Afganistan,

—  võttes arvesse aastateks 2017–2021 kavandatud strateegiat meetmete võtmiseks viies Usbekistani arengu seisukohalt prioriteetses valdkonnas (arengustrateegia),

–  võttes arvesse samme, mida Usbekistan on pärast Nõukogude Liidust iseseisvumist teinud avatuma ühiskonna kujundamiseks ja suurema avatuse saavutamiseks suhetes oma naabritega,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0149/2019),

A.  arvestades, et 23. novembril 2018 alustasid EL ja Usbekistan läbirääkimisi ulatusliku laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis peab asendama praeguse ELi ja Usbekistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu, et laiendada ja süvendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ning tugineda selles demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste austamise ja hea valitsemistava ühistele väärtustele, et edendada kestlikku arengut ja rahvusvahelist julgeolekut ning tulemuslikult lahendada üleilmseid probleeme, nagu terrorism, kliimamuutused ja organiseeritud kuritegevus;

B.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

ELi ja Usbekistani suhted

Uus ulatuslik leping

   a) tunnustada Usbekistani võetud kohustusi ja samme avatuma ühiskonna kujundamiseks ning siirast osalemist poliitilises dialoogis ELiga, mille tulemusena alustati läbirääkimisi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks; rõhutada ELi huvi tugevdada ühiste väärtuste alusel oma suhteid Usbekistaniga ja tunnustada Usbekistani rolli olulise kultuurilise ja poliitilise ühenduseloojana Euroopa ja Aasia vahel;
   b) näha ette korrapärane ja põhjalik dialoog ning jälgida poliitiliste ja demokraatlike reformide täielikku rakendamist, mille eesmärk on luua sõltumatu kohtusüsteem – sealhulgas kaotades kõik juristide sõltumatuse piirangud –, tõeliselt konkurentsipõhiste valimiste teel moodustatud tõeliselt sõltumatu parlament, kaitsta inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ja meediavabadust, depolitiseerida turvateenistused ja tagada, et nad kohustuvad austama õigusriiki, ning kaasata kodanikuühiskond tihedalt reformiprotsessi; väljendada heameelt parlamendile (Oliy Majlis) antud uute õiguste ja uute mehhanismide üle, mis tugevdavad parlamentaarset kontrolli; julgustada ametiasutusi rakendama OSCE/ODIHRi poolt pärast 2014. aasta parlamendivalimisi avaldatud aruande soovitusi;
   c) rõhutada, kui tähtsad on kestlikud reformid ja nende rakendamine, ja pakkuda neile kehtivate ja tulevaste lepingute alusel olulist toetust, et saavutada reaalseid tulemusi ja lahendada poliitilised, ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid, eeskätt selleks, et parandada valitsemistavasid, luua võimalused tõeliselt mitmekesisele ja sõltumatule kodanikuühiskonnale, tugevdada inimõiguste austamist, kaitsta vähemusi ja kaitsetumaid, sealhulgas puuetega inimesi, tagada inimõiguste rikkumiste ja muude kuritegude eest vastutusele võtmine ja kõrvaldada ettevõtlust takistavad asjaolud;
   d) tunnustada ja toetada Ukraina lubadust jätkata struktuuri-, haldus- ja majandusreforme, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, kohtusüsteemi ja julgeolekuteenuseid, töötingimusi ning haldusvastutust ja -suutlikkust, ning rõhutada, kui tähtis on reformid täielikult ja kontrollitult ellu viia; kiita heaks välisvaluutatehingute ja valuutavahetusturu liberaliseerimine; toonitada, et Usbekistani ulatuslikku reformikava, arengustrateegiat aastateks 2017–2021, tuleb rakendada ja toetada meetmetega, millega hõlbustatakse väliskaubandust ja parandatakse ettevõtluskeskkonda; võtta arvesse asjaolu, et tööjõuränne ja rahaülekanded on üks peamisi vaesuse vähendamise mehhanisme Usbekistanis;
   e) nõuda, et Usbekistani valitsus tagaks, et inimõiguste kaitsjad, kodanikuühiskond, rahvusvahelised vaatlejad ja inimõiguste organisatsioonid saaksid vabalt tegutseda õiguslikult ja poliitiliselt turvalises keskkonnas, eelkõige lihtsustades registreerimisprotsesse ja võimaldades õiguskaitset registreerimisest keeldumise korral; nõuda, et Usbekistani valitsus lubaks vanglates ja kinnipidamiskohtades valitsevate tingimuste korrapärast, piiranguteta ja sõltumatut jälgimist; julgustada Usbekistani valitsust kutsuma piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ÜRO eriraportööri riiki külastama, rakendama tema eelmise, 2003. aasta visiidi raames antud soovitust ning viima siseriiklikud õigusaktid ja tavad kooskõlla rahvusvahelise õiguse ja standarditega, sealhulgas luues sõltumatu järelevalvemehhanismi, mis tagaks takistamatu juurdepääsu kinnipidamiskohtadele, et vangide kohtlemist saaks jälgida; kutsuda ametivõime üles põhjalikult uurima kõiki väiteid piinamise või ebainimliku kohtlemise kohta;
   f) edendada salliva, kaasava, mitmekesise ja demokraatliku ühiskonna kujunemist usaldusväärse valitsuse toel, toetades järgjärgulist liberaliseerimist ja sotsiaal-majanduslikku progressi inimeste hüvanguks ning järgides täielikult ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid;
   g) kiita heaks poliitvangide vabastamine, kuid nõuda tungivalt, et võimud tagaksid nende täieliku rehabiliteerimise ning juurdepääsu õiguskaitsevahenditele ja ravile; nõuda kõigi ülejäänud poliitvangide ja kõigi teiste isikute vabastamist, kes on vangistatud või keda kiusatakse taga poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel, nagu inimõiguste aktivistid, kodanikuühiskonna ja usuaktivistid, ajakirjanikud ja opositsioonipoliitikud; väljendada muret mitme kinniste uste taga toimunud kohtuprotsessi pärast ning nõuda tungivalt, et valitsus sellisele tavale lõpu teeks; nõuda tungivalt, et valitsus kiiresti muudaks äärmuslust käsitlevaid kriminaalkoodeksi sätteid, mida mõnikord vääralt kasutatakse teisitimõtlemise kriminaliseerimiseks; väljendada heameelt seoses lubadustega lõpetada Usbekistani kriminaalkoodeksi artikli 221 („vanglaeeskirjade rikkumine“) kasutamine poliitvangide karistuste meelevaldseks pikendamiseks; tagada, et kõigile kriminaalkuritegudes ja muudes süütegudes süüdi mõistetud isikutele antaks nende kohtuotsuste koopiad, et nad saaksid kasutada edasikaebamise õigust ja taotleda enda rehabiliteerimist; tervitada teatavate rahumeelse kogunemise vabaduse piirangute vähendamist ja ühtlasi ergutada selliste piirangute täielikule kõrvaldamisele, lõpetades näiteks rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamise ja pidades sellega kinni inimõiguste ülddeklaratsioonist; tervitada ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri hiljutist külaskäiku;
   h) märkida, et Usbekistani koht Piirideta Reporterite pressivabaduse indeksis on aastatel 2016-2018 vaid veidi paranenud, ning et jätkuvalt tekitavad muret tsensuur, veebisaitide blokeerimine, ajakirjanike ja blogipidajate enesetsensuur, ahistamine internetis ja väljaspool seda ning poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistused; nõuda ametivõimudelt, et need teeksid lõpu meedia survestamisele ja järelevalvele, lõpetaksid sõltumatute veebisaitide blokeerimise ning võimaldaksid rahvusvahelistel meediakanalitel korrespondente akrediteerida ja riigis tegutseda; toetada meedia ja vabaühenduste sõltumatuse tagamiseks võetud meetmeid, näiteks mõningate tegutsemispiirangute kaotamine, samuti varem riigist välja saadetud rahvusvaheliste ja välismeediakanalite tagasilubamine; väljendada heameelt uue vabaühenduste registreerimist käsitleva seaduse üle, mis lihtsustab teatavaid registreerimismenetlusi ja tegevuseks või ürituste korraldamiseks loa taotlemise nõudeid; nõuda tungivalt, et ametiasutused kõnealust seadust täielikult rakendaksid, kõrvaldades muu hulgas kõik tõkked, mis takistavad rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimist, ning ergutaksid ametiasutusi kõrvaldama säilinud piirangud, mis takistavad vabaühenduste tööd, nagu koormavad registreerimisnõuded ja sekkuv järelevalve;
   i) tunnustada edusamme lapstööjõu kasutamise kaotamiseks ja sunniviisilise töö järkjärguliseks kaotamiseks, samuti ÜRO eriraportööride hiljutisi külastusi Usbekistani ja riigi taasavamist selle valdkonna rahvusvahelistele vabaühendustele; juhtida tähelepanu sellele, et riigi toetatud sunnitöö puuvilla- ja siiditööstuses ning muudes valdkondades on endiselt probleem; nõuda, et Usbekistani valitsus lõpetaks kõik sunniviisilise töö vormid, kõrvaldaks selle nähtuse algpõhjused, eelkõige kohustusliku kvoodisüsteemi, ja võtaks vastutusele kohalikud omavalitsused, kes riigitöötajaid ja õpilasi sunnitööle sunnivad; rõhutada, et on vaja suuremaid pingutusi ja täiendavaid õigusmeetmeid, et saavutada sunniviisilise töö kaotamine; soovitada teha selles valdkonnas rohkem koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO); nõuda, et valitsus võimaldaks orjapidamise tänapäevaste vormide ÜRO eriraportööril Usbekistani külastada; toonitada, kui tähtis on rajada riigis kestlik puuvilla tarneahel ning võtta kasutusele kaasaegsed, ökoloogiliselt põhjendatud puuvillakasvatus- ja maaharimismeetodid; toetada kodumaiseid puuvillakasvatajaid tootmise tõhususe suurendamisel, kaitsta keskkonda ja parandada töötavasid eesmärgiga kaotada sunniviisiline töö;
   j) ergutada ametiasutusi võtma täiendavaid meetmeid, et vähendada riigis töötust, sealhulgas avades erasektori ning tugevdades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid; väljendada sellega seoses heameelt juhtimiskoolitusprogrammi laiendamise üle ja ergutada ettevõtjatele uute koolitusprogrammide korraldamist; tuletada siinjuures meelde Usbekistani noorte potentsiaali ja nende suhteliselt kõrget haridustaset; ergutada ettevõtlushariduse programmide edendamist; tuletada meelde programmi „Erasmus+“ taoliste ELi programmide tähtsust kultuuride dialoogi edendamisel ELi ja Usbekistani vahel ning võimaluste loomisel neis programmides osalevate üliõpilaste kui positiivsete ühiskondlike muutuste esilekutsujate mõjuvõimu suurendamiseks;
   k) jätkata iga-aastaseid inimõigustedialooge, mida korraldab Euroopa välisteenistus (EEAS), ning sellega seoses avaldada survet konkreetsete juhtumite lahendamiseks, sealhulgas poliitvangide juhtumid; kehtestada enne iga dialoogide vooru konkreetsed valdkonnad ja hinnata saavutatud tulemusi kooskõlas ELi standarditega, samas integreerides inimõigusküsimused ka kõigi teiste koosolekute päevakorda ja kõigisse muudesse meetmetesse; ergutada Usbekistani järgima rahvusvahelisi inimõiguste õigusakte, mille ta on ratifitseerinud, eelkõige ÜROs, OSCEs ja ILOs; väljendada jätkuvat muret lahendamata probleemide ja tähtsate reformide teostamatajätmise pärast; soovitada ametiasutustel dekriminaliseerida vastastikusel nõusolekul põhinevad seksuaalsuhted samast soost isikute vahel ning edendada sallivat suhtumist LGBTI‑inimestesse; kutsuda Usbekistani võime üles toetama ja edendama naiste õigusi;
   l) tagada passisüsteemi läbivaatamine; kiita heaks väljasõiduviisade süsteemi kaotamine; väljasõiduviisa nõue kehtis varem Usbekistani kodanikele, kes tahtsid reisida väljapoole Sõltumatute Riikide Ühendust (SRÜ); väljendada heameelt seoses Usbekistani teadaandega, et alates jaanuarist 2019 ei nõua ta ELi liikmesriikide kodanikelt enam viisat;
   m) soovitada tungivalt, et Usbekistan parandaks kohalikku tervishoiusüsteemi ja suurendaks olukorra parandamiseks eraldatavaid eelarvevahendeid, kuna pärast riigi iseseisvumist on tervishoiu olukord märkimisväärselt halvenenud;
   n) nõuda tungivalt, et ametiasutused annaksid vajalikku toetust ning taotleksid rahvusvaheliste partnerite panust ja toetust Karakalpakkia Vabariigile, et jätkata Araali mere keskkonnakatastroofi majanduslike, sotsiaalsete ja tervisetagajärgedega tegelemist, rajades kestliku veemajanduse ja seades sisse veevarude kaitse poliitika ning tavad ja koostades piirkonna jaoks usaldusväärse puhastamiskava; tervitada piirkondliku veemajanduskoostöö edenemist, eelkõige Tadžikistani ja Kasahstaniga, ÜRO mitme partneriga usaldusfondi loomist inimeste turvalisuse tagamiseks Araali mere piirkonnas ning võimude poolt üles näidatud toetust; jätkata jõupingutusi niisutustaristu parandamiseks;
   o) tunnustada Usbekistani uut välispoliitikat, mille abil on paranenud koostöö naabrite ja rahvusvaheliste partneritega, eeskätt piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku edendamisel, piiride ja veevarude haldamisel, piiride märkimisel ja energiavaldkonnas; toetada Usbekistani positiivset osalemist Afganistani rahuprotsessis;
   p) tervitada Usbekistani jätkuvat pühendumist Kesk‑Aasia tuumarelvavaba tsooni säilitamisele; tuletada meelde ELi võetud kohustust toetada Usbekistani mürgiste ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel; julgustada Usbekistani allkirjastama tuumarelvade keelustamise lepet;
   q) võtta arvesse Usbekistani olulist rolli ELi Kesk‑Aasia strateegia tulevases läbivaatamises, kohaldades diferentseerimise põhimõtet;
   r) tunnistada Usbekistani õigustatud julgeolekumuresid ning suurendada koostööd, et toetada kriisihaldamist, konfliktide ennetamist, integreeritud piirihaldust ning jõupingutusi võitluses vägivaldse radikaliseerumise, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu, kaitstes samas õigusriiki, sealhulgas inimõigusi;
   s) tagada tõhus koostöö võitluses korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu;
   t) seada ELi välisrahastamisvahenditest ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga laenudest Usbekistanile abi andmise tingimuseks reformide edukas jätkamine;
   u) toetada GSP+ staatuse jaoks nõutavate peamiste rahvusvaheliste konventsioonide tulemuslikku rakendamist;
   v) toetada Usbekistani jõupingutusi osaleda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protsessis, et integreerida riik paremini maailma majandusse ning parandada ettevõtluskeskkonda, tõmmates sellega ligi rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid;
   w) võtta arvesse suhete arendamist muude kolmandate riikidega Hiina algatuse „üks majandusvöönd, üks tee“ („One Belt, One Road“) rakendamise raames; nõuda, et kõnealuse algatusega seoses järgitaks inimõigusi, muu hulgas töötades välja vastavad suunised;
   x) kasutada laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimisi, et toetada tõelist ja kestlikku arengut vastutustundliku ja demokraatliku korra suunas, millega tagatakse ja kaitstakse kõigi kodanike põhiõigusi ning keskendutakse eelkõige soodsa keskkonna tagamisele, mis võimaldab kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate tegevust ning kindlustab juristide sõltumatuse; tagada, et enne läbirääkimiste lõpuleviimist teeks Usbekistan tõsiseltvõetavaid edusamme sõnavabaduse ning ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse kindlustamiseks kooskõlas rahvusvaheliste normidega, sealhulgas kõrvaldades takistused, mis ei lase uutel rühmadel end registreerida ja riigis seaduslikult tegevust alustada ega välismaalt rahastamist vastu võtta;
   y) rääkida läbi nüüdisaegne, kõikehõlmav ja edasipüüdlik ELi ja Usbekistani vaheline leping, mis asendab 1999. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu ning tõhustab inimestevahelisi kontakte, poliitilist koostööd, kaubandus- ja investeerimissuhteid ning koostööd kestliku arengu, keskkonnakaitse, ühenduvuse, inimõiguste ja valitsemise valdkonnas ning toetab Usbekistani majanduse ja ühiskonna kestlikku arengut;
   z) uuendada võetud kohustust edendada demokraatlikke standardeid, hea valitsemistava põhimõtteid ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi, sh usu- ja veendumusvabadust, samuti nende õiguste ja vabaduste kaitsjaid;
   aa) toetada Usbekistani uusi jõupingutusi mitmepoolseks ja rahvusvaheliseks koostööks üleilmsetes ja piirkondlikes keerdküsimustes, nagu rahvusvaheline julgeolek ja võitlus vägivaldse äärmusluse, organiseeritud kuritegevuse ning uimastikaubanduse vastu, samuti veemajandus, kliimamuutused ja ränne;
   ab) tagada, et laiaulatuslik leping hõlbustaks ja tugevdaks piirkondlikku koostööd ning olemasolevate konfliktide rahumeelset lahendamist, sillutades teed tõeliselt heanaaberlikele suhetele;
   ac) tugevdada kaubandus- ja majandussuhetega seotud sätteid, ühelt poolt ühendades need paremini inimõigussätetega ning kohustusega rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, luues ühtlasi mehhanismid, et hinnata ja käsitleda negatiivset mõju inimõigustele, ning teiselt poolt edendades turumajanduse põhimõtteid, sealhulgas õiguskindlust, institutsioonide sõltumatust ja läbipaistvust, sotsiaaldialoogi ja ILO töönormide rakendamist, et tagada kestlikud välismaised otseinvesteeringud ning toetada majanduse mitmekesistamist; parandada koostööd võitluses korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning tagada, et mitmes ELi ja EMP liikmesriigis praegu külmutatud varad repatrieeritakse vastutustundlikult kogu Usbekistani rahva hüvanguks;
   ad) tugevdada parlamentidevahelise koostöö aspekte volitatud parlamentaarse koostöökomisjoni raames demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas, sealhulgas koostöönõukogu ja parlamentaarse koostöökomisjoni esindajate otsest vastutust;
   ae) tagada kõigi osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna kaasamine nii läbirääkimiste käigus kui ka lepingu rakendamise etapis;
   af) lisada tingimused koostöö võimaliku peatamise kohta juhuks, kui ükskõik kumb pool rikub olulisi põhimõtteid, eelkõige seoses demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamisega, sealhulgas tingimus, et sellistel juhtudel konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga; luua sõltumatu järelevalve- ja kaebuste esitamise mehhanism, mis tagab elanikele ja nende esindajatele tõhusa vahendi, et käsitleda mõju inimõigustele ja jälgida lepingu rakendamist;
   ag) tagada, et Euroopa Parlament kaasatakse pärast laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist tihedalt lepingu kõigi osade rakendamise järelevalvesse, korraldada sellega seoses konsultatsioone, tagades, et Euroopa välisteenistus parlamenti ja kodanikuühiskonda laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisest nõuetekohaselt teavitab, ning reageerida asjakohaselt;
   ah) tagada kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega kõigi läbirääkimisdokumentide edastamine Euroopa Parlamendile, et parlament saaks läbirääkimisprotsessi nõuetekohaselt kontrollida; täita institutsioonidevahelisi kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikest 10, ning anda parlamendile korrapäraselt aru;
   ai) kohaldada laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut ajutiselt alles pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist;
   aj) korraldada avalikkuse teavitamise kampaania, tõstes esile koostöö oodatavaid positiivseid tulemusi, mis toovad kasu nii ELi kui ka Usbekistani elanikele, edendades samas inimestevahelisi kontakte;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Usbekistani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 238, 6.7.2018, lk 394.
(2) ELT C 238, 6.7.2018, lk 51.
(3) ELT C 274, 27.7.2016, lk 25.
(4) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91.
(5) ELT C 58, 15.2.2018, lk 119.
(6) https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/54354/joint-communiqué-european-union-–-central-asia-foreign-ministers-meeting-brussels-23-november_en


Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine ***I
PDF 175kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ (COM(2018)0639 – C8-0408/2018 – 2018/0332(COD))
P8_TA-PROV(2019)0225A8-0169/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0639),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0408/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Taani parlamendi, Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ajavahemikus 4. juulist 2018 kuni 16. augustini 2018 korraldatud veebipõhise konsultatsiooni tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, õiguskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0169/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast on siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ21 kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid praegu suveaja korda sama aasta märtsi viimasest pühapäevast oktoobri viimase pühapäevani.
(1)  Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast oli siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg, et kooskõlastada aja muutumine kõigis liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ21 kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani.
__________________
__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja kohta (EÜT L 31, 2.2.2001, lk 21).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Parlament palus 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati ka, et on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud lähenemine kellaaja korrale.
(2)  Lähtudes kodanike esitatud paljudest petitsioonidest, kodanike algatustest ja parlamendiliikmete küsimustest, palus Euroopa Parlament oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonis komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra põhjalik hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis rõhutati ka seda, kui oluline on säilitada kogu liidus ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemine kellaaja korrale ja ühtne ELi ajarežiim.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused.
(3)  Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, luua prognoositavus ja pikaajaline kindlus ning vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Avalik arutelu suveaja korra teemal ei ole uus ja alates suveaja kasutuselevõtmisest on seda tava püütud mitme algatusega lõpetada. Mõnes liikmesriigis on peetud riiklikke konsultatsioone ning enamik ettevõtjaid ja sidusrühmi on toetanud selle tava lõpetamist. Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus jõuti samale järeldusele.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 b (uus)
(3b)  Selles kontekstis on heaks näiteks loomakasvatajad, kelle puhul suveaja korda peeti esialgsel hinnangul põllumajanduse töötavadega vastuolus olevaks eelkõige niigi väga varajase tööpäeva alguse tõttu ka vööndiaja tingimustes. Samuti arvati, et kaks korda aastas toimuv suveajaga seotud üleminek muudab keerulisemaks toodangu või loomade turule viimise. Lisaks oletati, et kuna lehmad jäävad oma loomuliku lüpsirütmi juurde, siis nende piimaand väheneb. Tänapäevane põllumajandustehnika ja -tavad on siiski muutnud põllumajandust sel moel, et suurem osa neist probleemidest ei ole enam asjakohased, ent mure loomade biorütmi ja loomakasvatajate töötingimuste pärast siiski püsib.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud viisil.
(4)  Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus. Komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis osales ligi 4,6 miljonit kodanikku, mis on kõige suurem vastuste arv, mis ühelgi komisjoni konsultatsioonil kunagi saadud on. Mitmes kodanike algatuses on rõhutatud üldsuse muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle suveaja korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud ja ühtlustatud viisil.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Kronobioloogia on osutanud, et kellakeeramine mõjutab inimorganismi biorütmi ja sellel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele. Hiljutised teaduslikud tõendid osutavad selgelt seosele kellakeeramise ning südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja hüpertensiooni vahel, mis on seotud ööpäevase tsükli häirimisega. Teatavad rühmad, näiteks lapsed ja eakad, on eriti haavatavad. Seetõttu on rahvatervise kaitseks asjakohane aastaaegadega seotud kellakeeramine lõpetada.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Liikmesriikide muud kui ülemereterritooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse, st GMT, GMT+1 ja GMT+2. Euroopa Liidu suur põhja-lõunasuunaline ulatus tähendab, et kellaajast tulenev päevavalguse mõju on kogu liidus erinev. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid enne oma ajavööndi muutmist arvesse aja geograafilisi aspekte, st looduslikke ajavööndeid ja geograafilist asukohta. Liikmesriigid peaksid enne oma ajavööndi muutmise kohta otsuse tegemist konsulteerima kodanike ja sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 c (uus)
(4c)  Paljudes kodanike petitsioonides rõhutatakse kodanike muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ning liikmesriikidele tuleks anda aega ja võimalus korraldada avalikke konsultatsioone ja koostada mõjuhinnanguid, et saada paremini aru aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise tagajärgedest kõikides piirkondades.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 d (uus)
(4d)  Suveaeg on väidetavalt võimaldanud hilisemaid päikeseloojanguid suvekuudel. ELis seostub suvi paljude inimeste jaoks sellega, et päikesevalgust jätkub hiliste õhtutundideni. Vööndiaja taastamisega kaasneks see, et päike läheb suvel tund aega varem looja, mistõttu see periood aastast, kus päevavalgust jätkub hiliste õhtutundideni, oleks tunduvalt lühem.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 e (uus)
(4e)  Arvukad uuringud on käsitlenud seost suveajale ülemineku ja infarktiriski, keharütmide häirete, magamatuse, keskendumis- ja tähelepanuvõime puudumise, õnnetuste ohu suurenemise, väiksema eluga rahulolu ja isegi enesetappude määra vahel. Samas on pikemal päevavalgusajal, vaba aja veetmisel värskes õhus ja pikemal kokkupuuteajal päikesevalgusega selgelt positiivne pikaajaline mõju üldisele heaolule.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 f (uus)
(4f)  Aastaaegadega seotud kellakeeramisel on ka kahjulik mõju loomade heaolule, mis ilmneb näiteks põllumajanduses lehmade piimaanni vähenemises.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 g (uus)
(4g)  Laialt levinud arvamuse kohaselt aitab aastaaegadega seotud kellakeeramine säästa energiat. See oligi peamine põhjus, miks selline kord eelmisel sajandil kehtestati. Uurimustest ilmneb aga, et aastaaegadega seotud kellakeeramine võib küll liidus tervikuna aidata vähesel määral vähendada energiatarbimist, ent see ei kehti kõigi liikmesriikide kohta. Lisaks sellele võib suurem kütteenergia kulu üles kaaluda suveajale üleminekuga kaasneva valgustusenergia säästu. Samuti on keeruline tulemusi tõlgendada, sest neid mõjutavad väga palju välised faktorid, näiteks ilmastik, energiakasutajate käitumine ja jätkuv energiasüsteemi ümberkujundamine.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe.
(5)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2020 kavatsusest muuta oma vööndiaega 2021. aasta oktoobri viimasel pühapäeval.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.
(6)  Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Otsusele selle kohta, millist vööndiaega igas liikmesriigis kohaldada, peavad eelnema konsultatsioonid ja uuringud, milles võetakse arvesse kodanike eelistusi, geograafilisi ja piirkondlikke erinevusi, standardset töökorraldust ja konkreetse liikmesriigi jaoks muid olulisi tegureid. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema piisavalt aega, et ettepaneku mõju analüüsida ja valida oma elanikkonna huve kõige paremini teeniv lahendus, võttes samal ajal arvesse siseturu nõuetekohast toimimist.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Kellaaja muutmine, mis ei ole seotud aastaaja muutumisega, toob kaasa üleminekukulud, eelkõige mis puudutab transpordi- ja muude sektorite IT-süsteeme. Selleks et üleminekukulusid oluliselt vähendada, on käesoleva direktiivi rakendamiseks vaja mõistlikku ettevalmistusaega.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019. aastast, kooskõlastatud viisil.
(7)  Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2021, nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 2021. aasta märtsi viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 2021. aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2021. aastast, kooskõlastatud viisil.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema omavahel koostööd ja võtma oma kavandatavat vööndiaega käsitlevad otsused vastu kokkulepitult ja kooskõlastatult. Selleks tuleks luua koordineerimismehhanism, kus peaks osalema üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Koordineerimismehhanism peaks arutama ja hindama liikmesriigi vööndiaja kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Komisjon peaks hindama, kas kavandatav vööndiaeg eri liikmesriikides võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Kui liikmesriigid ei vaata hinnangu põhjal kavandatavat vööndiaega uuesti läbi, peaks komisjonil olema võimalik lükata käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev edasi kõige rohkem 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral õigusakti ettepanek. Selleks ja käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamise kohta kõige rohkem 12 kuu võrra.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2019. aastal, tingimusel et nad teevad seda 27. oktoobril 2019 kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest vastavalt artiklile 2.
2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid siiski muuta oma vööndiaega või -aegu vastavalt aastaaegadele 2021. aastal, tingimusel et nad teevad seda kõnealuse aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid teatavad sellest otsusest komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2020.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab muuta oma vööndiaega- või aegu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil, teatab ta sellest komisjonile vähemalt 6 kuud enne muudatuse jõustumist. Kui liikmesriik on sellise teate edastanud ja ei ole seda vähemalt 6 kuud enne kavandatud muudatuse kuupäeva tagasi võtnud, siis kohaldab ta seda muudatust.
1.  Käesolevaga luuakse koordineerimismehhanism, et tagada vööndiaja ühtlustatud ja kooskõlastatud käsitus kogu liidus.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2
2.  Ühe kuu jooksul pärast teate saamist teavitab komisjon sellest teisi liikmesriike ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas.
2.  Koordineerimismehhanismis osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artikli 1 lõikele 2 oma otsuse, koguneb koordineerimismehhanism, et arutada ja hinnata kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kui komisjon leiab lõikes 2a osutatud hinnangu põhjal, et kavandatav muudatus mõjutab märkimisväärselt siseturu nõuetekohast toimimist, teavitab ta sellest liikmesriiki, kes otsusest teada andis.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 c (uus)
2c.  Teada andev liikmesriik otsustab hiljemalt 31. oktoobriks 2020, kas ta jääb oma kavatsuse juurde või mitte. Kui kavatsusest teada andnud liikmesriik otsustab oma kavatsuse juurde jääda, esitab ta üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas leevendatakse muutuse negatiivset mõju siseturule.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2024.
1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2025 hindamisaruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2024.
2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohase teabe hiljemalt 30. aprilliks 2025.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2021. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2019.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2021.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a (uus)
1.   Komisjon jälgib hoolikalt, milliseid vööndiaegu liidus kavandatakse, tehes tihedat koostööd artiklis 2 osutatud koordineerimismehhanismiga.
2.   Kui komisjon teeb kindlaks, et kavandatav vööndiaeg, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 1 lõikele 2, võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist, on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lükata käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäev edasi kõige enam 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral seadusandlik ettepanek.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 b (uus)
Artikkel 4b
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 4 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] kuni [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäevani].
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 4 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2019.
Direktiiv 2000/84/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. aprillist 2021.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 305.


Elektrienergia siseturu ühiseeskirjad ***I
PDF 537kWORD 159k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0864 – C8‑0495/2016 – 2016/0380(COD))
P8_TA-PROV(2019)0226A8-0044/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0864),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0495/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu, Austria Liidunõukogu ja Poola Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 7. septembri 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0044/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2016)0380


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/72/EÜ(7) tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)  Liidus alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda piiriüleste konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu lõpptarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/54/EÜ(8) ning direktiiv 2009/72/EÜ on andnud elektrienergia siseturu loomisse olulise panuse. Kuid liidu energiasüsteemis toimub praegu väga oluline muutus. Ühine eesmärk vähendada energiasüsteemi CO2‑heidet loob uusi võimalusi ja esitab turuosalistele uusi väljakutseid. Samal ajal võimaldab tehnoloogia areng uutmoodi kaasata tarbijaid ja teha piiriülest koostööd. Liidu turgu reguleerivaid õigusnorme on vaja kohandada uuele turureaalsusele.

(4)  Komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ on esitatud nägemus energialiidust, mille keskmes on kodanikud, kes võtavad vastutuse energiasüsteemi ümberkujundamise eest, kelle energiaarved vähenevad tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele ja kes osalevad aktiivselt turul, ning kus kaitsetud tarbijad on kaitstud.

(5)  Komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“ on esitatud komisjoni nägemus jaeturust, mis teenib paremini energiatarbijaid ning seda ka hulgi- ja jaeturu parema sidumise abil. Uusi ja innovaatilisi energiateenuseid pakkuvad ettevõtjad peaksid uut tehnoloogiat kasutades andma tarbijatele võimaluse täielikult osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises, juhtida oma tarbimist nii, et leida nende raha säästvaid energiatõhusaid lahendusi ja aidata kaasa summaarse energiatarbimise vähendamisele.

(6)  Komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatises „Avaliku konsultatsiooni algatamise kohta energiaturu uue korralduse üle“ rõhutati, et üleminek energia tootmises suurtelt tsentraliseeritud tootmisüksustelt detsentraliseeritud energiatootmisele taastuvatest energiaallikatest ja vähese CO2‑heitega turgudele nõuab praeguste elektrikaubandust reguleerivate õigusnormide kohandamist ja seniste tururollide muutmist. Teatises rõhutati vajadust organiseerida elektriturgu paindlikumalt ja lõimida täielikult kõik turuosalised, sealhulgas taastuvenergia tootjad, uute energiateenuste pakkujad, energia salvestamine ja paindlik nõudlus. Niisama oluline on, et liit investeeriks viivitamata liidu tasandi võrkudevahelistesse ühendustesse energia ülekandmiseks elektrienergia kõrgepinge-põhivõrkude kaudu.

(7)  Elektrienergia siseturu loomiseks peaksid liikmesriigid toetama oma riiklike turgude ühendamist ning võrguettevõtjate koostööd liidu ja piirkondlikul tasandil ning ühendama nn elektrisaari moodustavad üksteisest eraldatud võrgud, mida liidus ikka veel leidub.

(8)  Lisaks uute probleemide lahendamisele on käesoleva direktiivi eesmärk käsitleda ka elektrienergia siseturu väljakujundamisel ikka veel püsivaid takistusi. Täpsustatud õigusraamistik peab aitama kõrvaldada killustatud riiklike turgude praegusi probleeme, mida sageli põhjustab liigne regulatiivne sekkumine. Sellised sekkumised on takistanud elektrienergia tarnimist ühtsetel tingimustel ning on suurendanud kulusid võrreldes piiriülesele koostööle ja turupõhimõtetele toetuvate lahendustega.

(9)  Liit täidaks oma taastuvenergia-eesmärgid kõige tulemuslikumalt, kui ta loob paindlikkust ja uuendusi stimuleeriva tururaamistiku. Kõige paremini toetab taastuvenergia kasutuselevõttu hästitoimiv elektriturg.

(10)  Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi. Terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt; need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrgu paindlikumaks. Kuna aga tarbijatele ei ole antud reaalajas või reaalajalähedase ajavahemiku jooksul teavet nende energiatarbimise kohta, ei ole neist saanud energiaturu ega energiasüsteemi ümberkujundamise aktiivseid osalisi. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest enam energiaturul, sealhulgas uut moodi, on mõeldud selleks, et liidu kodanikud saaksid elektrienergia siseturust kasu ja et saavutada liidu taastuvenergia alased eesmärgid.

(11)  Liidu kodanikele Euroopa Liidu toimimise lepinguga („ELi toimimise leping“) tagatud vabadused – muu hulgas kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus – on saavutatavad üksnes täiesti avatud turul, kus kõik tarbijad saavad vabalt valida tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.

(12)  Ausa konkurentsi ja eri tarnijatele hõlpsa turulepääsu edendamine on liikmesriikidele ülimalt tähtis, et võimaldada tarbijatel kõiki liberaliseeritud elektrienergia siseturu võimalusi täielikult ära kasutada. On siiski võimalik, et turutõrked püsivad äärealade väikestes elektrivõrkudes ja teiste liikmesriikidega ühendamata võrkudes, kus elektrihinnad ei anna õigeid signaale investeeringute suunamiseks ja kus seetõttu on piisava varustuskindluse tagamiseks vaja erilahendusi.

(13)  Selleks et edendada konkurentsi ja tagada elektri tarnimine kõige konkurentsivõimelisema hinnaga, peaksid liikmesriigid ja reguleerivad asutused edendama piiriülest juurdepääsu eri energiaallikatest toodetud elektrienergia uutele tarnijatele ning uutele elektritootjatele, energia salvestamist ja tarbimiskaja.

(14)  Liikmesriigid peaksid tagama, et elektrienergia siseturul ei oleks tarbetuid takistusi turule sisenemisel, turul tegutsemisel ega sellelt väljumisel. Seejuures peaks selgitama, et see kohustus ei piira liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikidega. Selgitust ei tohiks tõlgendada liikmesriikide võimalusena rakendada liidu ainupädevust. Tuleks ka selgitada, et siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised peavad järgima kohaldatavat liidu ja liikmesriikide õigust nii nagu kõik teised turuosalised.

(15)  Turgu reguleerivad normid võimaldavad tootjatel ja tarnijatel turule siseneda ja sealt väljuda lähtuvalt sellest, kuivõrd majanduslikult ja rahaliselt tulusaks nad oma tegevust peavad. See põhimõte ei ole ühitamatu liikmesriikide võimalusega kehtestada elektrisektoris tegutsevatele ettevõtjatele üldistes majandushuvides avaliku teenuse osutamise kohustust kooskõlas aluslepingutega, eelkõige ELi toimimise lepingu artikliga 106, ning käesoleva direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/…(9)(10).

(16)  23. ja 24. oktoobri 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu märkis oma järeldustes, et komisjon võtab liikmesriikide toetusel kiireloomulisi meetmeid, et saavutada praegune võrkudevahelise ühenduse miinimumeesmärk 10 % kiiremas korras ning mitte hiljem kui 2020. aastal vähemalt nende liikmesriikide puhul, kes ei ole veel saavutanud energia siseturuga lõimituse miinimumtaset (nimelt Balti riigid, Portugal ja Hispaania), ning liikmesriikide puhul, kes on nende liikmesriikide jaoks peamised energia siseturule juurdepääsu punktid. Lisaks märkis ta, et komisjon annab Euroopa Ülemkogule regulaarselt aru, et saavutada 2030. aastaks 15 % eesmärk.

(17)  Piisav füüsiline võrkudevaheline ühendus naaberriikidega on oluline selleks, et nii liikmesriigid kui naaberriigid saaksid kasu siseturu positiivsest mõjust, nagu on rõhutatud komisjoni 23. novembri 2017. aasta teatises Euroopa energiavõrkude tugevdamise kohta ja nagu see kajastub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999(11) kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades.

(18)  Elektriturud erinevad teistest turgudest, näiteks maagaasiturust, muu hulgas kaubeldavate toodete poolest, mida ei ole praegu lihtne salvestada ja mida toodetakse väga erinevates elektritootmisüksustes, sealhulgas hajatootmise põhimõttel. Seetõttu on elektri- ja gaasisektori võrkudevaheliste ühenduste õiguslik käsitlemine olnud erinev. Elektriturgude lõimimine eeldab võrguettevõtjate, turuosaliste ja reguleerivate asutuste tihedat koostööd, eriti siis, kui elektrienergia müük toimub turgude liitmise teel.

(19)  Käesoleva direktiivi üks põhieesmärk peaks olema ka tõelise siseturu ühiste normide tagamine ja kõigile kättesaadav laialdane elektrienergia tarnimine. Selleks annavad moonutamata turuhinnad stiimuli piiriüleseks võrkude vastastikuseks ühendamiseks ja uude elektritootmisse investeerimiseks, viies samas pikas perspektiivis hindade ühtlustumiseni.

(20)  Turuhinnad peaksid andma õiged stiimulid võrgu arendamiseks ja uude elektritootmisse investeerimiseks.

(21)  Elektrienergia siseturul eksisteerivad erinevad turukorralduse liigid. Meetmed, mida liikmesriigid võivad võrdsete võimaluste tagamiseks võtta, peaksid põhinema üldistest huvidest tulenevatel esmatähtsatel nõuetel. Komisjoniga tuleks konsulteerida seoses kõnealuste meetmete kooskõla suhtes ELi toimimise lepingu ja muu liidu õigusega.

(22)  Liikmesriikidele tuleks alles jätta laialdane kaalutlusõigus elektriettevõtjatele üldistest majandushuvidest lähtuvate avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisel. Liikmesriigid peaksid tagama, et kodutarbijatel ja, kui liikmesriigid seda asjakohaseks peavad, väikeettevõtjatel oleks õigus saada kindlaksmääratud kvaliteediga elektritarneid selgelt võrreldava, läbipaistva ja konkurentsivõimelise hinnaga. Sellele vaatamata tähendab avaliku teenuse osutamise kohustus tarnitava elektri hinnakujundusse sekkumise vormis turgu olemuslikult moonutavat meedet, mis toob sageli kaasa tasupuudujääkide kuhjumise, tarbijate valikuvõimaluste piiramise, nõrgemad stiimulid energia säästmiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, madalama teenuste kvaliteedi, tarbijate vähesema kaasamise ja rahulolu, konkurentsi piiramise ning innovaatiliste toodete ja teenuste osakaalu vähenemise turul. Järelikult peaksid liikmesriigid oma kodanike jaoks taskukohaste elektritarnete säilitamiseks kasutama muid poliitikavahendeid, eelkõige suunatud sotsiaalpoliitika meetmeid. Riiklikku sekkumist tarnitava elektri hinnakujundusse tuleks kasutada üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks ning see peaks toimuma käesolevas direktiivis sätestatud eritingimusi järgides. Täielikult liberaliseeritud, hästitoimiv elektrienergia jaemüügiturg stimuleerib hinnapõhist ja muud konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turuletulijaid, suurendades nii tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu.

(23)  Avaliku teenuse osutamise kohustust tarnitava elektri hinnakujundusse sekkumise vormis tuleks kasutada ilma, et rikutakse avatud turgude põhimõtet, sekkumise asjaolud ja sellest kasusaajad peaksid olema selgelt määratletud ning selle kestus peaks olema piiratud. Sellised asjaolud võivad esineda näiteks tõsiste tarneraskuste korral, mis põhjustavad tavapärasest märksa kõrgemaid elektrihindu, või turutõrke korral, kui reguleerivate asutuste ja konkurentsiasutuste sekkumised ei ole tulemusi andnud. See mõjutaks ebaproportsionaalselt kodumajapidamisi, eriti kaitsetuid tarbijaid, kelle netotuludest kulub üldjuhul energiaarvete tasumiseks suurem osa kui suure sissetulekuga tarbijatel. Selleks, et vähendada avaliku teenuse osutamise kohustuse moonutavat mõju tarnitava elektri hinnakujundusse, peaksid sellist sekkumist rakendavad liikmesriigid võtma lisameetmeid, sealhulgas meetmeid hulgimüügituru hinnakujunduse moonutuste vältimiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil reguleeritud hindadest kasu saajatel oleks soovi korral võimalik täiel määral kasutada vabaturu pakkumisi. Selleks tuleb kõnealused kasusaajad varustada nutiarvestitega ja neil peab olema juurdepääs dünaamilise elektrihinnaga lepingutele. Lisaks tuleks neid otse ja korrapäraselt teavitada vabaturu pakkumistest ja säästuvõimalustest, eelkõige dünaamilise elektrihinnaga lepingutest, ning neid tuleks aidata turupõhiseid pakkumisi kasutada ja neist kasu saada.

(24)  Reguleeritud hindadest kasu saajate õigus saada individuaalsed nutiarvestid ilma lisakuludeta ei tohiks takistada liikmesriike muutmast nutiarvestisüsteemide funktsioone juhul, kui puudub nutiarvestitaristu seepärast, et nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtu tasuvusanalüüs andis negatiivse tulemuse.

(25)  Riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse ei tohiks põhjustada tarbijate eri kategooriate vahelist otsest ristsubsideerimist. See tähendab, et hinnasüsteemid ei või panna teatavaid tarbijate kategooriaid selgelt kandma teisi tarbijate kategooriaid mõjutava hinnasekkumise kulusid. Näiteks ei tuleks lugeda otseseks ristsubsideerimiseks hinnasüsteemi, milles tarnijad või teised ettevõtjad kannavad kulud mittediskrimineerival viisil.

(26)  Liidus avalike teenuste kõrge taseme säilitamiseks tuleks komisjoni korrapäraselt teavitada kõikidest meetmetest, mida liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Komisjon peaks korrapäraselt avaldama aruande, milles analüüsitakse avalike teenustega seotud eesmärkide saavutamiseks riigi tasandil võetud meetmeid ning võrreldakse nende tulemuslikkust, et anda soovitusi meetmete osas, mida riigi tasandil tuleks võtta avalike teenuste kõrge taseme saavutamiseks.

(27)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata viimasena vastutav tarnija. Selleks võib olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja müügiosakond, mis täidab ka jaotusülesandeid, tingimusel et see vastab käesoleva direktiivi eraldatusnõuetele.

(28)  Liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks võetavatesse meetmetesse peaks olema võimalik lisada eelkõige piisavad majanduslikud stiimulid, mille puhul kasutataks asjakohasel juhul kõiki olemasolevaid riiklikke ja liidu vahendeid. Need vahendid võivad hõlmata vastutusmehhanisme, mis tagavad vajaliku investeeringu.

(29)  Kui liikmesriikide poolt avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetavad meetmed on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt tõlgendatavad riigiabina, siis tuleb vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 teavitada neist komisjoni.

(30)  Sektoriülene õigus loob tugeva aluse tarbijakaitsele seoses paljude praeguste energiateenustega ja areneb tulevikus tõenäoliselt edasi. Siiski tuleks selgelt kehtestada teatavad tarbijate lepingulised põhiõigused.

(31)  Tarbijatele tuleks teha kättesaadavaks selget ja üheselt mõistetavat teavet oma õiguste kohta energiasektoris. Komisjon on pärast asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikidega, riikide reguleerivate asutustega, tarbijaorganisatsioonidega ja elektriettevõtjatega konsulteerimist koostanud energiatarbija kontrollnimekirja, milles antakse tarbijatele nende õiguste kohta praktilist teavet. Kontrollnimekirja tuleks hoida ajakohasena, edastada kõigile tarbijatele ja teha üldsusele kättesaadavaks.

(32)  Mitmed tegurid takistavad tarbijatel nende jaoks eri allikatest kättesaadavale turuteabele juurdepääsemist, selle mõistmist ja selle põhjal tegutsemist. Sellepärast tuleks muuta pakkumised paremini võrreldavaks ja võimalikult vähendada teenuseosutaja vahetamist segavaid takistusi, piiramata seejuures asjatult tarbija valikuid.

(33)  Väiksematelt tarbijatelt nõutakse ikka veel otse või kaudselt sisse mitmesuguseid tasusid tarnija vahetamise eest. Sellised tasud muudavad parima toote või teenuse leidmiseks vajalikud arvutused keerulisemaks ja vähendavad vahetamisest saadavat otsest rahalist kasu. Kuigi selliste tasude kaotamine võib piirata tarbija valikuid, kuna jäetakse välja tarbija lojaalsust premeerivad teenused, peaks nende kasutamise edasine piiramine parandama tarbijate heaolu ja kaasamist ning turukonkurentsi.

(34)   Lühemad teenuseosutaja vahetamise tähtajad võivad innustada tarbijaid otsima paremaid energiapakkumisi ja vahetama tarnijat. Infotehnoloogia ulatuslikum kasutuselevõtt tähendab, et hiljemalt 2026. aastal peaks olema võimalik tehniline vahetusprotsess uue tarnija registreerimiseks turukorraldaja mõõtmispunktis üldjuhul lõpule viia igal tööpäeval 24 tunni jooksul. Sõltumata muudest vahetusprotsessi etappidest, mis tuleb lõpule viia enne tehnilise vahetusprotsessi alustamist, saab selle tagamisega, et hiljemalt kõnealusest kuupäevast alates on võimalik tarnija vahetamise tehniline protsess 24 tunni jooksul läbi viia, minimeerida tarnija vahetamise tähtaega ning see aitab tõsta tarbijate kaasatust ja konkurentsi jaemüügiturul. Ühelgi juhul ei tohiks vahetusprotsess kesta kokku üle kolme nädala alates kuupäevast, kui tarbija esitab tarnija vahetamise taotluse.

(35)  Sõltumatud võrdlemisvahendid, sealhulgas veebisaidid, on väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks. Tänu võrdlemisvahenditele alanevad teabe otsimise kulud, kuna tarbijad ei pea enam koguma teavet igalt üksikult tarnijalt ja teenuseosutajalt. Võrdlemisvahendid võivad tagada õige tasakaalu teabe selguse ja lühiduse nõude ning täielikkuse ja põhjalikkuse nõude vahel. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale esinduslik ülevaade. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile ning et selliste vahenditega antav teave oleks usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Liikmesriigid võivad selleks ette näha kas riigiasutuse või eraettevõtja käitatava võrdlemisvahendi.

(36)  Parem tarbijakaitse tagatakse seeläbi, et kõikidele tarbijatele on kättesaadavad selline tõhus ja sõltumatu vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism nagu energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriv asutus. Liikmesriigid peaksid kehtestama kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra.

(37)  Kõik tarbijad peaksid saama kasu turul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja jooksul suurenema, sest seni passiivsete tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest aktiivsete tarbijatena ja teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks ja levinumaks. Tarbijatel peaks olema võimalik osaleda igasugusel kujul tarbimiskajas. Seega peaks neil olema võimalik saada kasu nutiarvestisüsteemide täielikust kasutuselevõtust ning juhul, kui nende kasutuselevõtule on antud negatiivne hinnang, peaks tarbijatel olema õigus saada nutiarvestisüsteem ja sõlmida dünaamilise elektrihinnaga leping. See peaks võimaldama neil kohandada oma tarbimist vastavalt reaalajalistele hinnasignaalidele, mis kajastavad elektrienergia või selle ülekandmise väärtust ja kulusid eri aegadel, samas kui liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijad puutuksid mõistlikul määral kokku hulgimüügituru hinnariskidega. Tarbijatele tuleks teada anda, millist kasu nad võivad saada dünaamilise elektrihinnaga lepingust ja millised hinnariskid võivad sellega kaasneda. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et ei karistataks tarbijaid, kes ei soovi turul aktiivselt osaleda. Selle asemel tuleks muuta nende jaoks kergemaks teadlike otsuste tegemine olemasolevate valikute kohta viisil, mis on koduturu tingimustes kõige sobivam.

(38)  Dünaamilistest elektrihindadest saadava kasu ja sellise hinnakujunduse tulemuslikkuse maksimeerimiseks tuleks liikmesriikidel hinnata, kuidas muuta elektriarved dünaamilisemaks või vähendada neis püsivkulude osakaalu, ja selliste võimaluste korral neid kasutada.

(39)  Kõigil tarbijarühmadel (tööstus-, kaubanduslikud ja kodutarbijad) peaks olema juurdepääs elektriturgudele, kus nad saaksid kaubelda oma paindlikkusega ja omatoodetud elektrienergiaga. Tarbijatel peaks olema võimalik täiel määral kasutada suurtes piirkondades tootmise ja tarnimise agregeerimise eeliseid ja saada kasu piiriülesest konkurentsist. Agregeerimisega tegelevad turuosalised täidavad tõenäoliselt olulist osa vahendajatena tarbijarühmade ja turu vahel. Liikmesriigid peaksid saama vabalt valida sõltumatule agregeerimisele sobiva rakendusmudeli ja sõltumatu agregeerimise juhtimist käsitleva lähenemisviisi, järgides samal ajal käesolevas direktiivis sätestatud üldpõhimõtteid. Kõnealused mudelid ja lähenemisviisid võivad hõlmata võimalust valida turupõhiseid või regulatiivseid põhimõtteid, millel põhinevad lahendused vastavad käesolevale direktiivile, näiteks mudeleid, millega tasandatakse tasakaaluhäired või korrigeeritakse perimeetreid. Valitud mudel peaks sisaldama läbipaistvaid ja õiglasi õigusnorme, mis lubaksid ka sõltumatutel energiavahendajatel täita oma ülesandeid vahendajatena, ning mis tagaksid, et lõpptarbija saab nende tegevusest kohast kasu. Kõikidel ▌ elektriturgudel, kaasa arvatud tugiteenuste ja võimsusega kauplemise turgudel, tuleks tooted määratleda nii, et soodustada tarbimiskajas osalemist.

(40)  Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias“ on rõhutatud vajadust vähendada transpordisektori CO2‑heidet ning vähendada transpordisektori heiteid eriti linnapiirkondades ja tõstetud esile olulist osa, mis nende eesmärkide saavutamises võib olla elektritranspordil. Peale selle moodustab elektritransport olulise osa energiasüsteemi ümberkujundamisest. Käesolevas direktiivis sätestatud turgu reguleerivad normid peaksid seepärast aitama luua soodsaid tingimusi igat liiki elektrisõidukite jaoks. Eelkõige peaksid need tagama elektrisõidukite jaoks üldkasutatavate ja eraomandis olevate laadimispunktide tõhusa kasutuselevõtu ning sõidukite laadimise tõhusa lõimimise võrku.

(41)  Tarbimiskaja on pöördelise tähtsusega elektrisõidukite targa laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite tõhusal lõimimisel elektrivõrku, mis on ▌ vähese CO2‑heitega transpordile ülemineku protsessis ülioluline.

(42)  Tarbijad peaksid saama omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja turule müüa ning osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, näiteks elektrienergia elektriautode abil salvestamise abil, tarbimiskaja abil või energiatõhususkavade abil. Uue tehnoloogia areng aitab sellele tulevikus kaasa. Paraku on olemas juriidilised ja kaubanduslikud tõkked, näiteks ebaproportsionaalselt suured tasud omatarbitud elektri eest, kohustus tarnida omatoodetud elekter energiavõrku ning halduskoormus, näiteks ise elektrit tootvatele ja seda võrku müüvatele tarbijatele pandud kohustus järgida tarnijatele kehtestatud nõudeid jne. Sellised takistused, mis ei lase tarbijatel ise elektrit toota, tarbida ja salvestada või omatoodetud elektrienergiat turul müüa, tuleks kõrvaldada; samas tuleks tagada, et ise elektrit tootvad tarbijad osaleksid piisavalt võrgu kulude katmisel. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada enda õiguses erinevad sätted üksikult tegutsevate l ja ühiselt tegutsevatele aktiivsete tarbijate maksude ja lõivude ning kodutarbijate ja muude lõpptarbijate maksude ja tasude kohta.

(43)  Hajaenergeetika tehnilised lahendused ja tarbijate mõjuvõimu suurendamine on muutnud kogukonnas toodetud energia ▌ tõhusaks ja kulutõhusaks viisiks inimeste selliste vajaduste ja ootuste rahuldamisel, mis on seotud energiaallikate, -teenuste ja kohapealse osalemisega. Kogukonnas toodetud energia pakub kõikidele tarbijatele võimalust osaleda ise tootmises, tarbimises ja energia jagamises ▌. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt suunatud teatavat liiki taskukohase energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmete, aktsionäride või osanike jaoks, selle asemel et seada traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Tarbijate otsese kaasamisega näitavad kogukondlikud energiaalgatused, milliseid võimalusi need avavad uue tehnoloogia ja uute tarbimisviiside, sealhulgas arukate jaotusvõrkude ja tarbimiskaja lõimitud viisil kasutuselevõtmiseks. Kogukondlik energeetika võib edendada energiatõhusust ka kodumajapidamise tasandil ning aidata kaotada energiaostuvõimetust energiatarbimise vähendamise ja tarnetasude langetamise kaudu. Kogukondlik energia võimaldab elektriturul osaleda ka sellistel kodutarbijate rühmadel, kes muidu seda teha ei suudaks. Sellised algatused on eduka juhtimise korral toonud kogukonnale majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnakasu, mis ulatub kaugemale lihtsast energiateenuste osutamise kasust. Käesoleva direktiivi eesmärk on tunnustada teatavaid energiaga seotud kodanikualgatuste kategooriaid liidu tasandil kodanike energiakogukondadena, et tagada neile toetav raamistik, õiglane kohtlemine, võrdsed tingimused ja täpselt määratletud õigused ja kohustused. Kodutarbijal tuleks lubada vabatahtlikult osaleda kogukondlikus energialgatuses ja ka sellest lahkuda, ilma et ta kaotaks seejuures oma tarbijaõigusi või juurdepääsu kogukondliku energiaalgatuse käitatavale võrgule. Juurdepääs kodanike energiakogukonna käitatavale võrgule tuleks anda õiglastel ja kulupõhistel tingimustel.

(44)  Kodanike energiakogukonna liikmeks peaksid saama olla kõik üksuste kategooriad Otsustamisõigus peaks aga kodanike energiakogukonnas olema üksnes nendel liikmetel, aktsionäridel või osanikel, kes ei tegele suuremahulise ettevõtlusega ja kelle jaoks energeetika ei ole peamine majandustegevuse valdkond. Kodanike energiakogukonnad loetakse selliseks kodanike või kohalike osalejate koostöö liigiks, mida tuleks tunnustada ja kaitsta liidu õiguse alusel. Sätted kodanike energiakogukonna kohta ei välista teisi, näiteks eraõiguslikest lepingutest tulenevaid kodanikualgatusi. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik sätestada, et kodanike energiakogukondi võib moodustada ükskõik millises korralduslikus vormis, näiteks ühenduse, ühistu, täisühing, mittetulundusühingu või väike- või keskmise suurusega ettevõtjana, tingimusel et sellisel üksusel on õigus teostada õigusi ja kanda kohustusi enda nimel.

(45)  Kodanike energiakogukondi käsitlevad käesoleva direktiivi sätted näevad ette õigused ja kohustused, mida on võimalik tuletada juba kehtivatest õigustest ja kohustustest, näiteks lepinguvabadus, õigus vahetada tarnijat, jaotusvõrguettevõtja kohustused, võrgutasusid reguleerivad õigusnormid ja tasakaalustamiskohustus.

(46)  Kodanike energiakogukonnad on oma liikmeskonna struktuuri, juhtimisnõuete ja eesmärgi tõttu uut liiki üksused. Neil peaks olema lubatud turul tegutseda võrdsetel tingimustel ja konkurentsi moonutamata ning neile peaksid proportsionaalselt ja mittediskrimineerival viisil kohalduma samad õigused ja kohustused kui teistele turul olevatele elektriettevõtjatele. Neid õigusi ja kohustusi tuleks kohaldada vastavalt nende rollile, näiteks lõpptarbijaks, tootjaks, tarnijaks või jaotusvõrguettevõtjaks olemisele. Kodanike energiakogukondadele ei tohiks teha regulatiivseid piiranguid, kui nad kasutavad praegust või tuleviku info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et turupõhimõtete alusel jagada kodanike energiakogukonnas olevate tootmisvahenditega toodetud elektrienergiat oma liikmetele, aktsionäridele või osanikele, näiteks arvestades maha energiakomponendi liikmete puhul, kes kasutavad kodanike energiakogukonnas toodetud energiat, ka üldkasutatava elektrivõrgu kaudu, tingimusel et mõlemad mõõtmispunktid kuuluvad kogukonnale. Elektrienergia jagamine võimaldab tarnida liikmetele, aktsionäridele või osanikele elektrit kogukonnas asuvatest elektritootmisüksustest, ilma et nad asuksid elektritootmisüksuste läheduses või ühe mõõtmispunkti taga. Elektrienergia jagamine ei tohiks mõjutada elektrivooga seotud võrgutasude ja lõivude kogumist. Jagamist tuleks hõlbustada kooskõlas tasakaalustamis-, mõõtmis- ja arveldamiskohustuste ja asjaomaste tähtaegadega. Kodanike energiakogukondi käsitlevad käesoleva direktiivi sätted ei piira liikmesriikide pädevust kujundada ja rakendada oma energiasektori poliitikameetmeid, mis käsitlevad võrgutasusid ega kujundada ja ellu viia energiapoliitika rahastamissüsteeme ja kulude jaotust, tingimusel et need poliitikameetmed on mittediskrimineerivad ja õiguspärased.

(47)  Käesoleva direktiiviga antakse liikmesriikidele õigus lubada kodanike energiakogukonnal saada jaotusvõrguettevõtjaks kas üldise korra kohaselt või kui suletud jaotusvõrgu ettevõtja. Kui kodanike energiakogukonnale antakse jaotusvõrguettevõtja staatus, tuleks teda kohelda jaotusvõrguettevõtjana ja tal peaksid olema samad kohustused. Kodanike energiakogukondi käsitlevad käesoleva direktiivi sätted selgitavad vaid selliseid jaotusvõrgu käitamise aspekte, mis on tõenäoliselt asjakohased kodanike energiakogukondade puhul, kuid muid jaotusvõrgu käitamise aspekte reguleeritakse jaotusvõrguettevõtjaid käsitlevate sätetega.

(48)  Elektriarved ▌ on oluline lõpptarbijate teavitamise vahend. Lisaks tarbimist ja kulusid käsitlevatele andmetele võib nendega edastada ka muud teavet, mis aitab tarbijatel võrrelda oma kehtivat lepingut muude pakkumistega. Siiski on vaidlused arvete üle üks tavalisi tarbijate kaebuste allikaid ja üks tegureid, mis põhjustab tarbijate püsivat rahulolematust ja passiivsust elektrisektoris. Seetõttu on vaja muuta arved selgemaks ja arusaadavamaks ning tagada, et arvel ja selles esitatavas teabes oleks hästi märgatavalt esitatud piiratud hulk olulisi andmeid, mis on tarbijale vajalikud tema energiatarbimise reguleerimiseks, pakkumiste võrdlemiseks ja tarnija vahetamiseks. Muu teave peaks olema lõpptarbijale kättesaadavad arvel, arvele lisatuna või arvel viidatuna. Muu teabe võib esitada arvel või arvele lisatud eraldi dokumendis, või võib arvel olla viide, mille kaudu saab lõpptarbija hõlpsasti leida teavet veebisaidilt, mobiilirakenduse abil või muul viisil.

(49)  Tegelikul elektritarbimisel põhineva arvetel esitatava täpse teabe korrapärane esitamine, mida hõlbustab nutiarvestuse kasutamine, on oluline, et aidata tarbijatel kontrollida oma elektritarbimist ja kulusid. Siiski peaks tarbijatel, eriti kodutarbijatel, olema võimalik kasutada tegelike maksete tegemiseks paindlikke võimalusi. Näiteks võiks olla võimalik anda tarbijatele sageli arvel esitatavat teavet, aga maksta vaid kord kvartalis, või võib olla tooteid, mille puhul tarbija maksab iga kuu sama tasu, sõltumata tegelikust tarbimisest.

(50)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL(12) sätteid arvete esitamise kohta tuleks ajakohastada, lihtsustada ja need üle viia käesolevasse direktiivi, kuhu need sobivad paremini.

(51)  Liikmesriigid peaksid ergutama jaotusvõrkude ajakohastamist, näiteks võttes kasutusele tarkvõrgud, mis tuleks ehitada nii, et see soodustaks detsentraliseeritud tootmist ja energiatõhusust.

(52)  Tarbijate kaasamiseks on vaja sobivaid stiimuleid ja tehnoloogiaid, näiteks nutiarvestisüsteemi. Nutiarvestisüsteem suurendab tarbija mõjuvõimu, kuna see lubab tal saada täpset ja reaalajalähedase ajavahemiku jooksul tagasisidet oma energiatarbimise või -tootmise kohta, mis võimaldab tal oma tarbimist paremini juhtida, osaleda tarbimiskaja programmides ja muudes teenustes ja neist kasu saada ning vähendada ta elektriarvet. Nutiarvestisüsteem võimaldab ka jaotusvõrguettevõtjal saada paremat ülevaadet oma võrgust ja seeläbi vähendada selle käitamise ja hooldamise kulusid ning kanda saadud säästud edasi tarbijatele, kes maksavad seetõttu madalamaid jaotustasusid.

(53)  Mis puudutab nutiarvestuse kasutuselevõtu üle otsustamist liikmesriigi tasandil, siis peaks olema võimalik seda teha majandusliku hinnangu põhjal. Majanduslikus hinnangus tuleks võtta arvesse pikaajalist kasu, mida nutiarvestisüsteemi kasutamine annab tarbijatele ja kogu väärtusahelale, näiteks parema võrguhalduse, täpsema kavandamise ja võrgukadude kindlakstegemise tõttu. Kui majanduslikust hinnangust nähtub, et nutiarvestisüsteemi sisseviimine on ▌ kulutõhus üksnes nendele tarbijatele, kes tarbivad teatava hulga elektrit, siis peaks liikmesriikidel olema võimalik seda nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmisel arvesse võtta. Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleks majanduslik hinnang korrapäraselt selle lähte-eelduste olulise muutumise korral või vähemalt iga nelja aasta tagant läbi vaadata.

(54)  Liikmesriik, kes nutiarvestisüsteemi süstemaatiliselt kasutusele ei võta, peaks tarbijatel võimaldama saada kasu nutiarvesti paigaldamisest, kui tarbija seda nõuab, tagama talle õiglased ja mõistlikud tingimused ja kogu asjakohase teabe. Kui tarbijal ei ole nutiarvestit, peaks tal olema õigus saada arvesti, mis vastab miinimumnõuetele, mis on vajalikud selleks, et anda tarbijale arvel esitatavat teavet nii, nagu see on käesolevas direktiivis ette nähtud.

(55)  Selleks et soodustada tarbijate aktiivset osalemist elektriturul, peaksid liikmesriikide territooriumil kasutatavad nutiarvestisüsteemid olema koostalitlusvõimelised ja suutma anda väljundit tarbijate energiajuhtimissüsteemidesse. Selleks peaksid liikmesriigid võtma kohaselt arvesse asjakohaseid olemasolevaid standardeid, sealhulgas andmemudeli ja rakendustasandi taseme koostalitusvõime standardeid, parimaid tavasid, andmevahetuse arengu tähtsust, tulevasi ja innovaatilisi energiateenuseid, tarkvõrkude kasutuselevõtmist ja elektrienergia siseturgu. Ka ei tohiks kasutuselevõetavad nutiarvestisüsteemid takistada tarnija vahetamist, peaksid olema varustatud asjakohaste funktsioonidega, mis võimaldavad tarbijal saada reaalajalähedase ajavahemiku jooksul juurdepääsu oma tarbimisandmetele, muutma oma energiatarbimist ja, niivõrd kui tugitaristu seda lubab, pakkuda oma paindlikkust võrgule ja elektriettevõtjatele, olla selle eest premeeritud ja säästa elektriarvetelt.

(56)  Tarbijate varustamise üheks võtmeteguriks on juurdepääs objektiivsetele ja läbipaistvatele tarbimisandmetele. Seepärast peaks tarbijatel olema juurdepääs oma tarbimisandmetele, nendega seotud hindadele ja teenuste maksumusele, et nad saaksid kutsuda konkurente selle teabe alusel pakkumisi tegema. Tarbijatel peaks olema ka õigus saada oma energiatarbimise kohta nõuetekohast teavet. Ettemaksed ei peaks panema nende kasutajaid ebasoodsasse olukorda ning eri maksesüsteemid ei tohiks olla diskrimineerivad. Piisava sagedusega tarbijatele esitatav teave energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta. Sellega seoses aitab direktiivi 2012/27/EL täielik rakendamine tarbijate energiakulusid vähendada.

(57)  Pärast nutiarvestisüsteemide kasutuselevõttu on liikmesriikides praeguseks juba välja töötatud või arendatakse erinevaid andmehalduse mudeleid. Olenemata andmehalduse mudelist on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid läbipaistvad normid, mille järgi oleksid andmed mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavad, ning et nad tagaksid kõrgeimal tasemel küberturvalisuse ja andmekaitse ning andmekäitlejate erapooletuse.

(58)  Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta elektrienergia siseturul kaitsetuid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Kõnealused meetmed võivad erineda olenevalt liikmesriikides valitsevatest asjaoludest ning hõlmata elektriarvete tasumisega seotud sotsiaal- või energiapoliitika meetmeid, investeerimist eluasemega seotud energiatõhususe meetmetesse või tarbijakaitset, näiteks kaitsemeetmeid lahtiühendamise vastu. Väikeettevõtjatele universaalteenuse osutamise puhul võivad universaalteenuse osutamist tagavad meetmed erineda vastavalt sellele, kas need meetmed on mõeldud kodutarbijatele või väikeettevõtjatele.

(59)  Energiateenustel on ülioluline osa liidu kodanike heaolu tagamisel. Kütmine, jahutamine, valgustus ja seadmetega töötamiseks vajalik elektrienergia on põhiteenused, millega tagatakse inimväärne elatustase ja inimeste tervis. Lisaks võimaldab nende teenuste kättesaadavus liidu kodanikel tegutseda vastavalt oma võimetele ja see suurendab sotsiaalset kaasatust. Energiaostuvõimetu majapidamine ei saa neid energiateenuseid endale võimaldada väikese sissetuleku, suurte energiakulude ja kodu madala energiatõhususe koosmõju tõttu. Liikmesriigid peaksid koguma õiget teavet, et jälgida energiaostuvõimetute majapidamiste arvu. Täpsed mõõtmised peaksid aitama liikmesriikidel energiaostuvõimetud majapidamised kindlaks teha, et pakkuda neile sihtotstarbelist toetust. Komisjon peaks aktiivselt toetama energiaostuvõimetust käsitlevate käesoleva direktiivi sätete rakendamist, hõlbustades heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel.

(60)  Energiaostuvõimetusest mõjutatud liikmesriigid, kes ei ole veel koostanud energiaostuvõimetusega võitlemise riiklikku tegevuskava või muud sobivat raamistikku, peaksid seda tegema, et vähendada energiaostuvõimetute tarbijate arvu. Energiaostuvõimetuse mõõtmiseks sobivate kriteeriumide kindlaksmääramisel on olulised sellised näitajad nagu väike sissetulek, suured energiakulud ja kodu madal energiatõhusus. Igal juhul peaksid liikmesriigid tagama kaitsetutele ja energiaostuvõimetutele tarbijatele vajaliku elektritarne. Selleks võib kasutada integreeritud lähenemisviisi, näiteks energia- ja sotsiaalpoliitika raames, ning meetmed võivad hõlmata sotsiaalpoliitikat või elamute energiatõhususe parandamist. Käesolev direktiiv peaks toetama liikmesriikide poliitikameetmeid kaitsetute ja energiaostuvõimetute tarbijate huvides.

(61)  Jaotusvõrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused, ja uued tarbimiskoormused, näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused. Selleks tuleks luua võimalused ja stiimulid, mis ärgitavad jaotusvõrguettevõtjaid turupõhiselt kasutama selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Liikmesriigid peaksid kehtestama sobivad meetmed, näiteks riigi võrgu- ja turueeskirjad, ning stimuleerima jaotusvõrguettevõtjaid võrgutasude kaudu, mis ei tõkesta paindlikkust ega võrgu energiatõhususe tõstmist. Liikmesriigid peaksid koostama ka jaotusvõrkude arengukavad, et toetada taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku, hõlbustada energiasalvestusüksuste arendamist ja transpordisektori elektrifitseerimist, ning esitama võrgukasutajatele asjakohast teavet võrgu kavandatavate laienduste või ajakohastamiste kohta; praegu enamikus liikmesriikides seda ei tehta.

(62)  Võrguettevõtjad ei tohiks energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega käitada. Elektrituru uue korralduse kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Sellest tulenevalt tuleks vältida energiasalvestamise ning ülekandmise ja jaotamise kui reguleeritud tegevuste vahelist ristsubsideerimist. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest. Seda nõuet tuleks tõlgendada ja rakendada kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“) kehtestatud õiguste ja põhimõtetega, eelkõige harta artiklitega 16 ja 17 tagatud ettevõtlusvabadusega ja õigusega omandile.

(63)  Kui energiasalvestusüksused on täielikult integreeritud võrgukomponendid, mida ei kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime piiratuse juhtimiseks, siis ei peaks reguleeriva asutuse nõusoleku korral võrguettevõtjaid allutama sama rangetele energiasalvestusüksuste omamise, arendamise, haldamise ja käitamise piirangutele. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla sellised energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida.

(64)  Kui eesmärk on minna üle täiesti CO2‑heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist. Hooajaline energiasalvestamine on elektrivõrgu lühiajalise ja hooajalise käitamise abivahend, mis aitab leevendada taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia toodangumahtude lühiajalisi ja hooajalisi kõikumisi ning neist tingitud eriolukordi.

(65)  Mittediskrimineeriv juurdepääs jaotusvõrgule määrab edaspidi juurdepääsu jaetarbijatele. Jaemüügi tasandil võrdsete tingimuste loomiseks tuleks jaotusvõrguettevõtjate tegevust jälgida, et takistada neid ära kasutamast oma vertikaalset integreeritust seoses nende konkurentsipositsiooniga turul, eelkõige kodutarbijate ja väikeste äritarbijate suhtes.

(66)  Kui suletud jaotusvõrku kasutatakse spetsiifilisi käitamisstandardeid nõudva integreeritud tarne optimaalse tõhususe tagamiseks või kui suletud jaotusvõrku säilitatakse peamiselt võrgu omaniku tarbeks, peaks jaotusvõrguettevõtja ja võrgukasutajate vahelise suhte erilise iseloomu tõttu olema võimalik vabastada jaotusvõrguettevõtja kohustustest, mis kujutaksid endast tarbetut halduskoormust. Tööstuslikud objektid, äriobjektid ja ühiskasutuses teenindusobjektid, näiteks rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud koos juurdekuuluvate rajatistega, ja keemiatööstusobjektid võivad oma tegevuse eripära tõttu omada suletud jaotusvõrke.

(67)  Kui võrke tootmis- ja tarnetegevusest tegelikult ei eraldata („tegelik eraldamine“), siis kaasneb sellega risk, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel puudub ka stiimul oma võrkudesse piisavalt investeerida.

(68)  Tegeliku eraldamise tagab üksnes see, kui kaotatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjate motivatsioon diskrimineerida konkurente võrgule juurdepääsul ja investeerimisel. Omandisuhete eraldamine ehk võrgu omaniku määramine võrguettevõtjaks ning tema täielik sõltumatus tarne- ja tootmishuvidest on tõhus ja kindel viis huvide konflikti lahendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Seetõttu märkis Euroopa Parlament oma 10. juuli 2007. aasta resolutsioonis gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta(13), et ülekande tasandil omandisuhete eraldamine on kõige tõhusam vahend, et edendada mittediskrimineerival viisil taristusse investeerimist, uute turule sisenejate õiglast juurdepääsu võrgule ning turu läbipaistvust. Sellepärast peaksid liikmesriigid omandisuhete eraldatuse korral tagama, et samal isikul või samadel isikutel ei oleks õigust kontrollida tootjaid ja tarnijaid ning samal ajal kontrollida põhivõrguettevõtjat või põhivõrku või teostada nende suhtes mis tahes õigusi. Põhivõrguettevõtja või põhivõrgu kontrollimine peaks, vastupidi, välistama võimaluse kontrollida tootjaid ja tarnijaid või teostada nende suhtes mis tahes õigusi. Nendes piirides peaks tootjal ja tarnijal olema võimalik omada vähemusosalust põhivõrguettevõtjas või põhivõrgus.

(69)  Igasugune eraldamissüsteem peaks tulemuslikult kõrvaldama mis tahes huvide konflikti tootjate, tarnijate ja põhivõrguettevõtjate vahel, et luua stiimuleid vajalikeks investeeringuteks ning tagada uutele turuletulijatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel, ega tohiks tekitada reguleerivate asutuste jaoks liiga koormavat reguleerimiskorda.

(70)  Kuna omandisuhete eraldamine nõuab mõnel juhul ettevõtete ümberstruktureerimist, tuleks omandisuhteid eraldada otsustavatele liikmesriikidele anda asjakohaste sätete rakendamiseks lisaaega. Elektri- ja gaasisektori vaheliste vertikaalsete seoste tõttu tuleks eraldamist käsitlevaid sätteid kohaldada mõlema sektori suhtes.

(71)  Omandisuhete eraldamise korral ei tohiks võrgu käitamise täieliku sõltumatuse tagamiseks tarne- ja tootmishuvidest ning konfidentsiaalse teabe vahetamise vältimiseks sama isik olla üheaegselt juhatuse liige nii põhivõrguettevõttes või põhivõrgus kui ka tootmis- või tarnefunktsiooni täitvas ettevõttes. Samal põhjusel ei tohiks sama isik nimetada ametisse põhivõrguettevõtte või põhivõrgu juhatuse liikmeid ning kontrollida tootjat või tarnijat või teostada tema suhtes mis tahes õigusi.

(72)  Tarne- ja tootmishuvidest sõltumatute võrguettevõtjate või põhivõrguettevõtjate loomine võimaldab vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel jääda võrguvara omanikuks ja tagada samal ajal tegelik huvide eraldamine, tingimusel et sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja täidab kõiki võrguettevõtja ülesandeid ning kehtestatakse üksikasjalikud normid ja ulatuslikud regulatiivsed kontrollimehhanismid.

(73)  Kui põhivõrku omav ettevõtja oli 3. septembri 2009. aasta seisuga vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa, tuleks anda liikmesriikidele võimalus valida, kas eraldada omandisuhted või luua tarne- ja tootmishuvidest sõltumatud võrguettevõtjad või põhivõrguettevõtjad.

(74)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate aktsionäride või osanike huvide täielikuks tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik valida, kas eraldada omandisuhted otsese loovutamise teel või jagada integreeritud ettevõtja aktsiad või osad võrguettevõtja aktsiateks või osadeks ning allesjääva tarne- ja tootmisettevõtja aktsiateks või osadeks, tingimusel et omandisuhete eraldamisest tulenevad nõuded on täidetud.

(75)  Sõltumatute võrguettevõtjate või sõltumatute põhivõrguettevõtjate süsteemi täielik tõhusus tuleks tagada täiendavate erisätetega. Sõltumatut põhivõrguettevõtjat käsitlevad normid on sobiv õigusraamistik õiglase konkurentsi, piisavate investeeringute, uute turuletulijate juurdepääsu ja elektriturgude lõimimise tagamiseks. Tegelik eraldamine sõltumatut põhivõrguettevõtjat käsitlevate normide alusel peaks põhinema kahel sambal, millest esimese alla kuuluvad organisatsioonilised meetmed ja põhivõrguettevõtjate juhtimisega seotud meetmed ning teine hõlmab investeeringute, uute tootmisvõimsuste võrku ühendamise ja piirkondliku koostöö kaudu turgude lõimimisega seotud meetmeid. Muu hulgas tuleks põhivõrguettevõtja sõltumatus tagada teatavate „järelemõtlemisaegade“ kaudu, mille jooksul vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei täida ühtegi juhtimis- või muud olulist funktsiooni, mis võimaldab juurdepääsu samale teabele, millele tal oleks juurdepääs juhtival ametikohal.

(76)  Liikmesriigil on õigus oma territooriumil omandisuhted täielikult eraldada. Kui liikmesriik on seda õigust kasutanud, ei ole ettevõtjal õigust asutada sõltumatut võrguettevõtjat või sõltumatut põhivõrguettevõtjat. Lisaks ei tohi elektrienergia tootmise või tarnimisega tegelevad ettevõtjad otse ega kaudselt kontrollida täieliku omandisuhete eraldamise valinud liikmesriigi põhivõrguettevõtjat ega teostada tema üle mis tahes õigusi.

(77)  Tegeliku eraldamise käigus tuleb järgida avaliku ja erasektori vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet. Seepärast ei tohiks samal isikul olla võimalik üksi või koos teistega kontrollida üheaegselt nii põhivõrguettevõtjate või põhivõrguettevõtjate kui ka tootjate või tarnijate organite koosseisu, hääletamist ega otsuseid või teostada nende suhtes mis tahes õigusi, rikkudes õigusnorme, mis käsitlevad omandisuhete eraldamist või sõltumatut võrguettevõtjat. Seoses omandisuhete eraldamisega ja sõltumatu võrguettevõtjaga peaks kahel eraldiseisval riigiasutusel olema võimalik kontrollida ühelt poolt tootmist ja tarnimist ning teiselt poolt ülekandmist, tingimusel et liikmesriik suudab tõendada asjassepuutuvate nõuete täitmist.

(78)  Kogu liidus tuleks kohaldada tarnimise ja tootmise täielikku tegelikku eraldamist võrguga seotud tegevusest, nii et see kehtiks nii liidu kui ka kolmandate riikide ettevõtjate suhtes. Selle tagamiseks, et võrguga seotud tegevus ning tootmine ja tarnimine oleksid kogu liidus üksteisest sõltumatud, tuleks anda reguleerivatele asutustele volitus keelduda eraldamist käsitlevate normidele mittevastavate põhivõrguettevõtjate sertifitseerimisest. Eraldamist käsitlevate normide järjekindla kohaldamise tagamiseks kogu liidus peaksid reguleerivad asutused sertifitseerimisotsuste langetamisel komisjoni arvamust täiel määral arvesse võtma. Et tagada ka liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine ning solidaarsus ja energiajulgeolek liidus, peaks komisjonil olema õigus avaldada arvamust kolmandast riigist või kolmandatest riikidest pärit isiku(te) poolt kontrollitava põhivõrgu omaniku või põhivõrguettevõtja suhtes tehtud sertifitseerimiste kohta.

(79)  Loamenetlused ei tohiks põhjustada halduskoormust, mis on ebaproportsionaalne elektritootja suuruse ja võimaliku mõjuga. Kohatult pikad loamenetlused võivad olla tõkkeks uutele turuletulijatele.

(80)  Reguleerivatel asutustel peaks elektrienergia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks olema võimalik teha otsuseid kõikides asjakohastes reguleerimisküsimustes ning nad peaksid olema muudest avalikest ja erahuvidest täiesti sõltumatud. See ei takista liikmesriikide põhiseaduse kohast kohtulikku läbivaatamist ega parlamentaarse järelevalve teostamist. Lisaks sellele ei piira reguleeriva asutuse eelarve heakskiitmine liikmesriigi seadusandjate poolt reguleeriva asutuse eelarveautonoomiat. Reguleerivale asutusele eraldatud eelarve kasutamise sõltumatusega seotud sätteid tuleks rakendada raamistikus, mille määravad eelarvet käsitlev liikmesriigi õigus ja vastavad normid. Liikmesriigid toetavad kohase rotatsioonisüsteemiga reguleeriva asutuse sõltumatust kõigist poliitilistest ja majanduslikest huvidest, ent seejuures peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse inimressursside olemasolu ja reguleeriva asutuse nõukogu suurust.

(81)  Reguleerivad asutused peaksid saama määrata ja heaks kiita tasusid või tasude arvestamise aluseks olevat metoodikat kas põhivõrguettevõtjate või jaotusvõrguettevõtjate ettepaneku või nende ettevõtjate ja võrgukasutajate kooskõlastatud ettepaneku alusel. Nimetatud ülesannete täitmisel peaksid reguleerivad asutused tagama, et ülekande- ja jaotustasud oleksid mittediskrimineerivad ja kulupõhised, ning võtma arvesse hajatootmise ning nõudluse juhtimise abil säästetud pikaajalisi võrgu piirkulusid.

(82)  Reguleerivad asutused peaksid kas määrama või kinnitama jaotus- ja ülekandevõrkude võrgutasud või vastava metoodika või mõlemad. Mõlemal juhul tuleks säilitada reguleerivate asutuste sõltumatus võrgutasude määramisel vastavalt artikli 57 lõike 4 punkti b alapunktile ii.

(83)  Reguleerivad asutused peaksid tagama selle, et põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad võtaksid vajalikke meetmeid oma võrkude vastupidavuse ja paindlikkuse suurendamiseks. Selleks tuleks neil jälgida kõnealuste ettevõtjate tulemuslikkust selliste näitajate põhjal nagu põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja suutlikkus liinikoormust dünaamiliselt maksimeerida, alajaamade kaugseire ja reaalajas toimuva kontrollimise arendamine, võrgukadude vähendamine ning voolukatkestuste sagedus ja kestus.

(84)  Reguleerivatel asutustel peaks olema õigus teha elektriettevõtjate suhtes siduvaid otsuseid ning määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi elektriettevõtjatele, kes oma kohustusi ei täida, või taotleda pädevalt kohtult nimetatud ettevõtjatele selliste karistuste määramist. Selleks peaks reguleerivatel asutustel olema õigus nõuda elektriettevõtjatelt vajalikku teavet, toimetada asjakohaseid ja piisavaid uurimisi ning lahendada vaidlusi. Samuti peaks konkurentsinormide kohaldamisest sõltumata andma reguleerivatele asutustele õiguse teha otsuseid asjakohaste meetmete kohta, millega tagatakse elektrienergia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku tõhusa konkurentsi edendamise kaudu kasu tarbijatele.

(85)  Selleks et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, liidu jaotusvõrguettevõtjate üksus ja piirkondlikud koordineerimiskeskused saaksid täita oma kohustusi, mis tulenevad elektrienergia siseturu õigusraamistikust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/…(14)(15) asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) otsustest, peaksid reguleerivad asutused oma ülesannete täitmist omavahel koordineerima. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, liidu jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesannete laiendamisel tuleb tõhustada järelevalvet liidu või piirkondlikul tasandil tegutsevate üksuste üle. Reguleerivad asutused peaksid omavahel konsulteerima ja oma järelevalvet koordineerima, et suuta ühiselt välja selgitada juhtumid, mil Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, liidu jaotusvõrguettevõtjate üksus ja piirkondlikud koordineerimiskeskused ei täida oma kohustusi.

(86)  Reguleerivatele asutustele peaks andma ka volitused aidata turu avanemisel tagada universaalteenuse ja avaliku teenuse osutamisekohustuse täitmise kõrge tase, et kaitsta kaitsetuid tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tulemuslikkus. Vastavad sätted ei tohiks piirata komisjoni õigusi konkurentsinormide kohaldamisel, sealhulgas liidu mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate normide (näiteks kapitali vaba liikumine) kohaldamisel. Sõltumatu asutus, kellele reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isik võib otsuse edasi kaevata, võib olla kohus või muu kohtuliku läbivaatamise õigusega asutus.

(87)  Käesolev direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ(16) ei võta liikmesriikidelt võimalust kehtestada ja ellu viia oma riiklikku energiapoliitikat. See tähendab, et sõltuvalt liikmesriigi põhiseadusest võib olla liikmesriigi pädevuses määrata kindlaks poliitikaraamistik, milles reguleerivad asutused tegutsevad, näiteks seoses varustuskindlusega. Seejuures ei tohiks liikmesriigi antavad energiapoliitika üldsuunised piirata reguleerivate asutuste sõltumatust ja autonoomsust.

(88)  Määruse (EL) 2019/…(17) kohaselt võib komisjon võtta vastu suuniseid ja võrgueeskirju vajaliku ühtlustamistaseme saavutamiseks. Sellised suunised ja võrgueeskirjad, mis on siduvad rakendusmeetmed, kujutavad endast ka käesoleva direktiivi teatavate sätete puhul kasulikku vahendit, kuna neid saab vajaduse korral kiiresti kohandada.

(89)  Liikmesriigid ja energiaühenduse asutamislepingu(18) lepinguosalised peaksid tegema tihedat koostööd kõikides küsimustes, mis on seotud lõimitud elektrikauplemispiirkonna väljaarendamisega ja ei tohiks võtta meetmeid, mis seavad ohtu elektriturgude edasise lõimimise või liikmesriikide ja lepinguosaliste varustuskindluse.

(90)  Käesolevat direktiivi tuleb kohaldada koos määrusega (EL) 2019/…+, milles on esitatud elektrituru uue korralduse peamised põhimõtted, mille kohaselt soodustatakse senisest enam paindlikkust, antakse piisavad hinnasignaalid ja tagatakse toimivate lõimitud lühiajaturgude arendamine. Samuti sätestatakse määruses (EL) 2019/…+ uued õigusnormid paljude valdkondade, sealhulgas võimsusmehhanismide ja põhivõrguettevõtjate vahelise koostöö kohta.

(91)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega, ning eelkõige harta artiklis 8 tagatud õigusega isikuandmete kaitsele. On oluline, et isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(19).

(92)  Käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajaliku minimaalse ühtlustamistaseme saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada õigusnormid selle kohta, millises ulatuses peavad reguleerivad asutused tegema koostööd omavahel ja ACERiga, ning sätestada võrgueeskirjade ja suunistega kooskõla tagamise korra üksikasjad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(20) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(93)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks koostalitlusvõime nõuded ning kehtestada mittediskrimineeriv ja läbipaistev kord juurdepääsuks mõõtmis- ja tarbimisandmetele ning andmetele, mida tarbija vajab teenuseosutaja vahetamiseks, tarbimiskajaks ja muudeks teenusteks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(21).

(94)  Artikli 66 lõigete 3, 4 ja 5 kohaste erandite puhul peaks erand hõlmama ka kõiki neid käesoleva direktiivi sätteid, mis seonduvad sättega, millest erand tehakse, või mis eeldavad sellise sätte eelnevat kohaldamist.

(95)  Direktiivi 2012/27/EL elektriturgusid puudutavaid sätteid, näiteks elektritarbimise mõõtmist ja elektriarveid, tarbimiskaja, eelisjaotust ja tõhusa koostootmise võrgule juurdepääsu reguleerivaid sätteid ajakohastatakse käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/…(22) sätetega. Direktiivi 2012/27/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(96)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hästitoimiva elektrienergia siseturu loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(97)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(23) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud.

(98)  Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes direktiiviga 2009/72/EÜ oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb direktiivist 2009/72/EÜ.

(99)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisas osutatud direktiivi 2009/72/EÜ liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis kehtestatakse elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise, salvestamise ja tarnimise ühised normid koos tarbijakaitse sätetega tõeliselt ühendatud konkurentsivõimeliste, tarbijakesksete ja paindlike, õiglaste ja läbipaistvate elektriturgude loomiseks liidus.

Käesoleva direktiivi eesmärk on ühendatud turgude eeliste kasutamisega tagada tarbijatele taskukohased ja läbipaistvad energiahinnad ja -kulud, varustuskindluse kõrge tase ja sujuv üleminek kestlikule, vähese CO2‑heitega energiasüsteemile. Käesolevas direktiivis sätestatakse peamised liidu elektrisektori korraldust ja toimimist reguleerivad normid, eelkõige normid tarbijale õiguste andmise ja tarbijate kaitse kohta, avatud juurdepääsu kohta ühendatud turule, kolmanda osalise juurdepääsu kohta ülekande- ja jaotustaristule, eraldamisnõuded ning normid liikmesriikide sõltumatute reguleerivate asutuste kohta.

Käesolevas direktiivis sätestatakse ka liikmesriikide, reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate vahelise koostöö viisid täielikult ühendatud elektrienergia siseturu loomiseks, mis soodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri lõimimist, vaba konkurentsi ja varustuskindlust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „tarbija“ – elektrienergia hulgimüüja või lõpptarbija;

2)  „hulgimüüja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab elektrienergiat edasimüümiseks võrgus, kuhu ta kuulub, või väljaspool seda;

3)  „lõpptarbija“ –tarbija, kes ostab elektrienergiat oma tarbeks;

4)  „kodutarbija“ –tarbija, kes ostab elektrienergiat oma majapidamises tarbimiseks, mille hulka ei kuulu kaubanduslik ega kutsetegevus;

5)  „äritarbija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab elektrienergiat muuks otstarbeks kui oma majapidamises tarbimine, sealhulgas tootja, tööstustarbija, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, äri ja hulgimüüja;

6)  „mikroettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot;

7)  „väikeettevõtja“ – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;

8)  „aktiivne tarbija“ – lõpptarbija või ühiselt toimiv lõpptarbijate rühm, kes tarbib või salvestab ▌ elektrit, mis on toodetud tema kindlaksmääratud piirides asuvates valdustes või muudes valdustes, kui see on liikmesriigis lubatud, või kes müüb omatoodetud elektrienergiat või osaleb paindlikkus- või energiatõhususkavades, tingimusel et selline tegevus ei kujuta endast tema peamist äri- või kutsetegevust;

9)  „elektriturg“ – elektriturg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs turg energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks mis tahes ajavahemikel, sealhulgas tärminlepingute turg, päev-ette-turg ja päevasisene turg;

10)  „turuosaline“ –määruse (EL) 2019/…(24) artikli 2 punktis 25 määratletud turuosaline;

11)  „kodanike energiakogukond“ – juriidiline isik,

a)  kelles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning keda tegelikult kontrollivad liikmed, aktsionärid või osanikud, kes on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või väikeettevõtjad;

b)  kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele, aktsionäridele, osanikele või neile kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb; ning

c)  kes võib tegeleda elektritootmise, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärineva elektritootmise, jaotamise, tarnimise, tarbimise, agregeerimise ja salvestamisega, energiatõhususteenustega, elektrisõidukite laadimisteenustega ja osutada muid energiateenuseid oma liikmetele, aktsionäridele või osanikele;

12)  „tarnimine“ – elektrienergia müük, kaasa arvatud edasimüük tarbijatele;

13)  „elektrivarustusleping“ – elektrienergia tarnimist käsitlev leping, kuid mitte elektrienergia tuletisinstrument;

14)  „elektrienergia tuletisinstrument“ – finantsinstrument, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL(25) I lisa C jao punktis 5, 6 või 7, kui kõnealune instrument on seotud elektrienergiaga;

15)  „dünaamilise elektrihinnaga leping“ – elektrienergia tarnimise leping tarnija ja lõpptarbija vahel, mis kajastab hinnakõikumisi hetketurgudel, sealhulgas ▌ päev-ette- ja päevasisestel turgudel ajaintervalliga, mis on vähemalt võrdne turuarvelduse sagedusega;

16)  „lepingu lõpetamise tasu“ – tasu või trahv, mille tarnija või agregeerimisega tegelev turuosaline määrab tarbijale elektrivarustus- või teeninduslepingu lõpetamise eest;

17)  „vahetustasu“ – tasu või trahv, mille tarnija, agregeerimisega tegelev turuosaline või võrguettevõtja otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest, sealhulgas lepingu lõpetamise tasud;

18)  „agregeerimine“ – füüsilise või juriidilise isiku tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile panemiseks;

19)  „sõltumatu energiavahendaja“ – agregeerimisega tegelev turuosaline, kes ei ole seotud tarbija tarnijaga;

20)  „tarbimiskaja“ – elektri tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt, mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks lõpptarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014(26) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist;

21)  „arvel esitatav teave“ – lõpptarbija arvel esitatud teave, välja arvatud maksenõue;

22)  „tavaarvesti“ – analoogarvesti või elektrooniline arvesti, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta;

23)  „nutiarvestisüsteem“ – elektrooniline süsteem, mis on võimeline mõõtma võrku saadetud elektrit või võrgust tarbitud elektrit ja mis annab rohkem teavet kui tavaarvesti ning suudab elektroonilist sidet kasutades edastada ja vastu võtta andmeid teavitamise, seire ja kontrolli eesmärgil;

24)  „koostalitlusvõime“ – nutiarvestuse puhul kahe või enama energia- või kommunikatsioonivõrgu, -süsteemi, -seadme, -rakenduse või -komponendi võime töötada koos ning vahetada ja kasutada teavet, et täita vajalikke funktsioone;

25)  „tasakaaluarveldusperiood“ – määruse (EL) 2019/…(27) artikli 2 punktis 15 määratletud tasakaaluarveldusperiood;

26)  „reaalajalähedane ajavahemik“ – nutiarvestuse puhul lühike, tavaliselt mõnesekundiline või liikmesriigi turul tasakaaluarvelduseks vajalik ajavahemik;

27)  „parim võimalik tehnika“ – nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega kõige tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis põhimõtteliselt loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu õigusnormide järgimisele;

28)  „jaotamine“ – elektrienergia edastamine kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpingejaotusvõrkude kaudu edastamiseks tarbijatele; käesolev mõiste ei hõlma tarnimist;

29)  „jaotusvõrguettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja vajadusel arendamise eest teatud piirkonnas, ja vajaduse korral jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele;

30)  „energiatõhusus” – tulemuse, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe;

31)  „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;

32)  „hajatootmine“ – elektritootmisüksused, mis on ühendatud jaotusvõrku;

33)  „laadimispunkt“ – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;

34)  „ülekandmine“ – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkude vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat lõpptarbijatele või jaotajatele; käesolev mõiste ei hõlma tarnimist;

35)  „põhivõrguettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab põhivõrgu käitamise, hoolduse ja vajaduse korral arendamise eest teatud piirkonnas, ja asjakohasel juhul põhivõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia ülekandmise järele;

36)  „võrgukasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib elektrit põhi- või jaotusvõrku või kellele tarnitakse põhi- või jaotusvõrgust elektrit;

37)  „elektritootmine“ – elektrienergia tootmine;

38)  „tootja“ – elektrienergiat tootev füüsiline või juriidiline isik;

39)  „võrkudevaheline ühendus“ – seadmed, mida kasutatakse elektrivõrkude ühendamiseks;

40)  „ühendatud võrk“ – mitu ülekande- ja jaotusvõrku, mis on omavahel ühendatud ühe või mitme võrkudevahelise ühendusega;

41)  „otseliin“ – elektriliin, mis ühendab eraldiasetsevat tootmiskohta eraldiasetseva tarbijaga või elektriliin, mis ühendab tootjat ja elektrivarustusettevõtjat, kes varustab otse oma valdusi, tütarettevõtteid ja tarbijaid;

42)  „väike eraldatud võrk“ – võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000 GWh ja milles vähem kui 5 % iga‑aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega;

43)  „väike ühendatud võrk“ – võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000 GWh ja milles rohkem kui 5 % iga‑aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega;

44)  „ülekandevõime piiratus“ – määruse (EL) 2019/…(28) artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandevõime piiratus;

45)  „tasakaalustamine“ – määruse (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 10 määratletud tasakaalustamine;

46)  „tasakaalustamisenergia“ – määruse (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 11 määratletud tasakaalustamisenergia;

47)  „tasakaaluhaldur“ – määruse (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 11 määratletud tasakaaluhaldur;

48)  „tugiteenus“ – teenus, mis on vajalik ülekande- või jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenused, kuid mitte ülekoormuse juhtimine;

49)  „sagedusega mitteseotud tugiteenus“ – teenus, mida kasutab põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiire reaktiivvoolusisestus, kohaliku võrgu stabiilsusinerts, lühisvool, isekäivitusvõime ja saartalitlusvõime;

50)  „piirkondlik koordineerimiskeskus“ – määruse (EL) 2019/…(29) artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;

51)  „täielikult integreeritud võrgukomponendid“ – võrgukomponendid, sealhulgas salvestusüksused, mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, kuid mitte tasakaalustamine ega ülekoormuse juhtimine;

52)  „integreeritud elektriettevõtja“ – vertikaalselt integreeritud ettevõtja või horisontaalselt integreeritud ettevõtja;

53)  „vertikaalselt integreeritud ettevõtja“ – elektriettevõtja või elektriettevõtjate rühm, mille üle samal isikul või samadel isikutel on otsene või kaudne kontroll, ja kus asjaomase ettevõtja või ettevõtjate rühma vähemalt üks ülesanne on elektrienergia ülekandmine või jaotamine ning teine ülesanne elektrienergia tootmine või tarnimine;

54)  „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“ – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või tarnimine ja teine ülesanne on väljaspool elektrisektorit;

55)  „sidusettevõtja“ –Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL(30) artikli 2 punktis 12 määratletud sidusettevõtja ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;

56)  „kontroll“ – õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või koosmõjus ning seonduvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:

a)  omandiõigusest või õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara;

b)  õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid;

57)  „elektriettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vähemalt üht järgmistest ülesannetest: elektrienergia tootmine, ülekandmine, jaotamine, agregeerimine, tarbimiskaja, energia salvestamine, tarnimine või ostmine, ning kes vastutab nende ülesannetega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest; käesolev mõiste ei hõlma lõpptarbijaid;

58)  „turvalisus“ – elektrienergiaga varustamise ja selle hankimise kindlus ning tehniline töökindlus;

59)  „energia salvestamine“ – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemal ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana;

60)  „energiasalvestusüksus“ – elektrivõrgus üksus, kus salvestatakse energiat.

II PEATÜKK

ELEKTRISEKTORI KORRALDUSE ÜLDNORMID

Artikkel 3

Konkurentsipõhine, tarbijakeskne, paindlik ja mittediskrimineeriv elektriturg

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende õiguses ei takistata tarbetult piiriülest elektrikaubandust, tarbijate osalemist, sealhulgas tarbimiskaja kaudu, investeerimist, eelkõige investeerimist kõikuva tasemega ja paindlikku elektritootmisse, energia salvestamist, elektritranspordi kasutuselevõttu ega liikmesriikide vahel uute võrkudevaheliste ühenduste loomist, ning et elektri hinnad kajastaksid tegelikku nõudlust ja pakkumist.

2.  Uute võrkudevaheliste ühenduste arendamisel võtavad liikmesriigid arvesse elektrivõrkude vastastikuse ühendatusse eesmärki, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti d alapunktis 1.

3.  Liikmesriigid tagavad, et elektrienergia siseturule sisenemisel, seal tegutsemisel ega sellelt väljumisel ei oleks tarbetuid takistusi, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust seoses kolmandate riikidega.

4.  Liikmesriigid tagavad võrdsed tingimused, mis seisnevad selles, et elektriettevõtjate suhtes kohaldatakse läbipaistvaid, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid õigusnorme, tasusid ja kohtlemist, eelkõige tasakaalustamiskohustuse, hulgiturgudele juurdepääsu, andmetele juurdepääsu, vahetamisprotsessi ja arvete esitamise korra ning kui see on kohaldatav, lubade osas.

5.  Liikmesriigid tagavad, et elektrienergia siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised järgiksid kohaldatavat liidu ja liikmesriikide õigust, sealhulgas keskkonna- ja ohutuspoliitikat käsitlevat õigust.

Artikkel 4

Tarnija vaba valimine

Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad võivad vabalt osta elektrit oma valitud tarnijalt ja tarbijatel võib olla korraga rohkem kui üks elektrivarustusleping, tingimusel et nõutavad ühendused ja mõõtmispunktid on olemas.

Artikkel 5

Turupõhised tarnehinnad

1.  Tarnijad võivad vabalt määrata hinna, millega nad tarnivad elektrit tarbijatele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tarnijate vahel tõhus konkurents.

2.  Liikmesriigid tagavad energiaostuvõimetute ja kaitsetute kodutarbijate kaitse artiklite 28 ja 29 kohaselt sotsiaalpoliitika või muude meetmetega kui riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse.

3.  Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kasutada ▌riiklikku sekkumist energiaostuvõimetutele ja kaitsetutele kodutarbijatele tarnitava elektri hinnakujunduse puhul. Riiklikule sekkumisele kehtivad lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused.

4.  Riiklik sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse peab vastama järgmistele tingimustele:

a)  sekkumine taotleb üldist majanduslikku kasu ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik sellega taotletava üldise majandusliku kasu saamiseks;

b)  sekkumine on selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav;

c)  sekkumine tagab kõikidele liidu elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu tarbijatele;

d)  sekkumine on ajaliselt piiratud ja sellest kasu saavate isikute suhtes proportsionaalne;

e)  sekkumine ei too turuosalistele diskrimineerival viisil kaasa lisakulusid.

5.  Liikmesriik, kes kasutab käesoleva artikli lõike 3 kohaselt riiklikku sekkumist tarnitava elektri hinnakujundusse, peab järgima ka määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d ja artiklit 24 sõltumata sellest, kas asjaomases liikmesriigis on märkimisväärne arv energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi.

6.  Üleminekuperioodil, mille eesmärk on luua tarnijate vahel varustuslepingutealane tõhus konkurents ning saavutada täielikult toimiv turupõhine elektri jaehinnakujundus kooskõlas lõikega 1, võivad liikmesriigid ▌kasutada riiklikku sekkumist nendele kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele tarnitava elektri hinnakujundusse, kelle suhtes ei kohaldata lõike 3 kohast riiklikku sekkumist.

7.  Lõike 6 kohane riiklik sekkumine peab vastama lõikes 4 esitatud kriteeriumidele ning

a)  sellele peavad lisanduma meetmed, mille eesmärk on saavutada tõhus konkurents, ning nende meetmetega saavutatud edusammude hindamise metoodika;

b)  see tuleb määrata kindlaks metoodika abil, millega tagatakse tarnijate mittediskrimineeriv kohtlemine;

c)  see peab olema kehtestatud kulusid ületaval hinnatasemel, mis võimaldab tõhusat hinnakonkurentsi;

d)  see peab olema korraldatud selliselt, et see vähendaks võimalikult palju negatiivset mõju elektri hulgimüügiturule;

e)  sellega tuleb tagada, et kõigil riiklikust sekkumisest kasu saavatel isikutel on võimalik valida vabaturu pakkumisi ja neid teavitatakse otse vähemalt kord kvartalis vabaturu pakkumistest ja säästuvõimalustest, eelkõige dünaamilise elektrihinnaga lepingutest, ning et neile pakutakse abi, et üle minna turupõhisele pakkumisele;

f)  sellega tuleb tagada, et kõigil riiklikust sekkumisest kasu saavatel isikutel on õigus saada ja neile pakutakse artiklite 19 ja 21 kohaselt nutiarvesteid, mille paigaldamisega ei kaasne tarbijate jaoks lisanduvaid algkulusid, ning et neid teavitatakse otse nutiarvestite paigaldamise võimalusest ja neile antakse vajalikku abi;

g)  see ei tohi tuua kaasa otsest ristsubsideerimist tarbijate vahel, kellele tarnitakse elektrit vabaturuhindade alusel, ja nende vahel, kellele tarnitakse elektrit reguleeritud tarnehindade alusel.

8.   Liikmesriigid teatavad lõigete 3 ja 6 kohaselt võetud meetmetest komisjonile ühe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist ja nad võivad hakata neid viivitamatult kohaldama. Teatamisel tuleb lisada selgitus, miks muude vahenditega ei olnud võimalik taotletavat eesmärki rahuldavalt saavutada, kuidas on täidetud lõigetes 4 ja 7 sätestatud nõuded ning kuidas mõjutavad teavitatud meetmed konkurentsi. Teates kirjeldatakse meetmest kasusaajaid, meetme kestust ja sellest mõjutatud kodutarbijate arvu ning selgitatakse, kuidas reguleeritud hind kindlaks määrati.

9.   Liikmesriigid esitavad 1. jaanuariks 2022 ja 1. jaanuariks 2025 komisjonile aruande käesoleva artikli rakendamise kohta ning käesoleva artikli kohase riikliku sekkumise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ning hinnangu edusammude kohta, mida on tehtud tarnijate vahel tõhusa konkurentsi saavutamisel ja turupõhistele hindadele üleminekul. Liikmesriigid, kes kohaldavad kooskõlas lõikega 6 reguleeritud hindu, annavad aru lõikes 7 sätestatud tingimuste järgimisest, sealhulgas nende järgimisest tarnijate poolt, kes peavad riiklikku sekkumist kohaldama, ning reguleeritud hindade mõjust kõnealuste tarnijate rahalisele olukorrale.

10.   Komisjon vaatab elektri turupõhise jaehinnakujunduse saavutamise eesmärgil käesoleva artikli rakendamise läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2025, esitades asjakohasel juhul koos sellega või hiljem ka seadusandliku ettepaneku. Seadusandlik ettepanek võib sisaldada reguleeritud hindade kasutamise lõppkuupäeva.

Artikkel 6

Kolmandate isikute juurdepääs

1.  Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse kolmandate isikute põhi- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu süsteemi, mis põhineb avaldatud ja kõikide tarbijate suhtes kohaldatavatel tasudel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et nimetatud tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika kiidetakse enne nende jõustumist heaks vastavalt artiklile 59 ning et nimetatud tasud ja metoodika (kui heaks kiidetakse üksnes metoodika) avaldatakse enne nende jõustumist.

2.  Põhi- või jaotusvõrguettevõtja võib keelduda andmast võrgule juurdepääsu, kui tal puudub vajalik võimsus. Keeldumist põhjendatakse, pidades eelkõige silmas artiklit 9 ja võttes aluseks objektiivsed ning tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kriteeriumid. Liikmesriigid või, kui liikmesriigid on niimoodi sätestanud, kõnealuste liikmesriikide reguleerivad asutused tagavad, et kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse järjekindlalt ja et võrgukasutaja, kellele juurdepääsu andmisest on keeldutud, saab kasutada vaidluste lahendamise menetlust. Vajadusel ning juurdepääsu andmisest keeldumise korral tagavad reguleerivad asutused ühtlasi, et põhi või jaotusvõrguettevõtja annab asjakohast teavet meetmete kohta, mida oleks vaja võtta võrgu tugevdamiseks. Selline teave esitatakse kõikidel juhtudel, kui keeldutakse juurdepääsu andmisest laadimispunktile. Isikult, kes teavet nõuab, võib võtta mõistlikku tasu, mis kajastab teabe andmise kulusid.

3.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ka jaotusvõrke haldavate kodanike energiakogukondade suhtes.

Artikkel 7

Otseliinid

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et

a)  kõik nende territooriumil asuvad tootjad ja elektrivarustusettevõtjad saaksid tarnida oma valdustele, tütarettevõtjatele ja tarbijatele elektrit otseliine pidi, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid haldusmenetlusi või kulusid;

b)  kõik nende territooriumil asuvad tarbijad saaksid tootjatelt ja elektrivarustusettevõtjatelt tarneid vastu võtta kas üksikult või ühiselt otseliini kaudu.

2.  Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid oma territooriumil otseliinide ehitamise lubade andmiseks. Need kriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

3.  Võimalus tarnida elektrit otseliini kaudu, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ei mõjuta võimalust osta elektrit vastavalt artiklile 6.

4.  Liikmesriigid võivad ette näha, et otseliini ehitusloa andmine eeldab kas võrgule juurdepääsu võimaldamisest keeldumist artikli 6 alusel või vaidluste lahendamise menetluse algatamist vastavalt artiklile 60.

5.  Liikmesriigid võivad keelduda otseliini ehitamiseks luba andmast, kui luba oleks vastuolus artikli 9 kohase avaliku teenuse osutamise kohustusega. Keeldumist tuleb põhjendada.

Artikkel 8

Uutele võimsustele loa andmise menetlus

1.  Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks võtavad liikmesriigid vastu lubade andmise menetluse, mis peab olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv.

2.  Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid oma territooriumil elektritootmisvõimsuse rajamise lubade andmiseks. Asjakohaste kriteeriumide määramisel kaaluvad liikmesriigid:

a)  elektrivõrgu, paigaldiste ja asjakohaste seadmete ohutust ja turvalisust;

b)  tervisekaitset ja ohutust;

c)  keskkonnakaitset;

d)  maakasutust ja paigutust;

e)  riigimaa kasutamist;

f)  energiatõhusust;

g)  primaarenergia allikate liiki;

h)  taotlejaga seotud asjaolusid, nagu tehniline, majanduslik ja finantsvõimekus;

i)  artikli 9 kohaselt vastu võetud meetmetele vastavust;

j)  elektritootmisvõimsuse panust liidu üldeesmärki, mille kohaselt peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal olema 2030. aastal vähemalt 32 % liidu summaarsest energia lõpptarbimisest ja millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001(31) artikli 3 lõikes 1;

k)  elektritootmisvõimsuse panust heitkoguste vähendamisse ning

l)  uute elektritootmisvõimsuste rajamise selliseid alternatiive nagu tarbimiskaja lahendused ja energia salvestamine.

3.  Liikmesriigid tagavad, et elektri väikesemahulise detsentraliseeritud ja/või hajatootmise jaoks on olemas eraldi lihtsustatud ja ühtlustatud lubade andmise menetlus, milles võetakse arvesse tootmise piiratud mahtu ja võimalikku mõju.

Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuse lubade andmise erimenetluse kohta suunised. Reguleerivad asutused või muud riigi pädevad asutused, sealhulgas planeerimisasutused, vaatavad need suunised läbi ja võivad anda soovitusi nende muutmiseks.

Kui liikmesriigid on kehtestanud maakasutuslubade andmise erimenetlused, mida kohaldatakse uutele suurtele tootmisvõimsusega seotud taristuprojektidele, lisavad liikmesriigid vajaduse korral uute tootmisvõimsuste ehitamise nendesse menetlustesse ja kohaldavad neid mittediskrimineerival viisil ja sobivas ajaraamistikus.

4.  Lubade andmise menetlused ja kriteeriumid avalikustatakse. Taotlejaid teavitatakse loa andmisest keeldumise põhjustest. Põhjused peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad, kaalukad ja põhjendatud. Taotlejatele tagatakse edasikaebamisvõimalus.

Artikkel 9

Avaliku teenuse osutamise kohustus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid oma institutsioonilise korra alusel ja subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes, et elektriettevõtjad tegutseksid käesoleva direktiivi põhimõtteid järgides konkurentsivõimelise, turvalise ja looduskeskkonda säästva elektrituru loomise nimel ning et ettevõtjaid ei diskrimineeritaks õiguste ega kohustuste osas.

2.  Liikmesriigid võivad ELi toimimise lepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 106, täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustus, mis võib olla seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja kliimakaitsega. See kohustus peab olema selgelt määratletud, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kontrollitav ning tagama liidu elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale. Avaliku teenuse osutamise kohustus, mis on seotud tarnitava elektri hinnakujundusega, peab vastama käesoleva direktiivi artiklis 5 sätestatud nõuetele.

3.  Kui liikmesriik annab tasuks käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kohustuse või artiklile 27 sätestatud universaalteenuse osutamise eest rahalist hüvitist, muud liiki hüvitisi ja ainuõigusi, tuleb seda teha mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

4.  Käesoleva direktiivi rakendamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist universaalteenuse ja avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmiseks võetud meetmetest, sealhulgas tarbija- ja keskkonnakaitse meetmetest, ning nende võimalikust mõjust riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile, olenemata sellest, kas need meetmed nõuavad või ei nõua käesolevast direktiivist erandi tegemist. Seejärel teavitavad nad komisjoni iga kahe aasta järel kõigist nende meetmete muudatustest, olenemata sellest, kas need nõuavad või ei nõua käesolevast direktiivist erandi tegemist.

5.  Liikmesriigid võivad otsustada käesoleva direktiivi artikleid 6, 7 ja 8 mitte kohaldada, kui see takistaks juriidiliselt või faktiliselt elektriettevõtjatele pandud üldist majandushuvi esindavate kohustuste täitmist, tingimusel et see ei mõjuta kaubanduse arengut määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega. ELi toimimise lepingu artikli 106 ja käesoleva direktiivi kohaselt hõlmavad liidu huvid muu hulgas ka konkurentsi tarbijate leidmiseks.

III PEATÜKK

TARBIJATE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE JA TARBIJAKAITSE

Artikkel 10

Põhilised lepingulised õigused

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõikidel lõpptarbijatel on õigus saada tarnijalt elektrienergiat tarnijaga sõlmitud lepingu kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on tarnija registreeritud, tingimusel et tarnija järgib kohaldatavaid kauplemis- ja tasakaalustuseeskirju. Liikmesriigid võtavad sellega seoses kõik vajalikud meetmed tagamaks, et haldusmenetlustega ei diskrimineerita tarnijaid, kes on teises liikmesriigis juba registreeritud.

2.  Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL(32) ning nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ(33) kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatel on käesoleva artikli lõigetes 3-12 sätestatud õigused.

3.  Lõpparbijatel on õigus sõlmida tarnijaga leping, milles esitatakse:

a)  tarnija nimi ja aadress;

b)  osutatavad teenused, pakutava teenuse kvaliteedi tase ja ühenduse esmakordse sisseseadmise aeg;

c)  pakutavate hooldusteenuste liigid;

d)  ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tasude, hooldustasude ning seotud toodete ja teenuste kohta;

e)  lepingu kestus, lepingu ja teenuste osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud;

f)  võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine;

g)  artikli 26 kohase vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse algatamise kord;

h)  tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja kogu käesolevas lõikes osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvel või elektriettevõtja veebisaidil.

Tingimused peavad olema õiglased ja ette teada. Igal juhul tuleb see teave esitada enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab käesolevas lõikes osutatud teave olema samuti kättesaadav enne lepingu sõlmimist.

Peamiste lepingutingimuste kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele hästi märgatavalt ning täpses ja selges sõnastuses.

4.  Lõpptarbijaid teavitatakse õigeaegselt kõigist kavandatavatest lepingutingimuste muudatustest ning õigusest teate saamisel leping lõpetada. Tarnijad peavad nende lõpptarbijatele läbipaistval ja arusaadaval viisil ise teatama kõigist tarnehinna kohandamistest, samuti kohandamise põhjustest ja eeltingimustest ning selle ulatusest kohasel ajal hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne kohandamise jõustumist. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel oleks vabadus lepingud lõpetada, kui nad ei nõustu neile tarnija poolt teatatud uute lepingutingimustega või tarnehinna kohandamistega.

5.  Tarnijad annavad lõpptarbijatele läbipaistvat teavet ▌elektriteenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta.

6.  Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia makseviiside valikut. Makseviisid ei tohi olla tarbijate suhtes asjatult diskrimineerivad. Erinevused tasudes, mis on seotud makseviisi või ettemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetse makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutamisega kandis, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366(34) artiklile 62.

7.  Vastavalt lõikele 6 ei seata kodutarbijaid, kes saavad kasutada ettemaksusüsteemi, ettemaksusüsteemi kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda.

8.  Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele õiglasi ja läbipaistvaid üldtingimusi, mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ega tohi hõlmata mittelepingulisi tõkkeid tarbijaõiguste teostamisele, näiteks ülemäärase lepingulise dokumentatsiooni kasutamist. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest.

9.  Lõpptarbijatel on õigus sellele, et tarnijad osutavad teenuseid ja käsitlevad kaebusi heal tasemel. Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal, õiglasel ja kiirel viisil.

10.  Kui lõpptarbija kasutab vastavalt liikmesriigi õigusnormidele artikli 27 kohaseid universaalteenuseid, teavitatakse teda universaalteenusega seonduvatest õigustest.

11.  Tarnijad annavad kodutarbijatele piisavalt varakult enne lahtiühendamist asjakohast teavet muude võimaluste kohta kui lahtiühendamine. Muud võimalused võivad seisneda toetustes lahtiühendamise vältimiseks, ettemaksesüsteemides, energiaauditites, energiakonsultandi teenustes, alternatiivsetes maksekavades, võlanõustamises või moratooriumites lahtiühendamisele, ning ei tohi tuua lahtiühendamisega silmitsi seisva tarbija jaoks kaasa lisakulusid.

12.  Tarnijad annavad lõpptarbijale tarnija vahetuse korral lõpparve ▌hiljemalt kuue nädala jooksul pärast vahetuse toimumist.

Artikkel 11

Õigus dünaamilise elektrihinnaga lepingule

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende õigusraamistik võimaldab tarnijatel pakkuda dünaamilise elektrihinnaga lepinguid. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad, kellele on paigaldatud nutiarvesti, saavad taotleda dünaamilise elektrihinnaga lepingu sõlmimist vähemalt ühe tarnijaga ning iga tarnijaga, kellel on rohkem kui 200 000 lõpptarbijat.

2.  Liikmesriigid tagavad, et tarnijad teavitavad lõpptarbijaid dünaamilise elektrihinnaga lepingu kõikidest võimalustest, maksumusest ja riskidest ning tagavad, et tarnijad on kohustatud esitama lõpptarbijatele sellekohast teavet, sealhulgas vajadusest paigaldada asjakohane elektriarvesti. Reguleerivad asutused jälgivad turu arengut ja hindavad riske, mis uute toodete ja teenustega võivad kaasneda, ning reageerivad kuritarvitustele.

3.  Enne lõpptarbija lepingu vahetamist dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu peab lõpptarbija andma tarnijale selleks nõusoleku.

4.  Liikmesriigid või reguleerivad asutused jälgivad ▌vähemalt kümne aasta jooksul alates sellest, kui dünaamilise elektrihinnaga lepingud muutuvad kättesaadavaks, selliste lepingute peamisi arengusuundi, sealhulgas turupakkumisi, mõju tarbijate arvetele ja konkreetselt hindade volatiilsust ning ▌avaldavad selle kohta aastaaruande.

Artikkel 12

Vahetamisõigus ja õigusnormid vahetamisega seotud tasude kohta

1.  Tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal, kes täidab lepingulisi kohustusi ja soovib vahetada tarnijat või agregeerimisega tegelevat turuosalist, on õigus seda teha maksimaalselt kolme nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Hiljemalt 1. jaanuaril 2026. aastal ei tohi tarnija vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.

2.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kodutarbijatelt ning väikeettevõtjatelt ei nõuta vahetamistasu.

3.  Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada tarnijal või agregeerimisega tegeleval turuosalisel nõuda lepingu lõpetamise tasu tarbijalt, kes tahtlikult lõpetab kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustuslepingu enne tähtaja saabumist, tingimusel et kõnealune tasu on ettenähtud lepingus, mille tarbija on sõlminud vabatahtlikult, ning kõnealusest tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Kõnealused tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi olla suuremad kui selline otsene majanduslik kahju tarnijale või agregeerimisega tegelevale turuosalisele, mida tekitab lepingu lõpetamine tarbija poolt, kaasa arvatud seotud investeeringute või teenuste kulud, mida lepingu raames juba osutati tarbijale. Otsese majandusliku kahju tõendamise koormis lasub tarnijal või agregeerimisega tegeleval turuosalisel ning lepingu lõpetamise tasude lubatavuse üle teeb järelevalvet reguleeriv asutus või muu pädev riigiasutus.

4.  Liikmesriigid tagavad, et õigus vahetada tarnijat või agregeerimisega tegelevat turuosalist oleks tarbijatele tagatud hinna, töömahu ja ajakulu poolest mittediskrimineerival viisil.

5.  Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades. Liikmesriigid eemaldavad kõik kollektiivsete vahetamiskavade regulatiivsed ja haldustõkked ning loovad ulatusliku tarbijakaitset tagava raamistiku, et vältida kuritarvitusi.

Artikkel 13

Agregeerimisleping

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad võivad vabalt osta ja müüa elektriteenuseid, sealhulgas agregeerimist, välja arvatud tarnimine, sõltumata nende elektrivarustuslepingust ja nende valitud elektriettevõtjast.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui lõpptarbija soovib sõlmida agregeerimislepingu, siis on tal õigus seda teha ilma tema elektriettevõtja nõusolekuta.

Liikmesriigid tagavad, et agregeerimisega tegelevad turuosalised teavitavad tarbijaid kõikidest neile pakutavate lepingute tingimustest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijal on nõudmise korral õigus saada tasuta kõik asjakohased andmed tarbimiskaja kohta või andmed tarnitud ja müüdud elektrienergia kohta vähemalt üks kord igal arveldusperioodil.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud õigused oleksid lõpptarbijatele tagatud hinna, töömahu ja ajakulu poolest mittediskrimineerival viisil. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et tarnija ei kohaldaks oma tarbijatele diskrimineerivaid tehnilisi ja haldusnõudeid, -menetlusi ja -tasusid lähtuvalt sellest, kas neil on leping agregeerimisega tegeleva turuosalisega.

Artikkel 14

Võrdlemisvahendid

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane tarbimine on alla 100 000 kWh, on tasuta juurdepääs vähemalt ühele vahendile, ▌mille abil võrreldakse tarnijate pakkumisi, kaasa arvatud pakkumisi dünaamilise elektrihinnaga lepingute sõlmimiseks. Tarbijaid teavitatakse selliste vahendite kättesaadavusest nende arvetel või koos arvetega või muul viisil. Need vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

a)  need on turuosalistest sõltumatud ning tagavad, et elektriettevõtjaid koheldakse otsingutulemustes võrdselt;

b)  selgelt on märgitud, kes on nende omanikud ning kes on füüsilised või juriidilised isikud, kes vahendit käitavad ja kontrollivad, samuti teave vahendite rahastamise kohta;

c)  nendes esitatakse selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb, sh teenused, ja need kriteeriumid avaldatakse;

d)  need on selge ja üheselt mõistetava sõnastusega;

e)  nendes antakse täpset ja ajakohastatud teavet ning esitatakse viimase ajakohastamise aeg;

f)  need on kättesaadavad puuetega inimestele, olles tajutavad, kasutatavad, mõistetavad ja töökindlad;

g)  need tagavad tõhusa meetodi avaldatud pakkumistes esitatud ebaõigest teabest teatamiseks ning

h)  nad teevad võrdlusi, piirdudes isikuandmete küsimisel andmetega, mis on võrdluseks hädavajalikud.

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks vahend annab ülevaate kogu turust. Juhul kui turust annavad ülevaate mitu vahendit, peavad need vahendid sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa turust, ning juhul kui need vahendid ei anna ülevaadet kogu turust, antakse vahendites selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet.

2.  Lõikes 1 osutatud vahendeid võib käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus või -organ.

3.  Liikmesriik määrab ▌pädeva asutuse, kes vastutab usaldusmärgi väljastamise eest võrdlemisvahenditele , mis vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele, ning kes tagab, et usaldusmärgi saanud võrdlemisvahendid vastaksid jätkuvalt lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kõnealune asutus peab olema turuosalistest ja võrdlemisvahendite käitajatest sõltumatu.

4.  Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud võrdlemisvahendid hõlmaksid võrreldavaid kriteeriume, mis on seotud tarnijate pakutavate teenustega.

5.  Igale turuosaliste pakkumiste võrdlemise vahendile on võimalik taotleda usaldusmärki vastavalt käesolevale artiklile vabatahtlikul ja mittediskrimineerival alusel.

6.  Erandina lõigetest 3 ja 5 võib liikmesriik otsustada võrdlemisvahenditele usaldusmärgi väljastamist mitte ette näha, kui lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat võrdlemisvahendit pakub riigiasutus või -organ.

Artikkel 15

Aktiivsed tarbijad

1.  Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad võivad tegutseda aktiivse tarbijana, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi nõudeid, haldusnõudeid, ‑menetlusi ja -tasusid ning võrgutasusid, mis ei ole kulupõhised.

2.  Liikmesriigid tagavad, et

a)  aktiivsetel tarbijatel on õigus tegutseda otse või agregeerimise kaudu;

b)  aktiivsetel tarbijatel on õigus müüa omatoodetud elektrienergiat, sealhulgas elektriostulepingute alusel;

c)  aktiivsetel tarbijatel on õigus osaleda paindlikkuse süsteemides ja energiatõhususe süsteemides;

d)  aktiivsetel tarbijatel on õigus delegeerida nende tegevuseks vajalike seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus kolmandale isikule, ilma et seda kolmandat isikut käsitataks aktiivse tarbijana;

e)  aktiivsetelt tarbijatelt nõutakse kulupõhiseid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid võrgutasusid, milles arvestatakse eraldi võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 59 lõikega 9 ja määruse (EL( 2019/…(35) artikliga 18, tagades, et nad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu üldkuludesse;

f)  aktiivsed tarbijad on rahaliselt vastutavad tasakaalustamatuse eest, mida nad elektrivõrgus põhjustavad; selles ulatuses on nad tasakaaluhaldurid või delegeerivad oma tasakaalustamiskohustuse kooskõlas määruse (EL) 2019/…+ artikliga 5.

3.  Liikmesriikidel võivad siseriiklikus õiguses kohaldada erinevaid õigusnorme üksikult ja ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate suhtes, tingimusel et kõiki käesoleva artikli kohaseid õigusi ja kohustusi kohaldatakse kõikide aktiivsete tarbijate suhtes. Ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate erinev kohtlemine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud.

4.  Liikmesriigid, kellel on olemasolevad süsteemid, milles ei arvestata eraldi võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit, ei või nende süsteemide alusel anda uusi õigusi pärast 31. detsembrit 2023. Kõikidel tarbijatel, kelle suhtes kohaldatakse olemasolevaid süsteeme, peab igal ajal olema võimalik otsustada uue süsteemi kasuks, milles arvestatakse võrgutasude arvutamisel võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit eraldi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et energiasalvestusüksust omavate aktiivsete tarbijate suhtes kehtib järgmine:

a)  neil on õigus võrguühendusele mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist, kui on täidetud kõik vajalikud tingimused, näiteks tasakaalustamiskohustus ja sobivate arvestite olemasolu;

b)  neile ei kehtestata topelttasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel;

c)  nende suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid litsentsimisnõudeid ega ‑tasusid;

d)  neil on lubatud osutada mitut teenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav.

Artikkel 16

Kodanike energiakogukonnad

1.  Liikmesriigid kehtestavad kodanike energiakogukondi toetava õigusraamistiku, millega tagatakse, et

a)  osalemine kodanike energiakogukonnas on avatud ja vabatahtlik;

b)  kodanike energiakogukonna liikmetel, aktsionäridel ja osanikel on lubatud kogukonnast välja astuda, mispuhul kohaldatakse artiklit 12;

c)  kodanike energiakogukonna liikmed, aktsionärid ja osanikud ei kaota kodutarbija või aktiivse tarbija õigusi ja kohustusi;

d)  asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb reguleeriva asutuse hinnangul õiglase hüvitise eest koostööd kodanike energiakogukondadega, et hõlbustada elektriülekandeid kodanike energiakogukondades;

e)  kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse mittediskrimineerivaid, õiglasi, proportsionaalseid ja läbipaistvaid menetlusi ja tasusid, sealhulgas registreerimis- ja litsentsitasud, samuti läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja kulupõhiseid võrgutasusid kooskõlas määruse (EL) 2019/…(36) artikliga 18, mis tagavad, et kogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu üldkulude jagamisse.

2.  Liikmesriigid võivad toetavas õigusraamistikus sätestada, et:

a)  kodanike energiakogukonnad on avatud piiriüleseks osalemiseks;

b)  kodanike energiakogukondadel on õigus käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimustel omada, luua, osta või rentida jaotusvõrke ja neid iseseisvalt hallata;

c)  kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse artikli 38 lõikes 2 sätestatud erandeid.

3.  Liikmesriigid tagavad, et:

a)  kodanike energiakogukondadel on võimalik pääseda mittediskrimineerival viisil kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele elektriturgudele;

b)  kodanike energiakogukondi koheldakse mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt seoses nende tegevusega, õiguste ja kohustustega lõpptarbijana, tootjana, tarnijana, jaotusvõrguettevõtjana või agregeerimisega tegeleva turuosalisena;

c)  kodanike energiakogukonnad on rahaliselt vastutavad tasakaalustamatuse eest, mida nad elektrivõrgus põhjustavad; selles ulatuses on nad tasakaaluhaldurid või nad on kohustaud delegeerima oma tasakaalustamiskohustuse kooskõlas määruse (EL) 2019/…(37) artikliga 5;

d)  seoses omatoodetud elektrienergia tarbimisega koheldakse kodanike energiakogukondi nagu aktiivseid tarbijaid kooskõlas artikli 15 lõike 2 punktiga e;

e)  kodanike energiakogukondadel on võimalik korraldada kodanike energiakogukonna omandis olevates tootmisüksustes toodetud elektrienergia kogukonnasisest jagamist kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud muude nõuetega ja tingimusel, et kogukonna liikmed säilitavad oma õigused ja kohustused lõpptarbijatena.

Kui elektrienergiat jagatakse esimese lõigu punkti e kontekstis, ei tohi see mõjutada kohaldatavaid võrgutasusid ja lõive kooskõlas pädeva riigiasutuse välja töötatud hajaenergia ressursside läbipaistva kulude-tulude analüüsiga.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada anda kodanike energiakogukondadele õiguse hallata jaotusvõrke oma tegevuspiirkonnas ja kehtestada asjakohased menetlused, ilma et see piiraks IV peatüki ning teiste jaotusvõrguettevõtjatele kohaldatavate õigusnormide ja eeskirjade kohaldamist. Kui kodanike energiakogukondadele on kõnealune õigus antud, tagavad liikmesriigid, et

a)  kodanike energiakogukondadel on õigus sõlmida oma võrgu käitamiseks leping asjaomase jaotusvõrguettevõtja või põhivõrguettevõtjaga, kelle võrku nad on ühendatud;

b)  kodanike energiakogukondade suhtes kohaldatakse nende võrgu ja väljaspool kodanike energiakogukonda asuva jaotusvõrgu ühenduspunktides asjakohaseid võrgutasusid, milles võetakse vastavalt artikli 59 lõikele 7 eraldi arvesse elektrit, mida tarnitakse väljaspool kodanike energiakogukonda asuvasse jaotusvõrku, ja elektrit, mida saadakse tarbimiseks väljaspool kogukonda asuvast jaotusvõrgust;

c)  kodanike energiakogukonnad ei diskrimineeri ega kahjusta jaotusvõrku jäänud tarbijaid.

Artikkel 17

Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

1.  Liikmesriigid võimaldavad ja edendavad osalemist tarbimiskajas agregeerimise kaudu. Liikmesriigid võimaldavad lõpptarbijatel, sealhulgas lõpptarbijatel, kes pakuvad tarbimiskaja agregeerimise kaudu, osaleda koos tootjatega mittediskrimineerival viisil kõikidel elektriturgudel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad kohtlevad tugiteenuste hankimisel tarbimiskaja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi sarnaselt tootjatele mittediskrimineerivalt ja vastavalt nende tehnilisele suutlikkusele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende õigusraamistik hõlmab vähemalt järgmist:

a)  iga agregeerimisega tegeleva turuosalise, sealhulgas sõltumatu energiavahendaja õigus siseneda elektriturgudele ilma teiste turuosaliste nõusolekuta;

b)  mittediskrimineerivad ja läbipaistvad õigusnormid, milles kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate jaoks on selgelt määratud ülesanded ja vastutusalad;

c)  agregeerimisega tegelevate turuosaliste ja teiste elektriettevõtjate vahelist andmevahetust reguleerivad mittediskrimineerivad ja läbipaistvad õigusnormid ja kord, millega tagatakse hõlbus juurdepääs andmetele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel ning tundliku äriteabe ja tarbijate isikuandmete täielik kaitse;

d)  agregeerimisega tegelevate turuosaliste kohustus olla rahaliselt vastutav tasakaalustamatuse eest, mida nad elektrivõrgus põhjustavad; selles ulatuses on nad tasakaaluhaldurid või peavad delegeerima oma tasakaalustamiskohustuse kooskõlas määruse (EL) 2019/…(38) artikliga 5;

e)  tarnijad ei nõua lõpptarbijatelt, kellel on leping sõltumatute energiavahendajatega, alusetult makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid;

f)  agregeerimisega tegelevate turuosaliste ja muude turuosaliste vaheliste konfliktide lahendamise mehhanism, mis hõlmab ka vastutust tasakaalustamatuse eest.

4.  Liikmesriigid võivad nõuda elektriettevõtjatelt või osalevatelt lõpptarbijatelt rahalise hüvitise maksmist teistele turuosalistele või teiste turuosaliste tasakaaluhaldurile, kui tarbimiskaja aktiveerimine neid turuosalisi või tasakaaluhaldureid vahetult mõjutab. Rahaline hüvitis ei tohi olla takistuseks agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemisele ega paindlikkusele. Sellistel juhtudel peab rahaline hüvitis peab piirduma üksnes sellega, mis on vajalik osalevate tarbijate tarnijatele või tarnijate tasakaaluhalduritele tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulude hüvitamiseks. Hüvitise arvutusmeetodis võib arvesse võtta sõltumatute energiavahendajate tegevusest teistele turuosalistele tekkivat tulu, ning kui tulu on tekkinud, võib energiavahendajatelt või osalevatelt tarbijatelt nõuda hüvitisse panustamist üksnes juhul kui, ja sellises ulatuses, milles kõikidele tarnijatele, tarbijatele ja nende tasakaaluhalduritele tekkinud tulu ei ületa nende kantud kulusid. Arvutusmeetodi peab heaks kiitma reguleeriv asutus või muu pädev riigiasutus.

5.  Liikmesriigid tagavad, et reguleerivad asutused või, kui seda nõuab nende õigussüsteem, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad kehtestavad tihedas koostöös turuosaliste ja lõpptarbijatega kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded, arvestades kõnealuste turgude tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. Sellised nõuded hõlmavad agregeeritud koormuste arvessevõtmist.

Artikkel 18

Arved ja arvel esitatav teave

1.  Liikmesriigid tagavad, et arved ▌ ja arvel esitatav teave on täpsed, kergesti mõistetavad, selged, kokkuvõtlikud ja kasutajasõbralikud ning need esitatakse nii, et lõpptarbijatel oleks neid kerge võrrelda. Lõpptarbijad saavad taotluse korral selge ja mõistetava selgituse selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine tegelikul tarbimisel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad saavad kõik arved ja arvetel esitatava teabe ▌ tasuta ▌.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet ▌elektrooniliselt ning võimalust kasutada arvete maksmiseks paindlikku korda.

4.  Kui leping näeb ette toote või hinna muutmist või allahindlust tulevikus, tuleb see märkida arvel koos muudatuse toimumise kuupäevaga.

5.  Liikmesriigid konsulteerivad tarbijaorganisatsioonidega, kui nad kaaluvad arve sisu puudutavate nõuete muutmist.

6.  Liikmesriigid tagavad, et arved ja arvetel esitatav teave vastavad I lisas sätestatud miinimumnõuetele.

Artikkel 19

Nutiarvestisüsteemid

1.  Energiatõhususe edendamiseks ning lõpptarbijate mõjuvõimu suurendamiseks soovitavad liikmesriigid või reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, tungivalt, et elektriettevõtjad ja muud turuosalised optimeeriksid elektritarbimist, muu hulgas energiajuhtimisteenuste pakkumise või innovaatilise hinnakujunduse väljatöötamisega ning selliste nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmisega, mis on võimelised talitlema eelkõige koos tarbija energiajuhtimissüsteemi ja tarkvõrkudega, järgides liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme.

2.  Liikmesriigid tagavad oma territooriumil nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmise, millega aidatakse kaasa tarbijate aktiivsele osalemisele elektriturul. Kasutuselevõtu kohta võib teha tasuvusanalüüsi II lisas sätestatud põhimõtetel.

3.  Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad funktsionaalsed ja tehnilised miinimumnõuded nende territooriumil kasutusele võetavate nutiarvestisüsteemide kohta kooskõlas artikliga 20 ja II lisaga. Liikmesriigid tagavad, et nutiarvestisüsteemid on koostalitlusvõimelised ja võimelised andma väljundit tarbijate energiajuhtimissüsteemidesse. Sellega seoses võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid olemasolevaid standardeid, sealhulgas koostalitusvõime kohta, parimaid tavasid ning tarkvõrkude ja elektrienergia siseturu arengu olulisust.

4.  Nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtuga tegelevad liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijad osalevad kasutuselevõtuga seotud kulude hüvitamises läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, võttes samal ajal arvesse pikaajalist kasu kogu väärtusahelale. Liikmesriigid või määratud pädevad asutused, kui liikmesriigid on nii ette näinud, jälgivad korrapäraselt, kuidas kulgeb nutiarvestuse kasutuselevõtt nende territooriumil ning kuidas muutub tarbijate saadav kasu.

5.  Kui nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtule on lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi põhjal antud negatiivne hinnang, tagavad liikmesriigid, et hinnang vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel või sagedamini, kui toimuvad suured muutused hinnangu tegemisel kasutatavates eeldustes ning sõltuvalt tehnika ja turu arengust. Liikmesriigid teatavad komisjonile pärast ajakohastatud tasuvusanalüüsi koostamist selle tulemuse.

6.  Käesoleva direktiivi sätteid nutiarvestisüsteemide kohta kohaldatakse tulevaste paigaldiste ja vanemaid nutiarvesteid asendavate paigaldiste suhtes. Nutiarvestisüsteemid, mis on juba paigaldatud või mille „tööde algus“ leidis aset enne … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev], võivad jääda kasutusse kogu nende elutsükli ajaks, kuid nutiarvestisüsteemid, mis ei vasta artikli 20 ja II lisa nõuetele, ei tohi olla enam kasutuses pärast … [12 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „tööde algus“ kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamist või esimest kindlat kohustust tellida seadmeid või muud kohustust, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, milline neist on varajasem. Tööde algus ei hõlma maa ostmist ega ettevalmistustöid, nagu lubade hankimine ja esialgsete teostatavusuuringute tegemine. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke.

Artikkel 20

Nutiarvestisüsteemide funktsioonid

Kui artikli 19 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmise kohta positiivne hinnang või kui nutiarvestisüsteeme võetakse süsteemselt kasutusele pärast … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev], võtavad liikmesriigid nutiarvestisüsteeme kasutusele kooskõlas Euroopa standardite, II lisa ning järgmiste nõuetega:

a)  nutiarvestisüsteemid mõõdavad täpselt tegelikku elektritarbimist ja suudavad anda lõpptarbijatele teavet tegeliku tarbimisaja kohta. Kontrollitud varasema tarbimise teave on lõpptarbijatele taotluse alusel ja ilma lisakuluta kergesti ja turvaliselt kättesaadav ning ▌nähtav. Tarbimisandmed kontrollimata reaalajalähedase ajavahemiku kohta tehakse lõpptarbijatele samuti ilma lisakuluta kergesti ja turvaliselt kättesaadavaks standardse liidese või kaugjuurdepääsu kaudu, nii et see toetaks automaatseid energiatõhususe programme, tarbimiskaja ja muid teenuseid;

b)  nutiarvestisüsteemide ja andmevahetuse turvalisus vastab asjakohastele turvalisust käsitlevatele liidu õigusnormidele, võttes nõuetekohaselt arvesse parimat võimalikku tehnikat, et tagada küberturvalisuse kaitse kõrgeim tase, pidades samal ajal silmas kulusid ja proportsionaalsuse põhimõtet;

c)  lõpptarbijate eraelu puutumatus ja andmekaitse vastab asjakohastele andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevatele liidu õigusnormidele;

d)  arvestite käitajad tagavad, et võrku elektrienergiat saatvad aktiivsed tarbijad saaksid arvestite abil teada, kui palju nende valdustes toodetud elektrit saadetakse võrku;

e)  kui lõpptarbija seda taotleb, tehakse tema poolt võrku saadetava elektrienergia ja tarbitud elektrienergia andmed artikli 24 alusel vastu võetud rakendusaktide kohaselt kergesti mõistetavas vormis kättesaadavaks ▌ talle endale standardse teabevahetusliidese või kaugjuurdepääsu kaudu või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule, võimaldades lõpptarbijal pakkumisi võrdsel alusel võrrelda;

f)  lõpptarbija asjakohane nõustamine ja teavitamine toimub enne nutiarvestite paigaldamist või nutiarvestite paigaldamise ajal; eelkõige selgitatakse lõpptarbijale kõiki lugemi võtmise ja energiatarbimise jälgimise võimalusi ning talle antakse teavet isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste liidu õigusnormidega;

g)  nutiarvestisüsteemid võimaldavad lõpptarbijal teha mõõtmist ja arveldamist samas tasakaaluarvelduse ajavahemikus kui riigi energiaturul.

Esimese lõigu punkti e kohaldamisel peab lõpptarbijale olema tagatud võimalus teha oma mõõtmisandmetest väljavõtteid või edastada need kolmandale isikule ilma lisakuludeta ning kooskõlas andmete ülekandmise õigusega vastavalt andmekaitsealastele liidu õigusnormidele.

Artikkel 21

Õigus nutiarvestile

1.  Kui artikli 19 lõikes 2 osutatud tasuvusanalüüsi tulemusel antakse nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtmise kohta negatiivne hinnang ning kui nutiarvestussüsteeme ei võeta süsteemselt kasutusele, tagab liikmesriik, et lõpptarbijal oleks taotluse alusel ja seotud kulude kandmise korral õigus nutiarvesti paigaldamisele või asjakohasel juhul ajakohastamisele õiglastel, mõistlikel ja kulutõhusatel tingimustel ning et nutiarvesti:

a)  kui see on tehniliselt teostatav, omaks artiklis 20 osutatud funktsioone või vähemalt selliseid funktsioone, mille on kindlaks määranud ja avalikustanud liikmesriik riigi tasandil kooskõlas II lisaga;

b)  oleks koostalitlusvõimeline ja reaalajalähedases ajavahemikus arvestitaristu kaudu tarbija energiajuhtimissüsteemiga ühendatav.

2.  Lõike 1 kohaselt tarbija esitatud nutiarvesti taotluse puhul liikmesriik või juhul, kui liikmesriik on nii ette näinud, määratud pädev asutus,

a)  tagab, et pakkumises, mis esitatakse lõpptarbijale, kes taotleb nutiarvesti paigaldamist, väljendatakse selgelt ja täpselt,

i)  milliseid funktsioone nutiarvesti täidab ja milline on selle koostalitlusvõime, milliseid teenuseid see võimaldab ning milliseid tegelikke eeliseid vastaval ajahetkel sellise nutiarvesti olemasolu annab;

ii)  milliseid nutiarvestiga seotud kulusid peab kandma lõpptarbija;

b)  tagab, et nutiarvesti paigaldatakse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast tarbija taotluse esitamist;

c)  korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel vaatab läbi ja teeb avalikkusele kättesaadavaks nutiarvestiga seotud kulud ning jälgib nende kulude muutumist seoses tehnika arenguga ja arvestisüsteemi võimaliku ajakohastamise vajadusega.

Artikkel 22

Tavaarvestid

1.  Kui lõpptarbijal ei ole nutiarvestit, tagab liikmesriik, et lõpptarbija varustatakse individuaalse tavaarvestiga, mis mõõdab täpselt tema tegelikku tarbimist.

2.  Liikmesriik tagab, et tavaarvestit kasutaval lõpptarbijal on kerge võtta arvesti lugemit kas otse või kaudselt võrguliidese või muu sobiva liidese kaudu.

Artikkel 23

Andmehaldus

1.  Andmehalduse ja andmevahetuse alaste õigusnormide sätestamisel määrab liikmesriik või määratud pädev asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, kindlaks õigustatud isikute poolset lõpptarbija andmetele juurdepääsu käsitlevad õigusnormid vastavalt käesolevale artiklile ja kohaldatavale liidu õigusraamistikule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad andmed mõõtmise ja tarbimise andmeid ning andmeid, mida on vaja tarbija poolt tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamiseks, tarbimiskajaks ja muudeks teenusteks.

2.  Liikmesriigid korraldavad andmehaldust, et tagada tõhus ja turvaline juurdepääs andmetele ja andmevahetus, samuti andmekaitse ja andmeturve.

Sõltumata liikmesriigis kasutatavast andmete haldamise mudelist annab andmehalduse eest vastutav isik igale õigustatud isikule lõike 1 kohaselt juurdepääsu lõpptarbija andmetele. Õigustatud isikutele võimaldatakse nõutud andmetele mittediskrimineeriv ja üheaegne juurdepääs. Andmed peavad olema lihtsalt kättesaadavad ning asjaomane andmetele juurdepääsu kord peab olema üldsusele kättesaadav.

3.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu ja andmete säilitamist käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase õigusega.

Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

4.  Liikmesriik või, kui liikmesriik on nii ette näinud, määratud pädev asutus volitab ja sertifitseerib andmehalduse eest vastutavaid isikuid või asjakohasel juhul teeb nende üle järelevalvet, tagamaks, et kõnealused isikud täidavad käesoleva direktiivi nõudeid.

Ilma et see piiraks andmekaitseametnike ülesandeid määruse (EL) 2016/679 alusel, võivad liikmesriigid otsustada nõuda andmehalduse eest vastutavatelt isikutelt, et nad määraksid järelevalveametnikud, kes vastutavad nende meetmete jälgimise eest, mida andmehaldusega tegelevad isikud võtavad selleks, et tagada mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele ja käesoleva direktiivi nõuete järgimine.

Liikmesriik võib nimetada käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 2 punkti d osutatud järelevalveametniku või -asutused, kes täidavad käesolevas lõikes sätestatud kohustusi.

5.  Lõpptarbijalt ei võeta lisatasu tema andmetele juurdepääsu võimaldamise eest ega tema andmete kättesaadavaks tegemise taotluse eest.

Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud õigustatud isikute juurdepääsuks andmetele.▌

Liikmesriigid või määratud pädevad asutused, kui liikmesriik on nii ette näinud, tagavad, et andmeteenuseid osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja põhjendatud.

Artikkel 24

Koostalitlusvõime nõuded ja teabele juurdepääsu kord

1.  Et edendada jaeturul konkurentsi ja mitte tekitada õigustatud isikutele liigseid halduskulusid, aitavad liikmesriigid saavutada liidus energiateenuste täielikku koostalitlusvõimet.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu koostalitlusvõime nõuded ning artikli 23 lõikes 1 osutatud andmetele mittediskrimineeriva ja läbipaistva juurdepääsu korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega

3.  Liikmesriigid tagavad, et elektriettevõtjad kohaldavad lõikes 2 osutatud koostalitlusvõime nõudeid ja andmetele juurdepääsu korda. Nimetatud nõuded ja kord peavad tuginema liikmesriikide olemasolevatele tavadele.

Artikkel 25

Ühtsed kontaktpunktid

Liikmesriigid tagavad ühtsed kontaktpunktid, kust tarbijad saavad kogu vajaliku teabe oma õiguste, kohalduva õiguse ja vaidluse korral nende käsutuses olevate vaidluste lahendamise mehhanismide kohta. Ühtsed kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla.

Artikkel 26

Õigus vaidluste kohtuvälisele lahendamisele

1.  Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tõhusale ja tulemuslikule vaidluste kohtuvälisele lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on tarbija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL(39) tähenduses, peab vaidluste kohtuväline lahendamise mehhanism vastama direktiivis 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele ja nägema ette, kui olukord seda tingib, kulude ja kahju hüvitamise süsteemi.

2.  Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tõhusat ja tulemuslikku vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega.

3.  Elektriettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud.

Artikkel 27

Universaalteenus

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõikidele kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda asjakohaseks peavad, väikeettevõtjatele osutatakse universaalteenust, mis tähendab, et neil on õigus saada oma territooriumil kindlaksmääratud kvaliteediga elektritarneid konkurentsivõimelise, hõlpsasti ja selgelt võrreldava, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hinnaga. Universaalteenuse osutamise tagamiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata viimasena vastutava tarnija. Liikmesriigid kehtestavad jaotusvõrguettevõtjatele kohustuse ühendada tarbijad võrku sellistel tingimustel ja selliste tasudega, mis on kehtestatud artikli 59 lõike 7 sätestatud korras. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike tugevdamast kodutarbijate ja väikeste ja keskmise suurusega äritarbijate turupositsiooni, edendades kõnealuste tarbijate rühma esindajate vabatahtliku agregeerimise võimalusi.

2.  Lõiget 1 rakendatakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning see ei tohi takistada tarnija vaba valimist, mis on sätestatud artiklis 4.

Artikkel 28

Kaitsetud tarbijad

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et kaitsta tarbijaid, ja tagavad eelkõige kaitsetute tarbijate piisava kaitse. Selleks määratleb iga liikmesriik kaitsetute tarbijate mõiste, mis võib osutada energiaostuvõimetusele ning muu hulgas kriitilistel aegadel selliste tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keelule. Kaitsetute tarbijate mõiste võib hõlmata sissetuleku tasemeid, energiakulude osakaalu netosissetulekus, kodude energiatõhusust, kriitilist sõltuvust elektriseadmetest tervislikel põhjustel, vanust või muid kriteeriume. Liikmesriigid tagavad kaitsetute tarbijatega seotud õiguste ja kohustuste täitmise. Eelkõige võtavad nad meetmeid kaugetes piirkondades asuvate tarbijate kaitsmiseks. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti seoses lepingutingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste lahendamise mehhanismidega.

2.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, näiteks ▌sotsiaalkindlustussüsteemis toetuste pakkumine, et tagada vajalik tarnimine kaitsetutele tarbijatele, või energiatõhususe parandamise toetuse ettenägemine, et lahendada määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt kindlaks tehtud energiaostuvõimetuse probleemid, sealhulgas vaesuse laiemas kontekstis. Sellised meetmed ei tohi takistada artiklis 4 sätestatud turu tõhusat avamist või turu toimimist ning nendest teatatakse asjakohasel juhul komisjonile vastavalt artikli 9 lõikele 4. Teated võivad hõlmata ka üldise sotsiaalkindlustussüsteemi raames võetud meetmeid.

Artikkel 29

Energiaostuvõimetus

Et hinnata määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt, kui palju on energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi, määravad liikmesriigid kindlaks ja avaldavad kriteeriumid, mis võivad hõlmata väikest sissetulekut, energiakulude suurt osakaalu netosissetulekus ja vähest energiatõhusust.

Komisjon annab suunised selle kohta, kuidas siinkohal ja artikli 5 lõike 5 kontekstis määratleda mõiste „märkimisväärne arv energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi“, lähtudes seejuures eeldusest, et igasugust energiaostuvõimetute kodumajapidamiste osakaalu võib pidada märkimisväärseks.

IV PEATÜKK

JAOTUSVÕRGU KÄITAMINE

Artikkel 30

Jaotusvõrguettevõtjate määramine

Liikmesriigid määravad või nõuavad, et ettevõtjad, kellele kuuluvad jaotusvõrgud või kes vastutavad nende eest, määraksid kas ühe või mitu jaotusvõrguettevõtjat ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususe ja majandusliku tasakaalu näitajatest.

Artikkel 31

Jaotusvõrguettevõtjate ülesanded

1.  Jaotusvõrguettevõtja vastutab selle eest, et võrk suudab pikaajaliselt rahuldada mõistlikku elektrienergia jaotamise nõudlust, ning majandustingimustele vastava turvalise, töökindla ja tõhusa elektrijaotussüsteemi toimimise, hoolduse ja arendamise eest oma piirkonnas, võttes arvesse keskkonnaküsimusi ja energiatõhusust.

2.  Jaotusvõrguettevõtja ei tohi diskrimineerida eri võrgukasutajaid või võrgukasutajate rühmi, eriti oma sidusettevõtjaid eelistades.

3.  Jaotusvõrguettevõtja annab võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks, sealhulgas selle kasutamiseks vajalikku teavet.

4.  Liikmesriik võib jaotusvõrguettevõtjalt nõuda, et elektritootmisüksuste eelisjaotuse koostamisel eelistataks vastavalt määruse (EL) 2019/…(40) artiklile 12 elektritootmisüksusi, kus kasutatakse taastuvaid energiaallikaid või tõhusat koostootmist.

5.  Iga jaotusvõrguettevõtja tegutseb neutraalse turuvahendajana, hankides oma võrgus energiakadude katmiseks ▌kasutatava energia läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, kui tal on selline funktsioon. ▌

6.  Kui jaotusvõrguettevõtja vastutab toodete ja teenuste hankimise eest, mis on vajalikud jaotusvõrgu tõhusa, töökindla ja turvalise toimimiseks, peavad jaotusvõrguettevõtja kõnealusel eesmärgil vastu võetud eeskirjad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning need töötatakse välja koostöös põhivõrguettevõtjate ja teiste asjaomaste turuosalistega. Jaotusvõrguettevõtjatele toodete pakkumise ja teenuste osutamise tingimused, sealhulgas vajaduse korral eeskirjad ja tasud, kehtestatakse vastavalt artikli 59 lõikele 7 mittediskrimineerival ja kulusid kajastaval viisil ning need avaldatakse.

7.  Lõikes 5 osutatud ülesannete täitmisel hangib jaotusvõrguettevõtja oma võrgule vajalikke sagedusega mitteseotud tugiteenuseid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui reguleeriva asutuse hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi. Kohustust hankida sagedusega mitteseotud tugiteenuseid ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.

8.  Lõikes 6 osutatud toodete ja teenuste hankimisel tagatakse kõikide kvalifitseeritud turuosaliste tõhus osalemine, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi, nõudes eelkõige reguleerivatelt asutustelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt, tihedas koostöös kõigi turuosalistega ning põhivõrguettevõtjatega, et nad määraksid kindlaks nendel turgudel osalemise tehnilised nõuded, tuginedes turgude tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste suutlikkusele.

9.  Jaotusvõrguettevõtjad teevad koostööd põhivõrguettevõtjatega nende võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks jae- ja hulgimüügiturgudel ning tasakaalustamisturgudel. Jaotusvõrgus paiknevatel ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamine lepitakse kokku asjaomase põhivõrguettevõtjaga kooskõlas määruse (EL) 2019/…(41) artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485(42) artikliga 182.

10.  Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused võivad lubada jaotusvõrguettevõtjatel teha muid toiminguid, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/…+ , kui sellised toimingud on jaotusvõrguettevõtjatele vajalikud nende käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/…+ kohaste kohustuste täitmiseks ning reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust. Käesolev lõige ei piira jaotusvõrguettevõtjate õigust omada, arendada, hallata ja käitada muid võrke kui elektrivõrgud, kui liikmesriik või määratud pädev asutus on selle õiguse andnud.

Artikkel 32

Jaotusvõrkudes paindlikkuse kasutamise stiimulid

1.  Liikmesriigid tagavad vajaliku õigusraamistiku, millega võimaldatakse jaotusvõrguettevõtjatel hankida paindlikkusteenuseid, mis hõlmavad ka ülekoormuse juhtimist nende piirkonnas, et tõhustada jaotusvõrgu toimimist ja arendamist, ning nähakse jaotusvõrguettevõtjatele ette sellekohased stiimulid. Õigusraamistikuga tagatakse eelkõige, et jaotusvõrguettevõtjatel on võimalik hankida paindlikkusteenuseid hajatootjatelt või tarbimiskaja või energia salvestamise pakkujatelt ning sellega edendatakse energiatõhususe meetmete kasutamist, kui need teenused vähendavad kulutõhusalt vajadust elektrivõimsust suurendada või asendada ning ▌aitavad jaotusvõrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt. Jaotusvõrguettevõtjad hangivad paindlikkusteenuseid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui reguleerivad asutused on teinud kindlaks, et selliste teenuste hankimine on majanduslikult ebatõhus, või kui see tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks ülekoormust.

2.   Jaotusvõrguettevõtjad, kes on saanud reguleeriva asutuse heakskiidu, või reguleerivad asutused ise määravad kõiki asjaomaseid võrgukasutajaid ja põhivõrguettevõtjaid hõlmavas läbipaistvas ja osalusel põhinevas menetluses vähemalt riigi tasandil kindlaks hangitavate paindlikkusteenuste spetsifikatsioonid ning asjakohasel juhul nende teenuste standardsed turutooted. Spetsifikatsioonidega tagatakse kõikide turuosaliste tõhus ja mittediskrimineeriv osalemine, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi. Jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet ja koordineerivad oma tegevust põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Jaotusvõrguettevõtjad peavad saama piisavat hüvitist kõnealuste teenuste hankimiseks, et katta vähemalt mõistlikud kulud, sealhulgas vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud.

3.  Jaotusvõrgu arendamine peab tuginema läbipaistvale võrgu arengukavale, mille jaotusvõrguettevõtja esitab reguleerivale asutusele ja avaldab vähemalt iga kahe aasta järel. Võrgu arengukava peab looma läbipaistvuse vajalike keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenuste osas, kehtestama kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks ning pöörama erilist tähelepanu peamisele jaotustaristule, mida on vaja uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ühendamiseks. Võrgu arengukava peab hõlmama ka tarbimiskaja kasutamist, energiatõhusust, energiasalvestusüksusi ja muid vahendeid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.

4.   Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava suhtes ▌kõikide asjaomaste võrgukasutajate ja asjaomaste põhivõrguettevõtjatega. Jaotusvõrguettevõtja avaldab koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab konsultatsiooni tulemused ja võrgu arengukava reguleerivale asutusele. Reguleerivad asutused võivad taotleda kõnealuse kava muutmist.

5.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 3 sätestatud kohustust ei kohaldata integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või kes teenindavad väikeseid eraldatud võrke.

Artikkel 33

Elektrimobiilsuse elektrivõrku lõimimine

1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL(43) kohaldamist, tagavad liikmesriigid ▌vajaliku õigusraamistiku, et hõlbustada üldkasutatavate ja eraomandis olevate laadimispunktide ühendamist jaotusvõrku. Liikmesriigid tagavad, et jaotusvõrguettevõtjad teevad mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte, pidades silmas ka nende võrku ühendamist.

2.  Jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte, välja arvatud juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omab laadimispunkte üksnes oma tarbeks.

3.  Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimispunkte, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  teistele isikutele ei ole reguleeriva asutuse läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusel antud õigust omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimispunkte, või nad ei suutnud neid teenuseid osutada mõistliku hinna eest ja õigeaegselt;

b)  reguleeriv asutus on vaadanud eelnevalt läbi punkti a kohase pakkumismenetluse tingimused ja andnud oma heakskiidu;

c)  jaotusvõrguettevõtja tagab laadimispunkte käitades kolmandate isikute juurdepääsu vastavalt artiklile 6 ega diskrimineeri eri võrgukasutajaid ja võrgukasutajate rühmi, eriti oma sidusettevõtjaid eelistades.

Reguleeriv asutus võib koostada suunised ja hanketingimused, et aidata jaotusvõrguettevõtjatel tagada õiglane pakkumismenetlus.

4.  Kui liikmesriigid on rakendanud lõikes 3 sätestatud tingimusi, korraldavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused korrapäraselt või vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata uuesti muude isikute võimalikku huvi omada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkte. Kui avalikul konsultatsioonil selgub, et on muid isikuid, kes suudavad omada, arendada, käitada või hallata kõnealuseid laadimispunkte, tagavad liikmesriigid, et jaotusvõrguettevõtjad jäetakse sellest tegevusest järk-järgult kõrvale, tingimusel et lõike 3 punktis a osutatud pakkumismenetlus on edukalt lõpule viidud. Pakkumismenetluse ühe tingimusena võivad reguleerivad asutused lubada jaotusvõrguettevõtjatel saada tagasi laadimistaristusse tehtud investeeringu jääkväärtus.

Artikkel 34

Jaotusvõrguettevõtjate ülesanded seoses andmehaldusega

Liikmesriigid tagavad kooskõlas asjakohaste andmekaitsealaste õigusnormidega, et kõikidel õigustatud isikutel on andmetele selgetel ja võrdsetel tingimustel mittediskrimineeriv juurdepääs. Liikmesriikides, kus on võetud kasutusele nutiarvestisüsteemid vastavalt artiklile 19 ja kus jaotusvõrguettevõtjad on seotud andmehaldusega, võetakse artikli 35 lõike 2 punktis d osutatud nõuetele vastavuse programmidega erimeetmeid, et välistada artiklis 23 osutatud õigustatud isikute diskrimineeriv juurdepääs andmetele. Kui artikli 35 lõige 1, 2 või 3 ei ole jaotusvõrguettevõtjate suhtes kohaldatav, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vertikaalselt integreeritud ettevõtjal ei oleks oma tarnete tegemiseks eelistatud juurdepääsu andmetele.

Artikkel 35

Jaotusvõrguettevõtjate eraldatus

1.  Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab ta olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu. Need nõuded ei too kaasa kohustust eraldada jaotusvõrguettevõtja vara vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist.

2.  Lisaks lõike 1 nõuetele peab vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olev jaotusvõrguettevõtja olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises sõltumatu. Selleks peab ta vastama järgmistele miinimumkriteeriumidele:

a)  jaotusvõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla otse ega kaudselt tegevad elektritootmise, ülekandmise või tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava integreeritud elektriettevõtja äriühingustruktuuris;

b)  tuleb võtta vajalikud meetmed jaotusvõrguettevõtja juhtimise eest vastutavate isikute kutsehuvidega arvestamiseks nii, et neil oleks võimalik tegutseda sõltumatult;

c)  jaotusvõrguettevõtjal peavad olema tõhusad otsuste tegemise õigused, mis on integreeritud elektriettevõtjast sõltumatud vara osas, mis on vajalik võrgu käitamiseks, hooldamiseks või arendamiseks. Nende ülesannete täitmiseks peavad jaotusvõrguettevõtja käsutuses olema vajalikud ressursid, sealhulgas inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid. See ei tohiks takistada selliste asjakohaste koordineerimismehhanismide olemasolu, mis tagavad emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja varalise tasuvuse üle, mida tehakse kaudselt vastavalt artikli 59 lõikele 7. Eelkõige peab see võimaldama emaettevõtjal kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava või samaväärne dokument ning määrata kindlaks oma tütarettevõtja võlgade ülempiir. See ei tohi võimaldada emaettevõtjal sekkuda tütarettevõtja igapäevategevusse ega konkreetsetesse jaotusliinide ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud rahastamiskava ega samaväärsete dokumentide tingimusi; ning

d)  jaotusvõrguettevõtja peab kehtestama nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ning tagama selle rakendamise üle asjakohase järelevalve. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse kõnealuse eesmärgi saavutamiseks töötajatele konkreetsed kohustused. Nõuetele vastavuse programmi rakendamise järelevalve eest vastutav isik või organ või jaotusvõrguettevõtja järelevalveametnik esitab võetud meetmete kohta artikli 57 lõikes 1 osutatud reguleerivale asutusele aastaaruande, mis avaldatakse. Jaotusvõrguettevõtja järelevalveametnik peab olema täiesti sõltumatu ning tal peab olema juurdepääs kõikidele oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja, kui neid on, tema sidusettevõtjate andmetele.

3.  Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peavad liikmesriigid tagama reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste järelevalve jaotusvõrguettevõtja tegevuse üle, et ta ei kasutaks oma vertikaalset integreeritust konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad oma teavitustegevuse ja kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või väikeseid eraldatud võrke.

Artikkel 36

Jaotusvõrguettevõtjatele kuuluvad energiasalvestusüksused

1.  Jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksusi.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi▌, kui need on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja reguleeriv asutus on andnud oma heakskiidu või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  teistele isikutele ei ole reguleeriva asutuse läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusel antud õigust kõnealuseid üksusi omada, arendada, hallata ja käitada, või nad ei suutnud seda teha mõistliku hinna eest ja õigeaegselt;

b)  jaotusvõrguettevõtjatel on kõnealuseid üksusi vaja oma käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmiseks, et tagada jaotusvõrgu tõhus, töökindel ja turvaline toimimine, ning neid ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel; ning

c)  reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust ja pakkumismenetlust, sealhulgas selle tingimusi, ning on andnud oma heakskiidu.

Reguleeriv asutus võib koostada suunised ja hanketingimused, et aidata jaotusvõrguettevõtjatel tagada õiglane pakkumismenetlus.

3.  Reguleerivad asutused korraldavad korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel olemasolevate energiasalvestusüksuste teemal avaliku konsultatsiooni, et hinnata ▌ võimalikku valmidust ja huvi sellistesse üksustesse investeerida▌. Kui avalikul konsultatsioonil selgub reguleeriva asutuse hinnangu kohaselt, et on kolmandaid isikuid, kes suudavad neid üksusi kulutõhusalt omada, arendada, käitada või hallata, tagavad reguleerivad asutused, et jaotusvõrguettevõtjad jäetakse sellest tegevusest 18 kuu jooksul järk-järgult kõrvale. Pakkumismenetluse ühe tingimusena võivad reguleerivad asutused lubada jaotusvõrguettevõtjatel saada mõistlikku hüvitist, eelkõige saada tagasi energiasalvestusüksustesse tehtud investeeringu jääkväärtus.

4.  Lõiget 3 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute patareidel põhinevate salvestusüksuste tavalise amortisatsiooniaja suhtes, mille kohta on lõplik investeerimisotsus tehtud kuni … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev], tingimusel et:

a)  patareidel põhinevad salvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist;

b)  patareidel põhinevad salvestusüksused on integreeritud jaotusvõrku;

c)  patareidel põhinevaid salvestusüksuseid kasutatakse üksnes võrguturvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, kui taastamist alustatakse viivitamatult ja kui see lõpetatakse siis, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada, ning

d)  patareidel põhinevatel salvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, muu hulgas tasakaalustamiseks.

Artikkel 37

Jaotusvõrguettevõtjate konfidentsiaalsuskohustus

Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist või muud õiguslikult siduvat kohustust teavet avalikustada, peab jaotusvõrguettevõtja säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja vältima oma tegevusega seotud äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat avaldamist.

Artikkel 38

Suletud jaotusvõrgud

1.  Liikmesriigid võivad lõike 4 kohaldamist piiramata sätestada, et reguleerivad asutused või muud pädevad asutused liigitavad võrgu, mis jaotab elektrit geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires ega varusta kodutarbijaid, suletud jaotusvõrguks, kui

a)  konkreetsetel tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on selle võrgu kasutajate tegevus või tootmisprotsess ühendatud või

b)  kõnealune võrk jaotab elektrit peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale või nende sidusettevõtjatele.

2.  Suletud jaotusvõrke käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena. Liikmesriigid võivad sätestada, et reguleerivad asutused vabastavad suletud jaotusvõrgu ettevõtja

a)  artikli 31 lõigetes 5 ja 7 sätestatud nõudest hankida oma võrgus energiakadude ja sagedusega mitteseotud tugiteenuste katmiseks kasutatav energia läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel;

b)  artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõudest tagada, et tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika kiidetakse vastavalt artikli 59 lõikele 1 enne nende jõustumist heaks;

c)  artikli 32 lõikes 1 sätestatud nõudest hankida paindlikkusteenuseid ja artikli 32 lõikes 3 sätestatud kohustusest tugineda võrgu arendamisel võrgu arengukavale;

d)  artikli 33 lõikes 2 sätestatud nõudest mitte omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte; ning

e)  artikli 36 lõikes 1 sätestatud nõudest mitte omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksuseid.

3.  Lõikes 2 osutatud vabastuse korral vaadatakse kohaldatavad tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika läbi ja kiidetakse heaks artikli 59 lõike 1 kohaselt suletud jaotusvõrgu kasutaja taotluse alusel.

4.  Kui võrku kasutavad aeg-ajalt vähesed kodumajapidamised, kes on jaotusvõrgu omanikuga töösuhtes või sarnases suhtes ning kes asuvad suletud jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas, ei välista see lõike 2 kohase vabastuse andmist.

Artikkel 39

Ühendatud ettevõtja

Artikli 35 lõige 1 ei takista põhi- ja jaotusvõrgu ühendatud ettevõtja tegevust tingimusel, et kõnealune ettevõtja vastab artikli 43 lõikes 1 või artiklites 44 ja 45 või VI peatüki 3. jaos sätestatud nõuetele või tema suhtes kohaldatakse artikli 66 lõiget 3.

V PEATÜKK

ÜLDNORMID PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA KOHTA

Artikkel 40

Põhivõrguettevõtjate ülesanded

1.  Põhivõrguettevõtja ülesanne on

a)  tagada võrgu pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia ülekandmise järele ning tagada olemasolevates majandustingimustes ja keskkonnanõuetele vastavalt turvalise, töökindla ja tõhusa põhivõrgu toimimine, hooldus ja arendamine tihedas koostöös naaber-põhivõrguettevõtjate ja ‑jaotusvõrguettevõtjatega;

b)  tagada oma kohustuste täitmiseks kohased vahendid;

c)  aidata tagada varustuskindlust piisava ülekandevõime ja võrgu töökindluse kaudu;

d)  juhtida elektrivooge võrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega. Seepärast on põhivõrguettevõtjal kohustus tagada elektrivõrgu turvalisus, töökindlus ja tõhusus, ning sellega seoses tuleb tagada kõikide vajalike tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusüksuste pakutavate teenuste kättesaadavus, sedavõrd, kuivõrd kättesaadavus ei sõltu teistest põhivõrkudest, millega võrk on ühendatud;

e)  anda võrguga ühendatud kõikide teiste võrkude võrguettevõtjatele piisavat teavet, et tagada turvaline ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud võrgu koostalitlusvõime;

f)  vältida diskrimineerimist eri võrgukasutajaid ja võrgukasutajate rühmi, eriti oma sidusettevõtjaid eelistades;

g)  anda võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks vajalikku teavet;

h)  koguda kooskõlas määruse (EL) 2019/…(44) artikliga 46 põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamismehhanismi alusel ülekoormustasusid ja makseid, võimaldada kolmandate isikute juurdepääsu ja seda juhtida ning anda sellest keeldumise korral selgitusi koos põhjendustega; seda jälgivad reguleerivad asutused; käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel edendavad põhivõrguettevõtjad peamiselt turu lõimimist;

i)  hankida tugiteenuseid▌, et tagada võrgu talitluskindlus;

j)  võtta vastu piirkondlike koordineerimiskeskuste vahelise koostöö ja koordineerimise raamistik;

k)  osaleda Euroopa ja riiklike ressursside piisavuse hinnangute koostamisel vastavalt määruse (EL) 2019/…+ IV peatükile;

l)  digiteerida põhivõrgud;

m)  hallata andmeid, mis hõlmab andmehaldussüsteemide väljatöötamist, küberturvalisust ja andmekaitset kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega ning ilma et see piiraks teiste asutuste pädevust.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et üks või mitu käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ülesannetest määratakse täitmiseks põhivõrguettevõtjale, kelle oma ei ole põhivõrk, mille suhtes tuleks asjaomaseid kohustusi muidu kohaldada. Põhivõrguettevõtja, kellele on ülesanded määratakse, peab olema sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kohaselt, ning ta peab vastama artiklis 43 sätestatud nõuetele, kuid ta ei pea olema selle põhivõrgu omanik, mille eest ta vastutab.

Põhivõrguettevõtja, kes on põhivõrgu omanik, peab vastama VI peatükis sätestatud nõuetele ja olema sertifitseeritud vastavalt artiklile 43. See ei piira põhivõrguettevõtjate, kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kohaselt, võimalust omal algatusel ja oma järelevalve all delegeerida teatavaid ülesandeid teistele põhivõrguettevõtjatele, kes on sertifitseeritud kas omandisuhte poolest eraldatud, sõltumatu võrguettevõtja või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kohaselt, kui kõnealune ülesannete delegeerimine ei ohusta delegeeriva põhivõrguettevõtja tegeliku ja sõltumatu otsustamise õigusi.

3.  Lõikes 1 osutatud ülesandeid täites võtab põhivõrguettevõtja arvesse piirkondlike koordineerimiskeskuste antud soovitusi.

4.  Lõike 1 punktis i osutatud ülesande täitmisel hangivad põhivõrguettevõtjad tasakaalustamisteenuseid järgmistel tingimustel:

a)  kohaldatakse läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja turupõhist korda;

b)  osalevad kõik kvalifitseeritud elektriettevõtjad ja turuosalised, sealhulgas turuosalised, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevad turuosalised, energiasalvestusüksuste käitajad ja agregeerimisega tegelevaid turuosalised.

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks kehtestavad reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad tihedas koostöös kõigi turuosalistega ▌nendel turgudel osalemise tehnilised nõuded, tuginedes kõnealuste turgude tehnilistele näitajatele▌.

5.  Lõiget 4 kohaldatakse, kui põhivõrguettevõtjad osutavad sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, välja arvatud juhul, kui reguleeriva asutuse hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi. Õigusraamistikuga tagatakse eelkõige, et põhivõrguettevõtjatel on võimalik hankida teenuseid tarbimiskaja või energia salvestamise pakkujatelt ning sellega edendatakse energiatõhususe meetmete kasutamist, kui need teenused vähendavad kulutõhusalt vajadust elektrivõimsust suurendada või asendada ning aitavad põhivõrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt.

6.  Põhivõrguettevõtjad, kes on saanud reguleeriva asutuse heakskiidu, või reguleerivad asutused ise määravad kõiki asjaomaseid võrgukasutajaid ja jaotusvõrguettevõtjaid hõlmavas läbipaistvas ja osalusel põhinevas menetluses vähemalt riigi tasandil kindlaks hangitavate sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsioonid ning asjakohasel juhul nende teenuste standardsed turutooted. Spetsifikatsioonidega tagatakse kõikide turuosaliste tõhus ja mittediskrimineeriv osalemine, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksuste käitajaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi. Põhivõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet ja koordineerivad oma tegevust jaotusvõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Põhivõrguettevõtjad peavad saama piisavat hüvitist kõnealuste teenuste hankimiseks, et katta vähemalt mõistlikud kulud, sealhulgas vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud.

7.  Kohustust hankida lõikes 5 osutatud mitteseotud tugiteenuseid ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.

8.  Liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused võivad lubada põhivõrguettevõtjatel teha muid toiminguid, kui on ette nähtud käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/…(45), kui sellised toimingud on põhivõrguettevõtjatele vajalikud nende käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/…+ kohaste kohustuste täitmiseks ning reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust. Käesolev lõige ei piira põhivõrguettevõtjate õigust omada, arendada, hallata ja käitada muid võrke kui elektrivõrgud, kui liikmesriik või määratud pädev asutus on selle õiguse andnud.

Artikkel 41

Põhivõrguettevõtjate ja põhivõrgu omanike konfidentsiaalsus- ja läbipaistvusnõuded

1.  Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist või muud õiguslikult siduvat kohustust teavet avaldada, tagavad kõik põhivõrguettevõtjad ja põhivõrgu omanikud äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ning teevad kõik selleks, et takistada oma tegevuse kohta sellise teabe diskrimineerival viisil avaldamist, mis võib olla äriliselt kasulik. Eelkõige ei avalda nad tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud osadele, välja arvatud juhtudel, kui sellise teabe avaldamine on vajalik äritehingu sooritamiseks. Teabe eraldamise nõuete täieliku täitmise tagamiseks tagavad liikmesriigid, et põhivõrgu omanik ja äriühingu ülejäänud osad ei kasuta ühisteenuseid, näiteks ühiseid õigusteenuseid, välja arvatud üksnes haldus‑ ja IT‑teenused.

2.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi sidusettevõtjate elektrienergia müügi- või ostutehinguteks kuritarvitada kolmandatelt isikutelt võrgujuurdepääsu tagamise ja selleks vajalike läbirääkimiste käigus saadud tundlikku äriteavet.

3.  Tõhusaks konkurentsiks ja turu tõhusaks toimimiseks vajalik teave avalikustatakse. Selle kohustusega ei piirata tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse säilitamist.

Artikkel 42

Õigus teha otsuseid uute elektritootmisüksuste ja energiasalvestusüksuste põhivõrku ühendamise kohta

1.  Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab selged ja tõhusad menetlused uute elektritootmisüksuste ja energiasalvestusüksuste mittediskrimineerivaks põhivõrku ühendamiseks. Nimetatud menetlused esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

2.  Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud, näiteks ülekandevõime piiratus põhivõrgu kaugemas osas. Põhivõrguettevõtja esitab vajaliku teabe.

Esimeses lõigus sätestatu ei piira põhivõrguettevõtjate võimalust piirata garanteeritud ühendusvõimsust või pakkuda ühendust kasutuspiirangute alusel, et tagada uute elektritootmisüksuste ja energiasalvestusüksuste majanduslik tõhusus, tingimusel et reguleeriv asutus on sellised piirangud heaks kiitnud. Reguleeriv asutus tagab, et garanteeritud ühendusvõimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi turule sisenemisele. Kui elektritootmisüksus või energiasalvestusüksus kannab kulud, mis on seotud piiranguteta ühenduse tagamisega, siis piiranguid ei kohaldata.

3.  Põhivõrguettevõtjal ei ole õigust keelduda uuest ühenduspunktist põhjendusega, et see tekitaks lisakulusid, sest ühenduspunkti lähedal on vaja suurendada võrgu osade ülekandevõimet.

VI PEATÜKK

PÕHIVÕRGUETTEVÕTJATE ERALDATUS

1. jagu

Omandisuhete eraldamine

Artikkel 43

Põhivõrguomandi ja põhivõrguettevõtja eraldamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et

a)  kõik põhivõrku omavad ettevõtjad tegutsevad põhivõrguettevõtjana;

b)  sama isik või samad isikud ei tohi

i)  otse ega kaudselt kontrollida elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat ning otse ega kaudselt kontrollida põhivõrguettevõtjat või põhivõrku ega teostada nende suhtes mis tahes õigust ega

ii)  otse ega kaudselt kontrollida põhivõrguettevõtjat või põhivõrku ning otse ega kaudselt kontrollida elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat ega teostada nende suhtes mis tahes õigust;

c)  samal isikul või samadel isikutel ei ole õigust määrata põhivõrguettevõtja või põhivõrgu nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt esindavate organite liikmeid ning otse või kaudselt kontrollida elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvat ettevõtjat ega teostada nende suhtes mis tahes õigust, ning

d)  sama isik ei tohi olla nii elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja kui ka põhivõrguettevõtja või põhivõrgu nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt esindavate organite liige.

2.  Lõike 1 punktides b ja c osutatud õigused on eelkõige järgmised:

a)  hääleõigus

b)  õigus nimetada ametisse nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusejärgselt esindavate organite liikmeid või

c)  enamusosaluse omamine.

3.  Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab mõiste „elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ mõistet „tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ direktiivi 2009/73/EÜ tähenduses ning mõisted „põhivõrguettevõtja“ ja „põhivõrk“ hõlmavad mõisteid „ülekandesüsteemi haldur“ ja „ülekandesüsteem“ nimetatud direktiivi tähenduses.

4.  Lõike 1 punktis a sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui kaks või rohkem põhivõrku omavat ettevõtjat on loonud ühisettevõtte, mis tegutseb nende põhivõrkude põhivõrguettevõtjana kahes või rohkemas liikmesriigis. Ühisettevõttes ei tohi osaleda ükski teine ettevõtja, välja arvatud ettevõtja, kes on artikli 44 alusel heaks kiidetud sõltumatu võrguettevõtjana või 3. jao tähenduses sõltumatu põhivõrguettevõtjana.

5.  Kui lõike 1 punktides b, c ja d osutatud isik on liikmesriik või avalik-õiguslik asutus, ei loeta kaht erinevat avalik-õiguslikku asutust, kes teostavad kontrolli ühelt poolt põhivõrguettevõtja või põhivõrgu üle ja teiselt poolt elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitva ettevõtja üle, käesoleva artikli kohaldamisel samaks isikuks või samadeks isikuteks.

6.  Liikmesriigid tagavad, et ei artiklis 41 osutatud tundlikku äriteavet, mis on olnud vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olnud põhivõrguettevõtja käsutuses, ega selle põhivõrguettevõtja töötajaid ei anta elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvate ettevõtjate käsutusse.

7.  Kui põhivõrk kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.

Sellisel juhul asjaomane liikmesriik kas

a)  määrab kooskõlas artikliga 44 sõltumatu võrguettevõtja või

b)  järgib 3. jagu.

8.  Kui põhivõrk kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale ning kui on olemas kord, millega on põhivõrguettevõtjale antud suurem sõltumatus kui 3. jaoga, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.

9.  Enne kui ettevõtja käesoleva artikli lõike 8 kohaselt heaks kiidetakse ja põhivõrguettevõtjaks määratakse, peab ta olema sertifitseeritud käesoleva direktiivi artikli 52 lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EL) 2019/…(46) artiklis 51 sätestatud menetluse alusel, mille kohaselt komisjon kontrollib, et olemasolev kord tagab põhivõrguettevõtjale selgelt suurema sõltumatuse kui käesoleva peatüki 3. jagu.

10.  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjat, kellele põhivõrk kuulub, ei tohi mingil juhul takistada võtmast lõike 1 järgimiseks vajalikke meetmeid.

11.  Elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvatel ettevõtjatel ei tohi liikmesriikides, kes kohaldavad lõiget 1, ühelgi juhul olla võimalik eraldatud põhivõrguettevõtjaid otse või kaudselt kontrollida ega teostada nende üle mis tahes õigusi.

2. jagu

Sõltumatu võrguettevõtja

Artikkel 44

Sõltumatu võrguettevõtja

1.  Kui põhivõrk kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada artikli 43 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata põhivõrgu omaniku ettepaneku alusel sõltumatu võrguettevõtja. Määratud sõltumatu võrguettevõtja peab heaks kiitma komisjon.

2.  Liikmesriik võib sõltumatu võrguettevõtja heaks kiita ja määrata üksnes järgmistel juhtudel:

a)  võrguettevõtja kandidaat on tõendanud, et ta vastab artikli 43 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud nõuetele;

b)  võrguettevõtja kandidaat on tõendanud, et tema käsutuses on artiklis 40 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised, tehnilised, füüsilised ja inimressursid;

c)  võrguettevõtja kandidaat on võtnud kohustuse järgida kümneaastast võrgu arengukava, mille üle teeb järelevalvet reguleeriv asutus;

d)  põhivõrgu omanik on tõendanud, et ta suudab täita lõikes 5 sätestatud kohustusi. Selleks esitab ta kõik kandideeriva ettevõtja ja teiste asjaomaste üksustega sõlmitavate kokkulepete projektid; ning

e)  võrguettevõtja kandidaat on tõendanud, et ta suudab täita määrusest (EL) 2019/…(47) tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustusi seoses põhivõrguettevõtjate koostööga Euroopa ja piirkondlikul tasandil.

3.  Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad sõltumatuteks võrguettevõtjateks ettevõtjad, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud artiklis 53 ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artiklis 52 ja määruse (EL) 2019/…+ artiklis 51 või käesoleva direktiivi artiklis 53 sätestatud sertifitseerimismenetlust.

4.  Iga sõltumatu võrguettevõtja vastutab vastavalt määruse (EL) 2019/…(48) artiklile 49 kolmandatele isikutele juurdepääsu andmise ja haldamise eest, sealhulgas juurdepääsutasude ja võimsusjaotustasude kogumise ning põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamiskorra kohaste maksete eest, põhivõrgu käitamise, hooldamise ja arendamise eest ning selle eest, et investeerimiskavade abil tagatakse võrgu pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust. Põhivõrgu arendamisel vastutab sõltumatu võrguettevõtja uue taristu kavandamise (sh loa saamise), ehitamise ja kasutuselevõtmise eest. Selleks tegutseb sõltumatu võrguettevõtja käesoleva jao kohaselt põhivõrguettevõtjana. Põhivõrgu omanik ei vastuta kolmandatele isikutele juurdepääsu andmise ja haldamise ega investeeringute kavandamise eest.

5.  Kui sõltumatu võrguettevõtja on määratud, peab põhivõrgu omanik

a)  tegema sõltumatu võrguettevõtjaga tema ülesannete täitmiseks igakülgeset koostööd ja pakkuma selleks kogu vajalikku tuge, sealhulgas andma eelkõige kogu vajalikku teavet;

b)  rahastama investeeringuid, mille sõltumatu võrguettevõtja on otsustanud teha ja reguleeriv asutus on heaks kiitnud, või andma nõusoleku selleks, et neid rahastab mõni huvitatud isik, kes võib olla ka sõltumatu võrguettevõtja. Rahastamiskorra peab heaks kiitma reguleeriv asutus. Enne heakskiitmist konsulteerib reguleeriv asutus põhivõrgu omaniku ja teiste huvitatud isikutega;

c)  tagama võrgu varaga seotud kohustuste katte, välja arvatud sellele osale kohustustest, mis on seotud sõltumatu võrguettevõtja ülesannetega; ja

d)  tagama, et hõlbustatakse võrgu laiendamise rahastamist, välja arvatud selliste investeeringute tegemist, mille puhul ta on andnud vastavalt punktile b nõusoleku, et seda rahastab mõni huvitatud isik, sealhulgas sõltumatu võrguettevõtja.

6.  Asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutusele antakse tihedas koostöös reguleeriva asutusega kõik volitused, mida tal on vaja jälgimaks, et põhivõrgu omanik täidab lõikes 5 sätestatud kohustusi.

Artikkel 45

Põhivõrgu omaniku eraldatus

1.  Kui sõltumatu võrguettevõtja on määratud, peab põhivõrgu omanik, kes moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, olema muust, ülekandmisega mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu.

2.  Et tagada lõikes 1 osutatud põhivõrgu omaniku sõltumatus, kohaldatakse järgmisi miinimumkriteeriume:

a)  põhivõrgu omaniku juhtimise eest vastutavad isikud ei tohi olla otse ega kaudselt tegevad elektritootmise, jaotamise ja tarnimise igapäevase juhtimise eest vastutava integreeritud elektriettevõtja äriühingustruktuuris;

b)  tuleb võtta vajalikud meetmed põhivõrgu omaniku juhtimise eest vastutavate isikute kutsehuvidega arvestamiseks nii, et neil oleks võimalik tegutseda sõltumatult; ja

c)  põhivõrgu omanik peab kehtestama nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ning tagama selle rakendamise üle asjakohase järelevalve. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks töötajatele konkreetsed kohustused. Nõuetele vastavuse programmi rakendamise järelevalve eest vastutav isik või organ esitab võetud meetmete kohta reguleerivale asutusele aastaaruande, mis avaldatakse.

3. jagu

Sõltumatud põhivõrguettevõtjad

Artikkel 46

Vara, seadmed, töötajad ja identiteet

1.  Põhivõrguettevõtjatel on käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks ning elektrienergia ülekandmiseks vajalikud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid, eelkõige:

a)  kuuluvad põhivõrguettevõtjale elektrienergia ülekandmiseks vajalik vara, sh põhivõrk;

b)  põhivõrguettevõtjal on elektrienergia ülekandmiseks, sh kõigi organisatsiooniliste ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad;

c)  töötajate rentimine ning teenuste osutamine ja tarbimine vertikaalselt integreeritud ettevõtja muult osalt või muule osale on keelatud. Põhivõrguettevõtja võib vertikaalselt integreeritud ettevõtjale teenuseid siiski osutada, kui

i)  teenuste osutamisel ei diskrimineerita eri võrgukasutajaid, teenused on samadel tingimustel kättesaadavad kõigile võrgukasutajatele ning teenuse osutamisega ei piirata, moonutata ega takistata elektritootmisel ja tarnimisel konkurentsi, ning

ii)  reguleeriv asutus on kõnealuste teenuste osutamise tingimused heaks kiitnud;

d)  ilma et see piiraks nõukogul artikli 49 kohaselt otsuste tegemist, teeb vertikaalselt integreeritud ettevõtja piisavad rahalised vahendid, mida on vaja tulevaste investeerimisprojektide jaoks ja/või olemasoleva vara asendamiseks, põhivõrguettevõtjale tema asjakohase taotluse alusel õigel ajal kättesaadavaks.

2.  Elektrienergia ülekandmisel tuleb lisaks artiklis 40 loetletud ülesannetele teha vähemalt järgmist:

a)  esindada põhivõrguettevõtjat ning suhelda kolmandate isikute ja reguleerivate asutustega;

b)  esindada põhivõrguettevõtjat Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikus;

c)  anda kolmandatele isikutele juurdepääs ja hallata seda, diskrimineerimata eri võrgukasutajaid või võrgukasutajate rühmi;

d)  koguda kõiki põhivõrguga seotud tasusid, sh juurdepääsutasusid, energiakao hüvitamise tasusid ja tugiteenuste tasusid;

e)  käitada, hooldada ja arendada turvalist, tõhusat ja ökonoomset põhivõrku;

f)  kavandada investeeringuid, et tagada võrgu pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust, ja tagada varustuskindlus;

g)  luua vajalikke ühisettevõtteid, sealhulgas koos ühe või mitme põhivõrguettevõtjaga, elektribörsiga ning muude asjakohaste osalejatega, et saavutada eesmärgid, mille kohaselt tuleb toetada piirkondlike turgude loomist või hõlbustada liberaliseerimisprotsessi, ning

h)  tagada kõik korporatiivteenused, sh õigusabi-, raamatupidamis- ja IT‑teenused.

3.  Põhivõrguettevõtjal peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132(49) I lisas osutatud õiguslik vorm.

4.  Põhivõrguettevõtja ei tohi oma äriidentiteedi, teavitustegevuse, kaubamärkide ja valdustega tekitada ebaselgust selles, et ta seisab vertikaalselt integreeritud ettevõtjast ja kõigist selle osadest eraldi.

5.  Põhivõrguettevõtja ei jaga vertikaalselt integreeritud ettevõtte ühegi osaga IT‑süsteeme ega -seadmeid, ruume ja juurdepääsukontrolli süsteeme ega kasuta IT‑süsteemide või -seadmete ning juurdepääsukontrolli süsteemide jaoks samu konsultante ega välistöövõtjaid.

6.  Põhivõrguettevõtja raamatupidamisaruandeid auditeerib audiitor, kes ei auditeeri vertikaalselt integreeritud ettevõtjat ega ühtegi selle osa.

Artikkel 47

Põhivõrguettevõtja sõltumatus

1.  Ilma et see piiraks nõukogul artikli 49 kohaselt otsuste tegemist, on põhivõrguettevõtjal

a)  õigus teha vertikaalselt integreeritud elektriettevõtjast sõltumata otsuseid vara kohta, mida on vaja põhivõrgu käitamiseks, hooldamiseks või arendamiseks, ning

b)  õigus hankida raha kapitaliturult, eelkõige laenamise ja kapitali suurendamise teel.

2.  Põhivõrguettevõtja peab kogu aeg tagama selliste vahendite olemasolu, mida ta vajab, et kanda elektrienergiat üle nõuetekohaselt ja tõhusalt ning arendada ja hooldada tõhusat, turvalist ja ökonoomset põhivõrku.

3.  Vertikaalselt integreeritud ettevõtja tütarettevõtjatel, kes täidavad elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid, ei tohi olla põhivõrguettevõtja aktsia- või osakapitalis otsest ega kaudset osalust. Põhivõrguettevõtjal ei tohi olla otsest ega kaudset osalust vertikaalselt integreeritud ettevõtja ühegi sellise tütarettevõtte aktsia- või osakapitalis, kes täidab elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid, ning ta ei saa selliselt tütarettevõttelt dividende ega muud rahalist kasu.

4.  See, et põhivõrguettevõtja on kooskõlas käesoleva jaoga tõepoolest sõltumatu, tuleb tagada põhivõrguettevõtja üldise juhtimisstruktuuri ja põhikirjaga. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei määra otse ega kaudselt kindlaks, milline on põhivõrguettevõtja konkurentsikäitumine seoses põhivõrguettevõtja igapäevase tegevuse ja võrgu haldamisega või seoses tegevusega, mida on vaja artikli 51 kohaselt koostatava kümneaastase võrgu arengukava ettevalmistamiseks.

5.  Põhivõrguettevõtjad ei diskrimineeri käesoleva direktiivi artikli 40 ja artikli 46 lõike 2 kohaste ülesannete täitmisel ning määruse (EL) 2019/…(50) artiklites 16, 18, 19 ja 50 sätestatud kohustuste järgimisel eri isikuid ega üksusi ning ei piira, moonuta ega takista elektritootmisel ja tarnimisel konkurentsi.

6.  Kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelised äri- ja rahandussuhted, sh laenud, mille põhivõrguettevõtja on vertikaalselt integreeritud ettevõtjale andnud, peavad vastama turutingimustele. Põhivõrguettevõtja peab selliste äri- ja rahandussuhete kohta üksikasjalikku dokumentatsiooni ja teeb selle reguleerivale asutusele taotluse alusel kättesaadavaks.

7.  Põhivõrguettevõtja esitab reguleerivale asutusele heakskiitmiseks kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga sõlmitud äri- ja rahastamiskokkulepped.

8.  Põhivõrguettevõtja teavitab reguleerivat asutust artikli 46 lõike 1 punktis d osutatud rahalistest vahenditest, mis on kättesaadavad tulevaste investeerimisprojektide jaoks ja/või olemasoleva vara asendamiseks.

9.  Vertikaalselt integreeritud ettevõtja hoidub igasugusest tegevusest, mis tõkestaks või takistaks põhivõrguettevõtjatel käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist, ning ei nõua, et põhivõrguettevõtja küsiks nende kohustuste täitmiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt luba.

10.  Asjaomane liikmesriik kiidab heaks ja määrab põhivõrguettevõtjaks ettevõtja, kelle reguleeriv asutus on sertifitseerinud käesoleva peatüki nõuetele vastavana. Kohaldatakse kas käesoleva direktiivi artiklis 52 ja määruse (EL) 2019/…(51) artiklis 51 või käesoleva direktiivi artiklis 53 sätestatud sertifitseerimismenetlust.

Artikkel 48

Põhivõrguettevõtja töötajate ja juhtkonna sõltumatus

1.  Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametisse nimetamist ja ametiaja pikendamist, töötingimusi, sh ette nähtud tasu ja ametist vabastamist käsitlevad otsused teeb põhivõrguettevõtja nõukogu, kes nimetatakse ametisse kooskõlas artikliga 49.

2.  Põhivõrguettevõtja tegevjuhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametisse nimetamise ja ametiaja pikendamise eest vastutavate, nõukogu poolt nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad tingimused, ametiaja kestus ja ametist vabastamine ning iga sellise kavandatava ametist vabastamise otsuse põhjused teatatakse reguleerivale asutusele. Lõikes 1 osutatud tingimused ja otsused muutuvad siduvaks üksnes siis, kui reguleeriv asutus ei ole kolme nädala jooksul pärast teavitamist esitanud vastuväiteid.

Reguleeriv asutus võib lõikes 1 osutatud otsustele vastuväited esitada siis, kui

a)  ametisse nimetatud, juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete ametialane sõltumatus tekitab kahtlusi, või

b)  ennetähtaegse ametist vabastamise puhul on kahtlusi selle põhjendatuses.

3.  Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, ei tohi kolme aasta jooksul enne ametisse nimetamist olla vertikaalselt integreeritud ettevõtjas, üheski selle osas ega seda kontrollivas aktsionäris või osanikus, välja arvatud põhivõrguettevõtjas, otse või kaudselt mis tahes ametikohti, ametialaseid kohustusi, huve ega sellega otseseid ega kaudseid ärisuhteid.

4.  Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel ja töötajatel ei tohi vertikaalselt integreeritud ettevõtja üheski muus osas ega seda kontrollivas aktsionäris või osanikus olla otse või kaudselt mis tahes muid ametikohti, ametialaseid kohustusi, huvisid ega sellega otseseid ega kaudseid ärisuhteid.

5.  Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel ja töötajatel ei tohi olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja üheski osas, välja arvatud põhivõrguettevõtjas, otsest ega kaudset huvi ja ta ei tohi sellelt saada otsest ega kaudset rahalist kasu. Nende töötasu ei tohi sõltuda vertikaalselt integreeritud ettevõtja (välja arvatud põhivõrguettevõtja) tegevusest ega tulemustest.

6.  Tuleb tagada, et ennetähtaegse ametist vabastamise korral on põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel õigus esitada selle kohta reguleerivale asutusele kaebus.

7.  Pärast ametiaja lõppu ei tohi põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatel isikutel ja/või haldusorganite liikmetel olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas, välja arvatud põhivõrguettevõtjas, ega seda kontrollivas aktsionäris või osanikus vähemalt nelja aasta jooksul mis tahes ametikohti, ametialaseid kohustusi, huvisid ega sellega ärisuhteid.

8.  Lõiget 3 kohaldatakse põhivõrguettevõtjate juhtimise eest vastutavate isikute ja/või haldusorganite liikmete enamuse suhtes.

Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud või haldusorganite liikmed, kelle suhtes lõike 3 sätteid ei kohaldata, ei tohi vähemalt kuue kuu jooksul enne nende ametisse nimetamist olla täitnud vertikaalselt integreeritud ettevõtjas juhtimisfunktsiooni ega muud olulist funktsiooni.

Käesoleva lõike esimest lõiku ja lõikeid 4–7 kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes kuuluvad tegevjuhtkonda, ja neile vahetult alluvate isikute suhtes, kes vastutavad võrgu käitamise, hooldamise ja arendamise eest.

Artikkel 49

Nõukogu

1.  Põhivõrguettevõtjal on nõukogu, kes vastutab otsuste eest, millel on põhivõrguettevõtja aktsionäride või osanike vara väärtusele märkimisväärne mõju, eriti otsuste eest, mis käsitlevad iga-aastaste ja pikemaajaliste rahastamiskavade heakskiitmist, põhivõrguettevõtja võlgnevuse taset ja aktsionäridele või osanikele jaotatavat dividendisummat. Nõukogu pädevusse ei kuulu otsused, mis on seotud põhivõrguettevõtja igapäevase tegevuse ja võrgu haldamisega või tegevusega, mida on vaja artikli 51 kohaselt koostatava kümneaastase võrgu arengukava ettevalmistamiseks.

2.  Nõukogu koosneb vertikaalselt integreeritud ettevõtjat esindavatest liikmetest, kolmanda isiku aktsionäre või osanikke esindavatest liikmetest, ja juhul kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud, siis teisi huvitatud isikuid, näiteks põhivõrguettevõtja töötajaid, esindavatest liikmetest.

3.  Artikli 48 lõike 2 esimest lõiku ja lõikeid 3–7 kohaldatakse vähemalt poolte nõukogu liikmete, miinus üks, suhtes.

Artikli 48 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaldatakse kõigi nõukogu liikmete suhtes.

Artikkel 50

Nõuetele vastavuse programm ja järelevalveametnik

1.  Liikmesriigid tagavad, et põhivõrguettevõtjad kehtestavad ja viivad ellu nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ja tagavad selle rakendamise üle asjakohase järelevalve. Nõuetele vastavuse programmis sätestatakse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks töötajatele konkreetsed kohustused. See esitatakse heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Ilma et see piiraks reguleeriva asutuse õigusi, valvab programmi rakendamise järele sõltumatult järelevalveametnik.

2.  Nõukogu nimetab järelevalveametniku ametisse reguleeriva asutuse heakskiidul. Reguleeriv asutus võib järelevalveametniku heakskiitmisest keelduda üksnes siis, kui ametnik ei ole piisavalt sõltumatu või kutsealaselt võimekas. Järelevalveametnik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Järelevalveametniku suhtes kohaldatakse artikli 48 lõikeid 2–8.

3.  Järelevalveametnik vastutab

a)  nõuetele vastavuse programmi rakendamise järelevalve eest,

b)  nõuetele vastavuse programmi rakendamiseks võetavate meetmete kohta aastaruande koostamise ja reguleerivale asutusele esitamise eest,

c)  nõukogule aruandmise eest ning nõuetele vastavuse programmi ja selle rakendamise kohta soovituste andmise eest,

d)  reguleeriva asutuse teavitamise eest, kui nõuetele vastavuse programmi rakendamisel esineb ränk rikkumine, ning

e)  reguleeriva asutuse teavitamise eest kõikidest vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelistest äri- ja rahalistest suhetest.

4.  Järelevalveametnik esitab reguleerivale asutusele kavandatavad otsused võrgu investeeringute kava või üksikinvesteeringute kohta. Seda tuleb teha hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja juhtkond ja/või pädev haldusorgan esitab need otsused nõukogule.

5.  Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja takistab üldkoosolekul või ametisse nimetatud nõukogu liikmete häältega otsuse vastu võtmist ja selle tagajärjel jäävad tegemata või lükatakse edasi investeeringud, mis oleks kümneaastase võrgu arengukava kohaselt tulnud teha järgneva kolme aasta jooksul, teatab järelevalveametnik sellest reguleerivale asutusele, kes tegutseb seejärel artikli 51 kohaselt.

6.  Järelevalveametniku volitusi või töötingimusi reguleerivad tingimused, sealhulgas tema ametiaja kestus tuleb esitada heakskiitmiseks reguleerivale asutusele. Töötingimustega tuleb tagada, et järelevalveametnik on sõltumatu, ning selleks tuleb talle muu hulgas eraldada kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Oma ametiajal ei tohi järelevalveametnikul olla vertikaalselt integreeritud ettevõtjas, üheski selle osas ega seda kontrollivates aktsionärides või osanikes otse või kaudselt mis tahes muid ametikohti, ametialaseid kohustusi ega huve.

7.  Järelevalveametnik annab reguleerivale asutusele kas suuliselt või kirjalikult korrapäraselt aru ning tal on õigus anda kas suuliselt või kirjalikult korrapäraselt aru põhivõrguettevõtja nõukogule.

8.  Järelevalveametnik võib osaleda kõikidel põhivõrguettevõtja juhtkonna või haldusorganite koosolekutel, nõukogu koosolekutel ja üldkoosolekul. Järelevalveametnik peab osalema kõikidel koosolekutel, millel käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)  võrkudele juurdepääsu tingimused, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/…(52), eelkõige seoses tasude, kolmandate isikute juurdepääsu teenuste, võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise, läbipaistvuse, tugiteenuste ja järelturuga;

b)  projektid, mille eesmärk on käitada, hooldada ja arendada põhivõrku, sh võrkudevaheliste ühenduste ja võrguühenduste investeeringud;

c)  põhivõrgu käitamiseks vajalikud elektrienergia müügi või ostu tehingud.

9.  Järelevalveametnik jälgib põhivõrguettevõtja vastavust artiklis 41 esitatud nõuetele.

10.  Järelevalveametnikul on juurdepääs põhivõrguettevõtja kõikidele asjakohastele andmetele ja ametiruumidele ning kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

11.  Järelevalveametnikul on õigus pääseda põhivõrguettevõtja ametiruumidesse etteteatamiseta.

12.  Nõukogu võib järelevalveametniku ametist vabastada, kui reguleeriv asutus on selle eelnevalt heaks kiitnud. Nõukogu vabastab järelevalveametniku, kui reguleeriv asutus seda sõltumatuse või ametialase suutlikkuse puudumise tõttu nõuab.

Artikkel 51

Võrkude arendamine ja õigus teha investeerimisotsuseid

1.  Pärast konsulteerimist kõikide sidusrühmadega esitavad põhivõrguettevõtjad reguleerivale asutusele vähemalt iga kahe aasta tagant kümneaastase võrgu arengukava, mis põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel. Võrgu arengukava peab sisaldama tõhusaid meetmeid, millega tagada võrgu piisav võimsus ja varustuskindlus. Põhivõrguettevõtja avaldab kümneaastase võrgu arengukava oma veebisaidil.

2.  Kümneaastases võrgu arengukavas tuleb eelkõige:

a)  anda turuosalistele teada, millised peamised ülekandetaristu osad tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või milliseid osi tuleb ajakohastada;

b)  loetleda kõik investeeringud, mille kohta on otsus juba tehtud, ja määrata uued investeeringud, mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul; ning

c)  esitada kõikide investeerimisprojektide ajakava.

3.  Kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel võtab põhivõrguettevõtja täielikult arvesse, kas võrgu laiendamise asemel saaks kasutada tarbimiskaja, energiasalvestusüksusi või muid ressursse, eeldatavat tarbimist, kauplemist teiste riikidega ning liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavu.

4.  Reguleeriv asutus konsulteerib kümneaastase võrgu arengukava suhtes selgelt ja läbipaistvalt kõikide olemasolevate või võimalike võrgukasutajatega. Isikutelt või ettevõtjatelt, kes väidavad end olevat võimalikud võrgukasutajad, võib nõuda väite tõendamist. Reguleeriv asutus avaldab konsultatsiooni tulemused, eelkõige võimalikud investeerimisvajadused.

5.  Reguleeriv asutus analüüsib, kas kümneaastane võrgu arengukava hõlmab kõiki konsultatsiooni käigus kindlaks tehtud investeerimisvajadusi ja kas see on kooskõlas võrgu kümneaastase mittesiduva liidu arengukavaga („liidu võrgu arengukava“), millele on osutatud määruse (EL) 2019/…(53) artikli 30 lõike 1 punktis b. Kui tekib kahtlus, et kümneaastane võrgu arengukava ei ole liidu kümneaastase võrgu arengukavaga kooskõlas, konsulteerib reguleeriv asutus ACERiga. Reguleeriv asutus võib nõuda põhivõrguettevõtjalt, et ta oma kümneaastast võrgu arengukava muudaks.

Pädevad riigiasutused analüüsivad, kas kümneaastane võrgu arengukava on kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud riikliku energia- ja kliimakavaga.

6.  Reguleeriv asutus jälgib ja hindab kümneaastase võrgu arengukava rakendamist.

7.  Kui põhivõrguettevõtja jätab tegemata kümneaastases võrgu arengukavas ette nähtud investeeringu, mis oleks tulnud teha järgneva kolme aasta jooksul, ilma et selleks oleks olnud väljaspool tema kontrolli olevaid mõjuvaid põhjuseid, tagavad liikmesriigid, et reguleeriv asutus peab võtma vähemalt ühe järgmistest meetmetest, et kõnealuse investeeringu tegemine tagada, kui kõnealune investeering on viimase kümneaastase võrgu arengukava kohaselt endiselt vajalik:

a)  nõuab põhivõrguettevõtjalt kõnealuse investeeringu tegemist,

b)  korraldab kõnealuse investeeringu tegemiseks kõigile investoritele avatud pakkumismenetluse või

c)  kohustab põhivõrguettevõtjat nõustuma kapitali suurendamisega, et vajalikke investeeringuid rahastada, ja lubama sõltumatutel investoritel kapitalis osaleda.

8.  Kui reguleeriv asutus on kasutanud lõike 7 punkti b kohast volitust, võib ta kohustada põhivõrguettevõtjat nõustuma ühe või mitme järgneva tingimusega:

i)  rahastaja on kolmas isik,

ii)  ehitaja on kolmas isik,

iii)  asjaomane uus vara luuakse ise,

iv)  asjaomast uut vara kasutatakse ise.

Põhivõrguettevõtja annab investoritele investeeringu tegemiseks kogu vajaliku teabe, ühendab uue vara põhivõrku ja teeb oma parima, et hõlbustada investeerimisprojekti elluviimist.

Asjakohase rahastamiskorra peab heaks kiitma reguleeriv asutus.

9.  Kui reguleeriv asutus on kasutanud lõike 7 kohaseid volitusi, katab asjaomane tasude korraldus kõnealuse investeeringu kulud.

4. jagu

Põhivõrguettevõtjate määramine ja sertifitseerimine

Artikkel 52

Põhivõrguettevõtjate määramine ja sertifitseerimine

1.  Enne kui ettevõtja kiidetakse heaks ja määratakse põhivõrguettevõtjaks, tuleb see vastavalt käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6 ning määruse (EL) 2019/…(54) artiklis 51 sätestatud menetlusele sertifitseerida.

2.  Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad põhivõrguettevõtjateks ettevõtjad, kelle reguleeriv asutus on kooskõlas alltoodud sertifitseerimismenetlusega sertifitseerinud artiklis 43 sätestatud nõuetele vastavana. Määratud põhivõrguettevõtjad tehakse teatavaks komisjonile ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Põhivõrguettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust igast kavandatavast tehingust, mille puhul võib tekkida vajadus hinnata uuesti, kas põhivõrguettevõtjad vastavad artiklis 43 sätestatud nõuetele.

4.  Reguleerivad asutused jälgivad pidevalt, kas põhivõrguettevõtjad vastavad artiklis 43 sätestatud nõuetele. Nad algatavad vastavuse tagamiseks sertifitseerimismenetluse

a)  põhivõrguettevõtja teatise alusel vastavalt lõikele 3;

b)  omal algatusel, kui neile on saanud teatavaks, et põhivõrgu omaniku või põhivõrguettevõtja õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua artikli 43 rikkumise, või kui neil on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud; või

c)  komisjoni põhjendatud taotluse alusel.

5.  Reguleerivad asutused võtavad põhivõrguettevõtja sertifitseerimise otsuse vastu nelja kuu jooksul alates põhivõrguettevõtjalt teatise või komisjonilt taotluse saamise kuupäevast. Pärast selle tähtaja möödumist loetakse sertifikaat väljaantuks. Reguleeriva asutuse sõnaselge või vaikimisi tehtud otsus jõustub üksnes pärast lõikes 6 sätestatud menetluse lõpuleviimist.

6.  Reguleeriv asutus teatab põhivõrguettevõtja sertifitseerimise sõnaselgest või vaikimisi tehtud otsusest viivitamata komisjonile ning esitab kogu nimetatud otsusega seotud teabe. Komisjon tegutseb määruse (EL) 2019/…(55) artiklis 51 sätestatud menetluse kohaselt.

7.  Reguleerivad asutused ja komisjon võivad põhivõrguettevõtjatelt ja elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda mis tahes teavet, mida neil on käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks vaja.

8.  Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 53

Sertifitseerimine seoses kolmandate riikidega

1.  Kui kolmandast riigist pärit isiku või kolmandatest riikidest pärit isikute poolt kontrollitav põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja taotleb sertifitseerimist, teavitab reguleeriv asutus sellest komisjoni.

Samuti teavitab reguleeriv asutus komisjoni viivitamata kõikidest asjaoludest, mille tulemusel saaks kolmandast riigist pärit isik või kolmandatest riikidest pärit isikud põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle kontrolli.

2.  Põhivõrguettevõtjad teavitavad reguleerivat asutust kõikidest asjaoludest, mille tulemusel saaks kolmandast riigist pärit isik või kolmandatest riikidest pärit isikud põhivõrgu või põhivõrguettevõtja üle kontrolli.

3.  Reguleeriv asutus võtab põhivõrguettevõtja sertifitseerimise otsuse eelnõu vastu nelja kuu jooksul alates põhivõrguettevõtja teatise kuupäevast. Reguleeriv asutus keeldub sertifitseerimisest, kui

a)  ei ole tõendatud, et asjaomane üksus vastab artiklis 43 sätestatud nõuetele ja

b)  reguleerivale asutusele või muule liikmesriigi määratud pädevale riigiasutusele ei ole tõendatud, et sertifikaadi andmine ei sea liikmesriigi ja liidu energiavarustuse kindlust ohtu. Kõnealuse küsimuse kaalumisel võtab reguleeriv asutus või muu määratud pädev riigiasutus arvesse

i)  õigusi ja kohustusi, mis liidul on kõnealuse kolmanda riigi suhtes ja mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille osaline liit on ja mis puudutab energiavarustuse kindluse küsimust;

ii)  õigusi ja kohustusi, mis liikmesriigil on kõnealuse kolmanda riigi suhtes ja mis tulenevad kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud lepingutest, niivõrd kui need on kooskõlas liidu õigusega; ning

iii)  muid konkreetse juhtumi ja asjaomase kolmanda riigiga seotud fakte ja asjaolusid.

4.  Reguleeriv asutus teavitab otsusest viivitamata komisjoni ning esitab kogu otsusega seotud teabe.

5.  Liikmesriigid näevad ette, et enne, kui reguleeriv asutus teeb sertifitseerimise kohta otsuse, taotleb reguleeriv asutus ise või lõike 3 punktis b osutatud määratud pädev riigiasutus komisjonilt arvamust selle kohta, kas

a)  asjaomane üksus vastab artiklis 43 sätestatud nõuetele ja

b)  sertifikaadi andmine ei sea liidu energiavarustuse kindlust ohtu.

6.  Komisjon vaatab lõikes 5 osutatud taotluse kohe pärast selle kättesaamist läbi. Kahe kuu jooksul taotluse kättesaamisest esitab komisjon arvamuse ▌reguleerivale asutusele või, kui taotluse esitas määratud pädev riigiasutus, siis kõnealusele asutusele.

Arvamuse koostamisel võib komisjon küsida ACERi, asjaomase liikmesriigi ja huvitatud isikute seisukohti. Kui komisjon küsib seisukohti, pikendatakse kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, tähendab see seda, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

7.  Kui komisjon hindab, kas kolmandast riigist pärit isiku või kolmandatest riikidest pärit isikute poolne kontroll seab liidu energiavarustuse kindluse ohtu, võtab komisjon arvesse

a)  konkreetseid asjaolusid ja asjaomast kolmandat riiki või asjaomaseid kolmandaid riike ning

b)  õigusi ja kohustusi, mis liidul on kõnealuse kolmanda riigi või kõnealuste kolmandate riikide suhtes ja mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille osaline liit on ning mis puudutab varustuskindluse küsimust.

8.  Kahe kuu jooksul pärast lõikes 6 osutatud tähtaja möödumist võtab ▌reguleeriv asutus sertifitseerimise kohta vastu lõpliku otsuse. Lõpliku otsuse vastuvõtmisel arvestab ▌reguleeriv asutus võimalikult palju komisjoni arvamusega. Liikmesriikidel on igal juhul õigus sertifitseerimisest keelduda, kui sertifikaadi andmine seab liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi elektrienergiavarustuse kindluse ohtu. Kui liikmesriik on määranud lõike 3 punktis b osutatud hindamist tegema muu pädeva riigiasutuse, võib ta taotleda, et ▌reguleeriv asutus võtaks oma lõpliku otsuse vastu vastavalt kõnealuse pädeva riigiasutuse hinnangule. Reguleeriva asutuse lõplik otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos. Kui lõplik otsus on komisjoni arvamusest erinev, esitab ja avaldab asjaomane liikmesriik koos otsusega selle põhjendused.

9.  Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust teha kooskõlas liidu õigusega riigisisest seaduslikku kontrolli, et kaitsta avaliku julgeoleku õigustatud huve.

10.  Käesolevat artiklit, välja arvatud lõike 3 punkti a, kohaldatakse ka nende liikmesriikide suhtes, kellele kohaldatakse artikli 66 kohast erandit.

Artikkel 54

Energiasalvestusüksuste kuulumine põhivõrguettevõtjatele

1.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega käitada▌.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada põhivõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi, kui need on täielikult integreeritud võrgukomponendid ja reguleeriv asutus on andnud oma heakskiidu või juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  teistele isikutele ei ole reguleeriva asutuse läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusel antud õigust kõnealuseid üksusi omada, arendada, hallata ja käitada, või nad ei suutnud neid teenuseid osutada mõistliku hinna eest ja õigeaegselt;

b)  põhivõrguettevõtjatel on kõnealuseid üksusi või sagedusega mitteseotud tugiteenuseid vaja käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmiseks, et tagada põhivõrgu tõhus, töökindel ja turvaline toimimine, ning neid ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel; ning

c)  reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust ja vaadanud eelnevalt läbi pakkumismenetluse kohaldatavuse, sealhulgas selle tingimused, ning andnud oma heakskiidu.

Reguleeriv asutus võib koostada suunised ja hanketingimused, et aidata põhivõrguettevõtjatel tagada õiglane pakkumismenetlus.

3.  Erandi tegemise otsusest tuleb teavitada komisjoni ja ACERit koos asjakohase teabega taotluse ja erandi tegemise põhjuste kohta.

4.  Reguleerivad asutused korraldavad korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel olemasolevate energiasalvestusüksuste teemal avaliku konsultatsiooni, et hinnata muude isikute võimalikku valmidust ja huvi sellistesse üksustesse investeerida. Kui avalikul konsultatsioonil selgub reguleeriva asutuse hinnangu kohaselt, et on muid isikuid, kes suudavad neid üksusi kulutõhusalt omada, arendada, käitada või hallata, tagavad reguleerivad asutused, et põhivõrguettevõtjad jäetakse sellest tegevusest 18 kuu jooksul järk‑järgult kõrvale. Pakkumismenetluse ühe tingimusena võivad reguleerivad asutused lubada põhivõrguettevõtjatel saada mõistlikku hüvitist, eelkõige saada tagasi energiasalvestusüksustesse tehtud investeeringu jääkväärtus.

5.  Lõiget 4 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute patareidel põhinevate salvestusüksuste tavalise amortisatsiooniaja suhtes, mille kohta tehakse lõplik investeerimisotsus hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et:

a)  patareidel põhinevad salvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat lõpliku investeerimisotsuse tegemist;

b)  patareidel põhinevad salvestusüksused on integreeritud põhivõrku;

c)  patareidel põhinevaid salvestusüksusi kasutatakse üksnes võrguturvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, kui taastamist alustatakse viivitamatult ja kui see lõpetatakse siis, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada, ning

d)  patareidel põhinevatel salvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, muu hulgas tasakaalustamiseks.

5. jagu

Raamatupidamise läbipaistvus ja eraldatus

Artikkel 55

Raamatupidamisele juurdepääsu õigus

1.  Liikmesriikidel või nende määratud pädevatel asutustel, sealhulgas artiklis 57 osutatud reguleerivatel asutustel, on oma ülesannete täitmise piires õigus tutvuda elektriettevõtjate raamatupidamisega, nagu on sätestatud artiklis 56.

2.  Liikmesriigid ja määratud pädevad asutused, sealhulgas reguleerivad asutused, säilitavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. Liikmesriigid võivad ette näha nimetatud teabe avalikustamise, kui seda on vaja pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 56

Raamatupidamisarvestuse eraldatus

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada elektriettevõtjate raamatupidamise vastavus lõigetele 2 ja 3.

2.  Olenemata sellest, milline on elektriettevõtjate omandi- või õiguslik vorm, koostavad nad oma raamatupidamise aastaaruanded ning esitavad need auditeerimiseks ja avaldavad need vastavalt õigusnormidele, mis liikmesriigis on piiratud vastutusega äriühingu raamatupidamise aastaaruannete kohta vastu võetud vastavalt direktiivile 2013/34/EL.

Ettevõtjad, kellel ei ole õiguslikku kohustust raamatupidamise aastaaruandeid avaldada, hoiavad aruande ühe eksemplari oma peakontoris avalikkusele kättesaadavana.

3.  Elektriettevõtjad peavad ettevõttesiseses raamatupidamises kõigi ülekande- ja jaotamistoimingute kohta eraldi arvestust, nagu seda nõutaks, kui neid toiminguid teeksid eri ettevõtjad, et vältida diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja konkurentsi moonutamist. Nad peavad arvestust, mis võib olla konsolideeritud, ka muu elektrialase tegevuse kohta, mis ei ole seotud ülekandmise ega jaotamisega. Põhi- või jaotusvõrgu omamisest saadav tulu peab olema raamatupidamises eraldi esitatud. Asjakohasel juhul peavad nad konsolideeritud arvestust muu, elektrienergiaga mitteseotud tegevuse kohta. Ettevõttesiseses raamatupidamises koostatakse iga tegevusala kohta bilanss ja kasumiaruanne.

4.  Lõikes 2 osutatud auditeerimise käigus tuleb eelkõige kontrollida, kas lõikes 3 osutatud diskrimineerimise ja ristsubsideerimise vältimise kohustus on täidetud.

VII PEATÜKK

REGULEERIVAD ASUTUSED

Artikkel 57

Reguleerivate asutuste määramine ja sõltumatus

1.  Liikmesriik määrab riigi tasandil ühe ▌reguleeriva asutuse.

2.  Lõige 1 ei piira liikmesriigis teiste reguleerivate asutuste määramist piirkondlikul tasandil, tingimusel et kooskõlas määruse (EL) 2019/…(56) artikli 21 lõikega 1 on olemas üks juhtiv esindaja, kes täidab ACERi reguleerivate asutuste nõukogus liidu tasandil esindusfunktsioone ja on kontaktisik.

3.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik määrata reguleerivad asutused väikeste võrkude jaoks, mis paiknevad geograafiliselt eraldatud piirkonnas, mille tarbimine moodustas 2008. aastal asjaomase liikmesriigi kogutarbimisest alla 3 %. Nimetatud erand ei piira ühe kõrgema esindaja nimetamist, kes täidab kooskõlas määruse (EL) 2019/…+ artikli 21 lõikega 1 ACERi reguleerivate asutuste nõukogus liidu tasandil esindusfunktsioone ja on kontaktisik.

4.  Liikmesriigid tagavad reguleeriva asutuse sõltumatuse ning kannavad hoolt, et ta kasutab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Selleks peavad liikmesriigid tagama, et kui reguleeriv asutus täidab käesoleva direktiiviga ja sellega seotud õigusaktidega talle määratud reguleerimisülesandeid, siis

a)  on ta õiguslikult eraldiseisev ja kõikidest teistest avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest üksustest funktsionaalselt sõltumatu,

b)  tagab ta, et tema töötajad ja juhtimise eest vastutavad isikud

i)  tegutsevad turuhuvidest sõltumatult ja

ii)  ei küsi ega võta reguleerimisülesandeid täites vastu otseseid juhiseid üheltki valitsusasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt. Nimetatud nõue ei piira vajaduse korral tiheda koostöö tegemist teiste asjaomaste riigiasutustega ega selliste valitsuse poliitiliste üldsuuniste täitmist, mis ei ole seotud artikli 59 kohaste regulatiivvolituste ja -kohustustega.

5.  Reguleeriva asutuse sõltumatuse kaitsmiseks tagavad liikmesriigid eelkõige, et

a)  reguleeriv asutus saab iseseisvalt otsuseid vastu võtta kõikidest poliitilistest organitest sõltumatult▌;

b)  reguleerival asutusel on kõik oma ülesannete ja volituste tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid;

c)  reguleerivale asutusele eraldatakse igal aastal omaette eelarveeraldised ja ta on eraldatud eelarve täitmisel iseseisev; ning

d)  reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, siis reguleeriva asutuse tippjuhtkond nimetatakse ametisse viieks kuni seitsmeks aastaks, s.o kindlaks ajavahemikuks, mida võib ühe korra pikendada;

e)  reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, siis reguleeriva asutuse tippjuhtkond nimetatakse ametisse objektiivsete, läbipaistvate ja avalikustatud kriteeriumide alusel ning sõltumatus ja erapooletus menetluses, millega tagatakse, et kandidaatidel on vajalikud oskused ja kogemused ▌reguleeriva asutuse asjakohasel ametikohal tegutsemiseks▌;

f)  on kehtestatud huvide konflikti käsitlevad normid ja konfidentsiaalsuskohustused, mis kehtivad kauem kui kõnealuste reguleeriva asutuse juhatuse liikmete ametiaeg või juhul, kui juhatus puudub, siis ▌reguleeriva asutuse tippjuhtkonna ametiaeg;

g)  reguleeriva asutuse juhatuse liikmed või juhul, kui juhatus puudub, reguleeriva asutuse tippjuhtkonna võib ametist vabastada üksnes kindlaks määratud läbipaistvate kriteeriumide alusel.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et juhatuse või tippjuhtkonna jaoks on kehtestatud sobiv rotatsioonikord. Juhatuse liikmeid või juhul, kui juhatus puudub, siis tippjuhtkonna liikmeid tohib selle aja jooksul ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tingimustele või nad on vastavalt liikmesriigi õigusele süüdi üleastumises.

6.  Liikmesriigid võivad ette näha, et reguleeriva asutuse raamatupidamise aastaaruande järelkontrolli teeb sõltumatu audiitor.

7.  Hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas on riigiasutused järginud käesolevas artiklis sätestatud sõltumatuse põhimõtet.

Artikkel 58

Reguleeriva asutuse üldeesmärgid

Käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesannete täitmisel võtab reguleeriv asutus kõik mõistlikud meetmed, et saavutada tihedas arutelus teiste asjaomaste riigiasutustega, sealhulgas konkurentsiasutustega, samuti asjakohasel juhul naaberliikmesriikide ja kolmandatest riikidest naaberriikide asutustega, sealhulgas reguleerivate asutustega, piiramata nende pädevust, artiklis 59 sätestatud kohustuste ja volituste raames järgmised eesmärgid:

a)  edendada tihedas koostöös teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste, komisjoni ja ACERiga liidus konkurentsivõimelist, paindlikku, turvalist ja keskkonnasäästlikku elektrienergia siseturgu ning turu tõhusat avamist kõikidele liidu tarbijatele ja tarnijatele ning tagada asjakohased tingimused, et elektrivõrgud toimiksid tõhusalt ja töökindlalt, võttes arvesse pikaajalisi eesmärke;

b)  arendada liidus konkurentsivõimelisi ja nõuetekohaselt toimivaid piirkondlikke piiriüleseid turge, et saavutada punktis a osutatud eesmärgid;

c)  kaotada liikmesriikidevaheliselt elektrienergiaga kauplemiselt piirangud, sealhulgas arendada nõudluse rahuldamiseks ja riigisiseste turgude lõimimise tugevdamiseks vajalikke piiriüleseid ülekandevõimsusi, mis võivad hõlbustada elektrivoogude kulgemist kogu liidus;

d)  aidata kõige kulutõhusamal viisil arendada tarbijatele mõeldud turvalisi, töökindlaid ja tõhusaid mittediskrimineerivaid võrke, edendada võrgu piisavust, suurendada kooskõlas energiapoliitika üldeesmärkidega energiatõhusust, kaasata suurema ja ka väiksema ulatusega elektritootmist taastuvatest energiaallikatest ja hajatootmist nii põhi- kui ka jaotusvõrkudes ning hõlbustada nende võrkude toimimist koos gaasi- ja soojusvõrkudega;

e)  soodustada uute tootmisvõimsuste ja energiasalvestusüksuste ühendamist võrku, eelkõige kõrvaldades tõkked, mis võivad takistada uusi turuletulijaid ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri turulepääsu;

f)  tagada, et võrguettevõtjatele ja võrgukasutajatele pakutakse nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis asjakohaseid stiimuleid, et suurendada võrgu toimimises tõhusust, eelkõige energiatõhusust, ning soodustada turgude lõimimist;

g)  tagada, et tarbijad saaksid kasu oma riigi turu tõhusast toimimisest, edendada tõhusat konkurentsi ja aidata tihedas koostöös asjaomaste tarbijakaitseasutustega tagada kõrgel tasemel tarbijakaitset;

h)  aidata kaasa elektrienergia tarne universaalteenuste ja avalike teenuste kõrge taseme saavutamisele, kaitsetute tarbijate kaitsele ning tarbijatele tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetuseks vajalike andmesideprotsesside ühilduvusele.

Artikkel 59

Reguleeriva asutuse kohustused ja volitused

1.  Reguleerival asutusel on järgmised kohustused:

a)  kehtestada läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekande- ja jaotustasusid või nende arvestamise metoodikat või mõlemat või need heaks kiita;

b)  tagada, et põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad ning vajadusel nii võrguomanikud kui kõik elektriettevõtjad ja muud turuosalised täidavad käesolevas direktiivis, määruses (EL) 2019/…(57), määruse (EL) 2019/…+ artiklite 59, 60 ja 61 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjades ja suunistes ning muus liidu asjakohases õiguses, sealhulgas piiriüleseid küsimusi käsitlevas õiguses sätestatud kohustusi ja ACERi otsuseid;

c)  tagada tihedas koostöös teiste reguleerivate asutustega, et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja liidu jaotusvõrguettevõtjate üksus täidavad käesolevas direktiivis, määruses (EL) 2019/…(58), määruse (EL) 2019/…+ artiklite 59, 60 ja 61 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjades ja suunistes ning asjakohases liidu õiguses, sealhulgas piiriüleseid küsimusi käsitlevas õiguses sätestatud kohustusi ja ACERi otsuseid, ning selgitada üheskoos välja juhtumid, mil Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või liidu jaotusvõrguettevõtjate üksus ei täida oma kohustusi; kui reguleerivad asutused ei ole suutnud nelja kuu jooksul pärast kohustuste täitmata jätmise väljaselgitamiseks läbiviidavate konsultatsioonide alustamist kokkuleppele jõuda, pöördutakse otsuse tegemiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/…(59) artikli 6 lõikega 10 ACERi poole.

d)  kiita heaks tooteid ja sagedusega mitteseotud tugiteenuste hanke menetlus;

e)  rakendada määruse (EL) 2019/…(60) artiklite 59, 60 ja 61 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjasid ja suuniseid riiklike meetmete abil või, kui see on nii sätestatud, koordineeritud piirkondlike või liidu meetmete abil;

f)  teha piiriülestes küsimustes koostööd asjaomaste liikmesriikide reguleeriva(te) asutus(t)ega ja ACERiga, eelkõige osaledes ACERi reguleerivate asutuste nõukogu töös vastavalt määruse (EL) 2019/…(61) artiklile 21;

g)  täita ja ellu viia kõiki asjakohaseid komisjoni ja ACERi õiguslikult siduvaid otsuseid;

h)  tagada, et põhivõrguettevõtjad teevad võrkudevaheliste ühenduste võimsuse vastavalt määruse (EL) 2019/…+ artiklile 16 täies ulatuses kättesaadavaks;

i)  esitada liikmesriikide asjaomastele asutustele, komisjonile ja ACERile igal aastal aruanne oma tegevuse ja ülesannete täitmise kohta, sealhulgas iga käesolevas artiklis loetletud ülesande täitmiseks võetud meetmete ja saavutatud tulemuste kohta;

j)  tagada, et ülekande-, jaotus- ja tarnetegevuse ning elektriga seotud muu tegevuse ja elektrit mittepuudutava tegevuse vahel ei toimuks ristsubsideerimist;

k)  jälgida põhivõrguettevõtjate investeerimiskavasid ning esitada oma aastaaruandes põhivõrguettevõtjate investeerimiskavade hinnang, pidades silmas nende vastavust liidu võrgu arengukavale; hinnangus võib anda soovitusi kõnealuste investeerimiskavade muutmiseks;

l)  jälgida ja hinnata põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tulemuslikkust selliste tarkvõrkude arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist, tuginedes piiratud arvul ▌näitajatele, ning avaldada iga kahe aasta tagant liikmesriigi tasandi aruanne koos ▌soovitustega;

m)  kehtestada või kiita heaks teeninduse ja tarnimise kvaliteedi standardid ja nõuded või teha selleks koostööd teiste pädevate asutustega ning jälgida võrgu turvalisust ja töökindlust käsitlevate normide täitmist ja vaadata läbi nende varasem toimimine;

n)  jälgida läbipaistvuse määra, sealhulgas hulgihindade läbipaistvust, ning tagada läbipaistvuskohustuste täitmine elektriettevõtjate poolt;

o)  jälgida turu avatuse ja konkurentsi määra ning tulemuslikkust hulgi- ja jaemüügitasandil, sealhulgas elektribörse, hindu kodutarbijatele, kaasa arvatud ettemaksu süsteemid, dünaamilise elektrihinnaga lepingute ja nutiarvestisüsteemide mõju, vahetamise ja lahtiühendamise määra, hooldusteenuste osutamist ja nende tasusid, kodumajapidamiste hindade ja hulgihindade suhet, võrgutasude ja lõivude muutumist ning kodutarbijate kaebusi ning konkurentsimoonutusi või -piiranguid, andes muu hulgas kogu vajaliku teabe; ja edastada asjaomased juhtumid asjakohasele pädevale asutusele;

p)  jälgida lepingulise piirava tegevuse esinemist, sealhulgas ainuõigust ettenägevate tingimuste kasutamist, mis võib takistada tarbijaid sõlmimast samaaegseid lepinguid enam kui ühe tarnijaga või piirata nende võimalusi seda teha, ning asjakohasel juhul teavitada sellisest tegevusest riigi konkurentsiasutusi;

q)  jälgida aega, mis põhivõrguettevõtjatel ja jaotusvõrguettevõtjatel kulub ühenduste rajamiseks ja parandustöödeks;

r)  aidata koos teiste asjaomaste asutustega tagada, et tarbijakaitsemeetmed oleksid tulemuslikud ja ellu viidud;

s)  avaldada vähemalt kord aastas soovitusi, mis puudutavad tarnehindade vastavust artiklile 5, ning esitada need asjakohasel juhul konkurentsiasutustele;

t)  tagada mittediskrimineeriv juurdepääs tarbijate tarbimisandmetele, sätestada liikmesriigi tasandil vabatahtlikuks kasutamiseks tarbimisandmete ühtlustatud, kergesti mõistetav vorm ning tagada kõikidele tarbijatele sellistele andmetele artiklite 23 ja 24 kohaselt kiire juurdepääs;

u)  jälgida põhivõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarnijate, tarbijate ning teiste turuosaliste rolli ja kohustusi reguleerivate õigusnormide rakendamist vastavalt määrusele (EL) 2019/…(62);

v)  jälgida tootmisvõimsusesse ja salvestusvõimsusesse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust;

w)  jälgida liidu ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate tehnilist koostööd;

x)  aidata muuta tähtsaimaid turuprotsesse käsitlevad andmesideprotsessid piirkondlikul tasandil paremini ühilduvaks;

y)  jälgida ▌artiklis 14 ▌sätestatud nõuetele vastavate võrdlemisvahendite kättesaadavust;

z)  jälgida omatoodetud elektrienergia tarbimise ja kodanike energiakogukondade arendamise tarbetute takistuste ja piirangute kõrvaldamist.

2.  Kui liikmesriik on nii ette näinud, võivad lõikes 1 osutatud jälgimiskohustusi täita ka muud asutused kui reguleeriv asutus. Sellisel juhul tehakse nimetatud jälgimise käigus saadud teave niipea kui võimalik reguleerivale asutusele kättesaadavaks.

Reguleeriv asutus konsulteerib parema õigusliku reguleerimise põhimõtteid järgides lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel asjakohasel juhul põhivõrguettevõtjatega ja teeb asjakohasel juhul tihedat koostööd teiste asjaomaste riigiasutustega, ilma et see piiraks nende pädevust ning säilitades reguleeriva asutuse sõltumatuse.

Heakskiit, mille reguleeriv asutus või ACER käesoleva direktiivi kohaselt annab, ei piira reguleeriva asutuse volituste põhjendatud kasutamist tulevikus vastavalt käesolevale artiklile või karistuste määramist teiste asjaomaste asutuste või komisjoni poolt.

3.  Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis võimaldavad neil käesolevas artiklis osutatud kohustusi tõhusalt ja kiiresti täita. Selleks peavad reguleerival asutusel olema vähemalt järgmised volitused:

a)  teha otsuseid, mis on elektriettevõtjatele siduvad;

b)  uurida elektrituru toimimist ja otsustada, milliseid proportsionaalseid meetmeid on vaja võtta tõhusa konkurentsi toetamiseks ja turu nõuetekohase toimimise tagamiseks, ning kõnealused meetmed kehtestada. Asjakohasel juhul on reguleerival asutusel samuti volitus teha konkurentsiõigusega seotud uurimisel koostööd liikmesriigi konkurentsiasutusega ja finantsturgu reguleerivate asutustega või komisjoniga;

c)  nõuda elektriettevõtjatelt mis tahes teavet, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab, kaasa arvatud selgitust kolmandale isikule juurdepääsu andmata jätmise kohta, ning teavet võrgu tugevdamiseks vajalike meetmete kohta;

d)  määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi elektriettevõtjatele, kes ei täida käesolevast direktiivist, määrusest (EL) 2019/…(63) või reguleeriva asutuse või ameti asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult; see hõlmab volitust määrata käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste mittetäitmise eest põhivõrguettevõtjale karistusi, mille suurus on kuni 10 % põhivõrguettevõtja aastakäibest, või vertikaalselt integreeritud ettevõtjale karistusi, mille suurus on kuni 10 % vertikaalselt integreeritud ettevõtja aastakäibest, või taotleda selliste karistuste määramist; ning

e)  asjakohased uurimisõigused ja korralduste andmise õigused vaidluste lahendamiseks vastavalt artikli 60 lõigetele 2 ja 3.

4.  Selle liikmesriigi reguleerival asutusel, kus on Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku või liidu jaotusvõrguettevõtjate üksuse asukoht, on õigus määrata neile üksustele, kes ei täida käesolevast direktiivist, määrusest (EL) 2019/…(64) või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult.

5.  Kui artikli 44 alusel on määratud sõltumatu võrguettevõtja, peab reguleeriv asutus lisaks talle käesoleva artikli lõigetega 1 ja 3 pandud kohustustele

a)  jälgima, kas põhivõrgu omanik ja sõltumatu võrguettevõtja täidavad käesolevas artiklis sätestatud kohustusi, ning määrama mittetäitmise eest karistusi vastavalt lõike 3 punktile d;

b)  jälgima sõltumatu võrguettevõtja ja põhivõrgu omaniku vahelisi suhteid ja teabevahetust, tagamaks, et sõltumatu võrguettevõtja täidab oma kohustusi, ning eelkõige heaks kiitma lepinguid ja tegutsema sõltumatu võrguettevõtja ja põhivõrgu omaniku vaheliste vaidluste lahendajana, kui ükskõik kumb pooltest esitab artikli 60 lõike 2 kohaselt kaebuse;

c)  ilma et see piiraks artikli 44 lõike 2 punktis c sätestatud menetluse kohaldamist, kiitma esimese kümneaastase võrgu arengukava jaoks heaks investeerimiskava ning mitmeaastase võrgu arengukava, mille sõltumatu võrguettevõtja esitab vähemalt iga kahe aasta tagant;

d)  tagama, et sõltumatu võrguettevõtja kogutavad võrgule juurdepääsu tasud sisaldavad võrgu omanikule või omanikele mõeldud tasu, mille suurus on piisav võrguvara ning sellesse tehtud uute investeeringute hüvitamiseks, tingimusel et need on tehtud majanduslikult põhjendatult ja tõhusalt;

e)  omama volitusi teha kontrolle, sealhulgas etteteatamata kontrolle põhivõrgu omaniku ja sõltumatu võrguettevõtja ruumides; ning

f)  jälgima, et sõltumatu võrguettevõtja poolt kogutud ülekoormustasusid kasutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/…(65) artikli 19 lõikele 2.

6.  Kui kooskõlas VI peatüki 3. jaoga on määratud põhivõrguettevõtja, antakse reguleerivale asutusele lisaks käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 alusel antud kohustustele ja volitustele vähemalt järgmised kohustused ja volitused:

a)  määrata karistusi kooskõlas lõike 3 punktiga d diskrimineeriva käitumise eest vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides;

b)  jälgida põhivõrguettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja vahelist teabevahetust tagamaks, et põhivõrguettevõtja täidab oma kohustusi;

c)  tegutseda vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vaheliste vaidluste lahendajana seoses artikli 60 lõike 2 kohaselt esitatud kaebustega;

d)  jälgida vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelisi äri- ja rahalisi suhteid, sealhulgas laenutegevust;

e)  kiita heaks kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelised kaubandus- ja rahastamiskokkulepped tingimusel, et need on kooskõlas turutingimustega;

f)  nõuda vertikaalselt integreeritud ettevõtjalt põhjendust, kui järelevalveametnik on esitanud teatise kooskõlas artikli 50 lõikega 4, eelkõige tõendeid, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides ei ole toimunud diskrimineerivat käitumist;

g)  teha kontrolle, sealhulgas etteteatamata kontrolle vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja ruumides; ning

h)  panna põhivõrguettevõtja kõik või konkreetsed ülesanded artikli 44 kohaselt määratud sõltumatule võrguettevõtjale, kui põhivõrguettevõtja jätab käesolevast direktiivist tulenevad kohustused korduvalt täitmata, eelkõige kui ta käitub diskrimineerivalt vertikaalselt integreeritud ettevõtja huvides.

7.  Reguleerivad asutused, välja arvatud juhul, kui ACER on pädev kindlaks määrama ja heaks kiitma tingimused ja meetodid võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise kohta määruse (EL) 2019/…(66) VII peatüki kohaselt vastavalt määruse (EL) 2019/...(67) artikli 5 lõikele 2, kuna need on oma olemuselt kooskõlalised, vastutavad selle eest, et piisavalt vara enne tingimuste jõustumist määratakse kindlaks või kiidetakse heaks vähemalt riiklik metoodika, mille alusel arvutada või kiita heaks järgmisega seotud tingimused:

a)  riiklike võrkudega ühendamine ja neile juurdepääs, sealhulgas hõlmates ülekande- ja jaotustasud või nende arvutamise metoodika nii, et need võimaldavad teha võrkudesse vajalikke investeeringuid võrkude vastupidavust tagaval viisil;

b)  tugiteenuste osutamine võimalikult ökonoomselt ja võrgukasutajatele siseneva ja väljuva elektrivoo tasakaalustamiseks sobivaid stiimuleid pakkudes nii, et tugiteenuseid pakutakse õiglaselt ja mittediskrimineerivalt ning need põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel; ning

c)  piiriülesele taristule juurdepääs, sealhulgas võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise menetlused.

8.  Lõikes 7 osutatud metoodika ja tingimused avaldatakse.

9.  Et suurendada turu läbipaistvust ja teha kõikidele huvitatud isikutele teatavaks kõik vajalikud andmed, otsused ja selliste otsuste ettepanekud, milles käsitletakse artikli 60 lõikes 3 osutatud ülekande- ja jaotustasusid, teevad reguleerivad asutused asjaomaste võrgutasude üksikasjaliku arvutusmetoodika ja arvutamise aluseks olevad kulud avalikult kättesaadavaks, tagades tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

10.  Reguleerivad asutused jälgivad ülekandevõime piiratuse juhtimist riikide elektrivõrkudes, sealhulgas võrkudevahelistes ühendustes, ja ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirja rakendamist. Sel eesmärgil esitavad põhivõrguettevõtjad või turuosalised reguleerivatele asutustele oma ülekandevõime piiratusega tegelemise eeskirja, milles käsitletakse ka võimsuse jaotamist. Reguleerivad asutused võivad taotleda kõnealuse eeskirja muutmist.

Artikkel 60

Otsused ja kaebused

1.  Reguleerivatel asutustel on õigus nõuda põhivõrguettevõtjatelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt tingimuste, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklis 59 osutatud tasude ja metoodika muutmist, kui see on vajalik nende tingimuste proportsionaalsuse ja mittediskrimineeriva kohaldamise tagamiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/…(68) artikliga 18. Ülekande- ja jaotustasude kehtestamisega viivitamise korral on reguleerivatel asutustel õigus kehtestada või heaks kiita ajutised ülekande- ja jaotustasud või nende arvestamise metoodika ning juhul, kui lõplikud ülekande- ja jaotustasud või metoodika on kõnealustest ajutistest ülekande- ja jaotustasudest või metoodikast erinevad, teha otsus kompenseerivate meetmete kohta.

2.  Igaüks, kellel on põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja suhtes kaebusi seoses võrguettevõtja käesoleva direktiivi kohaste kohustustega, võib esitada kaebuse reguleerivale asutusele, kes tegutseb vaidlusi lahendava asutusena ja teeb otsuse kahe kuu jooksul alates kaebuse kättesaamisest. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus taotleb lisateavet. Pikendatud tähtaega võib kaebuse esitaja nõusolekul veel kord pikendada. Reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust edasikaebamise tõttu.

3.  Kõik mõjutatud isikud, kellel on õigus esitada kaebusi meetodeid puudutava, artikli 59 kohase otsuse kohta, või kui reguleeriv asutus on kohustatud kavandatavate tasude või meetodite puhul konsulteerima, võivad kahe kuu või liikmesriikide sätestatud lühema tähtaja jooksul pärast otsuse või otsuse ettepaneku avaldamist esitada otsuse või ettepaneku läbivaatamiseks kaebuse. Kaebus ei peata otsuse kehtivust.

4.  Liikmesriigid kehtestavad reguleerimiseks, kontrollimiseks ning läbipaistvuse tagamiseks sobivad ja tõhusad mehhanismid, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis kahjustab eelkõige tarbijaid, ja turuvallutuslikku käitumist. Nende mehhanismide puhul võetakse arvesse ELi toimimise lepingut, eriti selle artiklit 102.

5.  Liikmesriigid tagavad kohaste meetmete võtmise, sealhulgas liikmesriigi õiguse kohaselt haldus- või kriminaalmenetluse algatamise füüsilise või juriidilise isiku suhtes käesolevas direktiivis kehtestatud konfidentsiaalsusnormide rikkumise korral.

6.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud kaebused ei piira liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud edasikaebamisõigust.

7.  Reguleerivate asutuste otsused peavad olema täielikult põhjendatud, et oleks võimalik rakendada kohtulikku läbivaatamist. Otsused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, tagades samas tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

8.  Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi tasandil on olemas sobivad mehhanismid, mille kohaselt on reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isikul õigus otsus edasi kaevata asjaosalistest ja valitsusest sõltumatule organile.

Artikkel 61

Reguleerivate asutuste piirkondlik koostöö piiriülestes küsimustes

1.  Reguleerivad asutused peavad üksteisega ja eelkõige ACERi raames tihedaid konsultatsioone ja teevad omavahel koostööd ning esitavad üksteisele ja ACERile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva direktiiviga ette nähtud ülesannete täitmiseks. Vahetatava teabe puhul peab teavet vastu võttev asutus tagama sama konfidentsiaalsustaseme kui asutus, kust teave pärit on.

2.  Reguleerivad asutused teevad vähemalt piirkondlikul tasandil koostööd, et

a)  toetada sellise töökorra väljakujundamist, mis võimaldab võrku optimaalselt hallata, edendada ühiseid elektribörse ja võimsuse piiriülest jaotamist ning saavutada piirkonnas ja piirkondade vahel võrkudevaheliste ühenduste võimsuse piisav tase, sealhulgas uute võrkudevaheliste ühenduste loomise kaudu, et konkurents oleks tõhus ja varustuskindlus paraneks, diskrimineerimata eri liikmesriikide tarnijaid;

b)  koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet;

c)  koordineerida koostöös teiste asjaomaste asutustega liikmesriigi, piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet;

d)  koordineerida kõikide asjaomaseid põhivõrguettevõtjaid ja teisi turuosalisi käsitlevate võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamist ning

e)  koordineerida ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirja väljatöötamist.

3.  Reguleerivatel asutustel on õigus sõlmida üksteisega koostöölepinguid, et tugevdada reguleerimisalast koostööd.

4.  Lõikes 2 osutatud tegevus toimub vajaduse korral tihedas konsultatsioonis teiste asjaomaste riigiasutustega ning ilma et see piiraks nende eripädevust.

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada suunised selle kohta, millises ulatuses on reguleerivad asutused kohustatud omavahel ja ACERiga koostööd tegema.

Artikkel 62

Reguleerivate asutuste kohustused ja volitused piirkondlike koordineerimiskeskuste osas

1.  Selle võrgukäitamispiirkonna piirkondlikud reguleerivad asutused, kuhu piirkondlikud koordineerimiskeskused luuakse, peavad üksteisega tihedalt koordineerides

a)  kiitma heaks ettepaneku luua vastavalt määruse (EL) 2019/…(69) artikli 35 lõikele 1 piirkondlikud koordineerimiskeskused;

b)  kiitma heaks piirkondlike koordineerimiskeskuste tegevusega seotud kulud, mille peavad kandma põhivõrguettevõtjad ja mida tuleb arvesse võtta tasude arvutamisel, tingimusel et need on mõistlikud ja asjakohased;

c)  kiitma heaks koostööl põhineva otsustusmenetluse;

d)  tagama, et piirkondlikel koordineerimiskeskustel on käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste ning oma ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks kõik vajalikud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid;

e)  tegema koos teiste võrgukäitamispiirkonna reguleerivate asutustega ettepanekuid selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid võrgukäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikele koordineerimiskeskustele veel andma;

f)  tagama käesolevast direktiivist ja muust asjakohasest liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise, eelkõige piiriülestes küsimustes, ning selgitada üheskoos välja juhtumid, mil piirkondlikud koordineerimiskeskused ei täida oma kohustusi; kui reguleerivad asutused ei ole suutnud nelja kuu jooksul pärast kohustuste täitmata jätmise väljaselgitamiseks läbiviidavate konsultatsioonide alustamist kokkuleppele jõuda, pöördutakse otsuse tegemiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/…(70) artikli 6 lõikega 10 ACERi poole;

g)  jälgima võrgu koordineerimise tulemusi ja andma sellest kooskõlas määruse (EL) 2019/…(71) artikliga 46 kord aastas ACERile aru.

2.  Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis võimaldavad neil lõikes 1 osutatud kohustusi tõhusalt ja kiiresti täita. Selleks peavad reguleerival asutusel olema vähemalt järgmised volitused:

a)  nõuda piirkondlikelt koordineerimiskeskustelt teavet;

b)  teha kontrolle, sealhulgas etteteatamata kontrolle piirkondlike koordineerimiskeskuste ruumides;

c)  teha piirkondlike koordineerimiskeskuste suhtes ühiseid siduvaid otsuseid.

3.  Selle liikmesriigi reguleerival asutusel, kus on piirkondliku koordineerimiskeskuse asukoht, on õigus määrata neile piirkondliku koordineerimiskeskusele, kes ei täida käesolevast direktiivist, määrusest (EL) 2019/…(72) või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsustest tulenevaid kohustusi, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult.

Artikkel 63

Kooskõla võrgueeskirjade ja suunistega

1.  Reguleerivad asutused ja komisjon võivad taotleda, et ACER esitaks arvamuse selle kohta, kas reguleeriva asutuse otsus on võrgueeskirjade ja käesolevas direktiivis või määruse (EL) 2019/…(73) VII peatükis osutatud suunistega kooskõlas.

2.  ACER esitab oma arvamuse kas arvamust taotlenud reguleerivale asutusele või komisjonile ja kõnealuse otsuse vastu võtnud reguleerivale asutusele kolme kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

3.  Kui otsuse teinud reguleeriv asutus ACERi avamust nelja kuu jooksul alates nimetatud arvamuse kättesaamisest ei järgi, teavitab ACER sellest komisjoni.

4.  Reguleeriv asutus, kes leiab, et teise reguleeriva asutuse otsus piiriülese kaubanduse kohta ei ole võrgueeskirjade või käesolevas direktiivis või määruse (EL) 2019/…+ VII peatükis osutatud suunistega kooskõlas, võib teavitada sellest komisjoni kahe kuu jooksul alates kõnealuse otsuse vastuvõtmisest.

5.  Kui komisjon jõuab kahe kuu jooksul pärast seda, kui teda on lõike 3 kohaselt teavitanud ACER või lõike 4 kohaselt reguleeriv asutus, või kolme kuu jooksul pärast otsuse tegemist omal algatusel seisukohale, et on põhjust kahtlustada, et reguleeriva asutuse otsus ei ole võrgueeskirjade ja käesolevas direktiivis või määruse (EL) 2019/…(74) VII peatükis osutatud suunistega kooskõlas, on komisjonil õigus otsustada juhtumit põhjalikumalt uurida. Sel juhul palub komisjon reguleerival asutusel ja reguleeriva asutuse poolt menetletava küsimusega seotud isikutel esitada oma seisukoha.

6.  Kui komisjon otsustab juhtumit põhjalikumalt uurida, teeb ta nelja kuu jooksul alates sellise otsuse tegemisest teatavaks lõpliku otsuse, mille kohaselt

a)  reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid ei esitata või

b)  nõutakse asjaomaselt reguleerivalt asutuselt otsuse kehtetuks tunnistamist, kui otsus ei ole võrgueeskirjade või suunistega kooskõlas.

7.  Kui komisjon ei ole otsustanud juhtumit põhjalikumalt uurida ega ole kas vastavalt lõikes 5 või 6 sätestatud tähtaja jooksul lõplikku otsust teinud, tähendab see seda, et komisjon pole reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväidet esitanud.

8.  Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse, milles nõutakse reguleeriva asutuse otsuse kehtetuks tunnistamist, kahe kuu jooksul, ja teatab sellest komisjonile.

9.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli kohaldamise korra üksikasjade kohta.

Artikkel 64

Andmete säilitamine

1.  Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad säilitaksid riigiasutuste, sealhulgas ▌reguleeriva asutuse, riigi konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks nende ülesannete täitmise eesmärgil vähemalt viis aastat asjakohaseid andmeid, mis puudutavad kõiki nii hulgimüüjate kui ka põhivõrguettevõtjatega elektrivarustuslepingute ja elektrienergia tuletisinstrumentide aluselt tehtud tehinguid.

2.  Need andmed hõlmavad asjakohaste tehingute üksikasju, nagu tehingute tähtaeg ning tarne- ja arveldustingimused, tehingu maht, täitmise kuupäevad ja kellaajad, tehinguhinnad ja asjaomase hulgimüüja andmed, ning kindlaid üksikasju kõikide arveldamata jäänud elektrivarustuslepingute ja elektrienergia tuletisinstrumentide kohta.

3.  Reguleeriv asutus võib otsustada teha need andmed osaliselt turuosalistele kättesaadavaks, tingimusel et ei avaldata konkreetsete turuosaliste või konkreetsete tehingutega seotud tundlikku äriteavet. Käesolevat lõiget ei kohaldata direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvaid finantsinstrumente käsitleva teabe suhtes.

4.  Käesoleva artikliga ei seata seoses lõikes 1 osutatud asutustega lisakohustusi direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvatele üksustele.

5.  Kui lõikes 1 osutatud asutustel on vaja juurdepääsu direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvate üksuste säilitatavatele andmetele, esitavad nimetatud asutustele nõutavad andmed kõnealuse direktiivi kohaselt vastutavad asutused.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Võrdsed võimalused

1.  Meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiivi kohaselt võrdsete võimaluste tagamiseks, peavad olema kooskõlas ELi toimimise lepinguga, eriti selle artikliga 36, ning liidu muu õigusega.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad. Kõnealuseid meetmeid võib võtta üksnes pärast komisjoni teavitamist ja komisjoni heakskiitu.

3.  Komisjon reageerib lõikes 2 osutatud teavitamisele kahe kuu jooksul alates teate kättesaamisest. Nimetatud ajavahemik algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Kui komisjon ei ole kahe kuu jooksul reageerinud, tähendab see seda, et komisjon ei ole teada antud meetmete kohta vastuväiteid esitanud.

Artikkel 66

Erandid

1.  Liikmesriigid, kes tõendavad, et nende väikeste ühendatud võrkude ja väikeste eraldatud võrkude käitamises on suuri probleeme, võivad taotleda komisjonilt erandeid artiklite 7 ja 8 ning IV, V ja VI peatüki asjakohastest sätetest.

Väikesed eraldatud võrgud ja Korsika puhul Prantsusmaa võivad taotleda erandeid ka artiklitest 4, 5 ja 6.

Enne otsuse tegemist teavitab komisjon neist taotlustest liikmesriike, järgides konfidentsiaalsusnõudeid.▌

2.  Erandid, mille komisjon teeb lõike 1 alusel, kehtivad piiratud aja jooksul ja peavad vastama tingimustele, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja siseturuga lõimumist ning millega on tagatud, et erandid ei takista üleminekut taastuvenergiale, paindlikkuse suurendamist, energia salvestamist, elektrimobiilsust ega tarbimiskaja.

ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade puhul, mida ei ole võimalik liidu elektrituruga ühendada, ei ole erandi kehtivusaeg piiratud ja erandi suhtes kohaldatakse tingimusi, mille eesmärk on tagada, et erand ei takistaks üleminekut taastuvenergiale.

Erandi tegemise otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Artiklit 43 ei kohaldata Küprose, Luksemburgi ega Malta suhtes. Peale selle ei kohaldata Malta suhtes artikleid 6 ja 35 ning Küprose suhtes artikleid 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 ja 52.

Artikli 43 lõike 1 punkti b kohaldamisel ei hõlma mõiste „elektritootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja“ lõpptarbijaid, kes täidavad mõnda elektritootmise ja/või tarnimisega seotud ülesannet kas ise või oma kontrolli all oleva ettevõtte kaudu üksikult või kollektiivselt, tingimusel et lõpptarbijad on aasta keskmise lõikes elektrienergia netotarbijad, arvestades nende toodetud elektrienergia osa kontrolli all olevates ettevõtetes, ja tingimusel, et nende poolt kolmandatele isikutele müüdava elektrienergia majanduslik väärtus on nende muu äritegevusega võrreldes ebaoluline.

4.  Kuni 1. jaanuarini 2025 või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud otsuses sätestatud hilisema kuupäevani ei kohaldata Küprose ega Korsika suhtes artiklit 5.

5.  Malta suhtes ei kohaldata artiklit 4 kuni … [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kõnealust tähtaega võib pikendada veel kuni kaheksa aasta pikkuseks ajavahemikuks. Lisaajavahemiku võrra pikendamine toimub lõikes 1 osutatud otsuse alusel.

Artikkel 67

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 61 lõikes 5 ja artikli 63 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 61 lõikes 5 ja artikli 63 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 61 lõike 5 ja artikli 63 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes sel juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 68

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 69

Komisjoni järelevalve, läbivaatamine ja aruandlus

1.  Komisjon jälgib ja kontrollib käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artiklis 35 osutatud energialiidu olukorda käsitleva aruande lisa.

2.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise 31. detsembriks 2025 läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kui see on asjakohane, esitab komisjon koos aruandega või pärast aruande esitamist seadusandliku ettepaneku.

Läbivaatamisel hindab komisjon eelkõige seda, kas tarbijad, eeskätt kaitsetud või energiaostuvõimetud tarbijad, on käesoleva direktiivi alusel piisavalt kaitstud.

Artikkel 70

Direktiivi 2012/27/EL muudatused

Direktiivi 2012/27/EL muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega: "

„Maagaasi koguse mõõtmine“;

"

b)  lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„1. Niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, rahaliselt mõistlik ning potentsiaalse energiasäästuga seoses proportsionaalne, tagavad liikmesriigid, et maagaasi lõpptarbijad on varustatud konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsete arvestitega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja annavad teavet tegeliku tarbimisaja kohta.“;

"

c)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatus asendatakse järgmisega:"

„Kui liikmesriigid rakendavad arukaid arvestisüsteeme ja võtavad kasutusele arukad arvestid maagaasi tarbimise mõõtmiseks kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ:“;

"

ii)  punktid c ja d jäetakse välja.

2)  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Maagaasi arvetel esitatav teave“;

"

b)  lõike 1 esimene lõige asendatakse järgmisega:"

„1. Kui lõpptarbijatel ei ole direktiivis 2009/73/EÜ osutatud arukaid arvesteid, tagavad liikmesriigid hiljemalt 31. detsembriks 2014, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kooskõlas VII lisa punktiga 1.1, et maagaasi arvetel esitatav teave on usaldusväärne, täpne ja vastab tegelikule tarbimisele.“;

"

c)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: "

„2. Vastavalt direktiivile 2009/73/EÜ paigaldatud arvestid võimaldavad esitada arvetel tegelikul tarbimisel põhinevat täpset teavet. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on kerge juurdepääs täiendavale teabele varasema tarbimise kohta, et nad saaksid andmeid ise üksikasjalikult kontrollida.“

"

3)  Artikli 11 pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Maagaasi tarbimise mõõtmisandmetele ja arvel esitatava teabele juurdepääsu kulu“.

"

4)  Artiklis 13 asendatakse sõnad „artiklite 7–11“ sõnadega „artiklite 7–11a“.

5)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)  esimene ja teine lõik jäetakse välja;

ii)  kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad järgivad XII lisas sätestatud nõudeid.“;

"

b)  lõige 8 jäetakse välja.

6)  VII lisa pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Tegelikul maagaasi tarbimisel põhinevate arvete esitamise ja arvel esitatava teabe miinimumnõuded“.

"

Artikkel 71

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–5, artikli 6 lõigete 2 ja 3, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõike 2 punktide j ja l, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõigete 2–12, artiklite 11–24, artiklite 26, 28 ja 29, artiklite 31–34, artikli 36, artikli 38 lõike 2, artiklite 40 ja 42, artikli 46 lõike 2 punkti d, artiklite 51 ja 54, artiklite 57–59, artiklite 61–63, artikli 70 punktide 1–3, punkti 5 alapunkti b ja punkti 6 ning I–II lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2020. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad aga järgmiste sätete järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid:

a)  artikli 70 punkti 5 alapunkt a – hiljemalt 31. detsembril 2019;

b)  artikli 70 punkt 4 – hiljemalt 25. oktoobril 2019.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 72

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/72/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 73

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõikeid 2–5, artikli 8 lõiget 1, artikli 8 lõike 2 punkte a–i ja punkti k, artikli 8 lõikeid 3 ja 4, artikli 9 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, artikli 10 lõikeid 2–10, artikleid 25, 27, 30, 35 ja 37, artikli 38 lõikeid 1, 3 ja 4, artikleid 39, 41, 43, 44 ja 45, artikli 46 lõiget 1, artikli 46 lõike 2 punkte a, b ja c ning punkte e–h, artikli 46 lõikeid 3–6, artikleid 47–50, 52, 53, 55, 56, 60, 64 ja 65 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 70 punkte 1–3, punkti 5 alapunkti b ja punkti 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 70 punkti 5 alapunkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Artikli 70 punkti 4 kohaldatakse alates 26. oktoobrist 2020.

Artikkel 74

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ARVETE ESITAMISE JA ARVEL ESITATAVA TEABE MIINIMUMNÕUDED

1.  Arvel esitatavas teabes ja arvel esitatavad miinimumandmed

1.1.  Järgmine põhiteave esitatakse lõpptarbija arvel hästi märgatavalt ning muudest arve osadest selgelt eraldi:

a)  lõpphind ja hinna jaotus komponentideks, kui see on võimalik, koos selge teabega selle kohta, et kõigi energiaallikate puhul võidakse ühtlasi kohaldada stiimuleid, mida ei rahastatud komponentideks jaotatud hinnas esitatud lõivudest;

b)  makse tähtaeg.

1.2.  Järgmine põhiteave esitatakse lõpptarbijale hästi märgatavalt arvel ja arvel esitatavas teabes ning muudest arve ja arvel esitatava teabe osadest selgelt eraldi:

a)  arveldusperioodil tarbitud elekter;

b)  tarnija nimi ja kontaktandmed, sealhulgas tarbijateeninduse abitelefon ja e‑posti aadress;

c)  tasu nimetus;

d)  lepingu lõppkuupäev, kui see on kohaldatav;

e)  teave tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise võimaluste ja kasutegurite kohta;

f)  lõpptarbija vahetamise viitenumber või lõpptarbija tarnimiskoha kordumatu tunnuskood;

g)  teave lõpptarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega, sealhulgas vaidluste lahendamise eest artikli 26 kohaselt vastutava üksuse kontaktandmed;

h)  artiklis 25 osutatud ühtne kontaktpunkt;

i)  link või viide sellele, kust võib leida artiklis 14 osutatud võrdlemisvahendid.

1.3.  Kui arved põhinevad tegelikul tarbimisel või kauglugemisel, tehakse lõpptarbijale ▌tema arvetel ja perioodi tasaarveldusarvetel, koos selliste arvetega või neil arvetel viidatud kohas kättesaadavaks järgmine teave:

a)  lõpptarbija jooksva elektritarbimise võrdlus lõpptarbija eelmise aasta sama perioodi tarbimisega graafiku kujul;

b)  tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või sarnaste asutuste kontaktandmed, sealhulgas veebisaidid, kust on võimalik saada teavet selle kohta, milliste võtetega on võimalik energiat tarbivate seadmete energiatõhusust parandada▌;

c)  võrdlus samasse kasutajakategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõpptarbijaga.

2.  Arvel esitatava teabe ja arvete esitamise sagedus:

a)  arveid esitatakse tegelikust tarbimisest lähtuvalt vähemalt üks kord aastas;

b)  kui lõpptarbijal ei ole ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldavat arvestit või kui lõpptarbija on teadlikult lülitanud kauglugemise vastavalt liikmesriigi õigusele välja, tehakse arvel esitatav täpne ja tegelikul tarbimisel põhinev teave lõpptarbijale kättesaadavaks vähemalt iga kuue kuu tagant, või iga kolme kuu tagant taotluse korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilised arved;

c)  kui lõpptarbijal ei ole ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldavat arvestit või kui lõpptarbija on teadlikult lülitanud kauglugemise vastavalt liikmesriigi õigusele välja, võib punktides a ja b sätestatud kohustusi täita süsteemi kaudu, mille puhul lõpptarbija loeb arvesti näite korrapäraselt ise ja edastab need ettevõtjale; üksnes siis, kui lõpptarbija ei ole arvesti näite teatava arveperioodi kohta teatanud, võib arve või arvel esitatava teabe esitada hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel;

d)  kui lõpptarbijal on ettevõtjapoolset kauglugemist võimaldav arvesti, esitatakse lõpptarbijale arvel esitatav täpne ja tegelikul tarbimisel põhinev teave vähemalt kord kuus; kõnealuse teabe võib teha kättesaadavaks ka interneti kaudu ja seda ajakohastatakse nii sageli, kui kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid võimaldavad.

3.  Lõpptarbijale kohaldatava hinna komponendid

Tarbijahind koosneb kolmest komponendist: energia- ja tarnekomponent, võrgukomponent (ülekandmine ja jaotamine) ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud.

Kui lõpptarbijale kohaldatav hind on arvetel komponentideks jaotatud, kasutatakse kogu liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952(75) kohaselt nende kolme komponendi ühtseid määratlusi.

4.  Juurdepääs lisateabele varasema tarbimise kohta

Liikmesriigid nõuavad, et sel määral, kui lisateave varasema tarbimise kohta on kättesaadav, tehtaks see lõpptarbija taotluse alusel kättesaadavaks lõpptarbija määratud tarnijale või teenuseosutajale.

Kui lõpptarbijal on arvesti, mis võimaldab ettevõtjapoolset kauglugemist, peab lõpptarbijal olema kerge juurde pääseda lisateabele varasema tarbimise kohta, et ta saaks neid andmeid ise üksikasjalikult kontrollida.

Varasemat tarbimist käsitlev lisateave sisaldab järgmist:

a)  koondandmed vähemalt eelneva kolme aasta kohta või ajavahemiku kohta alates elektrivarustuslepingu algusest, kui see on lühem. Need andmed peavad vastama ajavahemikele, mille kohta on arvel esitatavat teavet tavaliselt koostatud; ning

b)  üksikasjalikud andmed kasutamise aja järgi päeva, nädala, kuu ja aasta kohta, mis tehakse lõpptarbijale põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks interneti või arvesti liidese kaudu vähemalt eelneva 24 kuu kohta või ajavahemiku kohta alates elektrivarustuslepingu algusest, kui see on lühem.

5.  Energiaallikate avalikustamine

Tarnijad esitavad arvetel iga energiaallika osa lõpptarbija elektrivarustuslepingu kohaselt ostetud elektrist (avalikustamine toote tasandil).

Lõpptarbijatele tehakse arvel ja arvel esitatavas teabes, nendega koosvõi neis viidatud kohas kättesaadavaks järgmine teave:

a)  iga energiaallika osa tarnija üldises energiaallikate jaotuses eelmisel aastal (riigi tasandil, nimelt selles liikmesriigis, kus elektrivarustusleping on sõlmitud, ning tarnija tasandil, kui tarnija tegutseb mitmes liikmesriigis) mõistetaval ja selgelt võrreldaval viisil;

b)  ▌teave tarnija üldise energiaallikate jaotuse keskkonnamõju kohta elektrienergia tootmisel eelmisel aastal, vähemalt andmed tekkinud CO2‑heite ja radioaktiivsete jäätmete kohta;

Teise lõigu punkti a ▌kohaldamisel elektribörsilt või väljaspool liitu asuva ettevõtja käest imporditud elektrienergia puhul võib kasutada elektribörsilt või kõnealuselt ettevõtjalt eelmise aasta kohta saadud koondandmeid.

Tõhusa koostootmise teel toodetud elektrienergiast teavitamisel võib kasutada ▌direktiivi 2012/27/EÜ artikli 14 lõike 10 kohaseid päritolutagatisi. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast teavitamisel kasutatakse päritolutagatisi, välja arvatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 8 punktides a ja b osutatud juhtudel.

Reguleeriv asutus või muu pädev riigiasutus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tarnijad esitavad käesoleva punkti alusel lõpptarbijatele riigi tasandil usaldusväärset teavet, tehes seda selgelt ja võrreldaval viisil.

II LISA

NUTIARVESTISÜSTEEMID

1.  Liikmesriigid tagavad oma territooriumil nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmise sõltuvalt turu ja üksiktarbija kõikide pikaajaliste kulude ja tulude majanduslikust hindamisest või sellest, milline nutiarvestus on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ning millise ajavahemiku jooksul on nutiarvestite levitamine teostatav.

2.  Nimetatud hindamisel võetakse arvesse komisjoni soovituses 2012/148/EL(76) määratletud tasuvusanalüüsi metoodikat ning nutiarvestisüsteemide minimaalseid funktsioone ja parimat võimalikku tehnikat, et tagada küberturbe ja andmekaitse kõrgeim tase.

3.  Hindamise alusel valmistavad liikmesriigid või, kui liikmesriik on nii ette näinud, määratud pädev asutus ette kuni kümneaastase nutiarvestisüsteemide juurutamise ajakava. Kui nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtmine saab positiivse hinnangu, varustatakse vähemalt 80 % lõpptarbijatest nutiarvestitega hiljemalt seitsme aasta jooksul pärast positiivse hinnangu saamist või hiljemalt 2024 aastal nende liikmesriikide puhul, kes alustasid nutiarvestisüsteemide süstemaatilist kasutuselevõtmist enne … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

III LISA

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev ja kohaldamise alguskuupäev

(osutatud artiklis 72)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise alguskuupäev

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ

(ELT L 211, 14.8.2009, lk 55)

3.  märts 2011

3.  september 2009

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2009/72/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 33

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 32

Artikkel 6

Artikkel 34

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikli 3 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikli 3 lõige 6

Artikli 9 lõige 3

Artikli 3 lõige 15

Artikli 9 lõige 4

Artikli 3 lõige 14

Artikli 9 lõige 5

Artikli 3 lõige 4

Artikli 10 lõige 1

I lisa punkt 1

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikli 3 lõike 5 punkt a ja I lisa punkti 1 alapunkt e

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikli 3 lõige 11

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikli 3 lõige 12

Artikkel 25

Artikli 3 lõige 13

Artikkel 26

Artikli 3 lõige 3

Artikkel 27

Artikli 3 lõige 7

Artikli 28 lõige 1

Artikli 3 lõige 8

Artikli 28 lõige 2

Artikkel 29

Artikkel 24

Artikkel 30

Artikkel 25

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 26

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 27

Artikkel 37

Artikkel 28

Artikkel 38

Artikkel 29

Artikkel 39

Artikkel 12

Artikkel 40

Artikkel 16

Artikkel 41

Artikkel 23

Artikkel 42

Artikkel 9

Artikkel 43

Artikkel 13

Artikkel 44

Artikkel 14

Artikkel 45

Artikkel 17

Artikkel 46

Artikkel 18

Artikkel 47

Artikkel 19

Artikkel 48

Artikkel 20

Artikkel 49

Artikkel 21

Artikkel 50

Artikkel 22

Artikkel 51

Artikkel 10

Artikkel 52

Artikkel 11

Artikkel 53

Artikkel 54

Artikkel 30

Artikkel 55

Artikkel 31

Artikkel 56

Artikkel 35

Artikkel 57

Artikkel 36

Artikkel 58

Artikli 37 lõige 1

Artikli 59 lõige 1

Artikli 37 lõige 2

Artikli 59 lõige 2

Artikli 37 lõige 4

Artikli 59 lõige 3

Artikli 59 lõige 4

Artikli 37 lõige 3

Artikli 59 lõige 5

Artikli 37 lõige 5

Artikli 59 lõige 6

Artikli 37 lõige 6

Artikli 59 lõige 7

Artikli 37 lõige 8

Artikli 37 lõige 7

Artikli 59 lõige 8

Artikli 59 lõige 9

Artikli 37 lõige 9

Artikli 59 lõige 10

Artikli 37 lõige 10

Artikli 60 lõige 1

Artikli 37 lõige 11

Artikli 60 lõige 2

Artikli 37 lõige 12

Artikli 60 lõige 3

Artikli 37 lõige 13

Artikli 60 lõige 4

Artikli 37 lõige 14

Artikli 60 lõige 5

Artikli 37 lõige 15

Artikli 60 lõige 6

Artikli 37 lõige 16

Artikli 60 lõige 7

Artikli 37 lõige 17

Artikli 60 lõige 8

Artikkel 38

Artikkel 61

Artikkel 62

Artikkel 39

Artikkel 63

Artikkel 40

Artikkel 64

Artikkel 43

Artikkel 65

Artikkel 44

Artikkel 66

Artikkel 67

Artikkel 68

Artikkel 47

Artikkel 69

Artikkel 70

Artikkel 49

Artikkel 71

Artikkel 48

Artikkel 72

Artikkel 50

Artikkel 73

Artikkel 51

Artikkel 74

Artikli 3 lõige 9

I lisa punkt 5

I lisa punkt 2

II lisa punkt 3

Artikli 3 lõige 10

Artikli 3 lõige 16

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 45

Artikkel 46

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS VÕRKUDEVAHELISE ÜHENDUSE MÄÄRATLUSE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe seoses uuesti sõnastatud elektridirektiivi ja uuesti sõnastatud elektrimäärusega, mille puhul pöördutakse tagasi direktiivis 2009/72/EÜ ja määruses (EÜ) nr 714/2009 kasutatud „võrkudevahelise ühenduse“ määratluse juurde. Komisjon möönab, et elektriturud erinevad muudest turgudest (näiteks maagaasiturg) selle poolest, et asjaomasel turul kaubeldavaid tooteid ei ole praegu võimalik hõlpsasti ladustada ning elektrienergia tootmiseks kasutatakse suurt hulka eri seadmeid, sealhulgas jaotusvõrkude paigaldised. See tähendab, et kolmandaid riike hõlmavate ühenduste roll on elektri- ja gaasisektori puhul väga erinev ning et kõnealuse kahe sektori suhtes võib kohaldada eri regulatiivseid lähenemisviise.

Komisjon uurib täiendavalt selle kokkuleppe mõju ning annab vajaduse korral suuniseid õigusaktide kohaldamiseks.

Õigusselguse huvides soovitab komisjon silmas pidada järgmist.

Elektridirektiivis kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluses viidatakse elektriülekandesüsteeme ühendavatele seadmetele. Sõnastuses ei osutata erinevatele õigusraamistikele ega tehnilistele olukordadele ning seega hõlmab see iseenesest kõiki elektriühendusi kolmandate riikidega, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Elektrimääruses kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluse puhul rõhutab komisjon, et elektriturgude lõimimine eeldab kõrgetasemelist koostööd põhivõrguettevõtjate, turuosaliste ja reguleerivate asutuste vahel. Ehkki kohaldatavate eeskirjade ulatus võib sõltuda elektrienergia siseturuga ühendatuse ulatusest, peaks kolmandate riikide tihe lõimimine elektrienergia siseturuga, näiteks nende osalemine turgude ühendamise projektides, põhinema kokkulepetel, mis nõuavad asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist.

KOMISJONI AVALDUS VAIDLUSTE KOHTUVÄLISE LAHENDAMISE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate artiklit 26 käsitleva kokkuleppe näha ELi tasandil ette, et energiateenuseosutajate osalemine vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluses on kohustuslik. Komisjon peab seda otsust kahetsusväärseks, kuna tema ettepaneku kohaselt jäeti selle valiku tegemine liikmesriikidele, lähtudes direktiivis 2013/11/EL (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta) („vaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv“) võetud lähenemisviisist ning pidades silmas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Euroopa Komisjoni ülesanne ei ole liikmesriikides kehtivaid vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi võrdlevalt hinnata. Seepärast hindab komisjon, oma üldise kohustuse raames jälgida liidu õiguse ülevõtmist ja tõhusat kohaldamist, vaidluste kohtuvälise lahendamise riiklike menetluste üldist tõhusust.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(3) ELT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4)ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(5)ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(6) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (ELT L 176, 15.7.2003, lk 37), mis tunnistati kehtetuks ja asendati alates 2. märtsist 2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/… (ELT …).
(10)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, täispealkiri ja ELT avaldamisviide.
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(13)ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 206.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/... … (ELT L …).
(15)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE CONS 83/19 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, täispealkiri ja ELT avaldamisviide.
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
(17)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(18)ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(20)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(22)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(23)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(24)+ELT: palun lisada dokumendis 2016/0379(COD) - PE-CONS 9/19 osutatud määruse number.
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(26)Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).
(27)+ELT: palun lisada dokumendis 2016/0379(COD) - PE-CONS 9/19 osutatud määruse number.
(28)+ELT: palun lisada dokumendis 2016/0379(COD) - PE-CONS 9/19 osutatud määruse number.
(29)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(31)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(32)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
(33)Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
(35)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(36)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(37)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(38)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(39)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).
(40)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(41)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(42)Komisjoni 2. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1).
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
(44)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(45)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(46)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(47)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(48)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(49)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
(50)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(51)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(52)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(53)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(54)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(55)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(56)+ELT: palun lisada teksti dokumendis PE‑CONS 83/19 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(57)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(58)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(59)++ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 83/19 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(60)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(61)++ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 83/19 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(62)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(63)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(64)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(65)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(66)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(67)++ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 83/19 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(68)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(69)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(70)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 83/19 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(71)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(72)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(73)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(74)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 9/19 (2016/0379(COD)) sisalduva määruse number.
(75) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1).
(76) Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta soovitus 2012/148/EL arukate mõõtmissüsteemide arendamiseks ettevalmistumise kohta (ELT L 73, 13.3.2012, lk 9).


Elektrienergia siseturg ***I
PDF 535kWORD 157k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0861 – C8‑0492/2016 – 2016/0379(COD))
P8_TA-PROV(2019)0227A8-0042/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0861),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0492/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Saksamaa Liidupäeva, Hispaania parlamendi, Prantsusmaa Senati, Ungari Rahvuskogu, Austria Liidunõukogu, Poola Seimi, Poola Senati, Rumeenia Saadikutekoja ja Rumeenia Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 13. juuli 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0042/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2016)0379


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 714/2009(7) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Energialiidu eesmärk on tagada lõpptarbijatele (nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele) ohutu, kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Ajalooliselt on elektrisüsteemis olnud domineerivad vertikaalselt lõimitud, tihti avalik‑õiguslikud monopolid ja suured keskselt juhitavad tuum- või fossiilkütustel töötavad elektrijaamad. Alates 1999. aastast järk‑järgult välja kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele liidu tarbijatele tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Elektrienergia siseturul on konkurents suur, eriti hulgimüügi ja piirkonnaülese kaubanduse valdkonnas. Konkurents on endiselt tõhusa energiaturu alus.

(3)  Liidu energiasüsteemis leiavad aset kümnendite suurimad muutused ja nende muutuste keskmes on elektriturg. Ühine eesmärk vähendada energiasüsteemi CO2‑heidet loob uusi võimalusi ja esitab turuosalistele uusi väljakutseid. Samal ajal võimaldab tehnoloogia areng kaasata tarbijaid uutel viisidel ja teha piiriülest koostööd.

(4)  Käesoleva määrusega kehtestatakse normid, et tagada energia siseturu toimimine ning see hõlmab taastuvate energiaallikate väljaarendamise ja keskkonnapoliitikaga seotud nõudeid, sealhulgas teatavate taastuvenergia tootmisseadmete liikide suhtes kohaldatavaid erinorme, mis käsitlevad tasakaalustamiskohustust, jaotamist ja ümberjaotamist, samuti uue tootmisvõimsuse süsinikdioksiidiheite künnist, kui sellele kohaldatakse ajutisi meetmeid, mille eesmärgiks on tagada ressursside piisavus vajalikul tasemel, nimelt reservvõimsuse mehhanismi.

(5)  Väikeste energiatootmisüksuste poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile tuleks tagada koormuse eelisjaotus kas konkreetse tähtsusjärjekorra abil jaotusmetoodikas või kehtestades turukorraldajatele õiguslikud või regulatiivsed nõuded, mis puudutavad sellise elektri pakkumist turul. Samadel majanduslikel tingimustel antav koormuse eelisjaotus võrgukäitamisteenustes tuleks lugeda käesoleva määrusega kooskõlas olevaks. Igal juhul tuleks koormuse eelisjaotust pidada kokkusobivaks taastuvaid energiaallikaid kasutavate energiatootmisüksuste osalemisega elektriturul.

(6)  Riigi sekkumine, mis on tihti kooskõlastamata, on elektri hulgimüügiturgu veelgi moonutanud, ja sellel on negatiivne mõju investeeringutele ning piiriülesele kaubandusele.

(7)  Minevikus olid elektritarbijad vaid passiivsed ja ostsid elektrit sageli reguleeritud hinnaga, millel puudus otsene seos turuga. Tulevikus tuleb tarbijaid kaasata nii, et nad osaleksid turul täiel määral teiste turuosalistega võrdsetel alustel ja neil oleks õigus oma energiatarbimist hallata. Selleks et lõimida turuga taastuvenergia üha suurenevat osakaalu, peaks tulevane elektrisüsteem kasutama täiel määral ära olemasolevaid paindlikkuse allikaid, eriti nõudluspoole lahendusi ja energia salvestamist ning digiteerimist, võttes elektrisüsteemis kasutusele uuenduslikud tehnoloogiad. Selleks et tulemuslikult vähendada CO2‑heidet võimalikult väheste kuludega, peab tulevane elektrisüsteem soodustama energiatõhusust. Energia siseturu väljakujundamine taastuvenergia tõhusa integreerimise kaudu võib pikas perspektiivis soodustada investeeringuid ning aidata kaasa energialiidu ja 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide saavutamisele, nagu on ette nähtud komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ ning mille Euroopa Ülemkogu oma 23.–24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldustes heaks kiitis.

(8)  Turu suurem lõimimine ja üleminek kõikuvamale elektritootmisele eeldab täiendavate jõupingutuste tegemist riikide energiapoliitika kooskõlastamisel naaberriikidega ja piiriülese elektrikaubanduse võimaluste kasutamisel.

(9)  On välja töötatud õigusraamistikud, mis võimaldavad elektriga kaubelda kogu liidus. Selle arengu toetamiseks on vastu võetud mitmeid võrgueeskirju ja suuniseid elektriturgude lõimimiseks. Need võrgueeskirjad ja suunised sisaldavad sätteid turureeglite, süsteemi toimimise ja võrguühenduste kohta. Selleks et tagada täielik läbipaistvus ja suurem õiguskindlus, tuleks seadusandliku tavamenetluse alusel vastu võtta ka turu toimimise ja võimsuse jaotamise peamised põhimõtted tasakaalustamisturu, päevasise turu, päev-ette-turu ja tärminlepingute turu ajavahemikes ning koondada need ühte liidu õigusakti.

(10)  Komisjoni määruse (EL) 2017/2195(8) artiklis 13 on sätestatud protsess, mille raames põhivõrguettevõtjad saavad delegeerida kõik või mõned oma ülesanded kolmandale isikule. Delegeerivad põhivõrguettevõtjad peaksid jääma vastutavaks käesolevas määruses sisalduvate kohustuste täitmise tagamise eest. Samamoodi peaksid liikmesriigid saama määrata kolmandale isikule ülesandeid ja kohustusi. Selline määramine peaks olema piiratud riiklikul tasandil täidetavate ülesannete ja kohustustega (nagu tasakaaluarveldus). Määramise piirangud ei tohiks põhjustada ebavajalikke olemasoleva riikliku korra muudatusi. Põhivõrguettevõtjad peaksid siiski jääma vastutavaks ülesannete eest, mis on antud neile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/…(9)(10) artikli 40 kohaselt.

(11)  Tasakaalustamisturgude osas on tasakaalustamisvõimsuse ja tasakaalustamisenergia hankimisel tõhusa ja moonutusi vältiva hinnakujunduse tagamiseks tarvis, et tasakaalustamisvõimsuse leping ei määraks tasakaalustamisenergia hinda. See ei mõjuta määruse (EL) 2017/2195 kohaseid ühendplaanimist kasutavaid jaotussüsteeme.

(12)  Määruse (EL) 2017/2195 artiklitega 18, 30 ja 32 kehtestatav tasakaalustamisenergia standard- ja eritoodete hinnakujunduse meetod peaks looma turuosalistele stiimuleid, et säilitada oma tasakaalu või taastada tasakaalustamatuse hinnapiirkonna süsteemi tasakaalu ning vähendada seeläbi süsteemi tasakaalustamatust ja ühiskonna kulutusi. Sellise hinnakujunduse eesmärk peaks olema tarbimiskaja ja muude tasakaalustamisressursside majanduslikult tõhus kasutamine kooskõlas talitluskindluse piiridega.

(13)  Tasakaalustamisenergia turgude lõimimine peaks hõlbustama päevasisese turu tõhusat toimimist, et võimaldada turuosalistel teha tasakaalustamist võimalikult reaalajalähedaselt, mis vastab määruse (EL) 2017/2195 artiklis 24 sätestatud tasakaalustamisenergia sulgemisaegadele. Põhivõrguettevõtjad peaksid tasakaalustamisturul tasakaalustamist tegema alles pärast päevasisese turu lõppemist jäänud tasakaalustamatuse korvamiseks. Määruse (EL) 2017/2195 artiklis 53 nähakse ette tasakaaluarveldusperioodi ühtlustamine liidus 15 minutile. Ühtlustamine peaks edendama päevasisest kaubandust ja mitme kaubeldava toote arendamist ühe ja sama tarneaja jaoks.

(14)  Selleks et põhivõrguettevõtjad saaksid tasakaalustamisvõimsust hankida ja kasutada tõhusalt, säästlikult ja turupõhiselt, on vaja soodustada turgude lõimimist. Sellega seoses kehtestati määruse (EL) 2017/2195 IV jaotises kolm metoodikat, mille abil on põhivõrguettevõtjatel õigus eraldada piirkonnaülest võimsust tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks ja reservide jaotamiseks, kui see on kooskõlas tasuvusanalüüsiga: koosoptimeerimine, turupõhine jaotamine ja jaotamine majandusliku tasuvuse analüüsi põhjal. Koosoptimeerimisel põhinev jaotamine peaks toimuma „päev-ette“ ajavahemikus. Turupõhist jaotamist on aga võimalik teha siis, kui leping on sõlmitud kuni nädal enne tasakaalustamisvõimsuse pakkumist, ning majandusliku tasuvuse analüüsil põhinevat jaotamist võib kasutada, kui leping on sõlmitud rohkem kui nädal enne tasakaalustamisvõimsuse pakkumist, tingimusel, et jaotamisel on piiratud mahud ja hinnang tehakse igal aastal. Kui piirkonnaülese võimsuse jaotamise protsessi metoodika on heaks kiitnud asjaomased reguleerivad asutused, võivad kaks või enam põhivõrguettevõtjat asuda metoodikat varem kasutama, et saada kogemusi ja tagada edaspidi sujuv üleminek selle kasutamisele teiste põhivõrguettevõtjate seas. Kõik põhivõrguettevõtjad peaksid metoodika rakendamise ühtlustama, et soodustada turgude lõimimist.

(15)  Määruse (EL) 2017/2195 V jaotises sätestatakse, et tasakaaluarvelduse peaeesmärk on tagada, et tasakaaluhaldurid hoiaksid oma tasakaalu ja aitaksid taastada süsteemi tasakaalu tõhusalt ja innustaksid turuosalisi süsteemi tasakaalu taastamisel või säilitamisel. Selleks et tasakaalustamisturg ja kogu energiasüsteem võimaldaks lõimida üha suurenevat erinevatest allikatest toodetud taastuvenergia osa, peaksid tasakaalustamatuse hinnad kajastama energia väärtust reaalajas. Kõik turuosalised peaksid kandma rahalist vastutust nende poolt süsteemis põhjustatud tasakaalustamatuse eest, mis väljendub erinevuses eraldatud mahu ja lõpliku turupositsiooni vahel. Tarbimiskaja agregaatorite puhul koosneb eraldatud maht osalevate tarbijate koormuse füüsiliselt aktiveeritud energiamahust, mis põhineb kindlaksmääratud mõõtmis- ja alusmetoodikal.

(16)  Komisjoni määruses (EL) 2015/1222(11) sätestatakse üksikasjalikud suunised piirkonnaüleseks võimsuse jaotamiseks ja ülekoormuse juhtimiseks järgmise päeva turgudel ning päevasisestel turgudel, sealhulgas nõuded selliste ühiste metoodikate kohta, mida rakendatakse pakkumispiirkondades samal ajal saadavalolevate võimsuste määramiseks, ning tõhususe hindamise kriteeriumid ja pakkumispiirkondade piiritlemise läbivaatamine. Määruse (EL) 2015/1222 artiklites 32 ja 34 on sätestatud pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamise reeglid, nimetatud määruse artiklites 41 ja 54 järgmise päeva ja päevasiseste ajavahemike kõrgeimate ja madalaimate kliiringhindade ühtlustatud piirid, nimetatud määruse artiklis 59 sätestatakse piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega käsitlevad reeglid, nimetatud määruse artikkel 74 sisaldab aga reegleid koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika kohta.

(17)  Komisjoni määruses (EL) 2016/1719(12) sätestatakse üksikasjalikud õigusnormid võimsuse piirkonnaülese jaotamise kohta forvardturul, ühise metoodika kohta, millega määratakse pikkadeks ajavahemikeks kindlaks piirkonnaülesed võimsused, sellise ühtse jaotamiskeskkonna rajamise kohta Euroopa tasandil, kus pakutakse pikaajalisi ülekandeõigusi, ning võimaluste kohta neid tagasi kanda võimsuste jaotamiseks forvardturul või nende üleandmiseks ühelt turuosaliselt teisele. Määruse (EL) 2016/1719 artiklis 30 on sätestatud forvardturu riskimaandamistooteid reguleerivad normid.

(18)  Komisjoni määruses (EL) 2016/631(13) sätestatakse nõuded elektritootmisüksuste ühendamiseks elektriühendsüsteemi, eelkõige sünkroonmoodulite, energiapargimoodulite ja avamere energiapargimoodulite ühendamiseks elektriühendsüsteemi. Need nõuded aitavad tagada ausa konkurentsi tingimusi elektri siseturul, süsteemi turvalisust ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kaasamist ning soodustab Euroopa Liidu ülest elektrikaubandust. Määruse (EL) 2016/631 artiklites 66 ja 67 on sätestatud eeskirjad elektri tootmise kujunemisjärgus tehnika kohta.

(19)  Turupõhise elektrikaubanduse üheks nurgakiviks on nõudluse ja pakkumise jaotusele vastavad pakkumispiirkonnad, mis on võimsuse jaotamise meetodite, sealhulgas voopõhise lähenemise täieliku potentsiaali saavutamise eeltingimus. Seetõttu tuleks pakkumispiirkonnad piiritleda nii, et oleks tagatud turu likviidsus, ülekandevõime piiratuse tõhus juhtimine ja üldine turutõhusus. Kui olemasoleva pakkumispiirkonna struktuuri läbivaatamise algatab üks reguleeriv asutus või põhivõrguettevõtja oma pädeva reguleeriva asutuse heakskiidul ja see puudutab põhivõrguettevõtja juhtimispiirkonnas asuvaid pakkumispiirkondi, kui pakkumispiirkondade struktuur ei avalda olulist mõju naabruses asuvate põhivõrguettevõtjate juhtimispiirkondadele, sealhulgas võrkudevahelistele ühendustele, ja pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamine on vajalik tõhususe parandamiseks, piiriüleste kauplemisvõimaluste suurendamiseks või talitluskindluse tagamiseks, peaksid asjaomase juhtimispiirkonna põhivõrguettevõtja ja pädev reguleeriv asutus olema vastavalt ainus läbivaatamises osalev põhivõrguettevõtja ja pädev reguleeriv asutus. Asjaomane põhivõrguettevõtja ja pädev reguleeriv asutus peaksid naabruses asuvaid põhivõrguettevõtjaid eelnevalt läbivaatamisest teavitama ja läbivaatamise tulemused tuleks avaldada. Peaks olema võimalik algatada pakkumispiirkondade läbivaatamine ülekandevõime piiratust käsitleva tehnilise aruande põhjal kooskõlas käesoleva määruse artikliga 14 või määruses (EL) 2015/1222 sätestatud olemasoleva menetluste kohaselt.

(20)  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid võimsusarvutusi tehes võimsust maksimeerima, võttes arvesse otsemakseta parandusmeetmeid ja järgides võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjate talitluskindluse piire. Kui arvutuse tulemusel ei saavutata võimsust, mis on käesolevas määruses sätestatud miinimumvõimsusega võrdne või ületab seda, peaksid piirkondlikud koordineerimiskeskused kaaluma võimsuse miinimumvõimsuseni suurendamiseks kõiki kättesaadavaid otsemaksega parandusmeetmeid, sealhulgas ümberjaotamise potentsiaali võimsusarvutusalade piires ja nende vahel, järgides samas võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjate talitluskindluse piire. Põhivõrguettevõtjad peaksid käesolevas määruses sätestatud kohustuste kohaselt esitama täpse ja läbipaistva aruande võimsuse arvutamise kõigi aspektide kohta ja tagama, et kogu piirkondlikele koordineerimiskeskustele edastatav teave oleks täpne ja eesmärgipärane.

(21)  Võimsusarvutustes peaksid piirkondlikud koordineerimiskeskused välja arvutama piirkonnaülese võimsuse, kasutades põhivõrguettevõtjatelt saadud andmeid, mis järgivad nende põhivõrguettevõtjate vastavate juhtimispiirkondade talitluskindluse piire. Põhivõrguettevõtjatel peaks olema õigus otsustada koordineeritud võimsusarvutusest kõrvale kalduda, kui selle rakendamine tooks kaasa võrguelementide talitluskindluse piiride rikkumise nende juhtimispiirkonnas. Selliseid kõrvalekaldeid tuleks hoolikalt jälgida ja neist läbipaistvalt aru anda, et vältida kuritarvitusi ja tagada, et turuosalistele kättesaadavaks tehtavat võrkudevaheliste ühenduste võimsust ei piirataks mõne pakkumispiirkonna ülekandevõime piiratuse probleemi lahendamiseks. Kui tegevuskava on koostatud, tuleks selles kõrvalekaldeid arvesse võtta ja uurida nende põhjusi.

(22)  Peamiste turupõhimõtetega tuleks ette näha, et elektrihinnad määratakse kindlaks pakkumise ja nõudlusega. Need hinnad peaksid andma märku elektrivajadusest, andes turupõhise stiimuli investeerida sellistesse paindlikkuse allikatesse nagu paindlik tootmine, ühendamine, tarbimiskaja või salvestamine.

(23)  Kuigi elektrisektori CO2‑heite vähendamine koos taastuvatest energiaallikatest toodetud energia muutumisega turu oluliseks osaks on üks energialiidu eesmärke, on oluline kõrvaldada piiriülese kaubanduse olemasolevad tõkked ning soodustada investeerimist toetavasse taristusse, nt paindlikumasse tootmisse, ühendamisse, tarbimiskajasse ja energia salvestamisse. Selleks et toetada sellist üleminekut muutlikule ja hajatootmisele ning tagada, et energiaturu põhimõtted on liidu tulevaste elektriturgude aluseks, on oluline keskenduda uuesti lühiajalistele turgudele ja nappusest juhinduvale hinnakujundusele.

(24)  Lühiajalised turud suurendavad likviidsust ja konkurentsivõimet, kuna võimaldavad suuremal hulgal ressurssidel ja eriti paindlikumatel ressurssidel osaleda turul täiel määral. Tulemuslik nappusest juhinduv hinnakujundus soodustab turuosaliste reageerimist turusignaalidele ja kättesaadavust siis, kui turg seda kõige rohkem vajab, ning sellega tagatakse, et nende kulud hüvitatakse hulgimüügiturul. Seepärast on oluline ▌tagada, et kõrvaldatakse halduslikud ja kaudsed hinnalaed, et võimaldada nappusest juhinduvat hinnakujundust. Turustruktuuriga täieliku lõimimise korral aitavad lühiajalised turud ja nappusest juhinduv hinnakujundus kaotada muid selliseid turgu moonutavaid meetmeid nagu reservvõimsuse mehhanismid, et tagada varustuskindlus. Samal ajal ei tohiks nappusest juhinduv hinnakujundus ilma hulgimüügituru hinnalagedeta pärssida lõpptarbijate ning eriti kodutarbijate, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja tööstustarbijate võimalust maksta kindlat ja stabiilset hinda.

(25)  Piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, vähendavad erandid sellistest peamistest turupõhimõtetest nagu tasakaalustamiskohustus, turupõhine edastamine või ▌koormuse ümberjaotamine ▌paindlikkussignaale ning takistavad selliste lahenduste nagu salvestamise, tarbimiskaja või agregeerimise arendamist. Kuigi erandid on endiselt vajalikud, et hoida ära liigne halduskoormus teatavate turuosaliste ning eriti kodutarbijate ja VKEde jaoks, ei ole laialdased erandid, mis hõlmavad kogu tehnoloogiat, kooskõlas eesmärgiga saavutada tõhus CO2‑heite turupõhise vähendamise protsess, ning need tuleks seega asendada sihipärasemate meetmetega.

(26)  Tõhusa konkurentsi eeltingimuseks elektrienergia siseturul on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja piisavad tasud võrgu, sealhulgas ülekandesüsteemi ühendusliinide kasutamise eest. ▌

(27)  Võrkudevahelise ühenduse võimsuste koordineerimata vähendamine piirab järjest rohkem elektrienergia vahetust liikmesriikide vahel ja on muutunud tõsiseks takistuseks toimiva elektrienergia siseturu väljaarendamisele. Võrkudevaheliste ühenduste ja kriitiliste võrguelementide võimsuse maksimaalne tase peaks seega olema nii suur kui võrgu turvalise talitluse ohutusnormid võimaldavad, sealhulgas järgides eriolukordade jaoks ette nähtud julgeolekunõudeid (N‑1). Võimsuse taseme seadmisel silmusvõrgus tuleb siiski järgida teatavaid piiranguid. Piirkonnaülese kaubanduse jaoks tuleb kehtestada saadaoleva võimsuse selge miinimumtase, et vähendada ringvoogude ja sisemise ülekandevõime piiratuse mõju piirkonnaülesele kaubandusele ning anda turuosalistele prognoositav võimsuse väärtus. Kui kasutatakse voopõhist meetodit, peaks see miinimumvõimsus määrama talitluskindluse piire järgides piirkonnaülese või sisese kriitilise võrguelemendi võimsuse miinimumosa, mida kasutatakse koordineeritud võimsusarvutuse sisendväärtusena määruse (EU) 2015/1222 kohaselt, võttes arvesse eriolukordi. Kogu ülejäänud osa võimsusest võib kasutada talitluskindluse varuks ning ring- ja sisevoogude jaoks. Lisaks peaks prognoositavate võrgu turvalisusprobleemide korral olema võimalik teha piiratud üleminekuetapi jooksul erandeid. Eranditega peaksid kaasnema pikaajalist lahendust pakkuv metoodika ja projektid.

(28)  Ülekandevõimsus, millele kohaldatakse netoülekandevõimsuse meetodi kasutamise korral 70 %-list miinimumvõimsust, on aktiivvõimsusese maksimaalne ülekanne, mille puhul on järgitud talitluskindluse piire ja võetud arvesse erandolukordi. Kõnealuse võimsuse koordineeritud arvutuses võetakse arvesse ka asjaolu, et elektrivood jagunevad üksikute komponentide vahel ebaühtlaselt ning see ei seisne üksnes üksikute ühendusliinide võimsuste summeerimises. Kõnealuse võimsuse puhul ei võeta arvesse ei ringvooge, sisevooge ega talitluskindluse varu, mida on juba arvesse võetud ülejäänud 30 % raames.

(29)  Oluline on vältida konkurentsi moonutamist, mis tuleneb sellest, et põhivõrguettevõtjad liikmesriikides kasutavad erinevaid ohutus-, talitlus- ja planeerimisnorme. Peale selle peavad olemasolevad edastamisvõimsused ning neid mõjutavad ohutus-, planeerimis- ja talitlusnormid olema turuosalistele läbipaistvad.

(30)  Selleks et tõhusalt juhtida vajalikke investeeringuid, peavad hinnad andma märku, kus elektrit on kõige rohkem vaja. Piirkondlikus elektrisüsteemis eeldavad õiged asukohasignaalid pakkumispiirkondade ühetaolist, objektiivset ja kindlat kindlaksmääramist läbipaistva protsessi kaudu. Selleks et tagada liidu elektrivõrgu tõhus toimimine ja kavandamine ning tõhusad hinnasignaalid uue tootmisvõimsuse, tarbimiskaja ja ülekandetaristuga seoses, peaksid pakkumispiirkonnad kajastama ülekandevõime struktuurset piiratust. Eelkõige ei tohiks piirkonnaülest võimsust vähendada ülekandevõime sisemise piiratusega seotud probleemide lahendamiseks.

(31)  Pakkumispiirkondade optimeerimise lahknevate põhimõtete arvessevõtmiseks, ohustamata likviidseid turge ja võrku tehtavaid investeeringuid, tuleks ülekandevõime piiratusega toimetulekuks ette näha kaks võimalust. Liikmesriikidel peaks olema õigus valida pakkumispiirkondade struktuuri muutmise või selliste meetmete vahel nagu võrgu tugevdamine ja võrgu optimeerimine. Sellise otsuse lähtepunkt peaks olema pikaajalise struktuurse ülekandevõime piiratuse olukordade kindlakstegemine liikmesriigi põhivõrguettevõtja või -ettevõtjate poolt, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO‑E) aruandega ülekandevõime piiratuse kohta või pakkumispiirkondade läbivaatamise kaudu. Kõigepealt peaksid liikmesriigid püüdma jõuda ühisele seisukohale selles, kuidas oleks kõige parem ülekandevõime piiratusega toime tulla. Selle käigus võivad liikmesriigid vastu võtta mitut riiki hõlmavaid või riiklikke tegevuskavasid ülekandevõime piiratusega toimetulekuks. Nende liikmesriikide suhtes, kes võtavad ülekandevõime piiratuse ületamiseks vastu tegevuskava, tuleks kohaldada võrkudevaheliste ühenduste järkjärgulise avamise ajavahemikku lineaarse kava kujul. Kui selline tegevuskava on ellu viidud, peaks liikmesriikidel olema võimalik valida kas pakkumispiirkonna (‑piirkondade) struktuuri muutmise või ülejäänud ülekandevõime piiratuse puhul parandusmeetmete võtmise vahel, mille kulud nad kannavad ise. Viimasel juhul ei tohiks pakkumispiirkondade struktuuri muuta liikmesriigi tahte vastaselt, tingimusel et minimaalne võimsus on saavutatud. Minimaalne võimsustase, mida tuleks koordineeritud võimsusarvutusel kasutada, peaks olema kriitilise võrguelemendi võimsuse osakaal, mis määratakse kindlaks määruse (EL) 2015/1222 kohase valikuprotsessiga, pärast seda kui on järgitud eriolukordade jaoks ette nähtud talitluskindluse piire, või kui voogudepõhise lähenemise korral järgitakse eriolukordade jaoks ette nähtud talitluskindluse piire samaaegselt. Viimase võimalusena peaks olema võimalik võtta vastu pakkumispiirkonna struktuuri käsitlev komisjoni otsus, ja sellega peaks olema võimalik muuta ainult nende liikmesriikide pakkumispiirkondade struktuuri, kes on valinud pakkumispiirkondade jagamise või kes ei ole saavutanud minimaalset võimsustaset.

(32)  Elektrisüsteemi CO2‑heite tõhus vähendamine turu lõimimise abil eeldab piiriülese kaubanduse tõkete süstemaatilist kõrvaldamist, et vähendada turu killustatust ja võimaldada liidu energiatarbijatel saada lõimitud elektrituru eelistest ja konkurentsist täiel määral kasu.

(33)  Käesolevas määruses tuleks sätestada kõik tarifitseerimise ja võimsuste jaotamise aluspõhimõtted ning näha ette selliste suuniste kasutuselevõtt, kus asjaomased põhimõtted ja metoodikat on veelgi üksikasjalikumalt sõnastatud, et võimaldada kiiret kohanemist muutuvate olukordadega.

(34)  Ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamine peaks andma põhivõrguettevõtjatele ja turuosalistele õigeid majanduslikke signaale ning tuginema turumehhanismidele.

(35)  Avatud, konkurentsile rajatud turul peaksid nende ülekandesüsteemide käitajad, millest piiriülesed võimsusvood pärinevad, ja nende ülekandesüsteemide käitajad, milles kõnealused võimsusvood lõpevad, hüvitama põhivõrguettevõtjatele kulutused seoses piiriüleste võimsusvoogude vastuvõtuga nendele kuuluvate võrkude kaudu.

(36)  Põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitusmehhanismist tulenevaid makseid ja laekumisi tuleks siseriiklike võrgutariifide kehtestamisel arvesse võtta.

(37)  Võrgule piiriülese juurdepääsu eest tegelikult makstav summa võib märkimisväärselt kõikuda, sõltudes asjaomastest põhivõrguettevõtjatest ning liikmesriikides kohaldatud tarifitseerimissüsteemi struktuurilistest erinevustest. Seetõttu on vaja teatavat ühtlustamist, et vältida moonutuste tekkimist kaubanduses.

(38)  Ülekandevõime piiratuse juhtimisest saadud tulude kasutamine peaks toimuma õigusnormide kohaselt, välja arvatud juhul, kui asjakohase võrkudevahelise ühenduse eri laad õigustab vabastust kõnealustest õigusnormidest.

(39)  Selleks et tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused, tuleks võrgutariife kohaldada nii, et nendega ei diskrimineeritaks ei jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsust positiivselt ega negatiivselt. Võrgutariifidega ei tohiks diskrimineerida energia salvestamist ega vähendada stiimulit osaleda tarbimiskajas või takistada energiatõhususe edendamist.

(40)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja võrreldavust tariifide kindlaksmääramisel, kui pakkumiste ühtlustamine ei tundu olevat asjakohane, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/…(14)(15) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet („ACER“) esitama parimate tavade aruande tariife käsitlevate metoodikate kohta.

(41)  Selleks et paremini tagada optimaalne investeerimine üleeuroopalisse võrku ja lahendada probleemid, kui olulisi võrkude ühendamise projekte ei saa ellu viia tulenevalt prioriteetide puudumisest riigi tasandil, tuleks kaaluda võimsusjaotustasude kasutamist, mis aitaks tagada kättesaadavust ja säilitada või suurendada ühendvõimsust.

(42)  Selleks et tagada elektri ülekandevõrgu optimaalne haldamine ja võimaldada piiriülest elektrienergiaga kauplemist ja selle tarnimist liidus, tuleks luua ENTSO-E. ENTSO-E peaks täitma oma ülesandeid kooskõlas liidu konkurentsiõiguse normidega, mida jätkuvalt kohaldatakse ka ENTSO-E otsuste suhtes. ENTSO-E ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja tema töömeetod peaks tagama tõhususe ja läbipaistvuse. ENTSO-E poolt koostatavate võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke siseriiklikke võrgueeskirju. Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid põhivõrguettevõtjad looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse liidu tasandi võrgueeskirjade ja kümneaastase mittesiduva võrkude arengukavaga. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ning kontrollima võrgu tõhusust piirkondlikul tasandil. Piirkondliku tasandi koostöö peaks ühilduma edusammudega konkurentsivõimelise ja tõhusa elektrienergia siseturu suunas.

(43)  ENTSO-E peaks läbi viima Euroopa ressursside piisavuse keskpika kuni pika perioodi hindamise, mis oleks objektiivne alus ressursside piisavusega seotud probleemide hindamiseks. Reservvõimsuse mehhanismi raames käsitletava ressursside piisavuse probleemi aluseks peaks olema Euroopa ressursside piisavuse hindamine. Seda hindamist võib täiendada riiklike hindamistega.

(44)  Käesoleva määrusega ette nähtud ressursside piisavuse ▌pika perioodi hindamise metoodikal (prognoos perspektiiviga 10 aastat kuni üks aasta) on teine otstarve kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/…(16) artiklis 9 osutatud hooajalistel piisavuse hindamisel (prognoos kuni kuus kuud). Keskmise kuni pika perioodi hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et hinnata piisavusprobleeme ja vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele, samal ajal kui hooajalisi piisavuse hindamisi kasutatakse selleks, et anda teada lühiajalistest riskidest, mis järgmise kuue kuu jooksul võivad põhjustada elektritarnete olulist halvenemist. Peale selle teevad piirkondlikud koordineerimiskeskused piirkondlikke piisavuse hindamisi, milles käsitletakse elektri ülekandesüsteemi toimimist. Need on väga lühikest perioodi hõlmavad (prognoos perspektiiviga nädal kuni „päev-ette“) ressursside piisavuse hindamised, mida kasutatakse süsteemi toimivuse kontekstis.

(45)  Enne reservvõimsuse mehhanismide kehtestamist peaksid liikmesriigid hindama regulatiivseid moonutusi, mis aitavad kaasa asjaomasele ressursside piisavuse probleemi tekkele. Liikmesriikidel peaks olema kohustus võtta kindlakstehtud moonutuste kõrvaldamiseks meetmeid ja kehtestada nende rakendamise ajakava. Reservvõimsuse mehhanisme tuleks kehtestada üksnes selleks, et lahendada piisavusega seotud probleemid, mida selliste moonutuste kõrvaldamine ei aita lahendada.

(46)  Reservvõimsuse mehhanisme kehtestada kavatsevad liikmesriigid peaksid ette nägema ressursside piisavuse sihttasemed läbipaistva ja kontrollitava protsessi kaudu. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata kindlaks oma soovitav varustuskindluse tase.

(47)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 108 on komisjonil ainupädevus hinnata, kas riigiabi meetmed, mida liikmesriigid võivad kehtestada, on ühitatavad siseturuga. Hindamine toimub ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel ja kooskõlas sätete ja suunistega, mida komisjon võib sel eesmärgil vastu võtta. Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingust tulenevat komisjoni ainupädevust.

(48)  ▌Olemasolevad reservvõimsuse mehhanismid tuleks käesoleva määruse valguses läbi vaadata. ▌

(49)  Käesolevas määruses tuleks sätestada üksikasjalikud õigusnormid, millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest osalemist reservvõimsuse mehhanismides. Põhivõrguettevõtjad peaksid hõlbustama huvitatud tootjate osalemist teiste liikmesriikide reservvõimsuse mehhanismides. Seepärast peaksid nad arvutama võimsused, kuni milleni on piiriülene osalemine võimalik, soodustama osalemist ja kontrollima kättesaadavust. Reguleerivad asutused peaksid tagama piiriüleste õigusnormide täitmise liikmesriikides.

(50)  Reservvõimsuse mehhanismid ei tohiks põhjustada ülekompenseerimist, ja samal ajal peaksid need tagama varustuskindluse. Reservvõimsuse mehhanismid, mis ei ole strateegilised reservid, tuleks seetõttu kujundada nii, et kättesaadavuse eest makstav hind langeks automaatselt nullini, kui selline võimsuse tase, mis oleks energiaturul kasumlik reservvõimsuse mehhanismi puudumisel, on eeldatavasti piisav nõutava võimsustaseme saavutamiseks.

(51)  Selleks et toetada liikmesriike ja piirkondi, kus energiasüsteemi ümberkujundamine on tekitanud sotsiaalseid, tööstuslikke ja majanduslikke raskusi, on komisjon loonud söetööstus- ja CO2‑mahukate piirkondade algatuse. Algatuse raames peaks komisjon liikmesriike abistama, andes muu hulgas võimaluse korral sihtotstarbelist rahalist toetust, et võimaldada neis piirkondades nn õiglast üleminekut.

(52)  Võttes arvesse liikmesriikide energiasüsteemide erinevusi ja olemasolevate elektrivõrkude tehnilisi piiranguid, on parim turu lõimimist tagav lähenemisviis tihti piirkondlik. Seega tuleks tugevdada põhivõrguettevõtjate piirkondlikku koostööd. Selleks et tagada tõhus koostöö, tuleks uue õigusraamistikuga ette näha tugevam piirkondlik juhtimine ja regulatiivne järelevalve, selleks tuleks muu hulgas suurendada ACERi otsustusõigust piiriülestes küsimustes. Ka võib osutuda vajalikuks liikmesriikide tõhusam koostöö kriisiolukorras, et suurendada varustuskindlust ja piirata turumoonutusi.

(53)  Põhivõrguettevõtjate piirkondlik koostöö on ametlikult ette nähtud sellega, et põhivõrguettevõtjatel on kohustus osaleda piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite tegevuses ▌. Põhivõrguettevõtjate piirkondlikku koostööd tuleks veelgi edasi arendada täiustatud institutsioonilise raamistikuga, luues piirkondlikke koordineerimiskeskusi. Piirkondlike koordineerimiskeskuste loomisel tuleks arvesse võtta olemasolevaid või kavandatavaid piirkondliku kooskõlastamise algatusi ning toetada elektrisüsteemide järjest rohkem lõimitud toimimist kogu liidus, tagades nende tõhusa ja kindla toimimise. Seepärast tuleb tagada, et põhivõrguettevõtjate tegevust koordineeritakse piirkondlike koordineerimiskeskuste kaudu kogu liidus. Kui mõne piirkonna põhivõrguettevõtjate koostööd ei koordineeri veel olemasolev või kavandatav piirkondlik koordineerimiskeskus, peaks piirkondliku koordineerimiskeskuse looma või määrama selle piirkonna põhivõrguettevõtja.

(54)  Piirkondlike koordineerimiskeskuste geograafiline ulatus peaks neil võimaldama panustada tulemuslikult põhivõrguettevõtjate tegevuse koordineerimisse piirkondade piires ning selle tulemusel peaks suurenema süsteemi turvalisus ja turu tõhusus. Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid saama tegutseda paindlikult, et täita piirkonnas ülesandeid sellisel viisil, mis sobiks kõige paremini neile usaldatud üksikute ülesannete laadiga.

(55)  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid täitma ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded peaksid hõlmama piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid komisjoni määruse (EL) 2017/1485(17) kohaseid ülesandeid ning täiendavaid süsteemi ja turu toimimise ning riskideks valmisolekuga seotud ülesandeid. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded ei tohiks hõlmata elektrisüsteemi reaalajas toimimist.

(56)  Ülesannete täitmisega peaksid piirkondlikud koordineerimiskeskused aitama saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika raamistikus.

(57)  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid eelkõige tegutsema süsteemi ja turu piirkondliku toimimise ▌huvides. Seega tuleks piirkondlikele koordineerimiskeskustele anda õigus, mis on vajalik selleks, et koordineerida meetmeid, mida süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad võtavad teatavate ülesannete täitmisel, ning neil peaks olema ülejäänud ülesannete puhul suurem nõuandev roll.

(58)  Piirkondlikele koordineerimiskeskustele ette nähtud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid ei tohiks ületada nende ülesannete täitmisest tulenevaid otseseid vajadusi.

(59)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peaks tagama, et piirkondlike koordineerimiskeskuste tegevust kooskõlastatakse piirkonna piiride üleselt.

(60)  Selleks et suurendada liidu jaotusvõrkude tõhusust ja tagada tihe koostöö põhivõrguettevõtjate ja ENTSO-E vahel, tuleks luua liidu jaotusvõrguettevõtjate üksus (edaspidi „ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus“). ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja selle töömeetod peaks tagama liidu jaotusvõrguettevõtjate jaoks tõhususe, läbipaistvuse ja esinduslikkuse. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võimaluse korral tegema tihedat koostööd ENTSO-E-ga võrgueeskirjade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning peaks muu hulgas andma suuniseid hajatootmise ja energia salvestamise lõimimise kohta jaotusvõrgus või muudes küsimustes, mis on seotud jaotusvõrkude haldamisega. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võtma piisavalt arvesse ka eripärasid, mis on omased jaotusvõrkudele, mis on ühendatud allavoolu elektrivõrkudega saartel, mis ei ole võrkudevaheliste ühenduste kaudu ühendatud teiste elektrivõrkudega.

(61)  On vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist põhivõrguettevõtjate vahel, et luua tõhusa ja läbipaistva piiriülese ülekandevõrkudele juurdepääsu pakkumiseks ja haldamiseks vajalikud võrgueeskirjad ning tagada liidu ülekandesüsteemide kooskõlastatud ja piisavalt tulevikkuvaatav kavandamine ja hea tehniline areng, sealhulgas võrkudevaheliste ühendusvõimsuste loomine, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset. Võrgueeskirjad peaksid järgima ACERi poolt välja töötatud raamsuuniseid, mis ei ole siduvad. ACER peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktilistest asjaoludest lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas vaadata läbi kavandite vastavuse raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. ACER peaks hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Põhivõrguettevõtjad peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega.

(62)  Võrgueeskirjade väljatöötamise ja vastuvõtmise kogemused on näidanud, et väljatöötamise protsessi tuleks ühtlustada, selgitades, et ACERil on õigus vaadata võrgueeskirjade kava üle enne nende esitamist komisjonile.

(63)  Tagamaks elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimist tuleks ette näha kord, mis võimaldaks komisjonil vastu võtta otsuseid ja suuniseid, mis muu hulgas puudutavad tarifitseerimist ja võimsuse jaotamist, ning samal ajal tagada vajaduse korral liidu tasandi assotsiatsioonide kaudu reguleerivate asutuste osalemine kõnealuses protsessis. Reguleerivatel asutustel on koos muude asjaomaste asutustega liikmesriikides täita oluline osa elektrienergia siseturu nõuetekohasel toimimisel.

(64)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku kavandatava töö tulemustest on huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on tingimata vaja tõhusat konsulteerimisprotsessi ning olemasolevad konsulteerimise soodustamiseks ja ühtlustamiseks loodud struktuurid, nagu reguleerivad asutused või ACER peaksid etendama selles olulist osa.

(65)  Selleks et tagada suurem läbipaistvus liidu kogu elektri ülekandevõrgu osas, peaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik koostama, avaldama ja korrapäraselt ajakohastama kümneaastast mittesiduvat liiduüleste võrkude arengukava. Kõnealune võrgu arengukava peaks hõlmama rakendatavaid elektri ülekandevõrke ja vajalikke piirkondlike võrkude vastastikuseid ühendamisi, mis on olulised kaubanduslikust või varustuskindluse seisukohast.

(66)  Tuleks tugevalt toetada investeeringuid uute olulisse taristusse, tagades samas elektrienergia siseturu nõuetekohase toimimise. Selleks et suurendada nõuete täitmisest vabastatud alalisvooluvõrkude vaheliste ühenduste positiivset mõju konkurentsile ja varustuskindlusele, tuleks projektide kavandamisetapil kontrollida turu huvi ja vastu võtta ülekandevõime piiratuse juhtimise normid. Kui alalisvooluvõrkude vahelised ühendused asuvad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, peaks ACER menetlema viimase instantsina nõuete täitmisest vabastamise taotlust, et võtta paremini arvesse selle piiriülest mõju ja lihtsustada selle haldamist. Lisaks peaks nõuete täitmisest vabastatud suurte taristuprojektide ehitamise erilist riskiprofiili silmas pidades olema tarne- ja tootmishuve omavatel ettevõtjatel asjaomaste projektide puhul võimalik täieliku eraldamise õigusnormidest ajutiselt kõrvale kalduda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1228/2003(18) kohaselt antud vabastusi kohaldatakse kuni määratud tähtaja lõpuni, nagu on otsustatud antud vabastusotsustes. Avamere kaheotstarbelisele elektritaristule (nn avamere hübriidvarad), mis ühendab endas avamere tuuleenergia transporti rannikule ja võrkudevahelisi ühendusi, peaks samuti olema võimalik anda vabastus, näiteks alalisvooluvõrkude vaheliste uute ühenduste suhtes kohaldatavate normide alusel. Vajaduse korral tuleks õigusraamistikus võtta nõuetekohaselt arvesse selliste varade eriolukorda, et ületada ühiskondlikult kulutõhusate avamere hübriidvarade realiseerimise takistused.

(67)  Selleks et suurendada usaldust turul, peavad turuosalised olema kindlad, et valitseva seisundi kuritarvitamise eest on võimalik määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Pädevatele asutustele tuleks anda pädevus tõhusalt uurida vihjeid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta. Seepärast on vajalik, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs andmetele, mis annavad teavet tarnijate tegevusega seotud otsuste kohta. Elektrienergia turul teevad paljusid asjakohaseid otsuseid tootjad, kes peaksid hoidma otsustega seonduva teabe pädevatele asutustele kindlaksmääratud ajavahemikul kättesaadavana ja kergesti ligipääsetavana. Pädevad asutused peaksid ühtlasi regulaarselt jälgima, kas põhivõrguettevõtjad järgivad õigusnorme. Sellest kohustusest peaksid olema vabastatud väiketootjad, kellel puudub tegelik võimekus turgu moonutada.

(68)  Liikmesriikidel ja pädevatel asutustel peaks olema kohustus anda komisjonile asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena. Komisjonil peaks vajaduse korral olema võimalus nõuda asjakohast teavet vahetult asjaomaselt ettevõtjalt, tingimusel et pädevaid asutusi teavitatakse.

(69)  Liikmesriigid peaksid kehtestama õigusnormid karistuste kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende õigusnormide rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(70)  Liikmesriigid, energiaühenduse osalisriigid ja muud kolmandad riigid, kes kohaldavad käesolevat määrust või kuuluvad Mandri‑Euroopa sünkroonalasse, peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis käsitlevad integreeritud elektrikauplemispiirkonna arendamist, ega tohiks võtta meetmeid, mis ohustavad elektriturgude või liikmesriikide ja osalisriikide varustuskindluse täiendavat integreerimist tulevikus.

(71)  Määruse (EÜ) nr 714/2009 vastuvõtmise ajal olid liidu tasandil kehtestatud ainult üksikuid elektrienergia siseturgu käsitlevaid norme. Sellest ajast on liidu siseturg muutunud keerulisemaks turgudega toimuvate põhjapanevate muutuste tõttu, mis puudutavad eelkõige muutliku taastuvelektri tootmise kasutuselevõttu. Seetõttu on võrgueeskirjad ja suunised muutunud väga laiahaardeliseks ja kõikehõlmavateks ning reguleerivad nii tehnilisi kui ka üldiseid küsimusi.

(72)   Selleks et tagada turu tõhusaks toimimiseks vajalik minimaalne ühtlustamise tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses teatavate konkreetsete valdkondade mitteolemuslike osadega, mis on turu lõimimise seisukohast olulise tähtsusega. Need õigusaktid peaksid hõlmama teatavate võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmist ja muutmist, kui need täiendavad määrust, põhivõrguettevõtjate ja reguleerivate asutuste piirkondlikku koostööd, põhivõrguettevõtjate vahelisi rahalisi hüvitisi ning uusi võrkudevahelisi ühendusi käsitlevate erandeid hõlmavate sätete kohaldamist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(19) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(73)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(20). Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(74)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piiriülese elektrikaubanduse ühtlustatud raamistiku kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(75)  Sidususe ja õiguskindluse tagamiseks ei tohiks miski käesolevas määruses takistada direktiivi (EL) 2019/…(21) artiklist 66 tulenevate erandite kohaldamist.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määruse eesmärk on:

a)  luua alus energialiidu eesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale tõhususe, taastuvate energiaallikate osakaalu, varustuskindluse, paindlikkuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks, CO2‑heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks;

b)  sätestada lõimitud elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele diskrimineerimata juurdepääsu turule ning millega luuakse tarbijatele võimalusi, tagatakse konkurentsivõime ülemaailmsel turul ning tarbimiskaja, energia salvestamine ja energiatõhusus, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist ning võimaldatakse turu ja sektorite lõimimist ja taastuvatest allikatest toodetud elektri turupõhist tasustamist;

c)  kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased reeglid ning suurendada sel viisil konkurentsi elektrienergia siseturul, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära, sealhulgas seada sisse piiriüleste võimsusvoogude hüvitamise korra sisseseadmist, ühtlustatud põhimõtete kehtestamist seoses piiriüleste ülekandetasudega ning olemasolevate ühendusvõimsuste jaotamist siseriiklike ülekandesüsteemide vahel;

d)  soodustada hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mis aitaks tagada kõrgetasemelist elektrienergia varustuskindlust ning kehtestada piiriülese elektrikaubanduse reeglite ühtlustamise mehhanismid.

Artikkel 2

Mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „võrkudevaheline ühendus“ – ülekandeliin, mis kulgeb või ulatub üle liikmesriikidevahelise piiri ning ühendab nende liikmesriikide siseriiklikud põhivõrgud;

2)  „reguleerivad asutused“ – iga liikmesriigi direktiivi (EL) 2019/…(22) artikli 57 lõike 1 kohaselt nimetatud reguleerivad asutused;

3)  „piiriülene võimsusvoog“ – füüsiline elektrienergia voog liikmesriigi ülekandevõrgus, mille tekitab väljaspool liikmesriiki asuvate tootjate, tarbijate või nende mõlemi tegevuse mõju selle liikmesriigi ülekandevõrgule;

4)  „ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada;

5)  „uus võrkudevaheline ühendus“ – hiljemalt 4. augustiks 2003 lõpetamata võrkudevaheline ühendus;

6)  „struktuurne ülekandevõime piiratus“ – ülekandesüsteemi ülekandevõime piiratus, mida saab üheselt kindlaks määrata, mida on võimalik prognoosida, mis on geograafiliselt ajaliselt stabiilne ning mis tekib sageli elektrivõrgu tavaseisundis;

7)  „turukorraldaja“ – üksus, kes osutab teenust, mille abil viiakse kokku elektri müügi- ja ostupakkumised;

8)  „määratud elektriturukorraldaja“ – turukorraldaja, kelle pädev asutus on nimetanud täitma ülesandeid ühtse järgmise päeva turu mehhanismis või ühtse päevasisese turu mehhanismis;

9)  „saamata jäänud energia hind“ – hinnanguline maksimaalne elektrihind väljendatuna eurodes MWh kohta, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest;

10)  „tasakaalustamine“ – kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise;

11)  „tasakaalustamisenergia“ – energia, mida põhivõrguettevõtjad kasutavad tasakaalustamiseks;

12)  „tasakaalustamisteenuse osutaja“ – turuosaline, kes pakub põhivõrguettevõtjatele kas tasakaalustamisenergiat või tasakaalustamisvõimsust või mõlemat;

13)  „tasakaalustamisvõimsus“ – võimsuse maht, mida tasakaalustamisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja mille kohta tasakaalustamisteenuse pakkuja on nõustunud tegema põhivõrguettevõtjale pakkumisi vastava tasakaalustamisenergia mahu ulatuses lepingu kestuse jooksul;

14)  „tasakaaluhaldur“ – turuosaline või tema valitud esindaja, kes vastutab tasakaalustamatuse eest elektriturul;

15)  „tasakaaluarveldusperiood“ – ajavahemik, mille kohta arvutatakse tasakaaluhaldurite tasakaalustamatus;

16)  „tasakaalustamisenergia hind“ – iga tasakaaluarveldusperioodi kohta iga tasakaalustamatuse jaoks igas suunas arvutatav hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne;

17)  „tasakaalustamisenergia hinnapiirkond“ – ala, mille jaoks arvutatakse tasakaalustamisenergia hind;

18)  „eelkvalifitseerimine“ – protsess, millega kontrollitakse, kas tasakaalustamisvõimsuse pakkuja täidab põhivõrguettevõtja esitatud nõudeid;

19)  „reservvõimsus“ – sageduse tagamise reservvõimsus, sageduse hoidmise reservvõimsus ja asendusreservvõimsus, mis peab olema kättesaadav põhivõrguettevõtjale;

20)  „koormuse eelisjaotus“ – omaedastusmudeli puhul elektrijaamade koormamine, mille aluseks on muud kriteeriumid kui pakkumuste majanduslik järjestus ning keskdispetšerjuhtimise mudeli puhul elektrienergia edastamine elektrijaamadele lähtuvalt muudest kriteeriumitest kui pakkumuste majanduslik järjestus ja võrgupiirangud, seades esikohale teatavad tootmistehnoloogiad;

21)  „võimsusarvutusala“ – geograafiline piirkond, kus kasutatakse koordineeritud võimsusarvestust;

22)  „reservvõimsuse mehhanism“ – ajutine meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke nende kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed ja ülekandevõime piiratuse juhtimine;

23)  „tõhus koostootmine“ – koostootmine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL(23) II lisas esitatud tingimustele;

24)  „näidisprojekt“ – projekt, millega tutvustatakse liidus esmakordselt kasutatavat tehnoloogiat ning mille innovaatilisus ületab oluliselt praegust tehnoloogilist taset;

25)   „turuosaline“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab, ostab või müüb elektrit, tarbimiskaja või salvestamisteenuseid, mis hõlmab kauplemiskorralduste andmist ühel või mitmel elektriturul, sealhulgas tasakaalustamisenergia turgudel;

26)  „koormuse ümberjaotamine“ – ühe või mitme põhivõrguettevõtja või jaotusüsteemiettevõtja algatatud meede, sealhulgas võimsuse piiramine, millega muudetakse tootmisgraafikut, koormusgraafikut või mõlemat eesmärgiga muuta füüsilisi vooge elektrisüsteemis ja leevendada füüsilise ülekandevõime piiratust või tagada muul moel süsteemi turvalisus;

27)  „vahetuskauba tegemine“ – piirkonnaülene kauplemine kahe pakkumispiirkonna vahel, mille võrguettevõtjad on algatanud füüsilise ülekandevõime piiratuse leevendamiseks;

28)  „energiatootmisüksus“ – üksus, mis muundab primaarenergia elektrienergiaks ja mis koosneb ühest või mitmest võrku ühendatud energiatootmismoodulist;

29)  „keskdispetšerjuhtimise mudel“ – plaanimise ja koormuse jaotamise mudel, mille puhul nii tootmise kui ka tarbimise graafikud ning tootmis- ja tarbimisüksuste koormusjaotuse selliste üksuste osas, kelle koormusi saab jaotada, määrab põhivõrguettevõtja ühendplaanimise käigus;

30)  „omajaotuse mudel“ – plaanimise ja koormuste jaotamise mudel, mille puhul nii tootmise kui ka tarbimise graafikud ning tootmis- ja tarbimisüksuste koormusjaotuse määravad kõnealuste üksuste graafiku koostajad;

31)  „tasakaalustamise standardtoode“ – ühtlustatud tasakaalustamistoode tasakaalustamisteenuste vahetamiseks, nagu selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad;

32)  „tasakaalustamise eritoode“ – tasakaalustamistoode, mis ei ole tasakaalustamise standardtoode;

33)  „volitatud ettevõtja“ – üksus, kellele on delegeeritud konkreetsed ülesanded või kohustused, mis on käesoleva määruse või mis tahes muu määruse, direktiivi, võrgueeskirja või suunisega usaldatud põhivõrguettevõtjale või määratud elektriturukorraldajale ja mille on kõnealusele üksusele delegeerinud see põhivõrguettevõtja või määratud elektriturukorraldaja või määranud liikmesriik või reguleeriv asutus.

34)  „tarbija“ – direktiivi (EL) 2019/…(24) artikli 2 punktis 1 määratletud tarbija;

35)  „lõpptarbija“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 3 määratletud lõpptarbija;

36)  „hulgimüüja“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 2 määratletud hulgimüüja;

37)  „kodutarbija“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 4 määratletud kodutarbija;

38)  „väikeettevõtja“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 7 määratletud väikeettevõtja;

39)  „aktiivne tarbija“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 8 määratletud aktiivne tarbija;

40)  „elektriturg“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli2 punktis 9 määratletud elektriturg;

41)  „tarnimine“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 12 määratletud tarnimine;

42)  „elektrivarustusleping“– direktiivi (EL) 2019/…(25) artikli 2 punktis 13 määratletud elektrivarustusleping;

43)  „agregeerimine“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 18 määratletud agregeerimine;

44)  „tarbimiskaja“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 20 määratletud tarbimiskaja;

45)  „nutiarvestisüsteem“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem;

46)  „koostalitlusvõime“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 24 määratletud koostalitlusvõime;

47)  „jaotamine“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 28 määratletud jaotamine;

48)  „jaotusvõrguettevõtja“– direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 29 määratletud jaotusvõrguettevõtja;

49)  „energiatõhusus“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 30 määratletud energiatõhusus;

50)  „taastuvatest energiaallikates toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – direktiivi (EL) 2018/…+ artikli 2 punktis 31 määratletud taastuvatest energiaallikates toodetud energia;

51)  „hajatootmine“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 32 määratletud hajatootmine;

52)  „ülekandmine“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 34 määratletud ülekandmine;

53)  „põhivõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/…(26) artikli 2 punktis 35 määratletud põhivõrguettevõtja;

54)  „võrgukasutaja“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 36 määratletud võrgukasutaja;

55)  „elektritootmine“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 37 määratletud elektritootmine;

56)  „tootja“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 38 määratletud tootja;

57)  „ühendatud süsteem“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 40 määratletud ühendatud süsteem;

58)  „väike eraldatud võrk“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 42 määratletud väike eraldatud võrk;

59)  „väike ühendatud võrk“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 43 määratletud väike ühendatud võrk;

60)  „tugiteenus“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 48 määratletud tugiteenus;

61)  „sagedusega mitteseotud tugiteenus“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 49 määratletud sagedusega mitteseotud tugiteenus;

62)  „energia salvestamine“ – direktiivi (EL) 2019/…+ artikli 2 punktis 59 määratletud energia salvestamine;

63)  „piirkondlik koordineerimiskeskus“ – käesoleva määruse artikli 35 alusel loodud piirkondlik koordineerimiskeskus;

64)  „energia hulgimüügiturg“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011(27) artikli 2 punktis 6 määratletud energia hulgimüügiturg;

65)  „pakkumisvöönd“ –  suurim geograafiline ala, mille ulatuses turuosalised saavad energiaga kaubelda ilma võimsust jaotamata;

66)  „võimsuse jaotamine“ – vööndiülese võimsuse eraldamine;

67)  „kontrollpiirkond“ – ühendatud võrgu terviklik osa, mida juhib üks kindel võrguettevõtja ning mis hõlmab seotud tegelikke koormusi ja/või olemasolevaid tootmisüksusi;

68)  „koordineeritud netoülekandevõimsus“ – võimsuse arvutamise meetod, mille järgi eelnevalt hinnatakse ja määratletakse külgnevate pakkumisvööndite vaheline maksimaalne energiaga kauplemise kogus;

69)  „kriitiline võrguelement“ – võimsuse arvutamisel arvesse võetav võrguelement pakkumisvööndi sees või pakkumisvööndite vahel, mis piirab kaubeldava energia kogust;

70)  „vööndiülene võimsus“ ühendatud võrgu võime tegeleda pakkumisvööndite vahelise energia edastamisega;

71)  „energiatootmisüksus“ – tootmisüksusesse kuuluv elektri tootja.

II peatükk

Elektrituru üldnormid

Artikkel 3

Elektriturgude toimimise põhimõtted

1.  Liikmesriigid, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, turukorraldajad ja volitatud ettevõtjad tagavad, et elektrituru toimimise aluseks on järgmised põhimõtted:

a)  hindu kujundatakse pakkumise ja nõudluse alusel;

b)  turureeglid soodustavad hindade vaba kujunemist ja hoiavad ära tegevust, mis takistab hindade kujundamist pakkumise ja nõudluse alusel ▌;

c)  turureeglid soodustavad paindlikuma tootmise arendamist, säästvat, vähese CO2‑heitega tootmist ja paindlikumat pakkumist;

d)  tarbijatel peab olema võimalik saada kasu turuvõimalustest ja konkurentsivõimelisematest jaemüügiturgudest ning neil peab olema õigus tegutseda turuosalisena energiaturul ja energiasüsteemi ümberkujundamises;

e)  lõpptarbijate ja väikeettevõtjate osalemist turul tuleb soodustada sellega, et elektriturul ühispakkumiste tegemiseks võimaldatakse mitme elektrienergia tootmisüksuse toodangu või mitme tarbimisüksuse koormuse koondamist ning tagatakse ühine käitamine elektrisüsteemis, kooskõlas liidu konkurentsiõigusega;

f)  turureeglid soodustavad elektrisüsteemi ja seega majanduse CO2‑heite vähendamist, sealhulgas võimaldades lõimida taastuvatest energiaallikatest pärit elektrit ja luues energiatõhususe stiimuleid;

g)  turureeglid pakuvad sobivaid stiimuleid investeerimiseks tootmisse, eelkõige pikaajaliste investeeringute tegemiseks vähese CO2‑heitega ja säästvasse elektrisüsteemi, energia salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse turu vajaduste rahuldamiseks ning edendavad ausat konkurentsi ja tagavad nii varustuskindlus;

h)  pakkumispiirkondade või liikmesriikide vaheliste piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute takistused elektri- ja seotud teenuste turgudel tuleb järk-järgult kaotada;

i)  turureeglitega nähakse ette piirkondlik koostöö, kui see on tõhus;

j)   ohutu ja säästev tootmine, salvestamine ja tarbimiskaja toimuvad turul võrdsetel alustel ning liidu õiguses sätestatud nõuete kohaselt;

k)  oma toodetud elektri müümise eest vastutavad otse või kaudselt kõik tootjad;

l)  turureeglid soodustavad näidisprojektide väljaarendamist säästvateks, ohututeks ja vähese CO2‑heitega energiaallikateks, tehnoloogiateks või süsteemideks ja nende kasutamist ühiskonna hüvanguks;

m)  turureeglid võimaldavad tootmisvõimsuste, energia salvestamise ja tarbimiskaja tõhusat koormamist;

n)  turureeglid võimaldavad elektritootjatel ning energiasalvestus- ja elektrivarustusettevõtjatel turule siseneda ja sealt väljuda, lähtuvalt sellest, kui kasulikuks nad hindavad oma tehinguid majanduslikult ja rahaliselt;

o)  selleks et võimaldada turuosalistel olla turupõhiselt kaitstud hinnakõikumisega seotud riskide vastu ning et leevendada ebakindlust seoses investeeringute tasuvusega, on börsil võimalik läbipaistvalt kaubelda pikaajaliste riskimaandamise toodetega ning pikaajaliste elektrienergia tarnelepingute üle saab pidada läbirääkimisi börsiväliselt, järgides liidu konkurentsiõigust;

p)  turureeglid lihtsustavad toodetega kauplemist kogu liidus ja regulatiivsetes muudatustes võetakse arvesse nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele forvard- ja futuuriturgudele ja -toodetele avalduvat mõju;

q)  turuosalistel on õigus saada juurdepääs põhivõrgule ja jaotusvõrgule objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Artikkel 4

Õiglane üleminek

Komisjon toetab liikmesriike, kes kehtestavad riikliku strateegia söel ja muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise ja nende kaevandamise mahu järkjärguliseks vähendamiseks kõigi kättesaadavate vahenditega, et võimaldada struktuurimuutustest mõjutatud piirkondades õiglast üleminekut puhtale energiale. Komisjon aitab liikmesriikidel tulla toime puhtale energiale ülemineku sotsiaalse ja majandusliku mõjuga.

Komisjon teeb tihedat koostööd söetööstus- ja CO2‑mahukate piirkondade sidusrühmadega, soodustab olemasolevate rahaliste vahendite ja programmide kättesaadavust ja kasutamist ning ergutab vahetama häid tavasid, sealhulgas arutama tööstuse tegevuskavasid ja ümberõppe vajadusi.

Artikkel 5

Tasakaalustamiskohustus

1.  Kõik turuosalised ▌vastutavad ▌süsteemi tasakaalustatuse eest („tasakaalustamiskohustus“). Sel eesmärgil on turuosalised kas tasakaaluhaldurid või delegeerivad oma kohustused lepingu alusel oma valitud tasakaaluhaldurile. Kõik tasakaaluhaldurid vastutavad rahaliselt tasakaalustamatuse eest ning püüavad tasakaalu saavutada või aidata elektrisüsteemil tasakaalu saavutada.

2.  Liikmesriigid võivad teha erandeid tasakaalustamiskohustusest üksnes järgmistel juhtudel:

a)  uuendusliku tehnoloogia näidisprojektid, mille peab heaks kiitma reguleeriv asutus, tingimusel et nimetatud erandid on ajaliselt ja ulatuse poolest piiratud sellega, mis on näidisprojekti eesmärgi saavutamiseks vajalik;

b)  energiatootmisüksused, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ▌ja mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW;

c)  seadmed, mille puhul saadakse toetust, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 107, 108 ja 109 sätestatud liidu riigiabi õigusnormidele ja mis on tellitud enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid motiveerida tasakaalustamiskohustusest osaliselt või täielikult vabastatud turuosalisi võtma tasakaalu eest täielikku vastutust ▌.

3.  Kui liikmesriik teeb artikli 5 lõike 2 kohase erandi, tagab ta, et rahalist vastutust tasakaalustamatuse eest kannab mõni teine turuosaline.

4.  Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti b üksnes selliste tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ▌ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

Artikkel 6

Tasakaalustamisturg

1.  Tasakaalustamisturud, sealhulgas eelkvalifitseerimine, tuleb korraldada nii, et:

a)  tagatud on turuosaliste mittediskrimineerimine, võttes arvesse elektrisüsteemi erinevaid tehnilisi vajadusi ning tootmisallikate, energia salvestamise ja tarbimiskaja erinevaid tehnilisi võimalusi;

b)  tagatud on teenuste läbipaistev ja tehnoloogiliselt neutraalne määratlemine ning nende läbipaistev turupõhine hankimine;

c)   tagatud on kõikidele turuosalistele mittediskrimineeriv juurdepääs – kas individuaalne või koondjuurdepääs – muu hulgas erinevatest taastuvatest energiaallikatest saadud elektrienergiale, tarbimiskajale ja energia salvestamisele;

d)  arvestatakse vajadust võtta arvesse muutliku tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja suurenemist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

2.  Tasakaalustamisenergia hind ei tohi olla tasakaalustamisvõimsuse lepingus eelnevalt kindlaks määratud. Hankemenetlused peavad olema läbipaistvad vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(28) artikli 40 lõikele 4, ja samas tuleb kaitsta tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust.

3.  Tasakaalustamisturud peavad tagama talitluskindluse, võimaldades samal ajal piirkonnaülest võimsust maksimaalselt kasutada ja seda tõhusal ajavahemikeüleselt jaotada vastavalt artiklile 17.

4.  Tasakaalustamise standardtoodete ja tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia tasaarvestus tugineb hinnakujunduse marginaalile (piirkulupõhine), välja arvatud juhul, kui kõik reguleerivad asutused kiidavad heaks alternatiivse hinnakujunduse meetodi, mille aluseks on kõikide põhivõrguettevõtjate ühine ettepanek lähtuvalt analüüsist, mis näitab, et nimetatud alternatiivne hinnakujundusmeetod on tõhusam.

Turuosalistel peab olema lubatud teha pakkumisi võimalikult lähedal reaalajale ning tasakaalustamisenergia sulgemisaeg ei tohi olla varasem kui piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul▌.

Keskdispetšerjuhtimise mudelit kohaldavad põhivõrguettevõtjad võivad kehtestada täiendavad eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistele.

5.  Tasakaaluarveldusel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas.

6.  Tasakaalustamisenergia hinnapiirkond peab olema võrdne pakkumispiirkonnaga, välja arvatud keskdispetšerjuhtimise mudeli korral, kui tasakaalustamisenergia hinnapiirkond võib moodustada osa pakkumispiirkonnast.

7.  Reservvõimsust mõõdavad põhivõrguettevõtjad ning seda hõlbustatakse piirkondlikul tasandil.

8.  Tasakaalustamisvõimsuse hankimist teostavad põhivõrguettevõtjad ja seda võidakse hõlbustada piirkondlikul tasandil. Piiriülese võimsuse reserveerimist võib sel eesmärgil piirata. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine peab olema turupõhine ja korraldatud nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimisel puhul, vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(29) artikli 40 lõikele 4, sõltumata sellest, kas turuosalised osalevad individuaalselt või agregeerimise teel.

Tasakaalustamisvõimsuse hankimine põhineb esmaturul, välja arvatud juhul kui ja sel määral, mil reguleeriv asutus on teinud erandi, et lubada turupõhise hanke teiste vormide kasutamise põhjusel, et tasakaalustamisteenuste turul puudub konkurents. Erandid kohustusest hankida tasakaalustamisvõimsust esmaturgudelt vaadatakse läbi iga kolme aasta järel.

9.  Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus kiidab heaks erandi sellest põhimõttest, sest põhivõrguettevõtja tehtud hinnangu kohaselt tooks see kaasa suurema majandusliku tõhususe. Tasakaalustamisvõimsuse lepingut ei sõlmita varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev, välja arvatud juhul ja sel määral, mil reguleeriv asutus on heaks kiitnud lepingu varasema sõlmimise või pikema lepinguperioodi, et tagada varustuskindlus või suurendada majanduslikku tõhusust.

Erandi andmise korral koostatakse vähemalt 40 % tasakaalustamise standardtoodete puhul ja vähemalt 30 % kõikide tasakaalustamisvõimsuseks kasutatavate toodete puhul tasakaalustamisvõimsuse leping mitte varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood ei tohi olla pikem kui üks päev. Tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa leping koostatakse maksimaalselt üheks kuuks enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperioodi kestus on maksimaalselt üks kuu.

10.  Põhivõrguettevõtja taotlusel võib reguleeriv asutus pikendada lõikes 9 osutatud tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa lepinguperioodi kestust kuni kaheteistkümne kuuni, tingimusel et pikendamise otsus on ajaliselt piiratud ning et lõpptarbijatele kulude vähendamisest tulenev positiivne mõju ületab turule avalduva negatiivse mõju. Taotlus sisaldab järgmist:

a)  erandi kohaldamise ajavahemikku;

b)  tasakaalustamisvõimsuse mahtu, mille suhtes erandit kohaldatakse;

c)  analüüsi, mis käsitleb erandi mõju tasakaalustamisressurside kasutamisele ning

d)  põhjendust, mis näitab, et erand aitaks lõpptarbijate kulusid vähendada.

11.  Olenemata lõikest 10 ei tohi lepinguperioodid olla alates 1. jaanuarist 2026 pikemad kui kuus kuud.

12.  1. jaanuariks 2028 teatavad reguleerivad asutused komisjonile ja ACERile, kui suur osa koguvõimsusest on kaetud lepingutega, mille kestus ja hankeperiood on pikemad kui üks päev.

13.  Põhivõrguettevõtjad või volitatud ettevõtjad avaldavad võimalikult reaalajas ja mitte hiljem kui 30 minuti möödumisel kättetoimetamisest plaanimispiirkondade süsteemi aktuaalse tasakaalu, prognoositava tasakaalustamishinna ja tasakaalustamisenergia prognoositava hinna.

14.  Kui tasakaalustamise standardtoodetest talitluskindluse tagamiseks ei piisa või kui mõned tasakaalustavad ressursid ei saa tasakaalustamisturul tasakaalustamise standardtoodete kaudu osaleda, võivad põhivõrguettevõtjad soovitada teha ja reguleerivad asutused võivad kiita heaks erandid lõigetest 2 ja 4 konkreetsete tasakaalustamistoodete osas, mis aktiveeritaks lokaalselt, vahetamata neid teiste põhivõrguettevõtjatega.

Erandite ettepanekus tuleb kirjeldada esildatud meetmeid, mille eesmärk on minimeerida konkreetsete toodete kasutamist seoses majandusliku tasuvusega, tõendada, et eritooted ei põhjusta märkimisväärset ebatõhusust ega moonutusi tasakaalustamisturul kas plaanimispiirkonnas või väljaspool seda, ning vajaduse korral esitada eeskirjad ja teave selle kohta, kuidas tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia pakkumusi teisendada tasakaalustamise standardtoodete tasakaalustamisenergia pakkumusteks.

Artikkel 7

Järgmise päeva ja päevasisesed turud

1.  Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad korraldavad lõimitud järgmise päeva ja päevasiseste turgude juhtimist ühiselt vastavalt määrusele (EL) nr 2015/1222. Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad teevad koostööd liidu tasandil või kui see on asjakohasem, siis piirkondlikul tasandil, et maksimeerida elektriga kauplemise tõhusust ja tulemuslikkust liidu järgmise päeva ja päevasisestel turgudel. Kohustus teha koostööd ei mõjuta liidu konkurentsiõiguse kohaldamist. Elektriga kauplemise osas teostavad põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate üle regulatiivset järelevalvet reguleerivad asutused vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(30) artiklile 59 ja ACER vastavakt määruse (EL) nr 2019/…(31). artiklitele 4 ja 8.

2.  Järgmise päeva turud ja päevasisesed turud

a)  korraldatakse mittediskrimineerivalt;

b)  aitavad maksimeerida kõigi turuosaliste osalemist, et hallata tasakaalustamatust;

c)  aitavad maksimeerida kõigi turuosaliste osalemist piirkonnaüleses kaubanduses reaalajalähedaselt kõigis pakkumispiirkondades;

d)  näevad ette hinnad, mis kajastavad peamisi turupõhimõtteid, sealhulgas energia väärtust reaalajas, ja mida turuosalised saavad usaldada, kui nad lepivad kokku pikaajalistes riskimaandustoodetes;

e)  tagavad talitluskindluse, võimaldades samal ajal maksimeerida ülekandevõimsuse kasutamist;

f)  on läbipaistvad ja kaitsevad samas tundliku äriteabe konfidentsiaalsust ning tagavad, et kauplemine toimub anonüümselt;

g)  ei erista pakkumispiirkondade vahel ja nende üleselt toimuvat kauplemist ning

h)   on korraldatud nii, et kõigil turuosalistel oleks võimalik pääseda individuaalselt või agregeerimise teel turule.

Artikkel 8

Kauplemine järgmise päeva ja päevasisestel turgudel

1.  Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga reaalajalähedaselt ning vähemalt piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul▌.

2.  Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga ajavahemikel, mis on vähemalt sama lühikesed kui järgmise päeva ja päevasisese turu tasakaaluarveldusperiood.

3.  Määratud elektriturukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 500 kW või alla selle, et kaasata tõhusalt nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia, sealhulgas võimaldada tarbijatel vahetult osaleda.

4.  1. jaanuariks 2021 peab tasakaaluarveldusperiood olema kõigis plaanimispiirkondades 15 minutit, välja arvatud juhul, kui reguleerivad asutused on teinud erandi või andnud vabastuse. Erandeid võib teha ainult 31. detsembrini 2024.

Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi tasakaaluarveldusperiood olla pikem kui 30 minutit juhul, kui kõik sünkroonala reguleerivad asutused on andnud vabastuse.

Artikkel 9

Forvardturud

1.  Kooskõlas määrusega (EL) 2016/1719 annavad põhivõrguettevõtjad pikaajalisi ülekandeõigusi või nad on kehtestanud muud meetmed, et võimaldada turuosalistel, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrienergia tootmisseadmete omanikel maandada hinnariske pakkumispiirkonnaüleselt, välja arvatud siis, kui pädevate reguleerivate pädevate asutuste forvardturu hindamine pakkumispiirkonna piiridel näitab asjaomastes pakkumispiirkondades piisavaid riskimaandamise võimalusi.

2.  Pikaajalised ülekandeõigused antakse läbipaistvalt, turupõhiselt ja mittediskrimineerivalt ühtse jaotamiskeskkonna kaudu. ▌

3.  Võttes arvesse liidu konkurentsiõigust, on turukorraldajatel vaba voli arendada riskimaanduseks forvardtooteid, sealhulgas pikaajalisi riskimaanduseks mõeldud forvardtooteid, et anda turuosalistele, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrienergia tootmisseadmete omanikele võimalus maandada finantsriske, mis tulenevad hinnakõikumistest. Liikmesriigid ei tohi kehtestada nõuet, et riski maandamine peab toimuma kauplemisega ühe liikmesriigi või pakkumispiirkonna piires.

Artikkel 10

Tehnilised pakkumispiirid

1.  Elektrienergia hulgihinnal puudub ülem- ja alammäär. Seda sätet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergia ja tasakaalustamishinda, ilma et see mõjutaks tehnilisi hinnapiire, mida võib kohaldada tasakaalustamise ajavahemikus ning järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemikes, nagu on sätestatud lõikes 2.

2.  Määratud elektriturukorraldajad võivad kohaldada ▌ järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes kõrgeimate kliiringhindade suhtes ühtlustatud ülem- ja alammäärasid. Need piirmäärad peavad olema piisavalt kõrged, et mitte tarbetult piirata kauplemist, olema siseturu jaoks ühtlustatud ja võtma arvesse saamata jäänud energia maksimumhinda. Määratud elektriturukorraldajad rakendavad läbipaistvat mehhanismi, et tehnilisi pakkumispiire õigeaegselt automaatselt kohandada, juhul kui kehtestatud ülemmäärad eeldatavasti saavutatakse. Korrigeeritud kõrgemaid ülemmäärasid kohaldatakse senikaua, kuni selle mehhanismi raames on vaja ülemmäärasid veelgi suurendada.

3.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi hulgimüügi hindade muutmiseks meetmeid võtta. ▌

4.  Reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused teevad kindlaks oma territooriumil rakendatavad tegevuspõhimõtted ja meetmed, mis võivad kaudselt piirata hulgihindade kujundust, sealhulgas tasakaalustamisenergia aktiveerimisega seotud piiravad pakkumised, reservvõimsuse mehhanismid, põhivõrguettevõtja meetmed, müügitulemuste vaidlustamise meetmed või mis võivad kaasa aidata valitseva seisundi ärakasutamise ennetamisele ja ebatõhusalt kindlaks määratud pakkumispiirkondade tekke vältimisele.

5.  Kui reguleeriv asutus või määratud pädev asutus on kindlaks teinud tegevuspõhimõtte või meetme, mida võidakse kasutada hulgihindade hinnakujunduse piiramiseks, võtab ta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada, või kui see ei ole võimalik, siis leevendada selle tegevuspõhimõtte mõju pakkumiskäitumisele. Liikmesriigid esitavad komisjonile … [kuus kuud pärast käesoleva õigusakti jõustumist] aruande, milles antakse üksikasjalik ülevaade meetmetest, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta.

Artikkel 11

Saamata jäänud energia hind

1.  Kui see on vajalik varustuskindluse normi kehtestamiseks vastavalt artiklile 25, määravad reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] saamata jäänud energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna ▌. Hinnanguline hind ▌ tehakse üldsusele kättesaadavaks. Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused võivad pakkumispiirkonniti kindlaks määrata erineva hinnangulise hinna, kui nende territooriumil on rohkem kui üks pakkumispiirkonda. Juhul kui pakkumispiirkond koosneb rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumist, peavad asjaomased reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused selle pakkumispiirkonna puhul kindlaks määrama ühtse saamata jäänud energia hinna. Ühtse saamata jäänud energia hinna kindlaksmääramisel peavad reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused kasutama artikli 23 lõikes 6 osutatud metoodikat.

2.  Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused ajakohastavad oma hinnangulist saamata elektri hinda vähemalt iga viie aasta tagant või varem, kui kõnealused asutused täheldavad olulisi muutusi.

Artikkel 12

Tootmise ja tarbimiskaja jaotus

1.  Energiatootmisüksuste ja tarbimiskaja jaotus peab olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja, välja arvatud juhul, kui artikli 12 lõigetes 2–6 on sätestatud teisti, turupõhine ▌.

2.  Ilma et sellega piirataks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et elektritootmisseadmete jaotuse puhul seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui riigisisese elektrisüsteemi turvaline toimimine seda võimaldab ning tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, ja juhul, kui kõnealused energiatootmisüksused on:

a)  energiatootmisüksused, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ▌ja mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW; või

b)  innovatiivse tehnoloogia näidisprojektid, mille peab heaks kiitma reguleeriv asutus tingimusel, et esikohale seadmine on piiratud sellise ajaks ja sellise s ulatusega, mis on näidisprojekti eesmärgi saavutamiseks vajalik.

3.   Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada koormuse eelisjaotust lõike 2 punktis a osutatud energiatootmisüksustele, mis alustavad tegevust vähemalt kuus kuud pärast otsuse tegemist, või kohaldada madalamat võimsust, kui on sätestatud lõike 2 punktis a, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  liikmesriigis toimivad päevasisesed ja muud, hulgi- ja tasakaalustamisturud hästi ja on vastavalt käesolevale määrusele kõigile turuosalistele täielikult ligipääsetavad;

b)  koormuste ümberjaotamise eeskirjad ja ülekandevõime piiratuse juhtimine on kõigile turuosalistele läbipaistvad;

c)  liikmesriigi riiklik panus liidu siduva, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu üldeesmärgi saavutamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001(32) artikli 3 lõikele 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1999(33) artikli 4 punkti a alapunktile 2 on vähemalt võrdne määruse (EL) nr 2018/1999 II lisas sätestatud valemi kohase tulemusega ning liikmesriigi osakaal taastuvatest allikatest toodetud energias ei ole väiksem kui tema võrdlustasemed vastavalt määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktile 2, või alternatiivse võimalusena on liikmesriigi taastuvenergia osakaal summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest vähemalt 50 %;

d)  liikmesriik on teatanud komisjonile kavandatavast erandist, selgitades üksikasjalikult, kuidas punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning

e)  liikmesriik on avaldanud kavandatava erandi koos üksikasjaliku põhjendusega erandi tegemise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse tundliku äriteabe kaitsmist, kui see on vajalik.

Kõigi erandite puhul välditakse tagasiulatuvaid muudatusi tootmisseadmete jaoks, mis juba saavad kasu koormuse eelisjaotusest, olenemata liikmesriigi ja tootmisseadmete käitaja vahelisest vabatahtlikust kokkuleppest.

Ilma et sellega piirataks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid luua stiimuleid, et tootmisseadmed, mis võivad koormuse eelisjaotust kasutada, sellest vabatahtlikult loobuksid.

4.  Ilma et sellega piirataks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha koormuse eelisjaotuse elektri puhul, mis on toodetud tõhusaks koostootmiseks kasutatavate energiatootmisüksustega, mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW.

5.  Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ▌ ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW▌.

6.  Ilma et sellega piirataks enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] sõlmitud lepingute kohaldamist, jätkatakse nende energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ(34) artikli 16 lõike 2 kohast koormuse eelisjaotust, endiselt koormuse eelisjaotuse kohaldamist. Koormuse eelisjaotuse kohaldamine kõnealuste energiatootmisüksuste suhtes lõpetatakse alates kuupäevast, mil energiatootmisüksust muudetakse oluliselt, mis loetakse toimunuks juhul, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui suureneb energiatootmisüksuse tootmisvõimsus.

7.  Koormuse eelisjaotus ei tohi ohustada elektrisüsteemi kindlat toimimist, sellega ei tohi põhjendada piirkonnaülese võimsuse piiramist rohkem, kui on ette nähtud artikliga 16, ning see peab põhinema läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

Artikkel 13

Ümberjaotamine ▌

1.  Tootmise ▌ ümberjaotamine ja tarbimiskaja ümberjaotamine peab põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. See peab olema avatud kõikidele, sealhulgas teistes liikmesriikides asuvatele, tootmistehnoloogiatele, energia salvestamisele ja tarbimiskajale, v.a juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

2.  ▌Ümberjaotatud ressursid valitakse tootmisüksuste, energia salvestamisüksuste ja tarbimiskaja hulgast ▌ turupõhiseid mehhanisme kasutades ning see hüvitatakse rahaliselt. Ümberjaotamiseks kasutatavad tasakaalustamisenergia pakkumused ei määra kindlaks tasakaalustamisenergia hinda.

3.  Muud kui turupõhist tootmise, energia salvestamise ja tarbimiskaja ümberjaotamist võib kasutada vaid siis, kui:

a)   puuduvad turupõhised alternatiivid või

b)   kõik olemasolevad turupõhised ressursid on ammendunud või

c)   selles piirkonnas, kus asuvad teenuse osutamiseks sobivad tootmis-, salvestamis- või tarbimisüksused, on liiga vähe kättesaadavaid energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksusi, et tagada tõhus konkurents, või

d)  praegune elektrivõrgu olukord toob kaasa ülekandevõime piiratuse korrapärasel ja prognoositaval viisil, nii et turupõhine koormuste ümberjaotamine tooks kaasa korrapärase strateegilise pakkumise, mis suurendaks sisemise piiratuse taset ning asjaomane liikmesriik on vastu võtnud tegevuskava ülekandevõime piiratuse käsitlemiseks või tagab, et piirkonnaüleseks kaubanduseks kättesaadav minimaalne võimsus on kooskõlas artikli 16 lõikega 8.

4.  Asjaomased põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad asjaomasele pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande järgmise kohta:

a)  energiatootmis-, energia salvestamise ja tarbimiskaja üksuste turupõhiste ümberjaotusmehhanismide arengu ja tulemuslikkuse tase;

b)  põhjused, mahud megavatt-tundides ja tootmisallika liik, mille suhtes kohaldatakse ümberjaotamist;

c)  meetmed, mis on võetud, et vähendada tulevikus selliste tootmisseadmete tootmise vähendamise vajadust, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine, sealhulgas investeeringud võrgutaristu digitaliseerimisse ja paindlikkust suurendavatesse teenustesse.

Reguleeriv asutus esitab aruande ACERile ja avaldab esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud andmete kokkuvõtte vajaduse korral koos soovitustega parenduste tegemiseks.

5.  Võttes arvesse võrgu töökindluse ja ohutuse säilitamist reguleerivate asutuste kehtestatud läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, peavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad:

a)  tagama põhivõrgu ja jaotusvõrgu suutlikkuse edastada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise käigus toodetud elektrit võimalikult väikeste ▌ ümberjaotamisega, mis ei tohi takistada võrgu planeerimisel arvesse võtmast väikesemahulist ▌ ümberjaotamist, kui põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja suudavad läbipaistvalt näidata, et see on majanduslikult tõhusam ega ületa 5 % elektrist, mis toodetakse aastas taastuvaid energiaallikaid kasutavates rajatistes, mis on vahetult ühendatud nende vastavasse võrku, kui liikmesriik, milles taastuvaid energiaallikaid või tõhusat koostootmist kasutavate energiatootmisüksustega toodetud elekter moodustab rohkem kui 50 % aastasest summaarsest elektri lõpptarbimisest, ei sätesta teisiti;

b)  võtma asjakohaseid võrgu- ja turupõhiseid operatiivseid meetmeid, et minimeerida taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmisega toodetud elektri ▌ tootmise vähendamist.

c)  tagama, et nende võrgud on piisavalt paindlikud, et nad saaksid neid hallata.

6.  Kui kasutatakse muud kui turupõhist vähendavat ümberjaotamist ▌, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)   taastuvaid energiaallikaid kasutavate energiatootmisüksuste vähendavat ümberjaotamist kohaldatakse▌ ainult siis, kui puuduvad muud alternatiivid või kui muude lahendustega kaasneksid märkimisväärselt ebaproportsionaalsed kulud või suur oht võrgu talitluskindlusele;

b)   tõhusa koostootmisprotsessi abil toodetud elektri suhtes kohaldatakse vähendavat ümberjaotamist ▌ainult siis, kui puuduvad muud alternatiivid kui taastuvaid energiaallikaid kasutavate energiatootmisüksuste vähendav ümberjaotamine või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või suur oht võrgu talitluskindlusele;

c)  enda tarbeks toodetud elektri suhtes, mis on toodetud taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadmetega või tõhusa koostootmisega ja mida ei edastata põhi- ega jaotusvõrku, ei kohaldata vähendavat ümberjaotamist, kui ühegi muu lahendusega ei ole võrgu talitluskindluse probleeme võimalik kõrvaldada;

d)  punktide a, b ja c kohast vähendavat ümberjaotamist ▌ tuleb nõuetekohaselt ja läbipaistvalt põhjendada. See põhjendus esitatakse lõike 3 kohases aruandes.

7.  Kui kasutatakse muud kui turupõhist ▌ ümberjaotamist, peab ▌ ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist ▌ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksuse ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on aktsepteerinud ühendamislepingut, millega ei ole tagatud energia kindel tarnimine. Rahaline hüvitis peab olema võrdne järgmistest elementidest suuremaga või mõlema kombinatsioonidest suuremaga, kui ühe elemendi kohaldamine tooks kaasa põhjendamatult madala või põhjendamatult kõrge hüvitise:

a)  ▌ümberjaotamisega seotud sellised täiendavad tegevuskulud nagu täiendavad kütusekulud tootmise suurendamise puhul või reservsoojuse tagamine, kui tõhusaks koostootmiseks kasutatavate energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse vähendavat ümberjaotamist;

b)  ▌netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksusega toodetud, kui poleks esitatud ▌ ümberjaotamise taotlust; kui energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksuste puhul loetakse netotulu osaks rahaline toetus, mis oleks saadud ilma ümberjaotamise nõudeta.

III peatükk

Võrgujuurdepääs ja ülekandevõime piiratuse juhtimine

1. jagu

Võimsuse jaotamine

Artikkel 14

Pakkumispiirkondade läbivaatamine

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et lahendada ülekandevõime piiratus. Pakkumispiirkondade piirid peavad põhinema ülekandevõrgu pikaajalisel struktuursel ülekandevõime piiratusel▌. Pakkumispiirkonnad ei või sisaldada sellist struktuurset ülekandevõime piiratust, välja arvatud juhul, kui sellel puudub mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele või kui selle mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele leevendatakse ajutise erandi korras parandusmeetmete kasutamise kaudu ning kõnealune struktuurne ülekandevõime piiratus ei põhjusta piirkonnaülese kauplemisvõimsuse vähendamist kooskõlas artikli 16 nõuetega. Pakkumispiirkondade struktuur liidus peab olema selline, et sellega maksimeeritakse artikli 16 kohaselt majanduslikku tasuvust ja maksimeeritakse piirkonnaüleseid kauplemisvõimalusi, säilitades samal ajal varustuskindluse.

2.  Iga kolme aasta tagant esitab ENTSO‑E aruande struktuurilise ülekandevõime piiratuse ja muu olulise füüsilise ülekandevõime piiratuse kohta pakkumispiirkondades ja nende vahel, sealhulgas ülekandevõime piiratuse asukoha ja sageduse kohta vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas piirkonnaülese kaubanduse maht on jõudnud artikli 15 kohase lineaartrajektoorini või käesoleva määruse artikli 16 kohase miinimumvõimsuseni.

3.  Et tagada pakkumispiirkondade optimaalne struktuur, teostatakse pakkumispiirkondade läbivaatamine. Selle läbivaatamise käigus tehakse kindlaks kõik struktuursed ülekandevõime piiratused ja analüüsitakse pakkumispiirkondade erinevaid struktuure kooskõlastatult, kaasates kõigi asjaomaste liikmesriikide asjaomased sidusrühmad, järgides menetlust vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Kehtivaid pakkumispiirkondi hinnatakse nende suutlikkuse alusel luua usaldusväärne turukeskkond, sealhulgas paindlik tootmis- ja koormusvõimsus, mis on hädavajalik võrgu kitsaskohtade vältimiseks ning elektrienergia nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, tagades võrgutaristusse tehtavate investeeringute pikaajalise kindluse.

4.  Käesolevas artiklis ja artikli 15 kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid, põhivõrguettevõtjad ja reguleerivad asutused need liikmesriigid, põhivõrguettevõtjad ja reguleerivad asutused, kes osalevad pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamises, ja ühtlasi need, mis asuvad samas võimsusarvutusalas vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud vastu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 alusel.

5.  Hiljemalt … [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitavad kõik asjaomased põhivõrguettevõtjad reguleerivatele asutusele heakskiitmiseks ettepaneku metoodika ja eelduste kohta, mida pakkumispiirkondade läbivaatamise käigus kasutatakse, ning arutlusele tulevate alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad ettepaneku kohta vastu ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul ettepaneku esitamisest. Kui reguleerivad asutused ei suud selle aja jooksul võtta vastu ühehäälset otsust ettepaneku ja alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta, teeb ACER järgneva kolme kuu jooksul otsuse metoodika ja eelduste kohta▌ ning arutlusele tulevate pakkumispiirkondade alternatiivse struktuuri kohta. Metoodika põhineb struktuursetel ülekandevõime piiratustel, mida tõenäoliselt ei kõrvaldata järgmise kolme aasta jooksul, ja seejuures võetakse vajalikul määral arvesse taristu arendamise projektide märgatavat arengut, mille oodatav realiseerimisaeg on järgmise kolme aasta jooksul.

6.   Tuginedes lõike 4 kohaselt heaks kiidetud metoodikale ja eeldustele, esitavad pakkumispiirkondade läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad hiljemalt 12 kuud pärast metoodika heakskiitmist vastavalt lõikele 5 asjaomastele liikmesriikidele või nende määratud pädevatele asutustele ühise ettepaneku selle kohta, kas pakkumispiirkonna struktuuri tuleks muuta või see tuleks säilitada. Teised liikmesriigid, energiaühenduse osalisriigid või muud kolmandad riigid, kes jagavad sama sünkroonala mõne asjaomase liikmesriigiga, võivad esitada märkusi.

7.  Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud ja pädevate reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud aruandes või käesoleva artikli lõike 5 kohase pakkumispiirkondade läbivaatamise järel on üks või mitu põhivõrguettevõtjat tuvastanud oma juhtimispiirkonnas struktuurilise ülekandevõime piiratuse, otsustab struktuurilise ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koos oma põhivõrguettevõtjatega kuue kuu jooksul aruande saamisest, kas koostada riiklikud või rahvusvahelised tegevuskavad vastavalt artiklile 15 või vaadata läbi oma pakkumispiirkonna struktuur ja seda muuta. Otsusest teatatakse viivitamata komisjonile ja ACERile.

8.  Need liikmesriigid, kes on otsustanud muuta lõike 7 kohaselt pakkumispiirkonna struktuuri, peavad jõudma ühehäälsele otsusele kuue kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate esitamist. Teised liikmesriigid võivad esitada asjaomastele liikmesriikidele märkusi, kes peaksid neid oma otsuse tegemisel arvesse võtma. Seda otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile. Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda jõuda kuue kuu jooksul ühehäälsele otsusele, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Viimase abinõuna võtab komisjon pärast ACERiga konsulteerimist vastu otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri liikmesriikides ja nende vahel või säilitada see; komisjon teeb selle otsuse kuue kuu jooksul pärast sellise teatise saamist.

9.  Liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad enne käesoleva artikli kohase otsuse tegemist asjaomaste sidusrühmadega.

10.  Kõigis käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustes tuleb märkida muutuse rakendamise kuupäev. Selle rakendamiskuupäevaga tasakaalustatakse ajaline surve selliste praktiliste kaalutlustega nagu elektri forvardlepingutega kauplemine. Otsuses võib kindlaks määrata asjakohase üleminekukorra ▌.

11.  Kui määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suuniste kohaselt algatatakse täiendavaid pakkumispiirkonna struktuuri läbivaatamisi, tuleb kohaldada käesolevat artiklit.

Artikkel 15

Tegevuskavad

1.  Artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmise järel koostab struktuurilise ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koostöös oma reguleeriva asutusega tegevuskava. See tegevuskava sisaldab konkreetset ajakava meetmete võtmiseks, et vähendada tuvastatud struktuurset ülekandevõime piiratust nelja aasta jooksul alates artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmisest.

2.  Olenemata tegevuskava konkreetsetest edusammudest tagab liikmesriik, et ilma et see piiraks artikli 16 lõike 9 kohast erandi või artikli 16 lõike 3 kohast kõrvalekaldumist, suurendatakse piirkonnaülese kaubanduse võimsust igal aastal kuni artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsus on saavutatud. Nimetatud miinimumvõimsus tuleb saavutada hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Iga‑aastane suurendamine toimub lineaarse trajektoorina. Trajektoori lähtekoht on kas võimsus, mis on eraldatud piiril või on kriitilise võrguelemendi osa tegevuskava vastuvõtmisele eelneval aastal või tegevuskava vastuvõtmisele eelneva kolme viimase aasta keskmine võimsus, olenevalt sellest, kumb on suurem. Liikmesriik tagab, tegevuskava rakendamise ajal on artikli 16 lõike 8 kohaselt piirkonnaüleseks kaubanduseks kättesaadavaks tehtud võimsus vähemalt võrdne lineaarse trajektoori väärtustega, muu hulgas kasutades võimsusarvutusalas parandusmeetmeid.

3.  Lõikes 2 osutatud lineaarse trajektoorini jõudmiseks vajaliku või tegevuskavaga hõlmatud piiridel piirkonnaülese võimsuse kättesaadavaks tegemiseks vajalike parandusmeetmete kulud kannab tegevuskava rakendav liikmesriik või seda rakendavad liikmesriigid.

4.  Asjaomane põhivõrguettevõtja hindab tegevuskava rakendamise jooksul igal aastal ja pärast tegevuskava lõppemist kuue kuu jooksul, kas olemasolev piiriülene võimsus on viimase 12 kuu jooksul jõudnud lineaarse trajektoorini või kas alates 1. jaanuarist 2026  on jõutud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuseni. Nad esitavad oma hinnangu ACERile ja asjaomastele reguleerivatele asutustele. Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed.

5.  Need liikmesriigid, kelle osas lõikes 4 osutatud hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole järginud lineaarset kava, peavad kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud aruande saamisest võtma vastu ühehäälse otsuse selle kohta, kas muuta nendes liikmesriikides asuvat või nende vahelist pakkumispiirkondade struktuuri või see säilitada. Asjaomased liikmesriigid peaksid otsuse tegemisel arvesse võtma teiste liikmesriikide esitatud märkusi. Asjaomaste liikmesriikide otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile.

Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda sätestatud ajavahemiku jooksul ühehäälsele otsusele jõuda, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Kuue kuu jooksul teate saamisest võtab komisjon viimase abinõuna pärast konsulteerimist ACERi ja asjaomaste sidusrühmadega vastu otsuse, kas muuta asjaomaste liikmesriikide vahelist või asjaomastes liikmesriikides asuva pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see.

6.  Kuus kuud enne tegevuskava kehtivusaja lõppu otsustavad struktuurse ülekandevõime piiratust tuvastanud liikmesriigid, kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega muutes oma pakkumispiirkonda või kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega parandusmeetmete abil, mille kulud nad katavad.

7.  Kui artikli 14 lõike 7 kohaselt on tuvastatud struktuurse ülekandevõime piiratuse olemasolu, kuid kuue kuu jooksul ei ole töötatud välja tegevuskava, hindab asjaomane põhivõrguettevõtja 12 kuu jooksul pärast struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastamist, kas olemasolev piiriülene võimsus on saavutanud artikli 16 lõikes 8 nimetatud miinimumvõimsust viimase 12 kuu jooksul, ning annab sellest teada asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile.

Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed. Kui hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole jõudnud miinimumvõimsusenii, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud otsustamisprotsessi.

Artikkel 16

Võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise põhialused

1.  Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, mis annavad tõhusaid hinnasignaale asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele. Võrgu ülekandevõime piiratusega seotud küsimuste lahendamisel tuleb kasutada muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel. Kui põhivõrguettevõtja võtab operatiivseid meetmeid tagamaks, et tema ülekandesüsteem jääb tavaseisundisse, võtab ta arvesse nende meetmete mõju külgnevatele juhtimispiirkondadele ning koordineerib selliste meetmete võtmist teiste põhivõrguettevõtjatega, keda see mõjutab, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2015/1222.

2.  Tehingu piiramist kasutatakse ainult eriolukordades, kui põhivõrguettevõtja peab toimima kiiresti ning edasisaatmine ega vahetuskauba tegemine ei ole võimalik. Iga sellist menetlust kohaldatakse mittediskrimineerivalt. Turuosalistele, kellele on jaotatud võimsus, hüvitatakse kõik piirangud, kui tegemist ei ole vääramatu jõuga.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud võimsusarvutusi kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 8, nagu on sätestatud artikli 37 lõike 1 punktis a ja artikli 42 lõikele 1.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad piirkonnaülese võimsuse, järgides talitluskindluse piire, kasutades põhivõrguettevõtjatelt saadud andmeid, sealhulgas andmeid parandusmeetmete tehnilist kättesaadavuse kohta, mis ei hõlma koormuse jagamist. Kui piirkondlikud koordineerimiskeskused jõuavad järeldusele, et need võimsusarvutusalas või võimsusarvutusalade vahel olemasolevad parandusmeetmed ei ole piisavad, et saavutada artikli 15 lõikes 2 osutatud lineaartrajektoori või käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsust, järgides samas talitluskindluse piire, võivad nad viimase abinõuna kehtestada koordineeritud meetmed, millega piirkonnaülest võimsust vastavalt vähendada. Põhivõrguettevõtjad võivad kooskõlastatud meetmetest seoses koordineeritud võimsusarvutuse ja koordineeritud talitluskindluse analüüsiga kõrvale kalduda üksnes kooskõlas artikli 42 lõikega 2.

Kolme kuu möödumisel piirkondlike koordineerimiskeskuste töölehakkamisest vastavalt artikli 35 lõikele 2 ja seejärel iga kolme kuu tagant annavad piirkondlikud koordineerimiskeskused asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile aru võimsuse vähenemisest või teise lõigu kohastest kõrvalekalletest koordineeritud meetmetest ja hindab selliseid juhtumeid ning annab vajaduse korral soovitusi, kuidas selliseid kõrvalekaldeid tulevikus vältida. Kui ACER jõuab järeldusele, et käesoleva lõike kohase kõrvalekalde eeltingimused, mis jäid täitmata, on struktuurset laadi, esitab ta asjaomasele reguleerivale asutusele ja komisjonile arvamuse. Pädevad asutused võtavad vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(35) artiklile 59 või 62 vajalikke meetmeid põhivõrguettevõtjate või piirkondlike koordineerimiskeskuste suhtes, kui käesoleva lõike kohased kõrvalekalde eeltingimused ei ole täidetud.

Struktuursete kõrvalekalletega tegeletakse artikli 14 lõikes 7 osutatud tegevuskavas või olemasoleva tegevuskava ajakohastamisel.

4.  Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriülese võimsuse poolt mõjutatud ühenduste tase, ülekandevõrkude maksimaalse võimsuse tase või mõlemad, kusjuures järgitakse võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnorme. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja koormuste ümberjaotamist, sealhulgas piiriülest koormuste ümberjaotamist, et saavutada lõike 8 kohane miinimumvõimsus. Maksimaalsuse võimaldamiseks rakendatakse piiriüleste parandusmeetmete koordineeritud ja mittediskrimineerivat menetlust pärast koormuse ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika rakendamist.

5.  Võimsust jaotatakse ainult otsestel (võimsus) või kaudsetel (võimsus ja energia) enampakkumistel. Mõlemaid meetodeid võib kasutada koos samas võrkudevahelises ühenduses. Päevasisese kauplemise puhul tuleb kasutada pidevat kauplemist, mida võivad täiendada enampakkumised.

6.  Ülekandevõime piiratuse korral võidavad kõrgeima väärtusega võrgu läbilaskevõime kehtivad pakkumised, ükskõik kas need on teatava kindla ajavahemiku jooksul tehtud kaudsed või otsesed pakkumised, ning mis pakuvad (napi) ülekandevõimsuse kõrgeima väärtuse. Muude kui uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele tehakse määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 või määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või käesoleva määruse artikli 63 kohaselt erand, on võimsuse jaotamise meetodite hulgas lubatud baashinna kehtestamine keelatud.

7.  Võimsusega võib järelturul vabalt kaubelda, kui põhivõrguettevõtjat on eelnevalt piisavalt vara teavitatud. Kui põhivõrguettevõtja keeldub järelturul kauplemisest (tehingust), peab kõnealune põhivõrguettevõtja seda selgelt ja läbipaistvalt kõigile turuosalistele teatama ja selgitama ning teavitama sellest reguleerivat asutust.

8.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi piirata ▌ turuosalistele kättesaadavaks tehtava ühendusvõimsuse mahtu, et hallata ülekandevõime piiratust oma pakkumispiirkonnas või vahendina, et hallata ▌ võimsusvooge, mis tulenevad pakkumispiirkonna sisestest tehingutest. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 3 ja 9 sätestatud erandite kohaldamist ning artikli 15 lõike 2 kohaldamist, loetakse käesolev lõige järgituks, kui on saavutatud piirkonnaülese kaubanduse olemasoleva võimsuse järgmised miinimumtasemed:

a)  piiride puhul, kus kasutatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodit, on miinimumkünnis 70 % talitluskindluse piiridele vastavast ülekandevõimsusest, pärast seda kui maha on arvatud erandolukorrad, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistes;

b)  piiride puhul, kus kasutatakse voopõhist meetodit, on miinimumtase võimsuse arvutamise protsessis kindlaksmääratud marginaal, mida kasutatakse vööndiülesest kauplemisest tulenevate voogude puhul. Marginaal on 70 % sisemiste ja vööndiüleste kriitiliste võrguelementide talitluskindluse piiridele vastavast võimsusest, võttes arvesse erandolukordi, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistes.

Kokku 30 % võib kasutada iga kriitilise võrguelemendi talitluskindluse varuks ning ring- ja sisevoogude jaoks.

9.   Võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjate taotlusel võivad asjaomased reguleerivad asutused prognoositavatel põhjustel teha erandi lõikest 8, kui see on vajalik talitluskindluse tagamiseks▌. Sellist erandit, mis ei või olla seotud lõike 2 kohase juba jaotatud võimsuse piiramisega, ei või anda kauemaks kui üheks aastaks või kui kuni kaheks aastaks, juhul kui erandi ulatus igal aastal märkimisväärselt väheneb. Erandi ulatus piirdub rangelt vaid sellega, mis on vajalik talitluskindluse tagamiseks, ning sellega ei tohi diskrimineerida piirkonnasisest ja -ülest kauplemist.

Enne erandi tegemist konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus teiste reguleerivate asutustega, kes asuvad liikmesriikides, mis moodustavad osa mõjutatud võimsusarvutusalast. Kui reguleeriv asutus ei nõustu kavandatava erandiga, teeb ACER otsuse erandi tegemise kohta vastavalt määruse (EL) nr 2019/…(36) artikli 6 lõike 10 punktile a. Erandi tegemise põhjendus ja põhjused avaldatakse.

Kui tehakse erand, töötab asjaomane põhivõrguettevõtja välja ja avaldab metoodika ja projektid, mille abil leitakse erandiga hõlmatud probleemile pikaajaline lahendus. Erand muutub kehtetuks, kui saabub tähtaeg või kui leitakse lahendus, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

10.  Turuosalised teatavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele mõistliku aja jooksul enne asjakohast täitmisjärku, kas nad kavatsevad jaotatud võimsust kasutada. Kasutamata jääv võimsus tehakse turul uuesti kättesaadavaks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

11.  Tehniliste võimaluste piires tasakaalustavad põhivõrguettevõtjad piiratud ülekandevõimega võrkudes vastassuunas kulgevate võimsusvoogude võimsusnõuded, et ära kasutada liini maksimaalne võimsus. Võrgu talitluskindlust täiel määral silmas pidades ei keelduta kunagi ülekandevõime piiratust vähendavatest tehingutest.

12.  Võimetuse korral täita võimsuse jaotamisega seotud kohustusi kannavad finantstagajärgi põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldaja, kes on sellise olukorra eest vastutavad. Kui turuosalised ei suuda kasutada võimsust, mille kasutamiseks nad on võtnud kohustuse, või kui nad on otsese enampakkumise teel omandatud võimsuse puhul võimetud sellega järelturul kauplema või seda õigeaegselt tagastama, kaotavad turuosalised õiguse sellele võimsusele ning maksavad kulusid kajastava tasu. Kõik kulusid kajastavad tasud võimsuse kasutamata jätmise eest peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui põhivõrguettevõtja ei täida oma kohustust tagada püsikindel ülekandevõimsus, peab ta turuosalisele kompenseerima võimsusõiguste kaotuse. Sellest tulenevaid kahjusid sellisel juhul arvesse ei võeta. Peamised põhimõtted ja meetodid, mida kasutatakse kohustuste täitmise võimetusest tuleneva vastutuse kindlaksmääramiseks, sätestatakse eelnevalt finantstagajärgede suhtes ning asjaomane reguleeriv asutus peab need läbi vaatama.

13.  Parandusmeetmete kulude jaotamisel põhivõrguettevõtjate vahel analüüsivad reguleerivad asutused, kui suur osakaal on kahe pakkumispiirkonna vahelises ülekandevõime piiratuses pakkumispiirkondade sisestest tehingutest tulenevatel voogudel, ning jaotavad kulusid selliseid voogude tekitamise eest vastutavate pakkumispiirkondade põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt nimetatud osakaaluga, välja arvatud selliste voogude tekitatud kulud, mis tulenevad pakkumispiirkondade sisestest tehingutest, mis on allpool taset, mida võiks eeldada ilma ülekandevõime struktuurse piiratuseta.

Seda taset analüüsivad ja selle määravad ühiselt kõik võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjad iga pakkumispiirkonna piiri jaoks ja selle peavad heaks kiitma kõik võimsusarvutusala reguleerivad asutused.

Artikkel 17

Piirkonnaülese võimsuse jaotamine kõigi ajavahemike piires

1.  Põhivõrguettevõtjad arvutavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse vähemalt pärast järgmise päeva turu sulgemisaega ja piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul. Põhivõrguettevõtjad jaotavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse ja mis tahes varem jaotamata ülejääva piirkonnaülese võimsuse ja mis tahes piirkonnaülese võimsuse, mis füüsiliste ülekandeõiguste omanikud annavad vabaks varasemast jaotamisest, järgmise piirkonnaülese võimsuse jaotamise käigus.

2.  Põhivõrguettevõtjad teevad ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jaotamise kohta asjakohase struktuuri kõigi ajavahemike piires, sealhulgas järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustaval turul. Selle jaotusstruktuuri peavad läbi vaatama asjaomased reguleerivad asutused. Oma ettepaneku kavandamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse järgmist:

a)  turgude omadusi;

b)  elektrisüsteemi toimimistingimusi, nt kindlalt deklareeritud kavade tasakaalustamise mõju;

c)  erinevate piirkonnaülese võimsuse jaotamise mehhanismide tarbeks kehtestatud ajakavade ühtlustamise taset ja eri ajakavadele kehtestatud protsendimäärade ühtlustamise taset.

3.  Kui piirkonnaülene võimsus on kättesaadav pärast piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul, peavad põhivõrguettevõtjad kasutama seda piirkonnaülest võimsust tasakaalustamisenergia vahetamiseks või tasakaalustamatuse netokorvamise protsessi elluviimiseks.

4.  Kui piirkonnaülest võimsust eraldatakse tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks või reservide jagamiseks vastavalt artikli 6 lõikele 8, kasutavad põhivõrguettevõtjad võrgueeskirjades ja reguleerimissuunistes esitatud metoodikaid▌.

5.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi suurendada määruse (EL) 2015/1222 kohaselt arvutatud talitluskindluse varu tulenevalt tasakaalustamisvõimsuse hankimisest või reservide jagamisest.

2. jagu

Võrgutasud ja võimsusjaotustulu

Artikkel 18

Võrkudele juurdepääsu, võrkude kasutamise ja tugevdamise tasud

1.  Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sh võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema kuludel põhinevad ja läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning ei tohi olla kedagi diskrimineerivad. Need tasud ei hõlma mitteseotud kulusid, mis toetavad mitteseotud poliitikaeesmärkide saavutamist.

Ilma et see piiraks direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõigete 1 ja 6 ning kõnealuse direktiivi XI lisa kriteeriumide kohaldamist, peab võrgutasude väljatöötamiseks kasutatud meetod neutraalselt toetama süsteemi üldist pikaajalist tõhusust tarbijatele ja tootjatele antavate hinnasignaalide kaudu ja eelkõige tuleb seda kohaldada nii, et sellega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi positiivselt ega negatiivselt. Võrgutasudega ei tohi ei positiivselt ega negatiivselt diskrimineerida energiasalvestamist ega energia agregeerimist ega vähendada stiimulit elektrit omatarbeks toota ja ise tarbida ning osaleda tarbimiskajas. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

2.  Tariifide arvestamise metoodikad peavad kajastama põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjate püsikulusid ja andma asjakohaseid stiimuleid põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, soodustama turu lõimimist, varustuskindlust ning toetama tõhusaid investeeringuid ja seotud teadustööd, samuti soodustama innovatsiooni tarbijate huvides sellistes valdkondades nagu digiüleminek, teenuste paindlikkus ja energiaühendus.

3.  Vajaduse korral annab tootjatele või lõpptarbijatele või mõlemale kehtestatud tariifide tase asukohasignaale liidu tasandil ning võtab arvesse võrgukaod ja tekkinud ülekandevõime piiratuse ning taristuga seotud investeerimiskulud.

4.  Võrgutasude kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

a)  maksed ja laekumised, mis tulenevad põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitusmehhanismist,

b)  tegelikult tehtud ja laekunud maksed ning maksed tulevaste ajavahemike eest, mis on arvestatud möödunud ajavahemike põhjal.

5.  Käesoleva artikli alusel võrgutasude kehtestamine ei piira tasude kohaldamist, mis tulenevad artiklis 16 nimetatud ülekandevõime piiratuse juhtimisest.

6.  Piirkonnaülese elektrikaubanduse üksiktehingutelt ei võeta võrgutasu.

7.  Jaotustariifid peavad kajastama kulusid, võttes arvesse seda, et kasutajad ja sealhulgas aktiivsed tarbijad kasutavad võrku. Jaotustariifid võivad hõlmata võrguühenduse võimsuse elemente ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, kaaluvad reguleerivad asutused ülekande- ja jaotustariife või nende metoodikat kinnitades või heaks kiites vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(37) artiklile 59 ajapõhiste eri võrgutariifide kasutamist ning vajadusel võtta kasutusele ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad võrgu kasutamist läbipaistvalt, kulutõhusalt ja lõpptarbija jaoks prognoositavalt.

8.  Jaotusvõrgu tariifide arvestamise metoodika annab jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid ▌oma võrgu kõige kulutõhusamaks käitamiseks ja arendamiseks, muu hulgas teenuste hankimise abil. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused ▌ asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning võivad kehtestada tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe suurendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, paindlikkuse ning nutivõrkude ja -arvestite arendamise abil.

9.  ACER esitab hiljemalt … [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] turu killustumise ohu leevendamiseks parimate tavade aruande ülekande- ja jaotustariifide arvestamise metoodikate kohta, võttes seejuures arvesse riikide eripärasid. Parimate tavade aruandes käsitletakse vähemalt järgmist:

a)  tootjatele ja lõpptarbijatele kehtestatud tariifide suhe;

b)  tariifidega kaetavad kulud;

c)  ajapõhised eri võrgutariifid;

d)  asukohasignaalid;

e)  ülekande- ja jaotustariifide suhe;▌

f)  meetodid, millega tagatakse läbipaistvus tariifide kindlaksmääramisel ja nende struktuuri osas;

g)  võrgukasutajate rühmad, sh vajaduse korral nende omadused, tarbimise vormid ja tariife käsitlevad erandid;

h)  kahjud kõrge-, kesk- ja madalpingevõrkudes.

ACER ajakohastab oma aruannet vähemalt kord iga kahe aasta tagant.

10.   Reguleerivad asutused võtavad parimate tavade aruannet nõuetekohaselt arvesse, kui nad kinnitavad või kiidavad heaks ülekande- ja jaotustariife või nende metoodikat vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(38) artiklile 59.

Artikkel 19

Võimsusjaotustulu

1.  Eelnevalt täpsustatud ajakavaga seotud ülekandevõime piiratuse juhtimise kord võib luua tulu ainult selle ajakava käigus tekkiva ülekandevõime piiratuse puhul, välja arvatud uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele antakse käesoleva määruse artikli 63, määruse (EL) nr 714/2009 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 kohaselt erand. Kõnealuste tulude jaotamise korra vaatavad läbi reguleerivad asutused ja see ei tohi moonutada jaotamisprotsessi ühegi võimsust või elektrienergiat taotleva osalise huvides ega vähendada stiimulit ülekandevõime piiratuse vähendamiseks.

2.  Piirkonnaülese võimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse esmajärjekorras järgmistel eesmärkidel:

a)  jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse, kaasa arvatud püsikindluse kompenseerimise tagamiseks; või

b)  piirkonnaülese võimsuse säilitamiseks või suurendamiseks olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste kasutamise optimeerimise kaudu kooskõlastatud parandusmeetmetega, kui see on asjakohane; või võrkudevaheliste ühenduste ülekandevõime piiratuse vähendamiseks tehtavatest võrguinvesteeringutest tulenevate kulude katmiseks.

3.  Kui lõikes 2 sätestatud esmatähtsad eesmärgid on piisavalt täidetud, võib tulu kasutada sissetulekuna, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamise metoodika heakskiitmisel või võrgutariifide kehtestamisel või mõlemal juhul. Ülejäänud osa tuludest kirjendatakse sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale niikauaks, kuni seda saab lõikes 2 sätestatud eesmärkidel kasutada.

4.  Tulude kasutamine kooskõlas lõike 2 punktidega a ja b peab toimuma vastavalt metoodikale, mille on ette pannud põhivõrguettevõtjad, olles konsulteerinud reguleerivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmadega, ning pärast heakskiidu saamist ACERilt. Põhivõrguettevõtjad esitavad metoodika ettepaneku ACERile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja ACER teeb otsuse metoodika ettepaneku kohta kuue kuu jooksul alates selle saamisest.

ACER võib taotleda põhivõrguettevõtjatelt esimeses lõigus osutatud metoodika ajakohastamist. ACER kiidab muudetud või ajakohastatud metoodika heaks hiljemalt kuus kuud pärast selle esitamist.

Metoodikas tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõikes 2 ▌osutatud eesmärgil, ning see, mis tingimustel võib kõnealuseid tulusid hoida sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel ja kui kauaks või kõnealuseid tulusid kõnealusel real hoida.

5.   Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad reguleerivatele asutustele aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 1. märtsiks teavitavad reguleerivad asutused ACERit ja avaldavad aruande, milles esitatakse:

a)  12 kuu jooksul, kuni eelnenud aasta 31. detsembrini saadud tulu;

b)  kõnealuse tulu kasutamine lõike 2 kohaselt, sh konkreetsed projektid, mille jaoks tulu kasutati, ja raamatupidamisarvestuses eraldi reale pandud summa;

c)  summa, mida kasutati võrgutariifide arvutamisel, ja

d)  tõend, et selline kasutus vastab käesolevale määrusele ja lõike 3 ja 4 kohaselt välja töötatud metoodikale.

Kui võrgutariifide arvutamisel kasutatakse osa ülekandevõime piiratuse juhtimisest saadud tulust, tuleb aruandes näidata, kuidas põhivõrguettevõtjad täitsid lõike 2 kohaseid esmatähtsaid eesmärke, kui see on asjakohane.

IV peatükk

Ressursside piisavus

Artikkel 20

Ressursside piisavus elektrienergia siseturul

1.  Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamisele. Selleks et täiendada Euroopa ressursside piisavuse hindamist, võivad liikmesriigid lisaks teha riiklikke ressursside piisavuse hindamisi vastavalt artiklile 24.

2.  Artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamises või artiklis 24 osutatud riiklikus ressursside piisavuse hindamises tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, peab asjaomane liikmesriik tegema kindlaks regulatiivsed moonutused ja turutõrked, mis põhjustasid selle probleemi või aitasid kaasa selle tekkele.

3.  Liikmesriik, kellel on leitud ressursside piisavusega seotud probleeme, koostab ja avaldab rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed kindlakstehtud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, võtavad nad eelkõige arvesse artiklis 3 sätestatud põhimõtteid ja kaaluvad järgmist:

a)   kõrvaldada regulatiivsed moonutused;

b)   kõrvaldada hinnapiirangud vastavalt artiklile 10;

c)   võtta kasutusele nappusel põhinev hinnakujunduse funktsioon tasakaalustamisvõimsusega seotud kulude katmiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/2195 artikli 44 lõikes 3;

d)   suurendada võrkude omavahelist ühendamist ja sisemist võrkude võimsust, et saavutada vähemalt sellised omavahelise ühendamise eesmärgid, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 lõike 1 punktis d;

e)   võimaldada elektri omatarbeks tootmist, energia säilitamist, nõudluse poole meetmeid ja energiatõhusust, võttes meetmeid kõigi tuvastatud regulatiivsete moonutuste kõrvaldamiseks;

f)  tagada tasakaalustamis- ja abiteenuste kulutõhusa ja turupõhise hankimise;

g)  kõrvaldada reguleeritud hinnad, kui see on nõutav direktiivi (EL) 2019/…(39) artikli 5 kohaselt.

4.  Asjaomased liikmesriigid esitavad rakenduskava läbivaatamiseks komisjonile.

5.  Komisjon esitab nelja kuu jooksul alates rakenduskava saamisest arvamuse selle kohta, kas meetmetest piisab nende regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks, mis tehti kindlaks lõike 2 kohaselt, ja võib paluda vajaduse korral liikmesriigil rakenduskava muuta.

6.  Asjaomased liikmesriigid jälgivad rakenduskava kohaldamist ja avaldavad jälgimise tulemused iga-aastases aruandes ning esitavad selle aruande komisjonile.

7.  Komisjon esitab arvamuse selle kohta, kas rakenduskavasid on rakendatud piisavalt ja kas ressursside piisavuse probleem on lahendatud.

8.  Kui kindlakstehtud ressursside piisavuse probleem on lahendatud, jätkavad liikmesriigid rakenduskava järgimist.

Artikkel 21

Reservvõimsuse mehhanismi üldpõhimõtted

1.   Muude ressursside piisavusega seotud probleemide lahendamiseks võivad liikmesriigid viimase võimalusena, rakendades samal ajal artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107, 108 ja 109, võtta kasutusele reservvõimsuse mehhanismid.

2.  Enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.

3.  Liikmesriigid hindavad, kas ressursside piisavuse probleeme saab lahendada strateegilise reservi vormis reservvõimsuse mehhanismiga. Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid rakendada muud liiki reservvõimsuse mehhanismi.

4.  Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme kasutusele, kui nii Eurooma ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme.

5.  Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanismi kasutusele enne, kui artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava on saanud komisjonilt positiivse hinnangu, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 5.

6.  Kui liikmesriik kohaldab reservvõimsuse mehhanismi, vaatab ta mehhanismi läbi ja tagab, et selle alusel ei sõlmita ühtegi uut lepingut, kui ei Euroopa ressursside piisavuse hindamises ega ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme, või kui komisjon ei ole esitanud artikli 20 lõike 5 kohaselt artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava kohta arvamust.

7.  Reservvõimsuse mehhanisme kavandades lisavad liikmesriigid sätte, mis võimaldab reservvõimsuse mehhanismi tõhusat järkjärgulist lõpetamist, kui kolme järjestikuse aasta jooksul ei sõlmita artikli 6 alusel ühtegi uut lepingut.

8.  Komisjon annab reservvõimsuse mehhanismidele heakskiidu kõige kauem 10 aastaks. Nende kasutamine lõpetatakse järk‑järgult või nendele eraldatud võimsust vähendatakse artiklis 20 osutatud rakenduskava alusel. Liikmesriigid jätkavad rakenduskava kohaldamist pärast reservvõimsuse mehhanismi kehtestamist.

Artikkel 22

Reservvõimsuse mehhanismi ülesehituse põhimõtted

1.   Reservvõimsuse mehhanism:

a)  on ajutine;

b)  ei tekita tarbetuid turumoonutusi ega piira piirkonnaülest kaubandust;

c)  ei ole ulatuslikum, kui on vaja artiklis 20 osutatud piisavuse probleemi lahendamiseks;

d)  valib võimsuse pakkujad läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil;

e)  loob võimsuse pakkujatele stiimuleid, et need oleksid eeldatava süsteemistressi korral kättesaadavad;

f)  tagab, et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi kaudu;

g)  kehtestab enne valikuprotsessi alustamist võimsuse pakkujate osalemiseks tehnilised tingimused;

h)  on avatud kõigi ressursside osalemiseks, sealhulgas salvestamine ja nõudluse juhtimine, mis suudavad pakkuda nõutud tehnilist taset;

i)  kohaldab asjakohaseid karistusi võimsuse pakkujatele, kes ei ole süsteemistressi korral kättesaadavad.

2.  Strateegilise reservi ülesehitus peab vastama järgmistele nõuetele:

a)  kui reservvõimsuse mehhanism on kavandatud strateegilise reservina, jaotatakse strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse üksnes juhul, kui põhivõrguettevõtjad ammendavad tõenäoliselt oma pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud tasakaalustamisressursid;

b)  tasakaaluarveldusperioodidel, mil strateegilise reservi ressursse edastati, tehakse arveldused seoses turul esineva tasakaalustamatusega vähemalt saamata jäänud energia hinna alusel või artikli 10 lõikes 1 osutatud päevasisesest tehnilisest piirhinnast kõrgema hinna alusel, olenevalt sellest, kumb on kõrgem;

c)  edastamise järel suunatakse strateegilise reservi väljundvõimsus tasakaaluhalduritele tasakaaluarveldusmehhanismi kaudu;

d)  strateegilises reservis osalevaid ressursse ei hüvitata elektri hulgimüügiturul ega tasakaalustamisturul;

e)  strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse hoitakse vähemalt lepinguperioodi vältel väljaspool turgu.

Esimese lõigu punktis a osutatud nõue ei mõjuta ressursside aktiveerimist enne nende tegelikku edastamist, et järgida ressursside käivitumispiiranguid ja käitamisnõudeid. Aktiveerimise ajal ei suunata strateegilise reservi väljundvõimsust tasakaalurühmadele hulgimüügiturgude kaudu ning see ei tohi muuta nende tasakaalustamatust.

3.  Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peavad reservvõimsuse mehhanismid, mis ei ole strateegilised reservid:

a)  olema kavandatud tagama, et kättesaadavuse eest makstav hind võrdsustuks automaatselt nulliga, kui pakutud võimsuse tase vastab eeldatavalt nõudlusele;

b)  tasustama osalevaid ressursse üksnes nende kättesaadavuse alusel ja tagama, et tasustamine ei mõjuta võimsuse pakkuja otsuseid selle kohta, kas toota või mitte;

c)  tagama, et võimsuskohustusi saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda.

4.  Reservvõimsuse mehhanismid peavad sisaldama järgmisi süsinikdioksiidiheite piirnormidele seatud nõudeid:

a)  hiljemalt alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], ei saa sellise tootmisvõimsuse, mille tööstuslikku tootmist alustati selle kuupäeval või hiljem ja mille heitkogus on suurem kui 550 g fossiilkütustest pärit CO2/kWh elektri kohta, suhtes võtta kohustusi maksete tegemiseks reservvõimsuse mehhanismi alusel ning see ei saa saada reservvõimsuse mehhanismi alusel makseid või nõudeid maksete tegemiseks tulevikus;

b)  hiljemalt alates 1. juulist 2025 ei tohi tootmisvõimsust, mille tööstuslikku tootmist alustati hiljemalt alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja mille heitkogus on suurem kui 550 g fossiilkütustest pärit CO2/kWh elektri kohta ja rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta, kohustusega hõlmata ning see ei saa reservvõimsuse mehhanismi alusel makseid ja selle suhtes ei saa võtta kohustust makse tegemiseks tulevikus;

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud heite piirnorm 550 g fossiilkütustest pärit CO2/kWh elektri kohta või rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta arvutatakse tootmisseadme projekti kohase tõhususe näitaja alusel, mis tähendab nimivõimsusele vastavat netotõhusust kooskõlas asjaomaste Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni tingimustega.

ACER avaldab hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]esimeses lõigus osutatud väärtuste arvutamisega seotud tehnilisi suuniseid sisaldava arvamuse hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

5.  Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kohandavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid 4. peatükile, ilma et see piiraks hiljemalt 31. detsembril 2019 võetud kohustusi või sõlmitud lepinguid.

Artikkel 23

Euroopa ressursside piisavuse hinnang

1.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks liidus, liikmesriikides ja igas üksikus pakkumispiirkonnas, kui see on asjakohane. Euroopa ressursside piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne aasta jooksul.

2.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E.

3.  ENTSO-E esitab hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsuse(40) artikli 1 alusel loodud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja ACERile Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostamise metoodika kavandi, lähtudes lõikes 5 esitatud põhimõtetest.

4.  Põhivõrguettevõtjad esitavad ENTSO-E-le andmed, mida tal on vaja ▌ Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tegemiseks.

ENTSO-E koostab Euroopa ressursside piisavuse hinnangu igal aastal. Tootjad ja teised turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele andmed eeldatava tootmisressursside kasutamise kohta, võttes arvesse primaarressursside kättesaadavust ja prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohaseid stsenaariumeid.

5.  Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb läbipaistval metoodikal, mis tagab, et hinnang:

a)  tehakse kõikide pakkumispiirkondade tasandil ja see katab vähemalt kõiki liikmesriike;

b)  põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohastel kesksetel võrdlusstsenaariumidel, sh majanduslikul hinnangul, mis hõlmab tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise, ajutise kasutuselt kõrvaldamise ja uute ehitamise ning energiatõhususe ja elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete tõenäosust ning äärmuslike ilmastikunähtuste tundlikke elemente, hüdroloogilisi tingimusi, hulgimüügi hindu ja CO2 hinna arenguid;

c)  sisaldab eraldi stsenaariume, mis kajastavad ressursside piisavuse probleemide esinemise erinevat tõenäosust, mille lahendamiseks eri liiki reservvõimsuse mehhanismid on kavandatud;

d)  võtab asjakohaselt arvesse kõigi ressursside panust, sh olemasolev ja tulevane võimalik tootmine, energia säilitamine, sektorite lõimimine, tarbimiskaja ning import ja eksport ning nende panus süsteemi paindlikku toimimisse;

e)  ennetab artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmete võimalikku mõju;

f)  hõlmab variante, mis ei sisalda olemasolevaid või kavandatavaid reservvõimsuse mehhanisme, ja vajaduse korral neid sisaldavaid variante;

g)  põhineb asjakohasel juhul turumudeli voopõhisel lähenemisviisil;

h)  hõlmab tõenäosusepõhiseid arvutusi;

i)  kasutab ühtset modelleerimisvahendit;

j)  sisaldab vähemalt järgmisi artiklis 25 osutatud näitajaid:

–  tõenäoliselt andmata jääv energiakogus ja

–  eeldatav võimsusvajak;

k)  sisaldab ressursside piisavusega seotud probleemide võimalikke allikaid, eriti seda, kas selleks on võrgu- või ressursipiirang või mõlemad;

l)   võtab arvesse võrgu tegelikku arengut;

m)  tagab, et nõuetekohaselt võetakse arvesse riiklikke tootmise omadusi, nõudluse paindlikkust ja energia salvestamist, primaarressursside kättesaadavust ja võrkudevahelise ühendatuse taset.

6.  ENTSO-E esitab hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ACERilee järgmiste elementide arvutamise metoodika kavandi:

a)  saamata jäänud energia hind;

b)  uue turule siseneja kulu seoses tootmise või tarbimiskajaga ning

c)  artiklis 25 osutatud varustuskindluse norm ▌.

Metoodika põhineb läbipaistvatel, objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel.

7.  Lõigete 3 ja 6 kohaste ettepanekute osas metoodika kavandi kohta, ettepanekute aluseks võetud stsenaariumite, tundlike elementide ja eelduste osas ning lõike 3 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemuste osas konsulteeritakse eelnevalt liikmesriikidega, elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga ja asjaomaste sidusrühmadega ning need peab ▌ heaks kiitma ACER vastavalt artiklis 27 sätestatud menetlusele.

Artikkel 24

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud

1.  Riiklik ressursside piisavuse hinnang peab olema piirkondliku ulatusega ja põhinema artikli 23 lõikes 3 osutatud metoodikal, eelkõige artikli 23 lõike 5 punktides b–m sätestatul.

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud peavad sisaldama artikli 23 lõike 5 punktis b osutatud keskseid võrdlusstsenaariume.

Peale selle võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes arvesse võtta täiendavaid tundlikke elemente lisaks nendele, millele on osutatud artikli 23 lõike 5 punktis b. Sellisel juhul võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes:

a)  esitada eeldusi, võttes arvesse riikliku elektrienergia nõudluse ja -pakkumise eripära;

b)  kasutada täiendavad vahendeid ja sidusaid hiljutisi hiljutisi andmeid lisaks nendele, mida kasutab ENTSO-E Euroopa ressursside piisavuse hindamisel.

Peale selle peab riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutama artikli 26 lõike 11 punktis a osutatud metoodikat, kui hinnatakse teises liikmesriigis asuva võimsuse pakkuja panust nende hõlmatavate pakkumispiirkondade varustuskindlusesse.

2.  Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud ja vajaduse korral Euroopa ressursside piisavuse hinnang ning lõike 3 kohane ACERi arvamus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.  Kui riiklikus ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse pakkumispiirkonnaga seotud piisavuse probleemi, mida Euroopa ressursside piisavuse hinnang ei kajasta, lisatakse riikliku ressursside piisavuse hinnangusse kahe ressursside piisavuse hinnangu vahel esineva lahknevuse põhjenduse, sealhulgas kasutatud tundlike elementide üksikasjad ja aluseks võetud eeldused. Liikmesriigid avaldavad kõnealuse hinnangu ja esitavad selle ACERile.

Kahe kuu jooksul aruande saamise kuupäevast esitab ACER arvamuse selle kohta, kas riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu vahelised lahknevused on põhjendatud.

Riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ võtab ACERi arvamust nõuetekohaselt arvesse ja muudab vajaduse korral oma hinnangut. Kui ta otsustab ACERi arvamust täielikult arvesse mitte võtta, avaldab riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ üksikasjalikku põhjendust sisaldava aruande.

Artikkel 25

Varustuskindluse norm

1.  Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi. Varustuskindluse normis on läbipaistval viisil märgitud liikmesriigi vajalik varustuskindluse tase. Piiriüleste pakkumispiirkondade puhul kehtestavad asjaomased asutused sellised varustuskindluse normid ühiselt.

2.  Reguleeriva asutuse ettepanekul määrab varustuskindluse normi kindlaks liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus. Varustuskindluse norm peab lähtuma artikli 23 lõikes 6 sätestatud metoodikast.

3.  Varustuskindluse normi arvutamise aluseks on vähemalt saamata jäänud energia hind ja uue turule siseneja kulu teatud ajavahemiku jooksul ning see esitatakse kui „eeldatavasti mittetarnitav energia“ ja „eeldatav võimsuse puudujääk“.

4.  Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.

Artikkel 26

Piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis

1.  Teises liikmesriigis asuvad võimsuse pakkujad saavad vahetult piiriüleselt osaleda muudes reservvõimsuse mehhanismides kui strateegilised reservid ning kui see on tehniliselt teostatav, siis ka strateegilistes reservides, vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

2.  Liikmesriigid peavad tagama, et välismaisel võimsusel, mis suudab pakkuda omamaisega võrdväärset tehnilist taset, on võimalus osaleda kodumaise võimsusega samas konkurentsil põhinevas protsessis. Kui … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga toimib reservvõimsuse mehhanism, võivad liikmesriigid võimaldada võrkudevaheliste ühenduste otsest osalemist välismaise võimsusena samas konkurentsil põhinevas protsessis maksimaalselt nelja aasta jooksul alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] või kahe aasta jooksul pärast lõikes 11 osutatud metoodika heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Liikmesriigid võivad nõuda, et välismaine võimsus asuks liikmesriigis, millel on vahetu võrguühendus selle liikmesriigiga, kes mehhanismi kohaldab.

3.  Liikmesriigid ei tohi piirata oma territooriumil asuval võimsusel osalemast teiste liikmesriikide reservvõimsuse mehhanismis.

4.  Piiriülene osalemine ▌reservvõimsuse mehhanismides ei tohi muuta ega muul viisil mõjutada piirkonnaüleseid kavasid ja liikmesriikidevahelisi füüsilisi vooge. Kõnealused kavad ja vood määratakse kindlaks üksnes artikli 16 kohase võimsuse jaotamise tulemusega.

5.  Võimsuse pakkujad saavad ▌osaleda rohkem kui ühes reservvõimsuse mehhanismis.

Kui võimuse pakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, osalevad nad kuni omavaheliste ühenduste eeldatava kättesaadavuseni ja süsteemistressi tõenäolise esinemiseni mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus, vastavalt lõike 11 punktis a osutatud metoodikale.

6.  Võimsuse pakkujad on kohustatud tegema kättesaamatusmakseid kui nende võimsus ei ole kättesaadav.

Kui võimsuse pakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, peavad nad olema kohustatud tegema mitu kättesaamatusmakset, kui nad ei suuda täita mitut kohustust.

7.  Põhivõrguettevõtjatele soovituse esitamise eesmärgil arvutavad artikli 35 kohaselt loodud piirkondlikud koordineerimiskeskused igal aastal välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse. Arvutuse tegemisel võetakse arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

Põhivõrguettevõtjad määravad igal aastal piirkondliku koordineerimiskeskuse soovituse põhjal kindlaks välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse.

8.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 7 osutatud sisenemisvõimsust jaotatakse tunnustatud võimsuse pakkujatele läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja turupõhiselt.

9.  Kui reservvõimsuse mehhanismid võimaldavad piiriülest osalemist kahes naaberliikmesriigis, läheb tulu, mis tuleb lõike 7 kohasest jaotamisest, ▌asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, kes jagavad selle omavahel vastavalt lõike 11 punktis b osutatud metoodikale või mõlema asjaomase reguleeriva asutuse poolt heaks kiidetud ühisele metoodikale. Kui naaberliikmesriik ei kohalda reservvõimsuse mehhanismi või kohaldab sellist reservvõimsuse mehhanismi, mis ei ole piiriüleseks osalemiseks avatud, kiidab tulust saadava osa heaks selle liikmesriigi pädev asutus, kus rakendatakse reservvõimsuse mehhanismi, pärast naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamuse taotlemist. Põhivõrguettevõtjad kasutavad sellist tulu artikli 19 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel.

10.  Selle ülekandesüsteemi eest vastutav põhivõrguettevõtja, kus välismaine võimsus asub, peab:

a)  kindlaks tegema, kas huvitatud võimsusepakkuja suudab tagada tehnilise taseme, mis on nõutav selle reservvõimsuse mehhanismi puhul, kus ta kavatseb osaleda, ja registreerima võimsuse pakkuja tunnustatud võimsusepakkujana sel eesmärgil loodud registris;

b)  tegema ▌kättesaadavuse kontrolle;

c)  edastama reservvõimsuse mehhanismi kohaldava liikmesriigi põhivõrguettevõtjale lõike 9 punktide a ja b kohaselt saadud teabe.

Asjaomane võimsuse pakkuja teavitab viivitamata põhivõrguettevõtjat välismaises reservvõimsuse mehhanismis osalemisest;

11.  ENTSO-E esitab hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ACERile:

a)  metoodika, mille alusel arvutatakse piiriülese osalemise maksimaalne sisenemisvõimsus, nagu on osutatud lõikes 7;

b)  tulu jagamise metoodika, nagu on osutatud lõikes 9;

c)  ühised eeskirjad kättesaadavuse kontrolli tegemiseks, nagu on osutatud lõike 10 punktis b;

d)  ühised eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, millal kättesaamatusmakse muutub sissenõutavaks;

e)  registri toimimise tingimused, nagu on osutatud lõike 10 punktis a;

f)  ühised eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismis osalemiseks sobiv võimsus, nagu on osutatud lõike 10 punktis a.

Ettepaneku suhtes konsulteeritakse eelnevalt artikli 27 kohase menetluse raames ametiga, kes peab selle heaks kiitma.

12.  Asjaomased reguleerivad asutused kontrollivad, kas võimsused on arvutatud kooskõlas lõike 11 punktis a osutatud metoodikaga.

13.  Reguleerivad asutused tagavad, et piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis on korraldatud tõhusalt ja mittediskrimineerivalt. Eelkõige näevad nad ette nõuetekohase halduskorra, et tagada kättesaamatusmaksete piiriülene maksmine.

14.  Lõike 8 kohast jaotatud võimsust saab tunnustatud võimsuse pakkujate vahel üle kanda. Tunnustatud võimsuse pakkujad teavitavad registrit kõikidest sellistest ülekandmisest, nagu on osutatud lõike 10 punktis a.

15.  ENTSO-E loob hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] lõike 10 punktis a osutatud registri ja käitab seda. Register on avatud kõigile tunnustatud võimsuse pakkujatele, mehhanismi rakendavatele süsteemidele ja nende põhivõrguettevõtjatele.

Artikkel 27

Heakskiitmise kord

1.  Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse ENTSO-E esitatud ettepaneku suhtes lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korda.

2.  Enne ettepaneku esitamist korraldab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik konsulteerimise, kuhu on kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad, ▌sealhulgas reguleerivad asutused ja muud liikmesriigi ametiasutused. ENTSO-E võtab konsulteerimise tulemusi oma ettepanekus nõuetekohaselt arvesse.

3.  Kolme kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud ettepaneku saamise kuupäevast kiidab ACER ettepaneku heaks või muudab seda. Viimasel juhul konsulteerib amet Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga enne muudetud ettepaneku heakskiitmist. ACER avaldab heakskiidetud ettepaneku oma veebisaidil hiljemalt kolm kuud pärast ettepaneku dokumentide saamise kuupäeva.

4.  ACER võib igal ajal taotleda heakskiidetud ettepanekusse muudatuste tegemist. Kuue kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ACERile kavandatavate muudatuste eelnõu. Kolme kuu jooksul alates kõnealuse eelnõu saamisest muudab ACER muudatusi või kiidab need heaks ning avaldab need muudatused oma veebisaidil.

V peatükk

Ülekandesüsteemi toimimine

Artikkel 28

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik

1.  Põhivõrguettevõtjad teevad liidu tasandil Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku vahendusel koostööd, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piirkonnaülest kaubandust ning tagada Euroopa elektri ülekandevõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline areng.

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik tegutseb liidu õigusest tulenevaid ülesandeid täites eesmärgiga luua hästi toimiv ja lõimitud elektrienergia siseturg ▌ning annab panuse ajavahemikku 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu, tagades samal ajal süsteemi turvalisuse. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid.

Artikkel 29

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku loomine

1.  Elektri põhivõrguettevõtjad esitavad komisjonile ja ACERile Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandid.

2.  Kahe kuu jooksul alates töökorra muudatuste kavandi, liikmete loetelu ja põhikirja,kättesaamise päevast esitab ACER pärast konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid, sealhulgas tarbijaid esindavate organisatsioonidega komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta.

3.  Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ACERi arvamust, kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist.

4.  Põhivõrguettevõtjad võtavad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist vastu muudetud põhikirja või töökorra ning avaldavad need.

5.  Lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

Artikkel 30

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ülesanded

1.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik:

a)  viimistleb võrgueeskirju artikli 59 lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkondades, et saavutada artiklis 28 sätestatud eesmärgid;

b)  võtab iga kahe aasta järel vastu kogu liitu hõlmava võrgu kümneaastase mittesiduva arengukava (kogu liitu hõlmava võrgu arengukava) ja avaldab selle;

c)  koostab ja võtab vastu ettepanekud Euroopa ressursside piisavuse hinnangu kohta vastavalt artiklile 23 ning ettepanekud reservvõimsuse mehhanismides piiriülese osalemise tehnilise kirjelduse kohta vastavalt artikli 26 lõikele 11;

d)  võtab vastu soovitused, mis käsitlevad liidu ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelise tehnilise koostöö koordineerimist;

e)  võtab vastu piirkondlike koordineerimiskeskuste vahelise koostöö ja koordineerimise raamistiku;

f)  võtab vastu ettepaneku, millega määratakse kindlaks ▌süsteemikäitamispiirkond kooskõlas artikli 36 sätetega;

g)  teeb koostööd jaotusvõrguettevõtjate ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusega;

h)  edendab ülekandevõrkude digiteerimist, sealhulgas nutivõrkude, tõhusa reaalajas andmekogumise ja nutiarvestite kasutuselevõtmist;

i)  võtab vastu ühised võrguhaldusvahendid, et tagada kooskõlastatud võrguhaldus nii tava- kui ka eriolukorras, sealhulgas ühise vahejuhtumite liigitusskaala ja teadusuuringute kavad ning rakendab kõnealuseid kavasid tõhusa teadusprogrammi kaudu. Nende vahenditega määratakse muu hulgas kindlaks:

i)  teave, sealhulgas üks päev ette, mitu korda päevas või reaalajas edastatav asjakohane teave, mis on kasulik tegevuse paremaks kooskõlastamiseks, ning teabe kogumise ja jagamise optimaalne sagedus;

ii)  tehnoloogiline platvorm teabevahetuseks reaalajas ja asjakohasel juhul tehnoloogilised platvormid muu punktis i osutatud teabe kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning selliste menetluste rakendamiseks, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjate tegevust rohkem kooskõlastada, eesmärgiga muuta selline kooskõlastatus kogu liitu hõlmavaks;

iii)  kuidas põhivõrguettevõtjad teevad tegevusalase teabe kättesaadavaks teistele põhivõrguettevõtjatele või isikule, kes on nõuetekohaselt volitatud aitama neil saavutada tegevuse kooskõlastatust, ja ACERile, ning

iv)  et põhivõrguettevõtjad määravad kontaktpunkti, kes vastutab teiste põhivõrguettevõtjate või punktis iii osutatud nõuetekohaselt volitatud isiku või ACERi teabetaotlustele vastamise eest;

j)  võtab vastu iga‑aastase tööprogrammi;

k)  aitab kaasa direktiivi 2019/…(41) artiklis 24 sätestatud koostalitlusvõime nõuete ning mittediskrimineeriva ja läbipaistva teabele juurdepääsu korra kehtestamisele;

l)  võtab vastu aastaaruande;

m)  teeb ja võtab vastu hooajalise piisavuse hinnangud vastavalt määruse (EL) 2019/…(42) artikli 9 lõikele 2;

n)  edendab koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega küberturvalisust ja andmekaitset;

o)   võtab oma ülesannete täitmisel arvesse tarbimiskaja arengut.

2.  ENTSO-E teatab ACERile piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise ja tulemuslikkusega seotud puudustest.

3.  ENTSO-E avaldab oma täiskogu, nõukogu ja komiteede koosolekute protokollid ja esitab üldsusele regulaarselt teavet oma otsuste vastuvõtmise ja tegevuse kohta.

4.  Lõike 1 punktis j osutatud iga‑aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava.

5.  ENTSO-E annab ACERile kogu teabe, mida ACER vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 32 lõikele 1. Et ENTSO-E saaks seda nõuet täita, annavad põhivõrguettevõtjad ENTSO-E-le nõutavat teavet.

6.  Komisjoni taotluse alusel esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik komisjonile oma seisukohad artiklis 61 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta.

Artikkel 31

Konsultatsioonid

1.  ENTSO-E viib artikli 30 lõikes 1 osutatud ülesannetest tulenevate ettepanekute koostamisel läbi ulatusliku konsultatsioonimenetluse, konsulteerides aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisi. Konsulteerimine toimub struktureeritult, nii et enne ettepaneku lõplikku vastuvõtmist oleks võimalik sidusrühmade märkusi arvesse võtta, ning avatud ja läbipaistval viisil kaasates artiklis 29 osutatud töökorra kohaselt kõikide asjakohaste sidusrühmadega, eelkõige kõiki selliseid sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisse on kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

2.  Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.  Enne artikli 30 lõikes 1 osutatud ettepanekute vastuvõtmist teeb ENTSO-E teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

Artikkel 32

Ameti teostatav järelevalve

1.  ACER jälgib ENTSO-E nende ülesannete täitmist, millele osutatakse artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3, ning annab tulemustest aru komisjonile.

ACER jälgib artikli 59 kohaselt välja töötatud võrgueeskirjade rakendamist ENTSO-E poolt. Kui ENTSO-E ei ole võrgueeskirju rakendanud, nõuab ACER ENTSO-E-lt põhjendatud selgitust, miks ta ei ole seda teinud. ACER teavitab selgitusest komisjoni ning esitab selle kohta oma arvamuse.

ACER jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 58 lõike 1 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude lõimimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile.

2.  ENTSO-E esitab ACERile arvamuse saamiseks kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavandi, iga‑aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe ja teised artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumendid.

Kui ACER leiab, et ENTSO-E esitatud iga‑aastase tööprogrammi kavand või kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset, esitab ACER komisjonile ja ENTSO-E-le põhjendatud arvamuse koos soovitustega kahe kuu jooksul kavandi esitamisest.

Artikkel 33

Kulud

Käesoleva määruse artiklites 28–32 ja 58–61 ning määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 11 nimetatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad põhivõrguettevõtjad ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.

Artikkel 34

Põhivõrguettevõtjate piirkondlik koostöö

1.  Põhivõrguettevõtjad teevad piirkondlikku koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku raames, et aidata kaasa artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik edendab põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd piirkondlikul tasandil, tagades piirkondliku tulemuslikkusega seotud koostalitluse, teabevahetuse ja järelevalve valdkondades, mis ei ole veel liidu tasandil ühtlustatud.

2.  Põhivõrguettevõtjad parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse kooskõlastatud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste kaudsete enampakkumiste ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse mehhanismide lõimimise konkreetsetele eelistele.

3.  Komisjon võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Liikmesriigil võib edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse geograafiline piirkond, mida piirkondlik koostööstruktuur hõlmab. Selleks konsulteerib komisjon reguleerivate asutuste, ACERi ja ENTSO-E-ga.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktid ei mõjuta artikli 36 kohaldamist.

Artikkel 35

Piirkondlike koordineerimiskeskuste loomine ja missioon

1.  Hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitavad kõik süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad asjaomastele reguleerivatele asutustele ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise kohta kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused vaatavad ettepaneku läbi ja kiidavad selle heaks.

Ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a)   liikmesriik, kus on piirkondlike koordineerimiskeskuste ja osalevate põhivõrguettevõtjate asukoht;

b)  ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimise tagamiseks vajalik organisatsiooniline, rahaline ja töökorraldus;

c)  piirkondlike koordineerimiskeskuste töölerakendamise kava;

d)  piirkondlike koordineerimiskeskuste põhikirjad ja töökorrad;

e)  koostöömenetluste kirjeldus kooskõlas artikliga 38;

f)  piirkondlike koordineerimiskeskuste vastutuse korra kirjeldus kooskõlas artikliga 47;

g)  kui kahte piirkondlikku koordineerimiskeskust hallatakse artikli 36 lõike 2 kohaselt rotatsiooni korras, siis piirkondlike koordineerimiskeskuste üheselt mõistetavate kohustuste ja nende ülesannete täitmise tagamiseks ette nähtud korra kirjeldus.

2.  Pärast seda, kui reguleerivad asutused on lõikes 1 osutatud ettepaneku heaks kiitnud, asendavad piirkondlikud koordineerimiskeskused määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt loodud piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid ning alustavad tööd hiljemalt 1. juulil 2022.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused luuakse õiguslikus vormis, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132(43) II lisas.

4.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad liidu õiguse kohaseid ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest.

5.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid, mis on antud neile kooskõlas artikliga 37. Põhivõrguettevõtjad vastutavad võimsusvoogude juhtimise eest ning turvalise, töökindla ja tõhusa elektrisüsteemi tagamise eest kooskõlas direktiivi (EL) 2019/…(44) artikli 40 lõike 1 punktiga d.

Artikkel 36

Piirkondlike koordineerimiskeskuste geograafiline ulatus

1.  ENTSO-E esitab hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ACERile ettepaneku, milles märgitakse, millised põhivõrguettevõtjad, pakkumispiirkonnad, pakkumispiirkondade piirid, võimsusarvutusalad ja katkestuste koordineerimisalad on hõlmatud iga süsteemikäitamispiirkonnaga. Ettepanekus võetakse arvesse võrguskeemi, sealhulgas elektrisüsteemide omavahelise ühendatuse ja sõltuvuse määr voogusid silmas pidades, ja piirkonna suurust, arvestades seda, et piirkond peab hõlmama vähemalt ühte koordineeritud võimsusarvutusala.

2.  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad osalevad asjaomases piirkonnas loodud piirkondlikku koordineerimiskeskuse töös. Erandjuhul, kui põhivõrguettevõtja juhtimispiirkond kuulub mitmesse erinevasse sünkroonalasse, võib põhivõrguettevõtja osaleda kahe piirkondlikku koordineerimiskeskuse töös. Süsteemikäitamispiirkondade lähedal asuvate pakkumispiirkondade piiride puhul määratakse lõikes 1 osutatud ettepanekus kindlaks, kuidas peab nende piiride puhul toimuma piirkondlike koordineerimiskeskuste vaheline koordineerimine. Mandri‑Euroopa sünkroonala puhul, kui kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevus võib süsteemikäitamispiirkonnas kattuda, teevad selle süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad otsuse, kas määrata selles piirkonnas üks piirkondlik koordineerimiskeskus või täidavad kaks piirkondlikku koordineerimiskeskust rotatsiooni korras osaliselt või täielikult kogu süsteemikäitamispiirkonna piirkondliku tähtsusega ülesandeid ja muid ülesandeid täidab üks määratud piirkondlik koordineerimiskeskus.

3.  Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud ettepaneku kättesaamist kiidab ACER süsteemikäitamispiirkondade kindlaksmääramist käsitleva ettepaneku heaks või teeb muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute puhul konsulteerib ACER enne muudatuste heakskiitmist ENTSO-E-ga. Vastuvõetud ettepanek avaldatakse ACERi veebisaidil.

4.  Asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad esitada ACERile ettepaneku lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud süsteemikäitamispiirkondade muutmiseks. Kohaldatakse lõikes 3 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded

1.  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab kogu selles süsteemikäitamispiirkonnas, kus ta on loodud, vähemalt kõiki järgmisi piirkondliku tähtsusega ülesandeid:

a)  koordineeritud võimsusarvutus vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele;

b)  koordineeritud talitluskindluse analüüs vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele;

c)  ühiste võrgumudelite loomine vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele ja menetlustele;

d)  põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamise toetamine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/2196(45) artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjas sätestatud menetlusele;

e)  piirkondlike, järgmise nädala turu kuni vähemalt järgmise päeva turu süsteemi piisavuse prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine vastavalt määruse(EL) 2019/…(46) artiklis 8 sätestatud metoodikatele ja määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele;

f)  piirkondlik katkestuste plaanimise koordineerimine vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele ja metoodikatele;

g)  piirkondlike koordineerimiskeskuste töötajate koolitamine ja sertifitseerimine;

h)  põhivõrguettevõtjate taotletud piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamine;

i)  käitamis- ja häiringujärgse analüüsimise ja aruandluse läbiviimine;

j)  reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine;

k)  tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine;

l)  põhivõrguettevõtjate taotlusel nende toetamine põhivõrguettevõtjate vaheliste arvelduste optimeerimisel;

m)  piirkondliku elektrikriisi stsenaariumide kindlaksmääramisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt määruse (EL) 2019/…(47) artikli 6 lõikele 1 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

n)  hooajalise piisavuse hindamisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt määruse (EL) 2019/…(48) artikli 9 lõikele 2 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

o)  ▌reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse väärtuse arvutamine artikli 26 lõike 7 kohase soovituse koostamise eesmärgil;

p)  ülesanded, mis on seotud põhivõrguettevõtjate abistamisega uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse kindlakstegemisel, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/…(49) artiklis 51.

Esimeses lõigus osutatud ülesanded on üksikasjalikumalt sätestatud I lisas.

2.  Komisjoni või liikmesriikide ettepanekul avaldab direktiivi (EL) 2019/…(50) artikli 68 kohaselt loodud komitee arvamuse piirkondlikele koordineerimiskeskustele uute nõustamisülesannete andmise kohta. Kui komitee avaldab uute nõustamisülesannete andmise kohta positiivse arvamuse, täidavad piirkondlikud koordineerimiskeskused neid ülesandeid ENTSO-E poolt välja töötatud ja ACERi poolt artiklis 27 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

3.  Põhivõrguettevõtjad annavad oma piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

4.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik piirkondlike koordineerimiskeskuste vastu võetud koordineeritud meetmete ja soovituste rakendamiseks.

5.  Käesolevas artiklis sätestatud ja vastavates võrgueeskirjades või suunistes veel käsitlemata ülesannete puhul töötab ENTSO-E välja ettepaneku kooskõlas artiklis 27 sätestatud menetlusega. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täidavad neid ülesandeid ACERi poolt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

Artikkel 38

Piirkondlikes koordineerimiskeskustes ja piirkondlike koordineerimiskeskuste vahel tehtav koostöö

▌Igapäevase koordineerimise haldamine piirkondlike koordineerimiskeskuste sees ja nende vahel põhineb piirkonna põhivõrguettevõtjate vahelistel koostöömenetlustel, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondlike koordineerimiskeskuste vahelist koordineerimist käsitleval korral. Koostöömenetlus põhineb järgmisel:

a)  ▌planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitlev töökord, mis on seotud artiklis 37 osutatud ülesannetega;

b)  menetlus piirkondlike koordineerimiskeskuste ettepanekuid käsitlevate analüüside jagamiseks ja nendega seoses tulemuslikuks ja kaasavaks konsulteerimiseks süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega, asjaomaste sidusrühmadega ja teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega nende põhitegevuse ja -ülesannete elluviimisel artikli 40 kohaselt ning teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega;

c)  menetlus koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 42.

Artikkel 39

Töökord

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja täidetavate ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitleva tõhusa, kaasava, läbipaistva ja konsensuse saavutamist soodustava töökorra, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ülesannete üksikasju ja nõudeid, nagu on sätestatud I lisas. Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja ka selle töökorra läbivaatamise menetluse.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused tagavad, et lõikes 1 osutatud töökord hõlmab asjaomaste osaliste teavitamist käsitlevaid norme.

Artikkel 40

Nõuandemenetlus

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse, mille alusel korraldatakse nende igapäevaste toimingute ja ülesannete elluviimisega seotud asjakohaseid ja regulaarseid konsultatsioone süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate, teiste piirkondlike koordineerimiskeskuste ja asjaomaste sidusrühmadega. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata konsultatsioonidesse reguleerivad asutused.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused konsulteerivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikidega ja oma piirkondlike foorumitega (kui piirkondlik foorum on olemas) poliitiliselt tähtsates küsimustes, mille hulka ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevane tegevus ja nende ülesannete täitmine. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad vajalikul määral arvesse liikmesriikide ja asjakohasel juhul oma piirkondlike foorumite antavaid soovitusi.

Artikkel 41

Läbipaistvus

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse sidusrühmade kaasamiseks ning korraldavad sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et arutada ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimisega seotud küsimusi, teha kindlaks puudujääke ja esitada parandusettepanekuid.

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad sidusrühmade ja üldsuse jaoks täiesti läbipaistvalt. Kõik asjakohased dokumendid avaldatakse vastava piirkondliku koordineerimiskeskuse veebisaidil.

Artikkel 42

Koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmine ja läbivaatamine

1.  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad töötavad välja menetluse piirkondlike koordineerimiskeskuste poolt kooskõlas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidega esitatud koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele adresseeritud koordineeritud meetmed seoses artikli 37 lõike 1 punktides a ja b ▌osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad koordineeritud meetmeid, välja arvatud juhul, kui koordineeritud meetmete rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab mitte rakendada koordineeritud meedet käesolevas lõikes sätestatud põhjustel, teatab ta üksikasjalikud põhjused läbipaistval viisil ja tarbetu viivituseta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele. Sellistel juhtudel hindab piirkondlik koordineerimiskeskus otsuse mõju teistele süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja võib teha vastavalt lõikes 1 sätestatud menetlusele ettepaneku teistsuguste koordineeritud meetmete kohta.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele soovitusi seoses artikli 37 lõike 1 punktides c–p loetletud ülesannetega või artikli 37 lõike 2 kohaselt määratud ülesannetega.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab lõikes 1 osutatud soovitusest kõrvale kalduda, esitab ta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna teistele põhivõrguettevõtjatele tarbetu viivituseta oma otsuse põhjenduse.

4.  Koordineeritud meetmete või soovituse läbivaatamine algatatakse süsteemikäitamispiirkonna ühe või mitme põhivõrguettevõtja taotlusel. Koordineeritud meetme või soovituse läbivaatamise järel kinnitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused selle esialgsel kujul või muudavad seda.

5.  Kui koordineeritud meedet vaadatakse lõike 4 kohaselt läbi, ei peatata läbivaatamistaotlus koordineeritud meetme kohaldamist, välja arvatud juhtudel, kui koordineeritud meetme rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga üksik põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

6.  Olles konsulteerinud direktiivi (EL) 2019/…(51) artikli 68 kohaselt loodud komiteega, võivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid ühe liikmesriigi või komisjoni ettepanekul ühiselt otsustada anda koordineeritud meetmete esitamise pädevus oma piirkondlikule koordineerimiskeskusele seoses ühe või mitme artikli 37 lõike 1 punktides c–p sätestatud ülesandega.

Artikkel 43

Piirkondlike koordineerimiskeskuste haldusnõukogu

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused asutavad koordineerimiskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

2.  Haldusnõukogu koosneb liikmetest, kes esindavad kõiki vastavates piirkondlikes koordineerimiskeskustes osalevaid põhivõrguettevõtjaid ▌.

3.  Haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

a)  piirkondlike koordineerimiskeskuste põhikirjade ja töökordade koostamine ja heakskiitmine;

b)  organisatsioonilise struktuuri kindlaksmääramine ja rakendamine;

c)  aastaeelarve koostamine ja heakskiitmine;

d)  koostöömenetluste väljatöötamine ja heakskiitmine kooskõlas artikliga 38.

4.  Haldusnõukogu pädevusse ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevase toimimisega ja ülesannete täitmisega seotud tegevus.

Artikkel 44

Organisatsiooniline struktuur

1.  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad kehtestavad piirkondlike koordineerimiskeskuste organisatsioonilise struktuuri, mis toetab nende ülesannete täitmise ohutust.

Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

a)  töötajate õigused, ülesanded ja vastutus;

b)  organisatsiooni eri osade ja protsesside vahelised alluvus- ja aruandlussuhted.

2.  Kui see on tingimata vajalik, võivad piirkondlikud koordineerimiskeskused luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse allpiirkondlike eripäradega, või piirkondlikke koordineerimiskeskusi, et tagada ülesannete tõhus ja usaldusväärne täitmine.

Artikkel 45

Vahendid ja töötajad

Piirkondlikele koordineerimiskeskustele tagatakse töötajad ning tehnilised, füüsilised ja rahalised vahendid, mis on vajalikud koordineerimiskeskuste käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nende ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks.

Artikkel 46

Järelevalve ja aruandlus

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

a)  koordineerimiskeskuste tegevuse tulemuslikkus;

b)  esitatud koordineeritud meetmed ja soovitused, millises ulatuses on põhivõrguettevõtjad koordineeritud meetmeid ja soovitusi rakendanud, ning saavutatud tulemused;

c)  iga nende vastutusalasse kuuluva ülesande tulemuslikkus ja tõhusus ning asjakohasel juhul ülesannete rotatsioon.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peavad oma kulude üle arvestust läbipaistval viisil ning teatavad neist ACERile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad ▌ENTSO-E-le, ametile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aastaaruande lõikes 1 sätestatud järelevalve tulemuste kohta ja teabe nende tegevuse kohta.

4.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus kindlaks tehtud puudustest ENTSO-E-le, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ACERile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele. Selle aruande põhjal võivad süsteemikäitamispiirkonna vastavad reguleerivad asutused pakkuda piirkondlikele koordineerimiskeskustele välja meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

5.  Ilma et see piiraks vajadust kaitsta julgeolekut ning tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust, avalikustavad piirkondlikud koordineerimiskeskused aruanded, millele on osutatud lõigetes 3 ja 4.

Artikkel 47

Vastutus

Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad lülitavad artikli 35 kohasesse piirkondlike koordineerimiskeskuste asutamist käsitlevasse ettepanekusse vajalikud meetmed piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesannete täitmisest tuleneva vastutuse katmiseks ▌. Vastutuse katmiseks kasutatava meetodi puhul võetakse arvesse piirkondlike koordineerimiskeskuste õiguslikku seisundit ja olemasolevat ärikindlustuse taset.

Artikkel 48

Kümneaastane võrgu arengukava

1.  Kogu liitu hõlmava võrgu arengukava, millele osutatakse artikli 30 lõike 1 punktis b, sisaldab integreeritud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.

Kogu liitu hõlmava võrgu arengukavas eelkõige:

a)  tuginetakse liikmesriikide investeerimiskavadele, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 34 lõikes 1 osutatud piirkondlikke investeerimiskavasid ning asjakohasel juhul võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 347/2013(52); sellele tehakse kulude‑tulude analüüs, kasutades nimetatud määruse artikli 11 kohaselt koostatud metoodikat;

b)  tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse direktiivi (EL) 2019/…(53) artiklites 44 ja 51 osutatud investorite pikaajalised kohustused, ning

c)  määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega.

Seoses esimese lõigu punktiga c võib kogu liitu hõlmava võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese suutlikkuse suurendamise tõketest, mis tulenevad erinevatest heakskiitmisega seotud menetlustest või tavadest.

2.  ACER esitab riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade kohta arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukavaga. Kui ACER tuvastab ebakõlasid riikliku kümneaastase võrgu arengukava ning mittesiduva kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat kogu liitu hõlmavat kümneaastast võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava töötatakse välja vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(54) artiklile 51, soovitab amet pädeval reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 51 lõikele 7 ja teavitada sellest komisjoni.

Artikkel 49

Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamismehhanism

1.  Põhivõrguettevõtjatele hüvitatakse kulud, mis tekivad piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisel nendele kuuluvate võrkude kaudu.

2.  Lõikes 1 nimetatud hüvitust maksavad need siseriiklike ülekandesüsteemide käitajad, kelle võrkudest piiriülesed võimsusvood pärinevad ja need võrguettevõtjad, kelle võrkudes kõnealused võimsusvood lõpevad.

3.  Kompenseerivad maksed tehakse korrapäraselt teatava möödunud ajavahemiku eest. Kompenseerivaid makseid korrigeeritakse vajaduse korral tagantjärele vastavalt tegelikele kuludele.

Esimene ajavahemik, mille eest kompenseerivaid makseid tuleb teha, määratakse kindlaks artiklis 61 nimetatud suunistes.

4.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse kompenseerivate maksete suurused.

5.  Ülekantavate piiriüleste võimsusvoogude suurus ning siseriiklikest ülekandesüsteemidest pärinevate või kõnealustes võrkudes lõppevate piiriüleste võimsusvoogude suurus määratakse kindlaks teatava ajavahemiku jooksul tegelikult mõõdetud füüsiliste võimsusvoogude põhjal.

6.  Piiriüleste võimsusvoogude ülekandekulud määratakse kindlaks ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude põhjal, kusjuures võetakse arvesse kaod, investeeringud uude taristusse ning asjakohane osa taristuga seotud olemasolevatest kuludest, niivõrd kui taristut kasutatakse piiriüleste võimsusvoogude edastamiseks, ning eriti võetakse arvesse vajadust tagada varustuskindlus. Kulude kindlaksmääramisel kasutatakse tunnustatud standardile vastavaid kuluarvestuse viise. Kasu, mis võrk saab piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisest, võetakse arvesse ja vähendatakse saadavat hüvitust.

7.  Kui kahe või enama liikmesriigi ülekandevõrgud moodustavad täielikult või osaliselt ühe juhtploki osa, loetakse üksnes põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismiga seoses juhtplokk tervikuna ühe asjaomase liikmesriigi ülekandevõrgu osaks, et juhtplokis kulgevaid võimsusvoogusid ei saaks lugeda artikli 2 lõike 2 punkti b alusel piiriülesteks voogudeks, mille puhul tuleb maksta hüvitust käesoleva artikli lõike 1 alusel. Asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused võivad otsustada, millise asjaomase liikmesriigi osaks juhtplokk tervikuna loetakse.

Artikkel 50

Teabe esitamine

1.  Põhivõrguettevõtjad võtavad kasutusele kooskõlastamis- ja teabevahetussüsteemid, mis tagavad võrkude turvalisuse ülekandevõime piiratuse juhtimisel.

2.  Põhivõrguettevõtjate ohutus-, talitlus- ja planeerimisnormid avalikustatakse. Avaldatav teave sisaldab üldist kava kogu edastamisvõimsuse ja võrgu läbilaskevõime piiri arvutamiseks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kavad esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

3.  Põhivõrguettevõtjad avaldavad iga päev kalkulatsiooni kasutusel oleva edastamisvõimsuse kohta, tuues esile kõik juba reserveeritud edastamisvõimsused. Kõnealust teavet antakse kindlaksmääratud vaheaegadega enne edastamispäeva ning selles esitatakse igal juhul eeloleva nädala ja kuu kalkulatsioon ning olemasoleva võimsuse edastatava osa eeldatav kogus.

4.  Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku tarbimise, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise, tasakaalustus- ja reservvõimsuse ning paindlikkuse kättesaadavuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

5.  Asjaomased turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele asjakohased andmed.

6.  Elektritootjad, kes omavad või käitavad tootmisvõimsusi, millest ühe tootmisvõimsuse installeeritud võimsus on vähemalt 250 MW, või kelle portfelli kuuluv tootmisvõimsus on vähemalt 400 MW, hoiavad reguleerivale asutusele, liikmesriigi konkurentsiasutusele ja komisjonile viie aasta jooksul kättesaadavana kõik elektrijaamaga seotud tunniandmed, mis on vajalikud selleks, et kontrollida kõiki operatiivseid edastusotsuseid ning energiabörsidel, võrkudevaheliste ühenduste enampakkumistel, reservturgudel ja börsivälistel enampakkumistel tehtud pakkumisi. Elektrijaama iga tunni kaupa säilitatav teave sisaldab vähemalt andmeid olemasoleva tootmisvõimsuse ja varutud reservvõimsuse kohta, sealhulgas teavet varutud reservvõimsuse jaotamise kohta elektrijaama tasandil, pakkumise tegemise ja tootmise ajal.

7.  Põhivõrguettevõtjad vahetavad korrapäraselt piisavalt täpsete elektrivõrke ja koormusvooge käsitlevate andmete pakette, et võimaldada igal põhivõrguettevõtjal arvutada koormusvoogusid oma piirkonnas. Samad andmepaketid tehakse kättesaadavaks ka reguleerivatele asutustele ning taotluse korral komisjonile ja liikmesriikidele. Reguleerivad asutused, liikmesriigid ja komisjon käsitlevad kõnealust andmepaketti konfidentsiaalsena ning tagavad selle konfidentsiaalse käsitlemise ka kõigi konsultantide puhul, kes teevad nende taotlusest lähtudes analüütilist tööd nimetatud andmete põhjal.

Artikkel 51

Põhivõrguettevõtjate sertifitseerimine

1.  Komisjon vaatab läbi iga teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimisotsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(55) artikli 52 lõikele 6. Kahe kuu jooksul sellise teatise saamise päevast esitab komisjon oma arvamuse asjaomasele reguleerivale asutusele seoses selle vastavusega direktiivi (EL) 2019/…+ artiklile 43 või kas artikli 52 lõikele 2 või artiklile 53 ning artiklile 43.

Komisjon võib esimeses lõigus viidatud arvamuse koostamisel taotleda ACERi arvamust reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel juhul pikendatakse esimeses lõigus nimetatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

2.  Komisjoni arvamuse saamisel võtab reguleeriv asutus kahe kuu jooksul vastu oma lõpliku otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust. Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos.

3.  Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused või komisjon põhivõrguettevõtjatelt või tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda mis tahes teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.

4.  Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

5.  Kui komisjon on saanud teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta vastavalt direktiivi (EL) 2019/…(56) artikli 43 lõikele 9, teeb ta sertifitseerimise kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.

VI peatükk

Jaotusvõrgu käitamine

Artikkel 52

Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksus

1.   Jaotusvõrguettevõtjad ▌teevad liidu tasandil koostööd ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjatel, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, on õigus saada üksuse registreeritud liikmeteks.

Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus.

2.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus täidab käesolevas määruses ette nähtud ülesandeid ja menetlusi kooskõlas artikliga 55. Olles liidu ühistes huvides töötav ekspertüksus, ei esinda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaid erihuvisid ega püüa mõjutada otsustusprotsessi teatavate eri huvide kaitsmiseks.

3.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse liikmete suhtes kehtib registreerimiskohustus ja nad peavad tasuma õiglase ja proportsionaalse liikmemaksu, mille arvutamisel võetakse arvesse asjaomase jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrku ühendatud tarbijate arvu.

Artikkel 53

ELi ▌jaotusvõrguettevõtjate üksuse loomine

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koosneb vähemalt üldkogust, juhatusest, strateegiliste nõunike rühmast, eksperdirühmadest ja peasekretärist.

2.  Hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitavad jaotusvõrguettevõtjad ▌ komisjonile ja ACERile kooskõlas artikliga 54 asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, sealhulgas käitumisjuhendi, registreeritud liikmete loetelu ja töökorra kavandi, sealhulgas ENTSP-E ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi, ning rahastamiseeskirja.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra kavandis tagatakse kõigi osalevate jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus.

3.  Kahe kuu jooksul alates põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kättesaamisest esitab ACER komisjonile oma arvamuse, olles eelnevalt konsulteerinud kõiki sidusrühmi, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega.

4.  Kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist esitab komisjon arvamuse põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kohta, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud ACERi arvamust.

5.  Jaotusvõrguettevõtjad loovad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, võtavad vastu selle põhikirja ja töökorra ning avaldavad need.

6.  Lõikes 2 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlusele.

7.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotusvõrguettevõtjad, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad üksnes kulud, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed.

Artikkel 54

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse peamised reeglid ja menetlused

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirjas, mis võetakse vastu artikli 53 kohaselt, tagatakse järgmised põhimõtted:

a)  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töös saavad osaleda üksnes registreeritud liikmed, võimalusega delegeerida oma ülesanded teistele liikmetele;

b)  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevust käsitlevad strateegilised otsused ja juhatusele esitatavad poliitilised suunised võtab vastu üldkogu;

c)  üldkogu otsused võetakse vastu järgmiste reeglite kohaselt:

i)  igal liikme häälte arv on proportsionaalne liikme tarbijate arvuga;

ii)  antakse 65 % üldkogu liikmetel olevatest häältest ning

iii)  otsus võetakse vastu vähemalt 55 % üldkogu liikmete häälteenamusega;

d)  üldkogu otsused lükatakse tagasi järgmiste reeglite kohaselt:

i)  igal liikme häälte arv on proportsionaalne liikme tarbijate arvuga;

ii)  antakse 35 % üldkogu liikmetel olevatest häältest ning

iii)  otsus lükatakse tagasi vähemalt 25 % üldkogu liikmete häältega;

e)  üldkogu valib maksimaalselt nelja‑aastaseks ametiajaks juhatuse;

f)  juhatus nimetab oma liikmete hulgast esimehe ja kolm aseesimeest;

g)  juhatus juhib artiklite 56 ja 57 kohast jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate koostööd;

h)  juhatuse otsused võetakse vastu absoluuthäälteenamusega;

i)  üldkogu nimetab juhatuse ettepaneku põhjal oma liikmete hulgast neljaks aastaks ametisse peasekretäri, keda võib ühe korra ametisse tagasi nimetada;

j)  üldkogu kutsub juhatuse ettepaneku põhjal ellu eksperdirühmad, kusjuures ühegi rühma suurus ei tohi ületada 30 liiget, kellest 1/3 võib pärineda väljastpoolt ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse liikmeskonda. Lisaks luuakse liikmesriikide ekspertide rühm, kuhu kuulub üks jaotusvõrguettevõtjate esindaja igast liikmesriigist.

2.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vastu võetud menetlustega tagatakse üksuse liikmete õiglane ja proportsionaalne kohtlemine ning menetlused kajastavad liikmeskonna geograafilist ja majanduslikku struktuuri. Eelkõige nähakse menetluseeskirjadega ette järgmine:

a)  juhatus koosneb juhatuse esimehest ja 27 liikmete esindajast, kellest

i)  üheksa on rohkem kui 1 miljoni võrgukasutajaga liikmete esindajad;

ii)  üheksa on rohkem kui 100 000 ja vähem kui 1 miljoni võrgukasutajaga liikmete esindajad ning

iii)  üheksa on vähem kui 100 000 võrgukasutajaga liikmete esindajad;

b)  jaotusvõrguettevõtjate ühenduste esindajad võivad osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejatena;

c)  juhatusse ei või kuuluda rohkem kui kolm samast liikmesriigist või kontsernist pärit liikmete esindajat;

d)  juhatuse aseesimehed tuleb nimetada iga punktis a osutatud kategooria liikmete esindajate hulgast;

e)  ühest liikmesriigist või samast kontsernist pärit liikmete esindajad ei või moodustada eksperdirühmas osalejate enamust;

f)  juhatus loob strateegilise nõuanderühma, kes esitab juhatusele ja eksperdirühmadele arvamusi ning koosneb Euroopa jaotusvõrguettevõtjate ühenduste esindajatest ja nende liikmesriikide esindajatest, mis ei ole juhatuses esindatud.

Artikkel 55

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded on järgmised:

a)  edendada jaotusvõrkude käitamist ja kavandamist koordineerides seda ülekandevõrkude käitamise ja kavandamisega;

b)  hõlbustada taastuvate energiaallikate, hajatootmise ja muude jaotusvõrguga lõimitud ressursside, näiteks energia salvestamise ühendamist;

c)  hõlbustada tarbimise paindlikkust ja tarbimiskaja ning jaotusvõrgu kasutajate juurdepääsu turgudele;

d)  panustada jaotussüsteemide digiteerimisse, sealhulgas nutivõrkude ja -arvestite kasutuselevõtmisesse;

e)  toetada koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega andmehalduse, küberturvalisuse ja andmekaitse arendamist;

f)  osaleda artikli 59 kohaselt selliste võrgueeskirjade väljatöötamises, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega.

2.  Lisaks täidab ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus järgmisi ülesandeid:

a)  koostöö tegemine ENTSO-E-ga selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalve puhul, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega;

b)  koostöö tegemine ENTSO-E-ga ning parimate tavade vastuvõtmine seoses ülekandesüsteemide ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamise ja kavandamisega, sealhulgas sellistes küsimustes nagu ettevõtjate vaheline andmevahetus ning hajaenergia ressursside koordineerimine;

c)  parimate tavade kindlakstegemine lõikes 1 nimetatud valdkondades ning jaotusvõrgu energiatõhususe edendamine;

d)  iga‑aastase tööprogrammi ja aastaaruande vastuvõtmine;

e)  tegutsemine kooskõlas konkurentsiõigusega ja neutraalsuse tagamine.

Artikkel 56

Konsulteerimine seoses võrgueeskirjade väljatöötamisega

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 59 kohaste uute võrgueeskirjade väljatöötamises osaledes aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 53 viidatud töökorra konsulteerimist käsitleva osa kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige selliseid sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse on kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, ▌tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

2.  Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus võtab arvesse konsulteerimise käigus esitatud seisukohti. Enne artiklis 59 osutatud võrgueeskirju käsitlevate ettepanekute vastuvõtmist teeb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

Artikkel 57

Koostöö põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate vahel

1.  Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad omavahel koostööd võrkude kavandamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine.

2.  Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad omavahel koostööd, et saavutada koordineeritud juurdepääs sellistele ressurssidele nagu hajatootmine, energia salvestamine või tarbimiskaja, mis võivad aidata kaasa nii ülekandesüsteemi kui ka jaotusvõrguettevõtjate eriomaste vajaduste rahuldamisele.

VII peatükk

Võrgueeskirjad ja suunised

Artikkel 58

Võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmine

1.  Komisjon võib artiklitest 59, 60 ja 61 tulenevate õiguste alusel vastu võtta rakendusakte või delegeeritud õigusakte. Kõnealused aktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena, mis põhinevad ENTSO-E väljatöötatud sõnastusettepanekutel või, kui see on ette nähtud artikli 59 lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ettepanekutel, mis on asjakohasel juhul välja töötatud koostöös ENTSO-E ja ACERiga artikli 59 kohases menetluses, või artikli 61 kohasel menetlusel põhinevate suunistena.

2.  Võrgueeskirjade ja suunistega:

a)  tagatakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase;

b)  neis võetakse arvesse piirkondlikku eripära, kui see on asjakohane;

c)  ei minda kaugemale punktis a sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust ning

d)  ei piirata liikmesriikide õigust kehtestada siseriiklikke võrgueeskirju, mis ei mõjuta piirkonnaülest kaubandust.

Artikkel 59

Võrgueeskirjade kehtestamine

1.  Komisjonil on õigus võtta ▌vastu rakendusakte, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, kehtestades võrgueeskirjad, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

a)  võrgu turvalisust ja töökindlust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas ülekande tehnilise reservvõimsuse eeskirjad võrgu ekspluatatsiooni turvalisuse eesmärgil ja koostalitlusvõime eeskirjad, rakendades käesoleva määruse artikleid 34–47 ja artiklit 57 ning direktiivi (EL) 2019/…(57) artiklit 40, mis hõlmavad süsteemi seisundeid, parandusmeetmeid ja talitluskindluse piire, pingejuhtimist ja reaktiivvõimsuse juhtimist, lühisvoolu juhtimist, elektrienergia voogude juhtimist, häiringute analüüsi ja käsitlemist, kaitseseadmeid ja -kavasid, andmevahetust, nõuete järgimist, koolitust, talitluse kavandamise ja julgeoleku analüüsi, piirkondlikku talitluskindluse koordineerimist, katkestuste koordineerimist, asjakohaste ressursside valmiduskavasid, piisavuse analüüse, tugiteenuseid, ajaplaneerimist ning talitluse plaanimise andmekeskkondi;

b)  võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirjad, rakendades direktiivi (EL) 2019/…(58) artiklit 6 ja käesoleva määruse artikleid 7–10, 13–17 ning 35, 36 ja 37, sealhulgas järgmise päeva, päevasisese ja forvardturu võimsuse jaotamise arvestamise metoodika ja menetlused, võrgumudelid, pakkumispiirkonna struktuur, koormuse ümberjaotamine ja vahetuskauba tegemine, kauplemisalgoritmid, ühtne järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanism, jaotatud piirkonnaülese võimsuse püsikindlus, võimsusjaotustulu jagamise metoodika, riski maandamine piirkonnaülese ülekande korral, määramise menetlused ning võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise kulude katmine;

c)  artiklite 5, 6 ja 17 rakendamiseks vajalikud kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega, sealhulgas võrguga seotud reservvõimsust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas ülesanded ja vastutus, tasakaalustamisenergia vahetamise platvormid, tehingute sulgemisajad, nõuded standard- ja eritoodetele, tasakaalustamisteenuste hankimine, piirkonnaülese võimsuse eraldamine tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks või reservide jagamiseks, tasakaalustamisenergia tasaarveldus, võrguettevõtjate vaheliste energiavahetuste tasaarveldus, tasakaaluarveldus ja tasakaalustamisvõimsuse tasaarveldus, koormuse-sageduse juhtimine, sageduse kvaliteeti määravad ja sihtnäitajad, sageduse hoidmise reservid, sageduse taastamise reservid, asendusreservid, reservide vahetamine ja jagamine, reservide piiriülene aktiveerimine, sünkroonaja reguleerimine ja teabe läbipaistvus;

d)  direktiivi (EL) 2019/…(59) artiklite 36, 40 ja 54 rakendamiseks vajalikud eeskirjad sagedusega mitteseotud tugiteenuste (sealhulgas statsionaarse seisundi pingejuhtimine, inerts, kiire reaktiivvoolusisestus, inerts võrgu stabiilsuseks, lühisvool, isekäivitusvõime ja saartalitlusvõime) mittediskrimineeriva ja läbipaistva osutamise kohta;

e)  käesoleva määruse artiklit 57 ning direktiivi (EL) 2019/…+ artiklite 17, 31, 32, 36, 40 ja 54 rakendamiseks vajalikud eeskirjad tarbimiskaja, sealhulgas agregeerimise, energia salvestamise ja tarbimise piiramise kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte võrgueeskirjade kehtestamiseks, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

a)  võrguühenduste eeskirjad, sealhulgas eeskirjad põhivõrguühendusega tarbimisüksuste ühendamise kohta, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste ja jaotussüsteemide ühendamise kohta, selliste tarbimisseadmete ühendamise kohta, mida kasutatakse tarbimiskaja osutamiseks, elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta, nõuded alalisvoolu kõrgepinge võrguühenduste kohta, nõuded alalisvooluühendusega energiapargimoodulite ja alalisvooluülekandesüsteemi vastasotsa muundurjaamade kohta ning võrguühenduse kasutuselevõtust teavitamise menetluste kohta;

b)  andmete vahetamise, arveldamise ja läbipaistvuse eeskirjad, sealhulgas eeskirjad eelkõige ülekandevõime asjakohase aja kohta, ülekandmisvõimsuste jaotamise ja kasutamise hinnangulised ja tegelikud väärtused, vahendite prognoositav ja tegelik nõudlus ning nende koondamine, sealhulgas rajatiste kättesaamatus, tootmisüksuste prognoositav ja tegelik loomine ning nende koondamine, sealhulgas võrkude kättesaamatus, võrkude kättesaadavus ja kasutamine, ülekandevõime piiratusega tegelemise meetmed ja turuandmete tasakaalustamine. Eeskirjad peaksid hõlmama teabe avaldamise viise, avaldamise ajastust, käitlemise eest vastutavaid üksusi;

c)  juurdepääsueeskirjad kolmandatele isikutele;

d)  tegevuskord ja taastamismenetlused hädaolukordades, sealhulgas süsteemi kaitsekavad, taastamiskavad, mõju turule, teabevahetus ja kommunikatsioon ning vahendid ja seadmed;

e)  sektoripõhised eeskirjad, mis käsitlevad piiriüleste võimsusvoogude küberturvalisuse aspekte, sealhulgas eeskirjad ühiste miinimumnõuete, kavandamise, järelevalve, aruandluse ja kriisiohje kohta.

3.  Pärast ACERi, ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.

Kui võrgueeskirja reguleerimisese on otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ja ei ole eeskätt seotud ülekandesüsteemiga, võib komisjon kohustada ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust koostöös ENTSO-E-ga kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ACERile võrgueeskirja ettepaneku.

4.  Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega (raamsuunised). Komisjoni taotlus võib hõlmata tingimusi seoses raamsuunises käsitletavate valdkondadega. Iga raamsuunis soodustab turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada.

5.  ACER konsulteerib ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.

6.  ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane taotlus kooskõlas artikliga 4.

7.  Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta paluda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks komisjonile uuesti.

8.  Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõigetes 4 või 7 määratud aja jooksul, viimistleb kõnealused raamsuunised komisjon.

9.  Komisjon palub ENTSO-E-l või, kui lõike 2 kohaselt on tehtud asjaomane otsus, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel koostöös Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga esitada ametile ettepanek võrgueeskirja kohta, milles järgitakse asjaomast raamsuunist, mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud komisjoni taotluse saamisest.

10.  ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSO-E-ga, kui lõikes 3 osutatud prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, kutsub kokku redaktsioonikomitee, kes osutab võrgustikule või üksusele abi võrgueeskirjade väljatöötamise käigus. Redaktsioonikomitee koosneb ACERi esindajatest, ENTSO-E esindajatest, ning asjakohasel juhul ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajatest ja määratud elektriturukorraldajate esindajatest kui see on asjakohane, ning piiratud arvu peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajatest. ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSO-E-ga, kui lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, töötab välja võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud lõikes 1 osutatud valdkondades, kui komisjon on esitanud taotluse vastavalt lõikele 9.

11.  ACER vaatab ettepandud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et vastu võetud võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, diskrimineerimise ärahoidmisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise päevast. Komisjonile esitatava ettepaneku puhul võtab ACER arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava versiooniga.

12.  Kui ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõikes 9 määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon esitada ACERile taotluse koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib ACER algatada täiendava konsulteerimise. ACER esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist.

13.  Komisjon võib omal algatusel, kui ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja töötanud või kui ACER ei ole lõikes 12 osutatud võrgueeskirja kavandit välja töötanud, või lõike 11 kohaselt esitatud ACERi ettepaneku alusel vastu võtta ühe või mitu võrgueeskirja lõikes 1 ja 2 loetletud valdkondades.

14.  Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENTSO-E ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul.

15.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 61 sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku võimalusi töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt ENTSO-E-le esitatud taotlusega. ENTSO-E esitab kõnealused suunised arvamuse saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.

Artikkel 60

Võrgueeskirjade muutmine

1.  Komisjonil on õigus muuta võrgueeskirju artikli 59 lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades ning vastavalt nimetatud artiklis sätestatud asjakohasele menetlusele. Võrgueeskirjade muutmise ettepanekuid võib teha ka ACER vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2.  Võrgueeskirjade muutmiseks võivad ACERile muudatusettepanekute kavandeid esitada isikud, kes on tõenäoliselt huvitatud artikli 59 alusel vastu võetud võrgueeskirjast, sealhulgas ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, võrgu kasutajad ja tarbijad. ACER võib muudatusettepanekute kavandeid esitada ka omal algatusel.

3.  ACER võib esitada komisjonile põhjendatuid muudatusettepanekuid, selgitades kuidas kõik ettepanekud on kooskõlas artikli 59 lõikes 3 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega. Kui ameti hinnangul on muudatusettepanek vastuvõetav või kui tegu on ACERi enda muudatusettepanekuga, siis konsulteerib ta kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2019/…(60) artiklile 14.

Artikkel 61

Suunised

1.  Komisjonil on õigus vastu võtta käesolevas artiklis loetletud valdkondi käsitlevaid siduvaid suuniseid.

2.  Komisjonil on õigus võtta vastu suuniseid nendes valdkondades, kus sellise õigusakti väljatöötamine võiks põhineda ka artikli 59 lõigete 1 ja 2 kohasel võrgueeskirjade menetlusel. Kõnealused suunised võetakse vastu kas delegeeritud õigusaktidena või rakendusaktidena sõltuvalt sellest, millised õigused on komisjonile käesoleva määrusega selleks ette nähtud.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate vahelist hüvitamiskorda käsitlevad suunised. Vastavalt artiklites 18 ja 49 sätestatud põhimõtetele täpsustatakse kõnealustes suunistes järgmisi asjaolusid:

a)  menetluse üksikasjad, millega määratakse kindlaks põhivõrguettevõtjad, kes peavad artikli 49 lõikega 2 ettenähtud korras maksma hüvitist piiriüleste võimsusvoogude eest, kaasa arvatud jaotuse eest nende siseriiklike ülekandesüsteemide käitajate, millest piiriülesed vood pärinevad, ja nende põhivõrguettevõtjate vahel, milles kõnesolevad vood lõpevad;

b)  artikli 49 lõike 3 teises lõigus ettenähtud korras rakendatava maksemenetluse üksikasjad, kaasa arvatud esimese ajavahemiku kindlaksmääramine, mille eest tuleb hüvitist maksta;

c)  üksikasjad seoses meetoditega, mille abil tehakse nii koguse kui võimsusvoo tüübi järgi kindlaks ülekantavad piiriülesed võimsusvood, mille eest tuleb maksta hüvitust artikli 49 alusel, ning nende võimsusvoogude suurus, mis on pärit üksikute liikmesriikide ülekandesüsteemidest või lõpevad üksikute liikmesriikide ülekandesüsteemides, artikli 49 lõikega 5 ettenähtud korras;

d)  üksikasjad seoses meetoditega, mille abil määratakse piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisest tulenevad kulud ja tulud artikli 49 lõikega 6 ettenähtud korras;

e)  üksikasjad seoses sellega, kuidas põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismi raames käsitleda võimsusvooge, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis asuvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ning

f)  alalisvooluvõrkude kaudu ühendatud siseriiklike süsteemide osalemise korraldus kooskõlas artikliga 49.

4.  Vajaduse korral on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte suuniste kehtestamiseks, millega tagatakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Suunistes võidakse täpsustada ka järgmised asjaolud:

a)  elektrienergiaga kauplemise eeskirjade üksikasjad, rakendades direktiivi (EL) 2019/…(61) artiklit 6 ja käesoleva määruse artikleid 5–10, 13–17, 35, 36 ja 37;

b)  investeerimisstiimulite üksikasjad võrkudevahelise ühenduse võimsuse jaoks, sealhulgas asukohasignaale käsitlevate eeskirjade üksikasjad, rakendades artiklit 19;

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse suunised põhivõrguettevõtjate tegevuse kooskõlastamiseks liidu tasandil. Suunised peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 59 osutatud võrgueeskirjadega ja rajanema neil ning käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 punktis i osutatud vastuvõetud spetsifikatsioonidel. Nimetatud suuniste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse erinevaid piirkondlikke ja riiklikke talitlusnõudeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.  Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ACERi, ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja kui see on asjakohane, muude sidusrühmadega.

Artikkel 62

Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumad meetmed

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigusi säilitada või võtta meetmeid, mis sisaldavad üksikasjalikumaid tingimusi kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses, artiklis 61 nimetatud suunistes või artiklis 59 osutatud võrgueeskirjades, kui kõnealused meetmed on kooskõlas liidu õigusega.

VIII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 63

Uued võrkudevahelised ühendused

1.  Alalisvooluvõrkude vaheliste uute ühenduste osas võib taotluse korral piiratud aja jooksul vabastada käesoleva määruse artikli 19 lõigete 2 ja 3 sätete ning direktiivi (EL) 2019/…(62) artiklite 6, 43 ning artikli 59 lõike 7 ja artikli 60 lõike 1 sätete kohaldamisest järgmistel tingimustel:

a)  investeering peab soodustama konkurentsi elektriga varustamise alal;

b)  kõnealuse investeeringuga seotud risk on nii suur, et ilma vabastuse saamiseta ei oleks võimalik investeerida;

c)  võrkudevahelise ühenduse omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes vähemalt oma õigusliku vormi poolest on erinev võrguettevõtjatest, kelle võrku kõnealune ühendus ehitatakse;

d)  tasud nõutakse sisse kõnealuse võrkudevahelise ühenduse kasutajatelt;

e)  alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/92/EÜ(63) artikli 19 kohasest turu osalisest avamisest ei ole üheltki tasukomponendilt sisse nõutud ühtegi osa ühenduse kapitali- ega tegevuskuludest, mis on tehtud võrkudevahelise ühendusega seotud ülekandesüsteemide või jaotusvõrkude kasutamiseks, ning

f)  vabastus ei tohi kahjustada konkurentsi, elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimist ega sellise reguleeritud võrgu tõhusat toimimist, millega võrkudevaheline ühendus on liidetud.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse erandjuhtudel ka vahelduvvooluvõrkude vaheliste ühenduste suhtes, kui kõnesolevad investeerimiskulud ja -riskid on eriti suured, võrreldes tavapäraste kulude ja riskidega, mis tekivad kahe naaberriigi ülekandesüsteemide ühendamisel vahelduvvooluvõrkude vahelise ühendusega.

3.  Lõiget 1 kohaldatakse ka olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste võimsuse märkimisväärse suurendamise suhtes.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud otsuse vabastuse andmiseks teevad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused üksikjuhtumipõhiselt. Vabastus võib kehtida uue võrkudevahelise ühenduse või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva võrkudevahelise ühenduse kogu võimsuse või selle osa suhtes.

Kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus vabastustaotluse kätte sai, võib ACER esitada kõnealustele reguleerivatele asutustele oma arvamuse. Reguleerivad asutused võivad võtta ACERi arvamuse oma otsuse aluseks.

Vabastuse andmist otsustades kaalub reguleeriv asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja võrkudevahelisele ühendusele diskrimineerimiseta juurdepääsu tingimusi. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võtab reguleeriv asutus eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust või olemasoleva võimsuse muutmist, projekti prognoositavat tähtaega ja siseriiklikke olusid.

Enne vabastuse andmist lepivad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused kokku võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjad ning mehhanismid. Ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirjadesse lisatakse kohustus pakkuda kasutamata võimsust turule ning rajatise kasutajatel võimaldatakse omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Lõike 1 punktides a, b ja f osutatud kriteeriumide hindamisel võetakse arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi.

Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused on jõudnud kuue kuu jooksul vabastuse andmise taotluse kättesaamisest kokkuleppele vabastuse andmise otsuse suhtes, teavitavad nad ACERit oma otsusest.

Vabastuse andmise otsus, sealhulgas kõik käesoleva lõike teises lõigus osutatud tingimused, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja need avaldatakse.

5.  ACER teeb lõikes 4 osutatud otsuse

a)  kui asjaomased reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus sai kätte vabastuse andmise taotluse, või

b)  asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel.

Enne otsuse tegemist konsulteerib ACER asjaomaste reguleerivate asutuste ja taotlejatega.

6.  Olenemata lõigetest 4 ja 5 võivad liikmesriigid sätestada, et reguleeriv asutus või, vastavalt olukorrale, ACER esitab oma arvamuse liikmesriigi asjakohasele asutusele, kes teeb vabastuse taotluse kohta ametliku otsuse. Arvamus avaldatakse koos otsusega.

7.  Reguleerivad asutused esitavad iga vabastustaotluse koopia teavitamise eesmärgil komisjonile ja ACERile kohe pärast selle kättesaamist. Asjaomased reguleerivad asutused või ACER (teavitavad asutused) teatavad otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Komisjonile võib teabe esitada koondkujul, mis võimaldab tal teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:

a)  üksikasjalikud põhjendused, mille alusel vabastus anti või selle andmisest keelduti, sealhulgas vabastuse vajalikkust õigustav finantsteave;

b)  analüüs mõju kohta, mida vabastuse andmine avaldab konkurentsile ja elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimisele;

c)  põhjendused seoses ajavahemikuga ja kõnealuse võrkudevahelise ühenduse koguvõimsuse osaga, mille osas vabastus antakse, ning

d)  asjaomaste reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemus.

8.  Komisjon võib 50 tööpäeva jooksul alates lõikes 7 nimetatud teatise saamise päevast otsustada taotleda teavitavatelt asutustelt vabastuse andmise otsuse muutmist või tühistamist. 50 tööpäeva pikkust ajavahemikku võib pikendada veel täiendavalt 50 tööpäeva võrra, kui komisjon taotleb lisateavet. Kõnealune lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Esialgset tähtaega võib ka pikendada, kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka teavitavad asutused.

Kui taotletud teavet ei esitata komisjoni taotluses ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja lõppu on seda aega komisjoni ja teavitavate asutuste nõusolekul pikendatud või kui teavitavad asutused on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et nad käsitlevad teatist lõplikuna.

Teavitavad asutused täidavad komisjoni otsust vabastust käsitleva otsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul kättesaamisest ja teavitavad vastavalt komisjoni.

Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Komisjoni heakskiit vabastuse andmise otsusele aegub kaks aastat pärast heakskiidu andmist, kui võrkudevahelise ühenduse ehitamist ei ole veel alustatud, ja viis aastat pärast selle vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole võrkudevahelist ühendust kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab teavitavate asutuste põhjendatud taotluse alusel, et mis tahes viivitus on tingitud olulistest takistustest, mille üle isikul, kellele vabastus anti, puudub kontroll.

9.  Kui asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused otsustavad vabastuse andmise otsust muuta, siis teatavad nad kõnealusest otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Lõikeid 1–8 kohaldatakse vabastuse andmise otsuse muutmise otsuse suhtes, arvestades olemasoleva vabastuse eripärasid.

10.  Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vabastuse taotluse menetlust uuesti, kui:

a)  osaliste õigustatud ootusi ja esialgse vabastusotsustega saavutatud majanduslikku tasakaalu arvesse võttes on olulisel määral muutunud asjaolud, millel otsus põhines;

b)  asjaomaste ettevõtjate tegevus on vastuolus nende kohustustega või

c)  otsus tehti poolte esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

11.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, milles täpsustatakse suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ning sätestatakse käesoleva artikli lõike 4 ja lõigete 7–10 kohaldamise kord.

Artikkel 64

Erandid

1.  Liikmesriigid võivad taotleda erandite tegemist artiklite 3 ja 6, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 1 ja 4, artiklite 9, 10 ja 11, artiklite 14–17, artiklite 19–27, artiklite 35–47 ja artikli 51 asjakohastest sätetest, juhul kui:

a)  liikmesriik suudab tõestada oluliste probleemide olemasolu nende väikeste isoleeritud süsteemide ja väikeste ühendatud süsteemide talitlusele;

b)  ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaseid äärepoolseimaid piirkondi ei ole võimalik ühendada liidu energiaturuga ilmsetel füüsilistel põhjustel.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhul peab erand olema ajaliselt piiratud ja sellele kohaldatakse tingimusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja lõimumist elektrisiseturuga.

Esimese lõigu punktis b osutatud juhul ei ole piirang ajaliselt piiratud.

Komisjon teavitab enne otsuse vastuvõtmist neist taotlustest liikmesriike, tagades seejuures tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Käesoleva artikli kohaselt tehtud erandi eesmärgiks on tagada, et erand ei takista üleminekut taastuvenergiale, paindlikkuse suurendamist, energia salvestamist, elektrimobiilsust ega tarbimiskaja.

Komisjon kajastab erandi tegemise otsuses, kui suurel määral peavad erandid võtma arvesse võrgueeskirjade ja suuniste kohaldamist.

2.  Artikleid 3, 5 ja 6, artikli 7 lõiget 1, artikli 7 lõike 2 punkte c ja g, artikleid 8–17, artikli 18 lõikeid 5 ja 6, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 1, 2 ning 4-8, artiklit 22 lõiget 1, artikli 22 lõike 2 punkte b ja c, artikli 22 lõike 2 viimast lõiku, artikleid 23-27, artikli 34 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 35–47, artikli 48 lõiget 2 ning artiklit 49 ja artiklit 51 ei kohaldata Küprose suhtes kuni selle riigi põhivõrk ühendatakse teiste liikmeriikide põhivõrkudega.

Kui Küprose põhivõrku ei ühendata muude liikmesriikide põhivõrkudega 1. jaanuariks 2026, hindab Küpros vajadust erandi järele nendest sätetest ja võib esitada komisjonile taotluse erandi tegemise jätkamiseks. Komisjon hindab, kas vastavate sätete kohaldamine võiks põhjustada olulisi probleeme Küprose elektrisüsteemi talitlusele või tooks nende kohaldamine Küprosel eeldatavalt kasu turu toimimisele. Selle hindamise alusel esitab komisjon põhjendatud otsuse erandi täieliku või osalise pikendamise kohta. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.  Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi (EL) 2019/…(64) artikli 66 alusel tehtu erandite kohaldamist.

4.  Seoses 2030. aastaks seatud elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgi saavutamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1999, võetakse nõuetekohaselt arvesse elektriühendust Malta ja Itaalia vahel.

Artikkel 65

Teabe andmine ja konfidentsiaalsus

1.  Liikmesriigid ja reguleerivad asutused annavad nõude korral komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva määruse sätete täitmise tagamiseks.

Komisjon peab määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.

2.  Kui asjaomane liikmesriik või reguleeriv asutus ei esita lõikes 1 osutatud teavet lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda kogu käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikku teavet vahetult asjaomaselt ettevõtjalt.

Ettevõtjale teabenõude saatmisega samal ajal edastab komisjon nõude koopia reguleerivatele asutustele selles liikmesriigis, mille territooriumil asub ettevõtja juhatus.

3.  Lõikes 1 osutatud teabenõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse, teabe esitamise tähtaja, nõude eesmärgi, samuti artikli 66 lõikes 2 ettenähtud karistused ebaõige, ebatäieliku või eksitava teabe esitamise eest.

4.  Nõutava teabe esitajateks on ettevõtjate omanikud või omanike esindajad ning juriidiliste isikute puhul neid seaduse või põhikirja alusel esindama volitatud füüsilised isikud. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma tarbijate nimel, tarbija jääb täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

5.  Kui ettevõtja ei esita nõutud teavet komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul või annab puudulikku teavet, nõuab komisjon teabe esitamist oma otsusega. Otsuses täpsustatakse, mis teavet nõutakse, ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada. Selles märgitakse artikli 66 lõikega 2 ettenähtud karistused. Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi reguleerivatele asutustele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja asukoht.

6.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artikkel 66

Karistused

1.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse, artikli 59 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirjade ning artikli 61 kohaselt vastuvõetud suuniste rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest

2.  Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet, vastates artikli 65 lõike 3 alusel esitatud nõudele, või ei esita teavet tähtaja jooksul, mis on ette nähtud artikli 65 lõike 5 esimese lõigu alusel vastuvõetud otsusega. Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete täitmata jätmisega seotud rikkumise raskust.

3.  Lõike 1 alusel sätestatud karistused ja lõike 2 alusel tehtud otsused ei ole kriminaalõigusliku iseloomuga.

Artikkel 67

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2019/…(65) artikli 68 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 68

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 34 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 59 lõikes 2, artikli 61 lõikes 2 ja artikli 63 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne selle tähtaja möödumist ning asjakohasel juhul enne järgmiste tähtaegade möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt kaheksaks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 34 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 59 lõikes 2, artikli 61 lõikes 2 ja artikli 63 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 34 lõike 3, artikli 49 lõike 4, artikli 59 lõike 2, artikli 61 lõike 2 ja artikli 63 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 69

Komisjoni läbivaatamine ja aruanded

1.  Komisjon vaatab 1. juuliks 2025 olemasolevad võrgueeskirjad ja suunised läbi, et hinnata, milliseid nende sätteid võiks nõuetekohaselt liidu elektrienergia siseturgu käsitlevatesse õigusaktidesse üle võtta kuidas vaadata läbi artiklites 59 ja 61 sätestatud võrgueeskirjade ja suunistega seonduvaid õigusi.

Komisjon esitab samaks kuupäevaks oma hindamise tulemuste kohta üksikasjaliku aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selle aruande põhjal esitab komisjon, kui see on asjakohane, järelmeetmetena oma hindamisele seadusandlikud ettepanekud hiljemalt 31. detsembril 2026.

2.  Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 31. detsembril 2030 ja esitab kõnealuse läbivaatamise põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, lisades aruandele asjakohasel juhul seadusandliku akti ettepaneku.

Artikkel 70

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 714/2009 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 71

Jõustumine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 14, 15, artikli 22 lõiget 4, artikli 23 lõikeid 3 ja 6, artiklit 35, 36 ja 62 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Artikli 14 lõike 7 ja artikli 15 lõike 2 rakendamise eesmärgil kohaldatakse ka artiklit 16 alates nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

PIIRKONDLIKE KOORDINEERIMISKESKUSTE ÜLESANDED

1.  Koordineeritud võimsusarvutus

1.1  Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad koordineeritult piirkonnaülesed võimsused.

1.2.  Koordineeritud võimsusarvutus tehakse järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes.

1.3   Koordineeritud võimsusarvutus tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele.

1.4  Koordineeritud võimsusarvutus tehakse kooskõlas punkti 3 kohase ühise võrgumudeliga.

1.5  Koordineeritud võimsusarvutusega tagatakse tõhus ülekandevõime piiratuse juhtimine kooskõlas käesoleva määruse kohaste ülekandevõime piiratuse juhtimise põhimõtetega.

2.  Koordineeritud talitluskindluse analüüs

2.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud talitluskindluse analüüsi, mille eesmärk on tagada süsteemi talitluskindlus.

2.2  Talitluskindluse analüüs tehakse kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni, kasutades ühiseid võrgumudeleid.

2.3   Koordineeritud talitluskindluse analüüs tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele.

2.4  Piirkondlikud koordineerimiskeskused jagavad koordineeritud talitluskindluse analüüsi tulemusi vähemalt süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega.

2.5  Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse tehtud koordineeritud talitluskindluse analüüsi käigus avastatakse võimalik piirang, töötatakse välja parandusmeetmed, millega maksimeeritakse tõhusust ja majanduslikku kasu.

3.  Ühiste võrgumudelite loomine

3.1  Piirkondlikud koordineerimiskeskused seavad sisse tõhusad protsessid, mille alusel luuakse ühised võrgumudelid iga talitluse kavandamise ajavahemiku jaoks järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni.

3.2  Põhivõrguettevõtjad teevad ühele piirkondlikule koordineerimiskeskusele ülesandeks luua üleliidulised ühised võrgumudelid.

3.3   Ühised võrgumudelid tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade ning võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele.

3.4  Ühised võrgumudelid hõlmavad asjakohaseid andmeid, mida on vaja talitluse tõhusaks kavandamiseks ja võimsusarvutuse tegemiseks kõigi talitluse kavandamise ajavahemike raames järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni.

3.5  Ühised võrgumudelid tehakse kättesaadavaks kõigile piirkondlikele koordineerimiskeskustele, põhivõrguettevõtjatele, ENTSO-E-le ja taotluse korral ACERile.

4.  Põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamise toetamine

4.1   Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid nende kaitse- ja taastamiskavade kooskõla hindamise tegemisel vastavalt menetlustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjas.

4.2.  Kõik põhivõrguettevõtjad lepivad kokku künnises, mille ületamisel leitakse, et avarii-, kustumis- või taastamisolekus oleva ühe või mitme põhivõrguettevõtja tegevus on oluline teiste sünkroonselt või asünkroonselt ühendatud põhivõrguettevõtjate seisukohast.

4.3  Põhivõrguettevõtjatele toe pakkumisel piirkondlik koordineerimiskeskus:

a)  teeb kindlaks võimalikud ebakõlad;

b)  paneb ette leevendusmeetmeid.

4.4  Põhivõrguettevõtjad peavad ettepandud leevendusmeetmeid hindama ja arvesse võtma.

5.  Piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamine

5.1  Iga asjakohane piirkondlik koordineerimiskeskus toetab süsteemi tõhususe ja toimivuse suurendamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 7 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjast tulenevalt sageduse juhtijateks ja taassünkroniseerimise juhtijateks määratud põhivõrguettevõtjaid. Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad määravad kindlaks piirkondliku koordineerimiskeskuse rolli seoses piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamisega.

5.2.  Põhivõrguettevõtjad võivad taotleda abi piirkondlikelt koordineerimiskeskustelt, kui nende süsteem on kustumis- või taastamisolekus.

5.3.  Piirkondlikel koordineerimiskeskustel peavad olema reaalajalähedased järelevalve- ja andmekogumissüsteemid, kusjuures jälgitav ala määratakse kindlaks punktis 4.1. osutatud künnise kohaldamisega.

6.  Käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus

6.1   Piirkondlikud koordineerimiskeskused uurivad mis tahes intsidenti, mille puhul on ületatud punktis 4.1 osutatud künnis, ja koostavad aruande. Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused ja ACER võivad taotluse korral uurimises osaleda. Aruanne sisaldab soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

6.2   Piirkondlikud koordineerimiskeskused avaldavad aruande. ACER võib anda soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

7.  Reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine

7.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajadused. Reservvõimsuse vajaduste kindlaksmääramine:

a)  lähtub üldisest eesmärgist säilitada talitluskindlus kõige kulutõhusamal viisil;

b)  toimub järgmise päeva turu, päevasisese turu või mõlema turu ajavahemikes;

c)  võimaldab arvutada süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajamineva üldmahu;

d)  võimaldab kindlaks määrata mis tahes liiki reservvõimsuse miinimumnõuded;

e)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid.

f)  võimaldab ette näha vajaliku reservvõimsuse geograafilise jaotamise nõuded, kui see on asjakohane.

8.  Tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine

8.1  Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid seoses hangitava tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisega. Tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramine:

a)  toimub järgmise päevaturu, päevasisese turu või mõlema turu ajavahemikes;

b)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid.

c)  võimaldab arvesse võtta vajaminevat reservvõimsust, mis eeldatavasti saadakse tasakaalustamisenergia pakkumistest, mida ei tehta tasakaalustamisvõimsuse lepingu alusel;

8.2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge punkti 8.1 kohaselt kindlaksmääratud vajaliku tasakaalustamisvõimsuse mahu hankimisel. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine:

a)  toimub järgmise päeva turu, päevasisese turu või mõlema turu ajavahemikes;

b)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et hankekulud oleksid võimalikult väikesed.

9.  Järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva ajavahemikus süsteemi piisavuse piirkondlike prognooside hindamiste ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine

9.1  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva ajavahemikus piirkondlikke piisavuse hinnanguid kooskõlas määruses (EL) 2017/1485 sätestatud menetlustega ja määruse (EL) 2019/…(66) artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodika alusel.

9.2  Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate esitatud teabe alusel lühikest perioodi hõlmavad piirkondlikud piisavuse hinnangud, et teha kindlaks olukord, mille puhul võib mis tahes juhtimispiirkonnas või piirkondlikul tasandil esineda piisavusega seotud probleeme. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad arvesse võimalikku piirkonnaülest kauplemist ja talitluskindluse piiranguid kõigi asjakohaste talitluse kavandamise ajavahemike puhul.

9.3  Süsteemi piirkondliku piisavuse hindamisel koordineerib iga piirkondlik koordineerimiskeskus teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega, et:

a)  kontrollida aluseks olevaid eeldusi ja prognoose;

b)  teha kindlaks võimalikud piirkonnaülesed piisavusega seotud probleemid.

9.4  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja teistele piirkondlikele koordineerimiskeskustele süsteemi piisavuse piirkondlikud hinnangud ja meetmed, mida ta piisavusega seotud probleemide lahendamiseks välja pakub.

10.  Piirkondlik seisakute kavandamise kooskõlastamine

10.1  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele piirkondlikult seisakud, et jälgida asjaomaste võimsuste kättesaadavust ja kooskõlastada nende kättesaadavuskavad tagamaks ülekandesüsteemi talitluskindluse, maksimeerides samal ajal ühenduste ja piirkonnaüleseid vooge mõjutavate ülekandesüsteemide võimsust.

10.2  Igal piirkondlikul koordineerimiskeskusel on süsteemikäitamispiirkonna asjakohaste võrguelementide, energiatootmismoodulite ja tarbimisseadmete loend ning see tehakse kättesaadavaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku talitluse kavandamise andmekeskkonnas.

10.3  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab järgmisi ülesandeid seoses seisakute kooskõlastamisega süsteemikäitamispiirkonnas:

a)  hindab seisakute kavandamise vastavust kõigi põhivõrguettevõtjate eeloleva aasta kättesaadavuskavade alusel;

b)  esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele loetelu kavandamise kindlakstehtud mittevastavustest ja nende kõrvaldamiseks välja pakutud lahendustest.

11.  Põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine

11.1  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad võivad ühiselt otsustada saada toetust piirkondlikult koordineerimiskeskuselt selliste rahavoogude haldamisel, mis on seotud vähemalt kahe põhivõrguettevõtja vaheliste ülekandesüsteemisiseste tasaarveldustega, nt võimsuse ümberjaotamise kulud, võimsusjaotustulu, tahtmatud hälbed või reservide hankimise kulud.

12.  Piirkondlike koordineerimiskeskuste juures töötavate inimeste koolitus ja sertifitseerimine

12.1  Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad ja viivad ellu piirkondliku süsteemi haldamist käsitlevad koolitus- ja sertifitseerimisprogrammid piirkondlike koordineerimiskeskuste juures töötavatele inimestele.

12.2  Koolitusprogrammid hõlmavad süsteemi haldamise kõiki asjakohaseid komponente, mille juures piirkondlik koordineerimiskeskus ülesandeid täidab, sh piirkondliku kriisi stsenaariume.

13.  Piirkondlike elektrikriisi stsenaariumide kindlakstegemine

13.1  Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik delegeerib kõnealuse ülesande, määravad piirkondlikud koordineerimiskeskused kindlaks piirkondliku elektrikriisi stsenaariumid vastavalt määruse (EL) 2019/…(67) artikli 6 lõikele 1.

Piirkondliku elektrikriisi stsenaariumide kindlakstegemisel kasutatakse määruse (EL) 2019/…+ artiklis 5 sätestatud metoodikat.

13.2  Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad iga süsteemikäitamispiirkonna pädevaid asutusi nende taotluse korral iga kahe aasta tagant kriisi modelleerimise ettevalmistamisel ja elluviimisel kooskõlas määruse (EL) 2019/…+ artikli 12 lõikega 3.

14.   Uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse kindlakstegemine.

15.   Piirkondlikud koordineerimiskeskused aitavad põhivõrguettevõtjatel kindlaks teha uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/…(68) artiklis 51.

16.  Reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamine.

17.1  Piirkondlikud koordineerimiseksused toetavad põhivõrguettevõtjaid reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamisel, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus.

17.2  Arvutamisel kasutatakse artikli 26 lõike 11 punktis a sätestatud metoodikat.

17.3  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid esitavad arvutuse iga pakkumispiirkonna piiri kohta, mida süsteemikäitamispiirkond hõlmab.

18.  Hooajaliste piisavuse hindamiste ettevalmistamine

18.1  Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik delegeerib selle ülesande vastavalt määruse (EL) 2019/…(69) artiklile 9, valmistavad piirkondlikud koordineerimiskeskused ette piirkondlikud hooajalise piisavuse hindamised.

18.2  Hooajaliste piisavuse hindamiste ettevalmistamine toimub määruse (EL) 2019/…+ artikli 8 alusel välja töötatud metoodika kohaselt.

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009

(ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

Artikli 8 lõike 3 punkt a

Artikli 8 lõike 10 punkt a

Artikkel 11

Artikli 18 lõige 4a

Artikli 23 lõige 3

Komisjoni 14. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa (ELT L 163, 15.6.2013, lk 1).

I lisa punktid 5.5–5.9

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 714/2009

Käesolev määrus

Artikli 1 punkt a

Artikli 1 punkt b

Artikli 1 punkt a

Artikli 1 punkt c

Artikli 1 punkt b

Artikli 1 punkt d

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõike 2 punkt a

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõike 2 punkt c

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõike 2 punkt d

Artikli 2 lõike 2 punkt e

Artikli 2 lõike 2 punkt f

Artikli 2 lõike 2 punkt g

Artikli 2 lõige 5

Artikli 2 lõiked 6–71

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikli 16 lõiked 1–3

Artikli 16 lõiked 1–4

Artikli 16 lõiked 5–8

Artikli 16 lõiked 4−5

Artikli 16 lõiked 9, 10 ja 11

Artikli 16 lõiked 12 ja 13

Artikkel 17

Artikli 14 lõige 1

Artikli 18 lõige 1

Artikli 18 lõige 2

Artikli 14 lõiked 2−5

Artikli 18 lõiked 3–6

Artikli 18 lõiked 7–11

Artikli 19 lõige 1

Artikli 16 lõige 6

Artikli 19 lõiked 2 ja 3

Artikli 19 lõiked 4 ja 5

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikli 8 lõige 4

Artikli 23 lõige 1

Artikli 23 lõiked 2–7

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 4

Artikli 28 lõige 1

Artikli 28 lõige 2

Artikkel 5

Artikli 29 lõiked 1–4

Artikli 29 lõige 5

Artikli 8 lõike 2 esimene lause

Artikli 30 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 3 punkt b

Artikli 30 lõike 1 punkt b

Artikli 30 lõike 1 punkt c

Artikli 8 lõike 3 punkt c

Artikli 30 lõike 1 punkt d

Artikli 30 lõike 1 punktid e ja f

 

Artikli 30 lõike 1 punktid g ja h

Artikli 8 lõike 3 punkt a

Artikli 30 lõike 1 punkt i

Artikli 8 lõike 3 punkt d

Artikli 30 lõike 1 punkt j

Artikli 30 lõike 1 punkt k

Artikli 8 lõike 3 punkt e

Artikli 30 lõike 1 punkt l

Artikli 30 lõike 1 punktid m, n ja o

Artikli 30 lõiked 2 ja 3

Artikli 8 lõige 5

Artikli 30 lõige 4

Artikli 8 lõige 9

Artikli 30 lõige 5

Artikkel 10

Artikkel 31

Artikkel 9

Artikkel 32

Artikkel 11

Artikkel 33

Artikkel 12

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 43

Artikkel 44

Artikkel 45

Artikkel 46

Artikkel 47

Artikli 8 lõige 10

Artikkel 48

Artikkel 13

Artikkel 49

Artikli 2 lõike 2 viimane lõik

Artikli 49 lõige 7

Artikkel 15

Artikli 50 lõiked 1–6

I lisa punkt 5.10

Artikli 50 lõige 7

Artikkel 3

Artikkel 51

Artikkel 52

Artikkel 53

Artikkel 54

Artikkel 55

Artikkel 56

Artikkel 57

Artikkel 58

Artikli 8 lõige 6

Artikli 59 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 59 lõike 1 punktid d ja e

Artikli 59 lõige 2

Artikli 6 lõige 1

Artikli 59 lõige 3

Artikli 6 lõige 2

Artikli 59 lõige 4

Artikli 6 lõige 3

Artikli 59 lõige 5

Artikli 59 lõige 6

Artikli 6 lõige 4

Artikli 59 lõige 7

Artikli 6 lõige 5

Artikli 59 lõige 8

Artikli 6 lõige 6

Artikli 59 lõige 9

Artikli 8 lõige 1

Artikli 59 lõige 10

Artikli 6 lõige 7

Artikli 6 lõige 8

Artikli 6 lõiked 9 ja 10

Artikli 59 lõiked 11 ja 12

Artikli 6 lõige 11

Artikli 59 lõiked 13 ja 14

Artikli 6 lõige 12

Artikli 59 lõige 15

Artikli 8 lõige 2

Artikli 55 lõige 15

Artikli 60 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 60 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 60 lõige 3

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 61 lõige 1

Artikli 61 lõige 2

Artikli 18 lõige 1

Artikli 61 lõige 3

Artikli 18 lõige 2

Artikli 18 lõige 3

Artikli 61 lõige 4

Artikli 18 lõige 4

Artikli 18 lõige 4a

Artikli 61 lõige 5

Artikli 18 lõige 5

Artikli 61 lõiked 5 ja 6

Artikkel 19

Artikkel 21

Artikkel 62

Artikkel 17

Artikkel 63

 

Artikkel 64

Artikkel 20

Artikkel 65

Artikkel 22

Artikkel 66

Artikkel 23

Artikkel 67

Artikkel 24

Artikkel 68

Artikkel 69

Artikkel 25

Artikkel 70

Artikkel 26

Artikkel 71

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS VÕRKUDEVAHELISE ÜHENDUSE MÄÄRATLUSE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe seoses uuesti sõnastatud elektridirektiivi ja uuesti sõnastatud elektrimäärusega, mille puhul pöördutakse tagasi direktiivis 2009/72/EÜ ja määruses (EÜ) nr 714/2009 kasutatud „võrkudevahelise ühenduse“ määratluse juurde. Komisjon möönab, et elektriturud erinevad muudest turgudest (näiteks maagaasiturg) selle poolest, et asjaomasel turul kaubeldavaid tooteid ei ole praegu võimalik hõlpsasti ladustada ning elektrienergia tootmiseks kasutatakse suurt hulka eri seadmeid, sealhulgas jaotusvõrkude paigaldised. See tähendab, et kolmandaid riike hõlmavate ühenduste roll on elektri- ja gaasisektori puhul väga erinev ning et kõnealuse kahe sektori suhtes võib kohaldada eri regulatiivseid lähenemisviise.

Komisjon uurib täiendavalt selle kokkuleppe mõju ning annab vajaduse korral suuniseid õigusaktide kohaldamiseks.

Õigusselguse huvides soovitab komisjon silmas pidada järgmist.

Elektridirektiivis kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluses viidatakse elektriülekandesüsteeme ühendavatele seadmetele. Sõnastuses ei osutata erinevatele õigusraamistikele ega tehnilistele olukordadele ning seega hõlmab see iseenesest kõiki elektriühendusi kolmandate riikidega, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Elektrimääruses kokku lepitud võrkudevahelise ühenduse määratluse puhul rõhutab komisjon, et elektriturgude lõimimine eeldab kõrgetasemelist koostööd põhivõrguettevõtjate, turuosaliste ja reguleerivate asutuste vahel. Ehkki kohaldatavate eeskirjade ulatus võib sõltuda elektrienergia siseturuga ühendatuse ulatusest, peaks kolmandate riikide tihe lõimimine elektrienergia siseturuga, näiteks nende osalemine turgude ühendamise projektides, põhinema kokkulepetel, mis nõuavad asjakohaste liidu õigusaktide kohaldamist.

KOMISJONI AVALDUS TURU REFORMIMISE RAKENDUSKAVADE KOHTA

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe seoses artikli 20 lõikega 3, milles sätestatakse, et liikmesriigid, kellel on tuvastatud piisavusega seotud probleemid, avaldavad rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed mis tahes kindlakstehtud regulatiivsete moonutuste ja/või turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 108 on komisjonil ainupädevus hinnata riigiabi meetmete kokkusobivust siseturuga. Käesolev määrus ei mõjuta ega piira komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt antud ainupädevust. Seetõttu võib komisjon vajaduse korral esitada oma arvamuse turu reformimise kavade kohta paralleelselt riigiabi eeskirjade kohaste reservvõimsuse mehhanismide heakskiitmise protsessiga, kuid need kaks protsessi on õiguslikult lahus.

(1) ELT L 288, 31.8.2017, lk 91.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4) ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.
(5) ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.
(6) Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).
(8)Komisjoni 23. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv (EL) 2019/…
(10)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number ja joonealusesse märkusesse kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(11) Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).
(12) Komisjoni 26. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri (ELT L 259, 27.9.2016, lk 42).
(13) Komisjoni 14. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (ELT L 112, 27.4.2016, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/… (ELT …).
(15)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 83/2018 (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(16)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(17)Komisjoni 2. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 176, 15.7.2003, lk 1).
(19)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(21)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(22)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(24)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 10/19 (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(25)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(26)+ ELT: palun lisada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).
(28)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(29)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(30)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(31)++ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
(35)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(36)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(37)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(38)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(39)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(40) Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).
(41)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(42)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.
(43)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
(44)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(45) Komisjoni 24. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 54).
(46)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.
(47)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.
(48)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.
(49)++ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(50)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(51)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(52)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
(53)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(54)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(55)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(56)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(57)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(58)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(59)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(60)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0378(COD)) sisalduva määruse number.
(61)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(62)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(63)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20).
(64)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(65)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(66)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.
(67)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.
(68)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0380(COD)) sisalduva direktiivi number.
(69)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS …/… (2016/0377(COD)) sisalduva määruse number.


Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet ***I
PDF 335kWORD 111k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0863 – C8‑0494/2016 – 2016/0378(COD))
P8_TA-PROV(2019)0228A8-0040/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0863),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0494/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Saksamaa Liidupäeva, Prantsusmaa Senati ja Rumeenia Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 13. juuli 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0040/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2016)0378


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 713/2009(7), millega loodi Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), on oluliselt muudetud(8). Kuna määrusesse tuleb teha veel uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  ACERi loomine on oluliselt parandanud reguleerivate asutuste tegevuse kooskõlastamist piiriülestes küsimustes. Alates loomisest on ACERile pandud tähtsaid uusi ülesandeid hulgimüügiturgude järelevalve alal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1227/2011(9) ning seoses piiriülese energiataristuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013(10) alusel ja gaasivarustuskindlusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938(11) alusel.

(3)  Eeldatavasti suureneb siseriiklike reguleerivate meetmete kooskõlastamise vajadus järgmistel aastatel veelgi. Liidu energiasüsteem seisab mitmekümne aasta suurimate muutuste ees. Turgude suurem lõimimine ja mitmekesisemate elektritootmisviiside kasutuselevõtt nõuavad suuremaid pingutusi, et kooskõlastada liikmesriikide energiapoliitikat naaberriikidega ja kasutada piiriülese elektrikaubanduse võimalusi.

(4)  Siseturu eeskirjade rakendamisel saadud kogemus näitab, et riikide kooskõlastamata tegevus võib põhjustada turgudel suuri probleeme, eelkõige omavahel tihedalt seotud piirkondades, kus liikmesriikide otsused mõjutavad sageli naabreid. Selleks et suurendada elektrienergia siseturu kasulikku mõju tarbijate jaoks, tagada varustuskindlus ja vähendada süsihappegaasi heidet, peaksid liikmesriigid, eelkõige aga liikmesriikide iseseisvad reguleerivad asutused, tegema piiriülese mõjuga meetmete osas koostööd.

(5)  Liikmesriikide killustatud sekkumine energiaturul kujutab endast piiriülese elektrituru korralikule toimimisele üha suuremat ohtu. Seetõttu peaks ACERil olema kindel roll Euroopa tasandil kooskõlastatud ressursside piisavuse hinnangu koostamisel koos Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSO‑E), et vältida probleeme, mis on tingitud üksikutest riiklikest piisavushinnangutest, mitmesuguste kooskõlastamata hindamismetoodika kasutamisest ning sellest, et naaberriikide olukorda ei võeta piisavalt arvesse. ACER peaks samas jälgima ENTSO‑E väljatöötatud tehnilisi näitajaid piiriüleste võimsuste ja võimsuse jaotamise mehhanismide muude tehniliste omaduste tõhusaks kasutamiseks.

(6)  Hoolimata elektrienergia siseturu lõimimise ja ühendamise alal tehtud märkimisväärsetest edusammudest on mõned liikmesriigid või piirkonnad endiselt isoleeritud või omavahel piisavalt ühendamata, eelkõige on see nii saareriikidest liikmesriikide ja liidu äärealadel asuvate liikmesriikide puhul. ACER peaks võtma oma töös asjakohaselt arvesse nende liikmesriikide või piirkondade eriolukorda.

(7)  Elektrivarustuskindluse tagamiseks ootamatu kriisi korral tuleb teha kooskõlastatud ettevalmistusi. Seetõttu peaks ACER kooskõlastama ohuvalmidusega seotud riiklikke meetmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/…(12)(13).

(8)  Kuna liidu elektrivõrk on tihedalt ühendatud ning naaberriikidega on vaja teha üha rohkem koostööd, et tagada võrgu stabiilsus ja ühendada suuri taastuvenergiakoguseid, on piirkondlikel koordineerimiskeskustel tähtis osa põhivõrguettevõtjate tegevuse kooskõlastamisel. ACER peaks vajaduse korral tagama piirkondlike koordineerimiskeskuste üle regulatiivse järelevalve.

(9)  Kuna suur osa uuest energiatootmisvõimsusest ühendatakse võrku kohalikul tasandil, on jaotusvõrguettevõtjatel täita tähtis osa liidu elektrisüsteemi paindlikus ja tõhusas toimimises.

(10)  Liikmesriigid peaksid tegema tihedat koostööd, kõrvaldades takistused piiriüleselt kauplemiselt elektrienergia ja maagaasiga, et viia ellu liidu energiapoliitika eesmärgid. ACER asutati selleks, et täita liidu tasandil õiguslik tühimik ning aidata kaasa elektrienergia ja maagaasi siseturgude tõhusale toimimisele. Ühtlasi võimaldab ACER reguleerivatel asutustel tugevdada koostööd liidu tasandil ning osaleda ühiselt liidu mõõtmega ülesannete täitmisel.

(11)  ACER peaks tagama reguleerivate asutuste poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/…(14)(15) ning Euroopa Parlamendi ja