Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 27. märts 2019 - Strasbourg 
Noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise vahendid ***I
 Aktsiisimaksude üldine kord (uuesti sõnastatud) *
 Tooted, mille suhtes saab kohaldada dokimaksuvabastust või -vähendust *
 Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ***I
 Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) ***I
 Kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ***I
 Ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajad ***I
 Finantsinstrumentide turud: ühisrahastamisteenuste osutajad ***I
 Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ***I
 Uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite heitenormid ***I
 Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine ***I
 ELi väetisetooted ***I
 Töötajate kaitse tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ***I
 Ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta ***I
 Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ***I
 Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantsreeglid ***I
 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
 Välispiiride ja viisade rahastamisvahend Sisejulgeolekufondi osana
 Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 (MON-87751-7)
 Geneetiliselt muundatud mais 1507 × NK603 (DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6)
 Bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatav kasutamine (DEZA a.s.)
 Bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatav kasutamine (Grupa Azoty Zakłady Azotowe Kędzierzyn S.A.)
 Kroomtrioksiidi teatav kasutamine
 Araabia kevade järgne olukord ning Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonna tulevikuväljavaated

Noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise vahendid ***I
PDF 136kWORD 54k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise vahenditega (COM(2019)0055 – C8-0041/2019 – 2019/0027(COD))
P8_TA-PROV(2019)0295A8-0085/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0055),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 177, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0041/2019),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. märtsi 2019. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0085/2019),

A.  arvestades, et olukorra kiireloomulisuse tõttu on põhjendatud hääletada eelnõu üle enne kaheksanädalase tähtaja möödumist, mis on ette nähtud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 6;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise vahenditega

P8_TC1-COD(2019)0027


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013(4) on ette nähtud ühised üldnormid, mida kohaldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes.

(2)  Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarves(5) muudeti noorte tööhõive algatusele eraldatavate vahendite kogusummat, suurendades kulukohustuste assigneeringuid noorte tööhõive algatuse jaoks 2019. aastaks 116,7 miljoni euro võrra jooksevhindades ning suurendades kogu programmiperioodiks noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kogusummat 4 527 882 072 euroni jooksevhindades.

(3)  2019. aasta puhul rahastatakse täiendavaid vahendeid 99 573 877 euro väärtuses 2011. aasta hindades kulukohustuste koguvarust 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku piires.

(4)  On asjakohane näha ette erimeetmed noorte tööhõive algatuse rakendamise hõlbustamiseks programmitöö perioodi 2014.–2020. aasta rakenduskavade rakendamise lõppjärgus.

(5)  Võttes arvesse noorte tööhõive algatust toetavate programmide muutmise kiireloomulisust, et lisada täiendavaid vahendeid noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise jaoks enne 2019. aasta lõppu, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(6)  Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1303/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 91 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Eelarvelise kulukohustuse täitmiseks perioodil 2014–2020 ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid on 330 081 919 243 eurot 2011. aasta hindades vastavalt VI lisas toodud jaotusele aastate kaupa; sellest 325 938 694 233 eurot on eraldatud ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks ning 4 143 225 010 eurot on sihtotstarbeline eraldis noorte tööhõive algatuse jaoks. Programmitöö ja edasise liidu eelarvesse lisamise tarvis indekseeritakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendeid aastas 2 % võrra.“

"

2)  Artikli 92 lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatakse vahendeid 4 143 225 010 euro ulatuses noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisest eraldisest, millest 99 573 877 eurot moodustavad täiendavad vahendid 2019. aastaks. Neid vahendeid täiendavad ESFi sihipärased investeeringud vastavalt ESFi määruse artiklile 22.

Liikmesriigid, kes saavad kasutada noorte tööhõive algatuse 2019. aasta sihtotstarbelise eraldise täiendavaid vahendeid, nagu on osutatud esimeses lõigus, võivad taotleda kuni 50 % noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise täiendavate vahendite ülekandmist ESFile, et moodustada vastavad ESFi sihipärased investeeringud, nagu on nõutud ESFi määruse artiklis 22. Selline ülekandmine toimub asjaomastesse piirkonnakategooriatesse, mis on vastavuses noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise suurendamise tingimustele vastavate piirkondade kategooriatega. Liikmesriigid taotlevad ülekandmist programmi muutmise taotlusega vastavalt käesoleva määruse artikli 30 lõikele 1. Eelmistele aastatele eraldatud vahendeid ei tohi üle kanda.

Käesoleva lõike teist lõiku kohaldatakse noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise kõigi täiendavate vahendite suhtes, millega suurendatakse vahendeid üle 4 043 651 133 euro.“

"

3)  VI lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

„LISA VI

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JAOTUS AASTATE KAUPA AASTATEL 2014–2020

Korrigeeritud jaotus aastate kaupa (sh noorte tööhõive algatuse jaoks ettenähtud lisatoetus)

 

2014

2015

2016

2017

Eurodes, 2011. aasta hindades

34 108 069 924

55 725 174 682

46 044 910 736

48 027 317 164

 

2018

2019

2020

Kokku

Eurodes, 2011. aasta hindades

48 341 984 652

48 811 933 191

49 022 528 894

330 081 919 243

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2)22. märtsi 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(5)ELT L 67, 7.3.2019, lk 1.


Aktsiisimaksude üldine kord (uuesti sõnastatud) *
PDF 116kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0346 – C8-0381/2018 – 2018/0176(CNS))
P8_TA-PROV(2019)0296A8-0117/2019

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0346),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0381/2018),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 22. veebruari 2019. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0117/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Tooted, mille suhtes saab kohaldada dokimaksuvabastust või -vähendust *
PDF 120kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 940/2014/EL nende toodete osas, mille suhtes saab kohaldada dokimaksuvabastust või -vähendust (COM(2018)0825 – C8-0034/2019 – 2018/0417(CNS))
P8_TA-PROV(2019)0297A8-0112/2019

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0825),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0034/2019),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

—  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0112/2019);

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ***I
PDF 648kWORD 223k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (COM(2018)0460 – C80275/2018 – 2018/0243(COD))
P8_TA(2019)0298A8-0173/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) ***I
PDF 308kWORD 101k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) (COM(2018)0465 – C80274/2018 – 2018/0247(COD))
P8_TA(2019)0299A8-0174/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik ***I
PDF 510kWORD 163k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012 ja (EL) 2015/2365 (COM(2016)0856 – C80484/2016 – 2016/0365(COD))
P8_TA(2019)0300A8-0015/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajad ***I
PDF 237kWORD 85k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta (COM(2018)0113 – C8-0103/2018 – 2018/0048(COD))
P8_TA(2019)0301A8-0364/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Finantsinstrumentide turud: ühisrahastamisteenuste osutajad ***I
PDF 146kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (COM(2018)0099 – C8-0102/2018 – 2018/0047(COD))
P8_TA(2019)0302A8-0362/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ***I
PDF 282kWORD 103k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))
P8_TA(2019)0303A8-0094/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite heitenormid ***I
PDF 392kWORD 158k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes kergsõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0676 – C8-0395/2017 – 2017/0293(COD))
P8_TA-PROV(2019)0304A8-0287/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0676),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0395/2017),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 3. mai 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0287/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi(3);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (uuesti sõnastatud)

P8_TC1-COD(2017)0293


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 443/2009(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 510/2011(7) on mitu korda põhjalikult muudetud. Kuna neid määrusi on vaja veelgi muuta, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Sidusa ja tõhusa ülemineku võimaldamiseks pärast uuestisõnastamist ning määruste (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 kehtetuks tunnistamiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2020. Kõnealuste määruste kohased CO2-heite normid ja nende saavutamise meetodid on asjakohane säilitada muutmata kujul 2024. aastani.

(3)  Pariisi kokkuleppes(8) püstitatakse muu hulgas pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes, milles käsitletakse mõju, mida avaldab üleilmne soojenemine 1,5 °C üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste üleilmsed muutused, rõhutatakse ühemõtteliselt kliimamuutuste kahjulikke mõjusid. Aruandes järeldatakse, et üleilmse soojenemise pidurdamiseks tuleb kindlasti vähendada kõigi sektorite heitkoguseid.

(4)  Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks on vaja kiirendada kogu transpordisektori heitevabaks muutmist, võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, milles visandatakse üldpilt majanduse ja ühiskonna kõiki valdkondi hõlmavatest muutustest, mis tuleb läbi teha kasvuhoonegaaside netoheite nullini vähendamiseks aastaks 2050. Samuti tuleb kohe järsult vähendada transpordist tulenevat ja meie tervist ja keskkonda oluliselt kahjustavat õhusaasteainete heidet. Pärast 2020. aastat peavad tavapäraste sisepõlemismootoritega sõidukite heitkogused jätkuvalt vähenema. Kasutusele tuleb võtta heiteta ja vähese heitega sõidukid, mis peaksid 2030. aastaks hõivama märkimisväärse turuosa. Pärast 2030. aastat tuleb sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2‑heidet jätkuvalt vähendada.

(5)  Komisjoni 31. mai 2017. aasta teatises „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ ja 8. novembri 2017. aasta teatises „Vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ on toodud esile, et sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2‑heite normid aitavad suuresti edendada innovatsiooni ja tõhusust ning võimaldavad muuta autotööstuse konkurentsivõimelisemaks ja tehnoloogiast sõltumata sillutada teed heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks.

(6)  Käesolev määrus annab selge suuna maanteetranspordisektori CO2-heite vähendamiseks ning aitab saavutada siduvat eesmärki, mille kohaselt tuleb liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähendada vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes ja mis keskkonnanõukogu 6. märtsi 2015. aasta kohtumisel kiideti heaks kui liidu ja selle liikmesriikide kavatsetav riiklikult kindlaksmääratud panus Pariisi kokkuleppe raames.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842(9) kehtestatakse liikmesriikidele kohustused, mis võimaldavad täita eesmärgi vähendada liidu kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega sektorites, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ(10) loodud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga. Maanteetranspordist pärineb suur osa nende sektorite heitest ▌. Maanteetranspordi heitkogused kasvavad ja ületavad ikka veel oluliselt 1990. aasta taset. Kui maanteetranspordi heitkogused peaksid veelgi suurenema, töötab see jätkuvalt vastu heite vähendamisele, mida tehakse kliimamuutuste vastu võitlemisel muudes sektorites .

(8)  Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes rõhutati, kui tähtis on vähendada transpordisektoris kasvuhoonegaaside heidet ja fossiilkütustest sõltumisega seotud riske, kasutades terviklikku ja tehnoloogiast sõltumatut lähenemisviisi, et vähendada transpordisektoris heidet ja edendada energiatõhusust, soodustada elektritransporti ning kasutada transpordisektoris taastuvaid energiaallikaid ka pärast 2020. aastat.

(9)  Selleks et varustada liidu tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga on energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust, üks viiest vastastikku üksteist tugevdavast ja omavahel tihedalt seotud aspektist ▌, mis on esitatud komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“. Nimetatud teatises on märgitud, et kuigi kõik majandussektorid peavad tegema jõupingutusi energiatarbimise tõhustamiseks, on transpordisektoris väga suured energiatõhususe võimalused, mida on muu hulgas võimalik ära kasutada, kehtestades 2030. aasta perspektiivis rangemad sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2‑heitenormid.

(10)  Määruseid (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 hinnati 2015. aastal ning leiti, et need määrused on olnud asjakohased, üldiselt sidusad ja on aidanud heidet märkimisväärselt vähendada ning on ühtlasi olnud algselt eeldatust kulutõhusamad. Samuti on nad toonud liidule märkimisväärset lisaväärtust, mida ei oleks olnud võimalik liikmesriikide meetmetega samas ulatuses saavutada. Määruste soodsat mõju on aga kahandanud üha kasvav erinevus uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) kohaselt mõõdetud ja sõidukite tegelikes kasutustingimustes tekkivate CO2 heitkoguste vahel.

(11)  Seepärast on asjakohane püüda saavutada määruste (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 eesmärke, kehtestades uued ELi sõidukiparki hõlmavad sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise sihttasemed ajavahemikuks kuni 2030. aastani. Nimetatud heite vähendamise sihttasemete kindlaksmääramisel on võetud arvesse seda, kuivõrd kulutõhusalt nad aitavad 2030. aastaks määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud sektorites heidet vähendada, ning on võetud arvesse ka ühiskonnale, tootjatele ja sõidukikasutajatele kaasnevaid kulusid ja säästu, samuti nende määrade otsest ja kaudset mõju tööhõivele, konkurentsivõimele ja innovatsioonile ning õhusaaste vähenemise ja energiajulgeoleku näol saadavat lisakasu. Et sõiduautode turuosa ja sellest tulenevalt nende summaarne CO2-heide on väikeste tarbesõidukite vastavatest näitajatest oluliselt suurem, peetakse vajalikuks neid sõidukikategooriaid erinevalt käsitleda.

(12)  Tuleks tagada ühiskonnale vastuvõetav ja õiglane üleminek heiteta liikuvusele. Seetõttu on tähtis pidada silmas ülemineku sotsiaalset mõju kogu autotööstuse väärtusahela ulatuses ja tegeleda ennetavalt selle mõjudega tööhõivele. Seepärast tuleb kaaluda sihipäraste liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi programmide rakendamist, mille sisuks on töötajate ümberõpe, täiendõpe ja ümberpaigutamine ning haridus- ja tööhõivealgatused negatiivseid mõjusid kogevates piirkondades ja kogukondades, ning teha seda olles tihedas kontaktis sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega. Ülemineku käigus tuleb selles sektoris tugevdada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi.

(13)  Edukas üleminek heiteta liikuvusele eeldab ühtset käsitlust ja sobivat soodsat keskkonda, mis ergutaks innovatsiooni ja säilitaks liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni antud valdkonnas. See hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, vähese heitega ja heiteta sõidukite kasvavat pakkumist, laadimis- ja tankimistaristute väljaarendamist ja energiavõrkudega lõimimist, samuti kestlikku materjalitarnet ning tootmist, akude korduskasutamist ja ringlussevõttu Euroopas. Kõik see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007(11) rakendamise ühe osana hakati 2017. aastal kohaldama sõiduautode ja kergsõidukite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmiseks uus katsemenetlus ehk kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus (WLTP), mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2017/1151(12). Nimetatud ▌ katsemenetlus annab CO2-heite ja kütusekulu väärtused, mis kajastavad paremini tegelikke tingimusi. Seepärast on asjakohane, et uued CO2-heite sihttasemed põhineksid CO2-heitel, mis on määratud kindlaks kõnealuse katsemenetlusega. Arvestades aga, et WLTP-põhiselt määratud CO2-heite väärtused on sihttasemetest kinnipidamise kindlakstegemiseks kättesaadavad alates 2021. aastast, on asjakohane kehtestada uued heitenormid vähendamismääradena, mis on kehtestatud 2021. aasta sihttasemete suhtes (nimetatud keskmine arvutatakse WLTP‑heitekatse jaoks mõõdetud CO2-heite põhjal). 2025. ja 2030. aastal kohaldatavate heite vähendamise sihttasemete kindlaksmääramise lähtepunktina kasutatavate andmete usaldusväärsuse ja esindavuse tagamiseks peavad komisjoni rakendusmääruste (EL) 2017/1152(13) ja (EL) 2017/1153(14) rakendamisel olema täpsustatud nende mõõtmiste tegemise tingimused.

(15)  On oluline, et CO2-heite vähendamise nõuete kehtestamine annaks liidu sõidukitootjatele uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootmisel jätkuvalt liiduülese prognoositavuse ja planeerimiskindluse.

(16)  Komisjoni poolt 2016. aastal läbi viidud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/94/EÜ(15) hindamisel leiti, et õigusakti tuleb veelgi täpsustada ja lihtsustada, sest see võiks suurendada selle asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust. Seepärast peaks komisjon kõnealuse direktiivi hiljemalt 31. detsembriks 2020 läbi vaatama ja vajaduse korral esitama asjakohase seadusandliku ettepaneku. Kõige kütusesäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõtmise toetamiseks tuleks läbivaatamisel eriti kaaluda väikeste tarbesõidukite direktiivi lisamist ning vajadust paremini koostada ja rohkem ühtlustada liidu märgistamisnõudeid, mis võiksid anda tarbijatele võrreldavat, usaldusväärset ja kasutajasõbralikku teavet heiteta ja vähese heitega sõidukite eeliste, sealhulgas ka õhusaasteainete kohta.

(17)  Liidu uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite pargi jaoks tuleks seepärast määrata aastateks 2025. ja 2030. kindlaks heite vähendamise sihttasemed, võttes arvesse sõidukipargi uuendamiseks vajaminevat aega ning seda, et maanteetranspordisektor peab aitama saavutada 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke. Nimetatud etapiviisiline käsitlus annab ühtlasi autotööstusele selge ja varase signaali mitte viivitada energiatõhusa tehnoloogia ning heiteta ja vähese heitega sõidukite turuletoomisega.

(18)  Käesolevas määruses kehtestatud CO2-heitenorme kohaldatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite suhtes. Samuti võib võtta täiendavaid meetmeid selliste sõidukite olemasoleva pargi, sealhulgas kasutatud sõidukite heite vähendamiseks, muu hulgas liikmesriikide ja liidu tasandil. Näiteks võib võtta meetmeid, et ergutada sõidukiparki kiiremini uuendama, et võimalikult kiiresti asendada vanemad, rohkem heidet tekitavad sõidukid paremate heitenäitajatega sõidukitega. Odavamate heiteta ja vähese heitega sõidukite kättesaadavus võiks põhjustada muutusi tarbijakäitumises ja vähese heitega tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu.

(19)  Liit on üks maailma suurimaid mootorsõidukite tootjaid ja on maailma autotööstuse sektoris tehnoloogilisel juhtpositsioonil, kuid konkurents tiheneb ja nimetatud sektor muutub kiiresti tänu elektriliste jõuseadmetega seotud innovatsioonile ning koostoimelistele, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuslahendustele. Et säilitada liidu üleilmne konkurentsivõime ja juurdepääs turgudele, on liidul vaja reguleerivat raamistikku, mis hõlmab eristiimulit heiteta ja vähese heitega sõidukite valdkonnas, aitab kaasa ulatusliku siseturu loomisele ning toetab tehnoloogia arengut ja innovatsiooni.

(20)  Tuleks kehtestada spetsiaalne stimuleerimismehhanism, millega hõlbustada sujuvat üleminekut heiteta liikuvusele. Nimetatud soodustussüsteem peaks olema selline, millisega edendataks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu liidu turul. Samuti tuleks kehtestada spetsiaalne üleminekumeede, et teha heiteta ja vähese heitega sõidukid kättesaadavaks nende liikmesriikide tarbijatele, kus selliste sõidukite turuosa on väike.

(21)  ELi sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaalu sobivate võrdlustasemete kehtestamine ning hästi koostatud mehhanism, mille abil kohandatakse tootja eriheite sihttaset tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaalu alusel, peaks andma tugeva ja usaldusväärse signaali selliste sõidukite arendamiseks, kasutuselevõtmiseks ja turustamiseks ning samas endiselt võimaldama tõhustada tavapäraseid sisepõlemismootoreid.

(22)  Heiteta ja vähese heitega sõidukite jaoks soodustuste kindlaksmääramisel on asjakohane võtta arvesse sõidukite CO2-heite erinevusi. Sõiduautode puhul tuleks tunnustada vähese heitega sõidukite, eriti pistikühendusega hübriidsõidukite tähtsust heiteta sõidukitele üleminekul. Kohandamismehhanism peaks tagama, et võrdlustaset ületavale tootjale kehtiks kõrgem eriheite sihttase. Tasakaalustatud lähenemisviisi tagamiseks tuleks piirata võimalikku kohandamise taset selle mehhanismi raames. See loob stiimulid, millega edendatakse laadimis- ja tankimistaristu õigeaegset kasutuselevõttu ning tuuakse suurt kasu tarbijatele, konkurentsivõimele ja keskkonnale.

(23)  ELi sõidukipargi heite sihttaseme rakendamise õigusraamistik peaks tagama konkurentsi seisukohast neutraalsed ning sotsiaalselt õiglased ja kestlikud heite vähendamise sihttasemed, mille juures arvestatakse Euroopa autotootjate erinevusi ja välditakse põhjendamatuid nendevahelisi konkurentsimoonutusi.

(24)  Selleks et säilitada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite turu mitmekesisus ja võime rahuldada tarbijate erinevaid vajadusi, peaks eriheite sihttase olema võrdelises sõltuvuses sõiduki kasulikkusest. Massi säilitamine kasulikkuse näitajana loetakse kehtiva korraga kooskõlas olevaks. Maanteesõiduks kasutatavate sõidukite massi paremaks väljendamiseks tuleks alates 2025. aastast näitajat muuta, kasutades töökorras sõiduki massi asemel sõiduki katsemassi, nagu on täpsustatud WLTPs.

(25)  Tuleks vältida ELi sõidukipargi heite sihttasemete muutmist sõidukipargi keskmise massi muutumise tõttu. Seepärast peaksid keskmise massi muutused viivitamata kajastuma eriheite sihttaseme arvutustes ja keskmise massi väärtust, mida selleks otstarbeks kasutatakse, tuleks alates 2025. aastast kohandada iga kahe aasta tagant.

(26)  Et heite vähendamisel tehtavad jõupingutused jaotuksid konkurentsi seisukohast sõltumatult ja õiglaselt ning kajastaksid sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite turu mitmekesisust, ning võttes arvesse 2021. aastal toimuvat üleminekut WLTP-l põhinevatele eriheite sihttasemetele, on asjakohane määrata piirnormi kõvera kalle kõigi kõnealusel aastal registreeritud uute sõidukite CO2 eriheite alusel ning võtta arvesse ELi sõidukipargi heite sihttasemete muutumist aastatel 2021, 2025 ja 2030, tagamaks et kõik tootjad heite vähendamiseks võrdselt pingutaksid. Väikeste tarbesõidukite osas tuleks väiksemate, sõiduauto baasil ehitatud kaubikute tootjaid käsitleda võrdselt sõiduauto tootjatega, samas kui raskemate sõidukite klassidesse kuuluvate sõidukite tootjatele tuleks kogu sihttaseme kehtimise ajaks kehtestada muutumatu ja suurem kalle.

(27)  Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks luuakse muu hulgas autotööstusele stiimulid investeerida uude tehnoloogiasse. Käesolevas määruses edendatakse aktiivselt ökoinnovatsiooni ja sellega nähakse ette mehhanism, mis peaks võimaldama võtta arvesse tulevast tehnoloogia arengut. Kogemused on näidanud, et ökoinnovatsioon on aidanud kaasa määruste (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 kulutõhususele ning tegeliku CO2‑heite vähenemisele. Seepärast tuleks see meetod säilitada ja selle ulatust tuleks laiendada, et luua stiimulid kliimaseadmete tõhustamiseks.

(28)  Siiski tuleks tagada tasakaal nende stiimulite vahel, mis luuakse ökoinnovatsiooni jaoks ja sellise tehnoloogia jaoks, mille puhul tõendatakse heidet vähendavat mõju ametliku katsemenetlusega. Seepärast on asjakohane säilitada sellise ökoinnovatsioonilahendustega saavutatud säästu ülempiir, mida tootja võib arvesse võtta sihttasemetest kinnipidamise arvestamisel. Komisjonil peaks olema võimalik ülempiir läbi vaadata eelkõige selleks, et võtta arvesse ametliku katsemenetluse muutmise mõju. Samuti on asjakohane täpsustada, kuidas tuleks kõnealust säästu arvutada, et jälgida sihttasemetest kinnipidamist.

(29)  Uute sõidukite energiatarbimise ja CO2-heite vähendamisel on olulised kerged kestlikud osad. Nende edasine arendamine ja kasutuselevõtmine peaks toetama üleminekut heiteta ja vähese heitega liikuvusele.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ(16) kehtestati ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle kohaldamisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele. Käesoleva määruse rakendamise eest vastutav asutus peaks olema sama asutus, kes vastutab direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt kõigi tüübikinnitusmenetluse aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest.

(31)  Direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud eriotstarbeliste sõidukite suhtes kohaldatakse seoses tüübikinnitusega erinõudeid, seetõttu tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(32)  Kui heiteta väikesed tarbesõidukid, mille tuletatud mass ületab vastavalt kas 2610 kg või 2840 kg, jäävad üksnes nende energiasalvestussüsteemi massi tõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja, on asjakohane lugeda need sõidukid määruse kohaldamisalasse kuuluvaks.

(33)  Sama meetodit ei ole asjakohane kasutada heite vähendamise sihttasemete kindlaksmääramisel suurtootjate ja käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide alusel sõltumatuteks loetavate väiketootjate suhtes. Nimetatud väiketootjad peaksid saama taotleda alternatiivseid heite vähendamise sihttasemeid, mis oleksid seotud asjaomase tootja sõidukite CO2‑eriheite vähendamise tehnoloogiliste võimalustega ning oleksid kooskõlas asjaomaste turusegmentide näitajatega.

(34)  Arvestades sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimise ebaproportsionaalset mõju kõige väiksematele tootjatele, erandite kehtestamisega seotud suurt halduskoormust ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite CO2-heite vähenemisest, ei tuleks kohaldada eriheite sihttaset ega ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 1000 liidus registreeritud uue sõiduauto ja uue väikese tarbesõiduki. Kui erandiga hõlmatud tootja siiski taotleb erandit ja see talle tehakse, on asjakohane selliselt tootjalt nõuda asjaomase erandi sihttasemest kinnipidamist.

(35)  Nišitootjatele ELi sõidukipargi heite sihttasemest 95 g CO2/km erandi tegemise kord tagab, et nišitootjad pingutavad heite vähendamiseks kõnealuse sihttaseme järgimisel sama palju nagu suurtootjad. On asjakohane võimaldada neile nišitootjatele jätkuvalt erandeid ka ajavahemikul 2025–2028 kohaldatavatest sihttasemetest.

(36)  Keskmise CO2-eriheite määramisel kõigile sellistele liidus registreeritavatele uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele, mille eest tootja vastutab, tuleks arvesse võtta kõiki sõiduautosid ja väikesi tarbesõidukeid, sõltumata nende massist või muudest omadustest. Kuigi määrus (EÜ) nr 715/2007 ei hõlma sõiduautosid ega väikesi tarbesõidukeid, mille tuletatud mass on suurem kui 2610 kg ja millele ei laiene tüübikinnitus nimetatud määruse ▌ artikli 2 lõike 2 kohaselt, tuleks kõnealuste sõidukite heidet mõõta vastavalt mõõtmise menetlustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt, eriti menetlustele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008(17) ja määruses (EL) 2017/1151, ning määruste (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 ning eriti rakendusmääruste (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 alusel vastu võetud vastavusmenetluste kohaselt. Saadud CO2-heite väärtused tuleks kanda sõiduki vastavustunnistusse, et need saaks lisada seirekavasse.

(37)  Komplekteeritud väikeste tarbesõidukite CO2-eriheide tuleks omistada baassõidukite tootjale.

(38)  Tuleks arvestada eriolukorda, milles on väikeste tarbesõidukite tootjad, kes toodavad mittekomplektseid sõidukeid, mille tüüp kinnitatakse mitmes järgus. Kuna need tootjad vastutavad CO2-heite sihttasemete saavutamise eest, peaks neil olema võimalik piisava kindlusega prognoosida komplekteeritud sõidukite CO2-heidet. Komisjon peaks tagama, et neid vajadusi on määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmetes asjakohaselt arvesse võetud.

(39)  Käesoleva määruse kohaste sihttasemete paindlikuks saavutamiseks võivad tootjad avatud, selgel ja mittediskrimineerival alusel kokku leppida heiteühenduse moodustamises. Heiteühenduselepingu kestus ei tohiks ületada viit aastat, kuid seda peaks olema võimalik uuendada. Kui mitu tootjat moodustavad heiteühenduse, tuleks kõnealused tootjad lugeda oma käesoleva määruse kohased sihttasemed saavutanuks, juhul kui kogu heiteühenduse keskmine heide ei ületa sellele ette nähtud eriheite sihttaset.

(40)  Tootjate võimalus moodustada heiteühendusi on osutunud kulutõhusaks CO2-heite sihttasemete saavutamise viisiks ja on hõlbustanud sihttasemete saavutamist eelkõige neil tootjatel, kes toodavad piiratud valikus sõidukeid. Konkurentsi erapooletumaks muutmiseks peaks komisjonil olema õigus täpsustada tingimusi, mille alusel sõltumatud tootjad heiteühendusi võivad moodustada, et nad saaks seada samaväärsesse olukorda seotud ettevõtjatega.

(41)  Käesoleva määruse kohastest sihttasemetest kinnipidamise tagamiseks on vajalik tõhus vastavuse tagamise mehhanism.

(42)  Käesoleva määruse kohaselt nõutavaks CO2-heite vähendamiseks on samuti hädavajalik, et kasutusel olevate sõidukite heide vastaks sõiduki tüübi kinnitamise ajal kindlaks määratud CO2-heite väärtustele. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik võtta tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvesse kõiki kasutusel olevate sõidukite CO2-heite süsteemseid mittevastavusi, mille tüübikinnitusasutused on kindlaks teinud.

(43)  Komisjonil peaks tal olema õigus kehtestada ja rakendada menetlust ▌ kasutusel olevate sõidukite WLTP kohaselt määratud CO2-heite vastavuse kontrollimiseks heite näitajatele, mis on kantud vastavustunnistusele. Sellise menetluse väljatöötamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata meetodite leidmisele, sealhulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitude kasutamisele, tuvastamaks viise, kuidas sõiduki CO2-heite näitusid tüübikinnituse katsemenetluse ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse. Sellise kontrolli käigus kõrvalekallete või sõiduki CO2-heite näitude kunstlikult tegelikust paremana näitamise avastamine peaks olema piisav põhjus tõsiselt kahtlustada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858(18) ja määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatud nõudeid võidakse rikkuda, mistõttu liikmesriigid peaksid võtma määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud meetmeid.

(44)  Uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-eriheidet mõõdetakse liidus ühtlustatult kooskõlas WLTP-ga. Käesolevast määrusest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks tuleks nõuetele vastavust mõõta, tuginedes liikmesriikide kogutud ja komisjonile edastatud andmetele liidus registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kohta. Vastavuse hindamiseks kasutatavate andmete järjepidevuse tagamiseks tuleks kõnealuste andmete kogumise ja esitamise reeglid võimalikult suurel määral ühtlustada. Seepärast tuleks selgelt kirja panna, et pädevad asutused vastutavad õigete ja täielike andmete esitamise eest ning teevad komisjoniga koostööd andmete kvaliteediga seotud küsimuste lahendamisel.

(45)  Seda, kuidas tootjad käesolevas määruses sätestatud sihttasemetest kinni peavad, tuleks hinnata liidu tasandil. Tootja, kelle puhul keskmine CO2-eriheide ületab käesoleva määrusega lubatut, peaks iga kalendriaasta kohta tasuma ülemäärase heite maksu. Ülemäärase heite maksu summasid tuleks liidu üldeelarves kajastada tuluna. Komisjon peaks 2023. aastal toimuva läbivaatamise käigus hindama võimalust suunata ülemaäärase heite maksu summad sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek heiteta liikuvusele ning toetada autotööstuse töötajate ümberõpet, täiendõpet ja koolitamist.

(46)  Käesolevas määruses sätestatud eesmärki ja menetlusi arvestades ei tohiks riigisisestes meetmetes, mille liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193, sätestada täiendavaid ega karmimaid karistusi tootjatele, kes ei järgi käesoleva määruse kohaseid sihttasemeid.

(47)  Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu konkurentsieeskirjade täielikku kohaldamist.

(48)  See, kui tulemuslikult aitavad käesolevas määruses sätestatud sihttasemed tegelikult CO2‑heidet vähendada, sõltub suuresti sellest, kas ametliku katsemenetluse esindavusest tegelikes kasutustingimustes. Teadusnõustamise mehhanismi (Scientific Advice Mechanism, SAM) teadusliku arvamuse 1/2016 „Laboris mõõdetud ja tegeliku kergsõidukite CO2-heite vahelise erinevuse vähendamine“ kohaselt ja vastavalt Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta soovitusele nõukogule ja komisjonile, mille parlament esitas autotööstuse heite mõõtmise uuringu(19) põhjal, tuleks kehtestada mehhanism selle hindamiseks, kuivõrd vastavad WLTP kohaselt kindlaks määratud sõidukite CO2-heite ja energiatarbimise näitajad tegelikkusele. Tüübikinnitusnäitajate esindavuse tegelikes kasutustingimustes tagab kõige paremini kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitude kasutamine. Komisjonil peaks olema õigus ▌ töötada ▌ välja menetlused, mille põhjal koguda ja töödelda kütusekulu ja energiatarbimist kajastavaid andmeid, mida on vaja hindamiste läbiviimiseks, ning tagada ,et sellised andmed oleks avalikud, tagades samal ajal isikuandmete kaitse. Ning selleks, et akutoitega elektrisõidukite ja gaaskütustel, sealhulgas vesinikul töötavate jõuseadmetega sõidukite kütusekulu ja energiatarbimise andmed oleksid avalikud, tegeletakse määruse (EL) 2017/1151 rakendamise käigus viivitamata selliste sõidukite kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete standardimisega.

(49)  Veel tuleks komisjonil hinnata, kuidas saaks kütusekulu ja energiatarbimise andmete abil aidata tagada, et kooskõlas WLTP-ga mõõdetud sõidukite CO2-heite andmed vastaksid pikema aja jooksul kõigi tootjate tegelikele heidetele; täpsemalt tuleks hinnata seda, kuidas saaks nende andmete põhjal leida laboratooriumis ja tegelikes kasutustingimustes mõõdetud CO2-heite näitude lahknevused ning vajaduse korral mitte lasta neil lahknevustel veelgi suureneda.

(50)  Tähtis on liidu tasandil hinnata sõiduautode ja kergsõidukite kogu olelusringi kestel tekkivaid heitkoguseid. Selleks peaks komisjon hiljemalt 2023. aastal hindama võimalust koostada ühtne liidu metoodika liidu turule lastud selliste sõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2‑heite hindamiseks ja vastavate andmete järjepidevaks esitamiseks. Komisjon peaks võtma järelmeetmeid, sealhulgas, kui see on kohane, esitama seadusandlikud ettepanekud. 

(51)  2024. aastal vaadatakse läbi, mida on määruse (EL) 2018/842 ja direktiivi 2003/87/EÜ alusel saavutatud. ▌ Seetõttu on asjakohane hinnata käesoleva määruse tõhusust põhjalikult 2023. aastal ▌, et kõigi nende õigusaktide alusel rakendatud meetmeid oleks võimalik hinnata kooskõlastatult ja sidusalt. Läbivaatamise käigus 2023. aastal peaks komisjon määrama ka selge kava sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2‑heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et anda oluline panus Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi saavutamisse. Kui see on asjakohane, tuleks läbivaatamise aruandele lisada käesoleva määruse muutmise ettepanek.

(52)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused heiteühenduste üksikasjalike tingimuste kindlaksmääramiseks; üksikasjalike normide kehtestamiseks keskmiste heitkogustega seotud andmete seire ja esitamise menetluste ning II ja III lisa kohaldamise kohta; üksikasjalike normide kehtestamiseks kasutuses olevate sõidukite CO2 heites kontrollimisel ilmnenud kõrvalekalletest teatamise menetluste kohta ning nende kõrvalekallete arvesse võtmise kohta tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel; ülemäärase heite maksu kogumise korra kindlaksmääramiseks;, tootjate tulemuste avaldamiseks; innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogiapakettide heakskiitmise menetlust käsitlevate üksikasjalike sätete vastuvõtmiseks; sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegeliku CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise kohta andmete kogumise ja töötlemise üksikasjaliku korra vastuvõtmiseks; kontrollide tegemise menetluste kindlaksmääramiseks (i) selle kohta, et vastavustunnistustele kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate sõidukite CO2-heitele ja kütusekulule ning (ii) selliste pardal olevate või näidissõidukitega seotud meetodite olemasolu kontrollimiseks, millega sõiduki tulemusi tüübikinnitusmenetluse saamiseks tehtavate katsete ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse; vajalike vastavusnäitajate kindlaksmääramiseks, et võtta arvesse CO2-eriheite mõõtmist reguleeriva katsemenetluse kõiki muudatusi. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(20).

(53)  Selleks et muuta ▌ või täiendada, nagu on asjakohane, käesoleva määruse sätete mitteolulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta II ja III lisas sätestatud andmenõudeid ja -näitajaid; ▌ et kehtestada normid teatavate tootjate suhtes eriheite sihttasemetele erandite tegemise kriteeriumide tõlgendamise , eranditaotluste sisu ja CO2-eriheite vähendamise kavade sisu ja hindamise kohta; et muuta käesoleva määruse I lisa A osa, selleks et sätestada nišitootjate erandi sihttasemete arvutamise valemeid; et kohandada tootja keskmise CO2-eriheite vähendamise innovatiivsete tehnoloogialahendsute kogupanuse ülempiiri alates 2025. aastast; et sätestada kontrollide tegemise korra kindlaksmääramise juhtpõhimõtted ja kriteeriumid; et kehtestada meetmed suuruste M0 ja TM0 väärtuste kohandamiseks ja eriheite sihtasemete ▌ arvutamise valemite kohandamiseks et kajastada regulatiivse katsemeetodi muutust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(21) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu ▌ kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)  Määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.

(55)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab nende ulatuse ja toime tõttu ▌ neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärgid

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2‑heite normid, et aidata saavutada määruses (EL) 2018/842 sätestatud liidu eesmärki vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

2.  Käesoleva määrusega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2020 liidus registreeritud uute sõiduautode ELi sõidukipargi keskmise CO2-heite sihttase 95 g/km ja liidus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite ELi sõidukipargi keskmise CO2-heite sihttase 147 g/km; sihttasemeid mõõdetakse 31. detsembrini 2020 kooskõlas määrusega (EÜ) nr 692/2008 ning rakendusmäärustega (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 ning alates 1. jaanuarist 2021 kooskõlas määrusega (EL) 2017/1151.

3.  Komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatises „Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused“ osutatud liidu tervikliku lähenemisviisi raames täiendatakse käesolevat määrust kuni 31. detsembrini 2024 lisameetmetega, mille abil vähendatakse CO2-heidet 10 g/km võrra.

4.  Alates 1. jaanuarist 2025 kehtivad ELi sõidukipargi suhtes järgmised sihttasemed:

a)  ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %;

b)  ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %.

5.  Alates 1. jaanuarist 2030 kehtivad järgmised ELi sõidukipargi heite sihttasemed:

a)  ELi uute sõiduautode sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.2 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 37,5 %;

b)  ELi uute väikeste tarbesõidukite sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.2 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 31 %.

6.  Alates 1. jaanuarist 2025 on heiteta ja vähese heitega sõidukite võrdlusnäitaja 15 % registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite sõidukiparkidest ning seda näitajat kohaldatakse I lisa vastavalt A või B osa punkti 6.3 kohaselt.

7.  Alates 1. jaanuarist 2030 kohaldatakse I lisa vastavalt A või B osa punkti 6.3 kohaselt järgmiseid heiteta ja vähese heitega sõidukite võrdlusnäitajaid:

a)  võrdlusnäitaja 35 % uute sõiduautode pargist ja

b)  võrdlusnäitaja 30 % uute väikeste tarbesõidukite pargist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste mootorsõidukite suhtes:

a)  direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M1-kategooria mootorsõidukid ( „sõiduautod“), mis registreeritakse liidus esmakordselt ja mida ei ole varem registreeritud väljaspool liitu („uued sõiduautod“);

b)  direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud N1-kategooria mootorsõidukid (tuletatud massiga kuni 2610 kg) ja sellised N1-kategooria mootorsõidukid, millele tüübikinnitus on laiendatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõike 2 kohaselt („väikesed tarbesõidukid“), ning mis registreeritakse liidus esmakordselt ja mida ei ole varem väljaspool liitu registreeritud („uued väikesed tarbesõidukid“). N-kategooria heiteta mootorsõidukid tuletatud massiga vastavalt üle 2610 kg või üle 2840 kg loetakse alates 1. jaanuarist 2025 käesoleva määruse mõistes ja ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamist, väikesteks tarbesõidukiteks, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, juhul kui nende tuletatud mass ületab piirmäära üksnes energiasalvestussüsteemi massi tõttu.

2.  Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool liitu, mis on toimunud vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 5 määratletud eriotstarbeliste sõidukite suhtes.

4.  Artiklit 4, artikli 7 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 8 ja artikli 9 lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata selliste tootja suhtes, kes on koos kõigi endaga seotud ettevõtjatega tootnud alla 1000 liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uue sõiduauto või uue väikese tarbesõiduki, välja arvatud juhul, kui tootja on seda taotlenud ja talle on tehtud artiklis 10 sätestatud erand.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „keskmine CO2-eriheide“ – tootja puhul kõigi tootja toodetud uute sõiduautode või uute väikeste tarbesõidukite CO2-eriheite keskmine;

b)  „vastavustunnistus“ – direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 18 osutatud vastavustunnistus;

c)  „komplekteeritud sõiduk“ – väike tarbesõiduk, millele antakse tüübikinnitus pärast mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse lõpuleviimist kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ;

d)  „komplektne sõiduk“ – väike tarbesõiduk, mida ei ole vaja komplekteerida, et täita direktiivi 2007/46/EÜ asjakohaseid tehnilisi nõudeid;

e)  „baassõiduk“ – väike tarbesõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise tüübikinnitusmenetluse algetapil;

f)  „tootja“ – isik või asutus, kes kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi EÜ tüübikinnitusmenetluse aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest;

g)  „töökorras sõiduki mass“ või „M“ – vastavustunnistusel esitatud ning direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud töökorras sõiduauto või väikese tarbesõiduki mass koos kerega;

h)  „CO2-eriheide“ – sõiduauto või väikese tarbesõiduki CO2-heide, mida mõõdetakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmäärustele ning mis kantakse sõiduki vastavustunnistusele kui CO2-heitkogus (kombineeritult). Selliste sõiduautode või väikeste tarbesõidukite puhul, mille tüüp ei ole määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt kinnitatud, tähendab CO2-eriheide sellist määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt mõõdetud CO2-eriheidet, mida mõõdetakse kuni 31. detsembrini 2020 määruses (EÜ) nr 692/2008 sätestatud mõõtmismenetluse ning alates 1. jaanuarist 2021 määruses (EL) 2017/1151 sätestatud mõõtmismenetluse kohaselt või komisjoni kehtestatud selliste sõidukite CO2-eriheite määramise menetluste kohaselt;

i)  „sõiduki katteala“ – keskmine rööbe korda teljevahe, nagu need on kantud vastavustunnistusele ja määratletud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktides 2.1 ja 2.3;

j)  „eriheite sihttase“ – tootja puhul aasta sihttase, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisale või, kui tootja suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, kõnealuse erandi kohaselt kindlaksmääratud eriheite sihttase;

k)  „ELi sõidukipargi heite sihttase“ – kõigi uute sõiduautode või kõigi uute väikeste tarbesõidukite CO2-eriheidete keskmine, mis tuleb teataval ajavahemikul saavutada;

l)  „katsemass“ või „TM“– sõiduauto või väikese tarbesõiduki katsemass, nagu see on märgitud vastavustunnistusel ja määratletud määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktis 3.2.25;

m)  „heiteta või vähese heitega sõiduk“ – sõiduauto või väike tarbesõiduk, mille summutist tuleva, määruse (EL) 2017/1151 kohaselt määratud CO2-heite kogus on 0–50 g/km;

n)  „kandevõime“ – direktiivi 2007/46/EÜ II lisa kohase täismassi ja sõiduki massi vahe.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel on „seotud tootjate rühm“ tootja ja temaga seotud ettevõtjad. Tootjaga seotud ettevõtjad on:

a)  ettevõtjad, kelle puhul tootjal on otseselt või kaudselt:

i)  õigus kasutada üle poole häältest või

ii)  õigus nimetada ametisse rohkem kui pooled nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seadusjärgselt esindava organi liikmed või

iii)  õigus juhtida ettevõtja tegevust;

b)  ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on tootja suhtes punktis a osutatud õigused või volitused;

c)  ettevõtjad, kelle suhtes punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a osutatud õigused või volitused;

d)  ettevõtjad, kelle suhtes tootjal koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a osutatud õigused või volitused;

e)  ettevõtjad, kelle puhul punktis a osutatud õigused või volitused kuuluvad ühiselt tootjale või ühele või mitmele punktides a–d osutatud temaga seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.

Artikkel 4

Eriheite sihttasemed

1.  Tootja tagab, et tema keskmine CO2-eriheide ei ületa järgmisi eriheite sihttasemeid:

a)  kalendriaastal 2020 eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisa A osa punktidele 1 ja 2 sõiduautode jaoks ning vastavalt I lisa B osa punktidele 1 ja 2 väikeste tarbesõidukite jaoks, või kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, vastavalt erandile;

b)  ühelgi kalendriaastal ajavahemikus 2021–2024 eriheite sihttaset, mis on kindlaks määratud vastavalt I lisa A või B osa punktidele 3 ja 4, nagu on asjakohane, või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, vastavalt erandile ja I lisa A või B osa punktile 5;

c)  ei ületa alates 2025. aastast mitte ühelgi kalendriaastal I lisa A või B osa punkti 6.3 kohaseid eriheite sihttasemeid, või, kui tootja suhtes on tehtud artikli 10 kohane erand, vastavalt erandile.

2.  Kui väikeste tarbesõidukite kohta ei ole komplekteeritud sõiduki CO2-eriheite andmed kättesaadavad, kasutab baassõiduki tootja keskmise CO2-eriheite määramiseks baassõiduki CO2-eriheidet.

3.  Tootja keskmise CO2-eriheite määramisel võetakse arvesse tootja uute, kõnealusel aastal registreeritud sõiduautode osakaalu järgmiselt:

—  2020. aastal 95 %,

—  alates 2021. aastast 100 %.

Artikkel 5

Erisoodustused

Keskmise CO2-eriheite arvutamisel loetakse iga uus sõiduauto, mille CO2-eriheide on alla 50 g CO2/km:

—  2020. aastal kaheks sõiduautoks,

—  2021. aastal 1,67 sõiduautoks,

—  2022. aastal 1,33 sõiduautoks,

—  alates 2023. aastast üheks sõiduautoks,

vastavalt registreerimise aastale ajavahemikul 2020–2022 ja võttes arvesse iga tootja CO2‑eriheite ülempiiri 7,5 g/km kõnealusel ajavahemikul, mis arvutatakse kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2017/1153 artikliga 5.

Artikkel 6

Heiteühenduse moodustamine

1.  Tootjad, kelle suhtes ei kohaldata artikli 10 kohast erandit, võivad artikli 4 kohaste kohustuste täitmiseks moodustada heiteühenduse.

2.  Heiteühenduse moodustamise lepingu võib sõlmida üheks või mitmeks kalendriaastaks, tingimusel et lepingu kogukestus ei ületa viit kalendriaastat ja et lepingu peab sõlmima hiljemalt 31. detsembriks esimesel sellisel kalendriaastal, mil heitkogused ühendatakse. Tootjad, kes soovivad moodustada heiteühenduse, esitavad komisjonile järgmise teabe:

a)  heiteühenduses osalevad tootjad;

b)  heiteühenduse juhatajaks määratud tootja, kes on heiteühenduse kontaktisik ja kes vastutab heiteühenduse suhtes artikli 8 kohaselt kohaldatava ülemäärase heite maksu maksmise eest;

c)  tõendid selle kohta, et heiteühenduse juhataja on suuteline täitma punktis b nimetatud kohustusi;

d)  heiteühendusega hõlmatud M1- või N1‑kategooria sõidukitena registreeritud sõidukite kategooria.

3.  Kui heiteühenduse juhataja ei täida kohustust maksta kooskõlas artikliga 8 heiteühenduse suhtes kohaldatud ülemäärase heite maksu, teavitab komisjon sellest tootjaid.

4.  Heiteühenduse moodustanud tootjad teavitavad komisjoni ühiselt heiteühenduse juhataja või tema finantsseisundi muutusest niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada heiteühenduse suutlikkust maksta tema suhtes kooskõlas artikliga 8 kohaldatud ülemäärase heite maksu, ning teatavad komisjonile heiteühenduse liikmete muutusest või heiteühenduse likvideerimisest.

5.  Tootjad võivad moodustada heiteühenduse tingimusel, et nende lepingud on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 ning et nad võimaldavad igal tootjal, kes soovib saada heiteühenduse liikmeks, selles osaleda avatud, selgel ja mittediskrimineerival viisil ja majanduslikult mõistlikel tingimustel. Ilma et see piiraks liidu konkurentsieeskirjade üldist kohaldamist selliste heiteühenduste suhtes, peavad kõik heiteühenduse liikmed välistama mis tahes andme- ja teabevahetuse heiteühenduse raames, välja arvatud järgmine teave:

a)  keskmine CO2-eriheide;

b)  CO2-eriheite sihttase;

c)  registreeritud sõidukite koguarv.

6.  Lõiget 5 ei kohaldata, kui kõik heiteühendusse kuuluvad tootjad moodustavad osa samast seotud tootjate rühmast.

7.  Tootjaid, kes osalevad heiteühenduses, mille kohta on komisjonile esitatud teave, käsitatakse artikli 4 kohaste kohustuste täitmisel ühe tootjana, välja arvatud käesoleva artikli lõike 3 kohase teavitamise puhul. Seire ja aruandluse andmed üksikute tootjate ja heiteühenduste kohta talletatakse, neist teavitatakse ja need tehakse kättesaadavaks artikli 7 lõikes 4 osutatud keskregistris.

8.  Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata käesoleva artikli lõike 5 kohaselt loodud heiteühenduse suhtes kohaldatavad üksikasjalikud tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Keskmise heite seire ja sellekohane aruandlus

1.  Igal kalendriaastal registreerivad liikmesriigid andmed oma territooriumil registreeritud iga uue sõiduauto ja iga uue väikese tarbesõiduki kohta vastavalt käesoleva määruse II ja III lisa A osale. Nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks tootjatele ja nende määratud importijatele või esindajatele igas liikmesriigis. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, tagada, et aruandvate asutuste tegevus on läbipaistev. Iga liikmesriik tagab, et sõiduautode, mille tüüp ei ole kinnitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt, CO2‑eriheide mõõdetakse ja kantakse vastavustunnistusele.

2.  Iga aasta 28. veebruariks teeb iga liikmesriik eelneva kalendriaasta kohta kindlaks II ja III lisa A osas loetletud andmed ja esitab need komisjonile. Andmed edastatakse II lisa B osas ja III lisa C osas esitatud vormi kohaselt.

3.  Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid lisaks kõik lõike 1 kohaselt kogutud andmed.

4.  Komisjon peab liikmesriikide poolt käesoleva artikli kohaselt edastatud andmete keskregistrit ning arvutab iga aasta 30. juuniks iga tootja kohta

a)  esialgse keskmise CO2-eriheite eelmisel kalendriaastal;

b)  esialgse eriheite sihttaseme eelmisel kalendriaastal;

c)  esialgse vahe tootja eelmise kalendriaasta keskmise CO2-eriheite ja kõnealuse aasta eriheite sihttaseme vahel.

Komisjon teavitab iga tootjat oma esialgsetest arvutustest nimetatud tootja kohta. Teade sisaldab andmeid uute registreeritud sõiduautode ja uute registreeritud väikeste tarbesõidukite kohta liikmesriikide kaupa ja nende CO2-eriheite kohta.

Register on avalik.

5.  Kolme kuu jooksul pärast seda, kui tootjat on lõike 4 kohaselt teavitatud esialgsetest arvutustest, võib tootja teavitada komisjoni vigadest andmetes, märkides ära, millist liikmesriiki käsitlevates andmetes tema arvates viga esineb.

Komisjon vaatab tootjatelt saadud teated läbi ning hiljemalt 31. oktoobriks kas kinnitab lõike 4 kohaste esialgsete arvutuste tulemused või muudab neid.

6.  Liikmesriigid nimetavad seireandmete kogumiseks ja edastamiseks vastavalt käesolevale määrusele pädeva asutuse ning teatavad sellest komisjonile.

Nimetatud pädevad asutused peavad tagama, et komisjonile esitatakse täpsed ja täielikud andmed, ning määravad kontaktpunkti, mis on kättesaadav ja vastab kiiresti komisjoni päringutele edastatud andmete puudulikkuse ja vigade kohta.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõigete 1–6 kohast seiret ja andmete esitamist käsitlevate menetluste ning II ja III lisa kohaldamise üksikasjalikud normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II ja III lisas esitatud andmenõudeid ja -näitajaid.

9.  Tüübikinnitusasutused teatavad viivitamata komisjonile, kui kasutuses olevate sõidukite CO2‑heites ilmneb artikli 13 kohaselt toimunud kontrollimisel kõrvalekaldeid võrreldes vastavustunnistustes märgitud CO2‑eriheitega.

Komisjon võtab selliseid kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise CO2‑eriheite arvutamisel.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ▌üksikasjalikud normid sellistest kõrvalekalletest teatamise menetluste kohta ning nende arvesse võtmise kohta keskmise CO2‑eriheite arvutamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

10.  Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.

11.  Samuti koguvad ja teatavad liikmesriigid kooskõlas käesoleva artikliga andmed direktiivi 2007/46/EÜ II lisa määratlusele vastavate M2- ja N2-kategooria sõidukite (tuletatud massiga kuni 2 610 kg) ja selliste sõidukite registreerimise kohta, millele on tüübikinnitus laiendatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikega 2.

Artikkel 8

Ülemäärase heite maks

1.  Iga kalendriaasta kohta, mil tootja keskmine CO2-eriheide ületab tema eriheite sihttaset, kehtestab komisjon ülemäärase heite maksu, vastavalt kas tootjale või heiteühenduse juhatajale.

2.  Lõikes 1 sätestatud ülemäärase heite maksu summa arvutatakse järgmise valemiga:

(ülemäärane heide × 95 eurot) × uute registreeritud sõidukite arv.

Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

—  „ülemäärane heide“ – kolme kümnendkohani ümardatud vahe (g/km), mille võrra tootja keskmine CO2-eriheide, mille puhul on arvestatud artikli 11 kohaselt kinnitatud innovatiivsete tehnoloogialahendustega saavutatud CO2-heite vähenemist, ületab tootja eriheite sihttaset kalendriaastal või kalendriaasta osal, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud kohustust, kui kõnealune vahe on positiivne; ning

—  „uute registreeritud sõidukite arv“ – asjaomase tootja valmistatud ja kõnealuses ajavahemikus registreeritud uute sõiduautode või uute väikeste tarbesõidukite arv eraldi arvestatult vastavalt artikli 4 lõikes 3 sätestatud järkjärgulise suurendamise kriteeriumidele.

3.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemäärase heite maksu kogumise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.

Artikkel 9

Tootjate tulemuste avaldamine

1.  Komisjon avaldab iga aasta 31. oktoobriks rakendusaktis nimekirja, milles on esitatud järgmised andmed:

a)  iga tootja kohta tema eriheite sihttase eelmisel kalendriaastal;

b)  iga tootja kohta tema keskmine CO2-eriheide eelmisel kalendriaastal;

c)  tootja eelmise kalendriaasta keskmise CO2-eriheite ja kõnealuse aasta eriheite sihttaseme vahe;

d)  kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite keskmine CO2-eriheide;

e)  kuni 31. detsembrini 2020 kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite keskmine töökorras sõiduki mass;

f)  kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud nimekirjas esitatakse ka teave selle kohta, kas tootja on eelmisel kalendriaastal täitnud artikli 4 nõudeid.

3.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimekiri, mis avaldatakse 31. oktoobriks 2022, sisaldab muu hulgas järgmist:

a)  ELi sõidukipargi heite 2025. ja 2030. aasta sihttasemed, millele on osutatud vastavalt artikli 1 lõigetes 4 ja 5 ning mille komisjon on arvutanud I lisa A ja B osa punktide 6.1.1 ja 6.1.2 kohaselt;

b)  näitajate a2021, a2025 ja a2030 väärtused, mille komisjon on arvutanud I lisa A ja B osa punkti 6.2 kohaselt.

Artikkel 10

Teatavate tootjate suhtes tehtavad erandid

1.  I lisa kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse võib esitada tootja, kelle valmistatud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 või kelle valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta ja kes:

a)  ei kuulu seotud tootjate rühma või

b)  kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud vähem kui 10 000 või kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta, või

c)  kuulub seotud tootjate rühma, kuid tal on oma tootmisüksused ja projekteerimiskeskus.

2.  Lõike 1 kohaselt taotletud erandi võib teha kuni viieks kalendriaastaks ja seda erandit on võimalik pikendada▌. Taotlus esitatakse komisjonile koos järgmiste andmetega:

a)  tootja nimi ja kontaktisik;

b)  tõendid selle kohta, et tootja vastab lõike 1 kohase erandi tegemise tingimustele;

c)  üksikasjalik teave tootja valmistatavate sõiduautode või väikeste tarbesõidukite kohta, sealhulgas kõnealuste sõiduautode või väikeste tarbesõidukite katsemass ja CO2-eriheide, ning

d)  eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2-eriheidet ja võttes arvesse toodetava sõiduauto või väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.

3.  Kui komisjon leiab, et tootja vastab lõike 1 kohaselt taotletud erandi tegemise tingimustele ja et tootja esitatud eriheite sihttase on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2-eriheidet, ja võttes arvesse toodetava sõiduauto või väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära, teeb komisjon tootja suhtes erandi.

Taotlus esitatakse hiljemalt erandi kohaldamise esimese aasta 31. oktoobriks.

4.  Tootja, kes valmistab koos oma seotud ettevõtjatega kalendriaasta jooksul 10 000 kuni 300 000 uut liidus registreeritud sõiduautot, võib esitada I lisa A osa punktide 1–4 ja 6.3 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse.

Tootja võib sellise taotluse esitada enda või enda ja endaga seotud ettevõtjate kohta. Taotlus esitatakse komisjonile koos järgmiste andmetega:

a)  kogu lõike 2 punktides a ja c osutatud teave ja kui see on kohane, teave seotud ettevõtjate kohta;

b)  I lisa A osa punktidele 1–4 osutavate taotluste korral sihttase, milleks on 45 % vähem heidet võrreldes 2007. aasta keskmise CO2-eriheitega, või kui mitu seotud ettevõtjat esitavad ühe avalduse, 45 % vähem heidet võrreldes nende ettevõtjate 2007. aasta keskmiste CO2-eriheidete keskmise väärtusega;

c)  käesoleva määruse I lisa A osa punktile 6.3 osutavate taotluste korral kalendriaastatel 2025–2028 kohaldatav sihttase, milleks on määruse (EL) 2017/1151 kohaselt mõõdetud CO2-heite käesoleva lõike punkti b kohaselt arvutatud sihttase vähendatuna vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 punktile a.

Kui andmed tootja keskmise CO2-eriheite kohta 2007. aastal puuduvad, määrab komisjon samaväärse vähendamise sihttaseme, mis põhineb parimal kättesaadaval CO2-heite vähendamise tehnoloogial, mida kasutatakse massilt võrreldavates sõiduautodes ja milles võetakse arvesse toodetud autotüübi turu eripära. Taotleja kasutab nimetatud sihttaset teise lõigu punkti b kohaldamisel.

Komisjon teeb tootja suhtes erandi, kui on tõendatud, et käesolevas lõikes osutatud erandi tegemise kriteeriumid on täidetud.

5.  Tootja, kelle suhtes kohaldatakse erandit kooskõlas käesoleva artikliga, teatab komisjonile viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad või võivad mõjutada tootja vastavust erandi tegemise tingimustele.

6.  Kui komisjon leiab lõike 5 kohase teate alusel või muul põhjusel, et tootja ei vasta enam erandi tegemise tingimustele, tühistab komisjon erandi alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist ja teatab sellest tootjale.

7.  Kui tootja ei saavuta oma eriheite sihttaset, määrab komisjon tootjale artiklis 8 sätestatud ülemäärase heite maksu.

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikeid 1–7 täiendavad normid erandi tegemise kriteeriumide tõlgendamise, taotluste sisu ning CO2-eriheite vähendamise kavade sisu ja hindamise kohta.

Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa A osa, et sätestada käesoleva artikli lõike 4 teise lõigu punktis c osutatud erandi sihttasemete arvutamise valemeid.

9.  Erandi kohaldamise taotlused koos neid toetavate andmetega, lõike 5 kohased teated, lõike 6 kohased tühistamisotsused, lõike 7 kohased ülemäärase heite maksude määramised ning kõik lõike 8 kohaselt vastu võetud meetmed tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001(22) kohaselt avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 11

Ökoinnovatsioon

1.  Innovatiivsete tehnoloogialahendustega või innovatiivsete tehnoloogialahenduste ühendamisega (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel.

Neid tehnoloogialahendusi võetakse arvesse üksnes juhul, kui nende hindamise metoodikaga saab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi.

Nende tehnoloogialahenduste kogupanus tootja keskmise CO2-eriheite vähendamisse võib olla kuni 7 g CO2/km.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnoloogia arengut arvestades käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud ülempiiri alates 2025. aastast, tagades samal ajal, et nimetatud ülempiir oleks proportsioonis tootjate keskmise CO2-eriheitega.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud innovatiivsete tehnoloogialahenduste või innovatiivsete tehnoloogiapakettide heakskiitmise menetlust käsitlevad üksikasjalikud sätted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need üksikasjalikud sätted põhinevad järgmistel innovatiivse tehnoloogialahenduse kriteeriumidel:

a)  tarnija või tootja peab vastutama innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemise eest;

b)  innovatiivsed tehnoloogialahendused peavad CO2-heidet tõendatult vähendama;

c)  innovatiivsed tehnoloogialahendused ei või kuuluda CO2 mõõtmise standardsesse katsetsüklisse;

d)  innovatiivsed tehnoloogialahendused:

i)  ei või kuuluda selliste kohustuslike sätete hulka, mis tulenevad artikli 1 lõikes 3 nimetatud täiendavatest meetmetest, millega saavutatakse CO2‑heite vähenemine 10 g/km võrra, ega

ii)  ei saa olla kohustuslikud muude liidu õigusaktide alusel.

Alates 1. jaanuarist 2025 ei kohaldata esimese lõigu punkti d alapunktis i osutatud kriteeriumi kliimaseadmete tõhustamise suhtes.

3.  Tarnija või tootja, kes taotleb meetme heakskiitmist innovatiivse tehnoloogialahendusena või innovatiivse tehnoloogiapaketina, esitab komisjonile aruande, millele on lisatud sõltumatu ja sertifitseeritud asutuse kontrolliaruanne. Kui nimetatud meede ja muu heakskiidetud innovatiivne tehnoloogialahendus või innovatiivne tehnoloogiapakett võivad teineteist mõjutada, tehakse aruandesse sellise vastasmõju kohta märge ja kontrolliaruandes hinnatakse, millisel määral see vastasmõju muudab kummagi meetme abil saavutatud vähendamist.

4.  Komisjon kinnitab saavutatud vähendamise lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 12

Tegelik CO2-heide ning kütusekulu ja energiatarbimine

1.  Komisjon jälgib ja hindab, kuivõrd CO2-heite ning kütusekulu ja energiatarbimise näitajad, mis on määratud kindlaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007, vastavad tegelikkusele

Lisaks kogub komisjon regulaarselt andmeid sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegeliku CO2‑heite ning kütusekulu ja energiatarbimise kohta, kasutades kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitusid ja alustades 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukitega.

Komisjon tagab, et üldsust teavitatakse sellest, kuidas esindatavus tegelikes kasutustingimustes muutub aja jooksul.

2.  Lõikes 1 osutatud eesmärgil tagab komisjon, et alates 1. jaanuarist 2021 tehakse komisjonile regulaarselt kättesaadavaks vastavalt olukorrale kas tootjatelt või riigi ametiasutustelt saadud või otse sõidukitelt edastatud järgmised andmed sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegeliku CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise kohta:

a)  valmistajatehase tähis;

b)  tarbitud kütuse ja/või elektrienergia kogus;

c)  kogu läbitud vahemaa;

d)  välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus ja eri sõidurežiimides sõidetud vahemaa;

e)  muud lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmise võimaldamiseks vajalikud näitajad.

Komisjon töötleb esimese lõigu kohaselt saadud andmeid, et luua lõike 1 kohaldamiseks anonümiseeritud ja koondatud andmekogud, sealhulgas iga tootja kohta. Valmistajatehase tähiseid kasutatakse üksnes kõnealuseks andmete töötlemiseks ja neid ei säilitata kauem kui sel eesmärgil vajalik.

3.  Selleks, et vältida näitajate ja tegelike heitkoguste erinevuse suurenemist, hindab komisjon hiljemalt 1. juunil 2023, kuidas oleks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid võimalik kasutada selle tagamiseks, et määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad jääksid iga tootja puhul aja jooksul tegelikele heitkogustele vastavaks.

Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ajavahemikul 2021–2026 ja nimetatud erinevuse suurenemise vältimiseks hindab ta 2027. aastal, kas oleks võimalik luua mehhanism tootja keskmise CO2-eriheite kohandamiseks alates 2030. aastast, ning kui see on kohane, esitab seadusandliku ettepaneku sellise mehhanismi kehtestamiseks.

4.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete kogumise ja töötlemise üksikasjaliku korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Kasutuselolevate sõidukite CO2-heite kontrollimine

1.  Tootjad peavad tagama, et vastavustunnistustele kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastaksid kasutusel olevate sõidukite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on määratud määruse (EL) 2017/1151 kohaselt.

2.  Lõike 4 esimeses lõigus osutatud menetluste jõustumise järel peavad tüübikinnitusasutused asjakohaste ja esindavate sõidukinäidiste alusel kontrollima, kas nende sõidukitüüpkondade puhul, mille tüübikinnituse eest nad vastutavad, vastavad vastavustunnistustele kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused kasutusel olevate sõidukite määruse (EL) 2017/1151 kohaselt määratud CO2-heitele ja kütusekulule, võttes samal ajal muu hulgas arvesse kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete saadaolevaid andmeid.

Tüübikinnitusasutused peavad muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete andmeid kasutades kontrollima ka selliste pardal olevate või näidissõidukitega seotud meetodite olemasolu, millega sõiduki tulemusi tüübikinnitusmenetluse saamiseks tehtavate katsete ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse.

3.  Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusel tuvastatakse CO2-heite ja kütusekulu väärtuste mittevastavus või mõne sellise meetodi olemasolu, millega sõiduki tulemusi kunstlikult tegelikust paremana näidatakse, peab vastutav tüübikinnitusasutus lisaks määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud vajalike meetmete võtmisele tagama, et vastavustunnistused korrigeeritakse.

4.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kontrollide tegemise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta enne käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist kooskõlas artikliga 17 vastu käesolevat määrust täiendav delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse juhtpõhimõtted ja kriteeriumid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud korra kindlaksmääramiseks.

Artikkel 14

M0 ja TM0 väärtuste kohandamine

1.  I lisa A ja B osas esitatud M0 ja TM0 väärtusi kohandatakse järgmiselt:

a)  hiljemalt 31. oktoobriks 2020 kohandatakse I lisa A osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2017, 2018 ja 2019 registreeritud uute sõiduautode keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0-väärtust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2024;

b)  hiljemalt 31. oktoobriks 2022 kohandatakse I lisa B osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2017, 2018 ja 2019 registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0-väärtust kohaldatakse 2024. aastal;

c)  hiljemalt 31. oktoobril 2022 määratakse kindlaks 2025. aasta soovituslik TM0 väärtus nii kõikide 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode kui ka uute väikeste tarbesõidukite keskmise katsemassina;

d)  hiljemalt 31. oktoobril 2024 ning seejärel igal teisel aastal kohandatakse I lisa A ja B osa punktis 6.2 esitatud TM0 väärtust vastavalt kõikide eelmisel kahel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite vastavale keskmisele katsemassile (alustades aastatega 2022 ja 2023). Uut TM0-väärtust kohaldatakse alates kohandamiskuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed.

Artikkel 15

Läbivaatamine ja aruandlus

1.  Komisjon vaatab 2023. aastal põhjalikult läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud aruandes käsitleb komisjon muu hulgas seda, kuivõrd vastavad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad tegelikkusele; kuidas kulgeb liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt, pidades eelkõige silmas väikeseid tarbesõidukeid; kuidas kulgeb laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtt, mille kohta antakse aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/94/EL(23), käsitledes ka nende rahastamist; taastuvenergia abil toodetud sünteetiliste ja täiustatud alternatiivkütuste kasutamisest tulenevat potentsiaalset panust heite vähendamisse; C02-heite tegelikku vähenemist, mida on täheldatud olemasoleva sõidukipargi tasandil; heiteta ja vähese heitega sõidukite stiimulisüsteemi toimimist; I lisa A osa punktis 6.3 sätestatud üleminekumeetme võimalikku mõju; käesoleva määruse mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele; samuti aspekte, millega edendatakse veelgi majanduslikult tasuvat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale, konkurentsivõimelisele ja taskukohasele liikuvusele liidus.

Samuti peab komisjon selles aruandes kindlaks määrama selge kava sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2‑heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et anda oluline panus Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi saavutamisse.

3.  Lõikes 2 osutatud aruandega koos esitatakse vajaduse korral ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige nähes ette 2030. aastaks kehtestatud ELi sõidukipargi sihttasemete võimaliku läbivaatamise, arvestades lõikes 2 loetletud elemente, ning sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele siduvate heite vähendamise sihttasemete kehtestamise 2035. aastaks ja 2040. aastale järgnevaks perioodiks, et tagada õigeaegne transpordisektori netoheite nullini vähendamine kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

4.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise osana hindab komisjon, kas on võimalik töötada välja tegelike heitkoguste katsemenetlused, mille puhul kasutatakse mobiilseid heitemõõtmissüsteeme (PEMS). Komisjon võtab arvesse nimetatud hindamist ja käesoleva määruse artikli 12 kohaselt tehtud hindamisi ning võib vajaduse korral läbi vaadata CO2-heite mõõtmise menetlused vastavalt määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatule. Komisjon teeb eelkõige asjakohased ettepanekud nende menetluste kohandamiseks, et piisavalt täpselt kajastada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegelikku CO2-heidet.

5.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindab komisjon võimalust suunata ülemäärase heite maksust saadav tulu sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, nagu on osutatud Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikes 1, eelkõige toetada autotööstussektori töötajate ümberõpet, täiendusõpet, koolitamist ja ümberpaigutamist kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige üleminekust enim mõjutatud piirkondades ja kogukondades. Kui see on kohane, esitab komisjon hiljemalt 2027. aastaks selle kohta seadusandliku ettepaneku.

6.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi direktiivi 1999/94/EÜ, pidades silmas vajadust anda tarbijatele täpset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet turule lastud uute sõiduautode kütusekulu, CO2-heite ja õhusaasteainete heite kohta, ning hindab võimalusi võtta kasutusele uute väikeste tarbesõidukite kütusesäästu ja CO2-heite märgis. Kui see on asjakohane, lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek.

7.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks vajalikud vastavusnäitajad, et võtta arvesse CO2-eriheite mõõtmist reguleeriva katsemenetluse kõiki muudatusi, millele viidatakse määrustes (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 692/2008 ning, kui see on asjakohane, määruses (EL) 2017/1151. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse I lisas toodud valemeid, kasutades vastavalt käesoleva artikli lõikele 7 vastu võetud metoodikat, tagades samal ajal, et vanas ja uues katsemenetluses erineva kasulikkusega sõidukitele ja eri tootjatele kehtestatud heite vähendamise nõuded on oma ranguselt võrreldavad.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999(24) artikli 44 lõike 1 punktis a. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 7 lõikes 8, artikli 10 lõikes 8, artikli 11 lõike 1 neljandas lõigus, artikli 13 lõikes 4, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuueks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kuueaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 8, artikli 10 lõikes 8, artikli 11 lõike 1 neljandas lõigus, artikli 13 lõikes 4, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 7 lõike 8, artikli 10 lõike 8, artikli 11 lõike 1 neljanda lõigu, artikli 13 lõike 4, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

A OSA. SÕIDUAUTODE ERIHEITE SIHTTASEMED

1.  Iga uue sõiduauto CO2-eriheide kalendriaastal 2020 käesolevas punktis ja punktis 2 esitatud arvutuste tähenduses arvutatakse järgmise valemiga:

CO2-eriheide = 95 + a · (M – M0),

kus:

M

=

töökorras sõiduki mass kilogrammides (kg)

M0

=

1 379,88

a

=

0,0333

2.  Tootja eriheite sihttase 2020. aastal arvutatakse kõigi kõnealusel kalendriaastal registreeritud selle tootja poolt toodetud uute sõiduautode punkti 1 kohaselt arvutatud CO2-eriheidete keskmisena.

3.  Tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal arvutatakse järgmiselt:

WLTP-põhine eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = WLTPCO2 20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000001.png

kus:

WLTPCO2 on 2020. aasta keskmine CO2-eriheide, mis on määratud vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisale ja arvutatud vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 teisele taandele, arvestamata CO2-heite vähenemist, mis tuleneb käesoleva määruse artiklite 5 ja 11 kohaldamisest;

NEDCCO2 on 2020. aasta keskmine CO2-eriheide, mis on määratud vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2017/1153 ja arvutatud vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 teisele taandele, arvestamata CO2-heite vähenemist, mis tuleneb käesoleva määruse artiklite 5 ja 11 kohaldamisest;

NEDC2020sihttase on 2020. aasta eriheite sihttase, mis on arvutatud vastavalt punktidele 1 ja 2.

4.  Tootja eriheite sihttase aastateks 2021–2024 arvutatakse järgmiselt:

Eriheite sihttase = WLTPsihttaseme võrdlusväärtus + a [(Mø-M0) – (Mø2020 – M0,2020)]

kus:

WLTPsihttaseme võrdlusväärtus on 2021. aasta eriheite WLTP-põhise sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud vastavalt punktile 3;

a on 0,0333;

Mø on tootja uute sihttaseme asjakohasel aastal registreeritud töökorras sõiduautode keskmine mass (M) kilogrammides (kg);

M0 on 1 379,88 aastal 2021 ja aastateks 2022, 2023 ja 2024 määratakse selle väärtus vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile a;

2020 on tootja uute aastal 2020 registreeritud töökorras tootja sõiduautode keskmine mass (M) kilogrammides (kg);

M0,2020 on 1 379,88.

5.  Tootja puhul, kellele on tehtud erand seoses 2021. aasta NEDC-põhise eriheite sihttasemega, arvutatakse WLTP-põhine erandi sihttase järgmiselt:

Erandi sihttase2021 = WLTPCO220190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000002.png

kus:

WLTPCO2 on WLTPCO2 suurus, mis on määratletud punktis 3;

NEDCCO2 on NEDCCO2 suurus, mis on määratletud punktis 3;

NEDC2021sihttase on komisjoni poolt artikli 10 kohaselt tehtud erandi sihttase aastal 2021.

6.  Alates 1. jaanuarist 2025 arvutatakse ELi sõidukipargi heite sihttasemed ja tootja eriheite sihttasemed järgmiselt.

6.0.  ELi sõidukipargi heite sihttase2021

ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on iga tootja jaoks, kelle suhtes kohaldatakse eriheite sihttaset punkti 4 kohaselt, kindlaks määratud võrdlusväärtuste2021 keskmine, mida on kaalutud uute 2021. aastal registreeritud sõiduautode arvuga.

Võrdlusväärtus2021 määratakse iga tootja jaoks järgmiselt:

20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000003.png

kus

WLTPCO2,mõõdetud on iga tootja kõigi 2020. aastal registreeritud uute sõiduautode mõõdetud CO2-heidete keskmine, mis on kindlaks määratud ja teatatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1153 artiklile 7a;

NEDC2020,sõidukipargi sihttase on 95 g/km;

NEDCCO2 on punktis 3 määratletud suurus;

M2021 on tootja uute aastal 2021 registreeritud töökorras sõiduautode keskmine mass kilogrammides (kg);

M0,2021 on selliste tootjate kõigi uute aastal 2021 registreeritud töökorras sõiduautode keskmine mass kilogrammides (kg), kelle suhtes kohaldatakse eriheite sihttaset punkti 4 kohaselt;

a on punktis 4 määratletud suurus.

6.1.  ELi sõidukipargi heite sihttasemed 2025. ja 2030. aastaks

6.1.1.  ELi sõidukipargi heite sihttase ajavahemikuks 2025–2029:

ELi sõidukipargi heite sihttase2025 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2025),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on punktis 6.0 määratletud suurus;

vähendustegur2025 on artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud vähendustegur.

6.1.2.  ELi sõidukipargi heite sihttase alates 2030. aastast:

ELi sõidukipargi heite sihttase2030 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2030),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on punktis 6.0 määratletud suurus;

vähendustegur2030 on artikli 1 lõike 5 punktis a nimetatud vähendustegur.

6.2.  Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2025. aastast

6.2.1.  Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025 + a2025 · (TM-TM0),

kus

ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt;

a2025 on 20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000004.png

kus

a2021 on parima sirge kalle, mis saadakse lineaarse vähimruutude meetodi kohaldamisel ELi 2021. aastal registreeritud iga sõiduauto katsemassi (sõltumatu muutuja) ja CO2-eriheite (sõltuv muutuja) suhtes;

keskmine heide2021 on selliste tootjate kõigi 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode keskmine CO2-eriheide, kelle puhul eriheite sihttase arvutatakse punkti 4 kohaselt;

TM on tootja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode keskmine katsemass kilogrammides (kg);

TM0 on suurus kilogrammides (kg), mille väärtus leitakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt.

6.2.2.  Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2030. aastast:

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + a2030 (TM-TM0),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2030 määratakse kindlaks punkti 6.1.2 kohaselt;

a2030 on 20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000005.png

kus

a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;

keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;

TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;

TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

6.3.  Eriheite sihttasemed alates 2025. aastast:

eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus ZLEVi tegur,

kus

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on CO2-eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis määratakse ajavahemikuks 2025–2029 kindlaks punkti 6.2.1 kohaselt ja alates 2030. aastast punkti 6.2.2 kohaselt;

ZLEVi tegur on (1+y-x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul sätestatakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,

kus

y on heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute sõiduautode koguarvust ja see arvutatakse kui heiteta ja vähese heitega uute sõidukite koguarvu, kus igaüht neist loetakse ZLEVi-spetsiifiliseks (ZLEVeri), ja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode koguarvu jagatis vastavalt järgmisele valemile:

20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000006.png

Liikmesriikides, kus heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal nende sõidukipargis on 2017. aastal alla 60 % liidu keskmisest(25) ja kus 2017. aastal registreeriti vähem kui 1000 uut heiteta ja vähese heitega sõidukit, arvutatakse uute seal registreeritud sõiduautode puhul ZLEVeri aastani 2030 ja 2030. aasta kohta vastavalt järgmisele valemile:

20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000007.png

Kui heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute, aastatel 2025–2030 registreeritud, sõiduautode pargis on üle 5 % aastas, ei saa see liikmesriik järgnevatel aastatel kohaldada kordajat 1,85;

x on 15 % aastatel 2025–2029 ja 35 % alates 2030. aastast.

B OSA. VÄIKESTE TARBESÕIDUKITE ERIHEITE SIHTTASEMED

1.  Iga uue väikese tarbesõiduki CO2-eriheide 2020. kalendriaastal käesolevas punktis ja punktis 2 esitatud arvutuste tähenduses arvutatakse järgmise valemiga:

CO2-eriheide = 147 + a · (M – M0),

kus:

M

=

töökorras sõiduki mass kilogrammides (kg)

M0

=

1 766,4

a

=

0,096.

2.  Tootja eriheite sihttase 2020. aastal arvutatakse kõigi kõnealusel kalendriaastal registreeritud selle tootja toodetud uute väikeste tarbesõidukite punkti 1 kohaselt arvutatud CO2-eriheite keskmisena.

3.  Tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus 2021. aastal arvutatakse järgmiselt:

WLTP-põhine eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = WLTPCO220190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000008.png

kus:

WLTPCO2 on 2020. aasta keskmine CO2-eriheide, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisale, arvestamata CO2-heite vähenemist, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 11 kohaldamisest;

NEDCCO2 on 2020. aasta keskmine CO2-eriheide, mis on määratud kindlaks vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2017/1152, arvestamata CO2-heite vähenemist, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 11 kohaldamisest;

NEDC2020sihttase on 2020. aasta eriheite sihttase, mis on arvutatud vastavalt punktidele 1 ja 2.

4.  Tootja eriheite sihttase aastateks 2021–2024 arvutatakse järgmiselt:

Eriheite sihttase = WLTPsihttaseme võrdlusväärtus + a [(Mø-M0) – (Mø2020 – M0,2020)]

kus:

WLTPsihttaseme võrdlusväärtus on 2021. aasta eriheite WLTP-põhise sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud vastavalt punktile 3;

a on 0,096;

Mø on tootja kõigi asjaomasel sihttaseme aastal registreeritud uute töökorras väikeste tarbesõidukite keskmine mass (M) kilogrammides (kg);

M0 on 1 766,4 aastal 2020 ning aastatel 2021, 2022 ja 2023 on sellel suurusel väärtus, mis kehtestatakse määruse (EL) nr 510/2011 artikli 13 lõike 5 kohaselt, ning aastal 2024 väärtus, mis kehtestatakse käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punkti b kohaselt;

Mø2020 on tootja kõigi uute aastal 2020 registreeritud töökorras väikeste tarbesõidukite keskmine mass (M) kilogrammides (kg);

M0,2020 on 1 766,4.

5.  Tootja puhul, kellele on tehtud erand seoses 2021. aasta NEDC-põhise eriheite sihttasemega, arvutatakse WLTP-põhine erandi sihttase järgmiselt:

Erandi sihttase2021 = WLTPCO2 ‧·20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000009.png

kus:

WLTPCO2 on punktis 3 määratletud WLTPCO2;

NEDCCO2 on punktis 3 määratletud NEDCCO2;

NEDC2021sihttase on komisjoni poolt artikli 10 kohaselt tehtud erandi sihttase aastal 2021.

6.  Alates 1. jaanuarist 2025 arvutatakse ELi sõidukipargi heite sihttasemed ja tootja eriheite sihttase järgmiselt.

6.0.  ELi sõidukipargi heite sihttase2021

ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on iga tootja jaoks, kelle suhtes kohaldatakse eriheite sihttaset punkti 4 kohaselt, kindlaks määratud võrdlusväärtuste2021 keskmine, mida on kaalutud uute 2021. aastal registreeritud väikeste tarbesõidukite arvuga.

Võrdlusväärtus2021 määratakse iga tootja jaoks järgmiselt:

20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000010.png

kus

WLTPCO2,mõõdetud on iga tootja kõigi 2020. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite mõõdetud CO2-heidete keskmine, mis on kindlaks määratud ja teatatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1152 artiklile 7a;

NEDC2020,sõidukipargi sihttase on 147 g/km;

NEDCCO2 on punktis 3 määratletud suurus;

M2021 on tootja uute aastal 2021 registreeritud töökorras väikeste tarbesõidukite keskmine mass kilogrammides (kg);

M0,2021 on selliste tootjate kõigi aastal 2021 registreeritud uute töökorras väikeste tarbesõidukite keskmine mass kilogrammides (kg), kelle suhtes kohaldatakse eriheite sihttaset punkti 4 kohaselt;

a on punktis 4 määratletud suurus.

6.1.  ELi sõidukipargi heite sihttasemed 2025. ja 2030. aastaks

6.1.1.  ELi sõidukipargi heite sihttase ajavahemikuks 2025–2029:

ELi sõidukipargi heite sihttase2025 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2025),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on punktis 6.0 määratletud suurus;

vähendustegur2025 on artikli 1 lõike 4 punktis b täpsustatud vähendustegur.

6.1.2.  ELi sõidukipargi heite sihttase alates 2030. aastast:

ELi sõidukipargi heite sihttase2030 = ELi sõidukipargi heite sihttase2021 · (1 – vähendustegur2030),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2021 on punktis 6.0 määratletud suurus;

vähendustegur2030 on artikli 1 lõike 5 punktis b täpsustatud vähendustegur.

6.2.  Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2025. aastast

6.2.1.  Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025 + α · (TM-TM0),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt;

α on a2025, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, mis arvutatakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt, ning a2021, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt arvutatud TM0;

kus

a2025 on 20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000011.png;

a2021 on parima sirge kalle, mis saadakse lineaarse vähimruutude meetodi kohaldamisel iga uue 2021. aastal registreeritud väikese tarbesõiduki katsemassi (sõltumatu muutuja) ja CO2‑eriheite (sõltuv muutuja) suhtes;

keskmine heide2021 on selliste tootjate kõigi 2021. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine CO2-eriheide, kelle puhul eriheite sihttase arvutatakse punkti 4 kohaselt;

TM on tootja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass kilogrammides (kg);

TM0 on suurus kilogrammides (kg), mille väärtus leitakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt.

6.2.2.  Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2030. aastast:

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + α · (TM-TM0),

kus

ELi sõidukipargi heite sihttase2030 määratakse kindlaks punkti 6.1.2 kohaselt;

α on a2030, kui tootja registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, mis arvutatakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt, ning a2021, kui tootja registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt arvutatud TM0;

kus

a2030 on 20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000012.png ;

a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;

keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;

TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;

TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

6.3.  Eriheite sihttase alates 2025. aastast

6.3.1.  Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2025–2029:

eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2025)) · ZLEVi tegur,

kus

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.1 kohaselt;

øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.1 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga;

ZLEVi tegur on (1+y-x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul sätestatakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,

kus

y on uute heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute väikeste tarbesõidukite koguarvust ja see arvutatakse kui heiteta ja vähese heitega uute sõidukite koguarvu, kus igaüht neist loetakse ZLEVi-spetsiifiliseks (ZLEVeri), ja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite koguarvu jagatis vastavalt järgmisele valemile:;

20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000013.png

x on 15 %.

6.3.2.  Eriheite sihttase alates 2030. aastast:

eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2030)) · ZLEVi tegur,

kus

eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.2 kohaselt;

øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.2 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga;

ZLEVi tegur on (1+y-x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul sätestatakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,

kus

y on uute heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute väikeste tarbesõidukite koguarvust ja see arvutatakse kui heiteta ja vähese heitega uute sõidukite koguarvu, kus igaüht neist loetakse ZLEVi-spetsiifiliseks (ZLEVeri), ja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite koguarvu jagatis vastavalt järgmisele valemile:

20190327-P8_TA-PROV(2019)0304_ET-p0000014.png

x on 30 %.

II LISA

UUTE SÕIDUAUTODE HEITE SEIRE JA SELLEKOHANE ARUANDLUS

A OSA – Andmete kogumine uute sõiduautode kohta ja CO2‑heiteseire andmete kindlaksmääramine

1.  Igal kalendriaastal registreerivad liikmesriigid iga oma territooriumil M1-kategooria sõidukina registreeritud uue sõiduauto kohta järgmised üksikasjalikud andmed:

a)  tootja;

b)  tüübikinnitusnumber ja selle laiendus;

c)  sõiduki tüüp, variant ja versioon (kui see on asjakohane);

d)  mark ja kaubanimi;

e)  tüübikinnitusega sõiduki kategooria;

f)  uute registreerimiste koguarv;

g)  töökorras sõiduki mass;

h)  CO2-eriheide (NEDC ja WLTP põhjal);

i)  sõiduki katteala: teljevahe, juhttelje rööbe ja teise telje rööbe;

j)  kütuseliik ja kütuse kasutusviis;

k)  mootori töömaht;

l)  elektrienergiakulu;

m)  innovatiivse tehnoloogialahenduse või innovatiivsete tehnoloogialahenduste rühma kood ning CO2-heite vähenemine, mis saavutatakse tänu kõnealusele tehnoloogiale (NEDC ja WLTP põhjal);

n)  suurim kasulik võimsus;

o)  valmistajatehase tähis;

p)  WLTP-põhine katsemass;

q)  hälbe- ja kontrolltegur, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa punktis 3.2.8;

r)  registreeritud sõiduki kategooria;

s)  sõidukitüüpkonna tähis;

t)  ühe laadimisega läbitav vahemaa, kui see on asjakohane.

Liikmesriigid teevad vastavalt artiklile 7 komisjonile kättesaadavaks kõik käesolevas punktis loetletud andmed sellisel vormil, nagu on täpsustatud B osa 2. jaos.

2.  Punktis 1 osutatud andmed võetakse asjaomase sõiduauto vastavustunnistuselt. Selliste kahte kütust (bensiin/gaas) kasutavate sõidukite puhul, mille vastavustunnistusele on märgitud mõlema kütuseliigi CO2-eriheite väärtused, kasutavad liikmesriigid üksnes gaasi puhul mõõdetud väärtust.

3.  Liikmesriigid määravad iga kalendriaasta kohta kindlaks järgmise:

a)  EÜ tüübikinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv;

b)  üksiksõiduki kinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv;

c)  väikeseeria sõiduki, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv.

B OSA – Andmete edastamise vorm

Liikmesriigid esitavad iga aasta kohta A osa punktides 1 ja 3 kirjeldatud teabe järgmisel vormil:

1.  jagu – Koondseireandmed

Liikmesriik(26)

 

Aasta

 

EÜ tüübikinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv

 

Üksiksõiduki kinnitusega uute sõiduautode uute registreerimiste koguarv

 

Väikeseeria sõiduki uute sõiduautode, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, uute registreerimiste koguarv

 

2.  jagu – Üksikasjalikud seireandmed iga sõiduki kohta

Viide A osa punktile 1

Üksikasjalikud andmed iga registreeritud sõiduki kohta

a)

Tootja nimi ELi standardi järgi

Tootja nimi algseadmete valmistaja deklaratsiooni järgi

Tootja nimi liikmesriigi registri järgi1)

b)

Tüübikinnitusnumber (TKN) koos laiendusega

c)

Tüüp

Variant

Versioon

d)

Mark ja kaubanimi

e)

Tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria

f)

Uute registreerimiste koguarv

g)

Töökorras sõiduki mass

h)

CO2-kogueriheide

NEDC-põhine väärtus kuni 31. detsembrini 2020, v.a sõidukite puhul, mis kuuluvad artikli 5 kohaldamisalasse; nende puhul määratakse väärtus rakendusmääruse (EL) 2017/1153 artikli 5 kohaselt NEDC-põhiselt kuni 31. detsembrini 2022

CO2-kogueriheide

WLTP-põhine väärtus

i)

Teljevahe

Juhttelje rööbe (telg 1)

Teise telje rööbe (telg 2)

j)

Kütuseliik

Kütuse kasutusviis

k)

Mootori töömaht (cm3)

l)

Elektrienergiakulu (Wh/km)

m)

Ökoinnovatsioonilahendus(t)e kood

NEDC-põhine CO2-heite koguvähenemine tänu ökoinnovatsioonilahendus(t)ele kuni 31. detsembrini 2020.

WLTP-põhine CO2-heite koguvähenemine tänu ökoinnovatsioonilahendus(t)ele

n)

Suurim kasulik võimsus

o)

Valmistajatehase tähis

p)

WLTP-põhine katsemass

q)

Hälbetegur De (kui see on olemas)

Kontrolltegur (kui see on olemas)

r)

Registreeritud sõiduki kategooria

s)

Sõidukitüüpkonna tähis

t)

Ühe laadimisega läbitav vahemaa, kui see on kättesaadav

Märkused

1)   Väikeseeria sõiduki, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, riikliku tüübikinnituse (NSS) ja üksiksõiduki kinnituse (IVA) puhul esitatakse tootja nimi veerus „Tootja nimi liikmesriigi registri järgi“ ning veerus „Tootja nimi ELi standardi järgi“ esitatakse vastavalt tüübikinnituse liigile üks järgmistest märgetest: „AA-NSS“ või „AA-IVA“.

III LISA

UUTE VÄIKESTE TARBESÕIDUKITE HEITE SEIRE JA SELLEKOHANE ARUANDLUS

A.  Andmete kogumine uute väikeste tarbesõidukite kohta ja CO2-heite seire andmete kindlaksmääramine

1.  Üksikasjalikud andmed

1.1.  N1-kategooria sõidukitena registreeritud komplektsed sõidukid

EÜ tüübikinnitusega N1-kategooria sõidukitena registreeritud komplektsete sõidukite puhul registreerivad liikmesriigid igal kalendriaastal iga oma territooriumil registreeritud uue väikese tarbesõiduki kohta järgmised üksikasjalikud andmed:

a)  tootja;

b)  tüübikinnitusnumber ja selle laiendus;

c)  sõiduki tüüp, variant ja versioon;

d)  mark;

e)  tüübikinnitusega sõiduki kategooria;

f)  registreeritud sõiduki kategooria;

g)  CO2-eriheide (NEDC ja WLTP põhjal);

h)  töökorras sõiduki mass;

i)  täismass;

j)  sõiduki katteala: teljevahe, juhttelje rööbe ja teise telje rööbe;

k)  kütuseliik ja kütuse kasutusviis;

l)  mootori töömaht;

m)  elektrienergiakulu;

n)  innovatiivse tehnoloogialahenduse või innovatiivsete tehnoloogialahenduste rühma kood ning CO2-heite vähenemine, mis saavutatakse tänu kõnealusele tehnoloogiale (NEDC ja WLTP põhjal);

o)  valmistajatehase tähis;

p)  WLTP-põhine katsemass;

q)  hälbe- ja kontrolltegur, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2017/1152 I lisa punktis 3.2.8;

r)  sõidukitüüpkonna tähis, mis on määratud kindlaks määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punkti 5.0 kohaselt;

s)  ühe laadimisega läbitav vahemaa, kui see on asjakohane.

Liikmesriigid teevad vastavalt artiklile 7 komisjonile kättesaadavaks kõik käesolevas punktis loetletud andmed sellisel vormil, nagu on täpsustatud käesoleva lisa C osa 2. jaos.

1.2.  N1-kategooria sõidukitena registreeritud sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse mitmeastmelise protsessi käigus

N1-kategooria sõidukitena registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul registreerivad liikmesriigid igal kalendriaastal järgmised üksikasjalikud andmed:

a)  (mittekomplektse) baassõiduki kohta – punkti 1.1 alapunktides a, b, c, d, e, g, h, i, n ja o osutatud andmed või alapunktides h ja i osutatud andmete asemel direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.17.2 sätestatud tüübikinnitust käsitleva teabe hulka kuuluv lisatud massi vaikeväärtus;

b)  (komplektse) baassõiduki kohta – punkti 1.1 alapunktides a, b, c, d, e, g, h, i, n ja o osutatud andmed;

c)  komplekteeritud sõiduki kohta – punkti 1.1 alapunktides a, f, g, h, j, k, l, m ja o osutatud andmed.

Kui baassõiduki kohta ei ole võimalik esitada esimese lõigu punktides a ja b osutatud andmeid, esitab liikmesriik selle asemel andmed komplekteeritud sõiduki kohta.

Komplekteeritud N1-kategooria sõidukite puhul kasutatakse C osa 2. jaos esitatud vormi.

Punkti 1.1 alapunktis o osutatud valmistajatehase tähist ei avalikustata.

2.  Punktis 1 osutatud andmed võetakse sõiduki vastavustunnistuselt. Selliste kahte kütust (bensiin/gaas) kasutavate sõidukite puhul, mille vastavustunnistusele on märgitud mõlema kütuseliigi CO2-eriheite väärtused, kasutavad liikmesriigid ainult gaasi puhul mõõdetud väärtust.

3.  Liikmesriigid määravad iga kalendriaasta kohta kindlaks järgmise:

a)  EÜ tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv;

b)  mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv (võimaluse korral);

c)  üksiksõiduki kinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv;

d)  väikeseeria sõiduki riikliku tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv.

B.  Uute väikeste tarbesõidukite, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, CO2 seire andmete kindlaksmääramise metoodika

Seireandmed, mille liikmesriigid peavad A osa punktide 1 ja 3 kohaselt kindlaks määrama, määratakse kindlaks vastavalt käesolevas osas esitatud metoodikale.

1.  Registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arv

Liikmesriigid määravad oma territooriumil registreeritud uute väikeste tarbesõidukite arvu vastaval seireaastal ning jaotavad selle vastavalt sellele, kas sõidukite suhtes kohaldatakse EÜ tüübikinnitust, üksiksõiduki kinnitust, väikeseeria sõiduki riiklikku tüübikinnitust või, kui see on asjakohane, mitmeastmelist tüübikinnitust.

2.  Komplekteeritud sõidukid

Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul omistatakse komplekteeritud sõiduki CO2-eriheide baassõiduki tootjale.

Komisjon töötab välja konkreetse seiremenetluse ning teeb, kui see on asjakohane, vajalikud muudatused asjaomastes tüübikinnitust reguleerivates õigusaktides, et tagada CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja komplekteeritud sõidukite massi väärtuste esindavus nii, et seejuures ei koormataks liigselt baassõiduki tootjat.

Vaatamata sellele, et 2020. aasta sihttaseme arvutamiseks I lisa B osa punkti 2 kohaselt tuleb kasutada käesoleva lisa C osa kohast lisatud massi vaikeväärtust, võib juhul, kui kõnealust väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, kasutada artikli 7 lõikes 4 osutatud eriheite sihttaseme esialgseks arvutamiseks komplekteeritud töökorras sõiduki massi.

Kui baassõiduk on komplektne sõiduk, kasutatakse eriheite sihttaseme arvutamiseks töökorras baassõiduki massi. Kui aga nimetatud väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, võib eriheite sihttaseme esialgseks arvutamiseks kasutada komplekteeritud töökorras sõiduki massi.

C.  Andmete edastamise vormid

Liikmesriigid esitavad iga aasta kohta A osa punktides 1 ja 3 kirjeldatud teabe järgmisel vormil:

1.  jagu – Koondseireandmed

Liikmesriik(27)

 

Aasta

 

EÜ tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv

 

Üksiksõiduki kinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv

 

Väikeseeria sõiduki, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnitust, uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv

 

Mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite uute registreerimiste koguarv (kui on teada)

 

2.  jagu – Üksikasjalikud seireandmed iga sõiduki kohta

Viide A osa punktile 1.1

Üksikasjalikud andmed iga registreeritud sõiduki kohta1)

a)

Tootja nimi ELi standardi järgi2)

Tootja nimi algseadmete valmistaja deklaratsiooni järgi

KOMPLEKTNE SÕIDUK/BAASSÕIDUK3)

Tootja nimi algseadmete valmistaja deklaratsiooni järgi

KOMPLEKTEERITUD SÕIDUK3)

Tootja nimi liikmesriigi registri järgi2)

b)

Tüübikinnitusnumber koos laiendusega

c)

Tüüp

Variant

Versioon

d)

Mark

e)

Tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria

f)

Registreeritud sõiduki kategooria

g)

CO2-kogueriheide,

NEDC-põhine väärtus kuni 31. detsembrini 2020

CO2-kogueriheide,

WLTP-põhine väärtus

h)

Töökorras sõiduki mass

BAASSÕIDUK

Töökorras sõiduki mass

KOMPLEKTEERITUD SÕIDUK / KOMPLEKTNE SÕIDUK

i)(4)

Täismass

j)

Teljevahe

Juhttelje teljelaius (telg 1)

Teise telje teljelaius (telg 2)

k)

Kütuseliik

Kütuse kasutusviis

l)

Mootori töömaht (cm3)

m)

Elektrienergiakulu (Wh/km)

n)

Ökoinnovatsioonilahendus(t)e kood

NEDC-põhine CO2-heite koguvähenemine tänu ökoinnovatsioonilahendus(t)ele kuni 31. detsembrini 2020

WLTP-põhine CO2-heite koguvähenemine tänu ökoinnovatsioonilahendus(t)ele

o)

Valmistajatehase tähis

p)

WLTP-põhine katsemass

q)

Hälbetegur De (kui on teada)

Kontrolltegur (kui on teada)

r)

Sõidukitüüpkonna tähis

s)

Ühe laadimisega läbitav vahemaa, kui on teada

Direktiivi 2007/46/EÜI lisa punkt 2.17.2(5)

Lisatud massi vaikeväärtus (vajaduse korral mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul)

Märkused

(1)  Kui mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul ei ole võimalik baassõiduki kohta andmeid esitada, peab liikmesriik esitama vähemalt käesoleval vormil sätestatud andmed komplekteeritud sõiduki kohta.

(2)  Väikeseeria sõiduki riikliku tüübikinnituse (NSS) ja üksiksõiduki kinnituse (IVA) puhul esitatakse tootja nimi veerus „Tootja nimi liikmesriigi registri järgi“ ning veerus „Tootja nimi ELi standardi järgi“ esitatakse vastavalt tüübikinnituse liigile üks järgmistest märgetest: „AA-NSS“ või „AA-IVA“.

(3)  Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul esitatakse andmed (mittekomplektse/komplektse) baassõiduki tootja kohta. Kui baassõiduki tootja kohta ei ole võimalik teavet esitada, esitatakse teave üksnes komplekteeritud sõiduki tootja kohta.

(4)  Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul esitatakse baassõiduki täismass.

(5)  Mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul võib töökorras baassõiduki massi ja täismassi asendada direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.17.2 sätestatud tüübikinnitust käsitleva teabe hulka kuuluva lisatud massi vaikeväärtusega.

IV LISA

Kehtetuks tunnistatud määrused koos muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009

(ELT L 140, 5.6.2009, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 397/2013

(ELT L 120, 1.5.2013, lk 4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 333/2014

(ELT L 103, 5.4.2014, lk 15)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/6

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1502

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/649

(ELT L 3, 7.1.2015, lk 1)

(ELT L 221, 26.8.2017, lk 4)

(ELT L 108, 27.4.2018, lk 14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 510/2011

(ELT L 145, 31.5.2011, lk 1)

 

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 205/2012

(ELT L 72, 10.3.2012, lk 2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 253/2014

(ELT L 84, 20.3.2014, lk 38)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 404/2014

(ELT L 121, 24.4.2014, lk 1)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/748

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1499

(ELT L 113, 29.4.2017, lk 9)

(ELT L 219, 25.8.2017, lk 1)

V LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 443/2009

Määrus (EL) nr 510/2011

Käesolev määrus

Artikli 1 esimene lõik

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 teine lõik

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 kolmas lõik

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 lõige 6

Artikli 1 lõige 7

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõige 4

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 3 lõike 1 punktid c, d ja e

Artikli 3 lõike 1 punktid c, d ja e

Artikli 3 lõike 1 punktid c ja d

Artikli 3 lõike 1 punktid f ja g

Artikli 3 lõike 1 punktid f ja g

Artikli 3 lõike 1 punkt f

Artikli 3 lõike 1 punkt h

Artikli 3 lõike 1 punkt h

Artikli 3 lõike 1 punkt e

Artikli 3 lõike 1 punkt j

Artikli 3 lõike 1 punkt i

Artikli 3 lõike 1 punkt g

Artikli 3 lõike 1 punkt i

Artikli 3 lõike 1 punkt j

Artikli 3 lõike 1 punktid k, l ja m

Artikli 3 lõike 1 punkt k

Artikli 3 lõike 1 punkt n

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 esimene lõik

Artikli 4 esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa ja punktid a ning b

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 4 teine lõik

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 teine lõik

Artikli 4 kolmas lõik

Artikli 4 lõige 3

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 5a

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja c

Artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja c

Artikli 6 lõike 2 punktid a, b ja c

Artikli 6 lõike 2 punkt d

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 7 lõige 4

Artikli 6 lõige 4

Artikli 7 lõige 5

Artikli 7 lõige 5

Artikli 6 lõige 5

Artikli 7 lõige 6

Artikli 7 lõige 6

Artikli 6 lõige 6

Artikli 7 lõige 7

Artikli 7 lõige 7

Artikli 6 lõige 7

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõige 3

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 8 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 7 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 8 lõike 4 esimene lõik

Artikli 7 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 8 lõike 5 esimene lõik

Artikli 8 lõige 5

Artikli 7 lõike 5 esimene lõik

Artikli 8 lõike 5 teine lõik

Artikli 8 lõige 6

Artikli 7 lõike 5 teine lõik

Artikli 8 lõige 6

Artikli 8 lõige 7

Artikli 8 lõige 7

Artikli 8 lõige 8

Artikli 7 lõike 6 esimene lõik

Artikli 7 lõike 6 teine lõik

Artikli 8 lõige 8

Artikli 8 lõike 9 esimene lõik

Artikli 8 lõike 9 esimene lõik

Artikli 7 lõige 7

Artikli 8 lõike 9 teine lõik

Artikli 8 lõike 9 teine lõik

Artikli 7 lõige 8

Artikli 7 lõige 9

Artikli 7 lõige 10

Artikli 8 lõige 10

Artikli 7 lõige 11

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene osa

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt a

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt a

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b

Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu teine osa

Artikli 9 lõike 2 teine lõik

Artikli 9 lõike 2 teine lõik

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 9 lõige 3

Artikli 9 lõige 3

Artikli 8 lõige 3

Artikli 9 lõige 4

Artikli 9 lõige 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 lõike 1 punktid a–e

Artikli 10 lõike 1 punktid a–e

Artikli 9 lõike 1 punktid a–e

Artikli 9 lõike 1 punkt f

Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 11 lõige 3

Artikli 10 lõike 3 esimene lõik

Artikli 10 lõike 3 teine lõik

Artikli 11 lõike 4 esimene lõik

Artikli 10 lõike 4 esimene lõik

Artikli 11 lõike 4 teise lõigu sissejuhatav osa

Artikli 10 lõike 4 teise lõigu sissejuhatav osa

Artikli 11 lõike 4 teise lõigu punkt a

Artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkt a

Artikli 11 lõike 4 teise lõigu punkt b

Artikli 11 lõike 4 teise lõigu punkt c

Artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkt b

Artikli 10 lõike 4 teise lõigu punkt c

Artikli 11 lõike 4 kolmas ja neljas lõik

Artikli 10 lõike 4 kolmas ja neljas lõik

Artikli 11 lõige 5

Artikli 11 lõige 4

Artikli 10 lõige 5

Artikli 11 lõige 6

Artikli 11 lõige 5

Artikli 10 lõige 6

Artikli 11 lõige 7

Artikli 11 lõige 6

Artikli 10 lõige 7

Artikli 11 lõige 8

Artikli 11 lõige 7

Artikli 10 lõige 8

Artikli 11 lõige 9

Artikli 11 lõige 8

Artikli 10 lõige 9

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

Artikli 11 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Artikli 11 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Artikli 11 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 11 lõike 1 neljas lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõike 2 sissejuhatav osa, punktid a, b ja c ning punkti d esimene osa

Artikli 11 lõike 2 punkti d viimane osa

Artikli 12 lõige 3

Artikli 12 lõige 3

Artikli 11 lõige 3

Artikli 12 lõige 4

Artikli 12 lõige 4

Artikli 11 lõige 4

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikli 12 lõige 4

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 14 pealkiri

Artikli 14 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 13 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 14 lõike 1 punkt a

Artikli 13 lõige 5

Artikli 14 lõike 1 punkt b

 

 

Artikli 14 lõike 1 punktid c ja d

Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 13 lõige 5

Artikli 14 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 13 lõige 2

Artikli 15 lõike 4 esimene osa

Artikli 13 lõige 3

Artikli 13 lõike 6 esimene lõik

Artikli 15 lõike 4 teine osa

Artikli 13 lõige 4

Artikli 13 lõige 4

Artikli 13 lõike 6 teine lõik

Artikli 13 lõige 5

Artikli 13 lõige 6

Artikli 13 lõige 3

Artikli 15 lõige 5

Artikli 15 lõige 6

Artikli 13 lõike 7 esimene lõik

Artikli 13 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 15 lõige 7

Artikli 13 lõike 7 teine lõik

Artikli 13 lõike 6 neljas lõik

Artikli 15 lõige 8

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 1

Artikli 16 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 14 lõige 2

Artikli 16 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

Artikli 14 lõige 2a

Artikli 16 lõige 3

Artikli 14a lõige 1

Artikli 15 lõige 3

Artikli 17 lõige 1

Artikli 14a lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 14a lõige 3

Artikkel 16

Artikli 17 lõige 3

Artikli 14a lõige 4

Artikli 15 lõige 2

Artikli 17 lõige 4

Artikli 14a lõige 5

Artikkel 17

Artikli 17 lõige 5

Artikkel 15

Artikkel 18

Artikkel 16

Artikkel 18

Artikkel 19

I lisa

I lisa A osa punktid 1–5

I lisa A osa punkt 6

I lisa

I lisa B osa punktid 1–5

I lisa B osa punkt 6

II lisa A osa

II lisa A osa

II lisa B osa

II lisa C osa

II lisa B osa

II lisa

III lisa

IV lisa

V lisa

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus artikli 15 kohta

Artiklis 15 sätestatud läbivaatamise käigus ja tehes vajaduse korral ettepaneku kõnealuse määruse muutmiseks, viib komisjon kooskõlas aluslepingutega läbi asjakohased konsultatsioonid. Eelkõige konsulteeritakse selles küsimuses Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega.

Kõnealuse läbivaatamise raames uurib komisjon ka I lisa A osa punktis 6.3 täpsustatud 5 % ülemmäära asjakohasust, võttes arvesse vajadust kiirendada asjaomastes liikmesriikides heiteta ja vähese heitega sõidukite edendamist.

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 52.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(3) Käesolev seisukoht asendab 3. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0370).
(4) ELT C 227, 28.6.2018, lk 52.
(5) Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).
(8) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(12)Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).
(13)Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1152, millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatusi kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul ja muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 293/2012 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 644).
(14)Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1153, millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 679).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel (EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
(17)Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(19)ELT C 298, 23.8.2018, lk 140.
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(21)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(25) Heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute sõiduautode pargis 2017. aastal arvutatakse nii, et 2017. aastal registreeritud uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarv jagatakse uute samal aastal registreeritud sõiduautode koguarvuga.
(26)Standardile ISO 3166 vastav kahekohaline liikmesriigi kood, välja arvatud Kreeka ja Ühendkuningriigi puhul, mille tähised on vastavalt „EL“ ja „UK“.
(27)Standardile ISO 3166 vastav kahekohaline liikmesriigi kood, välja arvatud Kreeka ja Ühendkuningriigi puhul, mille tähised on vastavalt „EL“ ja „UK“.


Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine ***I
PDF 256kWORD 83k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (COM(2018)0340 – C8‑0218/2018 – 2018/0172(COD))
P8_TA-PROV(2019)0305A8-0317/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0340),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0218/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8‑0317/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

P8_TC1-COD(2018)0172


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Samal ajal kui plastil on majanduses kasulik roll ja olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites, tähendab selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja üha lineaarsemaks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava, mis on avaldatud komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatises „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, jõudis komisjon seepärast komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatises „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ avaldatud Euroopa plastistrateegias järeldusele, et plastjäätmetekke pideva kasvu ja plastjäätmete sattumisega loodusesse, eelkõige merekeskkonda, tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring ▌ ringluspõhiseks. Euroopa plastistrateegia on samm sellise ringmajanduse loomise suunas, milles plasti ja plasttoodete kavandamises ja tootmises võetakse täielikult arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu vajadusi ning töötatakse välja ja edendatakse säästvamaid materjale. Et tõhusalt vähendada teatavate plasttoodete märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele, on vaja luua konkreetne õigusraamistik.

(2)  Käesoleva direktiiviga edendatakse ringmajanduse lähenemisviise, mille prioriteet on säästvad ja mittetoksilised korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid ühekordselt kastutatavate toodete asemel, ja selle eesmärk on eeskätt vähendada tekkivate jäätmete koguseid. Selline jäätmetekke vältimine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ(7) artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene eesmärk. Käesolev direktiiv aitab saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames ÜRO kestliku arengu 12. eesmärki tagada säästev tarbimine ja tootmine. Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.

(3)  Mereprügi on piiriülene ja üha suurem üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse ▌. Liit peab täitma oma osa mereprügi tekke vältimisel ja selle vähendamisel ning seadma eesmärgiks olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites, nagu G20, G7 ja ÜRO, ning käesolev direktiiv on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas. Nende jõupingutuste edukuse tagamisel on oluline, et plastjäätmete eksport liidust ei põhjustaks mereprügi koguse suurenemist mujal.

(4)  Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 10. detsembri 1982. aasta konventsiooniga (UNCLOS)(8), jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 29. detsembri 1972. aasta konventsiooniga („Londoni konventsioon“) ja selle 1996. aasta protokolliga („Londoni protokoll“), 1978. aasta protokolliga muudetud rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise 1973. aasta konventsiooni (MARPOL) V lisaga, ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooniga(9) ning liidu jäätmeõigusaktidega, nimelt direktiivi 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/59/EÜ,(10)peavad liikmesriigid tagama keskkonnahoidliku jäätmekäitluse, et vältida ja vähendada nii mere- kui ka maismaa-allikatest pärit mereprügi. Liidu veealaste õigusaktide, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2000/60/EÜ(11) ja 2008/56/EÜ(12) kohaselt on liikmesriigid samuti kohustatud tegelema mereprügi probleemiga, kui see takistab merevee hea keskkonnaseisundi saavutamist, panustades sealhulgas ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi täitmisse.

(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka kuuluvad mitmesugused kiire käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset otstarbekohast kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja ▌ inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(6)  Nõuetekohane jäätmekäitlus on kogu prügi, sealhulgas mereprügi tekke vältimiseks jätkuvalt hädavajalik. Kehtivate liidu õigusaktidega, nimelt direktiividega 2008/98/EÜ, 2000/59/EÜ, 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009(13), ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi probleemiga tegelemiseks. Eelkõige plastjäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja sihtmäärasid nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäär, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ(14), ning Euroopa plastistrateegia eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik liidu turule lastud plastpakendid korduskasutatavad või hõlpsasti ringlussevõetavad. Kõnealuste meetmete mõju mereprügi vähendamisele ei ole aga piisav ning eri riikides on mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja ambitsioonitase erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

(7)  Et suunata jõupingutused sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida leitakse liidu randadest kõige enam, ning samuti plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooteid. Käesoleva direktiivi kohaste meetmetega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plasttooted moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plastesemetest. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama klaasist ja metallist joogipakendeid, kuna need ei kuulu liidu randadest kõige enam leitavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka.

(8)  Mikroplast ei kuulu otseselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid see tekitab mereprügi ja seepärast peaks liit nimetatud probleemiga tegelemiseks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi. Liit peaks ergutama kõiki tootjaid rangelt piirama mikroplasti sisaldust oma toodete koostises.

(9)  Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suuremad plastist esemed ja neist pärinevad tükid või mikroplast, võib olla ulatuslik ja selline plast võib sattuda ka merekeskkonda.

(10)  Käesolev direktiiv on direktiivide 94/62/EÜ ja 2008/98/EÜ suhtes lex specialis. Kui nimetatud direktiivid ja käesolev direktiiv on omavahel vastuolus, peaks käesolev direktiiv olema oma kohaldamisala piires ülimuslik. Nii on see toodete turulelaskmise piirangute puhul. Käesolev direktiiv täiendab direktiive 94/62/EÜ ja 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL(15) eelkõige tarbimise vähendamise meetmete, toodetele esitatavate nõuete, märgistusnõuete ja laiendatud tootjavastutuse osas.

(11)  Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plast polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. Nimetatud määratlus hõlmaks aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006(16) artikli 3 punktis 40 sätestatud „keemiliselt modifitseerimata aine“ määratlusele vastavaid modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel▌ määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta kasutusele eraldi määratlus. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda reguleerida käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema. Käesolev direktiiv ei peaks reguleerima värve, tinti ega liimained ning seega ei peaks kõnealune määratlus neid polümeerseid materjale hõlmama.

(12)  Käesoleva direktiivi kohaldamisala selgeks kindlaksmääramiseks tuleks määratleda ühekordselt kasutatava plasttoote mõiste. Määratlus ei peaks hõlmama selliseid turule lastud plasttooted, mis on kavandatud ja valmistatud nii, et neid saab nende olelusringi jooksul kasutada mitu korda, mida täidetakse uuesti või korduskasutatakse samal eesmärgil, milleks need kavandati. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need kõrvaldatakse. Isikliku hügieeni tarbeks ja kodumajapidamises kasutamiseks ette nähtud niisutatud pühkepaberid peaksid samuti kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, samal ajal kui tööstuses kasutatavad niisutatud pühkepaberid peaksid sellest välja jääma. Selle täpsustamiseks, kas toodet tuleks pidada käesoleva direktiivi kohaldamisel ühekordselt kasutatavaks plasttooteks, peaks komisjon töötama välja suunised ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta. Võttes arvesse käesolevas direktiivis esitatud kriteeriume, on toidupakendid, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel pidada ühekordselt kasutatavateks plasttoodeteks, näiteks kiirtoidupakendid või külma või kuuma toitu sisaldavad toidu-, võileiva-, vrapi- või salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud. Toidupakendid, mida ei tule käesoleva direktiivi kohaldamisel pidada ühekordselt kasutatavateks plasttoodeteks, on näiteks kuivtoidu- või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendid, rohkem kui ühe inimese portsjonit sisaldavad toidupakendid või ühe inimese portsjonit sisaldavad toidupakendid, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa. Joogipakendid, mida tuleb pidada ühekordselt kasutatavateks plasttoodeteks, on näiteks joogipudelid või komposiitjoogipakendid, mida kasutatakse õlle, veini, vee, karastusjookide, mahlade ja nektarite, lahustuvate joogipulbrite või piima jaoks, ent mitte joogitopsid, kuna need on käesoleva direktiivi kohaldamisel ühekordsete plasttoodete eraldi kategooria. Kuna klaasist ja metallist joogipakendid ei kuulu liidu randadest kõige enam leitavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka, ei peaks need kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Komisjon peaks aga käesoleva direktiivi läbivaatamisel hindama vajadust hõlmata muu hulgas klaasist ja metallist joogipakendite plastkorgid ja -kaaned.

(13)  Käesoleva direktiiviga reguleeritavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja säästvamate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(14)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja säästvamad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse ümberpööramiseks ja säästvamate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, näiteks kehtestades riiklikud tarbimise vähendamise sihtmäärad selliste toodete tarbimise ambitsioonikaks ja püsivaks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, häid hügieenitavasid, häid tootmistavasid, tarbijate teavitamist või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002(17), (EÜ) nr 852/2004(18) ning (EÜ) nr 1935/2004(19) ning muudes asjakohastes õigusaktides, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega, sätestatud jälgitavusnõudeid. Liikmesriikide meetmed peaksid olema võimalikult ambitsioonikad ja ajendama üha suureneva tarbimise suundumust olulisel määral ümber pöörama ning tooma kaasa tarbimise mõõdetava kvantitatiivse vähenemise. Kõnealustes meetmetes tuleks arvesse võtta toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, ka siis, kui need leitakse merekeskkonnast, ning juhinduda jäätmehierarhiast. Kui liikmesriigid otsustavad täita kõnealust kohustust turustuspiirangute kaudu, peaksid nad tagama, et sellised piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid peaksid ergutama selliste toodete kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutamiseks ning mida saab pärast jäätmeks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta.

(15)  Muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul on aga kergesti kättesaadavad sobivad ja säästvamad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodete negatiivset keskkonnamõju, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete turule laskmise ▌. Sellega edendataks kergesti kättesaadavate ja säästvamate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks. Käesolevas direktiivis kehtestatud turule laskmise piirangud peaksid hõlmama ka oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt ja põhjustab seega mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Arvestades vahtpolüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, tuleks piirata ka vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning joogitopside kasutamist.

(16)  Plasti sisaldavad tubakatoodete filtrid on liidu randadest kõige enam leitavate ühekordsete plastesemete hulgas teisel kohal. On vaja vähendada tohutut keskkonnamõju, mida põhjustavad plasti sisaldava filtriga tubakatoodete tarbimisel otse keskkonda visatud jäätmed. Innovatsioon ja tootearendus peaksid pakkuma plasti sisaldavate filtrite kasutuskõlblikke alternatiive ning seda tuleb kiirendada. Tubakatoodete puhul kasutatavad laiendatud tootjavastutuse süsteemid peaksid samuti soodustama innovatsiooni, mille käigus töötatakse välja plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite säästvad alternatiivid. Liikmesriigid peaksid edendama mitmesuguseid meetmeid, et vähendada plasti sisaldava filtriga tubakatoodete tarbimisel prügi teket.

(17)  Ühed kõige enam liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite plastist valmistatud korgid ja -kaaned ▌. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, lubada turule lasta üksnes siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, mis vähendavad oluliselt joogipakendite plastist korkide ja kaante keskkonda sattumist. Selliste joogipakendite suhtes, mis on nii ühekordselt kasutatavad plasttooted kui ka pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/ II lisas sätestatud olulistele nõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012,(20) ning selle standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise tagamiseks on seepärast äärmiselt tähtis töötada õigeaegselt välja harmoneeritud standard. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele. Plasti ringkasutuse tagamiseks on vaja edendada ringlussevõetud materjalide kasutuselevõtmist turul. Seepärast on asjakohane kehtestada nõuded, millega nähakse ette ringlussevõetud plasti kohustuslik minimaalne sisaldus joogipudelites.

(18)  Plasttoodete valmistamisel tuleks arvesse võtta kogu nende olelusringi. Plasttoodete kavandamisel tuleks alati võtta arvesse tootmis- ja kasutusetappi ning toote korduvkasutatavust ja ringlussevõetavust. Direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõike 5 kohase läbivaatamise raames peaks komisjon võtma olelusringi hindamiste alusel arvesse eri pakendamismaterjalide, sealhulgas komposiitmaterjalide vastavaid omadusi, pöörates erilist tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale kavandamisele.

(19)  Naiste tervise huvides tuleks vältida ohtlike keemiliste ainete sisaldust hügieenisidemetes, tampoonides ja tampoonide aplikaatorites. On asjakohane, et komisjon hindaks vajadust näha ette selliste ainete kasutamise täiendavad piirangud määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohases piirangute kehtestamise menetluses.

(20)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks põhjustada olulist majanduslikku kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja torusid. Kõnealustes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmekõrvaldamisviiside kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mida sageli kõrvaldatakse kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgistuselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote puhul sobivad jäätmekäitluse võimalused või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb jäätmehierarhia kohaselt toote puhul vältida, samuti selle kohta, ▌ kas toode sisaldab plasti ning milline on sellega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju. Märgistus peaks olenevalt asjaoludest olema kas toodete pakendil või otse tootel endal. Komisjonil peaks olema õigus kehtestada ühtlustatud märgistusnõuded ja märgistusnõuete kehtestamisel tuleks asjakohasel juhul katsetada kavandatud märgistust tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus. Kalapüügivahendite suhtes kohaldatakse juba määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaseid märgistamise nõudeid.

(21)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid ja säästvamaid alternatiive, peaksid liikmesriigid „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluseks ja prügi koristamiseks vajalikud kulud ning sellise prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Kõnealused kulud ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja need tuleks määrata asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil.

(22)  Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad üldised miinimumnõuded. Neid nõudeid tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes, sõltumata sellest, kas neid rakendatakse seadusandliku aktiga või käesoleva direktiivi kohaste kokkulepetega. Teatavate nõuete asjakohasus sõltub toote omadustest. Vastavalt jäätmehierarhiale ei ole plasti sisaldava filtriga tubakatoodete, niisutatud pühkepaberite ja õhupallide liigiti kogumine nõuetekohase käitlemise tagamiseks nõutav. Sellepärast ei peaks kõnealuste toodete liigiti kogumine olema kohustuslik. Käesolevas direktiivis tuleks kehtestada ▌ laiendatud tootjavastutuse nõuded lisaks nõuetele, mis on kehtestatud direktiivis 2008/98/EÜ, näiteks nõue, et teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad peavad katma prügikoristamiskulud. Samuti peaks olema võimalik katta kulud, mis on seotud taristu rajamisega tubakatoodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem. Prügikoristamiskulude arvutamise metoodikas tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse kaalutlusi. Halduskulude vähendamiseks peaksid liikmesriigid saama määrata prügikoristamiskulude katmiseks rahalisi toetusi, nähes ette asjakohased mitmeaastased kindlad summad.

(23)  Suure protsendi mereprügist moodustab plast, mis pärineb plasti sisaldavatest mahajäetud ▌ kalapüügivahenditest, sealhulgas kaotatud ja hüljatud kalapüügivahenditest; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1224/2009 ning direktiivides 2000/59/EÜ ja 2008/98/EÜ ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/…(21)(22) on kehtestatud kaudsete teenustasude süsteem, millega võetakse laevadelt stiimul oma jäätmeid merre heita ning tagatakse õigus need üle anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite ja nende osade suhtes laiendatud tootjavastutuse, et tagada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumine ning rahastada nende keskkonnahoidlikku käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.

(24)  Plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes kohaldatava laiendatud tootjavastutuse raames peaksid liikmesriigid käesolevas direktiivis sätestatud aruandluskohustuste kohaselt jälgima ja hindama plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid.

(25)  Kuigi kogu plasti sisaldav mereprügi kujutab endast riski keskkonnale ja inimeste tervisele ning sellega tuleks tegeleda, tuleks arvesse võtta ka proportsionaalsuse kaalutlusi. Seetõttu ei peaks kalureid endid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitööna valmistajaid käsitama tootjana ning neid ei peaks pidama vastutavaks laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustuste täitmise eest.

(26)  Majanduslikud ja muud stiimulid, millega toetatakse säästvaid tarbimisvalikuid ning edendatakse vastutustundlikku tarbijakäitumist, võivad olla tõhusad vahendid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

(27)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine neis süsteemides. On vaja edendada tõhusamaid liigiti kogumise süsteeme. Seetõttu tuleks kehtestada liigiti kogumise miinimumsihtmäär seoses selliste joogipudelitega, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustus eeldab, et jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel, peaks olema võimalik koguda teatavat liiki jäätmeid koos, tingimusel et see ei takista kvaliteetset ringlussevõttu, juhindudes jäätmehierarhiast ning kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõikega 2 ja lõike 3 punktiga a. Liigiti kogumise sihtmäära kehtestamisel tuleks võtta aluseks liikmesriigis turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite kogus või teise võimalusena liikmesriigis tekkivate ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite jäätmete kogus. Liikmesriigis tekkivate jäätmete koguse arvutamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kõiki ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite jäätmeid, sealhulgas neid, mis on kogumissüsteemi kõrvaldamise asemel prügina maha jäetud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumsihtmäär saavutada nii, et kehtestatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise sihtmäärad laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames, luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule. See toetab direktiivis 94/62/EÜ sätestatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmist.

(28)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijaid ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajaid asjakohaselt teavitada korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest ja korduskasutamise süsteemidest, kõige sobivamatest jäätmekäitlemisvõimalustest ja/või sellest, milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, parimatest keskkonnahoidliku jäätmekäitluse tavadest ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõjust ning sellest, kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus ning sobimatu kõrvaldamise mõjust kanalisatsioonivõrgule. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijatele ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peaksid katma teadlikkuse suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

(29)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Nagu Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, oleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kolmanda lõiguga direktiividele antud siduva mõjuga vastuolus, kui põhimõtteliselt välistataks võimalus, et asjaomased isikud võiksid nõuda direktiiviga kehtestatud kohustuste täitmist. See seisukoht kehtib iseäranis sellise direktiivi puhul, mille eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju veekeskkonnale.

(30)  Käesoleva direktiivi rakendamise hindamiseks on oluline jälgida mereprügi kogust liidus. Direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid regulaarselt jälgima mereprügi, sealhulgas plastist mereprügi omadusi ja koguseid. Kõnealuse jälgimise andmed tuleb edastada ka komisjonile.

(31)  Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete rikkumise korral, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(32)  Vastavalt 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(23) punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivide 2008/56/EÜ või 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid, sealhulgas kogu liitu hõlmavate sihtmäärade seadmist aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajaks, ning seda, kas liidus mereprügi jälgimist silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata ning kas käesolevasse direktiivi saaks lisada muid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid.

(33)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete aastase tarbimise arvutamise ja kontrollimise metoodika, mille tarbimise vähendamiseks on kehtestatud eesmärgid, ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite minimaalse ringlussevõetava materjali sihtmäärade saavutamise arvutamise ja kontrollimise eeskiri, teatavatele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele kinnitatava märgistuse nõuded, ühekordselt kasutatavate plasttoodete (millele on kehtestatud liigiti kogumise sihtmäärad) kogumise sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise metoodika ning vorm andmete ja teabe esitamiseks käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(24) kohaselt.

(34)  On asjakohane lubada liikmesriikidel rakendada käesoleva direktiivi teatavaid sätteid pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vaheliste kokkulepete abil, kui teatavad tingimused on täidetud.

(35)  Võitlus prügi vastu on pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühine jõupingutus. Avaliku sektori asutused, kaasa arvatud liidu institutsioonid, peaksid teistele eeskuju näitama.

(36)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete, oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiivi eesmärgid on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete, oksüdantide toimel lagunevast plastist toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes.

2.  Kui käesolev direktiiv on vastuolus direktiiviga 94/62/EÜ või 2008/98/EÜ, siis kohaldatakse käesolevat direktiivi.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „plast“ – materjal, mis koosneb määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 5 määratletud polümeerist, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

2)  „ühekordselt kasutatav plasttoode“ – täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale uuesti täitmiseks tagastada või seda kavandatud eesmärgil korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda;

3)  „oksüdantide toimel lagunev plast“ – plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis oksüdeerumise käigus lagundavad plastmaterjali mikroosakesteks või põhjustavad selle keemilise lagunemise;

4)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse selliste mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks või kasvatamiseks;

5)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – kalapüügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 kohase jäätmete määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise kalapüügivahendi juurde või külge siis, kui see jäeti maha, sealhulgas kaotati või hüljati;

6)  „turule laskmine“ – toote esmakordne ▌ liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemine;

7)  „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liikmesriigi turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

8)  „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

9)  „jäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud jäätmed;

10)  „laiendatud tootjavastutuse süsteem“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 21 määratletud tootja laiendatud vastutuse süsteem;

11)  „tootja“:

a)  liikmesriigis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma kutse- või majandustegevuses valmistab, täidab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL(25) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingutega, ning laseb kõnealuse liikmesriigi turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, täidetud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid või plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1380/2013(26) artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega; või

b)  liikmesriigis või kolmandas riigis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma kutse- või majandustegevuses müüb teises liikmesriigis otse tavaleibkondadele või muudele kasutajatele kui tavaleibkonnad direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingutega ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, täidetud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid või plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega;

12)  „kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 10 määratletud kogumine;

13)  „liigiti kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11 määratletud liigiti kogumine;

14)  „käitlemine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 14 määratletud töötlemine;

15)  „pakend“ – direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud pakend;

16)  „biolagunev plast“ – plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid (CO2), biomass ja vesi ning mis on kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena taaskasutatavad vastavalt pakendeid käsitlevatele Euroopa standarditele;

17)  „sadama vastuvõtuseadmed“ – direktiivi 2000/59/EÜ artikli 2 punktis e määratletud sadama vastuvõtuseadmed;

18)  „tubakatooted“ – direktiivi 2014/40/EL artikli 2 punktis 4 määratletud tubakatooted.

Artikkel 4

Tarbimise vähendamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt liidu jäätmepoliitika üldistele eesmärkidele, eriti jäätmetekke vältimine, mis peaks üha suureneva tarbimise suundumuse olulisel määral ümber pöörama. Kõnealuste meetmetega saavutatakse 2026. aastaks võrreldes 2022. aastaga lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise mõõdetav kvantitatiivne vähenemine liikmesriigi territooriumil.

Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] koostavad liikmesriigid esimese lõigu kohaselt vastu võetud meetmete kirjelduse ja teavitavad sellest kirjeldusest komisjoni ning teevad selle üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid integreerivad kirjelduses esitatud meetmed artiklis 11 osutatud kavadesse või programmidesse nende kavade või programmide esimesel järgneval ajakohastamisel vastavalt liidu asjakohastele kõnealuseid kavasid või programme reguleerivatele õigusaktidele või muudesse konkreetselt sel eesmärgil koostatud programmidesse.

Meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise sihtmäärasid, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et nimetatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta, ning artikli 17 lõikes 3 osutatud kokkuleppeid. Liikmesriigid võivad erandina direktiivi 94/62/EÜ artiklist 18 kehtestada sellistest toodetest tekkiva prügi vältimise eesmärgil turustuspiiranguid tagamaks, et kõnealused tooted asendataks alternatiividega, mis on korduskasutatavad ega sisalda plasti. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, milline on nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, sealhulgas mahajäetud prügina.

Käesoleva lõike alusel võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535(27) kohaselt, kui see on kõnealuse direktiiviga nõutav.

Käesoleva lõike esimese lõigu järgimiseks jälgib iga liikmesriik lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavaid turule lastud plasttooteid ja võetud vähendamismeetmeid ning esitab edusammude kohta aruande komisjonile vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 1, eesmärgiga kehtestada siduvad kvantitatiivsed kogu liitu hõlmavad tarbimise vähendamise sihtmäärad.

2.  Hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise ambitsioonika ja pideva vähenemise arvutamise ja kontrollimise metoodika. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Turulelaskmise piirangud

Liikmesriigid keelavad lisa B osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodete turule laskmise.

Artikkel 6

Toodetele esitatavad nõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on plastist valmistatud korgid ja kaaned, ▌võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatutena.

3.  Hiljemalt … [kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid seoses lõikes 1 osutatud nõudega. Kõnealused standardid puudutavad eelkõige vajadust tagada joogipakendite, sealhulgas gaseeritud jookide pakendite sulgemissüsteemide vajalik vastupidavus, töökindlus ja ohutus.

4.  Eeldatakse, et alates kuupäevast, mil lõikes 3 osutatud harmoneeritud standardite viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, vastavad lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on vastavuses kõnealuste standardite või nende osadega, lõikes 1 sätestatud nõudele.

5.  Lisa F osas loetletud joogipudelite puhul tagab iga liikmesriik, et:

a)  alates 2025. aastast on lisa F osas loetletud joogipudelite koostises, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET‑pudelid), vähemalt 25 % ringlussevõetud plasti, arvutatuna kõikide asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lastud PET‑pudelite keskmisena; ning

b)  alates 2030. aastast on lisa F osas loetletud joogipudelite koostises vähemalt 30 % ringlussevõetud plasti, arvutatuna kõikide asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lastud joogipudelite keskmisena.

Komisjon võtab 1. jaanuariks 2022 vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise eeskiri. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Märgistusnõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad turule lastud plasttooted kannavad kas nende pakendil või tootel endal nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud järgmine teave ▌:

a)  toote jaoks sobivad jäätmekäitlemisvõimalused või jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb asjaomase toote puhul jäätmehierarhia kohaselt vältida; ning

b)  plasti olemasolu tootes ja sellest tulenev tootega seotud prügistamisest või toote muust sobimatust jäätmekõrvaldamisviisist tulenev negatiivne keskkonnamõju.

Komisjon kehtestab lõike 2 kohaselt ühtlustatud märgistusnõuded.

2.  Hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud ühtlustatud märgistusnõuded, milles:

a)  nähakse ette, et lisa D osa punktides 1, 2 ja 3 loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistus paigutatakse asjaomaste toodete müügi- ja rühmapakendile. Kui mitu kaubaühikut rühmitatakse müügikohas, peab märgistus olema iga kaubaühiku pakendil. Märgistus ei ole nõutav pakendite puhul, mille pindala on väiksem kui 10 cm2;

b)  nähakse ette, et lisa D osa punktis 4 loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistus paigutatakse tootele endale; ning

c)  võetakse arvesse olemasolevaid vabatahtlikke valdkondlikke lähenemisviise ja pööratakse erilist tähelepanu vajadusele vältida tarbijat eksitavat teavet.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Käesoleva artikli tubakatooteid puudutavad sätted täiendavad vastavaid direktiivi 2014/40/EL sätteid.

Artikkel 8

Laiendatud tootjavastutus

1.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid kõigi lisa E osas loetletud ja liikmesriigi turule lastud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jaoks.

2.  ▌Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi lisa E osa I jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kulud, mis tulenevad direktiivi 2008/98/EÜ ja direktiivi 94/62/EÜ laiendatud tootjavastutust käsitlevatest sätetest, ning ka järgmised kulud, kui need ei ole juba hõlmatud:

a)  käesoleva direktiivi artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud seoses asjaomaste toodetega;

b)  avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud; ning

c)  asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lisa E osa II ja III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad vähemalt järgmised kulud:

a)  artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud seoses asjaomaste toodetega;

b)  asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud; ning

c)  andmete kogumise ja aruandluse kulud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 punktile c.

Käesoleva direktiivi lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul tagavad liikmesriigid, et tootjad kannavad lisaks veel asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende kulude hulka võib kuuluda taristu rajamine spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem.

4.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud kulud, mis tuleb katta, ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud lõigetes osutatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja need määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamiskulude puhul piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende nimel tehtava tegevusega. Arvutusmetoodika töötatakse välja viisil, mis võimaldab prügikoristamiskulusid proportsionaalsel viisil kindlaks määrata. Halduskulude vähendamiseks võivad liikmesriigid näha prügi koristamise kulude katmiseks ette rahalised toetused, määrates kindlaks asjakohased mitmeaastased kindlad summad.

Komisjon avaldab liikmesriikidega konsulteerides suunised lõigetes 2 ja 3 osutatud prügikoristamiskulude kriteeriumide kohta.

5.  Liikmesriigid määravad selgelt kindlaks kõigi asjaomaste osalejate ülesanded ja vastutusalad.

Pakenditega seotud ülesanded ja vastutusalad määratakse kindlaks vastavalt direktiivile 94/62/EÜ.

6.  Liikmesriik lubab tootjatel, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes lasevad tooteid turule tema territooriumil, määrata tema territooriumil asuv juriidiline või füüsiline isik tegutsema volitatud esindajana, et tootjal oleks võimalik täita kohustusi, mis tal on tema territooriumil seoses laiendatud tootjavastutuse süsteemidega.

7.  Liikmesriik tagab, et tema territooriumil asuv tootja, kes müüb lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid muus liikmesriigis kui tema asukohaliikmesriik, määrab kõnealuses muus liikmesriigis oma volitatud esindaja. Volitatud esindaja on isik, kes täidab kõnealuse muu liikmesriigi territooriumil tootja kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile.

8.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate ja ▌ liikmesriigi turule lastavate kalapüügivahendite jaoks.

Direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud mereakvatooriumi omavad liikmesriigid kehtestavad kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite minimaalse iga-aastase kogumismäära ringlusse võtmiseks.

Liikmesriigid jälgivad plasti sisaldavate kalapüügivahendite liikmesriigi turule laskmist ja kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumist ning esitavad komisjonile aruande vastavalt käesoleva direktiivi artikli 13 lõikele 1, eesmärgiga kehtestada siduvad kvantitatiivsed kogu liitu hõlmavad kogumise sihtmäärad.

9.  Seoses käesoleva artikli lõike 8 kohaselt loodud laiendatud tootjavastutuse süsteemidega tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, mis on direktiivi (EL) 2019/…(28) kohaselt üle antud sobivasse sadama vastuvõtuseadmesse või mujale kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jäävasse kogumissüsteemi. Tootjatel tuleb katta ka kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest.

Käesolevas lõikes sätestatud nõuded täiendavad sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õiguse nõudeid, mida kohaldatakse kalalaevadelt pärit jäätmete suhtes.

Ilma et see piiraks nõukogu määruses (EÜ) nr 850/98(29) kehtestatud tehniliste meetmete kohaldamist, palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et tagada kalapüügivahendite puhul ringmajandust toetav disain, mis soodustaks korduskasutamiseks ettevalmistamist ja hõlbustaks olelusringi lõpul ringlussevõttu.

Artikkel 9

Liigiti kogumine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada ringlussevõtuks liigiti kogumine:

a)  hiljemalt 2025. aastaks lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 77 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest;

b)  hiljemalt 2029. aastaks lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

Lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kogust, mis on liikmesriigis turule lastud, võib pidada võrdseks samal aastal kõnealuses liikmesriigis sellistest toodetest tekkivate, sealhulgas prügina mahajäetud jäätmete kogusega.

Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:

a)  kehtestada tagatisrahasüsteemid;

b)  liigiti kogumise sihtmäärad asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul.

Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohaldamist.

2.  Komisjon hõlbustab liikmesriikide vahel teabe vahetamist ja parimate tavade jagamist lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamiseks sobivate meetmete, muu hulgas tagatisrahasüsteemide kohta. Komisjon teeb teabevahetuse ja parimate tavade jagamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

3.  Hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liigiti kogumise sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise metoodika. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Teadlikkuse suurendamise meetmed

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine, ning võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijaid ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajaid järgmisest:

a)  korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavus, kõnealuste ühekordselt kasutatavate toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise süsteemid ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

b)  kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;

c)  ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõju kanalisatsioonivõrgule.

Artikkel 11

Meetmete koordineerimine

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 esimese lõigu kohaldamist tagab iga liikmesriik, et käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise meetmed on lahutamatu osa tema poolt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammidest (mereakvatooriumiga liikmesriikide puhul), direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammidest, direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 28 ja 29 kohastest jäätmekavadest ja jäätmetekke vältimise programmidest ning direktiivi (EL) 2019/…(30) alusel kehtestatud jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadest, ning on nende programmide ja kavadega kooskõlas.

Meetmed, mida liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega ‑ohutust. Liikmesriigid soodustavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ühekordselt kasutatava plasti asemel säästvamate alternatiivide kasutamist, kui see on võimalik.

Artikkel 12

Nõuded ja suunised ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta

Selleks et teha kindlaks, kas toidupakend loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel ühekordselt kasutatavaks plasttooteks, on lisas loetletud toidupakendite suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele lisaks otsustava tähtsusega pakendiga prügistamise tõenäosus tulenevalt pakendi mahust või suurusest, eelkõige ühele inimesele mõeldud portsjonite puhul.

Hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] avaldab komisjon liikmesriikidega konsulteerides asjakohaseid näiteid sisaldavad suunised selle kohta, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel lugeda ühekordselt kasutatavaks plasttooteks.

Artikkel 13

Teabe esitamise süsteemid ja aruandlus

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta:

a)  andmed igal aastal ▌ lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate liikmesriigi turule lastud plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

b)  teabe liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel;

c)  andmed igal aastal lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate liikmesriigis liigiti kogutud plasttoodete kohta, et näidata artikli 9 lõike 1 kohaste liigiti kogumise sihtmäärade saavutamist;

d)  andmed igal aastal liikmesriigis turule lastud plasti sisaldavate kalapüügivahendite kohta ning kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise kohta;

e)  teabe ringlussevõetava materjali kohta seoses lisa F osas loetletud joogipudelitega, et näidata artikli 6 lõikes 5 sätestatud sihtmäärade saavutamist;

f)  andmed lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimisel tekkivate jäätmete kohta, mida on kogutud vastavalt artikli 8 lõikele 3.

Liikmesriigid esitavad andmed ja teabe elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta neid koguti. Andmed ja teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

Esimene aruandlusperiood on 2022. kalendriaasta, välja arvatud esimese lõigu punktide e ja f puhul, mille esimene aruandeaasta on 2023. kalendriaasta.

2.  Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele ja teabele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Andmed ja teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 4.

3.  Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed ja teabe läbi ning avaldab aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide andme- ja teabekogumise korraldust, andme- ja teabeallikaid ning kasutatud metoodikat, samuti andmete ja teabe täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast andmete ja teabe esmakordset esitamist liikmesriikide poolt ja seejärel kindlate ajavahemike järel, mis on ette nähtud direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 lõikes 3c.

4.  Hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete ja teabe esitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele a ja b ning lõikele 2.

Hiljemalt … [12 kuud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele c ja d ning lõikele 2.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete ja teabe esitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele e ja f ning lõikele 2.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Arvesse võetakse direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 kohaselt välja töötatud vormi.

Artikkel 14

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] nimetatud normidest ja meetmetest ning nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 15

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt … [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt saadud teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.

2.  ▌Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. Vajaduse korral esitatakse kõnealuses ettepanekus siduvad kvantitatiivsed tarbimise vähendamise sihtmäärad ning siduvad kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumismäärad.

3.  Aruanne sisaldab järgmist:

a)  hinnangut, kas on vaja vaadata läbi ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa, sealhulgas seoses klaasist ja metallist joogipakendite plastist valmistatud korkide ja kaantega;

b)  teostatavuse uuringut seoses kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite siduvate kogumismäärade kehtestamise ning siduvate kvantitatiivsete kogu liitu hõlmavate sihtmäärade kehtestamisega, eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks, võttes arvesse tarbimise taset ja juba saavutatud vähendamist liikmesriikides;

c)  hinnangut käesoleva direktiiviga hõlmatud ühekordselt kasutatavates plasttoodetes kasutatavate materjalide muudatuste ning uute tarbimis- ja ärimudelite kohta, mis põhinevad korduskasutatavatel alternatiividel; võimaluse korral hõlmab see olelusringi üldist analüüsi, et hinnata selliste toodete ja nende alternatiivide mõju keskkonnale; ning

d)  teaduslikke ja tehnilisi edusamme käsitlevat hinnangut seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja nende ühekordselt kasutatavate asendustoodete merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumide või standarditega, mis tagavad täieliku lagunemise süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul plast ei jõua kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda.

4.  Komisjon vaatab lõike 1 kohase hindamise osana läbi käesoleva direktiivi alusel võetud meetmed seoses lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodetega ja esitab põhitulemuste kohta aruande. Aruandes kaalutakse ka võimalusi siduvate meetmete võtmiseks lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimisel tekkivate jäätmete vähendamiseks, sealhulgas võimalust kõnealuste toodete tarbimisel tekkivate jäätmete osas siduvate kogumismäärade kehtestamiseks. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad siiski meetmeid, mis on vajalikud, et järgida ▌

–  artiklit 5 alates … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva];

–  artikli 6 lõiget 1 alates … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva];

–  artikli 7 lõiget 1 alates … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva];

–  artiklit 8 alates 31. detsembrist 2024, kuid enne 4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul alates 5. jaanuarist 2023.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

3.  Tingimusel, et artiklites 4 ja 8 sätestatud jäätmekäitluse sihtmäärad ja eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta üle artikli 4 lõike 1 ning artikli 8 lõigete 1 ja 8 sätted pädevate asutuste ja asjaomase majandussektori vahel sõlmitud kokkulepete abil, välja arvatud lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete osas.

Kõnealused kokkulepped peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)  kokkulepped peavad olema täitmisele pööratavad;

b)  kokkulepetes määratakse kindlaks eesmärgid ning vastavad tähtajad;

c)  kokkulepped avaldatakse riigi ametlikus väljaandes või üldsusele võrdselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastatakse komisjonile;

d)  kokkuleppe alusel saavutatud tulemusi jälgitakse korrapäraselt, neist antakse aru pädevatele asutustele ja komisjonile ning need tehakse kokkuleppes ettenähtud tingimustel üldsusele kättesaadavaks;

e)  pädevad asutused tagavad kokkuleppe alusel saavutatud edusammude kontrollimise; ning

f)  kokkuleppe täitmata jätmise korral rakendavad liikmesriigid õigus- või haldusnormide abil käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

A osa

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud tarbimise vähendamist reguleeriva artikliga 4

1)  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned

2)  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis

a)  on mõeldud koheseks tarbimiseks ▌ kohapeal või kaasa võtmiseks,

b)  tavaliselt tarbitakse mahutist ning

c)  on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,

k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

B osa

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud turulelaskmise piiranguid reguleeriva artikliga 5

1)  Vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ(31) või nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ(32) kohaldamisalasse

2)  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)

3)  Taldrikud

4)  Kõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad direktiivi 90/385/EMÜ või 93/42/EMÜ kohaldamisalasse

5)  Joogisegamispulgad

6)  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid

7)  Vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,

a)  mis on mõeldud koheseks tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks,

b)  mida tavaliselt tarbitakse mahutist ning

c)  mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,

k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

8)  Vahtpolüstüreenist joogipakendid, sealhulgas nende korgid ja kaaned

9)  Vahtpolüstüreenist joogitopsid, sealhulgas nende korgid ja kaaned

C osa

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud tootele esitatavaid nõudeid reguleeriva artikli 6 lõigetega 1–4

1)  Kuni kolm liitrit mahutavad joogipakendid, st vedelike jaoks mõeldud mahutid, nt joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned ning komposiitjoogipakendid, k.a nende korgid ja kaaned, kuid mitte

a)  klaasist või metallist joogipakendid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist;

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013(33) artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavad joogipakendid

D osa

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud märgistamisnõudeid reguleeriva artikliga 7

1)  Hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid

2)  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises ▌ kasutamiseks

3)  Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid

4)  Joogitopsid

E osa

I.  Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud laiendatud tootjavastutust reguleeriva artikli 8 lõikega 2

1)  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,

a)  mis on mõeldud ▌ tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks,

b)  tavaliselt tarbitakse mahutist ning

c)  mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,

k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

2)  Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist

3)  Kuni kolm liitrit mahutavad joogipakendid, st vedelike jaoks mõeldud mahutid, nt joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned ning komposiitjoogipakendid, k.a nende korgid ja kaaned, kuid mitte klaasist või metallist joogipakendid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist

4)  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned

5)  Direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 punktis 1c määratletud õhukesed plastkandekotid

II.  Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud laiendatud tootjavastutust reguleeriva artikli 8 lõikega 3

1)  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises▌ kasutamiseks

2)  Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata

III.  Muud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud laiendatud tootjavastutust reguleeriva artikli 8 lõikega 3

Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid

F osa

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud liigiti kogumist reguleeriva artikliga 9 ning tootele esitatavaid nõudeid reguleeriva artikli 6 lõikega 5

Kuni kolm liitrit mahutavad joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned, kuid mitte

a)  klaasist või metallist joogipudelid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist;

b)  määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavad joogipudelid

G osa

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on hõlmatud teadlikkuse suurendamist reguleeriva artikliga 10

1)  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,

a)  mis on mõeldud koheseks tarbimiseks▌ kohapeal või kaasa võtmiseks,

b)  mida tavaliselt tarbitakse mahutist ning

c)  mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,

k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

2)  Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist

3)  Kuni kolm liitrit mahutavad joogipakendid, st vedelike jaoks mõeldud mahutid, nt joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned ning komposiitjoogipakendid, k.a nende korgid ja kaaned, kuid mitte klaasist või metallist joogipakendid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist

4)   Joogitopsid, sealhulgas nende korgid ja kaaned

5)  Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid

6)  Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises▌ kasutamiseks

7)  Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata

8)  Direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 punktis 1c määratletud õhukesed plastkandekotid

9)  Hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 207.
(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 210.
(3) Käesolev seisukoht asendab 24. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA‑PROV(2018)0411).
(4)ELT C 62, 15.2.2019, lk 207.
(5)ELT C 461, 21.12.2018, lk 210.
(6) Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(8)EÜT L 179, 23.6.1998,lk 3.
(9) EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(13)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(19)Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338 13.11.2004, lk 4).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv (EL) 2019/…, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT …).
(22)+Väljaannete talitus: palun sisestage teksti dokumendis PE-CONS 85/18 (2018/0012(COD)) sisalduva direktiivi number, kuupäev ja ELT viide ning täiendage vastavat joonealust märkust.
(23)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(28)+Väljaannete talitus: palun sisestage dokumendis PE-CONS 85/18 (2018/0012(COD)) sisalduva direktiivi number.
(29)Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
(30)+Väljaannete talitus: palun sisestage dokumendis PE-CONS 85/18 (2018/0012(COD)) sisalduva direktiivi number.
(31)Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).
(32)Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).
(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).


ELi väetisetooted ***I
PDF 2784kWORD 2720k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 (COM(2016)0157 – C8-0123/2016 – 2016/0084(COD))
P8_TA-PROV(2019)0306A8-0270/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0157),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0123/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8-0270/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003

P8_TC1-COD(2016)0084


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Väetiste siseturul kättesaadavaks tegemist käsitlevad tingimused on osaliselt ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003(5) kaudu, milles käsitletakse peaaegu eranditult väetisi, mis on saadud kaevandatud või keemiliselt toodetud anorgaanilistest materjalidest. Väetamiseks on vaja kasutada ka ringlussevõetud või orgaanilisi materjale. Kehtestada tuleks ühtlustatud tingimused, mille alusel sellistest ringlussevõetud või orgaanilistest materjalidest saadud väetised saab kättesaadavaks teha kogu siseturul, et luua oluline stiimul nende suuremaks kasutamiseks. Ringlussevõetud toitainete suurema kasutamise edendamine aitaks veelgi ringmajandust arendada ning võimaldaks toitaineid üldiselt ressursitõhusamalt kasutada, vähendades samas liidu sõltuvust kolmandatest riikidest pärinevatest toitainetest. Seetõttu tuleks ühtlustamise kohaldamisala laiendada, et kaasata ringlussevõetud ja orgaanilised materjalid.

(2)  Teatavaid tooteid kasutatakse koos väetistega toitainete omastamise tõhususe parandamiseks, tänu millele väheneb kasutatavate väetiste kogus ja seeläbi ka nende keskkonnamõju. Selleks et lihtsustada toodete vaba liikumist siseturul, peaksid ühtlustamisega olema hõlmatud mitte ainult väetised ehk tooted, mis varustavad taimi toitainetega, vaid ka taimede toitainete omastamise tõhususe parandamiseks mõeldud tooted.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008(6) on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta, toodete turujärelevalve raamistik ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise kasutamise üldpõhimõtted. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega ▌ hõlmatud toodete suhtes, tagamaks et kaupade vabast liikumisest liidus kasu saavad tooted vastaksid nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu inim-, looma- ja taimetervise, ohutuse ▌ ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ(7) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada ühtne alus nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 2003/2003 asendada käesoleva määrusega, mis on koostatud võimaluste piires kooskõlas kõnealuste ühiste põhimõtete ja erisätetega.

(5)  Erinevalt enamikust teistest liidu õiguses sätestatud toodete ühtlustamismeetmetest ei takista määrus (EÜ) nr 2003/2003 ühtlustamata väetiste kättesaadavaks tegemist siseturul kooskõlas riigisisese õigusega ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) üldist vaba liikumist käsitlevate õigusnormidega. Kuna teatavad tooteturud on väga kohalikud, peaks see võimalus säilima. Ühtlustatud õigusnormide järgimine peaks seega jääma vabatahtlikuks ja seda tuleks nõuda ainult selliste toodete puhul, mis on ette nähtud taimede varustamiseks toitainetega või taimede toitainete omastamise tõhususe parandamiseks ning millel on turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis. Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada toodete suhtes, millel turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgist ei ole.

(6)  Toodete erinev toime eeldab erinevaid tooteohutus- ja kvaliteedinõudeid, mis on kohandatud erinevale otstarbekohasele kasutamisele. Seepärast tuleks ELi väetisetooted jagada eri toimekategooriatesse, millest igal on oma ohutus- ja kvaliteedinõuded.

(7)   ELi väetisetootel võib olla rohkem kui üks käesolevas määruses sätestatud toote toimekategooriates kirjeldatud toime. Kui ELi väetisetootel on ainult üks toime, peaks olema piisav, kui toode vastab nimetatud toimet kirjeldava toote toimekategooria nõuetele. Seevastu, kui toode toimib rohkem kui ühel viisil, tuleks ELi väetisetoodet käsitleda kui kahe või enama ELi väetisetootest koostisaine mehaanilist segu ning tuleks nõuda iga ELi väetisetootest koostisaine vastavust sõltuvalt selle toimest. Seega peaksid sellised mehaanilised segud olema hõlmatud konkreetse toote toimekategooriaga.

(8)   Tootja, kes kasutab ühte või mitut ELi väetisetoodet, mis on juba läbinud vastavushindamise kas sama tootja või mõne teise tootja poolt, võib soovida tugineda nimetatud vastavushindamisele. Halduskoormuse minimeerimiseks tuleks saadud ELi väetisetoodet käsitada samuti kahe või enama ELi väetisetootest koostisaine mehaanilise seguna ning mehaanilisele segule kohaldatavad vastavushindamise lisanõuded peaksid piirduma segamisest tulenevate aspektidega.

(9)   Eri koostisained eeldavad erinevaid töötlemisnõudeid ja kontrollimehhanisme, mis on kohandatud koostisainete potentsiaalsele ohtlikkusele ja varieeruvusele. ELi väetisetoodete koostisained tuleks seega jagada eri kategooriatesse, millest igal on oma protsessidega seotud nõuded ja kontrollimehhanismid. Turul peaks olema võimalik teha kättesaadavaks ELi väetisetoode, mis sisaldab mitmesugustesse koostisainete kategooriatesse kuuluvaid koostisaineid, kui iga aine vastab selle kategooria nõuetele, kuhu see kuulub.

(10)  ELi väetisetoodetes sisalduvad saasteained, näiteks kaadmium, võivad endast kujutada ohtu inim-▌, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, kuna need kuhjuvad keskkonnas ja sisenevad toiduahelasse. Seepärast tuleks nende sisaldust sellistes toodetes piirata. Lisaks tuleks biojäätmetest saadud ELi väetisetoodetes sisalduvate lisandite – eelkõige polümeerid, aga ka metall ja klaas – esinemist takistada või piirata tehnilise teostatavuse piires, avastades sellised lisandid liigiti kogutud biojäätmetes enne töötlemist.

(11)   Mitu liikmesriiki on kehtestanud inimtervise ja keskkonna kaitsmisega seotud põhjustel riigisisesed õigusnormid, millega piiratakse fosforväetiste kaadmiumisisaldust. Kui liikmesriik pärast seda, kui käesoleva määrusega on ühtlustatud piirnormid vastu võetud, peab vajalikuks nimetatud õigusnormid kehtima jätta, ja kui ühtlustatud piirnormid on juba kehtivate riigisiseste piirnormidega võrdsed või nendest madalamad, peaks liikmesriik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 komisjoni nendest teavitama. Lisaks, vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 5, kui liikmesriik peab vajalikuks ainuomaselt selles liikmesriigis pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna või töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid riigisiseseid norme, näiteks fosforväetistes kaadmiumisisalduse piiramiseks, peaks ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjoni teavitama. Mõlemal juhul peaks komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 6 kindlaks tegema, kas teatatud riigisisesed normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid, kaubanduse varjatud piirangud või takistus siseturu toimimisele.

(12)   Tuletades meelde, et teatavatele liikmesriikidele lubati ELi toimimise lepingu kohaselt erandid määruse (EÜ) 2003/2003 artiklist 5 seoses väetise kaadmiumisisaldusega, põhjendades seda muu hulgas inimtervise ja keskkonna kaitsega nimetatud liikmesriikides valitsevate konkreetsete mullastiku- ja ilmastikutingimuste kontekstis, ning märkides ära, et faktilised asjaolud, mille alusel komisjon kõnealused erandid lubas, on endiselt jõus, peaksid nimetatud liikmesriigid saama jätkuvalt kohaldada kaadmiumisisaldusele oma riigisiseseid piirnorme kuni ajani, mil liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnorme, mis vastavad kõnealustele piirnormidele või on neist madalamad.

(13)   Et hõlbustada fosforväetiste vastavusse viimist käesoleva määruse nõuetega ja hoogustada innovatsiooni, tuleks asjakohaste rahaliste vahendite kaudu, näiteks programmi „Euroopa horisont“, ringmajanduse rahalise toetamise platvormi või Euroopa Investeerimispanga kaudu pakkuda piisavalt stiimuleid asjaomaste tehnoloogiate arendamiseks, eelkõige mis puudutab kaadmiumi kõrvaldamise tehnoloogiaid, ja kaadmiumirikaste ohtlike jäätmete käitlemiseks. Need stiimulid peaksid olema suunatud kaadmiumi kõrvaldamise lahendustele, mis on tööstuslikus mahus majanduslikult mõeldavad ja võimaldavad tekkinud jäätmete asjakohast käitlemist.

(14)  Käesoleva määruse nõuetele vastavatel ELi väetisetoodetel peaks olema lubatud vaba liikumine siseturul. Kui üks või mitu koostisainet on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009(8) tähenduses, kuid on jõudnud tootmisahelas punkti, mille järel see ei kujuta enam märkimisväärset ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale (edaspidi „tootmisahela lõpp-punkt“), oleks toote suhtes nimetatud määruse sätete jätkuv kohaldamine tarbetu halduskoormus. Seepärast tuleks sellised väetisetooted jätta kõnealuse määruse nõuete kohaldamisalast välja. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1069/2009 vastavalt muuta.

(15)   Iga koostisainete kategooria jaoks, mis sisaldab loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, tuleks kindlaks määrata ▌ tootmisahela lõpp-punkt vastavalt selles määruses sätestatud menetlusele. Kui nimetatud lõpp-punkti jõutakse enne ELi väetisetoote turule laskmist, kuid pärast seda, kui käesoleva määrusega reguleeritud tootmisprotsess on alanud, tuleks ELi väetisetoodete suhtes korraga kohaldada nii määruses (EÜ) nr 1069/2009 kui ka käesolevas määruses sätestatud nõudeid protsesside kohta, mis tähendab, et kui sama näitajat reguleeritakse mõlema määrusega, kohaldatakse rangemat nõuet.

(16)   Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mis on juba turule lastud ning mida kasutatakse liidus sama määruse kohaselt orgaaniliste väetiste ja mullaparandajatena, kujutavad endast paljulubavat toorainet innovatiivsete väetisetoodete tootmiseks ringmajanduses. Kohe kui vastava loomsetest kõrvalsaadustest saadud toote tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud, tuleks vastavalt käesolevale määrusele anda nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid sisaldavatele ELi väetisetoodetele õigus siseturul vabalt liikuda, ilma et nende suhtes kohaldataks määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid. Komisjon peaks sel eesmärgil viima põhjendamatu viivituseta läbi esmase hindamise, et kontrollida, kas tootmisahela lõpp-punkti saab kindlaks määrata.

(17)  Kui loomsetest kõrvalsaadustest saadud väetisetoodetest tuleneb oht inim- või loomatervisele, peaks olema võimalik võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002(9) kohaseid kaitsemeetmeid samal viisil nagu muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud tootekategooriate puhul.

(18)  Kui turul tehakse kättesaadavaks loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mille puhul ei ole kindlaks määratud tootmisahela lõpp-punkti või mille puhul ei ole turul kättesaadavaks tegemise hetkel kindlaks määratud lõpp-punkti jõutud, kohaldatakse selle suhtes nimetatud määruse nõudeid. Seetõttu oleks eksitav sätestada käesolevas määruses CE-märgise andmine sellisele tootele. Kõik tooted, mis sisaldavad selliseid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid või mis koosnevad neist, tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Käesolev määrus ei peaks hõlmama töötlemata loomseid kõrvalsaadusi.

(19)  Teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ(10) tähenduses taaskasutusse võetud jäätmete, näiteks struviidi, biosöe ja tuhasaaduste puhul on täheldatud turunõudlust nende kasutamiseks väetisetoodetena. Lisaks on vajalikud teatavad nõuded, mis käsitlevad taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavaid jäätmeid, töötlemisprotsesse ja -tehnikat ning taaskasutamistoimingu tulemusel saadud väetisetooteid, et tagada, et kõnealuste väetisetoodete kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimtervisele kokkuvõttes kahjulikku mõju. ELi väetisetoodete puhul tuleks kõnealused nõuded sätestada käesolevas määruses. Seepärast ei tuleks alates hetkest, mil kõik käesoleva määruse nõuded on täidetud, pidada selliseid tooteid enam jäätmeteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ning sellest tulenevalt peaks olema selliseid taaskasutusse võetud jäätmeid sisaldavatel väetisetoodetel või neist koosnevatel toodetel juurdepääs siseturule. Selleks et tagada õiguskindlus, kasutada ära tehnika arengut ja anda tootjatele lisastiimuleid väärtuslike jäätmevoogude suuremaks ärakasutamiseks, tuleks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist hakata selliseid tooteid teaduslikult analüüsima ja sätestada taaskasutamisnõuded liidu tasandil. Seetõttu peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata tarbetu viivituseta kindlaks laiemad või täiendavad kategooriad koostisainete jaoks, mida on lubatud ELi väetisetoodete tootmiseks kasutada.

(20)   Tootjad kasutavad praegu teatavaid direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses kõrvalsaadusi väetisetoodete koostisainetena või eeldatavalt võidakse neid hakata kasutama tulevastel tärkavatel turgudel. Selliste koostisainete jaoks tuleks sätestada konkreetsed nõuded käesoleva määruse II lisas eraldi koostisainete kategoorias.

(21)  Teatavad ained ja segud, mida tavapäraselt nimetatakse inhibiitoriteks, parandavad väetises sisalduvate toitainete vabastamise võimet, aeglustades mikroorganismide või ensüümide konkreetsete rühmade tegevust või peatades selle. Inhibiitorite puhul, mis tehakse turul kättesaadavaks eesmärgiga lisada need väetisetoodete hulka, peaks tootja vastutama, et kõnealused inhibiitorid vastavad teatavatele tõhususe kriteeriumidele. Seepärast tuleks kõnealuseid inhibiitoreid käesoleva määruse alusel käsitada ELi väetisetoodetena. Samuti tuleks selliseid inhibiitoreid sisaldavate ELi väetisetoodete suhtes kohaldada teatavaid tõhususe, ohutuse ja keskkonnakriteeriume. Seega tuleks ka selliseid inhibiitoreid reguleerida ELi väetisetoodete koostisainetena.

(22)  Teatavad ained, segud ja mikroorganismid, mida ▌ nimetatakse taimede biostimulaatoriteks, ei ole iseenesest lisatavad toitained, kuid stimuleerivad siiski looduslikku toitainete omastamist taimede poolt. Kui nende toodetega püütakse parandada üksnes taimede toitainete omastamise tõhusust, vastupidavust abiootilisele stressile, ▌ kvaliteedinäitajaid või mullas või risosfääris sisalduvate toitainete omastamist, on nad oma olemuselt lähemal väetisetoodetele kui enamikule taimekaitsevahendite kategooriatele. Need tooted toimivad väetistele lisaks, et optimeerida väetiste tõhusust ja vähendada lisatavate toitainete hulka. Seetõttu peaks selliste toodete puhul olema käesoleva määruse alusel võimalik kasutada CE-märgist ja need tuleks jätta välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009(11) kohaldamisalast. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1107/2009 vastavalt muuta.

(23)  Kui toodetel on üks või mitu toimet, millest üks kuulub määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse, on need taimekaitsevahendid, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse. Nimetatud tooted peaksid jääma selliste toodete jaoks välja töötatud ja nimetatud määruses sätestatud kontrolli alla. Juhul kui sellistel toodetel on ka väetisetoote toime, oleks eksitav sätestada nende toodete puhul käesoleva määrusega CE-märgis, kuna taimekaitsevahendi turul kättesaadavaks tegemine eeldab kehtiva turustusloa olemasolu asjaomases liikmesriigis. Seetõttu tuleks kõnealused tooted käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(24)  Käesolev määrus ei tohiks takistada selliste liidu kehtivate õigusaktide kohaldamist, mis on seotud inim-, looma- ja taimetervist, ohutust ja keskkonnakaitset käsitlevate aspektidega ning mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ,(12) nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ,(13) nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ,(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ,(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ,(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004,(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004,(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006,(19) komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006,(20) nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007,(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 98/2013,(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014,(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031,(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284(26) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625(27) kohaldamist.

(25)   Kooskõlas levinud tavaga tuleks lämmastikku, fosforit ja kaaliumi nimetada primaarseteks makrotoitaineteks ning kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja väävlit sekundaarseteks makrotoitaineteks. Samuti tuleks kooskõlas levinud tavaga nimetada väetisi lihtväetisteks, kui need sisaldavad kas ainult üht makrotoitainet – sõltumata sellest, kas see on primaarne või sekundaarne – või ainult üht primaarset makrotoitainet kombineerituna ühe või mitme sekundaarse makrotoitainega. Kooskõlas sama tavaga tuleks väetisi nimetada kompleksväetisteks, kui need sisaldavad kas rohkem kui ühte primaarset makrotoitainet – sõltumata sellest, kas need sisaldavad ka ühte või mitut sekundaarset makrotoitainet – või ei sisalda ühtegi primaarset makrotoitainet, kuid sisaldavad rohkem kui ühte sekundaarset makrotoitainet.

(26)  Kui ELi väetisetoode sisaldab ainet või segu määruse (EÜ) nr 1907/2006 tähenduses, tuleks selle koostisainete ohutus otstarbekohaseks kasutamiseks kinnitada nimetatud määruse kohase registreerimise kaudu. Teabele esitatavate nõuetega tuleks tagada, et ELi väetisetoote otstarbekohase kasutuse ohutus on näidatud viisil, mis on võrreldav viisiga, mis saavutatakse põllumaade või põllumajanduskultuuride tarbeks kasutamiseks mõeldud toodete puhul muude reguleerimismehhanismide kaudu (eelkõige liikmesriikide riiklik väetiseseadus ja määrus (EÜ) nr 1107/2009). Seega, kui turule lastud tegelikud kogused on ettevõtja kohta väiksemad kui kümme tonni aastas, tuleks määruses (EÜ) nr 1907/2006 kindlaks määratud teabele esitatavaid nõudeid ainete 10–100 tonniste koguste registreerimiseks erandkorras kohaldada tingimusena ELi väetisetoodetes kasutamise suhtes. Neid teabele esitatavaid nõudeid tuleks kohaldada ELi väetisetoodetes tegelikult sisalduvatele ainetele, mitte nende ainete tootmisel kasutatud lähteainetele. Lähteaineid endid, näiteks väävelhapet, mida kasutatakse lihtsuperfosfaadi tootmise lähteainena, ei tohiks käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil reguleerida koostisainetena, sest kemikaaliohutus tagatakse paremini nii, kui koostisainetena reguleeritakse ained, mis moodustuvad lähteainetest ja mida ELi väetisetoode tegelikult sisaldab. Seetõttu tuleks nendele ainetele kohaldada koostisainete kategooria kõigi nõuete järgimise kohustust.

(27)  Kui käesoleva määrusega reguleeritud ELi väetisetoodetes olevate ainete tegelikud kogused on suuremad kui 100 tonni, tuleks määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud teabele esitatavaid täiendavaid nõudeid kohaldada otse nimetatud määruse alusel. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ka määruse (EÜ) nr 1907/2006 muude sätete kohaldamist.

(28)  Ettevõtjad peaksid vastutama ELi väetisetoodete vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele vastavalt oma rollile tarneahelas, et tagada käesoleva määrusega hõlmatud avaliku huvi aspektide kaitse kõrgel tasemel, samuti aus konkurents siseturul. Kui see on asjakohane, peaksid tootjad ja importijad kontrollima pisteliselt ELi väetisetooteid, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, et kaitsta tarbijate tervist, ohutust ning keskkonda.

(29)  On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(30)  Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks ELi väetisetoodete vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(31)  Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest siseturule sisenevad ELi väetisetooted oleksid vastavuses käesoleva määrusega ja eelkõige, et tootjad oleksid nende ELi väetisetoodete suhtes rakendanud asjakohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate ELi väetisetoodete vastavuse käesoleva määruse nõuetele ega lase turule ELi väetisetooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis kujutavad endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. Samuti tuleks sätestada, et kõnealused importijad tagavad, et vastavushindamismenetlused on läbitud ning et ELi väetisetoodete märgistus ja tootja koostatud dokumentatsioon on riigi pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(32)  ELi väetisetoote turule laskmisel peaks importija turujärelevalve võimaldamiseks märkima ELi väetisetoote pakendile oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ühenduse võtmiseks.

(33)  Kuna levitaja teeb ELi väetisetoote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, peaks ta hoolikalt jälgima, et ELi väetisetoote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt ELi väetisetoote vastavust käesolevale määrusele.

(34)  Kui ettevõtja laseb ELi väetisetoote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab ELi väetisetoodet selliselt, et see võiks mõjutada väetisetoote vastavust käesolevale määrusele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaksid laienema tootja kohustused. Muudel juhtudel peaksid ettevõtjad, kes üksnes pakendavad teiste ettevõtjate poolt juba turule lastud ELi väetisetooteid või pakendavad neid ümber, suutma tõendada, et see ei ole mõjutanud vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele, märkides pakendile oma andmed ning säilitades eksemplari algse märgistusteabega.

(35)  Kuna levitajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, tuleks nad kaasata riigi pädevate asutuste täidetavatesse turujärelevalve ülesannetesse ning neilt tuleks nõuda aktiivset osalemist ja kogu vajaliku teabe andmist kõnealustele asutustele ELi väetisetoote kohta.

(36)  ELi väetisetoote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgimissüsteemi abil on turujärelevalveasutustel lihtsam teha kindlaks ettevõtjad, kes tegid nõuetele mittevastavad ELi väetisetooted turul kättesaadavaks. Teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda sellise teabe ajakohastamist seoses teiste ettevõtjatega, kes on neile või kellele nemad on ELi väetisetooteid tarninud, kuna selline ajakohastatud teave ei ole neile tavaliselt kättesaadav.

(37)  Selleks et hõlbustada käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda ELi väetisetooted, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012(28) või ühtsetele kirjeldustele, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva määrusega.

(38)  Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused kontrollida, et turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooted vastavad käesoleva määruse nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid kõige vähem rangemast kuni kõige rangema menetluseni vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast. Tootjal peaks olema võimalik valida ELi väetisetoote vastavushindamiseks menetlus, mis on rangem toote hindamiseks ette nähtud menetlusest, sest see võimaldab tootjal haldust lihtsustada, ilma et seataks ohtu ELi väetisetoote nõuetele vastavus. Veelgi enam, on vaja kohandada otsusega nr 768/2008/EÜ kehtestatud mooduleid väetisetoodete eri aspektide arvessevõtmiseks. Eelkõige on vaja tugevdada kvaliteedisüsteemi ja teavitatud asutuste osalemist teatavate taaskasutusse võetud jäätmetest saadud ELi väetisetoodete vastavushindamises.

(39)  Selleks et tagada, et kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetised ei ohustaks turvalisust ja et neid ei kasutataks muul kui ettenähtud otstarbel (näiteks lõhkeainetena), tuleks selliste väetiste suhtes kohaldada erinõudeid, mis on seotud detonatsioonikindluse katsetamise ja jälgitavusega.

(40)  Selleks et tagada turujärelevalve eesmärgil tõhus juurdepääs teabele, peaks teave vastavuse kohta liidu õigusaktidele, mida ELi väetisetoodete suhtes kohaldatakse, olema esitatud ühtse ELi vastavusdeklaratsiooni vormis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik, et kõnealune ühtne ELi vastavusdeklaratsioon on asjaomastest üksikutest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(41)  Vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava kogu menetluse nähtav tulem on ELi väetisetoote käesoleva määrusega vastavust tõendav CE-märgis. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle seosed muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Tuleks kehtestada CE-märgise kinnitamist käsitlevad erinõuded ELi väetisetoodete puhul.

(42)  Käesolevas määruses sätestatud teatavate vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(43)  On oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(44)  Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas määruses sätestatud vastavatele nõuetele.

(45)  ELi väetisetoodete vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada ka nõuded teavitavatele asutustele ja muudele asutustele, kes on kaasatud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teatamisse ja nende jälgimisse.

(46)  Käesolevas määruses kehtestatud süsteemi peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteem. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(47)  Kuna teatavate ELi väetisetoodete koostisainete laad on erinev ja kuna teatav kahju, mis võib tekkida mulla ja taimede kokkupuutel lisanditega, võib olla pöördumatu, peaks määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab ▌ELi väetisetoodete vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, olema ainus vahend, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust.

(48)  Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada ELi väetisetoodete turule laskmisel nõutav kaitsetase, on oluline, et vastavushindamist teostavad alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid vastavushindamistoimingute läbiviimisel samu nõudeid nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(49)  On oluline näha ette tõhus ja läbipaistev teavitamismenetlus ja eelkõige kohandada see uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(50)  Kuna liikmesriigi teavitatud asutuste pakutud teenused võivad olla seotud turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetoodetega kogu liidus, on asjakohane anda liikmesriikidele ja komisjonile võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul lahendada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad küsitavused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena

(51)  Turulepääsu lihtsustamise huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlust ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on kõige paremini võimalik saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(52)  Õiguskindluse tagamiseks on vaja täpsustada, et käesoleva määrusega hõlmatud ELi väetisetoodete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju siseturu järelevalve ja siseturule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(53)  ELi väetisetooteid tuleks turule lasta ainult juhul, kui need on piisavalt tõhusad ega kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, kui neid säilitatakse nõuetekohaselt ja kasutatakse eesmärgipäraselt, või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste korral ehk kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja hõlpsasti prognoositavast käitumisest. ▌.

(54)  Määruses (EÜ) nr 2003/2003 on sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida, kas liikmesriigi võetud meede ▌ohtu kujutavate EÜ väetiste suhtes on põhjendatud. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(55)  Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses ELi väetisetoodetega, mis kujutavad ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste ELi väetisetoodete suhtes varakult meetmeid võtta.

(56)   Käesoleva määruse kohast turujärelevalveasutuste kohustust nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist tuleks kohaldada üksnes CE-märgisega väetisetoodetele, kui need tehakse turul kättesaadavaks. Kõnealune kohustus ei tohiks seega piirata ettevõtjale riigisisese õigusega antavat võimalust eemaldada CE-märgis ja lasta toode seaduslikult turule tootena, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(57)  Selleks et saavutada käesoleva määruse eesmärgid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha kohandusi seoses tehnoloogilise arenguga, eelkõige loomsetest kõrvalsaadustest saadud väetisetoodete tootmise valdkonnas ning jäätmete taaskasutamise valdkonnas, põllumajandussektoris ja põllumajanduslikus toidutööstuses.

(58)  Jäätmete ringlussevõtu valdkonnas toimub paljulubav tehnoloogiline areng, näiteks reoveesetetest pärineva fosfori ringlussevõtmine ja väetisetoodete tootmine loomsetest kõrvalsaadustest (näiteks biosüsi). Selliseid materjale sisaldavad või sellistest materjalidest koosnevad tooted võiksid pääseda siseturule tarbetu viivituseta, kui tootmisprotsesse on teaduslikult analüüsitud ja protsessidega seotud nõuded on liidu tasandil kehtestatud. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks ja kehtestada ▌täiendavad koostisained, mida on lubatud ELi väetisetoodete tootmiseks kasutada, ning nende toodete vastavad saasteainete piirnormid. Seda õigust tuleks kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd see on põhjendatav pärast käesoleva määruse vastuvõtmist toimunud tehnoloogilise arenguga, aga mitte mõne käesoleva määruse elemendi muutmiseks, kui uued tõendid sellise arengu kohta puuduvad. Selleks et ELi väetisetoodetes sisalduvate saasteainete uute piirnormide kehtestamisel kaalutaks põhjalikult otsest ja kaudset mõju toidu- ja söödaohutusele ning keskkonnale, tuleks enne saasteainete uute piirnormide vastuvõtmist küsida teaduslikku arvamust Euroopa Toiduohutusametilt, Euroopa Kemikaaliametilt või komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt, nagu kohane. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses tuleks koostisainete kategooriaid laiendada või neid lisada vaid siis, kui tootmisahela lõpp-punkt on määratud kindlaks kõnealuses määruses sätestatud menetluste kohaselt, kuna loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mille jaoks ei ole sellist lõpp-punkti kindlaks määratud, jäävad nii või teisiti käesoleva määruse kohaldamisalast välja.

(59)   Kuna mikroorganisme ei pea registreerima määruse (EÜ) nr 1907/2006 ega ka ühegi muu horisontaalse liidu õigusakti kohaselt, millega nõutakse tootjatelt otstarbekohase kasutuse ohutuse tõendamist, peaksid need olema ELi väetisetoodete lubatud koostisainete hulgas üksnes niivõrd, kuivõrd need on selgelt kindlaks määratud ning tuginetakse andmetele, mis tõendavad nende kasutamise ohutust, ning need on esitatud sellel alusel vastu võetud täielikus loetelus. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada samal alusel uusi mikroorganisme kõnealusesse täielikku loetellu.

(60)   ELi väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid. See peaks siiski olema piiratud juhtudega, kus polümeeri otstarve on kontrollida toitainete vabanemist või suurendada ELi väetisetoote veesäilitusvõimet või märguvust. Selliseid polümeere sisaldavatele uuenduslikele toodetele tuleks võimaldada juurdepääs siseturule. Selleks et minimeerida oht inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale, mida võivad põhjustada muud polümeerid kui toitainepolümeerid, tuleks kehtestada nende biolagunevuse kriteeriumid, nii et nad oleksid võimelised füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema. Sel eesmärgil peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte süsinikdioksiidiks polümeerse süsiniku muundamiskriteeriumide ja vastava katsemeetodi kindlaks määramiseks. Polümeerid, mis nimetatud kriteeriumidele ei vasta, tuleks pärast üleminekuperioodi keelustada.

(61)  Lisaks sellele peaks olema võimalik viivitamata reageerida uutele teaduslikele tõenditele ning seoses uute riskihindamistega inim-, looma- või taimetervise, ohutuse või keskkonna kohta. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ELi väetisetoodete eri kategooriate suhtes kohaldatavaid nõudeid.

(62)  Käesoleva määruse alusel delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(29) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, ▌saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu akte selleks, et määrata kindlaks, kas liikmesriikide võetud meetmed seoses nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodetega on põhjendatud või mitte. Kuna kõnealused õigusaktid seonduvad küsimusega, kas riiklikud meetmed on põhjendatud, ei peaks need õigusaktid olema allutatud liikmesriikide kontrollile.

(64)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(30).

(65)  Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega nähakse ette, et teavitav liikmesriik võtab vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele.

(66)  Kontrollimenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, milles sätestatakse ühtsed kirjeldused käesoleva määruse nõuete ja katsete, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust, ühetaolised rakendamistingimused, kui harmoneeritud standardeid ei ole vastu võetud või kui need ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui nende standardite vastuvõtmisel või ajakohastamisel on tekkinud põhjendamatuid viivitusi; millega muudetakse ühtseid kirjeldusi või tunnistatakse need kehtetuks, kui ELi väetisetoodete nõuetele mittevastavust põhjendatakse puudustega kõnealuses ühtses kirjelduses; millega määratakse kindlaks, kas nõuetele vastava sellise ELi väetisetoote, mis kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, suhtes võetud riiklik meede on põhjendatud või mitte.

(67)  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inim-, looma- või taimetervise, ohutuse või keskkonna kaitsega, peaks komisjon, otsustamaks selle üle, kas sellise nõuetele vastava ELi väetisetoote, mis kujutab endast ohtu, suhtes võetud riiklik meede on põhjendatud või mitte, võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(68)  Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(69)   Pidades silmas vajadust tagada keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning võtta arvesse teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arenguid, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis hõlmab kaadmiumisisalduse taseme piirnormide läbivaatust.

(70)  On vaja näha ette üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks EÜ väetised, mis on turule lastud määruse (EÜ) nr 2003/2003 kohaselt enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, ilma et need tooted peaksid vastama toodetele kehtestatud muudele nõuetele. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva turule lastud EÜ väetisi, nimelt turustusahelas juba olevaid varusid.

(71)  Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks ja liikmesriikidele käesoleva määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seetõttu tuleks kohaldamine lükata edasi kuupäevani, mil need ettevalmistused on võimalik mõistlikult lõpetada.

(72)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada siseturu toimimine ja kindlustada samal ajal, et turul olevad ELi väetisetooted vastavad nõuetele, mis tagavad inim-, looma- ja taimetervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ELi väetisetoodete suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)  loomsed kõrvalsaadused või loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mille suhtes kasutatakse turul kättesaadavaks tegemise ajal määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid;

b)  määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse kuuluvad taimekaitsevahendid.

2.  Käesolev määrus ei mõjuta järgmiste õigusaktide kohaldamist:

a)  direktiiv 86/278/EMÜ;

b)  direktiiv 89/391/EMÜ;

c)  direktiiv 91/676/EMÜ;

d)  direktiiv 2000/60/EÜ;

e)  direktiiv 2001/18/EÜ;

f)  määrus (EÜ) nr 852/2004;

g)  määrus (EÜ) nr 882/2004;

h)  määrus (EÜ) nr 1881/2006;

i)  määrus (EÜ) nr 1907/2006;

j)  määrus (EÜ) nr 834/2007;

k)  määrus (EÜ) nr 1272/2008;

l)  määrus (EL) nr 98/2013;

m)  määrus (EL) nr 1143/2014;

n)  määrus (EL) 2016/2031;

o)  direktiiv (EL) 2016/2284;

p)  määrus (EL) 2017/625.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „väetisetoode“ – aine, segu, mikroorganism või muu materjal, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada ▌ taimedel või nende risosfääril või seentel või nende mükosfääril või mille eesmärk on moodustada risosfäär või mükosfäär, kas iseseisvalt või segatuna mõne teise materjaliga, et varustada taimi või seeni toitainetega või parandada nende toitainete omastamise tõhusust;

2)  „ELi väetisetoode“ – väetisetoode, millel on turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis;

3)  „aine“ –määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine;

4)  „segu“ –määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu;

5)  „mikroorganism“ –määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 15 määratletud mikroorganism;

6)   „vedel kuju“ – suspensioon või lahus, kus suspensioon on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed, ning lahus on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi, või geel ning selle alla kuuluvad ka pastad;

7)   „tahke kuju“ – olek, mida iseloomustab struktuuri jäikus ja vastupanu kuju või ruumala muutuste suhtes ning mille puhul on aatomid tihedalt üksteisega seotud, kas korrapärases geomeetrilises struktuuris (kristalsed tahked ained) või ebakorrapäraselt (amorfne aine);

8)   „massiprotsent“ – protsent kogu ELi väetisetoote massist sellel kujul, nagu see toode turul kättesaadavaks tehti;

9)  „turul kättesaadavaks tegemine“ – ELi väetisetoote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus levitamiseks või kasutamiseks;

10)  „turule laskmine“ – ELi väetisetoote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

11)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab ELi väetisetoote või laseb ELi väetisetoote kavandada või valmistada ning turustab seda ELi väetisetoodet oma nime või kaubamärgi all;

12)  „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

13)  „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit ELi väetisetoote;

14)  „levitaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ELi väetisetoote turul kättesaadavaks;

15)  „ettevõtja“ – tootjad, volitatud esindajad, importijad ja levitajad;

16)  „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette ELi väetisetootele või selle tootmisprotsessile või selle proovivõtu- ja analüüsimeetoditele esitatavad tehnilised nõuded;

17)  „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

18)  „akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

19)  „riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

20)  „vastavushindamine“ – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas ELi väetisetoodet käsitlevad käesoleva määruse nõuded on täidetud;

21)  „vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb vastavushindamist, sealhulgas testib, sertifitseerib ja kontrollib;

22)  „tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi ELi väetisetoode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

23)  „kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on vältida tarneahelas oleva ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist;

24)  „liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimused;

25)  „CE-märgis“ – märgis, millega tootja kinnitab, et ELi väetisetoode vastab märgise tootele kandmist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista koostise, märgistamise või muude käesoleva määrusega hõlmatud aspektidega seotud põhjustel selliste ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1, liikmesriigid, kellele lubati … [üks päev enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 4 erand määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5 seoses väetiste kaadmiumisisaldusega, võivad ELi väetisetoodete puhul jätkuvalt kohaldada väetiste kaadmiumisisaldusele oma riigisiseseid piirnorme, mis on liikmesriikides kohaldatavad ... [üks päev enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ajani, mil liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis vastab asjaomases liikmesriigis … [üks päev enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kohaldatavale piirnormile või on sellest madalam.

3.   Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel säilitamast või vastu võtmast sätteid, mis on aluslepingutega kooskõlas ning käsitlevad ELi väetisetoodete kasutamist inimtervise ja keskkonna kaitse eesmärgil, tingimusel et need sätted ei nõua käesoleva määrusega kooskõlas olevate ELi väetisetoodete muutmist ega mõjuta nende turul kättesaadavaks tegemise tingimusi.

Artikkel 4

Nõuded toodetele

1.  ELi väetisetoode

a)  vastab I lisas asjaomasele toote toimekategooriale sätestatud nõuetele;

b)  vastab II lisas asjaomasele koostisainete kategooriale või kategooriatele sätestatud nõuetele ning

c)  on märgistatud vastavalt III lisas esitatud märgistusnõuetele.

2.  Asjaolude puhul, mida I ega II lisa ei hõlma, ei kujuta ELi väetisetooted endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

3.   Komisjon avaldab hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] suunisdokumendi, milles antakse tootjatele ja turujärelevalveasutustele sõnaselge teave ja näidised III lisas osutatud etiketi väljanägemise kohta.

Artikkel 5

Turul kättesaadavaks tegemine

ELi väetisetoode tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui ta vastab käesolevale määrusele.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.  ELi väetisetoodete turule laskmisel tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud vastavalt I ja II lisas sätestatud nõuetele.

2.  Tootjad koostavad enne ELi väetisetoote turule laskmist tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 15 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud ELi väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad tootele ELi vastavusdeklaratsiooni ▌ ja kinnitavad tootele CE-märgise.

3.  Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud ELi väetisetoode on turule lastud.

Taotluse korral teevad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavaks muudele ettevõtjatele.

4.  Tootjad tagavad, et seeriatootmises ELi väetisetoodete puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatusi selliste ELi väetisetoodete tootmisprotsessis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites, artiklis 14 osutatud ühtses kirjelduses või muus tehnilises kirjelduses, mille põhjal ELi väetisetoote nõuetele vastavust kinnitatakse või mille kohaldamisega nõuetele vastavust kontrollitakse, võetakse asjakohaselt arvesse.

Kui seda peetakse seoses ELi väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad tootjad selliseid turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodete ja selliste ELi väetisetoodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.

5.  Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud ELi väetisetoodete pakendid kannavad tüübinumbrit▌, partiinumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui ELi väetisetooted tarnitakse ilma pakendita, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud iga väetisetoote saatedokumendis.

6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Postiaadress osutab ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Nimetatud teave esitatakse lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadavas keeles ning see on selge, arusaadav ja loetav.

7.  Tootjad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud teave. Kui ELi väetisetoode tarnitakse pakendis, esitatakse teave pakendile kinnitatud etiketil. Kui pakend on kogu teabe esitamiseks liiga väike, esitatakse etiketil esitamata jäänud teave pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel. Selline infoleht loetakse etiketi osaks. Kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, esitatakse kogu teave infolehel. Etikett ja infoleht on ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad. Teave esitatakse lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles ning see on selge, arusaadav ja mõistetav.

8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui tootjad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.  Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt ▌turule lastud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 7

Volitatud esindaja

1.  Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja volituste hulka.

2.  Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)  hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud ELi väetisetoode on turule lastud;

b)  esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral talle kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik ELi väetisetoote vastavuse tõendamiseks;

c)  teha pädevate riiklike asutustega nende taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse volitatud esindaja volitustega hõlmatud ELi väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.  Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid ELi väetisetooteid.

2.  Enne ELi väetisetoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud artiklis 15 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et ELi väetisetootega on kaasas ▌ nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või kui tal on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei lase importija ELi väetisetoodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui ELi väetisetoode kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi.

3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadavas keeles.

4.  Importijad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud teave. Kui ELi väetisetoode tarnitakse pakendis, esitatakse teave pakendile kinnitatud etiketil. Kui pakend on kogu teabe esitamiseks liiga väike, esitatakse teave, mis ei mahu etikeltile, pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel. Selline infoleht loetakse etiketi osaks. Kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, esitatakse kogu teave infolehel. Etikett ja infoleht on ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad. Teave esitatakse lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles.

5.  Importijad tagavad, et sel ajal, kui ELi väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I või III lisas sätestatud ▌nõuetele.

6.  Kui seda peetakse seoses ELi väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad importijad selliseid turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodete ja selliste ELi väetisetoodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.

7.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui importijad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetooted, mille nad on turule lasknud, kujutavad ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.  Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.

Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavaks muudele ettevõtjatele.

9.  Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotlusel esitavad importijad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turule lastud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.  ELi väetisetoodet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad toimima vajaliku hoolsusega käesoleva määruse nõuete täitmiseks.

2.  Enne ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellega on kaasas ▌nõutud dokumendid, sealhulgas artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud ja täpsustatud teave, keeles, mis on kergesti arusaadav selle liikmesriigi lõppkasutajatele, mille turul ELi väetisetoode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või kui tal on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei tee levitaja seda ELi väetisetoodet turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Kui ELi väetisetoode kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.

3.  Levitajad tagavad, et sel ajal, kui ELi väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I või III lisas sätestatud ▌nõuetele.

4.  Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui levitajad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetooted, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, kujutavad endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetooted kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.  Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad levitajad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse importijat või levitajat, kes laseb ELi väetisetoote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud ELi väetisetoodet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale määrusele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.

Artikkel 11

Pakendamine ja ümberpakendamine importija või levitaja poolt

Kui ELi väetisetoote pakendab või pakendab ümber importija või levitaja, keda ei loeta artikli 10 kohaseks tootjaks,

a)   tagab see importija või levitaja, et pakendil on märgitud tema nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millele eelnevad sõnad „pakendaja:“ või „ümberpakendaja:“, ning

b)   säilitab see importija või levitaja viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist turujärelevalveasutuste jaoks koopia artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud algse teabega.

Artikkel 12

Ettevõtjate kindlakstegemine

1.  Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:

a)  iga ettevõtja, kes on neile ELi väetisetooteid tarninud;

b)  iga ettevõtja, kellele nemad on ELi väetisetooteid tarninud.

2.  Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 osutatud teavet viie aasta jooksul pärast seda, kui ELi väetisetoode neile tarniti, ja viie aasta jooksul pärast seda, kui nad ise ELi väetisetoote tarnisid.

III PEATÜKK

ELi VÄETISETOODETE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 13

Vastavuseeldus

1.   ELi väetisetooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.

2.   Katsetel, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Katseid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, peetakse usaldusväärseteks ja reprodutseeritavateks selles osas, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.

Artikkel 14

Ühtne kirjeldus

1.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse I, II või III lisas sätestatud nõue või artikli 13 lõikes 2 osutatud katse ühtne kirjeldus, kui

a)  kõnealused nõuded või katsed ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

b)  komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi nõutud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või

c)  komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega otsustanud piirangu säilitada või kustutada viited nendele harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid või katseid hõlmavad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  ELi väetisetooted, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad hõlmavad.

3.  Katseid, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, peetakse usaldusväärseteks ja reprodutseeritavateks selles osas, mida nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad hõlmavad.

Artikkel 15

Vastavushindamismenetlused

1.  ELi väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamine teostatakse vastavalt IV lisas ette nähtud kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.

2.  Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus vastavushindamismenetlusi teostav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

Artikkel 16

ELi vastavusdeklaratsioon

1.  ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud.

2.  ELi vastavusdeklaratsioon järgib V lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab IV lisas sätestatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus ELi väetisetoode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.  Kui ELi väetisetoote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. ELi vastavusdeklaratsioon võib olla koostatud asjakohastest üksikutest vastavusdeklaratsioonidest.

4.  ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ELi väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse eest.

Artikkel 17

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 18

CE-märgise kinnitamise nõuded ja tingimused

1.  CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ELi väetisetoote pakendile, või, kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetoote saatedokumenti.

2.  CE-märgis kinnitatakse enne ELi väetisetoote turule laskmist.

3.  CE-märgisele järgneb teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui seda nõutakse IV lisa alusel▌.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.  Liikmesriigid tuginevad CE-märgise kasutamist reguleeriva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohased meetmed.

Artikkel 19

Jäätmete lakkamise staatus

Käesolevas määruses kehtestatakse kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks, milline materjal, mida direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt loetakse jäätmeks, võib lakata olemast jääde, kui see sisaldub nõuetele vastavas ELi väetisetootes. Sellisel juhul läbib materjal enne, kui see lakkab olemast jääde, käesolevale määrusele vastava taaskasutamistoimingu ning materjal loetakse nimetatud direktiivi artiklis 6 ▌ sätestatud tingimustele vastavaks ja seetõttu lakkab see olemast jääde alates ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisest.

IV PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.  Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.  Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil üle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.  Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse ülesannete täitmise eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavatele asutustele

1.  Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.  Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.  Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei viinud läbi hindamist.

4.  Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid kommerts- või konkurentsitingimustes.

5.  Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.  Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste üle järelevalve teostamise menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 24

Nõuded teavitatud asutustele

1.  Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõuded.

2.  Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning tal on juriidilise isiku staatus.

3.  Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või ELi väetisetootest, mida ta hindab.

4.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei väetisetoodete väljatöötaja, tootja, tarnija, ostja, omanik või kasutaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista selliste väetisetoodete kasutamist, mis on vajalikud vastavushindamisasutuse tegevuseks, ega väetisetoodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud väetisetoodete väljatöötamise, tootmise, turustamise või kasutamisega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse või usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.  Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma kõiki talle IV lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning kõikide ELi väetisetoote liikide või kategooriate puhul, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, vajalikud

a)  töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)  menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse, et oleks võimalik tagada nende menetluste läbipaistvus ja kordamise võimalus. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)  menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või ruumidele.

7.  Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on

a)  põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses on kõnealusest vastavushindamisasutusest teavitatud;

b)  piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ja hindamiseks piisav pädevus;

c)  asjakohased teadmised ja arusaam I, II ja III lisas sätestatud nõuetest, artiklis 13 osutatud kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja artiklis 14 osutatud ühtsest kirjeldusest ning liidu ühtlustamisõigusaktidest ja riigisiseste õigusaktide asjakohastest sätetest;

d)  oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute elluviimist.

8.  Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.  Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riigisisese õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.  Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe osas, mis on saadud IV lisa kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.  Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja artikli 36 alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuetele vastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 26

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.  Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.  Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetavate ülesannete eest, olenemata oma asukohast.

3.  Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.  Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ning nende poolt IV lisa kohaselt tehtud tööga.

Artikkel 27

Teavitamistaotlus

1.  Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.  Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja ELi väetisetoodet või -tooteid, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

Artikkel 28

Teavitamismenetlus

1.  Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.  Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni poolt välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

3.  Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest ELi väetisetootest või asjaomastest väetisetoodetest ning artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusest.

4.  Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse toiminguid teostada ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva määruse tähenduses teavitatud asutusena.

5.  Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 29

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste loetelu

1.  Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel.

2.  Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks loetelu käesoleva määruse alusel teavitatud asutustest, mis sisaldab ka neile asutustele antud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimekirja ajakohastatakse.

Artikkel 30

Teavituste muutmine

1.  Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.  Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks kas mõni teine teavitatud asutus või siis et need oleksid taotluse korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.  Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu on juhitud kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole pädev või ei täida enam talle esitatavaid nõudeid ja ülesandeid.

2.  Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.

3.  Komisjon tagab, et uurimiste käigus omandatud kogu tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.  Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste töökohustused

1.  Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.  Vastavushindamist teostatakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada ELi väetisetoote vastavus käesoleva määruse nõuetele

3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I, II või III lisas sätestatud nõudeid, vastavaid harmoneeritud standardeid, artiklis 14 osutatud ühtset kirjeldust või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati või kinnitusotsust.

4.  Kui pärast sertifikaadi või kinnitusotsuse väljastamist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse jälgimisel, et ELi väetisetoode ei ole enam nõuetega vastavuses, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks.

5.  Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui neil ei ole soovitud mõju, piirab teavitatud asutus vajaduse korral sertifikaati või kinnitusotsust, peatab need või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks on olemas asjakohane menetlus.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.  Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)  sertifikaadi väljastamisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või kehtetuks tunnistamine;

b)  teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)  turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)  taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja mis tahes muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.  Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud, samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade ELi väetisetoodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 35

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavitamispoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub teavitatud asutuste valdkondliku rühma vormis.

Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

V PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE ELi VÄETISETOODETE KONTROLL NING LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 37

Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate ELi väetisetoodete kontroll

ELi väetisetoodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 16–29.

Artikkel 38

Menetlus ▌ohtu kujutavate ELi väetisetoodetega tegelemiseks riiklikul tasandil

1.  Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ELi väetisetoode kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, viivad nad läbi asjaomase ELi väetisetoote hindamise, lähtudes käesolevas määruses sätestatud kõigist asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus osutatud hindamise käigus, et ELi väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutused ohu laadi arvestades määravad, kõik vajalikud parandusmeetmed ELi väetisetoote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks ELi väetisetoote turult või võtaks selle tagasi ▌.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.  Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ELi väetisetoodete suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

4.  Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et riigisisesel turul ELi väetisetoote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, ELi väetisetoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.  Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava ELi väetisetoote tuvastamiseks vajalikku teavet, sellise ELi väetisetoote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused teatavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõne järgmise põhjusega:

a)  ELi väetisetoode ei vasta I, II või III lisas esitatud nõuetele;

b)  puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites;

c)  puudused artiklis 14 osutatud ühtses kirjelduses.

6.  Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase ELi väetisetoote nõuetele mittevastavusega ning esitavad oma vastuväited juhul, kui nad ei ole vastu võetud riikliku meetmega nõus.

7.  Kui teised liikmesriigid ega komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi võetud ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase ELi väetisetoote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse ELi väetisetoode turult.

9.   Käesoleva artikli kohased turujärelevalveasutuste kohustused ei piira liikmesriikide võimalust reguleerida väetisetooteid, mis ei ole ELi väetisetooted.

Artikkel 39

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.  Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks, nõutakse otsusega, et kõik liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed tagamaks nõuetele mittevastava ELi väetisetoote kõrvaldamise oma turult ja teavitaksid sellest komisjoni.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, nõutakse otsusega, et asjaomane liikmesriik selle tühistaks.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.  Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ELi väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva määruse artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

3.   Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ELi väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega artikli 38 lõike 5 punktis c osutatud ühtses kirjelduses, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusaktid, millega asjaomast ühtset kirjeldust muudetakse või tunnistatakse see kehtetuks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 40

Nõuetele vastavad ELi väetisetooted, mis kujutavad endast ohtu

1.  Kui liikmesriik leiab pärast artikli 38 lõike 1 kohast hindamist, et ELi väetisetoode, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutus ohu laadi arvestades kindlaks määrab, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ELi väetisetoode ei kujutaks endast turul kättesaadavaks tegemisel enam ohtu, kõrvaldaks asjaomase ELi väetisetoote turult või võtaks selle tagasi.

2.  Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ELi väetisetoodete suhtes võetakse parandusmeetmed.

3.  Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase ELi väetisetoote tuvastamiseks vajalikke andmeid, selle ELi väetisetoote päritolu ja tarneahelat, ohu laadi ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.

4.  Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral nõutakse asjakohaste meetmete võtmist.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inim-, looma- või taimetervise, ohutuse või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.  Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 41

Vormiline mittevastavus

1.  Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud ELi väetisetoote puhul ühe järgmistest asjaoludest:

a)  CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 18 rikkudes;

b)  teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 18 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud, kuigi see on artikli 18 kohaselt nõutav;

c)  ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või ei ole koostatud õigesti;

d)  tehniline dokumentatsioon ei ole kas kättesaadav või see on puudulik;

e)  artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

f)  mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist või see keelata, või tagab toote turult kõrvaldamise või tagasivõtmise ▌.

Liikmesriikide kohustused selles valdkonnas ei piira nende võimalust reguleerida väetisetooteid, mis ei ole ELi väetisetooted.

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 42

Lisade muutmine

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa (välja arvatud kaadmiumi piirnormid ja toodete toimekategooriate määratlused ja muud nende kohaldamisalaga seotud elemendid) ning II, III ja IV lisa muutmiseks, et kohandada kõnealuseid lisasid tehnoloogia arenguga ning lihtsustada selliste ELi väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja vaba liikumist siseturul,

a)  millega siseturul kauplemise maht on potentsiaalselt märkimisväärne ja

b)  mille puhul on teaduslikke tõendeid, et need

i)  ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale ning

ii)  tagavad agronoomilise tõhususe.

Delegeeritud õigusaktides, millega kehtestatakse I lisas loetletud saasteainete uued piirnormid, võtab komisjon, nagu kohane, arvesse Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Kemikaaliameti või komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikku arvamust.

Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, et lisada koostisainete kategooriaid või neid läbi vaadata, et hõlmata materjale, mida võib lugeda taaskasutusse võetud jäätmeteks või kõrvalsaadusteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, jäetakse nendest delegeeritud õigusaktidest selgesõnaliselt välja käesoleva määruse II lisa 1. ja 11. koostisainete kategooria materjalid.

Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel seab komisjon eelkõige esikohale teatavad loomsed kõrvalsaadused, kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ning eelkõige põllumajandussektorist ja põllumajanduslikust toidutööstusest taaskasutusse võetud jäätmed, samuti materjalid ja tooted, mis on juba ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult turule lastud.

2.   Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta pärast … [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva] struviiti, biosütt ja tuhasaaduseid. Kui kõnealusel hindamisel järeldatakse, et lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud, võtab komisjon vastavalt lõikele 1 vastu delegeeritud õigusaktid, et kanda nimetatud materjalid II lisasse.

3.  Komisjon võib neid delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse II lisa, et lisada koostisainete kategooriatesse materjale, mida ei käsitata pärast taaskasutamistoimingut enam jäätmetena, kui selles lisas sätestatud taaskasutamisnormid, mis on vastu võetud hiljemalt materjalide lisamise ajal, tagavad, et materjalid vastavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustele, vastu võtta ainult kooskõlas lõikega 1.

4.  Komisjon võib delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa, et lisada selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid või täiendavaid töötlemismeetodeid, võtta vastu ainult kooskõlas lõikega 1, ning ta peab esmalt kontrollima, millised täiendava mikroorganismi tüved vastavad lõike 1 punkti b kriteeriumitele, tehes seda järgmiste andmete alusel:

a)  mikroorganismi nimi;

b)  mikroorganismi taksonoomiline liigitus: perekond, liik, tüvi ja saamismeetod;

c)  mikroorganismi turvalist tootmist, säilitamist ja kasutamist käsitlev teaduskirjandus;

d)  taksonoomiline suhe mikroorganismi liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded;

e)  teave tootmisprotsessi kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste töötlemismeetodite kohta nagu pihustuskuivatamine, keevkihis kuivatamine, staatiline kuivatamine, tsentrifuugimine, kuumusega deaktiveerimine, filtreerimine ja peenestamine;

f)  teave selle kohta, milliseid jääkvaheühendeid, toksiine või mikroobseid metaboliite koostisaines esineb ja kui suur on jääkide tase, ning

g)  esinemine looduses, ellujäämine ja liikumine keskkonnas.

5.  Komisjon võib vastu võtta delegeeritud õigusakte ainult kooskõlas lõikega 1, millega muudetakse käesoleva määruse II lisa, et lisada koostisainete kategooriatesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses juhul, kui ▌tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud kooskõlas nimetatud määruse artikli 5 lõikega 2.

Komisjon hindab selliseid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid seoses asjakohaste aspektidega, mida ei võetud arvesse tootmisahela lõpp-punkti kindlaks määramisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009, ning kui hindamisel jõutakse järeldusele, et lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud, võtab lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et lisada nimetatud materjalid põhjendamatu viivituseta II lisasse, kui nimetatud lõpp-punkt on kindlaks määratud.

6.   Komisjon hindab … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva] II lisa II osa koostisainete kategooria 9 punktis 2 osutatud polümeeride biolagunevuse kriteeriume ning katsemeetodeid, millega kontrollitakse vastavust nimetatud kriteeriumidele, ning kui see on asjakohane, võtab lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, milles nimetatud kriteeriumid sätestatakse.

Nende kriteeriumidega tagatakse, et

a)  polümeer on võimeline kogu liidu looduslikes mullatingimustes ja veekeskkonnas füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema, nii et lõpuks laguneb see üksnes süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks;

b)  vähemalt 90 % polümeeri orgaanilisest süsinikust muundub süsinikdioksiidiks maksimaalselt 48-kuulise perioodi jooksul pärast ELi väetisetoote väidetava toimeperioodi lõppu, mis on kantud märgisele, ja võrreldes asjakohase standardiga biolagunevuse katses, ning

c)  polümeeride kasutamisega ei kaasne plasti kuhjumine keskkonda.

7.   Komisjon võtab … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] artikli 44 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva määruse II lisas II osa koostisainete kategooria 11 punkti 3, kehtestades kriteeriumid ELi väetisetoodetes direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses kõrvalsaaduste kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta. Need kriteeriumid kajastavad praeguseid tootmistavasid, tehnoloogilisi arenguid ja viimaseid teaduslikke tõendeid.

8.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa (välja arvatud kaadmiumi piirnormid) ning II, III ja IV lisa muutmiseks, võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid. Komisjon kasutab seda õigust, kui riskihindamise alusel on muudatus vajalik selleks, et tagada, et ükski käesoleva määruse nõuetele vastav ELi väetisetoode ei kujuta endast tavapärastes kasutustingimustes ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

Artikkel 43

Eraldi delegeeritud õigusaktid erinevate koostisainete kategooriate puhul

Kasutades õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 42, võtab komisjon seoses iga II lisas loetletud koostisainete kategooriaga vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Kõnealused delegeeritud õigusaktid sisaldavad kõiki I, III ja IV lisa muudatusi, mis osutuvad vajalikuks pärast II lisa muutmist.

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 42 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumiskuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 42 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 42 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab väetisetoodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

VII PEATÜKK

ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

Artikkel 46

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 muutmine

▌ Määrust (EÜ) nr 1069/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

2. Artiklites 32, 35 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul, mis ei kujuta endast enam märkimisväärset ohtu inim- või loomatervisele, võib kindlaks määrata tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata nende suhtes enam käesoleva määruse nõudeid. ▌

Kõnealused loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted võib seejärel lasta turule ilma käesolevast määrusest tulenevate piiranguteta ning nende suhtes ei kohaldata enam ametlikku kontrolli vastavalt käesolevale määrusele.

Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata käesolevas lõikes osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes enam käesoleva määruse nõudeid.

3.  Kui esineb oht inim- või loomatervisele, kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 32, 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 53 ja 54 erakorraliste tervishoiumeetmete kohta.

4.   Kuue kuu jooksul pärast … [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva](31) alustab komisjon esimest hindamist artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta, mida liidus orgaaniliste väetiste ja mullaparandajatena juba laialdaselt kasutatakse. See hindamine hõlmab vähemalt järgmisi tooteid: lihajahu, kondijahu, liha-kondijahu, loomaveri, 3. kategooria materjalide hüdrolüüsitud valgud, töödeldud sõnnik, kompost, biogaasi käärimisjäägid, sulejahu, glütserool ja muud biodiisli ja taastuvkütuste tootmise käigus saadud 2. või 3. kategooria materjalidest saadud tooted, samuti lemmikloomatoit, sööt ja koerte närimiskondid, mida ei või kaubanduslikel põhjustel või tehnilise vea tõttu müüa, ning loomaverest, toornahast ja nahast, kapjadest ja sarvedest, nahkhiirte ja lindude guaanost, villast ja karvadest, sulgedest ja udusulgedest ning sea harjastest saadud tooted. Kui hinnangust järeldub, et need loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted ei kujuta endast enam mingit märkimisväärset ohtu inim- või loomatervisele, määrab komisjon käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kindlaks tootmisahela lõpp-punkti, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast hindamise lõpetamist.“

"

2)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 51a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev](32). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

__________________

* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

"

Artikkel 47

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 2 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) taimede eluprotsesside mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained või taime biostimulaatorid;“.

"

2)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

▌„34. „taime biostimulaator“ – toode, mis stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime risosfääri ühte või mitut järgmist omadust:

a)  toitainete kasutamise tõhusus;

b)  vastupidavus abiootilisele stressile;

c)  ▌kvaliteedinäitajad;

d)  toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris.“

3)   Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõige:"

„8. Toote suhtes, mille jaoks anti artikli 32 lõike 1 kohane luba enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev](33) esitatud taotluse alusel ning mis pärast seda kuupäeva kuulub artikli 3 punktis 34 esitatud määratluse alla, jätkatakse käesoleva määruse kohaldamist loas ette nähtud perioodi jooksul.“

"

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 49

Aruanne

Hiljemalt … [seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist ja selle üldist mõju selle eesmärkide saavutamise seisukohast, sealhulgas mõju väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Aruanne sisaldab:

a)  hinnang väetisetoodete siseturu toimimise kohta, sealhulgas vastavushindamise ja turujärelevalve tõhusus ning analüüs vabatahtliku ühtlustamise mõju kohta ELi väetisetoodete ja riiklike õigusnormide alusel turule lastud väetisetoodete tootmisele, turuosale ja kaubavoogudele;

b)  fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirnormide läbivaatamine, et hinnata, kas nende piirnormide vähendamine asjakohasele madalamale tasemele on teostatav, võttes aluseks olemasoleva tehnoloogia ja teaduslikud tõendid kaadmiumiga kokkupuutumise ja selle kumuleerimise kohta keskkonnas, arvestades keskkonnategureid, eelkõige mulla- ja kliimatingimusi, tervisega seotud tegureid, samuti sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas varustuskindlusega seotud kaalutlusi;

c)  hinnang saasteainete tasemete piirangute kohaldamise kohta vastavalt I lisas sätestatule ja hinnang uuele asjakohasele teaduslikule teabele saasteainete mürgisuse ja kantserogeensuse kohta, kui see muutub kättesaadavaks, sealhulgas väetisetoodete uraaniga saastatusest tulenevad ohud.

Aruandes võetakse nõuetekohaselt arvesse tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning väetisetoodete tootmist ja kasutamist mõjutavaid standardimisprotsesse. Asjakohasel juhul esitatakse aruandega koos seadusandlik ettepanek.

Artikkel 50

Biolagunevuse nõuete läbivaatamine

… [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (kuupäev saavas käändes)] vaatab komisjon läbi biolagunevuse nõuded, et hinnata võimalust määrata kindlaks multškilede biolagunevuse kriteeriumid ja võimalust lisada need II lisa II osa koostisainete kategooriasse 9.

Artikkel 51

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2003/2003 tunnistatakse alates … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 52

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist, mis kannavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2003/2003 märget „EÜ väetis“ ja on lastud väetistena turule enne … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Käesoleva määruse V peatükki kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 53

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Sellegipoolest kohaldatakse

a)  artikli 4 lõiget 3, artikleid 14, 42, 43, 44, 45, 46 ja 47 alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] ning

b)  artikleid 20–36 alates … [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ELi väetisetoodete toimekategooriad (PFCd)

I osa

PFCde määramine

1.  Väetis

A.  orgaaniline väetis

I.  orgaaniline tahke väetis

II.  orgaaniline vedelväetis

B.  orgaanilis-mineraalne väetis

I.  orgaanilis-mineraalne tahke väetis

II.  orgaanilis-mineraalne vedelväetis

C.  mineraalväetis

I.  makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

a)  makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

i)  makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis

A)  makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis

ii)  makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis

A)  makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatkompleksväetis

b)  makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

i)  makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis

ii)  makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis

II.  mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

a)  mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

b)  mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

2.  Lubiaine

3.  Mullaparandusaine

A.  orgaaniline mullaparandusaine

B.  anorgaaniline mullaparandusaine

4.  Kasvusubstraat

5.   Inhibiitor

A.   nitrifikatsiooni inhibiitor

B.  denitrifikatsiooni inhibiitor

C.  ureaasi inhibiitor

6.  Taimede biostimulaator

A.  mikroobne taimede biostimulaator

B.  mittemikroobne taimede biostimulaator

7.  Väetisetoodete mehaaniline segu

II osa

PFCdega seotud nõuded

1.  Käesolevas osas sätestatakse nõuded, mis on seotud PFCdega, millesse kuuluvad ELi väetisetooted neile omastatava toime alusel.

2.  Käesolevas lisas asjaomase PFC suhtes kehtestatud nõudeid kohaldatakse kõnealuse PFC kõigisse alamkategooriatesse kuuluvate ELi väetisetoodete suhtes.

3.   Väidet, et ELi väetisetoode vastab käesolevas lisas sätestatud asjakohase PFC toimele, peab toetama toote toimemehhanism, selle eri komponentide suhteline sisaldus või mõni muu asjakohane parameeter.

4.  Kui ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist ilmneb kindlalt ja vaieldamatult vastavus asjaomasele nõudele (näiteks asjaomase saasteaine puudumine), võib tootja vastutusel sellist vastavust eeldada vastavushindamismenetluses ilma kontrollita (näiteks katsetega).

5.  Kui ELi väetisetoode sisaldab ainet, mille puhul on kehtestatud jääkide piirnormid toidus ja söödas vastavalt

a)  nõukogu määrusele (EMÜ) nr 315/93,(34)

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005,(35)

c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 470/2009(36) või

d)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/32/EÜ,(37)

ei tohi ELi väetisetoote kasutamine kasutamisjuhendis täpsustatud viisil tuua kaasa kõnealuste piirnormide ületamist toidus ja söödas.

6.   Fosfonaate ei ole lubatud tahtlikult ELi väetisetoodetele lisada. Fosfonaatide tahtmatu sisaldus et tohi ületada 0,5 massiprotsenti.

7.   Lisas esitatud nõudeid väljendatakse teatavate toitainete puhul oksüdeeritud vormis. Kui vastavust hinnatakse asjaomase toitaine esinemise põhjal selle elementvormis, siis kasutatakse järgmisi ümberarvestustegureid:

fosfor (P) = fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436;

kaalium (K) = kaaliumoksiid (K2O) × 0,830;

kaltsium (Ca) = kaltsiumoksiid (CaO) × 0,715;

magneesium (Mg) = magneesiumoksiid (MgO) × 0,603;

naatrium (Na) = naatriumoksiid (Na2O) × 0,742;

väävel (S) = vääveltrioksiid (SO3) × 0,400.

8.   Käesolevas lisas esitatud nõudeid väljendatakse orgaanilise süsiniku (Corg) suhtena. Kui vastavust hinnatakse orgaanilise aine põhjal, siis kasutatakse järgmist ümberarvestustegurit:

orgaaniline süsinik (Corg) = orgaaniline aine × 0,56.

PFC 1: Väetis

Väetis on ELi väetisetoode, mis toimib taimede või seente toitainetega varustajana.

PFC 1(A): orgaaniline väetis

1.  Orgaaniline väetis sisaldab

–   orgaanilist süsinikku (Corg) ja

–  toitaineid,

mis on üksnes bioloogilise päritoluga ▌.

Orgaaniline väetis võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

2.  Orgaanilises väetises ei tohi saasteained ületada järgmisi piirnorme:

a)   kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)  kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)  elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)  nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg,

e)  plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg ning

f)   anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

Orgaanilises väetises ei tohi esineda biureeti (C2H5N3O2).

3.   Orgaaniline väetis ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

4.   Orgaanilises väetises ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite kolooniaid moodustavate osakeste (CFU) arv jääb näitajate m ja M vahele;

m = bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 1(A)(I): orgaaniline tahke väetis

1.  Orgaaniline tahke väetis on tahkel kujul.

2.  Orgaaniline tahke väetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaaniline tahke väetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b)   2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaaniline tahke väetis sisaldab rohkem kui üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   1 massiprotsent üldlämmastikku (N),

b)   1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   1 massiprotsent kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 4 massiprotsenti.

3.  Orgaanilise tahke väetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 15 massiprotsenti.

PFC 1(A)(II): orgaaniline vedelväetis

1.  Orgaaniline vedelväetis on vedelal kujul.

2.  Orgaaniline vedelväetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaaniline vedelväetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   2 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b)   1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaaniline vedelväetis sisaldab rohkem kui üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   1 massiprotsent üldlämmastikku (N),

b)   1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 3 massiprotsenti.

3.  Orgaanilise vedelväetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 5 massiprotsenti.

PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis

1.  Orgaanilis-mineraalne väetis on valmistis, millel on järgmised koostisained:

a)   üks või mitu PFCs 1(C) all täpsustatud mineraalväetist ning

b)   üks või mitu materjali, mis sisaldavad

–  orgaanilist süsinikku (Corg) ja

–  toitaineid,

mis on üksnes bioloogilise päritoluga ▌.

Orgaanilis-mineraalne väetis võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

2.  Kui üks või mitu mineraalväetist valmistises on PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis, peab orgaanilis-mineraalse väetise ammooniumnitraadi (NH4NO3) kujul esineva lämmastiku (N) sisaldus jääma alla 16 massiprotsendi.

3.  Orgaanilis-mineraalses väetises ei tohi saasteained ületada järgmisi piirnorme:

a)  kaadmium (Cd):

i)  kui orgaanilis-mineraalse väetise fosfori (P) üldsisaldus on alla 5 massiprotsendi fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti: 3 mg / kuivaine kg või

ii)  kui orgaanilis-mineraalse väetise fosfori (P) üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti („fosforväetis“): 60 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta;

b)  kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg;

c)  elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg;

d)  nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg;

e)  plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg;

f)  anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg ning

g)  biureet (C2H5N3O2): 12 g / kuivaine kg.

4.   Orgaanilis-mineraalses väetis ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 600 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 1 500 mg / kuivaine kg. Kuid neid piirnorme ei kohaldata juhul, kui vaske (Cu) või tsinki (Zn) on orgaanilis-mineraalsele väetisele tahtlikult lisatud, et parandada mulla mikrotoitainete puudust, ning see on III lisa kohaselt deklareeritud.

5.   Orgaanilis-mineraalses väetises ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m = bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 1(B)(I): orgaanilis-mineraalne tahke väetis

1.  Orgaanilis-mineraalne tahke väetis on tahkel kujul.

2.  Orgaanilis-mineraalne tahke väetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaanilis-mineraalne tahke väetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a)  2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 1 massiprotsent on orgaaniline lämmastik (Norg),

b)  2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)  2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaanilis-mineraalne tahke väetis sisaldab rohkem kui üht primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti on orgaaniline lämmastik (Norg),

b)   2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 8 massiprotsenti.

3.  Orgaanilis-mineraalse tahke väetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 7,5 massiprotsenti.

4.  Orgaanilis-mineraalse tahke väetise iga naturaalühik sisaldab deklareeritud koguse ▌ orgaanilist ▌ süsinikku (Corg) ja kõiki toitaineid. Naturaalühiku all mõistetakse toote selliseid koostisosi nagu graanulid või pelletid.

PFC 1(B)(II): orgaanilis-mineraalne vedelväetis

1.  Orgaanilis-mineraalne vedelväetis on vedelal kujul.

2.  Orgaanilis-mineraalne vedelväetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaanilis-mineraalne vedelväetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti on orgaaniline lämmastik (Norg),

b)   2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaanilis-mineraalne vedelväetis sisaldab rohkem kui üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti on orgaaniline lämmastik (Norg),

b)   2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c)   2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 6 massiprotsenti.

3.  Orgaanilis-mineraalse vedelväetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 3 massiprotsenti.

PFC 1(C): mineraalväetis

1.   Mineraalväetis on väetis, mis sisaldab või millest vabaneb mineraalses vormis esinevaid toitaineid ja mis ei ole orgaaniline väetis ega orgaanilis-mineraalne väetis.

2.   Lisaks kas PFC 1(C)(I) või PFC 1(C)(II) nõuetele, mineraalväetis, mis sisaldab rohkem kui 1 massiprotsenti orgaanilist süsinikku (Corg), mis ei ole orgaaniline süsinik (Corg), mis pärineb

—   II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC 1) punktis 3 osutatud kelaadimoodustajatest või kompleksimoodustajatest,

—   II lisa II osa CMC 1 punktis 4 osutatud nitrifikatsiooni inhibiitoritest, denitrifikatsiooni inhibiitoritest või ureaasi inhibiitoritest,

—   II lisa II osa CMC 9 punkti 1 alapunktis a osutatud katteainetest,

—   karbamiidist (CH4N2O) või

—   kaltsiumtsüaanamiidist (CaCN2)

peab vastama järgmistele nõuetele:

mineraalväetises ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m = bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 1(C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise otstarve on varustada taimi või seeni ühe või enama järgmise makrotoitainega:

a)  primaarsed makrotoitained: lämmastik (N), fosfor (P) või kaalium (K);

b)  sekundaarsed makrotoitained: kaltsium (Ca) magneesium (Mg), ▌naatrium (Na) või väävel (S).

2.  Makrotoitaineid sisaldavas mineraalväetises esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)  kaadmium (Cd):

i)  kui makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise fosfori (P) üldsisaldus on alla 5 massiprotsendi fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti: 3 mg / kuivaine kg või

ii)  kui makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise fosfori (P) üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti („fosforväetis“): 60 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,

b)  kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)  elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)  nikkel (Ni): 100 mg / kuivaine kg,

e)  plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

f)  arseen (As): 40 mg / kuivaine kg,

g)  biureet (C2H5N3O2): 12 g / kuivaine kg, ▌

h)  perkloraat (ClO4-): 50 mg / kuivaine kg.

3.   Makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 600 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 1 500 mg / kuivaine kg. Kuid neid piirnorme ei kohaldata juhul, kui vaske (Cu) või tsinki (Zn) on makrotoitaineid sisaldavale mineraalväetisele tahtlikult lisatud, et parandada mulla mikrotoitainete puudust, ning see on III lisa kohaselt deklareeritud.

PFC 1(C)(I)(a): makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

Makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis on tahkel kujul▌.

PFC 1(C)(I)(a)(i): makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldava tahke lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a)  ainult üks makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)) või

b)  ainult üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üks või mitu sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)).

2.  Kui makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis sisaldab ainult üht deklareeritud makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis sellle makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   10 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b)   12 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c)   6 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d)   5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e)   12 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f)   10 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g)   1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kui makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üht või mitut deklareeritud sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis:

a)  selle primaarse makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

i)   3 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

ii)   3 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

iii)   3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku;

b)  selle sekundaarse makrotoitaine või selliste sekundaarsete makrotoitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

i)   1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

ii)   1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

iii)   1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

iv)   1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud primaarsete ja sekundaarsete makrotoitainete sisaldus kokku on vähemalt 18 massiprotsenti.

PFC 1(C)(I)(a)(ii): makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldava tahke kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a)  rohkem kui üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) või

b)  rohkem kui üks sekundaarne makrotoitaine (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S)) ja mitte ühtegi primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)).

2.  Makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis sisaldab rohkem kui üht järgmist deklareeritud makrotoitainet vähemalt järgmiselt:

a)   3 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b)   3 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c)   3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d)   1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e)   1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f)   1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g)   1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud makrotoitainete sisaldus kokku on vähemalt 18 massiprotsenti.

PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A): makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis põhineb ammooniumnitraadil ja selle ammooniumnitraadi (NH4NO3) kujul esineva lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 28 massiprotsenti.

2.  Kõik ained peale ammooniumnitraadi (NH4NO3) on inertsed ammooniumnitraadi (NH4NO3) suhtes.

3.  Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks ainult pakendatult. Pakend peab olema suletud sellisel viisil või sellise vahendi abil, et sulgur, sulgurtõkend või pakend ise rikutaks pakendi avamisel nii, et seda ei saa parandada. Võib kasutada klappkotte.

4.  Õliretensioon makrotoitaineid sisaldavas kõrge lämmastikusisaldusega tahkes mineraalses ammooniumnitraatlihtväetises või -kompleksväetises ei tohi pärast kaht IV lisa II osa mooduli A1 punktis 4.1 kirjeldatud termotsüklit ületada 4 massiprotsenti.

5.  Makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise detonatsioonikindlus peab olema selline, et

–   pärast viit IV lisa II osa mooduli A1 punktis 4.3 kirjeldatud termotsüklit

–   on kahes IV lisa II osa mooduli A1 punktis 4.4 kirjeldatud detonatsioonikindluse katses

ühe või mitme kandva pliisilindri muljutuse määr alla 5 %.

6.  Süsinikule (C) arvestatud põleva materjali massiprotsent ei tohi ületada

–   0,2 makrotoitaineid sisaldavate kõrge lämmastikusisaldusega tahkete mineraalsete ammooniumnitraatlihtväetiste või -kompleksväetiste puhul, mille lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 31,5 massiprotsenti, ning

–   0,4 makrotoitaineid sisaldavate kõrge lämmastikusisaldusega tahkete mineraalsete ammooniumnitraatlihtväetiste või -kompleksväetiste puhul, mille lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 28, kuid alla 31,5 massiprotsendi.

7.  10 g makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise lahustamisel 100 ml vees saadud lahuse pH peab olema vähemalt 4,5.

8.  1 mm avadega sõela ei tohi läbida rohkem kui 5 massiprotsenti ning 0,5 mm avadega sõela ei tohi läbida rohkem kui 3 massiprotsenti.

9.  Vase (Cu) sisaldus ei tohi olla üle 10 mg/kg ning kloori (Cl) sisaldus ei tohi olla üle 200 mg/kg.

PFC 1(C)(I)(b): makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

Makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on vedelal kujul.

PFC 1(C)(I)(b)(i): makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldava vedela lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a)  ainult üks makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)) või

b)  ainult üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üks või mitu sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)).

2.  Kui makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis sisaldab ainult üht deklareeritud makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis selle makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a)   5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b)   5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c)   3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d)   2 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e)   6 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f)   5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g)   1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kui makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetisetoode sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üht või mitut deklareeritud sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis

a)  selle primaarse makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

i)   1,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

ii)   1,5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

iii)   1,5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku, ning

b)  selle sekundaarse makrotoitaine või selliste sekundaarsete makrotoitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

i)   0,75 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

ii)   0,75 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

iii)   0,75 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

iv)   0,5 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 20 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud primaarsete ja sekundaarsete makrotoitainete sisaldus kokku on vähemalt 7 massiprotsenti.

PFC 1(C)(I)(b)(ii): makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldava vedela kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a)  rohkem kui üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) või

b)  rohkem kui üks sekundaarne makrotoitaine (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)) ja mitte ühtegi primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)).

2.  Makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis sisaldab rohkem kui üht järgmist deklareeritud toitainet vähemalt järgmiselt:

a)   1,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b)   1,5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c)   1,5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d)   0,75 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e)   0,75 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f)   0,75 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g)   0,5 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 20 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud toitainete sisaldus kokku on vähemalt 7 massiprotsenti.

PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.  Mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis on mineraalväetis, välja arvatud makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis, mille otstarve on varustada taimi või seeni ühe või enama järgmise mikrotoitainega: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) või tsink (Zn).

2.  Mikrotoitaineid sisaldavad mineraalväetised tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks ainult pakendatult.

3.  Mikrotoitaineid sisaldavas mineraalväetises esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

Saasteaine

Saasteainete piirnormid väljendatuna milligrammides võrreldes mikrotoitainete üldsisaldusega, mis on väljendatud kilogrammides

(mg ühe kg mikrotoitainete üldsisalduse kohta, mis tähendab boori (B), koobalti (Co), vase (Cu), raua (Fe), mangaani (Mn), molübdeeni (Mo) ja tsingi (Zn) üldkoguse kohta)

Arseen (As)

1 000

Kaadmium (Cd)

200

Plii (Pb)

600

Elavhõbe (Hg)

100

Nikkel (Ni)

2 000

PFC 1(C)(II)(a): mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

1.  Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe mikrotoitaine sisaldus.

2.  Mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis kuulub ühte järgmises tabelis esitatud liikidest ning on kooskõlas vastava kirjelduste ja mikrotoitainete miinimumkontsentratsiooni nõuetega:

Liik

Kirjeldus

Mikrotoitainete miinimumsisaldus

Mikrotoitainete sooli sisaldav väetis

Mikrotoitaineid sisaldav keemiliselt saadud tahke lihtmineraalväetis, mis sisaldab põhikoostisainena ioonset mineraalsoola ▌

Vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 10 % mikrotoitainete sooli sisaldava väetise massist

Mikrotoitaine oksiidi või hüdroksiidi sisaldav väetis

Mikrotoitaineid sisaldav keemiliselt saadud tahke lihtmineraalväetis, mis sisaldab põhikoostisainena oksiidi või hüdroksiidi

Mikrotoitaine moodustab 10 % mikrotoitaine oksiidi või hüdroksiidi sisaldava väetise massist

Mikrotoitainetepõhine väetis

Mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles on kombineeritud mikrotoitainete sooli sisaldav väetis ühe või mitme muu mikrotoitainete sooli sisaldava väetisega ja/või ühe mikrotoitaine kelaadiga

Mikrotoitaine moodustab 5 % mikrotoitainetepõhise väetise massist

Mikrotoitaineid sisaldav väetislahus

Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise eri vormide vesilahus

Vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 2 % mikrotoitaineid sisaldava väetislahuse massist

Mikrotoitaineid sisaldav väetissuspensioon

Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise eri vormide suspendeerimisel saadud toode

Mikrotoitaine moodustab 2 % mikrotoitaineid sisaldava väetissuspensiooni massist

Mikrotoitaineid sisaldav kelaatväetis

Vees lahustuv mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles deklareeritud mikrotoitained on keemiliselt seotud kelaadimoodustaja(te)ga, mis vastab/vastavad II lisa II osa CMC 1 nõuetele

—  vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 5 % mikrotoitaineid sisaldava kelaatväetise massist ja

—  vähemalt 80 % vees lahustuvast mikrotoitainest on moodustanud kelaadi kelaadimoodustajaga, mis vastab II lisa II osa CMC 1 nõuetele.

UVCB1 raudkelaat

Vees lahustuv mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles deklareeritud raud on keemiliselt seotud kelaadimoodustaja(te)ga, mis vastab/vastavad II lisa II osa CMC 1 nõuetele

—  vees lahustuv raud moodustab 5 % UVCB raudkelaadi massist ja

—  vähemalt 80 % vees lahustuvast rauast on moodustanud kelaadi ja vähemalt 50 % vees lahustuvast rauast on moodustanud kelaadi kelaadimoodustajaga, mis vastab II lisa II osa CMC 1 nõuetele.

Kompleksühendina mikrotoitaineid sisaldav väetis

Vees lahustuv mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles deklareeritud mikrotoitaine on keemiliselt seotud kompleksimoodustaja(te)ga, mis vastab/vastavad II lisa II osa CMC 1 nõuetele

—  vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 5 % kompleksühendina mikrotoitaineid sisaldava väetise massist ja

—  vähemalt 80 % vees lahustuvast mikrotoitainest on seotud kompleksi kompleksimoodustajaga, mis vastab II lisa II osa CMC 1 nõuetele

1 UVCB: tundmatu või muutuva koostisega aine, komplekssed reaktsioonisaadused või bioloogiline materjal.

PFC 1(C)(II)(b): mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

1.  Mikrotoitaineid sisaldava kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe mikrotoitaine sisaldus.

2.  Kõikide deklareeritud mikrotoitainete sisaldus kokku mikrotoitaineid sisaldavas kompleksmineraalväetises on vähemalt:

a)  2 massiprotsenti vedelal kujul väetiste korral;

b)  5 massiprotsenti tahkel kujul väetiste korral.

PFC 2: lubiaine

1.  Lubiaine on ELi väetisetoode, mis toimib mulla happesuse korrigeerijana.

Lubiaine sisaldab toitainete kaltsiumi (Ca) või magneesiumi (Mg) oksiide, hüdroksiide, karbonaate või silikaate.

2.  Lubiaines esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)   kaadmium (Cd): 2 (mg/kuivaine kg),

b)   kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)   elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)   nikkel (Ni): 90 mg / kuivaine kg,

e)   plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg, ▌

f)   arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3.   Lubiaine ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

4.  Toode peab vastama järgmistele lubiaine massi põhjal kindlaks määratud parameetritele:

a)   minimaalne neutraliseeriv toime: 15 (CaO-ekvivalent ) või 9 (HO--ekvivalenti);

b)   minimaalne reaktsioonivõime: 10 % (vesinikkloriidhappe test) või 50 % pärast kuue kuu möödumist (inkubatsioonitest) ja

c)   tera minimaalne suurus: vähemalt 70 % < 1 mm, välja arvatud põletatud lubjal, granuleeritud lubiainetel ja kriidil (st 70 % lubiainest mahub läbi 1 mm avadega sõela).

PFC 3: mullaparandusaine

Mullaparandusaine on ELi väetisetoode, mis toimib mulla, millele seda lisatakse, füüsikaliste või keemiliste omaduste, struktuuri või bioloogilise aktiivsuse säilitaja, parandaja või kaitsjana.

PFC 3(A): orgaaniline mullaparandusaine

1.  Orgaaniline mullaparandusaine koosneb ▌ainest, mis on 95 % ulatuses üksnes bioloogilise päritoluga.

Orgaaniline mullaparandusaine võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

2.  Orgaanilises mullaparandusaines esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)   kaadmium (Cd): 2 mg / kuivaine kg,

b)   kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)   elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)   nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg, ▌

e)   plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg ning

f)   anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3.   Orgaanilise mullaparandusaine ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

4.   Orgaanilises mullaparandusaines ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m = bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

5.  Orgaanilise mullaparandusaine kuivainesisaldus on vähemalt 20 %.

6.  Orgaanilise mullaparandusaine orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 7,5 massiprotsenti.

PFC 3(B): anorgaaniline mullaparandusaine

1.  Anorgaaniline mullaparandusaine on muu mullaparandusaine kui orgaaniline mullaparandusaine.

2.  Anorgaanilises mullaparandusaines esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)   kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)   kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)   elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)   nikkel (Ni): 100 mg / kuivaine kg, ▌

e)   plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

f)   anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3.   Anorgaanilise mullaparandusaine ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

PFC 4: kasvusubstraat

1.  Kasvusubstraat on ELi väetisetoode, välja arvatud oma asukohas olev muld, mis toimib taimede või seente kasvukeskkonnana.

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad.

2.  Kasvusubstraadis esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)   kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)   kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)   elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)   nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg, ▌

e)   plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg ning

f)   anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3.   Kasvusubstraat ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 200 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 500 mg / kuivaine kg.

4.   Kasvusubstraadis ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m = bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 5 ▌: inhibiitor

Inhibiitor on ELi väetisetoode, mis toimides parandab taimi toitainetega varustava toote toitainete vabastamise võimet, aeglustades mikroorganismide või ensüümide konkreetsete rühmade tegevust või peatades selle.

PFC 5(A) ▌: nitrifikatsiooni inhibiitor

1.  Nitrifikatsiooni inhibiitor pärsib ammooniumlämmastiku (NH3-N) bioloogilist oksüdeerimist nitritlämmastikuks (NO2-), aeglustades seega nitraatlämmastiku (NO3-) teket.

2.  Ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiirust mõõdetakse

a)  ammooniumlämmastiku (NH3-N) kadumise või

b)  nitritlämmastiku (NO2-) ja nitraatlämmastiku (NO3-) tekkimise summana ajas.

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud nitrifikatsiooni inhibiitorit, näitab nitrifikatsiooni inhibiitorit ▌ sisaldav mullaproov ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

PFC 5(B): denitrifikatsiooni inhibiitor

1.   Denitrifikatsiooni inhibiitor pärsib dilämmastikoksiidi (N2O) moodustumist, aeglustades või takistades nitraatiooni (NO3-) muutumist dilämmastikuks (N2), ilma et see mõjutaks PFCs 5 (A) kirjeldatud nitrifikatsiooniprotsessi.

2.   Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud denitrifikatsiooni inhibiitorit, näitab denitrifikatsiooni inhibiitorit sisaldav in vitro proov dilämmastikoksiidi (N2O) vabanemise 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

PFC 5(C): ureaasi inhibiitor

1.  Ureaasi inhibiitor pärsib ureaasensüümi hüdrolüütilist toimet karbamiidile (CH4N2O) ja selle peamine otstarve on vähendada ammoniaagi lendumist.

2.   Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud ureaasi inhibiitorit, näitab ureaasi inhibiitorit sisaldav in vitro proov karbamiidi (CH4N2O) hüdrolüüsi kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

PFC 6: taimede biostimulaator

1.  Taimede biostimulaator on ELi väetisetoode, mis toimides stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime risosfääri üht või mitut järgmist omadust:

a)  toitainete kasutamise tõhusus,

b)  vastupidavus abiootilisele stressile,

c)  ▌kvaliteedinäitajad või

d)  toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris.

2.  Taimede biostimulaatoris esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)   kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)   kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg, ▌

c)   plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

d)   elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

e)   nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg ning

f)   anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3.   Taimede biostimulaator ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 600 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 1 500 mg / kuivaine kg.

4.  Taimede biostimulaatoril peab olema märgistusel teatatud mõju sellel nimetatud taimede puhul.

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

1.  Mikroobne taimede biostimulaator sisaldab ▌mikroorganismi või mikroorganismide rühma, millele on osutatud II lisa II osa CMCs 7.

2.   Mikroobses taimede biostimulaatoris ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Mikroorganismid / nende toksiinid, metaboliidid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

Salmonella spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli

5

0

Puudub 1 g-s või 1 ml-s

Listeria monocytogenes

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Vibrio spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Shigella spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Staphylococcus aureus

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Enterococcaceae

5

2

10 CFU/g

Anaeroobsete bakterite arv, välja arvatud siis, kui mikroobne taimede biostimulaator on aeroobne bakter

5

2

105 CFU/g või ml

Pärmi- ja hallitusseente arv, välja arvatud siis, kui mikroobne taimede biostimulaator on seen

5

2

1 000 CFU/g või ml

▌kus:

n = proovi moodustavate ühikute arv;

c = proovi nende ühikute arv, mille väärtus ületab kindlaksmääratud piirnormi.

3.  Kui mikroobne taimede biostimulaator on vedelal kujul, on taimede biostimulaatori pH optimaalne nii selles sisalduvate mikroorganismide kui ka taimede jaoks.

PFC 6(B): mittemikroobne taimede biostimulaator

1.   Mittemikroobne taimede biostimulaator on taimede biostimulaator, mis ei ole mikroobne taimede biostimulaator.

2.  Mittemikroobses taimede biostimulaatoris ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:

Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

C

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n = analüüsitavate proovide arv;

c = proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m = bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M = bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 7: väetisetoodete mehaaniline segu

1.  Väetisetoodete mehaaniline segu on ELi väetisetoode, mis koosneb kahest või enamast PFCdesse 1–6 kuuluvast ELi väetisetootest, mille puhul on näidatud mehaanilise segu iga ELi väetisetootest koostisaine vastavus käesoleva määruse nõuetele vastavalt kõnealuse ELi väetisetootest koostisaine suhtes kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.

2.  Mehaanilise segu valmistamine ei tohi muuta ühegi ELi väetisetootest koostisaine olemust ega avaldada väetisetoodete mehaanilise segu põhjendatult eeldatavate hoiu- või kasutamistingimuste korral kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

3.  Mehaanilise segu tootja hindab mehaanilise segu vastavust käesoleva PFC punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele, tagab mehaanilise segu vastavuse III lisas sätestatud märgistusnõuetele ning võtab käesoleva määruse artikli 16 lõike 4 kohaselt vastutuse mehaanilise segu vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele,

a)   koostades väetisetoodete mehaanilise segu puhul ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2 ning

b)   omades ELi vastavusdeklaratsiooni iga ELi väetisetootest koostisaine kohta.

4.  Väetisetoodete mehaanilisi segusid turul kättesaadavaks tegevad ettevõtjad järgivad seoses iga ELi väetisetootest koostisainega ning ka mehaanilise segu ELi vastavusdeklaratsiooniga järgmiseid käesoleva määruse sätteid:

a)   artikli 6 lõige 3 (tootja kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

b)   artikli 7 lõike 2 punkt a (volitatud esindajate kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

c)   artikli 8 lõige 8 (importijate kohustus hoida turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia).

II LISA

Koostisainete kategooriad (CMCd)

ELi väetisetoode koosneb üksnes koostisainetest, mis vastavad ühele või enamale käesolevas lisas loetletud CMCdele esitatavatele nõuetele.

Koostisained ja nende tootmiseks kasutatavad sisendmaterjalid ei sisalda ühtegi ainet, mille puhul on käesoleva määruse I lisas osutatud maksimaalsed piirnormid sellises koguses, mis ohustaks ELi väetisetoote vastavust kõnealuse lisa kohaldatavatele nõuetele.

I osa

CMCde ülevaade

CMC 1: algmaterjalist ained ja segud

CMC 2: taimed, taimeosad või taimeekstraktid

CMC 3: kompost

CMC 4: värske taimse materjali kääritussaadus

CMC 5: muu kui värske kultuuri kääritussaadus

CMC 6: toiduainetööstuse kõrvalsaadused

CMC 7: mikroorganismid

CMC 8: toitainepolümeerid

CMC 9: muud polümeerid kui toitainepolümeerid

CMC 10: loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses

CMC 11: kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses

II osa

CMCdega seotud nõuded

Käesolevas osas määratakse kindlaks kõik ELi väetisetoodete koostisained.

CMC 1: algmaterjalist ained ja segud

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada aineid ja segusid, välja arvatud:(38)

a)  jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses,

b)  ained või segud, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata,

c)  lähteainetest saadud ained, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata, või neid aineid sisaldavad segud,

d)  kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses,

e)  loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses,

f)  polümeerid ▌,

g)  kompost või

h)  kääritussaadus.

2.  Kõik puhasainena või segu koostisainena ELi väetisetootesse lisatud ained peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006(39) kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab

a)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

b)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on selgesõnaliselt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

3.   Kui aine või segus sisalduva ühe aine otstarve on suurendada ELi väetisetootes leiduvate mikrotoitainete kättesaadavust taimede jaoks, on selleks aineks kas kelaadimoodustaja või kompleksimoodustaja ning nende suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a)  kelaadimoodustaja on orgaaniline aine, mille

i)   molekulis on kaks või enam piirkonda, mis loovutavad elektronpaare kesksele siirdemetallikatioonile (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), magneesium (Mg), kaltsium (Ca) või koobalt (Co)), ning

ii)   molekul on piisavalt suur, et moodustada viie- või kuueliikmeline tsükliline struktuur.

ELi väetisetoode peab püsima stabiilsena Hoaglandi standardlahuses pH 7 ja 8 juures vähemalt kolm päeva.

b)  kompleksimoodustaja on orgaaniline aine, mis moodustab ühe kahe- või kolmevalentse siirdemetallikatiooniga (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn) või koobalt (Co)) tasapinnalise või ruumilise struktuuri.

ELi väetisetoode peab püsima stabiilsena vesilahuses pH 6 ja 7 juures vähemalt ühe päeva.

4.   Kui aine või segus sisalduva ühe aine otstarve on parandada ELi väetisetootest toitainete vabastamise omadusi, aeglustades mikroorganismide või ensüümide konkreetsete rühmade tegevust või peatades selle, on selleks aineks kas nitrifikatsiooni inhibiitor, denitrifikatsiooni inhibiitor või ureaasi inhibiitor ning nende suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a)  nitrifikatsiooni inhibiitor pärsib ammooniumlämmastiku (NH3-N) bioloogilist oksüdeerimist nitritlämmastikuks (NO2-), aeglustades seega nitraatlämmastiku (NO3-) teket.

Ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiirust mõõdetakse kas

i)   ammooniumlämmastiku (NH3-N) kadumise või

ii)   nitritlämmastiku (NO2-) ja nitraatlämmastiku (NO3-) tekkimise summana ajas

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud nitrifikatsiooni inhibiitorit, näitab nitrifikatsiooni inhibiitorit sisaldav mullaproov ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

Vähemalt 50 % ELi väetisetoote lämmastiku (N) üldsisaldusest koosneb lämmastikust (N) ammooniumi (NH4+) ja karbamiidi (CH4N2O) kujul.

b)  denitrifikatsiooni inhibiitor pärsib dilämmastikoksiidi (N2O) moodustumist, aeglustades või takistades nitraatiooni (NO3-) muutumist dilämmastikuks (N2), ilma et see mõjutaks PFCs 5 (A) kirjeldatud nitrifikatsiooniprotsessi.

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud denitrifikatsiooni inhibiitorit, näitab denitrifikatsiooni inhibiitorit sisaldav in vitro proov dilämmastikoksiidi (N2O) vabanemise 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

c)  ureaasi inhibiitor pärsib ureaasensüümi hüdrolüütilist toimet karbamiidile (CH4N2O) ja selle peamine otstarve on vähendada ammoniaagi lendumist. Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud ureaasi inhibiitorit, näitab ureaasi inhibiitorit sisaldav in vitro proov karbamiidi (CH4N2O) hüdrolüüsi kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

Vähemalt 50 % ELi väetisetoote lämmastiku (N) üldsisaldusest koosneb lämmastikust (N) karbamiidi (CH4N2O) kujul.

CMC 2: taimed, taimeosad või taimeekstraktid

ELi väetisetoode võib sisaldada taimi, taimeosi või taimeekstrakte, mida ei ole töödeldud muul viisil kui lõikamine, peenestamine, jahvatamine, sõelumine, tuulamine, tsentrifuugimine, pressimine, kuivatamine, külmaga töötlemine, külmkuivatamine, veega ekstraheerimine või ülekriitilise CO2-ga ekstraheerimine.

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka seened ja vetikad, kuid mitte sinivetikad (cyanobacteria).

CMC 3: kompost

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada komposti, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali aeroobse kompostimise teel:

a)  biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

b)  määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mille tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kolmanda lõiguga;

c)  elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:

—   segatud olme-/majapidamisjäätmete orgaaniline fraktsioon, mis on jäätmetest eraldatud mehaanilise, füüsikalis-keemilise, bioloogilise ja/või käsitsi töötlemise teel;

—   reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning

—   määruse (EÜ) nr 1069/2009 ▌ kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mille tootmisahela lõpp-punkti ei ole kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kolmanda lõiguga kindlaks määratud;

d)  kompostimise lisaained, mis on vajalikud kompostimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et

i)   lisaaine on määruse (EÜ) nr 1907/2006(40) kohaselt registreeritud toimikus, mis sisaldab

–  määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

–  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on selgesõnaliselt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest, ning

ii)   kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist või

e)  mis tahes alapunktides a, b või c loetletud materjal, mis

i)   on varem kompostitud või kääritatud, ning

ii)   mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16(41) sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

2.  Kompostimine leiab aset käitises:

a)   mille puhul on punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks ning

b)   kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sealhulgas ladustamisel.

3.  Aeroobne kompostimine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt aeroobset lagunemist, mis bioloogilistes protsessides tekkinud kuumuse mõjul võimaldab termofiilsete bakterite jaoks sobilike temperatuuride saavutamist. Iga partii kõiki osi kas segatakse ja pööratakse ringi korrapäraselt ja põhjalikult või töödeldakse sundventilatsiooniga, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kompostimisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiilidest:

–   70 °C või enam vähemalt kolm päeva,

–   65 °C või enam vähemalt viis päeva;

–   60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

–   55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4.  Komposti:

a)  polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16(42) sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg;

b)  klaasi, metalli või plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus ei ületa 3 g / kuivaine kg ning

c)  punktis b osutatud makroskoopiliste lisandite sisaldus kokku ei ületa 5 g / kuivaine kg.

▌Alates … [seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ei tohi alapunktis b osutatud 2 mm ületava plastiku sisaldus ületada 2,5 g / kuivaine kg. Hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vaadatakse 2 mm ületava plastiku puhul läbi piirnorm 2,5 g / kuivaine kg, et arvestada biojäätmete liigiti kogumisel saavutatud edusammudega.

5.  Kompost vastab vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

a)  hapnikutarbe määr:

—   määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;

—   kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h, või

b)  isekuumenemise tegur:

—   määratlus: komposti poolt saavutatav maksimumtemperatuur standardsetes tingimustes, mis iseloomustab komposti aeroobse bioloogilise aktiivsuse seisundit;

—   kriteerium: minimaalne Rottegrad III.

CMC 4: värske taimse materjali kääritussaadus

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada kääritussaadust, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali anaeroobse kääritamise teel:

a)  biogaasi tootmiseks kasvatatud taimed või taimeosad. Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad, kuid mitte sinivetikad (cyanobacteria);

b)  kääritamise lisaained, mis on vajalikud käärimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et

i)   lisaaine on määruse (EÜ) nr 1907/2006(43) kohaselt registreeritud toimikus, mis sisaldab:

–  määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

–  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on selgesõnaliselt hõlmatud ühe kõnealuse määruse IV lisas või määruse (EÜ) nr 1907/2006 V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest, ning

ii)   kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist või

c)  mis tahes alapunktis a ▌ loetletud materjal, mis on varem kääritatud.

2.  Anaeroobne kääritamine leiab aset käitises,

a)   mille puhul on punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks, ning

b)   kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sealhulgas ladustamisel.

3.  Anaeroobne kääritamine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt anaeroobset lagunemist mesofiilsete või termofiilsete bakterite jaoks sobilikel temperatuuridel. Iga partii kõiki osi segatakse ja pööratakse ümber korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kääritamisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiilidest:

a)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures vähemalt 24 tundi, millele järgneb hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;

b)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011(44) V lisa I peatüki 1. jao punktis 1;

c)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

–   70 °C või enam vähemalt kolm päeva,

–  65 °C või enam vähemalt viis päeva,

–  60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

–  55 °C või enam vähemalt 14 päeva;

d)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab ▌ pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1, või

e)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

–   70 °C või enam vähemalt kolm päeva,

–  65 °C või enam vähemalt viis päeva,

–  60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

–  55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4.  Kääritussaaduse nii tahke kui ka vedel osa vastavad vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

a)  hapnikutarbe määr:

–  määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;

–  kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h, või

b)  jääkbiogaasi eraldumine:

–  määratlus: 28 päeva jooksul kääritussaadusest eralduva gaasi näitaja, mida mõõdetakse proovis sisalduvate lenduvate tahkete ainete suhtes. Katse viiakse läbi kolm korda ning tulemuste keskväärtust kasutatakse kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Lenduvad tahked ained on materjaliproovi sellised tahked ained, mis kaovad tahke kuivaine süütamisel 550 °C juures;

–  kriteerium: maksimaalselt 0,25 l biogaasi / lenduvate tahkete ainete g.

CMC 5: muu kui värske kultuuri kääritussaadus

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada kääritussaadust, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali anaeroobse kääritamise teel:

a)  biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

b)  määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mille tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kolmanda lõiguga;

c)  elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetmetega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eraldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:

i)  segatud olme-/majapidamisjäätmete orgaaniline fraktsioon, mis on jäätmetest eraldatud mehaanilise, füüsikalis-keemilise, bioloogilise ja/või käsitsi töötlemise teel;

ii)  reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda;

iii)  määruse (EÜ) nr 1069/2009 ▌ kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mille tootmisahela lõpp-punkti ei ole kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kolmanda lõiguga kindlaks määratud;

d)  kääritamise lisaained, mis on vajalikud käärimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et

i)  lisaaine on määruse (EÜ) nr 1907/2006(45) kohaselt registreeritud toimikus, mis sisaldab

—  määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

—  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ettenähtud vabastusega registreerimiskohustusest, ning

ii)  kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist või

e)  mis tahes alapunktis a, b või c loetletud materjal, mis

i)  on varem kompostitud või kääritatud ning

ii)  mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16(46) sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

2.  Anaeroobne kääritamine leiab aset käitises,

a)   mille puhul on punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks, ning

b)  kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sealhulgas ladustamisel.

3.  Anaeroobne kääritamine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt anaeroobset lagunemist mesofiilsete või termofiilsete bakterite jaoks sobilikel temperatuuridel. Iga partii kõiki osi segatakse ja pööratakse ümber korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kääritamisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiilidest:

a)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures vähemalt 24 tundi, millele järgneb hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;

b)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab ▌ pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1;

c)  termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

–   70 °C või enam vähemalt kolm päeva,

–  65 °C või enam vähemalt viis päeva,

–  60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

–  55 °C või enam vähemalt 14 päeva;

d)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab ▌ pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 või

e)  mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

–   70 °C või enam vähemalt kolm päeva,

–  65 °C või enam vähemalt viis päeva,

–  60 °C või enam vähemalt seitse päeva või

–  55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4.  Kääritussaaduse nii tahke kui ka vedela osa polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16(47) sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

5.  Kääritussaaduse:

a)  klaasi, metalli või plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus ei ületa 3 g / kuivaine kg ning

b)  punktis a osutatud makroskoopiliste lisandite sisaldus kokku ei ületa 5 g / kuivaine kg.

▌Alates … [seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ei tohi punktis a osutatud 2 mm ületava plastiku sisaldus ületada 2,5 g / kuivaine kg. Hiljemalt ... [kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vaadatakse 2 mm ületava plastiku puhul läbi piirnorm 2,5 g / kuivaine kg, et arvestada biojäätmete liigiti kogumisel saavutatud edusammudega.

6.  Kääritussaaduse nii tahke kui ka vedel osa vastavad vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

a)  hapnikutarbe määr:

–  määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;

–  kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h või

b)  jääkbiogaasi eraldumine:

–  määratlus: 28 päeva jooksul kääritussaadusest eralduva gaasi näitaja, mida mõõdetakse proovis sisalduvate lenduvate tahkete ainete suhtes. Katse viiakse läbi kolm korda ning tulemuste keskväärtust kasutatakse kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Lenduvad tahked ained on materjaliproovi sellised tahked ained, mis kaovad tahke kuivaine süütamisel 550 °C juures;

–  kriteerium: maksimaalselt 0,25 l biogaasi / lenduvate tahkete ainete g.

CMC 6: toiduainetööstuse kõrvalsaadused

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada koostisainet, mis koosneb ühest järgmistest ainetest:

a)  toiduainetööstuse lubi, st toiduainetööstusest pärit aine, mis on saadud orgaanilise aine karboniseerimisel, kasutades üksnes loodusest pärinevat põletatud lupja;

b)  melass, st suhkruroost või suhkrupeedist suhkru rafineerimise viskoosne kõrvalsaadus;

c)  raba, st melassi etanooliks, askorbiinhappeks või muudeks saadusteks fermenteerimise protsessi kõrvalsaadus;

d)  piiritusetehaste jääkproduktid, st alkohoolsete jookide tootmise kõrvalsaadused;

e)  taimed, taimeosad või taimeekstraktid, mida on töödeldud üksnes termiliselt või töödeldud termiliselt lisaks CMCs 2 osutatud töötlemismeetoditele, või

f)  joogivee tootmisel tekkiv lubi, st põhjaveest või pinnaveest joogivee tootmisel tekkiv jääk, mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati.

2.  Kõik puhasainena või segu koostisainena ELi väetisetootesse lisatud ained peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006(48) kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab

a)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

b)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on selgesõnaliselt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

CMC 7: mikroorganismid

PFCsse 6(A) kuuluv ELi väetisetoode võib sisaldada mikroorganisme, sealhulgas mikroorganisme, mis on surnud või mille rakud on tühjad, ning kahjutuid jääkaineid keskkonnast, millel need mikroorganismid kasvatati, ning

–  mida on vaid kuivatatud või külmkuivatatud ning

–  mis on loetletud järgmises tabelis:

Azotobacter spp.

Mycorrhizal fungi

Rhizobium spp.

Azospirillum spp.

CMC 8: toitainepolümeerid

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada polümeere, mis koosnevad üksnes kategooria CMC 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kriteeriumitele vastavatest monomeerainetest, kui polümeerimise eesmärk on hoida kontrolli all toitainete vabanemist ühest või enamast monomeerainest.

2.  Vähemalt 60 % polümeeridest peavad olema lahustuvad fosfaatpuhverlahuses pH-väärtusel 7,5 temperatuuril 100 °C.

3.   Lõplikud lagunemisproduktid on vaid ammooniaak (NH3), vesi ja süsinikdioksiid (CO2).

4.  Polümeerid ei sisalda rohkem kui 600 ppm vaba formaldehüüdi.

CMC 9: muud polümeerid kui toitainepolümeerid

1.  ELi väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid üksnes juhul, kui polümeeri otstarve on

a)  hoida kontrolli all toitaineosakeste veekindlust ning seega toitainete vabanemist (sellisel juhul nimetatakse polümeeri tavaliselt „katteaineks“);

b)  suurendada ELi väetisetoote veesäilitusvõimet või märguvust või

c)  olla sideaineks PFCsse 4 kuuluvas ELi väetisetootes.

2.  Hiljemalt ... [seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peavad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud polümeerid vastama artikli 42 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud biolagunevuse kriteeriumidele. Selliste kriteeriumide puudumisel ei tohi polümeere olla üheski ELi väetisetootes, mis lastakse turule pärast nimetatud kuupäeva.

3.  Punkti 1 alapunktides a ja b osutatud polümeeride suhtes ei avalda polümeer ega selle lagunemise kõrvalsaadused ELi väetisetoote põhjendatult eeldatavate kasutamistingimuste korral üldiselt kahjulikku mõju loomade või taimetervisele või keskkonnale. Polümeer läbib taimekasvu suhtes ägeda mürgisuse katse, vihmausside suhtes ägeda mürgisuse katse ja nitrifikatsiooni inhibeerimise katse mulla mikroorganismidega järgmiselt:

a)  taimekasvu suhtes ägeda mürgisuse katses peab katsematerjaliga kokku puutuval mullal kasvatatud testitud taimeliikide idanevuse määr ning taimede biomass ületama 90 % samade taimeliikide idanevuse määrast ja taimede biomassist vastaval kontrollmullal, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga.

▌Tulemused ▌ loetakse kehtivaks üksnes siis, kui kontrollides (st kontrollmullas)

–  on seemikute tärkamine vähemalt 70 %;

–  seemikutel ei täheldata nähtavaid fütotoksilisuse ilminguid (nt kloroos, nekroos, närbumine, varre või lehtede moondumine) ning varieeruvus taimede kasvus ja morfoloogias jääb konkreetsele liigile iseloomulikku vahemikku;

–  tärganud seemikute keskmine ellujäämise määr katse vältel on kontrollrühmas vähemalt 90 % ning

–  keskkonnatingimused on konkreetse liigi puhul ühesugused ning kasvukeskkond sisaldab samas koguses ja samast allikast pärit mulda, kasvu toetavaid koostisosi või substraati;

b)  vihmausside suhtes ägeda mürgisuse katses ei tohi katsematerjaliga kokku puutuvas mullas vihmausside täheldatud suremus ja ellujäänud vihmausside biomass erineda rohkem kui 10 % võrreldes näitajatega vastava kontrollmulla puhul, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga. Tulemused loetakse kehtivaks siis, kui

–  kontrollmulla puhul täheldatud suremuse osakaal on alla 10 % ning

–  vihmausside biomassi (keskmine) vähenemine kontrollmullas ei ületa 20 %;

c)  nitrifikatsiooni inhibeerimise katses mulla mikroorganismidega on nitriti teke katsematerjaliga kokku puutuvas mullas 90 % suurem kui nitriti teke vastavas kontrollmullas, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga. Tulemused loetakse kehtivaks siis, kui erinevus paralleelsete kontrollkatsete (kontrollmuld) ja testkatsete vahel on alla 20 %.

CMC 10: loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses

ELi väetisetoode võib sisaldada loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mis on jõudnud kõnealuse määruse kohaselt kindlaks määratud tootmisahela lõpp-punkti ning mis on loetletud ja täpsustatud järgmises tabelis(49):

CMC 11: kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses

1.   ELi väetisetoode võib sisaldada kõrvalsaaduseid direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, välja arvatud(50)

a)  loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses,

b)  polümeerid,

c)  kompost või

d)  kääritussaadus.

2.   Kõrvalsaadused peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab

a)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet ning

b)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetoodetes,

välja arvatud juhul, kui aine on selgesõnaliselt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või kõnealuse määruse V lisa punktis 6, 7, 8 või 9 ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

3.   Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva] peavad kõrvalsaadused vastama artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele. Pärast kõnealust kuupäeva turule viidud ELi väetisetooted ei tohi sisaldada punktis 1 osutatud kõrvalsaadusi, mis ei vasta kõnealustele kriteeriumidele.

III LISA

Märgistusnõuded

Käesolevas lisas sätestatakse ELi väetisetoodete märgistusnõuded. Käesoleva lisa II osas ja III osas konkreetse PFC kohta I lisa kohaselt sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide selle PFC alamkategooriate ELi väetisetoodete suhtes.

1. osa

Üldised märgistusnõuded

1.  Esitatakse järgmine teave:

a)  PFCde 1–6 ELi väetisetoodete puhul märgistus, nagu see on esitatud I lisa I osas selle PFC puhul, mis vastab tootele omistatavale toimele;

b)  PFC 7 ELi väetisetoodete puhul märgistus, nagu see on esitatud I lisa I osas kõigi PFCde puhul, mis vastavad ELi väetisetootest koostisainele omistatavale toimele;

c)  ELi väetisetoote kogus massi- või mahuühikutes;

d)  otstarbekohase kasutamise juhend, sealhulgas kasutusmäärad, väetamise aeg ja sagedus ning taimed või seened, millel kasutamiseks toode on;

e)  soovitatavad hoiutingimused;

f)  II lisa II osa CMCsse 9 kuuluvat polümeeri sisaldavate toodete puhul aeg, mille jooksul pärast kasutamist on toitainete vabastamine kontrolli all või veesäilitusvõime suurendatud (nn toimeperiood) ja mis ei tohi olla pikem kui kahe kasutamiskorra vaheline aeg vastavalt punktis d osutatud kasutamise juhendile;

g)  asjakohane teave soovitatavate meetmete kohta inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale avalduvate riskide leevendamiseks ning

h)  loetelu kõikidest koostisosadest, mis moodustavad toote massist üle 5 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi kuivaine massis, sealhulgas märge vastavate käesoleva määruse II lisa I osas osutatud CMCde kohta; kui koostisosa on aine või segu, tuvastatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 18.

2.  Kui ELi väetisetoote toimet on kirjeldatud kahes või enamas I lisas sätestatud PFCs, tohib tootele omistada I lisa I osa vastava PFC märgistusi kasutades ainult sellise toime, mille puhul on ELi väetisetoode edukalt ▌ läbinud käesoleva määruse kohase vastavushindamise.

3.  Kui ELi kandev väetisetoode sisaldab ainet, millele on määruse (EMÜ) nr 315/93, määruse (EÜ) nr 396/2005, määruse (EÜ) nr 470/2009 või direktiivi 2002/32/EÜ kohaselt kehtestatud jääkide piirnormid toidus ja söödas, peavad punkti 1 alapunktis d osutatud juhised tagama, et ELi väetisetoote otstarbekohase kasutamise korral neid toidus ja söödas olevate jääkide piirnorme ei ületata.

4.  Kui ELi väetisetoode sisaldab määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, välja arvatud sõnnikut, peab etiketil olema järgmine hoiatus: „Põllumajandusloomadele ei tohi otse sööta ega lasta neil karjamaal süüa rohusööta, mis pärineb pinnalt, millel on käesolevat toodet kasutatud, välja arvatud juhul, kui sööt niidetakse või karjamaal söömine toimub pärast vähemalt 21-päevase ooteaja möödumist“.

5.   Kui ELi väetisetoode sisaldab ritsiini, peab etiketil olema järgmine hoiatus: „Allaneelamise korral loomadele ohtlik“.

6.   Kui ELi väetisetoode sisaldab töötlemata või töödeldud kakaoubasid, peab etiketil olema järgmine hoiatus: „Mürgine koertele ja kassidele“.

7.   Kui ELi väetisetoode sisaldab polümeere, mida kasutatakse II lisa II osa CMC 9 punkti 1 alapunktis c osutatud toote sideainena, antakse kasutajale juhised mitte kasutada toodet kokkupuutes pinnasega ning koostöös tootjaga tagada toote nõuetekohane kõrvaldamine pärast selle kasutamise lõppu.

8.  Muud teave peale punktides 1–6 nõutud teabele:

a)  ei tohi kasutajat eksitada, näiteks omistades tootele omadusi, mida sellel ei ole, või andes mõista, et tootel on ainulaadsed omadused, kui need omadused on ka muudel samalaadsetel toodetel;

b)  käsitleb kontrollitavaid tegureid; ▌

c)  ei või esitada selliseid väiteid nagu „säästev“ või „keskkonnasõbralik“, välja arvatud juhul, kui nimetatud väited viitavad õigusaktidele või selgelt kindlaksmääratud suunistele, normidele või kavadele, millega ELi väetisetoode on kooskõlas, ning

d)  ei või deklaratsiooni või visuaalse kujundi abil esitada väiteid, et väetisetoode ennetab või ravib taimehaigusi või kaitseb taimi kahjulike organismide eest.

9.  Väljendit „vähese kloorisisaldusega“ või samalaadseid väljendeid võib kasutada ainult juhul, kui kloori (Cl-) sisaldus on alla 30 g / kuivaine kg.

10.   Kui käesoleva lisa teabele esitatavaid nõudeid toitainete sisalduse kohta väljendatakse oksüdeeritud vormis, võib toitainete sisaldust oksüdeeritud vormi asemel või selle kõrval väljendada elementvormis kooskõlas järgmiste ümberarvestusteguritega:

fosfor (P) = fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436;

kaalium (K) = kaaliumoksiid (K2O) × 0,830;

kaltsium (Ca) = kaltsiumoksiid (CaO) × 0,715;

magneesium (Mg) = magneesiumoksiid (MgO) × 0,603;

naatrium (Na) = naatriumoksiid (Na2O) × 0,742;

väävel (S) = vääveltrioksiid (SO3) × 0,400.

11.   Kui käesoleva lisa teabele esitatavad nõuded viitavad orgaanilisele süsinikule (Corg), võib see teave viidata orgaanilise süsiniku (Corg) asemel või selle kõrval orgaanilisele ainele, kooskõlas järgmise ümberarvestusteguriga:

orgaaniline süsinik (Corg) = orgaaniline aine × 0,56.

II osa

Tootele eriomased märgistusnõuded

PFC 1: väetis

1.  Toitainete sisaldus võidakse deklareerida ainult juhul, kui neid leidub ELi väetisetootes I lisas vastava PFC puhul sätestatud miinimumkoguses.

2.   Kui lämmastik (N) või fosfor ei ole deklareeritud toitained, tuleb lämmastiku (N) või fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus siiski märkida, kui see on üle 0,5 massiprotsendi. Nimetatud märge on toitainete alasest teabest eraldi.

3.  II lisa II osa CMCs 1 ▌ sätestatud ▌ inhibiitoreid sisaldavate väetiste suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a)  etiketile tuleb märkida vastavalt vajadusele kas „nitrifikatsiooni inhibiitor“, „denitrifikatsiooni inhibiitor“ või „ureaasi inhibiitor“;

b)  nitrifikatsiooni inhibiitori sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4+) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O);

c)  denitrifikatsiooni inhibiitori sisaldus väljendatakse nitraadi (NO3-) massiprotsendina;

c)  ureaasi inhibiitori sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH2N2O).

4.   Mõistet „mineraalväetis“ võib kasutada üksnes juhul kui väetis kuulub PFCsse 1(C) ja vastab järgmistele lisatingimustele:

a)  mineraalväetis ei tohi sisaldada rohkem kui 1 massiprotsenti orgaanilist süsinikku (Corg), mis ei ole orgaaniline süsinik

i)   II lisa II osa CMC 1 punktis 3 osutatud kelaadimoodustajatest või kompleksimoodustajatest,

ii)   II lisa II osa CMC 1 punktis 4 osutatud nitrifikatsiooni inhibiitoritest, denitrifikatsiooni inhibiitoritest või ureaasi inhibiitoritest,

iii)   II lisa II osa CMC 9 punkti 1 alapunktis a osutatud katteainetest,

iv)   karbamiidist või

v)   kaltsiumtsüaanamiidist (CaCN2);

b)  kui deklareeritavaks toitaineks on fosfor (P), sisaldab deklareeritud fosfor ainult fosforit fosfaatfosfori vormis ning mineraalväetis vastab vähemalt ühele järgmistest lahustuvuse kriteeriumidest:

i)   lahustuvus vees: minimaalselt 40 % fosfori (P) üldsisaldusest,

ii)   lahustuvus neutraalses ammooniumtsitraadis: minimaalselt 75 % fosfori (P) üldsisaldusest, või

iii)   lahustuvus sipelghappes (ainult pehme fosfaattoorme fosfaadi puhul): minimaalselt 55 % fosfori (P) üldsisaldusest;

c)  kui deklareeritavaks toitaineks on lämmastik (N), sisaldab deklareeritud lämmastik ainult nitraatlämmastikku, ammooniumlämmastikku, karbamiidlämmastikku ning lämmastikku metüleenkarbamiidi, isobutülideendikarbamiidi või krotonülideendikarbamiidina.

PFC 1(A): orgaaniline väetis

Esitatakse järgmine teave:

a)  deklareeritavad primaarsed toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

b)  deklareeritavad sekundaarsed toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S) ▌ nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca-Mg-Na-S;

c)  arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N) üldsisaldust, fosfori üldsisaldust fosforpentaoksiidi (P2O5) kujul või kaaliumi üldsisaldust kaaliumoksiidi (K2O) kujul, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad kaltsiumoksiidi (CaO), magneesiumoksiidi (MgO), naatriumoksiidi (Na2O) või vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldust;

d)  järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus ja muud parameetrid järgmises järjestuses massiprotsendina:

i)  lämmastik (N):

–  lämmastiku (N) üldsisaldus;

–  orgaanilise lämmastiku (Norg) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;

–  lämmastik ▌ ammooniumlämmastikuna;

ii)  fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

iii)  kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;

iv)   kaltsiumoksiid (CaO), magneesiumoksiid (MgO), naatriumoksiid (Na2O) ja vääveltrioksiid (SO3), mida väljendatakse järgmiselt:

–  kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus;

v)  orgaaniline süsinik (Corg);

vi)  kuivaine;

e)  orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N);

f)  tootmise kuupäev;

g)  kui see on asjakohane, toote naturaalühiku esinemiskuju, näiteks pulber või pelletid.

PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis

1.  Esitatakse järgmine ▌ teave:

a)  deklareeritavad primaarsed toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

b)  kui see on asjakohane, deklareeritavad sekundaarsed toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), ▌ naatrium (Na) või väävel (S) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca-Mg-Na-S;

c)  arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N) üldsisaldust, fosfori üldsisaldust fosforpentaoksiidi (P2O5) kujul või kaaliumi üldsisaldust kaaliumoksiidi (K2O) kujul, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad kaltsiumoksiidi (CaO), magneesiumoksiidi (MgO), naatriumoksiidi (Na2O) või vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldust;

d)  järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus ja muud parameetrid järgmises järjestuses massiprotsendina:

i)  lämmastik (N):

–  lämmastiku (N) üldsisaldus;

—  orgaanilise lämmastiku (Norg) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;

—  lämmastik ▌ nitraatlämmastikuna;

—  lämmastik ▌ ammooniumlämmastikuna;

—  lämmastik ▌ karbamiidlämmastikuna;

ii)  fosforpentaoksiid (P2O5):

–  fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

—  vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

—  neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

—  kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

iii)  kaaliumoksiid (K2O):

–  kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;

—  vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);

iv)   kaltsiumoksiid (CaO), magneesiumoksiid (MgO), naatriumoksiid (Na2O) ja vääveltrioksiid (SO3), ▌mida väljendatakse järgmiselt:

—  kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

—  kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

—  muudel juhtudel üldsisaldus; ▌

v)   orgaaniline süsinik (Corg);

vi)   kuivaine;

e)  kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.

2.   Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), ▌, raud (Fe), mangaan (Mn) ja molübdeen (Mo) ▌ esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

–  need tuleb deklareerida, kui need on orgaanilis-mineraalsesse väetisesse tahtlikult lisatud, ja

–  need võib deklareerida muudel juhtudel.

Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Orgaanilis-mineraalne tahke väetis

Orgaanilis-mineraalne vedelväetis

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Boor (B)

0,01

0,01

0,01

Koobalt (Co)

0,002

ei kohaldata

0,002

Raud (Fe)

0,5

0,02

0,02

Mangaan (Mn)

0,1

0,01

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

0,001

0,001

3.   Kui üks või mõlemad mikrotoitained vask (Cu) ja tsink (Zn) esinevad tootes, ilma et neid oleks tahtlikult lisatud, järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, võib neid deklareerida järgmiselt:

Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Orgaanilis-mineraalne tahke väetis

Orgaanilis-mineraalne vedelväetis

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Vask (Cu)

0,01

0,002

0,002

Tsink (Zn)

0,01

0,002

0,002

4.   Kui orgaanilis-mineraalsele väetisele on tahtlikult lisatud vaske (Cu) või tsinki (Zn), tuleb deklareerida vase (Cu) või tsingi (Zn) kogusisaldus.

5.   Punktides 2, 3 ja 4 osutatud mikrotoitained deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

a)  deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

b)  mikrotoitainete üldsisaldus massiprotsendina järgmiselt:

–  kui need mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva mikrotoitaine sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus;

c)  kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustajatega, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–  „...kelaadina – (kelaadimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kelaaditud mikrotoitaine kogus massiprotsendina;

d)  kui orgaanilis-mineraalne väetis sisaldab mikrotoitaineid, mis on kompleksimoodustajaga seotud kompleksühendisse▌, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–   „...kompleksühendina – (kompleksimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kompleksiühendis oleva mikrotoitaine kogus massiprotsendina; ▌

e)  kui mikrotoitained on tahtlikult lisatud, esitatakse järgmine teave: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

6.   Kui orgaanilis-mineraalse väetise kaadmiumisisaldus on 20 mg/kg fosforpentaoksiidi (P205) kohta või väiksem, võib lisada märkuse „Madala kaadmiumisisaldusega (Cd)“ või sellega sarnase asjakohase märkuse või visuaalse kujutise.

PFC 1(C): mineraalväetis

PFC 1(C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.  Esitatakse järgmine teave:

a)  vajaduse korral deklareeritavad primaarsed toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

b)  kui see on asjakohane, deklareeritavad sekundaarsed toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), ▌ naatrium (Na) või väävel (S) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca-Mg-Na-S;

c)  arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N) üldsisaldust, fosfori üldsisaldust fosforpentaoksiidi (P2O5) kujul või kaaliumi üldsisaldust kaaliumoksiidi (K2O) kujul, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad kaltsiumoksiidi (CaO), magneesiumoksiidi (MgO), naatriumoksiidi (Na2O) või vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldust;

d)  järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus järgmises järjestuses massiprotsendina:

i)  lämmastik (N):

–  lämmastiku (N) üldsisaldus;

–  lämmastik ▌ nitraatlämmastikuna;

–  lämmastik ▌ ammooniumlämmastikuna;

–  lämmastik ▌ karbamiidlämmastikuna;

–  lämmastik ▌ karbamiidformaldehüüdi, isobutülideendikarbamiidi või krotonülideendikarbamiidina;

–  lämmastik ▌ tsüaanamiidlämmastikuna;

ii)  fosforpentaoksiid (P2O5):

–  fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

–  vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

–  neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

–  kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);

iii)  vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);

iv)   kaltsiumoksiid (CaO), magneesiumoksiid (MgO), naatriumoksiid (Na2O) ja vääveltrioksiid (SO3), ▌mida väljendatakse järgmiselt:

–  kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus;

e)  kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.

2.   Kui makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise kaadmiumisisaldus (Cd) on 20 mg/kg fosforpentaoksiidi (P205) kohta või väiksem, võib lisada märkuse „Madala kaadmiumisisaldusega (Cd)“ või sellega sarnase asjakohase märkuse või visuaalse kujutise.

PFC 1(C)(I)(a): makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

1.  Makrotoitaineid sisaldavat tahket mineraalväetist võib märgistada ▌„kombineeritud väetisena“, ainult siis, kui iga naturaalühik sisaldab kõiki deklareeritud toitaineid nende deklareeritud sisalduses ▌.

2.  Märgitakse makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise granulomeetriline koostis toote protsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.

3.  Toote naturaalühiku vorm märgitakse ühena järgmistest:

a)  graanulid,

b)  pelletid,

c)  pulber, kui vähemalt 90 massiprotsenti tootest läbib sõela avadega 1 mm, või

d)  mikrograanulid.

4.  Kattekihiga makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul märgitakse katteaine(te) nimetus ja iga katteainega kaetud väetise protsent, mille järele tehakse

a)  polümeerkattega makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul järgmine märge: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.“, ning

b)  väävel- (S) või väävel-polümeerkattega makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul järgmine märge: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist ja bioloogilisest aktiivsusest. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.“

5.  Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), ▌raud (Fe), mangaan (Mn) ja molübdeen (Mo) ▌esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

–  need tuleb deklareerida, kui need on makrotoitaineid sisaldavasse tahkesse mineraalväetisesse tahtlikult lisatud, ja

–  need võib deklareerida muudel juhtudel.

Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Boor (B)

0,01

0,01

Koobalt (Co)

0,002

ei kohaldata

Raud (Fe)

0,5

0,02

Mangaan (Mn)

0,1

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

0,001

6.   Kui üks või mõlemad mikrotoitained vask (Cu) ja tsink (Zn) esinevad tootes, ilma et neid oleks tahtlikult lisatud, järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, võib neid deklareerida järgmiselt:

Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Vask (Cu)

0,01

0,002

Tsink (Zn)

0,01

0,002

7.   Kui makrotoitaineid sisaldavale tahkele mineraalväetisele on tahtlikult lisatud vaske (Cu) või tsinki (Zn), tuleb deklareerida vase (Cu) või tsingi (Zn) kogusisaldus.

8.   Punktides 5, 6 ja 7 osutatud mikrotoitained deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

a)  deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

b)  mikrotoitainete üldsisaldus massiprotsendina järgmiselt:

–  kui need mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva mikrotoitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus;

c)  kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustajatega, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–  „...kelaadina – (kelaadimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kelaaditud mikrotoitaine kogus massiprotsendina;

d)  kui makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis sisaldab mikrotoitaineid, mis on kompleksimoodustajatega seotud kompleksühendisse▌, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus: ▌

–   „...kompleksühendina – (kompleksimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kompleksiühendis oleva mikrotoitaine kogus massiprotsendina;

e)  kui mikrotoitained on tahtlikult lisatud, esitatakse järgmine teave: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

PFC 1(C)(I)(b): makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

1.  Etiketile märgitakse, kas makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on suspensiooni või lahusena. ▌.

2.  Toitainesisaldus võidakse esitada massi- või mahuprotsendina.

3.  Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), ▌raud (Fe), mangaan (Mn) ja molübdeen (Mo) ▌esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

–  need tuleb deklareerida, kui need on makrotoitaineid sisaldavasse vedelasse mineraalväetisesse tahtlikult lisatud, ja

–  need võib deklareerida muudel juhtudel.

Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Boor (B)

0,01

Koobalt (Co)

0,002

Raud (Fe)

0,02

Mangaan (Mn)

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

4.   Kui üht või mõlemat mikrotoitainet vask (Cu) ja tsink (Zn) on tootes vähemalt 0,002 massiprotsenti, ilma et neid oleks tahtlikult lisatud, võib neid deklareerida.

5.   Kui makrotoitaineid sisaldavale vedelale mineraalväetisele on tahtlikult lisatud vaske (Cu) või tsinki (Zn), tuleb deklareerida vase (Cu) või tsingi (Zn) kogusisaldus.

6.   Punktides 3, 4 ja 5 osutatud mikrotoitained deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

a)  deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused;

b)  mikrotoitainete üldsisaldus massi- või mahuprotsendina järgmiselt:

–  kui need mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva mikrotoitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus;

c)  kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustajatega, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–  „...kelaadina – (kelaadimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kelaaditud mikroelemendi kogus massiprotsendina;

d)  kui makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis sisaldab mikrotoitaineid, mis on kompleksimoodustajatega seotud kompleksühendisse, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–  „...kompleksühendina – (kompleksimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kompleksiühendis oleva mikrotoitaine kogus massiprotsendina;

e)  kui mikrotoitained on tahtlikult lisatud, esitatakse järgmine teave: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

1.  Mikrotoitaineid sisaldavas mineraalväetises sisalduvad deklareeritavad mikrotoitained loetletakse nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused.

2.  Kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga ning iga kelaadimoodustajat on võimalik identifitseerida ja kvantifitseerida ning see on kelaatinud vähemalt 1 % vees lahustuvast mikrotoitainest, lisatakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–  „...kelaadina – (kelaadimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kelaaditud mikroelemendi kogus massiprotsendina.

3.  Kui deklareeritavad mikrotoitained on kompleksimoodustajatega seotud kompleksühendisse, märgitakse mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

–  „...kompleksühendina – (kompleksimoodustaja nimetus või lühend)“ ja kompleksiühendis oleva mikrotoitaine kogus massiprotsendina.

4.  Lisatakse järgmine märge: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

PFC 1(C)(II)(a): mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

1.  Etiketile märgitakse asjaomane tüüp vastavalt I lisa II osa PFC 1(C)(II)(a) all osutatud tabelile.

2.  Mikrotoitainete üldsisaldus väljendatakse massiprotsendina järgmiselt:

–  kui mikrotoitaine on vees täielikult lahustuv, siis ainult kui vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva mikrotoitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus.

PFC 1(C)(II)(b): mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

1.  Mikrotoitaineid võib deklareerida üksnes juhul, kui need esinevad väetises järgmises tabelis märgitud miinimumsisalduses massiprotsendina:

Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Mitte kelaadina, mitte kompleksühendina

Kelaadina või kompleksühendina

Boor (B)

0,2

ei kohaldata

Koobalt (Co)

0,02

0,02

Vask (Cu)

0,5

0,1

Raud (Fe)

2

0,3

Mangaan (Mn)

0,5

0,1

Molübdeen (Mo)

0,02

ei kohaldata

Tsink (Zn)

0,5

0,1

2.  Kui mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis on suspensiooni või lahusena, märgitakse etiketile vastavalt asjaoludele kas „suspensioon“ või „lahus“.

3.  Mikrotoitainete üldsisaldus väljendatakse massiprotsendina järgmiselt:

–  kui mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;

–  kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;

–  muudel juhtudel üldsisaldus.

PFC 2: lubiaine

Järgmised parameetrid deklareeritakse järgmises järjestuses:

–  neutraliseeriv toime;

–  granulomeetriline koostis toote massiprotsendina, mis läbib1 mm avadega sõela;

–  kaltsiumoksiid (CaO) üldsisaldus massiprotsendina ▌;

–  magneesiumoksiid (MgO) üldsisaldus massiprotsendina ▌;

–  reaktsioonivõime ja selle määramise meetod, välja arvatud oksiid- ja hüdroksiidlupjade puhul.

PFC 3: mullaparandusaine

1.  Kuivainesisaldus deklareeritakse massiprotsendina.

2.  Järgmised toitained deklareeritakse massiprotsendina: lämmastiku (N), fosforpentaoksiidi (P2O5) ja kaaliumoksiidi (K2O) sisaldus esitatakse juhul, kui see on üle 0,5 massiprotsendi.

PFC 3(A): orgaaniline mullaparandusaine

Deklareeritakse järgmised parameetrid:

–  pH;

–   elektrijuhtivus mõõtühikus mS/m;

–   orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus massiprotsendina;

–   orgaanilise lämmastiku (Norg) miinimumkogus massiprotsendina, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;

–   orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N).

PFC 4: kasvusubstraat

Järgmised parameetrid deklareeritakse järgmises järjestuses:

–  elektrijuhtivus mõõtühikus mS/m, välja arvatud mineraalvilla puhul;

–  pH;

–  kogus:

—   mineraalvilla puhul esitatakse tükiarv ja kolm mõõdet – pikkus, kõrgus, laius;

—   muude eelvormitud kasvusubstraatide puhul esitatakse suurus vähemalt kahe mõõtmena;

—   muude kasvusubstraatide puhul esitatakse kogumaht;

—   (välja arvatud eelvormitud kasvusubstraatide puhul) üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine (kui seda esineb) maht;

–  lämmastik (N) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“), kui see on üle 150 mg/l;

–  fosforpentoksiid (P2O5) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“), kui see on üle 20 mg/l;

–  kaaliumoksiid (K2O) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“), kui see on üle 150 mg/l;

–   tootmiskuupäev.

PFC 5: inhibiitor

Kõik koostisosad deklareeritakse toote massi või mahu järgi, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi.

PFC 6: taimede biostimulaator

Esitatakse järgmine teave:

a)  füüsikaline vorm;

b)  tootmis- ja aegumiskuupäev;

c)  kasutusviis(id);

d)  väidetav mõju igale sihttaimele ning

e)  muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus, pihustamissurve ja muud triivivastased meetmed.

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

Märgitakse kõik tahtlikult lisatud mikroorganismid. Kui mikroorganismil on mitu tüve, märgitakse tahtlikult lisatud tüved. Nende kontsentratsiooni väljendatakse toimeühikute arvuna ruumala või massi kohta või mõnel muul mikroorganismide jaoks asjakohasel viisil, nt kolooniaid moodustavate osakeste arv grammi kohta (cfu/g).

Etiketil peab olema märge: „Mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust.“

PFC 7: Väetisetoodete mehaaniline segu

Kõik märgistusnõuded, mis kehtivad kõikide mehhaanilise segu koostises olevate ELi väetisetoodete suhtes, kehtivad ka nende väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes ja need väljendatakse osakaaluna lõplikus väetisetoodete mehhaanilises segus.

Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFCsse 6 kuuluvat taimede biostimulaatorit, näidatakse iga taimede biostimulaatori kontsentratsiooni g/kg või g/l temperatuuril 20 °C.

III osa

nõuded lubatud hälvete kohta

1.  ELi väetisetoote deklareeritud toitainesisaldus või füüsikalis-keemilised omadused võivad tegelikest väärtustest erineda ainult käesolevas osas vastava PFC jaoks ette nähtud hälvete piires. Lubatud hälbed on selleks, et võimaldada arvesse võtta kõrvalekaldumisi tootmises, turustusahelas ning proovide võtmisel ja analüüsil.

2.  Käesolevas osas märgitud lubatud hälbed deklareeritud parameetritest on negatiivsed ja positiivsed väärtused ▌.

3.  Sellise komponendi puhul, millele on I või II lisas sätestatud miinimum- või maksimumsisaldus, ei või erandina punktist 1 selle tegelik sisaldus ELi väetisetootes kunagi olla väiksem kui miinimumsisaldus või suurem kui maksimumsisaldus.

PFC 1: väetis

II lisas II osa CMCs 1 sätestatud nitrifikatsiooni inhibiitoreid, denitrifikatsiooni inhibiitoreid või ureaasi inhibiitoreid sisaldavate väetiste suhtes kehtivad järgmised nõuded lubatud hälvete kohta:

Inhibiitorid

Inhibiitorite deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioon üle 2 %

±0,3 protsendipunkti absoluutväärtusena

PFC 1(A): orgaaniline väetis

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud toitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Orgaaniline süsinik (Corg)

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus

±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (Norg)

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO), kaltsiumoksiidi (CaO), vääveltrioksiidi (SO3) või naatriumoksiidi (Na2O) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline süsinik (Corg) / lämmastiku (N) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kogus

±1,5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud makrotoitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Orgaaniline süsinik (Corg)

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus

±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Anorgaanilise lämmastiku deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (Norg)

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO), kaltsiumoksiidi (CaO) ja vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Naatriumoksiidi (Na2O) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kogus

±1,5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

Mikrotoitaine ▌

Mikrotoitainevormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioon üle 2 % ja kuni 10 %

±20 % deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kontsentratsioon üle 10 %

±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

PFC 1(C): mineraalväetis

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud makrotoitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Lämmastiku (N) deklareeritud vormid

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) deklareeritud vormid

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N), fosforpentaoksiidi (P2O5) või kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid kahekomponendilistes väetistes

±1,5 protsendipunkti absoluutväärtusena

Lämmastiku (N), fosforpentaoksiidi (P2O5) või kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid kolmekomponendilistes väetistes

±1,9 protsendipunkti absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO), kaltsiumoksiidi (CaO) ja vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Naatriumoksiidi (Na2O) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

-25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena

+50 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,8 protsendipunktini absoluutväärtusena

Granulomeetriline koostis

±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest

Kogus

±1 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

Mikrotoitaine ▌

Mikrotoitainevormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioon üle 2 % ja kuni 10 %

±20 % deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kontsentratsioon üle 10 %

±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Kogus: ±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 2: lubiaine

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

Neutraliseeriv toime

± 3

Granulomeetriline koostis

±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest.

Kaltsiumoksiidi (CaO) üldsisaldus

±3,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO) üldsisaldus:

kontsentratsioon alla 8 %

kontsentratsioon vahemikus 8–16 %

kontsentratsioon 16 % ja üle selle

±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

±2,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

±3,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Reaktsioonivõimed (vesinikkloriidhappe test ja inkubatsioonitest)

±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Kogus

±1 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 3: mullaparandusaine

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

pH

±1,0 % deklareeritud väärtusest

Orgaaniline süsinik (Corg)

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (Norg)

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

Kogus

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest ▌

Elektrijuhtivus

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 4: kasvusubstraat

Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

Elektrijuhtivus

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

pH

±1,0 % deklareeritud väärtusest

Kogus (mahuna liitrites või kuupmeetrites)

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine koguse (mahu) määramine

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Eelvormitud kasvusubstraadi koguse (mahu) määramine

±5 % suhteline hälve ▌ ▌deklareeritud väärtusest

Lämmastik (N) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“)

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Fosforpentoksiid (P2O5) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“)

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Kaaliumoksiid (K2O) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“)

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 5: inhibiitor

Inhibeeriv segu

Inhibeeriva segu deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioonid üle 2 %

±0,3 protsendipunkti absoluutväärtusena

Kogus: ±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

Mikroorganismide tegelik(ud) kontsentratsioon(id) võib(võivad) erineda kuni 15 % deklareeritud väärtus(t)est.

PFC 7: väetisetoodete mehaaniline segu

Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFCsse 6 kuuluvat taimede biostimulaatorit, kohaldatakse iga taimede biostimulaatori deklareeritud kontsentratsiooni suhtes järgmisi lubatud kõrvalekaldeid:

Deklareeritud kontsentratsioon (g/kg või g/l) temperatuuril 20 °C

Lubatud hälve

Kuni 25

±15 % suhteline hälve ▌

Üle 25 ja kuni 100

±10 % suhteline hälve

Üle 100 ja kuni 250

±6 % suhteline hälve

Üle 250 ja kuni 500

±5 % suhteline hälve

Üle 500

± 25 g/kg või ± 25 g/l

IV LISA

Vastavushindamismenetlused

I osa

Vastavushindamismenetluste kohaldatavus

Käesolevas osas sätestatakse käesoleva lisa II osas kindlaks määratud vastavushindamismenetluse moodulite kohaldatavus ELi väetisetoodetele sõltuvalt nende II lisas määratud CMCdest ja I lisas määratud PFCdest.

1.  Tootmise sisekontrolli (moodul A) kohaldatavus

1.1.  Moodulit A võib kasutada ELi väetisetoote puhul, mis koosneb üksnes ühest või mitmest järgmisest koostisainest:

a)  II lisa II osa CMC 1 all nimetatud algmaterjalist ained ja segud, välja arvatud nitrifikatsiooni inhibiitor, denitrifikatsiooni inhibiitor või ureaasi inhibiitor;

b)  II lisa II osa CMC 4 all nimetatud värsked taimse materjali kääritussaadused;

c)  II lisa II osa CMC 6 all nimetatud toiduainetööstuse kõrvalsaadused;

d)  II lisa II osa CMC 7 all nimetatud mikroorganismid;

e)  II lisa II osa CMC 8 all nimetatud toitainepolümeerid;

f)  II lisa II osa CMC 11 all nimetatud kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses.

1.2.  Moodulit A võib kasutada ka PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

1.3.  Erandina punktidest 1 ja 2 ei kasutata moodulit A järgmise puhul:

a)  PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis või PFCsse 7 kuuluvate väetisetoodete mehaaniline segu, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest;

b)  PFCsse 5 kuuluv nitrifikatsiooni inhibiitor või

c)  PFC 6 all nimetatud taimede biostimulaator.

2.  Tootmise sisekontrolli kohaldatavus koos kontrollitava toote katsetamisega (moodul A1)

Moodulit A1 kasutatakse PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise ja PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(iii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest.

3.  ELi tüübihindamismenetluse (moodul B) ja sellele järgneva tootmise sisekontrollil põhineva tüübivastavuse (moodul C) kohaldatavus

3.1.  Moodulit B, millele järgneb moodul C, võib kasutada ELi väetisetoote puhul, mis koosneb üksnes ühest või mitmest järgmisest koostisainest:

a)  II lisa II osa CMC 1 all nimetatud nitrifikatsiooni inhibiitor, denitrifikatsiooni inhibiitor või ureaasi inhibiitor;

b)  II lisa II osa CMC 2 all nimetatud taimed, taimeosad või taimeekstraktid;

c)  II lisa II osa CMC 9 all nimetatud polümeerid, mis ei ole toitainepolümeerid;

d)  II lisa II osa CMC 10 all nimetatud teatavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses; ▌

e)  käesoleva osa punktis 1.1 osutatud CMCd

3.2.  Moodulit B, millele järgneb moodul C, võib kasutada ka järgmise puhul:

a)  PFC 5 all nimetatud inhibiitor; ▌

b)  PFC 6 all nimetatud taimede biostimulaator ning

c)  PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaaniline segu.

3.3.  Erandina punktidest 3.1 ja 3.2 ei kasutata moodulit B, millele järgneb moodul C, PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise või PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(iii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest.

4.  Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamise (moodul D1) kohaldatavus

4.1.  Moodulit D1 võib kasutada kõigi ELi väetisetoodete puhul.

4.2.  Erandina punktist 4.1 ei kasutata moodulit D1 PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise või PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(iii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest.

II osa

Vastavushindamismenetluste kirjeldus

Moodul A – Tootmise sisekontroll

1.  Mooduli kirjeldus

Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased ELi väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.  Tehniline dokumentatsioon

2.1  Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata ELi väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2  Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse ELi väetisetoote kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a)  ELi väetisetoote üldkirjeldus, ELi väetisetoote väidetud toimimisele vastav PFC ja selle otstarbekohase kasutamise kirjeldus;

b)  kasutatud koostisainete loetelu, II lisas osutatud CMCd, millesse need kuuluvad, ja teave nende päritolu või tootmisprotsessi kohta;

c)  ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta;

d)  joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks;

e)  artikli 6 lõikes 7 osutatud etiketi või infolehe näidis või mõlemad, mis sisaldavad kooskõlas III lisaga nõutavat teavet;

f)  artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardite loetelu, artiklis 14 osutatud ühtsed kirjeldused ja/või teised kohaldatavad asjakohased tehnilised kirjeldused. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

g)  tehtud arvutuste ▌ tulemused, sealhulgas arvutused, mis näitavad vastavust I lisa II osa punktile 5, läbiviidud hindamised jms ▌;

h)  katseprotokollid;

i)  kui ELi väetisetoode sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tehnilised ja halduslikud tõendid selle kohta, et need kõrvalsaadused vastavad käesoleva määruse artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõiget 1 ülevõtvatele riigisisestele meetmetele, samuti asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 2 osutatud rakendusaktidele või kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud riigisisestele meetmetele;

j)  kui ELi väetisetoote kroomi (Cr) üldsisaldus on üle 200 mg/kg, teave summaarse kroomi (Cr) maksimaalse koguse ja täpse päritolu kohta.

3.  Tootmine

▌Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid ELi väetisetoodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

4.  CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.  Tootja kinnitab CE-märgise igale sellise ELi väetisetoote pakendile, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, või kui toode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetootega kaasasolevasse dokumenti.

4.2.  Tootja koostab iga ELi väetisetoote või ELi väetisetoote tüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratakse ELi väetisetoode või ELi väetisetoote tüüp, mille kohta see koostati.

4.3.  ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5.  Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

Tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega

1.  Mooduli kirjeldus

▌Tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased ELi väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.  Tehniline dokumentatsioon

2.1.  Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata ELi väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2.  Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse ELi väetisetoote kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a)  ELi väetisetoote üldkirjeldus, väidetud toimimimisele vastav ELi väetisetoote toimekategooria ja selle otstarbekohase kasutamise kirjeldus;

b)  kasutatud koostisainete loetelud, II lisas osutatud CMCd, millesse need kuuluvad, ja teave nende päritolu või tootmisprotsessi kohta;

c)  ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta;

d)  joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks;

e)  artikli 6 lõikes 7 osutatud etiketi või infolehe näidis või mõlemad, mis sisaldavad kooskõlas III lisaga nõutavat teavet;

f)  toote ja selle põhikomponentide valmistamiskohtade nimed ja aadressid ning käitajad;

g)  artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardite loetelu, artiklis 14 osutatud ühtsed kirjeldused ja/või teised kohaldatavad asjakohased tehnilised kirjeldused. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

h)  tehtud arvutuste ▌ tulemused, sealhulgas arvutused, mis näitavad vastavust I lisa II osa punktile 5, läbiviidud hindamised jms ▌

i)  katseprotokollid, sealhulgas punktis 4 osutatud aruanded toote kontrollimise kohta seoses õliretensiooni ja detonatsioonikindlusega, ning

j)  kui ELi väetisetoode sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tehnilised ja halduslikud tõendid selle kohta, et need kõrvalsaadused vastavad käesoleva määruse artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõiget 1 ülevõtvatele riigisisestele meetmetele, samuti asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 2 osutatud rakendusaktidele või kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud riigisisestele meetmetele.

3.  Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid ELi väetisetoodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

4.  Toote kontrollimine seoses õliretensiooni ja detonatsioonikindlusega

▌ Punktides 4.1–4.4 osutatud termotsüklid ja katse viiakse tootja poolt ELi väetisetoote esindaval valimil läbi iga ▌ kolme kuu tagant, et kontrollida vastavust

a)  I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 4 osutatud õliretensiooni nõudele ning

b)  I lisas PFC 1(C)(I)(a)(iii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse nõudele.

Termotsüklid ja katsed korraldatakse tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

4.1.  Termotsüklid enne I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 4 osutatud õliretensiooni nõudele vastavuse katset

4.1.1.  Põhimõte ja määratlus

Sobivasse suletud laborikolbi viidud proov soojendatakse toatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril kaks tundi (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse seda sellel temperatuuril kaks tundi (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumit 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast kahe termotsükli läbimist hoitakse uuritavat proovi 20 (±3) °C juures õliretensiooniarvu määramiseks.

4.1.2.  Seadmed

Harilikud laboriseadmed, eelkõige

a)  (25 ± 1) °C ja (50 ± 1) °C juures termostateeritavad veevannid või ahjud,

b)  sobivad laborikolvid, 150 ml.

4.1.3.  Menetlus

4.1.3.1.  Iga uuritav 70  5 g proov pannakse sobivasse laborikolbi ja kolvid suletakse.

4.1.3.2.  Pärast temperatuuri 50 °C saavutamist ja sellise temperatuuri hoidmist kaks tundi muudetakse kolvi temperatuuri, paigutades selle temperatuuril 25 °C olevasse vanni või ahju ja ümberpöördult.

4.1.3.3.  Kui kasutatakse veevanne, hoitakse igas veevannis vett püsival temperatuuril ja liikuvana, segades seda kiiresti. Tagatakse, et vee tase ulatuks proovi tasemest kõrgemale. Korkide kaitseks kondensaadi eest kaetakse need vahtkummist kapslitega.

4.2.   I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 4 osutatud õliretensiooni katse

4.2.1.   Kirjeldus

ELi väetisetoote õliretensioon on ELi väetisetootes talletuv massiprotsentides väljendatud õlikogus, mis määratakse töötingimustes.

Katse viiakse läbi ELi väetisetoote esindaval valimil. Enne katset tehakse kogu prooviga kaks termotsüklit kooskõlas punktiga 4.1.

See meetod on rakendatav nii piisksulatatud kui muul viisil granuleeritud väetiste puhul, mis ei sisalda õlis lahustuvaid aineid.

4.2.2.   Põhimõte

Proov sukeldatakse kindlaksmääratud ajaks täielikult gaasiõlisse ning seejärel eemaldatakse kindlaksmääratud tingimustes liigne õli. Mõõdetakse proovi massi juurdekasv.

4.2.3.   Reaktiivid

Gaasiõli järgmiste omadustega:

a)  suurim viskoossus: 5 mPas, 40 °C;

b)  tihedus: 0,8 g/ml kuni 0,85 g/ml, 20 °C;

c)  väävlisisaldus: ≤ 1,0 % (m/m);

d)  tuhk: ≤ 0,1 % (m/m).

4.2.4.   Seadmed

Harilik laborivarustus ja

a)  kaal, mis võimaldab kaaluda täpsusega 0,01 grammi;

b)  keeduklaasid, 500 ml;

c)  plastlehter, ülaosas eelistatavalt silindriliste seintega, läbimõõt ligikaudu 200 mm;

d)  lehtrisse sobiv proovisõel, avade läbimõõt 0,5 mm.

Märkus: lehtri ja sõela mõõtmed peavad tagama, et ainult mõned graanulid satuvad ülestikku, nii et õli saab kergesti eemaldada;

e)  kiirfilterpaber, kurdudega, pehme, 150 g/m2;

f)  imipaber (laboratoorseks kasutamiseks).

4.2.5.   Menetlus

4.2.5.1.   Ühe ja sama uuritava proovi kahe eraldi kaalutisega tehakse kiiresti teineteise järel kaks eraldi määramist.

4.2.5.2.   Proovisõela abil eemaldatakse osakesed, mille läbimõõt on alla 0,5 mm. 0,01 grammi täpsusega kaalutud 50 g proov pannakse keeduklaasi. Lisatakse piisavalt gaasiõli, nii et mikrograanulid või graanulid oleksid täielikult kaetud, ja segatakse hästi, et tagada kõigi mikrograanulite või graanulite pinna täielik märgumine. Keeduklaas kaetakse uuriklaasiga ja jäetakse seisma üheks tunniks 25 (±2) °C juures.

4.2.5.3.   Kogu keeduklaasi sisu filtreeritakse läbi lehtri, milles on proovisõel. Sõelale jäänud osa jäetakse sinna üheks tunniks, selleks et suurem osa liigsest õlist ära valguks.

4.2.5.4.   Tasasele pinnale asetatakse ülestikku kaks filterpaberi lehte (ligikaudu 500×500 mm); selleks et mikrograanulid või graanulid ei veereks maha, murtakse kummagi filterpaberi neli serva umbes 40 mm laiuselt üles. Filterpaberite keskele asetatakse kaks kihti imipaberit. Kogu sõela sisu puistatakse imipaberitele ja mikrograanulid või graanulid jaotatakse pehme lameda harja abil ühtlaselt laiali. Kahe minuti pärast kergitatakse imipaberite ühte serva, mikrograanulid või graanulid kantakse üle alumisele filterpaberile ja jaotatakse harja abil ühtlaselt laiali. Proovile asetatakse veel üks filterpaberileht, mille servad on samuti üles keeratud, ja mikrograanulid või graanuleid veeretatakse filterpaberite vahel ringliigutuste abil, seejuures nendele kergelt surudes. Iga kaheksa ringi järel peatutakse, kergitatakse filterpaberite vastasservi ja asetatakse servadesse veerenud mikrograanulid või graanulid tagasi keskele. Jätkatakse järgmise protseduuriga: tehakse neli täisringi kõigepealt kellaosuti liikumise suunas ja seejärel vastassuunas. Seejärel veeretatakse mikrograanulid või graanulid tagasi keskele, nagu eespool kirjeldatud. Seda protseduuri korratakse kolm korda (24 ringi, kaks servade tõstmist). Alumise ja ülemise filterpaberilehe vahele asetatakse ettevaatlikult uus filterpaberileht ja ülemise lehe servi kergitades lastakse mikrograanulitel või graanulitel veereda uuele lehele. Mikrograanulid või graanulid kaetakse uue filterpaberilehega ja korratakse eespool kirjeldatud protseduuri. Kohe pärast veeretamise lõpetamist puistatakse mikrograanulid või graanulid kaalutud anumasse ja kaalutakse uuesti 0,01 g täpsusega proovi jäänud gaasiõli massi määramiseks.

4.2.5.5.   Veeretamise kordamine ja uus kaalumine

Kui leitakse, et uuritavasse prooviosasse jäänud gaasiõli kogus on suurem kui 2,00 grammi, asetatakse see prooviosa uutele filterpaberitele ning korratakse punkti 4.2.5.4 kohaselt veeretamist ja nurkade kergitamist (kaks korda kaheksa ringi, üks kergitamine). Seejärel kaalutakse prooviosa uuesti.

4.2.5.6.   Iga prooviga tehakse kaks õliretensiooni katset.

4.2.6.   Katseprotokoll

4.2.6.1.   Tulemuste väljendamine

4.2.6.1.1.   Arvutamismeetod ja valem

Õliretensioon igast määramisest (punkt 4.2.5.2) väljendatakse protsentides sõelutud prooviosa massist ja arvutatakse järgmise valemi abil:

Õliretensioon =

20190327-P8_TA-PROV(2019)0306_ET-p0000002.png

 100

kus

m1 on sõelutud prooviosa (punkt 4.2.5.2) mass grammides;

m2 on punkti 4.2.5.4. või 4.2.5.5. kohaselt viimase kaalumise abil leitud proovi mass grammides.

4.2.6.1.2.   Tulemuseks loetakse kahe eraldi määramise aritmeetilist keskmist.

4.2.6.2.   Katseprotokoll moodustab tehnilise dokumentatsiooni ühe osa.

4.3.  Termotsüklid enne I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse katset

4.3.1.  Põhimõte ja määratlus

Tihedalt suletud kapslisse pandud proov soojendatakse tavatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril üks tund (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse sellel temperatuuril üks tund (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumit 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast nõutava arvu termotsüklite läbimist hoitakse uuritavat proovi kuni detonatsioonikindluse katseni 20 (±3) °C juures.

4.3.2.  Seadmed

Meetod 1

a)  Temperatuurivahemikus 20–51 °C termostateeritav veevann, mida saab soojendada ja jahutada kiirusega vähemalt 10 °C/h, või kaks veevanni, millest üks on termostateeritud 20 °C juures ja teine 51 °C juures. Vett veevanni(de)s segatakse pidevalt; veevanni mahutavus on küllaldane selleks, et tagada vee tugev ringlemine.

b)  Üleni veekindel roostevabast terasest kapsel, mille keskel on temperatuuri salvestamise seade. Kapsli laius väljastpoolt on 45 ± 2 mm ja seinte paksus 1,5 mm (vt näidet joonis 1). Kapsli kõrguse ja pikkuse võib valida vastavalt veevanni mõõtmetele, nt pikkus 600 mm, kõrgus 400 mm.

Meetod 2

a)  Sobiv temperatuurivahemikus 20–51 °C termostateeritav ahi, mida saab soojendada ja jahutada kiirusega vähemalt 10 °C/h.

b)  Sobivad õhukindlad plastkarbid või -kotid, milles oleva proovi keskel on sobiv temperatuuri salvestamise seade või punktis 4.3.2. meetodi 1 punktis b kirjeldatud roostevabast terasest kapsel. Täidetuna võib kapsli, karbi või koti väline paksus olla kuni 45 mm.

4.3.3.  Menetlus

Kapslisse, karpi või kotti pannakse detonatsioonikindluse katseks küllaldane kogus väetist ja see suletakse. Roostevabast terasest kapslid asetatakse veevanni (meetod 1) või karbid või kotid ahju (meetod 2). Vesi või ahi soojendatakse temperatuurini 51 °C ja mõõdetakse temperatuur väetiseproovi keskel. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 50 °C, alustatakse jahutamist. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 25 °C, ▌alustatakse soojendamist teiseks termotsükliks. Juhul kui kasutatakse kaht veevanni või ahju, asetatakse kapslid, karbid või kotid pärast iga soojendus-/jahutustsüklit teise veevanni või ahju.

Joonis 1

20190327-P8_TA-PROV(2019)0306_ET-p0000003.png

A: O-rõngas

B: kaas

C: polt

D: karp

4.4.  I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse katse

4.4.1.  Kirjeldus

4.4.1.1  Katse viiakse läbi ELi väetisetoote esindaval valimil. Enne detonatsioonikindluse katset tehakse kogu väetiseprooviga viis punkti 4.3 kohast termotsüklit.

4.4.1.2.  ELi väetisetootega tehakse detonatsioonikindluse katse rõhtsalt asetsevas terastorus järgmiste nõuete kohaselt (seadmete ja materjalide kirjeldus on punktis 4.4.3):

a)  õmblusteta terastoru,

i)   toru pikkus: vähemalt 1000 mm,

ii)   nominaalne välisläbimõõt: vähemalt 114 mm,

iii)   nominaalne seina paksus: vähemalt 5 mm;

b)  võimenduslaeng: selleks et määrata proovi tundlikkust detonatsiooni levimisele, valitakse võimenduslaengu liik ja mass nii, et proovile avaldatav detonatsioonisurve oleks maksimaalne;

c)  proovi temperatuur: 15 °C – 25 °C;

d)  pliist indikaatorsilindrid detonatsiooni määramiseks: läbimõõt 50 mm, kõrgus 100 mm;

e)  pliisilindrid asetatakse 150 mm intervallidega nii, et nad kannaksid terastoru rõhtasendis.

Märkus: katset tehakse kaks korda. Katse loetakse lõplikuks, kui kummaski katses ühe või mitme kandva silindri muljutuse määr on alla 5 %.

4.4.2.  Põhimõte

Uuritav proov suletakse terastorusse ja proovile antakse võimenduslõhkelaengu abil detonatsiooniimpulss. Detonatsiooni levimist hinnatakse katse ajal rõhtsat toru kandvate pliisilindrite muljutuse määra järgi.

4.4.3.  Seadmed ja materjalid

a)  Plastiline lõhkeaine, pentriidi sisaldus 83 %–86 %

–  tihedus: 1 500 kg/m3 –1 600 kg/m3

–  detonatsiooni kiirus: 7 300 m/s –7 700 m/s

–  mass: (500 ± 1) g

või mis tahes muu sarnaste detonatsiooninäitajatega plastiline lõhkeaine.

b)  Seitse painduvat mittemetall-mähiskestaga detoneernööri

–  täidise mass: 11 g/m – 13 g/m

–  iga detoneernööri pikkus: (400 ± 2) mm.

c)  Pressitud sekundaarlõhkeaine tablett, milles on pesa detonaatori jaoks

–  Lõhkeaine: heksogeen/vaha 95/5 ▌ või muu samalaadne sekundaarlõhkeaine, grafiidilisandiga või ilma

–  tihedus: 1 500 kg/m3 –1 600 kg/m3

–  läbimõõt: 19 mm – 21 mm

–  kõrgus: 19 mm – 23 mm

–   pressitud tableti mass: kuni 10 g

–  tsentraalne pesa detonaatori jaoks: maksimaalne läbimõõt 7,0 – 7,3 mm, sügavus umbes 12 mm. Suure läbimõõduga detonaatorite puhul on pesa läbimõõt detonaatori läbimõõdust veidi suurem (nt 0,5 mm).

d)  ISO 65 – 1981 – Paksuseinalised torud – spetsifikaadile vastav õmblusteta terastoru nominaalläbimõõduga DN 100 (4'')

–  väline diameeter: 113,1 mm – 115,0 mm

–  seina paksus: 5,0 mm – 6,5 mm

–  pikkus: 1005 ± 2 mm.

e)  Alusplaat

–  materjal: heakvaliteediline keevitatav teras

–  mõõtmed: 160 mm × 160 mm

–  paksus: 5 mm – 6 mm.

f)  Kuus pliisilindrit

–  läbimõõt: 50 ± 1 mm

–  kõrgus: 100 mm – 101 mm

–  materjal: pehme plii, puhtus vähemalt 99,5 %.

g)  Terasplokk

–  pikkus: vähemalt 1 000 mm

–  laius: vähemalt 150 mm

–  kõrgus: vähemalt 150 mm (selle kõrguse saavutamiseks võib alternatiivina kasutada mitut tala)

–  mass: vähemalt 300 kg, kui puudub kindel terasploki alus.

h)  Plast- või pappsilinder võimenduslaengu jaoks

–  seina paksus: 1,5 mm – 2,5 mm

–  läbimõõt: 92 mm – 96 mm

–  kõrgus: 64 mm – 67 mm.

i)  Detonaator (elektriline või mitteelektriline detonaator), initsiatsiooniimpulss 8–10.

j)  Puit- või plastketas

–  läbimõõt: 92 mm – 96 mm. Ketta läbimõõt peab sobima plast- või pappsilindri siseläbimõõduga (punkt h)

–  paksus: 20 mm.

k)  Puu- või plastpulk, mille mõõtmed on samad kui detonaatoril (punkt i).

l)  Väikesed splindid (pikkus mitte üle 20 mm).

m)  Splindid (pikkus umbes 20 mm).

4.4.4.  Menetlus

4.4.4.1.  Võimenduslaengu ettevalmistamine terastorusse asetamiseks

4.4.4.1.  Olenevalt seadmete kättesaadavusest võib lõhkeainet võimenduslaengus initsieerida kas

–  samaaegse initsieerimisega seitsmes punktis, millele on osutatud punktis 4.4.4.1.1, või

–  initsieerimisega presstableti abil tsentrist, millele on osutatud punktis 4.4.4.1.2.

4.4.4.1.1.  Samaaegne initsieerimine seitsmes punktis

Kasutamiseks ettevalmistatud võimenduslaeng on näidatud joonisel 2.

4.4.4.1.1.1.  Läbi puu- või plastketta (punkti 4.4.3 alapunkt j) keskme ja 55 mm läbimõõduga kontsentrilisel ringjoonel sümmeetriliselt jaotunud kuue punkti puuritakse teljega paralleelsed avad. Avade läbimõõt on 6 mm – 7 mm (vt joonis 2, lõige A-B), olenevalt kasutatava detoneernööri (punkti 4.4.3 alapunkt b) läbimõõdust.

4.4.4.1.1.2.  Lõigatakse seitse 400 mm pikkust painduva detoneernööri (punkti 4.4.3 alapunkt b) tükki, kusjuures lõiked tehakse siledad, nii et tükkide otstest ei läheks lõhkeainet kaduma, ja otsad kaetakse viivitamata kleepribaga. Kõik seitse detoneernööri pistetakse puu- või plastketta (punkti 4.4.3 alapunkt j) avadesse, igasse avasse üks nöör, nii et nööride otsad ulatuksid ketta teisest küljest välja mõne sentimeetri võrra. Seejärel torgatakse iga detoneernööri tekstiilkesta põiki 5 mm – 6 mm kaugusele otsast väike ▌ splint (punkti 4.4.3 alapunkt l) ja splindi kõrvale ümber detoneernööri mähitakse 2 cm laiune kleepriba. Seejärel tõmmatakse nööri pikemast otsast splint vastu puu- või plastketast.

4.4.4.1.1.3.  Plastsest lõhkeainest (punkti 4.4.3 alapunkt a) vormitakse 92 mm – 96 mm läbimõõduga silinder, olenevalt silindri (punkti 4.4.3 alapunkt h) läbimõõdust. Silinder asetatakse püsti rõhtsale pinnale ja pannakse sisse vormitud lõhkeaine. Seejärel asetatakse silindri ülemisse otsa puu- või plastketas(51) seitsme detoneernööri tükiga ja surutakse see vastu lõhkeainet. Silindri kõrgus reguleeritakse selliseks (64 mm – 67 mm), et selle ülemine serv ei ulatuks puu- või plastkettast kõrgemale. Seejärel kinnitatakse silinder kogu perimeetri ulatuses näiteks klambrite või väikeste naeltega puu- või plastketta külge.

4.4.4.1.1.4.  Seitsme detoneernööri tüki vabad otsad seatakse ümber puu- või plastpulga (punkti 4.4.3 alapunkt k) nii, et nad kõik asuksid ühel pulgaga ristuval tasandil. Otsad kinnitatakse pulga ümber kimpu kleepriba(52) abil.

4.4.4.1.2.  Initsieerimine presstableti abil tsentrist

Kasutamiseks ettevalmistatud võimenduslaeng on näidatud joonisel 3.

4.4.4.1.2.1.  Presstableti valmistamine

Rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid, pannakse mitte rohkem kui 10 grammi sekundaarset lõhkeainet (punkti 4.4.3 alapunkt c) 19 mm – 21 mm siseläbimõõduga vormi ja pressitakse nõutava kuju ja tihedusega tabletiks (tableti läbimõõdu ja kõrguse suhe peab olema ligikaudu 1:1.). Vormi põhja keskel on 12 mm kõrgune 7 mm –7,3 mm läbimõõduga (olenevalt kasutatava detonaatori läbimõõdust) kärn, mis tekitab presstabletis silindrikujulise pesa, kuhu hiljem asetatakse detonaator.

4.4.4.1.2.2.  Võimenduslaengu ettevalmistamine

Rõhtsal pinnal püsti seisvasse silindrisse (punkti 4.4.3 alapunkt h) pannakse lõhkeaine (punkti 4.4.3 alapunkt a) ja surutakse seda puu- või plaststantsiga, nii et lõhkeaine omandab tsentraalpesaga silindri kuju. Sellesse pessa asetatakse presstablett. Presstabletiga silindrikujuline lõhkeaine kaetakse puu- või plastkettaga (punkti 4.4.3 alapunkt j), milles on 7,0 mm –7,3 mm läbimõõduga tsentraalava detonaatori sissepanemiseks. Puu- või plastketas ja silinder kinnitatakse kokku ristuvate kleepribadega. Puu- või plastkettasse puuritud ava ja presstabletis olev pesa peavad olema ühel teljel; selle tagamiseks torgatakse läbi ava puupulk (punkti 4.4.3 alapunkt k).

4.4.4.2.  Terastoru ettevalmistamine detonatsioonikatseks

Terastoru (punkti 4.4.3 alapunkt d) ühest otsast 4 mm kaugusel puuritakse teineteise vastu risti läbi seina kaks 4 mm läbimõõduga ava. Toru teise otsa külge kinnitatakse põkk-keevituse abil alusplaat (punkti 4.4.3 alapunkt e), kusjuures täisnurk alusplaadi ja toru seina vahel täidetakse kogu liitekoha ulatuses keevismetalliga.

4.4.4.3.  Terastoru täitmine ja laadimine

Vt joonised 2 ja 3.

4.4.4.3.1.  Uuritavat proovi, terastoru ja võimenduslaengut konditsioneeritakse (20  5) °C juures. Kahe detonatsioonikindluse katse tegemiseks peaks olema kättesaadav umbes 20 kg uuritavat proovi.

4.4.4.3.2.1  Terastoru pannakse püsti, nii et selle nelinurkne alusplaat toetuks kindlale tasasele, soovitatavalt betoonist alusele. Terastoru täidetakse ligikaudu ühe kolmandikuni selle kõrgusest uuritava prooviga ja lastakse sel viis korda kukkuda 10 cm kõrguselt vertikaalselt vastu tasast pinda, et mikrograanulid või graanulid asetuksid torus nii tihedalt kui võimalik. Tihendamise kiirendamiseks põrutatakse toru, lüües seda kukkumiste vahel kokku 10 korda 750–1 000 grammise haamriga.

4.4.4.3.2.2.  Laadimist korratakse teise uuritava prooviosaga samal viisil. Viimane täitmine tehakse nii, et pärast toru tõstmist ja kukkuda laskmist kokku 10 korda ja 20 vahepealset haamrilööki täidaks proov toru 70 mm kauguseni tema suudmest.

4.4.4.3.2.3  Terastorusse laaditud proovi tase reguleeritakse selliseks, et hiljem torusse pandav võimenduslaeng (millele on osutatud punktis 4.4.4.1.1 või 4.4.4.1.2) puutuks kogu pinna ulatuses prooviga tihedalt kokku.

4.4.4.3.3.  Võimenduslaeng asetatakse torusse nii, et see puutuks prooviga kokku; puu- või plastketta ülemine pind peab asetsema 6 mm allpool toru suuet. Oluline tihe kokkupuude lõhkeaine ja uuritava proovi vahel saavutatakse järgmiselt: võimenduslaeng võetakse välja ning lisatakse või eemaldatakse väikesed proovikogused. Nagu joonistel 2 ja 3 näidatud, tuleb toru suudme lähedal olevatest avadest torgata läbi splindid ja painutada nende harud laiali vastu toru.

4.4.4.4.  Terastoru ja pliisilindrite asetus (vt joonis 4)

4.4.4.4.1.  Pliisilindrite (punkti 4.4.3 alapunkt f) põhjad nummerdatakse järgmiselt: 1, 2, 3, 4, 5 ja 6. Rõhtsal alusel olevale terasplokile (punkti 4.4.3 alapunkt g) tehakse ühele joonele kuus märki 150 mm vahemaadega, kusjuures iga märk peab olema vähemalt 75 mm kaugusel ploki igast servast. Iga märgi kohale pannakse püsti pliisilinder nii, et iga silindri põhja keskpunkt asetseks märgil (vt joonis 4).

4.4.4.4.2.  Punkti 4.4.4.3 kohaselt ettevalmistatud terastoru asetatakse rõhtsalt pliisilindritele, nii et terastoru telg oleks pliisilindrite keskjoonega paralleelne ja toru kinnikeevitatud ots ulatuks 50 mm üle pliisilindri nr 6. Selleks et toru ei veereks, pannakse pliisilindrite ülemiste otste ja toru seina vahele väikesed puu- või plastkiilud (üks kiil kummalegi poole) või asetatakse toru ja terasploki või terastalade virna vahele puust risttugi. (vt joonis 4)

Märkus: tuleb kontrollida, et toru puudutaks kõiki kuut pliisilindrit; väikesi toru kõverusi võib kompenseerida, pöörates toru ümber pikitelje; kui mõni pliisilinder on liiga kõrge, antakse ettevaatlikult haamriga lüües talle nõutav kõrgus.

4.4.4.5.  Detonatsiooni ettevalmistamine

4.4.4.5.1.  Seade koostatakse punktis 4.4.4.4 kirjeldatu kohaselt pommivarjendis või nõuetekohaselt ettevalmistatud maa-aluses rajatises või muus sobivas kohas. Kontrollitakse, et terastoru oleks enne detonatsiooni hoitud (20  5) °C juures.

Märkus: ▌ detonatsioon võib tekitada suure kineetilise energiaga lendavaid terasekilde, sellepärast tuleb laengud lõhata elumajadest ja liiklusteedest nõutaval kaugusel.

4.4.4.5.2.  Kui kasutatakse seitsme initsiatsioonipunktiga võimenduslaengut, tuleb kontrollida, et detoneernöörid oleksid punkti 4.4.4.1.1.4 joonealuse märkuse kirjelduse kohaselt välja sirutatud ja asetseksid nii rõhtsalt kui võimalik.

4.4.4.5.3.  Puu- või plastpulk eemaldatakse ja asemele pannakse detonaator. Enne laengu lõhkamist evakueeritakse inimesed ohutsoonist ja katsepersonal varjub.

4.4.4.5.4.  Lõhkeaine detoneeritakse.

4.4.4.6.1.  Suitsul (gaasilised ning mõnikord mürgised laguproduktid nagu nitroosgaasid) lastakse piisava aja jooksul hajuda, seejärel korjatakse pliisilindrid kokku ja mõõdetakse nende kõrgused nooniusega nihkkaliibri abil.

4.4.4.6.2.  Registreeritakse iga nummerdatud pliisilindri muljutuse määr, mis väljendatakse protsentides esialgsest 100millimeetrisest kõrgusest. Kui silinder on muljutud kaldu, registreeritakse suurim ja väikseim väärtus ning arvutatakse keskmine.

4.4.4.7.  Mõõta võib ka detonatsioonikiirust.

4.4.4.8.  Iga prooviga tehakse kaks detonatsioonikatset.

4.4.5.  Katseprotokoll

Iga detonatsioonikindluse katse protokollis esitatakse järgmiste parameetrite väärtused:

–  tegelikul mõõtmisel leitud terastoru välisläbimõõt ja seina paksus,

–  terastoru Brinelli kõvadus,

–  toru ja proovi temperatuur vahetult enne laengu lõhkamist,

–  terastorus oleva proovi pakketihedus (kg/m3),

–  iga pliisilindri kõrgus pärast laengu lõhkamist ja vastava silindri number,

–  võimenduslaengu initsieerimise meetod.

4.4.6.  Katsetulemuste hindamine

Katse loetakse lõplikuks ja esitatud proov detonatsioonikindlaks, kui kummagi lõhkamise korral vähemalt ühe pliisilindri muljutuse määr on alla 5 %.

4.4.7.   Katseprotokoll moodustab tehnilise dokumentatsiooni ühe osa.

Joonis 2

20190327-P8_TA-PROV(2019)0306_ET-p0000004.png

Seitsme initsiatsioonipunktiga võimenduslaeng

1: Terastoru

2: Seitsme avaga puu- või plastketas

3: Plast- või pappsilinder

4: Detoneernöörid

5: Plastiline lõhkeaine

6: Uuritav proov

7: 4millimeetrise läbimõõduga ava splindi jaoks

8: Splint

9: Detoneernööridega (4) ümbritsetud puu- või plastpulk

10: Kleepriba detoneernööride (4) kinnitamiseks ümber puu- või plastpulga (9)

Joonis 3

20190327-P8_TA-PROV(2019)0306_ET-p0000005.png

1: Terastoru

2: Puit- või plastketas

3: Plast- või pappsilinder

4: Puit- või plastpulk

5: Plastiline lõhkeaine

6: Presstablett

7: Uuritav proov

8: 4millimeetrise läbimõõduga ava splindi jaoks

9: Splint

10: Puu- või plastvorm elemendi 5 jaoks

Joonis 4

20190327-P8_TA-PROV(2019)0306_ET-p0000006.png

Ringides olevad numbrid:

1: Terastoru

2: Pliisilindrid

3: Terasplokk või terastalade virn

4: Alusplaat

5: Võimenduslaeng

Ruutudes olevad numbrid:

Pliisilindrid 1–6

5.  CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.  Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale ELiväetisetoote pakendile, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, või kui toode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetootega kaasasolevasse dokumenti.

5.2.  Tootja koostab iga ELi väetisetoote või ELi väetisetoote tüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratakse ELi väetisetoode või ELi väetisetoote tüüp, mille kohta see koostati.

5.3.   ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Teavitatud asutuste teabe- ja tegevusalased kohustused

6.1.   Iga teavitatud asutus peab põhjendamatu viivituseta teatama oma teavitavale asutusele ja muudele käesoleva määruse kohaselt teavitatud asutustele, kes tegelevad samade ELi väetisetoodete samasuguse vastavushindamisega:

a)  igast juhtumist, kui tootja pole täitnud punktis 4 sätestatud kohustust teha iga kolme kuu tagant katseid;

b)  igast katse tulemusest, mille kohaselt ei vasta toode I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse nõudele.

6.2.   Punkti 6.1. alapunktis b nimetatud juhul nõuab teavitatud asutus tootjalt, et see võtaks vajalikud meetmed kooskõlas artikli 6 lõikega 8.

7.  Volitatud esindaja

Punktides 4.4.7 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

Moodul B – ELi tüübihindamine

1.  Mooduli kirjeldus

1.1.   ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab ELi väetisetoote tehnilist kavandit ja kontrollib ning kinnitab, et ELi väetisetoote tehniline kavand vastab käesoleva määruse nõuetele.

1.2.  ELi väetisetoote tehnilise kavandi vastavuse hindamist teostatakse tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel koos kavandatud toodangut esindavate tooteproovide ▌ hindamisega▌.

2.   Tehniline dokumentatsioon

2.1.   Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. ▌Dokumentatsioon võimaldab hinnata ELi väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ▌ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2.  Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse ELi väetisetoote kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a)  ELi väetisetoote üldkirjeldus, väidetud ELi väetisetoote toimimisele vastav PFC ja selle otstarbekohase kasutamise kirjeldus;

b)  kasutatud koostisainete loetelu, II lisas osutatud CMCd, millesse need kuuluvad, ja teave nende päritolu või tootmisprotsessi kohta;

c)  ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta;

d)  joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks;

e)  artikli 6 lõikes 7 osutatud etiketi või infolehe näidis või mõlemad, mis sisaldavad kooskõlas III lisaga nõutavat teavet;

f)  artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardite loetelu, artiklis 14 osutatud ühtsed kirjeldused ja/või teised kohaldatavad asjakohased tehnilised kirjeldused. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

g)  tehtud arvutuste ▌ tulemused, sealhulgas arvutused, mis näitavad vastavust I lisa II osa punktile 5, läbiviidud hindamised jms;

h)  katseprotokollid;

i)  kui ELi väetisetoode sisaldab loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses või koosneb neist, siis kõnealuse määruse kohased saatelehed või terviseohutuse tõendid ning tõend selle kohta, et loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on jõudnud kõnealuse määruse tähenduses tootmisahela lõpp-punkti;

j)  kui ELi väetisetoode sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tehnilised ja halduslikud tõendid selle kohta, et need kõrvalsaadused vastavad käesoleva määruse artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõiget 1 ülevõtvatele riigisisestele meetmetele, samuti asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 2 osutatud rakendusaktidele või kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud riigisisestele meetmetele, ning

k)  kui ELi väetisetoote kroomi (Cr) üldsisaldus on üle 200 mg/kg, teave summaarse kroomi (Cr) maksimaalse koguse ja täpse päritolu kohta.

3.   ELi tüübihindamistaotlus

3.1.   Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele enda valitud teavitatud asutusele.

3.2.  Taotlus sisaldab järgmist:

a)  tootja nimi ja aadress ning, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)  kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)  punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon; ▌

d)  kavandatava toodangu proovid. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisaproove, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)  tõendusmaterjal tehnilise kavandi nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid või ühtseid kirjeldusi ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele kirjeldustele tootja asjakohases laboris või tootja nimel ja tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

4.   Tehnilise kavandi nõuetele vastavuse hindamine

▌Teavitatud asutus:

a)  kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali ning hindab ELi väetisetoote tehnilise kavandi nõuetele vastavust;

b)  teeb kindlaks, kas proov(id) on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja tuvastab osad, mis on kavandatud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite ▌või ühtsete kirjelduste kohaldatavatele sätetele, samuti osad, mis on kavandatud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele kirjeldustele;

c)  teostab või laseb teostada vajalikud proovi(de) hindamised või katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on teinud valiku kasutada asjakohastele harmoneeritud standarditele vastavaid lahendusi või on kohaldanud ühtseid kirjeldusi, on neid rakendatud nõuetekohaselt;

d)  teostab või laseb teostada vajalikud proovide hindamised või katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole harmoneeritud standarditele ▌ või ühtsetele kirjeldustele vastavaid lahendusi rakendanud või kui asjaomased harmoneeritud standardid või ühtsed kirjeldused puuduvad, on tootja kasutatavad lahendused kooskõlas käesoleva määruse vastavate ▌ nõuetega;

e)  lepib tootjaga kokku hindamiste ja katsete teostamise asukoha.

5.  Hindamisaruanne

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks tema kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.   ELi tüübihindamissertifikaat

6.1.  Kui tüüp vastab asjaomase ELi väetisetoote suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi. Sertifikaat sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, tõendi kehtivuse tingimusi (kui on määratud), ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamissertifikaadiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

6.2.  ELi tüübihindamissertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud ▌ ELi väetisetoodete vastavust hinnatud tüübile ▌.

6.3.  Kui tüüp ei vasta käesoleva määruse nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaati välja andmast ning teeb selle taotlejale teatavaks, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.   Muutused, mis võivad mõjutada ELi väetisetoote nõuetele vastavust

7.1.  Teavitatud asutus hoiab end kursis mis tahes muutustega valdkonna üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis viitavad sellele, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva määruse nõuetele, mistõttu asutus seejärel otsustab, kas need muutused toovad kaasa täiendava uurimise. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

7.2.  Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada ELi väetisetoote vastavust käesoleva määruse nõuetele või ELi tüübihindamissertifikaadi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamissertifikaadi lisana.

8.   Teavitatud asutuste teabekohustus

8.1.  Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

8.2.  Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud ELi tüübihindamissertifikaatidest ja/või nende lisadest.

8.3.  Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia.

9.  ELi tüübihindamissertifikaadi säilitamine

9.1.  Teavitatud asutus hoiab ELi tüübikinnitussertifikaadi, selle lisad ja täiendused ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopia alles kuni ELi tüübihindamissertifikaadi kehtivusaja lõpuni.

9.2.  Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaadi, selle lisad ja täienduste koopia koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt viis aastat pärast ELi väetisetoote turule laskmist.

10.  Volitatud esindaja

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9.2 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

Moodul C – Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

1.  Mooduli kirjeldus

▌Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased ELi väetisetooted vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2.  Tootmine

▌Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid ELi väetisetoodete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

3.  CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1  Tootja kinnitab CE-märgise igale sellise ELi väetisetoote pakendile, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele, või kui toode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetootega kaasasolevasse dokumenti.

3.2  Tootja koostab iga ELi väetisetoote või ELi väetisetoote tüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratakse ELi väetisetoode või ELi väetisetoote tüüp, mille kohta see koostati.

3.3.  ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.  Volitatud esindaja

Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

Moodul D1 – tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine

1.  Mooduli kirjeldus

▌Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased ELi väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.  Tehniline dokumentatsioon

2.1.  Tootja ▌ koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata ELi väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2.  Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse ELi väetisetoote kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a)  ELi väetisetoote üldkirjeldus, väidetud toimimisele vastav toote toimekategooria ja ELi väitisetoote otstarbekohase kasutamise kirjeldus;

b)  kasutatud koostisainete loetelu, II lisas osutatud CMCd, millesse need kuuluvad, ja teave nende päritolu või tootmisprotsessi kohta;

c)  ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta;

d)  joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks, ning II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul tootmisprotsessi kirjalik kirjeldus ja diagramm, kus on selgelt määratud iga töötlus, hoiuanum ja -ala;

e)  artikli 6 lõikes 7 osutatud etiketi või infolehe või mõlema näidis, mis sisaldab kooskõlas III lisaga nõutavat teavet;

f)  artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardite loetelu, artiklis 14 osutatud ühtsed kirjeldused ja/või teised kohaldatavad asjakohased tehnilised kirjeldused. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

g)  tehtud arvutuste ▌ tulemused, sealhulgas arvutused, mis näitavad vastavust I lisa II osa punktile 5, läbiviidud hindamised jms;

h)  katseprotokollid;

i)  kui ELi väetisetoode sisaldab loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses või koosneb neist, siis kõnealuse määruse kohased saatelehed või terviseohutuse tõendid ning tõend selle kohta, et loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on jõudnud kõnealuse määruse tähenduses tootmisahela lõpp-punkti;

j)  kui ELi väetisetoode sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tehnilised ja halduslikud tõendid selle kohta, et need kõrvalsaadused vastavad käesoleva määruse artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõiget 1 ülevõtvatele riigisisestele meetmetele, samuti asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 2 osutatud rakendusaktidele või kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud riigisisestele meetmetele, ning

k)  kui ELi väetisetoote kroomi (Cr) üldsisaldus on üle 200 mg / kg, teave summaarse kroomi (Cr) maksimaalse koguse ja täpse päritolu kohta.

3.  Tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavus

▌Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjaomaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana viis aastat pärast ELi väetisetoote turule laskmist.

4.  Tootmine

Tootja kasutab tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja ELi väetisetoodete katsetamise jaoks punktis 5 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 6 kohaselt.

5.  Kvaliteedisüsteem

5.1.  Tootja rakendab kvaliteedisüsteemi, millega tagatakse ELi väetisetoodete vastavus käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavale nõuetele.

5.1.1.  Kvaliteedisüsteem hõlmab tootekvaliteediga seotud eesmärke, juhtkonna organisatsioonilist struktuuri ning kohustusi ja volitusi.

5.1.1.1.  II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul teeb tootja organisatsiooni kõrgem juhtkond järgmist:

a)  tagab kvaliteedisüsteemi loomiseks ja rakendamiseks piisavate vahendite (inimesed, taristu, seadmed) olemasolu;

b)  määrab organisatsiooni juhtkonna liikme, kes vastutab järgmise eest:

–  selle tagamine, et luuakse ja kiidetakse heaks kvaliteedijuhtimise menetlused, mida ka rakendatakse ja järgitakse;

–  tootja kõrgemale juhtkonnale aruannete esitamine kvaliteedijuhtimise toimimise ja mis tahes täiustamise vajaduse kohta;

–  selle tagamine, et kogu tootja organisatsioonis edendatakse teadlikkust tarbija vajadustest ja õiguslikest nõuetest ning töötajate teadvustamine kvaliteedijuhtimise nõuete olulisusest käesoleva määruse õiguslike nõuete täitmise jaoks;

–  selle tagamine, et piisaval määral koolitataks ja juhendataks kõiki, kelle kohustused mõjutavad toote kvaliteeti, ning

–  punktis 5.1.4 nimetatud kvaliteedijuhtimise dokumentide klassifitseerimise tagamine;

c)  siseauditi läbiviimine kord aastas või kavandatust varem, kui selle kutsub esile oluline muudatus, mis võib mõjutada ELi väetisetoote kvaliteeti, ning

d)  nii organisatsioonisisese kui ka -välise asjakohase suhtluskorra loomise ja kvaliteedijuhtimise tõhususe alal toimuva suhtluse tagamine.

5.1.2.  Kvaliteedisüsteem hõlmab tootmist, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodeid, protsesse ja süstemaatilisi tegevusi.

5.1.2.1.  II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul tagatakse kvaliteedisüsteemiga vastavus kõnealuses lisas sätestatud kompostimis- ja kääritusprotsessi kriteeriumidele.

5.1.3.  Kvaliteedisüsteem hõlmab uuringuid ja katseid, mis tuleb kindlaksmääratud sagedusega viia läbi enne tootmist, selle vältel ja pärast seda.

5.1.3.1.  II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul hõlmavad uuringud ja katsed järgmist.

a)  iga sisendmaterjalide partii puhul registreeritakse järgmine teave:

i)  tarnekuupäev;

ii)  koguse mass (või mahul ja tihedusel põhinev hinnang);

iii)  sisendmaterjali tarnija identifitseerimisandmed;

iv)  sisendmaterjali tüüp;

v)  iga partii ja tarnekoha kohapealne identifitseerimine. Kogu tootmisprotsessi kestel on kvaliteedijuhtimise eesmärgil määratud kordumatu identifitseerimiskood ning

vi)  tagasilükkamise korral partii nõuetele mittevastavuse põhjused ja kuhu see saadeti;

b)  kvalifitseeritud töötajad kontrollivad iga sisendmaterjalide saadetist visuaalselt ning kontrollivad vastavust II lisa CMCs 3 ja CMCs 5 sätestatud sisendmaterjalide spetsifikatsioonidele;

c)  tootja lükkab tagasi iga sisendmaterjali saadetise, kui visuaalse kontrolli tulemusel kahtlustatakse:

–  kompostimis- või kääritamisprotsessi või lõpliku ELi väetisetoote kvaliteedi jaoks ohtlike või kahjulike ainete olemasolu või

–  mittevastavust II lisa CMC 3 ja CMC 5 sätestatud spetsifikatsioonidele, eelkõige plastide esinemise tõttu, mis toob kaasa makroskoopiliste lisandite piirnormi ületamise;

d)  töötajad läbivad koolituse, milles käsitletakse:

–  sisendmaterjalide võimalikke ohtlikke omadusi ning

–  ohtlike omaduste ja plastide esinemise tuvastamist võimaldavaid üksikasju;

e)  väljundmaterjalidest võetakse proove, et kontrollida nende vastavust II lisa CMCs 3 ja CMCs 5 sätestatud komposti ja kääritussaaduse koostisainete spetsifikatsioonidele ning tagada, et väljundmaterjali omadused ei ohustaks ELi väetisetoote vastavust I lisas sätestatud asjakohastele nõuetele;

f)  väljundmaterjali proove võetakse korrapäraselt vähemalt järgmise sagedusega:

Aastane sisend

(tonnides)

Proove aastas

≤ 3 000

1

3 001 – 10 000

2

10 001 – 20 000

3

20 001 – 40 000

4

40 001 – 60 000

5

60 001 – 80 000

6

80 001 – 100 000

7

100 001 – 120 000

8

120 001 – 140 000

9

140 001 – 160 000

10

160 001 – 180 000

11

> 180 000

12

g)  kui mis tahes väljundmaterjali proov ei vasta ühele või mitmele I ja II lisa vastavates punktides sätestatud kohaldatavale piirnormile, teeb punkti 5.1.1.1 alapunktis b osutatud kvaliteedijuhtimise eest vastutav isik järgmist:

i)  tuvastab selgelt nõuetele mittevastavad väljundmaterjalid ja nende hoiukoha;

ii)  analüüsib nõuetele mittevastavuse põhjusi ja võtab vajalikke meetmeid selle kordumise vältimiseks;

iii)  kannab punktis 5.1.4 osutatud kvaliteeti tõendavatesse dokumentidesse teabe selle kohta, kas leiab aset ümbertöötlemine või kas väljundmaterjal kõrvaldatakse.

5.1.4.  Kvaliteedisüsteem hõlmab tootja ▌ kvaliteeti tõendavaid dokumente, näiteks ülevaatusaruandeid ning katse- ja taatlustulemusi, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruandeid jne.

5.1.4.1.  II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul näitavad kvaliteeti tõendavad dokumendid sisendmaterjalide, tootmise ja ladustamise tõhusat kontrolli ning sisend- ja väljundmaterjalide vastavust käesoleva määruse asjaomastele nõuetele. Kõik dokumendid peavad olema loetavad ning oma vastavas kasutamiskohas (vastavates kasutamiskohtades) kättesaadavad ning kõik aegunud versioonid eemaldatakse koheselt kõigist kasutamiskohtadest või vähemalt tunnistatakse need aegunuks. Kvaliteedijuhtimise dokumendid sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)  pealkiri;

b)  versiooni number;

c)  väljaandmise kuupäev;

d)  väljaandja nimi;

e)  andmed sisendmaterjalide tõhusa kontrolli kohta;

f)  andmed tootmisprotsessi tõhusa kontrolli kohta;

g)  andmed väljundmaterjalide tõhusa kontrolli kohta;

h)  andmed nõuetele mittevastavuse kohta;

i)  andmed kõigi kohapeal toimunud õnnetuste ja vahejuhtumite, nende teadaolevate või oletatavate põhjuste ning võetud meetmete kohta;

j)  andmed kolmandate osapoolte kaebuste ja nende lahendamise kohta;

k)  andmed toote kvaliteedi eest vastutavate isikute poolt läbitud koolituse kuupäeva, tüübi ja teema kohta;

l)  siseauditi tulemused ja võetud meetmed ning

m)  välisauditi läbivaatuse tulemused ja võetud meetmed.

5.1.5  Kvaliteedisüsteem hõlmab vahendeid, mis võimaldavad jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist▌ .

5.1.5.1.  II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul kehtestab tootja kvaliteedisüsteemile vastavuse kontrollimiseks iga-aastase siseauditiprogrammi, millel on järgmised osad:

a)  kehtestatakse ja dokumenteeritakse menetlus, milles määratakse kindlaks siseauditite kavandamise ja läbiviimise, andmete kogumise ja tulemuste esitamise vastutused ja nõuded; koostatakse aruanne, milles tuvastatakse kvaliteedisüsteemile mittevastavused ja esitatakse parandusmeetmed. Siseauditi dokumendid lisatakse kvaliteedijuhtimise dokumentidele;

b)  esmajärjekorras tegeletakse välisaudititel tuvastatud mittevastavustega;

c)  ükski audiitor ei auditeeri oma tööd;

d)  auditeeritud valdkonna eest vastutav juhtkond tagab vajalike parandusmeetmete võtmise põhjendamatu viivituseta;

e)  muu kvaliteedijuhtimise süsteemi raames läbiviidud siseauditit võidakse arvesse võta, kui see on teostatud auditiga, mis hõlmas kõnealuse kvaliteedisüsteemi nõudeid.

5.1.6.   Kõik tootja rakendatud süsteemi osad, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete kooskõlalist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see punktides 5.1.1 – 5.1.5. nimetatud kvaliteedijuhtimise süsteemi kõigi osade piisavat kirjeldust.

5.2.  Tootja esitab taotluse asjaomaste ELi väetisetoodete kvaliteedisüsteemi hindamiseks oma valitud ▌ teavitatud asutusele. Taotlus sisaldab järgmist:

—  tootja nimi ja aadress ning, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

—  kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

—  kogu asjakohane teave kavandatava ELi väetisetoote kategooria kohta;

—  kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid, mis sisaldavad kõiki punktis 5.1 nimetatud osasid;

—  punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.

5.3.1.  Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.1 osutatud nõuetele.

5.3.2.  Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi osad, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

5.3.3.  Lisaks kvaliteedisüsteemidega seotud kogemustele peab vähemalt ühel auditirühma liikmel olema kogemus asjaomase toote ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva määruse raames kehtivatest nõuetest. Auditi raames tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Auditirühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva määruse asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada ELi väetisetoote vastavus nimetatud nõuetele.

5.3.4.  Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

5.4.  Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et see püsib piisava ja tõhusana.

5.5.1.  Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi igast kavandatud muudatusest.

5.5.2.  Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 5.1 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

5.5.3.  Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.  Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve

6.1.  Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

6.2.  Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

—  kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

—  punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;

—  kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

6.3.1.  Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditiaruande.

6.3.2.  II lisas kindlaks määratud CMCsse 3 kuuluva komposti ning CMCsse 5 kuuluva kääritussaaduse puhul võtab teavitatud asutus iga auditi vältel väljundmaterjali proove ja analüüsib neid ning auditid viiakse läbi järgmise sagedusega:

a)  esimesel aastal, mil teavitatud asutus teostab kõnealuse käitise seiret: sama sagedus, mis on punkti 5.1.3.1 alapunktile f lisatud tabelis osutatud proovivõtu sagedusel, ning

b)  järgmistel seireaastatel: pool punkti 5.1.3.1 alapunktile f lisatud tabelis osutatud proovivõtu sagedusest.

6.4  Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib korrektselt. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

7.  CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.  Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 5.2 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale sellise ELi väetisetoote pakendile, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, või kui toode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetootega kaasasolevasse dokumenti.

7.2.  Tootja koostab iga ELi väetisetoote või ELi väetisetoote tüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määraakse ELi väetisetoode või ELi väetisetoote tüüp, mille kohta see koostati.

7.3.  ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

8.  Kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni kättesaadavus

Tootja hoiab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana viis aastat pärast ELi väetisetoote turule laskmist

—  punktis 5.1.6 osutatud dokumentatsiooni;

—  teabe punktides 5.5.1 ja 5.5.2 osutatud muudatuste kohta heakskiidetud kujul;

—  punktides 5.5.3, 6.3.1 ja 6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

9.  Teavitatud asutuste teabekohustus

9.1.  Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele korraliselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

9.2.  Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, tühistati, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

10.  Volitatud esindaja

Tootjale punktides 3, 5.2, 5.5.1, 7 ja 8 pandud kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need kohustused on volituses täpsustatud.

V LISA

ELi vastavusdeklaratsioon (nr XXX)(53)

1.  ELi väetisetoode (toote-, partii- või tüübinumber):

2.  Tootja ja vajaduse korral tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.  Käesolev ELi vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.  Deklareeritav toode (ELi väetisetoote tunnusandmed, mis võimaldavad toodet jälgida. Need võivad hõlmata ka kujutist, kui see on ELi väetisetoote identifitseerimiseks vajalik):

5.  Eespool kirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas ▌:

—   määrusega (EL) …/...(54)(55),

—   vajaduse korral muude liidu ühtlustamisõigusaktidega.

6.  Viited kasutatud asjaomastele harmoneeritud standarditele või ühtsele kirjeldusele või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, millele vastavust deklareeritakse:

7.  Vajaduse korral on teavitatud asutus ... (nimi, number) … teostanud … (meetme kirjeldus) … ja andnud välja sertifikaadi või kinnitusotsuse... (number):

8.   Vajaduse korral on nimetatud ELi vastavusdeklaratsioonile lisatud ELi vastavusdeklaratsioonid väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisainete kohta.

9.  Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle eest ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

(1) ELT C 389, 21.10.2016, lk 80.
(2) Käesolev seisukoht asendab 24. oktoobril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0392).
(3)ELT C 389, 21.10.2016, lk 80.
(4)Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(12)Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
(13)Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
(14)Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(20)Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
(21)Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(29) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(31)+ELT: palun lisada määruse PE-CONS 76/2018 (COD 2016/0084) jõustumise kuupäev.
(32)+ELT: palun lisada määruse PE-CONS 76/2018 (COD 2016/0084) jõustumise kuupäev.
(33)+ ELT: palun lisada määruse PE-CONS 76/2018 (COD 2016/0084) jõustumise kuupäev.
(34)Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).
(35)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(36)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).
(37)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).
(38)Materjali väljaarvamine CMCst 1 ei takista sel olemast lubatud koostisaine muu CMC alusel, millega sätestatakse teistsugused nõuded. Vt nt komposti käsitlev CMC 3, kääritussaadusi käsitlevad CMC 4 ja 5, polümeere käsitlevad CMC 8 ja 9, määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid käsitlev CMC 10 või kõrvalsaadusi direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses käsitlev CMC 11.
(39)Euroopa Liidus taaskasutusse võetud aine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.
(40)Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.
(41)Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.
(42)Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.
(43)Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.
(44)Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).
(45)Euroopa Liidus taaskasutusse võetud lisaaine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.
(46)Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.
(47)Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.
(48)Euroopa Liidus taaskasutusse võetud aine puhul on see tingimus täidetud, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti i tähenduses on tegemist sama ainega, mis on registreeritud toimikus, mis sisaldab siin osutatud teavet, ning kui teave on kättesaadav väetisetoote tootjale määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punkti d alapunkti ii tähenduses.
(49)Tabel luuakse artikli 42 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktidega.
(50)Materjali väljaarvamine CMCst 11 ei takista sel olemast lubatud koostisaine muu CMC alusel, milles sätestatakse teistsugused nõuded. Vt nt komposti käsitlev CMC 3, kääritussaadusi käsitlevad CMCd 4 ja 5, polümeere käsitlevad CMCd 8 ja 9 või määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid käsitlev CMC 10.
(51)Ketta läbimõõt peab alati vastama silindri siseläbimõõdule.
(52)NB! Kui pärast kokkupanemist on kuus välimist detoneernööri pingul, peab keskmine detoneernöör olema pisut lõdvem.
(53)Tootja võib soovi korral anda ELi vastavusdeklaratsioonile numbri.
(54)Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L …).
(55)+ELT: palun lisada dokumendis PE 76/18 sisalduva määruse number ja täiendada joonealust märkust.


Töötajate kaitse tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ***I
PDF 195kWORD 67k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2018)0171 – C8-0130/2018 – 2018/0081(COD))
P8_TA-PROV(2019)0307A8-0382/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0171),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõike 2 punkti b ning artikli 153 lõike 1 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0130/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0382/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

P8_TC1-COD(2018)0081


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba(4) elluviimine on ühine poliitiline kohustus ja vastutus. Euroopa sotsiaalõiguste samba 10. põhimõttes on sätestatud, et töötajatel on õigus tervislikule, ohutule ja hästi kohandatud töökeskkonnale. Töötajate õigus töötervishoiu ja tööohutuse kaitse kõrgele tasemele töökohal ja nende kutsetegevusele kohandatud töökeskkonnale hõlmab ka kaitset kantserogeenide ja mutageenide eest töökohal, olenemata töösuhte või kokkupuute kestusest.

(2)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige artiklis 2 sätestatud õigust elule ja artiklis 31 sätestatud õigust headele ja õiglastele töötingimustele.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ(5) eesmärk on kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest töökohal. Nimetatud direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud kaitse ühtlane tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Kõnealuste miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil, panustada töötajate kaitse tasemete erinevuste vähendamisse kõikjal liidus ning tagada võrdsed tingimused. Ohtlike ainete siduvad piirnormid töökeskkonnas on direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud töötajate kaitse üldise korra olulised elemendid. Kõnealused piirnormid peavad olema tõenduspõhised, proportsionaalsed ja mõõdetavad ning need peaksid olema kehtestatud kättesaadava teabe, sealhulgas viimaste teaduslike ja tehniliste andmete, rakendamise ja nõuetele vastavusega seotud majandusliku teostatavuse, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal. Liikmesriigid võivad tihedas koostöös sotsiaalpartneritega kehtestada rangemad ohtlike ainete siduvad piirnormid töökeskkonnas. Lisaks ei takista direktiiv 2004/37/EÜ liikmesriikidel kohaldamast täiendavaid meetmeid, näiteks bioloogilisi piirnorme.

(4)  Direktiivi 2004/37/EÜ eesmärk on hõlmata aineid või segusid, mis vastavad kategooria 1A või 1B kantserogeeni või mutageeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008(6) I lisas, ning direktiivi 2004/37/EÜ I lisas viidatud aineid, segusid või protsesse. Ained, mis vastavad kategooria 1A või 1B kantserogeeni või mutageeni klassifitseerimiskriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas, on ained, mis kuuluvad ühtlustatud klassifikatsiooni või on klassifitseeritud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 4 või artiklile 36 ning millest on Euroopa Kemikaaliametit (ECHA) teavitatud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 40. Need ained on loetletud ECHA hallatavas avalikus klassifitseerimis- ja märgistusandmikus. Uute ainete lisamiseks direktiivi 2004/37/EÜ I lisas osutatud ainete, segude või protsesside loetellu kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti a alapunktiga ii on vaja esitada kindlad teaduslikud tõendid asjaomase aine kantserogeensuse kohta, tuginedes sellistele kättesaadavatele usaldusväärsetele teaduslikele allikatele nagu Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee, Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) ja riiklikud asutused, pöörates erilist tähelepanu kõnealuse aine kohta avaldatud eelretsenseeritud kirjandusele.

(5)  Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on osa direktiivi 2004/37/EÜ kohastest riskijuhtimismeetmetest. Kõnealused piirnormid tuleks kooskõlas ettevaatuspõhimõtte ja töötajate kaitse põhimõttega ning kantserogeenide ja mutageenide kohta kättesaadavate usaldusväärsete teaduslike ja tehniliste andmete põhjal korrapäraselt läbi vaadata. Samuti tuleks kaaluda mõõtmismeetodite, riskijuhtimismeetmete ja muude asjakohaste tegurite täiustamist. Nende piirnormide järgimine ei mõjuta tööandja muid nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, eelkõige kantserogeenide ja mutageenide kasutamise vähendamist töökohal, töötajate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute ennetamist või vähendamist ega meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või protsessidega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset ▌.

(6)  Ohtlikel ravimitel, sealhulgas tsütotoksilistel ravimitel, mida kasutatakse peamiselt vähi raviks, võivad olla genotoksilised, kantserogeensed või mutageensed omadused. Seetõttu on oluline kaitsta töötajaid, kellel on tööprotsessides kokkupuude kõnealuste ravimitega: ohtlike, sealhulgas tsütotoksiliste ravimite valmistamise, manustamise ja kasutuselt kõrvaldamise tõttu; mis hõlmavad ohtlike ravimite või nendega saastunud materjalide kõrvaldamise, puhastamise ja transportimise ning pesupesemisega seotud teenuseid, või ohtlike ravimitega ravitavate patsientide isiklikku hooldamist. Ohtlike ravimite, sealhulgas tsütotoksiliste ravimite suhtes kohaldatakse liidu meetmeid, milles on ette nähtud töötajate tervise ja ohutuse kaitse miinimumnõuded, eelkõige nõukogu direktiivis 98/24/EÜ sätestatud miinimumnõuded(7). Ohtlike ravimite suhtes, mis sisaldavad aineid, mis on ka kantserogeenid või mutageenid, kohaldatakse direktiivi 2004/37/EÜ. Komisjon peaks hindama, mis on kõige asjakohasem vahend ohtlike ravimitega, sealhulgas tsütotoksiliste ravimitega, kokkupuutuvate töötajate tööohutuse tagamiseks. Seejuures ei tohiks ohustada patsientide juurdepääsu parimale kättesaadavale ravile.

(7)  Suurema osa kantserogeenide ja mutageenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha kokkupuute tasemeid, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikku mõju. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamine töökohal vastavalt käesolevale direktiivile ▌ ei kõrvalda täielikult ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende ainetega kokkupuutest töökohal (jääkoht), aitab see siiski sellisest kokkupuutest tulenevaid ohte oluliselt vähendada järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisiga vastavalt direktiivile 2004/37/EÜ. Muude kantserogeenide ja mutageenide puhul on teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha kokkupuute tasemed, millest madalama taseme puhul ei ole kokkupuutel eeldatavalt kahjulikku mõju.

(8)  Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul kehtestatakse töötajate kokkupuute piirnormid väärtustena, mida ei tohi direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt ületada.

(9)  Käesoleva direktiiviga tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal. Komisjon peaks direktiivi 2004/37/EÜ korrapäraselt läbi vaatama ja tegema asjakohasel juhul seadusandlikke ettepanekuid. Kättesaadavat teavet, sealhulgas uusi teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning töökohal kokkupuute taseme mõõtmise tõendipõhiseid parimaid tavasid, meetodeid ja protokolle arvestades tuleks kõnealuses direktiivis ▌ sätestada uued piirnormid. See teave peaks võimaluse korral hõlmama andmeid töötajate tervist mõjutavate jääkohtude kohta ning töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee soovitusi, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi ning IARCi monograafiaid. Teabe läbipaistvus on selles kontekstis ennetusvahend ja see tuleks tagada. Teave jääkohu kohta on väärtuslik edasise tegevuse jaoks, et vähendada kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevaid ohte ja see tuleks teha liidu tasandil avalikult kättesaadavaks. Käesolevas direktiivis järgitakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee konkreetseid soovitusi, mille olulisust on rõhutatud eelmiste direktiivi 2004/37/EÜ muutmiste käigus.

(10)  Teaduslikke andmeid arvesse võttes on vaja parima võimaliku kaitse tagamiseks arvestada lisaks hingamisteede kaudu ka muid kantserogeenide ja mutageenide imendumise teid, pidades silmas tähelepanekuid naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta, nimelt kasutades märget asjaomase aine kokkupuute kohta nahaga. Käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudatused on järjekordne samm selle direktiivi ajakohastamise pikemaajalises protsessis.

(11)  Käesolevas direktiivis käsitletud kantserogeenide tervisemõju hindamisel on lähtutud töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ja riskihindamise komitee asjakohastest teaduslikest eriteadmistest.

(12)  Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee, kelle tegevus on sätestatud komisjoni otsusega 2014/113/EL,(8) aitab komisjonil eelkõige määrata kindlaks, hinnata ja põhjalikult analüüsida uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid ohtlike ainete piirnormide kohta töökeskkonnas, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest ja mis tuleb direktiivi 98/24/EÜ ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil.

(13)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006(9) koostab riskihindamise komitee Euroopa Kemikaaliameti arvamusi seoses kemikaalidest tulenevate ohtudega inimtervisele ja keskkonnale. Käesoleva direktiivi kontekstis koostas riskihindamise komitee oma arvamuse vastavalt kõnealuse määruse ▌artikli 77 lõike 3 punktile c.

(14)  2018.–2019. aasta kampaania „Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid“ on hea näide sellest, kuidas saab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet toetada tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate õigusaktide rakendamist liidu tasandil. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet peaks tegema liikmesriikidega tihedat koostööd, et anda teatavate ainetega kokkupuutuvatele töötajatele kohandatud teavet ja tuua neile näiteid heade tavade kohta, pannes rõhku poliitilistele arengusuundadele ja juba kehtivale õigusraamistikule.

(15)  Kaadmium ja paljud selle anorgaanilised ühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooriasse 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on seetõttu asjakohane kehtestada selles direktiivis kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite piirnorm. Lisaks on kaadmium, kaadmiumnitraat, kaadmiumhüdroksiid ja kaadmiumkarbonaat määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti a kohaselt määratletud väga ohtlike ainetena ja nad kantakse kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud kandidaatainete loetellu ▌.

(16)  Kaadmiumiga seoses on ette näha, et piirnormi 0,001 mg/m³ on lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada kaheksa aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,004 mg/m3 (sissehingatav fraktsioon). Selleks et kaitsta õiguspäraseid ootusi ja vältida kehtivate tavade võimalikke häireid nendes liikmesriikides, kes rakendavad käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval bioloogilise seire süsteemi, mille puhul uriini kreatiniini sisalduse bioloogiline piirnorm ei ületa 0,002 mg Cd/g, tuleks nendes liikmesriikides mõõta üleminekuperioodil piirnormi 0,004 mg/m³ sissehingatava kopsu alveoolidesse jõudva fraktsioonina, pidades silmas töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite kohta.

(17)  Tuginedes sellistele kättesaadavatele usaldusväärsetele teaduslikele allikatele nagu töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee, riskihindamise komitee ja asjaomased riiklikud asutused, peaks komisjon hindama hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva võimalust direktiivi 2004/37/EÜ muutmiseks, et lisada sinna sätted, mis käsitlevad töökeskkonna õhus leiduvate ohtlike ainete piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul.

(18)  Bioloogilise piirnormi kehtestamine kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul kaitseks töötajaid kaadmiumi süsteemse toksilisuse eest, mis mõjutab peamiselt neerusid ja luid. Seega võib bioloogiline seire aidata kaasa töötajate kaitsmisele töökohal, kuid üksnes õhus ja seega töötaja hingamistsoonis sisalduva kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite sisalduse seiret täiendava vahendina. Komisjon peaks koostama bioloogilise seire praktilised suunised.

(19)  Berüllium ja enamik berülliumi anorgaanilisi ühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooriasse 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Lisaks kantserogeensetele omadustele võib berüllium teadaolevalt põhjustada kroonilist berülliumihaigust (berüllioos) ja sensibiliseerumist berülliumi suhtes. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on seetõttu asjakohane kehtestada kõnealuses direktiivis berülliumi ja berülliumi anorgaaniliste ühendite piirnorm ning lisada sellele märge naha ja hingamisteede sensibiliseerimise kohta.

(20)  On ette näha, et berülliumi piirnormi 0,0002 mg/m3 on lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada seitsme aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,0006 mg/m3.

(21)  Arseenhape ja selle soolad ning enamik anorgaanilisi arseeniühendeid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooriasse 1A) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on seetõttu asjakohane kehtestada kõnealuses ▌ direktiivis arseenhape ja selle soolade ning anorgaaniliste arseeniühendite piirnorm. Lisaks on arseenhape, diarseenpentaoksiid ja diarseentrioksiid määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti a kohaselt klassifitseeritud väga ohtlike ainetena ja nad kantakse nimetatud määruse XIV lisasse, mis tähendab, et nende kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut.

(22)  On ette näha, et vasesulatussektoris on arseenhappe piirnormi 0,01 mg/m3 keeruline järgida. Seetõttu tuleks kehtestada nelja aasta pikkune üleminekuperiood.

(23)  Formaldehüüd vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooria 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Formaldehüüd on lokaalse toimega genotoksiline kantserogeen ja on piisavalt teaduslikke tõendeid selle kantserogeense toime kohta inimestele. Formaldehüüd on ka naha kontaktallergeen (naha sensibilisaator). Seetõttu on kättesaadava teabe põhjal (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) kohane kehtestada kõnealuses direktiivis formaldehüüdi pika- ja lühiajaline piirnorm ja lisada märge naha sensibiliseerimise kohta. Lisaks kogub kemikaaliamet komisjoni taotlusel olemasolevat teavet, et hinnata võimalikku kokkupuudet formaldehüüdi ja formaldehüüdi eraldavate ainetega töökohal, sealhulgas tööstusliku ja kutselise kasutuse korral.

(24)  Formaldehüüdfiksaatoreid kasutatakse tervishoiusektoris regulaarselt kõikjal liidus, kuna neid on mugav kasutada, nad on väga täpsed ja väga hõlpsasti kohandatavad. On ette näha, et mõnes liikmesriigis on tervishoiusektoris piirnormi 0,37 mg/m3 või 0,3 ppm lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada kõnealuse sektori jaoks viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm. Tervishoiusektor peaks siiski viima kokkupuute formaldehüüdiga miinimumini ning sektorit innustatakse järgima piirmäära 0,37 mg/m3 või 0,3 ppm üleminekuperioodil igal võimalusel.

(25)  Mõnes liikmesriigis kasutatakse formaldehüüdi regulaarselt surnute palsameerimiseks osana nende riikide kultuurilistest või usukommetest. On ette näha, et matusesektoris on piirnormi 0,37 mg/m3 või 0,3 ppm lühikese ajaga keeruline järgida. Seetõttu on kohane kehtestada nimetatud sektorile viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm.

(26)  Käesolevas direktiivis on berülliumi ja formaldehüüdi puhul kehtestatud märked sensibiliseerimise kohta selguse parandamiseks. Direktiivi 2004/37/EÜ ajakohastamise käigus seesuguste märgete kehtestamisel tuleks tagada järjepidevus asjaomase liidu õigusega. See võib vajaduse korral hõlmata sensibiliseerimise märgete lisamist nende ainete puhul, mille kohta on juba tehtud konkreetne kanne kõnealuse direktiivi III lisasse.

(27)  4,4′-metüleen-bis(2-kloroaniliin) (MOCA) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (kategooria 1B) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Selle kantserogeensuse ja ilmsete genotoksiliste omaduste tõttu on olnud võimalik klassifitseerida see aine inimestele kantserogeenseks. MOCA puhul tuvastati, et aine võib imenduda olulisel määral naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada MOCA suhtes piirnorm ja lisada märge ainega nahakaudse kokkupuute kohta. Lisaks määratleti MOCA vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile a väga ohtliku ainena ja lisati nimetatud määruse XIV lisasse, mis tähendab, et aine turule laskmiseks või kasutamiseks tuleb taotleda autoriseeringut. Kättesaadava teabe põhjal, (sealhulgas teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada MOCA piirnorm.

(28)  Komisjon konsulteeris tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsulteerimise tööturu osapooltega liidu tasandil. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee on vastu võtnud arvamused käesolevas direktiivis käsitletud ▌ainete kohta ja esitanud iga aine kohta ettepaneku töökeskkonnas ohtlike ainete siduva piirnormi kehtestamiseks, toetades neist mõne puhul ka asjakohase märke lisamist.

(29)  Käesolevas direktiivis sätestatud piirnorme tuleb korrapäraselt kontrollida ja need läbi vaadata, et tagada järjepidevus määrusega (EÜ) nr 1907/2006, eriti selleks, et võtta arvesse direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnormide ja kõnealuse määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud mittetoimivate tasemete vastastikmõju, et kaitsta töötajaid tõhusalt.

(30)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, sealhulgas selliste ohtude ennetamine, mis tulenevad või võivad tuleneda kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutumisest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)  Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Sellega seoses innustatakse liikmesriike ja asjaomaseid liidu ja riiklikke asutusi pakkuma mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele stiimuleid, juhiseid ja nõu, et aidata neil täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi. Selles kontekstis on sotsiaalpartnerite kokkulepped, juhised ja muud ühismeetmed parimate tavade kindlaksmääramiseks ja arendamiseks väga tervitatavad.

(32)  Kuna käesolev direktiiv käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

(33)  Seepärast tuleks direktiivi 2004/37/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 18a lisatakse järgmised lõigud:"

„Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] hindab komisjon võimalust käesoleva direktiivi muutmiseks, et lisada sellesse sätteid, mis käsitlevad töökeskkonna õhus leiduvate ohtlike ainete piirnormi ja bioloogilise piirnormi kombinatsiooni kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite puhul.

Võttes arvesse viimaseid arengusuundi teaduslikes teadmistes ning pärast asjakohast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige tervishoiuspetsialistide ja tervishoiutöötajatega, hindab komisjon hiljemalt 30. juunil 2020 vajadust muuta käesolevat direktiivi, et lisada selle kohaldamisalasse ka ohtlikud ravimid, sealhulgas tsütotoksilised ravimid, või vajadust teha ettepanek asjakohasema õigusakti kohta kõnealuste ravimitega kokku puutuvate töötajate tööohutuse tagamiseks. Kui see on asjakohane, esitab komisjon selle alusel ja pärast konsulteerimist tööturu osapooltega seadusandliku ettepaneku.“

"

2)  III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Direktiivi 2004/37/EÜ III lisa punkti A lisatakse järgmised read:

Aine nimetus

EÜ nr (1)

CASi nr (2)

Piirnormid

Märge

Üleminekumeetmed

8 tundi (3)

Lühiajaline (4)

mg/m3 (5)

ppm (6)

f/ml (7)

mg/m3(5)

Ppm (6)

f/m (7)l

Kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid

0,001 (11)

 

Piirnorm 0,004 mg/m³ (12) kuni ... [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Berüllium ja berülliumi anorgaanilised ühendid

0,0002 (11)

naha ja hingamisteede sensibiliseerimine (13)

Piirnorm 0,0006 mg/m³ kuni ... [seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid

0,01 (11)

Vasesulatussektori suhtes hakkavad piirnormid kehtima ... [neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Formaldehüüd

200-001-8

50-00-0

0,37

0,3

0,74

0,6

naha sensibiliseerimine

(14)

Tervishoiu-, matuse- ja palsameerimise sektori puhul piirnorm 0,62 mg/m3 või 0,5 ppm (3) kuni ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

4,4’-metüleen-bis(2-kloroaniliin)

202-918-9

101-14-4

0,01

Nahk(10)

 

__________________________

(11)   Sissehingatav fraktsioon.

(12)   Sissehingatav fraktsioon. Sissehingatav kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon nendes liikmesriikides, kes rakendavad käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval bioloogilise seire süsteemi, mille puhul uriini kreatiniini sisalduse bioloogiline piirnorm ei ületa 0,002 mg Cd/g.

(13)  Aine võib põhjustada naha ja hingamisteede sensibiliseerumist.

(14)  Aine võib põhjustada naha sensibiliseerumist.

___________________

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 145.
(2)ELT C 440, 6.12.2018, lk 145.
(3)Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(7)Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).
(8)Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).


Ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta ***I
PDF 215kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/106/EMÜ (millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel) (COM(2017)0648 – C8-0391/2017 – 2017/0290(COD))
P8_TA(2019)0308A8-0259/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ***I
PDF 228kWORD 74k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198 – C80146/2016 – 2016/0107(COD))
P8_TA(2019)0309A8-0227/2017

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantsreeglid ***I
PDF 1126kWORD 627k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375 – C8-0230/2018 – 2018/0196(COD))
P8_TA(2019)0310A8-0043/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
PDF 118kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni 14. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 (millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) II lisa (C(2018)08466 – 2018/2996(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0311B8-0214/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)08466),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ(1), eriti selle artikli 16 lõiget 2 ning artikli 26 lõiget 5,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,

A.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse artiklis 1 tehakse ettepanek muuta määruse (EL) nr 516/2014 II lisa, lisades erimeetme, mille eesmärk on „rahvusvahelise kaitse taotlejatele või kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad liikmesriigis ning kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, nõuetekohaste vastuvõtu-, majutus- ja kinnipidamisasutuste vastavate teenuste loomine, arendamine ja käitamine“;

B.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruses tehakse ettepanek lisada selle uue erimeetme alla kontseptsioon „kontrollitavad keskused“ ning seeläbi näha liikmesriikidele ette rahastamine nimetatud kontrollitavate keskuste loomiseks, arendamiseks ja käitamiseks;

C.  arvestades, et kontseptsioon „kontrollitavad keskused“ on õiguslikult küsitav vastuoluline kontseptsioon, mida liidu õiguses ei ole ja mida kaasseadusandjad ei ole heaks kiitnud;

D.  arvestades, et parlament on seisukohal, et sellist kontseptsiooni ei tohiks rahastada, välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt määratletud asjakohases õigusaktis, mille kaasseadusandjad on vastu võtnud ja milles on üksikasjalikult esitatud sellise kontseptsiooni õiguslik alus, olemus ja eesmärk;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 168.


Välispiiride ja viisade rahastamisvahend Sisejulgeolekufondi osana
PDF 119kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni 14. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) II lisa (C(2018)08465 – 2018/2994(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0312B8-0215/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)08465),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ(1), eriti selle artikli 7 lõiget 2 ja artikli 17 lõiget 5,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,

A.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse artiklis 1 tehakse ettepanek muuta määruse (EL) nr 515/2014 II lisa, lisades sinna erimeetme, mille eesmärk on „[…] esmase vastuvõtu piirkondade loomine, arendamine ja käitamine, sealhulgas selliste teenuste osutamisega nagu isiku tuvastamine, […] registreerimine ja esmane vastuvõtt“;

B.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruses tehakse ettepanek lisada selle uue erimeetme alla kontseptsioon „kontrollitavad keskused“ ning seeläbi näha liikmesriikidele ette rahastamine teenuste osutamiseks sellistes kontrollitavates keskustes;

C.  arvestades, et kontseptsioon „kontrollitavad keskused“ on õiguslikult küsitav vastuoluline kontseptsioon, mida liidu õiguses ei ole ja mida kaasseadusandjad ei ole heaks kiitnud;

D.  arvestades, et parlament on seisukohal, et sellist kontseptsiooni ei tohiks rahastada, välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt määratletud asjakohases õigusaktis, mille kaasseadusandjad on vastu võtnud ja milles on üksikasjalikult esitatud sellise kontseptsiooni õiguslik alus, olemus ja eesmärk;

1.  esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 150, 20.5.2014, lk 143.


Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 (MON-87751-7)
PDF 168kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 (MON-87751-7) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (D060916/01 – 2019/2603(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0313B8-0216/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 (MON-87751-7) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (D060916/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 7. märtsil 2019 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 20. juunil 2018. aastal vastu võetud ja 2. augustil 2018. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 26. septembril 2014 esitas Monsanto Europe S.A./N.V. Monsanto Company (Ameerika Ühendriigid) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale riiklikule asutusele taotluse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“), ning arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 sisaldavate või sellest koosnevate toodete turule laskmist, mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et 20. juunil 2018 võttis EFSA loa suhtes vastu soodsa arvamuse(5);

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 töötati välja resistentsuse saavutamiseks teatavate liblikaliste kahjurite suhtes ja selles avalduvad nimetatud eesmärgil Bt-valgud Cry1A.105 ja Cry2Ab2;

Bt-toksiinid

D.  arvestades, et uuringute kohaselt võivad Bt-toksiinidel olla adjuvandi omadused, mis tugevdavad muude toiduainete allergeenilisi omadusi; arvestades, et sojaoad ise toodavad paljusid taimseid allergeene ja on olemas konkreetne oht, et tarbimise ajal võivad Bt-valgud suurendada immuunsüsteemi reaktsiooni nendele ühenditele;

E.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni (EFSA GMO-komisjon) liige on varem väitnud, et kuigi üheski Bt-valkude avaldumist hõlmavas taotluses ei ole kunagi tuvastatud soovimatut toimet, ei ole võimalik seda „tuvastada praegu geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks soovitatavate ja EFSAs tehtavate toksikoloogiliste uuringutega, sest need ei hõlma selleks eesmärgiks asjakohaseid katseid“(6);

F.  arvestades, et seoses kõnealuse loaga möönab ka EFSA GMO-komisjon, et teadmised ja uuringuandmed on liiga piiratud, et hinnata, kas uued avalduvad valgud võivad toimida adjuvandina(7);

G.  arvestades, et uuringutes rõhutatakse vajadust Bt-valkude adjuvandi omadusi käsitlevate täiendavate pikaajaliste uuringute järele; arvestades, et kuni Bt-valkude rolli ja adjuvandi omaduste kohta on veel vastamata küsimusi, ei tohiks lubada neid sisaldavate geneetiliselt muundatud taimede importi toiduks ja söödaks;

Toksilisus ja 90-päevane söötmisuuring

H.  arvestades, et läbi on viidud kaks 28-päevast korduvannusega toksilisuse uuringut hiirtega, ühes kasutati valku Cry1a.105 ja teises valku Cry2Ab2;

I.  arvestades, et nendes toksilisuse uuringutes ei kasutatud kombineeritud valke, vaid bakteritelt saadud isoleeritud valke, mistõttu need ei olnud identsed taimse valguga; arvestades, et see tähendab, et uuringutes ei matkitud kokkupuudet tegelikes tingimustes;

J.  arvestades, et kaks toksilisuse uuringut ei vastanud täielikult Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) asjakohastele nõuetele, sest koagulatsioonitestid põhinesid suhteliselt väikesel arvul proovidel ja läbi ei viidud funktsionaalseid vaatluskatseid ega lokomotoorse aktiivsuse katseid; arvestades, et on hädavajalik, et loamenetluses oleksid täidetud kõik sellised nõuded;

K.  arvestades, et 90-päevases söötmisuuringus tuvastati kontrollrühma ja katserühma vahel mitu statistiliselt olulist erinevust, mida liikmesriigi pädeva asutuse märkuste kohaselt tulnuks lähemalt uurida(8);

L.  arvestades, et rottidel läbi viidud 90-päevases söötmisuuringus ilmnesid järgmised puudused: uuringus ei kasutatud kaht erinevat katsematerjali annust, nagu nõutakse komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 503/2013(9), ja ühegi katsematerjali võimalikku saastumist muude geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd) ei analüüsitud;

M.  arvestades, et kuigi EFSA andmetel on suurima kroonilise kokkupuutega inimeste toidusedelis selle peamine põhjustaja sojapiim(10), kasutati söötmisuuringus katsematerjalina röstitud rasvatustatud sojajahu; arvestades, et Bt-valkude avaldumise taset sojajahus ei mõõdetud, mis tähendab, et uuringu tulemust ei ole võimalik seostada Bt-toksiinide konkreetse tasemega;

Liikmesriigi pädeva asutuse märkused

N.  arvestades, et liikmesriigi ametiasutused esitasid kolmekuusel konsultatsiooniperioodil palju kriitilisi märkusi(11), sealhulgas, et paljud küsimused geneetiliselt muundatud sojaubade ohutuse ja võimaliku toksilisuse kohta on endiselt vastuseta, et mõlema valgu vastastikuse mõju toimet ei ole veel analüüsitud, et enne lõplikku riskihinnangut tuleks arvesse võtta lisateavet, et keskkonnaseirekava ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ(12) VII lisas sätestatud eesmärkidele ja et enne nõusoleku andmist tuleks seda muuta ning et ei ole põhjust eeldada, et Cry-valkude tarbimine on ohutu ega ohusta inimeste või loomade tervist või keskkonda;

O.  arvestades, et liit on ühinenud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis kohustab oma osalisi tagama, et nende jurisdiktsioonides toimuv tegevus ei kahjustaks muude riikide keskkonda(13); arvestades, et otsus selle kohta, kas anda geneetiliselt muundatud sojaubade turule laskmise luba või mitte, kuulub liidu jurisdiktsiooni;

P.  arvestades, et kooskõlas ühe liikmesriigi palvega, tuleks taotluses arvesse võtta olemasolevaid andmeid geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87751 viljelemise mõju kohta tootja- ja ekspordiriikidele; arvestades, et sama liikmesriik soovitab viia läbi uuringu, et hinnata, kuidas teatavate toodete import mõjutab Euroopas põllukultuuridega seotud valikuid ja seega sellistest põllumajandussüsteemi valikutest tulenevat bioloogilist mitmekesisust(14);

Q.  arvestades, et mitme liikmesriigi pädevad asutused on kritiseerinud turustamisjärgse seirekava leebust;

Demokraatliku legitiimsuse vähesus

R.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 7. märtsil 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmist ei toetatud kvalifitseeritud häälteenamusega;

S.  arvestades, et komisjon on korduvalt(15) mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta loa andmise otsuseid vastu võtnud ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Juncker, pidades seda ebademokraatlikuks(16);

T.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(17) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ja palus komisjonil see tagasi võtta ning esitada uus ettepanek;

U.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon peaks oma tegevuses vältima nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ja seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

V.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale ja et komisjon peab loa pikendamise otsuse koostamisel arvesse võtma kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(18) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta ;

4.  rõhutab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul jätkata viivitamata tööd, mis on seotud selle komisjoni ettepanekuga;

5.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6.  palub, et komisjon võtaks tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust GMOde heakskiitmise kohta kas viljelemise või toidus ja söödas kasutamise eesmärgil;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA GMO-komisjon, 2018. Toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87751 hindamist käsitlev teaduslik arvamus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (taotlus EFSA-GMO-NL-2014–121). EFSA Teataja 2018; 16(8):5346, lk 32, doi: 10.2903/j.efsa.2018.5346.
(4)–––––––––––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7‑1 (KM‑ØØØH71‑4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON‑ØØØ21‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON‑ØØ6Ø3‑6 × MON‑ØØ81Ø‑6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0416);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0417);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega muudetakse rakendusotsust 2013/327/EL seoses niisuguse loa pikendamisega, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 antud geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 või Ms8 × RF3 sisaldava või nendest koosneva sööda turule laskmiseks (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0057);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi 5307 (SYN‑Ø53Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0058);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 (MON‑874Ø3‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0059);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0060).Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi 4114 (DP‑ØØ4114‑3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0196);Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 87411 (MON‑87411‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0197);Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 ja alakombinatsioone Bt11 × MIR162 × 1507, MIR162 × 1507 × GA21 ning MIR162 × 1507 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0198).
(5) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5346.
(6) https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309, lk 34.
(7) EFSA vastus liikmesriikide märkustele, lk 109, G lisa: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2014-00719.
(8) G lisa, liikmesriikide märkused, lk 27–33, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2014-00719.
(9) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1).
(10) EFSA arvamus lk 22, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5346.
(11) G lisa, liikmesriikide märkused, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2014-00719.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).
(13) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992, artikkel 3, https://www.cbd.int/convention/articles/default.shtml?a=cbd-03.
(14) G lisa, liikmesriikide märkused, lk 67–68, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2014-00719.
(15) Vt näiteks seletuskirja 22. aprillil 2015 esitatud seadusandlikus ettepanekus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata, ning seletuskirja 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandlikus ettepanekus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011.
(16) Näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungi avakõnes, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014), või 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(17) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


Geneetiliselt muundatud mais 1507 × NK603 (DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6)
PDF 157kWORD 58k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 (DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D060917/01 – 2019/2604(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0314B8-0217/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 1507 × NK603 (DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D060917/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 7. märtsil 2019 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 20. juunil 2018. aastal vastu võetud ja 25. juulil 2018. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, COD(2017)0035),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et komisjoni otsusega 2007/703/EÜ(5) anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealune luba hõlmab ka geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turule laskmist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud viljelemiseks;

B.  arvestades, et 20. oktoobril 2016 esitasid äriühing Pioneer Overseas Corporation äriühingu Pioneer Hi-Bred International, Inc. nimel ja äriühing Dow AgroSciences Europe äriühingu Dow AgroSciences LLC nimel ühiselt komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse nimetatud loa kehtivuse pikendamiseks;

C.  arvestades, et EFSA avaldas 25. juulil 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse;

D.  arvestades, et EFSA arvamuses märgiti, et taotlejate kirjanduse uuring hõlmas 120 väljaannet, millest pärast taotlejate poolt eelnevalt kindlaksmääratud kõlblikkus- ja kaasamiskriteeriumide kohaldamist pidasid taotlejad asjakohaseks ainult ühte, nimelt EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni (EFSA GMO-komisjon) arvamust;

E.  arvestades, et kuigi EFSA leidis, et edaspidi võiks taotlejate kirjanduse uuringute kvaliteeti parandada, ei teinud ta ise süstemaatilist kirjanduse uuringut, vaid üksnes hindas taotlejate tehtud uuringut ja järeldas sellest, et ei leitud ühtegi uut väljaannet, milles tõstatataks ohutusprobleeme;

F.  arvestades, et ka teiste hinnatud punktide, näiteks bioinformaatiliste andmete, turustamisjärgse järelevalve ja üldhinnangu puhul tugineb EFSA üksnes taotlejate esitatud teabele ja nõustub seega taotlejate hinnanguga;

G.  arvestades, et EFSA võttis oma arvamuse vastu, lähtudes eeldusest, et geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 kahe transformatsiooni DNA-järjestus on identne esialgselt hinnatud transformatsioonide järjestusega; arvestades, et see hüpotees ei näi põhinevat taotlejate esitatud andmetel või tõendusmaterjalidel, vaid pigem ainult nende esitatud väitel;

H.  arvestades, et EFSA tunnistab, et taotlejate esitatud turustamisjärgse keskkonnaseire aastaaruanded käsitlevad peamiselt imporditud geneetiliselt muundatud taimse materjali üldist järelevalvet; arvestades, et EFSA leiab, et turustamisjärgse keskkonnaseire aruannete praktilise rakendamise kohta on vaja täiendavaid arutelusid taotlejate ja riskijuhtidega, nt seoses toimivate seiresüsteemide raames kogutud tegelike andmetega kokkupuute ja/või kahjuliku mõju kohta;

I.  arvestades, et geneetiliselt muundatud maisil 1507 × NK603 väljendub geen cry1F, mis kaitseb seda teatavate liblikõieliste taimekahjurite eest, pat-geen, mis tagab taluvuse glüfosinaatammooniumipõhiste herbitsiidide suhtes, ja geen cp4 epsps, mis annab taluvuse glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes;

J.  arvestades, et geneetiliselt muundatud Bt-taimede igas rakus – sealhulgas inimeste ja loomade poolt söödavates osades – tekib kogu taime eluea jooksul insektitsiidne toksiin; arvestades, et loomade söötmiskatsed näitavad, et geneetiliselt muundatud Bt-taimedel võib olla toksiline mõju(6); arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud taimedes sisalduv Bt-toksiin erineb märgatavalt looduslikult esinevast Bt-toksiinist(7); arvestades, et muret tekitab liblikalistest kahjurite sihtliikide resistentsus Cry-proteiinide suhtes, mis võib kaasa tuua kahjurite tõrjetavade muutumise riikides, kus seda viljeletakse;

K.  arvestades, et glüfosinaat on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud välistamiskriteeriumid(8); arvestades, et glüfosinaadi luba kaotas kehtivuse 31. juulil 2018(9);

L.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensusega seoses on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka(10);

M.  arvestades, et täiendavate herbitsiidide, antud juhul glüfosaadi ja glüfosinaadi kasutamine on herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel tavapärane ning seepärast võib eeldada, et saagis leidub alati pihustamisjääke ja need on selle vältimatu koostisosa;

N.  arvestades, et geneetiliselt muundatud mais puutub kokku suuremate ja ka korduvate glüfosaadi ja glüfosinaadi annustega, mis mitte üksnes ei suurenda jääkaine kogust saagikoristusel, vaid võib mõjutada ka geneetiliselt muundatud maisitaime koostist ning selle põllumajanduslikke näitajaid;

O.  arvestades, et teave herbitsiidide ja nende metaboliitide jäägi tasemete kohta on hädavajalik herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede põhjaliku riskihindamise jaoks; arvestades, et herbitsiidide pihustamise jäägid ei kuulu EFSA GMO-komisjoni vastutusvaldkonda; arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi herbitsiididega pihustamise mõju ei ole hinnatud, samuti ei ole hinnatud glüfosaadi ja glüfosinaadiga pihustamise kumulatiivset mõju;

P.  arvestades, et liit on ühinenud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis kohustab oma osalisi tagama, et nende jurisdiktsioonis toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda(11); arvestades, et otsus selle kohta, kas anda geneetiliselt muundatud maisile turule laskmise luba või mitte, kuulub liidu jurisdiktsiooni;

Q.  arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul märkusi, mis puudutasid muu hulgas järgmist: EFSA suuniste järgimata jätmine turustamisjärgse keskkonnaseire aruannetes, arvukad puudused nendes aruannetes, sealhulgas asjaolu, et maisi metsiku sugulase teosinte esinemist Euroopas oli eiratud ning et puudub teave Bt-toksiinide säilimise kohta keskkonnas; probleemid andmete usaldusväärsusega riskihindamise järelduse kinnitamiseks; ebapiisav kavandatud seirekava; ebapiisav kirjanduse uuring, mille tõttu on olulised uuringud välja jäänud, leitud kirjanduse ekslik ebaoluliseks tunnistamine ning suutmatus esitada andmeid, et tõendada mitmekordset transformatsiooni 1507 × NK603 sisaldava praeguse maisisordi järjestuse identsust esialgselt hinnatud transformatsiooni järjestusega(12);

R.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 7. märtsil 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmise taotlus ei saavutanud kvalifitseeritud häälteenamusega toetust;

S.  arvestades, et komisjon on korduvalt(13) mõistnud hukka asjaolu, et alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest on ta võtnud loa andmise otsuseid vastu ilma alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee toetuseta, ning et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis on menetluse puhul üldiselt väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud otsuste puhul muutunud tavapäraseks; arvestades, et sellise praktika on hukka mõistnud ka president Jean-Claude Juncker, kelle arvates ei ole see demokraatlik(14);

T.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(15) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uus ettepanek;

U.  arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 põhjenduses 14 sedastatakse, et komisjon peaks oma tegevuses vältima nii palju kui võimalik vastuollu minemist apellatsioonikomitees valdavaks kujuneda võiva seisukohaga, mille kohaselt rakendusakt ei ole asjakohane, ning seda eelkõige tundlike valdkondade puhul, nagu tarbijate tervis, toiduohutus ja keskkond;

V.  arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit või sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale ning et komisjon võtab oma loa pikendamise otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(16) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  rõhutab oma kindlat tahet jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 182/2011; palub ka nõukogul jätkata viivitamata tööd, mis on seotud selle komisjoni ettepanekuga;

5.  kutsub komisjoni üles peatama rakendusotsuste vastuvõtmise geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) loataotluste kohta, kuni loa andmise korda on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas korras, mis on osutunud ebasobilikuks;

6.  kutsub komisjoni üles võtma tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei ole esitanud arvamust, olgu tegemist viljelemise või toiduks ja söödaks kasutamisega;

7.  kutsub komisjoni üles täitma oma ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevaid kohustusi ning eelkõige mitte lubama importida geneetiliselt muundatud taimi, mis on mõeldud kasutamiseks toidu või söödana ja mis on muudetud taluvaks herbitsiidi suhtes, mida ei ole lubatud liidus kasutada;

8.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide ja nende kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure kasvatavates riikides;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) EFSA GMO Panel (Euroopa Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjon), 2018. Geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 käsitlev teaduslik arvamus määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohase loa pikendamiseks (taotlus EFSA-GMO-RX-008). EFSA Journal 2018; 16(7): 5347.
(4)–––––––––––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist(ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531-4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7-1 (KM-ØØØH71-4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON-ØØØ21-9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON-ØØ6Ø3-6 × MON-ØØ81Ø-6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0416);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0417);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega muudetakse rakendusotsust 2013/327/EL seoses niisuguse loa pikendamisega, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr1829/2003 antud geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 või Ms8 × Rf3 sisaldava või nendest koosneva sööda turule laskmiseks (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0057);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi 5307 (SYN-Ø53Ø7-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0058);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 (MON‑874Ø3‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0059);31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614× LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0060);13. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi 4114 (DP-ØØ4114-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0196);13. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 87411 (MON-87411-9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0197);13. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 ja alakombinatsioone Bt11 × MIR162 × 1507, MIR162 × 1507 × GA21 ning MIR162 × 1507 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0198).
(5) Komisjoni 24. oktoobri 2007. aasta otsus 2007/703/EÜ, millega lubatakse 1507×NK603 (DAS-Ø15Ø7-1×MON-ØØ6Ø3-6) geneetiliselt muundatud maisi sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turuleviimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 285, 31.10.2007, lk 47).
(6) Vt näiteks El-Shamei , Z.S., Gab-Alla A.A., Shatta A.A., Moussa , E.A., Rayan A.M. „Histopathological Changes in Some Organs of Male Rats Fed on Genetically Modified Corn“ (Ajeeb YG)). Journal of American Science 2012; 8(9):1127-1123. https://www.researchgate.net/publication/235256452_Histopathological_Changes_in_Some_Organs_of_Male_Rats_Fed_on_Genetically_Modified_Corn_Ajeeb_YG.
(7) Székács A., Darvas , B. „Comparative aspects of Cry Toxin Usage in Insect Control“ väljaandes Ishaaya, I., Palli, S.R., Horowitz, A.R., eds. Advanced Technologies for Managing Insect Pests. Dordrecht, Madalmaad: Springer; 2012:195-230. https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-94-007-4497-4_10.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 31.1.2009, lk 1).
(9) http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1436.
(10) Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiad (IARC Monographs), köide 112: Some organophosphate insecticides and herbicides, 20. märts 2015 (http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol112/mono112.pdf).
(11) Artikkel 3, https://www.cbd.int/convention/articles/default.shtml?a=cbd-03.
(12) Vt EFSA küsimuste loetelu, küsimuse nr EFSA-Q-2018-00509 G lisa, kättesaadav aadressil: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/.
(13) Vt näiteks komisjoni 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskiri ja 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskiri.
(14) Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõnet, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) või 2016. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016).
(15) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.
(16) ELT L 31, 1.2.2002, lk 1.


Bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatav kasutamine (DEZA a.s.)
PDF 158kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse osaline autoriseering bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (DEZA a.s.) (D060865/01 – 2019/2605(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0315B8-0218/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega antakse osaline autoriseering bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) teatavateks kasutusaladeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (DEZA a.s.) (D060865/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)(1) (kemikaalimäärus REACH), eriti selle artikli 64 lõiget 8,

–  võttes arvesse riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamusi(2) vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõike 5 kolmandale lõigule,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP), dibutüülftalaadi (DBP), bensüülbutüülftalaadi (BBP) ja diisobutüülftalaadiga (DIBP)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(4) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni(5) komisjoni rakendusotsuse XXX eelnõu kohta, milles käsitletakse bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutamiseks loa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Üldkohtu otsust kohtuasjas T-837/16(6),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et DEHP lisati 2008. aastal kemikaalimääruse REACH alusel väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu(7), sest see on klassifitseeritud reproduktiivtoksilise ainena;

B.  arvestades, et DEHP lisati 2011. aastal(8) kemikaalimääruse REACH XIV lisasse selle klassifikatsiooni, ulatusliku kasutuse ja suure tootmismahu tõttu liidus(9) ning selle sulgemiskuupäevaks määrati 21. veebruar 2015;

C.  arvestades, et äriühingud, kes tahtsid jätkata DEHP kasutamist, pidid esitama autoriseeringutaotluse 2013. aasta augustiks; arvestades, et äriühing DEZA esitas oma taotluse enne seda tähtaega ning tal lubati jätkata DEHP kasutamist kuni kemikaalimääruse REACH artiklis 58 sätestatud autoriseerimisotsuse tegemiseni;

D.  arvestades, et riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitasid oma arvamused komisjonile 2015. aasta jaanuaris; arvestades, et komisjoni viivitused otsuse koostamisel on de facto põhjustanud olukorra, kus DEHP jätkuvat kasutamist on pärast sulgemiskuupäeva tolereeritud rohkem kui neli aastat;

E.  arvestades, et 2014. aastal määratleti DEHP ainena, millel on nii loomadele kui ka inimestele endokriinseid häireid põhjustavad omadused; arvestades, et kandidaatainete loetelu ajakohastati sellele vastavalt keskkonna seisukohast 2014. aastal(10) ja inimeste tervise seisukohast 2017. aastal(11);

F.  arvestades, et määrusega (EL) 2018/2005 piirati DEHP ja muude ftalaatide kasutamist paljudes toodetes, kuna need kujutavad endast vastuvõetamatut riski inimeste tervisele; arvestades, et riskihindamise komitee rõhutas selle piiranguga seoses asjaolu, et „mõõtemääramatuse hinnang osutab sellele,