Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 28. märts 2019 - Strasbourg 
Kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo) ***I
 Olmevee kvaliteet ***I
 Restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksukohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamine ***I
 Teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ***I
 Programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) loomine ***I
 Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ***I
 Raamistiku loomine jätkusuutlike investeeringute soodustamiseks ***I
 2020. aasta tulude ja kulude eelarvestus – I jagu – Euroopa Parlament
 Hädaolukord Venezuelas
 Õigusriigi olukord ja korruptsioonivastane võitlus ELis, eelkõige Maltas ja Slovakkias
 Dieselgate’i skandaaliga seotud hiljutised muutused
 Otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu

Kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo) ***I
PDF 112kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo*) (COM(2016)0277 – C80177/2016 – 2016/0139(COD))
P8_TA(2019)0319A8-0261/2016

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Olmevee kvaliteet ***I
PDF 338kWORD 116k
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0753 – C8-0019/2018 – 2017/0332(COD))
P8_TA-PROV(2019)0320A8-0288/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0753),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0019/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Iirimaa parlamendi, Austria Liidunõukogu ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 18. mai 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0288/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(4), võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanekud 161, 187, 206 ja 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Direktiiviga 98/83/EÜ sätestati õigusraamistik, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema sama. Selleks on tarvis liidu tasandil ette näha miinimumnõuded, millele nimetatud vesi peab vastama. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees ei esine mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad teatavatel juhtudel kujutada ohtu inimeste tervisele, ning et vesi vastab kõnealustele miinimumnõuetele.
(2)  Direktiiviga 98/83/EÜ sätestati õigusraamistik, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema sama ning see peaks tagama liidus kõigile sellise vee üldise kättesaadavuse. Selleks on tarvis liidu tasandil ette näha miinimumnõuded, millele nimetatud vesi peab vastama. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees ei esine mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad teatavatel juhtudel kujutada ohtu inimeste tervisele, ning et vesi vastab kõnealustele miinimumnõuetele.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Kooskõlas komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, tuleks käesoleva direktiiviga püüda edendada vee ressursitõhusust ja kestlikkust, et saavutada seeläbi ringmajanduse eesmärke.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)   ÜRO Peaassamblee tunnustas 28. juulil 2010. aastal inimõigust juurdepääsule joogiveele ja kanalisatsioonile inimõigusena ning seega ei tohiks lõppkasutaja juurdepääsu puhtale joogiveele piirata ka juhul, kui see ei ole talle taskukohane.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 c (uus)
(2c)   Vajalik on luua sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ1a ja käesoleva direktiivi vahel.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 d (uus)
(2d)   Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded peaksid kajastama riigis valitsevat olukorda ja liikmesriikide veekäitlejate tingimusi.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki veed on hõlmatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ6. Direktiivis 2009/54/EÜ käsitletakse nii looduslikke mineraalvesi kui ka allikavesi, kuid käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes looduslikud mineraalveed. Direktiivi 2009/54/EÜ artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt peaksid allikaveed vastama käesoleva direktiivi sätetele. Pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks või toidu tootmiseks, valmistamiseks või töötlemiseks ette nähtud olmevesi peaks vastama käesoleva direktiivi sätetele kuni nõuetele vastavuse kohani (st kraanini) ning pärast seda tuleks sellist vett pidada toiduks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20027 artikli 2 teisele lõigule.
(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki veed on hõlmatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ6. Direktiivis 2009/54/EÜ käsitletakse nii looduslikke mineraalvesi kui ka allikavesi, kuid käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes looduslikud mineraalveed. Direktiivi 2009/54/EÜ artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt peaksid allikaveed vastama käesoleva direktiivi sätetele. See kohustus ei tohiks siiski laieneda käesoleva direktiivi I lisa A osas nimetatud mikrobioloogilistele parameetritele. Üldisest veevarustussüsteemist või erakaevust pärinev, pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks või turustamiseks mõeldud toidu tootmiseks, valmistamiseks või töötlemiseks ette nähtud olmevesi peaks põhimõtteliselt jätkuvalt vastama käesoleva direktiivi sätetele kuni nõuetele vastavuse kohani ning pärast seda tuleks sellist vett pidada toiduks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20027 artikli 2 teisele lõigule. Kui kohaldatavad toiduohutusnõuded on täidetud, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema õigus lubada vee taaskasutamist toiduainetööstuses.
_________________
_________________
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuse („Right2Water“)8 järeldustest lähtuvalt korraldati kogu liitu hõlmav avalik konsultatsioon ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames direktiivi 98/83/EÜ hindamine9. Selle tulemusena selgus, et direktiivi 98/83/EÜ teatavaid sätteid tuleb ajakohastada. Kindlaks määrati neli täiustamist vajavat valdkonda, nimelt kvaliteedipõhiste parameetrite väärtuste loetelu, riskipõhise käsitluse vähene kasutamine, tarbijate teavitamist käsitlevad ebatäpsed sätted ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide heakskiitmise süsteemide lahknevused. Lisaks määratleti Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ raames selge probleemina asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige tõrjutud rühmadel, puudub juurdepääs olmeveele, mille tagamine on ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu 6. eesmärgi kohaselt võetud kohustus. Samuti tehti kindlaks, et veeleketest, mis tulenevad veetaristu hooldamisse ja uuendamisse tehtavate investeeringute vähesusest, teatakse üldiselt vähe ning sellele juhiti tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes veetaristu kohta10.
(4)  Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuses („Right2Water“)8 nõuti, et liit teeks suuremaid jõupingutusi, et saavutada vee üldine kättesaadavus, ning selle järeldustest lähtuvalt korraldati kogu liitu hõlmav avalik konsultatsioon ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames direktiivi 98/83/EÜ hindamine9. Selle tulemusena selgus, et direktiivi 98/83/EÜ teatavaid sätteid tuleb ajakohastada. Kindlaks määrati neli täiustamist vajavat valdkonda, nimelt kvaliteedipõhiste parameetrite väärtuste loetelu, riskipõhise käsitluse vähene kasutamine, tarbijate teavitamist käsitlevad ebatäpsed sätted ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide heakskiitmise süsteemide lahknevused ja mõju, mida see võib avaldada inimeste tervisele. Lisaks määrati Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ raames selge probleemina kindlaks asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige kaitsetutel ja tõrjutud rühmadel, on piiratud juurdepääs või puudub juurdepääs taskukohasele olmeveele, mille tagamine on ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu 6. eesmärgi kohaselt võetud kohustus. Sellega seoses tunnustas Euroopa Parlament kõigi inimeste õigust juurdepääsule olmeveele liidus. Samuti tehti kindlaks, et veeleketest, mis tulenevad veetaristu hooldamisse ja uuendamisse tehtavate investeeringute vähesusest ning vahetevahel esinevast veesüsteemide puudulikust tundmisest, teatakse üldiselt vähe ning sellele juhiti tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes veetaristu kohta10.
_________________
_________________
8 COM(2014)0177.
8 COM(2014)0177.
9 SWD(2016)0428.
9 SWD(2016)0428.
10 Kontrollikoja eriaruanne SR 12/2017. „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“.
10 Kontrollikoja eriaruanne SR 12/2017. „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 6 kohaselt seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks peaksid liikmesriigid olema kohustatud rakendama tegevuskavad, et tagada kõigile 2030. aastaks üldine ja võrdne juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Euroopa Parlament võttis 8. septembril 2015. aastal vastu resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water” järelmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Olmeveel on põhjapanev osa liidu käimasolevates püüdlustes tugevdada inimeste tervise ja keskkonna kaitset endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest. Endokriinfunktsiooni kahjustavate ühendite reguleerimine käesoleva direktiiviga on paljulubav samm kooskõlas liidu ajakohastatud strateegiaga, mis käsitleb endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, mille komisjon on kohustatud viivitamata esitama.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Kui teaduslikud teadmised ei ole piisavad, et kindlaks teha olmevees esineva aine ohtlikkust või ohutust inimeste tervisele või selle lubatud kogust, tuleks see aine võtta ettevaatuspõhimõtte alusel selgemate teaduslike andmete saamiseni seire alla. Seetõttu peaksid liikmesriigid seirama selliseid tekkivaid parameetreid eraldi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Indikaatorparameetritel ei ole otsest mõju rahvatervisele. Need on siiski olulised vahendina, mille abil teha kindlaks, kuidas toimivad vee tootmise ja jaotamise rajatised, ning hinnata vee kvaliteeti. Need võivad aidata tuvastada veepuhastusega seotud puudusi ning neil on ka oluline roll tarbijate usalduse suurendamisel ja säilitamisel vee kvaliteedi suhtes. Seepärast peaksid liikmesriigid neid seirama.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Kui see on vajalik inimeste tervise kaitsmiseks nende territooriumil, peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused.
(7)  Kui see on vajalik ettevaatuspõhimõtte täielikuks rakendamiseks ning inimeste tervise kaitsmiseks nende territooriumil, peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele juba 2015. aastal direktiiviga (EL) 2015/1787, millega muudeti direktiivi 98/83/EÜ, et võimaldada liikmesriikidele erandite tegemist kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et korraldatakse usaldusväärne riskide hindamine, mis võib põhineda WHO suunistel joogivee kvaliteedi kohta13. Need suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev lähenemisviis, koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveevarustuse kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel olmevee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Kõnealused suunised tuleks käesolevas direktiivis säilitada. Selleks, et nende põhimõtete kohaldamine ei piirduks seirega, et kasutada aega ja ressursse oluliste riskidega tegelemisele ning kulutõhusate meetmete võtmisele seoses reostusallikaga ja vältida asjasse mittepuutuvate probleemidega seotud analüüse ja jõupingutusi, on asjakohane võtta kasutusele täielik riskipõhine käsitlus kogu tarneahelas, veevõtupiirkonnast varustussüsteemi ja kraanini. Kõnealune käsitlus peaks koosnema kolmest osast: esiteks liikmesriigi poolsest veevõtupiirkonnaga seotud ohtude hindamisest (ohuhindamine) vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule14; teiseks veekäitleja võimalusest kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele (veevarustusriski hindamine) ning kolmandaks liikmesriigi poolsest hindamisest, milles käsitletakse kinnistusisestest jaotussüsteemidest tulenevaid võimalikke riske (nt Legionella bakter või plii) (kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine). Hindamisprotsessid tuleks regulaarselt läbi vaadata muu hulgas sellistele ohtudele reageerimiseks, mis tulenevad kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest, teadaolevatest inimtegevuse muutustest veevõtupiirkonnas või veeallikaga seotud juhtumitest. Riskipõhise käsitlusega tagatakse pidev teabevahetus pädevate astutuste ja veekäitlejate vahel.
(8)  Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele juba 2015. aastal direktiiviga (EL) 2015/1787, millega muudeti direktiivi 98/83/EÜ, et võimaldada liikmesriikidele erandite tegemist kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et korraldatakse usaldusväärne riskide hindamine, mis võib põhineda WHO suunistel joogivee kvaliteedi kohta13. Need suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev lähenemisviis, koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveevarustuse kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel olmevee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Kõnealused suunised tuleks käesolevas direktiivis säilitada. Selleks, et nende põhimõtete kohaldamine ei piirduks seirega, et kasutada aega ja ressursse oluliste riskidega tegelemisele ning kulutõhusate meetmete võtmisele seoses reostusallikaga ja vältida asjasse mittepuutuvate probleemidega seotud analüüse ja jõupingutusi, on asjakohane võtta kasutusele täielik riskipõhine käsitlus kogu tarneahelas, veevõtupiirkonnast varustussüsteemi ja kraanini. Kõnealune käsitlus peaks põhinema omandatud teadmistel ja direktiivi 2000/60/EÜ alusel võetud meetmetel ning selles tuleks tõhusamalt arvesse võtta kliimamuutuse mõju veevarudele. Riskipõhine käsitlus peaks koosnema kolmest osast: esiteks liikmesriigi poolsest veevõtupiirkonnaga seotud ohu hindamisest (ohuhindamine) vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule14; teiseks veekäitleja võimalusest kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele (veevarustusriski hindamine) ning kolmandaks liikmesriigi poolsest hindamisest, milles käsitletakse kinnistusisestest jaotussüsteemidest tulenevaid võimalikke riske (nt Legionella bakter või plii) (kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine), eelkõige prioriteetsetes valdustes. Hindamisprotsessid tuleks regulaarselt läbi vaadata muu hulgas sellistele ohtudele reageerimiseks, mis tulenevad kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest, teadaolevatest inimtegevuse muutustest veevõtupiirkonnas või veeallikaga seotud juhtumitest. Riskipõhise käsitlusega tagatakse pidev teabevahetus pädevate asutuste, veekäitlejate ning teiste sidusrühmade, sealhulgas nende vahel, kes vastutavad saasteallikate või saasteohu eest. Erandina tuleks riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada selliste merelaevadega seotud piirangutega, kus magestatakse vett ja millega veetakse reisijaid. Euroopa lipu all sõitvad merelaevad järgivad rahvusvahelistes vetes sõitmisel rahvusvahelist õigusraamistikku. Lisaks sellele on pardal olmevee veol ja tootmisel eripiirangud, mis tähendab, et käesoleva direktiivi sätteid tuleks vastavalt kohandada.
_________________
_________________
13 Guidelines for drinking water quality, Fourth Edition, World Health Organisation, 2011 http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html
13 Guidelines for drinking water quality, Fourth Edition, World Health Organisation, 2011 http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html
14 Water Safety Plan Manual: step-by-step risk management for drinking water suppliers, World Health Organisation, 2009, http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/75141/1/9789241562638_eng.pdf
14 Water Safety Plan Manual: step-by-step risk management for drinking water suppliers, World Health Organisation, 2009, http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/75141/1/9789241562638_eng.pdf
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Veeressursside ebatõhus kasutamine, eelkõige veevarustuse taristu lekete puhul, toob endaga kaasa selle, et niigi nappi olmevett kasutatakse ülemäära. See takistab tõsiselt liikmesriikidel saavutada direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Ohu hindamisel peaks eelkõige pöörama tähelepanu olmevee tootmiseks vajaliku töötlemistaseme vähendamisele, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid, pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ15), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Neid parameetreid tuleks kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallikaga seotud probleemid koostöös veekäitlejate ja sidusrühmadega.
(9)  Ohu hindamisel tuleks lähtuda riskihindamise terviklikust käsitlusest, mille aluseks on selge eesmärk vähendada olmevee tootmiseks vajalikku töötlemistaset, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist või saastumise ohtu põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid, pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ15), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ tuleks neid parameetreid kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallika või saasteohuga seotud probleemid koostöös kõikide sidusrühmadega, sealhulgas need, kes vastutavad saasteaine või võimalike saasteallikate eest. Kui liikmesriik leiab ohu hindamisel, et parameeter ei esine teatavas veevõtukohas, näiteks seetõttu, et aine ei esine põhjavetes või pinnavetes, peaks ta teavitama asjaomaseid veekäitlejaid ning ta peaks saama lubada neil selle parameetri seiresagedust vähendada või eemaldada selle parameetri kontrollitavate parameetrite loetelust veevarustusriski hindamata.
_________________
_________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse. Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist ning olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete toimivuse kontrollimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/201116 kohase toimivusdeklaratsiooni alusel. Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200617 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega,18 ning et ainete migratsioon ehitustoodetest ei ohusta inimeste tervist. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 305/2011 kohaldamist ja juhul kui nende meetmetega kaasneksid piirangud toodete ja materjalide vabale liikumisele liidus, peavad piirangud olema nõuetekohaselt põhjendatud ja rangelt proportsionaalsed ning ei tohi kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendit.
(11)  Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse. Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter, eriti Legionella pneumophila bakter, mis on põhjustanud enamiku leegionärihaiguse juhtumitest liidus. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, keskendudes eelkõige prioriteetsetele valdustele. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud, olmeveega kokku puutuvate toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist. Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200617 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega,18 ning et ainete migratsioon olmeveega kokku puutuvatest ainetest ja toodetest ei ohusta inimeste tervist.
_________________
_________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
18 „Legionella and the prevention of Legionellosis“, World Health Organisation, 2007, http://www.who.int/water_sanitation_health/emerging/legionella.pdf
18 „Legionella and the prevention of Legionellosis“, World Health Organisation, 2007, http://www.who.int/water_sanitation_health/emerging/legionella.pdf
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada üksnes juhul, kui kehtestatakse määruse (EL) nr 305/2011 kohaselt olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Kõnealune määrus võimaldab töötada välja Euroopa standardid olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete hindamismeetodite ühtlustamiseks ning põhiomaduste toimivustasemega seotud piirtasemed ja klassid. Selleks on 2017. aasta standardimise töökavasse19 lisatud standardimistaotlus, millega nõutakse konkreetselt määruse (EL) nr 305/2011 kohaste olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ja -materjalide hügieeni- ning ohutusnõuete standardimist, ning standard kavatsetakse välja anda 2018. aastaks. Harmoniseeritud standardi avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas luuakse alus teadlike otsuste tegemiseks seoses olmeveega kokku puutuvate ohutute ehitustoodete turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemisega. Seepärast tuleks välja jätta olmeveega kokku puutuvaid seadmeid ja materjale käsitlevad sätted, mis asendatakse osaliselt kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate sätetega, mida täiendavad määrusel (EL) nr 305/2011 põhinevad asjaomased harmoniseeritud standardid.
(12)  Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega ega inimeste tervise piisava kaitsega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Sellise olukorra on põhjustanud asjaolu, et puuduvad Euroopa tasandi minimaalsed hügieeninõuded kõikidele olmeveega kokku puutuvatele toodetele ja materjalidele, mis on vajalik liikmesriikide vahelise täieliku vastastikuse tunnustamise saavutamiseks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada ning kõikide olmeveega kokku puutuvate toodete ja materjalide vastavus liidu tasandil tagada üksnes juhul, kui kehtestatakse liidu tasandi minimaalsed kvaliteedinõuded. Seepärast tuleks neid sätteid tugevdada selliste toodete ja materjalide ühtlustamismenetluse abil. Sealjuures tuleks eeskuju võtta kogemustest ja edusammudest mitmes liikmesriigis, kes on aastaid teinud üheskoos tööd õigusnormide lähendamiseks.
_________________
19 SWD(2016)0185.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  iga liikmesriik peaks tagama seireprogrammide koostamise , et kontrollida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Suurema osa käesoleva direktiivi kohasest seirest teevad veekäitlejad. Veekäitlejatele tuleks võimaldada teatavat paindlikkust seoses parameetritega, mille üle nad veevarustusriski hindamisel seiret teostavad. Kui parameetrit ei ilmne, peaks veekäitlejatel olema võimalik vähendada seire sagedust või loobuda asjaomase parameetri seirest täielikult. Veevarustusriski hindamist tuleks kohaldada enamiku parameetrite puhul. Siiski tuleks rea põhiparameetrite suhtes alati kohaldada teatava miinimumsagedusega seiret. Käesolevas direktiivis sätestatakse seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Veekäitlejate äranägemisel võib olla vajalik täiendav operatiivseire, et tagada vee nõuetekohane töötlemine. Sellega seoses võivad veekäitlejad juhinduda WHO suunistest ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust.
(13)  Iga liikmesriik peaks tagama seireprogrammide koostamise, et kontrollida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Suurema osa käesoleva direktiivi kohasest seirest teevad veekäitlejad, kuid vajaduse korral peaksid liikmesriigid selgitama, millisele pädevale asutusele kehtivad käesoleva direktiivi ülevõtmisest tulenevad kohustused. Veekäitlejatele tuleks võimaldada teatavat paindlikkust seoses parameetritega, mille üle nad veevarustusriski hindamisel seiret teostavad. Kui parameetrit ei ilmne, peaks veekäitlejatel olema võimalik vähendada seire sagedust või loobuda asjaomase parameetri seirest täielikult. Veevarustusriski hindamist tuleks kohaldada enamiku parameetrite puhul. Siiski tuleks rea põhiparameetrite suhtes alati kohaldada teatava miinimumsagedusega seiret. Käesolevas direktiivis sätestatakse seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Veekäitlejate äranägemisel võib olla vajalik täiendav operatiivseire, et tagada vee nõuetekohane töötlemine. Sellega seoses võivad veekäitlejad juhinduda WHO suunistest ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Riskipõhise käsitluse peaksid järk-järgult kasutusele võtma kõik veekäitlejad, sealhulgas väikesed veekäitlejad, arvestades et direktiivi 98/83/EÜ hindamise tulemusena selgus, et just viimastel esines riskipõhise käsitluse rakendamisel puudusi, mis olid kohati seotud tarbetute seiretoimingute kulukusega. Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisusega seotud küsimusi.
(14)  Riskipõhise käsitluse peaksid kasutusele võtma kõik veekäitlejad, sealhulgas väga väikesed, väikesed ja keskmise suurusega veekäitlejad, arvestades et direktiivi 98/83/EÜ hindamise tulemusena selgus, et just viimastel esines riskipõhise käsitluse rakendamisel puudusi, mis olid kohati seotud tarbetute seiretoimingute kulukusega, seejuures peaks olema võimalik lubada erandite tegemist väga väikestele käitlejatele. Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisuse ja põhimõttega „saastaja maksab“ seotud kaalutlusi. Väiksemate käitlejate puhul peaks pädev asutus seiretegevust toetama eksperditoe pakkumise kaudu.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Selleks et pakkuda rahvatervise tugevaimat kaitset, peaksid liikmesriigid tagama riskipõhise käsitluse kohaldamisel vastutuse selge ja tasakaalustatud jagamise kooskõlas riikliku institutsioonilise ja õigusraamistikuga.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata. Lisaks on oluline selgitada, et liikmesriigid peaksid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmatajätmist automaatselt käsitama potentsiaalse ohuna inimeste tervisele. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.
(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata ning kodanikke, keda see võib mõjutada, tuleks nõuetekohaselt teavitada. Lisaks peaksid liikmesriigid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmata jätmise korral kindlaks tegema, kas väärtuste ületamine kujutab endast potentsiaalset ohtu inimeste tervisele või mitte. Selleks peavad liikmesriigid võtma eelkõige arvesse miinimumnõuete ületamise taset ja asjaomase parameetri liiki. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Oluline on hoida ära olukordi, kus saastatud vesi võib kahjustada inimeste tervist. Seepärast tuleks sellise veega varustamine keelata või selle kasutamist piirata.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Liikmesriikidel ei tohiks enam lubada käesolevast direktiivist erandeid teha. Erandeid kasutati esialgu selleks, et võimaldada liikmesriikidel kuni üheksa aasta jooksul kõrvaldada mittevastavused parameetrite väärtustele. Selgus, et see menetlus oli koormav nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Lisaks kaasnes eranditega teatavatel juhtudel parandusmeetmete edasilükkumine, sest erandi tegemise võimalust käsitati üleminekuperioodina. Seega tuleks erandeid käsitlev säte välja jätta. Inimeste tervise kaitseks tuleks parameetrite väärtuste ületamise korral kohaldada parandusmeetmetega seotud sätteid kohe ning erandi tegemise võimalust ei tohiks olla. Direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 kohaselt liikmesriikidele tehtud erandeid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval endiselt kehtivad, tuleks siiski kohaldada kuni erandi kehtivuse lõpuni, kuid neid ei tohiks pikendada.
(16)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud teha käesolevast direktiivist erandeid. Erandeid kasutati esialgu selleks, et võimaldada liikmesriikidel kuni üheksa aasta jooksul kõrvaldada mittevastavused parameetrite väärtustele. See menetlus on osutunud liikmesriikidele direktiivi eesmärkide täitmisel kasulikuks. Siiski tuleb märkida, et teatavatel juhtudel kaasnes selle menetlusega parandusmeetmete edasilükkumine, sest erandi tegemise võimalust käsitati mõnikord üleminekuperioodina. Siiski, võttes arvesse ühelt poolt käesolevas direktiivis kavandatavate kvaliteediparameetrite rangemaks muutmist ning teiselt poolt üha sagedasemat uute saasteainete avastamist, mis nõuab ulatuslikemaid hindamis-, seire- ja juhtimismeetmeid, on vaja säilitada nendele uutele tingimustele vastav erandite tegemise kord, juhul kui need ei kujuta endast võimalikku ohtu inimeste tervisele ning olmeveevarustust asjaomases piirkonnas ei ole muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Seega tuleks direktiivi 98/83/EÜ erandeid käsitlevat sätet muuta nii, et tagada võimalikult kiiresti ja tõhusalt liikmesriikide vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 kohaselt liikmesriikidele tehtud erandeid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval endiselt kehtivad, tuleks kohaldada jätkuvalt vastavalt erandi tegemise ajal kehtinud sätetega ette nähtud korrale.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Vastavalt WHO soovitustele kutsus komisjon oma 2014. aasta vastuses20 Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele juurdepääsu minimaalsele veevarustusele. Samuti kohustus komisjon parandama „keskkonnapoliitika [...] kaudu jätkuvalt kogu elanikkonna juurdepääsu puhtale joogiveele“21. See on kooskõlas ÜRO kestliku arengu 6. eesmärgiga ja sellega seotud sihiga „tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele“. Õiglase juurdepääsu mõiste hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks kättesaadavust (nt selle piiratus geograafilistel põhjustel, taristu puudumise tõttu või teatavate elanikkonna osade konkreetsete olude tõttu), kvaliteeti, vastuvõetavust ja taskukohasust. Seoses vee taskukohasusega on oluline meenutada, et direktiiviga 2000/60/EÜ sätestatud kulude katmise põhimõttest lähtuvaid veetariife kehtestades võivad liikmesriigid võtta arvesse elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste erinevusi ja seepärast rakendada sotsiaaltariife või võtta meetmeid sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras elanikkonnarühmade kaitsmiseks. Käesolevas direktiivis käsitletakse eelkõige neid veele juurdepääsu aspekte, mis on seotud kvaliteedi ja kättesaadavusega. Nende aspektide käsitlemiseks ja osana vastusest Euroopa kodanikualgatusele ning selleks, et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtet,22 mille kohaselt „igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi“, tuleks liikmesriikidele panna kohustus lahendada vee kättesaadavusega seotud probleemid riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav vabadus otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse. Kõnealuste probleemide lahendamiseks võib kasutada meetmeid, millega parandatakse olmevee üldist kättesaadavust näiteks linnades vabalt juurdepääsetavate veevõtukohtade rajamise ning olmevee kasutamise edendamise teel, mis hõlmab olmevee tasuta pakkumist üldkasutatavates hoonetes ja restoranides.
(17)  Vastavalt WHO soovitustele kutsus komisjon oma 2014. aasta vastuses20 Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele juurdepääsu minimaalsele veevarustusele. Samuti kohustus komisjon parandama „keskkonnapoliitika [...] kaudu jätkuvalt kogu elanikkonna juurdepääsu puhtale joogiveele“21. See on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1 ja 2. See on samuti kooskõlas ÜRO kestliku arengu 6. eesmärgiga ja sellega seotud sihiga „tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele“. Õiglase juurdepääsu mõiste hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks kättesaadavust (nt selle piiratus geograafilistel põhjustel, taristu puudumise tõttu või teatavate elanikkonna osade konkreetsete olude tõttu), kvaliteeti, vastuvõetavust ja taskukohasust. Seoses vee taskukohasusega on oluline meenutada, et piiramata direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta kõnealuses direktiivis sätestatud kulude katmise põhimõttest lähtuvaid veetariife kehtestades arvesse elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste erinevusi ja seepärast rakendada sotsiaaltariife või võtta meetmeid sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras elanikkonnarühmade kaitsmiseks. Käesolevas direktiivis käsitletakse eelkõige neid veele juurdepääsu aspekte, mis on seotud kvaliteedi ja kättesaadavusega. Nende aspektide käsitlemiseks ja osana vastusest Euroopa kodanikualgatusele ning selleks, et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtet, mille kohaselt „igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi“, tuleks liikmesriikidele panna kohustus lahendada taskukohase vee kättesaadavusega seotud probleemid riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav kaalutlusruum otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse. Kõnealuste probleemide lahendamiseks võib kasutada meetmeid, millega parandatakse olmevee üldist kättesaadavust, näiteks vältides rahvatervise seisukohast põhjendamatut kvaliteedinõuete karmistamist, mis tõstaks vee hinda kodanike jaoks, ning linnades vabalt juurdepääsetavate veevõtukohtade rajamise ning olmevee kasutamise edendamise teel, mis hõlmab olmevee tasuta pakkumist üldkasutatavates hoonetes, restoranides, ostu- ja vaba aja veetmise keskustes, samuti transiidipunktides ja rahvarohketest kohtades, nagu raudtee- ja lennujaamad. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata selliste vahendite õige valik kindlaks oma riigi eripära arvesse võttes.
_________________
_________________
20 COM(2014)0177.
20 COM(2014)0177.
21 COM(2014)0177, lk 12.
21 COM(2014)177, lk 12.
22 Institutsioonide 17. novembri 2017. aasta ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).
22 Institutsioonide 17. novembri 2017. aasta ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Euroopa Parlament nõudis resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,23 et „liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühiskonna haavatavate rühmade vajadustele“24. Samuti teadvustati komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta25 ja nõukogu soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta26 selliste vähemuskultuuride nagu romad, sintid, travellerid, kaaled ja gens du voyage eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, eelkõige nende puudulikku juurdepääsu veele. Üldist konteksti silmas pidades on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks nende rühmade juurdepääsu veele. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kõnealuseid rühmi kindlaks määrata, peaks selliste rühmade hulka kuuluma vähemalt põgenikud, rändrahvaste kogukonnad, kodutud ja sellised vähemuskultuurid nagu romad, sintid, travellerid, kaaled ja gens du voyage, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte. Sellised juurdepääsu tagamise meetmed, mille üle otsustavad liikmesriigid, võivad hõlmata näiteks alternatiivsete veevarustussüsteemide (individuaalsete veepuhastusseadmete) pakkumist, vee pakkumist paaksõidukitest (veokid ja tsisternid) ning laagritele vajaliku taristu loomist.
(18)  Euroopa Parlament nõudis resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,23 et „liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühiskonna haavatavate rühmade vajadustele“24. Samuti teadvustati komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta25 ja nõukogu soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta26 selliste vähemuskultuuride nagu romad ja travellerid eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, eelkõige nende puudulikku juurdepääsu veele. Üldist konteksti silmas pidades on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks nende rühmade juurdepääsu veele. Võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 9 sätestatud veega seotud kulude katmise põhimõtet, peaksid liikmesriigid täiustama kaitsetute ja tõrjutud rühmade juurdepääsu veele, ohustamata samas kvaliteetse ja kõikide jaoks taskukohase veega varustamist. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kõnealuseid rühmi kindlaks määrata, peaks selliste rühmade hulka kuuluma vähemalt põgenikud, rändrahvaste kogukonnad, kodutud ja sellised vähemuskultuurid nagu romad ja travellerid, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte. Sellised juurdepääsu tagamise meetmed, mille üle otsustavad liikmesriigid, võivad hõlmata näiteks alternatiivsete veevarustussüsteemide (individuaalsete veepuhastusseadmete) pakkumist, vee pakkumist paaksõidukitest (veokid ja tsisternid) ning laagritele vajaliku taristu loomist. Kui nende kohustuste täitmise eest vastutavad kohalikud omavalitsused, peaksid liikmesriigid tagama, et neil on piisavad rahalised vahendid ning piisav tehniline ja materiaalne suutlikkus, ja peaksid neid asjakohaselt toetama, pakkudes näiteks eksperdituge. Eelkõige ei tohiks kaitsetute ja tõrjutud rühmade veega varustamine olla kohalike omavalitsuste jaoks ebaproportsionaalselt kulukas.
_________________
_________________
23 P8_TA(2015)0294
23 P8_TA(2015)0294
24 P8_TA(2015)0294, lõige 62.
24 P8_TA(2015)0294, lõige 62.
25 COM(2014)0209.
25 COM(2014)0209.
26 Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus (2013/C 378/01) romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).
26 Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus (2013/C 378/01) romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“27 nõutakse, et üldsusele oleks riigi tasandil kättesaadav selge keskkonnateave. Direktiiviga 98/83/EÜ oli ette nähtud üksnes passiivne juurdepääs teabele, mis tähendab, et liikmesriigid pidid tagama ainult teabe kättesaadavuse. Kõnealust valdkonda käsitlevad sätted tuleks seega asendada, et tagada ajakohase teabe kerge kättesaadavus näiteks veebisaidi kaudu, mille linki aktiivselt levitatakse. Ajakohane teave peaks lisaks seireprogrammide tulemustele hõlmama ka täiendavat teavet, mida üldsus võib kasulikuks pidada, näiteks teavet näitajate kohta (rauasisaldus, vee karedus, mineraalide sisaldus jne), millest sageli sõltub tarbijate hinnang kraaniveele. Seepärast tuleks direktiivi 98/83/EÜ indikaatorparameetrite kohta, mis ei ole seotud tervisega, anda teavet interneti vahendusel. Väga suurte veekäitlejate puhul peaks olema internetis kättesaadav täiendav teave muu hulgas energiatõhususe, haldamise, juhtimise, kulustruktuuri ja kohaldatava veetöötlemisviisi kohta. Eeldatakse, et tarbijate parem teadlikkus ja suurem läbipaistvus aitab kasvatada elanike usaldust vee vastu, mida neile pakutakse. Prognooside kohaselt peaks usalduse kasvuga omakorda kaasnema kraanivee laialdasem kasutamine, mis aitaks vähendada plastprügi kogust ja kasvuhoonegaaside heidet ning avaldaks positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnale üldiselt.
(19)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“27 nõutakse, et üldsusele oleks riigi tasandil kättesaadav selge keskkonnateave. Direktiiviga 98/83/EÜ oli ette nähtud üksnes passiivne juurdepääs teabele, mis tähendab, et liikmesriigid pidid tagama ainult teabe kättesaadavuse. Kõnealust valdkonda käsitlevad sätted tuleks seega asendada, et tagada tarbijatele arusaadava ja nende jaoks olulise ajakohase teabe kerge kättesaadavus näiteks brošüüri, veebisaidi või nutirakenduse kaudu. Ajakohane teave peaks lisaks seireprogrammide tulemustele hõlmama ka lisateavet, mida üldsus võib kasulikuks pidada, näiteks veekäitlejate poolt veekvaliteedi parameetrite seireks võetud meetmete tulemused ja teave I lisa osas B a loetletud indikaatorparameetrite kohta. Väga suurte veekäitlejate puhul peaks olema internetis kättesaadav täiendav teave muu hulgas haldamise, tariifide struktuuri ja kohaldatava veetöötlemisviisi kohta. Eesmärgiks seatud tarbijate teadlikkuse suurendamine olulisest teabest ja parem läbipaistvus peaks kasvatama elanike usaldust vee vastu, mida neile pakutakse, ja veeteenuste vastu, ning sellega peaks kaasnema kraanivee laialdasem kasutamine joogiveena, mis võiks aidata vähendada plasti kasutamist ja plastprügi kogust ning kasvuhoonegaaside heidet, ja positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnale üldiselt.
_________________
_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Samadel põhjustel ja tarbijate teadlikkuse suurendamiseks vee tarbimise mõjust, peaksid nad saama ka teavet (nt arvetel või nutirakenduste kaudu) tarbitud vee koguse, veekäitleja kehtestatud tariifi kulustruktuuri, sealhulgas püsi- ja muutuvkulude kohta, ning olmevee liitrihinna kohta, mis võimaldaks võrrelda kraanivee ja pudelivee hinda.
(20)  Samadel põhjustel ja tarbijate teadlikkuse suurendamiseks vee tarbimise mõjust, peaksid nad saama ka hõlpsasti kättesaadavat teavet näiteks arvetel või nutirakenduste kaudu aastas tarbitud vee koguse, tarbimise vähenemise või suurenemise kohta ja võrdluse kohta keskmise leibkonna tarbimisega, kui selline teave on veekäitleja käsutuses, veekäitleja kehtestatud tariifi struktuuri, sealhulgas selle püsi- ja muutuvate osade kohta, ning olmevee liitrihinna kohta, mis võimaldaks võrrelda kraanivee ja pudelivee hinda.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Põhimõtted, millest lähtutakse veetariifide kehtestamisel, nimelt veeteenuste kulude katmise ja „saastaja maksab“ põhimõte, on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ. Samas ei ole alati tagatud veevarustusteenuste osutamise rahaline jätkusuutlikkus, mistõttu ei ole veetaristu hooldamisse tehtavad investeeringud alati piisavad. Seiremeetodite arenedes on eelkõige alainvesteerimisest tulenevate lekete ulatus muutunud üha ilmsemaks ja veekao vähendamisele tuleks kaasa aidata liidu tasandil, et suurendada veetaristu tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades tuleks selle probleemi lahendamiseks suurendada läbipaistvust ja tarbijate teavitamist lekete ulatusest ja veevarustuse energiatõhususest.
(21)  Aluspõhimõtted, millest lähtutakse veetariifide kehtestamisel, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, nimelt veeteenuste kulude katmise ja „saastaja maksab“ põhimõte, on sätestatud nimetatud direktiivis. Samas ei ole alati tagatud veevarustusteenuste osutamise rahaline jätkusuutlikkus, mistõttu ei ole veetaristu hooldamisse tehtavad investeeringud alati piisavad. Seiremeetodite arenedes on eelkõige alainvesteerimisest tulenevate lekete tase muutunud üha ilmsemaks ja veekao vähendamisele tuleks kaasa aidata liidu tasandil, et suurendada veetaristu tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades, et suurendada teadlikkust sellest probleemist, peaks sellega seotud teavet tarbijatega jagama läbipaistvamalt.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks komisjon tegema käesoleva direktiivi hindamise teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel ning kõigil olemasolevatel WHO soovitustel.
(25)  Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks komisjon tegema käesoleva direktiivi hindamise teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning ohuhindamist ja kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate seirenõuete kindlaksmääramiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitus muuta käesoleva direktiivi lisasid I–IV. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osa märkuse 10 kohane radioaktiivsete ainete seiresageduse ja -meetodite kehtestamise nõue aegunud nõukogu direktiivi 2013/51/Euratom33 vastuvõtmise tõttu ning tuleks seega välja jätta. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa A osa teise lõigu kohane kõnealuse direktiivi muutmist käsitlev volitus ei ole enam vajalik ja tuleks seega välja jätta.
(28)  Käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning ohuhindamist ja kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate seirenõuete kindlaksmääramiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitus muuta käesoleva direktiivi lisasid I–IV ning võtta meetmeid, mis on vajalikud artiklis 10a sätestatud muudatusteks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osa märkuse 10 kohane radioaktiivsete ainete seiresageduse ja -meetodite kehtestamise nõue aegunud nõukogu direktiivi 2013/51/Euratom33 vastuvõtmise tõttu ning tuleks seega välja jätta. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa A osa teise lõigu kohane kõnealuse direktiivi muutmist käsitlev volitus ei ole enam vajalik ja tuleks seega välja jätta.
_________________
_________________
33 Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).
33 Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolev direktiiv käsitleb olmevee kvaliteeti.
1.  Käesolev direktiiv käsitleb olmevee kvaliteeti kõikide jaoks kogu liidus.
Muudatusettepanekud 163, 189, 207 ja 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse.
2.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse, ning tagada olmevee üldine kättesaadavus.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1.  olmevesi – kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või -tootmiseks, või muuks olmeotstarbeks nii avalikes kui ka eravaldustes , olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, antakse paakautost, või pakutakse pudelitesse pandud allikaveena .
1.  olmevesi – kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või -tootmiseks, või muuks toidu- või olmeotstarbeks nii avalikes kui ka eravaldustes, sealhulgas toiduainetööstuses, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, antakse paakautost, või pakutakse pudelitesse või mahutitesse panduna.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
2.  kinnistusisene jaotussüsteem – torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse nii avalikes kui ka eravaldustes üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu veekäitleja vastutusalasse, kes tegutseb veekäitlejana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele;
2.  elamu jaotussüsteem – torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse nii avalikes kui ka eravaldustes üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu veekäitleja vastutusalasse, kes tegutseb veekäitlejana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
3.  „veekäitleja“ – üksus, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;
3.  „veekäitleja“ – juriidiline isik, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
3a.  „väga väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 50 m3 ööpäevas või teenindab alla 250 inimese;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
4.  „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 5 000 inimese;
4.  „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 2 500 inimese;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a.  „keskmise suurusega veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 2 500 inimest;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
5.   „suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 5 000 inimest;
5.   „suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 25 000 inimest;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6.   „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest;
6.   „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 20 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 100 000 inimest;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
7.   „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured valdused, kus on palju kasutajaid, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;
7.   „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured mitteeluruumid, kus on palju inimesi, eelkõige kaitsetuid inimesi, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, vanadekodud, koolid, ülikoolid ja muud haridusasutused, lastesõimed ja lasteaiad, spordi-, puhke-, vaba aja veetmise ja näituseruumid ja hooned, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
8a.   „toidukäitlemisettevõtja“ – toidukäitlemisettevõtja, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 2.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1a.  Olmevee suhtes, mida toidukäitlemisettevõtjad kasutavad inimtoiduks ette nähtud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi artikleid 4, 5, 6 ja 11. Käesoleva direktiivi artikleid ei kohaldata aga siis, kui toidukäitleja suudab pädevale riiklikule asutusele rahuldavalt tõendada, et tema kasutatava vee kvaliteet ei mõjuta tema tegevuse tulemusel saadavate toodete või ainete hügieeni ning need tooted või ained järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/20041a sätestatud norme.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)
1b.  Pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee tootjat ei käsitata veekäitlejana.
Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee suhtes, kui need ei ole hõlmatud muude liidu õigusaktide kohaste kohustustega.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 c (uus)
1c.  Merelaevade suhtes, kus magestatakse vett, millega veetakse reisijad ja mis tegutsevad veekäitlejatena, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi artikleid 1–7 ja 9–12 ning selle lisasid.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
c)  liikmesriigid on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, et täita käesoleva direktiivi artiklites 5–12 sätestatud nõuded.
c)  liikmesriigid on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, et täita nõuded, mis on sätestatud
i)   käesoleva direktiivi artiklites 4–12 olmevee puhul, mis toimetatakse lõpptarbijatele kätte jaotusvõrgu kaudu või mida antakse paakautost;
ii)  käesoleva direktiivi artiklites 4, 5 ja 6 ning artikli 11 lõikes 4 toidukäitlemisettevõtja poolt pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee puhul;
iii)  käesoleva direktiivi artiklites 4, 5, 6 ja 11 olmevee puhul, mida toodab ja kasutab toidukäitlemisettevõtja toidu tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed ei tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega olmevee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed järgiksid täielikult ettevaatuspõhimõtet ega tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega olmevee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et pädevad asutused hindavad nende territooriumil veelekke taset ning veelekke vähendamise võimalusi joogiveesektoris. Hindamisel võetakse arvesse asjaomaseid rahvatervise, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2022 vastu riiklikud eesmärgid veekäitlejate lekketaseme vähendamiseks oma territooriumil 31. detsembriks 2030. Liikmesriigid võivad pakkuda olulisi stiimuleid, et tagada riiklike eesmärkide täitmine oma territooriumil tegutsevate veekäitlejate poolt.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kui pädev asutus, kes vastutab olmevee tootmise ja jaotamise eest, annab kogu vee tootmise või jaotamise haldamise või osa sellest üle veekäitlejale, määratakse pädeva asutuse ja veekäitleja vahelises lepingus kindlaks mõlema poole kohustused, mis tulenevad käesolevast direktiivist.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused , mis peavad olema vähemalt sama ranged kui kõnealuses lisas esitatud väärtused .
1.  Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.  Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud väärtused ei tohi olla vähem ranged kui need, mis on esitatud I lisa A, B ja B a osades. I lisa B a osas esitatud parameetrite väärtused määratakse kindlaks üksnes seire eesmärgil ning selleks, et tagada artikliga 12 kehtestatud nõuete täitmine.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et veekvaliteedi parendajad, materjalid ja desinfitseerimiskord, mida kasutatakse veevarustussüsteemide desinfitseerimiseks, ei mõjuta negatiivselt olmevee kvaliteeti. Selliste ainete, materjalide ja korra kasutamisest tingitud olmevee saastamist tuleb vähendada, kuid nii, et see ei kahjustaks desinfitseerimise tõhusust.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 5 alusel kehtestatud väärtused I lisa A ja B osas loetletud parameetritele, peavad olema täidetud:
Artikli 5 alusel kehtestatud väärtused I lisa A, B ja C osas loetletud parameetritele, peavad olema täidetud:
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  allikavee puhul kohas, kus vesi pudelitesse pannakse;
c)  pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee puhul kohas, kus vesi pudelitesse või mahutitesse pannakse;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  toidukäitlemisettevõtja kasutatava vee puhul, kui vett pakub veekäitleja, toidukäitlemisettevõtja kasutamiskohas.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)
1a.  Esimese lõigu punktiga a hõlmatud vee puhul loetakse, et liikmesriigid on oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitnud, kui on võimalik tõendada, et mittevastavus artikliga 5 ette nähtud parameetritele on tingitud eravalduses jaotussüsteemist või selle hooldusest, välja arvatud prioriteetsetes valdustes.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
(a)  olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;
a)  liikmesriikides tehtav olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude või veekogude osade ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
(b)  veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi seireks, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;
b)  veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi kaitsmiseks ja seireks igas veejaotussüsteemis, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad kohandada riskipõhise käsitluse rakendamist, kahjustamata käesoleva direktiivi eesmärki, mis puudutab olmevee kvaliteeti ja tarbijate tervist, kui esinevad erilised piirangud, mis tulenevad geograafilistest asjaoludest, nagu veejaotustsooni kaugus või juurdepääsetavus.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)
1b.  Liikmesriigid tagavad riskipõhise käsitluse kohaldamiseks liikmesriikide poolt kindlaks määratud vastutuse selge ja asjakohase jaotuse sidusrühmade vahel seoses olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ja kinnistusiseste jaotussüsteemidega. Selline vastutuse jaotus peab vastama nende institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Ohuhindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
2.  Ohuhindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt liikmesriigid määravad kindlaks veekogud, ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Suurte ja väga suurte veekäitlejate puhul peab veevarustusriski hindamine olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva] ning väikeste veekäitlejate puhul [6 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Need vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole rohkem kui kuus aastat, ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.
3.  Veekäitlejate puhul peab veevarustusriski hindamine olema tehtud [6 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Need vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole rohkem kui kuus aastat, ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi artiklite 8 ja 9 kohaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 sätestatud meetmeprogrammide ning artiklis 13 sätestatud vesikonna majanduskavade raames.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4
4.   Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
4.   Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine peab olema tehtud artikli 10 lõikes 1 osutatud valdustes [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – pealkiri
Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine
Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine, ohtude seire ja juhtimine
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaldamist, tagavad liikmesriigid selliseid olmevee võtmiseks kasutatavaid veekogusid hõlmava ohuhindamise, mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 10 m3 vett. Ohuhindamine sisaldab järgmisi elemente:
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ ja eelkõige selle artiklite 4–8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid koos nende vee eest vastutavate pädevate asutustega selliseid olmevee võtmiseks kasutatavaid veekogusid hõlmava ohuhindamise, mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 10 m3 vett. Ohuhindamine sisaldab järgmisi elemente:
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a
(a)  ohuhindamisega hõlmatud veekogudes kõigi veevõtukohtade kindlakstegemine ja geograafiliste viidetega varustamine;
a)  ohuhindamisega hõlmatud veekogudes või nende osades kõigi veevõtukohtade kindlakstegemine ja geograafiliste viidetega varustamine. Kuna käesolevas punktis osutatud andmete puhul on tegemist potentsiaalselt tundlike andmetega, eriti mis puudutab rahvatervise kaitset, peavad liikmesriigid tagama, et neid andmeid kaitstakse ja need edastatakse üksnes asjakohastele asutustele;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
(b)  kui kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende ja kõnelause direktiivi artiklis 6 osutatud kaitsealade kaardistamine;
b)  kui kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende kaardistamine;
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c
(c)  ohuhindamisega hõlmatud veekogusid mõjutavate ohtude ja võimalike reostusallikate kindlakstegemine. Selleks võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohast inimtegevuse mõju ülevaadet ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teavet;
c)  ohuhindamisega hõlmatud veekogusid mõjutavate ohtude ja võimalike reostusallikate kindlakstegemine. Selliseid uuringuid ja reostusallikate kindlakstegemist ajakohastatakse korrapäraselt, et tuvastada uusi aineid, mis mõjutavad mikroplasti, eelkõige PFASi. Selleks võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohast inimtegevuse mõju ülevaadet ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teavet;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
(d)  ohuhindamisega hõlmatud veekogude korrapärane seire järgmistest loeteludest valitud asjakohaste saasteainete üle:
d)  ohuhindamisega hõlmatud veekogude või nende osade korrapärane seire saasteainete üle, mis on veevarustuse puhul olulised ning mis on valitud järgmistest loeteludest:
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv
iv)  muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.
iv)  I lisa C a osa parameetrid ainult seire otstarbel või muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid, tingimusel et on kehtestatud artikli 11 lõikes 5b sätestatud metoodika mikroplasti mõõtmiseks, või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Väga väikestele veekäitlejatele võib teha käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud nõuetest erandi tingimusel, et pädeval asutusel on eelnevad ja ajakohastatud dokumenteeritud teadmised kõnealustes punktides osutatud asjaomastest parameetritest. Pädev asutus vaatab selle erandi läbi vähemalt iga kolme aasta tagant ja vajaduse korral ajakohastab seda.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3
Liikmesriigid võiva korrapärase seire eesmärgil kasutada muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud seiret.
Liikmesriigid võivad korrapärase seire eesmärgil ning selleks, et tuvastada uute uurimiste käigus uusi kahjulikke aineid, kasutada muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud seiret ja ette nähtud uurimissuutlikkust.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teavitavad veekäitlejaid, kes kasutavad veevõtuks ohuhindamisega hõlmatud veekogu, lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire tulemustest ning võivad kõnealuste seiretulemuste põhjal:
välja jäetud
(a)   nõuda veekäitlejatelt teatavate parameetrite täiendavat seiret või töötlemist;
(b)   lubada veekäitlejatel veevarustusriski hindamist tegemata vähendada teatavate parameetrite seire sagedust, eeldusel et need ei ole põhiparameetrid II lisa B osa punkti 1 tähenduses ning et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada veekvaliteedi halvenemise.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Sellistel juhtudel, kui veekäitlejal lubatakse lõike 2 punkti b kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.
välja jäetud
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid võtavad lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2000/60/EÜ alusel kogutud teabe põhjal koostöös veekäitlejate ja muude sidusrühmadega järgmised meetmed või tagavad nende meetmete võtmise veekäitlejate poolt:
Liikmesriigid võtavad lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2000/60/EÜ alusel kogutud teabe põhjal koostöös veekäitlejate ja muude sidusrühmadega järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  ennetusmeetmed vajaliku töötlemise vähendamiseks ning veekvaliteedi tagamiseks, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud meetmed;
välja jäetud
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  nad tagavad, et saastajad võtavad koostöös veekäitlejate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ennetavaid meetmeid, et vähendada või vältida nõutava töötlemise taset ja kaitsta vee kvaliteeti, sealhulgas meetmeid, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d, ning lisameetmeid, mida peetakse vajalikuks käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  leevendusmeetmed, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal, et teha kindlaks reostusallikas ja see kõrvaldada.
b)  leevendusmeetmed, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal, et teha kindlaks reostusallikas ja see kõrvaldada ning vältida mis tahes täiendavat töötlemist, kui ennetusmeetmeid ei peeta teostatavateks või piisavalt mõjusateks, et reostusallikas õigeaegselt kõrvaldada;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  kui punktides aa ja b sätestatud meetmeid ei ole peetud piisavaks, et tagada inimeste tervise nõuetekohane kaitse, nõuavad nad, et veekäitlejad teeksid veevõtu- või töötlemiskohas teatavate parameetrite täiendavat seiret, kui see on terviseriskide vältimiseks rangelt vajalik.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriigid teavitavad veekäitlejaid, kes kasutavad veevõtuks ohuhindamisega hõlmatud veekogu või selle osasid, lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire tulemustest ning võivad kõnealuste seiretulemuste põhjal, samuti lõigete 1 ja 2 alusel saadud ning vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ kogutud teabe põhjal:
a)  lubada veekäitlejatel veevarustusriski hindamist nõudmata vähendada teatavate parameetrite seire sagedust või seiratavate parameetrite arvu, eeldusel et need ei ole põhiparameetrid II lisa B osa punkti 1 tähenduses ning et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemise;
b)  kui veekäitlejal lubatakse punkti a kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – pealkiri
Veevarustusriski hindamine
Veevarustusriski hindamine, seire ja juhtimine
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejad teostavad veevarustusriski hindamise, nähes neile ette võimaluse kohandada ükskõik millise sellise parameetri, mis on loetletud I lisa A ja B osas ja mis ei ole II lisa B osa kohaselt põhiparameeter, seire sagedust sõltuvalt nende esinemisest toorvees.
Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejad teostavad kooskõlas II lisa C osaga veevarustusriski hindamise, nähes neile ette võimaluse kohandada ükskõik millise sellise parameetri, mis on loetletud I lisa osades A, B ja B a ning mis ei ole II lisa B osa kohaselt põhiparameeter, seire sagedust sõltuvalt nende esinemisest toorvees.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2
Kõnealuste parameetrite puhul tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad võivad kõrvale kalduda II lisa B osas esitatud seiresagedusest kooskõlas C osa II lisa spetsifikatsioonidega.
Kõnealuste parameetrite puhul tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad võivad kõrvale kalduda II lisa B osas esitatud seiresagedusest kooskõlas C osa II lisa spetsifikatsioonidega, sõltuvalt nende esinemisest toorvees ja veepuhastusseadmetest.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 3
Selleks peavad veekäitlejad arvesse võtma käesoleva direktiivi artikli 8 alusel tehtud ohuhindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 alusel tehtud seire tulemusi.
Selleks võtavad veekäitlejad arvesse käesoleva direktiivi artikli 8 alusel tehtud ohuhindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 alusel tehtud seire tulemusi.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad teha lõikest 1 erandi väga väikestele veekäitlejatele, tingimusel et pädeval asutusel on varasemad ja ajakohastatud dokumenteeritud teadmised asjaomastest parameetritest ning tema hinnangul ei põhjusta selline erand ohtu inimeste tervisele, ning ilma et see piiraks asutuse kohustusi vastavalt artiklile 4.
Pädev asutus vaatab erandi läbi iga kolme aasta järel või siis, kui valgalas on avastatud uus reostusoht, ning ajakohastab seda vajaduse korral.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Veevarustusriski hindamise peavad kinnitama pädevad asutused.
2.  Veevarustusriski hindamise eest vastutavad veekäitlejad, kes tagavad, et nad järgivad käesolevat direktiivi. Selleks võivad veekäitlejad paluda toetust pädevatelt asutustelt.
Liikmesriigid võivad nõuda, et pädevad asutused kiidaksid heaks või jälgiksid veekäitlejate veevarustusriski hindamisi.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
2a.  Tuginedes lõike 1 kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise tulemustele, tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad koostavad tuvastatud riskidega kohandatud ning veekäitleja suurusega proportsionaalse veeohutuskava. Veeohutuskava võib hõlmata näiteks veega kokkupuutuvate materjalide kasutamist, vee töötlemise aineid, lekkivatest torudest tulenevaid võimalikke ohtusid või meetmeid praeguste või tulevaste probleemidega, nt kliimamuutustega kohanemiseks, ning täpsemalt määravad selle kindlaks liikmesriigid.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – pealkiri
Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine
Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, seire ja riskide juhtimine
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid tagavad, et tehakse kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, mis hõlmab järgmisi elemente:
1.  Liikmesriigid tagavad, et prioriteetsetes valdustes tehakse kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, mis hõlmab järgmisi elemente:
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a
(a)  kohapealsete jaotussüsteemide ning seotud toodete ja materjalidega seotud võimalike riskide hindamine ning selle hindamine, kas need mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub tavaliselt olmevee võtuks kasutatavast kraanist, eelkõige prioriteetsetes valdustes, kus vett pakutakse üldsusele;
a)  kohapealsete jaotussüsteemide ning seotud toodete ja materjalidega seotud võimalike riskide hindamine ning selle hindamine, kas need mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub tavaliselt olmevee võtuks kasutatavast kraanist;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b – lõik 1
(b)  I lisa C osas loetletud parameetrite korrapärane seire valdustes, kus võimalikku ohtu inimeste tervisele peetakse kõige suuremaks. Seirega seoses asjakohased parameetrid ja valdused valitakse välja punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel.
b)  I lisa C osas loetletud parameetrite korrapärane seire prioriteetsetes valdustes, kus on punkti a kohaselt tehtud hindamise käigus tuvastatud konkreetsed ohud vee kvaliteedile.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b – lõik 2
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud seirega seoses kehtestada seirestrateegia, mis keskendub prioriteetsetele valdustele;
Korrapärase seirega seoses tagavad liikmesriigid prioriteetsetes valdustes rajatistele juurdepääsu proovide võtmiseks ning võivad kehtestada seirestrateegia, eeskätt seoses Legionella pneumophila bakteriga;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c
(c)  selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate ehitustoodete toimivus on nõuetekohane seoses põhiomadustega, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 I lisa punkti 3 alapunktile e.
c)  selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate toodete ja materjalide toimivus on inimeste tervise kaitseks nõuetekohane.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  selle kontrollimine, kas kasutatud materjalid sobivad kokkupuuteks olmeveega ning kas artiklis 11 sätestatud nõuded on täidetud.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Kui liikmesriigid leiavad lõike 1 punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud toodetest või materjalidest tuleneb risk inimeste tervisele või kui lõike 1 punkti b kohane seire näitab, et I lisa C osas esitatud parameetrite väärtusi ei järgita, peavad liikmesriigid:
2.  Kui liikmesriigid leiavad lõike 1 punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel, et prioriteetsete valduste kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud toodetest või materjalidest tuleneb risk inimeste tervisele või kui lõike 1 punkti b kohane seire näitab, et I lisa C osas esitatud parameetrite väärtusi ei järgita, tagavad liikmesriigid asjakohaste meetmete võtmise I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks.
(a)  võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse risk või seda riski vähendada;
(b)  võtma kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et olmevee ettevalmistamisel või jaotamisel kasutatavatest ehitustoodetest pärit ainete või kemikaalide migratsioon ei ohustaks ei otseselt ega kaudselt inimeste tervist;
(c)  võtma koostöös veekäitlejatega muud meetmed, näiteks rakendama asjakohaseid puhastusmeetodeid, et muuta vee laadi või omadusi enne selle tarnimist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta;
(d)  nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;
(e)  korraldama koolituse torulukkseppadele ja muude valdkondade töötajatele, kes tegelevad kohapealsete jaotussüsteemidega ning ehitustoodete paigaldamisega;
(f)  seoses Legionella bakteriga tagama, et on kehtestatud tõhusad kontrolli- ja haldusmeetmed võimalike haiguspuhangute ennetamiseks ja tõrjumiseks.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2a.  Selleks et vähendada kinnistusisese jaotusega seotud riske kõigis kinnistusisestes jaotussüsteemides, peavad liikmesriigid:
a)  ärgitama avalike ja eravalduste omanikke tegema kinnistusisese jaotusega seotud riskide hindamisi;
b)  teavitama tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada olmevee kvaliteedinormide mittetäitmise riske, mis tulenevad kinnistusisesest jaotussüsteemist;
c)  nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;
d)  edendama koolitusi torulukkseppadele ja muude valdkondade töötajatele, kes tegelevad kinnistusiseste jaotussüsteemidega ning veega kokkupuutuvate toodete ja materjalide paigaldamisega, ning
e)  seoses Legionella bakteriga ja eriti Legionella pneumophila bakteriga tagama, et on kehtestatud tõhusad ja riskidega proportsionaalsed kontrolli- ja haldusmeetmed haiguspuhangute ennetamiseks ja tõrjumiseks.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Olmeveega kokkupuutuvate toodete, ainete ja materjalide minimaalsed hügieeninõuded
1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ained ja materjalid, millest toodetakse uusi olmeveega kokku puutuvaid tooteid, mis on turule lastud ja mida kasutatakse vee võtmiseks, käitlemiseks või jaotamiseks, või selliste ainetega seonduvad lisandid:
a)  ei vähendaks otseselt ega kaudselt käesoleva direktiiviga ette nähtud inimeste tervise kaitset;
b)  ei mõjutaks olmevee lõhna ega maitset;
c)  ei esineks olmevees kontsentratsioonis, mis ületab taseme, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid kasutatakse, ning
d)  ei soodustaks mikroobide teket.
2.   Selleks et tagada lõike 1 ühtlustatud kohaldamine, võtab komisjon ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades minimaalsed hügieeninõuded ja loetelu ainetest, mida kasutatakse olmeveega kokkupuutuvate materjalide tootmiseks ja mis on liidus heaks kiidetud, sealhulgas konkreetsed migratsiooni piirmäärad ja kasutamise eritingimused, kui see on asjakohane. Komisjon vaatab seda loetelu korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes arvesse uusimaid teaduse ja tehnoloogia arenguid.
3.  Selleks et aidata komisjonil lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte vastu võtta ja muuta, moodustatakse alaline komitee liikmesriikide nimetatud esindajatest, kes võivad kasutada ekspertide või nõustajate abi.
4.  Olmeveega kokkupuutuvad materjalid, mis on hõlmatud muude liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/20111a, peavad olema kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane seire , kontrollimaks, et tarbijatele kättesaadav vesi vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleb võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.
1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane seire, kontrollimaks, et see vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleb võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriigid edastavad komisjonile I lisa C a osas loetletud parameetrite kohase seire tulemused ... [kolm aastat alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] ja seejärel kord aastas.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et ajakohastada I lisa C a osas esitatud seire alla võetud ainete loetelu. Komisjon võib otsustada lisada loetellu aineid, kui on oht, et sellised ained võivad olmevees esineda ja kujutada inimeste tervisele ohtu, kuigi teaduslikult ei ole nende ohtlikkust inimeste tervisele tõestatud. Selles tugineb komisjon eeskätt WHO teadusuuringutele. Kõikide uute ainete lisamist põhjendatakse nõuetekohaselt vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 5 b (uus)
5b.  Hiljemalt ... [aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et võtta kasutusele metoodika I lisa C a osas loetletud seire alla võetud mikroplastide mõõtmiseks.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.
1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust artiklis 6 osutatud nõuetele vastavuse hindamise kohas uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse korral hõlmavad parandusmeetmed artikli 10 lõike 2 punktides a–f sätestatud meetmeid.
I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse korral hõlmavad parandusmeetmed artikli 10 lõikes 2a sätestatud meetmeid.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2
Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele automaatselt potentsiaalse ohuna inimeste tervisele.
Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele potentsiaalse ohuna inimeste tervisele, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused leiavad, et parameetrite väärtustele mittevastavus on väga väike.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel võtavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõik järgmised meetmed:
4.  Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel, kui parameetrite väärtuste järgimata jätmist peetakse potentsiaalseks ohuks inimeste tervisele, võtavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõik järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Punktides a, b ja c osutatud meetmed võetakse koostöös asjaomase veekäitlejaga.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Pädevad asutused või muud asjaomased organid otsustavad, milliseid meetmeid tuleb lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.
5.  Kui nõuetele vastavuse hindamise kohas tuvastatakse mittevastavus, siis otsustavad pädevad asutused või muud asjaomased organid, milliseid meetmeid tuleb lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Erandid
1.  Liikmesriigid võivad ette näha erandeid I lisa B osas sätestatud või artikli 5 lõike 2 alusel kehtestatud parameetrite väärtustest kuni nende poolt kindlaksmääratava piirväärtuseni, tingimusel et sellised erandid ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning et asjaomases piirkonnas ei ole olmeveevarustust muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Erandeid võib teha ainult järgmistel juhtudel:
a)  uus veevarustustsoon;
b)  veevarustustsoonis on tuvastatud uus saasteallikas või on äsja otsitud või leitud uusi parameetreid.
Erandeid tehakse nii lühikeseks ajaks kui võimalik ning nende kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat, mille lõppedes korraldavad liikmesriigid läbivaatamise, et teha kindlaks, kas on tehtud piisavaid edusamme.
Erandjuhul võib liikmesriik teha esimese lõigu punktide a ja b osas teise erandi. Kui liikmesriik kavatseb teha kõnealuse teise erandi, edastab ta läbivaatuse tulemused koos teise erandi tegemise otsuse põhjendustega komisjonile. Teise erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat.
2.  Kõikides lõike 1 kohaselt tehtud erandites täpsustatakse järgmisi andmeid:
a)  erandi põhjus;
b)  asjaomane parameeter, varasemad vastavad seiretulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud väärtus;
c)  geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjaomane elanikkond ning kas mõjutatud on mõni asjassepuutuv toiduainetetööstuse ettevõte;
d)  asjakohane seirekava, vajaduse korral tihedama seiresagedusega;
e)  vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning sätted läbivaatamise kohta ning
f)  erandi vajalik kehtivusaeg.
3.  Kui pädevad asutused leiavad, et parameetri väärtusele mittevastavus on väike ning artikli 12 lõike 2 alusel võetavatest meetmetest piisab probleemi lahendamiseks 30 päeva jooksul, ei ole tarvis lõikes 2 ette nähtud teavet erandisse märkida.
Sel juhul sätestavad pädevad asutused või muud asjaomased organid erandis üksnes asjassepuutuva parameetri lubatava maksimumväärtuse ning probleemi lahendamiseks võimaldatava aja.
4.  Lõikele 3 ei saa enam tugineda, kui konkreetse veevarustuse mittevastavus ühe parameetri väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.
5.  Iga liikmesriik, kes teeb käesoleva artikli alusel erandeid, tagab, et mis tahes kõnealusest erandist mõjutatud elanikkonda teavitatakse erandist ja selle tingimustest viivitamata ja nõuetekohaselt. Lisaks tagab liikmesriik vajaduse korral nende konkreetsete elanikerühmade nõustamise, kellele erand võib olla eriti ohtlik.
Esimeses lõigus nimetatud kohustused ei kehti lõikes 3 kirjeldatud olukorras, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.
6.  Välja arvatud lõike 3 kohaselt tehtud erandite korral, teavitavad liikmesriigid komisjoni kahe kuu jooksul kõikidest eranditest, mida on tehtud päevas keskmiselt rohkem kui 1000 m3 vee tarnimise või rohkem kui 5000 inimese varustamise kohta, ning edastavad komisjonile lõikes 2 nimetatud teabe.
7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata olmevee suhtes, mis on ette nähtud pudelites või mahutites müümiseks.
Muudatusettepanekud 113, 165, 191, 208, 166, 192, 169, 195, 170, 196, 197 ja 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et suurendada olmevee kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil. See hõlmab kõiki järgmisi meetmeid:
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist, võtavad liikmesriigid – arvestades seejuures veejaotuse kohalikke ja piirkondlikke perspektiive ja asjaolusid – kõik vajalikud meetmed, et suurendada olmevee üldist kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil.
(a)  selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav, ning selle põhjuste väljaselgitamine (nt kuulumine haavatavasse ja tõrjutud rühma), selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;
a)  selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav või kellel on sellele piiratud juurdepääs, sh haavatavad ja tõrjutud rühmad, ning puuduliku kättesaadavuse põhjuste väljaselgitamine, selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ja meetmete võtmine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;
aa)   olmevee kättesaadavuse tagamine riiklikul tasandil;
(b)  avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse hankimine ja hooldamine;
b)  avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse, sh taastäitmise kohtade hankimine ja hooldamine, eelkõige suure möödujate arvuga piirkondades; seda tehakse tehnilise teostatavuse korral ja viisil, mis on proportsionaalne vajadusega kõnealuste meetmete järele, ning võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi, nagu kliima ja geograafia;
(c)  olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:
c)  olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:
i)  kampaaniad kodanike teavitamiseks olmevee kvaliteedist;
i)  kampaaniad kodanike teavitamiseks kraanivee kõrgest kvaliteedist ja teadlikkuse suurendamiseks lähimast tähistatud taastäitmise kohast;
ia)  kampaaniad, et ärgitada inimesi kandma kaasas korduvkasutatavaid veepudeleid ning algatused teadlikkuse suurendamiseks taastäitmise kohtadest;
ii)  olmevee pakkumise toetamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes;
ii)  sellise vee tasuta pakkumise tagamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes ning ühekordselt kasutatavatesse plastpudelitesse või -mahutitesse pandud vee kasutamisest loobumise soodustamine sellistes asutustes ja hoonetes;
iii)  olmevee tasuta pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.
iii)  klientidele olmevee tasuta või väikese tasu eest pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.
Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.
Muudatusettepanek 173, 199 ja 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui käesolevas artiklis sätestatud kohustused langevad siseriikliku õiguse alusel kohalikele ametiasutustele, tagavad liikmesriigid, et neil asutustel on vahendid ja ressursid, et tagada juurdepääs olmeveele ning et kõik sellega seotud meetmed on proportsionaalsed asjaomase jaotusvõrgu läbilaskevõime ja suurusega.
Muudatusettepanek 174, 200 ja 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 b (uus)
2b.   Võttes arvesse artikli 15 lõike 1 punkti a sätete kohaselt kogutud andmeid, teeb komisjon liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga koostööd liidu selliste omavalitsuste toetamiseks, kellel puudub vajalik kapital, mis võimaldaks neil saada tehnilist abi, kättesaadavaid liidu rahalisi vahendeid ja pikaajalisi laene soodsa intressimääraga, eelkõige selleks, et hooldada ja uuendada veetaristut kõrge kvaliteediga vee pakkumise tagamiseks ning laiendada vee- ja kanalisatsiooniteenuseid haavatavatele ja tõrjutud elanikkonnarühmadele.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava ja ajakohase olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis.
1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava, ajakohase ja juurdepääsetava olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis või muul kasutajasõbralikul viisil, täites seejuures kohaldatavaid andmekaitse eeskirju.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu) ilma küsimata järgmise teabe:
Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal ja kergesti juurdepääsetaval kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu), nagu pädevad asutused on otsustanud, järgmise teabe:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt järgmiste elementidega seotud kulud:
a)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, teave olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kohta, sealhulgas püsi- ja muutuvkulude jaotuse kohta:
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
i)  veekäitlejate võetud meetmed artikli 8 lõike 5 kohase ohuhindamise kohaldamisel;
välja jäetud
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  olmevee töötlemine ja jaotamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
iii)  heitvee kogumine ja puhastamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv
iv)  artikli 13 kohaselt võetud meetmed, kui veekäitleja on need meetmed võtnud;
välja jäetud
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  teave olmevee kvaliteedi kohta, sealhulgas indikaatorparameetrid;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  tarnitava olmevee hind liitri ja kuupmeetri kohta;
b)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, tarnitava olmevee hind kuupmeetri kohta ja arvel esitatud hind vee liitri kohta; kui kulusid ei kaeta tariifisüsteemi kaudu, veesüsteemi kantud kogukulud aastas, et tagada vastavus käesolevale direktiivile, koos taustteabega ja asjakohase teabega selle kohta, kuidas piirkonda olmeveega varustatakse;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)   olmevee töötlemine ja jaotamine;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos aasta tarbimissuundumustega;
c)  kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos kodumajapidamise aasta tarbimissuundumustega, kui see on tehniliselt teostatav ja ainult juhul, kui see teave on veekäitlejale kättesaadav;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d
(d)  kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos sama kategooria kodumajapidamise keskmise tarbimisega;
d)  kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos kodumajapidamise keskmise tarbimisega, kui see on asjakohane vastavalt punktile c;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Liikmesriigid näevad ette selge kohustuste jaotuse veekäitlejate, sidusrühmade ja pädevate kohalike asutuste vahel, mis puudutab teabe esitamist vastavalt esimesele lõigule. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat direktiivi täiendada ning määrata kindlaks esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  koostavad andmekogumi, mis sisaldab teavet sellistest joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud potentsiaalne oht inimeste tervisele, olenemata sellest, kas parameetrite väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui 10 järjestikust päeva ja mõjutasid vähemalt tuhandet inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja artikli 12 kohaselt võetud parandusmeetmed.
d)  koostavad andmekogumi, mis sisaldab teavet sellistest joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud potentsiaalne risk inimeste tervisele, olenemata sellest, kas parameetrite väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui 10 järjestikust päeva ja mõjutasid vähemalt tuhandet inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja artikli 12 kohaselt võetud parandusmeetmed.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1
4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat direktiivi täiendada ning sätestada lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 2
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b
(b)  artikli 13 sätted vee kättesaadavuse kohta;
b)  artikli 13 sätted vee kättesaadavuse kohta ning elanikkonna osakaalu kohta, kellel puudub juurdepääs veele;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c
(c)  artikli 14 sätted ja IV lisa, mis puudutavad üldsusele esitatavat teavet.
c)  artikli 14 sätted ja IV lisa, mis puudutavad üldsusele esitatavat teavet, sealhulgas kasutajasõbralik liidu tasandi ülevaade IV lisa punktis 7 loetletud teabest.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
2a.   Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõplikku tähtaega] – ja edaspidi vastavalt vajadusele – esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande olmeveeallikatele mikroplastidest, ravimitest ja vajaduse korral võimalikest uutest saasteainetest tulenevate võimalike ohtude kohta ning nendega seotud terviseriskide kohta. Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada olmevees esinevate mikroplastide, ravimite ja muude uute saasteainete piirnormid.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
2a.   Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi, kas artikkel 10 a on toonud kaasa piisava hügieeninõuete ühtlustumise seoses materjalide ja toodetega, mis puutuvad kokku olmeveega, ning võtab vajaduse korral edasisi meetmeid.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Erandeid, mille liikmesriigid on teinud vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklile 9 ja mis on [käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäev] endiselt kohaldatavad, kohaldatakse edasi kuni nende kestuse lõpuni. Seejärel nende kohaldamist ei pikendada.
2.  Erandeid, mille liikmesriigid on teinud vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklile 9 ja mis on [käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäev] endiselt kohaldatavad, kohaldatakse edasi kuni nende kestuse lõpuni.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – A osa – tabel

Komisjoni ettepanek

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Clostridium perfringens'i eosed

0

arv/100 ml

Kolibakterid

0

arv/100 ml

Enterokokid

0

arv/100 ml

Escherichia coli (E. coli)

0

arv/100 ml

Heterotroofsete bakterite arv (HPC) 22 °C juures

Ebaloomulike muutusteta

 

Somaatilised kolifaagid

0

arv/100 ml

Hägusus

< 1

NTU

Muudatusettepanek

Parameetrid

Parameetri väärtus

Parameetrid

Clostridium perfringens'i eosed

0

arv/100 ml

Enterokokid

0

arv/100 ml

Escherichia coli (E. coli)

0

arv/100 ml

Somaatilised kolifaagid

0

arv/100 ml

Märkus

Käesolevas osas esitatud parameetreid ei kohaldata direktiivi 2009/54/EÜ kohase allika- ja mineraalvee suhtes.

Muudatusettepanek 138 ja 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – tabel

Komisjoni ettepanek

Keemilised parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Antimon

5,0

μg/l

 

Arseen

10

μg/l

 

Benseen

1,0

μg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

μg/l

 

Beeta-östradiool (50-28-2)

0,001

μg/l

 

Bisfenool A

0,01

μg/l

 

Boor

1,0

mg/l

 

Bromaat

10

μg/l

 

Kaadmium

5,0

μg/l

 

Kloraat

0,25

mg/l

 

Klorit

0,25

mg/l

 

Kroom

25

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l.

Vask

2,0

mg/l

 

Tsüaniid

50

μg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

μg/l

 

Epiklorohüdriin

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Haloäädikhapped

80

μg/l

Järgmise üheksa esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape, mono- ja dibromoäädikhape, bromokloroäädikhape, bromodikloroäädikhape, dibromokloroäädikhape ja tribromoäädikhape.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Elavhõbe

1,0

μg/l

 

Mikrotsüstiin-LR

10

μg/l

 

Nikkel

20

μg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nitrit

0.50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nonüülfenool

0,3

μg/l

 

Pestitsiidid

0,10

μg/l

Pestitsiidid on:

 

 

 

orgaanilised insektitsiidid,

 

 

 

orgaanilised herbitsiidid,

 

 

 

orgaanilised fungitsiidid,

 

 

 

orgaanilised nematotsiidid,

 

 

 

orgaanilised akaritsiidid,

 

 

 

orgaanilised algitsiidid,

 

 

 

orgaanilised rodentitsiidid,

 

 

 

orgaanilised limatõrjevahendid,

 

 

 

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid) ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 321.

 

 

 

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

 

 

 

Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l.

Pestitsiidid – kokku

0,50

μg/l

„Pestitsiidid – kokku“ tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

0,10

μg/l

„PFAS“ tähistab iga üksikut per- ja polüfluoritud alküülühendit (keemiline valem: CnF2n+1−R).

PFAS – kokku

0,50

μg/l

„PFAS – kokku“ tähistab per- ja polüfluoritud alküülühendite summat (keemiline valem: CnF2n+1−R).

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

0,10

μg/l

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Seleen

10

μg/l

 

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen

10

μg/l

Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa

Trihalometaanid – kokku

100

μg/l

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

 

 

 

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Uraan

30

μg/l

 

Vinüülkloriid

0,50

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

__________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek

Keemilised parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Antimon

5,0

μg/l

 

Arseen

10

μg/l

 

Benseen

1,0

μg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

μg/l

 

Beeta-östradiool (50-28-2)

0,001

μg/l

 

Bisfenool A

0,1

μg/l

 

Boor

1,5

mg/l

 

Bromaat

10

μg/l

 

Kaadmium

5,0

μg/l

 

Kloraat

0,25

mg/l

 

Klorit

0,25

mg/l

 

Kroom

25

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l.

Vask

2,0

mg/l

 

Tsüaniid

50

μg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

μg/l

 

Epiklorohüdriin

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Haloäädikhapped

80

μg/l

Järgmise üheksa esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape, mono- ja dibromoäädikhape, bromokloroäädikhape, bromodikloroäädikhape, dibromokloroäädikhape ja tribromoäädikhape.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Elavhõbe

1,0

μg/l

 

Mikrotsüstiin-LR

10

μg/l

 

Nikkel

20

μg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nitrit

0.50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nonüülfenool

0,3

μg/l

 

Pestitsiidid

0,10

μg/l

Pestitsiidid on:

 

 

 

orgaanilised insektitsiidid,

 

 

 

orgaanilised herbitsiidid,

 

 

 

orgaanilised fungitsiidid,

 

 

 

orgaanilised nematotsiidid,

 

 

 

orgaanilised akaritsiidid,

 

 

 

orgaanilised algitsiidid,

 

 

 

orgaanilised rodentitsiidid,

 

 

 

orgaanilised limatõrjevahendid,

 

 

 

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid) ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 321.

 

 

 

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

 

 

 

Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l.

Pestitsiidid – kokku

0,50

μg/l

„Pestitsiidid – kokku“ tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

0,10

μg/l

„PFAS“ tähistab iga üksikut per- ja polüfluoritud alküülühendit (keemiline valem: CnF2n+1−R).

Valemiga tuleb samuti kasutusele võtta pika ja lühikese ahelaga PFASi eristamine. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes pika ahelaga PFASi suhtes.

Iga üksiku PFASi parameetri väärtust kohaldatakse ainult nende PFASi ühendite suhtes, mis võivad tõenäoliselt esineda ja mis on inimeste tervisele ohtlikud vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud ohuhindamisele.

PFAS – kokku

0,50

μg/l

„PFAS – kokku“ tähistab per- ja polüfluoritud alküülühendite summat (keemiline valem: CnF2n+1−R).

„PFAS – kokku“ parameetri väärtust kohaldatakse ainult nende PFASi ühendite suhtes, mis võivad tõenäoliselt esineda ja mis on inimeste tervisele ohtlikud vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud ohuhindamisele.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

0,10

μg/l

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Seleen

10

μg/l

 

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen

10

μg/l

Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa

Trihalometaanid – kokku

100

μg/l

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

 

 

 

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Uraan

30

μg/l

 

Vinüülkloriid

0,50

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

__________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Indikaatorparameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Alumiinium

200

μg/l

 

Ammoonium

0,50

mg/l

 

Kloriidid

250

mg/l

Märkus 1

Värvus

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Juhtivus

2500

μS cm-1 temperatuuril 20 °C

Märkus 1

Lämmastikuioonide kontsentratsioon

≥ 6,5 ja ≤ 9,5

pH ühikud

Märkused 1 ja 3

Raud

200

μg/l

 

Mangaan

50

μg/l

 

Lõhn

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Sulfaadid

250

mg/l

Märkus 1

Naatrium

200

mg/l

 

Maitse

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Kolooniate arv 22 °C juures

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Kolibakterid

0

arv/100 ml

 

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Hägusus

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Märkus 1:

vesi ei tohi olla agressiivne.

Märkus 2:

seda parameetrit tuleb mõõta üksnes siis, kui vesi pärineb pinnaveest või seda mõjutab pinnavesi. Selle parameetri väärtuse rikkumise korral korraldab asjaomane liikmesriik uuringu veega varustamise kohta, et välistada oht inimeste tervisele patogeensete mikroorganismide, näiteks Cryptosporidiumi esinemise tõttu.

Märkus 3:

pudelisse või mahutisse villitud gaseerimata vee puhul võib minimaalset väärtust vähendada 4,5 pH ühikule.

Pudelisse või mahutisse villitud vee puhul, mis on loomulikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud, võib see minimaalne väärtus olla väiksem.

Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C osa

Komisjoni ettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamisel kasutatavad parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Legionella

<1000

Arv/l

Kui Legionella parameetri väärtust <1 000/l ei saavutata, võetakse uued Legionella pneumophila proovid. Kui Legionella pneumophila’t ei esine, on Legionella parameetri väärtus <10 000/l.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Muudatusettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamisel kasutatavad parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Legionella pneumophila

<1000

Arv/l

 

Legionella

< 10 000

Arv/l

Kui Legionella pneumophila’t, mille parameetri väärtus on < 1 000/l, ei esine, on Legionella parameetri väärtus <10 000/l.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt ... [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uute parameetrite seire

Mikroplastid

Seire toimub mikroplastide mõõtmise metoodika järgi, mis on kehtestatud delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 11 lõikele 5b.

Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – B osa – punkt 1 – lõik 1
Escherichia coli (E. coli) baktereid, Clostridium perfringens’i eoseid ja somaatilisi kolifaage käsitatakse põhiparameetritena ja nende suhtes ei pea kohaldama veevarustusriski hindamist vastavalt käesoleva lisa C osale. Nende üle tehakse seiret alati punkti 2 tabelis 1 märgitud sagedusega.
Escherichia coli (E. coli) baktereid ja enterokokke käsitatakse põhiparameetritena ja nende suhtes ei pea kohaldama veevarustusriski hindamist vastavalt käesoleva lisa C osale. Nende üle tehakse seiret alati punkti 2 tabelis 1 märgitud sagedusega.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – B osa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Proovivõtusagedus

Kõigi artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle tehakse seiret vähemalt järgmises tabelis märgitud sagedusega, välja arvatud juhul, kui artikli 9 ja käesoleva lisa C osa kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise põhjal on määratud teistsugune proovivõtusagedus:

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala (m3)

Proovide miinimumarv

aastas

≤ 100

> 100 ≤ 1 000

> 1 000 ≤ 10 000

>10 000 ≤ 100 000

> 100 000

10a

10a

50b

365

365

a: kõik proovid tuleb võtta ajal, mil on suur risk, et soolestiku patogeenid töötlemise käigus ei hävine.

b: vähemalt 10 proovi tuleb võtta ajal, mil on suur risk, et soolestiku patogeenid töötlemise käigus ei hävine.

Märkus 1: veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2: mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3: liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.

Muudatusettepanek

Proovivõtusagedus

Kõigi artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle tehakse seiret vähemalt järgmises tabelis märgitud sagedusega, välja arvatud juhul, kui artikli 9 ja käesoleva lisa C osa kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise põhjal on määratud teistsugune proovivõtusagedus:

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala

(vt märkusi 1 ja 2) m3

A-rühma parameeter (mikrobioloogiline parameeter) –

proovide arv aastas

(vt märkust 3)

B-rühma parameeter (keemiline parameeter) –

proovide arv aastas

 

≤ 100

> 0

(vt märkust 4)

> 0

(vt märkust 4)

> 100

≤ 1000

4

1

> 1000

≤ 10000

4

+3

iga täiendava 1000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

1

+1

iga täiendava 1000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 10000

 

≤ 100000

3

+ 1

iga täiendava 10 000 m3/pv ja

ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 100000

 

12

+ 1

iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

Märkus 1: veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2: mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3: osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4 300 m3 /pv = 16 proovi (4 esimese 1 000 m3 kohta /pv + 12 lisa 3 300 m3 /pv).

Märkus 4: liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.

Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – D osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Legionella proove kinnistusisestes jaotussüsteemides võetakse Legionella pneumophila leviku ja/või sellega kokkupuute riskikohtades. Liikmesriigid kehtestavad Legionella proovivõtumeetodite kohta suunised;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II a lisa (uus)
Minimaalsed hügieeninõuded ainetele ja materjalidele, mida kasutatakse selliste uute toodete tootmiseks, mis puutuvad kokku olmeveega:
a)  loetelu ainetest, mida on lubatud kasutada materjalide tootmiseks, sealhulgas – kuid mitte ainult – orgaanilised materjalid, elastomeerid, silikoonid, metallid, tsement, ioonivahetusvaigud, komposiitmaterjalid ja nendest valmistatud tooted.
b)  konkreetsed nõuded ainete kasutamise kohta materjalides ja nendest valmistatud toodetes.
c)  konkreetsed piirangud teatud ainete eraldumise kohta olmevette.
d)  hügieeninõuded muude omaduste kohta, mis on vajalikud nõuetele vastavuse tagamiseks.
e)  põhieeskirjad punktide a–d järgimise kontrollimiseks.
f)  proovivõtu- ja analüüsimeetodite eeskirjad, et kontrollida punktide a–d järgimist.
Muudatusettepanekud 177 ja 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – B osa – punkt 1 – tabel 1 – rida 28

Komisjoni ettepanek

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

50

 

Muudatusettepanek

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

20

 

Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – pealkiri
ÜLDSUSELE INTERNETIS ESITATAV TEAVE
ÜLDSUSE TEAVITAMINE
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Tarbijatele tehakse internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:
Tarbijatele tehakse internetis või muul sama kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 1
(1)  asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed;
1)  asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed, varustatav piirkond ja varustatavate inimeste arv ning veetootmise meetod;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa
(2)  I lisa A ja B osas loetletud parameetrite seire kõige viimased tulemused, sealhulgas proovivõtusagedus ja -kohad, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohased, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused. Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:
2)  I lisa A, B ja B a osas loetletud parameetrite seire kõige viimaste tulemuste ülevaade veekäitlejate kaupa, sealhulgas proovivõtusagedus, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohane, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused.Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)
(b)  kuus kuud suurte veekäitlejate puhul;
(b)  kuus kuud suurte ja keskmise suurusega veekäitlejate puhul;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
(c)  üks aasta väikeste veekäitlejate puhul;
(c)  üks aasta väga väikeste ja väikeste veekäitlejate puhul;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 3
(3)  parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;
3)  kui pädevad asutused on parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral tuvastanud potentsiaalse ohu inimeste tervisele, teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 4
(4)  veevarustusriski asjakohase hindamise kokkuvõte;
välja jäetud
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 5
(5)  teave järgmiste indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:
5)  teave I lisa B a osas loetletud indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:
(a)  värv;
(b)  pH (vesinikuioonide kontsentratsioon);
(c)  juhtivus;
(d)  raud;
(e)  mangaan;
(f)  lõhn;
(g)  maitse;
(h)  karedus;
(i)  mineraalid, vees lahustunud anioonid/katioonid:
—  boraat BO3-
—  karbonaat CO32-
—  kloriid Cl-
—  fluoriid F-
—  vesinikkarbonaat HCO3-
—  nitraat NO3-
—  nitrit NO2-
—  fosfaat PO43-
—  silikaat SiO2
—  sulfaat SO42-
—  sulfiid S2-
—  alumiinium Al
—  ammoonium NH4+
—  kaltsium Ca
—  magneesium Mg
—  kaalium K
—  naatrium Na
Need parameetrite väärtused ja muid ioniseerimata ühendeid ja mikroelemente käsitleva teabe võib esitada koos kontrollväärtusega ja/või selgitusega;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 6
(6)  nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist;
6)  nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist, kui see on asjakohane, ning kasutada vett vastutustundlikult vastavalt kohalikele oludele;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7
(7)  väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:
7)  suurte ja väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
(a)  veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas lekkemäärad ja energiatarve tarnitud vee kuupmeetri kohta;
a)  veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas liikmesriikide kindlaks määratud lekketasemed;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b
(b)  veekäitleja haldus- ja juhtimissüsteem, sealhulgas juhatuse koosseis;
b)  teave veeteenuse haldamise mudeli ja omandistruktuuri kohta veekäitleja poolt;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
(d)  olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt kulud, mis on seotud energiakasutusega tarnitud vee kuupmeetri kohta, veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega, heitvee kogumise ja puhastamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud;
d)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, siis olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, samuti kulud, mis on seotud veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt e
(e)  investeeringute summa, mis veekäitleja arvates on vajalik veeteenuste pakkumise rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks (sealhulgas taristu hooldus) ning tegelikult saadud või hüvitatud investeeringute summa;
e)  tehtud, käimasolevate ja kavandatud investeeringute summa, samuti rahastamiskava;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt g
(g)  kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning probleemidele reageerimise aja- ja nõuetekohasuse kohta;
g)  kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning nende lahendamise kohta;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 8
(8)  taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele.
8)  taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kuid mitte enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 107.
(2) ELT C 361, 5.10.2018, lk 46.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4) Käesolev seisukoht vastab 23. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0397).


Restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksukohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamine ***I
PDF 362kWORD 125k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL (COM(2016)0723 – C8-0475/2016 – 2016/0359(COD))
P8_TA-PROV(2019)0321A8-0269/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0723),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 53 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0475/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Iirimaa Esindajatekoja ja Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0269/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv)

P8_TC1-COD(2016)0359


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 53 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning kaotada takistused põhivabaduste, nagu kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse õiguse teostamiselt, mis tulenevad erinevustest liikmesriikide õiguse ja menetluste vahel, mis käsitlevad ennetavat saneerimist, maksejõuetust, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu. Ilma et see mõjutaks töötajate põhiõigusi ja -vabadusi, on käesoleva direktiivi eesmärk sellised takistused eemaldada: rahalistes raskustes olevatele elujõulistele ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, tagatakse juurdepääs tõhusatele riiklikele ennetava saneerimise raamistikele, mis võimaldavad neil tegevust jätkata; ausad maksejõuetud või ülemäärastes võlgades füüsilisest isikust ettevõtjad võivad saada mõistliku aja möödumisel pärast võlgadest täielikku vabastamist uue võimaluse, ning parandatakse saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluste mõjusust, eriti pidades silmas nende kestuse lühenemist.

(2)  Saneerimine peaks võimaldama rahalistes raskustes olevatel võlgnikel majandustegevust täielikult või osaliselt jätkata, muutes varade ja kohustuste koosseisu, tingimusi või struktuuri või oma kapitalistruktuuri, sealhulgas ettevõtte varade või osade või, kui see on liikmesriigi õiguses sätestatud, kogu ettevõtte majandustegevuse müümise ning operatiivsete muudatuste tegemisega. Kui liikmesriigi õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, peaksid operatiivsed muudatused, näiteks lepingute lõpetamine või muutmine või varade müümine või muul viisil käsutamine vastama üldistele nõuetele, mis on selliste meetmete jaoks kehtestatud liikmesriigi õiguses, eelkõige tsiviil- ja tööõigusnormides. Võla vahetamine omakapitali vastu peaks samuti vastama liikmesriigi õiguses sätestatud kaitsemeetmetele. Ennetava saneerimise raamistikud peaksid eelkõige võimaldama võlgnikke tõhusalt saneerida varases etapis ning vältida maksejõuetust, piirates seeläbi elujõuliste ettevõtete tarbetut likvideerimist. Need raamistikud peaksid hoidma ära töökohtade kadumise ning teadmiste ja oskuste kaotuse ning maksimeerima koguväärtuse, mida saavad võlausaldajad võrreldes sellega, mida nad saaksid ettevõtte varade likvideerimise korral või paremuselt järgmise alternatiivse stsenaariumi korral, kui saneerimiskava ei ole, ning mida saavad omanikud ja majandus tervikuna ▌.

(3)  Samuti peaksid ennetava saneerimise raamistikud ära hoidma viivislaenude kogunemise. Tõhusate ennetava saneerimise raamistike kättesaadavus tagaks meetmete võtmise enne, kui ettevõtjatel jäävad laenud tasumata, aidates seeläbi vähendada riski, et laenud muutuvad tsüklilise languse ajal viivislaenudeks, ja leevendades kahjulikku mõju finantssektorile. Suurt osa ettevõtetest ja töökohtadest oleks võimalik päästa, kui kõigis liikmesriikides, kus on ettevõtte asukoht, varad või võlausaldajad, oleksid olemas ennetavad raamistikud. Saneerimisraamistikes tuleks tasakaalustatud viisil kaitsta kõikide seotud isikute, sealhulgas töötajate õigusi. Samal ajal tuleks võimalikult kiiresti likvideerida elujõuetud ettevõtted, millel ei ole ellujäämisvõimalusi. Kui rahalistes raskustes olev võlgnik ei ole majanduslikult elujõuline või kui tema majanduslikku elujõulisust ei saa kiiresti taastada, võivad saneerimise püüdlused viia kahjumi kiirema tekkimise ja suurenemiseni, mis kahjustab võlausaldajaid, töötajaid ja teisi sidusrühmi ning majandust tervikuna.

(4)  Eri liikmesriikides on rahalistes raskustes võlgnike jaoks oma ettevõtte saneerimiseks olemas olevad menetlused erinevad. Mõnes liikmesriigis on menetluste hulk piiratud, mistõttu ettevõtte saneerimine on võimalik alles suhteliselt hilises etapis, kui on algatatud maksejõuetusmenetlus. Teistes liikmesriikides on saneerimine võimalik varem, kuid olemasolevad menetlused ei ole piisavalt tõhusad või sisaldavad palju formaalsusi, piirates eelkõige kohtuvälise menetluse kasutamist. Maksejõuetusõiguses on ennetavad lahendused kasvav suundumus. Erinevalt traditsioonilisest käsitlusest, mille kohaselt rahalistes raskustes olev ettevõte likvideeritakse, soodustatakse selle suundumuse kohaselt käsitlusviise, mille eesmärk on ettevõtte elujõulisus taastada või vähemalt päästa ettevõtte need osad, mis on veel majanduslikult elujõulised. Majandusele tuleneva muu kasu hulgas aitab selline käsitlusviis sageli säilitada töökohti või nende kadumist vähendada. Samuti on kohtu või haldusasutuse või nende poolt määratud nõustajate ennetava saneerimise raamistikes osalemise määr erinev, varieerudes mitteosalemisest või minimaalsest osalemisest mõnes liikmesriigis kuni täieliku osalemiseni teistes liikmesriikides. Samuti erinevad liikmesriigiti füüsilisest isikust ettevõtjatele uue võimaluse andmist käsitlevad riigisisesed õigusnormid, eelkõige majandustegevuses tekkinud võlgadest vabastamise võimaldamisel ning seda nii võlgadest vabastamise perioodi kui ka võlgadest vabastamist võimaldavate tingimuste osas.

(5)  Paljudes liikmesriikides kulub maksejõuetutel, kuid ausatel füüsilisest isikust ettevõtjatel võlgade tasumiseks ja uuesti alustamiseks üle kolme aasta. Ebatõhusate võlgadest vabastamise ja ärikeelu raamistike tulemusel peavad füüsilisest isikust ettevõtjad mõistliku aja jooksul uuesti alustamiseks ettevõtte asukoha muu jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda üle viima, millega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud nii võlausaldajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele endile. Võlgadest vabastamisega lõppeva menetluse juurde kuuluvad tihti pikaajalised ärikeelud, mis takistavad isikutel ettevõtjana ettevõtlusega alustamise ja tegelemise vabaduse kasutamist.

(6)  Saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste venimine mitmes liikmesriigis on oluline tegur, millest saab alguse madal sissenõudmismäär ja investorite vastumeelsus ajada äri jurisdiktsioonides, kus on oht, et menetlused kestavad liiga kaua ja on liiga kulukad.

(7)  Liikmesriikide saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluste erinevused suurendavad investorite kulusid, kui nad hindavad riske, mis on seotud ühes või mitmes liikmesriigis rahalistesse raskustesse sattuvate võlgnikega või rahalistes raskustes ettevõtetesse investeerimisega, ning selliste ettevõtete saneerimise lisakulusid, millel on tegevuskohti, võlausaldajaid või varasid teistes liikmesriikides. Nii on see ilmselgelt näiteks rahvusvaheliste kontsernide saneerimise korral. Investorid nimetavad muus liikmesriigis investeerimisest loobumise või äripartnerluse sõlmimata jätmise peamise põhjusena ebakindlust maksejõuetusnormides või ohtu, et muus kui nende asukoha liikmesriigis kujuneb maksejõuetusmenetlus pikaks või keerukaks. See ebakindlus pärsib ettevõtete asutamise vabadust ja ettevõtluse edendamist ning kahjustab siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskätt ei ole enamikul mikro- väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) vajalikke ressursse, et hinnata piiriülese tegevusega seotud riske.

(8)  Liikmesriikide saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste erisuste tulemuseks on liikmesriikides ebavõrdsed laenu saamise tingimused ja sissenõudmismäärad. Seega on saneerimise, maksejõuetuse, võlgadest vabastamise ja ärikeelu kohaldamise menetluste valdkonna suurem ühtlustamine möödapääsmatu hästi toimiva siseturu jaoks üldiselt ja eriti kapitaliturgude liidu toimimiseks, samuti Euroopa majanduse vastupanuvõime tagamiseks, sealhulgas töökohtade säilitamiseks ja loomiseks.

(9)  Samuti tuleks vähendada täiendava riskihindamise ja võlausaldajate nõuete piiriülese täitmise kulusid olukorras, kui ülemäärastes võlgades füüsilisest isikust ettevõtja on palju lühema aja jooksul võlgadest vabastamise võimaluse saamiseks asunud ümber teise liikmesriiki. Vähendada tuleks ka füüsilisest isikust ettevõtjate lisakulusid, mis on tingitud vajadusest asuda võlgadest vabastamise võimaluse saamiseks ümber teise liikmesriiki. Lisaks mõjuvad füüsilisest isikust ettevõtja maksejõuetus või ülemääraste võlgadega seotud pikaajalistest äritegevuse keeldudest tulenevad takistused ettevõtlusele halvavalt.

(10)  Kõik saneerimistoimingud, eelkõige märkimisväärse mõjuga suuremad toimingud peaksid põhinema sidusrühmadega peetaval dialoogil. Nimetatud dialoog peaks hõlmama saneerimistoimingute eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete valikut ja alternatiivseid variante, ning sellesse tuleks asjakohaselt kaasata töötajate esindajad, nagu on ette nähtud liidu ja liikmesriigi õiguses.

(11)  Põhivabaduste kasutamise takistused ei piirdu üksnes piiriüleste olukordadega. Järjest enam ühendatud siseturg, kus kaubad, teenused, kapital ja töötajad vabalt liiguvad ning kus digitaalne mõõde muutub üha olulisemaks, tähendab, et kui võtta arvesse kõiki asjakohaseid komponente (nagu kliendibaas, tarneahel, tegevusalad, investori- ja kapitalibaas), saab rangelt ühe riigi piiresse jäävaks pidada vaid väheseid ettevõtteid. Isegi ühe riigi piiresse jäävad maksejõuetusjuhtumid võivad mõjutada siseturu toimimist, kui aset leiab nn doominoefekt ja ühe võlgniku maksejõuetus vallandab tarneahelas järgmised maksejõuetusjuhtumid.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/848(6) reguleeritakse küsimusi, mis on seotud kohtualluvuse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega, kohaldatava õiguse ning piiriüleste maksejõuetusmenetluste puhul tehtava koostööga, samuti maksejõuetusregistrite omavahelise ühendamisega. Selle kohaldamisala hõlmab ennetavaid menetlusi, millega edendada majanduslikult elujõuliste võlgnike päästmist, ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja muude füüsiliste isikute võlgadest vabastamise menetlusi. Kõnealuse määrusega ei lahendata siiski eri liikmesriikide õiguses sätestatud menetluste erisuse probleemi. Lisaks ei kaotaks üksnes piiriüleseid maksejõuetusjuhtumeid käsitlev õigusakt kõiki vaba liikumise takistusi ning samuti ei suudaks investorid ette kindlaks määrata, kas võlgnikul tulevikus tekkivad võimalikud rahalised raskused on piiriülest või riigisisest laadi. Seetõttu on vaja minna kaugemale õigusalase koostöö küsimustest ja kehtestada ka materiaalõiguslikud miinimumnormid ennetava saneerimise menetluste jaoks ning füüsilisest isikust ettevõtjate võlgadest vabastamisega lõppevate menetluste jaoks.

(13)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata määruse (EL) 2015/848 kohaldamisala. Selle eesmärk on olla täielikus vastavuses nimetatud määrusega ja seda täiendada, kohustades liikmesriike kehtestama ennetava saneerimise menetlused, mis vastavad teatavatele tulemuslikkust tagavatele miinimumpõhimõtetele. Käesoleva direktiiviga ei muudeta nimetatud määruses võetud käsitlusviisi, millega lubatakse liikmesriikidel jätta kehtima või kehtestada menetlused, mis ei täida üldsuse teavitamise tingimust seoses teavitamisega nimetatud määruse A lisa alusel. Kuigi käesolevas direktiivis ei nõuta, et selle kohaldamisalasse kuuluvad menetlused täidaksid kõiki kõnealuse lisa kohaseid teavitamistingimusi, on selle eesmärk hõlbustada kõnealuste menetluste piiriülest tunnustamist ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.

(14)  Määruse (EL) 2015/848 kohaldamise eelis on, et sellega nähakse ette kaitsemeetmed võlgniku põhihuvide keskme meelevaldse ümberpaigutamise vastu piiriülese maksejõuetusmenetluse ajal. Nimetatud määrusega hõlmamata menetluste suhtes tuleks aga kohaldada teatavaid piiranguid.

(15)  On vaja vähendada saneerimise kulusid nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks. Seega tuleks vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi, mis takistavad rahalistes raskustes olevate elujõuliste võlgnike varajast saneerimist ning ausatele füüsilisest isikust ettevõtjatele võlgadest vabastamise võimaldamist. Selliste erinevuste vähendamine peaks liidus suurendama läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust. See peaks suurendama kõikide võlausaldajate ja investorite tulu investeeringutelt ning ergutama piiriülest investeerimist. Saneerimis- ja maksejõuetusmenetluste suurem sidusus peaks hõlbustama ka kontsernide saneerimist, olenemata sellest, kus kontserni liikmed liidus asuvad.

(16)  Rahalistes raskustes olevate elujõuliste võlgnike tõhusa ennetava saneerimise takistuste kõrvaldamine aitab vähendada töökohtade kadumist ja tarneahelas olevate võlausaldajate kahjumeid, säilitab oskusteavet ja oskusi ning on seega kasulik majanduskeskkonnale tervikuna. Füüsilisest isikust ettevõtjate võlgadest vabastamise hõlbustamisega välditakse nende kõrvalejäämist tööturult ja võimaldatakse neil kogemuse võrra rikkamana uuesti ettevõtlusega alustada. Lisaks suureneks saneerimismenetluste kestuse lühendamisega võlausaldajate jaoks võlgade sissenõudmise määr, sest aja möödudes võlgniku või võlgniku ettevõtte väärtus tavaliselt väheneb. Pealegi lubaksid tõhusad ennetava saneerimise, maksujõuetuse ja võlgadest vabastamise raamistikud paremini hinnata laenamisotsustega seotud riske ja leevendaksid maksejõuetute või ülemäärastes võlgades võlgnike kohanemist, minimeerides finantsvõimenduse vähendamisega seotud majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid. Käesolev direktiiv peaks liikmesriikidele võimaldama paindlikkust kohaldada ühiseid põhimõtteid, järgides samal ajal riiklikke õigussüsteeme. Liikmesriikidel peaks olema võimalik oma riiklikes õigussüsteemides jätta kehtima või kehtestada muid ennetava saneerimise raamistikke kui neid, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga.

(17)  Ettevõtjad ning eelkõige VKEd, kes moodustavad 99 % kõigist liidu ettevõtjatest, peaksid saama kasu sidusamast lähenemisest liidu tasandil, kuna nende puhul on suurem tõenäosus, et nad pigem likvideeritakse kui saneeritakse, kuna nad peavad kandma kulusid, mis on suuremate ettevõtjatega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. VKEdel ei ole sageli vajalikke vahendeid, eeskätt rahaliste raskuste korral, et tulla toime suurte saneerimiskuludega ja kasutada tõhusamaid saneerimismenetlusi mõnes teises liikmesriigis. Selleks et aidata sellistel võlgnikel saneerimise kulusid madalal hoida, tuleks riigi tasandil välja töötada ja veebis kättesaadavaks teha saneerimiskavade laiaulatuslikud kontrollnimekirjad, mis on kohandatud VKEde vajadustele ja eripärale. Lisaks tuleks sisse seada varajase hoiatamise vahendid, et teavitada võlgnikke tungivast vajadusest kiiresti tegutseda, võttes arvesse VKEde piiratud vahendeid ekspertide palkamiseks.

(18)  VKEde määratlemisel peaksid liikmesriigid võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL(7) või komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta(8).

(19)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on asjakohane välja jätta võlgnikud, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(9) artikli 13 punktides 1 ja 4 määratletud kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(10) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutused, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 2 ja 7 määratletud investeerimisühingud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012(11) artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014(12) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL(13) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus loetletud muud finantseerimisasutused ja ettevõtjad. Selliste võlgnike suhtes kohaldatakse erikorda ja liikmesriikide järelevalve- ja kriisilahendusasutustel on nendega seoses ulatuslikud sekkumisõigused. Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätta välja muud finantseerimisasutused, kes pakuvad finantsteenuseid, ja mille suhtes kohaldatakse võrreldavat korda, ja sekkumisõigusi.

(20)  Samadel kaalutlustel on samuti asjakohane jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja liikmesriigi õiguse kohased avalik-õiguslikud asutused. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik sätestada, et ennetava saneerimise raamistikke kohaldatakse vaid juriidilistele isikutele, kuna füüsilisest isikust ettevõtjate rahalisi raskusi võib tõhusalt lahendada mitte üksnes ennetava saneerimise menetluste vaid ka menetluste abil, mille tulemusel võlgadest vabanetakse, või lepingulisel kokkuleppel põhineva mitteametliku saneerimise abil. Erinevate õigussüsteemidega liikmesriikidel, kus sama liiki üksusel on neis õigussüsteemides erinev staatus, peaks olema võimalik selliste üksuste suhtes kohaldada ühte ühtset korda. Käesoleva direktiivi kohane ennetava saneerimise raamistik ei tohiks mõjutada võlgniku vastu esitatavaid nõudeid ja õigusi, mis tulenevad tööandjapensionisüsteemidest, kui need nõuded ja õigused tekkisid saneerimisele eelneval perioodil.

(21)  Tarbijate ülemäärane võlgnevus on majanduslikus ja sotsiaalses plaanis väga murettekitav ning see on tihedalt seotud võlakoormuse vähendamisega. Lisaks ei ole tihti võimalik selgelt eristada füüsilisest isikust ettevõtja kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevuse käigus tekkinud võlgu väljaspool sellist tegevust tekkinud võlgadest. Füüsilisest isikust ettevõtjatele uue võimaluse andmise kord ei oleks kuigi tõhus, kui nad peaksid majandustegevuses ja eraisikuna kogunenud muudest võlgadest vabastamiseks läbima erinevad menetlused, millel on erinevad kohaldamistingimused ja võlgadest vabastamise perioodid. Neil põhjustel ja kuigi käesolev direktiiv ei sisalda siduvaid õigusnorme tarbija ülemäärase võlgnevuse kohta, tuleks liikmesriikidele soovitada kohaldada käesoleva direktiivi võlgadest vabastamise sätteid võimalikult varakult ka tarbijate suhtes.

(22)  Mida varem võlgnik näeb, et tal on rahalised raskused, ja saab võtta vajalikke meetmeid, seda suurem on tõenäosus, et eelseisev maksejõuetus suudetakse ära hoida või et juhul, kui ettevõtte elujõulisust ei ole võimalik taastada, läheb likvideerimine sujuvamalt ja tõhusamalt. Seepärast peaks olema olemas selge, ajakohastatud, kokkuvõtlik ja kasutajasõbralik teave kättesaadavate ennetava saneerimise menetluste kohta, samuti üks või mitu varajase hoiatamise vahendit, et stimuleerida rahaliste raskuste ees seisvaid võlgnikke varakult tegutsema. Hoiatusmehhanismide vormis varajase hoiatamise vahendid, mis annavad teada, kui võlgnik on jätnud tegemata teatavat liiki maksed, võib käivitada näiteks maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmisega. Liikmesriigid või eraõiguslikud isikud võivad sellised vahendid välja töötada tingimusel, et eesmärk täidetakse. Liikmesriigid peaksid tegema teabe varajase hoiatamise vahendi kohta veebis kättesaadavaks, näiteks selleks ette nähtud veebisaidil või -lehel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohandada varajase hoiatamise vahendeid vastavalt ettevõtte suurusele ning kehtestada suurtele ettevõtetele ja kontsernidele varajase hoiatamise vahendite kohaldamise erisätted, võttes arvesse nende iseärasusi, varajase hoiatamise erisätted. Käesolev direktiiv ei peaks panema liikmesriikidele vastutust potentsiaalse kahju eest, mis on tekkinud selliste varajase hoiatamise vahendite tulemusel algatatud saneerimismenetluse kaudu.

(23)  Püüdes suurendada toetust töötajatele ja nende esindajatele, peaksid liikmesriigid tagama, et töötajate esindajad saavad varajase hoiatamise vahendite kättesaadavuse kohta asjakohast ja ajakohastatud teavet, ning neil peaks olema võimalik pakkuda töötajate esindajatele ka toetust võlgniku majandusliku olukorra hindamisel.

(24)  Võlgnikud, sealhulgas juriidilised üksused ning, kui see on liikmesriigi õiguses nii sätestatud, füüsilised isikud ja kontsernid, peaksid saama kasutada saneerimisraamistikku, et tegeleda rahaliste raskustega juba varajases etapis, kui tundub tõenäoline, et nende maksejõuetust saab ära hoida ning tagada ettevõtte elujõulisuse. Saneerimisraamistikku peaks saama kasutada enne, kui võlgnik muutub liikmesriigi õiguse kohaselt maksejõuetuks, st enne, kui võlgnik vastab liikmesriigi õiguse alusel tingimustele, mille kohaselt algatatakse kõigi võlakohustuste suhtes maksejõuetusmenetlus, millega tavaliselt võlgnikule kaasneb täielik käsutuskeeld ja likvideerija määramine. Et vältida saneerimismenetluse kuritarvitamist, peaksid võlgniku rahalised raskused olema seostatud maksejõuetuse tõenäosusega ning saneerimiskava abil peaks olema võimalik võlgniku maksejõuetus ära hoida ja tagada ettevõtte elujõulisus.

(25)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, et nõuded, mille maksetähtpäev saabub või mis tekivad pärast ennetava saneerimise menetluse algatamise taotluse esitamist või menetluse algatamist, lisatakse kas ennetava saneerimise meetmetesse või peatub kõnealuste nõuete sissenõudmine. Peaks jääma liikmesriigi otsustada, kas konkreetsete täitemeetmete peatamine mõjutab nõuete intresse.

(26)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada võlgniku suhtes elujõulisustest, mis on käesolevas määruses sätestatud ennetava saneerimise menetluse kasutamise tingimus. Test tuleks läbi viia võlgniku vara kahjustamata, mis võib muu hulgas tähendada nõuete sissenõudmise ajutise peatamise võimaldamist või seda, et test viiakse läbi põhjendamatu viivituseta. Kahjuliku mõju puudumine ei peaks siiski välistama võimalust nõuda, et võlgnikud tõestaksid enda elujõulisust omal kulul.

(27)  Asjaolu, et liikmesriigid võivad piirata saneerimisraamistike kasutamist võlgnike puhul, kes on süüdi mõistetud arvepidamis- või raamatupidamiskohustuse tõsise rikkumise eest, ei tohiks takistada liikmesriike samuti piiramast võlgnike võimalust kasutada ennetava saneerimise raamistikke, kui võlgnike raamatupidamisarvestus ja -dokumendid on mittetäielikud või puudulikud sellisel määral, mis muudab võimatuks võlgniku majandusliku olukorra ja finantsseisundi kindlakstegemise.

(28)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik laiendada käesoleva direktiiviga ette nähtud ennetava saneerimise raamistike kohaldamisala olukordadele, kus võlgnikul on mitterahalisi raskusi, eeldusel et need raskused loovad tegeliku ja tõsise ohu, et võlgnik ei suuda praegu ega tulevikus oma võlgu ettenähtud ajal tasuda. Sellise ohu kindlakstegemise aeg võib olla mitu kuud või isegi kauem, et võtta arvesse juhtumeid, kus võlgnikul on mitterahalisi raskusi, mis ohustavad tema majandustegevuse jätkuvust ning keskpikas perspektiivis tema likviidsust. Nii võib see olla näiteks juhul, kui võlgnik on kaotanud enda jaoks võtmetähtsusega lepingu.

(29)  Tõhususe edendamiseks ning viivituste ja kulude vähendamiseks peaks riiklikud ennetava saneerimise raamistikud sisaldama paindlikke menetlusi. Kui käesolevat direktiivi rakendatakse saneerimise raamistikus mitme menetluse abil, peaks võlgnikul olema juurdepääs kõikidele käesolevas direktiivis ennetava saneerimise saavutamiseks ette nähtud õigustele ja kaitsemeetmetele. Välja arvatud käesoleva direktiiviga nõutava kohtu või haldusasutuse kohustusliku sekkumise puhul, peaks liikmesriikidel olema võimalik sätestada, et nende asutused võivad sekkuda vaid juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne, võttes samal ajal muu hulgas arvesse eesmärki kaitsta võlgnike ja teiste puudutatud isikute õigusi ja huve ning eesmärki vähendada menetluste puhul viivitusi ja kulusid. Kui võlausaldajatel või töötajate esindajatel on lubatud liikmesriigi õiguse alusel algatada saneerimismenetlus, ja kui võlgnikuks on VKE, peaksid liikmesriigid nõudma menetluse algatamise eeltingimusena võlgniku nõusolekut, ning liikmesriikidel peaks olema võimalik laiendada seda nõuet ka võlgnikele, kes on suured ettevõtjad.

(30)  Üleliigsete kulude vältimiseks ja ennetava saneerimise varase laadiga arvestamiseks ning selleks, et stimuleerida võlgnikke taotlema ennetavat saneerimist nende rahaliste raskuste varajases etapis, peaks neile põhimõtteliselt jääma kontroll oma vara ning igapäevase majandustegevuse üle. Saneerimisnõustaja määramine võlgniku tegevuse üle järelevalve teostamiseks või võlgniku igapäevase tegevuse üle osalise kontrolli võtmiseks ei peaks olema igal juhul kohustuslik, vaid see otsus tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi ja olenevalt olukorrast või võlgniku konkreetsetest vajadustest. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik ette näha, et saneerimisnõustaja määramine on teatavatel tingimustel alati vajalik, näiteks juhul, kui kõikide võlgniku võlgade sissenõudmine peatatakse, kui saneerimiskava tuleb kinnitada rühmadeülese kohustamise kaudu, kui saneerimiskava sisaldab töötajate õigusi mõjutavaid meetmeid või kui võlgnik või selle juhtkond on ärisuhetes käitunud kriminaalsel, petturlikul või kahjustaval viisil.

(31)  Selleks et aidata pooltel saneerimiskava läbi rääkida ja koostada, peaksid liikmesriigid ette nägema saneerimisnõustaja kohustusliku määramise juhul, kui kohus või haldusasutus võimaldab võlgnikule konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise, tingimusel et saneerimisnõustaja määramine on vajalik selleks, et kaitsta poolte huve, kui kohus või haldusasutus peab saneerimiskava kinnitama rühmadeülese kohustamise kaudu, kui seda nõudis võlgnik või kui seda nõudis võlausaldajate enamus, tingimusel et saneerimisnõustaja kulud ja tasud katavad võlausaldajad.

(32)  Võlgnikul peaks olema võimalik kasutada konkreetsete täitemeetmete ajutist peatamist, ükskõik kas kohtu või haldusasutuse poolt võimaldatuna või õigusaktidest tulenevalt, eesmärgiga toetada saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi, et läbirääkimiste ajal oma majandustegevust jätkata või vähemalt säilitada oma vara väärtus. Kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud, peaks peatamist olema võimalik kohaldada ka kolmandast isikust tagatise pakkujate, sealhulgas garantii ja tagatise andjate suhtes. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik sätestada, et kohtul või haldusasutusel on õigus konkreetsete täitemeetmete peatamise võimaldamisest keelduda, kui selline peatamine ei ole vajalik või kui see ei täidaks läbirääkimiste toetamise eesmärki. Keeldumise alused võivad olla nõutava võlausaldajate enamuse toetuse puudumine või, kui see on liikmesriigi õiguses nii sätestatud, võlgniku tegelik suutmatus võlgu õigel ajal tasuda.

(33)  Menetluste käigu hõlbustamiseks ja kiirendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata vaidlustataval alusel kindlaks täitemeetmete peatamisest keeldumise aluste eeldused, näiteks kui võlgniku käitumises esineb elemente, mis on tüüpilised võlgnikule, kes ei suuda võlgu nende sissenõutavaks muutumise ajal tasuda, näiteks olulised makseviivitused töötajate või maksu- või sotsiaalkindlustusasutuste ees, või kui võlgnik või ettevõtte juhtkond on toime pannud finantskuriteo, mis annab põhjust eeldada, et võlausaldajate enamus ei toetaks läbirääkimiste alustamist.

(34)  Konkreetsete täitemeetmete peatamine võib olla üldine, kõiki võlausaldajaid hõlmav, või üksikutele võlausaldajatele või võlausaldajate kategooriatele suunatud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik selgelt määratud juhtudel jätta peatamine teatavate nõuete või nõuete kategooriate suhtes kohaldamata, näiteks nõuete puhul, mis on tagatud varaga, mille ettevõttest väljaviimine ei seaks ohtu ettevõtte saneerimist, või selliste võlausaldajate nõuete puhul, kes kannataksid peatamise tõttu ebaõiglaselt kahju, näiteks hüvitamata kahju või tagatise amortiseerumise tõttu.

(35)  Selleks et tagada võlgniku ja võlausaldajate õiguste õiglane tasakaal, peaks konkreetsete täitemeetmete peatamist kohaldatama kõige rohkem kuni neljaks kuuks. Keerukas saneerimine võib aga olla aeganõudvam. Liikmesriikidel peaks olema võimalik tagada, et sellistel juhtudel ▌võib kohus või haldusasutus lubada algse peatamise perioodi pikendamist ▌. Kui kohus või haldusasutus ei tee peatamise pikendamise kohta otsust enne selle aegumist, peaks peatamise mõju lõppema peatamisaja kehtivuse viimasel päeval. Õiguskindluse huvides peaks peatamise kogukestus piirduma 12 kuuga. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha määramata peatamine kohe, kui võlgnik muutub liikmesriigi õiguse alusel maksejõuetuks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, kas lühikese ajutise peatamise suhtes, kuni oodatakse kohtu või haldusasutuse otsust ennetava saneerimise raamistiku kasutamise kohta, kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaseid tähtaegu.

(36)  Et võlausaldajate huve mitte liigselt kahjustada, peaksid liikmesriigid tagama, et kohtud või haldusasutused saavad konkreetsete täitemeetmete peatamise lõpetada, kui see ei täida enam läbirääkimiste toetamise eesmärki, näiteks juhul, kui ilmneb, et võlausaldajate nõutav enamus läbirääkimiste jätkamist ei toeta. Kui liikmesriigid sellise võimaluse ette näevad, võidakse peatamine lõpetada ka juhul, kui sellega võlausaldajaid ebaõiglaselt kahjustatakse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette, et peatamise võib lõpetada olukorras, milles võlausaldajatel ei olnud võimalust esitada oma seisukohta enne peatamise jõustumist või selle pikendamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ka ette näha miinimumperiood, mille jooksul peatamist ei saa lõpetada. Võlausaldajate ebaõiglase kahjustamise tuvastamiseks peaks kohtul või haldusasutusel olema võimalik arvestada seda, kas peatamine säilitaks vara koguväärtuse, kas võlgnik tegutseb pahauskselt või kahju tekitamise kavatsusega või tegutseb üldiselt vastuolus kõikide võlausaldajate õiguspäraste ootustega.

(37)  Käesolev direktiiv ei hõlma sätteid, mis käsitlevad kompensatsiooni või garantiisid võlausaldajatele, kelle tagatise väärtus võib peatamise ajal tõenäoliselt väheneda. Näiteks kahjustaks peatamine üksikut võlausaldajat või võlausaldajate rühma ebaõiglaselt juhul, kui peatamise tulemusel oleks nende nõuded oluliselt halvemas seisus võrreldes olukorraga, kui peatamist ei kohaldata, või kui võlausaldaja satub seeläbi halvemasse seisu kui teised samas olukorras olevad võlausaldajad. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et ühe või mitme võlausaldaja või ühe või mitme võlausaldajate rühma ebaõiglase kahjustamise tuvastamise korral võib peatamise lõpetada nende võlausaldajate või võlausaldajate rühmade või kõigi võlausaldajate suhtes. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, kes saab peatamise lõpetamist taotleda.

(38)  Konkreetsete täitemeetmete peatamine peaks ka peatama võlgniku kohustuse esitada maksejõuetusmenetluse taotlus või kohustuse algatada võlausaldaja taotlusel selline menetlus, mis võib lõppeda võlgniku likvideerimisega. Õigusnormidega ei peaks ette nägema, et maksejõuetusmenetluse tulemuseks ei tarvitse olla vaid võlgniku likvideerimine, vaid selle tulemuseks võib olla ka võlgniku saneerimine. Võlausaldajate taotlusel algatatud maksejõuetusmenetluse peatamist ei kohaldata mitte ainult juhul, kui liikmesriigid näevad ette kõiki võlausaldajaid hõlmava konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise, vaid ka siis, kui liikmesriigid sätestavad konkreetsete täitemeetmete peatamise võimaluse vaid piiratud arvu võlausaldajate jaoks. Liikmesriikidel peaks sellegipoolest olema võimalik ette näha, et maksejõuetusmenetlus võidakse algatada üldistes huvides ametiasutuste (näiteks prokuratuuri) taotlusel, kes ei tegutse võlausaldaja rollis.

(39)  Käesoleva direktiivi kohaldamine ei peaks takistama võlgnikku tavapärase majandustegevuse käigus rahuldamast mõjutamata võlausaldajate nõudeid ning puudutatud võlausaldajate nõudeid, mis tekivad ajal, mil konkreetsed täitemeetmed on peatatud. Selleks et tagada, et võlausaldajad, kelle nõuded tekkisid enne saneerimismenetluse algatamist või konkreetsete täitemeetmete peatamist, ei survestaks võlgnikku tasuma neid nõudeid, mida muidu saneerimiskava rakendamise käigus vähendataks, peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha selliste nõuete puhul võlgniku tasumiskohustuse peatamine.

(40)  Kui võlgniku suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus, võib mõnel tarnijal olla lepingust tulenev õigus lõpetada tarneleping pelgalt maksejõuetuse tõttu (nn ipso facto klausel) isegi juhul, kui võlgnikud on oma kohustused täielikult täitnud. Selline õigus võib olla ka juhul, kui võlgnik taotleb ennetava saneerimise meetmeid. Ipso facto klausli rakendamise korral juhul, kui võlgnik peab pelgalt saneerimiskava üle läbirääkimisi või taotleb konkreetsete täitemeetmete peatamist, või kui seda klauslit rakendatakse konkreetsete täitemeetmete peatamisega seonduva sündmuse puhul, võib ennetähtaegsel lõpetamisel olla negatiivne mõju võlgniku majandustegevusele ja ettevõtte päästmise õnnestumisele. Seega on sellistel juhtudel vaja ette näha, et võlausaldajatel ▌ei oleks lubatud rakendada saneerimiskava läbirääkimistele või peatamisele või peatamisega seotud muule sündmusele viitavaid ipso facto klausleid.

(41)  Lepingute ennetähtaegne lõpetamine võib seada ohtu ettevõtte suutlikkuse saneerimise üle läbirääkimiste pidamisel tegevust jätkata, eriti juhul, kui asjaomased lepingud käsitlevad esmavajalikke tarneid, nagu gaas, elekter, vesi, telekommunikatsiooni- ja kaardimakseteenused. Liikmesriigid peaksid nägema ette, et võlausaldajatel, kelle suhtes konkreetsete täitemeetmete peatamist kohaldatakse ja kelle nõuded tekkisid enne peatamise kohaldamist ja mida võlgnik ei ole tasunud, ei lubata peatamise ajal täitmisest keelduda, esmavajalikke täitmisele kuuluvaid lepinguid lõpetada, nende täitmist kiirendada ega neid muul viisil muuta, eeldusel et võlgnik jätkuvalt täidab sellistest lepingutest talle tulenevaid kohustusi, mille tähtpäev on peatamise ajal. Täitmisele kuuluvad lepingud on näiteks rendi- ja litsentsilepingud, pikaajalised tarnelepingud ja frantsiisilepingud.

(42)  Käesolevas direktiivis nähakse ette saneerimiskava sisu miinimumnõuded. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik nõuda saneerimiskavas täiendavaid selgitusi, näiteks seoses võlausaldajate rühmitamise kriteeriumidega, mis võivad olla asjakohased juhul, kui võlg on ainult osaliselt tagatud. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud nõudma eksperdiarvamust kavas esitatava vara väärtuse kohta.

(43)  Saneerimiskavast puudutatud võlausaldajatel, sealhulgas töötajatel, ja omakapitali omanikel, kui see on liikmesriigi õiguses lubatud, peaks olema õigus hääletada saneerimiskava vastuvõtmise üle. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette piiratud erandid sellest reeglist. Isikutel, keda saneerimiskava ei mõjuta, ei peaks olema õigust kava üle hääletada ning samuti ei peaks nende toetus olema nõutav kava vastuvõtmiseks. Puudutatud isikute mõiste peaks hõlmama ainult võlausaldaja rollis töötajaid. Seega, kui liikmesriigid otsustavad töötajate nõuded ennetava saneerimise raamistikust välja arvata, ei tuleks töötajaid käsitada puudutatud isikutena. Hääletamine saneerimiskava vastuvõtmise üle võiks toimuda ametliku hääletuse või konsulteerimise vormis, mille käigus jõutakse kokkuleppele puudutatud isikute nõutud enamusega. Siiski tuleks juhul, kui hääletamine toimus nõutud enamusega kokkuleppe saavutamise kujul, pakkuda puudutatud isikutele, kes kokkuleppes ei osalenud, sellegipoolest võimalust saneerimiskavas osaleda.

(44)  Selleks et tagada sisult samalaadsete õiguste võrdne kohtlemine ja saneerimiskavade vastuvõtmine ilma puudutatud isikute õigusi ebaõiglaselt kahjustamata, tuleks puudutatud isikute kohtlemisel lähtuda eraldi rühmadest, mis vastavad liikmesriigi õiguse kohastele rühmade moodustamise kriteeriumidele. Rühmade moodustamine tähendab puudutatud isikute rühmitamist kava vastuvõtmise eesmärgil viisil, mis kajastaks nõuete ja huvidega kaasnevaid õigusi ja nõuete rahuldamisjärke. Igal juhul tuleb tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajaid käsitada alati kuuluvana eraldi rühmadesse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha rohkem kui kahe võlausaldajate rühma moodustamise, sealhulgas näha ette erinevad rühmad tagamata ja tagatud nõuetega võlausaldajate ning madalama rahuldamisjärguga nõuetega võlausaldajate jaoks. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik käsitada eraldi rühmadena võlausaldajaid, kellel ei ole piisavat huvide ühisosa, näiteks maksu- ja sotsiaalkindlustusameteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et tagatud nõuded võib tagatise väärtuse hindamise alusel jagada tagatud ja tagamata osadeks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada ka rühmade moodustamist soodustavad erinormid, et mitmekesise portfellita või muidu eriti haavatavaid võlausaldajaid, nagu töötajad või väiketarnijad, selliste rühmade moodustamisega aidata.

(45)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette, et VKEdest võlgnike puhul võib nende suhteliselt lihtsa kapitalistruktuuri tõttu teha erandi puudutatud isikute eri rühmades käsitlemise kohustusest. Kui VKEd on otsustanud luua ainult ühe hääletamisrühma ja see rühm hääletab kava vastu, on võlgnikel võimalik kooskõlas käesoleva direktiivi üldiste põhimõtetega esitada teine kava.

(46)  Riigisisese õigusega tuleks igal juhul tagada, et rühmade moodustamisel käsitletaks piisava põhjalikkusega kõiki olulisi asjaolusid, näiteks seotud isikute nõudeid, ning samuti tuleks riigisisese õigusega ette näha tingimuslikke nõudeid ja vaidlustatud nõudeid reguleerivad normid. Liikmesriikidel peaks olema õigus reguleerida seda, kuidas tuleks käsitada vaidlustatud nõudeid hääletamisõiguse jaotamise eesmärgil. Kohus või haldusasutus peaks rühmade moodustamist, sealhulgas saneerimiskavast puudutatud võlausaldajate valikut, kontrollima pärast saneerimiskava kinnitamiseks esitamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et kohus või haldusasutus võib rühmade moodustamist kontrollida ka juba varasemas etapis, kui kava esitaja nõu või juhendamist soovib.

(47)  Liikmesriigi õiguses tuleks kehtestada nõutavad enamused tagamaks, et puudutatud isikute vähemus igas rühmas ei saaks takistada sellise saneerimiskava vastuvõtmist, millega ei kahjustata ebaõiglaselt nende õigusi ja huvisid. Kui tagatud nõuetega võlausaldajaid, kes jäid eriarvamusele, ei seoks häälteenamuse nõue, ei oleks varajane saneerimine paljudel juhtudel võimalik, näiteks muidu elujõulise ettevõtte finantsjuhtimise ümberkorraldamise vajaduse korral. Selleks et tagada saneerimiskavade vastuvõtmisel isikutele sõnaõigus, mis oleks proportsionaalne nende panusega ettevõttes, peaks nõutav enamus põhinema iga vastava rühma võlausaldajate nõuete või omakapitali omanike huvide summal. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisaks nõuda igas rühmas puudutatud isikute arvu enamust. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette reeglid, mis puudutavad selliste puudutatud isikute hääleõigust, kes ei kasuta oma hääleõigust nõuetekohaselt või kes ei ole esindatud, võttes neid näiteks arvesse seoses osalemiskünnisega või enamuse väljaarvutamisel. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik näha hääletamise jaoks ette osalemise künnis.

(48)  Saneerimiskava kinnitamine kohtus või haldusasutuses on vajalik tagamaks, et võlausaldajate õiguste või omakapitali omanike huvide vähenemine oleks proportsionaalne saneerimisest saadava kasuga ning et neil oleks õigus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Kinnitamine on eriti vajalik siis, kui on tegemist eriarvamusele jäänud puudutatud isikutega, kui saneerimiskava sisaldab sätteid uue rahastamise kohta või kui kava kohaselt kaotab töö rohkem kui 25 % töötajatest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et kinnitamine kohtus või haldusasutuses on vajalik ka muudel juhtudel. Sellise kava kinnitamine, mille kohaselt kaotab töö rohkem kui 25 % töötajatest, peaks olema vajalik ainult siis, kui liikmesriigi õiguse kohaselt võib ennetava saneerimise raamistikes näha ette meetmeid, millel on otsene mõju töölepingutele.

(49)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kohus või haldusasutus saab tagasi lükata kava, kui on tehtud kindlaks, et sellega kahjustatakse eriarvamusele jäänud võlausaldajate või omakapitali omanike õigusi kas siis enam, kui võib mõistlikult eeldada võlgniku ettevõtte likvideerimise korral, sealhulgas olenevalt võlgniku konkreetsest olukorrast osade kaupa likvideerimise korral või lähtudes ettevõtte väärtusest tema tegevuse jätkuvuse korral, ▌või siis enam, kui võib mõistlikult eeldada paremuselt järgmise alternatiivse stsenaariumi korral, kui saneerimiskava ei kinnitata. Siiski tuleks juhul, kui kava kinnitatakse rühmadeülese kohustamise kaudu, viidata sellise stsenaariumi korral kasutatud kaitsemehhanismile. Kui liikmesriigid otsustavad hinnata võlgniku väärtust tema tegevuse jätkuvuse korral, tuleks ettevõtte tegevuse jätkuvuse põhimõttel väärtuse hindamisel arvesse võtta võlgniku ettevõtte väärtust pikemas perspektiivis, erinevalt likvideerimisväärtusest. Väärtus ettevõtte tegevuse jätkuvuse korral ▌on reeglina suurem likvideerimisväärtusest, kuna selles kajastub asjaolu, et ettevõte jätkab tegevust võimalikult väheste häiretega, ettevõttel on rahalise nõudega võlausaldajate, aktsionäride või osanike ja klientide usaldus, tulu teenimine jätkub ning töötajatele avalduv mõju on piiratud.

(50)  Samal ajal kui vastavust võlausaldajate parimate huvide testile peaks kohus või haldusasutus kontrollima ainult saneerimiskava vaidlustamise korral, et hoida ära väärtuse hindamine igal juhtumi puhul, peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et muid kava kinnitamise tingimusi võib kontrollida ex officio. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisada muid tingimusi, mida tuleb saneerimiskava kinnitamiseks täita, näiteks kas omakapitali omanikud on piisavalt kaitstud. Kohtul või haldusasutusel peaks olema võimalik keelduda saneerimiskava kinnitamisest, kui ei ole mõistlikku väljavaadet selle kavaga võlgniku maksejõuetust ära hoida või ettevõtte elujõulisust tagada. Siiski ei peaks liikmesriigid tagama, et selline hindamine toimuks ex officio.

(51)  Kõikide puudutatud isikute teavitamine peaks olema üks saneerimiskava kinnitamise tingimustest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata kindlaks teavitamise vorm ja aeg ning näha ette teavitamisega seoses sätted ettenägematute nõuete menetlemiseks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et saneerimiskavast tuleks teavitada ka mittepuudutatud isikuid.

(52)  Võlausaldajate parimate huvide testi sooritatuks lugemise all tuleks mõista seda, et ükski eriarvamusele jäänud võlausaldaja ei ole saneerimiskavaga halvemas seisus, kui ta oleks olnud kas likvideerimise korral, sealhulgas ▌ nii osade kaupa likvideerimise korral kui ka ettevõtte müümise korral tema tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, või paremuselt järgmise alternatiivse stsenaariumi korral, kui saneerimiskava ei kinnitata. Liikmesriigid peaksid saama võlausaldajate parimate huvide testi liikmesriigi õiguses rakendades valida ühe nimetatud künnisest. Seda testi tuleks kohaldada alati, kui kava on vaja kinnitada, et see oleks eriarvamusele jäänud võlausaldajate, või olenevalt olukorrast eriarvamusele jäänud võlausaldajate rühmade suhtes siduv. Tulenevalt võlausaldajate parimate huvide testist, juhul kui riigiasutustest võlausaldajatel on liikmesriigi õiguse kohaselt eelisõigus, ei saa kavaga kehtestada nende võlausaldajate nõuete täielikku või osalist tühistamist.

(53)  Alati tuleks vastu võtta saneerimiskava, mida toetab iga puudutatud rühma nõutav enamus, kuid kohtul või haldusasutusel peaks olema võimalik kinnitada võlgniku või võlgniku nõusolekul võlausaldaja taotlusel ka saneerimiskava, mida ei toeta iga puudutatud rühma nõutav enamus. Juriidilise isiku puhul peaksid liikmesriigid saama otsustada, kas võlgnikku tuleb saneerimiskava vastuvõtmise või kinnitamise eesmärgil käsitada juriidilise isiku juhatusena või aktsionäride või osanike või omakapitali omanike teatava enamusena. Kava kinnitamiseks rühmadeülese kohustamise puhul peaks seda toetama puudutatud isikute hääletavate rühmade enamus. Vähemalt üks kõnealustest rühmadest peaks olema tagatud nõuetega võlausaldajate rühm või kõrgema rahuldamisjärguga kui tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate rühm.

(54)  Kui hääletavate rühmade enamus ei toeta saneerimiskava, siis vähemalt üks puudutatud või kahju kannatanud võlausaldajate rühm, kes võlgniku tegevust jätkava ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel saaks väljamakseid või säilitaks positsiooni, või, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt ette nähtud, kelle puhul saab mõistlikult eeldada väljamaksete saamist või positsiooni säilitamist, kui kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohast likvideerimise tavapärast järjestust. Sellisel juhul peaks liikmesriikidel olema võimalik suurendada kava heakskiitmiseks nõutavate rühmade arvu, ilma tingimata nõudmata, et kõik need rühmad peaksid võlgniku väärtuse hindamisel tema tegevuse jätkuvuse korral saama liikmesriigi õiguse kohaselt väljamakseid või säilitama positsiooni. Liikmesriigid ei peaks siiski nõudma kõigi rühmade nõusolekut. See tähendab, et ainult kahe võlausaldajate rühma olemasolu korral peetakse piisavaks vähemalt ühe rühma nõusolekut, kui muud rühmadeülese kohustamise tingimused on täidetud. Võlausaldaja poolt kahju kannatamine tähendab seda, et nende nõuete väärtus on vähenenud.

(55)  Liikmesriigid peaksid rühmadeülese kohustamise puhul tagama, et puudutatud võlausaldajate eriarvamusele jäänud rühmi esitatud kava alusel ebaõiglaselt ei kahjustataks, ning liikmesriigid peaksid nägema sellistele eriarvamusele jäänud rühmadele ette piisava kaitse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kaitsta võlausaldajate eriarvamusele jäänud rühma, tagades, et neid koheldakse vähemalt sama soodsalt kui muud sama järguga rühma ning soodsamalt kui madalama rahuldamisjärguga nõuete rühma. Teise võimalusena võivad liikmesriigid kaitsta võlausaldajate eriarvamusele jäänud rühma, tagades, et kui selline madalama rahuldamisjärguga nõuete rühm saab osa jaotamisest või säilitab saneerimiskavas positsiooni, tuleb eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmale teha maksed täies ulatuses (edaspidi „absoluutse eelisõiguse reegel“). Liikmesriikidel peaks olema kaalutlusõigus täieliku makse kontseptsiooni rakendamisel, sealhulgas seoses makse ajastamisega, niivõrd kui nõude põhisumma ning – tagatud nõuetega võlausaldajate puhul – tagatise väärtus on kaitstud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ka otsustada, millised on võrdväärsed vahendid, mille arvel algset nõuet täielikult rahuldada.

(56)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha absoluutse eelisõiguse reeglist erandeid, näiteks juhul, kui peetakse õiglaseks, et omakapitali omanikud säilitavad teatava positsiooni kava alusel vaatamata sellele, et kõrgema rahuldamisjärguga rühm peab nõustuma oma nõuete vähendamisega, või et esmavajalikele tarnijatele, kes on hõlmatud konkreetsete täitemeetmete peatamise sättega, tehakse väljamakse enne kui kõrgema rahuldamisjärguga võlausaldajate rühmale. Liikmesriigid peaksid saama valida, millised eespool nimetatud kaitsemehhanismid nad kehtestavad.

(57)  Aktsionäride või osanike või teiste omakapitali omanike õigustatud huvisid tuleks kaitsta, kuid liikmesriigid peaksid tagama, et nad ei saa teha põhjendamatuid takistusi selliste saneerimiskavade vastuvõtmisele, mille abil saaks taastada võlgniku elujõulisuse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik selle eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid vahendeid, näiteks mitte anda omakapitali omanikele õigust saneerimiskava üle hääletada ning mitte teha saneerimiskava vastuvõtmist sõltuvaks ▌omakapitali omanike nõusolekust, kes ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks likvideerimise tavapärase järjestuse korral väljamakseid ega muid hüvitisi. ▌Siiski peaks juhul, kui omakapitali omanikel on õigus saneerimiskava üle hääletada, kohtul või haldusasutusel olema võimalik rühmadeülese kohustamise reeglite abil kava kinnitada, olenemata ühe või mitme omakapitali omanike rühma eriarvamusest. Liikmesriikidele, kes jätavad omakapitali omanikud hääletamisest välja, ei peaks kohaldama võlausaldajate ja omakapitali omanike vahelistes suhetes absoluutse eelisõiguse reeglit. Teine võimalik viis tagada, et omakapitali omanikud ei tee põhjendamatuid takistusi saneerimiskavade vastuvõtmisel, on tagada, et saneerimismeetmete suhtes, mis mõjutavad otseselt omakapitali omanike õigusi ja mille peab äriühinguõiguse kohaselt heaks kiitma aktsionäride üldkoosolek või osanike koosolek, ei kohaldata põhjendamatult suure häälteenamuse nõudeid ning et omakapitali omanikel ei ole pädevust seoses saneerimismeetmetega, mis nende õigusi otse ei mõjuta.

(58)  Kui erinevatel aktsionäride või osanike rühmadel on erinevad õigused, võib olla vajalik moodustada rohkem omakapitali omanike rühmi. Sellistel tingimustel ei pruugi saneerimisest olla huvitatud VKEde omakapitali omanikud, kes ei ole pelgalt investorid, vaid on ettevõtte omanikud ja panustavad ettevõttesse muul viisil, näiteks juhtimiskogemustega. Sel põhjusel peaks rühmadeülese kohustamise kasutamine jääma VKEdest võlgnike otsustada.

(59)  Kava rakendamise eesmärgil tuleks saneerimiskavaga anda VKEde omakapitali omanikele võimalus osaleda saneerimises muu kui rahalise abiga, näiteks kasutades oma kogemusi, mainet või ärikontakte.

(60)  Ennetava saneerimise menetluse ajal peaks töötajatel olema täielik tööõigusega antav kaitse. Eeskätt ei piirata käesoleva direktiiviga töötajate õigusi, mis on neile tagatud nõukogu direktiividega 98/59/EÜ(14) ja 2001/23/EÜ(15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2002/14/EÜ(16), 2008/94/EÜ(17) ja 2009/38/EÜ(18). Nimetatud direktiive rakendavast liikmesriigi õigusest tulenevad töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohustused kehtivad endiselt täies ulatuses. See hõlmab kohustust teavitada töötajate esindajaid kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ otsusest kasutada ennetava saneerimise raamistikku.

(61)  Töötajatele ja nende esindajatele tuleks anda teavet kavandatava saneerimiskava kohta niivõrd, kui see on liidu õiguses ette nähtud, et neil oleks võimalik eri stsenaariume põhjalikult hinnata. Lisaks tuleks töötajaid ja nende esindajaid kaasata määral, mis on vajalik liidu õiguses sätestatud konsulteerimisnõuete täitmiseks. Töötajate kaitse sobiva taseme tagamise vajadust arvestades peaksid liikmesriigid olema kohustatud töötajate rahuldamata nõuded ▌konkreetsete täitemeetmete peatamisest välja arvama, olenemata sellest, kas need nõuded on tekkinud enne peatamise võimaldamist või tekivad pärast seda. Töötajate rahuldamata nõuete sissenõudmise peatamine peaks olema lubatud üksnes sellises summas ja ajavahemikul, mille ulatuses selliste nõuete tasumine on sarnasel tasemel tõhusalt tagatud muude liikmesriigi õiguse vahenditega ▌. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt on garantiiasutuste vastutusele kehtestatud tagamise kestuse või töötajatele makstava summa suhtes piirangud, peaks töötajad saama nõuda nõuete täitmist puudujääva osa ulatuses ka peatamise ajal. Teise võimalusena peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta töötajate nõuded ennetava saneerimise raamistikust välja ja näha nende kaitse ette liikmesriigi õiguse kohaselt.

(62)  Kui saneerimiskavas nähakse ette ettevõtja või ettevõtte osa üleminek, siis peaksid töölepingust või töösuhtest töötajatele tulenevad õigused, eelkõige õigus saada töötasu, olema kaitstud kooskõlas direktiivi 2001/23/EÜ artiklitega 3 ja 4, piiramata maksejõuetusmenetluse korral kõnealuse direktiivi artikli 5 kohaselt kohaldatavaid erinorme ning eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud võimalusi. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata direktiiviga 2002/14/EÜ tagatud teavitamise ja konsulteerimise õigust, sealhulgas kokkuleppe saavutamise eesmärgil selliste otsuste asjus, mis võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingusuhetes. Samuti peaks töötajatel, kelle nõuded on saneerimiskavast puudutatud, olema käesoleva direktiivi kohaselt õigus kava üle hääletada. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et saneerimiskava üle hääletamisel on töötajad teistest võlausaldajate rühmadest eraldiseisvas rühmas.

(63)  Kohtud või haldusasutused peaksid tegema otsuse ettevõtte väärtuse hindamise kohta, kui ettevõte on likvideerimisel või paremuselt järgmise alternatiivse stsenaariumi korral, kui saneerimiskava ei kinnitatud, üksnes juhul, kui eriarvamusele jäänud puudutatud isik saneerimiskava vaidlustab. See ei takistaks liikmesriikidel teha hindamisi muus kontekstis liikmesriigi õiguse kohaselt. Peaks olema võimalik, et sellise otsuse puhul on tegu eksperdi tehtud hindamise või võlgniku või muu isiku poolt protsessi varasemas etapis esitatud hindamise heakskiitmisega. Kui otsustatakse teha hindamine, peaks liikmesriikidel olema võimalik eraldi üldisest tsiviilmenetlusõigusest näha ette erinormid saneerimise juhtude hindamiseks, tagamaks, et see tehakse kiiresti. Miski käesolevas direktiivis ei tohiks mõjutada liikmesriigi õiguse kohaseid tõendamiskoormise reegleid hindamise korral.

(64)  Saneerimiskava siduv mõju piirdub nende puudutatud isikutega, kes osalesid kava vastuvõtmises. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata kindlaks, mida tähendab võlausaldaja jaoks osalemine, sealhulgas ettenägematute võlausaldajate või tulevaste nõuete võlausaldajate korral. Näiteks peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, kuidas kohelda võlausaldajaid, keda teavitati nõuetekohaselt, kuid kes menetluses ei osalenud.

(65)  Huvitatud puudutatud isikutel peaks olema võimalik vaidlustada saneerimiskava kinnitav otsus, mille on teinud haldusasutus. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik näha ette võimalus vaidlustada selline saneerimiskava kinnitav otsus, mille on teinud õigusasutus. Selleks et tagada kava mõjusus, vähendada ebakindlust ja vältida põhjendamatuid viivitusi, ei tohiks vaidlustamisel reeglina olla saneerimiskava rakendamist peatavat toimet. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata kindlaks vaidlustamise alused ja neid piirata. Kui kava kinnitamise otsus vaidlustatakse, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada õigusasutusel teha eelotsus või kokkuvõtlik otsus, et kava täitmine ja rakendamine ei sõltuks vaidlustamismenetluse edukusest. Kui vaidlustamine rahuldatakse, peaks kohtul või haldusasutusel olema võimalik kaaluda kava kõrvalejätmise alternatiivina kava muutmist, kui liikmesriigid sellise võimaluse ette näevad, samuti kava kinnitamist ilma muudatusteta. Kava muudatusi peaksid saama hääletuseks esitada pooled omal algatusel või õigusasutuse taotlusel. Samuti võivad liikmesriigid näha ette hüvitise selle poole rahalise kahju eest, kelle kaebus rahuldati. Seda, kuidas käsitleda võimalikku uut peatamist või peatamise pikendamist juhul, kui õigusasutus otsustab, et kava vaidlustamisel on peatav mõju, reguleeritakse liikmesriigi õigusega.

(66)  Saneerimiskava edu võib tihti oleneda sellest, kas ▌ rahaline abi laieneb võlgnikule, et toetada esiteks ettevõtte tegevust saneerimise üle läbirääkimiste pidamise ajal ja teiseks kava rakendamist pärast selle kinnitamist. Rahalist abi tuleks mõista laias tähenduses, mis hõlmab raha või kolmanda isiku tagatiste andmist ning vara, inventari, tooraine tarnimist ja esmatähtsate teenuste pakkumist, näiteks pakkudes võlgnikule pikemat tagasimakseperioodi. Seetõttu ei tuleks vaherahastamist ega uut rahastamist käsitada vara tagasivõitmise meetmena, millega soovitakse selline rahastamine tunnistada järgnevas maksejõuetusmenetluses kõikide võlausaldajate huvisid kahjustava toiminguna tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks.

(67)  Riigisisene maksejõuetusõigus, milles on kehtestatud vaherahastamise ja uue rahastamise korral vara tagasivõitmise meetmed või on sätestatud, et rahalistes raskustes võlgnikele laenu andmise eest võib uutele laenuandjatele kehtestada tsiviil-, haldus- või kriminaalkaristusi, võiks ohtu seada saneerimiskava läbirääkimiste ja rakendamise eduks vajaliku rahastuse leidmise. Käesolev direktiiv ei peaks piirama muid aluseid, millele tuginedes saab tunnistada uue rahastamise ja vaherahastamise tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks või kohaldada sellise rahastamise pakkujatele tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutust, nagu on ette nähtud riigisiseses õiguses. Sellised muud alused võivad muu hulgas hõlmata pettust, halvas usus tegutsemist, teatavat liiki pooltevahelisi suhteid, mida võib pidada huvide konfliktiks, näiteks tehingud seotud poolte või aktsionäride või osanike ja äriühingu vahel või selliste tehingute korral, kus üks pool saab vara või tagatise, millele tal ei olnud õigust tehingu tegemise ajal või tehingu tegemise viisi tõttu.

(68)  Vaherahastamise pikendamise korral ei ole pooltel teada, kas saneerimiskava lõpuks kinnitatakse või mitte. Seetõttu ei peaks liikmesriigid olema kohustatud piirama vaherahastamise kaitset juhtudega, kui kava võtavad vastu võlausaldajad või selle kinnitab kohus või haldusasutus ▌. Võimaliku kuritarvitamise vältimiseks tuleks kaitsta üksnes rahastamist, mis on kuni kõnealuse kava kinnitamiseni mõistlikult ja viivitamatult vajalik, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda, või selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks. Lisaks ei peaks käesolev direktiiv takistama liikmesriikidel kehtestamast vaherahastamise suhtes ex ante kontrollimehhanismi. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata uue rahastamise kaitse juhtudega, kui kava on kohtus või haldusasutuses kinnitatud, ning vaherahastamise kaitse juhtudega, kui selle suhtes on tehtud ex ante kontroll. Ex ante kontrolli vaherahastamise või muude tehingute suhtes võib teha saneerimisnõustaja, võlausaldajate komitee või kohus või haldusasutus. Vaherahastamise ja uue rahastamise korral tuleks kaitset pakkuda vähemalt vara tagasivõitmise meetmete ja isikliku vastutuse eest. Siiski võib selleks, et julgustada uusi laenuandjaid võtma rahalistes raskustes elujõulisesse võlgnikku investeerimisega kaasnevat suuremat riski, osutuda vajalikuks täiendavate stiimulite kasutamine, näiteks järgnevas maksejõuetusmenetluses sellisele rahastamisele vähemalt tagamata nõuete ees eelisõiguse andmine.

(69)  Selleks et soodustada varakult ennetava saneerimise kasutamist, on soovitav, et mõistlikud ja saneerimiskava üle läbirääkimiste pidamiseks või selle rakendamiseks kohe vajalikud tehingud oleksid kaitstud ka järgnevas maksejõuetusmenetluses vara tagasivõitmise meetmete eest. Kohtul või haldusasutusel peaks olema võimalik kulude ja tasude mõistlikkuse ja kohese vajalikkuse kindlaksmääramisel kaaluda prognoose ja hinnanguid, mis on esitatud puudutatud isikutele, võlausaldajate komiteele, saneerimisnõustajale või kohtule või haldusasutusele. Sel eesmärgil peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda võlgnikelt ka asjaomaste hinnangute esitamist ja ajakohastamist. Selline kaitse peaks parandama kindlustunnet tehingute tegemisel teadaolevalt rahalistes raskustes olevate ettevõtjatega ning hajutama võlausaldajate ja investorite hirmu, et sellised tehingud võidakse saneerimise läbikukkumisel tühiseks tunnistada. Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha ajahetk enne ennetava saneerimise menetluse algatamist ja konkreetsete täitemeetmete peatamist, millest alates saneerimiskava läbirääkimise, vastuvõtmise, kinnitamise või sellega seoses erialase nõu hankimise tasusid ja kulusid hakatakse kaitsma vara tagasivõitmise meetmete eest. Muude maksete ja väljamaksete korral ning töötasude maksmise kaitse korral võib selline algushetk olla ka täitemeetmete peatamiseks korralduse andmine või ennetava saneerimise menetluse algatamine.

(70)  Selleks et ennetavat saneerimist veelgi edendada, on oluline tagada, et juriidilise isiku juhte ei kallutataks mõistlike äriotsuste tegemata jätmisele ega mõistlike äririskide võtmata jätmisele, eriti olukorras, kus seeläbi paraneks potentsiaalselt elujõuliste ettevõtete saneerimise väljavaade. Kui äriühing on rahalistes raskustes, peaksid juriidilise isiku juhid astuma samme kahjude minimeerimiseks ja maksejõuetuse vältimiseks, ▌ näiteks küsima erialast nõu, sealhulgas saneerimise ja maksejõuetuse asjus, või kasutama vajaduse korral varajase hoiatamise vahendeid; kaitsma äriühingu varasid, et väärtus oleks maksimaalne ja peamiste varade kaotus ära hoitud; vaatama üle ettevõtte struktuuri ja ülesanded, et kontrollida elujõulisust ja vähendada kulutusi; mitte kohustama äriühingut sellist laadi tehinguteks, mille suhtes võidakse kohaldada vara tagasivõitmist, välja arvatud juhul, kui selleks on piisav majanduslik põhjendus; jätkama kauplemist neil juhtudel, kui see on tegevuse jätkuvuse maksimeerimise seisukohast põhjendatud; pidama võlausaldajatega läbirääkimisi ja algatama ennetava saneerimise menetluse.

(71)  Kui võlgnikku ähvardab maksejõuetus, on samuti oluline, et võlausaldajate õigustatud huvid oleks kaitstud võlgniku vara koosseisu mõjutada võivate juhtkonna otsuste eest, eriti kui nende otsuste mõjul võib saneerimiseks saadaval oleva või võlausaldajatele jaotatava võimaliku vara väärtus veelgi väheneda. Seetõttu on vaja tagada, et juriidilise isiku juhid väldiksid sellises olukorras igasugust tahtlikku või raskest hooletusest tingitud tegevust, mille tulemusel nad saavad sidusrühmade arvelt kasu, lepivad kokku turuväärtusest odavama hinnaga tehingutes või võtavad meetmeid, mille tulemusel üht või mitut sidusrühma eelistatakse ebaõiglaselt. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vastavat käesoleva direktiivi sätet rakendada, tagades, et kui kohus või haldusasutus hindab seda, kas juriidilise isiku juht on vastutav hoolsuskohustuse rikkumise eest, võtab ta arvesse käesoleva direktiivi nõudeid juriidilise isiku juhtide kohustuste kohta. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole panna tähtsuse järjekorda erinevad pooled, kelle huvisid on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik teha otsus sellise hierarhia kohta. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad otsustusprotsesse äriühingus.

(72)  Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad kaubandus-, majandus-, ameti või sõltumatu kutsetegevusega, võib ohustada maksujõuetuks jäämine. Liikmesriikide erinevad uue võimaluse andmise süsteemid võivad soodustada ülemäärastes võlgades või maksejõuetute füüsilisest isikust ettevõtjate ümberasumist muusse liikmesriiki kui see, kus nad on asutatud, et kasutada lühemaid võlgadest vabastamise perioode või paremaid tingimusi, mis suurendab võlausaldajate jaoks nõuete sissenõudmisel õiguskindlusetust ja kulusid. Lisaks mõjuvad maksejõuetuse tagajärjed, eelkõige sotsiaalne halvakspanu, juriidilised tagajärjed (nagu füüsilisest isikust ettevõtjatele ettevõtlusega alustamise ja tegelemise keelu kohaldamine) ja jätkuv suutmatus võlgu ära maksta, uuesti majandustegevust alustada või uut võimalust soovivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele väga heidutavalt, kuigi on tõendeid selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on olnud maksejõuetud, saadab järgmisel katsel tõenäolisemalt edu.

(73)  Seetõttu tuleks astuda samme, et vähendada ülemäärase võlgnevuse või maksejõuetuse negatiivset mõju füüsilisest isikust ettevõtjateletele, nähes eelkõige ette täieliku võlgadest vabastamise teatava ajavahemiku järel ja piirates võlgniku ülemäärase võlgnevuse või maksejõuetuse tulemusel väljastatud ärikeelu kestust. Maksejõuetuse mõiste tuleks määratleda liikmesriigi õiguses ning maksejõuetus võib seisneda ülemäärases võlgnevuses. Füüsilisest isikust ettevõtja mõiste käesoleva direktiivi tähenduses ei mõjuta äriühingu juhtide või direktorite seisundit, mille suhtes tuleks kohaldada liikmesriigi õigust. Liikmesriikidel peaks olema võimalik reguleerida võlgadest vabastamise menetluse kohaldamist, sealhulgas võimalus nõuda, et võlgnik taotleks võlgadest vabastamist.

(74)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette võimalus kohandada maksejõuetute füüsilisest isikust ettevõtjate tagasimaksmiskohustusi, kui nende majanduslik olukord on kas oluliselt muutunud, sõltumata sellest, kas muutus seisneb paranemises või halvenemises. Käesolevas direktiivis ei tuleks nõuda, et tagasimaksete kava peab saama võlausaldajate enamuse toetuse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et füüsilisest isikust ettevõtjatel ei takistata alustamast tagasimaksete kava rakendamise ajal samas või erinevas valdkonnas uut tegevust.

(75)  Võlgadest vabastamine peaks olema võimalik menetluste puhul, mis hõlmavad tagasimaksete kava, varade müüki võlgade katteks või nende kahe kombinatsiooni. Kõnealuste normide rakendamisel peaks liikmesriikidel olema võimalik vabalt valida nende võimaluste vahel. Kui liikmesriigi õiguse alusel on võimalik kohaldada rohkem kui ühte võlgadest vabastamisega lõppevat menetlust, peaksid liikmesriigid tagama, et vähemalt üks neist menetlustest võimaldab maksejõuetud füüsilisest isikust ettevõtjad võlgadest täielikult vabastada maksimaalselt kolmeaastase perioodi jooksul. Menetluste puhul, milles varade müük võlgade katteks ja tagasimaksete kava on kombineeritud, peaks võlgadest vabastamise periood algama hiljemalt kohtu poolt tagasimaksete kava kinnitamise hetkest või rakendamise algusest, näiteks esimesest tagasimaksest kava alusel, kuid võib samuti alata varem, näiteks menetluse algatamise otsuse tegemisest.

(76)  Menetluste puhul, mis ei hõlma tagasimaksete kava, peaks võlgadest vabastamise periood algama hiljemalt kuupäevast, mil kohus või haldusasutus teeb menetluse algatamise otsuse, või pankrotivara kindlakstegemise hetkest. Käesoleva direktiivi kohaselt võlgadest vabastamise perioodi arvutamisel peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et mõiste „menetluse algatamine“ ei hõlma esialgseid meetmeid, nagu kaitsemeetmed või esialgse maksejõuetusnõustaja määramine, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed võimaldavad varade müüki võlgade katteks, sealhulgas varade võõrandamist ja jaotamist võlausaldajatele. Pankrotivara kindlakstegemisega ei pea tingimata kaasnema kohtu või haldusasutuse ametlikku otsust või kinnitust, kui sellist otsust ei nõuta liikmesriigi õigusega, vaid selleks võidakse esitada varade ja kohustuste loetelu.

(77)  Kui võlgadest vabastamisega lõppev menetlus hõlmab füüsilisest isikust ettevõtja varade müüki võlgade katteks, ei tohiks takistada liikmesriikidel ette näha, et võlgadest vabastamise taotlust menetletakse varade võlgade katteks toimuvast müügist eraldi, eeldusel et selline taotlus on käesoleva direktiivi alusel võlgadest vabastamisega lõppeva menetluse lahutamatu osa. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad tõendamiskoormist võlgadest vabastamiseks, mis tähendab seda, et füüsilisest isikust ettevõtja võib olla seadusest tulenevalt kohustatud tõendama oma kohustuste täitmist.

(78)  Täielik võlgadest vabastamine või ärikeelu kaotamine pärast ▌ maksimaalselt kolmeaastast perioodi ei ole igas olukorras asjakohane, seetõttu võib sellest reeglist kehtestada erandid, mis on liikmesriigi õigusega nõuetekohaselt põhjendatud. Näiteks tuleks sellised erandid kehtestada juhtudel, kui võlgnik on ebaaus või on tegutsenud halvas usus. Kui liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud füüsilisest isikust ettevõtjate aususe ja heas usus tegutsemise eeldust, ei tohiks nende aususe ja heas usus tegutsemise tõendamiskohutus muuta menetluse algatamist nende jaoks ebavajalikult raskeks või koormavaks.

(79)  Näiteks võib kohus või haldusasutus füüsilisest isikust ettevõtja võimaliku ebaaususe tuvastamisel arvestada selliste asjaoludega nagu võlgade laad ja ulatus; võla tekkimise aeg; füüsilisest isikust ettevõtja püüded võlga tasuda ja täita õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas tegevusloa saamise nõuded ja nõuetekohane raamatupidamine; füüsilisest isikust ettevõtja tegevus võlausaldajate takistamiseks õiguskaitsevahendite kasutamisel; maksejõuetuse tõenäolisuse ajal nende kohustuste täitmine, mis on pandud füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on juriidilise isiku juhid, ning liidu ja liikmesriigi konkurentsi- ja tööõiguse järgimine. Erandeid peaks olema võimalik kehtestada ka siis, kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole täitnud teatavaid juriidilisi kohustusi, sealhulgas kohustust maksimeerida võlausaldajate kasumit, mis võib toimuda üldise kohustusena teenida tulu või luua varasid. Samuti peaks olema võimalik kehtestada spetsiifilisi erandeid, kui on vaja tagada tasakaal võlgniku ja ühe või mitme võlausaldaja õiguste vahel, näiteks kui võlausaldaja on füüsiline isik, kes vajab kaitset rohkem kui võlgnik.

(80)  Erand võib olla põhjendatud ka siis, kui võlgadest vabastamisega lõppeva menetluse kulud, sealhulgas kohtu ja haldusasutuse ning saneerimisnõustaja kulud, ei ole kaetud. Liikmesriigid saama ette näha võimaluse võlgadest vabastamisest saadud kasu tühistamiseks, kui näiteks võlgniku finantsseisund ettenägematutel asjaoludel, tänu loteriivõidule, pärandile või annetusele oluliselt paraneb. Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette täiendavaid erandeid selgelt kindlaks määratud ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(81)  Kui see on liikmesriigi õigusega nõuetekohaselt põhjendatud, võib olla asjakohane lubada võlgadest vabastamist vaid teatavate võlakategooriate puhul. Tagatud võlad võib jätta võlgadest vabastamise võimalusest välja üksnes tagatise väärtuse ulatuses, nagu on liikmesriigi õiguses kindlaks määratud, samas kui ülejäänud võlga tuleks käsitada tagamata võlainstrumendina. Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel välja ka muid võlakategooriaid.

(82)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et kohtud ja haldusasutused võivad kas ex officio või siis õiguspärast huvi omava isiku taotlusel kontrollida, kas füüsilisest isikust ettevõtjad on võlgadest täieliku vabastamise tingimused täitnud.

(83)  Kui füüsilisest isikust ettevõtjale on ärikeelu tõttu teatava kutse-, majandus-, kaubandus- või ameti tegevusega tegelemise loa või litsentsi andmisest keeldutud või selline luba või litsents on tühistatud, ei peaks käesolev direktiiv takistama liikmesriikidel füüsilisest isikust ettevõtjalt nõuda pärast ärikeelu perioodi lõppemist uue loa või litsentsi avalduse esitamist. Kui liikmesriigi ametiasutus võtab vastu otsuse erijärelevalvega tegevuse kohta, peaks tal samuti olema võimalik arvesse võtta, et maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva direktiivi kohaselt võlgadest vabastatud, isegi kui ärikeelu periood on lõppenud.

(84)  Isiklikke ja kutsetegevuses tekkinud võlgu, mida ei saa mõistlikul viisil eraldada, näiteks kui vara kasutatakse nii füüsilisest isikust ettevõtja kutsetegevuses kui ka väljaspool seda, tuleks menetleda ühe menetluse raames. Kui liikmesriigid näevad ette, et selliste võlgade suhtes kohaldatakse erinevaid maksejõuetusmenetlusi, oleks vaja neid menetlusi kooskõlastada. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust menetleda kõiki füüsilisest isikust ettevõtja võlgu ühe menetluse raames. Liikmesriikidel, kes lubavad füüsilisest isikust ettevõtjatel oma majandustegevust maksejõuetusmenetluse ajal omal vastutusel jätkata, peaks olema võimalik ette näha, et selliste ettevõtjate suhtes võib algatada uue maksejõuetusmenetluse, kui selline jätkuv majandustegevus muutub maksejõuetuks.

(85)  On vaja kaitsta ja parandada menetluste läbipaistvust ja prognoositavust, et saavutada tulemusi, mis soodustavad ettevõtete säilimist ja füüsilisest isikust ettevõtjatele uue võimaluse andmist või võimaldavad mitteelujõuliste ettevõtete tõhusat likvideerimist. Samuti on vaja vähendada paljudes liikmesriikides maksejõuetusmenetluse venimist, mis põhjustab võlausaldajate ja investorite jaoks õiguskindlusetust ning madalaid sissenõudmismäärasid. Võttes arvesse määrusega (EL) 2015/848 loodud tõhusamaid kohtute ja pankrotihaldurite koostöömehhanisme piiriüleste juhtumite jaoks, tuleb viia kõikide asjaomaste isikute kutseoskused kogu liidus võrreldavale kõrgele tasemele. Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et kohtute ja haldusasutuste liikmed, kes tegelevad ennetava saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetlustega, on saanud asjakohase koolituse ning neil on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks. Kõnealuste koolituse ja erialaste teadmistena võib käsitada ka kohtu ja haldusasutuse liikme kutsealal töötamist või enne sellisele kutsealale nimetamist teisel asjakohasel kutsealal töötamist.

(86)  Koolitus ja erialased teadmised peaksid võimaldama teha tõenäolise märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga otsuseid tõhusal viisil, ning ei peaks tähendama, et üksnes kohtu liikmed tegelevad saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamisega. Liikmesriigid peaksid tagama, et saneerimis-, maksejõuetus-e ja võlgadest vabastamise menetlusi saab viia läbi tõhusal ja kiirel viisil. Õiguskindluse ja menetluse tulemuslikkuse eesmärkide tõhusaks saavutamiseks võiks kooskõlas liikmesriigi õigusega luua erikohtud või kohtukojad või nimetada ametisse spetsialiseerunud kohtunikud ning koondada kohtualluvus piiratud arvul kohtutesse ja haldusasutustesse. Liikmesriikidel ei peaks olema kohustust sätestada, et saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetlusi tuleb käsitada teiste menetluste suhtes prioriteetsena.

(87)  Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise ▌ valdkonnas töötavad kohtu või haldusasutuse poolt määratud nõustajad (edaspidi „nõustajad“) on saanud asjakohast koolitust, nad määratakse läbipaistval viisil ja nad täidavad ülesandeid usaldusväärselt ning nende töö üle teostatakse järelevalvet. On oluline, et nõustajad järgiksid selliste ülesannete täitmisel tavapäraseid norme, nagu kutsealase vastutuskindlustuse nõue. Nõustajad võiksid asjakohast koolitust, kvalifikatsiooni ja erialaseid teadmisi saada ka kutsealal töötamise käigus. Liikmesriike ei peaks kohustama vajalikku koolitust ise pakkuma, vaid seda võivad teha ka näiteks kutseühingud või teised organid. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse peaksid kuuluma pankrotihaldurid, nagu need on määratletud määruses (EL) 2015/848.

(88)  Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike sätestamast, et võlgnik, võlausaldajad või võlausaldajate komitee valivad nõustajad reservist või nimekirjast, mille kohus või haldusasutus on eelnevalt heaks kiitnud. Nõustaja valimisel peaks võlgnikule, võlausaldajatele või võlausaldajate komiteele jääda teatav kaalutlusruum nõustaja üldiste erialaste teadmiste ja kogemuste ning konkreetse juhtumi vajaduste arvesse võtmiseks. Füüsilisest isikust võlgnikud peaksid olema kõnealusest kohustusest täielikult vabastatud. Piiriüleste juhtumite puhul tuleks nõustaja määramisel muu hulgas arvesse võtta tema võimet täita kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2015/848, ehk tema suutlikkust suhelda ja teha koostööd teiste liikmesriikide pankrotihalduritega ning kohtute ja haldusasutustega, samuti tema inim- ja haldusressursse potentsiaalselt keeruliste juhtumite menetlemiseks. Liikmesriikidel ei takistata valida nõustaja muu valikumeetodi abil, näiteks juhuvalik tarkvaraprogrammi abil, tingimusel et sellise valikumeetodi puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, millised on nõustaja valiku või määramise vaidlustamise või nõustaja asendamise nõudmise viisid, näiteks võlausaldajate komitee kaudu.

(89)  Nõustajate suhtes tuleks kohaldada järelevalve- ja reguleerimismehhanisme, ▌ mis peaksid hõlmama töökohustusi rikkunud nõustajate vastutuse suhtes rakendatavaid tõhusaid meetmeid, näiteks nõustaja tasu vähendamine; tema väljaarvamine nende nõustajate reservist või nimekirjast, keda võib kasutada maksejõuetusmenetluse korral, ning vajaduse korral distsiplinaar-, haldus- või kriminaalkaristusi. Sellised järelevalve- ja reguleerimismehhanismid ei tohiks piirata selliste liikmesriigi õiguse sätete kohaldamist, mis käsitlevad tsiviilvastutust lepinguliste või lepinguväliste kohustuste rikkumisest tuleneva kahju korral. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud looma spetsiaalseid asutusi või organeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et teave nõustajate üle järelevalvet teostavate asutuste või organite kohta oleks avalikult kättesaadav. Teavitamiseks peaks piisama näiteks kohtule või haldusasutusele viitamisest. Sellised standardid peaks olema põhimõtteliselt saavutatavad ilma selleks liikmesriigi õiguse alusel uusi ameteid või kvalifikatsioone loomata. Liikmesriikidel peaks olema võimalik laiendada nõustajate koolituse ja järelevalve sätteid ka teiste käesoleva direktiiviga hõlmamata nõustajatele. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud nägema ette, et vaidlusi nõustajate töötasu üle tuleb käsitada teiste menetluste suhtes prioriteetsena.

(90)  Selleks et veelgi lühendada menetluste kestust, lihtsustada võlausaldajate paremat osalemist saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetlustes ning tagada võlausaldajatele samalaadsed tingimused olenemata nende asukohast liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama sätted, millega võimaldatakse võlgnikel, võlausaldajatel, nõustajatel ning kohtutel ja haldusasutustel kasutada elektroonilisi sidevahendeid ▌. Seega peaks olema võimalik teha elektrooniliselt selliseid menetlustoiminguid nagu võlausaldajate nõuete esitamine, võlausaldajate teavitamine või vaiete ja kaebuste esitamine. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et võlausaldajale teadete edastamiseks võib kasutada elektroonilisi sidevahendeid üksnes juhul, kui asjaomane võlausaldaja on eelnevalt nõustunud kasutama elektroonilisi sidevahendeid.

(91)  Saneerimis-, maksujõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluse osalised ei peaks olema kohustatud kasutama elektroonilisi sidevahendeid, kui nende kasutamine ei ole liikmesriigi õiguse alusel kohustuslik, ilma et sellega piirataks liikmesriikide võimalust kehtestada saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetlustes dokumentide elektroonilise esitamise ja kättetoimetamise kohustuslik süsteem. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida kasutatavad elektroonilised sidevahendid. Elektrooniliste sidevahendite näideteks on selleks otstarbeks loodud süsteem kõnealuste dokumentide elektrooniliseks edastamiseks või elektronposti kasutamine, välistamata võimalust, et liikmesriigid kehtestavad vahendid elektroonilise edastamise turvalisuse tagamiseks, nt digitaalallkirja, või usaldusteenused, näiteks registreeritud e-andmevahetusteenused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014(19).

(92)  Käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise jälgimiseks on oluline koguda usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tulemuslikkuse kohta. Seega peaksid liikmesriigid koguma ja koondama andmed, mis on piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik direktiivi tegelikku toimet täpselt hinnata, ning edastama need andmed komisjonile. Selliste andmete komisjonile edastamise vormi peaks kehtestama komisjon, keda abistab komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(20) tähenduses. Vormis peaks olema esitatud lühike ülevaade nendest menetluste peamistest tulemustest, mida tuntakse kõigis liikmesriikides. Näiteks saneerimismenetluse puhul võivad kõnealused peamised tulemused olla järgmised: menetlused, mille puhul kohus kinnitas saneerimiskava; menetlused, mille puhul kohus kava ei kinnitanud; saneerimismenetlused, mis vormistati ümber likvideerimismenetlusteks või mis lõpetati, kuna enne saneerimiskava kohtu poolt kinnitamist algatati likvideerimismenetlused. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud esitama jaotust tulemuste liigi järgi menetluste puhul, mis lõppevad enne asjakohaste meetmete võtmist, kuid võivad selle asemel esitada üldise arvu kõikide menetluste kohta, mis kuulutatakse vastuvõetamatuks, lükatakse tagasi või võetakse tagasi enne menetluse algatamist.

(93)  Teabevormis tuleks esitada selliste võimaluste loetelu, mida liikmesriigid võivad arvesse võtta võlgniku suuruse kindlaksmääramisel, viidates ühele või mitmele VKEde määratluse elemendile, mis on ühised kõigile liikmesriikidele. Loetelus peaks olema võimalus määrata võlgniku suurus üksnes töötajate arvu järgi. Vormis tuleks samuti määrata kindlaks keskmiste kulude ja keskmiste sissenõudmismäärade elemendid, mille kohta peaks liikmesriikidel olema võimalik koguda andmeid vabatahtlikult; anda suuniseid elementide kohta, mida saaks võtta arvesse, kui liikmesriigid kasutavad mõnda valiku tegemise meetodit, näiteks valimi suuruste kohta, et tagada representatiivsus geograafilise jagunemise, võlgnike suuruse ja tööstussektori osas, ning vorm peaks sisaldama liikmesriikide jaoks võimalust anda täiendavat teavet näiteks võlgnike varade ja kohustuste kogumahu kohta.

(94)  Finantsturgude stabiilsus oleneb paljus finantstagatiskokkulepetest, eriti olukorras, kui tagatis esitatakse määratud süsteemides või keskpangatehingutes osalemiseks ja kesksetele vastaspooltele kõikumisvahemike esitamisel. Kuna tagatiseks antud finantsinstrumentide väärtus võib olla väga volatiilne, on ülimalt oluline nende väärtus enne langust kiiresti realiseerida. Seega ▌peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 98/26/EÜ,(21) ja 2002/47/EÜ(22) ning määruse (EL) nr 648/2012 sätted kohalduma olenemata käesoleva direktiivi sätetest. Liikmesriikidel peaks olema lubatud jätta tasaarvestus, sealhulgas tegevuse lõpetamisel toimuv tasaarvestus, konkreetsete täitemeetmete peatamise mõju alt välja isegi siis, kui see ei ole hõlmatud direktiividega 98/26/EÜ, 2002/47/EÜ ega määrusega (EL) nr 648/2012, juhul kui tasaarvestust saab asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt teha ka siis, kui alustatud on maksejõuetusmenetlust.

Nii võib see olla suure arvu raamlepingute puhul, mida kasutavad laialdaselt finants-, energia- ja kaubaturgudel nii finantssektorivälised kui ka finantssektori vastaspooled. Selline kord vähendab süsteemseid riske eelkõige tuletisinstrumentide turgudel. Seetõttu võiks sellise korra jätta välja piirangute alt, mida maksejõuetusõiguse kohaselt kohaldatakse täitmisele kuuluvate lepingute suhtes. Liikmesriikidel peaks seega olema lubatud jätta konkreetsete täitemeetmete peatamise mõju alt välja muu hulgas tegevuse lõpetamisel seadusjärgne tasaarvestus, mida tehakse maksejõuetusmenetluse alustamise korral. Konkreetsete täitemeetmete peatamine peaks siiski kehtima tegevuse lõpetamisel toimuva tasaarvestuse tulemusel saadava summa osas.

(95)  Liikmesriikidel, kes on16. novembril 2001 Kaplinnas vastu võetud liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni osalised, peaks olema võimalik jätkata oma olemasolevate rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Käesoleva direktiivi ennetava saneerimise raamistikke käsitlevad sätted kohalduvad eranditega, mis on vajalikud kõnealuste sätete kohaldamise tagamiseks, ilma et see piiraks konventsiooni ja selle protokollide kohaldamist.

(96)  Saneerimiskava vastuvõtmise ja rakendamise tõhusust ei tohiks ohustada äriühinguõigus. Seetõttu peaksid liikmesriigid saama kalduda kõrvale nõuetest, mis on üldkoosoleku kokkukutsumise ja olemasolevatele aktsionäridele või osanikele eesõiguse alusel aktsiate pakkumise kohustuste kohta sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1132,(23) sellisel määral ja ajavahemikul, mis on vajalik tagamaks, et aktsionärid või osanikud ei nurja neile nimetatud direktiivist tulenevaid õigusi kuritarvitades saneerimise püüdlusi. Näiteks võib liikmesriikidel vaja olla teha erandeid aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku kokkukutsumise kohustusest või tavapärastest tähtaegadest, kui juhatus peab võtma kiireloomulisi meetmeid äriühingu varade kaitsmiseks, näiteks taotlema konkreetsete täitemeetmete peatamist, või kui märgitud kapital on oluliselt ja järsult vähenenud ning maksejõuetus on tõenäoline. Erandite tegemist äriühinguõigusest võib taotleda ka siis, kui saneerimiskava näeb ette uute aktsiate emiteerimise, mida võib pakkuda eelisjärjekorras võlausaldajatele, et vahetada võlga omakapitali vastu, või märgitud kapitali summa vähendamise ettevõtte osade ülemineku korral.

Sellised erandid peaksid olema ajaliselt piiratud niivõrd, kui liikmesriigid peavad neid erandeid vajalikuks ennetava saneerimise raamistiku kehtestamiseks. Liikmesriike ei tohiks kohustada kalduma äriühinguõigusest täielikult või osaliselt kõrvale piiramatuks või piiratud ajaks, kui nad tagavad, et nende äriühinguõiguse nõuetega ei ole võimalik ohtu seada saneerimisprotsessi mõjusust, või on liikmesriikidel muud sama mõjusad vahendid, millega tagada, et aktsionärid või osanikud ei saa põhjendamatult takistada äriühingu elujõulisuse taastamiseni viiva saneerimiskava vastuvõtmist ega rakendamist. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid seadma eriti olulisele kohale konkreetsete täitemeetmete peatamise ja saneerimiskava kinnitamisega seotud sätete mõjususe, mida aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku taotlemine ega selle tulemused ei tohiks põhjendamatult piirata. ▌ Seetõttu tuleks direktiivi (EL) 2017/1132 vastavalt muuta. Liikmesriikidel peaks olema kaalutlusõigus selle hindamisel, millised erandid on seoses riikliku äriühinguõigusega vajalikud käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks, ning neil peaks olema võimalik näha sarnased erandid ette ka direktiivist (EL) 2017/1132 nende käesoleva direktiiviga hõlmamata maksejõuetusmenetluste puhul, mis võimaldavad saneerimismeetmete võtmist.

(97)  Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused andmete edastamise vormi koostamiseks ja hiljem selle muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(98)  Komisjon peaks tegema uuringu hindamaks vajadust esitada seadusandlikke ettepanekuid, et käsitleda nende isikute maksejõuetust, kes ei tegele kaubandus-, majandus-, ameti või kutsetegevusega ning kes tarbijatena ei ole heauskselt kas ajutiselt või alaliselt võimelised oma võlgu tähtajaliselt tasuma. Sellises uuringus tuleks käsitleda küsimust, kas neile isikutele peaks olema tagatud juurdepääs põhilistele kaupadele ja teenustele, et tagada neile inimväärsed elutingimused.

(99)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(24) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(100)  Kuna riigisiseste saneerimis- ja maksejõuetusraamistike erinevus takistaks ka edaspidi kapitali vaba liikumist ja asutamisvabaduse kasutamist, ei suuda liikmesriigid käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. ▌

(101)  Euroopa Keskpank esitas arvamuse 7. juunil 2017(25),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted järgmise kohta:

a)  ennetava saneerimise raamistikud, mida saavad kasutada rahalistes raskustes olevad võlgnikud maksejõuetuse tõenäolisuse korral, et vältida võlgniku maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus;

b)  maksejõuetute füüsilisest isikust ettevõtjate võlgadest vabastamisega lõppevad menetlused ning ▌

c)  saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetlustes, kui võlgnikuks on

a)  direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktides 1 ja 4 määratletud kindlustusandjad või edasikindlustusandjad;

b)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutused;

c)  investeerimisühingud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 2 ja 7;

d)  määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled;

e)  määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumid;

f)  direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus loetletud muud finantseerimisasutused ja ettevõtjad;

g)  liikmesriigi õiguse kohased avalik-õiguslikud asutused ning

h)  füüsilised isikud, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad.

3.  Liikmesriigid võivad jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja lõikes 1 osutatud menetlused, mis puudutavad võlgnikke, kes on muud kui lõikes 2 osutatud finantsüksused, kes pakuvad finantsteenuseid, mille suhtes kohaldatakse erikorda, mille alusel liikmesriikide järelevalve- või kriisilahendusasutustel on ulatuslikud sekkumisõigused, mis on võrreldavad nendega, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses lõikes 2 osutatud finantseerimisasutuste puhul. Liikmesriigid edastavad erikorra komisjonile.

4.  Liikmesriigid võivad lõike 1 punktis b osutatud menetluste kohaldamisala laiendada maksejõuetutele füüsilistele isikutele, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad.

Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 punkti a kohaldatakse vaid juriidiliste isikute suhtes.

5.  Liikmesriigid võivad näha ette, et lõike 1 punktis a osutatud ennetava saneerimise raamistikest jäetakse välja või need ei mõjuta järgmisi nõudeid:

a)  praeguste või endiste töötajate olemasolevad ja tulevased nõuded;

b)  pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamisnõuded;

c)  võlgniku deliktiõiguslikust vastutusest tulenevad nõuded.

6.  Liikmesriigid tagavad, et ennetava saneerimise raamistikud ei mõjuta kogutud tööandjapensioniõigusi.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „saneerimine“ – meetmed, mille eesmärk on võlgniku ettevõtte saneerimine ja mis hõlmavad võlgniku varade ja kohustuste või kapitalistruktuuri muu osa ▌ koosseisu, tingimuste või struktuuri muutmist, näiteks ettevõtte varade või osade müüki, ja kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, tegutseva ettevõtte müüki, samuti vajalikke operatiivseid muudatusi või nende elementide kombinatsiooni;

2)  „puudutatud isikud“ – võlausaldajad, sealhulgas, kui see on liikmesriigi õiguses kohaldatav, töötajad, või võlausaldajate rühmad, ja kui see on liikmesriigi õiguses kohaldatav, omakapitali omanikud, kelle nõudeid või huvisid saneerimiskavaga vastavalt otseselt mõjutatakse;

3)  „omakapitali omanik“ – isik, kellel on omandiõigusest tulenev huvi võlgnikus või võlgniku ettevõttes, sealhulgas aktsionärid või osanikud, kui isik ei ole võlausaldaja;

4)  „konkreetsete täitemeetmete peatamine“ – võlausaldaja sissenõudeõiguse ajutine peatamine, mis antakse kohtu või haldusasutuse poolt või mida kohaldatakse õigusaktidest tulenevalt võlgniku suhtes või kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud kolmandast isikust tagatise andja suhtes kohtu-, haldus- või muu menetluse raames, või kohtuvälise võlgniku varade või ettevõtte arestimise või võlgade katteks müümise raames;

5)  „täitmisele kuuluv leping“ – võlgniku ja ühe või mitme võlausaldaja vahel sõlmitud leping, mille alusel on pooltel konkreetsete täitemeetmete peatamise otsuse tegemise või peatumise kohaldumise ajal veel täitmata kohustusi;

6)  „võlausaldajate parimate huvide test“ – test, mis loetakse sooritatuks, kui ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei oleks saneerimiskava kohaselt halvemas seisus kui ta oleks seda liikmesriigi õiguse kohase tavapärase likvideerimise rahuldamisjärkude kohaldamise korral sõltumata sellest, kas likvideerimise puhul toimub osade kaupa või tegutseva ettevõtte müük või järgmise parima alternatiivse stsenaariumi korral, kui saneerimiskava ei kinnitata;

7)  „uus rahastamine“ – olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud uus rahaline abi, mis on mõeldud saneerimiskava rakendamiseks ja mis on sellesse saneerimiskavasse lisatud ▌;

8)  „vaherahastamine“ – olemasolevalt või uuelt võlausaldajalt saadud uus rahaline abi, mis sisaldab vähemalt konkreetsete täitemeetmete peatamise ajal antavat finantsabi, ning mis on mõistlik ja viivitamatult vajalik, et võlgniku ettevõte saaks edasi tegutseda ▌, või vajalik selle ettevõtte väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks ▌;

9)  „▌ füüsilisest isikust ettevõtja isik“ – füüsiline isik, kes tegeleb kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevusega ▌;

10)  „täielik võlgadest vabastamine“ – ettevõtlusega tegeleva isiku tähtajaks tasumata jäänud võlgade sissenõudeõigus on välistatud või tähtajaks tasumata jäänud võlad kui sellised kustutatakse osana menetlusest, mis võib hõlmata varade müüki ▌ või tagasimaksete kava või mõlemat;

11)  „tagasimaksete kava“ – maksekava, mille alusel tasub maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja võlausaldajatele kindlaksmääratud kuupäevadel kindlaksmääratud summad või maksab perioodiliselt võlausaldajatele teatava osa oma sissetulekust võlgadest vabastamise perioodil;

12)  „saneerimisnõustaja“ või „maksujõuetusnõustaja“ – isik või organ, kelle kohus või haldusasutus määrab täitma eeskätt üht või mitut järgmistest ülesannetest:

a)  võlgniku või võlausaldajate toetamine saneerimiskava koostamisel või selle üle läbirääkimiste pidamisel;

b)  saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste ajal võlgniku tegevuse järelevalve ning selle kohta kohtule või haldusasutusele aruandmine;

c)  läbirääkimiste ajal võlgniku varade ja äriasjade üle osalise kontrolli võtmine.

2.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse järgmiseid mõisteid nii, nagu need on määratletud liikmesriigi õiguses:

a)  maksejõuetus;

b)  maksejõuetuse tõenäolisus;

c)  mikro- ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd).

Artikkel 3

Varajane hoiatamine ja juurdepääs teabele

1.  Liikmesriigid tagavad, et ▌ võlgnikel on juurdepääs ühele või mitmele selgele ja läbipaistvale varajase hoiatamise vahendile, mis aitavad tuvastada asjaolusid, mis võivad põhjustada maksejõuetuse tõenäolisust, ja anda võlgnikule märku vajadusest viivitamatult tegutseda.

Esimese lõigu kohaldamiseks võivad liikmesriigid kasutada teavitamiseks ja teabevahetuseks ajakohastatud infotehnoloogiat.

2.  Varajase hoiatamise vahendid võivad olla järgmised:

a)  hoiatusmehhanismid, kui võlgnik on jätnud tegemata teatavat liiki maksed;

b)  avalik-õiguslike või eraõiguslike organisatsioonide nõuandeteenused.

c)  riigisisese õiguse kohased stiimulid võlgniku kohta asjakohast teavet valdavatele kolmandatele isikutele, nagu raamatupidajad, maksu- ja sotsiaalkindlustusametid, et anda võlgnikule märku olukorra halvenemisest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et ▌võlgnikel ja töötajate esindajatel on juurdepääs asjakohasele ja ajakohastatud teabele varajase hoiatamise vahendite kättesaadavuse ning saneerimis- ja võlgadest vabastamise menetluste ja meetmete kohta.

4.  Liikmesriigid tagavad, et teave varajase hoiatamise vahendite juurdepääsu kohta on üldsusele veebis kättesaadav ning et see teave on hõlpsalt kättesaadav ja esitatud kasutajasõbralikul viisil, eeskätt VKEde jaoks ▌.

5.  Liikmesriigid võivad pakkuda toetust töötajate esindajatele võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks.

II JAOTIS

ENNETAVA SANEERIMISE RAAMISTIKUD

1. PEATÜKK

Võimalus kasutada ennetava saneerimise raamistikke

Artikkel 4

Võimalus kasutada ennetava saneerimise raamistikke

1.  Liikmesriigid tagavad, et maksejõuetuse tõenäolisuse korral on võlgnikel ▌ võimalik kasutada ennetava saneerimise raamistikku, mille abil nad saavad end saneerida, et vältida maksejõuetust ja tagada oma elujõulisus, ilma et see piiraks muid lahendusi maksejõuetuse ärahoidmiseks, kaitses seeläbi töökohti ja säilitades majandustegevuse.

2.  Liikmesriigid võivad näha ette, et võlgnikel, kes on liikmesriigi õiguse alusel süüdi mõistetud arvepidamis- või raamatupidamiskohustuse raske rikkumise eest, on võimalik ennetava saneerimise raamistikku kasutada ainult pärast seda, kui nad on võtnud asjakohased meetmed süüdimõistva otsuse aluseks olnud rikkumiste heastamiseks, eesmärgiga anda võlausaldajatele vajalikku teavet, mis võimaldab neil otsuse tegemist saneerimise üle läbirääkimiste pidamise ajal.

3.  Liikmesriigid võivad jätta kehtima liikmesriigi õiguses sätestatud elujõulisustesti või selle kehtestada, tingimusel et testi eesmärgiks on välistada võlgnikud, kellel ei ole elujõulisuse väljavaadet ning et seda saab läbi viia võlgniku vara kahjustamata.

4.  Liikmesriigid võivad piirata kordade arvu teatava perioodi jooksul, millal võlgnik saab kasutada käesolevas direktiivis sätestatud ennetava saneerimise raamistikku.

5.  Käesolevas direktiivis sätestatud ennetava saneerimise raamistik võib koosneda ühest või mitmest menetlusest, meetmest või sättest, millest mõned võivad olla kohtuvälised, ilma et see mõjutaks teisi liikmesriigi õiguse kohaseid saneerimisraamistikke.

Liikmesriigid tagavad, et saneerimise raamistik annab võlgnikele ja puudutatud isikutele käesolevas jaotises sätestatud õigused ja tagatised sidusal viisil.

6.  Liikmesriigid võivad kehtestada õigusnormid, millega piiratakse kohtu või haldusasutuse sekkumist ennetava saneerimise raamistikes üksnes juhtudega, kus see on vajalik ja proportsionaalne, tagades samal ajal puudutatud isikute ja asjaomaste sidusrühmade õiguste kaitse.

7.  Käesolevas direktiivis sätestatud ennetava saneerimise raamistikke saab kasutada võlgnike avalduse alusel.

8.  Liikmesriigid võivad ühtlasi näha ette, et käesolevas direktiivis sätestatud ennetava saneerimise raamistikke saab kasutada võlausaldajate ja töötajate esindajate avalduse alusel võlgniku nõusolekul. Liikmesriigid võivad sätestada, et võlgniku nõusolekut nõutakse vaid juhtudel, kui võlgnikud on VKEd.

2. PEATÜKK

Ennetava saneerimise kavade üle peetavatele läbirääkimistele kaasa aitamine

Artikkel 5

Varade käsutusõiguse säilitanud võlgnik

1.  Liikmesriigid tagavad, et ennetava saneerimise menetlusi kasutavad võlgnikud säilitavad täielikult või vähemalt osaliselt kontrolli oma varade ja igapäevase majandustegevuse üle.

2.  Vajaduse korral otsustab kohus või haldusasutus saneerimisnõustaja nimetamise üle iga juhtumi puhul eraldi, välja arvatud teatavatel juhtudel, kui liikmesriigid võivad ette näha, et saneerimisnõustaja tuleb igal juhul nimetada.

3.  Liikmesriigid näevad ette saneerimisnõustaja nimetamise, et aidata võlgnikku ja võlausaldajaid läbirääkimistel ja kava koostamisel vähemalt järgmistel juhtudel:

a)  kui ▌ kohus või haldusasutus kinnitab kooskõlas artikli 6 lõikega 3 konkreetsete täitemeetmete üldise peatamise ning kohus või haldusasutus otsustab, et saneerimisnõustaja on poolte huvide kaitsmiseks vajalik;

b)  kui saneerimiskava peab kinnitama kohus või haldusasutus rühmadeülese kohustamise kaudu kooskõlas artikliga 11 või

c)  kui seda nõuab võlgnik või võlausaldajate enamus, tingimisel et viimasel juhul kannavad saneerimisnõustaja kulud võlausaldajad.

Artikkel 6

Konkreetsete täitemeetmete peatamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ▌võlgnikud võivad saada kasu konkreetsete täitemeetmete peatamisest ▌ , et toetada ennetava saneerimise raamistikus saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kohtul või haldusasutusel on õigus konkreetsete täitemeetmete peatamisest keelduda, kui selline peatamine ei ole vajalik või kui see ei täida esimeses lõigus seatud eesmärki.

2.  Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et konkreetsete täitemeetmete peatamine võib hõlmata igat liiki nõudeid, sealhulgas tagatud nõudeid ja eelisnõudeid.

3.  Liikmesriigid võivad sätestada, et konkreetsete täitemeetmete peatamine võib olla üldine, hõlmates kõiki võlausaldajaid, või piiratud, hõlmates üht või mitut konkreetset võlausaldajat või võlausaldajate kategooriat.

Piiratud peatamise korral kohaldub peatamine ainult nende võlausaldajate suhtes, keda on kooskõlas liikmesriigi õigusega teavitatud lõikes 1 osutatud saneerimiskava läbirääkimistest või peatamisest.

4.  Liikmesriigid võivad selgelt määratud juhtudel jätta teatavate nõuete või nõuete kategooriate suhtes konkreetsete täitemeetmete peatamise kohaldamata, kui selline väljajätmine on nõuetekohaselt põhjendatud, ning kui

a)  täitemeede ei ohusta tõenäoliselt ettevõtte saneerimist või

b)  peatamine võib kahjustada ebaõiglaselt asjaomaste nõuete võlausaldajaid.

5.  Lõiget 2 ei kohaldata töötajate nõuete suhtes.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kohaldada lõiget 2 töötajate nõuete suhtes üksnes niivõrd, kui liikmesriigid suudavad tagada ▌, et selliste nõuete tasumine on ennetava saneerimise raamistikus tagatud sarnasel kaitsetasemel ▌.

6.  Konkreetsed täitemeetmed peatatakse esialgu kuni neljaks kuuks.

7.  Olenemata lõikest 6 võivad ▌ liikmesriigid anda kohtutele ja haldusasutustele õiguse võlgniku ▌, võlausaldaja või asjakohasel juhul saneerimisnõustaja taotlusel konkreetsete täitemeetmete peatamise kestust pikendada või konkreetsed täitemeetmed uuesti peatada. Konkreetsete täitemeetmete peatamist pikendatakse või need peatatakse uuesti üksnes siis, kui asjaoludest nähtub selgelt, et peatamise pikendamine või uuesti peatamine on nõuetekohaselt põhjendatud, näiteks kui

a)  saneerimiskava üle läbirääkimiste pidamisel on tehtud arvestatavaid edusamme; ▌

b)  konkreetsete täitemeetmete peatamise jätkamine ei kahjusta ebaõiglaselt ühegi huvitatud isiku õigusi ega huvisid või

c)  võlgniku suhtes ei ole veel liikmesriigi õiguse kohaselt algatatud maksejõuetusmenetlust, mis võib lõppeda võlgniku likvideerimisega.

8.  Konkreetsete täitemeetmete peatamise kogukestus pikendamistega ja uuendamistega ei tohi ületada 12 kuud.

Kui liikmesriigid otsustavad rakendada käesolevat direktiivi ühe või mitme menetluse või meetmega, mis et täida määruse (EL) 2015/848 A lisa kohaseid teavitamistingimusi, on selliste menetluste raames peatamise kogupikkus kõige rohkem neli kuud, kui võlgniku põhihuvide kese on üle viidud teise liikmesriiki ennetava saneerimise menetluse algatamise taotlusele eelnenud kolme kuu jooksul.

9.  Liikmesriigid tagavad, et kohtud või haldusasutused võivad konkreetsete täitemeetmete peatamise ▌ lõpetada järgmistel juhtudel:

a)  peatamine ei täida enam saneerimiskava läbirääkimiste toetamise eesmärki, näiteks juhul, kui ilmneb, et läbirääkimiste jätkamist ei toeta võlausaldajate hulk, kes saaksid liikmesriigi õiguse kohaselt takistada saneerimiskava vastuvõtmist; ▌

b)  võlgniku või saneerimisnõustaja taotlusel ▌;

c)  konkreetsete täitemeetmete peatamine kahjustab või võib ebaõiglaselt kahjustada üht või mitut võlausaldajat või ühte või mitut võlausaldajate rühma, kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud, või

d)  peatamine toob kaasa võlausaldaja maksejõuetuse, kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud konkreetsete täitemeetmete peatamise lõpetamise õiguse sätestada üksnes olukordades, kus võlausaldajatel ei ole olnud võimalust esitada oma seisukoht enne peatamise jõustumist või enne kohtu või haldusasutuse poolt peatamise pikendamist.

Liikmesriigid võivad näha ette miinimumperioodi, mis ei ületa lõikes 6 osutatud tähtaega, mille jooksul ei tohi konkreetsete täitemeetmete peatamist lõpetada.

Artikkel 7

Konkreetsete täitemeetmete peatamise tagajärjed

1.  Kui võlgnikul tekib ▌ konkreetsete täitemeetmete peatamise ajal liikmesriigi õiguse alusel kohustus algatada maksejõuetusmenetlus, mis võib lõppeda võlgniku likvideerimisega, siis see kohustus peatub konkreetsete täitemeetmete peatamise ajaks.

2.  Konkreetsete täitemeetmete peatamine kooskõlas artikliga 6 peatab täitemeetmete peatamise ajaks ühe või mitme võlausaldaja avalduse alusel algatatava ja võlgniku likvideerimisega lõppeda võiva maksujõuetusmenetluse.

3.  Liikmesriigid võivad lõigetest 1 ja 2 kõrvale kalduda olukorras, kus võlgnik ei ole suuteline võlgasid nende sissenõutavaks muutumisel tasuma ▌. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et ▌kohus või haldusasutus võib otsustada ▌ jätta konkreetsete täitemeetmete peatamise kehtima, kui juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks võlgniku likvideerimisega lõppeda võiva maksejõuetusmenetluse algatamine võlausaldajate üldistes huvides.

4.  Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, millega tagatakse, et võlausaldajad, kelle suhtes peatamist kohaldatakse, ei või enne peatamist tekkinud võlgade tõttu ja ainult seepärast, et võlgnik ei ole neid tasunud, keelduda täitmast esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest või lõpetamisest, täitmise kiirendamisest või neid lepinguid muul viisil võlgnikku kahjustavalt muuta. Esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute all tuleb mõista täitmisele kuuluvaid lepinguid, mis on vajalikud igapäevaseks majandustegevuseks, sealhulgas tarneteks, mille peatamise korral võlgniku majandustegevus seiskuks.

Esimene lõik ei takista liikmesriikidel pakkuda sellistele võlausaldajatele asjakohaseid kaitsemeetmeid, hoidmaks ära, et nimetatud lõigu tulemusel neid võlausaldajaid ebaõiglaselt kahjustatakse.

Liikmesriigid võivad ette näha, et käesolevat lõiget kohaldatakse ka täitmisele kuuluvate lepingute suhtes, mis ei ole esmavajalikud.

5.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad ei või keelduda täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest või lõpetamisest, täitmise kiirendamisest või neid lepinguid muul viisil võlgnikku kahjustavalt muuta lepinguliste klauslite alusel üksnes seetõttu, et ▌

a)  taotletakse ennetava saneerimise menetluse algatamist;

b)  taotletakse konkreetsete täitemeetmete peatamist;

c)  algatatakse ennetava saneerimise menetlus või

d)  konkreetsed täitemeetmed peatatakse.

6.  Liikmesriigid võivad sätestada, et konkreetsete täitemeetmete peatamist ei kohaldata tasaarvestuse, sealhulgas tegevuse lõpetamisel toimuva tasaarvestuse suhtes finantsturgudel, energiaturgudel ja kaubaturgudel isegi juhtudel, mille puhul ei kohaldata artikli 31 lõiget 1, kui tasaarvestust tehakse riigisisese maksejõuetusõiguse kohaselt. Küll aga kohaldatakse peatamist võlausaldaja poolt võlgniku suhtes esitatud sellise nõude sissenõudmisele, mis on tekkinud tasaarvestuse tegemise tulemusel.

Esimest lõiku ei kohaldata lepingute suhtes, mis käsitlevad võlgniku majandustegevuseks vajalike kaupade, teenuste või energia tarnet, välja arvatud siis, kui sellised lepingud on börsil või muul turul kaubeldava positsiooni kujul, nii et neid saab igal ajal aktuaalse turuväärtuse alusel asendada.

7.  Liikmesriigid ▌ tagavad, et saneerimiskava vastuvõtmiseta lõppev konkreetsete täitemeetmete peatamine iseenesest ei ole võlgniku likvideerimisega lõppeda võiva maksejõuetusmenetluse algatamise aluseks, välja arvatud siis, kui muud liikmesriigi õiguses sätestatud tingimused kõnealuse menetluse algatamiseks on täidetud.

3. PEATÜKK

Saneerimiskavad

Artikkel 8

Saneerimiskavade sisu

1.  Liikmesriigid nõuavad, et saneerimiskavad, mis võetakse vastu kooskõlas artikliga 9 või esitatakse kohtule või haldusasutusele kinnitamiseks kooskõlas artikliga 10, sisaldaksid vähemalt järgmist teavet:

a)  võlgniku identifitseerimisandmed ▌;

b)  võlgniku varad ja kohustused saneerimiskava esitamise ajal, sealhulgas varade väärtus, võlgniku majandusliku olukorra ja töötajate olukorra kirjeldus ning võlgniku ▌ raskuste põhjuste ja ulatuse kirjeldus;

c)  puudutatud isikud ▌, nimetades isikud ühekaupa või kirjeldades neid ▌ võlakategooria kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega, samuti nende nõuded või huvid, mis on saneerimiskavaga hõlmatud;

d)  saneerimiskava vastuvõtmiseks puudutatud isikutest moodustatud rühmad ning iga rühma nõuete ja huvide konkreetsed väärtused, kui see on kohaldatav;

e)  kui see on kohaldatav, need isikud, keda saneerimiskava ei mõjuta, nimetades isikud ühekaupa või kirjeldades neid ▌ võlakategooria kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega, ning ▌kirjeldus nende põhjuste kohta, miks kava ei peaks neid mõjutama;

f)  saneerimisnõustaja identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav;

g)  saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige

i)  kõik kavandatud saneerimismeetmed, millele on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis 1;

ii)  kui see on kohaldatav, kõikide kavandatud saneerimismeetmete kavandatud kestus;

iii)  töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega;

iv)  kui see on kohaldatav, üldised tööhõivega seotud tagajärjed, nt vallandamine, osaline tööaeg vms;

v)  võlgniku hinnangulised rahavood, kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, ja

vi)  saneerimiskava raames oodatav igasugune uus rahastamine ja põhjused, miks see uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik;

h)  põhjendused, milles selgitatakse, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated vältida võlgniku maksejõuetust ja tagada ettevõtte elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused. Liikmesriigid võivad näha ette, et põhjendused peab koostama või kinnitama kas välisekspert või saneerimisnõustaja, kui viimane on nimetatud.

2.  Liikmesriigid avaldavad saneerimiskavade jaoks veebis põhjaliku, VKEde vajadustele kohandatud kontrollnimekirja. Kontrollnimekirjas esitatakse praktilised suunised saneerimiskava koostamiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega.

Kontrollnimekiri avaldatakse liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Liikmesriigid kaaluvad kontrollnimekirja avaldamist vähemalt ühes muus keeles, eelkõige rahvusvaheliseks ärisuhtluseks kasutatavas keeles. ▌

Artikkel 9

Saneerimiskavade vastuvõtmine

1.  Liikmesriigid tagavad, et olenemata sellest, kes taotleb kooskõlas artikliga 4 ennetava saneerimise menetluse läbiviimist, on võlgnikel õigus esitada saneerimiskavad puudutatud isikute poolt vastuvõtmiseks.

Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et saneerimiskavasid võivad esitada ka võlausaldajad ja saneerimisnõustajad, ning sätestada, millistel tingimustel nad seda teha võivad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et ▌ puudutatud isikutel on õigus saneerimiskava vastuvõtmise üle hääletada.

Isikutel, keda saneerimiskava ei mõjuta, ei ole hääleõigust kõnealuse kava vastuvõtmisel.

3.  Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid jätta ilma hääleõiguseta järgmised isikud:

a)  omakapitali omanikud;

b)  võlausaldajad, kelle nõuded on likvideerimise tavapärase järjestuse korral tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate nõuetest madalama rahuldamisjärguga, või

c)  võlgniku või tema ettevõttega seotud isikud, kellel on liikmesriigi õiguse kohasel huvide konflikt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis kooskõlas liikmesriigi õigusega kajastavad kontrollitavatel kriteeriumitel põhinevaid huvisid, mis on piisavalt ühetaolised. Saneerimiskava vastuvõtmise eesmärgil käsitatakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajaid.

Samuti võivad liikmesriigid sätestada, et töötajate nõudeid käsitatakse eraldi rühma kuuluvana.

Liikmesriigid võivad sätestada, et VKEdest võlgnikud võivad otsustada mitte käsitada puudutatud isikuid eraldi rühmadena.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohased meetmed, mis tagavad, et rühmade moodustamisel pööratakse erilist tähelepanu haavatavate võlausaldajate, näiteks väiketarnijate kaitsele.

5.  Hääleõigusi ja rühmade moodustamist kontrollib kohus või haldusasutus, kui saneerimiskava esitataksekinnitamiseks.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kohus või haldusasutus kontrollib hääleõigusi ja rühmade moodustamist ja kinnitab need juba varasemas etapis kui on osutatud esimeses lõigus.

6.  Saneerimiskava ▌on puudutatud isikute poolt vastu võetud, kui selleks on olemas iga rühma nõuete või huvide summale vastav enamus. Liikmesriigid võivad lisaks nõuda igas rühmas puudutatud isikute enamust.

Liikmesriigid kehtestavad saneerimiskava vastuvõtmiseks nõutava enamuse. Selline enamus ▌ ei tohi olla üle 75 % iga rühma nõuete või huvide summast või asjakohasel juhul iga rühma puudutatud isikute arvust.

7.  Olenemata lõigetest 2–6 võivad liikmesriigid sätestada, et saneerimiskava vastuvõtmise üle toimuva formaalse hääletamise võib asendada kokkuleppega, mille puhul on olemas nõutud enamus ▌.

Artikkel 10

Saneerimiskavade kinnitamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt järgmised saneerimiskavad on poolte jaoks siduvad üksnes siis, kui need kinnitab kohus või haldusasutus:

a)  saneerimiskavad, mis mõjutavad eriarvamusele jäänud puudutatud isikute nõudeid või huvisid;

b)  saneerimiskavad, mis näevad ette uue rahastamise;

c)  saneerimiskavad, mille kohaselt kaotab töö rohkem kui 25 % töötajatest, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud.

2.  Liikmesriigid tagavad, et tingimused, millele vastavuse korral saab kohus või haldusasutus saneerimiskava kinnitada, on selgelt kindlaks määratud ning hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  saneerimiskava on vastu võetud kooskõlas artikliga 9 ▌;

b)  piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõuetega;

c)  saneerimiskavast on teavitatud kõiki puudutatud isikuid kooskõlas liikmesriigi õigusega;

d)  eriarvamusele jäänud võlausaldajate olemasolu korral läbib saneerimiskava võlausaldajate parimate huvide testi;

e)  kui see on kohaldatav, saneerimiskava rakendamiseks vajalik mis tahes uus rahastamine ning see ei kahjusta ebaõiglaselt võlausaldajate huvisid.

Kohus või haldusasutus kontrollib vastavust esimese lõigu punktiga 4 üksnes juhul, kui saneerimiskava on sellel alusel vaidlustatud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kohtud või haldusasutused saavad saneerimiskava kinnitamisest keelduda, kui kaval ei ole mõistlikku väljavaadet võlgniku maksejõuetust ära hoida või ettevõtte elujõulisust tagada.

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui saneerimiskava siduvaks muutumiseks peab selle kinnitama kohus või haldusasutus, tehakse otsus tõhusal viisil, pidades silmas asja kiiret menetlemist.

Artikkel 11

Rühmadeülene kohustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohus või haldusasutus võib võlgniku taotlusel või nõusolekul kinnitada saneerimiskava, mida ei ole kiitnud artikli 9 lõikes 6 sätestatud korras heaks kõik puudutatud isikute hääletavad rühmad, ja see muutub siduvaks eriarvamusel olevatele hääletavatele rühmadele, kui saneerimiskava vastab vähemalt järgmistele tingimustele ▌:

a)  see vastab artikli 10 lõigetele 2 ja 3;

b)  selle on heaks kiitnud

i)  puudutatud isikute hääletavate rühmade enamus, tingimusel et vähemalt üks kõnealustest rühmadest on tagatud nõuetega võlausaldajate rühm või kõrgema rahuldamisjärguga kui tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate rühm, või kui see nii ei ole,

ii)  vähemalt üks puudutatud isikute hääletavatest rühmadest või kui nii on sätestatud liikmesriigi õiguses, kahju kannatanud isikute hääletav rühm, välja arvatud omakapitali omanike rühm või muu rühm, kes võlgniku tegevust jätkava ettevõtte väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huvisid või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huvisid, kui liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatakse likvideerimise tavapärast järjekorda;

c)  sellega tagatakse, et puudutatuderiarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate hääletavaid rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama rahuldamisjärguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama rahuldamisjärguga rühma ning

d)  ükski puudutatud isikute rühm ei saa saneerimiskavaga saada või endale jätta rohkem kui tema nõuete või huvide täissumma.

Erandina esimesest lõigust on liikmesriikidel õigus otsustada, et võlgniku nõusolek on nõutav ainult juhtudel, kui võlgnikud on VKEd.

Liikmesriigid võivad suurendada puudutatud isikute või kui liikmesriigi õigus seda ette näeb, kahjustatud isikute rühmade minimaalset arvu, mis on vajalik saneerimiskava heakskiitmiseks esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaselt .

2.  Erandina lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid ette näha, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate hääletava rühma nõuded rahuldatakse täies ulatuses samade või võrdväärsete vahendite abil, kui madalama rahuldamisjärguga rühm saab saneerimiskava raames väljamakseid või säilitab seal oma positsiooni.

Liikmesriigid võivad jätta kehtima või kehtestada erandid esimesest lõigust, kui see on vajalik saneerimiskava eesmärkide saavutamiseks ning kui saneerimiskava ei kahjusta ebaõiglaselt ühegi puudutatud isiku õigusi ega huvisid.

Artikkel 12

Omakapitali omanikud

1.  Kui liikmesriigid ei kohalda artikleid 9–11 omakapitali omanike suhtes, tagavad nad teiste vahendite abil, et kõnealustel omakapitali omanikel ei ole lubatud hoida põhjendamatult ära saneerimiskava vastuvõtmine ja kinnitamine ega luua selleks takistusi.

2.  Samuti tagavad liikmesriigid, et omakapitali omanikel ei ole lubatud hoida põhjendamatult ära saneerimiskava rakendamine ega luua selleks takistusi.

3.  Liikmesriigid võivad kohandada seda, mida tähendab käesoleva artikli mõttes põhjendamatu ärahoidmine ja takistuste loomine, võttes muu hulgas arvesse, kas võlgnik on VKE või suur ettevõte, kavandatud saneerimismeetmeid, mis puudutavad omakapitali omanike õigusi, omakapitali omaniku liiki, asjaolu, kas võlgnik on juriidiline või füüsiline isik, või kas äriühingu partneritel on piiratud või piiramata vastutus.

Artikkel 13

Töötajad

1.  Liikmesriigid tagavad, et ennetava saneerimise raamistik ei mõjuta liidu ja liikmesriikide tööõiguse kohaseid töötajate individuaalseid ja kollektiivseid õigusi, näiteks:

a)  kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivsete aktsioonide õigust ja

b)  õigust teavitamisele ja konsulteerimisele kooskõlas direktiividega 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ, eeskätt:

i)  töötajate esindajate teavitamine ettevõtte või üksuse tegevuse ja majandusliku olukorra hiljutisest ja tõenäolisest arengust, mis võimaldab neil teavitada võlgnikku murest ettevõtte olukorra pärast ja vajadusest kaaluda saneerimismehhanismide kasutamist;

ii)  töötajate esindajate teavitamine igast ennetava saneerimise menetlusest, mis võib mõjutada tööhõivet, näiteks töötajate võimet saada kätte oma töötasu ja muud tulevased maksed, sh tööandjapension;

iii)  töötajate esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine saneerimiskavade osas, enne kui need kavad esitatakse kohtule või haldusasutusele kooskõlas artikliga 9 vastuvõtmiseks või kooskõlas artikliga 10 kinnitamiseks;

c)  direktiividega 98/59/EÜ, 2001/23/EÜ ja 2008/94/EÜ tagatud õigusi.

2.  Kui saneerimiskava sisaldab meetmeid, mis toovad kaasa muutusi töökorralduses või lepingulistes suhetes töötajatega, peavad töötajad need meetmed heaks kiitma, kui heakskiitmine on neil juhtudel liikmesriigi õiguses või kollektiivlepingutes ette nähtud.

Artikkel 14

Kohtu või haldusasutuse poolne hindamine

1.  Kohus või haldusasutus teeb otsuse võlgniku ettevõtte väärtuse hindamise kohta ainult siis, kui saneerimiskava vaidlustab eriarvamusele jäänud puudutatud isik alusel, et väidetavalt on rikutud kas

a)  artikli 2 lõike 1 punkti 6 kohast võlausaldajate parimate huvide testi või

b)  artikli 11 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud rühmadeülese kohustamise tingimusi.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kohus või haldusasutus võib lõike 1 kohase väärtuse hindamise otsuse tegemiseks määrata või ära kuulata nõuetekohase kvalifikatsiooniga eksperdid.

3.  Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et eriarvamusele jäänud puudutatud isikul on õigus esitada vaidlustus sellele kohtule või haldusasutusele, kelle poole pöörduti saneerimiskava kinnitamiseks ▌.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kõnealuse vaidlustuse võib esitada saneerimiskava kinnitamise otsuse edasikaebuse raames.

Artikkel 15

Saneerimiskavade tagajärjed

1.  Liikmesriigid tagavad, et kohtu või haldusasutuse kinnitatud saneerimiskavad on kõikide artikli 8 lõike 1 punkti c kohaselt nimetatud või kirjeldatud puudutatud isikute suhtes siduvad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et neid võlausaldajaid, kes liikmesriigi õiguse kohaselt ▌ ei osale saneerimiskava vastuvõtmises, saneerimiskava ei mõjuta.

Artikkel 16

Edasikaebused

1.  Liikmesriigid tagavad, et iga liikmesriigi õigusega tagatud edasikaebust otsuse suhtes, millega kohus kinnitab või lükkab tagasi saneerimiskava, on võimalik esitada kõrgema astme kohtule ▌.

Liikmesriigid tagavad, et otsuse peale, millega haldusotsus kinnitab või lükkab tagasi saneerimiskava, on võimalik esitada edasikaebus kohtule.

2.  Kaebused vaadatakse läbi tõhusal viisil, eesmärgiga neid kiiresti menetleda.

3.  Saneerimiskava kinnitamise otsuse peale esitatud edasikaebusel ei ole selle kava elluviimist peatavat toimet.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid sätestada, et kohtud võivad peatada saneerimiskava või selle osade elluviimise, kui see on vajalik ja asjakohane isiku huvide kaitsmise eesmärgil.

4.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui lõike 3 kohane kaebus rahuldatakse, võib kohus kas

a)  saneerimiskava tühistada või

b)  saneerimiskava kinnitada koos muudatustega, kui see on liikmesriigi õiguses nii sätestatud, või ilma muudatusteta.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui kava kinnitatakse esimese lõigu punkti b kohaselt, makstakse hüvitist rahalist kahju kandnud isikule, kelle edasikaebus rahuldati.

4. PEATÜKK

Uue rahastamise, vaherahastamise ja muude saneerimisega seotud tehingute kaitsmine

Artikkel 17

Uue rahastamise ja vaherahastamise kaitsmine

1.  Liikmesriigid tagavad, et uue rahastamise ja vaherahastamise kasutamist ▌ kaitstakse piisavalt. Võlgniku järgneva maksejõuetuse korral tuleb tagada vähemalt, et

a)  uue rahastamise ja vaherahastamise kasutamist ei tunnistata tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks ning

b)  sellise rahastamise andjatele ei teki tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust sellel alusel, et selline rahastamine kahjustab kõikide võlausaldajate huvisid, välja arvatud juhul, kui on olemas muud täiendavad alused, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõiget 1 kohaldatakse uue rahastamise suhtes ainult siis, kui kohus või haldusasutus on saneerimiskava kinnitanud, ja vaherahastamise suhtes ainult siis, kui on tehtud ex ante kontroll.

3.  Liikmesriigid võivad jätta lõike 1 kohaldamisalast välja vaherahastamise, mis on antud pärast seda, kui võlgnik ei suuda enam oma sissenõutavaid võlgu tasuda.

4.  Liikmesriigid võivad ette näha, et uue rahastamise või vaherahastamise andjatel on õigus saada järgnevas maksejõuetusmenetluses väljamakseid eelisjärjekorras enne võlausaldajaid, kellel oleks muidu ▌ prioriteetsed või samas järgus olevad nõuded.

Artikkel 18

Muude saneerimisega seotud tehingute kaitsmine

1.  Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et võlgniku järgneva maksejõuetuse korral ei tunnistata saneerimiskava üle läbirääkimiste edendamiseks tehtud ▌mõistlikke ja viivitamatult vajalikke tehinguid tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks üksnes sel alusel, et sellised tehingud kahjustavad kõikide võlausaldajate huvisid, välja arvatud juhul, kui on olemas muud täiendavad alused, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et lõiget 1 kohaldatakse ainult siis, kui kohus või haldusasutus on kava kinnitanud või kui selliste tehingute suhtes on tehtud ex ante kontroll.

3.  Liikmesriigid võivad jätta lõike 1 kohaldamisalast välja tehingud, mis on tehtud pärast seda, kui võlgnik ei suuda enam oma sissenõutavaid võlgu tasuda.

4.  Lõikes 1 osutatud tehingute hulka kuuluvad vähemalt järgmised tehingud:

a)  saneerimiskava läbirääkimiste, vastuvõtmise või kinnitamise ▌ eest ▌tasude ja kulude maksmine;

b)  saneerimisega ▌tihedalt seotud küsimustes ▌ erialase nõu küsimise eest tasude ja kulude maksmine;

c)  töötajate töötasu maksmine juba tehtud töö eest, ilma et see piiraks muid liidu või liikmesriigi õiguses ette nähtud kaitsemeetmeid;

d)  tavapärase majandustegevuse osana tehtud muud ▌ maksed ning väljamaksed, millele ei ole osutatud punktides a–c.

5.  Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et võlgniku mis tahes järgneva maksejõuetuse korral kohtu või haldusasutuse kinnitatud saneerimiskava rakendamise edendamiseks tehtud mõistlikku ja viivitamatult vajalikku tehingut, mis on tehtud saneerimiskavaga kooskõlas, ▌ei tunnistata tühiseks, kehtetuks või mittetäidetavaks üksnes sel alusel, et sellised tehingud kahjustavad kõikide võlausaldajate huvisid, välja arvatud juhul, kui on olemas muud täiendavad alused, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses.

5. PEATÜKK

Juriidilise isiku juhtide kohustused

Artikkel 19

Juriidilise isiku juhtidee kohustused, kui maksejõuetus on tõenäoline

Liikmesriigid ▌tagavad, et kui maksejõuetus on tõenäoline, peavad juriidilise isiku juhid silmas vähemalt järgmist:

a)  võlausaldajate, ▌ omakapitali omanike ja muude sidusrühmade huvid;

b)  vajadus astuda samme ▌maksejõuetuse ärahoidmiseks ja

c)  vajadus vältida tahtlikku või raskest hooletusest tingitud käitumist, mis võib ohustada ettevõtte elujõulisust.

III JAOTIS

VÕLGADEST VABASTAMINEJA ÄRITEGEVUSE KEELD

Artikkel 20

Õigus kasutada võlgadest vabastamise menetlust

1.  Liikmesriigid tagavad, et maksejõuetud füüsilisest isikust ettevõtjad saavad kasutada vähemalt ühte menetlust, mille tulemusel on võimalik võlgadest käesoleva direktiiviga kooskõlas täielikult vabastada.

Liikmesriigid võivad ette näha, et maksejõuetule füüsilisest isikust ettevõtja võlaga seonduv kaubandus-, majandus-, ameti või kutsetegevus oleks lõppenud.

2.  Liikmesriigid, kus täieliku võlgadest vabastamise tingimus on füüsilisest isikust ettevõtja poolt võla osaline tasumine, tagavad, et seonduv tagasimakse kohustus põhineb füüsilisest isikust ettevõtja konkreetsel olukorral ning on eelkõige ▌proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja arestitava tulu või netotulu ja varadega võlgadest vabastamise perioodil ning et võlausaldajate huvisid võetakse õiglaselt arvesse.

3.  Liikmesriigid tagavad, et füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on võlgadest vabastatud, võivad kasutada olemasolevaid riiklikke raamistikke, millega antakse füüsilisest isikust ettevõtjatele ettevõtlustoetust, sealhulgas saavad juurdepääsu asjakohasele ja ajakohastatud teabele selliste raamistike kohta.

Artikkel 21

Võlgadest vabastamise periood

1.  Liikmesriigid tagavad, et periood, mille möödudes ▌ on maksejõuetutel füüsilisest isikust ettevõtjatel võimalik võlgadest täielikult vabastada, ei ole pikem kui kolm aastat alates hiljemalt ühest järgmisest kuupäevast:

a)  tagasimaksete kava hõlmava menetluse puhul kohtu või haldusasutuse otsuse kuupäev kava kinnitamise kohta või kava rakendamise alguse kuupäev või

b)  muu menetluse puhul kuupäev, mil kohus või haldusasutus teeb otsuse menetluse algatamise kohta, või füüsilisest isikust ettevõtja pankrotivara moodustumise kuupäev.

2.  Liikmesriigid tagavad, et maksejõuetud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on täitnud oma kohustused, kui sellised kohustused on kehtestatud liikmesriigi õigusega, vabastatakse võlgadest võlgadest vabastamise perioodi lõppemisel, ▌ilma et nad peaksid taotlema kohtult või haldusasutuselt täiendava menetluse algatamist lisaks lõikes 1 osutatud menetlustele.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid jätta kehtima või kehtestada sätted, millega kohtul või haldusasutusel lubatakse kontrollida, kas füüsilisest isikust ettevõtjad on täitnud võlgadest vabastamise eelduseks olevad kohustused.

3.  Liikmesriigid võivad ette näha, et täielik võlgadest vabastamine ei takista sellise maksejõuetusmenetluse jätkumist, mis hõlmab füüsilisest isikust ettevõtja pankrotivara hulka kuuluva vara müümist ja jaotamist võlgadest vabastamise perioodi lõppemise kuupäeva seisuga.

Artikkel 22

Äritegevuse keelu periood

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja vabastatakse võlgadest kooskõlas käesoleva direktiiviga, siis kõik kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevusega alustamise ja tegelemise keelud, mis kehtivad üksnes sel põhjusel, et füüsilisest isikust ettevõtja on maksejõuetu, kaotavad kehtivuse hiljemalt võlgadest vabastamise perioodi lõppemisel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et võla kustutamise perioodi lõppemisel kaotavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud keelud kehtivuse, ilma et kohtult või haldusasutuselt peaks taotlema täiendava menetluse algatamist lisaks artikli 21 lõikes 1 osutatud menetlustele.

Artikkel 23

Erandid

1.  Erandina artiklitest 20–22 jätavad liikmesriigid kehtima või kehtestavad sätted, millega keeldutakse võlgadest vabastamisest, seda piiratakse või võlgadest vabastamine tühistatakse või millega nähakse ette pikemad võlgadest täieliku vabastamise perioodid või pikemad äritegevuse keelu perioodid, kui maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja on tegutsenud võlausaldajate või teiste sidusrühmade suhtes ebaausalt või pahauskselt võlgadesse sattumise ajal, maksejõuetusmenetluse jooksul või võla tasumise ajal, ilma et see piiraks riigisiseseid tõendamiskoormise reegleid.

2.  Erandina artiklitest 20–22 võivad liikmesriigid jätta kehtima või kehtestada sätted, millega keelatakse võlgadest vabastamine või piiratakse juurdepääsu võlgadest vabastamisele, vabastamine tühistatakse või nähakse ette võlgadest täieliku vabastamise või äritegevuse keelu pikemad perioodid teatavatel selgelt määratud juhtudel ja kui sellised erandid on nõuetekohaselt põhjendatud, näiteks järgmistel juhtudel:

a)  maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja on oluliselt rikkunud tagasimaksete kava kohaseid kohustusi või ▌muid juriidilisi kohustusi, mille eesmärk on võlausaldajate huvide kaitsmine, sealhulgas kohustust maksimeerida võlausaldajate tagasimakseid;

b)  maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja ei täida liidu ja liikmesriigi õiguse kohaseid teavitamis- või koostöökohustusi;

c)  võlgadest vabastamise taotluste kuritarvitamise korral;

d)  pärast maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja täielikku võlgadest vabastamist esitatakse teatava aja jooksul uus võlgadest vabastamise taotlus või kui täielikust võlgadest vabastamisest on keeldutud, kuna ettevõtja on tõsiselt rikkunud teavitamis- või koostöökohustusi;

e)  võlgadest vabastamise menetluse kulud ei ole kaetud või

f)  erandit on vaja selleks, et tagada tasakaal võlgniku ja ühe või mitme võlausaldaja õiguste vahel.

3.  Erandina artiklist 21 võivad liikmesriigid ette näha pikemaid võla kustutamise perioode, kui ▌

a)  kohus või haldusasutus kiidab heaks või määrab kaitsemeetmed, et kaitsta maksejõuetut füüsilisest isikust ettevõtjat, ja kui tal on perekond, tema perekonna peamist elukohta või sellise ettevõtja kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevuse jätkamiseks hädavajalikku vara, või

b)  maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja, ja kui tal on perekond, tema perekonna peamist elukohta ei ole võlgade katteks müüdud.

4.  Liikmesriigid võivad võlgadest vabastamisest välja arvata konkreetsed võlakategooriad ▌või piirata võlgadest vabastamise õigust või näha ette pikema võlgadest vabastamise perioodi, kui sellised erandid, piirangud või pikemad perioodid on nõuetekohaselt põhjendatud, näiteks järgmistel juhtudel:

a)  tagatud võlad;

b)  võlad, mis tulenevad kriminaalkaristustest või on nendega seotud;

c)  võlad, mis tulenevad deliktiõiguslikust vastutusest;

d)  võlad, mis tulenevad perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetega seotud ülalpidamiskohustustest;

e)  võlad, mis on tekkinud pärast võlgadest vabastamisega lõppeva menetluse taotluse esitamist või pärast menetluse alustamist, ning

f)  võlad, mis tulenevad kohustusest tasuda võlgadest vabastamisega lõppeva menetluse kulud.

5.  Erandina artiklist 22 võivad liikmesriigid sätestada äritegevuse keelu pikemaks ajaks või määramata ajaks, kui maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja on sellise kutseala esindaja,

a)  mille suhtes kohaldatakse erilisi eetikanõudeid või maine või erialaste teadmistega seotud nõudeid, ning füüsilisest isikust ettevõtja on neid nõudeid rikkunud, või

b)  kes tegeleb teiste vara haldamisega.

Esimest lõiku kohaldatakse samuti juhul, kui maksejõuetu füüsilisest isikust ettevõtja taotleb punktis a või b osutatud kutsealal tegutsemise õigust.

6.  Käesolev direktiiv ei piira riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kohtu või haldusasutuste määratud muid äritegevuse keelde kui artiklis 22 osutatud äritegevuse keelud.

Artikkel 24

Majandustegevuses tekkinud võlgade ja isiklike võlgade menetlemise konsolideerimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui maksejõuetul füüsilisest isikust ettevõtjal on tekkinud nii ettevõtlusega seotud võlgu tema kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevuses kui ka väljaspool neid tegevusi tekkinud isiklikke võlgu, mida ei saa mõistlikul viisil eraldada, siis selliseid kustutatavaid võlgu käsitletakse täieliku võlgadest vabastamise eesmärgil ühes menetluses.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha, et kui ettevõtlusega seonduvaid ja isiklikke võlgu on võimalik üksteisest eraldada, käsitletakse neid võlgu võlgadest täieliku vabastamise eesmärgil kas eraldi, kuid koordineeritud menetlustes või samas menetluses.

IV JAOTIS

SANEERIMISE, MAKSEJÕUETUSE JA VÕLGADEST VABASTAMISE MENETLUSTE TÕHUSUSE SUURENDAMISE MEETMED

Artikkel 25

Kohtud ja haldusasutused

▌Ilma et see mõjutaks kohtusüsteemi sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liidus, tagavad liikmesriigid, et ▌

a)  kohtu ja haldusasutuste liikmeid, kes tegelevad saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetlustega, saavad asjakohase koolituse ning neil on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks ja

b)  saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetlusi viiakse läbi tõhusalt, pidades silmas asja kiiret menetlemist.

Artikkel 26

Saneerimisnõustajad, maksejõuetusnõustajad ja võlgadest vabastamise menetluse nõustajad

1.  Liikmesriigid tagavad, et

a)  kohtu või haldusasutuse määratud saneerimisnõustajad, maksejõuetusnõustajad ja võlgadest vabastamise menetluse nõustajad (edaspidi „nõustajad“) saavad asjakohase koolituse ning neil on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks;

b)  sobivuskriteeriumid ning nõustajate määramise, ametist vabastamise ja tagasiastumise kord on selged, läbipaistvad ja õiglased;

c)  nõustaja määramisel konkreetse juhtumi jaoks, sealhulgas piiriüleste juhtumite jaoks, kaalutakse nõustaja määramisel nõuetekohaselt nõustaja kogemusi ja erialaseid teadmisi ning juhtumi eripära ja

d)  huvide konflikti vältimiseks on võlgnikel ja võlausaldajatel võimalus vaidlustada nõustaja valimine või nimetamine või nõuda nõustaja asendamist.

2.  Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et parandada kogu liidus koolituse kvaliteeti, sealhulgas kogemuste vahetamise ja suutlikkuse suurendamise vahendite abil.

Artikkel 27

▌ Nõustajate järelevalve ja tasustamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad asjakohased järelevalve- ja regulatiivsed mehhanismid, millega tagatakse, et nõustajate töö suhtes kohaldatakse tõhusat järelevalvet, tagamaks et nende teenuseid osutatakse tulemuslikult ja pädevalt ning asjaomaste poolte suhtes erapooletult ja sõltumatult. Need mehhanismid hõlmavad ka meetmeid, mida kohaldatakse nõustaja vastutuse suhtes juhul, kui nõustaja oma töökohustusi rikub.

2.  Liikmesriigid tagavad, et teave nõustajate üle järelevalvet teostavate asutuste või organite kohta oleks üldsusele kättesaadav.

3.  Liikmesriigid võivad innustada nõustajate tegevusjuhendi väljatöötamist ja selle järgimist.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nõustajate tasustamise reeglid on kooskõlas menetluste tõhusa lahendamise eesmärgiga▌.

Liikmesriigid tagavad, et kõikide tasustamisalaste vaidluste lahendamiseks on olemas asjakohased menetlused ▌.

Artikkel 28

Elektrooniliste sidevahendite kasutamine

Liikmesriigid tagavad, et saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetlustes saavad menetlusosalised, nõustajad ja kohtud või haldusasutused teha elektrooniliselt, sealhulgas piiriülesuse olukordades, vähemalt järgmisi toiminguid:

a)  nõuete esitamine;

b)  saneerimiskava või tagasimaksete kava esitamine ▌;

c)  võlausaldajatele teadete saatmine;

d)  vaidlustuste ja edasikaebuste esitamine.

V JAOTIS

SANEERIMISE, MAKSEJÕUETUSE JA VÕLGADEST VABASTAMISE MENETLUSTE JÄLGIMINE

Artikkel 29

Andmete kogumine

1.  ▌Liikmesriigid koguvad ja koondavad igal aastal riigi tasandil andmeid saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluste kohta, mis on jaotatud menetluse liigi järgi, ning teevad seda vähemalt järgmiste elementide kohta:

a)  menetluste arv, mille algatamist on taotletud või mis on algatatud, kui menetluse algatamine on sätestatud liikmesriigi õiguses, ning mis on pooleli või mis on lõpetatud;

b)  menetluste keskmine kestus alates taotluse esitamisest või menetluse algatamisest, kui selline algatamine on sätestatud liikmesriigi õiguses, kuni menetluse lõpetamiseni;

c)  punktis d nimetamata menetluste arv, jaotatuna tulemuse liigi järgi;

d)  saneerimismenetluse taotluste arv, mis kuulutati vastuvõetamatuks, lükati tagasi või võeti tagasi enne menetluse algatamist.

2.  Liikmesriigid koguvad ja koondavad igal aastal riigi tasandil andmeid võlgnike arvu kohta, kelle suhtes kohaldati saneerimismenetlust või maksejõuetusmenetlust ning kellel oli kolme aasta jooksul enne sellise menetluse taotluse esitamist või algatamist, kui selline algatamine on sätestatud liikmesriigi õiguses, olemas kinnitatud saneerimiskava eelmise saneerimismenetluse alusel, millega rakendati II jaotist.

3.  Liikmesriigid võivad igal aastal koguda ja koondada riigi tasandil andmeid järgmise kohta:

a)  iga menetluse liigi keskmine kulu;

b)  tagatud ja tagamata nõudega võlausaldajate, ja kui see on asjakohane, siis muud liiki võlausaldajate, keskmised tagasimaksemäärad, eraldi arvestatuna ▌;

c)  selliste artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud menetluse läbinud füüsilisest isikust ettevõtjate arv, kes alustasid uue ettevõttega;

d)  saneerimis- ja maksejõuetusmenetlustega seoses kaotatud töökohtade arv.

4.  Liikmesriigid jaotavad lõike 1 punktides a–c osutatud andmed, ning kui see on asjakohane ja kättesaadav, lõikes 3 osutatud andmed järgmiselt:

a)  muude kui füüsilisest isikust võlgnike suurus;

b)  kas võlgnikud, kelle suhtes kohaldatakse saneerimis- või maksejõuetusmenetlust, on füüsilised isikud või juriidilised isikud ja

c)  ▌kas võlgadest vabastamisega lõppevad menetlused hõlmavad ainult füüsilisest isikust ettevõtjaid või kõiki füüsilisi isikuid.

5.  Liikmesriigid võivad koguda ja koondada lõigetes 1–4 osutatud andmeid valimi meetodi abil, mis tagab, et valimid on suuruse ja mitmekesisuse poolest representatiivsed.

6.  Liikmesriigid koguvad ja koondavad lõigetes 1, 2, 4, ning kui see on asjakohane, siis ka lõikes 3 osutatud andmeid terve kalendriaasta kohta iga aasta 31. detsembri seisuga, alustades andmetest, mis koguti alates lõikes 7 osutatud rakendusakti kohaldamise alguskuupäevale järgneva esimese terve kalendriaasta jooksul. Need andmed edastatakse komisjonile kord aastas, täpsemalt andmete kogumise aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks, kasutades andmete edastamise tüüpvormi.

7.  Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 6 osutatud edastamisvormi rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Komisjon avaldab kooskõlas lõikega 6 edastatud andmed oma veebisaidil kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil.

Artikkel 30

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Seos teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste õigusaktidega

1.  Järgmiseid õigusakte kohaldatakse sõltumata käesolevast direktiivist:

a)  direktiiv 98/26/EÜ;

b)  direktiiv 2002/47/EÜ ja

c)  määrus (EL) nr 648/2012.

2.   Käesoleva direktiiviga ei piirata neid makseasutuste vahendite kaitsmise nõudeid, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2366,(26) ning e-raha asutuste vahendite kaitsmise nõudeid, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/110/EÜ(27).

3.  Käesolev direktiiv ei takista kohaldamast liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle õhusõidukite seadmetele eriomaseid küsimusi käsitlevat protokolli, mis allkirjastati 16. novembril 2001 Kaplinnas, millega on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal ühinenud mitu liikmesriiki.

Artikkel 32

Direktiivi (EL) 2017/1132 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1132 artiklisse 84 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Liikmesriigid kalduvad artikli 58 lõikest 1, artiklist 68, artiklitest 72, 73 ja 74, artikli 79 lõike 1 punktist b, artikli 80 lõikest 1 ja artiklist 81 kõrvale sellisel määral ja ajavahemikul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/....* sätestatud ennetava saneerimise raamistiku kehtestamiseks ▌.

Esimene lõik ei piira aktsionäride või osanike võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv (EL) …/…, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT ..., …, lk …).“

"

Artikkel 33

Läbivaatamisklausel

Hiljemalt … [seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja mõju kohta, milles muu hulgas käsitletakse rühmade moodustamise ja hääletuskorra kohaldamist seoses haavatavate võlausaldajate, näiteks töötajatega. Selle hinnangu alusel esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku, kaaludes täiendavaid meetmeid saneerimise, maksejõuetuse ja võlgadest vabastamise õigusliku raamistiku konsolideerimiseks ja ühtlustamiseks.

Artikkel 34

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], välja arvatud artikli 28 punktide a, b ja c järgimiseks vajalikud sätted, mis võetakse vastu ja avaldatakse hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], ning artikli 28 punkti d järgimiseks vajalikud sätted, mis võetakse vastu ja avaldatakse hiljemalt … [seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme alates … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], välja arvatud artikli 28 punktide a–c järgimiseks vajalikud sätted, mida kohaldatakse alates … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], ning artikli 28 punkti d järgimiseks vajalikud sätted, mida kohaldatakse alates … [seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

2.  Erandina lõikest 1 saavad liikmesriigid, kellel on käesoleva direktiivi rakendamisel erilisi raskusi, pikendada lõikes 1 ette nähtud rakendamisperioodi kõige rohkem ühe aasta võrra. Liikmesriigid teatavad komisjonile vajadusest kasutada seda võimalust rakendamisperioodi pikendamiseks hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 36

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 209, 30.6.2017, lk 21.
(2) ELT C 342, 12.10.2017, lk 43.
(3)ELT C ▌209, 30.6.2017, lk ▌21.
(4)ELT C 342, 12.10.2017, lk 43.
(5)Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(8)Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(14)Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).
(15)Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
(24)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(25)ELT C 236, 21.7.2017, lk 2.
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).


Teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ***I
PDF 204kWORD 66k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise kohta (COM(2016)0594 – C8‑0384/2016 – 2016/0284(COD))
P8_TA-PROV(2019)0322A8-0378/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0594),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0384/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0378/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 28. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ja muudetakse direktiivi 93/83/EMÜ

P8_TC1-COD(2016)0284


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja et sellest saaksid liidu piires kasu kõik kasutajad, on vaja näha ette teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete laiaulatuslikum levitamine liikmesriikides, hõlbustades teatavat liiki tele- ja raadiosaadetes kasutatud, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu materjali esitamiseks loa saamist. Tele- ja raadioprogramm on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja teabele suurema juurdepääsu edendamise oluline vahend.

(2)  Digitaalse tehnoloogia areng ja internet on muutnud tele- ja raadiosaadete levitamist ja neile ligipääsu. Tarbijad eeldavad aina enam, et neil on juurdepääs tele- ja raadiosaadetele reaalajas ja tellimise alusel, traditsiooniliste kanalite nagu satelliit või kaabellevi, ent samuti veebipõhiste teenuste kaudu. Ringhäälinguorganisatsioonid pakuvad seetõttu oma tele- ja raadioprogrammile lisaks üha rohkem enda programmi täiendavaid internetipõhiseid kõrvalteenuseid, nagu samaaegsed ülekanded ja järelvaatamisteenused. Taasedastamisteenuse osutajad, kes koondavad tele- ja raadioprogramme pakettidesse ja pakuvad neid kasutajatele algse programmi edastamisega samaaegselt muutumatul ja täielikul kujul, kasutavad eri taasedastusviise, nagu kaabellevi, satelliit, maapealne digitaaltelevisioon, suletud IP‑põhised võrgud, mobiilisidevõrgud ja avatud internet. Lisaks on kasutajatele tele- ja raadiosisu edastavatel teenuseosutajatel erinevaid mooduseid ringhäälinguorganisatsioonide programme sisaldavate signaalide saamiseks, sealhulgas otseedastuse kaudu. Kasutajad nõuavad üha enam juurdepääsu mitte üksnes oma asukohaliikmesriigist, vaid ka teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadetele. Selliste kasutajate hulgas on keelevähemustesse kuuluvad inimesed ja need, kes elavad muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik.

(3)  ▌Ringhäälinguorganisatsioonid edastavad iga päev palju tunde tele- ja raadioprogramme. Tele- ja raadioprogrammid hõlmavad erinevat infosisu, nagu audiovisuaal-, muusika-, kirjandus- või graafilisi teoseid, mis on liidu õiguse alusel kaitstud autoriõigusega või sellega kaasnevate õigustega või mõlemaga. Selle tagajärjeks on keeruline protsess, mille käigus selgitatakse välja eri õiguste omajate õigused ja saadakse nende õiguste omajatelt eri teoste ja muu kaitstud materjali kasutamiseks luba . Tihti tuleb see õiguste väljaselgitamise ja nende kasutamiseks loa saamise protsess läbida lühikese aja jooksul, eelkõige selliste saadete ettevalmistamisel nagu uudised ja päevakajalised saated. Et muuta oma teenused piiriüleselt kättesaadavaks, tuleb ringhäälinguorganisatsioonidel saada teoste ja muu materjali edastamiseks nõutavad õigused kõigi asjaomaste territooriumide jaoks, mis muudab asjassepuutuvate õiguste väljaselgitamise ja nende kasutamiseks loa saamise veelgi keerulisemaks.

(4)  Taasedastamisteenuse osutajatel, kes üldjuhul pakuvad paljusid tele- ja raadioprogramme, mis sisaldavad mitmesuguseid teoseid ja muud kaitstud materjali, on vajalike litsentside saamiseks väga vähe aega ja neil lasub seega õiguste väljaselgitamise ja nende kasutamiseks loa saamisega kaasnev märkimisväärne koormus. Samuti on oht, et autorite, tootjate ja teiste õiguste omajate teoseid ja muud kaitstud materjali kasutatakse ilma loata või asjakohast tasu maksmata. Tasu nende teoste ja muu kaitstud materjali taasedastamise eest on oluline, et tagada mitmekülgse sisu pakkumine, mis on ka tarbijate huvides.

(5)  Teoste ja muu kaitstud materjali õigused on ühtlustatud muuhulgase Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/115/EÜ(5), millega nähakse ette õiguste omajate kõrgetasemeline kaitse.

(6)  Nõukogu direktiiviga 93/83/EMÜ(6) hõlbustatakse teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete piiriülest satelliitlevi ja kaabli kaudu taasedastamist. Siiski piirduvad kõnealuse direktiivi ringhäälinguorganisatsioonide ülekandeid käsitlevad sätted satelliitedastusega ja seega ei kohaldata neid saateedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise suhtes. Veelgi enam, teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamist käsitlevad sätted piirduvad kaabli teel või mikrolainesüsteemi kaudu samaaegse, muutumatu ja täieliku taasedastamisega ega laiene taasedastamisele muu tehnoloogia vahendusel.

(7)  Seetõttu tuleb saateedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamist hõlbustada, kohandades sellise tegevuse jaoks vajalike autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste teostamist käsitlevat õigusraamistikku. Seejuures tuleks arvesse võtta loomesisu ja eelkõige audiovisuaalsete teoste rahastamist ja loomist.

(8)  Käesoleva direktiiviga tuleks hõlmata internetipõhised kõrvalteenused, mida osutavad ringhäälinguorganisatsioonid, kellel on ringhäälinguorganisatsiooni saateedastusega selge ja alluvuslik seos. Need teenused hõlmavad teenuseid, mis annavad ainult lineaarse juurdepääsu tele- ja raadioprogrammile saateedastusega samaaegselt, ja teenuseid, mis annavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast algset edastamist juurdepääsu tele- ja raadiosaadetele, mille ringhäälinguorganisatsioonid on eelnevalt edastanud (nn järelvaatamisteenused). Lisaks kuuluvad käesoleva direktiiviga hõlmatud internetipõhiste kõrvalteenuste hulka teenused, mis võimaldavad juurdepääsu materjalile, mis rikastab või muul viisil mitmekesistab ringhäälinguorganisatsioonide tele- ja raadioprogrammi, sealhulgas saate sisu eelvaatamine, laiendamine, täiendamine või kordusvaatamine. Seda tuleks samuti kohaldada internetipõhiste kõrvalteenuste suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioonid osutavad kasutajatele koos televisiooni- või raadioteenusega. Seda tuleks kohaldada ka internetipõhiste kõrvalteenuste suhtes, millel on selge ja alluvuslik seos edastatava programmiga ning millele kasutajatel on televisiooni- või raadioteenusest eraldiseisev juurdepääs, ilma et kasutaja peaks eelnevalt saama juurdepääsu televisiooni- või raadioteenusele, näiteks tellimuse alusel. See ei mõjuta ringhäälinguorganisatsioonide vabadust pakkuda selliseid internetipõhiseid kõrvalteenuseid tasuta või rahalise tasu eest. Käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste hulka ei peaks kuuluma juurdepääsu andmine tele- või raadioprogrammis sisalduvale konkreetsele teosele või muule kaitstud materjalile või teosele või muule kaitstud materjalile, mis ei ole seotud ühegi ringhäälinguorganisatsiooni poolt edastatava programmiga, näiteks teenused, mis annavad juurdepääsu üksikutele muusika- või audiovisuaalteostele, muusikaalbumitele või videotele, näiteks tellitava videoteenuse kaudu.

(9)  Lihtsustamaks internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülesel osutamisel õiguste väljaselgitamist ja nende kasutamiseks loa saamist, on vaja kehtestada päritoluriigi põhimõte seoses autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisega niisuguste toimingute puhul, mida tehakse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise, neile juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise käigus. See põhimõte peaks hõlmama kõikide ringhäälinguorganisatsioonide jaoks vajalike õiguste väljaselgitamist ja nende kasutamiseks loa saamist, et nad saaksid internetipõhiste kõrvalteenuste osutamisel edastada või teha üldsusele kättesaadavaks oma programmi, sealhulgas programmis kasutatud teoste või muu kaitstud materjali autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste, nagu fonogrammide või esitusega seotud õiguste väljaselgitamine ning nende kasutamiseks loa saamine. Päritoluriigi põhimõtet tuleks kohaldada üksnes õiguste omajate (või õiguste omajaid esindavate üksuste nagu kollektiivse esindamise organisatsioonid) ja ringhäälinguorganisatsioonide vahelistes suhetes ning ainult internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise, neile juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise eesmärgil. Päritoluriigi põhimõtet ei tohiks kohaldada internetipõhiste teenustega hõlmatud infosisus sisalduvate autoriõigusega või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu kaitstud materjali edaspidise üldsusele edastamise või üldsusele kaabelside või õhu kaudu kättesaadavaks tegemise suhtes sellisel viisil, et üldsus pääseb sellele ligi enda valitud kohas ja ajal, ning edaspidise reprodutseerimise suhtes.

(10)  Arvestades teatavate audiovisuaalteoste rahastamise ja litsentsimise toimimise eripära, mis sageli põhineb ainuõiguslikel territoriaalsetel litsentsidel, on asjakohane, et telesaadete puhul piirduks käesolevas direktiivis sätestatud päritoluriigi põhimõtte kohaldamisala ainult teatavat liiki saadetega. Nende hulka peaksid kuuluma uudised ja päevakajalised saated ning eranditult ringhäälinguorganisatsiooni enda rahastatud omatoodang, mis hõlmab ka avalikest vahenditest rahastatud omatoodangut. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks ringhäälinguorganisatsioonide omatoodanguna mõista saateid, mida ringhäälinguorganisatsioon toodab omavahenditest, kuid mitte ringhäälinguorganisatsiooni poolt sellistelt produtsentidelt tellitud saateid, kes on ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatud, ega ühiselt toodetud saateid. Samal põhjusel ei tuleks käesoleva direktiivi kohaste spordiürituste teleülekannete suhtes kohaldada päritoluriigi põhimõtet. Seda põhimõtet tuleks kohaldada ainult juhul, kui ringhäälinguorganisatsioon kasutab saateid oma internetipõhistes kõrvalteenustes. Päritoluriigi põhimõtet ei tuleks kohaldada ringhäälinguorganisatsiooni omatoodangu litsentsimise suhtes kolmandatele isikutele, sealhulgas teistele ringhäälinguorganisatsioonidele. Päritoluriigi põhimõte ei tohiks mõjutada õiguste omajate ja ringhäälinguorganisatsioonide vabadust leppida liidu õigusega kooskõlas kokku oma õiguste kasutamise piiranguid, sealhulgas territoriaalseid piiranguid.

(11)  Käesoleva direktiiviga sätestatud päritoluriigi põhimõte ei tohiks ringhäälinguorganisatsioonidele tekitada kohustust edastada või teha oma saateid üldsusele kättesaadavaks internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise käigus või osutada selliseid internetipõhiseid kõrvalteenuseid muus liikmesriigis kui nende peamise tegevuskoha liikmesriik.

(12)  Kuna käesoleva direktiivi raames peetakse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamist, neile juurdepääsu võimaldamist ja kasutamist toimunuks üksnes selles liikmesriigis, kus on ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht, kuigi tegelikult on internetipõhiseid kõrvalteenuseid võimalik osutada piiriüleselt teistesse liikmesriikidesse, tuleb tagada, et asjaomaste õiguste eest tasumisele kuuluva summa määramisel võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhiste kõrvalteenuste aspekte nagu teenuse tunnused, sealhulgas teenuses sisalduvate saadete internetis kättesaadavuse kestus, sihtrühm, sealhulgas sihtrühm liikmesriigis, kus on ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht, ja teistes liikmesriikides, kus on võimalik internetipõhistele kõrvalteenustele juurde pääseda ja neid kasutada, ning pakutavad keeleversioonid. Sellegipoolest peaks olema võimalik kasutada õiguste eest makstava summa arvutamiseks päritoluriigi põhimõtte alusel konkreetseid meetodeid, nagu need, mis tuginevad ringhäälinguorganisatsiooni tulule internetipõhistest teenustest, mida kasutavad eelkõige raadioringhäälinguorganisatsioonid.

(13)  Lepinguvabaduse põhimõte võimaldab jätkata nende õiguste teostamise piiramist, mida mõjutab käesolevas direktiivis sätestatud päritoluriigi põhimõte, ▌tingimusel et igasugune piirang on liidu õigusega kooskõlas.

(14)  ▌Taasedastamisteenuse osutajad võivad kasutada eri tehnoloogiaid, kui nad taasedastavad samaaegselt muutmata ja täielikul kujul teisest liikmesriigist pärit algset tele- või raadioprogrammi. Taasedastamisteenuse osutajad võivad omandada programmi sisaldavaid signaale ringhäälinguorganisatsioonidelt, kes omakorda edastavad neid üldsusele, eri viisidel, näiteks ringhäälinguorganisatsioonide edastatud signaale püüdes või saades signaale otseedastuse tehnilise protsessi kaudu otse neilt. Selliste ettevõtjate teenuseid võib pakkuda satelliitlevi, maapealse digitaaltelevisiooni, mobiilside- või suletud IP‑põhiste võrkude ja sarnaste võrkude või internetiühenduse teenuste kaudu, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/2120(7). Taasedastamisteenuse osutajad, kes kasutavad neid tehnoloogiaid, peaksid jääma ▌käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja neile peaks laienema õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise kord. Et tagada piisavad kaitsemeetmed teoste ja muu kaitstud materjali loata kasutamise eest, mis on eriti oluline tasuliste teenuste puhul, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääma internetiühenduse teenuste kaudu pakutavad taasedastamisteenused ainult juhul, kui neid taasedastamisteenuseid pakutakse keskkonnas, kus taasedastamisele pääsevad ligi ainult volitatud kasutajad, ja sisu kaitstakse samal tasemel nagu hallatud võrkudes edastatava sisu puhul, näiteks kaabellevi või suletud IP-põhistes võrkudes, kus taasedastatav sisu on krüpteeritud. Need nõuded peaksid olema teostatavad ja piisavad.

(15)  Algsete tele- ja raadiosaadete taasedastamiseks peavad taasedastamisteenuse osutajad saama üldsusele teoste või muu kaitstud materjali edastamise ainuõiguse omajalt selleks loa. ▌Selleks et tagada taasedastamisteenuse osutajatele õiguskindlus ja kõrvaldada neid teenuseid käsitlevates siseriiklikes õigusnormides esinevate lahknevused, tuleks kohaldada reegleid, mis on sarnased direktiivis 93/83/EMÜ kaabli kaudu edastamise reeglitega. Nimetatud direktiivi reeglid hõlmavad kohustust teostada õigust anda taasedastamisteenuse osutajale luba või keelduda talle luba andmast kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Nende reeglite kohaselt jääb õigus kui elline anda luba või keelduda loa andmisest alles ning teataval määral reguleeritakse vaid viisi, kuidas seda õigust kasutada. Õiguste omajad peaksid saama oma teoste ja muu kaitstud materjali taasedastamise eest asjakohast tasu. Mõistlike litsentsitingimuste, sealhulgas taasedastamise litsentsitasu kindlaksmääramisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/26/EL(8), tuleks muu hulgas arvesse võtta kaubanduses õiguste kasutamise majanduslikku väärtust, sealhulgas taasedastamisvahenditele omistatud väärtust. See ei tohiks piirata esitajate ja fonogrammitootjate ühekordse õiglase tasu saamise õiguse kollektiivset teostamist, mis on ette nähtud kaubandusliku fonogrammi üldsusele edastamise eest, nagu on sätestatud direktiivi 2006/115/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja direktiivis 2014/26/EL, ning eelkõige nimetatud direktiivi  neid sätteid, mis puudutavad õiguste omaja õigusi kollektiivse esindamise organisatsiooni valimisel.

(16)  Käesolev direktiiv peaks võimaldama kollektiivse esindamise organisatsiooni ja taasedastmisteenuse osutajate vahel selliste õiguste teostamiseks mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel õiguste kohustuslikku kollektiivset teostamist, sõlmitud lepingute eseme laiendamist, et need lepingud hõlmaksid selliste õiguste omajate õigusi, keda kõnealune kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, ilma et õiguste omajad saaksid oma teoseid või muud materjali kõnealuse korra kohaldamisest välja jätta. Kui asjaomase kategooria õigusi teostab oma territooriumil mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, peaks see liikmesriik, kelle territooriumil taasedastamisteenuse osutaja püüab taasedastamisõigusi välja selgitada ja nende kasutamiseks luba saada, määrama kindlaks, millisel kollektiivse esindamise organisatsioonil või organisatsioonidel on õigus taasedastamiseks luba anda või selle andmisest keelduda.

(17)  Kõik õigused, mis kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonidele nende endi toodetud saadete suhtes, sealhulgas õigused programmi sisule, tuleks taasedastamisele kohaldatava õiguste kohustusliku kollektiivse esindamise kohaldamisalast välja jätta. Taasedastamisteenuse osutajate ja ringhäälinguorganisatsioonide vahel on enamasti püsivad ärisuhted ja seetõttu on ringhäälinguorganisatsioonide identiteet taasedastamisteenuse osutajatele teada. Seepärast on kõnealustel ettevõtjatel suhteliselt lihtne korraldada ringhäälinguorganisatsioonidega teose edastamise õiguse väljaselgitamist ja selleks loa saamist. Niisiis ei lasu taasedastamisteenuse osutajatel ringhäälinguorganisatsioonidelt teoste kasutamiseks loa saamisel sama koormus nagu siis, kui nad taotlevad litsentse nende poolt taasedastatavates tele- ja raadiosaadetes sisalduvate teoste ja muu kaitstud materjali õiguste omajatelt. Seepärast ei ole vaja litsentsimise korda ringhäälinguorganisatsioonide õiguste suhtes lihtsustada. Siiski on vaja tagada, et kui ringhäälinguorganisatsioonid ja taasedastamisteenuse osutajad läbirääkimisi alustavad, peaksid nad läbirääkimisi seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud õiguste litsentsimisega heas usus. Direktiivis 2014/26/EL on sätestatud samalaadsed nõuded, mida kohaldatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes.

(18)  Käesolevas direktiivis sätestatud ringhäälinguorganisatsioonide taasedastamise õiguste teostamise reeglid seoses nende oma saateedastusega ei tohiks piirata õiguste omajate valikuvabadust anda oma õigused üle ringhäälinguorganisatsioonile või kollektiivse esindamise organisatsioonile ning seega võimaldades neil saada taasedastamisteenuse osutaja makstavast tasust otseselt osa.

(19)  Liikmesriigid peaksid saama kohaldada käesoleva direktiivi ja direktiiviga 93/83/EMÜ kehtestatud taasedastamise reegleid olukordades, kus nii algne edastamine kui ka taasedastamine toimub nende territooriumil.

(20)  Selleks et tagada õiguskindlus ning säilitada õiguste omajate kõrgetasemeline kaitse, on asjakohane sätestada, et kui ringhäälinguorganisatsioonid edastavad programmi sisaldavaid signaale otseedastuse kaudu üksnes signaali levitajatele, ilma et nad ühtlasi edastaksid oma programmi vahetult üldsusele, ning signaali levitajad saadavad need programmi sisaldavad signaalid oma kasutajatele, et nad saaksid programmi jälgida või kuulata, loetakse toimunuks ainult üks üldsusele edastamise toiming, milles osalevad nii ringhäälinguorganisatsioonid kui ka signaali levitajad oma vastava panusega. Ringhäälinguorganisatsioonid ja signaali levitajad peaksid seega saama õiguste omajatelt loa proportsionaalselt oma panusega üldsusele edastamise üksiktoimingus. Ringhäälinguorganisatsioonide ja signaali levitajate osalemine üldsusele edastamise üksiktoimingus ei tohiks kaasa tuua ringhäälinguorganisatsiooni ja signaali levitaja ühist vastutust üldsusele edastamise üksiktoimingu eest. Liikmesriikidele peaks jääma õigus näha riigi tasandil ette üldsusele edastamise üksiktoiminguks loa saamise kord, sealhulgas õiguste omajatele autoritasude maksmise kord, võttes arvesse teoste ja muu kaitstud materjali kasutamist ringhäälinguorganisatsioonide ja signaali levitajate poolt, mis on seotud üldsusele edastamise üksiktoiminguga. Signaali levitajatel lasub sarnaselt taasedastamisteenuse osutajatega õiguste väljaselgitamisega ning nende kasutamiseks loa saamisega seonduv märkimisväärne koormus, välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide omatavate õiguste puhul. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud näha ette, et ka signaali levitajad saaksid edastusel kohustuslikust kollektiivse esindamise korrast samamoodi ja samas ulatuses kasu kui taasedastamisteenuse osutajad taasedastusel, mis on hõlmatud direktiiviga 93/83/EMÜ ja käesoleva direktiiviga. Kui signaali levitajad pakuvad ringhäälinguorganisatsioonidele üksnes tehnilisi vahendeid Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses, et ülekannete vastuvõtmist tagada või parandada, ei tohiks signaali levitajaid käsitada üldsusele edastamise toimingus osalevana.

(21)  Kui ringhäälinguorganisatsioonid edastavad oma programmi sisaldavaid signaale otse üldsusele, viies seega ellu algset edastamistoimingut, ning samal ajal edastavad signaale ka teistele organisatsioonidele otseedastuse tehnilise protsessi kaudu, näiteks taasedastamissignaalide kvaliteedi tagamiseks, moodustavad nende muude organisatsioonide edastused ringhäälinguorganisatsiooni poolt teostatavast üldsusele edastamisest üldsusele edastamise eraldiseisva toimingu. Sellisel juhul tuleks kohaldada käesolevas direktiivis ja käesoleva direktiiviga muudetud direktiivis 93/83/EMÜ sätestatud taasedastamise reegleid.

(22)  Et tagada käesoleva direktiiviga kehtestatud õiguste kohustuslik kollektiivne teostamine ja kollektiivse teostamise korra raames kogutud tulude täpne jaotamine, on oluline, et kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid nõuetekohast registrit liikmesuse, litsentside ning teoste ja muu kaitstud materjali kasutamise kohta kooskõlas direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvusnõuetega.

(23)  Et ära hoida päritoluriigi põhimõttest kõrvalehoidumist internetipõhiste teenuste osutamise ja neile juurdepääsu võimaldamise või kasutamisega seotud autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi käsitlevate kehtivate lepingute kestuse pikendamise teel, tuleb päritoluriigi põhimõtet kohaldada ka juba kehtivatele lepingutele, kuid üleminekuperioodiga. Üleminekuperioodi jooksul ei tuleks seda põhimõtet kohaldada kehtivatele lepingutele, võimaldades seega nende kohandamiseks aega, vajaduse korral vastavalt käesolevale direktiivile. Samuti on vaja ette näha üleminekuperiood, et võimaldada ringhäälinguorganisatsioonidel, signaali levitajatel ja õiguste omajatel kohanduda käesolevas direktiivis sätestatud uute reeglitega, mis käsitlevad teoste ja muu kaitstud materjali kasutamist otseedastuse kaudu, mida reguleeritakse käesoleva direktiivi sätetega otseedastusega edastatavate programmide kohta.

(24)   Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega tuleks direktiiv, sealhulgas selle otseedastust käsitlevad sätted, teatava aja jooksul pärast direktiivi jõustumist läbi vaadata, et hinnata muu hulgas seda, kuidas sellest saavad kasu liidu tarbijad, kuidas see mõjutab liidus loomemajandust ja uude sisusse tehtavate investeeringute suurust, mis on seega ka liidu kultuurilise mitmekesisuse huvides.

(25)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kuigi käesolev direktiiv võib põhjustada õiguste omajate õiguste teostamisse sekkumist, kui taasedastamisteenuse puhul toimub üldsusele edastamise õiguse kohustusliku kollektiivse teostamise rakendamine, on vaja kohustusliku kollektiivse teostamise nõuet kohaldada sihipäraselt ning piirduda vaid konkreetsete teenustega.

(26)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki edendada teatavate saateliikide internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning hõlbustada teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamist ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.▌ Mis puudutab internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist, siis käesoleva direktiiviga ei kohustata ringhäälinguorganisatsioone selliseid teenuseid piiriüleselt osutama. Samuti ei kohustata käesoleva direktiiviga taasedastamisteenuse osutajaid edastama teistest liikmesriikidest pärit tele- või raadioprogrammi. Käesolev direktiiv käsitleb ainult teatavate taasedastamise õiguste teostamist selles ulatuses, mis on vajalik, et lihtsustada nende teenuste osutamise eesmärgil autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste kasutamiseks vajalike lubade saamist teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadetega seoses.

(27)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(9) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse reeglid, mille eesmärk on tõhustada piiriülest juurdepääsu enamatele tele- ja raadiosaadetele, hõlbustades õiguste väljaselgitamist ning nende kasutamiseks loa saamist internetipõhiste teenuste osutamisel, mis on teatavate tele- ja raadioprogrammide kõrvalteenused, ning tele- ja raadioprogrammide taasedastamiseks. Selles sätestatakse ka reeglid tele- ja raadioprogrammide edastamiseks otseedastuse tehnilise protsessi kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „internetipõhine kõrvalteenus“ – internetipõhine teenus, mis seisneb avalikkusele ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kontrolli all ja vastutusel tele- või raadioprogrammide või selle programmiga seotud mis tahes muu sellise materjali pakkumises▌ samaaegselt programmide edastamisega ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast edastust;

2)  „taasedastamine“ – algselt teisest liikmesriigist tele- või raadioprogrammi üldsusele vastuvõtmiseks ette nähtud mis tahes samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine, mis ei ole direktiivis 93/83/EMÜ määratletud taasedastamine kaabellevi kaudu▌, kui algselt toimub edastamine traatside või õhu kaudu, sealhulgas satelliidi, kuid välja arvatud interneti kaudu, tingimusel et

a)  taasedastamine toimub kellegi teise poolt kui see ringhäälinguorganisatsioon, kes programmi algselt edastas või kelle kontrolli all ja vastutusel algne edastamine toimus, olenemata viisist, kuidas taasedastaja ringhäälinguorganisatsioonilt programmi sisaldavaid signaale taasedastamiseks saab, ning

b)  taasedastamine määruse (EL) 2015/2120 artikli 2 teise lõigu punktis 2 määratletud internetiühenduse teenuse kaudu toimub hallatud keskkonnas;

3)  „hallatud keskkond” – keskkond, kus taasedastamisteenuse osutaja pakub turvalist taasedastamisteenust volitatud kasutajatele;

4)  „otseedastus“ – tehniline protsess, mille käigus ringhäälinguorganisatsioon edastab oma programmi sisaldavaid signaale muudele organisatsioonidele kui ringhäälinguorganisatsioonid sellisel viisil, et programmi sisaldavad signaalid ei ole edastamise ajal üldsusele kättesaadavad.

II PEATÜKK

RINGHÄÄLINGUORGANISATSIOONIDE INTERNETIPÕHISED KÕRVALTEENUSED

Artikkel 3

Päritoluriigi põhimõtte kohaldamine internetipõhiste kõrvalteenuste suhtes

1.  Teoste või muu kaitstud materjali üldsusele edastamist ja kättesaadavaks tegemist kaabelside vahendi või muu sidevahendi kaudu sellisel viisil, et üldsus pääseb teostele või muule kaitstud materjalile ligi enda individuaalselt valitud kohas ja ajal, ning mis toimub siis, kui üldsusele pakutakse

a)  raadioprogrammi ja

b)  teleprogrammi, mis on

i)  uudised ja päevakajalised saated või

ii)  ringhäälinguorganisatsiooni täielikult rahastatud omatoodang

internetipõhise kõrvalteenuse osutamisel ringhäälinguorganisatsiooni poolt või kontrolli all või vastutusel ning selliste teoste või muu kaitstud materjali reprodutseerimist, mis on vajalik sama programmiga seotud internetipõhise teenuse osutamiseks, kättesaadavaks tegemiseks või kasutamiseks, peetakse nende toimingutega seotud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisel toimunuks üksnes selles liikmesriigis, kus asub ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht.

Esimese lõigu punkti b ei kohaldata spordisündmuste edastamise ega nendes sisalduvate teoste ja muu kaitstud materjali suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende õiguste eest tasumisele kuuluva summa määramisel, millele kohaldatakse artiklis 1 sätestatud päritoluriigi põhimõtet, võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhise kõrvalteenuse aspekte, nagu kõrvalteenuse tunnused, sealhulgas kõrvalteenuses pakutava programmi internetis kättesaadavuse kestus, sihtrühm ja pakutavad keeleversioonid.

Esimese lõikega ei välistata võimalust arvutada tasumisele kuuluv summa ringhäälinguorganisatsiooni tulude alusel.

3.  Lõikes 1 sätestatud päritoluriigi põhimõte ei piira õiguste omajate ega ringhäälinguorganisatsioonide lepingulist vabadust leppida liidu õigusega kooskõlas kokku nende õiguste kasutamise piirangutes, kaasa arvatud direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud piirangud.

III PEATÜKK

TELE- JA RAADIOSAADETE TAASEDASTAMINE

Artikkel 4

Taasedastamisõiguse teostamine muude õiguste omajate poolt kui ringhäälinguorganisatsioonid

1.  Programmi taasedastamise toiminguteks tuleb saada luba üldsusele edastamise ainuõiguse omajatelt.

Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajad, kes ei ole ringhäälinguorganisatsioonid, võivad teostada oma õigust taasedastamist lubada või keelata üksnes kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu.

2.  Kui õiguste omaja ei ole lõike 1 teises lõigus osutatud õiguse haldamist kollektiivse esindamise organisatsioonile üle andnud, loetakse, et sellel kollektiivse esindamise organisatsioonil, kes haldab sama liiki õigusi selle liikmesriigi territooriumil, kus taasedastamisteenuse osutaja soovib teose taasedastamise õigusi välja selgitada ja nende kasutamiseks luba saada, on õigus kõnealuse õiguse omaja nimel taasedastamiseks luba anda või selle andmisest keelduda.

Kui kõnealuse liikmesriigi territooriumil haldab seda liiki õigusi mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, otsustab siiski see liikmesriik, kelle territooriumil taasedastamisteenuse osutaja soovib ▌taasedastamise õigusi välja selgitada ja nende kasutamiseks luba saada, millisel kollektiivse esindamise organisatsioonil või organisatsioonidel on õigus taasedastamiseks luba anda või selle andmisest keelduda.

4.  Liikmesriigid tagavad, et õiguse omajal on taasedastamisteenuse osutaja ja lõike 2 kohaselt toimiva kollektiivse esindamise organisatsiooni või organisatsioonide vahel sõlmitud lepingu alusel samad õigused ja kohustused nagu õiguste omajal, kes on kõnealusele kollektiivse esindamise organisatsioonile või organisatsioonidele volituse andnud. Liikmesriigid tagavad samuti, et nimetatud õiguste omaja saab neile õigustele tugineda asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kolm aastat alates kuupäevast, mil tema teost või muud kaitstavat materjali taasedastati.

Artikkel 5

Taasedastamisõiguse teostamine ringhäälinguorganisatsioonide poolt

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklit 4 ei kohaldata taasedastamisõiguste suhtes, mida teostab ringhäälinguorganisatsioon oma programmide edastamisega seoses, sõltumata sellest, kas asjaomased õigused kuuluvad talle või on talle õiguste omaja poolt üle antud.

2.  Liikmesriigid näevad ette, et kui ringhäälinguorganisatsioonid ja taasedastamisteenuse osutajad alustavad läbirääkimisi käesoleva direktiivi kohase taasedastamisloa saamiseks, peetakse neid läbirääkimisi heas usus.

Artikkel 6

Vahendamine

Liikmesriigid tagavad, et võimalus pöörduda abi saamiseks ühe või mitme vahendaja poole, nagu on sätestatud direktiivi 93/83/EMÜ artiklis 11, on olemas juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioon ja taasedastamisteenuse osutaja või taasedastamisteenuse osutaja ja ringhäälinguorganisatsioon ei jõua programmide taasedastamise loas kokkuleppele.

Artikkel 7

Samast liikmesriigist pärit algselt edastatud programmi taasedastamine

Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevas peatükis ja direktiivi 93/83/EMÜ III peatükis sätestatud reegleid olukordades, kus nii algne edastamine kui ka taasedastamine toimub nende territooriumil.

IV PEATÜKK

PROGRAMMI EDASTAMINE OTSEEDASTUSE KAUDU

Artikkel 8

Programmi edastamine otseedastuse kaudu

1.  Kui ringhäälinguorganisatsioon edastab oma programmi sisaldavaid signaale otseedastuse kaudu signaali levitajale, ilma et see ringhäälinguorganisatsioon edastaks ühtlasi neid saateid sisaldavaid signaale otse üldsusele, ning signaali levitaja edastab need programmi sisaldavad signaalid üldsusele, loetakse seda ringhäälinguorganisatsiooni ja signaali levitajat osalevaks üldsusele edastamise üksiktoimingus, milleks nad peavad saama õiguse omajatelt loa. Liikmesriigid võivad näha ette õiguste omajatelt loa saamise korra.

2.  Liikmesriigid võivad näha ette, et käesoleva direktiivi artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud õiguste kasutamise reegleid kohaldatakse mutatis mutandis autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste omajate õiguse suhtes signaali levitajatele lõikes 1 osutatud edastamiseks direktiivi 93/83/EMÜ artikli 1 lõikes 3 või käesoleva direktiivi artikli 2 punktis 2 osutatud ühe või mitme tehnilise vahendi abil luba anda või selle andmisest keelduda.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Direktiivi 93/83/EMÜ muutmine

Direktiivi 93/83/EMÜ artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „taasedastamine kaabellevi kaudu“ teisest liikmesriigist algse tele- või raadioprogrammi üldsusele vastuvõtuks ette nähtud samaaegset, muutumatut ja täielikku taasedastamist, traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel, olenemata viisist, kuidas kaabellevi kaudu taasedastamisteenuse osutaja ringhäälinguorganisatsioonilt programmi sisaldavaid signaale taasedastamiseks saab.“

"

Artikkel 10

Läbivaatamine

1.  Hiljemalt … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ja esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avaldatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks komisjoni veebisaidil.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile õigeaegselt kogu asjakohase teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks.

Artikkel 11

Üleminekusätted

Selliste lepingute suhtes, mis on sõlmitud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta seoses teoste või muu kaitstud materjali üldsusele edastamise ja kättesaadavaks tegemisega traatside või õhu kaudu sellisel viisil, et isik pääseb teostele või muule kaitstud materjalile ligi enda valitud kohas ja ajal internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise käigus ning selliste internetipõhiste kõrvalteenuste osutamiseks, nendele ligipääsu või nende kasutamise võimaldamiseks vajalike reprodutseerimise toimingutega, mis kehtivad … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], kohaldatakse artiklit 3 alates … [neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], kui kõnealuste lepingute kehtivus lõppeb pärast seda kuupäeva.

Sellise loa suhtes, mis on saadud artiklis 8 osutatud üldsusele edastamise toiminguteks, mis kehtib … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], kohaldatakse artiklit 8 alates … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], kui loa kehtivus lõppeb pärast seda kuupäeva.

Artikkel 12

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt … [2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 125, 21.4.2017, lk 27.
(2)ELT C 125, 21.4.2017, lk 27.
(3)Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28).
(6)Nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72).
(9)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


Programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) loomine ***I
PDF 279kWORD 95k
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (COM(2018)0366 – C8‑0237/2018 – 2018/0190(COD))
P8_TA-PROV(2019)0323A8-0156/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0366),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 167 lõiget 5 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0237/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0156/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Kultuuril, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, keskkonna, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. Nii 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kui ka Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.
(1)  Kultuuril, kunstil, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, hariduslikust, demokraatlikust, keskkonna, sotsiaalsest, inimõiguslikust ja majanduslikust vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. Nii 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kui ka Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on taaskinnitatud ja selgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Nimetatud hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 6.
(2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on taaskinnitatud ja selgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Nimetatud hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 6. Eelkõige on hartas sätestatud sõna- ja teabevabadus (artikkel 11) ning kunsti ja teaduse vabadus (artikkel 13).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta15 on täiendavalt sätestatud liidu eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Tegevuskavaga soovitakse koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamisse seeläbi, et edendatakse kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet, toetatakse nende kasvusuutlikkust, soodustatakse kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis, toetatakse töökohtade ja majanduskasvu loomist ning tugevdatakse rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ koos muude liidu programmidega peaks toetama Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamist. See on kooskõlas ka UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osaline liit on.
(4)  Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta15 on täiendavalt sätestatud liidu eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Tegevuskavaga soovitakse koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamisse seeläbi, et edendatakse kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet, toetatakse nende kasvusuutlikkust, soodustatakse kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis, toetatakse töökohtade ja majanduskasvu loomist ning tugevdatakse rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ koos muude liidu programmidega peaks toetama Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamist, võttes arvesse asjaolu, et kultuuri ja kunstilise eneseväljenduse olemuslikku väärtust tuleks alati kaitsta ja edendada ning et kunstiloome on koostööprojektide keskmes. Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamine on kooskõlas ka UNESCO kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osaline liit on.
__________________
__________________
15 COM(2018)0267.
15 COM(2018)0267.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)  Liidu poliitika täiendab liikmesriikide sekkumismeetmeid kultuuri- ja loomevaldkonnas ja annab neile lisaväärtust. Liidu poliitika mõju tuleks korrapäraselt hinnata, võttes arvesse selliseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid nagu kasu kodanikele ja kodanike aktiivne osalemine, kasu ELi majandusele majanduskasvu, tööhõive ja teistesse majandusvaldkondadesse ülekanduva mõju seisukohast ning kultuuri- ja loomesektoris töötavate inimeste oskused ja pädevused.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4 b)  Programmi eesmärk on Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine. Neid eesmärke on ka loetud lahutamatuks osaks õigusest tunda kultuuripärandit ja osaleda kultuurielus, mis on sätestatud 1. juunil 2011. aastal jõustunud Euroopa Nõukogu raamkonventsioonis ühiskonna kultuuripärandi kohta (Faro konventsioon). Konventsioonis rõhutatakse kultuuripärandi osa rahumeelse ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel ning jätkusuutliku arengu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise protsessides.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamine sõltub sellest, kas on olemas elujõulised ja paindlikud kultuuri- ja loomesektorid, kes suudavad luua, toota ja levitada oma teoseid suurele ja mitmekesisele Euroopa publikule. See omakorda laiendab nende sektorite ärivõimalusi ning aitab kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Lisaks aitab loovuse edendamine suurendada konkurentsivõimet ja soodustada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Vaatamata hiljutistele edusammudele on Euroopa kultuuri- ja loometurg jätkuvalt killustunud vastavalt riigipiiridele ja keelelistele eraldusjoontele, mis ei võimalda kultuuri- ja loomesektoritel täielikult kasutada Euroopa ühtse turu ja eelkõige digitaalse ühtse turu võimalusi.
(5)  Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja oma ühiste juurte tundmise edendamise aluseks on kunstiline väljendusvabadus, kunstnike ja kultuuritegelaste võimed ja pädevused, elujõuliste ja paindlike kultuuri- ja loomesektorite olemasolu nii avalikus kui ka erasfääris, nende loomingulisus ja uuenduslikkus ning võime toota ja levitada oma teoseid suurele ja mitmekesisele Euroopa publikule. See omakorda laiendab nende sektorite ärivõimalusi, parandab loomesisu kättesaadavust ja reklaamimist, edendab kunstilisi otsinguid ja loomingulisust ning aitab tekitada töökohti ja kestlikku majanduskasvu. Lisaks aitab loovuse ja uute teadmiste edendamine tõsta konkurentsivõimet ja vallandada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Oleks vaja kunsti- ja kultuurihariduse ja kunstiuuringute laiemat käsitlust, mis liiguks STEM-paradigmalt (teadus, tehnoloogia, insenertehniline tegevus ja matemaatika) edasi STEAM-paradigmale (teadus, tehnoloogia, insenertehniline tegevus, kunst ja matemaatika). Vaatamata hiljutistele saavutustele tõlkimisel ja subtiitritega varustamisel on Euroopa kultuuri- ja loometurg jätkuvalt killustunud vastavalt riigipiiridele ja keelelistele eraldusjoontele. Iga turu eripära austades saab siiski teha rohkem selleks, et kultuuri- ja loomesektorid saaksid täielikult kasutada Euroopa ühtse turu ja eelkõige digitaalse ühtse turu võimalusi, muu hulgas tänu intellektuaalomandi õiguste kaitsele.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a)  Digiüleminek tähendab paradigma muutust ning on kultuuri- ja loomesektorite jaoks üks suurimaid väljakutseid. Digitaalne innovatsioon on muutnud harjumusi, suhteid ning tootmis- ja tarbimismudeleid nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil ning see peaks tugevdama kultuurilist ja loomingulist eneseväljendust ning kultuuri- ja loomenarratiivi, austades kultuuri- ja loomesektorite erilist väärtust digikeskkonnas.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse ning loovusesse ja innovatsiooni. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita suure vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite ja kultuuriturismi jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digipöörde tõttu, nt muutused meedia tootmises ja tarbimises ning üleilmsete platvormide kasvav positsioon sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.
(6)  Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse, loovusesse, innovatsiooni, kultuuridevahelisse dialoogi, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja teadmiste loomisse. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid nii tulundus- kui ka mittetulundussfäärides, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, arvestades selle võimet kõnetada suurt vaatajaskonda kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite, kultuuriturismi ning kohaliku ja linnade ja piirkondade arengu jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digipöörde tõttu, mille näiteks on muutused meedia tootmises ja tarbimises ning üleilmsete platvormide kasvav tähtsus sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6 a)  Aktiivne Euroopa kodakondsus, ühised väärtused, loovus ja uuenduslikkus vajavad arenguks kindlat alust. Programm peaks toetama filmi- ja audiovisuaalvaldkonna haridust, eriti noorte ja alaealist harimist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas, muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas.
(7)  Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära ja probleeme, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas, muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas. Programm peaks toetama võrdselt kõiki kultuuri- ja loomesektoreid ühiste vajaduste rahuldamiseks mõeldud horisontaalsete toetusskeemide kaudu. Katseprojektidele, ettevalmistustöödele ja uuringutele tuginedes peaks programm rakendama ka käesoleva määruse lisas loetletud valdkondlikke meetmeid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7 a)  Muusika selle kõigis vormides ja väljendusviisides ning eriti nüüdisaegne muusika elavas esituses on liidu kultuuri-, kunsti- ja majandusliku pärandi oluline osa. See soodustab sotsiaalset sidusust, eri kultuuride lõimumist ja noorte sotsialiseerumist ning on peamine kultuurielu ja sealhulgas kultuuriturismi elavdamise vahend. KULTUURI tegevussuuna raames rakendatavate konkreetsete meetmete puhul tuleks seetõttu erilist tähelepanu pöörata muusikasektorile, seda rahaliste vahendite jaotamisel ja sihipäraste meetmete võtmisel. Kohandatud projektikonkursside ja vahenditega tuleks aidata edendada muusikasektori konkurentsivõimet ja lahendada mõningaid selle eriprobleeme.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7 b)  Liidu toetust tuleb tugevdada rahvusvaheliste kultuurisidemete valdkonnas. Programm peaks püüdma aidata saavutada Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kolmandat strateegilist eesmärki, kasutades kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi kestliku sotsiaalse ja majandusarengu tõukejõuna. Euroopa Liidus ja kogu maailmas veavad uue kultuuripoliitika arengut linnad. Kogu maailmas on arvukad loovisikute kogukonnad koondunud keskustesse, inkubaatoritesse ja erirajatistesse. Liit peaks aktiivselt rajama kõnealustele Euroopa ja kolmandate riikide kogukondadele koostöövõrgustikke ning soodustama kunstialaste, loominguliste ja digioskuste osas valdkondadevahelist koostööd.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on kasutada ära kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahelise koostöö potentsiaali. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmiste ülekande ja suurema haldustõhususe näol.
(8)  Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on lahendada ühiseid probleeme ning kasutada ära kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahelise koostöö potentsiaali. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmussiirde ja suurema haldustõhususe näol.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist ja ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid käsitleva määruse ettepanekut,16 samuti ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL17. Nende eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas osalejate suutlikkust rahastada, toota ja levitada teoseid, mis on piisavalt nähtavad erinevates kättesaadavates meediakanalites (nt televisioon, kino või tellitavad videoteenused) ning mis pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Toetust tuleb suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja eelkõige üleilmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse.
(9)  Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist, ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid käsitleva määruse ettepanekut16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/180817. Nende eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas osalejate suutlikkust luua, rahastada, toota ja levitada eri formaadis ja erinevates kättesaadavates meediakanalites (nt televisioon, kino või tellitavad videoteenused) teoseid, mis pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Toetust tuleb suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja eelkõige üleilmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse.
__________________
__________________
16 COM(2016)0594
16 COM(2016)0594.
17 COM/2016/0287
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Programmi „Loov Euroopa“ erimeetmed, nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada.
(10)  Programmi „Loov Euroopa“ erimeetmed, nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada. Programm peaks toetama Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektide koostöövõrgustiku tegevust.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a)  Määrusest (EL) nr 1295/2013 tulenev programm „Loov Euroopa“ on innustanud looma selliseid uuenduslikke ja edukaid projekte, mis on kujundanud loome- ja kultuurisektorites Euroopa rahvusvahelise koostöö häid tavasid. See omakorda on suurendanud Euroopa publiku kultuurilist mitmekesisust ning võimendanud Euroopa kultuuripoliitikast saadavat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Kui selliseid edulugusid esile tõsta ja võimaluse korral laiendada, oleks nende tõhusus veelgi suurem.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10 b)  Kultuuri- ja loomesektorite kõigi tasandite osalejad tuleks aktiivselt kaasata programmi eesmärkide saavutamisse ja selle edasiarendamisse. Kuna kogemus sidusrühmade ametlikust kaasamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/8641a loodud Euroopa kultuuripärandi aasta kaasava valitsemise mudelisse osutus kultuuri süvalaiendamisel tõhusaks, on soovitav rakendada seda mudelit ka käesoleva programmi puhul. Kaasava valitsemise mudel peaks hõlmama valdkonnaülest lähenemisviisi, et luua sünergiaid liidu eri programmide ja algatuste vahel kultuuri- ja loomevaldkonnas.
___________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (ELT L 131, 20.5.2017, lk 1).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 c (uus)
(10 c)  Programmi erimeetmetele tuleks lisada valdkonnaülene juhtmeede, mille eesmärk on tutvustada ELi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele Euroopa loomingulisust ja kultuurilist mitmekesisust. Kõnealuse meetme puhul tuleks eriauhinna väljaandmisega rõhutada Euroopa kultuuripõhise loovuse tipptaset valdkonnaülese innovatsiooni vallandamisel majanduses laiemalt.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Kultuuril on võtmeroll kaasavate ja sidusate kogukondade tugevdamisel. Rändesurve kontekstis on kultuuril oluline roll rändajate integreerimisel – see aitab neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana ning arendada häid suhteid rändajate ja uute kogukondade vahel.
(11)  Kultuuril on võtmeroll kaasavate, sidusate ja mõtlevate kogukondade tugevdamisel, piirkondade taaselustamisel ning ebasoodsatest oludest tulnud inimeste sotsiaalse kaasamise edendamisel. Rändeküsimuste ja integratsiooniraskuste kontekstis on kultuuril keskne osa kultuuridevaheliseks dialoogiks kaasava keskkonna loomisel ning sisserändajate ja pagulaste lõimimisel – see aitab neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana ning arendada häid suhteid sisserändajate ja uute kogukondade vahel.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Kultuur tagab majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse ning tugevdab seda. Seepärast peaks see olema poliitiliste arengustrateegiate keskmes. Tuleks rõhutada kultuuri panust ühiskonna kui terviku heaolusse. Kooskõlas 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooniga „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“ tuleks võtta meetmeid, et edendada uut ühtset lähenemist kvaliteetse hoonestatud keskkonna kujundamisele, mis on kultuuris kinnistunud, tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust, tagab kestliku keskkonna ning aitab parandada kogu elanikkonna tervist ja heaolu. Sellisel lähenemisel tuleks keskenduda mitte üksnes linnakeskkonnale, vaid eelkõige äärepoolseimate, kaugete ja maapiirkondade omavahel ühendamisele. Ehituskultuuri mõiste hõlmab kõiki tegureid, mis vahetult mõjutavad kodanike ja kogukondade elukvaliteeti, soodustades sellega väga konkreetselt kaasatust, ühtekuuluvust ja kestlikkust.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11 b)  Esmatähtis on teha kultuur, sealhulgas audiovisuaalsed ja kultuurikaubad ja -teenused kättesaadavamaks puuetega inimestele, kuna see soodustab nende täielikku eneseteostust ja aktiivset osalemist ning aitab seega kujundada solidaarset, tõeliselt kaasavat ühiskonda. Seda arvestades peaks programm edendama ja suurendama kultuurielus osalemist kogu liidus, eriti mis puudutab puudega ja ebasoodsatest oludest pärit isikuid ning kaugete ja maapiirkondade elanikke.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas uudismeediasektori keskmes on kunstivabadus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et soodustada pluralistliku meediaruumi arengut.
(12)  Elujõuliste kultuuri- ja loomesektorite ja uudismeediasektori keskmes on kunstilise ja kultuurilise eneseväljenduse vabadus, sõnavabadus ja meedia mitmekesisus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/13/EL1a edendada mitmekesist ja sõltumatut meediakeskkonda. Programm peaks toetama uusi meediatöötajaid ja arendama kodanikes kriitilise mõtlemise võimet, milleks tuleb edendada meediapädevust, eriti noorte seas.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12 a)  Kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvus oskuste arendamise, õppimise, kultuuridevahelise teadlikkuse arendamise, kunstiteoste ühisloome, ühistootmise, ringluse ja levitamise eesmärgil ning rahvusvahelistel messidel, festivalidel jne osalemiseks on omavahel paremini seotud, tugevama ja kestlikuma liidu kultuuri- ja loomesektorite kujunemise oluline eeltingimus. Sellist liikuvust takistavad pahatihti õigusliku staatuse puudumine, raskused viisade saamisel ja lubade kehtivusajad, topeltmaksustamise oht ning ebakindlad ja muutlikud sotsiaalkindlustustingimused.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid.
(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu ja mitmekesisuse kriteeriumid. Peaks püüdma saavutada, et osalemine programmis ja selle raames teostatavates projektides jõuaks Euroopa ühiskonna kõigi osadeni ja kajastaks selle mitmekesisust. Programmi raames teostatavaid tegevusi tuleks jälgida ja neist aru anda, et hinnata programmi tulemuslikkust sellest seisukohast ja võimaldada poliitikakujundajatel teha tulevaste programmide kohta teadlikumaid otsuseid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)  Liidus tegutseb kunsti- ja kultuurivaldkonnas palju naisi – nad on autorid, spetsialistid, õpetajad ja üha enam ka kultuuritarbijad. Kuid sellised teadustööd ja uuringud nagu Euroopa naiste audiovisuaalvõrgustik filmirežissööridele ja muusikavaldkonna projekt „Me Peame“ (We Must) on näidanud, et mehi ja naisi tasustatakse erinevalt ning et naistel on oma teoste realiseerimiseks ning kultuuri-, kunsti- ja loomeasutustes otsustaja rolli jõudmiseks vähem võimalusi. Seetõttu tuleb naiste kunstnikukarjääri toetamiseks andekaid naisi reklaamida ja nende teoseid levitada.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14 a)  Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kogemustest tehtud järelduste kohaselt peaks programm tõhustama sektori koostöö- ja propageerimisvõimet, milleks tuleks toetada Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 pärandiga seotud tegevusi ja teha aastast kokkuvõtted. Siinkohal tuleks viidata novembri lõpus avaldatud kultuuriministrite nõukogu deklaratsioonile 2018. aasta novembrist ning sama nõukogu kohtumise lõputseremoonial 7. detsembril 2018. aastal tehtud avaldustele. Programm peaks kultuuripärandi taastamisega seotud traditsiooniliste kutsealade kogenud käsitöölisi ja meistreid toetavate meetmete kaudu toetama Euroopa kultuuripärandi pikaajalist kestlikku säilimist.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“19 peaksid asjakohased meetmed ja vahendid tooma esile Euroopa kultuuripärandi pikaajalise ja jätkusuutliku väärtuse ning neis tuleks välja töötada integreeritum lähenemisviis kultuuripärandi säilitamisele, väärtustamisele ja toetamisele.
(15)  Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“19 peaksid asjakohased meetmed ja vahendid tooma esile Euroopa möödaniku ja kaasaegse, materiaalse, mittemateriaalse ja digitaalse kultuuripärandi pikaajalise ja kestliku väärtuse ning nende abil tuleks välja töötada kultuuripärandi säilitamise, konserveerimise, paindliku taaskasutamise, levitamise, väärtustamise ja toetamise integreeritum käsitlus selle kaudu, et toetatakse erialateadmiste kvaliteetset ja koordineeritud jagamist ning sektori ühiste kvaliteedistandardite väljatöötamist ja kutseoskustega isikute liikuvust. Kultuuripärand on Euroopa ühtekuuluvuse lahutamatu osa, mis toetab traditsioonide ja innovatsiooni vahelist seost. Kultuuripärandi säilitamine ning kunstnike, loojate ja käsitööoskuste toetamine peaks olema programmi prioriteet.
__________________
__________________
19 COM/2014/0477
19 COM/2014/0477
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15 a)  Programm peaks suurendama kodanike ja vabaühenduste kaasatust ja osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus ning kultuurihariduse edendamist ja soodustama kultuurialaste teadmiste ja kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemist. See peaks soodustama ka kvaliteeti ja innovatsiooni loomingus ja kultuuripärandi säilitamisel, toetudes muu hulgas kultuuri, kunstide, teaduse, uurimistegevuse ja tehnoloogia koostoimele.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16 a)  Vastavalt Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioonile ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta peaks kultuuri- ja loomesektorite toetamine olema valdkonnaülene probleem. Projekte tuleks kogu programmi ulatuses integreerida, et toetada uusi ärimudeleid ja oskusi, traditsioonilist oskusteavet ning loovate ja valdkonnaüleste lahenduste teisendamist majanduslikuks ja sotsiaalseks väärtuseks. Lisaks tuleks täielikult ära kasutada liidu poliitikavaldkondade võimalikku koostoimet, et kasutada mõjusalt selliste liidu programmide nagu „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, Erasmus +, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning InvestEU raames pakutavat rahastamist.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Aruanded kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele kord aastas.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Euroopa Filmiakadeemias on selle asutamisest alates välja kujunenud ainulaadne oskusteave ning akadeemial on ainukordne võimalus luua üleeuroopaline kogukond filmiloojatest ja -spetsialistidest, kes tutvustavad ja levitavad Euroopa filme väljaspool oma riigi piire ja kes arendavad tõeliselt üleeuroopalisi publikusuhteid. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest liidu toetust.
(22)  Euroopa Filmiakadeemia on selle asutamisest saadik oma ainulaadse oskusteabe ja ainulaadse seisundiga aidanud arendada filmiloojate ja -spetsialistide üleeuroopalist kogukonda, reklaamida ja levitada piiri taga Euroopa filme ja edendada rahvusvahelise publiku kasvatamist. Seepärast peaks tal filmiauhinna LUX väljaandmisel koostöös Euroopa Parlamendiga olema erandkorras õigus saada otsest liidu toetust. Otsetoetus tuleb aga siduda mõlema poole vahel läbiräägitava koostöökokkuleppega, millel oleksid konkreetsed ülesanded ja eesmärgid, ning seda võiks anda alles pärast nimetatud kokkuleppe sõlmimist. See ei takista Euroopa Filmiakadeemial taotleda programmi eri tegevussuundade alla kuuluvate muude algatuste ja projektide rahastamist.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning vastastikuse austuse ja mõistmise soodustamisel kultuuri kaudu. Euroopa Liidu Noorteorkestri eripära seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest liidu toetust.
(23)  Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe Euroopa rikkaliku muusikapärandi, muusika kättesaadavuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel, vastastikuse austuse ja üksteisemõistmise soodustamisel kultuuri kaudu ning noorte muusikute professionaalsuse tugevdamisel, andes neile kultuuri- ja loomesektoris karjääri tegemiseks vajalikud oskused. Euroopa Liidu Noorteorkestri panust on tunnustanud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi järjestikused presidendid. Euroopa Liidu Noorteorkestri ainulaadsus seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest ja läbipaistvatest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada erandkorras liidu otsetoetust lähtuvalt konkreetsetest ülesannetest ja eesmärkidest, mille komisjon peab määratlema ja mida ta peab korrapäraselt hindama. Nimetatud toetuse tagamiseks peaks Euroopa Liidu Noorteorkester suurendama oma nähtavust, püüdma saavutada orkestris kõigi liikmesriikide muusikute tasakaalustatumat esindatust ning mitmekesistama oma tulusid, taotledes aktiivselt rahalist toetust liidu rahaliste vahendite kõrval ka muudest allikatest.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid või moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.
(26)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ning need peaksid sobima konkreetsete projektidega, mida nad toetavad. Programmis tuleks arvestada projektide majandusliku väärtuse kõrval ka nende kultuurilist ja loomingulist mõõdet ning hõlmatud valdkondi.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26 a)  Programmi rahvusvahelise mõõtmega meetmete rahastamiseks tuleks kasutada ka vahendeid, mis on eraldatud määruse …/… [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]1a ja määruse …/… [IPA III]1b alusel. Sellised meetmed tuleks rakendada kooskõlas käesoleva määrusega.
__________________
1a 2018/0243 (COD).
1b 2018/0247 (COD).
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Kultuuri- ja loomesektorite jaoks on üks suuremaid probleeme juurdepääs rahastamisele, mis võimaldaks neil oma tegevust kasvatada, säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet või muuta oma tegevus rahvusvaheliseks. Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks täita ka InvestEU fondi poliitikakomponendi (komponentide) alla kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kaudu.
(27)  Kultuuri- ja loomesektorid on liidu majanduse uuenduslikud, vastupidavad ja kasvavad sektorid, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse majanduslikku ja kultuurilist väärtust. Samas takistab nende killustatus ja nende vahendite immateriaalne laad juurdepääsu erasektoripoolsele rahastamisele. Kultuuri- ja loomesektorite üks suurimaid ülesandeid on parandada juurdepääsu rahastamisele, mis on hädavajalik nende laienemiseks ning rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks või suurendamiseks. Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks täita ka InvestEU fondi poliitikakomponendi (-komponentide) alla kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste andmise kaudu (eriti VKEdele) kooskõlas määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahendi raames välja kujundatud tavadega.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Võttes arvesse programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, tuleks ette näha, et hindamiskomiteed võivad vajaduse korral koosneda välisekspertidest.
(28)  Programmi rakendamisel peaksid projektide peamised valikukriteeriumid olema nende mõju, kvaliteet ja tõhusus. Programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet arvestades tuleks ette näha, et hindamiskomiteed võivad vajaduse korral koosneda välisekspertidest, kellel peaks olema hinnatava taotlusega seotud erialane ja juhtimiskogemus. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta vajadust tagada üldine kooskõla publiku kaasamise ja mitmekesisuse eesmärkidega.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Programm peaks hõlmama realistlikku ja teostatavat tulemuslikkuse näitajate süsteemi, et toetada programmi meetmeid ja nende tulemusi pidevalt jälgida. See jälgimine, samuti programmiga seotud teabe- ja teabevahetusmeetmed ning programmi meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale.
(29)  Kunsti ning kultuuri- ja loomesektorite olemuslikku väärtust silmas pidades peaks programm hõlmama realistlikku ja teostatavat kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemusnäitajate süsteemi programmi meetmete ja tulemuste katkematuks jälgimiseks. Tulemusnäitajad tuleks välja töötada koos sidusrühmadega. Selline jälgimine, samuti programmiga seotud teabe- ja teavitamismeetmed ning programmi enda meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale. Tegevussuundade puhul tuleks arvesse võtta üht või mitut kvalitatiivset ja kvantitatiivset näitajat. Näitajaid tuleks hinnata kooskõlas käesoleva määrusega.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29 a (uus)
(29 a)  Andmete kogumise, analüüsimise ja kohandamise ning kultuuripoliitika mõju mõõtmise ja näitajate määratlemise keerukuse tõttu peaks komisjon asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks tõhustama koostööd oma talitustes, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuses ja Eurostatis. Komisjon peaks tegema koostööd liidu tippkeskustega, liikmesriikide statistikaasutustega ja Euroopa kultuuri- ja loomesektorite jaoks oluliste organisatsioonidega, Euroopa Nõukoguga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja UNESCOga.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.
(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda projektiteostajate võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse projektiteostaja ja projekti suurust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Seejuures tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade ning ka sellise rahastamise kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33 a)  Liidu fondide ja otse hallatavate rahastamisvahendite koostoime suurendamiseks tuleks hõlbustada selliste tegevuste toetamist, mis on saanud kvaliteedimärgise.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL28 artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(34)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL28 artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud piiranguid ning nende programmis osalemise tulemuslikkust tuleks jälgida ja korrapäraselt hinnata.
__________________
__________________
28 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
28 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
(34 a)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 tuleks võtta meetmeid, et suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis toimingutes. Tuleks edendada neist piirkondadest, nende naaberriikidest ja kolmandatest riikidest pärit kunstnike ja nende teoste vahetusprogramme ning inimeste ja organisatsioonide koostööd. Nii on neil võimalik saada samavõrra kasu kultuuri- ja loomemajanduse pakutavatest konkurentsieelistest, eelkõige majanduskasvust ja tööhõivest. Selliseid meetmeid tuleks korrapäraselt jälgida ja hinnata.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine, võib rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, eelkõige intellektuaalomandiõigustega seotud kulusid, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete rakendamisega.
(36)  Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus ja katta toetuste saajate kasvavad rahastamispuudujäägid, tuleks rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, eelkõige intellektuaalomandiõigustega seotud kulusid, tingimusel et need on vahetult seotud toetatavate meetmete rakendamisega.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Tagada tuleb ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldusabi rahastamisel. Alates [1. jaanuarist 2021] tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral varasema programmi alusel [31. detsembriks 2020] lõpetamata meetmete haldamine.
(38)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte tööprogrammide vastuvõtmiseks. Tagada tuleb ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis selle haldamiseks, näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamiseks sõlmitud mitmeaastaste kokkulepete jätkamine. Alates [1. jaanuarist 2021] tuleks vajaduse korral tehnilise ja haldusabiga tagada varasema programmi raames alustatud ja [31. detsembriks 2020] lõpetamata meetmete haldamine.
___________________________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 a (uus)
(38 a)  Programmi tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks tuleks komisjonil tagada, et taotlejatele ei langeks asjatut bürokraatlikku koormust ei taotluste esitamise ega nende käitlemise ajal.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38 b
(38 b)  Kultuuri- ja loomesektorite eripära arvestades tuleks erilist tähelepanu pöörata väiksematele projektidele ja nende lisaväärtusele.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „kultuuri- ja loomesektorid“ – kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele või kunstilisele ja muule individuaalsele või kollektiivsele loomingulisele väljendusele. Tegevus võib hõlmata selliste kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist väljendust, ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus või juhtimine. Nendel sektoritel on potentsiaal luua innovatsiooni ja töökohti, eelkõige intellektuaalomandi õiguste alusel. Kõnealused sektorid hõlmavad arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini (sh moedisain), festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti;
(2)  „kultuuri- ja loomesektorid“ – kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele või kunstilisele ja muule individuaalsele või kollektiivsele loomingulisele eneseväljendusele ja tavadele, sõltumata sellest, kas need on või ei ole turule suunatud. Tegevus võib hõlmata selliste tavade, kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist eneseväljendust, ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus või juhtimine. Paljudel sellistel sektoritel on potentsiaal tekitada innovatsiooni ja luua töökohti, eelkõige intellektuaalomandi õiguste alusel. Kõnealused sektorid hõlmavad arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti, festivale ja disaini, sealhulgas moedisaini;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt -a (uus)
(-a)  soodustada kultuuri olemusliku väärtuse tunnustamist, kaitsta ja edendada Euroopa kultuuri ja loomingu kvaliteeti isiksuse arengu, hariduse, sotsiaalse sidususe ning sõna-, arvamuste ja kunstivabaduse eriomase mõõtmena, tugevdades demokraatiat, kriitilise mõtlemise võimet, ühtekuuluvustunnet ja kodanikutunnet kui mitmekesise meedia- ja kultuurimaastiku allikaid;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
(a)  edendada Euroopa koostööd kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning pärandi valdkonnas;
(a)  edendada Euroopa koostööd kultuurilise, kunstilise ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas, sealhulgas tõsta kunstnike ja kultuuritegelaste mõju ja tähtsust ja Euroopa kunsti- ja kultuuriloome kvaliteeti ning tugevdada Euroopa ühist materiaalset ja immateriaalset kultuuripärandit;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
(b)  suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet.
(b)  tugevdada kõigi kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet, suurendada nende ja eelkõige audiovisuaalsektori majanduslikku kaalu seal töökohtade loomise kaudu ning suurendada nende sektorite loovust ja uuenduslikkust.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
(a)  suurendada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid;
(a)  tugevdada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, kunstilist, kultuurilist, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning materiaalset ja immateriaalset kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja uuenduslikkust ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(a a)  edendada kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas audiovisuaalsektorit, ning toetada kunstnikke, ettevõtjaid, käsitöölisi ja publiku kaasamist, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja alaesindatud rühmadele;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
(b)  edendada Euroopa audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet ja skaleeritavust;
(b)  edendada Euroopa audiovisuaalsektori ja eelkõige VKEde konkurentsivõimet, uuenduslikkust ja skaleeritavust ning sõltumatuid tootjafirmasid kultuuri- ja loomesektorites, edendada kestlikul viisil Euroopa audiovisuaalsektori tegevuse kvaliteeti ning püüda saavutada tasakaalustatud geograafilist ja sektoritevahelist lähenemisviisi;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
(c)  edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, toetades programmi kõiki tegevussuundi, sealhulgas toetada mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, meediapädevust ja sotsiaalset kaasatust.
(c)  edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, sealhulgas loomingulisi lahendusi ja uusi äri- ja juhtimismudeleid, toetada programmi kõiki tegevussuundi ja kõiki kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas kaitsta kunstilise eneseväljenduse vabadust ning edendada mitmekesist, sõltumatut ja pluralistlikku kultuuri- ja meediaruumi, meediapädevust, digitaalpädevust, kultuuri- ja kunstiharidust, soolist võrdõiguslikkust, aktiivset kodanikupositsiooni, kultuuridevahelist dialoogi, vastupidavust ja sotsiaalset kaasamist, eelkõige puuetega inimeste kaasamist muu hulgas kultuurikaupade ja -teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
(c a)  edendada loomeinimeste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvust ning nende teoste ringlust;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c b (uus)
(c b)  pakkuda kultuuri- ja loomesektoritele andmeid, analüüse ning sobivaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ning arendada välja sidus hindamise ja mõjuhinnangute (k.a sektoriülese mõõtmega) süsteem.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 – punkt c
(c)  SEKTORIÜLENE tegevussuund – hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite vahelist tegevust.
(c)  SEKTORIÜLENE tegevussuund – hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite (sh uudismeediasektor) vahelist tegevust.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3 a
Euroopa lisaväärtus
Kultuuri ja loometegevuse olemusliku ja majandusliku väärtuse tunnustamine ning liidu väärtuste ja poliitikameetmete kvaliteedi ja mitmekesisuse austamine.
Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis annavad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke.
Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse näiteks järgmise kaudu:
a)  selliste meetmete ja tegevuste riigiülene laad, mis täiendavad piirkondlikke, riiklikke, rahvusvahelisi ning muid liidu programme ja poliitikameetmeid ning nende meetmete ja tegevuste mõju kultuuri kättesaadavusele kodanike jaoks ning kodanike aktiivsele osalemisele, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile;
b)  riikidevahelise ja rahvusvahelise koostöö arendamine ja edendamine selliste kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate, sealhulgas loomeinimeste, audiovisuaalvaldkonna spetsialistide, kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ja VKEde ning audiovisuaalsektori ettevõtjate vahel, kes keskenduvad sellele, et soodustada terviklikumat, kiiremat, tulemuslikumat ja pikaajalisemat reageerimist üleilmsetele väljakutsetele, eelkõige digiüleminekule;
c)  mastaabisääst ning majanduskasv ja tööhõive, mille võib liidu toetuse abil saavutada ja mis avaldab võimendavat mõju täiendavate rahaliste vahendite kaasamisele;
d)  võrdsemate tingimuste tagamine kultuuri- ja loomesektorites, võttes arvesse eri riikide eripära, sealhulgas erilises geograafilises või keelelises olukorras olevad riigid või piirkonnad, nagu ELi toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud äärepoolseimad piirkonnad ning mõne liikmesriigi alluvusse kuuluvad ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid;
e)  Euroopa ühiste juurte ja mitmekesisuse narratiivi edendamine.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -a (uus)
(-a)  edendada kunstilist eneseväljendust ja loomingut;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -a a (uus)
(-a a) soodustada andeid, pädevust ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni kogu kultuuri- ja loomesektorite ahelas, mis hõlmab pärandit;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a
(a)  tugevdada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning kultuuri- ja loometeoste piiriülest mõõdet ja ringlust;
(a)  tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning nende teoste piiriülest mõõdet, ringlust ja nähtavust, sealhulgas residentsusprogrammide, ringreiside, ürituste, õpikodade, näituste ja festivalide kaudu, ning hõlbustada parimate tavade vahetamist ja kutsealase suutlikkuse suurendamist;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b
(b)  suurendada kultuurielus osalemist kogu Euroopas;
(b)  suurendada kultuuri kättesaadavust, kultuurielus osalemist, kultuuriteadlikkust ja publiku kaasamist kogu Euroopas, eelkõige mis puutub puuetega või ebasoodsas olukorras olevatesse inimestesse;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c
(c)  edendada kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja sotsiaalset kaasatust;
(c)  edendada kunstide, kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja tõhustada sotsiaalset kaasatust, kultuuridevahelist ja demokraatlikku dialoogi ning kultuurivahetust;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d
(d)  toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning luua töökohti ja majanduskasvu;
(d)  toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning olla innovatiivne, luua kunstiteoseid, luua ja arendada võtmepädevusi, teadmisi, oskusi, uusi kunstitavasid ning kestlikke töökohti ja majanduskasvu ning aidata kaasa kohalikule ja piirkondlikule arengule;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d a (uus)
(d a)  edendada kultuuri- ja loomesektorites tegutsevate inimeste kutsealast suutlikkust, suurendades nende mõjuvõimu asjakohaste meetmete kaudu;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e
(e)  tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi kultuuriteadlikkuse, kunstihariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise kaudu hariduses;
(e)  tugevdada Euroopa identiteeti, kodanikuaktiivsust ja kogukonnatunnet ning demokraatlikke väärtusi kultuuriteadlikkuse, kultuuripärandi, kultuurilise eneseväljenduse, kriitilise mõtlemise, kunstilise eneseväljenduse, nähtavuse ning loojate, kunstide, hariduse ja kultuuripõhise loovuse tunnustamise kaudu formaalses, mitteformaalses ja informaalses elukestvas õppes;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt f
(f)  edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil;
(f)  edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite, sealhulgas rohujuuretasandi ja mikroorganisatsioonide rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt g
(g)  aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete strateegiale.
(g)  aidata kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiale, püüdes tagada strateegia pikaajalise mõju kultuurivõrgustikke, kodanikuühiskonda ja rohujuuretasandi organisatsioone hõlmava inimestevahelise lähenemisviisi abil.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 2 a (uus)
KULTUURI tegevussuuna raames elluviidavate erimeetmete osana pööratakse rahaliste vahendite jaotuse ja sihipäraste meetmete seisukohast erilist tähelepanu muusikasektorile. Kohandatud projektikonkursside ja vahenditega aidatakse edendada muusikasektori konkurentsivõimet ja lahendada mõningaid selle eriprobleeme.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  soodustada andeid ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja tootmisel;
(a)  soodustada andeid, pädevust, oskusi ja digitehnoloogia kasutamist ning ergutada koostööd, liikuvust ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja tootmisel, sealhulgas piiriüleselt;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  suurendada Euroopa audiovisuaalteoste kinolevi ja internetis levitamist ning tagada neile laialdasem piiriülene juurdepääs, sealhulgas uuenduslike ärimudelite ja uute tehnoloogiate kasutamise abil;
(b)  suurendada Euroopa audiovisuaalteoste riikidevahelist ja rahvusvahelist ringlust ning internetis ja väljaspool internetti levitamist ja eelkõige kinolevi uues digitaalkeskkonnas;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a)  pakkuda rahvusvahelisele publikule laiemat juurdepääsu liidu audiovisuaalteostele, eelkõige reklaami, ürituste, filmikultuurilise pädevuse alaste tegevuste ja festivalide kaudu;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b b (uus)
(b b)  tugevdada audiovisuaalset pärandit ja lihtsustada juurdepääsu audiovisuaalsetele arhiividele ja kogudele ning toetada ja edendada neid kui mälu, hariduse, taaskasutuse ja uue äritegevuse allikaid, muu hulgas uusima digitehnoloogia kaudu;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
(c)  reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada publikusuhete arendamist Euroopas ja sellest väljaspool.
(c)  reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada igas vanuses publiku, eelkõige noore publiku ja puuetega inimeste kaasamist, et kasutada audiovisuaalteoseid aktiivselt ja seaduslikult nii Euroopas kui ka sellest väljaspool ning jagada kasutajate loodud sisu, muu hulgas filmi- ja audiovisuaalvaldkonna hariduse edendamise kaudu.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 2
Neid prioriteete viiakse ellu, toetades selliste Euroopa päritolu teoste loomist, edendamist, kättesaadavust ja levitamist, millel on potentsiaali jõuda suure publikuni Euroopas ja mujal; seeläbi kohanetakse uute turusuundumustega ja toetatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamist.
Neid prioriteete viiakse ellu, toetades selliste Euroopa päritolu teoste loomist, edendamist, kättesaadavust ja levitamist, mis kannavad Euroopa väärtusi ja ühist identiteeti ning millel on potentsiaali jõuda igas vanuses publikuni Euroopas ja mujal; seeläbi kohanetakse uute turusuundumustega ja toetatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
(a)  toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli sotsiaalses kaasatuses, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust;
(a)  toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli edendamist sotsiaalses kaasatuses, eelkõige seoses puuetega inimeste ja demokraatia tugevdamisega, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust, et suurendada programmi nähtavust;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
(b)  edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise sisu loomisele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele;
(b)  edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise kunstilise sisu loomisele ja kunstiuuringutele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele, võttes arvesse autoriõiguste kaitset ja hõlmates nii turu- kui ka turuvälist mõõdet;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust;
(c)  edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meedia-, kunsti- ja kultuuriruumi, ajakirjanduslikku kutse-eetikat, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, eelkõige noorte hulgas, aidates kohaneda uute meediavahendite ja vormingutega ning tõkestades väärinfo levikut;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
(d)  luua programmi teabepunktid, et tutvustada programmi asjaomases riigis, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd.
(d)  luua osalevates riikides programmi teabepunktid ja toetada nende aktiivset kaasatust, tutvustada programmi nendes riikides õiglasel ja tasakaalustatud viisil, sealhulgas kohapealse võrgutegevuse kaudu, ning toetada taotlejaid seoses programmiga ja anda põhiteavet teiste asjakohaste toetusvõimaluste kohta, mis on kättesaadavad liidu rahastatavate programmide raames, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd ja parimate tavade vahetamist.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1
Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 850 000 000 eurot.
Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on püsivhindades 2 806 000 000 eurot.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 1
–  kuni 609 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);
–  vähemalt 33 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 2
–  kuni 1 081 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);
–  vähemalt 58 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 – taane 3
–  kuni 160 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).
–  kuni 9 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund), tagades igale riiklikule Loova Euroopa teabepunktile vähemalt samal tasemel rahaeraldise nagu määruses (EL) nr 1295/2013 ette nähtud rahaeraldis.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud.
3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud, ning sellest antakse igal aastal aru eelarvepädevatele institutsioonidele koos aruandlusega kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil võivad kolmandad riigid osaleda programmi juhtimisstruktuurides ja sidusrühmade foorumites.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud riigid võivad MEEDIA ja SEKTORIÜLESES tegevussuunas osaleda tingimusel, et nad täidavad direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimusi.
2.  Lõike 1 punktides a–d osutatud riigid võivad MEEDIA ja SEKTORIÜLESES tegevussuunas osaleda tingimusel, et nad täidavad direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimusi.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
3 a.  Käesoleva määruse alusel programmiga ühinenud kolmandate riikidega sõlmitakse lepingud menetluste kaudu, mis on kiiremad kui määruses (EL) nr 1295/2013 sätestatud menetlused. Lepinguid uute riikidega edendatakse aktiivselt.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Programmis võivad kooskõlas finantsmäärusega osaleda rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad programmiga hõlmatud valdkondades.
1.  Programmis võivad kooskõlas finantsmäärusega ja programmi eesmärkide saavutamisse ühise panustamise alusel osaleda rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad programmiga hõlmatud valdkondades, näiteks UNESCO, Euroopa Nõukogu (struktureeritum koostöö kultuuriradade programmi ja fondiga Eurimages), EUIPO vaatluskeskus, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon ja OECD.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Liit on programmi kestuse ajal Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse liige. Liidu osalemine vaatluskeskuses aitab saavutada MEEDIA tegevussuuna prioriteete. Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon. MEEDIA tegevussuuna raames toetatakse liikmemaksu tasumist liidu liikmesuse eest vaatluskeskuses, et soodustada andmete kogumist ja analüüsi audiovisuaalsektoris.
2.  Liit on programmi kestuse ajal Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse liige. Liidu osalemine vaatluskeskuses aitab saavutada MEEDIA tegevussuuna prioriteete. Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon. MEEDIA tegevussuuna raames toetatakse liikmemaksu tasumist liidu liikmesuse eest vaatluskeskuses ning andmete kogumist ja analüüsi audiovisuaalsektoris.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9 a
Kultuuri- ja loomesektorite kohta andmete kogumine
Komisjon tugevdab koostööd oma talitustes, nagu Teadusuuringute Ühiskeskus ja Eurostat, eesmärgiga koguda asjakohaseid statistilisi andmeid kultuuripoliitika mõju mõõtmiseks ja analüüsimiseks. Selle ülesande täitmisel tegutseb komisjon koostöös Euroopa tippkeskuste ja riiklike statistikaametitega ning Euroopa Nõukogu, OECD ja UNESCOga. Sellega aitab ta kaasa KULTUURI tegevussuuna eesmärkide saavutamisele ja jälgib tähelepanelikult kultuuripoliitika edasist arengut, kaasates ka sidusrühmad varajases etapis eri sektorite ühiste näitajate või tegevusvaldkonna erinäitajate kajastamisse ja kohandamisse. Komisjon annab nende tegevuste kohta Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
3.  Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.
3.  Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas finantsmääruse X jaotisega ja [InvestEU määruses] sätestatud menetlustega. Programmi „Loov Euroopa“ raames loodud sihtotstarbeline tagatisvahend jätkab toimimist [InvestEU määruse] alusel ja selle puhul võetakse arvesse määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi raames välja töötatud rakendamistavasid.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid.
4.  Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid, tuginedes juba väljatöötatud rakendamistavadele ja võttes neid arvesse.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Programmi rahvusvahelise mõõtme edendamiseks toetatakse määrusega …/… [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] ja määrusega …/… [IPA III] loodud programmidega rahaliselt käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmeid. Käesolevat määrust kohaldatakse nende programmide kasutamise suhtes, tagades samas kooskõla vastavalt neid reguleerivate määrustega.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.
1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Tööprogrammide vastuvõtmisele eelnevad konsultatsioonid erinevate sidusrühmadega, eesmärgiga tagada, et kavandatavad meetmed toetavad kaasatud eri sektoreid parimal viisil. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute – mis ei tohi olla otserahastamise teel antavate toetuste suhtes ülimuslikud – jaoks ette nähtud kogusumma.
Iga-aastastes tööprogrammides kehtestatakse üksikasjalikult üld- ja erieesmärgid, vastavad poliitilised prioriteedid ja programmimeetmed ning meetme kohta eraldatud eelarve. Samuti sisaldab iga-aastane tööprogramm soovituslikku rakendamise ajakava.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 19 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse iga-aastased tööprogrammid.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Projektikonkursside puhul võidakse võtta arvesse vajadust tagada KULTUURI tegevussuuna alla kuuluvatele väikesemahulistele projektidele asjakohane toetus meetmete abil, mis võivad hõlmata kõrgemaid kaasrahastamise määrasid.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)
1 b.  Toetuste andmisel võetakse arvesse asjaomaste projektide järgmisi omadusi:
a)  projekti kvaliteet;
b)  mõju;
c)  rakendamise kvaliteet ja tõhusus.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.
2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest. Hindamiskomisjoni koosolekud toimuvad füüsilise kokkusaamise või elektroonilisel teel.
Ekspertidel peab olema hinnatava valdkonnaga seotud erialane taust. Hindamiskomisjon võib paluda taotluse esitamise riigi ekspertide arvamust.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Erandina finantsmääruse artikli [130 lõikest 2] ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete ja tegevuste elluviimisega.
3.  Erandina finantsmääruse artikli [130 lõikest 2] ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käsitatakse rahastamiskõlblikena kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete ja tegevuste elluviimisega.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5.  Ilma projektikonkursita võib toetusi anda järgmistele üksustele:
5.  Ilma projektikonkursita võib erandkorras toetusi anda järgmistele üksustele, lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja eesmärkidest, mille komisjon kindlaks määrab ja mida ta korrapäraselt hindab kooskõlas programmi eesmärkidega:
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5 – punkt a
(a)  Euroopa Filmiakadeemia,
(a)  Euroopa Filmiakadeemiale Euroopa Parlamendiga tehtava koostöö raames filmiauhinna LUX väljaandmisel pärast koostöölepingu sõlmimist, mille üle pooled on pidanud läbirääkimisi ja allkirjastanud, ning koostöös võrgustikuga Europa Cinemas; kuni koostöölepingut ei ole sõlmitud, jäetakse ettenähtud assigneeringud reservi;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 5 – punkt b
(b)  Euroopa Liidu Noorteorkester.
(b)  Euroopa Liidu Noorteorkestri tegevuseks, sealhulgas kõigist liikmesriikidest pärit noorte muusikute korrapäraseks väljavalimiseks ja koolitamiseks selliste residentsusprogrammide kaudu, mis võimaldavad liikuvust ja pakuvad võimalust esineda liidus ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel festivalidel ja ringreisidel ning mis aitavad kaasa Euroopa kultuuri piiriülesele ringlusele ja noorte muusikute karjääri rahvusvahelistumisele, püüdes seejuures tagada osalejate puhul geograafilise tasakaalu; Euroopa Liidu Noorteorkester mitmekesistab pidevalt oma tulusid, taotledes aktiivselt rahalist toetust uutest allikatest, et vähendada sõltuvust liidu rahastamisvahenditest; Euroopa Liidu Noorteorkestri tegevus on kooskõlas programmi ja KULTUURI tegevussuuna eesmärkide ja prioriteetidega, eelkõige publiku kaasamise seisukohast.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõik 1
Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, riigiabi ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga.
Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, eriti digiõppe ja meediapädevusega, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, eriti tõrjutud rühmade ja vähemuste puhul, teadusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooniga, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, säästva turismi, riigiabi, liikuvuse ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga, ühtlasi selleks, et edendada avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist.
Komisjon tagab, et kui programmi eesmärkide saavutamiseks rakendatakse [InvestEU programmis] sätestatud menetlusi, võetakse arvesse määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi raames välja töötatud tavasid.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b
(b)  see vastab asjaomases projektikonkursis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele;
(b)  see vastab asjaomases projektikonkursis kehtestatud kõrgetele kvaliteedinõuetele;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
2 a.  Kvaliteedimärgise saanud projektid võivad saada rahalisi vahendeid otse teistest programmidest ja määruse [ühissätete määrus COM(2018)0375] alla kuuluvatest fondidest vastavalt asjaomase määruse artikli 67 lõikele 5, kui need projektid on kooskõlas programmi eesmärkidega. Komisjon tagab, et kvaliteedimärgise saavate projektide valiku- ja määramiskriteeriumid on võimalike toetusesaajate jaoks ühtsed, selged ja läbipaistvad.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 a (uus)
Artikkel 16 a
Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend InvestEU programmi raames
1.  Uue InvestEU programmi kaudu antav rahaline toetus lähtub kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi eesmärkidest ja kriteeriumidest, võttes arvesse sektori eripära.
2.  InvestEU programm pakub:
a)  juurdepääsu rahastusele VKEdele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonidele kultuuri- ja loomesektorites;
b)  tagatisi kõikidest tagatisvahendis osalevatest riikidest pärit osalevatele finantsvahendajatele;
c)  osalevatele finantsvahendajatele täiendavat oskusteavet, et hinnata VKEde ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonide ning kultuuri- ja loomeprojektide riske;
d)  VKEde ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonide käsutusse antud laenuvahendite mahtu;
e)  VKEdele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonidele eri piirkondades ja sektorites võimalust koostada hajutatud laenuportfell ja pakkuda välja turundus- ja reklaamikava;
f)  järgmiseid laenuliike: investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, välja arvatud isiklik tagatis; äritehingud; käibekapital, näiteks vaherahastamine, puudujäägi rahastamine, rahavoog, krediidiliinid.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Tegevussuundadel on ühine kogum kvalitatiivseid näitajaid. Igal tegevussuunal on eraldiseisev kogum näitajaid.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas muuta II lisa, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada, kui seda on vaja järelevalve ja hindamise eesmärgil.
2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas muuta II lisa, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada. Komisjon võtab näitajate kohta delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2022.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Kättesaadavad arvnäitajad kulukohustuste ja maksete assigneeringute summa kohta, mis oleks vajalik kvaliteedimärgisega projektide rahastamiseks, esitatakse igal aastal mõlemale eelarvepädevale institutsioonile vähemalt 3 kuud enne seda, kui avaldatakse nende institutsioonide seisukohad järgneva aasta liidu eelarve kohta, vastavalt iga-aastase eelarvemenetluse jaoks kokkulepitud ajakavale.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine toimub hiljemalt 30. juunil 2024.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande 31. detsembriks 2024.
Vajaduse korral esitab komisjon vahehindamise alusel seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu esitab komisjon programmi kohta lõpliku hinnangu.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, eelkõige programmi nime ja MEEDIA tegevussuuna raames rahastatavate meetmete puhul MEEDIA logo. Komisjon töötab välja KULTUURI logo, mida kasutatakse KULTUURI tegevussuuna raames rahastatavate meetmete puhul.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt a
(a)  koostööprojektid;
(a)  rahvusvahelised koostööprojektid, eristades selgelt väikeseid, keskmise suurusega ja suuremahulisi projekte ning pöörates erilist tähelepanu mikro- ja väikestele kultuuriorganisatsioonidele;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt d
(d)  loomeinimeste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvus;
(d)  loomeinimeste, käsitööliste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvus nende rahvusvahelise tegevuse raames, sealhulgas loometegevusega seotud kulude katmine, loome- ja kultuuriteoste ringlus;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt e
(e)  kultuuri- ja loomeorganisatsioonide rahvusvahelise tegevuse toetamine;
(e)  kultuuri- ja loomeorganisatsioonide rahvusvahelise tegevuse toetamine ning nende suutlikkuse suurendamine;
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt a
(a)  muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige muusikateoste levitamine Euroopas ja väljaspool, koolitusmeetmed ja publikuarendus Euroopa muusikateoste jaoks, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;
(a)  muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige elava muusika sektoris, ka võrgustike loomise kaudu, Euroopa eri muusikateoste ja -repertuaari levitamine ja reklaamimine Euroopas ja väljaspool, koolitus, osalemine muusikas ja juurdepääs sellele, publikuarendus, loojate, reklaamijate ja artistide (eelkõige noorte ja esilekerkivate) nähtavus ja tunnustamine, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt b
(b)  raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine ja selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid;
(b)  raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse, innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine, puuetega inimestele juurdepääsetavasse vormi kohandamine, selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, ka raamatukogude kaudu, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid;
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt c
(c)  arhitektuuri- ja kultuuripärandisektori toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, suutlikkuse suurendamine, publikusuhete arendus ning kultuuripärandi- ja arhitektuurisektori rahvusvahelistumine, ehituskultuuri edendamine, kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise ning selle väärtuste toetamine teadlikkuse suurendamise, võrgustike loomise ja üksteiselt õppimise kaudu;
(c)  kultuuripärandisektorite ja arhitektuuri toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, teadusuuringud, kõrgete kvaliteedistandardite kehtestamine, suutlikkuse suurendamine, erialaste teadmiste ja oskuste jagamine käsitööliste puhul, publiku kaasamine, elukeskkonna kaitsmise, säilitamise ja taastamise toetamine, kohandatud taaskasutamine, ehituskultuuri edendamine, kestlikkus, kultuuripärandi ja selle väärtuste levitamine, edendamine ja rahvusvahelistumine teadlikkuse suurendamise kaudu, võrgustike loomine ja üksteiselt õppimine;
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt d
(d)  muude sektorite toetamine: disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.
(d)  muude sektorite toetamine: muude sektorite, sealhulgas disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning säästva kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 2 a (uus)
Toetus kõigile kultuuri- ja loomesektoritele ühiste vajaduste valdkondades, kuid seejuures võib vastavalt vajadusele välja töötada valdkondliku meetme, kui allsektori eripära õigustab sihipärast lähenemisviisi. Horisontaalset lähenemisviisi kasutatakse koostöö, liikuvuse ja rahvusvahelistumise riikidevaheliste projektide puhul, muu hulgas residentsusprogrammide, ringreiside, ürituste, etenduste, näituste ja festivalide kaudu, samuti mitmekesisuse, loovuse ja innovatsiooni edendamiseks, koolituseks ja sektori spetsialistide vahetusteks, suutlikkuse suurendamiseks, võrgustike loomiseks, oskuste ja publikusuhete arendamiseks ning andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Valdkondlikud meetmed saavad vahendeid eelarvetest, mis on proportsionaalsed prioriteetsetena kindlaks määratud sektoritega. Valdkondlikud meetmed peaksid aitama lahendada käesolevas lisas kindlaksmääratud eri prioriteetsete sektorite konkreetseid probleeme, tuginedes olemasolevatele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – sissejuhatav osa
Erimeetmed Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi nähtavaks ja käegakatsutavaks muutmiseks ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamiseks:
Erimeetmed Euroopa identiteedi ja selle kultuurilise mitmekesisuse ning kultuuripärandi nähtavaks ja käegakatsutavaks muutmiseks ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamiseks:
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt b
(b)  Euroopa kultuuripärandi märgis – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1194/2011/EL kohaselt34;
(b)  Euroopa kultuuripärandi märgis – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1194/2011/EL kohaselt34 – ning Euroopa kultuuripärandi märgisega objektide võrgustik;
__________________
__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt c
(c)  ELi kultuuriauhinnad;
(c)  ELi kultuuriauhinnad, sealhulgas Euroopa teatriauhind;
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt d a (uus)
(d a)  Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed;
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artiklis 5 osutatud programmi MEEDIA tegevussuuna prioriteetide puhul võetakse arvesse riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses, samuti vastavate turgude suurust ja eripärasid ning neid prioriteete edendatakse muu hulgas järgmiste meetmete abil:
Artiklis 5 osutatud programmi MEEDIA tegevussuuna prioriteetide puhul võetakse arvesse direktiivi 2010/13/EL nõudeid ning riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses, samuti vastavate turgude suurust ja eripärasid ning neid prioriteete edendatakse muu hulgas järgmiste meetmete abil:
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt a
(a)  audiovisuaalteoste väljatöötamine;
(a)  Euroopa audiovisuaalteoste väljatöötamine sõltumatute Euroopa produktsiooniettevõtete poolt, eelkõige filmi- ja teleteoste, näiteks mängufilmide, lühifilmide, dokumentaalfilmide, lastefilmide ja animafilmide väljatöötamine ning interaktiivsete teoste, näiteks kvaliteetsete narratiividel põhinevate videomängude ja suurema piiriülese ringluse potentsiaaliga multimeediateoste väljatöötamine;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  innovatiivsete telesaadete ja seriaalide tootmine;
(b)  innovatiivsete ja kvaliteetsete telesaadete ja seriaalide tootmine igas vanuses vaatajatele, toetades sõltumatuid Euroopa produktsiooniettevõtteid;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
(b a)  Euroopa integratsiooni ajalugu ja Euroopa lugusid käsitlevate teoste loomise ja reklaamimise algatuste toetamine;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  reklaami- ja turustusvahendid, kaasa arvatud veebipõhised vahendid ja andmeanalüüsi kasutamine, et suurendada Euroopa päritolu teoste tuntust, nähtavust, piiriülest kättesaadavust ja publikuni jõudmist;
(c)  tutvustus-, reklaami- ja turustusvahendid, kaasa arvatud veebipõhised vahendid ja andmeanalüüsi kasutamine, et suurendada Euroopa päritolu teoste tuntust, nähtavust, piiriülest kättesaadavust ja publikuni jõudmist;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt d
(d)  toetus riigiüleste Euroopa teoste rahvusvaheliseks müügiks ja levitamiseks kõikidel platvormidel, kaasa arvatud mitut riiki hõlmavate koordineeritud levitamisstrateegiate kaudu;
(d)  toetus riigiüleste Euroopa teoste rahvusvaheliseks müügiks ja levitamiseks kõikidel platvormidel nii väikeste kui ka suurte teoste puhul, kaasa arvatud mitut riiki hõlmavate koordineeritud levitamisstrateegiate ning subtiitritega varustamise, dubleerimise ja audiokirjelduste kaudu;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)
(d a)  meetmed, mille eesmärk on toetada väikese võimekusega riike vastavate kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt e
(e)  toetus ettevõtjatevahelisele suhtlusele ja võrgustikutööle, et hõlbustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistoodangut;
(e)  toetus ettevõtjatevahelisele suhtlusele ja võrgustikutööle, et hõlbustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistoodangut ning Euroopa teoste ringlust;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)
(e a)  toetus eri riikide audiovisuaalsektori autorite Euroopa võrgustikele, mille eesmärk on soodustada audiovisuaalsektori loomingulisi andeid;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt e b (uus)
(e b)  erimeetmed, mis aitavad kaasa loominguliste annete õiglasele kohtlemisele audiovisuaalsektoris;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt g
(g)  algatused publikusuhete arenduse ja filmihariduse edendamiseks, mis on suunatud eelkõige noorele publikule;
(g)  algatused publikusuhete arenduse ja publiku kaasamise (eriti kinodes) ning filmi- ja audiovisuaalvaldkonna hariduse edendamiseks, mis on suunatud eelkõige noorele publikule;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt h
(h)  koolitus- ja nõustamistegevus, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtjate suutlikkust kohaneda uute turusuundumuste ja digitehnoloogiatega;
(h)  koolitus- ja nõustamistegevus, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtjate, sealhulgas kunstkäsitööliste ja käsitööliste suutlikkust kohaneda uute turusuundumuste ja digitehnoloogiatega;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt i
(i)  Euroopa tellitavate videoteenuste võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;
(i)  ühe või mitme sellise Euroopa tellitavate videoteenuste võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt j
(j)  Euroopa festivalide võrgustiku (võrgustike) tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;
(j)  selliste Euroopa festivalide ja festivalide võrgustike tegevus, kes linastavad ja tutvustavad erinevaid Euroopa audiovisuaalteoseid ja kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt k
(k)  Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiüleste filmide linastused;
(k)  sellise Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiüleste filmide linastused, aidates tugevdada kinode rolli väärtusahelas ning juhtides tähelepanu avalikele linastustele kui sotsiaalsele kogemusele;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt l
(l)  erimeetmed tasakaalustatuma soolise osaluse toetamiseks audiovisuaalsektoris;
(l)  erimeetmed tasakaalustatuma soolise osaluse toetamiseks audiovisuaalsektoris, sealhulgas nõustamine ja võrgustike loomisega seotud tegevus;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt n a (uus)
(n a)  toetus kultuurilise sisuga teleprogrammide levitamiseks ja mitmekeelseks kättesaadavuseks nii internetis kui ka väljaspool seda, sealhulgas subtiitritega varustamise kaudu, et edendada Euroopa kultuuripärandi, kaasaegse loomingu ja keelte rikkust ja mitmekesisust.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 1 – punkt a
(a)  poliitika väljatöötamine, kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel sektoriüleselt;
(a)  poliitika väljatöötamine, kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine, sealhulgas vastastikune nõustamine programmi uute osalejate jaoks, teadlikkuse suurendamine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel sektoriüleselt, muu hulgas sidusrühmadega peetava pideva struktuurse dialoogi ning kultuuri- ja loomesektorite foorumi kaudu, et tugevdada dialoogi ja sektorite poliitikameetmete suunatust;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 2 – punkt a
(a)  uute loovuse vormide edendamine eri kultuuri- ja loomesektorite ristumiskohtadel, näiteks innovatiivsete tehnoloogiate kasutamise kaudu;
(a)  uute loovuse vormide edendamine ristumiskohtadel eri kultuuri- ja loomesektorite vahel ja teistes sektorites tegutsejatega, näiteks innovatiivsete tehnoloogiate kasutamise ja nende kasutamise alase nõustamise kaudu kultuuriorganisatsioonides ja digitaalsete keskuste vahendusel tehtava koostöö kaudu;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõol 2 – punkt b a (uus)
(b a)  Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt a
(a)  programmi edendamine liikmesriigi tasandil ja teabe jagamine liidu poliitika raames kättesaadava rahalise toetuse erinevate liikide kohta;
(a)  programmi edendamine liikmesriigi tasandil ja asjakohase teabe jagamine liidu poliitika raames kättesaadava rahalise toetuse erinevate liikide ning hindamiskriteeriumide, menetluse ja tulemuste kohta;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt b
(b)  piiriülese koostöö elavdamine spetsialistide, institutsioonide, platvormide ja võrgustike vahel programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades ja sektorites ning nende üleselt;
(b)  võimalike toetusesaajate toetamine taotlusprotsessides, piiriülese koostöö ja parimate tavade vahetamise elavdamine spetsialistide, institutsioonide, platvormide ja võrgustike vahel programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades ja sektorites ning nende üleselt;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 3 – punkt c
(c)  komisjoni toetamine selles, et tagada programmi tulemuste vahendamine ja levitamine kodanikele.
(c)  komisjoni toetamine selles, et tagada programmi tulemuste alt üles ja ülevalt alla vahendamine ja levitamine kodanikele ning sektoris tegutsejatele.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt a
(a)  meediasektorit puudutavate struktuursete muutuste käsitlemine, edendades ja jälgides mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi;
(a)  uudismeediasektorit puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutuste käsitlemine, edendades sõltumatut ja pluralistlikku meediaruumi ning toetades sõltumatut järelevalvet, et hinnata meedia pluralismi ja meediavabadust ähvardavaid ohte ja probleeme;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt b
(b)  meedia kõrgete tootmisstandardite toetamine koostöö, piiriülese koostööl põhineva ajakirjanduse ja kvaliteetse infosisu edendamise kaudu;
(b)  meedia kõrgete tootmisstandardite toetamine koostöö, digioskuste, piiriülese koostööl põhineva ajakirjanduse ja kvaliteetse infosisu ning kestliku meedia majandusmudelite edendamise kaudu, et tagada ajakirjandusliku kutse-eetika järgimine;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt c
(c)  meediapädevuse arendamine, et võimaldada kodanikel arendada kriitilist meedia hindamise võimet.
(c)  meediapädevuse arendamine, et võimaldada kodanikel ja eelkõige noortel arendada kriitilist meedia hindamise võimet, ning liidu platvormi loomise toetamine, mille eesmärk on jagada kõigi liikmesriikide vahel meediapädevuse tavasid ja poliitikameetmeid, muu hulgas Euroopa küsimusi käsitlevate ülikooli raadio- ja meediavõrgustike kaudu, ning uudismeedia spetsialistidele koolitusprogrammide pakkumine väärinfo kindlakstegemiseks ja selle vastu võitlemiseks.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 3 – lõik 1 – alalõik 4 – punkt c a (uus)
(c a)  meediavabadust ja meedia pluralismi Euroopas ähvardavaid ohte käsitleva poliitilise ja kodanikuühiskonna dialoogi soodustamine ja kaitsmine.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik -1 (uus)
-1.  PROGRAMMI ÜHISED KVALITATIIVSED JA KVANTITATIIVSED MÕJUNÄITAJAD
1)  Kasu kodanikele ja kogukondadele
2)  Kasu Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi tugevdamisel
3)  Kasu liidu majandusele ja tööhõivele, eelkõige kultuuri- ja loomesektorite ja VKEde puhul
4)  Liidu poliitika (sh rahvusvahelised kultuurisuhted) integreerimine
5)  Projektide Euroopa lisaväärtus
6)  Partnerluste ja kultuuriprojektide kvaliteet
7)  Programmi raames toetatud kultuuri- ja loometeostega tutvuvate inimeste arv
8)  Rahastatud projektidega seotud töökohtade arv
9)  Sooline tasakaal, vajaduse korral kultuuri- ja loomesektorites tegutsejate liikuvus ja mõjuvõimu suurendamine

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ***I
PDF 358kWORD 112k
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus, koolitus, noorte ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (COM(2018)0367 – C80233/2018 – 2018/0191(COD))
P8_TA(2019)0324A8-0111/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Raamistiku loomine jätkusuutlike investeeringute soodustamiseks ***I
PDF 282kWORD 97k
Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (COM(2018)0353 – C8-0207/2018 – 2018/0178(COD))
P8_TA-PROV(2019)0325A8-0175/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0353),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0207/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid majandus- ja rahanduskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0175/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Märtsis 2018 avaldas komisjon oma tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“25, milles pandi paika kõrgelennuline ja põhjalik jätkusuutliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood jätkusuutlikusse investeerimisse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse jätkusuutlike tegevusalade klassifikatsioonisüsteemi loomine on kõige olulisem ja kiireloomulisem tegevuskavas ette nähtud meede. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse tegevusaladesse peab tuginema ühisele arusaamale sellest, mida tähendab mõiste „jätkusuutlik“. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevuste kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Hiljem võib välja töötada lisajuhised muude jätkusuutlikkuseesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevusalade kohta.
(6)  Märtsis 2018 avaldas komisjon oma tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“25, milles pandi paika kõrgelennuline ja põhjalik jätkusuutliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood jätkusuutlikusse investeerimisse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse klassifikatsioonisüsteemi loomine ja tegevusalade jätkusuutlikkuse määra kindlakstegemise näitajate kasutuselevõtt on kõige olulisemad ja kiireloomulisemad tegevuskavas ette nähtud meetmed. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse tegevusaladesse peab tuginema ühisele, terviklikule arusaamale sellest, kuidas majandustegevus ja investeeringud mõjutavad keskkonnasäästlikkust ja ressursitõhusust. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevuste kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse majandustegevusalasid vastavalt nende jätkusuutlikkuse määrale. Võttes arvesse ÜRO säästva arengu eesmärke ja Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldusi, tuleks välja töötada ka lisajuhised muude jätkusuutlikkuseesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete ja juhtimisalaste eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevusalade kohta, millega tagataks tegevuskava 2030 täielik, järjepidev, terviklik, integreeritud ja tulemuslik rakendamine.
_________________
_________________
25 COM(2018)0097 final.
25 COM(2018)0097 final.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Tunnistades pakilist vajadust võidelda kliimamuutustega, võib kitsa keskendumisega üksnes süsinikdioksiidi lekkele kaasneda negatiivne järelmõju, mille tulemusel suunatakse investeeringuvood sihtmärkidele, mis kujutavad endast muid keskkonnariske. Seetõttu tuleb sisse seada asjakohased kaitsemeetmed, tagamaks, et majandustegevus ei kahjusta teisi keskkonnaalaseid eesmärke, nagu elurikkus ja energiatõhusus. Investorid vajavad keskkonnariskide ja nende mõju kohta võrreldavat ja terviklikku teavet, et hinnata nende üldpilti, milles võetakse arvesse enamat kui vaid süsinikdioksiidi leket.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Arvestades mitmetes omavahel seotud valdkondades esinevat keskkonnaseisundi halvenemist ja loodusvarade ülekasutamist, on tarvis rakendada süsteemset lähenemisviisi üha kiirenevas tempos arenevate negatiivsete suundumuste tõkestamiseks, nagu elurikkuse vähenemine, üleilmne loodusvarade ülekasutamine, uute ohtude, nagu ohtlike kemikaalide ja nende segude levimine, toidunappus, kliimamuutused, osoonikihi kahanemine, ookeanide hapestumine, magevee ammendumine ja maakasutussüsteemi muutus. Seetõttu on vaja, et võetavad meetmed oleksid tulevikku suunatud ja vastaksid eesootavatele probleemidele. Kõnealuste probleemide mastaapi arvestades tuleb kasutusele võtta terviklik ja ambitsioonikas lähenemisviis ja kohaldada rangelt ettevaatuspõhimõtet.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta algatusraportis jätkusuutliku rahanduse kohta tuuakse jätkusuutliku investeerimise stiimuli oluliste elementidena välja jätkusuutlikkuse näitajad ja taksonoomia. Tuleks tagada kooskõla asjakohaste õigusaktidega.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Probleemide ulatuse tõttu peaks kogu finantssüsteem järk-järgult liikuma selle suunas, et toetada majanduse jätkusuutlikku toimimist. Selleks tuleb jätkusuutlikku rahastamist süvalaiendada ning samuti on vaja kaaluda finantstoodete ja -teenuste jätkusuutlikkusmõju.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid jätkusuutlikesse tegevusaladesse. Riiklikel nõuetel finantstoodete ja ettevõtete võlakirjade turustamiseks jätkusuutlike investeeringutena, eelkõige nõuetel, mis lubavad asjaomastel turuosalistel kasutada riiklikku märgist, on eesmärk suurendada investorite usaldust, luua nähtavust ja tegelda „rohepesu“ muredega. „Rohepesu“ tähendab tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praegu on märgistussüsteemid kehtestatud vähestes liikmesriikides. Need põhinevad erinevatel taksonoomiatel, mille alusel klassifitseeritakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Arvestades Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi, on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab turuosalistele märgistamiskavad või muud nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade turustamiseks keskkonnasäästliku tootena. Seejuures kasutaksid liikmesriigid selle kindlakstegemiseks, milliseid investeeringuid saab pidada jätkusuutlikuks, oma riiklikke taksonoomiaid. Kui sellised riiklikud nõuded põhinevad erinevatel kriteeriumidel, mille alusel majandustegevusala kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks, siis ei ole investorid huvitatud investeerimast piiriüleselt, sest neil on raske erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust võiks eri märgiste saamiseks pidada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide puudumine suurendab seega kulusid ja pelutab ettevõtjaid märkimisväärselt ning kujutab endast takistust juurdepääsul piiriülestele kapitaliturgudele jätkusuutlike investeeringute saamiseks. Eeldatakse, et tõkked, mis takistavad juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele, et hankida vahendeid jätkusuutlike projektide jaoks, kasvavad veelgi. Seepärast peaksid kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, olema liidu tasandil ühtlustatud, et kõrvaldada siseturu toimimist takistavad asjaolud ja hoida ära nende teket tulevikus. Sellise ühtlustamise tulemusena on ettevõtjatel lihtsam hankida rahastust oma keskkonnasõbraliku tegevuse jaoks piiri tagant, sest nende majandustegevust saab võrrelda ühtsete kriteeriumide alusel, et valida nad välja keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seetõttu lihtsustab see liidu piires investeeringute ligimeelitamist piiri tagant.
(9)  Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid järk-järgult ümber negatiivse keskkonnamõjuga tegevusaladest rohkem jätkusuutlikesse tegevusaladesse. Riiklikel nõuetel finantstoodete, teenuste ja ettevõtete võlakirjade turustamiseks jätkusuutlike investeeringutena, nagu on sätestatud käesolevas määruses, eelkõige nõuetel, mis lubavad asjaomastel turuosalistel kasutada riiklikku märgist, on eesmärk suurendada investorite usaldust ja riskiteadlikkust, luua nähtavust ja tegelda „rohepesu“ muredega. „Rohepesu“ tähendab tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praegu on märgistussüsteemid kehtestatud vähestes liikmesriikides. Need põhinevad erinevatel taksonoomiatel, mille alusel klassifitseeritakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Arvestades Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi, on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab turuosalistele märgistamiskavad või muud nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade turustamiseks keskkonnasäästliku tootena. Seejuures kasutaksid liikmesriigid selle kindlakstegemiseks, milliseid investeeringuid saab pidada jätkusuutlikuks, oma riiklikke taksonoomiaid. Kui sellised riiklikud nõuded põhinevad erinevatel kriteeriumidel ja näitajatel, mille alusel majandustegevusala kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks, siis ei ole investorid huvitatud investeerimast piiriüleselt, sest neil on raske erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust võiks eri märgiste saamiseks pidada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide ja näitajate puudumine suunab investeeringuid keskkondlikult ebatõhusal ja mõnel juhul ka tõkestaval viisil, mis viib keskkonna- ja jätkusuutlikkuse alaste eesmärkide saavutamise nurjumiseni. Kõnealune puudumine suurendab seega kulusid ja pelutab ettevõtjaid märkimisväärselt ning kujutab endast takistust juurdepääsul piiriülestele kapitaliturgudele jätkusuutlike investeeringute saamiseks. Eeldatakse, et tõkked, mis takistavad juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele, et hankida vahendeid jätkusuutlike projektide jaoks, kasvavad veelgi. Seepärast tuleks kriteeriumid ja näitajad, mille alusel tehakse kindlaks majandustegevusala jätkusuutlikkuse määr, liidu tasandil järk-järgult ühtlustada, et kõrvaldada siseturu toimimist takistavad asjaolud ja hoida ära nende teket tulevikus. Sellise teabe, parameetrite ja kriteeriumide ühtlustamise tulemusena on ettevõtjatel lihtsam hankida rahastust oma keskkonnasäästliku tegevuse jaoks piiri tagant, sest nende majandustegevust saab võrrelda ühtsete kriteeriumide ja näitajate alusel, et valida nad välja keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seetõttu lihtsustab see liidu piires investeeringute ligimeelitamist piiri tagant.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Et liit täidaks oma keskkonna- ja kliimaalased kohustused, tuleb kaasata erainvesteeringuid. See nõuab pikaajalist planeerimist ning regulatiivset stabiilsust ja prognoositavust investorite jaoks. Et tagada jätkusuutlike investeeringute jaoks ühtne poliitikaraamistik, on seetõttu oluline, et käesoleva määruse sätted tugineksid olemasolevatele liidu õigusaktidele.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kui turuosalised ei selgita, kuidas tegevusalad, millesse investeeritakse, aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, või kui nad kasutavad oma selgituses teistsugust „jätkusuutliku“ majandustegevusala mõistet, võivad investorid leida, et kõigi nende erinevate finantstoodete kontrollimine ja võrdlemine on ebaproportsionaalselt koormav. On leitud, et see heidutab investoreid „rohelistesse“ finantstoodetesse investeerimast. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavat kahjulikku mõju jätkusuutlike investeeringute turule. Peale selle on ilmnenud, et riigisisesed eeskirjad või turupõhised algatused, millega tahetakse seda küsimust lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustavad, kuidas finantstooted, mis on nende väitel keskkonnasõbralikud, vastavad keskkonnaeesmärkidele, ning kui selliste andmete avalikustamisel kasutatakse kogu liidus ühiseid kriteeriume, mille alusel selgitada välja, mis on keskkonnasäästlik majandustegevusala, aitab see investoritel võrrelda keskkonnasõbralikke investeerimisvõimalusi piiriüleselt. Investorid investeerivad „rohelistesse“ finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, mis parandab siseturu toimimist.
(10)  Kui turuosalised ei avalikusta, kuidas tegevusalad, millesse investeeritakse, mõjuvad negatiivselt või positiivselt keskkonnaeesmärkide saavutamisele, või kui nad kasutavad oma majandustegevusala keskkonnasäästlikkuse määra selgituses mõju tuvastamiseks teistsuguseid parameetreid ja kriteeriume, võivad investorid leida, et kõigi erinevate finantstoodete kontrollimine ja võrdlemine on ebaproportsionaalselt koormav. On leitud, et see heidutab investoreid jätkusuutlikesse finantstoodetesse investeerimast. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavat kahjulikku mõju jätkusuutlike investeeringute turule. Peale selle on ilmnenud, et riigisisesed eeskirjad või turupõhised algatused, millega tahetakse seda küsimust lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustavad, kuidas finantstooted, mis on nende väitel keskkonnasõbralikud, vastavad keskkonnaeesmärkidele, ning kui selliste andmete avalikustamisel kasutatakse kogu liidus ühiseid kriteeriume, mille alusel selgitada välja, mis on keskkonnasäästlik majandustegevusala, aitab see investoritel võrrelda investeerimisvõimaluste keskkonnamõju piiriüleselt ja stimuleerib investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid muutma oma ärimudelid jätkusuutlikumaks. Investorid investeerivad „rohelistesse“ finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, mis parandab siseturu toimimist.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Et saavutada mõistlikku keskkonna- ja laiemat kestlikku mõju, vähendada finantsturu osaliste ja sidusrühmade tarbetut halduskoormust ja hõlbustada jätkusuutlikesse majandustegevusaladesse investeerivate Euroopa finantsturgude kasvu, peab taksonoomia põhinema ühtlustatud, võrreldavatel ja ühtsetel kriteeriumidel ja näitajatel, sealhulgas vähemalt ringmajanduse näitajatel. Kõnealused näitajad tuleks viia kooskõlla ühtse olelusringi hindamise metoodikaga ja neid tuleks rakendada kõigis liidu regulatiivsetes algatustes. Need peaksid olema majandustegevusalade, investeerimisriski ja keskkonnamõju hindamise alus. Vältida tuleb eeskirjade kattumist, mis ei ole kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ja mida ei kohaldata proportsionaalselt ning mis ei ole kooskõlas eesmärgiga luua ühtne terminoloogia ja selge õigusraamistik. Tuleks vältida nii ametiasutuste kui ka finantseerimisasutuste tarbetut koormamist. Samuti tuleks enne taksonoomia ja seonduvate kriteeriumide jõustumist selgelt määratleda tehniliste sõelumiskriteeriumide ulatus ja kasutamine ning seos teiste algatustega. Keskkonnasäästlike majandustegevusalade ühtlustatud kriteeriumide kehtestamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust eri poliitikavaldkondades. Käesoleva määruse nõudeid tuleks käesolevas määruses sätestatud väikeste ja lihtsa struktuuriga asutuste suhtes kohaldada proportsionaalsel viisil.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Näitajad tuleks ühtlustada olemasolevate ettevõtmistega, nagu muu hulgas komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tegevusega, ja neis tuleks arvesse võtta keskkonnamõju seoses CO2 ja muude heitkogustega, elurikkusega, jäätmete tootmisega, energia- ja taastuvenergia, toorainete ja veekasutusega ning otsese ja kaudse maakasutusega, nagu on sätestatud komisjoni ringmajanduse seireraamistikus (COM(2018)29 final), ELi ringmajanduse loomise tegevuskavas (COM(2015)0614 final) ning Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (2014/2208(INI)). Lisaks tuleks näitajate kavandamisel arvesse võtta Euroopa Komisjoni ringmajanduse rahastamise eksperdirühma soovitusi. Komisjon peaks hindama, kuidas integreerida eksperdirühma tööd tehniliste ekspertide rühma tööga. Näitajate puhul tuleks arvesse võtta rahvusvaheliselt tunnustatud jätkusuutlikke standardeid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Selleks et kõrvaldada olemasolevad tõkked, mis takistavad siseturu toimimist, ja hoida ära selliste tõkete teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et kui nad kehtestavad turuosalistele riigi tasandil nõudeid, mille kohaselt võib finantstoodetele või äriühingu võlakirjadele anda keskkonnasäästlikkusmärgise, kasutaksid nad ühist keskkonnasäästlike investeeringute mõistet. Samadel põhjustel peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad näidata end keskkonnaeesmärke taotlevana, kasutama selleks, et näidata, kuidas nad püüavad neid eesmärke saavutada, sama keskkonnasäästlike investeeringute mõistet.
(11)  Selleks et kõrvaldada olemasolevad tõkked, mis takistavad siseturu toimimist, ja hoida ära selliste tõkete teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt ja liidult nõuda, et kui nad kehtestavad turuosalistele riigi tasandil nõudeid, mille kohaselt võib finantstoodetele, -teenustele või äriühingu võlakirjadele anda keskkonnasäästlikkusmärgise, kasutaksid nad investeeringute keskkonnasäästlikkuse määrale rajanevat ühist mõistet. Samadel põhjustel peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad näidata end keskkonnaeesmärke taotlevana, kasutama selleks, et näidata, kuidas nad püüavad neid eesmärke saavutada, sama keskkonnasäästlike investeeringute mõistet ning kasutama keskkonnamõju kalkuleerimiseks samu näitajaid, parameetreid ja kriteeriume.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib julgustada firmasid avaldama oma veebisaidil vabatahtlikult teavet oma keskkonnasäästlike tegevuste kohta. See teave mitte ainult ei aita asjaomastel finantsturu osalistel hõlpsasti kindlaks teha, millised firmad tegelevad keskkonnasäästliku majandustegevusega, vaid hõlbustavad neil firmadel ka oma „rohelise“ tegevuse jaoks rahaliste vahendite hankimist.
(12)  Tegevusalade keskkonnamõju puudutav teave aitab asjaomastel finantsturu osalistel hõlpsasti välja selgitada ja kindlaks määrata firmade majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse määra ja lihtsustab ka firmadel rahaliste vahendite hankimist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Liidu keskkonnasäästlike majandustegevusalade klassifikaator peaks võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat, sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele. Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse teha võimalikuks keskkonnasäästlikud investeeringud, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milliseid investeeringuid võib pidada keskkonnasäästlikuks, lähtudes ühetaolistest keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidest.
(13)  Majandustegevusalade keskkonnamõju kindlaksmääramise seisukohalt asjakohased, kogu liitu hõlmavad näitajad peaksid võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat ja strateegiaid, sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele, ning samuti peaksid need olema muude majanduslike ja regulatiivsete meetmete ning usaldatavusnõuete alus. Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse hõlbustada üleminekut negatiivse keskkonnamõjuga investeeringutelt positiivse mõjuga investeeringutele, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milline peab olema investeeringute keskkonnasäästlikkuse määr, lähtudes ühetaolistest kriteeriumidest majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra tuvastamiseks ja ühistest näitajatest investeeringute keskkonnamõju hindamiseks.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine osutunud tõhusaks vahendiks, mis aitab suunata erasektori investeeringuid koos avaliku sektori kulutustega jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/101727 on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised majandustegevusalade jätkusuutlikkuse kriteeriumid võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega toetatakse kliimaalaseid või muid keskkonnaeesmärke.
(14)  Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel võivad sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine olla tõhus vahend, mis aitab kaasata ja suunata erasektori investeeringuid koos avaliku sektori kulutustega jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/101727 on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud horisontaalsete kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised majandustegevusalade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja ühised keskkonnamõju hindamise näitajad võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega kaasatakse investeeringuid kliimaalaste või muude keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
__________________
__________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2396, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (ELT L 345, 27.12.2017, lk 34).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2396, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (ELT L 345, 27.12.2017, lk 34).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Et vältida turu killustamist ja tarbijate huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad keskkonnasäästlikest majandustegevusaladest, peaksid riiklikud nõuded, mida turuosalised peavad täitma, kui nad soovivad turustada finantstooteid või äriühingu võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidel. Kõnealuste turuosaliste hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad „rohelisi“ finantstooteid, ja mittefinantsettevõtted, mis emiteerivad „rohelisi“ äriühingute võlakirju.
(15)  Et vältida turu killustamist ja tarbijate huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra vallas, peaksid riiklikud nõuded, mida turuosalised peavad täitma, kui nad soovivad turustada käesolevas määruses määratletud finantstooteid või äriühingu võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidel. Kõnealuste turuosaliste hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad jätkusuutlikke finantstooteid või -teenuseid, ja mittefinantsettevõtted, mis emiteerivad jätkusuutlikke äriühingute võlakirju.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima ka siis, kui pakutakse finantstooteid, mille kohta väidetakse, et nende omadused on samasugused nagu keskkonnasäästlikel investeeringutel, sealhulgas tooteid, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses. Finantsturu osalistelt ei tohiks nõuda, et nad investeeriksid üksnes käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel kindlaks määratud keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse. Neid tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid kriteeriume veel kehtestatud, tuleks pidada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.
(17)  Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima kõikide pakutavate finantstoodete puhul, mille kohta väidetakse, et nende omadused on samasugused nagu keskkonnasäästlikel investeeringutel, sealhulgas toodete puhul, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses. Finantsturu osalistelt ei tohiks nõuda, et nad investeeriksid üksnes käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel kindlaks määratud keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse. Finantsturu osalisi ja teisi osalejaid tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et nende rahastatava tegevuse kohta ei ole tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud ning et seetõttu tuleks nende finantstooteid pidada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Et teha kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu.
(18)  Et teha kindlaks majandustegevusala keskkonnasäästlikkuse määr, tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu, mis põhineb keskkonnamõju mõõtmise näitajatel, võttes arvesse selle mõju kogu tööstuslikule väärtusahelale ja tagades sidususe liidu kehtivate õigusaktidega, näiteks puhta energia paketiga.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised kriteeriumid, mille alusel majandustegevusala saab pidada selle eesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks. Ühetaoliste kriteeriumide üks elemente peaks olema olulise kahju vältimine ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgile. Selle eesmärk on vältida investeeringute pidamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles nende panuse keskkonnaeesmärki. Olulise panuse andmise ja olulise kahju mitte põhjustamise tingimused peaks võimaldama investeerimist keskkonnasäästlikku majandustegevusse, et anda tegelik panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
(20)  Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised, ühtlustatud näitajate kaudu saadud teabel põhinevad kriteeriumid, mille alusel majandustegevusala saab pidada selle eesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks. Ühetaoliste kriteeriumide üks elemente peaks olema olulise kahju vältimine ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgile. Selle eesmärk on vältida investeeringute pidamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles nende panuse keskkonnaeesmärki. Olulise panuse andmise ja olulise kahju mitte põhjustamise tingimused peaks võimaldama investeerimist keskkonnasäästlikku majandustegevusse, et anda tegelik panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume korrapäraselt nende muutustega kohandada. Et kriteeriumid oleksid teaduslike tõendite põhjal ning ekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud seisukohtade järgi ajakohased, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused sätestada eri majandustegevuste jaoks suurema üksikasjalikkusega ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama erinevatele majandustegevusaladele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, lähtudes mitme sidusrühmaga jätkusuutliku rahanduse platvormilt saadud tehnilisest tagasisidest.
(22)  Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse määr, korrapäraselt nende muutustega kohandada. Et kriteeriumid ja näitajad oleksid teaduslike tõendite põhjal ning ekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud seisukohtade järgi ajakohased, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused sätestada eri majandustegevuste jaoks suurema üksikasjalikkusega ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama erinevatele majandustegevusaladele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid ja ühtlustatud näitajate kogumi, lähtudes mitme sidusrühmaga jätkusuutliku rahanduse platvormilt saadud tehnilisest tagasisidest.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Mõni majandustegevusala avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning seda negatiivset mõju vähendades võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Nende majandustegevusalade puhul on asjakohane sätestada sellised tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, võrreldes muu hulgas tööstusharu keskmisega. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevusala pikaajalist mõju.
(23)  Mõni majandustegevusala avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning seda negatiivset mõju vähendades võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Nende majandustegevusalade puhul on asjakohane sätestada sellised tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, võrreldes muu hulgas tööstusharu keskmisega, et kaaluda, kas tegevus võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevusala pikaajalist (st rohkem kui 3 aastat) mõju, eelkõige toodete ja teenuste keskkonnakasu ja vahetoodete panust, ning seega andma hinnangu kõigi tootmis- ja kasutusfaaside mõju kohta kogu väärtusahela ja olelusringi jooksul.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Majandustegevusala ei tohiks lugeda keskkonnasäästlikuks, kui selle tekitatud keskkonnakahju ületab sellest saadava kasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks välja selgitada muudele eesmärkidele olulise kahju tekitamise vältimiseks vajalikud miinimumnõuded. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid põhinevad olemasolevatel teaduslikel tõenditel ja et neid ajakohastatakse korrapäraselt. Kui teaduse areng ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 191 rakendada ettevaatuspõhimõtet.
(24)  Majandustegevusala ei tohiks lugeda keskkonnasäästlikuks, kui see ei too keskkonnale puhaskasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks välja selgitada muudele eesmärkidele olulise kahju tekitamise vältimiseks vajalikud miinimumnõuded. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid oleksid mõistlikud, proportsionaalsed ja põhineksid olemasolevatel teaduslikel tõenditel ning et neis võetaks arvesse tehnoloogia kogu väärtusahelat ja olelusringi. Samuti peaks komisjon tagama nende korrapärase ajakohastamise. Kui teaduse areng ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 191 rakendada ettevaatuspõhimõtet.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse liidu asjaomaseid õigusnorme ja juba kehtestatud mitteseadusandlikke akte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 66/201037, ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi38, ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume39 ning toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje leidmise eeskirjade alal tehtavat tööd40. Et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevusalade klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt keskkonnakaitse tegevusalade ja kulutuste klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA)41.
(25)  Tehnilisi sõelumiskriteeriume ja ühtlustatud näitajate kogumit kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse liidu asjaomaseid õigusnorme ja juba kehtestatud mitteseadusandlikke akte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 66/201037, ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi38, ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume39, komisjoni ringmajanduse platvormi, olelusringi hindamise Euroopa platvormi ning toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje leidmise eeskirjade alal tehtavat tööd40. Et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevusalade klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt keskkonnakaitse tegevusalade ja kulutuste klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA)41.
__________________
__________________
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).
39 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ ( SEC(2008) 2124 SEC(2008) 2125 SEC(2008) 2126 COM(2008)0400 final).
39 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ ( SEC(2008) 2124 SEC(2008) 2125 SEC(2008) 2126 COM(2008)0400 final).
40 2013/179/EL: Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1–210).
40 2013/179/EL: Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1–210).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 538/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 158, 27.5.2014), artiklid 4 ja 5.
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 538/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 158, 27.5.2014), IV ja V lisa.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka taristusektori eripära ning peaks kulude-tulude analüüsis arvestama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD tööd, asjaomaseid liidu õigusakte ja standardeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL43, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL44, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL45, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL46 ja kehtivat metoodikat. Selles kontekstis peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid edendama projekti olelusringi kõikides etappides sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes47.
(26)  Tehnilisi sõelumiskriteeriume ja ühtlustatud näitajaid kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka eri sektorite eripärasid ning peaks kulude-tulude analüüsis arvestama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD tööd, asjaomaseid liidu õigusakte ja standardeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL43, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL44, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL45, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL46 ja kehtivat metoodikat. Selles kontekstis peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad edendama projekti olelusringi kõikides etappides sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes47.
__________________
__________________
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
47 https://www.unpri.org/download?ac=1534.
47 https://www.unpri.org/download?ac=1534.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26 a (uus)
(26a)  Komisjon peaks tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramisel võtma arvesse ka üleminekumeetmeid tegevustele, mis toetavad üleminekut säästvamale ja vähese CO2-heitega majandusele. Selliseid ettevõtjaid, kes praegu tegelevad keskkonnale väga kahjuliku majandustegevusega, tuleks stimuleerida kiirelt üle minema keskkonnasäästlikule või vähemalt keskkonna seisukohast probleeme mittetekitavale tegevusele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid selliseid üleminekuprotsesse nende toimumisel soodustama. Kui suur osa ettevõtjaid, kes tegelevad konkreetse kahjuliku tegevusega, on tõendatavalt alustanud sellist üleminekut, võidakse seda sõelumiskriteeriumides arvesse võtta. Ülemineku nimel tehtavaid tõsiseid pingutusi saab tõendada muu hulgas pideva teadus- ja arendustegevuse, uut ja keskkonnasäästlikumat tehnoloogiat toetavate suurte investeerimisprojektide või konkreetsete üleminekukavadega vähemalt rakendamise varajastes etappides.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Et keskkonnasäästliku majandustegevuse tarvis rahalisi vahendeid hankides konkurentsi mitte moonutada, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruksid kõik teatud sektorise kuuluvad majandustegevusalad ja et kui nad annavad võrdse panuse ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, koheldakse neid võrdselt. Potentsiaalne võime anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks ka kriteeriumides kajastuma. Sektori lõikes ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavaid majandustegevusalasid ebaõiglaselt teistega võrreldes halvemasse olukorda, kui esimeste panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimaste panusega.
(27)  Et keskkonnasäästliku majandustegevuse tarvis rahalisi vahendeid hankides stimuleerida keskkonnasäästlikku innovatsiooni ja konkurentsi mitte moonutada, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruksid kõik makrosektoritesse (st NACE sektorid, näiteks põllumajandus, metsandus ja kalandus, tootmine, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, ehitus, transport ja ladustamine) kuuluvad majandustegevusalad ja et kui nad annavad võrdse panuse ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, koheldakse neid võrdselt, samal ajal mitte oluliselt kahjustades muid artiklites 3 ja 12 sätestatud keskkonnaeesmärke. Potentsiaalne võime anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks ka sõelumiskriteeriumides kajastuma. Majanduse makrosektorite lõikes ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavaid majandustegevusalasid ebaõiglaselt teistega võrreldes halvemasse olukorda, kui esimeste panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimaste panusega, samal ajal mitte oluliselt kahjustades muid artiklites 3 ja 12 osutatud keskkonnaeesmärke.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 a (uus)
(27a)  Keskkonnasäästlikud tegevusalad on kogu väärtusahelas välja töötatud tehnoloogia ja toodete tulemus. Seetõttu tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumides arvesse võtta kogu väärtusahela rolli alates tooraine töötlemisest kuni lõpptoote valmimise ja selle jäätmefaasini keskkonnasäästliku tegevuse lõppfaasis.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27 b (uus)
(27b)   Et vältida hästi toimivate väärtusahelate häireid, tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumites arvestada sellega, et keskkonnasäästlik tegevus on võimalik tänu paljude ettevõtjate väljatöötatud tehnoloogiale ja toodetele.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates peaks komisjon hindama, kas selliste keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib tuua kaasa probleemsete varade tekke või anda vastuolulisi stiimuleid ja kas sellel võib olla negatiivne mõju finantsturgude likviidsusele.
(28)  Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates peaks komisjon hindama üleminekuga seotud võimalikke riske ja kas selliste keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamise tempo võib tuua kaasa probleemsete varade tekke või anda vastuolulisi stiimuleid.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Et suunata investeeringuid majandustegevusaladesse, mis avaldavad keskkonnaeesmärkidele kõige suuremat positiivset mõju, peaks komisjon võtma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise majandustegevusaladele, millel on suurim potentsiaal anda kõige suurem panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
(30)  Et suunata investeeringuid majandustegevusaladesse, mis avaldavad keskkonnaeesmärkidele kõige suuremat positiivset mõju, peaks komisjon võtma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise majandustegevusaladele, millel on suurim potentsiaal anda kõige suurem panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta projektide tulemusi, et hõlbustada uute tehnoloogiate määratlemist ja arendamist ning võtta arvesse nende tehnoloogiate skaleeritavust.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Transpordisektorile, sealhulgas liikuvale varale, tuleks kehtestada sobivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, milles võetakse arvesse, et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline meresõit, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nagu nähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast48, moodustab transpordisektor ligikaudu 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest, sealhulgas elektritranspordi osakaalu suurendamine ning üleminek puhtamatele transpordiliikidele vedude teistele transpordiliikidele ümbersuunamise soodustamise ja liikluskorralduse teel.
(31)  Transpordisektorile, sealhulgas liikuvale varale, tuleks kehtestada sobivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, milles võetakse arvesse kogu tehnoloogia olelusringi ja et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline meresõit, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nagu nähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast48, moodustab transpordisektor ligikaudu 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest, sealhulgas elektritranspordi osakaalu suurendamine ning üleminek puhtamatele transpordiliikidele vedude teistele transpordiliikidele ümbersuunamise soodustamise ja liikluskorralduse teel.
__________________
__________________
48 COM(2018)0097.
48 COM(2018)0097.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Eriti tähtis on, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist ette valmistades viiks komisjon kooskõlas parema õigusloome nõuetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata ka asjaomased sidusrühmad ja seejuures tuleks tugineda selliste ekspertide nõuannetele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja kogemused. Selleks peaks komisjon looma jätkusuutliku rahanduse platvormi. See platvorm peaks koosnema ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit. Avaliku sektori esindajate hulgas peaks olema eksperte Euroopa Keskkonnaametist, Euroopa järelevalveasutustest ja Euroopa Investeerimispangast. Erasektori esindajate hulka peaksid kuuluma asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas finantsturu osaliste, ülikoolide, uurimisinstituutide, ühenduste ja organisatsioonide esindajad. Platvorm peaks andma komisjonile nõu tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamise kohta, sealhulgas nende võimaliku mõju kohta selliste varade hindamisele, mida kuni tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseni on olemasolevate turutavade alusel peetud keskkonnahoidlikeks varadeks. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid sobivad edasiseks kasutamiseks liidu tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid.
(32)  Eriti tähtis on, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist ette valmistades viiks komisjon kooskõlas parema õigusloome nõuetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata ka asjaomased sidusrühmad ja seejuures tuleks tugineda teaduslikele tõenditele, sotsiaal-majanduslikule mõjule, parimatele tavadele, käimasolevale tööle ja praegustele üksustele, eelkõige Euroopa Komisjoni ringmajanduse platvormile, ja selliste ekspertide nõuannetele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja ülemaailmsed kogemused. Selleks peaks komisjon looma jätkusuutliku rahanduse platvormi. See platvorm peaks koosnema paljudest ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit, mis tagab kõigi asjaomaste sektorite eripärade nõuetekohase arvessevõtmise. Avaliku sektori esindajate hulgas peaks olema eksperte Euroopa Keskkonnaametist ja riiklikest keskkonnakaitseasutustest, Euroopa järelevalveasutustest, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmast ja Euroopa Investeerimispangast. Erasektori esindajate hulka peaksid kuuluma asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas finantsturu osaliste ja finantsturuväliste osaliste, mitmesuguseid tööstusharusid esindava reaalmajanduse, ülikoolide, uurimisinstituutide, ühenduste ja organisatsioonide esindajad. Vajaduse korral peaks platvorm saama küsida nõu osalistelt, kes ei ole selle liikmed. Platvorm peaks andma komisjonile nõu tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamise kohta, sealhulgas nende võimaliku mõju kohta selliste varade hindamisele, mida kuni tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseni on olemasolevate turutavade alusel peetud jätkusuutlikeks varadeks. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad sobivad edasiseks kasutamiseks liidu tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid. Platvorm peaks nõustama komisjoni jätkusuutlike raamatupidamisstandardite ning äriühingute ja finantsturu osaliste integreeritud aruandlusstandardite väljatöötamisel, sealhulgas direktiivi 2013/34/EL läbivaatamise kaudu.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Selleks, et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning eriti selleks, et luua eri majandustegevusalade jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus ja oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ning et neid kriteeriume ajakohastada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte teabe kohta, mida on vaja, et järgida artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust, ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta, mida on nimetatud artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(33)  Selleks, et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning eriti selleks, et luua eri majandustegevusalade jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus ja oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ning et neid kriteeriume ajakohastada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte teabe kohta, mida on vaja, et järgida artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust, ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta, mida on nimetatud artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid avalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata, et hinnata keskkonnasäästlike tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke.
(35)  Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata ja teha seda vähemalt kahe aasta möödudes, et hinnata keskkonnasäästlike ja keskkonda kahjustavate tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu või negatiivse keskkonnamõjuga investeeringute mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab täiendava kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata käesoleva määruse kohaldamisala laiendamiseks vajalikke sätteid, et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke. Komisjon peaks vajaduse korral avaldama 31. märtsiks 2020 täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid vastavuse kontrollimise mehhanismi loomise kohta.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks on vaja kehtestada ühetaolised liidu tasandi kriteeriumid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(36)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks on vaja kehtestada ühetaolised liidu tasandi kriteeriumid ja näitajad, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanekud 35, 55, 59, 87 ja 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.  Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse aste.
1.  Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks majandustegevusala keskkonnamõju ja -säästlikkuse määr, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse aste.
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
(a)  meetmed, mille on kehtestanud liikmesriigid või liit ja milles nähakse ette turuosalistele esitatavad nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade suhtes, mida turustatakse keskkonnasäästlikena;
a)  meetmed, mille on kehtestanud liikmesriigid või liit ja milles nähakse ette finantsturu osalistele esitatavad nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade suhtes, mida turustatakse liidus keskkonnasäästlikena;
(b)  finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena.
b)  finantsturu osalised, kes pakuvad liidus finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena ning
ba)   finantsturu osalised, kes pakuvad muid finantstooteid, välja arvatud juhul, kui
i.   finantsturu osaline esitab selgituse, mida toetavad asjakohaseid pädevaid asutusi rahuldavad tõendid, et tema finantstoodete kaudu rahastataval majandustegevusel ei ole olulist jätkusuutlikkusmõju vastavalt artiklites 3 ja 3a osutatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille puhul II ja III peatüki sätteid ei kohaldata; selline teave on esitatud tema prospektis;
ii.   finantsturu osaline kinnitab oma prospektis, et kõnealune finantstoode ei täida jätkusuutlikkuse eesmärke ning et tootega kaasneb suurem oht toetada majandustegevust, mida käesoleva määruse alusel ei peeta jätkusuutlikuks.
2a.   Artikli 1 lõikes 1 osutatud kriteeriume kohaldatakse proportsionaalselt, vältides liigset halduskoormust ja võttes arvesse finantsturu osalise ja krediidiasutuste olemust, ulatust ja keerukust, kasutades lihtsustatud sätteid väikeste ja mittekeerukate üksuste jaoks, mis vastavad artikli 4 lõike 2d sätetele.
2b.   Ettevõtjad, keda ei käsitleta artikli 1 lõikes 2, võivad kasutada käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kriteeriume selles lõikes osutatud otstarbel, või muude kui artiklis 2 sätestatud finantsinstrumentide suhtes vabatahtlikult.
2c.   Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada teavet, mida finantsturu osalised esitavad asjaomastele pädevatele asutustele lõike 2 punkti a kohaldamisel.
Muudatusettepanekud 36, 88 ja 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2
Artikkel 2
Artikkel 2
Mõisted
Mõisted
1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)   „keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks;
a)  „keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks;
(b)  „finantsturu osalised“ – finantsturu osalised [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis a määratletud tähenduses;
b)  „finantsturu osalised“ – mis tahes osalised [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis a määratletud tähenduses:
i)   krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 [Väljaannete Talitus: palun lisada viide asjakohasele artiklile];
ba)   „emitent“ – börsil noteeritud emitent Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ1a artikli 2 lõike 1 punktis h ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis h määratletud tähenduses1b;
(c)  „finantstooted“ – finantstooted [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis j määratletud tähenduses;
c)  „finantstooted“ – portfelli valitsemine, alternatiivne investeerimisfond, kindlustuspõhine investeerimistoode, pensionitoode, pensioniskeem või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, äriühingu võlakiri [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis j määratletud tähenduses, samuti direktiivis 2003/71/EÜ ja määruses (EL) nr 2017/1129 osutatud emissioonid;
ca)  „keskkonnanäitajad“ – vähemalt mõõtetulemus, mis saadakse ressursside (nagu toorained, energia, taastuvenergia, vesi) tarbimise, ökosüsteemi teenuseid mõjutava toime, heitkoguste (sh CO2) hulga, elurikkust mõjutava toime, maakasutuse ja jäätmete tootmise hindamisel, mis põhineb teaduslikel tõenditel ja komisjoni olelusringi hindamise metoodikal ning on kooskõlas komisjoni ringmajanduse seireraamistikus (COM(2018)0029 final) sätestatuga;
cb)  „asjaomane riiklik pädev asutus“ – määruse (EL) nr 1095/2010, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused, kelle kohaldamisalasse kuulub finantsturu osaliste kategooria, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamise nõuet vastavalt käesoleva määruse artiklile 4;
cc)  „asjaomane Euroopa järelevalveasutus“ – määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja/või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud Euroopa järelevalveasutus või järelevalveasutused, kelle kohaldamisalasse kuulub finantsturu osaliste kategooria, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamise nõuet vastavalt käesoleva määrusel artiklile 4;
(d)  „kliimamuutuste leevendamine“ – protsess, millega hoitakse üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, ja piiratakse temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega;
d)  „kliimamuutuste leevendamine“ – protsessid, sealhulgas üleminekumeetmed, mis on vajalikud selleks, et hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, ja piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes;
(e)  „kliimamuutustega kohanemine“ – tegeliku ja eeldatava kliima ja selle tagajärgedega kohanemise protsess;
e)  „kliimamuutustega kohanemine“ – tegeliku ja eeldatava kliimamuutuse ja selle tagajärgedega kohanemise protsess;
(f)  „kasvuhoonegaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/201349 I lisas loetletud kasvuhoonegaas;
f)  „kasvuhoonegaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/201349 I lisas loetletud kasvuhoonegaas;
(g)  „ringmajandus“ – toodete, materjalide ja ressursside väärtuse võimalikult kauane säilitamine majanduses ning jäätmete minimeerimine, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ50 artiklis 4;
g)  „ringmajandus“ – toodete, materjalide ja kõigi muude ressursside väärtuse ja kasutuse kõrgeimal tasemel võimalikult kauane säilitamine majanduses ning seega keskkonnamõju vähendamine ja jäätmete minimeerimine, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ50 artiklis 4; samuti ressursside kasutamise vähendamine vastavalt peamistele ringmajanduse näitajatele, nagu on sätestatud ringmajanduse suunas liikumisel tehtud edusamme käsitlevas seireraamistikus, milles hõlmatakse tootmise, tarbimise ja jäätmekäitluse eri etappe;
(h)  „saaste“ –
h)  „saaste“ –
i)  inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra või muude saastajate otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib kahjustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või muud keskkonna õiguspärast kasutamist;
i)  inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra, valguse või muude saastajate otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib kahjustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või muud keskkonna õiguspärast kasutamist;
ii)  merekeskkonna kontekstis saastumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ51 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;
ii)  merekeskkonna kontekstis saastumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ51 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;
iia)   veekeskkonna kontekstis saastumine direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 33 määratletud tähenduses;
(i)  „elujõuline ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis on heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga;
i)  „elujõuline ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis on heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga ning mis on võimeline tasakaalu saavutamiseks iseseisvalt paljunema või isetaastuma ja mis hoiab alal elurikkust;
(j)  „energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni;
j)  „energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni;
(k)  „hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;
k)  „hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;
(l)  „merevesi“ – mereakvatoorium direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
l)  „merevesi“ – mereakvatoorium direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
(m)  mõisteid „pinnavesi“, „maismaavesi“, „üleminekuvesi“ ja „rannikuvesi“ kasutatakse tähenduses, mis on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ52 artikli 2 punktides 1, 3, 6 ja 7;
m)  mõisteid „pinnavesi“, „maismaavesi“, „üleminekuvesi“ ja „rannikuvesi“ kasutatakse tähenduses, mis on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ52 artikli 2 punktides 1, 3, 6 ja 7;
(n)  „säästev metsamajandamine“ – metsade ja metsamaade kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil ning et seejuures ei kahjustata muid ökosüsteeme.
n)  „säästev metsamajandamine“ – metsade ja metsamaade kasutamine vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.
__________________
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40).
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumid
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumid
Et kindlaks määrata investeeringu keskkonnasäästlikkuse tase, loetakse majandustegevusala keskkonnasäästlikuks, kui see tegevusala vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
Et kindlaks määrata investeeringu keskkonnasäästlikkuse tase, loetakse majandustegevusala keskkonnasäästlikuks, kui see tegevusala vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
(a)  majandustegevusala annab artiklite 6–11 kohaselt olulise panuse ühte või mitmesse artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärki;
a)  majandustegevusala annab artiklite 6–11 kohaselt olulise panuse ühte või mitmesse artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärki;
(b)  majandustegevusala ei tekita artikli 12 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
b)  majandustegevusala ei tekita artikli 12 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
(c)  majandustegevusega tegeldakse artiklis 13 sätestatud miinimumkaitsemeetmeid järgides;
c)  majandustegevusega tegeldakse artiklis 13 sätestatud miinimumkaitsemeetmeid järgides;
(d)  majandustegevusala vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kui komisjon on need artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt sätestanud.
d)  majandustegevusala vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kui komisjon on need kriteeriumid majandustegevalasse kuuluva äriühingu või kava tasandil tehtud jätkusuutlikkusmõju ühtlustatud mõõtmise põhjal artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt sätestanud.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Kriteeriumid märkimisväärse negatiivse keskkonnamõjuga majandustegevusalade kindlaks tegemiseks
Komisjon koostab 31. detsembriks 2021 käesoleva määruse läbivaatamise tagajärgede kohta mõjuhinnangu, et laiendada jätkusuutlike investeeringute raamistikku raamistikuga, mida kasutatakse selleks, et määratleda kriteeriumid selle kohta, millal ja mil määral on majandustegevusel märkimisväärne negatiivne mõju jätkusuutlikkusele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumide kasutamine
Majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse kindlaks tegemiseks kasutatavate kriteeriumide kohaldamine ja nende järgimine
1.  Liikmesriigid kohaldavad artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, milles nähakse turuosalistele ette nõudeid finantstoodete või äriühingu võlakirjade kohta, mida turustatakse „keskkonnasäästlikuna“.
1.  Liikmesriigid ja liit kohaldavad artiklis 3 sätestatud majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, milles nähakse turuosalistele ette jätkusuutlikkuse alaseid nõudeid finantstoodete või äriühingu võlakirjade kohta.
2.  Finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena, avaldavad teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses kasutatakse investeeringu keskkonnasäästlikkuse kindlakstegemiseks artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriume. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille kohta ei ole niisuguseid tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleb pidada keskkonnasäästlikuks, võivad nad sellest teatada komisjonile.
2.  Finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid või äriühingu võlakirju, avaldavad asjakohase teabe, mis võimaldab neil kindlaks teha, kas nende pakutavaid tooteid loetakse artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt keskkonnasäästlikeks investeeringuteks. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevusala, mille kohta ei ole tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleb pidada keskkonnasäästlikuks, teatavad nad sellest komisjonile. Komisjon teatab vajaduse korral finantsturu osaliste sellistest taotlustest artiklis 15 osutatud jätkusuutliku rahanduse platvormile. Finantsturu osalised ei paku finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringutena või sarnaste omadustega investeeringutena, kui kõnealuseid tooteid ei loeta keskkonnasäästlikeks.
2a.   Liikmesriigid jälgivad tihedas koostöös asjaomase Euroopa järelevalveasutusega lõikes 2 osutatud teavet. Finantsturu osalised teavitavad sellest asjaomast riiklikku pädevat asutust, kes edastab selle viivituseta asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele. Kui asjaomane riiklik pädev asutus või asjaomane Euroopa järelevalveasutus ei nõustu lõigete 2 ja 2 a kohaselt edastatud teabega, vaatavad finantsturu osalised avaldatud teabe läbi ja teevad sellesse parandused.
2b.  Artiklis 4 osutatud teabe avaldamine peab olema kooskõlas direktiivis 2014/65/EL ja direktiivis (EL) 2016/97 sätestatud õiglase, selge ja mitteeksitava teabe põhimõtetega ning artikli 4 lõikes 2 c osutatud sekkumisvolituste rakendamine peab olema kooskõlas määruses nr 600/2014 sisalduvate põhimõtetega.
2c.  Käesolevas määruses ei nõuta avalikustamisnõudeid, mis on sätestatud kooskõlas [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341].
2d.  Artikli 2 lõigetes 2 b ja 2 c osutatud väikeste ja lihtsa struktuuriga ettevõtjate suhtes kohaldatakse lihtsustatud sätteid.
3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõiget 2 ja sätestada teave, mida on vaja kõnealuse lõike järgimiseks, võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. See teave peab võimaldama investoritel teha kindlaks:
3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikeid 2, 2 a ja 2 b ja sätestada teave, mida on vaja kõnealuste lõigete järgimiseks, sealhulgas selliste investeeringute loetelu, millel on jätkusuutlike investeeringutega samalaadsed omadused, ja asjakohased kvalifikatsioonikünnised lõike 2 kohaldamiseks, võttes arvesse asjakohase teabe kättesaadavust ja käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. See teave peab võimaldama investoritel teha kindlaks:
(e)  milline protsent investeeringust on seotud keskkonnasäästlike majandustegevusaladega tegelevate äriühingutega;
a)  milline protsent investeeringust on seotud keskkonnasäästlike majandustegevusaladega tegelevate eri äriühingutega;
(f)  milline osa investeeringust läheb keskkonnasäästlike majandustegevusalade rahastamiseks protsendina kõikidest majandustegevusaladest.
b)  milline osa investeeringust läheb keskkonnasäästlike majandustegevusalade rahastamiseks protsendina kõikidest majandustegevusaladest;
ba)  artiklis 2 b osutatud väikeste ja lihtsama struktuuriga ettevõtjate asjakohased määratlused ning nende üksuste suhtes kohaldatavad lihtsustatud sätted.
3a.  Finantsturu osalised avalikustavad lõike 3 punktides a ja b osutatud teabe.
4.  Komisjon võtab lõike 3 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et tagada selle muutumine kohaldatavaks 1. juuliks 2020. Komisjon võib kõnealust delegeeritud õigusaktiga muuta, eelkõige arvestades artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse tehtud muudatusi.
4.  Komisjon võtab lõike 3 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et tagada selle muutumine kohaldatavaks 1. juuliks 2020. Komisjon võib kõnealust delegeeritud õigusaktiga muuta, eelkõige arvestades artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse tehtud muudatusi.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Turuseire
1.  Asjaomane Euroopa järelevalveasutus jälgib vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikele 2 liidus turustatavate, levitatavate või müüdavate käesoleva määruse artiklis 1 osutatud finantstoodete turgu.
2.  Pädevad asutused jälgivad selliste finantstoodete turgu, mida turustatakse, levitatakse või müüakse asjaomases liikmesriigis või asjaomasest liikmesriigist.
3.  Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 5 võib asjaomane Euroopa järelevalveasutus, kui artiklis 1 osutatud üksused rikuvad käesolevat määrust, ajutiselt keelata või piirata artiklis 1 osutatud finantstoodete turustamise, levitamise või müümise liidus.
Artiklis 3 osutatud keeldu või piirangut võidakse kohaldada või selle suhtes võidakse kohaldada erandeid asjaomase Euroopa järelevalveasutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.
4.  Käesoleva artikli kohase meetme võtmisel tagab asjaomane Euroopa järelevalveasutus, et meede:
a)  ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ega
b)  ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski.
Kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud käesoleva artikli kohase meetme, võib asjaomane Euroopa järelevalveasutus võtta mis tahes lõikes 1 nimetatud meetme.
5.  Enne kui ta otsustab võtta käesoleva artikli kohase meetme, teavitab asjaomane Euroopa järelevalveasutus kavandatavast meetmest pädevaid asutusi.
6.  Asjaomane Euroopa järelevalveasutus vaatab lõike 1 kohase keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Keeld või piirang kaotab kehtivuse, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.
7.  Asjaomase Euroopa järelevalveasutuse poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on pädeva asutuse poolt võetud varasema meetme suhtes ülimuslik.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Keskkonnaeesmärgid
Jätkusuutlikuseesmärgid
Käesolevas määruses loetakse keskkonnaeesmärkideks järgmine:
1.  Käesolevas määruses loetakse keskkonnaeesmärkideks järgmine:
(1)  kliimamuutuste leevendamine,
1)  kliimamuutuste leevendamine,
(2)  kliimamuutustega kohanemine,
2)  kliimamuutustega kohanemine,
(3)  vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,
3)  vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,
(4)  üleminek ringmajandusele, jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt,
4)  üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine, ja teisese toorme kasutamise suurendamine,
(5)  saaste vältimine ja tõrje,
5)  saaste vältimine ja tõrje,
(6)  elujõuliste ökosüsteemide kaitse.
6)  elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitse ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine.
1a.  Esimeses lõikes sätestatud eesmärke mõõdetakse ühtlustatud näitajate, olelusringi analüüsi ja teaduslike tõendite alusel ning kõnealuste eesmärkide täitmisel tagatakse, et need on tulevastele keskkonnaalastele probleemidele vastamiseks kohased.
Muudatusettepanekud 42, 66 ja 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6
Artikkel 6
Artikkel 6
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui see majandustegevusala annab olulise panuse kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist mõnel järgmistest viisidest, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil:
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui see majandustegevusala annab olulise panuse kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist mõnel järgmistest viisidest, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil:
(a)  taastuvenergia või kliimaneutraalse energia (sealhulgas CO2-neutraalse energia) tootmine, säilitamine või kasutamine, sh kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist energiasäästu, või võrku vajalikul määral tugevdades;
a)  taastuvenergia tootmine, säilitamine, jaotamine või kasutamine kooskõlas taastuvenergia direktiiviga, sh kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist energiasäästu, või võrku vajalikul määral tugevdades;
(b)  energiatõhususe parandamine;
b)  energiatõhususe parandamine kõigis sektorites, välja arvatud energiatootmine tahkete fossiilkütuste abil, ning energiaahela kõigis etappides, et vähendada esmast ja lõppenergiatarbimist;
(c)  puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine;
c)  puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine;
(d)  üleminek taastuvate materjalide kasutamisele;
d)  üleminek keskkonnasäästlike taastuvate materjalide kasutamisele või nende suurem kasutamine, toetudes täielikule olelusringi hindamisele ja asendades eelkõige fossiilsel toorainel põhinevad materjalid, mis võimaldab lähiajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada;
(e)  süsiniku sidumise ja säilitamise ulatuslikum kasutamine;
e)  keskkonnaohutu süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ning süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia ulatuslikum kasutamine, mis tagab heitkoguste netovähendamise;
(f)  inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite, sealhulgas fossiilkütustest tuleneva heite järkjärguline kaotamine;
f)  inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite järkjärguline kaotamine;
fa)  CO2 atmosfäärist kõrvaldamise ja selle looduslikes ökosüsteemides säilitamise suurendamine, näiteks metsastamise, metsaalade taastamise ja regeneratiivse põllumajanduse kaudu;
(g)  vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide dekarboniseerimist;
g)  vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide dekarboniseerimist;
(h)  puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest.
h)  puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et:
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et:
(a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse;
a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmavad lävendeid leevendustoiminguteks, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja teha pingutusi selle nimel, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes;
(b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, kui see tegevusala annab olulise panuse praeguse ja oodatava tulevase kliima negatiivsete mõjude vähendamisse või kliimamuutuste negatiivsete tagajärgede suurenemise ärahoidmisse või nende nihutamisse mõnel järgmistest viisidest:
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, kui see tegevusala annab olulise panuse praeguse ja oodatava tulevase kliima negatiivsete mõjude vähendamisse või kliimamuutuste negatiivsete tagajärgede suurenemise ärahoidmisse või nende nihutamisse mõnel järgmistest viisidest:
(a)  kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid majandustegevusala kliimaprojektsioone;
a)  kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid majandustegevusala kliimaprojektsioone;
(b)  kliimamuutuste tagajärjel loodus- või tehiskeskkonnale, kus majandustegevus toimub, avalduda võivate negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid kliimaprojektsioone.
b)  kliimamuutuste tagajärjel loodus- või tehiskeskkonnale, kus majandustegevus toimub, avalduda võivate negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid kliimaprojektsioone ja uuringuid inimtegevuse mõju kohta kliimamuutusele.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse;
a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse;
(b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8
Artikkel 8
Artikkel 8
Oluline panus vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse
Oluline panus vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse, kui see tegevusala annab olulise panuse vee, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heasse seisundisse või merevee heasse keskkonnaseisundisse mõnel järgmistest viisidest:
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse veekogude ja mereala kestlikku kasutamisse ja kaitsesse, kui see tegevusala annab olulise panuse vee, sh sisemaa pinnavee, suudmealade ja rannikuvee heasse seisundisse või merevee heasse keskkonnaseisundisse ning kui selle tegevusega võetakse piisavaid meetmeid mere ökosüsteemi elurikkuse, tootlikkuse, vastupanuvõime, väärtuse ja üldise tervisliku seisundi ning sellest sõltuvate kogukondade elatusvahendite taastamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks mõnel järgmistest viisidest:
(a)  veekeskkonna kaitse sellesse juhitava asula- ja tööstusreovee kahjulike mõjude eest, tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise ja puhastamise vastavalt nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ53 artiklitele 3, 4, 5 ja 11;
a)  veekeskkonna, sealhulgas suplusvee (kalda- ja merevesi) kaitse sellesse juhitava asula- ja tööstusreovee, sh plasti, kahjulike mõjude eest, tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise ja puhastamise vastavalt nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ53 artiklitele 3, 4, 5 ja 11 või vastavalt direktiivis 2010/75/EL sätestatud parimale võimalikule tehnikale;
aa)  veekeskkonna kaitse meretranspordi tekitatud heite kahjulike mõjude eest vastavalt IMO konventsioonidele, nagu MARPOLi konventsioon, ning konventsioonidele, mida MARPOLi konventsioon ei hõlma, nagu ballastvee käitlemise konventsioon ja piirkondlikud merekonventsioonid;
(b)  inimeste tervise kaitse joogivee saastumise kahjulike mõjude eest, tagades, et joogivesi ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ning et see vastab nõukogu direktiivi 98/83/EÜ54 I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele, ning puhta joogivee kättesaadavuse suurendamine kodanike jaoks;
b)  inimeste tervise kaitse joogivee saastumise kahjulike mõjude eest, tagades, et joogivesi ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ning kontrollimine, et see vastab nõukogu direktiivi 98/83/EÜ54 I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele, ning puhta joogivee kättesaadavuse suurendamine kodanike jaoks;
(c)  vee ärajuhtimine kooskõlas hea kvantitatiivse seisundi eesmärgiga, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.1.2;
c)  vee ärajuhtimine kooskõlas hea kvantitatiivse seisundi eesmärgiga, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.1.2;
(d)  veekasutuse tõhususe parandamine, vee taaskasutamise soodustamine ja kõik muud tegevused, mis kaitsevad liidu veekogusid või parandavad nende kvaliteeti vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ;
d)  veemajanduse ja veekasutuse tõhususe parandamine, vee taaskasutamise soodustamine, vihmavee majandmise süsteemid ja kõik muud tegevused, mis kaitsevad liidu veekogusid või parandavad nende kvaliteeti ja kvantiteeti vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ;
(e)  mere ökosüsteemi teenuste säästva kasutamise tagamine või merevee hea keskkonnaseisundi soodustamine, mis määratakse kindlaks direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuste ja komisjoni otsuse (EL) 2017/84855 täpsemate sätete põhjal.
e)  mere ökosüsteemi teenuste säästva kasutamise tagamine või merevee hea keskkonnaseisundi soodustamine, mis määratakse kindlaks direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuste ja komisjoni otsuse (EL) 2017/84855 täpsemate sätete põhjal.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse;
a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse;
(b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.
_________________
_________________
53 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
53 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
54 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).
54 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).
55 Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).
55 Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9
Artikkel 9
Artikkel 9
Oluline panus ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu
Oluline panus ringmajandusse, sealhulgas jäätmetekke vältimisse ja teisese toorme kasutamise suurendamisse
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse nimetatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse mõnel järgmistest viisidest:
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, sealhulgas jäätmetekke vältimisse, korduskasutusse ja ringlussevõttu, hõlmates toote või majandustegevuse kogu olelusringi tootmise, tarbimise ja kasutamise lõppemise eri etappidel, kui kõnealune tegevusala, mis on kooskõlas ELi õigustikuga, annab olulise panuse nimetatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse mõnel järgmistest viisidest:
(a)  toorainete tõhusa kasutamise parandamine tootmises, sealhulgas vähendades esmaste toorainete kasutamist ja suurendades kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist;
a)  toorainete ja ressursside tõhusa kasutamise parandamine tootmises, sealhulgas vähendades esmaste toorainete kasutamist ja suurendades kõrvalsaaduste ja teisese toorme kasutamist, toetades sellega jäätmeksoleku lakkamisega seotud toiminguid;
(b)  toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse või korduskasutatavuse suurendamine;
b)  ressursitõhusate, vastupidavate (ka eluea ja kavandatud iganemise puudumise poolest) parandatavate, taaskasutatavate ja täiustatavate toodete kujundamine ja tootmine ning nende kasutamise suurendamine;
(c)  toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide ringlussevõetavuse suurendamine, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel;
c)  jäätmetest uute toodete valmistamine ning toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse suurendamine, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel;
(d)  ohtlike ainete sisalduse vähendamine materjalides ja toodetes;
d)  ohtlike ainete sisalduse vähendamine ja väga ohtlike ainete asendamine materjalides ja toodetes vastavalt liidu tasandil sätestatud ühtlustatud õiguslikele nõuetele, eelkõige ainete, materjalide, toodete ja jäätmete ohutut käitlemist käsitlevates ELi õigusaktides ette nähtud sätetele;
(e)  toodete kasutusaja pikendamine, sealhulgas suurendades tarbijate hulgas toodete korduskasutamist, ümbertöötlemist, uuendamist, parandamist ja jagamist;
e)  toodete kasutusaja pikendamine, sealhulgas suurendades tarbijate hulgas toodete korduskasutamist, ümbertöötlemist, uuendamist, parandamist ja jagamist;
(f)  teisese toorme kasutamise suurendamine ja selle kvaliteedi parandamine, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu kaudu;
f)  teisese toorme kasutamise suurendamine ja selle kvaliteedi parandamine, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu kaudu;
(g)  jäätmetekke vähendamine;
g)  jäätmetekke vähendamine, sealhulgas sellistes protsessides, mis on seotud tööstusliku tootmise, mineraalide kaevandamise, tootmise, ehitamise ja lammutamisega;
(h)  jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise suurendamine;
h)  jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise suurendamine vastavalt jäätmehierarhiale;
ha)   jäätmetekke vältimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu jaoks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamise tõhustamine;
(i)  jäätmepõletuse ja jäätmete ladestamise vältimine;
i)  jäätmepõletuse ja jäätmete kõrvaldamise ning ladestamise vältimine vastavalt jäätmehierarhiale;
(j)  prügistamise ja muu ebaõigest jäätmekäitlusest tingitud saaste vältimine ja koristamine;
j)  ebaõigest jäätmekäitlusest tingitud prügistamise ja muu saaste vältimine, vähendamine ja koristamine, sealhulgas mereprügi vältimine ja vähendamine;
ja)   toidujäätmete tekke vähendamine esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes;
(k)  looduslike energiaallikate tõhus kasutamine.
k)  looduslike energiaallikate, toorainete, vee ja maa tõhus kasutamine;
ka)   biomajanduse edendamine taastuvate energiaallikate kestliku kasutamise teel materjalide ja kaupade tootmises.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu;
a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada komisjoni ringmajanduse näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu;
(b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks komisjoni ringmajanduse näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud komisjoni ringmajanduse näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Oluline panus saaste vältimisse ja tõrjesse
Oluline panus saaste vältimisse ja tõrjesse
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse, kui kõnealune tegevusala annab panuse keskkonna kõrgetasemelisse kaitsesse saaste eest mõnel järgmistest viisidest:
1.  Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse keskkonna kaitsesse saaste eest mõnel järgmistest viisidest:
(a)  saasteainete (v.a kasvuhoonegaaside) õhku-, vette- ja pinnasesseheite vähendamine;
a)  saasteainete (v.a kasvuhoonegaaside) õhku-, vette- ja pinnasesseheite vähendamine;
(b)  õhu, vee või pinnase kvaliteedi parandamine piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale;
b)  õhu, vee või pinnase kvaliteedi parandamine piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale;
(c)  minimeerides kemikaalide tootmise ja kasutamise olulisi kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale.
c)  minimeerides kemikaalide tootmise ja kasutamise olulisi kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse;
a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse;
(b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Oluline panus elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse
Oluline panus elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse või kahjustatud ökosüsteemide taastamisse
1.  Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ökosüsteemide elujõulisusse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsesse, säilitamisse ja tugevdamisse kooskõlas asjaomaste liidu seadusandlike ja mitteseadusandlike õigusaktidega mõnel järgmistest viisidest:
1.  Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse või kahjustatud ökosüsteemide taastamisse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsesse, säilitamisse ja tugevdamisse või taastamisse kooskõlas asjaomaste liidu seadusandlike ja mitteseadusandlike õigusaktidega mõnel järgmistest viisidest:
(a)  looduskaitse (elupaikade, liikide); ökosüsteemide seisundi ja nende teenuseosutamisvõime kaitse, taastamine ja parandamine;
a)  looduskaitsemeetmed eesmärgiga säilitada või taastada looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsat kaitsestaatust ning jõuda looduslikult esinevate liikide piisavate populatsioonideni, kaitstes, taastades ja parandades ökosüsteemide seisundit ja nende teenuseosutamisvõimet;
(b)  kestlik maakorraldus, sealhulgas pinnase elurikkuse piisav kaitse; mulla degradeerumise neutraalsus; saastatud alade tervendamine;
b)  kestlik maakorraldus, sealhulgas pinnase elurikkuse piisav kaitse; mulla degradeerumise neutraalsus; saastatud alade tervendamine;
(c)  kestlikud põllumajandustavad, sealhulgas sellised, mis aitavad peatada või ära hoida metsade hävitamist ja elupaikade kadu;
c)  kestlikud põllumajandustavad, sealhulgas sellised, mis aitavad peatada või ära hoida metsade hävitamist ja elupaikade kadu;
(d)  säästev metsamajandamine.
d)  säästev metsamajandamine, võttes arvesse ELi puidumäärust, ELi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrust, ELi taastuvenergia direktiivi ja kohaldatavaid riiklikke õigusakte, mis on kooskõlas nende ja Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi järeldustega.
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse;
a)  täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse või kahjustatud ökosüsteemide taastamisse;
(b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
b)  täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
3.  Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.
4.  Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.
Muudatusettepanekud 48 ja 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 12
Oluline kahju keskkonnaeesmärkidele
Oluline kahju keskkonnaeesmärkidele
Artikli 3 punkti b kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala kahjustab oluliselt:
1.   Artikli 3 punkti b kohaldamisel ja kogu selle olelusringi arvesse võttes loetakse, et majandustegevusala kahjustab oluliselt:
(a)  kliimamuutuste leevendamist, kui see tegevusala põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;
a)  kliimamuutuste leevendamist, kui see tegevusala põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;
(b)  kliimamuutustega kohanemist, kui see tegevusala põhjustab praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivsete tagajärgede suurenemist loodus- või tehiskeskkonnas, kus see majandustegevus toimub, ning väljaspool seda keskkonda;
b)  kliimamuutustega kohanemist, kui see tegevusala põhjustab praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivsete tagajärgede suurenemist loodus- või tehiskeskkonnas, kus see majandustegevus toimub, ning väljaspool seda keskkonda;
(c)  vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see tegevusala on olulisel määral kahjulik liidu vete, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heale seisundile või liidu merevee heale keskkonnaseisundile;
c)  vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see tegevusala on olulisel määral kahjulik liidu vete, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heale seisundile või liidu merevee heale keskkonnaseisundile, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;
(d)  ringmajandust, jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui see tegevusala põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutuses, sealhulgas toodete vastupidavuses, parandatavuses, uuendatavuses, korduskasutatavuses või ringlussevõetavuses, või kui see tegevusala põhjustab jäätmetekke, jäätmepõletuse või jäätmete ladestamise olulist suurenemist;
d)  ringmajandust, jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui see tegevusala põhjustab toodete olelusringi eri etappides kas otseselt või kaudselt olulist ebatõhusust, sealhulgas ebatõhusust, mis on seotud toodete eluiga piiravate funktsioonidega, materjalide ja ressursside (nagu taastumatu energia, toorained, vesi ja maa) kasutuses, sealhulgas toodete vastupidavuses, parandatavuses, uuendatavuses, korduskasutatavuses või ringlussevõetavuses, või kui see tegevusala põhjustab jäätmetekke, jäätmepõletuse või jäätmete ladestamise olulist suurenemist;
(e)  saaste vältimist ja tõrjet, kui see tegevusala põhjustab saasteainete õhku-, vette- ja pinnaleheite olulist suurenemist võrreldes enne selle tegevuse alustamist valitsenud olukorraga;
e)  saaste vältimist ja tõrjet, kui see tegevusala põhjustab saasteainete õhku-, vette- ja pinnaleheite olulist suurenemist võrreldes enne selle tegevuse alustamist valitsenud olukorraga;
(f)  elujõulisi ökosüsteeme, kui see tegevusala kahjustab olulisel määral ökosüsteemide head seisundit.
f)  elujõulisi ökosüsteeme, kui see tegevusala kahjustab olulisel määral ökosüsteemide head seisundit ja vastupanuvõimet, sealhulgas elurikkust ning maakasutust.
1a.   Majandustegevusala hindamisel kriteeriumide a–f alusel võetakse arvesse tegevusala keskkonnamõju ning toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul ja vajaduse korral kogu väärtusahela ulatuses.
Muudatusettepanekud 49, 70, 72 ja 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Miinimumkaitsemeetmed
Miinimumkaitsemeetmed
Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis sätestatud põhimõtteid ja õigusi, nimelt: õigus mitte teha sunniviisiliselt tööd, ühinemisvabadus, töötajate organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest, diskrimineerimise keeld töö- või kutsealale pääsemise võimaluste puhul ja diskrimineerimisvaba kohtlemine töö- või kutsealal, samuti õigus mitte olla kasutatud lapstööjõuna.
Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ja ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis ja rahvusvahelises inimõiguste kogus sätestatud põhimõtteid ja õigusi.
Komisjon koostab 31. detsembriks 2021 mõjuhinnangu käesoleva määruse läbivaatamise tagajärgede ja asjakohasuse kohta, et hõlmata vastavus muudele miinimumkaitsemeetmele, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja peab järgima, et teha kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik.
Komisjonile antakse volitused täiendada käesolevat artiklit delegeeritud õigusaktiga, milles täpsustatakse kriteeriumid, et määrata kindlaks, kas käesoleva artikli nõudeid järgitakse. Käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusakti koostamisel võtab komisjon arvesse lõigetes 1 ja 2 loetletud põhimõtteid. Komisjon võtab kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2020.
Muudatusettepanekud 50, 73, 74, 75 ja 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Nõuded tehnilistele sõelumiskriteeriumidele