Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0332(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0288/2018

Esitatud tekstid :

A8-0288/2018

Arutelud :

PV 22/10/2018 - 16
CRE 22/10/2018 - 16
PV 27/03/2019 - 23
CRE 27/03/2019 - 23

Hääletused :

PV 23/10/2018 - 7.13
CRE 23/10/2018 - 7.13
Selgitused hääletuse kohta
PV 28/03/2019 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0397
P8_TA(2019)0320

Vastuvõetud tekstid
PDF 338kWORD 116k
Neljapäev, 28. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Olmevee kvaliteet ***I
P8_TA-PROV(2019)0320A8-0288/2018

Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0753 – C8-0019/2018 – 2017/0332(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0753),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0019/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Iirimaa parlamendi, Austria Liidunõukogu ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 18. mai 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0288/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(4), võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanekud 161, 187, 206 ja 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Direktiiviga 98/83/EÜ sätestati õigusraamistik, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema sama. Selleks on tarvis liidu tasandil ette näha miinimumnõuded, millele nimetatud vesi peab vastama. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees ei esine mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad teatavatel juhtudel kujutada ohtu inimeste tervisele, ning et vesi vastab kõnealustele miinimumnõuetele.
(2)  Direktiiviga 98/83/EÜ sätestati õigusraamistik, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema sama ning see peaks tagama liidus kõigile sellise vee üldise kättesaadavuse. Selleks on tarvis liidu tasandil ette näha miinimumnõuded, millele nimetatud vesi peab vastama. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees ei esine mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad teatavatel juhtudel kujutada ohtu inimeste tervisele, ning et vesi vastab kõnealustele miinimumnõuetele.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Kooskõlas komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, tuleks käesoleva direktiiviga püüda edendada vee ressursitõhusust ja kestlikkust, et saavutada seeläbi ringmajanduse eesmärke.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)   ÜRO Peaassamblee tunnustas 28. juulil 2010. aastal inimõigust juurdepääsule joogiveele ja kanalisatsioonile inimõigusena ning seega ei tohiks lõppkasutaja juurdepääsu puhtale joogiveele piirata ka juhul, kui see ei ole talle taskukohane.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 c (uus)
(2c)   Vajalik on luua sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ1a ja käesoleva direktiivi vahel.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 d (uus)
(2d)   Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded peaksid kajastama riigis valitsevat olukorda ja liikmesriikide veekäitlejate tingimusi.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki veed on hõlmatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ6. Direktiivis 2009/54/EÜ käsitletakse nii looduslikke mineraalvesi kui ka allikavesi, kuid käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes looduslikud mineraalveed. Direktiivi 2009/54/EÜ artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt peaksid allikaveed vastama käesoleva direktiivi sätetele. Pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks või toidu tootmiseks, valmistamiseks või töötlemiseks ette nähtud olmevesi peaks vastama käesoleva direktiivi sätetele kuni nõuetele vastavuse kohani (st kraanini) ning pärast seda tuleks sellist vett pidada toiduks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20027 artikli 2 teisele lõigule.
(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki veed on hõlmatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ6. Direktiivis 2009/54/EÜ käsitletakse nii looduslikke mineraalvesi kui ka allikavesi, kuid käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes looduslikud mineraalveed. Direktiivi 2009/54/EÜ artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt peaksid allikaveed vastama käesoleva direktiivi sätetele. See kohustus ei tohiks siiski laieneda käesoleva direktiivi I lisa A osas nimetatud mikrobioloogilistele parameetritele. Üldisest veevarustussüsteemist või erakaevust pärinev, pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks või turustamiseks mõeldud toidu tootmiseks, valmistamiseks või töötlemiseks ette nähtud olmevesi peaks põhimõtteliselt jätkuvalt vastama käesoleva direktiivi sätetele kuni nõuetele vastavuse kohani ning pärast seda tuleks sellist vett pidada toiduks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20027 artikli 2 teisele lõigule. Kui kohaldatavad toiduohutusnõuded on täidetud, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema õigus lubada vee taaskasutamist toiduainetööstuses.
_________________
_________________
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuse („Right2Water“)8 järeldustest lähtuvalt korraldati kogu liitu hõlmav avalik konsultatsioon ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames direktiivi 98/83/EÜ hindamine9. Selle tulemusena selgus, et direktiivi 98/83/EÜ teatavaid sätteid tuleb ajakohastada. Kindlaks määrati neli täiustamist vajavat valdkonda, nimelt kvaliteedipõhiste parameetrite väärtuste loetelu, riskipõhise käsitluse vähene kasutamine, tarbijate teavitamist käsitlevad ebatäpsed sätted ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide heakskiitmise süsteemide lahknevused. Lisaks määratleti Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ raames selge probleemina asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige tõrjutud rühmadel, puudub juurdepääs olmeveele, mille tagamine on ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu 6. eesmärgi kohaselt võetud kohustus. Samuti tehti kindlaks, et veeleketest, mis tulenevad veetaristu hooldamisse ja uuendamisse tehtavate investeeringute vähesusest, teatakse üldiselt vähe ning sellele juhiti tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes veetaristu kohta10.
(4)  Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuses („Right2Water“)8 nõuti, et liit teeks suuremaid jõupingutusi, et saavutada vee üldine kättesaadavus, ning selle järeldustest lähtuvalt korraldati kogu liitu hõlmav avalik konsultatsioon ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames direktiivi 98/83/EÜ hindamine9. Selle tulemusena selgus, et direktiivi 98/83/EÜ teatavaid sätteid tuleb ajakohastada. Kindlaks määrati neli täiustamist vajavat valdkonda, nimelt kvaliteedipõhiste parameetrite väärtuste loetelu, riskipõhise käsitluse vähene kasutamine, tarbijate teavitamist käsitlevad ebatäpsed sätted ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide heakskiitmise süsteemide lahknevused ja mõju, mida see võib avaldada inimeste tervisele. Lisaks määrati Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ raames selge probleemina kindlaks asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige kaitsetutel ja tõrjutud rühmadel, on piiratud juurdepääs või puudub juurdepääs taskukohasele olmeveele, mille tagamine on ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu 6. eesmärgi kohaselt võetud kohustus. Sellega seoses tunnustas Euroopa Parlament kõigi inimeste õigust juurdepääsule olmeveele liidus. Samuti tehti kindlaks, et veeleketest, mis tulenevad veetaristu hooldamisse ja uuendamisse tehtavate investeeringute vähesusest ning vahetevahel esinevast veesüsteemide puudulikust tundmisest, teatakse üldiselt vähe ning sellele juhiti tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes veetaristu kohta10.
_________________
_________________
8 COM(2014)0177.
8 COM(2014)0177.
9 SWD(2016)0428.
9 SWD(2016)0428.
10 Kontrollikoja eriaruanne SR 12/2017. „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“.
10 Kontrollikoja eriaruanne SR 12/2017. „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 6 kohaselt seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks peaksid liikmesriigid olema kohustatud rakendama tegevuskavad, et tagada kõigile 2030. aastaks üldine ja võrdne juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)   Euroopa Parlament võttis 8. septembril 2015. aastal vastu resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water” järelmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Olmeveel on põhjapanev osa liidu käimasolevates püüdlustes tugevdada inimeste tervise ja keskkonna kaitset endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest. Endokriinfunktsiooni kahjustavate ühendite reguleerimine käesoleva direktiiviga on paljulubav samm kooskõlas liidu ajakohastatud strateegiaga, mis käsitleb endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, mille komisjon on kohustatud viivitamata esitama.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Kui teaduslikud teadmised ei ole piisavad, et kindlaks teha olmevees esineva aine ohtlikkust või ohutust inimeste tervisele või selle lubatud kogust, tuleks see aine võtta ettevaatuspõhimõtte alusel selgemate teaduslike andmete saamiseni seire alla. Seetõttu peaksid liikmesriigid seirama selliseid tekkivaid parameetreid eraldi.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Indikaatorparameetritel ei ole otsest mõju rahvatervisele. Need on siiski olulised vahendina, mille abil teha kindlaks, kuidas toimivad vee tootmise ja jaotamise rajatised, ning hinnata vee kvaliteeti. Need võivad aidata tuvastada veepuhastusega seotud puudusi ning neil on ka oluline roll tarbijate usalduse suurendamisel ja säilitamisel vee kvaliteedi suhtes. Seepärast peaksid liikmesriigid neid seirama.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Kui see on vajalik inimeste tervise kaitsmiseks nende territooriumil, peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused.
(7)  Kui see on vajalik ettevaatuspõhimõtte täielikuks rakendamiseks ning inimeste tervise kaitsmiseks nende territooriumil, peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele juba 2015. aastal direktiiviga (EL) 2015/1787, millega muudeti direktiivi 98/83/EÜ, et võimaldada liikmesriikidele erandite tegemist kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et korraldatakse usaldusväärne riskide hindamine, mis võib põhineda WHO suunistel joogivee kvaliteedi kohta13. Need suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev lähenemisviis, koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveevarustuse kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel olmevee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Kõnealused suunised tuleks käesolevas direktiivis säilitada. Selleks, et nende põhimõtete kohaldamine ei piirduks seirega, et kasutada aega ja ressursse oluliste riskidega tegelemisele ning kulutõhusate meetmete võtmisele seoses reostusallikaga ja vältida asjasse mittepuutuvate probleemidega seotud analüüse ja jõupingutusi, on asjakohane võtta kasutusele täielik riskipõhine käsitlus kogu tarneahelas, veevõtupiirkonnast varustussüsteemi ja kraanini. Kõnealune käsitlus peaks koosnema kolmest osast: esiteks liikmesriigi poolsest veevõtupiirkonnaga seotud ohtude hindamisest (ohuhindamine) vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule14; teiseks veekäitleja võimalusest kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele (veevarustusriski hindamine) ning kolmandaks liikmesriigi poolsest hindamisest, milles käsitletakse kinnistusisestest jaotussüsteemidest tulenevaid võimalikke riske (nt Legionella bakter või plii) (kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine). Hindamisprotsessid tuleks regulaarselt läbi vaadata muu hulgas sellistele ohtudele reageerimiseks, mis tulenevad kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest, teadaolevatest inimtegevuse muutustest veevõtupiirkonnas või veeallikaga seotud juhtumitest. Riskipõhise käsitlusega tagatakse pidev teabevahetus pädevate astutuste ja veekäitlejate vahel.
(8)  Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele juba 2015. aastal direktiiviga (EL) 2015/1787, millega muudeti direktiivi 98/83/EÜ, et võimaldada liikmesriikidele erandite tegemist kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et korraldatakse usaldusväärne riskide hindamine, mis võib põhineda WHO suunistel joogivee kvaliteedi kohta13. Need suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev lähenemisviis, koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveevarustuse kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel olmevee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Kõnealused suunised tuleks käesolevas direktiivis säilitada. Selleks, et nende põhimõtete kohaldamine ei piirduks seirega, et kasutada aega ja ressursse oluliste riskidega tegelemisele ning kulutõhusate meetmete võtmisele seoses reostusallikaga ja vältida asjasse mittepuutuvate probleemidega seotud analüüse ja jõupingutusi, on asjakohane võtta kasutusele täielik riskipõhine käsitlus kogu tarneahelas, veevõtupiirkonnast varustussüsteemi ja kraanini. Kõnealune käsitlus peaks põhinema omandatud teadmistel ja direktiivi 2000/60/EÜ alusel võetud meetmetel ning selles tuleks tõhusamalt arvesse võtta kliimamuutuse mõju veevarudele. Riskipõhine käsitlus peaks koosnema kolmest osast: esiteks liikmesriigi poolsest veevõtupiirkonnaga seotud ohu hindamisest (ohuhindamine) vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule14; teiseks veekäitleja võimalusest kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele (veevarustusriski hindamine) ning kolmandaks liikmesriigi poolsest hindamisest, milles käsitletakse kinnistusisestest jaotussüsteemidest tulenevaid võimalikke riske (nt Legionella bakter või plii) (kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine), eelkõige prioriteetsetes valdustes. Hindamisprotsessid tuleks regulaarselt läbi vaadata muu hulgas sellistele ohtudele reageerimiseks, mis tulenevad kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest, teadaolevatest inimtegevuse muutustest veevõtupiirkonnas või veeallikaga seotud juhtumitest. Riskipõhise käsitlusega tagatakse pidev teabevahetus pädevate asutuste, veekäitlejate ning teiste sidusrühmade, sealhulgas nende vahel, kes vastutavad saasteallikate või saasteohu eest. Erandina tuleks riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada selliste merelaevadega seotud piirangutega, kus magestatakse vett ja millega veetakse reisijaid. Euroopa lipu all sõitvad merelaevad järgivad rahvusvahelistes vetes sõitmisel rahvusvahelist õigusraamistikku. Lisaks sellele on pardal olmevee veol ja tootmisel eripiirangud, mis tähendab, et käesoleva direktiivi sätteid tuleks vastavalt kohandada.
_________________
_________________
13 Guidelines for drinking water quality, Fourth Edition, World Health Organisation, 2011 http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html
13 Guidelines for drinking water quality, Fourth Edition, World Health Organisation, 2011 http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html
14 Water Safety Plan Manual: step-by-step risk management for drinking water suppliers, World Health Organisation, 2009, http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/75141/1/9789241562638_eng.pdf
14 Water Safety Plan Manual: step-by-step risk management for drinking water suppliers, World Health Organisation, 2009, http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/75141/1/9789241562638_eng.pdf
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Veeressursside ebatõhus kasutamine, eelkõige veevarustuse taristu lekete puhul, toob endaga kaasa selle, et niigi nappi olmevett kasutatakse ülemäära. See takistab tõsiselt liikmesriikidel saavutada direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Ohu hindamisel peaks eelkõige pöörama tähelepanu olmevee tootmiseks vajaliku töötlemistaseme vähendamisele, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid, pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ15), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Neid parameetreid tuleks kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallikaga seotud probleemid koostöös veekäitlejate ja sidusrühmadega.
(9)  Ohu hindamisel tuleks lähtuda riskihindamise terviklikust käsitlusest, mille aluseks on selge eesmärk vähendada olmevee tootmiseks vajalikku töötlemistaset, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist või saastumise ohtu põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid, pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ15), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ tuleks neid parameetreid kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallika või saasteohuga seotud probleemid koostöös kõikide sidusrühmadega, sealhulgas need, kes vastutavad saasteaine või võimalike saasteallikate eest. Kui liikmesriik leiab ohu hindamisel, et parameeter ei esine teatavas veevõtukohas, näiteks seetõttu, et aine ei esine põhjavetes või pinnavetes, peaks ta teavitama asjaomaseid veekäitlejaid ning ta peaks saama lubada neil selle parameetri seiresagedust vähendada või eemaldada selle parameetri kontrollitavate parameetrite loetelust veevarustusriski hindamata.
_________________
_________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse. Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist ning olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete toimivuse kontrollimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/201116 kohase toimivusdeklaratsiooni alusel. Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200617 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega,18 ning et ainete migratsioon ehitustoodetest ei ohusta inimeste tervist. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 305/2011 kohaldamist ja juhul kui nende meetmetega kaasneksid piirangud toodete ja materjalide vabale liikumisele liidus, peavad piirangud olema nõuetekohaselt põhjendatud ja rangelt proportsionaalsed ning ei tohi kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendit.
(11)  Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse. Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter, eriti Legionella pneumophila bakter, mis on põhjustanud enamiku leegionärihaiguse juhtumitest liidus. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, keskendudes eelkõige prioriteetsetele valdustele. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud, olmeveega kokku puutuvate toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist. Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200617 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega,18 ning et ainete migratsioon olmeveega kokku puutuvatest ainetest ja toodetest ei ohusta inimeste tervist.
_________________
_________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
18 „Legionella and the prevention of Legionellosis“, World Health Organisation, 2007, http://www.who.int/water_sanitation_health/emerging/legionella.pdf
18 „Legionella and the prevention of Legionellosis“, World Health Organisation, 2007, http://www.who.int/water_sanitation_health/emerging/legionella.pdf
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada üksnes juhul, kui kehtestatakse määruse (EL) nr 305/2011 kohaselt olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Kõnealune määrus võimaldab töötada välja Euroopa standardid olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete hindamismeetodite ühtlustamiseks ning põhiomaduste toimivustasemega seotud piirtasemed ja klassid. Selleks on 2017. aasta standardimise töökavasse19 lisatud standardimistaotlus, millega nõutakse konkreetselt määruse (EL) nr 305/2011 kohaste olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ja -materjalide hügieeni- ning ohutusnõuete standardimist, ning standard kavatsetakse välja anda 2018. aastaks. Harmoniseeritud standardi avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas luuakse alus teadlike otsuste tegemiseks seoses olmeveega kokku puutuvate ohutute ehitustoodete turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemisega. Seepärast tuleks välja jätta olmeveega kokku puutuvaid seadmeid ja materjale käsitlevad sätted, mis asendatakse osaliselt kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate sätetega, mida täiendavad määrusel (EL) nr 305/2011 põhinevad asjaomased harmoniseeritud standardid.
(12)  Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega ega inimeste tervise piisava kaitsega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Sellise olukorra on põhjustanud asjaolu, et puuduvad Euroopa tasandi minimaalsed hügieeninõuded kõikidele olmeveega kokku puutuvatele toodetele ja materjalidele, mis on vajalik liikmesriikide vahelise täieliku vastastikuse tunnustamise saavutamiseks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada ning kõikide olmeveega kokku puutuvate toodete ja materjalide vastavus liidu tasandil tagada üksnes juhul, kui kehtestatakse liidu tasandi minimaalsed kvaliteedinõuded. Seepärast tuleks neid sätteid tugevdada selliste toodete ja materjalide ühtlustamismenetluse abil. Sealjuures tuleks eeskuju võtta kogemustest ja edusammudest mitmes liikmesriigis, kes on aastaid teinud üheskoos tööd õigusnormide lähendamiseks.
_________________
19 SWD(2016)0185.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  iga liikmesriik peaks tagama seireprogrammide koostamise , et kontrollida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Suurema osa käesoleva direktiivi kohasest seirest teevad veekäitlejad. Veekäitlejatele tuleks võimaldada teatavat paindlikkust seoses parameetritega, mille üle nad veevarustusriski hindamisel seiret teostavad. Kui parameetrit ei ilmne, peaks veekäitlejatel olema võimalik vähendada seire sagedust või loobuda asjaomase parameetri seirest täielikult. Veevarustusriski hindamist tuleks kohaldada enamiku parameetrite puhul. Siiski tuleks rea põhiparameetrite suhtes alati kohaldada teatava miinimumsagedusega seiret. Käesolevas direktiivis sätestatakse seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Veekäitlejate äranägemisel võib olla vajalik täiendav operatiivseire, et tagada vee nõuetekohane töötlemine. Sellega seoses võivad veekäitlejad juhinduda WHO suunistest ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust.
(13)  Iga liikmesriik peaks tagama seireprogrammide koostamise, et kontrollida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Suurema osa käesoleva direktiivi kohasest seirest teevad veekäitlejad, kuid vajaduse korral peaksid liikmesriigid selgitama, millisele pädevale asutusele kehtivad käesoleva direktiivi ülevõtmisest tulenevad kohustused. Veekäitlejatele tuleks võimaldada teatavat paindlikkust seoses parameetritega, mille üle nad veevarustusriski hindamisel seiret teostavad. Kui parameetrit ei ilmne, peaks veekäitlejatel olema võimalik vähendada seire sagedust või loobuda asjaomase parameetri seirest täielikult. Veevarustusriski hindamist tuleks kohaldada enamiku parameetrite puhul. Siiski tuleks rea põhiparameetrite suhtes alati kohaldada teatava miinimumsagedusega seiret. Käesolevas direktiivis sätestatakse seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Veekäitlejate äranägemisel võib olla vajalik täiendav operatiivseire, et tagada vee nõuetekohane töötlemine. Sellega seoses võivad veekäitlejad juhinduda WHO suunistest ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Riskipõhise käsitluse peaksid järk-järgult kasutusele võtma kõik veekäitlejad, sealhulgas väikesed veekäitlejad, arvestades et direktiivi 98/83/EÜ hindamise tulemusena selgus, et just viimastel esines riskipõhise käsitluse rakendamisel puudusi, mis olid kohati seotud tarbetute seiretoimingute kulukusega. Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisusega seotud küsimusi.
(14)  Riskipõhise käsitluse peaksid kasutusele võtma kõik veekäitlejad, sealhulgas väga väikesed, väikesed ja keskmise suurusega veekäitlejad, arvestades et direktiivi 98/83/EÜ hindamise tulemusena selgus, et just viimastel esines riskipõhise käsitluse rakendamisel puudusi, mis olid kohati seotud tarbetute seiretoimingute kulukusega, seejuures peaks olema võimalik lubada erandite tegemist väga väikestele käitlejatele. Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisuse ja põhimõttega „saastaja maksab“ seotud kaalutlusi. Väiksemate käitlejate puhul peaks pädev asutus seiretegevust toetama eksperditoe pakkumise kaudu.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)   Selleks et pakkuda rahvatervise tugevaimat kaitset, peaksid liikmesriigid tagama riskipõhise käsitluse kohaldamisel vastutuse selge ja tasakaalustatud jagamise kooskõlas riikliku institutsioonilise ja õigusraamistikuga.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata. Lisaks on oluline selgitada, et liikmesriigid peaksid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmatajätmist automaatselt käsitama potentsiaalse ohuna inimeste tervisele. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.
(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata ning kodanikke, keda see võib mõjutada, tuleks nõuetekohaselt teavitada. Lisaks peaksid liikmesriigid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmata jätmise korral kindlaks tegema, kas väärtuste ületamine kujutab endast potentsiaalset ohtu inimeste tervisele või mitte. Selleks peavad liikmesriigid võtma eelkõige arvesse miinimumnõuete ületamise taset ja asjaomase parameetri liiki. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Oluline on hoida ära olukordi, kus saastatud vesi võib kahjustada inimeste tervist. Seepärast tuleks sellise veega varustamine keelata või selle kasutamist piirata.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Liikmesriikidel ei tohiks enam lubada käesolevast direktiivist erandeid teha. Erandeid kasutati esialgu selleks, et võimaldada liikmesriikidel kuni üheksa aasta jooksul kõrvaldada mittevastavused parameetrite väärtustele. Selgus, et see menetlus oli koormav nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Lisaks kaasnes eranditega teatavatel juhtudel parandusmeetmete edasilükkumine, sest erandi tegemise võimalust käsitati üleminekuperioodina. Seega tuleks erandeid käsitlev säte välja jätta. Inimeste tervise kaitseks tuleks parameetrite väärtuste ületamise korral kohaldada parandusmeetmetega seotud sätteid kohe ning erandi tegemise võimalust ei tohiks olla. Direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 kohaselt liikmesriikidele tehtud erandeid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval endiselt kehtivad, tuleks siiski kohaldada kuni erandi kehtivuse lõpuni, kuid neid ei tohiks pikendada.
(16)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud teha käesolevast direktiivist erandeid. Erandeid kasutati esialgu selleks, et võimaldada liikmesriikidel kuni üheksa aasta jooksul kõrvaldada mittevastavused parameetrite väärtustele. See menetlus on osutunud liikmesriikidele direktiivi eesmärkide täitmisel kasulikuks. Siiski tuleb märkida, et teatavatel juhtudel kaasnes selle menetlusega parandusmeetmete edasilükkumine, sest erandi tegemise võimalust käsitati mõnikord üleminekuperioodina. Siiski, võttes arvesse ühelt poolt käesolevas direktiivis kavandatavate kvaliteediparameetrite rangemaks muutmist ning teiselt poolt üha sagedasemat uute saasteainete avastamist, mis nõuab ulatuslikemaid hindamis-, seire- ja juhtimismeetmeid, on vaja säilitada nendele uutele tingimustele vastav erandite tegemise kord, juhul kui need ei kujuta endast võimalikku ohtu inimeste tervisele ning olmeveevarustust asjaomases piirkonnas ei ole muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Seega tuleks direktiivi 98/83/EÜ erandeid käsitlevat sätet muuta nii, et tagada võimalikult kiiresti ja tõhusalt liikmesriikide vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 kohaselt liikmesriikidele tehtud erandeid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval endiselt kehtivad, tuleks kohaldada jätkuvalt vastavalt erandi tegemise ajal kehtinud sätetega ette nähtud korrale.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Vastavalt WHO soovitustele kutsus komisjon oma 2014. aasta vastuses20 Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele juurdepääsu minimaalsele veevarustusele. Samuti kohustus komisjon parandama „keskkonnapoliitika [...] kaudu jätkuvalt kogu elanikkonna juurdepääsu puhtale joogiveele“21. See on kooskõlas ÜRO kestliku arengu 6. eesmärgiga ja sellega seotud sihiga „tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele“. Õiglase juurdepääsu mõiste hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks kättesaadavust (nt selle piiratus geograafilistel põhjustel, taristu puudumise tõttu või teatavate elanikkonna osade konkreetsete olude tõttu), kvaliteeti, vastuvõetavust ja taskukohasust. Seoses vee taskukohasusega on oluline meenutada, et direktiiviga 2000/60/EÜ sätestatud kulude katmise põhimõttest lähtuvaid veetariife kehtestades võivad liikmesriigid võtta arvesse elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste erinevusi ja seepärast rakendada sotsiaaltariife või võtta meetmeid sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras elanikkonnarühmade kaitsmiseks. Käesolevas direktiivis käsitletakse eelkõige neid veele juurdepääsu aspekte, mis on seotud kvaliteedi ja kättesaadavusega. Nende aspektide käsitlemiseks ja osana vastusest Euroopa kodanikualgatusele ning selleks, et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtet,22 mille kohaselt „igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi“, tuleks liikmesriikidele panna kohustus lahendada vee kättesaadavusega seotud probleemid riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav vabadus otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse. Kõnealuste probleemide lahendamiseks võib kasutada meetmeid, millega parandatakse olmevee üldist kättesaadavust näiteks linnades vabalt juurdepääsetavate veevõtukohtade rajamise ning olmevee kasutamise edendamise teel, mis hõlmab olmevee tasuta pakkumist üldkasutatavates hoonetes ja restoranides.
(17)  Vastavalt WHO soovitustele kutsus komisjon oma 2014. aasta vastuses20 Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele juurdepääsu minimaalsele veevarustusele. Samuti kohustus komisjon parandama „keskkonnapoliitika [...] kaudu jätkuvalt kogu elanikkonna juurdepääsu puhtale joogiveele“21. See on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1 ja 2. See on samuti kooskõlas ÜRO kestliku arengu 6. eesmärgiga ja sellega seotud sihiga „tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele“. Õiglase juurdepääsu mõiste hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks kättesaadavust (nt selle piiratus geograafilistel põhjustel, taristu puudumise tõttu või teatavate elanikkonna osade konkreetsete olude tõttu), kvaliteeti, vastuvõetavust ja taskukohasust. Seoses vee taskukohasusega on oluline meenutada, et piiramata direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta kõnealuses direktiivis sätestatud kulude katmise põhimõttest lähtuvaid veetariife kehtestades arvesse elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste erinevusi ja seepärast rakendada sotsiaaltariife või võtta meetmeid sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras elanikkonnarühmade kaitsmiseks. Käesolevas direktiivis käsitletakse eelkõige neid veele juurdepääsu aspekte, mis on seotud kvaliteedi ja kättesaadavusega. Nende aspektide käsitlemiseks ja osana vastusest Euroopa kodanikualgatusele ning selleks, et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtet, mille kohaselt „igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi“, tuleks liikmesriikidele panna kohustus lahendada taskukohase vee kättesaadavusega seotud probleemid riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav kaalutlusruum otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse. Kõnealuste probleemide lahendamiseks võib kasutada meetmeid, millega parandatakse olmevee üldist kättesaadavust, näiteks vältides rahvatervise seisukohast põhjendamatut kvaliteedinõuete karmistamist, mis tõstaks vee hinda kodanike jaoks, ning linnades vabalt juurdepääsetavate veevõtukohtade rajamise ning olmevee kasutamise edendamise teel, mis hõlmab olmevee tasuta pakkumist üldkasutatavates hoonetes, restoranides, ostu- ja vaba aja veetmise keskustes, samuti transiidipunktides ja rahvarohketest kohtades, nagu raudtee- ja lennujaamad. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata selliste vahendite õige valik kindlaks oma riigi eripära arvesse võttes.
_________________
_________________
20 COM(2014)0177.
20 COM(2014)0177.
21 COM(2014)0177, lk 12.
21 COM(2014)177, lk 12.
22 Institutsioonide 17. novembri 2017. aasta ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).
22 Institutsioonide 17. novembri 2017. aasta ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Euroopa Parlament nõudis resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,23 et „liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühiskonna haavatavate rühmade vajadustele“24. Samuti teadvustati komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta25 ja nõukogu soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta26 selliste vähemuskultuuride nagu romad, sintid, travellerid, kaaled ja gens du voyage eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, eelkõige nende puudulikku juurdepääsu veele. Üldist konteksti silmas pidades on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks nende rühmade juurdepääsu veele. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kõnealuseid rühmi kindlaks määrata, peaks selliste rühmade hulka kuuluma vähemalt põgenikud, rändrahvaste kogukonnad, kodutud ja sellised vähemuskultuurid nagu romad, sintid, travellerid, kaaled ja gens du voyage, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte. Sellised juurdepääsu tagamise meetmed, mille üle otsustavad liikmesriigid, võivad hõlmata näiteks alternatiivsete veevarustussüsteemide (individuaalsete veepuhastusseadmete) pakkumist, vee pakkumist paaksõidukitest (veokid ja tsisternid) ning laagritele vajaliku taristu loomist.
(18)  Euroopa Parlament nõudis resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,23 et „liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühiskonna haavatavate rühmade vajadustele“24. Samuti teadvustati komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta25 ja nõukogu soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta26 selliste vähemuskultuuride nagu romad ja travellerid eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, eelkõige nende puudulikku juurdepääsu veele. Üldist konteksti silmas pidades on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks nende rühmade juurdepääsu veele. Võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 9 sätestatud veega seotud kulude katmise põhimõtet, peaksid liikmesriigid täiustama kaitsetute ja tõrjutud rühmade juurdepääsu veele, ohustamata samas kvaliteetse ja kõikide jaoks taskukohase veega varustamist. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kõnealuseid rühmi kindlaks määrata, peaks selliste rühmade hulka kuuluma vähemalt põgenikud, rändrahvaste kogukonnad, kodutud ja sellised vähemuskultuurid nagu romad ja travellerid, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte. Sellised juurdepääsu tagamise meetmed, mille üle otsustavad liikmesriigid, võivad hõlmata näiteks alternatiivsete veevarustussüsteemide (individuaalsete veepuhastusseadmete) pakkumist, vee pakkumist paaksõidukitest (veokid ja tsisternid) ning laagritele vajaliku taristu loomist. Kui nende kohustuste täitmise eest vastutavad kohalikud omavalitsused, peaksid liikmesriigid tagama, et neil on piisavad rahalised vahendid ning piisav tehniline ja materiaalne suutlikkus, ja peaksid neid asjakohaselt toetama, pakkudes näiteks eksperdituge. Eelkõige ei tohiks kaitsetute ja tõrjutud rühmade veega varustamine olla kohalike omavalitsuste jaoks ebaproportsionaalselt kulukas.
_________________
_________________
23 P8_TA(2015)0294
23 P8_TA(2015)0294
24 P8_TA(2015)0294, lõige 62.
24 P8_TA(2015)0294, lõige 62.
25 COM(2014)0209.
25 COM(2014)0209.
26 Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus (2013/C 378/01) romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).
26 Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus (2013/C 378/01) romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“27 nõutakse, et üldsusele oleks riigi tasandil kättesaadav selge keskkonnateave. Direktiiviga 98/83/EÜ oli ette nähtud üksnes passiivne juurdepääs teabele, mis tähendab, et liikmesriigid pidid tagama ainult teabe kättesaadavuse. Kõnealust valdkonda käsitlevad sätted tuleks seega asendada, et tagada ajakohase teabe kerge kättesaadavus näiteks veebisaidi kaudu, mille linki aktiivselt levitatakse. Ajakohane teave peaks lisaks seireprogrammide tulemustele hõlmama ka täiendavat teavet, mida üldsus võib kasulikuks pidada, näiteks teavet näitajate kohta (rauasisaldus, vee karedus, mineraalide sisaldus jne), millest sageli sõltub tarbijate hinnang kraaniveele. Seepärast tuleks direktiivi 98/83/EÜ indikaatorparameetrite kohta, mis ei ole seotud tervisega, anda teavet interneti vahendusel. Väga suurte veekäitlejate puhul peaks olema internetis kättesaadav täiendav teave muu hulgas energiatõhususe, haldamise, juhtimise, kulustruktuuri ja kohaldatava veetöötlemisviisi kohta. Eeldatakse, et tarbijate parem teadlikkus ja suurem läbipaistvus aitab kasvatada elanike usaldust vee vastu, mida neile pakutakse. Prognooside kohaselt peaks usalduse kasvuga omakorda kaasnema kraanivee laialdasem kasutamine, mis aitaks vähendada plastprügi kogust ja kasvuhoonegaaside heidet ning avaldaks positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnale üldiselt.
(19)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“27 nõutakse, et üldsusele oleks riigi tasandil kättesaadav selge keskkonnateave. Direktiiviga 98/83/EÜ oli ette nähtud üksnes passiivne juurdepääs teabele, mis tähendab, et liikmesriigid pidid tagama ainult teabe kättesaadavuse. Kõnealust valdkonda käsitlevad sätted tuleks seega asendada, et tagada tarbijatele arusaadava ja nende jaoks olulise ajakohase teabe kerge kättesaadavus näiteks brošüüri, veebisaidi või nutirakenduse kaudu. Ajakohane teave peaks lisaks seireprogrammide tulemustele hõlmama ka lisateavet, mida üldsus võib kasulikuks pidada, näiteks veekäitlejate poolt veekvaliteedi parameetrite seireks võetud meetmete tulemused ja teave I lisa osas B a loetletud indikaatorparameetrite kohta. Väga suurte veekäitlejate puhul peaks olema internetis kättesaadav täiendav teave muu hulgas haldamise, tariifide struktuuri ja kohaldatava veetöötlemisviisi kohta. Eesmärgiks seatud tarbijate teadlikkuse suurendamine olulisest teabest ja parem läbipaistvus peaks kasvatama elanike usaldust vee vastu, mida neile pakutakse, ja veeteenuste vastu, ning sellega peaks kaasnema kraanivee laialdasem kasutamine joogiveena, mis võiks aidata vähendada plasti kasutamist ja plastprügi kogust ning kasvuhoonegaaside heidet, ja positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnale üldiselt.
_________________
_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Samadel põhjustel ja tarbijate teadlikkuse suurendamiseks vee tarbimise mõjust, peaksid nad saama ka teavet (nt arvetel või nutirakenduste kaudu) tarbitud vee koguse, veekäitleja kehtestatud tariifi kulustruktuuri, sealhulgas püsi- ja muutuvkulude kohta, ning olmevee liitrihinna kohta, mis võimaldaks võrrelda kraanivee ja pudelivee hinda.
(20)  Samadel põhjustel ja tarbijate teadlikkuse suurendamiseks vee tarbimise mõjust, peaksid nad saama ka hõlpsasti kättesaadavat teavet näiteks arvetel või nutirakenduste kaudu aastas tarbitud vee koguse, tarbimise vähenemise või suurenemise kohta ja võrdluse kohta keskmise leibkonna tarbimisega, kui selline teave on veekäitleja käsutuses, veekäitleja kehtestatud tariifi struktuuri, sealhulgas selle püsi- ja muutuvate osade kohta, ning olmevee liitrihinna kohta, mis võimaldaks võrrelda kraanivee ja pudelivee hinda.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Põhimõtted, millest lähtutakse veetariifide kehtestamisel, nimelt veeteenuste kulude katmise ja „saastaja maksab“ põhimõte, on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ. Samas ei ole alati tagatud veevarustusteenuste osutamise rahaline jätkusuutlikkus, mistõttu ei ole veetaristu hooldamisse tehtavad investeeringud alati piisavad. Seiremeetodite arenedes on eelkõige alainvesteerimisest tulenevate lekete ulatus muutunud üha ilmsemaks ja veekao vähendamisele tuleks kaasa aidata liidu tasandil, et suurendada veetaristu tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades tuleks selle probleemi lahendamiseks suurendada läbipaistvust ja tarbijate teavitamist lekete ulatusest ja veevarustuse energiatõhususest.
(21)  Aluspõhimõtted, millest lähtutakse veetariifide kehtestamisel, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, nimelt veeteenuste kulude katmise ja „saastaja maksab“ põhimõte, on sätestatud nimetatud direktiivis. Samas ei ole alati tagatud veevarustusteenuste osutamise rahaline jätkusuutlikkus, mistõttu ei ole veetaristu hooldamisse tehtavad investeeringud alati piisavad. Seiremeetodite arenedes on eelkõige alainvesteerimisest tulenevate lekete tase muutunud üha ilmsemaks ja veekao vähendamisele tuleks kaasa aidata liidu tasandil, et suurendada veetaristu tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades, et suurendada teadlikkust sellest probleemist, peaks sellega seotud teavet tarbijatega jagama läbipaistvamalt.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks komisjon tegema käesoleva direktiivi hindamise teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel ning kõigil olemasolevatel WHO soovitustel.
(25)  Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks komisjon tegema käesoleva direktiivi hindamise teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning ohuhindamist ja kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate seirenõuete kindlaksmääramiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitus muuta käesoleva direktiivi lisasid I–IV. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osa märkuse 10 kohane radioaktiivsete ainete seiresageduse ja -meetodite kehtestamise nõue aegunud nõukogu direktiivi 2013/51/Euratom33 vastuvõtmise tõttu ning tuleks seega välja jätta. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa A osa teise lõigu kohane kõnealuse direktiivi muutmist käsitlev volitus ei ole enam vajalik ja tuleks seega välja jätta.
(28)  Käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning ohuhindamist ja kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate seirenõuete kindlaksmääramiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitus muuta käesoleva direktiivi lisasid I–IV ning võtta meetmeid, mis on vajalikud artiklis 10a sätestatud muudatusteks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osa märkuse 10 kohane radioaktiivsete ainete seiresageduse ja -meetodite kehtestamise nõue aegunud nõukogu direktiivi 2013/51/Euratom33 vastuvõtmise tõttu ning tuleks seega välja jätta. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa A osa teise lõigu kohane kõnealuse direktiivi muutmist käsitlev volitus ei ole enam vajalik ja tuleks seega välja jätta.
_________________
_________________
33 Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).
33 Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesolev direktiiv käsitleb olmevee kvaliteeti.
1.  Käesolev direktiiv käsitleb olmevee kvaliteeti kõikide jaoks kogu liidus.
Muudatusettepanekud 163, 189, 207 ja 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse.
2.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse, ning tagada olmevee üldine kättesaadavus.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
1.  olmevesi – kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või -tootmiseks, või muuks olmeotstarbeks nii avalikes kui ka eravaldustes , olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, antakse paakautost, või pakutakse pudelitesse pandud allikaveena .
1.  olmevesi – kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või -tootmiseks, või muuks toidu- või olmeotstarbeks nii avalikes kui ka eravaldustes, sealhulgas toiduainetööstuses, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, antakse paakautost, või pakutakse pudelitesse või mahutitesse panduna.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
2.  kinnistusisene jaotussüsteem – torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse nii avalikes kui ka eravaldustes üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu veekäitleja vastutusalasse, kes tegutseb veekäitlejana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele;
2.  elamu jaotussüsteem – torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse nii avalikes kui ka eravaldustes üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu veekäitleja vastutusalasse, kes tegutseb veekäitlejana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
3.  „veekäitleja“ – üksus, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;
3.  „veekäitleja“ – juriidiline isik, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
3a.  „väga väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 50 m3 ööpäevas või teenindab alla 250 inimese;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
4.  „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 5 000 inimese;
4.  „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 2 500 inimese;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
4a.  „keskmise suurusega veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 2 500 inimest;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
5.   „suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 5 000 inimest;
5.   „suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 25 000 inimest;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
6.   „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest;
6.   „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 20 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 100 000 inimest;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
7.   „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured valdused, kus on palju kasutajaid, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;
7.   „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured mitteeluruumid, kus on palju inimesi, eelkõige kaitsetuid inimesi, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, vanadekodud, koolid, ülikoolid ja muud haridusasutused, lastesõimed ja lasteaiad, spordi-, puhke-, vaba aja veetmise ja näituseruumid ja hooned, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
8a.   „toidukäitlemisettevõtja“ – toidukäitlemisettevõtja, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 2.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1a.  Olmevee suhtes, mida toidukäitlemisettevõtjad kasutavad inimtoiduks ette nähtud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi artikleid 4, 5, 6 ja 11. Käesoleva direktiivi artikleid ei kohaldata aga siis, kui toidukäitleja suudab pädevale riiklikule asutusele rahuldavalt tõendada, et tema kasutatava vee kvaliteet ei mõjuta tema tegevuse tulemusel saadavate toodete või ainete hügieeni ning need tooted või ained järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/20041a sätestatud norme.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)
1b.  Pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee tootjat ei käsitata veekäitlejana.
Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee suhtes, kui need ei ole hõlmatud muude liidu õigusaktide kohaste kohustustega.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 c (uus)
1c.  Merelaevade suhtes, kus magestatakse vett, millega veetakse reisijad ja mis tegutsevad veekäitlejatena, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi artikleid 1–7 ja 9–12 ning selle lisasid.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
c)  liikmesriigid on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, et täita käesoleva direktiivi artiklites 5–12 sätestatud nõuded.
c)  liikmesriigid on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, et täita nõuded, mis on sätestatud
i)   käesoleva direktiivi artiklites 4–12 olmevee puhul, mis toimetatakse lõpptarbijatele kätte jaotusvõrgu kaudu või mida antakse paakautost;
ii)  käesoleva direktiivi artiklites 4, 5 ja 6 ning artikli 11 lõikes 4 toidukäitlemisettevõtja poolt pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee puhul;
iii)  käesoleva direktiivi artiklites 4, 5, 6 ja 11 olmevee puhul, mida toodab ja kasutab toidukäitlemisettevõtja toidu tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed ei tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega olmevee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed järgiksid täielikult ettevaatuspõhimõtet ega tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega olmevee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et pädevad asutused hindavad nende territooriumil veelekke taset ning veelekke vähendamise võimalusi joogiveesektoris. Hindamisel võetakse arvesse asjaomaseid rahvatervise, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2022 vastu riiklikud eesmärgid veekäitlejate lekketaseme vähendamiseks oma territooriumil 31. detsembriks 2030. Liikmesriigid võivad pakkuda olulisi stiimuleid, et tagada riiklike eesmärkide täitmine oma territooriumil tegutsevate veekäitlejate poolt.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
2b.  Kui pädev asutus, kes vastutab olmevee tootmise ja jaotamise eest, annab kogu vee tootmise või jaotamise haldamise või osa sellest üle veekäitlejale, määratakse pädeva asutuse ja veekäitleja vahelises lepingus kindlaks mõlema poole kohustused, mis tulenevad käesolevast direktiivist.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused , mis peavad olema vähemalt sama ranged kui kõnealuses lisas esitatud väärtused .
1.  Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.  Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud väärtused ei tohi olla vähem ranged kui need, mis on esitatud I lisa A, B ja B a osades. I lisa B a osas esitatud parameetrite väärtused määratakse kindlaks üksnes seire eesmärgil ning selleks, et tagada artikliga 12 kehtestatud nõuete täitmine.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et veekvaliteedi parendajad, materjalid ja desinfitseerimiskord, mida kasutatakse veevarustussüsteemide desinfitseerimiseks, ei mõjuta negatiivselt olmevee kvaliteeti. Selliste ainete, materjalide ja korra kasutamisest tingitud olmevee saastamist tuleb vähendada, kuid nii, et see ei kahjustaks desinfitseerimise tõhusust.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 5 alusel kehtestatud väärtused I lisa A ja B osas loetletud parameetritele, peavad olema täidetud:
Artikli 5 alusel kehtestatud väärtused I lisa A, B ja C osas loetletud parameetritele, peavad olema täidetud:
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  allikavee puhul kohas, kus vesi pudelitesse pannakse;
c)  pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee puhul kohas, kus vesi pudelitesse või mahutitesse pannakse;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  toidukäitlemisettevõtja kasutatava vee puhul, kui vett pakub veekäitleja, toidukäitlemisettevõtja kasutamiskohas.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)
1a.  Esimese lõigu punktiga a hõlmatud vee puhul loetakse, et liikmesriigid on oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitnud, kui on võimalik tõendada, et mittevastavus artikliga 5 ette nähtud parameetritele on tingitud eravalduses jaotussüsteemist või selle hooldusest, välja arvatud prioriteetsetes valdustes.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
(a)  olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;
a)  liikmesriikides tehtav olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude või veekogude osade ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
(b)  veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi seireks, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;
b)  veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi kaitsmiseks ja seireks igas veejaotussüsteemis, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad kohandada riskipõhise käsitluse rakendamist, kahjustamata käesoleva direktiivi eesmärki, mis puudutab olmevee kvaliteeti ja tarbijate tervist, kui esinevad erilised piirangud, mis tulenevad geograafilistest asjaoludest, nagu veejaotustsooni kaugus või juurdepääsetavus.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)
1b.  Liikmesriigid tagavad riskipõhise käsitluse kohaldamiseks liikmesriikide poolt kindlaks määratud vastutuse selge ja asjakohase jaotuse sidusrühmade vahel seoses olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ja kinnistusiseste jaotussüsteemidega. Selline vastutuse jaotus peab vastama nende institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Ohuhindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
2.  Ohuhindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt liikmesriigid määravad kindlaks veekogud, ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Suurte ja väga suurte veekäitlejate puhul peab veevarustusriski hindamine olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva] ning väikeste veekäitlejate puhul [6 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Need vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole rohkem kui kuus aastat, ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.
3.  Veekäitlejate puhul peab veevarustusriski hindamine olema tehtud [6 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Need vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole rohkem kui kuus aastat, ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi artiklite 8 ja 9 kohaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 sätestatud meetmeprogrammide ning artiklis 13 sätestatud vesikonna majanduskavade raames.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4
4.   Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
4.   Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine peab olema tehtud artikli 10 lõikes 1 osutatud valdustes [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – pealkiri
Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine
Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine, ohtude seire ja juhtimine
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaldamist, tagavad liikmesriigid selliseid olmevee võtmiseks kasutatavaid veekogusid hõlmava ohuhindamise, mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 10 m3 vett. Ohuhindamine sisaldab järgmisi elemente:
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ ja eelkõige selle artiklite 4–8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid koos nende vee eest vastutavate pädevate asutustega selliseid olmevee võtmiseks kasutatavaid veekogusid hõlmava ohuhindamise, mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 10 m3 vett. Ohuhindamine sisaldab järgmisi elemente:
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a
(a)  ohuhindamisega hõlmatud veekogudes kõigi veevõtukohtade kindlakstegemine ja geograafiliste viidetega varustamine;
a)  ohuhindamisega hõlmatud veekogudes või nende osades kõigi veevõtukohtade kindlakstegemine ja geograafiliste viidetega varustamine. Kuna käesolevas punktis osutatud andmete puhul on tegemist potentsiaalselt tundlike andmetega, eriti mis puudutab rahvatervise kaitset, peavad liikmesriigid tagama, et neid andmeid kaitstakse ja need edastatakse üksnes asjakohastele asutustele;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
(b)  kui kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende ja kõnelause direktiivi artiklis 6 osutatud kaitsealade kaardistamine;
b)  kui kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende kaardistamine;
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c
(c)  ohuhindamisega hõlmatud veekogusid mõjutavate ohtude ja võimalike reostusallikate kindlakstegemine. Selleks võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohast inimtegevuse mõju ülevaadet ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teavet;
c)  ohuhindamisega hõlmatud veekogusid mõjutavate ohtude ja võimalike reostusallikate kindlakstegemine. Selliseid uuringuid ja reostusallikate kindlakstegemist ajakohastatakse korrapäraselt, et tuvastada uusi aineid, mis mõjutavad mikroplasti, eelkõige PFASi. Selleks võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohast inimtegevuse mõju ülevaadet ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teavet;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
(d)  ohuhindamisega hõlmatud veekogude korrapärane seire järgmistest loeteludest valitud asjakohaste saasteainete üle:
d)  ohuhindamisega hõlmatud veekogude või nende osade korrapärane seire saasteainete üle, mis on veevarustuse puhul olulised ning mis on valitud järgmistest loeteludest:
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv
iv)  muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.
iv)  I lisa C a osa parameetrid ainult seire otstarbel või muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid, tingimusel et on kehtestatud artikli 11 lõikes 5b sätestatud metoodika mikroplasti mõõtmiseks, või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Väga väikestele veekäitlejatele võib teha käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud nõuetest erandi tingimusel, et pädeval asutusel on eelnevad ja ajakohastatud dokumenteeritud teadmised kõnealustes punktides osutatud asjaomastest parameetritest. Pädev asutus vaatab selle erandi läbi vähemalt iga kolme aasta tagant ja vajaduse korral ajakohastab seda.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3
Liikmesriigid võiva korrapärase seire eesmärgil kasutada muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud seiret.
Liikmesriigid võivad korrapärase seire eesmärgil ning selleks, et tuvastada uute uurimiste käigus uusi kahjulikke aineid, kasutada muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud seiret ja ette nähtud uurimissuutlikkust.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teavitavad veekäitlejaid, kes kasutavad veevõtuks ohuhindamisega hõlmatud veekogu, lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire tulemustest ning võivad kõnealuste seiretulemuste põhjal:
välja jäetud
(a)   nõuda veekäitlejatelt teatavate parameetrite täiendavat seiret või töötlemist;
(b)   lubada veekäitlejatel veevarustusriski hindamist tegemata vähendada teatavate parameetrite seire sagedust, eeldusel et need ei ole põhiparameetrid II lisa B osa punkti 1 tähenduses ning et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada veekvaliteedi halvenemise.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 4
4.  Sellistel juhtudel, kui veekäitlejal lubatakse lõike 2 punkti b kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.
välja jäetud
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid võtavad lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2000/60/EÜ alusel kogutud teabe põhjal koostöös veekäitlejate ja muude sidusrühmadega järgmised meetmed või tagavad nende meetmete võtmise veekäitlejate poolt:
Liikmesriigid võtavad lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2000/60/EÜ alusel kogutud teabe põhjal koostöös veekäitlejate ja muude sidusrühmadega järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  ennetusmeetmed vajaliku töötlemise vähendamiseks ning veekvaliteedi tagamiseks, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud meetmed;
välja jäetud
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  nad tagavad, et saastajad võtavad koostöös veekäitlejate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ennetavaid meetmeid, et vähendada või vältida nõutava töötlemise taset ja kaitsta vee kvaliteeti, sealhulgas meetmeid, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d, ning lisameetmeid, mida peetakse vajalikuks käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  leevendusmeetmed, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal, et teha kindlaks reostusallikas ja see kõrvaldada.
b)  leevendusmeetmed, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal, et teha kindlaks reostusallikas ja see kõrvaldada ning vältida mis tahes täiendavat töötlemist, kui ennetusmeetmeid ei peeta teostatavateks või piisavalt mõjusateks, et reostusallikas õigeaegselt kõrvaldada;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  kui punktides aa ja b sätestatud meetmeid ei ole peetud piisavaks, et tagada inimeste tervise nõuetekohane kaitse, nõuavad nad, et veekäitlejad teeksid veevõtu- või töötlemiskohas teatavate parameetrite täiendavat seiret, kui see on terviseriskide vältimiseks rangelt vajalik.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriigid teavitavad veekäitlejaid, kes kasutavad veevõtuks ohuhindamisega hõlmatud veekogu või selle osasid, lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire tulemustest ning võivad kõnealuste seiretulemuste põhjal, samuti lõigete 1 ja 2 alusel saadud ning vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ kogutud teabe põhjal:
a)  lubada veekäitlejatel veevarustusriski hindamist nõudmata vähendada teatavate parameetrite seire sagedust või seiratavate parameetrite arvu, eeldusel et need ei ole põhiparameetrid II lisa B osa punkti 1 tähenduses ning et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemise;
b)  kui veekäitlejal lubatakse punkti a kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – pealkiri
Veevarustusriski hindamine
Veevarustusriski hindamine, seire ja juhtimine
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejad teostavad veevarustusriski hindamise, nähes neile ette võimaluse kohandada ükskõik millise sellise parameetri, mis on loetletud I lisa A ja B osas ja mis ei ole II lisa B osa kohaselt põhiparameeter, seire sagedust sõltuvalt nende esinemisest toorvees.
Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejad teostavad kooskõlas II lisa C osaga veevarustusriski hindamise, nähes neile ette võimaluse kohandada ükskõik millise sellise parameetri, mis on loetletud I lisa osades A, B ja B a ning mis ei ole II lisa B osa kohaselt põhiparameeter, seire sagedust sõltuvalt nende esinemisest toorvees.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2
Kõnealuste parameetrite puhul tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad võivad kõrvale kalduda II lisa B osas esitatud seiresagedusest kooskõlas C osa II lisa spetsifikatsioonidega.
Kõnealuste parameetrite puhul tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad võivad kõrvale kalduda II lisa B osas esitatud seiresagedusest kooskõlas C osa II lisa spetsifikatsioonidega, sõltuvalt nende esinemisest toorvees ja veepuhastusseadmetest.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 3
Selleks peavad veekäitlejad arvesse võtma käesoleva direktiivi artikli 8 alusel tehtud ohuhindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 alusel tehtud seire tulemusi.
Selleks võtavad veekäitlejad arvesse käesoleva direktiivi artikli 8 alusel tehtud ohuhindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 alusel tehtud seire tulemusi.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad teha lõikest 1 erandi väga väikestele veekäitlejatele, tingimusel et pädeval asutusel on varasemad ja ajakohastatud dokumenteeritud teadmised asjaomastest parameetritest ning tema hinnangul ei põhjusta selline erand ohtu inimeste tervisele, ning ilma et see piiraks asutuse kohustusi vastavalt artiklile 4.
Pädev asutus vaatab erandi läbi iga kolme aasta järel või siis, kui valgalas on avastatud uus reostusoht, ning ajakohastab seda vajaduse korral.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Veevarustusriski hindamise peavad kinnitama pädevad asutused.
2.  Veevarustusriski hindamise eest vastutavad veekäitlejad, kes tagavad, et nad järgivad käesolevat direktiivi. Selleks võivad veekäitlejad paluda toetust pädevatelt asutustelt.
Liikmesriigid võivad nõuda, et pädevad asutused kiidaksid heaks või jälgiksid veekäitlejate veevarustusriski hindamisi.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
2a.  Tuginedes lõike 1 kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise tulemustele, tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad koostavad tuvastatud riskidega kohandatud ning veekäitleja suurusega proportsionaalse veeohutuskava. Veeohutuskava võib hõlmata näiteks veega kokkupuutuvate materjalide kasutamist, vee töötlemise aineid, lekkivatest torudest tulenevaid võimalikke ohtusid või meetmeid praeguste või tulevaste probleemidega, nt kliimamuutustega kohanemiseks, ning täpsemalt määravad selle kindlaks liikmesriigid.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – pealkiri
Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine
Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, seire ja riskide juhtimine
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid tagavad, et tehakse kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, mis hõlmab järgmisi elemente:
1.  Liikmesriigid tagavad, et prioriteetsetes valdustes tehakse kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, mis hõlmab järgmisi elemente:
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a
(a)  kohapealsete jaotussüsteemide ning seotud toodete ja materjalidega seotud võimalike riskide hindamine ning selle hindamine, kas need mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub tavaliselt olmevee võtuks kasutatavast kraanist, eelkõige prioriteetsetes valdustes, kus vett pakutakse üldsusele;
a)  kohapealsete jaotussüsteemide ning seotud toodete ja materjalidega seotud võimalike riskide hindamine ning selle hindamine, kas need mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub tavaliselt olmevee võtuks kasutatavast kraanist;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b – lõik 1
(b)  I lisa C osas loetletud parameetrite korrapärane seire valdustes, kus võimalikku ohtu inimeste tervisele peetakse kõige suuremaks. Seirega seoses asjakohased parameetrid ja valdused valitakse välja punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel.
b)  I lisa C osas loetletud parameetrite korrapärane seire prioriteetsetes valdustes, kus on punkti a kohaselt tehtud hindamise käigus tuvastatud konkreetsed ohud vee kvaliteedile.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b – lõik 2
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud seirega seoses kehtestada seirestrateegia, mis keskendub prioriteetsetele valdustele;
Korrapärase seirega seoses tagavad liikmesriigid prioriteetsetes valdustes rajatistele juurdepääsu proovide võtmiseks ning võivad kehtestada seirestrateegia, eeskätt seoses Legionella pneumophila bakteriga;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c
(c)  selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate ehitustoodete toimivus on nõuetekohane seoses põhiomadustega, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 I lisa punkti 3 alapunktile e.
c)  selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate toodete ja materjalide toimivus on inimeste tervise kaitseks nõuetekohane.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  selle kontrollimine, kas kasutatud materjalid sobivad kokkupuuteks olmeveega ning kas artiklis 11 sätestatud nõuded on täidetud.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Kui liikmesriigid leiavad lõike 1 punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud toodetest või materjalidest tuleneb risk inimeste tervisele või kui lõike 1 punkti b kohane seire näitab, et I lisa C osas esitatud parameetrite väärtusi ei järgita, peavad liikmesriigid:
2.  Kui liikmesriigid leiavad lõike 1 punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel, et prioriteetsete valduste kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud toodetest või materjalidest tuleneb risk inimeste tervisele või kui lõike 1 punkti b kohane seire näitab, et I lisa C osas esitatud parameetrite väärtusi ei järgita, tagavad liikmesriigid asjakohaste meetmete võtmise I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks.
(a)  võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse risk või seda riski vähendada;
(b)  võtma kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et olmevee ettevalmistamisel või jaotamisel kasutatavatest ehitustoodetest pärit ainete või kemikaalide migratsioon ei ohustaks ei otseselt ega kaudselt inimeste tervist;
(c)  võtma koostöös veekäitlejatega muud meetmed, näiteks rakendama asjakohaseid puhastusmeetodeid, et muuta vee laadi või omadusi enne selle tarnimist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta;
(d)  nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;
(e)  korraldama koolituse torulukkseppadele ja muude valdkondade töötajatele, kes tegelevad kohapealsete jaotussüsteemidega ning ehitustoodete paigaldamisega;
(f)  seoses Legionella bakteriga tagama, et on kehtestatud tõhusad kontrolli- ja haldusmeetmed võimalike haiguspuhangute ennetamiseks ja tõrjumiseks.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2a.  Selleks et vähendada kinnistusisese jaotusega seotud riske kõigis kinnistusisestes jaotussüsteemides, peavad liikmesriigid:
a)  ärgitama avalike ja eravalduste omanikke tegema kinnistusisese jaotusega seotud riskide hindamisi;
b)  teavitama tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada olmevee kvaliteedinormide mittetäitmise riske, mis tulenevad kinnistusisesest jaotussüsteemist;
c)  nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;
d)  edendama koolitusi torulukkseppadele ja muude valdkondade töötajatele, kes tegelevad kinnistusiseste jaotussüsteemidega ning veega kokkupuutuvate toodete ja materjalide paigaldamisega, ning
e)  seoses Legionella bakteriga ja eriti Legionella pneumophila bakteriga tagama, et on kehtestatud tõhusad ja riskidega proportsionaalsed kontrolli- ja haldusmeetmed haiguspuhangute ennetamiseks ja tõrjumiseks.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Olmeveega kokkupuutuvate toodete, ainete ja materjalide minimaalsed hügieeninõuded
1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ained ja materjalid, millest toodetakse uusi olmeveega kokku puutuvaid tooteid, mis on turule lastud ja mida kasutatakse vee võtmiseks, käitlemiseks või jaotamiseks, või selliste ainetega seonduvad lisandid:
a)  ei vähendaks otseselt ega kaudselt käesoleva direktiiviga ette nähtud inimeste tervise kaitset;
b)  ei mõjutaks olmevee lõhna ega maitset;
c)  ei esineks olmevees kontsentratsioonis, mis ületab taseme, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid kasutatakse, ning
d)  ei soodustaks mikroobide teket.
2.   Selleks et tagada lõike 1 ühtlustatud kohaldamine, võtab komisjon ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades minimaalsed hügieeninõuded ja loetelu ainetest, mida kasutatakse olmeveega kokkupuutuvate materjalide tootmiseks ja mis on liidus heaks kiidetud, sealhulgas konkreetsed migratsiooni piirmäärad ja kasutamise eritingimused, kui see on asjakohane. Komisjon vaatab seda loetelu korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes arvesse uusimaid teaduse ja tehnoloogia arenguid.
3.  Selleks et aidata komisjonil lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte vastu võtta ja muuta, moodustatakse alaline komitee liikmesriikide nimetatud esindajatest, kes võivad kasutada ekspertide või nõustajate abi.
4.  Olmeveega kokkupuutuvad materjalid, mis on hõlmatud muude liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/20111a, peavad olema kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane seire , kontrollimaks, et tarbijatele kättesaadav vesi vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleb võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.
1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane seire, kontrollimaks, et see vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleb võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriigid edastavad komisjonile I lisa C a osas loetletud parameetrite kohase seire tulemused ... [kolm aastat alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] ja seejärel kord aastas.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et ajakohastada I lisa C a osas esitatud seire alla võetud ainete loetelu. Komisjon võib otsustada lisada loetellu aineid, kui on oht, et sellised ained võivad olmevees esineda ja kujutada inimeste tervisele ohtu, kuigi teaduslikult ei ole nende ohtlikkust inimeste tervisele tõestatud. Selles tugineb komisjon eeskätt WHO teadusuuringutele. Kõikide uute ainete lisamist põhjendatakse nõuetekohaselt vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 5 b (uus)
5b.  Hiljemalt ... [aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et võtta kasutusele metoodika I lisa C a osas loetletud seire alla võetud mikroplastide mõõtmiseks.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.
1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust artiklis 6 osutatud nõuetele vastavuse hindamise kohas uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse korral hõlmavad parandusmeetmed artikli 10 lõike 2 punktides a–f sätestatud meetmeid.
I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse korral hõlmavad parandusmeetmed artikli 10 lõikes 2a sätestatud meetmeid.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2
Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele automaatselt potentsiaalse ohuna inimeste tervisele.
Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele potentsiaalse ohuna inimeste tervisele, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused leiavad, et parameetrite väärtustele mittevastavus on väga väike.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel võtavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõik järgmised meetmed:
4.  Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel, kui parameetrite väärtuste järgimata jätmist peetakse potentsiaalseks ohuks inimeste tervisele, võtavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõik järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Punktides a, b ja c osutatud meetmed võetakse koostöös asjaomase veekäitlejaga.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Pädevad asutused või muud asjaomased organid otsustavad, milliseid meetmeid tuleb lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.
5.  Kui nõuetele vastavuse hindamise kohas tuvastatakse mittevastavus, siis otsustavad pädevad asutused või muud asjaomased organid, milliseid meetmeid tuleb lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Erandid
1.  Liikmesriigid võivad ette näha erandeid I lisa B osas sätestatud või artikli 5 lõike 2 alusel kehtestatud parameetrite väärtustest kuni nende poolt kindlaksmääratava piirväärtuseni, tingimusel et sellised erandid ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning et asjaomases piirkonnas ei ole olmeveevarustust muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Erandeid võib teha ainult järgmistel juhtudel:
a)  uus veevarustustsoon;
b)  veevarustustsoonis on tuvastatud uus saasteallikas või on äsja otsitud või leitud uusi parameetreid.
Erandeid tehakse nii lühikeseks ajaks kui võimalik ning nende kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat, mille lõppedes korraldavad liikmesriigid läbivaatamise, et teha kindlaks, kas on tehtud piisavaid edusamme.
Erandjuhul võib liikmesriik teha esimese lõigu punktide a ja b osas teise erandi. Kui liikmesriik kavatseb teha kõnealuse teise erandi, edastab ta läbivaatuse tulemused koos teise erandi tegemise otsuse põhjendustega komisjonile. Teise erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat.
2.  Kõikides lõike 1 kohaselt tehtud erandites täpsustatakse järgmisi andmeid:
a)  erandi põhjus;
b)  asjaomane parameeter, varasemad vastavad seiretulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud väärtus;
c)  geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjaomane elanikkond ning kas mõjutatud on mõni asjassepuutuv toiduainetetööstuse ettevõte;
d)  asjakohane seirekava, vajaduse korral tihedama seiresagedusega;
e)  vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning sätted läbivaatamise kohta ning
f)  erandi vajalik kehtivusaeg.
3.  Kui pädevad asutused leiavad, et parameetri väärtusele mittevastavus on väike ning artikli 12 lõike 2 alusel võetavatest meetmetest piisab probleemi lahendamiseks 30 päeva jooksul, ei ole tarvis lõikes 2 ette nähtud teavet erandisse märkida.
Sel juhul sätestavad pädevad asutused või muud asjaomased organid erandis üksnes asjassepuutuva parameetri lubatava maksimumväärtuse ning probleemi lahendamiseks võimaldatava aja.
4.  Lõikele 3 ei saa enam tugineda, kui konkreetse veevarustuse mittevastavus ühe parameetri väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.
5.  Iga liikmesriik, kes teeb käesoleva artikli alusel erandeid, tagab, et mis tahes kõnealusest erandist mõjutatud elanikkonda teavitatakse erandist ja selle tingimustest viivitamata ja nõuetekohaselt. Lisaks tagab liikmesriik vajaduse korral nende konkreetsete elanikerühmade nõustamise, kellele erand võib olla eriti ohtlik.
Esimeses lõigus nimetatud kohustused ei kehti lõikes 3 kirjeldatud olukorras, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.
6.  Välja arvatud lõike 3 kohaselt tehtud erandite korral, teavitavad liikmesriigid komisjoni kahe kuu jooksul kõikidest eranditest, mida on tehtud päevas keskmiselt rohkem kui 1000 m3 vee tarnimise või rohkem kui 5000 inimese varustamise kohta, ning edastavad komisjonile lõikes 2 nimetatud teabe.
7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata olmevee suhtes, mis on ette nähtud pudelites või mahutites müümiseks.
Muudatusettepanekud 113, 165, 191, 208, 166, 192, 169, 195, 170, 196, 197 ja 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et suurendada olmevee kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil. See hõlmab kõiki järgmisi meetmeid:
1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist, võtavad liikmesriigid – arvestades seejuures veejaotuse kohalikke ja piirkondlikke perspektiive ja asjaolusid – kõik vajalikud meetmed, et suurendada olmevee üldist kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil.
(a)  selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav, ning selle põhjuste väljaselgitamine (nt kuulumine haavatavasse ja tõrjutud rühma), selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;
a)  selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav või kellel on sellele piiratud juurdepääs, sh haavatavad ja tõrjutud rühmad, ning puuduliku kättesaadavuse põhjuste väljaselgitamine, selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ja meetmete võtmine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;
aa)   olmevee kättesaadavuse tagamine riiklikul tasandil;
(b)  avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse hankimine ja hooldamine;
b)  avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse, sh taastäitmise kohtade hankimine ja hooldamine, eelkõige suure möödujate arvuga piirkondades; seda tehakse tehnilise teostatavuse korral ja viisil, mis on proportsionaalne vajadusega kõnealuste meetmete järele, ning võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi, nagu kliima ja geograafia;
(c)  olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:
c)  olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:
i)  kampaaniad kodanike teavitamiseks olmevee kvaliteedist;
i)  kampaaniad kodanike teavitamiseks kraanivee kõrgest kvaliteedist ja teadlikkuse suurendamiseks lähimast tähistatud taastäitmise kohast;
ia)  kampaaniad, et ärgitada inimesi kandma kaasas korduvkasutatavaid veepudeleid ning algatused teadlikkuse suurendamiseks taastäitmise kohtadest;
ii)  olmevee pakkumise toetamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes;
ii)  sellise vee tasuta pakkumise tagamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes ning ühekordselt kasutatavatesse plastpudelitesse või -mahutitesse pandud vee kasutamisest loobumise soodustamine sellistes asutustes ja hoonetes;
iii)  olmevee tasuta pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.
iii)  klientidele olmevee tasuta või väikese tasu eest pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.
Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.
Muudatusettepanek 173, 199 ja 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui käesolevas artiklis sätestatud kohustused langevad siseriikliku õiguse alusel kohalikele ametiasutustele, tagavad liikmesriigid, et neil asutustel on vahendid ja ressursid, et tagada juurdepääs olmeveele ning et kõik sellega seotud meetmed on proportsionaalsed asjaomase jaotusvõrgu läbilaskevõime ja suurusega.
Muudatusettepanek 174, 200 ja 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 2 b (uus)
2b.   Võttes arvesse artikli 15 lõike 1 punkti a sätete kohaselt kogutud andmeid, teeb komisjon liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispangaga koostööd liidu selliste omavalitsuste toetamiseks, kellel puudub vajalik kapital, mis võimaldaks neil saada tehnilist abi, kättesaadavaid liidu rahalisi vahendeid ja pikaajalisi laene soodsa intressimääraga, eelkõige selleks, et hooldada ja uuendada veetaristut kõrge kvaliteediga vee pakkumise tagamiseks ning laiendada vee- ja kanalisatsiooniteenuseid haavatavatele ja tõrjutud elanikkonnarühmadele.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava ja ajakohase olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis.
1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava, ajakohase ja juurdepääsetava olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis või muul kasutajasõbralikul viisil, täites seejuures kohaldatavaid andmekaitse eeskirju.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu) ilma küsimata järgmise teabe:
Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal ja kergesti juurdepääsetaval kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu), nagu pädevad asutused on otsustanud, järgmise teabe:
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt järgmiste elementidega seotud kulud:
a)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, teave olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kohta, sealhulgas püsi- ja muutuvkulude jaotuse kohta:
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
i)  veekäitlejate võetud meetmed artikli 8 lõike 5 kohase ohuhindamise kohaldamisel;
välja jäetud
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  olmevee töötlemine ja jaotamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
iii)  heitvee kogumine ja puhastamine;
välja jäetud
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv
iv)  artikli 13 kohaselt võetud meetmed, kui veekäitleja on need meetmed võtnud;
välja jäetud
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  teave olmevee kvaliteedi kohta, sealhulgas indikaatorparameetrid;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
(b)  tarnitava olmevee hind liitri ja kuupmeetri kohta;
b)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, tarnitava olmevee hind kuupmeetri kohta ja arvel esitatud hind vee liitri kohta; kui kulusid ei kaeta tariifisüsteemi kaudu, veesüsteemi kantud kogukulud aastas, et tagada vastavus käesolevale direktiivile, koos taustteabega ja asjakohase teabega selle kohta, kuidas piirkonda olmeveega varustatakse;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)   olmevee töötlemine ja jaotamine;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
(c)  kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos aasta tarbimissuundumustega;
c)  kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos kodumajapidamise aasta tarbimissuundumustega, kui see on tehniliselt teostatav ja ainult juhul, kui see teave on veekäitlejale kättesaadav;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d
(d)  kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos sama kategooria kodumajapidamise keskmise tarbimisega;
d)  kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos kodumajapidamise keskmise tarbimisega, kui see on asjakohane vastavalt punktile c;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Liikmesriigid näevad ette selge kohustuste jaotuse veekäitlejate, sidusrühmade ja pädevate kohalike asutuste vahel, mis puudutab teabe esitamist vastavalt esimesele lõigule. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat direktiivi täiendada ning määrata kindlaks esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  koostavad andmekogumi, mis sisaldab teavet sellistest joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud potentsiaalne oht inimeste tervisele, olenemata sellest, kas parameetrite väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui 10 järjestikust päeva ja mõjutasid vähemalt tuhandet inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja artikli 12 kohaselt võetud parandusmeetmed.
d)  koostavad andmekogumi, mis sisaldab teavet sellistest joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud potentsiaalne risk inimeste tervisele, olenemata sellest, kas parameetrite väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui 10 järjestikust päeva ja mõjutasid vähemalt tuhandet inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja artikli 12 kohaselt võetud parandusmeetmed.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1
4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat direktiivi täiendada ning sätestada lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 2
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b
(b)  artikli 13 sätted vee kättesaadavuse kohta;
b)  artikli 13 sätted vee kättesaadavuse kohta ning elanikkonna osakaalu kohta, kellel puudub juurdepääs veele;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c
(c)  artikli 14 sätted ja IV lisa, mis puudutavad üldsusele esitatavat teavet.
c)  artikli 14 sätted ja IV lisa, mis puudutavad üldsusele esitatavat teavet, sealhulgas kasutajasõbralik liidu tasandi ülevaade IV lisa punktis 7 loetletud teabest.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
2a.   Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõplikku tähtaega] – ja edaspidi vastavalt vajadusele – esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande olmeveeallikatele mikroplastidest, ravimitest ja vajaduse korral võimalikest uutest saasteainetest tulenevate võimalike ohtude kohta ning nendega seotud terviseriskide kohta. Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada olmevees esinevate mikroplastide, ravimite ja muude uute saasteainete piirnormid.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
2a.   Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi, kas artikkel 10 a on toonud kaasa piisava hügieeninõuete ühtlustumise seoses materjalide ja toodetega, mis puutuvad kokku olmeveega, ning võtab vajaduse korral edasisi meetmeid.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Erandeid, mille liikmesriigid on teinud vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklile 9 ja mis on [käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäev] endiselt kohaldatavad, kohaldatakse edasi kuni nende kestuse lõpuni. Seejärel nende kohaldamist ei pikendada.
2.  Erandeid, mille liikmesriigid on teinud vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklile 9 ja mis on [käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäev] endiselt kohaldatavad, kohaldatakse edasi kuni nende kestuse lõpuni.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – A osa – tabel

Komisjoni ettepanek

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Clostridium perfringens'i eosed

0

arv/100 ml

Kolibakterid

0

arv/100 ml

Enterokokid

0

arv/100 ml

Escherichia coli (E. coli)

0

arv/100 ml

Heterotroofsete bakterite arv (HPC) 22 °C juures

Ebaloomulike muutusteta

 

Somaatilised kolifaagid

0

arv/100 ml

Hägusus

< 1

NTU

Muudatusettepanek

Parameetrid

Parameetri väärtus

Parameetrid

Clostridium perfringens'i eosed

0

arv/100 ml

Enterokokid

0

arv/100 ml

Escherichia coli (E. coli)

0

arv/100 ml

Somaatilised kolifaagid

0

arv/100 ml

Märkus

Käesolevas osas esitatud parameetreid ei kohaldata direktiivi 2009/54/EÜ kohase allika- ja mineraalvee suhtes.

Muudatusettepanek 138 ja 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – tabel

Komisjoni ettepanek

Keemilised parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Antimon

5,0

μg/l

 

Arseen

10

μg/l

 

Benseen

1,0

μg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

μg/l

 

Beeta-östradiool (50-28-2)

0,001

μg/l

 

Bisfenool A

0,01

μg/l

 

Boor

1,0

mg/l

 

Bromaat

10

μg/l

 

Kaadmium

5,0

μg/l

 

Kloraat

0,25

mg/l

 

Klorit

0,25

mg/l

 

Kroom

25

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l.

Vask

2,0

mg/l

 

Tsüaniid

50

μg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

μg/l

 

Epiklorohüdriin

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Haloäädikhapped

80

μg/l

Järgmise üheksa esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape, mono- ja dibromoäädikhape, bromokloroäädikhape, bromodikloroäädikhape, dibromokloroäädikhape ja tribromoäädikhape.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Elavhõbe

1,0

μg/l

 

Mikrotsüstiin-LR

10

μg/l

 

Nikkel

20

μg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nitrit

0.50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nonüülfenool

0,3

μg/l

 

Pestitsiidid

0,10

μg/l

Pestitsiidid on:

 

 

 

orgaanilised insektitsiidid,

 

 

 

orgaanilised herbitsiidid,

 

 

 

orgaanilised fungitsiidid,

 

 

 

orgaanilised nematotsiidid,

 

 

 

orgaanilised akaritsiidid,

 

 

 

orgaanilised algitsiidid,

 

 

 

orgaanilised rodentitsiidid,

 

 

 

orgaanilised limatõrjevahendid,

 

 

 

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid) ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 321.

 

 

 

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

 

 

 

Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l.

Pestitsiidid – kokku

0,50

μg/l

„Pestitsiidid – kokku“ tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

0,10

μg/l

„PFAS“ tähistab iga üksikut per- ja polüfluoritud alküülühendit (keemiline valem: CnF2n+1−R).

PFAS – kokku

0,50

μg/l

„PFAS – kokku“ tähistab per- ja polüfluoritud alküülühendite summat (keemiline valem: CnF2n+1−R).

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

0,10

μg/l

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Seleen

10

μg/l

 

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen

10

μg/l

Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa

Trihalometaanid – kokku

100

μg/l

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

 

 

 

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Uraan

30

μg/l

 

Vinüülkloriid

0,50

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

__________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek

Keemilised parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Antimon

5,0

μg/l

 

Arseen

10

μg/l

 

Benseen

1,0

μg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

μg/l

 

Beeta-östradiool (50-28-2)

0,001

μg/l

 

Bisfenool A

0,1

μg/l

 

Boor

1,5

mg/l

 

Bromaat

10

μg/l

 

Kaadmium

5,0

μg/l

 

Kloraat

0,25

mg/l

 

Klorit

0,25

mg/l

 

Kroom

25

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l.

Vask

2,0

mg/l

 

Tsüaniid

50

μg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

μg/l

 

Epiklorohüdriin

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Haloäädikhapped

80

μg/l

Järgmise üheksa esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape, mono- ja dibromoäädikhape, bromokloroäädikhape, bromodikloroäädikhape, dibromokloroäädikhape ja tribromoäädikhape.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Elavhõbe

1,0

μg/l

 

Mikrotsüstiin-LR

10

μg/l

 

Nikkel

20

μg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nitrit

0.50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nonüülfenool

0,3

μg/l

 

Pestitsiidid

0,10

μg/l

Pestitsiidid on:

 

 

 

orgaanilised insektitsiidid,

 

 

 

orgaanilised herbitsiidid,

 

 

 

orgaanilised fungitsiidid,

 

 

 

orgaanilised nematotsiidid,

 

 

 

orgaanilised akaritsiidid,

 

 

 

orgaanilised algitsiidid,

 

 

 

orgaanilised rodentitsiidid,

 

 

 

orgaanilised limatõrjevahendid,

 

 

 

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid) ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 321.

 

 

 

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

 

 

 

Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l.

Pestitsiidid – kokku

0,50

μg/l

„Pestitsiidid – kokku“ tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

0,10

μg/l

„PFAS“ tähistab iga üksikut per- ja polüfluoritud alküülühendit (keemiline valem: CnF2n+1−R).

Valemiga tuleb samuti kasutusele võtta pika ja lühikese ahelaga PFASi eristamine. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes pika ahelaga PFASi suhtes.

Iga üksiku PFASi parameetri väärtust kohaldatakse ainult nende PFASi ühendite suhtes, mis võivad tõenäoliselt esineda ja mis on inimeste tervisele ohtlikud vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud ohuhindamisele.

PFAS – kokku

0,50

μg/l

„PFAS – kokku“ tähistab per- ja polüfluoritud alküülühendite summat (keemiline valem: CnF2n+1−R).

„PFAS – kokku“ parameetri väärtust kohaldatakse ainult nende PFASi ühendite suhtes, mis võivad tõenäoliselt esineda ja mis on inimeste tervisele ohtlikud vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud ohuhindamisele.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

0,10

μg/l

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Seleen

10

μg/l

 

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen

10

μg/l

Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa

Trihalometaanid – kokku

100

μg/l

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

 

 

 

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Uraan

30

μg/l

 

Vinüülkloriid

0,50

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

__________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Indikaatorparameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Alumiinium

200

μg/l

 

Ammoonium

0,50

mg/l

 

Kloriidid

250

mg/l

Märkus 1

Värvus

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Juhtivus

2500

μS cm-1 temperatuuril 20 °C

Märkus 1

Lämmastikuioonide kontsentratsioon

≥ 6,5 ja ≤ 9,5

pH ühikud

Märkused 1 ja 3

Raud

200

μg/l

 

Mangaan

50

μg/l

 

Lõhn

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Sulfaadid

250

mg/l

Märkus 1

Naatrium

200

mg/l

 

Maitse

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Kolooniate arv 22 °C juures

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Kolibakterid

0

arv/100 ml

 

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Hägusus

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Märkus 1:

vesi ei tohi olla agressiivne.

Märkus 2:

seda parameetrit tuleb mõõta üksnes siis, kui vesi pärineb pinnaveest või seda mõjutab pinnavesi. Selle parameetri väärtuse rikkumise korral korraldab asjaomane liikmesriik uuringu veega varustamise kohta, et välistada oht inimeste tervisele patogeensete mikroorganismide, näiteks Cryptosporidiumi esinemise tõttu.

Märkus 3:

pudelisse või mahutisse villitud gaseerimata vee puhul võib minimaalset väärtust vähendada 4,5 pH ühikule.

Pudelisse või mahutisse villitud vee puhul, mis on loomulikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud, võib see minimaalne väärtus olla väiksem.

Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C osa

Komisjoni ettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamisel kasutatavad parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Legionella

<1000

Arv/l

Kui Legionella parameetri väärtust <1 000/l ei saavutata, võetakse uued Legionella pneumophila proovid. Kui Legionella pneumophila’t ei esine, on Legionella parameetri väärtus <10 000/l.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Muudatusettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamisel kasutatavad parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Legionella pneumophila

<1000

Arv/l

 

Legionella

< 10 000

Arv/l

Kui Legionella pneumophila’t, mille parameetri väärtus on < 1 000/l, ei esine, on Legionella parameetri väärtus <10 000/l.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt ... [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uute parameetrite seire

Mikroplastid

Seire toimub mikroplastide mõõtmise metoodika järgi, mis on kehtestatud delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 11 lõikele 5b.

Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – B osa – punkt 1 – lõik 1
Escherichia coli (E. coli) baktereid, Clostridium perfringens’i eoseid ja somaatilisi kolifaage käsitatakse põhiparameetritena ja nende suhtes ei pea kohaldama veevarustusriski hindamist vastavalt käesoleva lisa C osale. Nende üle tehakse seiret alati punkti 2 tabelis 1 märgitud sagedusega.
Escherichia coli (E. coli) baktereid ja enterokokke käsitatakse põhiparameetritena ja nende suhtes ei pea kohaldama veevarustusriski hindamist vastavalt käesoleva lisa C osale. Nende üle tehakse seiret alati punkti 2 tabelis 1 märgitud sagedusega.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – B osa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Proovivõtusagedus

Kõigi artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle tehakse seiret vähemalt järgmises tabelis märgitud sagedusega, välja arvatud juhul, kui artikli 9 ja käesoleva lisa C osa kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise põhjal on määratud teistsugune proovivõtusagedus:

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala (m3)

Proovide miinimumarv

aastas

≤ 100

> 100 ≤ 1 000

> 1 000 ≤ 10 000

>10 000 ≤ 100 000

> 100 000

10a

10a

50b

365

365

a: kõik proovid tuleb võtta ajal, mil on suur risk, et soolestiku patogeenid töötlemise käigus ei hävine.

b: vähemalt 10 proovi tuleb võtta ajal, mil on suur risk, et soolestiku patogeenid töötlemise käigus ei hävine.

Märkus 1: veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2: mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3: liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.

Muudatusettepanek

Proovivõtusagedus

Kõigi artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle tehakse seiret vähemalt järgmises tabelis märgitud sagedusega, välja arvatud juhul, kui artikli 9 ja käesoleva lisa C osa kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise põhjal on määratud teistsugune proovivõtusagedus:

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala

(vt märkusi 1 ja 2) m3

A-rühma parameeter (mikrobioloogiline parameeter) –

proovide arv aastas

(vt märkust 3)

B-rühma parameeter (keemiline parameeter) –

proovide arv aastas

 

≤ 100

> 0

(vt märkust 4)

> 0

(vt märkust 4)

> 100

≤ 1000

4

1

> 1000

≤ 10000

4

+3

iga täiendava 1000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

1

+1

iga täiendava 1000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 10000

 

≤ 100000

3

+ 1

iga täiendava 10 000 m3/pv ja

ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 100000

 

12

+ 1

iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

Märkus 1: veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2: mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3: osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4 300 m3 /pv = 16 proovi (4 esimese 1 000 m3 kohta /pv + 12 lisa 3 300 m3 /pv).

Märkus 4: liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.

Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – D osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Legionella proove kinnistusisestes jaotussüsteemides võetakse Legionella pneumophila leviku ja/või sellega kokkupuute riskikohtades. Liikmesriigid kehtestavad Legionella proovivõtumeetodite kohta suunised;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II a lisa (uus)
Minimaalsed hügieeninõuded ainetele ja materjalidele, mida kasutatakse selliste uute toodete tootmiseks, mis puutuvad kokku olmeveega:
a)  loetelu ainetest, mida on lubatud kasutada materjalide tootmiseks, sealhulgas – kuid mitte ainult – orgaanilised materjalid, elastomeerid, silikoonid, metallid, tsement, ioonivahetusvaigud, komposiitmaterjalid ja nendest valmistatud tooted.
b)  konkreetsed nõuded ainete kasutamise kohta materjalides ja nendest valmistatud toodetes.
c)  konkreetsed piirangud teatud ainete eraldumise kohta olmevette.
d)  hügieeninõuded muude omaduste kohta, mis on vajalikud nõuetele vastavuse tagamiseks.
e)  põhieeskirjad punktide a–d järgimise kontrollimiseks.
f)  proovivõtu- ja analüüsimeetodite eeskirjad, et kontrollida punktide a–d järgimist.
Muudatusettepanekud 177 ja 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
III lisa – B osa – punkt 1 – tabel 1 – rida 28

Komisjoni ettepanek

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

50

 

Muudatusettepanek

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

20

 

Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – pealkiri
ÜLDSUSELE INTERNETIS ESITATAV TEAVE
ÜLDSUSE TEAVITAMINE
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Tarbijatele tehakse internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:
Tarbijatele tehakse internetis või muul sama kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 1
(1)  asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed;
1)  asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed, varustatav piirkond ja varustatavate inimeste arv ning veetootmise meetod;
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa
(2)  I lisa A ja B osas loetletud parameetrite seire kõige viimased tulemused, sealhulgas proovivõtusagedus ja -kohad, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohased, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused. Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:
2)  I lisa A, B ja B a osas loetletud parameetrite seire kõige viimaste tulemuste ülevaade veekäitlejate kaupa, sealhulgas proovivõtusagedus, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohane, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused.Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)
(b)  kuus kuud suurte veekäitlejate puhul;
(b)  kuus kuud suurte ja keskmise suurusega veekäitlejate puhul;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c
(c)  üks aasta väikeste veekäitlejate puhul;
(c)  üks aasta väga väikeste ja väikeste veekäitlejate puhul;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 3
(3)  parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;
3)  kui pädevad asutused on parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral tuvastanud potentsiaalse ohu inimeste tervisele, teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 4
(4)  veevarustusriski asjakohase hindamise kokkuvõte;
välja jäetud
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 5
(5)  teave järgmiste indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:
5)  teave I lisa B a osas loetletud indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:
(a)  värv;
(b)  pH (vesinikuioonide kontsentratsioon);
(c)  juhtivus;
(d)  raud;
(e)  mangaan;
(f)  lõhn;
(g)  maitse;
(h)  karedus;
(i)  mineraalid, vees lahustunud anioonid/katioonid:
—  boraat BO3-
—  karbonaat CO32-
—  kloriid Cl-
—  fluoriid F-
—  vesinikkarbonaat HCO3-
—  nitraat NO3-
—  nitrit NO2-
—  fosfaat PO43-
—  silikaat SiO2
—  sulfaat SO42-
—  sulfiid S2-
—  alumiinium Al
—  ammoonium NH4+
—  kaltsium Ca
—  magneesium Mg
—  kaalium K
—  naatrium Na
Need parameetrite väärtused ja muid ioniseerimata ühendeid ja mikroelemente käsitleva teabe võib esitada koos kontrollväärtusega ja/või selgitusega;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 6
(6)  nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist;
6)  nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist, kui see on asjakohane, ning kasutada vett vastutustundlikult vastavalt kohalikele oludele;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7
(7)  väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:
7)  suurte ja väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
(a)  veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas lekkemäärad ja energiatarve tarnitud vee kuupmeetri kohta;
a)  veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas liikmesriikide kindlaks määratud lekketasemed;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b
(b)  veekäitleja haldus- ja juhtimissüsteem, sealhulgas juhatuse koosseis;
b)  teave veeteenuse haldamise mudeli ja omandistruktuuri kohta veekäitleja poolt;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d
(d)  olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt kulud, mis on seotud energiakasutusega tarnitud vee kuupmeetri kohta, veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega, heitvee kogumise ja puhastamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud;
d)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, siis olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, samuti kulud, mis on seotud veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt e
(e)  investeeringute summa, mis veekäitleja arvates on vajalik veeteenuste pakkumise rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks (sealhulgas taristu hooldus) ning tegelikult saadud või hüvitatud investeeringute summa;
e)  tehtud, käimasolevate ja kavandatud investeeringute summa, samuti rahastamiskava;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt g
(g)  kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning probleemidele reageerimise aja- ja nõuetekohasuse kohta;
g)  kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning nende lahendamise kohta;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV lisa – lõik 1 – punkt 8
(8)  taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele.
8)  taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kuid mitte enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 107.
(2) ELT C 361, 5.10.2018, lk 46.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4) Käesolev seisukoht vastab 23. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0397).

Viimane päevakajastamine: 1. aprill 2019Õigusalane teave