(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0366),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 167 lõiget 5 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0237/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0156/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 87. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõiget 5 ja artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kultuuril, kunstil, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, hariduslikust, demokraatlikust, keskkonna, sotsiaalsest, inimõiguslikust ja majanduslikust vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. Nii 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kui ka Euroopa Ülemkogu 2017. aasta detsembri kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel. [ME 1]

(2)  Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on taaskinnitatud ja selgelt väljendatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Nimetatud hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 6. Eelkõige on hartas sätestatud sõna- ja teabevabadus (artikkel 11) ning kunsti ja teaduse vabadus (artikkel 13). [ME 2]

(3)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on täpsustatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ning et muu hulgas austab liit oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.

(4)  Komisjoni teatises Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kohta(4) on täiendavalt sätestatud liidu eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Tegevuskavaga soovitakse koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamisse seeläbi, et edendatakse kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet, toetatakse nende kasvusuutlikkust, soodustatakse kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis, toetatakse töökohtade ja majanduskasvu loomist ning tugevdatakse rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ koos muude liidu programmidega peaks toetama Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamist, võttes arvesse asjaolu, et kultuuri ja kunstilise eneseväljenduse olemuslikku väärtust tuleks alati kaitsta ja edendada ning et kunstiloome on koostööprojektide keskmes. See Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava rakendamineon kooskõlas ka UNESCO kultuuri kultuuriliste väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osaline liit on. [ME 3]

(4a)  Liidu poliitika täiendab liikmesriikide sekkumismeetmeid kultuuri- ja loomevaldkonnas ja annab neile lisaväärtust. Liidu poliitika mõju tuleks korrapäraselt hinnata, võttes arvesse selliseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid nagu kasu kodanikele ja kodanike aktiivne osalemine, kasu ELi majandusele majanduskasvu, tööhõive ja teistesse majandusvaldkondadesse ülekanduva mõju seisukohast ning kultuuri- ja loomesektoris töötavate inimeste oskused ja pädevused. [ME 4]

(4b)  Programmi eesmärk on Euroopa kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine. Neid eesmärke on ka loetud lahutamatuks osaks õigusest tunda kultuuripärandit ja osaleda kultuurielus, mis on sätestatud 1. juunil 2011. aastal jõustunud Euroopa Nõukogu raamkonventsioonis ühiskonna kultuuripärandi kohta (Faro konventsioon). Konventsioonis rõhutatakse kultuuripärandi osa rahumeelse ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel ning jätkusuutliku arengu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise protsessides. [ME 5]

(5)  Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamine sõltub sellest, kas on olemas elujõulised ja paindlikud kultuuri- ja loomesektorid, kes suudavad luua, ja oma ühiste juurte tundmise edendamise aluseks on kunstiline väljendusvabadus, kunstnike ja kultuuritegelaste võimed ja pädevused, elujõuliste ja paindlike kultuuri- ja loomesektorite olemasolu nii avalikus kui ka erasfääris, nende loomingulisus ja uuenduslikkus ning võime toota ja levitada oma teoseid suurele ja mitmekesisele Euroopa publikule. See omakorda laiendab nende sektorite ärivõimalusi, parandab loomesisu kättesaadavust ja reklaamimist, edendab kunstilisi otsinguid ja loomingulisust ning aitab kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele tekitada töökohti ja kestlikku majanduskasvu. Lisaks aitab loovuse ja uute teadmiste edendamine suurendada tõsta konkurentsivõimet ja soodustada vallandada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Oleks vaja kunsti- ja kultuurihariduse ja kunstiuuringute laiemat käsitlust, mis liiguks STEM-paradigmalt (teadus, tehnoloogia, insenertehniline tegevus ja matemaatika) edasi STEAM-paradigmale (teadus, tehnoloogia, insenertehniline tegevus, kunst ja matemaatika). Vaatamata hiljutistele edusammudele saavutustele tõlkimisel ja subtiitritega varustamisel, on Euroopa kultuuri- ja loometurg jätkuvalt killustunud vastavalt riigipiiridele ja keelelistele eraldusjoontele, mis ei võimalda kultuuri- ja loomesektoritel. Iga turu eripära austades saab siiski teha rohkem selleks, et kultuuri- ja loomesektorid saaksid täielikult kasutada Euroopa ühtse turu ja eelkõige digitaalse ühtse turu võimalusi, muu hulgas tänu intellektuaalomandi õiguste kaitsele. [ME 6]

(5a)  Digiüleminek tähendab paradigma muutust ning on kultuuri- ja loomesektorite jaoks üks suurimaid väljakutseid. Digitaalne innovatsioon on muutnud harjumusi, suhteid ning tootmis- ja tarbimismudeleid nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil ning see peaks tugevdama kultuurilist ja loomingulist eneseväljendust ning kultuuri- ja loomenarratiivi, austades kultuuri- ja loomesektorite erilist väärtust digikeskkonnas. [ME 7]

(6)  Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse ning, loovusesse ja, innovatsiooni, kultuuridevahelisse dialoogi, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja teadmiste loomisse. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid nii tulundus- kui ka mittetulundussfäärides, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse arvestades selle võimet võita suure vaatajaskonna tähelepanu ja kõnetada suurt vaatajaskonda kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite ja, kultuuriturismi ning kohaliku ja linnade ja piirkondade arengu jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digipöörde tõttu, nt mille näiteks on muutused meedia tootmises ja tarbimises ning üleilmsete platvormide kasvav positsioon tähtsus sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada. [ME 8]

(6a)  Aktiivne Euroopa kodakondsus, ühised väärtused, loovus ja uuenduslikkus vajavad arenguks kindlat alust. Programm peaks toetama filmi- ja audiovisuaalvaldkonna haridust, eriti noorte ja alaealist harimist. [ME 9]

(7)  Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada sektorite eripära, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas, muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas ja sektoriüleses tegevussuunas. Programm peaks toetama võrdselt kõiki kultuuri- ja loomesektoreid ühiste vajaduste rahuldamiseks mõeldud horisontaalsete toetusskeemide kaudu. Katseprojektidele, ettevalmistustöödele ja uuringutele tuginedes peaks programm rakendama ka käesoleva määruse lisas loetletud valdkondlikke meetmeid. [ME 10]

(7a)  Muusika selle kõigis vormides ja väljendusviisides ning eriti nüüdisaegne muusika elavas esituses on liidu kultuuri-, kunsti- ja majandusliku pärandi oluline osa. See soodustab sotsiaalset sidusust, eri kultuuride lõimumist ja noorte sotsialiseerumist ning on peamine kultuurielu ja sealhulgas kultuuriturismi elavdamise vahend. KULTUURI tegevussuuna raames rakendatavate konkreetsete meetmete puhul tuleks seetõttu erilist tähelepanu pöörata muusikasektorile, seda rahaliste vahendite jaotamisel ja sihipäraste meetmete võtmisel. Kohandatud projektikonkursside ja vahenditega tuleks aidata edendada muusikasektori konkurentsivõimet ja lahendada mõningaid selle eriprobleeme. [ME 11]

(7b)  Liidu toetust tuleb tugevdada rahvusvaheliste kultuurisidemete valdkonnas. Programm peaks püüdma aidata saavutada Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava kolmandat strateegilist eesmärki, kasutades kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi kestliku sotsiaalse ja majandusarengu tõukejõuna. Euroopa Liidus ja kogu maailmas veavad uue kultuuripoliitika arengut linnad. Kogu maailmas on arvukad loovisikute kogukonnad koondunud keskustesse, inkubaatoritesse ja erirajatistesse. Liit peaks aktiivselt rajama kõnealustele Euroopa ja kolmandate riikide kogukondadele koostöövõrgustikke ning soodustama kunstialaste, loominguliste ja digioskuste osas valdkondadevahelist koostööd. [ME 12]

(8)  Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on lahendada ühiseid probleeme ning kasutada ära kultuuri- ja loomemajanduse eri sektorite vahelise koostöö potentsiaali. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmiste ülekande teadmussiirde ja suurema haldustõhususe näol. [ME 13]

(9)  Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist ja ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekandeid käsitleva määruse ettepanekut, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/789(5) samuti ettepanekut muuta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/1808(7). Nende eesmärk on suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas osalejate suutlikkust luua, rahastada, toota ja levitada teoseid, mis on piisavalt nähtavad eri formaadis ja erinevates kättesaadavates meediakanalites (nt televisioon, kino või tellitavad videoteenused) ning teoseid, mis pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Toetust tuleb suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi ja eelkõige üleilmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse. [ME 14]

(10)  Programmi „Loov Euroopa“ erimeetmed, nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada. Programm peaks toetama Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektide koostöövõrgustiku tegevust. [ME 15]

(10a)  Määrusest (EL) nr 1295/2013 tulenev programm „Loov Euroopa“ on innustanud looma selliseid uuenduslikke ja edukaid projekte, mis on kujundanud loome- ja kultuurisektorites Euroopa rahvusvahelise koostöö häid tavasid. See omakorda on suurendanud Euroopa publiku kultuurilist mitmekesisust ning võimendanud Euroopa kultuuripoliitikast saadavat sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Kui selliseid edulugusid esile tõsta ja võimaluse korral laiendada, oleks nende tõhusus veelgi suurem. [ME 16]

(10b)  Kultuuri- ja loomesektorite kõigi tasandite osalejad tuleks aktiivselt kaasata programmi eesmärkide saavutamisse ja selle edasiarendamisse. Kuna kogemus sidusrühmade ametlikust kaasamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/864(8) loodud Euroopa kultuuripärandi aasta kaasava valitsemise mudelisse osutus kultuuri süvalaiendamisel tõhusaks, on soovitav rakendada seda mudelit ka käesoleva programmi puhul. Kaasava valitsemise mudel peaks hõlmama valdkonnaülest lähenemisviisi, et luua sünergiaid liidu eri programmide ja algatuste vahel kultuuri- ja loomevaldkonnas. [ME 17]

(10c)  Programmi erimeetmetele tuleks lisada valdkonnaülene juhtmeede, mille eesmärk on tutvustada ELi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele Euroopa loomingulisust ja kultuurilist mitmekesisust. Kõnealuse meetme puhul tuleks eriauhinna väljaandmisega rõhutada Euroopa kultuuripõhise loovuse tipptaset valdkonnaülese innovatsiooni vallandamisel majanduses laiemalt. [ME 18]

(11)  Kultuuril on võtmeroll kaasavate ja, sidusate ja mõtlevate kogukondade tugevdamisel, piirkondade taaselustamisel ning ebasoodsatest oludest tulnud inimeste sotsiaalse kaasamise edendamisel. Rändesurve Rändeküsimuste ja integratsiooniraskuste kontekstis on kultuuril oluline roll rändajate integreerimisel keskne osa kultuuridevaheliseks dialoogiks kaasava keskkonna loomisel ning sisserändajate ja pagulaste lõimimisel – see aitab neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana ning arendada häid suhteid rändajate sisserändajate ja uute kogukondade vahel. [ME 19]

(11a)  Kultuur tagab majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse ning tugevdab seda. Seepärast peaks see olema poliitiliste arengustrateegiate keskmes. Tuleks rõhutada kultuuri panust ühiskonna kui terviku heaolusse. Kooskõlas 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooniga „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“ tuleks võtta meetmeid, et edendada uut ühtset lähenemist kvaliteetse hoonestatud keskkonna kujundamisele, mis on kultuuris kinnistunud, tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust, tagab kestliku keskkonna ning aitab parandada kogu elanikkonna tervist ja heaolu. Sellisel lähenemisel tuleks keskenduda mitte üksnes linnakeskkonnale, vaid eelkõige äärepoolseimate, kaugete ja maapiirkondade omavahel ühendamisele. Ehituskultuuri mõiste hõlmab kõiki tegureid, mis vahetult mõjutavad kodanike ja kogukondade elukvaliteeti, soodustades sellega väga konkreetselt kaasatust, ühtekuuluvust ja kestlikkust. [ME 20]

(11b)  Esmatähtis on teha kultuur, sealhulgas audiovisuaalsed ja kultuurikaubad ja -teenused kättesaadavamaks puuetega inimestele, kuna see soodustab nende täielikku eneseteostust ja aktiivset osalemist ning aitab seega kujundada solidaarset, tõeliselt kaasavat ühiskonda. Seda arvestades peaks programm edendama ja suurendama kultuurielus osalemist kogu liidus, eriti mis puudutab puuetega ja ebasoodsatest oludest pärit isikuid ning kaugete ja maapiirkondade elanikke. [ME 21]

(12)  Elujõulise kultuuri- ja loomemajanduse, sealhulgas loomesektorite ning uudismeediasektori keskmes on kunstivabadus kunstilise ja kultuurilise eneseväljenduse vabadus, sõnavabadus ja meedia mitmekesisus. Programmiga tuleks edendada audiovisuaal- ja kirjastussektori koostoimet ja koostööd, et soodustada pluralistliku meediaruumi arengut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/13/EL(9) edendada mitmekesist ja sõltumatut meediakeskkonda. Programm peaks toetama uusi meediatöötajaid ja arendama kodanikes kriitilise mõtlemise võimet, milleks tuleb edendada meediapädevust, eriti noorte seas. [ME 22]

(12a)  Kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvus oskuste arendamise, õppimise, kultuuridevahelise teadlikkuse arendamise, kunstiteoste ühisloome, ühistootmise, ringluse ja levitamise eesmärgil ning rahvusvahelistel messidel, festivalidel jne osalemiseks on omavahel paremini seotud, tugevama ja kestlikuma liidu kultuuri- ja loomesektorite kujunemise oluline eeltingimus. Sellist liikuvust takistavad pahatihti õigusliku staatuse puudumine, raskused viisade saamisel ja lubade kehtivusajad, topeltmaksustamise oht ning ebakindlad ja muutlikud sotsiaalkindlustustingimused. [ME 23]

(13)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist; samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu ja mitmekesisuse kriteeriumid. Peaks püüdma saavutada, et osalemine programmis ja selle raames teostatavates projektides jõuaks Euroopa ühiskonna kõigi osadeni ja kajastaks selle mitmekesisust. Programmi raames teostatavaid tegevusi tuleks jälgida ja neist aru anda, et hinnata programmi tulemuslikkust sellest seisukohast ja võimaldada poliitikakujundajatel teha tulevaste programmide kohta teadlikumaid otsuseid.[ME 24]

(13a)  Liidus tegutseb kunsti- ja kultuurivaldkonnas palju naisi – nad on autorid, spetsialistid, õpetajad ja üha enam ka kultuuritarbijad. Kuid sellised teadustööd ja uuringud nagu Euroopa naiste audiovisuaalvõrgustik filmirežissööridele ja muusikavaldkonna projekt „Me Peame“ (We Must) on näidanud, et mehi ja naisi tasustatakse erinevalt ning et naistel on oma teoste realiseerimiseks ning kultuuri-, kunsti- ja loomeasutustes otsustaja rolli jõudmiseks vähem võimalusi. Seetõttu tuleb naiste kunstnikukarjääri toetamiseks andekaid naisi reklaamida ja nende teoseid levitada. [ME 25]

(14)  Kooskõlas ühisteatisega „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, mille Euroopa Parlament kiitis heaks oma 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis(10), tuleks Euroopa rahastamisvahendites ja eriti käesolevas programmis tunnustada kultuuri tähtsust rahvusvahelistes suhetes ja tema rolli Euroopa väärtuste edendamisel sihipäraste meetmete kaudu, mille eesmärk on saavutada selge liidu mõju rahvusvahelisel areenil.

(14a)  Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kogemustest tehtud järelduste kohaselt peaks programm tõhustama sektori koostöö- ja propageerimisvõimet, milleks tuleks toetada Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 pärandiga seotud tegevusi ja teha aastast kokkuvõtted. Siinkohal tuleks viidata novembri lõpus avaldatud kultuuriministrite nõukogu deklaratsioonile 2018. aasta novembrist ning sama nõukogu kohtumise lõputseremoonial 7. detsembril 2018. aastal tehtud avaldustele. Programm peaks kultuuripärandi taastamisega seotud traditsiooniliste kutsealade kogenud käsitöölisi ja meistreid toetavate meetmete kaudu toetama Euroopa kultuuripärandi pikaajalist kestlikku säilimist. [ME 26]

(15)  Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“(11) peaksid asjakohased meetmed ja vahendid tooma esile Euroopa möödaniku ja kaasaegse, materiaalse, mittemateriaalse ja digitaalse kultuuripärandi pikaajalise ja jätkusuutliku kestliku väärtuse ning neis nende abil tuleks välja töötada kultuuripärandi säilitamise, konserveerimise, paindliku taaskasutamise, levitamise, väärtustamise ja toetamise integreeritum lähenemisviis käsitlus selle kaudu, et toetatakse erialateadmiste kvaliteetset ja koordineeritud jagamist ning sektori ühiste kvaliteedistandardite väljatöötamist ja kutseoskustega isikute liikuvust kultuuripärandi säilitamisele, väärtustamisele ja toetamisele. Kultuuripärand on Euroopa ühtekuuluvuse lahutamatu osa, mis toetab traditsioonide ja innovatsiooni vahelist seost. Kultuuripärandi säilitamine ning kunstnike, loojate ja käsitööoskuste toetamine peaks olema programmi prioriteet.[ME 27]

15a)  Programm peaks suurendama kodanike ja vabaühenduste kaasatust ja osalemist kultuuri- ja ühiskonnaelus ning kultuurihariduse edendamist ja soodustama kultuurialaste teadmiste ja kultuuripärandi üldsusele kättesaadavaks tegemist. See peaks soodustama ka kvaliteeti ja innovatsiooni loomingus ja kultuuripärandi säilitamisel, toetudes muu hulgas kultuuri, kunstide, teaduse, uurimistegevuse ja tehnoloogia koostoimele. [ME 28]

(16)  Kooskõlas komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatisega „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“(12) peaksid edasised meetmed aitama ühendada loovuse, disaini ja tipptasemel tehnoloogia, et luua uusi tööstuse väärtusahelaid ja taaselustada traditsiooniliste majandusharude konkurentsivõime.

(16a)  Vastavalt Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta resolutsioonile ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta peaks kultuuri- ja loomesektorite toetamine olema valdkonnaülene probleem. Projekte tuleks kogu programmi ulatuses integreerida, et toetada uusi ärimudeleid ja oskusi, traditsioonilist oskusteavet ning loovate ja valdkonnaüleste lahenduste teisendamist majanduslikuks ja sotsiaalseks väärtuseks. Lisaks tuleks täielikult ära kasutada liidu poliitikavaldkondade võimalikku koostoimet, et kasutada mõjusalt selliste liidu programmide nagu „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, Erasmus +, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning InvestEU raames pakutavat rahastamist. [ME 29]

(17)  Programmis peaksid teatavatel tingimustel saama osaleda ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames, samuti Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid ja liidu strateegilised partnerid.

(18)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Aruanded kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele kord aastas. [ME 30]

(19)  Programmiga tuleks soodustada koostööd liidu ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel nagu ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), Euroopa Nõukogu, sealhulgas Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon. Käesoleva programmiga tuleks toetada ka liidu kohustusi, mis on seotud säästva arengu eesmärkidega, eriti nende kultuurilise mõõtmega(13). Audiovisuaalsektori puhul tuleks programmiga tagada liidu panus Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse töösse.

(20)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(21)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046(14) (edaspidi „finantsmäärus“) ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldiste puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.

(22)  Euroopa Filmiakadeemias Filmiakadeemia on selle asutamisest alates välja kujunenud ainulaadne oskusteave ning akadeemial on ainukordne võimalus luua üleeuroopaline kogukond filmiloojatest ja -spetsialistidest, kes tutvustavad ja levitavad saadik oma ainulaadse oskusteabe ja ainulaadse seisundiga aidanud arendada filmiloojate ja -spetsialistide üleeuroopalist kogukonda, reklaamida ja levitada piiri taga Euroopa filme väljaspool oma riigi piire ja kes arendavad tõeliselt üleeuroopalisi publikusuhteid ja edendada rahvusvahelise publiku kasvatamist. Seepärast peaks Euroopa Filmiakadeemial tal filmiauhinna LUX väljaandmisel koostöös Euroopa Parlamendiga olema erandkorras õigus saada otsest liidu toetust. Otsetoetus tuleb aga siduda mõlema poole vahel läbiräägitava koostöökokkuleppega, millel oleksid konkreetsed ülesanded ja eesmärgid, ning seda võiks anda alles pärast nimetatud kokkuleppe sõlmimist. See ei takista Euroopa Filmiakadeemial taotleda programmi eri tegevussuundade alla kuuluvate muude algatuste ja projektide rahastamist. [ME 31]

(23)  Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe Euroopa rikkaliku muusikapärandi, muusika kättesaadavuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning, vastastikuse austuse ja mõistmise üksteisemõistmise soodustamisel kultuuri kaudu ning noorte muusikute professionaalsuse tugevdamisel, andes neile kultuuri- ja loomesektoris karjääri tegemiseks vajalikud oskused. Euroopa Liidu Noorteorkestri eripära panust on tunnustanud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi järjestikused presidendid. Euroopa Liidu Noorteorkestri ainulaadsus seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest ja läbipaistvatest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest erandkorras liidu toetust otsetoetust lähtuvalt konkreetsetest ülesannetest ja eesmärkidest, mille komisjon peab määratlema ja mida ta peab korrapäraselt hindama. Nimetatud toetuse tagamiseks peaks Euroopa Liidu Noorteorkester suurendama oma nähtavust, püüdma saavutada orkestris kõigi liikmesriikide muusikute tasakaalustatumat esindatust ning mitmekesistama oma tulusid, taotledes aktiivselt rahalist toetust liidu rahaliste vahendite kõrval ka muudest allikatest. [ME 32]

(24)  Liidu toetust peaksid saama kultuuri- ja loomesektorisse kuuluvad suure geograafilise katvusega organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab kultuuriteenuste osutamist otse liidu kodanikele ning kellel on seega võimalus otseselt mõjutada Euroopa identiteeti.

(25)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotamine liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevustega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja sünergiat rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, ning horisontaalpoliitikaga (nt liidu konkurentsipoliitika).

(26)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid või moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Programmis tuleks arvestada projektide majandusliku väärtuse kõrval ka nende kultuurilist ja loomingulist mõõdet ning hõlmatud valdkondi. [ME 33]

(26a)  Programmi rahvusvahelise mõõtmega meetmete rahastamiseks tuleks kasutada ka vahendeid, mis on eraldatud määruse (EL) …/… [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend](15) ja määruse (EL) …/… [IPA III](16) alusel. Sellised meetmed tuleks rakendada kooskõlas käesoleva määrusega. [ME 34]

(27)  Kultuuri- ja loomesektorite jaoks on üks suuremaid probleeme juurdepääs loomesektorid on liidu majanduse uuenduslikud, vastupidavad ja kasvavad sektorid, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse majanduslikku ja kultuurilist väärtust. Samas takistab nende killustatus ja nende vahendite immateriaalne laad juurdepääsu erasektoripoolsele rahastamisele, mis võimaldaks neil oma tegevust kasvatada, säilitada või suurendada oma konkurentsivõimet või muuta oma tegevus rahvusvaheliseks. Kultuuri- ja loomesektorite üks suurimaid ülesandeid on parandada juurdepääsu rahastamisele, mis on hädavajalik nende laienemiseks ning rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks või suurendamiseks. Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks täita ka InvestEU fondi poliitikakomponendi (komponentide) alla kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste andmise kaudu (eriti VKEdele) kooskõlas määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektorite tagatisvahendi raames välja kujundatud tavadega. [ME 35]

(28)  Programmi rakendamisel peaksid projektide peamised valikukriteeriumid olema nende mõju, kvaliteet ja tõhusus. Võttes arvesse Programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, arvestades tuleks ette näha, et hindamiskomiteed võivad vajaduse korral koosneda välisekspertidest, kellel peaks olema hinnatava taotlusega seotud erialane ja juhtimiskogemus. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta vajadust tagada üldine kooskõla publiku kaasamise ja mitmekesisuse eesmärkidega. [ME 36]

(29)  Programm Kunsti ning kultuuri- ja loomesektorite olemuslikku väärtust silmas pidades peaks programm hõlmama realistlikku ja teostatavat tulemuslikkuse näitajate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemusnäitajate süsteemi, et toetada programmi meetmeid meetmete ja nende tulemusi pidevalt jälgida tulemuste katkematuks jälgimiseks. Tulemusnäitajad tuleks välja töötada koos sidusrühmadega. See Selline jälgimine, samuti programmiga seotud teabe- ja teabevahetusmeetmed teavitamismeetmed ning programmi enda meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale. Tegevussuundade puhul tuleks arvesse võtta üht või mitut kvalitatiivset ja kvantitatiivset näitajat. Näitajaid tuleks hinnata kooskõlas käesoleva määrusega. [ME 37]

(29a)  Andmete kogumise, analüüsimise ja kohandamise ning kultuuripoliitika mõju mõõtmise ja näitajate määratlemise keerukuse tõttu peaks komisjon asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks tõhustama koostööd oma talitustes, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuses ja Eurostatis. Komisjon peaks tegema koostööd liidu tippkeskustega, liikmesriikide statistikaasutustega ja Euroopa kultuuri- ja loomesektorite jaoks oluliste organisatsioonidega, Euroopa Nõukoguga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja UNESCOga. [ME 38]

(30)  Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile „Loov Euroopa“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(17) punkti 17 tähenduses.

(31)  Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [...] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste (sh kolmandatele isikutele), auhindade, hangete, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(32)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende projektiteostajate võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse projektiteostaja ja projekti suurust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama Seejuures tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist sellise rahastamise kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. [ME 39]

(33)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(18), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(19), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(20) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(21) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(22). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(33a)  Liidu fondide ja otse hallatavate rahastamisvahendite koostoime suurendamiseks tuleks hõlbustada selliste tegevuste toetamist, mis on saanud kvaliteedimärgise. [ME 40]

(34)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL(23) artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud piiranguid ning nende programmis osalemise tulemuslikkust tuleks jälgida ja korrapäraselt hinnata. [ME 41]

(34a)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 tuleks võtta meetmeid, et suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis toimingutes. Tuleks edendada neist piirkondadest, nende naaberriikidest ja kolmandatest riikidest pärit kunstnike ja nende teoste vahetusprogramme ning inimeste ja organisatsioonide koostööd. Nii on neil võimalik saada samavõrra kasu kultuuri- ja loomemajanduse pakutavatest konkurentsieelistest, eelkõige majanduskasvust ja tööhõivest. Selliseid meetmeid tuleks korrapäraselt jälgida ja hinnata. [ME 42]

(35)  Selleks et muuta käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklis 15 ja II lisas sätestatud näitajaid. Komisjon peaks oma ettevalmistustöö jooksul pidama asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Need konsultatsioonid tuleb läbi viia kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)  Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus ja katta toetuste saajate kasvavad rahastamispuudujäägid, võib tuleks rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, eelkõige intellektuaalomandiõigustega seotud kulusid, tingimusel et need on otseselt vahetult seotud toetatavate meetmete rakendamisega. [ME 43]

(37)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

(38)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(24). Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte tööprogrammide vastuvõtmiseks. Tagada tuleb ka varasema programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning haldamiseks, näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamisel rahastamiseks sõlmitud mitmeaastaste kokkulepete jätkamine. Alates [1. jaanuarist 2021] tuleks vajaduse korral tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral varasema programmi alusel raames alustatud ja [31. detsembriks 2020] lõpetamata meetmete haldamine. [ME 44]

(38a)  Programmi tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks tuleks komisjonil tagada, et taotlejatele ei langeks asjatut bürokraatlikku koormust ei taotluste esitamise ega nende käitlemise ajal. [ME 45]

(38b)  Kultuuri- ja loomesektorite eripära arvestades tuleks erilist tähelepanu pöörata väiksematele projektidele ja nende lisaväärtusele. [ME 46]

(39)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. See on kooskõlas ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(40)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärkide rahvusvahelise olemuse tõttu, rahastatavate liikuvus- ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning nende mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja üldisemalt liidu integratsioonile, samuti nende suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)  Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1295/2013 alates [1. jaanuarist 2021] kehtetuks tunnistada.

(42)  Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates [1. jaanuarist 2021],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse programm „Loov Euroopa“ (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

2)  „kultuuri- ja loomesektorid“ – kõik sektorid, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele või kunstilisele ja muule individuaalsele või kollektiivsele loomingulisele väljendusele eneseväljendusele ja tavadele, sõltumata sellest, kas need on või ei ole turule suunatud. Tegevus võib hõlmata selliste tavade, kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist väljendust eneseväljendust, ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus või juhtimine. Nendel Paljudel sellistel sektoritel on potentsiaal luua tekitada innovatsiooni ja luua töökohti, eelkõige intellektuaalomandi õiguste alusel. Kõnealused sektorid hõlmavad arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini (sh moedisain), festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti, festivale ja disaini, sealhulgas moedisaini; [ME 47]

3)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – komisjoni soovituses 2003/361/EÜ(25) esitatud määratlusele vastavad mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

4)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse [artikli 197 lõike 2 punktile c];

5)  „kvaliteedimärgis“ – kõrge kvaliteedi märgis, mis antakse programmi „Loov Euroopa“ raames esitatud projektidele, mida peetakse rahastamise vääriliseks, kuid millele ei anta rahastust eelarvepiirangute tõttu. Sellega tunnustatakse esitatud projekti väärtust ja toetatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1)  Programmi üldeesmärgid on järgmised:

-a)  soodustada kultuuri olemusliku väärtuse tunnustamist, kaitsta ja edendada Euroopa kultuuri ja loomingu kvaliteeti isiksuse arengu, hariduse, sotsiaalse sidususe ning sõna-, arvamuste ja kunstivabaduse eriomase mõõtmena, tugevdades demokraatiat, kriitilise mõtlemise võimet, ühtekuuluvustunnet ja kodanikutunnet kui mitmekesise meedia- ja kultuurimaastiku allikaid; [ME 48]

a)  edendada Euroopa koostööd kultuurilise, kunstilise ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas, sealhulgas tõsta kunstnike ja kultuuritegelaste mõju ja tähtsust ja Euroopa kunsti- ja kultuuriloome kvaliteeti ning pärandi valdkonnas tugevdada Euroopa ühist materiaalset ja immateriaalset kultuuripärandit; [ME 49]

b)  suurendada tugevdada kõigi kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet, eriti suurendada nende ja eelkõige audiovisuaalsektori konkurentsivõimet majanduslikku kaalu seal töökohtade loomise kaudu ning suurendada nende sektorite loovust ja uuenduslikkust. [ME 50]

2)  Programmi erieesmärgid on järgmised:

a)  suurendada tugevdada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, kunstilist, kultuurilist, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning materiaalset ja Euroopa immateriaalset kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ning uuenduslikkust ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid; [ME 51]

aa)  edendada kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas audiovisuaalsektorit, ning toetada kunstnikke, ettevõtjaid, käsitöölisi ja publiku kaasamist, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja alaesindatud rühmadele; [ME 52]

b)  edendada Euroopa audiovisuaaltööstuse audiovisuaalsektori ja eelkõige VKEde konkurentsivõimet, uuenduslikkust ja skaleeritavust ning sõltumatuid tootjafirmasid kultuuri- ja loomesektorites, edendada kestlikul viisil Euroopa audiovisuaalsektori tegevuse kvaliteeti ning püüda saavutada tasakaalustatud geograafilist ja sektoritevahelist lähenemisviisi; [ME 53]

c)  edendada poliitikaalast koostööd ja uuenduslikke meetmeid, toetades sealhulgas loomingulisi lahendusi ja uusi äri- ja juhtimismudeleid, toetada programmi kõiki tegevussuundi ja kõiki kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas toetada kaitsta kunstilise eneseväljenduse vabadust ning edendada mitmekesist, sõltumatut ja pluralistlikku kultuuri- ja meediaruumi, meediapädevust, digitaalpädevust, kultuuri- ja kunstiharidust, soolist võrdõiguslikkust, aktiivset kodanikupositsiooni, kultuuridevahelist dialoogi, vastupidavust ja sotsiaalset kaasatust kaasamist, eelkõige puuetega inimeste kaasamist muu hulgas kultuurikaupade ja -teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu; [ME 54]

ca)  edendada loomeinimeste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvust ning nende teoste ringlust; [ME 55]

cb)  pakkuda kultuuri- ja loomesektoritele andmeid, analüüse ning sobivaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ning arendada välja sidus hindamise ja mõjuhinnangute (k.a sektoriülese mõõtmega) süsteem. [ME 56]

3)  Programm hõlmab järgmisi tegevussuundi:

a)  KULTUUR – hõlmab kultuuri- ja loomesektoreid, välja arvatud audiovisuaalsektor;

b)  MEEDIA – hõlmab audiovisuaalsektorit;

c)  SEKTORIÜLENE tegevussuund – hõlmab kõigi kultuuri- ja loomesektorite (sh uudismeediasektor) vahelist tegevust. [ME 57]

Artikkel 3a

Euroopa lisaväärtus

Kultuuri ja loometegevuse olemusliku ja majandusliku väärtuse tunnustamine ning liidu väärtuste ja poliitikameetmete kvaliteedi ja mitmekesisuse austamine.

Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis annavad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke.

Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse näiteks järgmise kaudu:

a)  selliste meetmete ja tegevuste riigiülene laad, mis täiendavad piirkondlikke, riiklikke, rahvusvahelisi ning muid liidu programme ja poliitikameetmeid ning nende meetmete ja tegevuste mõju kultuuri kättesaadavusele kodanike jaoks ning kodanike aktiivsele osalemisele, haridusele, sotsiaalsele kaasamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile;

b)  riikidevahelise ja rahvusvahelise koostöö arendamine ja edendamine selliste kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejate, sealhulgas loomeinimeste, audiovisuaalvaldkonna spetsialistide, kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ja VKEde ning audiovisuaalsektori ettevõtjate vahel, kes keskenduvad sellele, et soodustada terviklikumat, kiiremat, tulemuslikumat ja pikaajalisemat reageerimist üleilmsetele väljakutsetele, eelkõige digiüleminekule;

c)  mastaabisääst ning majanduskasv ja tööhõive, mille võib liidu toetuse abil saavutada ja mis avaldab võimendavat mõju täiendavate rahaliste vahendite kaasamisele;

d)  võrdsemate tingimuste tagamine kultuuri- ja loomesektorites, võttes arvesse eri riikide eripära, sealhulgas erilises geograafilises või keelelises olukorras olevad riigid või piirkonnad, nagu ELi toimimise lepingu artiklis 349 tunnustatud äärepoolseimad piirkonnad ning mõne liikmesriigi alluvusse kuuluvad ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid;

e)  Euroopa ühiste juurte ja mitmekesisuse narratiivi edendamine. [ME 58]

Artikkel 4

KULTUURI tegevussuund

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud eesmärkidega on KULTUURI tegevussuuna prioriteedid järgmised:

-a)  edendada kunstilist eneseväljendust ja loomingut; [ME 59]

-aa)  soodustada andeid, pädevust ja oskusi ning ergutada koostööd ja innovatsiooni kogu kultuuri- ja loomesektorite ahelas, mis hõlmab pärandit; [ME 60]

a)  tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning kultuuri- ja loometeoste nende teoste piiriülest mõõdet ja, ringlust ja nähtavust, sealhulgas residentsusprogrammide, ringreiside, ürituste, õpikodade, näituste ja festivalide kaudu, ning hõlbustada parimate tavade vahetamist ja kutsealase suutlikkuse suurendamist; [ME 61]

b)  suurendada kultuuri kättesaadavust, kultuurielus osalemist, kultuuriteadlikkust ja publiku kaasamist kogu Euroopas, eelkõige mis puutub puuetega või ebasoodsas olukorras olevatesse inimestesse; [ME 62]

c)  edendada kunstide, kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja tõhustada sotsiaalset kaasatust, kultuuridevahelist ja demokraatlikku dialoogi ning kultuurivahetust; [ME 63]

d)  toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning olla innovatiivne, luua kunstiteoseid, luua ja arendada võtmepädevusi, teadmisi, oskusi, uusi kunstitavasid ning kestlikke töökohti ja majanduskasvu ning aidata kaasa kohalikule ja piirkondlikule arengule; [ME 64]

da)  edendada kultuuri- ja loomesektorites tegutsevate inimeste kutsealast suutlikkust, suurendades nende mõjuvõimu asjakohaste meetmete kaudu; [ME 65]

e)  tugevdada Euroopa identiteeti, kodanikuaktiivsust ja kogukonnatunnet ning demokraatlikke väärtusi kultuuriteadlikkuse, kunstihariduse kultuuripärandi, kultuurilise eneseväljenduse, kriitilise mõtlemise, kunstilise eneseväljenduse, nähtavuse ning loojate, kunstide, hariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise tunnustamise kaudu hariduses formaalses, mitteformaalses ja informaalses elukestvas õppes; [ME 66]

f)  edendada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite, sealhulgas rohujuuretasandi ja mikroorganisatsioonide rahvusvahelist suutlikkust, et nad oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil; [ME 67]

g)  aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete kultuurisuhete strateegiale, püüdes tagada strateegia pikaajalise mõju kultuurivõrgustikke, kodanikuühiskonda ja rohujuuretasandi organisatsioone hõlmava inimestevahelise lähenemisviisi abil. [ME 68]

Nimetatud prioriteedid on üksikasjalikult esitatud I lisas.

KULTUURI tegevussuuna raames elluviidavate erimeetmete osana pööratakse rahaliste vahendite jaotuse ja sihipäraste meetmete seisukohast erilist tähelepanu muusikasektorile. Kohandatud projektikonkursside ja vahenditega aidatakse edendada muusikasektori konkurentsivõimet ja lahendada mõningaid selle eriprobleeme. [ME 69]

Artikkel 5

MEEDIA tegevussuund

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud eesmärkidega on MEEDIA tegevussuuna prioriteedid järgmised:

a)  soodustada andeid, pädevust ja, oskusi ja digitehnoloogia kasutamist ning ergutada koostööd, liikuvust ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste loomisel ja tootmisel, sealhulgas piiriüleselt; [ME 70]

b)  suurendada Euroopa audiovisuaalteoste kinolevi ja riikidevahelist ja rahvusvahelist ringlust ning internetis levitamist ning tagada neile laialdasem piiriülene juurdepääs, sealhulgas uuenduslike ärimudelite ja uute tehnoloogiate kasutamise abil ja väljaspool internetti levitamist ja eelkõige kinolevi uues digitaalkeskkonnas; [ME 71]

ba)  pakkuda rahvusvahelisele publikule laiemat juurdepääsu liidu audiovisuaalteostele, eelkõige reklaami, ürituste, filmikultuurilise pädevuse alaste tegevuste ja festivalide kaudu; [ME 72]

bb)  tugevdada audiovisuaalset pärandit ja lihtsustada juurdepääsu audiovisuaalsetele arhiividele ja kogudele ning toetada ja edendada neid kui mälu, hariduse, taaskasutuse ja uue äritegevuse allikaid, muu hulgas uusima digitehnoloogia kaudu; [ME 73]

c)  reklaamida Euroopa audiovisuaalteoseid ning toetada publikusuhete arendamist igas vanuses publiku, eelkõige noore publiku ja puuetega inimeste kaasamist, et kasutada audiovisuaalteoseid aktiivselt ja seaduslikult nii Euroopas ja kui ka sellest väljaspool ning jagada kasutajate loodud sisu, muu hulgas filmi- ja audiovisuaalvaldkonna hariduse edendamise kaudu. [ME 74]

Neid prioriteete viiakse ellu, toetades selliste Euroopa päritolu teoste loomist, edendamist, kättesaadavust ja levitamist, mis kannavad Euroopa väärtusi ja ühist identiteeti ning millel on potentsiaali jõuda suure igas vanuses publikuni Euroopas ja mujal; seeläbi kohanetakse uute turusuundumustega ja toetatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamist. [ME 75]

Nimetatud prioriteedid on üksikasjalikult esitatud I lisas.

Artikkel 6

SEKTORIÜLENE tegevussuund

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud programmieesmärkidega on SEKTORIÜLESE tegevussuuna prioriteedid järgmised:

a)  toetada riikidevahelist sektoriülest poliitikakoostööd, sealhulgas koostööd, mis hõlmab kultuuri rolli edendamist sotsiaalses kaasatuses, eelkõige seoses puuetega inimeste ja demokraatia tugevdamisega, ning edendada programmi tutvustamist ja toetada programmi tulemuste ülekantavust, et suurendada programmi nähtavust; [ME 76]

b)  edendada kultuuri- ja loomesektorites innovaatilisi lähenemisviise kunstilise sisu loomisele ja kunstiuuringutele, kättesaadavusele, levitamisele ja reklaamimisele, võttes arvesse autoriõiguste kaitset ja hõlmates nii turu- kui ka turuvälist mõõdet; [ME 77]

c)  edendada mitut sektorit hõlmavaid valdkonnaüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediasektorit puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutustega, sealhulgas tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust meedia-, kunsti- ja kultuuriruumi, ajakirjanduslikku kutse-eetikat, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, eelkõige noorte hulgas, aidates kohaneda uute meediavahendite ja vormingutega ning tõkestades väärinfo levikut; [ME 78]

d)  luua osalevates riikides programmi teabepunktid, et ja toetada nende aktiivset kaasatust, tutvustada programmi asjaomases riigis nendes riikides õiglasel ja tasakaalustatud viisil, sealhulgas kohapealse võrgutegevuse kaudu, ning toetada taotlejaid seoses programmiga ja anda põhiteavet teiste asjakohaste toetusvõimaluste kohta, mis on kättesaadavad liidu rahastatavate programmide raames, ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd ja parimate tavade vahetamist. [ME 79]

Nimetatud prioriteedid on üksikasjalikult esitatud I lisas.

Artikkel 7

Eelarve

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 850 000 000 eurot püsivhindades 2 806 000 000 eurot. [ME 80]

Programmi viiakse ellu vastavalt järgmisele rahaliste vahendite soovituslikule jaotusele:

–  kuni 609 000 000 eurot vähemalt 33 % artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund); [ME 81]

–  kuni 1 081 000 000 eurot vähemalt 58 % artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund); [ME 82]

–  kuni 160 000 000 eurot 9 % artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund), tagades igale riiklikule Loova Euroopa teabepunktile vähemalt samal tasemel rahaeraldise nagu määruses (EL) nr 1295/2013 ette nähtud rahaeraldis. [ME 83]

2.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas institutsionaalsete infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

3.  Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, võib anda täiendavat rahalist toetust välistegevuse rahastamisvahenditest [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)], et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud, ning sellest antakse igal aastal aru eelarvepädevatele institutsioonidele koos aruandlusega kolmandate riikide rahalise osaluse kohta programmis. [ME 84]

4.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel või kaudselt kõnealuse määruse [artikli 62 lõike 1 punkti c] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 8

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1.  Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

c)  Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

d)  muud riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses ühes lepingus, mis hõlmab kolmanda riigi osalemist mõnes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

a)  tagatakse liidu programmides osaleva kolmanda riigi maksete ja kasu õiglane tasakaal;

b)  nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikutesse programmidesse ja nende halduskuludesse panustatavate rahaliste maksete väljaarvutamine. Need maksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

c)  ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;

d)  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil võivad kolmandad riigid osaleda programmi juhtimisstruktuurides ja sidusrühmade foorumites. [ME 85]

2.  Lõike 1 punktides a, b ja c punktides a–dosutatud riigid võivad MEEDIA ja SEKTORIÜLESES tegevussuunas osaleda tingimusel, et nad täidavad direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimusi. [ME 151]

3.  Lõike 1 punktis c nimetatud riikidega sõlmitud lepingutes võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha erandeid lõikes 2 sätestatud kohustustest.

3a.  Käesoleva määruse alusel programmiga ühinenud kolmandate riikidega sõlmitakse lepingud menetluste kaudu, mis on kiiremad kui määruses (EL) nr 1295/2013 sätestatud menetlused. Lepinguid uute riikidega edendatakse aktiivselt. [ME 86]

Artikkel 8a

Muud kolmandad riigid

Programmiga võib toetada koostööd muude kui artiklis 8 osutatud kolmandate riikidega meetmete puhul, mida rahastatakse välistegevuse rahastamisvahendite täiendavate maksete kaudu vastavalt artikli 7 lõikele 3, kui see on liidu huvides.

Artikkel 9

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega

1.  Programmis võivad kooskõlas finantsmäärusega ja programmi eesmärkide saavutamisse ühise panustamise alusel osaleda rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad programmiga hõlmatud valdkondades, näiteks UNESCO, Euroopa Nõukogu (struktureeritum koostöö kultuuriradade programmi ja fondiga Eurimages), EUIPO vaatluskeskus, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon ja OECD. [ME 87]

2.  Liit on programmi kestuse ajal Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse liige. Liidu osalemine vaatluskeskuses aitab saavutada MEEDIA tegevussuuna prioriteete. Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon. MEEDIA tegevussuuna raames toetatakse liikmemaksu tasumist liidu liikmesuse eest vaatluskeskuses, et soodustada ning andmete kogumist ja analüüsi audiovisuaalsektoris. [ME 152]

Artikkel 9a

Kultuuri- ja loomesektorite kohta andmete kogumine

Komisjon tugevdab koostööd oma talitustes, nagu Teadusuuringute Ühiskeskus ja Eurostat, eesmärgiga koguda asjakohaseid statistilisi andmeid kultuuripoliitika mõju mõõtmiseks ja analüüsimiseks. Selle ülesande täitmisel tegutseb komisjon koostöös Euroopa tippkeskuste ja riiklike statistikaametitega ning Euroopa Nõukogu, OECD ja UNESCOga. Sellega aitab ta kaasa KULTUURI tegevussuuna eesmärkide saavutamisele ja jälgib tähelepanelikult kultuuripoliitika edasist arengut, kaasates ka sidusrühmad varajases etapis eri sektorite ühiste näitajate või tegevusvaldkonna erinäitajate kajastamisse ja kohandamisse. Komisjon annab nende tegevuste kohta Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru. [ME 88]

Artikkel 10

Rakendamine ja ELi-poolse rahastamise vormid

1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

2.  Programmist raames võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena, auhindadena ja hankemenetluste raames. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3.  Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas finantsmääruse X jaotisega ja [InvestEU määrusega määruses] ja finantsmääruse X jaotisega sätestatud menetlustega. Programmi „Loov Euroopa“ raames loodud sihtotstarbeline tagatisvahend jätkab toimimist [InvestEU määruse] alusel ja selle puhul võetakse arvesse määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi raames välja töötatud rakendamistavasid. [ME 89]

4.  Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid, tuginedes juba väljatöötatud rakendamistavadele ja võttes neid arvesse. [ME 90]

4a.  Programmi rahvusvahelise mõõtme edendamiseks toetatakse määrusega (EL) …/… [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend] ja määrusega (EL) …/… [IPA III] loodud programmidega rahaliselt käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmeid. Käesolevat määrust kohaldatakse nende programmide kasutamise suhtes, tagades samas kooskõla vastavalt neid reguleerivate määrustega. [ME 91]

Artikkel 11

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 12

Tööprogrammid

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud osutatud iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Tööprogrammide vastuvõtmisele eelnevad konsultatsioonid erinevate sidusrühmadega, eesmärgiga tagada, et kavandatavad meetmed toetavad kaasatud eri sektoreid parimal viisil. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute – mis ei tohi olla otserahastamise teel antavate toetuste suhtes ülimuslikud – jaoks ette nähtud kogusumma.

Iga-aastastes tööprogrammides kehtestatakse üksikasjalikult üld- ja erieesmärgid, vastavad poliitilised prioriteedid ja programmimeetmed ning meetme kohta eraldatud eelarve. Samuti sisaldab iga-aastane tööprogramm soovituslikku rakendamise ajakava. [ME 92]

2.  Komisjon võtab tööprogrammi kooskõlas artikliga 19 käesoleva määruse täiendamiseks vastu rakendusaktiga delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse iga‑aastased tööprogrammid. [ME 93]

II peatükk

Toetused ja toetuskõlblikud üksused

Artikkel 13

Toetused

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

1a.  Projektikonkursside puhul võidakse võtta arvesse vajadust tagada KULTUURI tegevussuuna alla kuuluvatele väikesemahulistele projektidele asjakohane toetus meetmete abil, mis võivad hõlmata kõrgemaid kaasrahastamise määrasid. [ME 94]

1b.  Toetuste andmisel võetakse arvesse asjaomaste projektide järgmisi omadusi:

a)  projekti kvaliteet;

b)  mõju;

c)  rakendamise kvaliteet ja tõhusus. [ME 95]

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest. Hindamiskomisjoni koosolekud toimuvad füüsilise kokkusaamise või elektroonilisel teel.

Ekspertidel peab olema hinnatava valdkonnaga seotud erialane taust. Hindamiskomisjon võib paluda taotluse esitamise riigi ekspertide arvamust. [ME 96]

3.  Erandina finantsmääruse artikli 193 lõikest 2 ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib käsitatakse rahastamiskõlblikena käsitada kulusid, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamist, tingimusel et need on otseselt seotud toetatavate meetmete ja tegevuste elluviimisega. [ME 97]

4.  Vajaduse korral määratakse programmi meetmetes kindlaks asjakohased mittediskrimineerimise kriteeriumid, sealhulgas soolise tasakaalu kohta.

Artikkel 14

Toetuskõlblikud üksused

1.  Lisaks finantsmääruse [artiklis 197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–4 esitatud toetuskõlblikkuse kriteeriumid.

2.  Toetuskõlblikud on järgmised üksused:

a)  õigussubjektid, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

1)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

2)  programmiga ühinenud kolmandad riigid;

3)  tööprogrammis loetletud kolmas riik lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel;

b)  õigussubjekt, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.

3.  Õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.  Õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid põhimõtteliselt kandma oma osalemise kulud ise. Artikli 7 lõike 3 kohaste välistegevuse rahastamisvahendite täiendavate maksetega võib nende osalemise kulud katta juhul, kui see on liidu huvides.

5.  Ilma projektikonkursita võib erandkorras toetusi anda järgmistele üksustele, lähtudes konkreetsetest ülesannetest ja eesmärkidest, mille komisjon kindlaks määrab ja mida ta korrapäraselt hindab kooskõlas programmi eesmärkidega: [ME 98]

a)  Euroopa Filmiakadeemia Filmiakadeemiale Euroopa Parlamendiga tehtava koostöö raames filmiauhinna LUX väljaandmisel pärast koostöölepingu sõlmimist, mille üle pooled on pidanud läbirääkimisi ja allkirjastanud, ning koostöös võrgustikuga Europa Cinemas; kuni koostöölepingut ei ole sõlmitud, jäetakse ettenähtud assigneeringud reservi; [ME 99]

b)  Euroopa Liidu Noorteorkester Noorteorkestri tegevuseks, sealhulgas kõigist liikmesriikidest pärit noorte muusikute korrapäraseks väljavalimiseks ja koolitamiseks selliste residentsusprogrammide kaudu, mis võimaldavad liikuvust ja pakuvad võimalust esineda liidus ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel festivalidel ja ringreisidel ning mis aitavad kaasa Euroopa kultuuri piiriülesele ringlusele ja noorte muusikute karjääri rahvusvahelistumisele, püüdes seejuures tagada osalejate puhul geograafilise tasakaalu; Euroopa Liidu Noorteorkester mitmekesistab pidevalt oma tulusid, taotledes aktiivselt rahalist toetust uutest allikatest, et vähendada sõltuvust liidu rahastamisvahenditest; Euroopa Liidu Noorteorkestri tegevus on kooskõlas programmi ja KULTUURI tegevussuuna eesmärkide ja prioriteetidega, eelkõige publiku kaasamise seisukohast. [ME 100]

III peatükk

Sünergia ja täiendavus

Artikkel 15

Täiendavus

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, eriti digiõppe ja meediapädevusega, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, eriti tõrjutud rühmade ja vähemuste puhul, teadusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooniga, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, säästva turismi, riigiabi, liikuvuse ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga, ühtlasi selleks, et edendada avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist.

Komisjon tagab, et kui programmi eesmärkide saavutamiseks rakendatakse [InvestEU programmis] sätestatud menetlusi, võetakse arvesse määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi raames välja töötatud tavasid. [ME 101]

Artikkel 16

Kumulatiivne ja kombineeritud rahastamine

1.  Meede, mis on saanud toetust käesoleva programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sh määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] kohastest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt.

2.  Programmi raames rahastamiskõlblikule projektile võib anda kvaliteedimärgise, kui projekt vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)  seda on hinnatud programmi projektikonkursi raames;

b)  see vastab asjaomases projektikonkursis kehtestatud minimaalsetele kõrgetele kvaliteedinõuetele; [ME 102]

c)  seda ei ole võimalik asjaomase projektikonkursi raames rahastada eelarvepiirangute tõttu.

2a.  Kvaliteedimärgise saanud projektid võivad saada rahalisi vahendeid otse teistest programmidest ja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus, COM(2018)0375] alla kuuluvatest fondidest vastavalt asjaomase määruse artikli 67 lõikele 5, kui need projektid on kooskõlas programmi eesmärkidega. Komisjon tagab, et kvaliteedimärgise saavate projektide valiku- ja määramiskriteeriumid on võimalike toetusesaajate jaoks ühtsed, selged ja läbipaistvad. [ME 103]

Artikkel 16a

Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend InvestEU programmi raames

1.  Uue InvestEU programmi kaudu antav rahaline toetus lähtub kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi eesmärkidest ja kriteeriumidest, võttes arvesse sektori eripära.

2.  InvestEU programm pakub:

a)  juurdepääsu rahastusele VKEdele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonidele kultuuri- ja loomesektorites;

b)  tagatisi kõikidest tagatisvahendis osalevatest riikidest pärit osalevatele finantsvahendajatele;

c)  osalevatele finantsvahendajatele täiendavat oskusteavet, et hinnata VKEde ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonide ning kultuuri- ja loomeprojektide riske;

d)  VKEde ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonide käsutusse antud laenuvahendite mahtu;

e)  VKEdele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega organisatsioonidele eri piirkondades ja sektorites võimalust koostada hajutatud laenuportfell ja pakkuda välja turundus- ja reklaamikava;

f)  järgmiseid laenuliike: investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, välja arvatud isiklik tagatis; äritehingud; käibekapital, näiteks vaherahastamine, puudujäägi rahastamine, rahavoog, krediidiliinid. [ME 104]

IV peatükk

Järelevalve, hindamine ja kontroll

Artikkel 17

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

1a.  Tegevussuundadel on ühine kogum kvalitatiivseid näitajaid. Igal tegevussuunal on eraldiseisev kogum näitajaid. [ME 105]

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas muuta II lisa, et näitajad läbi vaadata või neid täiendada, kui seda on vaja järelevalve ja hindamise eesmärgil. Komisjon võtab näitajate kohta delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2022. [ME 106]

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 18

Hindamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1a.  Kättesaadavad arvnäitajad kulukohustuste ja maksete assigneeringute summa kohta, mis oleks vajalik kvaliteedimärgisega projektide rahastamiseks, esitatakse igal aastal mõlemale eelarvepädevale institutsioonile vähemalt kolm kuud enne seda, kui avaldatakse nende institutsioonide seisukohad järgneva aasta liidu eelarve kohta, vastavalt iga‑aastase eelarvemenetluse jaoks kokkulepitud ajakavale. [ME 107]

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust hiljemalt 30. juunil 2024.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande 31. detsembriks 2024.

Vajaduse korral esitab komisjon vahehindamise alusel seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks. [ME 108]

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib esitab komisjon läbi programmi lõpphindamise kohta lõpliku hinnangu. [ME 109]

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.  Hindamisaruannete süsteem peab tagama, et programmi hindamiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisava detailsusega. Need andmed ja see teave tuleb edastada komisjonile kooskõlas muude õigusnormidega; näiteks tuleb isikuandmed muuta vajaduse korral anonüümseks. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 19

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 12 lõikes 2 ja artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 2 ja artiklis 17 osutud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 12 lõike 2 ja artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

V peatükk

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 20

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, eelkõige programmi nime ja MEEDIA tegevussuuna raames rahastatavate meetmete puhul MEEDIA logo. Komisjon töötab välja KULTUURI logo, mida kasutatakse KULTUURI tegevussuuna raames rahastatavate meetmete puhul. [ME 110]

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle tegevussuundade kaudu toetatavate meetmete ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1295/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 22

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 1295/2013 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja määruse (EL) nr 1295/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 7 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Täiendav teave rahastatavate tegevuste kohta

1.  KULTUURI TEGEVUSSUUND

Artiklis 4 nimetatud programmi KULTUURI tegevussuuna prioriteedid viiakse ellu järgmiste meetmete kaudu:

Horisontaalsed meetmed:

a)  rahvusvahelised koostööprojektid, eristades selgelt väikeseid, keskmise suurusega ja suuremahulisi projekte ning pöörates erilist tähelepanu mikro- ja väikestele kultuuriorganisatsioonidele; [ME 111]

b)  eri riikidest pärit kultuuri- ja loomeorganisatsioonide Euroopa võrgustikud;

c)  üleeuroopalised kultuuri- ja loomeplatvormid;

d)  loomeinimeste, käsitööliste ning kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate liikuvus nende rahvusvahelise tegevuse raames, sealhulgas loometegevusega seotud kulude katmine, loome- ja kultuuriteoste ringlus; [ME 112]

e)  kultuuri- ja loomeorganisatsioonide rahvusvahelise tegevuse toetamine ning nende suutlikkuse suurendamine; [ME 113]

f)  poliitika väljatöötamine, koostöö ja rakendusmeetmed kultuurivaldkonnas, sealhulgas andmete esitamise, heade tavade vahetamise või katseprojektide kaudu.

Valdkondlikud meetmed:

a)  muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige elava muusika sektoris, ka võrgustike loomise kaudu, Euroopa eri muusikateoste ja -repertuaari levitamine Euroopas ja väljaspool, koolitusmeetmed koolitus, osalemine muusikas ja juurdepääs sellele, publikuarendus Euroopa muusikateoste jaoks, loojate, reklaamijate ja artistide (eelkõige noorte ja esilekerkivate) nähtavus ja tunnustamine, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine; [ME 114]

b)  raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse ja, innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine ja, puuetega inimestele juurdepääsetavasse vormi kohandamine, selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, ka raamatukogude kaudu, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid; [ME 115]

c)  arhitektuuri- kultuuripärandisektorite ja kultuuripärandisektori arhitektuuri toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, teadusuuringud, kõrgete kvaliteedistandardite kehtestamine, suutlikkuse suurendamine, publikusuhete arendus ning kultuuripärandi- ja arhitektuurisektori rahvusvahelistumine, ehituskultuuri edendamine, erialaste teadmiste ja oskuste jagamine käsitööliste puhul, publiku kaasamine, kultuuripärandi elukeskkonna kaitsmise, säilitamise ja edendamise ning taastamise toetamine, kohandatud taaskasutamine, ehituskultuuri edendamine, kestlikkus, kultuuripärandi ja selle väärtuste toetamine levitamine, edendamine ja rahvusvahelistumine teadlikkuse suurendamise kaudu, võrgustike loomise loomine ja üksteiselt õppimise kaudu õppimine; [ME 116]

d)  muude sektorite toetamine: muude sektorite, sealhulgas disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning säästva kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu. [ME 117]

Toetus kõigile kultuuri- ja loomesektoritele ühiste vajaduste valdkondades, kuid seejuures võib vastavalt vajadusele välja töötada valdkondliku meetme, kui allsektori eripära õigustab sihipärast lähenemisviisi. Horisontaalset lähenemisviisi kasutatakse koostöö, liikuvuse ja rahvusvahelistumise riikidevaheliste projektide puhul, muu hulgas residentsusprogrammide, ringreiside, ürituste, etenduste, näituste ja festivalide kaudu, samuti mitmekesisuse, loovuse ja innovatsiooni edendamiseks, koolituseks ja sektori spetsialistide vahetusteks, suutlikkuse suurendamiseks, võrgustike loomiseks, oskuste ja publikusuhete arendamiseks ning andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Valdkondlikud meetmed saavad vahendeid eelarvetest, mis on proportsionaalsed prioriteetsetena kindlaks määratud sektoritega. Valdkondlikud meetmed peaksid aitama lahendada käesolevas lisas kindlaksmääratud eri prioriteetsete sektorite konkreetseid probleeme, tuginedes olemasolevatele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele. [ME 118]

Erimeetmed Euroopa identiteedi ja selle kultuurilise mitmekesisuse ja ning kultuuripärandi nähtavaks ja käegakatsutavaks muutmiseks ning kultuuridevahelise dialoogi soodustamiseks: [ME 119]

a)  Euroopa kultuuripealinnad – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 445/2014/EL kohaselt(26);

b)  Euroopa kultuuripärandi märgis – rahalise toetuse tagamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1194/2011/EL kohaselt(27) – ning Euroopa kultuuripärandi märgisega objektide võrgustik; [ME 120]

c)  ELi kultuuriauhinnad, sealhulgas Euroopa teatriauhind; [ME 121]

d)  Euroopa pärimuspäevad;

da)  Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed; [ME 122]

e)  toetus Euroopa kultuuriasutustele, kelle tegevus hõlmab suure geograafilise katvusega kultuuriteenuste osutamist otse liidu kodanikele.

2.  MEEDIA TEGEVUSSUUND

Artiklis 5 osutatud programmi MEEDIA tegevussuuna prioriteetide puhul võetakse arvesse direktiivi 2010/13/EL nõudeid ning riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses, samuti vastavate turgude suurust ja eripärasid ning neid prioriteete edendatakse muu hulgas järgmiste meetmete abil: [ME 123]

a)  Euroopa audiovisuaalteoste väljatöötamine sõltumatute Euroopa produktsiooniettevõtete poolt, eelkõige filmi- ja teleteoste, näiteks mängufilmide, lühifilmide, dokumentaalfilmide, lastefilmide ja animafilmide väljatöötamine ning interaktiivsete teoste, näiteks kvaliteetsete narratiividel põhinevate videomängude ja suurema piiriülese ringluse potentsiaaliga multimeediateoste väljatöötamine; [ME 124]

b)  innovatiivsete ja kvaliteetsete telesaadete ja seriaalide tootmine igas vanuses vaatajatele, toetades sõltumatuid Euroopa produktsiooniettevõtteid; [ME 125]

ba)  Euroopa integratsiooni ajalugu ja Euroopa lugusid käsitlevate teoste loomise ja reklaamimise algatuste toetamine; [ME 126]

c)  tutvustus-, reklaami- ja turustusvahendid, kaasa arvatud veebipõhised vahendid ja andmeanalüüsi kasutamine, et suurendada Euroopa päritolu teoste tuntust, nähtavust, piiriülest kättesaadavust ja publikuni jõudmist; [ME 127]

d)  toetus riigiüleste Euroopa teoste rahvusvaheliseks müügiks ja levitamiseks kõikidel platvormidel nii väikeste kui ka suurte teoste puhul, kaasa arvatud mitut riiki hõlmavate koordineeritud levitamisstrateegiate ning subtiitritega varustamise, dubleerimise ja audiokirjelduste kaudu; [ME 128]

da)  meetmed, mille eesmärk on toetada väikese võimekusega riike vastavate kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel; [ME 129]

e)  toetus ettevõtjatevahelisele suhtlusele ja võrgustikutööle, et hõlbustada Euroopa ja rahvusvahelist ühistoodangut ning Euroopa teoste ringlust; [ME 130]

ea)  toetus eri riikide audiovisuaalsektori autorite Euroopa võrgustikele, mille eesmärk on soodustada audiovisuaalsektori loomingulisi andeid; [ME 131]

eb)  erimeetmed, mis aitavad kaasa loominguliste annete õiglasele kohtlemisele audiovisuaalsektoris; [ME 132]

f)  Euroopa päritolu teoste edendamine tööstusharu üritustel ja messidel Euroopas ja väljaspool;

g)  algatused publikusuhete arenduse ja filmihariduse publiku kaasamise (eriti kinodes) ning filmi- ja audiovisuaalvaldkonna hariduse edendamiseks, mis on suunatud eelkõige noorele publikule; [ME 133]

h)  koolitus- ja nõustamistegevus, et parandada audiovisuaalsektori ettevõtjate, sealhulgas kunstkäsitööliste ja käsitööliste suutlikkust kohaneda uute turusuundumuste ja digitehnoloogiatega; [ME 134]

i)  ühe või mitme sellise Euroopa tellitavate videoteenuste võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed; [ME 135]

j)  selliste Euroopa festivalide võrgustiku ( ja festivalide võrgustike) tegevus, kes linastavad ja tutvustavad erinevaid Euroopa audiovisuaalteoseid ja kelle programmist suure osa moodustavad riigiülesed teosed; [ME 136]

k)  sellise Euroopa kinoettevõtjate võrgustiku tegevus, kelle programmist suure osa moodustavad riigiüleste filmide linastused, aidates tugevdada kinode rolli väärtusahelas ning juhtides tähelepanu avalikele linastustele kui sotsiaalsele kogemusele; [ME 137]

l)  erimeetmed tasakaalustatuma soolise osaluse toetamiseks audiovisuaalsektoris, sealhulgas nõustamine ja võrgustike loomisega seotud tegevus; [ME 138]

m)  poliitilise dialoogi, innovatiivsete poliitikameetmete ja heade tavade vahetamise toetamine – sealhulgas analüüsitegevuse ja usaldusväärsete andmete esitamise kaudu;

n)  kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine ning võrgustike loomine audiovisuaalsektori ja poliitikakujundajate vahel;

na)  toetus kultuurilise sisuga teleprogrammide levitamiseks ja mitmekeelseks kättesaadavuseks nii internetis kui ka väljaspool seda, sealhulgas subtiitritega varustamise kaudu, et edendada Euroopa kultuuripärandi, kaasaegse loomingu ja keelte rikkust ja mitmekesisust. [ME 139]

3.  SEKTORIÜLENE TEGEVUSSUUND

Artiklis 6 nimetatud programmi SEKTORIÜLESE tegevussuuna prioriteedid viiakse ellu järgmiste tegevuste kaudu:

Poliitikaalane koostöö ja avalikud suhted:

a)  poliitika väljatöötamine, kogemuste ja oskusteabe vahetus riikide vahel, vastastikune õppimine, sealhulgas vastastikune nõustamine programmi uute osalejate jaoks, teadlikkuse suurendamine ning võrgustike loomine kultuuri- ja loomeorganisatsioonide ning poliitikakujundajate vahel sektoriüleselt, muu hulgas sidusrühmadega peetava pideva struktuurse dialoogi ning kultuuri- ja loomesektorite foorumi kaudu, et tugevdada dialoogi ja sektorite poliitikameetmete suunatust; [ME 140]

b)  sektoriülene analüüsitegevus;

c)  toetus tegevustele, mille eesmärk on piiriülese poliitilise koostöö edendamine ja sellise poliitika väljatöötamine, mis käsitleb sotsiaalset kaasamist kultuuri kaudu;

d)  programmi ja selle teemade tundmise parandamine, inimesteni jõudmise edendamine ja tulemuste liikmesriigi tasandist kaugemale ülekantavuse toetamine.

Loova innovatsiooni labor:

a)  uute loovuse vormide edendamine ristumiskohtadel eri kultuuri- ja loomesektorite ristumiskohtadel vahel ja teistes sektorites tegutsejatega, näiteks innovatiivsete tehnoloogiate kasutamise ja nende kasutamise alase nõustamise kaudu kultuuriorganisatsioonides ja digitaalsete keskuste vahendusel tehtava koostöö kaudu; [ME 141]

b)  innovatiivsete sektoriüleste lähenemisviiside ja vahendite edendamine, et lihtsustada kultuuri ja loometegevuse, sealhulgas kultuuripärandi kättesaadavust, levitamist, edendamist ja turustamist.

ba)  Euroopa ja selle väärtustega seotud interdistsiplinaarsetele teostele suunatud meetmed; [ME 142]

Teabepunktid:

a)  programmi edendamine liikmesriigi tasandil ja asjakohase teabe jagamine liidu poliitika raames kättesaadava rahalise toetuse erinevate liikide ning hindamiskriteeriumide, menetluse ja tulemuste kohta; [ME 143]

b)  võimalike toetusesaajate toetamine taotlusprotsessides, piiriülese koostöö ja parimate tavade vahetamise elavdamine spetsialistide, institutsioonide, platvormide ja võrgustike vahel programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades ja sektorites ning nende üleselt; [ME 144]

c)  komisjoni toetamine selles, et tagada programmi tulemuste alt üles ja ülevalt alla vahendamine ja levitamine kodanikele ning sektoris tegutsejatele. [ME 145]

Uudismeediasektorit toetavad valdkonnaülesed tegevused:

a)  meediasektorit uudismeediasektorit puudutavate struktuursete ja tehnoloogiliste muutuste käsitlemine, edendades sõltumatut ja jälgides mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi ning toetades sõltumatut järelevalvet, et hinnata meedia pluralismi ja meediavabadust ähvardavaid ohte ja probleeme; [ME 146]

b)  meedia kõrgete tootmisstandardite toetamine koostöö, digioskuste, piiriülese koostööl põhineva ajakirjanduse ja kvaliteetse infosisu ning kestliku meedia majandusmudelite edendamise kaudu, et tagada ajakirjandusliku kutse-eetika järgimine; [ME 147]

c)  meediapädevuse arendamine, et võimaldada kodanikel ja eelkõige noortel arendada kriitilist meedia hindamise võimet, ning liidu platvormi loomise toetamine, mille eesmärk on jagada kõigi liikmesriikide vahel meediapädevuse tavasid ja poliitikameetmeid, muu hulgas Euroopa küsimusi käsitlevate ülikooli raadio- ja meediavõrgustike kaudu, ning uudismeedia spetsialistidele koolitusprogrammide pakkumine väärinfo kindlakstegemiseks ja selle vastu võitlemiseks; [ME 148]

ca)  meediavabadust ja meedia pluralismi Euroopas ähvardavaid ohte käsitleva poliitilise ja kodanikuühiskonna dialoogi soodustamine ja kaitsmine. [ME 149]

II LISA

PROGRAMMI ÜHISED KVALITATIIVSED JA KVANTITATIIVSED MÕJUNÄITAJAD

1)  Kasu kodanikele ja kogukondadele

2)  Kasu Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuripärandi tugevdamisel

3)  Kasu liidu majandusele ja tööhõivele, eelkõige kultuuri- ja loomesektorite ja VKEde puhul

4)  Liidu poliitika (sh rahvusvahelised kultuurisuhted) integreerimine

5)  Projektide Euroopa lisaväärtus

6)  Partnerluste ja kultuuriprojektide kvaliteet

7)  Programmi raames toetatud kultuuri- ja loometeostega tutvuvate inimeste arv

8)  Rahastatud projektidega seotud töökohtade arv

9)  Sooline tasakaal, vajaduse korral kultuuri- ja loomesektorites tegutsejate liikuvus ja mõjuvõimu suurendamine [ME 150]

Näitajad

KULTUURI TEGEVUSSUUND

MEEDIA TEGEVUSSUUND

SEKTORIÜLENE TEGEVUSSUUND

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 87. (2) ELT C […], […], lk […]. (3) Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seisukoht. (4) COM(2018)0267. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/789, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ja muudetakse direktiivi 93/83/EMÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 82). (6) COM(2016)0287. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (ELT L 131, 20.5.2017, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). (10) JOIN/2016/029. (11) COM(2014)0477. (12) COM(2017)0479. (13) Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mis võeti ÜROs vastu septembris 2015. aastal, A/RES/70/1. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, , mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). (15) 2018/0243(COD). (16) 2018/0247(COD). (17) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (19) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). (20) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (21) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (23) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1). (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (25) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1). (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).