Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(5),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis(7),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta teise üldeelarve projekti kohta(9),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(10),

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2020. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 96 lõikele 1 juhatuse poolt 25. märtsil 2019. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 96,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0182/2019),

A.  arvestades, et käesolev menetlus on viies täispikk eelarvemenetlus uue koosseisu ametiajal ja seitsmes menetlus 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

B.  arvestades, et 2020. aasta eelarve, nii nagu see on esitatud peasekretäri aruandes, on koostatud, pidades silmas rubriigi 5 ülemmäära iga-aastast suurenemist (inflatsioon ja tegelik suurenemine), mis jätab rohkem ruumi majanduskasvule ja investeeringutele ning võimaldab jätkata sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada kokkuhoidu ja suurendada tõhusust;

C.  arvestades, et peasekretär tõi 2020. aasta eelarve puhul muu hulgas välja järgmised prioriteetsed eesmärgid: eraldada vajalikud vahendid esimeseks täispikaks aastaks pärast Euroopa Parlamendi ja komisjoni uue koosseisu valimist ning eraldada vahendeid kodanikega suhtlemist käsitlevatele prioriteetsetele projektidele, mitmeaastastele kinnisvaraprojektidele, turvalisusele ja IT-lahendustele;

D.  arvestades, et peasekretäri esitatud Euroopa Parlamendi 2020. aasta esialgses eelarvestuse projektis oli eelarve summaks ette nähtud 2 068 530 000 eurot, mis on kokku 3,58 % suurem kui 2019. aasta eelarve ja moodustab 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 5. rubriigist 18,38 %;

E.  arvestades, et peaaegu kaks kolmandikku eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud teenistuses ja pensionil olevate parlamendiliikmete (21 %) ja töötajate (35 %) töötasude, pensionide, ravikulude ja hüvitistega ning hoonetega (13 %) ning mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja parlamendiliikmete põhimäärusele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(11), et parlamendi eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; märgib, et kindlasummalised maksed on kasulik ja laialt tuntud vahend paindlikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi eelarve peaks tagama tema täieliku seadusandliku pädevuse ja võimaldama tema nõuetekohast toimimist;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub teataval määral tema suutlikkusest hallata omaenda kulusid ja arendada demokraatiat liidu tasandil;

I.  arvestades, et 2020. aasta on esimene täispikk aasta pärast valimisi ning seetõttu taastub põhilise poliitilise ja toetustegevuse tavapärane tempo;

J.  arvestades, et vabatahtlik pensionifond asutati 1990. aastal juhatuse eeskirjaga, mis reguleerib täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi(12);

K.  arvestades, et kontrollikoda esitas 16. juunil 1999 arvamuse nr 5/99 „Pensionifond ja Euroopa Parlamendi liikmete pensioniskeem“;

Üldine raamistik

1.  toonitab, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2020. aastal jääma alla 20 % rubriigi 5 ülemmäärast; märgib, et 2020. aasta eelarvestuses on see osakaal 18,22 %, mis on 2019. aastal saavutatust (18,51 %) väiksem ning kõige väiksem osakaal rubriigist 5 rohkem kui 15 aasta jooksul;

2.  toonitab, et suurim osa Euroopa Parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusaktide või lepinguliste kohustustega ning kuulub iga-aastasele indekseerimisele;

3.  nõuab põhimõtte pärast, et peasekretär ja juhatus hoolitseksid selle eest, et järgmine BUDG-komisjonile esitatav Euroopa Parlamendi eelarvestus ei erineks nii palju Euroopa Komisjoni prognoositavast inflatsioonimäärast või oleks sellega samaväärne;

4.  kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni lepitusmenetluse raames 19. märtsil 2019. aastal saavutatud kokkuleppe määrata 2019. aasta eelarvega võrreldes kasvuks 2,68 %, mis teeb 2020. aasta eelarvestuse kogumahuks 2 050 430 000 eurot, vähendada juhatuse poolt 11. märtsil 2019. aastal heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude kogumahtu 18,1 miljoni euro võrra ja vähendada sellele vastavalt järgmiste eelarveridade kavandatud assigneeringuid:1 0 0 4 – Tavalised reisikulud; 1 2 0 0 – Töötasu ja hüvitised; 1 4 0 2 – Muud teenistujad – Peasekretariaadi autojuhid; 2 0 0 7 – Hoonete ehitus ja ruumide sisustamine; 2 0 2 2 – Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus; 2 0 2 4 – Energiatarbimine; 2 1 0 1 – Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid – Infrastruktuuriga seotud tavapärased tegevused; 2 1 2 – Mööbel; 2 1 4 – Tehniline varustus ja sisseseade; 3 0 0 – Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel; 3 0 2 – Vastuvõtu- ja esinduskulud; 3 0 4 0 – Mitmesugused sisekoosolekute kulud; 3 0 4 2 – Koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid; 4 2 2 – Parlamendiliikmete assistentide kulud; otsustab kanda assigneeringuid eelarveridadele järgmiselt: eelarvepunkti 1 6 5 0 – Meditsiiniteenistus – 140 000 eurot, artiklisse 3 2 0 – Eksperdiarvamuste hankimine – 160 000 eurot ja eelarvepunkti 3 2 1 1 – Euroopa teadusmeediakeskuse kulud – maksete assigneeringud 400 000 eurot; tunneb heameelt selle üle, et juhatus kiitis need muudatused 25. märtsil 2019. aastal heaks;

5.  soovitab Euroopa Parlamendi teenistustel muuta eelarvepunkti 1 6 5 0 – Meditsiiniteenistus – märkusi, kuna lisaassigneering summas140 000 eurot on ette nähtud vahendaja ja psühholoogi teenusega seotud kulude katmiseks psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning artikli 3 2 0 – Eksperdiarvamuste hankimine – märkusi, kuna lisaassigneering summas 160 000 eurot on ette nähtud eksperdiarvamuste ja ekspertidega seotud kulude katmiseks psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise, uurimise ning selle vastu võitlemise valdkonnas;

6.  märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seotud olukorra puhul on peetud silmas korrakohast lepinguga väljaastumist, mille raames Ühendkuningriigi väljaastumisleping kinnitatakse ja Euroopa Ülemkogu 25. novembri 2018. aasta poliitiline deklaratsioon, mille kohaselt Ühendkuningriik osaleb liidu eelarves kuni 2020. aastani, kiidetakse heaks; märgib, et enamik väljaastumisest tulenevaid sääste on juba 2019. aasta eelarvesse sisse viidud ja et 2020. aastal vähenevad veidi vaid teatavad kulud, kuna parlamendi koosseis on 46 parlamendiliikme võrra väiksem;

7.  märgib, et juhul, kui Ühendkuningriik ei lahku liidust või lahkub liidust ilma lepinguta, võib juhatus, eelarvekomisjon või täiskogu kavandatud assigneeringuid kogu eelarvemenetluse jooksul kohandada;

8.  rõhutab, et parlamendi põhiülesanded on olla koos nõukoguga kaasseadusandjaks, otsustada liidu eelarve üle, esindada kodanikke ja kontrollida teiste liidu institutsioonide tööd;

9.  rõhutab Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse tõstmisel ja liidu väärtuste edendamisel;

10.  rõhutab, et tuleb saavutada kokkuhoid võrreldes peasekretäri ettepanekuga, et selles esitatud suurenemine vastaks paremini 2020. aasta eeldatavale üldisele inflatsioonimäärale, ning et tungivalt soovitatav on teha kõik selleks, et avaliku sektori raha kasutataks tõhusamalt ja läbipaistvamalt;

Läbipaistvus ja täpsus

11.  võtab teadmiseks suurema läbipaistvuse peasekretäri aruande koostamisel, näiteks on esitatud lisateavet keskmise ja pikaajalise planeerimise, investeeringute, õigusjärgsete kohustuste, halduskulude ja metoodika kohta, ning märgib, et see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud nõudmisele;

12.  nõuab, et Euroopa Parlamendi 2020. aasta eelarve oleks vajaduste ja nendega seotud kulude sobitamise seisukohast realistlik ja täpne, et vältida eelarve ülepaisutamist;

13.  rõhutab, et väga suurt tähelepanu tuleks pöörata Euroopa Parlamendi käsutuses olevate eelarvevahendite ja personali võimalikult suure kulusäästlikkuse tagamisele, et Euroopa Parlament ja selle liikmed võiksid oma õigusloomealaseid põhiülesandeid edukalt täita; kordab, et see tähendab töömeetodite hoolikat kavandamist ja korraldamist ning võimaluse korral ülesannete ja struktuuride ühendamist, et vältida ebavajalikku bürokraatiat, ülesannete kattumist ning jõupingutuste ja ressursside dubleerimist;

Suhtlemine kodanikega

14.  tunneb heameelt Euroopa Elamuse keskuste ehk selliste näituseruumide avamise üle, mis järgivad väiksemas ulatuses Brüsseli Parlamentariumi edukat kontseptsiooni; märgib, et 2020. aastaks on kavandatud viie uue Euroopa Elamuse keskuse sisseseadmine Euroopa Parlamendi Büroodesse;

15.  märgib, et summa, mis on eelarves ette nähtud viie uue Euroopa Elamuse keskuse sisseseadmiseks Euroopa Parlamendi Büroodesse, hõlmab kommunikatsiooni peadirektoraadi hallatavat näitusetaristut ennast, kuid mitte näitusepinda; palub esitada üksikasjad kõigi eeldatavate kulude suurusjärgu kohta enne 2019. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist;

16.  võtab teadmiseks rea teisaldatavate rajatiste loomise, mis rändaksid ühest liikmesriigist teise, et liitu kodanikele lähemale tuua;

17.  nõuab, et peasekretär esitaks DG COMMi 51 uue ametikohaga loodud lisaväärtuse kohta üksikasjaliku, faktidel põhineva ja põhjaliku aruande; nõuab, et see aruanne esitataks BUDG-komisjonile avalikult ja enne 2019. aasta juuli lõppu;

Kinnisvara- ja transpordipoliitika

18.  kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 266;

19.  ei ole nõus kehtiva tavaga paigutada assigneeringujäägid eelarveaasta lõpus ümber pooleliolevatesse kinnisvaraprojektidesse; rõhutab, et selline assigneeringujääkide ümberpaigutamine toimub süstemaatiliselt samades peatükkides, jaotistes ja sageli täpselt samadel eelarveridadel, ning tõstatab küsimuse, kas nende puhul on tegemist tahtliku ülehindamisega, et tekitada vahendeid Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika rahastamiseks; on seisukohal, et kinnisvarapoliitikat tuleks rahastada selleks mõeldud eelarveridadelt läbipaistval viisil;

20.  soovitab, et kõigi hoonete aastaeelarve planeerimisel nähtaks korrapärase ja ennetava kinnisvarapoliitika osana ette eraldis hooldus- ja renoveerimiskuludeks, mis moodustab 3 % uute hoonete kogukuludest; rõhutab, et vaja on kinnisvarastrateegiat, mis tagab kulutasuvuse, ning juhib tähelepanu võimalikele eelistele, mis tulenevad sellest, kui hooned asuvad üksteise lähedal, näiteks koostoime tugifunktsioonide, kontoripinna ja eraldatud ruumide jagamise kaudu;

21.  märgib, et Konrad Adenaueri uue hoone kogu idatiiva vastuvõtmine ja kasutama hakkamine on kavandatud 2020. aastaks ja et vahetult pärast seda algab uue läänetiiva ehitustöö; märgib, et ehituse viimastes etappides tuleb ette näha projektijuhtimiseks vajalikke kulusid, mida tekitavad näiteks mahukad kolimistoimingud, esmane sisustamine ja ehitusplatsi turvavalve;

22.  võtab teadmiseks, et kõigi praeguste Luxembourgi hoonete rent ja hooldus on eelarves ette nähtud endiselt kogu aastaks, kuna olemasolevatest hoonetest kolimine saab toimuda vaid järk-järgult; palub peasekretäril esitada üksikasjad järkjärgulise kolimise kohta ja selgitada, miks ei ole võimalik kokkuhoidu saavutada juba 2020. aastal;

23.  nõuab täiendavaid üksikasju ettevalmistavate tehniliste tööde kohta, sealhulgas näiteks praegu PHS-hoones asuvate teenistuste ümberpaigutamise kohta muudesse hoonetesse; nõuab, et eelarvekomisjonile esitataks selle kohta üksikasjalikud hinnangud ja kulude jaotus enne 2019. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist;

24.  peab küsitavaks teatavate kavandatud uuenduste äärmiselt kõrget maksumust, näiteks Atriumi hoone külastajate seminariruumide loomine (8,720 miljonit eurot), mitmeotstarbeline ala esplanaadil (2,610 miljonit eurot) ja iseteenindussöökla loomine Strasbourgi SDM-hoones (1,9 miljonit eurot); palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile enne 2019. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist nende otsuste kohta lisateavet;

25.  on seisukohal, et täiendav kokkuhoid tuleks saavutada parlamendiliikmete ja nende assistentide büroode sisustusega seotud kulutuste osas, arvestades, et need bürood renoveeritakse täielikult 2019. aastal algava ametiaja alguses;

26.  on mures Euroopa Parlamendi kavatsuste pärast laiendada oma tegevust ja diplomaatilist esindatust Indoneesias (Jakarta), Etioopias (Addis Abeba) ja Ameerika Ühendriikides (New York); peab kahetsusväärseks, et kuigi ei ole tehtud põhjalikku kulude-tulude analüüsi ning nende konkreetsete asukohtade valimise aluseks olevaid argumente ei ole täpsustatud, nõustus juhatus selle ettepanekuga ning Euroopa Parlamendi Washingtoni büroo praeguse juhataja nimetamisega Jakarta büroo uueks juhatajaks; nõuab seetõttu tungivalt, et peasekretär teeks kindlaks mõjutatud eelarveread ning tooks sellesse läbipaistmatusse olukorda selgust, selgitades neid eri asukohti ja Jakarta büroo uue juhataja ametisse nimetamist käsitlevat otsustusprotsessi; on seisukohal, et seni tuleb see otsus peatada;

27.  on seisukohal, et võimaliku kokkuhoiu parlamendi eelarves saab saavutada üheainsa asukoha abil; tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, mille hinnangul on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus aastas 114 miljonit eurot; tuletab lisaks meelde, et 78 % parlamendi töötajate kõigist lähetustest on tingitud mitmest asukohast ning keskkonnamõju on 11 000 – 19 000 tonni CO2-heidet; nõuab seetõttu, et koostataks tegevuskava, mille alusel minna üle üheainsale asukohale;

Turvalisus

28.  märgib, et 2020. aasta eelarve sisaldab parlamendi turvalisuse märkimisväärseks parandamiseks juba 2016. aastal alustatud mahukate investeeringute viimaseid osamakseid; juhib tähelepanu asjaolule, et need projektid hõlmasid mitmesuguseid valdkondi, mis puudutasid peamiselt hooneid, seadmeid ja personali, kuid täiustusi tehti ka küberturvalisuse ja side turvalisuse valdkonnas;

29.  rõhutab, et projekt iPACS annab parlamendile moodsa ja integreeritud turvatehnoloogia, et kõrvaldada veel viimased hoonete turvalisuses esinevad puudused, ning 2020. aasta on projekti viies ja viimane rakendusaasta; palub peasekretäril võtta üksikasjalikult kokku kõik hoonete turvalisusega seotud kulud alates 2016. aastast;

30.  on seisukohal, et IT-vahendid on parlamendiliikmete ja personali jaoks olulised töövahendid, kuid neid võivad ohustada küberrünnakud; väljendab seetõttu heameelt selle üle, et küberturvalisuse alaste meetmete eest vastutavat rühma on viimase kahe aasta jooksul täiendatud, ja eriti asjaolu üle, et kuna nüüdseks on jõutud optimaalse toimimise etappi ja jätkatakse küberturvalisuse tegevuskava rakendamist, suureneb asjaomane eelarve ainult inflatsiooni korvamiseks;

31.  tunneb heameelt jõupingutuste üle parandada parlamendiliikmetele pakutavaid teenuseid, mille nimel investeeritakse pidevalt IT-rakenduste arendamisse ning jätkatakse e-parlamendi programmi, tõlkemäludega masinõppe programmi alaseid teadusuuringuid ja arendustegevust ning mitmeaastast projekti konverentsiruumide tehnilise haldamise kohta; palub rohkem teavet nendele programmidele viimastel aastatel kulutatud kogusumma kohta; võtab teadmiseks nende projektide pikaajalise järkjärgulise rakendamise, et jaotada kulud eri eelarveaastate vahel;

Parlamendiliikmete ja registreeritud assistentidega seotud küsimused

32.  palub, et juhatus töötaks välja tehnilise lahenduse, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada oma hääleõigust ajal, mil nad on rasedus- ja sünnituspuhkusel, isapuhkusel või haiguspuhkusel;

33.  leiab, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide sotsiaalseid ja pensioniõigusi tuleks austada; kordab sellega seoses oma üleskutset leida toimiv lahendus nendele registreeritud assistentidele, kes praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpuks on töötanud järjest kahel ametiajal, kuid kellel puudub pensioniikka jõudmisel õigus juurdepääsuks Euroopa pensioniõiguste skeemile, sest nad ei saa täis personalieeskirjades sätestatu kohaselt vajalikku kümneaastast teenistust 2014. aastal korraldatud ennetähtaegsete valimiste ja viivituste tõttu, mis esinesid registreeritud assistentide uute lepingute valideerimisel 2009. aasta valimiste järgse perioodi suure töökoormuse tõttu; palub seetõttu, et peasekretär esitaks uued praktilised ja usaldusväärsed ettepanekud, mille eesmärk on see probleem lõplikult lahendada;

34.  võtab teadmiseks registreeritud assistentide Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireisidega seotud hüvitiste määrade läbivaatamise; tuletab siiski meelde oma korduvalt esitatud palvet, et juhatus võtaks meetmeid, et ühtlustada alates parlamendi järgmise koosseisu ametiajast täielikult ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireisidega seotud hüvitiste määrad;

35.  toetab juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsust parlamendiliikmete praktikantide kohta, mis jõustub 2. juulil 2019; rõhutab, et praktikantide siduv miinimumtasu peaks tagama neile inimväärse sissetuleku, nagu see on ELi institutsioonide administratsiooni praktikantide puhul;

36.  ootab, et parlamendi tõlketeenistused tegeleksid oma põhiülesandega, milleks on toetada liidu õigusloome protsessi ja parlamendiliikmeid oma kohustuste täitmisel, tagades kvaliteetselt tõlgitud dokumendid jätkusuutliku tulevikustrateegia raames;

37.  kordab oma muret lisakulude pärast, mis tekivad täiskogu istungjärkudel hääletuse kohta antava suulise selgituse suulisest tõlkest; nõuab tungivalt, et peasekretär esitaks hääletuse kohta antavate suuliste selgitustega seotud kulude üksikasjaliku jaotuse; tuletab meelde, et oma hääletusseisukohti selgitada või oma valijaskonna muredega seotud küsimusi tõstatada soovivatel parlamendiliikmetel on selleks ka muid võimalusi, nagu näiteks kirjalik selgitus hääletuse kohta ning mitmesugused üldsuse teavitamise vahendid; on sellega seoses seisukohal, et märkimisväärse kokkuhoiu saavutamiseks võiks hääletuse kohta suuliste selgituste andmise kaotada;

38.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et „Euroopa Parlamendi loodud vabatahtlik pensionifond kehtib pärast käesoleva põhimääruse jõustumist edasi nende parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete jaoks, kes on kõnealuses fondis juba omandanud õigusi või ooteõigusi“, ning et „[o]mandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“; palub peasekretäril ja juhatusel Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust täielikult järgida ning koostada kiiremas korras pensionifondi kohta selge kava, mille alusel tunnistab parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud kohustusi ja võtab need üle; kordab oma nõudmist, et Euroopa Kontrollikoda kontrolliks parlamendiliikmete vabatahtlikku pensionifondi, ning palub uurida viise, kuidas tagada vabatahtliku pensionifondi jätkusuutlik rahastamine kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse sätetega, tagades samal ajal täieliku läbipaistvuse;

39.  kordab üleskutset tagada parlamendiliikmete üldkulude hüvitise läbipaistvus; peab kahetsusväärseks, et juhatus ei ole selles osas suuremat läbipaistvust ega vastutust saavutanud; nõuab, et parlamendiliikmetel oleks täielik aruandekohustus seoses sellega, milliseid kulutusi sellest hüvitisest kaetakse;

Personaliga seotud küsimused

40.  on seisukohal, et ajal, mil liidu institutsioonidele kättesaadavad finants- ja inimressursid on tõenäoliselt järjest piiratumad, on tähtis teha kindlaks valdkonnad, sealhulgas lisaks muudele IT-teenused ja turvalisus, suulise ja kirjaliku tõlke teenused ja autojuhiteenused, kus oleks võimalik suurendada tugifunktsioonide koostoimet, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja teiste liidu institutsioonide kogemusi ning võttes täiel määral arvesse juhtimisraskusi ja erinevusi, mis esinevad nende mastaapsuses, et koostada õiglaseid koostöökokkuleppeid;

41.  nõuab, et parlamendiliikmetele kehtestataks nõue, et väline raamatupidaja peab nende üldkulude hüvitisega seotud kontot vähemalt parlamendiliikme mandaadi lõppedes kontrollima; nõuab lisaks kulude avalikustamist Euroopa Parlamendi veebisaidil olevatel parlamendiliikmete isiklikel lehtedel asuva lingi kaudu;

42.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöökokkulepete üle, mille eesmärk on teha kindlaks muud valdkonnad, kus tugifunktsioone oleks võimalik jagada; kutsub peasekretäri üles hindama liidu institutsioonide vahel toimuvat koostööd, et teha kindlaks täiendav võimalik koostoime ja kokkuhoid;

43.  toetab kõigi kodanike juurdepääsu põhimõtet; võtab teadmiseks, et täiskogu on vastu võtnud taotlused tagada kõigi täiskogu arutelude puhul rahvusvahelise viipekeele tõlge, ja palub peasekretäril analüüsida selle teostatavust;

44.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta, 11. septembri 2018. aasta ja 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioonides (milles käsitleti seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastast võitlust ELis ning meetmeid kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks) esitatud soovitusi; nõuab toetust, et katta niisuguste välisekspertide kulud, keda on vaja välisauditi laiendamiseks ahistamise ennetamisega tegelevale Euroopa Parlamendi personali nõuandekomiteele; palub eraldada assigneeringud, millest kaetaks ahistamise vastu võitlemist käsitlevas resolutsioonis nimetatud Euroopa Parlamendi reformimeetmete täielik elluviimine, sealhulgas sagedased kohustuslikud ahistamisvastased koolitused kõigi töötajate, registreeritud assistentide ja Euroopa Parlamendi liikmete jaoks; on lisaks arvamusel, et assigneeringuid on vaja eraldada selleks, et katta kulud, mis on seotud vahendajate ja muude ekspertidega, kes on koos konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ja praeguste struktuuridega pädevad ennetama ja lahendama parlamendis esinevaid ahistamisjuhtumeid;

45.  soovitab kasutada rohkem videokonverentse ja muid tehnoloogiaid, et kaitsta keskkonda ja säästa ressursse, vähendades eelkõige töötajate kolme töökoha vahelisi ametireise;

Muud teemad

46.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi eelarvestuse vastuvõtmise menetlus tuleks läbi vaadata, võttes arvesse käimasolevat tööd käsitlevat dokumenti, mille töötas välja parlamendisisese eelarvemenetluse töörühm, arvestades fraktsioonide soovi praegust menetlust lihtsustada, muuta see tõhusamaks, vähendades parlamendiliikmete ja personali töökoormust, ning suurendada selle läbipaistvust ja selgitada asjaomaste osalejate kohustusi; tuletab meelde, et praeguses menetluses täidab eelarvekomisjon samu ülesandeid kaks korda, kevadel (lepitusmenetlus juhatusega parlamendi eelarvestuse vastuvõtmiseks) ja sügisel (eelarve muudatusettepanekute esitamine), mis toob kaasa koosolekute suurema arvu, dokumentide koostamise ja sellega seotud kulud (tõlked, tõlgid jne);

47.  palub jätkata Euroopa teadusmeediakeskuse piisavat rahastamist eesmärgiga teha koostööd telekanalite, sotsiaalmeedia ja teiste partneritega, et luua noortele ajakirjanikele koolitusvõimalusi, eriti seoses uute teaduslike ja tehnoloogiliste arengusuundumustega ning faktidel põhinevate ja vastastikku hinnatud uudistega;

48.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama Euroopa Parlamendi administratsioonis tulemuspõhise eelarvestamise ja keskkonnasäästlikkuse kultuuri ning kulusäästliku juhtimise kontseptsiooni, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ning vähendada paberimajandust ja bürokraatiat; rõhutab, et kulusäästliku juhtimise kogemus väljendub tööprotsessi pidevas paranemises, mis tuleneb lihtsustamisest ja haldustöötajate kogemusest;

49.  nõuab täielikku läbipaistvust Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite kasutamisel ja haldamisel; nõuab Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste eelarvekulutuste põhjalikku hindamist ja kontrolli; juhib tähelepanu huvide konfliktile, mis tuleneb sellest, et Euroopa tasandi erakondade tegevust sponsivad eraettevõtjad; nõuab seetõttu, et mis tahes eraettevõtjatel keelataks teha Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele annetusi ning neid sponsida;

o
o   o

50.  võtab vastu 2020. aasta eelarvestuse;

51.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0182. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0331. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0404. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0503. (10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0010. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0172. (12) Juhatuse poolt vastu võetud tekstid, PE 113.116/BUR./rev. XXVI/1.4.2009.