Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0050(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0005/2019

Esitatud tekstid :

A8-0005/2019

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 15
CRE 03/04/2019 - 15

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.7
CRE 17/01/2019 - 10.7
PV 04/04/2019 - 6.12
CRE 04/04/2019 - 6.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0344

Vastuvõetud tekstid
PDF 235kWORD 82k
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel Ajutine väljaanne
Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava ***I
P8_TA-PROV(2019)0344A8-0005/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava (COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0115),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0104/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0005/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 103.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014
P8_TC1-COD(2018)0050

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonis, mille osaline liit on, on sätestatud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust (MSY) tagaval tasemel või nende taastamist sellisel tasemel.

(2)  2015. aastal New Yorgis peetud ÜRO säästva arengu tippkohtumisel võtsid liit ja selle liikmesriigid kohustuse reguleerida 2020. aastaks tõhusalt kalapüüki, teha lõpp ülepüügile ja ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hävitavate tagajärgedega kalastusviisidele ning rakendada teaduspõhised majandamiskavad, et taastada kalavarud võimalikult lühikese aja jooksul vähemalt sellisel tasemel, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vastavalt nende bioloogilistele omadustele.

(3)  30. märtsil 2017 Maltal vastu võetud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis(3) esitatakse Vahemere piirkonna kalanduse uus juhtimisraamistik ja viit konkreetset meedet hõlmav tööprogramm järgmiseks kümneks aastaks. Üheks võetud kohustuseks on mitmeaastaste kavade koostamine.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013(4) kehtestatakse ühise kalanduspoliitika normid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühine kalanduspoliitika toetab merekeskkonna kaitset ja kõikide kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks.

(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid pikaajalises perspektiivis keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult säästlikud, ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Ühine kalanduspoliitika aitab samuti saavutada kalandussektoris tegutsejate rahuldava elatustaseme, sealhulgas väikesemahulise, käsitööndusliku ja rannapüügi sektoris. Nende eesmärkide saavutamine aitab kaasa ka toiduvarude kättesaadavuse tagamisele ning toob tööhõivealast kasu.

(6)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks vastu võtta mitmesugused kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed ning maksimaalse lubatud püügikoormuse kindlaksmääramine ja eraldamine.

(7)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Vastavalt nendele sätetele peaks käesoleva määrusega kehtestatud mitmeaastane kava (edaspidi „kava“) sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.

(8)  Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetena tuleks käsitleda avalikult kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on andnud või läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus.

(9)  Komisjon peaks kavaga hõlmatud kalavarude puhul saama parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid. Selleks peaks ta konsulteerima eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega (STECF). Komisjon peaks eelkõige saama avalikult kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, sealhulgas nõuandeid segapüügi kohta, milles võetakse arvesse kava ning esitatakse FMSY-vahemikud ja kaitse piirväärtuste (BPA ja BLIM) vahemikud.

(10)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1967/2006(5) kehtestatakse Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamisraamistik ning selles nõutakse majandamiskavade vastuvõtmist liikmesriikide territoriaalvetes traalide, paadinootade, kaldanootade, haardvõrkude ja tragidega teostatava püügi korraldamiseks.

(11)  Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohased majandamiskavad. Nimetatud kavad ei ole omavahel kaugeltki kooskõlas ja neis ei võeta arvesse kõiki põhjalähedaste kalavarude püügivahendeid ega teatavate kalavarude ja kalalaevastike jaotuse geograafilist kattumist. Peale selle on need kavad osutunud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel ebatõhusaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad on avaldanud toetust kõnealuseid kalavarusid käsitleva mitmeaastase kava koostamisele ja rakendamisele liidu tasandil.

(12)  STECF on tõendanud, et paljude Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

(13)  Seepärast on asjakohane kehtestada Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kava.

(14)  Kavas tuleks arvesse võtta eri liikide koosesinemist ja püüki ajendavate liikide – st euroopa merluusi (Merluccius merluccius), hariliku meripoisuri (Mullus barbatus), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), punaka aristiidi (Aristeus antennatus) ja hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) – vahelist dünaamikat. Samuti tuleks arvesse võtta põhjalähedasel püügil püütavaid kaaspüügiliike ja neid põhjalähedasi kalavarusid, mille kohta ei ole piisavalt andmeid. Kava tuleks kohaldada liidu vetes või liidu kalalaevade poolt Vahemere lääneosas asuvatest liidu vetest väljaspool teostatava põhjalähedase püügi (eelkõige traalide, põhjavõrkude, lõkspüüniste ja õngejadadega) suhtes.

(15)  Kui harrastuskalapüügi põhjustatud suremus avaldab asjaomasele kalavarule olulist mõju, peaks nõukogul olema võimalik kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivaid piiranguid. Nõukogu peaks selliste piirangute kehtestamisel tuginema läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid võtma vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et harrastuspüügi tegelikke tasemeid usaldusväärselt hinnata. Lisaks peaks olema võimalik võtta harrastuspüügi suhtes tehnilisi kaitsemeetmeid.

(16)  Kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema kalavarude geograafilisel jaotusel, nagu on märgitud parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel võib osutuda vajalikuks muuta kavas sätestatud kalavarude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse kavas sätestatud kalavarude geograafilist jaotust, kui teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste kalavarude geograafilise jaotuse muutumisele.

(17)  Kava eesmärk peaks olema aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste kalavarude ja põhjalähedasel püügil saadud pelaagiliste liikide kaaspüügi puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, ning edendada kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldavat elatustaset, pidades silmas rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte. Kavaga tuleks rakendada ka ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ(7) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ(8) eesmärkidele.

(18)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Need parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ja arvestada segapüügiga. Kava kohaselt peavad kõnealused vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Lisaks sellele on FMSY-vahemiku ülempiiri eesmärk tagada, et kalavarude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %.

(19)  Maksimaalse lubatud püügikoormuse kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada tavapärase kasutamise korral kohaldatavad FMSY-vahemikud ja asjaomaste kalavarude hea seisundi korral võiks maksimaalne lubatud püügikoormus ulatuda kõige ohualtima kalavaru FMSY-vahemikku juhul, kui see on teaduslike nõuannete põhjal vajalik selleks, et saavutada käesoleva määruse segapüügi eesmärgid, vältida kalavarude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud kahju või piirata maksimaalse lubatud püügikoormuse kõikumist aastate lõikes. Nendele FMSY-vahemikele vastav kalastussuremuse sihttase tuleks saavutada järk-järgult võimaluse korral 2020. aastaks ning hiljemalt 1. jaanuariks 2025.

(20)  Kalavarude jaoks, mille kohta on olemas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud sihttasemed, on vaja kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada kaitse piirväärtused, mis on väljendatud preventiivsete piirväärtustena (BPA) ja biomassi piirangu piirväärtustena (BLIM).

(21)  Tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et tagada sihttasemete saavutamine ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmine, muu hulgas juhul, kui kalavarud vähenevad allapoole kaitse piirväärtusi. Parandusmeetmed peaksid hõlmama erakorralisi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 12 ja 13 maksimaalset lubatud püügikoormust ja muid konkreetseid kaitsemeetmeid.

(22)  Selleks et tagada püügile läbipaistev juurdepääs ja kalastussuremuse sihttaseme saavutamine, tuleks vastu võtta liidu püügikoormuse reguleerimise kord traalide jaoks, mis on Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude puhul peamine püügivahend. Selleks on asjakohane kindlaks määrata püügikoormuse rühmad, mille suhtes nõukogu kehtestab igal aastal maksimaalse lubatud püügikoormuse, mida väljendatakse püügipäevade arvuna. Vajaduse korral peaks püügikoormuse reguleerimise kord hõlmama ka muid püügivahendeid.

(23)  Võttes arvesse paljude Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude muret tekitavat olukorda ja selleks, et vähendada praegust suurt kalastussuremust, peaks püügikoormuse reguleerimise korra kehtestamine oluliselt vähendama püügikoormust kava esimesel viiel rakendusaastal.

(24)  Liikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid, mis tagavad püügikoormuse reguleerimise korra tõhususe ja teostatavuse, sealhulgas rakendama püügikoormuse kvootide eraldamise meetodit vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 17, koostama laevade loetelu, andma välja kalapüügilubasid ning registreerima ja edastama asjakohased püügikoormuse andmed.

(25)  Liikmesriikidel peaks kava eesmärkide tõhusale saavutamisele kaasa aitamiseks ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetega olema lubatud edendada kohalikul tasandil osalusmajandamise süsteeme.

(26)  Noorkalade kasvualade ja tundlike elupaikade ning väikesemahulise kalapüügi kaitsmiseks tuleks rannikuvöönd regulaarselt reserveerida selektiivsemaks kalapüügiks. Seetõttu peaks kavas kehtestama püügikeelupiirkonna ja -aja, millega keelatakse traalide kasutamine igal aastal kolmeks kuuks kuue meremiili ulatuses rannikust, välja arvatud alade puhul, mis on 100 m samasügavusjoonest madalamal. Tuleks võimaldada muude püügikeelupiirkondade kehtestamine, kui sellega saab tagada euroopa merluusi noorvormide püügi vähenemise vähemalt 20% võrra.

(27)  Põhjalähedaste kalavarude suhtes tuleks võtta täiendavaid kaitsemeetmeid. Eelkõige on teaduslike nõuannete põhjal asjakohane kehtestada täiendavad püügikeelupiirkonnad ja ‑ajad suurte kudekogumitega piirkondades, et kaitsta tõsiselt kahjustatud euroopa merluusi täiskasvanud isendeid.

(28)  Kaaspüügiliikide ja selliste põhjalähedaste kalavarude suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus võtta parandusmeetmeid, tuleks vastu võtta konkreetsed kaitsemeetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

(29)  Kavas tuleks ette näha täiendavad tehnilised kaitsemeetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega. See on vajalik kava eesmärkide saavutamiseks, eelkõige seoses põhjalähedaste kalavarude kaitse ja selektiivsuse suurendamisega.

(30)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks ▌ kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

(31)  Selleks et ▌ kohandada kava õigel ajal tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust parandusmeetmete ja tehniliste kaitsemeetmetega, rakendada lossimiskohustust ja muuta kava teatavaid osi. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peab olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(32)  Otsese majandamishuviga liikmesriikide poolt ühiste soovituste esitamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1380/2013.

(33)  ▌Kava peaks võimaldama asjaomaste kalavarude ja võimaluse korral kaaspüügivarude korrapärast teaduslikku seiret, et hinnata maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisel tehtavaid edusamme.

(34)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt peaks komisjon korrapäraselt hindama käesoleva määruse asjakohasust ja tõhusust. See hindamine peaks järgima kava korrapärast hindamist STECFi teaduslike nõuannete alusel ja sellele tuginema ning hindamine tuleks teha … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant. See ajavahemik võimaldaks lossimiskohustus täielikult rakendada ning võtta vastu ja rakendada piirkondlikud meetmed, samuti saavutada mõju kalavarudele ja püügile. ▌

(35)  Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et kava eesmärkide saavutamiseks vastu võetud ajutisi peatamismeetmeid võib pidada toetuskõlblikeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014(10).

(36)  Tasakaalu saavutamiseks laevastiku püügivõimsuse ja kasutamata maksimaalse lubatud püügikoormuse vahel peaks käesoleva määrusega hõlmatud tasakaalustamata laevastikusegmentide puhul olema võimalik saada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondilt toetust püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta.

(37)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikele 4 hinnati enne kava koostamist nõuetekohaselt selle võimalikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

(38)  Võttes arvesse, et maksimaalne lubatud püügikoormus kehtestatakse igal kalendriaastal, tuleks püügikoormuse reguleerimise korda käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2020. Võttes arvesse keskkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust, tuleks FMSY vahemikke ning BPA piirväärtusest väiksemate kalavarude puhul võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2025,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva majandamise mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kalavarude suhtes:

a)  punakas aristiid (Aristeus antennatus) GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7;

b)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6 ja 9-10-11;

c)  hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi alapiirkondades 9-10-11;

d)  euroopa merluus (Merluccius merluccius) GFCMi alapiirkondades 1-5-67 ja 9-10-11;

e)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkondades 5, 6, 9 ja 11;

f)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6, 7, 9, 10 ja 11.

3.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 2 loetletud kalavarude püügil Vahemere lääneosas. Seda kohaldatakse samuti kõikide muude Vahemere lääneosas püütavate põhjalähedaste kalavarude suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud põhjalähedaste kalavarude tööndusliku ▌ kalapüügi suhtes, mis toimub liidu vetes või mida liidu kalalaevad teostavad Vahemere lääneosas asuvatest liidu vetest väljaspool.

5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse rakendamist Vahemere lääneosas asuvates liidu vetes kõikide selliste kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust ja mis püütakse põhjalähedasel püügil.

6.  Käesolevas määruses nähakse ette tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 14, mida kohaldatakse Vahemere lääneosas kõikide kalavarude suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009(11) artiklis 4 ja määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)  „Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafilised alapiirkonnad (GAPid) 1 (Alboráni mere põhjaosa), 2 (Alboráni saar), 5 (Baleaari saared), 6 (Põhja-Hispaania), 7 (Lioni laht), 8 (Korsika saar), 9 (Liguuria ja Türreeni mere põhjaosa), 10 (Türreeni mere lõunaosa) ja 11 (Sardiinia saar), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011(12) I lisas;

2)  „asjaomased kalavarud“ – artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarud;

3)  „kõige ohualtim kalavaru“ – kalavaru, mille eelmise aasta kalastussuremus on maksimaalse lubatud püügikoormuse kehtestamise ajal parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes kindlaks määratud FMSY väärtusest kõige kaugemal;

4)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige STECFi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste korral pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt kõnealuste kalavarude taastootmist. Vahemik peab olema selline, et pikaajaliselt ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et kalavarude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %;

5)  „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;

6)  „MSY FLOWER“ – FMSY-vahemiku väikseim väärtus;

7)  „MSY FUPPER“ – FMSY-vahemiku suurim väärtus;

8)  „FMSY-vahemiku alumine osa“ – vahemik, mis sisaldab väärtusi alates MSY FLOWER väärtusest kuni FMSY väärtuseni;

9)  „FMSY-vahemiku ülemine osa“ – vahemik, mis sisaldab väärtusi alates FMSY väärtusest kuni MSY FUPPER väärtuseni;

10)  „BLIM“ – biomassi piirangu piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete, eelkõige STECFi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse nõuannete põhjal ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

11)  „BPA“ – preventiivne piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete, eelkõige STECFi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse nõuannete põhjal ning mis tagab, et kudekarja biomassil on väiksem kui 5 % suurune tõenäosus jääda alla BLIM taseme;

12)  „püügikoormuse rühm“ – liikmesriigi laevastiku korraldusüksus, millele on kehtestatud maksimaalne lubatud püügikoormus;

13)  „kalavarude rühm“ – I lisas sätestatud kalavarude rühm, mida püütakse koos;

14)  „püügipäev“ – mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib Vahemere lääneosas ega ole sadamas.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Kava põhineb püügikoormuse reguleerimise korral ja selle eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele, vältides ja piirates soovimatut püüki võimalikult suures ulatuses, ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu õiguse kohaselt kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid ja käesolevat määrust.

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamise suhtes, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ▌.

4.  Kavaga püütakse eelkõige

a)  tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine; ▌

b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel ning

c)  aidata saavutada direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärgid, eelkõige minimeerida püügitegevuse negatiivne mõju haavatavatele elupaikadele ja kaitstud liikidele.

5.  Kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. ▌

II PEATÜKK

SIHTTASEMED, KAITSE PIIRVÄÄRTUSED JA KAITSEMEETMED

Artikkel 4

Sihttasemed

1.  Asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis vastab artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, tuleb saavutada ▌ järk-järgult võimaluse korral 2020. aastaks ja hiljemalt 1. jaanuariks 2025 ning seejärel tuleb seda hoida FMSY-vahemikes.

2.  Eelkõige STECFilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt taotletakse kaval põhinevate FMSY-vahemike kindlaksmääramist.

3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt kehtestab nõukogu maksimaalse lubatud püügikoormuse kindlaksmääramisel nimetatud püügikoormused iga püügikoormuse rühma jaoks eraldi FMSY-vahemikus, mis on sel ajal kõige ohualtimate kalavarude kohta kättesaadav.

4.  Olenemata lõigetest 1 ja 3 võib maksimaalse lubatud püügikoormuse kehtestada FMSY-vahemikest madalamal tasemel.

5.  Olenemata lõigetest 1 ja 3 võib maksimaalse lubatud püügikoormuse kehtestada sel ajal kõige ohualtimate kalavarude kohta kättesaadavast FMSY-vahemikust kõrgemal tasemel, tingimusel et kõik asjaomased kalavarud ületavad BPA taset:

a)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

b)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik kalavarudele tekitatava liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või

c)  selleks, et järjestikuste aastate maksimaalse lubatud püügikoormuse erinevused ei ületaks 20 %.

6.  Kui FMSY-vahemikke ei ole mõne artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavaru puhul võimalik piisavate teadusandmete puudumise tõttu kindlaks määrata, majandatakse seda kalavaru kooskõlas artikliga 12, kuni FMSY-vahemikud on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kättesaadavad.

Artikkel 5

Kaitse piirväärtused

Artikli 6 kohaldamisel taotletakse kava alusel eelkõige STECFilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:

a)  kudekarja biomassina väljendatud preventiivsed piirväärtused (BPA) ning

b)  kudekarja biomassina väljendatud biomassi piirangu piirväärtused (BLIM).

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste kalavarude kudekarja biomass on väiksem kui BPA, võetakse kõik sobivad parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige kehtestatakse, olenemata artikli 4 lõikest 3, maksimaalne lubatud püügikoormus tasemel, mis vastab kõige ohualtimate kalavarude FMSY-vahemiku vähendatud kalastussuremusele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste kalavarude kudekarja biomass on väiksem kui BLIM, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib, olenemata artikli 4 lõikest 3 ▌, peatada selliste parandusmeetmetega asjaomase kalavaru sihtpüügi ja vastavalt vähendada maksimaalset lubatud püügikoormust.

3.  Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla

a)  käesoleva määruse artiklite 7, 8 ja 11–14 kohased meetmed ning

b)  määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed.

4.  Kui kudekarja biomass on artiklis 5 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest.

III PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUS

Artikkel 7

Püügikoormuse reguleerimise kord

1.  Püügikoormuse reguleerimise korda kohaldatakse kõikide traalpüügiga tegelevate laevade suhtes, mille puhul on püügipiirkonnad, kalavarude rühmad ja pikkusekategooriad kindlaks määratud I lisas.

2.  Nõukogu määrab igal aastal teaduslike nõuannete põhjal ja artikli 4 kohaselt liikmesriigiti kindlaks iga püügikoormuse rühma maksimaalse lubatud püügikoormuse.

3.  Erandina artikli 3 lõikest 1 ja olenemata käesoleva artikli lõikest 2, ▌ kava rakendamise esimesel viie aasta jooksul:

a)  kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust võrreldes lähtetasemega 10 %, välja arvatud geograafilistes alapiirkondades, kus püügikoormust on lähteperioodil juba vähendatud rohkem kui 20 %;

b)  kava rakendamise teisel kuni viiendal aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust nimetatud ajavahemikul kuni 30 %. Püügikoormuse vähendamist võib täiendada kooskõlas liidu õigusega vastu võetud mis tahes asjaomaste tehniliste või muude kaitsemeetmetega, et saavutada FMSY 1. jaanuariks 2025.

4.  Lõikes 3 osutatud lähtetaseme arvutab iga liikmesriik ▌iga püügikoormuse rühma või geograafilise alapiirkonna kohta keskmise püügikoormusena, mis on väljendatud püügipäevade arvuna ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017, võttes arvesse ainult sellel ajavahemikul püügiga tegelevaid laevu ▌.

5.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et muude püügivahendite kui traalidega püütakse konkreetset kalavaru märkimisväärsel hulgal, võib nende teaduslike nõuannete põhjal kindlaks määrata konkreetse püügivahendi maksimaalse lubatud püügikoormuse.

Artikkel 8

Harrastuskalapüük

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuskalapüük avaldab märkimisväärset mõju artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavaru kalastussuremusele, võib nõukogu kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivad piirangud.

2.  Lõikes 1 osutatud piirangute kehtestamisel tugineb nõukogu läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele, sealhulgas keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku laadi kriteeriumitele. Eeskätt võib nende kriteeriumitena muu hulgas arvesse võtta harrastuskalapüügi mõju keskkonnale, kõnealuse tegevuse sotsiaalset tähtsust ning selle panust rannikupiirkondade majandusse.

3.  Kui see on asjakohane, võtavad liikmesriigid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et harrastuspüügi tegelikke tasemeid usaldusväärselt hinnata.

Artikkel 9

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

2.  Iga liikmesriik otsustab, millist meetodit kasutada maksimaalse lubatud püügikoormuse eraldamiseks oma lipu all sõitvatele üksikutele laevadele või laevarühmadele vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud kriteeriumidele. ▌

3.  Liikmesriik võib muuta püügikoormuse jaotust, kandes püügipäevi ühelt sama geograafilise piirkonna püügikoormuse rühmalt üle teisele, tingimusel et ta kohaldab teisendustegurit, mida toetavad parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded. Vahetatud püügipäevad ja teisendustegur tehakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul teatavaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4.  Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel tegeleda traalpüügiga, tagab ta, et selline püük on piiratud kuni 15 tunniga ühel püügipäeval ja viie püügipäevaga nädalas või samaväärse piiranguga.

Liikmesriigid võivad erandkorras lubada kuni 18 tundi püügipäeva kohta, et võtta arvesse sõiduaega sadama ja püügipiirkonna vahel. Sellisest erandist teavitatakse viivitamata komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike.

5.  Kui laev püüab ühel püügipäeval kahte erinevat kalavaru rühma, siis olenemata lõikest 3 arvatakse mõlema kalavaru rühma jaoks sellele laevale eraldatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest maha pool püügipäeva.

6.  Iga liikmesriik väljastab oma lipu all sõitvatele asjaomastele kalavarusid püüdvatele laevadele I lisas osutatud piirkondade jaoks püügiload kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

7.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 6 kohaselt välja antud püügilubadele vastav brutoregistertonnides ja kilovattides väljendatud kogupüügivõimsus kava kohaldamisaja jooksul ei suurene.

8.  Iga liikmesriik koostab ja säilitab selliste laevade loetelu, millele on lõike 6 alusel väljastatud püügiluba, ning teeb selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Liikmesriigid esitavad oma loetelud esimest korda kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel hiljemalt iga aasta 30. novembriks.

9.  Liikmesriigid jälgivad oma püügikoormuse reguleerimise korda ja tagavad, et artiklis 7 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus ei ületa kehtestatud piirmäärasid.

10.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtete kohaselt võivad liikmesriigid kava eesmärkide saavutamise nimel edendada kohalikul tasandil osalusmajandamise süsteeme.

Artikkel 10

Asjaomaste andmete esitamine

1.  Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 33 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011(13) artiklitega 146c, 146d ja 146e.

2.  Püügikoormuse andmed esitatakse koondandmetena kuude kaupa ja need sisaldavad II lisas sätestatud teavet. Koondandmete vorming on UN/CEFACTi standardil P1000-12 põhinev XML-skeemi definitsioon.

3.  Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud püügikoormuse andmed komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva.

IV PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Artikkel 11

Suletud püügipiirkonnad

1.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 13 sätestatule on traalide kasutamine Vahemere lääneosas keelatud igal aastal kolmeks, asjakohastel juhtudel järjestikuseks kuuks kuue meremiili ulatuses rannikust, välja arvatud alade puhul, mis on 100 m samasügavusjoonest madalamal, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. See iga-aastane kolmekuuline püügikeeld määratakse kindlaks iga liikmesriigi poolt ja seda kohaldatakse ajavahemiku jooksul, mis on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohaselt kõige sobivam. Sellest ajavahemikust teavitatakse viivitamata komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike.

2.  Erandina lõikest 1 ja eeldusel, et see on põhjendatud konkreetsete geograafiliste piirangutega, näiteks mandrilava piiratud suuruse või püügipiirkonna kaugusega rannast, võivad liikmesriigid kehtestada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel muid suletud püügipiirkondi, eeldusel et igas geograafilises alapiirkonnas väheneb euroopa merluusi noorvormide püük vähemalt 20 % võrra. Sellisest erandist teavitatakse viivitamata komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike.

3.  … [kaks aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva] kehtestavad asjaomased liikmesriigid parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel muud suletud püügipiirkonnad, kus on leitud tõendeid kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate noorkalade suure kontsentratsiooni ja põhjalähedaste kalavarude, eriti asjaomaste kalavarude koelmute kohta.

4.  Lõike 3 alusel kehtestatud muid suletud püügipiirkondi hindab eelkõige STECF või samasugune liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus. Kui see hindamine näitab, et need suletud püügipiirkonnad ei ole nende eesmärkidega kooskõlas, vaatavad liikmesriigid kõnealused suletud püügipiirkonnad nende soovituste põhjal läbi.

5.  Juhul kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud suletud püügipiirkonnad mõjutavad mitme liikmesriigi kalalaevu, on komisjonil õigus võtta parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 8 ja käesoleva määruse artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse asjaomased suletud püügipiirkonnad.

Artikkel 12

Selliste kaaspüügivarude ja põhjalähedaste kalavarude majandamine, mille kohta ei ole piisavalt andmeid

1.  Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 osutatud kalavarusid majandatakse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamise suhtes.

2.  Artikli 1 lõikes 3 osutatud kalavarude majandamise meetmete, eelkõige artiklis 13 loetletud tehniliste kaitsemeetmete kehtestamisel võetakse arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid.

Artikkel 13

Konkreetsed kaitsemeetmed

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse järgmised tehnilised kaitsemeetmed:

a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida negatiivne mõju ökosüsteemile;

b)  püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida negatiivne mõju ökosüsteemile;

c)  teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või mittesihtliike või minimeerida negatiivne mõju ökosüsteemile;

d)  käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse, ning

e)  harrastuspüüki puudutavad kaitsemeetmed.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

V PEATÜKK

LOSSIMISKOHUSTUS

Artikkel 14

Lossimiskohustusega seotud sätted

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 kõikide Vahemere lääneosa liikide kalavarude kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarude püüdmisel saadud pelaagiliste liikide juhupüügi kohta, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades seda kohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.

VI PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 15

Piirkondlik koostöö

1.  Käesoleva määruse artiklites 11–14 osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1:

a)  esimest korda hiljemalt 12 kuu jooksul pärast … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja seejärel hiljemalt iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 2;

b)  meetmete kohaldamise aastale eelneva aasta 1. juuliks ja/või

c)  kui nad peavad seda vajalikuks, eelkõige mõne käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra järsu muutumise korral.

3.  Käesoleva määruse artiklitest 11–14 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.

VII PEATÜKK

MUUDATUSED JA JÄRELMEETMED

Artikkel 16

Kava muutmine

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub asjaomaste kalavarude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks artikli 1 lõikes 2 ja I lisas nimetatud piirkondi.

2.  Kui komisjon teaduslike nõuannete põhjal leiab, et asjaomaste kalavarude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmiseks ettepaneku.

Artikkel 17

Kava järelevalve ja hindamine

1.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 ette nähtud aastaaruande esitamisel hõlmavad mõõdetavad näitajad asjaomaste kalavarude ja võimaluse korral kaaspüügivarude praegust kalastussuremust üle FMSY-i (F/FMSY), kudekarja biomassi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Neid võib teaduslikele nõuannetele tuginedes täiendada muude näitajatega.

2.  … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta asjaomastele kalavarudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

VIII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 11–14 ja artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 11–14 ja artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 11–14 ja artiklis16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IX PEATÜKK

EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFOND

Artikkel 19

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus

Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.

Artikkel 20

Määruse (EL) nr 508/2014 muutmine seoses teatavate normidega Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta

Määruse (EL) nr 508/2014 artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

1)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Käesoleva artikli alusel võib toetust anda kuni 31. detsembrini 2017, välja arvatud siis, kui vastu on võetud püügitegevuse alalise lõpetamise meetmed, et saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…*(14) kehtestatud Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva kasutamise mitmeaastase kava eesmärgid.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L …, …, lk …).“;

"

2)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Määruse (EL) …/…(15) eesmärkide saavutamiseks vastu võetud püügitegevuse alalise lõpetamise meetmetega seotud kulud on kõlblikud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetuse saamiseks alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast.“

"

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Võttes arvesse keskkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust, kohaldatakse artiklit 4 ja artikli 6 lõiget 1 alates 1. jaanuarist 2025.

Artiklit 7 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Püügikoormuse reguleerimise kord

(millele on osutatud artiklis 7)

Püügikoormuse rühmad on kindlaks määratud järgmiselt.

A)  Traalid, millega püütakse harilikku meripoisurit, euroopa merluusi, roosat süvahännakut ja norra salehomaari mandrilaval ja selle ülemisel nõlval.

Püügivahendi liik

Geograafiline piirkond

Kalavarude rühmad

Laevade kogupikkus

Püügikoormuse rühma kood

Traalid

(TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP)

GFCMi alapiirkonnad 1-2-5-6-7

harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6, 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6.

< 12 m

EFF1/MED1_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF1/MED1_TR1

≥ 18 m ja < 24 m

EFF1/MED1_TR3

≥ 24 m

EFF1/MED1_TR4

GFCMi alapiirkonnad 8-9-10-11

harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10.

< 12 m

EFF1/MED2_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF1/MED2_TR2

≥ 18 m ja < 24 m

EFF1/MED2_TR3

≥ 24 m

EFF1/MED1_TR4

B)  Traalid, millega püütakse roosat süvahännakut ja hiidlehthännakut süvameres.

Püügivahendi liik

Geograafiline piirkond

Kalavarude rühmad

Laevade kogupikkus

Püügikoormuse rühma kood

Traalid

(TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP)

GFCMi alapiirkonnad 1-2-5-6-7

roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7.

< 12 m

EFF2/MED1_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF2/MED1_TR2

≥ 18 m ja < 24 m

EFF2/MED1_TR3

≥ 24 m

EFF2/MED1_TR4

GFCMi alapiirkonnad 8-9-10-11

hiidlehthännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11

< 12 m

EFF2/MED2_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF2/MED2_TR2

≥ 18 m ja < 24 m

EFF2/MED2_TR3

≥ 24 m

EFF2/MED1_TR4

II LISA

Püügikoormuse andmete loetelu

(millele on osutatud artiklis 10)

Andmed

Määratlus ja märkused

(1)  Liikmesriik

Deklareeriva lipuliikmesriigi kolmetäheline ISO-kood

(2)  Püügikoormuse rühm

I lisas sätestatud püügikoormuse rühma kood

(3)  Püügikoormuse periood

Deklareeritava kuu algus- ja lõppkuupäev

(4)  Püügikoormuse deklaratsioon

Püügipäevade koguarv

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus

Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad tunnistada delegeeritud õigusaktide abil artikli 13 kohaste tehniliste meetmete vastuvõtmise volitused kehtetuks, kui nad võtavad tehniliste meetmete kohta vastu uue määruse, mis sisaldab samu meetmeid hõlmavat volitamist.

(1)ELT C 367, 10.10.2018, lk 103.
(2)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(3)Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsioon. Vahemere kalanduse jätkusuutlikkust käsitlev ministrite konverents (Malta, 30. märts 2017).
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(5)Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(8)Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(9)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(11)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
(13)Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
(14)+ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 32/19 (2018/0050(COD)) sisalduva määruse number ning täiendada joonealusest märkust.
(15)+ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 32/19 (2018/0050(COD)) sisalduva määruse number.

Viimane päevakajastamine: 8. aprill 2019Õigusalane teave