Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0360A(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0242/2018

Esitatud tekstid :

A8-0242/2018

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 17
CRE 15/04/2019 - 17

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0369

Vastuvõetud tekstid
PDF 1355kWORD 786k
Teisipäev, 16. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Kapitalinõuded (määrus) ***I
P8_TA-PROV(2019)0369A8-0242/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (COM(2016)0850 – C8‑0480/2016 – 2016/0360A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0850),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0480/2016),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. mai 2017. aasta otsust lubada majandus- ja rahanduskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0242/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 34, 31.1.2018, lk 5.
(2) ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012
P8_TC1-COD(2016)0360A

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Pärast 2007.–2008. aastal puhkenud finantskriisi viis liit ellu finantsteenuste õigusraamistiku põhjaliku reformi, et parandada oma finantseerimisasutuste vastupanuvõimet. Reform põhines suures osas Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) poolt 2010. aastal kokku lepitud rahvusvahelistel standarditel ehk Basel III raamistikul. Reformipaketi arvukate meetmete hulka kuulus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(5) vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(2)  Ehkki reformi tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime mitmesuguste võimalike tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei lahendatud sellega kõiki tuvastatud probleeme. Selle oluline põhjus oli asjaolu, et rahvusvaheliste standardite kehtestajad, nagu Baseli komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu, ei olnud selleks ajaks lõpetanud tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud lahendustega nende probleemidega tegelemiseks. Nüüd, kui töö oluliste täiendavate reformidega on lõpule jõudnud, tuleks asuda tegelema ülejäänud probleemide lahendamisega.

(3)  Oma 24. novembri 2015. aasta teatises „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja võttis kohustuseks esitada rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel põhinev seadusandlik ettepanek. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke meetmeid, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes ja Euroopa Parlament oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta(6).

(4)  Ühelt poolt peaksid riskivähendamismeetmed veelgi tugevdama Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgude usaldust sellesse, sama ajal peaksid need ka toetama edasiliikumist pangandusliidu väljakujundamisel. Neid meetmeid tuleks kaaluda ka liidu majandust mõjutavate laiemate väljakutsete taustal, eriti seoses vajadusega soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ajal, mil majanduse väljavaated on ebakindlad. Seda arvestades on liidu majanduse tugevdamiseks välja käidud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Seetõttu on oluline, et kõik riskivähendamismeetmed põimuksid sujuvalt nende poliitiliste algatustega, aga ka finantssektori hiljutiste laiemate reformidega.

(5)  Käesoleva määruse sätted peaksid olema samaväärsed rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega ning tagama direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 jätkuva samaväärsuse BASEL III raamistikuga. Sihipärased kohandused, mille eesmärk on kajastada liidu spetsiifikat ja üldisemaid poliitilisi kaalutlusi, peaksid olema ulatuselt või ajaliselt piiratud, et mitte vähendada usaldatavusnõuete raamistiku üldist usaldusväärsust.

(6)  Praeguseid riskivähendamismeetmeid ning eelkõige aruandlus- ja avalikustamisnõudeid tuleks samuti parandada, et neid saaks kohaldada proportsionaalsemalt ja et nende täitmisega ei kaasneks ülemäärast koormust, eriti väiksematele ja vähem keerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)   Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega seoses on nõuete sihipäraseks lihtsustamiseks vaja väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute täpset määratlust. Ühtsest absoluutsest künnisest ainuüksi ei piisa, et võtta arvesse riikide pangandusturgude eripära. Seepärast peab liikmesriikidel olema võimalik kasutada oma kaalutlusõigust, et viia künnis vastavusse riigisisese olukorraga ja vajaduse korral kohandada seda allapoole. Kuna krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus üksi ei ole tema riskiprofiili määratlemisel otsustav, tuleb kohaldada ka täiendavaid kvalitatiivseid kriteeriumeid tagamaks, et krediidiasutust või investeerimisühingut peetakse väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks ning tema kasuks kohaldatakse proportsionaalsemaid nõudeid üksnes siis, kui ta täidab kõik asjakohased kriteeriumid.

(8)  Finantsvõimenduse määr aitab säilitada finantsstabiilsust, toimides riskipõhiste kapitalinõuete kaitsemeetmena ja piirates finantsvõimenduse ülemäärast kuhjumist majandustõusu ajal. Baseli komitee muutis finantsvõimenduse määra käsitlevat rahvusvahelist standardit, et täpsustada selle määra struktuuri teatavaid tahke. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia muudetud standardiga kooskõlla, et tagada liidus asutatud, kuid väljaspool liitu tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning tagada, et finantsvõimenduse määr oleks jätkuvalt tõhus täiendus riskipõhistele omavahendite nõuetele. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra kehtiva aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks kehtestada finantsvõimenduse määra nõue.

(9)  Et mitte tarbetult piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmist äriühingutele ja kodumajapidamistele ning hoida ära põhjendamatut kahjulikku mõju turu likviidsusele, tuleks finantsvõimenduse määra nõue kehtestada sellisel tasemel, kus see toimiks ülemäärase finantsvõimenduse riski usaldusväärse kaitsemeetmena, takistamata sealjuures majanduskasvu.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010(7) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) järeldas oma 3. augusti 2016. aasta aruandes finantsvõimenduse määra nõude kohta, et esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määr, mis kalibreeritakse 3 % tasemele kõigi krediidiasutuste puhul, toimiks usaldusväärse kaitsemeetmena. Finantsvõimenduse määra 3 % nõudes leppis kokku rahvusvahelisel tasandil ka Baseli komitee. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks seega kalibreerida 3 % tasemele.

(11)  Finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks aga teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele. Eelkõige mõjutaks see ebaproportsionaalselt riiklike arengupankade poolt avaliku sektori laenude andmist ja riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra seda liiki riskipositsioonide puhul kohandada. Seepärast tuleks kindlaks määrata selged kriteeriumid, mis aitavad veenduda selliste krediidiasutuste avalikus ülesandes ning mis hõlmavad niisuguseid aspekte nagu nende krediidiasutuste asutamine, nende tegevusalad, eesmärk, avaliku sektori asutuste poolsed tagatised ning hoiuste kaasamisega seotud piirangud. Selliste krediidiasutuste asutamise vorm ja viis peaks siiski jääma liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse otsustada ning see võib hõlmata uue krediidiasutuse asutamist, olemasoleva ettevõtja omandamist või ülevõtmist selliste avaliku sektori asutuste poolt, sealhulgas loovutamise teel ning kriisilahendusmenetluse kontekstis.

(12)  Finantsvõimenduse määr ei tohiks samuti takistada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel klientidele kesksete kliirimisteenuste osutamist. Seetõttu tuleks keskselt kliiritud tuletistehingutega seotud alustamise tagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud oma klientidelt ▌ ja mille nad annavad edasi kesksetele vastaspooltele, riskipositsiooni näitaja kohaldamisalast välja jätta.

(13)   Erandlikel asjaoludel, mis õigustavad teatavate keskpankades olevate riskipositsioonide finantsvõimenduse määra kohaldamisalast väljajätmist, ning et hõlbustada rahapoliitika elluviimist, peaks pädevatel asutustel olema võimalik sellised riskipositsioonid koguriskipositsiooni näitaja kohaldamisalast ajutiselt välja jätta. Selleks peaksid pädevad asutused pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist kinnitama avalikult selliste erandlike asjaolude olemasolu. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks vastavalt ümber kalibreerida, et tasakaalustada väljajätmise mõju. Ümberkalibreerimine peaks võimaldama hoida ära finantsstabiilsusele avalduvaid riske, mis võivad mõjutada asjaomaseid pangandussektoreid, ning säilitada finantsvõimenduse määrast tuleneva vastupanuvõime.

(14)  On asjakohane rakendada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis on liigitatud globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks vastavalt direktiivile 2013/36/EL ning 2017. aasta detsembris avaldatud Baseli komitee standardile globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks ette nähtud finantsvõimenduse määra puhvri kohta. Baseli komitee kalibreeris finantsvõimenduse määra puhvrit konkreetse eesmärgiga maandada globaalsete süsteemselt oluliste pankade poolt finantsstabiilsusele tekitatavaid märgatavalt suuremaid riske, ning seda arvesse võttes tuleks kõnealust puhvrit praeguses etapis kohaldada üksnes globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Siiski tuleks täiendavalt analüüsida, et teha kindlaks, kas oleks asjakohane kohaldada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, nagu on määratletud direktiivis 2013/36/EL, ning kui jah, siis mil moel tuleks selle kalibreerimisel võtta arvesse nende ettevõtjate eriomadusi.

(15)  Finantsstabiilsuse nõukogu ▌ avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mida toetas G20 oma tippkohtumisel 2015. aasta novembris Türgis. Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel olema piisavas summas suure kahjumikatmisvõimega (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Kogu kahjumikatmisvõime standardit tuleks rakendada liidu õiguses.

(16)  Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks liidu õiguses on vaja võtta arvesse kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL(8). Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumikatmisvõime on piisav, peaksid need kaks nõuet ühises raamistikus üksteist täiendama. Praktikas tuleks kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase lisada määrusesse (EL) nr 575/2013 omavahendite ja kõlblike kohustuste uue nõude abil, samal ajal kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014(9) sihipärase muutmise teel. Sätteid, millega lisatakse kogu kahjumikatmisvõime standard määrusesse (EL) nr 575/2013, tuleks tõlgendada koos direktiivi 2014/59/EL ja määrusesse (EL) nr 806/2014 lisatud sätetega ja direktiiviga 2013/36/EL.

(17)  Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga, mis hõlmab üksnes globaalseid süsteemselt olulisi panku, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõuet omavahendite ja suure kahjumikatmisvõimega kohustuste piisava summa kohta kohaldada ainult globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Käesolevas määruses kehtestatud normid kõlblike kohustuste kohta peaksid siiski kehtima kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, arvestades direktiivis 2014/59/EL sätestatud täiendavaid kohandusi ja nõudeid.

(18)  Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue kehtima kriisilahendussubjektidele, kes on kas ise globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue peaks kehtima kas individuaalselt või konsolideeritud alusel, olenevalt sellest, kas kriisilahendussubjekt on omaette krediidiasutus või investeerimisühing, millel puuduvad tütarettevõtjad, või on ta emaettevõtja.

(19)  Direktiivi 2014/59/EL kohaselt võib kriisilahendusvahendeid kasutada lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate puhul. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kahjumikatmisvõime peaks seetõttu olema piisav, samamoodi nagu emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul.

(20)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude tõhususe tagamiseks on oluline, et instrumentidel, mida selle nõude täitmiseks hoitakse, oleks suur kahjumikatmisvõime. Kohustustel, mida direktiivis 2014/59/EL osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend ei hõlma, seda võimet ei ole ja samuti ei ole seda muudel kohustustel, mis põhimõtteliselt küll võimaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, kuid mille täitmisele pööramine tegelikkuses võib osutuda keeruliseks. Neid kohustusi ei tohiks seetõttu lugeda omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude puhul aktsepteeritavaks. Teisest küljest on suur kahjumikatmisvõime kapitaliinstrumentidel ja allutatud kohustustel. Samuti tuleks kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga võtta teataval määral arvesse selliste kohustuste kahjumikatmisvõimet, mis kuuluvad teatavate väljajäetud kohustustega samasse nõudeõiguse järku.

(21)  Et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude all kohustuste topeltarvestamist, tuleks kehtestada kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamiseks normid, mis kajastavad määruses (EL) nr 575/2013 kapitaliinstrumentide jaoks väljatöötatud asjaomast mahaarvamise käsitlusviisi. Selle käsitlusviisi järgi tuleks kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused arvata maha kõigepealt kõlblikest kohustustest ning sellises ulatuses, mil kohustustest ei piisa, tuleks need kõlblike kohustuste instrumendid maha arvata teise taseme instrumentidest.

(22)  Kogu kahjumikatmisvõime standard hõlmab mõningaid kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumeid, mis on kehtivatest kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumidest rangemad. Ühtsuse huvides tuleks kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumid alates 1. jaanuarist 2022 ühtlustada eriotstarbeliste ettevõtjate kaudu emiteeritud instrumentide mitteaktsepteeritavusega.

(23)   On vaja sätestada selge ja läbipaistev menetlus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide heakskiitmiseks, mis võib aidata kaasa kõnealuste instrumentide kõrge kvaliteedi säilitamisele. Selleks peaks pädevatel asutustel olema kohustus kiita need instrumendid heaks enne, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad need liigitada esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Pädevad asutused ei peaks siiski nõudma eelnevat luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mis on emiteeritud pädeva asutuse poolt juba heaks kiidetud juriidiliste dokumentide alusel ja mida reguleerivad sisuliselt samad sätted kui need, mis reguleerivad kapitaliinstrumente, mille kohta krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa liigitada need esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Sellisel juhul peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema eelneva heakskiidu taotlemise asemel võimalik teavitada oma pädevaid asutusi kavatsusest niisuguseid instrumente emiteerida. Nad peaksid tegema seda piisavalt aegsasti enne instrumentide liigitamist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, et jätta pädevatele asutustele aega instrumendid vajaduse korral läbi vaadata. Võttes arvesse EBA rolli järelevalvetavade lähendamise edendamisel ja omavahenditesse kuuluvate instrumentide kvaliteedi parandamisel, peaksid pädevad asutused enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide mis tahes uue vormi heakskiitmist konsulteerima EBAga.

(24)   Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult sel määral, mil need vastavad asjaomastele aktsepteeritavuse kriteeriumidele. Sellised kapitaliinstrumendid võivad koosneda omakapitalist või kohustustest, sealhulgas nendele kriteeriumidele vastavatest allutatud laenudest.

(25)   Kapitaliinstrumendid või kapitaliinstrumentide osad peaksid kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena üksnes sellises ulatuses, mil nende eest on tasutud. Kuni instrumendi osade eest ei ole tasutud, ei peaks sellised osad kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(26)   Omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste suhtes ei tuleks kohaldada tasaarvestuskorda (set-off ja netting), mis kahjustaks nende kahjumikatmisvõimet kriisilahenduse korral. See ei tohiks tähendada, et kohustusi reguleerivad lepingulised sätted peaksid sisaldama sõnaselget klauslit, et instrumendi suhtes ei kohaldata tasaarvestusõigusi.

(27)   Tingituna pangandussektori arengust üha digitaalsemas keskkonnas, on tarkvarast saamas üha tähtsam varaliik. Usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara suhtes, mille väärtust krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine oluliselt ei mõjuta, ei tohiks kohaldada immateriaalse vara mahaarvamist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest. See täpsustus on oluline, kuna tarkvara on lai mõiste, mis hõlmab mitut liiki varasid, millest kõik ei säilita ettevõtja tegevuse katkemise korral oma väärtust. Sellega seoses tuleks võtta arvesse erinevusi tarkvaraga seotud vara hindamisel ja amortiseerimisel ning sellise vara realiseeritud müüki. Lisaks tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi arengusuundi ja erinevusi tarkvarasse tehtavate investeeringute regulatiivses käsitluses, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate suhtes kohaldatavaid erinevaid usaldatavusnõudeid ning finantssektori mitmekesisust liidus, sealhulgas reguleerimata ettevõtjad, nagu finantstehnoloogia ettevõtjad.

(28)   Et vältida äkilisest muudatusest tingitud negatiivset tagajärge, on seoses teatavate aktsepteeritavuse kriteeriumidega vaja kohaldada olemasolevate instrumentide suhtes varasemalt kehtinud nõudeid. Kohustuste puhul, mis on emiteeritud enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], tuleks teatavad omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumid kaotada. Sellist varasemalt kehtinud nõuete ajutist kohaldamist tuleks kasutada kohustuste puhul, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutatud osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutatud osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL, ning kohustuste suhtes, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutamata osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutamata osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL. Omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul peaks varasemalt kehtinud nõuete kohaldamine lõppema ... [kuus aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

(29)   Kõlblike kohustuste instrumente, sealhulgas instrumente, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, on võimalik tagasi võtta üksnes siis, kui kriisilahendusasutus on andnud selleks eelneva loa. Selline eelnev luba võib olla ka üldine eelnev luba ning sellisel juhul peaks tagasivõtmine toimuma piiratud aja jooksul ja üldise eelneva loaga eelnevalt kindlaksmääratud summas.

(30)  Pärast määruse (EL) nr 575/2013 vastuvõtmist on muudetud rahvusvahelist standardit krediidiasutuste ja investeerimisühingute kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist. Selle standardi olulised uuendused hõlmavad ühtse meetodi kasutamist omavahendite nõude kindlaksmääramiseks tagatisfondi osamaksetest tulenevate riskipositsioonide puhul, nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide suhtes kehtivatele üldistele omavahendite nõuetele seatud sõnaselget ülempiiri ning riskitundlikumat lähenemisviisi tuletisinstrumentide väärtuse arvessevõtmiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiliste vahendite arvutamisel. Samal ajal jäeti muutmata nõuetele mittevastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlus. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum käsitlus, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(31)  Tagamaks et krediidiasutused ja investeerimisühingud haldavad asjakohaselt oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (investeerimisfondide) aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, peaksid nende riskipositsioonide käsitlemist sätestavad normid olema riskitundlikud ja nendega tuleks suurendada läbipaistvust investeerimisfondide aluspositsioonide suhtes. Baseli komitee võttis seetõttu vastu muudetud standardi, milles on määratud kindlaks selge käsitlusviiside tähtsusjärjekord nende positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks. See tähtsusjärjekord kajastab aluspositsioonide läbipaistvuse astet. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia nende rahvusvaheliselt kokkulepitud normidega kooskõlla.

(32)   Krediidiasutuselt või investeerimisühingult, kes võtab miinimumväärtuses kohustuse, mille lõplikeks kasusaajateks on jaekliendid, et investeerida investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse (sealhulgas valitsuse rahastatava erapensioniskeemi raames), ei nõuta makse tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu enda ega usaldatavusnõuete seisukohast samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui kliendi aktsiate või osakute väärtus investeerimisfondis langeb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole tagatud summat. Praktikas on selle kohustuse rakendumise tõenäosus seega väike. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu miinimumväärtuses kohustus piirdub teatava protsendiga summast, mille klient oli investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse algselt investeerinud (kindlasummaline miinimumväärtuse kohustus), või summaga, mis sõltub finantsnäitajate või turuindeksite arengust kuni teatava ajahetkeni, moodustab mis tahes hetke positiivne erinevus antud hetke aktsiate ja osakute väärtuse ning tagatud summa nüüdisväärtuse vahel puhvri ning vähendab riski, et krediidiasutus või investeerimisühing peab garanteeritud summa välja maksma. Kõik nimetatud põhjused õigustavad krediidi vähendatud ümberhindamisteguri kasutamist.

(33)  Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks vastaspoole krediidiriski raamistiku alusel antakse praegu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus valida kolme erineva standardmeetodi vahel: standardmeetod, turuväärtuse meetod ja esmase riskipositsiooni meetod.

(34)  Nendes standardmeetodites ei ole siiski nõuetekohaselt arvestatud tagatiste riski vähendavat omadust riskipositsioonides. Nende kalibreerimised on iganenud ega kajasta suurt volatiilsust, mida täheldati finantskriisi ajal. Samuti ei arvestata neis nõuetekohaselt tasaarvestuse kasutegureid. Nende puuduste kõrvaldamiseks otsustas Baseli komitee asendada standardmeetodi ja turuväärtuse meetodi uue standardmeetodiga tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks – vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati uus kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum standardmeetod, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(35)  Vastaspoole krediidiriski standardmeetod on riskitundlikum kui standardmeetod ja turuväärtuse meetod ning seetõttu peaks viima omavahendite nõueteni, mis kajastavad paremini krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletistehingutega seotud riske. Samal ajal võib mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kes praegu kasutab turuväärtuse meetodit, osutuda vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine liiga keeruliseks ja koormavaks. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, tuleks kehtestada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi lihtsustatud versioon (edaspidi „lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetod“). Kuna selline lihtsustatud versioon on vähem riskitundlik kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod, peaks see olema nõuetekohaselt kalibreeritud tagamaks, et selles ei alahinnata tuletistehingute riskipositsiooni väärtust.

(36)  Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentide riskipositsioonid on ▌ piiratud ja kes kasutavad praegu turuväärtuse meetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, võib nii vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kui ka lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine olla liiga keeruline. Esmase riskipositsiooni meetod tuleks seetõttu jätta alles alternatiivse meetodina krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, kuid seda tuleks muuta, et kõrvaldada olulised puudused.

(37)  Tuleks kehtestada selged kriteeriumid, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suuniseid lubatud meetodi valimisel. Nende kriteeriumide aluseks peaks olema krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mis näitab, kui keerulisi nõudeid peaks krediidiasutus või investeerimisühing suutma täita riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

(38)  Finantskriisi ajal oli mõne liidus asutatud krediidiasutuse ja investeerimisühingu kauplemisportfelli kahju märkimisväärne. Neist osa puhul osutus nende kahjude katmiseks vajaliku kapitali maht ebapiisavaks, mistõttu pidid nad taotlema erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nendest tähelepanekutest lähtudes kõrvaldas Baseli komitee mitu puudust kauplemisportfellidesse kuuluvate positsioonide usaldatavusnõuete kohases käsitluses, mis kujutab endast tururiski omavahendite nõudeid.

(39)  Esimesed reformid rahvusvahelisel tasandil viidi lõpule 2009. aastal ja need võeti liidu õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/76/EL(10). 2009. aasta reformiga ei käsitletud siiski struktuurseid puudusi tururiski standarditega seotud omavahendite nõuetes. Selguse puudumine kauplemisportfellide ja pangaportfellide vahelise piiri osas andis võimaluse õiguslikuks arbitraažiks ning riskitundlikkuse puudumine tururiski omavahendite nõuetes ei võimaldanud arvesse võtta kõiki riske, millega krediidiasutused ja investeerimisühingud kokku puutusid.

(40)  Baseli komitee algatas kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise, et käsitleda tururiski standarditega seotud omavahendite nõuete struktuurseid puudusi. Selle töö tulemusel avaldati 2016. aasta jaanuaris muudetud tururiski raamistik. 2017. aasta detsembris leppis keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm kokku muudetud tururiski raamistiku rakendamise kuupäeva edasilükkamises, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lisaaega vajaliku süsteemide taristu väljatöötamiseks ning et võimaldada Baseli komiteel käsitleda teatavaid raamistikuga seotud spetsiifilisi küsimusi. See hõlmab standardmeetodi ja sisemudeli meetodi kalibreerimiste läbivaatamist, et tagada sidusus Baseli komitee algsete ootustega. Pärast selle läbivaatamise lõpuleviimist ja enne mõjuhindamist, millega hinnatakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudatuste mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, peaksid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldataks liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku, hakkama teavitama muudetud standardmeetodist tulenevatest arvutustest. Sel eesmärgil ning et muuta aruandlusnõuetega seotud arvutused täielikult toimivaks kooskõlas rahvusvahelise arenguga, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 290. Komisjon peaks võtma kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid alustama sellest arvutusest teavitamist hiljemalt ühe aasta möödumisel kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes saavad heakskiidu kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudetud sisemudeli meetodi kasutamiseks aruandluse eesmärgil, teavitama ka sisemudeli meetodi kohasest arvutusest kolm aastat pärast selle täielikku kasutuselevõttu.

(41)   Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetodite aruandlusnõuete kehtestamist tuleks käsitada esimese sammuna liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku täieliku rakendamise suunas. Võttes arvesse Baseli komitee poolt kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku tehtud lõplikke muudatusi ning nendest muudatustest tulenevat mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning käesolevas määruses seoses aruandlusnõuetega juba sätestatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetoditele tuleneva mõju tulemusi, peaks komisjon vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2020 seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas tuleks kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku liidus rakendada, et kehtestada tururiski omavahendite nõuded.

(42)  Tururiski proportsionaalset käsitlust tuleks kohaldada ka nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on piiratud, võimaldades suuremal arvul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kohaldada krediidiriski raamistikku pangaportfellis olevatele positsioonidele, nagu on ette nähtud muudetud erandis, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks võtta arvesse ka siis, kui komisjon hindab uuesti seda, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, peaksid arvutama tururiski omavahendite nõudeid. Eelkõige tuleks nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiski omavahendite nõuete kalibreerimine, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, vaadata läbi rahvusvahelisel tasandil toimuva arengu valguses. Samal ajal tuleks krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise kohastest aruandlusnõuetest vabastada.

(43)  Riskide kontsentreerumise raamistikku tuleks tugevdada, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet katta kahjumit ja järgida paremini rahvusvahelisi standardeid. Selleks tuleks riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutada kapitalibaasina kvaliteetsemat kapitali ning krediidituletisinstrumentidega seotud riskipositsioonid tuleks arvutada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt. Peale selle tuleks alandada piirmäära, mis puudutab globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate võimalike riskipositsioone teistes globaalsetes süsteemselt olulistes ettevõtjates, et vähendada süsteemseid riske seoses suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavaheliste seostega ning mõju, mis globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate vastaspoole kohustuste täitmata jätmisel võib olla finantsstabiilsusele.

(44)  Likviidsuskattekordaja tagab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad lühikest aega tulla toime tõsise stressiolukorraga, kuid see ei taga, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on stabiilne rahastamisstruktuur pikemas perspektiivis. Seega sai ilmseks, et liidu tasandil tuleks välja töötada põhjalik siduv stabiilse rahastamise nõue, mida tuleks täita igal ajal, et vältida varade ja kohustuste vahelist ülemäärast lõpptähtaegade mittevastavust ning liigset toetumist lühiajalisele hulgirahastamisele.

(45)  Kooskõlas Baseli komitee stabiilse rahastamise standardiga tuleks seetõttu vastu võtta normid, et määrata kindlaks stabiilse rahastamise nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa ja üheaastase perioodi jooksul stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa suhtarvuna. Seda ▌ siduvat nõuet tuleks nimetada stabiilse netorahastamise kordajaks. Kättesaadava stabiilseks rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi ja omavahendeid korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende usaldusväärsust stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja bilansiväliseid riskipositsioone korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende likviidsuse omadusi ja järelejäänud tähtaegasid stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul.

(46)  Stabiilse netorahastamise kordaja tuleks väljendada protsendina ja selle miinimumtase peaks olema 100 %, ning see näitab, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt stabiilseid rahastamisvahendeid, et täita oma rahastamisvajadusi üheaastase perioodi jooksul nii tavapärases kui ka stressiolukorras. Kui stabiilse netorahastamise kordaja tase langeb alla 100 %, peaks krediidiasutus või investeerimisühing täitma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud konkreetseid nõudeid oma stabiilse netorahastamise kordaja õigeaegseks taastamiseks miinimumtasemele. Järelevalvemeetmete kohaldamine stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse korral ei tohiks olla automaatne ▌. Pädevad asutused peaksid selle asemel hindama enne võimalike järelevalvemeetmete kindlaksmääramist stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse põhjusi.

(47)  Arvestades soovitusi, mis EBA esitas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 510 kohaste stabiilse netorahastamise nõuete kohta koostatud 15. detsembri 2015. aasta aruandes, tuleks stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise normid viia võimalikult palju vastavusse Baseli komitee standarditega, sealhulgas nende standardite muudatustega tuletistehingute käsitlemise kohta. Vajadus võtta arvesse mõningaid Euroopa erijooni, tagamaks et stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei takistaks Euroopa reaalmajanduse rahastamist, õigustab siiski seda, et Euroopa stabiilse netorahastamise kordaja nõude määratluse jaoks tehakse Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja osas mõningaid kohandusi. Neid Euroopa kontekstist tingitud kohandusi on soovitanud EBA ja need on seotud peamiselt erikäsitlusega, mis puudutab järgmist: vahendatud mudelid (pass-through) üldiselt ja pandikirjade emissioonid konkreetsemalt, kaubanduse rahastamise tegevus, keskselt reguleeritud hoiused, tagatud eluasemelaenud, ▌krediidiühistud, tähtaegade olulises ümberkujundamises mitteosalevad kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid. Need väljapakutud erikäsitlused kajastavad üldiselt nendele tegevustele Euroopa likviidsuskattekordaja raames kehtestatud eeliskäsitlemist võrreldes Baseli komitee poolt välja töötatud likviidsuskattekordajaga. Kuna stabiilse netorahastamise kordaja täiendab likviidsuskattekordajat, peaksid need kaks kordajat olema oma määratluse ja kalibreerimise poolest sidusad. See kehtib eelkõige nõutava stabiilse rahastamise tegurite korral, mida kohaldatakse likviidsuskattekordaja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade suhtes stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks, mis peaks kajastama Euroopa likviidsuskattekordaja määratlusi ja väärtuskärpeid, sõltumata likviidsuskattekordaja arvutamiseks kehtestatud üld- ja tegevusnõuete täitmisest, mis ei ole asjakohased stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks üheaastase perioodi raames.

(48)  Lisaks Euroopa erijoontele võib tuletistehingute ▌ käsitlemine Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja raames mõjutada oluliselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletisinstrumentidega seotud tegevust ning seega ka Euroopa finantsturge ja mõne toimingu kättesaadavust lõppkasutaja jaoks. Ilma ulatusliku kvantitatiivse mõju-uuringu ja avaliku konsultatsioonita võib Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt mõjutada tuletistehinguid ja mõningaid seotud tehinguid, sealhulgas kliirimistegevust. Täiendavat nõuet hoida kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes 5–20 % ulatuses stabiilse rahastamise vahendeid peetakse üldiselt rangeks meetmeks, et võtta arvesse täiendavaid rahastamisriske seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste võimaliku suurenemisega üheaastase perioodi vältel, ja see on Baseli komitee tasandil läbivaatamisel. Seda nõuet, mis kehtestati 5 % tasemel kooskõlas Baseli komitee poolt jurisdiktsioonidele jäetud kaalutlusõigusega vähendada kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes kohaldatavat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võiks seetõttu muuta, et võtta arvesse arengut Baseli komitee tasandil ja vältida võimalikke soovimatuid tagajärgi, nagu takistused Euroopa finantsturgude heale toimimisele ning riskimaandamisvahendite tagamisele nii krediidiasutuste ja investeerimisühingute kui ka lõppkasutajate, sealhulgas äriühingute jaoks, tagades seeläbi nende rahastamise, mis on üks kapitaliturgude liidu eesmärke.

(49)  Baseli komitee rakendab finantssektorisse kuuluvate klientidega seoses lühiajalise rahastamise, nagu repotehingud (stabiilset rahastamist ei nõuta), ja lühiajaliste laenude, nagu pöördrepotehingud (stabiilset rahastamist nõutakse teataval määral – 10 %, kui on tagatud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mis on kindlaks määratud likviidsuskattekordaja alusel, ja 15 % muude tehingute korral), asümmeetrilist käsitlemist eesmärgiga vähendada finantssektorisse kuuluvate klientide vahel ulatuslikke lühiajalise rahastamise seoseid, kuna sellised seosed on üksteisega seotuse allikaks ning muudavad konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu läheneva maksejõuetuse korral raskemaks krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse, ilma et riskide mõju leviks ülejäänud finantssüsteemis. Asümmeetria kalibreerimine on siiski ▌ konservatiivne ja võib mõjutada selliste väärtpaberite likviidsust, mida kasutatakse tavaliselt lühiajaliste tehingute tagatisena, eriti riigivõlakirju, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud tõenäoliselt vähendavad oma tegevuse mahtu repoturgudel. Samuti võib see kahjustada turutegemist, sest repoturud aitavad hallata vajalikke varusid, ning oleks seega vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele piisavalt aega selle konservatiivse kalibreerimisega järk-järgult kohanemiseks, tuleks ette näha üleminekuperiood, mille jooksul ajutiselt vähendatakse nõutava stabiilse rahastamise tegureid. Nõutava stabiilse rahastamise tegurite ajutise vähendamise suurus peaks sõltuma tehingute liigist ja kõnealuste tehingute puhul kasutatud tagatise liigist.

(50)  Lisaks Baseli komitee nõutava stabiilse rahastamise teguri ajutisele ümberkalibreerimisele finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavate lühiajaliste pöördrepotehingute puhul, mida tagatakse riigivõlakirjadega▌, on osutunud vajalikuks ka mõned muud kohandused tagamaks, et stabiilse netorahastamise kordaja nõude kasutuselevõtmisega ei kahjustataks riigivõlakirjade turu likviidsust. Baseli komitee 5 % suurune nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldatakse esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade, sealhulgas riigivõlakirjade suhtes, osutab sellele, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema nimetatud protsendi ulatuses kohe kättesaadavad pikaajalised tagamata rahalised vahendid, olenemata sellest, millise aja jooksul nad niisuguseid riigivõlakirju omada kavatsevad. See võib omakorda innustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hoiustama raha keskpankades, selle asemel et tegutseda esmasvahendajana ja tagada riigivõlakirjade turgudel likviidsust. See ei ole lisaks kooskõlas likviidsuskattekordajaga, mille korral võetakse arvesse nende varade täielikku likviidsust ka tõsise likviidsusstressi olukorras (väärtuskärbe 0 %). Seetõttu tuleks Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade nõutava stabiilse rahastamise tegurit vähendada 5 %-lt 0 %-le, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade puhul.

(51)  Peale selle peaksid kõik Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on saadud tuletislepingu alusel muutuvtagatisena, tasakaalustama tuletisinstrumentide varasid, samal ajal kui Baseli komitee välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kohaselt on lubatud tuletisinstrumentide varade tasakaalustamiseks kasutada ainult finantsvõimenduse raamistiku tingimustele vastavat raha. Muutuvtagatisena saadud varade laiem arvessevõtmine aitab suurendada riigivõlakirjade turgude likviidsust, vältida selliste lõppkasutajate karistamist, kellel on palju riigivõlakirju, kuid vähe raha (nt pensionifondid), ja hoida ära repoturgudel rahanõudluse suhtes lisapingete tekitamist.

(52)  Stabiilse netorahastamise kordaja nõue peaks kehtima krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused loobuvad stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest. Kui stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest ei ole loobutud, tuleks ühte ja samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vaheliste tehingute suhtes kohaldada üldjuhul sümmeetrilisi kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise tegureid, et vältida vahendite mahu vähenemist siseturul ja mitte takistada tõhusat likviidsuse juhtimist Euroopa konsolideerimisgruppides, kus likviidsust juhitakse keskselt. Niisugust sümmeetrilist eeliskäsitlemist tuleks lubada ainult konsolideerimisgrupi sisestele tehingutele, mille puhul on rakendatud kõik vajalikud kaitsemeetmed, kehtestades piiriülestele tehingutele täiendavad kriteeriumid, ja ainult asjaomaste pädevate asutuste eelneval heakskiidul, sest ei saa eeldada, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on raskusi oma maksekohustuste täitmisel, saab alati rahalist toetust teistelt samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvatelt ettevõtjatelt.

(53)   Väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja finantseerimisühingutele tuleks anda võimalus kasutada stabiilse netorahastamise kordaja nõude lihtsustatud versiooni. Stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud ja vähem üksikasjalik versioon peaks hõlmama piiratud arvul andmeelementide kogumist, mis peaks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vähendama kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks arvutamise keerukust, tagades samal ajal, et need krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad endiselt piisava stabiilse rahastamise teguri kalibreerimise abil, mis peaks olema vähemalt sama konservatiivne kui täieliku stabiilse netorahastamise kordaja nõue. Pädevatel asutustel peaks aga olema võimalik nõuda, et väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid lihtsustatud versiooni asemel täielikku stabiilse netorahastamise kordaja nõuet.

(54)  Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate konsolideerimise korral tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse nendes riikides kehtivaid stabiilse rahastamise nõudeid. Seega ei tuleks liidu konsolideerimisreeglite kohaselt käsitleda kolmanda riigi tütarettevõtjaid kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise nõude suhtes soodsamalt kui on ette nähtud kõnealuste kolmandate riikide õigusaktidega.

(55)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema kohustatud esitama pädevatele asutustele siduva üksikasjaliku stabiilse netorahastamise kordaja andmed kõigi kirjete kohta aruandlusvaluutas ja igas olulises valuutas esitatud kirjete kohta eraldi, et tagada asjakohane järelevalve valuutade võimalike erinevuste üle. Stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei tohiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tekitada topeltaruandluse nõudeid ega kehtivate normidega vastuolus olevaid aruandlusnõudeid ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega, et olla valmis uute aruandlusnõuete jõustumiseks.

(56)  Kuna turule sisuka ja võrreldava teabe esitamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiste peamiste riskinäitajate kohta on usaldusväärse pangandussüsteemi peamine põhimõte, on oluline vähendada võimalikult palju teabe asümmeetriat ning hõlbustada krediidiasutuste riskiprofiilide võrreldavust jurisdiktsioonide piires ja üleselt. Baseli komitee avaldas 2015. aasta jaanuaris 3. samba muudetud avalikustamisstandardid, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute õiguslikel alustel turule avalikustatud andmete võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Seetõttu on asjakohane muuta kehtivaid avalikustamisnõudeid, et rakendada neid uusi rahvusvahelisi standardeid.

(57)  Komisjoni üleskutsele avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta vastanud pidasid kehtivaid avalikustamisnõudeid väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Ilma et see piiraks avalikustamisnõuete suuremat ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, tuleks väikestelt ja mittekeerukatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda andmete avalikustamist harvemini ja vähem üksikasjalikumalt kui suurematelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, et vähendada nii nende halduskoormust.

(58)   Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamisandmete avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamisnormide eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid erandeid tasustamisnormidest, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(59)  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, sest nad täidavad olulist osa majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Kuna VKEde süsteemne risk on väiksem kui suurematel äriühingutel, peaksid kapitalinõuded VKEde riskipositsioonide suhtes olema leebemad kui suurte äriühingute korral, et tagada VKEdele pankadepoolne optimaalne rahastamine. Praegu kohaldatakse VKEde kuni 1,5 miljoni euro suuruste riskipositsioonide suhtes riskiga kaalutud varade vähendamist 23,81 %. Kuna VKEde riskipositsioonidele kehtestatud 1,5 miljoni euro suurune künnis ei näita VKE riskitaseme muutumist, tuleks kapitalinõuete vähendamist laiendada▌ kuni 2,5 miljoni euro suurustele VKEde riskipositsioonidele ja ▌ 2,5 miljonit eurot ületavale VKE riskipositsiooni osale peaks kehtima 15 % kapitalinõuete vähendamine.

(60)  Taristuinvesteeringud on Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomise soodustamiseks möödapääsmatud. Liidu majanduse elavnemine ja tulevane kasv sõltuvad suurel määral kapitali kättesaadavusest Euroopa seisukohast oluliste strateegiliste investeeringute jaoks taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, samuti transporditaristusse, sealhulgas elektromobiilsuse taristusse, seda eelkõige tööstuskeskustes; haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Euroopa investeerimiskava eesmärk on soodustada elujõuliste taristuprojektide lisarahastamist, muu hulgas täiendavate erasektori rahastamisallikate kaasamise kaudu. Paljude võimalike investorite põhimure on elujõuliste projektide arvatav puudus ning piiratud võime riske tulenevalt neile omasest keerukusest õigesti hinnata.

(61)  Et julgustada era- ja avalikku sektorit investeerima taristuprojektidesse, on oluline luua õiguskeskkond, mis võimaldab edendada kvaliteetseid taristuprojekte ja vähendada investorite riske. Eelkõige tuleks vähendada omavahendite nõudeid taristuprojektides olevate riskipositsioonide puhul, kui projektid on kooskõlas kriteeriumidega, mis võimaldavad vähendada nende riskiprofiili ja parandada rahavoogude prognoositavust. Komisjon peaks kvaliteetseid taristuprojekte käsitleva sätte läbi vaatama, et hinnata selle mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute taristuinvesteeringute mahule ja investeeringute kvaliteedile, arvestades liidu eesmärki saavutada vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline ringmajandus, ning selle asjakohasust usaldatavusnõuete seisukohast. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas kõnealuste sätete kohaldamisala tuleks laiendada ka äriühingute taristuinvesteeringutele.

(62)   Nagu on soovitanud EBA, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(11) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja Euroopa Keskpank, tuleks kesksetele vastaspooltele nende erisuguse ärimudeli tõttu teha finantsvõimenduse määra nõudest erand, kuna neilt nõutakse pangandustegevuse loa saamist üksnes selleks, et saada juurdepääs üleöölaenu või -deposiidi võimalusele keskpangas ja täita oma rolli finantssektoris oluliste poliitiliste ja regulatiivsete eesmärkide täitmise keskse tähtsusega vahendina.

(63)   Lisaks tuleks krediidiasutusena tegutsemise loa saanud väärtpaberite keskdepositooriumide riskipositsioonid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014(12) artikli 54 lõike 2 kohaselt määratud krediidiasutuste riskipositsioonid – näiteks sularahasaldod, mis tulenevad rahakontode pakkumisest väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele ja väärtpaberikonto omanikele ning kõnealustelt väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt hoiuste vastuvõtmisest – koguriskipositsiooni näitajast välja jätta, kuna need riskipositsioonid ei tekita ülemäärase finantsvõimenduse riski, sest kõnealuseid sularahasaldosid kasutatakse üksnes tehingute arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemides.

(64)   Arvestades et direktiivis 2013/36/EL osutatud täiendavaid omavahendeid käsitlevad suunised nimetavad kapitali sihttaseme, mis kajastab järelevalvealaseid ootusi, ei tohiks nende suuniste suhtes kohaldada kohustuslikku avalikustamist ega avalikustamise keelamist pädevate asutuste nõudmisel määruse (EL) nr 575/2013 või kõnealuse direktiivi alusel.

(65)  Et tagada määruse (EL) nr 575/2013 mõningate konkreetsete tehniliste sätete asjakohane määratlemine ja võtta arvesse võimalikke muudatusi standardites rahvusvahelisel tasandil, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nende toodete ja teenuste loetelu, mille varasid ja kohustusi saab lugeda vastastikuses sõltuvuses olevaks; muuta mitmepoolsete arengupankade loetelu; muuta tururiski aruandlusnõudeid ning täpsustada täiendavaid likviidsusnõudeid. Enne kõnealuste õigusaktide vastuvõtmist on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)  Tehnilised standardid peaksid tagama määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete järjepideva ühtlustamise. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, tuleks talle anda volitused töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Regulatiivsed tehnilised standardid tuleks töötada välja seoses järgmisega: usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine, omavahendid, kogu kahjumikatmisvõime, kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide käsitlemine, fondidesse tehtud omakapitaliinvesteeringud, makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine sisereitingute meetodi alusel seoses krediidiriski, tururiski, riskide kontsentreerumise ja likviidsusega. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid ja nõudeid viisil, mis on proportsionaalne selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(67)  Avalikustatud andmete parema võrreldavuse võimaldamiseks tuleks EBA-le anda volitused töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles kehtestatakse standardsed avalikustamise vormid, mis hõlmavad kõiki olulisi määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud avalikustamisnõudeid. Nende standardite väljatöötamisel peaks EBA võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja keerukust ning nende tegevuse laadi ja riskitaset. EBA peaks esitama aruande selle kohta, kuidas liidu järelevalvelise aruandluse paketi proportsionaalsust on kohaldamisala, detailsuse ja sageduse seisukohast võimalik parandada, ja esitama vähemalt konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas saaks nõuete asjakohase lihtsustamise abil vähendada väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud keskmisi kulusid ideaaljuhul 20 % või rohkem, aga vähemalt 10 %. EBA-le tuleks anda volitused töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis lisatakse kõnealusele aruandele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

(68)  Et aidata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel täita käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu nende normide rakendamiseks, peaks EBA töötama välja IT-vahendi, mille eesmärk on juhendada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid asjaomaste sätete, standardite, suuniste ja vormide osas, arvestades nende suurust ja ärimudelit.

(69)   Lisaks aruandele võimaliku kulude vähendamise kohta, mis esitatakse … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist], peaks EBA – koostöös kõigi asjakohaste asutustega, nimelt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kriisilahenduse ja hoiuste tagamise skeemide eest vastutavate asutustega ning eelkõige Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) – valmistama ette teostatavusaruande statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumise ühtse ja integreeritud süsteemi väljatöötamise kohta. Võttes arvesse EKPSi varasemat tööd seoses integreeritud andmekogumisega, tuleks kõnealuses aruandes esitada kulude ja tulude analüüs, milles käsitletakse keskse andmekogumispunkti loomist andmete edastamise integreeritud süsteemi jaoks seoses kõikide liidus asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute statistiliste ja regulatiivsete andmete edastamisega. Selline süsteem peaks muu hulgas kasutama kogutavate andmete puhul ühtseid määratlusi ja standardeid ning tagama usaldusväärse ja pideva teabevahetuse pädevate asutuste vahel, tagades seeläbi kogutavate andmete range konfidentsiaalsuse, tugeva autentimise, süsteemile juurdepääsu õiguse haldamise ja küberturvalisuse. Euroopa aruandluse sellisel viisil tsentraliseerimise ja ühtlustamise eesmärk on hoida ära eri asutuste poolt sarnaste või identsete andmetega seotud mitmekordsete päringute tegemist ning seeläbi vähendada märkimisväärselt nii pädevate asutuste kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja finantskoormust. Komisjon peaks vajaduse korral ja EBA teostatavusaruannet arvesse võttes esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

(70)   Asjaomaste pädevate või määratud asutuste eesmärk peaks olema vältida mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvate makrotasandi usaldatavusjärelevalve alaste volituste kasutamisel. Eelkõige peaksid asjaomased pädevad või määratud asutused nõuetekohaselt kaaluma, kas nende poolt määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 124, 164 ja 458 alusel võetud meetmed dubleerivad teisi olemasolevaid või tulevasi direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaseid meetmeid või on nendega vastuolus.

(71)  Et muuta nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist ning eriti krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtavate maksete käsitlemist, mis on sätestatud käesolevas määruses, tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 648/2012(14) asjaomaseid sätteid, mis lisati nimetatud määrusesse määrusega (EL) nr 575/2013 ja milles määratakse kindlaks kesksete vastaspoolte hüpoteetilise kapitali arvutamine, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad seejärel nende omavahendite nõuete arvutamiseks.

(72)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tõhustamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(73)  Selleks et võimaldada väljuda kindlustusse tehtud omakapitaliinvesteeringutest, mis ei allu täiendavale järelevalvele, tuleks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019 kohaldada muudetud üleminekusätteid, mis käsitlevad kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamise korral kohaldatavat erandit.

(74)  Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:

   a) krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ▌, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;
   b) riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;
   c) likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;
   d) punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;
   e) avalikustamise nõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamise nõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

   1. Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
   2. Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL* ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
   3. Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.
   4. Selleks et tagada nõuete täitmine nende vastava pädevuse piires, tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014** artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ning Euroopa Keskpank (EKP), talle määrusega (EL) nr 1024/2013*** antud ülesannetega seonduvates küsimustes, asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

*** Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“

"

2)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt 7 asendatakse järgmisega:"

„7) „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ ehk „investeerimisfond“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ* artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL** artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).“;

"

ii)  punkt 20 asendatakse järgmisega:"

„20) „finantsvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida ▌ pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused;

"

iii)  punkt 26 asendatakse järgmisega:"

„26) „finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366* artikli 4 punkti 4 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“

"

iv)  punkt 28 asendatakse järgmisega:"

„28) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on krediidiasutusest või investeerimisühingust, finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises krediidiasutuses või investeerimisühingus, finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;“

"

v)  lisatakse järgmised punktid:"

„29a) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

   29b) „ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;
   29c) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;
   29d) „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ – ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;“

"

vi)  punkti 39 lisatakse järgmine lõik:"

„Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks.“;

"

vii)  punkt 41 asendatakse järgmisega:"

„41) „konsolideeritud järelevalvet teostav asutus“ – pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;“

"

viii)  punkti 71 alapunkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„b) artikli 97 kohaldamisel on see järgnevate summa:“;

"

ix)  punktis 72 asendatakse alapunkt a järgmisega:"

„a) nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega*;

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).“

"

x)  punkt 86 asendatakse järgmisega:"

„86) „kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, ▌ kooskõlas artikliga 104 ▌;“

"

xi)  punkt 91 asendatakse järgmisega:"

„91) „kauplemisriski positsioon“ – praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;“

"

xii)  punkt 96 asendatakse järgmisega:"

„96) „sisemine riskimaandus“ – positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;“

"

xiii)  punktis 127 asendatakse alapunkt a järgmisega:"

„a) krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;“

"

xiv)  punkt 128 asendatakse järgmisega:"

„128) „väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed“ – kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;“

"

xv)  lisatakse järgmised punktid:"

„130) „kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

   131) „kriisilahendussubjekt“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;
   132) „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;
   133) „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
   134) „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;
   135) „oluline tütarettevõtja“ – tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:
   a) tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;
   b) tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;
   c) tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast.

Olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

   136) „globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus“ – juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast või kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast;
   137) „kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;
   138) „konsolideerimisgrupp“ – ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL* artiklis 22;
   139) „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“ – repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

   140) „alustamise tagatis“ – igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;
   141) „tururisk“ – turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
   142) „valuutarisk“ – valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;
   143) „kaubarisk“ – kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
   144) „kauplemisüksus“ – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;
   145) „väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole suur krediidiasutus või investeerimisühing;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;
   e) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;
   f) krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;
   g) krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;
   h) krediidiasutus või investeerimisühing ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks;
   i) pädev asutus ei ole otsustanud, et krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutusteks või investeerimisühinguks;
   146) „suur krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast krediidiasutusest või investeerimisühingust;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;
   147) „suur tütarettevõtja“ – suureks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks kvalifitseeruv tütarettevõtja;
   148) „börsil noteerimata krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;
   149) „finantsaruanne“ – VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses**.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel asjaoludel on lõike 1 punktis 39 ▌ esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

3)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse II, III, IV, VII, VIIA ja VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohustused individuaalselt, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, keda käsitatakse kriisilahendussubjektidena, kes on ühtlasi globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ▌ olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

   a) nad ei ole kriisilahendussubjektid;
   b) neil ei ole tütarettevõtjaid;
   c) nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.“;

"

c)  lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:"

„3. Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta VIII osas sätestatud kohustuste täitmist individuaalselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid individuaalselt.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja seal loetletud tegevusteks, täidavad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 nõuete ning VIIA lisas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;
   b) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning
   c) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et:
   i) nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jao punktides a–e loetletud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumitele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning
   ii) nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

Kuni artikli 508 lõike 3 kohase komisjoni aruande esitamiseni võivad pädevad asutused vabastada investeerimisühingud VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuste täitmisest, võttes arvesse nende tegevuse olemust, ulatust ja keerukust.

   5. Investeerimisühingutelt, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1, krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kelle puhul pädevad asutused on teinud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 kirjeldatud erandi, ning krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14, ei nõuta käesoleva määruse VII osas sätestatud kohustuste ja käesoleva määruse VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvate aruandlusnõuete täitmist individuaalselt.“

"

4)   Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

b) emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel pidevalt likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuspositsioonide seiret ja järelevalvet nende üle, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, ning teeb pidevat likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahastamispositsioonide seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ▌ ning tagab kõikide nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;“

"

b)  lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmisega:"

„b) selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

   c) selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;“

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„6. Kui käesoleva artikli kohaselt loobub pädev asutus täielikult või osaliselt VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, võib ta nimetatud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes loobuda ka artikli 430 lõike 1 punkti d alusel likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest.“

"

5)  Artikli 10 lõikes 1 asendatakse esimese lõigu sissejuhatav osa järgmisega:"

„1. Pädevad asutused võivad kooskõlas riigisisese õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:“

"

6)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel, välja arvatud artikli 430 lõike 1 punkt d. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonilise struktuuri ning seavad sisse asjakohase sisekontrolli korra. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, protseduure ja asjaomast korda selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

   2. Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „krediidiasutus või investeerimisühing“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka:
   a) finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;
   b) määratud krediidiasutusele või investeerimisühingule, keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;
   c) finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.“;

"

b)  lõige 3 jäetakse välja;

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa või osa kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast.

Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.“;

"

d)  lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:"

„4. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, ▌ kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui konsolideerimisgrupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele erandi käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

   5. Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus käesoleva määruse II–VIII osa ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki nõudeid keskasutusest ning sellega seotud krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.
   6. Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel krediidiasutuse või investeerimisühingu riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu siseriiklikke õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks lõigetes 1–5 esitatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et krediidiasutus või investeerimisühing täidaks käesoleva määruse II–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta järelevalve tõhusat teostamist konsolideeritud alusel ja sellega ei kaasne ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.“

"

7)  Artikkel 12 jäetakse välja.

8)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“

"

9)  Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 13

Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

   1. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ▌ ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

   2. Kriisilahendussubjektiks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud ▌ olukorra alusel.
   3. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendussubjektide suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

   4. Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.

Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

   1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad peavad täitma määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, protseduuride ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja asjaomase korra selleks, et tagada kõnealuste sätete järgimine.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad käesoleva määruse käesoleva määruse artiklit 92 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad täiendavat riskikaalu vastavalt käesoleva määruse artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõudeid sellise kolmandas riigis asuva ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, ja kui konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast on tegemist olulise rikkumisega.“

"

10)  Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda konsolideeritud alusel kohaldamast käesoleva määruse III osa ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid ja direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükki, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

"

11)  Artikkel 16 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 16

Erand finantsvõimenduse määra nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul

Kui kõik investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, sealhulgas emaettevõtja, on investeerimisühingud, kes on vabastatud VII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt artikli 6 lõikele 5, võib emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing otsustada, et ta ei kohalda VII osas sätestatud nõudeid ja VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvaid aruandlusnõudeid konsolideeritud alusel.“

"

12)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, kaasavad täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 36 ja artiklit 9 ei kohaldata juhul, kui VI osa ja artikli 430 lõiget 1 kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud olukorra alusel, nagu on sätestatud artiklites 8 ja 10.

Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.

   2. Abiettevõtjad kaasatakse konsolideerimisse käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.
   3. Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.
   4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimisse kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimisse mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.
   5. Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.
   6. Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:
   a) pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid; ning
   b) kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada ▌ või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud ▌ meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.

   7. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on tütarettevõtja, kes on ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing, finantseerimisasutus või abiettevõtja, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel või investeerimisühingutel kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:

   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit ... [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva];
   b) kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja krediidiasutusele või investeerimisühingule tekitab; ning
   c) kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.
   8. Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
   a) ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;
   b) on olemas suur risk, et krediidiasutus või investeerimisühing otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.
   9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt lõigetes 3–6 ja lõikes 8 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

"

13)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

   1. Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.
   2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui nende kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja nende osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

"

14)  II osa pealkiri asendatakse järgmisega:"

„OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

"

15)   Artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Pädevad asutused hindavad, kas emiteeritud kapitaliinstrumendid vastavad artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerivad emiteeritud kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on andnud selleks loa.

Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

   a) neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud on loa juba saanud;
   b) krediidiasutused ja investeerimisühingud on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.

Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.“

"

16)   Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) instrumentide eest on täielikult tasutud ning krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;“;

"

ii)  lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“;

"

b)  lõikesse 3 lisatakse järgmised lõigud:"

„Lõike 1 punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;
   b) emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;
   c) leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;
   d) tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;
   e) emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;
   f) lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. Krediidiasutus või investeerimisühing võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.“

"

17)  Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.“

"

18)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;“;

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

n) artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamine, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisus, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

19)  Artiklisse 37 lisatakse järgmine punkt:"

„c) mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.“

"

20)  Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

"

21)  Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab ▌ pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

"

22)  Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:▌

a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklite 92a ja 92b nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.“;

"

b)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  punkti a alapunkti iv viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites.“;

"

ii)  punkti a alapunkti v esimene lause asendatakse järgmisega:"

„v) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430.“

"

23)  Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;“;

"

b)  punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„b) instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

"

c)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;“;

"

d)  punkt h asendatakse järgmisega:"

„h) kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;“;

"

e)  punkt j asendatakse järgmisega:"

„j) instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;“;

"

f)  punkt p asendatakse järgmisega:"

„p) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“;

"

g)  lisatakse järgmised punktid ▌:"

„q) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

   r) instrumentide suhtes ei kohaldata ▌ tasaarvestuskorda (set-off või netting) ▌, mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

"

h)  lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

"

24)   Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„e) kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.“

"

25)  Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

"

26)  Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) kapitaliinstrumendid, ▌ tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;“.

"

27)  Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

"

b)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) instrumendid on otseselt emiteerinud ▌ krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;“;

"

c)  punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„b) instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

"

d)  punktid c ja d asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

   d) instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;“;

"

e)  punkti e sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„e) järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:“;

"

f)  punktid f–n asendatakse järgmisega:"

„f) instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

   g) instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;
   h) instrumente reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;
   i) kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;
   j) instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;
   k) instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
   l) instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;
   m) instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
   n) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“

"

g)  lisatakse järgmised punktid:"

„o) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

   p) instrumentide suhtes ei kohaldata ▌ tasaarvestuskorda (set-off või netting), ▌mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

"

h)  lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

"

28)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 64

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine

   1. Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad kogusummas teise taseme omavahendite kirjeteks.
   2. See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:
   a) instrumentide ▌ bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;
   b) instrumentide ▌ lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.“

"

29)  Artiklisse 66 lisatakse järgmine punkt:"

e) artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid.“

"

30)  Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

"

31)  Artikli 72 järele lisatakse järgmine peatükk:"

5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused

1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

   1. Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:
   a) kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;
   b) teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.
   2. Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:
   a) tagatud hoiused;
   b) nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;
   c) füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL* artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;
   d) füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;
   e) tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;
   f) kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;
   g) kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
   h) krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
   i) kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:
   i) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ** määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;
   ii) kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või
   iii) kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;
   j) järgmised kohustused:
   i) kohustused töötajate ees ▌ seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;
   ii) kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees ▌ seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;
   iii) kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;
   iv) kohustused hoiuste tagamise skeemide ees ▌ seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;
   k) kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;
   l) kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

   1. Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, ▌ eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.
   2. Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) kohustused on otse emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;
   b) kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
   ii) ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
   c) kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;
   d) kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:
   i) kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
   ii) kohaldatavas õiguses ▌ on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
   iii) instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;
   e) ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
   ii) krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
   iii) ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;
   f) kohustuste suhtes ei kohaldata ▌ tasaarvestuskorda (set-off või netting), ▌ mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;
   g) kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi osta või tagasi maksta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;
   h) instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
   i) artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ▌ ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
   j) kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;
   k) kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega ▌ tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
   l) kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;
   m) kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei ▌ muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
   n) instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva], osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48. ▌

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

   3. Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:
   a) kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
   b) kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning
   c) nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist edukate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

   4. Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:
   a) ▌krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka ▌ lõikes 3 ▌ osutatud kohustusi;
   b) kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
   c) kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;
   e) nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist edukate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja ▌ artiklis 75 osutatud põhimõtetele.
   5. Kriisilahendusasutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul ▌ lisada ▌ kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.

   6. Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib ▌ kriisilahendusasutus pädeva asutusega.
   7. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;
   b) lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga***.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

   1. Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

   2. Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
   3. Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
   4. Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.

2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;
   c) globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis üksustes;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
   2. Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.
   3. Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000002.png

kus:

h = artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

i = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;

Hi = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele, ning

Li = artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

   4. Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

𝑚𝑖=max{0;𝑂𝑃𝑖+𝐿𝑃𝑖−𝑚𝑎𝑥{0;𝛽∙[𝑂𝑖+𝐿𝑖−𝑟𝑖∙a𝑅𝑊𝐴𝑖]}}

kus:

i = tütarettevõtja indeks;

OPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

LPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa;

𝛽 = tütarettevõtja i ▌ emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär;

Oi = tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

Li = tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

ri = tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning

aRWAi = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12 sätestatud kohandusi.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe ▌.

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
   i) lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
   ii) nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
   b) otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;
   c) krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
   i) pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;
   ii) nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j ▌ sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

   a) nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
   i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta ▌;
   ii) nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
   b) otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

   1. Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:
   a) kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:
   i) artiklid 32–35;
   ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
   iii) artiklid 44 ja 45;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
   3. Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
   a) osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
   4. Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) osalused kuuluvad kauplemisportfelli;
   b) kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.
   2. Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.
   3. Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

"

32)  II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded.

"

33)  Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

Instrumentidelt tehtavad väljamaksed;

"

b)  lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:"

1. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavalt oma valikule otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

   2. Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:
   a) lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;
   b) lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahjusid;
   c) lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavus nendele tingimustele.

   3. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival krediidiasutusel või investeerimisühingul, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ning teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised turuindeksid, millele nende kapitaliinstrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.

"

34)  Artikli 75 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

"

35)  Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„1. Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
   b) punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses;
   c) punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;
   d) pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.
   2. Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:
   a) enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
   b) finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
   c) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.
   3. Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud eelneva loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on neid rahuldaval viisil tõendanud, et tema jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.“

"

36)  Artikkel 77 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 77

Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;
   b) omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;
   c) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.
   2. Krediidiasutus või investeerimisühing peab saama lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks kriisilahendusasutuselt eelneva loa enne nende lepingulist lõpptähtaega.“

"

37)  Artikkel 78 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 78

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks ▌

   1. Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate ▌ instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:
   a) enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate ▌ instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja ▌ direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL ▌ kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus ▌ anda sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast. ▌

Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

   2. Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid ▌ oleksid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid või ülekurss, mida nad asendavad.
   3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb mõne artikli 77 lõike 1 punktis a osutatud toimingu ja artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest keeldumine on kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega keelatud, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab krediidiasutuselt või investeerimisühingult selliste instrumentide tagasiostmise piiramist asjakohastel alustel.
   4. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:
   a) kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
   i) pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;
   ii) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
   b) nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
   c) instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;
   d) enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega ▌ tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;
   e) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

   5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
   a) mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“;
   b) lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;
   c) artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

38)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 78a

Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente

   1. Kriisilahendusasutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
   a) enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et mis tahes selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

   2. Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad kriisilahendusasutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid või kõlblikud asenduskohustused on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused, mida nad asendavad.
   3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
   a) pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;
   b) lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
   c) lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
   d) mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

39)  Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest;

"

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi, ▌ mis kvalifitseeruvad finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks krediidiasutuses või investeerimisühingus, ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane ettevõtja või asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.“

"

40)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 79a

Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine

II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.“

"

41)  Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll;

"

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. EBA jälgib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.;

"

c)  lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

3. EBA annab komisjonile tehnilist nõu mis tahes oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:“.

"

42)  Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) tütarettevõtja on üks järgmistest:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing;
   ii) ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
   iii) kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
   b) tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
   c) käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“

"

43)  Artikkel 82 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) tütarettevõtja on üks järgmistest:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing;
   ii) ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
   iii) kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
   b) tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
   c) kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.

"

44)  Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

1. Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:.

"

45)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 88a

Kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste instrumendid

Kohustused, mille on emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, mis kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kvalifitseeruvad sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud kõlblike kohustuste hulka arvamiseks, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) need on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktiga a;
   b) need on ostnud olemasolev aktsionär, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
   c) need ei ületa summat, mis saadakse alapunktis i osutatud summa lahutamisel alapunktis ii osutatud summast:
   i) kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otseselt või kaudselt teiste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;
   ii) kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.“

"

46)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„d) finantsvõimenduse määr on 3 %.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

1a. Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud nõudele peab globaalne süsteemselt oluline ettevõtja hoidma finantsvõimenduse määra puhvrit, mille suurus võrdub globaalse süsteemselt olulise ettevõtja koguriskipositsiooni näitajaga, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4, korrutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 kohaselt globaalsele süsteemselt olulise ettevõtjale kohalduva puhvrimäära 50 %-ga .

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab täitma finantsvõimenduse määra puhvri nõude üksnes esimese taseme omavahenditega. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid ei kasutata käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud mis tahes finantsvõimendusel põhineva nõude täitmiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kapitali säilitamise nõuet kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 141b.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida samal ajal finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kõige kõrgemat kapitali säilitamise nõuet kooskõlas nimetatud direktiivi artiklitega 141 ja 141b.“;

"

c)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  punktid b ja c asendatakse järgmisega:"

b) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

   i) käesoleva osa IV jaotise, välja arvatud selle peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid, kohaselt arvutatav tururisk;
   ii) riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud ületada kõnealuseid piirmäärasid, mis arvutatakse IV osa kohaselt;
   c) kogu äritegevuse puhul, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile, tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse vastavalt käesoleva osa IV jaotisele, välja arvatud selle jaotise peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid;“

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„ca) arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379.

"

47)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 92a

Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

   1. Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab krediidiasutus või investeerimisühing, keda käsitatakse kriisilahendussubjektina ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:
   a) 18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse ▌ artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;
   b) 6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.
   2. Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:
   a) kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;
   b) kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;
   c) kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
   3. Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

Artikkel 92b

Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on võrdsed 90 %ga artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.
   2. Lõike 1 täitmiseks võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui need instrumendid kuuluvad kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja põhiemaettevõtjale ning need on emiteeritud otseselt või kaudselt teiste sama konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kaudu, tingimusel et kõik sellised üksused on asutatud samas kolmandas riigis, kus on asutatud kõnealune põhiemaettevõtja, või liikmesriigis.
   3. Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:
   a) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;
   b) selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.“

"

48)  Artikkel 94 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 94

Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand

   1. Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise alusel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 50 miljonit eurot.
   2. Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude järgmiselt:
   a) II lisa punktis 1 loetletud lepingute, nimetatud lisa punktis 3 osutatud aktsiatega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest välja arvata;
   b) muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.
   3. Lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:
   a) arvutamisel võetakse arvesse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:
   i) valuuta- ja kaubapositsioonid;
   ii) sellistes krediidituletisinstrumentides olevad positsioonid, mida võetakse arvesse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide või vastaspoole riski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult kõnealuste sisemiste riskimaanduste tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;
   b) kõiki punkti a kohaselt arvutamisel arvesse võetud positsioone hinnatakse nende turuväärtuses kõnealusel konkreetsel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
   c) pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.
   4. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 83 sätestatud kohustustest sõltumata täidetud, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artiklit 103 ega artiklit 104b.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad ▌ lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.
   6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
   7. Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete arvutamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ▌ lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ▌ lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.
   8. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpetanud oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta jooksul.
   9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta, osta ega müü kauplemisportfelli kuuluvat positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud mis tahes tingimusi igakuise hindamise ajal.“

"

49)  III osa I jaotise 2. peatükk jäetakse välja.

50)  Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

2. See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artiklite 103, 104 ja 104a kohaselt kehtestanud.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kooskõlas artikliga 103 kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid.
   4. Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks määratakse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid ▌ artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksustele. ▌“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

5. Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artiklis 105 täpsustatud usaldusväärse hindamise nõudeid.

   6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.

"

51)  Artikkel 103 ▌ asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 103

Kauplemisportfelli haldamine

   1. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:
   a) tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;
   b) millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
   c) mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:
   i) tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;
   ii) maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;
   iii) anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;
   d) millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;
   e) millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;
   f) millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;
   g) millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib kauplemisportfelli riske ja positsioone ümber liigitada kauplemisportfellivälisteks riskideks ja positsioonideks ja vastupidi ning selliste ümberliigitamiste nõuded, nagu on osutatud artiklis 104a.

   2. Oma kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi nõudeid:

   a) krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;

   b) krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks; kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:

   i) milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;
   ii) positsioonide piirmäärade kehtestamine ja nende asjakohasuse jälgimine;
   iii) selle tagamine, et diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;
   iv) selle tagamine, et positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;
   v) selle tagamine, et positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide turustatavusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;
   vi) aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;
   c) krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.“

"

52)   Artikli 104 lõige 2 jäetakse välja.

53)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 104a

Positsiooni ümberliigitamine

   1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selgelt määratletud põhimõtted, mille alusel määrata kindlaks erandlikud asjaolud, mis õigustavad kauplemisportfelli positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfellivälise positsiooni ümberliigitamist ▌ kauplemisportfelli positsiooniks, et määrata kindlaks nende omavahendite nõuded pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab need põhimõtted uuesti läbi vähemalt kord aastas.

EBA teeb järelevalvet mitmesuguste järelevalvetavade üle ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] välja suunised selle kohta, mida mõistetakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel erandlike asjaolude all. Kuni EBA suuniste väljaandmiseni teavitavad pädevad asutused EBAt otsustest, millega nad on andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa positsiooni ümberliigitamiseks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, või millega nad ei ole sellist luba andnud, ning esitavad EBA-le selle kohta põhjenduse.

   2. Pädevad asutused annavad loa liigitada omavahendite nõuete kindlaksmääramise eesmärgil kauplemisportfelli positsioon ümber kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfelliväline positsioon ▌ kauplemisportfelli positsiooniks, üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud pädevale asutusele kirjaliku tõendi, et positsiooni ümberliigitamise otsus tuleneb erandlikust asjaolust, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtetega. Selleks esitab krediidiasutus või investeerimisühing piisavad tõendid selle kohta, et positsioon ei vasta enam artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli positsiooniks või kauplemisportfelliväliseks positsiooniks liigitamise tingimusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse peab heaks kiitma juhtorgan.

   3. Kui pädev asutus on andnud lõike 2 kohaselt loa positsiooni ümberliigitamiseks, teeb loa saanud krediidiasutus või investeerimisühing järgmist:
   a) avalikustab viivitamata
   i) teabe selle kohta, et tema positsioon on ümber liigitatud, ning
   ii) kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuded vähenevad, siis selle vähenemise suuruse, ning
   b) kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuded vähenevad, ei võta krediidiasutus või investeerimisühing seda mõju arvesse enne, kui saabub positsiooni lõpptähtaeg, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus lubab tal kõnealust mõju varasemal kuupäeval arvesse võtta.
   4. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab positsiooni ümberliigitamisest tuleneva omavahendite nõuete summa netomuutuse erinevusena vahetult pärast ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete ja vahetult enne ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete vahel, arvutades mõlemal juhul omavahendite nõuded artikli 92 kohaselt. Selles arvutuses ei võeta arvesse ühegi muu teguri kui ümberliigitamise mõju.
   5. Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine on tagasivõtmatu.

Artikkel 104b

Nõuded kauplemisüksusele

   1. Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisüksused ning määravad iga oma kauplemisportfelli positsiooni ühele neist kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
   2. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:
   a) igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;
   b) igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse; ▌
   c) igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;
   d) aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;
   e) igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;
   f) aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.
   3. Erandina lõike 2 punktist b võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata diileri tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing põhjendab oma pädevale asutusele rahuldaval viisil, et kõnealune määramine on tingitud äritegevuse või ressurssidega seotud kaalutlustest ning selle puhul järgitakse käesolevas artiklis sätestatud muid kvalitatiivseid nõudeid, mida diilerite ja kauplemisüksuste suhtes kohaldatakse.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, mil viisil nad lõike 2 nõudeid täidavad. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks oma kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.“

"

54)  Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kõikide õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad eelkõige, et nende kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.“;

"

b)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes.

   4. Võimaluse korral hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes asjaomase kapitalikäsitluse kohaldamisel.“;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas kauplemisportfelli positsioonide ja õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.“;

"

d)  lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumata ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.“;

"

e)  lõike 11 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325bd;“.

"

55)  Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamine ei piira kauplemisportfellivälise või kauplemisportfelli maandatud positsiooni suhtes kehtivate nõuete kohaldamist.

   3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli krediidituletisinstrumendi abil, loetakse sellist krediidituletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud krediidituletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„4. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist aktsiariski positsiooni oma kauplemisportfelli aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, loetakse sellist aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise aktsiariski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.

   5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfelliväliseid intressiriski positsioone kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, loetakse seda intressiriski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt, kui järgmised tingimused on täidetud:
   a) positsioon on määratud teisest kauplemisportfelli positsioonist eraldi portfelli, mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata sellesse portfelli teisi intressiriski positsioone, mis on võetud kolmandate isikute suhtes või oma enda kauplemisportfelli suhtes, kui krediidiasutus või investeerimisühing täielikult tasakaalustab nende oma enda kauplemisportfelli suhtes võetud intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes;
   b) artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks on positsioon määratud kauplemisüksusele, mis on loodud kooskõlas artikliga 104b ja mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib kauplemisüksus võtta teisi intressiriski positsioone kolmandate isikute või krediidiasutuse või investeerimisüksuse teiste kauplemisüksuste suhtes, kui need kauplemisüksused täielikult tasakaalustavad asjaomaste teiste intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikutega;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud nõuete kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon maandab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski.
   6. Tururiski omavahendite nõuded kõigi lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli määratud positsioonide puhul arvutatakse individuaalselt ja need nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.
   7. Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks arvutatakse tururiski omavahendite nõuded kõikide positsioonide puhul, mis on määratud käesoleva artikli lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli või kauplemisüksusele või mis käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud kauplemisüksus on võtnud, kui see on asjakohane, individuaalselt eraldi portfellina ning need omavahendite nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide kohta arvutatavaid omavahendite nõudeid.“

"

56)  Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuste suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

"

57)   Artikli 117 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmised punktid:"

„o) Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;

   p) Aasia Taristuinvesteeringute Pank.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõik:"

„Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.“

"

58)   Artikli 118 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;“.

"

59)   Artiklisse 123 lisatakse järgmine lõik"

„Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

   a) laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;
   b) laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;
   c) laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;
   d) laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.“

"

60)   Artikkel 124 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 124

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

   1. Kui artiklis 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi, riskikaal 100 %. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

   1a. Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 2 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.

   2. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:
   a) kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;
   b) kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

   a) 35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;
   b) 50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.
   3. Kui lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõike 2 teisele lõigule suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
   4. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning tegurite liigid, mida tuleb kaaluda lõike 2 esimeses lõigus osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
   a) millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ja
   b) soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.
   6. Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

"

61)  Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.

   2. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõiki järgmisi riskipositsioone kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone:
   a) investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse artikli 132 alusel;
   b) investeeringud börsivälisesse kapitali, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse artikli 132 alusel;
   c) spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.

"

62)  Artikkel 132 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 132

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.
   2. Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (varumeetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) investeerimisfond on üks järgmistest:
   i) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse investeerimisfondi (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;
   ii) ▌ alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;
   iii) AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;
   iv) AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;
   v) kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;
   vi) kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   b) investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:
   i) nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;
   ii) investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;
   c) investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule on kooskõlas järgmiste nõuetega:
   i) investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonide kohta;
   ii) finantsteabe detailsus on piisav, et krediidiasutus või investeerimisühing saaks arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodiga;
   iii) kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

Erandina käesoleva artikli esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva artikli esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.

Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui krediidiasutus või investeerimisühing määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende mis tahes muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) kolmas isik on üks järgmistest:
   i) investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;
   ii) muude kui käesoleva lõike alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;
   b) kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;
   c) välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

   5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid investeerimisfondi (esimese taseme investeerimisfond) riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja esimese taseme investeerimisfondi mis tahes aluspositsioonid on teise investeerimisfondi (teise taseme investeerimisfond) aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võib teise investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kolmandal ja igal järgneval tasemel kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse varumeetodit.
   6. Investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara puhul, mis on arvutatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on ülempiiriks asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud varumeetodi kohaselt.
   7. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000003.png), kui järgmised tingimused on täidetud:
   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;
   b) nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad soetusmaksumusena, ei muuda nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite summat ega kõnealuste osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.“

"

63)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 132a

Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

   1. Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.
   2. Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks piisavat teavet investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas investeerimisfondi volitustes ja asjaomases õiguses kehtestatud piirmääradega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutused, võttes aluseks eelduse, et investeerimisfondi võtab kõigepealt oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni, ning et investeerimisfondi kohaldab vastavalt kas oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalselt lubatud finantsvõimendust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutused käesoleva jaotise käesolevas peatükis, 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

   3. Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud kõnealuste tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

   4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud riskiga kaalutud vara, kui üks või mitu arvutamiseks vajalikku tegurit ei ole kättesaadavad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 132b

Erandid meetoditest, millega arvutatakse investeerimisfondi riskiga kaalutud vara

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvata artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mida investeerimisfond hoiab ning mille krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad maha arvama kooskõlas artikli 36 lõikega 1 ning artiklitega 56, 66 ja 72e.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid, millele on osutatud artikli 150 lõike 1 punktides g ja h, ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud käsitlust.

Artikkel 132c

Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:
   a) kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000004.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000005.png = riskikaal;

i = investeerimisfondi indeks;

RW20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000006.png= artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000007.png= investeerimisfondi i riskipositsioonide riskipositsiooni väärtus;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000008.png= investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus, ning

EQi = investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus;

   b) kõikide muude riskipositsioonide jaoks, 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000009.png.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtuse garanteeritud summa diskonteeritud nüüdisväärtusena, kasutades makseviivitusriskivaba diskonto tegurit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtust mis tahes kahju võrra, mida võetakse miinimumväärtuses kohustuse puhul arvesse kohaldatava raamatupidamistava raames.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse krediidi ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on krediidiasutus või investeerimisühing kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;
   b) investeerimisfond on üks järgmistest:
   i) direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või
   ii) direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;
   c) miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;
   d) kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib krediidiasutus või investeerimisühing või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;
   e) miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.“

"

64)  Artikli 144 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:"

„g) krediidiasutus või investeerimisühing on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 430 kohaselt;“

"

65)  Artikkel 152 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 152

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.
   2. Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.
   3. Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad investeerimisfondi riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada asjaomase investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite või ühes või enamas 5. peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:
   a) artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;
   b) artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu kuuluksid need riskipositsioonid otseselt nimetatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;
   c) kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda esimese lõigu punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

   5. Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel puudub piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siiski seal sätestatud meetodeid.
   6. Ilma et see piiraks artikli 132b lõike 2 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kohalda kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud varumeetodit.
   7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas artiklis osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.
   8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) kolmas isik on üks järgmistest:
   i) investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfondi investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;
   ii) muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul selle fondivalitseja, tingimusel et investeerimisfondi valitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;
   b) muude kui käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt;
   c) lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused nimetatud punktides sätestatud meetodite kohaselt;
   d) välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

   9. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b▌. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artiklit 132c, kasutades käesoleva jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud riskikaalusid.“

"

66)   Artiklisse 158 lisatakse järgmine lõige:"

„9a. Kõiki artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimusi täitva miinimumväärtuses kohustuse oodatav kahju on null.“

"

67)   Artikkel 164 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 164

Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 75 %. Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks usaldusväärsel viisil, võib see krediidiasutus või investeerimisühing kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.
   2. Kaudset krediidiriski kaitset võib aktsepteerituna arvesse võtta, korrigeerides makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid vastavalt artikli 183 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tingimusel, et pädevad asutused on andnud loa kõnealuse krediidiriski kaitse arvessevõtmiseks kas üksiku nõude või nõuete kogumi puhul. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või määrata tagatud nõuetele selliseid korrigeeritud makseviivituse tõenäosusi ega makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, mille korral korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.
   3. Artikli 154 lõike 2 kohaldamisel on artikli 153 lõikes 3 osutatud krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär kas garantii andja riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär või võlgniku riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, olenevalt sellest, kas juhul, kui nii garantii andja kui ka võlgniku puhul tekib maandatud tehingu kehtivusaja jooksul makseviivitus, sõltub sissenõutav summa olemasolevate tõendite ja garantii struktuuri kohaselt garantii andja või võlgniku finantsseisundist.
   4. Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.

   5. Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 6 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 6 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.

   6. Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindab käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutus regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused on asjakohased riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Neid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad need makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused.

   7. Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 6 suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
   8. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus võtab arvesse, kui ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 6 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   9. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
   a) millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ning
   b) soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.
   10. Liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 6 kohaselt kindlaks määranud mõne teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale äri- või elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

"

68)  Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:"

h) nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.

"

69)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 204a

Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena aktsiatel põhinevaid tuletisinstrumente, mis on kogutulu vahetustehingud või oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased, üksnes sisemise riskimaanduse eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta tasaarvestusest tulenevat kaitstava vara väärtuse vähenemist kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

   2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teostab sisemist riskimaandust aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, tuleb selleks, et sisemine riskimaandus kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule või kolmandatele isikutele.

Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud reegleid.

"

70)  Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud EVA järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000010.png.“;

"

b)  lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:"

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul võtavad 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tagatise riski maandavat mõju vastavalt vajadusele kooskõlas 6. peatüki 3., 4. ja 5. jao sätetega.

"

71)  Artiklit 272 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 6 asendatakse järgmisega:"

(6) „maandatud positsioonide kogum“ – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. või 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;“;

"

b)  lisatakse järgmine punkt:"

(7a) „ühepoolne võimendustagatise leping“ – võimendustagatise leping, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab andma vastaspoolele muutuvtagatise, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt muutuvtagatist, või vastupidi;“;

"

c)  punkt 12 asendatakse järgmisega:"

„(12) „praegune turuväärtus“ (CMV) – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi tehingute netoturuväärtus koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;“;

"

d)  lisatakse järgmine punkt:"

(12a) „sõltumatu tagatise netoväärtus“(NICA) – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatise summa, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole muutuvtagatis;“.

"

72)  Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe 3.–6. jaos sätestatud meetodi kohaselt kooskõlas käesoleva artikliga.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 1 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 5. jaos sätestatud meetodit.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.–6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni püsivalt.“;

"

b)  lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:"

„6. 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga konkreetse vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui ühte võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning krediidiasutus või investeerimisühing kasutab asjaomaste tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte 3.–6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjakohase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

   7. Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

   a) nende riski positsioonid on vastasmärgiga;
   b) nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;
   c) nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.
   8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate riskipositsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.“;

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

9. Käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikli 291 lõigetega 2, 4, 5 ja 6.“

"

73)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 273a

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 300 miljonit eurot.

   2. Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada ▌ oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 100 miljonit eurot.

   3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:
   a) tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse antud kuupäeva turuväärtuste põhjal; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
   b) pikkade tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtusega;
   c) kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.
   4. Erandina lõikest 1 või 2, kui tuletisinstrumentidega seotud tegevus konsolideeritud tasandil ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud künniseid, võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kuulub konsolideerimise alla ja kes peaks kasutama kas 3. või 4. jaos sätestatud meetodit, kuna ta ületab neid künniseid individuaalselt, pädevate asutuste nõusolekul otsustada selle asemel kohaldada meetodit, mida ta kohaldaks konsolideeritud alusel.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliseid 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.
   6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei tee tehingut tuletisinstrumentidega ning ei osta ega müü tuletisinstrumente ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 273b

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

   1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või mitut artikli 273a lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
   2. Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ▌ artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.
   3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpetanud oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamise 4. või 5. jao kohaselt, lubatakse tal jätkata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamist 4. või 5. jao kohaselt üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud ühe aasta jooksul.“

"

74)  III osa II jaotise 6. peatükis asendatakse 3., 4. ja 5. jagu järgmisega:"

„3. jagu

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274

Riskipositsiooni väärtus

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;
   b) tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 kehtestatud kohustused ▌.

Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000011.png

kus:

RC = artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning

PFE = artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

α = 1,4.

   3. Lepingujärgse võimendustagatise lepingu kohaselt tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on sama tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus siis, kui selle suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.
   4. Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise lepingut lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingu riskipositsiooni väärtuse eraldi.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
   a) tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;
   b) tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;
   d) tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.
   6. Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lõplik lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna. Iga sellist optsioonide kombinatsiooni käsitletakse individuaalse tehinguna tasaarvestatavate tehingute kogumis, millesse kombinatsioon kuulub riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.
   7. Krediidituletisinstrumentidega tehtud sellise tehingu riskipositsiooni väärtusele, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib ülempiiriks seada maksmata ülehindluse summa, tingimusel et seda käsitletakse iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut.

Artikkel 275

Asenduskulu

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000012.png

   2. Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000013.png

kus:

RC = asenduskulu;

VM = tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus;

TH = võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda, ning

MTA = minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

   3. Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000014.png

kus:

RC = asenduskulu;

i = indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi = tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA = mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning

NICAMA = mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276

Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

   1. Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:
   a) kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja  299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;
   b) kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;
   c) vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;
   d) mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 225 sätestatud meetodit;
   e) sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;
   f) sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;
   g) vastaspoolele antud mis tahes tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.
   2. Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000015.png

kus:

CVA = antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus ning

C = tagatis,

Hc ja Hfx on määratletud vastavalt artikli 223 lõikele 2.

   3. Lõike 1 punkti d kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:
   a) üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;
   b) kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 277

Tehingute määramine riskikategooriatesse

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:
   a) intressirisk;
   b) valuutarisk;
   c) krediidirisk;
   d) aktsiarisk;
   e) kaubarisk;
   f) muud riskid.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud riskikategooriatesse määramise tuletistehingu peamise riskiteguri alusel. Peamine riskitegur on tuletistehingu ainus oluline riskitegur.

   3. Erandina lõikest 2 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, rohkem kui ühte riskikategooriasse. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse riskikategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad eri riskikategooriatesse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle tehingu igasse sellisesse riskikategooriasse üksnes ühe korra, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.
   4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:
   a) kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu intressiriski kategooriasse;
   b) kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu kaubariski kategooriasse.
   5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod ▌;
   b) rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 277a

Maandatud positsioonide kogumid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:
   a) intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;
   b) valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;
   c) krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;
   d) aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;
   e) kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel:
   i) energia;
   ii) metallid;
   iii) põllumajandustooted;
   iv) muu kaup;
   v) ilmastikutingimused;
   f) muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

   2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:
   a) tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;
   b) tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga maandatud positsioonide kogumi peamise riskiteguriga või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos igas maandatud positsioonide kogumi tehingute arvuga.

Artikkel 278

Võimalik tulevane riskipositsioon

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000016.png

kus:

PFE = võimalik tulevane riskipositsioon;

a = indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a) = riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning

kordaja = kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.

   2. Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.
   3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000017.png

kus:

Floorm = 5 %

y = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000018.png

z = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000019.png

NICAi = sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279

Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000020.png

kus:

δ = tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot = tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning

MF = tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 279a

Järelevalveline delta

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:
   a) ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000021.png

kus:

δ = järelevalveline delta;

märk = -1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon;

märk = +1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon;

liik = -1 kui tehing on müügioptsioon;

liik = +1 kui tehing on ostuoptsioon;

N(x) = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P = optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega;

K = optsiooni täitmishind;

T = optsiooni lõpptähtaeg; optsioonide puhul, mida saab teostada ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab teostada mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

σ = optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel.

Tabel 1

Riskikategooria

Alusvaraks olev instrument

Regulatiivne volatiilsus

Valuuta

Kõik

15 %

Krediit

Ühe alusvaraga instrument

100 %

Mitme alusvaraga instrument

80 %

Aktsiad

Ühe alusvaraga instrument

120 %

Mitme alusvaraga instrument

75 %

Kaup

Elektrienergia

150%

Muud kaubad (v.a elektrienergia)

70 %

Muud

Kõik

150 %

Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et:

   i) forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;
   ii) forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;
   iii) forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad rahavood enne optsiooni lõpptähtaega;
   b) sünteetilise väärtpaberistamise seeriate ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000022.png

kus:

märk = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000023.png

A = väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, A = (n-1)/k, ning

D = väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, D = n/k;

   c) punktis a või b osutamata tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist järelevalvelist deltat:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000024.png

   2. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris või või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab.

   3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobiliku regulatiivne volatiilsus;
   b) meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing ▌ on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris ▌.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 279b

Korrigeeritud tinglik väärtus

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:
   a) intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalve kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000025.png

kus:

R = järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

S = tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

E = tehingu ▌ lõppkuupäeva ▌ ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga. ▌

Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

   i) kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;
   ii) kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine.

Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vahetatakse või võidakse vahetada.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel;

Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;

   b) valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:
   i) kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;
   ii) kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;
   iii) kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutasse;
   c) aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga;

kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;

   d) muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:
   a) kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni ▌:
   i) alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglikuks väärtuseks vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;
   ii) alusvaraks oleva instrumendi stohhastiliste tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevaste turuväärtuste arvutamise valemis;

   b) lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel teostamata;
   c) lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoo mitmekordistumine või tuletislepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib krediidiasutus või investeerimisühing tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus arvutatakse käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279c

Lõpptähtaja tegur

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõpptähtaja teguri järgmiselt:
   a) artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000026.png

kus:

MF = lõpptähtaja tegur;

M = tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga; sel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks; järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks tehingu lepingulistele kohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks;

kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, võrdub tehingu järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga, ning

OneBusinessYear = üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

   b) artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000027.png

kus:

MF = lõpptähtaja tegur;

MPOR = tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt, ning

OneBusinessYear = üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kliendi ja kliiriva liikme vaheliste tehingute riski võimendustagatise perioodi kindlaksmääramisel asendab krediidiasutus või investeerimisühing, kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.

   2. Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani tehingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud maksekuupäevadel on lepingu turuväärtus null.

Artikkel 280

Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient ϵ järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000028.png

Artikkel 280a

Intressiriski kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000029.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000030.png = intressiriski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000031.png = intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000032.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000033.png = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;

SFIR = intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000034.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõike 3 kohaselt.

   3. Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:

Tabel 2

Rühm

Lõpptähtpäev

(aastates)

1

> 0 ja <=1

2

> 1 ja <=5

3

> 5

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000035.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000036.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ning

Dj,k = maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000037.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280b

Valuutariski kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000038.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000039.png = valuutariski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000040.png= valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000041.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000042.png = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

SFFX = valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000043.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000044.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280c

Krediidiriski kategooria lisand

   1. Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:
   a) krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;
   b) krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.
   2. Artikli 278 kohaldamisel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000045.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000046.png krediidiriski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000047.png = krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000048.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000049.png = krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

ϵj = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt ▌;

k = indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevaid üksuseid;

ρkCredit = krediidiriski aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρkCredit = 50 %; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρkCredit = 80 %, ning

AddOn(üksusk) = krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000050.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000051.png = krediidiriski aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000052.png

kus:

l = indeks, mis näitab riskipositsiooni, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000053.png = krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on arvutatud lõike 5 kohaselt.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:
   a) lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul määratakse 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000054.png käesoleva lõike tabelis 3 sätestatud ühe järelevalvelise teguri alla kuuest, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus; üksikemitendi puhul, kelle puhul krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis osutatud meetodit, seob üksikemitendi sisereitingule ühega välistest krediidikvaliteedi hinnangutest;
   ii) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 2. peatükis osutatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000055.png= 0,54 %; kui aga krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklit 128 selleks, et määrata riskikaal selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele, määratakse kõnealusele krediidiriski aluseks olevale üksusele 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000056.png = 1,6 %;
   b) lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul:
   i) kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioon l on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000057.png ühe käesoleva lõike tabelis 4 sätestatud järelevalvelise teguri alla kahest, tuginedes ▌ selle üksikute komponentide enamuse krediidikvaliteedile;
   ii) kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioonile l ei ole punkti b alapunktis i osutatud, on 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000058.png punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud kõnealuse positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi.

Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur

1

0,38 %

2

0,42 %

3

0,54 %

4

1,06 %

5

1,6 %

6

6,0 %

Tabel 4

Domineeriv krediidikvaliteet

Noteeritud indeksite järelevalveline tegur

Investeerimisjärgu võlakirjad

0,38 %

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

1,06 %

Artikkel 280d

Aktsiariski kategooria lisand

   1. Lõike 2 kohaldamisel loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:
   a) iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;
   b) iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.
   2. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000059.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000060.png aktsiariski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kõiki aktsiariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000061.png = aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000062.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000063.png = aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

ϵj = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

k = indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevaid üksuseid;

ρkEquitys = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρkEquity =50 %; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρkEquity =80 %, ning

AddOn(üksusk) = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000064.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000065.png omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand;

SFkEquity = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis SFkEquity = 32 %; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis SFkEquity = 20 %, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000066.png = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000067.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280e

Kaubariski kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000068.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000069.png kaubariski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000070.png = kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

   2. Asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks kooskõlas lõikega 4 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga maandatud positsioonide kogumi jaoks asjaomased aluseks oleva kauba liigid. Kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud määratakse sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui nende tehingute alusvaraks olev kaubainstrument on laadilt samasugune, olenemata kaubainstrumendi üleandmise asukohast ja kvaliteedist.
   3. Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, mis on märkimisväärses ulatuses avatud erinevate positsioonide alusriskidele, millel on lõikes 2 osutatuga sama laad, kehtestaks nende positsioonide aluseks oleva kauba liigid, kasutades rohkem tunnuseid kui vaid alusvaraks oleva kaubainstrumendi laad ▌. Sellisel juhul määratakse kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui neil on need tunnused.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000071.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000072.png kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

ϵj = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

ρCom = kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga;

k = indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks oleva kauba liike, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000073.png = aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000074.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000075.png aluseks oleva kauba liigi k lisand;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000076.png = aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punkti e alapunktis i osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis SFkCom = 18 %; elektrienergiaga seonduvate tehingute puhul SFkCom = 40 %, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000077.png = aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000078.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280f

Muude riskide kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000079.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000080.png muude riskide kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000081.png = maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000082.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000083.png muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

ϵj = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt, ning

SFOther = järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000084.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000085.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

4. jagu

Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod ▌

Artikkel 281

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil ühe riskipositsiooni väärtuse vastavalt 3. jaole, kui käesoleva artikli lõikest 2 ei tulene teisiti.
   2. Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt järgmistele nõuetele:
   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kohalda artikli 274 lõikes 6 osutatud käsitlust;
   b) erandina artikli 275 lõikest 1 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millele ei ole osutatud artikli 275 lõikes 2, asenduskulu järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000086.png

kus:

RC = asenduskulu ning

CMV = praegune turuväärtus.

   c) erandina käesoleva määruse artikli 275 lõikest 2 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, asenduskulu järgmise valemi kohaselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000087.png

kus:

RC = asenduskulu;

TH = võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda ning

MTA = minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

   d) erandina artikli 275 lõikest 3 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, asenduskulu iga individuaalse tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu summana, mis arvutatakse lõike 1 kohaselt, justkui need ei oleks võimendatud;
   e) kõik maandatud positsioonide kogumid luuakse vastavalt artikli 277a lõikele 1;
   f) krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad artikli 278 lõikes 1 sätestatud võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamiseks kasutatavas valemis kordaja väärtuseks 1 järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000088.png

kus:

PFE = võimalik tulevane riskipositsioon ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000089.png = riskikategooria a lisand;

   g) erandina artikli 279a lõikest 1 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigi tehingute puhul järelevalvelise delta järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000090.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000091.png järelevalveline delta;

   h) artikli 279b lõike 1 punktis a osutatud valem, mida kasutatakse järelevalve kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000092.png

kus:

E = tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood ning

S = tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood;

   i) artikli 279c lõikes 1 osutatud lõpptähtaja tegur arvutatakse järgmiselt:
   i) tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 1;
   ii) tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 0,42;
   j) artikli 280a lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks, on järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000093.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000094.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ja

Dj,k = maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus;

   k) artikli 280c lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000095.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000096.png krediidiriski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning

AddOn(üksusk) = krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand;

   l) artikli 280d lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000097.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000098.png maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisand ning

AddOn(üksusk) = krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand;

   m) artikli 280e lõikes 4 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j jaoks kaubariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000099.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000100.png kaubariski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000101.png kaubariski aluseks oleva üksuse k lisand.

5. jagu

Esmase riskipositsiooni meetod

Artikkel 282

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe alla kuuluvate tehingute riskipositsiooni ühe väärtusena, kui kõik artikli 274 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vastasel juhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse iga tehingu puhul eraldi, käsitledes iga tehingut iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.
   2. Tasaarvestatavate tehingute kogumi või tehingu riskipositsiooni väärtus saadakse praeguse asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni summa korrutamisel 1,4ga.
   3. Lõikes 2 osutatud praegune asenduskulu arvutatakse järgmiselt:
   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000102.png

kus:

RC = asenduskulu;

TH = võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda ning

MTA = minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

   b) kõikide muude tasaarvestatavate tehingute kogumite või üksikute tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000103.png

kus:

RC = asenduskulu ning

CMV = praegune turuväärtus.

Praeguse asenduskulu arvutamiseks uuendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud praegust turuväärtust vähemalt kord kuus.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:
   a) tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimaliku tulevase riskipositsiooni summa, mis arvutatakse punkti b kohaselt;
   b) ühe tehingu võimalik tulevane riskipositsioon on selle tinglik väärtus, mis on korrutatud:
   i) 0,5 % ja intressimäära tuletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;
   ii) 6 % ja krediidituletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;
   iii) 4 %ga ▌ valuutatuletisinstrumentide puhul;
   iv) 18 %ga kulla ja kauba tuletisinstrumentide puhul, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendid;
   v) 40 %ga elektrienergia tuletisinstrumentide puhul;
   vi) 32 %ga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul;
   c) käesoleva lõike punktis b osutatud tinglik väärtus määratakse kindlaks vastavalt artikli 279b lõigetele 2 ja 3 kõigi nimetatud punktis loetletud tuletisinstrumentide puhul; lisaks määratakse käesoleva lõike punkti b alapunktides iii–vi osutatud tuletisinstrumentide tinglik väärtus kindlaks vastavalt artikli 279b lõike 1 punktidele b ja c;
   d) lõike 3 punktis a osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalik tulevane riskipositsioon korrutatakse 0,42ga.

Intressimäära tuletisinstrumentide ja krediidituletisinstrumentide võimaliku riskipositsiooni arvutamiseks vastavalt punkti b alapunktidele i ja ii võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada kasutada lepingute järelejäänud tähtaja asemel esialgset tähtaega.“

"

75)  Artikli 283 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab 3. jaos sätestatud meetodeid kõikide selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille jaoks ta ei ole saanud lõike 1 kohast luba sisemudeli meetodi kasutamiseks ▌. Kõnealuste meetodite kasutamisel võib neid konsolideerimisgrupi siseselt püsivalt omavahel kombineerida.“

"

76)  Artikkel 298 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 298

Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana

3.–6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule.“

"

77)  Artikli 299 lõike 2 punkt a jäetakse välja.

78)  Artiklit 300 muudetakse järgmiselt:

a)  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

„Käesolevas jaos ja VII osas kasutatakse järgmisi mõisteid:“;

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

„5) „rahatehing“ – tehing sularaha, võlainstrumentide või aktsiatega, samuti valuuta hetketehing või kauba hetketehing; rahatehingute hulka ei arvata repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ning väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehinguid;

   6) „kaudne kliirimiskord“ – kord, mis vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimustele;
   7) „kõrgema tasandi klient“ – üksus, mis osutab kliirimisteenuseid madalama tasandi kliendile;
   8) „madalama tasandi klient“ – üksus, millel on kõrgema tasandi kliendi kaudu juurdepääs keskse vastaspoole teenustele;
   9) „mitmetasandiline kliendistruktuur“ – kaudne kliirimiskord, mille alusel osutab krediidiasutusele või investeerimisühingule kliirimisteenuseid selline üksus, mis ei ole ise kliiriv liige, vaid on kliiriva liikme või kõrgema tasandi kliendi klient;
   10) „tagatisfondi tehtav rahastamata osamakse“ – osamakse, mille kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahjusid, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu;
   11) „täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehing“ – täielikult tagatud rahaturutehing, mille puhul vahetavad kaks vastaspoolt hoiuseid ja keskne vastaspool tegutseb nende vahel, et tagada nende vastaspoolte maksekohustuste täitmine.“

"

79)  Artikkel 301 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 301

Kohaldamisala

   1. Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:
   a) II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid;
   b) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ja täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehingud ning
   c) pika arveldustähtajaga tehingud.

Käesolevat jagu ei kohaldata rahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad V jaotise kohast käsitlust rahatehingute arveldamisest tulenevate kauplemisriski positsioonide suhtes ja riskikaalu 0 % tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad ainult neid tehinguid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 307 sätestatud käsitlust tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad lisaks rahatehingutele ka käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud lepinguid.

   2. Käesoleva jao kohaldamisel kehtivad järgmised nõuded:
   a) alustamise tagatise hulka ei kuulu kesksele vastaspoolele seoses vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppega tehtud osamaksed;
   b) alustamise tagatise hulka kuulub kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või kliendi deponeeritud tagatis, mis ületab miinimumsummat, mida nõuab vastavalt keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, tingimusel et keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib asjakohastel juhtudel ära hoida kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või kliendi poolt sellise ülemäärase tagatise väljavõtmist;
   c) kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist vastastikuseks kahjumi jaotamiseks oma kliirivate liikmete vahel, siis käsitlevad kliirivate liikmetena tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud alustamise tagatist kui tagatisfondi osamakset.“

"

80)  Artikli 302 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad nõuetekohaste stsenaariumianalüüside ja stressitestimise abil, kas omavahendite tase seoses nõuetega keskse vastaspoole vastu, sealhulgas võimalikud tulevased või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, tagatisfondi osamaksetest tulenevad riskipositsioonid ja juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena, siis artiklis 304 sätestatud lepingulistest kokkulepetest tulenevad nõuded, on nimetatud nõuetega seotud riske arvestades piisav.“

"

81)  Artikkel 303 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 303

Kliirivate liikmete kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete käsitlemine

   1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena, kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskse vastaspoole vastu olevate nõuete omavahendite nõuded järgmiselt:
   a) ta kohaldab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artiklis 306 sätestatud käsitlust;
   b) ta kohaldab keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete suhtes artiklis 307 sätestatud käsitlust.
   2. Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisriski positsioonidest ja tagatisfondi osamaksetest tekkivatest positsioonidest nõuetele vastavas keskses vastaspooles tulenevate omavahendite nõuete summa suhtes ülemmäära, mis on võrdne omavahendite nõuete summaga, mida kohaldataks samade positsioonide suhtes, kui keskne vastaspool oleks nõuetele mittevastav keskne vastaspool.“

"

82)  Artiklit 304 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kliiriva liikmena ning kliiriva liikme õigustes kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõuded kõnealuse kliendiga tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1–8, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja VI jaotisele.“;

"

b)  lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma nõuete puhul omavahendite nõuete arvutamiseks käesoleva peatüki 3. või 6. jaos sätestatud meetodeid, kohaldatakse järgmisi sätteid:

   a) erandina artikli 285 lõikest 2 võib krediidiasutus või investeerimisühing kliendi vastu olevate nõuete puhul kasutada riski võimendustagatise perioodi, milleks on vähemalt viis tööpäeva;
   b) keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt 10 tööpäeva;
   c) erandina artikli 285 lõikest 3 ei pea krediidiasutus või investeerimisühing, kui arvutamisel arvesse võetud tasaarvestatavate tehingute kogum vastab nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimusele, selles punktis sätestatud piirangut arvesse võtma, tingimusel et tasaarvestatavate tehingute kogum ei vasta nimetatud lõike punktis b sätestatud tingimusele ega sisalda vaidlusaluseid tehinguid või eksootilisi optsioone;
   d) kui keskne vastaspool säilitab tehingu muutuvtagatise ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatis ei ole keskse vastaspoole maksejõuetuse eest kaitstud, kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing riski võimendustagatise perioodi, mis on kas üks aasta või tehingu järelejäänud tähtaeg, olenevalt sellest, milline periood on lühem, ning mis on vähemalt 10 tööpäeva.
   4. Erandina artikli 281 lõike 2 punktist i, kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks 4. jaos sätestatud meetodit, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit 0,21.
   5. Erandina artikli 282 lõike 4 punktist d, kui kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kasutab kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks 5. jaos sätestatud meetodit, võib kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit 0,21.“;

"

c)  lisatakse järgmised lõiked:"

„6. Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud arvutustest tulenevat vähendatud makseviivituses olevat riskipositsiooni, et arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt VI jaotisele.

   7. Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kes võtab kliendilt keskse vastaspoolega seotud tehingu eest tagatist ja annab selle kesksele vastaspoolele edasi, võib arvesse võtta, et see tagatis vähendab asjaomase keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul tema riskipositsiooni kliendi suhtes.

Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib esimeses lõigus sätestatud käsitlust kohaldada selle struktuuri iga tasandi suhtes.“

"

83)  Artiklit 305 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on klient, arvutab ta omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki jagudele 1–8, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja VI jaotisele.“;

"

b)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) klient on läbi viinud piisavalt põhjaliku õigusliku läbivaatamise, mida ta on asjakohastanud ja mis põhjendab, et korraldused, mis tagavad punktis b sätestatud tingimuse täitmise, on seaduslikud, kehtivad, siduvad ja asjakohase jurisdiktsiooni või jurisdiktsioonide asjaomase õiguse alusel täitmisele pööratavad;“

"

c)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Kui krediidiasutus või investeerimisühing hindab oma vastavust esimese lõigu punktis b sätestatud tingimusele, võib ta arvesse võtta kliendi positsioonide ja keskses vastaspooles oleva vastava tagatise ülekandmise ühemõttelisi juhtumeid ning majandusharu kavatsust seda tava jätkata.“;

"

d)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui kliendina tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täita nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimust, sest see krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kliiriva liikme ja kõnealuse kliiriva liikme teise kliendi ühise makseviivituse korral kahju eest kaitstud, kuid kõik muud lõike 2 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, võib krediidiasutus või investeerimisühing arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, tingimusel et artikli 306 lõike 1 punktis a nimetatud riskikaal 2 % asendatakse riskikaaluga 4 %.

   4. Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib krediidiasutus või investeerimisühing, mis madalama taseme kliendina kasutab keskse vastaspoole teenuseid kõrgema taseme kliendi kaudu, kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud käsitlust ainult juhul, kui nendes lõigetes sätestatud tingimused on selle struktuuri igal tasandil täidetud.“

"

84)  Artiklit 306 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingeid kahjusid, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing võtta selle keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul keskse vastaspoolega kauplemisriski positsioonile riskipositsiooni väärtuseks nulli;“;

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„d) kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing on kohustatud hüvitama kliendile kahjud, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, kohaldab kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega kauplemisriski positsiooni suhtes punktis a või b sätestatud käsitlust.“;

"

b)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Erandina lõikest 1, kui kesksele vastaspoolele või kliirivale liikmele tagatiseks antud varad on keskse vastaspoole, kliiriva liikme või kliiriva liikme ühe või mitme muu kliendi maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, võib krediidiasutus või investeerimisühing nende varade puhul võtta vastaspoole krediidiriski positsioonidele riskipositsiooni väärtuseks nulli.

   3. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtused vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole ja 4. peatüki 4. jaole.“

"

85)  Artikkel 307 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 307

Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksete puhul

Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksetest, järgmist käsitlust:

   a) ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;
   b) ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud ja rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile;
   c) ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 310 sätestatud käsitlusele.“

"

86)  Artiklit 308 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõude eelrahastatud osamaksest tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000104.png

kus:

Ki = omavahendite nõue;

i = kliirivat liiget tähistav indeks;

KCCP = nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFi = eelrahastatud osamaksed;

DFCCP = keskse vastaspoole eelrahastatud rahalised vahendid, mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c ning

FCM = nõuetele vastava keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksete summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c.

   3. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud omavahendite nõude 12,5ga.“;

"

b)  lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

87)  Artiklid 309, 310 ja 311 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 309

Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksete puhul

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksetest ja rahastamata osamaksetest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude arvutamiseks järgmist valemit:

K=DF+UC

kus:

K = omavahendite nõue,

DF = nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad eelrahastatud osamaksed ning

UC = nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad rahastamata osamaksed.

   2. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 arvutatud omavahendite nõude 12,5ga.“

Artikkel 310

Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul

Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete suhtes riskikaalu 0 %.

Artikkel 311

Omavahendite nõuded sellistes kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud käsitlust, kui nad said pärast avalikku teadaannet või krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt kasutatava keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole enda teavitust teada, et kõnealune keskne vastaspool ei vasta enam kas tegevusloa andmise või tunnustamise tingimustele.
   2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kolme kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud asjaolust teadasaamisest või krediidiasutuste ja investeerimisühingute pädevate asutuste nõudmisel juba varem toimima nende kõnealuses keskses vastaspooles olevate riskipositsioonide suhtes järgmiselt:
   a) kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;
   b) kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksete suhtes ja oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksete suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;
   c) käsitlema oma kõnealuses keskses vastaspooles olevaid riskipositsioone, mis ei ole käesoleva lõike punktides a ja b osutatud riskipositsioonid, kui positsioone äriühingute suhtes kooskõlas 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.“

"

88)  Artikli 316 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud otsustada mitte kohaldada asjaomase näitaja arvutamiseks direktiivi 86/635/EMÜ artikli 27 kohaseid kasumi- ja kahjumiaruande raamatupidamiskategooriaid kapitali- ja kasutusrendi suhtes ning võivad selle asemel:

   a) lisada kapitali- ja kasutusrendist saadud instressitulu ning liisitud varast saadud kasumi tabeli 1 punktis 1 osutatud kategooriasse;
   b) lisada kapitali- ja kasutusrendist tuleneva intressikulu ning vara kasutusrendist tuleneva kahjumi, kulumi ja vara väärtuse languse tabeli 1 punktis 2 osutatud kategooriasse.“

"

89)  III osa IV jaotise 1. peatükk asendatakse järgmisega:"

„1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 325

Meetodid tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kõigi kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuded vastavalt järgmistele meetoditele:
   a) lõikes 2 osutatud standardmeetod;

   b) ▌ käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud sisemudeli meetod nende riskikategooriate puhul, mille puhul on krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt artiklile 363 antud luba selle meetodi kasutamiseks ▌.
   2. Lõike 1 punktis a osutatud standardmeetodi kohaselt arvutatud tururiski omavahendite nõuded võrduvad vastavalt vajadusele järgmiste omavahendite nõuete summaga:
   a) 2. peatükis osutatud positsiooniriski omavahendite nõuded;
   b) 3. peatükis osutatud valuutariski omavahendite nõuded;
   c) 4. peatükis osutatud kaubariski omavahendite nõuded.
   3. Krediidiasutus või investeerimisühing, ▌ mis ei ole artikli 325a kohaselt vabastatud artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest, teatab artikli 430b kohasest arvutusest kõikide kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul kooskõlas järgmiste meetoditega:
   a) 1a. peatükis sätestatud alternatiivne standardmeetod;
   b) 1b. peatükis sätestatud alternatiivne sisemudeli meetod.
   4. Vastavalt artiklile 363 võib krediidiasutus või investeerimisühing konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta lõike 3 punktis b sätestatud meetodit oma kauplemisportfelli instrumentide puhul, mis on väärtpaberistamise positsioonid või alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid, nagu on sätestatud lõigetes 6, 7 ja 8.

   6. Väärtpaberistamise positsioonid ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele, lisatakse alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:
   a) positsioonide puhul ei ole tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendiga, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest;
   b) kõik nende alusvaraks olevad instrumendid on:
   i) ühe alusvaraga instrumendid, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendid, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg;
   ii) punktis i osutatud instrumentidele tuginevad üldkaubeldavad indeksid.

Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud ausad ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtivate ausate konkureerivate ostu- ja müügipakkumiste noteeringutega, saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

   7. Positsioone, mille alusvaraks on üks järgmistest instrumentidest, ei lisata alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:
   a) alusvaraks olevad instrumendid, mis on määratud artikli 112 punktis h või i osutatud riskipositsiooni klassidesse;
   b) eriotstarbelise ettevõtja vastu olev nõue, mis on otseselt või kaudselt tagatud positsiooniga, mis lõike 6 kohaselt ei vasta ise alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise tingimustele.
   8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisada positsioonid, mis ei ole ei väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski, tingimusel et asjaomase instrumendi või selle alusvaraks olevate instrumentide jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, mida on kirjeldatud lõike 6 teises lõigus.
   9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad arvutama valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul tururiski omavahendite nõude vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud meetoditele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325a

Vabastused tururiskiga seotud aruandluse erinõuete täitmisest

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing vabastatakse artiklis 430b osutatud aruandlusnõude täitmisest, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 500 miljonit eurot.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu iga kuu viimase päeva seisuga andmete alusel vastavalt järgmistele nõuetele:
   a) kaasatakse kõik kauplemisportfelli lisatud positsioonid, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult sisemise riskimaanduse tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;
   b) kaasatakse kõik valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälised positsioonid;
   c) kõik positsioonid hinnatakse nende selle kuupäeva turuväärtuses, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni õiglane väärtus ja turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
   d) kõiki valuutariskile avatud ▌ kauplemisportfelliväliseid positsioone käsitatakse kogu valuuta netopositsioonina ja hinnatakse vastavalt artiklile 352;
   e) kõiki kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone hinnatakse kooskõlas artiklitega 357 ja 358;
   f) pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusele.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad käesoleva artikli kohaselt oma tururiski omavahendite nõudeid või lõpetavad nende arvutamise.
   4. Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
   5. Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest vabastuse kohaldamine lõppeb kolme kuu jooksul ühel järgmistest juhtudest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul või
   b) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimust viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.
   6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing peab hakkama vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 täitma artiklis 430b sätestatud aruandlusnõudeid, vabastatakse ta nendest aruandlusnõuetest üksnes siis, ▌ kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud pidevalt täidetud terve aasta.
   7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta, osta ega müü positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.
   8. Krediidiasutus või investeerimisühing, mille suhtes võib kohaldada artiklis 94 sätestatud käsitlust, vabastatakse artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest.

Artikkel 325b

Konsolideeritud nõuete lubamine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada positsioone ühes krediidiasutuses, investeerimisühingus või mõnes muus ettevõtjas, et tasaarvestada positsioone teises krediidiasutuses, investeerimisühingus või ettevõtjas, kui lõikest 2 ei tulene teisiti ning ainult selleks, et arvutada netopositsioonid ja omavahendite nõuded konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva jaotisega.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldada lõiget 1 ainult pädevate asutuste loal, mis antakse juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) omavahendite konsolideerimisgrupisisene jaotumine on rahuldav;
   b) krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse regulatiivne, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile konsolideerimisgrupisisese vastastikuse finantstoetuse.
   3. Kui ettevõtjad asuvad kolmandates riikides, peavad lisaks lõikes 2 sätestatule olema täidetud ka kõik järgmised tingimused:
   a) ettevõtjad on saanud tegevusloa kolmandas riigis ning vastavad kas krediidiasutuse määratlusele või on kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühingud;
   b) ettevõtjad täidavad individuaalselt omavahendite nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
   c) kõnealustes kolmandates riikides puuduvad õigusnormid, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite konsolideerimisgrupisisest ülekandmist.“

"

90)  III osa IV jaotisesse lisatakse järgmised peatükid:"

Peatükk 1a

Alternatiivne standardmeetod

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 325c

Alternatiivse standardmeetodi kohaldamisala ja ülesehitus

   1. Käesolevas peatükis sätestatud alternatiivset standardmeetodit kasutatakse üksnes artikli 430b lõikes 1 sätestatud aruandlusnõude täitmiseks.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiski omavahendite nõuded alternatiivse standardmeetodi kohaselt portfelli puhul, mis sisaldab kauplemisportfelli kuuluvaid või valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone, liites kokku järgmised kolm komponenti:
   a) 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineval meetodil saadud omavahendite nõue;
   b) 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes;
   c) 4. jaos sätestatud jääkriskide omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes.

2. jagu

Tundlikkusel põhinev meetod omavahendite nõude arvutamiseks

Artikkel 325d

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „riskiklass“ – üks järgmisest seitsmest kategooriast:
   i) intressimäära üldrisk;
   ii) muu kui väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;
   iii) alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;
   iv) alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;
   v) aktsiarisk;
   vi) kaubarisk;
   vii) valuutarisk;
   2) „tundlikkus“ – positsiooni väärtuse suhteline muutus, ▌ mille põhjustas positsiooni ühe asjaomase riskiteguri väärtuse muutus ja mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeli alusel kooskõlas 3. jao 2. alajaoga;
   3) „rühm“ – ühes sarnase riskiprofiiliga riskiklassis olevate positsioonide alamkategooria, millele määratakse riskikaal, nagu on määratletud 3. jao 1. alajaos.

Artikkel 325e

Tundlikkusel põhineva meetodi komponendid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiski omavahendite nõuded tundlikkusel põhineva meetodi kohaselt, liites järgmised kolm omavahendite nõuet vastavalt artiklile 325h:
   a) omavahendite nõuded deltariski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest ▌;
   b) omavahendite nõuded vegariski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle volatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;
   c) omavahendite nõuded kumerusriski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle peamiste mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest, mida deltariski omavahendite nõuded ei hõlma.
   2. Lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel:
   a) kõikide valikulisusega instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite nõudeid;
   b) kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud omavahendite nõudeid.

Käesoleva peatüki kohaldamisel kuuluvad valikulisusega instrumentide hulka lisaks muule ka ostuoptsioonid, müügipositsioonid, ülempiirid, alampiirid, vahetusoptsioonid, barjäärioptsioonid ja eksootilised optsioonid. Optsiooni tunnustega väärtpabereid, nagu ettemakse- või käitumuslikke optsioone, käsitletakse tururiski omavahendite nõuete arvutamisel optsioonide eraldiseisvate positsioonidena.

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitletakse instrumente, mille rahavoogusid saab väljendada alusvara tingliku väärtuse lineaarfunktsioonina, ilma valikulisuseta instrumentidena.

Artikkel 325f ▌

Delta- ja vegariskide omavahendite nõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad delta- ja vegariskide omavahendite nõuete arvutamisel 3. jao 1. alajaos kirjeldatud delta- ja vegariski tegureid.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad delta- ja vegariskide omavahendite nõuete arvutamisel lõigetes 3–8 sätestatud protsessi.
   3. Iga riskiklassi puhul arvutatakse kõikide delta- ja vegariskide omavahendite nõuete kohaldamisalas olevate instrumentide tundlikkus iga asjaomasesse riskiklassi kuuluva kohaldatava delta- ja vegariski teguri suhtes, kasutades 3. jao 2. alajao vastavaid valemeid. Kui instrumendi väärtus sõltub mitmest riskitegurist, määratakse tundlikkus iga riskiteguri puhul eraldi.
   4. Tundlikkused määratakse igas riskiklassis ühte rühmadest „b“.
   5. Igas rühmas „b“ tasaarvestatakse positiivsed ja negatiivsed tundlikkused sama riskiteguri suhtes, saades nii igas rühmas netotundlikkused (sk) iga riskiteguri k suhtes.
   6. Netotundlikkused igas rühmas oleva iga riskiteguri suhtes korrutatakse 6. jaos sätestatud vastavate riskikaaludega, arvutades kaalutud tundlikkused iga riskiteguri suhtes kõnealuses rühmas vastavalt järgmisele valemile:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000105.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000106.png kaalutud tundlikkus,

RWk = riskikaalud ning

sk = riskitegur.

   7. Kaalutud tundlikkused igas rühmas olevate eri riskitegurite suhtes liidetakse vastavalt järgmisele valemile, milles ruutjuure funktsioonis oleva koguse alammäär on null, saades nii rühmaspetsiifilise tundlikkuse. Samas rühmas olevate kaalutud tundlikkuste puhul kasutatakse vastavaid korrelatsioone (ρkl), mis on sätestatud 6. jaos.

Kb20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000107.png

kus:

Kb = rühmaspetsiifiline tundlikkus ning

WS = kaalutud tundlikkused.

   8. Rühmaspetsiifiline tundlikkus arvutatakse iga riskiklassi rühma puhul vastavalt lõigetele 5, 6 ja 7. Kui kõikide rühmade rühmaspetsiifiline tundlikkus on arvutatud, liidetakse rühmade lõikes vastavalt järgmisele valemile kokku kaalutud tundlikkused kõikide riskitegurite suhtes, kasutades 6. jaos sätestatud eri rühmade kaalutud tundlikkuste vastavaid korrelatsioone γbc, saades nii riskiklassile spetsiifilise delta- või vegariski omavahendite nõude:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000108.png

kus 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000109.png kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000110.png rühmas c; kui 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000111.png ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000112.png väärtused annavad 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000113.png kogusummaks negatiivse arvu, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded, kasutades alternatiivset spetsifikatsiooni, mille puhul

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000114.png kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000115.png kõikide riskitegurite puhul rühmas c.

Riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 1–8.

Artikkel 325g

Kumerusriski omavahendite nõuded

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kumerusriski omavahendite nõuded vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Artikkel 325h

Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete koondamine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud koondavad riskiklassile spetsiifilised delta‑, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuded kooskõlas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud protsessiga.
   2. Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamise protsess, mida on kirjeldatud artiklites 325f ja 325g, toimub iga riskiklassi puhul kolm korda, kasutades iga kord erinevat korrelatsiooni parameetrite kogumit 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000116.png (korrelatsioon rühmas olevate riskitegurite vahel) ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000117.png (korrelatsioon riskiklassis olevate rühmade vahel). Igaüks neist kolmest kogumist vastab erinevale stsenaariumile järgmiselt:
   a) „keskmise korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul korrelatsiooni parameetrid 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000118.png ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000119.png on samad mis 6. jaos;
   b) „kõrge korrelatsiooni“ stsenaarium, mille puhul 6. jaos määratletud korrelatsiooni parameetrid 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000120.png ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000121.png korrutatakse ühesuguselt 1,25ga ning 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000122.png ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000123.png suhtes kohaldatakse ülemmäära 100 %;
   c) „madala korrelatsiooni“ stsenaarium täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud liidavad iga stsenaariumi puhul riskiklassile spetsiifilised delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuded, ▌ et määrata kolm ▌ stsenaariumispetsiifilist omavahendite nõuet ▌.
   4. Tundlikkusel põhineva meetodi omavahendite nõudeks määratakse lõikes 3 osutatud kolmest stsenaariumispetsiifilisest omavahendite ▌ nõudest suurim.

Artikkel 325i

Indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide käsitlemine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad indeksitega seotud instrumente ja mitme alusvaraga optsioone vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Artikkel 325j

Investeerimisfondide käsitlemine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad investeerimisfonde vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Artikkel 325k

Väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käesolevas artiklis sätestatud protsessi kasutada võla- või omakapitaliinstrumentide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga individuaalse emitendi puhul ühte asjakohast tabelis 1 loetletud korrutavat tegurit kõikide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide netotundlikkuse suhtes, jättes välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud, ja arvutavad tururiski omavahendite nõuded korrigeeritud netotundlikkuse põhjal vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetodile.

Tabel 1

0.  tööpäev 0

0%

1.  tööpäev

10%

2.  ja 3. tööpäev

25%

4.  tööpäev

50%

5.  tööpäev

75%

Pärast 5. tööpäeva

100%

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „0. tööpäev“ tööpäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi käesolevas artiklis sätestatud protsessi kohaldamisest.

3. jagu

Riskiteguri ja tundlikkuse mõisted

1. alajagu

Riskiteguri mõisted

Artikkel 325l

Intressimäära üldriski tegurid

   1. Kõikide intressimäära üldriski tegurite, sealhulgas inflatsiooniriski ja eri valuutade alusriski puhul on iga valuuta kohta üks rühm, millest igaüks sisaldab eri liiki riskitegureid.

Intressimäära suhtes tundlike instrumentide suhtes kohaldatavad delta intressimäära üldriski tegurid on asjakohased riskivabad intressimäärad iga valuuta ja iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad täpsustatud punktidele riskitegurid, kasutades lineaarset interpolatsiooni või meetodit, mis on kõige rohkem kooskõlas hinnastamisfunktsioonidega, mida kasutab krediidiasutuse või investeerimisühingu iseseisev riskikontrolli funktsioon, et teavitada kõrgemat juhtkonda tururiskist või kasumist ja kahjumist.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud leiavad iga valuuta kohta riskivabad intressimäärad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis hoitavate rahaturuinstrumentide põhjal, millel on kõige madalam krediidirisk, nagu üleööintressi vahetuslepingud.
   3. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa lõikes 2 osutatud meetodit kohaldada, põhinevad riskivabad intressimäärad ühel või enamal turupõhisel vahetuslepingu kõveral, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide turuhinna määramiseks, nagu pankadevahelise intressimäära vahetuslepingute kõverad.

Kui lõikes 2 ja käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud turupõhiste vahetuslepingute kõverate andmed on ebapiisavad, võib riskivabasid intressimäärasid tuletada riigivõlakirja kõverast, mis on antud valuuta puhul kõige asjakohasem.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riigi võlakohustuste puhul intressimäära üldriski tegureid, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud protseduurile, ei vabastata riigi võlakohustust krediidimarginaali riski omavahendite nõuetest. Sellistel juhtudel, kui ei ole võimalik eristada riskivaba intressimäära krediidimarginaali riskist, määratakse tundlikkus selle riskiteguri suhtes nii intressimäära üldriskile kui ka krediidimarginaali riski klassidele.

   4. Intressimäära üldriski tegurite puhul moodustab iga valuuta eraldi rühma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad samas rühmas olevatele, kuid erineva lõpptähtajaga riskiteguritele erineva riskikaalu vastavalt 6. jaole.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad täiendavaid riskitegureid selliste võlainstrumentide inflatsiooniriskile, mille rahavood sõltuvad funktsionaalselt inflatsioonimääradest. Need täiendavad riskitegurid koosnevad iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega turupõhiste inflatsioonimäärade vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis inflatsioonimäärade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse lõikes 4 osutatud inflatsiooniriski täiendava riskiteguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad inflatsiooni igas rühmas ühe riskitegurina, sõltumata iga vektori komponentide arvust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad kõik rühmas olevad tundlikkused inflatsiooni suhtes, mis on arvutatud nii, nagu käesolevas lõikes kirjeldatud, et tekiks üks netotundlikkus iga rühma kohta.
   6. Võlainstrumentide suhtes, mis hõlmavad makseid eri valuutades, kohaldatakse ka asjaomaste valuutade vahelist alusriski. Tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskitegureid, milleks on iga valuuta eri valuutade alusrisk kas USA dollari või euro suhtes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad eri valuutade alusriskid, mis ei ole seotud alusriskiga USA dollari suhtes ega alusriskiga euro suhtes, kas alusriskina USA dollari suhtes või alusriskina euro suhtes.

Iga eri valuutade alusriski tegur koosneb iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega eri valuutade alusriski vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis eri valuutade alusriskide arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis. Iga valuuta moodustab erineva rühma.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse eri valuutade alusriski teguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Igas rühmas on kaks võimalikku erinevat riskitegurit: alusrisk euro suhtes ja alusrisk USA dollari suhtes, sõltumata eri valuutade alusriski vektori komponentide arvust. Maksimaalne netotundlikkuste arv rühma kohta on kaks.

   7. Intressimäära vega-üldriski tegurid, mida kohaldatakse alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud üldise intressimäära suhtes, on asjaomaste riskivabade intressimäärade eeldatavad volatiilsused, nagu on kirjeldatud lõigetes 2 ja 3, mis määratakse rühmadele olenevalt valuutast ning mis määratakse igas rühmas järgmistele lõpptähtaegadele: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Iga valuuta kohta on üks rühm.

Tasaarvestuse kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldatavaid volatiilsusi, mis on seotud samade riskivabade intressimäärade ja samade lõpptähtaegadega, sama riskiteguri moodustavana.

Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eeldatava volatiilsuse käesolevas lõikes viidatud lõpptähtaegadele, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

   a) kui optsiooni lõpptähtaeg on kooskõlas alusvara lõpptähtajaga, võetakse arvesse ühte riskitegurit, mis määratakse vastavalt kõnealusele lõpptähtajale;
   b) kui optsiooni lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajast lühem, võetakse arvesse järgmisi riskitegureid järgmiselt:
   i) esimene riskitegur määratakse vastavalt optsiooni lõpptähtajale;
   ii) teine riskitegur määratakse vastavalt optsiooni alusvara järelejäänud tähtajale optsiooni lunastustähtpäeval.
   8. Kumeruse intressimäära üldriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama, koosnevad iga valuuta kohta ühest riskivaba intressimäära vektorist, mis esindab konkreetset riskivaba intressikõverat. Iga valuuta moodustab erineva rühma. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis riskivabade intressimäärade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.
   9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski määramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse vektoreid, mis vastavad erinevatele intressikõveratele ning millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjaomased vektorid vastavad samale valuutale. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkused sama riskiteguri suhtes. Ühe rühma kohta peab olema ainult üks netotundlikkus.

Inflatsiooni ja eri valuutade alusriskide puhul ei kohaldata kumerusriski omavahendite nõudeid.

Artikkel 325m

Krediidimarginaali riski tegurid muu kui väärtpaberistamise puhul

   1. Delta krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, mis on krediidimarginaali riski suhtes tundlikud, on nende instrumentide emitendi krediidimarginaali riski määrad, mis on tuletatud asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetustehingutest ning mis määratakse igale järgmisele lõpptähtajale: ▌ 0,5 aastat, 1 aasta, ▌ 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat ▌. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga emitendi ja lõpptähtaja kohta ühte riskitegurit, olenemata sellest, kas emitendi krediidimarginaali riski määrad tulenevad võlainstrumentidest või krediidiriski vahetustehingutest. Rühmad on sektoriaalsed, nagu on osutatud 6. jaos, ja iga rühm sisaldab kõiki riskitegureid, mis on jaotatud asjaomasele sektorile.
   2. Vega krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise alusvaraga optsioonidele, mis on krediidimarginaali riski suhtes tundlikud, on alusvara emitendi krediidimarginaali riski määrade eeldatavad volatiilsused, mis on tuletatud vastavalt lõikes 1 sätestatule ja mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidimarginaali riski puhul muu kui väärtpaberistamise jaoks.
   3. Kumeruse krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama muu kui väärtpaberistamise instrumentidele, koosnevad ühest krediidimarginaali riski määrade vektorist, mis esindab konkreetse emitendi krediidimarginaali riski kõverat. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis krediidimarginaali riski määrade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis. Kasutatakse samu rühmi, mida kasutati delta krediidimarginaali riski puhul muu kui väärtpaberistamise jaoks.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vektoreid, mis on tuletatud kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetustehingutest ja millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale emitendile.

Artikkel 325n

Krediidimarginaali riski tegurid väärtpaberistamise puhul

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 3 osutatud krediidimarginaali riski tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis on lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõigetes 6▌, 7 ja 8.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 5 osutatud krediidimarginaali riski tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõigetes 6▌, 7 ja 8.

   2. Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad on samad mis muu kui väärtpaberistamise krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad, nagu on osutatud 6. jaos.

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad on eriomased käesolevale riskiklassikategooriale, nagu on osutatud 6. jaos.

   3. Krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise positsioonide suhtes, on järgmised:
   a) deltariski tegurid on kõik asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riski määrad, mis on tuletatud asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetustehingutest, iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;
   b) vegariski tegurid, mis on kohaldatavad nende väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis on lisatud alusvarana alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riskide eeldatavad volatiilsused, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike punktis a kirjeldatule ning mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;
   c) kumerusriski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riski intressikõverad, mida väljendatakse krediidimarginaali riski määrade vektorina erinevate lõpptähtaegade puhul, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike punktis a kirjeldatule; iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis krediidimarginaali riski määrade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad väärtpaberistamise positsiooni tundlikkuse iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, nagu on kindlaks määratud artiklis 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud vektoreid, mis on tuletatud kas asjaomastest võlainstrumentidest või krediidiriski vahetustehingutest ja millel on erinev arv komponente, sama riskitegurina, tingimusel et asjaomased vektorid vastavad samale emitendile.
   5. Krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, osutavad alusvaraks olevate instrumentide riskimarginaali asemel väärtpaberistamise seeria riskimarginaalile ja on järgmised:
   a) deltariski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise seeria krediidimarginaali riski määrad, mis on määratud järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt väärtpaberistamise seeria lõpptähtajale: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;
   b) vegariski tegurid, mida kohaldatakse nende väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis ei ole lisatud alusvarana alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise seeriate krediidimarginaali riskide eeldatavad volatiilsused, millest igaüks määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;
   c) kumerusriski tegurid on samad, mida on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a; kõikidele nimetatud riskiteguritele määratakse ühine riskikaal, nagu on osutatud 6. jaos.

Artikkel 325o

Aktsiariski tegurid

   1. Kõikide aktsiariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektoriaalsed rühmad.
   2. Aktsiatega seotud deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama, on kõik aktsia hetkehinnad ja kõik ▌ aktsia repomäärad.

Aktsiariski kohaldamisel moodustab konkreetne aktsia repokõver ühe riskiteguri, mis väljendub repomäärade vektorina erinevate lõpptähtaegade suhtes. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis repomäärade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse aktsiariski teguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkused sama kapitaliväärtpaberi repomäära riskiteguri suhtes, olenemata iga vektori komponentide arvust.

   3. Aktsiatega seotud vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud aktsiate suhtes, on aktsia hetkehinna eeldatavad volatiilsused, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomaste optsioonide lõpptähtaegadele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Aktsia repomäärade suhtes ei kohaldata vegariski ▌ omavahendite nõudeid.
   4. Aktsiatega seotud kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on tundlikud aktsiate suhtes, on kõik aktsia hetkehinnad, olenemata vastavate optsioonide lõpptähtajast. Aktsia repomäärade suhtes ei kohaldata kumerusriski omavahendite nõudeid.

Artikkel 325p

Kaubariski tegurid

   1. Kõikide kaubariski tegurite rühmad on 6. jaos osutatud sektoriaalsed rühmad.
   2. Kauba deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama kauba suhtes tundlike instrumentide suhtes, on kõik kauba hetkehinnad iga kaubaliigi ja iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loevad ainult kahte kaubahinda sama kaubaliigi puhul, millel on sama lõpptähtaeg▌, samaks riskiteguriks, mille puhul on juriidilised tingimused seoses üleandmise asukohaga identsed.
   3. Kauba vegariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on kaubahinna eeldatavad volatiilsused iga kaubaliigi kohta, mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomaste optsioonide lõpptähtaegadele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loevad tundlikkusi sama kaubaliigi suhtes ja mis on määratud samale lõpptähtajale, üheks riskiteguriks, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud seejärel tasaarvestavad.
   4. Kauba kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonide suhtes, mis on kauba suhtes tundlikud, on üks kaubahindade kogum, millel on erinevad lõpptähtajad iga kaubaliigi kohta, ja mida kujutatakse vektorina. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis kaubahindade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei erista kaubahindu ▌ üleandmise asukoha alusel.

Instrumendi tundlikkus iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, arvutatakse vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud erineva komponentide arvuga vektoreid sama riskiteguri moodustavana, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale kaubaliigile.

Artikkel 325q

Valuutariski riskitegurid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad valuutatundlikele instrumentidele kohaldama valuutariski deltariski tegureid, milleks on kõik valuuta hetkekursid, mis jäävad valuuta, milles instrument on nomineeritud, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluuta vahemikku. Iga valuutapaari kohta on üks rühm, mis sisaldab ühte riskitegurit ja ühte netotundlikkust.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad valuutatundlikele alusvaraga optsioonidele kohaldama valuutariski vegariski tegureid, milleks on lõikes 1 osutatud valuutapaaride vaheliste vahetuskursside eeldatavad volatiilsused. Need valuutakursside eeldatavad volatiilsused määratakse järgmistele lõpptähtaegadele kooskõlas asjaomaste optsioonide lõpptähtaegadega, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat.
   3. Valuutariski kumerusriski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alusvaraga optsioonidele, mis on valuutatundlikud, on samad, millele on osutatud lõikes 1.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole kohustatud kõikide valuutariski delta-, vega- ja kumerusriski tegurite puhul eristama valuuta onshore- ja offshore-variante.

2. alajagu:

Tundlikkuse mõisted

Artikkel 325r

Deltariski tundlikkus

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta intressimäära üldriski tundlikkuse järgmiselt:
   a) tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest, arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000124.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000125.png tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000126.png = riskivaba kõvera k määr lõpptähtajaga t;

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

x, y = muud riskitegurid kui 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000127.png hinnastamisfunktsioonis Vi;

   b) tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist, arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000128.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000129.png tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000130.png = m komponentidega vektor, mis esindab antud valuuta j eeldatavat inflatsiooni kõverat või eri valuutade aluskõverat, kui m on võrdne inflatsiooni või eri valuutadega seotud muutujate arvuga, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000131.png = mõõte ühikmaatriks (1 x m);

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

y, z = teised muutujad hinnastamismudelis.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta krediidimarginaali riski tundlikkuse kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000132.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000133.pngdelta krediidimarginaali riski tundlikkus kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000134.png = emitendi j krediidimarginaali riski väärtus lõpptähtajal t;

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

x, y = muud riskitegurid kui 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000135.png hinnastamisfunktsioonis Vi.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta aktsiariski tundlikkuse järgmiselt:
   a) tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest, arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000136.png

kus:

sk = tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest;

k = konkreetne kapitaliväärtpaber;

EQk = selle kapitaliväärtpaberi hetkehinna väärtus;

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

x, y = muud riskitegurid kui EQk hinnastamisfunktsioonis Vi;

   b) tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000137.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000138.png tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest;

k = indeks, mis tähistab aktsiat;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000139.png = m komponentidega vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000140.png = mõõte ühikmaatriks (1 · m);

Vi (.) = instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning

y, z = muud riskitegurid kui 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000141.png hinnastamisfunktsioonis Vi.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta kaubariski tundlikkuse iga riskiteguri k suhtes järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000142.png

kus:

sk = delta kaubariski tundlikkus;

k = antud kaubariski tegur;

CTYk = riskiteguri k väärtus;

Vi (.) = instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina ning

y, z = muud riskitegurid kui CTYk instrumendi i hinnastamismudelis.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta valuutariski tundlikkuse iga valuutariski teguri k suhtes järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000143.png

kus:

sk =delta valuutariski tundlikkus;

k = antud valuutariski tegur;

FXk = riskiteguri väärtus;

Vi (.) = instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina; ning

y, z = muud riskitegurid kui FXk instrumendi i hinnastamismudelis.

Artikkel 325s

Vegariski tundlikkus

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad optsiooni vegariski tundlikkuse antud riskiteguri k suhtes järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000144.png

kus:

sk = optsiooni vegariski tundlikkus;

k = konkreetne vegariski tegur, mis koosneb eeldatavast volatiilsusest;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000145.png = riskiteguri väärtus, mida peaks väljendama protsendina, ning

x, y = muud riskitegurid kui 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000146.png hinnastamisfunktsioonis Vi.

   2. Riskiklasside puhul, kus vegariski teguritel on lõpptähtaja mõõde, kuid reegleid riskitegurite määramiseks ei saa kohaldada, sest optsioonidel ei ole lõpptähtaega, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud need riskitegurid kõige pikemale ettenähtud lõpptähtajale. Nimetatud optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.
   3. Optsioonide puhul, millel pole täitmishinda või barjääri, ning optsioonide puhul, millel on mitu täitmishinda või barjääri, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitmishindade ja lõpptähtaegade suhtes määramist, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab optsiooni hinnastamiseks asutusesiseselt. Ka nende optsioonide suhtes kohaldatakse jääkriskide lisandit.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei arvuta vegariski artikli 325 lõigetes 6▌, 7 ja 8 osutatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise seeriate puhul, millel pole eeldatavat volatiilsust. Nende väärtpaberistamise seeriate puhul arvutatakse delta- ja kumerusriski ▌ omavahendite nõuded.

Artikkel 325t

Tundlikkuse arvutamise nõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletavad tundlikkused krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelitest, mis on aluseks kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumi ja kahjumi kohta, kasutades käesolevas alajaos esitatud valemeid.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba kasutada 1b. peatükis sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit, kasutaks käesoleva peatüki kohaste tundlikkuste arvutamisel oma sisemudeli meetodi riskimõõtmissüsteemi hinnastamisfunktsioone selleks, et arvutada tururiski omavahendite nõuded ja nendest teavitada kooskõlas artikli 430b lõikega 3.

   2. Artikli 325e lõike 2 punktis a osutatud valikulisusega instrumentide deltariski tundlikkuse arvutamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldada, et eeldatava volatiilsuse riskitegurid jäävad püsivaks.
   3. Artikli 325e lõike 2 punktis a osutatud valikulisusega instrumentide vegariski tundlikkuse arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
   a) seoses intressimäära üldriski ja krediidimarginaali riskiga eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga valuuta puhul, et nende volatiilsusriski tegurite alusvara, mille kohta vegarisk arvutatakse, järgib kõnealuste instrumentide puhul kasutatavates hinnastamismudelites kas lognormaalset jaotust või normaaljaotust;
   b) seoses aktsiariski, kaubariski ja valuutariskiga eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et nende volatiilsusriski tegurite alusvara, mille kohta vegarisk arvutatakse, järgib instrumentide puhul kasutatavates hinnastamismudelites lognormaalset jaotust.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik tundlikkused, välja arvatud tundlikkuse krediidiväärtuse korrigeerimise suhtes.

   5. Erandina lõikest 1 ja pädevate asutuste loal võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada käesoleva peatüki kohasel kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel deltariski tundlikkuse alternatiivseid määratlusi, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab kõik järgmised tingimused:
   a) kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamiseks kasumist ja kahjumist;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos esitatud valemid ning et seeläbi saadud tundlikkused ei erine oluliselt kõnealustest valemitest.
   6. Erandina lõikest 1 ja pädevate asutuste loal võib krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva peatüki raames kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel vegariski tundlikkused arvutada, võttes aluseks tundlikkuste alternatiivsete määratluste lineaarse transformatsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab mõlemad järgmised tingimused:
   a) kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumist ja kahjumist;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos sätestatud valemid ning esimeses lõigus osutatud lineaarne transformatsioon kajastab vegariski tundlikkust.

4. jagu

Jääkriski lisand

Artikkel 325u

Jääkriskide omavahendite nõuded

   1. Lisaks 2. jaos sätestatud tururiski omavahendite nõuetele kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavate omavahendite nõudeid vastavalt käesolevale artiklile instrumentide suhtes, mis on avatud jääkriskile.
   2. Instrumente loetakse avatuks jääkriskile, kui nad vastavad mis tahes järgmisele tingimusele:
   a) instrument põhineb eksootilisel alusvaral, mis käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab kauplemisportfelli instrumenti, mille aluseks olev riskipositsioon ei kuulu 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi alusel või 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõude puhul delta-, vega- ega kumerusriski käsitluste alla;
   b) instrument kannab teisi jääkriske, mis käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mis tahes järgmisi instrumente:
   i) instrumendid, mille suhtes kohaldatakse 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel vega- ja kumerusriski omavahendite nõudeid ning mis toodavad väljamakseid, mida ei saa korrata lihtsate optsioonide piiratud lineaarse kombinatsioonina, millel on üks aluseks olev aktsiahind, kauba hind, vahetuskurss, võlakirja hind, krediidiriski vahetustehingu hind või intressimäära vahetusleping;
   ii) instrumendid, mis on positsioonidena lisatud artikli 325 lõikes 6 osutatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli; arvesse ei võeta riskimaandusi, mis on lisatud kõnealusesse alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõikes 8.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 1 osutatud täiendavate omavahendite nõudeid lõikes 2 osutatud instrumentide tinglike väärtuste brutosummana, mis korrutatakse järgmiste riskikaaludega:
   a) 1,0 % lõike 2 punktis a osutatud instrumentide puhul;
   b) 0,1 % lõike 2 punktis b osutatud instrumentide puhul.
   4. Erandina lõikest 1 ei kohalda krediidiasutus või investeerimisühing jääkriskide omavahendite nõuet instrumendi suhtes, mis vastab mis tahes järgmisele tingimusele:
   a) instrument on noteeritud tunnustatud börsil;
   b) instrument on kõlblik keskseks kliirimiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012;
   c) instrument tasaarvestab täielikult kauplemisportfelli muu positsiooni tururiski; sel juhul ei kohaldata kahe täielikult tasaarvestatud kauplemisportfelli positsiooni suhtes jääkriski omavahendite nõuet.
   5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mis on eksootiline alusvara ja millised instrumendid on jääkriskidega instrumendid lõike 2 kohaldamisel.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel uurib EBA ▌ seda, kas üleelamisriski, ilma, looduskatastroofe ja tulevasi realiseeritud volatiilsusi tuleks käsitleda eksootiliste aluspositsioonidena;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5. jagu

Makseviivituse riski omavahendite nõuded

Artikkel 325v

Mõisted ja üldsätted

   1. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
   a) „lühike riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab krediidiasutus või investeerimisühing kasu, olenemata riskipositsiooni põhjustanud instrumendi või tehingu liigist;
   b) „pikk riskipositsioon“ – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena kannab krediidiasutus või investeerimisühing kahju, olenemata riskipositsiooni põhjustanud instrumendi või tehingu liigist;
   c) „ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma“ – kahju või kasu eeldatav suurus, mille tekitaks võlgniku makseviivitus konkreetse riskipositsiooni puhul;
   d) „ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma“ – kahju või kasu eeldatav suurus, mille tekitaks võlgniku makseviivitus konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ▌ pärast ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamist;
   e) „makseviivitusest tingitud kahjumäär“ – võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäär instrumendi puhul, mille on emiteerinud kõnealune võlgnik, väljendatuna osana instrumendi tinglikust väärtusest;
   f) „makseviivituse riskikaal“ – iga võlgniku hinnangulist makseviivituse tõenäosust väljendav protsent vastavalt võlgniku krediidikvaliteedile.
   2. Makseviivituse riski omavahendite nõudeid kohaldatakse võla- ja omakapitaliinstrumentide suhtes, tuletisinstrumentide suhtes, mille alusvaraks on nimetatud instrumendid, ja tuletisinstrumentide suhtes, mille väljamakseid või õiglasi väärtusi mõjutab muu kui tuletisinstrumendi enda vastaspooleks oleva võlgniku makseviivitus. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad makseviivituse riski nõuded ▌ eraldi kõigi järgmiste instrumendiliikide puhul: muu kui väärtpaberistamine, väärtpaberistamised, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, ja väärtpaberistamised, mis on lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli. Lõplikud krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse riski omavahendite nõuded on nende kolme komponendi summa.

1. alajagu

Makseviivituse riski ▌ omavahendite nõuded muu kui väärtpaberistamise puhul

Artikkel 325w

Ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul järgmiselt:

JTDlong = max{LGD Vnotional + P&Llong + Adjustmentlong; 0}

kus:

JTDlong = ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul;

Vnotional = instrumendi tinglik väärtus;

P&Llong = muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasude ja kahjudega, mis tulenevad pikka riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning

Adjustmentlong = summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse Adjustmentlong muutujas plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul järgmiselt:

JTDshort = min{LGD Vnotional + P&Lshort + Adjustmentshort; 0}

kus:

JTDshort = ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul;

Vnotional = instrumendi tinglik väärtus, mis märgitakse valemis miinusmärgiga;

P&Lshort = muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasude ja kahjudega, mis tulenevad lühikest riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning

Adjustmentshort = summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas plussmärgiga ja suurendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas miinusmärgiga.

   3. Makseviivitusest tingitud kahjumäär võlainstrumentide puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuse tegemiseks, on järgmine:
   a) muude kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %;
   b) kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 75 %;
   c) pandikirjade suhtes olevatele riskipositsioonidele, nagu on osutatud artiklis 129, määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 25 %.
   4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemiseks määratakse tinglikud väärtused kindlaks järgmiselt:
   a) võlainstrumentide puhul on tinglik väärtus võlainstrumendi nimiväärtus ▌;
   b) tuletisinstrumentide puhul, mille alusvaraks on võlaväärtpaber, on tinglik väärtus tuletisinstrumendi tinglik väärtus.
   5. Kapitaliinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad lõigetes 1 ja 2 osutatud valemite kasutamise asemel järgmiselt:

𝐽𝑇𝐷𝑙𝑜𝑛𝑔 = 𝑚𝑎𝑥 {𝐿𝐺𝐷 ∙ 𝑉 + 𝑃&𝐿𝑙𝑜𝑛𝑔 + 𝐴𝑑𝑗𝑢𝑠𝑡𝑚𝑒𝑛𝑡𝑙𝑜𝑛𝑔; 0}

𝐽𝑇𝐷𝑠ℎ𝑜𝑟𝑡 = min {𝐿𝐺𝐷 ∙ 𝑉 + 𝑃&𝐿𝑠ℎ𝑜𝑟𝑡 + 𝐴𝑑𝑗𝑢𝑠𝑡𝑚𝑒𝑛𝑡𝑠ℎ𝑜𝑟𝑡; 0}

kus:

JTDlong = ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul;

JTDshort = ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul ning

V = aktsia õiglane väärtus või aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul tuletisinstrumendi aluseks oleva aktsia õiglane väärtus.

   6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad lõikes 5 sätestatud arvutuse tegemiseks omakapitaliinstrumentidele makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %.
   7. Makseviivituse riskipositsioonide puhul, mis tulenevad tuletisinstrumentidest, mille väljamaksed ei ole võlgniku makseviivituse puhul seotud asjaomase võlgniku emiteeritud konkreetse instrumendi tingliku väärtuse, võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäära või võlgniku emiteeritud instrumendiga, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivseid meetodeid ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks, vastavalt artiklile 325v.
   8. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,
   a) kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad arvutama eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summad kooskõlas käesoleva artikliga ▌;
   b) milliseid alternatiivseid meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 7 osutatud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks;
   c) muude kui lõike 4 punktides a ja b osutatud instrumentide tinglikud väärtused.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325x

Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, tasaarvestades lühikeste ja pikkade riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad. Tasaarvestamine on võimalik ainult sama võlgniku riskipositsioonide vahel, kui lühikestel riskipositsioonidel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui pikkadel riskipositsioonidel.
   2. Tasaarvestamine on olenevalt tasaarvestatavate riskipositsioonide lõpptähtaegadest kas täielik või osaline:
   a) tasaarvestamine on täielik, kui kõikidel tasaarvestatavatel riskipositsioonidel on lõpptähtajad, mis on kas üks aasta või pikemad;
   b) tasaarvestamine on osaline, kui vähemalt ühel tasaarvestatavatest riskipositsioonidest on lõpptähtaeg, mis on alla ühe aasta; sel juhul korrutatakse iga vähem kui ühe aastase lõpptähtajaga riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise summa riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhtega.
   3. Kui tasaarvestamine ei ole võimalik, on ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võrdne ootamatult makseviivitusse sattumise netosummaga riskipositsioonide puhul, mille lõpptähtajad on üks aasta või pikemad. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummade arvutamiseks korrutatakse ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad, mille lõpptähtaeg on alla ühe aasta, riskipositsioonide lõpptähtaja ja ühe aasta suhtega, alammääraga kolm kuud.
   4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võetakse arvesse tuletislepingute lõpptähtaegasid, mitte nende alusvara lõpptähtaegasid. Rahas omakapitali investeeringutele määratakse krediidiasutuse või investeerimisühingu äranägemisel lõpptähtaeg, mis on kas üks aasta või kolm kuud.

Artikkel 325y

Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

   1. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, olenemata vastaspoole liigist, korrutatakse nende krediidikvaliteedile vastava makseviivituse riskikaaluga, nagu on esitatud tabelis 2:

Tabel 2

Krediidikvaliteedi kategooria

Makseviivituse riskikaal

Krediidikvaliteedi aste 1

0,5%

Krediidikvaliteedi aste 2

3%

Krediidikvaliteedi aste 3

6%

Krediidikvaliteedi aste 4

15%

Krediidikvaliteedi aste 5

30%

Krediidikvaliteedi aste 6

50%

Reitinguta

15%

Makseviivituses

100%

   2. Riskipositsioonidele, millele määrataks vastavalt II jaotise 2. peatükile krediidiriski standardmeetodi alusel 0 % riskikaal, määratakse makseviivituse riski omavahendite nõuete puhul makseviivituse riskikaal 0 %.
   3. Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad jaotatakse järgmistesse rühmadesse: äriühingud, riigid ja kohalikud omavalitsused/omavalitsusüksused.
   4. Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000147.png

kus:

DRCb = makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

i = indeks, mis tähistab rühma b kuuluvat instrumenti;

RWi = riskikaal ning

WtS = suhtarv, millega võetakse arvesse rühmasisest riskimaandamissuhte kasu ja mis arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000148.png

DRCb ja WtS arvutamise eesmärgil liidetakse kõikide rühmas olevate positsioonide pikad ja lühikesed positsioonid, olenemata krediidikvaliteedi astmest, millele need positsioonid on määratud, et arvutada rühmaspetsiifilised makseviivituse riski omavahendite nõuded.

   5. Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue muu kui väärtpaberistamise puhul arvutatakse lihtsa rühmatasandi omavahendite nõuete summana.

2. alajagu

Makseviivituse riski ▌ omavahendite nõuded väärtpaberistamiste puhul, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli

Artikkel 325z

Ootamatult makseviivitusse sattumise summad

   1. Väärtpaberistamise riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad on nende riskipositsioonide turuväärtus, või kui turuväärtus ei ole kättesaadav, siis nende õiglane väärtus, mis leitakse kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.
   2. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult väärtpaberistamise riskipositsioonide vahel, millel on sama alusvarakogum ja mis kuuluvad samasse väärtpaberistamise seeriasse. Erinevate alusvarakogumitega väärtpaberistamise riskipositsioonide vahel ei ole tasaarvestamine lubatud, isegi kui alumine ja ülemine eraldamispunkt on samad.
   3. Kui olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide jaotamise või kombineerimisega saab täielikult korrata teisi olemasolevaid väärtpaberistamise riskipositsioone, välja arvatud lõpptähtaja mõõdet, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide asemel kõnealusest jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone.
   4. Kui olemasolevate alusvara riskipositsioonide jaotamise või kombineerimisega saab täielikult korrata olemasoleva väärtpaberistamise riskipositsiooni kogu väärtpaberistamise seeria struktuuri, võib tasaarvestamise eesmärgil kasutada olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide asemel kõnealusest jaotamisest või kombineerimisest tulenevaid riskipositsioone. Kui alusvara kasutatakse sellisel viisil, eemaldatakse see muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski käsitlusest.
   5. Nii olemasolevate väärtpaberistamise riskipositsioonide kui ka kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 või 4 kasutatud väärtpaberistamise riskipositsioonide suhtes kohaldatakse artiklit 325x. Asjaomased lõpptähtajad on samad mis väärtpaberistamise seeriatel.

Artikkel 325aa

Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine väärtpaberistamise puhul

   1. Väärtpaberistamise riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse 8 %ga riskikaalust, mida kohaldatakse asjaomase kauplemisportfellivälise väärtpaberistamise riskipositsiooni suhtes (sealhulgas lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise suhtes) vastavalt II jaotise 5. peatüki 3. jaos sätestatud meetodite tähtsusjärjekorrale ja sõltumata vastaspoole liigist.
   2. Üheaastast lõpptähtaega kohaldatakse kõikide väärtpaberistamise seeriate puhul, kui riskikaalud arvutatakse vastavalt väärtpaberistamise sisereitingute meetodile ja väärtpaberistamise välisreitingute meetodile.
   3. Individuaalsete rahas väärtpaberistamise riskipositsioonide riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise summade piirmääraks on positsiooni õiglane väärtus.
   4. Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse järgmistesse rühmadesse:
   a) üks ühine rühm kõikide äriühingute puhul, olenemata piirkonnast;
   b) 44 erinevat rühma, mis vastavad iga teises lõigus määratletud 11 varaklassi ühele rühmale iga piirkonna kohta.

Esimese lõigu kohaldamisel on 11 varaklassi järgmised: varaga tagatud kommertsväärtpaberid, autolaenud ja -liisingud, eluasemehüpoteekväärtpaberid, krediitkaardid, ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid, tagatud laenukohustused, tagatud võlakohustused (CDO-squared), väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), üliõpilaste õppelaenud, muu jaemüük ja muu hulgimüük. Neli piirkonda on Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja muu maailm.

   5. Väärtpaberistamise positsiooni rühma määramiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud toetuma liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga väärtpaberistamise riskipositsiooni ainult ühte lõikes 4 osutatud rühma. Kõik väärtpaberistamise riskipositsioonid, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei saa määrata mõnda rühma vastavalt varaklassile või piirkonnale, määratakse vastavalt varaklassi „muu jaemüük“, „muu hulgimüük“ või „muu maailm“.
   6. Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas samamoodi nagu muu kui väärtpaberistamise riskipositsioonide makseviivituse riski puhul, kasutades artikli 325y lõikes 4 esitatud valemit, saades nii makseviivituse riski omavahendite nõude iga rühma kohta.
   7. Lõplik makseviivituse riski omavahendite nõue väärtpaberistamiste puhul, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, arvutatakse lihtsa rühmatasandi omavahendite nõuete summana.

3. alajagu

Makseviivituse riski ▌ omavahendite nõuded väärtpaberistamiste puhul, mis on lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli

Artikkel 325ab

Kohaldamisala

   1. Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul hõlmavad omavahendite nõuded väärtpaberistamise riskipositsioonide ja riskimaanduste, mis ei ole väärtpaberistamised, makseviivituse riski. Need riskimaandused eemaldatakse muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski arvutustest. Muu kui väärtpaberistamise makseviivituse riski omavahendite nõuete, alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste makseviivituse riski omavahendite nõuete ja alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamiste makseviivituse riski omavahendite nõuete vahel ei tohi olla diversifitseerimisest tulenevat kasu.
   2. Kaubeldavate muu kui väärtpaberistamise krediidituletisinstrumentide ja aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul määratakse iga üksiku komponendi ootamatult makseviivitusse sattumise summad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kohaldades.

Artikkel 325ac

Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli ootamatult makseviivitusse sattumise summad

   1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
   a) „hindamismudeli alusel jaotamine“ – ühe alusvaraga väärtpaberistamise komponendi väärtus on väärtpaberistamise tingimusteta väärtuse ja väärtpaberistamise tingimustega väärtuse vahe, eeldusel et ühe alusvaraga komponent satub ootamatult makseviivitusse makseviivitusest tingitud kahjumääraga 100 %;
   b) „kordamine“ – individuaalsete väärtpaberistamise indeksi väärtpaberistamise seeriate kombinatsioon on moodustatud selleks, et korrata teist sama indeksiseeria väärtpaberistamise seeriat või erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata positsiooni indeksi seerias;
   c) „jaotamine“ – indeksi kordamine väärtpaberistamise teel, mille kogumis olevad aluspositsioonid on identsed ühe alusvaraga selliste riskipositsioonide omadega, mis moodustavad indeksi.
   2. Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise riskipositsioonide ja muu kui väärtpaberistamise riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad on nende riskipositsioonide turuväärtus, või kui turuväärtus ei ole kättesaadav, siis nende õiglane väärtus, mis on määratud kindlaks kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.
   3. N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tooteid käsitletakse erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodetena, millel on järgmised alumised ja ülemised eraldamispunktid:
   a) alumine eraldamispunkt = (N – 1) / kõik alusvarad;
   b) ülemine eraldamispunkt = N / kõik alusvarad,

kus „kõik alusvarad“ on alusvara rühmas või kogumis olevate alusvarade koguarv.

   4. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult riskipositsioonide vahel, mis on identsed kõiges peale lõpptähtaja. Tasaarvestamine on võimalik ainult järgmistel juhtudel:
   a) indeksite, indeksi seeriate ja eriotstarbeliste seeriate puhul on tasaarvestamine võimalik sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel, mille suhtes kohaldatakse artikli 325x sätteid, mis käsitlevad vähem kui aasta pikkuseid riskipositsioone; pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mis üksteist täielikult kordavad, võib tasaarvestada nende jaotamisega ühe alusvaraga ekvivalentseteks riskipositsioonideks, kasutades hindamismudelit; sellistel juhtudel on jaotamise teel omandatud ühe alusvaraga ekvivalentsete riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võrdsed mittejaotatud riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummaga;
   b) tasaarvestamine punktis a sätestatud jaotamise teel ei ole lubatud edasiväärtpaberistamise ega väärtpaberistamise tuletisinstrumentide puhul;
   c) indeksite ja indeksi osade puhul on tasaarvestamine võimalik kordamise või jaotamise alusel sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel; kui pikad riskipositsioonid ja lühikesed riskipositsioonid on muidu ekvivalentsed, välja arvatud peale ühe jääkkomponendi, on tasaarvestamine lubatud ja ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma kajastab jääkriskipositsiooni;
   d) erinevaid sama indeksi seeria väärtpaberistamise seeriaid, erinevaid sama indeksi seeriaid ja erinevaid indeksirühmi ei ole lubatud üksteise tasaarvestamiseks kasutada.

Artikkel 325ad

Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine

   1. Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse:
   a) erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatega toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, mis vastavad nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud artikli 325y lõigetes 1 ja 2;
   b) erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriateta toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, millele osutatakse artikli 325aa lõikes 1.
   2. Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse rühmadesse, mis vastavad indeksile.
   3. Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000149.png

kus:

DRCb = makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul;

i = rühma b kuuluv instrument ning

WtSACTP = suhe, mis kajastab rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse vastavalt artikli 325y lõikes 4 sätestatud WtS valemile, kuid kasutades pikki ja lühikesi positsioone kogu alternatiivses korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis, mitte ainult konkreetse rühma positsioone.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuded, kasutades järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000150.png

kus:

DRCACTP = alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõue ning

DRCb = makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul.

6. jagu

Riskikaalud ja korrelatsioonid

1. alajagu

DELTARISKI KAALUD JA KORRELATSIOONID

Artikkel 325ae

Intressimäära üldriski tegurite riskikaalud

   1. Valuutade puhul, mis ei kuulu kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis b, täpsustatakse riskivaba intressimäära riskitegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud iga tabelis 3 esitatud rühma kohta vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.

Tabel 3

Rühm

Lõpptähtaeg

1

0,25 aastat

2

0,5 aastat

3

1 aasta

4

2 aastat

5

3 aastat

6

5 aastat

7

10 aastat

8

15 aastat

9

20 aastat

10

30 aastat

   2. Ühine riskikaal ▌ kõigile tundlikkustele nii inflatsiooni kui ka eri valuutade alusriski tegurite suhtes täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.
   3. Valuutade puhul, mis kuuluvad kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis b, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu omavääringu puhul on riskivaba intressimäära riskitegurite riskikaalud need, millele osutatakse tabelis 3 ja mis jagatakse 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000151.png.

Artikkel 325af

Intressimäära üldriski rühmasisesed korrelatsioonid

   1. Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, millele on määratud sama lõpptähtaeg, kuid mis vastavad erinevatele kõveratele, määratakse korrelatsiooniks ρkl 99,90 %.
   2. Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, mis vastavad samale kõverale, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, määratakse korrelatsioon vastavalt järgmisele valemile:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000152.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000153.png (vastavalt 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000154.png) = lõpptähtaeg, mis on seotud riskivaba intressimääraga;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000155.png = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000156.png

   3. Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, mis vastavad erinevatele kõveratele ja millel on erinevad lõpptähtajad, on korrelatsioon ρkl võrdne lõikes 2 määratud korrelatsiooniparameetriga, mis korrutatakse 99,90 %ga.
   4. Intressimäära üldriski tegurite mis tahes kaalutud tundlikkuse WSk ja inflatsiooniriski tegurite mis tahes kaalutud tundlikkuse WSl vahel määratakse korrelatsiooniks 40 %.
   5. Eri valuutade alusriski tegurite mis tahes kaalutud tundlikkuse WSk ja intressimäära üldriski tegurite mis tahes kaalutud tundlikkuse WSl vahel, sealhulgas muu eri valuutade alusriski tegur, määratakse korrelatsiooniks 0 %.

Artikkel 325ag

Intressimäära üldriski tegurite rühmadevahelised korrelatsioonid

   1. Parameetrit γbc = 50 % kasutatakse eri rühmadesse kuuluvate riskitegurite liitmiseks.
   2. Parameetrit γbc = 80 % kasutatakse artikli 325av lõikes 3 osutatud valuutal põhineva intressimäära riskiteguri ja eurol põhineva intressimäära riskiteguri liitmiseks.

Artikkel 325ah

Krediidimarginaali riski riskikaalud muu kui väärtpaberistamise puhul

   1. Muu kui väärtpaberistamise puhul krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on tabelis 4 esitatud igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad.

Tabel 4

Rühma number

Krediidi-kvaliteet

Sektor

Riskikaal

(protsen-dipunktid)

1

Kõik

Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

0,50 %

2

Krediidi­kvaliteedi aste 1–3

Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

0,5 %

3

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

1,0 %

4

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

5,0 %

5

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

3,0 %

6

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

3,0 %

7

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

2,0 %

8

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

1,5 %

9

Liikmesriikides krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

1,0 %

11

Krediidi-kvaliteedi aste 4–6

Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

 

12

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

4,0 %

13

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

12,0 %

14

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

7,0 %

15

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

8,5 %

16

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

5,5 %

17

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

5,0 %

18

Muu sektor

12,0 %

   2. Sektori sidumiseks riskipositsiooniga ▌ tuginevad krediidiasutused ja investeerimisühingud liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks sektorite põhjal. Krediidiasutused ja investeerimisühingud seovad iga emitendi ainult ühe tabelis 4 esitatud sektori rühmaga. Sellise emitendi riskipositsioonid, keda krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sellisel viisil sektoriga siduda, paigutatakse tabelis 4 esitatud rühma 18.

Artikkel 325ai

Krediidimarginaali riski rühmasisesed korrelatsioonid muu kui väärtpaberistamise puhul

   1. Samas rühmas paikneva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:

𝜌𝑘l= 𝜌𝑘l (name) ⋅ 𝜌𝑘l (tenor) ⋅ 𝜌𝑘l (basis)

kus:

ρkl (name) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l alusvara on identsed, vastasel juhul on see 35 %;

ρkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 65 %, ja

ρkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,90 %.

   2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata artikli 325ah lõike 1 tabelis 4 esitatud rühma 18 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 18 võrdub rühmale 18 määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

Kb(rühm 18) = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000157.png

Artikkel 325aj

Krediidimarginaali riski rühmadevahelised korrelatsioonid muu kui väärtpaberistamise puhul

   1. Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, leitakse järgmiselt:

𝛾𝑏c = 𝛾𝑏c(rating) ⋅ 𝛾𝑏c(sector)

kus:

γbc(rating) on 1, kui kahel rühmal on sama krediidikvaliteedi kategooria (kas krediidikvaliteedi aste 1–3 või krediidikvaliteedi aste 4–6), vastasel juhul on see 50 %; käesoleva arvutuse tegemisel käsitatakse rühma 1 rühmana, millel on sama krediidikvaliteedi kategooria mis rühmadel, millel on krediidikvaliteedi aste 1–3, ja

γbc(sector) on 1, kui kaks rühma kuuluvad samasse sektorisse, vastasel juhul on see tabelis 5 esitatud vastav protsent:

Tabel 5

Rühm

1, 2 ja 11

3 ja 12

4 ja 13

5 ja 14

6 ja 15

7 ja 16

8 ja 17

9

1, 2 ja 11

75%

10%

20%

25%

20%

15%

10%

3 ja 12

5%

15%

20%

15%

10%

10%

4 ja 13

5%

15%

20%

5%

20%

5 ja 14

20%

25%

5%

5%

6 ja 15

25%

5%

15%

7 ja 16

5%

20%

8 ja 17

5%

9

—  

Artikkel 325ak

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski riskikaalud

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad ning need täpsustatakse iga tabelis 6 esitatud rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 6

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

1

Kõik

Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

2

Krediidi-kvaliteedi aste 1–3

Kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, ning mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, millele on osutatud artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118

3

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

4

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

5

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

6

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

7

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

8

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

9

Liikmesriikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

10

Kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

11

Krediidikvaliteedi aste 4–6

Kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, ning mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, millele on osutatud artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118

 

12

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

 

13

Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

 

14

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

 

15

 

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

 

16

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

 

17

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

 

18

Muu sektor

 

Artikkel 325al

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski korrelatsioonid

   1. Deltariski korrelatsioon ρkl tuletatakse vastavalt artiklile 325ai, kuid käesoleva lõike kohaldamisel on ρkl (basis) 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,00 %.
   2. Korrelatsioon γbc tuletatakse vastavalt artiklile 325aj.

Artikkel 325am

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski riskikaalud

   1. Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on tabelis 7 esitatud igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad ning need täpsustatakse iga tabelis 7 esitatud rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 7

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

1

Kõrgema nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidikvaliteedi aste 1–3

Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega

2

Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega

3

Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega

4

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber

5

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud

6

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

7

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

8

 

Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

9

Madalama nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidikvaliteedi aste 1–3

Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega

10

Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega

11

Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega

12

 

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber

13

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud

14

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

15

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

16

Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

17

Krediidikvaliteedi aste 4–6

Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega

18

Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega

19

Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega

20

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber

21

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud

22

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

23

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

24

Kollateraliseeritud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

25

Muu sektor

   2. Riskipositsiooni sidumisel sektoriga ▌ tuginevad krediidiasutused ja investeerimisühingud liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks sektorite põhjal. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga väärtpaberistamise seeria ühte tabelis 7 esitatud sektori rühma. Mis tahes väärtpaberistamise seeria riskipositsioonid, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sellisel viisil sektoriga siduda, määratakse rühma 25.

Artikkel 325an

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski rühmasisesed korrelatsioonid

   1. Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:

𝜌𝑘l= 𝜌𝑘l (tranche) ⋅ 𝜌𝑘l (tenor) ⋅ 𝜌𝑘l (basis)

kus:

ρkl (tranche) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l alusvara on samas rühmas ning on seotud sama väärtpaberistamise seeriaga (tingliku väärtuse seisukohast kattuvad üle 80 %), vastasel juhul on see 40 %;

𝜌𝑘l (tenor) on 1, kui kaks tundlikkuste k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 80 %, ja

𝜌𝑘l (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on seotud samade kõveratega, vastasel juhul on see 99,90 %.

   2. Lõikes 1 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata rühma 25 suhtes. Deltariski liitmisvalemi omavahendite nõue rühmas 25 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

Kb(rühm 25) = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000158.png

Artikkel 325ao

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski rühmadevahelised korrelatsioonid

   1. Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, on 0 %.
   2. Rühma 25 omavahendite nõue lisatakse üldisele riskiklassi taseme kapitalile, omamata diversifikatsiooni või riskimaandamise mõju teistele rühmadele.

Artikkel 325ap

Aktsiariski riskikaalud

   1. Aktsia ja aktsia repomäära suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud ▌ täpsustatakse tabelis 8 esitatud iga rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 8

Rühma number

Turukapitalisatsioon

Majandus

Sektor

1

Suur

Tärkav turu-majandus

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused

2

Telekommunikatsioon, tööstus

3

Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

4

 

 

Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia

5

 

Arenenud majandus

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused

 

6

Telekommunikatsioon, tööstus

 

7

Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

 

8

Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia

 

9

Väike

Tärkav turumajandus

Kõik rühma numbrite 1, 2, 3 ja 4 all kirjeldatud sektorid

 

10

Arenenud majandus

Kõik rühma numbrite 5, 6, 7 ja 8 all kirjeldatud sektorid

 

11

Muu sektor

 

   2. Käesoleva artikli kohaldamisel täpsustatakse väikese ja suure turukapitalisatsiooni tähendus artikli 325bd lõikes 7 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites.    3. Käesoleva artikli kohaldamisel töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mida tähendab tärkav turumajandus ja arenenud majandus.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   4. Riskipositsiooni sidumisel sektoriga ▌ tuginevad krediidiasutused ja investeerimisühingud liigitusele, mida tavaliselt kasutatakse turul emitentide rühmitamiseks sektorite põhjal. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga emitendi ühte tabelis 8 esitatud sektori rühma ja määravad kõik sama tööstusharu emitendid samasse sektorisse. Sellise emitendi riskipositsioonid, keda krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sellisel viisil sektoriga siduda, määratakse tabelis 8 esitatud rühma 11. Hargmaistest ettevõtjatest aktsiaemitendid või multisektoraalsed aktsiaemitendid määratakse konkreetsesse rühma kõige olulisema piirkonna ja sektori alusel, milles aktsiaemitent tegutseb.

Artikkel 325aq

Aktsiariski rühmasisesed korrelatsioonid

   1. Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheliseks deltariski korrelatsiooniparameetriks ρkl võetakse 99,90 %, kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning kui mõlemad on seotud sama aktsiaemitendi nimega.
   2. Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel leitakse samas rühmas oleva kahe aktsia hetkehinna tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:
   a) 15 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 1, 2, 3 või 4);
   b) 25 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 5, 6, 7 või 8);
   c) 7,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 9);
   d) 12,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 10).
   3. Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse aktsiate repomäära suhtes vastavalt lõikele 2.
   4. Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse vastavalt lõikes 2 sätestatud korrelatsiooniparameetritele (mis korrutatakse 99,90 %ga), kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning mõlemad tundlikkused on seotud erineva aktsiaemitendi nimega.
   5. Lõigetes 1–4 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata rühma 11 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 11 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:

Kb(rühm 11) = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000159.png

Artikkel 325ar

Aktsiariski rühmadevahelised korrelatsioonid

   1. Korrelatsiooniparameetrit γbc kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes. Selleks võetakse 15 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10.

Artikkel 325as

Kaubariski riskikaalud

Kaubariski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud täpsustatakse tabelis 9 esitatud iga rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

Tabel 9

Rühma number

Rühma nimi

1

Energeetika – tahked põlevad materjalid

2

Energeetika – vedelad põlevad materjalid

3

Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine

4

Kaubavedu

5

Metallid – mitteväärismetallid

6

Gaasilised põlevad materjalid

7

Väärismetallid (sealhulgas kuld)

8

Teravili ja õliseemned

9

Põllumajandusloomad ja piimatooted

10

Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine

11

Muu kaup

Artikkel 325at

Kaubariski rühmasisesed korrelatsioonid

   1. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse mis tahes kahte kaupa eri kaupadena, kui turul on kaks lepingut, mis erinevad ainult aluseks oleva kauba poolest, mis tuleb kohale toimetada mõlema lepingu alusel.
   2. Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:

𝜌𝑘l= 𝜌𝑘l (commodity) ⋅ 𝜌𝑘l (tenor) ⋅ 𝜌𝑘l (basis)

kus:

ρkl (commodity) on 1, kui kaks tundlikkustega k ja l kaupa on identsed, vastasel juhul on see võrdne tabeli 10 rühmasiseste korrelatsioonidega;

ρkl (tenor) on 1, kui kaks tundlikkustega k ja l punkti on identsed, vastasel juhul on see 99 %, ja

ρkl (basis) on 1, kui kaks tundlikkust on identsed kauba üleandmise asukoha poolest, vastasel juhul on see 99,90 %.

   3. Rühmasisesed korrelatsioonid ρkl (commodity) on:

Tabel 10

Rühma number

Rühma nimi

Korrelatsioon

ρkl (commodity)

1

Energeetika – tahked põlevad materjalid

55%

2

Energeetika – vedelad põlevad materjalid

95%

3

Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine

40%

4

Kaubavedu

80%

5

Metallid – mitteväärismetallid

60%

6

Gaasilised põlevad materjalid

65%

7

Väärismetallid (sealhulgas kuld)

55%

8

Teravili ja õliseemned

45%

9

Põllumajandusloomad ja piimatooted

15%

10

Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine

40%

11

Muu kaup

15%

   4. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse järgmisi sätteid:    a) kahte riskitegurit, mis on liigitatud tabeli 10 rühma 3 ja mis puudutavad elektrienergiat, mis on toodetud eri piirkondades või mida tarnitakse lepingu järgi eri ajaperioodidel, käsitletakse erinevate kaubariski teguritena;    b) kahte riskitegurit, mis on liigitatud tabeli 10 rühma 4 ja mis puudutavad kaubavedu, mille marsruut või tarnenädal erinevad, käsitletakse erinevate kaubariski teguritena.

Artikkel 325au

Kaubariski rühmadevahelised korrelatsioonid

Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, leitakse järgmiselt:

   a) 20 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10;
   b) 0 %, kui üks kahest rühmast on rühm number 11.

Artikkel 325av

Valuutariski riskikaalud

   1. Valuutariski tegurite suhtes olevate kõigi tundlikkuste riskikaal täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.
   2. Valuutariski tegurite riskikaal seoses valuutapaaridega, mis koosnevad eurost ning majandus- ja rahaliidu teises etapis (ERM II) osaleva liikmesriigi valuutast, on üks järgmistest:
   a) lõikes 1 osutatud riskikaal, jagatuna 3-ga;
   b) maksimaalne kõikumine liikmesriigi ja Euroopa Keskpanga poolt ametlikult kokku lepitud kõikumisvahemikus, kui see kõikumisvahemik on väiksem kui ERM II raames määratletud kõikumisvahemik.
   3. Olenemata lõikest 2 on valuutariski tegurite riskikaal lõikes 2 osutatud valuutade puhul, mis osalevad ERM II-s ja mille ametlikult kokku lepitud kõikumisvahemik on standardvahemikust +/- 15 % väiksem, võrdne maksimaalse protsentuaalse kõikumisega selles väiksemas vahemikus.
   4. Selliste valuutariski tegurite riskikaal, mis kuuluvad kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis c, on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskikaal, mis jagatakse 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000160.png.
   5. Kui päevaste valuutakursside viimase kolme aasta andmed näitavad, et eurost ja muust liikmesriigi valuutast koosnev valuutapaar on püsiv ja krediidiasutus või investeerimisühing saab kõnealuse valuutapaariga seotud tehingutes alati kasutada parima ostu- ja müügikursi vahet null, võib krediidiasutus või investeerimisühing pädeva asutuse selgesõnalise loa olemasolul kohaldada lõikes 1 osutatud riskikaalu, jagatuna 2-ga.

Artikkel 325aw

Valuutariski korrelatsioonid

Ühist korrelatsiooniparameetrit γbc, mis on 60 %, kohaldatakse valuutatundlikkuste liitmisel.

2. ALAJAGU

VEGA- JA KUMERUSRISKI KAALUD JA KORRELATSIOONID

Artikkel 325ax

Vega- ja kumerusriski kaalud

   1. Vegariski tegurite puhul kasutatakse 1. alajaos osutatud delta rühmi.
   2. Asjaomase vegariski teguri 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000161.png riskikaalu määratletakse kui osa selle riskiteguri k nüüdisväärtusest, mis esindab alusvara kaudset volatiilsust, nagu on kirjeldatud 3. jaos.
   3. Lõikes 2 osutatud osa tehakse sõltuvaks igat liiki riskiteguri eeldatavast likviidsusest kooskõlas järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000162.png

kus:

RWk = asjaomase vegariski teguri k riskikaal;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000163.png on 55 % ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000164.png on seadusjärgne likviidsusperiood, mis tuleb iga vegariski teguri 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000165.png kindlaksmääramisel ette näha. 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000166.png määratakse vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel 11

Riskiklass

LHriskiklass

Intressimäära üldrisk

60

Krediidimarginaali risk muu kui väärtpaberistamise puhul

120

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk

120

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk

120

Omakapital (suure turukapitalisatsiooniga)

20

Omakapital (väikse turukapitalisatsiooniga)

60

Kaup

120

Valuut

40

   4. 1. alajaos deltariski puhul kasutatud rühmi kasutatakse kumerusriski puhul, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.    5. Valuuta ja aktsiatega seotud kumerusriski tegurite puhul on kumerusriski kaalud suhtelised muutused, mis võrduvad 1. alajaos osutatud deltariski kaaludega.    6. Üldise intressimäära, krediidimarginaali riski ja kauba kumerusriski tegurite puhul on kumerusriski kaal iga sellise kõvera kõikide punktide paralleelne muutus, mis põhineb 1. alajaos osutatud asjaomase riskiklassi puhul ette nähtud suurimal deltariski kaalul.

Artikkel 325ay

Vega- ja kumerusriski korrelatsioonid

   1. Intressimäära üldriski klassi samas rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter kl järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000167.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000168.png on võrdne 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000169.png, kus 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000170.png on 1 %, ning 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000171.png ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000172.png on võrdne nende optsioonide tähtajaga, mille puhul tuletatakse vegariski tundlikkused, väljendatuna aastate arvuna ja

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000173.png on võrdne 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000174.png, kus 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000175.png on 1 %, ning 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000176.png ja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000177.png on nende optsioonide alusvarade tähtajad, mille puhul tuletatakse vegariski tundlikkused ja millest arvatakse maha vastavate optsioonide tähtajad, mõlemad väljendatuna aastate arvuna.

   2. Muude riskiklasside rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000178.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000179.png on võrdne delta rühmasisese korrelatsiooniga, mis vastab rühmale, millesse vegariski tegurid k ja l määrataks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000180.png leitakse kooskõlas lõikega 1.

   3. Seoses vegariski tundlikkustega riskiklassi rühmade vahel (intressimäära üldrisk ja muu kui intressimäära üldrisk) kasutatakse vegariski puhul samu korrelatsiooniparameetreid γbc, mis on sätestatud 4. jaos iga riskiklassi delta korrelatsioonide korral.
   4. Standardmeetodi puhul ei esine vega- ja deltariski tegurite vahel diversifikatsiooni ega maandamise eelist. Vegariski omavahendite nõuded ja deltariski omavahendite nõuded liidetakse kokku tavapärase summeerimise teel.
   5. Kumerusriski korrelatsioonid on 1. alajaos osutatud vastavate deltariski korrelatsioonide 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000181.png ning γbc ruut.

1B. PEATÜKK

Alternatiivne sisemudeli meetod

1. jagu

Luba ja omavahendite nõuded

Artikkel 325az

Alternatiivne sisemudeli meetod ja luba kasutada alternatiivseid sisemudeleid

   1. Käesolevas peatükis sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit kasutatakse üksnes artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõude täitmiseks.
   2. Olles kontrollinud, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavad artiklites 325bh, 325bi ja 325bj sätestatud nõuetele, annavad pädevad asutused nendele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele loa arvutada oma omavahendite nõuded kõikide selliste positsioonide portfelli puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, kasutades oma alternatiivseid sisemudeleid kooskõlas artikliga 325ba, tingimusel et on täidetud kõik järgmised nõuded:
   a) kauplemisüksused on loodud kooskõlas artikliga 104b;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on põhjendanud pädevale asutusele kauplemisüksuste lisamist alternatiivse sisemudeli meetodi kohaldamisalasse;
   c) kauplemisüksused on täitnud artikli 325bf lõikes 3 osutatud järeltestimise nõuded ▌ eelneva ▌ aasta puhul;
   d) krediidiasutus või investeerimisühing on teatanud oma pädevale asutusele artiklis 325bg sätestatud kauplemisüksuste kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustest ▌;
   e) nende kauplemisüksuste puhul, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonidest, täidavad kauplemisüksused artiklis 325bm makseviivituse riski sisemudeli kohta sätestatud nõudeid;
   f) kauplemisüksustele ei ole määratud ühtegi väärtpaberistamise ega edasiväärtpaberistamise positsiooni.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei tohi kauplemisüksuse alternatiivse sisemudeli meetodi kohaldamisalasse lisamata jätmist põhjendada asjaoluga, et artikli 325 lõike 3 punktis a sätestatud alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatav omavahendite nõue oleks väiksem kui alternatiivse sisemudeli meetodi kohaselt arvutatav omavahendite nõue.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud luba kasutada ▌ alternatiivset sisemudeli meetodit, annavad pädevatele asutustele aru kooskõlas artikli 430b lõikega 3.

   4. Krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud lõikes 2 osutatud luba, peab viivitamata teavitama oma pädevaid asutusi sellest, kui üks tema kauplemisüksustest ei vasta enam vähemalt ühele nimetatud lõikes sätestatud nõuetest. Sellel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata enam käesolevat peatükki kohaldada ühegi asjaomasele kauplemisüksusele määratud positsiooni suhtes ning ta arvutab tururiski omavahendite nõuded kooskõlas 1a. peatükis sätestatud meetodiga kõikide positsioonide puhul, mis on sellele kauplemisüksusele määratud, alates kõige varasemast aruandekuupäevast ning seni, kuni krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevatele asutustele, et kauplemisüksus täidab taas kõiki lõikes 2 sätestatud nõudeid.
   5. Erandina lõikest 4 võivad pädevad asutused erakorralistel asjaoludel lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada jätkuvalt oma alternatiivseid sisemudeleid, et arvutada tururiski omavahendite nõuded sellise kauplemisüksuse puhul, mis ei vasta enam lõike 2 punktis b või c osutatud tingimustele. Kui pädevad asutused kasutavad seda võimalust, teavitavad nad EBAd ja põhjendavad oma otsust.
   6. Sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide puhul, mille jaoks krediidiasutusele või investeerimisühingule ei ole antud lõikes 2 osutatud luba, arvutab see krediidiasutus või investeerimisühing tururiski omavahendite nõuded kooskõlas käesoleva jaotise 1a. peatükiga. Kõnealuse arvutuse puhul käsitletakse kõiki neid positsioone eraldiseisvana eraldi portfellina.

   7. Nende alternatiivsete sisemudelite kasutamise oluliseks muutmiseks, mille kasutamiseks on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud luba, nende alternatiivsete sisemudelite kasutamise laiendamiseks, mille kasutamiseks on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud luba, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud artikli 325bc lõikes 2 osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi oluliseks muutmiseks on vaja selle krediidiasutuse või investeerimisühingu pädeva asutuse eraldi luba.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele selliste alternatiivsete sisemudelite kasutamise kõikidest muudest laiendamistest ja muudatustest, mille kasutamiseks nad on loa saanud.

   8. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) tingimused, mille alusel hinnatakse alternatiivse sisemudeli kasutamise laiendamise ja muutmise ning artiklis 325bc osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi muutmise olulisust;
   b) hindamismetoodika, mille alusel pädevad asutused kontrollivad seda, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab artiklites 325bh, 325bi, 325bn, 325bo ja 325bp sätestatud nõuetele.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada erakorralised asjaolud, mille alusel pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul:
   a) kasutada jätkuvalt oma alternatiivseid sisemudeleid, et arvutada tururiski omavahendite nõuded sellise kauplemisüksuse puhul, mis ei vasta enam käesoleva artikli lõike 2 punktis d ja artikli 325bg lõikes 1 osutatud tingimustele;
   b) piirduda lisandi puhul sellega, mis saadakse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise kohastest ületamistest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325ba

Omavahendite nõuded alternatiivsete sisemudelite kasutamise korral

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab alternatiivset sisemudelit, arvutab omavahendite nõuded kõikide sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli kohta, mille osas krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba, ▌ järgmistest väärtustest suurimana:
   a) järgmiste väärtuste summa:
   i) artikli 325bb alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise päeva eeldatava puudujäägi riskinäitaja (ESt-1) ning
   ii) 5. jao alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise päeva stressistsenaariumi riskinäitaja (SSt-1) või
   b) järgmiste väärtuste summa:
   i) krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 325bb alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste eeldatava puudujäägi riskinäitaja väärtuste keskmine (ESavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) ▌ ning

   ii) 5. jao alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelnenud 60 tööpäeva päevaste stressistsenaariumi riskinäitaja väärtuste keskmine (SSavg).
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on positsioonid kaubeldavates võla- ja omakapitaliinstrumentides, mis kuuluvad makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisalasse ja on määratud lõikes 1 osutatud kauplemisüksustele, peavad täitma täiendavate omavahendite nõuet, mida väljendatakse kui järgmistest väärtustest suurimat:
   a) kõige viimane makseviivituse riskiga seotud omavahendite nõue, mis on arvutatud vastavalt 3. jaole;
   b) punktis a osutatud summade keskmine eelneva 12 nädala jooksul.

2. jagu

Üldnõuded

Artikkel 325bb

Eeldatava puudujäägi riskinäitaja

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja iga asjaomase kuupäeva t kohta ning iga kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli kohta järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000182.png

kus:

ESt = eeldatava puudujäägi riskinäitaja;

i = indeks, mis tähistab viit laia riskitegurite kategooriat, mis on loetletud artikli 325bd tabeli 2 esimeses veerus;

UESt = piiramata eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000183.png

UESti = piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000184.png

ρ = järelevalveline korrelatsioonitegur kõikide laiade riskitegurite kategooriate puhul; ρ = 50 %;

PEStRS = osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 2;

PEStFC = osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 3;

PEStFC = osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 4;

PEStRS,i = osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 2;

PEStRC,i = osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 3 ning

PEStFC,i = osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 4.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava modelleeritavate riskitegurite kogumi puhul, mida kohaldatakse iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja suhtes, nagu on sätestatud artiklis 325bc, kui nad eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks kooskõlas lõikega 1 määravad kindlaks iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja.
   3. Kui vähemalt ühel portfelli tehingul on vähemalt üks modelleeritav riskitegur, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i kohta ning lisavad selle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja valemisse.
   4. Erandina lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing vähendada piiramata eeldatava puudujäägi näitajate UESti ja osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStRS,i, PEStRC,i ja PEStFC,i arvutamise sagedust kõikide laiade riskitegurite kategooriate i puhul iga päeva kohta arvutamise asemel iga nädala kohta arvutamisele, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevale asutusele tõendada, et piiramata eeldatava puudujäägi näitajate UESti arvutamine ei alahinda asjaomaste kauplemisportfelli positsioonide tururiski;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädeva asutuse nõudmisel suurendada UESti, PEStRS,i, PEStRC,i ja PEStFC,i arvutamise sagedust iga nädala kohta arvutamiselt iga päeva kohta arvutamisele.

Artikkel 325bc

Osalise eeldatava puudujäägi arvutused

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajad järgmiselt:
   a) osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamine iga päeva kohta;
   b) 97,5. protsentiili juures, ühesuunaline usaldusvahemik;
   c) kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli puhul arvutab krediidiasutus või investeerimisühing osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral järgmise valemi kohaselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000185.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000186.png = osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral;

j = indeks, mis tähistab viit likviidsusperioodi, mis on loetletud tabeli 1 esimeses veerus;

LHj = tabelis 1 esitatud likviidsusperioodide j pikkus päevades;

T = alusperiood, mille puhul T = 10 päeva;

PESt(T) = osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bb lõikes 1, ning

PESt(T, j) = osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bb lõikes 1, ning mille tegelik likviidsusperiood, mis on määratud kindlaks kooskõlas artikli 325bd lõikega 2, on võrdne LHj-ga või sellest pikem.

Tabel 1

Likviidsusperiood

j

Likviidsusperioodi j pikkus

(päevades)

1

10

2

20

3

40

4

60

5

120

   2. Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStRS ja PEStRS,i arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:    a) PEStRS arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes sellise portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille krediidiasutus või investeerimisühing on valinud ning mis vastab pädevate asutuste nõuetele, nii et on täidetud järgmine tingimus, ▌ kusjuures summa arvutatakse eelneva 60 tööpäeva kohta:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000187.png

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta enam käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud nõudele, teavitab sellest viivitamata pädevaid asutusi ning ajakohastab modelleeritavate riskitegurite alamkogumit selle nõude täitmiseks kahe nädala jooksul; kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kahe nädala möödumisel seda nõuet täitnud, asub ta taas kasutama 1a. peatükis sätestatud meetodit, et arvutada tururiski omavahendite nõudeid samade kauplemisüksuste jaoks, kuni see krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevale asutusele tõendada, et ta täidab käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud nõuet;

   b) PEStRS,i arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes selle portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille krediidiasutus või investeerimisühing on käesoleva lõike punkti a kohaldamisel valinud ning mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd;
   c) punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega alates finantsstressi katkematust 12kuulisest perioodist, mille krediidiasutus või investeerimisühing määrab kindlaks näitaja PEStRS väärtuse maksimeerimiseks. ▌Kõnealuse stressiperioodi kindlaksmääramiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama vaatlusandmeid vähemalt alates 1. jaanuarist 2007 kooskõlas pädevate asutuste nõuetega, ning
   d) näitaja PEStRS,i sisendandmeid kalibreeritakse 12kuulise stressiperioodiga, mille krediidiasutus või investeerimisühing on punkti c kohaldamisel kindlaks määranud.
   3. Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStRC ja PEStRC,i arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
   a) PEStRC arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 2 punktis a osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;
   b) PEStRC,i arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 2 punktis b osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;
   c) käesoleva lõike punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega. Neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus.
   4. Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajate PEStFC ja PEStFC,i arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
   a) PEStFC arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes;
   b) PEStFC,i arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd;
   c) punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist; ▌ kui ulatuslikult suureneb krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli märkimisväärse arvu selliste modelleeritavate riskitegurite hinna volatiilsus, mis ei kuulu lõike 2 punktis a osutatud riskitegurite alamkogumisse, võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lühema perioodi kui eelneva 12 kuu ajaloolisi andmeid, ent see lühem periood ei või olla lühem kui eelnev kuuekuuline periood; pädevad asutused teavitavad EBAd igast otsusest, millega nõutakse, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lühema perioodi kui 12 kuu ajaloolisi andmeid, ja põhjendavad seda otsust.
   5. Artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitaja arvutamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitama nende modelleeritavate riskitegurite väärtused, mille puhul nad ei pea käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt kohaldama tulevaste šokkide stsenaariumeid selle osalise eeldatava puudujäägi näitaja suhtes.

Artikkel 325bd

Likviidsusperioodid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud paigutavad nendele kauplemisüksustele määratud positsioonide iga riskiteguri, mille jaoks neile on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba või mille puhul on käimas osutatud loa andmise menetlus, ühte tabelis 2 loetletud riskitegurite laiadest kategooriatest ja ühte selles tabelis loetletud riskitegurite laiadest alamkategooriatest.
   2. Lõikes 1 osutatud positsioonide riskiteguri likviidsusperiood on selle riskitegurite laia alamkategooria likviidsusperiood, millesse riskitegur on paigutatud.
   3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada asjaomase kauplemisüksuse puhul asendada käesoleva artikli tabelis 2 loetletud riskitegurite laia alamkategooria likviidsusperioodi ühega artikli 325bc tabelis 1 loetletud pikematest likviidsusperioodidest. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, kohaldatakse pikemat likviidsusperioodi kõikide sellele kauplemisüksusele määratud positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud sellesse riskitegurite laia alamkategooriasse osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c.

Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevaid asutusi kauplemisüksustest ja riskitegurite laiadest alamkategooriatest, mille puhul ta otsustab kasutada esimeses lõigus osutatud käsitlust.

   4. Osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c arvutatakse asjaomase kauplemisportfelli positsiooni asjaomase modelleeritava riskiteguri tegelik likviidsusperiood järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000188.png

kus:

EffectiveLH = tegelik likviidsusperiood;

Mat = kauplemisportfelli positsiooni tähtaeg;

SubCatLH = lõike 1 kohaselt kindlaks määratud modelleeritava riskiteguri likviidsusperioodi pikkus ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000189.png = artikli 325bc tabelis 1 loetletud ühe sellise likviidsusperioodi pikkus, mis on kauplemisportfelli positsiooni tähtajale lähim.

   5. Valuutapaarid, mis koosnevad eurost ning ERM II-st osa võtva liikmesriigi valuutast, arvatakse tabeli 2 valuutariski tegurite laias kategoorias kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooriasse.
   6. Krediidiasutus või investeerimisühing kontrollib lõikes 1 osutatud paigutamise asjakohasust vähemalt kord kuus.
   7. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada,
   a) kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad paigutama lõikes 1 osutatud positsioonide riskitegurid lõike 1 kohaldamiseks riskitegurite laiadesse kategooriatesse ja riskitegurite laiadesse alamkategooriatesse;
   b) millised valuutad moodustavad kõige likviidsemate valuutade alamkategooria tabeli 2 intressimäära riskitegurite laias kategoorias;
   c) millised valuutapaarid moodustavad kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooria tabeli 2 valuutariski tegurite laias kategoorias;
   d) väikese turukapitalisatsiooni ja suure turukapitalisatsiooni määratlused aktsiahinna ja volatiilsuse alamkategooria puhul tabeli 2 aktsiate riskitegurite kategoorias.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Tabel 2

Laiad riskitegurite kategooriad

Laiad riskitegurite alamkategooriad

Likviidsusperioodid

Likviidsus-perioodi pikkus (päevades)

Intressimäär

Kõige likviidsemad valuutad ja riigi valuuta

1

10

Muud valuutad (välja arvatud kõige likviidsemad valuutad)

2

20

Volatiilsus

4

60

Muud liigid

4

60

KKrediidimarginaali risk

Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

2

20

Liikmesriikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad (investeerimisjärgu krediidireiting)

2

20

Riigid (investeerimisjärgu krediidireiting)

2

20

Riigid (kõrge intress)

3

40

Ettevõtted (investeerimisjärgu krediidireiting)

3

40

Ettevõtted (kõrge intress)

4

60

Volatiilsus

5

120

Muud liigid

5

120

Aktsiad

Aktsiahind (suur turukapitalisatsioon)

1

10

Aktsiahind (väike turukapitalisatsioon)

2

20

Volatiilsus (suur turukapitalisatsioon)

2

20

Volatiilsus (väike turukapitalisatsioon)

4

60

Muud liigid

4

60

Valuuta

Kõige likviidsemad valuutapaarid

1

10

Muud valuutapaarid (välja arvatud kõige likviidsemad valuutapaarid)

2

20

Volatiilsus

3

40

Muud liigid

3

40

Kaup

Energiahind ja süsinikdioksiidi heitkoguste hind

2

20

Väärismetallide ja mitteraudmetallide hind

2

20

Muude kaupade hinnad (v.a energiahind, süsinikdioksiidi heitkoguste hind, väärismetallide ja mitteraudmetallide hind)

4

60

Energia volatiilsus ja süsinikdioksiidi heitkoguste volatiilsus

4

60

Väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus

4

60

Muude kaupade volatiilsused (v.a energia, süsinikdioksiidi heitkoguste, väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus)

5

120

Muud liigid

5

120

Artikkel 325be

Riskitegurite modelleeritavuse hindamine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad ▌ kõigi sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide riskitegurite modelleeritavust, mille jaoks neile on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba või mille puhul on käimas selle loa andmise menetlus.
   2. Osana käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamisest arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tururiski omavahendite nõuded kooskõlas artikliga 325bk mittemodelleeritavate riskitegurite puhul.
   3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumid riskitegurite modelleeritavuse hindamiseks kooskõlas lõikega 1 ja sellise hindamise sagedus.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bf

Regulatiivsed järeltestimise nõuded ja korrutustegurid

   1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ületamine kauplemisüksusele määratud kõikidest positsioonidest koosneva portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu alternatiivset sisemudelit kasutades kooskõlas järgmiste nõuetega:
   a) VaR riskiväärtuse arvutamise suhtes kohaldatakse ühepäevast hoidmisaega;
   b) tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse artikli 325bg lõikes 3 osutatud ning artikli 325be kohaselt modelleeritavana käsitletavate kauplemisüksuse positsioonide riskitegurite suhtes;
   c) modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse artikli 325bc lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega;
   d) kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu alternatiivne sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutatakse artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loendavad päevaseid ületamisi kõikidest kauplemisüksusele määratud positsioonidest koosneva portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste järeltestimise põhjal.
   3. ▌Krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus loetakse vastavaks järeltestimise nõuetele, kui selle kauplemisüksuse puhul ei ületa ületamiste arv, mis ilmnes viimase 250 tööpäeva jooksul, ühtegi järgmistest:
   a) 12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;
   b) 12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal;
   c) 30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal.
   d) 30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud loendavad päevaseid ületamisi kooskõlas järgmisega:
   a) portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja portfelli järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu;
   b) portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva tegeliku lõppväärtuse võrdlemisel, jättes arvesse võtmata lõivud ja komisjonitasud ▌;
   c) ületamist loendatakse igal tööpäeval, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole võimeline hindama portfelli väärtust või ei suuda arvutada lõikes 3 osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtust.
   5. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 6 ja 7 artiklis 325ba osutatud korrutusteguri (mc) kõikide nendele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli puhul, mille jaoks talle on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba alternatiivsete sisemudelite kasutamiseks. ▌
   6. Korrutustegur (mc) on väärtuse 1,5 ja lisandi 0–0,5 summa kooskõlas tabeliga 3. Lõikes 5 osutatud portfelli puhul arvutatakse see lisand viimase 250 tööpäeva jooksul toimunud ületamiste arvu põhjal, mida tõendab krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a arvutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse järeltestimine. Lisandi arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
   a) ületamine tähendab portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeliga kooskõlas järgmisega:
   i) ühepäevane hoidmisaeg;
   ii) 99. protsentiili juures, ühesuunalise usaldusvahemikuga;
   iii) tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse kauplemisüksuste positsioonide riskitegurite suhtes, millele osutatakse artikli 325bg lõikes 3 ning mida käsitletakse artikli 325be kohaselt modelleeritavana;
   iv) modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse artikli 325bc lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega;
   v) kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutatakse artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks;
   b) ületamiste arv võrdub ületamiste kõige suurema arvuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste põhjal.

Tabel 3

Ületamiste arv

Lisand

Vähem kui 5

0,00

5

0,20

6

0,26

7

0,33

8

0,38

9

0,42

Üle 9

0,50

Erakorralistel asjaoludel võivad pädevad asutused piirduda lisandi väärtuse puhul sellega, mis saadakse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise kohastest ületamistest, kui ületamiste arv tegelike muutuste järeltestimise korral ei ole põhjustatud sisemudeli puudustest.

   7. Pädevad asutused peavad jälgima lõikes 5 osutatud korrutusteguri asjakohasust ja kauplemisüksuste vastavust lõikes 3 osutatud järeltestimise nõuetele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad viivitamata pädevaid asutusi ületamistest, mis tulenevad nende järeltestimise kavast, ja esitavad nende ületamiste selgitused ning teavitavad pädevaid asutusi sellest igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates ületamisest.
   8. Erandina käesoleva artikli lõigetest 2 ja 6 võivad pädevad asutused lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul mitte loendada ületamist, kui tema portfelli väärtuse ühepäevane muutus, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeliga, on seostatav mittemodelleeritava riskiteguriga. Selleks peab krediidiasutus või investeerimisühing tõendama oma pädevale asutusele, et kooskõlas artikliga 325bk selle mittemodelleeritava riskiteguri jaoks arvutatud stressistsenaariumi riskinäitaja on suurem kui krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli väärtuse ja seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse positiivne erinevus.
   9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tehnilised elemendid, mis hõlmatakse käesoleva artikli kohaldamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli väärtuse tegelike ja hüpoteetiliste muutuste hulka.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bg

Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõue

   1. ▌ Krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus vastab kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetele, kui see kauplemisüksus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.
   2. Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõue tagab, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmismudelile tuginedes piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelile tuginedes.
   3. Krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude täitmine asjaomase kauplemisüksuse iga positsiooni puhul viib selliste riskitegurite täpse loetelu kindlaksmääramiseni, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab artiklis 325bf sätestatud järeltestimise nõudele.
   4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) kriteeriumid, mis on vajalikud tagamaks, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele, võttes arvesse rahvusvahelisi regulatiivseid arengusuundi;
   b) krediidiasutusele või investeerimisüksusele tekkivad tagajärjed, kui kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused ei ole lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele;
   c) krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise sagedus;
   d) tehnilised elemendid, mis tuleb hõlmata käesoleva artikli kohaldamisel kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetiliste ja hüpoteetiliste muutuste hulka;
   e) viis, kuidas sisemudelit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad koondama tururiskiga seotud omavahendite kogunõude kõigi oma kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, võttes arvesse punktis b osutatud tagajärgi.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 325bh

Nõuded riskimõõtmisele

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad sisemist riskimõõtmise mudelit, mida kasutatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tururiski puhul, nagu on osutatud artiklis 325ba, tagavad, et kõnealune mudel vastab kõikidele järgmistele nõuetele:
   a) sisemine riskimõõtmise mudel peab võtma arvesse piisaval arvul riskitegureid, mis hõlmavad vähemalt 1a. peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud riskitegureid, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevatele asutustele, et nende riskitegurite mittearvestamine ei avalda olulist mõju artiklis 325bg osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustele; krediidiasutus või investeerimisühing peab suutma selgitada pädevatele asutustele, miks ta on võtnud riskitegurit arvesse oma hinnastamismudelis, aga mitte oma sisemises riskimõõtmise mudelis;
   b) sisemine riskimõõtmise mudel peab võtma arvesse optsioonide ja teiste toodete mittelineaarsust ning korrelatsiooniriski ja alusriski ▌;
   c) sisemine riskimõõtmise mudel sisaldab riskitegurite kogumit, mis vastab kõikide nende valuutade intressimääradele, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansilisi või bilansiväliseid positsioone; krediidiasutus või investeerimisühing modelleerib intressikõverad, kasutades mõnda üldtunnustatud meetodit; intressikõver jagatakse erinevatesse lõpptähtaja vöönditesse, et mõõta intressimäärade volatiilsuse muutusi intressikõveral; peamiste valuutade ja turgude oluliste intressimäärariskide positsioonide puhul modelleeritakse intressikõverat, kasutades vähemalt kuut lõpptähtaja vööndit, ▌ ning intressikõvera modelleerimisel kasutatavate riskitegurite arv peab olema proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegiate laadi ja keerukusega; mudel võtab arvesse ka sama alusvara emitendi eri intressikõverate või eri finantsinstrumentide vaheliste muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riskimarginaali;
   d) sisemises riskimõõtmise mudelis võetakse arvesse riskitegureid, mis on seotud kulla või eri valuutadega, milles krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid on nomineeritud; investeerimisfondide puhul võetakse arvesse investeerimisfondi tegelikke valuutapositsioone; krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad investeerimisfondi valuutapositsiooni arvessevõtmisel tugineda kolmanda isiku aruannetele, kui on piisavalt alust olla veendunud nende aruannete usaldusväärsuses; investeerimisfondi valuutapositsioonid, millest krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik, tuleb eraldada sisemudelite meetodist ning neid tuleb käsitleda vastavalt 1a. peatükile;
   e) modelleerimistehnika keerukus peab olema proportsionaalne krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse olulisusega aktsiaturgudel; sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi positsioone, ▌ ning vähemalt ühte riskitegurit, mis kajastab süsteemseid muutusi aktsiahindades ja kõnealuse riskiteguri sõltuvust iga aktsiaturu ▌ individuaalsetest riskiteguritest;
   f) sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba puhul, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärseid positsioone, välja arvatud juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kogu tema kauplemistegevusega võrreldes väike kaupadega seotud koondriskipositsioon, mille korral ta võib kasutada iga laia kaubaliigi puhul eraldi riskitegurit; kaubaturgudel olevate oluliste riskipositsioonide puhul peab mudel võtma arvesse riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte identsete kaupade hinnaliikumiste mittetäielikust korrelatsioonist, lõpptähtaegade mittevastavusest tulenevat forvardhindade muutumise riski ning kauba otsesest omandiõigusest tulenevat preemiat tuletisinstrumentide ja sularahapositsioonide vahel;
   g) kasutatud asendajad peavad olema tegeliku positsiooni suhtes tõendatult sobivad, sobivalt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui kättesaadavad andmed on ebapiisavad, näiteks artikli 325bc lõike 2 punktis c osutatud stressiperioodil;
   h) valikulisusega instrumentide volatiilsusriskide oluliste riskipositsioonide puhul peab sisemine riskimõõtmise mudel võtma arvesse eeldatavate volatiilsuste sõltuvust täitmishindade ja optsioonide tähtaegade järgi.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada empiirilisi korrelatsioone riskitegurite laiades kategooriates ning artikli 325bb lõikes 1 osutatud piiramata eeldatava puudujäägi näitaja 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000190.png arvutamiseks riskitegurite laiades kategooriates üksnes siis, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu meetod nende korrelatsioonide mõõtmiseks on nõuetekohane, vastab kohaldatavatele likviidsusperioodidele ning seda rakendatakse terviklikult.
   3. EBA annab hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse kriteeriumid andmesisendite kasutamiseks riskimõõtmise mudelis, nagu on osutatud artiklis 325bc.

Artikkel 325bi

Kvalitatiivsed nõuded

   1. Mis tahes sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, peab olema struktuurilt usaldusväärne, see tuleb arvutada ja rakendada terviklikult ning see peab vastama kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele:
   a) tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav mis tahes sisemine riskimõõtmise mudel on krediidiasutuse või investeerimisühingu igapäevase riskijuhtimise protsessi lahutamatu osa ning selle alusel teavitatakse riskipositsioonidest kõrgemat juhtkonda;
   b) krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisüksustest sõltumatu riskikontrolli üksus, kes annab aru otse kõrgemale juhtkonnale; üksus vastutab kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite väljatöötamise ja rakendamise eest; üksus teostab kõigi käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite algset ja jätkuvat valideerimist ning vastutab üldise riskijuhtimissüsteemi eest; üksus koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud sisemudeli väljundite kohta ning nende meetmete asjakohasuse kohta, mida tuleb võtta seoses kauplemislimiitidega;
   c) juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaadatakse läbi sellisel juhtimise tasandil, kus on piisavad volitused nõuda üksikute kauplejate võetud positsioonide ning krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni vähendamist;
   d) krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema piisavalt töötajaid, kellel on asjakohased oskused, mis vastavad sisemiste riskimõõtmise mudelite keerukusele, ning piisavalt töötajaid, kellel on oskused kauplemise, riskikontrolli, auditi ja back-office’i valdkonnas;
   e) krediidiasutusel või investeerimisühingul peavad olema dokumenteeritud sisemised põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et jälgida sisemiste riskimõõtmise mudelite üldist toimimist ning tagada sellele vastavus;
   f) kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite, sealhulgas mis tahes hinnastamismudeli puhul peab olema võimalik tõendada, et selle mudeliga on riske mõõdetud piisava täpsusega, ning need ei tohi oluliselt erineda mudelitest, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma sisemiseks riskijuhtimiseks;
   g) krediidiasutus või investeerimisühing teeb sageli ranget stressitestimise programmi, sealhulgas vastupidiseid stressiteste, mis hõlmavad mis tahes sisemist riskimõõtmise mudelit; nende stressitestide tulemused vaatab kõrgem juhtkond vähemalt kord kuus läbi ning need peavad vastama krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani heakskiidetud põhimõtetele ja limiitidele; krediidiasutus või investeerimisühing võtab asjakohaseid meetmeid, kui nende stressitestide tulemused näitavad ulatuslikke kahjumeid, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemistegevusest teatavatel asjaoludel;
   h) krediidiasutus või investeerimisühing teeb oma sisemiste riskimõõtmise mudelite sõltumatu läbivaatamise kas oma korrapärase siseauditi protsessi osana või volitades kolmandast isikust ettevõtjat seda läbivaatamist tegema, kooskõlas pädevate asutuste nõuetega.

Esimese lõigu punkti h kohaldamisel tähendab kolmandast isikust ettevõtja ettevõtjat, kes osutab auditi- või konsultatsiooniteenuseid krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning kellel on kauplemistegevusega seotud tururiski valdkonnas piisavate oskustega töötajad.

   2. Lõike 1 punktis h osutatud läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolliüksuse tegevust. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab oma üldise riskijuhtimise protsessi läbi vähemalt kord aastas. Selle läbivaatamise käigus tuleb hinnata järgmist:
   a) riskijuhtimissüsteemi ja -protsessi dokumenteerituse ning riskikontrolliüksuse korralduse asjakohasus;
   b) riskinäitajate arvessevõtmine igapäevasel riskijuhtimisel ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;
   c) protsessid, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab front office’i ja back office’i töötajate kasutatavate riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmiseks;
   d) mudeliga hõlmatud riskide ulatus, riskimõõtmissüsteemi täpsus ja asjakohasus ning sisemises riskimõõtmise mudelis tehtavate mis tahes oluliste muudatuste valideerimine;
   e) positsioone käsitlevate andmete täpsus ja täielikkus, volatiilsus- ja korrelatsioonieelduste täpsus ja asjakohasus, hindamis- ja riskitundlikkusarvutuste täpsus ning andmete asendajate loomise täpsus ja asjakohasus, kui kättesaadavad andmed on käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmiseks ebapiisavad;
   f) kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab oma mis tahes sisemistes riskimõõtmise mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks;
   g) kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab, et hinnata järeltestimise nõudeid ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudeid, mida kasutatakse selleks, et hinnata sisemiste riskimõõtmise mudelite täpsust;
   h) kui läbivaatamise viib läbi kolmandast isikust ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga h, siis kontrollimine, kas artiklis 325bj sätestatud sisemine valideerimisprotsess täidab oma eesmärke.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ajakohastavad tehnikaid ja tavasid, mida nad kasutavad käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemiste riskimõõtmise mudelite puhul, et võtta arvesse selliste uute tehnikate ja parimate tavade väljakujunemist, mis seoses nende sisemiste riskimõõtmise mudelitega arenevad.

Artikkel 325bj

Sisemine valideerimine

   1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kasutusel protsessid, millega tagatakse, et käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatava mis tahes sisemise riskimõõtmise mudeli on nõuetekohaselt valideerinud sobiva kvalifikatsiooniga isikud, kes ei ole seotud nende mudelite väljatöötamisega, et tagada selliste mudelite struktuuriline usaldusväärsus ja kõikide oluliste riskide nõuetekohane katvus.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud valideerimise järgmistel asjaoludel:
   a) kui mis tahes sisemine riskimõõtmise mudel on algselt välja töötatud ning kui selles mudelis tehakse olulisi muudatusi;
   b) korrapäraste ajavahemike järel ning siis, kui turul on toimunud olulised struktuursed muutused või on muutunud portfelli koosseis, mis võib põhjustada selle, et sisemine riskimõõtmise mudel ei vasta enam eesmärgile.
   3. Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemiste riskimõõtmise mudelite valideerimine ei piirdu järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetega, vaid peab hõlmama vähemalt järgmist:
   a) testid, et kontrollida, kas sisemudeli aluseks olevad eeldused on asjakohased ega põhjusta riskide ala- või ülehindamist;
   b) enda sisemudeli valideerimise testid, sealhulgas järeltestimised lisaks regulatiivsetele järeltestimise programmidele, seoses oma portfellide riskide ja struktuuriga;
   c) hüpoteetiliste portfellide kasutamine tagamaks, et sisemise riskimõõtmise mudeliga saab selgitada teatavaid võimalikke ilmnevaid struktuuritegureid, näiteks olulisi alusriske ja kontsentratsiooniriski või asendajate kasutamisega seotud riske.

Artikkel 325bk

Stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamine

   1. Asjaomase mittemodelleeritava riskiteguri stressistsenaariumi riskinäitaja tähendab kahjumit, mida kantakse selle portfelli kõikides kauplemisportfelli kuuluvates ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälistes positsioonides, mis hõlmab kõnealust mittemodelleeritavat riskitegurit, kui selle riskiteguri suhtes kohaldatakse tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud töötavad kõikide mittemodelleeritavate riskitegurite kohta välja tulevaste šokkide äärmuslikud stsenaariumid, mis vastavad pädevate asutuste nõuetele.
   3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada,
   a) kuidas krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tuleb välja töötada tulevaste šokkide äärmuslikud stsenaariumid, mida kohaldataks mittemodelleeritavate riskitegurite suhtes, ning kuidas neil tuleb kohaldada tulevaste šokkide äärmuslikke stsenaariumeid nende riskitegurite suhtes;
   b) selline tulevase šoki regulatiivne äärmuslik stsenaarium iga artikli 325bd tabelis 2 loetletud riskitegurite laia alamkategooria puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada, kui nad ei saa tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit välja töötada kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a, või mille kohaldamist pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda, kui kõnealused asutused ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu välja töötatud tulevase šoki äärmusliku stsenaariumiga rahul;
   c) asjaolud, mille korral krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada stressistsenaariumi riskinäitaja rohkem kui ühe mittemodelleeritava riskiteguri kohta;
   d) kuidas krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tuleb koondada kõikide mittemodelleeritavate riskitegurite stressistsenaariumi riskinäitajad, sealhulgas nende kauplemisportfelli kuuluvates ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälistes positsioonides.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse nõuet, et käesolevas artiklis sätestatud mittemodelleeritava riskiteguri tururiski puhul on omavahendite nõuete tase sama kõrge kui tururiski omavahendite nõuete tase, mis oleks arvutatud käesoleva peatüki alusel, kui riskitegur oleks modelleeritav.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

3. jagu

Makseviivituse riski sisemudel

Artikkel 325bl

Makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisala

   1. Kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid, mis on määratud kauplemisüksustele, mille jaoks krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba, peavad vastama makseviivituse riski omavahendite nõudele, kui need positsioonid sisaldavad vähemalt ühte riskitegurit, mis on paigutatud riskitegurite laiadesse kategooriatesse „aktsiad“ või „krediidimarginaali risk“ kooskõlas artikli 325bd lõikega 1. See omavahendite nõue, mis täiendab artikli 325ba lõikes 1 osutatud omavahendite nõuetega hõlmatud riske, arvutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse riski sisemudelit kasutades. Kõnealune mudel peab vastama käesolevas jaos sätestatud nõuetele.
   2. Iga lõikes 1 osutatud positsiooni puhul peab krediidiasutus või investeerimisühing tegema kindlaks ühe kaubeldavate võlainstrumentide või aktsiate emitendi, kes on seotud vähemalt ühe riskiteguriga ▌.

Artikkel 325bm

Makseviivituse riski sisemudeli kasutamise luba

   1. Pädevad asutused annavad krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kasutada makseviivituse riski sisemudelit, et arvutada artikli 325ba lõikes 2 osutatud omavahendite nõuded kõikide artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul, mis on määratud ▌ kauplemisüksusele, mille puhul makseviivituse riski sisemudel vastab ▌ artiklites 325bi, 325bj, 325bn, 325bo ja 325bp sätestatud nõuetele ▌.
   3. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioon, ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele, tuleb kõikide selle kauplemisüksuse positsioonide tururiski omavahendite nõuded arvutada kooskõlas 1a. peatükis sätestatud meetodiga.

Artikkel 325bn

Omavahendite nõuded makseviivituse riski korral, kasutades makseviivituse riski sisemudelit

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad makseviivituse riski korral omavahendite nõuded, kasutades makseviivituse riski sisemudelit, kõikide artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonide portfelli puhul järgmiselt:
   a) omavahendite nõuded peavad olema võrdsed VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtusega, mis mõõdab portfelli turuväärtuse potentsiaalset vähenemist, mille on põhjustanud nende positsioonidega seotud emitentide makseviivitus 99,9 % usaldusvahemikus ühe aasta jooksul;
   b) punktis a osutatud potentsiaalne vähenemine tähendab positsiooni turuväärtuse otsest või kaudset vähenemist, mille on tinginud emitentide makseviivitus ning mis täiendab mis tahes vähenemisi, mida on positsiooni väärtuse jooksval hindamisel juba arvesse võetud; aktsiapositsioonide emitentide makseviivitust näitab see, kui emitentide aktsiahindade väärtuseks määratakse null;
   c) krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks makseviivituse korrelatsioonid eri emitentide vahel, tuginedes kontseptuaalselt mõistlikule metoodikale, kasutades turu krediidimarginaali riski või aktsiahindade objektiivseid ajaloolisi andmeid, mis hõlmavad vähemalt kümmet aastat, sealhulgas stressiperioodi, mille krediidiasutus või investeerimisühing on kooskõlas artikli 325bc lõikega 2 kindlaks teinud; eri emitentide vaheliste makseviivituste korrelatsioonide arvutamine kalibreeritakse üheaastase ajavahemikuga;
   d) makseviivituse riski sisemudel põhineb üheaastase konstantse positsiooni eeldusel.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad arvutama omavahendite nõuded makseviivituse riski korral, kasutades lõikes 1 osutatud makseviivituse riski sisemudelit, vähemalt kord nädalas.
   3. Erandina lõike 1 punktidest a ja c võib krediidiasutus või investeerimisühing asendada üheaastase ajavahemiku kuuekümnepäevase ajavahemikuga vajaduse korral mõne aktsiapositsiooni või kõigi aktsiapositsioonide makseviivituse riski arvutamiseks. Sel juhul peab aktsiahindade ja makseviivituse tõenäosuste vaheliste makseviivituse korrelatsioonide arvutamine olema kooskõlas kuuekümnepäevase ajavahemikuga ning aktsiahindade ja võlakirjade hindade vaheliste makseviivituse korrelatsioonide arvutamine üheaastase ajavahemikuga.

Artikkel 325bo

Riskimaanduste arvessevõtmine makseviivituse riski sisemudelis

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lisada oma makseviivituse riski sisemudelisse riskimaandused ning võivad arvestada netopositsioone, kui pikad ja lühikesed positsioonid on seotud sama finantsinstrumendiga.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad oma makseviivituse riski sisemudelites arvesse võtta riskimaandamise või diversifitseerimise mõju, mis on seotud pikkade ja lühikeste positsioonidega sama võlgniku eri instrumentides või eri väärtpaberites ning pikkade ja lühikeste positsioonidega eri emitentides, üksnes eri instrumentide pikkade ja lühikeste brutopositsioonide eraldi modelleerimisel, sealhulgas eri emitentide vaheliste alusriskide modelleerimisel.
   3. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute makseviivituse riski sisemudelid peavad võtma arvesse riskimaanduse instrumendi lõpptähtaja ja üheaastase perioodi vahelisel ajal ilmneda võivaid riskimaanduse instrumendi ja maandatud riskiga instrumendi vahelisi olulisi riske, samuti võimalikke olulisi alusriske riskimaandamise strateegiates, mis tekivad tooteliikide, kapitali struktuuris nõudeõiguse järkude, sise- või välisreitingute, lõpptähtaegade ja emissiooni kuupäevade vahelistest erinevustest ning muudest erinevustest ▌. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad riskimaanduse instrumente arvesse üksnes niivõrd, kuivõrd seda on võimalik säilitada ka siis, kui võlgnik on lähenemas krediidisündmusele või muule sündmusele.

Artikkel 325bp

Makseviivituse riski sisemudeli erinõuded

   1. Artikli 325bm lõikes 1 osutatud makseviivituse riski sisemudel peab suutma modelleerida üksikute emitentide makseviivitust, samuti mitme emitendi samaaegset makseviivitust ning võtma arvesse nende makseviivituste mõju kõnealuse mudeli kohaldamisalasse kuuluvate positsioonide turuväärtusele. Seetõttu tuleb iga üksiku emitendi makseviivitus modelleerida, kasutades ▌ kahte liiki süstemaatilisi riskitegureid ▌.
   2. Makseviivituse riski sisemudel peab kajastama majandustsüklit, sealhulgas sissenõudmismäärade ja lõikes 1 osutatud süstemaatiliste riskitegurite omavahelist sõltuvust.
   3. Makseviivituse riski sisemudel peab kajastama mittelineaarset mõju, mida avaldavad optsioonid ja muud olulisel määral mittelineaarselt käituvad positsioonid seoses hinnamuutustega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad nõuetekohaselt arvesse ka mudeliriski suurust, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega.
   4. Makseviivituse riski sisemudel põhineb objektiivsetel ja ajakohastatud andmetel.
   5. Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse tõenäosuse hinnangulised näitajad vastama järgmistele nõuetele:
   a) makseviivituse tõenäosuste alammääraks kehtestatakse 0,03 %;
   b) makseviivituse tõenäosused põhinevad üheaastasel ajavahemikul, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti;
   c) makseviivituse tõenäosusi mõõdetakse, kasutades üksnes või kombinatsioonis jooksvate turuhindadega ▌ andmeid, mis pärinevad vähemalt viie aasta pikkusest ajaloolisest perioodist ning käsitlevad tegelikke toimunud makseviivitusi ja turuhindade ekstreemseid langusi, mis on võrdväärsed makseviivituse juhtudega; makseviivituse tõenäosusi ei tuletata üksnes jooksvatest turuhindadest;
   d) krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, kasutab makseviivituse tõenäosuste arvutamiseks II jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud metoodikat;
   e) krediidiasutus või investeerimisühing, kellele ei ole antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, töötab välja sisemeetodi või kasutab väliseid allikaid makseviivituse tõenäosuste hindamiseks; mõlemas olukorras peavad makseviivituse tõenäosuste hinnangud olema kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
   6. Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangud makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta vastama järgmistele nõuetele:
   a) makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute alammääraks kehtestatakse 0 %;
   b) makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud peavad kajastama iga positsiooni nõudeõiguse järku;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute arvutamiseks II jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud metoodikat;
   d) krediidiasutus või investeerimisühing, kellele ei ole antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, töötab välja sisemeetodi või kasutab väliseid allikaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks ▌; mõlemas olukorras peavad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud olema kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
   7. Osana oma käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite sõltumatust läbivaatamisest ja valideerimisest, muu hulgas riskimõõtmissüsteemi kohaldamiseks, krediidiasutused ja investeerimisühingud
   a) kontrollivad, et nende korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib nende portfelli jaoks, arvestades ka mudeli süstemaatiliste riskitegurite laadi ja kaalu;
   b) teevad mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata makseviivituse riski sisemudeli kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise suhtes, ning
   c) teostavad asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.

Punktis b osutatud testid ei piirdu üksnes varem toimunud sündmuste valikuga.

   8. Makseviivituse riski sisemudel kajastab asjakohaselt emitendi kontsentratsioone ning kontsentratsioone, mis võivad stressiolukorras tekkida tooteklasside sees ja vahel.
   9. Makseviivituse riski sisemudel on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.
   10. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, et määrata kindlaks makseviivituse korrelatsiooni eeldused eri emitentide vahel kooskõlas artikli 325bn lõikega 2 ning eelistatud meetod makseviivituse tõenäosuste hindamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõike 5 punktiga e ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõike 6 punktiga d.
   11. Krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerivad oma sisemudelid nii, et nende korrelatsiooniga seotud ja muud modelleerimise eeldused on pädevatele asutustele läbipaistvad.
   12. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks nõuded, millele peavad vastama krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemeetodid või välised allikad makseviivituse tõenäosuste või makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks kooskõlas lõike 5 punktiga e ja lõike 6 punktiga d.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

91)  Artikli 384 lõikes 1 asendatakse EADitotal määratlus järgmisega:"

EADitotal = kogu vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtus vastaspoole i puhul (summeerituna tema tasaarvestatavate tehingute kogumites), sealhulgas tagatise mõju kooskõlas II jaotise 6. peatüki 3.–6. jaoga, kui seda kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamise suhtes kõnealuse vastaspoole puhul.“

"

92)  Artikkel 385 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 385

Alternatiiv krediidiväärtuse korrigeerimise meetodite kasutamisele omavahendite nõuete arvutamisel

Alternatiivina artiklis 384 käsitletud meetodile võivad artiklis 282 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 382 osutatud instrumentide puhul ning pädeva asutuse eelneval nõusolekul krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamise asemel korrutada riskiga kaalutud varad vastaspoole krediidiriski puhul, mille nad on saanud kõnealuste riskipositsioonide korral, korrutusteguriga 10.“

"

93)  Artikkel 390 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 390

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

   1. Omavahel seotud klientide rühmas olevate kõikide riskipositsioonide arvutamiseks liidetakse kokku sellesse rühma kuuluvate üksikklientide riskipositsioonid.
   2. Üksikklientides olevate üldiste riskipositsioonide arvutamiseks liidetakse kokku kauplemisportfelli ja kauplemisportfellivälised riskipositsioonid.
   3. Kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud:
   a) tasaarvestada oma pikad ja lühikesed positsioonid asjaomase kliendi emiteeritud samades finantsinstrumentides netopositsiooniga igas konkreetses instrumendis, mis arvutatakse III osa IV jaotise 2. peatükis kehtestatud meetodite kohaselt;
   b) tasaarvestada oma pikad ja lühikesed positsioonid eri finantsinstrumentides, mille on emiteerinud asjaomane klient, ent üksnes juhul, kui lühikese positsiooni aluseks olev finantsinstrument on madalama nõudeõiguse järguga kui pika positsiooni aluseks olev finantsinstrument või kui aluseks olevad instrumendid on sama nõudeõiguse järguga.

Punktide a ja b kohaldamisel võib finantsinstrumendid jaotada nõudeõiguse eri järgu alusel rühmadesse, et määrata kindlaks positsioonide suhteline nõudeõiguse järk.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad II lisas loetletud tuletislepingutest ja kliendiga otse sõlmitud krediidituletisinstrumendi lepingutest tulenevad riskipositsiooni väärtused, kasutades ühte III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditest. Artiklites 378, 379 ja 380 osutatud tehingutest tulenevad riskipositsioonid arvutatakse nimetatud artiklites sätestatud viisil.

Esimeses lõigus osutatud, kauplemisportfelli määratavate lepingute riskipositsiooni väärtuse arvutamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma ka artiklis 299 sätestatud põhimõtteid.

Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on luba kasutada III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaos ja III osa II jaotise 6. peatüki 6. jaos osutatud meetodeid, kasutada kõnealuseid meetodeid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud lisavad kliendi suhtes võetud koguriskipositsioonile riskipositsioonid, mis tulenevad II lisas loetletud tuletislepingutest ja krediidituletisinstrumendi lepingutest, mis ei ole sõlmitud otse selle kliendiga, kuid mille alusvaraks oleva võla- või omakapitaliinstrumendi on emiteerinud asjaomane klient.
   6. Riskipositsioonide hulka ei kuulu:
   a) valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral kahe tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist;
   b) väärtpaberite ostu- või müügitehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite ülekandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;
   c) maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, mis tahes valuutas kliiringu ja arvelduse ning korrespondentpanganduse, või finantsinstrumentide kliiring-, arveldus- ja depooteenuste korral klientidele hiline raha laekumine ning muud klientide tegevusest tulenevad riskipositsioonid, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem;
   d) maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, mis tahes valuutas kliiringu ja arvelduse ning korrespondentpanganduse korral päevasisesed riskipositsioonid kõnealuseid teenuseid osutavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;
   e) riskipositsioonid, mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest kooskõlas artiklitega 36 ja 56, või mis tahes muu mahaarvamine neist kirjetest, mis vähendab maksevõime suhtarvu ▌.
   7. Kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud koguriskipositsiooni kindlaksmääramiseks seoses klientidega, kellega seoses krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone tulenevalt tehingutest, millele on osutatud artikli 112 punktides m ja o, või tulenevalt muudest tehingutest, kui esineb riskipositsioon alusvara suhtes, hindab krediidiasutus või investeerimisühing selle alusvara riskipositsioone, võttes arvesse tehingu struktuuri majanduslikku sisu ning tehingu enda struktuurist tulenevaid riske, et teha kindlaks, kas see kujutab endast täiendavat riskipositsiooni.
   8. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
   a) tingimused ja metoodika, mida tuleb kasutada selleks, et määrata kindlaks kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud koguriskipositsioon lõikes 7 osutatud riskipositsioonide liikide puhul;
   b) tingimused, mille kohaselt lõikes 7 osutatud tehingute struktuur ei kujuta endast täiendavat riskipositsiooni.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   9. Lõike 5 kohaldamiseks töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas määrata kindlaks riskipositsioonid, mis tulenevad II lisas loetletud lepingutest ja krediidituletisinstrumendi lepingutest, mis ei ole sõlmitud otse selle kliendiga, kuid mille alusvaraks oleva võla- või omakapitaliinstrumendi on emiteerinud asjaomane klient, et hõlmata need kliendi riskipositsiooni.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [9 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

94)  Artiklisse 391 lisatakse järgmine lõige:"

„Esimese lõigu kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsused selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“

"

95)  Artikkel 392 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 392

Riskide kontsentreerumise määratlus

Ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni, mis võrdub 10 %ga või ületab 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, käsitletakse riskide kontsentreerumisena.“

"

96)  Artikkel 394 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 394

Aruandlusnõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad oma pädevatele asutustele iga oma riskide kontsentreerumise kohta, sealhulgas nende riskide kontsentreerumiste kohta, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest, järgmise teabe:
   a) selle kliendi või omavahel seotud klientide rühma andmed, kelle suhtes on krediidiasutusel või investeerimisühingul riskide kontsentreerumine;
   b) riskipositsiooni väärtus enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;
   c) otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik, kui sellist krediidiriski kaitset kasutati;
   d) artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 3. peatükki, esitavad oma pädevatele asutustele konsolideeritud alusel oma 20 suurimat riskipositsiooni, välja arvatud need riskipositsioonid, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud annavad oma pädevatele asutustele konsolideeritud alusel aru ka riskipositsioonidest, mille väärtus on 300 miljonit eurot või suurem, aga väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

   2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma pädevatele asutustele järgmise teabe konsolideeritud alusel oma 10 suurima riskipositsiooni kohta, mis neil on krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, ning konsolideeritud alusel 10 suurima riskipositsiooni kohta, mis neil on varipanganduse üksuste suhtes, mis tegelevad pangandustegevusega väljaspool reguleeritud raamistikku, sealhulgas riskide kontsentreerumiste kohta, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest:
   a) selle kliendi või omavahel seotud klientide rühma andmed, kelle puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul on tegemist riskide kontsentreerumisega;
   b) riskipositsiooni väärtus enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;
   c) otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik, kui sellist krediidiriski kaitset kasutati;
   d) artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud edastavad oma pädevatele asutustele lõigetes 1 ja 2 ▌ osutatud teabe vähemalt kord poolaastas ▌.
   4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse kriteeriumid lõikes 2 osutatud varipanganduse üksuste tuvastamiseks.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse varipangandusega seotud rahvusvahelist arengut ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid ning võtab arvesse seda, kas:

   a) seos üksiku üksuse või üksuste rühmaga võib tekitada riske krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime- või likviidsuspositsioonile;
   b) üksused, mille suhtes kehtivad maksevõime- või likviidsusnõuded, mis sarnanevad käesoleva ▌ määruse ja direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud nõuetega, tuleks varipanganduse üksusi käsitlevast lõikes 2 osutatud aruandekohustusest täielikult või osaliselt välja jätta.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt …[üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

97)  Artiklit 395 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutus või investeerimisühing ei võta pärast artiklite 399–403 kohast krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist sellist riskipositsiooni ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes, mis on suurem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest. Kui kõnealune klient on krediidiasutus või investeerimisühing või kui omavahel seotud klientide rühma kuulub üks või mitu krediidiasutust või investeerimisühingut, ei või riskipositsiooni väärtus olla rohkem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest või 150 miljonit eurot (olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem), eeldusel et kõigi nende omavahel seotud klientide riskipositsioonide summa, kes ei ole krediidiasutused ega investeerimisühingud, ei ületa pärast artiklite 399–403 kohast riskide maandamise mõju arvessevõtmist 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

Kui 150 miljoni euro suurune summa ületab 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest, ei või riskipositsiooni väärtus pärast käesoleva määruse artiklite 399–403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist ületada krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest mõistlikku piirmäära. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kõnealuse piirmäära kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 osutatud põhimõtete ja protseduuridega, et juhtida ja kontrollida kontsentratsiooniriski. Kõnealune piirmäär ei tohi ületada 100 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

Pädevad asutused võivad kehtestada 150 miljonist eurost madalama piirmäära ning sel juhul teavitavad sellest EBAd ja komisjoni.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei võta globaalne süsteemselt oluline ettevõtja teise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja suhtes riskipositsiooni, mille väärtus on pärast krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403 suurem kui 15 % tema esimese taseme omavahenditest. Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab sellele piirmäärale vastama hiljemalt ▌ 12 kuu möödumisel alates kuupäevast, mil ta liigitati globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Kui globaalselt süsteemselt olulisel ettevõtjal on riskipositsioon teise krediidiasutuse, investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suhtes, mida liigitatakse globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks, siis peab ta sellele piirmäärale vastama hiljemalt ▌ 12 kuu möödumisel alates kuupäevast, mil see teine krediidiasutus, investeerimisühing või konsolideerimisgrupp liigitati globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks.“;

"

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Käesolevas artiklis sätestatud piirmäärasid võib krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul ületada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

   a) kauplemisportfelliväline riskipositsioon kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes ei ületa lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui see piirmäär on arvutatud määrana esimese taseme omavahenditest, nii et piirmäära ületamine tuleneb täielikult kauplemisportfellist;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing täidab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piirmäära ületava riskipositsiooni osa kohta täiendavate omavahendite nõuet, mis on arvutatud artiklite 397 ja 398 kohaselt;
   c) kui punktis b osutatud piirmäära ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei ületa kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon kõnealuse kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes 500 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest;
   d) kõik piirmäära ületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei ületa kokku 600 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditest.

Iga kord, kui piirmäära on ületatud, teatab krediidiasutus või investeerimisühing pädevatele asutustele viivitamata ületamise summa ning asjaomase kliendi nime ning omavahel seotud klientide rühma nime, kui see on asjakohane.“

"

98)  Artiklit 396 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui kohaldatakse artikli 395 lõikes 1 osutatud 150 miljoni euro suurust summat, võivad pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi lubada ületada 100 % piirmäära seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahenditega.“;

"

ii)  lisatakse järgmine lõik:"

„Kui pädev asutus lubab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud erandlikel asjaoludel krediidiasutusel või investeerimisühingul ületada artikli 395 lõikes 1 osutatud piirmäära kauem kui kolm kuud, peab krediidiasutus või investeerimisühing esitama pädevale asutusele teda rahuldaval viisil kava selle piirmäära järgimise õigeaegseks taastamiseks ning viima selle kava ellu pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul. Pädev asutus jälgib taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuab kiiremat piirmäära järgimise taastamist.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Lõike 1 kohaldamisel annab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse, kuidas pädevad asutused võivad määrata kindlaks:

   a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandlikud ▌ asjaolud;
   b) aja, mida peetakse asjakohaseks, et piirmäära järgimine taastada;
   c) meetmed, mida tuleb võtta, ▌ et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu õigeaegne piirmäära järgimise taastamine.“

"

99)  Artiklis 397 asendatakse tabeli 1 veerus 1 mõiste „aktsepteeritud kapital“ mõistega „esimese taseme omavahendid“.

100)  Artiklit 399 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskipositsiooni arvutamisel krediidiriski maandamise tehnikat, kui ta on kasutanud seda tehnikat krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks kooskõlas III osa II jaotisega ning tingimusel, et krediidiriski maandamise tehnika vastab käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

Artiklite 400–403 kohaldamisel hõlmab mõiste „garantii“ ka III osa II jaotise 4. peatüki kohaselt tunnustatud krediidituletisinstrumente, välja arvatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Krediidiriski maandamise tehnikaid, mida võivad kasutada üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad üht sisereitingute meetoditest, ei või kasutada riskipositsioonide väärtuste vähendamiseks riskide kontsentreerumise eesmärgil, välja arvatud kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide korral kooskõlas artikliga 402.“

"

101)  Artiklit 400 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i)  punkt j asendatakse järgmisega:"

„j) kliirivate liikmete kauplemisriski positsioonid ja kvalifitseeritud kesksete vastaspoolte tagatisfondi tehtavad osamaksed;“

"

ii)  lisatakse järgmised punktid:"

l) klientide kauplemisriski positsioonid, nagu on osutatud artikli 305 lõikes 2 või 3;

   m) kriisilahenduse subjekti või nende tütarettevõtjate, kes ei ole ise kriisilahenduse subjektid, osalused direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 2 osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblikes kohustustes, mille on emiteerinud üks järgmistest üksustest:
   i) kriisilahenduse subjektide puhul muud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad;
   ii) kriisilahenduse subjekti tütarettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahenduse subjekt, asjaomase tütarettevõtja tütarettevõtjad, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
   n) miinimumväärtuse kohustusest tulenevad riskipositsioonid, mis vastavad kõigile artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimustele.“;

"

b)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse või investeerimisühingu oma tütarettevõtjatega, ning olulised osalused, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutuse või investeerimisühinguga konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale määrusele, direktiivile 2002/87/EÜ või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele eeskirjadele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud käesoleva määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisest või mitte, nõuetena kolmandate isikute vastu;“

"

ii)  punkt k asendatakse järgmisega:"

„k) artiklis 201 osutatud aktsepteeritava krediidiriski kaitse andja poolt eluasemelaenude jaoks antud tagatise või garantii vormis riskipositsioonid, mis vastavad krediidireitingule, mis on vähemalt madalam järgmistest:

   i) krediidikvaliteedi aste 2;
   ii) krediidikvaliteedi aste, mis vastab selle liikmesriigi keskvalitsuse valuutareitingule, kus asub krediidiriski kaitse andja peakontor;“

"

iii)  lisatakse järgmine punkt:"

„l) ekspordikrediidi agentuuri poolt riiklikult toetatava ekspordikrediidi jaoks antud garantii vormis riskipositsioonid, mis vastavad krediidireitingule, mis on vähemalt madalam järgmistest:

   i) krediidikvaliteedi aste 2;
   ii) krediidikvaliteedi aste, mis vastab selle liikmesriigi keskvalitsuse valuutareitingule, kus asub ekspordikrediidi agentuuri peakontor.“;

"

c)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Pädevad asutused teavitavad EBAd sellest, kas nad kavatsevad kasutada mõnda lõikega 2 ette nähtud erandit kooskõlas käesoleva lõike punktidega a ja b, ning esitavad EBA-le nende erandite kasutamise põhjused.“;

"

d)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. Rohkem kui ühe lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandi samaaegne kohaldamine sama riskipositsiooni suhtes ei ole lubatud.“

"

102)  Artikkel 401 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 401

Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise mõju arvutamine

   1. Artikli 395 lõike 1 kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust (E*), mis arvutatakse vastavalt III osa II jaotise 4. peatükile, võttes arvesse krediidiriski maandamist, volatiilsusega korrigeerimisi ja lõpptähtaegade mittevastavust, millele on osutatud nimetatud peatükis.
   2. Välja arvatud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esimese lõike kohaldamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, olenemata sellest, millist meetodit kasutati krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks.

Erandina lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on luba kasutada III osa II jaotise 4. peatüki 4. jaos ja III osa II jaotise 6. peatüki 6. jaos osutatud meetodeid, kasutada kõnealuseid meetodeid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

   3. Artikli 395 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt stressiteste, sealhulgas seoses võetud tagatise realiseerimisväärtusega.

Esimeses lõigus osutatud regulaarsetes stressitestides hinnatakse riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib negatiivselt mõjutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite adekvaatsust, ja riske, mis tulenevad tagatise realiseerimisest stressiolukordades.

Tehtud stressitestid peavad olema nende riskide hindamiseks adekvaatsed ja asjakohased.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hõlmama oma kontsentratsiooniriski käsitlemise strateegiates järgmist:

   a) põhimõtted ja protseduurid selliste riskide käsitlemiseks, mis tulenevad riskipositsioonide lõpptähtaegade ja nende riskipositsioonide krediidiriski kaitse lõpptähtaegade mittevastavustest;
   b) põhimõtted ja protseduurid, mis on seotud krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tuleneva kontsentratsiooniriskiga, eelkõige suurte kaudsete krediidiriski positsioonidega, nt riskipositsioonid tagatiseks seatud väärtpaberite ühe emitendi suhtes.
   4. Kui krediidiasutus või investeerimisühing vähendab kliendiga seotud riskipositsiooni, kasutades krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikat kooskõlas artikli 399 lõikega 1, peab krediidiasutus või investeerimisühing artiklis 403 sätestatud viisil käsitlema seda osa riskipositsioonist, mille võrra kliendiga seotud riskipositsioon on vähenenud, kui kaitse andjal, mitte kliendil tekkinuna.“

"

103)  Artikli 402 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Välja arvatud juhul, kui see on kohaldatava liikmesriigi õigusega keelatud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 395 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks vähendada artikli 125 lõike 1 kohaselt elamukinnisvaraga täielikult tagatud riskipositsiooni või selle mis tahes osa väärtust asjaomase kinnisvara turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse pandiõigusega kaetud osa võrra, kuid mitte enam kui 50 % võrra turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

   a) liikmesriikide pädevad asutused ei ole määranud artikli 124 lõike 2 kohaselt elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele või nende osadele suuremat riskikaalu kui 35 %;
   b) riskipositsioon või selle osa on täielikult tagatud ühega järgmistest:
   i) elamukinnisvarale seatud ühe või mitme hüpoteegiga või
   ii) elamukinnisvara liisinguga, mille puhul liisinguandja on liisitud elamukinnisvara täieõiguslik omanik ja liisinguvõtja ei ole veel kasutanud õigust seda välja osta;
   c) artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud.
   2. Välja arvatud juhul, kui see on kohaldatava liikmesriigi õigusega keelatud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 395 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks vähendada artikli 126 lõike 1 kohaselt ärikinnisvaraga täielikult tagatud riskipositsiooni või selle mis tahes osa väärtust asjaomase kinnisvara turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse pandiõigusega kaetud osa võrra, kuid mitte enam kui 50 % võrra turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) liikmesriikide pädevad asutused ei ole määranud artikli 124 lõike 2 kohaselt ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele või nende osadele suuremat riskikaalu kui 50 %;
   b) riskipositsioon on täielikult tagatud ühega järgmistest:
   i) büroodele või muudele äripindadele seatud ühe või mitme hüpoteegiga või
   ii) ühe või mitme büroo või muu äripinnaga ning kinnisvaraliisinguga seotud riskipositsioonidega;
   c) artiklis 126 lõike 2 punktis a, artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud;
   d) ärikinnisvara peab olema täielikult välja ehitatud.

"

104)  ▌Artikkel 403 ▌ asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 403

Asendamise meetod

   1. Kui kliendi suhtes olevale riskipositsioonile on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, teeb krediidiasutus või investeerimisühing järgmist:
   a) käsitleb garanteeritud riskipositsiooni osa garantii andja, mitte kliendi suhtes oleva riskipositsioonina, tingimusel et garantii andjaga seotud tagamata riskipositsioonile määratakse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal;
   b) käsitleb tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa riskipositsioonina kolmanda isiku, mitte kliendi suhtes, tingimusel et kõnealune riskipositsioon on tagatud tagatisega ning et riskipositsiooni tagatud osale määratakse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal.

Krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta esimese lõigu punktis b osutatud meetodit, kui riskipositsiooni lõpptähtaeg ja kaitse lõpptähtaeg on erinevad.

Käesoleva osa kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada nii finantstagatiste mõju arvutamise üldmeetodit kui ka käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud meetodit vaid siis, kui artikli 92 kohaldamisel on lubatud kasutada nii finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit kui ka finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit.

   2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab lõike 1 punkti a, teeb ta järgmist:
   a) kui garantii ja riskipositsioon on nomineeritud erinevas valuutas, arvutab ta tagatava riskipositsiooni summa vastavalt III osa sätetele, millega reguleeritakse valuutade mittevastavuse käsitlemist kaudse krediidiriski kaitse puhul;
   b) käsitleb riskipositsiooni ja kaitse lõpptähtaja mittevastavust vastavalt III osa II jaotise 4. peatüki sätetele, millega reguleeritakse lõpptähtaegade mittevastavuse käsitlemist;
   c) võib aktsepteerida osalist katet vastavalt III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud käsitlusele.
   3. Lõike 1 punkti b kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing asendada käesoleva lõike punktis a sätestatud summa käesoleva lõike punktis b sätestatud summaga, tingimusel et on täidetud käesoleva lõike punktides c, d ja e sätestatud tingimused:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsioon seoses tagatise andjaga, mis tuleneb kolmepoolsetest repolepingutest, mida vahendab kolmepoolne agent;
   b) selliste piirmäärade kogusumma, mida punktis a osutatud kolmepoolne agent peab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhiste kohaselt kohaldama nimetatud punktis osutatud tagatise andja emiteeritud väärtpaberite suhtes;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on teinud kindlaks, et kolmepoolsel agendil on olemas asjakohased tagatised, et hoida ära punktis b osutatud piirmäärade rikkumist;
   d) pädev asutus ei ole teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule olulistest probleemidest;
   e) käesoleva lõike punktis b osutatud piirmäära ning krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes muude tagatise andjaga seotud riskipositsioonide summa ei ületa artikli 395 lõikes 1 sätestatud piirmäära.
   4. EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud käsitluse kohaldamise tingimused, sealhulgas nimetatud lõike punktis b osutatud piirmäärade kindlaksmääramise, kontrollimise ja läbivaatamise tingimused ja sagedus.

EBA avaldab kõnealused suunised 31. detsembriks 2019.“

"

105)  VI osas asendatakse I jaotise pealkiri järgmisega:"

„MÕISTED JA LIKVIIDSUSNÕUDED“.

"

106)  Artikkel 411 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 411

Mõisted

Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „finantssektorisse kuuluv klient“ – klient, sealhulgas finantssektorivälisesse konsolideerimisgruppi kuuluv klient, kes teostab ühte või mitut direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust oma põhitegevusena või kes on üks järgmistest:
   a) krediidiasutus;
   b) investeerimisühing;
   c) väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;
   d) investeerimisfond;
   e) kinnine investeerimiskava;
   f) kindlustusandja;
   g) edasikindlustusandja;
   h) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
   i) finantseerimisasutus;
   j) pensioniskeem, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 10;
   2) „jaehoius“ – füüsilise isiku või VKE suhtes olev kohustus, kui VKE kvalifitseerub krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellise äriühingu suhtes olev kohustus, kes kuulub artikli 153 lõikes 4 osutatud käsitluse alla, ning kui sellise VKE või äriühingu koguhoius ▌ rühma ▌ tasandil ei ületa ühte miljonit eurot;
   3) „personaalne investeerimisfirma“ – ettevõtja või usaldusfond, mille omanik või tegelik tulusaaja on kas füüsiline isik või tihedalt seotud füüsiliste isikute rühm, mis ei tegele muu äri-, tööstus- või kutsetegevusega ja mis on loodud ainsa eesmärgiga hallata omaniku või omanike vara, sealhulgas abitegevused, nagu omanike varade eraldamine äriühingu varadest, varade üleandmise hõlbustamine peresiseselt või varade tükeldamise vältimine pärast pereliikme surma, tingimusel et need abitegevused on seotud peamise eesmärgiga, milleks on omanike vara haldamine;
   4) hoiuste vahendaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kes avab krediidiasutustes tasu eest kolmandatele isikutele hoiuseid, sealhulgas jaehoiuseid ja ettevõtete hoiuseid, välja arvatud finantseerimisasutuste hoiuseid;
   5) „koormamata vara“ – vara, mille suhtes ei kehti ühtegi õiguslikku, lepingulist, regulatiivset ega muud piirangut, mis takistaks krediidiasutusel või investeerimisühingul neid varasid realiseerimast, müümast, üle andmast, loovutamast või üldiselt võõrandamast ▌ kohese müügi või tagasiostulepingu kaudu;
   6) „mittekohustuslik ületagatus“ – mis tahes varade summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kohustatud lisama pandikirja emiteerimisel õiguslike või regulatiivsete nõuete, lepinguliste kohustuste või turudistsipliini alusel, sealhulgas eelkõige juhul, kui ▌ varad ületavad minimaalset õiguslikku, põhikirjajärgset või regulatiivset ületagatuse nõuet, mida kohaldatakse pandikirjade suhtes liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel;

   7) „varaga kaetuse nõue“ – varade ja kohustuste suhtarv, mis on kindlaks määratud seoses pandikirjadega kooskõlas liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega krediidikvaliteedi parandamise eesmärgil;
   8) „võimenduslaen“ – tagatud laen, mis on antud klientidele finantsvõimendusega kauplemispositsioonide võtmiseks;
   9) „tuletislepingud“ – II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid;
   10) „stress“ – krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime- või likviidsuspositsiooni järsk või tõsine halvenemine, mis on tingitud turutingimuste või idiosünkraatiliste tegurite muutusest ja mille tulemusel on märkimisväärne oht, et krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda täita tähtaegselt oma kohustusi, mille täitmise tähtaeg on järgneva 30 kalendripäeva jooksul;
   11) „1. taseme vara“ – artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga vara;
   12) „2. taseme vara“ – käesoleva määruse artikli 416 lõike 1 teises lõigus osutatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga vara; 2. taseme vara jagatakse omakorda 2A. ja 2B. taseme varadeks, nagu on sätestatud artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis;
   13) „likviidsuspuhver“ – selliste 1. taseme ja 2. taseme varade summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   14) „likviidsete vahendite netoväljavool“ – summa, mis saadakse, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsete vahendite sissevool arvatakse maha tema likviidsete vahendite väljavoolust;
   15) „aruandlusvaluuta“ – ▌ selle liikmesriigi valuuta, kus asub krediidiasutuse või investeerimisühingu peakontor;
   16) „faktooring“ – ettevõtja (nõude loovutaja) ja finantssektori ettevõtja (faktor) vahel sõlmitud leping, mille kohaselt nõude loovutaja loovutab või müüb oma nõuded faktorile, kes omakorda osutab loovutatud nõuetega seoses nõude loovutajale vähemalt ühte järgmistest teenustest:
   a) teeb ettemakse teatava protsendimäära ulatuses loovutatud nõuete summast, mis on üldiselt lühiajaline, sidumata ega pikene automaatselt,
   b) nõuete haldamine, kogumine ja krediidiriski kaitse, nii et faktor üldiselt haldab nõude loovutaja müügireskontrot ja kogub nõudeid enda nimel;

IV jaotise kohaldamisel käsitatakse faktooringut kaubanduse rahastamisena;

   17) „ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiit“ – krediidi- või likviidsuslimiit, mis on tagasivõtmatu või tingimuslikult tagasivõetav.“

"

107)  Artiklit 412 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ▌ arvesta likviidsete vahendite väljavoolu, likviidsete vahendite sissevoolu ja likviidseid varasid topelt.

Kui artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, siis kui kirje võib arvata rohkem kui ühte likviidsete vahendite väljavoolu kategooriasse, arvatakse see sellesse kategooriasse, mis tekitab kõnealuse kirje puhul kõige suurema lepingulise likviidsete vahendite väljavoolu.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaldatakse artikli 6 lõikes 4 osutatud krediidiasutuste ja ▌ investeerimisühingute suhtes.“

"

108)  Artiklid 413 ja 414 asendatakse järgmistega:"

„Artikkel 413

Stabiilse rahastamise nõue

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et pikaajalised varad ja bilansivälised kirjed on nii tava- kui ka stressiolukorras erinevate stabiilse rahastamise instrumentidega asjakohaselt täidetud.
   2. III jaotises kehtestatud sätteid kohaldatakse üksnes artiklis 415 ▌ sätestatud aruandekohustuste täpsustamise eesmärgil seni, kuni liidu õiguses on kindlaks määratud ja kehtestatud artiklis 415 sätestatud aruandekohustused IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja kohta.
   3. IV jaotises kehtestatud sätteid kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud stabiilse rahastamise nõude kindlaksmääramise ning artiklis 415 krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks sätestatud aruandekohustuste täpsustamise eesmärgil.
   4. Liikmesriigid võivad säilitada või võtta stabiilse rahastamise nõuete valdkonnas vastu riigisiseseid sätteid, enne kui hakkavad kehtima lõikes 1 sätestatud stabiilse netorahastamise nõude siduvad miinimumstandardid.

Artikkel 414

Likviidsusnõuete täitmine

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei täida või ei eelda, et ta täidab artiklis 412 või artikli 413 lõikes 1 sätestatud nõudeid, sealhulgas stressiolukorras, teavitab sellest viivitamata pädevaid asutusi ning esitab põhjendamatu viivituseta pädevatele asutustele kava artikli 412 või artikli 413 lõike 1 nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks. Kuni nõuetele vastavuse taastamiseni esitab krediidiasutus või investeerimisühing iga päev iga tööpäeva lõpuks olenevalt asjaoludest III jaotises, IV jaotises, artikli 415 lõikes 3 või 3a osutatud rakendusaktis või artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete kohta aruande, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused lubavad aru anda harvemini ja pikema tähtajaga. Pädevad asutused annavad sellise loa ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetse olukorra alusel, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ulatust ja keerukust. Pädevad asutused jälgivad taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuavad kiiremat nõuete täitmise taastamist.“

"

109)  Artiklit 415 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„1. ▌ Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele aruanded ▌ käesoleva artikli lõikes 3 või 3a osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites, IV jaotises ja artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete kohta aruandlusvaluutas, olenemata nende kirjete tegelikust valuutast. Kuni IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja aruandekohustuse ja -vormi kindlaksmääramiseni ja kehtestamiseni liidu õiguses esitavad ▌ krediidiasutused ja investeerimisühingud ▌ pädevatele asutustele aruanded III jaotises osutatud kirjete kohta ▌ aruandlusvaluutas, olenemata nende kirjete tegelikust valuutast.

Aruandmine artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete puhul peab toimuma vähemalt iga kuu ning III ja IV jaotises osutatud kirjete puhul vähemalt iga kvartal.

   2. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab pädevatele asutustele ▌ eraldi aruanded ▌ käesoleva artikli lõikes 3 või 3a osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites osutatud kirjete kohta, III jaotises osutatud kirjete kohta seni, kuni liidu õiguses on kindlaks määratud ja kehtestatud aruandekohustus ja -vorm IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja jaoks, IV jaotises osutatud kirjete kohta ning artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis osutatud kirjete kohta vastavalt vajadusele kooskõlas järgmisega:
   a) kui kirjed on nomineeritud muus valuutas kui aruandlusvaluuta ja krediidiasutuse või investeerimisühingu selles valuutas nomineeritud kohustuste kogusumma ulatub 5 %ni krediidiasutuse või investeerimisühingu või ühtse likviidsusalagrupi kohustuste kogusummast, välja arvatud omavahendid ja bilansivälised kirjed, või ületab seda, esitatakse aruanded kõnealuses valuutas;
   b) kui kirjed on nomineeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 osutatud olulise filiaali asukohaliikmesriigi valuutas ning kõnealune asukohaliikmesriik kasutab muud valuutat kui aruandlusvaluuta, esitatakse aruanded selle liikmesriigi valuutas, kus oluline filiaal asub;
   c) kui kirjed on nomineeritud aruandlusvaluutas ning kohustuste kogusumma muus valuutas kui aruandlusvaluuta ulatub 5 %ni krediidiasutuse või investeerimisühingu või ühtse likviidsusalagrupi kohustuste kogusummast, välja arvatud omavahendid ja bilansivälised kirjed, või ületab seda, esitatakse aruanded aruandlusvaluutas.
   3. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks:
   a) aruannete ühtsed vormid ja IT-lahendused koos kaasnevate juhistega aruandluse sageduse ning aruandekuupäevade ja aruannete esitamise kuupäevade kohta. Aruannete vormid ja esitamise sagedus on proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevate tegevuste laadi, ulatuse ja keerukusega ning sisaldavad lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutud aruandlust;
   b) täiendavad likviidsuse seire parameetrid, mida nõutakse selleks, et pädevad asutused saaksid põhjaliku ülevaate krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriskiprofiilist, mis on proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega;

EBA esitab komisjonile need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud punktis a osutatud kirjete kohta 28. juuliks 2013 ning punktis b osutatud kirjete kohta 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.";

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, milliseid lõikes 3 osutatud täiendavaid likviidsuse jälgimise parameetreid kohaldatakse väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

"

110)  Artiklit 416 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kooskõlas lõikega 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandluses likviidsete varadena ainult need varad, mis vastavad järgmistele tingimustele:

   a) varad ei ole koormatud või on tagatise kogumis kättesaadavad, et kasutada neid lisarahastamise saamiseks kokkulepitud või – kui kogumit haldab keskpank – kokkuleppimata, aga veel rahastamata krediidiliinidest, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadavad;
   b) varasid ei ole välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega tema emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused või investeerimisühingud ega tema tütarettevõtjast krediidiasutused või investeerimisühingud ega tema emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja muu tütarettevõtja;
   c) varade hind lepitakse üldjuhul kokku turuosaliste vahel ja seda saab turul kergesti jälgida, või nende hinda saab kindlaks määrata valemiga, mida on lihtne arvutada avalikult kättesaadavate sisendite põhjal, ning see ei sõltu tugevatest oletustest, nagu see on üldjuhul struktureeritud või eksootiliste toodete puhul;
   d) varad on noteeritud tunnustatud börsil või kaubeldavad ▌ kohese müügi turgudel või lihtsate repolepingute kaudu repoturgudel; neid kriteeriume tuleb hinnata iga turu puhul eraldi.

Esimese lõigu punktides c ja d osutatud tingimusi ei kohaldata lõike 1 punktides a, e ja f osutatud varade suhtes.“;

"

b)  lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:"

„5. Investeerimisfondi aktsiaid või osakuid võib iga krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsete varade portfellis käsitleda likviidsete varadena kogusummas kuni 500 miljonit eurot (või võrdväärses summas omavääringus), tingimusel et artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud ning investeerimisfond investeerib lisaks tuletisinstrumentidele intressipositsiooni-, krediidi- või valuutariski maandamiseks ainult käesoleva artikli lõikes 1 osutatud likviidsetesse varadesse.

ui investeerimisfond kasutab või võib kasutada tuletisinstrumente lubatud investeeringutega seotud riskide maandamiseks, siis ei tohi see takistada kõnealust investeerimisfondi kasutamast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud käsitlust. Kui investeerimisfondi aktsiate või osakute turuhinda ei määra korrapäraselt kolmandad isikud, kellele on osutatud artikli 418 lõike 4 punktides a ja b, ning pädev asutus ei ole veendunud, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastavaks hindamiseks tõhusad meetodid ja protsessid, millele osutatakse artikli 418 lõikes 4, siis ei käsitleta kõnealuse ettevõtja aktsiaid ega osakuid likviidse varana.

6. Kui likviidne vara ei täida enam likviidsete varade nõudeid, võib krediidiasutus või investeerimisühing sellest olenemata jätkata selle käsitlemist likviidse varana täiendava 30 päeva jooksul. Kui investeerimisfondi likviidne vara ei ole enam aktsepteeritud lõikes 5 osutatud käsitlemiseks, võidakse sellest olenemata jätkata investeerimisfondi aktsiate ja osakute käsitlemist likviidse varana täiendava 30 päeva jooksul, tingimusel et sellise vara maht ei ületa 10 % investeerimisfondi kogu varast.“;

"

c)  lõige 7 jäetakse välja;

111)  Artiklit 419 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui põhjendatud vajadus likviidsete varade järele artikli 412 kohast nõuet silmas pidades ületab kõnealuste likviidsete varade kättesaadavust teatavas valuutas, kohaldatakse ühte või enamat järgmistest eranditest:

   a) erandina artikli 417 punktist f võib likviidsete varade nomineerimine olla vastuolus likviidsete vahendite väljavoolu valuutapõhise jaotusega pärast likviidsete vahendite sissevoolu mahaarvamist;
   b) liikmesriigi või kolmandate riikide valuutade puhul võib nõutud likviidsed varad asendada asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangast saadavate krediidiliinidega, mis on lepingust tulenevalt tagasivõtmatud järgmised 30 päeva ning õiglaselt hinnatud, sõltumata kasutatud krediidilimiidist, tingimusel et asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädevad asutused teevad sama ning asjaomane liikmesriik või kolmas riik on kehtestanud võrreldavad aruandlusnõuded;
   c) kui esineb 1. taseme varade puudujääk, võib krediidiasutus või investeerimisühing hoida täiendavaid 2A. taseme varasid, mille suhtes kohaldatakse suuremaid väärtuskärpeid, ning mis tahes ülempiiri, mida kohaldatakse nende varade suhtes kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, võib muuta.“;

"

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 2 osutatud erandid, sealhulgas nende kohaldamise tingimused.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

112)  Artiklit 422 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Lõike 3 punktides a ja d osutatud kliiring- või hoiuteenused, rahavoogude juhtimise teenused või muud võrreldavad teenused katavad neid teenuseid ainult ulatuses, mil määral neid osutatakse sellise väljakujunenud suhte raames, millest hoiustaja on märkimisväärselt sõltuv. Need teenused ei koosne ainult korrespondentpangandusteenustest või peamaakleri teenustest ning krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on tõendid selle kohta, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise.

Kuni lõike 3 punktis c osutatud väljakujunenud tegevussuhte ühtse määratluse kehtestamiseni määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud ise kindlaks kriteeriumid, mille alusel tuvastada väljakujunenud tegevussuhet, mille kohta neil on tõendeid, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise, ning teatavad need kriteeriumid pädevatele asutustele. Pädevad asutused võivad ühtse määratluse puudumise korral anda üldiseid juhiseid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järgima selliste hoiuste kindlakstegemiseks, mida hoiustaja hoiab väljakujunenud tegevussuhte raames.“;

"

b)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Pädevad asutused võivad anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada lõikes 7 osutatud kohustustele madalamat vahendite väljavoolu protsendimäära juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

   a) vastaspool on üks järgmisest:
   i) krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing või sama emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu muu tütarettevõtja;
   ii) vastaspool on seotud krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses;
   iii) krediidiasutus või investeerimisühing, mis kuulub samasse käesoleva määruse artikli 113 lõike 7 kohasesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi; või
   iv) keskasutus või võrgustiku osaline kooskõlas käesoleva määruse 400 lõike 2 punktiga d;
   b) järgmise 30 päeva jooksul on põhjust eeldada vahendite väiksemat väljavoolu isegi idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaariumi kohaselt;
   c) erandina artiklist 425 kohaldab vastaspool vastavat sümmeetrilist või konservatiivsemat vahendite sissevoolu;
   d) krediidiasutus või investeerimisühing ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.“

"

113)  Artikli 423 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Krediidiasutus või investeerimisühing teatab pädevatele asutustele kõikidest sõlmitud lepingutest, mille lepingutingimustega kaasnevad 30 päeva jooksul krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest tulenevalt likviidsete vahendite väljavool või täiendavad tagatisevajadused. Kui pädevad asutused käsitlevad neid lepinguid olulisena seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsete vahendite võimaliku väljavooluga, nõuavad nad, et krediidiasutus või investeerimisühing lisaks selliste lepingute puhul täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab täiendava tagatise vajadusele, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, näiteks tema välise krediidireitingu langetamine kolme astme võrra. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab selle olulise halvenemise ulatuse korrapäraselt läbi, arvestades oma sõlmitud lepingutest tulenevaid asjaolusid, ning teatab läbivaatuse tulemused pädevale asutusele.

   3. Krediidiasutus või investeerimisühing lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentide tehingutele, kui need on olulised.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel võib olulisuse mõistet kasutada, ning täiendava väljavoolu mõõtmise meetodid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

114)  Artikli 424 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Likviidsuslimiit, mida on likviidsuse tagamise tehingu raames võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, korrutatakse 10 %-ga, tingimusel et likviidsuslimiit ületab praegu klientidelt ostetud varade summat ning et maksimaalne kasutatav summa on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.“

"

115)  Artikli 425 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) laenud, mille lepinguline lõpptähtaeg on määramata, võetakse arvesse 20 % sissevooluna, eeldusel et leping võimaldab krediidiasutusel või investeerimisühingul lepingust taganeda ja nõuda makse tegemist 30 päeva jooksul;“.

"

116)  VI osas lisatakse artikli 428 järele järgmine jaotis."

„IV JAOTIS

STABIILSE NETORAHASTAMISE KORDAJA

1. PEATÜKK

Stabiilse netorahastamise kordaja

Artikkel 428a

Konsolideeritud alusel kohaldamine

Kui käesolevas jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordajat kohaldatakse konsolideeritud alusel kooskõlas artikli 11 lõikega 4, siis kohaldatakse järgmisi sätteid:

   a) tütarettevõtja puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus selle kolmanda riigi õiguses sätestatud stabiilse netorahastamise nõude alusel kohaldatakse varade ja bilansiväliste kirjete suhtes nõutava stabiilse rahastamise tegureid, mis on suuremad ▌kui 4. peatükis sätestatud tegurid, tuleb need varad ja bilansivälised kirjed konsolideerida kõnealuse kolmanda riigi õiguses kindlaks määratud suuremate tegurite kohaselt;
   b) tütarettevõtja puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus selle kolmanda riigi õiguses sätestatud stabiilse netorahastamise nõude alusel kohaldatakse kohustuste ja omavahendite suhtes kättesaadava stabiilse rahastamise tegureid, mis on väiksemad ▌kui 3. peatükis sätestatud tegurid, tuleb need kohustused ja omavahendid konsolideerida kõnealuse kolmanda riigi õiguses kindlaks määratud väiksemate tegurite kohaselt;
   c) kolmandas riigis asuvaid varasid, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele ja mis kuuluvad tütarettevõtjale, mille peakontor asub kolmandas riigis, ei võeta konsolideerimisel arvesse likviidsete varadena, kui need ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks selle kolmanda riigi õiguse alusel, milles sätestatakse likviidsuskatte nõue;
   d) konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes, millele vastavalt artikli 6 lõikele 4 ei kohaldata käesolevat jaotist, kohaldatakse artikleid 413 ja 428b konsolideeritud alusel▌; välja arvatud käesolevas punktis sätestatud juhul, kohaldatakse selliste investeerimisühingute suhtes jätkuvalt üksikasjalikku stabiilse netorahastamise nõuet, mis on sätestatud liikmesriikide õiguses.

Artikkel 428b

Stabiilse netorahastamise kordaja

   1. Artikli 413 lõikes 1 sätestatud stabiilse netorahastamise nõue võrdub krediidiasutuse või investeerimisühingu 3. peatükis osutatud kättesaadava stabiilse rahastamise ja krediidiasutuse või investeerimisühingu 4. peatükis ▌osutatud nõutava stabiilse rahastamise suhtega ning seda väljendatakse protsentides. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma stabiilse netorahastamise kordaja järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000191.png

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hoiavad stabiilse netorahastamise kordaja vähemalt 100 % tasemel, arvutatuna aruandlusvaluutas kõigi oma tehingute puhul, olenemata nende tegelikust valuutast.
   3. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilse netorahastamise kordaja on mis tahes ajal vähenenud või võib mõistlikult eeldada selle vähenemist alla 100 %, kohaldatakse artiklis 414 sätestatud nõuet. Krediidiasutus või investeerimisühing peab püüdma taastada oma stabiilse netorahastamise kordaja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tasemel. Pädevad asutused hindavad enne mis tahes järelevalvemeetmete võtmist krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taseme mittejärgimise põhjuseid.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma stabiilse netorahastamise kordaja oma aruandlusvaluutas ja jälgivad seda kõikide oma tehingute puhul nende tegelikust valuutast olenemata ning eraldi oma tehingute puhul, mis on igas sellises vääringus, millest tuleb artikli 415 lõike 2 kohaselt eraldi aru anda.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et nende rahastamisprofiili jagunemine valuuta järgi vastab üldiselt nende varade jagunemisele vääringu järgi. Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud piiraksid valuutade mittevastavusi, kehtestades asjaomases valuutas nõutava stabiilse rahastamise osakaalu ülempiirid, mida saab järgida kättesaadava stabiilse rahastamisega muus valuutas. Seda piirangut võib kohaldada üksnes valuuta suhtes, millest tuleb kooskõlas artikli 415 lõikega 2 eraldi aru anda.

Valuutade mittevastavustega seotud mis tahes sellise piirangu taseme kindlaksmääramisel, mida võib kohaldada vastavalt käesolevale artiklile, võtavad pädevad asutused arvesse vähemalt järgmist:

   a) kas krediidiasutus või investeerimisühing suudab kättesaadavat stabiilset rahastamist ühest valuutast teise ning eri jurisdiktsioonide ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute vahel üle kanda ning vahetada valuutasid ja koguda vahendeid valuutaturgudel stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul;
   b) valuutakursi ebasoodsa muutuse mõju mittevastavuses olevatele avatud positsioonidele ja mis tahes olemasoleva valuutariski maanduse tulemuslikkusele.

Käesoleva artikli kohaselt kehtestatud valuutade mittevastavuste mis tahes piirang on direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohase likviidsuse erinõue.

2. PEATÜKK

Stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise üldnõuded

Artikkel 428c

Stabiilse netorahastamise kordaja arvutamine

   1. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud varasid, kohustusi ja bilansiväliseid kirjeid arvesse brutosummas.
   2. Oma stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 3. ja 4. peatükis sätestatud asjakohaseid stabiilse rahastamise tegureid oma varade, kohustuste ja bilansiväliste kirjete bilansilise väärtuse suhtes, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ▌ arvesta nõutavat stabiilset rahastamist ja kättesaadavat stabiilset rahastamist topelt.

Kui kirjet saab määrata rohkem kui ühte nõutava stabiilse rahastamise kategooriasse, määratakse see kategooriasse, kus kirjel on suurim lepinguline nõutava stabiilse rahastamise väärtus, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 428d

Tuletislepingud

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad käesolevat artiklit 3. ja 4. peatükis osutatud tuletislepingute jaoks nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamiseks.
   2. Ilma et see piiraks artikli 428ah lõike 2 kohaldamist, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletisinstrumentide positsioonide õiglast väärtust arvesse netosummana, kui need positsioonid kuuluvad samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, mis vastab artikli 429c lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui see ei ole nii, siis võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletisinstrumentide positsioonide õiglast väärtust arvesse brutosummana ning käsitlevad neid tuletisinstrumentide positsioone, justkui kuuluksid need 4. peatüki kohaldamise eesmärgil nende iseseisvasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse.
   3. Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglane väärtus kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute õiglaste väärtuste summat.
   4. Ilma et see piiraks artikli 428ah lõike 2 kohaldamist, arvutatakse kõik II lisa punkti 2 alapunktides a–e loetletud tuletislepingud, mis hõlmavad samal kuupäeval põhisummade täielikku vahetust, kõikide valuutade puhul netosummana, sealhulgas eesmärgiga anda neist aru valuutas, mille puhul kehtib eraldi aruandekohustus kooskõlas artikli 415 lõikega 2, isegi kui need tehingud ei kuulu samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, mis vastab artikli 429c lõikes 1 sätestatud nõuetele.
   5. Tuletisinstrumentide positsiooni riski maandamiseks tagatisena saadud raha käsitletakse rahana ja mitte hoiustena, mille suhtes kohaldatakse 3. peatükki.
   6. Pädevad asutused võivad asjaomase keskpanga heakskiidul otsustada loobuda tuletislepingute mõju arvesse võtmisest stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, sealhulgas seeläbi, et nad määravad kindlaks nõutava stabiilse rahastamise tegurid ning eraldised ja kahjumid, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) nende lepingute järelejäänud pikkus on lühem kui kuus kuud;
   b) vastaspool on EKP või liikmesriigi keskpank;
   c) tuletislepingutega viiakse ellu EKP või liikmesriigi keskpanga rahapoliitikat.

Kui tütarettevõtja, mille peakontor on kolmandas riigis, saab kasu esimeses lõigus osutatud loobumisõigusest asjaomase kolmanda riigi õiguse alusel, milles on sätestatud stabiilse netorahastamise nõue, võetakse seda loobumisõigust, nagu see on sätestatud kolmanda riigi õiguses, konsolideerimisel arvesse. ▌

Artikkel 428e

Tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingute tasaarvestus

Varad ja kohustused, mis tulenevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest ▌ ühe vastaspoolega, arvutatakse netosummana, tingimusel et nende varade ja kohustuste puhul järgitakse artikli 429b lõikes 4 sätestatud tasaarvestustingimusi.

Artikkel 428f

Vastastikuses sõltuvuses varad ja kohustused

   1. Pädevate asutuste eelneval heakskiidul võib krediidiasutus või investeerimisühing käsitleda vara ja kohustust vastastikuses sõltuvuses olevana, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb üksnes vahendajana, et suunata rahastamine kohustuselt vastavale vastastikuses sõltuvuses varale;
   b) eraldi vastastikuses sõltuvuses varad ja kohustused on selgelt tuvastatavad ning neil on sama põhisumma;
   c) varal ja sellega vastastikuses sõltuvuses oleval kohustusel on olulisel määral ühtivad tähtajad nii, et vara ja kohustuse tähtaja vahe on kuni 20 päeva;
   d) vastastikuses sõltuvuses kohustust on nõutud kooskõlas õigusliku, regulatiivse või lepingulise kohustusega ning seda ei kasutata muude varade rahastamiseks;
   e) varast saadud põhisumma vooge ei kasutata muul eesmärgil kui vastastikuses sõltuvuses kohustuse tagasimaksmiseks;
   f) iga vastastikuses sõltuvuses varade ja kohustuste paari vastaspooled ei ole samad.
   2. Varasid ja kohustusi käsitatakse lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavana ja vastastikuses sõltuvuses olevana, kui need on otseselt seotud järgmiste toodete või teenustega:
   a) kesksed reguleeritud hoiused, tingimusel et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad seaduse järgi kandma reguleeritud hoiused kesksesse fondi, mille on loonud ja mida kontrollib liikmesriigi keskvalitsus ning millest antakse laene avaliku huvi eesmärkide edendamiseks, ning tingimusel et hoiuste kandmine kesksesse fondi toimub vähemalt kord kuus;
   b) tugilaenud ning krediidi- ja likviidsuslimiidid, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mis tegutsevad lihtsa vahendajana, kes ei kanna rahastamisriski;
   c) pandikirjad, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
   i) need on pandikirjad, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 või need vastavad kas käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlusega seotud aktsepteeritavuse nõuetele ▌;
   ii) aluseks olevad laenud on rahastatud emiteeritud pandikirjadega, mille tähtajad kattuvad täielikult, ▌või on pandikirjadel olemas automaatsed pikendatava tähtaja käivitajad pikkusega üks aasta või rohkem kuni aluseks olevate laenude tähtajani, kui pandikirja tähtpäeval ei ole refinantseerimine õnnestunud;
   d) tuletistehingute klientidega seotud kliirimine, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing ei anna oma klientidele garantiisid seoses keskse vastaspoole funktsiooni täitmisega ning ei kanna seega rahastamisriski.
   3. EBA jälgib varasid ja kohustusi ning tooteid ja teenuseid, mida käsitletakse lõigete 1 ja 2 alusel vastastikus sõltuvuses varade ja kohustustena, et teha kindlaks, kas ja mil määral on lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumid täidetud. EBA teavitab komisjoni selle jälgimise tulemustest ning annab komisjonile nõu, kas lõikes 1 sätestatud tingimusi või lõikes 2 osutatud toodete ja teenuste loetelu oleks vaja muuta.

Artikkel 428g

Hoiused krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides ja kooperatiivsetes võrgustikes

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kuulub sellist liiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, millele on osutatud artikli 113 lõikes 7, võrgustikku, mille puhul kohaldub artiklis 10 sätestatud erand või kooperatiivsesse võrgustikku liikmesriigis, kehtivad nõudmiseni hoiuste suhtes, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab keskasutuses ning mida hoiustav krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb likviidsete varadena kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, järgmised nõuded:

   a) hoiustav krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõutava stabiilse rahastamise tegurit 4. peatüki 2. jao alusel, olenevalt sellest, kas neid nõudmiseni hoiuseid käsitletakse 1. taseme, 2A. taseme või 2B. taseme varadena kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga ning olenevalt asjaomasest väärtuskärpest, mida kohaldatakse nende nõudmiseni hoiuste suhtes likviidsuskattekordaja arvutamiseks;
   b) keskasutus, kes saab hoiuse, kohaldab vastavat sümmeetrilist kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit.

Artikkel 428h

Eeliskohtlemine konsolideerimisgrupis või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames

   1. Erandina ▌3. ja 4. peatükist võivad pädevad asutused, kui artiklit 428g ei kohaldata, lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohaldada iga juhtumi puhul eraldi suuremat kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit või väiksemat nõutava stabiilse rahastamise tegurit varade, kohustuste ning ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiitide suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) vastaspool on üks järgmisest:
   i) krediidiasutuse või investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja;
   ii) sama emaettevõtja teine tütarettevõtja;
   iii) ettevõtja, kes on seotud krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses;
   iv) sama käesoleva määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige kui krediidiasutus või investeerimisühing;
   v) käesoleva määruse artiklis 10 osutatud võrgustiku või koostööd tegeva konsolideerimisgrupi keskasutus või seotud ettevõtja;
   b) on põhjust eeldada, et kohustus või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt saadud ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiit on stabiilsem rahastamisallikas või et vara või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt antud ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiit nõuab vähem stabiilset rahastamist stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul võrreldes sama kohustuse, vara või ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiidiga, mida saavad või annavad teised vastaspooled;
   c) vastaspool kohaldab ▌ nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mis on võrdne suurema kättesaadava stabiilse rahastamise teguriga või sellest suurem, või kohaldab kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit, mis on võrdne väiksema nõutava stabiilse rahastamise teguriga või sellest väiksem;
   d) krediidiasutus või investeerimisühing ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.
   2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ja vastaspool on asutatud eri liikmesriikides, võivad pädevad asutused loobuda lõike 1 punktis d sätestatud tingimusest, tingimusel et lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele on täidetud ka järgmised kriteeriumid:
   a) konsolideerimisgrupi üksuste vahel on õiguslikult siduvad kokkulepped ja kohustused seoses kohustuse, vara või ettenähtud krediidi- või likviidsuslimiidiga;
   b) rahastaja rahastamisriski profiil on madal;
   c) rahastamise saaja rahastamisriski profiili on rahastaja likviidsusriski juhtimisel piisavalt arvesse võetud.

Pädevad asutused konsulteerivad omavahel kooskõlas artikli 20 lõike 1 punktiga b, et teha kindlaks, kas käesolevas lõikes sätestatud lisakriteeriumid on täidetud.

3. PEATÜKK

Kättesaadav stabiilne rahastamine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428i

Kättesaadava stabiilse rahastamise summa arvutamine

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb kättesaadava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki kohustuste ja omavahendite bilansilise väärtuse kättesaadava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Kättesaadava stabiilse rahastamise kogusumma on kohustuste ja omavahendite kaalutud summade kogusumma.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlakirju ja muid võlaväärtpabereid, mida müüakse üksnes jaeturul ja hoitakse jaekontol, võib käsitleda asjakohasesse jaehoiuse kategooriasse kuuluvana. Tuleb kehtestada piirangud, et neid instrumente saavad osta ja hoida ainult jaekliendid.

Artikkel 428j

Kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaeg

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse oma kohustuste ja omavahendite järelejäänud lepingulist tähtaega, et määrata kindlaks kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad võtma arvesse olemasolevaid võimalusi kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaja kindlaksmääramiseks. Nad teevad seda eeldusel, et vastaspool kasutab tagasiostu võimalust varaseimal võimalikul kuupäeval. Võimaluste puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkust võimalust mitte kasutada, eelkõige turuootusi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid teatavad kohustused lunastama enne nende tähtaega.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad fikseeritud etteteatamisajaga hoiuseid vastavalt nende etteteatamisajale ja tähtajalisi hoiuseid vastavalt nende järelejäänud tähtajale. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud tähtajaliste jaehoiuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääramisel arvesse ennetähtaegse väljavõtmise võimalusi, kui hoiustaja peab ühe aasta jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise eest maksma trahvi põhisumma, nagu see karistus on sätestatud artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis.
   4. Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlema selliste kohustuste, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja selliste kohustuste iga osa, mille tähtaeg saabub aja jooksul, mis on kuus kuud kuni vähem kui aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428k

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 0 %

   1. Kui artiklites 428l–428o ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõikide kohustuste suhtes, millel ei ole märgitud tähtaega, sealhulgas lühikeste positsioonide ja lahtise tähtajaga positsioonide puhul, kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, välja arvatud järgmised kohustused:
   a) edasilükkunud tulumaksu kohustused, mida käsitletakse vastavalt lähimale võimalikule kuupäevale, millal neid kohustusi saab realiseerida;
   b) vähemusosalused, mida käsitletakse instrumendi tähtaja kohaselt.
   2. Lõikes 1 osutatud edasilükkunud tulumaksu kohustuste ja vähemusosaluste suhtes kohaldatakse üht järgmistest teguritest:
   a) 0 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;
   b) 50 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, aga vähem kui aasta;
   c) 100 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on üks aasta või pikem.
   3. Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:
   a) finantsinstrumentide, valuuta ja kaupade ostmisest tulenevad nõuded tehingupäeva seisuga, mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase vahetuse või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist siiski eeldatakse;
   b) kohustused, mis on liigitatud varadega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f;
   c) kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud ja mille on välja andnud:
   i) EKP või liikmesriigi keskpank;
   ii) kolmanda riigi keskpank;
   iii) finantssektorisse kuuluvad kliendid;
   d) mis tahes muud kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, millele ei ole artiklites 428l–428o osutatud.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 % selle erinevuse absoluutväärtuse suhtes (kui see on negatiivne), mis esineb kõikide positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa ning kõikide negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa vahel, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 428d.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

   a) muutuvtagatis, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. tasandi varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis määratletud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;
   b) kõik muutuvtagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.

Artikkel 428l

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 50 %

Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

   a) saadud hoiused, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumitele;
   b) kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:
   i) liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus;
   ii) liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;
   iii) liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused;
   iv) artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsed arengupangad ja artiklis 118 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;

   v) finantssektorivälistest äriühingutest kliendid;
   vi) pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajatest kliendid, kui need kohustused ei kuulu käesoleva lõike punkti a alla;
   c) kohustused, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta ning mille on välja andnud:
   i) EKP või liikmesriigi keskpank;
   ii) kolmanda riigi keskpank;
   iii) finantssektorisse kuuluvad kliendid;
   d) mis tahes muud kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta ning millele ei ole viidatud artiklites 428m, 428n ja 428o.

Artikkel 428m

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 90 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele muude jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 90 %.

Artikkel 428n

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 95 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele stabiilsete jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 95 %.

Artikkel 428o

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 100 %

Järgmiste kohustuste ning kapitalikirjete ja instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:

   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid enne artiklitega 32−35 nõutavaid korrigeerimisi, artikli 36 kohaseid mahaarvamisi ning artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandite ja alternatiivide kohaldamist;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavad esimese taseme omavahendid enne artiklis 56 osutatud kirjete mahaarvamist ning enne artikli 79 kohaldamist, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;
   c) krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendid enne artiklis 66 osutatud mahaarvamisi ning enne artikli 79 kohaldamist, kui nende järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes muud kapitaliinstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;
   e) mis tahes muud tagatud ja tagamata laenud ja kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, sealhulgas tähtajalised hoiused, välja arvatud juhul, kui artiklites 428k–428n on sätestatud teisiti.

4. PEATÜKK

Nõutav stabiilne rahastamine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428p

Nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamine

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb nõutava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki varade ja bilansiväliste kirjete bilansilise väärtuse nõutava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Nõutava stabiilse rahastamise kogusumma on varade ja bilansiväliste kirjete kaalutud summade kogusumma.
   2. Varad, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud on laenuks võtnud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega ▌ , jäetakse nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisest välja, kui need varad võetakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis arvele ning kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole nende varade puhul tegelik tulusaaja.

Varade suhtes, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on laenuks võtnud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega, kohaldatakse 2. jao alusel kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid, kui neid varasid ei võeta krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis arvele, kuid kui krediidiasutus või investeerimisühing on nende varade puhul tegelik tulusaaja.

   3. Varasid, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud on laenuks andnud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega ▌ , ning mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing jääb tegelikuks tulusaajaks, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel koormatud varadena ning nende suhtes kohaldatakse 2. jao alusel kohaldatavaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid, isegi kui varad ei jää krediidiasutuse või investeerimisühingu bilanssi. Muul juhul jäetakse sellised varad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja.
   4. Varadele, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on kuus kuud või rohkem, määratakse nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldataks 2. jao alusel nende varade suhtes siis, kui need oleksid koormamata, või nõutava stabiilse rahastamise tegur, mis oleks muul viisil kohaldatav nende koormatud varade suhtes, olenevalt sellest, kumb tegur on suurem. Sama kehtib siis, kui koormatud varade järelejäänud tähtaeg on lühem kui koormatise allikaks oleva tehingu järelejäänud tähtaeg.

Varade suhtes, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on lühem kui kuus kuud, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegureid, mida kohaldataks 2. jao kohaselt samade varade suhtes, kui need oleksid koormamata.

   5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab uuesti või pandib uuesti vara, mis oli laenuks võetud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega, ning seda vara kajastatakse bilansiväliselt, käsitletakse tehingut, millega seoses kõnealune vara on laenuks võetud, koormatuna, tingimusel et tehingu tähtaeg ei saabu enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on laenuks võetud vara tagastanud.
   6. Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:
   a) varad, mis kuuluvad kogumisse, mida saab kohe kasutada tagatisena, et hankida täiendavat rahastamist kokkulepitud või – kui kogumit haldab keskpank – kokkuleppimata, aga veel rahastamata krediidiliinidest, mis on sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadavad; need varad hõlmavad varasid, mille krediidiasutus on paigutanud kooperatiivse võrgustiku või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi keskasutusse; krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldavad, et kogumisse kuuluvad varad on koormatud suureneva likviidsuse järjekorras, võttes aluseks artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohase likviidsete vahendite liigituse ja alustades varadest, mida likviidsuspuhvri puhul ei aktsepteerita;
   b) varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud krediidiriski maandamise eesmärgil tagatisena tagatud laenuandmistehingute, tagatud rahastamistehingute või tagatiste vahetamise tehingutega ning mida krediidiasutus või investeerimisühing võib võõrandada;
   c) varad, mis on lisatud pandikirja emiteerimisel mittekohustusliku ületagatusena.
   7. Mittestandardsete ajutiste toimingute puhul, mida EKP või liikmesriigi keskpank või kolmanda riigi keskpank korraldab oma mandaadi täitmiseks kogu turgu hõlmava finantsstressi või erakorraliste makromajanduslike olude korral, võib järgmiste varade suhtes kohaldada vähendatud nõutava stabiilse rahastamise tegurit:
   a) erandina artikli 428ad punktist f ja artikli 428ah lõike 1 punktist a varad, mis on koormatud käesolevas lõigus osutatud toimingute eesmärgil;
   b) erandina artikli 428ad punkti d alapunktidest i ja ii, artikli 428af punktist b ja artikli 428ag punktist c rahalised nõuded, mis tulenevad käesolevas lõigus osutatud toimingutest.

Pädevad asutused määravad kokkuleppel tehingu vastaspooleks oleva keskpangaga kindlaks nõutava stabiilse rahastamise teguri, mida tuleb kohaldada esimese lõigu punktides a ja b osutatud varade suhtes. Esimese lõigu punktis a osutatud koormatud varade suhtes kohaldatav nõutava stabiilse rahastamise tegur ei või olla väiksem kui nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldataks 2. jao alusel nende varade suhtes siis, kui need oleksid koormamata.

Kui teise lõigu kohaselt kohaldatakse vähendatud nõutava stabiilse rahastamise tegurit, jälgivad pädevad asutused tähelepanelikult kõnealuse vähendatud teguri mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute stabiilse rahastamise positsioonidele ning võtavad vajaduse korral asjakohaseid järelevalvemeetmeid.

   8. Topeltarvestuse ärahoidmiseks jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas käesoleva peatükiga nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamise muudest osadest välja varad, mis on seotud tagatisega, mida tunnistatakse muutuvtagatisena, mis on esitatud kooskõlas artikli 428k lõike 4 punktiga b ja artikli 428ah lõikega 2, või alustamise tagatisena või vastaspoole tagatisfondi osamaksena kooskõlas artikli 428ag punktidega a ja b.
   9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad nõutava stabiilse rahastamise instrumentide summa arvutamisel arvesse valuutasid ja kaupu, mille ostukorraldus on täidetud. Nad jätavad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja finantsinstrumendid, valuutad ja kaubad, mille müügikorraldus on täidetud, tingimusel et neid tehinguid ei kajastata krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis tuletisinstrumentidena ega tagatud rahastamistehingutena ning et neid tehinguid kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis siis, kui need on arveldatud.
   10. Pädevad asutused võivad kindlaks määrata nõutava stabiilse rahastamise tegurid, mida tuleb kohaldada bilansiväliste riskipositsioonide suhtes, millele ei ole käesolevas peatükis viidatud, tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud omavad asjakohast kättesaadava stabiilse rahastamise summat nende riskipositsioonide sellise osa jaoks, mille puhul eeldatakse, et need vajavad rahastamist stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nende tegurite kindlaksmääramiseks võtavad pädevad asutused eelkõige arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu maine olulist kahjustamist, mis võib tuleneda selle rahastamise võimaldamata jätmisest.

Pädevad asutused teatavad nende bilansiväliste riskipositsioonide liigid, mille puhul nad on määranud kindlaks nõutava stabiilse rahastamise tegurid, EBA-le vähemalt kord aastas. Seda tehes esitavad nad ka selgitused nende tegurite kindlaksmääramisel kohaldatud meetodite kohta.

Artikkel 428q

Vara järelejäänud tähtaeg

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma selliste nõutava stabiilse rahastamise tegurite kindlaksmääramisel, mida tuleb kohaldada nende varade ja bilansiväliste kirjete suhtes 2. jao kohaselt, arvesse oma varade ja bilansiväliste kirjete järelejäänud lepingulist tähtaega.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikega 3 eraldatud varasid nende varade aluseks oleva riskipositsiooni kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad nende varade suhtes siiski suuremaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid olenevalt koormamise perioodist, mille teevad kindlaks pädevad asutused, kes võtavad arvesse seda, kas krediidiasutus või investeerimisühing suudab selliseid varasid vabalt võõrandada või vahetada, ning võtavad arvesse tähtaega krediidiasutuse või investeerimisühingu klientide puhul, keda sellised eraldamisnõuded puudutavad.
   3. Vara järelejäänud tähtaja arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse optsioone, tuginedes eeldusele, et emitent või vastaspool kasutab optsiooni vara tähtaja pikendamiseks. Optsioonide puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkust optsiooni mitte kasutada, eelkõige turu ja klientide ootusi, et krediidiasutus või investeerimisühing peaks teatavaid varasid nende tähtaja lõppemisel pikendama.
   4. Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad nõutava stabiilse rahastamise tegurid amortiseerivate laenude puhul, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või rohkem, käsitletakse iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja iga osa, mille tähtaeg on kuus kuud kuni üks aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Nõutava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428r

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 0 %

   1. Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:
   a) koormamata varad, mis on kõlblikud kui 1. taseme kvaliteetsed likviidsed varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele;
   b) investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 0 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;
   c) kõik reservid, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab EKPs või liikmesriigi keskpangas või kolmanda riigi keskpangas, sealhulgas nõutavad reservid ja ülereservid;
   d) kõik EKP, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;
   e) finantsinstrumentide, valuuta ja kaupade müügist tulenevad tehingupäeva seisuga saadaolevad nõuded, mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase vahetuse või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist ▌sellegipoolest eeldatakse;
   f) varad, mis on liigitatud kohustustega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f;
   g) rahalised nõuded, mis tulenevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega, kui selliste tehingute järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud, ja kui nende nõuete tagatiseks on varad, mis kvalifitseeruvad esimese taseme varadeks kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimeline tehingu kehtivusaja jooksul neid varasid uuesti kasutama.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad artikli 428e kohaldamisel käesoleva lõike esimese lõigu punktis g osutatud rahalisi nõudeid arvesse netoarvestuses.

   2. Erandina lõike 1 punktist c võivad pädevad asutused otsustada asjaomase keskpangaga kokkuleppel kohaldada nõutavate reservide suhtes suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võttes eelkõige arvesse seda, kui suures ulatuses eksisteerib üheaastase perioodi jooksul reservinõudeid, mis nõuavad seega seonduvat stabiilset rahastamist.

Tütarettevõtjate puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus nõutavate keskpanga reservide suhtes tuleb selle kolmanda riigi õiguse alusel, millega on kehtestatud stabiilse netorahastamise nõue, kohaldada suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võetakse konsolideerimisel arvesse seda suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit.

Artikkel 428s

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 5 %

   1. Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %:
   a) investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 5 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;
   b) rahalised nõuded, mis tulenevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega ja kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud, välja arvatud artikli 428r lõike 1 punktis g osutatud nõuded;
   c) ettenähtud krediidi- ja likviidsuslimiitide kasutamata osa kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   d) I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad artikli 428e kohaldamisel käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud rahalisi nõudeid arvesse netoarvestuses.

   2. Kõikide tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud nende tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite absoluutse õiglase väärtuse suhtes, brutosummas esitatud tagatisi arvestamata, nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %, kui nendel tasaarvestatavate tehingute kogumitel on negatiivne õiglane väärtus. Käesoleva lõike kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud õiglase väärtuse kindlaks brutosummana, esitatud tagatisi arvestamata, või tasaarveldavate maksete ja laekumistena, mis on seotud nende lepingute väärtuse muutumisega.

Artikkel 428t

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 7 %

Koormamata varade suhtes, mis on kõlblikud kui 1. taseme väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 7 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428u

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 7,5 %

I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 7,5 %.

Artikkel 428v

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 10 %

▌Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 10 %:

   a) rahalised nõuded, mis tulenevad tehingutest finantssektorisse kuuluvate klientidega ja mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud ▌, välja arvatud artikli 428r lõike 1 punktis g ja artikli 428s lõike 1 punktis b osutatud nõuded ▌;
   b) kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud ▌;

   c) I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg ▌on üks aasta või rohkem.

Artikkel 428w

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 12 %

Investeerimisfondides olevate koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 12 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 12 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428x

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 15 %

Koormamata varade suhtes, mis on kõlblikud kui 2A. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 15 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428y

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 20 %

▌Investeerimisfondides olevate koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 20 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 20 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428z

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 25 %

Koormamata 2B. taseme väärtpaberistamiste suhtes kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 25 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428aa

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 30 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 30 %:

   a) koormamata väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;
   b) investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 30 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428ab

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 35 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 35 %:

   a) koormamata 2B. taseme väärtpaberistamised kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;
   b) investeerimisfondides olevad koormamata aktsiad või osakud, mis on kõlblikud 35 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428ac

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 40 %

Investeerimisfondides olevate koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 40 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 40 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428ad

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 50 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

   a) koormamata varad, mis on kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud 2B. taseme väärtpaberistamised ja väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas kõnealuse delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;
   b) hoiused, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab teises finantseerimisasutuses ja mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumitele;
   c) rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ▌ ja mis tulenevad tehingutest järgmiste isikutega:
   i) liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus;
   ii) liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;
   iii) liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused;
   iv) artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsed arengupangad ja artiklis 118 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;

   v) finantssektorivälised äriühingud, jaekliendid ja VKEd;
   vi) pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajatest kliendid, kui need varad ei kuulu käesoleva lõike punkti b alla;
   d) rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta ▌ning mis tulenevad tehingutest järgmiste isikutega:
   i) Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank;
   ii) kolmanda riigi keskpank;
   iii) finantssektorisse kuuluvad kliendid;
   e) kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta;
   f) varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud ja vähem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artiklitega 428ae–428ah, kui need oleksid koormamata, millisel juhul ▌kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata;
   g) mis tahes muud varad, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta, kui artiklites 428r–428ac ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 428ae

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 55 %

Investeerimisfondide koormamata aktsiate või osakute suhtes, mis on kõlblikud 55 % väärtuskärpeks likviidsuskattekordaja arvutamisel kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 55 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428af

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 65 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 65 %:

   a) koormamata laenud, mis on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega, või koormamata eluasemelaenud, mille on täielikult taganud kõlblik kaitse andja, nagu on osutatud artikli 129 lõike 1 punktis e, ning mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, tingimusel et neile laenudele on määratud kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga 35 % või väiksem riskikaal;
   b) koormamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele ja artiklites 428r–428ad osutatud laenud, tingimusel et neile laenudele on määratud kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga 35 % või väiksem riskikaal.

Artikkel 428ag

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 85 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 85 %:

   a) varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas raha, mis on esitatud tuletislepingute alustamise tagatisena, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artikliga 428ah, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata;
   b) varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas raha, mis on esitatud osamaksena keskse vastaspoole tagatisfondi, välja arvatud juhul, kui neile määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artikliga 428ah, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse koormamata vara suhtes kohaldatavat suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit;
   c) koormamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele ja artiklites 428r–428af osutatud laenud, mis ei ole tähtajaks tasumata rohkem kui 90 päeva ja millele on kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga määratud suurem riskikaal kui 35 %;
   d) kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;
   e) koormamata väärtpaberid, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem ja mis ei ole makseviivituses kooskõlas artikliga 178 ning mis ei ole kõlblikud kui likviidsed varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   f) koormamata börsil kaubeldavad aktsiad, mis ei ole kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   g) füüsilised kaubeldavad kaubad, sealhulgas kuld, kuid välja arvatud kauba tuletisinstrumendid;
   h) varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, ja mis kuuluvad tagatiste kogumisse, mida rahastatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud pandikirjadega või pandikirjadega, mis vastavad käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitluse aktsepteeritavuse nõuetele.

Artikkel 428ah

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 100 %

   1. Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:
   a) välja arvatud juhul, kui käesolevas peatükis on sätestatud teisiti, mis tahes varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;
   b) mis tahes muud varad kui artiklites 428r–428ag osutatud varad, sealhulgas laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele lepingulise järelejäänud tähtajaga üks aasta või rohkem, viivisnõuded, omavahenditest maha arvatud kirjed, põhivarad, börsil mittekaubeldavad aktsiad, säilitatud huvid, kindlustusvarad, makseviivituses väärtpaberid.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 % erinevuse suhtes (kui see on positiivne), mis esineb kõikide positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa ning kõikide negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa vahel, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 428d.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

   a) muutuvtagatis, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. taseme varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;
   b) kõik muutuvtagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.

5. PEATÜKK

Erand väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

Artikkel 428ai

Erand väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele

Erandina 3. ja 4. peatükist võivad väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma pädevate asutuste eelneval loal otsustada arvutada krediidiasutuse või investeerimisühingu 6. peatükis osutatud kättesaadava stabiilse rahastamise ning krediidiasutuse või investeerimisühingu 7. peatükis osutatud nõutava stabiilse rahastamise vahelise suhtarvu, mida väljendatakse protsentides.

Pädev asutus võib nõuda väikeselt ja mittekeerukalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult stabiilse netorahastamise nõude täitmist, tuginedes krediidiasutuse või investeerimisühingu 3. peatükis osutatud kättesaadavale stabiilsele rahastamisele ja 4. peatükis osutatud nõutavale stabiilsele rahastamisele, kui ta leiab, et lihtsustatud meetod ei võta piisavalt arvesse selle krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamisriske.

6. PEATÜKK

Kättesaadav stabiilne rahastamine stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud arvutamise jaoks

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428aj

Kättesaadava stabiilse rahastamise summa lihtsustatud arvutamine

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb kättesaadava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki kohustuste ja omavahendite bilansilise väärtuse kättesaadava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Kättesaadava stabiilse rahastamise kogusumma on kohustuste ja omavahendite kaalutud summade kogusumma.
   2. Krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlakirju ja muid võlaväärtpabereid, mida müüakse üksnes jaeturul ja hoitakse jaekontol, võib käsitleda asjakohasesse jaehoiuse kategooriasse kuuluvana. Tuleb kehtestada piirangud, et neid instrumente saavad osta ja hoida ainult jaekliendid.

Artikkel 428ak

Kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaeg

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse oma kohustuste ja omavahendite järelejäänud lepingulist tähtaega, et määrata kindlaks kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad võtma arvesse olemasolevaid võimalusi kohustuse või omavahendite järelejäänud tähtaja kindlaksmääramiseks. Nad teevad seda eeldusel, et vastaspool kasutab tagasivõtuoptsiooni varaseimal võimalikul kuupäeval. Optsioonide puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet optsiooni mitte kasutada, eelkõige turuootusi, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid teatavad kohustused lunastama enne nende tähtaega.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad fikseeritud etteteatamisajaga hoiuseid vastavalt nende etteteatamisajale ja tähtajalisi hoiuseid vastavalt nende järelejäänud tähtajale. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud tähtajaliste jaehoiuste järelejäänud tähtaja kindlaksmääramisel arvesse ennetähtaegse väljavõtmise võimalust, kui hoiustaja peab ühe aasta jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise eest maksma trahvi põhisumma, nagu see karistus on sätestatud artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis.
   4. Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid selliste kohustuste jaoks, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või rohkem, käsitletakse iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja iga osa, mille tähtaeg on kuus kuud kuni üks aasta, kohustustena, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428al

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 0 %

   1. Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõikide kohustuste suhtes, millel ei ole märgitud tähtaega, sealhulgas lühikeste positsioonide ja lahtise tähtajaga positsioonide puhul, kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, välja arvatud järgmised kohustused:
   a) edasilükkunud tulumaksu kohustused, mida käsitletakse vastavalt lähimale võimalikule kuupäevale, millal neid kohustusi saab realiseerida;
   b) vähemusosalused, mida käsitletakse asjaomase instrumendi tähtaja kohaselt.
   2. Lõikes 1 osutatud edasilükkunud tulumaksu kohustuste ja vähemusosaluste suhtes kohaldatakse üht järgmistest teguritest:
   a) 0 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta;
   b) 100 %, kui edasilükkunud tulumaksu kohustuse või vähemusosaluse tegelik järelejäänud tähtaeg on üks aasta või pikem.
   3. Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:
   a) finantsinstrumentide, valuuta ja kaupade ostmisest tulenevad nõuded tehingupäeva seisuga, mis eeldatavasti arveldatakse tavapärase arveldustsükli või -perioodi jooksul, mis on asjaomase vahetuse või tehinguliigi puhul tavapärane, või mida ei ole suudetud arveldada, aga mille arveldamist siiski eeldatakse;
   b) kohustused, mis on liigitatud varadega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f;
   c) kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:
   i) EKP või liikmesriigi keskpank;
   ii) kolmanda riigi keskpank;
   iii) finantssektorisse kuuluvad kliendid;
   d) mis tahes muud kohustused ja kapitalikirjed või instrumendid, millele ei ole käesolevas artiklis ega artiklites 428am–428ap osutatud.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 % selle erinevuse absoluutväärtuse suhtes (kui see on negatiivne), mis esineb kõikide positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa ning kõikide negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa vahel, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 428d.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

   a) muutuvtagatis, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. taseme varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;
   b) kõik muutuvtagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.

Artikkel 428am

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 50 %

Järgmiste kohustuste suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

   a) saadud hoiused, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumitele;
   b) kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta ja mille on välja andnud:
   i) liikmesriigi või kolmanda riigi keskvalitsus;
   ii) liikmesriigi või kolmanda riigi piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;
   iii) liikmesriigi või kolmanda riigi avaliku sektori asutused;
   iv) artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsed arengupangad ja artiklis 118 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid;
   v) finantssektorivälistest äriühingutest kliendid;
   vi) pädevalt asutuselt tegevusloa saanud krediidiühistud, personaalsed investeerimisfirmad ja hoiuste vahendajatest kliendid, välja arvatud saadud hoiused, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevushoiuste kriteeriumitele.

Artikkel 428an

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 90 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele muude jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 90 %.

Artikkel 428ao

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 95 %

Nõudmiseni jaehoiuste, vähem kui üheaastase fikseeritud etteteatamisajaga jaehoiuste ja vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga tähtajaliste jaehoiuste suhtes, mis vastavad artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud asjakohastele kriteeriumidele stabiilsete jaehoiuste kohta, kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 95 %.

Artikkel 428ap

Kättesaadava stabiilse rahastamise tegur 100 %

Järgmiste kohustuste ning kapitalikirjete ja instrumentide suhtes kohaldatakse kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:

   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid enne artiklitega 32−35 nõutavaid korrigeerimisi, artikli 36 kohaseid mahaarvamisi ning artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandite ja alternatiivide kohaldamist;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavad esimese taseme omavahendid enne artiklis 56 osutatud kirjete mahaarvamist ning enne artikli 79 kohaldamist, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;
   c) krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendid enne artiklis 66 osutatud mahaarvamisi ning enne artikli 79 kohaldamist, kui nende järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes muud kapitaliinstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud otseste või varjatud optsioonitunnustega instrumendid, mis kasutamise korral lühendaksid tegelikku järelejäänud tähtaega vähem kui ühe aastani;
   e) mis tahes muud tagatud ja tagamata laenud ja kohustused, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, sealhulgas tähtajalised hoiused, välja arvatud juhul, kui artiklites 428al–428ao on sätestatud teisiti.

7. PEATÜKK

Nõutav stabiilne rahastamine stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud arvutamise jaoks

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 428aq

Nõutava stabiilse rahastamise summa lihtsustatud arvutamine

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, tuleb väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks nõutava stabiilse rahastamise summa arvutada, korrutades eri kategooriate või eri liiki varade ja bilansiväliste kirjete bilansilise väärtuse asjaomaste nõutava stabiilse rahastamise teguritega, mida kohaldatakse 2. jao kohaselt. Nõutava stabiilse rahastamise kogusumma on varade ja bilansiväliste kirjete kaalutud summade kogusumma.
   2. Varad, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on laenuks võtnud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega, ning mis on nende bilansis arvele võetud ning mille puhul nad ei ole tegelikud tulusaajad, jäetakse nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja.

Varade suhtes, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on laenuks võtnud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega, ning mis ei ole nende bilansis arvele võetud, kuid mille puhul nad on tegelikud tulusaajad, kohaldatakse 2. jao alusel nõutava stabiilse rahastamise tegureid.

   3. Varasid, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on laenuks andnud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega, ning mille puhul nad jäävad tegelikeks tulusaajateks, isegi kui need varad ei jää nende bilanssi, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel koormatud varadena ning nende suhtes kohaldatakse 2. jao alusel nõutava stabiilse rahastamise tegureid. Muul juhul jäetakse sellised varad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja.
   4. Varadele, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on kuus kuud või rohkem, määratakse nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldataks 2. jao alusel nende varade suhtes siis, kui need oleksid koormamata, või nõutava stabiilse rahastamise tegur, mis oleks muul viisil kohaldatav nende koormatud varade suhtes, olenevalt sellest, kumb tegur on suurem. Sama kehtib siis, kui koormatud varade järelejäänud tähtaeg on lühem kui koormatise allikaks oleva tehingu järelejäänud tähtaeg.

Varade suhtes, mille koormamise järelejäänud periood on lühem kui kuus kuud, tuleb kohaldada nõutava stabiilse rahastamise tegureid, mida kohaldataks 2. jao kohaselt samade varade suhtes, kui need oleksid koormamata.

   5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab uuesti või pandib uuesti vara, mis oli laenuks võetud, sealhulgas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega, ning mida kajastatakse bilansiväliselt, käsitletakse tehingut, mille kaudu vara on laenuks võetud, koormatuna selliselt, et tehingu tähtaeg ei saabu enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on laenuks võetud vara tagastanud.
   6. Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:
   a) varad, mis kuuluvad kogumisse, mida saab kohe kasutada tagatisena, et hankida täiendavat rahastamist kokkulepitud või – kui kogumit haldab keskpank – kokkuleppimata, aga veel rahastamata krediidiliinidest, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadavad, sealhulgas varad, mille krediidiasutus on paigutanud kooperatiivse võrgustiku või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi keskasutusse;
   b) varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud krediidiriski maandamise eesmärgil tagatisena tagatud laenuandmistehingute, tagatud rahastamistehingute või tagatiste vahetamise tehingutega ning mida krediidiasutus või investeerimisühing võib võõrandada;
   c) varad, mis on lisatud pandikirja emiteerimisel mittekohustusliku ületagatusena.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et kogumisse kuuluvad varad on koormatud suureneva likviidsuse järjekorras, võttes aluseks artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsete vahendite liigituse ja alustades varadest, mida likviidsuspuhvri puhul ei aktsepteerita.

   7. Mittestandardsete ajutiste toimingute puhul, mida EKP või liikmesriigi keskpank või kolmanda riigi keskpank korraldab oma mandaadi täitmiseks kogu turgu hõlmava finantsstressi või erakorraliste makromajanduslike olude korral, võib järgmiste varade suhtes kohaldada vähendatud nõutava stabiilse rahastamise tegurit:
   a) erandina artiklist 428aw ja artikli 428az lõike 1 punktist a varad, mis on koormatud käesolevas lõigus osutatud toimingute jaoks;
   b) erandina artiklist 428aw ja artikli 428ay punktist b rahalised nõuded, mis tulenevad käesolevas lõigus osutatud toimingutest.

Pädevad asutused määravad kokkuleppel tehingu vastaspooleks oleva keskpangaga kindlaks nõutava stabiilse rahastamise teguri, mida tuleb kohaldada esimese lõigu punktides a ja b osutatud varade suhtes. Esimese lõigu punktis a osutatud koormatud varade suhtes kohaldatav nõutava stabiilse rahastamise tegur ei või olla väiksem kui nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldataks 2. jao alusel nende varade suhtes siis, kui need oleksid koormamata.

Kui teise lõigu kohaselt kohaldatakse vähendatud nõutava stabiilse rahastamise tegurit, jälgivad pädevad asutused tähelepanelikult kõnealuse vähendatud teguri mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute stabiilse rahastamise positsioonidele ning võtavad vajaduse korral asjakohaseid järelevalvemeetmeid.

   8. Topeltarvestuse ärahoidmiseks jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kooskõlas käesoleva peatükiga nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamise muudest osadest välja varad, mis on seotud tagatisega, mida tunnistatakse muutuvtagatisena, mis on esitatud kooskõlas artikli 428k lõike 4 punktiga b või artikli 428ah lõikega 2, või alustamise tagatisena või vastaspoole tagatisfondi osamaksena kooskõlas artikli 428ag punktidega a ja b.
   9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel arvesse finantsinstrumente, valuutasid ja kaupu, mille ostukorraldus on täidetud. Nad jätavad nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamisel välja finantsinstrumendid, valuutad ja kaubad, mille müügikorraldus on täidetud, tingimusel et neid tehinguid ei kajastata krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis tuletisinstrumentidena ega tagatud rahastamistehingutena ning et neid tehinguid kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis siis, kui need on arveldatud.
   10. Pädevad asutused võivad kindlaks määrata nõutava stabiilse rahastamise tegurid, mida tuleb kohaldada bilansiväliste riskipositsioonide suhtes, millele ei ole käesolevas peatükis viidatud, tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud omavad asjakohast kättesaadava stabiilse rahastamise summat nende riskipositsioonide sellise osa puhul, mille korral eeldatakse, et need vajavad rahastamist stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nende tegurite kindlaksmääramiseks võtavad pädevad asutused eelkõige arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu maine olulist kahjustamist, mis võib tuleneda selle rahastamise võimaldamata jätmisest.

Pädevad asutused teatavad EBA-le nende bilansiväliste riskipositsioonide liigid, mille puhul nad on vähemalt kord aastas kindlaks määranud nõutava stabiilse rahastamise tegurid. Seda teatades esitavad nad ka selgitused nende tegurite kindlaksmääramisel kohaldatud meetodite kohta.

Artikkel 428ar

Vara järelejäänud tähtaeg

   1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma selliste nõutava stabiilse rahastamise tegurite kindlaksmääramisel, mida tuleb kohaldada nende varade ja bilansiväliste kirjete suhtes 2. jao kohaselt, arvesse oma varade ja bilansiväliste kirjete järelejäänud lepingulist tähtaega.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikega 3 eraldatud varasid nende varade aluseks oleva riskipositsiooni kohaselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad nende varade suhtes siiski suuremaid nõutava stabiilse rahastamise tegureid olenevalt koormamise perioodist, mille teevad kindlaks pädevad asutused, kes võtavad arvesse seda, kas krediidiasutus või investeerimisühing suudab selliseid varasid vabalt võõrandada või vahetada, ning võtavad arvesse tähtaega krediidiasutuse või investeerimisühingu klientide puhul, keda sellised eraldamisnõuded puudutavad.
   3. Vara järelejäänud tähtaja arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võimalusi, tuginedes eeldusele, et emitent või vastaspool kasutab võimalusi vara tähtaja pikendamiseks. Võimaluste puhul, mida saab kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu valikul, peavad krediidiasutus või investeerimisühing ja pädevad asutused võtma arvesse mainega seotud tegureid, mis võivad piirata krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkust võimalust mitte kasutada, eelkõige turu ja klientide ootusi, et krediidiasutus või investeerimisühing peaks teatavaid varasid nende tähtaja lõppemisel pikendama.
   4. Et määrata kindlaks 2. jao alusel kohaldatavad nõutava stabiilse rahastamise tegurid, käsitletakse selliste amortiseerivate laenude puhul, mille järelejäänud lepinguline tähtaeg on üks aasta või rohkem, iga osa, mille tähtaeg saabub vähem kui kuue kuu jooksul, ja iga osa, mille tähtaeg on kuus kuud kuni üks aasta, laenuna, mille järelejäänud tähtaeg on vastavalt alla kuue kuu ning kuus kuud kuni vähem kui aasta.

2. jagu

Nõutava stabiilse rahastamise tegurid

Artikkel 428as

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 0 %

   1. Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %:
   a) koormamata varad, mis on kõlblikud kui 1. taseme kvaliteetsed likviidsed varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele;
   b) kõik reservid, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab EKPs või liikmesriigi keskpangas või kolmanda riigi keskpangas, sealhulgas nõutavad reservid ja ülereservid;
   c) kõik EKP, liikmesriigi keskpanga või kolmanda riigi keskpanga vastu olevad nõuded, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui kuus kuud;
   d) varad, mis on liigitatud kohustustega omavahel sõltuvaks kooskõlas artikliga 428f.
   2. Erandina lõike 1 punktist b võivad pädevad asutused otsustada asjaomase keskpangaga kokkuleppel kohaldada nõutavate reservide suhtes suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võttes eelkõige arvesse seda, kui suures ulatuses eksisteerib üheaastase perioodi jooksul reservinõudeid, mis nõuavad seega seonduvat stabiilset rahastamist.

Tütarettevõtjate puhul, mille peakontor asub kolmandas riigis, kus nõutavate keskpanga reservide suhtes tuleb selle kolmanda riigi õiguse alusel, millega on kehtestatud stabiilse netorahastamise nõue, kohaldada suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võetakse konsolideerimisel arvesse seda suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit.

Artikkel 428at

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 5 %

   1. Artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud ettenähtud krediidi- ja likviidsuslimiitide kasutamata osa suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %.
   2. Kõikide tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud nende tuletislepinguid hõlmavate tasaarvestatavate tehingute kogumite absoluutse õiglase väärtuse suhtes, brutosummas esitatud tagatisi arvestamata, nõutava stabiilse rahastamise tegurit 5 %, kui nendel tasaarvestatavate tehingute kogumitel on negatiivne õiglane väärtus. Käesoleva lõike kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud õiglase väärtuse kindlaks brutosummana, esitatud tagatisi arvestamata, või arveldusmaksete ja laekumistena, mis on seotud selliste lepingute väärtuse muutumisega.

Artikkel 428au

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 10 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 10 %:

   a) koormamata varad, mis on kõlblikud kui 1. taseme väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele;
   b) I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted.

Artikkel 428av

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 20 %

Koormamata varade suhtes, mis on kõlblikud kui 2A. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, ja kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud investeerimisfondide koormamata aktsiate ja osakute suhtes, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 20 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele.

Artikkel 428aw

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 50 %

Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 50 %:

   a) tagatud ja tagamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta, tingimusel et need on koormatud vähem kui üheks aastaks;
   b) mis tahes muud varad, mille järelejäänud tähtaeg on vähem kui üks aasta, kui artiklites 428as–428av ei ole sätestatud teisiti;
   c) varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on vähemalt kuus kuud, ent vähem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artiklitega 428ax, 428ay ja 428az, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata.

Artikkel 428ax

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 55 %

Varade suhtes, mis on kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga, ja kõnealuses delegeeritud õigusaktis osutatud investeerimisfondide aktsiate ja osakute suhtes, kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 55 %, olenemata sellest, kas need vastavad kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevusnõuetele ja likviidsuspuhvri koosseisu nõuetele, tingimusel et need on koormatud vähem kui üheks aastaks.

Artikkel 428ay

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 85 %

Järgmiste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 85 %:

   a) mis tahes varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas raha, mis on esitatud tuletislepingute alustamise tagatisena või osamaksena keskse vastaspoole tagatisfondi, välja arvatud juhul, kui neile varadele määrataks suurem nõutava stabiilse rahastamise tegur kooskõlas artikliga 428az, kui need oleksid koormamata, millisel juhul kohaldatakse nimetatud suuremat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, mida kohaldataks nende varade suhtes, kui need oleksid koormamata;
   b) koormamata laenud, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem, välja arvatud laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele, ja mis ei ole tähtajaks tasumata rohkem kui 90 päeva;
   c) kaubanduse rahastamise bilansiliste kirjetega seotud tooted, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;
   d) koormamata väärtpaberid, mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem ja mis ei ole makseviivituses kooskõlas artikliga 178 ning mis ei ole kõlblikud kui likviidsed varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   e) koormamata börsil kaubeldavad aktsiad, mis ei ole kõlblikud kui 2B. taseme varad kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   f) füüsilised kaubeldavad kaubad, sealhulgas kuld, kuid välja arvatud kauba tuletisinstrumendid.

Artikkel 428az

Nõutava stabiilse rahastamise tegur 100 %

   1. Järgmiste varade suhtes kohaldatakse nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 %:
   a) mis tahes varad, mille koormatise järelejäänud tähtaeg on üks aasta või rohkem;
   b) mis tahes muud varad kui artiklites 428as–428ay osutatud varad, sealhulgas laenud finantssektorisse kuuluvatele klientidele lepingulise järelejäänud tähtajaga üks aasta või rohkem, viivisnõuded, omavahenditest maha arvatud kirjed, põhivarad, börsil mittekaubeldavad aktsiad, säilitatud huvid, kindlustusvarad, makseviivituses väärtpaberid.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad nõutava stabiilse rahastamise tegurit 100 % erinevuse suhtes (kui see on positiivne), mis esineb kõikide positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa ning kõikide negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumite õiglaste väärtuste summa vahel, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 428d.

Esimeses lõigus osutatud arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

   a) muutuvtagatis, mis krediidiasutused ja investeerimisühingud saavad oma vastaspooltelt, arvatakse maha positiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest, kui muutuvtagatisena saadud tagatis kvalifitseerub kooskõlas artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga 1. taseme varaks, välja arvatud kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, ning kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selleks seaduslik õigus ja oma tegevuse käigus võimelised seda tagatist uuesti kasutama;
   b) kõik muutuvtagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud oma vastaspooltele esitavad, arvatakse maha negatiivse õiglase väärtusega tasaarvestatavate tehingute kogumi õiglasest väärtusest.“

"

117)  VII osa asendatakse järgmisega:"

„VII OSA

FINANTSVÕIMENDUS

Artikkel 429

Finantsvõimenduse määra arvutamine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma finantsvõimenduse määra vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud metoodikale.
   2. Finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalinäitaja selle asutuse või ühingu koguriskipositsiooni näitajaga ning väljendatakse protsentides.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad finantsvõimenduse määra aruandekuupäeva seisuga.

   3. Lõike 2 kohaldamisel on kapitalinäitajaks esimese taseme omavahendid.
   4. Lõike 2 kohaldamisel on koguriskipositsiooni näitaja järgmiste riskipositsioonide väärtuste summa:
   a) varad, välja arvatud II lisas loetletud tuletislepingud, krediidituletisinstrumendid ja artiklis 429e osutatud positsioonid, arvutatuna kooskõlas artikli 429b lõikega 1;
   b) II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid, sealhulgas bilansivälised lepingud ja krediidituletisinstrumendid, arvutatuna kooskõlas artiklitega 429c ja 429d;
   c) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspoole krediidiriski lisandid (sealhulgas bilansivälised), arvutatuna kooskõlas artikliga 429e;
   d) bilansivälised kirjed, välja arvatud II lisas loetletud tuletislepingud, krediidituletisinstrumendid, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ning artiklites 429d ja 429g osutatud positsioonid, arvutatuna kooskõlas artikliga 429f;
   e) tavapärastel tingimustel toimuvad ostud või müügid, mis on arveldusootel, arvutatuna kooskõlas artikliga 429g.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad pika arveldustähtajaga tehinguid kooskõlas esimese lõigu punktidega a–d.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada esimese lõigu punktides a ja d osutatud riskipositsioonide väärtusi vastavalt bilansiliste kirjete ja bilansiväliste kirjete suhtes tehtavate üldise krediidiriskiga korrigeerimiste summa võrra, kasutades alammäärana nulli, kui krediidiriskiga korrigeerimised on vähendanud esimese taseme omavahendeid.

   5. Erandina lõike 4 punktist d kohaldatakse järgmisi sätteid:
   a) tuletisinstrumenti, mida loetakse lõike 4 punkti d kohaselt bilansiväliseks kirjeks, aga mida käsitletakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tuletisinstrumendina, käsitletakse nimetatud punkti kohaselt;
   b) kui kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu klient astub vahetult tuletistehingusse keskse vastaspoolega ja krediidiasutus või investeerimisühing tagab kliendi sellest tehingust tingitud kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing oma sellest garantiist tuleneva riskipositsiooni kooskõlas lõike 4 punktiga b, nagu oleks see krediidiasutus või investeerimisühing astunud vahetult tehingusse kliendiga (sealhulgas seoses rahalise muutuvtagatise saamise või andmisega).

Esimese lõigu punktis b nimetatud käsitlust kohaldatakse ka krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes tegutseb kõrgema tasandi kliendina, kes tagab oma kliendi kauplemisriski positsioonid.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b ja teise lõigu kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda sidusüksust kliendina ainult siis, kui üksus jääb väljapoole konsolideerimise regulatiivset kohaldamisala tasandile, millel kohaldatakse artikli 92 lõike 3 punktis d sätestatud nõuet.

   6. Käesoleva artikli lõike 4 punkti e ja artikli 429g kohaldamisel tähendab „tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük“ väärtpaberi ostu või müüki vastavalt lepingule, mille tingimuste kohaselt antakse väärtpaber üle ajavahemiku jooksul, mis on tavaliselt kas kehtestatud õigusaktidega või konkreetsel turul kokkuleppeliselt välja kujunenud.
   7. Kui käesolevas osas ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguriskipositsiooni näitaja järgmiste põhimõtete kohaselt:
   a) füüsilist või finantstagatist, garantiisid või ostetud krediidiriskimaandust ei kasutata koguriskipositsiooni näitaja vähendamiseks;
   b) varasid ei tasaarvestata kohustustega.
   8. Erandina lõike 7 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendada eelrahastamise laenu või vahepealse laenu riskipositsiooni väärtust positiivse kontojäägi võrra laenu saanud võlgniku säästukontol ning lisada saadud summa koguriskipositsiooni näitaja hulka üksnes siis, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) laenu andmise tingimuseks on säästukonto avamine laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu juures ning nii laen kui ka säästukonto on reguleeritud sama valdkondliku õigusega;
   b) võlgnik ei saa säästukonto jääki ei osaliselt ega tervikuna välja võtta kogu laenu kestuse jooksul;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing võib tingimusteta ja tagasivõtmatult kasutada säästukonto jääki laenulepingust tuleneva mis tahes nõude rahuldamiseks punktis a osutatud valdkondliku õigusega reguleeritud juhtudel, sealhulgas võlgniku poolt maksmata jätmise või võlgniku maksejõuetuse korral.

„Eelrahastamise laen“ või „vahepealne laen“ tähendab laenu, mis antakse laenuvõtjale piiratud ajavahemikuks, et rahuldada laenuvõtja rahastamispuudujääki kuni lõpliku laenu andmiseni kooskõlas neid tehinguid reguleeriva valdkondliku õigusega.

Artikkel 429a

<

Riskipositsioonid, mida koguriskipositsiooni näitaja ei hõlma

   1. Erandina artikli 429 lõikest 4 ▌ võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta oma koguriskipositsiooni näitajast välja alljärgneva:
   a) artikli 36 lõike 1 punkti d kohased mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;
   b) artikli 429 lõikes 3 osutatud kapitalinäitaja arvutamisel mahaarvatud vara;
   c) riskipositsioonid, mille riskikaal on artikli 113 lõike 6 või 7 kohaselt 0 %;
   d) kui krediidiasutus või investeerimisühing on avaliku sektori arengukrediidiasutus, riskipositsioonid, mis tulenevad varadest, mis on nõuded keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu seoses avaliku sektori investeeringutega ja tugilaenudega;
   e) kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole avaliku sektori arengukrediidiasutus, riskipositsioonide osad, mis tulenevad tugilaenude vahendamisest teistele krediidiasutustele;
   f) ekspordikrediidist tulenevate riskipositsioonide tagatud osad, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:
   i) garantii annab kõlblik kaudse krediidiriski kaitse andja kooskõlas artiklitega 201 ja 202, sealhulgas ekspordikrediidi agentuurid või ▌ keskvalitsused;
   ii) riskikaalu 0 % kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osale kooskõlas artikli 114 lõikega 2 või 4 või artikli 116 lõikega 4;