Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0232(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0011/2019

Esitatud tekstid :

A8-0011/2019

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 19
CRE 15/04/2019 - 19

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0375

Vastuvõetud tekstid
PDF 191kWORD 63k
Teisipäev, 16. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine ***I
P8_TA-PROV(2019)0375A8-0011/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (COM(2017)0538 – C8‑0317/2017 – 2017/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0538),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0317/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2. märtsi 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8‑0011/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 120, 6.4.2018, lk 2.
(2) ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta(1)
P8_TC1-COD(2017)0232

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlament ja nõukogu on kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010(4) (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrus) artikliga 20 kõnealuse määruse komisjoni aruandele(5) tuginedes läbi vaadanud, et otsustada, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid ja korraldust on vaja muuta. Samuti on läbi vaadatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja määramise kord.

(2)  Komisjoni 2017. aasta aruandes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta(6) järeldati, et kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimib üldiselt hästi, tuleks teatavates konkreetsetes punktides parandusi teha.

(2a)  Hiljutised pangandusliiduga seotud institutsioonilised muudatused koostoimes kapitaliturgude liidu väljakujundamise alaste jõupingutuste ning tehnoloogiliste muutustega on oluliselt muutnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuskeskkonda võrreldes ajaga, mil see oma tööd alustas. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks toetama liidu finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, aidates seeläbi kaasa siseturu eesmärkide saavutamisele. Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve on Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi lahutamatu osa. Sellise institutsionaalse korraldusega võib mikro- ja makrotasandi riskide tõhusa tuvastamise ja käsitlemise kaudu tagada, et kõikidel sidusrühmadel on piisav kindlustunne finantstehingute tegemisel, eelkõige piiriüleselt. Soodustades tuvastatud süsteemsete riskide suhtes õigeaegsete ja järjekindlate poliitikameetmete võtmist liikmesriikides, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetama erinevate lähenemisviiside vältimist ja siseturu toimimise parandamist.

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu laiapõhjaline liikmeskond on suur väärtus. Kahjuks ei peegeldu kõnealuse haldusnõukogu koosseisus hiljutised suundumused liidu finantsjärelevalve ülesehituses ning eelkõige pangandusliidu loomine. Seetõttu peaksid Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees saama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hääleõiguseta liikmeteks. Vastavad muudatused tuleks teha ka ▌tehnilises nõuandekomitees.

(4)  EKP president on olnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja selle 5 esimese tegutsemisaasta jooksul ning pärast seda on EKP president jätkanud eesistumist ajutiselt. Selle aja jooksul on EKP president kindlustanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu autoriteetsuse ja usaldusväärsuse ning taganud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saab lähtuda EKP eksperditeadmistest finantsstabiilsuse alal ning neile toetuda. Seetõttu on asjakohane, et EKP president tegutseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana alaliselt.

(4a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest ning toetab süsteemsete riskide vältimist või vähendamist liidus või selle osades. Eeldatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrab kindlaks finantsstabiilsusega seotud riskid ja arutab neisse puutuvat, sõltumata riski allikast. Rahanduslikud tingimused võivad avaldada mõju finantsstabiilsusele. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arutab neid mõjusid makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud volituste kohaselt, austades samas täielikult keskpankade sõltumatust. Eeldatakse samuti, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jälgib ja hindab finantsstabiilsusega seotud riske, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikuna, sealhulgas riske ja haavatavusi, mis on tingitud tehnoloogilistest muutustest või keskkonna- või sotsiaalsetest teguritest. Samuti eeldatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsib arengutendentse väljaspool pangandussektorit, sealhulgas neid, mis aitavad kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele.

(4b)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu missiooni, eesmärkide ja ülesannete täitmise eest vastutavad kõik haldusnõukogu liikmed. Kõigilt haldusnõukogu liikmetelt oodatakse osalemist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuskava ja tööprogrammi kujundamisel ning aktiivset panust selle igapäevatöösse. Eelkõige oodatakse liikmetelt haldusnõukogu teiste liikmete tähelepanu juhtimist asjakohastele teemadele.

(5)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ▌nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema suuteline delegeerima ülesandeid, nt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesandeid eesistuja esimesele asetäitjale või, juhul kui eesistuja esimene asetäitja ei ole kättesaadav ja see on asjakohane, siis eesistuja teisele asetäitjale või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale. Selline delegeerimine ei tohiks hõlmata osalemist avalikel kuulamistel ja aruteludel Euroopa Parlamendis suletud uste taga.

(6a)  Selleks et saavutada paindlikkus haldusnõukogus hääleõigusega liikme valimisel, peaks liikmesriikidel olema võimalus valida oma hääleõigusega esindajaks kas riigi keskpanga juht või direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohase määratud asutuse kõrgetasemeline esindaja, kui kõnealusel määratud asutusel on oma pädevusvaldkonnas finantsstabiilsuse alane juhtroll. Kõnealune paindlikkus haldusnõukogus hääleõigusega liikme valimisel ei mõjuta liikmesriike, kus riigi keskpank on direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohane määratud asutus. Poliitilise mõjutamise vältimiseks ei või ükski haldusnõukogu liige täita ülesandeid liikmesriigi keskvalitsuses.

(7)  Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 5 lõikega 2 on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja esimese asetäitja siiani endi seast valinud EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse vajadust tagada kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatus ning tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide vahel, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide vahel, kus euro käibel ei ole. Pangandusliidu loomise järel on asjakohane asendada viide liikmesriikidele, kus on käibel euro, ja nendele liikmesriikidele, kus euro käibel ei ole, viitega liikmesriikidele, kes osalevad pangandusliidus, ja liikmesriikidele, kes pangandusliidus ei osale. Esimese asetäitja valivad endi seast haldusnõukogu liikmesriike esindavad hääleõigusega liikmed, kajastades suuremat paindlikkust seoses haldusnõukogu liikmesusega.

(7a)  Nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010(7) artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et EKP määrab ametisse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. EKP peaks kaaluma valikumenetluse süstemaatilist avamist väliskandidaatidele. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid.

(8)  Tulenevalt Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) lepingusse(8) tehtud muudatustest ja eelkõige määruse (EL) nr 1092/2010 vastuvõtmisest EMP liikmesriikide poolt tuleks muuta kõnealuse määruse artikli 9 lõiget 5.

(9)  Kulude vähendamiseks ja menetlustõhususe suurendamiseks tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehnilises nõuandekomitees vähendada komisjoni esindajate arvu praeguselt kahelt esindajalt ühele esindajale.

(10)  Võttes arvesse määrusega (EL) nr 1024/2013 EKP-le antud pädevusi, tuleks EKP lisada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuste ja soovituste võimalike adressaatide hulka, et täita kõnealuse määruse artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesandeid. Lisada tuleks ka direktiivi 59/2014 kohaselt loodud riiklikud kriisilahendusasutused ja määrusega (EL) nr 806/2014 loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu. Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused edastada ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele. Konfidentsiaalsete või avaldamisele mittekuuluvate hoiatuste või soovituste edastamisel nõuab haldusnõukogu vajaduse korral kokkuleppe sõlmimist konfidentsiaalsuse tagamiseks.

(10a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetel, kelle on määranud riikide keskpangad, riikide pädevad asutused või riiklikud asutused, mille ülesanne on teostada makrotasandi usaldatavuspoliitikat, peaks olema võimalik kasutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult oma kohustuste täitmisel ning seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega saadud teavet, sealhulgas oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks.

(10b)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks hõlbustama finantssüsteemi stabiilsuse eest vastutavate riigiasutuste või -organite ning liidu organite vahelist teabe jagamist meetmete kohta, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske kogu liidu finantssüsteemis.

(11)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste, hoiatuste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaksid tehniline nõuandekomitee ja teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega ning tegema seda võimalikult ulatuslikult, et tagada kõiki huvitatud isikuid kaasav lähenemisviis.

(11a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse läbivaatamisel peaks komisjon eelkõige kaaluma võimalikke alternatiivseid institutsioonilisi mudeleid. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas pangandusliidus osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide vaheline tasakaal Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu korralduses on endiselt asjakohane.

(12)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1092/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1092/2010 muudetakse järgmiselt.

(-1)  Artikli 2 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) „süsteemne risk“ – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed liidu või ühe või mitme liikmesriigi reaalmajandusele ja siseturu toimimisele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt olulised.“.

"

(1)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine lõige 2a:"

„2a. Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010* artikli 3 lõike 2 alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused, erapooletus ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamis- ja konsulteerimismenetlusest piisava üksikasjalikkusega.

_____________________

* Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige 3a:"

„3a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja juhtkomitee käsitleda ▌ järgmisi küsimusi:

a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi igapäevase töö juhtimine;

b)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadiga seotud haldus- ja eelarveküsimused;

c)  haldusnõukogu töö ja otsustusprotsessi koordineerimine ja ettevalmistamine;

d)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaprogrammi projekti ettevalmistamine ja selle rakendamine;

e)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust käsitleva aastaaruande ettevalmistamine ning aastaprogrammi rakendamise kohta haldusnõukogule aruandmine.“.

"

(2)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:"

„1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks on EKP president.

2.  Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast haldusnõukogu liikmesriike esindavad hääleõigusega liikmed, võttes arvesse tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide ▌ vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013** artikli 2 lõike 1 määratluse kohaselt osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.

_____________________

** Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“;

"

b)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida ülesandeid, näiteks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesandeid, mis hõlmab ka tööprogrammi tutvustamist, eesistuja esimesele asetäitjale või, juhul kui eesistuja esimene asetäitja ei ole kättesaadav ja see on asjakohane, siis eesistuja teisele asetäitjale või sekretariaadi juhatajale. Artikli 19 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutuse ja aruandekohustusega seotud ülesandeid delegeerida ei saa.“.

"

(3)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) liikmesriikide keskpankade juhid. Liikmesriigid, kus riigi keskpank ei ole direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohane määratud asutus ning kus kõnealusel määratud asutusel on oma pädevusvaldkonnas finantsstabiilsuse alane juhtroll, võivad keskpanga juhi asemel liikmeks määrata direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohase määratud asutuse kõrgetasemelise esindaja.“;

"

-ia)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) komisjoni esindaja;“;

"

b)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) sõltuvalt iga liikmesriigi lõike 1 punkti b ja lõike 3 kohaselt tehtud otsusest igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab pädevaid riiklikke asutusi või riiklikku asutust, mille ülesanne on teostada makrotasandi usaldatavuspoliitikat, või riigi keskpanga esindaja. Kui liikmesriigi keskpanga juht ei ole lõike 1 punktis b osutatud hääleõigusega liige, on hääleõiguseta liikmeks riigi keskpanga kõrgetasemeline esindaja;“;

"

ia)  lisatakse uued punktid ba ja bb:"

„ba) EKP järelevalvenõukogu esimees;

bb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees.“;

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Lõike 2 punktis a osutatud liikmesriikide asutuste esindamisel vahetub iga liikmesriigi kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi asutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.“.

"

(3a)  Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes muu tegevusega täidavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes liidu kui terviku huvides. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, liidu institutsioonidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.“.

"

(3b)  Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige 3a:"

„3a. Haldusnõukogu liikmed (nii hääleõigusega kui ka hääleõiguseta) ei või täita ülesandeid liikmesriigi keskvalitsuses.“.

"

(3c)  Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesolev lõige ei piira artikli 19 lõike 5 kohaselt peetavaid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid.“.

"

(3d)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine lõige 2a:"

„2a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, kelle on määranud riikide keskpangad, riikide pädevad asutused ja riiklikud asutused, mille ülesanne on teostada makrotasandi usaldatavuspoliitikat, võivad seoses oma tegevusega Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmena kooskõlas liidu õiguse või riikliku korraga edastada finantssüsteemi stabiilsuse eest vastutavatele riigiasutustele või -organitele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesannete täitmisega seotud teavet, mis on vajalik kõnealuste asutuste või organite seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eeldusel et on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed tagamaks, et täiel määral peetakse kinni asjaomasest liidu õigusest ja riiklikust korrast.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige 2b:"

„2b. Juhul kui teave pärineb muudelt kui lõikes 2a nimetatud asutustelt, kasutavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, kelle on määranud riikide keskpangad, riikide pädevad asutused ja riiklikud asutused, mille ülesanne on teostada makrotasandi usaldatavuspoliitikat, seda teavet oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ainult selliste asutuste sõnaselgel nõusolekul.“.

"

(4)  ▌Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Vajaduse korral võib haldusnõukogu koosolekutele kutsuda osalema kõrgetasemelisi esindajaid rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest, mille tegevus on otseselt seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, nagu need on sätestatud artikli 3 lõikes 2, või Euroopa Parlamendi presidenti või tema esindajat ELi makrotasandi usaldatavust käsitlevate õigusaktidega seotud teemade puhul.“;

"

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad kolmandate riikide asjakohastest ametiasutustest, kui see on liidu jaoks asjakohane. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende kolmandate riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võidakse ette näha, et need riigid on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejatena esindatud ning seda ainult liidu jaoks oluliste küsimuste puhul, jättes igal juhul välja kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantseerimisasutuste või liikmesriikide olukorda.“;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne. Haldusnõukogu võib otsustada avalikustada teabe oma arutelude kohta, järgides kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja tehes seda viisil, mis ei võimalda haldusnõukogu üksikute liikmete või üksikute asutuste identifitseerimist. Samuti võib haldusnõukogu otsustada korraldada pärast oma koosolekuid pressikonverentse.“.

"

(5)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavuspoliitika eest vastutav EKP juhatuse liige;“;

"

i)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) neli ▌ haldusnõukogu liikmesriike esindavat hääleõigusega liiget, võttes arvesse vajadust tagada tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide ▌ vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 lõike 1 määratluse kohaselt osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Haldusnõukogu liikmed valivad nad endi hulgast kolmeks aastaks;“;

"

ia)  punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) komisjoni esindaja;“;

"

aa)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:"

„2. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja korraldavad ühiselt juhtkomitee koosolekuid vähemalt kord kvartalis, enne haldusnõukogu iga koosolekut. Eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja võivad ühiselt korraldada ka erakorralisi koosolekuid.“.

"

(6)  Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Teaduslik nõuandekomitee koosneb tehnilise nõuandekomitee eesistujast ja 15 eksperdist, kellel on erinevad oskused, kogemused ja teadmised kõikide asjakohaste finantsturu sektorite alal ning kelle on esitanud juhtkomitee ja heaks kiitnud haldusnõukogu neljaks aastaks koos võimalusega mandaati pikendada. Kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ja nende valimisel võetakse arvesse nii nende üldist pädevust kui ka mitmekülgset akadeemilist kogemust või tegutsemist muudes valdkondades, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning ametiühingutes, või pädevust ja kogemust finantsteenuste osutajate või tarbijatena.“;

"

-aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee esimehe ja kaks aseesimeest ning neil peaksid olema asjakohased põhjalikud teadmised ja asjatundlikkus, nt asjakohane akadeemiline ja kutsealane taust panganduse, väärtpaberiturgude või kindlustuse ning tööandjapensionide valdkonnas. Teadusliku nõuandekomitee eesistumine peaks nimetatud kolme isiku vahel roteeruma.“;

"

-ab)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Teaduslik nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.“;

"

a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõiki huvitatud isikuid ja asjaomaseid finantssektoreid kaasav lähenemisviis, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“.

"

(7)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt f asendatakse järgmisega:"

„f) komisjoni esindaja;“;

"

ii)  lisatakse punktid fa ja fb:"

„fa) EKP järelevalvenõukogu esindaja;

fb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja;“

"

aa)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Tehniline nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Vajaduse korral konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõiki huvitatud isikuid ja asjaomaseid finantssektoreid kaasav lähenemisviis, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“.

"

(7a)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:"

„Artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajadusel asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt nende arvamust. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõiki huvitatud isikuid ja asjaomaseid finantssektoreid kaasav lähenemisviis, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“.

"

(7b)  Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:"

„7. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga niisuguse taotluse esitamist, mis käsitleb järelevalvealaseid andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nõuetekohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamatult Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud sellised täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on õiguslikult tagatud juurdepääs asjaomasele teabele.“.

"

(8)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. „Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele, ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele, ühele või mitmele liikmesriigi asutusele, mis on määratud kohaldama süsteemseid või makrotasandi riske käsitlevaid meetmeid, või EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesannete täitmiseks, või riiklikele kriisilahendusasutustele ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule. Kui hoiatus või soovitus on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teavitatakse sellest ka asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Seoses liidu seadusandliku aktiga antavad soovitused võivad olla adresseeritud ka komisjonile.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need kooskõlas rangete konfidentsiaalsusnõuetega ka nõukogule, Euroopa Parlamendile, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele. Konfidentsiaalsete või avaldamisele mittekuuluvate hoiatuste või soovituste edastamisel nõuab haldusnõukogu vajaduse korral kokkuleppe sõlmimist konfidentsiaalsuse tagamiseks.“.

"

(9)  Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:"

„1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele artikli 16 lõikes 2 loetletud adressaatidest, teatab adressaat soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitab meetmete võtmata jätmise korral põhjendused. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega saadud vastustest viivitamata Euroopa järelevalveasutusi.

2.  Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.“.

"

(9a)  Artikli 18 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:"

„4. Kui haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust.“.

"

(9b)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:"

„1. Vähemalt kord aastas, kuid ulatuslike finantsprobleemide korral sagedamini, kutsutakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja pädeva parlamendikomisjoni poolt Euroopa Parlamenti kuulamisele seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealune kuulamine toimub muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presidendi vaheline rahandusalane dialoog.

2.  Lõikes 1 osutatud aastaaruanne sisaldab teavet, mille haldusnõukogu otsustab vastavalt artiklile 18 avalikustada. Aastaaruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks. See hõlmab ülevaadet määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 1 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kättesaadavaks tehtud ressurssidest.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„5a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või nõukogu esitatud küsimustele. Ta vastab nendele küsimustele mõistliku aja jooksul ilma põhjendamatu viivituseta. Konfidentsiaalse teabe edastamisel tagab Euroopa Parlament kõnealuse teabe täieliku konfidentsiaalsuse artikli 8 ja artikli 19 lõike 5 kohaselt.“.

"

(10)  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:"

Viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmetega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded või korraldus on vaja läbi vaadata, kaaludes ka võimalikke praegusest erinevaid mudeleid.“.

"

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELT C ..., ..., lk ….
(3)Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht..
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
(5)Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ülesannete ja korralduse kohta, COM(2014) 508 final.
(6)Komisjoni talituste töödokument „Mõju analüüs. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse parandamine“, COM(2017).
(7)Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).
(8)EMP ühiskomitee 30. septembri 2016. aasta otsus nr 198/2016, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) [2017/275] (ELT L 46, 23.2.2017, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 24. aprill 2019Õigusalane teave