Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0064(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0391/2018

Esitatud tekstid :

A8-0391/2018

Arutelud :

PV 16/04/2019 - 6
CRE 16/04/2019 - 6

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.3
CRE 11/12/2018 - 5.3
PV 16/04/2019 - 8.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0380

Vastuvõetud tekstid
PDF 308kWORD 108k
Teisipäev, 16. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Euroopa Tööjõuamet ***I
P8_TA-PROV(2019)0380A8-0391/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet (COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0131),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 46 ja 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0118/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ning artikleid 46 ja 48,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 21. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0391/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seeria väljaandes, mis järgneb väljaandele, milles avaldatakse lõplik õigusakt;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 128.
(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 16.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344
P8_TC1-COD(2018)0064

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48▌,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.

(2)  Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk taotleda väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning põlvkondade solidaarsust ja võidelda diskrimineerimise vastu. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

(3)  Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba ühiselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel. Sel tippkohtumisel rõhutati vajadust seada liidu sotsiaalse mõõtme edasiarendamiseks kõigil tasanditel tähelepanu keskmesse inimesed ning edendada lähenemist kõigil tasanditel, nagu kinnitati Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2017. aasta kohtumise järeldustes.

(4)  Oma ühisdeklaratsioonis ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta kohustusid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist, kaitstes töötajaid terviseriskide eest töökohal, tagades töötajate lähetamise ajakohastatud normide kaudu kõigile õiglase kohtlemise liidu tööturul ning parandades veelgi liidu õiguse piiriülest täitmise tagamist.

(5)  Selleks et kaitsta liikuvate töötajate õigusi ja edendada ausat konkurentsi ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel, on oluline parandada liidu õiguse piiriülest täitmise tagamist tööjõu liikuvuse valdkonnas ning võidelda sellega seotud kuritarvituste vastu.

(6)  Et tugevdada õiglust ja usaldust siseturul, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Ameti eesmärgid peaksid olema selgelt määratletud ja ta peaks kindlalt keskenduma piiratud arvule ülesannetele, et tagada olemasolevate vahendite võimalikult tõhus kasutamine valdkondades, kus amet saab anda suurimat lisaväärtust. Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada ▌teabe kättesaadavust▌, toetama nõuetele vastavust ja koostööd liikmesriikide vahel seoses tööjõu liikuvust kogu liidus käsitleva liidu õiguse ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise ja täitmise tagamisega, koordineerima liidu sotsiaalkindlustussüsteeme ning vahendama ja hõlbustama lahendusi ▌vaidluste ▌korral.

(7)  Selleks et üksikisikud ja tööandjad, eriti VKEd, saaksid rohkem kasu siseturu kogu potentsiaalist on väga oluline teha neile paremini kättesaadavaks teave nende õiguste ja kohustuste kohta tööjõu liikuvuse, teenuste vaba liikumise ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas.

(8)  Amet peaks tegelema tööjõu liikuvusega kogu liidus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Lisaks peaks ta tõhustama liikmesriikide koostööd tegelemisel deklareerimata tööga ja muude olukordadega, mis seavad ohtu siseturu nõuetekohase toimimise, näiteks seoses varifirmade ja isikutega, kes on iseendale fiktiivselt tööandjaks, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust otsustada riiklike meetmete üle. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest normide eiramisest ▌liidu õiguse valdkondades, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutusreeglite rikkumistest või tööalasest ärakasutamisest, peaks tal olema võimalik neist teatada asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ning kui see on kohane, komisjonile ja muudele liidu pädevatele asutustele ning teha nimetatud küsimustes nendega koostööd.

(9)   Ameti tegevuse ulatus peaks hõlmama käesolevas määruses loetletud liidu õigusakte, sealhulgas nende õigusaktide muudatusi. Seda loetelu tuleks laiendada, kui liidus võetakse vastu tööjõu liikuvust kogu liidus käsitlevad täiendavad õigusaktid.

(10)   Täites oma ülesandeid igakülgses koostöös liidu institutsioonide ja organite ning liikmesriikidega, peaks amet aktiivselt toetama liidu ja liikmesriikide tegevust seoses tööjõu liikuvusega kogu liidus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega, vältides samas töö dubleerimist ning edendades koostoimet ja vastastikust täiendavust.

(11)  Amet peaks aitama hõlbustada liidu õiguse kohaldamist ja selle täitmise tagamist käesoleva määruse kohaldamisalas ning aitama toetada selliste sätete täitmise tagamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Selleks peaks amet looma ühtse liidu veebisaidi, mis annab juurdepääsu kõigile asjakohastele liidu veebisaitidele ja riiklikele veebisaitidele, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/67/EL(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/54/EL(5). Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004(6) loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi „halduskomisjon“) ülesandeid ja tegevust, peaks amet aitama kaasa ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

(12)  Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata spetsiifilistele vajadustele konkreetsetes valdkondades, näiteks rahvusvahelise transpordi, sealhulgas maantee-, raudtee-, mere- ja siseveetranspordi ning lennunduse valdkonnas. Amet peaks käesoleva määruse kohaldamisalas käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamist, kui see puudutab piiriülest tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustust. Ameti tegevuse ulatust, eelkõige kas tema tegevust tuleks laiendada selliste muude liidu õigusaktide kohaldamisalasse, mis hõlmavad rahvusvahelise transpordi valdkonnaspetsiifilisi vajadusi, tuleks korrapäraselt hinnata ning kui see on kohane, läbi vaadata.

(13)  Ameti tegevusest peaksid kasu saama üksikisikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, iseendale tööandjaks olevad isikud ja tööotsijad▌. Selliste üksikisikute hulka peaksid kuuluma nii liidu kodanikud kui ka liidus seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud, nagu lähetatud töötajad, ▌ettevõttesiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed, kooskõlas liidu õigusega, millega reguleeritakse nende liikumist liidus.

(14)  Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või mittetulundusühendustele uusi õigusi ega kohustusi. Ameti tegevus peaks hõlmama selliseid üksikisikuid ja tööandjaid sellises ulatuses, nagu nad on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Tihedam koostöö õigusaktide täitmise tagamisel ei tohiks tekitada liikuvatele töötajatele ega tööandjatele, eriti VKEdele liigset halduskoormust ega takistada tööjõu liikuvust.

(15)  Tagamaks, et üksikisikutel ja tööandjatel on võimalik saada kasu õiglasest ja mõjusast siseturust, peaks amet toetama liikmesriike tööjõu liikuvuse või teenuste pakkumise ja töötajate värbamise võimaluste edendamisel kõikjal liidus, sealhulgas võimalusi juurdepääsuks sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning ▌liikuvuskavad nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õiguses sätestatud õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724(7) loodud ühtse digivärava alustala.

(16)  Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga(8), Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, piirikeskusega ja SOLVITiga(9) ning vanemtööinspektorite komiteega (SLIC), samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel ▌. Amet peaks asendama komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589(10) alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuete väljaselgitamisel EURESe portaali ja sellega seotud infotehnoloogia (IT) teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

(17)  Selleks et tagada liidu õiguse õiglane, lihtne ja tõhus kohaldamine ning selle täitmise tagamine, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riiklikud kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine ja siseturu infosüsteem (IMI süsteem), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.

(18)  Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust, tagada vaba liikumise õigust kasutavate inimeste kaitse ja tegeleda käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega normide eiramisega, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiskontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide tegemist. Neid kontrolle tuleks teha liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekul. Amet peaks pakkuma strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühiskontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täiel määral konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma nende liikmesriikide õigusraamistiku või tava kohaselt, kus kontrolle tehakse. ▌Liikmesriigid peaksid võtma ▌kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide tulemuste põhjal järelmeetmeid vastavalt oma tavale või riigisisesele õigusele.

(19)  Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid ei tohiks asendada ega kahjustada riiklikke pädevusvaldkondi. Liikmesriikide ametiasutused peaksid kontrollide tegemisel ka täiel määral osalema ja neil peaksid olema täielikud volitused. Kui riigi tasandil vastutavad kontrollide eest ametiühingud ise, tuleks ühiskontrolle ja kooskõlastatud kontrolle teha kokkuleppel ja koostöös asjaomaste sotsiaalpartneritega.

(20)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama koostöös liikmesriikide ja asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute tegemist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu ametite, talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida andmeid SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt sektoripõhiste küsimuste ja korduvate probleemide kohta, mis on seotud tööjõu liikuvusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ette nähtud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. See ei too liikmesriikidele kaasa uusi aruandluskohustusi.

(21)  Selleks et tugevdada liikmesriikide ametiasutuste suutlikkust tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet käesoleva määruse kohaldamisalas andma liikmesriikide ametiasutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, muu hulgas tööinspektorite jaoks, et käsitleda selliseid probleeme nagu isikud, kes on iseendale fiktiivselt tööandjad, ja lähetamise kuritarvitusi, edendama vastastikuse abi projekte, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade ja teadmiste vahetamist, levitamist ning edendama eri riiklike süsteemide ja tavade vastastikust mõistmist.

(22)  Amet peaks arendama koostoimet oma ülesannete vahel tagada tööjõu õiglane liikuvus ning tegeleda deklareerimata tööga. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab tegelemine deklareerimata tööga selle ennetamist, tõkestamist ja selle vastu võitlemist ning deklareerimise soodustamist. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2016/344(11) loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi teadmistele ja töömeetoditele, peaks amet koostöös sotsiaalpartneritega looma alalise töörühma, mida nimetatakse deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendavaks platvormiks. Amet peaks tagama otsusega (EL) 2016/344 loodud platvormi olemasoleva tegevuse sujuva ülemineku ameti töörühmale.

(23)  Ametil peaks olema vahendaja roll ▌. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata vaidlusalused üksikjuhtumid ametile lahendamiseks, kui neil ei ole õnnestunud neid otsekontakti ja dialoogi teel lahendada. Vahendus peaks hõlmama üksnes liikmesriikidevahelisi vaidlusi, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik edastada ametile arutamiseks juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erimeelsuste tõttu. Amet peaks täitma oma vahendajarolli, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) pädevust liidu õiguse tõlgendamisel ja ilma et see piiraks halduskomisjoni pädevust.

(24)  Euroopa koostalitlusvõime raamistik (EIF) pakub põhimõtteid ja soovitusi selle kohta, kuidas parandada koostalitlusvõimet hõlmavate tegevuste ja avalike teenuste osutamise juhtimist, luua organisatsioonidevahelisi ja piiriüleseid suhteid, optimeerida protsesse, mis toetavad otspunktidevahelist digitaalset andmevahetust, ning tagada, et nii olemasolevad kui ka uued õigusaktid toetaksid koostalitlusvõimet käsitlevaid põhimõtteid. Euroopa koostöövõime etalonarhitektuur (EIRA) on üldine struktuur, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2015/2240(12) osutatud koostalitlusvõimealaste lahenduste rakendamisel kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid. Koostalitlusvõime küsimuste käsitlemisel peaksid nii EIF kui ka EIRA ametit suunama ja toetama.

(25)  Ameti eesmärk peaks olema pakkuda liidu ja liikmesriikide sidusrühmadele paremat juurdepääsu veebiteabele ja veebiteenustele ning hõlbustada nendevahelist teabevahetust. Seetõttu peaks amet võimaluse korral alati innustama kasutama digitaalseid vahendeid. Lisaks IT-süsteemidele ja veebisaitidele mängivad piiriülese tööjõu liikuvuse turul järjest olulisemat rolli sellised digitaalsed vahendid nagu digiplatvormid ja veebipõhised andmebaasid. Seega on sellised vahendid kasulikud, et pakkuda lihtsat juurdepääsu asjakohasele veebiteabele ning hõlbustada liidu ja liikmesriikide sidusrühmade piiriülese tegevusega seotud teabevahetust.

(26)  Amet peaks pingutama, et käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmiseks loodud veebisaidid ja mobiilirakendused vastaksid liidu asjakohastele juurdepääsetavusnõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102(13) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende avaliku sektori asutuste veebisaidid on juurdepääsetavad kooskõlas tajutavuse, talitlusvõime, mõistetavuse ja töökindluse põhimõtetega ning et need vastavad selle direktiivi nõuetele. Kõnealust direktiivi ei kohaldata liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaitide ega mobiilirakenduste suhtes. Samas peaks amet püüdma järgida nimetatud direktiivis sätestatud põhimõtteid.

(27)  Ameti tegevust tuleks juhtida ja see peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud asutuste kohta) põhimõtetega.

(28)  Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid. Selle kohaselt tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives, töö ja palga osas. Kõik osalised peaksid püüdlema selle poole, et naised ja mehed oleksid haldusnõukogus ja sidusrühmade kogus tasakaalustatult esindatud. Sama eesmärki peaks haldusnõukogu järgima tervikuna võttes ka oma esimehe ja aseesimeeste puhul.

(29)  Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema haldusnõukogus esindatud. Haldusnõukogusse võivad esindajaid nimetada ka Euroopa Parlament ja liidu tasandi sektoriülesed sotsiaalpartnerite organisatsioonid, kusjuures ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid peaksid olema võrdselt esindatud, ning VKEd peaksid olema piisavalt esindatud. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel, tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Kolmandate riikide, kes kohaldavad liidu õigust käesoleva määruse kohaldamisalas, esindajatel peaks olema võimalik osaleda haldusnõukogu kohtumistel vaatlejana.

(30)  Erandjuhtudel, kui on vaja säilitada maksimaalne konfidentsiaalsus, ei tohiks Euroopa Parlamendi määratud sõltumatu ekspert ja liidu tasandi sektoriüleste sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindajad haldusnõukogu aruteludel osaleda. Selline nõue tuleks selgelt sätestada haldusnõukogu kodukorras ning see peaks piirduma üksikjuhtumeid puudutava tundliku teabega, tagamaks, et eksperdi ja esindajate tegelik osalemine haldusnõukogu töös ei oleks põhjendamatult piiratud.

(31)  Ameti üldise haldusjuhtimise ja ametile antud ülesannete täitmise tagamiseks tuleks ametisse nimetada tegevdirektor. Muud töötajad võivad asendada tegevdirektorit juhul, kui seda peetakse vajalikuks ameti igapäevase juhtimise tagamiseks kooskõlas ameti sisekorraga, loomata seejuures täiendavaid juhtivaid ametikohti.

(32)  Haldusnõukogu ja tegevdirektor peaksid olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ning tegutsema avalikes huvides, ilma et see piiraks komisjoni volitusi.

(33)  Amet peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid esindama liidu tasandi sotsiaalpartnereid, sealhulgas liidu tunnustatud valdkondlikke sotsiaalpartnereid, kes esindavad tööjõu liikuvuse küsimustest eriti tugevalt mõjutatud sektoreid. Sidusrühmade kogu tuleks eelnevalt teavitada ja sellel peaks olema võimalik esitada ametile oma arvamusi kas taotluse korral või omal algatusel. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011(14) alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

(34)  Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

(35)  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Amet peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks ameti vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(36)  Käesoleva määrusega seotud isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas määrusega (EL) 2016/679(15) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725(16), olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. See hõlmab asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete võtmist, et täita kõnealustes määrustes sätestatud kohustusi, eelkõige selliste meetmete võtmist, mis on seotud andmete töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, teavitamisega ja andmesubjektide õigustega.

(37)  Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001(17). Ameti tegevust peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kontrollima Euroopa Ombudsman.

(38)  Ameti suhtes tuleks kohaldada määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ning amet peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta.

(39)  Ameti asukoha liikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks.

(40)  Selleks et tagada avatud ja läbipaistvad töötingimused ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(18) (edaspidi vastavalt „personalieeskirjad“ ja "teenistustingimused"), sealhulgas ametisaladuse hoidmise norme või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(41)  Amet peaks tegema koostööd teiste liidu asutustega nende vastava pädevuse piires, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF) ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust). Niisugune koostöö peaks tagama tegevuse kooskõlastamise, edendama koostoimet ning hoidma ära osapoolte tegevuse dubleerimise.

(42)  Sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas peaksid amet ja halduskomisjon tegema tihedat koostööd, et saavutada koostoime ja vältida võimalikku dubleerimist.

(43)  Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate, käeoleva määruse kohaldamisalas olevates valdkondades tegutsevate asutuste tegevusse, peaks amet täitma ülesandeid, mida täidavad määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee, komisjoni otsusega 2009/17/EÜ(19) loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee, sealhulgas halduskoostööalane teabevahetus, abi rakendamisega seotud küsimustes ning piiriülene täitmise tagamine, ning otsusega (EL) 2016/344 loodud platvorm. Kui amet on toimima hakanud, peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama. Haldusnõukogu võib otsustada luua sihtotstarbelisi töö- ja eksperdirühmi.

(44)  Määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomitee loovad foorumi, kus konsulteeritakse sotsiaalpartnerite ja valitsuste esindajatega riiklikul tasandil. Amet peaks panustama nende töösse ja võib osaleda nende koosolekutel.

(45)  Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks siis, kui amet on hakanud toimima, muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsus (EL) 2016/344.

(46)  Amet peaks austama riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisust ja sotsiaalpartnerite sõltumatust, nagu on sõnaselgelt esile toodud ELi toimimise lepingus. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse õiguste kaitsmise puhul.

(47)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ▌aidata selle kohaldamisalas kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele kogu liidus ning abistada liikmesriike ja komisjoni sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel, ei suuda kooskõlastamatult tegutsevad liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid see võib tegevuse piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)  Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõigusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas üle kinnitatud põhimõtteid, nagu neid on tunnustatud ELi lepingu artiklis 6,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Asutamine, reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“).

2.  Amet abistab liikmesriike ja komisjoni nende liidu õigusaktide tõhusal kohaldamisel ja täitmise tagamisel, mis on seotud töötajate liikuvusega kogu liidus, ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus. Ameti tegevuse ulatus on piiratud lõikes 4 loetletud liidu õigusaktide kohaldamisalaga, sealhulgas kõigi nendel õigusaktidel põhinevate direktiivide, määruste ja otsustega ja tulevaste õiguslikult siduvate liidu õigusaktidega, millega ametile ülesandeid antakse.

3.  Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õiguse või tavaga. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja tagada nende täitmist ega õigust kollektiivsele õiguste kaitsmisele vastavalt liikmesriikide õigusele või tavale.

4.  Ameti tegevuse ulatus hõlmab järgmisi liidu õigusakte, sealhulgas nende õigusaktide kõiki tulevasi muudatusi:

a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ(20);

b)  direktiiv 2014/67/EL;

c)  Määruse (EÜ) nr 883/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009(21), sealhulgas nõukogu määruste (EMÜ) nr 1408/71(22) ja (EMÜ) nr 574/72(23) sätted, kuivõrd need on veel kohaldatavad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1231/2010(24) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 859/2003(25), millega laiendatakse määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel;

d)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011;

e)  direktiiv 2014/54/EL;

f)  määrus (EL) 2016/589;

g)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006(26);

h)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ(27);

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009(28).

5.  Ameti tegevuse ulatus hõlmab käesoleva määruse sätteid, mis on seotud liikmesriikide vahelise koostööga deklareerimata tööga tegelemise valdkonnas.

6.  Käesolevas määruses austatakse liikmesriikide pädevust seoses lõikes 4 loetletud liidu õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamisega.

See ei mõjuta üksikisikute või tööandjate liidu õiguse või liikmesriikide õiguse või tava kohaseid õigusi või kohustusi ega nendest tulenevaid liikmesriikide ametiasutuste õigusi ja kohustusi ega sotsiaalpartnerite sõltumatust, nagu seda on tunnustatud ELi toimimise lepingus.

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikidevahelisi kehtivaid kahepoolseid lepinguid ja halduskoostöö kokkuleppeid, eelkõige neid, mis käsitlevad kooskõlastatud kontrolle ja ühiskontrolle.

Artikkel 2

Eesmärgid

Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele kogu liidus ning abistada liikmesriike ja komisjoni sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus. Sel eesmärgil ja artiklis 1 sätestatud kohaldamisala piires teeb amet järgmist:

a)  hõlbustab ▌juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste kohta, mis on seotud tööjõu liikuvusega kogu liidus ning juurdepääsu asjaomastele teenustele;

b)  hõlbustab ja süvendab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide täitmise tagamisel kogu liidus, sealhulgas hõlbustab kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide tegemist;

c)  on vahendaja ja aitab leida lahenduse liikmesriikide piiriüleste vaidluste ▌korral ning

d)  toetab liikmesriikidevahelist koostööd deklareerimata tööga tegelemisel.

Artikkel 3

Õiguslik seisund

1.  Amet on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis on juriidilistel isikutel vastavalt nende liikmesriigi õigusele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

II PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED

Artikkel 4

Ameti ülesanded

Oma eesmärkide saavutamiseks täidab amet järgmisi ülesandeid:

a)  võimaldab artiklite 5 ja 6 kohaselt ▌juurdepääsu teabele ja koordineerib EURESt;

b)  hõlbustab artikli 7 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ▌vahel, et aidata kaasa asjaomase liidu õiguse ühtsele, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele ja täitmise tagamisele;

c)  koordineerib ja toetab artiklite 8 ja 9 kohaselt kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide tegemist;

d)  teeb artikli 10 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;

e)  toetab artikli 11 kohaselt liikmesriike suutlikkuse suurendamisel seoses liidu asjaomase õiguse mõjusa kohaldamise ja täitmise tagamisega;

f)  toetab artikli 12 kohaselt liikmesriike deklareerimata tööga tegelemisel;

g)  tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ▌vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomase õiguse kohaldamist.

Artikkel 5

Teave tööjõu ▌liikuvuse kohta

Amet parandab üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidele pakutava üldist laadi teabe, mis puudutab nende artikli 1 lõikes 4 loetletud liidu õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi, kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus▌. Selleks teeb amet järgmist:

a)  aitab anda asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras, muu hulgas määrusega (EL) 2018/1724 loodud kogu ühtse liidu-ülese veebisaidi kaudu, mis toimib ühtse kontaktpunktina teabe saamiseks õiguste, menetluste ja teenuste kohta liidu ja riiklikul tasandil kõigis liidu ametlikes keeltes;

b)  toetab liikmesriike määruse (EL) 2016/589 kohaldamisel;

c)  toetab liikmesriike eelkõige direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 ja määruse (EL) 2016/589 artiklis 22 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabele juurdepääsu ja selle levitamist, määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 76 lõigetes 4 ja 5 sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimist ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmisel, muu hulgas viidates sellistele riiklikele teabeallikatele nagu ühtsed riiklikud veebisaidid;

d)  toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeallikate ja -teenuste täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses (EL) 2018/1724 sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;

e)  toetab liikmesriike üksikisikutele ja tööandjatele piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel;

f)  hõlbustab koostööd direktiivi 2014/54/EL kohaselt määratud pädevate asutuste vahel, et anda üksikisikutele ja tööandjatele teavet, suuniseid ja abi seoses tööjõu liikuvusega siseturul.

Artikkel 6

EURESe koordineerimine

Selleks et toetada liikmesriike üksikisikutele ja tööandjatele EURESe kaudu pakutavate selliste teenuste osutamisel nagu töö-, õppepraktika- ja õpipoisiõppekohtade piiriülene sobitamine elulookirjeldustega ning seega tööjõu liikuvuse hõlbustamine kogu liidus, haldab amet määruse (EL) 2016/589 artikli 7 alusel loodud Euroopa koordinatsiooniametit EURES.

Ameti hallatav Euroopa koordinatsiooniamet täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 22 lõike 4 punktis n, et kõnealune tegevus vastab täiel määral kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada käesoleva määruse artikli 36 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.

Artikkel 7

Liikmesriikidevaheline koostöö ja teabevahetus

1.  Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetuse kiirendamist ning toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas liidu õiguses.

Selleks teeb amet ▌eelkõige järgmist:

a)  toetab ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel liikmesriikide ametiasutusi teiste liikmesriikide ametiasutuste asjakohaste kontaktpunktide kindlakstegemisel;

b)  hõlbustab ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel liikmesriikide ametiasutuste vahel taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse kohta;

c)  edendab ja jagab parimaid tavasid ning aitab neid liikmesriikide vahel levitada;

d)  ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel hõlbustab ja toetab, kui see on kohane, karistuste ja trahvide piiriüleste menetluste täitmise tagamist käesoleva määruse artikli 1 kohases kohaldamisalas;

e)  esitab komisjonile kaks korda aastas aruande liikmesriikide vaheliste lahendamata taotluste kohta ja kaalub, kas esitada need vahendusmenetlusele vastavalt artikli 13 lõikele 2.

2.  Ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel ja oma ülesannete täitmisel annab amet teavet, et toetada asjaomast liikmesriiki ameti pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide tõhusal kohaldamisel.

3.  Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel, sealhulgas IMI süsteemi▌ kasutamist.

4.  Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise tõhusaks ja tulemuslikuks piiriüleseks koostööks, ning edendab liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide ja andmebaaside kasutamise võimalust, et hõlbustada andmetele juurdepääsu reaalajas ja pettuste avastamist, ning võib anda soovitusi nende mehhanismide ja andmebaaside kasutamise parandamiseks. Amet esitab komisjonile aruanded elektrooniliste mehhanismide ja andmebaaside edasiseks arendamiseks.

Artikkel 8

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine ja toetamine

1.  Ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel koordineerib amet kooskõlastatud kontrolle või ühiskontrolle ja toetab neid ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. ▌Samuti võib amet teha omal algatusel asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teeksid kooskõlastatud või ühiskontrolli.

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide puhul on vaja asjaomaste liikmesriikide nõusolekut.

Riigi tasandi sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad ametit juhtumitest teavitada.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel on

a)  „kooskõlastatud kontrollid“ kahes või enamas liikmesriigis samaaegselt omavahel seotud juhtumite kohta tehtavad kontrollid, mille puhul iga liikmesriigi ametiasutus tegutseb oma territooriumil ja asjakohasel juhul toetavad teda ameti töötajad;

b)  „ühiskontrollid“ ühes liikmesriigis tehtavad kontrollid, milles osalevad ühe või mitme liikmesriigi ametiasutused ja asjakohasel juhul korral ameti töötajad.

3.  Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega püüavad liikmesriigid osaleda kooskõlastatud kontrollides või ühiskontrollides.

Kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli tegemiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut ja sellisest nõusolekust antakse teada artikli 32 kohaselt määratud riiklike kontaktametnike kaudu.

Juhul kui üks või mitu liikmesriiki otsustavad kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis mitte osaleda, teevad teiste liikmesriikide ametiasutused kavandatud kontrolli üksnes osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes otsustasid mitte osaleda, hoiavad teabe sellise kontrolli kohta konfidentsiaalsena.

4.  Amet määrab kindlaks ja võtab vastu korra, et tagada asjakohased järelmeetmed, kui liikmesriik otsustab kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis mitte osaleda.

Sellisel juhul teatab asjaomane liikmesriik põhjendamatu viivituseta ametile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kirjalikult, muu hulgas elektroonilisel teel, oma otsuse põhjustest ning võimalusel meetmetest, mida ta kavatseb juhtumi lahendamiseks võtta, ning selliste meetmete tulemustest, siis kui need selguvad. Amet võib teha ettepaneku, et liikmesriik, kes ei osalenud kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis, teeb vabatahtlikult ise kontrolli.

5.  Liikmesriigid ja amet hoiavad kavandatavaid kontrolle käsitleva teabe kolmandate isikute eest konfidentsiaalsena.

Artikkel 9

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide kord

1.  Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli tegemise lepingus on sätestatud nimetatud kontrolli tegemise tingimused, sealhulgas kontrolli ulatus ja eesmärk ning kui see on kohane, ameti töötajate kontrollis osalemise korraldamine. Kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud kooskõlastatud kontrolle või ühiskontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu kooskõlas liidu õigusega ning liikmesriigi õiguse või tavaga.

2.  Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid tehakse ▌kooskõlas nende liikmesriikide õiguse või tavaga, kus kontrolle tehakse. Selliste kontrollide järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õiguse või tavaga.

3.  Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid toimuvad operatiivselt. Selleks annavad liikmesriigid kontrollis osalevatele teise liikmesriigi ametnikele kontrollilepingus asjakohase rolli ja staatuse vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavale, kus kontrolli tehakse.

4.  Kui asjaomased liikmesriigid seda taotlevad, pakub amet ▌kooskõlastatud kontrolle või ühiskontrolle tegevatele liikmesriikidele kavandamisega seotud, logistilist ja tehnilist tuge ning asjakohasel juhul õigusalast eksperdiabi, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

5.  Ameti töötajad võivad osaleda kontrollis vaatlejana ja pakkuda logistilist tuge ning osaleda kooskõlastatud kontrollis või ühiskontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad, ja kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguse või tavaga.

6.  Kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli tegeva liikmesriigi ametiasutus esitab ametile aruande kontrolli tulemuste kohta oma liikmesriigis ning kooskõlastatud või ühiskontrolli üldise toimumise kohta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kontrolli lõpuleviimist.

7.  Kooskõlastatud kontrollide või ühiskontrollide käigus kogutud teavet on võimalik asjaomastes liikmesriikides kohtumenetluses tõendina kasutada vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele või tavale.

8.  Teave ameti koordineerimisel tehtud kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide kohta ning artikli 8 lõigetes 2 ja 3 osutatud teave, mille liikmesriigid ja amet esitavad, lisatakse kaks korda aastas haldusnõukogule esitatavatesse aruannetesse. Sellised aruanded saadetakse ka sidusrühmade kogule, kui neist on tundlik teave nõuetekohaselt eemaldatud. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

9.  Juhul kui amet saab kooskõlastatud kontrolli või ühiskontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavast normide eiramisest liidu õiguse kohaldamisel, võib ta asjakohasel juhul teavitada arvatavast normide eiramisest asjaomast liikmesriiki ja komisjoni.

Artikkel 10

Tööjõu ▌liikuvuse analüüs ja riskihindamine

1.  Amet hindab koostöös liikmesriikide ja kui see on kohane sotsiaalpartneritega riske ning analüüsib tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist liidus. Riskihindamisel ja analüütilises töös käsitletakse selliseid teemasid nagu tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised probleemid ja korduvad probleemid ning amet võib läbi viia ka sihipäraseid süvaanalüüse ja uuringuid konkreetsete küsimuste käsitlemiseks. Riskihindamise ja analüüside läbiviimisel kasutab amet nii palju kui võimalik olemasolevatest uuringutest kättesaadavaid asjakohaseid ja ajakohaseid statistilisi andmeid ning tagab vastastikuse täiendavuse liidu ametite või talituste ja liikmesriikide ametiasutuste, ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas pettuste, ärakasutamise, diskrimineerimise, oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning lähtub nendest.

2.  Amet korraldab osalema nõustunud liikmesriikide vastastikuseid hindamisi, et:

a)  tegeleda mis tahes küsimuste, keerukate olukordade ja konkreetsete probleemidega, mis võivad tekkida seoses liidu õiguse rakendamise ja praktilise kohaldamisega ameti pädevuse piires, samuti seoses selle täitmise tagamisega;

b)  tugevdada kooskõla üksikisikutele ja ettevõtjatele teenuste osutamisel;

c)  süvendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.

3.  Kui riskihindamine või muu analüüs on lõpule viidud, teavitab amet ▌oma hindamise tulemustest ▌komisjoni ja liikmesriike, keda see otseselt puudutab, ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Amet lisab oma hindamise tulemuste kokkuvõtte ka Euroopa Parlamendile ja komisjonile esitatavasse aastaaruandesse.

4.  Kui see on kohane, kogub amet oma pädevuse piires liidu õiguse valdkondades liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades, et vältida andmete kogumise dubleerimist. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 15. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja asjakohasel juhul jagab oma andmekogumisel saadud tulemusi.

Artikkel 11

Toetus suutlikkuse suurendamiseks

Amet toetab liikmesriike suutlikkuse suurendamisel, et edendada liidu õiguse järjepidevat täitmise tagamist kõigis artiklis 1 loetletud valdkondades. Amet teeb eelkõige järgmist:

a)  töötab koostöös liikmesriikide ametiasutuste ja asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega vajaduse korral välja mittesiduvad ühised suunised, mida liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised mõisted ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl riiklikul ja liidu tasandil;

b)  edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide ametiasutuste vahel;

c)  edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näidetega asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste vahelisest koostööst;

d)  töötab välja sektoripõhised ja -ülesed koolitusprogrammid, sh tööinspektsioonide jaoks, ning spetsiaalse koolitusmaterjali, muu hulgas veebipõhiste õppemeetodite kaudu;

e)  edendab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas kampaaniad üksikisikute ja tööandjate, eelkõige VKEde teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest ning nende jaoks kättesaadavatest võimalustest.

Artikkel 12

Deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm

1.  Deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm (edaspidi "platvorm"), mis on loodud vastavalt artikli 16 lõikele 2, toetab ameti tegevust deklareerimata tööga tegelemise valdkonnas, tehes järgmist:

a)  edendades liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste ja muude kaasatud osaliste vahelist koostööd, et tegeleda tõhusamalt ja tulemuslikumalt deklareerimata töö eri vormidega ja sellega seotud valesti deklareeritud tööga, sealhulgas isikutega, kes on fiktiivselt iseendale tööandjaks;

b)  parandades liikmesriikide erinevate asjaomaste ametiasutuste ja osaliste suutlikkust deklareerimata töö piiriüleste aspektidega tegelemisel ning aidates seeläbi kaasa võrdsete tingimuste loomisele;

c)  parandades üldsuse teadlikkust deklareerimata tööga seotud küsimustes ja kiireloomulise vajaduse osas asjakohaste meetmete järele ning julgustades liikmesriike rohkem pingutama deklareerimata tööga tegelemisel;

d)  viies läbi lisas loetletud tegevusi.

2.  Platvorm edendab liikmesriikide koostööd järgmiselt:

a)  vahetades parimaid tavasid ja teavet;

b)  arendades erialateadmisi ja analüüsi, vältides dubleerimist;

c)  edendades ja hõlbustades tõhusama ja tulemuslikuma piiriülese koostöö innovatiivseid käsitlusi ning kogemuste hindamist;

d)  aidates kaasa deklareerimata tööga seotud küsimuste laialdasele mõistmisele.

3.  Platvormi kuulub:

a)  iga liikmesriigi nimetatud üks kõrgetasemeline esindaja;

b)  komisjoni esindaja;

c)  kuni neli liidu tasandi sektoriüleste sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindajat, kelle nimetavad nimetatud organisatsioonid ise, kusjuures ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid on võrdselt.

4.  Platvormi koosolekutel võivad vaatlejana osaleda järgmised sidusrühmad, kelle panust võetakse asjakohaselt arvesse:

a)  kuni 14 sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindajat sektoritest, kus deklareerimata tööd esineb palju, kelle nimetavad nimetatud organisatsioonid, kusjuures ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid on võrdselt;

b)  üks Eurofoundi, üks EU-OSHA ja üks ILO esindaja;

c)  esindaja igast Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvast kolmandast riigist.

Platvormi koosolekutele võib kutsuda ka muid kui esimeses lõigus osutatud vaatlejaid ning nende panust võetakse asjakohaselt arvesse.

Platvormi eesistuja on ameti esindaja.

Artikkel 13

Vahendamine liikmesriikide vahel

1.  Amet võib kergendada lahenduse otsimist kahe või enama liikmesriigi vahelise vaidluse korral seoses liidu õiguse kohaldamise üksikjuhtumitega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu õigusi. Vahendamise eesmärk on lähendada vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide erinevaid seisukohti ja võtta vastu arvamus, mis ei ole siduv.

2.  Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide otsekontaktide ja dialoogi abil, algatab amet ühe või mitme asjaomase liikmesriigi taotluse alusel vahendusmenetluse. Amet võib soovitada vahendusmenetlus algatada ka omal algatusel. Vahendamine võib toimuda üksnes vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide nõusolekul.

3.  Vahendamise esimene etapp toimub vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide ja vahendaja vahel, kes võtavad ühisel kokkuleppel vastu arvamuse, mis ei ole siduv. Liikmesriikide, komisjoni ja ameti eksperdid võivad vahendamise esimeses etapis osaleda nõuandvas rollis.

4.  Kui vahendamise esimeses etapis lahendust ei leita, algatab amet vahendajate kojas vahendamise teise etapi, kui kõik vaidluse osapooleks olevad liikmesriigid sellega nõustuvad.

5.  Vahendajate koda, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid, välja arvatud vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide eksperdid, püüab lepitada vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide seisukohti ning kiidab heaks arvamuse, mis ei ole siduv. Komisjoni ja ameti eksperdid võivad vahendamise teises etapis osaleda nõuandvas rollis.

6.  Haldusnõukogu võtab vastu vahendamise töökorra, mis hõlmab töökorraldust ja vahendajate määramist, kohaldatavaid tähtaegu, liikmesriikide, komisjoni ja ameti ekspertide kaasamist ning vahendajate koja võimalust osaleda eksperdirühmades, millesse kuuluvad eksperdid mitmest liikmesriigist.

7.  Vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide osalemine vahendamise mõlemas etapis on vabatahtlik. Kui selline liikmesriik otsustab vahendusmenetluses mitte osaleda, teavitab ta ametit ja teisi vaidluse osapoolteks olevaid liikmesriike lõikes 6 osutatud töökorras kehtestatud ajavahemiku jooksul kirjalikult, sh elektrooniliselt, oma otsuse põhjustest.

8.  Vahendamisjuhtumi esitamisel peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on muudetud anonüümseks, nii et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Amet ei töötle vahendamise üheski etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

9.  Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada. Kui kohtumenetlus algatatakse vahendamise ajal, vahendusmenetlus peatatakse.

10.  Vahendamine ei piira halduskomisjoni pädevust ega tema otsuseid. Vahendamisel võetakse arvesse kõiki halduskomisjoni asjakohaseid otsuseid.

11.  Kui vaidlus on täielikult või osaliselt seotud sotsiaalkindlustusega, teatab amet sellest halduskomisjonile.

Selleks et tagada hea koostöö, koordineerida tegevust vastastikusel kokkuleppel ja vältida dubleerimist vahendamisjuhtumite puhul, mis on seotud nii sotsiaalkindlustuse kui ka tööõigusega, sõlmivad halduskomisjon ja amet koostöölepingu.

Halduskomisjoni taotluse alusel ja kokkuleppel vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikidega saadab amet sotsiaalkindlustusega seotud küsimuse edasi halduskomisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 74a lõikele 2. Vahendamine võib jätkuda küsimustes, mis ei puuduta sotsiaalkindlustust.

Vaidluses osaleva liikmesriigi taotluse alusel edastab amet sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud küsimuse halduskomisjonile. Seda võib teha igas vahendamise etapis. Vahendamine võib jätkuda küsimustes, mis ei puuduta sotsiaalkindlustust.

12.  Kolme kuu jooksul pärast mittesiduva arvamuse vastuvõtmist esitavad vaidluse osapoolteks olevad liikmesriigid ametile aruande arvamuse järgimiseks võetud järelmeetmete kohta või kui meetmeid ei võetud, põhjendused selle kohta, miks neid ei ole võetud.

13.  Amet esitab komisjonile kaks korda aastas aruande menetletud vahendamisjuhtumite tulemuste ja menetlemata jäetud juhtumite kohta.

Artikkel 14

Koostöö asutuste ja eriasutustega

Amet püüab kõigis oma tegevustes tagada koostöö muude liidu detsentraliseeritud asutuste ja eriasutustega, näiteks halduskomisjoniga, hoides ära tegevuse kattumise, edendades koostoimet ja vastastikust täiendavust. Selleks võib amet sõlmida koostöölepinguid asjaomaste liidu asutustega, nagu Cedefop, Eurofound, EU-OSHA, ETF, Europol ja Eurojust.

Artikkel 15

Koostalitlusvõime ja teabevahetus

Amet kooskõlastab, arendab ja kohaldab koostalitusvõime raamistikke, et tagada teabevahetus nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga. Sellised koostalitusvõime raamistikud põhinevad Euroopa koostalitlusvõime raamistikul ja Euroopa koostöövõime etalonarhitektuuril, millele on osutatud otsuses (EL) 2015/2240 ▌.

III PEATÜKK

AMETI STRUKTUUR

Artikkel 16

Haldus- ja juhtimisstruktuur

1.  Ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)  haldusnõukogu;

b)  tegevdirektor;

c)  sidusrühmade kogu.

2.  Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide või komisjoni esindajad või valikumenetluse kaudu leitud väliseksperdid või nende kombinatsioon. Ta loob alalise töörühmana artiklis 12 osutatud platvormi ja artiklis 13 osutatud vahendajate koja.

Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast konsulteerimist komisjoniga. ▌

Artikkel 17

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuuluvad järgmised isikud:

a)  üks liige igast liikmesriigist;

b)  kaks komisjoni esindavat liiget;

c)  üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert;

d)  neli liidu tasandi sektoriüleste sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindajat, kusjuures ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid on võrdselt.

Hääleõigus on üksnes esimese lõigu punktides a ja b osutatud liikmetel.

2.  Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget tema puudumise korral.

3.  Lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud liikmed ja nende asendusliikmed nimetavad ametisse nende liikmeriigid ▌.

Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlament.

Liidu tasandi sektoriülesed sotsiaalpartnerite organisatsioonid nimetavad ametisse oma esindajad ja Euroopa Parlament nimetab oma sõltumatu eksperdi, olles eelnevalt kontrollinud, et neil ei esine huvide konflikti.

Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest artiklis 1 osutatud valdkondades, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist ▌, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4.  Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui olukord huvide konflikti osas muutub. Amet avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5.  Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

6.  Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel ja aruteludel osaleda vaatlejatena.

7.  Eurofoundi esindaja, EU-OSHA esindaja, Cedefopi esindaja ja Euroopa Koolitusfondi esindaja võidakse kutsuda osalema haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada ametite tõhusust ja omavahelist koostoimet.

Artikkel 18

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Haldusnõukogu täidab eelkõige järgmiseid ülesandeid:

a)  annab strateegilisi suuniseid ja jälgib ameti tegevust;

b)  võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt IV peatükile;

c)  hindab ameti tegevuse konsolideeritud aastaaruannet, sealhulgas ülevaadet ülesannete täitmise kohta, võtab selle vastu ning saadab selle igal aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab tegevuse konsolideeritud aastaaruande;

d)  võtab vastavalt artiklile 29 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

e)  võtab vastu pettustevastase võitluse strateegia, mis on kohaldatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga;

f)  võtab vastu reeglid oma liikmete ja sõltumatute ekspertide, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning artikli 16 lõikes 2 osutatud ameti töö- ja eksperdirühmade ning artiklis 33 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude ametiväliste töötajate huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;

g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 36 lõikes 3 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

h)  võtab vastu oma kodukorra;

i)  võtab vastavalt artiklile 13 vastu vahendamise töökorra;

j)  loob vastavalt artikli 16 lõikele 2 töö- ja eksperdirühmi ja võtab vastu nende kodukorra;

k)  kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

l)  võtab vastu rakenduseeskirjad, et tagada personalieeskirjade ja teenistustingimuste täitmine vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;

m)  loob vajaduse korral siseauditi suutlikkuse;

n)  nimetab kooskõlas artikliga 31 ametisse tegevdirektori ja kui see on kohane, pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist;

o)  nimetab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

p)  kehtestab artikli 23 kohaselt moodustatud sidusrühmade kogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra ning nimetab kõnealused liikmed ja asendusliikmed ametisse;

q)  tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditite aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes;

r)  teeb kõik otsused ameti sisekomiteede või muude asutuste loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes usaldusväärsest finantsjuhtimisest;

s)  kiidab heaks artiklis 24 osutatud ameti ühtse programmdokumendi kavandi enne, kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;

t)  võtab pärast komisjoni arvamuse saamist ühtse programmdokumendi vastu hääleõigusega haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 24.

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja kehtestatakse tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

3.  Erandjuhtudel võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tegevdirektori poolt edasi ametisse nimetava asutuse delegeeritud volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 19

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe ja püüab saavutada soolise tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Kui esimesel hääletusel ei saada kahekolmandikulist häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor, kus esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 20

Haldusnõukogu koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2.  Esimees korraldab arutelusid päevakorras olevate punktide üle. Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punktides c ja d osutatud liikmed ei osale aruteludes punktide üle, mis on seotud üksikjuhtumeid puudutava tundliku teabega, nagu on täpsustatud haldusnõukogu töökorras.

3.  Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

4.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotluse alusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotluse alusel.

5.  Haldusnõukogu kutsub vähemalt kord aastas kokku sidusrühmade kogu koosoleku.

6.  Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku või organisatsiooni, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda, sh sidusrühmade kogu liikmeid.

7.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

8.  Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 21

Haldusnõukogu hääletuskord

1.  Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 punktide b ja t, artikli 19 lõike 1 ▌ja artikli 31 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.  Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.  Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

4.  Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel ning mille korral võib hääletamiseks kasutada kirjalikku menetlust.

Artikkel 22

Tegevdirektori kohustused

1.  Tegevdirektor juhib ametit ja püüab tagada ametis soolise tasakaalu. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.  Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile aru oma ülesannete täitmisest, kui Euroopa Parlament seda palub. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.  Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise, eelkõige järgmise eest:

a)  ameti igapäevane juhtimine;

b)  haldusnõukogu otsuste täitmine;

c)  ühtse programmdokumendi kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

d)  ühtse programmdokumendi elluviimine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;

e)  ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande projekti koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

f)  tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;

g)  liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes mõjusaid kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karistusi;

h)  ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

i)  ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

j)  ühtse programmdokumendi raames ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ning eelarve täitmise eest vastutamine;

k)  otsuste tegemine personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud otsusega;

l)  otsuste tegemine ameti sisestruktuuride kohta, sealhulgas vajaduse korral asendusülesannete kohta, mis võivad hõlmata ameti igapäevast juhtimist, ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevuse ja usaldusväärse eelarvehaldusega seotud vajadusi;

m)  kui see on kohane, koostöö tegemine liidu asutustega ning nendega koostöölepingute sõlmimine;

n)  haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine määruse (EÜ) nr 2018/1725 kohaldamiseks ameti poolt;

o)  haldusnõukogu teavitamine sidusrühmade kogu ettepanekutest.

5.  Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat ja kas Brüsselis on vaja luua kontaktbüroo, et edendada ameti koostööd asjaomaste liidu institutsioonide ja asutustega. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku büroo või kontaktbüroo, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt, kuhu kohalik büroo luuakse, eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks ▌büroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut selle liikmesriigiga, kuhu kohalik büroo või kontaktbüroo rajatakse.

Artikkel 23

Sidusrühmad

1.  Asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks ja neilt oskusteabe saamiseks käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades luuakse sidusrühmade kogu. Sidusrühmade kogu luuakse ameti juurde ja tal on nõuandev pädevus.

2.  Sidusrühmade kogule antakse eelnevalt teavet ja ta võib ameti taotluse alusel või omal algatusel esitada ametile arvamusi järgmistes valdkondades:

a)  küsimused, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise ja täitmise tagamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, sealhulgas töötajate piiriülese liikuvuse analüüsid ja riskihindamised, nagu on osutatud artiklis 10;

b)  artiklis 18 osutatud ameti tegevuse konsolideeritud aastaaruande projekt;

c)  artiklis 24 osutatud ühtse programmdokumendi kavand.

3.  Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja see tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni taotluse alusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

4.  Sidusrühmade kogu koosneb kahest komisjoni esindajast ja kümnest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, kusjuures ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid on võrdselt, sealhulgas liidu tunnustatud valdkondlikud sotsiaalpartnerid nendest sektoritest, mida tööjõu liikuvuse probleemid iseäranis puudutavad.

5.  Sidusrühmade kogu liikmed ja asendusliikmed määravad nende organisatsioonid ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed ning asendusliikmed asendavad automaatselt iga puuduvat liiget. Võimaluste piires järgitakse asjakohast soolist tasakaalu ja VKEde piisavat esindatust.

6.  Amet osutab sidusrühmade kogule sekretariaaditeenust. Sidusrühmade kogu võtab oma kodukorra vastu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kodukorra peab heaks kiitma haldusnõukogu.

7.  Sidusrühmade kogu võib oma koosolekutele kutsuda eksperte või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

8.  Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused, nõuanded ja soovitused ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

IV PEATÜKK

AMETI EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. jagu

Ameti ühtne programmdokument

Artikkel 24

Iga-aastased ja mitmeaastased programmid

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013(29), milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid ning sidusrühmade kogu nõuandeid.

2.  Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandi vastu iga aasta 30. novembriks. Ta edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgmise aasta 31. jaanuariks programmdokumendi kavandi ja kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid.

Ühtne programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase programmiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

4.  Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles näidatakse ka iga tegevuse kohta indikatiivsed rahalised vahendid ja personal, mis on vajalikud seatud eesmärkide täitmiseks.

Strateegilist programmi ajakohastatakse vastavalt vajadusele, eelkõige artiklis 40 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Artikkel 25

Eelarve koostamine

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.  Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 24 lõikes 3 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

3.  Haldusnõukogu võtab ▌esialgse eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ▌eelarvestuse projekti ning esitab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka ametile.

5.  Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava rahalise toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8.  Haldusnõukogu võtab ameti eelarve vastu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja kui see on vajalik, tehakse selles vastavad kohandused.

9.  Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

2. jagu

Ameti eelarve esitusviis, täitmine ja kontroll

Artikkel 26

Eelarve struktuur

1.  Igal eelarveaastal koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2.  Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

a)  liidu üldeelarvesse kantud liidu rahaline toetus;

b)  liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus;

c)  ameti töös osalevate kolmandate riikide rahaline osalus vastavalt artiklile 42;

d)  võimalikud liidu rahalised vahendid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas ameti finantsreeglitega, millele on osutatud artiklis 29, ja liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega;

e)  tasud ameti avaldatud väljaannete ja muude osutatavate teenuste eest.

4.  Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 27

Eelarve täitmine

1.  Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.  Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 28

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.  Ameti peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta (aasta n + 1) 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale eelarveaasta (aasta n) esialgse raamatupidamisaruande.

2.  Ameti peaarvepidaja esitab 1. märtsiks aastal n + 1 komisjoni peaarvepidajale ka konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

3.  Amet esitab 31. märtsiks aastal n + 1 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta n eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

4.  Olles kätte saanud kontrollikoja märkused aasta n esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ameti peaarvepidaja omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab oma arvamuse asutuse aasta n lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.  Asutuse peaarvepidaja edastab 1. juuliks aastal n + 1 aasta n lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud ameti lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal n + 1.

8.  Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta 30. septembriks aastal n + 1. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja aasta n eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 29

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

V PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 30

Üldsätted

Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste täitmise tagamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud norme.

Artikkel 31

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ▌ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valitud kandidaadil palutakse esineda Euroopa Parlamendi ees avaldusega ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi tegevdirektori ametisse nimetamist põhjendamatult edasi lükata.

3.  Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

4.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja eesmärke.

5.  Võttes arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

6.  Kui tegevdirektori ametiaega on vastavalt lõikele 5 pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab otsuse tegemisel arvesse lõikes 4 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

8.  Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 32

Riikide kontaktametnikud

1.  Iga liikmesriik määrab oma riikliku kontaktametniku, kes lähetatakse riikliku eksperdina ametisse tööle selle tegevuskohas vastavalt artiklile 33.

2.  Riiklik kontaktametnik aitab ametit tööülesannete täitmisel, sealhulgas hõlbustab artikli 7 kohast koostööd ja teabevahetust ning artiklis 8 sätestatud kontrollide toetamist ja koordineerimist. Nad tegelevad riiklike kontaktpunktidena ka oma liikmesriigi küsimuste või riiki puudutavate küsimustega, vastates kõnealustele küsimustele kas otse või riiklike ametiasutuste vahendusel.

3.  Riiklikul kontaktametnikul on õigus küsida ja saada oma liikmesriigist käesoleva määruse kohaldamisalas kogu asjakohast teavet täielikus kooskõlas oma liikmesriigi õiguse või tavaga, eelkõige andmekaitse ja konfidentsiaalsuse normidega.

Artikkel 33

Lähetatud riiklikud eksperdid või muud töötajad

1.  Lisaks riiklikele kontaktametnikele võib amet kõigis oma töövaldkondades kasutada muid lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide , sealhulgas kontaktametnike, ametisse lähetamise reeglid.

VI peatükk

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 35

Kasutatavad keeled

1.  Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1(30).

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab ▌tõlkekeskus.

Artikkel 36

Läbipaistvus, isikuandmete kaitse ja teabevahetus

1.  Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud normid määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

2.  Haldusnõukogu kehtestab meetmed määruses (EL) 2018/1725 sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses ameti andmekaitseametniku ametisse nimetamisega ja seoses andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamisega ning andmesubjektide õigustega.

3.  Amet võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Teabevahetusmeetmete jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklis 4 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Teabevahetus toimub kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

Artikkel 37

Pettuse tõkestamine

1.  Selleks et tõhustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt, ühineb amet kuue kuu jooksul alates selle toimima hakkamisest Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on liidu vahenditest rahastanud.

3.  OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96(31) sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse kontrollikoda ja OLAFit, vastavalt nende pädevusele, tegema selliseid auditeid ja uurimisi.

Artikkel 38

Julgeolekunormid salastatud ja tundliku salastamata teabe kaitse kohta

Amet võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud ja tundliku salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443(32) ja (EL, Euratom) 2015/444(33). Ameti julgeolekunormid käsitlevad muu hulgas kõnealuse teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist.

Artikkel 39

Vastutus

1.  Ameti lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.  Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.  Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.  Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 40

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt ... viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel käsitletakse eelkõige artikli 13 kohase vahendusmenetluse käigus saadud kogemusi. Samuti hinnatakse seda, kas tuleks muuta ameti volitusi ja selle tegevuse ulatust, sealhulgas tegevuse ulatust laiendada, et see hõlmaks sektori erivajadusi, ning sellise muutmise finantsmõju, võttes arvesse liidu asutuste tehtud tööd kõnealustes valdkondades. Hinnatakse ka koostoimet ja tegevuse ühtlustamist tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutustega. Selle hindamise alusel võib komisjon asjakohasel juhul korral esitada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse kohaldamisala läbivaatamiseks.

2.  Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole selle eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.  Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 41

Haldusjuurdlused

Euroopa Ombudsman uurib ameti tegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 42

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib amet teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib amet haldusnõukogu loal ja pärast komisjonilt heakskiidu saamist leppida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

▌Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, sealhulgas sätted, milles käsitletakse ameti teostatavates algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

3.  Komisjon tagab, et amet tegutseb oma mandaadi piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus, leppides ameti tegevdirektoriga kokku asjakohase töökorra.

Artikkel 43

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist ja hiljemalt ... kaks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

2.  Ameti asukohaliikmesriik peab tagama võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 44

Ameti tegevuse algus

1.  Amet hakkab toimima nii, et on võimeline oma eelarvet täitma hiljemalt ... kaks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

2.  Komisjon vastutab ameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet hakkab toimima. Selleks:

a)  võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor, kelle haldusnõukogu on artikli 31 kohaselt ametisse nimetanud, asub täitma oma ülesandeid, määrata ajutiseks tegevdirektoriks ja tema ülesandeid täitma komisjoni ametniku;

b)  teostab ajutine tegevdirektor erandina artikli 18 lõike 1 punktist k ja kuni artikli 18 lõikes 2 osutatud otsuse vastuvõtmiseni ametisse nimetavale ametiisikule antud volitusi;

c)  võib komisjon anda ametile abi eelkõige sellega, et lähetab komisjoni ametnikke täitma ameti ülesandeid ajutise tegevdirektori või tegevdirektori juhtimisel;

d)  võib ajutine tegevdirektor kinnitada kõik maksed, mis on kaetud ameti eelarvesse kantud assigneeringutega, kui need on heaks kiitnud haldusnõukogu, ning võib pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

Artikkel 45

Määruse (EÜ) nr 883/2004 muutmine

Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„na – „Euroopa Tööjõuamet“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../...*(34) asutatud amet;

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L, …).“

"

2)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 74a

Euroopa Tööjõuamet

1.  Ilma et see piiraks halduskomisjoni ülesandeid ja tegevust, toetab Euroopa Tööjõuamet käesoleva määruse kohaldamist kooskõlas talle määrusega (EL) .../...+antud ülesannetega. Halduskomisjon teeb koostööd Euroopa Tööjõuametiga, et kooskõlastada tegevust vastastikusel kokkuleppel ja vältida dubleerimist. Selleks sõlmib komisjon Euroopa Tööjõuametiga koostöölepingu.

2.  Halduskomisjon võib esitada taotluse, et Euroopa Tööjõuamet edastaks talle vahendamismenetluses oleva sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud küsimuse kooskõlas määruse (EL) .../... (35) artikli 13 lõike 11 kolmanda lõiguga.▌“

"

Artikkel 46

Määruse (EL) nr 492/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 492/2011 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõik:"

„Euroopa Tööjõuamet, mis on asutatud määrusega (EL) .../...* (36), osaleb nõuandekomitee koosolekutel vaatlejana, andes tehnilist tuge ja asjaomast oskusteavet.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L, …).“;

"

2)  Artiklid 29–34 jäetakse välja alates kuupäevast, mil amet hakkab käesoleva määruse artikli 45 lõike 1 kohaselt toimima;

3)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 35

Alates 1968. aasta 8. novembrist kohaldatav nõuandekomitee kodukord jääb kehtima.“;

"

4)  artikkel 39 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 39

Nõuandekomitee halduskulud esitatakse liidu üldeelarve komisjoni käsitlevas jaos.“

"

Artikkel 47

Määruse (EL) 2016/589 muutmine

Määrust (EL) 2016/589 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) EURESe võrgustiku korraldamine komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide vahel;“;

"

b)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide vaheline koostöö vabu töökohti, töökohataotlusi ja CVsid käsitlevate kättesaadavate andmete vahendamisel;“

"

c)  punkt f asendatakse järgmisega:"

„f) EURESe võrgustiku edendamine liidu tasandil, kasutades komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide tõhusaid teavitusmeetmeid.“;

"

2)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt▌:"

„8) „Euroopa Tööjõuamet“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../...*(37) asutatud asutus“;

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L, …).

"

3)  Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„Puuetega inimestele tagatakse juurdepääs EURESe portaalis sisalduvale teabele ja riigi tasandil kättesaadavatele tugiteenustele. Komisjon, Euroopa Koordinatsiooniamet ning EURESe liikmed ja partnerid määravad oma vastavate kohustuste kohaselt kindlaks selle tagamise vahendid.“;

"

4)  Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) Euroopa Tööjõuametis loodav Euroopa Koordinatsiooniamet, mis aitab EURESe võrgustikul selle tegevust ellu viia;“;

"

b)  lisatakse järgmine punkt▌:"

„e) komisjon.“;

"

5)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:"

„Euroopa Koordinatsiooniamet aitab EURESe võrgustikul viia ellu selle tegevust, eelkõige arendades ja juhtides tihedas koostöös riiklike koordinatsioonibüroode ja komisjoniga järgmisi tegevusi:“;

"

ii)  punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste süsteemi omanikuna, sealhulgas vabade töökohtade, töökohataotluste, CVde, tõendavate dokumentide ning muu teabe vahetamise süsteemid ja menetlused, kasutajate vajaduste ja äriliste nõuete määratlemine ja nende edastamine komisjonile portaali toimimiseks ja arendamiseks, koostöös muude asjaomaste liidu teabe- ja nõustamisasutuste või -võrgustikega ning algatustega;“;

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Euroopa Koordinatsiooniametit haldab Euroopa Tööjõuamet. Euroopa Koordinatsiooniamet peab korrapärast dialoogi sotsiaalpartnerite esindajatega liidu tasandil.“;

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Euroopa Koordinatsiooniamet koostab pärast konsulteerimist artiklis 14 osutatud koordinatsioonirühmaga ja komisjoniga oma mitmeaastased tööprogrammid.“;

"

6)  Artikli 9 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) koostöö komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikidega vahendamisküsimustes III peatükis sätestatud raamistikus;“;

"

7)  Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Koordinatsioonirühma kuuluvad komisjoni, Euroopa Koordinatsiooniameti ja riiklike koordinatsioonibüroode sobival tasemel esindajad.“;

"

8)  Artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Liikmesriigid uurivad koos komisjoni ja Euroopa Koordinatsiooniametiga kõiki võimalusi, et anda vabade töökohtade täitmisel eesõigus liidu kodanikele ning saavutada liidu piires tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaal. Liikmesriigid võivad selleks vajalikud meetmed vastu võtta .“;

"

9)  Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid teevad koostööd üksteisega, komisjoniga ja Euroopa Koordinatsiooniametiga riiklike süsteemide ning komisjoni väljatöötatava Euroopa klassifikatsiooni koostalitlusvõime valdkonnas. Komisjon hoiab liikmesriike kursis Euroopa klassifikatsiooni väljatöötamisega.“;

"

10)  Artikkel 29 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 29

Liikuvusvooge ja -mustreid käsitleva teabe vahetamine

Komisjon ja liikmesriigid jälgivad ja avalikustavad töötajate liikuvusvooge ja -mustreid liidus Euroopa Tööjõuameti aruannete alusel ning kasutades Eurostati statistikat ja kättesaadavaid riiklikke andmeid.“

"

Artikkel 48

Kehtetuks tunnistamine

▌Otsus (EL) 2016/344 tunnistatakse kehtetuks alates kuupäevast, mil amet hakkab käesoleva määruse artikli 45 lõike 1 kohaselt toimima.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Artikli 16 lõike 2 kohaselt loodud platvormi tegevus

Toetades ameti eesmärke deklareerimata tööga tegelemisel püüab platvorm eelkõige

i)  parandada teadmisi deklareerimata töö alal, sh selle põhjuste, piirkondlike erinevuste ja piiriüleste aspektide kohta, kasutades ühiseid määratlusi ja ühiseid mõisteid, tõenduspõhiseid mõõtmisvahendeid ja edendades võrdlevat analüüsi; jõuda vastastikuse arusaamiseni eri süsteemidest ja tavadest, et tegelda deklareerimata tööga ja analüüsida poliitikameetmete, sh ennetavate meetmete ja karistuste tõhusust;

ii)  hõlbustada ja hinnata liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide vahelise koostöö eri vorme, nagu töötajate vahetus, andmebaaside kasutamine, ühistegevused ja ühiskoolitused, ning luua halduskoostöö teabevahetuse süsteemi, kasutades IMI süsteemi konkreetset deklareerimata töö moodulit;

iii)  luua vahendid, näiteks teadmistepanga, et jagada tõhusalt teavet ja kogemusi, ning töötada välja jõustamisjuhised, heade tavade käsiraamatud, ühised kontrollipõhimõtted, et tegelda deklareerimata töö ja selliste ühistegevustega nagu üleeuroopalised kampaaniad; hinnata selliste vahenditega saadud kogemusi;

iv)  töötada välja vastastikuse õppe programmi heade tavade välja selgitamiseks kõikides valdkondades, mis on vajalikud tegelemiseks deklareerimata tööga, ning korraldada vastastikuseid eksperdihinnanguid, et jälgida edusamme, mis on tehtud deklareerimata tööga tegelemisel liikmesriikides, mis on otsustanud sellistes hindamistes osaleda;

v)  vahetada liikmesriikide ametiasutuste kogemusi liidu õiguse kohaldamisel seoses deklareerimata tööga tegelemisega.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2013 kohta

(avaldatakse ELT L-seeria väljaandes, mis järgneb väljaandele, milles avaldatakse ELA määrus)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon märgivad, et Euroopa Tööjõuameti (ELA) asukoha valikuprotsess ei ole asutamismääruse vastuvõtmise ajaks veel lõpule viidud.

Tuletades meelde kohustust teha lojaalset ja läbipaistvat koostööd ning tuletades meelde aluslepinguid, tunnistavad kolm institutsiooni teabevahetuse tähtsust ELA asukoha valimise protsessi algetappidest alates.

Selline varajane teabevahetus teeks aluslepingute kohaste õiguste kasutamise seonduvate menetluste kaudu kolme institutsiooni jaoks lihtsamaks.

Euroopa Parlament ja nõukogu arvestavad komisjoni plaaniga võtta asjakohaseid meetmeid, et asutamismääruses sisalduks säte ELA asukoha kohta, ning tagada ELA autonoomsus vastavalt nimetatud määrusele.

(1)ELT C 440, 6.12.2018, lk 128.
(2)ELT C 461, 21.12.2018, lk 16.
(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).
(9)Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(18) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(19)Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).
(22)Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).
(23)Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).
(25) Nõukogu 14. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.5.2003, lk 1).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
(29)Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
(30)Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
(31)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(32)Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).
(33)Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
(34)+ ELT: palun sisestada dokumendis PE_CONS 49/19 (2018/0064(COD)) sisalduva dokumendi number ja sisestada joonealusesse märkusesse selle määruse kuupäev, number, pealkiri ja avaldamisviide.
(35)+ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 49/19 (2018/0064(COD)) sisalduva määruse number.
(36)+ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 49/19 (2018/0064(COD)) sisalduva määruse number ja sisestada joonealusesse märkusesse selle määruse kuupäev, number, pealkiri ja avaldamisviide.
(37)+ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 49/19 (2018/0064(COD)) sisalduva määruse number ning sisestada joonealusesse märkusesse nimetatud määruse kuupäev, number, pealkiri ja avaldamisviide.

Viimane päevakajastamine: 17. aprill 2019Õigusalane teave