Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0145(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0151/2019

Esitatud tekstid :

A8-0151/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.33
CRE 16/04/2019 - 8.33

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0391

Vastuvõetud tekstid
PDF 380kWORD 147k
Teisipäev, 16. aprill 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded seoses üldise ohutusega ***I
P8_TA-PROV(2019)0391A8-0151/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/… ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 (COM(2018)0286 – C8‑0194/2018 – 2018/0145(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0286),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0194/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8‑0151/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse, mis avaldatakse koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga Euroopa Liidu Teataja L‑seerias;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 90.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009(1)
P8_TC1-COD(2018)0145

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858(4) kehtestatakse uute sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse haldusnormid ja tehnilised nõuded, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning sõidukite kõrgetasemeline ohutus ja keskkonnatoime.

(2)  Käesolev määrus on õigusakt määrusega (EL) 2018/858 kehtestatud ELi tüübikinnitusmenetluse tähenduses ning seetõttu tuleks ▌määruse (EL) 2018/858 II lisa vastavalt muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse täiel määral määruse (EL) 2018/858 haldusnorme, sealhulgas parandusmeetmeid ja karistusi käsitlevaid sätteid.

(3)  Viimastel kümnenditel on sõidukite ohutuse valdkonnas tehtud edusammud aidanud oluliselt kaasa liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu üldisele vähenemisele. Liidu teedel sai 2017. aastal surma siiski 25 300 inimest – see arv on püsinud viimasel neljal aastal samal tasemel. Lisaks saab kokkupõrgetes igal aastal raskelt vigastada 135 000 inimest(5). Liit peaks tegema kõik endast oleneva, et vähendada maanteetranspordis õnnetusi ja vigastusi või need kaotada. Lisaks ohutusmeetmetele sõitjate kaitsmiseks on väljaspool sõidukit viibivate liiklejate kaitsmiseks vaja rakendada konkreetseid meetmeid, et vältida vähekaitstud liiklejate, nagu jalgratturid ja jalakäijad, hukkumist ja vigastada saamist. Ilma uute üldise liiklusohutuse valdkonnas ette võetavate algatusteta ei võimalda praegune käsitlusviis enam tasakaalustada suureneva liiklusmahu mõju. Seega tuleb sõidukite ohutust osana terviklikust liiklusohutuse käsitlusest veelgi parandada, et vähekaitstud liiklejaid paremini kaitsta.

(4)  Tüübikinnitust käsitlevad sätted peaksid tagama, et mootorsõidukite tulemuslikkusnäitajaid tuleb hinnata korrataval ja reprodutseeritaval viisil. Seetõttu viidatakse käesoleva määruse tehnilistes nõuetes üksnes jalakäijatele ja jalgratturitele, kuna ainult nemad esinevad praegu ametlikult ühtlustatud katsete sihtobjektidena. Peale jalakäijate ja jalgratturite on vähekaitstud liiklejateks üldiselt ka muud individuaalseid liikuvuslahendusi kasutada võivad kergliiklejad ja mootorsõidukil liiklejad, kellel ei ole kaitsevarustust. Lisaks tekitab praegune tehnoloogia põhjendatud ootuse, et tavapärastes sõidutingimustes reageerivad kõrgtehnoloogilised süsteemid ka muude vähekaitstud liiklejate puhul, kuigi seda ei ole spetsiifiliselt katsetatud. Tehnilisi nõudeid tuleks hindamis- ja läbivaatamisprotsessi järel veelgi tehnika arenguga kohandada, et hõlmata kõik liiklejad, kellel puudub kaitsevarustus, nagu tõukerataste, tasakaaluliikurite ja ratastoolide kasutajad.

(5)  Tehnilised edusammud sõidukite kõrgtehnoloogiliste ohutussüsteemide valdkonnas pakuvad liiklusohvrite vähendamiseks uusi võimalusi. Et hoida raskete vigastuste ja liiklusohvrite arv võimalikult väiksena, on vaja kasutusele võtta asjakohaste uute tehnoloogiate pakett.

(6)  Komisjon hindas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009(6) raames võimalust laiendada kõnealuses määruses sätestatud nõuet varustada teatud kategooria sõidukid teatavate süsteemidega (näiteks kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem ja rehvirõhu jälgimise süsteem) kõigile sõidukikategooriatele. Komisjon hindas ka muude kõrgtehnoloogiliste ohutusseadiste paigaldamist käsitleva uue nõude tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning valmisolekut nende turulelaskmiseks. Nende hindamiste põhjal avaldas komisjon 2016. aasta detsembris aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kuidas säästa elusid: autode turvalisuse suurendamine ELis“ ▌. Aruandele lisatud talituste töödokumendis pakutakse välja 19 võimalikku reguleerivat meedet, mis võivad tõhusalt vähendada liiklusõnnetuste ning liiklussurmade ja -vigastuste arvu.

(7)  Et tagada rehvirõhu jälgimise süsteemide tehnoloogianeutraalsus, peaks toimivusnõue võimaldama nii rehvirõhu otsese kui ka kaudse jälgimise süsteemide kasutamist.

(8)  Kavandatud reguleerivad meetmed võivad olla liiklussurmade ja liiklusõnnetuste arvu vähendamisel ning vigastuste ja kahjude leevendamisel tulemuslikumad, kui need töötatakse välja nii, et nad oleksid kasutajatele mugavad. Seepärast peaksid sõidukitootjad tegema kõik endast oleneva, et tagada käesolevas määruses sätestatud süsteemide ja elementide väljatöötamine nii, et need toetaksid juhti. Käesolevas määruses sätestatud süsteemide ja elementide toimimist ja piiranguid tuleks selgitada selgelt ja tarbijasõbralikult ka mootorsõidukite kasutusjuhendites.

(9)  Juhtimise abistamiseks kasutatavad turvaelemendid ja hoiatused peaksid olema iga autojuhi, kaasa arvatud eakate ja puuetega isikute jaoks kergesti tajutavad.

(10)  Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem, arukas kiirusekontrollisüsteem, hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem, juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteem, kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem ning tagurdamise abisüsteem on turvasüsteemid, mis võivad oluliselt vähendada liiklusõnnetustes kannatanute arvu. Peale selle on mõned neist turvasüsteemidest aluseks tehnoloogiatele, mida hakatakse kasutama ka ▌automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtuks. Kõik sellised turvasüsteemid peaksid toimima ilma juhtide või sõitjate mis tahes biomeetrilisi andmeid – sealhulgas näotuvastust – kasutamata. Seetõttu tuleks liidu tasandil kehtestada ühtlustatud eeskirjad ja katsemenetlused sõidukite tüübikinnitusele seoses nimetatud süsteemidega ning nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusele. Igal kehtivate õigusaktide hindamisel tuleks võtta arvesse nende süsteemide tehnoloogilist arengut, et need oleksid tulevikukindlad ja järgiksid rangelt eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtet, ning selleks, et vähendada maanteetranspordis õnnetusi ja vigastusi või need kaotada. Samuti on vaja tagada, et neid süsteeme on võimalik ohutult kasutada kogu sõiduki olelusringi jooksul.

(11)  Arukas kiirusekontrollisüsteem peaks olema võimalik välja lülitada näiteks juhul, kui juht saab karmidest ilmastikutingimustest, vastuolulisest ajutisest teemärgistusest teetööde aladel või eksitavatest, defektsetest või puuduvatest liiklusmärkidest tulenevalt valehoiatusi või ebakohast tagasisidet. Selline väljalülitamise funktsioon peaks olema juhi kontrolli all, toimima nii kaua, kui vajalik, ja võimaldama juhil süsteemi hõlpsasti sisse lülitada. Kui süsteem on välja lülitatud, võidakse edastada teavet kiirusepiirangu kohta. Süüte sisselülitamisel peaks süsteem olema alati aktiivne ja juhile tuleks anda alati märku sellest, kas süsteem on sisse või välja lülitatud.

(12)  Laialdaselt on tunnustatud, et turvavöö on üks olulisimaid ja mõjusamaid sõiduki turvaelemente. Seepärast võivad turvavöö kinnitamise meeldetuletuse süsteemid veelgi tõhusamalt ära hoida liiklussurmasid või leevendada vigastusi turvavöö kandmise määrade suurendamise abil kogu liidus. Seetõttu muudeti määrusega (EÜ) nr 661/2009 juba alates 2014. aastast kõigi uute sõiduautode puhul kohustuslikuks turvavöö kinnitamise meeldetuletuse süsteem juhiistmel. See saavutati asjakohaseid tehnilisi sätteid sisaldava ÜRO eeskirja nr 16 rakendamise abil. Tänu nimetatud ÜRO eeskirja kohandamisele tehnika arenguga muutub nüüd alates 1. septembrist 2019 uute sõidukitüüpide puhul ja alates 1. septembrist 2021 kõigi uute mootorsõidukite puhul kohustuslikuks turvavöö kinnitamise meeldetuletuse süsteemide paigaldamine ka kõigile M1- ja N1-kategooria sõidukite esi- ja tagaistmetele ning kõigile N2-, N3-, M2- ja M3-kategooria sõidukite esiistmetele.

(13)  Sündmuste ▌salvestite, milles säilitatakse sõiduki kohta mitmesuguseid olulisi anonüümseks muudetud andmeid veidi enne ja vahetult pärast liiklusõnnetust ning selle ajal (näiteks käivitab selle turvapadja avanemine), kasutuselevõtmine, millega kaasnevad nõuded andmete ulatuse, täpsuse, resolutsiooni ning nende kogumise, säilitamise ja leitavuse kohta, on suur edusamm õnnetuste kohta täpsemate ja põhjalikumate andmete kogumisel. Seetõttu peaksid kõik mootorsõidukid olema varustatud sellise salvestiga. Kõnealuste salvestite abil peaks olema võimalik salvestada ja säilitada andmeid nii, et liikmesriigid saaksid neid kasutada üksnes liiklusohutuse analüüsimiseks ja konkreetsete meetmete tõhususe hindamiseks, ilma et salvestatud andmete alusel oleks võimalik tuvastada konkreetse sõiduki omanikku või valdajat.

(14)  Isikuandmeid, näiteks sündmuste ▌salvestis töödeldavaid sõidukijuhi andmeid või andmeid juhi unisuse ja tähelepanu kohta või kõrgtehnoloogilise juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteemi andmeid, tuleks töödelda kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(7). Sündmuste salvestid peaksid toimima suletud ahela süsteemis, mille puhul salvestatud andmed üle kirjutatakse ja mis ei võimalda sõidukit ega selle juhti tuvastada. Peale selle ei tohiks juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteem või kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem pidevalt salvestada ega säilitada muid andmeid, kui need, mida on vaja seoses eesmärgiga, milleks neid koguti või suletud ahela süsteemis muul viisil töödeldi. Lisaks kohaldatakse hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall süsteemi abil kogutud isikuandmete töötlemisel erikaitsemeetmeid(8).

(15)  Mõningatel juhtudel ei pruugi kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem või hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem täielikult toimida, seda eelkõige puuduste tõttu maanteetaristus. Sellistel juhtudel peaksid süsteemid ise välja lülituma ja andma juhile väljalülitumise kohta teavet. Kui need automaatselt välja ei lülitu, peaks olema võimalik neid käsitsi välja lülitada. Selline väljalülitumine peaks olema ajutine ja kestma üksnes nii kaua, kuni süsteem ei toimi täielikult. Samuti võib juhil olla vaja kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem või hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem alistada, kui süsteemi toimimine võiks tuua kaasa suurema riski või kahju. See tagab, et sõiduk on igal ajal juhi kontrolli all. Sellest hoolimata peaksid süsteemid tundma ära ka juhud, kus juht on juhtimisvõimetu ja seetõttu on vajalik süsteemi sekkumine, et hoida ära õnnetuse rängemad tagajärjed.

(16)  Määrusega (EÜ) nr 661/2009 jäeti ohutusnõuete kohaldamisalast välja kaubikud, sportmaasturid ja mitmeotstarbelised sõidukid nende istmete kõrguse ja sõiduki massi tõttu. Võttes arvesse selliste sõidukite suurenenud turuosa (vaid 3 %lt 1996. aastal 14 %le 2016. aastal) ja avariijärgse elektriohutuse kontrollimise tehnoloogia arengut, on selline erand aegunud ja põhjendamatu. Seega tuleks see erand kaotada ja nende sõidukite suhtes peaksid kehtima kõik sõidukite kõrgtehnoloogilistele süsteemidele esitatavad nõuded.

(17)  Määrusega (EÜ) nr 661/2009 lihtsustati liidu õigusakte märkimisväärselt, asendades 38 direktiivi samaväärsete ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega (ÜRO eeskirjadega), mis on kohustuslikud vastavalt nõukogu otsusele 97/836/EÜ(9). Edasiseks lihtsustamiseks tuleks rohkem liidu õigusakte asendada olemasolevate ÜRO eeskirjadega, mille kohaldamine on liidus kohustuslik. Lisaks peaks komisjon soodustama ja toetama ÜRO tasandil tehtavat tööd, et viivitamata ja kooskõlas rangeimate kehtivate liiklusohutusstandarditega kehtestada käesolevas määruses sätestatud sõidukite ohutussüsteemide tüübikinnituse tehnilised nõuded.

(18)  ÜRO eeskirjad ja nende muudatused, mille poolt liit on hääletanud või mida ta rakendab kooskõlas nõukogu otsusega 97/836/EÜ, tuleks lisada tüübikinnitust käsitlevatesse liidu õigusaktidesse. Seega tuleks komisjonile anda õigus muuta kohustuslike ÜRO eeskirjade loetelu, et tagada selle ajakohasus.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 78/2009(10) sätestatakse jalakäijate, jalgratturite ja teiste vähekaitstud liiklejate kaitse nõuded vastavuskatsete ja piirnormide vormis tüübikinnituse andmiseks sõidukitele seoses nende esiosadega ning esikaitsesüsteemidele (näiteks kängururauad). Alates määruse (EÜ) nr 78/2009 vastuvõtmisest on ÜRO tasandil täiendatud sõidukite tehnilisi nõudeid ja katsemenetlusi, et võtta arvesse tehnika arengut. ÜRO eeskiri nr 127(11) kehtib praegu ka liidus mootorsõidukite tüübikinnituse suhtes.

(20)  Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 79/2009(12) vastuvõtmisest on ÜRO tasandil täiendatud vesinikkütusega mootorsõidukite ning vesinikusüsteemide ning nende osade tehnilisi nõudeid ja katsemenetlusi, et võtta arvesse tehnika arengut. ÜRO eeskiri nr 134(13) kehtib praegu ka liidus vesinikusüsteemide tüübikinnituse suhtes. Lisaks neile nõuetele tuleks liidu tasandil kehtestada ka sõidukite vesinikusüsteemides kasutatavate materjalide ja kütusemahutite kvaliteedikriteeriumid.

(21)  Selguse, otstarbekuse ja lihtsuse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 kehtetuks tunnistada ning asendada käesoleva määrusega.

(22)  Varem on liidu õigusnormidega piiratud autorongide üldist pikkust, mille tõttu on hakatud kasutama buldogkabiiniga sõidukile iseloomulikku konstruktsiooni, et maksimaalselt suurendada kaubaruumi. Kuna aga sellise sõiduki juht asub kõrgemal, on suurenenud pimeala ja veoki kabiini ümbrus on juhile halvemini vahetult nähtav. See on üks vähekaitstud liiklejatega toimunud veokiõnnetuste peamisi põhjusi. Vahetu nägemisulatuse parandamine vähendaks oluliselt kannatanute arvu. Seega tuleks sätestada vahetu nägemisulatuse parandamise nõue, et jalakäijad, jalgratturid ja teised vähekaitstud liiklejad oleksid juhiistmelt paremini vahetult nähtavad, vähendades võimalikult suures ulatuses juhi ette ja külgedele jäävat pimeala. Arvesse tuleks võtta eri sõidukikategooriate eripärasid.

(23)  Automatiseeritud ▌sõidukid võivad aidata oluliselt vähendada liiklussurmade arvu, sest hinnanguliselt toimub enam kui 90 % liiklusõnnetustest mingil tasemel inimeksimuste tagajärjel. Kuna automatiseeritud sõidukid võtavad järk-järgult üle sõidukijuhi ülesanded, tuleks liidu tasandil kehtestada sõidukite automatiseeritud süsteeme käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja tehnilised nõuded, sealhulgas seoses kontrollitava ohutuse tagamisega automatiseeritud sõidukite otsustamisprotsessi puhul, järgides samas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, ning edendada neid rahvusvahelisel tasandil UNECE artikli 29 töörühma raames.

(24)  Selliseid liiklejaid nagu jalakäijaid, jalgrattureid ja juhte, kes juhivad automatiseerimata sõidukeid, mis ei saa sõidukitevahelist elektroonilist teavet automatiseeritud sõidukite käitumise kohta, tuleks teavitada tavapäraste vahendite abil, nagu see on ette nähtud ÜRO eeskirjades või teistes õigusaktides, ning seda tuleks teha võimalikult kiiresti pärast nende jõustumist.

(25)  Poolautonoomsete sõidukite kolonnid võivad tulevikus tähendada ohutumat, keskkonnahoidlikumat ja tõhusamat transporti. Poolautonoomsete sõidukite kolonnide tehnoloogia ja asjaomaste standardite kasutuselevõtu eel on vaja ühtlustatud eeskirjade ja menetlustega õigusraamistikku. ▌

(26)  Sõidukite andmesideühenduvus ja automatiseerimine suurendavad sõidukisisestele andmetele omavolilise kaugjuurdepääsu ja ebaseaduslike traadita tarkvaramuudatuste tegemise võimalust. Et võtta arvesse sellest tulenevaid ohte, tuleks küberturvalisuse alaseid ÜRO eeskirju või muid õigusakte kohustuslikult kohaldada võimalikult kiiresti pärast nende jõustumist.

(27)  Tarkvara muutmine võib oluliselt muuta sõidukite funktsioone. Tuleks kehtestada tarkvara muutmise ühtlustatud normid ja tehnilised nõuded, tehes seda kooskõlas tüübikinnituse menetlustega. Seetõttu tuleks tarkvara ajakohastamise protsessi alaseid ÜRO eeskirju või muid õigusakte kohustuslikult kohaldada võimalikult kiiresti pärast nende jõustumist. Siiski ei tohiks need turvameetmed ohustada sõidukitootja kohustusi tagada juurdepääs terviklikule diagnostikateabele ja sõiduksisestele andmetele, mis on olulised sõiduki remondi ja hoolduse seisukohast.

(28)  Liit peaks jätkuvalt toetama rehvimüra ning rehvide veeretakistuse ja märghaardumise tehniliste nõuete väljatöötamist ÜRO tasandil. Seda seetõttu, et ÜRO eeskiri nr 117 sisaldab nüüd neid üksikasjalikke sätteid. ÜRO tasandil tuleks kiiresti ja ambitsioonikalt jätkata rehve käsitlevate nõuete tehnika arenguga kohandamise protsessi, eelkõige selleks, et tagada kulunud seisukorras rehvide toimimise hindamine rehvide kasutusaja lõppedes ning propageerida mõtteviisi, et rehvid peaksid vastama nõuetele kogu nende kasutusaja jooksul ning et neid ei tohiks asendada enneaegselt. Kehtivad, määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud rehvide toimimist käsitlevad nõuded tuleks asendada samaväärsete ÜRO eeskirjadega.

(29)  Selleks et tagada käesoleva määruse mõjusus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kõrgtehnoloogilisi sõidukisüsteeme puudutavad tüübikinnitusnõuded ja muudetakse II lisa, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(15).

(31)  Selleks et ühtlustada kontrolliga regulatiivmenetlust käsitlevad liidu õigusaktid Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud õigusraamistikuga ning et veelgi lihtsustada sõidukite ohutuse valdkonnas vastu võetud liidu õigusakte, tuleks järgmised määrused kehtetuks tunnistada ja asendada need käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktidega:

   komisjoni määrus (EÜ) nr 631/2009(16),
   komisjoni määrus (EL) nr 406/2010(17),
   komisjoni määrus (EL) nr 672/2010(18),
   komisjoni määrus (EL) nr 1003/2010(19),
   komisjoni määrus (EL) nr 1005/2010(20),
   komisjoni määrus (EL) nr 1008/2010(21),
   komisjoni määrus (EL) nr 1009/2010(22),
   komisjoni määrus (EL) nr 19/2011(23),
   komisjoni määrus (EL) nr 109/2011(24),
   komisjoni määrus (EL) nr 458/2011(25),
   komisjoni määrus (EL) nr 65/2012(26),
   komisjoni määrus (EL) nr 130/2012(27),
   komisjoni määrus (EL) nr 347/2012(28),
   komisjoni määrus (EL) nr 351/2012(29),
   komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012(30),
   komisjoni määrus (EL) 2015/166(31).

(32)  Võttes arvesse, et kooskõlas määrustega (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009, (EÜ) nr 661/2009 ning nende rakendusmeetmetega antud tüübikinnitusi tuleks käsitada samaväärsetena, välja arvatud juhul, kui vastavaid nõudeid muudetakse käesoleva määrusega või kuni neid muudetakse rakendusaktidega, peaksid üleminekusätted tagama, et sellised tüübikinnitused ei muutu kehtetuks.

(33)  Kuupäevad, millest alates tuleb keelduda ELi tüübikinnituse andmisest ja sõiduki registreerimisest ning keelata osade ja eraldi seadmestike turule laskmine või kasutuselevõtt, tuleks sätestada eraldi iga reguleeritud ohutussüsteemi kohta.

(34)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada siseturu nõuetekohane toimimine mootorsõidukite ja nende haagiste ohutust ja keskkonnatoimet käsitlevate ühtlustatud tehniliste nõuete kehtestamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)  Piisavalt varakult enne nende kohaldamise alguskuupäeva tuleks delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides kehtestada üksikasjalikud mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse tehnilised nõuded ja piisavad katsemenetlused, samuti ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi käsitlevad sätted, et anda tootjatele ▌piisavalt aega käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetega kohanemiseks. Mõningaid sõidukeid toodetakse väikestes kogustes. Seetõttu on asjakohane, et käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuete kohaldamisel võetakse selliseid sõidukeid või sõidukite klasse arvesse, kui need nõuded ei ole kooskõlas selliste sõidukite kasutamise või konstrueerimisega või kui need põhjustavad ebaproportsionaalse lisakoormuse. Seega tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmised nõuded:

a)   sõidukite ning selliste sõidukite jaoks konstrueeritud ja ehitatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõuded seoses nende üldiste omaduste ja ohutusega ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitse ja ohutusega;

b)   sõidukite tüübikinnituse nõuded seoses rehvirõhu jälgimise süsteemidega, võttes arvesse sõidukite ohutust, kütusesäästlikkust ja süsinikdioksiidi heitkoguseid; ning

c)   uute rehvide tüübikinnituse nõuded seoses nende ohutuse ja keskkonnatoimega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 artiklis 4 määratletud M-, N- ja O-kategooria sõidukite ning selliste sõidukite jaoks konstrueeritud ja ehitatud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike suhtes, kui käesoleva määruse artiklitest 4–11 ei tulene teisiti.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) 2018/858 artiklis 3 määratletud mõisteid.

Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „vähekaitstud liikleja“ – kergliiklejad, sealhulgas eelkõige jalgratturid ja jalakäijad, ning kaherattalistel mootorsõidukitel liiklejad;

2)  „rehvirõhu jälgimise süsteem“ – sõidukile paigaldatud süsteem, mille abil on võimalik hinnata rehvide rõhku või rõhu muutumist aja jooksul ning edastada sõidu ajal vastav teave sõiduki kasutajale;

3)  „arukas kiirusekontrollisüsteem“ – süsteem, mis aitab juhil säilitada teeoludele vastava kiiruse, andes sihtotstarbelist ja asjakohast tagasisidet ▌;

4)  „alkoluku paigaldamise võimalus“ – standardliides, mis võimaldab paigaldada mootorsõidukile järelturu alkolukuseadmed;

5)  „juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteem“ – süsteem, mis sõiduki süsteeme analüüsides hindab juhi valvsust ja vajaduse korral hoiatab juhti;

6)  „kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem“ – süsteem, mis suudab aidata juhil liiklusolusid tähelepanelikult jälgida ja hoiatab juhti, kui tähelepanu on hajunud;

7)  „hädapidurdustuli“ – valgussignaalfunktsioon, millega antakse sõiduki taga asuvatele liiklejatele märku, et sõiduki suhtes on rakendatud valitsevaid teeolusid arvestades suurt pidurdusjõudu;

8)  „tagurdamise abisüsteem“ – süsteem, mis annab juhile märku sõiduki taga asuvatest inimestest ja objektidest ja mille peamine eesmärk on vältida tagurdamisel kokkupõrget;

9)  „sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem“ – süsteem juhi hoiatamiseks sõiduki ettekavatsematust sõidurajalt kõrvalekaldumisest;

10)  „kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem“ – süsteem, mis võimaldab tuvastada automaatselt võimaliku kokkupõrke ning käivitada sõiduki pidurdussüsteemi, et vähendada sõiduki kiirust kokkupõrke vältimiseks või leevendamiseks;

11)  „hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem“ – süsteem, mis aitab juhil hoida sõiduki ▌sõiduraja või tee suhtes ohutus asendis vähemalt siis, kui sõiduk kaldub või on kaldumas sõidurajalt kõrvale ning võib toimuda kokkupõrge;

12)  „sõiduki pealüliti“ – seadis, mis lülitab sõiduki sisseehitatud elektroonilise süsteemi väljalülitatud režiimilt (kui sõiduk on pargitud ja juht ei viibi sõidukis) tavalisele töörežiimile;

13)  „sündmuste ▌salvesti“ – süsteem, mille ainus eesmärk on avariiga seotud oluliste parameetrite ja teabe salvestamine ja säilitamine veidi enne ja vahetult pärast kokkupõrget ning selle ajal;

14)  „esikaitsesüsteem“ – eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu kängururaud või lisakaitseraud, mis on lisaks originaalvarustusse kuuluvale kaitserauale ette nähtud sõiduki välispinna kaitsmiseks mingi objektiga kokkupõrke korral, välja arvatud üksnes laternate kaitseks ette nähtud konstruktsioonid, mille mass on alla 0,5 kg;

15)  „kaitseraud“ – sõiduki eesmine alumine välimine konstruktsioon koos selle külge kinnitatud lisadega, mille eesmärk on kaitsta sõidukit teise sõidukiga aeglasel kiirusel toimuva laupkokkupõrke korral; see ei hõlma siiski esikaitsesüsteeme;

16)  „vesinikkütusega sõiduk“ – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;

17)  „vesinikusüsteem“ – vesinikkütusega sõidukile paigaldatud vesinikusüsteemi osade kogum ja kõik ühendusdetailid, välja arvatud vesinikkütusel töötav jõuallikas või lisajõuseadmed;

18)  „vesinikkütusel töötav jõuallikas“ – energiamuundur, mida kasutatakse sõiduki liikumapanemiseks;

19)  „vesinikusüsteemi osa“ – vesinikupaak ja kõik muud vesinikkütusega sõiduki osad, mis puutuvad vahetult kokku vesinikuga või mis kuuluvad vesinikusüsteemi;

20)  „vesinikupaak“ – vesinikusüsteemi osa, kus hoitakse esmast vesinikkütuse kogust;

21)  „automatiseeritud sõiduk“ – mootorsõiduk, mis on konstrueeritud ja ehitatud sõitma teatava aja jooksul iseseisvalt ilma juhi pideva järelevalveta, ent mille puhul on juhi sekkumine siiski eeldatav või nõutav;

22)  „täielikult automatiseeritud sõiduk“ – mootorsõiduk, mis on konstrueeritud ja ehitatud sõitma iseseisvalt ilma juhi mis tahes järelevalveta;

23)  „juhi kohalolu jälgimise süsteem“ – süsteem, mis hindab, kas juht saab olukorras, kus see on vajalik, automatiseeritud sõiduki juhtimise üle võtta;

24)  „poolautonoomsete sõidukite kolonn“ – kahe või enama sõiduki sõitmine kolonnis, kasutades andmesideühenduse tehnoloogiat ja automatiseeritud sõidu tugisüsteeme, mis võimaldavad sõidukitel säilitada sõidu teatud etappidel üksteisega automaatselt kindlaks määratud pikivahet ja kohaneda juhtsõiduki liikumise muutustega juhi sekkumiseta või vähese sekkumisega;

25)  „maksimaalne mass“ – tootja määratud suurim tehniliselt lubatud täismass;

26)  „A-piilar“ – kõige eesmine ja välimine katusetugi, mis ulatub šassiist sõiduki katuseni.

II PEATÜKK

TOOTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 4

Üldised kohustused ja tehnilised nõuded

1.  Tootjad tõendavad, et kõik turule lastud, registreeritud või kasutusele võetud uued sõidukid ja kõik turule lastud või kasutusele võetud uued süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud on saanud tüübikinnituse kooskõlas käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetega.

2.  Tüübikinnitust, mis vastab I lisas loetletud ÜRO eeskirjadele, käsitatakse käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele vastava ELi tüübikinnitusena.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, lisades ja ajakohastades viiteid ÜRO eeskirjadele ning nende vastavatele muudatustele, mille kohaldamine on kohustuslik.

4.  Tootjad tagavad, et sõidukid konstrueeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et sõitjate ja vähekaitstud liiklejate vigastusoht oleks võimalikult väike.

5.  Tootjad tagavad ka, et sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud vastavad II lisas loetletud kohaldatavatele nõuetele, mis hakkavad kehtima alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevadest, ning käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud üksikasjalikele tehnilistele nõuetele ja katsemenetlustele ning rakendusaktides sätestatud ühtsetele menetlustele ja tehnilistele kirjeldustele, sealhulgas nõuetele, mis käsitlevad järgmist:

a)  turvasüsteemid, kokkupõrkekatsed, toitesüsteemi terviklikkus ja kõrgepinge elektriohutus;

b)  vähekaitstud liiklejad, vaateväli ja nähtavus;

c)  sõiduki šassii, pidurisüsteem, rehvid ja rooliseade;

d)  pardaseadmed, elektrisüsteem, sõiduki valgustusseadmed ja kaitse omavolilise kasutamise, sealhulgas küberrünnete eest;

e)  juhi ja süsteemi käitumine;

f)  sõiduki üldine konstruktsioon ja omadused.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, eelkõige käesoleva artikli lõike 5 punktides a–f loetletud valdkondades, samuti artikli 6 lõike 1 punktides a–g, artikli 7 lõigetes 2, 3, 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 5 ja artikli 11 lõikes 1 osutatud valdkondades, ning et tagada sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kõrgetasemeline üldine ohutus ja sõitjate ning vähekaitstud liiklejate kõrgetasemeline kaitse, lisades ja ajakohastades viiteid ÜRO eeskirjadele ning delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi seoses II lisas loetletud nõuetega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need avaldatakse vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 5

Rehvirõhu jälgimise süsteemide ja rehvide suhtes kohaldatavad erisätted

1.  Sõidukid varustatakse täpse rehvirõhu jälgimise süsteemiga, mis võimaldab vajaduse korral juhti sõidukis hoiatada rõhu alanemisest rehvis ▌mitmesuguste tee- ja keskkonnaolude puhul.

2.  Rehvirõhu jälgimise süsteemid konstrueeritakse nii, et vältida süsteemi ennistamist ja ümberkalibreerimist madala rehvirõhu korral.

3.  Kõik turule lastud rehvid peavad vastama II lisas loetletud asjaomastes õigusaktides sätestatud ohutus- ja keskkonnatoime nõuetele.

4.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi seoses järgmisega:

a)  sõidukite tüübikinnitus seoses rehvirõhu jälgimise süsteemidega;

b)  rehvide tüübikinnitus, sealhulgas nende paigaldamist käsitlevad tehnilised kirjeldused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need avaldatakse vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 6

Kõrgtehnoloogiliste sõidukisüsteemide kasutuselevõtt kõigi kategooriate mootorsõidukitel

1.  Mootorsõidukid varustatakse järgmiste kõrgtehnoloogiliste süsteemidega:

a)  arukas kiirusekontrollisüsteem,

b)  alkoluku paigaldamise võimalus,

c)  juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteem,

d)  kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem,

e)  hädapidurdustuli,

f)  tagurdamise abisüsteem,

g)  sündmuste salvesti.

2.  Arukas kiirusekontrollisüsteem vastab järgmistele miinimumnõuetele:

a)  võimaldab anda juhile gaasipedaali või sihtotstarbelise, asjakohase ja mõjusa tagasiside kaudu märku, et lubatud sõidukiirus on ▌ületatud;

b)  süsteem on võimalik välja lülitada. Teavet kiirusepiirangu kohta võidakse endiselt edastada ja sõiduki pealüliti iga aktiveerimise järel on arukas kiirusekontrollisüsteem tavalisel töörežiimil;

c)  sihtotstarbeline ja asjakohane tagasiside tugineb kiirusepiiranguid puudutavale teabele, mis saadakse liiklusmärkide ja märgistuse jälgimisega ning edastatakse sõidukisse taristusignaalide või elektrooniliste kaardiandmete või mõlema alusel;

d)  see ei mõjuta juhi võimalust ületada süsteemi pakutud sõidukiirust;

e)  selle tulemusnäitajad seadistatakse nii, et tegelikes sõidutingimustes veamäära vältida või see minimeerida.

3.  Juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteem ja kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem konstrueeritakse selliselt, et need süsteemid ei salvesta pidevalt ega säilita muid andmeid, kui need, mida on vaja seoses eesmärgiga, milleks neid koguti või suletud ahela süsteemis muul viisil töödeldi. Lisaks ei ole need andmed juurdepääsetavad ega tehta neid mingil ajal kättesaadavaks kolmandatele isikutele ja kohe pärast töötlemist need kustutatakse. Samuti konstrueeritakse need süsteemid nii, et vältida kattumist, ning need ei anna juhile eraldi ja kokkulangevaid või segadusseajavaid teateid juhul, kui üks toiming käivitab mõlemad süsteemid.

4.  Sündmuste salvestid vastavad eelkõige järgmistele nõuetele:

a)  veidi enne ja vahetult pärast kokkupõrget ning selle ajal salvestatakse ja säilitatakse neis järgmised andmed: sõiduki kiirus, pidurdamine, sõiduki asend ja kalle teel, kõigi sõiduki ohutussüsteemide seisund ja rakendamise määr, hädaabinumbri 112 teenusel põhinev sõidukisisene eCall süsteem, piduri aktiveerimine ning sõidukisiseste aktiveeritud ohutussüsteemide ja õnnetuste vältimise süsteemide asjakohased sisendparameetrid; andmed peavad olema täpsed ja nende säilimine peab olema tagatud;

b)  seadmeid ei ole võimalik välja lülitada;

c)  need salvestavad ja säilitavad andmeid nii, et:

i)  need toimivad suletud ahela süsteemis;

ii)  kogutud andmed muudetakse anonüümseks ning need on kaitstud manipuleerimise ja väärkasutamise eest;

iii)  saab kindlaks teha sõiduki tüübi, versiooni ja variandi ning eelkõige sellele paigaldatud aktiivsed ohutus- ja õnnetuste vältimise süsteemid;

d)  andmed saab liidu või siseriikliku õiguse alusel teha standardliidese abil riiklikele ametiasutustele kättesaadavaks üksnes õnnetuste uurimiseks ja analüüsimiseks, sealhulgas süsteemide ja osade tüübikinnituse otstarbel ning kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

5.  Sündmuste salvestite abil ei tohi olla võimalik salvestada ja säilitada sõiduki VIN-koodi identifitseerimisandmete jaotise nelja viimast numbrit ega mis tahes muud teavet, mis võimaldaks tuvastada konkreetse sõiduki või selle omaniku või valdaja.

6.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 12 vastu käesolevat määrtust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta, mis käsitlevad järgmist:

a)  sõidukite tüübikinnitus seoses lõikes 1 loetletud kõrgtehnoloogiliste sõidukisüsteemidega;

b)  ▌lõike 1 punktides a, f ja g eraldi seadmestikena loetletud kõrgtehnoloogiliste sõidukisüsteemide tüübikinnitus.

Need delegeeritud õigusaktid avaldatakse vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 7

Sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele esitatavad erinõuded

1.  Lisaks muudele käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse ka M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes, peavad nende kategooriate sõidukid vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 ja lõike 6 alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele.

2.  M1- ja N1-kategooria sõidukid varustatakse kõrgtehnoloogilise hädapidurdussüsteemiga, mis konstrueeritakse ja paigaldatakse kahes etapis nii, et see võimaldab:

a)  esimeses etapis tuvastada mootorsõiduki ees olevad takistused ja selle ees liikuvad sõidukid ▌;

b)  teises etapis laiendada tuvastussuutlikkust ka mootorsõiduki ees asuvatele jalakäijatele ja jalgratturitele.

3.  M1- ja N1-kategooria sõidukid varustatakse hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteemiga.

4.  Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem ja hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem peavad eelkõige vastama järgmistele nõuetele:

a)  süsteeme on võimalik välja lülitada ainult ükshaaval, kui ▌juht kasutab selleks ▌järjestikuseid toiminguid;

b)  sõiduki pealüliti iga aktiveerimise järel on süsteemid tavalisel töörežiimil;

c)  helisignaalid on võimalik hõlpsalt välja lülitada, kuid sellega lülitatakse välja ainult helisignaal, mitte süsteemi enda funktsioonid;

d)  juhil on võimalik süsteemid alistada.

5.  M1- ja N1-kategooria sõidukid konstrueeritakse ja ehitatakse suurema peatraumade eest kaitsva piirkonnaga, et tõhustada vähekaitstud liiklejate kaitset ning leevendada nende võimalikke vigastusi kokkupõrke korral.

6.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad ▌sõidukite tüübikinnituse ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi seoses käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuetega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need avaldatakse vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 8

Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite esikaitsesüsteemid

1.  Esikaitsesüsteemid, mis on paigaldatud M1- ja N1-kategooria sõidukitele originaalvarustusena või mida turustatakse sellistele sõidukitele ette nähtud eraldi seadmestikena, peavad vastama ▌lõikes 2 ▌sätestatud nõuetele ning lõikes 3 osutatud rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

2.  Eraldi seadmestikena võib esikaitsesüsteeme turustada ainult koos üksikasjaliku nimekirjaga sõidukite tüüpidest, variantidest ja versioonidest, mille jaoks esikaitsesüsteemile on tüübikinnitus antud, ning koos selgete paigaldusjuhistega.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud esikaitsesüsteemide tüübikinnituse ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi, sealhulgas nende valmistamist ja paigaldamist käsitlevaid tehnilisi kirjeldusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need avaldatakse vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 9

Bussidele ja veokitele esitatavad erinõuded

1.  Lisaks muudele käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse ka M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes, peavad nende kategooriate sõidukid vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele ja lõike 7 alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele. M2- või M3-kategooriasse kuuluvad sõidukid peavad vastama ka lõikes 6 sätestatud nõudele.

2.  M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid peavad olema varustatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga ja kõrgtehnoloogilise hädapidurdussüsteemiga, mis vastavad lõike 7 alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

3.  M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid peavad olema varustatud kõrgtehnoloogiliste süsteemidega, mille abil saab tuvastada sõiduki esiosa või külgede läheduses asuvad jalakäijad ja jalgratturid ning hoiatada juhti või vältida kokkupõrget selliste vähekaitstud liiklejatega.

4.  Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud süsteemid peavad eelkõige vastama järgmistele nõuetele:

a)  süsteeme on võimalik välja lülitada ainult ükshaaval, kui ▌juht kasutab selleks ▌järjestikuseid toiminguid;

b)  juhil on võimalik süsteemid alistada;

c)  sõiduki pealüliti iga aktiveerimise järel on süsteemid tavalisel töörežiimil;

d)  helisignaalid on võimalik hõlpsalt välja lülitada, kuid sellega lülitatakse välja ainult helisignaal, mitte süsteemi enda funktsioonid.

5.  M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid konstrueeritakse ja ehitatakse nii, et vähekaitstud liiklejad oleksid juhiistmelt paremini vahetult nähtavad, vähendades võimalikult suures ulatuses juhi ette ja külgedele jäävat pimeala, võttes samas arvesse eri sõidukikategooriate eripärasid.

6.  M2- ja M3-kategooria sõidukid, mis mahutavad lisaks juhile üle 22 reisija ning mis on ehitatud seisukohtadega reisijatele, et võimaldada reisijate sagedast liikumist, konstrueeritakse ja ehitatakse nii, et need oleksid ligipääsetavad piiratud liikumisvõimega isikute, sealhulgas ratastooli kasutajate jaoks.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi seoses järgmisega:

a)  sõidukite tüübikinnitus seoses käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuetega;

b)  käesoleva artikli lõikes 3 eraldi seadmestikena käsitatavate süsteemide tüübikinnitus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui nimetatud rakendusaktid puudutavad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid, avaldatakse need vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Kui nimetatud rakendusaktid puudutavad käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud nõudeid, avaldatakse need vähemalt 36 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 10

Vesinikkütusega sõidukitele esitatavad erinõuded

1.  Lisaks muudele käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse ka M- ja N-kategooria sõidukite suhtes, peavad nendesse kategooriatesse kuuluvad vesinikkütusega sõidukid, nende vesinikusüsteemid ja selliste süsteemide osad vastama lõikes 3 osutatud rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

2.  Tootjad tagavad, et vesinikusüsteemid ja nende osad paigaldatakse kooskõlas lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud tehniliste kirjeldustega. Samuti esitavad tootjad vajaduse korral teabe vesinikusüsteemide ja nende osade kontrollimiseks vesinikkütusega sõidukite kasutusea vältel.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi vesinikkütusega sõidukite tüübikinnituse jaoks seoses vesinikusüsteemidega, sealhulgas nende materjalide sobivuse ja kütusemahutitega, ja vesinikusüsteemi osade tüübikinnituse jaoks, sealhulgas nende paigaldamise suhtes kohaldatavaid tehnilisi kirjeldusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need avaldatakse vähemalt 15 kuud enne II lisas esitatud asjaomaseid kuupäevi.

Artikkel 11

Automatiseeritud sõidukitele ja täielikult automatiseeritud sõidukitele esitatavad erinõuded

1.  Lisaks muudele käesolevas määruses ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse vastavate kategooriate sõidukite suhtes, peavad automatiseeritud sõidukid ja täielikult automatiseeritud sõidukid vastama lõikes 3 osutatud rakendusaktides sätestatud tehnilistele kirjeldustele, mis käsitlevad järgmist:

a)  sõiduki juhtimisel juhti asendavad süsteemid, sealhulgas signaalimis-, roolimis-, kiirendus- ja pidurdussüsteemid;

b)  sõidukile sõiduki seisukorra ja ümbruse kohta reaalajas teavet andvad süsteemid;

c)  juhi kohalolu jälgimise süsteemid;

d)  automatiseeritud sõidukite sündmuste ▌salvestid;

e)  andmevahetuse ühtlustatud vorm näiteks andmete vahetamiseks eri marki poolautonoomsete sõidukite kolonnis;

f)  teistele liiklejatele ohutusteavet andvad süsteemid.

2.  Lõike 1 punktis c osutatud juhi kohalolu jälgimise süsteemi ei kohaldata täielikult automatiseeritud sõidukite korral.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu sätted, mis käsitlevad ühtseid menetlusi ja tehnilisi kirjeldusi käesoleva artikli lõike 1 punktides a–f loetletud süsteemide ja muude seadiste jaoks ning ▌automatiseeritud ja täielikult automatiseeritud sõidukite tüübikinnituse jaoks seoses nimetatud süsteemidega, et tagada automatiseeritud ja täielikult automatiseeritud sõidukite ohutu toimimine avalikel teedel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 3, artikli 4 lõikes 6 ja artikli 6 lõikes 6 ▌osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... ▌[▌käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 4 lõikes 6 ja artikli 6 lõikes 6 ▌osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 3, artikli 4 lõike 6 ja artikli 6 lõike 6 ▌alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab mootorsõidukite tehniline komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 14

Läbivaatamine ja aruandlus

1.  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, milles käsitletakse kõigi ohutusmeetmete ja -süsteemide alal saavutatut, sealhulgas nende turuosa ja mugavust kasutajate jaoks. Komisjon uurib, kas need meetmed ja süsteemid toimivad käesolevas määruses kavandatu kohaselt. Vajaduse korral lisatakse aruandele soovitused, sealhulgas seadusandlik ettepanek üldohutusnõuete ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitse ja ohutuse nõuete muutmiseks, et vähendada maanteetranspordis õnnetusi ja vigastusi või need kaotada.

Eelkõige hindab komisjon uute arukate kiirusekontrollisüsteemide usaldusväärsust ja tõhusust ning selliste süsteemide täpsust ja veamäära tegelikes sõidutingimustes. Vajaduse korral esitab komisjon seadusandliku ettepaneku.

2.  Iga aasta 31. jaanuariks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelnenud aasta kohta eduaruande ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (artikli 29 töörühm) tegevuse kohta, sõidukite ohutusstandardite rakendamisel tehtud edusammude kohta seoses artiklites 5–11 osutatud nõuetega ning liidu seisukoha kohta nendes küsimustes.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei muuda kehtetuks ELi tüübikinnitusi, mis on sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele antud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 78/2009, määrusega (EÜ) nr 79/2009, määrusega (EÜ) nr 661/2009 ning nende rakendusmeetmetega kuni ... [▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale vahetult eelnev kuupäev], välja arvatud juhul, kui selliste sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike suhtes kohaldatavaid asjaomaseid nõudeid on käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega muudetud või uusi nõudeid lisatud, nagu on täpsustatud käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktides.

2.  Tüübikinnitusasutused jätkavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnituste pikenduste väljastamist.

3.  Erandina käesolevast määrusest lubavad liikmesriigid kuni IV lisas nimetatud kuupäevadeni jätkuvalt registreerida sõidukeid ning müüa ja võtta kasutusele osi, mis ei vasta kõnealuses lisas loetletud asjaomaste ÜRO eeskirjade nõuetele.

Artikkel 16

Rakendamise kuupäevad

Seoses sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestikega peavad riiklikud ametiasutused:

a)  alates II lisas nimetatud kuupäevadest keelduma konkreetse nõudega seotud põhjustel ELi või riikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis ei vasta käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele;

b)  alates II lisas nimetatud kuupäevadest arvama konkreetse nõudega seotud põhjustel kehtetuks uute sõidukite vastavustunnistused määruse (EL) 2018/858 artikli 48 tähenduses ning keelama selliste sõidukite registreerimise, mis ei vasta käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele;

c)  alates II lisas nimetatud kuupäevadest keelama konkreetse nõudega seotud põhjustel selliste osade või eraldi seadmestike turulelaskmise või kasutuselevõtmise, mis ei vasta käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele.

Artikkel 17

Määruse (EL) 2018/858 muutmine

Määruse (EL) 2018/858 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1.  Määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009, (EÜ) nr 631/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning määrused (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) nr 2015/166 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

2.  Kõiki viiteid määrustele (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ... [30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artikli 4 lõiget 3, artikli 4 lõiget 6, artikli 4 lõiget 7, artikli 5 lõiget 4, artikli 6 lõiget 6, artikli 7 lõiget 6, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 7, artikli 10 lõiget 3, artikli 11 lõiget 3, artiklit 12 ja artiklit 13 kohaldatakse siiski alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

 

Artikli 4 lõikes 2 osutatud ÜRO eeskirjade loetelu

Eeskirja number

Teema

ELTs/EÜTs avaldatud muudatusteseeria

ELT/EÜT viide

ÜRO eeskirja kohaldamisala

1

Esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- ja/või kaugtuld ja on varustatud R2- ja/või HS1-kategooria hõõglampidega

02-seeria muudatused

ELT L 177, 10.7.2010, lk 1

M, N (a)

3

Mootorsõidukite helkurseadmed

02-seeria muudatused

ELT L 323, 6.12.2011, lk 1

M, N, O

4

Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustus

Eeskirja algversioon

ELT L 4, 7.1.2012, lk 7

M, N, O

6

Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuled

01-seeria muudatused

ELT L 213, 18.7.2014, lk 1

M, N, O

7

Mootorsõidukite ja nende haagiste esimesed ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

02-seeria muudatused

ELT L 285, 30.9.2014, lk 1

M, N, O

8

Mootorsõidukite esilaternad (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8, H9, HIR1, HIR2 ja/või H11)

05-seeria muudatuste 4. muudatuse 1. parandus

ELT L 177, 10.7.2010, lk 71

M, N (a)

10

Elektromagnetiline ühilduvus

05-seeria muudatused

ELT L 41, 17.2.2017, lk 1

M, N, O

11

Uksesulgurid ja uksekinnitusdetailid

03-seeria muudatused

ELT L 120, 13.5.2010, lk 1

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1

12

Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral

04-seeria muudatused

ELT L 89, 27.3.2013, lk 1

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1

13

Sõidukite ja haagiste pidurisüsteem

11-seeria muudatused

ELT L 42, 18.2.2016, lk 1

M2, M3, N, O (b)

13-H

Sõiduautode pidurisüsteem

Eeskirja algversioon

ELT L 335, 22.12.2015, lk 1

M1, N1

14

Turvavöö kinnituspunktid, ISOFIX-tüüpi kinnitussüsteem ja ISOFIX-tüüpi ülakinnituspunktid

07-seeria muudatused

ELT L 218, 19.8.2015, lk 27

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

16

Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemid

07-seeria muudatused

ELT L 109, 27.4.2018, lk 1

M, N

17

Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed

08-seeria muudatused

ELT L 230, 31.8.2010, lk 81

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

18

Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest

03-seeria muudatused

ELT L 120, 13.5.2010, lk 29

M2, M3, N2, N3

19

Mootorsõidukite eesmised udutulelaternad

04-seeria muudatused

ELT L 250, 22.8.2014, lk 1

M, N

20

Esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud halogeenhõõglampidega (H4)

03-seeria muudatused

ELT L 177, 10.7.2010, lk 170

M, N (a)

21

Sisustus

01-seeria muudatused

ELT L 188, 16.7.2008, lk 32

M1

23

Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustuled

Eeskirja algversioon

ELT L 237, 8.8.2014, lk 1

M, N, O

25

Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed

04-seeria muudatuste 1. muudatuse 2. parandus

ELT L 215, 14.8.2010, lk 1

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1

26

Väljaulatuvad osad

03-seeria muudatused

ELT L 215, 14.8.2010, lk 27

M1

28

Helisignaalseadmed ja signaalseadised

Eeskirja algversioon

ELT L 323, 6.12.2011, lk 33

M, N

29

Tarbesõiduki kabiinis viibivate sõitjate kaitse

03-seeria muudatused

ELT L 304, 20.11.2010, lk 21

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

N

30

Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass)

02-seeria muudatused

ELT L 307, 23.11.2011, lk 1

M, N, O

31

Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad

02-seeria muudatused

ELT L 185, 17.7.2010, lk 15

M, N

34

Tuleohutus (vedelkütusepaagid)

03-seeria muudatused

ELT L 231, 26.8.2016, lk 41

M, N, O

37

Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid

03-seeria muudatused

ELT L 213, 18.7.2014, lk 36

M, N, O

38

Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udutulelaternad

Eeskirja algversioon

ELT L 4, 7.1.2012, lk 20

M, N, O

39

Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine

01-seeria muudatused

ELT L 120, 13.5.2010, lk 40

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

43

Ohutud klaaspinnamaterjalid

01-seeria muudatused

ELT L 42, 12.2.2014, lk 1

M, N, O

44

Mootorsõidukis kasutatav lapse turvaseade (lapse turvasüsteem)

04-seeria muudatused

ELT L 265, 30.9.2016, lk 1

M, N

45

Esilaternate puhastusseadmed

01-seeria muudatused

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

46

Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldamine

04-seeria muudatused

ELT L 237, 8.8.2014, lk 24

M, N

48

Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine mootorsõidukitele

06-seeria muudatused

ELT L 265, 30.9.2016, lk 125

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N, O (c)

54

Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass)

Eeskirja algversioon

ELT L 307, 23.11.2011, lk 2

M, N, O

55

Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad

01-seeria muudatused

ELT L 153, 15.6.2016, lk 179

M, N, O (c)

58

Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldamine; Tagumised allasõidutõkked

03-seeria muudatused

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N, O

61

Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad

Eeskirja algversioon

ELT L 164, 30.6.2010, lk 1

N

64

Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid, mobiilrehvide süsteem (ja rehvirõhu jälgimise süsteem)

02-seeria muudatused

ELT L 310, 26.11.2010, lk 18

M1, N1

66

Suurte reisijateveosõidukite pealisehitise tugevus

02-seeria muudatused

ELT L 84, 30.3.2011, lk 1

M2, M3

67

Veeldatud naftagaasi kasutavad mootorsõidukid

01-seeria muudatused

ELT L 285, 20.10.2016, lk 1

M, N

73

Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked

01-seeria muudatused

ELT L 122, 8.5.2012, lk 1

N2, N3, O3, O4

77

Mootorsõidukite seisutulelaternad

Eeskirja algversioon

ELT L 4, 7.1.2012, lk 21

M, N

79

Roolimehhanism

03-seeria muudatuste ▌parandus

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N, O

80

Suurte reisijateveosõidukite istmed

Eeskirja 03-seeria muudatused

ELT L 226, 24.8.2013, lk 20

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M2, M3

87

Mootorsõidukite päevatulelaternad

Eeskirja algversioon

ELT L 4, 7.1.2012, lk 24

M, N

89

Kiiruspiirikud

Eeskirja algversioon

ELT L 4, 7.1.2012, lk 25

M, N (d)

90

Mootorsõidukite ja nende haagiste piduri asendushõõrdkatete komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

02-seeria muudatused

ELT L 185, 13.7.2012, lk 24

M, N, O

91

Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad

Eeskirja algversioon

ELT L 4, 7.1.2012, lk 27

M, N, O

93

Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldamine; eesmine allasõidutõke

Eeskirja algversioon

ELT L 185, 17.7.2010, lk 56

N2, N3

94

Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral

03-seeria muudatused

ELT L 35, 8.2.2018, lk 1

M1

95

Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral

03-seeria muudatused

ELT L 183, 10.7.2015, lk 91

M1, N1

97

Sõiduki alarmsüsteemid

01-seeria muudatused

ELT L 122, 8.5.2012, lk 19

M1, N1 (e)

98

Mootorsõiduki gaaslahendusvalgusallikatega varustatud esilaternad

01-seeria muudatused

ELT L 176, 14.6.2014, lk 64

M, N

99

Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus-valgusallikad

Eeskirja algversioon

ELT L 285, 30.9.2014, lk 35

M, N

100

Elektriohutus

02-seeria muudatused

ELT L 87, 31.3.2015, lk 1

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

102

Suletud haakeseadis; tüübikinnitusega suletud haakeseadise paigaldamine

Eeskirja algversioon

ELT L 351, 30.12.2008, lk 44

N2, N3, O3, O4

104

Valgustpeegeldav märgistus (rasked ja pikad veokid)

Eeskirja algversioon

ELT L 75, 14.3.2014, lk 29

M2, M3, N, O2, O3, O4

105

Sõidukid ohtlike kaupade veoks

05-seeria muudatused

ELT L 4, 7.1.2012, lk 30

N, O

107

M2- ja M3-kategooria sõidukid

07-seeria muudatused

ELT L 52, 23.2.2018, lk 1

M2, M3

108

Sõiduautode ja nende haagiste protekteeritud rehvid

Eeskirja algversioon

ELT L 181, 4.7.2006, lk 1

M1, O1, O2

109

Kommertsveokite ja nende haagiste protekteeritud rehvid

Eeskirja algversioon

ELT L 181, 4.7.2006, lk 1

M2, M3, N, O3, O4

110

Surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad

01-seeria muudatused

ELT L 166, 30.6.2015, lk 1

M, N

112

Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega

01-seeria muudatused

ELT L 250, 22.8.2014, lk 67

M, N

114

Varuturvapadi

Eeskirja algversioon

ELT L 373, 27.12.2006, lk 272

M1, N1

115

Veeldatud naftagaasi ja surumaagaasi lisasüsteemid

Eeskirja algversioon

ELT L 323, 7.11.2014, lk 91

M, N

116

Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest

Eeskirja algversioon

ELT L 45, 16.2.2012, lk 1

M1, N1 (e)

117

Rehvid seoses veeremismüra, märghaarduvuse ja veeretakistusega (C1-, C2- ja C3-klass)

02-seeria muudatused

ELT L 218, 12.8.2016, lk 1

M, N, O

118

Busside sisematerjalide tulekindlus

02-seeria muudatused

ELT L 102, 21.4.2015, lk 67

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M3

119

Pöördelaternad

01-seeria muudatused

ELT L 89, 25.3.2014, lk 101

M, N

121

Käsijuhtseadiste, märgulampide ja näidikute asukohad ning tähistus

01-seeria muudatused

ELT L 5, 8.1.2016, lk 9

M, N

122

Sõidukite küttesüsteemid

Eeskirja algversioon

ELT L 164, 30.6.2010, lk 231

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N, O

123

Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid

01-seeria muudatused

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

124

Varuveljed

Eeskirja algversioon

ELT L 375, 27.12.2006, lk 568

M1, N1, O1, O2

125

Eesmine vaateväli

01-seeria muudatused

EÜT L 20, 25.1.2018, lk 16

M1

126

Eraldussüsteemid

Eeskirja algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1

127

Jalakäijate ohutus

02-seeria muudatused

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1

128

Valgusdioodlambid (LED-lambid)

Eeskirja algversioon

ELT L 162, 29.5.2014, lk 43

M, N, O

129

Lapse täiustatud turvasüsteemid

Eeskirja algversioon

ELT L 97, 29.3.2014, lk 21

M, N

130

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Eeskirja algversioon

ELT L 178, 18.6.2014, lk 29

M2, M3, N2, N3 (f)

131

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

01-seeria muudatused

ELT L 214, 19.7.2014, lk 47

M2, M3, N2, N3 (f)

134

Vesiniku ohutus

Muudatuste algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M, N

135

Postiga külgkokkupõrge

01-seeria muudatused

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1

137

Täielik laupkokkupõrge

01-seeria muudatused

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1

139

Piduriassistent

Eeskirja algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1

140

Stabiilsuskontroll

Eeskirja algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1

141

Rehvirõhu jälgimine

Eeskirja algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1, N1 (g)

142

Rehvide paigaldamine

Eeskirja algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1

145

Lapse turvasüsteemide kinnituspunktid

Eeskirja algversioon

[Väljaannete talitus: tõlgitakse 2018. aastal, viide ajakohastada, kui tõlge on kättesaadav.]

M1

_______________________

Märkused tabeli kohta

Tabelis osutatud muudatusteseeria kajastab selle Euroopa Ühenduste Teatajas / Euroopa Liidu Teatajas avaldatud versiooni ega piira selliste muudatusteseeriate kohaldamist, mida järgitakse selles sätestatud üleminekusätete alusel.

Vastavust muudatusteseeriale, mis võetakse vastu pärast tabelis osutatud seeriat, aktsepteeritakse alternatiivina.

Seoses 1958. aasta muudetud kokkuleppe(32) osaliste kohustustega on käesolevas tabelis loetletud ÜRO eeskirjade asjaomastes muudatusteseeriates sätestatud kuupäevade kohaldamine kohustuslik seoses esmase registreerimise, kasutuselevõtu, turulelaskmise, müügi, tüübikinnituse tunnustamise ja kõikide samasuguste sätetega määruse (EL) 2018/858 artiklite 48 ja 50 kohaldamiseks, välja arvatud juhul, kui selle määruse artiklis 16 on sätestatud teistsugused kuupäevad, mida tuleb sel juhul kohaldada.

Teatavatel juhtudel on käesolevas tabelis loetletud ÜRO eeskirja üleminekusätetes järgmise või sarnase (sama eesmärgi ja tähendusega) sõnastusega ette nähtud, et alates konkreetsest kuupäevast ei ole asjaomase ÜRO eeskirja teatavaid muudatusteseeriaid kohaldavad 1958. aasta muudetud kokkuleppe osalised kohustatud aktsepteerima või nad võivad keelduda aktsepteerimast riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisel tüübikinnitust, mis on antud eelmise muudatusteseeria kohaselt. Seda tõlgendatakse siduva sättena riiklike asutuste jaoks pidada vastavustunnistusi määruse (EL) 2018/858 artikli 48 tähenduses kehtetuks, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse II lisas on sätestatud teistsugused kuupäevad, mida tuleb sel juhul kohaldada.

(a)

ÜRO eeskirju nr 1, 8 ja 20 ei kohaldata sõidukite ELi tüübikinnituse suhtes.

(b)

Vastavalt ÜRO eeskirjadele on stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine kohustuslik. See on siiski kohustuslik ka N1-kategooria sõidukite puhul.

(c)

Kui sõiduk on sõiduki tootja andmetel ette nähtud koormuste pukseerimiseks (määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõikes 1 osutatud teabedokumendi punkt 2.11.5) ja sobiva mehhaanilise haakeseadise mis tahes osa, olgu see mootorsõidukile paigaldatud või mitte, võib (osaliselt) varjata mis tahes valgustusseadist ja/või tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskohta, kohaldatakse järgmist:

–  mootorsõiduki kasutusjuhendis (sõiduki käsiraamatus) peab olema selgelt märgitud, et mehaanilise haakeseadise paigaldamine, mida ei ole võimalik hõlpsalt eemaldada või ümber paigutada, ei ole lubatud;

–  kasutusjuhendis märgitakse ka selgelt, et kui paigaldatud mehaanilist haakeseadist ei kasutata, tuleb see alati eemaldada või ümber paigutada; ning

–  sõiduki süsteemi tüübikinnituse puhul vastavalt ÜRO eeskirjale nr 55 tagatakse, et valgustusseadise ja tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskohaga seoses järgitakse täielikult eemaldamise, ümberpaigutamise ja/või alternatiivasukoha nõudeid.

(d)

Hõlmatud on üksnes kiiruspiirikud ja kiiruspiirikute kohustuslik paigaldamine M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele.

(e)

Omavolilist kasutamist takistavad seadmed paigaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukitele ning kasutustõkise süsteemid paigaldatakse M1-kategooria sõidukitele.

(f)

Vt II lisa tabeli selgitavat märkust 4.

(g)

M1-kategooria sõidukid täismassiga kuni 3 500 kg ning N1-kategooria sõidukid, mille ühelegi teljele ei ole monteeritud topeltrattad.

II LISA

Artikli 4 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud nõuete ning artiklis 16 osutatud kuupäevade loetelu

Teema

Õigusaktid

Täiendavad tehnilised erisätted

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

Eraldi

sead

mestik

O

s

a

Nõuded seoses

A TURVASÜSTEEMIDE, KOKKUPÕRKEKATSETE, TOITESÜSTEEMI TERVIKLIKKUSE JA ELEKTRIOHUTUSEGA KÕRGEPINGE PUHUL

A1 Sisustus

ÜRO eeskiri nr 21

 

A

A2 Istmed ja peatoed

ÜRO eeskiri nr 17

 

A

A

A

A

A

A

A3 Bussiistmed

ÜRO eeskiri nr 80

 

A

A

A

A4 Turvavöö kinnituspunktid

ÜRO eeskiri nr 14

 

A

A

A

A

A

A

A5 Turvavööd ja muud turvasüsteemid

ÜRO eeskiri nr 16

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A6 Turvavöö kinnitamise meeldetuletused

 

 

A

A

A

A

A

A

 

 

 

 

 

 

A7 Eraldussüsteemid

ÜRO eeskiri nr 126

 

X

B

A8 Lapse turvasüsteemide kinnituspunktid

ÜRO eeskiri nr 145

 

A

A9 Lapse turvasüsteemid

ÜRO eeskiri nr 44

 

A1

A1

A1

A1

A1

A1

A

A

A10 Lapse täiustatud turvasüsteemid

ÜRO eeskiri nr 129

 

X

X

X

X

X

X

B

B

A11 Eesmised allasõidutõkked

ÜRO eeskiri nr 93

 

A

A

A

A

A12 Tagumised allasõidutõkked

ÜRO eeskiri nr 58

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A13 Külgmised allasõidutõkked

ÜRO eeskiri nr 73

 

A

A

A

A

A14 Kütusepaakide ohutus

ÜRO eeskiri nr 34

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A15 Veeldatud naftagaasi ohutus

ÜRO eeskiri nr 67

 

A

A

A

A

A

A

A

A16 Surumaagaasi ja veeldatud maagaasi ohutus

ÜRO eeskiri nr 110

 

A

A

A

A

A

A

A

A17 Vesiniku ohutus

ÜRO eeskiri nr 134

 

A

A

A

A

A

A

A

A18 Vesinikusüsteemi materjali kvalifitseerumine

 

A

A

A

A

A

A

A

A19 Sõiduki elektriohutus

ÜRO eeskiri nr 100

 

A

A

A

A

A

A

A20 Osaline laupkokkupõrge

ÜRO eeskiri nr 94

Kohaldatakse M1-kategooria sõidukite suhtes, mille täismass on kuni 3 500 kg, ja N1-kategooria sõidukite suhtes, mille täismass on kuni 2 500 kg. Üle 2 500 kg täismassiga sõidukite suhtes kohaldatakse märkuses B esitatud kuupäevi.

A

A

A21 Täielik laupkokkupõrge

ÜRO eeskiri nr 137

Inimesekujulise katseseadme Hybrid III mannekeeni kasutamine on lubatud, kuni ÜRO eeskirjaga on kättesaadav inimesekujuline turvasüsteemi katseseade THOR.

B

B

A22 Kaitsemehhanismiga rooliseade

ÜRO eeskiri nr 12

 

A

A

A

A23 Varuturvapadi

ÜRO eeskiri nr 114

 

X

X

B

A24 Kabiini kokkupõrge

ÜRO eeskiri nr 29

 

A

A

A

A25 Külgkokkupõrge

ÜRO eeskiri nr 95

Kohaldatakse kõigi M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes, sealhulgas nende suhtes, mille madalaima istme R-punkt on maapinnast kõrgemal kui 700 mm. Sõidukite suhtes, mille madalaima istme R-punkt on maapinnast kõrgemal kui 700 mm, kohaldatakse märkuses B esitatud kuupäevi.

A

A

A26 Postiga külgkokkupõrge

ÜRO eeskiri nr 135

 

B

B

A27 Tagantlöök

ÜRO eeskiri nr 34

Kohaldatakse M1-kategooria sõidukite suhtes, mille täismass on kuni 3 500 kg, ja N1-kategooria sõidukite suhtes ▌. Pärast kokkupõrget tuleb tagada elektriohutusnõuete järgimine.

B

B

Nõuded seoses

B VÄHEKAITSTUD LIIKLEJATE, VAATEVÄLJA JA NÄHTAVUSEGA

B1 Jalakäijate jalgade ja pea kaitsmine

ÜRO eeskiri nr 127

 

A

A

B2 Suurem ▌peaga kokkupõrke tsoon

ÜRO eeskiri nr 127

Lapse ja täiskasvanu peamudeli katsepiirkond on piiritletud täiskasvanu 2 500 mm pikkuse ümbritseva kaugusega või tuuleklaasi tagumise võrdlusjoonega, olenevalt sellest, kumb on lähemal. Peamudeli kontakt A-piilarite, tuuleklaasi ülaserva ja kapotiga on välistatud, kuid seda tuleb kontrollida.

C

C

B3 Esikaitsesüsteem

 

X

X

A

B4 Jalakäijate ja ratturite puhul rakendatav kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

 

 

C

C

B5 Jalakäijate ja ratturitega kokkupõrke hoiatus

 

 

B

B

B

B

B

B6 Pimeala infosüsteem

 

 

B

B

B

B

B

B7 Tagurdamise abisüsteem

 

 

B

B

B

B

B

B

B

B8 Eesmine vaateväli

ÜRO eeskiri nr 125

Kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes.

A

C

B9 Raskeveokijuhi otsene vaateväli

 

 

D

D

D

D

B10 Ohutud klaaspinnad

ÜRO eeskiri nr 43

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

B11 Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed

 

 

A

A2

A2

A2

A2

A2

B12 Klaasipesur/-puhasti

 

 

A

A3

A3

A3

A3

A3

A

B13 Kaudse nähtavuse seadmed

ÜRO eeskiri nr 46

 

A

A

A

A

A

A

A

Nõuded seoses

SÕIDUKI ŠASSII, PIDURISÜSTEEMI, REHVIDE JA ROOLISEADMEGA

C1 Roolimehhanism

ÜRO eeskiri nr 79

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

C2 Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

ÜRO eeskiri nr 130

 

A4

A4

A4

A4

C3 Hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteem

 

 

B6

B6

C4 Pidurisüsteem

ÜRO eeskiri nr 13

ÜRO eeskiri nr 13-H

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

C5 Pidurite varuosad

ÜRO eeskiri nr 90

 

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

A

C6 Piduriassistent

ÜRO eeskiri nr 139

 

A

A

C7 Stabiilsuskontroll

ÜRO eeskiri nr 13

ÜRO eeskiri nr 140

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

C8 Raskeveokite kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

ÜRO eeskiri nr 131

 

A4

A4

A4

A4

C9 Kergsõidukite kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

 

 

B

B

C10 Rehvide ohutus ja keskkonnatoime

ÜRO eeskiri nr 30

ÜRO eeskiri nr 54

ÜRO eeskiri nr 117

Tagatakse ka kulunud rehvide katsemenetlus; kohaldatakse märkuses C nimetatud kuupäevi.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

A

C11 Tagavararattad ja mobiilrehvide süsteemid

ÜRO eeskiri nr 64

 

A1

A1

C12 Protekteeritud rehvid

ÜRO eeskiri nr 108

ÜRO eeskiri nr 109

 

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

A

C13 Kergsõidukite rehvirõhu jälgimise süsteem

ÜRO eeskiri nr 141

Kohaldatakse M1-kategooria sõidukite suhtes, mille täismass on kuni 3 500 kg, ja N1-kategooria sõidukite suhtes.

A

B

C14 Raskeveokite rehvirõhu jälgimise süsteem

 

 

B

B

B

B

B

B

C15 Rehvide paigaldamine

ÜRO eeskiri nr 142

Kohaldatakse kõigi kategooriate sõidukite suhtes.

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

C16 Varuveljed

ÜRO eeskiri nr 124

 

X

X

X

X

B

Nõuded seoses

D PARDASEADMETE, ELEKTRISÜSTEEMI, SÕIDUKI VALGUSTUSSEADMETE JA KAITSEGA OMAVOLILISE KASUTAMISE, SEALHULGAS KÜBERRÜNNETE EEST

D1 Helisignaal

ÜRO eeskiri nr 28

 

A

A

A

A

A

A

A

D2 Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus)

ÜRO eeskiri nr 10

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

D3 Kaitse sõiduki omavolilise kasutamise ▌eest, kasutustõkis ja alarmsüsteemid

ÜRO eeskiri nr 18

ÜRO eeskiri nr 97

ÜRO eeskiri nr 116

 

A

A1

A1

A

A1

A1

A

A

D4 Sõiduki kaitse küberrünnete eest

 

 

B

B

B

B

B

B

 

 

 

 

B

B

D5 Kiirusmõõdik

ÜRO eeskiri nr 39

 

A

A

A

A

A

A

D6 Läbisõidumõõdik

ÜRO eeskiri nr 39

 

A

A

A

A

A

A

D7 Kiiruspiirikud

ÜRO eeskiri nr 89

 

A

A

A

A

A

D8 Arukad kiirusekontrollisüsteemid

 

 

B

B

B

B

B

B

B

D9 Juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tähistus

ÜRO eeskiri nr 121

 

A

A

A

A

A

A

D10 Küttesüsteemid

ÜRO eeskiri nr 122

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

D11 Valgussignaalseadmed

ÜRO eeskiri nr 4

ÜRO eeskiri nr 6

ÜRO eeskiri nr 7

ÜRO eeskiri nr 19

ÜRO eeskiri nr 23

ÜRO eeskiri nr 38

ÜRO eeskiri nr 77

ÜRO eeskiri nr 87

ÜRO eeskiri nr 91

 

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

A

D12 Tee valgustusseadmed

ÜRO eeskiri nr 31

ÜRO eeskiri nr 98

ÜRO eeskiri nr 112

ÜRO eeskiri nr 119

ÜRO eeskiri nr 123

 

X

X

X

X

X

X

A

D13 Helkurseadmed

ÜRO eeskiri nr 3

ÜRO eeskiri nr 104

 

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

A

D14 Valgusallikad

ÜRO eeskiri nr 37

ÜRO eeskiri nr 99

ÜRO eeskiri nr 128

 

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

A

D15 Valgussignaalseadmete, tee valgustusseadmete ja helkurseadmete paigaldamine

ÜRO eeskiri nr 48

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

D16 Hädapidurdustuli

 

 

B

B

B

B

B

B

 

 

D17 Esilaternate puhastusseadmed

ÜRO eeskiri nr 45

 

A1

A1

A1

A1

A1

A1

A

D18 Käiguvahetuse näidik

 

 

A

Nõuded seoses

E JUHI JA SÜSTEEMI KÄITUMISEGA

E1 Alkoluku paigaldamise võimalus

 

EN 50436:2016

B

B

B

B

B

B

E2 Juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteem

 

 

B

B

B

B

B

B

E3 Kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem

 

Võib kaaluda ka tähelepanu hajumise vältimist tehniliste vahenditega.

C

C

C

C

C

C

E4 Juhi valmisoleku jälgimise süsteem

 

 

B5

B5

B5

B5

B5

B5

 

 

 

 

 

 

E5 Sündmuste ▌salvesti

 

 

B

D

D

B

D

D

B

E6 Juhti asendavad süsteemid

 

 

B5

B5

B5

B5

B5

B5

 

 

 

 

 

 

E7 Sõidukile sõiduki seisukorra ja ümbruse kohta teavet andvad süsteemid

 

 

B5

B5

B5

B5

B5

B5

 

 

 

 

 

 

E8 Kolonnis sõit

 

 

B1

B1

B1

B1

 

 

 

 

 

 

Nõuded seoses

SÕIDUKITE ÜLDISE EHITUSE JA OMADUSTEGA

F1 Registreerimismärgi paigalduskoht

 

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

F2 Tagurdamine

 

 

A

A

A

A

A

A

F3 Uksesulgurid ja hinged

ÜRO eeskiri nr 11

 

A

A

F4 Astmed, käepidemed ja astmelauad

 

 

A

A

A

A

F5 Väljaulatuvad osad

ÜRO eeskiri nr 26

 

A

F6 Tarbesõidukite kabiinide väljaulatuvad osad

ÜRO eeskiri nr 61

 

A

A

A

F7 Andmesilt ja valmistajatehase tähis

 

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

F8 Pukseerimisseadised

 

 

A

A

A

A

A

A

F9 Porikaitsmed

 

 

A

F10 Porikaitsesüsteemid

 

 

A

A

A

A

A

A

A

F11 Massid ja mõõtmed

 

 

A

A

A

A

A

A

A

A

A

A

F12 Mehaanilised haakeseadised

ÜRO eeskiri nr 55

ÜRO eeskiri nr 102

 

A1

A1

A1

A1

A1

A1

A

A

A

A

A

F13 Ohtlike kaupade veoks ette nähtud sõidukid

ÜRO eeskiri nr 105

 

A

A

A

A

A

A

A

F14 Busside üldine konstruktsioon

ÜRO eeskiri nr 107

 

A

A

F15 Busside pealisehituse tugevus

ÜRO eeskiri nr 66

 

A

A

F16 Busside süttivus

ÜRO eeskiri nr 118

 

A

A

_______________________

Märkused tabeli kohta

A:

Sõidukite registreerimise ning osade ja eraldi seadmestike turule laskmise ja kasutuselevõtu keelustamise kuupäev:

[▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev]

B:

ELi tüübikinnituse andmisest keeldumise kuupäev:

[▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev]

Sõidukite registreerimise ning osade ja eraldi seadmestike turule laskmise ja kasutuselevõtu keelustamise kuupäev:

[▌24 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

C:

ELi tüübikinnituse andmisest keeldumise kuupäev:

[▌24 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

Sõidukite registreerimise ning osade ja eraldi seadmestike turule laskmise ja kasutuselevõtu keelustamise kuupäev:

[▌48 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

D:

ELi tüübikinnituse andmisest keeldumise kuupäev:

[42 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

Sõidukite registreerimise ning osade ja eraldi seadmestike turule laskmise ja kasutuselevõtu keelustamise kuupäev:

[78 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

X:

Asjaomast osa või eraldi seadmestikku kasutatakse osutatud kategooria sõidukite puhul.

1

Nõuded peavad olema täidetud, kui see on paigaldatud.

2

Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmega.

3

Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga.

4

Nõuetest on vabastatud järgmised sõidukid:

—  N2-kategooria sadulvedukid täismassiga üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 8 tonni;

—  A-klassi, I klassi ja II klassi kuuluvad M2- ja M3-kategooria sõidukid vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.1;

—  A-klassi, I klassi ja II klassi kuuluvad M3-kategooria liigendbussid vastavalt ÜRO eeskirja nr 107 punktile 2.1;

—  M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria maastikusõidukid;

—  M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria eriotstarbelised sõidukid; ning

—  M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, millel on rohkem kui kolm telge.

5

Nõuded peavad olema täidetud automatiseeritud sõidukite puhul.

6

Hüdraulilise võimendiga rooliajamiga mootorsõidukite suhtes kohaldatakse märkuses C esitatud kuupäevi. Need sõidukid varustatakse aga sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga.

III LISA

Määruse (EL) 2018/858 II lisa muudatused

Määruse (EL) 2018/858 II lisa muudetakse järgmiselt:

1)  I osa tabelis kirje 3A kande kolmandas tulbas asendatakse viide „määrus (EÜ) nr 661/2009“ järgmisega:

„Määrus (EL) 2019/…*(33)

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 [ELT …, lk…]“

ning kui käesoleva lisa järgmistes sätetes ei ole ette nähtud teisiti, asendatakse iga järgnev viide määrusele (EÜ) nr 661/2009 II lisas viitega määrusele (EL) 2019/...;

2)  I osa muudetakse järgmiselt:

(a)  tabelit muudetakse järgmiselt:

i)  asjakohasele kohale vastava kirje numbri järele lisatakse järgmine kanne:

„55A

Postiga külgkokkupõrge

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 135

X

X“;

ii)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

X

X

X“;

iii)  kirjete 62 ja 63 kanded asendatakse järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

X

X

X

X

X

X

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)“;

iv)  kirjete 65 ja 66 kanded asendatakse järgmisega:

„65

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 131

X

X

X

X

66

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 130

X

X

X

X“;

b)  selgitavaid märkusi muudetakse järgmiselt:

i)  selgitavad märkused 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„(3) Sõiduki stabiilsusfunktsiooni paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EL) 2019/...+ artikli 4 lõikele 5.

(4)  Elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EL) 2019/...+ artikli 4 lõikele 5.“;

ii)  selgitav märkus 9A asendatakse järgmisega:

„(9A) Rehvirõhu jälgimise süsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EL) 2019/...+ artikli 5 lõikele 1.“;

iii)  selgitav märkus 15 asendatakse järgmisega:

„(15) Vastavus määrusele (EL) 2019/...+ on kohustuslik. Tüübikinnitust ei ole selle konkreetse kirje alusel siiski ette nähtud, kuna see kujutab endast vaid kogumit mujal tabelis loetletud eraldi kirjetest, milles viidatakse määrusele (EL) 2019/...+.“;

3)

I osa 1. liite tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

a)  kirje 46A kanne asendatakse järgmisega:

„46A

Rehvide paigaldamine

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 142

 

B“;

 

b)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

 

C

ELi tüübikinnituse andmisest keeldumise kuupäev:

[42 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

Sõidukite registreerimise keelustamise kuupäev:

[144 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]“;

 

c)  kirjete 62 ja 63 kanded asendatakse järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

 

X

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

 

Vastavus määrusele (EL) 2019/...+ on kohustuslik. Tüübikinnitust ei ole selle konkreetse kirje alusel siiski ette nähtud, kuna see kujutab endast vaid kogumit mujal tabelis loetletud eraldi kirjetest, milles viidatakse määrusele (EL) 2019/...+.“;

4)

1.  liite tabeli 1 selgitavate märkuste viimane lõik jäetakse välja;

5)

I osa 1. liite tabelit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  kirje 46A kanne asendatakse järgmisega:

„46A

Rehvide paigaldamine

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 142

 

B“;

 

b)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

 

C

ELi tüübikinnituse andmisest keeldumise kuupäev:

[42 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

Sõidukite registreerimise keelustamise kuupäev:

[144 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]“;

 

c)  kirjete 62 ja 63 kanded asendatakse järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

 

X

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

 

Vastavus määrusele (EL) 2019/...+ on kohustuslik. Tüübikinnitust ei ole selle konkreetse kirje alusel siiski ette nähtud, kuna see kujutab endast vaid kogumit mujal tabelis loetletud eraldi kirjetest, milles viidatakse määrusele (EL) 2019/...+.“;

6)

I osa 2. liite punkti 4 muudetakse järgmiselt:

a)  tabelit pealkirjaga „I osa. M1-kategooria sõidukid“ muudetakse järgmiselt:

i)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

ÜRO eeskiri nr 127

Määrus (EL) 2019/…+

(Jalakäijate kaitse)

Sõidukitele paigaldatakse elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib kõikidel ratastel.

Kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 127 nõudeid.

Esikaitsesüsteem on kas sõiduki lahutamatu osa ja vastab seega ÜRO eeskirja nr 127 nõuetele või on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna.“;

 

ii)  asjakohasele kohale vastava kirje numbri järele lisatakse järgmine kanne:

„62

ÜRO eeskiri nr 134

Määrus (EL) 2019/…+

(Vesinikusüsteem)

Kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 134 nõudeid.

Teine võimalus on tõestada, et sõiduk vastab järgmistele nõuetele:

—  Määruse (EÜ) nr 79/2009 sisulised nõuded määruse [▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale vahetult eelnev kuupäev] kehtiva redaktsiooni kohaselt;

—  Lisa 100 – Kokkusurutud vesinikgaasil töötavate mootorsõidukite toitesüsteemi tehniline standard (Jaapan);

—  GB/T 24549-2009. Kütuseelemendiga elektrisõidukid – ohutusnõuded (Hiina);

—  Rahvusvaheline standard ISO 23273:2013, 1. osa: sõiduki kasutusohutus ja 2. osa: suruvesinikuga töötavate sõidukite kaitse vesinikuga kaasnevate ohtude eest; või

—  SAE J2578 – Kütuseelemendil töötavate sõidukite üldine ohutus.“;

 

b)  tabelit pealkirjaga „II osa. N1-kategooria sõidukid“ muudetakse järgmiselt:

i)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

ÜRO eeskiri nr 127

Määrus (EL) 2019/…+

(Jalakäijate kaitse)

Sõidukitele paigaldatakse elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib kõikidel ratastel.

Kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 127 nõudeid.

Esikaitsesüsteem on kas sõiduki lahutamatu osa ja vastab seega ÜRO eeskirja nr 127 nõuetele või on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna.“;

 

ii)  asjakohasele kohale vastava kirje numbri järele lisatakse järgmine kanne:

„62

ÜRO eeskiri nr 134

Määrus (EL) 2019/…+

(Vesinikusüsteem)

Kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 134 nõudeid.

Teine võimalus on tõestada, et sõiduk vastab järgmistele nõuetele:

—  Määruse (EÜ) nr 79/2009 sisulised nõuded määruse [▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale vahetult eelnev kuupäev] kehtiva redaktsiooni kohaselt;

—  Lisa 100 – Kokkusurutud vesinikgaasil töötavate mootorsõidukite toitesüsteemi tehniline standard (Jaapan);

—  GB/T 24549-2009. Kütuseelemendiga elektrisõidukid – ohutusnõuded (Hiina);

—  Rahvusvaheline standard ISO 23273:2013, 1. osa: sõiduki kasutusohutus ja 2. osa: suruvesinikuga töötavate sõidukite kaitse vesinikuga kaasnevate ohtude eest; või

—  SAE J2578 – Kütuseelemendil töötavate sõidukite üldine ohutus.“;

7)

II osa tabelis jäetakse välja kirjete 58, 65 ja 66 kanded;

8)

III osa muudetakse järgmiselt:

a)  1. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

 

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

X

X“;

 

 

 

ii)  kirjete 62 ja 63 kanded asendatakse järgmisega:

 

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

X

X

X

 

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)“;

 

iii)  kirjete 65 ja 66 kanded asendatakse järgmisega:

 

„65

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 131

 

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

66

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 130

 

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata“;

 

b)  2. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)  asjakohasele kohale vastava kirje numbri järele lisatakse järgmine kanne:

„55A

Postiga külgkokkupõrge

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 135

Ei kohaldata

 

 

Ei kohaldata“;

 

 

 

 

 

 

 

ii)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

Ei kohaldata

 

 

Ei kohaldata“;

 

 

 

 

 

 

 

iii)  kirjete 62 ja 63 kanded asendatakse järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

X

X

X

X

X

 

 

 

 

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)“;

 

iv)  kirjete 65 ja 66 kanded asendatakse järgmisega:

„65

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 131

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

 

 

 

66

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 130

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata“;

 

 

 

 

 

c)  3. liidet muudetakse järgmiselt:

i)  tabelis lisatakse asjakohasele kohale vastava kirje numbri järele järgmine kanne:

„55A

Postiga külgkokkupõrge

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 135

Ei kohaldata“;

 

ii)  tabelis asendatakse kirje 58 kanne järgmisega:

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

G“;

 

iii)  tabelis asendatakse kirjete 62 ja 63 kanded järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)“;

 

iv)  lisatakse järgmine punkt:

„5. Punkte 1–4.2 kohaldatakse ka M1-kategooria sõidukite suhtes, mis ei ole määratletud eriotstarbeliste sõidukitena, kuid on ratastooliga juurdepääsetavad.“;

 

d)  4. liite tabelit muudetakse järgmiselt:

i)  asjakohasele kohale vastava kirje numbri järele lisatakse järgmine kanne:

„55A

Postiga külgkokkupõrge

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 135

 

 

A“;

 

 

 

 

 

 

 

ii)  kirje 58 kanne asendatakse järgmisega:

„58

Jalakäijate kaitse

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 127

 

 

A“;

 

 

 

 

 

 

 

iii)  kirjete 62, 63, 65 ja 66 kanded asendatakse järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

X

X

X

X

 

 

 

 

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

X(15)

65

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 131

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

 

 

 

66

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 130

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

Ei kohaldata“;

 

 

 

 

 

e)  5. liite tabelis asendatakse kirjete 62, 63, 65 ja 66 kanded järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)

65

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 131

Ei kohaldata

66

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 130

Ei kohaldata“;

 

f)  6. liite tabelis asendatakse kirjete 62, 63, 65 ja 66 kanded järgmisega:

„62

Vesinikusüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 134

X

 

63

Üldine ohutus

Määrus (EL) 2019/…+

X(15)

X(15)

65

Kõrgtehnoloogiline hädapidurdussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 131

Ei kohaldata

 

66

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Määrus (EL) 2019/…+

ÜRO eeskiri nr 130

Ei kohaldata“;

 

 

g)  selgitavaid märkusi muudetakse järgmiselt:

i)  selgitav märkus X kohta asendatakse järgmisega:

„X Kohaldatakse asjaomases õigusaktis kehtestatud nõudeid.“;

ii)  selgitavad märkused 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„(3) Sõiduki stabiilsusfunktsiooni paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EL) 2019/...+ artikli 4 lõikele 5.

(4)  Elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EL) 2019/...+ artikli 4 lõikele 5.“;

iii)  selgitav märkus 9A asendatakse järgmisega:

„(9A) Kohaldatakse ainult siis, kui sõidukitele on paigaldatud ÜRO eeskirjaga nr 64 reguleeritavad seadmed. Rehvirõhu jälgimise süsteemi paigaldamine on siiski kohustuslik vastavalt määruse (EL) 2019/...+ artikli 5 lõikele 1.“;

iv)  selgitav märkus 15 asendatakse järgmisega:

 

„(15) Vastavus määrusele (EL) 2019/...+ on kohustuslik. Tüübikinnitust ei ole selle konkreetse kirje alusel siiski ette nähtud, kuna see kujutab endast vaid kogumit mujal vastavas tabelis loetletud eraldi kirjetest.“;

 

v)  selgitavad märkused 16 ja 17 jäetakse välja.

IV LISA

Artikli 16 lõikes 3 viidatud üleminekusätted

ÜRO eeskiri

Erinõuded

Mittevastavate sõidukite registreerimise ning mittevastavate osade müügi ja kasutuselevõtu lõpptähtpäev(1)

▌117

Rehvid seoses veeremismüra, märghaarduvuse ja veeretakistusega

30.  aprill 2023

C3-klassi rehvid peavad vastama 2. etapi nõuetele veeretakistuse kohta

_______________________

Märkused tabeli kohta

(1)

Määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud kuupäevad seoses sõidukitüüpide, süsteemide ja osadega, mis vastavad määruse [▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale vahetult eelnev kuupäev] kehtiva redaktsiooni nõuetele, ning määruses (EÜ) nr 78/2009 sätestatud kuupäevad seoses sõidukitüüpide ja süsteemidega, mis vastavad määruse [▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale vahetult eelnev kuupäev] kehtiva redaktsiooni nõuetele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus kulunud rehvide kohta

Komisjon on seisukohal, et rehve tuleks katsetada ka kasutatute, mitte ainult uutena. See on oluline liiklusohutuse, tarbijakaitse, jäätmete vähendamise ja ringmajanduse seisukohast. Seetõttu toetab komisjon asjakohaste katseprotokollide väljatöötamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi raames. Kui need ei ole välja töötatud 2023. aasta juuliks, kavatseb komisjon esitada ettepaneku võtta vastu ELi õigusakt kulunud rehvide katsetamise kohta.

(1)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(2)ELT C 440, 6.12.2018, lk 90.
(3)Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/858, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(5) https://ec.europa.eu/transport/road_safety/sites/roadsafety/files/vademecum_2018.pdf
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/758, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 77).
(9)Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus 97/836/EÜ (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 1).
(11)Eeskiri nr 127, millega kehtestatakse ühtsed sätted mootorsõidukite tüübikinnituse kohta seoses jalakäijate ohutusega.
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 32);
(13)ÜRO eeskiri nr 134, millega kehtestatakse ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende osade tüübikinnituse kohta seoses vesinikkütuseelemendiga sõidukite ohutusega.
(14)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(16)Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 631/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ja 2005/66/EÜ), I lisa rakendamiseks (ELT L 195, 25.7.2009, lk 1).
(17)Komisjoni 26. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 406/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust (ELT L 122, 18.5.2010, lk 1).
(18)Komisjoni 27. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 672/2010, mis käsitleb teatavate mootorsõidukite tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemide tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 196, 28.7.2010, lk 5).
(19)Komisjoni 8. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1003/2010, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 291, 9.11.2010, lk 22).
(20)Komisjoni 8. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1005/2010, mis käsitleb mootorsõidukite pukseerimisseadiste tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 291, 9.11.2010, lk 36).
(21)Komisjoni 9. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1008/2010, mis käsitleb teatavate mootorsõidukite tuuleklaasi puhasti- ja pesurisüsteemide tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 292, 10.11.2010, lk 2).
(22)Komisjoni 9. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1009/2010, mis käsitleb teatavate mootorsõidukite rataste porikaitsmete tüübikinnituse nõudeid ja millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 292, 10.11.2010, lk 21).
(23)Komisjoni 11. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 19/2011, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste valmistaja andmesildi ja valmistajatehase tähise tüübikinnituse nõudeid ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 8, 12.1.2011, lk 1).
(24)Komisjoni 27. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 109/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste porikaitsesüsteemide tüübikinnituse nõuete osas (ELT L 34, 9.2.2011, lk 2).
(25)Komisjoni 12. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 458/2011, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse nõudeid seoses rehvide paigaldamisega ja millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 124, 13.5.2011, lk 11).
(26)Komisjoni 24. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 65/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 käiguvahetuse näidikute osas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 28, 31.1.2012, lk 24).
(27)Komisjoni 15. veebruari 2012. aasta määrus (EL) nr 130/2012, mis käsitleb teatavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõudeid seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid) rakendamist (ELT L 43, 16.2.2012, lk 6).
(28)Komisjoni 16. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 347/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmäärus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb teatavate kategooriate mootorsõidukite tüübikinnituse nõudeid seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega (ELT L 109, 21.4.2012, lk 1).
(29)Komisjoni 23. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 351/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses tüübikinnituse nõuetega, mis käsitlevad sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide paigaldamist mootorsõidukitele (ELT L 110, 24.4.2012, lk 18).
(30)Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1230/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).
(31)Komisjoni 3. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/166, millega täiendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses konkreetsete menetluste, hindamismeetodite ja tehniliste nõuete lisamisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrusi (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 109/2011 ja (EL) nr 458/2011 (ELT L 28, 4.2.2015, lk 3).
(32)Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (1958. aasta muudetud kokkulepe) (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).
(33)+ [Väljaannete talitus: palun sisestada vastavad üksikasjad teksti ja joonealusesse märkusesse.]

Viimane päevakajastamine: 17. aprill 2019Õigusalane teave