Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 4. aprill 2019 - Brüssel 
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kuupäev, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kliiringukohustuse jõustumise kuupäev teatavate lepinguliikide suhtes
 Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmise taotlus
 Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmise taotlus
 Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmise taotlus
 Seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega nende kolmandate riikide, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja nende kolmandate riikide loetelu, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud ***I
 Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
 Jäätmekäitlus
 Täitmise tagamise nõuded ja konkreetsed õigusnormid sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ***I
 Maksimaalne ööpäevane ja iganädalane sõiduaeg, minimaalsed vaheajad ja puhkeperioodid ning sõidumeerikute abil positsioneerimine ***I
 Autoveosektori muutustega kohanemine ***I
 Maagaasi siseturu ühiseeskirjad ***I
 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ***I
 Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava ***I
 Liidu kodanike isikutunnistuste ning liidu kodanike ja nende pereliikmete elamislubade turvalisuse suurendamine ***I
 Maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamine ***I
 Üleeuroopaline personaalne pensionitoode (PEPP) ***I
 Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamine ***I
 Liidu eelarve kaitsmine, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises ***I
 Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ***I
 Aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamine ***I
 Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine ***I
 Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastane kava ***I
 Meremeeste väljaõppe miinimumtase ***I
 Iga-aastaste eelmaksete korrigeerimine aastateks 2021–2023 ***I
 Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel ***I
 Arvamuse palumine Euroopa Kohtult ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga
 Pensionitoodete, sealhulgas üleeuroopalise personaalse pensionitoote käsitamine maksustamisel

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kuupäev, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
PDF 118kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, kuupäeva osas, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (C(2019)02530 – 2019/2679(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0331B8-0234/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)02530),

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. aprilli 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/397, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, kuupäeva osas, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu(2),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. aprillil 2019, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2019/397 artikli 4 kohaselt tuleb määrust kohaldada alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui kõnealuseks kuupäevaks on jõustunud väljaastumisleping või kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast ajavahemikku on pikendatud;

B.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 22. märtsil 2019 vastu otsuse (EL) 2019/476(3), millega kokkuleppel Ühendkuningriigiga pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega, ning arvestades, et sellest tulenevalt on delegeeritud määruse (EL) nr 2019/397 kohaldamiseks vajalik teine tingimus, nimelt et Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast perioodi ei pikendata, täitmata;

C.  arvestades, et delegeeritud määruse (EL) nr 2019/397 põhjused jäävad samaks, olenemata Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud ajavahemiku pikendamisest, ning arvestades, et Euroopa Parlament teatas 13. veebruaril 2019, et tal ei ole delegeeritud määruse (EL) nr 2019/397 kohta vastuväiteid;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament nõustub endiselt sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27s asutatud vastaspooleks, ning väljendab sellega seoses heameelt 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse üle, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 3 kohase tähtaja hiljutist pikendamist Euroopa Ülemkogu otsusega (EL) 2019/476;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 71, 13.3.2019, lk 15.
(3) Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/476, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, 22. märts 2019, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 80I, 22.3.2019, lk 1).


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kliiringukohustuse jõustumise kuupäev teatavate lepinguliikide suhtes
PDF 117kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva osas (C(2019)02533 – 2019/2680(DEA))
P8_TA-PROV(2019)0332B8-0235/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2019)02533),

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2019. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 1. aprilli 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta(1), eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6,

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/396, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva osas(2),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. aprillil 2019, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2019/396 artikli 4 kohaselt tuleb määrust kohaldada alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, välja arvatud juhul, kui kõnealuseks kuupäevaks on jõustunud väljaastumisleping või kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast ajavahemikku on pikendatud;

B.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 22. märtsil 2019 vastu otsuse (EL) 2019/476(3), millega kokkuleppel Ühendkuningriigiga pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega, ning arvestades, et sellest tulenevalt on delegeeritud määruse (EL) nr 2019/396 kohaldamiseks vajalik teine tingimus, nimelt et Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast perioodi ei pikendata, täitmata;

C.  arvestades, et delegeeritud määruse (EL) nr 2019/396 põhjused jäävad samaks, olenemata Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud ajavahemiku pikendamisest, ning arvestades, et Euroopa Parlament teatas 13. veebruaril 2019, et tal ei ole delegeeritud määruse (EL) nr 2019/396 kohta vastuväiteid;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament nõustub endiselt sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27s asutatud vastaspooleks, ning väljendab sellega seoses heameelt 28. märtsi 2019. aasta delegeeritud määruse üle, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 3 kohase tähtaja hiljutist pikendamist Euroopa Ülemkogu otsusega (EL) 2019/476;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 71, 13.3.2019, lk 11.
(3) Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/476, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, 22. märts 2019, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 80I, 22.3.2019, lk 1).


Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 124kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta otsus Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2268(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0333A8-0185/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. oktoobril 2018. aastal Kreeka ülemkohtu aseprokurör seoses menetlusega nr ABM: 2017/10839 ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 13. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Georgios Epitideiose ära kuulanud,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0185/2019),

A.  arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Georgios Epitideiose puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu aseprokuröri taotlus on seotud menetlusega, mis puudutab Kreeka kriminaalkoodeksi artikli 45 ja artikli 232A väidetavat rikkumist seoses kohtuotsuse ühise rikkumisega;

E.  arvestades, et Georgios Epitideiost süüdistatakse selles, et ta jättis täitmata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu 25. mai 2015. aasta esialgse otsuse nr 3603/2015, mille kohaselt tuli Atikas Marousis Odos Grammou tänava maja nr 73 alumiselt korruselt ja sissepääsust kõrvaldada kõik kaamerad ning maksta otsuse iga järgmise rikkumise eest 600 (kuussada) eurot trahvi;

F.  arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõige 8 näeb ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei saa samuti võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, ega anda hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;

H.  arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

I.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

J.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;

K.  arvestades, et käesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste põhjal ei ole põhjust kahtlustada, et kriminaalmenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust või mainet ja seega parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);

1.  otsustab Georgios Epitideiose puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka ametiasutustele ja Georgios Epitideiosele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 123kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta otsus Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2269(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0334A8-0183/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. oktoobril 2018. aastal Kreeka ülemkohtu aseprokurör seoses menetlusega nr ABM: 2017/10839 ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 13. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Lampros Fountoulise ära kuulanud,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0183/2019),

A.  arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseprokurör taotles Euroopa Parlamendi liikme Lampros Fountoulise puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu aseprokuröri taotlus on seotud menetlusega, mis puudutab Kreeka kriminaalkoodeksi artikli 45 ja artikli 232a väidetavat rikkumist seoses kohtuotsuse ühise rikkumisega;

E.  arvestades, et Lampros Fountoulist süüdistatakse selles, et ta jättis täitmata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu 25. mai 2015. aasta esialgse otsuse nr 3603/2015, mille kohaselt tuli Atikas Marousis Odos Grammou tänava maja nr 73 alumiselt korruselt ja sissepääsust kõrvaldada kõik kaamerad ning maksta otsuse iga järgmise rikkumise eest 600 (kuussada) eurot trahvi;

F.  arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõige 8 näeb ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei saa samuti võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, ega anda hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;

H.  arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

I.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

J.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;

K.  arvestades, et käesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste põhjal ei ole põhjust kahtlustada, et kriminaalmenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust või mainet ja seega parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);

1.  otsustab Lampros Fountoulise puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka pädevatele ametiasutustele ja Lampros Fountoulisele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 125kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta otsus Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2018/2270(IMM))
P8_TA-PROV(2019)0335A8-0184/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 12. oktoobril 2018. aastal Kreeka ülemkohtu aseprokurör seoses menetlusega nr ABM: 2017/10839 ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 13. novembril 2018. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Eleftherios Synadinose ära kuulanud,

–  võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0184/2019),

A.  arvestades, et Kreeka ülemkohtu aseprokurör taotles Euroopa Parlamendi liikme Eleftherios Synadinose puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat õigusrikkumist käsitleva võimaliku kohtumenetlusega;

B.  arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklis 62 on sätestatud, et parlamendi koosseisu ametiajal ei või parlamendiliiget ilma parlamendi eelneva loata vastutusele võtta, kinni pidada, temalt vabadust võtta ega muul viisil tema vabadust piirata;

D.  arvestades, et Kreeka Vabariigi ülemkohtu aseprokuröri taotlus on seotud menetlusega, mis puudutab Kreeka kriminaalkoodeksi artikli 45 ja artikli 232A väidetavat rikkumist seoses kohtuotsuse ühise rikkumisega;

E.  arvestades, et Eleftherios Synadinost süüdistatakse selles, et ta jättis täitmata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu 25. mai 2015. aasta esialgse otsuse nr 3603/2015, mille kohaselt tuli Atikas Marousis Odos Grammou tänava maja nr 73 alumiselt korruselt ja sissepääsust kõrvaldada kõik kaamerad ning maksta otsuse iga järgmise rikkumise eest 600 (kuussada) eurot trahvi;

F.  arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 9 lõige 8 näeb ette, et õiguskomisjon ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei saa samuti võtta seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas teod, milles teda süüdistatakse, on kriminaalkorras karistatavad, ega anda hinnangut riikide õigus- ja kohtusüsteemide suhteliste eeliste kohta;

H.  arvestades, et parlamendi kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

I.  arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

J.  arvestades, et süüdistus ei ole seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;

K.  arvestades, et käesoleva juhtumi kohta antud teabe ja selgituste põhjal ei ole põhjust kahtlustada, et kriminaalmenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust või mainet ja seega parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);

1.  otsustab Eleftherios Synadinose puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Kreeka ametiasutustele ja Eleftherios Synadinosele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


Seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega nende kolmandate riikide, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja nende kolmandate riikide loetelu, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud ***I
PDF 185kWORD 55k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (COM(2018)0745 – C8-0483/2018 – 2018/0390(COD))
P8_TA-PROV(2019)0336A8-0047/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0745),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0483/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 2. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0047/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse ▌määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

P8_TC1-COD(2018)0390


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 50 kohase teate Euroopa Ülemkogule oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. 21. märtsil 2019 nõustus Euroopa Ülemkogu pikendama ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud tähtaega kuni 22. maini 2019, tingimusel et Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoda kiidab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu(2) („väljaastumisleping“) heaks. Euroopa Ülemkogu nõustus juhul, kui Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoda ei peaks väljaastumislepingut heaks kiitma, pikendama seda tähtaega kuni 12. aprillini 2019.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ(3) alusel on liidu kodanikel õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, sealhulgas õigus siseneda liikmesriikide territooriumile ilma viisa või muude samaväärsete formaalsusteta.

(3)  Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärjel lõpeb aluslepingute ja direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamine Ühendkuningriigi kodanike suhtes, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, ühtlasi kaotavad nad õiguse siseneda liikmesriikide territooriumile ilma viisa või muude samaväärsete formaalsusteta. Seepärast on vaja lisada Ühendkuningriik ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1806(4) ühte lisasse. I lisas on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ning II lisas on loetletud need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.

(4)  Gibraltar ei ole Ühendkuningriigi osa. Liidu õigust on Gibraltari suhtes kohaldatud 1972. aasta ühinemisaktis sätestatud määral üksnes ELi toimimise lepingu artikli 355 punkti 3 alusel. Ühendkuningriigi lisamisega määruse (EL) 2018/1806 II lisa 1. osasse ei hõlmata kategooriat „British Overseas Territories Citizens“, kes on saanud kodakondsuse tänu seotusele Gibraltariga. Seega tuleks Gibraltar kanda koos teiste Briti ülemereterritooriumidega määruse (EL) 2018/1806 II lisa 3. osasse.

(5)  Kriteeriumid, mida tuleks arvesse võtta, kui juhtumipõhise hindamise alusel määratakse kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, on sätestatud ▌määruse (EL) 2018/1806 artiklis 1. Need kriteeriumid on seotud muu hulgas ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeolekuga, majandusliku kasuga, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu ja asjaomaste kolmandate riikide välissuhetega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet.

(6)  Võttes arvesse kõiki ▌määruse (EL) 2018/1806 artiklis 1 loetletud kriteeriume, on asjakohane Ühendkuningriigi kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse „British citizens“, liikmesriikide territooriumile reisimisel viisanõudest vabastada. Arvestades geograafilist lähedust, majanduse seotust, kaubanduse mahtu ja seda, kui palju toimub inimeste lühiajalisi liikumisi Ühendkuningriigi ja liidu vahel äri, puhkuse või muul otstarbel, peaks viisavaba reisimine soodustama turismi ja majandustegevust ning seeläbi tooma liidule kasu.

(7)  Seega tuleks Ühendkuningriik kanda kategooria „British citizens“ osas määruse (EL) 2018/1806 II lisasse.

(8)  Käesolev määrus põhineb eeldusel, et tihedate suhete säilitamise huvides annab Ühendkuningriik täieliku vastastikuse viisavabaduse kõigi liikmesriikide kodanikele. Juhul kui Ühendkuningriik kehtestab tulevikus vähemalt ühe liikmesriigi kodanikele viisanõude, tuleks kohaldada ▌määruse (EL) 2018/1806 artiklis 7 sätestatud vastastikkuse põhimõtet. Vastastikkuse põhimõtte kohaldamisel peaksid Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid tegutsema viivitamata. Komisjon peaks jälgima pidevalt vastastikkuse põhimõtte järgimist ning teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata igasugusest arengust, mis võiks selle põhimõtte järgimist ohustada.

(9)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)(5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ(6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(10)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ(8) artikliga 3.

(11)  Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)(9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL(10) artikliga 3.

(12)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ(11); seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)  Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ(12); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)  Käesolev määrus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(15)  Käesolev määrus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast seda, mil Ühendkuningriigi suhtes lõpeb liidu õiguse kohaldamine.

(16)  Seetõttu tuleks määrust (EL) 2018/1806 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/1806 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 6 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) ilma et see piiraks 20. aprillil 1959 Strasbourgis alla kirjutatud Euroopa Nõukogu pagulaste viisanõude kaotamise Euroopa lepingust tulenevaid kohustusi, pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud ning muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kelle elukoht on Iirimaal ning kellele Iirimaa on välja andnud reisidokumendi, mida asjaomane liikmesriik tunnustab.“

"

2)  II lisa 1. osasse lisatakse järgmine tekst:"

„Ühendkuningriik (välja arvatud 3. osas osutatud kategooria „British nationals“.

"

3)  II lisa 3. osa pealkiri asendatakse järgmisega:"

„BRITI KODANIKUD (BRITISH NATIONALS), KES EI OLE ÜHENDKUNINGRIIGI KODANIKUD (BRITISH CITIZENS)“.

"

4)  II lisa 3. osas lisatakse sõnade „British Overseas Territories Citizens“ järele järgmine tekst:"

„Need territooriumid on Anguilla, Bermuda, Briti Antarktise ala, Briti India ookeani ala, Briti Neitsisaared, Kaimanisaared, Falklandi saared, Gibraltar*, Montserrat, Pitcairn, Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha, Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared ning Turksi ja Caicose saared.

_____________________________

* Gibraltar on Ühendkuningriigi koloonia. Gibraltari üle teostatavate suveräänsete õiguste osas valitseb Hispaania ja Ühendkuningriigi vahel erimeelsus, mis tuleb lahendada, võttes arvesse ÜRO Peaassamblee asjakohaseid resolutsioone ja otsuseid.“

"

Artikkel 2

Kui Ühendkuningriik kehtestab vähemalt ühe liikmesriigi kodanikele viisanõude, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1806 artiklis 7 sätestatud vastastikkuse põhimõtet. Vastastikkuse põhimõtte kohaldamisel tegutsevad Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid viivitamata.

Artikkel 3

▌Käesolev määrus jõustub ▌ järgmisel päeval pärast seda, mil Ühendkuningriigi suhtes lõpeb liidu õiguse kohaldamine.

▌Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(2)ELT C 66I, 19.2.2019, lk 1.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).
(5)EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(6)Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(7)ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(8)Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(9)ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(10)Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
(11)Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(12)Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).


Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
PDF 114kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2019)0151 – C8‑0131/2019 – 2019/0056(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0337A8-0177/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2019)0151),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0131/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8‑0177/2019),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


Jäätmekäitlus
PDF 130kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta resolutsioon jäätmekäitluse kohta (2019/2557(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0338B8-0231/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 191,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid(1) (jäätmete raamdirektiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/849, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013(5) (kliimameetmete määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(6), ning selle direktiivi alusel vastu võetud rakendusmääruseid ja vabatahtlikke kokkuleppeid,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses(7),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta(9),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta(10),

–  võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) rakendamise kohta(11),

–  võttes arvesse esialgset poliitilist kokkulepet, mille kaasseadusandjad saavutasid 19. detsembril 2018 ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2017. aasta teatist „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“ (COM(2017)0034),

–  võttes arvesse komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatist ringmajanduse paketi rakendamise kohta: võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks (COM(2018)0032) ning sellega seotud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0020),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendile viimastel aastatel Belgiast, Bulgaariast, Kreekast, Itaaliast, Poolast, Slovakkiast, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist esitatud enam kui 60 petitsiooni jäätmekäitluse kohta,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni viimaste aastate teabekogumisvisiite Bulgaariasse, Kreekasse ja Itaaliasse jäätmekäitluse küsimustes ning eelkõige visiitidele järgnenud aruannete järeldusi ja konkreetseid soovitusi,

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni küsimuste kohta, mida petitsioonide esitajad on tõstatanud seoses jäätmekäitluse direktiivi ja sellega seotud direktiivide kohaldamisega Euroopa Liidu liikmesriikides(12),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,

A.  arvestades, et kuigi kogu ELis on tehtud edusamme, et vähendada jäätmetekke mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, on siiski palju probleeme lahendamata, ning jätkusuutliku ressursikasutuse tagamiseks on vaja kiiresti meetmeid võtta, eelkõige seoses suhteliselt suure hulga töötlemata jäätmetega, mis paljudes liikmesriikides ikka veel prügilatesse ladestatakse;

B.  arvestades, et kaks peamist tulevikuülesannet on vähendada jäätmeteket ja viia jäätmekäitluse eesmärgid kooskõlla ringmajanduse eesmärkidega, eelkõige korduskasutamise ja ringlussevõtu määra suurendamise teel;

C.  arvestades, et jäätmetekke vältimine on kehtestatud jäätmehierarhia kõrgeima prioriteedina jäätmete raam direktiiviga 2008/98/EÜ;

D.  arvestades, et sobimatud jäätmekäitlustavad kahjustavad tugevalt keskkonda, tekitades pinnase-, vee- ja õhureostust; arvestades, et petitsiooni esitajad on juhtinud tähelepanu sellele, et prügilatele ja jäätmepõletusseadmetele on antud luba ja need on rajatud elu- ja põllumajanduspiirkondade vahetusse lähedusse, sealhulgas paikadesse, mille puhul liikmesriikide pädevad asutused ei ole nõuetekohaselt arvesse võtnud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, ning need rajatised kujutavad endast otsest ohtu inimeste tervisele;

E.  arvestades, et rohkem kui 80 % toote keskkonnamõjust määratakse kindlaks kavandamise etapis, millel on seega oluline roll jäätmetekke vältimisel ja kõigi ringmajanduse aspektide edendamisel, nagu toote vastupidavus, uuendatavus, parandatavus, korduskasutamine ja ringlussevõtt;

F.  arvestades, et lisaks kestlikumate ja ressursitõhusamate toodete tootmisele võib Euroopas jäätmeteket vähendada ka koostöö- ja teenustemajanduse põhimõtete rakendamine;

G.  arvestades, et komisjon on käsitlenud arvukalt rikkumismenetlusi, mis on seotud ELi jäätmekäitluse õigusaktide rikkumisega mitmes liikmesriigis; arvestades, et mitu sellist juhtumit on suunatud Euroopa Liidu Kohtusse, mõned neist alles hiljuti;

H.  arvestades, et komisjoni viimane aruanne ELi jäätmekäitluse õigusaktide rakendamise kohta, sealhulgas varajase hoiatamise aruanne nende liikmesriikide kohta, kes on olmejäätmete korduskasutuse/ringlussevõtu 2020. aasta eesmärgi saavutamise ettevalmistustes maha jäämas, näitas, et esineb tõsiseid puudusi, millega tuleb kiiresti tegeleda, kui Euroopa soovib ringmajandusest keskkonnakaitselist ja majanduslikku kasu saada;

I.  arvestades, et arvukates petitsioonides esitatud värsked andmed on toonud esile asjaolu, et jäätmekäitluse olukord on mitmes liikmesriigis ja piirkonnas endiselt tõsine probleem, mis näitab selgelt, et jäätmete raamdirektiivi ja teiste jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist on vaja oluliselt parandada;

J.  arvestades, et majandus, kus materjalide parandamine, korduskasutamine, ümbertöötlemine ja ringlussevõtt seatakse esikohale, on jäätmete kõrvaldamisel põhinevast majandusest töömahukam ja annab seega rohkem töökohti; arvestades, et jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust käsitlevate kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine võib aidata ära kasutada korduskasutamise ja ringlussevõtuga tegelevate sektorite töökohtade loomise potentsiaali;

K.  arvestades, et nõuetekohane jäätmekäitlus ja jäätmetekke vältimine on oluline Euroopa elukvaliteedi parandamiseks ja mürgivaba keskkonna saavutamiseks;

1.  rõhutab, et paljudes petitsioonides, mis käsitlevad liikmesriikide suutmatust rakendada jäätmealaseid õigusakte, osutatakse sobimatutest jäätmekäitlustavadest tingitud tervishoiu- ja keskkonnaprobleemidele, nagu linnapiirkondade halb õhukvaliteet, põhjaveevarude saastumine, ülemäärane müratase ja hais;

2.  rõhutab, et ringmajandusele ülemineku toetamiseks peaks jäätmekäitluse riiklik rahastamine nii riiklikul kui ka ELi tasandil olema kooskõlas eesmärgiga jäätmehierarhia rakendamisel ülespoole liikuda; on seetõttu veendunud, et vahendid tuleks suunata jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, liigiti kogumise ja ringlussevõtu kavadesse ja projektidesse;

3.  kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid edusamme tulemuslike jäätmetekke vältimise, korduskasutamise, eraldi kogumise ja ringlussevõtu kavade ja projektide väljatöötamisel, sest need on otsustavalt tähtsad, et vähendada jäätmete koormavat mõju keskkonnale, saada ringmajandusest majanduslikku kasu ja suurendada ressursitõhusust; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriikide rakendamispingutusi, sealhulgas tehnilise abi ja ELi vahenditega; soovitab võtta vastu asjakohased majandushoovad, nagu on sätestatud jäätmete raamdirektiivis, ning rakendada tulemuslikke ja kulutõhusaid laiendatud tootjavastutuse süsteeme, et kiirendada üleminekut ringmajandusele;

4.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid prügi koristamiseks ja jäätmekäitluse parandamiseks (kogumine, sortimine ja ringlussevõtt) ning kasutama majandushoobasid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et vältida prügi tekitamist;

5.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle korraldada ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemalisi kõrgetasemelisi visiite liikmesriikidesse, kelle puhul on oht, et nad ei täida olmejäätmete käitlemise 2020. aasta eesmärke, ning teha koostööd asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike osalejate ja üleeuroopaliste organisatsioonidega, kes tõeliselt edendavad jäätmevaba kultuuri ja sellega seotud poliitikat;

6.  rõhutab, et liikmesriigid peavad leevendama jäätmetekke keskkonnamõju, eelkõige vähendades olmejäätmete teket; kutsub liikmesriike üles võtma selleks jäätmetekke vältimise meetmeid, mis on sätestatud läbivaadatud jäätmete raamdirektiivis;

7.  rõhutab, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel osalejatel on jäätmekäitluses ning vastava poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel oluline roll; tuletab meelde, et sidus poliitika koos jäätmehierarhiale vastava taristu arendamisega on võimalik üksnes kõikidel ELi tasanditel toimuva koordineerimise ja koostöö korral; palub komisjonil tunnustada kõigi tasandite parimaid tavasid ja hõlbustada nende vahetust ning konkreetselt ja piisavalt toetada teedrajavaid projekte;

8.  palub liikmesriikidel ja tööstusharudel, kes on jäätmekäitlussektori peamised partnerid, võtta suuremaid kohustusi ringmajanduse tarneahelate edendamisel, et saada juurdepääs kvaliteetsele teisesele toorainele, millel on sageli konkurentsivõimeline hind ning mis tuleks korduskasutamiseks ja tootmiseks ringlusse võtta;

9.  nõuab koolituse pakkumist ja mitut liiki tööhõive edendamist, sealhulgas rahalist toetust kõrgetasemelisteks koolitusteks ja sotsiaalsete töökohtade loomiseks, eelkõige parandamise ja korduskasutamiseks ettevalmistamise valdkonnas;

10.  on kindlalt veendunud, et jäätmetekke vältimisele, korduskasutamisele ja ringlussevõtule keskendunud uusi ärimudeleid tuleb asjakohaselt edendada ja toetada, et ringmajandusele üleminek edeneks hoogsamalt;

11.  rõhutab, et ringmajanduse paketi nõuetekohane rakendamine pakub kogu ELis võimalusi, sealhulgas investeeringuid, mis aitavad loodusvarade kasutamist ratsionaliseerida;

12.  rõhutab, et ressursside tootlikkuse suurendamine tõhususe suurendamise ja raiskamise vähendamise teel, rakendades selliseid meetmeid nagu korduskasutamine, ringlussevõtt ja ümbertöötlemine, võib oluliselt vähendada nii ressursside tarbimist kui ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis ongi üks ringmajanduse keskne eesmärk; rõhutab, et ringmajanduses jäävad ressursid majandusse ja tootmiskasutusse ka pärast toote eluea lõppu, mistõttu ressursside tarbimine väheneb; on jäätmeid käsitlevate õigusaktide kontekstis veendunud, et parandatud ringmajandusel põhinev tootedisain aitab sulgeda tootmistsüklid ja ümber kujundada tootmis- ja tarbimisharjumused, vähendades nii mürgiste ainete sattumist keskkonda kui ka üldist jäätmekogust;

13.  kutsub liikmesriike üles tagama täieliku läbipaistvuse eri jäätmekäitlusvõimalustest tulenevate jääkide koguste ja lõppsihtkoha osas, eriti nende kogukondade puhul, keda jäätmekäitluskohad ja uued projektid võivad mõjutada, ning konsulteerima nendega otsuste tegemisel; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ja põhjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju hindamise direktiiv)(13) ning muude asjakohaste keskkonna- ja rahvatervise kaitse alaste ELi õigusaktide sätteid;

14.  on seisukohal, et jäätmete liigiti kogumine ukselt uksele-meetodil on tõhus viis suurendada kogu elanikkonna teadlikkust ringmajanduse strateegilisest tähtsusest ning tulemuslikumalt saavutada ühine kohustuse võtmine; rõhutab, et sellised süsteemid võimaldavad paremat arvestust tekkinud olmejäätmete liigi ja koguse ning nendega seotud töötlemisvajaduste kohta, et maksimeerida korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamist ning võtta kasutusele õiglasemad majanduslikud stiimulid;

15.  tuletab meelde, et jäätmete põletamine on jäätmehierarhias eelviimasel kohal enne prügilasse ladestamist;

16.  tuletab meelde, et ohtlike jäätmetega kaasnevad spetsiifilised käitlusprobleemid, mida ei saa tähelepanuta jätta ja mida tuleks konkreetselt käsitleda; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama jäätmete raamdirektiivi sätteid ohtlike jäätmete käitluse kohta;

17.  toetab komisjoni käimasolevaid rikkumismenetlusi liikmesriikide suhtes, kes jäätmekäitluse õigusakte ei järgi; kutsub komisjoni üles kasutama läbivaadatud jäätmedirektiivides sätestatud varajase hoiatamise süsteemi kogu potentsiaali; teeb ettepaneku, et komisjoni kogutud trahvid investeeritaks projektidesse, mis vastavad jäätmehierarhia kõrgeimatele astmetele;

18.  peab kahetsusväärseks, et petitsiooni esitajate sõnul on lubasid antud prügilatele, mis asuvad elu- ja põllumajanduspiirkondade vahetus läheduses; kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tagama inimeste tervise täieliku kaitse ja võtma struktuurseid meetmeid, et leida lahendus põhjavee saastumise probleemile;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.
(2) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.
(3) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.
(4) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.
(5) ELT L 156, 19.6.2018, lk 26.
(6) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0352.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0100.
(9) ELT C 334, 19.9.2018, lk 151.
(10) ELT C 334, 19.9.2018, lk 60.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0241.
(12) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 60.
(13) ELT L 26, 28.1.2012, lk 1.


Täitmise tagamise nõuded ja konkreetsed õigusnormid sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ***I
PDF 260kWORD 87k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris (COM(2017)0278 – C8‑0170/2017 – 2017/0121(COD))
P8_TA-PROV(2019)0339A8-0206/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0278),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0170/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0206/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 764
Ettepanek võtta vastu direktiiv
1 jaotis
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris
millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“)
Muudatusettepanek 765
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus -1 (uus)
(-1)   Arvestades tööjõu suurt liikuvust autoveosektoris, on vaja sektoripõhiseid eeskirju, et tagada tasakaal ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide sotsiaalkaitse vahel. Seetõttu on käesoleva direktiivi eesmärk pakkuda õiguskindlust ja selgust, toetada ühtlustamist ja täitmise tagamist, võitlust ebaseaduslike tavade vastu ning halduskoormuse vähendamist.
Muudatusettepanek 766
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Selleks et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik autoveosektor, on vaja ühelt poolt tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning teiselt poolt ettevõtjatele sobilikud äritegevuse ja ausa konkurentsi tingimused.
(1)  Selleks et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik autoveosektor, on vaja tagada kaupade vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus, sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning luua ettevõtjatele sobilik äri- ja konkurentsikeskkond, austades eelkõige aluslepingutega tagatud põhivabadusi, kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.
Muudatusettepanek 767
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)   Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste kasutamist, näiteks teenuste osutamise vabadust, et säilitada või suurendada liidu konkurentsivõimet, järgides samas sõidukijuhtide töötingimusi ja sotsiaalkaitset.
Muudatusettepanek 768
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Autoveo teenustele omase suure liikuvuse tõttu on vaja pöörata erilist tähelepanu sellele tagamisele, et sõidukijuhtidel on asjakohased õigused ja ettevõtjatele ei teki ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust, mis piirab põhjendamatult nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.
(2)  Autoveo teenustele omase suure liikuvuse tõttu on vaja pöörata erilist tähelepanu selle tagamisele, et sõidukijuhtidel on asjakohased õigused ja ettevõtjatele, kellest enamik (90 %) on vähem kui 10 töötajaga VKEd, ei teki ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust või ebaõiglast ja diskrimineerivat kontrolli, mis piirab põhjendamatult nende vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.
Muudatusettepanek 769
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste, näiteks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, et säilitada või isegi suurendada liidu konkurentsivõimet, sh toodete ja teenuste kulud, järgides sõidukijuhtide töötingimusi ja sotsiaalkaitset, samuti sektori eripära, kuna sõidukijuhid on väga liikuvad töötajad, mitte aga lähetatud töötajad.
Muudatusettepanek 770
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Siseturu ladusa toimimise jaoks on ülioluline, et tasakaalustatud viisil parandatakse sõidukijuhtide sotsiaalseid ja töötingimusi ning riiklikel ja välisettevõtjatel võimaldatakse osutada autoveo teenuseid ausa konkurentsi tingimustes.
(3)  Siseturu ladusa toimimise jaoks on ülioluline, et tasakaalustatud viisil parandatakse sõidukijuhtide sotsiaalseid ja töötingimusi ning riiklikel ja välisettevõtjatel võimaldatakse osutada autoveo teenuseid ausa, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva konkurentsi tingimustes. Iga riiklik õigusakt või meede, mis on mõeldud veosektoris riiklikul tasandil rakendamiseks, peab seetõttu arendama ja tugevdama Euroopa ühtset transpordipiirkonda ega ei tohi mingil moel soodustada siseturu killustumist. 
Muudatusettepanek 771
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Kehtivate liidu autovedude valdkonna sotsiaalõigusaktide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisel leiti praegustes sätetes teatavad lüngad ja vajakajäämised nende täitmise tagamisel. Lisaks sellele on mitmeid erinevusi selles, kuidas liikmesriigid õigusnorme tõlgendavad, kohaldavad ja rakendavad. See põhjustab sõidukijuhtide ja ettevõtjate jaoks õiguskindlusetuse ning nende ebavõrdse kohtlemise, mis kahjustab sektori töö-, sotsiaal- ja konkurentsitingimusi.
(4)  Kehtivate liidu autovedude valdkonna sotsiaalõigusaktide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisel leiti praegustes sätetes teatavaid lünki ja vajakajäämisi täitmise tagamisel, samuti tuvastati ebaseaduslikke tavasid, näiteks riiulifirmade kasutamist. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata võitlusele deklareerimata töö vastu veosektoris. Lisaks sellele on mitmeid erinevusi selles, kuidas liikmesriigid õigusnorme tõlgendavad, kohaldavad ja rakendavad, mis põhjustab sõidukijuhtidele ja ettevõtjatele suurt halduskoormust. See tekitab õiguskindlusetuse, mis kahjustab sektori töö-, sotsiaal- ja konkurentsitingimusi.
Muudatusettepanek 772
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ1 a ja 2014/67/EL1 b õige kohaldamine, tuleks tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd, et võidelda sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste vastu, samuti tuleks rangema kontrolliga tagada, et lähetatud sõidukijuhtide eest ka tegelikult sotsiaalmakse makstakse.
_________________
1 a.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
1 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
Muudatusettepanek 773
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  On ülioluline tagada piisavalt, tulemuslikult ja järjepidevalt tööaja nõuete täitmine, et kaitsta sõidukijuhtide töötingimusi ja vältida konkurentsimoonutusi nõuete täitmata jätmise tõttu. Seetõttu on soovitatav laiendada direktiivis 2006/22/EÜ sätestatud kehtivaid ühtseid täitmise tagamise nõudeid direktiivis 2002/15/EL sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele.
(5)  On ülioluline tagada piisavalt, tulemuslikult ja järjepidevalt töö- ja puhkeaja nõuete täitmine, et suurendada liiklusohutust, kaitsta sõidukijuhtide töötingimusi ja vältida konkurentsimoonutusi nõuete täitmata jätmise tõttu. Seetõttu on soovitatav laiendada direktiivis 2006/22/EÜ sätestatud kehtivaid ühtseid täitmise tagamise nõudeid direktiivis 2002/15/EL sätestatud tööaja nõuetele vastavuse kontrollimisele. Sõidukijuhtide sõidu- ja tööaja ning nende lähetamise eeskirjade kontrollimist peaks olema võimalik ühendada ka ilma täiendava halduskoormuseta. Tööaja nõuetest kinnipidamise kontroll peaks piirduma veoettevõtjate valdustes toimuva kontrolliga, kuni töötatakse välja tehnoloogia, mis võimaldab ka teedel sama tulemuslikult tööaega kontrollida.
Muudatusettepanek 774
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Pidades silmas veoteenuste eripära ja otsest mõju kaupade vabale liikumisele ning pöörates erilist tähelepanu liiklusohutusele ja turvalisusele, tuleks teedel korraldatavat kontrolli miinimumini piirata. Sõidukijuhid ei peaks vastutama oma tööandjate täiendavate halduskohustuste eest. Tööaja eeskirjade täitmist tuleks kontrollida ainult veoettevõtja valdustes.
Muudatusettepanek 775
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)   Et võimaldada tõhusamaid, kiiremaid ja arvukamaid kontrolle teedel ning samal ajal vähendada sõidukijuhtide halduskoormust, tuleks direktiivi 2002/15/EÜ täitmist kontrollida pigem ettevõtja valdustes kui teedel korraldatavate kontrollide käigus.
Muudatusettepanek 776
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Et soodustada tõhusat halduskoostööd ja teabevahetust, peaksid liikmesriigid siduma oma riiklikud elektroonilised registrid (NER) Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) süsteemi kaudu, mille õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõige 5. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel seotud, nii et liikmesriikide pädevatel asutustel, sh teedel kontrolle tegevatel inspektoritel, oleks ERRU andmetele ja teabele otsene reaalajas juurdepääs.
Muudatusettepanek 777
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Et hõlbustada määruse (EÜ) nr 561/2006, määruse (EL) nr 165/2014 ja direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimuste paremat ja ühtlasemat kohaldamist ja hõlbustada autoveo-ettevõtjatel haldusnõuete täitmist sõidukijuhtide lähetamisel, peaks komisjon välja töötama ühe või mitu IMI-moodulit lähetamise deklaratsioonide esitamiseks, samuti elektroonilise rakenduse, mis annab inspektoritele teel korraldatud kontrollide ajal otsese reaalajas juurdepääsu ERRU ja IMI süsteemidele.
Muudatusettepanek 778
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Et tagada töötajatele ja ettevõtjatele aus konkurents ja võrdsed tingimused, on vaja parandada arukat täitmise tagamist ja pakkuda igakülgset toetust riskiastme hindamise süsteemide täielikuks kasutuselevõtmiseks. Selleks tuleb anda õiguskaitseasutustele reaalajas juurdepääs riiklikele elektroonilistele registritele (NER), kasutades maksimaalselt Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) võimalusi.
Muudatusettepanek 779
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   Töötajate lähetamise eeskirjad autoveosektoris peaksid olema tasakaalustatud ja lihtsad ja ei tohiks põhjustada liikmesriikidele ega veoettevõtjatele suurt halduskoormust. Nendega ei peaks püüdma takistada ettevõtja tegevust väljaspool oma asukohariiki.
Muudatusettepanek 780
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Probleeme on tekkinud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/71/EÜ15 sätestatud töötajate lähetamise õigusnormide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/67/EL16 sätestatud haldusnormide kohaldamisel väga liikuva autoveosektori suhtes. Koordineerimata riiklikud meetmed, millega kohaldatakse autoveosektoris töötajate lähetamist reguleerivaid nõudeid ja tagatakse nende täitmine, on tekitanud mitteresidendist Euroopa Liidu ettevõtjatele suure halduskoormuse. See piirab põhjendamatult vabadust osutada piiriüleseid autoveo teenuseid ja mõjutab negatiivselt töökohtade arvu.
(9)  Probleeme on tekkinud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/71/EÜ15 sätestatud töötajate lähetamise õigusnormide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/67/EL16 sätestatud haldusnormide kohaldamisel väga liikuva autoveosektori suhtes. Koordineerimata riiklikud meetmed, millega kohaldatakse autoveosektoris töötajate lähetamist reguleerivaid nõudeid ja tagatakse nende täitmine, on tekitanud õiguslikku ebakindlust, autoveosektori konkurentsimoonutusi ja mitteresidendist Euroopa Liidu ettevõtjatele suure halduskoormuse. See piirab põhjendamatult vabadust osutada piiriüleseid autoveo teenuseid ja mõjutab negatiivselt töökohtade arvu ning veoettevõtjate konkurentsivõimet. Haldusnõuded ja kontrollimeetmed tuleb ühtlustada, et mitte tekitada veoettevõtjatele tarbetuid või meelevaldseid viivitusi.
_________________
_________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1)
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1)
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
Muudatusettepanek 781
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Liikmesriigid peaksid vahetama andmeid ja teavet, tegema halduskoostööd ja andma vastastikust abi siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mille õiguslik alus on esitatud määruses (EL) nr 1034/2012, et tagada eeskirjade täielik täitmine. Samuti tuleks IMI süsteemi kasutada lähetamisdeklaratsioonide esitamiseks ja uuendamiseks veoettevõtjate ning vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks IMI süsteemis luua paralleelne avalik liides, millele veoettevõtjad ligi pääsevad.
Muudatusettepanek 782
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)  Kõik kaupade tarneahelas osalejad peaksid kandma õiglast vastutust käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide rikkumise eest. Nii peaks see olema siis, kui ettevõtja oli tegelikult rikkumisest teadlik või kui ta kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks pidanud sellest teadlik olema.
Muudatusettepanek 783
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 c (uus)
(9c)  Tagamaks, et sõidukijuhtide lähetamise kontrollimeetmeid kohaldatakse autoveosektoris õigesti, nii nagu need on määratletud direktiivides 96/71/EÜ ja 2014/67/EL, tuleks tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd võitluses sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste vastu.
Muudatusettepanek 784
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 d (uus)
(9d)  Töövõtjaid tuleks julgustada tegutsema sotsiaalselt vastutustundlikult ning kasutama veoettevõtjaid, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud õigusnorme. Et töövõtjatel oleks lihtsam selliseid veoettevõtjaid leida, peaks komisjon hindama olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid, edendades kõigi kaupade tarneahelas osalejate sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, et luua usaldusväärsete veoettevõtjate Euroopa platvorm, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 785
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 e (uus)
(9e)  Rahvusvaheliste autoveo-ettevõtete asutamise eeskirjade mittejärgimine tekitab siseturul erinevusi ja soodustab ettevõtjatevahelises konkurentsis ebaõiglust. Rahvusvaheliste autoveo-ettevõtete asutamise tingimused tuleks seetõttu muuta rangemaks ja lihtsamini jälgitavaks, eelkõige selleks, et võidelda varifirmade loomise vastu.
Muudatusettepanek 786
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Kuna liidus valitseb sõidukijuhtide nappus, tuleks töötingimusi oluliselt parandada, et suurendada huvi selle kutseala vastu.
Muudatusettepanek 787
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Selleks et tagada autoveosektoris direktiivi 96/71/EÜ tulemuslik ja proportsionaalne rakendamine, on vaja kehtestada sektoripõhised õigusnormid, mis kajastavad autoveosektori töötajatele eriomast väga suurt liikuvust ning mille abil leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel.
(11)  Selleks et tagada autoveosektoris direktiivi 96/71/EÜ tulemuslik ja proportsionaalne rakendamine, on vaja kehtestada sektoripõhised õigusnormid, mis kajastavad autoveosektori töötajatele eriomast väga suurt liikuvust ning mille abil leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Direktiivi 96/71/EÜ sätteid töötajate lähetamise kohta ja direktiivi 2014/67/EL sätteid nende sätete täitmise tagamise kohta tuleks autoveosektoris kohaldada käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt.
Muudatusettepanek 788
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Sellised tasakaalustatud kriteeriumid peaksid põhinema sõidukijuhi ja vastuvõtva liikmesriigi territooriumi vahelisel piisaval seosel. Seetõttu tuleks kehtestada ajaline piirang, mille ületamise korral hakatakse rahvusvahelise veo puhul kohaldama vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalka ja minimaalset iga-aastast tasulist puhkust. Seda ajalist piirangut ei tohiks kohaldada määrustes 1072/2009 ja 1073/2009 määratletud kabotaažvedude suhtes, kuna kogu transport toimub vastuvõtvas liikmesriigis. Seetõttu tuleks kohaldada kabotaažvedude suhtes vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalka ja minimaalset iga-aastast tasulist puhkust, olenemata sõidukijuhi tegevuse sagedusest ja kestusest.
(12)  Sellised tasakaalustatud kriteeriumid peaksid põhinema sõidukijuhi ja vastuvõtva liikmesriigi territooriumi vahelisel piisaval seosel. Niisugune piisav seos on olemas määrustes 1072/2009 ja 1073/2009 määratletud kabotaažvedude puhul, kuna kogu transport toimub vastuvõtvas liikmesriigis. Seetõttu tuleks kabotaažvedude suhtes kohaldada direktiivi 96/71/EÜ ja direktiivi 2014/67/EL.
Muudatusettepanek 789
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Rahvusvaheliste vedude korral oleks sõidukijuht rahvusvahelistes kahepoolsetes vedudes valdavalt seotud veoettevõtja asukohaliikmesriigiga, sest sõidukijuht pöördub korrapäraselt tagasi veoettevõtja asukohaliikmesriiki. Juht võib ühe teekonna jooksul teha mitu kahepoolset vedu. Teisest küljest on olemas piisav seos vastuvõtva liikmesriigi territooriumiga, kui juht teeb kõnealuses liikmesriigis teist liiki vedusid, eelkõige rahvusvaheliste vedusid, mis ei ole kahepoolsed.
Muudatusettepanek 790
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)  Transpordiressursside tõhusa kasutamise tagamiseks tegelikku olukorda arvesse võttes ja tühisõitude vähendamiseks, mis on Pariisi kokkuleppe CO2 heite vähendamisega seotud eesmärkide saavutamisel oluline element, peaks tee peal olema lubatud piiratud arv lisavedusid ilma lähetamisnorme kohaldamata. Asjaomased tegevused hõlmavad tegevusi, mis on tehtud kahepoolse rahvusvahelise veo käigus asukohaliikmesriigist või pärast seda ning enne tagasisõitu asukohaliikmesriiki.
Muudatusettepanek 791
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)  Kui juht teostab kombineeritud vedu, on maanteeveoetapi alguses või lõpus osutatava teenuse laad tihedalt seotud asukohaliikmesriigiga, eeldusel et maanteeveoetapp ise kujutab endast kahepoolset vedu. Teisest küljest on olemas piisav seos vastuvõtva liikmesriigi territooriumiga, kui vedu toimub maanteeveoetapi käigus vastuvõtva liikmesriigi sees või rahvusvahelise veona, mis ei ole kahepoolne, ja seega tuleks sellisel juhul lähetamisnorme kohaldada.
Muudatusettepanek 792
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 d (uus)
(12d)   Kuna sõidukijuhil puudub transiidiliikmesriigiga piisav seos, ei tohiks transiitvedu pidada olukorraks, kus toimub lähetamine. Samuti tuleks selgitada, et see, kui reisijad väljuvad bussist hügieenipõhjustest tingitud peatumise ajal, ei muuda veo kvalifikatsiooni.
Muudatusettepanek 793
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 e (uus)
(12e)  Autovedu on väga liikuv tegevusala, mille tõttu tuleb selles sektoris käsitleda teatavaid tasustamisaspekte ühtmoodi. Veoettevõtjad vajavad järgitavate õigusnormide ja nõuetega seoses õiguskindlust. Õigusnormid ja nõuded peaksid olema selged ja arusaadavad, veoettevõtjatel peaks olema võimalik nendega kergesti tutvuda ning need peaksid võimaldama mõjusat kontrolli. Uued õigusnormid ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ning neis tuleb arvesse võtta VKEde huve.
Muudatusettepanek 794
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 f (uus)
(12f)  Kui kooskõlas liikmesriigi õiguse, traditsioonide ja tavaga, sealhulgas austus sotsiaalpartnerite sõltumatuse vastu, sätestatakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused kollektiivlepingutes vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõigetele 1 ja 8, peaksid liikmesriigid tagama, et kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tehakse kõnealused tingimused muude liikmesriikide veoettevõtjate ja lähetatud sõidukijuhtide jaoks lihtsal ja läbipaistval viisil kättesaadavaks, ning nad peaksid püüdma sellesse kaasata sotsiaalpartnereid. Asjaomane teave peaks eelkõige hõlmama erinevaid töötasusid ja nende koostisosi, sealhulgas töötasu elemente kohalikult või piirkondlikult kohaldatavates kollektiivlepingutes, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriasse liigitamise kriteeriume. Kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, ei tohiks autoveo-ettevõtjaid karistada töötasu elementide, maksmisele kuuluva töötasu arvutamise meetodi ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumide, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, mittetäitmise eest.
Muudatusettepanek 795
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Selleks et tagada tulemuslikult ja tõhusalt töötajate lähetamise sektoripõhiste õigusnormide täitmine ning et vältida välisriigi ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse teket, tuleks kehtestada autoveosektoris konkreetsed haldus- ja kontrollinõuded, kasutades täiel määral selliseid kontrollivahendeid nagu digitaalne sõidumeerik.
(13)  Selleks et tagada tulemuslikult ja tõhusalt töötajate lähetamise sektoripõhiste õigusnormide täitmine ning et vältida välisriigi ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse teket, tuleks kehtestada autoveosektoris konkreetsed haldus- ja kontrollinõuded, kasutades täiel määral selliseid kontrollivahendeid nagu digitaalne sõidumeerik. Et lihtsustada käesolevas direktiivis ja direktiivis 96/71/EÜ sätestatud kohustuste täitmist, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada autoveo-ettevõtjatele ainult need käesolevas direktiivis sätestatud haldusnõuded, mis on kohandatud autoveosektorile.
Muudatusettepanek 796
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Et vähendada sõidukijuhtide halduskoormust ja dokumentide haldamise kohustusi, esitavad veoettevõtjad oma asukohaliikmesriigi pädevate asutuste taotlusel kõik vajalikud dokumendid, nagu on sätestatud direktiivi 2014/67/EL peatükis III liikmesriikide vastastikuse abi ja koostöö kohta.
Muudatusettepanek 797
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)   Et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist, kohaldamist ja täitmist, tuleks liikmesriikides piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tõhusama piiriülese teabevahetuse huvides kasutada siseturu infosüsteemi (IMI), mis loodi määrusega (EL) nr 1024/2012. Samuti võiks kasu olla IMI funktsioonide laiendamisest lihtsate deklaratsioonide esitamisele ja edastamisele.
Muudatusettepanek 798
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)   Et vähendada veoettevõtjate halduskoormust, kes on sageli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, oleks asjakohane lähetamisdeklaratsioonide saatmine veoettevõtjate jaoks lihtsamaks muuta, võttes kasutusele standardvormid, kus mõned elemendid oleksid ette kindlaks määratud ja kõigisse liidu ametlikesse keeltesse tõlgitud.
Muudatusettepanek 799
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 d (uus)
(13d)   Töötajate lähetamise eeskirjade üldine rakendamine ja kohaldamine autoveosektoris võib mõjutada liidu autoveosektori struktuuri. Seetõttu peaksid liikmesriigid ja komisjon selle protsessi mõju hoolikalt jälgima.
Muudatusettepanek 800
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 e (uus)
(13e)   Täitmisel tuleks peamiselt tähelepanu pöörata ettevõtjate valdustes toimuvale kontrollile. Teedel korraldatavast kontrollist ei tuleks loobuda, vaid see peaks toimuma mittediskrimineerival viisil, kontrollides ainult saatelehti või nende elektroonilisi versioone, eelregistreerimise kinnitusi ja ettevõtja asukohariiki või sõidukijuhi elukohta tagasipöördumise tõendeid. Teel toimuva kontrolli käigus tuleks kõigepealt kontrollida sõidumeeriku andmeid, mis on oluline, sest aitab tuvastada sõidukijuhi tegevust ja sõiduki liikumist neljanädalasel jooksval ajavahemikul ja selle tegevuse geograafilist ulatust. Kasulik oleks salvestada riigi kood.
Muudatusettepanek 801
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 f (uus)
(13f)   Komisjon peaks töötajate lähetamise eeskirjade autoveosektorile kohaldamise ja nende täitmise tagamise mõju korduvalt hindama ja sellest parlamendile ja nõukogule aru andma ning esitama ettepanekud eeskirjade edasiseks lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks.
Muudatusettepanek 802
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 g (uus)
(13g)   Võttes arvesse erikohtlemise vajadust autoveosektoris, kus liikuvus on sõidukijuhtide töö põhiolemus, peaks direktiivi 96/71/EÜ kohaldamine autoveosektoris kokku langema kuupäevaga, mil jõustub direktiivi 2006/22/EÜ muudatus täitmise tagamise nõuete kohta ning konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohta sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.
Muudatusettepanek 803
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 h (uus)
(13h)   Et kohandada käesoleva direktiivi lisasid parimate tavade muudatuste kohta, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, mis võimaldaks nendes lisades muudatusi teha. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 804
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Tulemusliku halduskoostöö raames toimuv teabevahetus ja liikmesriikide vastastikune abi peaksid olema kooskõlas isikuandmete kaitse normidega, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679.
Muudatusettepanek 805
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)   Kõik tarneahela partnerid peaksid täitma õigusnorme, millega tagatakse heade sotsiaalsete tingimuste püsimine kogu Euroopa autoveoturul. Selleks et luua majanduslikult ja sotsiaalselt kestlik Euroopa siseturg, tuleks kehtestada kõiki logistikaahela osalisi hõlmav vastutusahel ja seda rakendada. Läbipaistvuse ja vastutuse kehtestamine ning sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse suurendamine suurendab huvi sõidukijuhi elukutse vastu ja edendab tervistavat konkurentsi.
Muudatusettepanek 806
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2
Nimetatud kontrollid hõlmavad igal aastal ulatuslikku ja esinduslikku läbilõiget kõikidest määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest, sõidukijuhtidest, ettevõtjatest ja sõidukitest ning direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest ja sõidukijuhtidest.
Nimetatud kontrollid hõlmavad igal aastal ulatuslikku ja esinduslikku läbilõiget kõikidest määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest, sõidukijuhtidest, ettevõtjatest ja sõidukitest ning ettevõtjate valdustes toimuvate kontrollide puhul direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest ringiliikuvatest töötajatest ja sõidukijuhtidest. Liikmesriigid korraldavad direktiivi 2002/15 täitmise kontrolli teedel alles siis, kui on kasutusele võetud tulemuslikku kontrolli võimaldav tehnoloogia. Senikaua toimuvad kontrollid ainult veoettevõtjate valdustes.
Muudatusettepanek 807
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1
Iga liikmesriik korraldab kontrolle nii, et need hõlmaksid vähemalt 3 % määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest.
Iga liikmesriik korraldab kontrolle nii, et need hõlmaksid vähemalt 3 % määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest. Pärast teel korraldatud kontrolli ja juhul, kui sõidukijuht ei suuda ühte või mitut nõutud dokumenti esitada, lubatakse sõidukijuhil vedu jätkata ja asukohaliikmesriigi veoettevõtja on kohustatud esitama nõutavad dokumendid pädevate asutuste kaudu.
Muudatusettepanek 808
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 2 – lõige 4
4.  Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 17 kohaselt komisjonile esitatav teave peab sisaldama teel kontrollitud juhtide, ettevõtjate valdustes tehtud kontrollide, kontrollitud tööpäevade ja teatatud rikkumiste arvu ning liiki koos viitega selle kohta, kas tegemist oli reisijate- või kaubaveoga.
4.  Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 17 kohaselt komisjonile esitatav teave peab sisaldama teel kontrollitud juhtide, ettevõtjate valdustes tehtud kontrollide, ettevõtjate valdustes kontrollitud tööpäevade ja teatatud rikkumiste arvu ning liiki koos viitega selle kohta, kas tegemist oli reisijate- või kaubaveoga.
Muudatusettepanek 809
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 5
3a)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:
Artikkel 5
„Artikkel 5
Kooskõlastatud kontrollid
Kooskõlastatud kontrollid
Liikmesriigid korraldavad vähemalt kuus korda aastas kooskõlastatud operatsioone, et kontrollida teel määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja 3821/85 kohaldamisalasse kuuluvaid juhte ja sõidukeid. Selliseid operatsioone viivad läbi korraga kahe või enama liikmesriigi kontrolliasutused, kellest igaüks tegutseb oma territooriumil.
Liikmesriigid korraldavad vähemalt kuus korda aastas kooskõlastatud operatsioone, et kontrollida teel ja ettevõtja valdustes määruste () nr 561/2006 ja (EL) 165/2014 kohaldamisalasse kuuluvaid juhte ja sõidukeid. Selliseid operatsioone viivad läbi korraga kahe või enama liikmesriigi kontrolliasutused, kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Kooskõlastatud kontrollide tulemuste kokkuvõte avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.“
Muudatusettepanek 810
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Kontrollide korraldamisel ettevõtjate valdustes võetakse arvesse eri transpordiliikidega ja ettevõtjatega varem saadud kogemusi. Viimatinimetatud kontrolle korraldatakse ka juhul, kui teel on tuvastatud määruse (EÜ) nr 561/2006 või (EL) nr 165/2014 võidirektiivi 2002/15/EÜ tõsiseid rikkumisi.
1.  Kontrollide korraldamisel ettevõtjate valdustes võetakse arvesse eri transpordiliikidega ja ettevõtjatega varem saadud kogemusi. Viimatinimetatud kontrolle korraldatakse ka juhul, kui teel on tuvastatud määruse (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 tõsiseid rikkumisi.
Muudatusettepanek 811
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
4a)  Artikli 7 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
b)   iga kahe aasta tagant statistiliste aruannete edastamine komisjonile määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 16 lõike 2 alusel;
„iga kahe aasta tagant statistiliste aruannete edastamine komisjonile määruse () nr 561/2006 artikli 17 alusel;“;
Muudatusettepanek 812
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
b)  Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
1.  Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 17 lõike 3 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 19 lõike 3 kohaselt vastastikku kättesaadavaks tehtavat teavet vahetatavad selleks komisjonile kooskõlas artikli 7 lõikega 2 teatavaks tehtud määratud asutused:
1. Määruse () nr 561/2006 artikli 22 lõike 2 ja määruse (EL) nr 165/2014 artikli 40 kohaselt vastastikku kättesaadavaks tehtavat teavet vahetavad selleks komisjonile kooskõlas artikliga 7 teatavaks tehtud määratud asutused:
Muudatusettepanek 813
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
b)  üksikjuhtudel liikmesriigi põhjendatud taotluse korral.
b)  üksikjuhtudel liikmesriigi konkreetse taotluse korral, kui nõutav teave ei ole määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõikes 5 osutatud riiklike elektrooniliste registrite kaudu otse kättesaadav.
Muudatusettepanek 814
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1a – lõik 1
1 a.  Liikmesriik esitab teabe, mida teised liikmesriigid on taotlenud käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, 25 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumisest, kui asjaomast ettevõtjat on vaja põhjalikult kontrollida või on vaja teha kontrolle tema valdustes. Liikmesriigid võivad omavahel kokku leppida lühema ajavahemiku. Kiireloomulistel juhtudel või kui on vaja lihtsalt teha registrite, näiteks riskiastme hindamise süsteemi päringuid, esitatakse küsitud teave kolme tööpäeva jooksul.
1a.  Liikmesriik esitab teabe, mida teised liikmesriigid on taotlenud käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, 10 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumisest. Kui asjaomast ettevõtjat on vaja põhjalikult kontrollida või on vaja teha kontrolle tema valdustes, on tähtaeg põhjendatud juhtudel 20 tööpäeva. Liikmesriigid võivad omavahel kokku leppida lühema ajavahemiku. Kiireloomulistel juhtudel või kui on vaja lihtsalt teha registrite, näiteks riskiastme hindamise süsteemi päringuid, esitatakse küsitud teave kolme tööpäeva jooksul.
Muudatusettepanek 815
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1a – lõik 2
Kui taotluse saanud liikmesriik leiab, et taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest kümne tööpäeva jooksul taotluse esitanud liikmesriigile. Taotluse esitanud liikmesriik peab taotlust täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik taotluse tagasi lükata.
Kui taotluse saanud liikmesriik leiab, et taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest viie tööpäeva jooksul taotluse esitanud liikmesriigile. Taotluse esitanud liikmesriik peab taotlust täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik taotluse tagasi lükata.
Muudatusettepanek 816
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 1a – lõik 3
Kui teabe saamise taotluse täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealune liikmesriik sellest kümne tööpäeva jooksul koos põhjendustega taotluse esitanud liikmesriigile. Asjaomased liikmesriigid peavad omavahel aru, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus.
Kui teabe saamise taotluse täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab taotluse saanud liikmesriik sellest viie tööpäeva jooksul taotluse esitanud liikmesriigile ja esitab nõuetekohased põhjendused, miks on vajalikku teavet keeruline või võimatu esitada. Asjaomased liikmesriigid peavad omavahel aru, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus.
Muudatusettepanek 817
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõik 1a – lõik 4 a (uus)
Kui komisjon saab teada, et teabevahetuses on püsiv probleem või teabe andmisest keeldutakse pidevalt, võib ta võtta olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral algatada uurimise ja kohaldada liikmesriigi suhtes sanktsioone.
Muudatusettepanek 818
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2
ba)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Liikmesriigid püüavad sisse seada elektroonilise teabevahetuse süsteemid. Komisjon määratleb kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega ühtse tõhusa teabevahetuse meetodi.
2. Erandina direktiivi 2014/67/EL artiklist 21 toimub liikmesriikide pädevate asutuste teabevahetus, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a, määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu reaalajas otsene juurdepääs riiklike elektrooniliste registrite andmetele, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16.“
Muudatusettepanek 819
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b b (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2a
bb)  artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:
„2a. Komisjon töötab välja kõigile ELi liikmesriikidele ühise elektroonilise rakenduse, mis tagab 2020. aastaks teedel ja ettevõtjate valdustes toimuvate kontrollide ajal inspektorite otsese reaalajas juurdepääsu ERRU ja IMI süsteemidele. Seda rakendust arendatakse katseprojekti raames.“
Muudatusettepanek 820
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon kehtestab rakendusaktidega ettevõtjate riskiastme arvutamise ühtse valemi, milles võetakse arvesse rikkumiste arvu, raskusastet ja sagedust ning nende kontrollide tulemusi, mille käigus rikkumisi ei leitud, ja seda, kas autoveo-ettevõtja on kasutanud kõigis oma sõidukites arukat sõidumeerikut vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 II peatükile. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ettevõtjate riskiastme arvutamise ühtne valem, milles võetakse arvesse rikkumiste arvu, raskusastet ja sagedust ning nende kontrollide tulemusi, mille käigus rikkumisi ei leitud, ja seda, kas autoveo-ettevõtja on kasutanud oma sõidukites arukat sõidumeerikut vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 II peatükile.
Muudatusettepanek 821
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1
ba)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
3.  Määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rikkumiste esialgne nimistu on sätestatud III lisas.
3.  Määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rikkumiste esialgne nimistu on sätestatud III lisas.
Muudatusettepanek 822
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b b (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2
bb)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
Suuniste andmiseks määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rikkumiste raskuste üle otsustamisel võib komisjon vajaduse korral ja kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega teha algatusi suuniste kehtestamiseks rikkumiste üldise liigitamise kohta, jagades rikkumised kategooriatesse vastavalt nende raskusastmele.
Suuniste andmiseks määruse (EÜ) nr 561/2006 või (EL) nr 165/2014 rikkumiste raskusastme üle otsustamisel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse III lisa, et kehtestada suunised rikkumiste üldise liigitamise kohta, jagades rikkumised kategooriatesse vastavalt nende raskusastmele.“;
Muudatusettepanek 823
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b c (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3
bc)  lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
Kõige raskemate rikkumiste kategooria peaks sisaldama neid rikkumisi, mille puhul määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 asjakohaste sätete mitte täitmine tekitab kõrge surma või raske kehavigastuse riski.
Kõige raskemate rikkumiste kategooria peaks sisaldama neid rikkumisi, mille puhul määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 asjakohaste sätete mitte täitmine tekitab kõrge surma või raske kehavigastuse riski.“;
Muudatusettepanek 824
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Selleks et lihtsustada teedel korraldatavaid sihipäraseid kontrolle, peavad riikliku riskiastme hindamise süsteemi andmed olema kontrolli ajal kättesaadavad kõigile asjaomase liikmesriigi pädevatele kontrolliasutustele.
4.  Selleks et lihtsustada teedel korraldatavaid sihipäraseid kontrolle, peavad riikliku riskiastme hindamise süsteemi ning riiklike veoettevõtjate ja vedude registrite andmed olema kontrolli ajal kättesaadavad kõigile asjaomase liikmesriigi pädevatele kontrolliasutustele vähemalt elektroonilise rakenduse kaudu, mis on kõikidele liikmesriikidele ühine ja mille kaudu on neil otsene reaalajas juurdepääs Euroopa autoveo-ettevõtjate registrile (ERRU).
Muudatusettepanek 825
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Liikmesriigid teevad riiklikus riskiastme hindamise süsteemis sisalduva teabe taotluse korral või otseselt juurdepääsetavaks kõigile teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kooskõlas artiklis 8 sätestatud ajapiirangutega.
5.  Liikmesriigid teevad riiklikus riskiastme hindamise süsteemis sisalduva teabe määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16 osutatud koostalitlusvõimeliste riiklike elektrooniliste registrite kaudu otseselt juurdepääsetavaks kõigile teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele. (AMid 228, 229, 230, 231). Sellega seoses toimub veoettevõtjate rikkumiste ja riskiastmetega seotud teabe- ja andmevahetus koondatult ühenduse kaudu, mida ERRU liikmesriikide eri riiklike registrite vahel võimaldab.
Muudatusettepanek 826
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punktis e määratletud teiste tööde ajavahemike ning vähemalt ühe nädala pikkuste ajavahemike (mille jooksul sõidukijuht viibib sõidukist eemal) salvestamise ja kontrollimise ühise lähenemisviisi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punktis e määratletud teiste tööde ajavahemike salvestamise ja kontrollimise (sealhulgas salvestamise viis ja konkreetsed juhud, mil seda teha tuleb) ning vähemalt ühe nädala pikkuste ajavahemike (mille jooksul sõidukijuht viibib sõidukist eemal ega saa selle sõidukiga mingeid vedusid teha) salvestamise ja kontrollimise ühine lähenemisviis.
Muudatusettepanek 827
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 12
8a)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:
Artikkel 12
„Artikkel 12
Komiteemenetlus
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee.
1.  Komisjoni abistab määruse (EL) nr 165/2014 artikli 42 lõike 1 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.
2.  Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“;
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.
3.  Komitee kehtestab oma töökorra.
Muudatusettepanek 828
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 b (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 13 – punkt b
8b)  Artikli 13 punkt b asendatakse järgmisega:
b)  edendada kontrolliasutuste vahelist ühtset lähenemisviisi ja määruse (EMÜ) nr 3820/85 ühtlustatud tõlgendamist erinevate kontrolliasutuste poolt;
„b) edendada kontrolliasutuste vahelist ühtset lähenemisviisi ja määruse () nr 561/2006 ühtlustatud tõlgendamist erinevate kontrolliasutuste poolt;“
Muudatusettepanek 829
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 c (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 14
8c)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:
Artikkel 14
„Artikkel 14
Läbirääkimised kolmandate riikidega
Läbirääkimised kolmandate riikidega
Pärast käesoleva direktiivi jõustumist alustab ühendus käesoleva direktiiviga samaväärsete eeskirjade kohaldamiseks läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega.
Pärast käesoleva direktiivi jõustumist alustab liit käesoleva direktiiviga samaväärsete eeskirjade kohaldamiseks läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega.
Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni lülitavad liikmesriigid andmed kolmandatest riikidest pärit sõidukite kontrollimise kohta teabesse, mille nad edastavad komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 16 lõikele 2.
Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni lülitavad liikmesriigid andmed kolmandatest riikidest pärit sõidukite kontrollimise kohta teabesse, mille nad edastavad komisjonile vastavalt määruse () nr 561/2006 artiklile 17.
Muudatusettepanek 830
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 d (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 15
8d)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
Artikkel 15
„Artikkel 15
Lisade ajakohastamine
Lisade ajakohastamine
Muudatused, mis on vajalikud lisas esitatud nõuete kohandamiseks heade tavade arenguga, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse I ja II lisa, et teha vajalikud kohandused seoses parimate tavade arenguga.
Muudatusettepanek 831
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 e (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
Artikkel 15 a (uus)
8e)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 15a
Delegeeritud õiguse kasutamine
1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.   Artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud õiguse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Õiguse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 15 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.   Artikli 9 lõike 3 ja artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;
Muudatusettepanek 832
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt -a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
I lisa – A-osa – punkt 1
-a)  A-osa punkt 1 asendatakse järgmisega:
1)  ööpäevast ja iganädalast sõiduaega, vaheaegu ning ööpäevast ja iganädalast puhkeperioodi; samuti eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad sõidukis olema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 lõikega 7, ja/või samal ajavahemikul juhikaardile ja/või sõidumeeriku mällu vastavalt käesoleva direktiivi II lisale salvestatud andmeid ja/või väljatrükke;
1) ööpäevast ja iganädalast sõiduaega, vaheaegu ning ööpäevast ja iganädalast puhkeperioodi; samuti eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad sõidukis olema kooskõlas määruse (EL) nr 165/2014 artikli 36 lõigetega 1 ja 2, ja/või samal ajavahemikul juhikaardile ja/või sõidumeeriku mällu vastavalt käesoleva direktiivi II lisale salvestatud andmeid ja/või väljatrükke;
Muudatusettepanek 833
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
I lisa – A-osa – punkt 2
-aa)  A-osa punkt 2 asendatakse järgmisega:
2)   määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 lõikes 7 osutatud ajavahemiku jooksul igat sõiduki lubatud maksimaalkiiruse ületamist, s.t iga perioodi, mis ületab ühte minutit, mille jooksul sõiduk on ületanud kiirust 90 km/uh (N3 kategooria sõidukite puhul) või 105 km/h (M3 kategooria sõidukite puhul), kusjuures N3 ja M3 kategooriad on määratletud nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta)1a II lisa A-osas;
„2) määruse (EL) nr 165/2014 artikli 36 lõigetes 1 ja 2 osutatud ajavahemiku jooksul igat sõiduki lubatud maksimaalkiiruse ületamist, s.t iga perioodi, mis ületab ühte minutit, mille jooksul sõiduk on ületanud kiirust 90 km/(N3 kategooria sõidukite puhul) või 105 km/h (M3 kategooria sõidukite puhul), kusjuures N3 ja M3 kategooriad on määratletud direktiivis 2007/46/1a).
__________________
__________________
1aEÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/28/EÜ (ELT L 65, 7.3.2006, lk 27).
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)“;
Muudatusettepanek 834
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt -a b (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
I lisa – A-osa – punkt 4
-ab)  A-osa punkt 4 asendatakse järgmisega:
4)  sõidumeeriku nõuetekohast töötamist (sõidumeeriku ja/või juhikaardi ja/või salvestuslehtede võimaliku väärkasutuse kindlakstegemine) või vajadusel määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 14 lõikes 5 nimetatud dokumentide olemasolu sõidukis;
4) sõidumeeriku nõuetekohast töötamist (sõidumeeriku ja/või juhikaardi ja/või salvestuslehtede võimaliku väärkasutuse kindlakstegemine) või vajadusel määruse () nr 561/2006 artikli 16 lõikes 2 nimetatud dokumentide olemasolu sõidukis;
Muudatusettepanek 835
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a
Direktiiv 2006/22/EÜ
I lisa – A-osa – punkt 6
6)  direktiivi 2002/15/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud iganädalasi tööaegu.
6)  direktiivi 2002/15/EÜ artiklites 4 ja 5 sätestatud iganädalasi tööaegu, eeldusel et tehnoloogia võimaldab tõhusate kontrollide tegemist.
Muudatusettepanek 836
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2006/22/EÜ
I lisa – B-osa – punkt 2
ba)  B-osa lõige 2 asendatakse järgmisega:
Rikkumise tuvastamisel võivad liikmesriigid vajadusel kontrollida transpordiahela teiste rikkumisele kihutajate ja kaasaaitajatega, nt saatjate, ekspedeerijate või alltöövõtjate võimalikku kaasvastutust; seejuures tuleb ka kontrollida, kas veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingud võimaldavad täita määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 sätteid.
„Rikkumise tuvastamisel võivad liikmesriigid vajadusel kontrollida transpordiahela teiste rikkumisele kihutajate või kaasaaitajate, nt saatjate, ekspediitorite või alltöövõtjate võimalikku kaasvastutust; seejuures tuleb ka kontrollida, kas veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingud võimaldavad täita määruste () nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 sätteid.“;
Muudatusettepanek 837
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 1
1a.  Neid konkreetseid õigusnorme kohaldatakse juhtide suhtes, keda on tööle võtnud liikmesriigis asuvad ettevõtjad, kes võtavad ühe direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud riikidevahelistest meetmetest.
2.  Liikmesriigid ei kohalda direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkte b ja c autoveosektori sõidukijuhtide suhtes, kes töötavad kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud ettevõtjate juures, kui sõidukijuhid tegelevad määrustes 1072/2009 ja 1073/2009 määratletud rahvusvaheliste vedudega ja nad lähetatakse kõnealusele territooriumile oma ülesannete täitmiseks kuni kolmeks päevaks ühe kalendrikuu jooksul.
2.  Juhti ei käsitata lähetatuks direktiivi 96/71/EÜ tähenduses, kui ta tegeleb kahepoolsete vedudega.
Käesoleva direktiivi tähenduses on kahepoolne kaupade vedu veolepingu alusel toimuv kaupade liikumine määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 punktis 8 määratletud asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki.
2a.  Alates kuupäevast, mil sõidukijuhid peavad määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lõike 7 kohaselt salvestama piiriületuse andmed käsitsi, kohaldavad liikmesriigid ka lõikes 2 sätestatud erandit kaubaveo suhtes, kui:
–  juht lisaks kahepoolsele veole teeb ühe peale- ja/või mahalaadimistoimingu juhi poolt läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides, tingimusel et juht ei laadi kaupu peale ja maha samas liikmesriigis.
Kui kahepoolsele veole, mis algab asukohaliikmesriigist ja mille puhul ühtki lisatoimingut ei teostata, järgneb kahepoolne vedu asukohaliikmesriiki, kohaldatakse erandit kuni kahele täiendavale peale- ja/või mahalaadimistoimingule eespool sätestatud tingimustel.
See erand kehtib üksnes kuupäevani, mil määruse (EL) nr 165/2014 artikli 8 lõike 1 punktis 1 osutatud piiriületuse ja täiendavate tegevuste registreerimise nõuetele vastav arukas sõidumeerik paigaldatakse sõidukitele, mis on registreeritud liikmesriigis asjaomase määruse artikli 8 lõike 1 punkti 2 kohaselt esmakordselt. Alates sellest kuupäevast kohaldatakse punktis 1 osutatud erandit üksnes sõidukijuhtidele, kes kasutavad asjaomase määruse artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukeid.
2b.  Määruse (EÜ) nr 1073/2009 kohaselt rahvusvahelist reisijate juhuvedu või liinivedu teostavat juhti ei loeta direktiivi 96/71/EÜ tähenduses lähetatuks, kui ta:
–  võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja paneb maha muus liikmesriigis või kolmandas riigis, või
–  võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja paneb maha asukohaliikmesriigis; või
–  võtab sõitjad peale ja paneb maha asukohaliikmesriigis määruses (EÜ) nr 1073/2009 sätestatud kohalike ekskursioonide eesmärgil.
2c.  Määrustes (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 määratletud kabotaažvedudega tegelev juht loetakse lähetatuks vastavalt direktiivile 96/71/EÜ.
2d.  Olenemata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõikest 1 ei loeta juhti lähetatuks liikmesriigi territooriumile, mida ta läbib ilma kaupa peale või maha laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata.
2e.  Kui juht läbib kombineeritud veo maanteeveoetapi algust või lõppu direktiivi 92/106/EMÜ kohaselt, ei loeta juhti lähetatuks direktiivi 96/71/EÜ tähenduses, kui maanteeveoetapp ise kujutab endast kahepoolset vedu lõike 2 kohaselt.
2f.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiiviga 2014/67/EL tehakse direktiivi 96/71/EÜ artiklis 3 osutatud töötingimused, mis on sätestatud asjaomase direktiivi artikli 3 lõigete 1 ja 8 kohaste kollektiivlepingutega, juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil kättesaadavaks teiste liikmesriikide veoettevõtjatele ja lähetatud sõidukijuhtidele. Asjaomane teave hõlmab eelkõige erinevaid töötasusid ja nende koostisosi, sealhulgas töötasu elemente kohalikult või piirkondlikult kohaldatavates kollektiivlepingutes, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriasse liigitamise kriteeriume. Kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, ei karistata autoveo-ettevõtjaid töötasu elementide, maksmisele kuuluva töötasu arvutamise meetodi ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriumide, mis ei ole üldsusele kättesaadavad, mittetäitmise eest.
2g.  Kolmandas riigis asuvaid veoettevõtjaid ei või kohelda soodsamalt kui liikmesriigis asuvaid ettevõtjaid.
Liikmesriigid rakendavad direktiivi 96/71/EÜ ja käesoleva direktiiviga [XX/XX] (lex specialis) samaväärseid meetmeid oma kahepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega, kui nad võimaldavad asjaomastes kolmandates riikides asuvatele autoveo-ettevõtjatele juurdepääsu ELi turule. Samuti püüavad liikmesriigid rakendada selliseid samaväärseid meetmeid mitmepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete asjakohastest sätetest.
Selleks et tagada piisav kontroll asjaomaste samaväärsete meetmete üle, mis käsitlevad lähetamist kolmanda riigi ettevõtjate poolt, tagavad liikmesriigid, et määruses (EL) XXX/XXX sätestatud läbivaadatud eeskirju sõidumeeriku abil positsioneerimise kohta [määrus, millega muudetakse määrust 165/2014] rakendatakse rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) raames.
Muudatusettepanek 838
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 2
Kui lähetus kestab kauem kui kolm päeva, siis kohaldavad liikmesriigid direktiivi 96/71/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkte b ja c kogu oma territooriumile lähetamise perioodi puhul esimeses lõigus osutatud ühe kalendrikuu jooksul.
välja jäetud
Muudatusettepanek 839
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.   Lõikes 2 osutatud lähetuse perioodide arvutamiseks:
välja jäetud
Muudatusettepanek 840
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3 – punkt a
(a)   käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud alla kuue tunni pikkust tööaega poole tööpäevana;
välja jäetud
Muudatusettepanek 841
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3 – punkt b
(b)   käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud vähemalt kuue tunni pikkust tööaega täistööpäevana;
välja jäetud
Muudatusettepanek 842
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 3 – punkt c
(c)  käsitatakse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil veedetud vaheaegu ja puhkeaega ning aega, kui ollakse kättesaadav, tööajana.
välja jäetud
Muudatusettepanek 843
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – sissejuhatav osa
4.  Liikmesriigid võivad kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid:
4.  Erandina direktiivi 2014/67/EL artiklist 9 võivad liikmesriigid kehtestada vaid järgmisi haldusnõudeid ja kontrollimeetmeid:
Muudatusettepanek 844
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)  teises liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtja peab saatma riigi pädevatele asutustele hiljemalt lähetuse alguses elektroonilises vormis lähetamisdeklaratsiooni, mis on koostatud vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või inglise keeles ja sisaldab ainult järgmist teavet:
a)  teises liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtja peab määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu esitama selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu sõidukijuht on lähetatud, hiljemalt lähetuse alguses elektroonilises vormis deklaratsiooni ja selle mis tahes ajakohastuse, mis on koostatud Euroopa Liidu ametlikus keeles ja sisaldab ainult järgmist teavet:
Muudatusettepanek 845
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a – alapunkt i
i)  autoveo-ettevõtja tunnusandmed;
i)  autoveo-ettevõtja tunnusandmed, esitades selleks tema ühendusesisese maksukohustuslasena registreerimise numbri või ühenduse tegevusloa numbri;
Muudatusettepanek 846
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a – alapunkt iii
iii)  lähetatud sõidukijuhtide eeldatav arv ja isikuandmed;
iii)  teave lähetatud sõidukijuhi kohta, sealhulgas isikuandmed, elukohariik, sotsiaalmaksete maksmise riik, sotsiaalkindlustusnumber ja juhiloa number;
Muudatusettepanek 847
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a – alapunkt iv
iv)  lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
iv)  lähetuse kavandatav alguskuupäev, eeldatav kestus ja lõppkuupäev ning töölepingu suhtes kohaldatav õigus;
Muudatusettepanek 848
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
iva)  kaupade autoveo-ettevõtjate puhul: kaubasaajate nimi ja kontaktandmed, kui veoettevõtja ei kasuta elektroonilist saatelehte;
Muudatusettepanek 849
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt a – alapunkt vi a (uus)
via)  kaupade autoveo-ettevõtjate puhul: peale- ja mahalaadimiskoha (peale- ja mahalaadimiskohtade) aadressid, kui veoettevõtja ei kasuta elektroonilist saatelehte;
Muudatusettepanek 850
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt b
(b)  sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul lähetamisdeklaratsiooni koopiat ja tõendeid vastuvõtvas liikmesriigis toimuva veotegevuse kohta, näiteks elektroonilist saatelehte või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 osutatud tõendusmaterjali ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;
b)  autoveo-ettevõtja peab tagama, et sõidukijuhi käsutuses on paberkandjal või elektroonilisel kujul deklaratsiooni koopia ja tõendid vastuvõtvas liikmesriigis toimuva veotegevuse kohta, näiteks elektrooniline saateleht või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 osutatud tõendusmaterjal, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;
Muudatusettepanek 851
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt c
(c)  sõidukijuht peab säilitama sõidumeerikute andmeid ja eelkõige nende liikmesriikide riigikoode, kus sõidukijuht on viibinud rahvusvahelise autoveo või kabotaažveo käigus, ja esitama need, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;
c)  autoveo-ettevõtja peab tagama, et sõidukijuhi käsutuses on sõidumeerikute andmed ja eelkõige nende liikmesriikide riigikoodid, kus sõidukijuht on viibinud rahvusvahelise autoveo või kabotaažveo käigus, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;
Muudatusettepanek 852
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)  sõidukijuhil on õigus võtta käesoleva artikli punktides b ja c osutatud teel korraldatud kontrollide ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib taotletud dokumendid esitada;
Muudatusettepanek 854
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt d
(d)  sõidukijuht peab säilitama paberkandjal või elektroonilisel kujul töölepingu või võrdväärse dokumendi koopiat nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ20 artikli 3 tähenduses, mis on tõlgitud ühte vastuvõtva liikmesriigi ametlikest keeltest või inglise keelde, ja esitama selle, kui seda küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus;
välja jäetud
__________________
20 Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).
Muudatusettepanek 855
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt e
(e)  sõidukijuht peab esitama paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia viimase kahe kuu palgatõenditest, kui neid küsitakse teel korraldatud kontrollide käigus; sõidukijuhil on õigus võtta teel korraldatud kontrolli ajal ühendust peakorteri, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib selle koopia esitada;
välja jäetud
Muudatusettepanek 853
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 4 – punkt f
(f)  autoveo-ettevõtja peab esitama mõistliku aja jooksul pärast lähetusperioodi paberkandjal või elektroonilisel kujul koopia punktides b, ja e osutatud dokumentidest, kui seda küsivad vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused.
f)   autoveo-ettevõtja peab saatma IMI avaliku liidese kaudu pärast lähetusperioodi [...] koopiat punktides b ja c osutatud dokumentidest, kui seda küsivad selle liikmesriigi ametiasutused, kuhu sõidukijuht on lähetatud, ning dokumendid, mis käsitlevad lähetatud sõidukijuhtide tasustamist lähetusperioodil, ja töölepingu või samaväärse dokumendi nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ1 a artikli 3 tähenduses, sõidukijuhi tööga seotud tööajatabelid ja maksetõendid.
Autoveo-ettevõtja peab taotletud dokumendid esitama IMI avalikku liidest kasutades kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
Kui autoveo-ettevõtja ei esita kõiki taotletud dokumente IMI avaliku liidese kaudu ettenähtud tähtaja jooksul, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus lähetus toimus, paluda kooskõlas direktiivi 2014/67/EL artiklitega 6 ja 7 abi ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt. Kui selline taotlus esitatakse IMI kaudu, on ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel juurdepääs lähetamisdeklaratsioonile ja muule asjakohasele teabele, mille ettevõtja on esitanud IMI avaliku liidese kaudu.
Ettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et lähetuse toimumise liikmesriigi pädevate asutuste taotletud dokumendid esitatakse IMI kaudu 25 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
__________________
1 a Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).
Muudatusettepanek 856
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 5
5.  Autoveo-ettevõtja võib esitada lõike 4 punkti a otstarbel lähetamisdeklaratsiooni maksimaalselt kuue kuu kohta.
5.  Autoveo-ettevõtja võib esitada lõike 4 punkti a otstarbel deklaratsiooni maksimaalselt kuue kuu kohta.
Muudatusettepanek 857
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)
5a.  Deklaratsioonidest saadud teave salvestatakse kontrollide tegemise eesmärgil 18 kuuks IMI repositooriumisse ning see on otse ja reaalajas kättesaadav kõigile direktiivi 2014/67/EL artikli 3, määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 ja direktiivi 2006/22/EÜ artikli 7 kohaselt määratud teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Riigi pädev asutus võib kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega teha teabe kättesaadavaks sotsiaalpartneritele, eeldusel et:
–  teave on seotud lähetamisega asjaomase liikmesriigi territooriumile,
–  teavet kasutatakse lähetamist käsitlevate eeskirjade täitmise tagamiseks ning
–  andmetöötlusel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.
Muudatusettepanek 858
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 5 b (uus)
5b.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega töötatakse kõikides liidu ametlikes keeltes välja standardvorm, mida tuleb kasutada deklaratsioonide esitamiseks IMI avaliku liidese kaudu, täpsustatakse IMI raames deklaratsiooni funktsioonid ja see, kuidas tuleb lõike 4 punkti a alapunktides i–vi a osutatud teave deklaratsioonis esitada, ning tagatakse sellise deklaratsioonidest saadava teabe automaatne tõlkimine vastuvõtva liikmesriigi keelde. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 2 a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 859
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 5 c (uus)
5c.   Liikmesriigid väldivad kontrollimeetmete rakendamisel tarbetuid viivitusi, mis võivad mõjutada lähetuse kestust ja kuupäevi.
Muudatusettepanek 860
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 5 d(uus)
5d.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedalt koostööd ja annavad üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohase teabe direktiivis 2014/67/EL ja määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud tingimustel.
Muudatusettepanek 861
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a
1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 165/2014 artikli 42 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 862
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 b (uus)
Artikkel 2b
Liikmesriigid näevad kaubasaatjatele, ekspediitoritele ning pea- ja alltöövõtjatele käesoleva direktiivi artikli 2 nõuete eiramise eest ette karistused, kui nimetatud teavad või kõiki asjaomaseid asjaolusid arvestades peaksid teadma, et nende tellitavate veoteenustega rikutakse käesoleva direktiivi nõudeid.
Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad.
Muudatusettepanek 863
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 c (uus)
Artikkel 2c
Komisjon hindab olemasolevaid vahendeid ja parimaid tavasid, millega edendatakse kõigi kaupade tarneahelas osalejate sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, ning esitab vajaduse korral ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] seadusandliku ettepaneku, et luua Euroopa usaldusplatvorm.
Muudatusettepanek 864
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 d (uus)
Artikkel 2d
Arukas täitmise tagamine
1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2014/67/EL kohaldamist ja selleks, et jätkata käesoleva direktiivi artiklis 2 sätestatud kohustuste täitmise tagamist, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil kohaldatakse järjekindlat riiklikku täitmise tagamise strateegiat. Selles strateegias keskendutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 osutatud kõrge riskiastmega ettevõtjatele.
2.   Iga liikmesriik tagab, et direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2 ette nähtud kontrollid hõlmavad asjakohasel juhul lähetuste kontrollimist ja et niisugusel kontrollimisel ei esine diskrimineerimist, eelkõige lähetuses kasutatavate sõidukite registreerimismärkide alusel toimuvat diskrimineerimist.
3.   Liikmesriigid pööravad tähelepanu ettevõtjatele, kelle puhul on olemas suurem risk, et nad rikuvad nende suhtes kohaldatavaid käesoleva direktiivi artikli 2 sätteid. Sel eesmärgil käsitavad liikmesriigid riskiastme hindamise süsteemi raames, mille liikmesriigid on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ artikli 9 alusel ning mida on laiendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklile 12, selliste rikkumiste riski iseseisva riskina.
4.   Lõike 3 kohaldamiseks on liikmesriikidel juurdepääs määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukate sõidumeerikute poolt salvestatud, töödeldud või säilitatud asjaomasele teabele ja andmetele, käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 4 osutatud lähetamisdeklaratsioonidele ja elektroonilistele veodokumentidele, näiteks rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohastele elektroonilistele saatelehtedele.
5.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks niisuguste andmete üksikasjad, millele liikmesriikidel peab olema juurdepääs, nende kasutamise tingimused ning nende edastamise või neile juurdepääsu tehniline kirjeldus, täpsustades eelkõige järgmist:
a)   niisuguse teabe ja niisuguste andmete üksikasjalik loetelu, millele riigi pädevatel asutustel peab olema juurdepääs ning mis hõlmavad vähemalt piiriületuse ning peale- ja mahalaadimistegevuse aega ja kohta, sõiduki registreerimismärki ja sõidukijuhi andmeid;
b)   pädevate asutuste juurdepääsuõigused, vajaduse korral eristatuna pädevate asutuste kategooriate, juurdepääsu kategooriate ja andmete kasutuseesmärkide kaupa;
c)   punktis a osutatud andmete edastamise või neile juurdepääsu tehnilised kirjeldused, sealhulgas vajaduse korral andmete säilitamise maksimaalne kestus, vajaduse korral eristatuna andmete kategooriate kaupa.
6.   Käesolevas artiklis osutatud isikuandmetele on võimalik juurde pääseda ja neid säilitatakse üksnes seni, kuni neid on vaja eesmärgil, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse. Kui neid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, need hävitatakse.
7.   Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone lähetamiste kontrollimiseks teel, kusjuures need kontrollid võivad kattuda kooskõlas direktiivi 2006/22/EÜ artikliga 5 tehtavate kontrollidega. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi asutused, kes vastutavad lähetamise õigusnormide täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Liikmesriigid vahetavad pärast teedel korraldatud kooskõlastatud kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta.
Kooskõlastatud kontrollide tulemuste kokkuvõte avalikustatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.
Muudatusettepanek 865
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 e (uus)
Artikkel 2e
Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine
Määruse (EL) nr 1024/2012 lisasse lisatakse järgmised punktid:
„12a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ: Artikkel 8
12b.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris: artikli 2 lõige 5.“
Muudatusettepanek 866
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3
Artikkel 3
Aruandlus ja läbivaatamine
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ja eelkõige artikli 2 mõju hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Komisjoni aruandega kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek.
1.  Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal aru käesoleva direktiivi rakendamisest, eelkõige artiklis 2d osutatud aruka täitmise tagamise rakendamisest ja võimalikest raskustest täitmise tagamisel.
Et võimaldada täitmise tõhusust käsitleva teabe hindamist, peab aruanne hõlmama teavet järgmise kohta:
–  määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukas sõidumeerik;
–  selle direktiivi artikli 2 lõigetes 5a ja 5b osutatud IMIde kasutamine;
–  elektrooniliste veodokumentide, nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohaste elektrooniliste saatelehtede kasutamine;
–  pädevate asutuste vahel ERRU ja IMI kaudu toimuva teabevahetus, samuti teave tulemuslikkuse kohta seoses asutuste otsese ja reaalajas juurdepääsuga nii ERRU-le kui ka IMI-le ELi rakenduse kaudu sõidukijuhile teel korraldatavate kontrollide ajal direktiivi 2006/22/EÜ artiklite 8 ja 9 kohaselt; ning
–  koolitusprogrammide elluviimine, mille eesmärk on aidata sõidukijuhtidel ja kõikidel teistel asjaosalistel, sealhulgas ettevõtjatel, ametiasutustel, inspektoritel, kohaneda uute eeskirjade ja nõuetega.
2.  Pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist hindab komisjon korrapäraselt käesolevat direktiivi ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2.  Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse lõikes 1 osutatud aruandluse viis ja vorm ning selle juhised.
Asjaomased rakendusaktid võivad hõlmata eeskirju, mis nõuavad, et liikmesriigid esitavad komisjonile liiklusvooge käsitlevad andmed ning andmed liikmesriikide kohta, kus on registreeritud sõidukid, mille eest liikmesriikide teemaksusüsteemid maksu koguvad, kui asjaomased andmed eksisteerivad, et hinnata käesoleva direktiivi täitmise tõhusust.
3.  Vajaduse korral lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele ka asjakohased ettepanekud.
3.  Hiljemalt 31. detsembriks 2025 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige täitmise tagamise tõhususe kohta, sealhulgas kulude-tulude analüüsi peale- ja mahalaadimiskohtade automaatseks ülesmärkimiseks ettenähtud kaaluandurite kasutamise kohta. Komisjon lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku. Aruanne avalikustatakse.
Muudatusettepanek 867
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Koolitus
Käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamise huvides koostavad nii komisjon kui ka liikmesriigid tervikliku ja integreeritud programmi, mille eesmärk on pakkuda koolitust ja võimaldada kohanemist uute õigusnormide ja nõuetega, mis on kehtestatud sõidukijuhtidele ja kõikidele teistele menetluses osalejatele, ettevõtjatele, haldusasutustele ja inspektoritele.
Muudatusettepanek 868
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt [...] [ülevõtmise tähtaeg on võimalikult lühike ja üldjuhul ei ole pikem kui kaks aastat] õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 30. juuliks 2020 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi täitmiseks. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 869
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Kuna transpordisektorit iseloomustab teadupärast väga suur liikuvus, tehakse sellele kuni käesoleva direktiivi kohaldamise alguseni erand meetmetest, mis tulenevad seadusandlikust aktist, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ.
Muudatusettepanek 870
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)
Kuni jõustuvad käesolevas direktiivis sätestatud täitmise tagamise nõuded, millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses transpordisektoriga, tehakse transpordisektorile erand meetmetest, mis tulenevad seadusandlikust aktist, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ.

(1) ELT C 197, 8.6.2018, lk 45.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.


Maksimaalne ööpäevane ja iganädalane sõiduaeg, minimaalsed vaheajad ja puhkeperioodid ning sõidumeerikute abil positsioneerimine ***I
PDF 236kWORD 101k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (COM(2017)0277 – C8‑0167/2017 – 2017/0122(COD))
P8_TA-PROV(2019)0340A8-0205/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0277),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0167/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0205/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
1.   Sõidukijuhtide head töötingimused ja autoveo-ettevõtjate ausad konkurentsitingimused on ülimalt olulised, et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik autoveosektor. Selle protsessi hõlbustamiseks on oluline, et liidu sotsiaalõigusnormid autoveo valdkonnas oleksid selged, eesmärgipärased, et oleks kerge neid kohaldada ja tagada nende täitmine, ning et neid rakendataks tõhusalt ja ühtselt kogu liidus.
(1)   Sõidukijuhtide head töötingimused ja autoveo-ettevõtjate ausad konkurentsitingimused on ülimalt olulised, et luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik ning mittediskrimineeriv autoveosektor, mis suudab ligi meelitada kvalifitseeritud töötajaid. Selle protsessi hõlbustamiseks on oluline, et liidu sotsiaalõigusnormid autoveo valdkonnas oleksid selged, proportsionaalsed ja eesmärgipärased, et oleks kerge neid kohaldada ja tagada nende täitmine, ning et neid rakendataks tõhusalt ja ühtselt kogu liidus.
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
2.   Autoveovaldkonnas kehtivate liidu sotsiaalõigusnormide rakendamise tulemuslikkuse ja tõhususe hindamisel ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/20069 hindamisel tehti kindlaks teatavad puudused kehtivas õigusraamistikus. Ebaselged ja sobimatud eeskirjad iganädalase puhkeperioodi, puhkevõimaluste ja mitme juhiga veo vaheaegade kohta ning eeskirjade puudumine juhtide tagasipöördumise kohta oma koju on viinud liikmesriikide erinevate tõlgenduste ja täitmise tagamise tavadeni. Mitu liikmesriiki on hiljuti vastu võtnud ühepoolsed meetmed, mis on veelgi suurendanud õiguskindlusetust ning sõidukijuhtide ja ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist.
(2)   Autoveovaldkonnas kehtivate liidu sotsiaalõigusnormide rakendamise tulemuslikkuse ja tõhususe hindamisel ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/20069 hindamisel tehti kindlaks teatavad puudused õigusraamistiku rakendamisel. Ebaselged eeskirjad iganädalase puhkeperioodi, puhkevõimaluste ja mitme juhiga veo vaheaegade kohta ning eeskirjade puudumine juhtide tagasipöördumise kohta oma koju või muusse nende valitud kohta on viinud liikmesriikide erinevate tõlgenduste ja täitmise tagamise tavadeni. Mitu liikmesriiki on hiljuti vastu võtnud ühepoolsed meetmed, mis on veelgi suurendanud õiguskindlusetust ning sõidukijuhtide ja ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist.
Samal ajal aitavad maksimaalsed ööpäevased ja iganädalased sõiduajad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 561/2006, tulemuslikult parandada autojuhtide sotsiaalseid tingimusi ja üldist liiklusohutust ning seepärast tuleks võtta meetmeid nende järgimise tagamiseks.
–––––––––––––––––––––––
––––––––––––––––––––––
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)   Liiklusohutuse ja õigusnormide täitmise tagamise huvides peaksid kõik sõidukijuhid olema täiesti teadlikud nii sõidu- ja puhkeaja eeskirjadest kui ka puhkerajatiste kättesaadavusest. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid töötavad välja suunised, milles tutvustatakse käesolevat määrust selgel ja lihtsal viisil, antakse kasulikku teavet parkimisalade ja puhkerajatiste kohta ning rõhutatakse väsimuse vastu võitlemise tähtsust.
Muudatusettepanek 349
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)   Liiklusohutuse huvides tuleks julgustada veoettevõtjaid looma ohutuskultuuri, mis hõlmab kõrgema juhtkonna poolt kehtestatud ohutusmeetmeid ja -menetlusi ning milles keskastme juhid näitavad üles pühendumust rakendada ohutuspoliitikat ja töötajad näitavad üles valmisolekut täita ohutuseeskirju. Selgelt tuleks keskenduda autoveo ohutuse küsimustele, nagu väsimus, vastutus, marsruudi kavandamine, tööaja korraldus, tulemustasu ja täpne ajastamine.
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
3.   Määruse (EÜ) nr 561/2006 järelhindamine kinnitas, et liidu sotsiaalõigusnormide ebajärjekindel ja ebatõhus täitmise tagamine tulenes peamiselt ebaselgetest eeskirjadest, ebarahuldavast kontrollivahendite kasutamisest ning ebapiisavast halduskoostööst liikmesriikide vahel.
(3)   Määruse (EÜ) nr 561/2006 järelhindamine kinnitas, et liidu sotsiaalõigusnormide ebajärjekindel ja ebatõhus täitmise tagamine tulenes peamiselt ebaselgetest eeskirjadest, ebarahuldavast ja ebavõrdsest kontrollivahendite kasutamisest ning ebapiisavast halduskoostööst liikmesriikide vahel, mis suurendas Euroopa siseturu killustatust.
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
4.   Selged, kohased ja ühtlaselt täidetud eeskirjad on olulised selliste poliitiliste sihtide saavutamiseks nagu juhtide töötingimuste parandamine ning eelkõige moonutamata konkurentsi tagamine ettevõtjate vahel ja liiklusohutuse tagamine kõigi liiklejate jaoks.
(4)   Selged, kohased ja ühtlaselt täidetud eeskirjad on olulised selliste poliitiliste sihtide saavutamiseks nagu juhtide töötingimuste parandamine ning eelkõige moonutamata ja ausa konkurentsi tagamine ettevõtjate vahel ja liiklusohutuse tagamine kõigi liiklejate jaoks.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Kõik autoveosektoris kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud ega tohi takistada või muuta vähematraktiivseks aluslepinguga tagatud põhivabaduste, näiteks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist, et säilitada Euroopa Liidu konkurentsivõime või seda isegi suurendada.
Muudatusettepanek 353/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Et tagada kogu Euroopa autoveosektoris võrdsed tingimused, tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi rahvusvahelistel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes, mille mass on üle 2,4 tonni.
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Kaubavedu erineb reisijateveost olemuslikult. Bussijuhid puutuvad reisijatega tihedalt kokku ja neil peaks olema võimalik teha vaheaegu paindlikumalt, ilma sõiduaja pikendamise või puhkeperioodide ja vaheaegade lühendamiseta.
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
6.   Rahvusvahelisi kaugvedusid tegevad juhid veedavad pikki perioode kodust eemal. Praegu kehtivad nõuded regulaarse iganädalase puhkeperioodi kohta pikendavad kodust eemal veedetud aega asjatult. Seepärast on soovitav kohandada regulaarse iganädalase puhkeaja sätteid selliselt, et sõidukijuhid saaksid teha vedusid eeskirjade kohaselt ja jõuda regulaarse iganädalase puhkeperioodi ajaks koju ning et kõik lühendatud iganädalased puhkeperioodid kompenseeritaks neile täielikult. Samuti on vaja ette näha, et ettevõtjad korraldaksid juhtide töö selliselt, et kodust eemal viibitavad perioodid ei oleks ülemäära pikad.
(6)   Rahvusvahelisi kaugvedusid tegevad juhid veedavad pikki perioode kodust eemal. Praegu kehtivad nõuded regulaarse iganädalase puhkeperioodi kohta pikendavad kodust eemal veedetud aega asjatult. Seepärast on soovitav kohandada regulaarse iganädalase puhkeaja sätteid selliselt, et sõidukijuhid saaksid teha vedusid eeskirjade kohaselt ja jõuda regulaarse iganädalase puhkeperioodi ajaks koju või enda poolt valitud kohta ning et kõik lühendatud iganädalased puhkeperioodid kompenseeritaks neile täielikult. Samuti on vaja ette näha, et ettevõtjad korraldaksid juhtide töö selliselt, et kodust eemal viibitavad perioodid ei oleks ülemäära pikad. Kui juht soovib veeta puhkeperioodi kodus, peaks veoettevõtja tagama juhile vahendid koju pöördumiseks.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Kui sõidukijuhi töö eeldab tööandja jaoks ka selliste toimingute tegemist, mis ei kuulu tema ametialaste sõidukijuhtimise ülesannete hulka, näiteks peale- ja mahalaadimine, parkimiskoha leidmine, sõiduki hooldamine, marsruudi ettevalmistamine jms, tuleks tema tööaja, piisava puhkeaja ja töötasu kindlaks määramisel võtta arvesse ka aega, mida ta vajab nende ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Et kindlustada sõidukijuhtidele töötingimused peale- ja mahalaadimiskohtades, peaksid selliste rajatiste omanikud ja käitajad tagama juhtidele juurdepääsu sanitaarruumidele.
Muudatusettepanek 358
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  Tänu tehnika kiirele arengule töötatakse välja järjest keerukamaid autonoomseid sõidukijuhtimise süsteeme. Tulevikus võivad need süsteemid võimaldada sõidukeid kasutada mitmesugusel viisil, nii et nende manööverdamiseks ei kasutata juhti. See võib tuua kaasa uusi kasutusvõimalusi, näiteks veokikonvoid. Seetõttu on vaja kohandada kehtivaid õigusakte, sealhulgas sõidu- ja puhkeaegu käsitlevaid eeskirju, mille puhul on oluline saavutada edu kooskõlastamise töörühma (ÜRO Euroopa Majanduskomisjon) tasandil. Komisjon koostab hindamisaruande autonoomsete sõidukijuhtimise süsteemide kasutamise kohta liikmesriikides ja lisab sellele vajaduse korral õigusakti ettepaneku, et võtta arvesse autonoomsete sõidukijuhtimise tehnoloogiate kasulikkust. Õigusakti eesmärk on tagada liiklusohutus, võrdsed tingimused ja nõuetekohased töötingimused, võimaldades ELil olla uute uuenduslike tehnoloogiate ja tavade valdkonnas teerajaja.
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Liikmesriigid tõlgendavad ja rakendavad erinevalt iganädalase puhkeaja veetmise koha suhtes esitatud nõudeid. Seepärast on asjakohane seda nõuet täpsustada, et juhtidele oleks tagatud asjakohane majutus regulaarse iganädalase puhkeperioodi ajaks, kui nad viibivad kodust eemal.
(7)  Liikmesriigid tõlgendavad ja rakendavad erinevalt iganädalase puhkeaja veetmise koha suhtes esitatud nõudeid. Seepärast on juhtide heade töötingimuste ja ohutuse tagamiseks asjakohane seda nõuet täpsustada, et juhtidele oleks kodust eemal veedetava iganädalase puhkeperioodi ajaks tagatud heatasemeline ja soolisi iseärasusi arvestav majutus või juhi valitud ja tööandja kinnimakstav muu majutus. Liikmesriikidel tuleks tagada piisavate, turvaliste ja juhtide vajadustele kohandatud parkimisalade olemasolu.
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Spetsiaalsetel parkimisaladel peaks olema olemas kõik vajalik korralike puhketingimuste tagamiseks, st sanitaarruumid, toitlustus, turvameetmed jms.
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Asjakohased puhkealad on sektoris sõidukijuhtide töötingimuste parandamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks hädavajalikud. Kuna veosektoris on kabiinis puhkamine tavapärane ja teatavatel juhtudel soovitav mugavuse ja sobivuse pärast, tuleks sõidukijuhtidel lubada puhata oma sõidukis, kui selles on sobiv magamisase. Seepärast ei tohiks liikmesriigid ebaproportsionaalselt piirata ega takistada spetsiaalsete parkimisalade loomist.
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)  Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) läbivaadatud suunistes on ette nähtud parkimisala rajamine kiirtee äärde ligikaudu iga 100 km järel, et tagada ärieesmärgil maanteekasutajatele piisavalt ohutud ja turvalised parklakohad, ning seepärast tuleks julgustada liikmesriike rakendama TEN-T suuniseid ning piisavalt toetama turvaliste ja sobivalt kohandatud parkimisalade rajamist ja neisse investeerima.
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 d (uus)
(7d)  Et tagada kvaliteetsed ja taskukohased puhkealad, peaksid komisjon ja liikmesriigid soodustama sotsiaalsete, äri-, avaliku sektori ja muude ettevõtete asutamist spetsiaalsete parkimisalade käitamiseks.
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Paljud ELi piires toimuvad autoveod sisaldavad parvlaeva või rongiga läbitavaid teekonnalõike. Seepärast tuleks kehtestada selged ja asjakohased eeskirjad puhkeperioodide ja vaheaegade kohta sellistel vedudel.
Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Eeskirjade tulemusliku täitmise tagamiseks on väga tähtis, et pädevad asutused suudaksid teedel kontrolli tehes teha kindlaks, et kontrollimise päeval ja sellele eelnenud 56 päeval on sõiduaegade ja puhkeperioodide nõuded täidetud.
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)   Et eeskirjad oleksid selged, lihtsasti mõistetavad ja täidetavad, tuleb teave teha sõidukijuhtidele kättesaadavaks. See tuleks saavutada komisjonipoolse koordineerimise kaudu. Sõidukijuhid peaksid saama ka teavet puhkealade ja turvaliste parkimisalade kohta, et võimaldada teekonda paremini planeerida. Lisaks sellele tuleks komisjonipoolse koordineerimise kaudu luua tasuta vihjeliin, mis võimaldab teavitada kontrolliasutusi juhtidele põhjendamatu surve avaldamise juhtumitest, pettusest või ebaseaduslikust käitumisest.
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 c (uus)
(9c)  Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 6 nõutakse, et liikmesriigid kasutaksid hea maine nõuete täitmise hindamiseks ühist rikkumiste klassifikatsiooni. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi reguleerivaid riigisiseseid eeskirju rakendatakse tulemuslikul, proportsionaalsel ja hoiataval viisil. Meetmeid tuleb võtta ka selleks, et tagada, et kõik liikmesriikide kohaldatavad karistused oleksid mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed rikkumise raskusega.
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
11.   Sotsiaalõigusnormide täitmise tagamise kulutasuvuse parandamiseks tuleks täielikult ära kasutada praeguste ja tulevaste sõidumeerikute süsteemide võimalusi. Sel eesmärgil tuleks parandada sõidumeerikute funktsionaalsust, et võimaldada täpsemat positsioneerimist, eelkõige rahvusvaheliste vedude puhul.
(11)   Sotsiaalõigusnormide täitmise tagamise kulutasuvuse parandamiseks tuleks praeguste ja arukate sõidumeerikute süsteemide kasutamine muuta rahvusvahelistel vedudel kohustuslikuks. Sel eesmärgil tuleks parandada sõidumeerikute funktsionaalsust, et võimaldada täpsemat positsioneerimist.
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Arvestades uue tehnoloogia kiiret arengut ja üleminekut digitehnoloogiale kogu liidu majanduses ning vajadust tagada rahvusvahelise autoveo sektori ettevõtjatele võrdsed tingimused, tuleb lühendada registreeritud sõidukitele aruka sõidumeeriku paigaldamiseks ette nähtud üleminekuaega. Arukas sõidumeerik aitab lihtsustada kontrollimist ja seega ka liikmesriikide ametiasutuste tööd.
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)   Võttes arvesse nutitelefonide laialdast kasutamist ja nende funktsioonide pidevat arengut ning Galileo süsteemi kasutuselevõttu, mis pakub üha suuremaid võimalusi reaalajas lokaliseerimiseks, mida paljudes mobiiltelefonides juba kasutatakse, peaks komisjon uurima võimalust töötada välja ja sertifitseerida mobiilirakendus, mis pakub samu eeliseid kui arukas sõidumeerik ja millega seotud kulud on samad kui arukal sõidumeerikul.
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 c (uus)
(11c)  Sõidukijuhtidele nõuetekohaste tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks tuleb rajada turvalised parkimisalad, nõuetekohased sanitaarruumid ja heatasemeline majutus või olemasolevaid moderniseerida. Liidus peaks olema piisav parkimisalade võrgustik.
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Tunnistab, et kaubavedu on reisijateveost erinev. Bussijuhid on oma reisijatega tihedas kontaktis ja neile tuleks käesoleva määruse raames anda sobivamad tingimused – ilma sõiduaja pikendamise või puhkeperioodide ja vaheaegade lühendamiseta. Seetõttu peaks komisjon hindama, kas selle sektori, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1073/2009 (rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 esimese lõigu punktis 4 määratletud juhuvedude jaoks saab vastu võtta erieeskirjad.
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt -a a (uus)
-1)  Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„-aa) rahvusvahelistes vedudes kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 2,4 tonni, või“
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a
-1a)  Artikli 3 punkt aa asendatakse järgmisega:
aa)  sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, ning mida kasutatakse ettevõtte asukohast 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;
„aa) sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, või juhi tööandjaks olevas ettevõttes valmistatud käsitöötoodete kohaletoimetamiseks ning mida kasutatakse ettevõtte asukohast 150 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;“
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 3 – punkt h a (uus)
1a)  Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:
„ha) kaubaveoks kasutatavate väikeste tarbesõidukitega, kui vedu ei toimu rendi või tasu eest, vedu toimub ettevõtte või sõidukijuhi enda kulul ning sõiduki juhtimine ei ole seda juhtiva isiku põhitegevus;“
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 4 – punkt r
r)  mitteäriline vedu – mis tahes autovedu, mis ei toimu rendi või tasu eest või omal kulul ning mille eest ei saada tasu ja mis ei too kaasa tulu.
r)  mitteäriline vedu – mis tahes autovedu, mis ei toimu rendi või tasu eest või omal kulul ning mille eest ei saada tasu ja mis ei too kaasa tulu või käivet.
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 4 – punkt ra (uus)
2a)   Artiklile 4 lisatakse järgmine punkt:
„ra) kodu – sõidukijuhi registreeritud elukoht liikmesriigis.“
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 5 – lõige 1
2b)   Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Konduktori vanuse alampiir on 18 aastat.
1. Sõidukijuhi vanuse alampiir on 18 aastat.
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1
(a)  lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:
välja jäetud
„6. Iga nelja järjestikuse nädala jooksul peab juht võtma vähemalt järgmised puhkeperioodid:
a)  neli regulaarset iganädalast puhkeperioodi või
b)  kaks vähemalt 45tunnist regulaarset iganädalast puhkeperioodi ja kaks vähemalt 24tunnist lühendatud iganädalast puhkeperioodi.
Punkti b puhul kompenseeritakse lühendatud iganädalased puhkeperioodid samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.
Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 7
7.  Puhkeperiood, mis võetakse kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, järgneb või eelneb vahetult vähemalt 45tunnisele regulaarsele iganädalasele puhkeperioodile.
7.  Puhkeperiood, mis võetakse kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, võetakse koos vähemalt 45tunnise regulaarse iganädalase puhkeperioodiga.
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 8a – sissejuhatav osa
8a.  Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või võtta sõidukis. Need tuleb võtta sobivas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid;
8a.  Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või võtta sõidukis. Sõidukikabiini asemel tuleb need võtta heatasemelises ja soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on sõidukijuhile olemas asjakohased sanitaar- ja magamisruumid. See majutus peab olema:
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 8a – punkt a
a)  kas tööandja poolt korraldatud ja makstud kohas või
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 8a – punkt b
b)  kodus või mõnes muus juhi poolt valitud eramajutuses.
b)  juhi kodus või mõnes muus juhi poolt valitud eramajutuses.
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 8b – lõik 1
8b.  Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga kolme järjestikuse nädala jooksul saab juht veeta kodus vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või ühe üle 45tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest.
8b.  Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et enne iga nelja järjestikuse nädala pikkuse perioodi lõppu saab juht veeta kodus või muus tema valitud kohas vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või ühe üle 45tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest. Kui juht veedab sellise puhkeperioodi mujal kui oma kodus, teavitab ta sellest veoettevõtjat kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne kõnealuse puhkeperioodi algust. Kui juht otsustab puhata kodus, peab veoettevõtja tagama talle koju tagasipöördumiseks vajalikud vahendid. Ettevõtja dokumenteerib, kuidas ta seda kohustust täidab, ning säilitab dokumendid oma ruumides, et need kontrolliasutuste taotlusel esitada.
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 8b – lõik 1 a (uus)
Artikli 8 lõikele 8b lisatakse järgmine lõik:
„Juht kinnitab, et regulaarne iganädalane puhkeperiood või üle 45tunnine iganädalane puhkeperiood, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, on veedetud juhi valitud kohas. Juhi kinnitavat avaldust hoitakse ettevõtja ruumides.“
Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8 – lõige 10 (uus)
ca)  lisatakse järgmine lõige:
„10. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon, kas vastu saab võtta asjakohasemad reeglid sõidukijuhtidele, kes tegelevad reisijate juhuveoga, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1073/2009 (rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 lõikes 4, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.“
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 8a (uus)
5a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 8a
1.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] nende territooriumil olevate spetsiaalsete parkimisalade asukohtadest ning teatavad seejärel kõikidest muudatustest. Komisjon kannab kõik üldsusele juurdepääsetavad spetsiaalsed parkimisalad nimekirja, mis asub ühtsel ametlikul veebisaidil, mida ajakohastatakse korrapäraselt.
2.  Iga parkimisala, millel on vähemalt 1. lisas sätestatud rajatised ja omadused ning mille komisjon on avaldanud vastavalt lõikele 2, võib oma sissekäigu juues viidata, et see on spetsiaalne parkimisala.
3.  Liikmesriigid tagavad korrapärased pistelised kontrollid, et teha kindlaks parkimisala tingimuste vastavus lisas sätestatud spetsiaalse parkimisala kriteeriumidele.
4.  Liikmesriigid uurivad kaebusi, mis käsitlevad selliste parkimisalade mittevastavust lisas sätestatud kriteeriumidele, mis tõendatult vastavad spetsiaalse parkimisala nõuetele.
5.  Liikmesriigid soodustavad spetsiaalsete parkimisalade rajamist kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 39 lõike 2 punktiga c.
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sõidukijuhtidele sobivate puhkealade ja turvaliste parkimisalade kättesaadavuse kohta. Kõnealusele aruandele lisatakse määruse eelnõu, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud spetsiaalse parkimisala tõendamise normid ja menetlused. Aruannet ajakohastatakse igal aastal komisjoni poolt lõike 5 alusel kogutud teabe põhjal ja selles on loetletud kavandatavad meetmed, millega suurendatakse sõidukijuhtidele sobivate puhkerajatiste ja turvaliste parkimisalade arvu ning parandatakse nende kvaliteeti.“
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Erandina artiklist 8 tohib parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht katkestada regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs tema käsutuses olevale magamis- või lamamisasemele.
1.  Erandina artiklist 8 tohib parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht katkestada regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs tema käsutuses olevale magamiskajutile või -kupeele, magamis- või lamamisasemele.
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 9 – lõige 1a (uus)
6a)  Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Lõikes 1 toodud erandit võib laiendada regulaarsele iganädalasele puhkeperioodile, kui parvlaevavedu kestab 12 tundi või enam. Nimetatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs magamiskajutile.“
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 10 – lõige 1
6b)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, ka lisatasu ja preemiate kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad võivad oma laadi poolest ohustada liiklusohutust ja/või soodustada käesoleva määruse rikkumist.
1. Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava lisatasu, ka preemiate ja palgalisa kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega, kauba kättetoimetamise kiirusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad soodustavad käesoleva määruse nõuete rikkumist.
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 12 – lõik 2
Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht teha erandi artikli 8 lõikest 2 ja artikli 8 lõike 6 teisest lõigust, et jõuda sobivasse majutuskohta, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 8a, et veeta seal oma ööpäevane või iganädalane puhkeperiood. Selle erandi kasutamisel ei tohi ületada ööpäevast või iganädalast sõiduaega ega lühendada ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi. Juht peab sellise erandi laadi ja põhjuse märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse hiljemalt sobivasse majutuskohta jõudmisel.
Tingimusel et see ei vähenda liiklusohutust, võib juht teha erandi artikli 6 lõigetest 1 ja 2 pärast 30 minuti pikkust puhkust, et jõuda kahe tunni jooksul oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi regulaarne iganädalane puhkeperiood. Juht peab sellise erandi põhjuse märkima käsitsi sõidumeeriku väljatrükile. See kuni kahetunnine periood kompenseeritakse samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna koos mis tahes puhkeperioodiga kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõpuks.
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d
7a)  Artikli 13 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
d)  sõidukid või sõidukite kombinatsioon, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutavad universaalsete postiteenuste osutajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 lõike 13 mõistes postisaadetiste kohaletoimetamiseks universaalse postiteenuse raames.
d) sõidukid või sõidukite kombinatsioon, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutavad universaalsete postiteenuste osutajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 2 lõike 13 mõistes direktiivi 97/67/EÜ artikli 2 lõikes 6 määratletud postisaadetiste kohaletoimetamiseks.
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e
7b)   Artikli 13 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:
e)  sõidukid, mis on käigus ainult saartel, mille pindala ei ületa 2 300 km2 ja mis ei ole riigi ülejäänud territooriumiga ühendatud mootorsõidukitele kasutamiseks avatud silla, koolme ega tunneli kaudu;
e) sõidukid, mis on käigus ainult saartel või riigi ülejäänud territooriumist eraldatud aladel, mille pindala ei ületa 2 300 km2 ja mis ei ole riigi ülejäänud territooriumiga ühendatud mootorsõidukitele kasutamiseks avatud silla, koolme ega tunneli kaudu ega piirne mõne muu liikmesriigiga;
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt p a (uus)
7c)  Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„pa) sõidukid või autorongid, mille lubatud täismass ei ületa 44 tonni ja mida kasutab ehitusettevõtja ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus.“
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Pakilistel juhtudel võivad liikmesriigid erandkorras teha ajutisi, mitte üle 30 päeva kestvaid erandeid, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja millest teatatakse viivitamata komisjonile.
2.  Pakilistel juhtudel võivad liikmesriigid erandkorras teha ajutisi, mitte üle 30 päeva kestvaid erandeid, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja millest teatatakse viivitamata komisjonile.
See teave avaldatakse selleks ettenähtud avalikul veebisaidil, mida haldab komisjon ja mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes.
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 15
Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktis a nimetatud sõidukite juhtide suhtes kohaldatakse riiklikke eeskirju, mis pakuvad lubatud sõiduaegade ja ettenähtud vaheaegade ning kohustuslike puhkeperioodide osas kohast kaitset. Liikmesriigid teavitavad komisjoni selliste juhtide suhtes kohaldatavatest asjakohastest riiklikest eeskirjadest.
Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktis a nimetatud sõidukite juhtide suhtes kohaldatakse riiklikke eeskirju, mis pakuvad lubatud sõiduaegade ja ettenähtud vaheaegade ning kohustuslike puhkeperioodide osas kohast kaitset. Liikmesriigid tagavad sõidukijuhtide töötingimuste ning liiklusohutuse ja nõuete täitmise tagamise huvides parkimis- ja puhkealade olemasolu, mis on talvel lume- ja jäävabad, eelkõige Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ja/või äärealadel.
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)
9a)  Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Aruandes hinnatakse autonoomsete sõidukijuhtimise süsteemide kasutamist liikmesriikides ja juhi võimalust märkida üles ajavahemikku, mille jooksul autonoomne sõidukijuhtimise süsteem on aktiveeritud, ning vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, sealhulgas vajalikud nõuded juhile nende andmete salvestamiseks arukasse sõidumeerikusse.“
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 19 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 sätete rikkumiste korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed rikkumise raskusega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ12 III lisas, ning hoiatavad ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 rikkumine ei või kaasa tuua mitut sanktsiooni või menetlust. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist meetmetest ja karistusnorme reguleerivatest sätetest artikli 29 teises lõigus nimetatud kuupäevaks. Liikmesriigid annavad viivitamata teada kõigist nende hilisematest muudatustest. Komisjon edastab omakorda teabe liikmesriikidele.
1.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 sätete rikkumiste korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed rikkumise raskusega, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ12 III lisas, ning hoiatavad ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 165/2014 rikkumine ei või kaasa tuua mitut sanktsiooni või menetlust. Liikmesriigid teavitavad artikli 29 teises lõigus nimetatud kuupäevaks komisjoni neist normidest ja meetmetest ning nende proportsionaalsuse hindamiseks riigi tasandil valitud meetodist ja kriteeriumitest. Liikmesriigid annavad viivitamata teada kõikidest neid mõjutavatest hilisematest muudatustest. Komisjon teavitab liikmesriike neist normidest ja meetmetest ning kõigist nende muudatustest.
See teave avaldatakse selleks ettenähtud avalikul veebisaidil, mida haldab komisjon ja mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes ning mis sisaldab üksikasjalikku teavet selliste ELi liikmesriikides kohaldatavate karistuste kohta.
__________________
__________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Lõikes 1 viidatud juhtudel võtab komisjon artikli 24 lõikes 2 nimetatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusaktid ühise lähenemisviisi kohta.
2.  Käesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon lõikes 1 viidatud juhtudel artikli 24 lõikes 2 nimetatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusaktid ühise lähenemisviisi kohta.
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 561/2006
Lisa (uus)
12a)  Lisatakse järgmine lisa:
„Parkimisaladele kehtivad miinimumnõuded
A osa. Teenindusrajatised
1)  Puhtad, töökorras ja regulaarselt kontrollitavad tualettruumid veekraanidega:
–  kuni 10 parklakoha puhul vähemalt üks tualettruum nelja tualetiga;
–  10 kuni 25 parklakoha puhul vähemalt üks tualettruum kaheksa tualetiga;
–  25 kuni 50 parklakoha puhul vähemalt kaks tualettruumi, kummaski 10 tualetti;
–  50 kuni 75 parklakoha puhul vähemalt kaks tualettruumi, kummaski 15 tualetti;
–  75 kuni 125 parklakoha puhul vähemalt neli tualettruumi, igaühes 15 tualetti;
–  üle 125 parklakoha puhul vähemalt kuus tualettruumi, igaühes 15 tualetti;
2)  puhtad, töökorras ja regulaarselt kontrollitavad duširuumid:
–  kuni 10 parklakoha puhul vähemalt üks duširuum kahe dušiga;
–  25 kuni 50 parklakoha puhul vähemalt kaks duširuumi, kummaski viis dušši;
–  50 kuni 75 parklakoha puhul vähemalt kaks duširuumi, kummaski 10 dušši;
–  75 kuni 125 parklakoha puhul vähemalt neli duširuumi, igaühes 12 dušši;
–  üle 125 parklakoha puhul vähemalt kuus duširuumi, igaühes 15 dušši;
3)  joogivee piisav kättesaadavus;
4)  sobivad toiduvalmistamisvõimalused, einela või restoran;
5)  kohapeal või lähiümbruses asuv kauplus, kus müüakse mitmesuguseid toidukaupu, jooke jne;
6)  piisav arv küllalt suuri prügikonteinereid;
7)  parkla läheduses asuv varjualune kaitseks vihma ja päikese eest;
8)  kättesaadav hädaolukorra lahendamise plaan või hädaolukordade juhtimine või töötajatele teadaolevad kontaktisikute andmed hädaolukorraks;
9)  piisav arv pinkidega piknikulaudu või muud sarnast varustust;
10)  spetsiaalne WiFi teenus;
11)  sularahaarveldusteta reserveerimis-, makse- ja arvesüsteem;
12)  vabade parklakohtade arvu teatamine nii kohapeal kui ka veebis;
13)  rajatistes on arvestatud sooliste iseärasustega.
B osa. Turvaelemendid
1)  Parkimisala on katkematult eraldatud selle ümbrusest, näiteks piirdeaia või muu tõkke abil, mis takistab juhuslikku sisenemist ja tahtlikku õigusvastast sisenemist või pidurdab sisenemist;
2)  parkimisalale pääsevad ainult veokiparkla kasutajad ja veokiparkla personal;
3)  paigaldatud on digitaalne salvestamine (vähemalt 25 kaadrit sekundis). Süsteem salvestab pidevalt või liikumise tuvastamise režiimis;
4)  sisetelevisioonisüsteem, mis suudab katta kogu piirdeaia ja tagab kogu piirdeaia juures või läheduses toimuva tegevuse selge salvestamise (sisetelevisiooniga salvestatu vaatamine);
5)  paiga järelevalve patrulli abil või muul viisil;
6)  kõikidest kuritegelikest vahejuhtumitest teatatakse veokiparkla personalile ja politseile. Võimaluse korral tuleb sõiduk jätta hoiule, oodates politsei juhiseid;
7)  alaliselt valgustatud sõidu- ja jalgteed;
8)  jalakäijate ohutus spetsiaalsetel parkimisaladel;
9)  parkimisala jälgitakse sobiva ja proportsionaalse turvakontrolliga;
10)  hädaabitelefonide numbrid on selgelt nähtavad.“
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 1 – lõige 1
-1)  Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Käesolevas määruses sätestatakse kohustused ja nõuded seoses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute konstruktsiooni, paigaldamise, kasutamise, katsetamise ja kontrolliga, eesmärgiga kontrollida vastavust määrusele (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/15/EÜ14 ja nõukogu direktiivile 92/6/EMÜ15.
1.  Käesolevas määruses sätestatakse kohustused ja nõuded seoses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute konstruktsiooni, paigaldamise, kasutamise, katsetamise ja kontrolliga, eesmärgiga kontrollida vastavust määrusele (EÜ) nr 561/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/15/EÜ14 ja nõukogu direktiivile 92/6/EMÜ15, määrusele (EÜ) nr 1072/2009, nõukogu direktiivile 92/106/EMÜ15 a, direktiivile 96/71/EÜ ja direktiivile 2014/67/EL (niivõrd, kui see puudutab töötajate lähetamist autoveosektoris) ning direktiivile, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL erieeskirjad sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.
__________________
__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).
15 Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).
15 Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).
15 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 2 – lõige 2 – punkt h a (uus)
-1a)  Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:
„ha) „arukas sõidumeerik“ – digitaalne sõidumeerik, mis kasutab satelliitnavigatsioonisüsteemil põhinevat positsioneerimisteenust, mille abil kooskõlas käesoleva määrusega määratakse automaatselt selle asukoht;“
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 3 – lõige 4
-1b)  Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  15 aasta jooksul pärast seda, kui esmaregistreeritud sõidukid peavad olema varustatud artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud sõidumeerikuga, paigaldatakse selline sõidumeerik sõidukitele, mis on kasutuses väljaspool seda liikmesriiki, kus nad on registreeritud.
„4. Hiljemalt 1... [väljaannete talitus: kolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] paigaldatakse järgmistele sõidukitele arukas sõidumeerik:
a)  sõidukid, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud analoogsõidumeerikuga,
b)  sõidukid, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisas IB sätestatud nõuetele, mida kohaldati kuni 30. septembrini 2011, või
c)  sõidukid, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisas IB sätestatud nõuetele, mida kohaldati kuni 1. oktoobrini 2011,
__________________
Eeldades, et maanteeveopakett jõustub 2019. aastal ja komisjoni arukaid sõidumeerikuid käsitleva rakendusakti 2. versioon jõustub 2019. või 2020. aastal (vt edaspidi artiklit 11), kohaldatakse seejärel moderniseerimisele järkjärgulist lähenemist.“
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)
-1c)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:
„4a. Hiljemalt [väljaannete talitus: neli aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] paigaldatakse arukas sõidumeerik kõikidele sõidukitele, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, mis vastab nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisale IB, mida kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2012.“
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 d (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 3 – lõige 4 b (uus)
-1d)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:
„4b. Hiljemalt [väljaannete talitus: viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] paigaldatakse arukas sõidumeerik kõikidele sõidukitele, mida kasutatakse muus liikmesriigis kui sõiduki registreerimise liikmesriik ning mis on varustatud aruka sõidumeerikuga, mis vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7991 IC lisale.
___________________
1 Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1).“
Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 e (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 4 – lõige 2 – taane 3 a (uus)
-1e)   Artikli 4 lõikele 2 lisatakse järgmine taane:
„– olema piisava mälumahuga, et talletada kõik käesoleva määrusega nõutavad andmed;“.
Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 f (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 7 – lõige 1
-1f)  Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kontekstis töödeldakse isikuandmeid ainult käesoleva määruse ning määruse (EÜ) nr 561/2006 nõuete järgimise kontrollimiseks kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ ning direktiivi 95/46/ artiklis 28 osutatud järelevalveasutuse järelevalve all.
„1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kontekstis töödeldakse isikuandmeid ainult käesoleva määruse ning määruse (EÜ) nr 561/2006, direktiivi 2002/15/EÜ, nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ, nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ, määruse (EÜ) nr 1072/2009, direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL (niivõrd, kui see puudutab sõidukijuhtide lähetamist autovedudel) ning direktiivi, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL erieeskirjad sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris, nõuete järgimise kontrollimiseks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ ning määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud liikmesriigi järelevalveasutuse järelevalve all.“
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 g (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 7 – lõige 2 - sissejuhatav osa
-1g)  Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
2.  Liikmesriigid tagavad eelkõige selle, et isikuandmeid kaitstakse muu kasutuse kui ainult rangelt käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006 seotud kasutuse eest kooskõlas lõikega 1 seoses:
2.  Liikmesriigid tagavad eelkõige selle, et isikuandmeid kaitstakse muu kasutuse kui ainult rangelt käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006, direktiiviga 2002/15/EÜ, nõukogu direktiiviga 92/6/EMÜ, nõukogu direktiiviga 92/106/EMÜ, määrusega (EÜ) nr 1072/2009, direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL (niivõrd, kui see puudutab sõidukijuhtide lähetamist autovedudel) ning direktiiviga, millega seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kehtestatakse erieeskirjad sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris, seotud kasutuse eest kooskõlas lõikega 1 seoses:
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 8 – lõik 1 – taane 2
–  iga kolme tunni summeeritud sõiduaja möödumine ja iga kord, kui sõiduk ületab riigipiiri;
–  iga kolme tunni summeeritud sõiduaja möödumine ja iga kord, kui sõiduk ületab liikmesriigi piiri;
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – taane 2 a (uus)
–  iga kord, kui toimub sõiduki täis- või tühjakslaadimine;
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
1a)  Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Et kontrolliasutustel oleks nõuetele vastavust hõlpsam kontrollida, salvestab arukas sõidumeerik vastavalt määrusele (EÜ) nr 561/2006 ka selle, kas sõidukit on kasutatud kauba või reisijate veoks.“
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
1b)  Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Alates ... [24 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] esmakordselt registreeritud sõidukitele paigaldatakse sõidumeerik kooskõlas käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 esimese lõigu teise taandega ja artikli 8 lõike 1 teise lõiguga.“
Muudatusettepanek 413/rev
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 9 – lõige 2
1c)  Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  15 aasta jooksul pärast seda, kui esmaregistreeritud sõidukid peavad olema varustatud sõidumeerikuga käesoleva artikli ning artiklite 8 ja 10 kohaselt, varustavad liikmesriigid oma kontrolliasutused vajalikus ulatuses varajase avastamise kaugsideseadmetega, mis on vajalikud käesolevas artiklis osutatud andmevahetuse võimaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide konkreetseid jõustamisnõudeid ja strateegiaid. Kuni selle ajani võivad liikmesriigid ise otsustada, kas varustada oma kontrolliasutused sellise varajase avastamise kaugsideseadmetega.
„2. Hiljemalt ... [Väljaannete talitus: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] varustavad liikmesriigid oma kontrolliasutused vajalikus ulatuses varajase avastamise kaugsideseadmetega, mis on vajalikud käesolevas artiklis osutatud andmevahetuse võimaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide konkreetseid jõustamisnõudeid ja strateegiaid. Kuni selle ajani võivad liikmesriigid ise otsustada, kas varustada oma kontrolliasutused selliste varajase avastamise kaugsideseadmetega.“
Muudatusettepanek 414
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 d (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 9 – lõige 3
1d)  Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Lõikes 1 osutatud side luuakse sõidumeerikuga ainult juhul, kui kontrolliasutuse seadmed seda nõuavad. Side peab andmete tervikluse ning salvestus- ja kontrolliseadmete autentimise tagamiseks olema turvaline. Edastatud andmetele on juurdepääs vaid määruse (EÜ) nr 561/2006 ja käesoleva määruse rikkumisi kontrollima volitatud kontrolliasutustel ning töökodadel, kui see on vajalik sõidumeerikute nõuetekohase toimimise kontrollimiseks.
„3. Lõikes 1 osutatud side luuakse sõidumeerikuga ainult juhul, kui kontrolliasutuse seadmed seda nõuavad. Side peab andmete tervikluse ning salvestus- ja kontrolliseadmete autentimise tagamiseks olema turvaline. Edastatud andmetele on juurdepääs vaid artikli 7 lõikes 1 osutatud liidu õigusakte ja käesoleva määruse rikkumisi kontrollima volitatud kontrolliasutustel ning töökodadel, kui see on vajalik sõidumeerikute nõuetekohase toimimise kontrollimiseks.“
Muudatusettepanek 415
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 e (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 11 – lõige 1
1e)  Artikli 11 lõik 1 asendatakse järgmisega:
Tagamaks sõidumeeriku vastavust käesolevas määruses sätestatud põhimõtetele ja nõuetele, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted artiklite 8, 9 ja 10 ühetaoliseks kohaldamiseks, välja arvatud sellised sätted, mis näeksid ette sõidumeerikutega lisaandmete salvestamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
„Tagamaks sõidumeeriku vastavust käesolevas määruses sätestatud põhimõtetele ja nõuetele, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud sätted artiklite 8, 9 ja 10 ühetaoliseks kohaldamiseks, välja arvatud sellised sätted, mis näeksid ette sõidumeerikutega lisaandmete salvestamist.
Hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sõiduki iga artikli 8 lõike 1 esimese lõigu teises taandes ja artikli 8 lõike 1 teises lõigus nimetatud piiriületuse registreerimise üksikasjalikud eeskirjad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“
Muudatusettepanek 416
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 f (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 34 – lõige 5 – punkt b – alapunkt iv
1f)  Artikli 34 lõike 5 punkti b alapunkt iv asendatakse järgmisega:
iv)  20190404-P8_TA-PROV(2019)0340_ET-p0000002.png märgi all : vaheajad või puhkus.
iv) 20190404-P8_TA-PROV(2019)0340_ET-p0000003.png märgi all vaheajad, puhkus, põhipuhkus või haiguspuhkus;
märgi all „parvlaev/rong“ lisaks märgile 20190404-P8_TA-PROV(2019)0340_ET-p0000004.png määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 9 nõutud puhkeperiood parvlaeval või rongis veedetud aja jooksul.“
Muudatusettepanek 417
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 34 – lõige 7 – lõik 1
7.  Sobivasse peatuskohta jõudes sisestab juht digitaalsesse sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus ta alustas oma igapäevast tööaega ja kus ta selle lõpetas, ning samuti selle, kus ja millal ta ületas piiri. Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998.
7.  Kui sõidumeerik piiriületust automaatselt ei registreeri, sisestab juht esimeses võimalikus ja ligipääsetavas peatuskohas nende riikide tähised, kus ta alustas oma igapäevast tööaega ja kus ta selle lõpetas, ning samuti selle, kus ja millal ta ületas piiri. Pärast piiriületust uude riiki sisenemisel sisestatakse riigikood sõidumeerikusse viite BEGIN all. Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998.
Muudatusettepanek 418
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 34 – lõige 7a (uus)
2a)   Artiklisse 34 lisatakse järgmine lõige:
„7a. Sõidukijuhtidele pakutakse koolitust sõidumeeriku õige kasutamise kohta, et seadme võimalusi kasutataks täiel määral. Juht ei pea kandma koolituskulusid, vaid need peaks tasuma tema tööandja.“
Muudatusettepanek 419
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 34 – lõige 7b (uus)
2b)   Artiklile 34 lisatakse järgmine lõige:
„7b. Võimalikult paljudele kontrolliametnikele tuleks õpetada sõidumeerikute õiget lugemist ja jälgimist.“
Muudatusettepanek 420
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 36 – lõik 1 – punkt i
2c)  Artikli 36 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:
i)   jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
i) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 56 päeval kasutatud salvestuslehed;
Muudatusettepanek 421
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 36 – lõige 1 – punkt iii
2d)  Artikli 36 lõike 1 punkt iii asendatakse järgmisega:
iii)  kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006;
iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006.“
Muudatusettepanek 422
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 e (uus)
Määrus (EL) nr 165/2014
Artikkel 36 – lõige 2 – punkt ii
2e)  Artikli 36 lõike 2 punkti ii asendatakse järgmisega:
ii)   kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006;
ii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006;

(1) ELT C 197, 8.6.2018, lk 45.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.


Autoveosektori muutustega kohanemine ***I
PDF 225kWORD 75k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega (COM(2017)0281 – C8‑0169/2017 – 2017/0123(COD))
P8_TA-PROV(2019)0341A8-0204/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0281),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0169/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0204/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Seni, ja kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni. Nende ettevõtjate arv, kes tegelevad nii riigisisese kui ka rahvusvahelise veotegevusega, on suurenenud. Selle tulemusena on mitu liikmesriiki otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju. Kõnealune säte tuleks välja jätta, et tagada kuni 3,5-tonnise lubatud täismassiga mootorsõidukeid kasutavas sektoris professionaalsemaks muutmise miinimumtase ühiseeskirjade kehtestamise teel ja seeläbi ühtlustada kõikide ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi, samas kui ettevõtja stabiilset ja tõhusat toimimist ning asjakohast finantssuutlikkust käsitlevad nõuded tuleks muuta kohustuslikuks.
(2)  Seni, ja kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni. Nende ettevõtjate arv on suurenenud. Selle tulemusena on mitu liikmesriiki otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise eeskirju. Et vältida võimalikke seaduselünki ja tagada 2,4 kuni 3,5-tonnise lubatud täismassiga (koos haagisega) mootorsõidukeid rahvusvahelisteks vedudeks kasutavas sektoris professionaalsemaks muutmise miinimumtase ühiseeskirjade kehtestamise teel ja seeläbi ühtlustada kõikide ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi, tuleks autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise nõudeid kohaldada kõikidele võrdselt, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust. Kuna käesolevat määrust kohaldatakse ainult ettevõtjate suhtes, kes veavad kaupu rendi või tasu eest, ei hõlma käesolev säte ettevõtjaid, kes teostavad vedusid omal kulul.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Oma mõjuhinnangus prognoosib komisjon ettevõtjate jaoks ajavahemikul 2020–2035 säästu vahemikus 2,7–5,2 miljardit eurot.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Tuleb tagada, et liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtjad asuksid tegelikult ja jätkuvalt selles liikmesriigis ning juhiksid sealt oma tegevust. Seepärast ja kogemusi arvestades on vaja täpsustada stabiilset ja tõhusat toimimist käsitlevaid sätteid.
(4)  Et võidelda nn varifirmade nähtuse vastu ning tagada siseturul aus konkurents ja võrdsed tegutsemistingimused, on vaja selgemaid asutamiskriteeriume, intensiivsemat seiret ja jõustamist ning paremat koostööd liikmesriikide vahel. Liikmesriigis asutatud autoveo-ettevõtjad peaksid asuma tegelikult ja jätkuvalt selles liikmesriigis ning juhtima sealt oma transporditegevust ja teostama sisulist tegevust ka tegelikult sealt. Seepärast ja kogemusi arvestades on vaja täpsustada stabiilset ja tõhusat toimimist käsitlevaid sätteid ning neid rangemaks muuta, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Kuna töötajate lähetamist käsitlevate liidu eeskirjade ja lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse rasked rikkumised võivad märkimisväärselt mõjutada autoveoturgu ja töötajate sotsiaalkaitset, tuleks need lisada hea maine hindamise seisukohalt asjakohaste punktide hulka.
(7)  Kuna töötajate lähetamist ja kabotaaži käsitlevate liidu eeskirjade ja lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse rasked rikkumised võivad märkimisväärselt mõjutada autoveoturgu ja töötajate sotsiaalkaitset, tuleks need lisada hea maine hindamise seisukohalt asjakohaste punktide hulka.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevatel ettevõtjatel, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni, peaks olema minimaalne finantssuutlikkus, millega tagatakse, et neil on olemas vahendid vedude stabiilseks ja pikaajaliseks korraldamiseks. Kuna aga asjaomased veod on üldiselt piiratud suurusega, peaksid vastavad nõuded olema leebemad kui need, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ettenähtust suurema massiga sõidukeid või autoronge.
(10)  Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevatel ettevõtjatel, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ja kes tegelevad rahvusvahelise veotegevusega, peaks olema minimaalne finantssuutlikkus, millega tagatakse, et neil on olemas vahendid vedude stabiilseks ja pikaajaliseks korraldamiseks. Kuna aga nende sõidukitega teostatavad veod on üldiselt piiratud suurusega, peaksid vastavad nõuded olema leebemad kui need, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ettenähtust suurema massiga sõidukeid või autoronge.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Riiklikes elektroonilistes registrites sisalduv teave veoettevõtjate kohta peaks olema võimalikult täielik, et asjakohaste eeskirjade täitmise tagamise eest vastutavatel riiklikel asutustel oleks uuritavatest ettevõtjatest piisav ülevaade. Eelkõige peaks teave, mis käsitleb ettevõtjate käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbreid, nende palgatud töötajate arvu, nende riskiastet ja nende põhilist finantsteavet, võimaldama määruste (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 sätteid riigisiseselt ja piiriüleselt paremini jõustada. Seepärast tuleks riiklikke elektroonilisi registreid käsitlevaid eeskirju vastavalt muuta.
(11)  Riiklikes elektroonilistes registrites sisalduv teave veoettevõtjate kohta peaks olema täielik ja ajakohane, et asjakohaste eeskirjade täitmise tagamise eest vastutavatel riiklikel asutustel oleks uuritavatest ettevõtjatest piisav ülevaade. Eelkõige peaks teave, mis käsitleb ettevõtjate käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbreid, nende palgatud töötajate arvu ja nende riskiastet, võimaldama määruste (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 sätteid ning muid asjakohaseid liidu õigusakte riigisiseselt ja piiriüleselt paremini jõustada. Et anda täitevametnikele – sealhulgas neile, kes teevad teedel korraldatavaid kontrolle – kontrollitavatest veoettevõtjatest selge ja täielik ülevaade, peaks neil olema lisaks otsene ja reaalajas juurdepääs kogu asjaomasele teabele. Seetõttu peaksid riiklikud elektroonilised registrid olema tõeliselt koostalitlusvõimelised ja neis sisalduvatele andmetele peaks olema otsene ja reaalajas juurdepääs kõikide liikmesriikide kõikidel määratud täitevametnikel. Seepärast tuleks riiklikke elektroonilisi registreid käsitlevaid eeskirju vastavalt muuta.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Vastuvõtvas liikmesriigis mitteresidendist vedajate poolt ajutiselt teostatavaid riigisiseseid vedusid („kabotaažveod“) käsitlevad eeskirjad peaksid olema selged, lihtsad ja nende täitmise tagamine kerge, säilitades samal ajal siiani saavutatud liberaliseerimise taseme.
(13)  Vastuvõtvas liikmesriigis mitteresidendist vedajate poolt ajutiselt teostatavaid riigisiseseid vedusid („kabotaažveod“) käsitlevad eeskirjad peaksid olema selged, lihtsad ja nende täitmise tagamine kerge.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Seepärast ning kontrollide lihtsustamiseks ja ebakindluse kõrvaldamiseks tuleks rahvusvahelistele vedudele järgnevate kabotaažvedude arvu piirang kaotada ning selliste vedude jaoks ettenähtud päevade arvu vähendada.
(14)  Tühisõitude vältimiseks peaksid konkreetsete piirangutega kabotaažveod olema lubatud vastuvõtvas liikmesriigis. Seepärast ning kontrollide lihtsustamiseks ja ebakindluse kõrvaldamiseks tuleks rahvusvahelistele vedudele järgnevate kabotaažvedude arvu piirang kaotada ning selliste vedude jaoks ettenähtud päevade arvu vähendada.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Et vältida kabotaažvedude süstemaatilist tegemist, mis võiks tekitada siseriiklikku turgu moonutava alalise või pideva tegevuse, tuleks kabotaažvedude jaoks ühes vastuvõtvas liikmesriigis ettenähtud perioodi lühendada. Lisaks sellele ei tohiks vedajatel lubada teha samas vastuvõtvas liikmesriigis teatava ajavahemiku jooksul uusi kabotaažvedusid enne, kui nad on teostanud ettevõtja asukohaliikmesriigist lähtuva uue rahvusvahelise veo. Selle sättega ei piirata rahvusvaheliste vedude teostamist.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Selgitada tuleks, milliste vahendite abil saavad autoveo-ettevõtjad tõendada kabotaažvedusid käsitlevate eeskirjade täitmist. Selliste vahenditena tuleks käsitada elektroonilise veoteabe kasutamist ja edastamist, mis peaks lihtsustama asjakohaste tõendite esitamist ja nende käsitlemist pädevate asutuste poolt. Sel eesmärgil kasutatav formaat peaks tagama usaldusväärsuse ja autentsuse. Arvestades seda, et veo- ja logistikavaldkonnas kasutatakse üha rohkem tõhusat elektroonilist teabevahetust, on oluline tagada õigusraamistike sidusus ja sätted, mis käsitlevad haldusmenetluste lihtsustamist.
(15)  Eeskirjade tulemuslik ja tõhus jõustamine on üks eeldusi siseturul ausa konkurentsi tagamiseks. Jõustamisvahendite edasine digiteerimine on vajalik selleks, et suurendada jõustamissuutlikkust, vähendada rahvusvaheliste veoettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, paremini jälgida suure riskiga veoettevõtjaid ning avastada pettusi. Et veodokumendid muutuksid paberivabaks, peaks tulevikus muutuma reegliks elektrooniliste dokumentide, eelkõige rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohase elektroonilise saatelehe (eCMR) kasutamine. Selgitada tuleks, milliste vahendite abil saavad autoveo-ettevõtjad tõendada kabotaažvedusid käsitlevate eeskirjade täitmist. Selliste vahenditena tuleks käsitada elektroonilise veoteabe kasutamist ja edastamist, mis peaks lihtsustama asjakohaste tõendite esitamist ja nende käsitlemist pädevate asutuste poolt. Sel eesmärgil kasutatav formaat peaks tagama usaldusväärsuse ja autentsuse. Arvestades seda, et veo- ja logistikavaldkonnas kasutatakse üha rohkem tõhusat elektroonilist teabevahetust, on oluline tagada õigusraamistike sidusus ja sätted, mis käsitlevad haldusmenetluste lihtsustamist.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Aruka sõidumeeriku kiire kasutuselevõtt on väga tähtis, kuna see võimaldab teedel korraldatavaid kontrolle tegevatel täitevasutustel rikkumisi ja kõrvalekaldeid kiiremini ja tõhusamalt avastada, mis tooks kaasa käesoleva määruse parema jõustamise.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Rahvusvahelist vedu käsitlevate eeskirjade sihtrühm on veoettevõtjad, keda nende poolt toime pandud rikkumiste tagajärjed mõjutavad. Selleks et vältida kuritarvitamisi ettevõtjate poolt, kes tellivad lepingulisi veoteenuseid autoveo-ettevõtjatelt, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused kaubasaatjatele ja ekspediitoritele juhuks, kui nad tellivad teadlikult veoteenuseid, millega kaasnevad määruse (EÜ) nr 1072/2009 sätete rikkumised.
(16)  Rahvusvahelist vedu käsitlevate eeskirjade sihtrühm on veoettevõtjad, keda nende poolt toime pandud rikkumiste tagajärjed mõjutavad. Selleks et vältida kuritarvitamisi ettevõtjate poolt, kes tellivad lepingulisi veoteenuseid autoveo-ettevõtjatelt, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused ka kaubasaatjatele, ekspediitoritele, peatöövõtjatele ja alltöövõtjatele, kui nad teavad, et veoteenustega, mida nad tellivad, kaasnevad määruse (EÜ) nr 1072/2009 sätete rikkumised. Kui lepingulisi veoteenuseid tellivad ettevõtjad tellivad selliseid teenuseid madala riskiastmega veoettevõtjatelt, tuleks nende vastutust vähendada.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Kavandatava Euroopa Tööjõuameti [...] eesmärk on toetada ja hõlbustada riikide pädevate asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et saavutada asjakohase liidu õiguse mõjus jõustamine. Käesoleva määruse jõustamise toetamisel ja hõlbustamisel võib amet etendada olulist rolli, aidates edendada pädevate asutuste vahelist teabevahetust, toetades liikmesriike suutlikkuse suurendamisel töötajate vahetuse ja koolituse kaudu ning aidates liikmesriikidel korraldada kooskõlastatud kontrolle. See suurendaks liikmesriikide vastastikust usaldust, parandaks tulemuslikku koostööd pädevate asutuste vahel ja aitaks võidelda pettuse ning eeskirjade kuritarvitamise vastu.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)   Autoveoalast õigusloomet tuleks tugevdada, et tagada Rooma I määruse tulemuslik kohaldamine ja täitmise tagamine nii, et töölepingutes kajastuks töötajate tavapärane töötamise koht. Rooma I määrust täiendavad ja on sellega otseselt seotud määruse (EÜ) nr 1071/2009 põhieeskirjad, mis peaksid aitama võidelda varifirmade vastu ning tagama asjakohased tingimused ettevõtete asutamiseks. Kõnealuseid eeskirju tuleb tugevdada, et tagada töötajate õigused, kui nad töötavad ajutiselt väljaspool riiki, kus on nende tavapärane töökoht, ja aus konkurents veoettevõtjate vahel.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 1 – lõige 4 – punkt a
i)  punkt a jäetakse välja;
i)  punkt a asendatakse järgmisega:
a)  kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on alla 2,4 tonni;
a a)  kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on alla 3,5 tonni, ja kes tegelevad ainult siseriiklike vedudega;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt ii
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 1 – lõige 4 – punkt b – lõik 2
Igasugust autovedu, mille eest ei saada tasu ja mis ei anna sissetulekut, nagu inimeste vedu heategevuslikul eesmärgil, või mis on ette nähtud üksnes isiklikuks kasutuseks, tuleb käsitada üksnes mitteärilisel eesmärgil teostatava veona.;
Igasugust autovedu, mille eesmärk ei ole tekitada juhile või teistele isikutele tulu, nagu teenuse osutamine heategevuslikul alusel, tuleb käsitada üksnes mitteärilisel eesmärgil teostatava veona;;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 1 – lõige 6
(b)  lisatakse lõige 6:
välja jäetud
„6. Artikli 3 lõike 1 punkte b ja d ning artikleid 4, 6, 8, 9, 14, 19 ja 21 ei kohaldata kaupade autoveo tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni.
Liikmesriigid võivad siiski:
(a)  nõuda, et kõnealused ettevõtjad kohaldaksid mõningaid või kõiki esimeses lõigus osutatud sätteid;
(b)  vähendada esimeses lõigus osutatud piirmäära kõigi või mõnede autoveoliikide puhul.“
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
„a) omama ruume, kus on hoiul tema põhilised äridokumendid, eelkõige tema ärilepingud, raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, töölepingud, sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid ning kõik muud dokumendid, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist;“
„a) omama ettevõtja tegevusega proportsionaalseid asjakohaseid ruume, kus tal on võimalik pääseda juurde oma põhiliste äridokumentide kas elektroonilisel või mis tahes muul kujul originaalidele, eelkõige oma ärilepingutele, raamatupidamisdokumentidele, personalijuhtimisega seotud dokumentidele, töölepingutele, sotsiaalkindlustuse dokumentidele, kabotaaži, lähetamise ning sõiduaja ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavatele dokumentidele ning kõigile muudele dokumentidele, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist;“
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  lisatakse järgmine punkt:
„aa) punktis b osutatud sõidukitega tehakse veolepingu raames asukohaliikmesriigis iga nelja nädala jooksul vähemalt üks kaupade peale- või mahalaadimine;“;
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
„c) juhtima tõhusalt ja pidevalt oma haldus- ja äritegevust asjakohaste haldusvahendite abil selles liikmesriigis paiknevates ruumides;“
„c) juhtima tõhusalt ja pidevalt oma haldus- ja äritegevust asjakohaste vahendite abil selles liikmesriigis paiknevates punktis a osutatud ruumides;
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d
„d) haldama punktis b osutatud sõidukitega teostatavat vedu selles liikmesriigis paiknevate asjakohaste tehniliste vahendite abil;
„d) haldama tõhusalt ja pidevalt punktis b osutatud sõidukitega teostatavat vedu selles liikmesriigis paiknevate asjakohaste tehniliste vahendite abil;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f (uus)
da)  lisatakse punkt f:
„f) omama selget seost teostatavate vedude ja asukohaliikmesriigi vahel, tegevuskeskust ja juurdepääsu piisavale arvule parkimiskohtadele, mida punktis b osutatud sõidukid saavad korrapäraselt kasutada;“;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g (uus)
db)  lisatakse järgmine punkt g:
„g) sõidukijuhte värbama ja palkama vastavalt asjaomases liikmesriigis töölepingute suhtes kohaldatavale õigusele;“;
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d c (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt h (uus)
dc)  lisatakse järgmine punkt h:
„h) tagama, et tegevuskoht on koht, kus või kust töötajad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 593/20081a ja/või lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga tavapäraselt oma tööd teostavad.“
_______________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)(ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt iii
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 6 – lõige 3 – punkt b
iii)  kolmanda lõigu punkti b lisatakse alapunktid xi ja xii:
iii)  kolmanda lõigu punkti b lisatakse alapunktid xi, xii ja xiii:
„xi) töötajate lähetamist;
„xi) töötajate lähetamist;
xii)  lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust.“;
xii)  lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust;
xiii)  kabotaaži.“;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 6 – lõige 2 a – lõik 2 – punkt b
b)  määratleb rikkumiste raskusastme vastavalt sellele, kui suur on nende poolt surma või tõsiste vigastuste põhjustamise oht ja kui palju need võivad moonutada konkurentsi autoveoturul, sealhulgas halvendada veosektori töötajate töötingimusi;
b)  määratleb rikkumiste raskusastme vastavalt sellele, kui suur on nende poolt surma või tõsiste vigastuste põhjustamise oht või kui palju need võivad moonutada konkurentsi autoveoturul, sealhulgas halvendada veosektori töötajate töötingimusi;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 7 – lõik 1 – lõik 1
„Artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõude täitmiseks suudab ettevõtja eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma finantskohustusi. Ettevõtja tõendab audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et tema käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 9 000 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 5 000 eurot iga lisasõiduki kohta. Kaupade autoveo tegevusalal tegutsevad ettevõtjad, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni, tõendavad audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et nende käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 1 800 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 900 eurot iga lisasõiduki kohta.“;
„Artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõude täitmiseks suudab ettevõtja eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma finantskohustusi. ’Ettevõtja tõendab audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et tema käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 9 000 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, 5 000 eurot iga lisasõiduki kohta, mille lubatud täismass koos haagisega ületab 3,5 tonni, ja 900 eurot iga lisasõiduki kohta, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni. Kaupade autoveo tegevusalal tegutsevad ettevõtjad, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, tõendavad audiitori või nõuetekohaselt akrediteeritud isiku poolt kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetega, et nende käsutuses on igal aastal omakapitali vähemalt 1 800 eurot, kui kasutatakse ainult üht sõidukit, ja veel 900 eurot iga lisasõiduki kohta.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1
2.  Erandina lõikest 1 võib pädev asutus raamatupidamise aastaaruannete puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust sellise tõendiga nagu pangatagatis; finantsasutuse väljastatud dokument, millega antakse ettevõtjale juurdepääs krediidile, või muu siduv dokument, mis tõendab, et ettevõtja käsutuses on lõike 1 esimeses lõigus täpsustatud summad.
2.  Erandina lõikest 1 võib pädev asutus kinnitatud raamatupidamise aastaaruannete puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust sellise tõendiga nagu pangatagatis või kindlustus, sealhulgas kutsealane vastutuskindlustus ühelt või mitmelt pangalt või finantsasutuselt, sealhulgas kindlustusasutustelt, või muu siduv dokument, mis annab ettevõtjale lõike 1 esimeses lõigus kindlaks määratud summade kohta solidaartagatise.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 8 – lõige 5
5a)  Artikli 8 lõige 5 asendatakse järgmisega:
Liikmesriigid võivad toetada jätkuõpet I lisas loetletud ainevaldkondades iga kümne aasta järel, tagamaks et veokorraldajad on kursis oma valdkonnas toimunud arengutega.
„5. Liikmesriigid võivad toetada jätkuõpet I lisas loetletud ainevaldkondades iga kolme aasta järel, tagamaks et lõikes 1 osutatud isik või isikud on piisavalt kursis oma valdkonnas toimunud arengutega.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
(8)  Artikli 12 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.
8)  Artikli 12 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid kontrollivad vähemalt iga kolme aasta tagant, kas kõnealused ettevõtjad vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele.“
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 14 – lõige 2
10a)   Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Juhul kui ja senini, kuni ühtegi parandusmeedet vastavalt asjakohastele siseriiklikele sätetele ei võeta, ei kehti sobimatuks kuulutatud veokorraldaja ametialase pädevuse tunnistus, millele on osutatud artikli 8 lõikes 8, mitte üheski liikmesriigis.
2. Juhul kui ja seni, kui ei ole võetud ühtegi parandusmeedet vastavalt siseriikliku õiguse asjaomastele sätetele, ei kehti sobimatuks kuulutatud veokorraldaja ametialase pädevuse tunnistus, millele on osutatud artikli 8 lõikes 8, mitte üheski liikmesriigis. Komisjon koostab loetelu parandusmeetmetest hea maine taastamiseks.“
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt -i a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c
-ia)  punkt c asendatakse järgmisega:
c)  hea maine ja ametialase pädevuse tingimustele vastavate veokorraldajate nimed ning vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;
c) hea maine ja ametialase pädevuse nõuetele, mis on sätestatud artiklis 3, vastavate veokorraldajate nimed ning vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt i
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt h
h)  töötajate arv;
h)  viimase kalendriaasta jooksul ettevõtja juures töötanud inimeste arv;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 2 – punkt j a (uus)
ia)  lisatakse punkt j a:
„ja) viimase kuue kuu rahvusvaheliste autojuhtide töölepingud;“
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt ii
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2
Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e–j osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse viie tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist. Esimese lõigu punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.
Esimese lõigu punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt ii
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 3
Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e–j osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib ametlik saladuse hoidmise kohustus.;
Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e–j osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib ametlik saladuse hoidmise kohustus.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt ii
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 2
„Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e–j osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse viie tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist. Esimese lõigu punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.
„Liikmesriigid võivad hoida esimese lõigu punktides e–j osutatud andmeid eraldi registrites. Sellisel juhul on kõikidel kõnealuse liikmesriigi pädevatel asutustel asjakohastele andmetele otsene juurdepääs või need tehakse neile kättesaadavaks vastava taotluse korral. Soovitud teave esitatakse viie tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse kättesaamist. Esimese lõigu punktides a–d osutatud andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs kooskõlas isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.
Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e–j osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib ametlik saladuse hoidmise kohustus.“;
Muudele kui pädevatele asutustele tagatakse juurdepääs esimese lõigu punktides e–j osutatud andmetele ainult siis, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja kehtestada karistusi autoveosektoris ning kui nende ametnikud on vannutatud või neile kehtib ametlik saladuse hoidmise kohustus.
Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 14a kohaldamisel on punktis j osutatud andmed taotluse korral kättesaadavad kaubasaatjatele, ekspediitoritele, töövõtjatele ja alltöövõtjatele.“;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 5
ba)  lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid omavahel ühendatud ja artiklis 18 osutatud riiklike kontaktpunktide kaudu ühenduse tasandil juurdepääsetavad. Juurdepääs riiklike kontaktpunktide kaudu ja omavaheline ühendatus tuleb tagada hiljemalt 31. detsembriks 2012 nii, et ükskõik mis liikmesriigi pädeval asutusel on võimalus kasutada kõikide liikmesriikide riiklikke elektroonilisi registreid.
„5. Piiriülese jõustamise mõjususe suurendamiseks tagavad liikmesriigid, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/480 osutatud Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu kogu liidus omavahel ühendatud ja koostalitlusvõimelised, nii et lõikes 2 osutatud andmed on kõikide liikmesriikide kõikidele pädevatele täitevasutustele ja kontrolliasutustele reaalajas otseselt juurdepääsetavad.“;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 16 – lõige 6
bb)  lõige 6 asendatakse järgmisega:
6.  Komisjon võtab vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele ning esimest korda enne 31. detsembrit 2010 vastu lõike 5 rakendamisega seotud ühiseeskirjad, mis käsitlevad nt vahetatavate andmete vormingut, teiste liikmesriikide elektrooniliste registrite elektroonilise kasutamise tehnilist korda ja nende registrite koostalitlusvõime edendamist teiste asjakohaste andmebaasidega. Nimetatud ühiseeskirjades määratakse kindlaks, milline asutus vastutab andmetele juurdepääsu, nende edasise kasutamise ja pärast juurdepääsu toimuva andmete ajakohastamise eest ning kehtestatakse selleks eeskirjad andmete logisse salvestamise ja järelevalve kohta.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühiseeskirjad ja neid ajakohastada, tagamaks, et riiklikud elektroonilised registrid on omavahel täielikult ühendatud ja koostalitlusvõimelised, nii et mis tahes liikmesriigi pädeval asutusel või kontrolliasutusel on otsene ja reaalajas juurdepääs kõikide liikmesriikide riiklikele elektroonilistele registritele, nagu on sätestatud lõikes 5. Sellised ühiseeskirjad sisaldavad eeskirju, mis käsitlevad vahetatavate andmete vormingut, teiste liikmesriikide elektrooniliste registrite elektroonilise kasutamise tehnilist korda ja nende registrite koostalitlusvõimet, samuti erieeskirju, mis puudutavad andmetele juurdepääsu, andmete logisse salvestamist ja andmete järelevalvet.“;

Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende riiklike kontaktpunktide nimed ja aadressid hiljemalt 31. detsembriks 2018. Komisjon koostab kõikide kontaktpunktide nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest kontaktpunktidega seotud muudatustest.
1.  Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd ning annavad kiiresti üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohast teavet, et hõlbustada käesoleva määruse rakendamist ja jõustamist.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
1a.  Lõike 1 kohaldamiseks rakendatakse käesolevas artiklis ettenähtud halduskoostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/20121a loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu, mis võimaldab kõigil ettevõtjatel esitada andmeid oma emakeeles.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Liikmesriigid vastavad teiste liikmesriikide kõikide pädevate asutuste teabenõudele ning teevad vajaduse korral kontrolle, inspekteerimisi ja uurimisi seoses artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõude täitmisega nende territooriumil asutatud autoveo-ettevõtjate poolt. Liikmesriikide pädevate asutuste teabenõuded peavad olema põhjendatud. Seepärast peavad teabenõuded sisaldama usaldusväärseid tõendeid artikli 3 lõike 1 punkti a võimaliku rikkumise kohta.
3.  Liikmesriigid vastavad teiste liikmesriikide kõikide pädevate asutuste teabenõudele ning teevad kontrolle, inspekteerimisi ja uurimisi seoses artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõude täitmisega nende territooriumil asutatud autoveo-ettevõtjate poolt. Liikmesriikide pädevate asutuste teabenõuded peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Seepärast peavad teabenõuded sisaldama usaldusväärseid tõendeid artikli 3 lõike 1 punkti a võimaliku rikkumise kohta.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Kui teabenõude saanud liikmesriik leiab, et see ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest teabenõude esitanud liikmesriigile kümne tööpäeva jooksul. Teabenõude esitanud liikmesriik peab seda täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik teabenõude tagasi lükata.
4.  Kui teabenõude saanud liikmesriik leiab, et see ei ole piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest teabenõude esitanud liikmesriigile viie tööpäeva jooksul. Teabenõude esitanud liikmesriik peab seda täiendavalt põhjendama. Kui see ei ole võimalik, võib liikmesriik teabenõude tagasi lükata.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 – lõige 5
5.  Kui teabenõude täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealune liikmesriik sellest koos põhjendustega teabenõude esitanud liikmesriigile kümne tööpäeva jooksul. Asjaomased liikmesriigid peavad omavahel aru, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus.
5.  Kui teabenõude täitmine või kontrollide, inspekteerimiste või uurimiste tegemine on keeruline või võimatu, teatab kõnealune liikmesriik sellest teabenõude esitanud liikmesriigile viie tööpäeva jooksul, esitades nõuetekohase põhjenduse selle keerukuse või võimatuse kohta. Asjaomased liikmesriigid teevad omavahel koostööd, et leida igale tõstatatud probleemile lahendus. Juhul kui komisjoni teavitatakse püsivatest probleemidest teabevahetusel või püsivast, ilma piisava põhjenduseta keeldumisest teavet anda, võib komisjon pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikidega võtta olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 – lõige 6
6.  Vastuseks lõike 3 alusel esitatud teabenõudele esitavad liikmesriigid nõutud teabe ning teevad nõutavad kontrollid, inspekteerimised ja uurimised kahekümne tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui nad on teatanud teabenõude esitanud liikmesriigile, et see ei ole piisavalt põhjendatud, või lõigete 4 ja 5 kohasest raskusest või võimatusest.
6.  Vastuseks lõike 3 alusel esitatud teabenõudele esitavad liikmesriigid nõutud teabe ning teevad nõutavad kontrollid, inspekteerimised ja uurimised viieteistkümne tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid on vastastikuselt kokku leppinud muu tähtaja või kui nad on teatanud teabenõude esitanud liikmesriigile, et see ei ole piisavalt põhjendatud, või lõigete 4 ja 5 kohasest raskusest või võimatusest, ja nimetatud raskustele ei ole lahendust leitud.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 12 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 18 a (uus)
12a)  Lisatakse artikkel 18a:
„Artikkel 18a
Kaasnevad meetmed
1.  Liikmesriigid võtavad kaasnevaid meetmeid, et arendada, hõlbustada ja edendada teabevahetust ametnike vahel, kes vastutavad liikmesriikidevahelise halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise ning käesolevas määruses sätestatud eeskirjade järgimise kontrollimise ja jõustamise eest.
2.  Komisjon osutab tehnilist ja muud tuge, et halduskoostööd veel rohkem parandada ja suurendada liikmesriikidevahelist usaldust, edendades muu hulgas töötajate vahetust ja ühiseid koolitusprogramme ning töötades välja, hõlbustades ja edendades parimate tavadega seotud algatusi. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelisõigusi eelarvemenetluses, võib komisjon kasutada olemasolevaid rahastamisvahendeid liikmesriikide suutlikkuse jätkuvaks arendamiseks ja halduskoostöö parandamiseks.
3.  Liikmesriigid loovad vastastikuste eksperdihinnangute programmi, milles peavad osalema kõik pädevad täitevasutused, tagades nii kontrollivate kui ka kontrollitavate pädevate täitevasutuste asjakohase rotatsiooni. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest programmidest osana artiklis 26 osutatud iga kahe aasta järel esitatavast pädevate asutuste tegevusaruandest.“;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Liikmesriigid koostavad igal aastal aruande selliste mootorsõidukite või autorongide kasutamise kohta nende territooriumil, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni, ja edastavad selle komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juunil pärast aruandeperioodi lõppu. See aruanne sisaldab järgmist:
3.  Liikmesriigid koostavad igal aastal aruande selliste rahvusvahelistel vedudel kasutatavate ja nende territooriumil registreeritud mootorsõidukite kohta, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ja edastavad selle komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juunil pärast aruandeperioodi lõppu. See aruanne sisaldab järgmist:
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 3 – punkt a
a)  nendele kaupade autoveo tegevusalal tegutsevatele ettevõtjatele antud lubade arv, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni;
a)  nendele kaupade autoveo tegevusalal tegutsevatele ettevõtjatele antud lubade arv, kes kasutavad rahvusvahelisteks vedudeks ainult mootorsõidukeid, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni;
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 3 – punkt b
b)  selliste igal aastal liikmesriigis registreeritud sõidukite arv, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni;
b)  selliste igal aastal liikmesriigis registreeritud, rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate mootorsõidukite arv, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni;
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 3 – punkt c
c)  selliste iga aasta 31. detsembri seisuga liikmesriigis registreeritud sõidukite koguarv, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni;
c)  selliste iga aasta 31. detsembri seisuga liikmesriigis registreeritud, rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavate mootorsõidukite koguarv, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni;
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 3 – punkt d
d)  kuni 3,5-tonnise lubatud täismassiga mootorsõidukite või autorongide hinnanguline osakaal kõikide liikmesriigis registreeritud sõidukite üldisest autoveoalasest tegevusest riigisiseste, rahvusvaheliste ja kabotaažvedude kaupa.
d)  mootorsõidukite, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni, ning mootorsõidukite, mille lubatud täismass on alla 2,4 tonni, hinnanguline osakaal kõikide liikmesriigis registreeritud sõidukite üldisest autoveoalasest tegevusest riigisiseste, rahvusvaheliste ja kabotaažvedude kaupa.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Komisjoni poolt lõike 3 alusel kogutud teabe ja lisatõendite põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol kasutatavate mootorsõidukite või autorongide koguarvu muutumise kohta, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.
4.  Komisjoni poolt lõike 3 alusel kogutud teabe ja lisatõendite põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste autoveol kasutatavate mootorsõidukite koguarvu muutumise kohta, mille lubatud täismass koos haagisega on 2,4 kuni 3,5 tonni. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 5
5.  Igal aastal annavad liikmesriigid komisjonile aru nende poolt artikli 18 lõigete 3 ja 4 kohaselt esitatud teabenõuetest, teistelt liikmesriikidelt saadud vastustest ja meetmetest, mida nad on saadud teabe alusel võtnud.
5.  Igal aastal annavad liikmesriigid komisjonile aru nende poolt artikli 18 kohaselt esitatud teabenõuetest, teistelt liikmesriikidelt saadud vastustest ja meetmetest, mida nad on saadud teabe alusel võtnud.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1071/2009
Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)
16a)  lisatakse lõige 5a:
„5a. Komisjon esitab lõike 5 alusel kogutud teabele ja täiendavatele tõenditele tuginedes hiljemalt 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, mis käsitleb liikmesriikide halduskoostöö ulatust, kõiki sellega seonduvaid võimalikke puudusi ja võimalikke viise, kuidas koostööd parandada. Selle aruande alusel hindab komisjon uuesti seda, kas on vaja teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta.“
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)
1a)  Artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
„Käesoleva määruse artikli 8 lõigetes 2 ja 2a osutatud tähtaegu kohaldatakse ka kaupade rahvusvahelise autoveo suhtes kombineeritud veo esimesele ja/või viimasele riigisisesele etapile, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 92/106/EMÜ.“
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 1 – lõige 2
1b)  Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Juhul kui vedu tehakse liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. Seda ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet.
2. Juhul kui vedu tehakse liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. See transiitteekond jäetakse siiski töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaldamisalast välja. Määrust ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 1 – lõige 5 – punkt c
1c)  Lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:
c)  veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni;
„c) veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega jääb alla 2,4 tonni;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 2 – punkt 7a (uus)
aa)  Lisatakse järgmine punkt:
„7a. „transiit“ – koormaga vedu sõidukiga läbi ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi, mille puhul lähte- ja sihtkoht ei ole neis liikmesriikides või kolmandates riikides.“
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt ba (uus)
-a)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ba) kes teostab rahvusvahelist vedu sõidukitega, mis on varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/20141a artiklis 3 ja II peatükis sätestatud aruka sõidumeerikuga.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 8 – lõige 2
„2. Kui saabuva rahvusvahelise veoga teisest liikmesriigist või kolmandast riigist vastuvõtvasse liikmesriiki veetud veosed on kohale toimetatud, lubatakse lõikes 1 osutatud vedajal teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul sama sõiduki mootorsõidukiga kabotaažvedusid vastuvõtvas liikmesriigis või piirnevates liikmesriikides. Kabotaažveo raames toimuv viimane koorma mahalaadimine leiab aset viie päeva jooksul alates saabuva rahvusvahelise veo raames toimunud viimasest mahalaadimisest vastuvõtvas liikmesriigis.“;
„2. Kui saabuva rahvusvahelise veoga teisest liikmesriigist või kolmandast riigist vastuvõtvasse liikmesriiki veetud veosed on kohale toimetatud, lubatakse lõikes 1 osutatud vedajal teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul sama sõiduki mootorsõidukiga kabotaažvedusid vastuvõtvas liikmesriigis. Kabotaažveo raames toimuv viimane koorma mahalaadimine leiab aset kolme päeva jooksul alates saabuva rahvusvahelise veo raames toimunud viimasest mahalaadimisest vastuvõtvas liikmesriigis, mis peab olema sätestatud kohaldatavas veolepingus.“;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 8 – lõige 2a (uus)
aa)  Lisatakse järgmine lõige:
„2a. Pärast lõikes 2 osutatud kolmepäevase ajavahemiku lõppemist ei ole vedajatel lubatud teha sama sõidukiga või ühendatud autorongi puhul selle autorongi mootorsõidukiga kabotaažvedusid samas vastuvõtvas liikmesriigis 60 tunni jooksul pärast naasmist vedaja asukohaliikmesriiki ja enne, kui nad on teostanud ettevõtja asukohaliikmesriigist lähtuva uue rahvusvahelise veo.“
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 8 – lõige 4a
„4a. Lõikes 3 osutatud tõendid esitatakse või edastatakse vastuvõtva liikmesriigi volitatud kontrollametnikule nõudmisel ja teel toimuva kontrolli vältel. Need võib esitada või edastada elektrooniliselt, kasutades muudetavat struktureeritud formaati, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks (nt eCMR).* Teel toimuva kontrolli jooksul on juhil lubatud võtta ühendust peakontori, veokorraldaja või muu isiku või üksusega, kes võib anda lõikes 3 osutatud tõendeid.
„4a. Lõikes 3 osutatud tõendid esitatakse või edastatakse vastuvõtva liikmesriigi volitatud kontrollametnikule nõudmisel ja teel toimuva kontrolli vältel. Liikmesriigid peavad aktsepteerima tõendeid, mis on esitatud või edastatud elektrooniliselt, kasutades muudetavat struktureeritud formaati, mida saab arvutites kasutada andmete salvestamiseks ja töötlemiseks, näiteks rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohast elektroonilist saatelehte (eCMR). Teel toimuva kontrolli jooksul on juhil lubatud võtta ühendust peakontori, veokorraldaja või muu isiku või üksusega, kes võib anda lõikes 3 osutatud tõendeid.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt e a (uus)
5a)  Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ea) töötasu ja tasuline põhipuhkus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ1a artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).“
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10a – pealkiri
Kontrollid
Arukas täitmise tagamine
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10a – lõige 1
1.  Liikmesriigid korraldavad kontrolle nii, et alates 1. jaanuarist 2020 kontrollitakse igal kalendriaastal vähemalt 2 % kõikidest nende territooriumil tehtud kabotaažvedudest. Alates 1. jaanuarist 2022 suurendavad nad seda protsenti vähemalt kuni 3 %ni. Selle protsendi suuruse arvutamisel võetakse aluseks kogukabotaažvedu liikmesriigis tonnkilomeetrites aastal t-2 vastavalt Eurostati andmetele.
1.  Et jätkata käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise tagamist, tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil kohaldatakse järjekindlat riiklikku täitmise tagamise strateegiat. Selles strateegias keskendutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ1a artiklis 9 osutatud kõrge riskiastmega ettevõtjatele.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10 a – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2 ettenähtud kontrollid hõlmavad vajaduse korral kabotaažvedude kontrolli.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10 a – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõike 2 kohaldamiseks on liikmesriikidel juurdepääs asjaomasele teabele ja andmetele, mis on salvestatud, töödeldud või säilitatud määruse (EL) nr 165/2014 II peatükis osutatud arukate sõidumeerikute poolt ning elektroonilistes veodokumentides, nagu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni kohased elektroonilised saatelehed (eCMR).
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10 a – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid annavad juurdepääsu neile andmetele vaid käesolevas määruses kindlaks määratud õigusaktide rikkumisi kontrollima volitatud pädevatele asutustele. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõigi oma territooriumil asuvate pädevate asutuste kontaktandmed, kellele nad on otsustanud anda juurdepääsu nimetatud andmetele. Komisjon koostab hiljemalt [...] kõigi pädevate asutuste nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele. Liikmesriigid teatavad viivitamatult kõigist selle nimekirja hilisematest muudatustest.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10 a – lõige 2 c (uus)
2c.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14b vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks niisuguste andmete üksikasjad, millele liikmesriikidel peab olema juurdepääs, nende kasutamise tingimused ning nende edastamise või neile juurdepääsu tehniline kirjeldus, täpsustades eelkõige järgmist:
a)  niisuguse teabe ja niisuguste andmete üksikasjalik loetelu, millele riigi pädevatel asutustel peab olema juurdepääs ning mis hõlmavad vähemalt piiriületuse ning peale- ja mahalaadimistegevuse aega ja kohta, sõiduki registreerimismärki ja sõidukijuhi andmeid;
b)  pädevate asutuste juurdepääsuõigused, vajaduse korral eristatuna pädevate asutuste kategooriate, juurdepääsu kategooriate ja andmete kasutuseesmärkide lõikes;
c)  punktis a osutatud andmete edastamise või neile juurdepääsu tehnilised kirjeldused, sealhulgas vajaduse korral andmete säilitamise maksimaalne kestus eristatuna andmete kategooriate lõikes, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10 a – lõige 2 d (uus)
2d.  Käesolevas artiklis osutatud isikuandmetele on võimalik juurde pääseda ja neid säilitatakse üksnes seni, kuni on vaja otstarbeks, milleks andmeid koguti või mille jaoks neid edasi töödeldakse. Kui neid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, tuleb need hävitada.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 10 a – lõige 3
3.  Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone kabotaažvedude kontrollimiseks teel. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi ametiasutused, kes vastutavad autoveoalaste eeskirjade täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009**** artikli 18 lõikele 1 määratud riiklikud kontaktpunktid vahetavad pärast kooskõlastatud teeäärseid kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta.
3.  Liikmesriigid korraldavad vähemalt kolm korda aastas kooskõlastatud operatsioone kabotaažvedude kontrollimiseks teel, mis võivad kattuda kontrollidega, mis viiakse läbi vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 5. Selliseid kontrolle teevad samal ajal kahe või enama liikmesriigi ametiasutused, kes vastutavad autoveoalaste eeskirjade täitmise tagamise eest ja kellest igaüks tegutseb oma territooriumil. Liikmesriigid vahetavad pärast teedel korraldatud kooskõlastatud kontrolle teavet avastatud rikkumiste arvu ja liigi kohta.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 14 a – lõige 1
Liikmesriigid kehtestavad karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, peatöövõtjatele ja alltöövõtjatele II ja III peatüki mittejärgimise eest, kui nad tellivad teadlikult veoteenuseid, millega kaasnevad käesoleva määruse rikkumised.
Liikmesriigid kehtestavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, peatöövõtjatele ja alltöövõtjatele II ja III peatüki mittejärgimise eest, kui nad teavad või peaksid eeldatavalt teadma, et nende tellitavate veoteenustega kaasnevad käesoleva määruse rikkumised.
Kui kaubasaatjad, ekspediitorid, peatöövõtjad ja alltöövõtjad tellivad veoteenuseid direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 9 osutatud madala riskiastmega veoettevõtjatelt, ei karistata neid rikkumiste eest, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et nad olid rikkumistest teadlikud.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks eelmisel kalendriaastal vastavalt artiklile 10a tehtud kabotaažvedude kontrollide arvu. See teave sisaldab kontrollitud sõidukite arvu ja kontrollitud tonnkilomeetrite arvu.
3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] oma artikli 10a kohaselt vastu võetud jõustamise strateegia. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks eelmisel kalendriaastal vastavalt artiklile 10a tehtud jõustamistoimingud, sealhulgas vajaduse korral tehtud kontrollide arvu. See teave sisaldab kontrollitud sõidukite arvu ja kontrollitud tonnkilomeetrite arvu.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Määrus (EÜ) nr 1072/2009
Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon koostab 2022. aasta lõpuks aruande liidu autoveoturu kohta. Kõnealune aruanne sisaldab turuolukorra analüüsi, sealhulgas hinnangut kontrollide tõhususele, ja analüüsi töötingimuste arengu kohta kutsealal.

(1) ELT C 197, 8.6.2018, lk 38.
(2) ELT C 176, 23.5.2018, lk 57.


Maagaasi siseturu ühiseeskirjad ***I
PDF 192kWORD 61k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (COM(2017)0660 – C8-0394/2017 – 2017/0294(COD))
P8_TA-PROV(2019)0342A8-0143/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0660),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0394/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0143/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju

P8_TC1-COD(2017)0294


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Alates 1999. aastast liidus järk-järgult rakendatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda tõelist valikuvõimalust kõikidele liidu lõpptarbijatele, nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, uusi ettevõtlusvõimalusi, õiglaseid konkurentsitingimusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid, ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2003/55/EÜ(6) ja 2009/73/EÜ(7) on andnud maagaasi siseturu rajamisse olulise panuse.

(3)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada ▌ maagaasi siseturu väljakujundamise takistused, mis tulenevad sellest, et liidu turueeskirju ei kohaldata kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele. Käesoleva direktiiviga tehtavate muudatuste eesmärk on tagada, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele. See tagab õigusraamistiku ühtsuse liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul ja negatiivset mõju varustuskindlusele. See suurendab ka läbipaistvust ja tagab õiguskindluse turuosalistele, eelkõige gaasiinfrastruktuuri investeerijatele ja võrgukasutajatele kohaldatavate õigusnormide suhtes.

(4)  Kuna enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva puudusid liidus kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi ülekandetorude kohta erinormid, peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erandeid direktiivi 2009/73/EÜ teatavatest sätetest seoses selliste gaasi ülekandetorudega, mille ehitamine on enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva lõpetatud. Kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi ülekandetorude jaoks tuleks kohandada muude kui omandisuhete eraldamise mudelite kohaldamise alguskuupäeva.

(5)  Torujuhtmeid, mis ühendavad kolmandas riigis asuva nafta või maagaasi tootmise paika liikmesriigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, tuleks käsitada tootmisetapi torustikuna. Torujuhtmeid, mis ühendavad liikmesriigis asuva nafta või maagaasi tootmise paika kolmandas riigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitada tootmisetapi torustikuna, kuna sellised torujuhtmed tõenäoliselt ei mõjuta märkimisväärselt energia siseturgu.

(6)  Ülekandesüsteemi halduritel peaks olema õigus sõlmida kolmanda riigi ülekandesüsteemi haldurite või muude isikutega tehnilisi kokkuleppeid, mis käsitlevad ülekandesüsteemide käitamist ja nendevahelisi ühendusi, tingimusel et selliste kokkulepete sisu on kooskõlas liidu õigusega.

(7)  Ülekandesüsteemi haldurite või muude isikute vahelised tehnilised kokkulepped ülekandetorude käitamise kohta peaksid jääma jõusse, tingimusel et need on kooskõlas liidu õiguse ja riiklike reguleerivate asutuste asjakohaste otsustega.

(8)  Tehnilise kokkuleppe olemasolu korral ei nõua käesolev direktiiv liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel rahvusvahelise lepingu või liidu ja kolmanda riigi vahel lepingu sõlmimist gaasi asjaomase ülekandetoru käitamise kohta.

(9)  Direktiivi 2009/73/EÜ kohaldamine kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele piirdub liikmesriikide territooriumiga. Gaasi avamere ülekandetorude suhtes tuleks direktiivi 2009/73/EÜ kohaldada selle liikmesriigi territoriaalmeres, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt.

(10)  Käesoleva direktiivi kohaselt peaks olema võimalik, et ülekandetorude käitamist käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised kehtivad lepingud jäävad jõusse.

(11)  Mis puudutab selliseid kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid või nende osasid, mis võivad mõjutada liidu ühiseid norme, siis tuleks kehtestada sidus ja läbipaistev kord, mille kohaselt antakse liikmesriigile tema taotluse korral luba sõlmida kolmanda riigiga leping, mis käsitleb selle liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise ülekandetoru või tootmisetapi torustiku käitamist, või luba seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada. See kord ei tohiks lükata edasi käesoleva direktiivi rakendamist ega mõjutada liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ning seda tuleks kohaldada kehtivate ja uute lepingute suhtes.

(12)  Kui on ilmne, et lepingu sisu kuulub osaliselt liidu ja osaliselt liikmesriigi pädevusse, on oluline tagada tihe koostöö kõnealuse liikmesriigi ja liidu institutsioonide vahel.

(13)  Komisjoni määruseid (EL) 2015/703(8) ja (EL) 2017/459,(9) komisjoni otsust 2012/490/EL(10) ning komisjoni määruse (EL) 2017/460(11) III, V, VI ja IX peatükki ning artiklit 28 kohaldatakse kolmandatest riikidest sisenemise punktides ja kolmandatesse riikidesse väljumise punktides, kooskõlas asjaomase riikliku reguleeriva asutuse asjakohaste otsustega, samas kui komisjoni määrust (EL) nr 312/2014(12) kohaldatakse üksnes bilansipiirkondadele liidu piires.

(14)  Selleks et võtta vastu otsused, millega antakse liikmesriigile luba sõlmida kolmanda riigiga leping, seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või keeldutakse seda luba andmast, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(13).

(15)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada õigusraamistiku ühtsus liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(14) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(17)  Direktiivi 2009/73/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/73/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/73/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklis 2 asendatakse punkt 17 järgmisega:"

„17) „ühendustoru“ – ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri ja mille otstarve on ühendada kõnealuste liikmesriikide siseriiklikke ülekandevõrke, või liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru kuni liikmeriikide territooriumini või kõnealuse liikmeriigi territoriaalmereni;“.

"

2)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„8. Kui 3. septembril 2009 kuulus ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada. Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning kui … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeval] kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.“;

"

b)  lõige 9 asendatakse järgmisega:"

„9. Kui 3. septembril 2009 kuulus ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale ning on olemas kord, mis tagab ülekandesüsteemi halduritele suurema sõltumatuse kui IV peatüki sätted, võib liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõiget 1 mitte kohaldada.

Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning kui … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeval] kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale ning on olemas kord, mis tagab ülekandesüsteemi halduritele suurema sõltumatuse kui IV peatüki sätted, võib kõnealune liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõiget 1 mitte kohaldada.“

"

3)  Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui ülekandesüsteem kuulus 3. septembril 2009 vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada artikli 9 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata ülekandesüsteemi omaniku ettepaneku alusel sõltumatu süsteemihalduri.

Kui tegemist on liikmesriiki ja kolmandat riiki ühendava ülekandesüsteemi osaga, mis asub kõnealuse liikmesriigi piiri ja kõnealuse liikmesriigi võrgu esimese ühenduspunkti vahel ning kui … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeval] kuulub ülekandesüsteem vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib kõnealune liikmesriik otsustada artikli 9 lõiget 1 mitte kohaldada ja määrata ülekandesüsteemi omaniku ettepaneku alusel sõltumatu süsteemihalduri.

Sõltumatu süsteemihalduri määramine esitatakse heakskiitmiseks komisjonile.“

"

4)  Artikli 34 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

4. Piiriülesed vaidlused lahendatakse selles liikmesriigis kehtiva vaidluste lahendamise korra kohaselt, kelle jurisdiktsiooni jääb tootmisetapi torustik, millele ei võimaldata juurdepääsu. Kui piiriüleste vaidluste korral jääb asjaomane torustik rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni, konsulteerivad need liikmesriigid omavahel, et tagada käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine. Kui tootmisetapi torustik saab alguse kolmandast riigist ja on ühendatud vähemalt ühe liikmesriigiga,▌ siis asjaomased liikmesriigid konsulteerivad üksteisega ning liikmesriik, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, konsulteerib ▌asjaomase kolmanda riigiga, kust tootmisetapi torustik alguse saab, et tagada asjaomase võrgu suhtes käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine liikmesriikide territooriumil.“

"

5)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) vabastus ei tohi kahjustada konkurentsi asjaomastel turgudel, mida investeering tõenäoliselt mõjutab, maagaasi siseturu tõhusat toimimist, asjaomaste reguleeritud võrkude tõhusat toimimist ega liidu maagaasi varustuskindlust.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. VIII peatükis osutatud reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud vabastuse kohta.

Enne vabastust käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus või kohasel juhul kõnealuse liikmesriigi muu pädev asutus

   a) nende liikmesriikide riiklike reguleerivate asutustega, kelle turge uus infrastruktuur tõenäoliselt mõjutab, ning
   b) kolmandate riikide asjakohaste asutustega, kui asjaomane infrastruktuur on ühendatud liidu võrguga liikmesriigi jurisdiktsiooni alusel ning see saab alguse ühest või mitmest kolmandast riigist või lõpeb ühes või mitmes kolmandas riigis.

Kui konsulteeritavad kolmanda riigi asutused konsulteerimiskutsele mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane riiklik reguleeriv asutus võtta vastu vajaliku otsuse.“

"

c)  Lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused jõuavad kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi vabastustaotlus viimaselt nimetatud reguleerivalt asutuselt, vabastustaotluse osas kokkuleppele, teavitavad nad ametit oma otsusest. Kui asjaomane infrastruktuur on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline ülekandetoru, võib riiklik reguleeriv asutus või kohasel juhul selle liikmesriigi, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, muu pädev asutus konsulteerida enne vabastusotsuse vastuvõtmist kõnealuse kolmanda riigi asjakohase asutusega, et tagada asjaomase infrastruktuuri suhtes käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine kõnealuse liikmesriigi territooriumil ja kui see on kohaldatav, kõnealuse liikmesriigi territoriaalmeres. Kui konsulteeritav kolmanda riigi asutus konsulteerimiskutsele mõistliku aja või ettenähtud kuni kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul ei vasta, võib asjaomane riiklik reguleeriv asutus võtta vastu vajaliku otsuse.“

"

6)  Artikli 41 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) teha piiriülestes küsimustes koostööd asjaomase liikmesriigi reguleeriva asutuse või reguleerivate asutustega ja ametiga. Kui tegemist on kolmandasse riiki viiva ja sealt tuleva infrastruktuuriga, võib selle liikmesriigi, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt, reguleeriv asutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutustega teha kolmanda riigi asjakohaste asutustega koostööd, et kohaldada kõnealuse infrastruktuuri suhtes liikmesriikide territooriumil järjekindlalt käesolevat direktiivi;“.

"

7)  Artiklisse 42 lisatakse järgmine lõige:"

„6. Reguleerivad asutused või kohasel juhul muud pädevad asutused võivad konsulteerida ja teha koostööd kolmandate riikide asjakohaste asutustega seoses kolmandatesse riikidesse viiva ja sealt tuleva gaasiinfrastruktuuri käitamisega, et tagada käesoleva direktiivi järjekindel kohaldamine asjaomase infrastruktuuri suhtes liikmesriigi territooriumil ja territoriaalmeres.“

"

8)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 48a

Tehnilised kokkulepped ülekandetorude käitamise kohta

Käesolev direktiiv ei mõjuta ülekandesüsteemi haldurite või teiste ettevõtjate õigust jätta jõusse või sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste ülekandetorude käitamise kohta, tingimusel et sellised kokkulepped on kooskõlas liidu õiguse ja asjaomaste liikmesriikide riiklike reguleerivate asutuste asjakohaste otsustega. Nendest kokkulepetest teavitatakse asjaomaste liikmesriikide reguleerivaid asutusi.“

"

9)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 49a

Erandid kolmandasse riiki viivate ja sealt tulevate ülekandetorude suhtes

1.  Kui tegemist on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste gaasi ülekandetorudega, mille ehitamine on lõpetatud enne … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev], võib liikmesriik, kus asub ülekandetoru esimene liikmesriikide võrgus olev ühenduspunkt, otsustada teha erandi artiklitest 9, 10, 11 ja 32 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 tema territooriumil ja territoriaalmeres asuva gaasi ülekandetoru lõikude osas objektiivsetel põhjustel, näiteks tehtud investeeringu tagasiteenimise võimaldamiseks või varustuskindluse kaalutlustel, tingimusel et erand ei kahjusta konkurentsi, maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega gaasi varustuskindlust liidus.

Erand peab olema ajaliselt piiratud, kestusega kuni 20 aastat, objektiivselt põhjendatud, pikendatav, kui see on õigustatud, ning võib olla seotud tingimustega, mis aitavad kaasa eespool nimetatud tingimuste saavutamisele.

Erandit ei kohaldata ülekandetorudele liikmesriigi ja sellise kolmanda riigi vahel, kes on kohustatud käesoleva direktiivi oma õigusesse üle võtma ja kes kohaldab seda tõhusalt oma õiguskorras vastavalt liiduga sõlmitud kokkuleppele.

2.  Kui asjaomane ülekandetoru asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, otsustab kõnealuse ülekandetoru suhtes erandi tegemise üle pärast konsulteerimist kõigi asjaomaste liikmesriikidega see liikmesriik, kelle territooriumil asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt.

Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral võib komisjon otsustada osaleda vaatlejana selle liikmesriigi, kelle territooriumil asub esimene ühenduspunkt, ja kolmanda riigi vahelistel konsultatsioonidel, millel käsitletakse käesoleva direktiivi järjekindlat kohaldamist selle liikmesriigi territooriumil ja territoriaalmeres, kelle territooriumil asub esimene ühenduspunkt, sealhulgas erandite tegemist selliste ülekandetorude suhtes.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohased otsused tuleb võtta vastu hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teavitavad igast sellisest otsusest komisjoni ja avaldavad need.

Artikkel 49b

Volitamine

1.   Ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud muude kohustuste täitmist ning mõjutamata liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, võivad ülekandetoru või tootmisetapi torustiku käitamist käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised kehtivad lepingud jääda jõusse seni, kuni liidu ja sama kolmanda riigi vahel jõustub uus leping või kohaldatakse käesoleva artikli lõigete 2–15 kohast menetlust.

2.   Ilma et see mõjutaks liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust, juhul kui liikmesriik kavatseb alustada kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida ülekandetoru käitamist käsitlev leping kolmanda riigiga küsimustes, mis kuuluvad täielikult või osaliselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, teavitab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjoni.

Teatele lisatakse asjakohased dokumendid ja märge sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse või mida uuesti läbi räägitakse, läbirääkimiste eesmärk ja muu asjakohane teave ning see teade edastatakse komisjonile vähemalt viis kuud enne kavandatud läbirääkimiste algust.

3.   Lõike 2 kohase teate esitamise järel annab komisjon asjaomasele liikmesriigile loa alustada kolmanda riigiga ametlikke läbirääkimisi selles osas, mis võivad mõjutada liidu ühiseid norme, välja arvatud juhul, kui ta on seisukohal, et selliste läbirääkimiste alustamine:

   a) oleks vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad liidu ja liikmesriikide vahelisest pädevuse jaotusest;
   b) kahjustaks maagaasi siseturu toimimist, konkurentsi või varustuskindlust liikmesriigis või liidus;
   c) takistaks liidul kolmanda riigiga valitsustevaheliste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste eesmärkide saavutamist;
   d) oleks diskrimineeriv.

4.   Lõike 3 kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse, kas kavandatud leping käsitleb ülekandetoru või tootmisetapi torustikku, mis aitab uute maagaasiallikate kaudu maagaasitarneid ja tarnijaid mitmekesistada.

5.   90 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate kättesaamist võtab komisjon vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa alustada läbirääkimisi, et sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või millega ta keeldub sellist luba andmast. Kui otsuse vastuvõtmiseks on vaja lisateavet, hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema lisateabe laekumise kuupäevast.

6.   Kui komisjon võtab vastu otsuse, millega ta keeldub andmast liikmesriigile luba, et sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja põhjendab seda.

7.   Otsus, millega antakse liikmesriigile luba alustada läbirääkimisi, et sõlmida kolmanda riigiga leping või seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või millega keeldutakse sellist luba andmast, võetakse vastu rakendusaktiga kooskõlas artikli 51 lõikes 2 osutatud menetlusega.

8.   Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/684* võib komisjon anda suuniseid ja nõuda kavandatavasse lepingusse teatavate tingimuste lisamist, et tagada kooskõla liidu õigusega.

9.   Komisjoni hoitakse lepingu sõlmimise, muutmise, laiendamise, kohandamise või pikendamise üle peetavate läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib taotleda osalemist liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel läbirääkimistel kooskõlas otsusega (EL) 2017/684.

10.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 5 kohaselt vastu võetud otsustest.

11.   Enne kolmanda riigiga lepingu allkirjastamist teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbirääkimiste tulemustest ning edastab komisjonile läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingu teksti.

12.   Lõike 11 kohase teate saamisel hindab komisjon läbirääkimiste tulemusel koostatud lepingut vastavalt lõikele 3. Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel koostatud leping on kooskõlas lõikega 3, annab ta liikmesriigile loa leping allkirjastada ja sõlmida.

13.   90 päeva jooksul pärast lõikes 11 osutatud teate kättesaamist võtab komisjon vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping või millega ta keeldub sellist luba andmast. Kui otsuse vastuvõtmiseks on vaja lisateavet, hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema lisateabe laekumise kuupäevast.

14.   Kui komisjon võtab lõike 13 kohaselt vastu otsuse, millega ta annab liikmesriigile loa allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni lepingu sõlmimisest ja jõustumisest ning kõnealuse lepingu staatuse hilisematest muudatustest.

15.   Kui komisjon võtab lõike 13 kohaselt vastu otsuse, millega ta keeldub andmast liikmesriigile luba allkirjastada ja sõlmida kolmanda riigiga leping, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja põhjendab seda.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/684, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid leppeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL (ELT L 99, 12.4.2017, lk 1).“

"

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [üheksa kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva], ilma et see piiraks direktiivi 2009/73/EÜ artikli 49a kohaseid erandeid. Liikmesriigid edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Erandina esimesest lõigust ei ole need sisemaariikidest liikmesriigid, kellel ei ole geograafilisi piire kolmandate riikidega ega ülekandetorusid kolmandate riikidega, kohustatud jõustama meetmeid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi järgimiseks.

Erandina esimesest lõigust ei ole Küpros ja Malta oma geograafilise asendi tõttu kohustatud jõustama meetmeid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi järgimiseks, niikaua kuni neil ei ole neid kolmanda riigiga ühendavat infrastruktuuri, sealhulgas tootmisetapi torustikke.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 262, 25.7.2018, lk 64.
(2) ELT C 361, 5.10.2018, lk 72.
(3)ELT C 262, 25.7.2018, lk 64.
(4)ELT C 361, 5.10.2018, lk 72.
(5)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (ELT L 176, 15.7.2003, lk 57).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
(8)Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, 1.5.2015, lk 13).
(9)Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 1).
(10)Komisjoni 24. augusti 2012. aasta otsus 2012/490/EL, millega muudetakse maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa (ELT L 231, 28.8.2012, lk 16).
(11)Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (ELT L 72, 17.3.2017, lk 29).
(12)Komisjoni 26. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, 27.3.2014, lk 15).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(14) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ***I
PDF 429kWORD 149k
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 (COM(2018)0390 – C80270/2018 – 2018/0210(COD))
P8_TA(2019)0343A8-0176/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava ***I
PDF 235kWORD 82k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava (COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD))
P8_TA-PROV(2019)0344A8-0005/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0115),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0104/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0005/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014

P8_TC1-COD(2018)0050


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonis, mille osaline liit on, on sätestatud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust (MSY) tagaval tasemel või nende taastamist sellisel tasemel.

(2)  2015. aastal New Yorgis peetud ÜRO säästva arengu tippkohtumisel võtsid liit ja selle liikmesriigid kohustuse reguleerida 2020. aastaks tõhusalt kalapüüki, teha lõpp ülepüügile ja ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hävitavate tagajärgedega kalastusviisidele ning rakendada teaduspõhised majandamiskavad, et taastada kalavarud võimalikult lühikese aja jooksul vähemalt sellisel tasemel, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vastavalt nende bioloogilistele omadustele.

(3)  30. märtsil 2017 Maltal vastu võetud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis(4) esitatakse Vahemere piirkonna kalanduse uus juhtimisraamistik ja viit konkreetset meedet hõlmav tööprogramm järgmiseks kümneks aastaks. Üheks võetud kohustuseks on mitmeaastaste kavade koostamine.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013(5) kehtestatakse ühise kalanduspoliitika normid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühine kalanduspoliitika toetab merekeskkonna kaitset ja kõikide kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks.

(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid pikaajalises perspektiivis keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult säästlikud, ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Ühine kalanduspoliitika aitab samuti saavutada kalandussektoris tegutsejate rahuldava elatustaseme, sealhulgas väikesemahulise, käsitööndusliku ja rannapüügi sektoris. Nende eesmärkide saavutamine aitab kaasa ka toiduvarude kättesaadavuse tagamisele ning toob tööhõivealast kasu.

(6)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks vastu võtta mitmesugused kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed ning maksimaalse lubatud püügikoormuse kindlaksmääramine ja eraldamine.

(7)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Vastavalt nendele sätetele peaks käesoleva määrusega kehtestatud mitmeaastane kava (edaspidi „kava“) sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.

(8)  Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetena tuleks käsitleda avalikult kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on andnud või läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus.

(9)  Komisjon peaks kavaga hõlmatud kalavarude puhul saama parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid. Selleks peaks ta konsulteerima eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega (STECF). Komisjon peaks eelkõige saama avalikult kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, sealhulgas nõuandeid segapüügi kohta, milles võetakse arvesse kava ning esitatakse FMSY-vahemikud ja kaitse piirväärtuste (BPA ja BLIM) vahemikud.

(10)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1967/2006(6) kehtestatakse Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamisraamistik ning selles nõutakse majandamiskavade vastuvõtmist liikmesriikide territoriaalvetes traalide, paadinootade, kaldanootade, haardvõrkude ja tragidega teostatava püügi korraldamiseks.

(11)  Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohased majandamiskavad. Nimetatud kavad ei ole omavahel kaugeltki kooskõlas ja neis ei võeta arvesse kõiki põhjalähedaste kalavarude püügivahendeid ega teatavate kalavarude ja kalalaevastike jaotuse geograafilist kattumist. Peale selle on need kavad osutunud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel ebatõhusaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad on avaldanud toetust kõnealuseid kalavarusid käsitleva mitmeaastase kava koostamisele ja rakendamisele liidu tasandil.

(12)  STECF on tõendanud, et paljude Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

(13)  Seepärast on asjakohane kehtestada Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kava.

(14)  Kavas tuleks arvesse võtta eri liikide koosesinemist ja püüki ajendavate liikide – st euroopa merluusi (Merluccius merluccius), hariliku meripoisuri (Mullus barbatus), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), punaka aristiidi (Aristeus antennatus) ja hiidlehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) – vahelist dünaamikat. Samuti tuleks arvesse võtta põhjalähedasel püügil püütavaid kaaspüügiliike ja neid põhjalähedasi kalavarusid, mille kohta ei ole piisavalt andmeid. Kava tuleks kohaldada liidu vetes või liidu kalalaevade poolt Vahemere lääneosas asuvatest liidu vetest väljaspool teostatava põhjalähedase püügi (eelkõige traalide, põhjavõrkude, lõkspüüniste ja õngejadadega) suhtes.

(15)  Kui harrastuskalapüügi põhjustatud suremus avaldab asjaomasele kalavarule olulist mõju, peaks nõukogul olema võimalik kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivaid piiranguid. Nõukogu peaks selliste piirangute kehtestamisel tuginema läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid võtma vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et harrastuspüügi tegelikke tasemeid usaldusväärselt hinnata. Lisaks peaks olema võimalik võtta harrastuspüügi suhtes tehnilisi kaitsemeetmeid.

(16)  Kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema kalavarude geograafilisel jaotusel, nagu on märgitud parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel võib osutuda vajalikuks muuta kavas sätestatud kalavarude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse kavas sätestatud kalavarude geograafilist jaotust, kui teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste kalavarude geograafilise jaotuse muutumisele.

(17)  Kava eesmärk peaks olema aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste kalavarude ja põhjalähedasel püügil saadud pelaagiliste liikide kaaspüügi puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, ning edendada kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldavat elatustaset, pidades silmas rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte. Kavaga tuleks rakendada ka ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ(7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ(8) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ(9) eesmärkidele.

(18)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Need parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ja arvestada segapüügiga. Kava kohaselt peavad kõnealused vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Lisaks sellele on FMSY-vahemiku ülempiiri eesmärk tagada, et kalavarude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %.

(19)  Maksimaalse lubatud püügikoormuse kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada tavapärase kasutamise korral kohaldatavad FMSY-vahemikud ja asjaomaste kalavarude hea seisundi korral võiks maksimaalne lubatud püügikoormus ulatuda kõige ohualtima kalavaru FMSY-vahemikku juhul, kui see on teaduslike nõuannete põhjal vajalik selleks, et saavutada käesoleva määruse segapüügi eesmärgid, vältida kalavarude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud kahju või piirata maksimaalse lubatud püügikoormuse kõikumist aastate lõikes. Nendele FMSY-vahemikele vastav kalastussuremuse sihttase tuleks saavutada järk-järgult võimaluse korral 2020. aastaks ning hiljemalt 1. jaanuariks 2025.

(20)  Kalavarude jaoks, mille kohta on olemas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud sihttasemed, on vaja kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada kaitse piirväärtused, mis on väljendatud preventiivsete piirväärtustena (BPA) ja biomassi piirangu piirväärtustena (BLIM).

(21)  Tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et tagada sihttasemete saavutamine ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmine, muu hulgas juhul, kui kalavarud vähenevad allapoole kaitse piirväärtusi. Parandusmeetmed peaksid hõlmama erakorralisi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 12 ja 13 maksimaalset lubatud püügikoormust ja muid konkreetseid kaitsemeetmeid.

(22)  Selleks et tagada püügile läbipaistev juurdepääs ja kalastussuremuse sihttaseme saavutamine, tuleks vastu võtta liidu püügikoormuse reguleerimise kord traalide jaoks, mis on Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude puhul peamine püügivahend. Selleks on asjakohane kindlaks määrata püügikoormuse rühmad, mille suhtes nõukogu kehtestab igal aastal maksimaalse lubatud püügikoormuse, mida väljendatakse püügipäevade arvuna. Vajaduse korral peaks püügikoormuse reguleerimise kord hõlmama ka muid püügivahendeid.

(23)  Võttes arvesse paljude Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude muret tekitavat olukorda ja selleks, et vähendada praegust suurt kalastussuremust, peaks püügikoormuse reguleerimise korra kehtestamine oluliselt vähendama püügikoormust kava esimesel viiel rakendusaastal.

(24)  Liikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid, mis tagavad püügikoormuse reguleerimise korra tõhususe ja teostatavuse, sealhulgas rakendama püügikoormuse kvootide eraldamise meetodit vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 17, koostama laevade loetelu, andma välja kalapüügilubasid ning registreerima ja edastama asjakohased püügikoormuse andmed.

(25)  Liikmesriikidel peaks kava eesmärkide tõhusale saavutamisele kaasa aitamiseks ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetega olema lubatud edendada kohalikul tasandil osalusmajandamise süsteeme.

(26)  Noorkalade kasvualade ja tundlike elupaikade ning väikesemahulise kalapüügi kaitsmiseks tuleks rannikuvöönd regulaarselt reserveerida selektiivsemaks kalapüügiks. Seetõttu peaks kavas kehtestama püügikeelupiirkonna ja -aja, millega keelatakse traalide kasutamine igal aastal kolmeks kuuks kuue meremiili ulatuses rannikust, välja arvatud alade puhul, mis on 100 m samasügavusjoonest madalamal. Tuleks võimaldada muude püügikeelupiirkondade kehtestamine, kui sellega saab tagada euroopa merluusi noorvormide püügi vähenemise vähemalt 20% võrra.

(27)  Põhjalähedaste kalavarude suhtes tuleks võtta täiendavaid kaitsemeetmeid. Eelkõige on teaduslike nõuannete põhjal asjakohane kehtestada täiendavad püügikeelupiirkonnad ja ‑ajad suurte kudekogumitega piirkondades, et kaitsta tõsiselt kahjustatud euroopa merluusi täiskasvanud isendeid.

(28)  Kaaspüügiliikide ja selliste põhjalähedaste kalavarude suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus võtta parandusmeetmeid, tuleks vastu võtta konkreetsed kaitsemeetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

(29)  Kavas tuleks ette näha täiendavad tehnilised kaitsemeetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega. See on vajalik kava eesmärkide saavutamiseks, eelkõige seoses põhjalähedaste kalavarude kaitse ja selektiivsuse suurendamisega.

(30)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks ▌ kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

(31)  Selleks et ▌ kohandada kava õigel ajal tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust parandusmeetmete ja tehniliste kaitsemeetmetega, rakendada lossimiskohustust ja muuta kava teatavaid osi. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peab olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(32)  Otsese majandamishuviga liikmesriikide poolt ühiste soovituste esitamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1380/2013.

(33)  ▌Kava peaks võimaldama asjaomaste kalavarude ja võimaluse korral kaaspüügivarude korrapärast teaduslikku seiret, et hinnata maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisel tehtavaid edusamme.

(34)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt peaks komisjon korrapäraselt hindama käesoleva määruse asjakohasust ja tõhusust. See hindamine peaks järgima kava korrapärast hindamist STECFi teaduslike nõuannete alusel ja sellele tuginema ning hindamine tuleks teha … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant. See ajavahemik võimaldaks lossimiskohustus täielikult rakendada ning võtta vastu ja rakendada piirkondlikud meetmed, samuti saavutada mõju kalavarudele ja püügile. ▌

(35)  Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et kava eesmärkide saavutamiseks vastu võetud ajutisi peatamismeetmeid võib pidada toetuskõlblikeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014(11).

(36)  Tasakaalu saavutamiseks laevastiku püügivõimsuse ja kasutamata maksimaalse lubatud püügikoormuse vahel peaks käesoleva määrusega hõlmatud tasakaalustamata laevastikusegmentide puhul olema võimalik saada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondilt toetust püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta.

(37)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikele 4 hinnati enne kava koostamist nõuetekohaselt selle võimalikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

(38)  Võttes arvesse, et maksimaalne lubatud püügikoormus kehtestatakse igal kalendriaastal, tuleks püügikoormuse reguleerimise korda käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2020. Võttes arvesse keskkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust, tuleks FMSY vahemikke ning BPA piirväärtusest väiksemate kalavarude puhul võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2025,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva majandamise mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste kalavarude suhtes:

a)  punakas aristiid (Aristeus antennatus) GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7;

b)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6 ja 9-10-11;

c)  hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi alapiirkondades 9-10-11;

d)  euroopa merluus (Merluccius merluccius) GFCMi alapiirkondades 1-5-67 ja 9-10-11;

e)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkondades 5, 6, 9 ja 11;

f)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkondades 1, 5, 6, 7, 9, 10 ja 11.

3.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 2 loetletud kalavarude püügil Vahemere lääneosas. Seda kohaldatakse samuti kõikide muude Vahemere lääneosas püütavate põhjalähedaste kalavarude suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud põhjalähedaste kalavarude tööndusliku ▌ kalapüügi suhtes, mis toimub liidu vetes või mida liidu kalalaevad teostavad Vahemere lääneosas asuvatest liidu vetest väljaspool.

5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse rakendamist Vahemere lääneosas asuvates liidu vetes kõikide selliste kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust ja mis püütakse põhjalähedasel püügil.

6.  Käesolevas määruses nähakse ette tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 14, mida kohaldatakse Vahemere lääneosas kõikide kalavarude suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009(12) artiklis 4 ja määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)  „Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafilised alapiirkonnad (GAPid) 1 (Alboráni mere põhjaosa), 2 (Alboráni saar), 5 (Baleaari saared), 6 (Põhja-Hispaania), 7 (Lioni laht), 8 (Korsika saar), 9 (Liguuria ja Türreeni mere põhjaosa), 10 (Türreeni mere lõunaosa) ja 11 (Sardiinia saar), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011(13) I lisas;

2)  „asjaomased kalavarud“ – artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarud;

3)  „kõige ohualtim kalavaru“ – kalavaru, mille eelmise aasta kalastussuremus on maksimaalse lubatud püügikoormuse kehtestamise ajal parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes kindlaks määratud FMSY väärtusest kõige kaugemal;

4)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige STECFi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste korral pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt kõnealuste kalavarude taastootmist. Vahemik peab olema selline, et pikaajaliselt ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et kalavarude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %;

5)  „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;

6)  „MSY FLOWER“ – FMSY-vahemiku väikseim väärtus;

7)  „MSY FUPPER“ – FMSY-vahemiku suurim väärtus;

8)  „FMSY-vahemiku alumine osa“ – vahemik, mis sisaldab väärtusi alates MSY FLOWER väärtusest kuni FMSY väärtuseni;

9)  „FMSY-vahemiku ülemine osa“ – vahemik, mis sisaldab väärtusi alates FMSY väärtusest kuni MSY FUPPER väärtuseni;

10)  „BLIM“ – biomassi piirangu piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete, eelkõige STECFi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse nõuannete põhjal ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

11)  „BPA“ – preventiivne piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete, eelkõige STECFi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse nõuannete põhjal ning mis tagab, et kudekarja biomassil on väiksem kui 5 % suurune tõenäosus jääda alla BLIM taseme;

12)  „püügikoormuse rühm“ – liikmesriigi laevastiku korraldusüksus, millele on kehtestatud maksimaalne lubatud püügikoormus;

13)  „kalavarude rühm“ – I lisas sätestatud kalavarude rühm, mida püütakse koos;

14)  „püügipäev“ – mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib Vahemere lääneosas ega ole sadamas.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Kava põhineb püügikoormuse reguleerimise korral ja selle eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele, vältides ja piirates soovimatut püüki võimalikult suures ulatuses, ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse liidu õiguse kohaselt kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid ja käesolevat määrust.

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamise suhtes, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ▌.

4.  Kavaga püütakse eelkõige

a)  tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine; ▌

b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel ning

c)  aidata saavutada direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärgid, eelkõige minimeerida püügitegevuse negatiivne mõju haavatavatele elupaikadele ja kaitstud liikidele.

5.  Kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. ▌

II PEATÜKK

SIHTTASEMED, KAITSE PIIRVÄÄRTUSED JA KAITSEMEETMED

Artikkel 4

Sihttasemed

1.  Asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis vastab artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, tuleb saavutada ▌ järk-järgult võimaluse korral 2020. aastaks ja hiljemalt 1. jaanuariks 2025 ning seejärel tuleb seda hoida FMSY-vahemikes.

2.  Eelkõige STECFilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt taotletakse kaval põhinevate FMSY-vahemike kindlaksmääramist.

3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt kehtestab nõukogu maksimaalse lubatud püügikoormuse kindlaksmääramisel nimetatud püügikoormused iga püügikoormuse rühma jaoks eraldi FMSY-vahemikus, mis on sel ajal kõige ohualtimate kalavarude kohta kättesaadav.

4.  Olenemata lõigetest 1 ja 3 võib maksimaalse lubatud püügikoormuse kehtestada FMSY-vahemikest madalamal tasemel.

5.  Olenemata lõigetest 1 ja 3 võib maksimaalse lubatud püügikoormuse kehtestada sel ajal kõige ohualtimate kalavarude kohta kättesaadavast FMSY-vahemikust kõrgemal tasemel, tingimusel et kõik asjaomased kalavarud ületavad BPA taset:

a)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

b)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik kalavarudele tekitatava liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või

c)  selleks, et järjestikuste aastate maksimaalse lubatud püügikoormuse erinevused ei ületaks 20 %.

6.  Kui FMSY-vahemikke ei ole mõne artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavaru puhul võimalik piisavate teadusandmete puudumise tõttu kindlaks määrata, majandatakse seda kalavaru kooskõlas artikliga 12, kuni FMSY-vahemikud on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kättesaadavad.

Artikkel 5

Kaitse piirväärtused

Artikli 6 kohaldamisel taotletakse kava alusel eelkõige STECFilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:

a)  kudekarja biomassina väljendatud preventiivsed piirväärtused (BPA) ning

b)  kudekarja biomassina väljendatud biomassi piirangu piirväärtused (BLIM).

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste kalavarude kudekarja biomass on väiksem kui BPA, võetakse kõik sobivad parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige kehtestatakse, olenemata artikli 4 lõikest 3, maksimaalne lubatud püügikoormus tasemel, mis vastab kõige ohualtimate kalavarude FMSY-vahemiku vähendatud kalastussuremusele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste kalavarude kudekarja biomass on väiksem kui BLIM, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib, olenemata artikli 4 lõikest 3 ▌, peatada selliste parandusmeetmetega asjaomase kalavaru sihtpüügi ja vastavalt vähendada maksimaalset lubatud püügikoormust.

3.  Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla

a)  käesoleva määruse artiklite 7, 8 ja 11–14 kohased meetmed ning

b)  määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed.

4.  Kui kudekarja biomass on artiklis 5 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest.

III PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUS

Artikkel 7

Püügikoormuse reguleerimise kord

1.  Püügikoormuse reguleerimise korda kohaldatakse kõikide traalpüügiga tegelevate laevade suhtes, mille puhul on püügipiirkonnad, kalavarude rühmad ja pikkusekategooriad kindlaks määratud I lisas.

2.  Nõukogu määrab igal aastal teaduslike nõuannete põhjal ja artikli 4 kohaselt liikmesriigiti kindlaks iga püügikoormuse rühma maksimaalse lubatud püügikoormuse.

3.  Erandina artikli 3 lõikest 1 ja olenemata käesoleva artikli lõikest 2, ▌ kava rakendamise esimesel viie aasta jooksul:

a)  kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust võrreldes lähtetasemega 10 %, välja arvatud geograafilistes alapiirkondades, kus püügikoormust on lähteperioodil juba vähendatud rohkem kui 20 %;

b)  kava rakendamise teisel kuni viiendal aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust nimetatud ajavahemikul kuni 30 %. Püügikoormuse vähendamist võib täiendada kooskõlas liidu õigusega vastu võetud mis tahes asjaomaste tehniliste või muude kaitsemeetmetega, et saavutada FMSY 1. jaanuariks 2025.

4.  Lõikes 3 osutatud lähtetaseme arvutab iga liikmesriik ▌iga püügikoormuse rühma või geograafilise alapiirkonna kohta keskmise püügikoormusena, mis on väljendatud püügipäevade arvuna ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017, võttes arvesse ainult sellel ajavahemikul püügiga tegelevaid laevu ▌.

5.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et muude püügivahendite kui traalidega püütakse konkreetset kalavaru märkimisväärsel hulgal, võib nende teaduslike nõuannete põhjal kindlaks määrata konkreetse püügivahendi maksimaalse lubatud püügikoormuse.

Artikkel 8

Harrastuskalapüük

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuskalapüük avaldab märkimisväärset mõju artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavaru kalastussuremusele, võib nõukogu kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivad piirangud.

2.  Lõikes 1 osutatud piirangute kehtestamisel tugineb nõukogu läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele, sealhulgas keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku laadi kriteeriumitele. Eeskätt võib nende kriteeriumitena muu hulgas arvesse võtta harrastuskalapüügi mõju keskkonnale, kõnealuse tegevuse sotsiaalset tähtsust ning selle panust rannikupiirkondade majandusse.

3.  Kui see on asjakohane, võtavad liikmesriigid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et harrastuspüügi tegelikke tasemeid usaldusväärselt hinnata.

Artikkel 9

Liikmesriikide kohustused

1.  Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

2.  Iga liikmesriik otsustab, millist meetodit kasutada maksimaalse lubatud püügikoormuse eraldamiseks oma lipu all sõitvatele üksikutele laevadele või laevarühmadele vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud kriteeriumidele. ▌

3.  Liikmesriik võib muuta püügikoormuse jaotust, kandes püügipäevi ühelt sama geograafilise piirkonna püügikoormuse rühmalt üle teisele, tingimusel et ta kohaldab teisendustegurit, mida toetavad parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded. Vahetatud püügipäevad ja teisendustegur tehakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul teatavaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4.  Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel tegeleda traalpüügiga, tagab ta, et selline püük on piiratud kuni 15 tunniga ühel püügipäeval ja viie püügipäevaga nädalas või samaväärse piiranguga.

Liikmesriigid võivad erandkorras lubada kuni 18 tundi püügipäeva kohta, et võtta arvesse sõiduaega sadama ja püügipiirkonna vahel. Sellisest erandist teavitatakse viivitamata komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike.

5.  Kui laev püüab ühel püügipäeval kahte erinevat kalavaru rühma, siis olenemata lõikest 3 arvatakse mõlema kalavaru rühma jaoks sellele laevale eraldatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest maha pool püügipäeva.

6.  Iga liikmesriik väljastab oma lipu all sõitvatele asjaomastele kalavarusid püüdvatele laevadele I lisas osutatud piirkondade jaoks püügiload kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

7.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 6 kohaselt välja antud püügilubadele vastav brutoregistertonnides ja kilovattides väljendatud kogupüügivõimsus kava kohaldamisaja jooksul ei suurene.

8.  Iga liikmesriik koostab ja säilitab selliste laevade loetelu, millele on lõike 6 alusel väljastatud püügiluba, ning teeb selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Liikmesriigid esitavad oma loetelud esimest korda kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel hiljemalt iga aasta 30. novembriks.

9.  Liikmesriigid jälgivad oma püügikoormuse reguleerimise korda ja tagavad, et artiklis 7 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus ei ületa kehtestatud piirmäärasid.

10.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtete kohaselt võivad liikmesriigid kava eesmärkide saavutamise nimel edendada kohalikul tasandil osalusmajandamise süsteeme.

Artikkel 10

Asjaomaste andmete esitamine

1.  Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja esitavad need komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 33 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011(14) artiklitega 146c, 146d ja 146e.

2.  Püügikoormuse andmed esitatakse koondandmetena kuude kaupa ja need sisaldavad II lisas sätestatud teavet. Koondandmete vorming on UN/CEFACTi standardil P1000-12 põhinev XML-skeemi definitsioon.

3.  Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud püügikoormuse andmed komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva.

IV PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Artikkel 11

Suletud püügipiirkonnad

1.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 13 sätestatule on traalide kasutamine Vahemere lääneosas keelatud igal aastal kolmeks, asjakohastel juhtudel järjestikuseks kuuks kuue meremiili ulatuses rannikust, välja arvatud alade puhul, mis on 100 m samasügavusjoonest madalamal, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. See iga-aastane kolmekuuline püügikeeld määratakse kindlaks iga liikmesriigi poolt ja seda kohaldatakse ajavahemiku jooksul, mis on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohaselt kõige sobivam. Sellest ajavahemikust teavitatakse viivitamata komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike.

2.  Erandina lõikest 1 ja eeldusel, et see on põhjendatud konkreetsete geograafiliste piirangutega, näiteks mandrilava piiratud suuruse või püügipiirkonna kaugusega rannast, võivad liikmesriigid kehtestada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel muid suletud püügipiirkondi, eeldusel et igas geograafilises alapiirkonnas väheneb euroopa merluusi noorvormide püük vähemalt 20 % võrra. Sellisest erandist teavitatakse viivitamata komisjoni ja teisi asjaomaseid liikmesriike.

3.  … [kaks aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva] kehtestavad asjaomased liikmesriigid parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel muud suletud püügipiirkonnad, kus on leitud tõendeid kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate noorkalade suure kontsentratsiooni ja põhjalähedaste kalavarude, eriti asjaomaste kalavarude koelmute kohta.

4.  Lõike 3 alusel kehtestatud muid suletud püügipiirkondi hindab eelkõige STECF või samasugune liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus. Kui see hindamine näitab, et need suletud püügipiirkonnad ei ole nende eesmärkidega kooskõlas, vaatavad liikmesriigid kõnealused suletud püügipiirkonnad nende soovituste põhjal läbi.

5.  Juhul kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud suletud püügipiirkonnad mõjutavad mitme liikmesriigi kalalaevu, on komisjonil õigus võtta parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 8 ja käesoleva määruse artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse asjaomased suletud püügipiirkonnad.

Artikkel 12

Selliste kaaspüügivarude ja põhjalähedaste kalavarude majandamine, mille kohta ei ole piisavalt andmeid

1.  Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 osutatud kalavarusid majandatakse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamise suhtes.

2.  Artikli 1 lõikes 3 osutatud kalavarude majandamise meetmete, eelkõige artiklis 13 loetletud tehniliste kaitsemeetmete kehtestamisel võetakse arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid.

Artikkel 13

Konkreetsed kaitsemeetmed

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse järgmised tehnilised kaitsemeetmed:

a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida negatiivne mõju ökosüsteemile;

b)  püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida negatiivne mõju ökosüsteemile;

c)  teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või mittesihtliike või minimeerida negatiivne mõju ökosüsteemile;

d)  käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse, ning

e)  harrastuspüüki puudutavad kaitsemeetmed.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmed aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

V PEATÜKK

LOSSIMISKOHUSTUS

Artikkel 14

Lossimiskohustusega seotud sätted

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 kõikide Vahemere lääneosa liikide kalavarude kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud kalavarude püüdmisel saadud pelaagiliste liikide juhupüügi kohta, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades seda kohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.

VI PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 15

Piirkondlik koostöö

1.  Käesoleva määruse artiklites 11–14 osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1:

a)  esimest korda hiljemalt 12 kuu jooksul pärast … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ja seejärel hiljemalt iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 2;

b)  meetmete kohaldamise aastale eelneva aasta 1. juuliks ja/või

c)  kui nad peavad seda vajalikuks, eelkõige mõne käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra järsu muutumise korral.

3.  Käesoleva määruse artiklitest 11–14 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.

VII PEATÜKK

MUUDATUSED JA JÄRELMEETMED

Artikkel 16

Kava muutmine

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub asjaomaste kalavarude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks artikli 1 lõikes 2 ja I lisas nimetatud piirkondi.

2.  Kui komisjon teaduslike nõuannete põhjal leiab, et asjaomaste kalavarude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmiseks ettepaneku.

Artikkel 17

Kava järelevalve ja hindamine

1.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 ette nähtud aastaaruande esitamisel hõlmavad mõõdetavad näitajad asjaomaste kalavarude ja võimaluse korral kaaspüügivarude praegust kalastussuremust üle FMSY-i (F/FMSY), kudekarja biomassi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Neid võib teaduslikele nõuannetele tuginedes täiendada muude näitajatega.

2.  … [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta asjaomastele kalavarudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

VIII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 11–14 ja artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 11–14 ja artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 11–14 ja artiklis16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IX PEATÜKK

EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFOND

Artikkel 19

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus

Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.

Artikkel 20

Määruse (EL) nr 508/2014 muutmine seoses teatavate normidega Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta

Määruse (EL) nr 508/2014 artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

1)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Käesoleva artikli alusel võib toetust anda kuni 31. detsembrini 2017, välja arvatud siis, kui vastu on võetud püügitegevuse alalise lõpetamise meetmed, et saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/…*(15) kehtestatud Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva kasutamise mitmeaastase kava eesmärgid.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L …, …, lk …).“;

"

2)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Määruse (EL) …/…(16) eesmärkide saavutamiseks vastu võetud püügitegevuse alalise lõpetamise meetmetega seotud kulud on kõlblikud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetuse saamiseks alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast.“

"

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Võttes arvesse keskkondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust, kohaldatakse artiklit 4 ja artikli 6 lõiget 1 alates 1. jaanuarist 2025.

Artiklit 7 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Püügikoormuse reguleerimise kord

(millele on osutatud artiklis 7)

Püügikoormuse rühmad on kindlaks määratud järgmiselt.

A)  Traalid, millega püütakse harilikku meripoisurit, euroopa merluusi, roosat süvahännakut ja norra salehomaari mandrilaval ja selle ülemisel nõlval.

Püügivahendi liik

Geograafiline piirkond

Kalavarude rühmad

Laevade kogupikkus

Püügikoormuse rühma kood

Traalid

(TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP)

GFCMi alapiirkonnad 1-2-5-6-7

harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6, 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6.

< 12 m

EFF1/MED1_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF1/MED1_TR1

≥ 18 m ja < 24 m

EFF1/MED1_TR3

≥ 24 m

EFF1/MED1_TR4

GFCMi alapiirkonnad 8-9-10-11

harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10.

< 12 m

EFF1/MED2_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF1/MED2_TR2

≥ 18 m ja < 24 m

EFF1/MED2_TR3

≥ 24 m

EFF1/MED1_TR4

B)  Traalid, millega püütakse roosat süvahännakut ja hiidlehthännakut süvameres.

Püügivahendi liik

Geograafiline piirkond

Kalavarude rühmad

Laevade kogupikkus

Püügikoormuse rühma kood

Traalid

(TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP)

GFCMi alapiirkonnad 1-2-5-6-7

roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7.

< 12 m

EFF2/MED1_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF2/MED1_TR2

≥ 18 m ja < 24 m

EFF2/MED1_TR3

≥ 24 m

EFF2/MED1_TR4

GFCMi alapiirkonnad 8-9-10-11

hiidlehthännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11

< 12 m

EFF2/MED2_TR1

≥ 12 m ja < 18 m

EFF2/MED2_TR2

≥ 18 m ja < 24 m

EFF2/MED2_TR3

≥ 24 m

EFF2/MED1_TR4

II LISA

Püügikoormuse andmete loetelu

(millele on osutatud artiklis 10)

Andmed

Määratlus ja märkused

(1)  Liikmesriik

Deklareeriva lipuliikmesriigi kolmetäheline ISO-kood

(2)  Püügikoormuse rühm

I lisas sätestatud püügikoormuse rühma kood

(3)  Püügikoormuse periood

Deklareeritava kuu algus- ja lõppkuupäev

(4)  Püügikoormuse deklaratsioon

Püügipäevade koguarv

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus

Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad tunnistada delegeeritud õigusaktide abil artikli 13 kohaste tehniliste meetmete vastuvõtmise volitused kehtetuks, kui nad võtavad tehniliste meetmete kohta vastu uue määruse, mis sisaldab samu meetmeid hõlmavat volitamist.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 103.
(2)ELT C 367, 10.10.2018, lk 103.
(3)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsioon. Vahemere kalanduse jätkusuutlikkust käsitlev ministrite konverents (Malta, 30. märts 2017).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(6)Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(9)Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(10)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(12)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
(14)Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
(15)+ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 32/19 (2018/0050(COD)) sisalduva määruse number ning täiendada joonealusest märkust.
(16)+ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 32/19 (2018/0050(COD)) sisalduva määruse number.


Liidu kodanike isikutunnistuste ning liidu kodanike ja nende pereliikmete elamislubade turvalisuse suurendamine ***I
PDF 222kWORD 71k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta (COM(2018)0212 – C8‑0153/2018 – 2018/0104(COD))
P8_TA-PROV(2019)0345A8-0436/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0212),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0153/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud arvamust (A8‑0436/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta

P8_TC1-COD(2018)0104


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) on otsustatud hõlbustada isikute vaba liikumist, samal ajal tagades Euroopa rahvaste ohutuse ja julgeoleku, luues kooskõlas ELi lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätetega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala.

(2)  Liidu kodakondsus annab igale liidu kodanikule õiguse teatud piirangute raames ja tingimuste alusel vabalt liikuda. Seda õigust on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2004/38/EÜ(4). Liikumis- ja elukohavabadus on ette nähtud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artikliga 45. Vaba liikumine tähendab õigust siseneda liikmesriikidesse ja sealt lahkuda kehtiva isikutunnistuse või passiga.

(3)  Vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ peavad liikmesriigid andma kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja isikutunnistuse või passi ja seda uuendama. Lisaks on kõnealuses direktiivis sätestatud, et liikmesriigid võivad nõuda, et liidu kodanikud ja nende pereliikmed registreeriksid end asjaomases ametiasutuses. Liikmesriigid peavad andma liidu kodanikele kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel välja registreerimistunnistuse. Samuti peavad liikmesriigid vastavalt kõnealusele direktiivile välja andma elamisloakaardi pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ning taotluse korral alalise elukoha tõendi ja alalise elamisloakaardi.

(4)  Direktiiviga 2004/38/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid võivad õiguste kuritarvitamise või pettuse korral vastu võtta vajalikud meetmed kõnealusest direktiivist tulenevate õiguste lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest keeldumiseks. On kindlaks tehtud, et kõnealuse direktiivi raames on kõige tavalisem pettus dokumentide võltsimine ja elamisõigusega seotud tingimuste täitmiseks vale materiaalse aluse esitamine.

(5)  Liikmesriikide väljastatud riiklike isikutunnistuste ning teises liikmesriigis elavate liidu kodanike ja nende pereliikmete elamislubade turvalisuse tase on märkimisväärselt erinev. Need erinevused suurendavad võltsimise ja dokumendipettuse ohtu ja tekitavad kodanikele ka praktilisi probleeme, kui nad soovivad oma vaba liikumise õigust kasutada. Dokumentidega seotud riskianalüüsi Euroopa võrgustiku statistika kohaselt on isikutunnistuste võltsimisjuhtumite arv aja jooksul suurenenud.

(6)  Oma 14. septembri 2016. aasta teatises „Julgeoleku suurendamine liikuvas maailmas: parem teabevahetus terrorismivastase võitluse valdkonnas ja tugevamad välispiirid“ rõhutas komisjon, et turvalised reisi- ja isikut tõendavad dokumendid on äärmiselt olulised, kui on vaja isik kahtlusteta tuvastada, ning teatas, et esitab reisidokumentide võltsimise vastase tegevuskava. Kõnealuse teatise kohaselt peavad täiustatud toimimisviisi aluseks olema usaldusväärsed süsteemid, mis aitaksid ära hoida dokumentide puudulikust turvalisusest tulenevaid kuritarvitusi ja sisejulgeoleku ohustamist, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevusega.

(7)  Komisjoni 8. detsembri 2016. aasta tegevuskava, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega („2016. aasta tegevuskava“) kohaselt on vähemalt kolm neljandikku välispiiril, aga ka piirikontrollita sisepiiridel avastatud võltsitud dokumentidest välja andnud liikmesriigid ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid. Kõige sagedamini leitakse võltsitud olevat liikmesriikide väljastatud vähem turvalised isikutunnistused, mida kasutataks Schengeni-sisesteks reisideks.

(8)  Identiteedipettuste ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende õiguses oleksid sätestatud piisavad karistused isikut tõendavate dokumentide võltsimise ja järeletegemise ning selliste võltsitud dokumentide kasutamise puhuks.

(9)  2016. aasta tegevuskavas on käsitletud pettuse teel saadud isikutunnistuste ja elamislubadega kaasnevat riski. 2016. aasta tegevuskavas ning 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta võttis komisjon kohustuse analüüsida poliitikavalikuid, et suurendada isikutunnistuste ja elamislubade turvalisust.

(10)  2016. aasta tegevuskava kohaselt on autentsete ja turvaliste isikutunnistuste väljastamiseks vaja usaldusväärset registreerimisprotsessi ja turvalisi alusdokumente taotlusmenetluse tõendamiseks. Kuna võltsitud alusdokumentide kasutamine on sagenenud, peaksid komisjon, liikmesriigid ja asjaomased liidu ametid jätkama koostööd, et muuta alusdokumendid pettusekindlamaks

(11)  Käesoleva määrusega ei nõuta liikmesriikidelt isikutunnistuste või elamislubade kasutuselevõttu, kui neid ei ole ette nähtud liikmesriigi õiguses, ka ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide pädevust anda riigisisese õiguse alusel välja muid elamislubasid, mis jäävad väljapoole liidu õiguse kohaldamisala, näiteks elamisloakaarte, mis antakse kõikidele liikmesriigi territooriumil elavate isikutele, olenemata nende kodakondsusest.

(12)  Käesolev määrus ei takista liikmesriike isiku tuvastamise eesmärgil mittediskrimineerival viisil aktsepteerimast muid dokumente kui reisidokumendid, näiteks juhilube.

(13)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu isikut tõendavad dokumendid, mis on väljastatud kodanikele, kelle vaba liikumise õigust on vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele piiratud, ja milles on selgelt märgitud, et neid ei saa kasutada reisidokumendina.

(14)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu reisidokumendid, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) masinloetavaid reisidokumente käsitleva dokumendi 9303 (seitsmes väljaanne, 2015) („ICAO dokument 9303“) viiendas osas sätestatud nõuetele ja mida dokumendi väljastanud liikmesriigis ei kasutata isiku tuvastamiseks, näiteks Iirimaa väljastatud passikaart (passport card).

(15)  Käesolev määrus ei mõjuta e-identimise funktsiooniga isikutunnistuste ja elamislubade kasutamist liikmesriikides muul otstarbel ega mõjuta norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014(5), millega nähakse ette e‑identimise liiduülene vastastikune tunnustamine juurdepääsul avalikele teenustele ja aidatakse teise liikmesriiki suunduvaid kodanikke, nõudes e‑identimise vahendite tunnustamist teises liikmesriigis. Täiustatud isikutunnistused peaksid tagama lihtsama isikutuvastuse ja aitama parandada juurdepääsu teenustele.

(16)  Isikutunnistuste ja elamislubade nõuetekohaseks kontrollimiseks on vaja, et liikmesriigid kasutaksid iga käesoleva määrusega hõlmatud dokumendiliigi puhul õiget nimetust. Käesoleva määrusega hõlmatud dokumentide kontrollimise hõlbustamiseks teistes liikmesriikides, peaks dokumendi nimetus olema täiendavalt esitatud ka vähemalt ühes teises liidu institutsioonide ametlikus keeles. Kui liikmesriik juba kasutab isikutunnistuse kohta muud kinnistunud nimetust kui „isikutunnistus“, peaks ta saama selle nimetuse kasutamist oma ametlikus keeles või ametlikes keeltes jätkata. Uusi nimetusi ei tohiks edaspidi siiski kasutusele võtta.

(17)  Turvaelemendid on vajalikud selleks, et kontrollida dokumendi ehtsust ja teha kindlaks isikusamasus. Minimaalsete turvastandardite kehtestamine ning biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistustele ja selliste pereliikmete elamisloakaartidele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, on tähtis samm, et muuta nende dokumentide kasutamine liidus turvalisemaks. Selliste biomeetriliste tunnuste lisamine peaks andma liidu kodanikele võimaluse kasutada täiel määral oma vaba liikumise õigust.

(18)  Näokujutise ja kahe sõrmejälje („biomeetrilised andmed”) salvestamine isikut isikutunnistustel ja elamisloakaartidel, nagu on juba ette nähtud biomeetrilise passi ja kolmanda riigi kodaniku elamisloa puhul, on asjakohane kombinatsioon ühelt poolt usaldusväärse tuvastamise ja autentimise ning teiselt poolt väiksema pettuseohu saavutamiseks, et suurendada isikutunnistuste ja elamisloakaartide turvalisust.

(19)  Üldjuhul peaksid liikmesriigid dokumendi ehtsuse ja omaniku isikusamasuse kontrollimiseks esmajoones kontrollima näokujutist ning vajaduse korral peaksid liikmesriigid dokumendi ehtsuse ja selle omaniku isikusamasuse kahtlusteta kinnitamiseks kontrollima ka sõrmejälgi.

(20)  Liikmesriigid peaksid tagama, et kui biomeetriliste andmete kontroll ei kinnita dokumendi ehtsust või selle omaniku isikusamasust, on kvalifitseeritud töötajad kohustatud tegema kontrolli käsitsi.

(21)  Käesolev määrus ei anna õiguslikku alust luua või või hallata liikmesriikides riigi tasandil andmebaase biomeetriliste andmete säilitamiseks, kuna seda reguleerib liikmesriigi õigus, mis peab olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega. Käesolev määrus ei anna ka õiguslikku alust liidu tasandi keskse andmebaasi loomiseks või haldamiseks.

(22)  Biomeetrilisi tunnuseid tuleks dokumendi ehtsuse ja omaniku isikusamasuse kontrollimiseks koguda ja säilitada isikutunnistuste ja elamislubade andmekandjal. Niisugust kontrolli peaks tegema üksnes kohaselt volitatud töötajad, kui dokumendi esitamine on õiguse kohaselt nõutav. Lisaks tuleks biomeetrilisi andmeid, mida säilitatakse isikutunnistuste või elamislubade personaliseerimiseks, hoida väga turvaliselt ja üksnes kuni dokumendi kätteandmise kuupäevani ning igal juhul mitte kauem kui 90 päeva alates selle dokumendi väljaandmise kuupäevast. Pärast seda tuleks need biomeetrilised andmed viivitamata kustutada või hävitada. See ei tohiks piirata nende andmete mis tahes muud töötlemist kooskõlas liidu ja liikmesriikide andmekaitseõigusega.

(23)  Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arvesse võtta ICAO dokumendis 9303 esitatud tehnilist kirjeldust, millega tagatakse üleilmne koostalitlusvõime, sealhulgas masinlugemiseks ja visuaalse kontrolli kasutamiseks.

(24)  Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, kas märkida käesoleva määrusega hõlmatud dokumendis isiku sugu. Kui liikmesriik märgib niisuguses dokumendis isiku soo, tuleks kasutada ICAO dokumendi 9303 tehnilisi kirjeldusi „F“, „M“ või „X“ või vastavat ühetähelist lühendit kõnealuse liikmesriigi keeles või keeltes, nagu see on kohane.

(25)  Selleks et tagada isikutunnistuste ja elamisloakaartide puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002(6) kohaselt vastu võetud tulevaste turvastandardite ja tehniliste kirjelduste nõuetekohane arvesse võtmine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(7). Selleks peaks komisjoni abistama nõukogu määruse (EÜ) nr 1683/95(8) artikli 6 alusel loodud komitee. Võltsimis- ja järeletegemiseohu vältimiseks peaks vajaduse korral olema võimalik, et vastu võetud rakendusaktid jäävad salajaseks.

(26)  Liikmesriigid peaksid tagama, et biomeetriliste tunnuste kogumiseks on kasutusel sobivad ja tõhusad menetlused, mis vastavad hartas ▌, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja põhimõtetele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kogu kogumismenetluse vältel peetakse esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Selleks peaksid kvalifitseeritud töötajad saama kohast koolitust biomeetriliste tunnuste kogumisel kasutatavate lapsesõbralike tavade kohta.

(27)  Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul kui biomeetriliste tunnuste kogumisel esineb raskusi, on paigas sobivad menetlused asjaomase isiku inimväärikuse tagamiseks. Seetõttu tuleks arvesse võtta sooküsimustega seotud konkreetseid kaalutlusi ning laste ja kaitsetute isikute erivajadusi.

(28)  Isikutunnistuste turvalisust ja vormi käsitlevate miinimumnõuete kehtestamine peaks andma liikmesriikidele võimaluse olla kindlad nende dokumentide ehtsuses, kui liidu kodanikud kasutavad oma vaba liikumise õigust. Rangemate turvanõuete kehtestamine peaks andma avaliku sektori asutustele ja eraõiguslikele üksustele piisavad tagatised, et nad saaksid kindlad olla isikutunnistuste ehtsuses, kui liidu kodanikud kasutavad neid isikusamasuse tuvastamiseks.

(29)  Ühine tunnusmärk – dokumendi välja andnud liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis on negatiivina trükitud sinises ristkülikus ja mida ümbritseb kaksteist kollast tähte – lihtsustab dokumendi visuaalset kontrolli, eriti juhul, kui omanik kasutab vaba liikumise õigust.

(30)  Ehkki võimalus näha ette täiendavad riiklikud turvaelemendid jääb alles, peaksid liikmesriigid tagama, et need elemendid ei vähenda ühiste turvaelementide tõhusust ega kahjusta isikutunnistuste piiriülest ühilduvust, näiteks isikutunnistuste lugemist seadmetega, mida kasutatakse muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus isikutunnistus on välja antud.

(31)  Turvastandardite kehtestamine isikutunnistuste ja selliste pereliikmete elamisloakaartide puhul, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ei tohiks kaasa tuua liidu kodanike või kolmandate riikide kodanike makstavate riigilõivude ebaproportsionaalset suurenemist. Liikmesriigid peaksid seda põhimõtet hankemenetlustes arvesse võtma.

(32)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et biomeetriliste andmete abil saaks õigesti tuvastada isiku, kellele isikutunnistus on välja antud. Selleks võiksid liikmesriigid kaaluda biomeetriliste tunnuste, eriti näokujutiste kogumist, kasutades selleks isikutunnistusi väljastavates riiklikes asutustes kohapeal registreerimist.

(33)  Liikmesriigid peaksid vahetama omavahel teavet, mis on vajalik turvalisel andmekandjal sisalduva teabe kättesaamiseks, autentimiseks, kontrollimiseks ja lugemiseks. Turvalise andmekandja puhul kasutatavad vormingud peaksid olema koostalitlusvõimelised, sealhulgas automaatsete piiriületuspunktide puhul.

(34)  Direktiivis 2004/38/EÜ käsitletakse olukorda, kus liidu kodanikule või liidu kodaniku pereliikmele, kes ei ole selle liikmesriigi kodanik, kellel ei ole vajalikke reisidokumente, tuleb anda kõik mõistlikud võimalused tõendada nende suhtes kehtivat vaba liikumise õigust muul viisil. Muude viiside hulka võivad kuuluda isiku tuvastamist võimaldavad ajutiselt kasutatavad dokumendid ja sellistele pereliikmetele väljastatavad elamisloakaardid.

(35)  Käesolevas määruses järgitakse kohustusi, mis on sätestatud hartas ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis. Seepärast julgustatakse liikmesriike tegema koostööd komisjoniga, et lõimida lisaelemendid, mis muudavad isikutunnistused kättesaadavamaks ja nende kasutamise lihtsamaks puuetega inimestele, näiteks nägemispuudega isikutele. Isikutunnistuste väljastamiseks isikutele, kes ei ole suutelised isikutunnistuste väljastamise eest vastutavatesse asutustesse kohale minema, tuleb liikmesriikidel uurida selliste lahenduste kasutamist nagu mobiilsed registreerimisseadmed.

(36)  Liidu kodanikele välja antavad elamisload peaksid sisaldama konkreetset teavet, tagamaks, et neid käsitatakse elamislubadena kõikides liikmesriikides. See peaks aitama tunnustada vaba liikumise õiguse ja sellega kaasnevate õiguste kasutamist liikuvate liidu kodanike seas, kuid ühtlustamisel ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on asjakohane praeguste dokumentide puuduste kõrvaldamiseks. Liikmesriigid võivad ise valida välja antavate dokumentide vormi ja võiksid neid välja anda vormis, mis on kooskõlas ICAO dokumendis 9303 esitatud tehniliste kirjeldustega.

(37)  Elamislubade puhul, mis antakse välja pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, on asjakohane kasutada sama vormi ja samu turvaelemente, kui on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1954(9). Lisaks elamisõiguse tõendamisele vabastavad kõnealused dokumendid selle kasutaja, kelle suhtes kohaldatakse muidu viisanõuet, nõudest hankida viisa, kui ta on liidu territooriumil kaasas või ühineb liidu territooriumil liidu kodanikuga.

(38)  Direktiivis 2004/38/EÜ on sätestatud, et dokumendid, mis antakse välja pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, peavad kandma nimetust „Liidu kodaniku pereliikme elamisluba“. Selleks et hõlbustada selliste pereliikmete isiku tuvastamist, peaks liidu kodaniku pereliikme elamisloakaardil olema standardne nimetus ja kood.

(39)  Isikutunnistused ja liidu kodaniku pereliikmete elamisloakaardid, mille turvastandardid on ebapiisavad, tuleks kõrvaldada järk-järgult kasutuselt, võttes arvesse nii turvariski kui ka liikmesriikidele tekkivaid kulusid. Üldjuhul peaks isikutunnistuste puhul piisama kümnest aastast ja elamisloakaartide puhul viiest aastast, et tagada tasakaal tavalise dokumentide väljavahetamise sageduse ja Euroopa Liidus esineva turvalünga täitmise vajaduse vahel. Isikutunnistuste või elamisloakaartide jaoks, millel puuduvad olulised turvatunnused või mis ei ole masinloetavad, tuleks turvalisuse kaalutlusel siiski ette näha lühem ▌periood.

(40)  Käesoleva määruse kohaldamise raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(10). Töödeldavate isikuandmete ja eelkõige tundlike andmete, nagu biomeetriliste tunnuste suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid tuleb veel täpsustada. Andmesubjekte peaks teavitama sellest, et nende dokumendis on andmekandja, mis sisaldab nende biomeetrilisi andmeid, sealhulgas kontaktivabast juurdepääsust neile, samuti kõikidest juhtudest, kus nende isikutunnistusel ja elamisloal sisalduvaid andmeid kasutatakse. Andmesubjektidel peaks igal juhul olema juurdepääs oma isikutunnistuses ja elamisloas töödeldud isikuandmetele ning õigus lasta neid andmeid parandada uue dokumendi väljaandmise teel, kui need andmed on vigased või puudulikud. Andmekandja peaks olema üliturvaline ja tõhusalt kaitsma sellesse salvestatud isikuandmeid loata juurdepääsu eest.

(41)  Kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 peaksid biomeetriliste andmete nõuetekohase töötlemise eest alates andmete kogumisest kuni üliturvalisele andmekandjale kandmiseni vastutama liikmesriigid.

(42)  Liikmesriigid peaksid olema eriti ettevaatlikud väliste teenuseosutajatega koostööd tehes. Selline koostöö ei tohiks välistada liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.

(43)  Käesolevas määruses on vaja kindlaks määrata isikutunnistuse ja elamisloa andmekandjale andmete kogumise ja salvestamise alus. Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides saama salvestada andmekandjale muid andmeid e‑teenuste jaoks või muudel isikutunnistuse või elamisloaga seotud eesmärkidel. Selliste muude andmete töötlemine, sealhulgas nende kogumine, ja eesmärgid, milleks neid kasutatakse, peavad olema liikmesriigi või liidu õiguse alusel lubatud. Kõik riigisisesed andmed peavad olema käesolevas määruses osutatud biomeetrilistest andmetest füüsiliselt või loogiliselt eraldatud ja neid tuleks töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679.

(44)  Liikmesriigid peaksid hakkama käesolevat määrust kohaldama hiljemalt 24 kuud pärast selle jõustumise kuupäeva. Alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peaksid liikmesriigid andma dokumente välja üksnes järgides käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

(45)  Komisjon peaks andma käesoleva määruse rakendamisest, sealhulgas turvalisuse taseme asjakohasusest, aru vastavalt kaks aastat ja 11 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, võttes arvesse määruse mõju põhiõigustele ja andmekaitse põhimõtetele. Kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega(11) peaks komisjon kuus aastat pärast käesoleva määruse rakendamise kuupäeva ja järgnevalt iga kuue aasta järel hindama spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal määruse tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele. Järelevalve eesmärgil peaksid liikmesriigid tegema statistikat nende poolt välja antud isikutunnistuste ja elamislubade arvu kohta.

(46)  Kuna käesoleva määruse eesmärke suurendada julgeolekut ning hõlbustada liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete vaba liikumise õiguse kasutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige hartas, sealhulgas õigust inimväärikusele, õigust isikupuutumatusele, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu, õigust võrdsusele seaduse ees ja diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, eakate õigusi, õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust vabalt liikuda ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas hartaga.

(48)  Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet esitasid oma arvamused vastavalt 10. augustil 2018(12) ja 5. septembril 2018(13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega tugevdatakse turvastandardeid, mida kohaldatakse isikutunnistuste suhtes, mille liikmesriigid annavad välja oma kodanikele, ja elamislubade suhtes, mille liikmesriigid annavad välja vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse

a)  isikutunnistuste suhtes, mille liikmesriigid annavad oma kodanikele välja vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artikli 4 lõikele 3;

Käesolevat määrust ei kohaldata nende isikut tõendavate dokumentide suhtes, mis on välja antud ajutiselt ja mille kehtivusaeg on lühem kui kuus kuud.

b)  registreerimistunnistuste suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 8 välja liidu kodanikele, kes elavad vastuvõtvas liikmesriigis üle kolme kuu, ning alalise elukoha tõendite suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 19 taotluse korral välja liidu kodanikele;

c)  elamisloakaartide suhtes, mis antakse vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 10 välja liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ning alaliste elamisloakaartide suhtes, mis antakse, vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 20 välja liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud.

II PEATÜKK

RIIKLIKUD ISIKUTUNNISTUSED

Artikkel 3

Turvastandardid / vormid / tehnilised kirjeldused

1.  Liikmesriikides välja antavad isikutunnistused tuleb välja anda formaadis ID-1 ja nad peavad sisaldama masinloetavat ala. Selliste isikutunnistuste aluseks on ICAO dokumendis 9303 sätestatud tehnilised kirjeldused ja minimaalsed turvastandardid ning need peavad vastama määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisa punktides c, d, f ja g sätestatud nõuetele, nagu on muudetud määrusega (EL) 2017/1954.

2.  Isikutunnistustes sisalduvad andmeelemendid peavad vastama ICAO dokumendi 9303 viiendas osas sätestatud nõuetele.

Erandina esimesest lõigust võib dokumendi numbri sisestada I alale ja isiku soo märkimine on vabatahtlik.

3.  Dokument kannab nimetust („Isikutunnistus“) või muud riigis kinnistunud nimetust dokumendi välja andnud liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning sellel on sõna „Isikutunnistus“ vähemalt ühes muus liidu institutsioonide ametlikus keeles.

4.  Isikutunnistuse esiküljel on tunnistuse välja andnud liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis on trükitud negatiivina sinises ristkülikus ja mida ümbritseb 12 kollast tähte ja.

5.  Isikutunnistused hõlmavad üliturvalist andmekandjat, mis sisaldab isikutunnistuse omaniku näokujutist ja kahte sõrmejälge koostalitlusvõimelises digivormingus. Liikmesriigid kohaldavad biomeetriliste tunnuste kogumiseks tehnilisi kirjeldusi, mis on kehtestatud komisjoni otsusega C(2018)7767(14).

6.  Andmekandja peab olema piisava salvestusmahu ja -võimega, et tagada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus. Salvestatud andmed peavad olema kontaktivabalt ligipääsetavad ja turvatud, nagu on ette nähtud otsuses C(2018)7767. Liikmesriigid vahetavad andmekandja kinnitamiseks ning lõikes 5 osutatud biomeetriliste andmete saamiseks ja kontrollimiseks vajalikku teavet.

7.  Alla 12-aastased lapsed võidakse sõrmejälgede andmise nõudest vabastada.

Alla kuueaastased lapsed vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest.

Isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta, vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest.

8.  Kui see on vajalik ja eesmärgiga proportsionaalne, võivad liikmesriigid lisada riigisiseseks kasutamiseks riigisiseses õiguses nõutavaid andmeid ja märkusi. Isikutunnistuste minimaalsete turvastandardite tõhusus ja piiriülene ühilduvus ei tohi selle tulemusel väheneda.

9.  Kui liikmesriigid lisavad isikutunnistusele alternatiivliidese või eraldi andmekandja, peab täiendav andmekandja vastama asjakohastele ISO standarditele ega tohi takistada lõikes 5 osutatud andmekandja kasutamist.

10.  Kui liikmesriigid salvestavad isikutunnistustele andmeid e-teenuste, näiteks e-valitsuse ja e-äri jaoks, peavad riiklikud andmed olema lõikes 5 osutatud biomeetrilistest andmetest füüsiliselt või loogiliselt eraldatud.

11.  Kui liikmesriigid lisavad isikutunnistustele täiendavaid turvaelemente, ei tohi selle tõttu väheneda isikutunnistuste piiriülene ühilduvus ega minimaalsete turvastandardite tõhusus.

Artikkel 4

Kehtivusaeg

1.  Isikutunnistuste minimaalne kehtivusaeg on viis aastat ja maksimaalne kehtivusaeg kümme aastat.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha järgmise kehtivusaja:

a)  vähem kui viis aastat alaealisele välja antud isikutunnistuse puhul;

b)  erandjuhtudel vähem kui viis aastat, kui isikutunnistus on isikule välja antud eri- või piiratud asjaoludel ning kui selle kehtivusaeg on piiratud vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele;

c)  rohkem kui kümme aastat, kui isikutunnistus on välja antud 70-aastasele või vanemale isikule.

3.   Kui taotleja sõrmedelt on ajutiselt füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta, väljastavad liikmesriigid ajutise isikutunnistuse, mille kehtivusaeg on 12 kuud või vähem.

Artikkel 5

Järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine

1.   Isikutunnistused, mis ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või hiljemalt … [kümme aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], olenevalt sellest, kumb on varasem. ▌

2.   Erandina lõikest 1:

a)   isikutunnistused, mis ei vasta ICAO dokumendi 9303 teises osas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele või millel puudub lõikes 3 määratletud funktsionaalne masinloetav ala, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või … [ viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev ], olenevalt sellest, kumb on varasem;

b)  … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval] 70-aastaste või vanemate isikute isikutunnistused, mis vastavad ICAO dokumendi 9303 teises osas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele ja millel on lõikes 3 määratletud funktsionaalne masinloetav ala, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppemisel.

3.   Lõike 2 kohaldamisel tähendab funktsionaalne masinloetav ala:

a)  masinloetavat ala, mis vastab ICAO dokumendi 9303 kolmandale osale või

b)  muud masinloetavat ala, mille kohta dokumendi välja andnud liikmesriik edastab selles sisalduva teabe lugemise ja kuvamise reeglid, välja arvatud juhul, kui mõni liikmesriik teatab komisjonile … [käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks] oma suutmatusest seda teavet lugeda ja kuvada.

Komisjon teavitab esimese lõigu punktis b osutatud teate saamisest asjaomast liikmesriiki ja nõukogu.

III peatükk

Liidu kodanike elamisload

Artikkel 6

Esitatav miinimumteave

Kui liikmesriigid annavad liidu kodanikele välja elamisload, peavad need sisaldama vähemalt järgmist:

a)  dokumendi nimetus välja andva liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ning vähemalt ühes teises liidu institutsioonide ametlikus keeles;

b)  selge viide, et dokument on välja antud liidu kodanikule kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ;

c)  dokumendi number;

d)  kasutaja nimi (perekonnanimi ja eesnimi või eesnimed);

e)  kasutaja sünniaeg;

f)   teave, mis kantakse registreerimistunnistusele ja alalise elukoha tõendile, mis on välja antud vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklitele 8 ja 19;

g)  välja andev asutus;

h)  esiküljel välja andnud liikmesriigi kahetäheline kood negatiivina sinises ristkülikus ja mida ümbritseb 12 kollast tähte.

Kui liikmesriik otsustab võtta sõrmejäljed, kohaldatakse vastavalt artikli 3 lõiget 7.

Isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta, vabastatakse sõrmejälgede andmise nõudest.

IV peatükk

ELAMISLOAKAARDID PERELIIKMETELE, KES EI OLE LIIKMESRIIGI KODANIKUD

Artikkel 7

Ühtne vorm

1.  Elamisloakaartide väljaandmisel liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, kasutavad liikmesriigid vormi, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/1954 ning mida rakendatakse otsusega C(2018)7767.

2.  Erandina lõikest 1 ▌peab kaardil olema nimetus „▌Elamisloakaart“ või „▌ Alaline elamisluba“. Liikmesriigid märgivad, et need dokumendid on välja antud liidu kodaniku pereliikmele kooskõlas direktiiviga 2004/38/EC. Selleks kasutavad liikmesriigid andmeväljas [10] määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisas, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/1954, osutatud standardset koodi „Euroopa Liidu kodaniku pereliige Art 10 DIR 2004/38/EÜ” või „Euroopa Liidu kodaniku pereliige Art. 20 DIR 2004/38/EÜ”.

3 Liikmesriigid võivad lisada kooskõlas riigisisese õigusega andmeid riigisiseseks kasutamiseks. Selliste andmete lisamisel ja säilitamisel järgivad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 4 teises lõigus sätestatud nõudeid.

Artikkel 8

Olemasolevate elamisloakaartide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine

1.  Elamisloakaardid, mis on välja antud liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ja mis ei vasta artikli 7 nõuetele, kaotavad kehtivuse oma kehtivusaja lõppedes või viis aastat pärast ...[käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], olenevalt sellest, kumb on varasem.

2.  Erandina lõikest 1 kaotavad elamisloakaardid, mis on välja antud liidu kodanike pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ja mis ei vasta ICAO dokumendi 9303 teises osas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele või ei sisalda funktsionaalset masinloetavat ala, mis vastab ICAO dokumendi 9303 kolmandale osale, kehtivuse oma kehtivusaja lõppemisel või hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], olenevalt sellest, kumb on varasem.

V PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 9

Kontaktpunkt

1.  Iga liikmesriik määrab kindlaks vähemalt ühe keskasutuse, kes on käesoleva määruse rakendamisel kontaktpunktiks. Kui liikmesriik on määranud rohkem kui ühe keskasutuse, määrab ta kindlaks, milline neist asutustest hakkab käesoleva määruse rakendamisel kontaktpunktina toimima. Liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui liikmesriik muudab oma määratud asutust, teavitab ta sellest vastavalt komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kontaktpunktid on teadlikud liidu asjakohastest teabe- ja abiteenuste osutajatest, kes on koondatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724(15) sätestatud ühtse digivärava alla, ning on võimelised nende teenuseosutajatega koostööd tegema.

Artikkel 10

Biomeetriliste tunnuste kogumine

1.  Biomeetrilisi tunnuseid koguvad üksnes kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad, kelle on määranud isikutunnistuste või elamisloakaartide väljaandmise eest vastutavad asutused, eesmärgiga kanda need väga turvalisele andmekandjale, nagu isikutunnistuste kohta on sätestatud artikli 3 lõikes 5 ja elamisloakaartide kohta artikli 7 lõikes 1. Erandina esimesest lausest koguvad sõrmejälgi üksnes selliste asutuste kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad, välja arvatud taotluste puhul, mis esitatakse liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaarasutusele.

Et tagada biomeetriliste tunnuste ühtsus taotleja isikusamasusega, peab iga taotleja iga taotluse menetlemise käigus vähemalt korra isiklikult kohale ilmuma.

2.  Liikmesriigid tagavad, et biomeetriliste tunnuste kogumiseks kehtivad sobivad ja tõhusad menetlused, mis vastavad hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja põhimõtetele.

Liikmesriigid tagavad, et kui biomeetriliste tunnuste kogumisel tekib raskusi, on võimalik kasutada sobivaid menetlusi, mis tagavad isiku inimväärikuse.

3.  Välja arvatud juhul, kui neid on vaja liidu ja liikmesriikide õiguse kohaselt töödelda, tuleb biomeetrilisi tunnuseid, mida kasutatakse isikutunnistuste või elamislubade personaliseerimiseks, säilitada väga turvaliselt ning üksnes kuni dokumendi kätteandmise kuupäevani ning igal juhul mitte kauem kui 90 päeva alates dokumendi väljaandmise kuupäevast. Pärast selle ajavahemiku möödumist kustutatakse või hävitatakse biomeetrilised tunnused viivitamata.

Artikkel 11

Isikuandmete kaitse ja vastutus

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagavad liikmesriigid käesoleva määruse otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, terviklikkuse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse isikutunnistuste ja elamislubade väljaandmise eest vastutavad asutused määruse (EL) nr 2016/679 artikli 4 lõikes 7 osutatud vastutavaks töötlejaks ning nad vastutavad isikuandmete töötlemise eest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused saavad täielikult täita oma määruses (EL) 2016/679 osutatud ülesandeid, sealhulgas juurdepääs kõigile isikuandmetele ja kogu vajalikule teabele, samuti juurdepääs pädevate asutuste ruumidele ja andmetöötlusseadmetele.

4.  Koostöö väliste teenusepakkujatega ei välista liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.

5.  Masinloetavas vormis teave kantakse isikutunnistusele või elamisloale üksnes kooskõlas käesoleva määrusega ja dokumenti välja andva liikmesriigi õigusega.

6.  Isikutunnistuse või elamisloa andmekandjale salvestatud biomeetrilisi andmeid kasutavad pädevate asutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega üksnes selleks, et kontrollida

a)  isikutunnistuse või elamisloa ehtsust;

b)  dokumendi omaniku isikusamasust otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui isikutunnistuse või elamisloa esitamine on õiguse kohaselt nõutav.

7.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad igal aastal komisjonile pädevate asutuste nimekirja, kellel on juurdepääs käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5 osutatud andmekandjale salvestatud biomeetrilistele andmetele. Komisjon avaldab selliste riiklike loetelude koondkogumi veebis.

Artikkel 12

Järelevalve

Hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju, sealhulgas põhiõigustele avalduva mõju jälgimiseks üksikasjaliku kava.

Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid peavad andmete ja muude tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks võtma.

Liikmesriigid esitavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muud tõendid.

Artikkel 13

Aruandlus ja hindamine

1.  Komisjon esitab vastavalt kaks aastat ja 11 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande selle rakendamise, eelkõige põhiõiguste ja isikuandmete kaitse kohta.

2.  ▌Kuus aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja seejärel iga kuue aasta möödumisel hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande. Aruandes käsitletakse eelkõige järgmist:

a)  käesoleva määruse mõju põhiõigustele;

b)  liidu kodanike liikuvus;

c)  biomeetrilise kontrollimise tõhusus reisidokumentide turvalisuse tagamisel;

d)  elamisloakaartide võimalik kasutamine reisidokumentidena;

e)  isikutunnistuse võimalik täiendav visuaalne ühtlustamine;

f)  vajadus kehtestada ajutiselt kasutatavate isikut tõendavate dokumentide ühised turvaelemendid, et parandada nende dokumentide tunnustamist.

3.  Liikmesriigid ja asjaomased liidu asutused esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuste aruannete koostamiseks.

Artikkel 14

Täiendav tehniline kirjeldus

1.  Tagamaks vajaduse korral, et artikli 2 punktides a ja c osutatud isikutunnistused ja elamisload vastavad tulevastele minimaalsetele turvastandarditele, kehtestab komisjon rakendusaktidega täiendavad tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad järgmist:

a)   täiendavad turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimisvastased standardid;

b)  tehnilised kirjeldused artikli 3 lõikes 5 osutatud biomeetriliste tunnuste andmekandja ja nende turvalisuse kohta, sealhulgas loata juurdepääsu ennetamine ja lihtsustatud valideerimine;

c)  näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedinõuded ja ühised tehnilised standardid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras võidakse otsustada, et artiklis 2 nimetatud kirjeldused peavad olema salajased ja ei kuulu avaldamisele. Sel juhul tehakse need kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.

3.  Iga liikmesriik määrab ühe asutuse, kes vastutab isikutunnistuste trükkimise eest ja ühe asutuse, kes vastutab liidu kodanike pereliikmete elamisloakaartide trükkimise eest, ning edastab nende asutuste nimed komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Liikmesriikidel on õigus neid määratud asutusi muuta ning nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Liikmesriigid võivad otsustada määrata ka üheainsa asutuse, kes vastutab nii isikutunnistuste kui ka liidu kodanike pereliikmete elamisloakaartide trükkimise eest, ning edastavad selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Ka kaks või enam liikmesriiki võivad määrata nende ülesannete täitmiseks ühe asutuse, ning nad peavad sellest teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6.

Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 78.
(2)ELT C 367, 10.10.2018, lk 78.
(3) Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(6) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(8) Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).
(9) Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1954, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (ELT L 286, 1.11.2017, lk 9).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(11)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(12) ELT C 338, 21.9.2018, lk 22.
(13) Seni avaldamata.
(14) Komisjoni 30. novembri 2018. aasta otsus C(2018)7767, millega kehtestatakse ühtse elamisloavormi tehniline kirjeldus kolmandate riikide kodanike jaoks.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).


Maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamine ***I
PDF 224kWORD 69k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (COM(2018)0274 – C8-0196/2018 – 2018/0129(COD))
P8_TA-PROV(2019)0346A8-0008/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0274),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0196/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0008/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta(3)

P8_TC1-COD(2018)0129


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Komisjoni 20. juuli 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020“ seati liidu strateegiliseks eesmärgiks vähendada 2020. aastaks liiklussurmade arvu 2010. aastaga võrreldes poole võrra ning viia liiklussurmade arv 2050. aastaks nulli lähedale. Kuid edusammud nende eesmärkide saavutamisel on viimastel aastatel seiskunud. Nõukogu 8. juuni 2017. aasta järeldustes liiklusohutuse kohta, millega kiideti heaks 2017. aasta märtsis avaldatud Valletta deklaratsioon, kiideti heaks ka uus vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks raskesti vigastada saanute arvu 2020. aastaga võrreldes poole võrra. Seega tuleb mõlema nimetatud eesmärgi täitmiseks rohkem ära teha.

(2)  Ohutut süsteemi käsitleva lähenemisviisi kohaselt on liiklussurmasid ja raskete vigastustega õnnetusi võimalik suures osas ära hoida. Kõikidel tasanditel tuleks võtta ühine kohustus tagada, et liiklusõnnetused ei põhjustaks raskeid ega surmavaid vigastusi. Eelkõige peaks hästi kavandatud ja nõuetekohaselt hooldatud ning selgelt märgistatud ja liiklusmärkidega varustatud teed aitama vähendada liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust, samal ajal kui „andestavad teed“ (st teed, mis on kavandatud arukalt, et juhtide eksimustel ei oleks raskeid või surmaga lõppevaid tagajärgi) peaksid vähendama liiklusõnnetuste raskusastet. Komisjon peaks kõigi liikmesriikide kogemuste põhjal välja töötama suunised „andestavate teeäärsete alade“ rajamiseks ja hooldamiseks.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013(7) kohase üleeuroopalise teedevõrgu teed (TEN-T võrk) on võtmetähtsusega Euroopa tihedamal lõimimisel. Seepärast tuleks nendel teedel tagada ohutuse kõrge tase.

(4)  TEN-T võrgus rakendatud teetaristu ohutuse korraldamise meetmed on aidanud vähendada liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu liidus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ(8) mõju hindamisest ilmneb selgelt, et need liikmesriigid, kes on TEN-T võrgu välistel siseriiklikel teedel rakendanud teetaristu ohutuse korraldamise meetmeid vabatahtlikult, on saanud liiklusohutuse valdkonnas palju paremaid tulemusi kui liikmesriigid, kes neid meetmeid võtnud ei ole. Seepärast on soovitav rakendada neid teetaristu ohutuse korraldamise põhimõtteid ka mujal Euroopa teedevõrgus.

(5)  Liiklusohutuse seisukohalt on oluline hõlmata käesoleva direktiiviga ka sildadel ja tunnelites olevad teelõigud, mis on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teedevõrgu osad, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/54/EÜ(9) kohaldamisalasse kuuluvad tunnelid.

(6)  Liiklusohutuse seisukohalt on oluline hõlmata käesoleva direktiiviga ka sissesõidud parklatesse ja väljasõidud parklatest, mis asuvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teedevõrgu, eelkõige kiirteede ja põhimaanteede ääres.

(7)  Eri aastaaegadel on tingimused liikmesriigiti ja piirkonniti väga erinevad. Neid tingimusi tuleb käesoleva direktiivi ülevõtmisel kohaldatavates riiklikes õigusaktides nõuetekohaselt arvestada.

(8)  Suur osa liiklusõnnetustest leiab aset väikesel hulgal teedel, kus liiklussagedus ja kiirused on suured ning mida iseloomustab mitmesugune eri kiirusega liiklus. Seepärast peaks direktiivi 2008/96/EÜ kohaldamisala piiratud laiendamine TEN-T võrgu välistele kiirteedele ja muudele põhimaanteedele aitama märkimisväärselt kaasa teetaristu ohutuse suurendamisele.

(9)  Kohaldamisala sellise laiendamise soovitud mõju tagamiseks on loogiline, et põhimaanteed, mis ei ole kiirteed, hõlmaksid riigisisese teede liigituse kohaselt kõiki kiirteedele järgneva kõige kõrgema kategooria teid. Samal põhjusel peaks liikmesriikidel soovitama tagada, et käesolev direktiiv hõlmaks vähemalt kõiki teid, mille suhtes enne käesoleva direktiivi jõustumist kohaldati (sealhulgas ka vabatahtlikult) direktiivi 2008/96/EÜ.

(10)  Direktiivi 2008/96/EÜ kohaste meetmete kohustuslik kohaldamine iga väljaspool linnapiirkonda asuva sellise teetaristu projekti suhtes, mis on valminud liidu rahaliste vahenditega, peaks aitama tagada, et liidu rahalisi vahendeid ei kasutata ohtlike teede ehitamiseks.

(11)  Direktiiv 2008/96/EÜ hõlmab üksnes maanteetaristut. Seetõttu ei mõjuta käesolev direktiiv liiklusalast seadusandlust ega ka liikmesriikide pädevust teha omal vastutusel liiklusalaste õigusaktidega seotud otsuseid. Tuleks järgida ÜRO 19. septembri 1949. aasta Genfi teeliikluse konventsiooni, 8. novembri 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni ja 8. novembri 1968. aasta liiklusmärkide ja -signaalide Viini konventsiooni.

(12)  Riskipõhine kogu võrku hõlmav liiklusohutuse hindamine on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks, millega teha kindlaks võrgu lõigud, mille puhul tuleks teha sihipärasem liiklusohutuse hindamine ja seada investeerimisel prioriteete lähtuvalt kogu võrgu ohutuse suurendamise potentsiaalist. Seepärast tuleks kogu käesoleva direktiiviga hõlmatud teedevõrku süstemaatiliselt, sealhulgas elektroonilisel teel ja digivahenditega kogutud andmete abil hinnata, et suurendada liiklusohutust kogu liidus.

(13)  Kasutuseloleva teevõrgu ohutustaseme määramise ja selle ohutuse korraldamise varasema menetluse parimaid tulemusi andnud elementide ülevõtmine uude kogu võrku hõlmavasse liiklusohutuse hindamisse peaks võimaldama paremini kindlaks määrata teelõigud, mille puhul on võimalik ohutust kõige rohkem suurendada ja kus sihipäraste meetmete võtmine peaks andma suurimat kasu.

(14)  Teetaristu ohutuse korraldamise menetluste kvaliteedi, objektiivsuse ja tõhususe parandamiseks on kasulik võimaldada liikmesriikidel vajaduse korral kasutada pidevalt arenevaid tehnoloogiaid teelõikude kontrollimiseks, liiklusohutuse tingimuste dokumenteerimiseks ja teedevõrgu ohutust puudutavate muude andmete kogumiseks.

(15)  Süstemaatiline järelmeetmete võtmine teetaristu ohutuse korraldamise tulemuste alusel on oluline, et parandada teetaristu ohutust viisil, mis aitab saavutada liidu liiklusohutuse eesmärke. Selleks tuleks prioriteetsete tegevuskavadega tagada vajalike meetmete võimalikult kiire rakendamine. Eelkõige tuleks kogu võrku hõlmava liiklusohutuse hindamise tulemuste alusel teha kas sihipäraseid liiklusohutuse kontrolle või, kui see on võimalik ja kulutõhus, võtta otseseid parandusmeetmeid eesmärgiga kõrvaldada või vähendada liiklusohutuse riske ilma liigset halduskoomust põhjustamata.

(16)  Olemasolevate teede ohutuse suurendamiseks tuleks suunata investeeringud teelõikudele, kus toimub kõige rohkem õnnetusi ja kus võimalus nende arvu vähendada on kõige suurem.

(17)  Selliste investeeringute toetuseks võib kooskõlas ette nähtud kohaldatavate tingimustega kasutada liidu tasandi rahastamist ja rahalisi stiimuleid, mis täiendavad vastavaid riigisiseseid investeeringuid ja stiimuleid.

(18)  Direktiivi 2004/54/EÜ kohaste teetunnelitega üleeuroopalise teedevõrgu lõikudel on õnnetuste oht eriti suur. Selleks et suurendada käesoleva direktiiviga hõlmatud teedevõrgu ohutust, tuleks ette näha kõnealuste teelõikude ühised liiklusohutuse kontrollid, kuhu on kaasatud nii teede kui ka tunnelite eest vastutavad pädevad asutused.

(19)  2017. aastal olid 47 % liidus liiklusõnnetustes hukkunutest vähekaitstud liiklejad. Selliste liiklejate huvide arvestamine kõigi teetaristu ohutuse korraldamise meetmete puhul ning neile mõeldud taristule esitatavate kvaliteedinõuete väljatöötamine peaks seega vähekaitstud liiklejate ohutust suurendama.

(20)  Et liikmesriigid saaksid oma teemärgistuse ja liiklusmärkide igapäevast kasutamist tagavaid menetlusi tõhustada, tuleks kehtestada ühtsed tehnilised kirjeldused, mis muudaksid teemärgistuse ja liiklusmärgid juhtidele ja automaatsetele juhtimise abisüsteemidele hästi tajutavaks ja märgatavaks.

(21)  Raudteeülesõitude ohutuse suurendamine (nt signalisatsioon, taristu täiustamine) on samuti esmatähtis. Euroopa Liidu Raudteeameti ELi raudteede ohutust ja koostalitlusvõimet 2018. aastal käsitleva raporti andmetel toimus 2016. aastal liidu 108 000 raudteeülesõidukohal 433 tõsist õnnetust, milles hukkus 255 inimest ja 217 inimest sai tõsiselt vigastada. Seepärast tuleks ohtlikud raudteeülesõidukohad kindlaks teha, et seejärel püüda neid täiustada.

(22)  Kvaliteetsed liiklusmärgid ja teemärgistus on abiks sõidukijuhtidele ning ühendatud ja automatiseeritud sõidukitele. Teemärgistuse ja liiklusmärkide ühtsed tehnilised kirjeldused peaksid olema ühendatud ja automatiseeritud liikuvussüsteemide kasutuselevõtmise aluseks. Eelistatav oleks üleeuroopaline ühtlustatud käsitlus kooskõlas liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsiooniga.

(23)  Käesoleva direktiivi kohaldamise eeldatavate tulemuste parandamiseks ja hädaolukorras piisava ohutustaseme tagamiseks peaksid liikmesriigid soodustama oma kodanikukaitse-, hädaabi- ja liikluspolitseiteenistuste vahelist koostööd kõikjal, kus see on vajalik, ja eelkõige piiriülestel teelõikudel. Kui selline tegevus eeldab liikmesriikide vahelist koostööd, annab selleks raamistiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL(10) kehtestatud liidu kodanikukaitse mehhanism.

(24)  Maanteetaristu riigihangete korral tuleks liiklusohutusega seotud tehnilised kirjeldused teha üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks riigihankeid reguleerivate õigusaktide ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL(11) kohaldamist.

(25)  Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks tuleks avaldada teede ohutustasemed, et liiklejad teaksid taristu seisukorda ja suureneks nende üldine teadlikkus.

(26)  Ergutada tuleks ohutu süsteemi metoodika alaste kogemuste vahetamist spetsialistide vahel ja liiklusohutuse audiitorite vahelist teabevahetust.

(27)  Kogu võrku hõlmava liiklusohutuse hindamise tulemuste avalikustamine peaks võimaldama võrrelda taristu ohutust kogu liidus.

(28)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt menetluste kehtestamist kogu üleeuroopalise teedevõrgu ning liidu kiirteede ja põhimaanteede võrgu liiklusohutuse pidevalt kõrge taseme tagamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest teetaristu kõrgemate ohutusnormide kasutuselevõtuks on ohutust vaja suurendada kogu liidus ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liidu tasandil võetavate meetmete tulemusel peaks reisimine kogu liidus muutuma ohutumaks, ning see omakorda peaks tõhustama siseturu toimimist ning aitama saavutada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki.

(29)  Et teetaristu ohutuse korraldamise menetlused kajastaksid jätkuvalt parimaid olemasolevaid tehnilisi teadmisi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et kohandada käesoleva direktiivi lisasid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)  Selleks et ohutuse korraldamise tavasid pidevalt täiustada ja tagada, et juhiabisüsteemiga varustatud või kõrgema automatiseerituse tasemega sõidukid tunneksid hõlpsasti ja usaldusväärselt ära teemärgistuse ja liiklusmärgid, on vaja võtta erimeetmeid. Käesoleva direktiivi asjaomaste sätete rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(13).

(31)  Seepärast tuleks direktiivi 2008/96/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/96/EÜ muudatused

Direktiivis 2008/96/EÜ tehakse alljärgnevad muudatused.

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1.

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva direktiiviga on nõutav selliste menetluste kehtestamine ja rakendamine, mis on seotud liiklusohutusele avalduva mõju hindamise, liiklusohutuse auditite läbiviimise, liiklusohutuse kontrollimise ja kogu võrku hõlmavate liiklusohutuse hindamistega liikmesriikide poolt.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse projekteeritavate, ehitatavate või kasutusel olevate üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvate teede, kiirteede ja muude põhimaanteede suhtes.

3.  Samuti kohaldatakse käesolevat direktiivi selliste lõikega 2 hõlmamata teede ja infrastruktuuriprojektide suhtes, mis asuvad väljaspool linnapiirkondi, mis ei teeninda nendega külgnevaid krunte ja mille valmimisel on ▌ kasutatud liidu rahalisi vahendeid, välja arvatud teed, mis on üldisele mootorsõidukite liiklusele suletud (nt jalgrattateed) või teed, mis ei ole kavandatud üldise liikluse jaoks (nt juurdepääsuteed tööstus-, põllumajandus- ja metsaaladele).

4.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta väikese ohutusriskiga põhimaanteed, kui see on liiklusmahtude ja õnnetuste statistika alusel nõuetekohaselt põhjendatud.

Liikmesriigid võivad lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse teed, mida lõigetes 2 ja 3 ei nimetata.

Kõik liikmesriigid saadavad komisjonile ... [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist] nende territooriumil olevate kiirteede ja põhimaanteede loendi ning teatavad kõigist selle hilisematest muudatustest. Lisaks teatavad kõik liikmesriigid komisjonile, millised maanteed on käesoleva lõike kohaselt käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud või sellesse lisatud, ning teatavad kõigist nende andmete hilisematest muudatustest.

Komisjon avaldab talle käesoleva artikli kohaselt esitatud teede loendi.

5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiiviga 2004/54/EÜ hõlmatud maanteetunnelite suhtes.

"

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 1 asendatakse järgmisega:"

„1. „üleeuroopaline teedevõrk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1315/2013* määratletud teedevõrk;

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).“;

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

„2a. „kiirtee“ – spetsiaalselt mootorsõidukiliikluseks kavandatud ja ehitatud tee, mis ei teeninda sellega külgnevaid krunte ning mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

   a) on rajatud (välja arvatud ajutiselt või spetsiaalsetes kohtades) kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteega, mida vastassuunast eraldavad liikluseks mitte ette nähtud eraldusriba või erijuhtudel muud vahendid;
   b) ei ristu samal tasandil ühegi maantee, raudtee või trammiteega ega jalgrattatee või jalgteega;
   c) on tähistatud spetsiaalsete kiirtee märkidega;

2b.  „põhimaantee“ – väljaspool linnapiirkondi asuv tee, mis ühendab suuremaid linnu või piirkondi või mõlemaid ja mis kuulub ... [käesoleva muutmisdirektiivi Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev] kehtiva riigisisese teede liigituse kohaselt kiirtee kategooriast madalamasse kõige kõrgemasse kategooriasse;“;

"

c)  punkt 5 jäetakse välja;

d)  punktid 6 ja 7 asendatakse järgmisega:"

„6. „ohutustaseme kindlaksmääramine“ – olemasoleva teedevõrgu osade klassifitseerimine kategooriatesse vastavalt nende objektiivselt mõõdetud sisseehitatud ohutusele;

7.  „sihipärane liiklusohutuse kontrollimine“ – olemasoleva tee või teelõigu olukorra kohapealsel hindamisel põhinev sihipärane uurimine, et teha kindlaks ohtlikud tingimused, ▌ defektid ja probleemid, mis suurendavad õnnetuste ja vigastuste riski;“;

"

e)   lisatakse järgmine punkt:"

„7a. „korrapärane liiklusohutuse kontrollimine“ – tavapärane korrapärane omaduste ja puuduste kindlakstegemine, mis nõuavad hooldustöid ohutuse tagamiseks;“;

"

f)  lisatakse järgmine punkt:"

„10. „vähekaitstud liiklejad“ – kergliiklejad, eelkõige jalgratturid ja jalakäijad ning kaherattaliste mootorsõidukite juhid.“

"

3)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:"

„5a. Komisjon koostab projekteerimisetapi esialgse auditi raames suunised „andestavate teeäärsete alade“ ja „iseselgitavate ja isereguleerivate teede“ kavandamiseks ning vähekaitstud liiklejaid puudutavate kvaliteedinõuete kehtestamiseks. Need suunised koostatakse tihedas koostöös liikmesriikide ekspertidega.“

"

4)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 5

Kogu võrku hõlmav liiklusohutuse hindamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga hõlmatud kogu kasutuseloleva teedevõrgu suhtes kohaldatakse kogu võrku hõlmavat liiklusohutuse hindamist. ▌

2.  Kogu võrku hõlmaval liiklusohutuse hindamisel hinnatakse õnnetuste toimumise ja nende raskusastme riski, tuginedes järgmisele:

   a) eelkõige teede konstruktsiooniomaduste (sisseehitatud ohutus) visuaalne kontroll kas kohapeal või elektrooniliste vahendite kaudu ning
   b) selliste teedevõrgu osade analüüsimine, mis on olnud kasutusel rohkem kui kolm aastat ja kus liiklusvooga võrreldes on toimunud palju raskeid õnnetusi.

3.  Liikmesriigid tagavad, et esimene kogu võrku hõlmav hindamine viiakse läbi hiljemalt 2024. aastal. Järgnevaid kogu võrku hõlmavaid liiklusohutuse hindamisi tehakse piisavalt sagedasti, et tagada piisav ohutustase, kuid vähemalt iga viie aasta järel.

4.  Kogu võrku hõlmaval liiklusohutuse hindamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse III lisas esitatud soovituslikke elemente.

5.  Komisjon koostab kogu võrku hõlmava süstemaatilise liiklusohutuse hindamise ja ohutustasemete määramise metoodilised suunised.

6.  Lõikes 1 osutatud hindamise alusel ja täiendavate meetmete vajaduste tähtsuse järgi järjestamiseks klassifitseerivad liikmesriigid kõik teedevõrgu lõigud vähemalt kolme kategooriasse vastavalt nende ▌ ohutustasemele.“

"

5)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 6

Korrapärane liiklusohutuse kontrollimine“;

"

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid tagavad, ▌ et korrapärast liiklusohutuse kontrollimist tehakse piisavalt sageli, et tagada kõnealuse maanteetaristu piisav ohutustase.“;

"

c)  lõige 2 jäetakse välja;

d)   lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. „Liikmesriigid tagavad direktiivi 2004/54/EÜ kohaste tunnelitega teedevõrgu lõikude ohutuse ühiste liiklusohutuse kontrollidega, kuhu on kaasatud käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/54/EÜ rakendamise eest vastutavad pädevad asutused. Ühiseid liiklusohutuse kontrolle tehakse piisavalt sagedasti, et tagada piisav ohutustase, kuid vähemalt iga kuue aasta järel.“

"

6)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 6a

Kasutuses olevate teede suhtes rakendatavad järelmeetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 kohaselt tehtud kogu võrku hõlmavate liiklusohutuse hindamiste tulemuste alusel tehakse sihipäraseid liiklusohutuse kontrolle või võetakse parandusmeetmeid.

2.  Sihipärasel liiklusohutuse kontrollil võivad liikmesriigid võtta arvesse IIa lisas esitatud soovituslikke elemente.

3.  Sihipärast liiklusohutuse kontrolli teevad eksperdirühmad. Vähemalt üks eksperdirühma liige peab vastama artikli 9 lõike 4 punktis a sätestatud nõuetele.

4.  Liikmesriigid tagavad, et sihipärase liiklusohutuse kontrolli tulemuste alusel koostatakse põhjendatud otsus parandusmeetmete võtmise vajaduse kohta. Eelkõige määravad liikmesriigid kindlaks teelõigud, kus on vaja teetaristut ohutumaks muuta, ja määravad kindlaks tähtsuse järgi järjestatavad meetmed nende teelõikude ohutuse suurendamiseks.

5.  Liikmesriigid tagavad, et parandusmeetmete võtmisel keskendutakse eelkõige teelõikudele, millel on madal ohutustase ja mis pakuvad võimaluse rakendada ▌ meetmeid, millel on suur potentsiaal ohutuse parandamiseks ning õnnetustega kaasnevate kulude vähendamiseks.

6.  Liikmesriigid koostavad riskipõhise prioriteetse tegevuskava ja ajakohastavad seda korrapäraselt, et jälgida kindlakstehtud parandusmeetmete rakendamist. ▌

Artikkel 6b

Vähekaitstud liiklejate kaitsmine

Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 kuni 6 sätestatud meetmete rakendamisel võetakse arvesse vähekaitstud liiklejate vajadusi.

Artikkel 6c

Teemärgistus ja liiklusmärgid

1.  Liikmesriigid pööravad oma praegustes ja tulevastes teemärgistuse ja liiklusmärkidega seotud menetlustes erilist tähelepanu nende tajutavusele ja märgatavusele sõidukijuhtide ja automaatsete juhtimise abisüsteemide jaoks. Selliste menetluste puhul võetakse arvesse ühtseid tehnilisi kirjeldusi, kui need kirjeldused on lõike 3 kohaselt koostatud.

2.  Komisjoni moodustatud ekspertrühm hindab hiljemalt 2021. aasta juuniks võimalust koostada eri elemente sisaldavad ühtsed tehnilised kirjeldused eesmärgiga tagada teemärgistuse ja liiklusmärkide igapäevane kasutamine selliselt, et need oleksid sõidukijuhtide ja automaatsete juhtimise abisüsteemide jaoks paremini tajutavad ja märgatavad. Ekspertrühm koostatakse liikmesriikide määratud ekspertidest. Hindamise käigus konsulteeritakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga.

Hindamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

   a) erinevate juhiabitehnoloogiate ja taristu vaheline suhtlus;
   b) ilma- ja atmosfäärinähtuste ja liikluse mõju teemärgistusele ja liiklusmärkidele liidu territooriumil;
   c) mitmesuguste tehnoloogiate hooldustööde laad ja sagedus koos kuluprognoosiga.

3.  Komisjon võib lõikes 2 osutatud hindamiste põhjal võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud menetlustega seotud ühtsed tehnilised kirjeldused eesmärgiga tagada teemärgistuse ja liiklusmärkide igapäevane kasutamine selliselt, et need oleksid sõidukijuhtide ja automaatsete juhtimise abisüsteemide jaoks paremini tajutavad ja märgatavad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Need rakendusaktid ei piira Euroopa Standardikomitee pädevust teemärgistuse ja liiklusmärkide küsimustes.

Artikkel 6d

Teavitamine ja läbipaistvus

Komisjon avaldab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teedevõrgu Euroopa kaardi, mis on kättesaadav internetis ja milles eristatakse eri teedekategooriad vastavalt artikli 5 lõikele 6.

Artikkel 6e

Vabatahtlik teatamine

Liikmesriigid püüavad seada sisse vabatahtliku teatamise riikliku süsteemi, mis on kõigile liiklejatele veebis kättesaadav, et hõlbustada liiklejate ja sõidukite edastatud juhtumite üksikasjade ning igasuguse muu ohutusega seotud teabe kogumist asjaolude kohta, mis teataja arvates kahjustavad või võivad kahjustada maanteetaristu ohutust.“

"

7)  Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et anda suuniseid õnnetuste raskusastme, sealhulgas hukkunute ja vigastatute arvu teatamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

"

8)  Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Liikmesriigid tagavad, et alates ... [viis aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist] koolitust saavate liiklusohutuse audiitorite koolituskavad sisaldaksid vähemkaitstud liiklejaid ja neile mõeldud taristut puudutavaid küsimusi.“

"

9)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 10

Parimate tavade vahetamine

Selleks et suurendada liiklusohutust liidu teedel, seab komisjon sisse liikmesriikidevahelise teabe ja parimate tavade vahetamise süsteemi, mis hõlmab muu hulgas ka liiklusohutusalaseid koolituskavasid, olemasolevaid maanteetaristu ohutuse projekte ja töökindlaks osutunud liiklusohutustehnoloogiat.“

"

10)  Artikli 11 lõige 2 jäetakse välja.

11)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 11a

Aruandlus

1.  Liikmesriigid esitavad 31. oktoobriks 2025 komisjonile aruande kogu artikli 5 kohaselt hinnatud teedevõrgu ohutustasemete klassifitseerimise kohta. Võimaluse korral tuginetakse aruandes ühtsele metoodikale. Vajaduse korral esitatakse aruandes ka loetelu liikmesriigi ajakohastatud suunistest, mis käsitlevad eelkõige tehnoloogia arengut ja vähekaitstud liiklejate kaitset. Alates 31. oktoobrist 2025 esitatakse need aruanded iga viie aasta järel.

2.  Lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete analüüsi põhjal koostab ja esitab komisjon esimest korda 31. oktoobriks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, eriti seoses lõikes 1 osutatud elementidega, ja võimalike edasiste meetmete kohta, kaasa arvatud käesoleva direktiivi muutmine ja võimalik kohandamine tehnika arenguga.

"

12)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga.“

"

13)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

_____________________

* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

"

14)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

"

15)  Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas sätestatule.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Direktiivi 2008/96/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)  I lisa muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„I LISA

LIIKLUSOHUTUSELE AVALDUVA MÕJU HINDAMISE SOOVITUSLIKUD ELEMENDID“;

b)  punkti 2 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e) liiklus (nt liiklusmaht, liikluse kategoriseerimine sõidukitüüpide kaupa), sealhulgas jalakäijate ja jalgratturite hinnanguline arv, mis on kindlaks määratud kõrvalkinnistute iseärasusi arvestades;“;

2)  II lisa muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

„II LISA

LIIKLUSOHUTUSE AUDITITE SOOVITUSLIKUD ELEMENDID“;

b)  punkti 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„n) vähekaitstud liiklejaid käsitlevad sätted:

i)  jalakäijaid käsitlevad sätted;

ii)  jalgrattureid käsitlevad sätted, sealhulgas alternatiivsete marsruutide olemasolu või eraldatus suure kiirusega mootorsõidukiliiklusest;

iii)  kaherattalisi mootorsõidukeid käsitlevad sätted;

iv)  jalakäijate ja jalgratturite teeületuskohtade tihedus ja asukohad;

v)  piirkonna mõjutatud teedel liikuvaid jalakäijaid ja jalgrattureid käsitlevad sätted;

vi)  jalakäijate ja jalgratturite eraldatus suure kiirusega mootorsõidukiliiklusest või alternatiivsete otsemarsruutide olemasolu madalama klassi teedel;“;

c)  punkti 2 alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h) vähekaitstud liiklejaid käsitlevad sätted:

i)  jalakäijaid käsitlevad sätted;

ii)  jalgrattureid käsitlevad sätted;

iii)  kaherattalisi mootorsõidukeid käsitlevad sätted;“.

3)  Lisatakse järgmine lisa:

„IIa LISA

SIHIPÄRASE LIIKLUSOHUTUSE KONTROLLI SOOVITUSLIKUD ELEMENDID

1.  Tee trass ja ristprofiil:

a)  nähtavus ja nähtavuskaugused;

b)  kiiruspiirang ja kiiruspiirangu ala;

c)  arusaadav tee kulgemine (st trassi tajutavus liiklejate seisukohast);

d)  juurdepääs külgnevale kinnistule ja arendustele;

e)  pääste- ja hooldesõidukite juurdepääs;

f)  sildade ja truupide lõpuosad;

g)  teeäär (peenrad, katendi ääre ja peenra kõrguse erinevus, süvendi ja mulde nõlvad).

2.  Ristmikud ja liiklussõlmed:

a)  ristmiku/liiklussõlme tüübi sobivus;

b)  ristmiku/liiklussõlme geomeetriline plaan;

c)  ristmike nähtavus ja arusaadavus (tajutavus);

d)  nähtavus ristmikul;

e)  ristmiku lisaradade lahendus;

f)  liikluskorraldus ristmikul (stoppmärk, valgusfoor jne);

g)  ülekäiguradade ja jalgratturite teeületuskohtade olemasolu.

3.  Vähekaitstud liiklejaid käsitlevad sätted:

a)  jalakäijaid käsitlevad sätted;

b)  jalgrattureid käsitlevad sätted;

c)  kaherattalisi mootorsõidukeid käsitlevad sätted;

d)  ühistransport ja avalik taristu;

e)  raudteeülesõidukohad (eelkõige märkida ülesõidukoha liik ja kas see on mehitatud, mehitamata, käsijuhitav või automatiseeritud).

4.  Valgustus, märgid ja märgistus:

a)  korrapärased liiklusmärgid, mis ei takista nähtavust;

b)  liiklusmärkide loetavus (asend, suurus, värv);

c)  märgipostid;

d)  korrapärane teemärgistus ja piirdesüsteemid;

e)  teemärgistuse arusaadavus (asend, mõõtmed ja valguspeegelduvus märgades ja kuivades tingimustes);

f)  teemärgistuse sobiv kontrastsus;

g)  valgustatud teede ja ristmike valgustus;

h)  sobivad teeäärsed rajatised.

5.  Valgusfoorid:

a)  käitamine;

b)  nähtavus.

6.  Objektid, ohutustsoonid ja teepiirdesüsteemid:

a)  teeäärne keskkond, sealhulgas taimestik;

b)  teeäärsed ohud ja kaugus sõidutee või jalgrattatee äärest;

c)  teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine (suunavööndite vahelised alad ja põrkepiirded, et vähendada ohtu vähekaitstud liiklejatele);

d)  põrkepiirete lõpuosad;

e)  sobivad teepiirdesüsteemid sildade ja truupide kohal;

f)  piirdeaiad (piiratud juurdepääsuga teede puhul).

7.  Katend:

a)  katendi defektid;

b)  libisemiskindlus;

c)  lahtised materjaliosakesed / kruus / kivid;

d)  kogunev vesi, veeviimarid.

8.  Sillad ja tunnelid:

a)  sildade olemasolu ja arv;

b)  tunnelite olemasolu ja arv;

c)  visuaalsed elemendid, mis kujutavad endast taristu jaoks ohutusriski.

9.  Muud küsimused:

a)  ohutud parkimis- ja puhkekohad;

b)  raskeveokeid käsitlev säte;

c)  esituledega pimestamine;

d)  teetööd;

e)  ohtlikud teeäärsed tegevused;

f)  intelligentsete transpordisüsteemide pakutav asjakohane teave (nt muutteabega liikluskorraldusvahendid);

g)  elusloodus ja loomad;

h)  kooliala hoiatused (vajaduse korral).“

4)  III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

KOGU VÕRKU HÕLMAVA LIIKLUSOHUTUSE HINDAMISE SOOVITUSLIKUD ELEMENDID

1.  Üldine:

a)  tee liik sõltuvalt nende piirkondade/linnade suurusest, mida ta ühendab;

b)  teelõigu pikkus;

c)  ala liik (maa-, linnapiirkond);

d)  maakasutus (haridus-, äri-, tootmis-, elamu- ja põllumajandusmaa otstarbega ning arendamata maa-alad);

e)  kinnistutele juurdepääsude tihedus;

f)  teenindustee olemasolu (nt poodide jaoks);

g)  teetööde olemasolu;

h)  parkla olemasolu.

2.  Liiklussagedus:

a)  liiklussagedus;

b)  mootorratturite arv;

c)  jalakäijate arv mõlemal pool teed (märkida, kas nad kõnnivad piki teed või ületavad teed);

d)  jalgratturite arv mõlemal pool teed (märkida, kas nad sõidavad piki teed või ületavad teed);

e)  raskesõidukite arv;

f)  jalakäijate hinnanguline arv, mis on kindlaks määratud kõrvalkinnistute iseärasusi arvestades;

g)  jalgratturite hinnanguline arv, on kindlaks määratud kõrvalkinnistute iseärasusi arvestades.

3.  Andmed õnnetusjuhtumite kohta:

a)  surmajuhtumite arv, toimumiskoht ja põhjus liiklejarühmade kaupa;

b)  raskete vigastuste arv ja toimumiskoht liiklejarühmade kaupa.

4.  Kasutusnäitajad:

a)  kiiruspiirang (üldine, mootorrataste jaoks, veokite jaoks);

b)  tegelik kiirus (85. protsentiil);

c)  kehtestatud kiiruse tagamise võtted ja/või liikluse rahustamine;

d)  intelligentsete transpordisüsteemide olemasolu: teated ummikute kohta, muutuva teabega märgid;

e)  kooliala hoiatused;

f)  koolilastel teed ületada aitava inimese olemasolu ettenähtud perioodidel.

5.  Geomeetrilised näitajad:

a)  ristprofiili näitajad (sõiduradade arv, liik ja laius, eraldusribade lahendus ja materjal, jalgrattateed, kõnniteed jne), sh nende vahelduvus;

b)  plaanikõverik;

c)  kalle ja pikiprofiil;

d)  nähtavus ja nähtavuskaugused.

6.  Objektid, ohutustsoonid ja teepiirdesüsteemid:

a)  teeäärne keskkond ja ohutustsoonid;

b)  tee ääres paiknevad püsivad takistused (nt valgustuspostid, puud jne);

c)  takistuste kaugus tee äärest;

d)  takistuste tihedus;

e)  täristid;

f)  teepiirdesüsteemid.

7.  Sillad ja tunnelid:

a)  sildade olemasolu ja arv ning asjakohane teave nende kohta;

b)  tunnelite olemasolu ja arv ning asjakohane teave nende kohta;

c)  visuaalsed elemendid, mis kujutavad endast taristu jaoks ohutusriski.

8.  Ristmikud:

a)  ristmiku liik ja suundade arv (eelkõige märkida liikluskorralduse liik ja konfliktivabade pöörete olemasolu);

b)  liiklusvoogude kanaliseerimise olemasolu;

c)  ristmiku kvaliteet;

d)  ristuva tee liiklussagedus;

e)  raudteeülesõidukohtade olemasolu (eelkõige märkida ülesõidukoha liik ja kas see on mehitatud, mehitamata, käsijuhitav või automatiseeritud).

9.  Hooldus:

a)  katendi defektid;

b)  katendi libisemiskindlus;

c)  teepeenarde (sh taimestiku) seisukord;

d)  märkide, märgistuse ja piirdesüsteemide seisukord;

e)  teepiirdesüsteemide seisukord.

10.  Rajatised vähekaitstud liiklejate jaoks:

a)  ülekäigurajad ja jalgratturite teeületuskohad (sama- ja eritasandilised);

b)  jalgratturite teeületuskohad (sama- ja eritasandilised);

c)  jalakäijapiirded;

d)  kõnnitee või eraldatud jalakäijataristu olemasolu;

e)  jalgrattarajatised ja nende liik (jalgrattateed, jalgrattarajad, muud);

f)  ülekäiguraja kvaliteet rajatise nähtavuse ja märgistuse seisukohast;

g)  ülekäigurajad ja jalgratturite teeületuskohad kõrvalteel põhiteega liitumiskohas;

h)  alternatiivsete marsruutide olemasolu jalakäijate ja jalgratturite jaoks, kui eraldatud rajatised puuduvad.

11.  Kokkupõrke-eelsed/-järgsed süsteemid liiklusvigastuste ärahoidmiseks ja elemendid nende raskusastme vähendamiseks:

a)  võrgu operatiivkeskused ja muud patrullrajatised;

b)  mehhanismid liiklejate teavitamiseks sõidutingimustest, et hoida ära õnnetusi või vahejuhtumeid;

c)  vahejuhtumite automaatse tuvastamise süsteemid: sensorid ja kaamerad;

d)  vahejuhtumite ohjamise süsteemid;

e)  süsteemid hädaabiteenistustega suhtlemiseks.“

5)  IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. „õnnetuse toimumise võimalikult täpne koht, sh ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSSi) koordinaadid;“;

b)  punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5. õnnetuse raskusaste;“.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 261.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(3)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(4) ELT C 62, 15.2.2019, lk 261.
(5) ELT C ...
(6)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


Üleeuroopaline personaalne pensionitoode (PEPP) ***I
PDF 389kWORD 136k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta (COM(2017)0343 – C8–0219/2017 – 2017/0143(COD))
P8_TA-PROV(2019)0347A8-0278/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0343),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0219/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0278/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta

P8_TC1-COD(2017)0143


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Liidu kodumajapidamised on ühed maailma suurimad säästjad, ent suuremat osa nende säästudest hoitakse lühikese tähtajaga hoiustena pangakontodel. Investeeringute suurendamine kapitaliturul võib aidata lahendada elanikkonna vananemisest ja madalatest intressimääradest tulenevaid probleeme.

(2)  Vanaduspensionid moodustavad suure osa pensionile jäänud inimeste sissetulekust ja paljude jaoks sõltub just pensioni piisavusest, kas nad saavad veeta vanaduspõlve mugavalt või tuleb elada vaesuses. Ilma selleta ei ole võimalik tagada põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas eakate õigusi käsitlevas artiklis 25, milles on sätestatud: „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.“

(3)  Kuna Euroopa on vananev maailmajagu, seisab liit silmitsi mitme probleemiga, sealhulgas demograafiliste probleemidega. Peale selle toimuvad praegu teenistuskäigus, tööturul ja rikkuse jaotumises eelkõige digitaalrevolutsiooni tõttu suured muutused.

(4)   Suur osa vanaduspensionidest makstakse riiklikest pensioniskeemidest. Hoolimata sellest, et aluslepingute kohaselt on pensionisüsteemide korraldamisel ainupädevus riikidel, on piisav sissetulek ja riiklike pensionisüsteemide rahaline jätkusuutlikkus tähtis kogu liidu stabiilsuse jaoks. Kui paigutada rohkem eurooplaste sularahasääste ja pangahoiuseid pikaajalistesse investeerimistoodetesse, näiteks vabatahtlikesse pensionitoodetesse, millele on olemuslik pensionitoote pikaajalisus, oleks sellest kasu nii üksikisikutel (kes saaksid suuremat tulu ja küllaldasemat pensioni) kui ka majandusel laiemas mõttes.

(5)  2015. aastal elas 11,3 miljonit tööealist ELi kodanikku (vanuses 20–64 aastat) muus liikmesriigis kui see, mille kodanikud nad on, ning 1,3 miljonit liidu kodanikku töötas ühes ja elas teises liikmesriigis.

(6)  Kaasaskantava üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pikaajalisus suurendab selle kui toote atraktiivsust eelkõige noorte jaoks ja toetab veelgi paremini liidu kodanike õigust elada ja töötada kogu liidus.

(7)  Personaalsed pensionid on olulised pikaajaliste säästjate ja pikaajaliste investeerimisvõimaluste kokkuviimisel. Suurem, üleeuroopaline personaalsete pensionide turg pakub institutsionaalsetele investoritele täiendavaid rahastamisvahendeid ja edendab investeeringuid reaalmajandusse.

(8)  Käesolev määrus võimaldab luua liikmesriikides kasutatavate süsteemide täiendamiseks võimalikult lihtsa, turvalise, mõistliku hinnaga, läbipaistva, mugavalt tarbitava ja kaasaskantava üleeuroopalise personaalse pensionitoote, mis on oma olemuselt pikaajaline ja milles võetakse arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt toetatud vastutustundliku investeerimise põhimõtetes osutatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(9)   Praegu ei toimi personaalsete pensionitoodete siseturg tõrgeteta. Mõnes liikmesriigis personaalsete pensionitoodete turgu veel ei ole. Teistes liikmesriikides personaalseid pensionitooteid küll pakutakse, aga riikide turud on väga killustunud. Seega on personaalsete pensionitoodete kaasaskantavus piiratud. Seetõttu võib inimestel olla raskusi oma põhivabaduste kasutamisel. Näiteks võiks see takistada neil tööleasumist või pensionipõlve veetmist mõnes teises liikmesriigis. Lisaks sellele piirab pakkujate võimalust kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust see, et olemasolevad personaalsed pensionitooted ei ole küllaldaselt ühtlustatud.

(10)  Kuna personaalsete pensionitoodete siseturg on killustunud ja mitmekesine, võib PEPPide mõju liikmesriikides võib kujuneda väga erinevaks ning sama erinevad võivad olla sihtrühmad. Mõnes liikmesriigis võivad PEPPid pakkuda lahendusi inimestele, kellele ei ole pensionitooted praegu kättesaadavad. Teistes liikmesriikides võib PEPP laiendada tarbija valikut või pakkuda lahendusi liikuvatele kodanikele. PEPPide eesmärk ei tohiks siiski olla olemasolevate riiklike pensionisüsteemide asendamine, kuna tegemist on lisanduva täiendava personaalse pensionitootega.

(11)  Kapitaliturgude liit aitab kaasata Euroopas kapitali ja suunata seda kõigisse ettevõtetesse, kaasa arvatud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, taristusse ja pikaajalistesse kestlikesse projektidesse, millel on vaja kapitali laienemiseks ja töökohtade loomiseks. Üks kapitaliturgude liidu peamistest eesmärkidest on suurendada jaeinvestorite investeeringuid ja anda neile rohkem valikuvõimalusi, kasutades paremini ära Euroopa sääste. Selles mõttes on PEPP järgmine samm kapitaliturgude integratsiooni edendamisel, sest see toetab reaalmajanduse pikaajalist rahastamist, võttes arvesse pensionitoote pikaajalist olemust ja investeeringute jätkusuutlikkust.

(12)  Komisjon märkis oma 30. septembri 2015. aasta tegevuskavas kapitaliturgude liidu loomise kohta, et ta hindab sellise poliitikaraamistiku loomise võimalust, millega loodaks edukas lihtsate, tõhusate ja konkurentsivõimeliste erapensionide Euroopa turg, ning teeb kindlaks, kas selle turu toetamiseks on vaja ELi õigusakti.

(13)  Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas(4) rõhutas Euroopa Parlament, et „soodustada tuleb sellise keskkonna loomist, mis stimuleerib finantstoodetega seotud innovatsiooni, suurendades mitmekesisust, andes kasu reaalmajandusele ja pakkudes täiendavaid stiimuleid investeeringuteks, ning mis võib aidata kaasa ka piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamisele, näiteks lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) väljatöötamine“.

(14)  Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2016. aasta järeldustes üles tegema kiireid ja otsustavaid edusamme, et tagada ettevõtjate jaoks kergem juurdepääs rahastamisele ja toetada investeeringuid reaalmajandusse, liikudes edasi kapitaliturgude liidu tegevuskavaga.

(15)  Komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatises „Kapitaliturgude liit – reformi kiirendamine“, teatas komisjon, et ta „kaalub ettepanekuid lihtsa, tõhusa ja konkurentsivõimelise ELi personaalse pensionitoote kohta ja et kaalumisel olevate variantide hulgas on ka võimalik seadusandlik ettepanek, mis võidakse võtta päevakorda 2017. aastal“.

(16)  Oma 8. juuni 2017. aasta teatises „Kapitaliturgude liidu tegevuskava vahehindamine“ teatas komisjon, et õigusakti ettepanek üleeuroopalise personaalse pensionitoote kohta on kavas esitada 2017. aasta juuni lõpuks. „Akt paneb aluse ohutumale, ökonoomsemale ja läbipaistvamale taskukohaste ja vabatahtlike erapensionisäästude turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. See aitab vastata nende inimeste vajadustele, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, tegeleda demograafilise olukorraga, täiendada olemasolevaid pensionitooteid ja -skeeme ning toetada erapensionide kulutõhusust, pakkudes häid võimalusi erapensionide pikaajaliseks investeerimiseks.“

(17)  PEPPi väljatöötamine ▌ aitab kaasa pensioniks säästmise võimaluste laiendamisele, eelkõige liikuvate töötajate jaoks, ja liidu turu loomisele PEPPi pakkujate jaoks. See peaks siiski vaid täiendama riiklikke pensionisüsteeme.

(18)  Finantsalase haridusega saab parandada leibkondade teadlikkust sellest ja selle mõistmist, millised on vabatahtlike personaalsete pensionitoodete abil raha kogumise võimalused. Säästjatel peaks ühtlasi olema piisavad võimalused saada PEPPiga seotud riskidest ja omadustest täielik ülevaade.

(19)  PEPPi käsitlev õigusraamistik paneb aluse pensioniga seotud taskukohaste ja vabatahtlike investeeringute edukale turule, mida saab hallata üleeuroopaliselt. Olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioniskeeme ning -tooteid täiendades aitab see rahuldada nende inimeste vajadusi, kes soovivad suurendada oma pensionisäästude piisavust, võttes arvesse demograafilist olukorda ja tehes pikaajaliste investeeringute jaoks kättesaadavaks uue võimsa erakapitaliallika. Raamistik ei asenda ega ühtlusta olemasolevaid riiklikke personaalseid pensionitooteid või -skeeme, samuti ei mõjuta see olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioniskeeme ega -tooteid.

(20)  PEPP on tööandjapensionidest eraldiseisev pensionitoode, millega PEPPi säästja pensioniaega silmas pidades vabatahtlikult ühineb. Kuna PEPP peaks tagama pikaajalise kapitali akumulatsiooni, peaksid kapitali ennetähtaegse väljavõtmise võimalused olema piiratud ja selle eest võiks kohaldada leppetrahve.

(21)  Käesoleva määrusega ühtlustakse PEPPi põhiomadusi, mis on seotud selliste kesksete elementidega nagu turustamine, lepingute minimaalne sisu, investeerimispoliitika, teenusepakkuja vahetamine või teenuse piiriülene osutamine ja kaasaskantavus. Nende põhiomaduste ühtlustamine edendab võrdseid tingimusi kõigi personaalse pensioni pakkujate jaoks ning aitab kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele ja personaalsete pensionide siseturu integratsioonile. Selle tulemusena luuakse suures osas standarditud üleeuroopaline ja kõigis liikmesriikides kättesaadav toode, mis annab tarbijale võimaluse täielikult ära kasutada siseturu pakutavaid võimalusi, kuna ta saab oma pensioniõigused teise riiki üle viia, ja mis võimaldab valida suurema hulga erinevate, sealhulgas piiriüleste pakkujate hulgast. Kuna piiriülese pensioniteenuste osutamise ees on vähem tõkkeid, suurendab PEPP üleeuroopalist konkurentsi pensionipakkujate vahel ja tekitab mastaabisäästu, mis peaks tooma kasu ka säästjatele.

(22)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 114 võimaldab vastu võtta õigusakte, milleks võivad olla nii määrused kui ka direktiivid. Eelistatud on määrust, kuna see on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Seega võimaldaks määrus kiirendada PEPPi kasutuselevõttu ja aitaks tegeleda kiiremini vajadusega suurendada pensionisääste ja investeeringuid kapitaliturgude liidu raames. Käesoleva määrusega ühtlustatakse PEPPi põhiomadusi, mida ei tule reguleerida riigisiseste erinormidega, mistõttu käesoleval juhul näib määrus sobilikum kui direktiiv. Seevastu nende omaduste suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, nagu kogumisperioodile kehtivad tingimused, kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme.

(23)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada PEPPide registreerimise, pakkumise, turustamise ja järelevalve ühtne normistik. PEPPide suhtes peaksid kehtima käesoleva määruse sätted, asjakohane liidu valdkondlik õigus ning ka vastavad delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. Ühtlasi tuleks kohaldada seadusi, mille liikmesriigid on vastu võtnud liidu valdkondliku õiguse alusel. Kui küsimus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse või liidu valdkondliku õigusega, tuleks kohaldada asjaomaseid liikmesriikide seadusi. PEPPi suhtes tuleks kohaldada ka PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vahel sõlmitud lepingut („PEPPi leping“). PEPPi lepingus tuleks sätestada toote peamised omadused. Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu rahvusvahelist eraõigust käsitlevate normide, eelkõige kohtualluvuse ja kohaldatava õigusega seotud normide kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks ka piirata liikmesriikide lepingu-, sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse kohaldamist.

(24)  Käesolevas määruses tuleks selgelt sätestada, et PEPPi leping peab vastama kõikidele kohaldatavatele normidele. Ühtlasi tuleks PEPPi lepingus sätestada poolte õigused ja kohustused ning see peaks hõlmama toote põhiomadusi. PEPPi lepingu võib sõlmida ka PEPPi säästjate rühma, näiteks sõltumatu säästjate ühenduse esindaja, kes tegutseb nimetatud rühma nimel, tingimusel et seda tehakse kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatava riigisisese õigusega ning sellisel viisil ühinenud PEPPi säästjad saavad sama teavet ja nõuandeid kui PEPPi säästjad, kes sõlmivad PEPPi lepingu kas otse PEPPi pakkujaga või PEPPi turustaja vahendusel.

(25)  PEPPi pakkujatel peaks olema juurdepääs kogu liidu turule üheainsa tooteregistreeringu alusel, milleks antakse luba ühtsele normistikule tuginedes. Nimetuse „PEPP“ all toote turustamiseks peaksid taotluse esitanud PEPPi pakkujad taotlema registreerimist oma riigi pädevatelt asutustelt. Käesolev määrus ei takista sellise olemasoleva personaalse pensionitoote registreerimist, mis vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Pädevad asutused peaksid võtma vastu registreerimisotsuse, kui taotlev PEPPi pakkuja on esitanud kogu vajaliku teabe ja kui on olemas sobiv kord käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Pärast seda, kui pädevad asutused on teinud registreerimise kohta otsuse, peaksid nad sellest teavitama Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)(EIOPA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(5), et registreerida PEPPi pakkuja ja PEPP avalikus keskregistris. Selline registreerimine peaks kehtima kogu liidus. Selleks et tagada tõhus järelevalve käesolevas määruses sätestatud ühtsete nõuete täitmise üle, tuleks kohasel juhul viivitamata teavitada pädevaid asutusi ja EIOPAt kõigist hilisematest muudatustest registreerimise käigus esitatud teabes ja dokumentides.

(26)  EIOPA peaks looma avaliku keskregistri, mis sisaldab teavet liidus registreeritud ning liidus pakutavate ja turustatavate PEPPide ja PEPPi pakkujate kohta ning loetelu liikmesriikidest, kus PEPPi pakutakse. Kui PEPPi pakkuja ei turusta PEPPe ühe konkreetse liikmesriigi territooriumil, kuid on suuteline avama sellele liikmesriigile allkonto, et tagada oma PEPPi klientide jaoks kaasaskantavus, peaks selles registris sisalduma ka teave nende liikmesriikide kohta, mille jaoks PEPPi pakkuja allkontosid võimaldab.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341(6) osutatud tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse korraldamise ja reguleerimise viis erineb liikmesriigiti olulisel määral. Mõnes liikmesriigis on neil asutustel lubatud tegelda üksnes tööandjapensioni kogumisega, samas kui teistes liikmesriikides on neil asutustel, sealhulgas tegevusloa saanud juriidilistel isikutel, kes vastutavad pensioniasutuste haldamise eest ja tegutsevad pensioniasutuste nimel, kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole pensioniasutused juriidilised isikud, lubatud tegelda tööandjapensioni- ja personaalsete pensioniskeemidega. See on põhjustanud mitte ainult tööandja kogumispensioni asutuste erineva organisatsioonilise struktuuri, vaid ka erineva järelevalve riiklikul tasandil. Eelkõige on tööandjapensioni ja personaalse pensioni pakkumise tegevusloaga tööandja kogumispensioni asutuste usaldatavusnõuete täitmise üle järelevalve ulatuslikum kui neil tööandja kogumispensioni asutustel, millel on üksnes tööandjapensioni pakkumise tegevusluba.

Selleks et finantsstabiilsust mitte ohtu seada ning võtta arvesse erinevat organisatsioonilist struktuuri ja järelevalvet, tuleks PEPPi pakkumise õigus anda vaid neile tööandja kogumispensioni asutustele, millel on riigisisese õiguse alusel lubatud samuti pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Ühtlasi tuleks finantsstabiilsuse tagamiseks hoida kõiki PEPPi ärivaldkonnale vastavaid varasid ja kohustusi eraldi, nii et neid ei ole võimalik üle kanda asutuse muusse kogumispensionide ärivaldkonda. PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused peaksid samuti igal ajal järgima direktiivis (EL) 2016/2341 sätestatud asjakohaseid standardeid, sealhulgas üksikasjalikumaid investeerimisnorme, mille on kehtestanud liikmesriigid, kus nad on registreeritud või tegevusloa saanud kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/2341 kõnealuse direktiivi ülevõtmisel, ning juhtimissüsteemi käsitlevaid norme. Kui käesolevas määruses sätestatakse rangemad normid, tuleb nagu ka teiste PEPPi pakkujate puhul kohaldada selliseid norme.

(28)  Ühtne PEPPi pass tagab siseturu loomise PEPPidele.

(29)  PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik turustada nii PEPPe, mille nad on välja töötanud kui neid mida nad ei ole ise välja töötanud, tingimusel et need on kooskõlas asjaomase valdkondliku õigusega. PEPPi turustajatel peaks olema õigus turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud. PEPPi turustajad peaksid turustama ainult neid tooteid, mille kohta neil on vastavalt asjaomasele valdkondlikule õigusele piisavad teadmised ja pädevus.

(30)  Enne PEPPi lepingu sõlmimist peaksid PEPPi pakkujad või PEPPi turustajad andma potentsiaalsetele PEPPi säästjatele nõu, võttes arvesse pensionitoote pikaajalist olemust, PEPPi säästja konkreetseid nõudmisi ja vajadusi ning toote piiratud tagastatavust. Eelkõige peaks nõustamise eesmärk olema teavitada PEPPi säästjat investeerimisvariantide omadustest, kapitalikaitse tasemest ja väljamaksete liikidest.

(31)   PEPPi pakkujad võivad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel PEPPe pakkuda ja PEPPi turustajad võivad turustada PEPPe vastuvõtva liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui nad on kõnealuse liikmesriigi jaoks allkonto avanud. Selleks et tagada teenuste hea kvaliteet ja tõhus tarbijakaitse, peaksid päritoluliikmesriigid ja vastuvõtvad liikmesriigid tegema käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamisel tihedat koostööd. Juhul kui PEPPi pakkuja ja PEPPi turustaja tegutseb teenuste osutamise vabadust kasutades eri liikmesriikides, peaksid käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest vastutama päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kuna nad on PEPPi pakkujaga tihedamalt seotud. Et tagada vastutuse õiglane jaotus päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaksid vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused juhul, kui nad saavad teada oma territooriumil toimunud kohustuste rikkumisest, teatama sellest päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes peaksid siis olema kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid. Lisaks peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema õigus sekkuda, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta asjakohaseid meetmeid või kui võetud meetmed ei ole piisavad.

(32)  Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses peaksid olema kõik vahendid, mis on vajalikud, et tagada PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate nõuetekohane tegutsemine kogu liidus, toimugu see siis asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel. Tõhusa järelevalve tagamiseks peaksid kõik pädevate asutuste meetmed olema proportsionaalsed konkreetse pakkuja või turustaja tegevusest tuleneva riski laadi, ulatuse ja keerukusega ▐.

(33)  PEPPide üleeuroopalist mõõdet saab arendada nii pakkuja tasandil, kuna see annab talle võimalusi piiriüleseks tegevuseks, kui ka PEPPi säästja tasandil toote kaasaskantavuse ja vahetamisteenuse kaudu, mis aitab kaasa nende isikute personaalpensioniõiguste kaitsele, kes kasutavad ELi toimimise lepingu artiklite 21 ja 45 kohast vaba liikumise õigust. Kaasaskantavus tähendab muuhulgas seda, et muusse liikmesriiki koliv PEPPi säästja ei vaheta PEPPi pakkujat, samal ajal kui PEPPi pakkuja vahetamisega ei kaasne ilmtingimata elukohamuutust.

(34)  PEPP peaks hõlmama riigipõhiseid allkontosid, mille suhtes kohaldatakse personaalse pensionitoote tingimusi, mis võimaldavad rakendada PEPPi sisse- või väljamaksete suhtes soodustusi, kui need on olemas selles liikmesriigis, kus PEPPi pakkuja allkonto kättesaadavaks teeb. Allkontot tuleks kasutada kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksete ja väljamaksete perioodil tehtud väljamaksete kajastamiseks kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus allkonto on avatud. PEPPi säästja tasandil tuleks esimene allkonto luua PEPPi lepingu sõlmimisel.

(35)  Selleks et tagada PEPPi pakkujatele sujuv üleminek, peaks kohustus pakkuda PEPPe, mis sisaldavad vähemalt kahe liikmesriigi jaoks allkontosid, hakkama kehtima kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. PEPPi säästjate võimaliku eksitamise vältimiseks peaks PEPPi pakkuja PEPPe esmakordselt turule tuues esitama teabe nende allkontode kohta, mis on kohe kättesaadavad. Kui PEPPi säästja kolib teise liikmesriiki ja kui selle liikmesriigi jaoks allkontot ei ole, peaks PEPPi pakkuja võimaldama PEPPi säästjal viivitamata tasuta üle minna teise PEPPi pakkuja juurde, kes pakub selle liikmesriigi jaoks allkontot. PEPPi säästja võib ka jätkata sissemaksete tegemist allkontole, kuhu ta enne elukoha muutmist sissemakseid tegi.

(36)  PEPPi kui pensionitoote pikaajalist olemust ja kaasnevat halduskoormust arvesse võttes peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad andma tulevastele PEPPi säästjatele ja PEPPi pensionisaajatele selget, lihtsasti mõistetavat ja piisavat teavet, et aidata neil pensioni kohta otsuseid teha. Selsamal põhjusel peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad tagama ka, et PEPPi eri etapid, sealhulgas nii lepingu sõlmimise eelne periood, lepingu sõlmimine, kogumisperiood (sealhulgas eelpension) kui ka väljamaksete periood, oleksid läbipaistvad. Eriti tuleks anda teavet kogunenud pensioninõuete, PEPPi pensionimaksete prognoositud suuruse, riskide ja tagatiste, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvessevõtmise ning kulude kohta. Kui PEPPi pensionimaksete prognoositud suurus põhineb majandusstsenaariumidel, peaks nimetatud teave hõlmama ka parima hinnangu kohast stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, mis peaks olema äärmuslik, kuid realistlik.

(37)  Enne PEPPi lepingu sõlmimist tuleks tulevastele PEPPi säästjatele anda kogu vajalik teave, et nad saaksid teha teadlikke valikuid. Enne PEPPi lepingu sõlmimist tuleks täpsustada pensionile jäämisega seotud nõudmisi ja vajadusi ning anda nõu.

(38)  Toodete optimaalse läbipaistvuse tagamiseks peaksid PEPPi pakkujad enne seda, kui kõnealuseid PEPPe on võimalik PEPPi säästjatele müüa, koostama dokumendi (PEPPi põhiteabedokument), mis sisaldab põhiteavet nende välja töötatud PEPPide kohta. Samuti peaksid nad vastutama PEPPi põhiteabedokumendi täpsuse eest. PEPPi põhiteabedokument peaks asendama ja muutma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014(7) kohast kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumenti, mida ei tule seetõttu PEPPi kohta esitada. Põhi-PEPPi kohta tuleks koostada eraldi PEPPi põhiteabedokument. Kui PEPPi pakkuja pakub alternatiivseid investeerimisvõimalusi, tuleks esitada ka alternatiivsete investeerimisvõimaluste kohta üldine põhiteabedokument, mis võib sisaldada ka viiteid muudele dokumentidele. Teise võimalusena, juhul kui vajalikku teavet alternatiivsete investeerimisvariantide kohta ei ole võimalik esitada ühesainsas eraldiseisvas põhiteabedokumendis, tuleks iga alternatiivse investeerimisvariandi kohta esitada eraldi põhiteabedokument. See peaks siiski nii olema ainult juhul, kui alternatiivsete investeerimisvariantide kohta üldise põhiteabedokumendi esitamine ei oleks PEPPi klientide huvides. Seega, kui pädevad asutused hindavad PEPPi põhiteabedokumendi vastavust käesolevale määrusele, peaksid nad tagama eri investeerimisvariantide optimaalse võrreldavuse, võttes eriti arvesse ajakohaseid teadmisi käitumisanalüüside kohta, et vältida teabe esitamisest tulenevat kognitiivset erapoolikust.

(39)  Põhiteabedokumentide laialdase levitamise ja kättesaadavuse tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada, et PEPPi pakkuja avaldab PEPPi põhiteabedokumendid oma veebisaidil. PEPPi pakkuja peaks avaldama PEPPi põhiteabedokumendi iga liikmesriigi kohta, kus PEPPi turustatakse teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel, ning see sisaldab konkreetset teavet kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta selles liikmesriigis.

(40)  Personaalsete pensionitoodete kalkulaatorid on liikmesriikides juba väljatöötamisel. Selleks aga, et kalkulaatorid oleksid tarbijatele võimalikult suureks abiks, peaksid need hõlmama ka eri PEPPi pakkujate kulusid ja teenustasusid koos vahendajate ja muude investeerimisahelas osalejate täiendavate kulude või teenustasudega, mida PEPPi pakkujad ei ole juba sisse arvestanud.

(41)  Üksikasju seoses teabega, mis tuleb esitada PEPPi põhiteabedokumentides ▌, ja selle teabe esitusviisi tuleks veelgi ühtlustada regulatiivsete tehniliste standarditega,▌ võttes arvesse juba tehtud ja käimasolevaid tarbijakäitumise uuringuid, sealhulgas selliste uuringute tulemusi, milles käsitletakse tarbijatele teabe esitamise eri viiside tulemuslikkust. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peaks välja töötama EIOPA pärast konsulteerimist teiste Euroopa järelevalveasutustega –Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010(8) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(9) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA), kui see on asjakohane, samuti Euroopa Keskpanga, pädevate asutuste ning pärast käesoleva määrusega ettenähtud tarbija- ja tootjauuringute läbiviimist, täpsustades PEPPi põhiteabedokumendis esitatava teabe üksikasjad ja esitamise viisi; PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamise ja muutmise tingimused; PEPPi põhiteabedokumendi esitamise nõudele vastamise tingimused; prognoositavate pensionimaksete eelduste kindlaksmääramise reeglid; PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduva teabe esitamise üksikasjad ning riskimaandamise tehnikatele esitatavad miinimumnõuded. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel peaks EIOPA võtma arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPide pikaajalisust, PEPPi säästjate suutlikkust ja PEPPide omadusi. Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile tuleks korraldada tegelike andmetega tarbija- ja tootjauuringud, kui see on kohaldatav. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud aktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10-14. Komisjonile tuleks samuti anda õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, mille on väljatöötanud EIOPA, et täpsustada koostöö ja teabe vahetamise üksikasjad; võrdlemist võimaldaval viisil teabe standardvormis esitamine nõuded ning pärast teiste Euroopa järelevalveasutuste ja pädevate asutustega konsulteerimist ning teenusharupoolset testimist, järelevalvealase aruandluse vormid, rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 15.

(42)  PEPPi põhiteabedokument peaks olema selgelt eristatav ja eraldatud reklaammaterjalist.

(43)  PEPPi pakkujad peaksid koostama PEPPi säästjatele PEPPi pensionihüvitise teatise, mis annaks neile kõige olulisema isikukohase ja üldise teabe PEPPi▌ kohta ning tagaks teabe ajakohasuse. PEPPi pensionihüvitise teatis peaks olema selge ja kõikehõlmav ning sisaldama asjakohast teavet, et lihtsustada aja jooksul ja eri pensionitoodetesse kogunenud pensioninõuete mõistmist ja hõlbustada tööjõu liikumist. PEPPi pensionihüvitise teatis peaks samuti sisaldama põhiteavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud investeerimispoliitika kohta ning selles tuleks ära märkida, millal ja kuidas PEPPi säästjad saavad lisateavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvesse võtmise kohta. PEPPi säästjale tuleks igal aastal esitada PEPPi pensionihüvitise teatis.

(44)  PEPPi pakkujad peaksid PEPPi säästjaid teavitama saabuvast väljamaksete perioodi algusest, väljamaksete võimalikest liikidest ja väljamaksete liigi muutmise võimalusest kaks kuud enne kuupäeva, mil PEPPi säästjatel on võimalik muuta väljamakse liiki. Kui on avatud rohkem kui üks allkonto, tuleks PEPPi säästjat teavitada iga allkonto võimalikust väljamaksete tegemise perioodi algusest.

(45)  Väljamaksete tegemise perioodil peaksid PEPPi pensionisaajad saama teavet oma PEPPi väljamaksete ja nende tegemise võimalike viiside kohta. See on eriti tähtis siis, kui PEPPi pensionisaaja kannab märkimisväärse osa investeerimisriskist väljamaksete tegemise ajal.

(46)  PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate õiguste piisavaks kaitsmiseks peaksid PEPPi pakkujad saama valida varade sellise paigutuse, mis sobib nende kohustuste, sealhulgas pikaajaliste kohustuste täpse laadi ja kestusega kõige paremini. Seega on vaja tõhusat järelevalvet ning samuti tuleks investeerimisnõuete puhul kasutada lähenemist, mis annab PEPPi pakkujatele küllaldase paindlikkuse kõige turvalisema ja tõhusama investeerimispoliitika määramiseks, kohustades neid samas tegutsema ettevaatusega ja PEPPi säästjate parimates pikaajalistes huvides. Ettevaatuse põhimõte nõuab seega PEPPi pakkuja kliendistruktuurile kohandatud investeerimispoliitikat.

(47)  Võttes kapitaliinvesteeringute aluspõhimõtteks mõistlikkuse põhimõtte ja võimaldades PEPPi pakkujatel tegutseda piiriüleselt, soodustatakse säästude suunamist personaalse pensioni kogumisse, aidates seeläbi kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt tuleks selgelt arvesse võtta ka keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite osa investeerimisprotsessis.

(48)  Käesoleva määrusega tuleks tagada PEPPi pakkujatele nõuetekohasel tasemel investeerimisvabadus. Kuna PEPPi pakkujad on väga pikaajalised investeerijad, kelle likviidsusrisk on väike, siis võivad nad aidata kaasa kapitaliturgude liidu edasiarendamisele, investeerides ettevaatuspõhimõtet järgides mittelikviidsesse varasse, nagu aktsiad, ja muudesse pikaajalise majandusprofiiliga instrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või organiseeritud kauplemissüsteemides. Lisaks võivad nad saada kasu rahvusvahelise mitmekesistamise eelistest. Jäädes kooskõlla mõistlikkuse põhimõttega, mille eesmärk on kaitsta PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate huve, ei tohiks niisiis piirata investeerimist aktsiatesse, mis on nomineeritud muus vääringus kui kohustused, ja muudesse instrumentidesse, millel on pikaajaline majanduslik profiil ja millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ega organiseeritud kauplemissüsteemides, välja arvatud usaldatavusnõuetega põhjendatud juhtudel.

(49)  Kapitaliturgude liidu süvendamise kontekstis on pikaajalise majandusprofiiliga instrumentide mõiste lai. Sellised instrumendid on väärtpaberid, mida ei ole võimalik vabalt võõrandada, ja seetõttu puudub nende puhul juurdepääs järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad need tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust, ning hõlmavad osalusi ja võlainstrumente börsil noteerimata äriühingutes ning neile antud laene. Börsil noteerimata äriühingud hõlmavad taristuprojekte, börsil noteerimata äriühinguid, kes soovivad oma tegevust laiendada, ja kinnisvara või muud vara, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. Vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste taristuprojektide puhul on sageli tegemist noteerimata varaga, mis sõltub projekti rahastamiseks antavatest pikaajalistest laenudest. Võttes arvesse PEPPi pakkujate kohustuste pikaajalist iseloomu, kutsutakse neid üles paigutama küllaldast osa oma varaportfellist jätkusuutlikesse investeeringutesse reaalmajandusse, mis annavad pikaajalist majanduslikku kasu, ennekõike taristuprojektidesse ja -ettevõtetesse.

(50)  PEPPi pakkujate investeerimispoliitika ja riskijuhtimissüsteemide jaoks on olulised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid. PEPPi pakkujaid tuleks üles kutsuda kaaluma kõnealuseid tegureid investeerimisotsuste tegemisel ja arvestama selliste tegurite osa oma riskijuhtimissüsteemides, et vältida kasutamiskõlbmatut vara. Teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta peaks olema kättesaadav EIOPA-le, pädevatele asutustele ja PEPPi säästjatele.

(51)  Üks PEPPide reguleerimise eesmärke on luua turvaline ja kulutõhus pensionisäästmistoode. Kuna personaalsete pensionitoodetega seotud investeeringud on pikaajalised, tuleks erilist tähelepanu pöörata vara paigutamise pikaajalistele tagajärgedele. Eelkõige tuleks arvesse võtta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. PEPPi sääste tuleks investeerida, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, näiteks kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes sätestatud liidu kliimaeesmärke ja kestliku arengu eesmärke, ÜRO kestliku arengu eesmärke ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid.

(52)  Mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas oleva investeerimispoliitika väljaarendamise kohustuse täitmise tagamisel ei tohiks PEPPi pakkujatel olla võimalik investeerida ▌ maksualast koostööd mittetegevatesse jurisdiktsioonidesse, mis on loetletud kohaldatavates nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu kohta, ega suure riskiga kolmandasse riiki, kus esineb strateegilisi puudusi, mis on tuvastatud vastavalt kohaldatavale komisjoni delegeeritud määrusele, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(10) artikli 9 alusel.

(53)  Arvestades PEPPi pikaajalist eesmärki kindlustada pensionipõlv, tuleks PEPPi säästjatele tagatud investeerimisvariantide piiritlemisel hõlmata elemendid, mis võimaldaksid investoritel teha investeerimisotsuseid, sealhulgas selliste investeerimisvariantide arv, mille seast nad valida saavad. Pärast PEPPiga liitumist peaks PEPPi säästjal olema võimalus ▌muuta oma algset valikut, kui PEPPiga liitumisest või investeerimisvariandi hilisema muutmise korral selle viimasest muutmisest on möödunud vähemalt viis aastat, nii et samal ajal on tagatud pakkujate pikaajalise investeerimisstrateegia stabiilsus ja ka investorite kaitse. PEPPi pakkuja ise peaks siiski saama lubada PEPPi säästjal muuta valitud investeerimisvarianti sagedamini.

(54)  Põhi-PEPP peaks olema turvaline toode ja peaks olema investeerimise standardvariant. See võiks olla kas riskimaandamismeede, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või garantii investeeritud kapitalile. Riskimaandamismeede, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapitali tagasi saada, võib olla konservatiivne investeerimisstrateegia või elutsükli strateegia, mis aja jooksul vähendab järk-järgult üldist riskipositsiooni. Investeerimise standardvariandi raames antud tagatised peaksid katma vähemalt kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksed pärast kõikide kulude ja teenusttasude mahaarvamist. Garantiid võiksid katta ka kulusid ja tasusid ning need võiksid ette näha inflatsiooni täieliku või osalise katmise. Investeeritud kapital peaks olema tagatud väljamaksete tegemise perioodi alguses ja väljamaksete tegemise perioodil, kui see on asjakohane.

(55)  PEPPi säästjate kulutõhususe ja piisava tootluse tagamiseks peaksid põhi-PEPPi kulud ja tasud piirduma kindlaksmääratud protsendimääraga kogunenud kapitalist. Kuigi nimetatud piirmäär peaks olema 1 % kogutud kapitalist, oleks asjakohane täpsustada, millist liiki kulusid ja tasusid tuleb regulatiivsete tehniliste standardite alusel arvesse võtta, et tagada eri PEPPi pakkujatele ja eri liiki PEPPidele, millel kulude ja tasude struktuur on erinev, võrdsed tingimused. Komisjonile tuleks anda õigus kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid, mille peaks välja töötama EIOPA, vastu võtta. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel peaks EIOPA võtma eelkõige arvesse PEPPi pikaajalisust, PEPPide eri liike ja nende konkreetsetest omadustest tulenevate kuludega seotud tegureid, et tagada erinevate PEPPi pakkujate ja nende toodete õiglane ja võrdne kohtlemine, võttes samas arvesse põhi-PEPPi olemust lihtsa, kulutõhusa ja läbipaistva tootena, mis tagab tegelikult piisava pikaajalise investeerimistulu. Selleks et säiliks pensionitoote pikaajaline olemus, tuleks hoolikalt hinnata väljamakse liiki eelkõige eluaegse annuiteedi puhul. Selle raames peaks EIOPA võtma nõuetekohaselt arvesse kulude ja tasude struktuuri, et tagada kapitaligarantiid võimaldavatele PEPPi pakkujatele teiste pakkujatega võrdsed tingimused. Ühtlasi tuleks kulude ja tasude protsendimäärad korrapäraselt läbi vaadata, et tagada edaspidigi nende asjakohasus, võttes arvesse kulude taseme muutusi. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Selleks et tagada jätkuv kulutõhusus ja kaitsta PEPPi kliente liiga koormavate kulustruktuuride eest, tuleks komisjonile anda õigus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu õigusakte, millega muudetakse protsendimäära, võttes arvesse selle läbivaatamisi, eelkõige tegelike kulude ja teenustasude suurust ja muutusi ning kulude ülempiiri mõju PEPPide kättesaadavusele ja eri tüüpi PEPPide pakkujate asjakohasele turulepääsule.

(56)  Pädevad asutused peaksid kasutama oma volitusi, et kaitsta esmase eesmärgina PEPPi säästjate ja PEPPi pensionisaajate ning PEPPi pakkujate stabiilsust ja kindlust.

(57)  Kui PEPPi pakkuja on tööandja kogumispensioni asutus või ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja („AIFi valitseja“), peaks ta määrama PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmiseks depositooriumi. Depositooriumina tegutseva üksuse ja tema ülesannete suhtes on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid, kuna praegu kehtivad depositooriumidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL(11) sätestatud reeglid fondidele, mida turustatakse üksnes kutselistele investoritele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/760(12) kohased Euroopa pikaajalised investeerimisfondid, mida turustatakse jaeinvestoritele, ning tööandja kogumispensioni asutuste suhtes kohaldatav valdkondlik õigus ei nõua kõikidel juhtudel depositooriumi määramist. Selleks et tagada investorite kaitse kõrgeim tase PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmisel, on käesoleva määrusega nõutav, et PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused ja ELi AIFide valitsejad järgiksid depositooriumi määramisel, selle ülesannete ja kontrollikohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(13).

(58)  Selleks, et võita PEPPi säästjate usaldus ja võimaldada neil teha teadlikke valikuid, on väga oluline kulude ja tasude läbipaistvus ja õiglus. Järelikult peaksid läbipaistmatud hinnakujunduse meetodid olema keelatud.

(59)  Selleks et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse EIOPA ja pädevate asutuste sekkumisvolituste kasutamise tingimused ning EIOPA kohaldatavad kriteeriumid ja tegurid, et teha kindlaks, millal on tegemist PEPPi säästja kaitsmise olulise küsimusega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)  Ilma et see piiraks PEPPi klientide õigust esitada hagi kohtule, tuleks PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate ja PEPPi klientide jaoks kehtestada hõlpsat osavõttu võimaldavad, asjakohased, sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja tulemuslikud menetlused vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, et lahendada käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest tulenevaid vaidlusi.

(61)  Tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise menetluse kehtestamise eesmärgil peaksid PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kehtestama tulemusliku kaebuste lahendamise menetluse, millest saavad juhinduda nende kliendid enne, kui vaidlus antakse lahendamiseks kohtuvälise menetluse kaudu või kohtule. Kaebuste lahendamise menetluse puhul tuleks sätestada lühike ja selge tähtaeg, mille jooksul PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja peaks kaebusele vastama. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organitel peaks olema piisav suutlikkus osaleda asjakohasel ja tõhusal viisil piiriüleses koostöös seoses käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevate vaidlustega.

(62)  Selleks et leida investeeringute jaoks paremad tingimused ja stimuleerida konkurentsi PEPPi pakkujate vahel, peaks PEPPi säästjatel olema õigus vahetada kogumisperioodil oma PEPPi pakkuja teise PEPPi pakkuja vastu, kes asub samas või muus liikmesriigis, ning menetlus selleks peaks olema selge, kiire ja turvaline. PEPPi pakkujad ei peaks olema kohustatud osutama PEPPide vahetamise teenust, kui säästjad saavad väljamakseid eluaegse annuiteedi vormis. Vahetamise käigus peaks üleandev PEPPi pakkuja kandma vastavad summad või vajaduse korral mitterahalised sissemaksed PEPPi kontolt üle ja konto sulgema. PEPPi säästja peaks uue PEPPi konto avamiseks sõlmima vastuvõtva PEPPi pakkujaga lepingu. Uuel PEPPi kontol peaks olema sama allkontode struktuur kui eelmisel PEPPi kontol.

(63)  PEPPi säästjad võivad vahetamisteenuse kasutamise ajal otsustada vara üle anda üksnes juhul, kui vahetus toimub selliste PEPPi pakkujate vahel nagu investeerimisühingud või muud aktsepteeritud täiendava loa saanud pakkujad, kes tegelevad PEPPi säästjate portfelli valitsemisega. Sellisel juhul on vajalik vastuvõtva pakkuja kirjalik nõusolek. Kui tegemist on ühisinvesteeringute haldamisega, ei ole vahetamisel võimalik kasutada vara vahetamist, kuna PEPPi säästjate vara ei ole eraldatud.

(64)  Vahetamine peaks olema PEPPi säästja jaoks lihtne. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks seega vastutama menetluse algatamise ja haldamise eest PEPPi säästja nimel ja tema taotlusel. PEPPi pakkujatel peaks olema võimalik rakendada pakkuja vahetamise teenuse kujundamisel täiendavaid võtteid, näiteks tehnilisi lahendusi. Arvestades, et toode on üleeuroopaline, peaks PEPPi säästjatel olema võimalik pakkujat viivitamata tasuta vahetada, kui liikmesriigis, kuhu PEPPi säästja elama asub, riigipõhist allkontot ei pakuta.

(65)  Enne vahetamiseks loa andmist tuleks PEPPi säästjat teavitada kõigist vahetamiseks vajalikest menetluse etappidest ja kuludest, et PEPPi säästjal oleks võimalik teha vahetamisteenuse kohta teadlik otsus.

(66)  Edukaks vahetamiseks on vaja üleandva PEPPi pakkuja koostööd. Seega peaks üleandev PEPPi pakkuja andma vastuvõtvale PEPPi pakkujale kogu teabe, mis on vajalik maksete taaskäivitamiseks teisel PEPPi kontol. Selline teave ei tohiks siiski hõlmata rohkemat, kui on vaja vahetamise teostamiseks.

(67)  PEPPi säästjad ei tohiks kanda finantskahju ega kulusid või intresse, mis on tekkinud kummagi vahetamises osaleva PEPPi pakkuja vigade tõttu. Eelkõige ei tohiks PEPPi säästjad kanda finantskahju, mis tekib lisatasude, intresside või muude kulude, samuti trahvide või karistusmaksete tõttu, või mis tahes liiki finantskahju, mis tekib vahetamise hilinenud teostamise tõttu. Kuna väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul tuleks tagada kapitalikaitse, ei peaks üleandev PEPPi pakkuja olema kohustatud tagama kapitalikaitset ega garantiid pakkuja vahetamise hetkel. PEPPi pakkuja võib ka otsustada tagada kapitalikaitse või anda garantii vahetamise hetkel.

(68)  PEPPi säästjatel peaks olema enne vahetamisteenuse kasutamist võimalus teha teadlik valik. Vastuvõttev PEPPi pakkuja peaks järgima kõiki turustamise ja teabega seotud nõudeid, sealhulgas esitama PEPPi põhiteabedokumendi, andma nõu ja piisavat teavet vahetamisteenusega seotud kulude ja võimaliku ebasoodsa mõju kohta kapitalikaitsele, kui vahetatakse garantiiga PEPPi. Üleandva PEPPi pakkuja võetavad vahetamistasud peaksid jääma suurusjärku, mis ei takista liikuvust ega ületa mingil juhul 0,5 % ülevkantavast summast või üleantava vara rahalisest väärtusest.

(69)  PEPPi säästjatel peaks PEPPiga liitumisel ja uue allkonto avamise korral olema vabadus otsustada maksevormi üle, mille nad väljamaksete tegemise ajal valivad (annuiteet, ühekordne makse või muu), ent seejärel peaks neil olema võimalik oma valikut üks aasta enne väljamaksete perioodi algust, väljamaksete perioodi alustamise korral ja pakkuja vahetamise ajal muuta, et valitud väljamaksevorm sobiks kõige paremini nende vajadustega, kui nad lähenevad pensionieale. Kui PEPPi pakkuja teeb kättesaadavaks rohkem kui ühe väljamaksete liigi, peaks PEPPi säästjal olema võimalik valida iga PEPPi konto allkonto suhtes erineva väljamaksmise võimaluse.

(70)  PEPPi pakkujatel peaks olema lubatud pakkuda PEPPi säästjatele laia valikut erinevaid väljamaksevorme. See lähenemisviis võimaldaks saavutada PEPPide kiirema kasutuselevõtu eesmärgi, kuna PEPPi säästjatele tagatakse suurem paindlikkus ja laiem valik. See võimaldaks pakkujatel töötada oma PEPPid välja kõige kulutõhusamal viisil. See on muude liidu poliitikavaldkondadega kooskõlas ja poliitiliselt teostatav, kuna nii jääb liikmesriikidele küllaldane paindlikkus otsustada selle üle, milliseid väljamaksevorme nad otsustavad soodustada. Vastavalt pensionitoote pikaajalisele olemusele peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta vastu meetmeid, millega eelistatakse teatavat vormi väljamakseid, näiteks kehtestades ühekordsete maksete piirmäärad, et veelgi soodustada eluaegse annuiteedi ja tagasimaksete kasutamist.

(71)   PEPPi üleeuroopalist olemust arvesse võttes on vaja tagada PEPPi säästjate järjepidev kõrgetasemeline kaitse kogu siseturul. Selleks et rikkumiste vastu tulemuslikult võidelda ja hoida ära tarbijatele kahju tekitamist, on vaja asjakohaseid vahendeid. Seepärast tuleks lisaks EIOPA-le ja pädevatele asutustele antud volitustele võtta kasutusele selge kord, millega keelatakse või piiratakse mis tahes PEPPi turustamist, levitamist või müüki, mis võib tekitada PEPPi säästjale tõsiseid probleeme, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalise olemusega, finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, ning EIOPA-le tuleks anda asjakohased koordineerimise ja eriolukordade lahendamise volitused.

EIOPA volitused peaksid põhinema määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikel 5, et tagada selliste sekkumismehhanismide kohaldamine juhul, kui on suuri probleeme PEPPi säästjate kaitsega, sealhulgas seoses PEPPi kui pensionitoote eriti pikaajalise olemusega. Kui tingimused on täidetud, peaksid pädevad asutused saama ettevaatusabinõuna kehtestada keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse PEPPi säästjatele turustama, levitama või müüma. Need volitused ei vabasta PEPPi pakkujat vastutusest täita kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid.

(72)  Tagada tuleks kõigi PEPPi investeerimisega seotud kulude ja tasude täielik läbipaistvus. Pakkujate jaoks tuleks luua võrdsed tingimused ja samas tuleks tagada tarbijate kaitse. Konkurentsipõhise hinnakujunduse stimuleerimiseks oleks kättesaadav võrreldav teave erinevate toodete kohta.

(73)  Ehkki jooksvat järelevalvet PEPPi pakkujate üle peaks tegema vastava liikmesriigi pädev asutus, peaks PEPPidega seonduvat järelevalvet koordineerima EIOPA, et tagada ühtse järelevalvemetoodika järjepidev kasutamine ja toetada sel moel PEPPi kui pensionitoote üleeuroopalist ja pikaajalist olemust.

(74)  Selleks et tugevdada tarbijaõigusi ja lihtsustada juurdepääsu kaebuste lahendamise menetlusele, peaks PEPPi säästjatel olema võimalik esitada kas eraldi või kollektiivselt kaebusi oma elukohaliikmesriigi pädevatele asutustele rikkumise toimumise kohast sõltumata.

(75)  EIOPA peaks tegema koostööd pädevate asutustega ja hõlbustama selliste asutuste vahelist koostööd ja nende töö sidusust. Sellega seoses peaks EIOPA osalema pädevate asutuste järelevalvemeetmete rakendamise alaste volituste teostamises, esitades tõendeid PEPPidega seotud rikkumiste kohta. Samuti peaks EIOPA pakkuma siduvat vahendamist erimeelsuste puhul pädevate asutuste vahel piiriülestes olukordades.

(76)  Tagamaks, et PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täidavad käesolevat määrust ning neid koheldakse ühtviisi kogu liidus, tuleks ette näha halduskaristused ja muud meetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

(77)  Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada ▌käesoleva määruse rikkumise korral asjakohaste halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamine.

(78)  Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda õigusnormide kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes on kohaldatav riigisisene kriminaalõigus. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumise korral ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimalust teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(79)  Pädevatel asutustel peaks olema õigus määrata rahalisi karistusi, mis on piisavad, et teha olematuks tegelik või võimalik kasu, ning mis on hoiatavad isegi suurematele finantsettevõtjatele ja nende juhtidele.

(80)  Selleks et tagada karistuste ühetaoline kohaldamine kogu liidus, peaksid pädevad asutused võtma halduskaristuse või muu meetme liigi ja rahalise karistuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

(81)  Selleks et rikkumise ja karistuse kohta tehtud pädeva asutuse otsusel oleks hoiatav mõju avalikkusele ja et tõhustada tarbijate kaitset, hoiatades neid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse käesoleva määruse sätteid, tuleks need otsused avaldada, ▌välja arvatud juhul, kui avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist.

(82)  Võimalike rikkumiste tuvastamiseks peaks pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ning nad peaksid kehtestama tõhusad mehhanismid, et võimaldada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist.

(83)  Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamist.

(84)  Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse raames, nagu isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt või isikuandmete töötlemine PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate poolt, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(16). Teabe vahetamine või edastamine Euroopa järelevalveasutuste poolt peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725(17).

(85)   Kuna isiku finantsandmed on salajased, peavad andmed olema väga hästi kaitstud. Seetõttu on soovitatav kaasata käesoleva määruse rakendamisse ja järelevalvesse ka andmekaitseasutused.

(86)  Käesolevas määruses sätestatud registreerimis- ja teatamismenetlus ei tohiks asendada ühtegi täiendavat riigisisest korda, mis võimaldaks kasutada riigi tasandil ette nähtud soodustusi ja stiimuleid.

(87)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata, hinnates muu hulgas turu arengut, näiteks uut liiki PEPPide turule tulekut, samuti liidu õiguse muude valdkondade arengut ja liikmesriikide kogemusi. Selline hindamine peaks võtma arvesse hästitoimiva PEPPide turu loomise eri eesmärke ja sihte ning peaks eelkõige andma hinnangu sellele, kas käesoleva määruse tulemusel on hakanud rohkem Euroopa kodanikke säästma jätkusuutliku ja piisava pensioni nimel. PEPPi pakkujate järelevalve puhul üle Euroopa kehtivate miinimumnõuete tähtsus eeldab ka, et hinnatakse seda, kuidas PEPPi pakkujad täidavad käesolevat määrust ja kohaldatavat valdkondlikku õigust.

(88)  Kuna käesoleval määrusel võib olla pikaajaline mõju, tuleb selle kohaldamise algperioodil toimuvat tähelepanelikult jälgida. Hinnangu koostamisel peaks komisjon arvesse võtma ka EIOPA, sidusrühmade ja ekspertide kogemusi ning andma kõigist võimalikest tähelepanekutest Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada.

(89)  Käesolev määrus peaks tagama seda, et võetakse arvesse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus, õigust isikuandmete kaitsele, õigust omandile, ettevõtlusvabadust, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõrgetasemelise tarbijakaitse põhimõtet.

(90)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tugevdada PEPPi säästjate kaitset ja suurendada PEPPi säästja usaldust PEPPide, sealhulgas piiriüleselt turustatavate PEPPide vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste personaalsete pensionitoodete registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve ühtsed normid, mida turustatakse liidus nimetuse „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „personaalne pensionitoode“ – toode, millel on järgmised omadused:

a)  see põhineb vabatahtlikult sõlmitud lepingul üksikisikust säästja ja ettevõtja vahel ning täiendab riiklikku või tööandjapensionit,

b)  see võimaldab pikaajalist kapitali kogumist sõnaselge eesmärgiga tagada pensionile jäämisel sissetulek koos piiratud ▌võimalusega selle väljavõtmiseks enne seda;

c)  see ei ole riiklik ega tööandjapension;

2)  „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ ehk „PEPP“ — pikaajalistel säästudel põhinev personaalne pensionitoode, mida pakub selleks artikli 6 lõike 1 alusel loa saanud finantsettevõtja PEPPi lepingu alusel, mille on sõlminud PEPPi säästja või oma liikmete nimel tegutsev sõltumatu PEPPi säästjate ühendus pensioni saamise eesmärgil, ning mida ei ole võimalik varem välja võtta või on varasema väljavõtmise võimalused rangelt piiratud ja mis on registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega;

3)  „PEPPi säästja“ – PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsiline isik;

4)  „PEPPi leping“ – PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vaheline leping, mis vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele;

5)  „PEPPi konto“ – PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja isiku nimele registreeritud isiklik pensionikonto, mida kasutatakse selliste tehingute üle arvestuse pidamiseks, mis võimaldavad PEPPi säästjal teha regulaarseid sissemakseid▐ pensioni tarbeks ja PEPPi makse saajal saada PEPPi makseid;

6)  „PEPPi pensionisaaja“ – füüsiline isik, kes saab PEPPi väljamakseid;

7)  „PEPPi klient“ – PEPPi säästja, potentsiaalne PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja;

8)  „PEPPi turustamine“ – PEPPi lepingute sõlmimisega seotud nõustamine, lepingute soovitamine või muu lepingu sõlmimist ettevalmistav töö, selliste lepingute sõlmimine või kõnealuste lepingute haldamisel ja täitmisel abistamine, sealhulgas teabe andmine ühe või mitme PEPPi lepingu kohta vastavalt kriteeriumidele, mille PEPPi klient valib veebisaidi või muude andmekandjate kaudu, samuti PEPPi toodete pingerea koostamine, sealhulgas hindade ja toodete võrdlemine, või PEPPi hinnasoodustuse pakkumine, kui PEPPi klient saab otse või kaudselt sõlmida PEPPi lepingu veebisaidi või muude andmekandjate kaudu;

9)  „PEPPi pensionimaksed“ – väljamaksed, mida tehakse seoses pensionile jäämise või eeldatava pensionile jäämisega mõnel artikli 58 lõikes 1 osutatud viisil;▌

10)  „PEPPi väljamaksed“ — PEPPi pensionimaksed ja muud lisahüvitised, millele PEPPi pensionisaajal on õigus kooskõlas PEPPi lepinguga eelkõige ennetähtaegse tagastatavuse rangelt piiratud juhtudel või kui PEPPi leping näeb ette biomeetriliste riskide katmise;

11)  „kogumisperiood“ – periood, mille jooksul PEPPi kontole koguneb vara ja mis kestab tavaliselt kuni väljamaksete perioodi alguseni;

12)  „väljamaksete periood“ – periood, mille kestel PEPPi kontole kogunenud vara võib võtta kasutusele pensioni või muu sissetulekuna;

13)  „annuiteet“ – summa, mis vastutasuna tehtud investeeringu eest kuulub väljamaksmisele kindlate ajavahemike järel teatava perioodi kestel, nagu PEPPi pensionisaaja eluajal või konkreetse arvu aastate jooksul;

14)  „tagasimakse“ – vabalt valitud summa, mida PEPPi pensionisaaja võib võtta kindlate ajavahemike järel välja ▌teatava piirmäära ulatuses;

15)  „PEPPi pakkuja“ – artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba PEPPi väljatöötamiseks ja selle turustamiseks;

16)  „PEPPi turustaja“ – artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba turustada selliseid PEPPe, mida ta ei ole ise välja töötanud, samuti investeerimisnõustamisega tegelev investeerimisühing või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97(18) artikli 2 lõike 1 punktis 3 määratletud kindlustusvahendaja;

17)  „püsiv andmekandja“ – vahend, mis

a)  võimaldab PEPPi kliendil säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ning

b)  võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;

18)  „pädevad asutused“ ▌ – kohalikud asutused, mille liikmesriik on määranud PEPPi pakkujate või asjaoludest olenevalt PEPPi turustajate üle järelevalvet tegema või täitma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid;

19)  „PEPPi pakkuja päritoluliikmesriik“ – päritoluliikmesriik, nagu see on määratletud asjakohases õigusaktis, millele on osutatud artikli 6 lõikes 1;

20)  „PEPPi turustaja päritoluliikmesriik“ –

a)  kui turustaja on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus on tema elukoht,

b)  kui turustaja on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht, või kui tal liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

21)  „PEPPi pakkuja vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole PEPPi pakkuja päritoluliikmesriik ja kus PEPPi pakkuja pakub PEPPe teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel või mille puhul PEPPi pakkuja on avanud allkonto;

22)  „PEPPi turustaja vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole PEPPi turustaja päritoluliikmesriik ja kus ta turustab PEPPe teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel;

23)  „allkonto“ – igal PEPPi kontol loodud riigipõhine allkonto, mis vastab juriidilistele nõuetele ja tingimustele, mis on PEPPi säästja elukohaliikmesriigis riigi tasandil kehtestatud PEPPi investeerimisega seotud võimalike maksusoodustuste kasutamisele; seega võib üksikisik olla igas allkontos PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja sõltuvalt sellest, millised on kogumisperioodile ja väljamaksete perioodile kehtivad asjaomased nõuded;

24)  „kapital“ – kapitali sissemaksete ▌ kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad pärast PEPPi säästjate kõigi otseste või kaudsete tasude ja kulude mahaarvamist;

25)  „finantsinstrumendid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL(19) I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid;

26)  „depositoorium“ – ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks varade hoidmine ning järelevalve fondi tingimuste ja kohaldatava õiguse täitmise üle;

27)   „põhi-PEPP“artiklis 45 sätestatud investeerimisvariant;

28)  „riskimaandamismeetmed“ – meetmed, mis võimaldavad süstemaatiliselt vähendada avatust riskile ja/või riski realiseerumise tõenäosust;

29)  „biomeetrilised riskid“ – surma, töövõimetuse ja/või pikaealisusega seotud riskid;

30)  „pakkuja vahetamine“ – PEPPi säästja taotlusel ühe PEPPi pakkuja ▌PEPPi kontolt vastavate summade või vajaduse korral mitterahalise sissemakse kooskõlas artikli 52 lõikega 4 teisele PEPPi kontole ülekandmine, kusjuures eelmine PEPPi konto suletakse, ilma et see mõjutaks artikli 53 lõike 4 punkti e kohaldamist;

31)  „nõustamine“ – PEPPi kliendile individuaalsete soovituste andmine ▌ PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja poolt seoses ühe või mitme PEPPi lepinguga;

32)  „partnerlus“ – PEPPi pakkujate koostöö allkontode pakkumiseks eri liikmesriikides artikli 19 lõikes 2 osutatud kaasaskantavuse teenuse kontekstis;

33)  „keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid“ ehk „ESG- tegurid“ – keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimused, millele on osutatud Pariisi kokkuleppes, ÜRO kestliku arengu eesmärkides, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes ja ÜRO poolt toetavates vastutustundlike investeeringute põhimõtetes.

Artikkel 3

Kohaldatavad õigusnormid

PEPPide registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve suhtes kohaldatakse

a)  käesolevat määrust ja

b)   käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel▌:

i)  liidu asjaomast valdkondlikku õigust, sealhulgas vastavaid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte;

ii)  konkreetselt PEPPe käsitlevate liidu asjaomaste valdkondlike õigusaktide ja meetmete rakendamiseks vastuvõetud liikmesriikide seadusi;

iii)  liikmesriikide muid PEPPide suhtes kohaldatavaid seadusi.

Artikkel 4

PEPPi leping

1.  PEPPi lepingus määratakse kindlaks PEPPi tingimused vastavalt artiklis 3 osutatud kohaldatavatele õigusnormidele.

2.  PEPPi leping hõlmab eelkõige järgmist:

a)  artiklis 45 osutatud põhi-PEPPi kirjeldus, sealhulgas teave investeeritud kapitalile antud garantii või kapitalikaitse tagamiseks rakendatava investeerimisstrateegia kohta;

b)  vajaduse korral artikli 42 lõikes 2 osutatud alternatiivsete investeerimisvariantide kirjeldus;

c)  artiklis 44 osutatud investeerimisvariandi muutmise tingimused;

d)  kui PEPP pakub biomeetriliste riskide kaitset, siis sellise kaitse üksikasjad, sealhulgas riskide katmise asjaolud;

e)  PEPPi pensionimaksete kirjeldus, eriti mis puudutab väljamaksete võimalikke liike ja artiklis 58 osutatud õigust muuta väljamaksete liiki;

f)  artiklites 17–20 osutatud kaasaskantavuse teenuse tingimused, sealhulgas teave nende liikmesriikide kohta, kus allkontod on võimalikud;

g)  artiklites 52–55 osutatud vahetamisteenuse tingimused;

h)  kulude liigid ning protsentidena ja rahalises vääringus väljendatud kogukulud, kui see on asjakohane;

i)  artiklis 47 osutatud PEPPi säästja elukohaliikmesriigile vastava allkonto kogumisperioodile esitatavad tingimused;

j)  artiklis 57 osutatud PEPPi säästja elukohaliikmesriigile vastava allkonto väljamaksete perioodiga seotud tingimused;

k)  kohasel juhul tingimused, mille alusel tuleb antud soodustused või stiimulid PEPPi säästja elukohaliikmesriigile tagasi maksta.

II PEATÜKK

REGISTREERIMINE

Artikkel 5

Registreerimine

1.  PEPPi tohib liidus pakkuda ja turustada ainult juhul, kui see on registreeritud EIOPA hallatavas avalikus registris kooskõlas artikliga 13.

2.  PEPPi registreerimine kehtib kõigis liikmesriikides. See annab PEPPi pakkujale õiguse pakkuda ja PEPPi turustajale õiguse turustada artiklis 13 osutatud avalikus keskregistris registreeritud PEPPe.

Käesoleva määruse täitmise pidev järelevalve toimub vastavalt IX peatükile.

Artikkel 6

PEPPi registreerimise taotlemine

1.  PEPPi registreerimist võivad taotleda ainult järgmised liidu õiguse kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud finantsettevõtjad:

a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(20) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused;

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(21) kohaselt tegevusloa saanud kindlustusandjad, kes tegelevad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 2 lõikes 3 ja nimetatud direktiivi II lisas osutatud elukindlustusega;

c)  ▌direktiivi (EL) 2016/2341 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutused, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt saanud loa pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Sel juhul hoitakse finantsstabiilsuse tagamiseks kõiki PEPPide pakkumise ärivaldkonna varasid ja kohustusi eraldi selliselt, et nende varade ja kohustuste üleandmine kogumispensioni asutuse muude kogumispensionidega seotud ärivaldkonnale on välistatud;

d)  direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, mis pakuvad portfelli valitsemise teenust;

e)  ▌direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fondid või fondivalitsejad;

f)   ▌direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad (ELi AIFi valitsejad);

2.  Lõikes 1 loetletud finantsettevõtjad esitavad PEPPi registreerimise taotluse oma pädevale asutusele. Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)  PEPPi lepingu tüüptingimused, mida pakutakse PEPPi säästjatele artikli 4 kohaselt;

b)  teave taotleja isiku kohta ▌;

c)  teave PEPPiga seotud portfelli valitsemise ja riskijuhtimise korra ning halduse korralduse kohta, sealhulgas kord, millele on osutatud artikli 19 lõikes 2, artikli 42 lõikes 5 ja artikli 49 lõikes 3;

d)  nende liikmesriikide loetelu, kus taotluse esitanud PEPPi pakkuja kavatseb PEPPi turustada, kui see on asjakohane;

e)  teave depositooriumi kohta, kui see on asjakohane;

f)  artiklis 26 osutatud PEPPi põhiteave;

g)   nende liikmesriikide loetelu, mille puhul on taotluse esitanud PEPPi pakkujal võimalik tagada kohene allkonto avamine.

3.   Pädevad asutused hindavad 15 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Pädev asutus määrab tähtaja, mille jooksul taotlejal tuleb esitada lisateavet, kui taotlus ei ole täielik. Kui taotlus on loetud täielikuks, teavitavad pädevad asutused sellest taotlejat.

4.   Lõike 3 alusel kolme kuu jooksul täieliku taotluse esitamisest otsustavad pädevad asutused PEPPi registreerida ainult juhul, kui taotlejal on õigus pakkuda PEPPe vastavalt lõikele 1 ning kui lõikes 2 osutatud registreerimistaotluses esitatud teave ja dokumendid vastavad käesolevale määrusele.

5.   Pädevad asutused edastavad viie tööpäeva jooksul pärast PEPPi registreerimise otsuse vastuvõtmist EIOPA-le otsuse ning samuti lõike 2 punktides a, b, d, f ja g osutatud teabe ja dokumendid ning teavitavad sellest taotluse esitanud PEPPi pakkujat.

EIOPA ei ole vastutav ja teda ei võeta vastutusele pädevate asutuste tehtud registreerimisotsuste eest.

Kui pädevad asutused keelduvad registreerimisest, teevad nad põhjendatud otsuse, mille peale võib esitada kaebuse.

6.  Kui mõnes liikmesriigis on lõikes 1 osutatud konkreetset liiki finantsettevõtjate jaoks mitu pädevat asutust, määrab liikmesriik iga lõikes 1 osutatud liiki finantsettevõtjate jaoks ühe pädeva asutuse, mis vastutab registreerimismenetluse ja EIOPAga suhtlemise eest.

Pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata kõigist hilisematest lõikes 2 osutatud taotluses esitatud teabe ja dokumentide muudatustest. Kui muudatused on seotud lõike 2 punktides a, b, d, f ja g osutatud teabe ja dokumentidega, edastavad pädevad asutused need muudatused põhjendamatu viivituseta EIOPA-le.

Artikkel 7

PEPPi registreerimine

1.  Viie tööpäeva jooksul pärast registreerimisotsuse ning artikli 6 lõike 5 kohase teabe ja dokumentide saamise kuupäeva registreerib EIOPA PEPPi artiklis 13 osutatud avalikus keskregistris ja teavitab põhjendamatu viivituseta sellest pädevaid asutusi.

2.  Viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud PEPPi registreerimise teate saamist teavitavad pädevad asutused sellest taotluse esitanud PEPPi pakkujat.

3.   PEPPi pakkuja võib PEPPi pakkuda ning PEPPi turustaja võib PEPPi turustada alates kuupäevast, mil PEPP registreeritakse artiklis 13 osutatud avalikus keskregistris.

Artikkel 8

PEPPi registrist kustutamise tingimused

1.  Pädevad asutused teevad PEPPi registrist kustutamise otsuse, kui

a)  PEPPi pakkuja loobub sõnaselgelt registreerimisest,

b)  PEPPi pakkuja on registreeritud valeandmete esitamise tõttu või muul moel ebaseaduslikult,

c)  PEPPi pakkuja on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud käesolevat määrust või

d)  PEPPi pakkuja ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel PEPP registreeriti.

2.  Viie tööpäeva jooksul pärast PEPPi registrist kustutamise otsuse vastuvõtmist edastavad pädevad asutused selle EIOPA-le ning teavitavad sellest PEPPi pakkujat.

3.  Viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud registrist kustutamise otsuse kohta teate saamist kustutab EIOPA PEPPi registrist ja teavitab sellest pädevaid asutusi.

4.  Viie tööpäeva jooksul pärast lõike 3 kohaselt PEPPi registrist kustutamise ja selle toimumise kuupäeva kohta teate saamist teavitavad pädevad asutused sellest PEPPi pakkujat.

5.  PEPPi pakkuja ei või enam PEPPi pakkuda ja PEPPi turustaja ei või enam PEPPi turustada alates kuupäevast, mil PEPP kustutatakse artiklis 13 osutatud avalikust keskregistrist.

6.  Kui EIOPA saab teavet mõne käesoleva artikli lõike 1 punktis b või c osutatud asjaolu ilmnemise kohta, palub EIOPA vastavalt artiklis 66 osutatud pädevate asutuste ja EIOPA vahelisele koostöökohustusele PEPPi pakkuja pädevatel asutustel selliste asjaolude olemasolu kontrollida ning pädevad asutused esitavad EIOPA-le oma tähelepanekud ja vastava teabe.

7.  Enne PEPPi registrist kustutamise otsuse tegemist teevad pädevad asutused ja EIOPA kõik endast oleneva, et tagada PEPPi säästjate huvide kaitse.

Artikkel 9

Nimetus ▌

Nimetust „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ ehk „PEPP“ võib personaalse pensionitoote kohta kasutada ainult juhul, kui EIOPA on registreerinud nimetatud personaalse pensionitoote turustamise nimetuse „PEPP“ all kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 10

PEPPi turustamine

1.  Artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtjad võivad turustada PEPPe, mille nad on ise välja töötanud. Samuti võivad nad turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud, tingimusel et nad järgivad asjaomast valdkondlikku õigust, mille kohaselt nad võivad turustada tooteid, mida nad ei ole ise välja töötanud.

2.  Direktiivi (EL) 2016/97 kohaselt registreeritud kindlustusvahendajad ja investeerimisühingud, mis on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa tegelda direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamisega, võivad turustada PEPPe, mida nad ei ole ise välja töötanud.

Artikkel 11

Erinevate pakkujate liikide suhtes kohaldatav usaldatavusnõuete täitmise kord

PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täidavad ▌käesolevat määrust, samuti asjaomaseid usaldatavusnõudeid, mida nende suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 2 osutatud õigusaktide alusel.

Artikkel 12

Riigisiseste õigusnormide avaldamine

1.  Asjaomane riigiasutus teeb avalikult kättesaadavaks riigisiseste õigus- ja haldusnormide tekstid, mis reguleerivad artiklis 47 osutatud kogumisperioodiga seotud tingimusi ja artiklis 57 osutatud väljamaksete perioodiga seotud tingimusi, sealhulgas vajaduse korral teavet riigi tasandil kehtestatud soodustuste ja stiimulite taotlemiseks kehtestatud täiendava riigisisese korra kohta, ning ajakohastab neid.

2.  Kõik liikmesriigi pädevad asutused säilitavad ja ajakohastavad oma veebisaidil lingi lõikes 1 osutatud tekstidele.

3.  Lõikes 1 osutatud tekstid avaldatakse üksnes teavitamise eesmärgil ja avaldamine ei tekita asjaomaste riigiasutuste jaoks õiguslikke kohustusi ega vastutust.

Artikkel 13

Avalik keskregister

1.  EIOPA peab avalikku keskregistrit, mis sisaldab andmeid iga käesoleva määruse alusel registreeritud PEPPi, PEPPi registreerimisnumbri, selle PEPPi pakkuja, PEPPi pakkuja pädevate asutuste, PEPPi registreerimise kuupäeva, PEPPi pakkuvate liikmesriikide täieliku nimekirja ja selliste liikmesriikide täieliku nimekirja kohta, mille jaoks PEPPi pakkuja pakub allkontot. Keskregister tehakse avalikkusele kättesaadavaks elektroonilisel kujul ja seda ajakohastatakse.

2.  Pädevad asutused teavitavad EIOPAt artikli 12 lõikes 2 osutatud linkidest ja ajakohastavad seda teavet.

3.  EIOPA avaldab lõikes 2 osutatud lingid ja ajakohastab neid lõikes 1 osutatud avalikus keskregistris.

III PEATÜKK

PEPPide PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA KAASASKANTAVUS

I JAGU

TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS JA ASUTAMISVABADUS

Artikkel 14

Teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse kasutamine PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate poolt

1.   Teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel võivad PEPPi pakkujad pakkuda ja PEPPi turustajad turustada PEPPi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil tingimusel, et nad teevad seda kooskõlas asjaomaste õigusnormide ja menetlustega, mis on kehtestatud nende suhtes kohaldatavate artikli 6 lõike 1 punktide a, b, d ja e või artikli 10 lõike 2 kohaste liidu õigusaktidega või nende alusel, ja olles teinud teatavaks kavatsuse avada kooskõlas artikliga 21 vastuvõtva liikmesriigi jaoks allkonto

2.   Artikli 6 lõike 1 punktides c ja f osutatud PEPPi pakkujad täidavad artiklis 15 sätestatud õigusnorme.

Artikkel 15

Teenuste osutamise vabaduse kasutamine tööandja kogumispensioni asutuste ja ELi AIFi valitsejate poolt

1.  Artikli 6 lõike 1 punktides c ja f osutatud PEPPi pakkujad, kes kavatsevad PEPPi säästjatele pakkuda PEPPi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil esimest korda teenuste osutamise vabaduse alusel ja kes on teatanud kavatsusest avada kooskõlas artikliga 21 kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi jaoks allkonto, edastavad oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)  PEPPi pakkuja nimi ja aadress,

b)  liikmesriik, kus PEPPi pakkuja kavatseb PEPPi PEPPi säästjatele pakkuda või turustada.

2.  Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad teabe kümne tööpäeva jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast vastuvõtvale liikmesriigile koos kinnitusega, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud PEPPi pakkuja vastab artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Teave edastatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on alust kahelda PEPPi pakkumise haldusstruktuuris või PEPPi pakkuja finantsolukorras, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides c ja f.

Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, põhjendavad nad ühe kuu jooksul alates kogu teabe ja dokumentide saamisest asjaomasele PEPPi pakkujale oma keeldumist. Keeldumise või vastamata jätmise korral on õigus pöörduda PEPPi pakkuja päritoluliikmesriigi kohtusse.

3.  Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad lõikes 1 osutatud teabe kättesaamist kümne tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Seejärel teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused PEPPi pakkujat sellest, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on teabe kätte saanud ja PEPPi pakkuja võib alustada PEPPi pakkumist selle liikmesriigi PEPPi säästjatele.

4.  Kui lõikes 3 osutatud kättesaamise kinnitust ei ole saadud, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe edastamise kuupäevast PEPPi pakkujat sellest, et ta võib alustada teenuse osutamist vastuvõtvas liikmesriigis.

5.  Kui lõikes 1 osutatud teabes on muudatusi, teavitab PEPPi pakkuja sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi vähemalt üks kuu enne selle muutuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad muudatusest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates teate kättesaamisest.

6.   Vastuvõttev liikmesriik võib käesoleva menetluse puhul määrata artikli 2 punktis 18 osutatust erinevad pädevad asutused kasutama vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele antud volitusi. Nad teavitavad komisjoni ja EIOPAt nende ülesannete jaotumisest.

Artikkel 16

Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused

1.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on põhjust arvata, et PEPPi turustatakse selle liikmesriigi territooriumil või on asjaomase liikmesriigi jaoks avatud allkonto artiklis 3 osutatud kohaldatavatest normidest tulenevaid kohustusi rikkudes, saadab ta oma järeldused PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja päritoluliikmesriigi pädevatele asutusteele.

2.  Pärast lõike 1 kohaselt saadud teabe hindamist võtavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kohasel juhul viivitamata asjakohased meetmed olukorra parandamiseks. Nad teavitavad kõigist võetud meetmetest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.

3.  Kui päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed osutuvad ebapiisavateks või neid ei ole võetud ning PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja jätkab PEPPi turustamist viisil, mis kahjustab ilmselgelt vastuvõtva liikmesriigi PEPPi säästjate huve või personaalsete pensionitoodete turu nõuetekohast toimimist selles liikmesriigis, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta asjakohaseid meetmeid, et hoida ära täiendavaid rikkumisi, sealhulgas takistada juhul, kui see on tingimata vajalik, PEPPi pakkujal või PEPPi turustajal PEPPide turustamise jätkamist nende territooriumil.

Lisaks võivad päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pöörduda EIOPA poole ning paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19.

4.  Lõiked 1–3 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi õigust võtta asjakohaseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, et ära hoida või karistada õigusnormide rikkumist oma territooriumil, kui see on hädavajalik tarbijate õiguste kaitsmiseks vastuvõtvas liikmesriigis ning kui päritoluliikmesriigi samaväärsed meetmed on ebapiisavad või puuduvad üldse, või juhtudel, kui õigusnormide rikkumine on vastuolus üldist hüve kaitsvate riigisiseste õigusnormidega, niivõrd kui see on rangelt vajalik. Sellisel juhul on vastuvõtval liikmesriigil võimalus takistada PEPPi pakkujal või PEPPi turustajal uue tegevuse alustamist oma territooriumil.

5.  Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt käesoleva artikli alusel võetud meetmetest teatatakse PEPPi pakkujale või PEPPi turustajale hästi põhjendatud dokumendis ja teavitatakse sellest põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

II JAGU

KAASASKANTAVUS

Artikkel 17

Kaasaskantavuse teenus

1.  PEPPi säästjatel on õigus kasutada kaasaskantavuse teenust, mis annab neile õiguse jätkata sissemaksete tegemist olemasolevale PEPPi kontole, kui nad vahetavad teise liikmesriiki kolides elukohta.

2.  Kaasaskantavuse teenuse kasutamise korral on PEPPi säästjatel õigus säilitada kõik PEPPi pakkuja antud eelised ja soodustused, mis on seotud pideva investeerimisega nende PEPPi.

Artikkel 18

Kaasaskantavuse teenuse pakkumine

1.  PEPPi pakkujad pakuvad artiklis 17 osutatud kaasaskantavuse teenust neile PEPPi säästjatele, kellel on nende juures PEPPi konto ja kes kõnealust teenust soovivad.

2.  PEPPi soovitades peab PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja esitama potentsiaalsetele PEPPi säästjatele teabe kaasaskantavuse teenuse ja selle kohta, millised allkontod on kohe olemas.

3.  Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peavad PEPPi pakkujale esitatud taotluse alusel olema kõigi PEPPide puhul võimalikud vähemalt kahe liikmesriigi riigipõhised allkontod.

Artikkel 19

PEPPi allkontod

1.  Kui PEPPi pakkujad pakuvad PEPPi säästjatele artikli 17 kohaselt kaasaskantavuse teenust, tagavad PEPPi pakkujad, et iga PEPPi konto uue allkonto avamise korral vastab see artiklites 47 ja 57 osutatud juriidilistele nõuetele ja tingimustele, mille on PEPPidele kehtestanud riigi tasandil PEPPi säästja uus elukohaliikmesriik. Kõik PEPPi konto tehingud kantakse vastavale allkontole. Allkontole tehtavatele sissemaksetele ja allkontolt tehtavatele väljamaksetele võib kohaldada eraldi lepingutingimusi.

2.  Ilma et see piiraks valdkondliku õiguse kohaldamist, võivad PEPPi pakkujad tagada lõikes 1 osutatud nõuete täitmise, moodustades partnerluse teise registreeritud PEPPi pakkujaga ( „partner“).

Võttes arvesse partneri ülesannete ulatust, peab partner olema kvalifitseeritud ja võimeline täitma delegeeritud ülesandeid. PEPPi pakkuja sõlmib partneriga kirjaliku lepingu. Kõnealust lepingut peab olema võimalik õiguslikult maksma panna ning selles määratakse selgelt kindlaks PEPPi pakkuja ja partneri õigused ja kohustused. Leping peab vastama tegevuse delegeerimise ja edasiandmise asjakohastele nõuetele ja menetlustele, mis on kehtestatud nende suhtes kohaldatava liidu õigusega või selle alusel, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 1. Sellest lepingust olenemata vastutab PEPPi pakkuja ainuisikuliselt oma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

Artikkel 20

Uue allkonto avamine

1.   Kohe pärast seda, kui PEPPi säästja on teatanud elama asumisest teise liikmesriiki, teavitab PEPPi pakkuja viivitamata PEPPi säästjat võimalusest avada PEPPi säästja PEPPi kontol uus allkonto ja sellest, milline oleks sellise allkonto avamise ajakava.

Sel juhul esitab PEPPi pakkuja PEPPi säästjale tasuta PEPPi põhiteabedokumendi, mis sisaldab PEPPi säästja uue elukohaliikmesriigi allkonto suhtes kehtivaid artikli 28 lõike 3 punktis g osutatud konkreetseid nõudeid.

Juhul kui uus allkonto ei ole võimalik, teavitab PEPPi pakkuja PEPPi säästjat PEPPi pakkuja tasuta ja viivitamata vahetamise õigusest ning võimalusest jätkata säästmist viimati avatud allkontol.

2.  Kui PEPPi säästja kavatseb kasutada võimalust avada allkonto, teavitab PEPPi säästja PEPPi pakkujat järgmisest:

a)  PEPPi säästja uus elukohaliikmesriik;

b)  kuupäev, millest alates suunatakse sissemaksed uuele allkontole;

c)  kogu asjakohane teave PEPPi muude tingimuste kohta.

3.  PEPPi säästja võib jätkata sissemaksete tegemist viimasena avatud allkontole.

4.   PEPPi pakkuja annab PEPPi säästjale personaalse soovituse, milles ta selgitab, kas uue allkonto avamine PEPPi säästja PEPPi kontol ja sissemaksete tegemine uuele allkontole on soodsam kui viimasele avatud allkontole sissemaksete tegemise jätkamine.

5.  Kui PEPPi pakkuja ei suuda tagada PEPPi säästjale uuele elukohaliikmesriigile vastava uue allkonto avamist, on PEPPi säästjal võimalik, olenevalt tema valikust,:

a)  vahetada PEPPi pakkujat viivitamata ja tasuta, olenemata artikli 52 lõike 3 nõuetest pakkuja vahetamise sageduse kohta, või

b)  jätkata sissemaksete tegemist viimasele avatud allkontole.

6.  Uue allkonto avamiseks ▌ muudetakse kehtivat PEPPi lepingut PEPPi säästja ja PEPPi pakkuja vahel kooskõlas kohaldatava lepinguõigusega. Allkonto avamise kuupäev määratakse kindlaks lepingus▌.

Artikkel 21

Kaasaskantavust käsitleva teabe edastamine pädevatele asutustele

1.  PEPPi pakkuja, kes soovib esimest korda avada vastuvõtvas liikmesriigis uue allkonto, teatab sellest päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2.  PEPPi pakkuja esitab teates järgmise teabe ja järgmised dokumendid:

a)  artiklis 4 osutatud PEPPi lepingu standardsed lepingutingimused, sealhulgas uut allkontot käsitlev lisa;

b)  PEPPi põhiteabedokument, mis sisaldab uuele allkontole kehtivaid erinõudeid vastavalt artikli 28 lõike 3 punktile g;

c)   artiklis 36 osutatud PEPPi pensionihüvitise teatis;

d)  kohasel juhul teave artikli 19 lõikes 2 osutatud lepinguliste kokkulepete kohta.

3.  Päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas esitatud dokumendid on täielikud, ja edastavad need kümne tööpäeva jooksul alates täieliku dokumentatsiooni saamisest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

4.  Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad viivitamata lõikes 2 osutatud teabe ja dokumentide kättesaamist.

5.  Seejärel teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused PEPPi pakkujat sellest, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on teabe kätte saanud ja PEPPi pakkuja võib avada selle liikmesriigi suhtes allkonto.

Kui lõikes 4 osutatud kättesaamise teadet ei ole saadud, teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe edastamise kuupäevast PEPPi pakkujat sellest, et ta võib avada selles liikmesriigi suhtes allkonto.

6.  Kui lõikes 2 osutatud teabes ja dokumentides on muudatusi, teavitab PEPPi pakkuja sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi vähemalt üks kuu enne selle muutuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad muudatusest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates teate kättesaamisest.

IV PEATÜKK

TURUSTAMISELE JA TEABELE ESITATAVAD NÕUDED

I JAGU

Üldsätted

Artikkel 22

Üldpõhimõte

PEPPide turustamisel tegutsevad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad alati ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma PEPPi klientide parimate huvidega.

Artikkel 23

Eri tüüpi PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate suhtes kohaldatav turustamiskord

1.   PEPPide turustamisel peavad eri tüüpi PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad täitma järgmisi nõudeid:

a)  käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kindlustusandjad ja käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kindlustusvahendajad peavad täitma kohaldatavat liikmesriigi õigust, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2016/97 V ja VI peatükis, välja arvatud artiklid 20, 23 ja 25 ning artikli 30 lõige 3, sätestatud nõuded kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise kohta; nende sätete alusel vastu võetud otsekohaldatavat liidu õigust selliste toodete turustamise kohta ning käesolevat määrust, välja arvatud artikli 34 lõiget 4;

b)  käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud peavad täitma kohaldatavat liikmesriigi õigust, millega võetakse üle ▌direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 3 esimeses lõigus ning artiklites 23, 24 ja 25 (välja arvatud nimetatud direktiivi artikli 24 lõikes 2 ning artikli 25 lõigetes 3 ja 4) sätestatud nõuded finantsinstrumentide turustamise ja klientide seas levitamise kohta, nende sätete alusel vastu võetud otsekohaldatavat liidu õigust ning käesolevat määrust, välja arvatud käesoleva määruse artikli 34 lõiget 4;

c)  kõik muud PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad peavad täitma kohaldatavat liikmesriigi õigust, millega võetakse üle direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 3 esimeses lõigus ning artiklites 23, 24 ja 25 (välja arvatud direktiivi artikli 24 lõikes 2 ning artikli 25 lõigetes 2, 3 ja 4) sätestatud nõuded finantsinstrumentide turustamise ja klientide seas levitamise kohta, nende sätete alusel vastu võetud otsekohaldatavat liidu õigust ja käesolevat määrust.

2.  Lõike 1 punktis a loetletud norme kohaldatakse üksnes siis, kui kohaldatavas riigisiseses õiguses, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2016/97 V ja VI peatükis sätestatud nõuded, ei ole kehtestatud rangemaid nõudeid.

Artikkel 24

Elektrooniline turustamine ja muud püsivad andmekandjad

PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad edastavad kõik käesolevas peatükis sätestatud dokumendid ja kogu teabe PEPPi kliendile tasuta elektrooniliselt tingimusel, et PEPPi kliendil on võimalik säilitada sellist teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul ning et kasutatav vahend võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

Taotluse alusel esitavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kõnealused dokumendid ja teabe tasuta ka muul püsival andmekandjal, sealhulgas paberkandjal. PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad teavitavad PEPPi kliente õigusest taotleda nende dokumentide koopiat tasuta muul püsival andmekandjal, sealhulgas paberkandjal.

Artikkel 25

Toodete järelevalve ja juhtimisnõuded

1.  PEPPi pakkujad kehtestavad iga PEPPi heakskiitmiseks või olemasolevas PEPPis oluliste muudatuste tegemiseks kindla korra, mida nad rakendavad ja kontrollivad, enne kui toodet PEPPi klientidele turustatakse.

Toote heakskiitmise menetlus peab olema proportsionaalne ja kooskõlas PEPPi olemusega.

PEPPi heakskiitmise menetluse käigus täpsustatakse iga toote kindlaksmääratud sihtturg, tagatakse kõikide selle riskide hindamine ja kavandatava turustamisstrateegia kooskõla kindlaksmääratud sihtturuga, samuti võetakse mõistlikud meetmed selle tagamiseks, et PEPPi turustatakse kindlaksmääratud sihtturul.

PEPPi pakkuja saab aru enda pakutavatest PEPPidest ja kontrollib neid korrapäraselt, võttes seejuures arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturu potentsiaalseid riske, kusjuures kontrolli käigus hinnatakse vähemalt seda, kas PEPPid vastavad jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele ja kas kavandatav turustamisstrateegia on endiselt asjakohane.

PEPPi pakkujad teevad kõikidele PEPPi turustajatele kättesaadavaks kogu asjakohase teabe PEPPi ja selle heakskiitmise korra kohta, sealhulgas PEPPi kindlaksmääratud sihtturu kohta.

PEPPi turustajad võtavad asjakohased meetmed, et saada iga PEPPi kohta viiendas lõigus sätestatud teavet ning mõista iga PEPPi omadusi ja kindlaksmääratud sihtturgu.

2.  Käesolevas artiklis osutatud põhimõtted, menetlused ning meetmed ei piira muude käesoleva määruse kohaste või selle alusel kohaldatavate nõuete täitmist, muu hulgas seoses avalikustamise, sobivuse või asjakohasuse, huvide konflikti kindlakstegemise ja haldamise, soodustuste ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega.

II JAGU

LEPINGUEELNE TEAVE

Artikkel 26

PEPPi põhiteabedokument

1.  Enne PEPPi pakkumist PEPPi säästjatele koostab PEPPi pakkuja kõnealuse PEPPi toote kohta kooskõlas käesoleva jao nõuetega PEPPi põhiteabedokumendi ja avaldab selle oma veebisaidil.

2.  PEPPi põhiteabedokument sisaldab lepingueelset teavet. See peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. Selles esitatakse põhiteave ja see peab olema kooskõlas võimalike muude siduvate lepingudokumentidega, pakkumisdokumentide asjaomaste osadega ning PEPPi tingimustega.

3.  PEPPi põhiteabedokument on eraldiseisev dokument, mis on selgelt eristatud reklaammaterjalist. See ei tohi sisaldada ristviiteid reklaammaterjalile. See võib sisaldada ristviiteid muudele dokumentidele, sealhulgas asjakohasel juhul prospektile, ainult siis, kui ristviited on seotud teabega, mida PEPPi põhiteabedokument peab käesoleva määruse kohaselt sisaldama.

Põhii PEPPi kohta koostatakse eraldi PEPPi põhiteabedokument.

4.  Kui PEPPi pakkuja pakub PEPPi säästjale mitmesuguseid alternatiivseid investeerimisvariante, nii et kogu artikli 28 lõikes 3 nõutud teavet iga aluseks oleva investeerimisvariandi kohta ei ole võimalik esitada ühes kokkuvõtlikus eraldiseisvas PEPPi põhiteabedokumendis, esitab PEPPi pakkuja ühe järgmistest:

a)  eraldiseisva PEPPi põhiteabedokumendi iga alternatiivse investeerimisvariandi kohta;

b)  üldise PEPPi põhiteabedokumendi, mis sisaldab vähemalt alternatiivsete investeerimisvariantide üldist kirjeldust ja milles on märgitud, kus ja kuidas on võimalik leida üksikasjalikumat lepingueelset teavet neid investeerimisvariante toetavate investeeringute kohta.

5.  Kooskõlas artikliga 24 koostatakse PEPPi põhiteabedokument sisutiheda lühidokumendina. See:

a)  esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades loetavas suuruses tähemärke;

b)  keskendub PEPPi klientide jaoks vajalikule põhiteabele;

c)  koostatakse selges keeles, kasutades sõnastust ja väljendusviisi, mis aitab teavet mõista, eeskätt tähendab see selget, täpset ja arusaadavat keelekasutust.

6.  Kui PEPPi põhiteabedokumendis kasutatakse värve, ei tohi teave olla PEPPi põhidokumendi mustvalgelt trükkimise või kopeerimise korral vähem arusaadav.

7.  Kui PEPPi põhiteabedokumendis kasutatakse PEPPi pakkuja või selle grupi korporatiivse identiteedi tunnust või logo, kuhu PEPPi pakkuja kuulub, ei tohi see dokumendis sisalduvat teavet ega teksti hägustada.

8.  Lisaks PEPPi põhiteabedokumendile annavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad potentsiaalsete PEPPi säästjate käsutusse viited kõigile avalikult kättesaadavatele PEPPi pakkuja ▌finantsseisundi (sealhulgas tema maksevõime) aruannetele ning võimaldavad potentsiaalsetele PEPPi säästjatele kõnealusele teabele lihtsa juurdepääsu.

9.   Potentsiaalsetele PEPPi säästjatele esitatakse samuti teave seoses PEPPi säästja investeerimisvariandi eelmiste perioodide tootlusega vähemalt kümneaastase perioodi kohta või juhul, kui PEPPi on pakutud vähem kui kümme aastat, kõigi PEPPi pakkumise aastate kohta. Eelmiste perioodide tootlust puudutavale teabele lisatakse märkus „varasem tootlus ei näita tulevast tootlust“.

Artikkel 27

PEPPi põhiteabedokumendi keel

1.  PEPPi põhiteabedokument koostatakse liikmesriigi ametlikes keeltes või vähemalt ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus PEPPi turustatakse, või muus keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte kõnealustest keeltest.

Tõlge peab tõeselt ja täpselt kajastama algupärase PEPPi põhiteabedokumendi sisu.

2.  Kui PEPPi turustatakse liikmesriigis reklaammaterjalide abil, mis on koostatud selle liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles, peab ka PEPPi põhiteabedokument olema vähemalt nendes ametlikes keeltes.

3.  Taotluse korral tehakse PEPPi põhiteabedokument sobivas vormis kättesaadavaks nägemispuudega PEPPi säästjatele.

Artikkel 28

PEPPi põhiteabedokumendi sisu

1.  PEPPi põhiteabedokumendi esilehe ülaossa märgitakse selgesti eristatavalt pealkiri „PEPPi põhiteabedokument“.

PEPPi põhiteabedokumendi sisu esitatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud järjekorras.

2.  Vahetult pealkirja all esitatakse selgitus. Selle sõnastus on järgmine:"

„Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta. See ei ole reklaammaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata Teil mõista selle personaalse pensionitoote olemust, sellega seotud riske ja kulusid, selle võimalikku tootlust ja kahjumit ning aidata Teil võrrelda seda toodet muude PEPPidega.“

"

3.  PEPPi põhiteabedokument sisaldab järgmist teavet:

a)  dokumendi alguses: PEPPi nimetus ja kas tegemist on põhi-PEPPiga või mitte, PEPPi pakkuja nimi ja kontaktandmed, teave PEPPi pakkuja pädevate asutuste kohta, PEPPi registreerimisnumber avalikus keskregistris ja dokumendi kuupäev;

b)  märkus: „Käesolevas dokumendis kirjeldatud pensionitoode on pikaajaline toode, mille väljamaksmisele on seatud piirangud ning seda ei saa lõpetada igal ajal.“;

c)  jaotises pealkirjaga „Mis tootega on tegemist?“ kirjeldatakse PEPPi olemust ja põhiomadusi, mis hõlmavad järgmist:

i)  toote pikaajalised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, eelkõige see, kas eesmärkide saavutamine on alusinvesteeringuvaradega seotud otseselt või kaudselt, sealhulgas alusvaraks olevate instrumentide või alusväärtuste kirjeldus, sealhulgas nende turgude kirjeldus, millesse PEPPi pakkuja investeerib, ning selgitus tulemi kindlaksmääramise viisi kohta;

ii)  kirjeldus selle kohta, millist liiki PEPPi säästjale kavatsetakse PEPPi turustada, eelkõige seoses PEPPi säästja investeerimiskahjumi kandmise võime ja investeerimisperioodiga;

iii)  teave selle kohta,

­  kas põhi-PEPP näeb ette kapitaligarantii või on riskimaandamismeetme kujul, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või

­  kas ja millises ulatuses näeb võimalik alternatiivne investeerimisvariant (kui see on kohaldatav) ette tagatise või riskimaandamismeetme;

iv)  PEPPi pensionimaksete kirjeldus, eriti mis puudutab väljamaksete võimalikke liike ja artikli 59 lõikes 1 osutatud õigust väljamaksete liiki muuta;

v)  kui PEPP katab biomeetrilist riski: üksikasjad kaetud riskide ja kindlustushüvitiste kohta, sealhulgas tingimused, mille korral tekib õigus väljamaksetele;

vi)  teave kaasaskantavuse teenuse kohta, sealhulgas viide artiklis 13 osutatud avalikule keskregistrile, kus on teave liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 47 ja artiklile 57 määratud kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta;

vii)  teave tagajärgede kohta PEPPi säästja jaoks, kui ta väljub PEPPist ennetähtaegselt, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud, trahvid, võimalik kapitalikaitse ja muude võimalike soodustuste ja stiimulite kaotus;

viii)  teave tagajärgede kohta PEPPi säästja jaoks, kui ta lõpetab PEPPi sissemaksete tegemise;

ix)  teave pakutavate allkontode kohta ja PEPPi säästja õiguste kohta, millele on osutatud artikli 20 lõikes 5;

x)  teave PEPPi säästja õiguse kohta pakkujat vahetada ja õiguse kohta saada teavet artiklis 56 osutatud vahetamisteenuse kohta;

xi)  artiklis 44 osutatud valitud investeerimisvariandi muutmise tingimused;

xii)  olemasolu korral teave PEPPi pakkuja investeeringute tootluse kohta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite seisukohast;

xiii)  PEPPi lepingule kohaldatav õigus, kui pooltel puudub vaba valik, või PEPPi pakkuja soovitatav õigus, kui pooled võivad kohaldatava õiguse vabalt valida;

xiv)  kui see on asjakohane, teave selle kohta, kas PEPPi säästja puhul on ette nähtud järelemõtlemisaeg või lepingust taganemise tähtaeg;

d)  jaotises pealkirjaga „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ riski ja tootluse profiili lühikirjeldus, mis sisaldab järgmisi elemente:

i)  riski koondnäitaja koos kirjeldava selgitusega kõnealuse näitaja ja selle piiratud väljendusjõu kohta ning selliste riskide kirjeldav selgitus, mis on olulised just selle PEPPi puhul ja mida ei ole riski koondnäitajas piisavalt arvesse võetud;

ii)  investeeritud kapitaliga kaasneda võiv maksimaalne kahjum, sealhulgas teave selle kohta,

­  kas PEPPi säästja võib kaotada kogu investeeritud kapitali või

­  kas PEPPi säästjal on risk võtta täiendavaid finantskohustusi;

iii)  kohased tootluse stsenaariumid ja nende aluseks olevad eeldused;

iv)  kui see on asjakohane, tootluse tingimused PEPPi säästjate jaoks või ettemääratud tootluse alam- ja ülempiir;

v)  teave selle kohta, et PEPPi säästja elukohaliikmesriigi maksuõigus võib mõjutada tegeliku väljamakse suurust;

e)  jaotises pealkirjaga „Mis juhtub, kui [PEPPi pakkuja nimi] ei saa väljamakset teha?“ kirjeldatakse lühidalt seda, kas tekitatav kahju on hõlmatud mõne investeeringute hüvitamise või tagamise skeemiga ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, tagatise andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte;

f)  jaotises pealkirjaga „Millised on kulud?“ esitatakse nii otsesed kui ka kaudsed kõnealusesse PEPPi investeerimise kulud, mida PEPPi säästjal tuleb kanda, sealhulgas ühekordsed ja korduvkulud, esitatuna nende kulude koondnäitajate vormis, ning võrreldavuse eesmärgil rahaliselt ja protsendina väljendatud kogukulud, et näidata kogukulude tervikmõju investeeringule.

PEPPi põhiteabedokumendis osutatakse sõnaselgelt sellele, et PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja annab üksikasjalikku teavet turustamiskulude kohta, mis ei ole eespool kirjeldatud kuludesse juba sisse arvestatud, et aidata PEPPi säästjal mõista kogukulude kumulatiivset mõju investeeringu tasuvusele;

g)  jaotises „Millised erinõuded kehtivad [minu elukohaliikmesriigile] vastava allkonto kohta?“:

i)  alajaotises „Nõuded kogumisperioodile“:

Kogumisperioodile seatavate tingimuste kirjeldus, nagu need on kehtestanud PEPPi säästja elukohaliikmesriik vastavalt artiklile 47;

ii)  alajaotises „Nõuded väljamaksete perioodile“:

Väljamaksete perioodile seatavate tingimuste kirjeldus, nagu need on kehtestanud PEPPi säästja elukohaliikmesriik vastavalt artiklile 57;

h)  jaotises pealkirjaga „Kuidas ma saan esitada kaebuse?“: teave selle kohta, kuidas ja kellele saab PEPPi säästja esitada kaebuse PEPPi kohta või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja käitumise kohta.

4.  Kui PEPPi põhiteabedokument esitatakse elektroonilisel kujul, on lubatud esitada lõikes 3 nõutav teave kihtidena, mille puhul võib teabe üksikasju esitada hüpikakendes või linkidega teabe lisakihtide juurde. Sellisel juhul peab olema võimalik trükkida PEPPi põhiteabedokument välja ühe dokumendina.

5.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning pärast tarbija- ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:

a)  teabe esitusviis, sealhulgas dokumendi vorm ja pikkus ning iga lõikes 3 osutatud teabeelemendi sisu;

b)  lõike 3 punkti d alapunktides i ja iv osutatud riski ja tootluse esitamise meetodid;

c)  lõike 3 punktis f osutatud kulude arvutamise, sealhulgas koondnäitajate täpsustamise meetodid;

d)  kui teave esitatakse elektroonilisel kujul kihtidena, siis milline teave peab olema esimeses kihis ja millise teabe võib esitada üksikasjade lisakihtides.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtab EIOPA arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPi pikaajalist olemust, PEPPi säästjate kompetentsust ja PEPPide omadusi, et võimaldada PEPPi säästjal valida eri investeerimisvariantide vahel ja PEPPi pakutavate muude võimaluste vahel, sealhulgas juhtudel, kui valikut saab teha eri ajal või edaspidi muuta.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 29

Reklaammaterjalid

Reklaammaterjalides, mis sisaldavad konkreetset teavet PEPPi kohta, ei tohi olla väiteid, mis on vastuolus PEPPi põhiteabedokumendis esitatud teabega või vähendavad PEPPi põhiteabedokumendi olulisust. Reklaammaterjalides märgitakse ära PEPPi põhiteabedokumendi olemasolu ning antakse teavet selle kohta, kuidas ja kust seda dokumenti saada, sealhulgas PEPPi pakkuja veebisaidil.

Artikkel 30

PEPPi põhiteabedokumendi muutmine

1.  PEPPi pakkuja vaatab PEPPi põhiteabedokumendis sisalduva teabe vähemalt üks kord aastas läbi ja muudab seda kiiresti, kui läbivaatamine viitab vajadusele teha sellesse muudatusi. Muudetud versioon tehakse kiiresti kättesaadavaks.

2.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning pärast tarbija- ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamise ja muutmise tingimused.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 31

Tsiviilvastutus

1.  PEPPi pakkuja suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi PEPPi põhiteabedokumendi, kaasa arvatud selle tõlgete alusel, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või vastuolus õiguslikult siduvate lepingueelsete dokumentide ja lepingudokumentide asjaomaste osadega või artiklis 28 sätestatud nõuetega.

2.  Kui PEPPi säästja tõendab, et ta on kannatanud kahju lõikes 1 osutatud asjaoludel, kuna tugines PEPPi lepingu sõlmimisel PEPPi põhiteabedokumendile, mis oli koostatud selle PEPPi jaoks, võib ta nõuda PEPPi pakkujalt kõnealuse kahju hüvitamist vastavalt riigisisesele õigusele.

3.  Lõikes 2 osutatud, kuid määratlemata jäetud mõistet „kahju“ tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega, nagu on sätestatud rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste normidega.

4.  Käesolev artikkel ei välista vastavalt riigisisesele õigusele muude tsiviilvastutusest tulenevate nõuete esitamist.

5.  Käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi ei või lepinguga piirata ega välistada.

Artikkel 32

Biomeetrilisi riske katvad PEPPi lepingud

Kui PEPPi põhiteabedokument käsitleb biomeetrilisi riske katvat PEPPi lepingut, on PEPPi pakkujal käesolevast jaotisest tulenevad kohustused ainult PEPPi säästja ees.

Artikkel 33

PEPPi põhiteabedokumendi esitamine

1.  Kui PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja annab PEPPi kohta nõu või pakub PEPPi müügiks, annab ta potentsiaalsetele PEPPi säästjatele kõik vastavalt artiklile 26 koostatud PEPPi põhiteabedokumendid aegsasti enne seda, kui PEPPi leping või PEPPi lepinguga seotud pakkumine muutub kõnealustele PEPPi säästjatele siduvaks.

2.  PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja võib lõikes 1 sätestatud nõuded täita sel teel, et esitab PEPPi põhiteabedokumendi isikule, kellel on kirjalik volitus teha PEPPi säästja nimel kõnealuse kirjaliku volituse alusel tehtud tehingute puhul investeerimisotsuseid.

3.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega kohasel juhul konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles on täpsustatud PEPPi põhiteabedokumendi esitamise nõude täitmise tingimused kooskõlas lõikega 1.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

III JAGU

NÕUSTAMINE ▌

Artikkel 34

Nõudmiste ja vajaduste kirjeldus ning nõuandmine

1.  Enne PEPPi lepingu sõlmimist täpsustab ▌PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja potentsiaalselt PEPPi säästjalt nõutud ja saadud teabe põhjal tema pensionipõlve nõudmised ja vajadused, sealhulgas potentsiaalne vajadus soetada annuiteeti pakkuv toode, ning annab potentsiaalsele PEPPi säästjale PEPPi kohta arusaadavas vormis objektiivset teavet, et PEPPi säästja saaks teha teadliku otsuse.

Koostatav PEPPi leping peab vastama PEPPi säästja pensionieaga seotud nõudmistele ja vajadustele, võttes arvesse tema kogunenud pensioniõigusi.

2.  PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja annab potentsiaalsele PEPPi säästjale enne PEPPi lepingu sõlmimist nõu, esitades potentsiaalsele PEPPi säästjale personaalse soovituse, milles selgitatakse, miks konkreetne PEPP, sealhulgas konkreetne investeerimisvariant, kui see on asjakohane, oleks PEPPi säästja nõudmisi ja vajadusi arvestades kõige sobivam.

PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja esitab potentsiaalsele PEPPi säästjale soovitatava toote kohta ka personaalsed pensionimaksete prognoosid, lähtudes kõige varasemast kuupäevast, mil väljamaksete periood võib alata, ning vastutust välistava klausli selle kohta, et need prognoosid võivad saadavate PEPPi väljamaksete lõppväärtusest erineda. Kui pensionimaksete prognoosid põhinevad majanduslikel stsenaariumidel, hõlmab nimetatud teave ka parimat hinnangulist stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, võttes arvesse PEPPi lepingu eripära.

3.  Kui pakutakse põhi-PEPPi, millel ei ole isegi kapitaligarantiid, osutab PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja selgelt kapitaligarantiiga PEPPide olemasolule ja nimetab põhjused, miks ta soovitab põhi-PEPPi, mis tugineb riskimaandamismeetmele, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, ning toob selgelt välja võimalikud lisariskid, mida sellised PEPPid võivad kaasa tuua, võrreldes kapitaligarantiile tugineva põhi-PEPPiga, mille kapital on garanteeritud. Selgitus esitatakse kirjalikult.

4.  Nõu andmisel palub käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja potentsiaalsel PEPPi säästjal esitada teavet tema teadmiste ja kogemuste kohta pakutud või nõutud PEPPile omases investeerimisvaldkonnas, tema finantsolukorra, sealhulgas tema kahju kandmise võime kohta ning tema investeerimiseesmärkide, sealhulgas tema riskitaluvuse kohta, et PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja saaks soovitada potentsiaalsele PEPPi säästjale ühte või mitut PEPPi, mis on talle sobivad ning mis vastavad eelkõige tema riskitaluvusele ja kahju kandmise võimele.

5.  PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja kohustused ei kahane, kui nõu antakse täielikult või osaliselt automaatse või poolautomaatse süsteemi abil.

6.  Ilma et see piiraks kohaldatava rangema valdkondliku õiguse kohaldamist, tagavad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad ▌ning nõudmise korral tõendavad pädevatele asutustele, et PEPPide kohta nõu andvatel füüsilistel isikutel on käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja vajalik pädevus. Liikmesriigid avaldavad selliste teadmiste ja pädevuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

IV JAGU

LEPINGU KEHTIVUSE AJAL ANTAV TEAVE

Artikkel 35

Üldsätted

1.  PEPPi pakkujad koostavad kokkuvõtliku personaalse dokumendi, mis esitatakse kogumisperioodil ja mis sisaldab iga PEPPi säästja jaoks põhiteavet, võttes arvesse riigisiseste pensionisüsteemide ning asjaomase õiguse, sealhulgas liikmesriigi sotsiaal-, töö- ja maksuõiguse eripära („PEPPi pensionihüvitise teatis“). Dokumendi pealkiri sisaldab sõnu „PEPPi pensionihüvitise teatis“.

2.  Täpne kuupäev, millele PEPPi pensionihüvitise teatises esitatud teave viitab, on selgelt märgitud.

3.  PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduv teave peab olema täpne ja ajakohane.

4.  PEPPi pakkuja teeb PEPPi pensionihüvitise teatise igale PEPPi säästjale kättesaadavaks kord aastas.

5.  PEPPi pensionihüvitise teatises sisalduvas teabes eelmise teatisega võrreldes tehtud olulised muudatused märgitakse selgelt ära.

6.  Lisaks PEPPi pensionihüvitise teatisele teatatakse PEPPi säästjale kindlustuslepingu kehtivuse jooksul viivitamata muudatustest, mis puudutavad järgmist teavet:

a)  lepingutingimused, sealhulgas kindlustuse üld- ja eritingimused;

b)  PEPPi pakkuja nimi, õiguslik vorm või peakontori ja vajaduse korral kindlustuslepingu sõlminud filiaali aadress;

c)  teave selle kohta, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Artikkel 36

PEPPi pensionihüvitise teatis

1.  PEPPi pensionihüvitise teatis sisaldab PEPPi säästjate jaoks vähemalt järgmist põhiteavet:

a)  PEPPi säästja isikuandmed ja kõige varasem kuupäev, mil võib alata allkonto väljamaksete periood;

b)  PEPPi pakkuja nimi ja kontaktaadress ning PEPPi lepingu tunnusandmed;

c)  liikmesriik, kus PEPPi pakkujal on lubatud tegutseda või kus ta on registreeritud, ning pädevate asutuste nimed;

d)  teave pensionimaksete prognooside kohta, lähtudes punktis a osutatud pensionieast, ja vastutust välistav klausel selle kohta, et need prognoosid võivad saadavate PEPPi väljamaksete lõppväärtusest erineda. Kui pensionimaksete prognoosid põhinevad majanduslikel stsenaariumidel, hõlmab nimetatud teave ka parimat hinnangulist stsenaariumi ja ebasoodsat stsenaariumi, võttes arvesse PEPPi lepingu eripära;

e)  teave PEPPi säästja või kolmanda isiku poolt viimase 12 kuu jooksul PEPPi kontole tehtud sissemaksete kohta;

f)   kõigi PEPPi säästja poolt viimase 12 kuu jooksul otseselt ja kaudselt kantud kulude jaotus, milles on ära märgitud halduskulud, varade hoidmise kulud, portfellitehingutega seotud kulud ja muud kulud, samuti kulude hinnanguline mõju saadava PEPPi väljamaksete lõppväärtusele; neid kulusid tuleks väljendada nii rahaliselt kui ka protsendina sissemaksetest viimase 12 kuu kohta;

g)  asjakohasel juhul artiklis 46 osutatud garantii või riskimaandamismeetmete laad ja kord;

h)  asjakohasel juhul viimase 12 kuu jooksul PEPPi säästja sissemaksetele vastavate osakute arv ja väärtus;

i)  artiklis 35 osutatud teatise kuupäeval PEPPi säästja PEPPi kontol olev kogusumma;

j)  PEPPi säästja investeerimisvariandi eelmiste perioodide tootlust käsitlev teave vähemalt kümneaastase perioodi kohta või juhul, kui PEPPi on pakutud vähem kui kümme aastat, kõigi PEPPi pakkumise aastate kohta. Eelmiste perioodide tootlust puudutavale teabele lisatakse märkus „varasem tootlus ei näita tulevast tootlust“;

k)  rohkem kui ühe allkontoga PEPPi kontode puhul esitatakse PEPPi pensionihüvitise teatises liigendatud teave kõigi olemasolevate allkontode kohta;

l)  kokkuvõtlik teave keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud investeerimispoliitika kohta.

2.  EIOPA töötab Euroopa Keskpanga ja pädevate asutustega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis d ja artikli 34 lõikes 2 osutatud pensionimaksete prognooside aluseks olevate eelduste kindlaksmääramise kord. PEPPi pakkujad kohaldavad seda korda, et teha vajaduse korral kindlaks nominaalse investeerimistulu aastamäär, inflatsiooni aastamäär ja palkade suundumus tulevikus.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 37

Lisateave

1.  PEPPi pensionihüvitise teatises täpsustatakse, kust ja kuidas saada lisateavet, sh järgmist teavet:

a)  ▌praktiline lisateave PEPPi säästja õiguste ja valikuvõimaluste kohta, sealhulgas seoses investeeringute, väljamaksete perioodi, vahetamisteenuse ja kaasaskantavuse teenusega;

b)  ▌PEPPi pakkuja raamatupidamise aastaaruanne ja majandusaasta aruanne, mis on avalikult kättesaadavad;

c)  PEPPi pakkuja kirjalik investeerimispõhimõtete ülevaade, mis sisaldab vähemalt teavet investeerimisriski hindamismeetodite, rakendatud riskijuhtimisprotsesside ja strateegia kohta, mille alusel on pensioniasutus oma varad jaotanud, võttes arvesse PEPPi kohustuste iseloomu ja ajalist kehtivust, ning seda, kuidas investeerimispoliitikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid;

d)  vajaduse korral teave annuiteedina väljendatud summade puhul kasutatavate eelduste kohta, eelkõige annuiteedimäära, PEPPi pakkuja liigi ja annuiteedi kestuse suhtes;

e)  PEPPi väljamaksete suurus väljamaksete tegemisel enne artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud kuupäeva.

2.  Selleks et tagada artikli 36 ja käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA ▌pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning pärast tarbija- ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse artiklis 36 ja käesolevas artiklis osutatud teabe esitamist. Mis puudutab artikli 36 lõike 1 punktis j osutatud varasemat tootlust käsitleva teabe esitamist, võetakse arvesse investeerimisvariantide erinevusi, eriti juhul, kui PEPPi säästja kannab investeerimisriski, investeerimisvariant sõltub vanusest või hõlmab kestuse vastavusse viimist.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

3.  Et võimaldada võrdlemist riigisiseste toodetega ning ilma et see piiraks artikli 34 lõike 2 ja artikli 36 lõike 1 punkti d kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et PEPPi pakkujad esitaksid PEPPi säästjatele pensionimaksete lisaprognoose, kui eelduste kindlaksmääramise korra on kehtestanud asjaomased liikmesriigid.

Artikkel 38

Pensionieelsel perioodil PEPPi säästjatele ja väljamaksete perioodil PEPPi pensionisaajatele antav teave

1.  Lisaks PEPPi pensionihüvitise teatise esitamisele annavad PEPPi pakkujad igale PEPPi säästjale kaks kuud enne artikli 59 lõike 1 punktides a ja b osutatud kuupäevi või PEPPi säästja taotlusel teavet väljamaksete perioodi läheneva alguse kohta, väljamaksete võimalike liikide kohta ja PEPPi säästja võimaluse kohta väljamaksete liiki vastavalt artikli 59 lõikele 1 muuta.

2.   Väljamaksete perioodil annavad PEPPi pakkujad ▌PEPPi pensionisaajatele isikutele igal aastal teavet maksmisele kuuluvate PEPPi väljamaksete ja nende liigi kohta.

Kui PEPPi säästja teeb väljamaksete perioodil endiselt sissemakseid või kannab investeerimisriski, esitab PEPPi pakkuja endiselt asjaomast teavet sisaldavaid PEPPi pensionihüvitise teatisi.

Artikkel 39

PEPPi säästjatele ja PEPPi pensionisaajatele taotluse korral antav teave

PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja või nende esindaja taotlusel esitab PEPPi pakkuja ▌lisateabe, millele on osutatud artikli 37 lõikes 1, ja lisateabe artikli 36 lõike 1 punktis d osutatud prognooside koostamisel kasutatud eelduste kohta.

V JAGU

LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSTELE ESITATAVAD ARUANDED

Artikkel 40

Üldsätted

1.  PEPPi pakkujad esitavad oma pädevatele asutustele järelevalve eesmärgil vajaliku teabe lisaks teabele, mis esitatakse asjaomase valdkondliku õiguse alusel. See lisateave hõlmab asjakohasel juhul teavet, mida on vaja järgmiste järelevalvemenetluse toimingute jaoks:

a)  PEPPi pakkujate juhtimissüsteemide, äritegevuse, maksevõime hindamispõhimõtete, riskide ja riskijuhtimissüsteemide ning kapitali struktuuri, vajaduste ja juhtimise hindamine;

b)  asjakohaste otsuste langetamine järelevalve õiguste ja kohustuste rakendamise tulemusena.

2.  Pädevatel asutustel on lisaks neile riigisiseses õiguses antud volitustele järgmised volitused:

a)  määrata kindlaks lõikes 1 osutatud sellise teabe laad, ulatus ja vorm, mida PEPPi pakkujad peavad ▌esitama eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel, pärast eelnevalt kindlaksmääratud sündmuste toimumist või PEPPi pakkuja olukorra kohta tehtavate järelepärimiste ajal;

b)  PEPPi pakkujatelt nende hoitavate lepingute või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta mis tahes teabe saamiseks ning

c)  välisekspertidelt, nt audiitoritelt ja aktuaaridelt, teabe küsimiseks.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave hõlmab järgmist:

a)  kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid või nende kombinatsioon;

b)  möödunud, praegusi või tulevasi sündmusi käsitlevad elemendid või nende kombinatsioon;

c)  ettevõttesisestest või välistest allikatest pärit andmed või nende kombinatsioon.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave

a)  kajastab asjaomase PEPPi pakkuja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning eriti asjaomasele tegevusele omaseid riske;

b)  on juurdepääsetav, kõigis olulistes aspektides täielik, võrreldav ning ajaliselt järjepidev;

c)  on asjakohane, usaldusväärne ja arusaadav.

5.  PEPPi pakkujad esitavad pädevatele asutustele igal aastal järgmise teabe:

a)  milliste liikmesriikide jaoks pakub PEPPi pakkuja allkontosid;

b)  teise liikmesriiki kolinud PEPPi säästjatelt vastavalt artikli 20 lõikele 1 saadud teadete arv;

c)  vastavalt artikli 20 lõikele 2 allkontode avamise taotluste arv ja avatud allkontode arv;

d)  artikli 20 lõike 5 punkti a kohaselt PEPPi säästjate poolt esitatud vahetamistaotluste ja tegelike ülekandmiste arv;

e)  artikli 52 lõike 3 kohaselt PEPPi säästjate poolt esitatud vahetamistaotluste ja tegelike ülekandmiste arv.

Pädevad asutused edastavad teabe EIOPA-le.

6.  PEPPi pakkujad kehtestavad lõigetes 1–5 sätestatud nõuete täitmise süsteemid ja struktuurid, samuti kirjaliku korra, mille kinnitab PEPPi pakkuja juht-, järelevalve- või haldusorgan ja millega tagatakse esitatava teabe pidev asjakohasus.

7.  EIOPA saab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks PEPPi pakkujate esitatud teabele juurdepääsu pädevatele asutustele sellekohase taotluse esitamise korral.

8.  Kui PEPPi sissemaksete ja PEPPi väljamaksetega võivad kaasneda soodustused või stiimulid, esitab PEPPi pakkuja kooskõlas riigisisese õigusega asjaomasele riigiasutusele kogu selliste sissemaksete ja väljamaksetega seoses saadud soodustuste ja stiimulite pakkumiseks või tagasinõudmiseks vajaliku teabe, kui see on asjakohane.

9.  Käesoleva määruse täiendamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 72 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud lisateave, et tagada järelevalvealase aruandluse piisav ühtlustatus.

EIOPA töötab pärast muude Euroopa järelevalveasutustega ja pädevate asutustega konsulteerimist ja tootjauuringute korraldamist välja järelevalvealase aruandluse vormi käsitlevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu.

EIOPA esitab nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

V PEATÜKK

KOGUMISPERIOOD

I JAGU

PEPPi PAKKUJATELE ESITATAVAD INVESTEERIMISNÕUDED

Artikkel 41

Investeerimisnõuded

1.  PEPPi pakkujad investeerivad PEPPile vastavaid varasid mõistlikkuse põhimõtet järgides ja kooskõlas eelkõige järgmiste nõuetega:

a)  varad investeeritakse kõigi PEPPi säästjate parimates pikaajalistes huvides. Võimaliku huvide konflikti korral tagab PEPPi pakkuja või tema portfelli haldav üksus, et investeeringuid tehakse üksnes PEPPi säästjate huvides;

b)  mõistlikkuse põhimõtet järgides võtavad PEPPi pakkujad arvesse seotud riske ja investeerimisotsuste võimalikku pikaajalist mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritele;

c)  varad investeeritakse viisil, mis tagab portfelli kui terviku turvalisuse, kvaliteetsuse, likviidsuse ja tulususe;

d)  varad investeeritakse peamiselt reguleeritud turgudel. Investeerimist varadesse, millega ei ole reguleeritud finantsturul lubatud kaubelda, hoitakse konservatiivsel tasemel;

e)  investeerimine tuletisinstrumentidesse on võimalik niivõrd, kui sellised instrumendid vähendavad investeerimisriske või hõlbustavad portfelli tõhusat haldamist. Neid instrumente hinnatakse usaldusväärsetel alustel, võttes arvesse alusvara, ning kaasatakse PEPPi pakkuja varade väärtuse hindamisse. PEPPi pakkujad väldivad ka liigset riski, mis on seotud tehingu ühe vastaspoolega ja muude tuletistehingutega;

f)  varad on piisavalt hajutatud, et vältida liigset sõltuvust mingist konkreetsest vara liigist, emitendist või konsolideerimisgrupist ja riskide ülemäärast kuhjumist portfellis tervikuna. Investeeringud sama emitendi või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide varadesse ei tohi põhjustada PEPPi pakkujale riskide liigset kontsentreerumist;

g)  varasid ei investeerita ▌ maksualast koostööd mittetegevatesse jurisdiktsioonidesse, mis on nimetatud kohaldatavates nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu kohta, ega suure riskiga kolmandasse riiki, kus esineb strateegilisi puudusi, mis on tuvastatud kohaldatava komisjoni delegeeritud määruse kohaselt, mis on vastu võetud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 alusel;

h)  PEPPi pakkuja ei võta endale ega PEPPile vastavatele varadele ülemäärasest finantsvõimendusest ja ülemäärasest tähtaegade ümberkujundamisest tulenevaid riske.

2.  Lõike 1 punktides a–h sätestatud nõudeid kohaldatakse üksnes siis, kui PEPPi pakkuja suhtes kohaldatava asjakohase valdkondliku õigusega ei ole kehtestatud rangemaid nõudeid.

II JAGU

PEPPi SÄÄSTJATELE PAKUTAVAD INVESTEERIMISVARIANDID

Artikkel 42

Üldsätted

1.  PEPPi pakkujad võivad pakkuda PEPPi säästjatele kuni kuut investeerimisvarianti.

2.  Investeerimisvariantidest pakutakse põhi-PEPPi, mille kõrval võib pakkuda alternatiivseid investeerimisvariante.

3.  Kõikide investeerimisvariantide kujundamisel kasutavad PEPPi pakkujad garantiid või riskimaandamismeetmeid, millega on tagatud PEPPi säästjate piisav kaitse.

4.  Garantiide andmisel kehtib PEPPi pakkuja suhtes kohaldatav asjaomane valdkondlik õigus.

5.  Artikli 6 lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud PEPPi pakkujad võivad pakkuda garantiiga PEPPi ainult siis, kui nad teevad koostööd krediidiasutuste või kindlustusandjatega, kes saavad selliseid tagatisi anda vastavalt nende suhtes kehtivale valdkondlikule õigusele. Neil krediidiasutustel või kindlustusandjatel lasub garantii eest ainuvastutus.

Artikkel 43

PEPPi säästja poolt investeerimisvariandi valimine

Olles saanud asjakohast teavet ja nõu, langetab PEPPi säästja ▌investeerimisvariandi valiku PEPPi lepingu sõlmimisega.

Artikkel 44

Valitud investeerimisvariandi muutmise tingimused

1.  Kui PEPPi pakkuja pakub alternatiivseid investeerimisvariante, on PEPPi säästjal PEPPi sissemaksete tegemise ajal võimalik ▌valida mõni muu investeerimisvariant, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt viis aastat, ja hiljem viis aastat pärast viimast investeerimisvariandi muutmist. PEPPi pakkuja võib lubada PEPPi säästjal muuta valitud investeerimisvarianti sagedamini.

2.  Investeerimisvariandi muutmine on PEPPi säästjale tasuta.

Artikkel 45

Põhi-PEPP

1.  Põhi-PEPP on turvaline toode, mis on investeerimise standardvariant. Selle kujundamisel toetuvad PEPPi pakkujad kapitaligarantiile, mis tagatakse väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul, kui see on kohaldatav, või riskimaandamismeetmetele, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada.

2.  Põhi-PEPPi kulud ja teenustasud ei tohi olla suuremad kui 1 % kogunenud kapitalist aastas.

3.  Et tagada erinevatele PEPPi pakkujatele ja eri liiki PEPPidele võrdsed tingimused, töötab EIOPA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kulude ja teenustasude liigid, olles konsulteerinud muude Euroopa järelevalveasutustega, kui see on asjakohane.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu koostamisel võtab EIOPA arvesse mitmesuguseid võimalikke PEPPide liike, PEPPi kui pensionitoote pikaajalist olemust ja PEPPide mitmesuguseid võimalikke omadusi, eriti väljamakseid pikaajalise annuiteedina või iga-aastaseid tagasimakseid vähemalt kuni vanuseni, mis vastab PEPPi säästja keskmisele eeldatavale elueale. EIOPA hindab ka kapitalikaitse eripära, pöörates erilist tähelepanu kapitaligarantiile.

EIOPA esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

4.  Iga kahe aasta järel alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatab komisjon pärast EIOPAga ja vajaduse korral muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist lõikes 2 osutatud protsendimäära asjakohasuse üle. Komisjon võtab eelkõige arvesse kulude ja teenustasude tegelikku määra ning muutusi selles ning mõju PEPPide kättesaadavusele.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 72 vastu delegeeritud õigusakte, et läbivaatamisest lähtudes muuta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud protsendimäära, et võimaldada PEPPi pakkujatele kohast turulepääsu.

Artikkel 46

Riskimaandamismeetmed

1.  Riskimaandamismeetmete kasutamisega tagatakse, et PEPPi investeerimisstrateegia kavandatakse eesmärgiga saada PEPPist tulevases pensionipõlves stabiilset ja piisavat isiklikku sissetulekut ning tagada kõigi PEPPi säästjate põlvkondade õiglane kohtlemine.

Kõik, nii põhi-PEPPi kui ka alternatiivsete investeerimisvariantide suhtes kohaldatavad riskimaandamismeetmed peavad olema usaldusväärsed, töökindlad ja kooskõlas vastava investeerimisvariandi riskiprofiiliga.

2.  Kohaldatavad riskimaandamismeetmed võivad muu hulgas hõlmata:

a)  sätteid investeeringute jaotuse järkjärgulise kohandamise kohta, et leevendada vastavate rühmade investeeringute finantsriske, vastavalt järelejäänud kehtivusajale (elutsükkel);

b)  sätteid, millega määratakse kindlaks sissemaksetest või investeerimistulust moodustatavad reservid, mis õiglaselt ja läbipaistvalt jaotatakse PEPPi säästjatele investeerimiskahjude leevendamiseks; või

c)  sätteid, mis käsitlevad asjakohaste tagatiste kasutamist kaitseks investeerimiskahjude eest.

3.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab EIOPA pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ja tootjauuringute korraldamist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse miinimumkriteeriumid, millele riskimaandamismeetmed peavad vastama, võttes arvesse mitmesuguseid PEPPide liike ja nende eriomadusi, samuti erinevaid PEPPi pakkujate liike ja erinevusi nende usaldatavusnõuete täitmise korras.

EIOPA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14.

III JAGU

KOGUMISPERIOODI MUUD ASPEKTID

Artikkel 47

Kogumisperioodiga seotud tingimused

1.  ▌Liikmesriigid määravad kindlaks riigipõhiste allkontode kogumisperioodiga seotud tingimused, kui neid ei ole juba sätestatud käesolevas määruses.

2.  Sellised tingimused võivad eelkõige hõlmata kogumisperioodiga alustamise vanusepiiri, kogumisperioodi minimaalset kestust, sissemaksete minimaalset ja maksimaalset suurust ning järjepidevust ▌.

VI PEATÜKK

INVESTORITE KAITSE

Artikkel 48

Depositoorium

1.  Artikli 6 lõike 1 punktides c, e ja f osutatud PEPPi pakkujad määravad PEPPi pakkumise äritegevusele vastavate varade hoidmiseks ja kontrollikohustuste täitmiseks ühe või mitu depositooriumi.

2.  Depositooriumi määramisel, varade hoidmise ja depositooriumi vastutusega seotud ülesannete täitmisel ning depositooriumi kontrollikohustuste täitmisel kohaldatakse direktiivi 2009/65/EÜ IV peatüki sätteid.

Artikkel 49

Biomeetriliste riskide katmine

1.  PEPPi pakkujad võivad PEPPide pakkumisel võimaldada varianti, mille puhul on tagatud biomeetriliste riskide katmine. ▌

2.  Biomeetriliste riskide katmisel kehtib PEPPi pakkuja suhtes kohaldatav asjaomane valdkondlik õigus. Biomeetriliste riskide katmine võib eri allkontode lõikes olla erinev.

3.  Artikli 6 lõike 1 punktides a, c, d, e ja f osutatud PEPPi pakkujad võivad PEPPide pakkumisel võimaldada varianti, mille puhul on tagatud biomeetriliste riskide katmine. Sellisel juhul antakse kate ainult koostöös kindlustusandjatega, kes saavad selliseid riske katta vastavalt nende suhtes kehtivale valdkondlikule õigusele. Biomeetriliste riskide katmise eest vastutab täielikult kindlustusandja.

Artikkel 50

Kaebused

1.  PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad kehtestavad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta PEPPi klientide esitatud kaebuste lahendamiseks mõistliku ja tulemusliku korra, mida nad ka kohaldavad.

2.  Seda korda kohaldatakse igas liikmesriigis, kus PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja oma teenuseid pakub, ning kord on kättesaadav PEPPi kliendi soovile vastavas asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või mõnes muus keeles, kui PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja ja PEPPi klient on nii kokku leppinud.

3.  PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad teevad kõik võimaliku, et PEPPi klientide kaebustele vastata elektrooniliselt või muul püsival andmekandjal kooskõlas artikliga 24. Vastus esitatakse mõistliku tähtaja, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest ning selles käsitletakse kõiki tõstatatud küsimusi. Erandjuhtudel, kui PEPPi pakkujast või PEPPi turustajast mitteolenevatel põhjustel ei saa vastust esitada 15 tööpäeva jooksul, on makseteenuse pakkuja kohustatud saatma vahevastuse, esitades selgelt kaebusele vastamisel tekkinud viivituse põhjused ja konkreetse tähtaja, mille jooksul PEPPi klient saab lõpliku vastuse. Ühelgi juhul ei ole lõpliku vastuse saamise tähtaeg pikem kui 35 tööpäeva.

4.  PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad teavitavad PEPPi klienti vähemalt ühest vaidluste kohtuvälise lahendamise organist, kes on pädev lahendama PEPPi klientidele käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi.

5.  Teave lõikes 1 osutatud korra kohta esitatakse selgelt, põhjalikult ja hõlpsalt juurdepääsetavalt PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja veebisaidil, filiaalis ning PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja ja PEPPi kliendi vahel sõlmitava lepingu üldtingimustes. Selles selgitatakse, kuidas saada lisateavet vaidluste kohtuvälise lahendamise organi ja selle poole pöördumise tingimuste kohta.

6.  Pädevad asutused kehtestavad korra, mille kohaselt PEPPi kliendid ja teised huvitatud isikud, sh tarbijaühingud, saavad pädevatele asutustele esitada kaebusi PEPPi pakkujate ja PEPPi turustajate poolsete käesoleva määruse väidetavate rikkumiste kohta. Kaebuse esitajale vastatakse kõigil juhtudel.

7.  Enam kui ühte liikmesriiki puudutavatel juhtudel võib kaebuse esitaja otsustada esitada kaebuse oma liikmesriigi pädevate asutuste kaudu, olenemata sellest, kus rikkumine aset leidis.

Artikkel 51

Kohtuväline vaidluste lahendamine

1.  Käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste üle PEPPi klientide ja PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate vahel tekkinud vaidluste lahendamiseks kehtestatakse, vajaduse korral olemasolevaid pädevaid asutusi kasutades, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL(22) kohane mõistlik, sõltumatu, erapooletu, läbipaistev ja tulemuslik vaidluste kohtuvälise lahendamise kord. Sellist vaidluste kohtuvälise lahendamise korda kohaldatakse ja asjaomase vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse pädevust laiendatakse ka PEPPi pakkujate või PEPPi turustajate suhtes, kelle vastu on menetlus algatatud.

2.  Lõikes 1 osutatud asutused teevad käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste üle peetavate vaidluste lahendamiseks tulemuslikku koostööd.

VII PEATÜKK

PEPPi PAKKUJATE VAHETAMINE

Artikkel 52

Vahetamisteenuse pakkumine

1.  PEPPi pakkujad pakuvad vahetamisteenust, mis seisneb selles, et PEPPi säästja taotluse korral kantakse üleandva PEPPi pakkuja juures asuvalt PEPPi kontolt vastavad summad üle vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud samade allkontodega uuele PEPPi kontole või vajaduse korral antakse üle vara kooskõlas lõike 4 sätetega ja seejärel vana PEPPi konto suletakse.

Vahetamisteenuse kasutamisel kannab üleandev PEPPi pakkuja vastuvõtvale PEPPi pakkujale üle kõik andmed, mis on seotud endise PEPPi konto kõigi allkontodega, sealhulgas aruandlusnõuded. Vastuvõttev PEPPi pakkuja registreerib need andmed vastavatel allkontodel.

PEPPi säästja võib taotleda vahetamist kas samas liikmesriigis (riigisisene vahetamine) või erinevates liikmesriikides (piiriülene vahetamine) asutatud PEPPi pakkujate vahel. PEPPi säästjal on õigus PEPPi pakkujat vahetada nii PEPPi kogumisperioodil kui ka väljamaksete perioodil.

2.  Olenemata lõikest 1 ei ole PEPPi pakkujad väljamaksete perioodil kohustatud osutama PEPPide vahetamise teenust, kui PEPPi säästjad saavad väljamakseid eluaegse annuiteedi vormis.

3.  Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 5 punkti a kohaldamist, on PEPPi säästjal lubatud PEPPi pakkujat vahetada, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt viis aastat või, hilisema muutmise korral, viie aasta möödumisel viimasest vahetamisest. PEPPi pakkuja võib lubada PEPPi säästjal PEPPi pakkujat sagedamini vahetada.

4.  Kui vahetus toimub selliste PEPPi pakkujate vahel, kes tegelevad PEPPi säästjate individuaalse portfelli valitsemisega, võivad PEPPi säästjad valida vara üleandmise või vastavate summade ülekandmise vahel. Kõigil muudel juhtudel on lubatud ainult vastavate summade ülekandmine.

Kui PEPPi säästja taotleb vara üleandmist, on selleks vajalik vastuvõtva PEPPi pakkuja kirjalik nõusolek.

Artikkel 53

Vahetamisteenus

1.  Pärast seda, kui PEPPi säästja on teinud PEPPi pakkujatelt vastavalt artiklile 56 saadud teabe alusel teadliku otsuse, algatab vastuvõttev PEPPi pakkuja PEPPi säästja taotlusel vahetamisteenuse. ▌

2.  PEPPi säästja taotlus koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus vahetamisteenus on algatatud, või mis tahes muus poolte vahel kokku lepitud keeles. PEPPi säästja esitab oma taotluses:

a)  konkreetse nõusoleku üleandvale PEPPi pakkujale iga lõikes 4 osutatud toimingu teostamiseks ning konkreetse nõusoleku vastuvõtvale PEPPi pakkujale ▌iga lõikes 5 osutatud toimingu teostamiseks;

b)   kokkuleppel vastuvõtva PEPPi pakkujaga täpsustatud kuupäeva, millest alates maksed tuleb teha vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud PEPPi kontol.

See kuupäev peab olema vähemalt kaks nädalat pärast kuupäeva, mil vastuvõttev PEPPi pakkuja saab üleandva PEPPi pakkuja käest lõike 4 kohaselt üleantavad dokumendid.

Liikmesriigid võivad nõuda, et PEPPi säästja taotlus oleks kirjalik ja et PEPPi säästjale antaks heakskiidetud taotluse koopia.

3.  Viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist taotleb vastuvõttev PEPPi pakkuja üleandvalt PEPPi pakkujalt lõikes 4 osutatud toimingute tegemist▌.

4.  Vastuvõtvalt PEPPi pakkujalt sellekohase taotluse laekudes teeb üleandev PEPPi pakkuja järgmist:

a)  saadab viie tööpäeva jooksul PEPPi pensionihüvitise teatise ajavahemiku kohta alates viimase PEPPi pensionihüvitise teatise koostamise kuupäevast kuni PEPPi säästjale ja vastuvõtvale PEPPi pakkujale taotluse esitamise kuupäevani;

b)  saadab artikli 52 lõikes 4 osutatud vara üleandmise korral viie tööpäeva jooksul kõikide olemasolevate vastuvõtvale PEPPi pakkujale üleantavate varade loetelu;

c)  keeldub alates PEPPi säästja lõike 2 punktis b osutatud taotluses nimetatud kuupäevast PEPPi kontole laekuvate maksete vastuvõtmisest;

d)  kannab PEPPi säästja taotluses nimetatud kuupäeval vastavad summad üle või vajaduse korral annab üle vara kooskõlas artikli 52 lõikega 4 PEPPi kontolt üle vastuvõtva PEPPi pakkuja juures avatud uuele PEPPi kontole;

e)  sulgeb PEPPi säästja nimetatud kuupäeval PEPPi konto, kui PEPPi säästjal ei ole sellel PEPPi kontol täitmata kohustusi ▌. Üleandev PEPPi pakkuja teavitab PEPPi säästjat viivitamata, kui sellised täitmata kohustused takistavad PEPPi säästja konto sulgemist.

5.  Vastavalt taotlusele ning sellises ulatuses, nagu üleandva PEPPi pakkuja või PEPPi säästja esitatav teave võimaldab, teeb vastuvõttev PEPPi pakkuja kõik vajalikud ettevalmistused laekuvate maksete vastuvõtmiseks ja võtab neid vastu alates PEPPi säästja taotluses kindlaks määratud kuupäevast▌.

Artikkel 54

Vahetamisteenusega seotud tasud

1.  PEPPi säästjad saavad tasuta juurdepääsu üleandva või vastuvõtva PEPPi pakkuja poolt nende kohta salvestatud isikuandmetele.

2.  Üleandev PEPPi pakkuja esitab kooskõlas artikli 53 lõike 4 punktiga a vastuvõtva PEPPi pakkuja nõutud teabe ilma selle eest PEPPi säästja või vastuvõtva PEPPi pakkuja käest tasu nõudmata.

3.  Üleandva PEPPi pakkuja poolt PEPPi konto sulgemise eest PEPPi säästjale kehtestatud teenustasude kogusuurus on piiratud PEPPi pakkuja kantud tegelike halduskuludega ning ei tohi ületada 0,5 % vastuvõtva PEPPi pakkujale ülekantavast summast või üleantava vara väärtusest.

Liikmesriigid võivad kehtestada tasudele esimeses lõigus osutatust madalama protsendimäära või teistsuguse protsendimäära, kui PEPPi pakkuja võimaldab PEPPi säästjatel PEPPi pakkujat vahetada sagedamini, nagu on osutatud artikli 52 lõikes 3.

Üleandev PEPPi pakkuja ei tohi vastuvõtvalt PEPPi pakkujalt nõuda mingeid lisatasusid.

4.  ▌ Vastuvõttev PEPPi pakkuja võib nõuda üksnes pakkuja vahetamise teenuse tegelike haldus- ja tehingukulude tasumist.

Artikkel 55

PEPPi säästjate kaitse finantskahju eest

1.  Mis tahes rahalise kahju, sealhulgas teenustasud ja intressid, mida PEPPi säästja kannab ja mis tulenevad otseselt sellest, et üleviimisprotsessis osalev PEPPi pakkuja ei täida artikli 53 kohaseid kohustusi, katab kõnealune PEPPi pakkuja viivitamata.

2.  Lõikest 1 tulenevat vastutust ei kohaldata selliste ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral, mille üle PEPPi pakkujal, kes nendele asjaoludele viitab, ei ole kontrolli ning mille tulemused oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud vältimatud, või kui PEPPi pakkuja on kohustatud täitma liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud muid kohustusi.

3.  Lõike 1 kohane vastutus kehtestatakse kooskõlas liikmesriigi tasandil kohaldatavate õiguslike nõuetega.

4.  PEPPi säästja kannab võimaliku finantskahju, mis tekib PEPPi kontol hoitava vara tagasiostu tõttu selleks, et vara saaks üle anda üleandva PEPPi pakkuja poolt vastuvõtvale PEPPi pakkujale, nagu on osutatud artikli 52 lõikes 4.

5.  Üleandev PEPPi pakkuja ei ole vahetamise hetkel kohustatud tagama kapitalikaitset või andma garantiid.

Artikkel 56

Vahetamisteenuse kohta esitatav teave

1.  Selleks et PEPPi säästjal oleks võimalik teha vahetusteenuse kohta teadlik otsus, annavad PEPPi pakkujad PEPPi säästjatele vahetamisteenuse kohta järgmist teavet:

a)  üleandva ja vastuvõtva PEPPi pakkuja ülesanded igas PEPPi konto vahetamise etapis, nagu on kindlaks määratud artiklis 53;

b)  vastavate etappide lõpuleviimise tähtaeg;

c)  vahetamisel nõutavad teenustasud;

d)   vahetamise võimalikud tagajärjed, eelkõige kapitalikaitse või garantii osas, ning muu vahetamisteenusega seotud teave;

e)  teave mitterahalise sissemaksete üleandmise võimaluse kohta, kui see on asjakohane.

Vastuvõttev PEPPi pakkuja järgib IV peatükis sätestatud nõudeid.

Üleandev PEPPi pakkuja teavitab asjakohasel juhul PEPPi säästjat mis tahes tagatisskeemi, sh hoiuste tagamise skeemi, investeeringute tagamise skeemi või kindlustustagatisskeemi olemasolust, mis katab nimetatud PEPPi säästjat.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave on kättesaadav PEPPi pakkuja veebisaidil▌. Kooskõlas artikli 24 nõuetega esitatakse see teave vastava taotluse korral ka PEPPi säästjatele.

VIII PEATÜKK

VÄLJAMAKSETE PERIOOD

Artikkel 57

Väljamaksete perioodiga seotud tingimused

1.   Liikmesriigid määravad ▌kindlaks ▌väljamaksete perioodiga ja riigipõhiste allkontode väljamaksmisega seotud tingimused, kui neid ei ole juba sätestatud käesolevas määruses.

2.  Sellised tingimused võivad hõlmata eelkõige miinimumvanuse kehtestamist väljamaksete perioodi alguseks, maksimaalse pensionieani jäänud aja kehtestamist PEPPiga liitumisel, samuti tagasivõtmise tingimusi enne väljamaksete perioodi alguseks miinimumvanuse saavutamist, eelkõige eriliste raskuste korral▌.

Artikkel 58

Väljamaksete liigid

1.  PEPPi pakkujad võivad PEPPi säästjatele võimaldada järgmist liiki väljamakseid:

a)  annuiteet;

b)  ühekordne makse;

c)  tagasimaksed;

d)  eespool loetletud liiki väljamaksete kombinatsioonid.

2.  PEPPi säästjad valivad väljamaksete perioodil kasutatava väljamaksete liigi PEPPi lepingu sõlmimisel ja taotluse esitamisel uue allkonto avamiseks. Väljamaksete liik võib eri allkontode lõikes olla erinev.

3.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 või artiklite 57 või 59 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta meetmeid, et eelistada teatavat liiki väljamakseid. Sellised meetmed võivad hõlmata ühekordsete maksete piirmäärade kehtestamist, et soodustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teisi väljamaksete liike. Selliseid piirmäärasid kohaldatakse üksnes nende väljamaksete suhtes, mis vastavad sellise liikmesriigi PEPPi allkontol kogunenud kapitalile, kelle õigusaktid näevad ette piirmäärasid ühekordsetele väljamaksetele.

4.  Liikmesriigid võivad täpsustada, millistel tingimustel tuleb antud eelised ja stiimulid tagasi maksta.

Artikkel 59

Väljamaksete liikide muutmine

1.  Kui PEPPi pakkuja võimaldab eri liiki väljamakseid, võib PEPPi säästja muuta iga avatud allkonto väljamaksete liiki

a)  üks aasta enne väljamaksete perioodi algust;

b)  väljamaksete alustamisel;

c)  pakkuja vahetamisel.

Väljamaksete liigi muutmine on PEPPi säästjale tasuta.

2.  Pärast seda, kui PEPPi säästja on esitanud taotluse väljamaksete liigi muutmiseks, esitab PEPPi pakkuja PEPPi säästjale selgel ja arusaadaval kujul teabe sellise muudatuse finantsmõju kohta PEPPi säästjale või PEPPi pensionisaajale, eelkõige mõju kohta riiklikele stiimulitele, mida võidakse kohaldada PEPPi säästja PEPPi olemasolevate allkontode suhtes.

Artikkel 60

Pensionikava ja väljamaksetega seotud nõustamine

1.  Põhi-PEPPi puhul pakub PEPPi pakkuja väljamaksete perioodi alguses PEPPi säästjale personaalse pensionikava, mis käsitleb PEPPi allkontodele kogunenud kapitali säästvat kasutamist, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)  PEPPi allkontodele kogunenud kapitali väärtus,

b)  muude kogunenud pensioniõiguste kogusumma, ning

c)  PEPPi säästja pensionialased nõudmised ja vajadused pikemas plaanis.

2.  Esimeses lõigus osutatud pensionikava hõlmab personaalset soovitust PEPPi säästjale tema kõige optimaalsema väljamaksete liigi kohta, välja arvatud juhul, kui pakutakse ainult ühte väljamaksete liiki. Kui ühekordne väljamakse ei ole kooskõlas PEPPi säästja pensionialaste vajadustega, kaasneb nõustamisega vastav hoiatus.

IX PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 61

Pädevate asutuste tehtav järelevalve ja EIOPA poolne kontroll

1.  PEPPi pakkuja pädevad asutused teevad käesoleva määruse täitmise üle pidevat järelevalvet kooskõlas oma asjakohase valdkondliku järelevalve korra ja standarditega. Samad asutused vastutavad PEPPi pakkuja tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise ning PEPPi pakkumisel kohaldatava korra ja ülesannete jaotuse järelevalve eest.

2.  EIOPA ja pädevad asutused kontrollivad pakutavaid või levitatavaid personaalseid pensionitooteid, et nimetusega „PEPP“ kasutataks ja PEPPina esitletaks ainult selliseid tooteid, mis on käesoleva määruse alusel registreeritud.

Artikkel 62

Pädevate asutuste volitused

Iga liikmesriik tagab, et pädevatel asutustel on kõik käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

Artikkel 63

Pädevate asutuste volitused toodetesse sekkumisel

1.  Pädevad asutused võivad keelata või piirata PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või liikmesriigist järgmistel tingimustel:

a)  pädevad asutused on veendunud, et on piisavalt alust arvata, et PEPP tekitab märkimisväärseid või korduvaid probleeme seoses PEPPi säästjate kaitsega või kujutab endast ohtu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis;

b)  meede on proportsionaalne, võttes arvesse tuvastatud riskide olemust, kõnealuste PEPPi säästjate asjatundlikkuse taset ning meetme tõenäolist mõju PEPPi säästjatele, kes on sõlminud PEPPi lepingu;

c)  pädevad asutused on nõuetekohaselt konsulteerinud pädevate asutustega teistest liikmesriikidest, millele meede võib märkimisväärset mõju avaldada; ning

d)  meede ei mõju mõnest teisest liikmesriigist pakutavate teenuste või tegevuste suhtes diskrimineerivalt.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võivad pädevad asutused ettevaatusabinõuna kehtestada keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse investoritele turustama või levitama. Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning selle suhtes võidakse kohaldada erandeid pädevate asutuste poolt kindlaks määratud asjaoludel.

2.  Pädevad asutused võivad kehtestada käesoleva artikli kohase keelu või piirangu üksnes juhul, kui nad on teavitanud kõiki teisi asjassepuutuvaid pädevaid asutusi ning EIOPAt kirjalikult või muul pädevate asutuste vahel kokku lepitud viisil vähemalt üks kuu enne meetme kavandatavat jõustamist järgmistest üksikasjadest:

a)  kavandatava meetmega seotud PEPP;

b)  kavandava keelu või piirangu täpne olemus ning millal see peaks kava kohaselt jõustuma; ning

c)  tõendid, millele nende otsus tugineb ja mille põhjal neil on piisavalt alust arvata, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

3.  Erandjuhtudel, kui pädevad asutused peavad vajalikuks võtta käesoleva artikli alusel kiireloomulisi meetmeid, et vältida PEPPist tulenevat kahju, võib ta võtta ajutisi meetmeid juhul, kui nad on teavitanud kõiki teisi pädevaid asutusi ning EIOPAt kirjalikult vähemalt 24 tundi enne meetme kavandatud jõustumist, tingimusel et kõik käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumid on täidetud ning lisaks on selgelt kindlaks tehtud, et ühekuuline etteteatamisperiood ei võimalda asjaomase probleemi või ohuga asjakohaselt tegeleda. Pädevad asutused ei võta ajutisi meetmeid, mille kestus ületab kolme kuud.

4.  Otsuse korral kehtestada mis tahes lõikes 1 nimetatud keeld või piirang avaldavad pädevad asutused oma veebisaidil sellekohase teate. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad, ajavahemik pärast selle teate avaldamist, mille möödumisel meetmed jõustuvad, ning tõendid, mille alusel pädev asutus on veendunud, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Keeldu või piirangut kohaldatakse ainult tegevuse suhtes, mis toimub pärast selle teate avaldamist.

5.  Pädevad asutused tunnistavad keelu või piirangu kehtetuks, kui lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

Artikkel 64

Soodustamine ja koordineerimine

1.  EIOPA-l on seoses pädevate asutuste poolt artikli 63 alusel võetavate meetmetega soodustaja ja koordineerija ülesanne. Eelkõige tagab EIOPA, et pädevate asutuste võetavad meetmed oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning pädevad asutused järgiksid võimaluse korral järjekindlat lähenemisviisi.

2.  Pärast artikli 63 kohase teate saamist mis tahes keelu või piirangu kohta, mida kavatsetakse nimetatud artikli alusel kehtestada, esitab EIOPA arvamuse selle kohta, kas vastav keeld või piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Juhul kui EIOPA on seisukohal, et kõnealuse riski maandamiseks on tarvis, et meetmeid võtaksid ka teised pädevad asutused, toob ta selle oma arvamuses välja. Arvamus avaldatakse EIOPA veebisaidil.

3.  Kui pädev asutus teeb ettepaneku võtta või võtab meetmeid, mis on vastuolus EIOPA lõike 2 kohaselt esitatud arvamusega, või ei võta meetmeid nimetatud arvamusest hoolimata, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil vastava teate, selgitades põhjalikult, miks ta nii käitub.

Artikkel 65

EIOPA toodetesse sekkumise volitused

1.  EIOPA jälgib vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikele 2 liidus turustatavate, levitatavate või müüdavate PEPPide turgu.

2.  Kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 9 lõikega 5 võib EIOPA, kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud, ajutiselt keelata või piirata teatavate PEPPide või teatavate konkreetsete eriomadustega PEPPide turustamise, levitamise või müümise liidus.

Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada või selle suhtes võidakse kohaldada erandeid EIOPA poolt täpsustatud asjaoludel.

3.  EIOPA teeb käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse pärast muude Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist ning ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  väljapakutud meede tegeleb märkimisväärse probleemiga PEPPi säästjate kaitse vallas, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalisusega, või ohuga finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele;

b)  PEPPi suhtes kohaldatavad liidu regulatiivsed nõuded ei tegele selle ohuga;

c)  pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või ei maanda rakendatud meetmed seda ohtu piisavalt.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib EIOPA ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 2 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui PEPPi hakatakse PEPPi säästjatele turustama, levitama või müüma.

4.  Käesoleva artikli kohase meetme võtmisel tagab EIOPA, et meede:

a)  ei avalda finantsturgude tõhususele või PEPPi säästjatele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ega

b)  põhjusta õigusliku arbitraaži riski.

Kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud meetme vastavalt artiklile 63, võib EIOPA võtta mis tahes käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud meetme, ilma et ta peaks esitama oma arvamuse, nagu on sätestatud artiklis 64.

5.  Enne kui ta otsustab võtta käesoleva artikli kohaselt meedet, teavitab EIOPA kavandatavast meetmest pädevaid asutusi.

6.  Otsuse korral võtta käesoleva artikli kohane meede avaldab EIOPA oma veebisaidil sellekohase teate. Kõnealuses teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning määratakse kindlaks ajavahemik pärast teate avaldamist, mille möödumisel meede jõustub. Keeldu või piirangut kohaldatakse üksnes tegevuse suhtes, mis toimub pärast meetme jõustumist.

7.  EIOPA vaatab lõike 2 kohase keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Keeld või piirang kaotab kehtivuse, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.

8.  EIOPA poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on pädeva asutuse poolt võetud varasema meetme suhtes ülimuslik.

9.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 72 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, mida EIOPA peab kohaldama selle kindlaksmääramisel, kas esineb lõike 3 punktis a osutatud märkimisväärne probleem PEPPi säästjate kaitse vallas, sealhulgas seoses pensionitoote pikaajalise olemusega, või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Kõnealused kriteeriumid ja tegurid hõlmavad järgmist:

a)  PEPPi keerukuse aste ja selle suhe sellist liiki PEPPi säästjaga, kellele toodet turustatakse ja müüakse;

b)  PEPPi, tegevuse või tava uuenduslikkus;

c)  finantsvõimendus, mida PEPP või tava annab;

d)  seoses finantsturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsusega, PEPPi maht või sellesse kogunenud pensionikapitali kogusumma.

Artikkel 66

Koostöö ja järjepidevus

1.  Iga pädev asutus aitab kaasa käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamisele kogu liidus.

2.  Pädevad asutused teevad omavahel koostööd kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 575/2013/EL(23), direktiividega 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL ning direktiividega (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341.

3.  Pädevad asutused ja EIOPA teevad omavahel koostööd oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1094/2010.

4.  Pädevad asutused ja EIOPA vahetavad teavet ja dokumente, mida on vaja käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1094/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

5.  Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab EIOPA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles esitatakse koostöö ja teabevahetuse üksikasjad, samuti nõuded, mida on vaja nimetatud teabe esitamiseks võrdlemist võimaldavas tüüpvormingus.

EIOPA esitab nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

X PEATÜKK

KARISTUSED

Artikkel 67

Halduskaristused ja muud meetmed

1.  Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid õigusnormid, millega kehtestatakse asjakohased halduskaristused ja muud meetmed, mis on kohaldatavad käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ette nähtud halduskaristused ja muud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võivad jätta esimeses lõigus osutatud halduskaristusi käsitlevad normid sätestamata õigusrikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse nende riigisiseses õiguses kriminaalkaristusi.

Hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks teavitavad liikmesriigid esimeses ja teises lõigus osutatud õigusnormidest komisjoni ja EIOPAt. Nad teavitavad komisjoni ja EIOPAt viivitamata kõigist kõnealuste õigusnormide hilisematest muudatustest.

2.  Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud halduskaristusi ja muid meetmeid kohaldatakse vähemalt nende olukordade suhtes, kus

a)  artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;

b)  artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on nõuetekohaselt registreerimata;

c)  PEPPi pakkuja ▌ei ole artikleid 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV ja V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi;

d)  depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.

3.   Liikmesriigid näevad kooskõlas riigisisese õigusega ette, et pädevatel asutustel on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud olukordade suhtes õigus kohaldada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid meetmeid:

a)  avalik teadaanne, milles on märgitud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad kooskõlas artikliga 69;

b)  korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)  finantsettevõtja juht‑, järelevalve‑ või haldusorgani mis tahes liikme või mis tahes teise vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita selles ettevõtjas juhtimisülesandeid;

d)  juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga;

e)  juriidilise isiku puhul võib punktis d osutatud maksimaalne haldustrahv olla kuni 10 % aastasest kogukäibest, mis on näidatud viimases kättesaadavas raamatupidamisaruandes, mille juht‑, järelevalve- või haldusorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL(24), siis on asjakohane aastane kogukäive asjakohaste raamatupidamise õigusnormide kohaselt aastane kogukäive või vastav tululiik uusima kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juht-, järelevalve- või haldusorgan;

f)  füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 700 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga;

g)  maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt kaks korda nii suur kui rikkumisest saadud kasu, kui selle kasu suurust on võimalik kindlaks teha, isegi kui see ületab punktides d, e või f sätestatud maksimumsummasid.

4.  Lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 3 osutatud halduskaristuste või muude meetmete määramise otsused peavad olema ▌põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

5.  Pädevad asutused teevad lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 3 osutatud volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks et halduskaristused ja muud meetmed annaksid käesoleva määrusega taotletava tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist halduskaristuste ja muude meetmete kohaldamisel piiriülestel juhtudel.

Artikkel 68

Halduskaristuste ja muude meetmete kehtestamise õiguse kasutamine

1.  Pädevad asutused kasutavad artiklis 67 osutatud halduskaristuste ja muude meetmete kehtestamise õigust kooskõlas liikmesriigi õiguskorraga

a)  otse;

b)  koostöös teiste asutustega;

c)  suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

2.  Pädevad asutused võtavad artikli 67 lõike 3 kohaselt kehtestatud halduskaristuse või muu meetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)  rikkumise olulisus, raskus ja kestus;

b)  rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, mida näitab eelkõige vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovara;

d)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

e)  kolmandatele isikutele rikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädevate asutuste koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada kõnealuse isiku saadud kasumi või välditud kahjumi loovutamist;

g)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

Artikkel 69

Halduskaristuste ja muude meetmete avaldamine

1.  Pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebisaidil kõik otsused käesoleva määruse rikkumise eest määratud halduskaristuse või muu meetme kohta, olles isikut, kellele see määrati, eelnevalt vastavast otsusest teavitanud.

2.  Lõikes 1 osutatud avaldamisega avalikustatakse teave rikkumise liigi ja laadi kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja määratud halduskaristused või muud meetmed.

3.  Kui pädevad asutused, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peavad juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks, või leiavad, et nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis pädevad asutused kas

a)  lükkavad halduskaristuse või muu meetme määramise otsuse avaldamise edasi, kuni teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad olemast; või

b)  avaldavad halduskaristuse või muu meetme määramise otsuse, kuid lükkavad nime ja isikuandmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad, ja eeldusel, et sellise anonüümse avaldamisega on tagatud asjaomaste isikuandmete tõhus kaitse; või

c)  jätavad halduskaristuse või muu meetme kehtestamise otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada järgmine:

i)  finantsturgude stabiilsust ei seata ohtu;

ii)  selliste otsuste avaldamine on proportsionaalne meetmega, mida peetakse vähemoluliseks.

4.  Kui halduskaristuse või muu meetme määramise otsus otsustatakse avaldada kooskõlas lõike 3 punktiga b anonüümselt, võib asjaomaste andmete avaldamise edasi lükata. Kui halduskaristuse või muu meetme määramise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule, lisavad pädevad asutused viivitamata oma ametlikule kodulehele ka selle teabe ning kogu edasise teabe sellise kaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse halduskaristuse või muu meetme määramise otsust tühistav kohtuotsus.

5.  Pädevad asutused tagavad, et lõigete 1–4 kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates nende avaldamisest. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädevate asutuste veebisaitidel ainult nii kaua, kui see on kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt vajalik.

Artikkel 70

Kohustus esitada EIOPA-le teavet halduskaristuste ja muude meetmete kohta

1.  Pädevad asutused teavitavad EIOPAt kõikidest määratud, kuid artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt avaldamata halduskaristustest ja muudest meetmetest, sealhulgas nende peale esitatud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest.

2.  Pädevad asutused esitavad EIOPA-le kord aastas koondteabe kõikide artikli 67 kohaselt määratud halduskaristuste ja muude meetmete kohta.

EIOPA avaldab kõnealuse teabe aastaaruandes.

3.  Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 67 lõike 1 teise lõiguga otsustanud kehtestada käesoleva määruse sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused EIOPA-le kord aastas anonüümseks muudetud koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. EIOPA avaldab anonüümseks muudetud andmed määratud kriminaalkaristuste kohta oma aastaaruandes.

4.  Kui pädevad asutused on halduskaristuse, muu meetme või kriminaalkaristuse avalikustanud, teavitavad nad sellest karistusest või meetmest samal ajal ka EIOPAt.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Isikuandmete töötlemine

Käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisel täidavad PEPPi pakkujad, PEPPi turustajad ja pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamisel oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. EIOPA järgib käesoleva määruse raames isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2018/1725.

Artikkel 72

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 40 lõikes 9, artikli 45 lõikes 4 ning artikli 65 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 40 lõikes 9, artikli 45 lõikes 4 ning artikli 65 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 40 lõike 9, artikli 45 lõike 4 ja artikli 65 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 73

Hindamine ja aruandlus

1.  Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant käesolevat määrust ning esitab pärast EIOPAga ja vajadusel ka teiste järelevalveasutustega konsulteerimist peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ▌aruande. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

2.  Aruanne hõlmab eelkõige järgmist:

a)  PEPPide registreerimismenetluse toimimine vastavalt II peatükile;

b)  kaasaskantavus, eelkõige PEPPi säästjatele kättesaadavad allkontod ja PEPPi säästja võimalus jätkata sissemaksete tegemist viimati avatud allkontole vastavalt artikli 20 lõigetele 3 ja 4;

c)  partnerluste arendamine;

d)  vahetamisteenuse toimimine ning teenustasude suurus;

e)  PEPPi turuhõlve tase ja käesoleva määruse mõju pensionide pakkumisele kogu Euroopas, sealhulgas olemasolevate toodete asendamisele ja põhi-PEPPi kasutuselevõtmisele;

f)  kaebuste lahendamise menetlus;

g)  keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimine PEPPi investeerimispoliitikasse;

h)  PEPPi säästjate poolt makstavate otseste või kaudsete teenustasude ja kulude suurus, sealhulgas võimalike turutõrgete hindamine;

i)  PEPPi pakkujate vastavus käesolevale määrusele ja kohaldatava valdkondliku õigusega kehtestatud standarditele;

j)  PEPPi pakkujate poolt kasutatavate erinevate riskimaandamismeetmete kohaldamine;

k)  PEPPi pakkumine teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel;

l)  kas on vaja avaldada teavet toote eelmiste perioodide tootluse kohta potentsiaalsetele PEPPi säästjatele, võttes arvesse teavet PEPPisse lisatavate tootluse stsenaariumite kohta;

m)  kas PEPPi säästjatele antavad nõuanded on piisavad, eelkõige seoses pensionimaksete võimalike vormidega.

Käesoleva lõike punktis e osutatud hindamisel võetakse arvesse põhjuseid, miks teatud liikmesriikides ei ole avatud allkontosid, ning hinnatakse PEPPi pakkujate edusamme ja jõupingutusi allkontode avamise tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

3.  Komisjon asutab asjaomaste sidusrühmade kogu, et PEPPide arengut ja rakendamist pidevalt jälgida. Sellesse kogusse kuuluvad vähemalt EIOPA, pädevad asutused, sektori ja tarbijate esindajad ning sõltumatud eksperdid.

Kogule pakub sekretariaadi teenuseid EIOPA.

Artikkel 74

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama 12 kuud pärast artikli 28 lõikes 5, artikli 30 lõikes 2, artikli 33 lõikes 3, artikli 36 lõikes 2, artikli 37 lõikes 2, artikli 45 lõikes 3 ja artikli 46 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 139.
(2)ELT C 81, 2.3.2018, lk 139.
(3)Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)ELT C 11, 12.1.2018, lk 24.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) nr 2018/1725 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).


Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamine ***I
PDF 310kWORD 76k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253 – C8-0137/2017 – 2017/0085(COD))
P8_TA-PROV(2019)0348A8-0270/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0253),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 153 lõike 1 punkti i ja artikli 153 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0137/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Poola Seimi ja Poola Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. detsembri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. novembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0270/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL

P8_TC1-COD(2017)0085


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga i,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandu