Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 16. aprill 2019 - Strasbourg 
Ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika ***I
 ELi ühinemine päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ***
 Liidu tegevus pärast ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ***I
 ELi ja Filipiinide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping ***
 Rahvusvaheline oliiviõli- ja lauaoliivileping ***
 Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Viorel Ștefan
 Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Ivana Maletić
 Liidu õiguse rikkumistest teatavate isikute kaitse ***I
 Investeerimisfondide piiriülene turustamine (direktiiv) ***I
 Investeerimisfondide piiriülene turustamine (määrus) ***I
 Kapitalinõuded (määrus) ***I
 Kapitalinõuded (direktiiv) ***I
 Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime (määrus) ***I
 Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime (direktiiv) ***I
 Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid ***I
 Euroopa järelevalveasutused ja finantsturud ***I
 Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine ***I
 Finantsinstrumentide turud ning kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamine ja jätkamine (Solventsus II) ***I
 Investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve (direktiiv) ***I
 Investeerimisühingute usaldatavusnõuded (määrus) ***I
 Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused Euroopa Liidus ***I
 Euroopa Tööjõuamet ***I
 Kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmine tehniliste meetmete abil ***I
 Euroopa ettevõtlusstatistika määrus ***I
 OLAFi juurdlused ja koostöö Euroopa Prokuratuuriga ***I
 Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi loomine ***I
 Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine ***I
 Lõhkeainete lähteainete turustamine ja kasutamine ***I
 Üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ***I
 ELi infosüsteemide koostalitlusvõime piiride ja viisade valdkonnas ***I
 ELi infosüsteemide koostalitlusvõime politsei- ja õigusalane koostöö, varjupaiga- ja rändepoliitika valdkonnas ***I
 Sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustik ***I
 Mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded seoses üldise ohutusega ***I

Ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika ***I
PDF 238kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (COM(2018)0307 – C8-0182/2018 – 2018/0154(COD))
P8_TA-PROV(2019)0359A8-0395/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0307),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0182/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0395/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Selleks, et reageerida liidus valitsevatele uutele vajadustele varjupaiga ja juhitud sisserände statistika järele, ning arvestades, et rände iseloomulikud tunnused võivad kiiresti muutuda, on vaja raamistikku, mis võimaldaks varjupaiga ja juhitud sisserände statistika alal muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida.
(2)  Selleks, et reageerida liidus valitsevatele uutele vajadustele rände ja rahvusvahelise kaitse statistika järele, ning arvestades, et rändeliikumise iseloomulikud tunnused võivad kiiresti muutuda, on vaja raamistikku, mis võimaldaks rände ja rahvusvahelise kaitse statistika alal muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Praeguste rändevoogude pidevalt muutuva ja mitmekesise loomuse tõttu on sisserändajatest elanikkonna kohta vajalikud põhjalikud ja võrreldavad, sotsiaalse soo alusel liigitatud statistilised andmed, et mõista reaalset olukorda, teha kindlaks nõrgad kohad ja ebavõrdsused ning tagada poliitikakujundajatele usaldusväärsed andmed ja teave tulevase avaliku poliitika kujundamiseks.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Et toetada liidu tulemuslikku reageerimist rändest tingitud väljakutsetele, on vaja saada varjupaiga ja juhitud sisserände andmeid suurema sagedusega kui kord aastas.
(3)  Et toetada liidu tulemuslikku reageerimist rändest tingitud väljakutsetele ning sooteadliku ja inimõigustel põhineva poliitika kujundamisel on vaja saada varjupaiga ja juhitud sisserände andmeid suurema sagedusega kui kord aastas.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Varjupaiga ja juhitud sisserände statistika on aluseks väga mitmesuguste poliitikavaldkondade uurimisel, määratlemisel ja hindamisel, eelkõige selles, kuidas reageeritakse Euroopas kaitset otsivate inimeste saabumisele.
(4)  Varjupaiga ja juhitud sisserände statistika on aluseks väga mitmesuguste poliitikavaldkondade uurimisel, määratlemisel ja hindamisel, eelkõige selles, kuidas reageeritakse Euroopas kaitset otsivate inimeste saabumisele eesmärgiga saavutada parimad lahendused.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Rände ja rahvusvahelise kaitse alane statistika on väga oluline selleks, et saada ülevaade rändeliikumisest Euroopa Liidus ja võimaldada liikmesriikidel tõhusalt kohaldada liidu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõigustega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Tagakiusamine isiku sotsiaalse soo alusel on põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ja sellise kaitse andmiseks. Liikmesriikide ja liidu statistikaasutused peaksid koguma soolistel alustel (sh sooline vägivald) tehtud rahvusvahelise kaitse taotluste kohast statistikat.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Et saavutada määruse (EÜ) nr 862/2007 eesmärgid, tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas liikmesriikide ja liidu tasandil kvaliteetsete statistiliste andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks, eelkõige toetades sellega seoses meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20141a.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja pereelu austamisele ning isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8.
(10)  Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja pereelu austamisele, isikuandmete kaitsele, mittediskrimineerimisele ning soolisele võrdõiguslikkusele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7, 8, 21 ja 23, ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/6791a.
______________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Sugupoolte lõikes andmete kogumine võimaldab teha kindlaks naiste ja meeste spetsiifilised haavatavad küljed ja võimed ning neid analüüsida, tuues esile puudused ja ebavõrdsuse. Rändealastel sooteadlikel andmetel on potentsiaal edendada suuremat võrdõiguslikkust ja pakkuda võimalusi ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Sisserände alases statistikas tuleks arvesse võtta ka selliseid muutujaid nagu sooidentiteet ja seksuaalne sättumus, et koguda andmeid LGBTQI+ inimeste kogemuste kohta ning ebavõrdsuse kohta rändes ja varjupaigamenetluses. Sisserände statistikas tuleks arvesse võtta ka selliseid muutujaid nagu sooidentiteet ja seksuaalne sättumus, et koguda andmeid LGBTQI+ inimeste kogemuste kohta ning ebavõrdsuse kohta rändes ja varjupaigamenetluses.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused jaotuste kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201125.
(11)  Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sobivaid andmeedastusvorminguid käsitlevate eeskirjade sätestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201125.
__________________
__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Et kohandada määrust (EÜ) nr 862/2007 tehnoloogia ja majanduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 862/2007 muutmiseks, et ajakohastada teatavaid määratlusi ja määrust täiendada, et määrata kindlaks andmete rühmitamine ja täiendavad jaotused ning kehtestada täpsuse ja kvaliteedi standardite eeskirjad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
________________
1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Tõhus järelevalve määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamise üle eeldab, et kohaldamist hinnatakse korrapäraste ajavahemike tagant. Euroopa Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaselt koostatud statistikat, selle kvaliteeti ning õigeaegset esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruannete esitamiseks põhjalikult hindama. Varjupaigaandmete kogumisse kaasatud kõigi osalejatega, sh ÜRO asutuste ja muude asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega tuleks tihedalt konsulteerida.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt c
-1)  Artikli 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c)  sisserändega seotud liikmesriikide haldus- ja kohtumenetlused: elamisloa andmine, kodakondsus, varjupaik ja muud rahvusvahelise kaitse vormid ning ebaseadusliku sisserände ennetamine.
„c) „sisserändega seotud liikmesriikide haldus- ja kohtumenetlused: elamisloa andmine, kodakondsus, varjupaik ja muud rahvusvahelise kaitse vormid, seadusliku aluseta (riiki) sisenemine ning riigis viibimine ja tagasisaatmine.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32013L0033)
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j
-1a)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a)  Lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:
j)  „rahvusvahelise kaitse taotlus” — rahvusvahelise kaitse taotlus nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta(2) artikli 2 punkti g tähenduses;
„rahvusvahelise kaitse taotlus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL2 artikli 2 punktis h määratletud rahvusvahelise kaitse taotlus;
_______________
_______________
2 ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt k
b)  lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:
k)  „pagulasseisund” — pagulasseisund direktiivi 2004/83/ artikli 2 punkti d tähenduses;
„k) „pagulasseisund“ – pagulasseisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti e tähenduses;
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt c (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt l
c)  lõike 1 punkt l asendatakse järgmisega:
l)  „täiendava kaitse seisund” — täiendava kaitse seisund direktiivi 2004/83/ artikli 2 punkti f tähenduses;
„l) „täiendava kaitse seisund“ – täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti g tähenduses;
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt d (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt m
d)  lõike 1 punkt m asendatakse järgmisega:
m)  „pereliikmed” — pereliikmed nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruse () nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest(3) artikli 2 punkti i tähenduses;
„m) „pereliikmed“ – pereliikmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/20133 artikli 2 punkti g tähenduses;
_______________
_______________
3 ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt e (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt o
d)  lõike 1 punkt o asendatakse järgmisega:
o)  „saatjata alaealine” — saatjata alaealine direktiivi 2004/83/ artikli 2 punkti i tähenduses;
„o) „saatjata alaealine“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis l määratletud saatjata alaealine; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt f (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt p
f)  lõike 1 punkt p asendatakse järgmisega:
p)  „välispiirid” — välispiirid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse () nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)(12) artikli 2 punkti 2 tähenduses;
„p) „välispiirid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/3995 artikli 2 lõikes 2 määratletud välispiirid;
________________
________________
5 ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt g (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt q
g)  lõike 1 punkt q asendatakse järgmisega:
q)  „kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse territooriumile siseneda” — kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse välispiiril territooriumile siseneda, sest nad ei vasta kõigile määruse () nr 562/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud territooriumile sisenemise nõuetele ega kuulu kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 4 osutatud isikute kategooriatesse;
„q) „kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse territooriumile siseneda“ – kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse välispiiril territooriumile siseneda, sest nad ei vasta kõigile määruse (EL) nr 2016/399 artikli 5 lõikes 1 sätestatud territooriumile sisenemise nõuetele ega kuulu nimetatud määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud isikute kategooriatesse; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt h (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt s a (uus)
h)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„sa) „väljasaatmine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ* artikli 3 lõikes 5 määratletud väljasaatmine;
________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt i (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt s b (uus)
i)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„sb) „vabatahtlik lahkumine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 lõikes 8 määratletud vabatahtlik lahkumine;“
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt j (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt s c (uus)
j)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„sc) „vabatahtlik lahkumine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 lõikes 8 määratletud vabatahtlik lahkumine, millega kaasneb logistiline, rahaline või muus vormis materiaalne abi.“
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) – alapunkt k (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 2 – lõige 3
k)  Lõige 3 jäetakse välja.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 3
-1b)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
Artikkel 3
„Artikkel 3
Statistika rahvusvahelise rände, alalise rahvastiku ja kodakondsuse saamise kohta
Statistika rahvusvahelise rände, alalise rahvastiku ja kodakondsuse saamise kohta
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) statistika järgmiste arvude kohta:
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) statistika järgmiste arvude kohta:
a)  liikmesriigi territooriumile saabuvad sisserändajad liigitatuna järgmiselt:
a)  liikmesriigi territooriumile saabuvad sisserändajad liigitatuna järgmiselt:
i)  kodakondsuse rühmad vanuse ja soo kaupa;
i)  kodakondsuse rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
ii)  sünniriigi rühmad vanuse ja soo kaupa;
ii)  sünniriigi rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
iii)  eelmise alalise elukohariigi rühmad vanuse ja soo kaupa;
iii)  eelmise alalise elukohariigi rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
b)  liikmesriigi territooriumilt lahkuvad väljarändajad liigitatuna järgmiselt:
b)  liikmesriigi territooriumilt lahkuvad väljarändajad liigitatuna järgmiselt:
i)  kodakondsuste rühmade kaupa;
i)  kodakondsuste rühmade kaupa;
ii)  vanuse kaupa;
ii)  vanuse kaupa;
iii)  soo kaupa;
iii)  sotsiaalse soo kaupa;
iv)  järgmise alalise elukoha riikide rühmade kaupa;
iv)  järgmise alalise elukoha riikide rühmade kaupa;
c)  isikud, kelle alaline elukoht võrdlusperioodi lõpus on liikmesriigis, liigitatuna järgmiselt:
c)  isikud, kelle alaline elukoht võrdlusperioodi lõpus on liikmesriigis, liigitatuna järgmiselt:
i)  kodakondsuse rühmad vanuse ja soo kaupa;
i)  kodakondsuse rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
ii)  sünniriigi rühmad vanuse ja soo kaupa;
ii)  sünniriigi rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
d)  isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil ja kes on omandanud võrdlusaasta jooksul liikmesriigi kodakondsuse, kuid on omanud enne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kodakondsust või on olnud kodakondsuseta, liigitatuna vanuse ja soo kaupa ning vastavalt asjaomase isiku eelnevale kodakondsusele või kodakondsuseta olemisele.
d)  isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil ja kes on omandanud võrdlusaasta jooksul liikmesriigi kodakondsuse, kuid on omanud enne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kodakondsust või on olnud kodakondsuseta, liigitatuna vanuse ja sotsiaalse soo kaupa ning vastavalt asjaomase isiku eelnevale kodakondsusele või kodakondsuseta olemisele. "
da)  isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil ja kes on omandanud võrdlusaasta jooksul pikaajalise elamisloa, liigitatuna vanuse ja soo kaupa.
2.  Lõikes 1 nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kaheteistkümne kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2008.
2.  Lõikes 1 nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kaheteistkümne kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2020.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1538559664710&uri=CELEX:32007R0862)
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
-a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
c)  võrdlusperioodi jooksul tagasivõetud rahvusvahelise kaitse taotlused.
„c) võrdlusperioodi jooksul tagasivõetud rahvusvahelise kaitse taotlused, mis on liigitatud tagasivõtmise liigi kaupa;“
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle taotlusi on võrdlusperioodi jooksul menetletud kiirendatud korras vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL* artikli 31 lõikele 8;
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d b (uus)
db)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle taotlusi on vaatlusperioodi jooksul menetletud piiril vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 43;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d c (uus)
dc)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle puhul on ära jäetud kiirendatud menetlus või menetlus piiril vastavalt direktiivi 2013/32/EL artikli 24 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 6;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d d (uus)
dd)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, ilma et nad oleks registreeritud Eurodac-süsteemis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2003* artiklis 14;
__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d e (uus)
de)  isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kes on võimelised esitama tõendavaid dokumente, mis võivad aidata kaasa nende isiku tuvastamisele;
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d f (uus)
df)  isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, nagu on osutatud direktiivi 2013/32/EL artiklis 40, või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena;
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d g (uus)
dg)  isikud, kes on esitanud võrdlusperioodi jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ja keda peetakse võrdlusperioodi lõpus kinni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/33/EL*, liigitatuna kuu kaupa, mil need inimesed kinni peeti ja kinnipidamise põhjuste kaupa;
____________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d h (uus)
dh)  „isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamiseks vastavalt direktiivile 2013/33/EL;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d i (uus)
di)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL, liigitatuna alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:
i)  ilmumine ametiasutustesse;
ii)  tagatismakse tasumine;
iii)  keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;
iv)  muu alternatiiv kinnipidamisele;
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d j (uus)
dj)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpus väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL, liigitatuna vastavalt kuule, mil kõnealuste isikute suhtes väljastati haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta ning liigitatuna täiendavalt alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:
i)  ilmumine ametiasutustesse;
ii)  tagatismakse tasumine;
iii)  keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;
iv)  muu alternatiiv kinnipidamisele;
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d k (uus)
dk)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja kelle vanust on võrdlusperioodi jooksul hinnatud;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d l (uus)
dl)  otsused taotlejate vanuse hindamiste kohta, liigitatuna järgmiselt:
i)  hindamised, milles jõuti järeldusele, et taotleja on alaealine;
ii)  hindamised, milles jõuti järeldusele, et taotleja on täisealine;
iii)  selge järelduseta või pooleli jäetud hindamised;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d m (uus)
dm)  isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle puhul on tuvastatud, et nad on spetsiaalseid menetlustagatisi vajavad taotlejad vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 24 või vastuvõtu erivajadustega taotlejad direktiivi 2013/33/EL artikli 2 punkti k tähenduses;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d n (uus)
dn)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kes on võrdlusperioodi jooksul saanud tasuta õigusabi vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 20, liigitatuna esimese ja teise astme menetluste kaupa;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d o (uus)
do)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kes on võrdlusperioodi lõpus saanud kasu materiaalsetest vastuvõtutingimustest, mis võimaldavad taotlejatele piisava elatustaseme, kooskõlas direktiivi 2013/33/EL artikliga 17;
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d p (uus)
dp)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse saatjata alaealistena ja kellele määratakse võrdlusperioodi jooksul esindaja kooskõlas direktiivi 2013/32/EL artikliga 25;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d q (uus)
dq)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja keda loetakse saatjata alaealiseks ning kes on võrdlusperioodi jooksul saanud juurdepääsu haridussüsteemile kooskõlas direktiivi 2013/33/EL artikliga 14;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d r (uus)
dr)  isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja keda loetakse saatjata alaealiseks ning kes on võrdlusperioodi jooksul direktiivi 2011/95/EL artikli 31 kohaselt paigutatud, liigitatuna paigutamise põhjuse kaupa;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d s (uus)
ds)  saatjata alaealiste keskmine arv eestkostja kohta võrdlusperioodil;
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 1 – viimane lõik
Statistika on jaotatud vanuse ja soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib ühe kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatluskuu lõppu. Esimene vaatluskuu on 2020. aasta jaanuar.
Statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib ühe kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatluskuu lõppu. Esimene vaatluskuu on 2020. aasta jaanuar.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
ba)  Lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  isikud, keda hõlmavad esimese astme otsused, millega lükatakse tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, nagu otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuks või põhjendamatuks, ning prioriteetselt ja kiirendatud korras tehtud otsused, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;
„a) isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused, millega lükatakse tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, liigitatuna järgmiselt:
i)  otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuks, mis on omakorda liigitatud vastuvõetamatuse põhjuse kaupa;
ii)  otsused, millega lükatakse taotlus tagasi, kuna seda loetakse põhjendamatuks;
iii)  otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks üldmenetluse käigus, liigitatuna omakorda tagasilükkamise põhjuse kaupa;
iv)  otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks kiirendatud menetluse käigus, liigitatuna omakorda menetluse kiirendamise ja tagasilükkamise põhjuse kaupa;
v)  otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna taotlejal on direktiivi 2011/95/EL artikli 8 kohaselt võimalik saada oma päritoluriigis riigisisest kaitset; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
bb)  Lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:
b)   isikud, keda hõlmavad esimese astme otsused pagulasseisundi andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;
isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused pagulasseisundi andmise, äravõtmise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b c (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
bc)  Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
c)  isikud, keda hõlmavad esimese astme otsused täiendava kaitse seisundi andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud võrdlusperioodi jooksul;
„c) isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused täiendava kaitse seisundi andmise, äravõtmise, lõppemise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b d (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e a (uus)
bd)  Lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„ea) isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused, mis kitsendavad materiaalseid vastuvõtutingimusi või tühistavad need, liigitatuna otsuse liigi, kitsendamise või tühistamise kestuse ja põhjuse kaupa.“
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 2 – viimane lõik
Statistika on jaotatud vanuse ja soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib kolme kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.
Statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib kolme kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.
Kõnealune statistika liigitatakse täiendavalt isikliku vestluse järel tehtud otsuste alusel ja ilma isikliku vestluseta tehtud otsuste alusel. Isikliku vestluse järel tehtud otsuste kohane statistika liigitatakse täiendavalt isiklike vestluste kaupa, kus taotlejale tagati tõlgi teenused, ning isiklike vestluste kaupa, kus taotlejale ei tagatud tõlgi teenuseid.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
da)  lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
b)   isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused, mis lükkavad tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, nagu otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuks või põhjendamatuks, ning prioriteetselt ja kiirendatud korras tehtud otsused, mille haldus- või kohtuasutused on teinud edasikaebamise või läbivaatamise käigus võrdlusperioodi jooksul;
isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused, mis lükkavad tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, mille haldus- või kohtuasutused on teinud edasikaebamise või läbivaatamise käigus võrdlusperioodi jooksul, liigitatuna järgmiselt:
i)  otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuks, mis on omakorda liigitatud vastuvõetamatuse põhjuse kaupa;
ii)  otsused, millega lükatakse taotlus tagasi, kuna seda loetakse põhjendamatuks;
iii)  otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks üldmenetluse käigus, liigitatuna omakorda tagasilükkamise põhjuse kaupa;
iv)  otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks kiirendatud menetluse käigus, liigitatuna omakorda menetluse kiirendamise ja tagasilükkamise põhjuse kaupa;
v)  otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna taotlejal on direktiivi 2011/95/EL artikli 8 kohaselt võimalik saada oma päritoluriigis riigisisest kaitset; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c
db)  lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:
c)  isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused pagulasseisundi andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud edasikaebamise või läbivaatamise käigus võrdlusperioodi jooksul;
„c) isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud lõplikud otsused pagulasseisundi andmise, äravõtmise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d c (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d
dc)  Lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:
d)   isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused täiendava kaitse andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on teinud edasikaebamise või läbivaatamise käigus võrdlusperioodi jooksul;
isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud lõplikud otsused täiendava kaitse andmise, äravõtmise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb;"
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d d (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt g a (uus)
dd)  lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:
„ga) isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud lõplikud otsused, mis kitsendavad materiaalseid vastuvõtutingimusi või tühistavad need, liigitatuna otsuse liigi, kitsendamise või tühistamise kestuse ja põhjuse kaupa.“
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 3 – viimane lõik
„Punktide b, c, d, e, f ja g kohane statistika on jaotatud vanuse ja soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Lisaks sellele on punkti g kohane statistika jaotatud elukohariigi ja varjupaigaotsuse liigi alusel. Nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“;
„Punktide b, c, d, e, f ja g kohane statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Lisaks sellele on punkti g kohane statistika jaotatud elukohariigi ja varjupaigaotsuse liigi alusel. Nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
ea)  lisatakse järgmine lõik:
„3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) statistilised andmed edasikaebuste menetluse kestuse kohta kalendripäevades alates kaebuse esitamise hetkest kuni selle ajani, kui on tehtud esimese astme otsus kaebuse kohta.“
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 4 – viimane lõik
Nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2020.
Statistika on liigitatud asjaomaste isikute vanuse, sotsiaalse soo ja kodakondsuse ning saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib ühe kalendrikuu pikkuste võrdlusperioodide kohta ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusperiood on 2020. aasta jaanuar.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt h a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 4 – lõige 4 (uus)
ha)  lisatakse järgmine lõige:
„4a. Lõigetes 1–4 osutatud statistika liigitatakse taotluse esitamise kuu kaupa.“
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) – alapunkt a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 5 – pealkiri
1a)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a)  pealkiri asendatakse järgmisega:
Statistika ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis viibimise ennetamise kohta
„Statistika seadusliku aluseta riiki sisenemise ja riigis viibimise ennetamise kohta“
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) – alapunkt b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
b)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  kolmandate riikide kodanikud, kellele keelati liikmesriiki siseneda ühenduse välispiiril;
„a) kolmandate riikide kodanikud, kellele keelati liikmesriiki siseneda ühenduse välispiiril, liigitatuna vanuse, sotsiaalse soo ja kodakondsuse kaupa; "
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) – alapunkt c (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
c)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
b)  kolmandate riikide kodanikud, kes leiti siseriiklike sisserände seaduste alusel ebaseaduslikult viibimas liikmesriigi territooriumil.
„b) kolmandate riikide kodanikud, kes leiti siseriiklike sisserände seaduste alusel viibimas liikmesriigi territooriumil seadusliku aluseta.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) – alapunkt d (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3
b)  lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
Punkti b kohane statistika on jaotatud vanuse ja soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa.
„Punkti b kohane statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ning kinnipidamise põhjuse ja koha kaupa.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt -a (uus)
-a)  kolmandate riikide kodanike esitatud esmakordsete elamisloa taotluste arv, liigitatuna kodakondsuse, loa taotlemise põhjuse, vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt -a a (uus)
-aa)  kolmandate riikide kodanike esitatud, kuid tagasilükatud esmakordsete elamisloa taotluste arv, liigitatuna kodakondsuse, loa taotlemise põhjuse, vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt -a b (uus)
-ab)  võrdlusperioodil esitatud, kuid tagasi lükatud elamisloa taotluste arv seoses isikutega, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmisest keeldumise põhjuse, vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
i)  vaatlusperioodil välja antud esmakordsed elamisload liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo alusel;
i)  vaatlusperioodil välja antud esmakordsed elamisload liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja sotsiaalse soo alusel;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
ii)  vaatlusperioodil välja antud elamisload isikutele, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo alusel;
ii)  vaatlusperioodil välja antud elamisload isikutele, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja sotsiaalse soo alusel;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii
iii)  vaatlusperioodi lõpus kehtivad elamisload (selliste välja antud elamislubade arv, mis ei ole tühistatud ega kehtivusaega ületanud) liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja soo alusel;
iii)  vaatlusperioodi lõpus kehtivad elamisload (selliste välja antud elamislubade arv, mis ei ole tühistatud ega kehtivusaega ületanud) liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja sotsiaalse soo alusel;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
b)  pikaajaliste elanike arv vaatlusperioodi lõpus liigitatuna kodakondsuse, vanuse ja soo alusel.
b)  pikaajaliste elanike arv vaatlusperioodi lõpus liigitatuna kodakondsuse, vanuse ja sotsiaalse soo alusel.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Punktide -a, -aa ja a kohase statistika jaoks liigitatakse perekondlikel põhjustel väljastatud elamisload täiendavalt põhjuse ning kolmanda riigi kodaniku jaoks luba taotleva isiku staatuse kaupa.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
-a)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  nende kolmandate riikide kodanike arv, kes leiti ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil viibimas ja kelle kohta on olemas haldus- või kohtuotsus või akt, mis konstateerib või deklareerib nende ebaseaduslikku riigis viibimist ja millega kohustatakse neid liikmesriigi territooriumilt lahkuma, liigitatuna asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa;
„a) nende kolmandate riikide kodanike arv, kes leiti seadusliku aluseta liikmesriigi territooriumil viibimas ja kelle kohta on olemas haldus- või kohtuotsus või akt, mis konstateerib või deklareerib nende seadusliku aluseta riigis viibimist ja millega kohustatakse neid liikmesriigi territooriumilt lahkuma, liigitatuna asjaomaste isikute kodakondsuse ja otsuse põhjuste kaupa; “
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a a (uus)
-aa)  lõikesse 1 lisatakse järgmine tekst:
„aa) nende käesoleva lõike punktis a osutatud kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpuks väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt neile kohaldatava sisenemiskeelu kohta vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 11, liigitatuna asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa;“
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a b (uus)
-ab)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ab) nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ*;“
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a c (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a c (uus)
-ac)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ac) nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpuks väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/115/EÜ, liigitatuna vastavalt kuule, mil need kolmandate riikide kodanikud kinni peeti;“
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a d (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a d (uus)
-ad)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ad) nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, liigitatuna alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:
i)  ilmumine ametiasutustesse;
ii)  tagatismakse tasumine;
iii)  keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;
iv)  muu alternatiiv kinnipidamisele;“
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a e (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a e (uus)
-ae)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ae) nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpuks väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, liigitatuna vastavalt kuule, mil kõnealuste isikute suhtes väljastati haldus- või kohtuotsus või akt ning liigitatuna täiendavalt alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:
i)  ilmumine ametiasutustesse;
ii)  tagatismakse tasumine;
iii)  keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;
iv)  muu alternatiiv kinnipidamisele;“
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a f (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a f (uus)
-af)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„af) nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul tehtud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 9 kohane väljasaatmise edasilükkamise otsus, liigitatuna edasilükkamise põhjuse ja asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa;“
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a g(uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a g (uus)
-ag)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ag) nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise kohta ja kes on taotlenud otsuse kohtuliku läbivaatamise menetlust, nagu osutatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 15 lõikes 2;“
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
b)  nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või -akti tegelikult lahkunud, liigitatuna tagasi saadetud isikute kodakondsuse, tagasisaatmise liigi ja saadud abi ning sihtriigi kaupa.
b)  nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või -akti tegelikult lahkunud, liigitatuna tagasi saadetud isikute kodakondsuse, tagasisaatmise liigi ja saadud abi ning sihtriigi kaupa ning täiendavalt liigitatud päritoluriiki tagasi saadetud kolmandate riikide kodanike kaupa;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)
aa)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„ba) nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või akti tegelikult lahkunud, liigitatuna haldus- või kohtuotsuse või akti liigi kaupa järgmiselt:
i)  vastavalt liidu ametlikule tagasivõtulepingule;
ii)  vastavalt mitteametlikule liidu tagasivõtukorrale;
iii)  vastavalt riiklikule tagasivõtulepingule;
Statistika on täiendavalt liigitatud sihtriigi ning asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa.“
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Lõikes 1 nimetatud statistika käib kolme kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.
2.  Lõikes 1 nimetatud statistika liigitatakse asjaomase isiku vanuse ja sotsiaalse soo kaupa ning saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib ühe kalendrikuu pikkuste võrdlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe nädala jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusperiood on 2020. aasta jaanuar.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 9 – lõige 2
4a)  artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Liikmesriigid annavad komisjonile (Eurostat) aru kasutatud andmeallikatest, allikate valikukriteeriumidest ja andmeallikate mõjust statistika kvaliteedile ja kasutatud hindamismeetoditest ning teavitavad komisjoni (Eurostat) nendes tehtud muudatustest.
2. Liikmesriigid annavad komisjonile (Eurostat) aru kasutatud andmeallikatest, allikate valikukriteeriumidest ja andmeallikate mõjust statistika kvaliteedile, isikuandmete kaitse tagamiseks kehtestatud mehhanismidest ja kasutatud hindamismeetoditest ning teavitavad komisjoni (Eurostat) nendes tehtud muudatustest.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 9 a (uus)
4b)  lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9a
Delegeeritud õigusaktid
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte artikli 2 lõikes 1 sätestatud mõistete muutmiseks.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et:
a)  määrata kindlaks artikli 3 lõikes 1 sätestatud sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriad;
b)  määrata kindlaks artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud loa väljastamise põhjuste kategooriad;
c)  määrata kindlaks täiendav liigitus;
d)  sätestada eeskirjad täpsuse ja kvaliteedi standardite kohta.“
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 10 – lõige 1
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7 kindlaks jaotused ning kehtestada artikli 9 kohaselt eeskirjad sobivate andmeedastusvormingute kohta.
Komisjon võtab vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad andmete edastamiseks sobivate vormingute kohta, nagu on ette nähtud artiklis 9. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d
b)  lõike 2 punkt d jäetakse välja.
b)   lõige 2 jäetakse välja.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 10 a (uus)
5a)  lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 10 a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 9a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus) – alapunkt a (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 11 – pealkiri
5b)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
a)  pealkiri asendatakse järgmisega:
Komitee
„Komiteemenetlus“
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus) – alapunkt b (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 11 – lõige 1
b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Rakendusmeetmete vastuvõtmisel abistab komisjoni otsusega 89/382/EMÜ, Euratom asutatud statistikaprogrammi komitee.
“1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.“
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus) – alapunkt c (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 11 – lõige 2
c)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklit 5 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ja artiklit 10, võttes arvesse selle määruse artikli 11 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b – alapunkt d (uus)
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 11 – lõige 3
d)  lõige 3 jäetakse välja.
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32007R0862&from=ET)

ELi ühinemine päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ***
PDF 114kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (06929/2019 – C8-0133/2019 – 2018/0214(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0360A8-0187/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06929/2019),

–  võttes arvesse päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni, mis allkirjastati Genfis 20. mail 2015 (11510/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0133/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8-0187/2019),

1.  annab nõusoleku liidu ühinemiseks Genfi redaktsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


Liidu tegevus pärast ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ***I
PDF 211kWORD 63k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (COM(2018)0365 – C8-0383/2018 – 2018/0189(COD))
P8_TA-PROV(2019)0361A8-0036/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0365),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0383/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonnakomisjoni, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0036/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud kolm komisjoni avaldust, millest esimene ja teine avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L‑seerias;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga(2)

P8_TC1-COD(2018)0189


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Selleks et liit saaks täiel määral teostada oma ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ning täites täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingust tulenevaid kohustusi, ühineb ta vastavalt nõukogu otsusele (EL) …/…(5) päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“)(6), lubades samas ka liikmesriikidel seda liidu huvides ratifitseerida või sellega ühineda. Genfi redaktsiooni osalised on päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppega(7) loodud eriliidu (edaspidi „eriliit“) liikmed. Kooskõlas otsuse (EL)…/… artikliga 4 esindab eriliidus Genfi redaktsiooniga seonduvalt liitu ja Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriike komisjon.

(2)  On asjakohane kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad liidul ▌ kasutada liidu ning Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriikide õigusi ja täita Genfi redaktsioonist tulenevaid kohustusi.

(3)  Genfi redaktsioon kaitseb päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌määrustes (EÜ) nr 110/2008(8), (EL) nr 1151/2012(9), (EL) nr 1308/2013(10) ja (EL) nr 251/2014(11) (edaspidi mõlemad „geograafilised tähised“).

(4)  Komisjon peaks pärast liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga ja seejärel korrapäraselt ▌esitama Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (edaspidi „rahvusvaheline büroo“) taotlusi liidu territooriumilt pärit ja liidus kaitstud geograafiliste tähiste rahvusvaheliseks registreerimiseksselle registris (edaspidi „rahvusvaheline register“). Kõnealused taotlused peaksid põhinema liikmesriikide poolt omaalgatuslikult esitatud teadetel, Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlusel või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlusel. Kõnealuste teadete koostamisel peaksid liikmesriigid kaaluma asjaomaste geograafiliste tähiste rahvusvahelise kaitsmise majanduslikku huvi ning eelkõige võtma arvesse toodangu väärtust ja ekspordiväärtust, muude lepingute kohast kaitset, väärkasutamist või selle võimalikkust asjaomastes kolmandates riikides.

(5)  Geograafiliste tähiste lisamine rahvusvahelisse registrisse peaks teenima kvaliteetsete toodete pakkumise, ausa konkurentsi ja tarbijakaitse eesmärki. Kuigi geograafilistel tähistel on märkimisväärne kultuuriline ja majanduslik väärtus, tuleks nende lisamist hinnata kohalike kogukondade jaoks loodava väärtuse seisukohalt, et toetada maaelu arengut ja edendada uusi töövõimalusi tootmise, töötlemise ja muude nendega seotud teenuste valdkonnas.

(6)  Komisjon peaks kasutama olemasolevaid korrapäraseid mehhanisme liikmesriikide, kutseorganisatsioonide ja liidu tootjatega konsulteerimiseks, et seada sisse pidev dialoog asjaomaste sidusrühmadega.

(7)  Tuleks kehtestada asjakohased menetlused, mille alusel komisjon hindab sellistest Genfi redaktsiooni osalisriikidest, mis ei ole liikmesriigid (edaspidi „kokkuleppeosalised kolmandad riigid“), pärit ja rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisi tähiseid, et näha ette menetlus, mille alusel otsustatakse kõnealuste tähiste kaitse liidus või sellise kaitse kehtetuks tunnistamine, kui see on asjakohane.

(8)  Kokkuleppeosalistest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud geograafiliste tähiste liidupoolne jõustamine toimub kooskõlas Genfi redaktsiooni III peatükiga, eelkõige kooskõlas selle artikliga 14, mille kohaselt teevad kokkuleppeosalised kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta registreeritud geograafilisi tähiseid, ning näevad ette, et kohtumenetlusi nende kaitse tagamiseks võivad algatada nii riiklikud ametiasutused kui ka mis tahes huvitatud isik, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, sõltuvalt oma õigussüsteemist ja tavadest. Selleks et tagada lisaks geograafilistele tähistele ka siseriiklike, piirkondlike ja liidu kaubamärkide kaitse, arvestades Genfi redaktsiooni artikli 13 lõikes 1 sätestatud varasemaid kaubamärgiõigusi, tuleks tagada varasemate kaubamärkide ning liidus kaitstavate ja kasutatavate rahvusvahelises registris registreeritud geograafiliste tähiste kooseksisteerimine.

(9)  Võttes arvesse liidu ainupädevust, ei peaks liikmesriigid, kes veel ei ole 1958. aasta Lissaboni kokkuleppe (mis on läbi vaadatud Stockholmis 14. juulil 1967 ja mida on muudetud 28. septembril 1979) osalised, kõnealust kokkulepet ratifitseerima või sellega ühinema.

(10)  Liikmesriigid, kes juba on Lissaboni kokkuleppe osalised, võivad selleks jääda, eelkõige selleks, et tagada antud õiguste jätkumine ja kõnealusest kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmine. Siiski peaksid nad tegutsema üksnes liidu huvides ja austama täielikult liidu ainupädevust. Seega peaksid kõnealused liikmesriigid kasutama Lissaboni kokkuleppest tulenevaid õigusi ja täitma sellest tulenevaid kohustusi, järgides täielikult käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohaselt liidu poolt antud luba. Selleks et järgida põllumajandustoodete suhtes liidus kehtestatud geograafiliste tähiste ühtset kaitsesüsteemi ning selleks et veelgi suurendada ühtlustamist ühtsel turul, ei tohiks kõnealused liikmesriigid Lissaboni kokkuleppe alusel registreerida uusi päritolunimetusi toodetele, mis kuuluvad määruse (EL) nr 110/2008, määruse (EL) nr 1151/2012, määruse (EL) nr 1308/2013 või määruse (EL) nr 251/2014 kohaldamisalasse.

(11)  Kõnealustel liikmesriikidel on Lissaboni kokkuleppe alusel registreeritud päritolunimetusi. Tuleks kehtestada üleminekukord nende jätkuvaks kaitsmiseks vastavalt kõnealuse kokkuleppe, Genfi redaktsiooni ja liidu õigustiku nõuetele.

(12)  Kõnealused liikmesriigid on nõustunud kokkuleppeosaliste kolmandate riikide päritolunimetuste kaitsega. Selleks et anda neile vahendid enne liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, tuleks kehtestada üleminekukord, millel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja mis ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

(13)  Tundub õiglane, et Genfi redaktsiooni ning Lissaboni kokkuleppe ja Genfi redaktsiooni kohaste ühiseeskirjade alusel tasutavad lõivud geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitamise eest rahvusvahelisele büroole, samuti lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või rahvusvahelise registreeringu sisu käsitleva muu teabe väljastamise eest peaks kandma see liikmesriik, kust geograafiline tähis on pärit, Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isik. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et kõnealune füüsiline isik, juriidiline isik või soodustatud isik tasuks kas osa lõivudest või kõik lõivud.

(14)  Selleks et katta mis tahes puudujäägid eriliidu tegevuseelarves, peaks liit saama liidu aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames näha ette erisissemakse vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 4 kohasele eriliidu assamblee otsusele, võttes arvesse geograafiliste tähiste kaitse majanduslikku ja kultuurilist väärtust.

(15)  Selleks et tagada ühetaolised liidu liikmesuse rakendamistingimused eriliidus, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: geograafiliste tähiste loetelu koostamine, et esitada rahvusvahelisele büroole taotlus nende rahvusvaheliseks registreerimiseks pärast Genfi redaktsiooniga ühinemist; rahvusvahelisele büroole hilisemate taotluste esitamine geograafilise tähise rahvusvaheliseks registreerimiseks; vastuväite tagasilükkamine; otsus selle kohta, kas anda rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisele tähisele kaitse või mitte; rahvusvahelise registreeringu jõustumisest keeldumise tagasivõtmine, rahvusvahelise registreeringu tühistamise taotlemine, rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse liidus kehtetuks tunnistamisest teavitamine ning liikmesriigile loa andmine teha vajalikke muudatusi ja teavitada rahvusvahelist bürood seoses mõne sellise toote päritolunimetusega, mis on kaitstud mõne käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud määrusega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(12).

(16)  On oluline tagada, et komisjon jälgib ja hindab aja jooksul liidu osalemist Genfi redaktsioonis. Sellise hindamise puhul peaks komisjon muu hulgas võtma arvesse järgmist: selliste liidu õiguse alusel kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste arv, mille kohta on esitatud taotlused rahvusvaheliseks registreerimiseks, ning juhtumite arv, mille puhul kokkuleppeosalised kolmandad riigid on kaitsmise tagasi lükanud, Genfi redaktsioonis osalevate kolmandate riikide arvu areng, komisjoni võetud meetmed kõnealuse arvu suurendamiseks ning geograafilisi tähiseid käsitleva ELi õigustiku praeguse seisu mõju Genfi redaktsiooni atraktiivsusele kolmandatele riikidele, ning selliste geograafiliste tähiste arv ja liik, mis on pärit osalevatest kolmandatest riikidest ja mille liit on tagasi lükanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad ja kord, milles käsitletakse liidu tegevust pärast tema ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“).

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 110/2008, määruses (EL) nr 1151/2012, määruses (EL) nr 1308/2013 ja määruses (EL) nr 251/2014, mõlemaid geograafiliste tähistena.

Artikkel 2

Geograafiliste tähiste rahvusvaheline registreerimine ▌

1.  Komisjon kui pädev asutus esitab pärast liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga ja seejärel korrapäraselt Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (edaspidi „rahvusvaheline büroo“) liidu õigusaktide kohaselt kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlused; kõnealused tähised hõlmavad tooteid, mis on vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 5 lõigetele 1 ja 2 pärit liidust.

2.  Selleks võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt nende territooriumilt pärit liidu õigusega kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste registreerimist rahvusvahelises registris. Selline taotlus võib põhineda:

a)  Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlusel või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlusel, või

b)  liikmesriikide omal algatusel.

3.  Kõnealuste taotluste alusel võtab komisjon vastu rakendusaktid, kus on esitatudkäesoleva artikli lõikes 1 ▌osutatud geograafiliste tähiste loetelu, kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Rahvusvahelises registris registreeritud, liidu liikmesriigist pärit geograafilise tähise tühistamine

1.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles taotletakse rahvusvahelises registris registreeritud, liidu liikmesriigist pärit geograafilise tähise registreeringu tühistamist:

a)  kui kõnealune geograafiline tähis ei ole enam liidus kaitstud, või

b)  selle liikmesriigi taotlusel, kust geograafiline tähis on pärit, mis võib põhineda:

i)  Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlusel või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlusel, või

ii)  liikmesriigi omal algatusel.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Komisjon teatab viivitamata rahvusvahelisele büroole tühistamise taotlusest.

Artikkel 4

Rahvusvahelises registris registreeritud, kolmandate riikide geograafiliste tähiste avaldamine

1.  Komisjon avaldab kõik Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt rahvusvahelise büroo poolt rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise rahvusvahelise registreerimise kohta tehtud teated, mille puhul päritoluriigiks olev osalisriik, nagu on määratletud Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xv, ei ole liikmesriik, tingimusel et avaldatud teade on seotud tootega, millel on liidu geograafiliste tähiste kohane kaitse.

2.  Rahvusvahelise registreerimise teade avaldatakse koos toote liigi ja päritoluriigiga Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 5

Rahvusvahelises registris registreeritud, kolmanda riigi geograafiliste tähiste hindamine

1.   Komisjon avaldab kõik Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt rahvusvahelise büroo poolt rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise rahvusvahelise registreerimise kohta tehtud teated, mille puhul päritoluriigiks olev osalisriik, nagu on määratletud Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xv, ei ole liikmesriik, et teha kindlaks, kas see sisaldab Lissaboni kokkuleppe ja Genfi redaktsiooni kohaste ühiseeskirjade (edaspidi „ühiseeskirjad“)(13) eeskirja 5 lõikes 2 sätestatud kohustuslikke elemente ning andmeid kõnealuste ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 3 sätestatud omaduse, maine või tunnusjoonte kohta, ning et hinnata, kas avaldatud teade on seotud tootega, millel on ▌ liidu geograafiliste tähiste kohane kaitse.

2.  Selline hindamine tuleb teha nelja kuu jooksul alates geograafilise tähise registreerimisest rahvusvahelises registris ning see ei hõlma muude selliste liidu erisätete hindamist, mis on seotud toote turuleviimisega, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarstandardite, turustamisstandardite ja toidu märgistamisega.

Artikkel 6

Vastuväitemenetlus rahvusvahelises registris registreeritud, kolmanda riigi geograafilise tähise puhul

1.   Nelja kuu jooksul alates geograafilise tähise nimetuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast kooskõlas artikliga 4 võivad liikmesriigi ametiasutused või muu kolmanda riigi kui päritoluriigiks oleva osalisriigi ametiasutused või liidus või muus kolmandas riigis kui päritoluriigiks olevas osalisriigis asuv või seal tegutsev füüsiline ja või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi, esitada komisjonile vastuväite ühes liidu ametlikus keeles.

2.   Selline vastuväide kooskõlas artikliga 4 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud geograafilise tähise suhtes on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning sisaldab ühte või enamat järgmist põhjust:

a)  rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;

b)  rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on liidus juba kaitstud, ning kaitsetaotlusega hõlmatud geograafilise tähise ja liidus juba kaitstava geograafilise tähise kohaliku ja traditsioonilise kasutuse tingimused ja kujutis ei ole tegelikus kasutuses piisavalt eristatavad, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate võrdne kohtlemine ja vajadust tarbijat mitte eksitada;

c)  rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse liidus kahjustaks varasemaid kaubamärgiõigusi riiklikul, piirkondlikul või liidu tasandil;

d)  kavandatav geograafilise tähise kaitse liidus ohustaks täiesti või osaliselt identse nimetuse kasutamist või kaubamärgi ainulaadsust riigi, piirkonna või liidu tasandil või selliste toodete olemasolu, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne kaitsetaotlusega hõlmatud geograafilise tähise nimetuse avaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artikliga 4;

e)  rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on seotud tootega, mida ▌liidu tasandil geograafilise tähisena ei kaitsta;

f)  nimetus, mille registreerimist taotletakse, on liidu territooriumil üldnimetus;

g)  Genfi redaktsiooni artikli 2 lõike 1 punktides i ja ii osutatud tingimusi ei täideta;

h)  rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on homonüümne nimetus, mis tekitab tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.   Komisjon hindab lõikes 2 sätestatud vastuväite põhjusi liidu territooriumist või selle osast lähtuvalt.

Artikkel 7

Otsus rahvusvahelises registris registreeritud, kolmanda riigi geograafilise tähise liidus kaitsmise kohta

1.  Kui artikli 5 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise alusel on kõnealuses lõikes sätestatud tingimused täidetud ning ei ole saadud ühtegi vastuväidet või on saadud vastuväiteid, mis on vastuvõetamatud, lükkab komisjon vajaduse korral saadud vastuvõetamatud vastuväited tagasi ja teeb otsuse geograafilisele tähisele kaitse andmise kohta rakendusaktiga, mis on võetud vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Kui artikli 5 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise alusel ei ole kõnealuses lõikes sätestatud tingimused täidetud või on saadud artikli 6 lõikes 2 sätestatud vastuvõetav vastuväide, teeb komisjon otsuse selle kohta, kas anda rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisele tähisele kaitse või mitte, rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikli 15 lõikes 1 sätestatud komiteede pädevuse alt välja jäävate toodete geograafiliste tähiste puhul võtab otsuse vastu komisjon ▌.

3.   Geograafilisele tähisele käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt kaitse andmist käsitlevas otsuses sätestatakse antud kaitse ulatus ning see võib sisaldada Genfi redaktsiooniga kooskõlas olevaid tingimusi, eelkõige võib sellega kehtestada üleminekuperioodi, nagu on täpsustatud Genfi redaktsiooni artiklis 17 ja ühiseeskirjade eeskirjas 14.

4.   Genfi redaktsiooni artikli 15 lõike 1 kohaselt teatab komisjon rahvusvahelisele büroole asjaomase rahvusvahelise registreeringu jõustumisest keeldumisest liidu territooriumil ühe aasta jooksul alates Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu teate kättesaamisest, või kahe aasta jooksul nõukogu otsuse (EL) .../... artikli 5 esimeses lõigus osutatud juhtude puhul(14)(15).

5.  Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi, kolmanda riigi või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku piisavalt põhjendatud taotluse korral võtta kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakti, millega võetakse kas täielikult või osaliselt tagasi rahvusvahelisele büroole varem teatatud keeldumine. Komisjon teatab sellisest tagasivõtmisest viivitamata rahvusvahelisele büroole.

Artikkel 8

Geograafiliste tähiste kasutamine

1.   Komisjoni poolt artikli 7 kohaselt vastuvõetud rakendusaktid ei piira muude liidu erisätete kohaldamist seoses toote turuleviimisega, eelkõige põllumajandustoodete ühise turukorralduse, sanitaar- ja fütosanitaarstandardite ning toidu märgistamisega. ▌

2.   Vastavalt lõikele 1 võivad käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilisi tähiseid kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad toodet kooskõlas rahvusvahelise registreeringuga.

Artikkel 9

Rahvusvahelises registris registreeritud, kolmanda riigi geograafilise tähise jõustumise kehtetuks tunnistamine liidus

1.  Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi, kolmanda riigi või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku piisavalt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakte, millega täielikult või osaliselt tunnistatakse kehtetuks rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse jõustumine liidus ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:

a)  geograafilist tähist ei kaitsta enam päritoluriigiks olevas osalisriigis;

b)  geograafiline tähis ei ole enam registreeritud rahvusvahelises registris;

c)  ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 2 sätestatud kohustuslike elementide järgimine või ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 3 sätestatud omadusi, mainet või tunnusjooni käsitlevate andmete esitamine ei ole enam tagatud.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ning üksnes pärast seda, kui Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isikule on antud võimalus kaitsta oma õigusi.

3.  Tingimusel et kehtetuks tunnistamist ei saa enam edasi kaevata, teatab komisjon viivitamata rahvusvahelisele büroole sellise geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu jõustumise kehtetuks tunnistamisest liidu territooriumil ▌ kooskõlas lõike 1 punktiga a või c.

Artikkel 10

Suhe kaubamärkidega

1.   Geograafilise tähise kaitse ei piira varasema kaubamärgi kehtivust riiklikul, piirkondlikul või liidu tasandil, kui kaubamärki taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu liikmesriigi, liikmesriikide piirkondliku liidu või liidu territooriumil.

2.   Rahvusvahelises registris registreeritud geograafilist tähist ei kaitsta liidu territooriumil, kui asjaomase geograafilise tähise kaitse liidu territooriumil võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib kaubamärki ▌, mida taotleti, mis registreeriti või saadi kasutamise teel (kui selline võimalus on ette nähtud asjaomases õiguses) heauskselt liikmesriigi, liikmesriikide piirkondliku liidu või liidu territooriumil enne kuupäeva, mil rahvusvaheline büroo teatas komisjonile geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu avaldamisest, ja mille kasutamine oleks vastuolus geograafilise tähise kaitsega, jätkuvalt kasutada või uuendada asjaomase toote puhul olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et puudub alus kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1001(16) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2436(17). Sellisel juhul on lubatud kasutada nii geograafilist tähist kui ka asjaomast kaubamärki.

Artikkel 11

Üleminekusätted seoses Lissaboni kokkuleppe alusel juba registreeritud ELi liikmesriikidest pärit päritolunimetustega

1.  Iga sellise toote päritolunimetuse puhul, mis on kaitstud mõne käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud määrusega ja mis on pärit liikmesriigist, kes on Lissaboni kokkuleppe osaline, peab asjaomane liikmesriik kas:

a)  taotlema kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelist registreerimist Genfi redaktsiooni alusel, kui asjaomane liikmesriik on Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud vastavalt otsuse (EL) .../...(18) artiklis 3 sätestatud loale, või

b)  taotlema kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelise registri registreeringu tühistamist.

Asjaomaste liikmesriikide valiku aluseks on kas:

a)  Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlus või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlus, või

b)  liikmesriikide oma algatus.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud valikust kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel kontrollib asjaomane liikmesriik komisjoniga koordineerides koos rahvusvahelise bürooga üle kõik ühiseeskirjade eeskirja 7 lõike 4 kohaselt tehtavad muudatused seoses registreerimisega Genfi redaktsiooni alusel.

Komisjon lubab liikmesriikidel teha asjakohaseid muudatusi ja teatada neist rahvusvahelisele büroole rakendusaktiga, mis on võetud vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Seoses iga sellise toote päritolunimetusega, mis kuulub mõne käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid ei ole ühegi nimetatud määrusega kaitstud, ning mis on pärit liikmesriigist, mis on Lissaboni kokkuleppe osaline, peab asjaomane liikmesriik:

a)  taotlema registreerimist asjaomase määruse alusel, või

b)  taotlema kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelises registris registreerimise tühistamist.

Asjaomaste liikmesriikide valiku aluseks on kas:

a)  Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsilise või juriidilise isiku taotlus või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isiku taotlus, või

b)  liikmesriikide oma algatus.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud valikust ja esitavad vastava taotluse kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhtudel taotleb asjaomane liikmesriik kõnealuse päritolunimetuse rahvusvahelist registreerimist Genfi redaktsiooni alusel, kui asjaomane liikmesriik on Genfi redaktsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud vastavalt otsuse (EL) .../...(19) artiklis 3 sätestatud loale, ühe aasta jooksul alates geograafilise tähise asjaomase määruse alusel registreerimise kuupäevast. Kohaldatakse lõike 1 neljandat ja viiendat lõiku.

Kui taotlus registreerimiseks asjaomase määruse alusel lükatakse tagasi ning kui on kasutatud ära kõik sellega seotud haldus- ja õiguskaitsevahendid, või kui on jäänud esitamata taotlus registreerimiseks Genfi redaktsiooni alusel vastavalt käesoleva lõike neljandale lõigule, taotleb asjaomane liikmesriik viivitamata kõnealuse geograafilise tähise rahvusvahelise registri registreeringu tühistamist.

3.  Selliste toodete päritolunimetuste puhul, mis ei kuulu mõne käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud määruse kohaldamisalasse ja mille suhtes ei kohaldata liidu tasandil geograafilise tähise kaitset, võib liikmesriik, kes juba on Lissaboni kokkuleppe osaline, säilitada kõik olemasolevad rahvusvahelise registri registreeringud.

Selline liikmesriik võib ka esitada täiendavaid taotlusi selliste tema territooriumilt pärit päritolunimetuste Lissaboni kokkuleppe alusel rahvusvahelises registris registreerimiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  asjaomane liikmesriik on komisjonile teatanud selliste päritolunimetuste registreerimise taotluse kavandist. Selline teade sisaldab tõendeid selle kohta, et taotlus vastab Lissaboni kokkuleppe kohase registreerimise nõuetele, ning

b)  komisjon ei ole kahe kuu jooksul pärast sellist teadet esitanud negatiivset arvamust. Negatiivse arvamuse võib esitada üksnes pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga ning erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui punkti a kohaselt nõutavad tõendid ei põhjenda piisavalt, et Lissaboni kokkuleppe kohase registreerimise nõuded on täidetud või kui registreerimisega kaasneks negatiivne mõju liidu kaubanduspoliitikale.

Komisjoni täiendava teabe taotluse puhul punkti a kohaselt esitatud teate kohta on komisjoni tegutsemise tähtaeg üks kuu alates taotletud teabe kättesaamisest.

Komisjon teatab viivitamata teistele liikmesriikidele kõikidest punkti a kohastest teadetest.

Artikkel 12

Lissaboni kokkuleppe alusel registreeritud, kolmandatest riikidest pärit päritolunimetuste ajutine kaitse

1.   Need liikmesriigid, kes olid Lissaboni kokkuleppe osalised enne liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga, võivad jätkata Lissaboni kokkuleppe ▌osaliseks olevast kolmandast riigist pärit päritolunimetuste kaitsmist riikliku kaitsesüsteemi kaudu ka pärast kuupäeva, mil liidust saab Genfi redaktsiooni osaline, seoses selle kuupäeva seisuga Lissaboni kokkuleppe alusel registreeritud päritolunimetustega.

2.  Selline riikliku kaitsesüsteemi kohane kaitse:

a)  asendatakse konkreetse päritolunimetuse puhul liidu kaitsesüsteemi kohase kaitsega, kui kaitse tagatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 7 kohasele otsusele pärast asjaomase kolmanda riigi ühinemist Genfi redaktsiooniga, tingimusel et käesoleva määruse artikli 7 kohase otsusega tagatava kaitsega säilitatakse päritolunimetuse jätkuv kaitse vastavas liikmesriigis;

b)  lõpeb konkreetse päritolunimetuse puhul siis, kui rahvusvahelise registreeringu jõustumine lõpeb.

3.   Kui kolmandast riigist pärit päritolunimetus ▌ei ole käesoleva määruse alusel registreeritud või kui riiklikku kaitset ei asendata kooskõlas lõike 2 punktiga a, vastutab sellise riikliku kaitsesüsteemi tagajärgede eest ainuüksi asjaomane liikmesriik.

4.   Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

5.  Lõikes 1 osutatud liikmesriigid edastavad komisjonile kõik rahvusvahelise büroo poolt Lissaboni kokkuleppe alusel tehtud teated, mille komisjon seejärel edastab kõikidele teistele liikmesriikidele.

6.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriigid teatavad rahvusvahelisele büroole, kui nad ei saa tagada riiklikku kaitset toote päritolunimetusele, mis kuulub mõne käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud määruse kohaldamisalasse, mis on registreeritud ja millest on neile teatatud Lissaboni kokkuleppe kohaselt, alates kuupäevast, mil liidust saab Genfi redaktsiooni osaline.

Artikkel 13

Lõivud

Genfi redaktsiooni artikli 7 kohaselt tasutavad lõivud, nagu on täpsustatud ühiseeskirjades, ▌ peab kandma liikmesriik, kust geograafiline tähis on pärit, või Genfi redaktsiooni artikli 5 lõike 2 punktis ii osutatud füüsiline või juriidiline isik või Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xvii määratletud soodustatud isik. Liikmesriigid võivad nõuda, et kõnealune füüsiline isik, juriidiline isik või soodustatud isik tasuks osa lõivudest või kõik lõivud.

Artikkel 14

Rahaline eritoetus

Kui eriliidu tulu saadakse Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohaselt, võib liit teha erisissemakse tema aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistavad järgmised komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses seoses järgmiste toodetega:

a)  veinisektori tooted, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõike 1 alla – kõnealuse määruse artikli 229 kohaselt moodustatud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee;

b)  aromatiseeritud veinitooted, nagu on määratletud ▌määruse (EL) nr 251/2014 artiklis 3 – kõnealuse määruse artikli 34 kohaselt moodustatud aromatiseeritud veinitoodete komitee;

c)  piiritusjoogid, nagu on määratletud ▌määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklis 2 – kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt moodustatud piiritusjoogituru komitee;

d)  põllumajandustooted ja toit, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 2 lõike 1 esimese lõigu alla – kõnealuse määruse artikliga 57 moodustatud põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Järelevalve ja läbivaatamine

Hiljemalt... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon liidu osalemist Genfi redaktsioonis ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande peamiste järelduste kohta. Hindamine tugineb muu hulgas järgmistele aspektidele:

a)  selliste liidu õiguse alusel kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste arv, mille kohta on esitatud taotlused rahvusvaheliseks registreerimiseks, ning juhtumid, mille puhul kokkuleppeosalised kolmandad riigid on kaitsmise tagasi lükanud;

b)  Genfi redaktsioonis osalevate kolmandate riikide arvu areng, komisjoni võetud meetmed selle arvu suurendamiseks ning geograafilisi tähiseid käsitleva liidu õigustiku praeguse seisu mõju Genfi redaktsiooni atraktiivsusele kolmandatele riikidele, ning

c)  selliste geograafiliste tähiste arv ja liik, mis on pärit kolmandatest riikidest ja mille liit on tagasi lükanud.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus, mis käsitleb ELi geograafiliste tähiste kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele

Komisjon võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ELi geograafiliste tähiste kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele.

Komisjon käivitas 2018. aasta novembris uuringu, et saada täiendavaid majanduslikke ja õiguslikke tõendeid mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse kohta ühtsel turul. Kõnealune uuring täiendab 2013. aasta uuringut. Samuti on kõnealuse uuringu eesmärk saada täiendavaid andmeid selliste teemade kohta nagu konkurentsivõime, ebaaus konkurents, võltsimine, tarbijate arvamused, kulud/tulud ning mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse mudelite tõhusus proportsionaalsuse põhimõtet arvestades.

Komisjon vaatab uuringu läbi vastavalt parema õigusloome põhimõtetele ja järgides kohustusi, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Samuti vaatab komisjon läbi aruande liidu osalemise kohta Genfi redaktsioonis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga) artiklis järelevalve ja läbivaatamise kohta, ning kaalub kõiki järgmisi võimalikke samme.

Komisjoni avaldus määruse artikli 9a lõikes 3 sätestatud menetluse kohta

Komisjon märgib, et kuigi määruse artikli 9a lõikes 3 sätestatud menetlus on liidu ainupädevust arvesse võttes õiguslikult vajalik, võib ta siiski kinnitada, et liidu kehtiva õigustiku raames peaks komisjoni mis tahes sekkumine olema erandlik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Komisjon teeb liikmesriigiga konsulteerimise käigus kõik endast oleneva, et lahendada koos liikmesriigiga kõik probleemid, vältimaks negatiivse arvamuse esitamist. Komisjon märgib, et igast negatiivsest arvamusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile kirjalikult ning et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 tuleks seda otsust põhjenda. Komisjon märgib veel, et negatiivne arvamus ei välista uue taotluse esitamist sama päritolunimetuse kohta, kui negatiivse arvamuse põhjuseid on pärast seda nõuetekohaselt käsitletud või need ei ole enam kohaldatavad.

Komisjoni avaldus, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

Komisjon märgib, et liidul on geograafiliste tähiste valdkonnas ainupädevus välisasjades ning ta ühineb Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga iseseisva lepinguosalisena. See tuleneb Euroopa Liidu Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsusest (kohtuasi C-389/15 – komisjon vs. nõukogu). Võttes arvesse ELi ainupädevust välisasjades, ei saa liikmesriigid ise Genfi redaktsiooniga ühineda ning nad ei peaks enam ise korraldama selliste geograafiliste tähiste kaitset, mis on hiljuti registreeritud Lissaboni süsteemi osaliseks olevate kolmandate riikide poolt. Võttes arvesse erakorralist olukorda, mis tuleneb sellest, et seitse liikmesriiki on olnud pikka aega Lissaboni kokkuleppe osalised ja neil on kokkuleppe kohaselt registreeritud ulatuslik intellektuaalne omand ning seega on vaja tagada sujuv üleminek, oleks komisjon erandkorras nõustunud sellega, et kõnealusel konkreetsel juhul oleks Bulgaarial, Tšehhi Vabariigil, Slovakkial, Prantsusmaal, Ungaril ja Itaalial lubatud ELi huvides Genfi redaktsiooniga ühineda.

Komisjon on kindlalt vastu nõukogu jätkuvale nõudmisele, et kõikidel ELi liikmesriikidel, kes soovivad seda teha, lubataks liidu kõrval Genfi redaktsioon ratifitseerida või sellega ühineda, põhjendusel, et liidu hääleõigus tuleneb Genfi redaktsiooni artikli 22 lõike 4 punkti b alapunktist ii, mitte aga eespool nimetatud erandlikest asjaoludest.

Lisaks soovib komisjon meelde tuletada, et kuna liit rakendab põllumajandustoodete geograafiliste tähiste suhtes sisemist pädevust, ei saa ELi liikmesriigid omada riiklikku süsteemi põllumajandustoodete geograafilise tähise kaitsmiseks.

Seetõttu jätab komisjon endale õiguse kasutada nõukogu otsuse vastu õiguskaitsevahendeid ja on seisukohal, et käesolev juhtum ei loo pretsedenti ühegi olemasoleva või tulevase rahvusvahelise/WIPO lepingu jaoks, eelkõige, aga mitte ainult, kui EL on rahvusvahelise lepingu oma ainupädevuse alusel juba ratifitseerinud.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 55.
(2)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(3)ELT C 110, 22.3.2019, lk 55.
(4)Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5)ELT L […], […], lk […].
(6)http://www.wipo.int/edocs/lexdocs/treaties/en/lisbon/trt_lisbon_009en.pdf.
(7)http://www.wipo.int/export/sites/www/lisbon/en/legal_texts/lisbon_agreement.pdf.
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(13)Lissaboni kokkuleppe ja selle Genfi redaktsiooni ühiseeskirjad, nagu on vastu võtnud Lissaboni Liidu assamblee 11. oktoobril 2017, http://www.wipo.int/meetings/en/doc_details.jsp?doc_id=376416, dokument WIPO A/57/11, 11. oktoober 2017.
(14)Nõukogu otsus (EL) .../... Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (ELT L ..., ..., lk...).
(15)+Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis ST 6929/19 esitatud otsuse number ja joonealusesse märkusesse selle otsuse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.7.2017, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).
(18)+Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis ST 6929/19 sisalduva otsuse number.
(19)+Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis ST 6929/19 sisalduva otsuse number.


ELi ja Filipiinide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping ***
PDF 114kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15056/2018 – C8‑0051/2019 – 2016/0156(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0362A8-0191/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15056/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu eelnõu(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0051/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8‑0191/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Filipiini Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 322, 18.12.2018, lk 3.


Rahvusvaheline oliiviõli- ja lauaoliivileping ***
PDF 113kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (06781/2019 – C8-0134/2019 –2017/0107(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0363A8-0186/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06781/2019),

–  võttes arvesse 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu eelnõu (11178/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C8-0134/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0186/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Viorel Ștefan
PDF 117kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks (C8‑0049/2019 – 2019/0802(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0364A8-0194/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0049/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0194/2019),

A.  arvestades, et 14. veebruari 2019. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Viorel Ştefani kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

C.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon korraldas oma 8. aprilli 2019. aasta koosolekul kontrollikoja liikme kandidaadi kuulamise;

1.  ei toeta nõukogu ettepanekut nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Ivana Maletić
PDF 117kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks (C8‑0116/2019 – 2019/0803(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0365A8-0195/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0116/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0195/2019),

A.  arvestades, et 5. märtsi 2019. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Ivana Maletići kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

C.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 8. aprilli 2019. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


Liidu õiguse rikkumistest teatavate isikute kaitse ***I
PDF 369kWORD 120k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD))
P8_TA-PROV(2019)0366A8-0398/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0218),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 31, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C8-0159/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamusi esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artiklit 16, artikli 43 lõiget 2, artiklit 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 91, 100 ning 114, artikli 168 lõiget 4, artiklit 169, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 325 lõiget 4 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 31,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kontrollikoja 26. septembri 2018.aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0398/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta(3)

P8_TC1-COD(2018)0106


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16, ▌artikli 43 lõiget 2, artiklit 50, artikli 53 lõiget 1, ▌artikleid 91, 100 ja ▌114, artikli 168 lõiget 4, artiklit 169, artikli 192 lõiget 1 ▌ja artikli 325 lõiget 4, ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(6),

võttes arvesse asjatundjate rühma arvamust, kelle teadus- ja tehnikakomitee on Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 31 kohaselt nimetanud liikmesriikide teadlaste seast,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(7)

ning arvestades järgmist:

(1)  Isikud, kes töötavad mõne avalik-õigusliku või eraõigusliku organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, saavad sageli esimesena teada selles kontekstis tekkivatest ohtudest või kahjust avalikule huvile. Rikkumisest teatades on neil tähtis roll avaliku huvi seisukohast kahjulike seaduserikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel ning ühiskonna heaolu kaitsmisel. Kuid sageli ei julge potentsiaalsed rikkumisest teatajad oma muredest või kahtlustest survemeetmete hirmus teatada. Sellega seoses tunnistatakse rikkumisest teatajatele tasakaalustatud ja tõhusa kaitse tagamise olulisust üha suuremal määral nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.

(2)  Liidu tasandil on rikkumisest teatajate teated ja avalikustamised üks liidu õiguse ja poliitikameetmete täitmise tagamise eeltingimustest: nad annavad teavet liikmesriikide ja liidu jõustamissüsteemidele, mis toob kaasa liidu õiguse rikkumiste tõhusa avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, suurendades seeläbi läbipaistvust ja aruandekohustust.

(3)  Teatavates poliitikavaldkondades võib liidu õiguse rikkumine (hoolimata sellest, kas seda siseriikliku õiguse alusel kvalifitseeritakse haldusõigusliku-, kriminaalõigusliku- või muud liiki rikkumisena) avalikku huvi tõsiselt kahjustada ühiskonna heaolu ähvardavate oluliste riskide tekitamise tähenduses. Kui nendes valdkondades on tuvastatud täitmise tagamise puudusi ja rikkumisest teatajad on tavaliselt rikkumise avalikustamiseks eelisseisundis, tuleb täitmise tagamist parandada, kehtestades tõhusad, konfidentsiaalsed ja turvalised teatamiskanalid ning tagades rikkumisest teatajatele tõhusa kaitse survemeetmete eest ▌.

(4)  Praegu Euroopa Liidus tagatud rikkumisest teatajate kaitse on liikmesriikide lõikes killustunud ja poliitikavaldkondade lõikes ebaühtlane. Rikkumisest teatajate avastatud piiriülese mõõtmega liidu õiguse rikkumise juhtumite tagajärjed ilmestavad seda, kuidas ebapiisav kaitse ühes liikmesriigis ei avalda üksnes negatiivset mõju ELi poliitika toimimisele selles liikmesriigis, vaid võib avaldada ka mõju teistes liikmesriikides ja liidus tervikuna.

(5)  Sellest tulenevalt tuleks ühiseid miinimumstandardeid, mis tagavad rikkumisest teatajate tõhusa kaitse, kohaldada nende õigusaktide ja poliitikavaldkondade suhtes, kus

i)  on olemas vajadus õigusnormide täitmise tagamise tugevdamise järele;

ii)  rikkumisest teatamata jätmine on peamine õigusnormide täitmise tagamist mõjutav tegur; ning

iii)  liidu õiguse rikkumised kahjustavad tõsiselt avalikku huvi.

Liikmesriigid võivad laiendada siseriiklike sätete kohaldamist ka muudele valdkondadele, et tagada riigi tasandil terviklik ja sidus raamistik.

(6)  Rikkumisest teatajate kaitse on vajalik riigihankeid käsitleva liidu õiguse täitmise tagamise parandamiseks. Lisaks ELi eelarve täitmise, sealhulgas riigihangete kontekstis pettuste ja korruptsiooni ärahoidmise ja tuvastamise vajadusele on vaja tegeleda riigihankeid käsitlevate õigusnormide täitmise ebapiisava tagamisega riiklike ametiasutuste ja teatavate avalikku teenust osutavate ettevõtjate poolt kaupade, tööde ja teenuste ostmisel. Selliste normide rikkumised põhjustavad konkurentsimoonutusi, suurendavad ettevõtluskulusid, rikuvad investorite ja aktsionäride huve ning üldises plaanis vähendavad investeerimise atraktiivsust ja loovad ettevõtjate jaoks ebaühtlaseid tingimusi kogu Euroopas, mõjutades seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist.

(7)  Finantsteenuste valdkonnas on liidu seadusandja rikkumisest teatajate kaitse lisaväärtust juba tunnustanud. Finantskriisi järel, kui ilmnesid tõsised puudujäägid asjaomaste õigusnormide täitmise tagamisel, kehtestati paljudes selle valdkonna õigusaktides meetmed rikkumisest teatajate kaitsmiseks, sealhulgas asutusesisesed ja -välised teatamiskanalid ning sõnaselge survemeetmete rakendamise keeld(8). Eelkõige krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusnõuete raamistiku kontekstis on direktiivis 2013/36/EL sätestatud rikkumisest teatajate kaitse, mis kehtib ka määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) puhul.

(8)  Seoses siseturule lastavate toodete ohutusega on tõendite kogumisel esmane allikas tootmis- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad, mistõttu on rikkumisest teatajate teadetel suur lisaväärtus, sest nemad on ohtlike toodete võimalike ebaõiglase või ebaseadusliku tootmise, importimise ja turustamise tavade allikale palju lähemal. See nõuab rikkumisest teatajate kaitse kehtestamist seoses nii „ühtlustatud toodete“(9) kui ka „ühtlustamata toodete“(10) suhtes kohaldatavate ohutusnõuetega. Rikkumisest teatajate kaitse on väga oluline ka tulirelvade, nende osade ja komponentide ja laskemoona, samuti kaitseotstarbeliste toodete kõrvalesuunamise vältimisel, sest see julgustab teatama rikkumistest, näiteks dokumendipettustest, tähistuse muutmisest ▌ning tulirelvade pettuse teel ühendusesisesest hankimisest, mille puhul hõlmavad sellised rikkumised sageli seaduslikult turult ebaseaduslikule turule ümbersuunamist. Rikkumisest teatajate kaitse aitab ära hoida ka isevalmistatava lõhkeaine ebaseaduslikku tootmist, aidates kaasa lõhkeainete lähteainetega seotud piirangute ja kontrollimeetmete nõuetekohasele kohaldamisele.

(9)  Rikkumisest teatajate kaitse on oluline ka selleks, et hoida ära ja tõkestada transpordiohutust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumist, mis võib ohustada inimelusid – seda on juba tõdetud lennundusohutust(11) ja meretranspordi ohutust(12) käsitlevates valdkondlikes liidu õigusaktides, milles on sätestatud rikkumisest teatajate kaitse kohandatud meetmed ja konkreetsed teatamiskanalid. Need õigusaktid hõlmavad ka nende töötajate kaitset survemeetmete eest, kes teatavad omaenda heas usus tehtud vigadest (nn õiglane suhtumine). Nendes kahes sektoris on vaja täiendada ja laiendada olemasolevaid rikkumisest teatajate kaitse elemente ning lisaks on ohutusstandardite täitmise tagamise parandamiseks vaja tagada selline kaitse ka muude transpordiliikide, st sisevee-, maantee- ja raudteetranspordi puhul.

(10)  Tõendite kogumisel, keskkonnakuritegude ja ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse ning keskkonnakaitsealaste potentsiaalsete rikkumiste ennetamisel, avastamisel ja käsitlemisel esineb endiselt probleeme ning neid valdkondi tuleb tugevdada, nagu on tõdetud komisjoni 18. jaanuari 2018. aasta teatises „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“(13). Kuigi rikkumisest teatajate kaitse normid on seni olemas kõigest ühes valdkondlikus keskkonnakaitset käsitlevas õigusaktis(14), on sellise kaitse kehtestamine vajalik, et tagada liidu keskkonnaalase õigustiku tõhus täitmine, kui selle rikkumine võib avalikku huvi ▌kahjustada, põhjustades võimalikke riigipiire ületavaid mõjusid. See võib olla asjakohane ka juhtudel, kus ohtlike toodete kasutamine võib põhjustada keskkonnakahju.

(11)  Rikkumisest teatajate kaitse parandamine soodustaks ka Euratomi tuumaohutust, kiirguskaitset ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikku ja ohutut käitlemist käsitlevate normide rikkumise ärahoidmist ja tõkestamist. Rikkumisest teatajate kaitse parandamine tugevdaks ka tõhusat tuumaohutuse kultuuri käsitleva läbivaadatud tuumaohutuse direktiivi(15), eriti selle artikli 8b lõike 2 punkti a täitmist; kõnealuses punktis on muu hulgas nõutud, et pädev reguleeriv asutus kehtestaks juhtimissüsteemid, milles omistatakse tuumaohutusele asjakohane prioriteet ning edendatakse töötajate ja juhtkonna võimet suhtuda kriitiliselt asjakohaste ohutuspõhimõtete ja -toimingute tõhusasse täitmisesse ning võimet teatada ohutusprobleemidest õigel ajal.

(12)  Sarnastel kaalutlustel peab rikkumisest teatajate kaitse tuginema olemasolevatele sätetele ja võimaldama vältida ELi toiduahela valdkonna, eelkõige toiduainete ja sööda ohutust ning loomatervist ja loomade kaitset ja heaolu käsitlevate õigusnormide rikkumist. Nendes valdkondades välja töötatud erinevad liidu õigusnormid on omavahel tihedalt seotud. Määruses (EÜ) nr 178/2002(16) on sätestatud üldpõhimõtted ja nõuded, mis on kõikide liidu ja liikmesriikide toiduainete ja söödaga seotud meetmete alustalaks ning keskenduvad eelkõige toiduohutusele, et tagada inimeste tervise ja tarbijate toiduga seotud huvide kaitse kõrge tase ning siseturu tõhus toimimine. Selles määruses on muu hulgas sätestatud, et toidu- ja söödakäitlejad ei tohi pidurdada oma töötajate ja teiste inimeste koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada toidust tuleneva riski või seda vähendada. Liidu seadusandja on võtnud sarnase lähenemisviisi kasutusele ka loomatervishoiu alaste õigusaktide valdkonnas määrusega (EL) 2016/429, millega kehtestatakse loomadele ja inimestele edasi kanduvate loomataudide ennetamise ja kontrolli eeskirjad(17). Nõukogu direktiivis 98/58/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/63/EL, nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 on kehtestatud eeskirjad põllumajandusloomade kaitse ja heaolu kohta vedamise ajal ja surmamisel.

(13)  Samamoodi võivad rikkumisest teatajate teated olla ülimalt olulised, et tuvastada, vältida, vähendada või kõrvaldada riske, mis liidu õigusnormide rikkumise tagajärjel rahvatervisele ja tarbijakaitsele tekivad ja mis võivad vastasel korral jääda varjatuks. Eelkõige on tarbijakaitse tugevalt seotud ka juhtumitega, kus ohtlikud tooted võivad tarbijatele märkimisväärset kahju põhjustada.▌

(14)  Põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on veel üks valdkond, kus rikkumisest teatajad saavad aidata avalikustada liidu õiguse rikkumisi, mis võivad ▌avalikku huvi kahjustada. Sarnased kaalutlused kehtivad võrgu- ja infosüsteemide turvet käsitleva direktiivi(18) rikkumise puhul; kõnealuses direktiivis on kehtestatud intsidentidest (sealhulgas sellistest, mis ei kahjusta isikuandmeid) teatamise nõuded ja turvanõuded asutustele, kes osutavad olulisi teenuseid paljudes valdkondades (näiteks energeetika, tervishoid, transport, pangandus jne), peamiste digitaalsete teenuste (nt pilvandmetöötlusteenuste) pakkujatele ning põhiliste kommunaalteenuste, nt vee-, elektri- ja gaasivarustusteenuste pakkujatele. Selles valdkonnas on rikkumisest teatamine eriti väärtuslik, et ära hoida turvaintsidente, mis võivad mõjutada olulist majandus- ja ühiskondlikku tegevust ning laialdaselt kasutatavaid digitaalseid teenuseid, samuti vältida liidu andmekaitsealaste õigusaktide mis tahes rikkumisi. See aitab tagada siseturu toimimiseks ja ühiskonna heaoluks hädavajalike teenuste järjepidevust.

(15)  Lisaks, liidu finantshuvide kaitse, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu kulutuste kasutamist mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse, liidu tulude ja rahaliste vahendite kogumise või liidu varadega, on põhiline valdkond, milles tuleb liidu õiguse täitmise tagamist tugevdada. Liidu finantshuvide kaitse tugevdamine hõlmab ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel tehtavate kulutustega seotud liidu eelarve täitmist. Tõhusa täitmise tagamise puudumine liidu finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas seoses pettuste ja korruptsiooniga liikmesriikide tasandil, põhjustab liidu tulude vähenemist ja ELi rahaliste vahendite väärkasutamist, mis võib moonutada avaliku sektori investeeringuid ja majanduskasvu ning õõnestada kodanike usaldust ELi meetmete vastu. ELi toimimise lepingu artikli 325 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid sellise tegevuse vastu võitlema. Sellega seoses kuuluvad asjaomaste liidu meetmete hulka eelkõige nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, mida täiendavad kõige tõsisemate pettusega seotud tegevuste osas direktiiv (EL) 2017/1371 ning Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon, sealhulgas sellele lisatud 27. septembri 1996. aasta(19), 29. novembri 1996. aasta(20) ja 19. juuni 1997. aasta protokollid (konventsioon ja protokollid kehtivad liikmesriikide suhtes, kelle suhtes ei kehti direktiiv (EL) 2017/1372), ning määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 (OLAF).

(16)  ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumiste puhul tuleks samuti kehtestada ühised miinimumstandardid rikkumisest teatajate kaitseks. Lisaks on Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt ette nähtud, et liidu meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimise tagamine, on ette nähtud selleks, et aidata kõrvaldada olemasolevaid või tekkivaid takistusi kaupade vabale liikumisele või teenuste osutamise vabadusele või kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(17)  Rikkumisest teatajate kaitse võimaldaks konkreetselt parandada liidu konkurentsiõiguse, sealhulgas riigiabi käsitlevate normide täitmise tagamist ning aitaks kaitsta liidu turgude tõhusat toimimist, tagada ettevõtjatele võrdseid tingimusi ja tuua tarbijatele kasu. Seoses ettevõtjate suhtes kehtivate konkurentsieeskirjadega on asutusesisese teatamise olulisust konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel juba tõdetud ELi leebema kohtlemise poliitikas ning sellest annab tunnistust ka anonüümse rikkumisest teataja vahendi hiljutine kasutuselevõtmine Euroopa Komisjoni poolt. Konkurentsi ja riigiabiga seotud rikkumised on seotud ELi toimimise lepingu artiklitega 101, 102, 106, 107 ja 108 ning nende kohaldamiseks vastuvõetud teiseste õigusaktide normidega.

(18)  Tegevus, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ja kokkulepped, mille eesmärk on saada maksusoodustusi ja hiilida kõrvale seadusest tulenevatest kohustustest ja millega minnakse äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga vastuollu, avaldavad siseturu nõuetekohasele toimimisele negatiivset mõju. See võib põhjustada ebaõiglast maksukonkurentsi ja laialdast maksudest kõrvalehoidmist, moonutades ettevõtjate võrdseid tingimusi ning põhjustades maksutulude vähenemist liikmesriikide ja liidu eelarve jaoks tervikuna. Käesoleva direktiiviga nähakse ette kaitse survemeetmete eest nendele isikutele, kes teavitavad kõrvalehoidmisest ja/või kuritahtlikest kokkulepetest, mis võivad vastasel korral tuvastamata jääda, eesmärgiga tugevdada pädevate asutuste suutlikkust tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning kaotada siseturul tegutsevate äriühingute konkurentsivõimet mõjutavad moonutused ja kaubandustõkked, mis on otseselt seotud vaba liikumise eeskirjadega ja mis on asjakohased ka riigiabi eeskirjade kohaldamisel. Rikkumisest teatajate kaitse täiendab hiljutisi komisjoni algatusi, mille eesmärk on parandada maksustamise valdkonnas läbipaistvust ja teabevahetust ja luua liidus õiglasem äriühingute maksustamise keskkond, eesmärgiga suurendada liikmesriikide tõhusust selliste maksudest kõrvalehoidmise ja/või kuritahtlike kokkulepete tuvastamisel, mis võivad vastasel korral tuvastamata jääda, ning aidata selliseid kokkuleppeid tõkestada, ehkki käesoleva direktiiviga ei ühtlustata maksudega seotud sätteid, olgu need siis materiaalõigusnormid või menetlusnormid.

(19)  Artikli 1 lõike 1 punktis a on määratletud käesoleva direktiivi sisuline kohaldamisala, viidates lisas (I ja II osas) sätestatud liidu õigusaktide loetelule. See tähendab, et kui need liidu õigusaktid omakorda määratlevad oma sisulise kohaldamisala, viidates oma lisades loetletud liidu õigusaktidele, moodustavad ka need õigusaktid osa käesoleva direktiivi sisulisest kohaldamisalast. Lisaks tuleks lisas esitatud viiteid õigusaktidele mõista nii, et need hõlmavad kõiki nende õigusaktide kohaselt vastu võetud riiklikke ja liidu rakendus- või delegeeritud meetmeid. Lisaks tuleks käesoleva direktiivi lisas tehtud viiteid liidu õigusaktidele mõista dünaamilise viitena, st et kui lisas loetletud liidu õigusakti on muudetud või kui seda muudetakse, kehtib viide õigusaktile selle muudetud kujul; kui lisas loetletud liidu õigusakt on asendatud või kui see asendatakse, kehtib viide uue õigusakti osas.

(20)  Teatavad liidu õigusaktid, eelkõige finantsteenuste valdkonnas, näiteks määrus (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta(21) ja selle määruse alusel vastu võetud komisjoni rakendusdirektiiv 2015/2392(22), juba sisaldavad üksikasjalikke eeskirju rikkumisest teatajate kaitse kohta. Sellised olemasolevad liidu õigusaktid, sealhulgas lisa II osas esitatud loetelu, peaksid säilitama neis ette nähtud erisused, mis on kohandatud asjaomaste sektorite jaoks. Eriti oluline on teha kindlaks, millistel finantsteenuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel on praegu asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus. Samal ajal tuleks kõigis liikmesriikides järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks kohaldada käesolevat direktiivi kõigis valdkondades, mis ei ole reguleeritud valdkondlike õigusaktidega; neid õigusakte tuleks neis reguleerimata küsimuste osas täiendada käesoleva direktiiviga, nii et need oleksid täielikult kooskõlas miinimumstandarditega. Eelkõige tuleks käesoleva direktiiviga täiendavalt täpsustada asutustesiseste- ja väliste teatamiskanalite ülesehitust, pädevate asutuste kohustusi ning survemeetmete eest riiklikul tasandil antava kaitse konkreetset vormi. Sellega seoses nähakse määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 28 lõikes 4 ette võimalus, et liikmesriigid loovad kõnealuse määrusega hõlmatud valdkonnas asutusesisese teatamiskanali. Selleks et tagada kooskõla käesolevas direktiivis sätestatud miinimumstandarditega, tuleks käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustust kohaldada ka määruse (EL) nr 1286/2014 suhtes.

(21)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata töötajatele liidu tööõiguse rikkumisest teatamisel antavat kaitset. Eelkõige tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas on raamdirektiivi 89/391/EMÜ artiklis 11 juba sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et töötajad või töötajate esindajad ei satu ebasoodsasse olukorda seetõttu, et nad esitavad tööandjale nõude või ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid töötajaid ähvardavate ohtude vähendamiseks ja/või ohuallikate kõrvaldamiseks. Töötajatel ja nende esindajatel on õigus esitada kaebus riiklikule pädevale asutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad.

(22)  Liikmesriigid võivad ette näha, et teateid, mis käsitlevad isikutevahelisi kaebusi, mis mõjutavad üksnes asjaomast rikkumisest teatavat isikut, st rikkumisest teatava isiku ja teise töötaja vahelisi isikutevahelisi konflikte käsitlevaid kaebusi, võib menetleda muude kättesaadavate menetluste kohaselt.

(23)  Käesoleva direktiiviga ei piirata kaitset, mida antakse menetluste raames, millega reguleeritakse teatamist liidu huve kahjustavast võimalikust ebaseaduslikust tegevusest (sealhulgas pettusest või korruptsioonist) või teatamist ametikohustuste täitmisega seotud käitumisest, mis võib endast kujutada Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate selliste kohustuste olulist täitmata jätmist, mis on kehtestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(23) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 22a, 22b ja 22c alusel. Direktiivi kohaldatakse juhul, kui ELi ametnikud esitavad teate tööalases kontekstis, kuid väljaspool oma töösuhet ELi institutsioonidega.

(24)  Riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada teadete suhtes, mis käsitlevad ELi toimimise lepingu artikliga 346 hõlmatud kaitse- või julgeolekuaspektidega hangetega seotud rikkumisi. Kui liikmesriigid otsustavad laiendada direktiiviga ettenähtud kaitset muudele valdkondadele või tegevustele, mis ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse, võivad need liikmesriigid võtta vastu erisätted, et kaitsta sellega seoses riikliku julgeoleku olulisi huve.

(25)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks samuti piirata sellise salastatud teabe kaitsmist, mille kaitsmine volitamata juurdepääsu eest on julgeolekukaalutlustel nõutav liidu õiguse või asjaomases liikmesriigis kehtivate õigus- või haldusnormidega. ▌Lisaks ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusest (EL, Euratom) 2015/444 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta) või nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusest (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) tulenevaid kohustusi.

(26)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada advokaatide ja nende klientide vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitset („kutsesaladus“), nagu on sätestatud siseriiklikus ja, kui see on kohaldatav, liidu õiguses kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Lisaks ei tohiks direktiiviga mõjutada kohustust säilitada tervishoiuteenuste osutajate, sealhulgas terapeutide, ja nende patsientide vahelise teabevahetuse ning patsientide andmete konfidentsiaalsus („meditsiiniline eraelu puutumatuse kaitse“), nagu on sätestatud siseriiklikus ja liidu õiguses.

(27)  Teiste kutsealade liikmed võivad saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui nad esitavad kohaldatavate kutse-eeskirjadega kaitstud teavet ning kui selle teabe edastamine on vajalik käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva rikkumise paljastamiseks.

(28)  Kuigi käesoleva direktiiviga sätestatakse teatavatel tingimustel konfidentsiaalsuse rikkumise korral piiratud vabastus vastutusest, sealhulgas kriminaalvastutusest, ei mõjutata sellega kriminaalmenetlust käsitlevaid siseriiklikke eeskirju, eelkõige neid, mille eesmärk on tagada uurimise ja menetluse usaldusväärsus või asjaomaste isikute kaitseõigus. Sellega ei piirata kaitsemeetmete kehtestamist muud liiki siseriikliku menetlusõiguse raames, eelkõige seoses tõendamiskoormise ümberpööramisega siseriiklikes haldus-, tsiviil- või tööõiguse alastes menetlustes.

(29)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks mõjutada siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad töötajate esindajate õigust saada teavet, konsulteerida ja osaleda kollektiivläbirääkimistel ning kaitsta töötajate tööalaseid õigusi. Sellega ei tohiks piirata direktiiviga ette nähtud kaitsetaset.

(30)  Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada juhtumite suhtes, mille puhul isikud, kes oma teadva nõusoleku alusel on määratletud kui informaatorid või on nendena registreeritud riigi tasandil määratud asutuste (nt tolliasutused) hallatavates andmebaasides, teatavad õiguskaitseasutustele rikkumistest, tehes seda tasu või hüvitise eest. Sellised teated esitatakse vastavalt erimenetlustele, mille eesmärk on tagada nende anonüümsus, et kaitsta nende füüsilist puutumatust, ning mis erinevad käesolevas direktiivis sätestatud teatamiskanalitest.

(31)  Isikud, kes annavad tööalase tegevuse kontekstis saadud teavet avalikule huvile tekitatud ohtude või kahju kohta, kasutavad oma sõnavabadust. ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõna- ja teabevabadus hõlmab teabe saamise ja levitamise õigust ning meediavabadust ja mitmekesisust.

(32)  Sellega seoses tugineb käesolev direktiiv Euroopa Inimõiguste Kohtu sõnavabadust käsitlevale kohtupraktikale ja selle põhjal Euroopa Nõukogu poolt rikkumisest teatajate kaitset käsitlevas 2014. aasta soovituses(24) välja töötatud põhimõtetele.

(33)  Kaitse saamiseks peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema neile teatamise ajal kättesaadavaid asjaolusid ja teavet arvesse võttes mõistlik põhjus olla veendunud, et nende esitatav teave on tõene. See on oluline pahatahtlike ja põhjendamatute või kuritahtlike teadete vastane kaitsemeede, millega tagatakse, et kaitset ei anta nendele, kes teatamise ajal tahtlikult ja teadlikult esitasid ebaõiget või eksitavat teavet. Samal ajal tagab see kaitse rikkumisest teatavale isikule, kes esitas ebatäpse teate heauskselt. Sarnaselt peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema õigus käesoleva direktiivi kohasele kaitsele, kui neil on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave kuulub selle kohaldamisalasse. Rikkumisest teatava isiku motiivid teabe esitamisel ei tohiks mõjutada seda, kas nad peaksid saama kaitset või mitte.

(34)  Rikkumisest teatavad isikud eelistavad tavaliselt asutusesisest teatamist, välja arvatud juhul, kui neil on põhjust teatada asutuseväliselt. Empiirilised uuringud näitavad, et enamik rikkumisest teatajaid esitavad teavet asutusesiseselt ehk organisatsioonis, kus nad töötavad. Asutusesisene teatamine on samuti parim viis tagamaks, et teave jõuab nende isikuteni, kes saavad aidata kaasa avalikku huvi ohustavate riskide varajasele ja tõhusale kõrvaldamisele. Samal ajal peaks rikkumisest teataval isikul olema võimalik valida kõige asjakohasem teatamiskanal olenevalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Lisaks on vaja kaitsta avalikustamist, võttes arvesse demokraatlikke põhimõtteid, nagu läbipaistvus ja aruandekohustus, ning põhiõigusi, nagu sõna- ja meediavabadus, tagades samas, et tööandjate huvid nende organisatsioonide juhtimisel ja huvide kaitsmisel ning avalikkuse huvi olla kaitstud kahju eest, oleksid tasakaalus kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas väljakujunenud kriteeriumidega.

(35)  Ilma et see piiraks liidu õigusest tulenevate anonüümse teatamise alaste kehtivate kohustuste täitmist, võivad liikmesriigid otsustada, kas era- ja avaliku sektori asutused ning pädevad asutused aktsepteerivad anonüümseid teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ja võtavad nende osas järelmeetmeid. Isikud, kes anonüümselt esitasid või avalikustasid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat teavet ning kes vastavad direktiivis sätestatud tingimustele, peaksid siiski saama käesoleva direktiivi kohase kaitse, kui nad on hiljem kindlaks tehtud ja nende suhtes kohaldatakse survemeetmeid.

(36)  Kaitse tuleb tagada juhtudel, mil isikud esitavad vastavalt liidu õigusaktidele teavet liidu institutsioonidele, asutustele, büroodele või ametitele, näiteks liidu eelarve suhtes toime pandud pettuse kontekstis.

(37)  Inimesed vajavad konkreetset õiguskaitset, kui teave, mida nad esitavad, on saadud nende tööalase tegevuse kaudu, mistõttu neid ähvardavad tööga seotud survemeetmed (näiteks konfidentsiaalsus- või lojaalsuskohustuse rikkumise eest). Neile kaitse andmise algpõhjus on see, et nad on isiku poolt, kellest nende töö tegelikkuses sõltub, majanduslikult haavatavad. Kui sellist tööalast jõudude tasakaalustamatust ei esine (näiteks tavapäraste või tavakodanike esitatud kaebuste puhul), puudub ka vajadus survemeetmete eest kaitsmise järele.

(38)  Liidu õiguse täitmise tõhusaks tagamiseks on nõutav, et kaitse tagatakse võimalikult suurele hulgale selliste isikute kategooriatele, kellel on olenemata sellest, kas nad on ELi kodanikud või kolmanda riigi kodanikud, oma tööalase tegevuse (olenemata tegevuse laadist ning sellest, kas neid tasustatakse või mitte) tõttu eelisjuurdepääs teabele rikkumise kohta, millest teatamine oleks avalikkuse huvides, ning kelle suhtes võidakse sellest teatamise korral rakendada survemeetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et vajadus kaitse järele määratakse kindlaks kõikide oluliste asjaolude alusel ja mitte üksnes suhte olemuse alusel, et hõlmata kõiki isikuid, kes on laiemas tähenduses seotud organisatsiooniga, kus rikkumine toimus.

(39)  Kaitset tuleks esiteks kohaldada isikute suhtes, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 lõike 1 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, st isikud, kes teevad teataval ajavahemikul teisele isikule selle juhtimise all teatavaid töid, mille eest nad saavad tasu. See mõiste hõlmab ka avalikke teenistujaid. Seega tuleks kaitse tagada ka töötajatele, kes on mittestandardses töösuhtes, sealhulgas osalise tööajaga töötajatele ja tähtajalise lepinguga töötajatele, ning isikutele, kellel on tööleping või töösuhe renditööjõu agentuuriga, ning ebakindla tööhõivevormiga isikutele, mille puhul on standardseid ebaõiglase kohtlemise vastaseid kaitsemeetmeid sageli keeruline kohaldada.

(40)  Kaitset tuleks laiendada ka muudele selliste füüsiliste ▌isikute kategooriatele, kes ei ole küll töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 lõike 1 tähenduses, kuid kellel võib olla oluline roll seaduserikkumiste paljastamisel ning kes võivad tööalase tegevuse tõttu sattuda majandusliku haavatavuse olukorda. Näiteks sellises valdkonnas nagu tooteohutus on tarnijad ohtlike toodete võimalike ebaõiglase või ebaseadusliku tootmise, importimise või turustamise tavade allikale palju lähemal; liidu rahaliste vahendite haldamisega seotud teenuseid osutavad konsultandid on eelisseisundis, et tõmmata tähelepanu rikkumistele, mille tunnistajateks nad on. Selliste isikute kategooriate, sealhulgas teenuseid osutavate füüsilisest isikust ettevõtjate, vabakutseliste, töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate suhtes kasutatakse sageli survemeetmeid, milleks võivad näiteks olla töövõtulepingu, litsentsi või loa ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine, äritegevuse võimaluste ja sissetulekute vähenemine, sundimine, hirmutamine või ahistamine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine või maine kahjustamine. Ka aktsionäride või juhtorganitesse kuuluvate isikute suhtes võidakse kasutada survemeetmeid, näiteks rahalist survestamist või hirmutamist või ahistamist, musta nimekirja kandmist või maine kahjustamist. Kaitse peaks olema tagatud ka isikutele, kelle töösuhe on lõppenud ning isikutele, kes soovivad organisatsioonis tööd saada või sellele teenuseid osutada ning kes on saanud teavet seaduserikkumiste kohta värbamisprotsessi ajal või muus lepingueelsete läbirääkimiste etapis ning kelle suhtes võidakse kasutada selliseid survemeetmeid nagu negatiivsed soovitused või musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine.

(41)  Rikkumisest teatajate tõhus kaitse tähendab ka muude selliste isikute kategooriate kaitsmist, kes ei pruugi küll oma tööalasest tegevusest majanduslikult sõltuda, kuid kelle suhtes võidakse rikkumise paljastamise tõttu siiski survemeetmeid kasutada. Vabatahtlike ja tasustatud või tasustamata praktikantide puhul võivad survemeetmed tähendada, et loobutakse nende teenuste kasutamisest või et neile antakse tulevase töökoha jaoks negatiivne soovitus või kahjustatakse nende mainet või karjäärivõimalusi muul viisil.

(42)  Avaliku huvi tõsise kahjustamise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on vaja, et rikkumise mõiste hõlmab ka kuritarvitusi Euroopa Kohtu praktika tähenduses, st tegevust või tegevusetust, mis ei näi olevat ebaseaduslik formaalses mõttes, kuid mis on vastuolus õigusnormide eesmärgiga.

(43)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks ärahoidmiseks tuleb kaitse tagada ▌isikutele, kes annavad teavet, mis on vajalik, et paljastada juba aset leidnud rikkumisi, veel mitte toime pandud rikkumisi, mille toimepanemine on väga tõenäoline, ning tegevust või tegevusetust, mille puhul on rikkumisest teataval isikul põhjendatult alust arvata, et tegemist on liidu õiguse rikkumisega, ning samuti et paljastada katseid varjata rikkumisi. Samadel põhjustel tuleks kaitse tagada ka isikutele, kes ei esita konkreetseid tõendeid, kuid väljendavad põhjendatud muret või kahtlusi. Samas ei tohiks sellist kaitset kohaldada juhul, kui teatatakse teabest, mis on avalikkusele juba täielikult kättesaadav, või alusetutest kuuldustest või kuulujuttudest.

(44)  Survemeetmed viitavad tihedale (põhjuslikule) seosele, mis peab otseselt või kaudselt olemas olema rikkumisest teatava isiku edastatud teate ja talle osaks saanud kahjuliku kohtlemise vahel ja mille alusel tal on õigus õiguskaitset saada. Rikkumisest teatavate isikute tõhus kaitsmine liidu õiguse täitmise tagamise parandamise vahendina nõuab survemeetmete laiapõhjalist määratlemist, et need hõlmaks mis tahes tööalases kontekstis esinevat tegevust või tegevusetust, mis põhjustab neile isikutele kahju. Käesoleva direktiiviga ei takistata tööandjaid tegemast tööga seotud otsuseid, mille ajendiks ei ole teate edastamine või avalikustamine.

(45)  Kaitse survemeetmete eest sõna- ja meediavabaduse kaitsemeetmena peaks olema tagatud nii isikutele, kes annavad teavet tegevuse või tegevusetuse kohta organisatsiooni sees (asutusesisene teatamine) või muule asutusele (asutuseväline teatamine), ning isikutele, kes avalikustavad sellist teavet (näiteks otseselt avalikkusele veebiplatvormide või sotsiaalmeedia kaudu või meediale, valitud ametnikele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ametiühingutele või kutseorganisatsioonidele / ettevõtjate ühendustele).

(46)  Rikkumisest teatajad on oluline allikas eelkõige uurivate ajakirjanike jaoks. Rikkumisest teatajatele survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamine suurendab (potentsiaalsete) rikkumisest teatajate õiguskindlust ning seeläbi soodustab ja lihtsustab ka meediale rikkumisest teatamist. Sellega seoses on rikkumisest teatajate kui ajakirjanduse allikate kaitsmine äärmiselt oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nn valvekoera rolli tagamiseks.

(47)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks on äärmiselt oluline, et asjakohane teave jõuaks sujuvalt nendeni, kes on probleemi allikale kõige lähemal, kellel on parimad võimalused selle uurimiseks ja volitused võtta võimaluse korral parandusmeetmeid. Seega tuleks põhimõtteliselt innustada rikkumisest teatavaid isikuid kasutama kõigepealt sisekanaleid ja edastama teabe oma tööandjale, kui sellised kanalid on neile kättesaadavad ja võib mõistlikult eeldada, et nad töötavad. See on nii eelkõige juhul, kui rikkumisest teatavad isikud usuvad, et rikkumist saab tõhusalt käsitleda asjaomase organisatsiooni siseselt ning et puudub survemeetmete oht. Selleks peavad era- ja avaliku sektori juriidilised isikud looma asjakohased asutusesisesed menetlused teadete vastuvõtmiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks. Selline innustamine puudutab ka juhtumeid, mil need kanalid on loodud, ilma et liidu või siseriiklik õigus seda nõuaks. See põhimõte peaks aitama organisatsioonides edendada head suhtlus- ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse kultuuri, mille puhul leitakse, et rikkumisest teatavad isikud annavad märkimisväärse panuse eneseparanduse ja tipptaseme edendamiseks.

(48)  Erasektori juriidiliste isikute puhul on asutusesiseste kanalite loomise kohustus vastavuses nende suuruse ja selle riski tasemega, mida nende tegevus endast avalikule huvile kujutab. Seda tuleks kohaldada kõikide 50 või enama töötajaga äriühingute suhtes, olenemata nende tegevuse laadist, võttes aluseks nende käibemaksu kogumise kohustuse. Asjakohase riskihindamise järel võivad liikmesriigid nõuda, et ka teised ettevõtjad looksid asutusesisesed teatamiskanalid konkreetsetel juhtudel (näiteks nende tegevusest tuleneda võivate oluliste riskide tõttu).

(49)  Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide võimalust innustada vähem kui 50 töötajaga erasektori asutusi looma sisekanaleid rikkumisest teatamiseks ja järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas sätestades nende kanalite suhtes artikliga 5 võrreldes vähem üksikasjalikud nõuded, tingimusel et need nõuded tagavad teatamisega seoses konfidentsiaalsuse ja põhjalikud järelmeetmed.

(50)  Väike- ja mikroettevõtjate asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustusest vabastamist ei tohiks kohaldada erasektori ettevõtjate suhtes, kel on praegu asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustus tulenevalt liidu õigusaktidest, millele on viidatud lisa I.B ja II osas.

(51)  Peaks olema selge, et kui erasektori juriidilistel isikutel puuduvad asutusesisesed teatamiskanalid, peaks rikkumisest teatavatel isikutel olema võimalik teatada otse asutuseväliselt pädevatele asutustele ning selliste isikute suhtes peaks kehtima käesolevas direktiivis sätestatud kaitse survemeetmete eest.

(52)  Selleks et tagada eelkõige avalikus sektoris riigihanke-eeskirjade täitmine, tuleks asutusesiseste teatamiskanalite loomise kohustust kohaldada kõikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi avaliku sektori juriidiliste isikute suhtes vastavalt nende suurusele.

(53)  Tingimusel et rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsus on tagatud, võib iga era- ja avaliku sektori juriidiline isik ise määratleda, millist tüüpi teatamiskanalid luua. Konkreetsemalt peaksid nad võimaldama kirjalikke teateid, mida võib esitada posti, füüsilis(t)e kaebuste kasti(de) või veebiplatvormi (sisevõrgu või interneti) kaudu ja/või suulisi teateid, mida võib esitada vihjetelefoni või muu häälsõnumivahetuse süsteemi kaudu. Rikkumisest teatava isiku taotluse korral peaksid sellised kanalid võimaldama korraldada mõistliku aja jooksul füüsilisi kohtumisi.

(54)  Ka kolmandaid isikuid võib volitada era- ja avaliku sektori üksuste nimel teateid vastu võtma, tingimusel et nad pakuvad asjakohaseid tagatisi seoses sõltumatuse, konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja saladuse hoidmise kohustuse järgimisega. Need võivad olla asutusevälised rikkumisest teatamise platvormi pakkujad, asutusevälised nõustajad, audiitorid, ametiühingu esindajad või töötajate esindajad.

(55)  Ilma et sellega piirataks kaitset, mida muude liidu ja siseriiklike eeskirjade kohaselt omavad ametiühingute esindajad või töötajate esindajad, peaks neil olema käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitse nii juhul, kui nad teatavad rikkumisest töötajatena ning kui nad on andnud rikkumisest teatavale isikule nõu ja tuge.

(56)  Asutusesisese teatamise menetlused peaksid erasektori juriidilistel isikutel võimaldama üksuse ja selle tütarettevõtjate või sidusettevõtjate (grupi) töötajatelt, kuid võimaluste piires ka grupi esindajatelt ja tarnijatelt ning mis tahes isikutelt, kes saavad teavet üksuse ja grupiga seotud tööalase tegevuse kaudu, teateid täielikus konfidentsiaalsuses vastu võtta ja uurida.

(57)  See, milline isik või üksus määrata erasektori juriidilises isikus pädevaks võtma teateid vastu ja võtma nende suhtes järelmeetmeid, sõltub asjaomase juriidilise isiku struktuurist, kuid igal juhul peaks nende ülesanne olema sõltumatuse ja huvide konflikti puudumise tagamine. Väiksemate juriidiliste isikute puhul võib seda funktsiooni täita töötaja, kelle positsioon võimaldab tal hästi otse organisatsiooni juhile aru anda, näiteks vastavusbüroo või personaliosakonna vanemametnik, puutumatusega tegelev ametnik, õigus- või eraelu kaitse ametnik, rahandusosakonna vanemametnik, auditeerimisosakonna tegevjuht või juhatuse liige.

(58)  Asutusesisese teatamise kontekstis on äärmiselt oluline, et rikkumisest teatavat isikut teavitatakse (niivõrd kui õiguslikult võimalik ja võimalikult terviklikult) teate suhtes järelmeetmete võtmisest , et luua usaldust rikkumisest teatajate kaitse üldise süsteemi tõhususe vastu ja vähendada edasiste ebavajalike teadete või avalikustamiste tõenäosust. Rikkumisest teatavat isikut tuleks teavitada mõistliku ajavahemiku jooksul teate järelmeetmetena kavandatavate või võetud meetmete kohta ning selliste järelmeetmete võtmise aluste kohta (näiteks suunamine muudele kanalitele või menetlustele teadete puhul, mis mõjutavad üksnes rikkumisest teatava isiku individuaalseid õigusi, uurimise lõpetamine piisavate tõendite puudumisel või muudel alustel, sisejuurdluse alustamine ja võimaluse korral selle tulemused ja/või tõstatatud teema uurimiseks võetud meetmed, edastamine pädevale asutusele edasiseks uurimiseks), kui selline teave ei piira juurdlust või uurimist ega kahjusta asjaomase isiku õigusi. Igal juhul tuleks rikkumisest teatavat isikut uurimise käigust ja tulemusest teavitada. Temalt võidakse uurimise käigus paluda esitada täiendavat teavet, kuigi tal ei ole selleks kohustust.

(59)  Selline mõistlik ajavahemik ei tohiks olla pikem kui kolm kuud. Kui asjakohaseid järelmeetmeid veel kavandatakse, tuleks rikkumisest teatavale isikule anda teavet selle ja mis tahes muu tagasiside kohta, mida ta võiks oodata.

(60)  Isikud, kes kaaluvad liidu õiguse rikkumisest teatamist, peaksid olema suutelised tegema teadliku otsuse selle kohta, kas, kuidas ja millal rikkumisest teatada. Asutusesisesed teatamise menetlused kasutusele võtnud era- ja avaliku sektori üksused peavad andma teavet nende menetluste ning asjaomastele pädevatele asutustele asutuseväliselt teatamise menetluste kohta. Selline teave peab olema lihtsalt arusaadav ja hõlpsalt kättesaadav, sealhulgas võimaluste piires lisaks töötajatele ka muudele isikutele, kes puutuvad selle üksusega oma tööalase tegevuse kaudu kokku, näiteks teenuseosutajad, turustajad, tarnijad ja äripartnerid. Näiteks võib sellist teavet postitada nähtavasse asukohta, mis on kõikidele nendele isikutele kättesaadav, ja üksuse veebilehele ning seda võib käsitleda ka eetikat ja usaldusväärsusnõudeid käsitlevatel kursustel ja koolitustel.

(61)  Liidu õiguse rikkumise tõhusaks tuvastamiseks ja ärahoidmiseks peavad potentsiaalsed rikkumisest teatajad saama lihtsalt ja täielikus konfidentsiaalsuses anda oma valduses olevat teavet asjaomastele pädevatele asutustele, kes on suutelised probleemi uurima ja võimaluse korral parandusmeetmeid võtma.

(62)  Võib esineda olukordi, kus asutusesiseseid kanaleid ei ole või neid kasutati, kuid need ei toiminud nõuetekohaselt (näiteks teadet ei käsitletud hoolikalt või mõistliku ajavahemiku jooksul või seaduserikkumise käsitlemiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid hoolimata juurdluse positiivsetest tulemustest).

(63)  On ka juhtumeid, mille puhul ei ole võimalik põhjendatult eeldada asutusesiseste kanalite nõuetekohast toimimist. See on eelkõige nii juhul, kui rikkumisest teatavatel isikutel on mõjuvad põhjused uskuda, et i) nad kannataksid teatamise tulemusel survemeetmete all, sealhulgas nende konfidentsiaalsuse rikkumise tõttu, ning ii) pädevatel asutustel oleks parem võimalus võtta rikkumise kõrvaldamiseks tõhusaid meetmeid, sest rikkumine on seotud näiteks töökeskkonnas rikkumise eest lõpliku vastutuse kandjaga või on oht, et rikkumist või sellega seotud tõendeid võidakse varjata või hävitada, või üldisemalt, kuna muidu võib ohtu sattuda pädevate asutuste uurimistoimingute tulemuslikkus (näiteks teated kartellikokkulepete ja muude konkurentsieeskirjade rikkumise kohta), või kuna rikkumine nõuab kiireloomulisi meetmeid, näiteks inimeste elu, tervise ja ohutuse kaitseks või keskkonna kaitsmiseks. Kõikidel sellistel juhtudel kaitstakse isikuid, kes teatavad rikkumisest asutuseväliselt pädevatele asutustele, ja kui see on asjakohane, siis liidu institutsioonidele, asutustele, büroodele või ametitele. Käesoleva direktiiviga tagatakse ka kaitse, kui liidu või liikmesriigi õigusega nõutakse, et rikkumisest teatavad isikud esitaksid riigi pädevatele asutustele teabe näiteks osana oma töökohustuste ja ülesannete täitmisest või kuna rikkumine on kuritegu.

(64)  Teatamise tulemuslikkuse vastu usalduse puudumine on üks peamisi tegureid, mis potentsiaalseid rikkumisest teatajaid heidutab. See tingib vajaduse kehtestada pädevatele asutustele selge kohustuse luua asjakohased asutusevälised teatamiskanalid, võtta vastuvõetud teadete suhtes hoolsalt järelmeetmeid ning anda rikkumisest teatavale isikule mõistliku ajavahemiku jooksul tagasisidet .

(65)  Liikmesriikide ülesanne on määratleda asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta ning rakendama asjakohaseid järelmeetmeid. Sellisteks pädevateks asutusteks võivad olla õigusasutused, asjaomastes konkreetsetes valdkondades pädevad reguleerivad või järelevalveasutused, riigi kesktasandil üldisemat pädevust omavad asutused, õiguskaitseasutused, korruptsioonivastased asutused ja ombudsmanid.

(66)  Teadete saajana peaks pädevaks asutuseks määratud asutustel olema vajalik suutlikkus ja volitused, et tagada asjakohaste järelmeetmete võtmine, mis hõlmab teates esitatud väidete täpsuse hindamist ja teatatud rikkumiste käsitlemist, kasutades sel eesmärgil vastavalt oma volitustele sisejuurdluse või uurimise alustamist, süüdistuse esitamist või vahendite tagasinõudmist või muu asjakohase parandusmeetme rakendamist, või neil peaksid olema vajalikud volitused anda teave üle teisele asutusele, kes peaks teatatud rikkumist uurima, tagades, et asjaomane asutus võtab asjakohased järelmeetmed. Eelkõige juhul, kui liikmesriigid soovivad luua oma keskvalitsuse tasandil asutusteväliseid kanaleid, näiteks riigiabi valdkonnas, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad kaitsemeetmed, et tagada direktiivis sätestatud sõltumatuse ja eraldiseisvuse nõuete järgimine. Selliste väliskanalite loomine ei mõjuta liikmesriikide või komisjoni volitusi seoses riigiabi järelevalvega, samuti ei mõjuta käesolev direktiiv komisjoni ainupädevust riigiabi meetmete ühisturuga kokkusobivuse deklaratsiooni küsimuses, eelkõige vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 3. Seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisega peaksid liikmesriigid määrama pädevate asutustena määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 35 osutatud asutused, ilma et see piiraks komisjoni volitusi selles valdkonnas.

(67)  Pädevad asutused peaksid samuti andma rikkumisest teatavatele isikutele tagasisidet järelmeetmetena kavandatavate või võetud meetmete kohta (näiteks edastamine teisele asutusele, uurimise lõpetamine piisavate tõendite puudumisel või muudel alustel, uurimise alustamine ja võimaluse korral selle tulemused ja/või tõstatatud teema käsitlemiseks võetud meetmed) ning selliste järelmeetmete võtmise aluste kohta. Teabe edastamine uurimise lõpptulemuste kohta ei tohiks mõjutada kohaldatavaid liidu eeskirju, mis sisaldavad võimalikke piiranguid otsuste avaldamisele finantsmääruse valdkonnas. See peaks kehtima mutatis mutandis äriühingute maksustamise valdkonnas, kui sarnased piirangud on ette nähtud kohaldatava siseriikliku õigusega.

(68)  Järelmeetmete võtmine ja tagasiside andmine peaks toimuma mõistliku ajavahemiku jooksul; see on tingitud vajadusest käsitleda kiiresti probleemi, mis võib olla teate teema, ning vältida ebavajalikku avalikustamist. Selline ajavahemik ei tohiks olla pikem kui kolm kuud, kuid seda võib pikendada kuue kuuni, kui see on vajalik juhtumi konkreetsete asjaolude, eelkõige teate teema olemuse ja keerukuse tõttu, mille puhul võib olla vajalik pikem uurimine.

(69)  Konkreetsetes valdkondades, näiteks turukuritarvituste(25), tsiviillennunduse(26) või avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse valdkonnas(27), on liidu õiguses asutusesiseste ja -väliste teatamiskanalite loomise nõue juba ette nähtud. Käesolevas direktiivis kehtestatud selliste kanalite loomise kohustused peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema juba olemasolevatele, konkreetsete liidu õigusaktidega sätestatud kanalitele.

(70)  Euroopa Komisjonis, samuti osades liidu asutustes, büroodes ja ametites, näiteks Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF), Euroopa Meresõiduohutuse Ametis (EMSA), Euroopa Lennundusohutusametis (EASA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) ja Euroopa Ravimiametis (EMA), on olemas asutusevälised kanalid ja menetlused käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta teadete vastu võtmiseks ning nendega tagatakse peamiselt rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsus. Käesolev direktiiv ei mõjuta selliseid olemasolevaid asutuseväliseid teatamiskanaleid ja ‑menetlusi, vaid tagab, et nendele liidu institutsioonidele, asutustele, büroodele ja ametitele rikkumisest teatavad isikud saavad kogu liidus kasu kaitse ühistest miinimumstandarditest.

(71)  Selleks et tagada teadete osas järelmeetmete võtmise menetluste tõhusus ja käsitleda asjaomaste liidu eeskirjade rikkumisi, peaks liikmesriikidel olema võimalus võtta meetmeid, et leevendada pädevate asutuste halduskoormust, mis tuleneb käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävate sätete pisirikkumistest teatamistest, korduvatest teatamistest või teatamistest täiendavate sätete rikkumise kohta (näiteks sätted dokumenteerimise või teavitamiskohustuste kohta). Sellised meetmed võivad seisneda selles, et pädevatel asutustel lubatakse pärast asja nõuetekohast läbivaatamist otsustada, et tuvastatud rikkumine on selgelt väike ega vaja täiendavaid järelmeetmeid vastavalt käesolevale direktiivile. Samuti võivad liikmesriigid lubada pädevatel asutustel lõpetada menetlus seoses korduvate teatamistega, mille sisu ei lisa uut sisukat teavet seoses varasema teatamisega, mille menetlemine on juba lõpule viidud, välja arvatud juhul, kui uued õiguslikud või faktilised asjaolud õigustavad erinevate järelmeetmete võtmist. Lisaks võivad liikmesriigid lubada pädevatel asutustel lugeda teadete suurearvulise laekumise korral esmatähtsaks teated käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tõsiste rikkumiste või oluliste sätete rikkumiste kohta.

(72)  Kui see on siseriikliku või liidu õigusega ette nähtud, peaksid pädevad asutused edastama juhtumid või asjaomase teabe liidu institutsioonidele, asutustele, büroodele või ametitele, sealhulgas käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile, ilma et see piiraks rikkumisest teatava isiku võimalust pöörduda otse selliste liidu asutuste, büroode või ametite poole.

(73)  Paljudes käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates poliitikavaldkondades on olemas koostöömehhanismid, mille kaudu riikide pädevad asutused vahetavad teavet ja võtavad järelmeetmeid seoses liidu eeskirjade piiriülese mõõtmega rikkumistega. Näidetena võib tuua haldusabi- ja koostöömehhanismi, mida kasutatakse liidu toidutarneahela õigusaktide piiriülesel rikkumisel, ning toidupettuste vastase võrgustiku, ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi, tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku, keskkonnanõuete täitmise võrgustiku, Euroopa konkurentsiasutuste võrgustiku ja maksustamisalase halduskoostöö. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid vajaduse korral täiel määral ära kasutama selliseid olemasolevaid koostöömehhanisme, mis on osa nende kohustusest võtta järelmeetmeid seoses teadetega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta. Lisaks võivad liikmesriikide ametiasutused teha koostööd ka väljaspool olemasolevaid koostöömehhanisme, seda piiriülese mõõtmega rikkumiste korral valdkondades, kus selliseid koostöömehhanisme ei ole olemas.

(74)  Selleks et võimaldada tulemuslikku suhtlust teadete menetlemise eest vastutavate töötajatega, peavad pädevatel asutustel olema kasutuses kasutajasõbralikud kanalid, mis on turvalised, tagavad rikkumisest teatava isiku edastatud teabe saamisel ja töötlemisel konfidentsiaalsuse ning võimaldavad säilitada püsivat teavet, et võimaldada edasist uurimist. Selleks võib olla vajalik need eraldada üldistest sidekanalitest, mille kaudu pädevad asutused avalikkusega suhtlevad, nagu näiteks tavalised avalike kaebuste süsteemid või kanalid, mille kaudu pädev asutus suhtleb oma tavapärase tegevuse käigus asutusesiseselt ja kolmandate isikutega.

(75)  Pädevate asutuste töötajad, kes vastutavad teadete menetlemise eest, peaksid olema saanud erialase väljaõppe, sealhulgas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade valdkonnas, ▌et menetleda teateid ja tagada suhtlemine rikkumisest teatava isikuga, ning et võtta teadete suhtes asjakohaseid järelmeetmeid.

(76)  Isikud, kes kavatsevad rikkumisest teatada, peaksid olema suutelised tegema teadliku otsuse selle kohta, kas, kuidas ja millal rikkumisest teatada. Seetõttu peaksid pädevad asutused üldsusele avalikustama ja tegema lihtsalt kättesaadavaks teabe pädevas asutuses kättesaadavate teatamiskanalite, kohaldatavate menetluste ja teadete menetlemise eest vastutavate spetsialiseerunud töötajate kohta, kes nendes asutustes töötavad. Kogu teadete esitamist käsitlev teave peaks olema läbipaistev, lihtsalt arusaadav ja usaldusväärne, et soodustada rikkumisest teatamist ja mitte seda tõkestada.

(77)  Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevad asutused on võtnud kasutusele piisavad kaitsemenetlused rikkumise teadete töötlemiseks ja teates osutatud isikute isikuandmete kaitsmiseks. Sellised menetlused peaksid tagama, et iga rikkumisest teatava isiku, asjaomase isiku ja teates osutatud kolmandate isikute (näiteks tunnistajad või töökaaslased) identiteet on kaitstud menetluse kõikides etappides.▌

(78)  Pädeva asutuse teadete menetlemise eest vastutavad ▌töötajad ja pädeva asutuse personali liikmed, kellel on õigus juurdepääsuks rikkumisest teatava isiku edastatud teabele ▌, peavad täitma ametisaladuse hoidmise kohustust ja tagama konfidentsiaalsuse teabe edastamisel nii pädeva asutuse sees kui ka pädevast asutusest väljapoole, sealhulgas juhul, kui pädev asutus alustab seoses rikkumise teatega uurimist või tõendite kogumist või osaleb täitmise tagamises.

(79)  Pädevate asutuste menetluste regulaarne läbivaatamine ja heade tavade vahetamine pädevate asutuste vahel peaks tagama, et need menetlused on piisavad ja seega täidavad oma otstarvet.

(80)  Rikkumise avalikustanud isikutel ▌peaks ▌olema õigus saada kaitset juhtudel, kui hoolimata asutusesisesest ja/või asutusevälisest teatamisest ei ole rikkumist käsitletud, näiteks juhul kui asjaomastel isikutel on mõjuvad põhjused uskuda, et rikkumist ei hinnatud või uuritud (nõuetekohaselt) või ei võetud asjakohaseid parandusmeetmeid. Järelmeetmete asjakohasust tuleks hinnata vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis on seotud pädevate asutuste kohustusega hinnata väidete õigsust ja teha lõpp võimalikule liidu õiguse rikkumisele. Seega sõltub see iga juhtumi asjaoludest ja rikutud eeskirjade laadist. Eelkõige võib käesoleva direktiivi alusel asjakohasteks järelmeetmeteks olla ametiasutuste otsus, et rikkumine oli selgelt väike ja järelmeetmete võtmine ei olnud vajalik.

(81)  Rikkumise otse avalikustanud isikutel peaks samuti olema õigus saada kaitset juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et esineb vahetu või ilmne oht avalikule huvile või ▌pöördumatu kahju oht, sealhulgas ▌füüsilise puutumatuse kahjustamise oht.

(82)  Sellistel isikutel peaks samuti olema õigus saada kaitset, kui neil on piisavalt alust arvata, et asutusevälise teatamise korral esineb survemeetmete oht või on tõenäoline, et rikkumist ei käsitleta tulemuslikult, mille põhjuseks on juhtumi konkreetsed asjaolud, näiteks see, et tõendeid võidakse varjata või hävitada või esineb asutuse ja rikkumise toimepanija vaheline kokkumäng või on asutus rikkumisega seotud.

(83)  Rikkumisest teatava isiku identiteedi konfidentsiaalsuse kaitsmine teatamisprotsessi ja järelmeetmetena teostatavate uurimiste jooksul on survemeetmete vältimiseks hädavajalik eelnev meede. Rikkumisest teatava isiku identiteedi võib avalikustada üksnes siis, kui see on liidu või siseriiklike õigusaktide alusel vajalik ja proportsionaalne kohustus asutuste teostatava uurimise või kohtumenetluste raames, eelkõige selleks et tagada asjaomaste isikute kaitseõigus. Selline kohustus võib eelkõige tuleneda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiivist 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet. Konfidentsiaalsuse kaitset ei tuleks kohaldada, kui rikkumisest teatav isik on avalikustamise käigus oma identiteedi tahtlikult paljastanud.

(84)  Mis tahes isikuandmete töötlemine vastavalt käesolevale direktiivile, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ja direktiivile (EL) 2016/680(28) ning mis tahes teabe vahetamine või edastamine liidu tasemel pädevate asutuste poolt peaks toimuma vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001(29). Erilist tähelepanu tuleks pöörata isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5, direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 4 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 4 sätestatud isikuandmete töötlemist käsitlevatele põhimõtetele ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 25, direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 20 ja määruse (EL) nr 2018/XX (millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ) artiklis XX sätestatud lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõttele.

(85)  Käesolevas direktiivis sätestatud menetluste tõhusus seoses liidu õiguse rikkumise kohta edastatud teadete järelmeetmetega valdkondades, mis kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, on liidu ja selle liikmesriikide üldise avaliku huvi oluline eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punkti e tähenduses, kuna selle eesmärk on tõhustada liidu õiguse ja poliitika jõustamist konkreetsetes valdkondades, kus rikkumised võivad avalikku huvi tõsiselt kahjustada. Rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse tõhus kaitse on vajalik, et kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi, eelkõige rikkumisest teatavate isikute õigusi ja vabadusi, mis on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktis i. Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi tõhususe, sealhulgas vajaduse korral piirates seadusandlike meetmete abil asjaomaste isikute teatavate andmekaitseõiguste kasutamist kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktidega e ja i ning artikli 23 lõikega 2, tehes seda sellises ulatuses ja nii kaua, kui see on vajalik, et ennetada ja tõkestada katseid takistada teadete edastamist ning katseid takistada, nurjata või aeglustada teadete osas teostatavaid järelmeetmeid (eelkõige uurimisi) või katseid püüda tuvastada rikkumisest teatanud isikute identiteeti.

(86)  Rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse tõhus kaitse on samuti vajalik, et kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi, eelkõige rikkumisest teatavate isikute õigusi ja vabadusi, kui teateid menetlevad asutused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 lõikes 7. Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi tõhususe, sealhulgas vajaduse korral piirates seadusandlike meetmete abil asjaomaste isikute teatavate andmekaitseõiguste kasutamist kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 13 lõike 3 punktidega a ja e, artikli 15 lõike 1 punktidega a ja e, artikli 16 lõike 4 punktidega a ja e ning artikli 31 lõikega 5, tehes seda sellises ulatuses ja nii kaua, kui see on vajalik, et ennetada ja tõkestada katseid takistada teadete edastamist ning katseid takistada, nurjata või aeglustada teadete osas teostatavaid järelmeetmeid (eelkõige uurimisi) või katseid püüda tuvastada rikkumisest teatanud isikute identiteeti.

(87)  Liikmesriigid peaksid tagama kõikide rikkumise teadete asjakohase dokumenteerimise ning kandma hoolt selle eest, et iga teade on kättesaadav ja et vajaduse korral saaks saadud teavet kasutada õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamisel tõendusmaterjalina.

(88)  Rikkumisest teatavaid isikuid tuleks kaitsta mis tahes kujul otseste või kaudsete survemeetmete eest, mida võtavad, soovitavad või lubavad nende tööandja või klient või teenuste saaja ja viimase nimel töötavad või tegutsevad isikud, sealhulgas kaastöötajad ja juhid samas organisatsioonis või muudes organisatsioonides, millega rikkumisest teatav isik puutub kokku oma tööalase tegevuse kontekstis ▌. Kaitse tuleks tagada survemeetmete eest, mida võetakse rikkumisest teatava isiku enda, kuid ka juriidilise isiku suhtes, mida rikkumisest teatav isik omab, kus ta töötab või millega ta on muul viisil tööalaselt seotud, näiteks teenuste osutamisest keeldumine, musta nimekirja kandmine või tegevusalane boikoteerimine. Kaudsed survemeetmed hõlmavad ka meetmeid, mida võetakse rikkumisest teatavat isikut abistava isiku või rikkumisest teatava isiku kaastöötajate või sugulaste suhtes, kes on samuti tööalastes suhetes selle tööandja või kliendi või teenuste saajaga.

(89)  Kui survemeetmeid võetakse tõkestamatult ja karistamatult, siis on sellel potentsiaalsetele rikkumisest teatajatele heidutav mõju. Kui survemeetmed õigusaktidega selgelt keelatakse, on sellel oluline hoiatav mõju, mida tugevdavad veelgi sätted survemeetmete rakendajate isikliku vastutuse ja neile määratavate karistuste kohta.

(90)  Sõltumatu üksikasutus või teabekeskus võib esitada individuaalset nõu ja täpset teavet.

(91)  Potentsiaalsed rikkumisest teatajad, kes ei ole kindlad, kuidas rikkumisest teatada ja kas neile tagatakse kaitse, ei pruugi julgeda rikkumisest teatada. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomast teavet antakse kergestimõistetaval viisil ja see on üldsusele lihtsalt kättesaadav. Individuaalsed, erapooletud ja konfidentsiaalsed tasuta nõuanded peaks olema kättesaadavad näiteks selle kohta, kas kõnealune teave on hõlmatud rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldatavate normidega, millist teatamiskanalit oleks kõige parem kasutada ja millised alternatiivsed menetlused on kättesaadavad juhul, kui teave ei ole kohaldatavate normidega hõlmatud. Sellistele nõuannetele juurdepääs aitab tagada, et rikkumisest teatatakse asjakohaste kanalite kaudu ja vastutustundlikul viisil ning et rikkumisi ja õiguserikkumisi tuvastatakse õigel ajal või suudetakse isegi ära hoida. Liikmesriigid võivad otsustada laiendada sellist nõustamist õigusalasele nõustamisele. Kui rikkumisest teatavatele isikutele annavad nõu kodanikuühiskonna organisatsioonid, kellel on kohustus säilitada saadud teabe konfidentsiaalsus, peaksid liikmesriigid tagama, et sellised organisatsioonid ei kannata survemeetmete all, näiteks majanduslike eelarvamuste tõttu, mis piiravad nende juurdepääsu rahastamisele või musta nimekirja kandmise tõttu, mis võivad takistada organisatsiooni nõuetekohast toimimist.

(92)  Pädevad asutused peaksid andma rikkumisest teatavatele isikutele vajaliku toetuse, et neil oleks tõhus juurdepääs kaitsele. Eelkõige peaksid nad esitama tõendid või muud dokumendid, mida on vaja selleks, et kinnitada teistele ametiasutustele või kohtutele, et asutuseväline teatamine toimus. Teatavate riiklike raamistike kohaselt ja teatavatel juhtudel võivad rikkumisest teatavad isikud ▌saada kinnituse selle kohta, et nad vastavad kohaldatavate normide tingimustele. Sellistest võimalustest hoolimata peaks neil olema reaalne juurdepääs kohtulikule kontrollile, mille tulemusel peavad kohtud juhtumi kõikide konkreetsete asjaolude põhjal otsustama, kas nad vastavad kohaldatavate normide tingimustele.

(93)  ▌Üksikisikute juriidilistele või lepingulistele kohustustele, näiteks lepingutes sisalduvatele lojaalsuse klauslitele või konfidentsiaalsuse või mitteavaldamise kokkulepetele ei saa tugineda, et takistada ▌rikkumisest teatamist, keelata neile kaitse või karistada rikkumisest teatavaid isikuid teatamise eest, kui selliste klauslite ja kokkulepete kohaldamisalasse kuuluva teabe edastamine on vajalik rikkumise paljastamiseks. Kui need tingimused on täidetud, ei tohiks rikkumisest teatavad isikud kanda mingit vastutust, olgu siis tegemist tsiviil-, kriminaal-, haldus- või tööalase vastutusega. Käesoleva direktiivi kohase teabe esitamise või avalikustamise eest vastutusest vabastamine on õigustatud juhul, kui rikkumisest teatajal oli põhjendatult alust arvata, et teatamine või sellise teabe avalikustamine oli vajalik rikkumise paljastamiseks käesoleva direktiivi alusel. See kaitse ei peaks laienema üleliigsele teabele, mida isik paljastas ilma selleks mõistlikku alust omamata.

(94)  Juhul kui rikkumisest teatavad isikud on seaduslikult omandanud või saanud juurdepääsu esitatud teabele või seda teavet sisaldavatele dokumentidele, peaksid nad olema vabastatud vastutusest. See kehtib nii juhul, kui nad paljastavad dokumentide sisu, millele neil on seaduslik juurdepääs, kui ka juhul, kui nad teevad neist koopiaid või eemaldavad need organisatsiooni ruumidest, kus nad töötavad, rikkudes seega lepingulisi või muid klausleid, mis näevad ette, et asjaomased dokumendid kuuluvad organisatsiooni omandisse. Rikkumisest teatavad isikud peaksid samuti saama vabastuse vastutusest juhul, kui asjakohase teabe või dokumentide omandamine või neile juurdepääs tõstatab tsiviil-, haldus- või tööalase vastutuse küsimuse. Näideteks on juhtumid, kus rikkumisest teatavad isikud said teavet, kasutades juurdepääsu kaastöötaja e-kirjadele või toimikutele, mida nad oma töö raames tavaliselt ei kasuta, tehes pilte organisatsiooni tööruumidest või kasutades juurdepääsu asukohale, millele neil tavaliselt juurdepääs puudub. Kui rikkumisest teatavad isikud omandasid asjakohase teabe või asjakohased dokumendid või said neile juurdepääsu, pannes toime kuriteo, näiteks asukohas füüsiline loata viibimine või häkkimine, peaks nende kriminaalvastutus jääma kohaldatava siseriikliku õiguse reguleerimisalasse, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 7 kohaldamist. Samamoodi peaks kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse reguleerimisalasse jääma rikkumisest teatava isiku mis tahes muu võimalik vastutus, mis tuleneb tegevusest või tegevusetusest, mis ei ole teatamisega seotud või ei ole vajalik käesoleva direktiivi kohase rikkumise paljastamiseks. Sellistel juhtudel peaksid riigi kohtud hindama rikkumisest teatavate isikute vastutust, võttes arvesse kogu asjakohast faktilist teavet ja juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas teatamise või avalikustamisega seotud tegevuse või tegevusetuse vajalikkust ja proportsionaalsust.

(95)  Survemeetmete võtmist põhjendatakse suure tõenäosusega muude aluste kui rikkumisest teatamisega ning rikkumisest teatavatel isikutel võib olla väga keeruline tõendada nendevahelist seost, samas kui survemeetmete rakendajal võib olla rohkem võimalusi ja vahendeid võetud meetmete dokumenteerimiseks ja nende põhjendamiseks. Seega kui rikkumisest teatav isik demonstreerib prima facie, et ta on rikkumisest teatanud või selle avalikustanud kooskõlas käesoleva direktiiviga ja et ta on kannatanud kahju, peaks tõendamiskoormis üle minema kahjustava meetme võtnud isikule, kes peab seejärel tõendama, et võetud meede ei olnud kuidagi seotud rikkumisest teatamise või rikkumise avalikustamisega.

(96)  Lisaks seaduses sätestatud sõnaselgele survemeetmete rakendamise keelule on äärmiselt oluline tagada, et rikkumisest teatavatel isikutel, kelle suhtes on rakendatud survemeetmeid, on juurdepääs õiguskaitsevahenditele ja hüvitisele. Iga juhtumi puhul määratakse asjakohane õiguskaitsevahend kindlaks survemeetmete laadi alusel ja kannatatud kahju tuleks täielikult hüvitada vastavalt siseriiklikule õigusele. Selleks võib olla ennistamine (näiteks töölt ametist vabastamise, üleviimise või madalamale ametikohale taandamise või koolitusel osalemise või edutamise takistamise korral) või tühistatud loa, litsentsi või lepingu taastamine; tegeliku ja tulevase rahalise kahju hüvitamine (saamata jäänud palkade, kuid ka tulevase sissetuleku vähenemise või töökoha vahetamisega seotud kulude eest); muu majandusliku kahju, näiteks kohtukulude ja ravikulude ning immateriaalse kahju (valu ja kannatuste) hüvitamine.

(97)  Kohtumenetluse liigid võivad olla õigussüsteemide lõikes erinevad, kuid need peaksid tagama tegeliku ja tõhusa hüvitamise või heastamise viisil, mis on hoiatav ja kantud kahjuga proportsionaalne. Selles kontekstis on asjakohased Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted, eelkõige põhimõte 7, mille kohaselt „tuleb enne töölepingu ülesütlemist töötajaid teavitada põhjustest ja näha ette mõistlik etteteatamisperiood. Neil on õigus tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning saada õiguskaitset, sealhulgas piisavat hüvitist, kui töölepingu ülesütlemine on põhjendamatu“. Riiklikul tasandil kehtestatud õiguskaitsevahendid ei tohiks potentsiaalseid tulevasi rikkumisest teatajaid heidutada. Näiteks töölt vabastamise korral ennistamise alternatiivina hüvitise maksmise lubamine võib põhjustada selle süstemaatilist praktiseerimist eelkõige suuremate organisatsioonide poolt, mistõttu on sellel tulevastele rikkumisest teatajatele heidutav mõju.

(98)  Rikkumisest teatavate isikute jaoks on eriti oluline, et pikaajaliseks venida võivas kohtumenetluses otsuse vastuvõtmiseni kohaldatakse ajutisi õiguskaitsevahendeid. Eelkõige peaks rikkumisest teatavatele isikutele olema kättesaadavad siseriikliku õigusega kehtestatud ajutised toetusmeetmed, et lõpetada ähvardused, kättemaksukatsed või jätkuvad survemeetmed, näiteks ▌ahistamine, või et vältida selliseid survemeetmete vorme nagu töölt vabastamine, sest neid võib olla pika aja möödudes keeruline ümber pöörata, mistõttu võivad need isiku majanduslikult hävitada – väljavaade, mis võib potentsiaalseid rikkumisest teatajaid tõsiselt heidutada.

(99)  Rikkumisest teatavate isikute suhtes tööalasest kontekstist väljaspool võetavad meetmed, näiteks menetlused, mis on algatatud seoses laimu, autoriõiguse rikkumise, ärisaladuste, konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitsega, võivad samuti rikkumisest teatajaid tõsiselt heidutada. Sellistes menetlustes peaks rikkumisest teataval isikul olema võimalik tugineda enda kaitsmisel sellele, et ta teatas rikkumisest või avalikustas selle vastavalt käesolevale direktiivile, tingimusel et teatatud või avalikustatud teave oli vajalik rikkumise paljastamiseks. Sellistel juhtudel peaks menetluse algatav isik kandma koormist tõendada, et rikkumisest teatav isik ei vasta direktiivis sätestatud tingimustele.

(100)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/943 on sätestatud eeskirjad, millega tagatakse ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise korral tsiviilõigusliku õiguskaitse piisav ja ühtne tase. Samas on direktiivis sätestatud, et ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist käsitatakse seaduslikuna ulatuses, milles see on liidu õigusega lubatud. Isikud, kes avalikustavad tööga seotud kontekstis omandatud ärisaladusi, peaksid saama käesoleva direktiiviga tagatud kaitset (sealhulgas vabastus tsiviilvastutusest) üksnes juhul, kui nad täidavad käesoleva direktiivi tingimusi, sealhulgas kui avalikustamine oli vajalik, et paljastada rikkumine, mis kuulub käesoleva direktiivi sisulisse kohaldamisalasse. Kui need tingimused on täidetud, tuleb ärisaladuste avalikustamist käsitada liidu õigusega „lubatuna“ direktiivi (EL) 2016/943 artikli 3 lõike 2 tähenduses. Lisaks sellele tuleks mõlemat direktiivi pidada teineteist täiendavaks ning direktiivis (EL) 2016/943 sätestatud tsiviilõigusliku õiguskaitse meetmeid, menetlusi, vahendeid ja erandeid tuleks jätkuvalt kohaldada kõigi ärisaladuste avalikustamiste suhtes, mis jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Teateid, sealhulgas ärisaladusi, saavad pädevad asutused peaksid tagama, et neid ei kasutata ega avaldata muudel eesmärkidel peale nende, mis on vajalikud teadete osas nõuetekohaste järelmeetmete võtmiseks.

(101)  Rikkumisest teatavate isikute jaoks, kes vaidlustavad nende suhtes kasutatud survemeetmed kohtumenetluses, võivad märkimisväärseteks kuludeks olla õigusabikulud. Kuigi neile võidakse need kulud menetluse lõpus hüvitada, ei pruugi nad olla suutelised neid eelnevalt katma, eriti kui nad on töötud või musta nimekirja kantud. Kriminaalmenetluse korral abi andmine, eelkõige kui rikkumisest teatav isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1919(30) tingimustele, ning üldisemalt tõsistes majanduslikes raskustes olevate isikute toetamine võib teatavatel juhtudel olla nende kaitseõiguste täitmise tagamiseks määrava tähtsusega tegur.

(102)  Asjaomase isiku õigusi tuleks kaitsta maine kahjustamise või muude negatiivsete tagajärgede vältimiseks. Lisaks tuleks asjaomase isiku kaitseõigust ja õiguskaitsevahendite kasutamise õigust täielikult austada rikkumisest teatamisele järgnenud menetluse igas etapis vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 47 ja 48. Liikmesriigid peaksid kaitsma asjaomase isiku identiteedi konfidentsiaalsust ja tagama uurimise või hilisema kohtumenetluse raames kaitseõiguse ▌, sealhulgas õiguse tutvuda toimikuga, õiguse olla ära kuulatud ja õiguse kasutada siseriiklike õigusaktide kohast tõhusat õiguskaitsevahendit, et vaidlustada enda kohta tehtud otsus.

(103)  Mis tahes isikule, kes kannatab ebatäpsest või eksitavast teabest teatamise või selle avalikustamise tagajärjel otseselt või kaudselt kahju, tuleks tagada kaitse ja juurdepääs üldise õiguse kohastele õiguskaitsevahenditele. Kui sellisest ebatäpsest või eksitavast teabest teatati või see avalikustati tahtlikult ja teadlikult, peaks asjaomastel isikutel olema õigus hüvitisele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

(104)  Kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused on vajalikud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusnormide tõhususe tagamiseks. Karistused, mis määratakse neile, kes rakendavad rikkumisest teatavate isikute suhtes surve- või muid kahjulikke meetmeid, võivad pidurdada selliste meetmete edasist rakendamist. Karistused, mis määratakse isikutele, kes teatavad teabest või avalikustavad teavet, mille puhul on tõendatud, et see on teadlikult vale, on samuti vajalikud, et takistada edasist pahatahtliku teabe esitamist ja säilitada süsteemi usaldusväärsust. Selliste karistuste proportsionaalsus peaks tagama, et need ei avalda potentsiaalsetele rikkumisest teatajatele heidutavat mõju.

(105)  Kõik ametiasutuste tehtud otsused, mis kahjustavad käesoleva direktiiviga antud õigusi, eelkõige artikli 6 kohaselt vastu võetud otsused, vaadatakse kohtulikult läbi vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47.

(106)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumstandardid ning liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada või säilitada rikkumisest teatava isiku jaoks soodsamaid sätteid, tingimusel et sellised sätted ei takista asjaomaste isikute kaitsmiseks võetavate meetmete rakendamist. Käesoleva direktiivi ülevõtmine ei anna mingil juhul alust alandada rikkumisest teatavatele isikutele riikliku õigusega juba võimaldatud kaitse taset valdkondades, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

(107)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikele 2 peab siseturg hõlmama sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba ja ohutu liikumine. Siseturg peaks pakkuma liidu kodanikele lisaväärtust kaupade ja teenuste parema kvaliteedi ja ohutuse näol, tagades rahvatervise ja keskkonnakaitse ranged standardid ja isikuandmete vaba liikumise. Seega on ELi toimimise lepingu artikkel 114 sobiv õiguslik alus siseturu loomiseks ja toimimiseks vajalike meetmete võtmiseks. Lisaks ELi toimimise lepingu artiklile 114 peaksid käesoleval direktiivil olema liidu meetmete võtmiseks täiendavad konkreetsed õiguslikud alused, mis hõlmavad ELi toimimise lepingu artiklile 16, ▌artikli 43 lõikele 2, artiklile 50, artikli 53 lõikele 1, ▌artiklitele 91 ja 100, artikli 168 lõikele 4, artiklile 169, artikli 192 lõikele 1 ja artikli 325 lõikele 4 ning Euratomi asutamislepingu artiklile 31 tuginevaid valdkondi ▌.

(108)  Käesoleva direktiivi sisuline kohaldamisala põhineb selliste valdkondade kindlaksmääramisel, mille puhul rikkumisest teatajate kaitse kehtestamine näib praegu kättesaadavate tõendite alusel olevat põhjendatud ja vajalik. Kohaldamisala võib laiendada muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele, kui see osutub hiljem ilmnevate tõendite või käesoleva direktiivi toimimise hindamise alusel vajalikuks, et tugevdada nende täitmise tagamist.

(109)  Kui tulevikus võetakse vastu mõni käesoleva direktiivi seisukohast oluline õigusakt, tuleks asjakohasel juhul täpsustada, et kohaldatakse käesolevat direktiivi. Vajaduse korral tuleks muuta artiklit 1 ja lisa.

(110)  Käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tugevdada rikkumisest teatajate tõhusa kaitse kaudu õigusnormide täitmise tagamist teatavates poliitikavaldkondades ja selliste õigusaktide puhul, millega seotud liidu õiguse rikkumine võib avalikku huvi tõsiselt kahjustada, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi või koordineerimatult, vaid seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil, nähes ette rikkumisest teatajate kaitse ühtlustamise miinimumstandardid. Lisaks saab üksnes liidu meetmega tagada sidusust ja viia liidu rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad olemasolevad normid omavahel kooskõlla. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(111)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja põhimõtteid, mida on eeskätt tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11. Sellest tulenevalt tuleks käesolevat direktiivi rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega, tagades muu hulgas selle, et täielikult austatakse sõna- ja teabevabadust, isikuandmete kaitse õigust, ettevõtlusvabadust, õigust kõrgetasemelisele tarbijakaitsele, õigust inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele, õigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele, õigust heale haldusele, õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja kaitseõigusi.

(112)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ▌,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA, KAITSE TINGIMUSED JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist konkreetsetes valdkondades, nähes rikkumisest teatavate isikute kõrgetasemeliseks kaitsmiseks ette ühised miinimumstandardid.

Artikkel 2

Sisuline kohaldamisala

1.  ▌Käesoleva direktiiviga nähakse ette ühised miinimumstandardid selliste isikute kaitsmiseks, kes teatavad järgmistest liidu õiguse rikkumistest:

a)   rikkumised, mis kuuluvad käesoleva direktiivi lisas (I ja II osa) nimetatud liidu õigusaktide kohaldamisalasse seoses järgmiste valdkondadega:

i)  riigihanked;

ii)  finantsteenused, tooted ja turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;

iii)  tooteohutus;

iv)  transpordiohutus;

v)  keskkonnakaitse;

vi)  kiirguskaitse ja tuumaohutus;

vii)  toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;

viii)  rahvatervis;

ix)  tarbijakaitse;

x)  eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;

b)   rikkumised, mis kahjustavad liidu finantshuve, nagu need on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 325 ning nagu neid on täpsustatud asjakohastes liidu meetmetes:

c)   rikkumised, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 määratletud siseturuga, sealhulgas konkurentsi- ja riigiabi eeskirjade rikkumised, ning seoses tegevusega, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, või kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, millega minnakse äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga vastuollu.

2.  Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide võimalust laiendada siseriikliku õiguse alusel kaitset valdkondadele või tegevusele, mis ei kuulu lõike 1 kohaldamisalasse.

Artikkel 3

Suhe muude liidu õigusaktidega ja siseriiklike sätetega

1.  Kui lisa II osas loetletud valdkondlikes liidu õigusaktides on sätestatud konkreetsed normid rikkumisest teatamise kohta, kohaldatakse neid norme. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ▌juhul, kui asjaomast küsimust ei ole nendes valdkondlikes liidu õigusaktides kohustuslikus korras reguleeritud.

2.  Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide vastutust riigi julgeoleku tagamise eest ega nende õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve. Eelkõige ei kohaldata seda teadete suhtes, mis puudutavad kaitse- või julgeolekuaspektidega seonduvaid riigihanke-eeskirjade rikkumisi, välja arvatud juhul, kui need on hõlmatud liidu asjakohaste õigusaktidega.

3.  Käesolev direktiiv ei mõjuta liidu või siseriikliku õiguse kohaldamist seoses järgmisega:

a)  salastatud teabe kaitse;

b)  kutse- ja arstisaladuse kaitse;

c)  kohtu nõupidamissaladus ning

d)  kriminaalmenetluse normid.

4.  Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklikke norme, mis käsitlevad töötajate õigust konsulteerida oma esindajate või ametiühingutega ning kaitset selliste konsultatsioonide tagajärjel võetavate põhjendamatute kahjustavate meetmete eest ning samuti sotsiaalpartnerite sõltumatust ja nende õigust sõlmida kollektiivlepinguid. Sellega ei piirata käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetaset.

Artikkel 4

Isikuline kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse rikkumisest teatavate isikute suhtes, kes töötavad era- või avalikus sektoris ja kes on saanud teavet rikkumise kohta tööalases kontekstis, sealhulgas vähemalt järgmiste isikute suhtes:

a)   isikud, kes on töötajad ELi toimimise lepingu artikli 45 lõike 1 tähenduses, sealhulgas ametnikud;

b)   isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ELi toimimise lepingu artikli 49 tähenduses;

c)   aktsionärid ja isikud, kes kuuluvad ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganisse, sealhulgas tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed, ning vabatahtlikud ja tasustatud või tasustamata praktikandid;

d)   mis tahes isikud, kes töötavad töövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate järelevalve ning juhendamise all.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse rikkumisest teatavate isikute suhtes ka siis, kui nad esitavad või avaldavad teabe, mis oli saadud vahepeal lõppenud töösuhte ajal.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka rikkumisest teatavate isikute suhtes, kelle töösuhe ei ole veel alanud, kui rikkumist käsitlev teave on saadud värbamisprotsessi või muude lepingueelsete läbirääkimiste ajal.

4.  IV peatükis osutatud rikkumisest teatavate isikute kaitse meetmeid kohaldatakse asjakohasel juhul ka järgmiste isikute suhtes:

a)  abistavad isikud;

b)  kolmandad isikud, kes on seotud rikkumisest teatavate isikutega ja kelle suhtes võidakse tööalases kontekstis rakendada survemeetmeid, näiteks rikkumisest teatava isiku kolleegid või sugulased, ning

c)  juriidilised isikud, mis kuuluvad rikkumisest teatavatele isikutele, mille heaks rikkumisest teatavad isikud töötavad või millega nad on tööalases kontekstis muul viisil seotud.

Artikkel 5

Rikkumisest teatavate isikute kaitsmise tingimused

1.  Isikutel, kes esitavad teavet käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta, on õigus saada kaitset tingimusel, et:

a)  neil on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave vastas teatamise ajal tõele ja et selline teave kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse;

b)  nad teatasid rikkumisest asutusesiseselt vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 7 ja asutuseväliselt vastavalt artiklile 10 või otse asutuseväliselt või avalikustasid üldsusele teavet vastavalt artiklile 15.

2.  Ilma et see piiraks olemasolevaid liidu õigusest tulenevaid kohustusi näha ette anonüümne teatamine, ei mõjuta käesolev direktiiv liikmesriikide õigust otsustada, kas era- või avaliku sektori asutused ning pädevad asutused aktsepteerivad või ei aktsepteeri anonüümseid teateid rikkumiste kohta ja võtavad nende suhtes järelmeetmeid.

3.  Isikutel, kes teatasid rikkumisest või avalikustasid üldsusele teavet anonüümselt, kuid kes seejärel tuvastati, on siiski õigus saada kaitset, kui nende suhtes rakendatakse survemeetmeid, tingimusel et nad vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

4.  Isikul, kes teatab asjakohastele liidu institutsioonidele, asutustele, büroodele või ametitele käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest rikkumistest, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset samadel tingimustel nagu isikul, kes teatas rikkumisest asutuseväliselt.

Artikkel 6

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „rikkumine“ – tegevus või tegevusetus:

i)  mis on ebaseaduslik ja seotud artiklis 2 ja lisas osutatud kohaldamisalasse kuuluvate liidu õigusaktide ja valdkondadega; või

ii)  mis on vastuolus asjaomastes liidu õigusaktides ja valdkondades kohaldatavate õigusnormide eesmärgiga;

2)  „teave rikkumise kohta“ – teave või põhjendatud kahtlused tegeliku või potentsiaalse rikkumise kohta ning selliste rikkumiste varjamise katsete kohta, ▌mis on toime pandud või mis väga tõenäoliselt pannakse toime organisatsioonis, kus rikkumisest teatav isik töötab või on töötanud, või muus organisatsioonis, millega ta puutub või on puutunud kokku oma töö kaudu;

3)  „rikkumisest teatamine“ – teabe andmine rikkumise kohta;

4)  „asutusesisene teatamine“ – rikkumise kohta teabe andmine avaliku või erasektori juriidilise isiku piires;

5)  „asutuseväline teatamine“ – rikkumise kohta teabe andmine pädevale asutusele;

6)  „üldsusele avalikustamine“ – ▌ rikkumist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine;

7)  „rikkumisest teatav isik“ – füüsiline ▌ isik, kes teatab tööalase tegevuse kontekstis saadud, rikkumist käsitlevast teabest või avalikustab selle;

8)  „abistav isik“ – füüsiline isik, kes abistab rikkumisest teatavat isikut tööalases kontekstis toimuvas rikkumisest teatamise protsessis, kusjuures abistamine peaks olema konfidentsiaalne;

9)  „tööalane kontekst“ – praegune või varasem tööalane tegevus avalikus või erasektoris, sõltumata selle laadist, mille kaudu võivad isikud saada teavet rikkumise kohta ja millega seoses nende isikute suhtes võidakse kohaldada survemeetmeid, kui nad nendest teatavad;

10)  „asjaomane isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele osutatakse teatamisel või avalikustamisel kui isikule, kes on rikkumise toime pannud või sellega seotud;

11)  „survemeetmed“ – mis tahes otsene või kaudne tegevus või tegevusetus, mis leiab aset tööalases kontekstis ja tuleneb asutusesisest või -välisest teatamisest või üldsusele avalikustamisest ning mis põhjustab või võib põhjustada rikkumisest teatavale isikule põhjendamatut kahju;

12)  „järelmeetmed“ – ▌ teate vastuvõtja või mis tahes pädeva asutuse võetavad meetmed, et hinnata teates sisalduvate väidete täpsust, ja kui see on asjakohane, teatatud rikkumisjuhtumit menetleda, sealhulgas selliste meetmetega nagu sisejuurdlus, uurimine, süüdistuse esitamine, vahendite tagasinõudmine, juhtumi menetlemise lõpetamine;

13)  „tagasiside“ – rikkumisest teatavatele isikutele teabe andmine selle kohta, milliseid meetmeid kavatsetakse võtta või on võetud järelmeetmetena nende esitatud teate suhtes, ning selliste järelmeetmete võtmise aluste kohta;

14)  „pädev asutus“ – siseriiklik asutus, kellel on õigus võtta vastu teateid kooskõlas III peatükiga ja anda rikkumisest teatavatele isikutele tagasisidet ning/või kes on määratud täitma käesolevas direktiivis ettenähtud ülesandeid, eelkõige seoses teadete suhtes võetavate järelmeetmetega.

II PEATÜKK

ASUTUSESISENE TEATAMINE JA TEADETE SUHTES VÕETAVAD JÄRELMEETMED

Artikkel 7

Teatamine asutusesiseste kanalite kaudu

1.  Üldpõhimõttena ja ilma et see piiraks artiklite 10 ja 15 kohaldamist, võib teabe esitamisel käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta kasutada käesolevas peatükis sätestatud asutusesiseseid kanaleid ja menetlusi.

2.  Liikmesriigid julgustavad kasutama enne asutusevälist teatamist asutusesiseseid kanaleid, kui rikkumist saab tõhusalt käsitleda asutusesiseselt ning kui rikkumisest teatav isik leiab, et puudub survemeetmete oht.

3.  Asjakohase teabe asutusesiseste kanalite kasutamise kohta esitavad avaliku ja erasektori juriidilised isikud artikli 9 lõike 1 punkti g kohaselt antava teabe kontekstis ning pädevad asutused artikli 12 lõike 4 punkti a ja artikli 13 kohaselt.

Artikkel 8

Asutusesiseste kanalite loomise kohustus

1.  Liikmesriigid tagavad, et era- ja avaliku sektori juriidilised isikud loovad rikkumisest teatamiseks ja teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks asutusesisesed kanalid ja menetlused, pärast konsulteerimist ja kokkuleppel sotsiaalpartneritega, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud.

2.  Sellised kanalid ja menetlused võimaldavad juriidilisi isiku töötajatel rikkumisest teatada. Need võivad võimaldada rikkumisest teatada ka muudel isikutel, kes puutuvad juriidilise isikuga kokku tööalase tegevuse kontekstis ja kellele on osutatud artikli 4 lõike 1 punktides b, c ja d ▌.

3.  Lõikes 1 osutatud erasektori juriidilised isikud on need, kellel on 50 või rohkem töötajat.

4.  Lõike 3 kohast künnist ei kohaldata juriidiliste isikute suhtes, mis kuuluvad lisa I osa B osas ja II osas osutatud liidu õigusaktide kohaldamisalasse.

5.  Teatamiskanaleid võib asutusesiseselt hallata selleks määratud isik või üksus või seda võib teha asutuseväliselt kolmas isik. Artikli 9 lõikes 1 osutatud kaitsemeetmeid ja nõudeid peavad järgima ka need kolmandad isikud, kellele on usaldatud erasektori juriidilise isiku teatamiskanali haldamine.

6.  Erasektori juriidilised isikud, kellel on 50–249 töötajat, võivad jagada vahendeid seoses teadete saamise ja võimalik, et ka nende uurimisega. See ei piira nende kohustusi säilitada konfidentsiaalsus ja anda tagasisidet ning tegeleda teatatud rikkumistega.

7.  Pärast asjakohast riskihindamist, mille puhul võetakse arvesse asjaomaste juriidiliste isikute tegevuse olemust ja sellega kaasnevat riskitaset eelkõige keskkonna ja rahvatervise jaoks, võivad liikmesriigid nõuda, ▌et erasektori juriidilised isikud, kellel on vähem kui 50 töötajat, looksid asutusesisesed teatamiskanalid ja menetlused.

8.  Liikmesriigi poolt lõike 7 kohaselt tehtud otsustest, millega nõutakse, et erasektori juriidilised isikud looksid asutusesisesed teatamiskanalid, teavitatakse komisjoni koos põhjenduse ja riskihindamisel kasutatud kriteeriumidega. Komisjon edastab kõnealuse otsuse teistele liikmesriikidele.

9.  Lõikes 1 osutatud avaliku sektori juriidilised isikud on kõik avaliku sektori juriidilised isikud, sealhulgas kõik avaliku sektori juriidilisele isikule kuuluvad või tema poolt kontrollitavad juriidilised isikud.

Liikmesriigid võivad vabastada lõikes 1 osutatud kohustuse täitmisest vähem kui 10 000 elaniku või vähem kui 50 töötajaga kohalikud omavalitsused või muud vähem kui 50 töötajaga juriidilised isikud.

Liikmesriigid võivad näha ette, et asutusesisesed teatamiskanalid on omavalitsuste vahel jagatud või neid haldavad ühised omavalitsusasutused siseriikliku õiguse kohaselt, tingimusel et jagatud asutusesisesed kanalid on asutusevälistest kanalitest erinevad ja eraldiseisvad.

Artikkel 9

Asutusesisese teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlused

1.  Artiklis 8 osutatud rikkumisest teatamise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise menetlused hõlmavad järgmist:

a)  teadete vastuvõtmiseks mõeldud kanalid, mis on kavandatud ja loodud ning mida kasutatakse turvalisel viisil, millega tagatakse rikkumisest teatava isiku ja kõigi teates nimetatud kolmandate isikute identiteedi konfidentsiaalsus ning hoitakse ära volitamata töötajate juurdepääs;

b)  kinnitus, mis saadetakse rikkumisest teatavale isikule teate kättesaamise kohta hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast selle kättesaamist;

c)  sellise erapooletu isiku või üksuse määramine, kes on pädev võtma teadete suhtes järelmeetmeid ning kes võib olla sama isik või üksus, kes teateid vastu võtab ja kes suhtleb rikkumisest teatava isikuga ning kes vajaduse korral küsib täiendavat teavet ja annab rikkumisest teatavale isikule tagasisidet;

d)  järelmeetmete võtmiseks määratud isiku või üksuse poolt teate suhtes hoolikalt võetavad järelmeetmed;

e)  hoolikalt võetavad järelmeetmed, kui need on siseriiklikus õiguses anonüümse teatamise suhtes ette nähtud;

f)  mõistlik ajavahemik ▌rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasiside andmiseks, mis ei ole pikem kui kolm kuud pärast teate kättesaamise kinnitamist või, kui kinnitust ei saadetud, kolm kuud pärast teate esitamisele järgneva seitsmepäevase ajavahemiku lõppemist;

g)  selge ja lihtsalt kättesaadav teave tingimuste ja menetluste kohta, mida kohaldatakse, kui rikkumisest teatatakse asutuseväliselt pädevatele asutustele vastavalt artiklile 10 ja, kui see on asjakohane, liidu institutsioonidele, asutustele, büroodele või ametitele.

2.  Lõike 1 punktis a sätestatud kanalid võimaldavad rikkumisest teatada kirjalikult ja/või suuliselt, telefoni või muu häälsõnumivahetuse süsteemi teel ning rikkumisest teatava isiku taotluse korral mõistliku aja jooksul korraldatud füüsilisel kohtumisel.

III PEATÜKK

ASUTUSEVÄLINE TEATAMINE JA TEADETE SUHTES VÕETAVAD JÄRELMEETMED

Artikkel 10

Teatamine asutuseväliste kanalite kaudu

Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, annavad rikkumisest teatavad isikud teavet käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta, kasutades artiklites 11 ja 12 osutatud kanaleid ja menetlusi, olles eelnevalt kasutanud asutusesisest teatamiskanalit või teatades rikkumisest otse pädevatele asutustele.

Artikkel 11

Asutuseväliste teatamiskanalite loomise ja teadete suhtes järelmeetmete võtmise kohustus

1.  Liikmesriigid määravad teadete vastuvõtmiseks, tagasiside andmiseks või teadete suhtes järelmeetmete võtmiseks pädevad asutused ning annavad neile selleks piisavad vahendid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused:

a)  loovad rikkumisest teatava isiku antud teabe vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks sõltumatud ja eraldiseisvad asutusevälised teatamiskanalid ▌;

b)  saadavad viivitamata seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist kinnituse teate saamise kohta, välja arvatud juhul, kui rikkumisest teatav isik on sõnaselgelt nõudnud vastupidist või kui pädeval asutusel on põhjust arvata, et teate saamise kinnitamine seaks ohtu rikkumisest teatava isiku identiteedi kaitse;

c)  võtavad teadete suhtes hoolsalt järelmeetmeid;

d)  annavad rikkumisest teatavale isikule teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta tagasisidet mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuus kuud. Pädevad asutused teavitavad rikkumisest teatavat isikut uurimise lõpptulemusest siseriiklikus õiguses sätestatud korras;

e)  edastavad õigeaegselt teates sisalduva teabe vajaduse korral edasiseks uurimiseks liidu pädevatele institutsioonidele, asutustele, büroodele või ametitele, kui see on ette nähtud siseriikliku või liidu õiguse kohaselt.

3.  Liikmesriigid võivad näha ette, et pädevad asutused võivad pärast asja nõuetekohast läbivaatamist otsustada, et teatatud rikkumine on selgelt väheoluline ega vaja täiendavate järelmeetmete võtmist vastavalt käesolevale direktiivile. See ei mõjuta muid kohustusi ega muid kohaldatavaid menetlusi teatatud rikkumise käsitlemiseks või käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitset seoses teatamisega asutusesiseste ja/või asutuseväliste kanalite kaudu. Sellisel juhul teavitavad pädevad asutused rikkumisest teatavat isikut oma otsusest ja selle põhjustest.

4.  Liikmesriigid võivad näha ette, et pädevad asutused võivad korduvate teadete kohta, mille sisus ei ole mingit uut sisulist teavet võrreldes varasema teatega, mille menetlemine on juba lõpule viidud, teha otsuse, et nende suhtes ei ole vaja võtta järelmeetmeid, välja arvatud juhul, kui uued õiguslikud või faktilised asjaolud õigustavad erinevate järelmeetmete võtmist. Sellisel juhul teavitavad nad rikkumisest teatavat isikut oma otsuse põhjustest.

5.  Liikmesriigid võivad ette näha, et teadete suurearvulise laekumise korral võivad pädevad asutused menetleda esmajärjekorras teateid, mis on esitatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tõsiste rikkumiste või oluliste sätete rikkumiste kohta, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud tähtaja kohaldamist.

6.  Liikmesriigid tagavad, et mis tahes asutus, kes on teate vastu võtnud, kuid kellel puudub pädevus teatatud rikkumise käsitlemiseks, edastab selle mõistliku aja jooksul turvalisel viisil pädevale asutusele ning et rikkumisest teatavat isikut teavitatakse viivitamata sellisest edastamisest.

Artikkel 12

Nõuded asutusevälistele teatamiskanalitele

1.  ▌Asutuseväliseid teatamiskanaleid käsitatakse sõltumatute ja eraldiseisvatena, kui need vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a)  need on kavandatud ja loodud ning neid kasutatakse viisil, millega tagatakse teabe täielikkus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus ning hoitakse ära pädeva asutuse volitamata töötajate juurdepääs;

b)  need võimaldavad säilitada püsivat teavet kooskõlas artikliga 18, et oleks võimalik teostada edasist uurimist.

2.  Asutusevälised teatamiskanalid võimaldavad rikkumisest teatada kirjalikult ja suuliselt, telefoni või muu häälsõnumivahetuse süsteemi teel ning rikkumisest teatava isiku taotluse korral mõistliku aja jooksul korraldatud füüsilisel kohtumisel.

3.  Pädevad asutused tagavad, et kui teade saadakse muude kui lõigetes 1 ja 2 osutatud teatamiskanalite kaudu või selle said muud kui teadete menetlemise eest vastutavad töötajad, ei ole teate saanud töötajatel lubatud avalikustada mis tahes teavet, mille alusel võib tuvastada rikkumisest teatava või asjaomase isiku, ning nad peavad selle edastama viivitamata ja muutmata kujul teadete menetlemise eest vastutavatele töötajatele.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on töötajad, kes vastutavad teadete menetlemise ja eriti järgmise eest:

a)  huvitatud isikutele rikkumisest teatamise menetluse kohta teabe andmine;

b)  teadete vastuvõtmine ja nende suhtes järelmeetmete võtmine;

c)  rikkumisest teatava isikuga ühenduse hoidmine tagasiside andmise ja vajaduse korral täiendava teabe küsimise eesmärgil.

5.  Kõnealused töötajad saavad teadete menetlemiseks vajalikku koolitust.

Artikkel 13

Teadete vastuvõtmist ja nende suhtes võetavaid järelmeetmeid käsitlev teave

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma veebilehel hõlpsalt tuvastatavas ja juurdepääsetavas eraldi osas vähemalt järgmise teabe:

a)   tingimused, mille alusel rikkumisest teatavatel isikutel on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset;

b)   artiklis 12 sätestatud asutuseväliste teatamiskanalite kasutamise kontaktandmed, eelkõige elektroonilised ja postiaadressid ning telefoninumbrid koos märkega selle kohta, kas telefonikõne salvestatakse;

c)   rikkumisest teatamise suhtes kohaldatavad menetlused, sealhulgas viis, kuidas pädev asutus võib nõuda, et rikkumisest teatav isik selgitaks esitatud teavet või esitaks täiendavat teavet, rikkumisest teatavale isikule tagasiside andmise ajavahemik ning sellise tagasiside liik ja sisu;

d)   teadete suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded ja eelkõige teave isikuandmete töötlemise kohta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 17, määruse (EL) 2016/679 artiklitega 5 ja 13, direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 13 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 11;

e)   teadete suhtes võetavate järelmeetmete laad;

f)   õiguskaitsevahendid ja menetlused, mida on võimalik survemeetmete eest kaitsmiseks kasutada, ning rikkumisest teatamist kaaluvate isikute puhul konfidentsiaalse nõustamise võimalused;

g)   selge avaldus, milles selgitatakse tingimusi, mille alusel isikud, kes teatavad rikkumisest pädevale asutusele, ei kanna konfidentsiaalsuse rikkumise eest mingit vastutust, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 4;

h)  asjakohasel juhul artikli 20 lõikes 2 ette nähtud ühtse sõltumatu haldusasutuse kontaktandmed.

Artikkel 14

Menetluste läbivaatamine pädeva asutuse poolt

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vaatavad teadete vastuvõtmise ja nende suhtes järelmeetmete võtmise menetluse korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta järel läbi. Menetluste läbivaatamisel võtavad pädevad asutused arvesse enda ja muude pädevate asutuste kogemusi ning kohandavad menetlusi nendele vastavalt.

IV PEATÜKK

ÜLDSUSELE AVALIKUSTAMINE

Artikkel 15

Üldsusele avalikustamine

1.  Isikul, kes avalikustab üldsusele teavet käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste kohta, on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  ta teatas rikkumisest kõigepealt asutusesiseselt ja asutuseväliselt või otse asutuseväliselt kooskõlas II ja III peatükiga, ent sellele teatele reageerimiseks ei võetud asjakohaseid meetmeid artikli 9 lõike 1 punktis f ja artikli 11 lõike 2 punktis d osutatud ajavahemiku jooksul; või

b)  tal oli põhjendatud alus uskuda, et:

i)  rikkumine võib endast kujutada vahetut või ilmset ohtu avalikule huvile, näiteks kui tegemist on hädaolukorraga või esineb pöördumatu kahju oht; või

ii)  asutusevälise teatamise korral esineb survemeetmete oht või on tõenäoline, et rikkumist ei käsitleta tulemuslikult, mille põhjuseks on juhtumi konkreetsed asjaolud, näiteks see, et tõendeid võidakse varjata või hävitada või esineb asutuse ja rikkumise toimepanija vaheline kokkumäng või on asutus rikkumisega seotud.

2.  Käesolevat artiklit ei kohaldata juhtudel, kui isik avalikustab ajakirjandusele otse teavet vastavalt siseriiklikele erisätetele, millega luuakse sõna- ja teabevabadusega seotud kaitsesüsteem.

V PEATÜKK

ASUTUSESISESE JA ASUTUSEVÄLISE TEATAMISE SUHTES KOHALDATAVAD NORMID

Artikkel 16

Konfidentsiaalsuse kohustus

1.  Liikmesriigid tagavad, et rikkumisest teatava isiku identiteeti ei avalikustata ilma selle isiku sõnaselge nõusolekuta mitte kellelegi peale volitatud töötajate, kes on pädevad teateid vastu võtma ja/või nende suhtes järelmeetmeid võtma. See kehtib ka igasuguse muu teabe suhtes, mille alusel võib otseselt või kaudselt tuletada rikkumisest teatava isiku identiteedi.

2.  Erandina lõikest 1 võib rikkumisest teatava isiku identiteedi ja igasuguse muu lõikes 1 osutatud teabe avalikustada üksnes juhul, kui see on liidu või siseriiklikus õiguses seoses riigi ametiasutuste läbiviidavate uurimiste või kohtumenetlustega ette nähtud vajalik ja proportsionaalne kohustus, sealhulgas selleks et tagada asjaomase isiku kaitseõigus.

3.  Sellise avalikustamise suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid vastavalt kohaldatavatele normidele. Eelkõige teavitatakse rikkumisest teatavat isikut enne tema identiteedi avalikustamist, välja arvatud juhul, kui selline teave seaks ohtu uurimise või kohtumenetluse. Rikkumisest teatava isiku teavitamisel saadab pädev asutus talle kirjalikud põhjendused, milles selgitatakse asjaomaste konfidentsiaalsete andmete avalikustamise põhjuseid.

4.  Liikmesriigid tagavad, et teateid, sealhulgas ärisaladusi, saavad pädevad asutused ei kasuta ega avalda neid muudel eesmärkidel peale nende, mis on vajalikud teadete suhtes nõuetekohaste järelmeetmete võtmiseks.

Artikkel 17

Isikuandmete töötlemine

Käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga (EL) 2016/680. Liidu institutsioonid, asutused, bürood ja ametid peavad teavet vahetama või edastama kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2018/1725.

Isikuandmeid, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks ilmselgelt olulised, ei koguta või kui neid juhuslikult koguti, kustutatakse need põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 18

▌Teadete säilitamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud säilitavad iga saadud teate kooskõlas käesoleva direktiivi artiklis 16 ette nähtud konfidentsiaalsusnõuetega. Teateid ei säilitata kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse pädevatele asutustele ning era- ja avaliku sektori juriidilistele isikutele käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud nõudeid.

2.  Kui rikkumisest teatamiseks kasutatakse rikkumisest teatava isiku nõusolekul telefoniliini või muud häälsõnumivahetuse süsteemi, milles tehtavad kõned salvestatakse, on pädevatel asutustel ning era- ja avaliku sektori juriidilistel isikutel õigus säilitada suuline teade ühel järgmistest viisidest:

a)  vestluse salvestis, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul;

b)  vestluse täielik ja täpne ümberkirjutus, mille koostavad teadete menetlemise eest vastutavad pädeva asutuse töötajad.

Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud pakuvad rikkumisest teatavale isikule võimalust telefonivestluse ümberkirjutust kontrollida ja parandada ning ümberkirjutusele alla kirjutades sellega nõustuda.

3.  Kui rikkumisest teatamiseks kasutatakse telefoniliini või muud häälsõnumivahetuse süsteemi, milles tehtavaid kõnesid ei salvestata, on pädevatel asutustel ning era- ja avaliku sektori juriidilistel isikutel õigus säilitada suuline teade vestluse täpse protokollina, mille koostavad teate menetlemise eest vastutavad pädeva asutuse töötajad. Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud pakuvad rikkumisest teatavale isikule võimalust kõne protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

4.  Kui isik palub kohtumist pädevate asutuste või era- ja avaliku sektori juriidiliste isikute ▌töötajatega, et teatada rikkumisest vastavalt artikli 9 lõikele 2 ja artikli 12 lõikele 2, tagavad pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud rikkumisest teatava isiku nõusolekul selle, et kohtumise kohta koostatakse täielik ja täpne protokoll, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul.

Pädevatel asutustel ning era- ja avaliku sektori juriidilistel isikutel on õigus säilitada kohtumise protokolli ühel järgmistest viisidest:

a)  vestluse salvestis, mida säilitatakse püsival ja kättesaadaval kujul;

b)  kohtumise täpne protokoll, mille koostavad teate menetlemise eest vastutavad pädeva asutuse töötajad.

Pädevad asutused ning era- ja avaliku sektori juriidilised isikud pakuvad rikkumisest teatavale isikule võimalust kohtumise protokolli kontrollida ja parandada ning protokollile alla kirjutades sellega nõustuda.

VI PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 19

Survemeetmete rakendamise keeld ▌

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata mis tahes kujul otsesed või kaudsed survemeetmed, sealhulgas survemeetmete rakendamise ähvardused ja püüded, ▌eeskätt järgmisel kujul:

a)   töölepingu peatamine, vallandamine, ametist vabastamine või samaväärsed meetmed;

b)   madalamale ametikohale taandamine või edutamise takistamine;

c)   tööülesannete üleandmine, tööasukoha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine;

d)   koolitusel osalemise takistamine;

e)   negatiivne hinnang tulemuslikkusele või negatiivne tööalane soovituskiri;

f)   distsiplinaarkaristuse, noomituse või muu karistuse, sealhulgas rahalise karistuse määramine või rakendamine;

g)   sundimine, hirmutamine, ahistamine või tõrjumine ▌;

h)   diskrimineerimine, ebasoodsasse olukorda seadmine või ebaõiglane kohtlemine;

i)   ajutise töölepingu tähtajatuks töölepinguks muutmata jätmine, kui töötajal on õiguspärased ootused, et talle pakutakse alalist töökohta;

j)   ajutise töölepingu uuendamata jätmine või ennetähtaegne lõpetamine;

k)   kahju tekitamine, sealhulgas isiku maine kahjustamine, eelkõige sotsiaalmeedias, või rahalise kahju põhjustamine, sealhulgas ärivõimaluste ja sissetulekute kaotamine;

l)   musta nimekirja kandmine sektorit või kogu tööstusharu hõlmava mitteametliku või ametliku kokkuleppe alusel, mis tähendab seda, et isik ei leia tulevikus selles sektoris või tööstusharus töökohta;

m)   kaupade või teenuste lepingu ennetähtaegne lõpetamine või tühistamine;

n)   litsentsi või loa tühistamine;

o)  psühhiaatri juurde või ravile saatmine.

Artikkel 20

Toetusmeetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud isikud saavad asjakohasel juhul kasutada toetusmeetmeid, eelkõige järgmist:

i)  laiaulatuslik ja sõltumatu teave ja nõuanded, mis on üldsusele hõlpsalt ja tasuta kättesaadavad ning mis käsitlevad olemasolevaid menetlusi ja õiguskaitsevahendeid survemeetmetevastase kaitse kohta ning asjaomase isiku õigusi;

ii)  ▌pädevate asutuste tõhus abi mis tahes asjaomases asutuses, kes on seotud nende kaitsmisega survemeetmete eest, sealhulgas, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, kinnitus selle kohta, et neil on õigus saada käesoleva direktiivi kohast kaitset;

iii)  õigusabi kriminaal- ja piiriülestes tsiviilmenetlustes kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/1919 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ ning õigusabi edasistes menetlustes ja õigusnõustamine või muu õigusabi kooskõlas siseriikliku õigusega.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha rikkumisest teatavatele isikutele kohtumenetluse raames rahalise abi ja toetuse, sealhulgas psühholoogilise toetuse andmise.

3.  Käesolevas artiklis osutatud toetusmeetmeid võib vastavalt vajadusele pakkuda teabekeskus või üks selgelt määratletud sõltumatu haldusasutus.

Artikkel 21

▌Survemeetmete eest kaitseks võetavad meetmed

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende rikkumisest teatavate isikute kaitse survemeetmete eest, kes vastavad artiklis 5 sätestatud tingimustele. Selliste meetmete hulka kuuluvad eelkõige lõigetes 2–8 loetletud meetmed.

2.  Ilma et see piiraks artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, isikute puhul, kes kooskõlas käesoleva direktiiviga teatavad rikkumisest või avalikustavad selle, ei käsitata seda teabe avaldamisele kehtestatud ühegi piirangu rikkumisena ning need isikud ei kanna kõnealuse teatamise või avalikustamisega seoses mingit vastutust, tingimusel et neil oli põhjendatult alust arvata, et teatamine või sellise teabe avalikustamine oli vajalik rikkumise paljastamiseks käesoleva direktiivi alusel.

3.  Rikkumisest teatavatel isikutel ei ole vastutust seoses asjaomase teabe omandamise või sellele juurdepääsu saamisega, kui selline omandamine või juurdepääsu saamine ei kujutanud endast eraldiseisvat kuritegu. Viimasel juhul on kriminaalvastutus jätkuvalt reguleeritud kohaldatava siseriikliku õigusega.

4.  Mis tahes muu rikkumisest teatavate isikute võimalik vastutus seoses tegevuse või tegevusetusega, mis ei ole seotud teatamisega või mis ei ole vajalik käesoleva direktiivi alusel rikkumise paljastamiseks, on jätkuvalt reguleeritud kohaldatava liidu või siseriikliku õigusega.

5.  Kohtus või muus asutuses rikkumisest teatava isiku kantud kahju ▌menetlemisel, kui rikkumisest teatav isik kinnitab, et ta teatas rikkumisest või avalikustas selle ning kandis kahju, eeldatakse, ▌et talle põhjustatud kahju oli kättemaks rikkumisest teatamise või avalikustamise eest. Sellisel juhul on kahju tekitanud meetme võtnud isikul kohustus tõendada, et see meede ▌võeti põhjendatud alustel.

6.  Rikkumisest teatavatel isikutel ja abistavatel isikutel on vajaduse korral võimalik kasutada survemeetmetevastaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas riikliku õigusraamistiku kohaseid ajutisi meetmeid, mida kohaldatakse kuni kohtumenetluses otsuse tegemiseni.

7.  ▌Kohtumenetlustes, sealhulgas laimu, autoriõiguse rikkumise, ärisaladuste rikkumise, andmekaitse-eeskirjade rikkumise, ärisaladuste avalikustamise või erasektori, avaliku sektori või kollektiivse tööõiguse alusel taotletava hüvitisega seotud menetlustes ei ole rikkumisest teatavad isikud vastutavad ühegi kooskõlas käesoleva direktiiviga tehtud rikkumisest teatamise või avalikustamise eest ning neil on õigus tugineda hagi rahuldamata jätmise taotlemisel sellele rikkumisest teatamisele või avalikustamisele, tingimusel et neil on põhjendatult alust arvata, et teatamine või avalikustamine oli vajalik rikkumise paljastamiseks käesoleva direktiivi alusel. Kui isik teatab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest rikkumistest või avalikustab nende kohta teabe, mis hõlmab ärisaladusi ja mis vastab käesoleva direktiivi tingimustele, käsitatakse sellist teatamist või avalikustamist seaduslikuna direktiivi (EL) 2016/943 artikli 3 lõike 2 tingimuste alusel.

8.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada rikkumisest teatavatele isikutele, kes vastavad artiklis 5 sätestatud tingimustele, õiguskaitsevahendid ja kannatatud kahju täieliku hüvitamise kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 22

Meetmed asjaomaste isikute kaitsmiseks

1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, et asjaomased isikud saavad ▌täielikult kasutada õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja õiglasele kohtupidamisele ning süütuse presumptsiooni ja kaitseõigusi, sealhulgas õigust ärakuulamisele ja õigust tutvuda ennast puudutavate andmetega.

2.  Pädevad asutused tagavad, et ▌asjaomaste isikute identiteet on kaitstud kuni uurimise lõpuni kooskõlas siseriikliku õigusega.

3.  Artiklites 12, 17 ja 18 sätestatud menetlusi kohaldatakse ka asjaomaste isikute identiteedi kaitsmiseks.

Artikkel 23

Karistused

1.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes:

a)  takistavad või üritavad takistada rikkumisest teatamist;

b)  võtavad survemeetmeid ▌artiklis 4 osutatud isikute suhtes;

c)  algatavad artiklis 4 osutatud isikute vastu pahatahtlikke menetlusi;

d)  rikuvad rikkumisest teatavate isikute identiteedi konfidentsiaalsuse hoidmise kohustust, nagu on osutatud artiklis 16.

2.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse isikute suhtes, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad teadlikult esitasid valeteateid või avalikustasid valeandmeid. Liikmesriigid näevad ette ka meetmed sellisest teatamisest või avalikustamisest tuleneva kahju hüvitamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Artikkel 24

Õiguste ja õiguskaitsevahendite tühistamise keeld

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga ette nähtud õigusi ja õiguskaitsevahendeid ei tohi ühegi kokkuleppe, poliitika, töösuhte vormi või tingimusega, sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise lepinguga, tühistada ega piirata.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Soodsam kohtlemine ja kaitse taseme säilitamine

1.  Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mis on rikkumisest teatavate isikute õiguste seisukohast soodsamad kui käesoleva direktiivi sätted, ilma et see piiraks artikli 22 ja artikli 23 lõike 2 kohaldamist.

2.  Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul sellise kaitse taseme vähendamist, mis käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades oli liikmesriikides juba varem olemas.

Artikkel 26

Ülevõtmine ja üleminekuperiood

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [kaks aastat pärast direktiivi vastuvõtmist].

2.  Erandina lõikest 1 jõustavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et järgida artikli 8 lõikes 3 sätestatud asutusesisese kanali loomise kohustust rohkem kui 50 ja vähem kui 250 töötajaga juriidiliste isikute puhul [kaks aastat pärast ülevõtmise tähtpäeva].

3.   Kui liikmesriigid võtavad vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud normid, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Artikkel 27

Aruandlus, hindamine ja läbivaatamine

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe seoses käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamisega. Esitatud teabe alusel esitab komisjon [kaks aastat pärast ülevõtmise tähtpäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta.

2.  Ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sätestatud aruandluskohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal III peatükis osutatud rikkumisest teatamiste kohta järgmised statistilised andmed, eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul, kui need on asjaomases liikmesriigis kesktasandil kättesaadavad:

a)  pädevate asutuste saadud teadete arv;

b)  selliste teadete tulemusel algatatud uurimiste ja menetluste arv ning nende ▌tulemused;

c)  kui see on kindlaks tehtud, hinnanguline finantskahju ▌ning teatatud rikkumistega seotud uurimiste ja menetluste tulemusel sisse nõutud summad.

3.  Võttes arvesse lõike 1 kohaselt esitatud aruannet ja lõike 2 kohaselt esitatud liikmesriikide statistikat, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule [neli aastat pärast ülevõtmise tähtpäeva] aruande, milles hinnatakse käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide mõju. Aruandes hinnatakse käesoleva direktiivi toimimist ja kaalutakse vajadust täiendavate meetmete, sealhulgas asjakohasel juhul selliste muudatuste järele, mille eesmärk on laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala muudele liidu õigusaktidele või valdkondadele, eeskätt selleks, et parandada töökeskkonda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks ning töötingimusi.

Lisaks hinnatakse aruandes, kuidas on liikmesriigid kasutanud olemasolevaid koostöömehhanisme osana oma kohustustest võtta järelmeetmeid nendele teadetele rikkumiste kohta, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ning üldisemalt, kuidas nad teevad koostööd piiriülese mõõtmega rikkumiste korral.

4.  Komisjon teeb lõigetes 1 ja 3 osutatud aruanded avalikuks ja kergesti kättesaadavaks.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 29

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

I osa

A.  Artikli 2 punkti a alapunkt i – riigihanked:

1.  Riigihangete korraldamise ning kontsessioonilepingute ja lepingute sõlmimise kord kaitse- ▌ja julgeoleku valdkonnas ning lepingute sõlmimise kord vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksustega ning muud lepingud või teenused, nagu on reguleeritud järgmiste õigusaktidega:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

2.  Läbivaatamise kord vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14);

ii)  nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

B.  Artikli 2 punkti a alapunkt ii – finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine:

Eeskirjad, millega kehtestatakse õigus- ja järelevalveraamistik ning tarbijate ja investorite kaitse liidu finantsteenuste ja kapitaliturgudel, panganduse, krediidi, investeerimise, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, makseteenuste ▌ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)) I lisas loetletud tegevuste valdkonnas:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18);

vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77);

viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84);

ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35);

x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12);

xi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17);

xii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38);

xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1);

xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1),

xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1);

xvi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190);

xvii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);

xviii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149);

xix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22);

xx)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

C.  Artikli 2 punkti a alapunkt iii – tooteohutus ja nõuetele vastavus:

1.  Liidu turule lastud toodete üldised ohutus- ja vastavusnõuded, mis on määratletud ja reguleeritud järgmiste õigusaktidega:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4);

ii)  turujärelevalvet ja toodete vastavust käsitleva määruse XX(31) lisades loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid, mis käsitlevad muid tooteid kui toitu, sööta, inimtervishoius kasutatavaid ja veterinaarravimeid, elusaid taimi ja loomi ning inimestelt, taimedelt ja loomadelt pärit tooteid, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega, sealhulgas toodete märgistamisnõudeid;

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

2.  Tundlike ja ohtlike toodete turustamine ja kasutamine vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1);

ii)  nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51);

iii)  15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 1).

D.  Artikli 2 punkti a alapunkt iv – transpordiohutus:

1.  Raudteesektori ohutusnõuded, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

2.  Lennundussektori ohutusnõuded, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12/11/2010, lk 35).

3.  Autoveosektori ohutusnõuded vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

4.  Meretranspordisektori ohutusnõuded vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (ELT L 131, 28.5.2009, lk 24);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131, 28.5.2009, lk 114);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33);

vi)  18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid, (EÜT L 13, 16.1.2002, lk 9).

5.  Ohutusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivile 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

E.  Artikli 2 punkti a alapunkt v – keskkonnakaitse:

1.   Keskkonnavastased kuriteod vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28), samuti mis tahes ebaseaduslik tegevus, mis rikub direktiivi 2008/99/EÜ lisades loetletud õigusakte.

2.  Keskkonda ja kliimat käsitlevad õigusnormid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16); iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

3.  Kestlikku arengut ja jäätmekäitlust käsitlevad õigusnormid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

4.  Mere-, õhu- ja mürareostust käsitlevad õigusnormid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  direktiiv 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel (EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 9.5.2003, lk 1);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56);

vi)  direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1);

viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 12);

ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1);

x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1);

xi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/126/EÜ mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta (ELT L 285, 31.10.2009, lk 36);

xii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1);

xiii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1);

xiv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55);

xv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).

5.  Vee ja pinnase kaitset ja majandamist käsitlevad õigusnormid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84);

iii)  direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (ELT L 26, 18.1.2012, lk 1).

6.  Looduse ja elurikkuse kaitset käsitlevad õigusnormid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1);

ii)  nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 12);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36);

iv)  nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (ELT L 201, 30.7.2008, lk 8);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7);

vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

7.  Kemikaale käsitlevad õigusnormid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

8.  Mahepõllumajanduslikke tooteid käsitlevad õigusnormid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusele (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

F.  Artikli 2 punkti a alapunkt vi – kiirguskaitse ja tuumaohutus:

Tuumaohutust käsitlevad normid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18);

ii)  nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12);

iii)  nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1);

iv)  nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48);

v)  nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta (ELT L 337, 5.12.2006, lk 21);

vi)  nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta määrus (Euratom) 2016/52, millega kehtestatakse toidu ja sööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuumaavarii või muu kiirgusliku avariiolukorra puhul ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 3954/87 ja komisjoni määrused (Euratom) nr 944/89 ja (Euratom) nr 770/90 (ELT L 13, 20.1.2016, lk 2);

vii)  nõukogu 8. juuni 1993. aasta määrus (Euratom) nr 1493/93 radioaktiivsete ainete vedude kohta ühest liikmesriigist teise.

G.  Artikli 2 punkti a alapunkt vii – toidu- ja söödaohutus, loomade tervis ja loomade heaolu:

1.  Liidu toidu- ja söödaalased õigusnormid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

2.  Loomatervishoid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1);

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

4.   Loomade kaitset ja heaolu käsitlevad õigusnormid ja standardid vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ põllumajandusloomade kaitse kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23);

ii)  nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1);

iii)  nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1);

iv)  nõukogu 29. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/22/EÜ, mis käsitleb metsloomade pidamist loomaaedades (EÜT L 94, 9.4.1999, lk 24).

H.  Artikli 2 punkti a alapunkt viii – rahvatervis:

1.  Õigusaktid, millega on kehtestatud ranged inimelundite ja inimpäritoluga ainete kvaliteedi- ja ohutusnõuded:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (ELT L 33, 8.2.2003, lk 30);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 48);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/53/EL siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta (ELT L 207, 6.8.2010, lk 14).

2.  Õigusaktid, millega on kehtestatud ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded ravimitele ja meditsiiniseadmetele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1);

ii)  6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1);

vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).

3.  Patsientide õigused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivile 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

4.  Tubaka- ja seonduvate toodete tootmine, esitlemine ja müük vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivile 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).

I.  Artikli 2 punkti a alapunkt ix – tarbijakaitse:

Tarbijate õigused ja tarbijakaitse vastavalt järgmistele õigusaktidele:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66);

vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

J.  Artikli 2 punkti a alapunkt x – eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

II osa

Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on osutatud järgmistele liidu õigusaktidele:

A.  Artikli 2 punkti a alapunkt ii – finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine:

1.  Finantsteenused:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87);

iv)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1);

v)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338);

vi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349);

vii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1);

viii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1);

ix)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1);

x)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19);

xi)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

2.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

B.  Artikli 2 punkti a alapunkt iv – transpordiohutus:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18);

ii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, 10.12.2013, lk 1);

iii)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

C.  Artikli 2 punkti a alapunkt v – keskkonnakaitse:

i)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.6.2013, lk 66).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus, mis käsitleb direktiivi liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

„Direktiivi artikli 27 kohaselt toimuva läbivaatamise ajal kaalub komisjon võimalust esitada ettepanek laiendada direktiivi kohaldamisala teatavatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 153 ja 157 põhinevatele aktidele, olles vajaduse korral konsulteerinud tööturu osapooltega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 154.“

(1) ELT C 405, 9.11.2018, lk 1.
(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 155.
(3)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(4)ELT C […], […], lk […].
(5)ELT C […], […], lk […].
(6)ELT C […], […], lk […].
(7) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(8)8. detsembri 2010. aasta teatis „Finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamine“.
(9)Asjaomaste „liidu ühtlustamisõigusaktide“ põhiosa on piiritletud ja loetletud määruses [XXX], milles sätestatakse liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord, 2017/0353 (COD).
(10)Reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiviga (EÜ) 2001/95 üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, lk 4).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/54/EL meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (ELT L 329, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, lk 57).
(13)COM (2018) 10 final.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust (ELT L 178, lk 66).
(15)Nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 219, 25.7.2014, lk 42).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, lk 1).
(17)ELT L 84, lk 1.
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.
(19)EÜT C 313, 23.10.1996, lk 1.
(20)EÜT C 151, 20.5.1997, lk 1.
(21)ELT L 173, lk 1.
(22)Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses selle määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest pädevatele asutustele teatamisega (ELT L 332, lk 126).
(23)EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(24)CM/Rec (2014)7.
(25)Vt eespool.
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid (ELT L 122, lk 18).
(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.6.2013, lk 66).
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(30)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).
(31)2017/0353 (COD) – Praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EL) 2019/... ettepanek turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ, määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011, mille lisas on loetletud kõik ühtlustatud õigusaktid, mis sisaldavaid nõudeid toote kavandamise ja märgistamise kohta.


Investeerimisfondide piiriülene turustamine (direktiiv) ***I
PDF 204kWORD 68k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega (COM(2018)0092 – C8-0111/2018 – 2018/0041(COD))
P8_TA-PROV(2019)0367A8-0430/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0092),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0111/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0430/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega

P8_TC1-COD(2018)0041


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/65/EÜ(4) ning 2011/61/EL(5) ühised eesmärgid on muu hulgas tagada investeerimisfondidele võrdsed võimalused ning kõrvaldada takistused investeerimisfondide osakute ja aktsiate vabalt liikumiselt liidus, kindlustades samal ajal investorite ühtlasema kaitse. Need eesmärgid on suuresti küll saavutatud, kuid teatavate takistuste tõttu ei saa fondivalitsejad siseturu eeliseid ikka veel täiel määral ära kasutada.

(2)  Käesolev direktiiv täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/...(6)(7). Nimetatud määruses kehtestatakse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele (eurofondid) ja alternatiivsete investeerimisfondide (AIFide) valitsejatele lisanormid ja -menetlused. Nimetatud määruse ja käesoleva direktiivi koostoimes peaksid fondivalitsejate siseturul tegutsemise tingimused olema paremini kooskõlastatud ning nende valitsetavaid fonde peaks olema lihtsam piiriüleselt turustada.

(3)  Tuleb täita õiguslik lünk ja viia pädevate asutuste eurofondidega seotud muudatustest teavitamise kord ▌ kooskõlla direktiivis 2011/61/EL sätestatud teavitamiskorraga.

(4)  Määrusega (EL) 2019/...+ tugevdatakse direktiiviga 2009/65/EÜ reguleeritud reklaamteadete puhul kohaldatavaid põhimõtteid ning laiendatakse nende põhimõtete kohaldamisala AIFide valitsejatele, mis annab investoritele väga hea kaitse, sõltumata sellest, mis tüüpi investoriga on tegemist. Seetõttu ei ole direktiivi 2009/65/EÜ vastavad sätted, millega reguleeritakse reklaamteateid ning eurofondi osakute turustamise korda reguleerivate siseriiklikke õigusnorme käsitleva teabe kättesaadavust, enam vajalikud ning need tuleks välja jätta.

(5)  Direktiivi 2009/65/EÜ sätted, millega nõutakse eurofondidelt investoritele teatavate võimaluste pakkumist ja mida mõne liikmesriigi õigussüsteemis on rakendatud, on osutunud koormavaks. Lisaks kasutavad investorid kohalikult pakutavaid võimalusi harva nii, nagu nimetatud direktiiv ette näeb. Eelistatud kontakteerumisviisiks on saanud investorite ja fondivalitseja otsene suhtlus elektrooniliselt või telefoni teel, kuid maksete tegemiseks ning osakute ja aktsiate tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks kasutatakse muid kanaleid. Kuigi neid kohalikult pakutavaid võimalusi kasutatakse praegu haldusotstarbel, nagu reguleerivate asutustega seotud tasude piiriülene sissenõudmine, tuleks sellised küsimused lahendada siiski muul viisil, sh pädevate asutuste vahelises koostöös. Seepärast tuleks kehtestada normid, millega jaeinvestoritele teatavate võimaluste pakkumise nõudeid ajakohastatakse ja täpsustatakse, ning liikmesriigid ei tohiks nende võimaluste puhul nõuda füüsilist kohalolekut. Normid peaksid igal juhul tagama investoritele juurdepääsu teabele, mida neil on õigus saada.

(6)  Et tagada jaeinvestorite ühesugune kohtlemine, on vaja, et nimetatud võimalusi käsitlevaid nõudeid kohaldataks ka AIFi valitsejate suhtes, kui liikmesriik lubab neil oma territooriumil turustada AIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele.

(7)  Kui vastuvõtvas liikmesriigis ei ole eurofondi või AIFi osakute või aktsiate turustamise lõpetamiseks selgeid ja ühtseid tingimusi, tekitab see fondivalitsejatele majandusliku ja õigusliku ebakindluse. Seepärast tuleks direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL selgesti sätestada tingimused ▌, mille alusel võib teatavate või kõigi fondi osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmeid puudutava teate või teatise tagasi võtta. ▌Need tingimused peaksid ühest küljest tasakaalustama investeerimisfondide või nende valitsejate võimalust fondiaktsiate või -osakute turustamiseks võetud meetmed teatavate eeltingimuste täitmisel lõpetada, ning teisest küljest ▌investorite huve nendes fondides.

(8)  See, et teatavas liikmesriigis on võimalik eurofondi või AIFi turustamine lõpetada, ei tohiks tekitada investoritele kulusid ega vähendada nende kaitset direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL alusel, eelkõige mis puudutab nende õigust saada nende fondide tegevuse jätkumise kohta täpset teavet.

(9)  Vahel koheldakse AIFi valitsejat, kes soovib teha kindlaks investorite huvi teatava investeerimisidee või -strateegia vastu, eri liikmesriikide õigussüsteemides eelturustamise puhul erinevalt. Eelturustamise määratlus ja selle lubamise tingimused erinevad märkimisväärselt neis liikmesriikides, kus eelturustamine on lubatud, samas kui mõnes liikmesriigis puudub eelturustamise kontseptsioon üldse. Erineva kohtlemise vältimiseks tuleks sõnastada eelturustamise ühtlustatud määratlus ja kehtestada tingimused, mille kohaselt ELi AIFi valitseja võib tegeleda eelturustamisega.

(10)  Et eelturustamist saaks pidada eelturustamiseks direktiivi 2011/61/EL tähenduses, peaks selle sihtrühmaks olema potentsiaalsed kutselised investorid ja see peaks käsitlema investeerimisideed või -strateegiat, et teha kindlaks selliste investorite huvi sellise AIFi või AIFi investeerimisüksuse vastu, mis ei ole veel asutatud või moodustatud või mis on küll asutatud või moodustatud, kuid mille turustamisest ei ole nimetatud direktiivi kohaselt veel teatatud. Seetõttu ei tohiks investorid saada eelturustamise ajal AIFi osakuid ega aktsiaid märkida ning potentsiaalsetele kutselistele investoritele ei tohiks jagada ei kavandina ega lõplikul kujul märkimisvorme ega muid sarnaseid dokumente. ELi AIFi valitsejad peaksid tagama, et investorid ei saa AIFi osakuid või aktsiaid eelturustamise käigus omandada ning et investorid, kellega on eelturustamise käigus ühendust võetud, võivad AIFi osakuid või aktsiaid omandada üksnes direktiivis 2011/61/EL lubatud turustamise käigus. Kui 18 kuu jooksul pärast seda, kui ELi AIFi valitseja eelturustamist alustas, märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud AIFi või eelturustamise tulemusel asutatud AIFi osakuid või aktsiaid, tuleks seda käsitada turustamise tulemusena ning selle suhtes peaks kehtima direktiivis 2011/61/EL osutatud kohaldatav teavitamiskord. Et liikmesriigi pädevad asutused saaksid oma riigis toimuvat eelturustamist kontrollida, peaks ELi AIFi valitseja saatma pärast eelturustamise alustamist kahe nädala jooksul oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele paberil või elektrooniliselt mitteametliku kirja, milles ta annab muu hulgas teada, millistes liikmesriikides ja millal eelturustamine toimub või on toimunud, sealhulgas loetleb asjakohasel juhul eelturustatavad või eelturustatud AIFid ja AIFide investeerimisüksused. ELi AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused peaksid kohe teavitama nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus ELi AIFi valitseja eelturustamisega tegeleb või on tegelenud.

(11)  ELi AIFi valitsejad peaksid tagama eelturustamise nõuetekohase dokumenteerimise.

(12)  Siseriiklikes õigus- ja haldusnormides, mida on vaja direktiivi 2011/61/EL ja eelkõige eelturustamist puudutavate ühtlustatud normide järgimiseks, ei tohiks ühelgi juhul seada ELi AIFi valitsejaid halvemasse olukorda kui kolmandate riikide AIFi valitsejaid. See puudutab nii praegust olukorda, kus kolmandate riikide AIFide valitsejatel ei ole tegevuslubadega seotud õigusi, kui ka olukorda, mis tekib siis, kui direktiivi 2011/61/EL tegevuslubade andmist käsitlevad sätted muutuvad kohalduvaks.

(13)  Õiguskindluse tagamiseks tuleb ühtlustada nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaldamise alguskuupäevad, millega rakendatakse käesolevat direktiivi ja määrust (EL) 2019/...(8) seoses reklaamteateid ja eelturustamist käsitlevate asjakohaste sätetega.

(14)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(9) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 17 lõikesse 8 lisatakse järgmised lõigud:

▌"

„Kui esimeses lõigus osutatud muudatuse tagajärjel ei vastaks fondivalitseja enam käesolevale direktiivile, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist fondivalitsejale, et seda muudatust ei tohi teha. Sellisel juhul annavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui esimeses lõigus osutatud muudatus on tehtud pärast seda, kui sellest on teise lõigu kohaselt teatatud, ja selle muudatuse tagajärjel ei vasta fondivalitseja enam käesolevale direktiivile, võtavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kooskõlas artikliga 98 kõik asjakohased meetmed ja teavitavad võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.“

"

2)  Artikkel 77 jäetakse välja.

3)  Artikli 91 lõige 3 jäetakse välja.

4)  Artikkel 92 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 92

1.  Liikmesriigid tagavad, et eurofond pakub igas liikmesriigis, kus tal on kavas oma osakuid turustada, võimalusi järgmiste ülesannete täitmiseks:

   a) töödelda IX peatüki kohaselt nõutavates dokumentides ette nähtud tingimustel eurofondi osakute märkimise, ▌tagasiostmise või -võtmise korraldusi ja teha osakuomanikele muid makseid;
   b) anda investoritele teavet selle kohta, kuidas punktis a osutatud korraldusi teha ning kuidas toimub tagasiostetud või -võetud osakute eest saadava tulu väljamaksmine;
   c) hõlbustada teabe käsitlemist ning artiklis 15 osutatud korra kasutamist seoses investorite õigustega, mis tulenevad eurofondi turustamise kohaks olevas liikmesriigis eurofondi investeerimisest;
   d) teha investoritele artiklis 94 sätestatud tingimustel tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks IX peatüki kohaselt nõutav teave ja nõutavad dokumendid;
   e) anda investoritele ▌püsival andmekandjal teavet pakutavate võimalustega täidetavate ülesannete kohta; ning
   f) suhelda pädevate asutustega, toimides kontaktpunktina.

2.  Liikmesriigid ei nõua lõike 1 kohaldamisel eurofondilt vastuvõtvas liikmesriigis füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist.

3.  Eurofond tagab, et lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks, sh elektrooniliste vahendite abil täitmiseks, pakutavaid võimalusi

   a) saab kasutada eurofondi turustamise kohaks oleva liikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles;
   b) pakub eurofond ise või kolmas isik, kelle suhtes kohaldatakse täidetavaid ülesandeid reguleerivaid sätteid ja järelevalvet, või pakuvad nad mõlemad.

Kui ▌ülesandeid peab täitma kolmas isik, tõendab punkti b kohaldamisel kolmanda isiku määramist kirjalik leping, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ülesannetest need, mida eurofond ise ei täida, ning see, et kolmas isik saab eurofondilt kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid.“

"

5)  Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Teates esitatakse ka vajalikud üksikasjad, sh aadress, mida on vaja arvete esitamiseks või vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt kohaldavatest regulatiivsetest tasudest teadaandmiseks, ning teave artikli 92 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks pakutavate võimaluste kohta.“;

"

b)   lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Kui eurofond soovib lõike 1 kohaselt esitatud teates sisalduvat teavet või turustatavaid aktsiaklasse muuta, annab ta vähemalt kuu aega enne muudatuse tegemist sellest teada oma päritoluliikmesriigi ning vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui esimeses lõigus osutatud muudatuse tagajärjel ei vastaks eurofond enam käesolevale direktiivile, teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused eurofondile 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha. Sellisel juhul annavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui esimeses lõigus osutatud muudatus tehakse pärast teise lõigu kohast teabe edastamist ja kui eurofond ei vasta muudatuse tagajärjel enam käesolevale direktiivile, võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 98 kõik asjakohased meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral sõnaselgelt eurofondi turustamise, ja teavitavad võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.“

"

6)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 93a

1.  Liikmesriigid tagavad, et eurofond võib ▌selles liikmesriigis, millega seoses ta on esitanud teate vastavalt artiklile 93, fondi osakute või asjakohasel juhul aktsiaklasside turustamiseks võetud meetmeid puudutava teate tagasi võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) üldine pakkumine osta või võtta tagasi ilma tasusid rakendamata ja mahaarvamisi tegemata kõik sellised osakud, mida kõnealuse liikmesriigi investorid omavad, on üldsusele kättesaadav vähemalt 30 tööpäeva jooksul ning saadetakse otse või finantsvahendajate kaudu individuaalselt kõigile teadaolevatele kõnealuse liikmesriigi investoritele;
   b) kavatsus kõnealuses liikmesriigis nende osakute turustamiseks võetud meetmed lõpetada avalikustatakse üldsusele juurdepääsetaval viisil, sh elektrooniliste vahendite abil, mis on eurofondide turustamisel tavapärane ning tüüpilisele eurofondi investorile sobiv;
   c) finantsvahendajatega või volitatud esindajatega sõlmitud lepingulisi kokkuleppeid muudetakse või need lõpetatakse alates teate tagasivõtmise kuupäevast, et vältida lõikes 2 osutatud teates nimetatud osakute uut või täiendavat otsest või kaudset mitteavalikku või avalikku pakkumist.

Punktides a ja b osutatud teabes kirjeldatakse selgelt, mida see investoritele kaasa toob, kui nad osakute tagasivõtmise või -ostmise pakkumisega ei nõustu.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teave esitatakse selle liikmesriigi, millega seoses eurofond on artikli 93 kohase teate esitanud, ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

Eurofond lõpetab nende osakute uue või täiendava otsese või kaudse mitteavaliku või avaliku pakkumise, mille puhul teade kõnealuses liikmesriigis tagasi võeti, alates esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast.

2.  Eurofond esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teate, mis sisaldab lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud teavet.

3.  Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas eurofondi poolt vastavalt lõikele 2 esitatud teade on täielik. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad täieliku teate hiljemalt 15 tööpäeva pärast selle saamist lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele ▌ Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kohe kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on teate esimese lõigu kohaselt edastanud, annavad nad sellest eurofondile teada.

4.  Eurofond esitab eurofondi tehtud investeeringud säilitanud investoritele ning eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele artiklites 68–82 ja artiklis 94 nõutud teabe▌.

5.  Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele teabe kõikide muudatuste kohta, mis artikli 93 lõikes 2 osutatud dokumentides on tehtud.

6.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatel asutustel on samad õigused ja kohustused kui eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 2, artikli 97 lõikes 3 ja artiklis 108.

Ilma et see piiraks artikli 21 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud muud seiretegevust ja muid järelevalvevolitusi, ei nõua käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevad asutused alates kuupäevast, mil neile edastatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teave, et asjaomane eurofond tõendaks vastavust siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/...*(10) artiklis 5 osutatud turustusnõudeid.

7.  Liikmesriigid lubavad kasutada lõike 4 kohaldamisel elektroonilisi või muid kaugsidevahendeid, tingimusel et teave ja sidevahendid on investorile kättesaadavad tema asukohaliikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L ...).

"

7)  Artikli 95 lõike 1 punkt a jäetakse välja.

Artikkel 2

Direktiivi 2011/61/EL muutmine

Direktiivi 2011/61/EL muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„aea) „eelturustamine“ – investeerimisstrateegiaid või -ideid käsitleva teabe otsene või kaudne esitamine või edastamine ELi AIFi valitseja poolt või tema nimel potentsiaalsetele kutselistele investoritele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liidus, eesmärgiga teha kindlaks nende huvi ▌sellise AIFi või AIFi investeerimisüksuse vastu, mis ei ole liikmesriigis, kus on potentsiaalsete investorite elukoht või registrijärgne asukoht, veel asutatud või moodustatud või on seal küll asutatud või moodustatud, kuid mille turustamisest ei ole veel artikli 31 või 32 kohaselt teatatud, kusjuures ühelgi juhul ei ole tegemist mitteavaliku või avaliku pakkumisega potentsiaalsele investorile, et ta investeeriks AIFi või AIFi investeerimisüksuse osakutesse või aktsiatesse;“

"

2)  VI peatüki algusesse lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 30a

ELi AIFi valitseja suhtes liidus eelturustamisel kehtivad tingimused

1.  Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib tegeleda liidus eelturustamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele kutselistele investoritele esitatav teave:

   a) on piisav selleks, et investorid saaksid teha otsuse omandada teatava AIFi osakuid või aktsiaid;
   b) hõlmab märkimisvorme või muid sarnaseid dokumente kavandina või lõplikul kujul või
   c) hõlmab veel asutamata või moodustamata AIFi ▌asutamisdokumente või moodustamise dokumente, prospekti või pakkumisdokumente ▌nende lõplikul kujul ▌.

Prospekti või pakkumisdokumentide esitatavad kavandid ei tohi sisaldada teavet, millest investoritele piisaks investeerimisotsuse tegemiseks, ning nendes peab olema selgelt märgitud, et

   a) nende puhul ei ole tegemist pakkumisega ega kutsega märkida AIFi osakuid või aktsiaid ning
   b) neis esitatud teabe alusel ei tohiks teha otsuseid, sest see ei ole täielik ja seda võidakse muuta.

▌Liikmesriigid tagavad, et enne eelturustamise alustamist ei pea ELi AIFi valitseja teavitama pädevaid asutusi eelturustamisdokumentide sisust ja adressaatidest ega täitma muid tingimusi või nõudeid, mida ei ole käesolevas artiklis sätestatud.

2.  ELi AIFi valitsejad tagavad, et investorid ei omanda eelturustamise käigus AIFi osakuid või aktsiaid ning et investorid, kellega on eelturustamise käigus ühendust võetud, võivad AIFi osakuid või aktsiaid omandada üksnes artiklis 31 või 32 lubatud turustamise käigus.

Kui 18 kuu jooksul pärast seda, kui ELi AIFi valitseja eelturustamist alustas, märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud AIFi või eelturustamise tulemusel asutatud või moodustatud AIFi osakuid või aktsiaid, käsitatakse seda märkimisena turustamise tulemusel ning selle suhtes kehtib artiklites 31 ja 32 osutatud kohaldatav teavitamiskord.

Liikmesriigid tagavad, et ELi AIFi valitseja saadab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele paberil või elektrooniliselt mitteametliku kirja. Kirjas märgitakse, millistes liikmesriikides ja millisel ajavahemikul eelturustamine toimub või on toimunud, esitatakse eelturustamise lühikirjeldus, sealhulgas teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta ning asjakohasel juhul loetelu eelturustatavatest või eelturustatud AIFidest ja AIFi investeerimisüksustest. ELi AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus ELi AIFi valitseja eelturustamisega tegeleb või on tegelenud. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eelturustamine toimub või on toimunud, võivad taotleda ELi AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt tema territooriumil toimuva või toimunud eelturustamise kohta lisateavet.

3.  Kolmas isik tegeleb tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja nimel eelturustamisega üksnes siis, kui ta on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL* kohase investeerimisühingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL** kohase krediidiasutuse, direktiivi 2009/65/EÜ kohase eurofondi valitseja või käesoleva direktiivi kohase AIFi valitsejana või kui ta tegutseb direktiivi 2014/65/EL kohase seotud vahendajana. Sellise kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

4.  ELi AIFi valitseja tagab eelturustamise nõuetekohase dokumenteerimise.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).“

"

3)  Artikli 32 lõikes 7 asendatakse teine, kolmas ja neljas lõik järgmisega:"

„Kui kavandatud muudatuse tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi asjaomased pädevad asutused AIFi valitsejale 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha. Sellisel juhul annavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest teada ka AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui kavandatud muudatus esimesest ja teisest lõigust olenemata ikkagi tehakse või kui on toimunud ettenägematu muutus, mille tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik vajalikud meetmed, sealhulgas keelavad vajaduse korral sõnaselgelt AIFi turustamise, ja teavitavad sellest põhjendamatu viivituseta AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevaid asutusi.

Kui muudatuste tegemise tagajärjel saab AIFi valitseja endiselt valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga ja AIFi valitseja ei satu käesoleva direktiiviga muus osas vastuollu, annavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nendest muudatustest ühe kuu jooksul teada AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.“

"

4)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 32a

Teatavate või kõigi ELi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmeid puudutava teatise tagasivõtmine muus liikmesriigis kui AIFi valitseja päritoluliikmesriik

1.  Liikmesriigid tagavad, et ELi AIFi valitseja võib ▌liikmesriigis, millega seoses ta on esitanud teatise vastavalt artiklile 32, teatavate või kõigi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmeid puudutava teatise tagasi võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) üldine pakkumine osta või võtta tagasi ilma tasusid rakendamata ja mahaarvamisi tegemata kõik sellised AIFi osakud või aktsiad, mida kõnealuse liikmesriigi investorid omavad, on üldsusele kättesaadav vähemalt 30 tööpäeva jooksul ning saadetakse otse või finantsvahendajate kaudu individuaalselt kõigile teadaolevatele kõnealuse liikmesriigi investoritele, välja arvatud kinniste AIFide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/760* reguleeritavate fondide puhul;
   b) kavatsus kõnealuses liikmesriigis teatavate või kõigi AIFide osakute või aktsiate turustamiseks võetud meetmed lõpetada avalikustatakse üldsusele juurdepääsetaval viisil, sh elektrooniliste vahendite abil, mis on AIFide turustamisel tavapärane ning tüüpilisele AIFi investorile sobiv;
   c) finantsvahendajatega või volitatud esindajatega sõlmitud lepingulisi kokkuleppeid muudetakse või need lõpetatakse alates teatise tagasivõtmise kuupäevast, et vältida lõikes 2 osutatud teates nimetatud osakute või aktsiate uut või täiendavat otsest või kaudset mitteavalikku või avalikku pakkumist.

AIFi valitseja lõpetab liikmesriigis, millega seoses ta on lõike 2 kohase teate esitanud, tema poolt valitsetava AIFi osakute või aktsiate uue või täiendava otsese või kaudse mitteavaliku või avaliku pakkumise alates esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast.

2.  AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teate, mis sisaldab lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud teavet.

3.  AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas AIFi valitseja poolt vastavalt lõikele 2 esitatud teade on täielik. AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad täieliku teate hiljemalt 15 tööpäeva pärast selle saamist lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele ▌ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kohe kui AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused on teate esimese lõigu kohaselt edastanud, annavad nad sellest AIFi valitsejale teada.

36 kuu jooksul alates lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud kuupäevast ei tohi AIFi valitseja lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigis teates osutatud ELi AIFi osakuid ja aktsiaid eelturustada ega viia ellu sarnaseid investeerimisstrateegiaid või -ideesid.

4.  AIFi valitseja esitab ELi AIFi tehtud investeeringud säilitanud investoritele ning AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele artiklites 22 ja 23 nõutud teabe▌.

5.  AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele teabe kõikide muudatuste kohta, mis IV lisa punktides b–f osutatud dokumentides ja teabes on tehtud.

6.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevatel asutustel on samad õigused ja kohustused kui AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatel asutustel, nagu on sätestatud artiklis 45.

7.   Ilma et see piiraks artikli 45 lõikes 3 osutatud muid järelevalvevolitusi, ei nõua käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates nimetatud liikmesriigi pädevad asutused alates kuupäevast, mil neile edastatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teave, et asjaomase AIFi valitseja tõendaks vastavust siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/...**(11) artiklis 5 osutatud turustusnõudeid.

8.  Liikmesriigid lubavad kasutada lõike 4 kohaldamisel elektroonilisi või muid kaugsidevahendeid.“

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L ...).

"

5)  Artikli 33 lõike 6 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui kavandatud muudatuse tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või AIFi valitseja oleks muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, teatavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi asjaomased pädevad asutused AIFi valitsejale 15 tööpäeva jooksul pärast kogu esimeses lõigus osutatud teabe saamist, et ta ei tohi seda muudatust teha.

Kui kavandatud muudatus esimesest ja teisest lõigust olenemata ikkagi tehakse või kui on toimunud ettenägematu muutus, mille tagajärjel ei saaks AIFi valitseja enam valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga või oleks AIFi valitseja muus osas käesoleva direktiiviga vastuolus, võtavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastavalt artiklile 46 kõik vajalikud meetmed ja teatavad sellest põhjendamatu viivituseta AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele.

"

6)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 43a

Jaeinvestoritele pakutavad võimalused

1.  Ilma et see piiraks määruse (EL) 2015/760 ▌artikli 26 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et AIFi valitseja pakub igas liikmesriigis, kus tal on kavas AIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele turustada, võimalusi järgmiste ülesannete täitmiseks:

   a) töödelda AIFi dokumentides ette nähtud tingimustel investorite tehtavaid AIFi osakute või aktsiate märkimise, makse-, tagasiostmise või ‑võtmise korraldusi;
   b) anda investoritele teavet selle kohta, kuidas punktis a osutatud korraldusi teha ning kuidas toimub tagasiostetud või -võetud osakute eest saadava tulu väljamaksmine;
   c) hõlbustada teabe käsitlemist seoses investorite õigustega, mis tulenevad AIFi turustamise kohaks olevas liikmesriigis AIFi investeerimisest;
   d) teha investoritele tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks artiklite 22 ja 23 kohaselt nõutav teave ja nõutavad dokumendid;
   e) anda investoritele direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti m kohasel püsival andmekandjal teavet pakutavate võimalustega täidetavate ülesannete kohta; ning
   f) suhelda pädevate asutustega, toimides kontaktpunktina.

2.  Liikmesriigid ei nõua lõike 1 kohaldamisel AIFi valitsejalt vastuvõtjaliikmesriigis füüsilist kohalolekut ega kolmanda isiku määramist.

3.  AIFi valitseja tagab, et lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks, sh elektrooniliste vahendite abil täitmiseks, pakutavaid võimalusi

   a) saab kasutada AIFi turustamise kohaks oleva liikmesriigi ainsas või ühes ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste heaks kiidetud keeles;
   b) pakub AIFi valitseja ise või kolmas isik, kelle suhtes kohaldatakse täidetavaid ülesandeid reguleerivaid sätteid ja järelevalvet, või pakuvad nad mõlemad.

Kui ▌ülesandeid peab täitma kolmas isik, tõendab punkti b kohaldamisel kolmanda isiku määramist kirjalik leping, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ülesannetest need, mida AIFi valitseja ise ei täida, ning see, et kolmas isik saab AIFi valitsejalt kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid.“

"

7)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 69a

Tegevusloa korra hindamine

Enne kui jõustuvad artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktid, mille kohaselt hakatakse kohaldama artiklis 35 ja artiklites 37–41 sätestatud norme, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab arvesse käesolevas direktiivis sätestatud tegevusloa korra hindamise tulemusi, sh kõnealuse korra kohaldamisala laiendamist kolmandate riikide AIFi valitsejatele. Kohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“

"

8)  IV lisasse lisatakse järgmised punktid:"

„i) üksikasjalikud andmed, sh aadress, mida on vaja arvete esitamiseks või vastuvõtjaliikmesriigi pädevate asutuste kohaldavatest regulatiivsetest tasudest teadaandmiseks;

   j) teave artiklis 43a osutatud ülesannete täitmiseks pakutavate võimaluste kohta.“

"

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates … [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Hindamine

Hiljemalt ... [60 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] hindab komisjon avaliku konsultatsiooni põhjal ning Euroopa Väärtpaberijärelevalve ja pädevate asutustega peetud arutelusid arvesse võttes käesoleva direktiivi kohaldamist. Hiljemalt ... [72 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande.

Artikkel 5

Läbivaatamine

Hiljemalt ... [48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon aruande, milles ta muu hulgas hindab, millist kasu on toonud nende sätete ühtlustamine, mida kohaldatakse eurofondide valitsejate suhtes, kes soovivad kindlaks teha investorite huvi teatava investeerimisidee või -strateegia vastu, ja kas sellega seoses tuleks direktiivi 2009/65/EÜ muuta.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.
(2)ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.
(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L ...).
(7)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 54/19 (2018/0045(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(8)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE‑CONS 54/19 (2018/0045(COD)) sisalduva määruse number.
(9)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(10)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 54/19 (2018/0045(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(11)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 54/19 (2018/0045(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.


Investeerimisfondide piiriülene turustamine (määrus) ***I
PDF 219kWORD 70k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühisinvesteerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 (COM(2018)0110 – C8-0110/2018 – 2018/0045(COD))
P8_TA-PROV(2019)0368A8-0431/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0110),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0110/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0431/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014

P8_TC1-COD(2018)0045


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL(4), sh Euroopa riskikapitalifondid (EuVECA), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 345/2013(5), Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid (EuSEF), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 346/2013(6), ja Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (ELTIF), mis on määratletud määruses (EL) 2015/760(7), ning vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ(8), piiriülese turustamise reguleerimine ja järelevalve on korraldatud erinevalt, mistõttu on tekkinud killustatus ning AIFide ja eurofondide piiriülese turustamise tõkked, mis võivad takistada nende fondide turustamist teistes liikmesriikides. Eurofondi võib sõltuvalt tema õiguslikust vormist valitseda kas väliselt või sisemiselt. Käesoleva määruse sätteid eurofondi valitseja kohta tuleks kohaldada nii äriühingule, mille igapäevaseks majandustegevuseks on eurofondi valitsemine, kui ka eurofondile, mis ei ole fondivalitsejat määranud.

(2)  Selleks et täiustada investeerimisfondide suhtes kohaldatavat õigusraamistikku ja paremini kaitsta investoreid, peaksid AIFidesse ning eurofondidesse investeerijatele suunatud reklaamteated olema sellisena äratuntavad ning nendes tuleks kirjeldada võrdselt märgatavalt AIFide ja eurofondide osakute ning aktsiate ostmisega seotud riske ja hüvesid. Lisaks sellele peaks kogu investeerijatele suunatud reklaamteadetes esitatav teave olema tõene, üheselt mõistetav ja mitteeksitav. Et kaitsta investoreid ning tagada AIFidele ja eurofondidele võrdsed võimalused, tuleks reklaamteadetele esitatavaid nõudeid kohaldada nii AIFide kui ka eurofondide suhtes.

(3)  AIFidesse ja eurofondidesse investeerijatele suunatud reklaamteadetes tuleks märkida, kus, kuidas ja mis keeles saavad investorid hankida kokkuvõtlikku teavet oma õiguste kohta, ning nendes peaks olema selgelt märgitud, et AIFi valitsejal, EuVECA valitsejal, EuSEFi valitsejal ja eurofondi valitsejal (koos „investeerimisfondide valitsejad“) on õigus lõpetada kehtestatud turustamise korrale tuginemine.

(4)  Et suurendada läbipaistvust ja investorite kaitset ning hõlbustada reklaamteadete suhtes kohaldatavaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme käsitleva teabe kättesaadavust, peaksid pädevad asutused avaldama asjakohased tekstid oma veebisaidil vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, sh esitama teabe mitteametliku lühikokkuvõtte, et investeerimisfondide valitsejad saaksid nendest õigus- ja haldusnormidest ulatusliku ülevaate. Teave tuleks avaldada üksnes teavitamise eesmärgil ja see ei tohiks tekitada õiguslikke kohustusi. Samal põhjusel peaks Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(9) alusel, looma keskandmebaasi, mis sisaldab liikmesriikides reklaamteadete suhtes kohaldatavate nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega pädevate asutuste veebisaitidel avaldatavale teabele.

(5)  Selleks et edendada investorite kaitse häid tavasid, mis on sätestatud liikmesriikide nõuetes reklaamteadete tõesuse ja üheselt mõistetavuse kohta, sh reklaamteadete veebis levitamise aspektide kohta, peaks ESMA andma välja suunised kõnealuste reklaamteadetele esitatavate nõuete kohaldamise kohta.

(6)  Pädevatel asutustel peaks olema võimalik nõuda, et neid teavitataks eelnevalt reklaamteadetest, et nad saaksid eelnevalt kontrollida kõnealuste reklaamteadete vastavust käesolevale määrusele ja muudele kohaldatavatele nõuetele, näiteks kas reklaamteade on sellisena äratuntav, kas see kirjeldab eurofondide osakute ostmisega, ning kui liikmesriik lubab turustada jaeinvestoritele AIFe, AIFi aktsiate või osakute ostmisega seotud riske ja hüvesid võrdselt märgataval viisil, ning kas reklaamteate kogu teave on tõene, üheselt mõistetav ja mitteeksitav. Kontroll peaks toimuma piiratud aja jooksul. Kui pädevad asutused nõuavad eelnevat teavitamist, et tohiks see neid takistada tegemast reklaamteadete järelkontrolli.

(7)  Pädevad asutused peaksid andma ESMAle aru sellise kontrolli tulemuste, reklaamteate muutmistaotluste ja investeerimisfondide valitsejatele määratud karistuste kohta. Et suurendada ühelt poolt teadlikkust reklaamteadete suhtes kohaldatavatest normidest ja nende normide läbipaistvust ning teiselt poolt tagada investorite kaitse, peaks ESMA igal teisel aastal koostama ja saatma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kõnealuste normide ja nende praktilise kohaldamise kohta aruande, mis põhineb pädevate asutuste tehtud reklaamteadete eel- ja järelkontrollil.

(8)  Et tagada investeerimisfondide valitsejate võrdne kohtlemine ja hõlbustada neil otsuste tegemist investeerimisfondide piiriülese turustamise kohta, on oluline, et tasud, mida pädevad asutused nõuavad ▌piiriülese tegevuse järelevalve eest, oleksid täidetavate järelevalveülesannetega proportsionaalsed ja avalikustatud ning läbipaistvuse suurendamiseks pädevate asutuste veebisaitidel avaldatud. Samal põhjusel tuleks ESMA veebisaidil avaldada hüperlingid, mis viivad pädevate asutuste veebisaitidel tasude kohta avaldatud teabe juurde, et teavet oleks võimalik kätte saada ühest kesksest kohast. ESMA veebisaidil peaks samuti olema interaktiivne vahend, mille abil on võimalik teha pädevate asutuste nõutava tasu näitlik arvutus.

(9)  Et parandada tasude sissenõudmist ning suurendada tasustruktuuri läbipaistvust ja selgust, tuleks juhul, kui pädevad asutused on sellised tasud kehtestanud, esitada investeerimisfondide valitsejatele arve, eraldi maksenõue või maksejuhis, milles on selgelt välja toodud maksmisele kuuluva tasu suurus ja makseviis.

(10)  Kuna ESMA peaks määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt jälgima ja hindama turuarengut oma pädevusvaldkonnas, on asjakohane ning vajalik suurendada ESMA teadmisi, laiendades ESMA praeguseid andmebaase, et need hõlmaksid keskset andmebaasi, milles loetletaks kõik piiriüleselt turustatavad AIFid ja eurofondid, nende investeerimisfondide valitsejad ja kõik liikmesriigid, kus turustamine toimub. Sel eesmärgil ja ka selleks, et ESMA saaks keskandmebaasi ajakohastada, peaksid pädevad asutused edastama ESMAle teabe teadaannete, teatiste või muus vormis teabe kohta, mille nad on direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL alusel saanud piiriülese turustamise kohta, ning teabe kõikide muudatuste kohta, mida tuleks selles andmebaasis kajastada. Sellega seoses peaks ESMA looma teavitusportaali, kuhu pädevad asutused peaksid üles laadima kõik eurofondide ja AIFide piiriülese turustamisega seotud dokumendid.

(11)  Et tagada võrdsed võimalused ühelt poolt määruses (EL) nr 345/2013 määratletud kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele või määruses (EL) nr 346/2013 määratletud kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele ning teiselt poolt muudele AIFidele, on vaja kõnealustesse määrustesse lisada eelturustamist käsitlevad õigusnormid, mis on identsed direktiivis 2011/61/EL sätestatud eelturustusnormidega. Nimetatud õigusnormid peaksid võimaldama kõnealuste määruste kohaselt registreeritud fondivalitsejatel võtta ühendust investoritega, et teada saada nende huvi kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valdkonna investeerimisvõimaluste või -strateegiate vastu.

(12)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2014(10) on teatud kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud äriühingud ja isikud kuni 31. detsembrini 2019 kõnealuse määruse kohaste kohustuste täitmisest vabastatud. Kõnealuses määruses on ühtlasi sätestatud, et komisjonil tuleb see hiljemalt 31. detsembriks 2018 läbi vaadata, et hinnata muu hulgas seda, kas ajutise vabastuse kehtivusaega tuleks pikendada või kas pärast vajalike kohanduste kindlakstegemist tuleks direktiivi 2009/65/EÜ sätted investorile esitatava põhiteabe kohta asendada kõnealuse määruse kohase põhiteabedokumendiga või pidada neid sellega samaväärseks.

(13)  Et komisjonil oleks võimalik teha läbivaatamine, nagu määruses (EL) nr 1286/2014 algselt ette nähtud, tuleks läbivaatamistähtaega 12 kuu võrra pikendada. Euroopa Parlamendi pädev komisjon peaks läbivaatamisel toetama komisjoni sellega, et korraldab nii ettevõtjate kui ka tarbijate huve esindavate sidusrühmadega teemakohase arutelu.

(14)  Vältimaks, et investorid saavad sama investeerimisfondi kohta kaks eri eelteabedokumenti, nimelt eurofondi puhul direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt nõutava investori põhiteabedokumendi ning kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) puhul määruse (EL) nr 1286/2014 kohaselt nõutava põhiteabedokumendi, tuleks seni, kuni kõnealuse määruse kohase komisjoni tehtava läbivaatamise tulemusel ei ole seadusandlikke akte veel vastu võetud ja rakendatud, pikendada ajutise vabastuse kehtivusaega 24 kuu võrra. Ilma et see piiraks nimetatud vabastuse kehtivusaja pikendamist, peaksid kõik asjaomased institutsioonid ja järelevalveasutused püüdma tegutseda võimalikult kiiresti, et aidata ajutise vabastuse kohaldamist lõpetada.

(15)  Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu ESMA koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad standardvorme, -malle ja -menetlusi, mida pädevad asutused kasutavad nende territooriumil kohaldatavaid turustamisnõudeid käsitlevate liikmesriigi normide ning nende kokkuvõtete, nende poolt piiriülese tegevuse puhul võetavate tasude suuruse ning kohaldatavuse korral tasude arvutamise meetodite avaldamiseks ja neist teavitamiseks. Et parandada teabe edastamist ESMAle, tuleks rakenduslikud tehnilised standardid vastu võtta ka direktiividega 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL nõutud, piiriülest turustamist käsitlevate teadaannete, teatiste ja muus vormis teabe kohta ning ESMA loodava teavitusportaali toimimiseks vajaliku tehnilise korra kohta. Komisjon peaks võtma nimetatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(16)  On vaja täpsustada, millist teavet tuleb ESMAle igas kvartalis esitada, et hoida kõikide investeerimisfondide ja nende valitsejate andmebaase ajakohasena.

(17)  Isikuandmete töötlemine, mis toimub käesoleva määruse kohaselt, näiteks pädevate asutuste poolt isikuandmete vahetamine või edastamine, peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(11), ning ESMA teabevahetus või teabe edastamine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725(12).

(18)  Et pädevad asutused saaksid täita neile käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid, peaksid liikmesriigid tagama, et pädevatel asutustel on kõik vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

(19)  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peaks komisjon hindama käesoleva määruse kohaldamist. Hindamisel tuleks võtta arvesse turu arengut ja analüüsida, kas võetud meetmed on investeerimisfondide piiriülest turustamist parandanud.

(20)  Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peaks komisjon avaldama aruande, milles käsitletakse pöördpakkumist ja nõudlust investori omal algatusel ning kirjeldatakse, kui palju fondiosakuid või -aktsiaid on selliselt märgitud, kuidas see on geograafiliselt levinud, sealhulgas kolmandates riikides, ja selle mõju tegevusloa korrale.

(21)  Õiguskindluse tagamiseks tuleb ühtlustada selliste liikmesriikide õigus- ja haldusnormide kohaldamise alguskuupäevad, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/...(13)(14) ning käesolevat määrust seoses reklaamteateid ja eelturustamist käsitlevate sätetega.

(22)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada kapitaliturgude liidu loomisega seoses turu tõhusust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed normid, mis käsitlevad investeerimisfondide turustamisnõudeid reguleerivate liikmesriikide normide avaldamist ja investoritele suunatud reklaamteateid, ning investeerimisfondide valitsejatele piiriüleses tegevuses kohaldatavate tasude ühised põhimõtted. Selles nähakse samuti ette keskandmebaasi loomine investeerimisfondide piiriüleseks turustamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)  alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

b)  eurofondide valitsejad ja eurofondid, mis ei ole eurofondi valitsejat määranud;

c)  EuVECA valitsejad ja

d)  EuSEFi valitsejad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „alternatiivne investeerimisfond“ või „AIF“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, mille hulka kuuluvad EuVECA, EuSEF ja ELTIF;

b)  „alternatiivse investeerimisfondi valitseja“ või „AIFi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitseja, kes on saanud nimetatud direktiivi artikli 6 kohaselt tegevusloa;

c)  „EuVECA valitseja“ – kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, kes on määratletud määruse (EL) nr 345/2013 artikli 3 esimese lõigu punktis c ja kes on registreeritud vastavalt nimetatud määruse artiklile 14;

d)  „EuSEFi valitseja“ – kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, kes on määratletud määruse (EL) nr 346/2013 artikli 3 lõike 1 punktis c ja kes on registreeritud vastavalt nimetatud määruse artiklile 15;

e)  „pädevad asutused“ – pädevad asutused direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti f või ELi AIFi pädevad asutused direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti h tähenduses;

f)  „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus on AIFi valitseja, EuVECA valitseja, EuSEFi valitseja või eurofondi valitseja registrijärgne asukoht;

g)  „vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond)“ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond), kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 5;

h)  „eurofondi valitseja“ – fondivalitseja, kes on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b.

Artikkel 4

Reklaamteadetega seotud nõuded

1.  AIFi valitsejad, EuVECA valitsejad, EuSEFi valitsejad ja eurofondi valitsejad tagavad, et kõik investoritele suunatud reklaamteated on sellisena äratuntavad, neis kirjeldatakse võrdselt märgataval viisil AIFi või eurofondi osakute või aktsiate ostmisega seotud riske ja hüvesid ning kogu reklaamteates esitatud teave on tõene, üheselt mõistetav ja mitteeksitav.

2.  Eurofondi valitsejad tagavad, et reklaamteated, mis sisaldavad eurofondi kohta spetsiifilist teavet, ei ole vastuolus direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 68 osutatud prospektis sisalduva teabega ega kõnealuse direktiivi artiklis 78 osutatud investorile esitatava põhiteabega ega vähenda selle teabe olulisust. Eurofondi valitsejad tagavad, et kõigis reklaamteadetes osutatakse prospekti olemasolule ja investorile esitatava põhiteabe kättesaadavusele. Reklaamteadetes tuleb märkida, kus, kuidas ja millises keeles saavad investorid või potentsiaalsed investorid hankida prospekte ja investorile esitatavat põhiteavet, ning esitatakse nendele dokumentidele viivad hüperlingid või veebisaidi aadressid.

3.  Lõikes 2 osutatud reklaamteates tuleb märkida, kust, kuidas ja mis keeles saavad investorid või potentsiaalsed investorid hankida kokkuvõtlikku teavet oma õiguste kohta, ja esitada hüperlink sellele kokkuvõttele, milles on asjakohasel juhul ka teave vaidluse korral kasutatavate liidu ja riigi tasandi kollektiivsete õiguskaitsevahendite kohta.

Reklaamteated peavad sisaldama ka selget teavet selle kohta, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valitseja võib otsustada lõpetada oma investeerimisfondide turustamise suhtes kehtestatud korrale tuginemise vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 93a ja direktiivi 2011/61/EL artiklile 32a.

4.  AIFi valitsejad, EuVECA valitsejad ja EuSEFi valitsejad tagavad, et reklaamteated, milles kutsutakse ostma AIFi osakuid või aktsiaid ja mis sisaldavad AIFi kohta spetsiifilist teavet, ei ole vastuolus teabega, mis tuleb avaldada investoritele direktiivi 2011/61/EL artikli 23, määruse (EL) nr 345/2013 artikli 13 või määruse (EL) nr 346/2013 artikli 14 kohaselt, ega vähenda selle teabe olulisust.

5.  Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis AIFide suhtes, mis avaldavad prospekti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1129(15) või liikmesriigi õigusele või mis kohaldavad investorile esitatava põhiteabe sisu ja vormi reguleerivaid norme, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 78.

6.  Hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] annab ESMA välja suunised lõikes 1 osutatud reklaamteadetele esitatavate nõuete kohaldamise kohta, võttes arvesse reklaamteadete veebis levitamise aspekte, ning seejärel ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 5

Turustusnõudeid käsitlevate liikmesriigi normide avaldamine

1.  Pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil ning hoiavad seal vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ajakohasena täieliku teabe nende kohaldatavate liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohta, mis reguleerivad AIFide ja eurofondide turustamisnõudeid, ning nende kokkuvõtted.

2.  Pädevad asutused edastavad ESMAle hüperlingid oma veebisaitidele, kus lõikes 1 osutatud teave on avaldatud.

Pädevad asutused teavitavad ESMAt põhjendamatu viivituseta igast muutusest, mis on käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud teabes toimunud.

3.  ESMA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli kohaselt avaldatava teabe ja esitatavate teadete standardvorm, -mall ja ‑menetlus.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 6

ESMA keskandmebaas turustamisnõudeid käsitlevate liikmesriikide normide kohta

Hiljemalt ... [30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] avaldab ESMA oma veebisaidil keskandmebaasi, mis sisaldab artikli 5 lõikes 1 osutatud kokkuvõtteid ja artikli 5 lõikes 2 osutatud hüperlinke pädevate asutuste veebisaitidele, ning hoiab seda ajakohasena.

Artikkel 7

Reklaamteadete eelkontroll

1.  Pädevad asutused võivad nõuda, kuid üksnes selleks, et kontrollida vastavust käesolevale määrusele ja turustamisnõudeid käsitlevatele liikmesriikide normidele, et neid teavitataks eelnevalt reklaamteadetest, mida ▌eurofondide valitsejad kavatsevad investoritega suheldes otse või kaudselt kasutada.

Esimeses lõigus osutatud eelneva teavitamise kohustus ei ole eurofondide osakute turustamise eeltingimus ega ka direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 93 osutatud teavitamiskorra osa.

Kui pädevad asutused nõuavad esimeses lõigus osutatud eelnevat teavitamist, siis annavad nad 10 tööpäeva jooksul alates reklaamteate kättesaamisest eurofondi valitsejale teada, kui nad nõuavad reklaamteate muutmist.

Esimeses lõigus osutatud eelnevat teavitamist võib nõuda korrapäraselt või kooskõlas muude kontrollitavadega ning sellega ei piirata järelevalvevolituste kasutamist reklaamteadete järelkontrollimiseks.

2.  Pädevad asutused, kes nõuavad reklaamteadetest eelnevat teavitamist, kehtestavad selleks asjakohase korra, kohaldavad seda ja avaldavad selle oma veebisaidil. Asutusesiseste eeskirjade ja menetluste abil tagatakse kõigi eurofondide läbipaistev ja mittediskrimineeriv kohtlemine, olenemata liikmesriigist, kus eurofond on tegevusloa saanud.

3.  Kui ▌AIFi, EuVECA või EuSEFi valitsejad turustavad oma AIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele ▌, siis kohaldatakse kõnealuste AIFi, EuVECA või EuSEFi valitsejate suhtes mutatis mutandis lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 8

ESMA aruanne reklaamteadete kohta

1.   Pädevad asutused ▌esitavad hiljemalt 31. märtsiks 2021 ning seejärel igal teisel aastal ESMAle aruande ▌, mis sisaldab järgmist teavet:

a)  mitu korda nõuti eelkontrolli põhjal reklaamteate muutmist, kui seda tehti;

b)  mitu korda nõuti järelkontrolli põhjal muudatuste tegemist ja milliseid otsuseid järelkontrolli alusel tehti, tuues selgelt välja kõige sagedasemad rikkumised ning kirjeldades nende sisu ja laadi;

c)  artiklis 4 osutatud nõuete kõige sagedamini esinevate rikkumiste kirjeldus ja

d)  üks näide iga punktides b ja c osutatud rikkumise kohta.

2.   ESMA esitab hiljemalt 30. juuniks 2021 ja seejärel igal teisel aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande, milles antakse ülevaade artikli 5 lõikes 1 osutatud turustamisnõuetest kõigis liikmesriikides ja mis sisaldab analüüsi reklaamteateid reguleerivate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide mõju kohta, võttes aluseks ka käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe.

Artikkel 9

Tasude üldpõhimõtted

1.  Kui pädevad asutused nõuavad seoses AIFi, EuVECA, EuSEFi ja eurofondi valitsejate piiriülese tegevusega tasusid, peavad need tasud olema kooskõlas pädeva asutuse ülesannete täitmisega seotud üldkuludega.

2.  Pädevad asutused saadavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tasude kohta arve, eraldi maksenõude või maksejuhise, milles on selgelt välja toodud makseviis ja tasumise tähtpäev, aadressile, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõike 1 kolmandas lõigus või direktiivi 2011/61/EL IV lisa punktis i.

Artikkel 10

Tasusid käsitlevate liikmesriikide normide avaldamine

1.  Pädevad asutused avaldavad hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] oma veebisaidil ja hoiavad seal vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ajakohasena teabe, milles on loetletud artikli 9 lõikes 1 osutatud tasud või nende tasude arvutamise meetodid, kui see on kohaldatav.

2.  Pädevad asutused edastavad ESMAle hüperlingid oma veebisaitidele, millel lõikes 1 osutatud teave on avaldatud.

3.  ESMA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli kohaselt avaldatava teabe ja esitatavate teadete standardvorm, -mall ja ‑menetlus.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 11

ESMA avaldatav teave tasude kohta

1.  ESMA avaldab hiljemalt ... [30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] oma veebisaidil hüperlingid pädevate asutuste veebisaitidele, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2. Kõnealuseid hüperlinke ajakohastatakse pidevalt.

2.  ESMA töötab hiljemalt ... [30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] välja interaktiivse ja vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles kasutatava, avalikult juurdepääsetava vahendi, mille abil on võimalik teha artikli 9 lõikes 1 osutatud tasude näitlik arvutus, ning teeb selle vahendi oma veebisaidil kättesaadavaks. Vahendit ajakohastatakse pidevalt.

Artikkel 12

ESMA keskandmebaas AIFide ja eurofondide piiriülese turustamise kohta

1.  ESMA avaldab hiljemalt ... [30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] oma veebisaidil AIFide ja eurofondide piiriülese turustamise kohta keskandmebaasi, mis on üldsusele kättesaadav ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ning milles on loetletud

a)  kõik AIFid, mida turustatakse muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, nende valitsejad, EuSEFi valitseja või EuVECA valitseja ning liikmesriigid, kus neid turustatakse; ja

b)  kõik eurofondid, mida turustatakse muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik, kes on määratletud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis e, nende valitsejad ja liikmesriigid, kus neid turustatakse.

Kõnealust keskandmebaasi ajakohastatakse pidevalt.

2.  Käesolevas artiklis ja artiklis 13 osutatud kohustused, mis on seotud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaasiga, ei piira direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõike 1 teises lõigus osutatud loeteluga, direktiivi 2011/61/EL artikli 7 lõike 5 teises lõigus osutatud avaliku keskregistriga, määruse (EL) nr 345/2013 artiklis 17 osutatud keskandmebaasiga ja määruse (EL) nr 346/2013 artiklis 18 osutatud keskandmebaasiga seotud kohustusi.

Artikkel 13

ESMAle saadetavate teadete standardimine

1.  Päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad ESMAle igas kvartalis käesoleva määruse artiklis 12 osutatud keskandmebaasi loomiseks ja ajakohastamiseks vajaliku teabe seoses teadaannete, teatiste või muus vormis teabega, millele on osutatuddirektiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõikes 1 ja artikli 93a lõikes 2 ning direktiivi 2011/61/EL artikli 31 lõikes 2, artikli 32 lõikes 2 ja artikli 32a lõikes 2, ning kõik muudatused selles teabes, kui keskandmebaasis olevat teavet tuleb nende muudatuste tõttu muuta.

2.  ESMA loob teavitusportaali, kuhu iga pädev asutus laadib üles kõik lõikes 1 osutatud dokumendid.

3.  ESMA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mida pädevad asutused peavad lõike 1 kohaselt esitama, samuti teabe esitamise vormid, mallid ja menetlused ning lõikes 2 osutatud teavitusportaali toimimiseks vajaliku tehnilise korra.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 14

Pädevate asutuste volitused

1.  Pädevatel asutustel on käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

2.  Pädevatele asutustele direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL ning määruste (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) 2015/760 kohaselt antud volitused, sealhulgas karistuste ja muude meetmetega seotud volitused, kehtivad ka käesoleva määruse artiklis 4 osutatud valitsejate suhtes.

Artikkel 15

Määruse (EL) nr 345/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 345/2013 muudetakse järgmiselt:

1)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:"

„o) „eelturustamine“ – investeerimisstrateegiaid või -ideid käsitleva teabe otsene või kaudne esitamine või edastamine kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja poolt või tema nimel potentsiaalsetele investoritele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liidus, eesmärgiga teha kindlaks nende huvi sellise kvalifitseeruva riskikapitalifondi vastu, mis ei ole liikmesriigis, kus on potentsiaalsete investorite elukoht või registrijärgne asukoht, veel asutatud või moodustatud või on seal küll asutatud või moodustatud, kuid mille turustamisest ei ole veel artikli 15 kohaselt teatatud, kusjuures ühelgi juhul ei ole tegemist avaliku või mitteavaliku pakkumisega potentsiaalsele investorile, et ta investeeriks nimetatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakutesse või aktsiatesse.“

"

2)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 4a

1.  Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja võib tegeleda liidus eelturustamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele investoritele esitatav teave

   a) on piisav selleks, et investorid saaksid teha otsuse omandada teatava kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid;
   b) ▌hõlmab märkimisvorme või muid sarnaseid dokumente kavandina või lõplikul kujul või
   c) hõlmab veel asutamata või moodustamata kvalifitseeruva riskikapitalifondi asutamisdokumente või moodustamise dokumente, prospekti või pakkumisdokumente nende lõplikul kujul.

Prospekti või pakkumisdokumentide esitatavad kavandid ei tohi sisaldada teavet. millest investoritele piisaks investeerimisotsuse tegemiseks, ning nendes peab olema selgelt märgitud, et

   a) nende puhul ei ole tegemist pakkumisega ega kutsega märkida kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid ning
   b) neis esitatud teabe alusel ei tohiks teha otsuseid, sest see ei ole täielik ja seda võidakse muuta.

2.  Pädevad asutused ei tohi nõuda, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teataks neile enne eelturustamisega tegelema hakkamist eelturustamisdokumentide sisu või adressaadid või täidaks muid tingimusi või nõudeid, mida ei ole käesolevas artiklis sätestatud.

3.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad tagavad, et investorid ei omanda eelturustamise käigus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid ning et investorid, kellega on eelturustamise käigus ühendust võetud, võivad omandada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid üksnes artiklis 15 lubatud turustamise käigus.

Kui 18 kuu jooksul pärast seda, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja eelturustamist alustas, märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi või eelturustamise tulemusel asutatud või moodustatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid, käsitatakse seda märkimisena turustamise tulemusel ning selle suhtes kehtib artiklis 15 osutatud teavitamiskord.

4.  Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja saadab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele paberil või elektrooniliselt mitteametliku kirja. Kirjas märgitakse, millistes liikmesriikides ja millisel ajavahemikul eelturustamine toimub või on toimunud, esitatakse eelturustamise lühikirjeldus, sealhulgas teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta ning asjakohasel juhul loetelu eelturustatavatest või eelturustatud kvalifitseeruvatest riskikapitalifondidest. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja eelturustamisega tegeleb või on tegelenud. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eelturustamine toimub või on toimunud, võivad taotleda kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt tema territooriumil toimuva või toimunud eelturustamise kohta lisateavet.

5.  Kolmas isik tegeleb tegevusloa saanud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja nimel eelturustamisega üksnes siis, kui ta on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL* kohase investeerimisühingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL** kohase krediidiasutuse, direktiivi 2009/65/EÜ kohase eurofondi valitseja või direktiivi 2011/61/EL kohase alternatiivse investeerimisfondi valitsejana või kui ta tegutseb direktiivi 2014/65/EL kohase seotud vahendajana. Sellise kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

6.  Riskikapitalifondide valitseja tagab eelturustamise nõuetekohase dokumenteerimise.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).“

"

Artikkel 16

Määruse (EL) nr 346/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 346/2013 muudetakse järgmiselt:

1)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:"

„o) „eelturustamine“ – investeerimisstrateegiaid või -ideid käsitleva teabe otsene või kaudne esitamine või edastamine kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja poolt või tema nimel potentsiaalsetele investoritele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liidus, eesmärgiga teha kindlaks nende huvi sellise kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi vastu, mis ei ole liikmesriigis, kus on potentsiaalsete investorite elukoht või registrijärgne asukoht, veel asutatud või moodustatud või on seal küll asutatud või moodustatud, kuid mille turustamisest ei ole veel artikli 16 kohaselt teatatud, kusjuures ühelgi juhul ei ole tegemist avaliku või mitteavaliku pakkumisega potentsiaalsele investorile, et ta investeeriks nimetatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või aktsiatesse.

"

2)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 4a

1.  Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja võib tegeleda liidus eelturustamisega, välja arvatud juhul, kui potentsiaalsetele investoritele esitatav teave

   a) on piisav selleks, et investorid saaksid teha otsuse omandada teatava kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid;
   b) ▌hõlmab märkimisvorme või muid sarnaseid dokumente kavandina või lõplikul kujul või
   c) hõlmab veel asutamata või moodustamata kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi asutamisdokumente või moodustamise dokumente, prospekti või pakkumisdokumente nende lõplikul kujul.

Prospekti või pakkumisdokumentide esitatavad kavandid ei tohi sisaldada teavet, millest investoritele piisaks investeerimisotsuse tegemiseks, ning nendes peab olema selgelt märgitud, et

   a) nende puhul ei ole tegemist pakkumisega ega kutsega märkida kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid ning
   b) neis esitatud teabe alusel ei tohiks teha otsuseid, sest see ei ole täielik ja seda võidakse muuta.

2.  Pädevad asutused ei tohi nõuda, et kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja teataks neile enne eelturustusega tegelema hakkamist eelturustamisdokumentide sisu või adressaadid või täidaks muid tingimusi või nõudeid, mida ei ole käesolevas artiklis sätestatud.

3.  Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad tagavad, et investorid ei omanda eelturustamise käigus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid ning et investorid, kellega on eelturustamise käigus ühendust võetud, võivad omandada kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid üksnes artiklis 16 lubatud turustamise käigus.

Kui 18 kuu jooksul pärast seda, kui kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja eelturustamist alustas, märgivad kutselised investorid eelturustamisel esitatud teabes osutatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi või eelturustamise tulemusel asutatud või moodustatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakuid või aktsiaid, käsitatakse seda märkimisena turustamise tulemusel ning selle suhtes kehtib artiklis 16 osutatud teavitamiskord.

4.  Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja saadab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele paberil või elektrooniliselt mitteametliku kirja. Kirjas märgitakse, millistes liikmesriikides ja millisel ajavahemikul eelturustamine toimub või on toimunud, esitatakse eelturustamise lühikirjeldus, sealhulgas teave tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta ning asjakohasel juhul loetelu eelturustatavatest või eelturustatud kvalifitseeruvatest sotsiaalettevõtlusfondidest. Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja eelturustamisega tegeleb või on tegelenud. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus eelturustamine toimub või on toimunud, võivad taotleda kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt nende territooriumil toimuva või toimunud eelturustamise kohta lisateavet.

5.  Kolmas isik tegeleb tegevusloa saanud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja nimel eelturustamisega üksnes siis, kui ta on saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL* kohase investeerimisühingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL** kohase krediidiasutuse, direktiivi 2009/65/EÜ kohase eurofondi valitseja või direktiivi 2011/61/EL kohase alternatiivse investeerimisfondi valitsejana või kui ta tegutseb direktiivi 2014/65/EL kohase seotud vahendajana. Sellise kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

6.  Sotsiaalettevõtlusfondide valitseja tagab eelturustamise nõuetekohase dokumenteerimise.

____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).“

"

Artikkel 17

Määruse (EL) nr 1286/2014 muudatused

Määrust (EL) nr 1286/2014 muudetakse järgmiselt:

1)  artikli 32 lõikes 1 asendatakse tekst „31. detsembrini 2019“ tekstiga „31. detsembrini 2021“;

2)  artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimeses lõigus asendatakse tekst „31. detsembriks 2018“ tekstiga „31. detsembriks 2019“;

b)  lõike 2 esimeses lõigus asendatakse tekst „31. detsembriks 2018“ tekstiga „31. detsembriks 2019“;

c)  lõike 4 esimeses lõigus asendatakse tekst „31. detsembriks 2018“ tekstiga „31. detsembriks 2019“.

Artikkel 18

Hindamine

Hiljemalt ... [60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon avaliku konsultatsiooni põhjal ning ESMA ja pädevate asutustega peetud arutelusid arvesse võttes käesoleva määruse kohaldamist.

Hiljemalt ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon pädevate asutuste, ESMA ja muude asjaomaste sidusrühmadega peetud konsultatsioonide põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse pöördpakkumist ja nõudlust investori omal algatusel ning kirjeldatakse, kui palju fondiosakuid või -aktsiaid on selliselt märgitud, kuidas see on geograafiliselt levinud, sh kolmandates riikides, ja selle mõju tegevusloa korrale. Aruandes vaadeldakse ka seda, kas artikli 13 lõike 2 kohaselt loodud teavitusportaal tuleks välja töötada nii, et kogu dokumentide edastamine pädevate asutuste vahel toimub selle portaali kaudu.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Artikli 4 lõikeid 1–5, artikli 5 lõikeid 1 ja 2, artiklit 15 ja artiklit 16 kohaldatakse alates ... [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.
(2)ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.
(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv (EL) 2019/..., millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L ...).
(14)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 53/19 (2018/0041(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).


Kapitalinõuded (määrus) ***I
PDF 1355kWORD 786k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (COM(2016)0850 – C8‑0480/2016 – 2016/0360A(COD))
P8_TA-PROV(2019)0369A8-0242/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0850),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0480/2016),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. mai 2017. aasta otsust lubada majandus- ja rahanduskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0242/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

P8_TC1-COD(2016)0360A


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Pärast 2007.–2008. aastal puhkenud finantskriisi viis liit ellu finantsteenuste õigusraamistiku põhjaliku reformi, et parandada oma finantseerimisasutuste vastupanuvõimet. Reform põhines suures osas Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) poolt 2010. aastal kokku lepitud rahvusvahelistel standarditel ehk Basel III raamistikul. Reformipaketi arvukate meetmete hulka kuulus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(7) vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(2)  Ehkki reformi tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime mitmesuguste võimalike tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei lahendatud sellega kõiki tuvastatud probleeme. Selle oluline põhjus oli asjaolu, et rahvusvaheliste standardite kehtestajad, nagu Baseli komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu, ei olnud selleks ajaks lõpetanud tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud lahendustega nende probleemidega tegelemiseks. Nüüd, kui töö oluliste täiendavate reformidega on lõpule jõudnud, tuleks asuda tegelema ülejäänud probleemide lahendamisega.

(3)  Oma 24. novembri 2015. aasta teatises „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja võttis kohustuseks esitada rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel põhinev seadusandlik ettepanek. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke meetmeid, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes ja Euroopa Parlament oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta(8).

(4)  Ühelt poolt peaksid riskivähendamismeetmed veelgi tugevdama Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgude usaldust sellesse, sama ajal peaksid need ka toetama edasiliikumist pangandusliidu väljakujundamisel. Neid meetmeid tuleks kaaluda ka liidu majandust mõjutavate laiemate väljakutsete taustal, eriti seoses vajadusega soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ajal, mil majanduse väljavaated on ebakindlad. Seda arvestades on liidu majanduse tugevdamiseks välja käidud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Seetõttu on oluline, et kõik riskivähendamismeetmed põimuksid sujuvalt nende poliitiliste algatustega, aga ka finantssektori hiljutiste laiemate reformidega.

(5)  Käesoleva määruse sätted peaksid olema samaväärsed rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega ning tagama direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 jätkuva samaväärsuse BASEL III raamistikuga. Sihipärased kohandused, mille eesmärk on kajastada liidu spetsiifikat ja üldisemaid poliitilisi kaalutlusi, peaksid olema ulatuselt või ajaliselt piiratud, et mitte vähendada usaldatavusnõuete raamistiku üldist usaldusväärsust.

(6)  Praeguseid riskivähendamismeetmeid ning eelkõige aruandlus- ja avalikustamisnõudeid tuleks samuti parandada, et neid saaks kohaldada proportsionaalsemalt ja et nende täitmisega ei kaasneks ülemäärast koormust, eriti väiksematele ja vähem keerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)   Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega seoses on nõuete sihipäraseks lihtsustamiseks vaja väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute täpset määratlust. Ühtsest absoluutsest künnisest ainuüksi ei piisa, et võtta arvesse riikide pangandusturgude eripära. Seepärast peab liikmesriikidel olema võimalik kasutada oma kaalutlusõigust, et viia künnis vastavusse riigisisese olukorraga ja vajaduse korral kohandada seda allapoole. Kuna krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus üksi ei ole tema riskiprofiili määratlemisel otsustav, tuleb kohaldada ka täiendavaid kvalitatiivseid kriteeriumeid tagamaks, et krediidiasutust või investeerimisühingut peetakse väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks ning tema kasuks kohaldatakse proportsionaalsemaid nõudeid üksnes siis, kui ta täidab kõik asjakohased kriteeriumid.

(8)  Finantsvõimenduse määr aitab säilitada finantsstabiilsust, toimides riskipõhiste kapitalinõuete kaitsemeetmena ja piirates finantsvõimenduse ülemäärast kuhjumist majandustõusu ajal. Baseli komitee muutis finantsvõimenduse määra käsitlevat rahvusvahelist standardit, et täpsustada selle määra struktuuri teatavaid tahke. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia muudetud standardiga kooskõlla, et tagada liidus asutatud, kuid väljaspool liitu tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning tagada, et finantsvõimenduse määr oleks jätkuvalt tõhus täiendus riskipõhistele omavahendite nõuetele. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra kehtiva aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks kehtestada finantsvõimenduse määra nõue.

(9)  Et mitte tarbetult piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmist äriühingutele ja kodumajapidamistele ning hoida ära põhjendamatut kahjulikku mõju turu likviidsusele, tuleks finantsvõimenduse määra nõue kehtestada sellisel tasemel, kus see toimiks ülemäärase finantsvõimenduse riski usaldusväärse kaitsemeetmena, takistamata sealjuures majanduskasvu.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010(9) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) järeldas oma 3. augusti 2016. aasta aruandes finantsvõimenduse määra nõude kohta, et esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määr, mis kalibreeritakse 3 % tasemele kõigi krediidiasutuste puhul, toimiks usaldusväärse kaitsemeetmena. Finantsvõimenduse määra 3 % nõudes leppis kokku rahvusvahelisel tasandil ka Baseli komitee. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks seega kalibreerida 3 % tasemele.

(11)  Finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks aga teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele. Eelkõige mõjutaks see ebaproportsionaalselt riiklike arengupankade poolt avaliku sektori laenude andmist ja riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra seda liiki riskipositsioonide puhul kohandada. Seepärast tuleks kindlaks määrata selged kriteeriumid, mis aitavad veenduda selliste krediidiasutuste avalikus ülesandes ning mis hõlmavad niisuguseid aspekte nagu nende krediidiasutuste asutamine, nende tegevusalad, eesmärk, avaliku sektori asutuste poolsed tagatised ning hoiuste kaasamisega seotud piirangud. Selliste krediidiasutuste asutamise vorm ja viis peaks siiski jääma liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse otsustada ning see võib hõlmata uue krediidiasutuse asutamist, olemasoleva ettevõtja omandamist või ülevõtmist selliste avaliku sektori asutuste poolt, sealhulgas loovutamise teel ning kriisilahendusmenetluse kontekstis.

(12)  Finantsvõimenduse määr ei tohiks samuti takistada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel klientidele kesksete kliirimisteenuste osutamist. Seetõttu tuleks keskselt kliiritud tuletistehingutega seotud alustamise tagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud oma klientidelt ▌ ja mille nad annavad edasi kesksetele vastaspooltele, riskipositsiooni näitaja kohaldamisalast välja jätta.

(13)   Erandlikel asjaoludel, mis õigustavad teatavate keskpankades olevate riskipositsioonide finantsvõimenduse määra kohaldamisalast väljajätmist, ning et hõlbustada rahapoliitika elluviimist, peaks pädevatel asutustel olema võimalik sellised riskipositsioonid koguriskipositsiooni näitaja kohaldamisalast ajutiselt välja jätta. Selleks peaksid pädevad asutused pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist kinnitama avalikult selliste erandlike asjaolude olemasolu. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks vastavalt ümber kalibreerida, et tasakaalustada väljajätmise mõju. Ümberkalibreerimine peaks võimaldama hoida ära finantsstabiilsusele avalduvaid riske, mis võivad mõjutada asjaomaseid pangandussektoreid, ning säilitada finantsvõimenduse määrast tuleneva vastupanuvõime.

(14)  On asjakohane rakendada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis on liigitatud globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks vastavalt direktiivile 2013/36/EL ning 2017. aasta detsembris avaldatud Baseli komitee standardile globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks ette nähtud finantsvõimenduse määra puhvri kohta. Baseli komitee kalibreeris finantsvõimenduse määra puhvrit konkreetse eesmärgiga maandada globaalsete süsteemselt oluliste pankade poolt finantsstabiilsusele tekitatavaid märgatavalt suuremaid riske, ning seda arvesse võttes tuleks kõnealust puhvrit praeguses etapis kohaldada üksnes globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Siiski tuleks täiendavalt analüüsida, et teha kindlaks, kas oleks asjakohane kohaldada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, nagu on määratletud direktiivis 2013/36/EL, ning kui jah, siis mil moel tuleks selle kalibreerimisel võtta arvesse nende ettevõtjate eriomadusi.

(15)  Finantsstabiilsuse nõukogu ▌ avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mida toetas G20 oma tippkohtumisel 2015. aasta novembris Türgis. Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel olema piisavas summas suure kahjumikatmisvõimega (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Kogu kahjumikatmisvõime standardit tuleks rakendada liidu õiguses.

(16)  Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks liidu õiguses on vaja võtta arvesse kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL(10). Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumikatmisvõime on piisav, peaksid need kaks nõuet ühises raamistikus üksteist täiendama. Praktikas tuleks kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase lisada määrusesse (EL) nr 575/2013 omavahendite ja kõlblike kohustuste uue nõude abil, samal ajal kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014(11) sihipärase muutmise teel. Sätteid, millega lisatakse kogu kahjumikatmisvõime standard määrusesse (EL) nr 575/2013, tuleks tõlgendada koos direktiivi 2014/59/EL ja määrusesse (EL) nr 806/2014 lisatud sätetega ja direktiiviga 2013/36/EL.

(17)  Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga, mis hõlmab üksnes globaalseid süsteemselt olulisi panku, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõuet omavahendite ja suure kahjumikatmisvõimega kohustuste piisava summa kohta kohaldada ainult globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Käesolevas määruses kehtestatud normid kõlblike kohustuste kohta peaksid siiski kehtima kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, arvestades direktiivis 2014/59/EL sätestatud täiendavaid kohandusi ja nõudeid.

(18)  Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue kehtima kriisilahendussubjektidele, kes on kas ise globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue peaks kehtima kas individuaalselt või konsolideeritud alusel, olenevalt sellest, kas kriisilahendussubjekt on omaette krediidiasutus või investeerimisühing, millel puuduvad tütarettevõtjad, või on ta emaettevõtja.

(19)  Direktiivi 2014/59/EL kohaselt võib kriisilahendusvahendeid kasutada lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate puhul. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kahjumikatmisvõime peaks seetõttu olema piisav, samamoodi nagu emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul.

(20)  Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude tõhususe tagamiseks on oluline, et instrumentidel, mida selle nõude täitmiseks hoitakse, oleks suur kahjumikatmisvõime. Kohustustel, mida direktiivis 2014/59/EL osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend ei hõlma, seda võimet ei ole ja samuti ei ole seda muudel kohustustel, mis põhimõtteliselt küll võimaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, kuid mille täitmisele pööramine tegelikkuses võib osutuda keeruliseks. Neid kohustusi ei tohiks seetõttu lugeda omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude puhul aktsepteeritavaks. Teisest küljest on suur kahjumikatmisvõime kapitaliinstrumentidel ja allutatud kohustustel. Samuti tuleks kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga võtta teataval määral arvesse selliste kohustuste kahjumikatmisvõimet, mis kuuluvad teatavate väljajäetud kohustustega samasse nõudeõiguse järku.

(21)  Et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude all kohustuste topeltarvestamist, tuleks kehtestada kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamiseks normid, mis kajastavad määruses (EL) nr 575/2013 kapitaliinstrumentide jaoks väljatöötatud asjaomast mahaarvamise käsitlusviisi. Selle käsitlusviisi järgi tuleks kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused arvata maha kõigepealt kõlblikest kohustustest ning sellises ulatuses, mil kohustustest ei piisa, tuleks need kõlblike kohustuste instrumendid maha arvata teise taseme instrumentidest.

(22)  Kogu kahjumikatmisvõime standard hõlmab mõningaid kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumeid, mis on kehtivatest kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumidest rangemad. Ühtsuse huvides tuleks kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumid alates 1. jaanuarist 2022 ühtlustada eriotstarbeliste ettevõtjate kaudu emiteeritud instrumentide mitteaktsepteeritavusega.

(23)   On vaja sätestada selge ja läbipaistev menetlus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide heakskiitmiseks, mis võib aidata kaasa kõnealuste instrumentide kõrge kvaliteedi säilitamisele. Selleks peaks pädevatel asutustel olema kohustus kiita need instrumendid heaks enne, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad need liigitada esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Pädevad asutused ei peaks siiski nõudma eelnevat luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mis on emiteeritud pädeva asutuse poolt juba heaks kiidetud juriidiliste dokumentide alusel ja mida reguleerivad sisuliselt samad sätted kui need, mis reguleerivad kapitaliinstrumente, mille kohta krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa liigitada need esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Sellisel juhul peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema eelneva heakskiidu taotlemise asemel võimalik teavitada oma pädevaid asutusi kavatsusest niisuguseid instrumente emiteerida. Nad peaksid tegema seda piisavalt aegsasti enne instrumentide liigitamist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, et jätta pädevatele asutustele aega instrumendid vajaduse korral läbi vaadata. Võttes arvesse EBA rolli järelevalvetavade lähendamise edendamisel ja omavahenditesse kuuluvate instrumentide kvaliteedi parandamisel, peaksid pädevad asutused enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide mis tahes uue vormi heakskiitmist konsulteerima EBAga.

(24)   Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult sel määral, mil need vastavad asjaomastele aktsepteeritavuse kriteeriumidele. Sellised kapitaliinstrumendid võivad koosneda omakapitalist või kohustustest, sealhulgas nendele kriteeriumidele vastavatest allutatud laenudest.

(25)   Kapitaliinstrumendid või kapitaliinstrumentide osad peaksid kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena üksnes sellises ulatuses, mil nende eest on tasutud. Kuni instrumendi osade eest ei ole tasutud, ei peaks sellised osad kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(26)   Omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste suhtes ei tuleks kohaldada tasaarvestuskorda (set-off ja netting), mis kahjustaks nende kahjumikatmisvõimet kriisilahenduse korral. See ei tohiks tähendada, et kohustusi reguleerivad lepingulised sätted peaksid sisaldama sõnaselget klauslit, et instrumendi suhtes ei kohaldata tasaarvestusõigusi.

(27)   Tingituna pangandussektori arengust üha digitaalsemas keskkonnas, on tarkvarast saamas üha tähtsam varaliik. Usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara suhtes, mille väärtust krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine oluliselt ei mõjuta, ei tohiks kohaldada immateriaalse vara mahaarvamist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest. See täpsustus on oluline, kuna tarkvara on lai mõiste, mis hõlmab mitut liiki varasid, millest kõik ei säilita ettevõtja tegevuse katkemise korral oma väärtust. Sellega seoses tuleks võtta arvesse erinevusi tarkvaraga seotud vara hindamisel ja amortiseerimisel ning sellise vara realiseeritud müüki. Lisaks tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi arengusuundi ja erinevusi tarkvarasse tehtavate investeeringute regulatiivses käsitluses, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate suhtes kohaldatavaid erinevaid usaldatavusnõudeid ning finantssektori mitmekesisust liidus, sealhulgas reguleerimata ettevõtjad, nagu finantstehnoloogia ettevõtjad.

(28)   Et vältida äkilisest muudatusest tingitud negatiivset tagajärge, on seoses teatavate aktsepteeritavuse kriteeriumidega vaja kohaldada olemasolevate instrumentide suhtes varasemalt kehtinud nõudeid. Kohustuste puhul, mis on emiteeritud enne ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev], tuleks teatavad omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumid kaotada. Sellist varasemalt kehtinud nõuete ajutist kohaldamist tuleks kasutada kohustuste puhul, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutatud osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutatud osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL, ning kohustuste suhtes, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutamata osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutamata osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL. Omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul peaks varasemalt kehtinud nõuete kohaldamine lõppema ... [kuus aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

(29)   Kõlblike kohustuste instrumente, sealhulgas instrumente, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, on võimalik tagasi võtta üksnes siis, kui kriisilahendusasutus on andnud selleks eelneva loa. Selline eelnev luba võib olla ka üldine eelnev luba ning sellisel juhul peaks tagasivõtmine toimuma piiratud aja jooksul ja üldise eelneva loaga eelnevalt kindlaksmääratud summas.

(30)  Pärast määruse (EL) nr 575/2013 vastuvõtmist on muudetud rahvusvahelist standardit krediidiasutuste ja investeerimisühingute kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist. Selle standardi olulised uuendused hõlmavad ühtse meetodi kasutamist omavahendite nõude kindlaksmääramiseks tagatisfondi osamaksetest tulenevate riskipositsioonide puhul, nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide suhtes kehtivatele üldistele omavahendite nõuetele seatud sõnaselget ülempiiri ning riskitundlikumat lähenemisviisi tuletisinstrumentide väärtuse arvessevõtmiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiliste vahendite arvutamisel. Samal ajal jäeti muutmata nõuetele mittevastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlus. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum käsitlus, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(31)  Tagamaks et krediidiasutused ja investeerimisühingud haldavad asjakohaselt oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (investeerimisfondide) aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, peaksid nende riskipositsioonide käsitlemist sätestavad normid olema riskitundlikud ja nendega tuleks suurendada läbipaistvust investeerimisfondide aluspositsioonide suhtes. Baseli komitee võttis seetõttu vastu muudetud standardi, milles on määratud kindlaks selge käsitlusviiside tähtsusjärjekord nende positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks. See tähtsusjärjekord kajastab aluspositsioonide läbipaistvuse astet. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia nende rahvusvaheliselt kokkulepitud normidega kooskõlla.

(32)   Krediidiasutuselt või investeerimisühingult, kes võtab miinimumväärtuses kohustuse, mille lõplikeks kasusaajateks on jaekliendid, et investeerida investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse (sealhulgas valitsuse rahastatava erapensioniskeemi raames), ei nõuta makse tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu enda ega usaldatavusnõuete seisukohast samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui kliendi aktsiate või osakute väärtus investeerimisfondis langeb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole tagatud summat. Praktikas on selle kohustuse rakendumise tõenäosus seega väike. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu miinimumväärtuses kohustus piirdub teatava protsendiga summast, mille klient oli investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse algselt investeerinud (kindlasummaline miinimumväärtuse kohustus), või summaga, mis sõltub finantsnäitajate või turuindeksite arengust kuni teatava ajahetkeni, moodustab mis tahes hetke positiivne erinevus antud hetke aktsiate ja osakute väärtuse ning tagatud summa nüüdisväärtuse vahel puhvri ning vähendab riski, et krediidiasutus või investeerimisühing peab garanteeritud summa välja maksma. Kõik nimetatud põhjused õigustavad krediidi vähendatud ümberhindamisteguri kasutamist.

(33)  Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks vastaspoole krediidiriski raamistiku alusel antakse praegu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus valida kolme erineva standardmeetodi vahel: standardmeetod, turuväärtuse meetod ja esmase riskipositsiooni meetod.

(34)  Nendes standardmeetodites ei ole siiski nõuetekohaselt arvestatud tagatiste riski vähendavat omadust riskipositsioonides. Nende kalibreerimised on iganenud ega kajasta suurt volatiilsust, mida täheldati finantskriisi ajal. Samuti ei arvestata neis nõuetekohaselt tasaarvestuse kasutegureid. Nende puuduste kõrvaldamiseks otsustas Baseli komitee asendada standardmeetodi ja turuväärtuse meetodi uue standardmeetodiga tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks – vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati uus kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum standardmeetod, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(35)  Vastaspoole krediidiriski standardmeetod on riskitundlikum kui standardmeetod ja turuväärtuse meetod ning seetõttu peaks viima omavahendite nõueteni, mis kajastavad paremini krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletistehingutega seotud riske. Samal ajal võib mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kes praegu kasutab turuväärtuse meetodit, osutuda vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine liiga keeruliseks ja koormavaks. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, tuleks kehtestada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi lihtsustatud versioon (edaspidi „lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetod“). Kuna selline lihtsustatud versioon on vähem riskitundlik kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod, peaks see olema nõuetekohaselt kalibreeritud tagamaks, et selles ei alahinnata tuletistehingute riskipositsiooni väärtust.

(36)  Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentide riskipositsioonid on ▌ piiratud ja kes kasutavad praegu turuväärtuse meetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, võib nii vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kui ka lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine olla liiga keeruline. Esmase riskipositsiooni meetod tuleks seetõttu jätta alles alternatiivse meetodina krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, kuid seda tuleks muuta, et kõrvaldada olulised puudused.

(37)  Tuleks kehtestada selged kriteeriumid, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suuniseid lubatud meetodi valimisel. Nende kriteeriumide aluseks peaks olema krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mis näitab, kui keerulisi nõudeid peaks krediidiasutus või investeerimisühing suutma täita riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

(38)  Finantskriisi ajal oli mõne liidus asutatud krediidiasutuse ja investeerimisühingu kauplemisportfelli kahju märkimisväärne. Neist osa puhul osutus nende kahjude katmiseks vajaliku kapitali maht ebapiisavaks, mistõttu pidid nad taotlema erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nendest tähelepanekutest lähtudes kõrvaldas Baseli komitee mitu puudust kauplemisportfellidesse kuuluvate positsioonide usaldatavusnõuete kohases käsitluses, mis kujutab endast tururiski omavahendite nõudeid.

(39)  Esimesed reformid rahvusvahelisel tasandil viidi lõpule 2009. aastal ja need võeti liidu õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/76/EL(12). 2009. aasta reformiga ei käsitletud siiski struktuurseid puudusi tururiski standarditega seotud omavahendite nõuetes. Selguse puudumine kauplemisportfellide ja pangaportfellide vahelise piiri osas andis võimaluse õiguslikuks arbitraažiks ning riskitundlikkuse puudumine tururiski omavahendite nõuetes ei võimaldanud arvesse võtta kõiki riske, millega krediidiasutused ja investeerimisühingud kokku puutusid.

(40)  Baseli komitee algatas kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise, et käsitleda tururiski standarditega seotud omavahendite nõuete struktuurseid puudusi. Selle töö tulemusel avaldati 2016. aasta jaanuaris muudetud tururiski raamistik. 2017. aasta detsembris leppis keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm kokku muudetud tururiski raamistiku rakendamise kuupäeva edasilükkamises, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lisaaega vajaliku süsteemide taristu väljatöötamiseks ning et võimaldada Baseli komiteel käsitleda teatavaid raamistikuga seotud spetsiifilisi küsimusi. See hõlmab standardmeetodi ja sisemudeli meetodi kalibreerimiste läbivaatamist, et tagada sidusus Baseli komitee algsete ootustega. Pärast selle läbivaatamise lõpuleviimist ja enne mõjuhindamist, millega hinnatakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudatuste mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, peaksid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldataks liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku, hakkama teavitama muudetud standardmeetodist tulenevatest arvutustest. Sel eesmärgil ning et muuta aruandlusnõuetega seotud arvutused täielikult toimivaks kooskõlas rahvusvahelise arenguga, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 290. Komisjon peaks võtma kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid alustama sellest arvutusest teavitamist hiljemalt ühe aasta möödumisel kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes saavad heakskiidu kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudetud sisemudeli meetodi kasutamiseks aruandluse eesmärgil, teavitama ka sisemudeli meetodi kohasest arvutusest kolm aastat pärast selle täielikku kasutuselevõttu.

(41)   Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetodite aruandlusnõuete kehtestamist tuleks käsitada esimese sammuna liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku täieliku rakendamise suunas. Võttes arvesse Baseli komitee poolt kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku tehtud lõplikke muudatusi ning nendest muudatustest tulenevat mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning käesolevas määruses seoses aruandlusnõuetega juba sätestatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetoditele tuleneva mõju tulemusi, peaks komisjon vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2020 seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas tuleks kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku liidus rakendada, et kehtestada tururiski omavahendite nõuded.

(42)  Tururiski proportsionaalset käsitlust tuleks kohaldada ka nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on piiratud, võimaldades suuremal arvul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kohaldada krediidiriski raamistikku pangaportfellis olevatele positsioonidele, nagu on ette nähtud muudetud erandis, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks võtta arvesse ka siis, kui komisjon hindab uuesti seda, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, peaksid arvutama tururiski omavahendite nõudeid. Eelkõige tuleks nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiski omavahendite nõuete kalibreerimine, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, vaadata läbi rahvusvahelisel tasandil toimuva arengu valguses. Samal ajal tuleks krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise kohastest aruandlusnõuetest vabastada.

(43)  Riskide kontsentreerumise raamistikku tuleks tugevdada, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet katta kahjumit ja järgida paremini rahvusvahelisi standardeid. Selleks tuleks riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutada kapitalibaasina kvaliteetsemat kapitali ning krediidituletisinstrumentidega seotud riskipositsioonid tuleks arvutada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt. Peale selle tuleks alandada piirmäära, mis puudutab globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate võimalike riskipositsioone teistes globaalsetes süsteemselt olulistes ettevõtjates, et vähendada süsteemseid riske seoses suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavaheliste seostega ning mõju, mis globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate vastaspoole kohustuste täitmata jätmisel võib olla finantsstabiilsusele.

(44)  Likviidsuskattekordaja tagab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad lühikest aega tulla toime tõsise stressiolukorraga, kuid see ei taga, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on stabiilne rahastamisstruktuur pikemas perspektiivis. Seega sai ilmseks, et liidu tasandil tuleks välja töötada põhjalik siduv stabiilse rahastamise nõue, mida tuleks täita igal ajal, et vältida varade ja kohustuste vahelist ülemäärast lõpptähtaegade mittevastavust ning liigset toetumist lühiajalisele hulgirahastamisele.

(45)  Kooskõlas Baseli komitee stabiilse rahastamise standardiga tuleks seetõttu vastu võtta normid, et määrata kindlaks stabiilse rahastamise nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa ja üheaastase perioodi jooksul stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa suhtarvuna. Seda ▌ siduvat nõuet tuleks nimetada stabiilse netorahastamise kordajaks. Kättesaadava stabiilseks rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi ja omavahendeid korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende usaldusväärsust stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja bilansiväliseid riskipositsioone korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende likviidsuse omadusi ja järelejäänud tähtaegasid stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul.

(46)  Stabiilse netorahastamise kordaja tuleks väljendada protsendina ja selle miinimumtase peaks olema 100 %, ning see näitab, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt stabiilseid rahastamisvahendeid, et täita oma rahastamisvajadusi üheaastase perioodi jooksul nii tavapärases kui ka stressiolukorras. Kui stabiilse netorahastamise kordaja tase langeb alla 100 %, peaks krediidiasutus või investeerimisühing täitma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud konkreetseid nõudeid oma stabiilse netorahastamise kordaja õigeaegseks taastamiseks miinimumtasemele. Järelevalvemeetmete kohaldamine stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse korral ei tohiks olla automaatne ▌. Pädevad asutused peaksid selle asemel hindama enne võimalike järelevalvemeetmete kindlaksmääramist stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse põhjusi.

(47)  Arvestades soovitusi, mis EBA esitas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 510 kohaste stabiilse netorahastamise nõuete kohta koostatud 15. detsembri 2015. aasta aruandes, tuleks stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise normid viia võimalikult palju vastavusse Baseli komitee standarditega, sealhulgas nende standardite muudatustega tuletistehingute käsitlemise kohta. Vajadus võtta arvesse mõningaid Euroopa erijooni, tagamaks et stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei takistaks Euroopa reaalmajanduse rahastamist, õigustab siiski seda, et Euroopa stabiilse netorahastamise kordaja nõude määratluse jaoks tehakse Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja osas mõningaid kohandusi. Neid Euroopa kontekstist tingitud kohandusi on soovitanud EBA ja need on seotud peamiselt erikäsitlusega, mis puudutab järgmist: vahendatud mudelid (pass-through) üldiselt ja pandikirjade emissioonid konkreetsemalt, kaubanduse rahastamise tegevus, keskselt reguleeritud hoiused, tagatud eluasemelaenud, ▌krediidiühistud, tähtaegade olulises ümberkujundamises mitteosalevad kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid. Need väljapakutud erikäsitlused kajastavad üldiselt nendele tegevustele Euroopa likviidsuskattekordaja raames kehtestatud eeliskäsitlemist võrreldes Baseli komitee poolt välja töötatud likviidsuskattekordajaga. Kuna stabiilse netorahastamise kordaja täiendab likviidsuskattekordajat, peaksid need kaks kordajat olema oma määratluse ja kalibreerimise poolest sidusad. See kehtib eelkõige nõutava stabiilse rahastamise tegurite korral, mida kohaldatakse likviidsuskattekordaja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade suhtes stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks, mis peaks kajastama Euroopa likviidsuskattekordaja määratlusi ja väärtuskärpeid, sõltumata likviidsuskattekordaja arvutamiseks kehtestatud üld- ja tegevusnõuete täitmisest, mis ei ole asjakohased stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks üheaastase perioodi raames.

(48)  Lisaks Euroopa erijoontele võib tuletistehingute ▌ käsitlemine Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja raames mõjutada oluliselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletisinstrumentidega seotud tegevust ning seega ka Euroopa finantsturge ja mõne toimingu kättesaadavust lõppkasutaja jaoks. Ilma ulatusliku kvantitatiivse mõju-uuringu ja avaliku konsultatsioonita võib Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt mõjutada tuletistehinguid ja mõningaid seotud tehinguid, sealhulgas kliirimistegevust. Täiendavat nõuet hoida kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes 5–20 % ulatuses stabiilse rahastamise vahendeid peetakse üldiselt rangeks meetmeks, et võtta arvesse täiendavaid rahastamisriske seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste võimaliku suurenemisega üheaastase perioodi vältel, ja see on Baseli komitee tasandil läbivaatamisel. Seda nõuet, mis kehtestati 5 % tasemel kooskõlas Baseli komitee poolt jurisdiktsioonidele jäetud kaalutlusõigusega vähendada kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes kohaldatavat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võiks seetõttu muuta, et võtta arvesse arengut Baseli komitee tasandil ja vältida võimalikke soovimatuid tagajärgi, nagu takistused Euroopa finantsturgude heale toimimisele ning riskimaandamisvahendite tagamisele nii krediidiasutuste ja investeerimisühingute kui ka lõppkasutajate, sealhulgas äriühingute jaoks, tagades seeläbi nende rahastamise, mis on üks kapitaliturgude liidu eesmärke.

(49)  Baseli komitee rakendab finantssektorisse kuuluvate klientidega seoses lühiajalise rahastamise, nagu repotehingud (stabiilset rahastamist ei nõuta), ja lühiajaliste laenude, nagu pöördrepotehingud (stabiilset rahastamist nõutakse teataval määral – 10 %, kui on tagatud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mis on kindlaks määratud likviidsuskattekordaja alusel, ja 15 % muude tehingute korral), asümmeetrilist käsitlemist eesmärgiga vähendada finantssektorisse kuuluvate klientide vahel ulatuslikke lühiajalise rahastamise seoseid, kuna sellised seosed on üksteisega seotuse allikaks ning muudavad konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu läheneva maksejõuetuse korral raskemaks krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse, ilma et riskide mõju leviks ülejäänud finantssüsteemis. Asümmeetria kalibreerimine on siiski ▌ konservatiivne ja võib mõjutada selliste väärtpaberite likviidsust, mida kasutatakse tavaliselt lühiajaliste tehingute tagatisena, eriti riigivõlakirju, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud tõenäoliselt vähendavad oma tegevuse mahtu repoturgudel. Samuti võib see kahjustada turutegemist, sest repoturud aitavad hallata vajalikke varusid, ning oleks seega vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele piisavalt aega selle konservatiivse kalibreerimisega järk-järgult kohanemiseks, tuleks ette näha üleminekuperiood, mille jooksul ajutiselt vähendatakse nõutava stabiilse rahastamise tegureid. Nõutava stabiilse rahastamise tegurite ajutise vähendamise suurus peaks sõltuma tehingute liigist ja kõnealuste tehingute puhul kasutatud tagatise liigist.

(50)  Lisaks Baseli komitee nõutava stabiilse rahastamise teguri ajutisele ümberkalibreerimisele finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavate lühiajaliste pöördrepotehingute puhul, mida tagatakse riigivõlakirjadega▌, on osutunud vajalikuks ka mõned muud kohandused tagamaks, et stabiilse netorahastamise kordaja nõude kasutuselevõtmisega ei kahjustataks riigivõlakirjade turu likviidsust. Baseli komitee 5 % suurune nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldatakse esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade, sealhulgas riigivõlakirjade suhtes, osutab sellele, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema nimetatud protsendi ulatuses kohe kättesaadavad pikaajalised tagamata rahalised vahendid, olenemata sellest, millise aja jooksul nad niisuguseid riigivõlakirju omada kavatsevad. See võib omakorda innustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hoiustama raha keskpankades, selle asemel et tegutseda esmasvahendajana ja tagada riigivõlakirjade turgudel likviidsust. See ei ole lisaks kooskõlas likviidsuskattekordajaga, mille korral võetakse arvesse nende varade täielikku likviidsust ka tõsise likviidsusstressi olukorras (väärtuskärbe 0 %). Seetõttu tuleks Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade nõutava stabiilse rahastamise tegurit vähendada 5 %-lt 0 %-le, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade puhul.

(51)  Peale selle peaksid kõik Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on saadud tuletislepingu alusel muutuvtagatisena, tasakaalustama tuletisinstrumentide varasid, samal ajal kui Baseli komitee välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kohaselt on lubatud tuletisinstrumentide varade tasakaalustamiseks kasutada ainult finantsvõimenduse raamistiku tingimustele vastavat raha. Muutuvtagatisena saadud varade laiem arvessevõtmine aitab suurendada riigivõlakirjade turgude likviidsust, vältida selliste lõppkasutajate karistamist, kellel on palju riigivõlakirju, kuid vähe raha (nt pensionifondid), ja hoida ära repoturgudel rahanõudluse suhtes lisapingete tekitamist.

(52)  Stabiilse netorahastamise kordaja nõue peaks kehtima krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused loobuvad stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest. Kui stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest ei ole loobutud, tuleks ühte ja samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vaheliste tehingute suhtes kohaldada üldjuhul sümmeetrilisi kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise tegureid, et vältida vahendite mahu vähenemist siseturul ja mitte takistada tõhusat likviidsuse juhtimist Euroopa konsolideerimisgruppides, kus likviidsust juhitakse keskselt. Niisugust sümmeetrilist eeliskäsitlemist tuleks lubada ainult konsolideerimisgrupi sisestele tehingutele, mille puhul on rakendatud kõik vajalikud kaitsemeetmed, kehtestades piiriülestele tehingutele täiendavad kriteeriumid, ja ainult asjaomaste pädevate asutuste eelneval heakskiidul, sest ei saa eeldada, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on raskusi oma maksekohustuste täitmisel, saab alati rahalist toetust teistelt samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvatelt ettevõtjatelt.

(53)   Väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja finantseerimisühingutele tuleks anda võimalus kasutada stabiilse netorahastamise kordaja nõude lihtsustatud versiooni. Stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud ja vähem üksikasjalik versioon peaks hõlmama piiratud arvul andmeelementide kogumist, mis peaks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vähendama kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks arvutamise keerukust, tagades samal ajal, et need krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad endiselt piisava stabiilse rahastamise teguri kalibreerimise abil, mis peaks olema vähemalt sama konservatiivne kui täieliku stabiilse netorahastamise kordaja nõue. Pädevatel asutustel peaks aga olema võimalik nõuda, et väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid lihtsustatud versiooni asemel täielikku stabiilse netorahastamise kordaja nõuet.

(54)  Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate konsolideerimise korral tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse nendes riikides kehtivaid stabiilse rahastamise nõudeid. Seega ei tuleks liidu konsolideerimisreeglite kohaselt käsitleda kolmanda riigi tütarettevõtjaid kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise nõude suhtes soodsamalt kui on ette nähtud kõnealuste kolmandate riikide õigusaktidega.

(55)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema kohustatud esitama pädevatele asutustele siduva üksikasjaliku stabiilse netorahastamise kordaja andmed kõigi kirjete kohta aruandlusvaluutas ja igas olulises valuutas esitatud kirjete kohta eraldi, et tagada asjakohane järelevalve valuutade võimalike erinevuste üle. Stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei tohiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tekitada topeltaruandluse nõudeid ega kehtivate normidega vastuolus olevaid aruandlusnõudeid ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega, et olla valmis uute aruandlusnõuete jõustumiseks.

(56)  Kuna turule sisuka ja võrreldava teabe esitamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiste peamiste riskinäitajate kohta on usaldusväärse pangandussüsteemi peamine põhimõte, on oluline vähendada võimalikult palju teabe asümmeetriat ning hõlbustada krediidiasutuste riskiprofiilide võrreldavust jurisdiktsioonide piires ja üleselt. Baseli komitee avaldas 2015. aasta jaanuaris 3. samba muudetud avalikustamisstandardid, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute õiguslikel alustel turule avalikustatud andmete võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Seetõttu on asjakohane muuta kehtivaid avalikustamisnõudeid, et rakendada neid uusi rahvusvahelisi standardeid.

(57)  Komisjoni üleskutsele avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta vastanud pidasid kehtivaid avalikustamisnõudeid väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Ilma et see piiraks avalikustamisnõuete suuremat ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, tuleks väikestelt ja mittekeerukatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda andmete avalikustamist harvemini ja vähem üksikasjalikumalt kui suurematelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, et vähendada nii nende halduskoormust.

(58)   Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamisandmete avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamisnormide eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid erandeid tasustamisnormidest, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(59)  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, sest nad täidavad olulist osa majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Kuna VKEde süsteemne risk on väiksem kui suurematel äriühingutel, peaksid kapitalinõuded VKEde riskipositsioonide suhtes olema leebemad kui suurte äriühingute korral, et tagada VKEdele pankadepoolne optimaalne rahastamine. Praegu kohaldatakse VKEde kuni 1,5 miljoni euro suuruste riskipositsioonide suhtes riskiga kaalutud varade vähendamist 23,81 %. Kuna VKEde riskipositsioonidele kehtestatud 1,5 miljoni euro suurune künnis ei näita VKE riskitaseme muutumist, tuleks kapitalinõuete vähendamist laiendada▌ kuni 2,5 miljoni euro suurustele VKEde riskipositsioonidele ja ▌ 2,5 miljonit eurot ületavale VKE riskipositsiooni osale peaks kehtima 15 % kapitalinõuete vähendamine.

(60)  Taristuinvesteeringud on Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomise soodustamiseks möödapääsmatud. Liidu majanduse elavnemine ja tulevane kasv sõltuvad suurel määral kapitali kättesaadavusest Euroopa seisukohast oluliste strateegiliste investeeringute jaoks taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, samuti transporditaristusse, sealhulgas elektromobiilsuse taristusse, seda eelkõige tööstuskeskustes; haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Euroopa investeerimiskava eesmärk on soodustada elujõuliste taristuprojektide lisarahastamist, muu hulgas täiendavate erasektori rahastamisallikate kaasamise kaudu. Paljude võimalike investorite põhimure on elujõuliste projektide arvatav puudus ning piiratud võime riske tulenevalt neile omasest keerukusest õigesti hinnata.

(61)  Et julgustada era- ja avalikku sektorit investeerima taristuprojektidesse, on oluline luua õiguskeskkond, mis võimaldab edendada kvaliteetseid taristuprojekte ja vähendada investorite riske. Eelkõige tuleks vähendada omavahendite nõudeid taristuprojektides olevate riskipositsioonide puhul, kui projektid on kooskõlas kriteeriumidega, mis võimaldavad vähendada nende riskiprofiili ja parandada rahavoogude prognoositavust. Komisjon peaks kvaliteetseid taristuprojekte käsitleva sätte läbi vaatama, et hinnata selle mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute taristuinvesteeringute mahule ja investeeringute kvaliteedile, arvestades liidu eesmärki saavutada vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline ringmajandus, ning selle asjakohasust usaldatavusnõuete seisukohast. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas kõnealuste sätete kohaldamisala tuleks laiendada ka äriühingute taristuinvesteeringutele.

(62)   Nagu on soovitanud EBA, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(13) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja Euroopa Keskpank, tuleks kesksetele vastaspooltele nende erisuguse ärimudeli tõttu teha finantsvõimenduse määra nõudest erand, kuna neilt nõutakse pangandustegevuse loa saamist üksnes selleks, et saada juurdepääs üleöölaenu või -deposiidi võimalusele keskpangas ja täita oma rolli finantssektoris oluliste poliitiliste ja regulatiivsete eesmärkide täitmise keskse tähtsusega vahendina.

(63)   Lisaks tuleks krediidiasutusena tegutsemise loa saanud väärtpaberite keskdepositooriumide riskipositsioonid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014(14) artikli 54 lõike 2 kohaselt määratud krediidiasutuste riskipositsioonid – näiteks sularahasaldod, mis tulenevad rahakontode pakkumisest väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele ja väärtpaberikonto omanikele ning kõnealustelt väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt hoiuste vastuvõtmisest – koguriskipositsiooni näitajast välja jätta, kuna need riskipositsioonid ei tekita ülemäärase finantsvõimenduse riski, sest kõnealuseid sularahasaldosid kasutatakse üksnes tehingute arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemides.

(64)   Arvestades et direktiivis 2013/36/EL osutatud täiendavaid omavahendeid käsitlevad suunised nimetavad kapitali sihttaseme, mis kajastab järelevalvealaseid ootusi, ei tohiks nende suuniste suhtes kohaldada kohustuslikku avalikustamist ega avalikustamise keelamist pädevate asutuste nõudmisel määruse (EL) nr 575/2013 või kõnealuse direktiivi alusel.

(65)  Et tagada määruse (EL) nr 575/2013 mõningate konkreetsete tehniliste sätete asjakohane määratlemine ja võtta arvesse võimalikke muudatusi standardites rahvusvahelisel tasandil, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nende toodete ja teenuste loetelu, mille varasid ja kohustusi saab lugeda vastastikuses sõltuvuses olevaks; muuta mitmepoolsete arengupankade loetelu; muuta tururiski aruandlusnõudeid ning täpsustada täiendavaid likviidsusnõudeid. Enne kõnealuste õigusaktide vastuvõtmist on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)  Tehnilised standardid peaksid tagama määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete järjepideva ühtlustamise. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, tuleks talle anda volitused töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Regulatiivsed tehnilised standardid tuleks töötada välja seoses järgmisega: usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine, omavahendid, kogu kahjumikatmisvõime, kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide käsitlemine, fondidesse tehtud omakapitaliinvesteeringud, makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine sisereitingute meetodi alusel seoses krediidiriski, tururiski, riskide kontsentreerumise ja likviidsusega. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid ja nõudeid viisil, mis on proportsionaalne selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(67)  Avalikustatud andmete parema võrreldavuse võimaldamiseks tuleks EBA-le anda volitused töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles kehtestatakse standardsed avalikustamise vormid, mis hõlmavad kõiki olulisi määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud avalikustamisnõudeid. Nende standardite väljatöötamisel peaks EBA võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja keerukust ning nende tegevuse laadi ja riskitaset. EBA peaks esitama aruande selle kohta, kuidas liidu järelevalvelise aruandluse paketi proportsionaalsust on kohaldamisala, detailsuse ja sageduse seisukohast võimalik parandada, ja esitama vähemalt konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas saaks nõuete asjakohase lihtsustamise abil vähendada väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud keskmisi kulusid ideaaljuhul 20 % või rohkem, aga vähemalt 10 %. EBA-le tuleks anda volitused töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis lisatakse kõnealusele aruandele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

(68)  Et aidata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel täita käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu nende normide rakendamiseks, peaks EBA töötama välja IT-vahendi, mille eesmärk on juhendada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid asjaomaste sätete, standardite, suuniste ja vormide osas, arvestades nende suurust ja ärimudelit.

(69)   Lisaks aruandele võimaliku kulude vähendamise kohta, mis esitatakse … [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist], peaks EBA – koostöös kõigi asjakohaste asutustega, nimelt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kriisilahenduse ja hoiuste tagamise skeemide eest vastutavate asutustega ning eelkõige Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) – valmistama ette teostatavusaruande statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumise ühtse ja integreeritud süsteemi väljatöötamise kohta. Võttes arvesse EKPSi varasemat tööd seoses integreeritud andmekogumisega, tuleks kõnealuses aruandes esitada kulude ja tulude analüüs, milles käsitletakse keskse andmekogumispunkti loomist andmete edastamise integreeritud süsteemi jaoks seoses kõikide liidus asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute statistiliste ja regulatiivsete andmete edastamisega. Selline süsteem peaks muu hulgas kasutama kogutavate andmete puhul ühtseid määratlusi ja standardeid ning tagama usaldusväärse ja pideva teabevahetuse pädevate asutuste vahel, tagades seeläbi kogutavate andmete range konfidentsiaalsuse, tugeva autentimise, süsteemile juurdepääsu õiguse haldamise ja küberturvalisuse. Euroopa aruandluse sellisel viisil tsentraliseerimise ja ühtlustamise eesmärk on hoida ära eri asutuste poolt sarnaste või identsete andmetega seotud mitmekordsete päringute tegemist ning seeläbi vähendada märkimisväärselt nii pädevate asutuste kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja finantskoormust. Komisjon peaks vajaduse korral ja EBA teostatavusaruannet arvesse võttes esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

(70)   Asjaomaste pädevate või määratud asutuste eesmärk peaks olema vältida mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvate makrotasandi usaldatavusjärelevalve alaste volituste kasutamisel. Eelkõige peaksid asjaomased pädevad või määratud asutused nõuetekohaselt kaaluma, kas nende poolt määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 124, 164 ja 458 alusel võetud meetmed dubleerivad teisi olemasolevaid või tulevasi direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaseid meetmeid või on nendega vastuolus.

(71)  Et muuta nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist ning eriti krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtavate maksete käsitlemist, mis on sätestatud käesolevas määruses, tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 648/2012(16) asjaomaseid sätteid, mis lisati nimetatud määrusesse määrusega (EL) nr 575/2013 ja milles määratakse kindlaks kesksete vastaspoolte hüpoteetilise kapitali arvutamine, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad seejärel nende omavahendite nõuete arvutamiseks.

(72)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tõhustamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(73)  Selleks et võimaldada väljuda kindlustusse tehtud omakapitaliinvesteeringutest, mis ei allu täiendavale järelevalvele, tuleks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019 kohaldada muudetud üleminekusätteid, mis käsitlevad kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamise korral kohaldatavat erandit.

(74)  Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:

   a) krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ▌, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;
   b) riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;
   c) likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;
   d) punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;
   e) avalikustamise nõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamise nõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

   1. Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
   2. Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL* ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
   3. Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.
   4. Selleks et tagada nõuete täitmine nende vastava pädevuse piires, tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014** artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ning Euroopa Keskpank (EKP), talle määrusega (EL) nr 1024/2013*** antud ülesannetega seonduvates küsimustes, asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

*** Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“

"

2)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt 7 asendatakse järgmisega:"

„7) „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ ehk „investeerimisfond“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ* artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL** artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).“;

"

ii)  punkt 20 asendatakse järgmisega:"

„20) „finantsvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida ▌ pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused;

"

iii)  punkt 26 asendatakse järgmisega:"

„26) „finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366* artikli 4 punkti 4 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“

"

iv)  punkt 28 asendatakse järgmisega:"

„28) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on krediidiasutusest või investeerimisühingust, finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises krediidiasutuses või investeerimisühingus, finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;“

"

v)  lisatakse järgmised punktid:"

„29a) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

   29b) „ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;
   29c) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ – liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;
   29d) „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“ – ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;“

"

vi)  punkti 39 lisatakse järgmine lõik:"

„Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks.“;

"

vii)  punkt 41 asendatakse järgmisega:"

„41) „konsolideeritud järelevalvet teostav asutus“ – pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;“

"

viii)  punkti 71 alapunkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„b) artikli 97 kohaldamisel on see järgnevate summa:“;

"

ix)  punktis 72 asendatakse alapunkt a järgmisega:"

„a) nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega*;

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).“

"

x)  punkt 86 asendatakse järgmisega:"

„86) „kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, ▌ kooskõlas artikliga 104 ▌;“

"

xi)  punkt 91 asendatakse järgmisega:"

„91) „kauplemisriski positsioon“ – praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;“

"

xii)  punkt 96 asendatakse järgmisega:"

„96) „sisemine riskimaandus“ – positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;“

"

xiii)  punktis 127 asendatakse alapunkt a järgmisega:"

„a) krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;“

"

xiv)  punkt 128 asendatakse järgmisega:"

„128) „väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed“ – kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;“

"

xv)  lisatakse järgmised punktid:"

„130) „kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

   131) „kriisilahendussubjekt“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;
   132) „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;
   133) „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
   134) „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;
   135) „oluline tütarettevõtja“ – tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:
   a) tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;
   b) tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;
   c) tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast.

Olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

   136) „globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus“ – juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast või kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast;
   137) „kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;
   138) „konsolideerimisgrupp“ – ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL* artiklis 22;
   139) „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“ – repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

   140) „alustamise tagatis“ – igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;
   141) „tururisk“ – turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
   142) „valuutarisk“ – valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;
   143) „kaubarisk“ – kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
   144) „kauplemisüksus“ – täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;
   145) „väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole suur krediidiasutus või investeerimisühing;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;
   e) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;
   f) krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;
   g) krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;
   h) krediidiasutus või investeerimisühing ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks;
   i) pädev asutus ei ole otsustanud, et krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutusteks või investeerimisühinguks;
   146) „suur krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast krediidiasutusest või investeerimisühingust;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;
   147) „suur tütarettevõtja“ – suureks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks kvalifitseeruv tütarettevõtja;
   148) „börsil noteerimata krediidiasutus või investeerimisühing“ – krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;
   149) „finantsaruanne“ – VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses**.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel asjaoludel on lõike 1 punktis 39 ▌ esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

3)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse II, III, IV, VII, VIIA ja VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohustused individuaalselt, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, keda käsitatakse kriisilahendussubjektidena, kes on ühtlasi globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ▌ olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

   a) nad ei ole kriisilahendussubjektid;
   b) neil ei ole tütarettevõtjaid;
   c) nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.“;

"

c)  lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:"

„3. Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta VIII osas sätestatud kohustuste täitmist individuaalselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid individuaalselt.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja seal loetletud tegevusteks, täidavad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 nõuete ning VIIA lisas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;
   b) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning
   c) krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et:
   i) nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jao punktides a–e loetletud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumitele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning
   ii) nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

Kuni artikli 508 lõike 3 kohase komisjoni aruande esitamiseni võivad pädevad asutused vabastada investeerimisühingud VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuste täitmisest, võttes arvesse nende tegevuse olemust, ulatust ja keerukust.

   5. Investeerimisühingutelt, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1, krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kelle puhul pädevad asutused on teinud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 kirjeldatud erandi, ning krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14, ei nõuta käesoleva määruse VII osas sätestatud kohustuste ja käesoleva määruse VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvate aruandlusnõuete täitmist individuaalselt.“

"

4)   Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

b) emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel pidevalt likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuspositsioonide seiret ja järelevalvet nende üle, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, ning teeb pidevat likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahastamispositsioonide seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ▌ ning tagab kõikide nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;“

"

b)  lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmisega:"

„b) selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

   c) selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;“

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„6. Kui käesoleva artikli kohaselt loobub pädev asutus täielikult või osaliselt VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, võib ta nimetatud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes loobuda ka artikli 430 lõike 1 punkti d alusel likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest.“

"

5)  Artikli 10 lõikes 1 asendatakse esimese lõigu sissejuhatav osa järgmisega:"

„1. Pädevad asutused võivad kooskõlas riigisisese õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:“

"

6)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel, välja arvatud artikli 430 lõike 1 punkt d. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonilise struktuuri ning seavad sisse asjakohase sisekontrolli korra. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, protseduure ja asjaomast korda selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

   2. Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „krediidiasutus või investeerimisühing“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka:
   a) finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;
   b) määratud krediidiasutusele või investeerimisühingule, keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;
   c) finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.“;

"

b)  lõige 3 jäetakse välja;

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa või osa kolmanda riigi globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast.

Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.“;

"

d)  lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:"

„4. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, ▌ kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui konsolideerimisgrupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele erandi käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

   5. Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus käesoleva määruse II–VIII osa ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki nõudeid keskasutusest ning sellega seotud krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.
   6. Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel krediidiasutuse või investeerimisühingu riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu siseriiklikke õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks lõigetes 1–5 esitatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et krediidiasutus või investeerimisühing täidaks käesoleva määruse II–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta järelevalve tõhusat teostamist konsolideeritud alusel ja sellega ei kaasne ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.“

"

7)  Artikkel 12 jäetakse välja.

8)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“

"

9)  Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 13

Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

   1. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ▌ ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

   2. Kriisilahendussubjektiks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud ▌ olukorra alusel.
   3. Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendussubjektide suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

   4. Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.

Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

   1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad peavad täitma määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, protseduuride ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja asjaomase korra selleks, et tagada kõnealuste sätete järgimine.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad käesoleva määruse käesoleva määruse artiklit 92 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad täiendavat riskikaalu vastavalt käesoleva määruse artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõudeid sellise kolmandas riigis asuva ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, ja kui konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast on tegemist olulise rikkumisega.“

"

10)  Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„1. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda konsolideeritud alusel kohaldamast käesoleva määruse III osa ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid ja direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükki, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

"

11)  Artikkel 16 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 16

Erand finantsvõimenduse määra nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul

Kui kõik investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, sealhulgas emaettevõtja, on investeerimisühingud, kes on vabastatud VII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt artikli 6 lõikele 5, võib emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing otsustada, et ta ei kohalda VII osas sätestatud nõudeid ja VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvaid aruandlusnõudeid konsolideeritud alusel.“

"

12)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, kaasavad täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 36 ja artiklit 9 ei kohaldata juhul, kui VI osa ja artikli 430 lõiget 1 kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud olukorra alusel, nagu on sätestatud artiklites 8 ja 10.

Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.

   2. Abiettevõtjad kaasatakse konsolideerimisse käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.
   3. Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.
   4. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimisse kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimisse mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.
   5. Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.
   6. Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:
   a) pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid; ning
   b) kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada ▌ või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud ▌ meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.

   7. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on tütarettevõtja, kes on ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing, finantseerimisasutus või abiettevõtja, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel või investeerimisühingutel kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:

   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit ... [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva];
   b) kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja krediidiasutusele või investeerimisühingule tekitab; ning
   c) kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.
   8. Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
   a) ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;
   b) on olemas suur risk, et krediidiasutus või investeerimisühing otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.
   9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt lõigetes 3–6 ja lõikes 8 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

"

13)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

   1. Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.
   2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui nende kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja nende osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

"

14)  II osa pealkiri asendatakse järgmisega:"

„OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

"

15)   Artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Pädevad asutused hindavad, kas emiteeritud kapitaliinstrumendid vastavad artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerivad emiteeritud kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on andnud selleks loa.

Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

   a) neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud on loa juba saanud;
   b) krediidiasutused ja investeerimisühingud on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.

Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.“

"

16)   Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) instrumentide eest on täielikult tasutud ning krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;“;

"

ii)  lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“;

"

b)  lõikesse 3 lisatakse järgmised lõigud:"

„Lõike 1 punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;
   b) emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;
   c) leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;
   d) tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;
   e) emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;
   f) lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. Krediidiasutus või investeerimisühing võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.“

"

17)  Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.“

"

18)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;“;

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

n) artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamine, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisus, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

19)  Artiklisse 37 lisatakse järgmine punkt:"

„c) mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.“

"

20)  Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

"

21)  Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab ▌ pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

"

22)  Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:▌

a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklite 92a ja 92b nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.“;

"

b)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  punkti a alapunkti iv viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites.“;

"

ii)  punkti a alapunkti v esimene lause asendatakse järgmisega:"

„v) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430.“

"

23)  Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;“;

"

b)  punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„b) instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

"

c)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;“;

"

d)  punkt h asendatakse järgmisega:"

„h) kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;“;

"

e)  punkt j asendatakse järgmisega:"

„j) instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;“;

"

f)  punkt p asendatakse järgmisega:"

„p) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“;

"

g)  lisatakse järgmised punktid ▌:"

„q) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

   r) instrumentide suhtes ei kohaldata ▌ tasaarvestuskorda (set-off või netting) ▌, mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

"

h)  lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

"

24)   Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„e) kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.“

"

25)  Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

"

26)  Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) kapitaliinstrumendid, ▌ tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;“.

"

27)  Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

"

b)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) instrumendid on otseselt emiteerinud ▌ krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;“;

"

c)  punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„b) instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

"

d)  punktid c ja d asendatakse järgmisega:"

„c) krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

   d) instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;“;

"

e)  punkti e sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„e) järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:“;

"

f)  punktid f–n asendatakse järgmisega:"

„f) instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

   g) instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;
   h) instrumente reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;
   i) kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;
   j) instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;
   k) instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
   l) instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;
   m) instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
   n) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“

"

g)  lisatakse järgmised punktid:"

„o) kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja jõustatav selliste põhikirjasätete või õiguslikult jõustatavate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

   p) instrumentide suhtes ei kohaldata ▌ tasaarvestuskorda (set-off või netting), ▌mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

"

h)  lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

"

28)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 64

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine

   1. Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad kogusummas teise taseme omavahendite kirjeteks.
   2. See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:
   a) instrumentide ▌ bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;
   b) instrumentide ▌ lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.“

"

29)  Artiklisse 66 lisatakse järgmine punkt:"

e) artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid.“

"

30)  Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:"

„i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

"

31)  Artikli 72 järele lisatakse järgmine peatükk:"

5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused

1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

   1. Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:
   a) kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;
   b) teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.
   2. Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:
   a) tagatud hoiused;
   b) nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;
   c) füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL* artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;
   d) füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;
   e) tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;
   f) kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;
   g) kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
   h) krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
   i) kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:
   i) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ** määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;
   ii) kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või
   iii) kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;
   j) järgmised kohustused:
   i) kohustused töötajate ees ▌ seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;
   ii) kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees ▌ seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;
   iii) kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;
   iv) kohustused hoiuste tagamise skeemide ees ▌ seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;
   k) kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;
   l) kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

   1. Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, ▌ eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.
   2. Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) kohustused on otse emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;
   b) kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
   ii) ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
   c) kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;
   d) kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:
   i) kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
   ii) kohaldatavas õiguses ▌ on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
   iii) instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;
   e) ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
   ii) krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
   iii) ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;
   f) kohustuste suhtes ei kohaldata ▌ tasaarvestuskorda (set-off või netting), ▌ mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;
   g) kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi osta või tagasi maksta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;
   h) instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
   i) artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ▌ ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
   j) kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;
   k) kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega ▌ tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
   l) kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;
   m) kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei ▌ muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
   n) instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva], osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48. ▌

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

   3. Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:
   a) kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
   b) kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning
   c) nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist edukate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

   4. Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:
   a) ▌krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka ▌ lõikes 3 ▌ osutatud kohustusi;
   b) kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
   c) kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;
   e) nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist edukate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja ▌ artiklis 75 osutatud põhimõtetele.
   5. Kriisilahendusasutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul ▌ lisada ▌ kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.

   6. Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib ▌ kriisilahendusasutus pädeva asutusega.
   7. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;
   b) lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga***.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

   1. Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

   2. Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
   3. Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
   4. Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.

2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;
   c) globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis üksustes;
   d) krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
   2. Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.
   3. Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000002.png

kus:

h = artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

i = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;

Hi = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li = emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele, ning

Li = artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

   4. Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

𝑚𝑖=max{0;𝑂𝑃𝑖+𝐿𝑃𝑖−𝑚𝑎𝑥{0;𝛽∙[𝑂𝑖+𝐿𝑖−𝑟𝑖∙a𝑅𝑊𝐴𝑖]}}

kus:

i = tütarettevõtja indeks;

OPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

LPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa;

𝛽 = tütarettevõtja i ▌ emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär;

Oi = tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

Li = tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

ri = tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning

aRWAi = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12 sätestatud kohandusi.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe ▌.

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
   i) lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
   ii) nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
   b) otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;
   c) krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
   i) pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;
   ii) nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j ▌ sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

   a) nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
   i) lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta ▌;
   ii) nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
   b) otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

   1. Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:
   a) kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:
   i) artiklid 32–35;
   ii) artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
   iii) artiklid 44 ja 45;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
   3. Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
   a) osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
   b) krediidiasutuse või investeerimisühingu iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
   4. Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) osalused kuuluvad kauplemisportfelli;
   b) kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.
   2. Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.
   3. Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

"

32)  II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded.

"

33)  Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

Instrumentidelt tehtavad väljamaksed;

"

b)  lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:"

1. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavalt oma valikule otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

   2. Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:
   a) lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;
   b) lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahjusid;
   c) lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavus nendele tingimustele.

   3. Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival krediidiasutusel või investeerimisühingul, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ning teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised turuindeksid, millele nende kapitaliinstrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.

"

34)  Artikli 75 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

"

35)  Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„1. Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
   b) punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses;
   c) punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;
   d) pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.
   2. Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:
   a) enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
   b) finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
   c) krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.
   3. Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud eelneva loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on neid rahuldaval viisil tõendanud, et tema jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.“

"

36)  Artikkel 77 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 77

Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;
   b) omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;
   c) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.
   2. Krediidiasutus või investeerimisühing peab saama lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks kriisilahendusasutuselt eelneva loa enne nende lepingulist lõpptähtaega.“

"

37)  Artikkel 78 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 78

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks ▌

   1. Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate ▌ instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:
   a) enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate ▌ instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja ▌ direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL ▌ kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus ▌ anda sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast. ▌

Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

   2. Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid ▌ oleksid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid või ülekurss, mida nad asendavad.
   3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb mõne artikli 77 lõike 1 punktis a osutatud toimingu ja artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest keeldumine on kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega keelatud, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab krediidiasutuselt või investeerimisühingult selliste instrumentide tagasiostmise piiramist asjakohastel alustel.
   4. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:
   a) kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
   i) pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;
   ii) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
   b) nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
   c) instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;
   d) enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega ▌ tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;
   e) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

   5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
   a) mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“;
   b) lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;
   c) artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

38)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 78a

Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente

   1. Kriisilahendusasutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
   a) enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et mis tahes selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

   2. Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad kriisilahendusasutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid või kõlblikud asenduskohustused on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused, mida nad asendavad.
   3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
   a) pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;
   b) lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
   c) lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
   d) mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

"

39)  Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest;

"

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi, ▌ mis kvalifitseeruvad finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks krediidiasutuses või investeerimisühingus, ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane ettevõtja või asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.“

"

40)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 79a

Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine

II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.“

"

41)  Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll;

"

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. EBA jälgib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.;

"

c)  lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

3. EBA annab komisjonile tehnilist nõu mis tahes oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:“.

"

42)  Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) tütarettevõtja on üks järgmistest:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing;
   ii) ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
   iii) kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
   b) tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
   c) käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“

"

43)  Artikkel 82 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) tütarettevõtja on üks järgmistest:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing;
   ii) ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
   iii) kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
   b) tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
   c) kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.

"

44)  Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

1. Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:.

"

45)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 88a

Kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste instrumendid

Kohustused, mille on emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, mis kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kvalifitseeruvad sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud kõlblike kohustuste hulka arvamiseks, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

   a) need on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktiga a;
   b) need on ostnud olemasolev aktsionär, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
   c) need ei ületa summat, mis saadakse alapunktis i osutatud summa lahutamisel alapunktis ii osutatud summast:
   i) kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otseselt või kaudselt teiste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;
   ii) kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.“

"

46)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„d) finantsvõimenduse määr on 3 %.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

1a. Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud nõudele peab globaalne süsteemselt oluline ettevõtja hoidma finantsvõimenduse määra puhvrit, mille suurus võrdub globaalse süsteemselt olulise ettevõtja koguriskipositsiooni näitajaga, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4, korrutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 kohaselt globaalsele süsteemselt olulise ettevõtjale kohalduva puhvrimäära 50 %-ga .

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab täitma finantsvõimenduse määra puhvri nõude üksnes esimese taseme omavahenditega. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid ei kasutata käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud mis tahes finantsvõimendusel põhineva nõude täitmiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kapitali säilitamise nõuet kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 141b.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida samal ajal finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kõige kõrgemat kapitali säilitamise nõuet kooskõlas nimetatud direktiivi artiklitega 141 ja 141b.“;

"

c)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  punktid b ja c asendatakse järgmisega:"

b) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

   i) käesoleva osa IV jaotise, välja arvatud selle peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid, kohaselt arvutatav tururisk;
   ii) riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud ületada kõnealuseid piirmäärasid, mis arvutatakse IV osa kohaselt;
   c) kogu äritegevuse puhul, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile, tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse vastavalt käesoleva osa IV jaotisele, välja arvatud selle jaotise peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid;“

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„ca) arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379.

"

47)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 92a

Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

   1. Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab krediidiasutus või investeerimisühing, keda käsitatakse kriisilahendussubjektina ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või osa globaalsest süsteemselt olulisest ettevõtjast, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:
   a) 18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse ▌ artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;
   b) 6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.
   2. Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:
   a) kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;
   b) kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;
   c) kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
   3. Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

Artikkel 92b

Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on võrdsed 90 %ga artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.
   2. Lõike 1 täitmiseks võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui need instrumendid kuuluvad kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja põhiemaettevõtjale ning need on emiteeritud otseselt või kaudselt teiste sama konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kaudu, tingimusel et kõik sellised üksused on asutatud samas kolmandas riigis, kus on asutatud kõnealune põhiemaettevõtja, või liikmesriigis.
   3. Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:
   a) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;
   b) selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.“

"

48)  Artikkel 94 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 94

Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand

   1. Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise alusel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 50 miljonit eurot.
   2. Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude järgmiselt:
   a) II lisa punktis 1 loetletud lepingute, nimetatud lisa punktis 3 osutatud aktsiatega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest välja arvata;
   b) muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.
   3. Lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:
   a) arvutamisel võetakse arvesse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:
   i) valuuta- ja kaubapositsioonid;
   ii) sellistes krediidituletisinstrumentides olevad positsioonid, mida võetakse arvesse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide või vastaspoole riski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult kõnealuste sisemiste riskimaanduste tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;
   b) kõiki punkti a kohaselt arvutamisel arvesse võetud positsioone hinnatakse nende turuväärtuses kõnealusel konkreetsel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
   c) pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.
   4. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 83 sätestatud kohustustest sõltumata täidetud, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artiklit 103 ega artiklit 104b.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad ▌ lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.
   6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
   7. Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete arvutamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ▌ lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ▌ lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.
   8. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpetanud oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta jooksul.
   9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta, osta ega müü kauplemisportfelli kuuluvat positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud mis tahes tingimusi igakuise hindamise ajal.“

"

49)  III osa I jaotise 2. peatükk jäetakse välja.

50)  Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

2. See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artiklite 103, 104 ja 104a kohaselt kehtestanud.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kooskõlas artikliga 103 kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid.
   4. Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks määratakse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid ▌ artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksustele. ▌“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

5. Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artiklis 105 täpsustatud usaldusväärse hindamise nõudeid.

   6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.

"

51)  Artikkel 103 ▌ asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 103

Kauplemisportfelli haldamine

   1. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:
   a) tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;
   b) millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
   c) mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:
   i) tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;
   ii) maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;
   iii) anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;
   d) millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;
   e) millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;
   f) millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;
   g) millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib kauplemisportfelli riske ja positsioone ümber liigitada kauplemisportfellivälisteks riskideks ja positsioonideks ja vastupidi ning selliste ümberliigitamiste nõuded, nagu on osutatud artiklis 104a.

   2. Oma kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi nõudeid:

   a) krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;

   b) krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks; kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:

   i) milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;
   ii) positsioonide piirmäärade kehtestamine ja nende asjakohasuse jälgimine;
   iii) selle tagamine, et diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;
   iv) selle tagamine, et positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;
   v) selle tagamine, et positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide turustatavusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;
   vi) aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;
   c) krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.“

"

52)   Artikli 104 lõige 2 jäetakse välja.

53)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 104a

Positsiooni ümberliigitamine

   1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selgelt määratletud põhimõtted, mille alusel määrata kindlaks erandlikud asjaolud, mis õigustavad kauplemisportfelli positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfellivälise positsiooni ümberliigitamist ▌ kauplemisportfelli positsiooniks, et määrata kindlaks nende omavahendite nõuded pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab need põhimõtted uuesti läbi vähemalt kord aastas.

EBA teeb järelevalvet mitmesuguste järelevalvetavade üle ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 hiljemalt … [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] välja suunised selle kohta, mida mõistetakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel erandlike asjaolude all. Kuni EBA suuniste väljaandmiseni teavitavad pädevad asutused EBAt otsustest, millega nad on andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa positsiooni ümberliigitamiseks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, või millega nad ei ole sellist luba andnud, ning esitavad EBA-le selle kohta põhjenduse.

   2. Pädevad asutused annavad loa liigitada omavahendite nõuete kindlaksmääramise eesmärgil kauplemisportfelli positsioon ümber kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfelliväline positsioon ▌ kauplemisportfelli positsiooniks, üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud pädevale asutusele kirjaliku tõendi, et positsiooni ümberliigitamise otsus tuleneb erandlikust asjaolust, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtetega. Selleks esitab krediidiasutus või investeerimisühing piisavad tõendid selle kohta, et positsioon ei vasta enam artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli positsiooniks või kauplemisportfelliväliseks positsiooniks liigitamise tingimusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse peab heaks kiitma juhtorgan.

   3. Kui pädev asutus on andnud lõike 2 kohaselt loa positsiooni ümberliigitamiseks, teeb loa saanud krediidiasutus või investeerimisühing järgmist:
   a) avalikustab viivitamata
   i) teabe selle kohta, et tema positsioon on ümber liigitatud, ning
   ii) kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuded vähenevad, siis selle vähenemise suuruse, ning
   b) kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuded vähenevad, ei võta krediidiasutus või investeerimisühing seda mõju arvesse enne, kui saabub positsiooni lõpptähtaeg, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus lubab tal kõnealust mõju varasemal kuupäeval arvesse võtta.
   4. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab positsiooni ümberliigitamisest tuleneva omavahendite nõuete summa netomuutuse erinevusena vahetult pärast ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete ja vahetult enne ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete vahel, arvutades mõlemal juhul omavahendite nõuded artikli 92 kohaselt. Selles arvutuses ei võeta arvesse ühegi muu teguri kui ümberliigitamise mõju.
   5. Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine on tagasivõtmatu.

Artikkel 104b

Nõuded kauplemisüksusele

   1. Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisüksused ning määravad iga oma kauplemisportfelli positsiooni ühele neist kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
   2. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:
   a) igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;
   b) igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse; ▌
   c) igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;
   d) aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;
   e) igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;
   f) aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.
   3. Erandina lõike 2 punktist b võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata diileri tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing põhjendab oma pädevale asutusele rahuldaval viisil, et kõnealune määramine on tingitud äritegevuse või ressurssidega seotud kaalutlustest ning selle puhul järgitakse käesolevas artiklis sätestatud muid kvalitatiivseid nõudeid, mida diilerite ja kauplemisüksuste suhtes kohaldatakse.
   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, mil viisil nad lõike 2 nõudeid täidavad. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks oma kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.“

"

54)  Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kõikide õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad eelkõige, et nende kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.“;

"

b)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes.

   4. Võimaluse korral hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes asjaomase kapitalikäsitluse kohaldamisel.“;

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas kauplemisportfelli positsioonide ja õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.“;

"

d)  lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumata ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.“;

"

e)  lõike 11 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325bd;“.

"

55)  Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamine ei piira kauplemisportfellivälise või kauplemisportfelli maandatud positsiooni suhtes kehtivate nõuete kohaldamist.

   3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli krediidituletisinstrumendi abil, loetakse sellist krediidituletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud krediidituletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„4. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist aktsiariski positsiooni oma kauplemisportfelli aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, loetakse sellist aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise aktsiariski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.

   5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfelliväliseid intressiriski positsioone kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, loetakse seda intressiriski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt, kui järgmised tingimused on täidetud:
   a) positsioon on määratud teisest kauplemisportfelli positsioonist eraldi portfelli, mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata sellesse portfelli teisi intressiriski positsioone, mis on võetud kolmandate isikute suhtes või oma enda kauplemisportfelli suhtes, kui krediidiasutus või investeerimisühing täielikult tasakaalustab nende oma enda kauplemisportfelli suhtes võetud intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes;
   b) artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks on positsioon määratud kauplemisüksusele, mis on loodud kooskõlas artikliga 104b ja mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib kauplemisüksus võtta teisi intressiriski positsioone kolmandate isikute või krediidiasutuse või investeerimisüksuse teiste kauplemisüksuste suhtes, kui need kauplemisüksused täielikult tasakaalustavad asjaomaste teiste intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikutega;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud nõuete kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon maandab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski.
   6. Tururiski omavahendite nõuded kõigi lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli määratud positsioonide puhul arvutatakse individuaalselt ja need nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.
   7. Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks arvutatakse tururiski omavahendite nõuded kõikide positsioonide puhul, mis on määratud käesoleva artikli lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli või kauplemisüksusele või mis käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud kauplemisüksus on võtnud, kui see on asjakohane, individuaalselt eraldi portfellina ning need omavahendite nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide kohta arvutatavaid omavahendite nõudeid.“

"

56)  Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuste suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

"

57)   Artikli 117 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmised punktid:"

„o) Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;

   p) Aasia Taristuinvesteeringute Pank.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõik:"

„Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.“

"

58)   Artikli 118 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;“.

"

59)   Artiklisse 123 lisatakse järgmine lõik"

„Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

   a) laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;
   b) laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;
   c) laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;
   d) laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.“

"

60)   Artikkel 124 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 124

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

   1. Kui artiklis 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi, riskikaal 100 %. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

   1a. Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 2 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.

   2. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:
   a) kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;
   b) kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

   a) 35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;
   b) 50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.
   3. Kui lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõike 2 teisele lõigule suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
   4. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning tegurite liigid, mida tuleb kaaluda lõike 2 esimeses lõigus osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
   a) millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ja
   b) soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.
   6. Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

"

61)  Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.

   2. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõiki järgmisi riskipositsioone kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone:
   a) investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse artikli 132 alusel;
   b) investeeringud börsivälisesse kapitali, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse artikli 132 alusel;
   c) spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.

"

62)  Artikkel 132 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 132

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.
   2. Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (varumeetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) investeerimisfond on üks järgmistest:
   i) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse investeerimisfondi (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;
   ii) ▌ alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;
   iii) AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;
   iv) AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;
   v) kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;
   vi) kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
   b) investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:
   i) nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;
   ii) investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;
   c) investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule on kooskõlas järgmiste nõuetega:
   i) investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonide kohta;
   ii) finantsteabe detailsus on piisav, et krediidiasutus või investeerimisühing saaks arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodiga;
   iii) kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

Erandina käesoleva artikli esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva artikli esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.

Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui krediidiasutus või investeerimisühing määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende mis tahes muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) kolmas isik on üks järgmistest:
   i) investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;
   ii) muude kui käesoleva lõike alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;
   b) kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;
   c) välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

   5. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid investeerimisfondi (esimese taseme investeerimisfond) riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja esimese taseme investeerimisfondi mis tahes aluspositsioonid on teise investeerimisfondi (teise taseme investeerimisfond) aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võib teise investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kolmandal ja igal järgneval tasemel kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse varumeetodit.
   6. Investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara puhul, mis on arvutatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on ülempiiriks asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud varumeetodi kohaselt.
   7. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000003.png), kui järgmised tingimused on täidetud:
   a) krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;
   b) nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad soetusmaksumusena, ei muuda nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite summat ega kõnealuste osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.“

"

63)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 132a

Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

   1. Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.
   2. Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks piisavat teavet investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas investeerimisfondi volitustes ja asjaomases õiguses kehtestatud piirmääradega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutused, võttes aluseks eelduse, et investeerimisfondi võtab kõigepealt oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni, ning et investeerimisfondi kohaldab vastavalt kas oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalselt lubatud finantsvõimendust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutused käesoleva jaotise käesolevas peatükis, 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

   3. Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud kõnealuste tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

   4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud riskiga kaalutud vara, kui üks või mitu arvutamiseks vajalikku tegurit ei ole kättesaadavad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [üheksa kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 132b

Erandid meetoditest, millega arvutatakse investeerimisfondi riskiga kaalutud vara

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvata artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mida investeerimisfond hoiab ning mille krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad maha arvama kooskõlas artikli 36 lõikega 1 ning artiklitega 56, 66 ja 72e.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid, millele on osutatud artikli 150 lõike 1 punktides g ja h, ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud käsitlust.

Artikkel 132c

Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:
   a) kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000004.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000005.png = riskikaal;

i = investeerimisfondi indeks;

RW20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000006.png= artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000007.png= investeerimisfondi i riskipositsioonide riskipositsiooni väärtus;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000008.png= investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus, ning

EQi = investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus;

   b) kõikide muude riskipositsioonide jaoks, 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000009.png.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtuse garanteeritud summa diskonteeritud nüüdisväärtusena, kasutades makseviivitusriskivaba diskonto tegurit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtust mis tahes kahju võrra, mida võetakse miinimumväärtuses kohustuse puhul arvesse kohaldatava raamatupidamistava raames.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse krediidi ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on krediidiasutus või investeerimisühing kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;
   b) investeerimisfond on üks järgmistest:
   i) direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või
   ii) direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;
   c) miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;
   d) kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib krediidiasutus või investeerimisühing või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;
   e) miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.“

"

64)  Artikli 144 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:"

„g) krediidiasutus või investeerimisühing on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 430 kohaselt;“

"

65)  Artikkel 152 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 152

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.
   2. Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.
   3. Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad investeerimisfondi riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada asjaomase investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite või ühes või enamas 5. peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:
   a) artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;
   b) artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu kuuluksid need riskipositsioonid otseselt nimetatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;
   c) kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda esimese lõigu punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

   5. Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel puudub piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siiski seal sätestatud meetodeid.
   6. Ilma et see piiraks artikli 132b lõike 2 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kohalda kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud varumeetodit.
   7. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas artiklis osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.
   8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) kolmas isik on üks järgmistest:
   i) investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfondi investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;
   ii) muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul selle fondivalitseja, tingimusel et investeerimisfondi valitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;
   b) muude kui käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt;
   c) lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused nimetatud punktides sätestatud meetodite kohaselt;
   d) välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

   9. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b▌. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artiklit 132c, kasutades käesoleva jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud riskikaalusid.“

"

66)   Artiklisse 158 lisatakse järgmine lõige:"

„9a. Kõiki artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimusi täitva miinimumväärtuses kohustuse oodatav kahju on null.“

"

67)   Artikkel 164 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 164

Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 75 %. Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks usaldusväärsel viisil, võib see krediidiasutus või investeerimisühing kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.
   2. Kaudset krediidiriski kaitset võib aktsepteerituna arvesse võtta, korrigeerides makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid vastavalt artikli 183 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tingimusel, et pädevad asutused on andnud loa kõnealuse krediidiriski kaitse arvessevõtmiseks kas üksiku nõude või nõuete kogumi puhul. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või määrata tagatud nõuetele selliseid korrigeeritud makseviivituse tõenäosusi ega makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, mille korral korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.
   3. Artikli 154 lõike 2 kohaldamisel on artikli 153 lõikes 3 osutatud krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär kas garantii andja riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär või võlgniku riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, olenevalt sellest, kas juhul, kui nii garantii andja kui ka võlgniku puhul tekib maandatud tehingu kehtivusaja jooksul makseviivitus, sõltub sissenõutav summa olemasolevate tõendite ja garantii struktuuri kohaselt garantii andja või võlgniku finantsseisundist.
   4. Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.

   5. Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 6 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 6 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.

   6. Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindab käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutus regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused on asjakohased riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Neid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad need makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused.

   7. Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 6 suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
   8. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus võtab arvesse, kui ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 6 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

   9. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
   a) millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ning
   b) soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.
   10. Liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 6 kohaselt kindlaks määranud mõne teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale äri- või elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

"

68)  Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:"

h) nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.

"

69)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 204a

Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena aktsiatel põhinevaid tuletisinstrumente, mis on kogutulu vahetustehingud või oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased, üksnes sisemise riskimaanduse eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta tasaarvestusest tulenevat kaitstava vara väärtuse vähenemist kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

   2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teostab sisemist riskimaandust aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, tuleb selleks, et sisemine riskimaandus kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule või kolmandatele isikutele.

Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud reegleid.

"

70)  Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud EVA järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000010.png.“;

"

b)  lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:"

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul võtavad 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tagatise riski maandavat mõju vastavalt vajadusele kooskõlas 6. peatüki 3., 4. ja 5. jao sätetega.

"

71)  Artiklit 272 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 6 asendatakse järgmisega:"

(6) „maandatud positsioonide kogum“ – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. või 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;“;

"

b)  lisatakse järgmine punkt:"

(7a) „ühepoolne võimendustagatise leping“ – võimendustagatise leping, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab andma vastaspoolele muutuvtagatise, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt muutuvtagatist, või vastupidi;“;

"

c)  punkt 12 asendatakse järgmisega:"

„(12) „praegune turuväärtus“ (CMV) – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi tehingute netoturuväärtus koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;“;

"

d)  lisatakse järgmine punkt:"

(12a) „sõltumatu tagatise netoväärtus“(NICA) – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatise summa, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole muutuvtagatis;“.

"

72)  Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe 3.–6. jaos sätestatud meetodi kohaselt kooskõlas käesoleva artikliga.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 1 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 5. jaos sätestatud meetodit.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.–6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni püsivalt.“;

"

b)  lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:"

„6. 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga konkreetse vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui ühte võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning krediidiasutus või investeerimisühing kasutab asjaomaste tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte 3.–6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjakohase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

   7. Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

   a) nende riski positsioonid on vastasmärgiga;
   b) nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;
   c) nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.
   8. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate riskipositsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.“;

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

9. Käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikli 291 lõigetega 2, 4, 5 ja 6.“

"

73)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 273a

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 300 miljonit eurot.

   2. Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada ▌ oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
   a) 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
   b) 100 miljonit eurot.

   3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:
   a) tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse antud kuupäeva turuväärtuste põhjal; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
   b) pikkade tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtusega;
   c) kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.
   4. Erandina lõikest 1 või 2, kui tuletisinstrumentidega seotud tegevus konsolideeritud tasandil ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud künniseid, võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kuulub konsolideerimise alla ja kes peaks kasutama kas 3. või 4. jaos sätestatud meetodit, kuna ta ületab neid künniseid individuaalselt, pädevate asutuste nõusolekul otsustada selle asemel kohaldada meetodit, mida ta kohaldaks konsolideeritud alusel.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliseid 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.
   6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei tee tehingut tuletisinstrumentidega ning ei osta ega müü tuletisinstrumente ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 273b

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

   1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või mitut artikli 273a lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
   2. Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
   a) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida ▌ artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;
   b) krediidiasutus või investeerimisühing ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.
   3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpetanud oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamise 4. või 5. jao kohaselt, lubatakse tal jätkata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamist 4. või 5. jao kohaselt üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud ühe aasta jooksul.“

"

74)  III osa II jaotise 6. peatükis asendatakse 3., 4. ja 5. jagu järgmisega:"

„3. jagu

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274

Riskipositsiooni väärtus

   1. Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
   a) tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;
   b) tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 kehtestatud kohustused ▌.

Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000011.png

kus:

RC = artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning

PFE = artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

α = 1,4.

   3. Lepingujärgse võimendustagatise lepingu kohaselt tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on sama tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus siis, kui selle suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.
   4. Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise lepingut lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingu riskipositsiooni väärtuse eraldi.
   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
   a) tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;
   b) tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;
   c) krediidiasutus või investeerimisühing on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;
   d) tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.
   6. Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lõplik lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna. Iga sellist optsioonide kombinatsiooni käsitletakse individuaalse tehinguna tasaarvestatavate tehingute kogumis, millesse kombinatsioon kuulub riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.
   7. Krediidituletisinstrumentidega tehtud sellise tehingu riskipositsiooni väärtusele, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib ülempiiriks seada maksmata ülehindluse summa, tingimusel et seda käsitletakse iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut.

Artikkel 275

Asenduskulu

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000012.png

   2. Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000013.png

kus:

RC = asenduskulu;

VM = tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus;

TH = võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda, ning

MTA = minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

   3. Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000014.png

kus:

RC = asenduskulu;

i = indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi = tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA = mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning

NICAMA = mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276

Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

   1. Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:
   a) kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja  299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;
   b) kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;
   c) vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;
   d) mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 225 sätestatud meetodit;
   e) sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;
   f) sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;
   g) vastaspoolele antud mis tahes tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.
   2. Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000015.png

kus:

CVA = antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus ning

C = tagatis,

Hc ja Hfx on määratletud vastavalt artikli 223 lõikele 2.

   3. Lõike 1 punkti d kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:
   a) üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;
   b) kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 277

Tehingute määramine riskikategooriatesse

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:
   a) intressirisk;
   b) valuutarisk;
   c) krediidirisk;
   d) aktsiarisk;
   e) kaubarisk;
   f) muud riskid.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud riskikategooriatesse määramise tuletistehingu peamise riskiteguri alusel. Peamine riskitegur on tuletistehingu ainus oluline riskitegur.

   3. Erandina lõikest 2 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, rohkem kui ühte riskikategooriasse. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse riskikategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad eri riskikategooriatesse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle tehingu igasse sellisesse riskikategooriasse üksnes ühe korra, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.
   4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:
   a) kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu intressiriski kategooriasse;
   b) kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu kaubariski kategooriasse.
   5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod ▌;
   b) rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 277a

Maandatud positsioonide kogumid

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:
   a) intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;
   b) valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;
   c) krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;
   d) aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;
   e) kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel:
   i) energia;
   ii) metallid;
   iii) põllumajandustooted;
   iv) muu kaup;
   v) ilmastikutingimused;
   f) muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

   2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:
   a) tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;
   b) tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga maandatud positsioonide kogumi peamise riskiteguriga või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos igas maandatud positsioonide kogumi tehingute arvuga.

Artikkel 278

Võimalik tulevane riskipositsioon

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000016.png

kus:

PFE = võimalik tulevane riskipositsioon;

a = indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a) = riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning

kordaja = kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.

   2. Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.
   3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000017.png

kus:

Floorm = 5 %

y = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000018.png

z = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000019.png

NICAi = sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279

Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000020.png

kus:

δ = tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot = tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning

MF = tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 279a

Järelevalveline delta

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:
   a) ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000021.png

kus:

δ = järelevalveline delta;

märk = -1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon;

märk = +1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon;

liik = -1 kui tehing on müügioptsioon;

liik = +1 kui tehing on ostuoptsioon;

N(x) = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P = optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega;

K = optsiooni täitmishind;

T = optsiooni lõpptähtaeg; optsioonide puhul, mida saab teostada ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab teostada mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

σ = optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel.

Tabel 1

Riskikategooria

Alusvaraks olev instrument

Regulatiivne volatiilsus

Valuuta

Kõik

15 %

Krediit

Ühe alusvaraga instrument

100 %

Mitme alusvaraga instrument

80 %

Aktsiad

Ühe alusvaraga instrument

120 %

Mitme alusvaraga instrument

75 %

Kaup

Elektrienergia

150%

Muud kaubad (v.a elektrienergia)

70 %

Muud

Kõik

150 %

Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et:

   i) forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;
   ii) forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;
   iii) forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad rahavood enne optsiooni lõpptähtaega;
   b) sünteetilise väärtpaberistamise seeriate ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000022.png

kus:

märk = 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000023.png

A = väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, A = (n-1)/k, ning

D = väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, D = n/k;

   c) punktis a või b osutamata tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist järelevalvelist deltat:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000024.png

   2. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris või või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab.

   3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
   a) kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobiliku regulatiivne volatiilsus;
   b) meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing ▌ on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris ▌.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 279b

Korrigeeritud tinglik väärtus

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:
   a) intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalve kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000025.png

kus:

R = järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

S = tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

E = tehingu ▌ lõppkuupäeva ▌ ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga. ▌

Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

   i) kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal krediidiasutus või investeerimisühing või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;
   ii) kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine.

Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse krediidiasutusele või investeerimisühingule või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vahetatakse või võidakse vahetada.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel;

Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;

   b) valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:
   i) kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;
   ii) kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;
   iii) kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutasse;
   c) aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga;

kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;

   d) muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.
   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:
   a) kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni ▌:
   i) alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglikuks väärtuseks vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;
   ii) alusvaraks oleva instrumendi stohhastiliste tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevaste turuväärtuste arvutamise valemis;

   b) lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel teostamata;
   c) lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoo mitmekordistumine või tuletislepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib krediidiasutus või investeerimisühing tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.
   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus arvutatakse käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279c

Lõpptähtaja tegur

   1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõpptähtaja teguri järgmiselt:
   a) artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000026.png

kus:

MF = lõpptähtaja tegur;

M = tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga; sel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks; järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks tehingu lepingulistele kohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks;

kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, võrdub tehingu järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga, ning

OneBusinessYear = üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

   b) artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000027.png

kus:

MF = lõpptähtaja tegur;

MPOR = tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt, ning

OneBusinessYear = üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kliendi ja kliiriva liikme vaheliste tehingute riski võimendustagatise perioodi kindlaksmääramisel asendab krediidiasutus või investeerimisühing, kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.

   2. Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani tehingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud maksekuupäevadel on lepingu turuväärtus null.

Artikkel 280

Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient ϵ järgmine:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000028.png

Artikkel 280a

Intressiriski kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000029.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000030.png = intressiriski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000031.png = intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000032.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000033.png = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;

SFIR = intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000034.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõike 3 kohaselt.

   3. Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:

Tabel 2

Rühm

Lõpptähtpäev

(aastates)

1

> 0 ja <=1

2

> 1 ja <=5

3

> 5

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse järgmise valemiga:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000035.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000036.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ning

Dj,k = maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000037.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280b

Valuutariski kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000038.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000039.png = valuutariski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000040.png= valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

   2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000041.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000042.png = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

SFFX = valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000043.png = maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000044.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280c

Krediidiriski kategooria lisand

   1. Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:
   a) krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;
   b) krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.
   2. Artikli 278 kohaldamisel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000045.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000046.png krediidiriski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000047.png = krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000048.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000049.png = krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

ϵj = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt ▌;

k = indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevaid üksuseid;

ρkCredit = krediidiriski aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρkCredit = 50 %; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρkCredit = 80 %, ning

AddOn(üksusk) = krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000050.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000051.png = krediidiriski aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000052.png

kus:

l = indeks, mis näitab riskipositsiooni, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000053.png = krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on arvutatud lõike 5 kohaselt.

   5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:
   a) lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul määratakse 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000054.png käesoleva lõike tabelis 3 sätestatud ühe järelevalvelise teguri alla kuuest, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus; üksikemitendi puhul, kelle puhul krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:
   i) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis osutatud meetodit, seob üksikemitendi sisereitingule ühega välistest krediidikvaliteedi hinnangutest;
   ii) krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 2. peatükis osutatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000055.png= 0,54 %; kui aga krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklit 128 selleks, et määrata riskikaal selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele, määratakse kõnealusele krediidiriski aluseks olevale üksusele 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000056.png = 1,6 %;
   b) lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul:
   i) kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioon l on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000057.png ühe käesoleva lõike tabelis 4 sätestatud järelevalvelise teguri alla kahest, tuginedes ▌ selle üksikute komponentide enamuse krediidikvaliteedile;
   ii) kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioonile l ei ole punkti b alapunktis i osutatud, on 20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000058.png punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud kõnealuse positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi.

Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur

1

0,38 %

2

0,42 %

3

0,54 %

4

1,06 %

5

1,6 %

6

6,0 %

Tabel 4

Domineeriv krediidikvaliteet

Noteeritud indeksite järelevalveline tegur

Investeerimisjärgu võlakirjad

0,38 %

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

1,06 %

Artikkel 280d

Aktsiariski kategooria lisand

   1. Lõike 2 kohaldamisel loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:
   a) iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;
   b) iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.
   2. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000059.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000060.png aktsiariski kategooria lisand;

j = indeks, mis märgib kõiki aktsiariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000061.png = aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

   3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000062.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000063.png = aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

ϵj = maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

k = indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevaid üksuseid;

ρkEquitys = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis ρkEquity =50 %; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis ρkEquity =80 %, ning

AddOn(üksusk) = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

   4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000064.png

kus:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000065.png omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand;

SFkEquity = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis SFkEquity = 32 %; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis SFkEquity = 20 %, ning

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000066.png = omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000067.png

kus:

l = indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280e

Kaubariski kategooria lisand

   1. Artikli 278 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

20190416-P8_TA-PROV(2019)0369_ET-p0000068.png

kus: