Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 17. aprill 2019 - Strasbourg 
Arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamine või muutmine (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine)
 Poliitiline deklaratsioon fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine)
 Varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist ning Eurodac-süsteemi käsitleva ELi ja Taani vahelise lepingu protokoll ***
 Raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomine ning selle osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamine ***I
 Raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise programm ***I
 Turujärelevalve ja toodete vastavus ***I
 Õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks ***I
 ELi tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamine ja nende täitmise parem tagamine ***I
 ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvus ja kestlikkus ***I
 Ravimite täiendava kaitse tunnistus ***I
 Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ***I
 Digitaalse Euroopa programm ajavahemikuks 2021–2027 ***I
 Maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ***I
 Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) ***I
 Õigusprogramm ***I
 Õiguste ja väärtuste programm ***I
 Parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arv
 Teatavate kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 – II osa ***I
 Teatavate kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 - I osa ***I
 Teatavate õigusküsimuste valdkonnas kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artikliga 290 ***I
 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmed seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***
 ELi ja Venemaa teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping ***
 Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmine *
 Euroopa piiri- ja rannikuvalve ***I
 Viisaeeskiri ***I
 Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja kontrollimeetmed ***I
 Normid, mis hõlbustavad finantsalase ja muu teabe kasutamist ***I
 Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ***I
 Euroopa ühendamise rahastu ***I
 Terroristliku veebisisu levitamise tõkestamine ***I

Arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamine või muutmine (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine)
PDF 110kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise kohta (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine) (2019/2020(REG))
P8_TA-PROV(2019)0392

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 3. aprilli 2019. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 149a lõike 2 järgmise tõlgenduse:"„Artikli 123, 128 või 135 kohase arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise puhul ei ole tegemist päevakorra muutmisega juhul, kui pealkiri jääb arutelu teema käsitlusalasse.“"

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.


Poliitiline deklaratsioon fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine)
PDF 111kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus, mis käsitleb poliitilist deklaratsiooni fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine) (2019/2019(REG))
P8_TA-PROV(2019)0393

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 3. aprilli 2019. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande järgmise tõlgenduse:"„Fraktsiooni poliitilises deklaratsioonis esitatakse väärtused, mida fraktsioon kaitseb, ning peamised poliitilised eesmärgid, mida selle liikmed kavatsevad oma mandaadi teostamise raames üheskoos saavutada. Deklaratsioonis kirjeldatakse fraktsiooni ühist poliitilist suundumust sisulisel, eristuval ja tõetruul moel.“"

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.


Varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist ning Eurodac-süsteemi käsitleva ELi ja Taani vahelise lepingu protokoll ***
PDF 117kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimise kohta, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (15822/2018 – C8-0151/2019 – 2018/0423(NLE))
P8_TA-PROV(2019)0394A8-0196/2019

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15822/2018),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil,

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punktiga a, artikli 88 lõike 2 esimese lõigu punktiga a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a (C8-0151/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0196/2019),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning Taani Kuningriigi ja teiste liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


Raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomine ning selle osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamine ***I
PDF 672kWORD 170k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018)0435 – C80252/2018 – 2018/0224(COD))
P8_TA(2019)0395A8-0401/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise programm ***I
PDF 505kWORD 205k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (COM(2018)0436 – C8-0253/2018 – 2018/0225(COD))
P8_TA(2019)0396A8-0410/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Turujärelevalve ja toodete vastavus ***I
PDF 374kWORD 125k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) nr 528/2012, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426 ja (EL) 2017/1369 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/42/EÜ, 2009/48/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2013/53/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL, 2014/68/EL ja 2014/90/EL (COM(2017)0795 – C8-0004/2018 – 2017/0353(COD))
P8_TA-PROV(2019)0397A8-0277/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0795),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0004/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0277/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011

P8_TC1-COD(2017)0353


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 114 ▌,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Selleks et tagada toodete vaba liikumine liidus, on vaja tagada, et tooted vastaksid liidu ühtlustamisõigusaktidele ja seega nõuetele, mille eesmärk on tagada selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja -ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, avalik julgeolek ning ühtlustamisõigusaktidega kaitstud muude avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Nende nõuete täitmise range tagamine on hädavajalik, et nimetatud huve piisavalt kaitsta ja luua tingimused ausaks konkurentsiks liidu kaubaturul. Seetõttu on vaja õigusnorme, mille abil nõuete täitmine tagada, sõltumata sellest, kas tooted lastakse turule veebis või muul viisil, ja sõltumata sellest, kas need on valmistatud liidus või mitte.

(2)  Liidu ühtlustamisõigusaktid hõlmavad suurt osa valmistatud tooteid. Nõuetele mittevastavad ja ohtlikud tooted seavad kodanikke ohtu ja võivad moonutada konkurentsi nende ettevõtjatega, kes müüvad liidus nõuetele vastavaid tooteid.

(3)  Ühtse kaubaturu tugevdamine, suurendades veelgi jõupingutusi, mille eesmärk on hoida ära nõuetele mittevastavate toodete laskmist liidu turule, oli üks prioriteetidest, mis määrati kindlaks komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“. See tuleks saavutada, tugevdades turujärelevalvet, tagades ▌ ettevõtjatele selged, läbipaistvad ja terviklikud reeglid, kontrollides põhjalikumalt nõuetele vastavust ning edendades suuremat piiriülest koostööd täitevasutuste vahel, sealhulgas tehes koostööd tolliga.

(4)  Käesoleva määrusega loodav turujärelevalve raamistik peaks täiendama ja tugevdama liidu ühtlustamisõigusaktide kehtivaid sätteid, mis on seotud toodete vastavuse tagamisega, ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega koostöö tegemise raamistikuga, toodete turujärelevalvega ja liidu turule sisenevate toodete kontrolliga. Vastavalt erinormi (lex specialis) ülimuslikkuse põhimõttele tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski ainult juhul, kui liidu ühtlustamisõigusaktides ei ole sama eesmärgi, iseloomu või mõjuga erisätteid. Käesoleva määruse sätteid ei tohiks seega kohaldada valdkondades, mida reguleerivad kõnealused erisätted, mis on näiteks kehtestatud ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1223/2009(4), (EL) 2017/746(5), (EL) 2017/746(6), sealhulgas erisätteid, mis reguleerivad Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi (Eudamed) kasutamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858(7).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ(8) on sätestatud üldised ohutusnõuded kõigile tarbekaupadele ning liikmesriikide konkreetsed kohustused ja õigused seoses ohtlike toodetega ning nõutakse selle kohta teabe vahetamist liidu ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiire teabevahetuse süsteemi („RAPEX“) kaudu. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalus võtta kõnealuse direktiiviga ette nähtud spetsiifilisemaid meetmeid. Selleks et tagada tarbekaupade suurem ohutus, tuleks täiendada ja muuta tõhusamaks teabevahetuse ja kiiret sekkumist nõudvate olukordade suhtes kohaldatavaid mehhanisme, mis on sätestatud direktiivis 2001/95/EÜ▌.

(6)  Käesoleva määruse turujärelevalve sätted peaksid hõlmama tooteid, mille suhtes kohaldatakse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, ▌mis reguleerivad muud toodetud kaupa kui toitu, sööta, inimtervishoius kasutatavaid ja veterinaarravimeid, elusaid taimi ja loomi ning inimestelt, taimedelt ja loomadelt pärit tooteid, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega. Seeläbi tagatakse nende toodete turujärelevalve ühtne raamistik liidu tasandil ning aidatakse suurendada tarbijate ja muude lõppkasutajate usaldust liidu turule lastud toodete vastu. Kui tulevikus võetakse vastu uued liidu ühtlustamisõigusaktid, siis täpsustatakse nendes õigusaktides, kas käesolevat määrust kohaldatakse ka nende suhtes.

(7)  Käesoleva määrusega tuleks välja jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008(9) artiklid 15–29, millega kehtestati ühenduse turujärelevalve raamistik ja ühenduse turule tulevate toodete kontrollimine, ning need sätted tuleks asendada käesoleva määruse sätetega. See raamistik sisaldab määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklites 27, 28 ja 29 sätteid ühenduse turule tulevate toodete kontrollimise kohta, mida kohaldatakse mitte ainult turujärelevalve raamistikuga hõlmatud toodete suhtes, vaid kõikide toodete suhtes, kui muud liidu õigus ei sisalda erisätteid liidu turule tulevate toodete kontrolli korraldamise kohta. Seepärast on vaja laiendada käesoleva määruse liidu turule tulevaid tooteid käsitlevate sätete kohaldamisala kõikidele toodetele.

(8)  Selleks et muuta üldine õigusraamistik otstarbekamaks ja lihtsamaks, püüdes samal ajal tagada paremat õigusloomet, tuleks liidu turule tulevate toodete kontrollimise suhtes kohaldatavad õigusnormid läbi vaadata ja integreerida ühtsesse õigusraamistikku, mis käsitleb toodete kontrollimist liidu välispiiridel.

(9)  Liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise eest peaksid vastutama liikmesriigid ja nende turujärelevalveasutustelt tuleks nõuda, et nad tagaksid õigusaktide nõuete täieliku täitmise. Seetõttu peaksid liikmesriigid looma süstemaatilise lähenemisviisi, et tagada turujärelevalve ja õigusaktide täitmise tagamise muude toimingute tõhusus. Sellega seoses tuleks riskihindamise metoodikat ja kriteeriumeid kõigis liikmesriikides veelgi ühtlustada, et tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused.

(10)  Et aidata turujärelevalveasutustel muuta oma tegevus käesoleva määruse kohaldamisel sidusamaks, tuleks luua tõhus vastastikuse hindamise süsteem nendele turujärelevalveasutustele, kes soovivad selles osaleda.

(11)  Praegu määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud teatavad määratlused tuleks seega viia vastavusse teistes liidu õigusaktides sätestatud määratlustega ning need peaksid vajaduse korral kajastama ajakohaste tarneahelate arhitektuuri. Tootja määratlus käesolevas määruses ei tohiks vabastada tootjaid kohustustest, mis neil võivad olla liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, mis lähtuvad tootja erimääratlusest, mis võib hõlmata kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes muudavad juba turule lastud toodet nii, et see võib mõjutada vastavust kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, ja laseb selle turule, või muid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes lasevad toote turule oma nime või kaubamärgi all.

(12)  Tuleks eeldada, et ettevõtjad tegutsevad kogu tarneahela piires vastutustundlikult ja täielikult kooskõlas toodete turule laskmist või turul kättesaadavaks tegemist reguleerivate õiguslike nõuetega, et tagada vastavus tooteid käsitlevatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Määrust tuleks kohaldada piiramata kohustusi, mis tulenevad iga ettevõtja rollist tarne ja turustamise protsessis kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud erisätetega, kusjuures tootjale peaks jääma lõplik vastutus tagada toote vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

(13)  Ülemaailmse turu ja järjest keerulisema tarneahelaga seotud probleemide tõttu ning seetõttu, et liidus pakutakse lõppkasutajatele internetis müügiks üha rohkem tooteid, on vaja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid tugevdada, et tagada tarbijate ohutus. Lisaks on turujärelevalvega seotud praktilised kogemused näidanud, et see tarneahel hõlmab mõnikord ettevõtjaid, kelle uus vorm tähendab seda, et nad ei sobi kehtiva õigusraamistiku kohaselt hästi tavapärasesse tarneahelasse. Nii on see eelkõige tellimuste täitmise teenuse osutajate puhul, kes täidavad samu ülesandeid nagu importijad, kuid ei pruugi alati vastata tavapärasele importija määratlusele liidu õiguses. Tagamaks, et turujärelevalveasutused saavad oma kohustusi tõhusalt täita ja vältimaks õigusaktide täitmise tagamise süsteemis lünki, on asjakohane lisada tellimuste täitmise teenuse osutajad nende ettevõtjate nimekirja, kelle suhtes võivad turujärelevalveasutused võtta meetmeid õiguaktide täitmise tagamiseks. Kui lisada tellimuste täitmise teenuse osutajad käesoleva määruse reguleerimisalasse, saavad turujärelevalveasutused majandustegevuse uute vormidega paremini toime tulla, et tagada tarbijate ohutus ja siseturu tõrgeteta toimimine, sealhulgas juhtudel, kui ettevõtja tegutseb ühelt poolt teatavate toodete importijana ning samal ajal seoses muude toodetega ka tellimuste täitmise teenuse osutajana.

(14)  Ajakohased tarneahelad hõlmavad mitmesuguseid eri ettevõtjaid, kelle kõigi puhul tuleks tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine, võttes nõuetekohaselt arvesse nende rolli tarneahelas ja ulatust, milles nad panustavad liidu turul toodete kättesaadavaks tegemisse. Seetõttu on vaja kohaldada käesolevat määrust ettevõtjate suhtes, kes on otseselt seotud käesoleva määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega, näiteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006(10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008(11) määratletud toote valmistaja ja allkasutaja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/33/EL(12) määratletud paigaldaja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1222/2009(13) määratletud tarnija või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1369(14) määratletud edasimüüja.

(15)  Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui seda pakutakse liidu lõppkasutajatele müügiks. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõiguse sätetega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu lõppkasutajatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu lõppkasutajale suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul on vaja arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa tellida, pakkumises kasutatavaid keeli või tellimiseks pakutavaid keeli ja maksevahendeid. Veebimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või vahendaja veebisait on ligipääsetav selles liikmesriigis, kus on lõppkasutaja asukoht või kus on tema elukoht.

(16)  E-kaubanduse areng on suures osas toimunud ka tänu selliste infoühiskonna teenuse osutajate levikule, kes pakuvad üldjuhul platvormide kaudu tasu eest vahendusteenuseid, säilitades kolmandate isikute sisu, aga ei rakenda selle sisu üle kontrolli ning seega ei tegutse ettevõtja nimel. Kui kõrvaldatakse nende teenuste kaudu pakutud nõuetele mittevastavate toodetega seotud sisu või, kui see pole otstarbekas, kui piiratakse juurdepääsu nende teenuste kaudu pakutud nõuetele mittevastavatele toodetele, siis ei tohiks see piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/31/EÜ(15) sätestatud õigusnormide kohaldamist. Eelkõige ei tohiks infoühiskonna teenuse osutajatele kehtestada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid. Lisaks ei tohiks veebimajutusteenuse osutajaid vastutusele võtta, kui nad ei ole tegelikult teadlikud ebaseaduslikust tegevusest või teabest ja faktidest või asjaoludest, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb.

(17)  Kuigi käesolevas määruses ei käsitleta intellektuaalomandiõiguste kaitset, tuleks siiski silmas pidada, et sageli ei vasta võltsitud tooted liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, kujutavad endast ohtu lõppkasutajate tervisele ja ohutusele, moonutavad konkurentsi, ohustavad avalikke huvisid ja toetavad muud ebaseaduslikku tegevust. Seepärast peaksid liikmesriigid jätkama tõhusate meetmete võtmist, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(16) ennetada võltsitud toodete sisenemist liidu turule.

(18)  Õiglasem ühtne turg peaks tagama võrdsed konkurentsitingimused kõigile ettevõtjatele ja kaitse kõlvatu konkurentsi eest. Selleks on vaja tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide kindlam täitmine. Hea koostöö tootjate ja turujärelevalveasutuste vahel on oluline eeltingimus, et toote puhul viivitamata sekkuda ja parandusmeetmeid võtta. Liidus peaks teatud toodete osas olema kindlaks määratud ettevõtja, kelle poole turujärelevalveasutused saaksid taotlustega pöörduda, sealhulgas teabetaotlusega toote vastavuse kohta liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, ning kes saaks teha turujärelevalveasutustega koostööd tagamaks, et nõuetele mittevastavuse korral võetakse viivitamata parandusmeetmeid. Neid ülesandeid täitev ettevõtja peaks olema kas tootja, või kui tootja asukoht ei ole liidus, siis importija, või tootja poolt selleks määratud volitatud esindaja, või liidus asuv toodet käitlev teenuse osutaja, kui ükski teine ettevõtja ei ole asukohaga liidus.

(19)  E-kaubanduse areng tekitab turujärelevalveasutustele teatavaid probleeme seoses veebis müükiks pakutavate toodete nõuetele vastavuse ja liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega. Üha kasvab nende ettevõtjate arv, kes pakuvad tooteid elektroonilisi vahendeid kasutades otse tarbijatele. Teatud liidu ühtlustamisõigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate toodete osas ülesandeid täitva ettevõtja roll on seetõttu väga oluline, et tagada turujärelevalveasutustele kontaktisik, kelle asukoht on liidus, ning täita õigeaegselt konkreetseid ülesandeid, millega tagatakse toodete vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele liidu tarbijate, teiste lõppkasutajate ja ettevõtjate huvides.

(20)  Teatud toodete (mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte) osas ülesandeid täitva ettevõtja kohustused ei tohiks piirata tootja, importija ja volitatud esindaja olemasolevaid kohustusi ja vastutust, mis neil on vastavalt asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele.

(21)  Käesoleva määruse kohaseid kohustusi, millega nõutakse, et ettevõtja asukoht oleks liidus, et tooteid liidu turule tuua, tuleks kohaldada üksnes nende piirkondade suhtes, kus on kindlaks tehtud vajadus, et ettevõtja tegutseks sidepunktina turujärelevalveasutustega, võttes arvesse riskipõhist lähenemisviisi, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse lõppkasutajate kõrgetasemelist kaitset liidus.

(22)  Neid kohustusi ei tohiks kohaldada, juhul kui sama tulemus saavutatakse konkreetsete nõuetega, mis on sätestatud teatavates tooteid käsitlevates õigusaktides, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 648/2004(17), määruses (EÜ) nr 1223/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 167/2013(18), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013(19), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/28/EL(20), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/90/EL(21), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1628(22), määruses (EL) 2017/745, määruses (EL) 2017/746, määruses (EL) 2017/1369 ja määruses (EL) 2018/858. Arvesse tuleks võtta ka olukordi, kus võimalikud ohud või nõuetele mittevastavuse juhtumid on väikesed või kus toodetega kaubeldakse peamiselt traditsiooniliste tarneahelate kaudu, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/424(23) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL(24) puhul.

(23)  Toodete osas, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, ülesandeid täitva ettevõtja kontaktandmed tuleks esitada koos tootega, et lihtsustada kontrolli kogu tarneahelas.

(24)  Ettevõtjad peaksid tegema turujärelevalveasutuste ja muude pädevate asutustega täielikku koostööd, et tagada ladus turujärelevalve ja võimaldada asutustel oma ülesandeid täita. Sealhulgas peab ettevõtja asutuste taotluse korral esitama ettevõtja kontaktandmed, kes täidab ülesandeid toodete osas, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, juhul kui need andmed on ettevõtjale kättesaadavad.

(25)  Ettevõtjatel peaks olema lihtne juurdepääs kvaliteetsele ja põhjalikule teabele. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1724(25) kohaselt loodud ühtne digivärav näeb ette teabe ühtse internetiportaali, võib seda kasutada ettevõtjale asjakohase teabe esitamiseks liidu ühtlustamisõigusaktide kohta. Siiski peaksid liikmesriigid kehtestama korra, mille alusel tagatakse juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019 /...(26)(27) alusel loodud toote kontaktpunktile, et aidata ettevõtjatel teabetaotlusi nõuetekohaselt käsitleda. Liikmesriikide kohustuste hulka sellist teavet esitades ei tohiks kuuluda nõustamine tehniliste kirjelduste või harmoneeritud standardite või konkreetse toote kavandamisega seotud küsimustes.

(26)  Turujärelevalveasutused võivad tegutseda koos teiste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega, et parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid liidu ühtlustamisõigusaktide ning teatavate tootekategooriate kohta, sealhulgas internetis müüdavad tooted.

(27)  Liikmesriigid peaksid määrama enda turujärelevalveasutused. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused turujärelevalve ülesandeid täitma hakkavad. Selleks et edendada haldusabi ja koostööd, peaksid liikmesriigid ka määrama ametisse ühtse kontaktasutuse. Ühtsed kontaktasutused peaksid vähemalt esindama turujärelevalveasutuste ja liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavate asutuste kooskõlastatud seisukohti.

(28)  E-kaubandus tekitab turujärelevalveasutustele teatud probleeme seoses küsimusega, kuidas kaitsta lõppkasutajate tervist ja ohutust nõuetele mittevastavate toodete eest. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et turujärelevalve oleks korraldatud ühtviisi tõhusalt korraldatud nii veebis kui ka muul viisil müüdavate toodete puhul.

(29)  Korraldades veebis müügiks pakutavate toodete turujärelevalvet, peavad turujärelevalveasutused tulema toime arvukate raskustega, nagu veebis müügiks pakutavate toodete jälgimine, vastutavate ettevõtjate kindlakstegemine või riskihindamiste või uuringute tegemine, kuna neil puudub füüsiline juurdepääs toodetele. Lisaks käesolevas määruses kehtestatud nõuetele soovitatakse liikmesriikidel kasutada turujärelevalves ning suhtluses ettevõtjate ja tarbijatega täiendavaid suuniseid ja head tava.

(30)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata kujunemisjärgus tehnoloogiatele, võttes arvesse asjaolu, et tarbijad kasutavad oma igapäevaelus üha enam ühendatud seadmeid. Seepärast peaks liidu õigusraamistik käsitlema uusi ohtusid, et tagada lõppkasutaja turvalisus.

(31)  Praegusel digitaaltehnoloogia pideva arengu ajastul tuleks uurida uusi lahendusi, mis võiksid aidata tagada liidus tulemusliku turujärelevalve.

(32)  Turujärelevalve peaks olema põhjalik ja tõhus, et tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Kuna kontroll võib olla ettevõtjatele koormav, peaksid turujärelevalveasutused kontrolli korraldamisel ja tegemisel lähtuma riskidest, võttes arvesse nende ettevõtjate huvisid ja piirama koormust nii, et see ei oleks suurem, kui on vaja tõhusaks ja edukaks kontrollimiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigi pädevad asutused korraldama turujärelevalve sama hoolsusega, olenemata sellest, kas konkreetse toote nõuetele mittevastavus mõjutab kõnealuse liikmesriigi territooriumi või mõjutab tõenäoliselt teise liikmesriigi turgu. Võib kehtestada ühetaolised tingimused turujärelevalveasutuste tehtava teatava kontrolli kohta juhuks, kui toode või toote kategooria kätkeb endas konkreetset ohtu või rikub tõsiselt kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, mida komisjon võib kehtestada.

(33)  Turujärelevalveasutused puutuvad oma ülesandeid täites kokku mitmesuguste puudustega ressursside ja kooskõlastamismehhanismide osas, samuti õiguste osas nõuetele mittevastavate toodete puhul. Need erinevused on toonud kaasa olukorra, kus liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamine on killustunud ning mõnes liikmesriigis on turujärelevalve rangem kui teistes, ja see võib luua ettevõtetele ebavõrdsed tingimused ning tekitada kogu liidus tooteohutuse tasemes tasakaalustamatust.

(34)  Selleks et tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetekohane täitmine, peaks turujärelevalveasutustel olema ühesugused uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mis võimaldavad turujärelevalveasutuste vahelist suuremat koostööd ja tagavad tõhusama heidutava mõju neile ettevõtjatele, kes liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid tahtlikult rikuvad. Need õigused peaksid olema piisavalt kindlad, et tegeleda liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise probleemidega ning e-kaubanduse ja digitaalkeskkonna probleemidega ning et mitte võimaldada ettevõtjatel kasutada ära õigusaktide täitmise tagamise süsteemi lünkasid, viies oma asukoha liikmesriiki, mille turujärelevalveasutustel puuduvad piisavad vahendid ebaseadusliku tegevuse takistamiseks. Eelkõige tuleks õiguste andmist abil tagada, et pädevad asutused saavad vahetada teavet ja tõendusmaterjali viisil, mis võimaldab tagada õigusaktide täitmise võrdväärselt kõikides liikmesriikides.

(35)  Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust valida nende jaoks sobiv õigusaktide täitmise tagamise süsteem. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida, kas nende turujärelevalveasutused saavad teha uurimisi ja tagada õigusaktide täitmist neile antud õigustest tulenevalt, pöördudes muu avaliku sektori asutuse poole või esitades asjakohase taotluse pädevale kohtule.

(36)  Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus ise uurimisi algatada, kui nad saavad teada turule lastud nõuetele mittevastavatest toodetest.

(37)  Turujärelevalveasutusel peaks olema juurdepääs kõigile vajalikele tõenditele ja andmetele ning kogu vajalikule teabele, mis on seotud uurimise teemaga, et teha kindlaks, kas kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte on rikutud, ning eelkõige et teha kindlaks vastutava ettevõtja isik, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused andmed ja tõendid ning kõnealune teave on, ning olenemata nende säilitamise asukohast ja vormist. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda ettevõtjatelt, sealhulgas digitaalsesse väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kõigi vajalike tõendite, andmete ja kogu vajaliku teabe esitamist.

(38)  Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik teha vajalikke kohapealseid kontrolle ning neil peaks olema õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahenditesse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel.

(39)  Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda asjaomase ettevõtja esindajalt või vastavalt töötajalt selgitusi või fakte, teavet või dokumente, mis on seotud kohapealse kontrolli esemega, ning dokumenteerida esindaja või asjaomase töötaja antud vastused.

(40)  Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik kontrollida turul kättesaadavaks tehtavate toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele ja saada tõendeid nõuetele mittevastavuse kohta. Seetõttu peaks neil olema õigus tooteid omandada ja, kui tõendeid ei ole võimalik muul moel hankida, siis osta tooteid variisikuna.

(41)  Eelkõige digitaalses keskkonnas peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik kõrvaldada kiiresti ja tulemuslikult nõuetele mittevastavus, eelkõige juhul, kui toodet müüv ettevõtja varjab oma isikut või muudab õigusaktide täitmise tagamise vältimiseks oma asukohta liidu piires või asub tegutsema kolmandas riigis. Kui nõuetele mittevastavusest tekib lõppkasutajatele tõsise ja korvamatu kahju risk, siis peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik võtta ▌ meetmeid, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne ning kui kõnealuse kahju vältimiseks või leevendamiseks pole muid võimalusi, sealhulgas nõuda vajaduse korral sisu eemaldamist veebiliidesest või hoiatuse kuvamist. Kui seda nõudmist ei täideta, peaks asjaomasel asutusel olema õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid veebiliidesesse pääsemist. Neid meetmeid tuleks võtta vastavalt direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud põhimõtetele. ▌

(42)  Käesoleva määruse kohaldamine ja õiguste teostamine selle kohaldamise raames peaks vastama ka muudele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, näiteks direktiivile 2000/31/EÜ, sealhulgas arvestama kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja põhiõigusi. Õiguste teostamine ja kasutamine peaks olema proportsionaalne ja asjakohane, võttes arvesse rikkumise iseloomu ning kogu tegelikku ja potentsiaalset kahju. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma kõiki juhtumiga seotud fakte ja asjaolusid ning valima kõige sobivamad meetmed, nimelt need, mis on käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise käsitlemiseks olulised. Need meetmed peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kehtestada siseriiklike õigusaktidega kohustuste täitmiseks tingimusi ja piiranguid. Juhul kui näiteks siseriiklike õigusaktide kohaselt peab asjaomase liikmesriigi õigusasutusel olema füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse sisenemiseks eelnev luba, tuleks sellistesse ruumidesse sisenemise õigust kasutada üksnes siis, kui selline eelnev luba on saadud.

(43)  Turujärelevalveasutused tegutsevad ettevõtjate, lõppkasutajate ja üldsuse huvides ning tagavad, et tooteid käsitlevate asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalikku huvi säilitatakse ja kaitstakse pidevalt asjakohaste õigusaktide täitmise tagamise meetmetega ning et kõnealuste õigusaktide nõuetekohane täitmine tagatakse asjakohase kontrolli abil kogu tarneahela piires, võttes arvesse asjaolu, et halduskontrollid üksi ei saa paljudel juhtudel asendada füüsilisi ja laboratoorseid kontrolle, et tõendada toodete vastavust asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Seetõttu peaksid turujärelevalveasutused tagama oma ülesandeid täites suure läbipaistvuse ja tegema üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on nende hinnangul liidu lõppkasutajate huvide kaitsmiseks vajalik.

(44)  Käesolev määrus ei tohiks piirata RAPEXi toimimist vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ▌.

(45)  Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu valdkondlikes ühtlustamisõigusaktides sätestatud kaitseklausli menetlust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 10. Selleks et tagada kogu liidus võrdväärne kaitse tase, antakse liikmesriikidele õigus võtta ▌ meetmeid tervist ja turvalisust ohustavate toodete puhul või avalike huvide muude aspektide kaitseks. Neilt nõutakse samuti, et nad teavitaksid neist meetmetest teisi liikmesriike ja komisjoni, mis võimaldab komisjonil võtta seisukoht, kas siseturu toimimise tagamiseks võetud toodete vaba liikumist piiravad riiklikud meetmed on põhjendatud.

(46)  Teabe vahetamisel turujärelevalveasutuste vahel ning kasutatud tõendusmaterjali ja uurimistulemuste puhul tuleks järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet. Teavet tuleks käsitleda kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega tagamaks, et ei kahjustata uurimist ega ettevõtja mainet.

(47)  Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel mis tahes isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse vajaduse korral kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(28) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725(29).

(48)  Selleks et tagada teatavate toodete või tootekategooriate või -rühmade või tootekategooria või -rühmaga seotud spetsiifiliste ohtudega seoses turujärelevalve raamistikus tehtavate katsete tulemuslikkus ja järjepidevus kogu liidu piires, võib komisjon määrata kas enda katserajatisi või liikmesriigi avalikke katserajatisi liidu katserajatisteks. Kõik liidu katserajatised tuleks akrediteerida kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuetega. Et hoida ära huvide konflikti, peaksid liidu katserajatised osutama teenuseid ainult turujärelevalveasutustele, komisjonile, liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik („võrgustik“) ning muudele valitsussektori või valitsustevahelistele üksustele.

(49)  Liikmesriikidelt peaksid tagama alati piisavad rahalised vahendid, et turujärelevalveasutused saaksid palgata vajalikud töötajad ja hankida vajaliku varustuse. Tõhusa turujärelevalve jaoks on vaja palju ressursse ja alati tuleks tagada õigusaktide täitmise tagamise vajaduste rahuldamiseks vajalikud stabiilsed ressursid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada riiklikku rahastamist, nõudes asjaomastelt ettevõtjatelt sisse kulud, mis on tekkinud nõuetele mittevaste toodetega seoses võetud turujärelevalvemeetmetega▌.

(50)  Tuleks kehtestada vastastikuse abi mehhanismid, sest liidu kaupade turu jaoks on hädavajalik, et liikmesriikide turujärelevalveasutused teeksid omavahel tõhusat koostööd. Ametiasutused peaksid tegutsema heas usus ja üldiselt aktsepteerima vastastikuse abi taotlusi, eelkõige neid, mis puudutavad ELi vastavusdeklaratsiooni, toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavust.

(51)  On asjakohane, et liikmesriigid määravad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavad asutused ja liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest liikmesriigi õiguse alusel vastutavad muud asutused;

(52)  Tõhus viis, kuidas vältida ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete liidu turule laskmist, oleks teha need tooted kindlaks enne vabasse ringlusse lubamist. ▌Liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutaval asutusel on täielik ülevaade liidu välispiire ületavatest kaubavoogudest ning seega tuleks nõuda, et toll teeks riskihindamise põhjal nõuetekohased kontrollid eesmärgiga aidata muuta turgu ohutumaks, millega tagatakse avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed asutused, kes vastutavad toodete asjakohase, enne nende vabasse ringlusse lubamist teostatava dokumentaalse ning vajadusel füüsilise ja laboratoorse kontrolli eest. Tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmist on võimalik ühetaoliselt tagada ainult turujärelevalveasutuste ja muude liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavate asutuste süstemaatilise koostöö ja teabevahetuse abil. Toll peaks saama turujärelevalveasutustelt aegsasti kogu vajaliku teabe nõuetele mittevastavate toodete kohta või ettevõtjate kohta, kelle puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse risk. Liidu tolliterritooriumile sisenevate toodete kontrolli eest vastutavad asutused peaks omakorda teavitama turujärelevalveasutusi õigel ajal toodete lubamisest vabasse ringlusse ja kontrollide tulemustest, kui kõnealune teave on vajalik tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks. Lisaks sellele, kui komisjon saab teada imporditud tootest tekkivast tõsisest ohust, siis peaks ta teavitama liikmesriike sellest ohust, et tagada koordineeritud ja tulemuslikum nõuete järgimise ning täitmise tagamise kontroll liitu esimese sisenemise kohtades.

(53)  Importijatele tuleks meelde tuletada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013(30) artiklites 220, 254, 256, 257 ja 258 nähakse ette, et liidu turule tulevad tooted, mida on vaja veel töödelda, et need vastaksid kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, lastakse turule asjakohase tolliprotseduuri alusel, mis võimaldab importijal sellist töötlemist. Vabasse ringlusse laskmist ei tohiks pidada tõestuseks selle kohta, et toode vastab liidu õigusele, sest ringlusse laskmine ei hõlma tingimata täielikku nõuetele vastavuse kontrolli.

(54)  Selleks et kasutada tolli jaoks ELi ühtse liidese keskkonda ning seega optimeerida andmete edastamist tolli ja turujärelevalveasutuste vahel ning vähendada nende koormust, on vaja luua elektroonilised liidesed, mis võimaldavad andmete automaatset edastamist. Toll ja turujärelevalveasutused peaksid aitama kindlaks määrata andmeid, mida edastatakse. Tolli lisakoormust tuleks piirata ning liidesed peaksid olema väga automaatsed ja lihtsad kasutada.

(55)  On vaja luua võrgustik, mida haldab komisjon ning mille eesmärk on edendada struktuurset kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni vahel, samuti turujärelevalve tavade ühtlustamine liidus, mis aitaks liikmesriikidel võtta ühiseid õigusaktide täitmise tagamise meetmeid, näiteks teha ühiseid uurimisi. Kõnealune halduslik tugistruktuur peaks võimaldama koondada ressursse ning säilitada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetus- ja infosüsteemi, aidates seeläbi tugevdada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist ning hoida ära rikkumisi. Halduskoostöörühmade kaasamine võrgustikku ei tohiks välistada teiste sarnaste halduskoostööd tegevate rühmade kaasamist. Komisjon peaks pakkuma võrgustikule vajalikku haldus- ja rahalist toetust.

(56)  Tuleks tagada tõhus, kiire ja täpne teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel. Mitmesugused olemasolevad vahendid, näiteks turujärelevalve info- ja teavitussüsteem(ICSMS) ja RAPEX võimaldavad liidus tegutsevate turujärelevalveasutuste vahelist koordineerimist. Neid vahendeid ning liidest, mis võimaldab andmeid ICSMSist RAPEXisse edastada, tuleks edasi hooldada ja arendada, et nende potentsiaali täielikult kasutada ning aidata suurendada liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö ja teabevahetuse mahtu.

(57)  Selleks et koguda teavet tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise kohta, tuleks ICSMSi uuendada ning teha see kättesaadavaks komisjonile, ühtsetele kontaktasutustele, ▌ tollile ja turujärelevalveasutustele. Lisaks sellele tuleks töötada välja elektrooniline liides, mis võimaldab tõhusat teabevahetust riiklike tollisüsteemide ja turujärelevalveasutuste vahel. Vastastikuse abi taotluste puhul peaksid ühtsed kontaktasutused andma igasugust toetust, mis on asjaomaste asutuste vaheliseks koostööks vajalik. Seetõttu peaks ICSMS pakkuma funktsioone, mis teatavad ühtsetele kontaktasutustele automaatselt, kui tähtajad on ületatud. Kui valdkondlike õigusaktidega on juba ette nähtud elektroonilised koostöö- ja andmevahetuse süsteemid, näiteks EUDMED süsteemis meditsiiniseadmete puhul, tuleks need süsteemid vajaduse korral kasutusele jätta.

(58)  Üldiselt tuleks ICSMSi kasutada sellise teabe vahetamiseks, mida peetakse teiste turujärelevalveasutuste jaoks kasulikuks. See võib hõlmata turujärelevalve projektide raames tehtud kontrolle, olenemata katsete tulemustest. ICSMSi sisestatavate andmete hulk peaks olema tasakaalus: see ei tohiks olla liiga koormav, nii et andmete sisestamiseks kuluks rohkem tööd kui kontrollide tegemiseks, ning peab olema piisavalt ulatuslik, et muuta asutuste tegevust tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Seega peaks ICSMSi sisestatud andmed hõlmama ka lihtsamaid kontrolle kui ainult laborikatsed. Samas ei ole vajadust lisada lühikesi visuaalseid kontrolle. Suunisena tuleks ICSMSi sisestada ka individuaalselt dokumenteeritud kontrollid.

(59)  Liikmesriike julgustatakse kasutama ICSMSi tolli ja turujärelevalveasutuste vahelise suhtluse jaoks alternatiivina riiklikele süsteemidele. See ei tohiks asendada tolliasutuste kasutatavat ühenduse riskijuhtimissüsteemi. Need kaks süsteemi võiksid toimida paralleelselt, kuna need täidavad erinevaid, üksteist täiendavaid rolle: ICSMS hõlbustab teabevahetust tolli ja turujärelevalveasutuste vahel, et võimaldada tollideklaratsioonide sujuvat käsitlemist tooteohutuse ja nõuetele vastavuse raamistiku kohaldamisalas, samas kui ühenduse riskijuhtimissüsteem on ette nähtud tolli ühiseks riskijuhtimiseks ja kontrolliks.

(60)  Nõuetele mittevastavate toodete põhjustatud vigastused on turujärelevalveasutuste jaoks oluline teave. ICSMSis tuleks seega ette näha vastavad andmeväljad, et turujärelevalveasutused saaksid uurimise käigus sisestada kergesti kättesaadavaid aruandeid, hõlbustades seega hilisemaid statistilisi hindamisi.

(61)  Komisjonil peaks olema kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingute raames võimalik vahetada kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega turujärelevalvega seotud teavet, et tagada toodete nõuetele vastavus enne nende liidu turule eksportimist.

(62)  Selleks et saavutada tooteid käsitlevate kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise kõrge tase, tagades samal ajal tõhusa ressursside jaotamise ja liidu turule tulevate toodete kulutõhusa kontrolli, peaks komisjonil olema võimalik heaks kiita spetsiaalsed ekspordieelse kontrolli süsteemid. Selliste heakskiidetud süsteemide alla kuuluvad tooted võivad liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavate asutuste tehtud riskihindamise käigus saada suurema usalduse kui võrreldavad tooted, mida ei ole enne eksporti kontrollitud.

(63)  Komisjon peaks käesolevat määrust hindama määrusega seatud eesmärkide täitmise valguses, võttes arvesse ka uusimaid tehnoloogia-, majandus-, kaubandus- ja õigusvaldkonna saavutusi. Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(31) punktiga 22 peaks hindamine, mis põhineb tõhususel, mõjususel, asjakohasusel, ühtsusel ja lisaväärtusel, moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks, eriti mis puudutab käesoleva määruse kohaldamisala ning nende sätete kohaldamist ja täitmise tagamist, mis kehtivad tooteid turule laskvate ettevõtjate ülesannete ja ekspordieelse kontrolli süsteemi kohta.

(64)  Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaduma läinud, alusetult välja makstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(65)  Üks peamisi põhjusi, miks heidutav mõju on väike ja kaitse ebaühtlane, on see, et liidus kohaldatakse erinevaid karistusi. Õigusnormid, millega karistused (sealhulgas rahalised karistused) kehtestatakse, kuuluvad liikmesriigi pädevusse ja seetõttu tuleks need kindlaks määrata liikmesriigi õiguse alusel. ▌

(66)  Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgmise kehtestamiseks: kontrollide ühetaolised tingimused, kontrollide sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ning teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulk, kui on korduvalt kindlaks tehtud spetsiifiline oht või liidu ühtlustamisõigusaktide ränk rikkumine; liidu katserajatiste määramise kord; ▌ ühtse riskianalüüsi alusel kontrollide võrdlusalused ja kontrollimisel kasutatavad töövõtted liidu tasandil; statistiliste andmete üksikasjad, mis käsitlevad määratud asutuste poolt tehtud selliste toode kontrolle, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust; ▌info- ja teavitussüsteemi rakendamise üksikasjad; tolli edastatud selliste andmete määratlemine, mis puudutavad toodete määramist vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri alla, ning toodetega seotud ekspordieelse kontrolli erisüsteemide heakskiitmine ja antud heakskiidu tagasivõtmine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(32).

(67)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist seeläbi, et tugevdatakse nende toodete turujärelevalvet, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest kõikide liikmesriikide pädevad asutused peavad selleks tegema väga tihedat koostööd, suhtlema ja tegutsema ühtsena, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja mis on olemas liikmesriikide põhiseaduslikes tavades. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud õiguste ja põhimõtetega. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada, et täielikult austatakse tarbijakaitset, ettevõtlusvabadust, väljendus- ja teabevabadust, õigust omandile ja isikuandmete kaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist seeläbi, et tugevdatakse nende toodete turujärelevalvet, mille kohta kehtivad artiklis 2 osutatud liidu ühtlustamisõigusaktid, tagamaks et liidu turul tehakse kättesaadavaks üksnes tooted, mis vastavad nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, avalik julgeolek ja muud nimetatud õigusaktidega kaitstud avalikud huvid.

2.  Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused, mida ettevõtjad peavad järgima toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, ning sellega kehtestatakse ettevõtjatega tehtava koostöö raamistik.

3.   Käesolevas määruses sätestatakse ka liidu turule tulevate ▌toodete kontrolli raamistik.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse ▌toodete suhtes, mille kohta kehtivad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid („liidu ühtlustamisõigusaktid“)▌, tingimusel et liidu ühtlustamisõigusaktides puuduvad sama eesmärki täitvad erisätted, millega reguleeritakse täpsemalt turujärelevalve ja õigusaktide täitmise tagamise konkreetseid aspekte.

2.   Artikleid 25–28 kohaldatakse liidu õigusega hõlmatud toodete suhtes juhul, kui liidu õiguses ei ole liidu turule tulevate toodete kontrolli korraldamist reguleerivaid erisätteid.

3.  Käesoleva määruse kohaldamine ei takista turujärelevalveasutustel võtta direktiiviga 2001/95/EÜ ette nähtud erimeetmeid.

4.  Käesolev määrus ei piira direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12–15 kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)  „turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

3)  „turujärelevalve“ – turujärelevalveasutuse tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud nõuetele ja nende õigusaktidega hõlmatud avalik huvi oleks kaitstud;

4)  „turujärelevalveasutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud artikli 10 alusel vastutavaks oma territooriumil turujärelevalve tegemise eest;

5)  „taotluse esitanud asutus“ – turujärelevalveasutus, kes esitab vastastikuse abi taotluse;

6)  „taotluse saanud asutus“ – turujärelevalveasutus, kes saab vastastikuse abi taotluse;

7)  „nõuetele mittevastavus“ – ▌liidu ühtlustamisõigusaktis või käesolevas määruses sätestatud nõude täitmata jätmine;

8)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

9)  „importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

10)  „turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

11)  „ekspediitorteenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pakub majandustegevusena vähemalt kaht järgmist teenust: ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et käideldavad tooted kuuluksid talle; mõiste alla ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ(33) artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644(34) artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused ja kaubaveoteenused;

12)  „volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad tootja kohustustest, mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või ette nähtud käesoleva määruse nõuete kohaselt;

13)  „ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmisega, toodete kättesaadavaks tegemisega turul ja toodete kasutusele võtmisega;

14)  „infoühiskonna teenuse ostuaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535(35) artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenuse osutaja;

15)  „veebiliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele;

16)  „parandusmeetmed“ – meetmed, mida ettevõtja võtab nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel;

17)  „vabatahtlik meede“ – parandusmeede, mida ei ole nõudnud turujärelevalveasutus;

18)  „oht” – kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon;

19)  „ohtlik toode“ – toode, millel võib olla inimeste tervisele ja ohutusele üldiselt, töötervishoiule ja tööohutusele, tarbijakaitsele, keskkonnale, avalikule julgeolekule ja muudele liidu ühtlustamisõigusaktidega kaitstud avalikele huvidele kahjulik mõju, mis on suurem kui see, mida peetakse toote otstarbega või selle tavapäraste ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste, sealhulgas toote kasutusaja ja vajaduse korral kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete juures mõistlikuks ja vastuvõetavaks;

20)  „väga ohtlik toode“ – toode, mis on riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes nii ohtlik, et kahjustuste tekkimise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme koosmõju tõttu peab turujärelevalveasutus kiiresti sekkuma, sealhulgas tooted, millega seotud oht ei avalda vahetut mõju;

21)  „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames;

22)  „tagasivõtmine“ – kõik meetmed, mille eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine;

23)  „turult kõrvaldamine“ – kõik meetmed, mille eesmärk on tõkestada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine;

24)  „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;

25)  „vabasse ringlusse lubamine“ – määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud menetlus;

26)  „liidu turule tulevad tooted“ – kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikul otstarbel kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri.

II peatükk

Ettevõtjate ülesanded

Artikkel 4

Ülesanded, mida ettevõtjad peavad täitma toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte

1.  Ilma et see mõjutaks kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kohustusi, võib toote, mille kohta kehtivad lõikes 5 osutatud õigusaktid, ▌teha turul kättesaadavaks ainult juhul, kui liidus asuv ettevõtja on võtnud tootega seoses vastutuse lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab lõikes 1 osutatud ettevõtja üht järgmistest:

a)  tootja, kelle asukoht on liidus ▌;

b)  importija, juhul kui tootja asukoht ei ole liidus;

c)  volitatud esindaja, kellel on tootja kirjalik volitus, millega ta määratakse tootja nimel lõikes 3 sätestatud ülesandeid täitma;

d)  liidus asuv ekspediitorteenuse osutaja seoses tema poolt käideldavate toodetega, kui liidus ei asu ühtegi teist punktides a, b või c osutatud ettevõtjat.

3.  Ilma et see mõjutaks ettevõtjate kohustusi, mis on sätestatud kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides, täidab lõikes 1 osutatud ettevõtja järgmisi ülesandeid:

a)  kui toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni

ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, siis kontrollib ettevõtja, kas ELi vastavusdeklaratsioon või toimivusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon on koostatud, ning teeb vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni turujärelevalveasutusele nendes õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ja tagab, et taotluse korral tehakse nendele asutustele kättesaadavaks ka tehniline dokumentatsioon;

b)  kui turujärelevalveasutus esitab põhjendatud taotluse, siis esitab ettevõtja sellele asutusele ▌kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, millest asutuses saadakse kergesti aru;

c)  kui on alust arvata, et toode on ohtlik, teavitab ettevõtja turujärelevalveasutusi;

d)  teeb turujärelevalveasutustega ▌koostööd, ka siis, kui talle on selleks esitatud põhjendatud taotlus, ja tagab, et kui toode ei vasta toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, võetakse viivitamata vajalikud parandusmeetmed või kui see ei ole võimalik, maandab tootega kaasnevat ohtu kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel, kui lõikes 1 osutatud ettevõtja on seisukohal või tal on alusta arvata, et toode on ohtlik.

4.  Ilma et see piiraks kohustusi, mida ettevõtjad peavad täitma kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, märgitakse ▌tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress.

5.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 305/2011(36), (EL) 2016/425(37) ja (EL) 2016/426(38) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/14/EÜ(39), 2006/42/EÜ(40), 2009/48/EÜ(41), 2009/125/EÜ(42), 2011/65/EL(43), 2013/29/EL(44), 2013/53/EL(45), 2014/29/EL(46), 2014/30/EL(47), 2014/31/EL(48), 2014/32/EL(49), 2014/34/EL(50), 2014/35/EL(51), 2014/53/EL(52) ja 2014/68/EL(53).

Artikkel 5

Volitatud esindaja

1.  Artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldamiseks volitab tootja volitatud esindaja täitma artikli 4 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, ilma et see mõjutaks muid asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt antud ülesandeid.

2.  Volitatud esindaja täidab volituses määratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia turujärelevalveasutuse poolt määratud liidu keeles.

3.  Volitatud esindajal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 6

Kaugmüük

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müüdavad tooted on turul kättesaadavaks tehtud, kui neid pakutakse liidu lõppkasutajatele. Müügipakkumine loetakse liidu lõppkasutajatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse ükskõik millisel viisil liikmesriiki.

Artikkel 7

Ettevõtjate kohustused

1.  Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võiksid vältida või vähendada ohtu, mis ettevõtja poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega kaasneb.

2.  Infoühiskonna teenuse ostuaja teeb turujärelevalveasutustega koostööd turujärelevalveasutuste nõudmisel ja erijuhtudel, et toetada meetmeid oma teenuste kaudu internetis müüdava või müüdud tootega kaasneva ohu vältimiseks või kui see ei ole võimalik, siis vähendamiseks.

III peatükk

Ettevõtjatele abi andmine ja koostöö nendega

Artikkel 8

Teave ettevõtjatele

1.  Komisjon tagab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724, et internetiportaali Teie Euroopa kaudu saavad kasutajad hõlpsasti teavet tootega seotud nõuete ning liidu ühtlustamisõigusaktidest tulenevate õiguste, kohustuste ja normide kohta.

2.  Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel saavad ettevõtjad taotluse korral ja tasuta teavet selle kohta, milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid liikmesriigi õigusesse üle võetud ja neid rakendatakse. Selleks kohaldatakse määruse (EL) 2019/...(54) artikli 9 lõikeid 1, 4 ja 5.

Artikkel 9

Ühismeetmed nõuetele vastavuse parandamiseks

1.  Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises ▌, mille eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavaid tooted.

2.  Asjaomane turujärelevalveasutus ja lõikes 1 osutatud osalised tagavad, et ühismeetmete kokkulepe ei loo ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi ega vähenda osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust.

3.  Turujärelevalveasutus võib nõuetele mittevastavuse uurimise käigus võetud ühismeetmete võtmisel saadud teavet kasutada seoses toote nõuetele mittevastavuse uurimisel, mida ta läbi viib.

4.  Asjaomane turujärelevalveasutus teeb ühismeetmete kokkuleppe, sealhulgas leppeosaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle kokkuleppe artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. Ühismeetmete kokkuleppe teksti aitab liikmesriigi taotluse koostada artikli 29 kohaselt loodud võrgustik.

IV peatükk

Turujärelevalveasutuste ja ühtse kontaktasutuse korraldus, tegevus ja kohustused

Artikkel 10

Turujärelevalveasutuste ja ühtse kontaktasutuse määramine

1.  Liikmesriigid korraldavad ja teevad turujärelevalvet vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks määrab iga liikmesriik ▌ühe või mitu tema territooriumil tegutsevat turujärelevalveasutust. Liikmesriik teavitab komisjoni ▌ja teisi liikmesriike oma turujärelevalveasutustest ning iga kõnealuse asutuse pädevusvaldkondadest, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

3.  Iga liikmesriik määrab ühtse kontaktasutuse.

4.  Ühtne kontaktasutus vastutab vähemalt turujärelevalveasutuste ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste kooskõlastatud seisukoha esindamise ning artiklis 13 sätestatud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne kontaktasutus aitab ka eri liikmesriikide turujärelevalveasutustel VI peatüki kohaselt koostööd teha.

5.  Et turujärelevalvet saaks ühtmoodi tulemuslikult teha kõigi müügikanalite suhtes nii internetis kui ka mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, tagavad liikmesriigid ▌, et nende turujärelevalveasutustel ja ühtsel kontaktasutusel on ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas piisavad eelarve- ja muud vahendid, sealhulgas piisav arv pädevaid töötajaid, eksperditeadmised, menetlused ja muu kord.

6.  Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks turujärelevalveasutus, tagab liikmesriik, et iga asutuse ülesanded on selgelt piiritletud ja loodud on asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastusmehhanismid, mis võimaldavad neil asutustel teha tihedat koostööd ja täita ülesandeid tulemuslikult.

Artikkel 11

Turujärelevalveasutuste tegevus

1.  Turujärelevalveasutuste tegevuse eesmärk on tagada järgmine:

a)  ▌oma territooriumil tõhus turujärelevalve selliste internetis ja mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, mille suhtes kohaldatakse ▌liidu ühtlustamisõigusakte;

b)  ▌ kõnealuste õigusaktide ja käesoleva määruse nõuete täitmiseks asjakohasete ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmine ettevõtjate poolt;

c)  asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmine, kui ettevõtja jätab parandusmeetmed võtmata.

2.  Turujärelevalveasutused teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamuseta.

3.  Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tegevuse raames kontrollivad turujärelevalveasutused piisavalt põhjalikult tooteomadusi, kontrollides dokumente ja tehes vajaduse korral esindusliku valimi alusel füüsilisi või laboratoorseid kontrolle, ning seejuures peavad nad oma vahendite ja meetmete kasutamisel pidama esmatähtsaks tulemuslikku turujärelevalvet ning võtma arvesse artiklis 13 osutatud riiklikku turujärelevalvestrateegiat.

Selle üle otsustamisel mida, milliseid tooteliike ja kui põhjalikult kontrollida, lähtub turujärelevalveasutus ohtudest ja võtab arvesse järgmisi tegureid:

a)  tootega seotud võimalik ohtlik mõju ja nõutele mittevastavus ning võimaluse korral selle esinemine turul;

b)  ettevõtja kontrollitavad tegevused ja toimingud;

c)  kas ettevõtja on varem jätnud nõuded täitamata;

d)  vajaduse korral riskiprofiil, mille on koostanud artikli 25 lõike 1 alusel määratud asutused;

e)  tarbijakaebused ja teistelt ametiasutustelt, ettevõtjatelt, meediakanalitest ja muudest allikatest saadud muu teave, mis võib osutada nõuetele mittevastavusele.

4.  Komisjonil on õigus pärast võrgustikuga konsulteerimist võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks kontrollide ühetaolised tingimused, kontrollide sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ning teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulk, kui on korduvalt kindlaks tehtud spetsiifiline oht või liidu ühtlustamisõigusaktide ränk rikkumine, selleks et tagada tervise ja ohutuse või muude nimetatud õigusaktidega kaitstud avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Nimetatud rakendusaktid võtetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Kui ettevõtjad esitavad määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või sertifikaadid, mis tõendavad nende toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele, võtavad turujärelevalveasutused neid protokolle või sertifikaate arvesse.

6.  Tõendeid, mida turujärelevalveasutus kasutab ühes liikmesriigis, võib turujärelevalveasutuse korraldatud uurimise raames kasutada toote nõuetele vastavuse kontrollimiseks ka teises liikmesriigis, ilma et tuleks järgida muid ametlikke nõudeid.

7.  Turujärelevalveasutused kehtestavad toodete jaoks, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, järgmised menetlused:

a)  menetlused järelmeetmete võtmiseks ohtude või nõuetele mittevastavusega seotud küsimusi käsitlevate kaebuste või aruannete alusel;

b)  menetlused, mille abil saab kontrollida, kas ettevõtjad on nõutavad parandusmeetmed võtnud.

8.  Et tagada suhtlus ja kooskõlastamine teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega, osalevad turujärelevalveasutused aktiivselt artikli 30 lõikes 2 osutatud haldustegevuse koordineerimisrühmade töös.

9.  Ilma et see piiraks kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohast liidu kaitsemeetmete menetlust, peavad tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, pidama nõuetele mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele järeldusele.

Artikkel 12

Vastastikune hindamine

1.  Vastastikuse hindamise korraldavad turujärelevalveasutused, kes soovivad üksteist vastastikku hinnata, et muuta käesoleva määruse järgimiseks tehtava turujärelevalve sidusamaks.

2.  Võrgustik töötab välja metoodika ja graafiku, mille alusel hindamises osalevad turujärelevalveasutused üksteist vastastikku hindavad. Metoodika ja graafiku väljatöötamisel võtab võrgustik arvesse vähemalt liikmesriikides tegutsevate turujärelevalveasutuste arvu ja suurust, kasutada olevate töötajate arvu ja muid hindamiseks vajalikke vahendeid ning muid asjakohaseid kriteeriume.

3.  Vastastikusel hindamisel käsitletakse ühtlasi teatavate turujärelevalveasutuste välja töötatud parimaid tavasid, millest võib olla kasu ka teistele turujärelevalveasutustele, ning muid turujärelevalve tulemuslikkuse seisukohast tähtsaid aspekte.

4.  Vastastikuse hindamise tulemustest antakse võrgustikule teada.

Artikkel 13

Riiklikud turujärelevalvestrateegiad

1.  Iga liikmesriik koostab vähemalt iga nelja aasta tagant üldise riikliku turujärelevalvestrateegia. Liikmesriik koostab esimese strateegia hiljemalt ... [kolm aastast pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Riikliku strateegiaga edendatakse liikmeriigi territooriumil liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja turujärelevalve järjepidevat, terviklikku ja integreeritud käsitlusviisi. Riikliku turujärelevalvestrateegia koostamisel võetakse arvesse kõiki liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid ja toote tarneahela etappe, sealhulgas importi ja digitaalseid tarneahelaid. Arvesse võib võtta ka prioriteete, mis on seatud võrgustiku töökavas.

2.  Riiklik turujärelevalvestrateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente, tingimusel et see ei takista turujärelevalve tegemist:

a)  olemasolev teave nõuetele mittevastavate toodete esinemise kohta, võttes eelkõige arvesse artikli 11 lõikes 3 ja artikli 25 lõikes 3 osutatud ▌kontrolle ning vajaduse korral turusuundumusi, mis võivad mõjutada tootekategooriate nõuetele mittevastavuse määra, ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega kaasnevat võimalikku ohtu;

b)  liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks liikmesriikide poolt esmatähtsaks peetavad valdkonnad;

c)  kavandatud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, mille eesmärk on vähendada nõuetele mittevastavust esmatähtsates valdkondades, sealhulgas vajaduse korral minimaalsed kontrollitasemed, mis on ette nähtud selliste tootekategooriate jaoks, mille puhul mittevastavus on märkimisväärne;

d)  hinnang teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega tehtavale koostööle, millele on osutatud artikli 11 lõikes 8 ja VI peatükis.

3.  Liikmesriigid annavad oma riiklikust turujärelevalvestrateegiast komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada artiklis 34 osutatud info- ja teavitamissüsteemi kaudu. Liikmesriigid avaldavad strateegiatest kokkuvõtte.

V peatükk

Turujärelevalvealased õigused ja turujärelevalvemeetmed

Artikkel 14

Turujärelevalveasutuste õigused

1.  Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele turujärelevalve, uurimise ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mida on vaja, et kohaldada käesolevat määrust ja ▌liidu ühtlustamisõigusakte.

2.  Turujärelevalveasutused teostavad käesolevas artiklis sätestatud õigusi tõhusalt ja tulemuslikult ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja sellises ulatuses, mis vastab reguleerimisesemele, meetmete otstarbele ning nõuetele mittevastavuse laadile ja üldistele tegelikele või võimalikele tagajärgedele. Õigused antakse ja neid teostatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega, riigisiseses õiguses väljendusvabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta sätestatud põhimõtetega, kohaldatavate menetluslike tagatistega ja liidu andmekaitsealaste õigusnormidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679.

3.  Lõikes 1 osutatud õiguste andmisel võivad liikmesriigid sätestada, et õigusi saab asjakohasel juhul kasutada ainult ühel järgmisel viisil:

a)  turujärelevalveasutus ise oma staatusest tulenevalt;

b)  pöördudes vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivale õiguste jaotusele ning institutsioonilisele ja halduskorraldusele teiste avaliku sektori asutuste poole;

c)  pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajaliku otsuse, millega kiidetakse heaks kõnealuse õiguse teostamine, esitades muu hulgas vajaduse korral apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.

4.  Lõike 1 kohaselt turujärelevalveasutustele antud õigused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  õigus nõuda, et ettevõtja esitaks asjakohased dokumendid, tehnilised kirjeldused, andmed ja teabe nõuetele vastavuse kohta ning toote tehnilised aspektid, sealhulgas annaks juurdepääsu tootesse paigaldatud tarkvarale, kuivõrd see on vajalik, et hinnata toote vastavust toodete suhtes kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele, tehes seda olenemata vormist või vormingust milles ja olenemata andmekandjast ja kohast, kus kõnealuseid dokumente, tehnilisi kirjeldusi, andmeid või teavet säilitatakse, ning õigus teha või saada sellest koopiaid;

b)  õigus nõuda, et ettevõtja esitaks tarneahela ja turustusvõrgu üksikasjade kohta vajaliku teabe ning annaks teada, kui palju tooteid turul on ja millistel teistel tootemudelitel on kõnealuse tootega samad tehnilised omadused, kui see on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavate nõuete täitmiseks oluline;

c)  õigus nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud uurimisobjektiga;

d)  õigus teha etteteatamata kohapealset ja füüsilist toodete kontrolli;

e)  õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahendisse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevuse jaoks, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid;

f)  õigus alustada uurimist ▌ turujärelevalveasutuse omal algatusel, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja see lõpetada;

g)  õigus nõuda, et ettevõtja võtaks sobivaid meetmeid, et nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kõrvaldada;

h)  õigus võtta asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja jätab sobivad parandusmeetmed võtmata või kui nõuetele mittevastavus või oht püsib, sealhulgas õigus toote turul kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata või nõuda, et toode turult kõrvaldataks või tagasi võetaks;

i)  õigus määrata karistusi kooskõlas artikliga 41;

j)  õigus saada tootenäidiseid, sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid;

k)  kui suure ohu kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, siis õigus

i)  nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või

ii)  kui punkti i nõudeid ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik.

5.  Turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti, tulemust, avaldust ja muud uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle säilitamiseks kasutatavast vormingust ja andmekandjast.

Artikkel 15

Kulude sissenõudmine turujärelevalveasutuste poolt

1.  Liikmesriigid võivad lubada oma turujärelevalveasutustel nõuda asjaomaselt ettevõtjalt sisse kõik kulud, mida nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmed on neile tekitanud.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulud võivad hõlmata katsete kulusid, artikli 28 lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kulusid ning kulusid, mis tekivad selliste toodete ladustamisel ja meetmete võtmisel seoses selliste toodetega, mille puhul on tehtud kindlaks nõuetele mittevastavus ja mille puhul tuleb enne nende vabasse ringlusse lubamist või turule laskmist võtta parandusmeetmeid.

Artikkel 16

Turujärelevalvemeetmed

1.   Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, kui liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toode, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt ning mis on korrektselt paigaldatud ja hooldatud,

a)  võib kahjustada kasutajate tervist või ohustada kasutajate ohutust või

b)  ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele.

2.  Kui turujärelevalveasutused jõuavad lõike 1 punktis a või b osutatud järeldusele, nõuavad nad viivitamata ettevõtjalt asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist, et nende poolt määratud aja jooksul nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kaotada.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib ettevõtjalt nõutav parandusmeede hõlmata muu hulgas:

a)  toote viimist nõuetega vastavusse, sealhulgas kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides määratletud formaalse mittevastavuse kõrvaldamist või selle tagamist, et toode ei ole enam ohtlik;

b)  toote turul kättesaadavaks tegemise takistamist;

c)  toote kohest turult kõrvaldamist või tagasivõtmist ja üldsuse hoiatamist ohu eest;

d)  toote hävitamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist;

e)  tootega kaasneda võivate ohtude kohta sobivate, selgesõnaliste ja kergesti mõistetavate hoiatuste kinnitamist tootele selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud;

f)  toote turul kättesaadavaks tegemisele eeltingimuste seadmist;

g)  ohustatud lõppkasutajate viivitamatut ja asjakohases vormis hoiatamist ohu eest, kaasa arvatud erihoiatuste avaldamine selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles/keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud.

4.  Lõike 3 punktides e, f ja g osutatud parandusmeetmete võtmist võib nõuda ainult siis, kui toode on ohtlik ainult teatavates tingimustes või teatavatele lõppkasutajatele.

5.  Kui ettevõtja jätab lõikes 3 osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike.

6.  Käesoleva artikli lõike 5 kohane teave esitatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu. Kõnealune teave täidab ka teavitusnõuded, mis on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatava kaitsemeetmete menetluse puhul ette nähtud.

7.  Kui riigisisest meedet peetakse kohaldatava kaitsemeetmete menetluse kohaselt põhjendatuks või kui ükski teise liikmesriigi turujärelevalveasutus ei ole artikli 11 lõike 9 kohaselt jõudnud vastupidisele järeldusele, võtavad teiste liikmesriikide pädevad turujärelevalveasutused nõuetele mittevastava toote suhtes meetmeid ja kannavad asjakohase teabe artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi.

Artikkel 17

Teabe kasutamine ning ameti- ja ärisaladus

Turujärelevalveasutused võtavad meetmeid läbipaistvalt ja teevad üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on nende hinnangul liidu lõppkasutajate huvide kaitsmiseks vajalik. Turujärelevalveasutused järgivad ▌konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele ▌.

Artikkel 18

Ettevõtjate menetlusõigused

1.  Kõik meetmed, otsused ja korraldused, mille turujärelevalveasutused on võtnud või teinud liidu ühtlustamisõigusaktide või käesoleva määruse kohaselt ▌, peavad ▌sisaldama nende aluseks olevaid täpseid põhjendusi.

2.  Nendest meetmetest, otsustest või korraldustest teatatakse viivitamata asjaomasele ettevõtjale, keda teavitatakse samal ajal ka talle liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest.

3.  Enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist või otsuse või korralduse tegemist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui ettevõtjale ei ole võimalik seda võimalust anda võetava meetme või tehtava otsuse või korralduse kiireloomulisuse tõttu, mille aluseks on tervise- või ohutusnõuded või muud põhjused, mis seonduvad asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalike huvidega.

Kui meede võetakse või otsus või korraldus tehakse ilma ettevõtjale tema ärakuulamise võimalust andmata, siis antakse ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud viivitamata pärast seda ning turujärelevalveasutus vaatab meetme, otsuse või korralduse pärast ettevõtja ärakuulamist viivitamata läbi.

Artikkel 19

Väga ohtlikud tooted

1.  Turujärelevalveasutused tagavad, et väga ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, kui suure ohu kaotamiseks muid mõjusaid vahendeid ei ole, või et nende kättesaadavaks tegemine turul keelatakse. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest viivitamata komisjoni kooskõlas artikliga 20.

2.  Otsus selle kohta, kas toode on väga ohtlik või mitte, tehakse riskianalüüsi põhjal, milles on arvesse võetud ohu olemust ja selle realiseerumise tõenäosust. Võimalus ohutust suurendada ja muude, vähemohtlike toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet väga ohtlikuks.

Artikkel 20

Kiire teabevahetuse süsteem

1.  Kui turujärelevalveasutus võtab või kavatseb artikli 19 kohaselt meetme võtta ja leiab, et meetme võtmise põhjused või meetme mõju ulatuvad liikmesriigi territooriumist kaugemale, annab ta komisjonile kõnealusest meetmest käesoleva artikli lõike 4 kohaselt viivitamata teada. Samuti teatab turujärelevalveasutus komisjonile viivitamata sellise meetme muutmistest või tühistamistest.

2.  Kui turul on tehtud kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teave peab sisaldama kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige andmeid, mida on vaja toote, selle päritolu ja tarneahela kindlakstegemiseks ning andmeid tootega seotud ohu, liikmesriigi võetud meetme olemuse ja kestuse ning ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta.

4.  Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX). Nimetatud direktiivi artikli 12 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

5.  Komisjon loob RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi vahelise andmeliidese ja haldab seda, et andmeid ei oleks vaja esitada kaks korda.

Artikkel 21

Liidu katserajatised

1.  Liidu katserajatiste eesmärk on aidata liidu turujärelevalve huvides suurendada laboratoorset võimekust ning tagada katsete usaldusväärsus ja järjepidevus.

2.  Lõike 1 kohaldamiseks võib komisjon määrata teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu katsetavaks liidu katserajatiseks mõne liikmesriigi avaliku katserajatise.

Komisjon võib teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu või tooteid, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt, katsetavaks liidu katserajatiseks määrata ka komisjoni katserajatise.

3.   Liidu katserajatised akrediteeritakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

4.  Liidu katserajatiste määramine ei mõjuta turujärelevalveasutuste, võrgustiku ja komisjoni õigust valida, millistes rajatistes tooteid katsetatakse.

5.  Määratud liidu katserajatised osutavad teenuseid ainult turujärelevalveasutustele, võrgustikule, komisjonile ning muudele valitsussektori või valitsustevahelistele üksustele.

6.  Liidu katserajatised täidavad oma pädevusvaldkonnas järgmisi ülesandeid:

a)  katsetavad turujärelevalveasutuste, võrgustiku või komisjoni taotlusel tooteid;

b)  annavad võrgustikule selle taotlusel sõltumatut tehnilist või teaduslikku nõu;

c)  töötavad välja uusi analüüsivõtteid ja -meetodeid.

7.  Käesoleva artikli lõikes 6 ostutatud tegevuste eest makstakse tasu ning neid võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2.

8.  Liidu katserajatisi võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2, et suurendada nende katsetusvõimalusi või luua võimalus katsetada teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt.

9.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu katserajatiste määramise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI peatükk

Piiriülene vastastikune abi

Artikkel 22

Vastastikune abi

1.  Liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel ning turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste liidu asutuste vahel peab toimuma tõhus koostöö ja teabevahetus.

2.  Kui turujärelevalveasutus ei saa uurimist lõpule viia seetõttu, et ta ei pääse teabele ligi, kuigi ta on teinud teabe saamiseks kõik vajaliku, võib ta esitada põhjendatud taotluse teise liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus saab tagada juurdepääsu sellele teabele. Sel juhul esitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul teabe, mida taotluse saanud asutus peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas toode ei vasta nõuetele.

3.  Taotluse saanud asutus korraldab vajaliku uurimise või rakendab muid meetmeid, mis on taotletud teabe kogumiseks kohased. Vajaduse korral kasutatakse uurimise käigus teiste turujärelevalveasutuste abi.

4.  Taotluse esitanud asutus vastutab enda algatatud uurimise eest, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud asutus on nõus vastutuse üle võtma.

5.  Taotluse saanud asutus võib keelduda lõike 2 kohase teabetaotluse täitmisest järgmistel põhjendatud juhtudel kui:

a)  taotluse esitanud asutus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on nõutud teave nõuetele mittevastavuse kindlakstegemiseks vajalik;

b)  taotluse saanud asutus näitab piisavalt veenvalt, et taotluse rahuldamine kahjustaks oluliselt tema enda tegevust.

Artikkel 23

Õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotlused

1.  Kui toote nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks on vaja võtta meetmeid teise liikmesriigi jurisdiktsioonis ja kui need meetmed ei tulene artikli 16 lõikes 7 sätestatud nõuetest, võib taotluse esitanud asutus esitada teises liikmesriigis asuvale taotluse saanud asutusele nõuetekohaselt põhjendatud taotluse õigusaktide täitmise tagamise meetmete rakendamiseks.

2.  Taotluse saanud asutus võtab viivitamata sobilikud ja vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, kasutades talle selleks käesoleva määruse kohaselt antud õigusi, et lõpetada nõuetele mittevastavus, kasutades artiklis 14 sätestatud õigusi ja liikmesriigi õigusega antud õigusi.

3.  Taotluse saanud asutus teavitab ▌taotluse esitanud asutust lõikes 2 osutatud meetmetest, mis on võetud või mida on kavas võtta ▌.

Taotluse saanud asutus võib keelduda õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotluse täitmisest kõikidel järgmistel juhtudel:

a)  taotluse saanud asutus jõuab järeldusele, et taotluse esitanud asutus ei ole esitanud piisavalt teavet;

b)  taotluse saanud asutus leiab, et taotlus on vastuolus liidu ühtlustamisõigusaktidega;

c)  taotluse saanud asutus näitab piisavalt veenvalt, et taotlus kahjustab oluliselt tema enda tegevust.

Artikkel 24

Vastastikuse abi taotluste menetlus

1.  Enne artikli 22 või 23 kohase taotluse esitamist püüab taotlust esitav asutus teha ise kõik mõistlikud uurimised, mida on võimalik teha.

2.  Taotlust esitav asutus esitab artikli 22 või 23 kohase kogu olemasoleva teabe, et taotluse saanud asutus saaks taotluse rahuldada, kaasa arvatud vajalikud tõendid, mida on võimalik koguda ainult taotluse esitanud asutuse liikmesriigis.

3.  Artiklite 22 ja 23 kohased ▌taotlused saadetakse ja kogu nendega seotud teabevahetus toimub elektrooniliste standardvormide abil, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

4.  Teabevahetus toimub otse asjaomaste turujärelevalveasutuste vahel või asjaomaste liikmesriikide ühtse kontaktasutuse kaudu.

5.  Asjaomased pädevad turujärelevalveasutused lepivad kokku artiklite 22 ja 23 kohaselt esitatavate ▌taotluste ja kogu nendega seotud teabevahetuse keeltes.

6.  Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei jõua keelte asjus kokkuleppele, siis saadetakse artiklite 22 ja 23 kohased ▌taotlused taotluse esitanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles ja vastused neile taotlustele taotluse saanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles. Sellisel juhul korraldavad taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus taotluste, vastuste ja teiselt asutuselt saadud muude dokumentide tõlkimise.

7.  Artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem annab asjaomastele ühtsetele kontaktasutustele vastastikuse abi juhtumite kohta struktureeritud teavet. Seda teavet kasutades pakuvad ühtsed kontaktasutused igakülgset toetust, mis on vajalik abi hõlbustamiseks.

VII peatükk

Liidu turule tulevad tooted

Artikkel 25

Liidu turule tulevate toodete kontrollimine

1.  Liikmesriigid määravad tolli, ühe või mitu turujärelevalveasutust või muu asutuse oma territooriumil liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavaks asutuseks.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike esimese lõigu alusel määratud asutustest ja nende pädevusvaldkondadest artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu.

2.  Lõikes 1 osutatud asutustel peavad olema vajalikud õigused ja vahendid, et täita kõnealuses lõikes osutatud ülesandeid korrektselt.

3.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused kontrollivad tooteid, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Asutused tuginevad kõnealuste kontrollide käigus määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46 ja 47 alusel tehtud riskianalüüsile ning vajaduse korral käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teises lõigus osutatud riskipõhisele lähenemisviisile.

4.  Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiste asutuste vahel:

a)  käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2 ning

b)  toll vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5.

Kui esimese sissetoomise koha tollil on põhjust kahtlustada, et tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mida säilitatakse ajutiselt või mille suhtes kohaldatakse muud tolliprotseduuri kui vabasse ringlusse lubamist, ei ole asjaomase liidu õigusega kooskõlas või on ohtlikud, siis edastavad nad kogu asjakohase teabe pädevale sihttolliasutusele.

5.  Turujärelevalveasutused esitavad lõike 1 kohaselt määratud asutustele teabe nende tootekategooriate kohta või nende ettevõtjate nimed, mille puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse oht.

6.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks üksikasjalikud statistilised andmed, mis käsitlevad lõike 1 kohaselt määratud asutuste poolt eelmisel kalendriaastal tehtud selliste toode kontrolle, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust. Statistilised andmed hõlmavad kõnealuste toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas aset leidnud sekkumiste arvu.

Komisjon koostab iga aasta 30. juuniks aruande, mis sisaldab liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teavet ja esitatud andmete analüüsi. Aruanne avaldatakse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemis.

7.  Kui komisjon saab teada tõsisest ohust, mida põhjustavad ▌ kolmandast riigist imporditud tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust, siis soovitab ta asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid turujärelevalvemeetmeid.

8.  Pärast võrgustikuga konsulteerimist võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse liidu tasandil ühtse riskianalüüsi alusel kontrollide võrdlusalused ja kontrollimisel kasutatavad töövõtted, et tagada liidu õiguse järjekindel täitmine, tugevdada liidu turule tulevate toodete kontrolli ning kindlustada kontrollide tulemuslikkus ja ühtsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.  Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles täpsustatakse veelgi üksikasjalikke andmeid, mida tuleb esitada vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 26

Vabasse ringlusse lubamise peatamine

1.  Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peatavad toote vabasse ringlusse lubamise, kui artikli 25 lõike 3 kohase kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

a)  tootega ei ole kaasas dokumente, mida nõutakse toote suhtes kohaldatavas liidu õiguses, või on põhjendatud kahtlusi nende dokumentide autentsuse, õigsuse ja täielikkuse suhtes;

b)  toode ei ole selle suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt tähistatud ega märgistatud;

c)  tootele on lisatud CE-märgis või muu toote suhtes kohaldatava liidu õigusega nõutav märgis valel või eksitaval viisil;

d)  teatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud tootega seotud ülesandeid täitva ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, ei ole artikli 4 lõike 4 kohaselt märgitud ega leitavad, või

e)  muul põhjusel, kui on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, või see on tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile väga ohtlik.

2.  Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused teavitavad viivitamata turujärelevalveasutusi vabasse ringlusse lubamise peatamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.  Kui turujärelevalveasutustel on põhjendatult alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatava liidu õiguse nõuetele või on väga ohtlik, siis taotlevad nad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peataksid selle vabasse ringlusse lubamise protsessi.

4.  Käesoleva artikli lõike 2 kohased teateid ja lõike 3 kohaseid taotlusi võib esitada artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi abil, sealhulgas selle süsteemi ja tolliasutuste poolt kasutatavate süsteemide vahelisi elektroonilisi liideseid kasutades, kui need on olemas.

Artikkel 27

Vabasse ringlusse lubamine

Kui toote vabasse ringlusse lubamine on artikli 26 kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse juhul, kui kõik lubamisega seotud nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)  artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei ole saanud nelja tööpäeva jooksul alates peatamisest turujärelevalveasutuselt taotlust peatamist jätkata;

b)  turujärelevalveasutused on andnud artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele teada, et on lubanud toote vabasse ringlusse.

Vabasse ringlusse lubamist ei loeta tõendiks vastavusest liidu õigusele.

Artikkel 28

Vabasse ringlusse lubamisest keeldumine

1.  Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toode on väga ohtlik, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et kõnealused asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele ▌järgmise märke:"

„Ohtlik toode – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/ ...(55)“;

"

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

2.  Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toodet ei või turule lasta, kuna see ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et need asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele ▌järgmise märke:"

„Toode ei vasta nõuetele – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/ ...(56)“;

"

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

3.  Kui lõikes 1 või 2 osutatud toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõike 1 või 2 kohaselt nõutav märge lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustel ka kõnealuse muu protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

4.  Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutus võib hävitada või muuta muul moel kasutuskõlbmatuks toote, mis ohustab lõppkasutajate tervist ja ohutust, kui see on kõnealuse asutuse hinnangul vajalik ja proportsionaalne. Selle meetme võtmisest tekkiva kulu kannab toote vabasse ringlusse lubamiseks deklareerinud füüsiline või juriidiline isik.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 952/2013 artikleid 197 ja 198 ▌.

VIII peatükk

Koordineeritud õigusaktide täitmise tagamine ja rahvusvaheline koostöö

Artikkel 29

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik

1.   Käesolevaga luuakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik („võrgustik“).

2.  Võrgustiku eesmärk on olla liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni struktureeritud kooskõlastamise ja koostöö platvormiks ning ühtlustada liidus turujärelevalvetavasid, et muuta turujärelevalve mõjusamaks.

Artikkel 30

▌Võrgustiku koosseis ja toimimine

1.  Võrgustikku kuuluvad kõikide liikmesriikide esindajad, sealhulgas artiklis 10 osutatud iga ühtse kontaktasutuse esindaja ja riiklik ekspert (pole kohustuslik), haldustegevuse koordineerimisrühmade esimehed ning komisjoni esindajad.

2.  Liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks luuakse eraldiseisvad või ühised haldustegevuse koordineerimisrühmad. Haldustegevuse koordineerimisrühmad koosnevad riiklike turujärelevalveasutuste esindajatest ning vajaduse korral ühtsete kontaktasutuste esindajatest.

Haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekud on ette nähtud ainult turujärelevalveasutuste ja komisjoni esindajatele.

Sõltuvalt arutusel olevast teemast võib haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutele kutsuda asjaomaseid sidusrühmi, nagu liidu tasandi huve esindavad organisatsioonid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad („VKEd“), tarbijad, katselaborid, standardimis- ja vastavushindamisasutused.

3.  Komisjon toetab ja ergutab turujärelevalveasutuste koostööd võrgustiku kaudu ning osaleb võrgustiku, selle allrühmade ja haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutel.

4.  Võrgustik koguneb korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi põhjendatud taotlusel.

5.  Võrgustik võib luua eriküsimuste ja -ülesannetega tegelevaid alalisi või ajutisi allrühmi.

6.  Võrgustik võib kutsuda eksperte ja teisi kolmandaid isikuid (sealhulgas tööstuse huve esindavad organisatsioonid, VKEd, tarbijad, katselaborid ja liidu tasandi standardimis- ja vastavushindamisasutused) osalema kohtumistel vaatlejatena või paluda neil esitada kirjalikke selgitusi.

7.  Võrgustik teeb kõik endast oleneva, et saavutada konsensus. Võrgustiku tehtud otsused on õiguslikult mittesiduvad soovitused.

8.  Võrgustik kehtestab oma kodukorra.

Artikkel 31

Võrgustiku roll ja ülesanded

1.  Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites käsitleb võrgustik turujärelevalve üldisi horisontaalseid küsimusi, et hõlbustada koostööd ühtsete kontaktasutuste ja komisjoni vahel.

2.  Võrgustikul on järgmised ülesanded:

a)  koostada ja vastu võtta oma tööprogramm ning jälgida selle täitmist;

b)  hõlbustada turujärelevalve ühiste prioriteetide väljaselgitamist ning sektoritevahelist teabevahetust toodete hindamise, sealhulgas riskihindamise, katsemeetodite ja -tulemuste, teadusuudiste ja uute tehnoloogiate, tekkivate riskide ja muude kontrollitoimingute seisukohast oluliste aspektide kohta ning siseriiklike turujärelevalvestrateegiate ja -meetmete rakendamise kohta;

c)  koordineerida haldustegevuse koordineerimisrühmi ja nende tegevust;

d)  korraldada sektoriülest ühist turujärelevalvet ja katseprojekte ning määrata kindlaks nende prioriteedid;

e)  vahetada oskusteavet ja häid kogemusi, eelkõige seoses siseriiklike turujärelevalve programmide rakendamisega;

f)  aidata korraldada koolitusprogramme ja personalivahetust;

g)  korraldada koostöös komisjoniga turujärelevalveasutuste vahel teabekampaaniaid ja vabatahtlikke vastastikuseid külastusprogramme;

h)  arutada piiriülese vastastikuse abi mehhanismist tulenevaid küsimusi;

i)  aidata kaasa suuniste väljatöötamisele, et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtne kohaldamine;

j)  teha ettepanekud artiklis 36 osutatud meetmete rahastamiseks;

k)  aidata liikmesriikides edendada ühesuguseid turujärelevalvealaseid haldustavasid;

l)  anda komisjonile nõu ja abi RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi edasiarendamise küsimustes;

m)  edendada koostööd ning oskusteabe ja parimate kogemuste vahetamist turujärelevalveasutuste ja liidu välispiiri kontrolli eest vastutavate asutuste vahel;

n)  edendada ja lihtsustada koostööd teiste asjaomaste võrgustike ja rühmadega, et uurida uute tehnoloogiate kasutamise võimalusi turujärelevalves ja toodete jälgimisel;

o)  hinnata regulaarselt liikmesriikide turujärelevalvestrateegiaid, esimene hindamine toimub ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist];

p)  tegeleda muude võrgustiku vaateväljas olevate küsimustega, eesmärgiga aidata kaasa turujärelevalve tõhusale toimimisele liidus.

Artikkel 32

Haldustegevuse koordineerimisrühmade roll ja ülesanded

1.  Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites tegelevad haldustegevuse koordineerimisrühmad turujärelevalve teemade ja sektoripõhiste eriküsimustega.

2.  Haldustegevuse koordineerimisrühmade ülesanded on järgmised:

a)  hõlbustada oma pädevusalas liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaolist kohaldamist, et suurendada turujärelevalve tõhusust kogu siseturul;

b)  edendada teabevahetust turujärelevalveasutuste ja võrgustiku vahel ning suurendada turujärelevalveasutuste vastastikust usaldust;

c)  rakendada ja koordineerida ühisprojekte, näiteks piiriülese turujärelevalve meetmeid;

d)  töötada välja tulemusliku turujärelevalve ühised tavad ja metoodika;

e)  teavitada üksteist riiklikest turujärelevalve meetoditest ja meetmetest ning arendada ja edendada häid kogemusi;

f)  teha kindlaks turujärelevalvega seotud ühised probleemid ja soovitada heaks kiitmiseks ühiseid lähenemisviise;

g)  soodustada sektoripõhist toodete hindamist, sealhulgas riskihindamist, katsemeetodeid ja -tulemusi, teadusuudiseid ning muid kontrollitoimingute jaoks olulisi aspekte.

Artikkel 33

Komisjoni roll ja ülesanded

1.  Komisjoni ülesanded on järgmised:

a)  abistada võrgustikku, selle allrühmi ja haldustegevuse koordineerimisrühmi tehnilist ja logistilist tuge pakkuva täitevsekretariaadi kaudu;

b)  pidada ühtsete kontaktasutuste ja haldustegevuse koordineerimisrühmade juhtide jaoks juhtide loetelu koos kontaktandmetega ja teha see neile kättesaadavaks;

c)  abistada võrgustikku tööprogrammi ettevalmistamisel ja jälgimisel;

d)  toetada toote kontaktpunktide toimimist neile liikmesriikide poolt määratud ülesannete täitmisel seoses liidu ühtlustamisõigusaktidega;

e)  määrata võrgustikuga konsulteerides kindlaks suurema katsesuutlikkuse vajadus ja pakkuda selleks kooskõlas artikliga 21 lahendusi;

f)  kohaldada artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmeid;

g)  toetada eraldiseisvate või ühiste haldustegevuse koordineerimisrühmade loomist;

h)  töötada välja artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem, sealhulgas artikli 34 lõikes 7 osutatud ▌liides ja liides liikmesriikide turujärelevalve andmebaasidega, hooldada neid ning esitada nende kaudu üldsusele teavet;

i)  aidata võrgustikul ellu viia eel- või abitegevust liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega seotud turujärelevalve meetmete rakendamise alal, nt uuringud, programmid, hindamised, ▌võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, teadustöö, ▌laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö ▌;

j)  valmistada ette liidu turujärelevalve kampaaniaid ja muid sarnaseid meetmeid ning aidata neid rakendada;

k)  korraldada ühiseid turujärelevalve- ja katseprojekte, ühiseid koolitusprogramme ning võimaldada töötajate vahetusi turujärelevalveasutuse vahel ning vajaduse korral kolmandate riikide turujärelevalveasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning korraldada teabekampaaniaid ja turujärelevalveasutuste vabatahtlike vastastikuste külastuste programme;

l)  võtta meetmeid tehnilise abi programmide raames, teha koostöö kolmandate riikidega ning tutvustada ja edendada liidu turujärelevalvepoliitikat ja -süsteeme huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;

m)  edendada tehnilisi või teaduslikke eksperditeadmisi turujärelevalve halduskoostöö rakendamise otstarbel;

n)  uurida omal algatusel võrgustiku taotlusel küsimusi, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, ning anda välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid, et julgustada käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist ▌.

Artikkel 34

Info- ja teavitussüsteem

1.  Komisjon arendab edasi ja hooldab info- ja teavitussüsteemi, mille abil kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse struktureeritud kujul teavet liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimuste kohta, ning hooldab seda, et parandada liikmesriikide vahel teabe jagamist, sealhulgas teabetaotluste tarbeks, ning tagada laiaulatuslik ülevaade turujärelevalvemeetmetest, tulemustest ja suundumustest. Juurdepääs süsteemile on komisjonil, turujärelevalveasutustel, ühtsetel kontaktasutustel ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustel. Komisjon töötab välja süsteemi avaliku kasutajaliidese ja hooldab seda, kui ette on nähtud anda lõppkasutajatele olulist teavet turujärelevalvemeetmete kohta.

2.  Komisjon arendab edasi lõikes 1 osutatud süsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ja hooldab seda.

3.  Ühtsed kontaktasutused sisestavad info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe:

a)  oma liikmesriigi turujärelevalveasutuse nimi ja pädevusvaldkonnad kooskõlas artikli 10 lõikega 2;

b)  artikli 25 lõike 1 kohaselt vastutavaks asutuseks määratud asutuste nimed;

c)  liikmesriigi poolt artikli 13 alusel koostatud riikliku turujärelevalve strateegia ning turujärelevalvestrateegia läbivaatamise ja hindamise tulemused.

4.  ▌Järelevalveasutused sisestavad oma territooriumil turul kättesaadavaks tehtavate toodete kohta, mille kohta on tehtud põhjalik vastavuskontroll, piiramata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 ja käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, ning vajaduse korral liidu turule sisenevate toodete kohta, mille vabasse ringlusse lubamise menetlus on nende territooriumil käesoleva määruse artikli 26 kohaselt peatatud, info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe:

a)  turujärelevalveasutuse poolt artikli 16 lõike 5 alusel võetud meetmed;

b)  tehtud katsete aruanded;

c)  asjaomaste ettevõtete võetud parandusmeetmed;

d)  kergesti kättesaadavad andmed kõnealuse toote põhjustatud vigastuste kohta;

e)  toote suhtes kohaldatavatse liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kaitsemeetmete menetluse kohaselt liikmesriigi esitatud vastuväited ja selle järelmeetmed;

f)  kui andmed on kättesaadavad, volitatud esindajate poolsed artikli 5 lõike 2 nõuete rikkumised;

g)  kui andmed on kättesaadavad, tootjate toime pandud artikli 5 lõike 2 nõuete rikkumised.

5.  Kui turujärelevalveasutused peavad seda kasulikuks, võivad nad info- ja teavitussüsteemi sisestada igasugust lisateavet, mis on seotud nende tehtud kontrollidega ja nende poolt või nende taotlusel tehtud katsete tulemustega.

6.  Kui see on asjakohane, et tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine ja minimeerida oht ▌, siis hangib toll riiklikest tollisüsteemidest ▌andmed, mis käsitlevad toodete suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist ▌seoses liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega, ning edastab need info- ja teavitussüsteemi.

7.  Komisjon töötab välja elektroonilise liidese, mis võimaldab edastada andmeid liikmesriikide tollisüsteemide ning info- ja teavitussüsteemi vahel. Liides võetakse kasutusele nelja aasta jooksul pärast lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva.

8.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigete 1–7 rakendamise üksikasjut, eelkõige seoses andmetöötlusega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kogutud andmetele, ning millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt edastatavad andmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35

Rahvusvaheline koostöö

1.  Komisjon võib turujärelevalve tõhustamiseks liidus teha koostööd kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vahetada nendega ▌teavet turujärelevalve kohta liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste kokkulepete raames. Kõik kokkulepped peavad põhinema vastastikkusel, sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kohaldatavatele nõuetele, ning tagama, et kogu teabevahetus on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

2.  Koostöö ▌võib olla muu hulgas seotud järgmisega:

a)  kasutatavad riskihindamismeetodid ja tootekatsete tulemused;

b)  toote kooskõlastatud tagasivõtmine või muude sarnased meetmed;

c)  meetmed, mille turujärelevalveasutused on võtnud artikli 16 kohaselt.

3.  Komisjon võib kiita heaks tootega seotud ekspordieelse kontrolli konkreetse süsteemi, mida kolmas riik kasutab toodete puhul vahetult enne toodete eksportimist liitu, et kontrollida, kas tooted vastavad nende suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Heakskiidu võib anda ühele või enamale tootele, ühele või enamale tootekategooriale või konkreetsete tootjate toodetud toodetele või tootekategooriatele.

4.  Komisjon koostab ja säilitab loetelu nendest toodetest ja tootekategooriatest, millele on antud lõikes 3 osutatud heakskiit, ja teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks.

5.  Lõike 3 kohase heakskiidu võib kolmandale riigile anda, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)  kolmandal riigil on tõhus liitu eksporditavate toodete kontrollisüsteem ja kolmandas riigis tehtud kontrollid on piisavalt tulemuslikud ja tõhusad, et asendada või vähendada impordikontrolle;

b)  liidus ja vajaduse korral kolmandas riigis tehtud auditid näitavad, et sellest kolmandast riigist liitu eksporditavad tooted vastavad liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele.

6.  Kui heakskiit on antud, siis hõlmab lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate impordikontrollidele kohaldatav riskihindamine antud heakskiitu.

Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused võivad siiski teha kõnealuste liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate kontrolle, sealhulgas tagamaks, et kolmandate riikide tehtud ekspordieelsete kontrollide abil on võimalik tulemuslikult kindlaks teha vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

7.  Lõikes 3 sätestatud heakskiidus määratletakse kolmanda riigi pädev asutus, kelle vastutusel ekspordieelsed kontrollid tehakse, ja kõnealusest pädevast asutusest saab kõigi liidu kontaktisikute partner.

8.  Lõikes 7 osutatud pädev asutus tagab, et tooteid kontrollitakse ametlikult enne liitu sisenemist.

9.  Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete kontrollimise käigus leitakse märkimisväärne nõuetele mittevastavus, siis teavitavad turujärelevalveasutused sellest viivitamata komisjoni artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu ja kohandavad kõnealuste toodete kontrollimise taset.

10.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks iga konkreetse tootega seotud ekspordieelse kontrolli süsteem, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

11.  Komisjon jälgib regulaarselt, kas käesoleva artikli lõike 3 alusel antud heakskiit toimib nõuetekohaselt. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega võetakse heakskiit tagasi, kui selgub, et liidu turule sisenevad tooted ei vasta märkimisväärsel arvul juhtudel liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab mõjutatud kolmandat riiki viivitamata komisjoni otsuse tulemustest.

12.  Toodetega seotud ekspordieelse kontrolli süsteemi hinnatakse vastavalt artikli 42 lõikele 4.

IX peatükk

Finantssätted

Artikkel 36

Rahastamine

1.  Liit rahastab artiklis 31 osutatud võrgustiku ülesannete täitmist ja artiklis 12 osutatud eksperdihinnanguid.

2.  Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

a)  ▌ toote kontaktpunktide toimimine;

b)  artiklis 21 osutatud liidu katserajatiste loomine ja toimimine;

c)  artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmete väljatöötamine;

d)  kaastööde koostamine ja ajakohastamine turujärelevalve suuniste jaoks;

e)  komisjonile tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel;

f)  artiklis 13 osutatud riiklike turujärelevalvestrateegiate ▌rakendamine;

g)   liikmesriikide ja liidu turujärelevalvekampaaniad ja nendega seotud tegevus, sealhulgas vahendid ja seadmed, IT-vahendid ja koolitus;

h)  eel- või abitegevus seoses turujärelevalvemeetmeid puudutavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, teadustöö, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

i)  meetmete võtmine tehnilise abi andmise programmide raames, koostöö tegemine kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.

3.  Liit rahastab artikli 34 lõikes 7 osutatud elektroonilist liidest, sealhulgas info- ja teavitussüsteemi arendustegevust, mis võimaldab artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemil saada automaatselt liikmesriikide tollisüsteemidest elektroonilisi andmevooge. ▌

4.  Liit rahastab artikli 34 lõikes 2 osutatud elektroonilist liidest, mis võimaldab andmevahetust artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahel.

5.  Käesoleva määruse kohaldamist toetavate meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046(57) kas otse või delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnelause määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

7.  Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kulude hulka kuuluvad uuringute tegemine, ekspertide kohtumiste korraldamine, teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalve üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustike kulud teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab.

Artikkel 37

Liidu finantshuvide kaitse

1.  Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.  Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud.

3.  Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013(58) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96(59) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

X peatükk

Muudatused

Artikkel 38

Direktiivi 2004/42/EÜ muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ(60) artiklid 6 ja 7 jäetakse välja.

Artikkel 39

Määruse (EÜ) nr 765/2008 muutmine

1.  Määrust (EÜ) nr 765/2008 muudetakse järgmiselt:

1)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93“;

"

2)  artikli 1 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

3)  artikli 2 punktid 1, 2, 14, 15, 17, 18 ja 19 jäetakse välja;

4)  III peatükk, mis sisaldab artikleid 15–29, jäetakse välja;

5)  artikli 32 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) kaastööde koostamine ja ajakohastamine juhiste jaoks, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu akrediteerimine, komisjoni teavitamine vastavushindamisasutustest ja vastavushindamine;”

"

b)  punktid d ja e jäetakse välja;

c)  punktid f ja g asendatakse järgmisega:"

„f) eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega seotud vastavushindamise, metroloogia ja akrediteerimise meetmete elluviimisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

   g) tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ja Euroopa vastavushindamispoliitika ning akrediteerimispoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii ühenduses kui rahvusvahelisel tasandil.”

"

2.  Viiteid määruse (EÜ) nr 765/2008 välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse vastavatele sätetele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 40

Määruse (EL) 305/2011 muudatused

Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 56 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ehitustoode, mis on hõlmatud ühtlustatud standardiga või millele on antud Euroopa tehniline hinnang, ei saavuta deklareeritud toimivust ja kujutab riski käesoleva määrusega hõlmatud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisele, siis hindavad nad asjaomast toodet vastavalt käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.“

"

XI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 41

Karistused

1.  Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral ja nende II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide rikkumise korral, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, ▌ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriikide õigusele.

2.  Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt ... [27 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] nimetatud normidest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 42

Hindamine, läbivaatamine ja suunised

1.   Komisjon hindab käesolevat määrust 31. detsembriks 2026 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määrusega seatud eesmärkide valguses, ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

2.  Aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige seoses liidu turul olevate nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamisega, liidu ühtlustamisõigusaktide tõhusa ja tulemusliku täitmise tagamisega liidus, pädevate asutuste vahelise koostöö parandamisega ning liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdamisega, võttes arvesse mõju ettevõtlusele ning eelkõige VKEdele. Lisaks sellele tuleb hindamise käigus ka analüüsida käesoleva määruse kohaldamisala, eksperdihinnangu süsteemi ja liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete tulemuslikkust, võttes arvesse liidu poliitika ja õiguse nõudeid ning turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste vahelise koostöö edasise parandamise võimalusi.

3.  Hiljemalt ... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] koostab komisjon hindamisaruande artikli 4 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige nimetatud artikli kohaldamisala, selle mõju ning kulusid ja kasu. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

4.  Nelja aasta jooksul pärast artikli 35 lõikes 3 osutatud toodete ekspordieelse kontrolli süsteemi esmast heakskiitmist hindab komisjon selle mõju ja kulutasuvust.

5.  Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks koostab komisjon turujärelevalveasutustele ja ettevõtetele suunised artikli 4 praktiliseks rakendamiseks.

Artikkel 43

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon artikli 11 lõikes 4, artikli 21 lõikes 9, artikli 25 lõikes 8, artikli 35 lõikes 10 ja artikli 35 lõikes 11 sätestatud rakendusvolitustega seotud rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Artikleid 29, 30, 31, 32, 33 ja 36 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu

1.  Nõukogu 15. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36).

2.  Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16).

3.  Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 14).

4.  Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).

5.  Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1).

6.  Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40).

7.  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17).

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 37).

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

13.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

14.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

15.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004 aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

16.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

17.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

18.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10).

19.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

20.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12).

21.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

22.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

256.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 1).

27.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 32).

28.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.4.2009, lk 7).

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

31.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

32.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

33.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

34.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

35.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

36.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

37.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

38.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

39.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

40.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).

41.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

42.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

43.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

44.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

45.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27).

46.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90).

478.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 1).

48.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).

49.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

50.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).

51.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).

52.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

53.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

54.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

55.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1);

56.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014 aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

57.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164).

58.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

59.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

60.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131).

61.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).

62.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

63.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).

64.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53);

65.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

66.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

67.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda7kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).

68.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

69.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

70.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1), kuivõrd see puudutab selle määruse artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite projekteerimist, tootmist ja turule laskmist, kui tegemist on mehitamata õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade ning kaugkontrolliseadmetega.

II LISA

Nimekiri liidu ühtlustamisõigusaktidest, mis ei sisalda sätteid karistuste kohta

1.  Nõukogu 15. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36).

2.  Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16).

3.  Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 14).

4.  Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).

5.  Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1).

6.  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17).

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 37).

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34);

11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10);

12.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12).

13.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

14.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

15.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

16.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

17.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).

18.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

19.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 540/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataset ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131).

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 765/2008

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 punkt 1

Artikli 3 punkt  1

Artikli 2 punkt  2

Artikli 3 punkt  2

Artikli 2 punkt  14

Artikli 3 punkt 22

Artikli 2 punkt  15

Artikli 3 punkt 23

Artikli 2 punkt  17

Artikli 3 punkt 3

Artikli 2 punkt  18

Artikli 3 punkt 4

Artikli 2 punkt  19

Artikli 3 punkt 25

Artikli 15 lõiked 1 ja 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 15 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 15 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

Artikli 2 lõige 2

Artikli 16 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 16 lõige 5

Artikli 16 lõige 3

Artikli 16 lõige 4

–  

Artikli 17 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikli 34 lõike 1 viimane lause ja lõike 3 punkt a

Artikli 18 lõige 1

Artikli 10 lõige 6

Artikli 18 lõike 2 punkt a

Artikli 11 lõike 7 punkt a

Artikli 18 lõike 2 punkt b

Artikli 18 lõike 2 punkt c

Artikli 11 lõike 7 punkt b

Artikli 18 lõike 2 punkt d

Artikli 18 lõige 3

Artikli 10 lõige 5 ja artikli 14 lõige 1

Artikli 18 lõige 4

Artikli 14 lõige 2

Artikli 18 lõige 5

Artikkel 13

Artikli 18 lõige 6

Artikli 31 lõike 2 punkt o

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik

Artikli 11 lõige 3

Artikli 19 lõike 1 teine lõik

artikli 14 lõike 4 punktid a, b, e ja j

Artikli 19 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 11 lõige 5

Artikli 19 lõige 2

Artikli 16 lõike 3 punkt g

Artikli 19 lõige 3

artikli 18 lõige 2

Artikli 19 lõige 4

Artikli 11 lõige 2

Artikli 19 lõige 5

Artikkel 17

Artikli 20 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 19 lõige 2

Artikli 21 lõige 1

Artikli 18 lõige 1

Artikli 21 lõige 2

artikli 18 lõige 2

Artikli 21 lõige 3

Artikli 18 lõige 3

Artikli 21 lõige 4

Artikli 22 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 22 lõige 2

Artikli 20 lõige 2

Artikli 22 lõige 3

Artikli 20 lõige 3

Artikli 22 lõige 4

Artikli 20 lõige 4

Artikli 23 lõiked 1 ja 3

Artikli 34 lõige 1

Artikli 23 lõige 2

Artikli 34 lõige 4

Artikli 24 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 24 lõige 2

Artikli 22 lõiked 2–5

Artikli 24 lõige 3

Artikli 24 lõige 4

Artikli 25 lõige 1

Artikli 25 lõike 2 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt f ning artikli 33 lõike 1 punktid i ja k

Artikli 25 lõike 2 punkt b

Artikli 31 lõike 2 punktid g ja m ning artikli 33 lõike 1 punktid i ja k

Artikli 25 lõige 3

Artikkel 26

Artikli 27 lõike 1 esimene lause

Artikli 25 lõige 2

Artikli 27 lõike 1 teine lause

Artikli 25 lõige 3

Artikli 27 lõige 2

Artikli 25 lõige 4

Artikli 27 lõike 3 esimene lõik

Artikli 26 lõige 1

Artikli 27 lõike 3 teine lõik

Artikli 26 lõige 2

Artikli 27 lõige 4

Artikli 27 lõige 5

Artikli 28 lõige 1

Artikli 27 esimese lõigu punkt a

Artikli 28 lõige 2

Artikli 27 esimese lõigu punkt b

Artikli 29 lõige 1

Artikli 28 lõige 1

Artikli 29 lõige 2

Artikli 28 lõige 2

Artikli 29 lõige 3

Artikli 28 lõige 3

Artikli 29 lõige 4

Artikli 28 lõige 4

Artikli 29 lõige 5

Artikli 25 lõige 5

Artikli 32 lõike 1 punkt d

Artikli 32 lõike 1 punkt e

Artikli 36 lõike 2 punkt e

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 19.
(2)ELT C 283, 10.8.2018, lk 19.
(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2017/... teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L …).
(27)+ELT: palun sisestage teksti number ning allmärkusesse menetluse PE-CONS 70/18 - COD 2017/0354 dokumendi number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(28)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(29)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(31)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(32)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/644 postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta (ELT L 112, 2.5.2018, lk 19).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).
(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).
(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).
(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27).
(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL, mis käsitleb väikelaevu ja jette ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/25/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90).
(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).
(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).
(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).
(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).
(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).
(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164).
(54)+Väljaannete talitus: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 70/18 (2017/0354(COD)) sisalduv number.
(55)+ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 45/19 (COD 2017/0353) sisalduva määrusenumber.
(56)+ELT: palun lisada dokumendis PE-CONS 45/19 (COD 2017/0353) sisalduva määruse number.
(57)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(58)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(59)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(60)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodetes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).


Õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks ***I
PDF 264kWORD 88k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (COM(2018)0238 – C8-0165/2018 – 2018/0112(COD))
P8_TA-PROV(2019)0398A8-0444/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0238),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0165/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0444/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks

P8_TC1-COD(2018)0112


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Veebipõhised vahendusteenused on peamised ettevõtluse ja uute ärimudelite, kaubanduse ja innovatsiooni võimaldajad ning nendega saab ka suurendada tarbijate heaolu ja neid kasutatakse üha rohkem nii era- kui ka avalikus sektoris. Sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele, lastes ettevõtjatel kasutada siseturu hüvesid. Need võimaldavad liidu tarbijatel kasutada selliseid hüvesid ning suurendavad selleks eelkõige kauba- ja teenusevalikut ning aitavad kaasa hinnakonkurentsile veebis, kuid tekitavad ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada.

(2)  Niisuguste ettevõtjate kaubandusliku edukuse seisukohalt, kes kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid tarbijateni jõudmiseks, võivad sellised teenused olla hädavajalikud. Veebiplatvormipõhise majanduse hüvede täielikuks ärakasutamiseks on seetõttu oluline, et ettevõtjad saaksid usaldada veebipõhiseid vahendusteenuseid, kellega nad ärisuhtesse astuvad. See on oluline peamiselt seepärast, et tänu tugevale andmepõhisele kaudsele võrguefektile kasutatakse tehingute vahendamisel veebipõhiseid vahendusteenuseid üha rohkem, mistõttu sõltuvad sellised ärikasutajad, eelkõige mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), tarbijateni jõudmisel üha enam niisugustest teenustest. Arvestades üha suuremat sõltuvust, on selliste teenuste pakkujatel sageli ülekaalukas läbirääkimisjõud, mis võimaldab neil käituda ühepoolselt niisugusel viisil, mis võib olla tegelikkuses ebaaus ja kahjustada oma ärikasutajate õigustatud huve ja kaudselt ka liidu tarbijate huve. Näiteks võivad nad ühepoolselt rakendada ärikasutajate suhtes tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Käesolevas määruses käsitletaksegi just selliseid veebiplatvormipõhises majanduses esineda võivaid vastuolusid.

(3)  Tarbijad on veebipõhiste vahendusteenuste kasutamise omaks võtnud. Konkurentsivõimeline, aus ja läbipaistev veebiökosüsteem, kus äriühingud käituvad vastutustundlikult, on samuti tarbijate heaolu seisukohast väga oluline. Kui ettevõtjatevahelistes suhetes on tagatud veebiplatvormipõhise majanduse läbipaistvus ja usaldus selle vastu, võib see kaudselt aidata suurendada ka tarbijate usaldust veebiplatvormipõhise majanduse vastu. Otsest mõju, mida veebiplatvormipõhise majanduse areng avaldab tarbijatele, käsitletakse aga muudes liidu õigusaktides, eelkõige tarbijaõigustikus.

(4)  Sarnaselt võivad veebipõhised otsingumootorid olla olulised internetiliikluse allikad veebisaitide kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid pakkuvate ettevõtjate jaoks ning need võivad seetõttu märkimisväärselt mõjutada siseturul veebipõhiselt kaupu või teenuseid pakkuvate kommertsveebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Seega mõjutab veebisaitide (sealhulgas veebisaidid, mida ärikasutajad kasutavad oma kaupade ja teenuste tarbijatele pakkumiseks) järjestamine veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvate ettevõtjate poolt tarbijate valikuid ja selliste veebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Isegi kui kommertsveebisaitide kasutajatega puuduvad lepingulised suhted, saavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad käituda ühepoolselt niisugusel viisil, mis võib olla tegelikkuses ebaaus ja kahjustada seega kommertsveebisaitide kasutajate õigustatud huve ja kaudselt ka liidu tarbijate huve.

(5)  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate vahelise suhte olemus võib viia ka olukordadeni, kus ärikasutajatel on sageli piiratud võimalused taotleda õiguskaitset, kui kõnealuste teenuste pakkujate ühepoolne tegevus on põhjustanud vaidluse. Paljudel juhtudel ei paku sellised pakkujad kättesaadavaid ega tulemuslikke ettevõttesiseseid kaebuste menetlemise süsteeme. Ka olemasolevad vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid ei pruugi mitmel põhjusel tulemuslikud olla, sealhulgas spetsialiseerunud lepitajate puudumise ja ärikasutajate tajutava kättemaksuhirmu tõttu.

(6)  Veebipõhised vahendusteenused ja veebipõhised otsingumootorid, samuti nende teenuste abil tehtavad tehingud on olemuslikult piiriülese potentsiaaliga ja need on eriti olulised liidu siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tänapäevases majanduses. Kõnealuste teenuste pakkujate potentsiaalselt ebaõiglased ja kahjulikud kaubandustavad ning tulemuslike õiguskaitsemehhanismide puudumine takistavad selle potentsiaali täielikku rakendamist ja mõjuvad negatiivselt siseturu nõuetekohasele toimimisele. ▌

(7)  Liidu tasandil tuleks kehtestada sihipärased imperatiivsed sätted, et tagada siseturul õiglane, prognoositav, kestlik ja usaldusväärne veebipõhine ettevõtluskeskkond. Eelkõige tuleks veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajatele võimaldada kogu liidus asjakohast läbipaistvust ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, et lihtsustada liidus piiriülest ettevõtlust ja parandada seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist ning käsitleda konkreetsetes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades tekkida võivat killustatust.

(8)  ▌Need sätted peaksid tagama ka asjakohased stiimulid õigluse ja läbipaistvuse edendamiseks, eelkõige kommertsveebisaitide kasutajate järjestamisel veebipõhise otsingumootori kaudu saadavates otsingutulemustes. Samal ajal peaksid need sätted tunnustama ja kaitsma laiema veebiplatvormipõhise majanduse olulist innovatsioonipotentsiaali ning võimaldama tervistavat konkurentsi, mis suurendab tarbijate valikuvõimalusi. On asjakohane täpsustada, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada riigisisest tsiviilõigust, eelkõige lepinguõigust, nt lepingu kehtivust, sõlmimist, mõju või lõpetamist käsitlevaid norme, seni, kuni riigisisesed tsiviilõigusnormid on kooskõlas liidu õigusega, ja niivõrd, kuivõrd asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määruse sätetega. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kohaldada riigisiseseid õigusakte, millega keelatakse ühepoolne tegevus või ebaausad kaubandustavad või karistatakse nende eest, kui asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määrusega.

(9)  Kuna veebipõhistel vahendusteenustel ja veebipõhistel otsingumootoritel on tavaliselt üleilmne mõõde, tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste teenuste pakkujate suhtes, sõltumata asjaolust, kas nad on asutatud liikmesriigis või väljaspool liitu, eeldusel, et on täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Esiteks peaksid ärikasutajad või kommertsveebisaitide kasutajad olema asutatud liidus. Teiseks peaksid ärikasutajad või kommertsveebisaitide kasutajad kõnealuste teenuste pakkumise kaudu pakkuma oma kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele vähemalt tehingu ühe osa ulatuses. Et määrata kindlaks, kas ärikasutajad või kommertsveebisaidi kasutajad pakuvad kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele, on vaja veenduda selles, kas on ilmne, et ärikasutajad või kommertsveebisaidi kasutajad suunavad oma tegevuse ühes või mitmes liikmesriigis asutavatele tarbijatele. Seda kriteeriumi tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012(4) artikli 17 lõike 1 punkti c ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008(5) artikli 6 lõike 1 punkti b. Tarbijad peaksid asuma liidus, kuid nad ei pea omama liidus alalist elukohta ega ühegi liikmesriigi kodakondsust. Käesolevat määrust ei peaks seetõttu kohaldama väljaspool liitu asutatud ärikasutajate ega kommertsveebisaitide kasutajate suhtes või liidus asutatud ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate suhtes siis, kui nad kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid või veebipõhiseid otsingumootoreid kaupade või teenuste pakkumisel ainult väljaspool liitu asuvatele tarbijatele või muudele isikutele kui tarbijad. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada olenemata sellest, milline õigus oleks muidu lepingu suhtes kohaldatav.

(10)  Paljusid ettevõtja ja tarbija vahelisi suhteid vahendavad veebipõhiselt mitmepoolseid teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kes toimivad üldiselt samade ökosüsteemi ülesehitavate ärimudelite alusel. Asjakohaste teenuste hõlmamiseks tuleks veebipõhised vahendusteenused määratleda täpselt ja tehnoloogianeutraalsel viisil. Eelkõige peaksid need teenused hõlmama infoühiskonna teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et nende eesmärk on hõlbustada otsetehingute algatamist ärikasutajate ja tarbijate vahel, olenemata sellest, kas tehingud tehakse lõpuks veebipõhiselt, asjaomase veebipõhist vahendusteenust pakkuva ettevõtja veebiportaalis või ärikasutaja veebiportaalis, või internetiväliselt või jäetakse need üldse tegemata, mis tähendab, et veebipõhiste vahendusteenuste käesoleva määruse kohaldamisalasse kuulumise eelduseks ei tohiks olla ärikasutaja ja tarbija vahelise lepingulise suhte olemasolu nõue. Pelgalt üksnes vähetähtsa teenuse lisamist ei tuleks käsitleda veebisaidi või teenuse eesmärgina hõlbustada tehingute tegemist veebipõhiste vahendusteenuste tähenduses. Pealegi tuleks teenuseid pakkuda lepingulise suhte alusel, kui tegemist on tarbijatele kaupu ja teenuseid pakkuvate vahendusteenuse pakkujate ja ärikasutajate lepingulise suhtega. Selline lepinguline suhe tuleks lugeda kehtivaks, kui mõlemad pooled väljendavad üheselt mõistetaval ▌viisil ja püsival andmekandjal oma kavatsust olla seotud, ilma et see eeldaks sõnaselget kirjalikku kokkulepet.

(11)  Käesoleva määrusega reguleeritud veebipõhiste vahendusteenuste näited peaksid seega hõlmama internetipõhiseid kauplemiskohti, sealhulgas aktiivselt osalevate ärikasutajatega koostööturgusid, veebipõhiseid tarkvararakenduste teenuseid, näiteks rakenduste poed, ja veebipõhiseid sotsiaalmeedia teenuseid, olenemata selliste teenuste pakkumiseks kasutatavast tehnoloogiast. Selles mõttes võib veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuda ka häältuvastustehnoloogia abil. Samuti ei tohiks olla oluline, kas kõnealused tehingud ärikasutajate ja tarbijate vahel kätkevad endas rahalisi makseid või kas tehinguid sõlmitakse osaliselt internetiväliselt. Käesolevat määrust ei tuleks siiski kohaldada ärikasutajate osaluseta veebipõhiste partnervõrgustike vahendusteenuste suhtes, puhtalt ettevõtjatevaheliste veebipõhiste vahendusteenuste suhtes, mida ei pakuta tarbijatele, ning veebipõhiste reklaamivahendite ja veebipõhiste reklaamide vahendamiste suhtes, mille eesmärk ei ole hõlbustada otsetehingute algatamist ja mis ei seisne lepingulistes suhetes tarbijatega. Samal põhjusel ei tohiks käesolev määrus hõlmata otsingumootori optimeerimise tarkvarateenuseid ning reklaami blokeerimise tarkvaraga seotud teenuseid. Käesolev määrus ei tohiks hõlmata üksnes riistvara ja rakendusi ühendavaid tehnoloogilisi funktsioone ja liideseid, sest tavapäraselt ei vasta need veebipõhiste vahendusteenuste nõuetele. Niisugused funktsioonid või liidesed võivad aga olla teatavate veebipõhiste vahendusteenustega otseselt seotud või neid toetada ning sellisel juhul peaksid asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate suhtes kehtima läbipaistvusnõuded, mis on seotud kõnealustel funktsioonidel ja liidestel põhineva erikohtlemisega. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ka internetimakseteenuste suhtes, sest need iseenesest ei vasta kohaldatavatele nõuetele, vaid on pigem asjaomastele tarbijatele kaupade ja teenuste tarnimise tehingutega kaasnevad teenused.

(12)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga ja arvestades asjaolu, et ärikasutajate sõltuvat seisundit on täheldatud peamiselt füüsilisest isikust tarbijatele juurdepääsuks kasutatavate veebipõhiste vahendusteenuste korral, tuleks käesoleva määruse kohaldamisala piiritlemisel kasutatavat tarbija mõistet tõlgendada viitena ainult füüsilistele isikutele, kes tegutsevad väljaspool oma kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevust.

(13)  Innovatsiooni suurt kiirust arvestades peaks käesolevas määruses kasutatav veebipõhise otsingumootori määratlus olema tehnoloogianeutraalne. Eelkõige peaks määratlus hõlmama ka häälpäringuid.

(14)  Kuna veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad kalduvad kasutama eelnevalt sõnastatud tingimusi, tuleks selleks, et vajaduse korral tulemuslikult kaitsta ärikasutajaid, kohaldada käesolevat määrust juhul, kui ▌mis tahes nimetusega või vormiga lepingulise suhte tingimused määrab ühepoolselt kindlaks veebipõhise vahendusteenuste pakkuja. Seda, kas tingimused määrati kindlaks ühepoolselt, tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi üldhindamise teel, kusjuures asjaomaste poolte suhteline suurus, asjaolu, et toimus läbirääkimine või et teatavaid sätteid võidi niisugusel läbirääkimisel käsitleda ja need võidi asjaomase pakkuja ja ärikasutaja poolt ühiselt kindlaks määrata, ei peaks olema iseenesest otsustav. Lisaks tähendab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustus teha oma tingimused ärikasutajatele hõlpsasti kättesaadavaks, sealhulgas oma ärisuhte lepingu sõlmimisele eelnevas etapis, seda, et ärikasutajaid ei jäeta ilma käesolevast määrusest tulenevast läbipaistvusest, sest selle tagajärjel on neil igal juhul võimalik pidada edukalt läbirääkimisi.

(15)  Tagamaks, et lepingulise suhte üldtingimused võimaldavad ärikasutajatel määrata kindlaks veebipõhiste vahendusteenuste kasutamise alustamise, lõpetamise ja peatamise kaubanduslikud tingimused, ning selleks, et saavutada ärisuhte prognoositavus, tuleks sellised tingimused koostada lihtsas ja arusaadavas sõnastuses▌. Tingimusi ei tohiks pidada lihtsas ja arusaadavas sõnastuses koostatuks, kui need on laialivalguvad, mittespetsiifilised ega käsitle üksikasjalikult olulisi kaubanduslikke küsimusi ega võimalda seega ärikasutajatele piisavat prognoositavust lepingulise suhte kõige olulisemate aspektide puhul. Lisaks ei tohiks lihtsaks ja arusaadavaks pidada eksitavat sõnastust.

(16)  Tagamaks, et ärikasutajatele on piisavalt selge, kus ja kellele nende kaupu või teenuseid turustatakse, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagama oma ärikasutajatele läbipaistvuse seoses lisaturustuskanalite ja potentsiaalsete sidusprogrammidega, mida nad kõnealuste kaupade või teenuste turustamiseks kasutada võivad. Lisakanaleid ja sidusprogramme tuleks mõista tehnoloogianeutraalsetena, kuid need võivad muu hulgas hõlmata muid veebisaite, rakendusi või muid veebipõhiseid vahendusteenuseid, mida kasutatakse ärikasutaja pakutavate kaupade või teenuste turustamiseks.

(17)  Internetis intellektuaalomandi õiguste omamine ja kontroll võib olla märkimisväärse majandusliku tähtsusega nii veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kui ka nende ärikasutajate jaoks. Ärikasutajatele suurema selguse ja läbipaistvuse tagamiseks ning nende parema arusaama huvides peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad lisama oma tingimustesse üldise või soovi korral põhjalikuma teabe selle kohta, milline on kõnealuste tingimuste üldine mõju (kui see üldse esineb) ärikasutaja intellektuaalomandiõiguste omamisele ja kontrollile. Niisugune teave võib muu hulgas sisaldada teavet logode, kaubamärkide või tootemargi nimede üldise kasutamise kohta.

(18)  Üldtingimuste läbipaistvuse tagamine võib osutuda jätkusuutlike ärisuhete edendamisel ja ärikasutajat kahjustava ebaõiglase käitumise ärahoidmisel möödapääsmatuks. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid seepärast tagama ka tingimuste hõlpsa kättesaadavuse ärisuhte kõikides etappides, sealhulgas kättesaadavuse võimalikele ärikasutajatele lepingu sõlmimisele eelnevas etapis, ja selle, et kõikidest sellistesse tingimustesse tehtavatest muudatustest teatatakse püsival andmekandjal asjaomasele ärikasutajatele kindlaksmääratud etteteatamistähtaja jooksul, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades mõistlik ja proportsionaalne ning vähemalt 15 päeva pikkune. Proportsionaalseid 15 päevast pikemaid etteteatamistähtaegu tuleks võimaldada juhul, kui ärikasutajad peavad ettepandud tingimuste tõttu tegema muudatuse järgimiseks omapoolseid tehnilisi või kaubanduslikke muudatusi, näiteks kui neilt nõutakse oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist. Etteteatamistähtaega ei tuleks kohaldada, kui ja kuivõrd asjaomane ärikasutaja on sellest ühemõtteliselt loobunud või kui ja kuivõrd vajadus muudatused kohe ellu viia on tekkinud teenusepakkujal liidu või riigisisese õiguse kohaselt lasuvast õiguslikult siduvatest kohustusest lähtuvalt. Mõiste „muudatus“ ei tohiks aga hõlmata kavandatavaid redaktsioonilisi muudatusi, kuivõrd nendega ei muudeta tingimuste sisu või tähendust. Nõue, mille kohaselt tuleb kavandatavatest muudatustest ette teatada püsival andmekandjal, peaks võimaldama ärikasutajatel need muudatused hilisemas etapis tulemuslikult läbi vaadata. Ärikasutajatel peaks olema õigus lõpetada leping 15 päeva jooksul alates mis tahes muudatuse teate saamisest, välja arvatud juhul, kui lepingu suhtes kohaldatakse lühemat tähtaega, näiteks riigisisesest tsiviilõigusest tulenevalt.

(19)  Üldiselt tuleks veebipõhistele vahendusteenustele uute kaupade või teenuste lisamist, sealhulgas tarkvararakenduste esitamist pidada selge kinnituse andmiseks ärikasutaja poolt tingimuste muutmiseks vajalikust etteteatamistähtajast loobumise kohta. Juhul, kui mõistlik ja proportsionaalne etteteatamistähtaeg on pikem kui 15 päeva, kuna tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist, ei käsitleta ärikasutaja poolt uute kaupade või teenuste esitamist siiski automaatselt etteteatamistähtajast loobumisena. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja peaks eeldama, et tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oluliste tehniliste kohanduste tegemist näiteks juhul, kui ärikasutaja kasutatava veebipõhiste vahendusteenuste omadused eemaldatakse tervikuna või neid lisatakse või kui ärikasutajad võivad olla sunnitud oma kaubad kohandama ja teenused ümber programmeerima, et nad saaksid jätkata tegutsemist veebipõhise vahendusteenuse kaudu.

(20)  Ärikasutajate kaitsmiseks ja mõlemale poolele õiguskindluse andmiseks peaksid normidele mittevastavad tingimused olema tühised ja kehtetud, st neid tuleks käsitleda erga omnes ja ex tunc mõjuga selliselt, nagu ei oleks neid kunagi olemas olnud. See peaks piirduma vaid tingimuste erisätetega, mis ei vasta normidele. Ülejäänud sätted peaksid jätkuvalt olema kehtivad ja jõustatavad, eeldusel et neid on võimalik normidele mittevastavatest sätetest eristada. Kehtivate tingimuste ootamatu muutmine võib märkimisväärselt häirida ärikasutaja tegevust. Selliste ärikasutajatele avalduvate negatiivsete tagajärgede piiramiseks ja kõnealuse käitumise heidutamiseks peaksid kindlaksmääratud etteteatamistähtaega eiravad muudatused olema tühised ja kehtetud, st neid tuleks käsitleda erga omnes ja ex tunc mõjuga selliselt, nagu ei oleks neid kunagi olemas olnud.

(21)  Tagamaks ärikasutajatele võimaluse kasutada täiel määral veebipõhiste vahendusteenuste pakutavaid ärivõimalusi, ei tohiks niisuguste teenuste pakkujad kokkuvõttes takistada ärikasutajatel tõsta asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste raames tehtavate pakkumiste või kasutatavate esitlusviiside puhul esile oma kaubanduslikku identiteeti. Seda sekkumise keeldu ei tohiks aga mõista ärikasutaja õigusena määrata ühepoolselt kindlaks, milline peab olema asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste raames pakkumiste esitamine või kasutatav esitlusviis.

(22)  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel võivad olla õiguspärased põhjused otsustada piirata teenuste ▌konkreetsele ärikasutajale pakkumist ning see peatada või lõpetada, sealhulgas eemaldades konkreetse ärikasutaja üksikud kaubad või teenused või eemaldades otsingutulemused. Enne veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise peatamist võivad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad seada piiranguid ka ärikasutajate loetelu üksikkannetele, viies nad näiteks järjestuses madalamale kohale või vähendades selles nende nähtavust, mis võib hõlmata madalamale järjekohale viimist. Kuna sellised otsused võivad märkimisväärselt mõjutada asjaomase ärikasutaja huve, tuleks enne piiramise või peatamise jõustumist või selle ajal esitada püsival andmekandjal niisuguse otsuse tegemise põhjused. Selleks et niisuguste otsuste negatiivne mõju ärikasutajatele oleks võimalikult väike, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad andma ka võimaluse selgitada kõnealuse otsuse tinginud asjaolusid ettevõttesisese kaebuste menetlemise protsessi raames, mis aitab ärikasutajal võimaluse korral nõuetele vastavuse taastada. Juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja tühistab piiramis-, peatamis- või lõpetamisotsuse, näiteks kuna otsus tehti ekslikult või kui selle otsuse tinginud tingimuste rikkumine ei toimunud pahatahtlikult ja see on rahuldavalt heastatud, peaks pakkuja põhjendamatu viivituseta ärikasutaja seisundi ennistama, sealhulgas taastama juurdepääsu mis tahes andmetele, mis olid enne otsuse tegemist kättesaadavad. Põhjuste esitamine veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise piiramise, peatamise või lõpetamise kohta peaks võimaldama ärikasutajatel välja selgitada, kas otsust on mõttekas vaidlustada, suurendades seega ärikasutajate võimalusi kasutada vajaduse korral tulemuslikke õiguskaitsevahendeid. Esitatavates põhjustes tuleks välja tuua otsuse tegemise ▌ põhjused lähtuvalt pakkuja poolt eelnevalt tingimustes sätestatud alustest, ja nendes tuleks osutada proportsionaalsel viisil otsuse tegemiseni viinud konkreetsetele asjaoludele, sealhulgas kolmandate isikute teadetele. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ei pea siiski esitama piiramise, peatamise või lõpetamise põhjuseid, niivõrd kuivõrd see rikuks õiguslikult siduvat kohustust. Lisaks ei ole põhjenduse esitamine nõutav kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et asjaomane ärikasutaja on korduvalt rikkunud kohaldatavaid tingimusi, mille tagajärjel kõnealuste veebipõhiste vahendusteenuste pakkumine tervikuna lõpetatakse.

(23)  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine ning sellega seotud veebipõhiste vahendusteenuste kasutamiseks esitatud või veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise kaudu loodud andmete kustutamine tähendab olulise teabe kaotsiminekut, mis võib oluliselt mõjutada ärikasutajaid ning võib ka pärssida nende suutlikkust neile käesoleva määrusega antud muid õigusi nõuetekohaselt kasutada. Seetõttu peaks veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja esitama asjaomasele ärikasutajale püsival andmekandjal põhjused vähemalt 30 päeva enne seda, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine jõustub. Kui aga teatavale ärikasutajale veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise lõpetamist täies ulatuses nõuab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujalt õiguslikult siduv kohustus, siis seda etteteatamistähtaega kohaldada ei tuleks. Samuti ei tuleks 30-päevast etteteatamistähtaega kohaldada juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja kasutab kooskõlas liidu õigusega selliseid riigisisese õiguse kohaseid lõpetamisõigusi, mis võimaldavad kohest lõpetamist, kui konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes ning mõlema poole huvisid kaaludes ei saa mõistlikult eeldada lepingulise suhte jätkumist kokkulepitud tähtajani või etteteatamistähtaja möödumiseni. 30-päevast etteteatamistähtaega ei tuleks kohaldada ka juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et tegemist on tingimuste korduva rikkumisega. 30-päevasest etteteamisajast erinevate erandite tegemise põhjused võivad olla seotud eelkõige ebaseadusliku või sobimatu sisu, kauba või teenuse ohutuse, võltsimise, pettuse, pahavara, rämpsposti, andmetega seotud rikkumiste, muude küberturvalisuse riskide või kauba või teenuse alaealistele sobivusega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad eemaldama juhul, kui see on mõistlik ja tehniliselt teostatav, järjestusest ainult ärikasutaja üksikud kaubad või teenused. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine on kõige rangem meede.

(24)  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate poolne kaupade ja teenuste järjestamine mõjutab oluliselt tarbijate valikut ning seega neid kaupu ja teenuseid tarbijatele pakkuvate ärikasutajate kaubanduslikku edu. Järjestus viitab ärikasutajate pakkumiste suhtelisele edemusele või otsingutulemuste asjakohasusele, mida esitletakse, järjestatakse või edastatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt ja mis tulenevad algoritmilise järjestuse, hindamis- või läbivaatamismehhanismide, visuaalsete märgistuste või muude esiletõstmisvahendite või nende kombinatsioonide kasutamisest. Prognoositavus eeldab seda, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei määra järjestust kindlaks meelevaldselt. Pakkujad peaksid seepärast eelnevalt kirjeldama järjestuse kindlaksmääramise peamisi parameetreid, et pakkuda ärikasutajatele paremat prognoositavust, võimaldada neil mõista järjestusmehhanismi toimimist ning võrrelda eri pakkujate järjestamistavasid. Kõnealuse läbipaistvuskohustuse konkreetne ülesehitus on ärikasutajate jaoks tähtis, sest selle raames määratakse kindlaks piiratud kogus kõige asjakohasemaid parameetreid, mis valitakse välja järjestusele teatavat mõju avaldavate parameetrite seast, mida võib olla palju rohkem. Põhjendatud kirjeldus peaks aitama ärikasutajatel parandada oma kaupade ja teenuste või kõnealuste kaupade või teenuste teatavate iseloomulike omaduste esitlemist. Peamise parameetri sisu tuleks mõista kui viidet mis tahes üldkriteeriumidele, protsessidele või erisignaalidele, mis on hõlmatud järjestuse kindlaksmääramise algoritmides või muudes kohandamise või järjestuses madalamale kohale viimise mehhanismides. ▌

(25)  Järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite kirjeldus peaks sisaldama ka selgitust ärikasutajate võimaluse kohta järjestust tasu eest aktiivselt mõjutada ja selgitus sellise tegevuse mõju kohta. Tasu võib sellega seoses osutada maksetele, mille peamine või ainus eesmärk on järjestuse parandamine, samuti kaudsele tasule, mis seisneb ärikasutaja nõustumises lisakohustustega, mille tegelikuks mõjuks võib olla järjestuse paranemine, näiteks seotud teenuste või preemiumelementide kasutamine. Kirjelduse sisu, sealhulgas peamiste parameetrite arv ja liik, võib seepärast olla konkreetsetest veebipõhistest vahendusteenustest sõltuvalt väga erinev, kuid peaks pakkuma ärikasutajatele piisavat teavet selle kohta, kuidas järjestusmehhanismis arvestatakse ärikasutaja pakutavate tegelike kaupade või teenuste omadusi ja nende asjakohasust konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste tarbijate jaoks. Ärikasutajate kaupade või teenuste kvaliteedi mõõtmiseks kasutatavad näitajad, toimetajate kasutamine ja nende võime mõjutada kõnealuste kaupade või teenuste järjestust, järjestusele avalduva niisuguse mõju ulatus, mis tuleneb tasu maksmisest, ning elemendid, mis ei ole kauba või teenuse endaga üldse seotud või on nendega kõigest kaudselt seotud, nt veebipõhise pakkumise esitluselemendid, võivad olla näited peamistest parameetritest, mis peaksid nende lihtsas ja arusaadavas sõnastuses järjestusmehhanismi üldisesse kirjeldusse lisamise korral aitama ärikasutajatel saada selle toimimisest nõuetekohaselt ja piisaval määral aru.

(26)  Sarnaselt mõjutab veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolne veebisaitide (eelkõige veebisaidid, mida ettevõtjad kasutavad oma kaupade ja teenuste tarbijatele pakkumiseks) järjestamine tarbijate valikuid ja kommertsveebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad peaksid seetõttu esitama kõikide indekseeritud veebisaitide (sealhulgas kommertsveebisaitide kasutajate omade ja muude veebisaitide) järjestamise peamised parameetrid ja nende peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse muude parameetritega võrreldes. Lisaks kaupade ja teenuste omadustele ning nende asjakohasusele tarbija jaoks peaks veebipõhiste otsingumootorite puhul võimaldama kõnealune kirjeldus kommertsveebisaitide kasutajatel saada piisava teabe selle kohta, kas ja kuidas ning millises ulatuses võetakse arvesse kasutatava veebisaidi ülesehituse teatavaid põhimõtteid, näiteks nende kohandusi, mis võimaldavad kuvamist mobiilsidevahendites. See peaks sisaldama ka selgitust kommertsveebisaitide kasutajate võimaluse kohta järjestust tasu eest aktiivselt mõjutada ja selgitust sellise tegevuse mõju kohta. Lepingulise suhte puudumisel veebipõhise otsingumootori pakkujate ja kommertsveebisaitide kasutajate vahel peaks selline kirjeldus olema üldsusele kättesaadav asjakohases veebipõhises otsingumootoris silmapaistvas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas. Veebisaitide alasid, mille puhul nõutakse kasutajatelt sisselogimist või registreerimist, ei tohiks selles mõttes pidada hõlpsasti leitavaks ja avalikult kättesaadavaks. Kommertsveebisaitide kasutajate jaoks prognoositavuse tagamiseks tuleks kirjeldust ka ajakohastada, sealhulgas tuleks peamiste parameetrite muudatused selgelt esile tuua. Peamiste parameetrite ajakohastatud kirjelduse olemasolu tooks kasu ka muudele kasutajatele kui veebipõhise otsingumootori kommertsveebisaidi kasutajad. Mõnel juhul võivad veebipõhise otsingumootori pakkujad otsustada mõjutada konkreetset järjestust või eemaldada teatava veebisaidi järjestusest kolmandate isikute esitatud teadete alusel. Erinevalt veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatest ei saa veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt pooltevahelise lepingulise suhte puudumise tõttu oodata, et nad teavitaksid kommertsveebisaitide kasutajaid endid järjestuse muutmisest või nende järjestusest eemaldamisest, mis on toimunud kolmanda isiku esitatud teate alusel. Sellele vaatamata tuleks kommertsveebisaidi kasutajale anda võimalus tutvuda kõnealuse teate sisuga, mis tõi konkreetsel juhul kaasa järjestuse muutmise või teatava veebisaidi järjestusest eemaldamise, võimaldades tutvumist näiteks üldsusele kättesaadava veebipõhise andmebaasi kaudu. See aitaks vähendada selliste teadete võimalikku kuritarvitamist konkurentide poolt, mis võivad kaasa tuua järjestusest eemaldamise.

(27)  Veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt ei tohiks käesoleva määruse alusel nõuda nende järjestusmehhanismide, sealhulgas algoritmide toimimise üksikasjade avalikustamist. Samuti ei tohiks kahjustada nende suutlikkust võtta meetmeid järjestuse pahatahtliku manipuleerimise vastu kolmandate isikute poolt, sealhulgas tarbijate huvides. Peamiste järjestusparameetrite üldine kirjeldus peaks neid huvisid kaitsma, aidates samas ärikasutajatel ja kommertsveebisaitide kasutajatel saada piisaval määral aru järjestuse toimimisest konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite kasutamise kontekstis. Käesoleva määruse eesmärgi täitmise tagamiseks ei tohiks veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate ärihuvide arvesse võtmisega seetõttu kunagi kaasneda järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite avalikustamisest keeldumine. Kuigi käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943(6) kohaldamist, peaks esitatav kirjeldus põhinema sellega seoses vähemalt kasutatavate järjestusparameetrite asjakohasust käsitlevatel tegelikel andmetel.

(28)  Komisjon peaks töötama välja suunised, mille eesmärk on aidata veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujatel kohaldada käesolevas määruses sätestatud järjestamise läbipaistvuse nõudeid. Selle püüdlusega tuleks aidata optimeerida järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite väljaselgitamise ja ärikasutajatele ning kommertsveebisaitide kasutajatele esitamise viisi.

(29)   Seonduvate kaupade ja teenustena tuleks mõiste kaupu ja teenuseid, mida pakutakse tarbijale enne veebipõhiste vahendusteenuste kaudu algatatud tehingu lõpuleviimist lisaks ärikasutaja poolt veebipõhiste vahendusteenuste kaudu pakutavale põhikaubale või -teenusele ja mis täiendavad seda. Seonduvate kaupade ja teenustega on reeglina tegemist siis, kui nad sõltuvad põhikaubast või -teenusest ja on sellega seotud selleks, et põhikaup või -teenus saaks täita oma otstarvet. See mõiste ei tohiks hõlmata kaupu ja teenuseid, mida müüakse põhikauba või -teenuse lisana, ilma et nad oleksid seda olemuslikult täiendavad. Seonduvate kaupade ja teenuste näiteks võib tuua pakutava kauba parandamiseks pakutavaid teenuseid ja finantsteenuseid, näiteks rendiauto kindlustustust, mida pakutakse ärikasutaja poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid täiendavatena. Seonduvad kaubad võivad samuti hõlmamata kaupu, mis täiendavad ärikasutaja poolt pakutavaid kaupu, kujutades endast kõnealuse toote parendatud versiooni või selle kohandamise vahendit. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad, kes pakuvad tarbijatele kaupu ja teenuseid, mis on seotud kaubad või teenused nende veebipõhiseid vahendusteenuseid kasutava ärikasutaja kaupade ja teenuste suhtes, peaksid oma tingimustes kirjeldama pakutavate seotud kaupade ja teenuste liigi. Kirjeldus tuleb tingimustes esitada sõltumata sellest, kas seotud kaupu ja teenuseid osutab veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ise või kolmas isik. Kirjeldus peaks olema piisavalt põhjalik selleks, et ärikasutaja saaks aru, kui teatavat kaupa või teenust müüakse või osutatakse ärikasutaja kaupade või teenusega seotud kaupade või teenustena. Kirjelduses ei tule tingimata mainida konkreetset kaupa või teenust, vaid pigem tuleks kirjeldada selle kauba liiki, mida ärikasutaja kaubaga seotud kaubana pakutakse. Kirjelduses peaks olema alati ära toodud, kas ja millistel tingimustel on ärikasutajal lubatud omaenda seotud kaupu ja teenuseid lisaks põhikaubale või -teenusele, mida ta veebipõhiste vahendusteenuste vahendusel pakub.

(30)  Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja pakub ka ise tarbijatele teatavaid kaupu või teenuseid oma veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või teeb seda tema kontrollitava ärikasutaja kaudu, võib see pakkuja konkureerida otse teiste oma veebipõhiste vahendusteenuste nende ärikasutajatega, kes ei ole pakkuja kontrolli all, mis võib anda pakkujale majandusliku stiimuli ja võimaluse kasutada oma kontrolli veebipõhise vahendusteenuse üle, et anda oma pakkumistele või oma kontrollitava ärikasutaja kaudu tehtavatele pakkumistele tehnilisi või majanduslikke eeliseid, mida ta konkureerivatele ärikasutajatele anda ei pruugi. Selline käitumine võib kahjustada ausat konkurentsi ja piirata tarbijate valikuvõimalusi. Sellistes olukordades on eriti oluline, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja käituks läbipaistval viisil ja esitaks asjakohase kirjelduse ja põhjendused enda pakutavate kaupade või teenuste võimaliku juriidiliselt, kaubanduslikult või tehniliselt, näiteks operatsioonisüsteeme hõlmavate funktsioonide abil diferentseeritud kohtlemise kohta võrreldes ärikasutajate pakutavate kaupade või teenustega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks see kohustus kehtima veebipõhiste vahendusteenuste üldisel tasandil, mitte nende teenuste kaudu pakutavate üksikute kaupade või teenuste tasandil.

(31)  Kui veebipõhise otsingumootori pakkuja pakub ka ise tarbijatele teatavaid kaupu või teenuseid oma veebipõhise otsingumootori kaudu või teeb seda oma kontrollitava kommertsveebisaidi kasutaja kaudu, võib see pakkuja konkureerida otse oma veebipõhise otsingumootori teiste kommertsveebisaidi kasutajatega, kes ei ole pakkuja kontrolli all. Sellistes olukordades on eriti oluline, et veebipõhise otsingumootori pakkuja käituks läbipaistval viisil ja esitaks kirjelduse enda või tema kontrollitavate kommertsveebisaitide pakutavate kaupade või teenuste võimaliku juriidiliselt, kaubanduslikult või tehniliselt diferentseeritud kohtlemise kohta võrreldes konkureerivate kommertsveebisaidi kasutajate pakutavate kaupade või teenustega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks see kohustus kehtima veebipõhiste otsingumootorite üldisel tasandil, mitte nende teenuste kaudu pakutavate üksikute kaupade või teenuste tasandil.

(32)  Käesolevas määruses tuleks käsitleda lepingutingimusi erijuhtudel, eelkõige ebavõrdse läbirääkimisjõu olukordades, et tagada lepingulistes suhetes hea usu põhimõtte järgimine ja nende põhinemine ausal kauplemisel. Prognoositavus ja läbipaistvus eeldavad seda, et ärikasutajatele antakse tegelik võimalus saada teada tingimuste muutmisest, mis ei peaks seetõttu toimuma tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui selle aluseks on õiguslikult siduv kohustus või see on nende ärikasutajate jaoks kasulik. Ärikasutajatele tuleks lisaks tagada selgus selle osas, millistel tingimustel on võimalik lõpetada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatega sõlmitud lepinguline suhe. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid tagama, et suhte lõpetamise tingimused on alati proportsionaalsed ja neid saab rakendada põhjendamatute raskusteta. Viimaks tuleks ärikasutajaid täielikult teavitada ärikasutajate poolt esitatud või veebipõhiste vahendusteenuste kasutamisel loodud teabele juurdepääsust, mille veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad säilitavad pärast lepingu kehtivusaega.

(33)  Andmete, sealhulgas isikuandmete juurdepääsetavus ja kasutamine võimaldavad luua veebiplatvormipõhise majanduse jaoks olulist väärtust nii üldiselt kui ka sellega seotud ärikasutajate ja veebipõhiste vahendusteenuste jaoks. Seepärast on oluline, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitaksid ärikasutajatele selge kirjelduse teatavatele andmeliikidele juurdepääsu ja nende kasutamise ulatuse, laadi ja tingimuste kohta. Kirjeldus peaks olema proportsionaalne ning võib tegelike andmete või andmeliikide ammendava esitamise asemel osutada üldistele juurdepääsutingimustele. Kirjeldus võib aga hõlmata ka niisuguste tegelike andmete teatavate liikide esitamist ja neile juurdepääsemise eritingimusi, mis võivad olla ärikasutajatele väga olulised. Niisugused andmed võivad hõlmata ärikasutajate poolt veebipõhiste vahendusteenuste raames kogutud hinnanguid ja arvustusi. Kokkuvõttes peaks kirjeldus võimaldama ärikasutajatel aru saada, kas nad saavad kasutada andmeid suurema väärtuse loomiseks, sealhulgas kasutades võimaluse korral kolmandate isikute andmeteenuseid. ▌

(34)  Sarnaselt on ärikasutajate jaoks oluline saada aru, kas pakkuja jagab kolmandate isikutega ärikasutaja poolt vahendusteenuse kasutamise kaudu loodud andmeid. Ärikasutajaid tuleks eelkõige teavitada andmete kolmandate isikutega jagamisest eesmärgil, mis ei ole vajalik veebipõhiste vahendusteenuste nõuetekohaseks toimimiseks, kuid kui pakkuja näiteks konverteerib andmed rahaks kaubanduslikel põhjustel. Et ärikasutajad saaksid täies ulatuses kasutada oma õigusi niisuguste andmete jagamist mõjutada, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitama sõnaselgelt teabe võimaluste kohta loobuda andmete jagamisest, kui niisugused võimalused on ärikasutajaga sõlmitud lepingulises suhtes olemas.

(35)  Neid nõudeid ei tohiks tõlgendada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustusena isikuandmeid või isikustamata andmeid oma ärikasutajatele kas levitada või mitte levitada. Läbipaistvusmeetmed võivad aga aidata kaasa ulatuslikumale andmete jagamisele ning innovatsiooni ja majanduskasvu olulise allikana edendada ühtse Euroopa andmeruumi loomise eesmärke. Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas liidu õigusraamistikuga, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul, eelkõige kooskõlas määrusega (EL) 2016/679(7), direktiiviga (EL) 2016/680(8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(9).

(36)  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad teatavatel juhtudel piirata tingimustes ärikasutajate võimalust pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid soodsamatel tingimustel muude kanalite kaudu kui nende pakutavad veebipõhised vahendusteenused. Sellistel juhtudel peaksid asjaomased pakkujad esitama niisuguse käitumise põhjused, eriti seoses piirangute peamiste majanduslike, kaubanduslike ja juriidiliste põhjendustega. Sellist läbipaistvuskohustust ei tohiks aga tõlgendada nii, et see mõjutab selliste piirangute õiguspärasuse hindamist vastavalt muudele liidu õigusaktidele või liidu õiguse kohaselt kehtestatud liikmesriikide õigusaktidele, sealhulgas konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade valdkonnas, ja selliste õigusaktide kohaldamist.

(37)  Selleks et ärikasutajad, sealhulgas need, kelle puhul võib asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste kasutamine olla piiratud, peatatud või lõpetatud, saaksid kasutada vahetuid, sobivaid ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagama ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi olemasolu. Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem peaks põhinema läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetel, mida kohaldatakse võrdsete olukordade suhtes, ning selle eesmärk peaks olema, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ja asjaomased ärikasutajad lahendavad märkimisväärse osa kaebustest mõistliku aja jooksul kahepoolselt. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad kaebuste menetlemise kestuse jooksul oma vastuvõetud otsuse kehtima jätta. Katsed saavutada kokkulepe ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu ei mõjuta veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ega ärikasutajate õigusi algatada kohtumenetlust kaebuste ettevõttesisese menetlemise jooksul või pärast seda. Lisaks peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad avaldama ja kontrollima vähemalt kord aastas ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi toimimist ja tulemuslikkust käsitlevat teavet, et aidata ärikasutajatel mõista erinevate veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisel tekkida võivate probleemide peamisi liike ning võimalusi leida kiire ja tulemuslik kahepoolne lahendus.

(38)  Käesoleva määruse kohaselt ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile esitatavate nõuete eesmärk on jätta halduskoormuse minimeerimiseks veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele mõistlik paindlikkus nende süsteemide käitamisel ja üksikkaebuste menetlemisel. Lisaks peaksid ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid võimaldama veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel vajaduse korral käsitleda proportsionaalsel viisil süsteemi kuritarvitusi, millele teatavad ärikasutajad võivad kalduda. ▌Arvestades selliste süsteemide loomise ja käitamise kulusid, on asjakohane vabastada nendest kohustustest veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvad väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(10) asjakohaste sätete tähenduses. Kõnealuses soovituses sätestatud konsolideerimisnormid tagavad, et igasugune kõrvalehoidmine on välistatud. See erand ei tohiks mõjutada selliste ettevõtjate õigust kehtestada vabatahtlikkuse alusel ettevõttesiseseid kaebuste menetlemise süsteeme, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidega.

(39)  Sõna „ettevõttesisene“ kasutamist ei tohiks mõista nii, et sellega on välistatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi delegeerimine välisele teenusepakkujale või muule ettevõtte struktuurile, kui on tagatud, et teenusepakkujal või muul ettevõtte struktuuril on täielik pädevus ja suutlikkus tagada, et ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem vastab käesoleva määruse nõuetele.

(40)  Lepitamine võib pakkuda veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele ja nende ärikasutajatele võimalust vaidluste rahuldaval viisil lahendamiseks, ilma et tuleks algatada potentsiaalselt pikaleveniv ja kulukas kohtumenetlus. Seepärast peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad soodustama lepituse kasutamist, määrates eelkõige kindlaks vähemalt kaks avaliku või erasektori lepitajat, kellega nad soovivad koos töötada. Kindlaksmääratavate lepitajate miinimumarvu eesmärk on tagada lepitajate neutraalsus. Lepitajad, kes pakuvad oma teenuseid väljaspool liitu asuvast asukohast, võivad kuuluda kindlaksmääratavate lepitajate hulka ainult siis, kui on tagatud, et niisuguste teenuste kasutamisel ei jäeta ärikasutajat ilma liidu või liikmesriigi õiguse (sealhulgas käesoleva määruse nõuded ning isikuandmete ja ärisaladuste suhtes kohaldatavad õigusaktid) alusel pakutavast õiguskaitsest. Selleks et lepitus oleks võimalikult hästi kasutatav, õiglane, kiire, tõhus ja tulemuslik, peaksid kõnealused lepitajad vastama teatavatele kriteeriumidele. Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ja ärikasutaja vahel on tekkinud vaidlus, peaks neile siiski jääma vabadus määrata omal valikul ühiselt kindlaks mis tahes lepitaja. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ(11) peaks käesolevas määruses sätestatud menetlus olema vabatahtlik protsess selles mõttes, et pooled vastutavad protsessi eest ise ning võivad selle igal ajal algatada ja lõpetada. Olenemata menetluse vabatahtlikust laadist peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad vaatama käesolevas määruses sätestatud lepitusmenetluse alustamise taotlused läbi heas usus.

(41)  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid võtma enda kanda mõistliku osa lepituse kogukuludest, võttes arvesse asjakohase juhtumi kõiki olulisi elemente. Selleks peaks lepitaja pakkuma välja, millise osa kandmine on iga juhtumi puhul proportsionaalne. ▌Arvestades tingimustes lepitajate kindlaksmääramise vajadusega seotud kulusid ja halduskoormust, on asjakohane vabastada sellest kohustusest need veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad, kes on väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ asjakohaste sätete tähenduses. Kõnealuses soovituses sätestatud konsolideerimisnormid tagavad, et igasugune kõnealusest kohustusest kõrvalehoidmine on välistatud. Siiski ei tohiks see mõjutada selliste ettevõtjate õigust määrata oma tingimustes kindlaks lepitajad, kes vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele.

(42)  Kuna veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt tuleks alati nõuda niisuguste lepitajate kindlaksmääramist, kellega nad on valmis koos töötama, ja neil peaks olema kohustus osaleda heas usus mis tahes käesoleva määruse kohaselt läbi viidud lepituskatsetes, tuleks lepituskohustus kehtestada viisil, millega välditakse lepitussüsteemi kuritarvitamist ärikasutajate poolt. Ärikasutajad peaksid ka olema kohustatud osalema lepitamises heas usus. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei peaks olema kohustatud lepitamises osalema, kui ärikasutaja esitab kaebuse teemal, millega seoses see ärikasutaja on juba varem lepitamist taotlenud ja mille osas on lepitaja kindlaks teinud, et ärikasutaja ei tegutsenud heas usus. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei peaks olema kohustatud osalema lepitamises ka ärikasutajatega, kes on esitanud korduvalt edutuid lepitamistaotlusi. Sellised erandlikud olukorrad ei tohiks piirata ärikasutaja võimalust taotleda juhtumis lepitamist juhul, kui lepituse teema, nagu lepitaja on kindlaks teinud, ei ole seotud varasemate juhtumitega.

(43)  Selleks et soodustada liidus veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega seotud vaidluste korral lepituse kasutamist, peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ergutama praegu puuduvate spetsiaalsete lepitusorganisatsioonide loomist. Veebipõhiste vahendusteenuste ning kõnealuste teenuste pakkumiskohaks olevate konkreetsete tööstusharude alaste eriteadmistega lepitajate kaasamine peaks suurendama mõlema poole usaldust lepitusprotsessi vastu ning suurendama kiire, õiglase ja rahuldava tulemuseni jõudmise tõenäosust.

(44)  Eri tegurid, nagu piiratud rahalised vahendid, kättemaksuhirm ning kohaldatava õiguse ja kohtu kindlaksmääramine tingimustes võib piirata olemasolevate õiguskaitsevahendite tõhusust, eriti selliste vahendite puhul, mis eeldavad ärikasutajatelt või kommertsveebisaitide kasutajatelt individuaalset ja tuvastatavat tegevust. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks tuleks anda ärikasutajaid või kommertsveebisaitide kasutajaid esindavatele organisatsioonidele ja ühendustele ning liikmesriikides loodud teatavatele avalik-õiguslikele asutustele võimalus algatada kohtumenetlust riigisisese õiguse, sealhulgas riigisiseste menetlusnõuete kohaselt. Selline menetlus liikmesriigi kohtus peaks lõpetama või keelama käesoleva määruse normide rikkumise ja ennetama edaspidist kahju, mis võib õõnestada ärisuhete jätkusuutlikkust veebiplatvormipõhises majanduses. Tagamaks, et kõnealused organisatsioonid või ühendused kasutaksid sellist õigust tõhusalt ja nõuetekohaselt, peaksid nad vastama teatavatele kriteeriumidele. Eelkõige peavad nad olema asutatud liikmesriigi õiguse alusel nõuetekohaselt, olema oma laadilt mittetulunduslikud ja püüdlema püsivalt oma eesmärkide saavutamise poole. Need nõuded peaksid takistama organisatsioonide või ühenduste ajutist moodustamist erimeetme või erimeetmete eesmärgil või kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tuleks tagada, et ükski kolmandast isikust rahastaja ei avaldaks nende organisatsioonide või ühenduste otsuste tegemisele lubamatut mõju. Huvide konflikti vältimiseks tuleks eelkõige vältida seda, et ärikasutajaid või kommertsveebisaidi kasutajaid esindavatele organisatsioonidele või ühendustele avaldavad lubamatut mõju veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad või veebipõhiste otsingumootorite pakkujad. Liikmesust ja rahastamisallikat käsitleva teabe täielik avalikustamine peaks aitama liikmesriikide kohtutel hinnata, kas need kõlblikkuskriteeriumid on täidetud. Arvestades asjaomaste avalik-õiguslike asutuste staatust liikmesriikides, kus sellised asutused on loodud, tuleks nõuda ainult seda, et asjaomaste riigisiseste õigusnormide kohaselt oleks neile tehtud ülesandeks huvitatud isikute ühishuvides või üldistes huvides hagide esitamine, ilma et selliste avalik-õiguslike asutuste suhtes tuleks kõnealuseid kriteeriume kohaldada. Sellised kohtuasjad ei tohiks mingil juhul mõjutada ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate õigust algatada individuaalset kohtumenetlust.

(45)  Komisjonile tuleks teatada nende organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimed, mis on liikmesriikide arvates kvalifitseeritud algatama kohtumenetlusi käesoleva määruse kohaselt. Sellise teatamise käigus peaksid liikmesriigid konkreetselt viitama asjakohastele riigisisestele sätetele, mille alusel organisatsioon, ühendus või avalik-õiguslik asutus on asutatud, ning vajaduse korral viitama asjakohasele avalikule registrile, kus organisatsioon või ühendus on registreeritud. Selline lisavõimalus, et asutuse määrab liikmesriik, peaks tagama teatud õiguskindluse ja prognoositavuse, millele ärikasutajad ja kommertsveebisaitide kasutajad tugineda võivad. Samas on selle eesmärk muuta kohtumenetlused tõhusamaks ja lühemaks, mis tundub kõnealuses kontekstis asjakohane. Komisjon peaks tagama, et nende organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimekiri peaks olema tõend kohtumenetlusi algatava organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse kohtumenetlusteovõime kohta. Kui on määramisega seotud kahtlused, peaks neid käsitlema liikmesriik, kes organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse määras. Neil organisatsioonidel, ühendustel ja avalik-õiguslikel asutustel, keda liikmesriik ei ole määranud, peaks olema võimalus algatada menetlus riigisisestes kohtutes tingimusel, et analüüsitakse õigusvõimet käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt.

(46)  Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad tagaksid käesoleva määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise tagamise. Liikmesriikides on juba olemas erinevad täitmise tagamise süsteemid ning nad ei tohiks nad olla kohustatud looma uusi riiklikke täitevasutusi. Liikmesriikidel peaks olema võimalus usaldada käesoleva määruse jõustamine olemasolevatele ametiasutustele, sealhulgas kohtutele. Käesolev määrus ei tohiks kohustada liikmesriike nägema ette ex officio täitmist või trahvide määramist.

(47)  Komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega pidevalt jälgima käesoleva määruse kohaldamist. Sellega seoses peaks komisjon püüdma luua ulatusliku teabevahetusvõrgustiku asjaomaste eksperdiasutuste, tippkeskuste ja veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma tegevuse võimendamise kaudu. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis neil on sellega seoses. Seda tegevust peaks toetama ärikasutajate ja veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate vaheliste ning kommertsveebisaitide kasutajate ja veebipõhiste otsinumootorite vaheliste ärisuhete üldine suurem läbipaistvus, mida käesoleva määrusega püütakse saavutada. Oma käesoleva määruse kohaste ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks komisjon püüdma koguda teavet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid tegema heas usus koostööd, et hõlbustada selliste andmete kogumist, kui see on asjakohane.

(48)  Asjaomaste teenusepakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele ja seega tuleks soodustada nende koostamist. Selliste käitumisjuhendite koostamisel kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides tuleks võtta arvesse asjaomastele sektoritele eriomaseid jooni, samuti VKEde eripära. Käitumisjuhendid peaksid olema sõnastatud objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

(49)  Komisjon peaks hindama käesolevat määrust korrapäraselt ja jälgima tähelepanelikult selle mõju veebiplatvormipõhisele majandusele ning eelkõige tegema kindlaks, kas seda on vaja muuta seoses tehnika arengu ja kaubandustingimuste muutumisega. Hindamine peaks hõlmama ärikasutajatele avalduvat mõju, mis võib tuleneda asjaolust, et üldiselt kasutatakse lahendust, kus veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja poolt ühepoolselt otsustatavates tingimustes määratakse kindlaks kohaldatav õigus ja kohus. Selleks et saada sektori arengusuundadest laiapõhjalist ülevaadet, tuleks hindamisel arvesse võtta liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade kogemusi. Komisjoni otsuse C(2018)2393 kohaselt loodud veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma eksperdirühmal on oluline roll käesoleva määruse komisjonipoolsest hindamisest teavitamisel. Seepärast peaks komisjon võtma eksperdirühma esitatud arvamusi ja aruandeid nõuetekohaselt arvesse. Pärast hindamist peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid. Lisameetmed, sealhulgas seadusandliku iseloomuga meetmed, võivad olla asjakohased juhul, kui käesoleva määruse sätted osutuvad kõnealuses sektoris püsivate tasakaalunihete ja ebaausate kaubandustavade nõuetekohase käsitlemise jaoks ebapiisavaks.

(50)  Käesoleva määruse kohaselt nõutava teabe esitamisel tuleks igal võimalusel võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni(12) eesmärke silmas pidades arvesse puuetega isikute konkreetseid vajadusi.

(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt õiglase, prognoositava, jätkusuutliku ja usaldusväärse veebipõhise ettevõtluskeskkonna tagamine siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)  Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja artiklis 16 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning et edendataks ettevõtlusvabadust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades õigusnormid, millega tagatakse veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajatele ja kommertsveebisaitide kasutajatele veebipõhiste otsingumootoritega seoses vajalik läbipaistvus, õiglus ja tõhusad õiguskaitsevahendid.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse selliste veebipõhiste vahendusteenuste ja veebipõhiste otsingumootorite suhtes, mida pakutakse või edastatakse pakkumiseks vastavalt ärikasutajatele ja kommertsveebisaitide kasutajatele, kelle asukoht või elukoht on liidus ja kes pakuvad nende veebipõhiste vahendusteenuste või otsingumootorite kaudu kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele, olenemata selliste teenuste pakkujate asukohast või elukohast ning sellest, milline õigus oleks muidu kohaldatav.

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata veebipõhiste makseteenuste, veebipõhiste reklaamivahendite ega veebipõhise reklaamide vahendamise suhtes, mille eesmärk ei ole hõlbustada otsetehingute algatamist ja millega ei kaasne lepingulist suhet tarbijatega.

4.  Käesolev määrus ei piira selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, millega keelatakse, kooskõlas liidu õigusega, ühepoolne tegevus või ebaausad kaubandustavad või karistatakse nende eest, kuivõrd asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määrusega. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide tsiviilõigust, eelkõige lepinguõigust, näiteks lepingu kehtivust, sõlmimist, mõju või lõpetamist reguleerivaid õigusnorme juhul, kui liikmesriikide tsiviilõigusnormid on kooskõlas liidu õigusega ja niivõrd, kuivõrd asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määrusega.

5.  Käesolev määrus ei mõjuta liidu õiguse kohaldamist, eelkõige liidu õiguse kohaldamist sellistes valdkondades nagu õigusalane koostöö tsiviilasjades, konkurents, andmekaitse, ärisaladuste kaitse, tarbijakaitse, e-kaubandus ja finantsteenused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „ärikasutaja“ – eraisik, kes tegutseb oma majandus- või kutsetegevuse raames, või juriidiline isik, kes pakub oma kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevuse raames veebipõhiste vahendusteenuste kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid;

2)  „veebipõhised vahendusteenused“ – teenused, mis vastavad kõikidele järgmistele nõuetele:

a)  need on infoühiskonna teenused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535(13) artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses;

b)  need võimaldavad ärikasutajatel pakkuda kaupu ja teenuseid eesmärgiga hõlbustada otsetehingute algatamist ärikasutajate ja tarbijate vahel olenemata sellest, kus tehingud lõpuks sooritatakse;

c)  neid pakutakse ärikasutajatele lepinguliste suhete alusel ▌sellise teenuste pakkuja ning ▌nende ärikasutajate vahel, kes pakuvad kaupu või teenuseid tarbijatele;

3)  „veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja“ –füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või edastab pakkumiseks ärikasutajatele veebipõhiseid vahendusteenuseid;

4)  „tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud nimetatud isiku kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevusega;

5)  „veebipõhine otsingumootor“ – digitaalne teenus, mis võimaldab kasutajatel sisestada päringuid, et teha otsinguid üldjuhul kõikidel veebisaitidel või teatavas keeles kõikidel veebisaitidel mis tahes teemal võtmesõna, häälkäskluse, fraasi või muu sisendi vormis tehtud päringu alusel, ning saadab vastuseks mis tahes vormingus tulemused, kust võib leida teavet taotletud sisu kohta;

6)  „veebipõhise otsingumootori pakkuja“ –füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või edastab pakkumiseks tarbijatele veebipõhiseid otsingumootoreid;

7)  „kommertsveebisaidi kasutaja“ –füüsiline või juriidiline isik, kes pakub veebiliidese, milleks võib olla igasugune tarkvara, sealhulgas veebisaidi või selle osa ja rakenduste, kaasa arvatud mobiilirakenduste kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus-, või kutsetegevusega;

8)  „järjestus“ – suhteline edemus, mis on antud ▌veebipõhiste vahendusteenuste kaudu ▌pakutavatele kaupadele või teenustele, või ▌veebipõhiste otsingumootorite poolt otsingutulemustele antud tähtsus, nagu neid tulemusi esitletakse, järjestatakse või edastatakse vastavalt ▌ veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate kaudu, olenemata tulemuste esitlemiseks, järjestamiseks või edastamiseks kasutatud tehnoloogilistest vahenditest;

9)  „kontroll“ – omandiõigus või võime ettevõtjat otsustavalt mõjutada nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004(14) artikli 3 lõike 2 tähenduses;

10)  „tingimused“ – kõik tingimused ▌või kirjeldused, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ja tema ärikasutajate vahelist lepingulist suhet ja mille määrab ühepoolselt kindlaks veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja, ning mille ühepoolset kindlaksmääramist hinnatakse kõiki asjaolusid arvestava hindamise teel, kusjuures asjaomaste poolte suhteline suurus, asjaolu, et toimus läbirääkimine või et teatavaid sätteid võidi niisugusel läbirääkimisel käsitleda ja need võidi asjaomase pakkuja ja ärikasutaja poolt ühiselt kindlaks määrata, ei ole otsustav;

11)  „seotud kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mida pakutakse tarbijale enne veebipõhiste vahendusteenuste kaudu algatatud tehingu lõpuleviimist lisaks ärikasutaja poolt veebipõhiste vahendusteenuste kaudu pakutavale põhikaubale või -teenusele ja mis täiendavad seda;

12)  „lepitusmenetlus“ – direktiivi 2008/52/EÜ artikli 3 punktis a määratletud struktureeritud protsess;

13)  „püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab ärikasutajatel säilitada isiklikult neile suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

Artikkel 3

Tingimused

1.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peavad tagama, et nende tingimused

a)  on sõnastatud lihtsas ja arusaadavas keeles;

b)  on ärikasutajatele hõlpsasti kättesaadavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaga loodud kaubanduslike suhete kõikides etappides, sealhulgas lepingu sõlmimisele eelnevas etapis;

c)  määratlevad ärikasutajatele täieliku või osalise veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise peatamise või lõpetamise või muud laadi piirangute kehtestamise otsuste alused;

d)  hõlmavad teavet täiendavate turustuskanalite ja potentsiaalsete sidusprogrammide kohta, mille kaudu veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja võiks ärikasutajate pakutavaid kaupu ja teenuseid turustada;

e)  sisaldavad üldist teavet selle kohta, millist mõju avaldavad tingimused ärikasutajate intellektuaalomandi õigustele ja nende üle tehtavale kontrollile.

2.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad teavitavad asjaomaseid ärikasutajaid püsival andmekandjal tingimuste kavandatavatest muudatustest.

Kavandatavaid muudatusi ei tohi jõustada enne, kui möödub kavandatud muudatuste laadi ja ulatust ning asjaomasele ärikasutajale avalduvat mõju arvestades mõistlik ja proportsionaalne etteteatamistähtaeg. Etteteatamistähtaeg on vähemalt 15 päeva alates kuupäevast, mil veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja teatab asjaomastele ärikasutajatele kavandatavatest muudatustest. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad teatavad pikemalt ette, kui see on vajalik, et võimaldada ärikasutajatel teha muudatuste järgimiseks tehnilisi või kaubanduslikke kohandusi.

Asjaomasel ärikasutajal on õigus veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaga leping lõpetada enne etteteatamistähtaja lõppu. Kõnealune lõpetamine jõustub 15 päeva jooksul pärast esimese lõigu kohase teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepingu suhtes kohaldatakse lühemat tähtaega.

Asjaomane ärikasutaja võib kas kirjaliku avaldusega või selget tahet väljendavate tegudega igal ajal pärast esimese lõigu kohase teate saamist loobuda teises lõigus osutatud etteteatamistähtajast.

Etteteatamistähtaja jooksul uute kaupade või teenuste lisamine veebipõhisele vahendusteenusele loetakse selgeks tahte väljenduseks etteteatamistähtajast loobuda,, välja arvatud juhul, kui mõistlik ja proportsionaalne etteteatamistähtaeg on pikem kui 15 päeva, kuna tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist. Sellisel juhul ei käsitleta ärikasutaja poolt uute kaupade või teenuste lisamist automaatselt etteteatamistähtajast loobumisena.

3.  Tingimused või nende üksikud sätted, mis ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele, samuti veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja poolt lõike 2 sätete vastaselt tingimustesse tehtud muudatused on tühised.

4.  Lõike 2 teises lõigus osutatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja

a)   suhtes kehtib õiguslikult siduv kohustus, millega nõutakse temalt tingimuste muutmist viisil, mis ei võimalda kinni pidada lõike 2 teises lõigus osutatud etteteatamistähtajast;

b)  peab erandkorras muutma oma tingimusi, et tegeleda ettenägematu ja otsese ohuga, mis on seotud veebipõhiste vahendusteenuste, nende tarbijate või teiste ärikasutajate kaitsmisega pettuse, pahavara, rämpsposti, andmetega seotud rikkumiste või muude küberturvalisuse riskide eest.

5.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagavad, et veebipõhistes vahendusteenustes kaupu või teenuseid pakkuva ärikasutaja isik on selgelt nähtav.

Artikkel 4

Piiramine, peatamine ja lõpetamine

1.  Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja otsustab piirata oma veebipõhiste vahendusteenuste pakkumist teatavale ärikasutajale seoses selle ärikasutaja pakutavate individuaalsete kaupade või teenustega või need peatada, esitab ta asjaomasele ärikasutajale enne piirangu või peatamise jõustumist või selle jõustumise hetkel püsival andmekandjal otsuse tegemise põhjused.

2.  Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja otsustab täies ulatuses lõpetada oma veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise konkreetsele ärikasutajale, esitab ta asjaomasele ärikasutajale püsival andmekandjal vähemalt 30 päeva enne lõpetamise jõustumist otsuse tegemise põhjused.

3.  Piiramise, peatamise või lõpetamise korral annab veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ärikasutajale võimaluse selgitada fakte ja asjaolusid artiklis 11 osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise protsessi raames. Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja tühistab piirangu, peatamise või lõpetamise otsuse, peab ta ärikasutaja seisundi põhjendamatu viivituseta ennistama, sealhulgas taastama ärikasutaja juurdepääsu isikuandmetele või muudele andmetele või mõlematele andmetele, mis tulenesid ärikasutaja poolt asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste kasutamisest enne piirangu, peatamise või lõpetamise jõustumist.

4.  Lõikes 2 osutatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja

a)  suhtes kehtib õiguslikult siduv kohustus, mis nõuab, et ta lõpetaks kõikide oma veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise konkreetsele ärikasutajale viisil, mis ei võimalda etteteatamistähtajast kinni pidada; või

b)  kasutab lõpetamise õigust tungival põhjusel tulenevalt liidu õigusega kooskõlas olevast liikmesriigi õigusest;

c)  suudab tõendada, et asjaomane ärikasutaja on korduvalt rikkunud kohaldatavaid tingimusi, mille tagajärjel ta lõpetab kõnealuste veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise tervikuna.

Juhul kui lõikes 2 osutatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, esitab veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja asjaomasele ärikasutajale põhjendamatu viivituseta püsival andmekandjal otsuse tegemise põhjused.

5.  Lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 teises lõigus osutatud põhjused peavad sisaldama viidet veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja tehtud otsuse aluseks olevatele konkreetsetele faktidele või asjaoludele, sealhulgas kolmanda isiku esitatud teate sisule, samuti viidet artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud kohaldatavatele alustele.

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ei pea esitama põhjusi, kui ta on õiguslikult kohustatud mitte esitama konkreetseid fakte või asjaolusid või viidet kohaldatavale alusele või kohaldatavatele alustele, või kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et asjaomane ärikasutaja on korduvalt rikkunud kohaldatavaid tingimusi, mille tagajärjel kõnealuste veebipõhiste vahendusteenuste pakkumine tervikuna lõpetatakse.

Artikkel 5

Järjestus

1.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitavad oma tingimustes järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid ja nende suhtelise tähtsuse põhjused võrreldes muude parameetritega.

2.  Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad ▌esitavad ▌peamised ▌parameetrid, mis üksikult või kogumis on kõige olulisemad järjestuse kindlaksmääramisel, ja nende suhtelise tähtsuse, lisades oma veebipõhisesse otsingumootorisse hõlpsasti leitava ja avalikult kättesaadava kirjelduse lihtsas ja arusaadavas sõnastuses. Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad peavad kirjeldust ajakohastama.

3.  Kui peamised parameetrid hõlmavad võimalust mõjutada järjestust ärikasutaja või kommertsveebisaidi kasutaja poolt teenusepakkujale makstava otsese või kaudse tasu eest, esitab asjaomane teenusepakkuja kooskõlas lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega ka kirjelduse selliste võimaluste ja sellise tasu mõju kohta järjestusele.

4.  Kui veebipõhise otsingumootori pakkuja on teatud juhul järjestust muutnud või teatava veebisaidi nimekirjast kustutanud kolmanda isiku teate alusel, pakub teenusepakkuja kommertsveebisaidi kasutajale võimalust teate sisuga tutvuda.

5.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kirjeldused peavad olema piisavad, et ärikasutajad ja kommertsveebisaitide kasutajad mõistaksid vajalikul määral seda, kas, kuidas ja millises ulatuses võetakse järjestuses arvesse järgmist:

a)  tarbijatele veebipõhiste vahendusteenuste või otsingumootorite kaudu pakutavate kaupade ja teenuste omadused;

b)  selliste omaduste asjakohasus tarbijate jaoks;

c)  veebipõhiste otsingumootorite puhul kommertsveebisaitide kasutajate kasutatava veebisaidi ülesehituse üksikasjad.

6.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujad ei ole käesoleva artikli nõuete täitmisel kohustatud avaldama algoritme ega teavet, mis tõenäoliselt võimaldaks tarbijaid petta või tekitada tarbijatele kahju otsingutulemustega manipuleerimise kaudu. Käesolev artikkel ei piira direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist.

7.  Selleks et hõlbustada käesolevas artiklis sätestatud nõuete järgimist veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt ning nende nõuete täitmise tagamist, töötab komisjon välja käesolevas artiklis sätestatud läbipaistvusnõudeid käsitlevad suunised.

Artikkel 6

Seotud kaubad ja teenused

Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad või kolmandad isikud pakuvad tarbijatele veebipõhiste vahendusteenuste kaudu seotud kaupu ja teenuseid, sealhulgas finantstooteid, peab veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja oma tingimustes kõnealuseid seotud kaupu ja teenuseid kirjeldama ja selgitama, kas ja millistel tingimustel võivad ka ärikasutajad veebipõhiste vahendusteenuste kaudu oma seotud kaupu ja teenuseid pakkuda.

Artikkel 7

Erikohtlemine

1.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad lisavad tingimustesse kirjelduse erikohtlemise kohta, mida nad kohaldavad või võivad kohaldada kaupadele ja teenustele, mida pakub tarbijatele veebipõhiste vahendusteenuste kaudu nende pakkuja ise või sellise pakkuja kontrollitav ärikasutaja, võrreldes kaupade ja teenustega, mida pakuvad teised ärikasutajad. Kõnealuses kirjelduses tuleb osutada erikohtlemise peamistele majanduslikele, kaubanduslikele ja juriidilistele kaalutlustele.

2.  Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad avaldavad kirjelduse erikohtlemise kohta, mida nad kohaldavad või võivad kohaldada kaupadele ja teenustele, mida pakub tarbijatele veebipõhiste otsingumootorite kaudu nende pakkuja ise või sellise pakkuja kontrollitav kommertsveebisaidi kasutaja, võrreldes kaupade ja teenustega, mida pakuvad teised kommertsveebisaidi kasutajad.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud kirjeldus peab, juhul kui see on asjakohane, hõlmama eelkõige erikohtlemist, mida veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkuja kohaldab konkreetsete meetmete või käitumise kaudu seoses järgmisega:

a)  pakkuja või tema kontrollitavate ärikasutajate või kommertsveebisaitide kasutajate poolne juurdepääs sellistele isikuandmetele ja muudele andmetele või mõlematele andmetele, mida ärikasutajad, kommertsveebisaidi kasutajad ja tarbijad esitavad veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite kasutamiseks või mis saadakse selliste teenuste pakkumise käigus;

b)  järjestus või teenusepakkuja kohaldatavad muud seaded, mis mõjutavad tarbija juurdepääsu teiste ärikasutajate poolt asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või muude kommertsveebisaidi kasutajate poolt veebipõhiste otsingumootorite kaudu pakutavatele kaupadele või teenustele;

c)  otsene või kaudne tasu, mida nõutakse asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhise otsingumootori kasutamise eest;

d)  juurdepääs sellistele teenustele või funktsioonidele või tehnilistele liidestele, mis on ärikasutaja või kommertsveebisaidi kasutaja jaoks olulised, ja mis on otseselt seotud asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite kasutamisega või toetavad neid, tingimused selliste teenuste või funktsioonide või tehniliste liideste kasutamiseks ja mis tahes otsene või kaudne tasu nende kasutamise eest.

Artikkel 8

Lepingulised erisätted

Tagamaks, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate vahelistes lepingulistes suhetes toimitakse heas usus ja järgitakse ausa kauplemise põhimõtet, teevad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad järgmist:

a)  ei tee tingimustes tagasiulatuvaid muudatusi, välja arvatud juhul, kui õiguslikult siduvad kohustused seda nõuavad või kui tagasiulatuvad muudatused on ärikasutajate jaoks kasulikud;

b)  tagavad, et nende tingimused sisaldavad teavet selle kohta, millistel tingimustel saab ärikasutaja veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaga sõlmitud lepingu lõpetada ja

c)  lisavad tingimustesse kirjelduse tehnilise ja lepingujärgse juurdepääsu või selle puudumise kohta ärikasutaja poolt esitatud või loodud teabele, mida nad säilitavad pärast veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ja ärikasutaja vahelise lepingu lõppemist.

Artikkel 9

Juurdepääs andmetele

1.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peavad lisama tingimustesse kirjelduse selle kohta, kas ärikasutajatel on või ei ole tehniline ja lepingul põhinev juurdepääs isikuandmetele ja muudele andmetele või mõlematele andmetele, mida ärikasutajad või tarbijad esitavad veebipõhiste vahendusteenuste kasutamiseks või mis luuakse selliste teenuste pakkumise käigus.

2.  Lõikes 1 osutatud kirjeldusega teavitavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ärikasutajaid eeskätt järgmisest:

a)  kas veebipõhiste vahendusteenuste pakkujal on juurdepääs isikuandmetele või muudele andmetele või mõlematele andmetele, mida ärikasutajad või tarbijad esitavad kõnealuste teenuste kasutamiseks või mis luuakse kõnealuste teenuste pakkumise käigus, ja kui juurdepääs on olemas, siis millistele andmeliikidele ja millistel tingimustel;

b)  kas ärikasutajal on juurdepääs isikuandmetele või muudele andmetele või mõlematele andmetele, mille ärikasutajad on esitanud seoses ärikasutajate veebipõhiste vahendusteenuste kasutamisega või mis on loodud kõnealuste teenuste pakkumisel ärikasutajale ning ärikasutaja kaupade ja teenuste tarbijatele, ja kui juurdepääs on olemas, siis millistele andmeliikidele ja millistel tingimustel;

c)  lisaks punktile b, kas ärikasutajal on juurdepääs isikuandmetele või muudele andmetele või mõlematele andmetele, sealhulgas koondandmetena, mille on esitanud või mis on loodud veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisel kõikidele nende ärikasutajatele ja tarbijatele, ja kui juurdepääs on olemas, siis millistele andmeliikidele ja millistel tingimustel; ning

d)  kas punkti a kohased andmed on edastatud kolmandatele isikutele, sealhulgas teavitatakse, kui selliste andmete edastamine kolmandatele isikutele ei ole veebipõhiste vahendusteenuste nõuetekohaseks toimimiseks vajalik, andmete jagamise eesmärgist ja ärikasutajate võimalustest andmete jagamisest loobuda.

3.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ega direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist.

Artikkel 10

Piirangud muude vahendite kaudu pakutavatele erinevatele tingimustele

1.  Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad piiravad oma teenust pakkudes ärikasutajate võimalust pakkuda tarbijatele samu kaupu ja teenuseid muude kui kõnealuste vahendusteenuste kaudu erinevatel tingimustel, peavad nad esitama sellise piirangu põhjused tingimustes ja tegema need põhjused üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks. Need põhjused peavad sisaldama asjaomaste piirangute peamisi majanduslikke, kaubanduslikke ja juriidilisi põhjendusi.

2.  Lõikes 1 sätestatud kohustus ei mõjuta selliste piirangute kehtestamisel veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suhtes kehtivatest liidu õigusaktidest või liidu õigusega kooskõlas olevatest liikmesriikide õigusaktidest tulenevaid keelde ega takistusi.

Artikkel 11

Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem

1.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja loob ärikasutajate kaebuste jaoks ettevõttesise kaebuste menetlemise süsteemi.

Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem peab olema ärikasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja tasuta ning tagama menetlemise mõistliku aja jooksul. Süsteem peab põhinema läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetel, mida kohaldatakse võrreldavate olukordade suhtes, ning kaebuste käsitlemisel viisil, mis on proportsionaalne nende tähtsuse ja keerukusega. Süsteem peab võimaldama ärikasutajatel esitada asjaomasele pakkujale kaebusi järgmistes küsimustes:

a)  pakkuja on väidetavalt jätnud täitmata käesolevas määruses sätestatud ▌kohustuse, mis mõjutab kaebust esitavat ärikasutajat (kaebuse esitaja) ▌;

b)  tehnoloogilised probleemid, mis on otseselt seotud veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega, ja mis mõjutavad kaebuse esitajat ▌;

c)  pakkuja võetud meetmed või pakkuja käitumine, mis on seotud otseselt veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega, ja mis mõjutab kaebuse esitajat ▌.

2.  Ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi osana peavad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad

a)  hoolikalt kaaluma esitatud kaebuseid ja kaebusele vastamiseks võetavaid järelmeetmeid, et käsitleda asjakohaselt tõstatatud probleemi ▌;

b)  menetlema kaebuseid kiiresti ja tulemuslikult tõstatatud probleemi olulisust ja keerukust arvesse võtval viisil;

c)  teatama kaebuse esitajale ettevõttesisese kaebuste menetlemise protsessi tulemustest individuaalselt ning lihtsas ja arusaadavas sõnastuses.

3.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitavad tingimustes kogu asjakohase teabe ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemile juurdepääsu ja süsteemi toimimise kohta.

4.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peavad ▌koostama ja tegema üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks teabe ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi toimimise ja tulemuslikkuse kohta. Nad kontrollivad asjaomast teavet vähemalt kord aastas ja juhul, kui on vaja teha olulisi muudatusi, ajakohastavad seda teavet.

Selline teave peab sisaldama esitatud kaebuste koguarvu, kaebuste peamisi liike ja kaebuste menetlemiseks keskmiselt kulunud aega ning koondteavet kaebuste tulemuste kohta ▌.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldata veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvatele väikeettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses.

Artikkel 12

Lepitusmenetlus

1.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad määravad tingimustes ära kaks või rohkem lepitajat, kellega nad on valmis koos töötama, et saavutada ärikasutajatega kohtuväline kokkulepe pakkuja ja ärikasutaja vahelises, asjaomaseid veebipõhiseid vahendusteenuseid käsitlevas vaidluses, sealhulgas kaebustes, mida ei olnud võimalik lahendada artiklis 11 osutatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemiga.

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad määrata väljaspool liitu lepitusteenust pakkuva lepitaja ainult siis, kui on tagatud, et asjaomaseid ärikasutajaid ei jäeta ilma võimalusest kasutada liidu õiguses või liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid asjaolu tõttu, et lepitaja pakub oma teenuseid väljaspool liitu.

2.  Lõikes 1 osutatud lepitajad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)  nad on erapooletud ja sõltumatud;

b)  nende lepitusteenused on asjaomast veebipõhist vahendusteenust kasutavale ärikasutajale taskukohased;

c)  nad suudavad osutada lepitusteenust asjaomase veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ja ärikasutaja lepingulist suhet reguleerivate tingimuste koostamise keeles;

d)  nad on hõlpsasti kättesaadavad kas isiklikult ärikasutaja asukohas või elukohas või vahemaa tagant sidetehnoloogia vahendusel;

e)  nad suudavad pakkuda lepitusteenust ilma põhjendamatu viivituseta;

f)  neil on piisavad teadmised ettevõtjatevahelistest ärisuhetest, võimaldades neil aidata tõhusalt kaasa vaidluste lahendamisele.

3.  Hoolimata asjaolust, et lepitusmenetlus on oma olemuselt vabatahtlik, osalevad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ja ärikasutajad heas usus kõigis käesoleva artikli kohaselt läbiviidavates lepituskatsetes.

4.  Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad kannavad mõistliku osa iga üksiku lepitusjuhtumi kogumaksumusest. Kogumaksumuse mõistlik osa määratakse kindlaks lepitaja soovitusel, võttes arvesse asjaomase juhtumi kõiki olulisi elemente, eriti kummagi vaidluspoole väidete põhjendatust, poolte käitumist ning poolte suurust ja rahalist suutlikkust võrdluses teineteisega. ▌

5.  Käesoleva artikliga kooskõlas tehtavad katsed saavutada vaidluse lahendamisel lepituse teel kokkulepe ei mõjuta asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate õigust algatada kohtumenetlus enne lepitusmenetlust, selle jooksul või pärast seda.

6.  Kui ärikasutaja enne lepituse algust või lepituse käigus seda nõuab, teeb veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ärikasutajale kättesaadavaks nende tegevusega seotud lepituse toimimist ja tulemuslikkust puudutava teabe.

7.  Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvatele väikeettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses.

Artikkel 13

Spetsialiseerunud lepitajad

Komisjon julgustab tihedas koostöös liikmesriikidega veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaid ning neid esindavaid organisatsioone ja ühendusi, kas eraldiseisvalt või ühiselt, asutama ühe või mitu lepitusteenust pakkuva organisatsiooni kooskõlas artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetega, selleks et hõlbustada ärikasutajatega veebipõhiste vahendusteenustega seoses tekkivate vaidluste kohtuvälist lahendamist, võttes eelkõige arvesse veebipõhiste vahendusteenuste piiriülest laadi.

Artikkel 14

Esindusorganisatsioonide või -ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste poolt algatatud kohtumenetlus

1.  Organisatsioonidel ja ühendustel, kellel on õigustatud huvi esindada ärikasutajaid või kommertsveebisaitide kasutajaid, samuti liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel asutustel, on õigus algatada liidus asuvates pädevates riigisisestes kohtutes menetlus kooskõlas menetluse algatamise liikmesriigi õiguskorraga, et peatada või keelata käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumine veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt.

2.  Komisjon ergutab liikmesriike vahetama parimaid tavasid ja teavet teiste liikmesriikidega selliste registrite põhjal, mis kajastavad õigusrikkumisi, mille suhtes on liikmesriikide kohtud teinud ettekirjutusi, kui registrid on loodud asjaomaste avalik-õiguslike asutuste või organite poolt.

3.  Organisatsioonidel ja ühendustel on lõikes 1 osutatud õigus ainult siis, kui nad vastavad ▌kõikidele järgmistele tingimustele:

a)  nad on asutatud liikmesriigi õiguse alusel;

b)  nad järgivad eesmärke, mis on nende poolt püsivalt esindatud ärikasutajate või kommertsveebisaitide kasutajate kollektiivsetes huvides;

c)  nad on oma laadilt mittetulunduslikud;

d)  nende otsuste tegemisele ei avalda lubamatut mõju ükski kolmandast isikust rahastaja, eelkõige veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja või veebipõhise otsingumootori pakkuja.

Sel eesmärgil avalikustavad organisatsioonid ja ühendused täielikult teabe liikmesuse ja rahastamisallika kohta.

4.  Liikmesriikides, kus ▌avalik-õiguslikud asutused on asutatud, on nimetatud asutustel lõikes 1 osutatud õigus, kui neile on tehtud ülesandeks kaitsta ärikasutajate või kommertsveebisaitide kasutajate ühishuve või tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega.

5.  Liikmesriigid võivad määrata

a)  oma liikmesriigis asuva organisatsiooni või ühenduse, kes vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele, nende endi taotlusel,

b)  oma liikmesriigis asuva avalik-õigusliku asutuse, kes vastab lõikes 4 sätestatud nõuetele,

kellele antakse lõikes 1 osutatud õigus. Liikmesriigid teatavad komisjonile määratud organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimed ja tegevuse laadi.

6.  Komisjon koostab loetelu vastavalt lõikele 5 määratud organisatsioonidest, ühendustest ja avalik-õiguslikest asutustest. Loetelus tuuakse välja kõnealuste organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste tegevuse laad. Loetelu avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Muudatused loetelus avaldatakse viivitamata ja ajakohastatud loetelu avaldatakse alati iga kuue kuu tagant.

7.  Kohtud aktsepteerivad lõikes 6 osutatud nimekirja kui tõendit organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse kohtumenetlusteovõimest, ilma et see piiraks kohtu õigust uurida, kas hageja eesmärk õigustab konkreetse juhtumi puhul hagi esitamist.

8.  Kui liikmesriigil või komisjonil tekib kahtlus seoses mõne organisatsiooni või ühenduse vastavusega lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele või mõne avalik-õigusliku asutuse vastavusega lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, uurib neid küsimusi asjaomase organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse määranud liikmesriik kooskõlas lõikega 5 ja vajaduse korral tühistab ta määramise, kui üks või mitu kriteeriumit ei ole täidetud.

9.  Lõikes 1 osutatud õigus ei mõjuta ärikasutajate ja kommertsveebisaidi kasutajate õigust esitada hagi pädevatele liikmesriigi kohtutele kooskõlas hagi esitamise koha liikmesriigi õigusega, mis põhineb tema individuaalsetel õigustel ja mille eesmärk on lõpetada käesolevas määruses sätestatud asjakohaste nõuete rikkumine veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt.

Artikkel 15

Õigusaktide täitmise tagamine

1.  Iga liikmesriik tagab käesoleva määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise tagamise.

2.  Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate meetmete kohta ning tagavad nende rakendamise. Ettenähtud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 16

Seire

Komisjon jälgib tihedas koostöös liikmesriikidega tähelepanelikult käesoleva määruse mõju veebipõhiste vahendusteenuste ja nende ärikasutajate vahelistele suhetele ning otsingumootorite ja kommertsveebisaidi kasutajate vahelistele suhetele. Selleks kogub komisjon asjakohast teavet, et jälgida kõnealuste suhete muutumist, muu hulgas viies läbi asjakohaseid uuringuid. Liikmesriigid abistavad komisjoni, esitades taotluse korral kogu kogutud asjakohase teabe, sealhulgas konkreetsete juhtumite kohta. Käesoleva artikli ja artikli 18 kohaldamisel võib komisjon püüda koguda teavet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt.

Artikkel 17

Käitumisjuhendid

1.  Komisjon julgustab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaid ning neid esindavaid organisatsioone ja ühendusi koos ärikasutajate, sealhulgas VKEdega ning neid esindavate organisatsioonidega koostama käitumisjuhiseid, mille eesmärk on aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele, võttes arvesse nende eri sektorite iseloomulikke omadusi, kus veebipõhiseid vahendusteenuseid pakutakse, samuti VKEde eripärasid.

2.  Komisjon julgustab veebipõhiste otsingumootorite pakkujaid ning neid esindavaid organisatsioone ja ühendusi koostama käitumisjuhendeid, mille konkreetne eesmärk on aidata kaasa artikli 5 ▌nõuetekohasele kohaldamisele.

3.  Komisjon ergutab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujaid võtma vastu ja rakendama valdkondlikke käitumisjuhendeid, kui sellised valdkondlikud käitumisjuhendid on olemas ja neid kasutatakse laialdaselt.

Artikkel 18

Läbivaatamine

1.  Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2.  Käesoleva määruse esimene hindamine tehakse eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a)   artiklites 3–10 sätestatud kohustustest kinnipidamise ja nende veebiplatvormipõhisele majandusele avaldatava mõju hindamine;

b)  õigluse ja läbipaistvuse eesmärgil kehtestatud käitumisjuhendite mõju ja tulemuslikkuse hindamine;

c)  ärikasutajate veebipõhistest vahendusteenustest sõltuvusest põhjustatud probleemide ja veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ebaausate kaubandustavade põhjustatud probleemide üksikasjalikum uurimine ning nende tavade jätkuva leviku ulatuse täpne kindlaksmääramine;

d)  selle uurimine, kas ärikasutaja pakutavate kaupade või teenuste ning veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja pakutavate või tema kontrolli all olevate kaupade või teenuste vaheline konkurents on aus ja kas veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad väärkasutavad sellega seoses andmetega seonduvaid eeliseid;

e)  käesoleva määrusega operatsioonisüsteemide pakkujate ja nende ärikasutajate vahelistes suhetes esineda võivate tasakaalunihetele avaldatava mõju hindamine;

f)  selle hindamine, kas määruse kohaldamisala, eriti mis puudutab mõiste „ärikasutaja“ määratlust, on sobiv selles mõttes, et see ei soodusta fiktiivsest füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist.

Esimesel hindamisel ja järgnevatel hindamistel tehakse kindlaks, kas siseturul õiglase, prognoositava, kestliku ja usaldusväärse veebipõhise ettevõtluskeskkonna tagamiseks, sealhulgas jõustamise tagamiseks, on vaja täiendavaid õigusnorme. Vajaduse korral võtab komisjon pärast hindamisi asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata seadusandlikke ettepanekuid.

3.  Liikmesriigid esitavad kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda.

4.  Käesoleva määruse hindamisel võtab komisjon muu hulgas arvesse veebiplatvormimajanduse vaatlusrühma eksperdirühma esitatud arvamusi ja aruandeid. Komisjon arvestab vajaduse korral ka artiklis 17 osutatud käitumisjuhendite sisu ja toimega.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [12 kuud pärast selle avaldamise päeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 177.
(2)ELT C 440, 6.12.2018, lk 177.
(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(10)Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 136, 24.5.2008, lk 3).
(12)Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
(14)Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).


ELi tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamine ja nende täitmise parem tagamine ***I
PDF 300kWORD 106k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitse-eeskirju ja paremini tagada nende täitmine (COM(2018)0185 – C8-0143/2018 – 2018/0090(COD))
P8_TA-PROV(2019)0399A8-0029/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0185),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0143/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0029/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu ▌ direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitsenorme ja paremini tagada nende täitmine(2)

P8_TC1-COD(2018)0090


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 169 lõikes 1 ja artikli 169 lõike 2 punktis a on sätestatud, et liit aitab tagada kõrgetasemelist tarbijakaitset meetmetega, mis on võetud ELi toimimise lepingu artikli 114 põhjal. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 38 on sätestatud, et liidu poliitikaga tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase.

(2)  Tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte tuleks kohaldada tõhusalt kogu liidus. Paraku jõudis komisjon, kes tegi 2016. ja 2017. aastal õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames tarbijakaitse- ja turundusalaste direktiivide põhjaliku toimivuskontrolli, järeldusele, et liidu tarbijakaitsealaste õigusaktide tõhusust pärsivad nii kauplejate kui ka tarbijate vähene teadlikkus ▌ja sellest tulenevalt võiks olemasolevaid õiguskaitsevahendeid sagedamini ära kasutada.

(3)  Liit on juba võtnud mitu meedet, et suurendada tarbijate, kauplejate ja õiguspraktikute teadlikkust tarbijate õigustest, parandada tarbijaõiguste rakendamist ning tugevdada tarbijate õiguskaitset. ▌Riigisisestes õigusaktides on siiski veel puudusi seoses tõeliselt tõhusate ja proportsionaalsete karistustega, mis aitaksid liidusiseseid rikkumisi ära hoida või mida rikkumise korral määrata, samuti puuduvad piisavad individuaalsed õiguskaitsevahendid, mida saaksid kasutada tarbijad, keda on kahjustatud selliste riigisiseste õigusnormide rikkumisega, millega on üle võetud direktiiv 2005/29/EÜ(5), ning puudujääke esineb ka direktiivi 2009/22/EÜ(6) kohases ettekirjutuste taotlemise menetluses. Ettekirjutuste taotlemise menetlus tuleks läbi vaadata eraldi õigusaktis, millega muudetakse direktiivi 2009/22/EÜ ja asendatakse see.

(4)  Direktiivid 98/6/EÜ(7), 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL(8) sisaldavad nõudeid, mille kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida määrata kõnealuste direktiivide ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumiste korral. Lisaks sellele sisaldub tarbijakaitsealast koostööd käsitleva määruse (EL) 2017/2394(9) artiklis 21 nõue, et liikmesriigid peavad võtma tulemuslikul, tõhusal ja koordineeritud viisil õigusaktide täitmise tagamise meetmeid, sealhulgas määrama karistusi, et lõpetada või keelustada laiaulatuslikud rikkumised või liidu mõõtmega laiaulatuslikud rikkumised.

(5)  Karistusi käsitlevad kehtivad riigisisesed õigusnormid erinevad liidu lõikes märkimisväärselt. Eelkõige ei ole kõik liikmesriigid taganud, et laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavatele kauplejatele saaks määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve. Seepärast tuleks direktiivide 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL kehtivaid karistusnorme täiustada ning samal ajal tuleks direktiivi 93/13/EMÜ(10) ▌ lisada uued karistusnormid.

(6)   Liikmesriikide ülesandeks peaks jääma valida määratavate karistuste liik ja sätestada oma riigisisestes õigusnormides asjakohased menetlused karistuste määramiseks käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide rikkumise korral.

(7)  Selleks et soodustada karistuste järjepidevamat kohaldamist, eelkõige määruses (EL) 2017/2394 osutatud liidusiseste rikkumiste, laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste korral, tuleks karistuste kohaldamiseks kasutusele võtta ühised mitteammendavad ja soovituslikud kriteeriumid. Nende kriteeriumide raames tuleks muu hulgas arvesse võtta näiteks rikkumise ▌ laadi, raskusastet, ulatust ja kestust ning mis tahes kahju heastamist, mida kaupleja on tekitatud kahju eest tarbijatele pakkunud. Kui sama rikkuja on rikkumisi toime pannud korduvalt, on see märk tema kalduvusest selliseid rikkumisi toime panna ja osutab selgelt teo raskusele ning seega vajadusele karistust karmistada, et saavutada tõhus hoiatav mõju. Kui asjakohased andmed on kättesaadavad, tuleks arvesse võtta ka rikkumisest saadud finantskasu või rikkumisega ära hoitud finantskahju▌. Arvesse võib võtta ka muid raskendavaid või kergendavaid tegureid, mis on kohaldatavad juhtumi asjaolude suhtes.

(8)  Karistuste kohaldamiseks kasutatavad ühised mitteammendavad ja soovituslikud kriteeriumid ei pruugi olla asjakohased kõikide rikkumiste, eriti kergemate rikkumiste korral. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse ka karistuste määramise eesmärgil kohaldatavates õigusaktides sisalduvaid muid üldpõhimõtteid, näiteks topeltkaristamise keeldu (non bis in idem).

(9)  Määruse (EL) 2017/2394 artikli 21 kohaselt peavad koordineeritud tegevusest mõjutatud liikmesriikide pädevad asutused võtma oma jurisdiktsioonis kõik vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed kaupleja vastu, kes vastutab laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest, et nimetatud rikkumine lõpetada või keelustada. Asjakohasel juhul peavad nad määrama laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavale kauplejale karistusi, näiteks rahatrahve või perioodilisi karistusmakseid. Õigusaktide täitmise tagamise meetmeid tuleb võtta tulemuslikul, tõhusal ja koordineeritud viisil, et lõpetada või keelustada laiaulatuslik rikkumine või liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine. Koordineeritud tegevusest mõjutatud pädevad asutused püüavad õigusaktide täitmise tagamise meetmeid võtta nimetatud rikkumisest mõjutatud liikmesriikides samaaegselt.

(10)  Tagamaks, et liikmesriikide ametiasutused saavad määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi selliste tarbijaõiguse laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse koordineeritud uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise mehhanismi kooskõlas määrusega (EL) 2017/2394, tuleks kõnealuste rikkumiste eest kehtestada trahvid karistuste ▌ elemendina. Trahvide hoiatava mõju tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama selliste rikkumiste eest oma riigisiseses õiguses trahvi, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % kaupleja aastakäibest asjakohases liikmesriigis või asjakohastes liikmesriikides. Kaupleja võib teatavatel juhtudel olla ka äriühingute kontsern.

(11)  Nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/2394 artiklites 9 ja 10, tuleks karistuste määramisel võtta nõuetekohaselt vastavalt vajadusele arvesse kõnealuse rikkumise laadi, raskusastet ja kestust. Karistuste määramine peaks olema proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja riigisiseste õigusnormidega, sealhulgas kohaldatavate menetluslike kaitsemeetmetega, ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega. Lõpetuseks peaksid vastu võetud karistused vastama tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumise laadile ja tegelikule või võimalikule üldisele kahjule. Karistuste määramise õigusi peavad pädevad asutused kasutama kas otse omal vastutusel või juhul, kui see on asjakohane, pöördudes teiste pädevate asutuste või avaliku sektori asutuste poole või vajaduse korral andes korraldusi määratud asutustele või pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajalikku otsust, esitades asjakohasel juhul ka apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.

(12)  Juhul kui ühe liikmesriigi pädev asutus määruse (EL) 2017/2394 tähenduses määrab nimetatud määruses osutatud koordineeritud mehhanismi raames trahvi kauplejale, kes vastutab laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest, peaks tal olema võimalik määrata trahvi suuruseks vähemalt 4 % selle kaupleja aastakäibest kõikides koordineeritud õigusaktide täitmise tagamise meetmega hõlmatud liikmesriikides.

(13)  Liikmesriike ei tohiks takistada säilitamast või kehtestamast oma riigisiseses õiguses suuremaid käibepõhiseid maksimumtrahve määruses (EL) 2017/2394 määratletud tarbijaõiguse laiaulatuslike rikkumiste ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste eest. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik võtta selliste trahvide määramisel aluseks kaupleja ülemaailmne käive või laiendada trahve käsitlevaid norme muudele rikkumistele, mida määruse (EL) 2017/2394 artikliga 21 seotud käesoleva direktiivi sätted ei hõlma. Lisaks sellele ei tohiks juhul, kui puudub teave kaupleja ülemaailmse aastakäibe kohta, takistada liikmesriike säilitamast või kehtestamast muid norme, millega nähakse ette trahve. Nõuet määrata trahv, mille suurus on vähemalt 4 % kaupleja käibest, ei tohiks kohaldada liikmesriikide muude täiendavate õigusnormide suhtes, millega reguleeritakse otsuse, määruse, ajutise meetme, kaupleja võetud kohustuse või muu rikkumise peatamise eesmärgil ette nähtud meetme täitmata jätmise eest määratavaid perioodilisi karistusmakseid, näiteks päevatrahve.

(14)  Direktiivis 93/13/EMÜ tuleks sätestada karistusnormid, et tugevdada selle heidutavat mõju. Liikmesriigid võivad vabalt otsustada direktiivi 93/13/EMÜ rikkumise eest määratavate karistuste kohaldamise haldus- või kohtumenetluste üle. Eelkõige saaksid haldusasutused või riigisisesed kohtud määrata karistusi lepingutingimuste ebaõigluse kindlaksmääramise korral, sealhulgas haldusasutuse algatatud kohtumenetluste alusel. Karistusi saaksid kohaldada ka riigisisesed kohtud või haldusasutused, kui kaupleja kasutab lepingutingimusi, mis on riigisisese õiguse kohaselt sõnaselgelt määratletud kui ebaõiglased kõigil tingimustel, samuti kui kaupleja kasutab lepingutingimust, mis on lõpliku siduva otsusega kuulutatud ebaõiglaseks. Liikmesriigid saaksid otsustada, et haldusasutustel on samuti õigus määrata kindlaks lepingutingimuste ebaõiglus. Riigisisesed kohtud või haldusasutused saaksid samuti kohaldada karistust sama otsuse kaudu, millega määratakse kindlaks lepingutingimuste ebaõiglus. Liikmesriikide ülesanne on ka sätestada asjakohane kõikide individuaalset kahju hüvitamist ja karistusi käsitlevate riigisisesel tasandil võetavate meetmete koordineerimise mehhanism.

(15)  ▌Trahvidest saadava tulu jaotamisel peaksid liikmesriigid arvestama tarbijate üldhuvide, samuti teiste kaitstud avalike huvide kaitse edendamisega. ▌

(16)  Liikmesriigid peaksid tagama õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ebaausate kaubandustavade tõttu kahju kannatanud tarbijatele, et aidata kõrvaldada kõik selliste ebaausate tavade kasutamise tagajärjed. Individuaalsete õiguskaitsevahendite selge raamistik hõlbustaks eraõiguslikku õigusaktide täitmise tagamist. Tarbijal peaks olema juurdepääs kahju hüvitamisele ja asjakohasel juhul hindade alandamisele või lepingu lõpetamisele proportsionaalsel ja tulemuslikul viisil. Liikmesriike ei tohiks takistada säilitamast või kehtestamast ebaausa kaubandustava tõttu kahju kannatanud tarbijatele õigust muudele õiguskaitsevahenditele, nagu parandamine või asendamine, et tagada sellise tava tagajärgede täielik kõrvaldamine. Liikmesriike ei tohiks takistada määramast kindlaks tarbijate õiguskaitsevahendite kohaldamise tingimusi ja mõju. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel võiks asjakohasel juhul võtta arvesse ebaausa kaubandustava raskusastet ja laadi, tarbija kannatatud kahju ja muid asjakohaseid asjaolusid, nagu kaupleja väärkäitumine või lepingu rikkumine.

(17)  Tarbijakaitse- ja turundusalaste direktiivide toimivuskontrolli ning direktiivi 2011/83/EL paralleelse hindamise käigus tuvastati ka hulk valdkondi, milles tuleks kehtivaid tarbijakaitsenorme ajakohastada ▌. Digitaalsete vahendite pideva arengu kontekstis on vajalik tarbijakaitsealaste õigusaktide pidev kohandamine.

(18)  Veebipõhiste otsingufunktsioonide pakkujate poolne kaubanduslike pakkumiste kuvamine veebipõhistes otsingutulemustes kas järjestuses kõrgemal kohal või mis tahes silmapaistvas kohas avaldab tarbijatele olulist mõju.

(19)  Järjestus viitab kauplejate pakkumiste suhtelisele edemusele või otsingutulemuste asjakohasusele, mida esitlevad, järjestavad või edastavad veebipõhiste otsingufunktsioonide pakkujad ja mis muu hulgas tulenevad algoritmilise järjestuse, hindamis- või läbivaatamismehhanismide, visuaalsete märgistuste või muude esiletõstmisvahendite või nende kombinatsioonide kasutamisest.

(20)  Seoses sellega tuleks direktiivi 2005/29/EÜ I lisasse lisada uus element, et teha selgeks, et tavad, mille puhul kaupleja annab tarbijale teavet otsingutulemuste vormis vastuseks tarbija veebiotsingule, ilma et avalikustataks makstud reklaami või makset konkreetselt selleks, et saavutada toodete kõrgemat kohta otsingutulemuste hulgas, tuleks keelata. Kui kaupleja on veebipõhisele otsingufunktsiooni pakkujale toote kõrgema koha eest otsingutulemuste hulgas otseselt või kaudselt maksnud, peaks veebipõhise otsingufunktsiooni pakkuja tarbijaid sellest lühidal, lihtsal ja arusaadaval viisil teavitama. Kaudne makse võib olla sellises vormis, et kaupleja nõustub veebipõhise otsingufunktsiooni pakkuja ees mis tahes lisakohustustega, mille konkreetne mõju on kõrgem koht paremusjärjestuses. Kaudne makse võib sisaldada suuremat vahendustasu tehingult ja erinevaid hüvitussüsteeme, mis toovad konkreetselt kaasa kõrgema koha paremusjärjestuses. Makseid üldteenuste eest, nagu loetellu kandmise tasud või liikmemaksud, mis on seotud veebipõhise otsingufunktsiooni pakkuja poolt kauplejale pakutavate väga mitmesuguste funktsioonidega, ei tohiks käsitleda maksetena, millega tahetakse konkreetselt saavutada toodetele kõrgemat kohta, tingimusel et sellised maksed ei ole ette nähtud kõrgema koha saavutamiseks. Veebipõhist otsingufunktsiooni võivad pakkuda eri liiki veebikauplejad, sealhulgas vahendajad, nagu internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlusveebisaidid.

(21)  Läbipaistvusnõudeid, mis on seotud järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetritega, reguleeritakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/...(11)(12), mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks. Määruse (EL) 2019/...(13)+ kohased läbipaistvusnõuded hõlmavad mitmeid erinevaid veebiteenuste vahendajaid, sealhulgas internetipõhiseid kauplemiskohti, kuid neid kohaldatakse üksnes kauplejate ja veebiteenuste vahendajate vahel. Seepärast tuleks sarnased nõuded lisada direktiivi 2005/29/EÜ, et tagada tarbijatele piisav läbipaistvus. Erandiks on veebipõhiste otsingumootorite pakkujad, kellelt nõutakse juba määruses (EL) 2019/...++, et nad esitaksid peamised parameetrid, mis individuaalselt või koos on kõige olulisemad järjestuse kindlaksmääramisel, ja nende peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse, lisades kõnealuste pakkujate veebipõhistesse otsingumootoritesse hõlpsasti leitava ja avalikult kättesaadava kirjelduse lihtsas ja arusaadavas sõnastuses.

(22)  Kauplejad, kes võimaldavad tarbijatel otsida kaupu ja teenuseid, nagu reisimine, majutus ja vaba aja tegevused, mida pakuvad eri kauplejad või tarbijad, peaksid teavitama tarbijaid vaikimisi peamistest parameetritest, mis määravad kindlaks tarbijatele otsingu tulemusena esitatud pakkumiste järjestuse ning nende suhtelise tähtsuse teiste parameetrite suhtes. See teave peaks olema kokkuvõtlik ja tehtud kergesti, nähtavalt ja otse kättesaadavaks. Järjestuse kindlaksmääramise parameetrid tähendavad mis tahes üldkriteeriumeid, protsesse või erisignaale, mis on hõlmatud järjestuse koostamise algoritmides või muudes kohandamise või järjestuses madalamale kohale viimise mehhanismides.

(23)  Läbipaistvusnõue, mis on seotud järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetritega, ei piira direktiivi (EL) 2016/943(14) kohaldamist. Kauplejaid ei tohiks kohustada avaldama üksikasjalikku teavet oma järjestusmehhanismide, sh algoritmide toimimise kohta. Kauplejad peaksid esitama järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite üldkirjelduse, milles selgitatakse peamisi vaikeparameetreid, mida kaupleja kasutab, ja nende suhtelist tähtsust teiste parameetrite suhtes, ent seda ei pea esitama kohandatud viisil iga üksiku otsingu kohta.

(24)  Kui tooteid pakutakse tarbijatele internetipõhises kauplemiskohas, peavad direktiivis 2011/83/EL nõutavat lepingueelset teavet andma nii internetipõhine kauplemiskoht kui ka kolmandast isikust tarnija. Selle tulemusena ei pruugi internetipõhist kauplemiskohta kasutavad tarbijad selgelt aru saada, kes on nende lepingupartnerid ning kuidas on mõjutatud nende õigused ja kohustused.

(25)  Internetipõhised kauplemiskohad tuleks direktiivi 2011/83/EL kohaldamisel määratleda samamoodi nagu seda on tehtud määruses (EL) nr 524/2013(15) ja direktiivis (EL) 2016/1148(16). Seda määratlust tuleks siiski ajakohastada ja muuta see tehnoloogiliselt neutraalsemaks, et hõlmata ka uuem tehnoloogia. Seetõttu on asjakohane viidata „veebisaidi“ asemel tarkvarale, sealhulgas veebisaidile, veebisaidi osale või rakendusele, mida haldab kaupleja või mida hallatakse kaupleja nimel, kooskõlas mõistega „internetipõhine kasutajaliides“, nagu on määratletud määruses (EL) 2017/2394 ja määruses (EL) 2018/302(17).

(26)  Direktiivis 2005/29/EÜ ja direktiivis 2011/83/EL tuleks internetipõhiste kauplemiskohtade jaoks seetõttu ette näha spetsiaalsed läbipaistvusnõuded, et teavitada internetipõhiseid kauplemiskohti kasutavaid tarbijaid pakkumiste järjestamise peamistest parameetritest ning sellest, kas nad sõlmivad lepingu kaupleja või muu isikuga (näiteks mõne teise tarbijaga)▌.

(27)  Internetipõhised kauplemiskohad peaksid andma tarbijatele teavet selle kohta, kas kaupu, teenuseid või digisisu pakkuv kolmas isik on kaupleja või muu isik (see teave esitatakse vastavalt deklaratsioonile, mille kolmas isik on internetipõhisele kauplemiskohale esitanud). Kui kolmas isik, kes pakub kaupu, teenuseid või digisisu, kinnitab, et ta ei ole kaupleja, peaksid internetipõhised kauplemiskohad esitama lühikese avalduse, et sõlmitud lepingu suhtes ei kohaldata liidu tarbijakaitsealastest õigusaktidest tulenevaid tarbijaõigusi. Lisaks sellele tuleks tarbijaid teavitada sellest, kuidas lepinguga seotud kohustused on jaotatud kaupu, teenuseid või digisisu pakkuva kolmanda isiku ja internetipõhise kauplemiskoha pakkuja vahel. Teave tuleks esitada selgelt ja arusaadavalt ning mitte ainult viitena, mis sisaldub tavapärastes lepingutingimustes või muus samalaadses lepingudokumendis. Internetipõhiste kauplemiskohtadega seotud teavitamisnõuded peaksid olema proportsionaalsed ning nendega tuleks tagada tasakaal tarbijakaitse kõrge taseme ja internetipõhiste kauplemiskohtade konkurentsivõime vahel. Internetipõhistelt kauplemiskohtadelt ei tohiks nõuda konkreetsete tarbijaõiguste loetlemist, kui nad teavitavad tarbijaid nende õiguste kohaldamisest või mittekohaldamisest. See ei piira direktiivis 2011/83/EL, eriti selle artikli 6 lõikes 1 esitatud tarbijate teavitamise nõuete kohaldamist. Teave, mis tuleb esitada tarbijaõiguste tagamise eest vastutamise kohta, sõltub sellest, millised on internetipõhise kauplemiskoha ja asjaomaste kolmandast isikust kauplejate vahel sõlmitud lepingute tingimused. Internetipõhine kauplemiskoht võib osutada kolmandast isikust kaupleja ainuvastutusele tarbijaõiguste tagamise eest või kirjeldada oma konkreetseid kohustusi, kui ta võtab vastutuse lepingu teatavate aspektide, näiteks tarnimise või taganemisõiguse täitmise eest.

(28)  Kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ(18) artikli 15 lõikega 1 ei tuleks internetipõhistelt kauplemiskohtadelt nõuda kolmandast isikust tarnijate õigusliku seisundi kontrollimist. Selle asemel peaksid internetipõhised kauplemiskohad nõudma internetipõhises kauplemiskohas kaupu tarnivatelt kolmandatelt isikutelt, et nad annaksid tarbijaõiguse huvides teada, kas nad on kauplejad või muud isikud, ning edastaksid selle teabe internetipõhistele kauplemiskohtadele.

(29)  Võttes arvesse internetipõhiste kauplemiskohtadega seotud tehnoloogia kiiret arengut ja vajadust tagada kõrgem tarbijakaitse tase, peaksid liikmesriigid saama võtta sel eesmärgil vastu konkreetsed lisameetmed või need säilitada. Sellised normid peaksid olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ning need ei tohiks piirata direktiivi 2003/31/EÜ kohaldamist.

(30)  Direktiivis 2011/83/EL sätestatud digitaalse infosisu ja digiteenuste määratlused tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/...(19)(20) esitatud määratlustega. Direktiiviga (EL) 2019/...(21)+ hõlmatud digisisu hõlmab üksikut üleandmistoimingut, mitut üksikut üleandmistoimingut või pidevat üleandmist teatava ajavahemiku jooksul. Pideva üleandmise element ei peaks tingimata eeldama pikaajalist üleandmist. Selliseid juhtumeid nagu videoklippide voogedastust veebis tuleks käsitada pideva üleandmisena aja jooksul, sõltumata audiovisuaalse faili tegelikust kestusest. Seepärast võib olla raske teha vahet teatavat liiki digitaalse infosisu ja digiteenuse vahel, kuna mõlemad võivad hõlmata pidevat kauplejapoolset üleandmist kogu lepingu kestuse jooksul ▌. Digiteenuste näiteks on video- ja helifailide jagamise teenused ja muu failide hostimine, tekstitöötlus või mängud, mida pakutakse pilvepõhiselt, pilvsalvestus, veebimeilid, sotsiaalmeedia ja pilverakendused. Teenuseosutaja järjepidev kaasatus õigustab direktiivis 2011/83/EL ette nähtud taganemisõiguse normide kohaldamist, millega võimaldatakse tarbijal tegelikkuses proovida teenust 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest ja otsustada, kas ta soovib seda kasutada või mitte. Niisuguse digitaalse infosisu üleandmise lepingute puhul, mida ei anta üle füüsilisel andmekandjal, on tegemist ainult ühekordse toiminguga, mille eesmärk on anda tarbijale üle teatav digitaalne infosisu, nagu konkreetsed muusika- või videofailid. Nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt erandit taganemisõigusest vastavalt artikli 16 punktile m, milles sätestatakse, et ▌ tarbija kaotab oma taganemisõiguse, kui lepingu täitmine, st ▌ sisu allalaadimine või voogedastamine on alanud vastavalt tarbija eelnevale sõnaselgele nõusolekule alustada lepingu täitmist enne taganemistähtaja lõppu ja kinnitusele, et ta kaotas seeläbi oma õiguse. Kahtluse korral, kas leping on teenusleping või sellise digitaalse infosisu leping, mida ei anta üle füüsilisel andmekandjal, tuleks kohaldada teenustega seotud norme, milles käsitletakse taganemisõigust.

(31)  Digitaalset infosisu antakse üle ja digiteenuseid osutatakse internetis sageli selliste lepingute alusel, mille kohaselt tarbija ei maksa kauplejale hinda, vaid esitab talle isikuandmeid. Direktiivi 2011/83/EL juba kohaldatakse selliste lepingute suhtes, mille alusel tarnitakse digitaalset infosisu, mis ei paikne füüsilisel andmekandjal (st internetipõhist digitaalset infosisu), olenemata sellest, kas tarbija tasub selle eest hinna või annab tarnija käsutusse oma isikuandmed. Teenuslepingute, sealhulgas digiteenuste osutamise lepingute suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/83/EL seevastu ainult siis, kui nendes on ette nähtud, et tarbija maksab hinna või kohustub seda maksma. Järelikult ei kohaldata seda direktiivi selliste digiteenuste osutamise lepingute suhtes, mille alusel annab tarbija kaupleja käsutusse oma isikuandmed ega maksa teenuse eest hinda. Arvestades tasuliste digiteenuste ja isikuandmete eest osutatavate digiteenuste samalaadsust ja vastastikust asendatavust, tuleks nende suhtes kohaldada direktiivis 2011/83/EL sätestatud samu norme.

(32)  Direktiivi 2011/83/EL ja direktiivi (EL) 2019/...(22) kohaldamisala vahel tuleks tagada järjepidevus; viimati nimetatud direktiivi kohaldatakse selliste digisisu üleandmise või digiteenuste osutamise lepingute suhtes, mille raames annab tarbija või kohustub tarbija andma kaupleja käsutusse oma isikuandmed.

(33)  Seetõttu tuleks direktiivi 2011/83/EL kohaldamisala laiendada, et hõlmata sellega ka lepingud, mille raames kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale digiteenust ja tarbija annab või kohustub andma kauplejale vastutasuks oma isikuandmed. Sarnaselt lepingutele, mille alusel tarnitakse digitaalset infosisu, mis ei paikne füüsilisel andmekandjal, tuleks direktiivi kohaldada, kui tarbija annab või kohustub andma kauplejale oma isikuandmed, välja arvatud juhul, kui kaupleja töötleb tarbija antud isikuandmeid ainult digitaalse infosisu tarnimiseksvõi digiteenuse osutamiseks ja mitte mõnel muul eesmärgil. Isikuandmete mis tahes töötlemine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

(34)  Selleks et tagada täielik kooskõla direktiiviga (EL) 2019/...(23), ei tohiks juhul, kui digitaalset infosisu ei tarnita või digiteenuseid ei osutata hinna eest, kohaldada direktiivi 2011/83/EL ka olukorras, kus kaupleja kogub isikuandmeid ainult selleks, et ▌ täita tema kui kaupleja suhtes kohaldatavaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Selliste olukordade hulka võib lugeda ka juhtumid, kus tarbijate registreerimist nõutakse kohaldatava seadusega turvalisuse ja tuvastamise eesmärgil ▌.

(35)  Samuti ei tuleks direktiivi 2011/83/EL kohaldada olukorras, kus kaupleja kogub ainult metaandmeid, nagu tarbija seadet või sirvimisajalugu käsitlevat teavet ▌, välja arvatud juhul, kui sellist olukorda käsitatakse lepinguna riigisisese õiguse alusel. Lisaks ei tuleks direktiivi kohaldada olukorras, kus tarbija, ilma et ta oleks sõlminud kauplejaga lepingu, vaatab reklaame üksnes selleks, et saada juurdepääs digitaalsele sisule või digiteenusele. Liikmesriikidele tuleks siiski jätta vabad käed laiendada direktiivi 2011/83/EL normide kohaldamisala ka niisugustele olukordadele või reguleerida selle direktiivi kohaldamisalast välja jäetud olukordi mõnel muul viisil.

(36)  Funktsionaalsuse mõiste peaks osutama viisidele, kuidas digitaalset infosisu või digiteenust saab kasutada. Näiteks mis tahes tehniliste piirangute puudumine või olemasolu, nagu kaitse digitaalõiguste haldamise kaudu või piirkondade kodeerimine, võib mõjutada digitaalse infosisu või digiteenuse võimalust täita kõiki oma funktsioone, võttes arvesse oma eesmärki. Koostalitlusvõime mõiste kirjeldab seda, kas ja millises ulatuses digitaalne infosisu või digiteenus suudab toimida koos riist- ja tarkvaraga, mis erineb sellest, mida sama liiki digitaalse infosisu või digiteenuste puhul tavaliselt kasutatakse. Edukas toimimine hõlmaks näiteks digitaalse infosisu või digiteenuse võimet vahetada teavet muu tark- või riistvaraga ja vahetatud teavet kasutada. Ühilduvuse mõiste on määratletud direktiivis (EL) 2019/...(24).

(37)  Direktiivi 2011/83/EL artikli 7 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 8 nõutakse kauplejatelt vastavalt nii väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kui ka kauglepingute puhul, et nad hangiksid tarbijalt eelneva sõnaselge nõusoleku, kui lepingut asutakse täitma enne taganemistähtaja lõppu. Artikli 14 lõike 4 punktis a on kauplejale selle nõude täitmata jätmise korral ette nähtud lepingujärgne sanktsioon, nimelt ei pea tarbija osutatud teenuste eest tasuma. Tarbijalt sõnaselge nõusoleku hankimise nõue on seega asjakohane ainult selliste teenuste, sealhulgas digiteenuste puhul, mida osutatakse hinna alusel. Artikli 7 lõiget 3 ja artikli 8 lõiget 8 tuleb seetõttu muuta nii, et kauplejatele esitatavat nõuet hankida tarbijalt eelnev nõusolek kohaldataks ainult selliste teenuslepingute suhtes, millega kohustatakse tarbijat teenuse eest maksma.

(38)  Direktiivi 2011/83/EL artikli 16 punktis m on sätestatud erand taganemisõiguse kasutamisest seoses digitaalse infosisuga, mida ei tarnita füüsilisel andmekandjal, kui tarbija on andnud eelneva nõusoleku alustada lepingu täitmist enne taganemistähtaja lõppu ja on kinnitanud asjaolu, et ta seeläbi kaotab oma taganemisõiguse. Direktiivi 2011/83/EL artikli 14 lõike 4 punktis b on kauplejale selle nõude täitmata jätmise korral ette nähtud lepingujärgne sanktsioon, nimelt ei pea tarbija talle edastatud digitaalse infosisu eest tasuma. Nõue hankida tarbijalt sõnaselge nõusolek ja kinnitus on seega asjakohane ainult sellise digitaalse infosisu puhul, mida edastatakse hinna eest. Artikli 16 punkti m tuleb seetõttu muuta nii, et kauplejatele esitatavat nõuet hankida tarbijalt eelnev nõusolek ja kinnitus kohaldataks ainult selliste lepingute suhtes, millega kohustatakse tarbijat maksma.

(39)  Direktiivi 2005/29/EÜ artikli 7 lõikes 4 on sätestatud nõue esitada kindla hinnaga toote ostukutse korral konkreetne teave. Selliseid teavitamisnõudeid kohaldatakse juba reklaamimise etapis, samal ajal kui direktiivis 2011/83/EL on samasugused ja muud üksikasjalikumad teavitamisnõuded ette nähtud hilisemas lepingueelses etapis (st vahetult enne seda, kui tarbija lepingu sõlmib). Järelikult võidakse kauplejatelt nõuda sama teabe esitamist reklaamimise etapis (nt reklaami kuvamisel meediaveebisaidil) ja lepingueelses etapis (nt nende veebikaupluste saitidel).

(40)  Direktiivi 2005/29/EÜ artikli 7 lõikes 4 loetletud teavitamisnõuded hõlmavad tarbija teavitamist ettevõtja kasutatavast kaebuste lahendamise korrast. Toimivuskontrolli tulemused näitavad, et selline teave on kõige asjakohasem lepingueelses etapis, mida reguleeritakse direktiiviga 2011/83/EL. Seetõttu tuleks välja jätta direktiivis 2005/29/EÜ sätestatud nõue esitada selline teave ostukutses reklaamimise etapis.

(41)  Direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punktis h nõutakse kauplejatelt, et nad esitaksid tarbijatele lepingueelse teabe taganemisõiguse kohta, sealhulgas direktiivi I lisa B osas esitatud taganemisteate näidisvormi. Direktiivi 2011/83/EL artikli 8 lõikes 4 on ette nähtud lihtsam lepingueelne teavitamisnõue, juhul kui leping sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, näiteks telefoni, hääljuhitavate ostuabiliste või SMSi teel. Kohustuslikud lepingueelsed teavitamisnõuded teabe kohta, mis tuleb esitada sellises kaugsidevahendis või selle kaudu, hõlmavad taganemisõigusest teavitamist, nagu sellele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis h. Seega hõlmavad need ka nõuet esitada direktiivi I lisa B osas esitatud taganemisteate näidisvorm. Paraku ei ole juhul, kui leping on sõlmitud selliste vahendite kaudu nagu telefoni teel või hääljuhitava ostuabilise abil, taganemisteate vormi võimalik esitada ja see ei pruugi olla tehniliselt teostatav ega kasutajasõbralikul viisil võimalik ka muude artikli 8 lõike 4 kohaldamisalasse jäävate kaugsidevahendite kasutamise korral. Seepärast on asjakohane jätta taganemisteate näidisvormi esitamise nõue välja selliste teavitamisnõuete hulgast, mis kehtivad teabe suhtes, mida kauplejad peavad igal juhul esitama niisugustes teatavates kaugsidevahendites või nende kaudu, mida kasutatakse direktiivi 2011/83/EL artikli 8 lõike 4 kohaselt lepingu sõlmimiseks.

(42)  Direktiivi 2011/83/EL artikli 16 punktis a on ette nähtud erand taganemisõiguse kasutamisest seoses teenuslepingutega, kui teenus on täielikult osutatud ja selle osutamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab oma taganemisõiguse, kui kaupleja on lepingu täies mahus täitnud. Vastupidiselt sellele nõutakse direktiivi 2011/83/EL artikli 7 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 8, milles käsitletakse kaupleja kohustusi olukorras, kus lepingu täitmist on alustatud enne taganemistähtaja lõppu, et kaupleja nõutaks tarbijalt ainult eelnevat sõnaselget nõusolekut, aga mitte kinnitust taganemisõiguse kaotamise kohta lepingu täitmise järel. Eespool osutatud õigusnormide järjepidevuse tagamiseks tuleb direktiivi 2011/83/EL artikli 7 lõikesse 3 ja artikli 8 lõikesse 8 lisada kaupleja kohustus saada tarbijalt ka kinnitus taganemisõiguse kaotamise kohta lepingu täitmise järel. Lisaks sellele tuleks artikli 16 punkti a sõnastust kohandada vastavalt artikli 7 lõike 3 ja artikli 8 lõike 8 muudatustele, mille kohaselt kauplejatele esitatavat nõuet hankida tarbijalt eelnev nõusolek kohaldatakse ainult selliste teenuslepingute suhtes, millega seatakse tarbijale maksmiskohustus. Liikmesriikidele tuleks anda siiski valikuvõimalus mitte kohaldada nõuet saada tarbijalt kinnitus taganemisõiguse kaotamise kohta lepingu täitmise järel teenuslepingute suhtes, mille puhul tarbija on kauplejalt konkreetselt tellinud kohaletuleku selleks, et kaupleja teostaks seal parandustöid. Direktiivi 2011/83/EL artikli 16 punktis c on sätestatud erand taganemisõigusest sellise kauba tarnimise puhul, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatud konkreetse tarbija vajadustele. Nimetatud erand hõlmab näiteks kohandatud mööbli tootmist ja paigaldamist tarbija kodus, kui seda tehakse ühe müügilepingu alusel.

(43)  Direktiivi 2011/83/EL artikli 16 punktis b sätestatud taganemisõiguse kasutamisega seotud erandit tuleks lugeda kohaldatavaks ka võrguenergia individuaalsete tarnete lepingute suhtes, sest selle hind sõltub kauba- või energiaturgudel esinevatest kõikumisest, mida kaupleja ei saa kontrollida ja mis võivad toimuda taganemistähtaja jooksul.

(44)  Direktiivi 2011/83/EL artikli 14 lõikes 4 on sätestatud tingimused, mille korral tarbija ei pea taganemisõigust kasutades kandma talle osutatud teenuste ja kommunaalteenuste ning sellise tarnitud digitaalse infosisu kulusid, mida ei ole talle edastatud füüsilisel andmekandjal. Kui üks neist tingimustest on täidetud, ei pea tarbija tasuma talle enne tema taganemisõiguse kasutamist osutatud teenuse, kommunaalteenuste või talle edastatud digitaalse infosisu hinda. Digitaalse infosisu puhul on artikli 14 lõike 4 punkti b alapunkti iii alusel üks neist mittekumuleeruvatest tingimustest olukord, kus puudub kinnitus lepingu sõlmimise kohta, sealhulgas kinnitus tarbija eelneva sõnaselge nõusoleku kohta, et lepingu täitmist võib alustada enne taganemistähtaja lõppu ja et nõusoleku andmisega kaotab ta oma taganemisõiguse. Siiski ei sisaldu see tingimus artikli 16 punktis m sätestatud taganemisõiguse kaotamise tingimustes, tekitades ebakindlust seoses tarbija võimalusega rakendada artikli 14 lõike 4 punkti b alapunkti iii, kui teised kaks artikli 14 lõike 4 punktis b sätestatud tingimust on täidetud ja selle tulemusel kaob taganemisõigus vastavalt artikli 16 punktile m. Seepärast tuleks artikli 14 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimus lisada artikli 16 punktile m, et võimaldada tarbijal kasutada taganemisõigust, kui seda pole järgitud, ja sellele vastavalt taotleda artikli 14 lõikes 4 sätestatud õigusi.

(45)  Kauplejad võivad kohandada oma pakkumiste hinda konkreetsete tarbijate või konkreetsete tarbijakategooriate vajadustele, tuginedes automatiseeritud töötlusel põhinevate otsuste tegemisele ja tarbijate käitumise profiilianalüüsile, mis võimaldab kauplejatel hinnata tarbija ostujõudu. Tarbijaile tuleks seepärast selgelt teada anda sellest, millal neile esitletud hinda automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse alusel isikupõhiselt kohandatakse, et nad võtaksid otsustamisel arvesse potentsiaalseid riske. Sellest tulenevalt tuleks lisada direktiivi 2011/83/EL konkreetsed teavitamisnõuded, et anda tarbijale teada, millal hinda automatiseeritud töötlusel põhinevate otsuste tegemise alusel isikupõhiselt kohandatakse. Sellist teavitamisnõuet ei tohiks kohaldada niisuguste meetodite nagu dünaamilise või reaalajas hinnakujunduse suhtes, mis hõlmab hinna muutmist väga paindlikult ja kiirelt vastuseks turunõudlusele, kui see ei hõlma isikupõhist kohandamist, mis toimub automatiseeritud töötlusel põhinevate otsuste tegemise alusel. See teavitamisnõue ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(25) kohaldamist. Nimetatud määruses sätestatakse muu hulgas üksikisiku õigus sellele, et tema kohta ei võetaks vastu üksikotsust, mis põhineb automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil.

(46)  Tehnoloogia arengu tõttu tuleb direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1 punktis c esitatud sidevahendite loetelust välja jätta viide faksinumbrile, sest faksi kasutatakse harva ja see sidevahend on laias laastus iganenud.

(47)  Tarbijad tuginevad ostuotsuse tegemisel üha enam tarbijate arvustustele ja soovitustele. Seepärast, kui kauplejad annavad juurdepääsu tarbijate arvustustele toodete kohta, peaksid nad andma teada, kas on kehtestatud protsessid või menetlused tagamaks, et avaldatud arvustused pärinevad tarbijailt, kes on tooted ostnud või neid kasutanud. Kui sellised protsessid või menetlused on kehtestatud, peaksid need andma teavet kontrollide tegemise kohta ja tarbijatele ka selget teavet arvustuste töötlemise kohta, näiteks kas kõik arvustused avaldatakse, olenemata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed, või kas kaupleja on neid sponsinud või kas lepinguline suhe kauplejaga on neid mõjutanud. Lisaks sellele tuleks seepärast käsitleda ebaausa kaubandustavana tarbija eksitamist, kasutades väiteid, mille kohaselt toote arvustused on esitanud tarbijad, kes on tegelikult toote ostnud või seda kasutanud, kui ei ole võetud mõistlikke ega proportsionaalseid meetmeid tagamaks, et need pärinevad sellistelt tarbijatelt. Sellised meetmed võiksid hõlmata näiteks tehnilisi vahendeid arvustust postitava isiku usaldusväärsuse hindamiseks, nõudes teavet kontrollimaks, et tarbija on tegelikult toote ostnud või seda kasutanud.

(48)  Need sätted, milles käsitletakse tarbijate arvustusi ja kinnitusi, ei piira üldist ja seaduslikku reklaamitava esitada liialdavaid väiteid või väiteid, mida ei tule võtta sõna-sõnalt.

(49)  Kauplejatel tuleks samuti keelata avaldada tarbijate libaarvustusi ja -kinnitusi, nagu „meeldimised“ sotsiaalmeedias, või volitada teisi seda tegema, et edendada oma tooteid, samuti manipuleerida tarbijate arvustuste ja kinnitustega, nagu ainult positiivsete arvustuste avaldamine ja negatiivsete kustutamine. See võib toimuda ka sotsiaalsete kinnituste ekstrapoleerimise kaudu, kui kasutaja positiivne interaktsioon teatava veebipõhise infosisuga lingitakse või viiakse üle erinevale, ent seotud sisule, jättes mulje, et see kasutaja asub positiivsele seisukohale ka seotud infosisu suhtes.

(50)  Kauplejatel tuleks keelata müüa tarbijatele edasi kultuuri- ja spordiürituste pileteid, mille nad on saanud, kasutades sellist tarkvara nagu „botid“, mis võimaldavad neil osta pileteid põhilise piletimüüja kehtestatud tehniliste ülempiiridega ette nähtust suuremas mahus või minna mööda mis tahes muudest tehnilistest vahenditest, mille on kasutusele võtnud peamine müüja, et tagada piletite kättesaadavus kõigile üksikisikutele. See konkreetne keeld ei piira ühegi muu niisuguse riigisisese meetme kohaldamist, mille liikmesriik saab võtta, et kaitsta tarbijate õigustatud huve ning kindlustada kultuuripoliitika ja kõigi üksikisikute laialdane juurdepääs kultuuri- ja spordiüritustele, tehes seda näiteks piletite edasimüügihinna reguleerimisega.

(51)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 16 on tagatud vabadus tegeleda ettevõtlusega kooskõlas liidu õiguse ning riigisiseste õigusaktide ja tavadega. Samas võib silmatorkavalt erineva koostise või erinevate omadustega kaupade turustamine eri liikmesriikides identsete kaupadena tarbijaid eksitada ja panna nad tegema tehinguotsust, mida nad muul juhul ei teeks.

(52)  Sellist tava võib seega pidada direktiiviga 2005/29/EÜ vastuolus olevaks tavaks, kui asjakohaseid elemente on juhtumipõhiselt hinnatud. Selleks et aidata liikmesriikide tarbijakaitse- ja toiduametitel kehtivaid õigusakte hõlpsamini kohaldada, on komisjoni 26. septembri 2017. aasta teatises (milles käsitletakse ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamist toodete kvaliteedierinevuse suhtes – Toiduained)(26) esitatud juhised kehtivate ELi normide kohaldamise kohta toidu kvaliteedierinevuse juhtumite korral. Seoses sellega on komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus esitanud ühise lähenemisviisi toidu võrdlevate uuringute tegemise suhtes(27).

(53)  Õigusaktide täitmise tagamisel saadud kogemused on siiski näidanud, et ilma selgitavate säteteta ei pruugi tarbijatele, kauplejatele ja liikmesriikide pädevatele asutustele olla selge, millised kaubandustavad võivad olla direktiiviga 2005/29/EÜ vastuolus. Seetõttu tuleks direktiivi 2005/29/EÜ muuta, et tagada nii ettevõtjatele kui ka täitevasutustele õiguskindlus ja reguleerida sõnaselgelt olukorda, kus kaupa turustatakse identsena kaubaga, mis on käibel teistes liikmesriikides, ehkki sellel kaubal on silmatorkavalt erinev koostis või erinevad omadused. Kooskõlas direktiivi sätetega peaksid pädevad asutused selliseid tavasid hindama ja käsitlema juhtumipõhiselt. Hindamisel peaks pädev asutus võtma arvesse seda, kas tarbijad suudavad selliseid kaupu kergesti eristada, samuti ettevõtja õigust kohandada sama kaubamärgi kaupu erinevatele geograafilistele turgudele õiguspärastel ja objektiivsetel põhjustel, milleks on näiteks riigisisesed õigusaktid, toorainete kättesaadavus või sesoonsus ▌ või vabatahtlikud strateegiad, mille eesmärk on parandada juurdepääsu tervislikule täisväärtuslikule toidule, ning ettevõtja õigust pakkuda sama kaubamärgi kaupu erinevatel geograafilistel turgudel eri kaalu või mahuga pakendites. Pädevad asutused peaksid hindama, kas tarbijad saavad sellist eristamist kergesti tuvastada, pöörates tähelepanu teabe kättesaadavusele ja piisavusele. On oluline, et tarbijaid teavitataks kaupade eristamisest õigustatud ja objektiivsetest teguritest tulenevalt. Ettevõtjad peaksid olema vabad andma sellist teavet eri viisidel, mis võimaldavad tarbijail vajalikule teabele juurde pääseda. Üldiselt peaksid ettevõtjad eelistama alternatiive teabe esitamisele kaupade märgistel. Järgida tuleks asjakohaseid liidu valdkondlikke norme ja kaupade vaba liikumist käsitlevaid norme.

(54)  Ehkki väljaspool äriruume toimuvaks müügiks kasutatakse õiguspäraseid ja hästi toimivaid kanaleid, nagu müük kaupleja äriruumides ja kaugmüük, võivad mõned muud, eriti agressiivsed või eksitavad turustamis- või müügitavad, näiteks tarbija külastamine tema enda kodus ▌või ▌väljasõidud, nagu on osutatud direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 8, asetada tarbija surve alla ja sundida teda ostma kaupu või teenuseid, mida ta muidu ei ostaks, ja/või ostma kaupu või teenuseid ülemäära kõrge hinnaga ning selle eest sageli kohe maksma. Sellised tavad on sageli suunatud eakatele inimestele ja teistele haavatavatele tarbijatele. Teatavad liikmesriigid käsitavad selliseid tavasid ebasoovitavatena ja peavad vajalikuks piirata direktiivis 2011/83/EL määratletud väljaspool äriruume toimuva müügi teatavaid vorme ja aspekte, näiteks toote agressiivset ja eksitavat turustamist või müüki, mis toimub tarbija kodu soovimatu külastamise või ▌ väljasõitude kaudu▌. Kui sellised piirangud kehtestatakse, tuues piiramise põhjuseks muu põhjuse kui tarbijakaitse, näiteks avaliku huvi või tarbijate eraelu austamise vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 7, jäävad need väljapoole direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamisala.

(55)  Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja selleks, et hõlbustada õigusaktide täitmise tagamist, tuleks seetõttu selgitada, et direktiiviga 2005/29/EÜ ei võeta liikmesriikidelt vabadust kehtestada riigisiseseid õigusnorme, millega kaitstakse veelgi enam tarbijate õigustatud huve ebaausate kaubandustavade eest seoses soovimatute külastustega, mida ettevõtja teeb nende koju, et pakkuda või müüa oma tooteid, või seoses ettevõtja korraldatavate väljasõitudega, mille eesmärk on reklaamida või müüa tarbijatele oma kaupa, kui sellised õigusnormid on õigustatud tarbijakaitse vajadusega. Kõik sellised normid peaksid olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning nendega ei tohiks keelustada nimetatud müügikanaleid kui selliseid. Liikmesriikide kehtestatud riigisiseste normidega võiks näiteks määrata kindlaks kellaaja, millal külastused tarbijate kodudesse ilma nende sõnaselge taotluseta ei ole lubatud, või keelata sellised külastused, kui tarbija on nähtavalt osutanud, et sellised külastused ei ole aktsepteeritavad, või näha ette maksemenetluse. Lisaks võiks selliste normidega kehtestada direktiiviga 2011/83/EL ühtlustatud valdkondades kaitsvamad normid. Seepärast tuleks direktiivi 2011/83/EL muuta, võimaldamaks liikmesriikidel võtta vastu riigisiseseid meetmeid, et anda taganemisõiguseks pikem tähtaeg ja teha erandeid taganemisõiguse kasutamisega seotud konkreetsetest eranditest. Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad teataksid komisjonile mis tahes riigisisestest õigusnormidest, mille nad on sellega seoses vastu võtnud, et komisjon saaks teha selle teabe kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele ning jälgida selliste meetmete proportsionaalsust ja seaduslikkust.

(56)  Kui tegemist on agressiivsete ja eksitavate tavadega ürituste kontekstis, mis on korraldatud muudes kohtades kui ettevõtja äriruumid, ei piira direktiiv 2005/29/EÜ asutamistingimusi ega lubade andmise kordasid, mida liikmesriigid võivad ettevõtjatele kehtestada. Lisaks ei piira direktiiv 2005/29/EÜ riigisisese lepinguõiguse kohaldamist ja eelkõige lepingu kehtivust, koostamist ja mõju käsitlevate normide kohaldamist. Agressiivsed ja eksitavad tavad ürituste kontekstis, mis on korraldatud muudes kohtades kui ettevõtja äriruumid, võib keelata vastavalt üksikjuhtumipõhisele hindamisele vastavalt direktiivi 2005/29/EÜ artiklitele 5–9. Lisaks sellele sisaldab direktiivi 2005/29/EÜ I lisa selliste tavade üldist keelustamist, mille puhul ettevõtja loob mulje, et ta ei tegutse vastavalt oma elukutse eesmärgile, ning selliste tavade üldist keelustamist, millega luuakse mulje, tarbija ei saa ruumist enne lepingu sõlmimist lahkuda. Komisjon peaks hindama, kas praegu kehtivad normid tagavad piisaval tasemel tarbijakaitse ja liikmesriikidele vahendid selliste tavade tulemuslikuks käsitlemiseks.

(57)  Seepärast ei tohiks käesolev direktiiv piirata lepinguõiguse valdkonna riigisisest õigust lepinguõiguse nende aspektide osas, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita. Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv piirata riigisisest õigust, millega reguleeritakse näiteks lepingu sõlmimist või kehtivust niisugustel juhtudel nagu nõusoleku puudumine või loata kaubanduslik tegevus.

(58)  Tagamaks, et kodanikel on juurdepääs ajakohasele teabele oma liidu tasandi tarbijaõiguste ja kahju heastamise kohta, peaks komisjoni poolt välja töötatav veebipõhine kontaktpunkt olema võimalikult suures ulatuses kasutajasõbralik, mobiiltelefonidele kohandatud ning kõigile, sealhulgas puudega inimestele kergesti kättesaadav ja lihtsasti kasutatav („universaaldisain“).

(59)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(28) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(60)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ajakohastada tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte ja tagada paremini nende täitmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda probleemi liiduülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/29/EÜ muudatused

Direktiivi 2005/29/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 2 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) toode – kaup või teenus, sealhulgas kinnisvara, digiteenus ja digisisu, samuti õigused ja kohustused;“;

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

„m) järjestus – ettevõtja esitletud, järjestatud või edastatud toodetele antud suhteline edemus, olenemata selliseks esitlemiseks, järjestamiseks või edastamiseks kasutatud tehnoloogilistest vahenditest;

   n) internetipõhine kauplemiskoht – teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste ettevõtjate või tarbijatega kauglepinguid, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida käitab ettevõtja või mida käitatakse ettevõtja nimel.“;

"

2)  Artikli 3 lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega: ▌"

„5. Käesoleva direktiiviga ei takistata liikmesriikidel võtta vastu norme, millega kaitstakse tarbijate õigustatud huve seoses agressiivsete või eksitavate turustus- või müügitavadega, mis seisnevad selles, et ettevõtja külastab tarbijat vastu tema tahtmist tema kodus või korraldab väljasõite eesmärgiga reklaamida või müüa tarbijatele toodet. ▌Sellised normid on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja õigustatud tarbijakaitse vajadusega.

6.   Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni lõike 5 alusel kohaldatud riigisisestest normidest ja nende hilisematest muudatustest. Komisjon teeb selle teabe tarbijatele ja ettevõtjatele spetsiaalsel veebisaidil hõlpsasti kättesaadavaks.“;

"

3)  Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt▌:"

c) kauba turustamist ühes liikmesriigis identsena kaubaga, mida turustatakse ▌ teises liikmesriigis, juhul kui sellel kaubal on silmatorkavalt erinev koostis või erinevad omadused, välja arvatud juhul, kui seda õigustavad seaduslikud ja objektiivsed tegurid.“;

"

4)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt d asendatakse järgmisega:"

d) maksmise, kohaletoimetamise ja täitmise kord, kui see erineb ametialase hoolikuse nõuetest;“;

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„f) internetipõhistes kauplemiskohtades pakutavate toodete puhul see, kas kolmas isik, kes tooteid pakub, on ettevõtja või mitte (see teave esitatakse vastavalt deklaratsioonile, mille kõnealune kolmas isik on internetipõhisele kauplemiskohale esitanud).“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„4a. Kui tarbijatele pakutakse võimalust otsida eri ettevõtjate või tarbijate pakutavaid tooteid võtmesõna, fraasi või muu sisendi vormis päringu alusel, olenemata sellest, kus tehing võidakse lõpuks sõlmida, käsitatakse olulisena üldteavet, mis on tehtud kättesaadavaks veebiliidese konkreetses osas, mis on vahetult ja kergesti juurdepääsetav veebilehelt, kus on esitatud päringutulemused, ning mis käsitleb peamisi parameetreid, mis määravad kindlaks tarbijatele otsingu tulemusena esitatud toodete järjestuse, ning nende parameetrite suhtelist tähtsust teiste parameetritega võrreldes. Käesolevat lõiget ei kohaldata määruses (EL) 2019/...*(29) määratletud veebipõhiste otsingumootorite pakkujate suhtes.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/... (ELT...).“;

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„6. Kui ettevõtja annab tarbijatele juurdepääsu toodete arvustustele, käsitatakse olulisena teavet selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja tagab, et avaldatud arvustused pärinevad tarbijailt, kes on toote ostnud või seda kasutanud.“;

"

5)  Lisatakse järgmine artikkel ▌:"

„Artikkel 11a‏

Kahju heastamine

1.  ▌Ebaausa kaubandustava tõttu kahju kannatanud tarbijatel peab olema juurdepääs proportsionaalsetele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele, sealhulgas hüvitisele tarbija kannatatud kahju eest ja asjakohasel juhul hinnaalandusele või lepingu lõpetamisele. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks nende õiguskaitsevahendite kohaldamise tingimused ja mõju. Liikmesriigid võivad võtta asjakohasel juhul arvesse ebaausa kaubandustava raskusastet ja laadi, tarbija kannatatud kahju ning muid asjakohaseid asjaolusid.

2.  Nimetatud õiguskaitsevahendid ei piira muude niisuguste õiguskaitsevahendite kohaldamist, mis on tarbijatele liidu või riigisisese õiguse alusel kättesaadavad.“;

"

6)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 13

Karistused

1.  Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel võetakse asjakohasel juhul arvesse järgmisi mitteammendavaid ja soovituslikke kriteeriume:

   a) rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus ▌;

   b) meetmed, mille ettevõtja on võtnud tarbijate kantud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

   c) ettevõtja toime pandud varasemad rikkumised;
   d) rikkumisest ettevõtjale tulenenud finantskasu või rikkumise abil välditud kahju juhul, kui asjakohased andmed on kättesaadavad;
   e) ettevõtjale teistes liikmesriikides sama rikkumise eest määratud karistused piiriüleste juhtumite puhul, kui teave selliste karistuste kohta on kättesaadav määrusega (EL) 2017/2394 loodud mehhanismi kaudu;
   f) juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kui karistusi tuleb määrata vastavalt määruse (EL) 2017/2394 artiklile 21, hõlmavad need kas võimalust määrata trahve haldusmenetluse raames või algatada kohtumenetlus selliste trahvide määramiseks – või mõlemat –, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % ettevõtja aastakäibest asjakohases liikmesriigis või asjakohastes liikmesriikides. Ilma et see piiraks nimetatud määruse kohaldamist, võivad liikmesriigid riigisisestel põhiseaduslikel põhjustel piirduda trahvide määramisel trahvidega järgmiste rikkumiste eest:

   a) artiklite 6, 7, 8 ja 9 ning I lisa rikkumised ning
   b) ettevõtjapoolne pidev sellise kaubandustava kasutamine, mida riigi pädev asutus või kohus on pidanud ebaausaks, kui rikkumine ei ole hõlmatud punktiga a.

4.  Juhul, kui trahv tuleb määrata kooskõlas lõikega 3, aga teave ettevõtja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, loovad liikmesriigid võimaluse määrata trahve, mille maksimaalne summa on vähemalt 2 miljonit eurot.

5.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma karistusnormidest hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtpäev] ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatusest.;

"

7)  I lisa muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine punkt:"

„11a) Otsingutulemuste esitamine vastuseks tarbija veebiotsingule, ilma et selgelt avalikustataks makstud reklaami või makset, mis on tehtud konkreetselt selleks, et saavutada toodete kõrgem koht otsingutulemuste järjestuses.“;

"

b)  lisatakse järgmised punktid:"

„23a) Ürituste piletite tarbijaile edasimüümine, kui ettevõtja sai need, kasutades automatiseeritud vahendit, et hoida kõrvale ühe isiku poolt ostetavate piletite arvu ülemmäärast või mis tahes muudest piletite ostmise suhtes kohaldatavatest normidest.

23b)  Väide, et toote arvustused on esitanud toodet tegelikult kasutanud või toote tegelikult ostnud tarbijad, võtmata mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid, et kontrollida, kas need pärinevad sellistelt tarbijatelt.

23c)  Tarbijate libaarvustuste või -kinnituste esitamine või teise juriidilise või füüsilise isiku volitamine selle tegemiseks või tarbijate arvustuste või sotsiaalsete kinnituste väärkajastamine, et tooteid edendada.“.

"

Artikkel 2

Direktiivi 2011/83/EL muudatused

Direktiivi 2011/83/EL muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 3 asendatakse järgmisega:"

„3) „kaup“ – kaup, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/... artikli 2 punktis 5*(30);

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv (EL) 2019/... (ELT…).“;

"

b)   lisatakse järgmine punkt ▌:"

„4a) „isikuandmed“ – isikuandmed, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;“;

"

c)   punktid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:"

5) „müügileping“ – leping, mille kohaselt kaupleja annab tarbijale üle või kohustub andma üle kauba omandiõiguse, sealhulgas leping, mille ese on nii kaubad kui ka teenused;

   6) „teenusleping“ – leping, välja arvatud müügileping, mille kohaselt kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale teenust, sealhulgas digiteenust;“;

"

d)   punkt 11 asendatakse järgmisega:"

„11) „digitaalne infosisu“ – digisisu, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/... artikli 2 punktis 1*(31);“;

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv (EL) 2019/... (ELT…).“;

"

e)   lisatakse järgmised punktid:"

„▌16) „digiteenus“ – digiteenus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/...(32)+ artikli 2 punktis 2;

   17) „internetipõhine kauplemiskoht“ – teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida teiste kauplejate või tarbijatega kauglepinguid, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel;
   18) „internetipõhise kauplemiskoha pakkuja“ – mis tahes teenuseosutaja, kes pakub tarbijatele internetipõhist kauplemiskohta;

   19) „ühilduvus“ühilduvus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/...(33) artikli 2 punktis 10;
   20) „funktsionaalsus“funktsionaalsus, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/...+ artikli 2 punktis 11;
   21) „koostalitlusvõime“koostalitlusvõime, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/...+ artikli 2 punktis 12.“;

"

2)  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kõigi kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingute suhtes, mille puhul tarbija maksab või kohustub maksma selle alusel hinna. Seda kohaldatakse vee, gaasi ja elektri tarnimise või kaugkütte lepingute suhtes, sh kui tegu on avalik-õiguslike teenusepakkujatega, kui neid kaupu pakutakse lepingulisel alusel.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka juhul, kui kaupleja tarnib või kohustub tarnima tarbijale digitaalset infosisu, mis ei paikne füüsilisel andmekandjal, või digiteenust, ning kui tarbija annab või kohustub andma kaupleja käsutusse oma isikuandmed, välja arvatud juhul, kui kaupleja töötleb tarbija antud isikuandmeid ainult digitaalse infosisu, mis ei paikne füüsilisel andmekandjal, tarnimiseks või digiteenuse osutamiseks vastavalt käesolevale direktiivile või selleks, et täita tema kui kaupleja suhtes kohaldatavaid õiguslikke nõudeid, ega töötle neid andmeid ühelgi muul eesmärgil.“;

"

c)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt k asendatakse järgmisega:"

„k) sõlmitakse reisijateveo teenuse osutamiseks, välja arvatud artikli 8 lõige 2 ning artiklid 19, 21 ja 22;“;

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„n) sõlmitakse kauba suhtes, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil.“;

"

3)  Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) lisaks kauba, digitaalse infosisu ja digiteenuse seadusest tuleneva vastavusgarantii meeldetuletamisele mainitakse müügijärgsete teenuste ja müügigarantii olemasolu ja tingimusi, kui see on asjakohane;“;

"

b)  punktid g ja h asendatakse järgmisega:"

g) kui see on asjakohane, digielementidega kaupade, digitaalse infosisu ja digiteenuste funktsionaalsus, sealhulgas sobivate tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;

   h) kui see on asjakohane, digielementidega kaupade, digitaalse infosisu ja digiteenuste ühilduvus ja koostalitlusvõime ▌, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab.“;

"

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt c asendatakse järgmisega:"

c) kaupleja asukoha aadress, samuti kaupleja telefoninumber ja e-posti aadress. Lisaks sellele, kui kaupleja pakub muid veebipõhise suhtlemise vahendeid, mis tagavad tarbijale võimaluse säilitada kauplejaga peetavat mis tahes kirjalikku kirjavahetust, sealhulgas sellise kirjavahetuse kuupäeva ja kellaaega, püsival andmekandjal, peab teave sisaldama ka neid vahendeid käsitlevaid üksikasju. Kõik need kaupleja pakutavad suhtlusvahendid võimaldavad tarbijal kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja temaga tõhusalt suhelda. Kui see on asjakohane, peab kaupleja andma ka selle kaupleja aadressi ja nime, kelle nimel ta tegutseb;“;

"

ii)  lisatakse järgmine punkt:"

„ea) asjakohasel juhul teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud töötlusel põhineva otsuste tegemise alusel;“;

"

iii)  punkt l asendatakse järgmisega:"

„l) meeldetuletus kaupade, digitaalse infosisu ja digiteenuste seadusest tuleneva vastavusgarantii kohta;“;

"

iv)  punktid r ja s asendatakse järgmisega:"

r) kui see on asjakohane, digielementidega kaupade, digitaalse infosisu ja digiteenuste funktsionaalsus, sealhulgas sobivate tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;

   s) kui see on asjakohane, digielementidega kaupade, digitaalse infosisu ja digiteenuste ühilduvus ja koostalitlusvõime ▌, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab;“;

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Lõike 1 punktides h, i ja j osutatud teabe võib esitada I lisa A osas toodud taganemise näidisjuhendit kasutades. Kaupleja on täitnud lõike 1 punktides h, i ja j kehtestatud teavitamisnõuded, kui ta esitas selle juhendi tarbijale nõuetekohaselt täidetuna. Viited I lisa A osas sätestatud taganemise näidisjuhendis esitatud 14päevasele taganemistähtajale asendatakse viidetega 30päevasele taganemistähtajale juhul, kui liikmesriigid on võtnud vastu artikli 9 lõike 1a kohased normid.“;

"

5)  Lisatakse järgmine artikkel ▌:"

„Artikkel 6a

Internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavad täiendavad konkreetsed teavitamisnõuded

1.  Enne tarbija sidumist kauglepingu või vastava pakkumisega internetipõhise kauplemiskoha kaudu esitab internetipõhise kauplemiskoha pakkuja ilma, et sellega piirataks direktiivi 2005/29/EÜ sätete kohaldamist, selgelt ja arusaadavalt ning kaugsidevahendi seisukohast asjakohasel viisil järgmise ▌teabe:

   a) üldteave, mis on tehtud kättesaadavaks veebiliidese konkreetses osas, mis on vahetult ja kergesti juurdepääsetav veebilehelt, kus pakkumised on esitatud, ning mis käsitleb peamisi parameetreid, mis määravad kindlaks tarbijatele ▌otsingu tulemusena esitatud pakkumiste järjestuse, nagu on määratletud direktiivi 2005/29/EÜ artikli 2 esimese lõigu punktis m, ning nende parameetrite suhtelist tähtsust teiste parameetritega võrreldes;
   b) teave selle kohta, kas kaupu, teenuseid või digitaalset infosisu pakkuv kolmas isik on kaupleja või mitte (see teave esitatakse vastavalt deklaratsioonile, mille kõnealune kolmas isik on internetipõhisele kauplemiskohale esitanud);
   c) kui kolmas isik, kes pakub kaupu, teenuseid või digitaalset infosisu, ei ole kaupleja, teave selle kohta, et lepingu suhtes ei kohaldata liidu tarbijakaitsealastest õigusaktidest tulenevaid tarbijaõigusi; ▌
   d) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas lepinguga seotud kohustused on jaotatud kaupu, teenuseid või digitaalset infosisu pakkuva kolmanda isiku ja internetipõhise kauplemiskoha pakkuja vahel. Selle teabega ei mõjutata internetipõhise kauplemiskoha ega kaupleja võimalikku vastutust seoses lepinguga vastavalt muule liidu või riigisisesele õigusele.

2.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist, ei takistata käesoleva artikliga liikmesriikidel kehtestada internetipõhistele kauplemiskohtadele täiendavaid teavitamisnõudeid. Sellised normid on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja õigustatud tarbijakaitse vajadusega.“;

"

6)  Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui tarbija soovib, et teenuste osutamine või vee, gaasi või elektri tarnimine, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütmine algab artikli 9 lõikes 2 ette nähtud taganemistähtajal, ning kui lepinguga on tarbijale kehtestatud maksmiskohustus, nõuab kaupleja tarbijalt püsival andmekandjal sellekohast sõnaselget taotlust. Kaupleja nõuab samuti, et tarbija kinnitaks, et kui kaupleja on lepingu täielikult täitnud, ei ole tarbijal enam taganemisõigust.“;

"

7)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui leping sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis esitab piiranguid teabe esitamise ruumile või ajale, esitab kaupleja enne sellise lepingu sõlmimist konkreetses kaugsidevahendis või selle kaudu vähemalt lepingueelse teabe kauba või teenuse põhiomaduste, kaupleja isiku, koguhinna, taganemisõiguse ja lepingu kestuse kohta ning juhul, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimused vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele a, b, e, h ja o, välja arvatud punktis h osutatud, I lisa B osas esitatud taganemisteate näidisvormi. Artikli 6 lõikes 1 osutatud muu teabe, sealhulgas taganemisvormi esitab kaupleja tarbijale asjakohasel viisil vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.“;

"

b)  lõige 8 asendatakse järgmisega:"

„8. Kui tarbija soovib, et teenuste osutamine või vee, gaasi või elektri tarnimine, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses, või kaugkütmine algab artikli 9 lõikes 2 ette nähtud taganemistähtajal, ning kui lepinguga on tarbijale kehtestatud maksmiskohustus, nõuab kaupleja tarbijalt sõnaselget taotlust. Kaupleja nõuab samuti, et tarbija kinnitaks, et kui kaupleja on lepingu täielikult täitnud, ei ole tarbijal enam taganemisõigust.“;

"

8)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt

a)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Liikmesriigid võivad selleks, et kaitsta tarbijate õigustatud huve seoses agressiivsete või eksitavate turustus- või müügitavadega, võtta vastu normid, millega kooskõlas pikendatakse lõikes 1 osutatud 14päevast taganemistähtaega 30 päevani lepingute puhul, mis on sõlmitud kontekstis, kus kaupleja külastab tarbijat vastu tema tahtmist tema kodus või kus kaupleja korraldab väljasõite eesmärgiga tooteid edendada või tarbijale müüa. Sellised normid on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja õigustatud tarbijakaitse vajadusega.“;

"

b)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, lõppeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taganemistähtaeg 14 päeva või juhul, kui liikmesriigid on võtnud vastu käesoleva artikli lõike 1a kohased normid, 30 päeva pärast:“;

"

9)  Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Kui kaupleja on tarbijale edastanud käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud teabe 12 kuu jooksul alates artikli 9 lõikes 2 osutatud päevast, lõpeb taganemistähtaeg 14 päeva või juhul, kui liikmesriigid on võtnud vastu artikli 9 lõike 1a kohased normid, 30 päeva möödudes kuupäevast, mil tarbija kõnealuse teabe sai.“;

"

10)  Artiklisse 13 lisatakse järgmised lõiked:"

„4. Tarbija isikuandmete suhtes täidab kaupleja määruse (EL) 2016/679 alusel kohaldatavaid kohustusi.

5.  Kaupleja hoidub mis tahes niisuguse sisu kasutamisest, mis ei ole isikuandmed ja mille tarbija esitas või lõi kaupleja poolt üle antud digitaalset infosisu või osutatud digiteenust kasutades, välja arvatud juhul, kui selline sisu

   a) ei ole väljaspool kaupleja üle antud digitaalse infosisu või osutatud digiteenuse konteksti kasutatav;
   b) on seotud üksnes tarbija tegevusega kaupleja poolt üle antud digitaalse infosisu või osutatud digiteenuse kasutamisel;
   c) on kaupleja poolt muude andmetega agregeeritud ja ei ole segregeeritav või on segregeeritav üksnes ebaproportsionaalselt suure vaevaga või
   d) on loodud ühiselt tarbija ja teiste isikute poolt ning teised tarbijad saavad jätkata sisu kasutamist.

6.  Välja arvatud olukordades, millele on osutatud lõike 5 punktides a, b või c, teeb kaupleja tarbija taotlusel tarbijale kättesaadavaks mis tahes sisu, mis ei ole isikuandmed ja mille tarbija esitas või lõi kaupleja poolt üle antud digitaalset infosisu või osutatud digiteenust kasutades.

7.  Tarbijal on õigus saada seda digitaalset infosisu tasuta, kauplejapoolsete takistusteta, mõistliku aja jooksul ning üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus.

8.  Lepingust taganemise korral võib kaupleja takistada tarbijal digitaalset infosisu või digiteenust edaspidi kasutamast, eelkõige muutes digitaalse infosisu või digiteenuse tarbijale juurdepääsetamatuks või blokeerides tarbija kasutajakonto, ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist.“;

"

11)  Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Lepingust taganemise korral hoidub tarbija digitaalse infosisu või digiteenuse kasutamisest ja selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisest.“;

"

b)  lõikes 4 asendatakse punkti b alapunkt i järgmisega:"

„i) tarbija ei ole andnud eelnevat sõnaselget nõusolekut teenuse osutamise alustamiseks enne artiklis 9 osutatud 14- või 30päevase tähtaja lõppu;“;

"

12)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) teenuslepingutega, kui teenus on täielikult osutatud ja kui lepinguga kehtestatakse tarbijale maksmiskohustus, kui selle osutamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning kui tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab oma taganemisõiguse, kui kaupleja on lepingu täies mahus täitnud;“;

"

b)  punkt m asendatakse järgmisega:"

m) sellise digitaalse infosisu tarnimise lepinguga, mida ei tarnita füüsilisel andmekandjal, juhul kui lepingu täitmine on alanud, kui lepinguga on tarbijale kehtestatud maksmiskohustus ning kui

   i) tarbija on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku alustada lepingu täitmist enne taganemistähtaja lõppu;
   ii) tarbija on kinnitanud asjaolu, et ta seeläbi kaotab oma taganemisõiguse; ja
   iii) kaupleja on andnud artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 7 kohase kinnituse.“;

"

c)  lisatakse järgmised lõigud:"

„Liikmesriigid võivad selleks, et kaitsta tarbijate õigustatud huve seoses agressiivsete või eksitavate turustus- või müügitavadega, kalduda kõrvale lõike 1 punktides a, b, c ja e sätestatud taganemisõiguse kasutamisega seotud eranditest lepingute puhul, mis on sõlmitud kontekstis, kus kaupleja külastab tarbijat vastu tema tahtmist tema kodus või kus kaupleja korraldab väljasõite eesmärgiga tooteid edendada või tarbijale müüa. Sellised normid on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja õigustatud tarbijakaitse vajadusega.

Liikmesriigid võivad sätestada, et tarbija kaotab taganemisõiguse teenuslepingute puhul pärast seda, kui teenus on täielikult osutatud ja kui tarbija on konkreetselt palunud kaupleja külastust parandustööde tegemise eesmärgil, kui lepingu täitmine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, kui lepinguga pannakse tarbijale maksmiskohustus.“;

"

13)  Artikkel 24 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 24

Karistused

1.  Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel võetakse asjakohasel juhul arvesse järgmisi mitteammendavaid ja soovituslikke kriteeriume:

   a) rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus ▌;

   b) meetmed, mille kaupleja on võtnud tarbijate kantud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

   c) kaupleja toime pandud varasemad rikkumised;
   d) rikkumisest kauplejale tulenenud finantskasu või rikkumise abil välditud kahju juhul, kui asjakohased andmed on kättesaadavad;
   e) kauplejale teistes liikmesriikides sama rikkumise eest määratud karistused piiriüleste juhtumite puhul, kui teave selliste karistuste kohta on kättesaadav määrusega (EL) 2017/2394 loodud mehhanismi kaudu;
   f) juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kui karistusi tuleb määrata vastavalt määruse (EL) 2017/2394 artiklile 21, hõlmavad need kas võimalust määrata trahve haldusmenetluse raames või algatada kohtumenetlus selliste trahvide määramiseks – või mõlemat –, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % kaupleja aastakäibest asjakohases liikmesriigis või asjakohastes liikmesriikides.

4.  Juhul, kui trahv tuleb määrata kooskõlas lõikega 3, aga teave kaupleja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, loovad liikmesriigid võimaluse määrata trahve, mille maksimaalne summa on vähemalt 2 miljonit eurot.

5.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma karistusnormidest hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtpäev] ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatusest.“;

"

14)  Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui liikmesriik kasutab artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 7, artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 6, artikli 9 lõikes 1a, artikli 9 lõikes 3 ja artikli 16 teises lõigus sätestatud mis tahes õiguslikke võimalusi, teavitab ta sellest komisjoni hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi artiklis 5 sätestatud ülevõtmise tähtpäev] ning teavitab teda ka nende hilisematest muudatustest.“;

"

15)  I lisa muudetakse järgmiselt:

a)  A osa muudetakse järgmiselt:

i)  ▌ pealkirja „Taganemisõigus“ all asendatakse kolmas lõik järgmisega:"

„Taganemisõiguse kasutamiseks peate meid teavitama [2] oma otsusest taganeda käesolevast lepingust ühemõttelise avaldusega (nt posti või e-postiga saadetud kiri). Te võite selleks kasutada lisatud taganemisteate näidisvormi, kuid see ei ole kohustuslik. [3]“;

"

ii)  pealkirja „Täitmisjuhend“ all asendatakse punkt 2 järgmisega:"

„[2.] Palun kandke siia oma nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress.“;

"

b)  B osa esimene taane asendatakse järgmisega:"

„Kellele: [kaupleja kannab siia oma nime, aadressi ning ▌ e-posti aadressi]:“.

"

Artikkel 3

Direktiivi 93/13/EMÜ muudatused

Direktiivi 93/13/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel ▌:"

„Artikkel 8b

1.  Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid võivad selliste karistuste kohaldamisel piirduda olukordadega, kus lepingutingimused on riigisisestes õigusnormides sõnaselgelt määratletud ebaõiglastena kõigil asjaoludel või kui müüja või teenuste osutaja kasutab jätkuvalt lepingutingimusi, mis on kooskõlas artikli 7 lõikega 2 vastu võetud lõppotsuses ebaõiglaseks kuulutatud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel võetakse asjakohasel juhul ▌arvesse järgmisi mitteammendavaid ja soovituslikke kriteeriume:

   a) rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus ▌;

   b) meetmed, mille müüja või teenuste osutaja on võtnud tarbijate kantud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

   c) müüja või teenuste osutaja toime pandud varasemad rikkumised;
   d) rikkumisest müüjale või teenuste osutajale tulenenud finantskasu või rikkumise abil välditud kahju juhul, kui asjakohased andmed on kättesaadavad;
   e) müüjale või teenuste osutajale teistes liikmesriikides sama rikkumise eest määratud karistused piiriüleste juhtumite puhul, kui teave selliste karistuste kohta on kättesaadav määrusega (EL) 2017/2394 loodud mehhanismi kaudu;
   f) juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid.

4.  Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, et kui karistusi tuleb määrata vastavalt määruse (EL) 2017/2394 artiklile 21, hõlmavad need kas võimalust määrata trahve haldusmenetluse raames või algatada kohtumenetlus selliste trahvide määramiseks – või mõlemat –, mille maksimumsuurus on vähemalt 4 % müüja või teenuste osutaja aastakäibest asjakohases liikmesriigis või asjakohastes liikmesriikides.

5.  Juhul, kui trahv tuleb määrata kooskõlas lõikega 4, aga teave müüja või teenuste osutaja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, loovad liikmesriigid võimaluse määrata trahve, mille maksimaalne summa on vähemalt 2 miljonit eurot.

6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma karistusnormidest hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtpäev] ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatusest.“.

"

Artikkel 4

Direktiivi 98/6/EÜ muudatused

Direktiivi 98/6/EÜ muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 6a

1.  Igas hinna alandamise teates tuleb näidata varasemat hinda, mida ettevõtja kohaldas kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne hinnaalanduse kohaldamist.

2.  Varasem hind on ettevõtja kohaldatud madalaim hind teatava ajavahemiku jooksul, mis ei või olla enne hinnaalanduse kohaldamist lühem kui üks kuu.

3.  Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad normid sellise kauba jaoks, mis võib kiiresti rikneda või aeguda.

4.  Kui toode on olnud turul vähem kui 30 päeva, võivad liikmesriigid samuti näha ette lõikes 2 osutatud ajavahemikust lühema ajavahemiku.

5.  Liikmesriigid võivad sätestada, et kui hinnaalandust suurendatakse järk-järgult, on varasemaks hinnaks ilma hinnaalanduseta hind, mis kehtis enne esimest hinnaalanduse kohaldamist.“;

"

b)   artikkel 8 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 8

1.  Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel võetakse asjakohasel juhul ▌arvesse järgmisi mitteammendavaid ja soovituslikke kriteeriume:

   a) rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus ▌;

   b) meetmed, mille ettevõtja on võtnud tarbijate kantud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

   c) ettevõtja toime pandud varasemad rikkumised;
   d) rikkumisest ettevõtjale tulenenud finantskasu või rikkumise abil välditud kahju juhul, kui asjakohased andmed on kättesaadavad;
   e) ettevõtjale teistes liikmesriikides sama rikkumise eest määratud karistused piiriüleste juhtumite puhul, kui teave selliste karistuste kohta on kättesaadav määrusega (EL) 2017/2394 loodud mehhanismi kaudu;
   f) juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma karistusnormidest hiljemalt ... [käesoleva muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtpäev] ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatusest.“.

"

Artikkel 5

Teave tarbijaõiguste kohta

Komisjon tagab, et kodanikud, kes soovivad saada teavet oma tarbijaõiguste kohta või vaidluste kohtuvälist lahendamist, saavad kasu veebipõhisest juurdepääsupunktist, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724(34) loodud ühtne digivärav, mis võimaldab neil

a)  pääseda juurde ajakohastatud teabele oma liidu tasandi tarbijaõiguste kohta, mis on esitatud selgel, arusaadaval ja kergesti juurdepääsetaval viisil; ning

b)  esitada kaebusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 524/2013(35) alusel loodud internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi kaudu ning pädevale Euroopa tarbijakeskusele, olenevalt sellest, millised pooled on kaasatud.

Artikkel 6

Komisjoni aruanne ja läbivaatamine

Hiljemalt ... [2 aastat pärast kohaldamise alguskuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige käesoleva direktiivi sätete hindamist seoses järgmisega:

a)  muudes kohtades kui kaupleja äriruumides korraldatud üritused; ning

b)  juhtumid, kus kaupu turustatakse identsete kaupadena, kuigi neil on silmatorkavalt erinev koostis või erinevad omadused, sh asjaolu, kas selliste juhtumite suhtes tuleks kohaldada rangemaid nõudeid, sealhulgas direktiivi 2005/29/EÜ I lisas sisalduvat keeldu, ja asjaolu, kas on vaja üksikasjalikumaid sätteid kaupade eristamist käsitleva teabe kohta.

Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [24 kuud pärast direktiivi vastuvõtmist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates ... [6 kuud pärast direktiivi ülevõtmise tähtpäeva].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 66.
(2)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(3)ELT C 440, 6.12.2018, lk 66.
(4) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (ELT L 110, 1.5.2009, lk 30).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).
(10)Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/... (ELT ...).
(12)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS No/YY (2018/0112(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(13)++ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS No/YY (2018/0112(COD)) sisalduva määruse number.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60 I, 2.3.2018, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv (EL) 2019/... (ELT ...).
(20)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(21)++ ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number.
(22)+ ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number.
(23)+ ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number.
(24)+ ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number.
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(26)C(2017)6532.
(27) https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/eu_harmonised_testing_methodology__framework_for_selecting_and_testing_of_food_products_to_assess_quality_related_characteristics.pdf.
(28)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(29)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS No/YY (2018/0112(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(30)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 27/19 (2015/0288(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(31)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(32)++ ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number.
(33)+ ELT: palun sisestada dokumendis PE-CONS 26/19 (2015/0287(COD)) sisalduva direktiivi number.
(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).


ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvus ja kestlikkus ***I
PDF 296kWORD 104k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018)0179 – C8‑0144/2018 – 2018/0088(COD))
P8_TA-PROV(2019)0400A8-0417/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0179),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 43 ja 114 ning artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0144/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kalanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0417/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ

P8_TC1-COD(2018)0088


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114 ning artikli 168 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(7) on sätestatud toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded selliselt, et nad moodustavad ühise aluse toiduga seotud meetmete võtmiseks nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil. Muu hulgas on selles sätestatud, et toidualased õigusnormid peavad rajanema riskianalüüsil, välja arvatud juhul, kui see ei vasta asjaoludele või meetme laadile.

(2)  Määruses (EÜ) nr 178/2002 on „riskianalüüs“ määratletud kui protsess, mis koosneb järgmisest kolmest omavahel seotud osast: riski hindamine, riski juhtimine ja riskist teavitamine. Riski hindamiseks liidu tasandil asutati määrusega Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“), kes on toidu ja sööda ohutuse riskihindamise eest vastutav asutus liidus.

(3)  Riskist teavitamine on riskianalüüsiprotsessi oluline osa. ▌ 2018. aastal läbiviidud üldiste toidualaste õigusnormide (määrus (EÜ) nr 178/2002) REFIT hindamise (edaspidi „üldiste toidualaste õigusnormide toimivuse kontroll“) käigus tehti kindlaks, et riskist teavitamist ei peeta üldiselt piisavalt tõhusaks. See võib mõjutada tarbijate usaldust riskianalüüsiprotsessi tulemuste suhtes.

(4)  Seepärast on vaja kogu riskianalüüsi jooksul tagada läbipaistev, pidev ja kaasav riskist teavitamine ning kaasata sellesse liidu ja liikmesriigi tasandi riskihindajad ja riskijuhid. Riskist teavitamine peaks tugevdama kodanike usaldust selle vastu, et riskianalüüs tugineb eesmärgile tagada inimtervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase. Riskist teavitamine peaks samuti suutma panustada osalusel põhinevasse ja avatud dialoogi kõigi huvitatud isikute vahel, et tagada riskianalüüsiprotsessis avalike huvide esiplaanile seadmine ning täpsuse, terviklikkuse, läbipaistvuse, järjepidevuse ja aruandekohustuse arvessevõtmine.

(5)  Riskist teavitamise puhul tuleks eriti rõhutada ▌ nii riskihindamise tulemuste endi korrektset, selget, terviklikku, sidusat, asjakohast ja õigeaegset selgitamist kui ka selle selgitamist, kuidas neid tulemusi kasutatakse koos muude õiguspäraste teguritega riskijuhtimisotsuste tegemisel, kui see on asjakohane. Tuleks esitada teave selle kohta, kuidas riskijuhtimisotsusteni jõuti, ning riskihindamise tulemustest erinevate tegurite kohta, mida riskijuhid kaalusid, ning samuti selle kohta, kuidas neid tegureid omavahel võrreldi.

(6)  Arvestades üldsuse ebamäärast arusaama ohu ja riski erinevusest, peaks riskist teavitamisega püüdma nende erinevust selgitada ning seeläbi tagama, et üldsus ohu ja riski erinevust paremini mõistaks.

(7)  Kui on põhjendatud alust kahtlustada, et teatava toidu või söödaga võib kaasneda inimeste või loomade tervisele risk, mis tuleneb mittevastavusest, mis lähtub kohaldatava liidu õiguse tahtlikust rikkumisest, mis on toime pandud pettuse või ebaausa tegevuse teel, peaksid riiklikud asutused avalikkust sellest võimalikult kiiresti teavitama, tehes võimalikult täpselt kindlaks asjaomased tooted ja nendega kaasneva võimaliku riski.

(8)  On vaja kehtestada riskiteavituse üldeesmärgid ja -põhimõtted, võttes arvesse riskihindajate ja riskijuhtide vastavaid rolle ning tagades seejuures nende sõltumatuse.

(9)  Tuginedes ▌üldeesmärkidele ja põhimõtetele, tuleks tihedas koostöös ameti ja liikmesriikidega ning pärast asjakohaseid avalikke konsultatsioone välja töötada riskiteavituse üldkava. Üldkavaga tuleks edendada liidu ja liikmesriigi tasandil kõigi riskihindajate ja riskijuhtide jaoks ette nähtud riskiteavituse integreeritud raamistikku kõikides toiduahelaga seotud küsimustes. See peaks samuti võimaldama vajalikku paindlikkust ning ei peaks tegelema küsimustega, mida käsitletakse konkreetselt kriisireguleerimise üldkavas.

(10)  Riskiteavituse üldkavas tuleks määratleda kesksed tegurid, mida tuleb arvesse võtta vajaliku riskiteavitusmeetme tüübi ja taseme kavandamisel, näiteks erinevad riskitasemed, riski laad ja selle võimalik mõju inimeste ja loomade tervisele ning asjakohasel juhul keskkonnale, see, keda ja mida risk otseselt või kaudselt mõjutab, ohuga ▌kokkupuutumise tasemed, erakorralisuse määr ning riskikontrolli suutlikkus ja muud riskitaju mõjutavad tegurid, sealhulgas ▌ kohaldatav õigusraamistik ning asjakohane turukontekst.

(11)  Samuti tuleks riskiteavituse üldkavas määratleda töövahendid ja kanalid, mida tuleb kasutada, ning sellega tuleks kehtestada asjakohased koordineerimis- ja koostöömehhanismid riskianalüüsiprotsessi kaasatud riskihindajate ja riskijuhtide vahel liidu ja liikmesriikide tasandil, eeskätt kui samadel või seonduvatel teemadel pakuvad teadusväljundeid mitu liidu asutust, eesmärgiga tagada sidus riskist teavitamine ja avatud dialoog kõigi huvitatud isikute vahel.

(12)  Riskihindamisprotsessi läbipaistvus aitab ametil saavutada tarbijate ja üldsuse silmis suuremat legitiimsust oma ülesannete täitmisel, suurendab nende usaldust ameti töö vastu ning sellega tagatakse demokraatlikus süsteemis ameti suurem vastutus liidu kodanike ees. Seepärast on oluline suurendada üldsuse ja muude huvitatud isikute usaldust asjaomast liidu õigust toetava riskianalüüsi vastu ja eriti riski hindamise, sealhulgas ameti tegevuse läbipaistvuse ning ameti organisatsiooni, toimimise ja sõltumatuse vastu.

(13)  On asjakohane suurendada liikmesriikide rolli ning kõikide ameti juhatusse (edaspidi „juhatus“) kaasatud isikute jõupingutusi ja osalemist.

(14)  Kogemustest nähtub, et juhatuse roll on keskendatud haldus- ja finantsküsimustele ega mõjuta ameti tehtava teadustöö sõltumatust. Seega on asjakohane lisada juhatusse ▌ kõigi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ning samuti kodanikuühiskonna ja tööstusorganisatsioonide esindajad, nähes samas ette, et nendel esindajatel oleks kogemused ja eksperdipädevus mitte üksnes toiduahela õiguse ja poliitika, sealhulgas riski hindamise valdkonnas, vaid ka juhtimis-, haldus-, finants- ja õigusküsimustes, ning tagades, et nad tegutsevad sõltumatult avalikes huvides.

(15)  Juhatuse liikmed tuleks valida ja määrata nii, et tagatakse vastavus kõige kõrgematele pädevusstandarditele ja võimalikult laiaulatusliku asjakohase eksperdipädevuse olemasolu.

(16)  Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuse kontrolliga tuvastati teatavaid puudusi ameti pikaajalises suutlikkuses säilitada oma kõrgetasemelist eksperdipädevust. Eriti on vähenenud ameti teaduskomisjonide liikmeteks kandideerijate arv. Süsteemi tuleks seega tugevdada ning liikmesriigid peaksid olema piisava ekspertide arvu tagamisel aktiivsemad, et rahuldada liidu riskihindamissüsteemi vajadus kõrgetasemelise teadusliku eksperdipädevuse, sõltumatuse ja erinevate valdkondade eksperdipädevuse järele.

(17)  Selleks et säilitada riski hindamise sõltumatus riski juhtimisest ning muudest liidu tasandi huvidest, on asjakohane, et ameti teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete ▌ valimine tegevdirektori poolt ja määramine juhatuse poolt põhinevad rangetel kriteeriumidel, millega tagatakse ekspertide tipptase ja sõltumatus ning samas ka iga teaduskomisjoni vajalik erinevate valdkondade eksperdipädevus. Sel põhjusel on oluline, et teaduseksperte valiks tegevdirektor, kelle ülesanne on kaitsta ameti huve ning eriti selle eksperdipädevuse sõltumatust. Juhatus peaks püüdma võimalikult suures ulatuses tagada, et teaduskomisjonide liikmeks määratud eksperdid on teadlased, kes viivad aktiivselt läbi teadusuuringuid ja avaldavad oma uuringute tulemusi eelretsenseeritud teadusajakirjades, tingimusel et nad vastavad rangetele tipptaseme ja sõltumatuse kriteeriumidele. Tuleks tagada ekspertide kohane rahaline hüvitis. Tuleks kehtestada lisameetmed tagamaks, et teadusekspertidel on vahendid tegutseda sõltumatult.

(18)  Oluline on tagada ameti tõhus toimimine ja parandada selle eksperdipädevuse kestlikkust. Seepärast on vaja tugevdada ameti ja liikmesriikide tuge ameti teaduskomitee ja teaduskomisjonide tööle. Eelkõige tuleks ametil korraldada teaduskomisjone toetavat ettevalmistustööd, paludes muu hulgas ameti töötajatel või ametiga võrgustunud riiklikel teadusorganisatsioonidel koostada teaduslike arvamuste kavandeid, mille vaatavad üle ja võtavad vastu teaduskomisjonid. See ei tohiks mõjutada ameti teaduslike hindamiste sõltumatust.

(19)  Loa andmise korra alus on põhimõte, et taotleja peab temale kättesaadavate teaduslike teadmiste alusel tõendama, et taotluse ese vastab liidu ▌ nõuetele. Selle põhimõtte alus on eeldus, et inimeste ja loomade tervist, ning asjakohasel juhul keskkonda, kaitstakse paremini, kui tõendamiskoormis lasub taotlejal, kuna ta peab tõendama enne turule laskmist, et taotluse ese on ohutu, selle asemel, et riiklikud asutused peaksid tõendama selle ohtlikkust, et see turult kõrvaldada. ▌ Vastavalt sellele põhimõttele ja kooskõlas kohaldatavate regulatiivsete nõuetega, millega toetatakse liidu valdkondliku ▌ õiguse alusel esitatavaid taotlusi, nõutakse taotlejatelt, et nad esitaksid asjakohaste uuringute, sealhulgas katsete tulemused, et tõendada taotluse eseme ohutust ning mõnel juhul ka efektiivsust.

(20)  Liidu õigus reguleerib taotluste sisu. On oluline, et ametile riski hindamiseks esitatud ▌taotlus vastab kohaldatavatele spetsifikatsioonidele, et tagada ameti teadusliku hindamise parim kvaliteet. Taotlejatel ning eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ei ole alati selget arusaama nendest spetsifikatsioonidest. Seega on asjakohane, et kui ametilt võidakse taotleda teadusväljundi esitamist, peaks ta andma potentsiaalsele taotlejale tema palvel nõu enne taotluse ametlikku esitamist. Taotluse esitamise eelset nõu tuleks anda taotluse suhtes kohaldatavate normide ja taotluse nõutava sisu kohta, sekkumata esitatavate uuringute kavandamisse, mis jääb endiselt taotleja vastutusalasse. ▌

(21)  Kui ametilt võidakse taotleda teadusväljundi esitamist, peaksid tal olema teadmised taotleja kõikidest ▌ liidu ▌õiguse kohase ▌taotluse toetamiseks tehtud uuringutest. Sel eesmärgil on vajalik ja asjakohane, et kui ettevõtjad tellivad või teevad uuringuid taotluse esitamiseks, teatavad nad nendest uuringutest ametile. Uuringutest teavitamise kohustust tuleks kohaldada ka neid uuringuid tegevate laborite ja muude katsete tegemise üksuste suhtes. Teave teatatud uuringute kohta tuleks avalikustada alles siis, kui vastav ▌taotlus on avalikustatud kooskõlas kohaldatavate läbipaistvust käsitlevate normidega. Selleks et tagada kõnealuse kohustuse tulemuslik rakendamine, on asjakohane näha ette teatavad menetluslikud tagajärjed selle täitmata jätmise puhul. Amet peaks kehtestama uuringutest teavitamise kohustuse rakendamise praktilise korra, sealhulgas menetlused kohustuse täitmata jätmise põhjenduste nõudmise ja avalikustamise kohta.

(22)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL(8) tuleks loomkatsed asendada, neid vähendada või täiustada. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisalas võimaluse korral vältida loomkatsete kordamist.

(23)  Loa või heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluste puhul on lubatud või heakskiidetud aine või toode olnud turul juba mitu aastat. Seega on olemas kogemused ja teadmised asjaomase aine või toote kohta. Kui ametilt võidakse taotleda teadusväljundi esitamist, ▌ on asjakohane, et pikendamistaotluste toetamiseks kavandatud uuringud, muu hulgas teave kavandatud ülesehituse kohta, millest taotleja on ametile teatanud, esitatakse konsulteerimiseks kolmandatele isikutele. Amet peaks andma taotlejatele süstemaatiliselt nõu kavandatava pikendamistaotluse sisu ning samuti uuringute ülesehituse kohta, arvestades saadud märkusi.

(24)  Üldsus näeb teatavaid probleeme selles, et loamenetluste puhul põhineb ameti hindamine peamiselt tööstuse tehtud uuringutel. On väga oluline, et amet teeks teabeotsinguid teaduskirjanduse põhjal, et tal oleks võimalik hindamiseseme puhul võtta arvesse muid olemasolevaid andmeid ja uuringuid. Selleks et sätestada täiendavad tagatised, millega tagada, et amet saab juurdepääsu kõigile loataotluse või loa või heakskiidu kehtivuse pikendamise taotluse eseme kohta kättesaadavatele asjakohastele teadusandmetele ja uuringutele, on asjakohane näha ette konsulteerimine kolmandate isikutega, et välja selgitada, kas muud asjakohased teadusandmed või uuringud on kättesaadavad. Et suurendada konsulteerimise tulemuslikkust, tuleks see läbi viia kohe pärast seda, kui tööstuse poolt taotlusega koos esitatud uuringud on avalikustatud vastavalt kohaldatavatele läbipaistvust käsitlevatele normidele. Kui on oht, et avalike konsultatsioonide tulemusi ei saa kohaldatavate tähtaegade tõttu kohaselt arvesse võtta, on asjakohane näha ette nende tähtaegade pikendamine piiratud ulatuses.

(25)  Toiduohutus on kõigi liidu kodanike jaoks tundlik esmahuvi küsimus. Pidades kinni põhimõttest, et liidu nõuetele vastavuse tõendamiskoormis lasub tööstusel, on samal ajal tähtis luua täiendava kontrolli vahend, et lahendada suure ühiskondliku tähtsusega erijuhtumeid, kui ohutusküsimustes esineb tõsiseid vastuolusid või vasturääkivaid tulemusi, nimelt tellides lisauuringuid riski hindamiseks kasutatud tõendusmaterjali kontrolli eesmärgil. Arvestades, et kontrolluuringuid rahastataks liidu eelarvest ja et selle võimaluse kasutamine peaks jääma proportsionaalseks, peaks komisjon, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide seisukohti, vastutama nende kontrolliuuringute tellimise algatamise eest. Arvesse tuleks võtta asjaolu, et mõnel erijuhul võib vaja minna tellitud kontrolluuringute laiemat ulatust kui tõendusmaterjaliks vaja (näiteks teadusuuenduste kättesaadavaks muutumise korral).

(26)  Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuse kontrollist nähtus, et kuigi amet on teinud läbipaistvuse osas märkimisväärseid edusamme, ei peeta riskihindamisprotsessi, eriti toiduahelat hõlmavate loamenetluste kontekstis alati täiesti läbipaistvaks. See on osaliselt tingitud ka erinevatest läbipaistvust ja konfidentsiaalsust käsitlevatest normidest, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002 ja muudes ▌valdkondlikes liidu õigusaktides. Nende õigusaktide vastastikune mõju võib mõjutada üldsuse suhtumist riski hindamisse.

(27)  Euroopa kodanikualgatus „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ kinnitas, et tööstuse tellitavate ning loamenetluses esitatavate uuringute läbipaistvusega on probleeme.

(28)  Seepärast on vaja ennetavalt suurendada riski hindamise läbipaistvust. Kõik teadusandmed ja teave, mis toetavad liidu ▌ õiguse kohaseid loataotlusi või heakskiidu taotlusi ja muid teadusväljunditaotlusi, tuleks teha riskihindamisprotsessis võimalikult vara üldsusele ennetavalt kättesaadavaks hõlpsasti juuredepääsetaval viisil. Selline avalikustamine ei tohiks siiski piirata intellektuaalomandiõiguse norme ega liidu ▌ õigusnorme, millega kaitstakse novaatorite tehtud investeeringuid asjaomaseid taotlusi toetava teabe ja andmete kogumiseks. Tuleks tagada, et avalikustamist ei loetaks edaspidiste kasutamisviiside või kasutamise lubamiseks, seadmata ohtu avalikustamise ennetavat olemust ning hõlpsat juurdepääsu avaldatud andmetele ja teabele.

(29)  Selleks et tagada riski hindamise läbipaistvus, tuleks taotluse esitamisele eelnevate nõuannete kokkuvõte avalikustada üksnes siis, kui vastav taotlus on avalikustatud kooskõlas kohaldatavate läbipaistvust käsitlevate normidega.

(30)  Kui ameti arvamust taotletakse seoses liidu ▌ õiguse kohaselt esitatud taotlustega ning arvestades ameti kohustust tagada üldsuse juurdepääs ameti kogu teadusväljundit toetavale teabele, peaks ametil olema kohustus hinnata konfidentsiaalsustaotlusi.

(31)  Selleks et määrata, milline ennetava avalikustamise ulatus tagab asjakohase tasakaalu, tuleks üldsuse asjakohaseid õigusi riskihindamisprotsessi läbipaistvuse suhtes võrrelda ▌ taotlejate õigustega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 178/2002 eesmärke.

(32)  Seoses liidu ▌ õiguses sätestatud taotluste menetlustega nähtub senisest kogemusest, et teatavat teavet peetakse üldiselt tundlikuks ning see peaks jääma konfidentsiaalseks kõigi eri valdkondade ▌ menetluste puhul. Määruses (EÜ) nr 178/2002 on asjakohane sätestada horisontaalne loetelu teabest, mille avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt asjaomaseid ärihuve olulisel määral kahjustada ning mida ei tohiks seetõttu üldsusele ▌ avaldada. See teave peaks sisaldama valmistamis- ja tootmisprotsessi, sealhulgas selle meetodit ja innovaatilisi aspekte ning samuti tehnilisi ja tööstuslikke spetsifikatsioone, nagu lisandid, mis on selle protsessiga lahutamatult seotud, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks. Selline teave tuleks avalikustada üksnes väga piiratud ja erandlikel tingimustel, mis on seotud eeldatava tervisemõjuga, või kui liidu valdkondliku õiguse kohaselt nõutakse keskkonnamõju hindamist, ka keskkonnamõjuga, või kui asjaomased asutused on tuvastanud kiireloomulise vajaduse kaitsta inimeste või loomade tervist või keskkonda.

(33)  Selguse huvides ja õiguskindluse suurendamiseks on vaja sätestada erimenetlusnõuded, mida taotlejal tuleb järgida konfidentsiaalsustaotluse puhul, et liidu ▌ õiguse kohaselt taotluse toetamiseks esitatud teavet käsitataks konfidentsiaalsena.

(34)  Samuti on vaja sätestada isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse erinõuded seoses riskihindamisprotsessi läbipaistvuse eesmärkidega, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2018/1725(9) ja (EL) 2016/679(10). Seega ei tohiks käesoleva määruse kohaselt isikuandmeid avalikustada, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et tagada riskihindamisprotsessi läbipaistvus, sõltumatus ja usaldusväärsus, vältides samas huvide konflikte. Eelkõige on vaja läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks avaldada ameti teatavate koosolekute osalejate ja vaatlejate nimed.

(35)  Suurema läbipaistvuse eesmärgil ja tagamaks, et ametile esitatud teadusväljunditaotlusi menetletaks tõhusalt, tuleks välja töötada standardandmevormingud.

(36)  Võttes arvesse asjaolu, et ametilt nõutakse teadusandmete, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete ja isikuandmete säilitamist, on vaja tagada, et nende säilitamine toimuks kooskõlas turvalisuse kõrge tasemega.

(37)  Lisaks on ameti suhtes kohaldatavate erinevate õigusnormide tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks asjakohane ette näha ka ameti hindamine komisjoni poolt ▌. Hindamisel peaks eelkõige läbi vaatama teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete valikumenetlused nende läbipaistvuse, kulutasuvuse ja sobivuse seisukohast, et tagada sõltumatus ja pädevus ning vältida huvide konflikte.

(38)  Ettevõtjate poolt taotluse toetamiseks ▌ esitatud uuringud, sealhulgas katsed, vastavad tavaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mis tagab ühtlase aluse nende kvaliteedile, eriti tulemuste korratavuse osas. Mõnel juhul võivad siiski esineda probleemid vastavusega kohaldatavatele standarditele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/10/EÜ(11) sätestatud või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt välja töötatud standardid, ning seepärast on kehtestatud rahvusvahelised ja riiklikud süsteemid sellise vastavuse kontrollimiseks. Seetõttu on asjakohane, et komisjon korraldaks teabekogumismissioone, hindamaks seda, kuidas laborid ja muud katsete tegemise üksused kohaldavad asjaomaseid standardeid ametile taotluse osana esitatud katsete ja uuringute tegemisel. Sellised teabekogumismissioonid võimaldaks komisjonil välja selgitada süsteemide võimalikud nõrgad kohad ja mittevastavuse ning võtta eesmärgiks nende likvideerimise ja pakkuda täiendavaid tagatisi, et anda üldsusele kindlus uuringute kvaliteedi suhtes. Teabekogumismissioonide järelduste alusel saaks komisjon teha ettepanekuid asjakohaste seadusandlike meetmete kohta, mille eesmärk on parandada asjaomaste standardite järgimist.

(39)  Selleks et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 178/2002 kavandatud kohandustele, tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1829/2003,(12) (EÜ) nr 1831/2003,(13) (EÜ) nr 2065/2003,(14) (EÜ) nr 1935/2004,(15) (EÜ) nr 1331/2008,(16) (EÜ) nr 1107/2009(17) ja (EL) 2015/2283(18) ning direktiivi 2001/18/EÜ(19) sätteid, mis on seotud üldsuse juurdepääsuga ja konfidentsiaalse teabe kaitsega.

(40)  Selleks et tagada, et konfidentsiaalse teabe puhul võetaks arvesse valdkondlikku eripära, on riskihindamisprotsessis ▌ vaja võrrelda üldsuse asjakohaseid õigusi riskihindamisprotsessi läbipaistvuse suhtes ▌ taotlejate õigustega, võttes arvesse nii valdkondliku liidu õiguse konkreetseid eesmärke kui ka saadud kogemust. Seega on vaja muuta määrusi (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ, et näha ette täiendavad konfidentsiaalsed nõuded lisaks neile, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002.

(41)  Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001(20) sätestatud dokumentidele juurdepääsu õigusi ning keskkonnateabe puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1367/2006(21) ning direktiivis 2003/4/EÜ(22) sätestatud õigusi. Käesolevas määruses sätestatud ennetava levitamise sätted ja asjaomane konfidentsiaalsustaotluse hindamine ei tohiks piirata kõnealustes õigusaktides sätestatud õigusi.

(42)  Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 ühetaolised rakendamistingimused riskiteavituse üldkava ja standardandmevormingute vastuvõtmise osas, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(23).

(43)  Selleks et komisjon, liikmesriigid, amet, ja ettevõtjad saaksid käesolevas määruses sätestatud uute nõuetega kohaneda ning samas saaks tagada, et amet jätkab tõrgeteta toimimist, on vaja sätestada üleminekumeetmed käesoleva määruse kohaldamiseks.

(44)  Kuna teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete määramine sõltub uue juhatuse ametisse asumisest, on vaja sätestada konkreetsed üleminekumeetmed, mis võimaldavad pikendada teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete praegust ametiaega.

(45)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(24) artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 178/2002 muutmine

Määrust (EÜ) nr 178/2002 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Riskist teavitamine täidab artiklis 8a sätestatud eesmärke ja järgib artiklis 8b sätestatud üldpõhimõtteid.“

"

2)  II peatükki lisatakse järgmine jagu:"

„1a. JAGU

RISKIST TEAVITAMINE

Artikkel 8a

Riskiteavituse eesmärgid

Arvestades riskihindajate ja riskijuhtide rolle, on riskiteavituse eesmärgid järgmised:

   a) parandada teadlikkust käsitletavatest konkreetsetest küsimustest, ka juhul, kui teaduslikud hinnangud lahknevad, ja nende mõistmist kogu riskianalüüsiprotsessi jooksul;
   b) tagada riskijuhtimisalaste soovituste ja otsuste sõnastamisel järjepidevus, läbipaistvus ja selgus;
   c) tagada usaldusväärne alus, sealhulgas kohasel juhul teaduslik alus riskijuhtimisotsuste mõistmiseks;
   d) parandada riskianalüüsi üldist tulemuslikkust ja tõhusust;
   e) edendada üldsuse arusaama riskianalüüsist, sealhulgas riskihindajate ja riskijuhtide ülesannetest ja vastutusest, et parandada usaldust selle tulemuste suhtes;
   f) tagada tarbijate, toidu- ja söödakäitlemisettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja kõigi muude huvitatud isikute asjakohane kaasamine; ▌
   g) tagada asjakohane ja läbipaistev teabevahetus huvitatud isikutega ▌toiduahelaga seotud riskide kohta;
   h) tagada tarbijatele teabe andmine riskiennetusstrateegiate kohta ning
   i) aidata kaasa võitlusele valeteabe levitamise ja selle allikate vastu.

Artikkel 8b

Riskiteavituse üldpõhimõtted

Arvestades riskihindajate ja riskijuhtide rolle, peab riskist teavitamine:

   a) tagama, et kõikide huvitatud isikutega ▌ vahetatakse täpset ja kogu asjakohast ▌ teavet interaktiivselt ja õigeaegselt, tuginedes läbipaistvuse, avatuse ja reageerimisvalmiduse põhimõtetele;
   b) andma läbipaistvat teavet riskianalüüsiprotsessi igal etapil alates teadusliku nõuande taotluste sõnastamisest kuni riski hindamiseni ning riskijuhtimisotsuste vastuvõtmiseni, sealhulgas teavet selle kohta, kuidas riskijuhtimisotsusteni jõuti ja milliseid tegureid kaaluti;
   c) arvestama kõigi huvitatud isikute riskitaju;
   d) hõlbustama arusaamist ja dialoogi kõigi huvitatud isikute vahel ning
   e) olema selge ja kättesaadav, sealhulgas neile, kes ei ole otseselt protsessi kaasatud või kellel ei ole teaduslikku tausta, võttes samas nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavaid õigusnorme.

Artikkel 8c

Riskiteavituse üldkava

1.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riskiteavituse üldkava, et saavutada artiklis 8a sätestatud ▌ eesmärgid kooskõlas artiklis 8b sätestatud üldpõhimõtetega. Komisjon ajakohastab nimetatud üldkava, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning saadud kogemusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud menetlusega. Rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon ametiga.

2.  Riskiteavituse üldkavaga edendatakse riskiteavituse integreeritud raamistikku, mida nii riskihindajad kui ka riskijuhid järgivad sidusalt ja süstemaatiliselt nii liidu kui ka liikmesriigi tasandil. Nimetatud üldkavas:

   a) määratakse kindlaks kesksed tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kui kaalutakse vajalike riskiteavitusmeetmete tüüpi ja taset;
   b) määratakse kindlaks riskiteavitusmeetmete erinevad tüübid ja tasemed ning asjakohased riskiteavituse põhivahendid ja -kanalid, võttes arvesse asjaomaste sihtrühmade vajadusi; ▌
   c) kehtestatakse asjakohased koordineerimis- ja koostöömehhanismid, et parandada riskist teavitamise sidusust riskihindajate ja riskijuhtide seas, ning
   d) luuakse asjakohased mehhanismid, et tagada avatud dialoog tarbijate, toidu- ja söödakäitlemisettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja kõigi muude huvitatud isikute vahel, ning nende asjakohane kaasamine.“

"

3)  Artikli 22 lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega."

„Amet teeb tihedat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, kes täidavad ametiga sarnaseid ülesandeid, ning kohasel juhul asjaomaste liidu asutustega.“

"

4)  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Iga liikmesriik nimetab juhatusse oma esindajatena ühe liikme ja ühe asendusliikme. Liikmesriikide nimetatud liikmed ja asendusliikmed määrab ametisse nõukogu ning neil on hääleõigus.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„1a. Lisaks lõikes 1 osutatud liikmetele ja asendusliikmetele on juhatuses järgmised liikmed:

   a) kaks liiget ja kaks asendusliiget, kelle määrab oma esindajatena ametisse komisjon ja kellel on hääleõigus;
   b) kaks Euroopa Parlamendi määratud liiget, kellel on hääleõigus;
   c) neli liiget ja neli asendusliiget, kes esindavad kodanikuühiskonda ja toiduahela huve ja kellel on hääleõigus, nimelt üks liige ja üks asendusliige tarbijaorganisatsioonidest, üks liige ja üks asendusliige valitsusvälistest keskkonnaorganisatsioonidest, üks liige ja üks asendusliige põllumajandusettevõtjate organisatsioonidest ning üks liige ja üks asendusliige tööstusorganisatsioonidest.

Esimese lõigu punktis c osutatud liikmed ja nende asendusliikmed määrab ametisse nõukogu, kes konsulteerib Euroopa Parlamendiga komisjoni koostatud nimekirja alusel, mis saadetakse nõukogule. Nimekirjas peab olema rohkem nimesid kui täidetavaid ametikohti. Nõukogu edastab komisjoni koostatud nimekirja Euroopa Parlamendile koos asjakohaste taustadokumentidega. Euroopa Parlament võib nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast nimekirja kättesaamist esitada oma seisukohad arutamiseks nõukogule, kes seejärel määrab need liikmed ametisse.

1b.  Juhatuse liikmed ja ▌ asendusliikmed nimetatakse ja määratakse ametisse vastavalt nende asjakohasele kogemusele ja eksperdipädevusele toiduahela õiguse ja poliitika, sealhulgas riskihindamise valdkonnas, tagades samas, et juhatuses on asjakohane eksperdipädevus juhtimis-, haldus-, finants- ja õigusküsimustes.“;

"

c)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada. Lõike 1a esimese lõigu punktis c osutatud liikmete ▌ ja asendusliikmete ametiaega võib pikendada vaid üks kord.“;

"

d)  lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui ei ole sätestatud teisiti, teeb juhatus otsused oma liikmete häälteenamusega. Asendusliikmed esindavad liikmeid nende puudumise korral ja hääletavad nende nimel.“

"

5)  Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Juhatus määrab viieaastaseks ametiajaks ja tagasinimetamise võimalusega ametisse need teaduskomitee ▌ liikmed, kes ei ole teaduskomisjonide liikmed, ja teaduskomisjonide liikmed tegevdirektori ettepaneku alusel pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, asjaomastes juhtivates teadusväljaannetes ja ameti veebisaidil. Amet avaldab osalemiskutse pärast seda, kui ta on teavitanud liikmesriike vajalikest kriteeriumidest ja pädevusvaldkondadest.

Liikmesriigid:

   a) avaldavad osalemiskutse oma pädevate asutuste ja organite veebisaitidel, kes täidavad ametiga sarnaseid ülesandeid;
   b) teavitavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid teadusorganisatsioone;
   c) julgustavad potentsiaalseid kandidaate kandideerima ning
   d) võtavad muid asjakohaseid meetmeid osalemiskutse toetamiseks.“;

"

b)  lisatakse järgmised lõiked:"

„5a. Need teaduskomitee liikmed, kes ei ole teaduskomisjonide liikmed, ja teaduskomisjonide liikmed valitakse ja määratakse ametisse ▌ järgmise menetluse kohaselt:

   a) tegevdirektor koostab osalemiskutse tulemusel laekunud taotluste alusel esialgse loetelu sobivatest kandidaatidest, kelle arv ületab vähemalt kahekordselt teaduskomitee ja teaduskomisjonide ametikohtade täitmiseks vajalike kandidaatide arvu, ning saadab esialgse loetelu juhatusele, näidates ära igas teaduskomisjonis vajatava erinevate valdkondade pädevuse;
   b) juhatus määrab esialgse loetelu alusel ametisse need teaduskomitee liikmed, kes ei ole teaduskomisjonide liikmed, ja teaduskomisjonide liikmed ning koostab teaduskomitee ja teaduskomisjonide jaoks kandidaatide reservnimekirja;

   c) nende teaduskomitee liikmete, kes ei ole teaduskomisjonide liikmed, ja teaduskomisjonide liikmete ▌ valikumenetlus ja ametisse määramine toimub järgmiste kriteeriumide alusel:
   i) teadusliku pädevuse kõrge tase;
   ii) sõltumatus ja huvide konflikti puudumine kooskõlas artikli 37 lõikega 2 ning ameti sõltumatuse põhimõttega ja selle rakendamisega teaduskomisjonide liikmete suhtes;
   iii) vastavus erinevate valdkondade pädevuse vajadusele teaduskomisjonis, kuhu nad määratakse, ning keeleoskuse nõuetele;
   d) kui kandidaatidel on võrdväärne teaduslik pädevus, tagab juhatus, et ▌ ametisse määramisega saavutatakse võimalikult lai geograafiline jaotus.

5b.  Kui amet tuvastab, et ühes või mitmes teaduskomisjonis on puudu mõne valdkonna pädevusest, teeb ▌ tegevdirektor juhatusele lõigetes 5 ja 5a sätestatud menetluse kohaselt ettepaneku määrata ametisse asjaomase teaduskomisjoni lisaliikmed.

5c.  Juhatus võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu normid käesoleva artikli lõigetes 5a ja 5b sätestatud menetluste üksikasjaliku korralduse ja ajastuse kohta.

5d.  ▌ Liikmesriigid ning teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete tööandjad hoiduvad andmast teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmetele või nende töörühmades osalevatele välisekspertidele juhiseid, mis on vastuolus nende liikmete ja välisekspertide konkreetsete ülesannetega või ameti ülesannete, kohustuste ja sõltumatusega.

5e.  ▌ Amet toetab teaduskomiteed ja teaduskomisjone nende ülesannete täitmisel, korraldades nende tööd, eriti ettevalmistustööd, mida teevad ameti töötajad või artiklis 36 osutatud määratud riiklikud teadusorganisatsioonid, sealhulgas luues võimaluse, et teaduskomisjonid saavad koostatavad teaduslikud arvamused enne nende vastuvõtmist üle vaadata.

5f.  Igas teaduskomisjonis on maksimaalselt 21 liiget.

5g.  Teaduskomisjonide liikmetel peab olema juurdepääs riskihindamist käsitlevatele põhjalikele koolitustele.“;

"

c)  lõike 9 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) iga teaduskomisjoni liikmete arv, mis ei või olla suurem kui lõikes 5f ette nähtud maksimaalne liikmete arv.“

"

6)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 32a

Taotluse esitamisele eelnevad nõuanded

1.  Juhul kui liidu õigusega nähakse ette teadusväljundi, sealhulgas teadusliku arvamuse esitamine ameti poolt, annavad ameti töötajad võimaliku taotleja palvel nõu taotluste suhtes kohaldatavate normide ja taotluse nõutava sisu kohta enne taotluse esitamist. Ameti töötajate nõuanded ei piira järgnevat taotluste hindamist teaduskomisjonides ega ole viimastele siduvad. Ameti töötajad, kes annavad nõu, ei tohi olla seotud ühegi ettevalmistava teadusliku või tehnilise tööga, mis on otse või kaudselt seotud taotlusega, mille suhtes nõu antakse.

2.  Amet avaldab oma veebisaidil üldised suunised taotluste suhtes kohaldatavate normide ja taotluse nõutava sisu kohta, sealhulgas kohasel juhul üldised suunised nõutavate uuringute kavandamise kohta.

Artikkel 32b

Uuringutest teatamine

1.  Amet loob andmebaasi uuringutest, mille ettevõtjad on tellinud või teinud, et toetada taotlust, millega seoses nähakse liidu õiguses ette teadusväljundi, sealhulgas teadusliku arvamuse esitamine ameti poolt, ning haldab seda andmebaasi.

2.  Lõike 1 kohaldamiseks teavitavad ettevõtjad ametit viivitamata iga nende poolt taotluse toetamiseks tellitud või tehtud uuringu pealkirjast, ulatusest, laborist või katsete tegemise üksusest ning alguskuupäevast ja kavandatavast lõppkuupäevast.

3.  Lõike 1 kohaldamiseks teavitavad ka liidus asuvad laborid ja muud katsete tegemise üksused ametit viivitamata iga ettevõtjate poolt taotluse toetamiseks tellitud ja selliste laborite või muude katsete tegemise üksuste tehtud uuringu pealkirjast ja ulatusest ning alguskuupäevast ja kavandatavast lõppkuupäevast, samuti teatatakse uuringu tellinud ettevõtja nimi.

Käesolevat lõiget kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel ka kolmandates riikides asuvate laborite ja muude katsete tegemise üksuste suhtes, nagu on sätestatud asjakohastes kokkulepetes ja kordades kolmandate riikidega, millele on muu hulgas osutatud artiklis 49.

4.  Taotlust ei loeta nõuetekohaseks või vastuvõetavaks, kui seda toetavatest uuringutest ei ole lõike 2 või 3 kohaselt eelnevalt teatatud, välja arvatud juhul, kui taotleja esitab mõjuvad põhjendused kõnealustest uuringutest teatamata jätmiseks.

Kui uuringutest ei ole varem lõike 2 või 3 kohaselt teavitatud ning selle kohta ei ole esitatud mõjuvaid põhjendusi, võib taotluse uuesti esitada, tingimusel et taotleja teavitab ametit kõnealustest uuringutest, teatades eelkõige uuringu pealkirja, ulatuse, labori või katsete tegemise üksuse ning alguskuupäeva ja kavandatava lõppkuupäeva.

Uuesti esitatud taotluse nõuetekohasuse või vastuvõetavuse hindamine algab kuus kuud pärast seda, kui uuringutest on teise lõigu kohaselt teavitatud.

5.  Taotlust ei loeta nõuetekohaseks või vastuvõetavaks, kui uuringud, millest on eelnevalt lõike 2 või 3 kohaselt teavitatud, ei ole taotlusele lisatud, välja arvatud juhul, kui taotleja esitab mõjuvad põhjendused kõnealuste uuringute lisamata jätmiseks.

Kui uuringud, millest on eelnevalt lõike 2 või 3 kohaselt teavitatud, ei ole taotlusele lisatud ning selle kohta ei ole esitatud mõjuvaid põhjendusi, võib taotluse uuesti esitada, tingimusel et taotleja esitab kõik uuringud, millest lõigete 2 või 3 kohaselt teavitati.

Uuesti esitatud taotluse nõuetekohasuse või vastuvõetavuse hindamine algab kuus kuud pärast seda, kui uuringud on teise lõigu kohaselt esitatud.

6.  Kui amet tuvastab riskihindamise käigus, et lõike 2 või 3 kohaselt teavitatud uuringuid ei ole vastavale taotlusele täies mahus lisatud ning kui taotleja ei ole esitanud selle kohta mõjuvaid põhjendusi, peatatakse kohaldatav tähtaeg, mille jooksul peab amet esitama teadusväljundi. Tähtaja kulgemise peatamine lõpetatakse kuus kuud pärast asjaomaste uuringute kõikide andmete esitamist.

7.  Amet avalikustab esitatud teabe üksnes juhul, kui ta on saanud ▌ selle teabega seotud taotluse, ning pärast seda, kui ta on otsustanud avalikustada sellega koos esitatud uuringud kooskõlas artiklitega 38–39e.

8.  Amet kehtestab ▌ käesoleva artikli rakendamise praktilise korra, sealhulgas lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud juhtudel mõjuvate põhjenduste nõudmise ja avalikustamise korra. Kõnealune kord peab ▌ olema kooskõlas käesoleva määruse ja muu asjakohase liidu ▌ õigusega.

Artikkel 32c

Konsulteerimine kolmandate isikutega

1.  Kui asjakohases liidu õiguses on sätestatud, et loa või heakskiidu kehtivust saab pikendada, teavitab pikendamise võimalik taotleja ametit uuringutest, mida ta kavatseb sel eesmärgil teha, sealhulgas esitab teabe selle kohta, kuidas erinevad uuringud korraldatakse, et tagada vastavus õiguslikele nõuetele. Pärast uuringutest teavitamist algatab amet konsultatsiooni sidusrühmade ja üldsusega loa kehtivuse pikendamiseks kavandatud uuringute üle, sealhulgas kavandatud uuringute ülesehituse üle. Võttes arvesse sidusrühmadelt ja üldsuselt saadud märkusi, mis on kavandatud pikendamise riski hindamiseks asjakohased, annab amet nõu kavandatud loa kehtivuse pikendamise taotluse sisu ning samuti uuringute ülesehituse kohta. Ameti nõuanded ei piira järgnevat pikendamistaotluste hindamist teaduskomisjonides ega ole viimastele siduvad.

2.  Amet konsulteerib sidusrühmade ja üldsusega ameti poolt kooskõlas artiklitega 38–39e avalikustatud taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni alusel vahetult pärast nimetatud avalikustamist, et välja selgitada, kas taotluse eseme kohta on kättesaadavad muud asjakohased teadusandmed või uuringud. Põhjendatud juhtudel, kui on risk, et käesoleva lõike kohaselt läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemusi ei saa kohaselt arvesse võtta kohaldatavate tähtaegade tõttu, mille jooksul amet peab esitama teadusväljundi, võidakse neid tähtaegu pikendada maksimaalselt seitse nädalat. Käesolev lõige ei mõjuta artiklist 33 tulenevaid ameti kohustusi ja seda ei kohaldata lisateabe suhtes, mida taotleja esitab riskihindamisprotsessis.

3.  Amet kehtestab ▌ käesolevas artiklis ja artiklis 32a osutatud menetluste rakendamise praktilise korra.

Artikkel 32d

Kontrolliuuringud

Ilma et see mõjutaks ▌ taotlejate kohustust tõendada loa andmise süsteemis esitatud taotluse eseme ohutust, võib komisjon erandlike asjaolude korral, nagu tõsised vastuolud või vastuolulised tulemused, taotleda ametilt teadusuuringute tellimist, et kontrollida tema riskihindamisprotsessis kasutatavat tõendusmaterjali. Tellitud uuringute ulatus võib olla laiem kui kontrollitav tõendusmaterjal.“

"

7)  Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Amet tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Ta avalikustab eelkõige järgmise:

   a) juhatuse, nõuandva kogu, teaduskomitee ja teaduskomisjonide ning nende töörühmade päevakorrad, osalejate nimekirjad ja protokollid;
   b) kõik oma teadusväljundid, sealhulgas teaduskomitee ja teaduskomisjonide arvamused pärast nende vastuvõtmist, millele lisatakse alati vähemusarvamused ja riskihindamisprotsessi käigus läbi viidud konsultatsioonide tulemused;
   c) teadusandmed, uuringud ja ▌ taotlusi toetav muu teave, sealhulgas taotlejate esitatud lisateave, samuti muud teadusandmed ja teave, mis toetavad Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide esitatud teadusväljunditaotlusi, sealhulgas teaduslike arvamuste taotlusi, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 39–39e;
   d) teave, millel põhinevad tema teadusväljundid, sealhulgas teaduslikud arvamused, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset kooskõlas artiklitega 39–39e;
   e) juhatuse liikmete, tegevdirektori, nõuandva kogu liikmete ning teaduskomitee, teaduskomisjonide ja töörühmade liikmete iga-aastased huvide deklaratsioonid ning koosolekute päevakorraküsimustega seotud huvide deklaratsioonid;
   f) ameti teadusuuringud kooskõlas artiklitega 32 ja 32d;
   g) ameti tegevuse aastaaruanne;
   h) Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide taotlused teadusliku arvamuse saamiseks, mis on tagasi lükatud või mida on muudetud, ning tagasilükkamise või ▌ muutmise põhjendused;
   i) ▌võimalikele taotlejatele esitamiseelses faasis vastavalt artiklitele 32a ja 32c antud nõuannete kokkuvõte.

Esimeses lõigus osutatud teave avalikustatakse viivitamata, välja arvatud esimese lõigu punktis c osutatud teave, mis puudutab taotlusi, ja esimese lõigu punktis i osutatud teave, mis avalikustatakse viivitamata pärast seda, kui taotlus loetakse nõuetekohaseks või vastuvõetavaks.

Teises lõigus osutatud teave avalikustatakse ameti veebisaidi selleks ettenähtud rubriigis. See rubriik peab olema avalik ja kergesti juurdepääsetav. Asjaomane teave peab olema elektroonilises vormingus ning seda peab saama alla laadida, printida ning teha selles päringuid.“;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Lõike 1 ▌ esimese lõigu punktides c, d ja i osutatud teave avalikustatakse ilma, et see piiraks järgmiste normide kohaldamist:

   a) kehtivad intellektuaalomandit reguleerivad õigusnormid, millega piiratakse avalikustatud dokumentide või nende sisu teatavaid kasutusviise; ning
   b) liidu ▌ õigusnormid, millega kaitstakse novaatorite investeeringuid asjaomaseid loataotlusi toetava teabe ja andmete kogumiseks (edaspidi „andmete ainuõiguse normid“).

Lõike 1 esimese lõigu punktis c märgitud teabe avalikustamist ei käsitata sõnaselge ega kaudse loana ega litsentsina asjaomaste andmete ja teabe ning nende sisu kasutamiseks, taasesitamiseks või muul moel kasutamiseks, kui sellega rikutakse intellektuaalomandi õigust või andmete ainuõiguse norme, ning liit ei vastuta nende kasutamise eest kolmandate isikute poolt. Amet tagab, et enne teabe avalikustamist võtavad asjaomasele teabele juurdepääsu omavad isikud sellekohased selged kohustused või allkirjastavad sellekohased avaldused.“;

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Amet sätestab ▌ käesoleva artikli lõigetes 1, 1a ja 2 osutatud läbipaistvust käsitlevate normide rakendamise praktilise korra, võttes arvesse artikleid 39–39g ja 41.“

"

8)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 39

Konfidentsiaalsus

1.  Erandina artiklist 38 ei tohi amet avalikustada teavet, mille puhul on taotletud käesolevas artiklis sätestatud tingimustele vastavat konfidentsiaalsena käsitlemist.

2.  Taotleja taotluse korral võib amet heaks kiita üksnes järgmise teabe konfidentsiaalsena käsitlemise, kui selle teabe avaldamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) valmistamis- või tootmisprotsess, sealhulgas meetod ja selle innovatiivsed aspektid ning muud tehnilised ja tööstuslikud spetsifikatsioonid, mis on selle protsessi või meetodiga lahutamatult seotud, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks;
   b) asjakohasel juhul tootja või importija ja taotleja või loa hoidja vahelised ärisidemed;
   c) äriteave, millest selguvad taotleja hanked, turuosa või äristrateegia, ning
   d) taotluse eseme kvantitatiivne koostis, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks.

3.  Lõikes 2 osutatud teabe loetelu ei piira valdkondliku liidu ▌ õiguse kohaldamist.

4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3:

   a) võib amet avalikustada lõigetes 2 ja 3 ▌ osutatud teabe, kui tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid inimeste või loomade tervise või keskkonna kaitseks, näiteks hädaolukordades;
   b) avalikustatakse siiski teave, mis on osa teadusväljundi järeldustest, sealhulgas ameti teaduslikud arvamused, ja mis on seotud eeldatava ▌ mõjuga inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.“

"

8)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 39a

Konfidentsiaalsustaotlus

1.  ▌Taotluse, seda toetavate teadusandmete ja muu lisateabe esitamisel kooskõlas liidu ▌ õigusega võib taotleja taotleda, et teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena vastavalt artikli 39 lõigetele 2 ja 3. Taotlusele lisatakse kontrollitav põhjendus, millest nähtub, kuidas asjaomase teabe avalikustamine kahjustab oluliselt asjaomaseid huve vastavalt artikli 39 lõigetele 2 ja 3.

2.  Kui taotleja esitab konfidentsiaalsustaotluse, peab ta esitama esitatava teabe konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse versiooni kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on vastavalt artiklile 39f kehtestatud. Mittekonfidentsiaalne versioon ei sisalda teavet, mida taotleja peab artikli 39 lõigete 2 ja 3 alusel konfidentsiaalseks, ning selles märgitakse ära kohad, kust selline teave on välja jäetud. Konfidentsiaalne versioon sisaldab kogu esitatavat teavet, sealhulgas teavet, mida taotleja peab konfidentsiaalseks. Konfidentsiaalses versioonis tuleb selgelt märkida teave, mille konfidentsiaalsena käsitlemist taotletakse. Taotleja peab selgelt esitama põhjenduse, mille alusel taotletakse eri teabeosade konfidentsiaalsust.

Artikkel 39b

Otsus konfidentsiaalsuse kohta

1.  Amet:

   a) avalikustab ▌ taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni taotleja esitatud kujul viivitamata pärast seda, kui taotlus loetakse nõuetekohaseks või vastuvõetavaks;
   b) jätkab viivitamata konfidentsiaalsustaotluse üksikasjalikku ja individuaalset läbivaatamist kooskõlas käesoleva artikliga;
   c) teatab enne konfidentsiaalsustaotluse kohta ametliku otsuse tegemist taotlejale kirjalikult oma kavatsusest teave avalikustada ning selle põhjused. Kui taotleja ei nõustu ameti hinnanguga, võib ta esitada oma seisukohad või taotluse tagasi võtta kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil talle teatati ameti seisukohast;
   d) võtab vastu põhjendatud otsuse konfidentsiaalsustaotluse kohta, võttes arvesse taotleja tähelepanekuid, kümne nädala jooksul alates taotluse suhtes esitatud konfidentsiaalsustaotluse kättesaamise kuupäevast ning viivitamata lisaandmete ja -teabe puhul, teatab oma otsusest taotlejale ja teavitab teda õigusest esitada vastavalt lõikele 2 kordustaotlus ning teatab oma otsusest komisjonile ja liikmesriikidele, kui see on asjakohane, ning
   e) avalikustab lisaandmed ja -teabe, mille puhul ei ole konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust põhjendatuna heaks kiidetud, kõige varem kaks nädalat pärast oma otsusest taotlejale teatamist vastavalt punktile d.

2.  Taotleja võib kahe nädala jooksul pärast seda, kui taotlejale on lõike 1 kohaselt teatatud ameti otsusest konfidentsiaalsustaotluse kohta, esitada kordustaotluse, paludes ametil oma otsus läbi vaadata. Kordustaotlusel on peatav mõju. Amet vaatab läbi kordustaotluse alused ja võtab kordustaotluse kohta vastu põhjendatud otsuse. Ta teavitab taotlejat sellest otsusest kolme nädala jooksul kordustaotluse esitamisest ja lisab sellesse teavitusse teabe taotleja käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest, nimelt võimalusest esitada lõike 3 kohaselt ameti otsuse kohta hagi Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“). Amet avalikustab lisaandmed ja -teabe, mille puhul amet ei ole konfidentsiaalsustaotlust põhjendatuna heaks kiitnud, kõige varem kaks nädalat pärast seda, kui taotlejale on teatatud ameti põhjendatud otsusest kordustaotluse kohta vastavalt käesolevale lõikele.

3.  Otsuste kohta, mille amet on teinud käesoleva artikli kohaselt, võib esitada hagi Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklites 263 ja 278 sätestatud tingimustele.

Artikkel 39c

Konfidentsiaalsuse läbivaatamine

Amet kontrollib enne oma teadusväljundi, sealhulgas teaduslike arvamuste esitamist, kas teavet, mille puhul on varem heaks kiidetud selle konfidentsiaalsena käsitlemine, võib siiski avalikustada vastavalt artikli 39 lõike 4 punktile b. Sel juhul järgib amet artiklis 39b sätestatud menetlust, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

Artikkel 39d

Kohustused seoses konfidentsiaalsusega

1.  Amet avalikustab taotluse korral komisjonile ja liikmesriikidele kogu tema valduses oleva teabe, mis on seotud ▌ taotlusega või teadusväljunditaotlusega, sealhulgas teaduslike arvamuste taotlusega Euroopa Parlamendi, komisjoni või liikmesriikide poolt, välja arvatud juhul, kui liidu ▌ õiguses on sätestatud teisiti.

2.  Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavet, mille nad on saanud vastavalt liidu ▌ õigusele ja mille puhul on taotletud selle konfidentsiaalsena käsitlemist, ei avalikustataks enne, kui amet on teinud konfidentsiaalsustaotluse suhtes otsuse ja see otsus on lõplik. Komisjon ja liikmesriigid võtavad ka vajalikke meetmeid, et teavet, mille puhul amet on konfidentsiaalsena käsitlemise heaks kiitnud, ei avalikustata.

3.  Kui taotleja võtab või on võtnud ▌ taotluse tagasi, käsitlevad amet, komisjon ja liikmesriigid ameti poolt kooskõlas artiklitega 39–39e heaks kiidetud ▌ teavet konfidentsiaalsena. Taotlus loetakse tagasivõetuks alates hetkest, mil algse taotluse saanud pädev asutus on saanud sellekohase kirjaliku nõude. Kui taotlus võetakse tagasi enne, kui amet on teinud ▌ konfidentsiaalsustaotluse suhtes lõpliku otsuse artikli 39b lõike 1 või 2 alusel, ei avalikusta komisjon, liikmesriigid ega amet teavet, mille konfidentsiaalsust taotleti.

4.  Juhatuse liikmed, tegevdirektor, teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmed ning nende töörühmades osalevad väliseksperdid, nõuandva kogu liikmed ja ameti töötajad on kohustatud isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist täitma ametisaladuse pidamise kohustust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339.

5.  Amet sätestab komisjoniga konsulteerides ▌ artiklites 39, 39a, 39b ja 39e ning käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsust käsitlevate normide rakendamise praktilise korra, sealhulgas vastavalt artiklile 38 avalikustatavat teavet käsitlevate konfidentsiaalsustaotluste esitamise ja käsitlemise korra, võttes arvesse artikleid 39f ja 39g. Seoses artikli 39b lõikega 2 tagab amet, et kordustaotluste hindamisel kohaldatakse ülesannete asjakohast lahusust.

Artikkel 39e

Isikuandmete kaitse

1.  Seoses teadusväljunditaotlustega, sealhulgas liidu ▌ õiguse kohaste teaduslike arvamuste taotlustega, avalikustab amet alati järgmise teabe:

   a) taotleja nimi ja aadress;
   b) taotlusi toetavate avaldatud või avalikult kättesaadavate uuringute autorite nimed ning
   c) teaduskomitee ja teaduskomisjonide, nende töörühmade ja muude ajutiste rühmade asjaomast teemat käsitlevate koosolekute kõigi osalejate ja vaatlejate nimed.

2.  Olenemata lõikest 1 käsitatakse selgroogsetega katsete tegemisse või toksikoloogiliste andmete saamisesse kaasatud füüsiliste isikute nimede ja aadresside avalikustamist asjaomaste füüsiliste isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust oluliselt kahjustavana ning neid ei tohi avalikustada, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679(25) ja (EL) 2018/1725(26) on sätestatud teisiti.

3.  Käesoleva määruse alusel töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrusi (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725. Kõiki käesoleva määruse artikli 38 ja käesoleva artikli kohaselt avalikustatud isikuandmeid võib kasutada üksnes selleks, et tagada käesoleva määruse kohaselt riski hindamise läbipaistvus, ning neid ei või töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktile b või määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punktile b, olenevalt olukorrast.

Artikkel 39f

Standardandmevormingud

1.  Artikli 38 lõike 1 punkti c kohaldamisel ja selleks, et tagada ametile esitatud teadusväljunditaotluste tõhus menetlemine, tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võtta standardandmevormingud ▌ dokumentide esitamiseks, neis päringute tegemiseks, nende kopeerimiseks ja printimiseks, tagades samas vastavuse liidu ▌ õiguses sätestatud õiguslikele nõuetele. ▌ Standardandmevormingud ▌:

   a) ei tohi põhineda erasektori välja töötatud standarditel;
   b) peavad tagama võimalikult suure koostalitlusvõime olemasolevate andmeesitusviisidega;
   c) peavad olema kasutajasõbralikud ja kohandatud kasutamiseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt.

2.  Lõikes 1 osutatud standardandmevormingute ▌ vastuvõtmisel järgitakse järgmist menetlust:

   a) amet koostab ▌ lubade andmise eri menetluste ning Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide esitatud asjaomaste teadusväljunditaotluste jaoks standardandmevormingute ▌ projekti;
   b) võttes arvesse kohaldatavaid loa andmise eri menetluste nõudeid ja muid õigusraamistikke ning pärast seda, kui on tehtud kõik vajalikud kohandused, võtab komisjon ▌ rakendusaktidega vastu standardandmevormingud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud menetlusega;
   c) amet teeb standardandmevormingud ▌ pärast nende vastuvõtmist oma veebisaidil kättesaadavaks;
   d) kui standardandmevormingud ▌ on käesoleva artikli kohaselt vastu võetud, saab taotlusi ning teadusväljunditaotlusi, sealhulgas teadusliku arvamuse taotlusi Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide poolt esitada üksnes kooskõlas ▌ nimetatud standardandmevormingutega ▌.

Artikkel 39g

Infosüsteemid

Ameti hallatavad infosüsteemid, kus säilitatakse ameti andmeid, sealhulgas konfidentsiaalseid andmeid ja isikuandmeid, projekteeritakse viisil, millega tagatakse, et juurdepääs nendele on täielikult auditeeritav ja saavutatakse asjakohaseid turvariske arvestades kõrgeimad turvalisuse standardid, võttes arvesse artikleid 39–39f. ▌“

"

10)  Artikli 40 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Amet avalikustab kõik teadusväljundid, sealhulgas ameti avaldatud teaduslikud arvamused ja toetavad teadusandmed ning muu teabe kooskõlas artiklitega 38–39e.“

"

11)  Artiklit 41 muudetakse järgmiselt ▌:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Olenemata käesoleva määruse artiklites 39–39d sätestatud konfidentsiaalsust käsitlevatest normidest kohaldatakse ameti valduses olevate dokumentide suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001*.

Kui käsitletakse keskkonnateavet, kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1367/2006** ▌. Olenemata käesoleva määruse artiklites 39–39d sätestatud konfidentsiaalsust käsitlevatest normidest kohaldatakse liikmesriikide valduses oleva keskkonnateabe suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ***.

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26).“

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 ning määruse (EÜ) nr 1367/2006 artiklite 6 ja 7 rakendamise praktilise korra hiljemalt … kuue kuu jooksul pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva], tagades tema valduses olevatele dokumentidele võimalikult ulatusliku juurdepääsu.“

"

12)  Artikkel 61 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 61

Läbivaatamissäte

1.  Komisjon tagab käesoleva määruse kohaldamise korrapärase läbivaatamise.

2.  Hiljemalt … viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse kohaldamise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tulemuslikkust ameti eesmärkide, volituste, ülesannete, menetluste ja asukoha suhtes kooskõlas komisjoni suunistega. Hindamine hõlmab ka artikli 32a mõju ameti toimimisele, pöörates erilist tähelepanu asjaomasele töötajate töökoormusele ja mobiliseerimisele ning kõikidele muutustele, mis on võinud toimuda ameti ressursside eraldamises avalike huvidega seotud tegevuse arvelt. Hindamisel keskendutakse võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muudatuse finantsmõjule.

3.  Lõikes 2 osutatud hindamise käigus analüüsib komisjon ühtlasi, kas ameti organisatsioonilist raamistikku tuleb täiendavalt ajakohastada seoses otsustega konfidentsiaalsustaotluste ja kordustaotluse kohta, nimelt luues apellatsioonikoja või võttes muid asjakohaseid meetmeid.

4.  Kui komisjon leiab, et ameti tegevuse jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesoleva määruse asjakohaseid sätteid vastavalt muuta või need kehtetuks tunnistada.

5.  Komisjon esitab käesoleva artikli kohaste läbivaatamiste ja hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja juhatusele. Need tulemused avalikustatakse.“

"

13)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 61a

Teabekogumismissioonid

▌ Komisjoni eksperdid korraldavad liikmesriikides teabekogumismissioone, hindamaks seda, kuidas laborid ja muud katsete tegemise üksused kohaldavad ametile taotluse osana esitatud katsete ja uuringute tegemise asjaomaseid standardeid, ning samuti artikli 32b lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmist, hiljemalt … neli aastat pärast käesoleva muutmismääruse kohaldamise kuupäeva]. Selleks kuupäevaks korraldavad komisjoni eksperdid ka teabekogumismissioone, et hinnata nimetatud standardite kohaldamist kolmandates riikides asuvate laborite ja muude katsete tegemise üksuste poolt, nagu on sätestatud asjakohastes kokkulepetes ja kordades kolmandate riikidega, millele on muu hulgas osutatud artiklis 49.

Teabekogumismissioonide käigus tuvastatud rikkumistest teatatakse komisjonile, liikmesriikidele, ametile ja hinnatud laboritele ning muudele katsete tegemise üksustele. Komisjon, amet ja liikmesriigid tagavad tuvastatud rikkumiste asjakohased järelmeetmed.

Teabekogumismissioonide tulemused esitatakse läbivaatusaruandes. Selle aruande alusel esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku, eelkõige vajalike kontrollimeetmete, sealhulgas auditite kohta.“

"

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1829/2003 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 5 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, ning taotlusele lisatakse:“;

"

b)  punkt l asendatakse järgmisega:"

„l) tähistatuna need taotluse osad ja muu lisateave, mille puhul taotleja on taotlenud käsitlemist konfidentsiaalsena, koos kontrollitava põhjendusega vastavalt käesoleva määruse artiklile 30 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39;“;

"

c)  lisatakse järgmine punkt:"

„m) standardvormis kokkuvõte toimikust.“

"

2)  Artikli 6 lõige 7 asendatakse järgmisega:"

„7. Amet avalikustab oma arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 38 lõikele 1 pärast seda, kui sellest on välja jäetud kogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 39–39e ning käesoleva määruse artikli 30 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletav teave. Üldsus võib esitada komisjonile märkusi 30 päeva jooksul pärast avalikustamist.“;

"

3)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Omal algatusel või komisjoni või liikmesriigi taotlusel annab amet arvamuse selle kohta, kas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud tootele antud luba vastab endiselt käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Amet edastab selle arvamuse viivitamatult komisjonile, liikmesriikidele ja loaomanikule. Amet avalikustab oma arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 38 lõikele 1 pärast seda, kui sellest on välja jäetud kogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 39–39e ning käesoleva määruse artikli 30 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletav teave. Üldsus võib esitada komisjonile märkusi 30 päeva jooksul pärast sellist avalikustamist.“

"

4)  Artikli 11 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„2. Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, ning taotlusele lisatakse:“.

"

5)  Artikli 17 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, ning taotlusele lisatakse:“;

"

b)  punkt l asendatakse järgmisega:"

„l) tähistatuna need taotluse osad ja muu lisateave, mille puhul taotleja on taotlenud käsitlemist konfidentsiaalsena, koos kontrollitava põhjendusega vastavalt käesoleva määruse artiklile 30 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitele 39–39e;“

"

c)  lisatakse järgmine punkt:"

„m) standardvormis kokkuvõte toimikust.“

"

6)  Artikli 18 lõige 7 asendatakse järgmisega:"

„7. Amet avalikustab oma arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 38 lõikele 1 pärast seda, kui sellest on välja jäetud kogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 39–39e ning käesoleva määruse artikli 30 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletav teave. Üldsus võib esitada komisjonile märkusi 30 päeva jooksul pärast sellist avalikustamist.“

"

7)  Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Omal algatusel või komisjoni või liikmesriigi taotlusel annab amet arvamuse selle kohta, kas artikli 15 lõikes 1 osutatud tootele antud luba vastab endiselt käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Amet edastab selle arvamuse viivitamatult komisjonile, liikmesriikidele ja loaomanikule. Amet avalikustab oma arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 38 lõikele 1 pärast seda, kui sellest on väljajäetud kogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 39–39e ning käesoleva määruse artikli 30 kohaselt konfidentsiaalsena käsitletav teave. Üldsus võib esitada komisjonile märkusi 30 päeva jooksul pärast sellist avalikustamist.“

"

8)  Artikli 23 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„2. Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, ning taotlusele lisatakse:“.

"

9)  Artikli 29 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

„1. Amet avalikustab loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused ning direktiivi 2001/18/EÜ artiklis 4 osutatud pädevate asutuste arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38–39e ▌ ning võttes arvesse käesoleva määruse artiklit 30.

2.  Juurdepääsutaotluste käsitlemisel tema valduses olevatele dokumentidele kohaldab amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.*

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).“

"

10)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 30

Konfidentsiaalsus

1.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 39–39e ja käesolevas artiklis sätestatud tingimuste ja menetlustega

   a) võib taotleja esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele kontrollitava põhjenduse, ning
   b) hindab amet taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust.

2.  Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud teabele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 39 lõikele 3 võib amet heaks kiita ka järgmise teabe käsitlemise konfidentsiaalsena, kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) DNA järjestuse teave, välja arvatud järjestused, mida kasutatakse transformatsioonide avastamiseks, identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks, ning
   b) aretusskeemid ja -strateegiad.

3.  Intellektuaalsest omandist tulenevate või muude õiguste kasutamine ei kitsenda artikli 5 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3 ettenähtud avastamismeetodite kasutamist ega referentsmaterjalide reprodutseerimist käesoleva määruse kohaldamisel selle GMO, toidu või sööda suhtes, mille kohta on esitatud taotlus.

4.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 41 kohaldamist.“

"

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1831/2003 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud loa taotlus saadetakse komisjonile kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel. Komisjon teavitab viivitamata liikmesriike ja edastab taotluse Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“).“;

"

b)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) avalikustab ▌ taotluse ning kogu taotleja esitatud teabe kooskõlas artikliga 18.“

"

2)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

1.  Amet avalikustab loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38–39e ▌, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

2.  Kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 39–39e ja käesolevas artiklis, võib taotleja esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele kontrollitava põhjenduse. Amet hindab taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust.

3.  Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõikes 2 osutatud teabele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 39 lõikele 3 võib amet heaks kiita järgmise teabe käsitlemise konfidentsiaalsena, kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) selliste uuringute uuringukava, millega tõendatakse söödalisandi efektiivsust seoses selle kavandatud kasutuseesmärkidega, mis on määratletud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 ja I lisas, ning
   b) toimeaine lisandite spetsifikatsioonid ja taotleja organisatsioonisiseselt välja töötatud asjakohased analüüsimeetodid, välja arvatud lisandid, millel võib olla kahjulik toime loomade või inimeste tervisele või keskkonnale.

4.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 41 kohaldamist.“

"

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 2065/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 2065/2003 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) Amet:

   i) teavitab taotlusest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike ning teeb nii taotluse kui ka taotleja esitatud lisateabe neile kättesaadavaks, ning
   ii) avalikustab ▌ taotluse, asjaomase toetava teabe ning taotleja esitatud lisateabe kooskõlas artiklitega 14 ja 15.“;

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Pärast komisjoniga kokkuleppele jõudmist avaldab amet üksikasjalikud taotluse koostamise ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud esitamise suunised, võttes arvesse standardandmevorminguid, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f.“

"

2)  Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Amet avalikustab loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38–39e ▌.“

"

3)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

1.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 39–39e sätestatud tingimustele ja menetlustele

   a) võib taotleja esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele kontrollitava põhjenduse, ning
   b) hindab amet taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust.

2.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 41 kohaldamist.“

"

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1935/2004 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) amet teeb viivitamata järgmist:

   i) teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike taotlusest ning teeb nii taotluse kui ka taotleja esitatud lisateabe neile kättesaadavaks ning
   ii) avalikustab ▌ taotluse, asjaomase toetava teabe ning taotleja esitatud lisateabe kooskõlas artiklitega 19 ja 20.“;

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Pärast komisjoniga kokkuleppimist avaldab amet üksikasjalikud taotluse koostamise ja esitamise suunised, võttes arvesse standardandmevorminguid, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.“

"

2)  Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Amet avalikustab loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38–39e ▌, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel, ja käesoleva määruse artikliga 20.“

"

3)  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 20

Konfidentsiaalsus

1.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 39–39e ja käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja menetlustele

   a) võib taotleja esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele kontrollitava põhjenduse; ning
   b) hindab amet taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust.

2.  Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõikes 2 osutatud teabele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 39 lõikele 3 võib amet heaks kiita järgmise teabe käsitlemise konfidentsiaalsena, kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) igasugune üksikasjalikes kirjeldustes esitatav teave taotluses käsitletud aine tootmise lähteainete ja -segude ning nende segude, materjalide ja esemete koostise kohta, milles taotleja kavatseb ainet kasutada, nende segude, materjalide või esemete tootmismeetodite kohta ning lisandite ja migratsioonikatsete tulemuste kohta, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks;
   b) kaubamärk, mille all ainet turustatakse, samuti selliste segude, materjalide või esemete kaubanimi, milles ainet kasutatakse, kui see on kohaldatav, ning
   c) muu teave, mida peetakse konfidentsiaalseks vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis n osutatud konkreetsetele menetluseeskirjadele.

3.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 41 kohaldamist.“

"

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 1331/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1331/2008 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:"

„5. Amet avalikustab ▌ lisateabe, mille taotleja on esitanud kooskõlas artiklitega 11 ja 12.“

"

2)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 11

Läbipaistvus

Kui komisjon taotleb ameti arvamust vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 2, avalikustab amet viivitamata loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38–39e ▌. Lisaks avalikustab amet kõik tema arvamuste taotlused ja käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohased tähtaegade pikendamise taotlused.“

"

3)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.  Taotleja võib esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele selle esitamisel kontrollitava põhjenduse.

3.  Kui käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt taotletakse ameti arvamust, hindab amet taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitele 39–39e.

3.  Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõikes 2 osutatud teabele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 39 lõikele 3 võib amet heaks kiita järgmise teabe käsitlemise konfidentsiaalsena, kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) kui see on kohaldatav, üksikasjalikes kirjeldustes esitatav teave taotluse esemeks oleva aine tootmise lähteainete ja -preparaatide kohta ja selle kohta, kuidas neid kasutatakse kõnealuse aine tootmiseks, ning üksikasjalik teave selliste materjalide või toodete laadi ja koostise kohta, milles taotleja kavatseb kõnealust ainet kasutada, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks;
   b) kui see on kohaldatav, üksikasjalik analüütiline teave taotluse esemeks oleva aine üksikute tootmispartiide varieeruvuse ja stabiilsuse kohta, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks.

4.  Kui käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt ei ole ameti arvamus vajalik, hindab taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust komisjon. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 39, 39a ja 39d ja käesoleva artikli lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

5.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 41 kohaldamist.“

"

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„ ▌Toimeaine heakskiitmiseks või heakskiitmise tingimuste muutmiseks esitab toimeaine tootja liikmesriigile (edaspidi „referentliikmesriik“) taotluse koos käesoleva määruse artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohase kokkuvõtliku ja täieliku toimikuga või koos teaduslikult põhjendatud selgitusega selle kohta, miks teatavaid osi nendest toimikutest ei esitata, tõendades toimeaine vastavust käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Taotlust esitades võib taotleja artikli 63 kohaselt esitada taotluse, et teatavat teavet, sealhulgas toimiku teatavaid osi, käsitletaks konfidentsiaalsena, ning eraldab sellise teabe füüsiliselt muust teabest.

Liikmesriigid hindavad konfidentsiaalsustaotlusi. Pärast ametiga konsulteerimist otsustab referentliikmesriik, millist teavet tuleb artikli 63 kohaselt käsitleda konfidentsiaalsena.

Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kehtestab amet nende hindamiste järjepidevuse tagamiseks praktilise korra.“

"

2)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 10

Üldsuse juurdepääs toimikutele

Amet teeb viivitamata üldsusele kättesaadavaks artiklis 8 osutatud toimikud, sealhulgas taotleja esitatud lisateabe, välja arvatud teabe, mille konfidentsiaalsena käsitlemise on referentliikmesriik artikli 63 kohaselt heaks kiitnud ▌.“

"

3)  Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Toimeaine tootja esitab käesoleva määruse artiklis 14 osutatud taotluse liikmesriigile ja taotluse koopia komisjonile, teistele liikmesriikidele ja ametile hiljemalt kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja lõppu. Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.“

"

4)  Artikkel 16 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 16

Üldsuse juurdepääs pikendamisega seotud teabele

Amet hindab viivitamata iga konfidentsiaalsustaotlust ning teeb üldsusele kättesaadavaks teabe, mille taotleja on esitanud vastavalt artiklile 15, samuti taotleja esitatud muu lisateabe, välja arvatud teabe, mille puhul on taotletud konfidentsiaalsena käsitlemist ja mille puhul on see ameti poolt artikli 63 kohaselt heaks kiidetud.

Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kehtestab amet nende hindamiste järjepidevuse tagamiseks praktilise korra.“

"

5)  Artikli 63 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

1. Taotleja võib esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele kontrollitava põhjenduse.

2.  Heaks võib kiita üksnes järgmise teabe käsitlemise konfidentsiaalsena, kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõikes 2 osutatud teave;
   b) toimeaine lisandi spetsifikatsioon ja seotud meetodid toimeaine tootmisel lisandite analüüsimiseks, välja arvatud selliste lisandite puhul, mida peetakse toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt või keskkonna seisukohalt oluliseks, ning nende lisandite analüüsiga seotud meetodid;
   c) toimeaine tootmispartiide tulemused, kaasa arvatud lisandid, ning
   d) teave taimekaitsevahendi täieliku koostise kohta.

2a.  Kui amet hindab käesoleva määruse kohaseid konfidentsiaalsustaotlusi, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 39–39e ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi ja menetlusi.

2b.  Kui liikmesriigid hindavad käesoleva määruse kohaseid konfidentsiaalsustaotlusi, kohaldatakse järgmisi nõudeid ja menetlusi:

   a) heaks võib kiita üksnes lõikes 2 loetletud teabe konfidentsiaalsena käsitlemise;
   b) kui liikmesriik on otsustanud, millist teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena, teavitab ta taotlejat oma otsusest;
   c) liikmesriigid, komisjon ja amet võtavad vajalikke meetmeid, et ei avalikustataks teavet, mille konfidentsiaalsena käsitlemine on heaks kiidetud;
   d) määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 39e kohaldatakse samuti mutatis mutandis põhimõttel;
   e) olenemata lõikest 2 ja käesoleva lõike punktidest c ja d:
   i) võib liikmesriik avalikustada lõikes 2 osutatud teabe, kui tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid inimeste või loomade tervise või keskkonna kaitseks, näiteks hädaolukordades;
   ii) avalikustatakse siiski teave, mis on osa ameti teadusväljundite järeldustest ja mis on seotud eeldatava mõjuga inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Sellisel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 39c;
   f) kui taotleja võtab või on võtnud taotluse tagasi, käsitlevad liikmesriigid, komisjon ja amet konfidentsiaalsena teavet, mis on käesoleva artikli kohaselt konfidentsiaalsena heaks kiidetud. Kui taotlus võetakse tagasi enne, kui liikmesriik on teinud asjaomase konfidentsiaalsustaotluse suhtes otsuse, ei avalikusta liikmesriigid, komisjon ega amet teavet, mille konfidentsiaalsust taotleti.

3.  Käesolev artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ* ega määruste (EÜ) nr 1049/2001** ja (EÜ) nr 1367/2006*** kohaldamist.

_________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).“

"

Artikkel 8

Määruse (EL) 2015/2283 muutmine

Määrust (EL) 2015/2283 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liidus uuendtoidu turule viimise loa andmise ja käesoleva määruse artiklis 9 osutatud liidu loetelu uuendamise menetlust alustatakse kas komisjoni algatusel või pärast seda, kui taotleja on esitanud komisjonile taotluse, mis on kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f. Komisjon teeb taotluse liikmesriikidele viivitamata kättesaadavaks. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks taotluse kokkuvõtte, mille aluseks on käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja e osutatud teave.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kui komisjon on taotlenud Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“) arvamust, avalikustab amet ▌ taotluse vastavalt artiklile 23 ning esitab oma arvamuse selle kohta, kas uuendamisel võib olla mõju inimeste tervisele.“

"

2)  ▌ Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on edastanud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuetekohase teatise, võivad liikmesriigid ja amet esitada komisjonile toiduohutust puudutavad asjakohaselt põhjendatud vastuväited asjaomase traditsioonilise toidu liidus turule viimise suhtes. Kui amet esitab toiduohutust puudutavad põhjendatud vastuväiteid, avalikustab ta teatise viivitamata kooskõlas artikliga 23, mida kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.“

"

3)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  esimesse lõiku lisatakse järgmine lause:"

„Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f.“;

"

b)  teise lõiku lisatakse järgmine lause:"

„Amet avalikustab taotluse, asjaomase toetava teabe ning taotleja esitatud lisateabe kooskõlas artikliga 23.“

"

4)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 23

Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus

1.  Kui komisjon taotleb ameti arvamust vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõikele 3 ja artiklile 16, avalikustab amet loataotluse, asjaomase toetava teabe ja taotleja esitatud lisateabe, samuti ameti teaduslikud arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitega 38–39e ▌ ning käesoleva artikliga.

2.  Taotleja võib esitada taotluse, et käesoleva määruse kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, lisades taotlusele selle esitamisel kontrollitava põhjenduse.

3.  Kui komisjon taotleb käesoleva määruse artikli 10 lõike 3 ja artikli 16 kohaselt ameti arvamust, hindab amet taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklitele 39–39e.

4.  Lisaks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõikes 2 osutatud teabele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 39 lõikele 3 võib amet heaks kiita järgmise teabe käsitlemise konfidentisaalsena, kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) kui see on kohaldatav, üksikasjalikes kirjeldustes esitatav teave taotluse esemeks oleva uuendtoidu tootmise lähteainete ja -preparaatide kohta ja selle kohta, kuidas neid kasutatakse kõnealuse uuendtoidu tootmiseks, ning üksikasjalik teave konkreetse toidu või toidukategooria laadi ja koostise kohta, milles taotleja kavatseb kõnealust uuendtoitu kasutada, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks;
   b) kui see on kohaldatav, üksikasjalik teave üksikute tootmispartiide varieeruvuse ja stabiilsuse kohta, välja arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks.

5.  Kui komisjon ei taotle ameti arvamust vastavalt käesoleva määruse artiklitele 10 ja 16, hindab taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust komisjon. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 39, 39a ja 39d ning käesoleva artikli 4 lõiget kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

6.  Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 41 kohaldamist.“

"

Artikkel 9

Direktiivi 2001/18/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 6 lisatakse lõige 2a:"

„2a. Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on liidu õiguse kohaselt kehtestatud.“

"

2)  Artiklisse 13 lisatakse lõige 2a:"

„2a. Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on liidu õiguse kohaselt kehtestatud.“;

"

3)  Artikkel 25 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 25

Konfidentsiaalsus

1.  Taotleja ▌ võib taotleda, et käesoleva direktiivi kohaselt esitatud teabe teatavaid osi käsitletaks konfidentsiaalsena, täiendades taotlust kontrollitava põhjendusega vastavalt lõigetele 3 ja 6.

2.  Pädev asutus hindab taotleja esitatud konfidentsiaalsustaotlust ▌.

3.  Taotleja taoluse alusel võib pädev asutus heaks kiita üksnes järgmise teabe konfidentsiaalsena käsitlemise, kui on esitatud kontrollitav põhjendus ja kui selle teabe avalikustamine võib taotleja tõendite kohaselt tema huvisid olulisel määral kahjustada:

   a) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud teave;
   b) DNA järjestuse teave, välja arvatud järjestused, mida kasutatakse transformatsioonide avastamiseks, identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks, ning
   c) aretusskeemid ja -strateegiad.

4.  Pädev asutus otsustab pärast nõupidamist taotlejaga, millist teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena, ja teatab taotlejale oma otsusest.

5.  Liikmesriigid, komisjon ja asjaomased teaduskomiteed võtavad vajalikud meetmed, et käesoleva direktiivi alusel teatatud või vahetatud konfidentsiaalset teavet ei avalikustata.

6.  Samuti kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklite 39e ja 41 asjakohaseid sätteid.

7.  Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3, 5 ja 6:

   a) võib pädev asutus avalikustada lõikes 3 osutatud teabe, kui tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid inimeste või loomade tervise või keskkonna kaitseks, näiteks hädaolukordades, ning
   b) avalikustatakse siiski teave, mis on osa asjaomaste teaduskomiteede teadusväljundi järeldustest või hindamisaruannete järeldustest ja mis on seotud eeldatava mõjuga inimeste või loomade tervisele või keskkonnale. Sellisel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 39c.

8.  Kui taotleja võtab taotluse tagasi, käsitlevad liikmesriigid, komisjon ja asjaomane teaduskomitee või asjaomased teaduskomiteed konfidentsiaalsena teavet, mille konfidentsiaalsena käsitlemise on pädev asutus käesoleva artikli kohaselt heaks kiitnud. Kui taotlus võetakse tagasi enne, kui pädev asutus on teinud asjaomase konfidentsiaalsustaotluse suhtes otsuse, ei avalikusta liikmesriigid, komisjon ega asjaomane teaduskomitee või asjaomased teaduskomiteed teavet, mille konfidentsiaalsust taotleti.“

"

4)  Artiklisse 28 lisatakse lõige 4:"

„4. Kui asjaomase teaduskomiteega konsulteeritakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, avalikustab ta viivitamata taotluse, ▌ asjaomase toetava teabe ja ▌ taotleja esitatud lisateabe, samuti teaduslikud arvamused, välja arvatud teabe, mille konfidentsiaalsena käsitlemise on pädev asutus artikli 25 kohaselt heaks kiitnud ▌.“

"

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

1.  Käesolevat määrust ei kohaldata liidu ▌ õiguse kohaste ▌ taotluste ja ametile esitatavate teadusväljunditaotluste suhtes enne … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

2.  30. juunil 2022 ametis olevate ameti juhatuse (edaspidi „juhatus“) liikmete ametiaeg lõpeb kõnealusel kuupäeval. Olenemata käesoleva määruse artiklis 11 osutatud kohaldamise alguskuupäevadest kohaldatakse artikli 1 punktis 4 sätestatud liikmete juhatusse nimetamise ja ametisse määramise korda selliselt, et nende normide alusel ametisse määratud liikmetel on võimalik alustada oma ametiaega 1. juulil 2022.

3.  Olenemata artiklis 11 osutatud kohaldamise alguskuupäevdest pikendatakse 30. juunil 2021 ametis olevate teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmete ametiaega seni, kuni asuvad ametisse artikli 1 punktis 5 osutatud valikumenetluse ja ametisse määramise korra kohaselt asjaomasesse teaduskomiteesse ja asjaomastesse teaduskomisjonidesse ametisse määratud liikmed.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. ▌

Artikli 1 punkte 4 ja 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 158.
(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 225.
(3) Käesolev seisukoht asendab 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0489).
(4)ELT C 440, 6.12.2018, lk 158.
(5)ELT C 461, 21.12.2018, lk 225.
(6)Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused ▌ (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/10/EÜ, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (ELT L 354, 31.12.2008, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1).
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EC keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(24)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(25)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


Ravimite täiendava kaitse tunnistus ***I
PDF 241kWORD 91k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (COM(2018)0317 – C8‑0217/2018 – 2018/0161(COD))
P8_TA-PROV(2019)0401A8-0039/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0317),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0217/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8‑0039/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta

P8_TC1-COD(2018)0161


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 469/2009(4) on sätestatud, et iga toote puhul, mis on liikmesriigi territooriumil patendiga kaitstud ja mille suhtes kohaldatakse enne ravimina turuleviimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/82/EÜ(5) või 2001/83/EÜ(6) sätestatud halduslikku loamenetlust, võib nimetatud määruses sätestatud tingimuste kohaselt olla vaja täiendava kaitse tunnistust (tunnistus).

(2)  Nähes ette ajavahemiku täiendavaks kaitseks, tahetakse määrusega (EÜ) nr 469/2009 edendada liidus ravimite väljatöötamiseks vajalikke teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hoida ära ravimiuuringute üleviimist liidust välja riikidesse, kes pakuvad paremat kaitset.

(3)  Alates määruse (EÜ) nr 469/2009 eelkäija vastuvõtmisest 1992. aastal on turud väga palju edasi arenenud ning on toimunud märkimisväärne analoogravimite ja eelkõige sarnaste bioloogiliste ravimite ning nende toimeainete valmistamise tõus, seda eelkõige ▌riikides väljaspool liitu („kolmandad riigid“), kus kaitse puudub või on kehtivuse kaotanud.

(4)  Asjaolu, et tunnistuse antava kaitse suhtes ei ole määruses (EÜ) nr 469/2009 ühtegi erandit kehtestatud, on plaanimatult viinud selleni, et liidus asuvad analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajad ei saa analoogravimeid ja sarnaseid bioloogilisi ravimeid liidus valmistada ja seda isegi ▌ selliste kolmandate riikide turgudele eksportimiseks, kus ▌ kaitset ei ole või kus see on kehtivuse kaotanud. Samamoodi ei lubata liidus asuvatel analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajatel analoogravimeid ja sarnaseid bioloogilisi ravimeid valmistada nende ladustamiseks piiratud ajaks enne tunnistuse kehtivusaja lõppu. See raskendab, vastupidiselt kolmandates riikides asuvatele valmistajatele, kus kaitset ei ole või see on kehtivuse kaotanud, nende valmistajate sisenemist liidu turule kohe pärast tunnistuse kehtivusaja lõppu, sest nad ei jõua enne tunnistusega antud kaitse lõppemist tootmisvõimsust ekspordiks või liikmesriigi turule sisenemiseks välja arendada.

(5)  See paneb liidus asuvad analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajad väga ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes nende valmistajatega, kes asuvad kolmandates riikides, kus kaitsetase on madalam või puudub üldse. Liit peaks saavutama tasakaalu ühelt poolt nendele valmistajatele võrdsete tingimuste taastamise ja teiselt poolt selle vahel, et liidu turu osas oleks tagatud tunnistuse omanike ainuõigused.

(6)  Ilma sekkumiseta võib liidus asuvate analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajate elujõulisus olla ohus, mis mõjutab liidu ravimitööstust tervikuna. See võib mõjutada siseturu täiesti tõhusat toimimist, kui kaovad analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajate potentsiaalsed uued ärivõimalused, võivad väheneda tehtavad investeeringud ning seega võib olla takistatud uute töökohtade loomine liidu tasandil.

(7)  Analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite õigeaegne sisenemine liidu turule on oluline, eelkõige konkurentsi suurendamiseks, hindade alandamiseks ning selleks, et tagada riiklike tervishoiusüsteemide kestlikkus ja taskukohaste ravimite parem kättesaadavus patsientidele kogu liidus. Nõukogu rõhutas oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes liidu ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides tasakaalu tugevdamise kohta, kui tähtis on kõnealune õigeaegne sisenemine. Määrust (EÜ) nr 469/2009 tuleks seepärast muuta, et võimaldada analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistamist ekspordiks ja ladustamiseks, pidades samal ajal meeles, et intellektuaalomandi õigused jäävad siseturul innovatsiooni, konkurentsivõime ja majanduskasvu nurgakiviks.

(8)  Käesoleva määruse eesmärk on suurendada liidu konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist siseturul ning aidata kaasa toodete laiemale tarnimisele ühtsete tingimuste alusel, võimaldades liidus asuvatel analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajatel valmistada liidus tooteid või neid tooteid sisaldavaid ravimeid selleks, et eksportida neid kolmandate riikide turgudele, kus kaitset ei ole või see on aegunud, aidates seeläbi ka neil valmistajatel kolmandate riikide turgudel tõhusalt konkureerida. Samuti peaks käesolev määrus võimaldama neil valmistajatel valmistada ja ladustada tooteid või neid tooteid sisaldavaid ravimeid liikmesriigis kindlaksmääratud aja jooksul kuni vastava tunnistuse kehtivusaja lõpuni, et siseneda sellise liikmesriigi turule, kus kõnealuse tunnistuse kehtivus lõpeb, aitamaks sellega neil valmistajatel liidus vahetult pärast kaitse lõppemist tõhusalt konkureerida („sisenemine ELi turule esimesel päeval“). Käesolev määrus peaks ka täiendama liidu kaubanduspoliitika eesmärki tagada liidus asuvatele toodete või neid tooteid sisaldavate ravimite valmistajatele avatud turud. Aja jooksul oleks käesolevast määrusest kasu kogu liidu ravimisektorile, sest kõik turuosalised, sealhulgas uued tulijad, saavad kiiresti muutuval ülemaailmsel ravimiturul kasutada uusi võimalusi. Lisaks sellele edendaks liidu ravimite tarneahelate tugevdamine ka liidu ühist huvi, ning kui lubada ladustamist eesmärgiga siseneda pärast tunnistuse aegumist liidu turule, muutuksid ravimid pärast selle tunnistuse kehtivusaja lõppemist liidus patsientidele paremini kättesaadavaks.

(9)  Nendel konkreetsetel ja piiratud juhtudel ning selleks, et luua võrdsed tingimused liidus asuvatele valmistajatele ja kolmanda riigi valmistajatele, on asjakohane näha ette erand ▌ tunnistusega antud kaitsest nii, et võimaldada valmistada tooteid ja neid tooteid sisaldavaid ravimeid ekspordiks kolmandatesse riikidesse ja ladustamiseks ja teha kõiki tootmiseks ja tegelikuks ekspordiks ja ladustamiseks vältimatult vajalikke tegevusi liidus, kui sellise tegevuse jaoks oleks muul juhul vaja tunnistuse omaniku luba („seotud toimingud“). Seotud toimingud võivad näiteks hõlmata omamist, tarne pakkumist, tarnimist, importi, ravimi valmistamiseks vajaliku toimeaine kasutamist või sünteesimist, või toote ajutist ladustamist või üksnes kolmandatesse riikidesse eksportimise eesmärgil tehtavat reklaami. Nimetatud erandit tuleks kohaldada ka selliste kolmandate isikute seotud toimingutele, kes on valmistajaga lepingulistes suhetes.

(10)  Erandit tuleks kohaldada tootele või seda toodet sisaldavale ravimile, mis on tunnistusega kaitstud, ning see peaks hõlmama selle toote ja seda sisaldava ravimi valmistamist liikmesriigi territooriumil.

(11)  Erand ei tohiks hõlmata ▌ ekspordiks kolmandatesse riikidesse või ladustamiseks ette nähtud toote või seda toodet sisaldava ravimi otsest ega kaudset ekspordijärgset laskmist liikmesriigi turule eesmärgiga siseneda ELi turule esimesel päeval seal, kus ▌ tunnistus jõus on, ega reimportimist liikmesriigi turule, kus tunnistus kehtiv on, ning samuti ei tohiks erand hõlmata ühtegi toimingut ega tegevust, mille eesmärk on toodete või neid tooteid sisaldavate ravimite ▌ import liitu pelgalt ümberpakendamiseks ja reeksportimiseks. Erand ei tohiks ka hõlmata toote või seda toodet sisaldava ravimi ladustamist mingil muul eesmärgil kui käesolevas määruses sätestatud.

(12)  Piirates erandi ulatust väljapoole liitu eksportimise või ladustamise eesmärgil valmistamise ning selliseks valmistamiseks või tegelikuks ekspordiks või tegelikuks ladustamiseks vältimatult vajalike toimingutega, ei tohiks käesoleva määrusega ettenähtud erand sattuda vastuollu toote või seda toodet sisaldava ravimi tavapärase kasutamisega liikmesriigis, kus tunnistus jõus on, nimelt tunnistuse omaniku ainuõigusega valmistada asjaomast toodet selle viimiseks liidu turule tunnistuse kehtivuse ajal. Lisaks ei tohiks erand piirata põhjendamatult tunnistuse omaniku seaduslikke huve, võttes samal ajal arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

(13)  Erandi suhtes peaksid kohalduma tõhusad ja proportsionaalsed kaitsemeetmed, et suurendada läbipaistvust, aidata ▌tunnistuse omanikul talle antud kaitset liidus maksma panna ja kontrollida vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning vähendada ravimi ebaseadusliku ümbersuunamise ohtu liidu turule tunnistuse kehtivuse ajal.

(14)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada teavitamiskohustus valmistajale, nimelt liidus asuvale isikule, kelle nimel toimub toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamine ekspordiks või ladustamiseks. Ei ole välistatud, et valmistaja ise tegeleb valmistamisega. Kõnealune teavitamiskohustus peaks hõlmama valmistaja kohustust esitada asjaomast teavet pädevale tööstusomandi kaitse asutusele või muule määratud asutusele (edaspidi „asutus“), kes väljastas ▌tunnistuse liikmesriigis, kus ravimit on kavas valmistada. Selleks tuleks kehtestada teavitamise tüüpvorm. Teave tuleks esitada enne, kui toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamist selles liikmesriigis esimest korda alustatakse, või enne selle valmistamisega seotud mis tahes toimingut, sõltuvalt sellest, kumb toimub varem. Kõnealust teavet tuleks vajaduse korral ajakohastada. Toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamine ja seotud toimingud, sealhulgas need, mida tehakse muus kui ravimi valmistamise liikmesriigis, juhul kui toode on tunnistusega kaitstud ka selles liikmesriigis, kuuluvad erandi alla üksnes siis, kui valmistaja on saatnud kõnealuse teatise selle liikmesriigi asutusele, kus ravimit valmistatakse, ja on teavitanud selles liikmesriigis väljastatud tunnistuse omanikku. Kui valmistamine toimub rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleks nõuda teate esitamist kõigis nendes liikmesriikides. Läbipaistvuse huvides peaks pädev asutus olema kohustatud saadud teabe võimalikult kiiresti avaldama, koos kõnealuse teabe teatavakstegemise kuupäevaga. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et teate esitamise ja ajakohastamise eest makstakse ühekordset lõivu. Kõnealune lõiv tuleks kehtestada tasemel, mis ei ületa teadete ja nende uuendamiste töötlemise halduskulusid.

(15)  Valmistaja peaks asjakohaselt ja dokumenteeritud viisil teavitama ka tunnistuse omanikku oma kavatsusest valmistada erandi kohast toodet või seda toodet sisaldavat ravimit, esitades tunnistuse omanikule sama teabe nagu asutusele. See teave peaks piirduma sellega, mis on tunnistuse omanikule vajalik ja asjakohane, et hinnata, kas tunnistusega antud õigustest peetakse kinni, ning see teave ei tohiks sisaldada konfidentsiaalset ega tundlikku äriteavet. Tunnistuse omaniku teavitamiseks võib kasutada ühtset teavitamisvormi, mida kasutatakse ka pädeva asutuse teavitamiseks, ning esitatud teavet tuleks vajaduse korral ajakohastada.

(16)  Iga seotud toimingu puhul, mis eelneb toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamisele, tuleks teates tuua ära selle liikmesriigi nimi, kus toimub esimene seotud toiming, mis muul juhul eeldaks tunnistuse omaniku nõusolekut, sest see teave on teatamise aja seisukohast oluline.

(17)  Kui pärast teate saatmist tunnistuse väljastanud asutusele avaldatakse asjaomase ravimi kohalik müügiluba või sellega samaväärne dokument kolmandas riigis, tuleks teadet viivitamata ajakohastada, lisades selle müügiloa või sellega samaväärse dokumendi viitenumbri, niipea kui see on avalikult kättesaadav. Kui müügiloa või sellega samaväärse dokumendi viitenumber on veel avaldamata, tuleks valmistajalt nõuda, et ta esitaks teates selle viitenumbri kohe, kui see on avalikult kättesaadav.

(18)  Proportsionaalsuse huvides mõjutab kolmanda riigiga seonduvate nõuete rikkumine üksnes eksporti sellesse riiki, ja sellesse riiki toimuva ekspordi suhtes ei saa seega kasutada käesolevas määruses sätestatud erandit. Liidus asuva valmistaja ülesanne peaks olema kontrollida, kas ekspordiriigis kaitse puudub või kas see on aegunud, või kas selle kaitse suhtes kohaldatakse selles riigis mingeid piiranguid või erandeid.

(19)  Teate võib asutusele ja vastava teabe tunnistuse omanikule esitada käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja käesolevas määruses sätestatud erandi asjaomase tunnistuse suhtes kohaldama hakkamise kuupäeva vahelisel ajal.

(20)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada valmistajale erandi tegemise tingimusena teatavad hoolsuskohustused. Valmistaja peaks olema kohustatud teavitama oma tarneahelasse kuuluvaid isikuid liidus, sealhulgas eksportijat ja ladustamisega tegelevat isikut asjakohaste ja dokumenteeritud vahendite, eelkõige lepinguliste vahendite kaudu sellest, et toote või seda toodet sisaldava ravimi suhtes kehtivad käesoleva määrusega kehtestatud erandid ja et toode on ette nähtud üksnes ekspordiks või ladustamiseks. Valmistaja, kes seda hoolsuskohustust ei täida, ei tohiks saada erandit kasutada, samuti ei tohiks saada erandit kasutada ükski kolmas isik, kes teostab seotud toimingut valmistamise liikmesriigis või mõnes muus liikmesriigis, kus toode on tunnistusega kaitstud. Asjaomase tunnistuse omanikul on õigus talle tunnistusega antud õigusi maksma panna, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/48/EÜ(7) sätestatud üldist kohustust vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist.

(21)  Käesoleva määrusega tuleks valmistajale kehtestada ekspordiks mõeldud toodete ja neid tooteid sisaldavate ravimite märgistamisnõuded, et lihtsustada logo kasutamise abil kõnealuse toote või ravimi identifitseerimist toote või ravimina, mis on ette nähtud üksnes ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Toote valmistamine ekspordiks ja seotud toimingud peaksid olema erandiga kaetud üksnes siis, kui toode või seda toodet sisaldav ravim on käesolevas määruses ettenähtud viisil märgistatud. Kõnealune märgistamiskohustus ei mõjuta kolmandate riikide märgistamisnõudeid.

(22)  Toimingud, mis ei ole käesolevas määruses sätestatud erandiga hõlmatud, peaksid jääma ▌tunnistusega antud kaitse alla. Keelatuks peaks jääma sellise toote või ravimi, mis sisaldab erandi raames valmistatud toodet, suunamine liidu turule tunnistuse kehtivuse ajal.

(23)  Käesolev määrus ei piira muude intellektuaalomandi õiguste järgimist, mis võivad kaitsta toodet või seda toodet sisaldava ravimi muid aspekte. Käesolev määrus ei mõjuta selliste liidu meetmete kohaldamist, mille eesmärk on rikkumiste ärahoidmine ja intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas direktiivi 2004/48/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013(8) jõustamine.

(24)  Käesolev määrus ei mõjuta ainulaadset identifikaatorit reguleerivaid norme, mis on sätestatud direktiivis 2001/83/EÜ. Valmistaja peaks tagama, et käesoleva määruse kohaselt ekspordiks valmistatud ravim ei ole aktiivse ainulaadse identifikaatoriga komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161(9) tähenduses. Nimetatud delegeeritud määruse alusel kohaldatakse sellise aktiivse ainulaadse identifikaatori lisamise nõuet ravimite suhtes, mis lastakse liikmesriigi turule vastava tunnistuse kehtivusaja lõppemisel.

(25)  Käesolev määrus ei mõjuta direktiivide 2001/82/EÜ ja 2001/83/EÜ kohaldamist, eelkõige ekspordiks valmistatavate ravimite tootmislubade väljastamise nõudeid. See hõlmab ravimite hea tootmistava põhimõtete ja suuniste järgimist ning ainult selliste toimeainete kasutamist, mis on valmistatud ▌ja mille turustamine toimub toimeainete hea tootmistava kohaselt.

(26)  Et kaitsta tunnistuseomanike õigusi, ei tohiks käesolevas määruses sätestatud erandit kohaldada sellise tunnistuse suhtes, mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba hakanud kehtima. Tagamaks, et tunnistuseomanike õigusi ei piirata ülemäära, tuleks seda erandit kohaldada nende tunnistuste suhtes, mida taotletakse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või pärast seda. Kuna tunnistus hakkab kehtima aluspatendi seaduses ette nähtud tähtaja lõppemisel, mis võib olla suhteliselt pikk aeg pärast tunnistuse taotluse esitamist, ning käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud, et käesolev määrus hõlmab teatava ajavahemiku jooksul ka selliseid tunnistusi, mida taotleti enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, kuid mis ei ole enne seda kuupäeva veel kehtima hakanud, ning olenemata sellest, kas kõnealune tunnistus on välja antud enne nimetatud kuupäeva või mitte. Seetõttu tuleks alates [1. juulist 2022](10) kohaldada erandit sellise tunnistuse suhtes, mis hakkab kehtima käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Iga üksiku tunnistuse puhul, mis hakkab kehtima pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, peaks mõiste „teatav ajavahemik“ tagama, et erandit kohaldatakse sellise tunnistuse suhtes järk-järgult, sõltuvalt kuupäevast, mil see kehtima hakkab, ja selle kestusest. Erandi selline kohaldamine annaks sellise välja antud tunnistuse omanikule, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks kehtima hakanud, mõistliku üleminekuaja, et kohaneda muutunud õigusliku kontekstiga, tagades samal ajal, et analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajad saavad ilma ülemäärase viivituseta erandist tõhusalt kasu.

(27)  Tavaliselt esitab tunnistuse taotleja taotluse ligikaudu samal kuupäeval igas taotlemise liikmesriigis. Taotluste läbivaatamise riiklike menetluste erinevuste tõttu võib tunnistuse väljaandmise kuupäev olla liikmesriigiti siiski väga erinev, mis põhjustab erinevusi taotleja õiguslikus olukorras liikmesriikides, kus tunnistust taotleti. Erandi kohaldamine tunnistuse taotluse esitamise kuupäeva alusel edendaks seetõttu ühtsust ja vähendaks erinevuste ohtu.

(28)  Komisjon peaks käesolevat määrust korrapäraselt hindama. Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(11) punktile 22 peaks see hinnang põhinema viiel kriteeriumil – tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, ühtsus ja lisaväärtus – ning looma aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Hindamises tuleks ühelt poolt arvesse võtta eksporti väljapoole liitu ning teiselt poolt seda, kuidas mõjutab ladustamine analoogravimite ja eelkõige sarnaste bioloogiliste ravimite kiiremat liidu turule sisenemist nii ruttu kui võimalik pärast tunnistuse kehtivuse lõppu. Korrapärase hindamise raames tuleks käsitleda ka käesoleva määruse mõju liidus toimuvale analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite tootmisele analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite liidus asuvate valmistajate poolt. Sellega seoses oleks oluline kindlaks teha, kas varem väljaspool liitu toimunud tootmine viiakse üle liidu territooriumile. Eelkõige tuleks hindamise raames üle vaadata erandi tõhusus, pidades silmas eesmärki taastada analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajatele liidus võrdsed võimalused ▌. Samuti tuleks uurida, millist mõju avaldab erand tunnistuse omanikele uuenduslike ravimite teadusuuringute ja tootmise osas liidus ning leida õige tasakaal eri huvide vahel, eelkõige seoses rahvatervise, avaliku sektori kulutuste ja sellega seoses ravimite kättesaadavusega liidus. Ühtlasi tuleks uurida, kas ladustamise eesmärgil analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite tootmiseks ette nähtud ajavahemik on piisav selleks, et saavutada eesmärk siseneda ELi turule kohe esimesel päeval, sealhulgas selle mõju rahvatervisele.

(29)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt suurendada liidu konkurentsivõimet tagades analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajatele võrdsed võimalused võrreldes nende konkurentidega kolmandate riikide turgudel, kus kaitset ei ole või see on aegunud, kehtestades normid, mis võimaldavad toodet või seda toodet sisaldavat ravimit vastava tunnistuse kehtivuse ajal valmistada, ning kehtestades teatavad teavitamis-, märgistamis- ja hoolsuskohustused nendele valmistajatele, kes ▌kõnealustele normidele tuginevad, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada, et harta artiklites 17 ja 35 sätestatud õigust omandile ja õigust tervishoiule austatakse täielikult. Käesoleva määrusega tuleks säilitada tunnistuse olemust kujundavad põhilised õigused, piirates käesolevas määruses sätestatud erandi tegemist sellise toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamisega üksnes liidust väljapoole eksportimise eesmärgil või selle ladustamise eesmärgil piiratud aja jooksul, pidades silmas liidu turule sisenemist pärast kaitse lõppemist, ning toimingutega, mis on rangelt vajalikud kõnealuseks valmistamiseks või tegelikuks ekspordiks või tegelikuks ladustamiseks. Neid põhiõigusi ja põhimõtteid arvestades ei lähe see erand kaugemale sellest, mis on vajalik ja asjakohane pidades silmas käesoleva määruse üldist eesmärki, milleks on suurendada liidu konkurentsivõimet, hoides ära tootmise liidust väljaviimise ja võimaldades liidus asuvatel analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajatel konkureerida ühest küljest kiiresti kasvavatel ülemaailmsetel turgudel, kus kaitset ei ole või see on juba aegunud, ning teisest küljest liidu turul, kui tunnistuse kehtivusaeg lõppeb. On vaja ära kasutada sellest erandist tulenevat positiivset majanduslikku mõju, sest vastasel juhul võib liit oluliselt nõrgestada oma positsiooni ravimite väljatöötamise ja tootmise keskusena. Seetõttu on asjakohane kehtestada kõnealune erand, et parandada liidus asuvate analoogravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite valmistajate konkurentsiolukorda kolmandates riikides, mille turud on igal juhul konkurentsile avatud, ning jätta samal ajal muutmata liidus tunnistusega antud kaitse ulatus ja kestus. Meetme asjakohasuse tagab ka see, et erandi kasutamise reguleerimiseks nähakse ette sobivad kaitsemeetmed. Käesolev määrus peaks jätma ametiasutustele piisavalt aega, et kehtestada teadete saamiseks ja avaldamiseks vajalik kord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 469/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 469/2009 muudetakse järgmiselt.

1)   Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:"

„f) „valmistaja“ – liidus asuv isik, kelle nimel valmistatakse toodet või seda toodet sisaldavat ravimit kolmandatesse riikidesse eksportimise või ladustamise eesmärgil;“.

"

2)  ▌Artikkel 5 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 5

Tunnistuse õiguslikud tagajärjed

1.  Kui artikli 4 sätetest ei tulene teisiti, annab tunnistus samad õigused kui aluspatent ja sellest tulenevad samad piirangud ja kohustused.

2.  Erandina lõikest 1 ei anna lõikes 1 osutatud tunnistus kaitset teatavate toimingute eest, mille puhul oleks muidu nõutav tunnistuse omaniku nõusolek, kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) toimingud seisnevad järgmises:
   i) toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamine kolmandatesse riikidesse eksportimise eesmärgil või
   ii) seotud toiming, mis on punkti i osutatud valmistamiseks liidus või tegelikuks ekspordiks vältimatult vajalik, või
   iii) toote või seda toodet sisaldava ravimi valmistamine mitte varem kui kuus kuud enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist selle ladustamiseks liikmesriigis, kus see on valmistatud, et lasta see toode või seda toodet sisaldav ravim pärast vastava tunnistuse kehtivusaja lõppemist liikmesriikide turule, või
   iv) punktis iii osutatud seotud toiming, mis on vältimatult vajalik toote või seda toodet sisaldava ravimi liidus valmistamiseks, või tegelikuks ladustamiseks, tingimusel et asjaomast seotud toimingut ei tehta varem kui kuus kuud enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist;
   b) valmistaja teavitab asjakohaste ja dokumenteeritud vahendite kaudu artikli 9 lõikes 1 osutatud asutust liikmesriigis, kus toodet on kavas valmistada, ning teavitab tunnistuse omanikku lõikes 5 loetletud teabest hiljemalt kolm kuud enne asjaomases liikmesriigis toote valmistamise alguskuupäeva või hiljemalt kolm kuud enne asjaomasele valmistamisele eelnevat esimest seotud toimingut, mis muidu oleks tunnistusega antud kaitse tõttu keelatud, olenevalt sellest, kumb on varasem;
   c) kui lõikes 5 loetletud teave muutub, teatab valmistaja sellest artikli 9 lõikes 1 osutatud asutusele ja teavitab tunnistuse omanikku enne muudatuste jõustumist;
   d) toodete või neid tooteid sisaldavate ravimite puhul, mida valmistatakse kolmandatesse riikidesse eksportimise eesmärgil, tagab valmistaja, et käesoleva lõike punkti a alapunktis i osutatud toote või seda toodet sisaldava ravimi välispakendile – ja kui see on teostatav, esmapakendile – kinnitatakse logo ‑I lisas sätestatud kujul;
   e) valmistaja järgib käesoleva artikli lõiget 9 ja asjakohasel juhul artikli 12 lõiget 2.

3.  Lõikes 2 osutatud erandit ei kohaldata toimingu ega tegevuse suhtes, mida tehakse toote või seda toodet sisaldava ravimi importimiseks liitu pelgalt ümberpakendamise, reeksportimise või ladustamise eesmärgil.

4.  Tunnistuse omanikule lõike 2 punktide b ja c kohaldamisel antud teavet kasutatakse üksnes selleks, et kontrollida, kas käesoleva määruse nõuded on täidetud, ning vajaduse korral algatada kohtumenetlus nõuetele mittevastavuse tõttu.

5.  Lõike 2 punkti b kohaselt valmistaja poolt esitamisele kuuluv teave on järgmine:

   a) valmistaja nimi ja aadress;
   b) teave selle kohta, kas valmistamine toimub ekspordi eesmärgil, ladustamise eesmärgil või nii ekspordi kui ka ladustamise eesmärgil;
   c) liikmesriik, kus toodet on kavas valmistada ja asjakohasel juhul ka ladustada, ning liikmesriik, kus enne asjaomast valmistamist on kavas teha esimene seotud toiming (kui selline toiming üldse tehakse);
   d) valmistamise liikmesriigis antud tunnistuse number ja enne asjaomast valmistamist esimese seotud toimingu tegemise (kui selline toiming üldse tehakse) liikmesriigis antud tunnistuse number;
   e) kolmandatesse riikidesse eksporditavate ravimite puhul müügiloa või samaväärse dokumendi viitenumber igas kolmandas riigis, kuhu eksporditakse, niipea kui see on avalikult kättesaadav.

6.  Valmistaja kasutab pädeva asutuse teavitamiseks lõike 2 punktide b ja c kohaselt ‑Ia lisas sisalduvat standardvormi.

7.  Kui kolmanda riigi puhul ei täideta lõike 5 punktis e sätestatud nõudeid, mõjutab see üksnes asjaomasesse riiki toimuvat eksporti ja sellest tulenevalt ei kohaldata kõnealuse ekspordi suhtes erandit.

8.  Valmistaja tagab, et lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt valmistatud ravimid ei kanna aktiivset ainulaadset identifikaatorit komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161* tähenduses.

9.  Valmistaja tagab asjakohaste ja dokumenteeritud vahenditega, et kõiki temaga lepingulistes suhetes olevaid isikuid, kes teevad lõike 2 punktiga a hõlmatud toiminguid, on teavitatud ja täielikult teadlik järgmisest:

   a) nende toimingute suhtes kehtib lõige 2;
   b) lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud toote või seda toodet sisaldava ravimi turule laskmine, import või reimport või lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud toote või seda toodet sisaldava ravimi turule laskmine võib rikkuda lõikes 2 osutatud tunnistusega antud õigusi juhul ja seni, kui see tunnistus on kehtiv.

10.  Lõiget 2 kohaldatakse tunnistuste suhtes, mille taotlus on esitatud … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] või pärast seda.

Lõiget 2 kohaldatakse ka tunnistuste suhtes, mille taotlus on esitatud enne … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja mis hakkavad kehtima nimetatud kuupäeval või pärast seda. Lõiget 2 kohaldatakse selliste tunnistuste suhtes üksnes alates [1. juulist 2022](12).

Lõiget 2 ei kohaldata tunnistuste suhtes, mis hakkavad kehtima enne … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].

_______________

* Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 9.2.2016, lk 1).“

"

3)  Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Artikli 9 lõikes 1 osutatud asutus avaldab võimalikult kiiresti artikli 5 lõikes 5 loetletud teabe koos kõnealuse teabe teatavakstegemise kuupäevaga. Samuti avaldab ta võimalikult kiiresti kõik selle teabe muudatused, millest teatatakse kooskõlas artikli 5 lõike 2 puntiga c.“

"

4)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

Lõivud

1.  Liikmesriigid võivad nõuda, et tunnistuse eest makstakse aastamaksu.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud teadete eest makstakse lõivu.

"

5)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 21a

Hindamine

Komisjon hindab hiljemalt viis aastat pärast artikli 5 lõikes 10 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant artikli 5 lõikeid 2–9 ning artiklit 11, et hinnata, kas asjaomaste sätete eesmärgid on täidetud, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande peamiste järelduste kohta. Lisaks ekspordi eesmärgil valmistamise erandi mõju hindamisele võetakse eraldi arvesse mõju, mis on ladustamise eesmärgil toimuval valmistamisel, mille eesmärk on selle toote või seda toodet sisaldava ravimi liikmesriikide turule laskmine pärast vastava tunnistuse kehtivusaja lõppemist, mõju ravimite kättesaadavusele ja rahvatervisele tehtavatele kulutustele ning seda, kas erandist ja eelkõige artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud ajavahemikust piisab artiklis 5 osutatud eesmärkide, sealhulgas rahvatervist puudutavate eesmärkide saavutamiseks.

"

6)  ▌Lisatakse lisas sätestatud ‑I ja ‑Ia lisa.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Lisatakse järgmised lisad.

-I LISA

Logo

Logo peab olema musta värvi ja nii suur, et see on piisavalt nähtav.

20190417-P8_TA-PROV(2019)0401_ET-p0000002.png

-Ia LISA

Tüüpvorm artikli 5 lõike 2 punktide b ja c kohaseks teavitamiseks

Tähistada vastav kastike

Uus teade

Kehtiva teate ajakohastamine

a)   Valmistaja nimi ja aadress

 

b)  Valmistamise eesmärk

Eksport

Ladustamine

Eksport ja ladustamine

c)  Liikmesriik, kus toodet on kavas valmistada, ning liikmesriik, kus enne valmistamist on kavas teha esimene seotud toiming (kui selline toiming üldse tehakse)

Valmistamise liikmesriik

(Esimese seotud toimingu tegemise (kui selline toiming üldse tehakse) liikmesriik)

d)  Valmistamise liikmesriigis antud tunnistuse number ja enne valmistamist esimese seotud toimingu tegemise (kui selline toiming üldse tehakse) liikmesriigis antud tunnistuse number

Valmistamise liikmesriigi tunnistus

(Esimese seotud toimingu tegemise (kui selline toiming üldse tehakse) liikmesriigi tunnistus)

e)  Kolmandatesse riikidesse eksporditavate ravimite puhul müügiloa või samaväärse dokumendi viitenumber igas kolmandas riigis, kuhu eksporditakse

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 100.
(2)ELT C 440, 6.12.2018, lk 100.
(3)Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 152, 16.6.2009, lk 1).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1). Direktiiv 2001/82/EÜ tunnistatakse kehtetuks ning seda asendab alates 28. jaanuarist 2022 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).
(9) Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 9.2.2016, lk 1).
(10)+ELT: palun asendada kuupäev kuupäevaga, mis saabub kolme aasta möödumisel käesoleva muutmismääruse jõustumist.
(11)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(12)+ ELT: palun asendada kuupäev kuupäevaga, mis saabub kolme aasta möödumisel käesoleva muutmismääruse jõustumist.


Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ***I
PDF 459kWORD 180k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (COM(2018)0447 – C80258/2018 – 2018/0236(COD))
P8_TA(2019)0402A8-0405/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Digitaalse Euroopa programm ajavahemikuks 2021–2027 ***I
PDF 305kWORD 108k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434 – C80256/2018 – 2018/0227(COD))
P8_TA(2019)0403A8-0408/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ***I
PDF 210kWORD 68k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (COM(2018)0443 – C8-0260/2018 – 2018/0233(COD))
P8_TA(2019)0404A8-0421/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) ***I
PDF 288kWORD 122k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (COM(2018)0385 - C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))
P8_TA(2019)0405A8-0397/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Õigusprogramm ***I
PDF 284kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm (COM(2018)0384 – C80235/2018 – 2018/0208(COD))
P8_TA(2019)0406A8-0068/2019

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Õiguste ja väärtuste programm ***I
PDF 240kWORD 79k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (COM(2018)0383 – C80234/2018 – 2018/0207(COD))
P8_TA(2019)0407A8-0468/2018

Selle teksti avaldamine valitud keeles on ettevalmistamisel. PDFi või WORDi versiooni saab avada, klõpsates paremal ülanurgas asuvale ikoonile.


Parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arv
PDF 128kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arvu kohta (2019/2698(RSO))
P8_TA-PROV(2019)0408B8-0240/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu assotsieerimis-, koostöö- ja muid lepinguid kolmandate riikidega,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 212 ja 214,

A.  soovides tugevdada parlamentaarset demokraatiat pideva parlamentidevahelise dialoogi abil,

1.  otsustab määrata parlamentidevaheliste delegatsioonide arvu ja nende piirkondliku rühmitamise kindlaks järgmiselt:

   a) Euroopa, Lääne‑Balkani riigid ja Türgi

delegatsioonid:

   ELi – Põhja‑Makedoonia parlamentaarses ühiskomisjonis
   ELi–Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi–Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon ELi–Serbia parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees

delegatsioon ELi–Albaania parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees

delegatsioon ELi–Montenegro parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees

delegatsioon Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovoga suhtlemiseks

   b) Venemaa ja idapartnerluse riigid

delegatsioon ELi–Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis

delegatsioon ELi–Ukraina parlamentaarses assotsieerimiskomitees

delegatsioon ELi–Moldova parlamentaarses assotsieerimiskomitees

delegatsioon Valgevenega suhtlemiseks

delegatsioon ELi–Armeenia parlamentaarses partnerluskomitees, ELi–Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ja ELi–Gruusia parlamentaarses assotsieerimiskomitees

   c) Magribi riigid, Mašriki riigid, Iisrael ja Palestiina

delegatsioonid suhtlemiseks:

   Iisraeliga
   Palestiinaga
   Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga, sh ELi–Maroko, ELi–Tuneesia ja ELi–Alžeeria parlamentaarsetes ühiskomisjonides
   Mašriki riikidega
   d) Araabia poolsaare riigid, Iraak ja Iraan

delegatsioonid suhtlemiseks:

   Araabia poolsaare riikidega
   Iraagiga
   Iraaniga
   e) Põhja‑, Lõuna‑ ja Kesk‑Ameerika

delegatsioonid suhtlemiseks:

   Ameerika Ühendriikidega
   Kanadaga
   Brasiilia Liitvabariigiga
   Kesk‑Ameerika riikidega
   Andide Ühenduse riikidega
   Mercosuri riikidega

delegatsioon ELi–Mehhiko parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon ELi–Tšiili parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon Cariforumi–ELi parlamentaarses komisjonis

   f) Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

delegatsioonid suhtlemiseks:

   Jaapaniga
   Hiina Rahvavabariigiga
   Indiaga
   Afganistaniga
   Lõuna‑Aasia riikidega
   Kagu‑Aasia riikide ja Kagu‑Aasia Rahvaste Assotsiatsiooniga (ASEAN)
   Korea poolsaare riikidega
   Austraalia ja Uus‑Meremaaga

delegatsioon ELi–Kasahstani, ELi–Kõrgõzstani, ELi–Usbekistani ja ELi–Tadžikistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks

   g) Aafrika

delegatsioonid suhtlemiseks:

   Lõuna‑Aafrika Vabariigiga
   Üleaafrikalise Parlamendiga
   h) Mitmepoolsed assambleed

delegatsioon AKV–ELi parlamentaarses ühisassamblees

delegatsioon Vahemere Liidu parlamentaarses assamblees

delegatsioon Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees

delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees

delegatsioon NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks;

2.  otsustab, et majanduspartnerluslepingute alusel loodud parlamendikomisjonidesse valitakse liikmed ainult rahvusvahelise kaubanduse komisjonist ja arengukomisjonist, millega tagatakse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kui vastutava komisjoni juhtrolli säilimine, ning tegevust tuleks aktiivselt kooskõlastada AKV–ELi parlamentaarse ühisassambleega;

3.  otsustab, et Vahemere Liidu, Euroopa – Ladina‑Ameerika ja Euronesti parlamentaarsetesse assambleedesse valitakse liikmed ainult assambleega hõlmatud kahepoolsetest või allpiirkondade delegatsioonidest;

4.  otsustab, et NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks loodud delegatsiooni valitakse liikmed ainult julgeoleku ja kaitse allkomisjonist;

5.  otsustab, et delegatsioonide juhtide konverents peaks koostama kuuekuulise töökalendri projekti pärast konsulteerimist väliskomisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga. See projekt tuleks koostada tihedas koostöös komisjonide esimeeste konverentsi koostatava komisjonide delegatsioonide kuuekuulise töökalendriga, võttes arvesse ka demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma iga-aastast tööprogrammi, et tagada ühtne lähenemisviis. Seejärel esitatakse see ühine kuuekuulise töökalendri projekt kinnitamiseks esimeeste konverentsile. Esimeeste konverents võib esitatud töökalendri projekti muuta, et reageerida poliitilistele sündmustele ja tagada kõigi parlamendi välistegevuste sidusus;

6.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi nimel tohivad tegutseda ja parlamendi ametlikke seisukohti esindada ainult esimeeste konverentsi poolt nõuetekohaselt volitatud ametlikud delegatsioonid;

7.  otsustab, et fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed määravad igasse delegatsiooni alalised asendajad ja nende arv ei või olla suurem kui täisliikmete arv, kes esindavad fraktsioone või fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid;

8.  otsustab, et alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide täisliikmetel on õigus osaleda parlamentidevahelistel kohtumistel väljaspool parlamendi töökohti. Kui täisliikmel ei ole võimalik sõita, võib teda asendada üks selle fraktsiooni nimetatud alalistest asendusliikmetest, mille koosseisu täisliige kuulub, või kui asendusliikmel ei ole võimalik sõita, võib teda asendada parlamentidevahelise assamblee delegatsiooni liige, kelle on nimetanud fraktsioon, mille koosseisu täisliige kuulub. Kui parlamentidevahelise assamblee delegatsiooni liikmel pole võimalik sõita, võivad osaleda väliskomisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed;

9.  on seisukohal, et enne parlamentidevahelist kohtumist partneritega (parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, parlamentaarne ühiskomisjon, parlamentaarne assotsieerimiskomitee, parlamentaarne koostöökomisjon, parlamentidevaheline kohtumine jne) või enne mis tahes delegatsiooni lähetamist peaks toimuma tihe konsultatsioon asjaomas(t)e komisjoni(de)ga võimalikel poliitilistel teemadel või seadusandliku kontrolli küsimustes, mida delegatsioonil tuleks käsitleda kohtumistel asjaomase riigi partneritega;

10.  püüab praktilisel tasandil tagada, et üks või mitu komisjoni raportööri või esimeest võivad samuti osa võtta delegatsioonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide, parlamentaarsete koostöökomisjonide ja mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede tööst, ning otsustab ühtlasi, et president annab asjaomaste delegatsiooni ja komisjoni esimeeste ühisel taotlusel loa seda liiki lähetusteks;

11.  otsustab, et käesolev otsus jõustub parlamendi üheksanda koosseisu esimesel osaistungjärgul;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.


Teatavate kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 – II osa ***I
PDF 611kWORD 166k
Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2016)0799 – C8-0148/2019 – 2016/0400B(COD))
P8_TA-PROV(2019)0409A8-0190/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0799),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0148/2019),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 338 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juuni 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. detsembri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirju,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 7. märtsi 2019. aasta otsust lubada õiguskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0020/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ja muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0190/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 2
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 338 lõiget 1,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Lissaboni lepingu järgselt eristatakse selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, et tagada ühtsed tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).
(1)  Lissaboni lepinguga on oluliselt muudetud seadusandja poolt komisjonile antavate volituste õigusraamistikku, eristades selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, et tagada ühtsed tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
(8 a)   Üksteisega tihedalt sidumata volituste liitmine ja esitamine ühes komisjoni delegeeritud õigusaktis takistab Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse kasutamist, sest parlament on sunnitud lihtsalt kogu delegeeritud õigusakti heaks kiitma või tagasi lükkama, ilma et tal oleks võimalust iga volituse kohta eraldi arvamust avaldada.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 1 – lõik 2 – punkt 1
Direktiiv 2009/31/EÜ
Artikkel 29 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks.“;
Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi lisade muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.“;
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 1 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2009/31/EÜ
Artikkel 29a – lõige 2
2.  Artiklis 29 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 29 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 1 – lõik 2 – punkt 3
Direktiiv 2009/31/EÜ
Artikkel 30
(3)   artikkel 30 jäetakse välja.
(3)  artikkel 30 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 30
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013* artikliga 26. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011** tähenduses.
2.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“
___________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 2
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte märgistamise viisi ja sisu kohta.“;
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad märgistamise viisi ja sisu kohta.“;
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte märgistamise viisi ja sisu kohta.“;
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad märgistamise viisi ja sisu kohta.“;
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 3 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte märgistamise viisi ja sisu kohta.“;
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad märgistamise viisi ja sisu kohta.“;
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 3 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 10 – lõige 6 – lõik 3
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte sellise mehhanismi kohta, mille kohaselt antakse tootjatele ja importijatele kvoodid.“;
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad sellise mehhanismi kohta, mille kohaselt antakse tootjatele ja importijatele kvoodid.“;
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 19 – lõige 1
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse täiendavaid seiremeetmeid kontrollitavate või uute ainete ning kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete kohta, mis on suunatud ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile või on transiidil läbi liidu tolliterritooriumi ja mis seejärel reeksporditakse; meetmete võtmisel tugineb komisjon hinnangule, kuivõrd võivad sellised liikumised olla seotud ebaseadusliku kaubanduse ohuga, ning võtab arvesse meetmete kasulikkust keskkonnale ja sotsiaal-majanduslikku mõju.“;
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, milles käsitletakse täiendavaid seiremeetmeid kontrollitavate või uute ainete ning kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete kohta, mis on suunatud ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile või on transiidil läbi liidu tolliterritooriumi ja mis seejärel reeksporditakse; meetmete võtmisel tugineb komisjon hinnangule, kuivõrd võivad sellised liikumised olla seotud ebaseadusliku kaubanduse ohuga, ning võtab arvesse meetmete kasulikkust keskkonnale ja sotsiaal-majanduslikku mõju.“;
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 20 – lõige 2
„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis protokolliosaliste otsuste kohaselt kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud selliste toodete ja seadmete liidus vabasse ringlusse lubamise kohta, mis on valmistatud kontrollitavate ainete abil, kuid ei sisalda aineid, mida saab selgesti pidada kontrollitavaks aineks. Sellised tooted ja seadmed tehakse kindlaks protokolliosalistele korrapäraselt antavate tehniliste nõuannete põhjal.“;
„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mis protokolliosaliste otsuste kohaselt kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud selliste toodete ja seadmete liidus vabasse ringlusse lubamise kohta, mis on valmistatud kontrollitavate ainete abil, kuid ei sisalda aineid, mida saab selgesti pidada kontrollitavaks aineks. Sellised tooted ja seadmed tehakse kindlaks protokolliosalistele korrapäraselt antavate tehniliste nõuannete põhjal.“;
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 8 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 22 – lõige 4 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse selliste toodete ja seadmete loetelu, mille puhul kontrollitavate ainete kokkukogumist või toodete ja seadmete hävitamist ilma kontrollitavate ainete eelneva kokkukogumiseta peetakse tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks, ning täpsustatakse vajaduse korral, millist tehnoloogiat tuleb kasutada.
„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste toodete ja seadmete loetelu kohta, mille puhul kontrollitavate ainete kokkukogumist või toodete ja seadmete hävitamist ilma kontrollitavate ainete eelneva kokkukogumiseta peetakse tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks, ning täpsustatakse vajaduse korral, millist tehnoloogiat tuleb kasutada.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 8 – alapunkt c
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikli 22 – lõige 5 – teine ja kolmas lõik
„Komisjon annab hinnangu liikmesriikide võetud meetmetele ning kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus selle hinnangu ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal vastu võtta delegeeritud õigusakte kvalifikatsiooni miinimumnõuete kohta.“;
„Komisjon annab hinnangu liikmesriikide võetud meetmetele ning kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta selle hinnangu ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad kvalifikatsiooni miinimumnõuete kohta.“;
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 9 – punkt a – alapunkt i
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriigid kehtestavad lõikes 2 osutatud tegevusega tegeleva personali jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded. „Liikmesriikide võetud meetmete hindamise ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal on komisjonil kooskõlas artikliga 24a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete ühtlustamise kohta.“;
Liikmesriigid kehtestavad lõikes 2 osutatud tegevusega tegeleva personali jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded. „Liikmesriikide võetud meetmete hindamise ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal on komisjonil kooskõlas artikliga 24a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete ühtlustamise kohta.“;
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 9 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 23 – lõige 7
„7. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tehnoloogiate või tavade loetelud, mida ettevõtjad peavad kasutama või järgima, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete mis tahes leket ja heidet.“;
„7. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tehnoloogiate või tavade loetelud, mida ettevõtjad peavad kasutama või järgima, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete mis tahes leket ja heidet.“;
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 11
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 24a – lõige 2
2.  Artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 3 ja 5, artikli 10 lõigetes 3 ja 6, artikli 13 lõikes 2, artikli 18 lõikes 9, artiklis 19, artikli 20 lõikes 2, artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 23 lõigetes 4 ja 7, artikli 24 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 3 ja 5, artikli 10 lõigetes 3 ja 6, artikli 13 lõikes 2, artikli 18 lõikes 9, artiklis 19, artikli 20 lõikes 2, artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 23 lõigetes 4 ja 7, artikli 24 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – I osa – punkt 3 – lõik 3 – punkt 14
Määrus (EÜ) nr 1005/2009
Artikkel 27 – lõige 10
„10. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 1–7 sätestatud aruandlusnõuete muutmise kohta, et protokolliga võetud kohustusi täita või nende kohaldamisele kaasa aidata.“
„10. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõigetes 1–7 sätestatud aruandlusnõudeid, et protokolliga võetud kohustusi täita või nende kohaldamisele kaasa aidata.“
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – punkt 4 – lõik 2 – punkt 1
Direktiiv 2002/58/EÜ
Artikkel 4 – lõige 5
„5. Kooskõlas artikliga 14b on komisjonil pärast konsulteerimist Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt loodud töörühmaga üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolude, vormide ja korda kohta.“;
„5. Kooskõlas artikliga 14b on komisjonil pärast konsulteerimist Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt loodud töörühmaga üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolude, vormide ja korra kohta.“;
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – II osa – punkt 4 – lõik 2 – punkt 3
Direktiiv 2002/58/EÜ
Artikkel 14b – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [alates käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 4 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 8 – lõik 2 – punkt 3
Direktiiv 89/391/EMÜ
Artikkel 17b – lõige 2
2.  Artiklis 16a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 16a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 16 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 92/91/EMÜ
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 17 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 92/104/EMÜ
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 18 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 93/103/EÜ
Artikkel 12a – lõige 2
2.  Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 21 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 1999/92/EÜ
Artikkel 10a – lõige 2
2.  Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 22 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2000/54/EÜ
Artikkel 19a – lõige 2
2.  Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – IV osa – punkt 27 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2009/104/EÜ
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 1
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 6 – lõige 4
„4. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised piirkondliku solidaarsuse vaimus koostöö kohta.“;
„4. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised piirkondliku solidaarsuse vaimus koostöö kohta.“;
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 11 – lõige 10
„10. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada käesoleva artikli rakendamise korra üksikasjad.“;
„10. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada käesoleva artikli rakendamise korra üksikasjad.“;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 3
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 15 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et tagada käesoleva artikli lõike 2 täielik ja tõhus järgimine ülekandesüsteemi omaniku ja hoidlatevõrgu halduri poolt.“;
„3. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et tagada käesoleva artikli lõike 2 täielik ja tõhus järgimine ülekandesüsteemi omaniku ja hoidlatevõrgu halduri poolt.“;
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 4
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 36 – lõige 10
„10. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamise kohta ning sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9 kohaldamisel.“;
„10. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamise kohta ning sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9 kohaldamisel.“;
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 5
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 42 – lõige 5
„5. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised reguleerivate asutuste kohustuste ulatuse kohta seoses nende omavahelise ja ametiga tehtava koostööga.“;
„5. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised reguleerivate asutuste kohustuste ulatuse kohta seoses nende omavahelise ja ametiga tehtava koostööga.“;
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 6
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 43 – lõige 9
„9. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada menetluse üksikasjad, mida reguleerivad asutused, amet ja komisjon peavad järgima seoses reguleerivate asutuste poolt võetud otsuste vastavusega käesolevas artiklis viidatud suunistele.“;
„9. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada menetluse üksikasjad, mida reguleerivad asutused, amet ja komisjon peavad järgima seoses reguleerivate asutuste poolt võetud otsuste vastavusega käesolevas artiklis viidatud suunistele.“;
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 7
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 44 – lõige 4
„4. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, milles täpsustatakse andmete säilitamise meetodid ja kord, samuti säilitatavate andmete vorm ja sisu.“;
„4. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, milles täpsustatakse andmete säilitamise meetodid ja kord, samuti säilitatavate andmete vorm ja sisu.“;
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 29 – lõik 2 – punkt 8
Direktiiv 2009/73/EÜ
Artikkel 50a – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 4, artikli 11 lõikes 10, artikli 15 lõikes 3, artikli 36 lõikes 10, artikli 42 lõikes 5, artikli 43 lõikes 9 ja artikli 44 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 6 lõikes 4, artikli 11 lõikes 10, artikli 15 lõikes 3, artikli 36 lõikes 10, artikli 42 lõikes 5, artikli 43 lõikes 9 ja artikli 44 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 30 – lõik 2 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 715/2009
Artikkel 3 – lõige 5
„5. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendusmenetluse üksikasjad.“;
„5. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendusmenetluse üksikasjad.“;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 30 – lõik 2 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 715/2009
Artikkel 6 – lõige 11 – lõik 2
„Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte selliste võrgueeskirjade vastuvõtmiseks.“;
„Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu sellised võrgueeskirjad.“;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 30 – lõik 2 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 715/2009
Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1
Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 27a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega määrata kindlaks iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafiline piirkond, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Selleks konsulteerib komisjon ameti ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga.
Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 27a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määrata kindlaks iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafiline piirkond, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Selleks konsulteerib komisjon ameti ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 30 – lõik 2 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 715/2009
Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli lõikes 1 loetletud küsimuste kohta ja muudetakse selle punktides a, b ja c osutatud suuniseid.“;
„Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli lõikes 1 loetletud küsimuste kohta ja muudetakse selle punktides a, b ja c osutatud suuniseid.“;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – V osa – punkt 30 – lõik 2 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 715/2009
Artikkel 27a – lõige 2
2.  Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 11, artikli 7 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 11, artikli 7 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 32 – lõik 2 – punkt 6
Direktiiv 91/271/EMÜ
Artikkel 17a – lõige 2
2.  Artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 33 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 91/676/EMÜ
Artikkel 8a – lõige 2
2.  Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 35 – lõik 2 – punkt 1
Direktiiv 96/59/EÜ
Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kooskõlas artikliga 10b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et
2.  Kooskõlas artikliga 10b on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmistel eesmärkidel:
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 35 – lõik 2 – punkt 3
Direktiiv 96/59/EÜ
Artikkel 10b – lõige 2
2.  Artikli 10 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 10 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 36 – lõik 4 – punkt 2
Direktiiv 98/83/EÜ
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 37 – lõik 3 – punkt 2
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2
Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lammutustõendile esitatavate miinimumnõuete kohta.“;
Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades lammutustõendile esitatavad miinimumnõuded.“;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 37 – lõik 3 – punkt 4
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3
„Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis on vajalikud, et kontrollida esimeses lõigus sätestatud eesmärkide täitmist liikmesriikide poolt. Selliste eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas andmete kättesaadavust ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ekspordi ja impordi küsimusi.“;
„Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud, et kontrollida esimeses lõigus sätestatud eesmärkide täitmist liikmesriikide poolt. Selliste eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas andmete kättesaadavust ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ekspordi ja impordi küsimusi.“;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 37 – lõik 3 – punkt 5
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 8 – lõige 2
„2. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud standardite kohta. Selliste standardite koostamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste foorumite tööd ning toetab seda vajaduse korral.“;
„2. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud standardid. Selliste standardite koostamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste foorumite tööd ning toetab seda vajaduse korral.“;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 37 – lõik 3 – punkt 6
Direktiiv 2000/53/EÜ
Artikkel 9a – lõige 2
2.  Artikli 4 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 4 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 38 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2000/60/EÜ
Artikkel 8 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse vee seisundi analüüsimise ning seire tehnilised näitajad ja standardmeetodid.“;
„3. Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse vee seisundi analüüsimise ning seire tehnilised näitajad ja standardmeetodid.“;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 38 – lõik 3 – punkt 3
Direktiiv 2000/60/EÜ
Artikkel 20a – lõige 2
2.  Artikli 8 lõikes 3, artikli 20 lõike 1 esimeses lõigus ja V lisa punkti 1.4.1 punktis ix osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 8 lõikes 3, artikli 20 lõike 1 esimeses lõigus ja V lisa punkti 1.4.1 punktis ix osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 38 – lõik 3 – punkt 5
Direktiiv 2000/60/EÜ
V lisa – punkt 1.4.1 – punkt ix
„ix) Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles kooskõlas punktidega i–viii sätestatakse interkalibreerimise tulemused ning kehtestatakse liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused. See avaldatakse kuue kuu jooksul pärast interkalibreerimise lõpuleviimist.“.
„ix) Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles kooskõlas punktidega i–viii sätestatakse interkalibreerimise tulemused ning kehtestatakse liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused. Need avaldatakse kuue kuu jooksul pärast interkalibreerimise lõpuleviimist.“.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 41 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2004/107/EÜ
Artikkel 5a – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 4 lõikes 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 42 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/7/EÜ
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a
a)  määrata artikli 3 lõike 9 kohaldamiseks kindlaks mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse EN/ISO standard;
a)  täiendada käesolevat direktiivi, määrates artikli 3 lõike 9 kohaldamiseks kindlaks mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse EN/ISO standardi;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 42 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/7/EÜ
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b
b)  muuta I lisa seoses kõnealuses lisas sätestatud näitajate analüüsimeetoditega, kui see on teaduse ja tehnika arengu tõttu vajalik;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 42 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/7/EÜ
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt c
c)  muuta V lisa, kui see on teaduse ja tehnika arengu tõttu vajalik.“;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 42 – lõik 3 – punkt 2
Direktiiv 2006/7/EÜ
Artikkel 15a – lõige 2
2.  Artikli 15 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 15 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
2.  Kooskõlas artikliga 22a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, kui see on vajalik, et
2.  Kooskõlas artikliga 22a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmistel eesmärkidel:
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a
a)  täpsustada artikli 13 lõike 6 kohaldamiseks tehnilisi nõudeid, sealhulgas nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi määratlemise ja mõõtmise meetodiga seotud tehnilisi nõudeid;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
b)  lõpule viia II lisas esitatud jäätmete iseloomustuse tehniliste nõuete koostamine;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
c)  tõlgendada artikli 3 punktis 3 esitatud mõistet;
c)  esitada artikli 3 punktis 3 esitatud mõiste tõlgendus;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d
d)  määratleda III lisa kohased jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumid;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 1
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e
e)  määratleda käesoleva direktiivi tehniliseks rakendamiseks vajaminevate proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustatud standardid.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 43 – lõik 3 – punkt 2
Direktiiv 2006/21/EÜ
Artikkel 22a – lõige 2
2.  Artikli 22 lõigetes 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 22 lõigetes 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 44 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2006/118/EÜ
Artikkel 8a – lõige 2
2.  Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 46 – lõik 3 – punkt 2
Direktiiv 2007/2/EÜ
Artikkel 7 – lõige 1
„1. Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse ruumiandmekogumite ja -teenuste koostalitlusvõime ja vajaduse korral ühtlustamise tehniline kord. Nimetatud korra väljatöötamisel võetakse arvesse asjakohaseid kasutajate vajadusi, olemasolevaid algatusi ja rahvusvahelisi standardeid ruumiandmekogumite ühtlustamiseks, teostatavus- ja tasuvusuuringuid.
„1. Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse ruumiandmekogumite ja -teenuste koostalitlusvõime ja vajaduse korral ühtlustamise tehniline kord. Nimetatud korra väljatöötamisel võetakse arvesse asjakohaseid kasutajate vajadusi, olemasolevaid algatusi ja rahvusvahelisi standardeid ruumiandmekogumite ühtlustamiseks, teostatavus- ja tasuvusuuringuid.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 46 – lõik 3 –punkt 3
Direktiiv 2007/2/EÜ
Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega sätestatakse käesoleva peatüki täiendamiseks eelkõige:
Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse eelkõige:
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 46 – lõik 3 – punkt 4
Direktiiv 2007/2/EÜ
Artikkel 17 – lõige 8 – lõik 2
Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse kõnealuste tingimuste suhtes kohaldatavad eeskirjad. Need eeskirjad vastavad täielikult käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele.“;
Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse kõnealuste tingimuste suhtes kohaldatavad eeskirjad. Need eeskirjad vastavad täielikult käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele.“;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 46 – lõik 3 – punkt 5
Direktiiv 2007/2/EÜ
Artikkel 21a – lõige 2
2.  Artikli 4 lõikes 7, artikli 7 lõikes 1, artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 4 lõikes 7, artikli 7 lõikes 1, artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 47 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2007/60/EÜ
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 48 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2008/50/EÜ
Artikkel 28a – lõige 2
2.  Artikli 28 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 28 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 49 – lõik 2 – punkt 1
Direktiiv 2008/56/EÜ
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse I ja II lisa alusel hiljemalt 15. juuliks 2010 liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid ja metoodikastandardid viisil, mis tagaks kooskõla ning võimaldaks võrdlusi eri merepiirkondades ja allpiirkondades hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatuse osas.
Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse I ja II lisa alusel hiljemalt 15. juuliks 2010 liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid ja metoodikastandardid viisil, mis tagaks kooskõla ning võimaldaks võrdlusi eri merepiirkondades ja allpiirkondades hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatuse osas.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 49 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2008/56/EÜ
Artikkel 11 – lõige 4
„4. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte selliste seire ja hindamise spetsifikatsioonide ja standarditud meetodite sätestamiseks, mis arvestavad olemasolevate kohustustega ja tagavad seire- ja hindamistulemuste võrreldavuse.“;
„4. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte selliste seire ja hindamise spetsifikatsioonide ja standarditud meetodite sätestamiseks, mis arvestavad olemasolevate kohustustega ja tagavad seire- ja hindamistulemuste võrreldavuse.“;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 49 – lõik 2 – punkt 4
Direktiiv 2008/56/EÜ
Artikkel 24a – lõige 2
2.  Artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4 ja artikli 24 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4 ja artikli 24 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 52 – lõik 2 – punkt 2
Direktiiv 2009/147/EÜ
Artikkel 15a – lõige 2
2.  Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 1
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 ajakohastamiseks ja hindamiskorra kehtestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid ja täiendatakse seda EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise menetlusega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 ajakohastamiseks ja hindamiskorra kehtestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid ja täiendatakse seda EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise menetlusega ning esitatakse sektorite võrdlusdokumente ja suunisdokumente organisatsioonide registreerimise ja ühtlustamismenetluste kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 2
Määruse (EÜ) nr 1221/2009 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused teatavate menetluste ühtlustamiseks ja sektorite võrdlusdokumentide suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
välja jäetud
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1221/2009
Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 1
Komisjon võtab pädevate asutuste foorumi poolt heaks kiidetud ühtlustamismenetlustega seotud suunisdokumendid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades suunisdokumente pädevate asutuste foorumi poolt heaks kiidetud ühtlustamismenetluste kohta.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 3 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1221/2009
Artikkel 17 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise menetluste kohta, sealhulgas nõuetekohased menetlused vastastikuse hindamise tulemusena vastu võetud otsuste peale kaebuste esitamiseks.“;
„3. Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise menetlused, sealhulgas nõuetekohased menetlused vastastikuse hindamise tulemusena vastu võetud otsuste peale kaebuste esitamiseks.“;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1221/2009
Artikkel 30 – lõige 6 – lõik 1
Komisjon võtab akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste foorumi poolt heakskiidetud ühtlustamismenetlustega seotud suunisdokumendid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunisdokumendid akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste foorumi poolt heaks kiidetud ühtlustamismenetluste kohta.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 1221/2009
Artikkel 46 – lõige 6
„6. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud sektorite võrdlusdokumendid ja lõikes 4 osutatud juhise vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
„6. Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu lõikes 1 osutatud sektorite võrdlusdokumendid ja lõikes 4 osutatud juhis.“
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 53 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 1221/2009
Artikkel 48a
„Artikkel 48a
„Artikkel 48a
Delegeeritud volituste rakendamine
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 48 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 16 lõikes 4, artikli 17 lõikes 3, artikli 30 lõikes 6, artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 48 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 48 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 16 lõikes 4, artikli 17 lõikes 3, artikli 30 lõikes 6, artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 48 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 17 lõike 3 ja artikli 48 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 16 lõike 4, artikli 17 lõike 3, artikli 30 lõike 6, artikli 46 lõike 6 ja artikli 48 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
_______________
_______________
* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“
* ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 54 – lõik 4 – punkt 1 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 66/2010
Artikkel 6 – lõige 7 – lõik 1
Lõikes 6 osutatud aineid sisaldavate teatavate kaupade puhul ja ainult juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse disaini kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on teiste sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, on komisjonil kooskõlas artikliga 15a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud korrast erandite tegemiseks.
Lõikes 6 osutatud aineid sisaldavate teatavate kaupade puhul ja ainult juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse disaini kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on teiste sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, on komisjonil kooskõlas artikliga 15a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse meetmed käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud korrast erandite tegemiseks.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 54 – lõik 4 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 66/2010
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse hiljemalt üheksa kuud pärast EUEBiga konsulteerimist meetmed ELi ökomärgise konkreetsete kriteeriumide kehtestamiseks iga tooterühma jaoks. Need meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse hiljemalt üheksa kuud pärast EUEBiga konsulteerimist meetmed ELi ökomärgise konkreetsete kriteeriumide kehtestamiseks iga tooterühma jaoks. Need meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 54 – lõik 4 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 66/2010
Artikkel 15a – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 7, artikli 8 lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 6 lõikes 7, artikli 8 lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 55 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EMÜ) nr 3924/91
Artikkel 2 – lõige 6
„6. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse PRODCOM-loetelu ja iga rubriigi kohta tegelikult kogutavaid andmeid.“
„6. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse PRODCOM-loetelu ja iga rubriigi kohta tegelikult kogutavaid andmeid.“
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 55 – lõik 3 – punkt 2
Määrus (EMÜ) nr 3924/91
Artikkel 3 – lõige 5
„5. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise üksikasjalike eeskirjade kohta, sealhulgas tehnika arenguga kohandamiseks.“
„5. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise kohta, sealhulgas tehnika arenguga kohandamiseks.“
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 55 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EMÜ) nr 3924/91
Artikkel 4 – lõik 2
PRODCOM-loetelu teatavate rubriikide osas on komisjonil siiski kooskõlas artikliga 9a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse vaatluste korraldamine üks kord kuus või üks kord kvartalis.
PRODCOM-loetelu teatavate rubriikide osas on komisjonil siiski kooskõlas artikliga 9a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse vaatluste korraldamine üks kord kuus või üks kord kvartalis.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 55 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EMÜ) nr 3924/91
Artikkel 5 – lõige 1
„1. Liikmesriigid kasutavad vajaliku teabe kogumiseks küsimustikku, mille sisu on kooskõlas komisjoni kehtestatud eeskirjadega. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende eeskirjade kohta.“
„1. Liikmesriigid kasutavad vajaliku teabe kogumiseks küsimustikku, mille sisu on kooskõlas komisjoni kehtestatud eeskirjadega. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega need eeskirjad kindlaks määratakse.“
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 55 – lõik 3 – punkt 5
Määrus (EMÜ) nr 3924/91
Artikkel 6 – lõige 1
Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mille kohaselt liikmesriigid töötlevad artikli 5 lõikes 1 osutatud täidetud küsimustikke või artikli 5 lõikes 3 osutatud muudest allikatest saadud teavet.
Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid töötlevad artikli 5 lõikes 1 osutatud täidetud küsimustikke või artikli 5 lõikes 3 osutatud muudest allikatest saadud teavet.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 55 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EMÜ) nr 3924/91
Artikkel 9a – lõige 2
2.  Artikli 2 lõikes 6, artikli 3 lõikes 5, artiklis 4, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 2 lõikes 6, artikli 3 lõikes 5, artiklis 4, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 56 – lõik 2 – punkt 1
Määrus (EMÜ) nr 696/93
Artikkel 6 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse eelkõige tootmissüsteemi statistilisi üksusi, kasutatud kriteeriume ja lisas määratletud mõisteid, et kohandada neid majanduse ja tehnika arenguga.
Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tootmissüsteemi statistilisi üksusi, kasutatud kriteeriume ja lisas määratletud mõisteid, et kohandada neid majanduse ja tehnika arenguga.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 56 – lõik 2 – punkt 2
Määrus (EMÜ) nr 696/93
Artikkel 6a – lõige 2
2.  Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 1 – taane 4
–  täiendatakse kõnealust määrust kvaliteedi hindamise kriteeriumidega;
–  täiendatakse kõnealust määrust muutujate kvaliteedi hindamise kriteeriumidega;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 2 – sissejuhatav osa
(2)  artikli 4 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
(2)  artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti d teine lõik asendatakse järgmisega:
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1165/98
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d – lõik 2
Üksikasjad esimeses lõigus nimetatud skeemide kohta täpsustatakse lisades. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende heakskiitmise ja kohaldamise kohta.
Üksikasjad esimeses lõigus nimetatud skeemide kohta täpsustatakse lisades. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse täpsemalt kindlaks nende heakskiitmine ja kohaldamine.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1165/98
Artikkel 10 – lõige 5
„5. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kvaliteedi hindamise kriteeriumide kohta.“
„5. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks muutujate kvaliteedi hindamise kriteeriumid.“
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1165/98
Artikkel 18 – lõige 3
(4 a)  artikli 18 lõige 3 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1165/98
Artikkel 18a – lõige 2
2.  Artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 2, artiklis 10, A lisa punktis a, punkti b alapunktis 3, punkti c alapunktides 2 ja 10, punkti d alapunktis 2, punkti f alapunktides 8 ja 9, B lisa punkti b alapunktis 4 ja punkti d alapunktis 2, C lisa punkti b alapunktis 2, punkti d alapunktis 2 ja punkti g alapunktis 2 ning D lisa punkti b alapunktis 2 ja punkti d alapunktis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti d teises lõigus, artikli 10 lõikes 5, A lisa punktis a, punkti b alapunktis 3, punkti c alapunktides 2 ja 10, punkti d alapunktis 2, punkti f alapunktides 8 ja 9, B lisa punkti b alapunktis 4 ja punkti d alapunktis 2, C lisa punkti b alapunktis 2, punkti d alapunktis 2 ja punkti g alapunktis 2 ning D lisa punkti b alapunktis 2 ja punkti d alapunktis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1165/98
Artikkel 18a – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 2, artiklis 10, A lisa punktis a, punkti b alapunktis 3, punkti c alapunktides 2 ja 10, punkti d alapunktis 2, punkti f alapunktides 8 ja 9, B lisa punkti b alapunktis 4 ja punkti d alapunktis 2, C lisa punkti b alapunktis 2, punkti d alapunktis 2 ja punkti g alapunktis 2 ning D lisa punkti b alapunktis 2 ja punkti d alapunktis 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti d teises lõigus, artikli 10 lõikes 5, A lisa punktis a, punkti b alapunktis 3, punkti c alapunktides 2 ja 10, punkti d alapunktis 2, punkti f alapunktides 8 ja 9, B lisa punkti b alapunktis 4 ja punkti d alapunktis 2, C lisa punkti b alapunktis 2, punkti d alapunktis 2 ja punkti g alapunktis 2 ning D lisa punkti b alapunktis 2 ja punkti d alapunktis 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1165/98
Artikkel 18a – lõige 6
6.  Artikli 3 lõike 3, artikli 4 lõike 2, artikli 10, A lisa punkti a, punkti b alapunkti 3, punkti c alapunktide 2 ja 10, punkti d alapunkti 2, punkti f alapunktide 8 ja 9, B lisa punkti b alapunkti 4 ja punkti d alapunkti 2, C lisa punkti b alapunkti 2, punkti d alapunkti 2 ja punkti g alapunkti 2 ning D lisa punkti b alapunkti 2 ja punkti d alapunkti 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 3 lõike 3, artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti d teise lõigu, artikli 10 lõike 5, A lisa punkti a, punkti b alapunkti 3, punkti c alapunktide 2 ja 10, punkti d alapunkti 2, punkti f alapunktide 8 ja 9, B lisa punkti b alapunkti 4 ja punkti d alapunkti 2, C lisa punkti b alapunkti 2, punkti d alapunkti 2 ja punkti g alapunkti 2 ning D lisa punkti b alapunkti 2 ja punkti d alapunkti 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 6 – alapunkt ii
Määrus (EÜ) nr 1165/98
A lisa – punkt b – alapunkt 3
„3. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta.“
„3. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi.“
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 6 – alapunkt iii
Määrus (EÜ) nr 1165/98
A lisa – punkt c – alapunkt 2
„2. Välisturu tootjahindade (312) ja impordihindade (340) andmed võib arvutada väliskaubandusest või muudest allikatest saadud toodete ühikuväärtuse alusel ainult juhul, kui see ei too kaasa olulist kvaliteedi langust võrreldes konkreetse teabega hindade kohta. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vajaliku andmekvaliteedi tagamise tingimuste kohta.“
„2. Välisturu tootjahindade (312) ja impordihindade (340) andmed võib arvutada väliskaubandusest või muudest allikatest saadud toodete ühikuväärtuse alusel ainult juhul, kui see ei too kaasa olulist kvaliteedi langust võrreldes konkreetse teabega hindade kohta. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks vajaliku andmekvaliteedi tagamise tingimused.“
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 6 – alapunkt vi
Määrus (EÜ) nr 1165/98
A lisa – punkt d – alapunkt 2
„2. Lisaks sellele tuleb toodangut väljendav muutuja (110) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava muutujate loendi muutmise kohta, nagu komisjon võib muutmisel otsustada.“
„2. Lisaks sellele tuleb toodangut väljendav muutuja (110) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit.“
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 6 – alapunkt vii
Määrus (EÜ) nr 1165/98
A lisa – punkt f – alapunkt 8
„8. Komisjonil on kooskõlas artikliga 18a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks impordihinda väljendava muutuja suhtes (340).“
„8. Komisjonil on kooskõlas artikliga 18a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks impordihinda väljendava muutuja suhtes (340).“
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 6 – alapunkt viii
Määrus (EÜ) nr 1165/98
A lisa – punkt f – alapunkt 9
„9. Välisturu tootjahindu väljendavad muutujad (122 ja 312) tuleb edastada eraldi euroala ja eurovälise ala kohta. Eraldi tuleb esitada NACE Rev. 2 B–E jagu hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, NACE Rev. 2 jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Muutuja 122 puhul ei nõuta teavet NACE Rev. 2 jagude D ja E kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinda väljendav muutuja (340) edastada eraldi euroala ja eurovälise ala kohta. Eraldi tuleb esitada CPA B–E jagu hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, CPA jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Euroala ja eurovälise ala eristamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 18a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi kohaldamise tingimuste kohta. Euroopa valimiskeem võib impordihinda väljendava muutuja kohaldamisel piirduda toodete impordiga euroalavälistest riikidest. Muutujate 122, 312 ja 340 andmeid ei tule euroala ja eurovälise ala kohta eraldi esitada neil riikidel, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.“
„9. Välisturu tootjahindu väljendavad muutujad (122 ja 312) tuleb edastada eraldi euroala ja eurovälise ala kohta. Eraldi tuleb esitada NACE Rev. 2 B–E jagu hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, NACE Rev. 2 jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Muutuja 122 puhul ei nõuta teavet NACE Rev. 2 jagude D ja E kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinda väljendav muutuja (340) edastada eraldi euroala ja eurovälise ala kohta. Eraldi tuleb esitada CPA B–E jagu hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, CPA jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Euroala ja eurovälise ala eristamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 18a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi kohaldamise tingimused. Euroopa valimiskeem võib impordihinda väljendava muutuja kohaldamisel piirduda toodete impordiga euroalavälistest riikidest. Muutujate 122, 312 ja 340 andmeid ei tule euroala ja eurovälise ala kohta eraldi esitada neil riikidel, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.“
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 7 – alapunkt i
Määrus (EÜ) nr 1165/98
B lisa – punkt b – alapunkt 4
„4. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta.“
„4. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi.“
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 7 – alapunkt iv
Määrus (EÜ) nr 1165/98
B lisa – punkt d – alapunkt 2 – lõik 2
Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava muutujate loendi muutmise kohta.
Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt i
Määrus (EÜ) nr 1165/98
C lisa – punkt b – alapunkt 2
„2. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta.“
„2. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi.“
(Lisaga seotud viide päises („I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt i“) vastab komisjoni ettepaneku viitele „I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt i“. See lahknevus on tingitud komisjoni ettepanekus esinevast nummerdamisveast (I lisa VII osa punkti 57 lõike 4 punkt 8 on vahele jäänud)).
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt iii
Määrus (EÜ) nr 1165/98
C lisa – punkt c – alapunkt 4
iii)  punkti c alapunkti 4 viimane lõige jäetakse välja;
iii)  punkti c alapunkti 4 kolmas lõik jäetakse välja;
(Lisaga seotud viide päises („I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt iii“) vastab komisjoni ettepaneku viitele „I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt iii“. See lahknevus on tingitud komisjoni ettepanekus esinevast nummerdamisveast (I lisa VII osa punkti 57 lõike 4 punkt 8 on vahele jäänud)).
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt iv
Määrus (EÜ) nr 1165/98
C lisa – punkt d – alapunkt 2
„2. Käivet (120) ja müügimahtu (123) väljendavad muutujad tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava muutujate loendi muutmise kohta.“
„2. Käivet (120) ja müügimahtu (123) väljendavad muutujad tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit.“
(Lisaga seotud viide päises („I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt iv“) vastab komisjoni ettepaneku viitele „I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt iv“. See lahknevus on tingitud komisjoni ettepanekus esinevast nummerdamisveast (I lisa VII osa punkti 57 lõike 4 punkt 8 on vahele jäänud)).
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt v
Määrus (EÜ) nr 1165/98
C lisa – punkt g – alapunkt 2
„2. Käivet (120) ning müügi deflaatorit / müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse ühe kuu jooksul käesoleva lisa jao f lõikes 3 kindlaks määratud üksikasjad. Liikmesriigid võivad osaleda käivet ning müügi deflaatorit / müügimahtu väljendavate muutujate (120 ja 330/123) edastamisel vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi jaotusele. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte Euroopa valimiskeemi jaotuse tingimuste kohta.“
„2. Käivet (120) ning müügi deflaatorit / müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse ühe kuu jooksul käesoleva lisa jao f lõikes 3 kindlaks määratud üksikasjad. Liikmesriigid võivad osaleda käivet ning müügi deflaatorit / müügimahtu väljendavate muutujate (120 ja 330/123) edastamisel vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi jaotusele. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks Euroopa valimiskeemi jaotuse tingimused.“
(Lisaga seotud viide päises („I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 8 – alapunkt v“) vastab komisjoni ettepaneku viitele „I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt v“. See lahknevus on tingitud komisjoni ettepanekus esinevast nummerdamisveast (I lisa VII osa punkti 57 lõike 4 punkt 8 on vahele jäänud)).
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt i
Määrus (EÜ) nr 1165/98
D lisa – punkt b – alapunkt 2
„2. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta.“
„2. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi.“
(Lisaga seotud viide päises („I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt i“) vastab komisjoni ettepaneku viitele „I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 10 – alapunkt i“. See lahknevus on tingitud komisjoni ettepanekus esinevast nummerdamisveast (I lisa VII osa punkti 57 lõike 4 punkt 8 on vahele jäänud)).
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt iv
Määrus (EÜ) nr 1165/98
D lisa – punkt d – alapunkt 2
„2. Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava muutujate loendi muutmise kohta.“
„2. Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatavat muutujate loendit.“
(Lisaga seotud viide päises („I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 9 – alapunkt iv“) vastab komisjoni ettepaneku viitele „I lisa – VII osa – punkt 57 – lõik 4 – punkt 10 – alapunkt iv“. See lahknevus on tingitud komisjoni ettepanekus esinevast nummerdamisveast (I lisa VII osa punkti 57 lõike 4 punkt 8 on vahele jäänud)).
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 58 – lõik 1
Selleks et määrust (EÜ) nr 530/1999 majanduslike ja tehniliste muutustega kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealust määrust nõutava informatsiooni määratluse ja jaotuse ning kvaliteedi hindamise kriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Selleks et määrust (EÜ) nr530/1999 majanduslike ja tehniliste muutustega kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealust määrust nõutava informatsiooni määratluse ja jaotuse ning statistika kvaliteedi hindamise kriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13.aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 58 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 530/1999
Artikkel 6 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutava informatsiooni määratluse ja jaotuse kohta.“; Sellised delegeeritud õigusaktid võetakse vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust.“
„3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutava informatsiooni määratlust ja jaotust. Sellised delegeeritud õigusaktid võetakse vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust.“
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 58 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 530/1999
Artikkel 10 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kvaliteedi hindamise kriteeriumide kohta. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust.“
„3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks statistika kvaliteedi hindamise kriteeriumid. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust.“
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 58 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 530/1999
Artikkel 10a – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 58 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 530/1999
Artikkel 10a – lõige 6
6.  Artikli 6 lõike 3 ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 6 lõike 3 ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 59 – lõik 4
Määruse (EÜ) nr 2150/2002 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tulemuste koostamiseks ning tulemuste edastamise asjakohase vormi ja kvaliteediaruannete sisu suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
Määruse (EÜ) nr 2150/2002 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tulemuste koostamiseks ning tulemuste edastamise asjakohase vormi ja kvaliteediaruannete struktuuri ja üksikasjaliku korra suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 59 – lõik 5 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 2150/2002
Artikkel 1 – lõige 5
„5. Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse III lisas esitatud statistikanomenklatuuri ja komisjoni otsusega 2000/532/EÜ* kehtestatud jäätmete nimistu vahelise vastavustabeli kehtestamise kohta.
„5. Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse määruse III lisas esitatud statistikanomenklatuuri ja komisjoni otsusega 2000/532/EÜ* kehtestatud jäätmete nimistu vaheline vastavustabel.
____________________
____________________
* Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).“
* Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).“
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 59 – lõik 5 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 2150/2002
Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kvaliteedi- ja täpsustingimuste määratlemise kohta.“
„Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks kvaliteedi- ja täpsustingimused.“
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 59 – lõik 5 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 2150/2002
Artikkel 5a – lõige 1
Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte andmete kogumise ja statistilise töötlemise, samuti tulemuste töötlemise ja edastamise majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamise ning lisades loetletud spetsifikatsioonide kohandamise kohta.
Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse seda andmete kogumise ja statistilise töötlemise, samuti tulemuste töötlemise ja edastamise majandusliku ja tehnilise arenguga ning millega kohandatakse lisades loetletud spetsifikatsioone.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 59 – lõik 5 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 2150/2002
Artikkel 5b – lõige 2
2.  Artikli 1 lõikes 5, artikli 3 lõigetes 1 ja 4 ning artiklis 5a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 1 lõikes 5, artikli 3 lõigetes 1 ja 4 ning artiklis 5a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 59 – lõik 5 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 2150/2002
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
c)  I lisa 7. jaos ja II lisa 7. jaos osutatud kvaliteediaruannete sisu.
c)  I lisa 7. jaos ja II lisa 7. jaos osutatud kvaliteediaruannete struktuur ja üksikasjalik kord.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 60 – lõik 3 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 437/2003
Artikkel 5 – lõik 2
Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte teistsuguste täpsusnõuete kehtestamise kohta.
Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse teistsugused täpsusnõuded.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 60 – lõik 3 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 437/2003
Artikkel 10a – lõige 2
2.  Artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 1 – taane 3 a (uus)
–  kõnealust määrust täiendada, võttes vastu meetmeid seoses andmete esitamisega vastavalt otstarbekusuuringute tulemustele.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 3
Määruse (EÜ) nr 450/2003 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kvaliteediaruande sisu suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
Määruse (EÜ) nr 450/2003 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kvaliteediaruande struktuuri ja üksikasjaliku korra suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 437/2003
Artikkel 2 – lõige 4
„4. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte indeksi tehnilise kirjelduse uuesti kindlaks määramise ja kaalumise struktuuri uuesti läbi vaatamise kohta.“
„4. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata uuesti kindlaks indeksi tehniline kirjeldus ja vaadata uuesti läbi kaalumise struktuur.“
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 437/2003
Artikkel 3 – lõige 2
„2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte muudatuste kohta, millega lülitatakse NACE Rev. 2 jagudes O–S määratletud majandustegevusalad käesoleva määruse kohaldamisalasse, võttes arvesse artiklis 10 nimetatud otstarbekusuuringuid.“
„2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega lülitatakse NACE Rev. 2 jagudes O–S määratletud majandustegevusalad käesoleva määruse kohaldamisalasse, võttes arvesse artiklis 10 ette nähtud otstarbekusuuringuid.“
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 437/2003
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1
Võttes arvesse panuseid kogu tööhõivesse ja tööjõukuludesse liidu ning siseriiklikul tasandil, on komisjonil kooskõlas artikliga 11a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kindlaks määrata majandustegevused andmete liigitamiseks NACE Rev. 2 jagude tasandil ja edasiste alajaotuste kaupa, kuid mitte rohkem kui NACE Rev. 2 osade (kahenumbriline tasand) või osade rühmade tasandil, võttes arvesse majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Võttes arvesse panuseid kogu tööhõivesse ja tööjõukuludesse liidu ning siseriiklikul tasandil, on komisjonil kooskõlas artikliga 11a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses majandustegevuste jaotusega andmete liigitamiseks NACE Rev. 2 jagude tasandil ja edasiste alajaotuste kaupa, kuid mitte rohkem kui NACE Rev. 2 osade (kahenumbriline tasand) või osade rühmade tasandil, võttes arvesse majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 437/2003
Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2
Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kõnealuste majandustegevuste kindlaksmääramise kohta, võttes arvesse artiklis 10 määratletud otstarbekusuuringuid.
Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks kõnealused majandustegevused, võttes arvesse artiklis 10 ette nähtud otstarbekusuuringuid.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 4 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte ahelindeksi leidmise metoodika kehtestamise kohta.“
„3. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ahelindeksi leidmise metoodika.“
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 8 – lõige 1
„1. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte eraldi kvaliteedikriteeriumide kindlaksmääramise kohta. Edastatavad jooksvad andmed ja tagasiulatuvad andmed peavad vastama nendele kvaliteedikriteeriumidele.“
„1. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks eraldi kvaliteedikriteeriumid. Edastatavad jooksvad andmed ja tagasiulatuvad andmed peavad vastama nendele kvaliteedikriteeriumidele.“
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 8 – lõige 2
„2. Liikmesriigid esitavad alates aastast 2003 komisjonile iga-aastased kvaliteediaruanded. Nende aruannete sisu määrab komisjon kindlaks rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
„2. Liikmesriigid esitavad alates aastast 2003 komisjonile iga-aastased kvaliteediaruanded. Nende aruannete vormi ja üksikasjalikud tingimused määrab komisjon kindlaks rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 9
(4 a)  artikkel 9 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 5 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 10 – lõige 5
„5. Komisjon võtab otstarbekusuuringu tulemustest lähtuvad meetmed vastu rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega. Kõnealused meetmed vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 2 määratletud kulutasuvuse põhimõttele, sealhulgas andmeesitajate koormuse vähendamise suhtes.“
„5. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete esitamisega vastavalt käesolevas artiklis osutatud otstarbekusuuringute tulemustele. Kõnealused delegeeritud õigusaktid vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 2 määratletud kulutasuvuse põhimõttele, sealhulgas andmeesitajate koormuse vähendamise suhtes.“
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 11a – lõige 2
2.  Artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 11a – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 61 – lõik 4 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 450/2003
Artikkel 11a – lõige 6
6.  Artikli 2 lõike 4, artikli 3 lõike 2 ja artikli 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 2 lõike 4, artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VI osa – punkt 62 – lõik 3 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 808/2004
Artikkel 8a – lõige 2
2.  Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 1 – taane 2
–  muudetakse kõnealust määrust, et kohandada liidu kogusumma osa;
–  muudetakse kõnealust määrust, et korrigeerida liidu kogusumma osa;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 3 – punkt 1 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1161/2005
Artikkel 2 – lõige 2
„2. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte punktidele P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G vastavate andmete edastamise ajakava ja ning lisas loetletud tehingute asjakohaste sektorite lõikes jaotamise nõudmise mis tahes otsuse kohta. Sellise otsuse võib vastu võtta alles siis, kui komisjon on artikli 9 alusel andnud aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamisest.“
„2. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks punktidele P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G vastavate andmete edastamise ajakava ning nõutakse lisas loetletud tehingute asjakohaste sektorite lõikes jaotamist. Sellise delegeeritud õigusakti võib vastu võtta alles siis, kui komisjon on artikli 9 alusel andnud aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamisest.“
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 3 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)
Määrus (EÜ) nr 1161/2005
Artikkel 2 – lõige 5
b a) lõige 5 jäetakse välja;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 3 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1161/2005
Artikkel 3 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 liidu kogusumma osa.“
„3. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõiget 1, et korrigeerida liidu kogusumma osa (1 %).“
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1161/2005
Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmise kohta.
Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades ühised kvaliteedistandardid.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 1161/2005
Artikkel 7a – lõige 2
2.  Artikli 2 lõigetes 2 ja 4, artikli 3 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 2 lõigetes 2 ja 4, artikli 3 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 63 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 1161/2005
Artikkel 7a – lõige 6
6.  Artikli 2 lõigete 2 ja 4, artikli 3 lõike 3 ja artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 2 lõigete 2 ja 4, artikli 3 lõike 3 ja artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil lisaks õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kõnealuse määratluse laiendamise kohta, kui seeläbi paraneks oluliselt uurimistulemuste representatiivsus ja kvaliteet asjaomastes liikmesriikides.
Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil lisaks õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega laiendatakse kõnealust määratlust, kui seeläbi paraneks oluliselt uurimistulemuste representatiivsus ja kvaliteet asjaomastes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 7 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega määrata kindlaks valimi- ja täpsusnõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE Rev. 2 ja suuruskategooriate, millesse tulemused saab liigitada, üksikasjalik kirjeldus.“
„3. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks valimi- ja täpsusnõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE Rev. 2 ja suuruskategooriate, millesse tulemused saab liigitada, üksikasjalik kirjeldus.“
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 8 – lõige 2
„2.  Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitleda eriandmeid koolitust pakkuvate ettevõtete ja nende ettevõtete kohta, kes ei paku koolitust, ning kutseõppe eri vormide kohta.“
„2.  Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kogutavad eriandmed koolitust pakkuvate ettevõtete ja nende ettevõtete kohta, kes ei paku koolitust, ning kutseõppe eri vormide kohta.“
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 4 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 9 – lõige 4
„4. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva Euroopa statistika jaoks kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteedinõuete ning andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmete kohta.“
„4. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva Euroopa statistika jaoks kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteedinõuded ning võetakse vastu andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalikud meetmed.“
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 4 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 9 – lõige 5
„5. Komisjon määrab lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete ülesehituse kindlaks rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
„5. Liikmesriigid järgivad lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete koostamisel kvaliteedinõudeid ja mis tahes muid meetmeid, mis on kehtestatud lõike 4 kohaselt. Edastatud andmete kvaliteedi hindamiseks kasutavad nad komisjoni poolt rakendusaktidega kindlaks määratud formaati. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 10 – lõige 2
„2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte andmete kogumise esimese aruandeaasta kindlaksmääramise kohta.“
„2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks andmete kogumise esimene aruandeaasta.“
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 64 – lõik 4 – punkt 7
Määrus (EÜ) nr 1552/2005
Artikkel 13a – lõige 2
2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 66 – lõik 2 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 458/2007
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimene aasta, mille kohta täieulatuslikke andmeid tuleks koguda, ning võetakse vastu hõlmatud andmete üksikasjaliku klassifitseerimisega seotud meetmed ja kasutatavad määratlused.
Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimene aasta, mille kohta täieulatuslikke andmeid tuleks koguda, ning võetakse vastu hõlmatud andmete üksikasjaliku klassifitseerimisega seotud meetmed ja kasutatavad määratlused.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 66 – lõik 2 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 458/2007
Artikkel 7a – lõige 2
2.  Artikli 7 lõikes 3 ja I lisa punktis 1.1.2.4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 7 lõikes 3 ja I lisa punktis 1.1.2.4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 1
Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 716/2007 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja II lisas esitatud mõisteid ja III lisa detailsusastet ning täiendatakse kõnealust määrust meetmetega koostavas riigis ja välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika kohta.
Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 716/2007 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja II lisas esitatud mõisteid ja III lisa detailsusastet ning täiendatakse kõnealust määrust meetmetega koostavas riigis ja välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika kohta ja ühiste kvaliteedistandarditega.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 4 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 716/2007
Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse prooviuuringute järelduste põhjal vajalikud meetmeid, mida on vaja koostavas riigis ja välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika jaoks.
Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse prooviuuringute järelduste põhjal kindlaks meetmed, mida on vaja koostavas riigis ja välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika jaoks.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 4 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 716/2007
Artikkel 6 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte ühiste kvaliteedistandardite kohta.“
„3. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud ühised kvaliteedistandardid.“
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 4 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii
Määrus (EÜ) nr 716/2007
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c
„c) kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramine.“
„c) artikli 6 lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete ülesehituse, üksikasjalike tingimuste ja sageduse kindlaksmääramine.“
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 716/2007
Artikkel 9a – lõige 2
2.  Artiklis 2, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 2 teises lõigus, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 716/2007
Artikkel 9a – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 2, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 teises lõigus, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 67 – lõik 4 – punkt 5
Määrus (EÜ) nr 716/2007
Artikkel 9a – lõige 6
6.  Artikli 2, artikli 5 lõike 4 ja artikli 6 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 2 teise lõigu, artikli 5 lõike 4 ja artikli 6 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 68 – lõik 2 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 9a – lõige 2 – sissejuhatav osa
Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et
Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et:
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 68 – lõik 2 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 862/2007
Artikkel 10a – lõige 2
2.  Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 69 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 1445/2007
Artikkel 3 – lõige 1a
„Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse mõisteid ja muudetakse II lisas nimetatud alajaotusi, et arvestada majandusliku ja tehnilise arenguga, kui see ei põhjusta liikmesriikide kulude ebaproportsionaalset suurenemist.“
„Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse esimeses lõigus sätestatud mõisteid ja muudetakse II lisas nimetatud alajaotusi, et arvestada majandusliku ja tehnilise arenguga, kui see ei põhjusta liikmesriikide kulude ebaproportsionaalset suurenemist.“
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 69 – lõik 3 – punkt 2 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 1445/2007
Artikkel 7 – lõige 4
„4.  Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kvaliteedikontrolli aluseks olevate ühiste kriteeriumide kohta.“
„4.  Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud kvaliteedikontrolli aluseks olevad ühised kriteeriumid.“
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 69 – lõik 3 – punkt 2 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 1445/2007
Artikkel 7 – lõige 5
„5. Komisjon võtab I lisa punktis 5.3 osutatud kvaliteediaruannete vormi vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
„5. Komisjon määrab lõikes 3 osutatud ja I lisa punktis 5.3 täpsustatud kvaliteediaruannete vormi ja üksikasjalikud tingimused kindlaks rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.“
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 69 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1445/2007
Artikkel 10a – lõige 2
2.  Artiklis 3 ja artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 teises lõigus ja artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 69 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1445/2007
Artikkel 10a – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 ja artikli 7 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 teises lõigus ja artikli 7 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 69 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 1445/2007
Artikkel 10a – lõige 6
6.  Artikli 3 ja artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 3 teise lõigu ja artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 1
Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 177/2008 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisas esitatud registriandmete loetelu, nende määratlusi ja järjepidevuse tagamise korda ning täiendada kõnealust määrust ühiste kvaliteedistandarditega ja registrite ajakohastamise eeskirjadega ning määrates kindlaks teatavate ettevõtete ja ettevõtete gruppide registrisse lisamise juhud, määrates kindlaks põllumajandusstatistikas käsitletud vastavad üksused. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 177/2008 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisas esitatud registriandmete loetelu, nende määratlusi ja järjepidevuse tagamise korda ning täiendada kõnealust määrust ettevõtlusregistrite ühiste kvaliteedistandarditega ja registrite ajakohastamise eeskirjadega ning määrates kindlaks teatavate ettevõtete ja ettevõtete gruppide registrisse lisamise juhud, määrates kindlaks põllumajandusstatistikas käsitletud vastavad üksused. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 177/2008
Artikkel 3 – lõige 6
„6. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks vähem kui poole tööga hõivatud isikuga ettevõtete ja ühes riigis asuvate ettevõtete gruppide, millel ei ole liikmesriikide seisukohast statistilist väärtust, registritesse lisamise juhud ning määratletakse üksused, määratletakse vastavad üksused, mida on käsitletud põllumajandusstatistikas.“;
„6. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks vähem kui poole tööga hõivatud isikuga ettevõtete ja ühes riigis asuvate ettevõtete gruppide, millel ei ole liikmesriikide seisukohast statistilist väärtust, registritesse lisamise juhud ning määratletakse vastavad üksused, mida on käsitletud põllumajandusstatistikas.“;
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 177/2008
Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 1
Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte ühiste kvaliteedistandardite kohta.
Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud ettevõtlusregistrite ühised kvaliteedistandardid.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 177/2008
Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 2
Komisjon võtab kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aega käsitlevad otsused vastu rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Komisjon võtab lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete ülesehitust, üksikasjalikke tingimusi ja esitamise aega käsitlevad otsused vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 3 – punkt 4
Määrus (EÜ) nr 177/2008
Artikkel 8 – lõige 3
„3. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte registrite ajakohastamise eeskirjade kohta.“;
„3. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse registrite ajakohastamise eeskirjad.“;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 177/2008
Artikkel 15a – lõige 2
2.  Artikli 3 lõikes 6, artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 lõikes 6, artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 70 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 177/2008
Artikkel 15a – lõige 6
6.  Artikli 3 lõike 6, artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 3 lõike 6, artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 1
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 1
„Lõike 2 punktis j nimetatud paindliku mooduli kasutamine kavandatakse tihedas koostöös liikmesriikidega. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte selle ulatuse, näitajate loendi, vaatlusperioodi, hõlmatavate tegevusalade ja kvaliteedinõuete kohta. Delegeeritud õigusakt võetakse vastu vähemalt 12 kuud enne võrdlusperioodi algust. Komisjon määrab kindlaks ka teabevajaduse ning andmekogumise mõju ettevõtete koormusele ja liikmesriikide kulutustele.“;
„Lõike 2 punktis j nimetatud paindliku mooduli kasutamine kavandatakse tihedas koostöös liikmesriikidega. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks paindliku mooduli ulatus, selle näitajate loend, vaatlusperiood, hõlmatavad tegevusalad ja kvaliteedinõuded. Delegeeritud õigusakt võetakse vastu vähemalt 12 kuud enne võrdlusperioodi algust. Komisjon määrab kindlaks ka teabevajaduse ning andmekogumise mõju ettevõtete koormusele ja liikmesriikide kulutustele.“;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 2
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 4 – lõige 4
„4. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte pilootuuringutele antud hinnangu alusel vajalike meetmete kohta.“;
„4. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks pilootuuringutele antud hinnangu alusel vajalikud meetmed.“;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 3
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 7 – lõige 2
„2. Liidu koondandmete koostamiseks esitavad liikmesriigid NACE Rev. 2 tasanditele vastavaid siseriiklikke tulemusi, mis on ette nähtud käesoleva määruse lisades või delegeeritud õigusaktides. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta selliseid delegeeritud õigusakte.“;
„2. Liidu koondandmete koostamiseks esitavad liikmesriigid NACE Rev. 2 tasanditele vastavaid siseriiklikke tulemusi, mis on ette nähtud käesoleva määruse lisades või delegeeritud õigusaktides. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu selliseid delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks asjakohased NACE Rev. 2 tasandid.“;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 4 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
Tulemused edastatakse asjakohases tehnilises vormingus ajavahemiku jooksul, mis algab võrdlusperioodi lõpust. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artikli 3 lõike 2 punktides a–h ja j sätestatud moodulite jaoks ette nähtud vaatlusperioodi kohta, kusjuures kõnealune periood ei ületa 18 kuud. Artikli 3 lõike 2 punktis i sätestatud mooduli jaoks ettenähtud ajavahemik ei ületa 30 kuud või IX lisa 9. jaos sätestatud 18 kuud. Lisaks edastatakse väike kogus prognoositud esialgseid tulemusi ajavahemiku jooksul, mis algab selle vaatlusperioodi lõpust, mis nähakse ette vastavalt kõnealusele korrale artikli 3 lõike 2 punktides a kuni g sätestatud moodulite jaoks ja mis ei ületa 10 kuud.
Tulemused edastatakse asjakohases tehnilises vormingus ajavahemiku jooksul, mis algab vaatlusperioodi lõpust. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artikli 3 lõike 2 punktides a–h ja j sätestatud moodulite jaoks ette nähtud vaatlusperiood, mis ei ületa 18 kuud. Artikli 3 lõike 2 punktis i sätestatud mooduli jaoks ettenähtud ajavahemik ei ületa 30 kuud või IX lisa 9. jaos sätestatud 18 kuud. Lisaks edastatakse väike kogus prognoositud esialgseid tulemusi ajavahemiku jooksul, mis algab vaatlusperioodi lõpust. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artikli 3 lõike 2 punktides a kuni g sätestatud moodulite jaoks ette nähtud periood, mis ei ületa 10 kuud.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 4 – alapunkt b
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2
„Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte CETO tähise kasutamise eeskirjade ja liikmesriikide rühmitamise läbivaatamise kohta 29. aprilliks 2013 ning edaspidi iga viie aasta järel.“;
„Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega vaadatakse 29. aprilliks 2013 ning edaspidi iga viie aasta järel läbi CETO tähise kasutamise eeskirjad ja liikmesriikide rühmitamine.“;
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 11a – sissejuhatav osa
Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 11b – lõige 2
2.  Artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 2 ja 3, artiklis 11a, I lisa 5. ja 6. jaos, 8. jao punktides 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jaos, VI lisa 7. jaos, VIII lisa 3. jaos, 4. jao punktides 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktides 2 ja 3 ning 10. jao punktis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].
2.  Artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 2 ja 3, artiklis 11a, I lisa 5. ja 6. jaos, 8. jao punktides 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jaos, VI lisa 7. jaos, VIII lisa 3. jaos, 4. jao punktides 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktides 2 ja 3 ning 10. jao punktis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 6
Määrus (EÜ) nr 295/2008
Artikkel 11b – lõige 6
6.  Artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõigete 2 ja 3, artikli 11a, I lisa 5. ja 6. jao, 8. jao punktide 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jao, VI lisa 7. jao, VIII lisa 3. jao, 4. jao punktide 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktide 2 ja 3 ning 10. jao punkti 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
6.  Artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõigete 2 ja 3, artikli 11a, I lisa 5. ja 6. jao, 8. jao punktide 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jao, VI lisa 7. jao, VIII lisa 3. jao, 4. jao punktide 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktide 2 ja 3 ning 10. jao punkti 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – VII osa – punkt 71 – lõik 3 – punkt 8 – alapunkt a
Määrus (EÜ) nr 295/2008
I lisa – 5. jagu – lõik 1
Esimene vaatlusaasta, mille kohta statistika koostatakse, on kalendriaasta 2008. Andmeid kogutakse 9.