Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 18. aprill 2019 - Strasbourg 
Olukord Hiinas, eelkõige seoses usu- ja rahvusvähemustega
 Kamerun
 Brunei
 Eurojusti ja Taani vaheline kriminaalõigusalase koostöö leping *
 Uute raskesõidukite CO2-heitenormid ***I
 Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine ***I
 Digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamine äriühinguõiguses ***I
 Piiriülesed ümberkujundamised, ühinemised ja jagunemised ***I
 Euroopa Kaitsefond ***I
 Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ***I
 Pandikirjad ja pandikirjade avalik järelevalve ***I
 InvestEU ***I
 Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ***I
 Jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamine ***I
 Püsivad orgaanilised saasteained ***I
 Keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute kliirimiskohustus, teatamisnõuded ja riskimaandamismeetmed, ning kauplemisteabehoidlad ***I
 Kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmine ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamine ***I
 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamine ***I
 Nõukogu ja komisjoniga peetavad läbirääkimised Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitleva seadusandliku ettepaneku üle
 Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik

Olukord Hiinas, eelkõige seoses usu- ja rahvusvähemustega
PDF 136kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta (2019/2690(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0422RC-B8-0255/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eriti 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine(1), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta(2), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta(3), 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta(4) ja 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas(5),

–  võttes arvesse 2003. aastal käivitatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ja komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu poolt 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

–  võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse 1995. aastal käivitatud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 37. vooru, mis toimus 1. ja 2. aprillil 2019 Brüsselis,

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

–  võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid ei ole seda ratifitseerinud,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiinat puudutava ülevaate lõppjäreldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas tõotab EL, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet järgitakse eranditult kõigis tema välistegevuse valdkondades ning et EL asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et need küsimused peaksid jääma ELi ja Hiina pikaajalistes suhetes kesksele kohale, kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neidsamu väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga oma arenguteel austada inimõigustega seonduvat rahvusvahelist õigust ja standardeid;

B.  arvestades, et Hiina on toonud edukalt vaesusest välja 700 miljonit inimest, kuid et alates president Xi Jinpingi võimuletulekust 2013. aasta märtsis on inimõiguste olukord Hiinas jätkuvalt halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et Hiina ametivõimud on kinni pidanud ja vastutusele võtnud sadu inimõiguste kaitsjaid, juriste ja ajakirjanikke;

C.  arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate õigusnormidega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et usu- ja südametunnistusevabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usuvangide arv Hiinas on üks maailma suurimaid;

D.  arvestades, et kuigi Püha Tooli ja Hiina valitsuse vahel saavutati 2018. aasta septembris kokkulepe seoses piiskoppide nimetamisega Hiinas, puutuvad kristlikud usukogukonnad Hiinas kokku kasvavate repressioonidega, kusjuures sihikule on võetud kristlased nii põrandaalustes kui ka riigi sanktsioneeritud kirikutes, kus usklikke ahistatakse ja kinni peetakse, kirikuid lammutatakse, ususümboleid konfiskeeritakse ja kristlikke kogunemisi laiali aetakse; arvestades, et mõnes provintsis ei luba Hiina ametivõimud alla 18‑aastastel isikutel osaleda usulistes toimingutes; arvestades, et 2018. aasta septembris keelustas Hiina Zioni kiriku – Hiina suurima kirikukoguduse, kuhu kuulub üle 1 500 liikme;

E.  arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab 10 miljonit uiguuri moslemit ja etnilist kasahhi, on kiiresti halvenenud, kuna Xinjiangi stabiilsus ja kontroll selle piirkonna üle on tõusnud Hiina ametivõimude üheks tähtsamaks prioriteediks, mille ajendiks on nii uiguuride Xinjiangis toime pandud või väidetavalt Xinjiangiga seotud perioodilised terrorirünnakud kui ka Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna strateegiline asukoht majandusvööndi ja maanteede algatuse jaoks; arvestades, et teadete kohaselt on Xinjiangi laagrisüsteemi laiendatud ka Hiina teistesse osadesse;

F.  arvestades, et on kehtestatud kohtuvälise kinnipidamise programm, mille alusel on ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee tsiteeritud hinnangute kohaselt terrorismi ja usuäärmusluse vastu võitlemise ettekäändel ilma süüdistuse või kohtuprotsessita määramata ajaks ja seetõttu meelevaldselt kinni peetud mitukümmend tuhat või koguni üle miljoni uiguuri, kes saavad sunniviisilist poliitilist „ümberõpet“; arvestades, et Xinjiangi provintsis on välja töötatud poliitika, mis hõlmab rangeid piiranguid usutoimingutele, uiguuri keelele ja kommetele;

G.  arvestades, et välja on töötatud keerukas invasiivse digitaalse järelevalve võrgustik, mis hõlmab näotuvastustehnoloogiat ja andmete kogumist;

H.  arvestades, et Hiina valitsus on lükanud tagasi isikute sunniviisilist või tahtevastast kadumist käsitleva ÜRO töörühma, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja teiste ÜRO erimenetluste volitatud esindajate arvukad taotlused saata Xinjiangi sõltumatud uurijad;

I.  arvestades, et olukord Tiibetis on viimastel aastatel halvenenud vaatamata majanduskasvule ja taristu arendamisele ning et Hiina valitsus piirab julgeoleku ja stabiilsuse ettekäändel mitmesuguseid inimõigusi ja ründab lakkamatult tiibeti identiteeti ja kultuuri;

J.  arvestades, et viimaste aastate jooksul on Tiibetis lisandunud järelevalve- ja kontrollimeetmeid, samuti on sagenenud meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumid; arvestades, et Hiina valitsus on loonud Tiibetis keskkonna, kus riigivõimul puuduvad igasugused piirid, valitseb hirmuõhkkond ning avaliku ja eraelu igat aspekti rangelt kontrollitakse ja reguleeritakse; arvestades, et Tiibetis võidakse vähimatki vägivallatut protesti või kriitilist avaldust riigi etniliste või usuvähemuste poliitika suhtes pidada „lahkulöömist õhutavaks“ ja seetõttu selle eest karistada; arvestades, et pääs Tiibeti autonoomsesse piirkonda on praegu piiratum kui kunagi varem;

K.  arvestades, et 2009. aastast alates on väga suur hulk tiibetlasi (enamasti mungad ja nunnad) end teadete kohaselt põlema süüdanud, et protesteerida Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis ning toetada dalai‑laama tagasitulekut ja usuvabaduse õigust Sichuani provintsi Aba/Ngawa maakonnas ja Tiibeti kiltmaa muudes osades; arvestades, et viimase aasta jooksul ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel edusamme tehtud;

1.  on sügavalt mures üha repressiivsema režiimi pärast, mille all kannatavad paljud Hiina usu- ja etnilised vähemused, eelkõige uiguurid, kasahhid, tiibetlased ja kristlased, ja millega veelgi piiratakse põhiseaduslikke tagatisi seoses nende vähemuste õigusega oma kultuurilisele väljendusvabadusele, usuvabadusele, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelsele kogunemis- ja ühinemisvabadusele; nõuab, et ametivõimud neid põhiõigusi austaksid;

2.  palub Hiina valitsusel viivitamata lõpetada uiguuride, kasahhide ja tiibetlaste meelevaldsed kinnipidamised, mis toimuvad ilma mingi süüdistuseta, kohtumõistmiseta või süüdimõistva otsuseta, sulgeda kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning viivitamata ja tingimusteta vabastada kinnipeetavad;

3.  nõuab, et viivitamata vabastataks meelevaldselt kinni peetud isikud ja meelsusvangid, sealhulgas Falun Gongi harrastajad, ja lõpetataks inimeste kadunuks jääma sundimine, ning nõuab, et kõik need isikud saaksid endale valida seadusliku esindaja, kohtuda oma perega ja kasutada arstiabi ning et nad saaksid lasta oma juhtumeid uurida;

4.  kutsub Hiina valitsust üles viivitamata vabastama järgmised isikud: uiguurid, sealhulgas Ilham Tohti, Tashpolat Tiyip, Rahile Dawut, Eli Mamut, Hailaite Niyazi, Memetjan Abdulla, Abduhelil Zunun ja Abdukerim Abduweli; isikud, keda kiusatakse nende usuliste veendumuste pärast, sealhulgas Zhang Shaojie, Hu Shigen, Wang Yi ja Sun Qian; tiibeti aktivistid, kirjanikud ja usutegelased, kellele on esitatud kriminaalsüüdistus või kes on vangistatud sõnavabaduse õiguse kasutamise eest, sealhulgas Tashi Wangchuk ja Lobsang Dargye;

5.  nõuab Rootsi raamatukirjastaja Gui Minhai ning Kanada kodanike Michael Spavori ja Michael Kovrigi viivitamatut vabastamist;

6.  nõuab, et Hiina valitsus teeks Xinjiangis kadunud isikute perekondadele kättesaadavaks täielikud andmed nende isikute kohta;

7.  palub Hiina ametivõimudel lõpetada kristlaste koguduste ja organisatsioonide vastased kampaaniad ning kristlike pastorite ja preestrite ahistamine ja kinnipidamine ning kirikute sundlammutamine;

8.  kutsub Hiina ametivõime üles austama tiibetlaste keelelisi, kultuurilisi, usulisi ja muid põhivabadusi ning mitte rakendama asustuspoliitikat, mis soosib hiinlasi ja seab tiibetlased ebasoodsamasse olukorda, ega sundima Tiibeti nomaade loobuma oma traditsioonilisest eluviisist;

9.  mõistab hukka „patriootliku hariduse“ kontseptsiooni järgivad kampaaniad, sealhulgas meetmed kontrolli saavutamiseks Tiibeti budistlike kloostrite üle; peab murettekitavaks, et Hiina kriminaalõigust kuritarvitatakse tiibetlaste ja budistide tagakiusamiseks, kuna nende usuline tegevus võrdsustatakse separatismiga; taunib asjaolu, et Tiibetis on budismi praktiseerimise tingimused pärast 2008. aasta märtsis toimunud Tiibeti meeleavaldusi tunduvalt halvenenud, kusjuures Hiina valitsus on hakanud jõulisemalt rakendama „patriootlikku haridust“;

10.  nõuab, et Hiina ametivõimud järgiksid kõigi Hiina kodanike põhiseadusega tagatud õigust usuvabadusele;

11.  tuletab meelde, kui oluline on, et EL ja liikmesriigid tõstataksid igal poliitilisel tasandil Hiina ametivõimudega suheldes inimõiguste rikkumise küsimuse, võttes arvesse ELi võetud kohustust esitada Hiinale oma tugev, selge ja ühtne seisukoht, kasutades selleks muu hulgas iga-aastast inimõigustealast dialoogi, strateegilist dialoogi, kõrgetasemelist majandusdialoogi ja tippkohtumist ning järgmist Euroopa ja Aasia tippkohtumist;

12.  toonitab, et kuigi EL ja Hiina kinnitasid pärast ELi ja Hiina 21. tippkohtumist tehtud ühisavalduses veel kord, et kõik inimõigused on universaalsed, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud, peaks EL nõudma, et Hiina ka sellele vastavalt tegutseks; peab taunitavaks, et 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina tippkohtumisel oli inimõiguste probleem jälle kord vähetähtsal kohal; on seisukohal, et kui ELi ja Hiina tippkohtumisel jääb inimõiguste käsitlus nõrgaks, peaksid nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon keelduma seda teemat üldse päevakorda võtmast ja esitama selle kohta eraldi teatise, milles sisalduks sisuline hinnang olukorrale ja põhjus, miks ei saa kokku leppida selle küsimuse tugevamas kajastamises;

13.  kutsub ELi liikmesriike üles takistama ELi territooriumil Hiina ametivõimude püüdeid turgi kogukondade liikmete, tiibetlaste ning muude usu- ja etniliste rühmade liikmete ahistamiseks eesmärgiga sundida neid tegutsema pealekaebajatena, sundida neid Hiinasse tagasi pöörduma või sundida neid vaikima;

14.  kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama ajakirjanikele ja rahvusvahelistele vaatlejatele, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO erimenetluste esindajatele vaba, sisulise ja takistamatu pääsu Xinjiangi provintsi ja Tiibeti autonoomsesse piirkonda; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungil juhtrolli, et võetaks vastu resolutsioon teabekogumismissiooni saatmise kohta Xinjiangi;

15.  kutsub Hiina valitsust üles tagama Hiina põhiseaduses sätestatud kodanikuõiguste piiranguteta järgimise, pidades eelkõige silmas artiklit 4, millega kaitstakse rahvusvähemuste õigusi, artiklit 35, millega kaitstakse sõna-, ajakirjandus-, kogunemis-, ühinemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadust, artiklit 36, millega tunnustatakse õigust usuvabadusele, ja artiklit 41, millega tagatakse õigus kritiseerida mis tahes riigiorganit või -ametnikku ja teha nende kohta ettepanekuid;

16.  kutsub Hiinat üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

17.  nõuab, et Hiina võimaldaks ELi diplomaatidele, ajakirjanikele ja kodanikele piiranguteta pääsu Tiibetisse, järgides vastastikkuse põhimõtet, kuna Hiina reisijatel on juba vaba ja avatud pääs kogu ELi liikmesriikide territooriumile; nõuab, et ELi institutsioonid kaaluksid ELi ja Hiina viisalihtsustuslepingu aruteludes põhjalikult Tiibetisse pääsu võimaldamise küsimust;

18.  väljendab pettumust, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 37. voor ei andnud märkimisväärseid tulemusi; peab kahetsusväärseks, et Hiina delegatsioon ei osalenud 2. aprillil dialoogi jätkuosas, mis oli ette nähtud arvamuste vahetuseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

19.  nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jälgiksid hoolikamalt murettekitavat inimõiguste olukorda Xinjiangis, sealhulgas valitsuse repressioonide ja järelevalve suurenemist, ning protesteeriksid inimõiguste rikkumiste vastu Hiinas nii eraviisiliselt kui ka avalikult;

20.  kutsub nõukogu üles kaaluma sihipäraste sanktsioonide kehtestamist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas repressioonide eest vastutavate ametiisikute vastu;

21.  nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond peataksid kõigi nende kaupade ja teenuste ekspordi ja tehnosiirde, mida Hiina kasutab oma küberseire ja ennustava profiilianalüüsi seadmete laiendamiseks ja parandamiseks; on sügavalt mures selle pärast, et Hiina ekspordib juba praegu sellist tehnoloogiat maailma autoritaarsetele riikidele;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.
(2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.
(3) ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0377.


Kamerun
PDF 127kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Kameruni kohta (2019/2691(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0423RC-B8-0245/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni esimehe Antonio Panzeri 7. märtsi 2019. aasta avaldust olukorra kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. märtsi 2019. aasta avaldust halveneva poliitilise ja julgeolekuolukorra kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja mitmeid avaldusi olukorra kohta Kamerunis, eelkõige 31. jaanuari 2019. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu valimisvaatlusmissiooni 9. oktoobri 2018. aasta esialgset avaldust 2018. aasta presidendivalimiste kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse ÜRO ekspertide 11. detsembri 2018. aasta avaldust protestide mahasurumise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 6. märtsi 2019. aasta avaldust inimõiguste olukorra kohta Kamerunis,

–  võttes arvesse Kameruni 2014. aastal vastu võetud terrorismivastast seadust,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingut (Cotonou leping),

–  võttes arvesse 1981. aastal vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kamerun on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse Kameruni Vabariigi põhiseadust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Kamerunil on samaaegselt lahendada mitu poliitilist ja julgeolekualast probleemi, sealhulgas Boko Harami oht riigi kaugpõhjas, piiriülesed ohud idapiiril Kesk-Aafrika Vabariigiga ning riigisisesed relvastatud separatistide mässud ingliskeelsetes loode- ja edelapiirkondades;

B.  arvestades, et Kamerunis toimusid 7. oktoobril 2018 presidendivalimised; arvestades, et nende valimistega seoses teatati väidetavatest pettustest ja eeskirjade eiramisest; arvestades, et president Paul Biya on olnud võimul alates 1982. aastast; arvestades, et 2008. aastal muudeti Kameruni põhiseadust, et kaotada ametiaja piirangud;

C.  arvestades, et Maurice Kamto juhitava opositsioonierakonna Kameruni Taassünni Liikumine (MRC) toetajad ja liitlased on korraldanud Doualas, Yaoundés, Dshangis, Bafoussamis ja Bafangis proteste; arvestades, et julgeolekujõud kasutasid nende protestide mahasurumiseks ebaproportsionaalselt jõudu, sealhulgas pisargaasi ja kummikuule;

D.  arvestades, et ligi 200 inimest, kaasa arvatud Maurice Kamto ja teised opositsioonijuhid võeti 2019. aasta jaanuaris meelevaldselt vahi alla ja peeti kinni, ilma et neile oleks võimaldatud kohest juurdepääsu advokaadile; arvestades, et opositsiooni toetajaid ja nende juhte on süüdistatud mitmetes kuritegudes nagu ülestõus, vaenutegevus isamaa vastu, mäss, avalikus kasutuses oleva vara hävitamine, vabariigi presidendi solvamine ja poliitilist laadi kogunemised;

E.  arvestades, et 9. aprillil 2019 kinnitas Kameruni keskosa apellatsioonikohus esimeses astmes tehtud otsust ning keeldus Maurice Kamto ja veel kuue isiku vabastamisest; arvestades, et apellatsioonikohtu menetlus toimus ilma Maurice Kamto ja tema advokaatide kohalolekuta;

F.  arvestades, et Kameruni ametivõimud on võtnud mõnede opositsiooniliikmete vastu sõjaväekohtutes kohtuprotsesside algatamisega ebaproportsionaalseid meetmeid, süvendades Kameruni poliitilisi rahutusi; arvestades, et süüdimõistmise korral võib süüdistatavaid oodata surmanuhtlus;

G.  arvestades, et Kameruni ametivõimud on korduvalt piiranud väljendusvabadust, sulgedes interneti, ahistades ja pidades kinni ajakirjanikke, keeldudes andmast litsentse sõltumatule meediale ning korraldades poliitilisi rünnakuid sõltumatu ajakirjanduse vastu;

H.  arvestades, et Kameruni prantsuskeelse enamuse ja ingliskeelse vähemuse vahel püsivad pinged; arvestades, et Kameruni loode- ja edelapiirkonnad on peamiselt inglise keelt kõnelevad ning sealne haridus- ja õigussüsteem on erinev;

I.  arvestades, et 2016. aasta lõpus tõi ingliskeelsete piirkondade diskrimineerimine ja suhteline hooletusse jätmine ning prantsuse keele ja õigussüsteemi kehtestamine sealsetes koolides ja kohtutes kaasa õpetajate ja juristide rahumeelsed streigid ning rahumeelsed meeleavaldused;

J.  arvestades, et vägivald on alates 2018. aasta oktoobrist eskaleerunud ning julgeolekujõudude suuremahuliste operatsioonidega on sageli kaasnenud kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi, sealhulgas ebaseaduslikke tapmisi, vägistamisi, naiste ja laste vastu suunatud vägivalda ning vara hävitamist;

K.  arvestades, et relvastatud separatistid on pannud toime massilisi inimrööve, sealhulgas röövides koolilapsi ja üliõpilasi, on viinud läbi politsei-, õiguskaitseasutuste ja kohalike omavalitsuste ametnike sihipäraseid tapmisi, osalenud väljapressimistes, korraldanud iganädalasi „kummituslinna“ meeleavaldusi ning boikoteerinud ja süüdanud haridusasutusi ja haiglaid, jättes seeläbi tuhanded noored ilma juurdepääsust haridusele ja üldsuse ilma juurdepääsust tervishoiuteenustele;

L.  arvestades, et kriisi tulemusena on riigisiseselt ümber asunud hinnanguliselt 444 000 inimest ja veel 32 000 inimest on põgenenud naaberriiki Nigeeriasse; arvestades, et kogu Kameruni territooriumil valitsev humanitaarkriis hõlmab rohkem kui 600 000 riigisisest põgenikku ja ligikaudu 35 000 põgenikku naaberriikide konfliktidest, ning 1,9 miljonit inimest ähvardab toiduainetega kindlustamatus;

M.  arvestades, et 2018. ja 2019. aastal rakendas Kameruni valitsus riigi loode- ja edelaosas erakorralist humanitaarabi kava, et tagada esmajärjekorra põgenikele mitmetahulisem kaitse ja abi ning pakkuda kriisist mõjutatud inimestele terviseteenuseid;

N.  arvestades, et sooline vägivald ja vähemuste tagakiusamine on endiselt tõsised probleemid; arvestades, et Kameruni karistusseadustikuga karistatakse samasooliste isikute vahelisi seksuaalsuhteid kuni viieaastase vangistusega; arvestades, et politsei ja sandarmid (sõjaväepolitsei) vahistavad ja kiusavad jätkuvalt LGBTI-inimesi;

O.  arvestades, et kaugpõhjas jätkab Boko Haram raskeid inimõiguste rikkumisi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, kaasa arvatud vara rüüstamine ja hävitamine ning tsiviilisikute tapmine ja röövimine;

1.  mõistab hukka julgeolekuteenistuste ja relvastatud separatistide poolt toime pandud piinamise, kadunuks jääma sundimise ja kohtuvälise hukkamise juhtumid; väljendab erilist muret seoses valitsusvägede osalemisega vägivallas; kutsub julgeolekujõude üles järgima operatsioonide läbiviimisel rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning palub valitsusel võtta viivitamata meetmeid, et teha riigis vägivallale ja karistamatusele lõpp;

2.  mõistab hukka ülemäärase jõu kasutamise meeleavaldajate ja poliitiliste oponentide vastu ning ajakirjandus-, väljendus- ja kogunemisvabaduse rikkumised; peab äärmiselt kahetsusväärseks Maurice Kamto ja teiste rahumeelsete meeleavaldajate vahistamist ja kinnipidamist; nõuab, et Kameruni ametivõimud vabastaksid viivitamata Maurice Kamto ja kõik teised poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel kinnipeetavad isikud, sõltumata sellest, kas nad vahistati enne või pärast 2018. aasta presidendivalimisi;

3.  kutsub lisaks Kameruni valitsust üles lõpetama poliitiliste aktivistide igasuguse tagakiusamise ja hirmutamise, tühistades muu hulgas rahumeelsete poliitiliste kogunemiste, meeleavalduste ja protestide keelu, ning võtma meetmeid vihakõne juhtumite ohjeldamiseks;

4.  tuletab meelde, et tsiviilelanikkond ei tohiks mingil juhul kuuluda sõjaväekohtute jurisdiktsiooni alla; tuletab Kamerunile meelde tema rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kõikide kodanike õigust õiglasele kohtumenetlusele sõltumatutes kohtutes;

5.  tuletab meelde, et surmanuhtlust ei ole Kamerunis kasutatud alates 1997. aastast; märgib, et see on tähis riigi teel surmanuhtluse täieliku kaotamise suunas; kordab, et Euroopa Liit on surmanuhtlusele täielikult vastu, ning kutsub Kameruni valitsust üles kinnitama, et ta ei nõua poliitilistele aktivistidele ja meeleavaldajatele surmanuhtlust;

6.  väljendab muret asjaolu pärast, et Kamerun ei ole oma julgeolekujõude vastutusele võtnud, mis on vägivalda ja karistamatuse tunnet süvendanud; nõuab, et politsei ja julgeolekujõudude poolt meeleavaldajate ja poliitiliste oponentide vastu jõu kasutamise asjus viidaks läbi sõltumatu ja läbipaistev uurimine ning et vastutavate isikute üle mõistetaks kohut õiglaste kohtumenetluste raames;

7.  nõuab tungivalt, et Kameruni ametivõimud võtaksid vägivallatsükli lõpetamiseks kõik vajalikud meetmed kooskõlas riigi inimõigustealaste kohustustega; nõuab eelkõige, et valitsus korraldaks kaasava poliitilise dialoogi, mille eesmärk on leida inglise keelt kõnelevates piirkondades valitsevale kriisile rahumeelne ja püsiv lahendus; palub, et rahvusvaheline üldsus aitaks kaasavaid riigisiseseid rahukõnelusi hõlbustada, tehes ettepaneku olla kõneluste vahendaja;

8.  peab kahetsusväärseks mõlema konfliktiosalise soovimatust rahukõnelusi alustada; nõuab tungivalt, et Aafrika Liit ja Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus teeksid selliste kõneluste korraldamiseks pingutusi, ning nõuab, et EL oleks valmis seda protsessi toetama; on seisukohal, et kui edasiminekut ei toimu, peaks Kameruni kriisi arutama ÜRO Julgeolekunõukogu; nõuab lisaks, et EL kasutaks ära poliitilist mõjujõudu, mida pakuvad arenguabi ja muud kahepoolsed programmid, et tõhustada Kamerunis inimõiguste kaitset;

9.  nõuab tungivalt, et Kameruni valitsus rajaks tõelise, representatiivse ja elujõulise demokraatia; palub seetõttu valitsusel kutsuda kõik poliitilised sidusrühmad kokku valimissüsteemi üksmeelseks läbivaatamiseks, et tagada vaba, läbipaistev ja usaldusväärne valimisprotsess; nõuab, et see protsess toimuks enne uute valimiste korraldamist, et edendada rahu ja vältida valimisjärgseid kriise; nõuab, et EL suurendaks tehnilist abi, et toetada Kameruni jõupingutusi tugevdada valimismenetlusi ja muuta need demokraatlikumaks;

10.  kordab, et aktiivne ja sõltumatu kodanikuühiskond on inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks hädavajalik; väljendab muret selle pärast, et Kameruni ingliskeelse kodanikuühiskonna konsortsiumi tegevus on keelatud; nõuab tungivalt, et valitsus tühistaks keelu ja tagaks kodanikuühiskonna vaba tegutsemisruumi;

11.  väljendab muret asjaolu pärast, et 2014. aasta terrorismivastast seadust kuritarvitatakse põhivabaduste piiramiseks; toetab ÜRO ekspertide nõudmisi seadus läbi vaadata, eesmärgiga tagada, et seda ei kasutataks väljendusvabaduse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguste piiramiseks;

12.  võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide otsuse vähendada Kamerunile antavat sõjalist abi, arvestades usaldusväärseid väiteid selle kohta, et julgeolekujõud on toime pannud inimõiguste ränki rikkumisi; kutsub komisjoni üles hindama sellest aspektist ELi toetust julgeolekuteenistustele ja andma sellest Euroopa Parlamendile aru; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et Kameruni ametivõimudele antava toetusega ei aidata kaasa inimõiguste rikkumistele ega soodustata neid;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, AKV-ELi nõukogule, Aafrika Liidu institutsioonidele ning Kameruni valitsusele ja parlamendile.


Brunei
PDF 128kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Brunei kohta (2019/2692(RSP))
P8_TA-PROV(2019)0424RC-B8-0242/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 3. aprilli 2019. aasta avaldust karistusseadustiku rakendamise kohta Bruneis,

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse kohta, piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta, inimõiguste kaitsjate kohta ning LGBTI-inimeste kõigi inimõiguste kaitse ja edendamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 1. aprilli 2019. aasta avaldust, milles nõutakse, et Brunei peataks uue „drakoonilise“ karistusseadustiku jõustamise,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille Brunei 2015. aastal allkirjastas,

–  võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) inimõiguste deklaratsiooni aastast 2012,

–  võttes arvesse ASEANi-ELi tegevuskava (2018–2022),

–  võttes arvesse 29. novembril 2017 toimunud ASEANi-ELi inimõigustealast poliitikadialoogi,

–  võttes arvesse USA Riigidepartemangu pressiesindaja asetäitja 2. aprilli 2019. aasta avaldust šariaatliku karistusseadustiku teise ja kolmanda etapi rakendamise kohta Bruneis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2014. aastal kehtestas Brunei šariaatliku karistusseadustiku, mille rakendamine peab toimuma kolmes järgus; arvestades, et selle kolmas järk jõustus 3. aprillil 2019; arvestades, et nimetatud kolmandas järgus jõustuvad näiteks sellised sätted nagu kividega surnuksloopimine samasooliste isikute vastastikusel nõusolekul toimunud suguakti, abieluvälise seksi ja abordi eest ning käe maharaiumine varguse eest; arvestades, et lisaks näeb seadustik nii moslemitele kui ka mittemoslemitele ette surmanuhtluse prohvet Muhamedi solvamise või laimamise eest; arvestades, et šariaatlikku karistusseadustikku kohaldatakse nii moslemite kui ka mittemoslemite, sealhulgas välismaalaste suhtes, ning ka kodanike ja alaliste elanike poolt välismaal toime pandud süütegude korral;

B.  arvestades, et puberteediealiseks saanud lastele võib asjaomaste süütegude eest määrata samasugused karistused nagu täiskasvanutele; arvestades, et mõningatele noorematele lastele võib anda ihunuhtlust;

C.  arvestades, et enne šariaatliku karistusseadustiku kehtestamist loeti Bruneis homoseksuaalsus seaduserikkumiseks ja selle eest karistati kuni 10-aastase vangistusega;

D.  arvestades, et viimati toimusid Bruneis valimised 1962. aastal; arvestades, et sultani käes on nii riigipea kui ka peaministri ametikoht ja täielik täitevvõim;

E.  arvestades, et ÜRO eriraportöör piinamise küsimustes on öelnud, et igasugune kehaline karistus on vastuolus piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise keeluga ning rahvusvahelise õiguse põhjal ei saa seda lugeda õiguspäraseks karistusviisiks; arvestades, et mõned karistusseadustikus sätestatud karistused kujutavad endast piinamist ning julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist, mis on Brunei poolt 2015. aastal allkirjastatud ÜRO piinamisvastase konventsiooniga keelatud;

F.  arvestades, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas õigust elule, õigust olla vaba piinamisest ja muust väärkohtlemisest, sõna- ja usuvabadust ja õigust eraelu puutumatusele; arvestades, et seadustik sätestab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse põhjal ning naiste ja Brunei usuvähemuste diskrimineerimise, ja võib õhutada vägivalda;

G.  arvestades, et ÜRO HIV- ja AIDSi-vastase ühisprogrammi (UNAIDS) ja ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) väitel mõjutavad Brunei karistusseadustikus homoseksuaalsust kuriteoks ja teatavaid reproduktiivtervishoiu vorme karistatavaks lugevad sätted ebaproportsionaalselt naisi ja LGBTI-inimesi, takistavad juurdepääsu tervishoiuteabele ja -teenustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja vastavatele õigustele ning kahjustavad rahvatervist;

H.  arvestades, et naiste ja LGBTI-inimeste diskrimineerimist õigustatakse Brunei tavade, religiooni ja kultuuriga; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 11. märtsi 2019. aasta raportis Brunei kohta väidetakse, et sügavalt juurdunud patriarhaalne suhtumine ja diskrimineerivate stereotüüpide kasutamine kajastub naiste akadeemilistes ja kutsealastes valikutes, nende ebavõrdses seisundis tööturul ning abielu- ja peresuhetes; arvestades, et sellised stereotüübid on naistevastase vägivalla süvapõhjuseks;

I.  arvestades, et Bruneid tuntakse kui paljurahvuselist riiki, kus elavad rahumeelselt kõrvuti paljud eri religioonid – islam, kristlus, budism, hinduism ja mitmesugused kohalikud usundid; arvestades, et Brunei põhiseaduses tunnustatakse usuvabadust ja öeldakse, et igat usku inimesed võivad rahus ja harmoonias oma usutavasid järgida; arvestades, et Brunei põhiseadusest hoolimata on valitsus keelanud kõigi uskude levitamise ja õpetamise peale islami ning on keelustanud ristiusupühade avaliku tähistamise;

J.  arvestades, et Bruneis kehtib de facto moratoorium surmanuhtlusele ning viimati toimus seal hukkamine 1957. aastal; arvestades, et šariaatliku karistusseadustiku rakendumine tähendaks sisuliselt surmanuhtluse taastamist; arvestades, et EL mõistab surmanuhtluse kõikjal ja alati hukka;

K.  arvestades, et uute seaduste vastuvõtmine on vallandanud rahvusvahelise pahameele ja üleskutsed boikoteerida Brunei investeeringute agentuurile (BIA) kuuluvaid hotelle; arvestades, et nimetatud agentuur kuulub Brunei majandus- ja rahandusministeeriumi alla ning talle kuulub kogu maailmas hulk eri investeeringuprojekte; arvestades, et BIA on deklareerinud, et tema põhiväärtusteks on muu hulgas vastastikune austus ning erinevuste ja mitmekesisuse positiivne väärtustamine;

L.  arvestades, et Brunei on ratifitseerinud vaid kaks ÜRO keskset rahvusvahelist inimõiguste konventsiooni – lapse õiguste konventsiooni ja konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; arvestades, et Brunei inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kolmas tsükkel algab 10. mail 2019;

M.  arvestades, et EL on peatanud Bruneiga partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimised;

1.  mõistab teravalt hukka tagurliku šariaatliku karistusseadustiku jõustumise; nõuab tungivalt, et Brunei ametivõimud selle viivitamata kehtetuks tunnistaksid ja tagaksid Brunei seaduste vastavuse rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelistele standarditele kooskõlas Brunei kohustustega rahvusvaheliste inimõigusalaste õigusaktide raames, sealhulgas arvestades seksuaalvähemusi, usuvähemusi ja mitteusklikke;

2.  kordab, et mõistab hukka surmanuhtluse; palub Brunei ametivõimudel säilitada moratoorium surmanuhtluse kasutamisele esimese sammuna surmanuhtluse kaotamise suunas;

3.  mõistab teravalt hukka piinamise ning julma, inimväärikust alandava ja ebainimliku kohtlemise kasutamise mis tahes põhjustel; rõhutab, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi ning šariaatliku karistusseadustiku alusel ette nähtud karistustega rikutakse rahvusvahelises õiguses tavapärast piinamise ja muu väärkohtlemise keeldu;

4.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et kuigi paljud riigid on dekriminaliseerinud samasooliste isikute vastastikusel nõusolekul põhinevad suhted, on Brunei kahetsusväärselt muutunud seitsmendaks riigis, kus karistatakse vastastikusel nõusolekul põhinevaid homoseksuaalseid suhteid surmanuhtlusega; kutsub Brunei ametivõime üles austama rahvusvahelisi inimõigusi ning dekriminaliseerima homoseksuaalsuse;

5.  kutsub Brunei ametivõime üles tagama seaduse ees võrdsuse põhimõtte ja põhiõigused kõigi kodanike jaoks, eristamata neid soo, seksuaalse sättumuse, rassilise kuuluvuse, usutunnistuse või muu alusel; on sügavalt mures kriminaalõiguse võimaliku kohaldamise pärast laste suhtes; palub, et Brunei ei kohaldaks mitte mingil juhul laste suhtes surmanuhtlust, piinamist ega vangistust;

6.  kutsub Brunei ametivõime üles täielikult austama sultaniriigis usuvabadust, nagu see on sätestatud riigi põhiseaduses, ja lubama tähistada avalikult kõiki usupühasid, sealhulgas jõulupühi; rõhutab, et valdkonna õigusaktid peavad rangelt järgima inimõigusi;

7.  ergutab Brunei ametivõime edendama poliitilist dialoogi peamiste kodanikuühiskonna sidusrühmadega, inimõiguste organisatsioonide, usuorganisatsioonide ja ettevõtjate organisatsioonidega nii Bruneis kui ka väljaspool, et edendada ja kaitsta oma territooriumil inimõigusi; rõhutab õigust kriitiliste või pilkavate arvamuste avaldamisele, mis kuulub rahvusvahelises inimõiguste raamistikus sätestatud sõnavabaduse õiguspärase kasutamise juurde;

8.  nõuab tungivalt, et Brunei ratifitseeriks ülejäänud ÜRO kesksed rahvusvahelised inimõigusalased õigusaktid, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni; kutsub Brunei ametivõime üles pikendama ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajate alalist kutset riigi külastamiseks;

9.  kutsub juhul, kui šariaatlikku karistusseadustikku reaalselt rakendatakse, Euroopa välisteenistust üles kaaluma rasketest inimõiguste rikkumistest tingitud sanktsioonide vastuvõtmist ELi tasandil, sealhulgas varade külmutamist ja viisakeeldu;

10.  kutsub asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles seadma ELi ja Brunei partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste taaskäivitamise eeltingimuseks seda, et riigi karistusseadustik oleks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega;

11.  rõhutab inimõiguste kaitsjate tööd lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste edendamisel ja kaitsmisel; kutsub ELi institutsioone üles suurendama toetust Brunei kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele;

12.  palub Jakartas asuval ELi delegatsioonil Indoneesias ja Brunei Darussalamis, ASEANi juures tegutseval ELi delegatsioonil ja Euroopa välisteenistusel olukorda tähelepanelikult jälgida ning Brunei ametivõimude, suursaadikute ja esindajatega selles küsimuses konsulteerida; kutsub Euroopa välisteenistust üles lisama järgmise ASEANi ja ELi inimõiguste alase dialoogi päevakorda punkti olukorra kohta Bruneis;

13.  ergutab ELi liikmesriike aktiivselt osalema eelseisval inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel, mis toimub 6.–17. mail 2019 ja mille käigus vaadatakse läbi inimõiguste olukord Bruneis;

14.  rõhutab, et seni, kuni kehtib praegune karistusseadustik, peavad ELi institutsioonid kaaluma Brunei investeerimisagentuurile kuuluvate hotellide musta nimekirja kandmist;

15.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles järgima rahvusvahelist õigusraamistikku, et tagada Brunei praeguse karistusseadustiku ohvritele juurdepääs varjupaigamenetlustele ja humanitaarkaitse;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ELi liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO naiste staatuse komisjonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, ASEANi sekretariaadile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Brunei sultanile Hassanal Bolkiah’le ja Brunei valitsusele.


Eurojusti ja Taani vaheline kriminaalõigusalase koostöö leping *
PDF 116kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Taani Kuningriigi vahelise kriminaalõigusalase koostöö lepingu sõlmimine Eurojusti poolt (07770/2019 – C8‑0152/2019 – 2019/0805(CNS))
P8_TA-PROV(2019)0425A8-0192/2019

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (07770/2019),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0152/2019),

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(1), eelkõige selle artikli 26a lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0192/2019),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.


Uute raskesõidukite CO2-heitenormid ***I
PDF 419kWORD 166k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid (COM(2018)0284 – C8-0197/2018 – 2018/0143(COD))
P8_TA-PROV(2019)0426A8-0354/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0284),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0197/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0354/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ

P8_TC1-COD(2018)0143


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Pariisi kokkuleppes püstitatakse muu hulgas pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne keskmise temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 °kraadini võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Teaduslikud tõendid, mis esitati valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viimases eriaruandes, milles käsitletakse mõjusid, mis tulenevad üleilmsest soojenemisest 1,5 °C üle tööstusajastueelse taseme ja sellega seotud kasvuhoonegaaside ülemaailmsete heitkoguste muutumisest, kinnitavad ühemõtteliselt kliimamuutuste negatiivset mõju. Eriaruandes järeldatakse, et üleilmse soojenemise pidurdamiseks tuleb kindlasti vähendada heitkoguseid kõigis majandusharudes.

(2)   Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks tuleb kiirendada kogu transpordisektori heitevabaks muutmist, võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, milles visandatakse üldpilt nõutavatest majanduse ja ühiskonna kõiki valdkondi hõlmavatest muutustest, et viia kasvuhoonegaaside netoheide aastaks 2050 nulli. Samuti tuleb kohe järsult vähendada transpordist tulenevat ning meie tervist ja keskkonda oluliselt kahjustavat õhusaasteainete heidet.

(3)  ▌Komisjon võttis liikuvuspaketid vastu 31. mail 2017 („Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“) ja 8. novembril 2017 („Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“). Neis esitati ▌positiivne tegevuskava, mille eesmärk oli samuti tagada üleminek keskkonnahoidlikule, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvussüsteemile.

(4)  Käesolev määrus on osa komisjoni 17. mai 2018. aasta kolmandast liikuvuspaketist „Liikuvus Euroopas – Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“, mis on järelmeetmeks komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatisele „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel – Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“. Käesoleva määruse eesmärk on viia lõpule protsess, mis võimaldab liidul igakülgselt ära kasutada liikuvusvaldkonna ajakohastamise ja süsinikdioksiidi (CO2) heite vähendamise positiivset mõju. Kolmanda liikuvuspaketi eesmärk on muuta Euroopa liikuvussüsteem ohutumaks ja paremini ligipääsetavaks ning Euroopa tööstus konkurentsivõimelisemaks, suurendada Euroopas töökohakindlust ning muuta liikuvussüsteem keskkonnasäästlikumaks ja kliimamuutustega paremini toime tulevaks. See eeldab liidu, liikmesriikide ja sidusrühmade täielikku pühendumust muu hulgas CO2-heite ja õhusaaste vähendamisele.

(5)  Käesolev määrus, nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/...(5)(6), annavad selge suuna maanteetranspordi CO2-heite vähendamisele ja aitavad saavutada siduvat eesmärki, mille kohaselt tuleb liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga ning mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes ja nõukogu 6. märtsi 2015. aasta istungil kui liidu kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse Pariisi kokkuleppe raames.

(6)  Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes heaks eesmärgi vähendada majandusharudes, mis ei ole hõlmatud liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga, kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heide moodustab suure osa nimetatud majandusharude heitest. Maanteetranspordi heide moodustas 2016. aastal ligikaudu veerand liidu koguheitest. Maanteetranspordi heide kasvab ja ületab 1990. aasta taset ikka veel olulisel määral. Kui maanteetranspordi heide peaks veelgi suurenema, nullib see ära muudes majandusharudes kliimamuutuste vastu võitlemisel saavutatud heite vähenemise.

(7)  Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes rõhutati, kui tähtis on vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet ja fossiilkütustest sõltumisega seotud riske, kasutades terviklikku ja tehnoloogiast sõltumatut lähenemisviisi, et vähendada transpordisektori heidet ja edendada energiatõhusust, soodustada elektritransporti ning kasutada transpordisektoris taastuvaid energiaallikaid ka pärast 2020. aastat.

(8)  Selleks et varustada liidu tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga, on energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust, üks viiest vastastikku üksteist tugevdavast ja omavahel tihedalt seotud mõõtmest, mis on esitatud komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatisesVastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“. Kõnealuses teatises on märgitud, et kuigi kõik majandusharud peavad tegema jõupingutusi energiatarbimise tõhustamiseks, on transpordisektori energiatõhususe potentsiaal väga suur.

(9)  Raskeveokite, sealhulgas veoautode ning busside CO2-heide moodustab ligikaudu 6 % liidu CO2-koguheitest ja ligikaudu 25 % maanteetranspordi CO2-koguheitest. Ilma edasiste meetmeteta suureneb raskeveokite tekitatava CO2-heite osakaal ajavahemikus 2010–2030 tõenäoliselt veel ligikaudu 9 %. Praegu ei ole liidu õiguses sätestatud raskeveokitele mingeid CO2-heite vähendamise nõudeid ja seetõttu on selliste sõidukite jaoks vaja viivitamata erimeetmeid.

(10)  Seepärast tuleks kehtestada kõigi liidu uute raskeveokite jaoks CO2-heite vähendamise eesmärgid 2025. ja 2030. aastaks, võttes arvesse sõidukipargi uuendamiseks vajaminevat aega ning seda, et maanteetranspordisektor peab aitama saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärke 2030. aastaks ja sellele järgneval ajal. Selline etapiviisiline käsitlus on ka tööstusele selgeks ja õigeaegseks märguandeks, et kiirendada energiatõhusate tehnoloogiate ning heiteta ja vähese heitega raskeveokite turuletoomist. Heiteta raskeveokite kasutuselevõtt peaks aitama lahendada ka linnalise liikuvuse probleeme. Lisaks olulisusele maanteetranspordi CO2-heite vähendamisel on selliste raskeveokite edendamine tootjate poolt tähtis ka õhusaasteainete ja liigse mürataseme tulemuslikuks vähendamiseks linnades ja linnapiirkondades.

(11)  Et täielikult ära kasutada energiatõhususpotentsiaali ja tagada kasvuhoonegaaside heite kokkulepitud vähendamine maanteetranspordisektoris tervikuna, on asjakohane kehtestada lisaks uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite suhtes juba kehtivatele CO2-heite normidele ka CO2-heite normid uutele raskeveokitele. Need normid innustavad innovatsiooni kütusetõhusate tehnoloogialahenduste alal ning aitavad tugevdada liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiavallas ja kindlustada pikas perspektiivis kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

(12)  Võttes arvesse kliimamuutuste probleemi piiriülesust ja vajadust kaitsta nii maanteetransporditeenuste kui ka raskeveokite hästi toimivat ühtset turgu, vältides samal ajal turu killustamist, on asjakohane kehtestada raskeveokite CO2-heite normid liidu tasandil. Kõnealused normid ei tohiks kahjustada liidu konkurentsiõigust ▌.

(13)  Liidu taotletavate raskeveokipargi CO2-heite vähendamise määrade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta seda, kuivõrd kulutõhusalt aitavad need määrad vähendada 2030. aastaks CO2-heidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ▌(EL) 2018/842(7) hõlmatud majandusharudes, samuti tuleks arvesse võtta ühiskonnale, tootjatele, veoettevõtjatele ja tarbijatele kaasnevaid kulusid ja säästu ning nende määrade otsest ja kaudset mõju tööhõivele ja innovatsioonile ning lisakasu õhusaaste vähenemise ja suurema energiajulgeoleku seisukohast.

(14)  Tuleks tagada sotsiaalselt vastuvõetav ja õiglane üleminek heiteta liikuvusele. Selleks on tähtis pidada silmas ülemineku sotsiaalset mõju kogu autotööstuse väärtusahelas ja tegeleda ennetavalt mõjuga tööhõivele. Seepärast tuleb kaaluda sihipäraste liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi programmide rakendamist, mille sisuks on töötajate ümberõpe, täiendõpe ja ümberpaigutamine ning haridus- ja tööhõivealgatused negatiivseid mõjusid kogevates piirkondades ja kogukondades, olles tihedas kontaktis sotsiaalpartnerite ja pädevate asutustega. Ülemineku käigus tuleks selles sektoris tugevdada naiste tööhõivet ja võrdseid võimalusi.

(15)  Edukas üleminek heiteta liikuvusele eeldab ühtset käsitlust ja sobivat soodsat keskkonda, mis ergutaks innovatsiooni ja säilitaks liidu tehnoloogilise juhtpositsiooni maanteetranspordisektoris. See hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, vähese heitega ja heiteta raskeveokite kasvavat pakkumist, laadimis- ja tankimistaristute väljaarendamist ja energiavõrkudega lõimimist, samuti kestlikku materjalitarnet ning tootmist, akude korduskasutamist ja ringlussevõttu Euroopas. Kõik see nõuab kooskõlastatud tegevust liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas stiimuleid heiteta ja vähese heitega raskeveokite kasutuselevõtu toetamiseks.

(16)  Uus üksiku raskeveoki CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramise menetlus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009(8) rakendamise osana. Komisjoni määrusega (EL) 2017/2400(9) on sätestatud modelleerimisvahendil VECTO põhinev metoodika, mille abil on võimalik jäljendada kõikide raskeveokite CO2-heidet ja kütusekulu. See metoodika võimaldab arvesse võtta raskeveokisektori mitmekesisust ja üksikute raskeveokite märkimisväärset kohandamist kasutajate vajadustega. Esimese sammuna määratakse 1. juulist 2019 kindlaks CO2-heide sellise nelja raskeveokirühma jaoks, mis kokku moodustavad ligikaudu 65–70 % liidu raskeveokipargi CO2-koguheitest.

(17)  Innovatsiooni silmas pidades ja raskeveokite kütusetõhusust parandavate uute tehnoloogialahenduste rakendamist arvestades ajakohastatakse modelleerimisvahendit VECTO ja määrust (EL) 2017/2400 pidevalt ja õigel ajal.

(18)  Määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite andmeid tuleb seirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/956(10) alusel. Nende andmete põhjal tuleks liidus nelja kõige rohkem heidet õhku paiskava raskeveokirühma jaoks kindlaks määrata CO2-heite vähendamise eesmärgid, aga ka tootjate keskmine CO2-eriheide konkreetsel aruandlusperioodil.

(19)  2025. aastaks tuleks kehtestada ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 registreeritud uute raskeveokite ▌keskmisel CO2-heitel põhinev CO2-heite vähendamise eesmärk, mis kajastab heite suhtelist vähenemist ja mille puhul võetakse arvesse tavasõidukite jaoks hõlpsasti kättesaadavaid kulutõhusaid tehnoloogialahendusi. CO2-heite vähendamise eesmärk tuleks kehtestada ka 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks. Seda eesmärki tuleks järgida, kui 2022. aastal toimuva läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti. 2030. aasta eesmärki tuleks hinnata kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.

(20)  Selleks et tagada CO2-võrdlusheite usaldusväärsus raskeveokite CO2-heite kohatute menetluslike vahenditega suurendamise vastu, mis ei oleks representatiivne olukorra puhul, kus CO2-heidet juba reguleeritakse, on asjakohane näha ette metoodika, mille abil CO2-võrdlusheidet vajaduse korral korrigeeritakse.

(21)  Raskeveokite puhul võiks diislikütust asendada veeldatud maagaas (liquefied natural gas, LNG). Tänu praeguste ja tulevaste innovaatilisemate LNG-tehnoloogialahenduste kasutuselevõtule on võimalik täita lühikeseks ja keskpikaks tähtajaks seatavaid CO2-heite vähendamise eesmärke, sest selliste tehnoloogialahenduste CO2-heide on diiselveokitega võrreldes väiksem. LNG-veokite väiksemat CO2-heite potentsiaali on modelleerimisvahendis VECTO juba täielikult arvesse võetud. Lisaks tagavad praegused LNG-tehnoloogialahendused õhusaasteainete, näiteks lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste väiksema heite. Piisav minimaalne tankimistaristu on samuti olemas ja seda suurendatakse tulevikus veelgi alternatiivkütuste taristut käsitlevate riiklike poliitikaraamistike alusel.

(22)  2025. ja 2030. aasta CO2-eriheite sihttasemete kehtestamisel aluseks võetava ▌CO2-võrdlusheite arvutamisel tuleks võtta arvesse raskeveokite CO2-heite vähenemise eeldatavat potentsiaali ▌. Seepärast on asjakohane jätta sellest arvutusest välja eriotstarbelised veokid, näiteks jäätmete kogumiseks või ehitustöödel kasutatavad veokid. Kõnealuste veokite läbisõit on võrdlemisi väike ja nende erilise sõidurežiimi tõttu ei tundu nende CO2-heite ja kütusekulu vähendamiseks võetavad tehnilised meetmed nii kulutõhusad kui kaubatarneteks kasutatavate raskeveokite puhul.

(23)  Raskeveokite kasulikkuse iseloomustamiseks tuleks CO2-heite vähendamise nõudeid väljendada CO2 grammides tonnkilomeetri kohta.

(24)  On vaja tagada üldiste CO2-heite vähendamise nõuete õiglane jaotumine tootjate vahel ning võtta arvesse raskeveokite konstruktsiooni, sõidurežiimi, aastase läbisõidu, kandevõime ja haagiste koostu erinevusi. Seepärast on asjakohane liigitada raskeveokid erinevatesse ja eraldi allrühmadesse, mis kajastavad veokite tüüpilist kasutusviisi ja konkreetseid tehnilisi näitajaid. Kehtestades tootjale iga-aastase CO2- eriheite sihttaseme iga veokite allrühma kohta määratud eesmärkide kaalutud keskmisena, antakse tootjatele ka vahend teatava allrühma veokite CO2-heite eesmärgi võimaliku alatäitmise tulemuslikuks kompenseerimiseks selle ületäitmisega teiste allrühmade veokite puhul, võttes arvesse eri allrühmade veokite keskmist CO2-heidet nende kasutusea jooksul.

(25)  Tootja vastavust aastase CO2-eriheite sihttasemetele tuleks hinnata tema veokite keskmise CO2-heite alusel. Keskmise CO2-eriheite kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka veokite eri allrühmade eripära. Sellest tulenevalt peaksid tootjale seatavad keskmise CO2-eriheite sihttasemed põhinema iga allrühma kohta määratud keskmisel CO2-heitel, muu hulgas kaalutuna nende veokite eeldatava aastase läbisõidu ja keskmise kandevõime alusel, mis annab ülevaate CO2-koguheitest nende kasutusea jooksul. Eriotstarbeliste veokite vähese CO2-heite vähendamise potentsiaali tõttu ei tuleks neid keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvesse võtta.

(26)  Selleks et tagada sujuv üleminek heiteta liikuvusele ning pakkuda heiteta ja vähese heitega raskeveokite arendamiseks ja liidu turule toomiseks stiimuleid, mis täiendaksid nõudluspoole vahendeid, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ(11), tuleks 2025. aasta eelseteks aruandlusperioodideks kehtestada spetsiaalne lisaühikute süsteem ning aruandlusperioodideks alates 2025. aastast tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite osakaalu võrdlustase.

(27)  Stiimulisüsteemi kujundamisel tuleks tagada laadimistaristu pakkujatele ja tootjatele investeerimiskindlus, et edendada heiteta ja vähese heitega raskeveokite kiiret kasutuselevõttu liidu turul, võimaldades samas tootjatele teatavat paindlikkust oma investeeringute ajakava üle otsustamisel.

(28)  2025. aasta eelsetel aruandlusperioodidel tuleks tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvestada kõiki heiteta ja vähese heitega raskeveokeid mitu korda. Aruandlusperioodidel alates 2025. aastast tuleks tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel võtta arvesse tema tulemusi heiteta ja vähese heitega raskeveokite võrdlustaseme suhtes. Stiimulite tase peaks varieeruma vastavalt veoki tegelikule CO2-heitele. Selleks et säilitada suured keskkonnaeesmärgid, peaks stiimulitest tuleneva CO2-heite vähendamise suhtes kehtima ülemmäär.

(29)  Vähese heitega raskeveokeid tuleks stimuleerida üksnes juhul, kui nende CO2-heide on ▌vähem kui pool kõigi veokite CO2-võrdlusheitest allrühmas, kuhu raskeveok kuulub. See ▌stimuleeriks sellekohast innovatsioonitegevust.

(30)  Heiteta raskeveokite kasutuselevõtu stiimulisüsteemi kujundamisel tuleks arvesse võtta ka väiksemaid veoautosid ▌, mis käesoleva määruse kohaste CO2-heite vähendamise eesmärkide alla ei kuulu. Nende veokite kaudu on ka võimalik linnade õhusaasteprobleeme märgataval määral lahendada. ▌Selleks et tagada eri veokiliikide tasakaalustatud stimuleerimine, tuleks ülemmäär kehtestada ka väiksematest heiteta veoautodest ▌tuleneva tootja keskmise CO2-eriheite vähendamise suhtes.

(31)  Selleks et soodustada CO2-heite vähendamise nõuete kulutõhusat rakendamist ja samal ajal võtta arvesse raskeveokipargi koosseisu ja CO2-heite muutumist aastate jooksul, peaks tootjatel olema võimalik tasakaalustada ühel aastal CO2-eriheite sihttasemest suuremat heidet eesmärgist väiksema heitega mõnel muul aastal.

(32)  Selleks et stimuleerida varajast CO2-heite vähendamist, peaks tootja, kelle keskmine CO2-eriheide on allpool CO2-heite vähendamise trajektoori, mis määratakse kindlaks ▌CO2-võrdlusheitest ja 2025. aasta CO2-heite sihtasemest lähtuvalt, saama kanda need heiteühikud oma arvele 2025. aasta eesmärgi täitmiseks. Samamoodi peaks tootja, kelle keskmine CO2-eriheide on 2025. aasta eesmärgi ja alates 2030. aastast kohaldatava eesmärgi vahel allpool CO2-heite vähendamise trajektoori, saama kanda need heiteühikud oma arvele ▌CO2-heite sihttaseme saavutamiseks alates 1. juulist 2025 kuni 30. juunini 2030.

(33)  Kui mõne 12-kuulise aruandlusperioodi jooksul alates 1. juulist 2025 kuni 30. juunini 2030 ei täida tootja CO2-eriheite sihttaset, peaks tal olema võimalik omandada väike heitevõlg. 30. juunil 2030 lõppeval aasta 2029 aruandlusperioodil peaksid tootjad aga kõik allesjäänud heitevõlad likvideerima.

(34)  Heiteühikuid ja heitevõlgu tuleks arvesse võtta üksnes selleks, et teha kindlaks, kas tootja täidab CO2-eriheite sihttaset, mitte aga käsitada neid ülekantava või fiskaalmeetmete alla kuuluva varana.

(35)  Komisjon peaks kehtestama ülemäärase CO2-heite eest eritasu vormis rahalise karistuse, kui heiteühikuid ja heitevõlgu arvesse võttes ilmneb tootjal ülemäärane CO2-heide. Teave tootjate ülemäärase CO2-heite kohta tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks. Selleks et piisavalt stimuleerida tootjaid võtma meetmeid raskeveokite CO2-eriheite vähendamiseks, on oluline, et see eritasu ületaks CO2-heite sihttasemete saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmisi piirkulusid. Eritasude kogumise metoodika tuleks kindlaks määrata rakendusaktiga, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009(12) kohaselt vastu võetud metoodikat. Eritasu peaks kajastuma Euroopa Liidu üldeelarves tuluna. Määruse (EL) 2019/...(13) kohaselt tehtava hindamise käigus peaks komisjon hindama võimalust suunata need summad sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek heiteta liikuvusele ning toetada autotööstuse töötajate ümberõpet, täiendõpet ja koolitust.

(36)  Usaldusväärne nõuete täitmise süsteem on vajalik selleks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate CO2-heite sihttasemete saavutamine. Tootjate kohustus esitada täpseid andmeid vastavalt määrusele (EL) 2018/956 ja haldustrahvid, mille võib määrata kõnealuse kohustuse täitmata jätmise korral, aitavad tagada käesoleva määrusega seatud eesmärgi täitmisel kasutatavate andmete usaldusväärsuse.

(37)  Et saavutada käesoleva määruse kohaselt CO2-heite vähendamiseks seatud eesmärk, peaks kasutusel olevate raskeveokite CO2-heide olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega kindlaks määratud väärtustega. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik võtta tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel arvesse kõiki süsteemseid mittevastavusi, mille tüübikinnitusasutused on kasutusel olevate uute raskeveokite CO2-heite suhtes kindlaks teinud.

(38)  Et komisjonil oleks võimalik selliseid meetmeid võtta, peaks tal olema õigus kehtestada kord, mille alusel kontrollitakse ▌ määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete kohaselt määratud kasutusel olevate raskeveokite CO2-heite vastavust CO2-heite näitajatele, mis on kantud vastavustunnistusele, üksiksõiduki kinnitustunnistusele või kliendi teabefaili, ning seda korda kohaldada. Sellise korra väljatöötamisel tuleks eriti hoolikalt püüda välja töötada meetodid (näiteks kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitude kasutamine) selliste strateegiate tuvastamiseks, millega sõiduki CO2-heite näitusid sertifitseerimismenetluse käigus kunstlikult tegelikust paremana näidatakse. Kui sellise kontrolli käigus tuvastatakse kõrvalekaldeid või sõiduki CO2-heite näitude kunstlikult tegelikust paremana näitamise strateegiad, on see piisav põhjus tõsiselt kahtlustada määruses (EÜ) nr 595/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858(14) sätestatud nõuete võimalikku rikkumist, mispuhul peaksid liikmesriigid võtma määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud meetmeid.

(39)  Käesolevas määruses sätestatud CO2-heite sihttasemete tulemuslikkus sõltub suuresti CO2-heite kindlaksmääramisel kasutatud metoodika representatiivsusest tegelikes kasutustingimustes. Lähtudes teadusnõustajate kõrgetasemelise töörühma (Scientific Advice Mechanism) 2016. aasta arvamusest kergsõidukite kohta, ja soovitusest, mille Euroopa Parlament esitas autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal, on asjakohane võtta ka raskeveokite suhtes kasutusele süsteem, mille alusel hinnata, kas CO2-heite ja energiatarbimise näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 kohaselt, on representatiivsed ka tegelikes kasutustingimustes. Nende näitajate representatiivsuse tegelikes kasutustingimustes tagab kõige paremini kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitude kasutamine. Komisjonil peaks seetõttu olema õigus töötada välja selliste hindamiste läbiviimiseks vajalike kütusekulu ja energiatarbimise andmete kogumise ja töötlemise kord ning tagada avalikkusele juurdepääs sellistele andmetele, kaitstes samal ajal isikuandmeid.

(40)  Komisjon peaks hindama, kuidas saaks kütusekulu ja energiatarbimise andmete abil aidata tagada, et modelleerimisvahendi VECTO abil määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete kohaselt kindlaksmääratud sõidukite CO2-heide oleks aja jooksul representatiivne kõigi tootjate tegelikus liikluses tekkivate CO2-heitkoguste puhul, ning täpsemalt, kuidas saaks selliste andmete põhjal jälgida modelleerimisvahendi VECTO abil määratud CO2-heite väärtuste ja tegelikus liikluses tekkivate CO2-heitkoguste erinevust ning vajaduse korral vältida selle erinevuse suurenemist.

(41)  Komisjon peaks 2022. aastal hindama käesolevas määruses sätestatud CO2-heite normide tõhusust, eelkõige 2030. aastaks saavutatavat CO2-heite vähendamise eesmärgi määra, selle eesmärgi ja edasiste eesmärkide saavutamise võimalusi ning CO2-heite vähendamise eesmärkide seadmist ka muudele raskeveokiliikidele, näiteks väiksematele veoautodele, eriotstarbelistele veokitele, bussidele ning haagistele. Hindamisel tuleks rangelt käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil võtta arvesse ka raskeveokitega ja autorongidega seotud kaalutlusi, arvestades riigisiseste vedude puhul kohaldatavaid masse ja mõõtmeid, näiteks liidendsõidukeid ja ühendvedusid, hinnates samas ka võimalikke transpordi ohutuse ja tõhususe aspekte, mitmeliigilise transpordi, keskkonna- ja taristumõju ning tagasipõrke fenomeni, samuti liikmesriikide geograafilist asendit.

(42)  Tähtis on liidu tasandil hinnata raskeveokite kogu olelusringi kestel tekkivaid CO2-heitkoguseid. Selleks peaks komisjon hiljemalt 2023. aastal hindama võimalust koostada ühtne liidu metoodika liidu turule lastud raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja vastavate andmete järjepidevaks esitamiseks. Komisjon peaks võtma järelmeetmeid, sealhulgas esitama asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud.

(43)  Selleks et raskeveokite CO2-eriheited oleksid ka edaspidi representatiivsed ja igati ajakohased, peaks käesolev määrus kajastama kõnealuseid CO2-eriheiteid mõjutavaid määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete muudatusi. Selleks tuleks anda komisjonile õigus kehtestada metoodika igat raskeveokite allrühma esindava veoki kindlaksmääramiseks, mida tuleks kasutada CO2-eriheite muutumise hindamisel.

(44)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused teatavate andmete loetelu ja tootjate tulemuste avaldamiseks.

(45)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses selliste raskeveokite kindlakstegemisega, mis on sertifitseeritud eriotstarbeliste veokitena, ning tootja aastase keskmise CO2‑eriheite suhtes korrektsioonimäärade kohaldamisega; ülemäärase CO2‑heite eritasu kogumisega; kõrvalekalletest teatamisega ja nende arvessevõtmisega keskmise CO2-eriheite arvutamisel; tingimuste kohaldamisega, mille alusel CO2-võrdlusheide kindlaks määrati, ja kriteeriumidega, et tuvastada, kas kõnealust heitkogust on põhjendamatult suurendatud, ning kui see on nii, siis otsustada, kuidas seda tuleks korrigeerida; teatavate andmete, mis on seotud raskeveokite CO2‑heite ja energiatarbimisega tegelikes kasutustingimustes, komisjonile kättesaadavaks tegemisega; kontrollide tegemisega, et kliendi teabefailidesse kantud CO2‑heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, ning kas kasutatakse strateegiaid, millega sõiduki tulemusi CO2-heitkoguste ja kütusekulu sertifitseerimise eesmärgil tehtavate katsete või arvutuste ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse; ning veokite allrühma ühe või mitme representatiivse veoki kindlaksmääramisega, mille alusel määratakse kindlaks kandevõime kohandus. Selleks et tagada määruse (EÜ) 595/2009 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses meetmetega M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootoorsõidukite keskkonnatoime teatavate aspektide kindlaksmääramiseks. Käesolevas põhjenduses osutatud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(15).

(46)  Selleks et muuta või täiendada käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse CO2-võrdlusheidet, sätestatakse kasutusel olevate raskesõidukite CO2-heite kontrollimise korra juhtpõhimõtted ja kriteeriumid ning muudetakse käesoleva määruse lisasid seoses teatavate tehniliste näitajatega, sealhulgas seoses kasutusotstarbe osatähtsuste, kandevõime ja aastase läbisõidu ning kandevõime kohandamise teguritega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt uute raskeveokite CO2-heite normide kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)  Määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ(17) tuleks seetõttu samuti vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Selleks et aidata saavutada liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega määruse (EL) 2018/842 artikliga 2 hõlmatud sektorites ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, kehtestatakse käesoleva määrusega uute raskeveokite CO2-heite nõuded, vähendades seeläbi liidu uute raskeveokite pargi CO2-eriheidet võrreldes CO2-võrdlusheitega järgmiselt:

a)  aasta 2025 aruandlusperioodist alates 15 % ▌;

b)  aasta 2030 aruandlusperoodil ja järgnevatel aruandlusperioodidel 30%, kui artiklis 15 osutatud läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti.

CO2-võrdlusheide põhineb määruse (EL) 2018/956 kohaselt ajavahemiku 1. juuli 201930. juuni 2020 („võrdlusperiood“) kohta esitatud seireandmetel, mis ei hõlma eriotstarbelisi veokeid, ja see arvutatakse vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmistele kriteeriumidele vastavate uute N2- ja N3-kategooria raskeveokite suhtes:

a)  jäiga kerega veoautod telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga üle 16 tonni;

b)  jäiga kerega veoautod telgede arvuga 6x2;

c)  sadulvedukid telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga üle 16 tonni; ning

d)  sadulvedukid telgede arvuga 6x2.

Käesoleva määruse artikli 5 ja I lisa punkti 2.3 puhul kohaldatakse käesolevat määrust ka ▌selliste N-kategooria uute raskeveokite suhtes, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011(18) kohaldamisalasse ega vasta esimese lõigu punktides a–d sätestatud kriteeriumidele.

Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud veokikategooriad osutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ(19) II lisas määratletud sõidukikategooriatele.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse lõikes 1 osutatud sõidukeid uute raskeveokitena 12-kuulisel perioodil, mis algab 1. juulil, kui sel perioodil registreeritakse need sõidukid liidus esimest korda ja neid ei ole väljaspool liitu varem registreeritud.

Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool liitu, mis on toimunud vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu konkreetse korra selliste raskeveokite kindlakstegemiseks, mis on sertifitseeritud eriotstarbeliste veokitena vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele, kuid ei ole sellisena registreeritud, ning kohaldab tootja aastase keskmise CO2-eriheite suhtes korrektsioonimäärasid, et võtta neid sõidukeid arvesse alates aasta 2021 aruandlusperioodist ja iga sellele järgneva aruandlusperioodi puhul. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „CO2-võrdlusheide“ – igasse veokite allrühma kuuluvate kõigi uute raskeveokite, välja arvatud eriotstarbelised veokid, keskmine CO2-eriheide artikli 1 teises lõigus osutatud võrdlusperioodil määratuna vastavalt I lisa punktile 3;

2)  „CO2-eriheide“ – iga üksiku raskeveoki CO2-heide määratuna vastavalt I lisa punktile 2.1;

3)  „aasta Y aruandlusperiood“ – ajavahemik aasta Y 1. juulist kuni aasta Y+1 30. juunini;

4)  „keskmine CO2-eriheide“ – tootja uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide konkreetsel aruandlusperioodil määratuna vastavalt I lisa punktile 2.7;

5)  „CO2-eriheite sihttase“ – iga üksiku tootja CO2-heite sihttase väljendatuna g/tkm-tes ja määratuna igal aastal eelneva aruandlusperioodi kohta vastavalt I lisa punktile 4;

6)  „jäiga kerega veoauto“ – veoauto, mis ei ole ette nähtud ega konstrueeritud poolhaagise vedamiseks;

7)  „sadulveduk“ – veoüksus, mis on ette nähtud ja konstrueeritud üksnes või põhiliselt poolhaagiste vedamiseks;

8)  „veokite allrühm“ – selliste I lisa punktis 1 määratletud veokite rühm, mida iseloomustavad CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramise seisukohast asjakohased ühised ja eristavad tehnilised kriteeriumid;

9)  „eriotstarbeline veok“ – raskeveok ▌, mille CO2-heide ja kütusekulu on vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele määratud üksnes sellisteks kasutusotstarveteks, mida ei ole määratletud käesoleva määruse I lisa punktis 2.1;

10)  „tootja“ – isik või üksus, kelle ülesanne on esitada andmeid uute raskeveokite kohta vastavalt määruse (EL) 2018/956 artiklile 5, või heiteta raskeveokite puhul isik või üksus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees EÜ kogu sõiduki tüübikinnitusmenetluse või üksiksõiduki kinnituse menetluse kõigi aspektide eest vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja toodangu nõuetele vastavuse tagamise eest;

11)  „heiteta raskeveok“ – sisepõlemismootorita raskeveok või sellise sisepõlemismootoriga raskeveok, mis paiskab õhku vähem kui 1 g CO2/kWh, nagu on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega, või mis paiskab õhku vähem kui 1 g CO2/km, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007(20) ja selle rakendusmeetmete kohaselt;

12)  „vähese heitega raskeveok“ – muu kui heiteta raskeveok, mille CO2-eriheide on vähem kui pool kõigi veokite CO2-võrdlusheitest veokite allrühmas, kuhu raskeveok kuulub, määratuna vastavalt I lisa punktile 2.3.3;

13)  „kasutusotstarve“ – sihtkiirusetsükli, kandevõime, kere või haagise koostu ja muude asjakohaste näitajate kombinatsioon, mis iseloomustab sõiduki konkreetset kasutust ning mille alusel määratakse kindlaks raskeveoki ametlik CO2-heide ja kütusekulu;

14)  „sihtkiirusetsükkel“ – sõidukijuhi soovitava või liiklusoludega piiratud kiiruse kirjeldus reisi jooksul läbitud vahemaa funktsioonina;

15)  „kandevõime“ – veokiga eri tingimustes veetavate kaupade mass.

Artikkel 4

Tootja keskmine CO2-eriheide

Alates 1. juulist 2020 ▌ja seejärel igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon ▌iga tootja kohta kindlaks eelneva aruandlusperioodi keskmise CO2-eriheite g/tkm-tes, lähtudes järgmisest:

a)  määruse (EL) 2018/956 kohaselt esitatud andmed tootja eelnenud aruandlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, kohta; ning

b)  heiteta ja vähese heite koefitsient määratuna vastavalt artiklile 5.

Keskmine CO2-eriheide määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.7.

Artikkel 5

Heiteta ja vähese heitega raskeveokid

1.  Alates 1. juulist 2020 ▌ja seejärel igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon ▌iga tootja kohta kindlaks heiteta ja vähese heite koefitsiendi eelneval aruandlusperioodil.

Heiteta ja vähese heite koefitsiendi puhul võetakse arvesse aruandlusperioodil tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite, sealhulgas artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud heiteta raskeveokite, ning heiteta ja vähese heitega eriotstarbeliste veokite arvu ja CO2-heidet ning see määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.3.

2.  Aruandlusperioodide 2019–2024 puhul arvestatakse heiteta ja vähese heitega raskeveokeid lõike 1 kohaldamisel järgmiselt:

a)  heiteta raskeveok arvestatakse kahe sõidukina; ning

b)  vähese heitega raskeveok arvestatakse kuni kahe sõidukina sõltuvalt tema CO2‑eriheitest ja vähese heite künnisväärtusest veokite allrühmas, kuhu veok kuulub, nagu on määratud kindlaks I lisa punktis 2.3.3.

Heiteta ja vähese heite koefitsient määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.3.1.

3.  Alates aasta 2025 aruandlusperioodist määratakse heiteta ja vähese heite koefitsient kindlaks 2 % suuruse võrdlustaseme alusel vastavalt I lisa punktile 2.3.2.

4.  Heiteta ja vähese heite koefitsient vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 3 %. Artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud heiteta raskeveokite osakaal kõnealuses koefitsiendis vähendab tootja keskmist CO2‑eriheidet maksimaalselt 1,5 %.

Artikkel 6

Tootja CO2-eriheite sihttase

Alates 1. juulist 2026 ▌ja igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon ▌iga tootja kohta kindlaks eelneva aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaseme. Kõnealune CO2‑eriheite sihttase on veokite kõikide allrühmade kohta saadud järgmiste väärtuste summa:

a)  CO2-heitkoguste vähendamise eesmärk, millele on osutatud artikli 1 esimese lõigu punktis a või b;

b)  CO2-võrdlusheide;

c)  tootja veokite osakaal igas veokite allrühmas;

d)  iga veokite allrühma kohta kehtiv aastase läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur.

CO2-eriheite sihttase määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 4.

Artikkel 7

Heiteühikud ja heitevõlad

1.  Selleks et kontrollida, kas tootja järgib CO2-eriheite sihttasemeid aastate 2025–2029 aruandlusperioodidel, võetakse arvesse tema heiteühikuid või heitevõlgu, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 5 ning mis vastab tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arvule aruandlusperioodil, ning mis korrutatakse:

a)  lõikes 2 osutatud tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoori ja keskmise CO2-eriheite vahega, kui see vahe on positiivne („heiteühik“); või

b)  tootja keskmise CO2-eriheite ja CO2-eriheite sihttaseme vahega, kui see vahe on positiivne („heitevõlg“).

Heiteühikud omandatakse aastate 2019–2029 aruandlusperioodidel. Aastate 2019–2024 aruandlusperioodidel omandatud heiteühikuid võetakse siiski arvesse üksnes selle kindlakstegemiseks, kas tootja järgib aasta 2025 aruandlusperioodi CO2‑eriheite sihttaset.

Heitevõlad omandatakse aastate 2025–2029 aruandlusperioodidel. Sellegipoolest ei tohi tootja heitevõlg kokku ületada 5 % tootja aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaseme ja asjaomase perioodi uute raskeveokite arvu korrutisest („heitevõla piirmäär“).

Aastate 20252028 aruandlusperioodidel omandatud heiteühikud ja heitevõlad kantakse olemasolu korral üle ühest aruandlusperioodist järgmisse. Kõik allesjäänud heitevõlad likvideeritakse aasta 2029 aruandlusperioodil.

2.  ▌CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor määratakse iga tootja kohta kindlaks vastavalt I lisa punktile 5.1, tuginedes artikli 1 teises lõigus osutatud CO2‑võrdlusheite ja kõnealuse artikli esimese lõigu punktis a aasta 2025 aruandlusperioodiks sätestatud CO2-heite sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile ning aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-heite sihttaseme ja kõnealuse artikli esimese lõigu punktis b aasta 2030 aruandlusperioodiks sätestatud CO2-heite sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile.

Artikkel 8

CO2-eriheite sihttasemete järgimine

1.  Kui lõike 2 alusel leitakse, et tootjal on mõnel aruandlusperioodil alates 2025. aastast ettenähtust ülemääraseid CO2-heitkoguseid, kehtestab komisjon ülemäärase CO2-heite eritasu, mis arvutatakse järgmise valemi abil:

a)  ajavahemikul 2025–2029:

(ülemäärase CO2-heite eritasu) = (ülemäärane CO2-heide × 4 250 eurot/gCO2/tkm)

b)  alates 2030. aastast:

(ülemäärase CO2-heite eritasu) = (ülemäärane CO2-heide × 6 800 eurot/gCO2/tkm).

2.  Tootja CO2-heitkogused loetakse ülemääraseks kõigil järgmistel juhtudel:

a)  kui mõnel aastate 2025–2028 aruandlusperioodil ületab heiteühikute summa võrra vähendatud heitevõlgade summa artikli 7 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud heitevõla piirmäära;

b)  kui aasta 2029 aruandlusperioodil on heiteühikute summa võrra vähendatud heitevõlgade summa positiivne;

c)  kui aasta 2030 aruandlusperioodist alates ületab tootja keskmine CO2‑eriheide tema CO2-eriheite sihttaseme.

Ülemäärased CO2-heitkogused konkreetsel aruandlusperioodil arvutatakse vastavalt I lisa punktile 6.

3.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks ▌käesoleva artikli lõike 1 kohase ülemäärase CO2-heite eritasu kogumise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.  Ülemäärase CO2-heite eritasud kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.

Artikkel 9

Seireandmete kontrollimine

1.  Tüübikinnitusasutused teatavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse artiklis 13 osutatud korras tehtava kontrolli tulemusena avastatud kasutusel olevate raskeveokite CO2-heite väärtuste kõrvalekalletest vastavustunnistusel või määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõikes 4 osutatud kliendi teabefailis märgitud väärtuste suhtes.

2.  Komisjon võtab lõikes 1 osutatud kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise CO2‑eriheite arvutamisel.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjaliku korra sellistest kõrvalekalletest teatamiseks ja nende arvessevõtmiseks keskmise CO2-eriheite arvutamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ▌kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

CO2-võrdlusheite hindamine

Selleks et tagada CO2-võrdlusheite usaldusväärsus ja representatiivsus kogu liidu sõidukipargi suhtes kohaldatavate CO2-heite sihttasemete määramise alusena, kehtestab komisjon rakendusaktidega metoodika, et hinnata nende tingimuste kohaldamist, mille alusel CO2-võrdlusheide kindlaks määrati, ja kriteeriumid, et tuvastada, kas kõnealust heitkogust on põhjendamatult suurendatud, ning kui see on nii, siis otsustada, kuidas seda tuleks korrigeerida.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 11

Andmete avaldamine ja tootja tegevus

1.  Komisjon avaldab iga aasta 30. aprilliks vastuvõetavates rakendusaktides järgmiste näitajate loetelu:

a)  alates 1. juulist 2020 iga tootja keskmine CO2-eriheide eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 4;

b)  alates 1. juulist 2020 iga tootja heiteta ja vähese heite koefitsient eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1;

c)  alates 1. juulist 2026 iga tootja CO2-eriheite sihttase eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 6;

d)  alates 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2031 iga tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor, tema heiteühikud ja alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2031 tema heitevõlad eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 7;

e)  alates 1. juulist 2026 iga tootja ülemäärased CO2-heitkogused eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 1;

f)  alates 1. juulist 2020 liidus eelneval aruandlusperioodil registreeritud kõigi uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide.

30. aprilliks 2021 avaldatav loetelu peab sisaldama artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheidet.

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada CO2-võrdlusheidet järgmiselt:

a)  kui kasutusotstarbe osatähtsusi või kandevõime väärtusi on kohandatud kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktidega b või c, rakendatakse II lisa punktis 1 sätestatud korda;

b)  kui kohandustegurid on kindlaks määratud kooskõlas artikli 14 lõikega 2, siis kohaldatakse neid kohandustegureid CO2-võrdlusheite suhtes;

c)   kui artiklis 10 osutatud metoodika kohaselt on kindlaks tehtud CO2‑võrdlusheite põhjendamatu suurendamine, korrigeeritakse CO2‑võrdlusheide hiljemalt 30. aprilliks 2022.

Komisjon avaldab kohandatud CO2-võrdlusheite väärtused ja arvutab nende abil välja tootja CO2-eriheite sihttasemed, mida kohaldatakse kõnealuseid väärtusi kohandavate delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäeval algavatel aruandlusperioodidel.

Artikkel 12

CO2-heide ja energiatarbimine tegelikes kasutustingimustes

1.  Komisjon jälgib ja hindab seda, kas CO2-heite ja energiatarbimise näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 595/2009 raames, on representatiivsed ka tegelikes kasutustingimustes.

Lisaks kogub komisjon korrapäraselt andmeid raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimise kohta tegelikes kasutustingimustes, kasutades kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitusid ja alustades uutest raskeveokitest, mis on registreeritud alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäevast.

Komisjon tagab, et avalikkust teavitatakse representatiivsuse aja jooksul muutumisest.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks tagab komisjon, et alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäevast tehakse talle regulaarsete ajavahemike järel kättesaadavaks järgmised, vastavalt olukorrale kas tootjatelt, riigi ametiasutustelt või sõidukitelt otse saadavad andmed, mis on seotud raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimisega tegelikes kasutustingimustes:

a)  valmistajatehase tähis;

b)  tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus;

c)  läbitud vahemaa kokku;

d)  kasulik koormus;

e)  välise laadimisega hübriidelektriraskeveokite puhul tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus ning eri sõidurežiimides sõidetud vahemaa;

f)  muud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks vajalikud näitajad.

Komisjon töötleb käesoleva lõike esimese lõigu alusel saadud andmeid, et luua lõike 1 kohaldamiseks anonümiseeritud ja koondatud andmekogud, sealhulgas iga tootja kohta. Valmistajatehase tähiseid kasutatakse üksnes andmete töötlemiseks ja neid ei säilitata kauem kui sel eesmärgil vajalik.

3.  Selleks et vältida erinevuse suurenemist tegelikus liikluses tekkivatest heitkogustest, hindab komisjon hiljemalt kaks aastat ja viis kuud pärast määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäeva, kuidas oleks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid võimalik kasutada selle tagamiseks, et kõnealuse määruse kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja energiatarbimise näitajad oleksid aja jooksul representatiivsed iga tootja puhul tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste suhtes.

Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ja erinevuse suurenemise vältimiseks hindab 2027. aastal, kas oleks võimalik luua mehhanism tootja keskmise CO2-eriheite kohandamiseks alates 2030. aastast, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku sellise mehhanismi loomiseks.

4.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete kogumise ja töötlemise üksikasjaliku menetluse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Kasutuselolevate raskeveokite CO2-heite kontrollimine

1.  Tootjad tagavad, et määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõikes 4 osutatud kliendi teabefaili kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on kõnealuse määruse kohaselt kindlaks määratud.

2.  Lõikes 4 osutatud menetluste jõustumise järel kontrollivad tüübikinnitusasutused nende tootjate puhul, kellele nad on andnud tegevusloa modelleerimisvahendi kasutamiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega, asjakohaste ja representatiivsete sõidukinäidiste alusel, et kliendi teabefailidesse kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt, kaaludes samal ajal muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete saadaolevate andmete kasutamist.

Samuti kontrollivad tüübikinnitusasutused muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete andmeid kasutades selliste pardaseadmete või näidissõidukitega seotud strateegiate olemasolu, millega sõiduki tulemusi CO2-heitkoguste ja kütusekulu sertifitseerimise eesmärgil tehtavate katsete või arvutuste ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse.

3.  Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusel tuvastatakse CO2-heitkoguste ja kütusekulu mittevastavus, mida ei saa seostada modelleerimisvahendi mittetoimimisega, või mõne sellise strateegia olemasolu, millega veoki tulemusi kunstlikult tegelikust paremana näidatakse, tagab vastutav tüübikinnitusasutus lisaks määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud vajalike meetmete võtmisele vastavalt olukorrale kliendi teabefailide, vastavustunnistuste või üksiksõiduki kinnitustunnistuste korrigeerimise.

4.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kontrollide läbiviimise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta enne esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist kooskõlas artikliga 17 vastu käesoleva määruse täiendamiseks delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud korra juhtpõhimõtted ja kriteeriumid.

Artikkel 14

I ja II lisa muutmine

1.  Tagamaks et tehnilised näitajad, mida kasutatakse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamiseks vastavalt artiklile 4 ja CO2-eriheite sihttasemete arvutamiseks vastavalt artiklile 6, vastavad tehnika ja kaubatranspordi logistika arengule, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I ja II lisa järgmisi sätteid:

a)  I lisa tabeli 1 kanded kabiini tüübi ja mootori võimsuse kohta ning kõnealuses tabelis osutatud mõisted „magamiskabiin“ ja „päevakabiin“;

b)  I lisa tabelis 2 esitatud kasutusotstarvete osatähtsused;

c)  kandevõime väärtused, mis on esitatud I lisa tabelis 3, ja kandevõime kohandamise tegurid, mis on esitatud II lisa tabelis 1;

d)  I lisa tabelis 4 esitatud aastase läbisõidu väärtused.

2.  Kui määruses (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetes sätestatud tüübikinnitusmenetlusi muudetakse muude kui käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c osutatud muudatustega nii, et käesoleva lõike kohaselt kindlaks määratud representatiivsete veokite CO2-heide suureneb või väheneb rohkem kui 5 g CO2/km, kohandab komisjon CO2-võrdlusheidet, mis arvutatakse II lisa punktis 2 esitatud valemi järgi, kooskõlas artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kohandusteguriga.

3.   Komisjon kehtestab ▌rakendusaktidega metoodika, et määrata veokite allrühma üks või mitu representatiivset veokit, sealhulgas nende statistiline osatähtsus, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohandus, võttes arvesse määruse (EL) 2018/956 kohaselt edastatud seireandmeid ja määruse (EL) 2017/2400 artikli 12 lõikes 1 loetletud sõidukite tehnilisi omadusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Läbivaatamine ja aruandlus

1.   Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse tulemuslikkuse kohta, alates 2030. aastast kohaldatava CO2‑heite vähendamise eesmärgi ning heiteta ja vähese heitega raskeveokite stiimulisüsteemi taseme kohta, muude raskeveokiliikide, sealhulgas haagiste, busside ja eriotstarbeliste veokite CO2-heite vähendamise eesmärkide kehtestamise kohta ning raskeveokite heite vähendamise siduvate sihttasemete kehtestamise kohta alates 2035. ja 2040. aastast. 2030. aasta eesmärki hinnatakse kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab eeskätt järgmist:

a)  hinnang artiklis 7 osutatud heiteühikute ja heitevõla süsteemi tulemuslikkuse kohta ning nimetatud süsteemi kohaldamise pikendamise asjakohasuse kohta 2030. aastani ja pärast seda;

b)  hinnang heiteta ja vähese heitega raskeveokite kasutuselevõtu kohta, võttes arvesse direktiivis 2009/33/EÜ sätestatud eesmärke, ning selliste raskeveokite turulelaskmist mõjutavaid asjakohaseid parameetreid ja tingimusi;

c)  hinnang artiklis 5 sätestatud heiteta ja vähese heitega raskeveokite stiimulisüsteemi tulemuslikkuse kohta ja selle eri elementide asjakohasuse kohta, et kohandada seda 2025. aasta järgseks perioodiks, pidades silmas võimalikku diferentseerimist heitevaba läbisõiduvahemiku ja veokite allrühmade alusel kombineerituna läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse teguritega, mille kohaldamise alguskuupäevaga nähakse ette vähemalt kolmeaastane üleminekuperiood;

d)  hinnang vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu kohta, võimaluse kohta kehtestada mootori CO2-heite normid, eelkõige eriotstarbeliste veokite jaoks, ning selle kohta, kuivõrd määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite ja kütusekulu näitajad on representatiivsed tegelikes kasutustingimustes;

e)  üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, raskeveokitega ja autorongidega seotud kaalutlused, võttes arvesse riigisiseste vedude puhul kohaldatavaid masse ja mõõtmeid, näiteks liidendsõidukeid ja ühendvedusid, hinnates samas ka võimalikke transpordiohutuse ja tõhususe aspekte, mitmeliigilise transpordi, keskkonna- ja taristumõju ning tagasipõrke fenomeni, samuti liikmesriikide geograafilist asendit;

f)  hinnang modelleerimisvahendi VECTO kohta, et tagada selle vahendi pidev ja õigeaegne ajakohastamine;

g)  hinnang võimaluse kohta töötada välja spetsiaalne metoodika, et hinnata potentsiaalset mõju, mida omab CO2-heitkoguste vähendamisele selliste sünteetiliste ja täiustatud taastuvate alternatiivvedelkütuste ning taastuva gaaskütuse, sealhulgas e-kütuste kasutamine, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ning mis vastavad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001(21);

h)  hinnang tootjatevahelise avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva vahendite koondamise korra kehtestamise teostatavuse kohta;

i)  hinnang ülemäärase heite eritasu suuruse kohta, tagamaks et eritasu on suurem kui CO2-heite sihttasemete saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmised piirkulud.

3.  Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

4.  Määruse (EL) 2019/...(22) artikli 15 lõike 5 kohase hindamise raames hindab komisjon võimalust suunata ülemäärase CO2-heite eritasust saadavad tulud sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, nagu on osutatud Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikes 1, eelkõige toetada autotööstussektori töötajate ümberõpet, täiendõpet, koolitust ja ümberpaigutamist kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige üleminekust enim mõjutatud piirkondades ja kogukondades. Asjakohasel juhul esitab komisjon hiljemalt 2027. aastaks selleteemalise seadusandliku ettepaneku.

5.  Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud uute raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab kõnealuse hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999(23) artikli 44 lõike 1 punktis a. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 11 lõikes 2, artikli 13 lõike 4 teises lõigus ja artikli 14 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2, artikli 13 lõike 4 teises lõigus ja artikli 14 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 11 lõike 2, artikli 13 lõike 4 teise lõigu ja artikli 14 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:"

„Käesoleva määruse artikleid 5a, 5b ja 5c kohaldatakse ka O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite suhtes.“

"

2)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 5a

Erinõuded tootjatele seoses M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoimega

1.  Tootjad tagavad, et müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued O3- ja O4-kategooria mootorsõidukid vastavad järgmistele nõuetele:

   a) nende mootorsõidukite mõju mootorsõidukite CO2-heitele, kütusekulule, elektrienergia tarbimisele ja heitevabale läbisõiduvahemikule määratakse kindlaks vastavalt artikli 5c punktis a osutatud metoodikale;
   b) nad on varustatud kandevõimet mõõtvate ja salvestavate pardaseadmetega vastavalt artikli 5c punktis b osutatud nõuetele.

2.  Tootjad tagavad, et müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid on varustatud kütusekulu ja/või energiatarbimist, kandevõimet ja läbisõitu mõõtvate ja salvestavate pardaseadmetega vastavalt artikli 5c punktis b osutatud nõuetele.

Samuti tagavad nad, et nende mootorsõidukite heitevaba läbisõiduvahemik ja elektrienergia tarbimine määratakse kindlaks vastavalt artikli 5c punktis c osutatud metoodikale.

Artikkel 5b

Erinõuded liikmesriikidele seoses M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4- kategooria mootorsõidukite keskkonnatoimega

1.  Kooskõlas artiklis 5c osutatud rakendusmeetmetega keelduvad riigiasutused EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukitele, mis ei vasta nimetatud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele.

2.  Kooskõlas artiklis 5c osutatud rakendusmeetmetega keelustavad riigiasutused selliste uute M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite müügi, registreerimise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta nimetatud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele.

Artikkel 5c

Meetmed M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoime teatavate aspektide kindlaksmääramiseks

31.  detsembriks 2021 võtab komisjon rakendusaktidega vastu järgmised meetmed:

   a) metoodika O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite toime hindamiseks seoses nende mõjuga mootorsõidukite CO2-heitele, kütusekulule, elektrienergia tarbimisele ja heitevabale läbisõiduvahemikule;
   b) tehnilised nõuded kütusekulu ja/või energiatarbimist ning läbisõitu mõõtvate ja salvestavate pardaseadmete paigaldamiseks M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukitele ning kandevõimet või kogukaalu kindlaksmääravate ja salvestavate seadmete paigaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/...*(24) artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkti a, b, c või d kohaste omadustega sõidukitele ning nende kombinatsioonidele O3- ja O4-kategooria sõidukitega, sealhulgas vajaduse korral andmete edastamiseks sama kombinatsiooni sõidukite vahel;
   c) metoodika uute M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite heitevaba läbisõiduvahemiku ja elektrienergia tarbimise kindlaksmääramiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 13a osutatud kontrollimenetlusega.

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L …, …, lk …).“

"

3)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 13a

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab mootorsõidukite tehniline komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858*. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“

"

Artikkel 19

Määruse (EL) 2018/956 muutmine

Määrust (EL) 2018/956 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ*, määruses (EÜ) nr 595/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/...**(25) sätestatud mõisteid.

____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L …, …, lk …).“

"

2)  Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid seiravad alates 1. jaanuarist 2019 I lisa A osas sätestatud andmeid seoses uute raskeveokitega, mis registreeritakse liidus esimest korda.

Liikmesriikide pädevad asutused esitavad alates 2020. aastast iga aasta 30. septembriks eelmise aruandlusperioodi (1. juuli – 30. juuni) andmed komisjonile vastavalt II lisas sätestatud aruandluskorrale.

2019. aasta puhul hõlmavad 30. septembriks 2020 esitatavad andmed 1. jaanuarist 2019 – 30. juunini 2020 seiratud andmeid.

Andmeid eelnevalt väljaspool liitu registreeritud uute raskeveokite kohta ei seirata ega esitata, välja arvatud juhul, kui veok registreeriti väljaspool liitu vähem kui kolm kuud enne selle registreerimist liidus.“

"

3)  Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Raskeveokite tootjad seiravad iga uue raskeveoki puhul alates I lisa B osa punktis 1 sätestatud algusaastatest andmeid, mis on täpsustatud I lisa B osa punktis 2.

Alates I lisa B osa punktis 1 sätestatud algusaastatest esitavad raskeveokite tootjad vastavalt II lisas sätestatud aruandluskorrale iga aasta 30. septembriks komisjonile kõnealused andmed iga uue raskeveoki kohta, mille modelleerimise kuupäev jääb eelmisesse aruandlusperioodi (1. juuli – 30. juuni).

2019. aasta puhul esitavad tootjad andmed iga uue raskeveoki kohta, mille modelleerimise kuupäev jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2019 – 30. juuni 2020.

Modelleerimise kuupäev on kuupäev, mis on esitatud I lisa B osa punkti 2 kande 71 kohaselt.“

"

4)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjon avaldab iga aasta 30. aprilliks aastaaruande ning liikmesriikide ja tootjate poolt eelmise aruandlusperioodi kohta esitatud andmete analüüsi.“

"

5)  II lisa punkt 3.2 asendatakse järgmisega:"

„3.2. Eelneval aruandlusperioodil registreeritud raskeveokite kohta käivad andmed, mis on kantud registrisse, avaldatakse alates 2021. aastast iga aasta 30. aprilliks, välja arvatud artikli 6 lõikes 1 osutatud andmed.“

"

Artikkel 20

Direktiivi 96/53/EÜ muutmine

Direktiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklisse 2 lisatakse pärast mõistet „alternatiivkütusega töötav sõiduk“ järgmine mõiste:"

„– „heiteta sõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/...*(26) artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveok;

_________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2‑heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L …, …, lk …).“

"

2)  Artikkel 10b asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 10b

Alternatiivkütusega töötava või heiteta sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass.

Alternatiivkütusega töötavad või heiteta sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele.

Alternatiivkütusega töötavate või heiteta sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübikinnituse käigus tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.“

"

3)  I lisa muudetakse järgmiselt:

a)  punktide 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 ja 2.2.4 teise veergu lisatakse järgmine lõik:"

„Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses.”;

"

b)  punkti 2.3.1 teise veergu lisatakse järgmine lõik: "

„Heiteta sõidukid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“;

"

c)  punkti 2.3.2 kolmandasse veergu lisatakse järgmine lõik:"

„Kolmeteljelised heiteta sõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.”;

"

d)  punkti 2.4 kolmandasse veergu lisatakse järgmine lõik:"

„Kolmeteljelised liigendbussid, mis on heiteta sõidukid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.”

"

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Keskmine CO2-eriheide, CO2-eriheite sihttasemed ja ülemäärased CO2 heitkogused

1.  Veokite allrühmad

Iga uus raskeveok liigitatakse ühte tabelis 1 määratletud veokite allrühma kooskõlas kõnealuses tabelis esitatud tingimustega.

Tabel 1. Veokite allrühmad (sg)

Raskeveokid

Kabiini tüüp

Mootori võimsus

Veokite allrühm (sg)

Jäiga kerega veoautod telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga > 16 tonni

Kõik

<170 kW

4-UD

—  

Päevakabiin

≥170 kW

4-RD

—  

Magamiskabiin

≥170 kW ja <265 kW

—  

Magamiskabiin

≥265 kW

4-LH

Jäiga kerega veoautod telgede arvuga 6x2

Päevakabiin

Kõik

9-RD

—  

Magamiskabiin

9-LH

Sadulvedukid telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga > 16 tonni

Päevakabiin

Kõik

5-RD

—  

Magamiskabiin

< 265 kW

—  

Magamiskabiin

≥ 265 kW

5-LH

Sadulvedukid telgede arvuga 6x2

Päevakabiin

Kõik

10-RD

—  

Magamiskabiin

10-LH

„Magamiskabiin“ – kabiin, millel on juhiistme taga magamiseks ette nähtud ruum kooskõlas määrusega (EL) 2018/956.

„Päevakabiin“ – muud tüüpi kabiin kui magamiskabiin.

Kui uut raskeveokit ei ole võimalik ühtegi veokite allrühma liigitada, kuna puudub teave kabiini tüübi või mootori võimsuse kohta, liigitatakse see pikamaaveokite allrühma vastavalt šassii tüübile (jäiga kerega veoauto või sadulveduk) ja telgede arvule (4x2 või 6x2).

Kui uus raskeveok liigitatakse veokite allrühma 4-UD, kuid punktis 2.1 esitatud tabeli 2 kohaste kasutusotstarvete UDL või UDR kohta puuduvad CO2-heite andmed g/km-tes, liigitatakse uus raskeveok veokite allrühma 4-RD.

2.  Tootja keskmine CO2-eriheide

2.1.  Uue raskeveoki CO2-eriheide

Veokite allrühma (sg) liigitatava uue raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km (CO2v) arvutatakse järgmise valemi alusel:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000002.png

kus:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000003.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000004.png kõigi tabelis 2 loetletud kasutusotstarvete (mp) summa;

sg veokite allrühm, millesse uus raskeveok (v) on käesoleva lisa punkti 1 kohaselt liigitatud;

Wsg,mp tabelis 2 märgitud kasutusotstarbe osatähtsus;

CO2v,mp uue raskeveoki (v) CO2-heide g/km, mis on kasutusotstarbe (mp) jaoks kindlaks tehtud ja millest on teatatud kooskõlas määrusega (EL) 2018/956.

Heiteta raskeveokite CO2-eriheiteks määratakse 0 g CO2/km.

Eriotstarbelise veoki CO2-eriheide on määruse (EL) 2018/956 kohaselt teatatud keskmine CO2-heide g/km.

Tabel 2. Kasutusotstarvete osatähtsused (Wsg,mp)

Veokite allrühm

(sg)

Kasutusotstarve1 (mp)

RDL

RDR

LHL

LHR

UDL

UDR

REL, RER, LEL, LER

4-UD

0

0

0

0

0,5

0,5

0

4-RD

0,45

0,45

0,05

0,05

0

0

0

4-LH

0,05

0,05

0,45

0,45

0

0

0

9-RD

0,27

0,63

0,03

0,07

0

0

0

9-LH

0,03

0,07

0,27

0,63

0

0

0

5-RD

0,27

0,63

0,03

0,07

0

0

0

5-LH

0,03

0,07

0,27

0,63

0

0

0

10-RD

0,27

0,63

0,03

0,07

0

0

0

10-LH

0,03

0,07

0,27

0,63

0

0

0

Kasutusotstarvete määratlused

RDL

Piirkondlik vedu, väike kandevõime

RDR

Piirkondlik vedu, tüüpiline kandevõime

LHL

Pikamaavedu, väike kandevõime

LHR

Pikamaavedu, tüüpiline kandevõime

UDL

Asulasisene vedu, väike kandevõime

UDR

Asulasisene vedu, tüüpiline kandevõime

REL

Piirkondlik vedu (EMS), väike kandevõime

RER

Piirkondlik vedu (EMS), tüüpiline kandevõime

LEL

Pikamaavedu (EMS), väike kandevõime

LER

Pikamaavedu (EMS), tüüpiline kandevõime

2.2.  Kõigi ühte veokite allrühma kuuluvate uute raskeveokite keskmine CO2‑eriheide tootja kohta

Ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate kõigi uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide g/tkm-tes (20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000005.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000006.png) arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000007.png

kus:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000008.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000009.png kõigi ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate ühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, summa kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a;

CO2v uue raskeveoki (v) CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;

Vsg ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate ühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a;

PLsg ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate veokite keskmine kandevõime, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

2.3.  Artiklis 5 osutatud heiteta ja vähese heite koefitsent

2.3.1  Aruandlusperioodid 2019–2024

Artiklis 5 osutatud heiteta ja vähese heite koefitsent (ZLEV) arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodi (2019–2024) kohta järgmiselt:

ZLEV = V / (Vconv + Vzlev) kusjuures miinimum on 0,97

kus:

V ühe tootja artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustega uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a;

Vconv ühe tootja artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustega uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a, miinus heiteta ja vähese heitega raskeveokite arv;

Vzlev Vin ja Vout summa;

kus:

Vin = ∑ v (1+ (1 – CO2v/LETsg))

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000010.png

–  kõigi artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustega uute heiteta ja vähese heitega raskeveokite summa;

CO2v heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;

LETsg madala heite künnisväärtus veokite allrühmas (sg), millesse veok (v) kuulub, määratuna vastavalt punktile 2.3.3;

Vout artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud uute registreeritud heiteta raskeveokite koguarv korrutatuna kahega, kusjuures näitaja Vconv maksimaalne osakaal on 1,5 %.

2.3.2  Aruandlusperioodid alates 2025. aastast

Artiklis 5 osutatud heiteta ja vähese heite koefitsient (ZLEV) arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

ZLEV = 1 - (y - x) välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1 või väiksem kui 0,97; sellisel juhul sätestatakse koefitsendiks ZLEV vastavalt kas 1 või 0,97,

kus:

x = 0,02

y = (Vin + Vout) / Vtotal; kus:

Vin artikli 2 lõike 1 esimese lõigu kohaste omadustega heiteta ja vähese heitega uute registreeritud raskeveokite koguarv, kusjuures igaüht neist arvestatakse ZLEV-spetsiifilisena (ZLEVspecific) vastavalt järgnevale valemile:

ZLEVspecific = 1 - (CO2v / LETsg )

kus:

CO2v heiteta ja vähese heitega raskeveoki (v) CO2-eriheide g/km-tes, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1;

LETsg madala heite künnisväärtus allrühmas (sg), millesse veok (v) kuulub, määratuna vastavalt punktile 2.3.3;

Vout artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud uute registreeritud heiteta raskeveokite koguarv, kusjuures näitaja Vtotal maksimaalne osakaal on 0,035;

Vtotal tootja uute registreeritud raskeveokite koguarv antud aruandlusperioodil.

Kui Vin/Vtotal on väiksem kui 0,0075, määratakse koefitsendiks ZLEV 1.

2.3.3  Madala heite künnisväärtus

Madala heite künnisväärtus LETsg veokite allrühmas (sg) määratakse kindlaks järgmiselt:

LETsg = (rCO2sg x PLsg) / 2

kus:

rCO2sg veokite allrühma (sg) CO2-võrdlusheide, mis on kindlaks määratud punktis 3;

PLsg ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate veokite keskmine kandevõime, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

2.4.  Tootja uute raskeveokite osakaal igas veokite allrühmas

Iga tootja uute raskeveokite osakaal (sharesg) veokite allrühmas (sg) arvutatakse iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000011.png

kus:

Vsg ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate ühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a;

V ühe tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arv kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a.

2.5.  Kõigi ühte veokite allrühma kuuluvate veokite keskmise kandevõime väärtused

Ühte veokite allrühma (sg) kuuluva veoki keskmise kandevõime (PLsg) väärtused arvutatakse järgmiselt:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000012.png

kus:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000013.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000014.png kõigi kasutusotstarvete (mp) summa;

Wsg,mp punktis 2.1 esitatud tabelis 2 märgitud kasutusotstarbe osatähtsus;

PLsg,mp ühte veokite allrühma (sg) kuuluvatele veokitele kasutusotstarbe (mp) alusel määratud kandevõime väärtus, mis on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Kandevõime väärtused (PLsg, mp) (tonnides)

Veokite allrühm (sg)

Kasutusotstarve1 (mp)

RDL

RDR

LHL

LHR

UDL

UDR

REL

RER

LEL

LER

4-UD

0,9

4,4

1,9

14

0,9

4,4

3,5

17,5

3,5

26,5

4-RD

4-LH

5-RD

2,6

12,9

2,6

19,3

2,6

12,9

3,5

17,5

3,5

26,5

5-LH

9-RD

1,4

7,1

2,6

19,3

1,4

7,1

3,5

17,5

3,5

26,5

9-LH

10-RD

2,6

12,9

2,6

19,3

2,6

12,9

3,5

17,5

3,5

26,5

10-LH

1 Vt punktis 2.1 esitatud tabeli 2 all esitatud kasutusotstarvete määratlusi.

2.6.  Läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur

Veokite allrühma (sg) läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur (MPWsg) on veokite allrühma (sg) jaoks tabelis 4 kindlaks määratud aastase läbisõidu ja punktis 2.5 esitatud tabelis 3 kindlaks määratud kandevõime väärtuse korrutis, mis on normaliseeritud veokite allrühma 5-LH vastavaks väärtuseks ja mis arvutatakse järgmiselt:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000015.png

kus:

AMsg vastava veokite allrühma veokite jaoks tabelis 4 kindlaks määratud keskmine aastane läbisõit;

AM5-LH veokite allrühma 5-LH jaoks tabelis 4 kindlaks määratud aastane läbisõit;

PLsg keskmise kandevõime väärtus, mis on kindlaks määratud punktis 2.5;

PL5-LH veokite allrühma 5-LH keskmise kandevõime väärtus, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

Tabel 4. Aastane läbisõit

Veokite

allrühm (sg)

Aastane läbisõit AMsg (kilomeetrites)

4-UD

60 000

4-RD

78 000

4-LH

98 000

5-RD

78 000

5-LH

116 000

9-RD

73 000

9-LH

108 000

10-RD

68 000

10-LH

107 000

2.7.  Artiklis 4 osutatud tootja keskmine CO2-eriheide (g/tkm)

Keskmine CO2-eriheide g/tkm-tes (CO2) arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

CO2 = ZLEV × ∑ sg share,sg × MPWsg × avgCO2sg

kus:

sg kõigi veokite allrühmade summa;

ZLEV heiteta ja vähese heite tegur, mis on kindlaks määratud punktis 2.3;

share,sg uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas, mis on kindlaks määratud punktis 2.4;

MPWsg läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur, mis on kindlaks määratud punktis 2.6;

avgCO2sg keskmine CO2-eriheide g/tkm, mis on kindlaks määratud punktis 2.2.

3.  Artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheide

CO2-võrdlusheide (rCO2sg) arvutatakse iga veokite allrühma (sg) puhul kõigi tootjate kõigi võrdlusperioodi uute raskeveokite alusel järgmiselt:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000016.png

kus:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000017.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000018.png kõigi ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate võrdlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, summa kooskõlas artikli 1 teise lõiguga;

CO2v uue raskeveoki (v) CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 2.1 ja mida on asjakohasel juhul kohandatud vastavalt II lisale;

rVsg kõigi ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate võrdlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, koguarv kooskõlas artikli 1 teise lõiguga;

PLsg ühte veokite allrühma (sg) kuuluvate veokite keskmine kandevõime, mis on kindlaks määratud punktis 2.5.

4.  Artiklis 6 osutatud tootja CO2-eriheite sihttasemed

CO2-eriheite sihttase (T) arvutatakse alates 1. juulist 2025 iga tootja ja iga aruandlusperioodi kohta järgmiselt:

T = ∑ sg sharesg × MPWsg × (1 - rf) × rCO2sg

kus:

sg kõigi veokite allrühmade summa;

sharesg uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas (sg), mis on kindlaks määratud punktis 2.4;

MPWsg läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur, mis on kindlaks määratud punktis 2.6;

rf konkreetsel aruandlusperioodil kohaldatav CO2-heite vähendamise eesmärk (protsentides);

rCO2sg CO2-võrdlusheide, mis on kindlaks määratud punktis 3.

5.  Artiklis 7 osutatud heiteühikud ja heitevõlad

5.1.  CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor heiteühikute jaoks

Iga tootja ja iga aasta (Y) aruandlusperioodi kohta ajavahemikul 2019–2030 määratakse CO2-heitkoguste trajektoor (ETY) kindlaks järgmiselt:

ETY = ∑ sg sharesg × MPWsg × R-ETY × rCO2sg

kus:

sg (…) kõigi veokite allrühmade summa;

share,sg uute raskeveokite osakaal veokite allrühmas (sg), mis on kindlaks määratud punktis 2.4;

MPWsg läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur, mis on kindlaks määratud punktis 2.6;

rCO2sg CO2-võrdlusheide, mis on kindlaks määratud punktis 3;

kus:

aastate (Y) aruandlusperioodide puhul ajavahemikul 2019–2025:

R-ETY, = (1-rf2025)+ rf2025 × (2025 – Y)/6

aastate (Y) aruandlusperioodide puhul ajavahemikul 2026–2030:

R-ETY = (1-rf2030 ) + (rf2030 - rf2025) × (2030 – Y)/5

rf2025 ja rf2030 on vastavalt aastate 2025 ja 2030 aruandlusperioodide suhtes kohaldatavad CO2-heite vähendamise eesmärgid (protsentides)▌.

5.2.  Iga aruandlusperioodi heiteühikud ja heitevõlad

Iga tootja ja iga aasta (Y) aruandlusperioodi kohta ajavahemikul 2019–2029 arvutatakse heiteühikud (cCO2Y) ja heitevõlad (dCO2Y) järgmiselt:

Kui CO2Y < ETY:

cCO2Y = (ETY – CO2Y) × Vy ja

dCO2Y = 0

kui CO2Y > TY ajavahemikul 2025–2029:

dCO2Y = (CO2Y - TY) × VY ja

cCO2Y = 0

kõigil muudel juhtudel määratakse dCO2Y ja cCO2Y väärtuseks 0,

kus:

ETY aasta (Y) aruandlusperioodil tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 5.1;

CO2Y aasta (Y) aruandlusperioodil tootja keskmine CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 2.7;

TY aasta (Y) aruandlusperioodil tootja CO2-eriheite sihttase, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 4;

VY tootja uute raskeveokite arv aasta (Y) aruandlusperioodil, v.a eriotstarbelised veokid, kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a.

5.3.  Heitevõla piirmäär

Iga tootja kohta määratakse heitevõla piirmäär (limCO2) kindlaks järgmiselt:

limCO2 = T2025 × 0,05 × V2025

kus:

T2025 aasta 2025 aruandlusperioodil tootja CO2-eriheite sihttase, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 4;

V2025 tootja uute raskeveokite arv aasta 2025 aruandlusperioodil, v.a eriotstarbelised veokid, kooskõlas artikli 4 esimese lõigu punktiga a.

5.4.  Enne 2025. aastat omandatud heiteühikud

Aasta 2025 aruandlusperioodil omandatud heitevõlgadest arvatakse maha summa (redCO2), mis vastab enne kõnealust aruandlusperioodi omandatud heiteühikutele ja mis arvutatakse iga tootja kohta järgmiselt:

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000019.png

kus:

min sulgudes esitatud kahe väärtuse miinimum;

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000020.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000021.png aastate (Y) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2019–2024;

dCO22025 aasta 2025 aruandlusperioodi heitevõlad, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 5.2;

cCO2Y aasta (Y) aruandlusperioodi heiteühikud, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 5.2.

6.  Artikli 8 lõikes 2 osutatud tootja ülemäärane heide

Alates 2025. aastast arvutatakse iga tootja ja iga aruandlusperioodi ülemäärase heite (exeCO2Y) väärtus järgmiselt, kui väärtus on positiivne:

Aasta 2025 aruandlusperioodi puhul

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000022.png

Aastate (Y) aruandlusperioodide puhul ajavahemikul 2026–2028

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000023.png

Aasta 2029 aruandlusperioodi puhul

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000024.png

Aasta 2030 ja sellele järgnevate aastate (Y) aruandlusperioodide puhul

exeCO2y = (CO2Y - TY) x VY

kus

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000025.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000026.png aastate (Y) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2019–2025;

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000027.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000028.png aastate (I) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–Y;

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000029.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000030.png aastate (J) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–(Y–1);

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000031.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000032.png aastate (J) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–2028;

20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000033.png20190418-P8_TA-PROV(2019)0426_ET-p0000034.png aastate (I) aruandlusperioodide summa ajavahemikul 2025–2029;

dCO2Y aasta (Y) aruandlusperioodil heitevõlad, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 5.2;

cCO2Y aasta (Y) aruandlusperioodil heiteühikud, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 5.2;

limCO2 heitevõla piirmäär, mis määratakse kindlaks kooskõlas punktiga 5.3;

redCO2 aasta 2025 aruandlusperioodi heitevõlgade mahaarvamine kooskõlas punktiga 5.4.

Kõigil muudel juhtudel määratakse ülemäärase CO2-heite (exeCO2Y) väärtuseks 0.

II LISA

Kohandamine

1.  Artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud kandevõime kohandamise tegurid

Kui artikli 11 lõike 2 punktis a ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite arvutamisel kasutusotstarbe osatähtsusi ja kandevõime väärtusi, mida kohaldatakse aruandlusperioodil, mil artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes, ning I lisa punktis 2.1 esitatud tabelis 2 osutatud kasutusotstarbe (mp) jaoks kindlaks määratud raskeveoki (v) CO2-heidet g/km kohandatakse järgmiselt:

CO2v,mp = CO2(RP)v,mp x (1+ PLasg,mp x (PLsg,mp – PL(RP)sg,mp))

kus:

sg sõidukite allrühm, kuhu veok (v) kuulub;

CO2(RP)v,mp veoki (v) CO2-eriheide g/km, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel ja mis põhineb võrdlusperioodi seireandmetel, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/956;

PL(RP)sg, mp kandevõime väärtus, mis määrati ühte veokite allrühma (sg) kuuluvale veokile (v) kasutusotstarbe (mp) alusel võrdlusperioodil kooskõlas I lisa punktis 2.5 esitatud tabeliga 3, et teha kindlaks võrdlusperioodi seireandmed, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/956;

PLsg, mp kandevõime väärtus, mis on määratud ühte veokite allrühma (sg) kuuluvatele veokitele kasutusotstarbe (mp) alusel sel aruandlusperioodil, mil artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes, kooskõlas I lisa punktis 2.5 esitatud tabeliga 3;

PLasg, mp tabelis 5 kindlaks määratud kandevõime kohandamise tegur.

Tabel 5. Kandevõime kohandamise tegurid PLa sg, mp

PLasg,mp

(1/tonnides)

Kasutusotstarve (mp)1

RDL, RDR

REL, RER

LHL, LHR

LEL, LER

UDL, UDR

Veokite

allrühm

(sg)

4-UD

0,026

Ei kohaldata

0,015

Ei kohaldata

0,026

4-RD

4-LH

5-RD

0,022

0,022

0,017

0,017

0,022

—  

5-LH

—  

9-RD

0,026

0,025

0,015

0,015

0,026

—  

9-LH

—  

—  

10-RD

0,022

0,021

0,016

0,016

0,022

—  

10-LH

1 Vt I lisa punktis 2.1. esitatud kasutusotstarvete määratlusi.

2.  Artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud kohandustegurid

Vastavalt artikli 11 lõike 2 punktis b sätestatule kasutatakse artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite arvutamisel kasutusotstarbe osatähtsusi ja kandevõime väärtusi, mida kohaldatakse aruandlusperioodil, mil artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes, ning I lisa punktis 2.1 osutatud kasutusotstarbe (mp) jaoks kindlaks määratud raskeveoki (v) CO2-heidet g/km kohandatakse järgmiselt:

CO2v,mp = CO2(RP)v,mp x (∑ r s r,sg x CO2 r,mp )/ (∑ r s r,sg x CO2(RP)r,mp )

kus:

r kõigi veokite allrühma (sg) esindavate veokite (r) summa;

sg veokite allrühm, kuhu veok (v) kuulub;

s r,sg esindava veoki (r) statistiline osatähtsus veokite allrühmas (sg);

CO2(RP)v,mp veoki (v) CO2-eriheide g/km, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel ja mis põhineb võrdlusperioodi seireandmetel, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/956;

CO2(RP)r,mp esindava veoki (r) CO2-eriheide g/km, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele sellel võrdlusperioodil, mil määrati kindlaks CO2(RP)v,mp;

CO2r,mp esindava veoki (r) CO2-eriheide, mis määratakse kindlaks kasutusotstarbe (mp) alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele sellel aruandlusperioodil, mil käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud muudatused jõustuvad kõigi uute raskeveokite suhtes.

Esindav veok (r) määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 14 lõikes 3 osutatud metoodika kohaselt.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon teeb tööd sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (VECTO) tehniliseks arendamiseks, et ajakohastada seda korrapäraselt ja õigel ajal vastavalt uuendustele ning et võtta arvesse raskesõidukite kütusesäästlikkust suurendavate uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 286.
(2) Käesolev seisukoht asendab 14. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0455).
(3)ELT C 62, 15.2.2019, lk 286.
(4) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/..., millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L …, …, lk …).
(6)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 6/19 (2017/0293(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja ELT avaldamisviide.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).
(9)Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta määrus (EL) 2018/956 uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta (ELT L 173, 9.7.2018, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).
(13)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 6/19 (2017/0293(COD)) sisalduva määruse number.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(15)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(16)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(17) Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(22)+ ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 6/19 (2017/0293(COD)) sisalduva määruse number.
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(24)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 60/19 (2018/0143(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja ELT avaldamisviide.
(25)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 60/19 (2018/0143(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja ELT avaldamisviide.
(26)+ELT: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 60/19 (2018/0143(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number ja ELT avaldamisviide.


Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine ***I
PDF 254kWORD 92k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017)0653 – C8‑0393/2017 – 2017/0291(COD))
P8_TA-PROV(2019)0427A8-0321/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0653),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0393/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8‑0321/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

P8_TC1-COD(2017)0291


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustega, on liit võtnud kohustuse luua säästev, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese CO2‑heitega energiasüsteem. Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatisega „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ on liit võtnud ambitsioonikad kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks täiendavalt vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 %, saavutada vähemalt 27 % suurune energiasääst ning suurendada liidu energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust. Järgnevalt sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001(7) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluks 2030. aastal vähemalt 32 % liidu summaarsest energia lõpptarbimisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002(8) on sätestatud 2030. aastaks uus liidu energiatõhususe eesmärk vähemalt 32,5 %.

(2)  Oma 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2‑heite vähendamist kiirendada ning et seepärast on vaja transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist ja keskkonda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas ühistranspordile üleminekut toetavate meetmete, ja riigihangete kasutamise kaudu keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu soodustamiseks.

(3)  Oma 31. mai 2017. aasta teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ rõhutas komisjon, et kui liidus suurendatakse keskkonnasõbralike sõidukite tootmist ja kasutuselevõttu, rajatakse alternatiivkütuste taristuid ning luuakse digiteerimist ja automatiseerimist kasutavaid uusi liikuvusteenuseid, saavad sellest kasu liidu kodanikud, liikmesriigid ja tööstus. Nimetatud kasude hulka kuuluvad ka ohutumad ja sujuvamad liikuvuslahendused ning kokkupuute vähenemine kahjulike saasteainetega. Lisaks sellele, nagu on märgitud 13. septembri 2017. aasta dokumendis olukorrast Euroopa Liidus, et liidu üks peamisi eesmärke on saavutada CO2‑heite vähendamisel ülemaailmne juhtroll.

(4)  Nagu osutati komisjoni teatises „Säästva liikuvuse suunas“, on käesolev direktiiv osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Kõnealust paketti esitleti komisjoni 8. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata liidul saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada liidu liikuvuskeskkonna konkurentsivõimet. Keskkonnasõbralike sõidukite edendamine peaks toimuma paralleelselt ühistranspordi edasise arendamisega viisina, kuidas vähendada liiklusummikuid ning seeläbi vähendada heidet ja parandada õhukvaliteeti.

(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid CO2‑heitkoguseid ning vähendada õhu- ja mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2‑heite vähendamist. Vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab ▌ CO2‑heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates samal ajal edendada liidu tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heiteta sõidukite laienevatel maailmaturgudel. Komisjon peaks rakendama poliitikameetmeid, millega edendada selliste uute tehnoloogiate laialdast tööstuslikku kasutuselevõttu ja tootmisvõimsuse tõstmist kõikides liikmesriikides, et aidata kaasa võrdsete võimaluste loomisele ja tasakaalustatud arengule kõigis liikmesriikides.

(6)  Turuprognooside kohaselt jätkub keskkonnasõbralike sõidukite ostuhinna langus. Väiksemad käitamis- ja hoolduskulud muudavad nende omamise kogukulu juba praegu konkurentsivõimeliseks. Eeldatav ostukulude langus vähendab eelseisval aastakümnel keskkonnasõbralike sõidukite turul kättesaadavuse ja kasutuselevõtu tõkkeid veelgi.

(7)  Liit on üks juhtivaid teadusuuringute ja kõrge väärtusega ökoinnovatsiooni piirkondi, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suurimad akutoitel elektribusside ja akude tootjad. Sarnaselt ajendavad akutoitel elektrisõidukite maailmaturul arengut Hiina ja Ameerika Ühendriikide turud. Liidu ambitsioonikas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete poliitika aitab stimuleerida innovatsiooni ja veelgi rohkem edendada liidu tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu ajal, mil keskkonnasõbralike sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiataristu maailmaturg kasvab. Nagu on märgitud komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“, jätkab komisjon jõupingutuste tegemist, et tagada võrdsed tingimused ja edendada paremat juurdepääsu kolmandate riikide riigihanketurgudele, sealhulgas maanteesõidukite ostmiseks, liisimiseks, rentimiseks või väljaostuvõimalusega liisimiseks.

(8)  Võttes arvesse, et avaliku sektori kulutused kaupadele, töödele ja teenustele moodustasid 2018. aastal ligikaudu 16 % SKPst, saavad ametiasutused oma riigihankepoliitika abil soodustada ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/33/EÜ(9) kehtestada selged ja läbipaistvad nõuded, sealhulgas selged ja pikaajalised hanke-eesmärgid ning lihtne meetod nende arvutamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL(10) ja 2014/25/EL(11) sätestatakse minimaalsed ▌riigihankeeeskirjad, millega koordineeritakse seda, kuidas avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad hangivad töid, varustust ja teenuseid. Eelkõige sätestatakse nimetatud direktiivides üldised rahalised piirmäärad selle kindlakstegemiseks, milliste avalike lepingute ▌suhtes kohaldatakse liidu riigihankealaseid õigusakte. Kõnealused piirmäärad on kohaldatavad ka ▌direktiivi 2009/33/EÜ puhul.

(9)  Alternatiivkütustel töötavate sõidukite kasutuselevõtmiseks on vajalik piisava laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus. Komisjon võttis 8. novembril 2017 vastu tegevuskava alternatiivkütuste taristu kiirendatud kasutuselevõtu toetamiseks liidus, sealhulgas toetuse suurendamiseks avalikult kättesaadava taristu kasutuselevõtuks liidu fondide abil, mis aitaks luua soodsamad tingimused üleminekuks keskkonnasõbralikele sõidukitele, sealhulgas ühistranspordis. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL(12) rakendamise ning esitab seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, kui ta peab seda kõnealuse läbivaatamise põhjal vajalikuks.

(10)  Direktiiviga 2009/33/EÜ täiendatakse riigihankeid käsitlevaid liidu horisontaalseid õigusakte ja lisatakse jätkusuutlikkuse kriteerium, püüdes seeläbi ergutada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu. Komisjon tegi 2015. aastal direktiivi 2009/33/EÜ järelhindamise ja jõudis järeldusele, et direktiiv ei toeta keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist liidus, mis tuleneb eelkõige direktiivi kohaldamisala ja sõidukite ostmist käsitlevate sätete puudustest. Järelhindamises tehti järeldus, et direktiivi mõju kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamisele ning tööstuse konkurentsivõime edendamisele on olnud väga piiratud.

(11)  Komisjoni läbi viidud mõjuhinnangus direktiivi 2009/33/EÜ läbivaatamise kohta tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike sõidukite hangete üldist käsitlust liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimise soodustamise ja ergutamise eesmärgi saavutamisele aidata kaasa tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et kõikide hankeotsuste puhul on oluline arvestada keskkonnaaspekte. Keskmises või pikas perspektiivis liidu kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega jäetakse avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav paindlikkus kasutatavate tehnoloogiate valikul.

(12)  Laiendades direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine, ning lepinguid, mis käsitlevad teatavaid teenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad teenused, näiteks maantee ühistransporditeenused, eriotstarbelised sõitjate autoveo teenused, sõiduplaaniväline sõitjatevedu, samuti spetsiifilised posti- ja pakiveoteenused ning jäätmekogumisteenused peaksid olema need, mille puhul teenuste osutamiseks kasutatavad sõidukid kuuluvad käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukikategooriatesse ja need kujutavad endast lepingu olulist elementi. Kõnealused teenused tuleks identifitseerida vastavate ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodide kaudu, mis on loetletud lisas. Käesolev direktiiv ei tohiks kehtivaid lepinguid tagasiulatuvalt mõjutada.

(13)  Peamised sidusrühmad avaldavad tugevat toetust keskkonnasõbralike sõidukite määratlusele, milles võetakse arvesse kergsõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamise nõudeid. Et tagada piisavad stiimulid, millega soodustatakse vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva direktiivi kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla heiteta ja vähese heitega sõidukite mõistega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/…(13)(14). Käesoleva direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/…(15)+. Õhukvaliteedi parandamiseks peaksid keskkonnasõbralike sõidukite näitajad olema paremad kehtivatest tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) piirväärtustel põhinevatest lämmastikoksiidide (NOx) ja ülipeened osakesed - osakeste arv (PN) minimaalnõuetest. Lisaks heiteta sõidukitele on praegu vähe kergsõidukeid, mille õhusaasteainete heited on praegustest heite piirväärtustest 80 % või alla selle. Eeldatavasti suureneb selliste sõidukite ja eriti pistikühendusega hübriidsõidukite arv järgmistel aastatel. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada.

(14)  Keskkonnasõbralikud raskesõidukid tuleks määratleda alternatiivkütuste kasutamise kaudu kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL. Kui hangitud sõidukid peavad kasutama vedelaid biokütuseid, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, peavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad tagama kohustuslike lepingutingimuste või sarnaselt mõjusate vahendite abil riigihankemenetluste raames, et nende sõidukite puhul kasutatakse üksnes selliseid kütuseid. Kuigi nimetatud kütused võivad sisaldada kütuselisandeid, nagu näiteks diiselmootorite jaoks kohandatud etanoolipõhine kütus ED95, ei tohiks neid segada fossiilkütustega.

(15)  Õhukvaliteedi parandamiseks linnades on äärmiselt oluline uuendada sõidukiparki keskkonnasõbralike sõidukitega. Lisaks tuleb ringmajanduse põhimõtete kohaselt toodete kasutusiga pikendada. Seepärast tuleks vastavate minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel võtta arvesse ka keskkonnasõbralike sõidukite või heiteta sõidukite nõuetele vastavaks moderniseeritud sõidukeid.

(16)  Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. ▌Mõjuhinnangus tunnistati, et valmisolek vähese heitega ja heiteta linnabusside turuleviimiseks on suur, samas kui vähese heitega ja heiteta veokite turgude areng on veel varases staadiumis. Kuna vähese heitega ja heiteta kaugsõidubussid ei ole veel valmis turulelaskmiseks ning tulenevalt riigihangete suhteliselt piiratud rollist selles turusegmendis ja nende käitamisega seotud erinõuetest, ei peaks kaugsõidubussid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluma. Kooskõlas lähenemisviisiga, mida järgiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 661/2009(16) ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 107, käsitletakse bussidena M₃‑kategooria sõidukeid, kus on seisukohad, et võimaldada reisijate sagedast liikumist, samal ajal kui M₃‑kategooria sõidukeid, millel seisvate reisijate jaoks ettenähtud ala on väga piiratud või puudub, käsitletakse kaugsõidubussidena. Võttes arvesse kahekorruseliste busside väga piiratud turgu ja nende konkreetseid konstruktsioonist tulenevaid piiranguid, on käesoleva direktiiviga hõlmatud esimese võrdlusperioodi jooksul asjakohane kohaldada kõnealuse kategooria raskesõidukite suhtes madalamaid heiteta sõidukite minimaalseid hanke-eesmärke liikmesriikides, kus kahekorruselised bussid moodustavad olulise osa riigihangetest.

(17)  Et vältida ametiasutustele ja ettevõtjatele ebaproportsionaalse koormuse panemist, peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada käesoleva direktiivi nõuetest teatavate selliste sõidukite riigihanked, mille eriomadused on seotud nende käitamisnõuetega. Kõnealuste sõidukite hulka kuuluvad soomussõidukid, kiirabiautod, matuseautod, ratastooliga juurdepääsetavad M₁‑kategooria sõidukid, liikurkraanad, peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks projekteeritud ja ehitatud sõidukid ning sõidukid, mis on spetsiaalselt kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud kasutamiseks relvajõududes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes. Sellised kohandused võivad olla seotud spetsiaalsete sideseadmete või valgusseadmete paigaldamisega. Käesoleva direktiivi nõudeid ei tuleks kohaldada sõidukite suhtes, mis on konstrueeritud ja valmistatud spetsiaalselt töö tegemiseks ning mis ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade veoks. Nende sõidukite hulka kuuluvad teehooldussõidukid, näiteks lumesahad.

(18)  Keskkonnasõbralike sõidukite minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamine, mis tuleb saavutada kahel võrdlusperioodil, mis lõppevad 2025. ja 2030. aastal, peaks liikmesriigi tasandil parandama poliitilist kindlust turgudel, kus on vaja investeeringuid vähese heitega ja heiteta liikuvusse. Miinimumeesmärgid aitavad kaasa nimetatud sõidukite turu arendamise toetamisele liidus tervikuna. Nendega antakse aega riigihankemenetlustega kohanemiseks ja turgudele antakse selge signaal. Nõude kehtestamine, et pool nimetatud võrdlusperioodidel hangitavate busside miinimumeesmärgist tuleb täita heiteta busside hangete abil, tugevdab lisaks ka kohustust transpordisektori CO2‑heite vähendamiseks. Tuleb märkida, et trollibusse loetakse heiteta bussideks, tingimusel et nad sõidavad üksnes elektri jõul või kasutavad üksnes heiteta jõuseadet, kui nad ei ole võrku ühendatud; vastasel korral loetakse neid endiselt keskkonnasõbralikeks sõidukiteks. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam riiklikke eesmärke vastavalt oma majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). ▌ Territoriaalse mõju hindamine käesoleva direktiivi kohta näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.

(19)  Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus oma territooriumil miinimumeesmärkide saavutamise jõupingutuste jagamiseks kooskõlas oma põhiseadusliku raamistiku ja oma transpordipoliitika eesmärkidega. Jõupingutuste jaotamisel ühe liikmesriigi piires võib arvesse võtta erinevaid tegureid, nagu erinev majanduslik suutlikkus, õhukvaliteet, rahvastikutihedus, transpordisüsteemide omadused, transpordi CO2‑heite ja õhusaaste vähendamise poliitika või mis tahes muud asjakohased kriteeriumid.

(20)  Sõidukid, mille summutist väljuv heide on null, jätavad samuti keskkonnajalajälje kütuse ammutamisetapist kuni paagini ulatuvast tarneahelast tulenevate heitkoguste ning sõidukiosade tootmisprotsessi ja nende ringlussevõetavuse määra tõttu. Selleks et olla kooskõlas säästvuse eesmärkidega, peaks akude tootmisega kaasnema liidus ja liidust väljaspool minimaalne keskkonnamõju, eriti akude tootmiseks kasutatavate toormaterjalide kaevandamisprotsessi puhul. Selle probleemiga tegelemiseks vajalike tehnoloogiate, näiteks säästvate ja ringlussevõetavate akude edendamine selliste algatuste kaudu nagu ELi akuliit ja ELi akusid käsitlev tegevuskava ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ(17) läbivaatamise kontekstis võivad aidata elektrisõidukeid üldiselt säästvamaks muuta. Kaaluda tuleks sõidukite olelusringi CO2‑heite ja allikast ratasteni CO2‑heite võimalikku kajastamist 2030. aasta järgsel perioodil, võttes arvesse liidu õiguse asjakohaseid sätteid nende arvutamiseks sel ajahetkel.

(21)  Oma 4. aprilli 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal(18) kutsus Euroopa Parlament liikmesriike üles soodustama keskkonnahoidlike riigihangete poliitikat heiteta ja väga vähese heitega sõidukite ostmise teel avaliku sektori asutuste poolt oma sõidukipargi tarbeks või avaliku sektori või pooleldi avaliku sektori autode ühiskasutuse programmide tarbeks ning järk‑järgult kaotama 2035. aastaks uued autod, mis tekitavad CO2‑heidet.

(22)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhu- ja mürasaaste on suhteliselt suured. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse riiklike minimaalsete hanke-eesmärkide rakendamisel keskenduda eelkõige nendele piirkondadele. Ametiasutusi julgustatakse võtma meetmeid, näiteks tegema avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid, et vältida olukorda, kus käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulud toovad tarbijatele kaasa kõrgemad piletihinnad või ühistransporditeenuste mahu vähendamise või heidutavad keskkonnasõbraliku muu kui maanteetranspordi, näiteks trammide ja metroorongide arendamist. Ametiasutused peaksid kajastama seonduvaid meetmeid käesoleva direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ja optimeerida käesoleva direktiivi võimalikud tulemused, tuleks ametiasutustele pakkuda asjakohast tehnilist abi.

(23)  Ühistransport moodustab vaid väikese osa transpordisektori heitkogustest. Selleks et veelgi edendada transpordi CO2‑heite vähendamist, parandada õhukvaliteeti ja säilitada võrdsed tingimused eri ettevõtjate jaoks, võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega otsustada kehtestada sarnased nõuded ka eraettevõtjatele ja teenustele, mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, nagu taksonduse, autorendi ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.

(24)  Olelusringi kulude arvestamine on avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks oluline vahend energia- ja keskkonnakulude hõlmamiseks sõiduki kasutusea jooksul, kaasa arvatud kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite kulud, hinnates nende rahalist väärtust asjakohase metoodika alusel. Võttes arvesse, et direktiivi 2009/33/EÜ kohast sõidukite kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamise metoodikat kasutatakse harva ning et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kasutavad enda sõnul nende konkreetsetele oludele ja vajadustele kohandatud metoodikat, ei peaks ükski metoodika olema kohustuslik, vaid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peaksid saama võimaluse valida oma hankemenetluste toetamiseks iga kasutuseaga seotud metoodika, võttes aluseks majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumid, mida on kirjeldatud direktiivi 2014/24/EL artiklis 67 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 82, võttes arvesse kulutõhusust sõiduki kasutusea jooksul, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.

(25)  Käesoleva direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab selle rakendamist tõhusalt jälgida. Selline aruandmine peaks algama sellega,et liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt … [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] esialgse teabe, ning jätkuma sellega, et 2026. aastal esitatakse esimene kõikehõlmav aruanne minimaalsete hanke-eesmärkide saavutamise kohta ja seejärel esitatakse aruanne iga kolme aasta järel. Ajakava tuleks viia kooskõlla direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaste kehtivate aruandluskohustustega. Selleks et ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate, tuleks soodustada lihtsustatud aruandlust. Komisjon pakub välja lahendused hangete andmebaasil Tender Electronic Daily põhineva registreerimise ja järelevalve jaoks ning tagab vähese heitega ja heiteta ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva kõikehõlmava aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil Tenders Electronic Daily põhinevat registreerimist ja järelevalvet.

(26)  Keskkonnasõbralike sõidukite ja nende taristu turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. Sellised meetmed hõlmavad liidu vahendite suuremat kasutamist ühistranspordipargi uuendamise toetamiseks ja paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–2020(19) on sätestatud riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajaliku taristu arendamise edendamiseks. Riigi toetuse suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt ka Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.

(27)  Sihtotstarbelised meetmed keskkonnasõbralike sõidukite hangete toetamiseks võivad olla abiks avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele. Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) on liidul juba mitmesugused erinevad vahendid, et toetada liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja asjaomaste ettevõtjate üleminekut säästvale liikuvusele. Eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on oluliseks linnalise liikumiskeskkonna projektide rahastamise allikaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013(20) loodud liidu teadusuuringute programmist „Horisont 2020“ rahastatakse teadus- ja innovatsiooniprojekte linnalise liikumiskeskkonna ning arukate linnade ja kogukondade valdkonnas, samas kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013(21) loodud Euroopa ühendamise rahastust toetatakse asjaomase taristu kasutuselevõttu linnatranspordisõlmedes. Keskkonnasõbraliku sõiduki määratluse kehtestamine ja miinimumeesmärkide seadmine nende hangete jaoks käesolevas direktiivis võib aidata tagada liidu rahastamisvahendite veelgi sihipärasema kasutamise, sealhulgas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027. Kõnealused toetusmeetmed aitavad vähendada esialgseid suuri investeeringuid taristu muutmiseks ja toetavad transpordi CO2‑heite vähendamist.

(28)  Selleks et aidata tagada võimaliku kasu täielik ärakasutamine, peaks komisjon esitama liikmesriikidele suunised seoses liidu erinevate rahaliste vahenditega, mida võidakse kasutada, ning peaks hõlbustama ja struktureerima teadmiste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel selleks, et edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate poolt. Samuti peaks komisjon jätkama tehnilise ja finantsnõustamise teenuste pakkumist kohalikele omavalitsustele ja ettevõtjatele selliste vahendite kaudu nagu Euroopa investeerimisnõustamise keskus, JASPERS ja JESSICA. Selline abi peaks hõlmama avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate ergutamist ühendada oma vahendid vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite ühishangeteks, et saavutada mastaabisääst ja hõlbustada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

(29)  Selleks et maksimeerida investeeringute mõju, on vaja liikuvust ja linnaplaneerimist paremini koordineerida, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kasutamise abil. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kavad, mis töötatakse välja eri poliitikavaldkondade vahel ja erinevate valitsemistasandite koostöös ning mis ühendavad eri transpordiliike, liiklusohutust, kaubavedu, liikuvuse haldamist ja intelligentseid transpordisüsteeme. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadel võib olla tähtis roll liidu CO2‑heite, müra- ja õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamisel.

(30)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses liikmesriikide aruannete ühtse vormi kehtestamise ja nende aruannete edastamise korraga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(22).

(31)  31. detsembriks 2027 peaks komisjon direktiivi 2009/33/EÜ rakendamise läbi vaatama. Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek kõnealuse direktiivi muutmiseks 2030. aasta järgseks ajavahemikuks, sealhulgas uute ambitsioonikate eesmärkide seadmiseks ja kohaldamisala laiendamiseks teistele sõidukikategooriatele, nagu L-kategooria sõidukid ja ehitusmasinad. Läbivaatamise käigus peaks komisjon muu hulgas hindama, kas käesolev direktiiv on võimalik viia kooskõlla mõne ELi sõidukite CO2‑heite normide kontekstis välja töötatud olelusringi CO2‑heite ja allikast ratasteni CO2‑heite arvutamise metoodikaga, samuti võimalust edendada säästvaid ja ringlussevõetavaid akusid ning parima kvaliteediga ja protekteeritud rehvide kasutamist.

(32)  Kuigi käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsed hanke-eesmärgid ei kehti liidu institutsioonide suhtes, on soovitav, et liidu institutsioonid näitaksid eeskuju.

(33)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt pakkuda stiimuleid nõudluse suurendamiseks keskkonnasõbralike sõidukite järele, et toetada üleminekut vähese heitega liikuvusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühise ja pikaajalise poliitikaraamistiku ning mastaabi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(23) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel esitama ülevõtmismeetmetest teatamisel ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seoseid direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(35)  Direktiivi 2009/33/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/33/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/33/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks“.

"

2)   Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärgid

Käesolevas direktiivis nõutakse, et liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid teatavate maanteesõidukite hangete puhul arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate saasteainete heidet, eesmärgiga edendada ja stimuleerida keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikatesse.“

"

3)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 2

Vabastused

Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858* artikli 2 lõike 2 punktis d ning lõike 3 punktides a ja b ning kõnealuse määruse I lisa A osa punktides 5.2–5.5 ja punktis 5.7 osutatud sõidukid.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“

"

4)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

   a) hankelepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist, kui neid sõlmivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad, kellel on kohustus kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL* ja 2014/25/EL** sätestatud hankemenetlusi;
   b) ▌avaliku teenindamise lepingute suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007*** tähenduses, kui nende reguleerimisesemeks on reisijate maanteeveoteenuste osutamine ulatuses, mis ületab liikmesriikide poolt kindlaks määratud piirmäära, mis ei tohi ületada nimetatud määruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud kohaldatavat piirmäära;
   c) käesoleva direktiivi lisa tabelis 1 esitatud teenuste hankelepingute suhtes, kui neid sõlmivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad, kellel on kohustus kohaldada direktiivides 2014/24/EL ▌ja ▌ 2014/25/EL ▌sätestatud hankemenetlusi.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste lepingute suhtes, mille puhul hange on välja kuulutatud pärast … [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva], või juhtudel kui hanke väljakuulutamine ei ole ette nähtud, pärast seda kuupäeva, mil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija on alustanud hankemenetlust.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

   a) määruse (EL) 2018/858 artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 2 lõike 3 punktis c osutatud sõidukite suhtes;
   b) muude M₃‑kategooria sõidukite suhtes kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009**** artikli 3 punktides 2 ja 3 määratletud I klassi ja A klassi sõidukid.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

"

5)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „avaliku sektori hankijad“ – avaliku sektori hankijad direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punkti 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 tähenduses;
   2) „võrgustiku sektori hankijad“ – direktiivi 2014/25/EL artiklis 4 määratletud võrgustiku sektori hankijad;
   3) „maanteesõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b määratletud M‑ või N‑kategooria sõiduk;
   4) „keskkonnasõbralik sõiduk“:
   a) M₁‑, M₂‑ või N₁‑kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2‑heide (väljendatud g/km) ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited protsendina heite piirnormidest on väiksemad lisa tabelis 2 sätestatutest, või
   b) ▌M₃‑, N₂‑ või N₃‑kategooria sõiduk, mis kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL* artikli 2 punktides 1 ja 2 määratletud alternatiivkütuseid, välja arvatud kütused, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001** artiklile 26 on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Juhul kui sõidukid kasutavad vedelaid biokütuseid, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, ei tohi kõnealuseid kütuseid segada traditsiooniliste fossiilkütustega;

   5) „heiteta raskesõiduk“ – käesoleva artikli punkti 4 alapunktis b määratletud keskkonnasõbralik sõiduk, millel ei ole sisepõlemismootorit või mille sisepõlemismootor tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2, mõõdetuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 595/2009*** ja selle rakendusmeetmetele, või tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2, mõõdetuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2007**** ja selle rakendusmeetmetele.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).“

"

6)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 5

Minimaalsed hanke-eesmärgid

1.  Liikmesriigid tagavad, et ▌artiklis 3 sätestatud sõidukite ja teenuste hangete korral järgitakse lisa tabelis 3 sätestatud keskkonnasõbralike kergsõidukite ja lisa tabelis 4 esitatud keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalseid hanke-eesmärke. Need eesmärgid väljendatakse keskkonnasõbralike sõidukite miinimumprotsentidena selliste maanteesõidukite koguarvust, mis on hõlmatud kõigi artiklis 3 osutatud lepingutega, mis on sõlmitud esimese võrdlusperioodi puhul … [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] kuni 31. detsembrini 2025 ja teise võrdlusperioodi puhul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2030.

2.  Minimaalsete hanke-eesmärkide arvutamisel loetakse riigihanke kuupäevaks riigihankemenetluse lõpetamise kuupäev, mil leping sõlmitakse.

3.  Sõidukid, mis pärast moderniseerimist vastavad artikli 4 punkti 4 kohasele keskkonnasõbraliku sõiduki määratlusele või artikli 4 punkti 5 kohasele heiteta raskesõiduki määratlusele, võib lugeda minimaalsete hanke-eesmärkide täitmise eesmärgil vastavalt keskkonnasõbralikeks sõidukiteks või heiteta raskesõidukiteks.

4.  Artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud lepingute puhul võetakse minimaalsete hanke-eesmärkide täitmise hindamisel arvesse iga lepingu alusel ostetud, liisitud, renditud või väljaostuvõimalusega liisitud maanteesõidukite arvu.

5.  Artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud lepingute puhul võetakse minimaalsete hanke-eesmärkide täitmise hindamisel arvesse iga lepinguga hõlmatud teenuste osutamiseks kasutatavate maanteesõidukite arvu.

6.  Juhul kui uusi eesmärke 1. jaanuari 2030. aasta järgseks ajavahemikuks vastu ei võeta, kohaldatakse jätkuvalt teiseks võrdlusperioodiks seatud eesmärke ning need arvutatakse lõigete 1–5 kohaselt järgnevate viieaastaste ajavahemike kohta.

7.  Liikmesriigid võivad kohaldada või lubada oma avaliku sektori hankijatel või võrgustiku sektori hankijatel kohaldada lisas osutatutest kõrgemaid riiklikke eesmärke või rangemaid nõudeid.“

"

7)  Artiklid 6 ja 7 jäetakse välja.

8)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 8

Teadmiste ja parimate tavade vahetamine

Komisjon hõlbustab ja struktureerib teadmiste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite hanke edendamise vallas avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate poolt.“

"

9)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 9

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2014/94/EL artikli 9 alusel.

Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. ▌

3.  Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

"

10)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 10

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt … [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] esitavad liikmesriigid komisjonile teabe käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta ning liikmesriikide kavatsuste kohta seoses tulevaste rakendamistegevustega, sealhulgas ajastus ja võimalik jõupingutuste jagamine eri valitsemistasandite vahel, ning muu teabe, mida liikmesriik asjakohaseks peab.

2.   Hiljemalt 18. aprillil 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Kõnealused aruanded esitatakse koos direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõike 3 teises lõigus ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõike 3 teises lõigus sätestatud aruannetega ning nendes esitatakse teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, tulevaste rakendamistegevuste kohta ▌ning muu ▌teave, mida liikmesriik asjakohaseks peab. Need aruanded sisaldavad ka käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud lepingutega hõlmatud sõidukite arvu ja kategooriaid, tuginedes komisjoni poolt käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud andmetele. Teabe lisamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2195/2002* sätestatud kategooriatest ▌.

3.  Selleks et abistada liikmesriike nende aruandekohustuste täitmisel koondab ja avaldab komisjon käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides a ja c osutatud lepingutega hõlmatud sõidukite arvu ja kategooriate kohta asjakohased andmed, mis on saadud hangete andmebaasis Tender Electronic Daily (TED) vastavalt direktiividele 2014/24/EL ja 2014/25/EL avaldatud lepingu sõlmimise teadetest.

4.  Komisjon esitab 18. aprilliks 2027 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõikes 2 osutatud aruannetel põhineva aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, näidates ära iga liikmesriigi poolt selleks võetud meetmed.

5.   Komisjon vaatab 31. detsembriks 2027 läbi käesoleva direktiivi rakendamise ja kui see on kohane, esitab seadusandliku ettepaneku selle muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks, sealhulgas uute eesmärkide seadmiseks ja muude sõidukikategooriate, näiteks kahe- ja kolmerattaliste sõidukite, lisamiseks.

6.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 9 lõikega 2 vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ▌aruannete vorm ja nende edastamise kord.

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).“

"

11)  Lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt [▌24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

"LISA

Teave keskkonnasõbralike maanteesõidukite minimaalsete hanke-eesmärkide rakendamiseks, et toetada vähese heitega liikuvust liikmesriikides

Tabel 1. Artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) teenuseid käsitlevad koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

64121100-1

Posti laialikandeteenused

64121200-2

Pakkide laialikandeteenused

Tabel 2. Keskkonnasõbralike kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

Kuni 31. detsembrini 2025

Alates 1. jaanuarist 2026

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

M₁

50

80 %

0

ei kohaldata

M₂

50

80 %

0

ei kohaldata

N₁

50

80 %

0

ei kohaldata

* Deklareeritud suurimad tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) väärtused tahkete osakeste arv (PN) (#/km) ja lämmastikoksiidide (NOx) (mg/km) kohta, nagu on esitatud direktiivi 200746EÜ IX lisas kirjeldatud vastavustunnistuse punktis 48.2 nii kogu RDE teekonna kui ka RDE linnasõidu teekonna puhul.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas või sellele järgnevas õigusaktis.

Tabel 3. Keskkonnasõbralike kergsõidukite osakaalu minimaalsed hanke-eesmärkid kooskõlas tabeliga 2 artiklis 3 osutatud lepingutega hõlmatud kergsõidukite koguarvust liikmesriigi tasandil

Liikmesriik

Alates … [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] kuni 31. detsembrini 2025

Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2030

Luksemburg

38,5 %

38,5 %

Rootsi

38,5 %

38,5 %

Taani

37,4 %

37,4 %

Soome

38,5 %

38,5 %

Saksamaa

38,5 %

38,5 %

Prantsusmaa

37,4 %

37,4 %

Ühendkuningriik

38,5 %

38,5 %

Madalmaad

38,5 %

38,5 %

Austria

38,5 %

38,5 %

Belgia

38,5 %

38,5 %

Itaalia

38,5 %

38,5 %

Iirimaa

38,5 %

38,5 %

Hispaania

36,3 %

36,3 %

Küpros

31,9 %

31,9 %

Malta

38,5 %

38,5 %

Portugal

29,7 %

29,7 %

Kreeka

25,3 %

25,3 %

Sloveenia

22 %

22 %

Tšehhi

29,7 %

29,7 %

Eesti

23,1 %

23,1 %

Slovakkia

22 %

22 %

Leedu

20,9 %

20,9 %

Poola

22 %

22 %

Horvaatia

18,7 %

18,7 %

Ungari

23,1 %

23,1 %

Läti

22 %

22 %

Rumeenia

18,7 %

18,7 %

Bulgaaria

17,6 %

17,6 %

Tabel 4. Keskkonnasõbralike raskesõidukite osakaalu minimaalsed hanke-eesmärgid artiklis 3 osutatud lepingutega hõlmatud raskesõidukite koguarvust liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

Veokid (N₂- ja N₃-kategooria sõidukid)

Bussid (M₃-kategooria sõidukid)*

 

Alates … [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] kuni 31. detsembrini 2025

Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2030

Alates … [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] kuni 31. detsembrini 2025

Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2030

Luksemburg

10 %

15 %

45 %

65 %

Rootsi

10 %

15 %

45 %

65 %

Taani

10 %

15 %

45 %

65 %

Soome

9 %

15 %

41 %

59 %

Saksamaa

10 %

15 %

45 %

65 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

43 %

61 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

45 %

65 %

Madalmaad

10 %

15 %

45 %

65 %

Austria

10 %

15 %

45 %

65 %

Belgia

10 %

15 %

45 %

65 %

Itaalia

10 %

15 %

45 %

65 %

Iirimaa

10 %

15 %

45 %

65 %

Hispaania

10 %

14 %

45 %

65 %

Küpros

10 %

13 %

45 %

65 %

Malta

10 %

15 %

45 %

65 %

Portugal

8 %

12 %

35 %

51 %

Kreeka

8 %

10 %

33 %

47 %

Sloveenia

7 %

9 %

28 %

40 %

Tšehhi

9 %

11 %

41 %

60 %

Eesti

7 %

9 %

31 %

43 %

Slovakkia

8 %

9 %

34 %

48 %

Leedu

8 %

9 %

42 %

60 %

Poola

7 %

9 %

32 %

46 %

Horvaatia

6 %

7 %

27 %

38 %

Ungari

8 %

9 %

37 %

53 %

Läti

8 %

9 %

35 %

50 %

Rumeenia

6 %

7 %

24 %

33 %

Bulgaaria

7 %

8 %

34 %

48 %

* Pool keskkonnasõbralike busside miinimumsihtosakaalust tuleb täita artikli 4 punktis 5 määratletud heiteta busside hangete abil. See nõue langetatakse esimeseks võrdlusperioodiks veerandile miinimumsihtosakaalust, kui üle 80 % bussidest, mis on hõlmatud liikmesriigis sel ajavahemikul sõlmitud kõigi artiklis 3 osutatud lepingutega, on kahekorruselised bussid.

(1) ELT C 262, 25.7.2018, lk 58.
(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 70.
(3) Käesolev seisukoht asendab 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0424).
(4)ELT C 262, 25.7.2018, lk 58.
(5)ELT C 387, 25.10.2018, lk 70.
(6)Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukiteCO2‑heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L …).
(14)+ Väljaannete talitus: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 6/19 (2017/0293(COD)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
(15)++ Väljaannete talittus: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 6/19 (2017/0293(COD)) sisalduva määruse number.
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).
(18)ELT C 298, 23.8.2018, lk 140.
(19)ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348 20.12.2013, lk 129).
(22)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(23)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


Digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamine äriühinguõiguses ***I
PDF 273kWORD 84k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses (COM(2018)0239 – C8-0166/2018 – 2018/0113(COD))
P8_TA-PROV(2019)0428A8-0422/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0239),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 50 lõiget 1 ning artikli 50 lõike 2 punkte b, c, f ja g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0166/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0422/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses

P8_TC1-COD(2018)0113


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1 ning artikli 50 lõike 2 punkte b, c, f ja g,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1132(4) on muu hulgas sätestatud avalikustamise ning liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise normid.

(2)  Digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamine selleks, et muuta majandustegevuse alustamine teises liikmesriigis äriühingu asutamise või selle äriühingu filiaali avamise kaudu lihtsamaks, kiiremaks ning aja- ja kulutõhusamaks ning anda äriühingute kohta põhjalikku ja kättesaadavat teavet, on üks konkurentsipõhise siseturu tõhusa toimimise, ajakohastamise ja haldusliku optimeerimise ning äriühingute konkurentsivõimelisuse ja usaldusväärsuse tagamise eeldus.

(3)  Hädavajalik on tagada õigus- ja halduskeskkond, mis võimaldab lahendada üleilmastumise ja digiteerimisega kaasnevaid uusi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, et kindlustada ühelt poolt vajalikud kaitsemeetmed kuritarvitamise ja pettuse eest ning teiselt poolt püüelda selliste eesmärkide poole nagu majanduskasvu edendamine, töökohtade loomine ja investeeringute toomine liitu, mis kõik annaks ühiskonnale tervikuna majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

(4)  Liikmesriikide vahel on praegu märkimisväärsed erinevused selles, milline on internetipõhiste vahendite kättesaadavus ettevõtjate ja äriühingute jaoks, et nad saaksid ametiasutustega äriühinguõiguse küsimustes suhelda. E-valitsusteenused erinevad liikmesriigiti. Mõned liikmesriigid pakuvad terviklikke ja kasutajasõbralikke täielikult internetipõhiseid teenuseid, teised aga ei suuda äriühingu elutsükli teatavates olulistes etappides internetipõhiseid lahendusi pakkuda. Näiteks lubatakse mõnes liikmesriigis äriühingut asutada või registridokumente ja -andmeid muuta ainult isiklikult kohale ilmudes, mõni liikmesriik võimaldab seda teha kas isiklikult kohale ilmudes või internetipõhiselt, ja mõnes liikmesriigis saab seda teha ainult internetipõhiselt.

(5)  Seoses juurdepääsuga ettevõtet puudutavale teabele on liidu õiguses sätestatud, et minimaalselt vajalikud andmed tuleb alati anda tasuta. Sellise teabe ulatus on aga endiselt piiratud. Andmete kättesaadavus on erinev – mõnes liikmesriigis tehakse tasuta kättesaadavaks rohkem andmeid kui teistes ja see tekitab liidus ebavõrdse olukorra.

(6)  Komisjon rõhutas oma teatistes „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ ja „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ avaliku sektori asutuste rolli ettevõtjatele lihtsate võimaluste pakkumisel tegevuse alustamiseks, internetipõhiselt tegutsemiseks ja piiriüleseks laienemiseks. ELi e-valitsuse tegevuskavas märgiti eraldi digitaalsete vahendite parema kasutamise tähtsust äriühinguõigusega seotud nõuete täitmisel. Lisaks sellele esitasid liikmesriigid 6. oktoobri 2017. aasta Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis tungiva üleskutse suurendada jõupingutusi tõhusate kasutajakesksete elektrooniliste menetluste pakkumiseks liidus.

(7)  2017. aasta juunis hakkas toimima liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteem, mis hõlbustab liidus märkimisväärselt piiriülest juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele ning võimaldab liikmesriikide registritel üksteisega elektrooniliselt suhelda seoses teatavate äriühinguid puudutavate piiriüleste tehingutega.

(8)  Äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise hõlbustamiseks ning nende protsessiga seotud kulude, aja ja halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige komisjoni soovituses 2003/361/EÜ(5) määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, tuleks kehtestada menetlused, mis võimaldavad äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise lõpule viia täielikult internetipõhiselt. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kohustada äriühinguid selliseid menetlusi kasutama, kuid liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada muuta mõned või kõik internetipõhised menetlused kohustuslikuks. Praegused asutamise ja registreerimise kulud ja koormus ei tulene ainult äriühingu asutamise või filiaali registreerimise eest võetavatest halduslõivudest, vaid ka muudest nõuetest, mis muudavad kogu protsessi pikemaks, eelkõige kui nõutakse, et avaldaja ▌ kohale ilmuks. Peale selle tuleks neid menetlusi käsitlev teave teha internetipõhiselt ja tasuta kättesaadavaks.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724(6), millega luuakse ühtne digivärav, nähakse ette siseturu toimimise seisukohast asjakohase teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldnormid. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse erinormid, mis reguleerivad piiratud vastutusega äriühingute asutamist, filiaalide registreerimist ning dokumentide ja andmete esitamist äriühingute ja filiaalide poolt ("internetipõhised menetlused"), mida nimetatud määrus ei reguleeri. Eelkõige peaksid liikmesriigid esitama spetsiifilist teavet käesolevas direktiivis ettenähtud internetipõhiste menetluste ja asutamisdokumentide näidiste (vormide) kohta ühtse digivärava kaudu juurdepääsetavatel veebisaitidel.

(10)  Täielikult internetipõhise äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise ning dokumentide ja andmete täielikult internetipõhise esitamise võimaldamisel saaksid äriühingud kasutada liikmesriikide pädevate asutustega suhtlemisel digitaalseid vahendeid. Liikmesriigid peaksid usalduse suurendamiseks tagama, et riigisisesed ja piiriülesed kasutajad saaksid kasutada turvalist e-identimist ja usaldusteenuseid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014(7). Lisaks sellele peaksid liikmesriigid looma piiriülese e-identimise võimaldamiseks e-identimise süsteemid, millega nähakse ette lubatud e-identimise vahendid. Selliseid riigisiseseid süsteeme kasutataks teises liikmesriigis väljastatud e-identimise vahendite tunnustamisel alusena. Selleks et tagada usalduse kõrge tase piiriülestes olukordades, tuleks tunnustada ainult määruse (EL) nr 910/2014 artiklile 6 vastavaid e-identimise vahendeid. ▌Igal juhul peaks käesolev direktiiv panema liikmesriikidele ainult kohustuse võimaldada internetipõhist äriühingute asutamist ja filiaalide registreerimist ning internetipõhist dokumentide ja andmete esitamist avaldajate poolt, kes on liidu kodanikud ▌, tunnustades nende e-identimise vahendeid. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama, kuidas nad teevad avalikkusele kättesaadavaks loetelu nende poolt tunnustatud identimisvahenditest, sealhulgas nendest, mis ei kuulu määruse (EL) nr 910/2014 reguleerimisalasse.

(11)  Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, millist isikut või milliseid isikuid siseriikliku õiguse alusel käsitatakse internetipõhistes menetlustes avaldajatena , tingimusel et see ei piira käesoleva direktiivi kohaldamisala ja eesmärki.

(12)  Selleks et muuta internetipõhiste menetluste kasutamine äriühingute jaoks lihtsamaks, tuleks liikmesriikide registrite puhul tagada, et käesolevas direktiivis ette nähtud internetipõhiste menetluste eest võetavat tasu käsitlevad reeglid on läbipaistvad ja neid kohaldatakse ilma diskrimineerimiseta. Samas ei tohiks tasusid käsitlevate reeglite läbipaistvuse nõue piirata lepingulist vabadust, kui see on asjakohane, avaldajate ja nende isikute vahel, kes abistavad neid internetipõhiste menetluste osas, sealhulgas vabadust pidada läbirääkimisi selliste teenuste eest sobiva hinna üle.

(13)  Tasud, mida registrid internetipõhiste menetluste eest võtavad, tuleks arvutada kõnealuste teenuste kulude põhjal. Need võivad muu hulgas katta ka väiksemate, tasuta osutatavate teenuste kulud. Oma summa arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus arvesse võtta kõiki internetipõhise menetlusega seotud kulusid, muu hulgas sellega seotud üldkulude osakaalu. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada kindlasummalised tasud ja määrata nende summa määramata ajaks tingimusel, et ta kontrollib korrapäraselt, et need ei ületa asjaomaste teenuste keskmist maksumust. Internetipõhise menetluse tasud, mida registrid liikmesriikides nõuavad, ei tohiks ületada selliste teenuste osutamise kulude hüvitamist. Samuti peaks juhul, kui menetluse lõpuleviimine eeldab makset, olema võimalik makset teha laialdaselt kättesaadavate piiriüleste makseteenuste abil, nagu näiteks krediitkaardid ja pangaülekanded.

(14)  Liikmesriigid peaksid aitama äriühingut asutada või filiaali registreerida soovijaid sellega, et esitavad ühtse digivärava ja asjakohasel juhul e-õiguskeskkonna portaali kaudu kokkuvõtlikul ja kasutajasõbralikul viisil teatava teabe menetluste ja nõuete kohta, mis puudutavad piiratud vastutusega äriühingute ja nende filiaalide asutamist, filiaalide registreerimist ning dokumentide ja andmete esitamist, juhatuse liikmena tegutsemise keeldu reguleerivaid norme ning äriühingute organite õigusi ja kohustusi.

(15)  Peaks olema võimalik asutada äriühinguid täielikult internetipõhiselt. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud piirata internetipõhist asutamist teatavat liiki piiratud vastutusega äriühingutega, nagu on täpsustatud käesolevas direktiivis, kuna muud liiki äriühingute asutamine liikmesriikide õiguse kohaselt on keerukas. Liikmesriigid peaksid igal juhul kehtestama üksikasjalikud äriühingu internetipõhist asutamist reguleerivad normid. Internetipõhiseks asutamiseks peaks saama esitada dokumente ja andmeid elektroonilisel kujul, ilma et see piiraks liikmesriikide materiaalõigusnormide ja menetlusnõuete kohaldamist, kaasa arvatud nõuded, mis on seotud asutamisdokumentide koostamise õiguslike menetlustega ning esitatud dokumentide või andmete autentsuse, täpsuse, usaldusväärsuse ja asjakohase õigusliku vormiga. Samas ei tohiks need materiaalõigusnormid või menetluslikud nõuded muuta võimatuks internetipõhiseid menetlusi, eelkõige internetipõhist äriühingu asutamist ja filiaali registreerimist. Kui tehniliselt ei ole võimalik saada dokumentidest liikmesriikide nõudeid rahuldavaid elektroonilisi koopiaid, võiks erandkorras nõuda paberkandjal dokumente.

(16)   Kui kõik ametlikud äriühingu internetipõhise asutamise nõuded on täidetud, sealhulgas on äriühing õigesti esitanud kõik dokumendid ja andmed, peaks internetipõhine asutamine toimuma kiiresti kõikides asutustes või kõikide isikute ees või kõikides organites, kellele on liikmesriigi õiguse alusel ülesandeks tehtud internetipõhiste menetluste kõik aspektid. Samas, kui tekib kahtlus vajalike nõuete täitmise, avaldaja isikusamasuse, äriühingu nime seaduslikkuse, juhatuse liikmena tegutsemise keelu või muu teabe või dokumendi õiguslikele nõuetele vastavuse suhtes, või pettuse või kuritarvitamise kahtluse korral, võib internetipõhine asutamine kesta kauem ja asutustele selleks määratud tähtaeg ei tohi alata enne, kui need nõuded on täidetud. Kui menetlust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul lõpule viia, peaksid liikmesriigid tagama, et avaldajat teavitatakse viivituse põhjustest.

(17)  Selleks et tagada äriühingute kiire internetipõhine asutamine ja filiaalide internetipõhine registreerimine, ei tohiks liikmesriigid seada asutamise või ▌registreerimise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne asutamise või registreerimise lõpuleviimist, välja arvatud juhul, kui see on liikmesriigi õiguses sätestatud, et tagada teatava tegevuse nõuetekohane kontroll. Pärast asutamist või registreerimist peaks olukordi, kus äriühing või filiaal ei tohi teatavat tegevust tegevusluba või muud luba saamata teostada, reguleerima liikmesriigi õigus.

(18)  Selleks et aidata ettevõtjate, eelkõige mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel asutamist, peaks saama osaühingu asutamiseks kasutada vorme, mis on internetis kättesaadavad. Liikmesriigid peaksid tagama, et neid vorme saab kasutada äriühingu internetipõhisel asutamisel, ja neil peaks olema vabadus kindlaks määrata nende vormide õiguslik tähendus. Sellised vormid võivad sisaldada eelnevalt kindlaksmääratud valikuvõimalusi kooskõlas liikmesriigi õigusega. Avaldajad peaksid saama valida, kas kasutada vormi või asutada äriühing vastavalt vajadustele kohandatud asutamisdokumentidega, ning liikmesriikidel peaks olema võimalus näha ette vormid ka teistele äriühinguliikidele.

(19)  Liikmesriikide äriühinguõiguse tavade austamiseks on oluline võimaldada paindlikkust selle suhtes, kuidas nad tagavad täielikult internetipõhise äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise ning dokumentide ja andmete esitamise süsteemi, sealhulgas notarite või juristide rolli suhtes sellise internetipõhise menetluse kõigis etappides. Internetipõhiste menetlustega seotud küsimusi, mida käesolev direktiiv ei reguleeri, tuleks reguleerida liikmesriigi õigusega.

(20)  Selleks et võidelda pettuse, rahapesu ja äriühingute ülevõtmise vastu ning näha ette kaitsemeetmed liikmesriikide registrites sisalduvate dokumentide ja andmete usaldusväärsuse tagamiseks, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhiseid menetlusi reguleerivad sätted hõlmama ka äriühingut asutada või filiaali registreerida või dokumente ja andmeid esitada soovijate isikusamasuse ning õigus- ja teovõime kontrolli. Selline kontroll võib olla osa mõnes liikmesriigis nõutavast õiguspärasuse kontrollist. Selle kontrolli läbiviimise vahendite ja meetodite väljatöötamine ja vastuvõtmine tuleks ▌jätta liikmesriikidele. ▌Selleks peaksid liikmesriigid saama nõuda notarite või juristide kaasamist internetipõhiste menetluste mis tahes etapis. Selline kaasamine ei tohiks siiski takistada ▌menetluse täielikult internetipõhist lõpuleviimist.

(21)  Kui see on põhjendatud avaliku huviga, et vältida identiteedi kuritarvitamist või muutmist või tagada nende normide järgimine, mis käsitlevad avaldaja õigus- ja teovõimet ja õigust tegutseda äriühingu esindajana, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta ▌oma seaduste kohaselt meetmeid, millega saaks nõuda ▌avaldaja kohale ▌ilmumist liikmesriigi asutusse või mis tahes isiku või organi ette, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema internetipõhise asutamise või dokumentide ja andmete esitamisega ja kus äriühing asutatakse või filiaal registreeritakse. Kohale ilmumist ei tohiks siiski nõuda süstemaatiliselt, vaid iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja ainult siis, kui on põhjust kahtlustada avaldaja isikuandmete võltsimist või kui ei ole järgitud normde, mis reguleerivad avaldaja õigus- ja teovõimet ja õigust tegutseda äriühingu esindajana. Selline ▌kahtlus peaks põhinema teabel, mis on kättesaadav asutustele, isikutele või organitele, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt õigus selliseid kontrolle läbi viia. Kui kohale ilmumine on nõutav, peaksid liikmesriigid tagama, et menetluse muud etapid saab läbida internetipõhiselt. Õigus- ja teovõime mõistet tuleks mõista selliselt, et see hõlmab ka teovõimet.

(22)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud võimaldada oma pädevatel asutustel, isikutel või organitel täiendavalt elektrooniliselt kontrollida isikute identiteeti, õigus- ja teovõimet ja õiguspärasust, et kindlaks teha, kas kõik äriühingute asutamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kontroll võib muu hulgas hõlmata videokonverentse või muid internetipõhiseid vahendeid, mis pakuvad reaalajas audiovisuaalset ühendust.

(23)  Kõikide äriühingutega suhtlevate isikute kaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama ennetada pettusi või muid kuritarvitusi, keelates määrata isikut äriühingu juhatuse liikmeks, võttes arvesse mitte üksnes tema varasemat käitumist nende territooriumil, vaid ka teistelt liikmesriikidelt saadud andmeid, kui liikmesriigi õigus nii ette näeb. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud taotleda teavet teistelt liikmesriikidelt. Vastus võib hõlmata kas teavet kehtiva juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta või muud teavet, mis on taotluse saanud liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtestamise seisukohast oluline. Teabetaotlusi ▌ peaks saama teha registrite sidestamise süsteemi kaudu. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema vabadus valida, kuidas kõnealust teavet kõige paremini koguda, näiteks kogudes seda kõigist registritest või muudest kohtadest, kus teavet säilitatakse, vastavalt oma riigisisesele õigusele või luues äriregistrites eraldi registrid või eraldi jaod. Kui on vaja lisateavet, näiteks juhatuse liikmena tegutsemise keelu kestuse ja aluste kohta, peaks liikmesriikidel olema lubatud seda anda kõigi teabevahetussüsteemide kaudu vastavalt riigisisesele õigusele. Käesoleva direktiiviga ei tohiks siiski kehtestada kohustust nõuda sellist teavet iga kord. Ka ei tohiks võimalus teises liikmesriigis kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu arvesse võtta kohustada liikmesriiki teises liikmesriigis kehtivat juhatuse liikmena tegutsemise keeldu tunnustama.

(24)  Et tagada kõigi äriühingute või filiaalidega suhtlevate isikute kaitse ning vältida pettust või muud kuritarvitamist, on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid kontrollida, kas isikule, keda kavatsetakse nimetada juhatuse liikmeks, ei ole kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu. Selleks peaksid pädevad asutused äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teadma ka seda, kas antud isik on kantud mõnes teises liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keelde käsitlevasse registrisse. Registrid, pädevad asutused või liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud isikud või organid, kes tegelevad internetipõhise menetluse kõigi aspektidega, ei tohiks säilitada kõnealuseid isikuandmeid kauem kui on vaja selleks, et hinnata juhatuse liikme kandidaadi kõlblikkust. Neil üksustel võib siiski olla vaja selliseid andmeid pikema aja jooksul säilitada, pidades silmas negatiivse otsuse võimalikku läbivaatamist. Igal juhul ei tohiks säilitamisaeg ületada ajavahemikku, mis on sätestatud liikmesriigi normides äriühingu asutamise või filiaali registreerimise või dokumentide ning andmete esitamisega seotud isikuandmete säilitamise kohta.

(25)  Käesolevas direktiivis ettenähtud äriühingu internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega seotud kohustused ei tohiks piirata muude nõuete kehtestamist, mis ei ole äriühinguõigusega seotud, kuid mida äriühing peab liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt tegevuse alustamiseks täitma.

(26)  Sarnaselt äriühingute internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega peaks äriühingute kulude ja koormuse vähendamiseks olema võimalik esitada liikmesriikide registritele dokumente ja andmeid äriühingute kogu elutsükli vältel täielikult internetipõhiselt. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada ▌ esitada dokumente ja andmeid muul viisil, sealhulgas paberil. Peale selle tuleks äriühinguid käsitlevaid andmeid pidada avalikustatuks, kui andmed on tehtud neis liikmesriikide registrites avalikult kättesaadavaks, sest registrid on nüüd sidestatud ja kujutavad endast kasutajate jaoks usaldusväärset teabeallikat. Selleks et mitte pärssida olemasolevaid avalikustamisvahendeid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus avaldada äriühingute andmeid täielikult või osaliselt liikmesriigi ametlikus väljaandes, tagades samal ajal, et register saadab teabe elektrooniliselt asjaomasele ametlikule väljaandele. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi norme, mis käsitlevad registri õigusjõudu ja liikmesriigi ametliku väljaande rolli.

(27)  Selleks et hõlbustada liikmesriikide registrites sisalduvate andmete otsimist ja vahetamist teiste süsteemidega, peaksid liikmesriigid ▌ tagama, et pärast asjaomase ülevõtmistähtaja möödumist on võimalik säilitada kõik pädevale asutusele või organile või isikule, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema internetipõhise menetluse kõigi aspektidega, käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhiste menetluste käigus esitatud dokumendid ja andmed registrites masinloetavas ja otsingu tegemist võimaldavas vormingus või struktureeritud andmetena. See tähendab, et failivorming peaks olema üles ehitatud nii, et tarkvararakendused suudaksid konkreetseid andmeid ja nende sisemist struktuuri hõlpsasti tuvastada, ära tunda ja vajalikke andmeid välja lugeda. Otsingut võimaldava dokumentide ja andmete vormi nõue ei peaks hõlmama skaneeritud allkirju või muid andmeid, mis ei sobi masinloetavuseks. Kuna see võib nõuda liikmesriikide olemasolevate infosüsteemide muutmist, peaks selle nõude ülevõtmistähtaeg olema pikem.

(28)  Äriühingute kulude ja halduskoormuse vähendamiseks ning menetluste pikkuse lühendamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama äriühinguõiguse valdkonnas ühekordsuse põhimõtet, mis on liidus välja kujunenud, nagu näitavad muu hulgas määrus (EL) 2018/1724, Euroopa Komisjoni e-valitsuse tegevuskava ja Tallinna e-valitsuse deklaratsioon. Ühekordsuse põhimõtte kohaldamine tähendab, et äriühingutel ei paluta esitada samu andmeid avaliku sektori asutustele rohkem kui korra. Näiteks ei peaks äriühingud olema kohustatud esitama samu andmeid nii liikmesriigi registrile kui ka liikmesriigi ametlikule väljaandele. Selle asemel peaks register edastama juba esitatud andmed otse liikmesriigi ametlikule väljaandele. Samamoodi, kui ühes liikmesriigis asutatud äriühing soovib registreerida filiaali teises liikmesriigis, peaks äriühingul olema võimalik kasutada registrile varem esitatud dokumente või andmeid. Kui äriühing on asutatud ühes liikmesriigis, kuid tal on filiaal teises liikmesriigis, peaks äriühingul ka olema võimalik anda teatavatest muudatustest äriühingu andmetes teada ainult sellele registrile, kuhu on kantud äriühing, ilma et ta peaks esitama samu andmeid registrile, kuhu on kantud filiaal. Selle asemel peaksid register, kuhu on kantud äriühing, ja register, kuhu on kantud filiaal, vahetama selliseid andmeid nagu äriühingu nime muutmine või registrijärgse asukoha muutmine elektrooniliselt registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(29)  Selleks et tagada järjepidev ja ajakohane äriühingute andmete kättesaadavus liidus ning veelgi suurendada läbipaistvust, peaks olema võimalik kasutada registrite sidestamist teabe vahetamiseks kõikide äriühinguliikide kohta, mis on riigisisese õiguse kohaselt kantud liikmesriikide registritesse. Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha nende muude äriühinguliikide dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad kättesaadavaks ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(30)  Läbipaistvuse, töötajate, võlausaldajate ja vähemusosanike huvides ning äritehingute, sealhulgas piiriüleste tehingute vastu usalduse suurendamiseks siseturul on oluline, et investoritel, sidusrühmadel, äripartneritel ja ametiasutustel oleks lihtne juurdepääs äriühingute andmetele. Andmetele juurdepääsu parandamiseks peaks kõikides liikmesriikides olema suurem hulk andmeid kättesaadavad tasuta. Kõnealused andmed peaks hõlmama ▌äriühingu seisundit ja andmeid tema filiaalide kohta teistes liikmesriikides, samuti neid isikuid puudutavad andmed, kellel on organina või organi liikmena õigus äriühingut esindada. Lisaks ei tohiks kogu või osa äriühingu poolt paberkandjal või elektrooniliselt avaldatud dokumentide ja andmete koopiate saamise hind ületada halduskulusid, sealhulgas registrite arendus- ja hoolduskulud, tingimusel et kulud ei ole taotletavate andmetega võrreldes ebaproportsionaalsed.

(31)  Praegu on liikmesriikidel võimalik luua valikulisi juurdepääsupunkte registrite sidestamise süsteemile. Komisjonil ei ole siiski võimalik teisi sidusrühmi registrite sidestamise süsteemiga ühendada. Et teised sidusrühmad saaksid kasutada registrite sidestamisest tulenevaid eeliseid ja tagada, et nende süsteemides hoitakse äriühingute kohta täpset, ajakohast ja usaldusväärset teavet, peaks komisjonil olema õigus luua täiendavaid juurdepääsupunkte. Sellised juurdepääsupunktid peaksid viitama komisjoni või teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste loodud ja hallatavatele süsteemidele, mille abil nad täidavad oma haldusülesandeid või järgivad liidu õiguse sätteid.

(32)  Et aidata siseturul asutatud äriühingutel oma majandustegevust hõlpsamini piiriüleselt laiendada, peaks neil olema võimalik avada ja registreerida teises liikmesriigis filiaale internetipõhiselt. Seepärast peaksid liikmesriigid võimaldama, nagu äriühingute puhulgi, filiaale internetipõhiselt registreerida ning dokumente ja andmeid internetipõhiselt esitada, aidates sellega vähendada kulusid ning vähendades samal ajal halduskoormust ja piiriülese laienemisega seotud vorminõuete täitmiseks kuluvat aega.

(33)  Liikmesriigil peaks olema võimalik kontrollida teises liikmesriigis registreeritud äriühingu filiaali registreerimisel registrite sidestamise süsteemi kaudu teatavaid äriühingu andmeid. Filiaali sulgemisel peaks selle liikmesriigi register sulgemisest teavitama registrite sidestamise süsteemi kaudu liikmesriiki, kus on registreeritud äriühing, ja mõlemad registrid peaksid need andmed registreerima.

(34)  Selleks et tagada järjepidevus liidu ja liikmesriikide õigusega, on vaja välja jätta tegevuse lõpetanud kontaktkomitee säte ja ajakohastada direktiivi (EL) 2017/1132 I ja II lisas sätestatud äriühinguliike.

(35)  Selleks et võtta arvesse liikmesriikide õiguses ja äriühinguliike käsitlevates liidu õigusaktides tulevikus tehtavaid muudatusi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeeritud õigusakte direktiivi (EL) 2017/1132 I, II ja IIA lisas esitatud äriühinguliikide loetelu ajakohastamiseks . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)  Käesoleva direktiivi sätted, sealhulgas äriühingute registreerimise kohustus, ei mõjuta liikmesriikide või nende territoriaalsete või halduslike allüksuste maksualaseid õigus- ega haldusnorme.

(37)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust keelduda äriühingute asutamisest ja filiaalide registreerimisest pettuse või kuritarvitamise korral ega liikmesriikide, sealhulgas politsei või muude pädevate asutuste uurimis- ja täitemeetmeid. See ei tohiks mõjutada ka muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas neid, mis on seotud normidega rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ja tegelike tulusaajate kohta. Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(9), mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, eelkõige kohustusi, mis on seotud kliendi suhtes asjakohaste hoolsusmeetmete rakendamisega riskitundlikkusest lähtuvalt ning äsja asutatud üksuse tegeliku tulusaaja kindlakstegemise ja registreerimisega selle üksuse asukohaliikmesriigis.

(38)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kooskõlas liidu andmekaitseõigusega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega. Füüsiliste isikute andmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(10).

(39)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(11) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 26. juulil 2018.

(40)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on pakkuda äriühingutele siseturul rohkem digitaalseid lahendusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)  Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta(12) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(42)  Arvestades käesoleva direktiivi sätete täitmiseks liikmesriikide süsteemides vajalike muudatuste keerukust ning asjaolu, et äriühinguõiguse valdkonnas esineb liikmesriikide vahel digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisel praegu olulisi erinevusi, on asjakohane ette näha, et liikmesriikidel, kellel on käesoleva direktiivi teatavate sätete ülevõtmisel erilisi raskusi, peaks olema võimalik teatada komisjonile, et neil on vaja kasutada vastava rakendamise tähtaja puhul võimalikku kuni ühe aasta pikkust pikendust. Liikmesriigid peaksid teatama oma objektiivsed põhjused sellise pikenduse taotlemiseks.

(43)  Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama. Vastavalt 13. aprillil 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22 peaks see hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus, ning moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Liikmesriigid peaksid aitama seda hindamist läbi viia, esitades komisjonile andmed, mis on neile kättesaadavad selle kohta, kuidas internetipõhine äriühingute asutamine praktikas toimib, näiteks internetipõhiste asutamiste arv, nende juhtumite arv, kus kasutati vorme või kus nõuti kohale ilmumist, ning internetipõhise asutamise keskmine kestus ja keskmised kulud.

(44)  Tuleks koguda teavet, et hinnata käesoleva direktiivi tulemuslikkust võrreldes selle eesmärkidega ja et hinnata seda vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22.

(45)  Seepärast tuleks direktiivi (EL) 2017/1132 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2017/1132 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1132 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklis 1 lisatakse teise taande järele järgmine taane:"

„– äriühingute internetipõhise asutamise, nende filiaalide internetipõhise registreerimise ning äriühingute ja filiaalide internetipõhise dokumentide ja andmete esitamise reeglid;“.

"

2)  I jaotise III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Internetipõhised menetlused (asutamine, registreerimine ning dokumentide ja andmete esitamine, avalikustamine ja registrid“.

"

3)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 13

Kohaldamisala

Käesolevas jaos ja jaos 1A ette nähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad II lisas loetletud liiki äriühinguid ja kindlaksmääratud juhtudel I ja IIA lisas loetletud liiki äriühinguid.“

"

4)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 13a

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „e-identimise vahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014* ▌ artikli 3 punktis 2 määratletud elektrooniline identimisvahend;
   2) „e-identimise süsteem“ – määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 4 määratletud elektrooniline identimissüsteem;
   3) „elektroonilised vahendid“ – andmete töötlemiseks, sealhulgas digitaalseks pakkimiseks, ja salvestamiseks mõeldud elektroonilised seadmed, mille kaudu teave algselt saadetakse ja sihtkohas vastu võetakse; teabe edastamise ja vastuvõtmise viisi määravad täielikult kindlaks liikmesriigid;
   4) asutamine“ – kogu äriühingu asutamise protsess vastavalt liikmesriigi õigusele, sealhulgas äriühingu asutamisdokumendi koostamine ja kõik äriühingu registrisse kandmiseks vajalikud sammud;
   5) „filiaali registreerimine“ – protsess, mis lõpeb liikmesriigis avatud filiaaliga seotud dokumentide ja andmete avalikustamisega;
   6) „vorm“ – äriühingu asutamisdokumendi näidis, mille liikmesriigid koostavad kooskõlas siseriikliku õigusega ja mida kasutatakse äriühingu internetipõhiseks asutamiseks kooskõlas artikliga 13g.

Artikkel 13b

Identimisvahendite tunnustamine internetipõhistes menetlustes

1.  Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes on liidu kodanikud, võivad käesolevas peatükis osutatud internetipõhistes menetlustes kasutada järgmisi e-identimise vahendeid:

   a) nende oma liikmesriigi heakskiidetud e-identimise süsteemi kohaselt välja antud e-identimise vahend;
   b) muu liikmesriigi välja antud ja määruse (EL) nr 910/2014 artikli 6 kohaselt piiriülese autentimise eesmärgil tunnustatud e-identimise vahend.

2.  Liikmesriigid võivad e-identimise vahendi tunnustamisest keelduda, kui e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase ei vasta määruse (EL) nr 910/2014 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3.  Kõik liikmesriikide tunnustatud identimisvahendid tehakse üldsusele teatavaks.

4.  Kui see on põhjendatud avaliku huviga, et takistada identiteedi kuritarvitamist või muutmist, võivad liikmesriigid võtta isikusamasuse kontrollimiseks meetmeid, mis seisnevad nõudes, et avaldaja ilmuks kohale sellesse asutusse või selle isiku või organi ette, kellele on liikmesriigi õiguse alusel antud õigus käesolevas peatükis osutatud internetipõhiste menetluste kõigi aspektide käsitlemiseks, sealhulgas äriühingu asutamisdokumendi koostamiseks. Liikmesriigid tagavad, et kohale ilmumist võib nõuda ainult juhtumipõhiselt, kui on põhjust kahtlustada isikuandmete võltsimist, ning et menetluse muid etappe saab läbida internetipõhiselt.

„Artikkel 13c

Üldsätted internetipõhiste menetluste kohta

1.  Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õiguskordade kohaldamist, mille kohaselt ja kooskõlas liikmesriigi õigussüsteemi ja õigustraditsioonidega määratakse asutused, isik või organ, kellele on liikmesriigi õiguse alusel ülesandeks tehtud tegelda internetipõhise äriühingute asutamise, internetipõhise filiaalide registreerimise ja internetipõhise dokumentide ja andmete esitamise kõigi aspektidega.

2.  Käesolev direktiiv ei piira ka liikmesriigi õiguses sätestatud menetlusi ega nõudeid, sealhulgas neid, mis on seotud asutamisdokumentide koostamise õiguslike menetlustega, tingimusel et artikli 13g kohane äriühingu internetipõhine asutamine, artikli 28a kohane filiaali internetipõhine registreerimine ja artiklite 13j ning 28b kohane internetipõhine dokumentide ja andmete esitamine on võimalik.

3.  Käesolev direktiiv ei mõjuta kohaldatavates liikmesriikide õiguskordades sätestatud nõudeid esitatud dokumentide ja andmete autentsuse, täpsuse, usaldusväärsuse ja nõuetekohase õigusliku vormi kohta tingimusel, et artiklis 13g osutatud internetipõhine asutamine, artiklis 28a osutatud filiaali internetipõhine registreerimine ja artiklites 13j ning 28b osutatud internetipõhine dokumentide ja andmete esitamine on võimalik.

„Artikkel 13d

Internetipõhiste menetluste puhul võetav tasu

1.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis osutatud internetipõhistes menetlustes võetavat tasu reguleerivad normid on läbipaistvad ja et neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

2.  Internetipõhise menetluse tasud, mida artiklis 16 osutatud registrid võtavad ▌, ei ületa selliste teenuste osutamise kulude hüvitamist.

Artikkel 13e

Maksed

Kui käesolevas peatükis sätestatud menetluse lõpuleviimine eeldab makse tegemist, tagavad liikmesriigid, et makse saab teha piiriüleste makseteenuste puhul laialdaselt kättesaadavat internetipõhist makseteenust kasutades, mis võimaldab makse teinud isiku tuvastamist ja mida osutab liikmesriigis asutatud finantsasutus või makseteenuse pakkuja.

Artikkel 13f

Teavitamisnõuded

Liikmesriigid tagavad, et registreerimisportaalides või veebisaitidel, millele on juurdepääs ühtse digivärava kaudu, ja mille eesmärgiks on aidata äriühinguid asutada ja filiaale registreerida, antakse tasuta ja vähemalt ühes keeles, mis on üldiselt arusaadav, võimalikult paljudele piiriülestele kasutajatele kokkuvõtlikku ja kasutajasõbralikku teavet. Teave hõlmab vähemalt järgmist:

   a) äriühingute asutamist reguleerivad normid, sealhulgas artiklites 13g ja 13j osutatud internetipõhised menetlused, ning vormide ja muude asutamisdokumentide kasutamise, isikute tuvastamise, keelte kasutamise nõuded ja kohaldatavad tasud;
   b) filiaalide registreerimist reguleerivad normid, sealhulgas artiklites 28a ja 28b osutatud internetipõhised menetlused, ning registreerimisdokumentide kasutamise, isikute tuvastamise ja keelte kasutamise nõuded;
   c) ülevaade kohaldatavatest äriühingu haldusorgani, juhtorgani ja järelevalveorgani liikmeks saamise reeglitest, sealhulgas reeglitest, mis käsitlevad juhatuse liikmena tegutsemise keeldu ning juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohaldamise juhtumeid käsitlevate andmete säilitamise eest vastutavaid ametiasutusi või organeid;

   d) ülevaade äriühingu ▌ haldusorgani, juhtorgani ja järelevalveorgani õigustest ja kohustustest, sealhulgas ▌õigusest esindada äriühingut suhetes kolmandate isikutega.

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).“

"

5)  I jaotise III peatükki lisatakse järgmine jagu:"

„1.a jagu

Internetipõhine asutamine, dokumentide ja andmete esitamine ja avalikustamine

Artikkel 13g

Äriühingute internetipõhine asutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et äriühinguid on võimalik asutada täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldaja ▌ peaks ilmuma pädevasse asutusse või ▌muu isiku või organi ette, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingute internetipõhise asutamise kõigi aspektidega, kaasa arvatud äriühingu asutamisdokumendi koostamine, kui artikli 13b lõikes 4 ja käesoleva artikli lõikes 8 sätestatust ei tulene teisiti.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et internetipõhiseid asutamismenetlusi ei võimaldata muudele kui IIA lisas loetletud liiki äriühingutele.

2.  Liikmesriigid kehtestavad äriühingute internetipõhist asutamist reguleerivad üksikasjalikud normid, sealhulgas artiklis 13h osutatud vormide kasutamist ning äriühingu asutamiseks nõutavaid dokumente ja andmeid reguleerivad normid. Liikmesriigid tagavad nende normide raames, et internetipõhiseks asutamiseks võib esitada dokumente ja andmeid elektroonilisel kujul, sealhulgas artikli 16a lõikes 4 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilisi koopiaid.

3.  Lõikes 2 osutatud normidega nähakse ette vähemalt järgmine:

   a) menetlused, millega tagada, et avaldajatel on vajalik õigus- ja teovõime ning et neil on õigus äriühingut esindada;
   b) avaldajate isikusamasuse kontrollimise vahendid kooskõlas artikliga 13b;
   c) nõuded, et avaldajad kasutaksid määruses (EL) nr 910/2014 osutatud usaldusteenuseid;
   d) äriühingu tegevusala lubatavuse kontrollimise menetlused, kui selline kontroll on liikmesriigi õigusega ette nähtud;
   e) äriühingu nime lubatavuse kontrollimise menetlused, kui selline kontroll on liikmesriigi õigusega ette nähtud;
   f) juhatuse liikmete ametissenimetamise kontrollimise menetlused.

4.  Lõikes 2 osutatud normidega võidakse eelkõige ette näha ka järgmine:

   a) menetlused, mis tagavad äriühingu asutamisdokumentide õiguspärasuse, sealhulgas kontrollides vormide nõuetekohast kasutamist;
   b) tagajärjed, mis tulenevad liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keelust;
   c) ▌notari või mõne teise isiku või organi roll, kellele liikmesriik on andnud õiguse teha toiminguid seoses internetipõhise asutamise protsessi kõigi aspektidega;
   d) ▌internetipõhise asutamise välistamine juhtudel, mil äriühingu osakapital tuleb sisse maksta mitterahaliste sissemaksetena.

5.  Liikmesriigid ei või seada äriühingu internetipõhise asutamise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne äriühingu registreerimist, välja arvatud juhul, kui see on möödapääsmatu teatava tegevuse nõuetekohaseks kontrolliks, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusega.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kui äriühingu asutamise menetluse raames tuleb sisse maksta osakapital, võib selle makse teha kooskõlas artikliga 13e internetipõhiselt liidus tegutseva panga pangakontole. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et tõendi selliste maksete tegemise kohta võib samuti esitada internetipõhiselt.

7.  Liikmesriigid tagavad, et internetipõhine asutamine viiakse lõpule viie tööpäeva jooksul, kui äriühingu asutavad eranditult füüsilised isikud, kes kasutavad artiklis 13h osutatud vorme, või muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul pärast järgmistest kuupäevadest hilisemat:

   a) kõikide internetipõhiseks asutamiseks nõutavate vorminõuete täitmise kuupäev, sealhulgas kõigi liikmesriigi õigusele vastavate dokumentide ja andmete kättesaamine pädeva asutuse või ▌selle isiku või organi poolt, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingu asutamise kõigi aspektidega;
   b) kuupäev, mil vastavalt liikmesriigi õigusele maksti registreerimistasu, tehti osakapitali rahaline sissemakse või osakapitali sissemakse mitterahalise sissemaksena.

Liikmesriigid tagavad, et kui menetlust ei ole võimalik käesolevas lõikes osutatud tähtaja jooksul lõpule viia, teavitatakse avaldajat ▌ hilinemise põhjustest.

8.  Kui see on põhjendatud avaliku huviga avaldajate õigus- ja teovõimet ja äriühingu esindamise õigust reguleerivate normide järgimise tagamiseks, võib asutus või isik või organ, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingu internetipõhise asutamise kõigi aspektidega, kaasa arvatud asutamisdokumendi koostamine, nõuda avaldaja kohale ilmumist. Liikmesriigid tagavad, et sellistel juhtudel võib avaldaja ilmumist nõuda ainult igal üksikjuhul eraldi, kui on põhjust kahtlustada lõike 3 punktis a osutatud sätete järgimata jätmist. Liikmesriik peab tagama, et menetluse muid etappe saab läbida internetipõhiselt.

Artikkel 13h

Vormid äriühingute internetipõhiseks asutamiseks

1.  Liikmesriigid teevad IIA lisas loetletud liiki äriühingute jaoks ette nähtud vormid kättesaadavaks registreerimiseks mõeldud portaalides või veebisaitidel, mis on ligipääsetavad ühtse digivärava kaudu. Liikmesriigid võivad teha internetipõhiselt kättesaadavaks ka muud liiki äriühingute asutamiseks vajalikud vormid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et avaldajad võivad kasutada artiklis 13g osutatud internetipõhises asutamise menetluses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vorme. Kui avaldajad kasutavad neid vorme kooskõlas artikli 13g lõike 4 punktis a osutatud normidega ▌, loetakse täidetuks artiklis 10 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb ennetava halduskontrolli või kohtuliku kontrolli puudumise korral koostada ja tõestada äriühingu asutamisdokumendid juriidiliselt nõuetekohases vormis.

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õiguses sisalduvat nõuet koostada asutamisdokumendid seaduses ettenähtud vormis, kui artiklis 13g osutatud internetipõhine asutamine on võimalik.

3.  Liikmesriigid teevad vormid kättesaadavaks vähemalt ühes liidu ametlikus keeles, mis on üldiselt arusaadav võimalikult suurele arvule piiriülestele kasutajatele. Vormide olemasolu muudes keeltes peale asjaomase liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte on vajalik ainult teavitamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab, et on võimalik asutada äriühing, kasutades vorme, mis on koostatud selles teises keeles.

4.  Vormide sisu reguleeritakse liikmesriigi õigusega.

Artikkel 13i

Juhatuse liikme juhatuse liikmena tegutsemise keeld

1.  ▌Liikmesriigid tagavad, et neil on kehtivad juhatuse liikmena tegutsemise keelde reguleerivad normid. Kõnealused normid peavad muu hulgas võimaldama arvesse võtta teises liikmesriigis kehtivaid juhatuse liikmena tegutsemise keelde või teavet, mis on ärikeelu seisukohast oluline. Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse juhatuse liikme all vähemalt artikli 14 punkti d alapunktis i osutatud isikuid.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et isikud, kes taotlevad juhatuse liikmeks saamist, deklareeriksid, kas nad on teadlikud asjaolust, mis võiks olla juhatuse liikmena tegutsemise keelu aluseks asjaomases liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad keelduda sellise isiku nimetamisest äriühingu juhatuse liikmeks, kelle suhtes kehtib mõnes teises liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keeld.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nad on võimelised vastama teise liikmesriigi taotlusele saada asjakohast teavet juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtestamise kohta taotlusele vastava liikmesriigi õiguse alusel.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotlusele vastamiseks teevad liikmesriigid vajalikud korraldused vähemalt selleks, et viivitamata esitada teave selle kohta, kas teatava isiku suhtes on kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeld või kas ta on registreeritud registris, mis sisaldab juhatuse liikmena tegutsemise keelu seisukohast olulist teavet, kasutades selleks artiklis 22 osutatud süsteemi. Liikmesriigid võivad vahetada ka lisateavet, näiteks juhatuse liikmena tegutsemise keelu kestuse ja keelu aluste kohta. Teabevahetust reguleeritakse liikmesriigi õigusega.

5.  Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud teabe vahetamise üksikasjaliku korra ja tehnilised üksikasjad artiklis 24 osutatud rakendusaktiga.

6.   Käesoleva artikli lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel, kui äriühing esitab artiklis 16 osutatud registrile teavet uue juhi määramise kohta.

7.  Käesolevas artiklis osutatud isikute isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja liikmesriigi õigusega, et pädev asutus või isik või organ, kes on selleks liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud, saaks hinnata vajalikku teavet, mis on seotud isikule kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeluga, et vältida pettust või muud kuritarvitamist ning tagada kõigi äriühingute ja filiaalidega suhtlevate isikute kaitse.

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 16 osutatud registrid, pädevad asutused või isikud või organid, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema äriühingu internetipõhise asutamise kõigi aspektidega, ei säilita käesoleva artikli kohaldamisel edastatud isikuandmeid vajalikust kauem ega mingil juhul kauem kui säilitatakse isikuandmeid, mis on seotud äriühingu asutamise, filiaali registreerimise või äriühingu või filiaali esitatava teabega.

Artikkel 13j

Äriühingute dokumentide ja andmete internetipõhine esitamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ▌artiklis 14 osutatud dokumente ja andmeid, sealhulgas nende muudatusi, saab esitada registrile internetipõhiselt selle liikmesriigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul, kus äriühing on registreeritud. Liikmesriigid tagavad, et andmeid saab esitada täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldajad peaksid liikmesriigi õiguse kohaselt dokumentide ja andmete internetipõhise esitamisega tegeleva volitatud asutusse või muu isiku või organi ette isiklikult kohale ilmuma, kui artikli 13b lõikest 4 ja kui see on kohaldatav, artikli 13g lõikest 8 ei tulene teisiti.

2.  Liikmesriigid tagavad, et internetipõhiselt esitatavate dokumentide päritolu ja terviklikkust on võimalik kontrollida elektrooniliselt.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et teatavad äriühingud või kõik äriühingud esitaksid teatavad või kõik lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed internetipõhiselt.

4.  Artikli 13g lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel dokumentide ja andmete internetipõhise esitamise suhtes.

5.  Liikmesriigid võivad lubada jätkata muude kui lõikes 1 osutatud esitamisviiside kasutamist, sealhulgas esitamist elektrooniliselt või paberil, notaritel ja muudel isikutel või organitel, keda liikmesriigi õiguse kohaselt on volitatud selles vormis andmeid esitama.“

"

6)  Artikkel 16 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 16

Registris avalikustamine

1.  Igas liikmesriigis avatakse keskregistris, äriregistris või äriühingute registris („register“) iga registrisse kantud äriühingu kohta eraldi toimik.

Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on Euroopa kordumatu tunnus („EUID“), millele osutatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/884(13)lisa punktis 8 ja mis võimaldab neid kooskõlas artikliga 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi („registrite sidestamise süsteem“) kaudu registritevahelises teabevahetuses selgelt identifitseerida. Nimetatud kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja äriühingu registrinumbri selles registris, ning vajaduse korral identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.

2.  Kõiki artikli 14 kohaselt avalikustamisele kuuluvaid dokumente ja andmeid säilitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toimikus või need kantakse otse registrisse ja toimikus kajastatakse registrikannete teema.

Kõiki artiklis 14 osutatud dokumente ja andmeid, olenemata nende esitamise viisist, säilitatakse registri toimikus või sisestatakse elektrooniliselt otse registrisse. Liikmesriigid tagavad, et register viib kõik paberil esitatud dokumendid ja andmed võimalikult kiiresti elektroonilisele kujule.

Liikmesriigid tagavad, et register viib enne 31. detsembrit 2006 paberil esitatud dokumendid ja andmed, millele on osutatud artiklis 14, elektroonilisele kujule, kui ta saab taotluse nende avalikustamiseks elektroonilisel kujul.

3.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed avalikustatakse, tehes need registris avalikult kättesaadavaks. Lisaks sellele võivad liikmesriigid ka nõuda, et mõned või kõik dokumendid ja andmed avaldataks selleks otstarbeks ette nähtud ametlikus väljaandes või samaväärselt tõhusate vahenditega. Kõnealused vahendid peavad hõlmama vähemalt sellise süsteemi kasutamist, mille puhul on avaldatud dokumendid ja andmed on keskse elektroonilise platvormi kaudu kronoloogilises järjekorras kättesaadavad. Sellisel juhul tagab register, et need dokumendid ja andmed saadetakse elektrooniliselt liikmesriigi ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vältida erinevusi selle vahel, mis on registris ja mis on toimikus.

Liikmesriigid, kes nõuavad dokumentide ja andmete avaldamist riigi ametlikus väljaandes või kesksel elektroonilisel platvormil, võtavad vajalikud meetmed, et vältida mis tahes erinevusi selle vahel, mis on avaldatud lõike 3 kohaselt ning mis on avaldatud ametlikus väljaandes või platvormil.

Käesolevas artiklis osutatud erinevuste korral on ülimuslikud registris kättesaadavaks tehtud dokumendid ja andmed.

5.  Äriühing saab kolmanda isiku suhtes artiklis 14 osutatud dokumentidele ja andmetele tugineda üksnes pärast nende avalikustamist käesoleva artikli lõike 3 kohaselt, välja arvatud juhul, kui äriühing tõendab, et kolmas isik oli neist teadlik.

Tehingute puhul, mis toimuvad enne avaldamisele järgnevat 16. päeva, ei või siiski neile dokumentidele ja andmetele tugineda selle kolmanda isiku suhtes, kes tõendab, et ta ei olnud vastavatest dokumentidest ja andmetest teadlik.

Kolmas isik võib alati tugineda dokumentidele ja andmetele, mille puhul pole avalikustamisnõuded veel täidetud, välja arvatud juhul, kui dokumendid või andmed avalikustamata jätmise tõttu ei kehti.

6.  Liikmesriigid tagavad, et kõik dokumendid ja andmed, mida esitatakse äriühingu asutamisel, filiaali ▌registreerimisel või mille esitab äriühing või filiaal, talletatakse registrites masinloetaval ja otsingu tegemist võimaldaval kujul või struktureeritud andmetena.“

"

7)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 16a

Juurdepääs avalikustatud teabele

1.  Liikmesriigid tagavad, et registrist on taotluse korral võimalik saada artiklis 14 osutatud dokumentide ja andmete koopia või väljavõte ja et neid taotlusi võib registrile esitada kas paberil või elektroonilisel kujul.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et teatavat liiki kuni 31. detsembrini 2006 paberil esitatud dokumendid ja andmed või nende osad ei ole elektroonilisel kujul kättesaadavad, kui nende esitamise kuupäevast taotluse esitamise kuupäevani on möödunud teatud ajavahemik. See ajavahemik ei tohi olla lühem kui kümme aastat.

2.  Artiklis 14 osutatud dokumentidest ja andmetest paberil või elektroonilisel kujul saadava väljavõtte või koopia hind ei tohi ületada väljavõtte või koopia tegemise halduskulusid, kaasa arvatud registrite arendus- ja hoolduskulud.

3.  Avaldajale väljastatavate elektrooniliste ja paberkoopiate puhul tõestatakse nende õigsus, välja arvatud juhul, kui koopia avaldaja ei soovi sellist tõestust.

4.  Liikmesriigid tagavad, et registri esitatavad dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad ja väljavõtted on autenditud määruses (EL) nr 910/2014 osutatud usaldusteenuste abil, eesmärgiga tagada, et elektroonilised väljavõtted on esitanud register ja nende sisu on registris säilitatava dokumendi tõestatud koopia või vastavuses registris sisalduva teabega.“

"

8)  Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavaks tehakse ajakohastatud teave, mis selgitab liikmesriigi õigust, mille alusel kolmandad isikud võivad vastavalt artikli 16 lõigetele 3, 4 ja 5 tugineda artiklis 14 osutatud andmetele ja dokumendi liikidele.“

"

9)  Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Artiklis 14 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad tehakse samuti registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikkusele kättesaadavaks. Liikmesriigid võivad teha artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed kättesaadavaks ka muude kui II lisas loetletud liiki äriühingute puhul.“;

"

b)  lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed, sealhulgas muude kui II lisas loetletud liiki äriühingute kohta, kui liikmesriigid on teinud sellised dokumendid kättesaadavaks;“.

"

10)  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 19

Dokumentide ja andmete eest võetavad tasud

1.  Registrite sidestamise süsteemi kaudu artiklis 14 osutatud dokumentide ja andmete hankimise eest võetav riigilõiv ei tohi ületada asjaomaseid halduskulusid, kaasa arvatud registrite arendus- ja hoolduskulud.

2.  Liikmesriigid tagavad, et registrite sidestamise süsteemi kaudu on tasuta kättesaadav vähemalt järgmine teave ja dokumendid:

   a) äriühingu nimi või nimed ja õiguslik vorm;
   b) äriühingu registrijärgne asukoht ja liikmesriik;
   c) äriühingu registrinumber ja EUID;
   d) äriühingu veebisaidi andmed, kui need on riiklikusse registrisse kantud;
   e) äriühingu ▌seisund, näiteks kas see on suletud, registrist kustutatud, likvideeritud, lõpetatud, majanduslikult aktiivne või mitteaktiivne, nagu on määratletud liikmesriigi õiguses ja kui see teave on liikmesriikide registritesse kantud;
   f) äriühingu tegevusala, kui see on liikmesriigi registrisse kantud;

   g) andmed isikute kohta, kellel on kas organina või organi liikmena õigus äriühingut esindada suhetes kolmandate isikutega ja kohtus, ning teave selle kohta, kas äriühingut esindama volitatud isikud võivad seda teha üksi või peavad tegutsema ühiselt;
   h) teave filiaalide kohta, mille äriühing on muus liikmesriigis avanud, sealhulgas filiaali nimi, registrinumber, EUID ja registrijärgne liikmesriik.

3.  Andmete vahetamine registrite sidestamise süsteemi kaudu on registrite jaoks tasuta.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada teha punktides d ja f osutatud andmed tasuta kättesaadavaks ainult teiste liikmesriikide ametiasutustele.“

"

11)  Artikli 20 lõige 3 jäetakse välja.

12)  Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:"

„Registrite sidestamise süsteemile võib vabal valikul juurdepääsupunkte luua ka komisjon. Juurdepääsupunktid koosnevad komisjoni või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste loodud ja hallatavatest süsteemidest, mille abil nad täidavad oma haldusülesandeid või järgivad liidu õiguse sätteid. Komisjon teavitab liikmesriike selliste juurdepääsupunktide loomisest ja kõigist olulistest muudatustest nende toimimises põhjendamatu viivituseta.“;

"

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Juurdepääs registrite sidestamise süsteemis olevale teabele tagatakse portaali ning liikmesriikide ja komisjoni loodud valikuliste juurdepääsupunktide kaudu.“

"

13)  Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks artiklis 20, artikli 28a lõigetes 4 ja 6 ning artiklites 28c, 30a ja 34 osutatud äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid;“;

"

b)  punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) registrite vahel andmete vahetamise eesmärgil edastatavate andmete üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 20, 28a, 28c, 30a, 34 ja 130;“;

"

c)  punkt n asendatakse järgmisega:"

„n) artiklis 22 osutatud vabal valikul loodud juurdepääsupunktide platvormiga ühendamise korra ja tehnilised nõuded;“;

"

d)  lisatakse järgmine punkt:"

„o) registrite vahel artiklis 13i osutatud andmete vahetamise üksikasjaliku korra ja tehnilise kirjelduse.“;

"

e)  artikli lõppu lisatakse järgmine lõik:"

„Komisjon võtab punktide d, e, n ja o kohased rakendusaktid vastu hiljemalt … [18 kuud pärast jõustumise kuupäeva].“

"

14)  I jaotise III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Teiste liikmesriikide äriühingute filiaalidele kohalduvad registreerimise ja avalikustamise reeglid“.

"

15)  I jaotise III peatüki 2. jakku lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 28a

Filiaalide internetipõhine registreerimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et teise liikmesriigi õigusega reguleeritud äriühingu filiaali saab liikmesriigis registreerida täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldajad peaksid liikmesriigi õiguse kohaselt filiaali registreerimistaotluse kõigi aspektidega tegelevasse volitatud asutusse või ▌muu isiku või organi ette isiklikult kohale ilmuma, kui artikli 13b lõikest 4 ja artikli 13g lõike 8 mutatis mutandis kohaldamisest ei tulene teisiti.

2.  Liikmesriigid kehtestavad filiaalide internetipõhist registreerimist reguleerivad üksikasjalikud normid, sealhulgas pädevale asutusele esitatavate dokumentide ja andmete kohta. Liikmesriigid tagavad nende reeglite raames, et internetipõhiseks registreerimiseks saab andmed või dokumendid esitada elektroonilisel kujul, sealhulgas artikli 16a lõikes 4 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad, või kasutades registrile varasemalt esitatud andmeid või dokumente.

3.  Lõikes 2 osutatud normidega nähakse ette vähemalt järgmine:

   a) menetlus, millega tagada, et avaldajatel on vajalik õigus- ja teovõime ja neil on õigus äriühingut esindada;
   b) vahendid filiaali registreeriva isiku või isikute või nende esindajate isikusamasuse kontrollimiseks;
   c) nõuded, et avaldajad kasutaksid määruses (EL) nr 910/2014 osutatud usaldusteenuseid.

4.  Lõikes 2 osutatud normidega võidakse ette näha ka menetlused, et teha järgmist :

   a) kontrollida filiaali tegevusala lubatavust;
   b) kontrollida filiaali nime lubatavust;
   c) kontrollida filiaali registreerimiseks esitatud dokumentide ja andmete õiguspärasust;
   d) määrata kindlaks notari või mõne muu isiku või organi roll, kes on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt filiaali registreerimise protsessi kaasatud.

5.  Liikmesriigid võivad teises liikmesriigis asutatud äriühingu filiaali registreerimisel kontrollida äriühingu andmeid registrite sidestamise süsteemi abil.

Liikmesriigid ei sea filiaali internetipõhise registreerimise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne filiaali registreerimist, välja arvatud juhul, kui see tingimus on möödapääsmatu tegevuste nõuetekohaseks kontrolliks, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusega.

6.  Liikmesriigid tagavad, et filiaali internetipõhine registreerimine viiakse lõpule 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on lõpule viidud kõik formaalsused, sealhulgas on asutus või isik või organ, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema filiaali registreerimise kõigi aspektidega, saanud kätte kõik vajalikud dokumendid ja andmed, mis vastavad liikmesriigi õigusele.

Kui filiaali ei ole võimalik käesolevas lõikes osutatud tähtaja jooksul registreerida, tagavad liikmesriigid, et avaldajat teavitatakse viivituse põhjustest.

7.  Pärast teise liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud äriühingu filiaali registreerimist teatab selle liikmesriigi register, kus filiaal registreeriti, filiaali registreerimisest registrite sidestamise süsteemi kaudu äriühingu registrijärgsele liikmesriigile. Äriühingu registrijärgne liikmesriik kinnitab teate kättesaamist ja kannab andmed viivitamata oma registrisse.

Artikkel 28b

Internetipõhine dokumentide ja andmete esitamine filiaalide kohta

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 30 osutatud dokumente ja andmeid või nende muudatusi võib esitada internetipõhiselt filiaali registreerimise liikmesriigi õiguses ettenähtud tähtaja jooksul. Liikmesriigid tagavad, et dokumente ja andmeid võib esitada täielikult internetipõhiselt, ilma et avaldajad peaksid kohale ilmuma internetipõhise dokumentide ja andmete esitamisega menetlevasse liikmesriigi õiguse alusel pädevasse asutusse või muu isiku juurde, kui artikli 13b lõikest 4 ja artikli 13g lõike 8 kohaldamisest mutatis mutandis ei tulene teisiti.

2.  Artikli 28a lõikeid 2–5 kohaldatakse filiaalidele dokumentide ja andmete internetipõhise esitamise osas mutatis mutandis.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et teatavad või kõik lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed esitatakse ainult internetipõhiselt.

Artikkel 28c

Filiaalide sulgemine

Liikmesriigid tagavad, et artikli 30 lõike 1 punktis h osutatud dokumentide ja andmete kättesaamisel teavitab selle liikmesriigi register, kus on registreeritud äriühingu filiaal, filiaali sulgemisest ja registrist kustutamisest registrite sidestamise süsteemi kaudu selle liikmesriigi registrit, kus on registreeritud äriühing. Äriühingu asukohaliikmesriigi register kinnitab teate kättesaamist samuti kõnealuse süsteemi kaudu ja kannab need andmed viivitamata ▌registrisse.“

"

16)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 30a

Muudatused äriühingu dokumentides ja andmetes

1.  Äriühingu registrijärgne liikmesriik teavitab registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata liikmesriiki, kus on registreeritud äriühingu filiaal, kui on saanud teabe muudatuse kohta seoses järgmisega:

   a) äriühingu nimi;
   b) äriühingu registrijärgne asukoht;
   c) äriühingu registrinumber registris;
   d) äriühingu õiguslik vorm;
   e) artikli 14 punktides d ja f osutatud dokumendid ja andmed.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teate kättesaamisel kinnitab register, kuhu on kantud filiaal, registrite sidestamise süsteemi kaudu sellise teate kättesaamisest ja tagab, et artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumente ja andmeid ajakohastatakse viivitamata.“

"

17)  Artiklisse 31 lisatakse järgmine lõik:"

„Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 30 lõike 1 punktis g osutatud raamatupidamisdokumentide kohustusliku avalikustamise nõuet võib pidada täidetuks artikli 14 punkti f kohase avalikustamisega selle liikmesriigi registris, milles äriühing on registreeritud.“

"

18)  Artikkel 43 jäetakse välja.

19)  Artikkel 161 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 161

Andmekaitse

Käesoleva direktiivi raames peab isikuandmete töötlemine toimuma vastavalt määrusele (EL) 2016/679.“

"

20)  Lisatakse järgmine artikkel :"

„Artikkel 162a

Lisade muutmine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata liikmesriigi õigusega reguleeritud piiratud vastutusega äriühingute liikides tehtud muudatustest, mis mõjutaksid I, II ja IIA lisa sisu.

Kui liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt, on komisjonil õigus kohandada I, II ja IIA lisas esitatud liiki äriühingute loetelu lähtuvalt käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud teabest, kasutades artikli 163 kohaseid delegeeritud õigusakte.“

"

21)  Artikkel 163 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 163

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 25 lõikes 3 ja artiklis 162a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 25 lõikes 3 ja artiklis 162a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 25 lõike 3 või artikli 162a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

"

22)  I lisa kahekümne seitsmes taane asendatakse järgmisega:"

„– Rootsis:

publikt aktiebolag;“.

"

23)  II lisa kahekümne seitsmes taane asendatakse järgmisega:"

„– Rootsis:

privat aktiebolag,

publikt aktiebolag;“.

"

24)  Lisatakse IIA lisa, mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

2.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 5 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid seoses direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 13i ja artikli 13j lõikega 2, ning käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 6 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid seoses direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 16 lõikega 6 ▌ hiljemalt … [neli aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva].

3.  Erandina lõikest 1 on liikmesriikidel, kellel on käesoleva direktiivi ülevõtmisel erilisi raskusi, õigus saada lõikes 1 sätestatud perioodi pikendust kuni ühe aasta võrra. Nad esitavad pikendamisvajaduse objektiivsed põhjused. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest pikendust kasutada hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva].

4.  Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

5.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Aruandlus, läbivaatamine ja andmete kogumine

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiiviga direktiivi (EL) 2017/1132 lisatud sätteid hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva], või kui mõni liikmesriik kasutab artikli 2 lõikes 3 sätestatud erandit, hiljemalt ... [kuus aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] ja esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, välja arvatud artikli 2 lõikes 2 osutatud sätted, mida hinnatakse ja mille kohta esitatakse aruanne hiljemalt ... [seitse aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva].

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruannete koostamiseks vajaliku teabe, st andmed internetipõhiste registreerimiste arvu ja asjaomaste kulude kohta.

2.  Komisjoni aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a)  ▌võimalust pakkuda muudele kui IIA lisas loetletud liiki äriühingutele täielikult internetipõhist registreerimist;

b)  ▌võimalust▌, et liikmesriigid pakuvad vorme kõikide piiratud vastutusega äriühingute liikide jaoks, ning vajadust ja võimalust kasutada kogu liidus ühtseid vorme, mida kõik liikmesriigid kasutaksid IIA lisas loetletud liiki äriühingute jaoks;

c)  artiklis 13i osutatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu reguleerivate normide kohaldamise praktilist kogemust;

d)  dokumentide ja andmete internetipõhise esitamise ja teabele internetipõhise juurdepääsu meetodeid, sealhulgas rakendusliideste kasutamist;

e)  vajadust ja võimalust teha tasuta kättesaadavaks rohkem andmeid kui artikli 19 lõikes 2 nõutud ja tagada sellistele andmetele takistusteta juurdepääs;

f)  vajadust ja võimalust kohaldada ühekordsuse põhimõtet veelgi enam.

3.  Aruandega koos esitatakse vajaduse korral direktiivi (EL) 2107/1132 muutmise ettepanekud.

4.  Käesoleva direktiiviga direktiivi (EL) 2017/1132 lisatud säteteusaldusväärse hindamise eesmärgil koguvad liikmesriigid andmeid selle kohta, kuidas internetipõhine asutamine praktikas toimib. Üldjuhul peaks see teave hõlmama internetipõhiste asutamiste arvu, nende juhtumite arvu, mille puhul kasutati vorme või kus nõuti kohale ilmumist, ning internetipõhise asutamise keskmist kestust ja kulusid. Nad edastavad selle teabe komisjonile kaks korda ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast ülevõtmise kuupäeva.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

IIA LISA

ARTIKLITES 13, 13f, 13g, 13h ja 162a OSUTATUD LIIKI ÄRIÜHINGUD

–  Belgias:

société privée à responsabilité limitée/besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid,

société privée à responsabilité limitée unipersonnelle/Eenpersoons besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;

–  Bulgaarias:

дружество с ограничена отговорност,

еднолично дружество с ограничена отговорност;

–  Tšehhi Vabariigis:

společnost s ručením omezeným;

–  Taanis:

Anpartsselskab;

–  Saksamaal:

Gesellschaft mit beschränkter Haftung;

–  Eestis:

osaühing;

–  Iirimaal:

private company limited by shares or by guarantee/cuideachta phríobháideach faoi theorainn scaireanna nó ráthaíochta,

designated activity company/cuideachta ghníomhaíochta ainmnithe;

–  Kreekas:

εταιρεία περιορισμένης ευθύνης,

ιδιωτική κεφαλαιουχική εταιρεία;

–  Hispaanias:

sociedad de responsabilidad limitada;

–  Prantsusmaal:

société à responsabilité limitée,

entreprise unipersonnelle à responsabilité limitée,

société par actions simplifiée,

société par actions simplifiée unipersonnelle;

–  Horvaatias:

društvo s ograničenom odgovornošću,

jednostavno društvo s ograničenom odgovornošću;

–  Itaalias:

società a responsabilità limitata,

società a responsabilità limitata semplificata;

–  Küprosel:

ιδιωτική εταιρεία περιορισμένης ευθύνης με μετοχές ή/και με εγγύηση;

–  Lätis:

sabiedrība ar ierobežotu atbildību;

–  Leedus:

uždaroji akcinė bendrovė;

–  Luksemburgis:

société à responsabilité limitée;

–  Ungaris:

korlátolt felelősségű társaság;

–  Maltal:

private limited liability company/kumpannija privata;

–  Madalmaades:

besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid;

–  Austrias:

Gesellschaft mit beschränkter Haftung;

–  Poolas:

spółka z ograniczoną odpowiedzialnością;

–  Portugalis:

sociedade por quotas;

–  Rumeenias:

societate cu răspundere limitată;

–  Sloveenias:

družba z omejeno odgovornostjo;

–  Slovakkias:

spoločnosť s ručením obmedzeným;

–  Soomes:

yksityinen osakeyhtiö/privat aktiebolag;

–  Rootsis:

privat aktiebolag;

–  Ühendkuningriigis:

private limited by shares or guarantee.“

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.
(2)ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.
(3) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
(5) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(8)ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(12)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(13)Komisjoni 8. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/884, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/101/EÜ loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja protseduurid (ELT L 144, 10.6.2015, lk 1).


Piiriülesed ümberkujundamised, ühinemised ja jagunemised ***I
PDF 393kWORD 130k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega (COM(2018)0241 – C8‑0167/2018 – 2018/0114(COD))
P8_TA-PROV(2019)0429A8-0002/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0241),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 50 lõikeid 1 ja 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0167/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning samuti tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A8‑0002/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega(2)

P8_TC1-COD(2018)0114


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132(5). Need õigusnormid on oluline samm ühtse turu toimimise parandamisel äriühingute jaoks ja asutamisvabaduse kasutamisel. Kõnealuste õigusnormide hindamine näitab siiski, et äriühingute piiriülest ühinemist reguleerivaid norme on vaja muuta. Lisaks on asjakohane sätestada äriühingute piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist reguleerivad normid, kuna direktiivis (EL) 2017/1132 on sätestatud üksnes piiratud vastutusega äriühingute riigisisese jagunemise reeglid.

(2)  Asutamisvabadus on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 49 teisele lõigule, mida tõlgendatakse koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 54, hõlmab äriühingute asutamisvabadus muu hulgas õigust asutada ja juhtida selliseid äriühinguid asukohaliikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel. Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduse kohaselt hõlmab see liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud äriühingu õigust kujundada end ümber äriühinguks, mille suhtes kohaldatakse teise liikmesriigi õigust, juhul kui on täidetud selle teise liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimused ja eelkõige kriteerium, mille viimane on kehtestanud määratlemaks, kas äriühingule tuleks kohaldada tema siseriiklikku õiguskorda.

(3)  Kuna liidu õigust ei ole ühtlustatud, on selle seose määratlemine, mille alusel määratakse kindlaks äriühingule kohaldatav siseriiklik õigus, vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 54 iga liikmesriigi pädevuses. ELi toimimise lepingu artiklis 54 käsitatakse ühendavate teguritena võrdsel alusel äriühingu registrijärgset asukohta, juhatuse asukohta ja peamist tegevuskohta. Nagu kohtupraktikas on selgitatud, ▌ei välista asjaolu, et üle viiakse ainult registrijärgne asukoht (kuid mitte juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht), seega iseenesest ELi toimimise lepingu artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse kohaldamist. ▌

(4)  Kohtupraktika selline areng on avanud äriühingutele ühtsel turul uued võimalused eesmärgiga soodustada majanduskasvu, tõhusat konkurentsi ja tootlikkust. Samal ajal peab äriühingute jaoks sisepiirideta ühtse turu eesmärk olema kooskõlas ka Euroopa integratsiooni teiste eesmärkidega, nt sotsiaalkaitsega, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 9, ning sotsiaaldialoogi edendamisega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 151 ja 152. Äriühingute õigus end piiriüleselt ümber kujundada, ühineda ja jaguneda peaks käima käsikäes töötajate, võlausaldajate ning osanike või aktsionäride kaitsega ja olema sellega nõuetekohaselt tasakaalus.

(5)  Piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist käsitleva õigusraamistiku puudumine põhjustab õiguslikku killustatust ja õiguskindlusetust ning tekitab seega takistusi asutamisvabaduse kasutamisel. Samuti on tulemuseks töötajate, võlausaldajate ja vähemusosanike või -aktsionäride ebarahuldav kaitse ühtsel turul.

(6)  Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles võtma vastu piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist käsitlevad ühtlustatud õigusnormid. Ühtlustatud õigusraamistik soodustaks veelgi enam asutamisvabaduse piirangute kõrvaldamist, tagades ühtlasi piisava ▌kaitse sellistele sidusrühmadele nagu töötajad, võlausaldajad ning osanikud või aktsionärid.

(7)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õigust tagada töötajatele kooskõlas kehtivate sotsiaalnormidega tugevam kaitse.

(8)  Piiriülesel ümberkujundamisel muutub äriühingu õiguslik vorm, ilma et ta kaotaks seejuures oma juriidilise isiku staatuse. Ometi ei tohiks piiriülene ümberkujundamine ega piiriülene ühinemine või jagunemine viia ▌asutamisnõuetest kõrvalehoidmiseni liikmesriigis, kus äriühing pärast seda tehingut registreeritakse. Äriühing peab neid tingimusi, sealhulgas sihtliikmesriigis peakontori omamise nõuet ja juhtival kohal töötamise keeluga seotud nõudeid, täielikult järgima. Selliste tingimuste kohaldamine sihtliikmesriigis, kui tegemist on piiriülese ümberkujundamisega, ei või siiski mõjutada ümberkujundatud äriühingu juriidilise isiku staatuse jätkuvust. ▌

(9)  Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada likvideerimisel olevate äriühingute suhtes, mille puhul varade jagamine on juba alanud. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada välja jätta äriühingud, milles suhtes kohaldatakse muid likvideerimismenetlusi. Liikmesriikidel peaks ka olema õigus mitte kohaldada käesolevat direktiivi äriühingutele, mille suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus, nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses, või ennetav restruktureerimine, nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses, olenemata sellest, kas need menetlused kuuluvad siseriikliku maksejõuetusmenetluse alla või neid reguleeritakse väljaspool seda, ning äriühingutele, mille suhtes kohaldatakse kriisiennetusmeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL(6) tähenduses.

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata direktiivi kohaldamist, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid.

(10)   Võttes arvesse piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise (edaspidi „piiriülesed tehingud“) keerukust ja sellega seotud huvide paljusust, on õiguskindluse tagamiseks asjakohane ette näha piiriülese tehingu kontroll enne, kui see tehing jõustub. Selleks peaksid asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagama, et otsus piiriülese tehingu heakskiitmise kohta tehakse õiglaselt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt, tuginedes kõikidele siseriiklikus ja ELi õiguses nõutavatele asjakohastele asjaoludele.

(11)   Selleks et piiriülese tehingu menetluses saaks arvesse võtta kõikide sidusrühmade õigustatud huve, peaks äriühing koostama ja avalikustama kavandatava tehingu otsuse projekti, mis sisaldab selle kohta kõige olulisemat teavet. Haldus- või juhtorgan peaks, kui see on liikmesriigi õiguse ja/või tavadega ette nähtud, kaasama piiriülese tehingu otsuse projekti tegemisse töötajate esindajaid juhatuse tasandil. Selline teave peaks hõlmama vähemalt uue äriühingu või uute äriühingute kavandatud õiguslikku vormi, asutamisdokumenti, kui see on asjakohane, põhikirja, tehingu esialgset ajakava ning osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele pakutavaid kaitsemeetmeid. Ettevõtlusregistris tuleks avaldada teade, mille kaudu äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele antakse teada, et nad võivad kavandatava tehingu kohta märkusi esitada. Liikmesriigid võivad ka otsustada, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustatakse.

(12)  Osanike või aktsionäride ja töötajate teavitamiseks peaks piiriülest tehingut tegev äriühing koostama neile aruande. Aruandes tuleks selgitada ja põhjendada kavandatava piiriülese tehingu õiguslikke ja majanduslikke aspekte ja kavandatava piiriülese tehingu mõju töötajatele. Eelkõige tuleks aruandes selgitada piiriülese tehingu mõju äriühingu, sealhulgas selle tütarettevõtjate tulevasele äritegevusele. Osanike või aktsionäridega seoses tuleks aruandes eelkõige nimetada neile kättesaadavad võimalikud kaitsemeetmed, eeskätt teave õiguse kohta oma osalusest loobuda. Töötajatega seoses tuleks aruandes eelkõige selgitada ka seda, milline on kavandatava piiriülese tehingu mõju tööhõiveolukorrale. Eelkõige tuleks selgitada, kas toimuvad olulised muutused seadusega ettenähtud tööhõiveolukorras, kollektiivlepingutes ja äriühingu piiriülestes lepingutes ning äriühingu tegevuskohtades, nagu peakontori asukoht, ning anda teavet juhtimisorgani ja vajaduse korral töötajate, seadmete, ruumide ja varade kohta enne ja pärast piiriülest tehingut ning tõenäoliste muudatuste kohta töökorralduses, palkades, konkreetsete töökohtade asukohas ning nende eeldatavate tagajärgede kohta nendel töökohtadel töötavatele töötajatele, ning äriühingu tasandi sotsiaaldialoogi kohta, sh vajaduse korral töötajate esindatuse kohta juhatuse tasandil. Samuti tuleks selgitada, kuidas need muudatused mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid. Seda nõuet ei tuleks siiski kohaldada, kui äriühingu ainsad töötajad on tema haldusorganis. Töötajate kaitse tõhustamiseks peaksid töötajad või nende esindajad saama enne piiriülest tehingut esitada oma arvamuse aruande kohta, milles selgitatakse, millist mõju piiriülene tehing neile avaldab. Aruande esitamine ja võimalus esitada arvamus ei tohiks mõjutada liikmesriigi tasandil kehtivaid teavitus- ja ärakuulamismenetlusi, sh neid, mis on pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ(7) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ(8) rakendamist kasutusele võetud. Aruanne või aruanded, kui need on eraldi, tuleks teha kättesaadavaks ka piiriülest tehingut tegeva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele.

(13)  Piiriülese tehingu otsuse või lepingu projekti, rahalise hüvituse pakkumist äriühingu poolt nendele osanikele või aktsionäridele, kes soovivad oma osalusest loobuda, ja vajaduse korral osade või aktsiate asendussuhet, sh otsuse või lepingu projektis sisalduvat võimalikku rahalist lisamakset, peaks uurima äriühingust sõltumatu ekspert. Eksperdi sõltumatusega seoses peaksid liikmesriigid arvesse võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ(9) artiklites 22 ja 22b sätestatud põhimõtteid.

(14)  Äriühingu avaldatav teave peaks olema põhjalik ja võimaldama huvirühmadel hinnata kavandatava piiriülese tehingu mõju. Äriühingutel ei tohiks siiski olla kohustust avaldada konfidentsiaalset teavet, mille avaldamine oleks siseriikliku või liidu õiguse kohaselt kahjulik nende äripositsioonile. Selline avaldamata jätmine ei tohiks piirata muid käesolevas direktiivis sätestatud nõudmisi.

(15)  Äriühingu või äriühingute osanike või aktsionäride üldkoosolek peaks ümberkujundamise otsuse projekti ja aruannete alusel otsustama, kas kiita see otsuse projekt ja vajalikud asutamisdokumentide, sealhulgas põhikirja muudatused heaks või mitte. Selleks et ▌otsus põhineks kindlal häälteenamusel, on oluline, et nõutav häälteenamus oleks piisavalt suur. Peale selle peaks osanikel või aktsionäridel olema õigus hääletada töötajate osaluse korralduse üle, kui neile on osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul selline õigus jäetud.

(16)  Piiriülese tehingu tagajärjel on osanikud või aktsionärid sageli olukorras, kus nende õiguste suhtes kohaldatav õigus muutus, sest nad muutuvad osanikeks või aktsionärideks äriühingus, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, mis ei ole see liikmesriik, mille õigust kohaldati äriühingu suhtes enne tehingut. Seepärast peaksid liikmesriigid vähemalt pakkuma õigust osadest või aktsiatest loobuda ja saada nende eest hüvitust väärtuses, mis on võrdne otsuse projekti vastu hääletanud osanike või aktsionäride käes olevate hääleõiguslike osade või aktsiate väärtusega. Liikmesriigid võivad otsustada pakkuda seda õigust ka teistele osanikele või aktsionäridele, näiteks nendele, kellel on hääleõiguseta osad või aktsiad, või nendele, kes piiriülese jagunemise tulemusel saaksid osasid või aktsiaid äriühingus muus proportsioonis kui see, mis neil oli enne tehingut, või osanikele või aktsionäridele, kelle puhul ei muutunud küll kohaldatav õigus, kuid kelle teatavad õigused tehingu tõttu muutusid. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada siseriiklikke norme, mis puudutavad äriühingu osade või aktsiate müügi- või üleandmislepingute kehtivust, ega õiguslikku vormi puudutavaid erinõudeid. Näiteks peaks osanikel või aktsionäridel olema õigus nõuda notariaalset akti või allkirja tõendamist.

(17)  Äriühingud peaksid olema suutelised nii palju kui võimalik hindama piiriülese tehinguga seotud kulusid. Seepärast tuleks osanikelt või aktsionäridelt nõuda, et nad äriühingule teataksid, kas nad kasutavad õigust oma osad või aktsiad võõrandada. See ei tohiks piirata siseriikliku õigusega kehtestatud vorminõudeid. Osanikelt või aktsionäridelt tuleks ka nõuda, et nad teataksid koos eelnimetatuga või konkreetse ajaperioodi jooksul, kas nad kavatsevad pakutud rahalise hüvituse vaidlustada ja rahalist lisahüvitust taotleda.

(18)  Pakutud rahalise hüvituse arvutus peaks põhinema üldiselt aktsepteeritud hindamismeetoditel. Osanikel või aktsionäridel peaks olema õigus arvutust pädevas haldus- või kohtuasutuses või siseriikliku õigusega volitatud asutuses, sh vahekohtus vaidlustada ja rahalise hüvituse piisavust kahtluse alla seada. Liikmesriikidel peaks olema õigus ette näha, et osanikel või aktsionäridel, kes on kasutanud õigust oma osad või aktsiad võõrandada, on õigus menetluses osaleda, ning liikmesriigid peaksid saama kehtestada ajapiirangu, mille jooksul seda siseriikliku õiguse kohaselt teha võib.

(19)  Piiriülese ühinemise või jagunemise korral peaks osanikel või aktsionäridel, kellel ei olnud õigust oma osalusest loobuda või kes seda ei õigust ei kasutanud, olema õigus osa või aktsia asendussuhe vaidlustada. Asendussuhte piisavuse hindamisel peaks pädev haldus- või kohtuasutus või siseriikliku õiguse kohaselt volitatud asutus võtma arvesse ka otsuse või lepingu projektis sisalduva võimaliku rahalise lisamakse suurust.

(20)   ▌Võlausaldajate ▌kaitsmiseks piiriülesele tehingule järgneva maksejõuetuse riski eest peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda ühinevalt äriühingult või ühinevatelt äriühingutelt maksejõulisuse kinnituse esitamist, milles märgitakse, et äriühing või äriühingud ei tea ühtki põhjust, mis takistaks ühinemise tulemusena tekkivat äriühingut või tekkivaid äriühinguid oma kohustusi täitmast. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalus muuta juhtorgani liikmed selle kinnituse õigsuse eest isiklikult vastutavaks. Kuna maksejõulisuse kinnituse kasutamist ja selle võimalikke tagajärgi käsitlevad õigustavad on liikmesriigiti erinevad, peaks iga liikmesriik kooskõlas liidu õigusega ise sätestama ebatäpse või eksitava kinnituse esitamise asjakohased tagajärjed, sealhulgas tõhusad ja proportsionaalsed karistused ja kohustused.

(21)  Selleks et tagada võlausaldajate nõuetekohane kaitse juhul, kui nad ei ole rahul äriühingu poolt otsuse projektis pakutava kaitsega ja kui nad ei ole äriühinguga koos rahuldavat lahendust leidnud, võivad võlausaldajad, kes on äriühingut eelnevalt teavitanud, taotleda pädevalt ▌asutuselt ▌kaitsemeetmete kehtestamist. Kaitsemeetmete hindamisel peaks asjaomane asutus võtma arvesse, kas võlausaldaja nõue äriühingu või kolmanda isiku vastu on vähemalt sama väärtusega ja samasuguse krediidikvaliteediga kui enne piiriülest tehingut ja kas nõude saab anda samase kohtusse ▌.

(22)  Liikmesriigid peaksid tagama piisava kaitse nendele võlausaldajatele, kes olid teinud äriühinguga tehingu enne seda, kui äriühing avalikustas oma piiriülese tehingu kavatsuse. Lisaks Brüsseli Ia määruses sätestatud üldreeglitele peaksid liikmesriigid seetõttu ette nägema, et sellistel võlausaldajatel on võimalus esitada lähteliikmesriigis nõue kahe aasta jooksul pärast piiriülese tehingu otsuse või lepingu projekti avalikustamist. Pärast otsuse projekti avalikustamist peaks võlausaldajatel olema võimalik arvesse võtta potentsiaalset mõju, mida avaldab piiriülesest tehingust tingitud kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse muutumine. Kaitstavad võlausaldajad võivad olla praegused töötajad, kellel on seaduslikud tööandjapensioni õigused, või endised töötajad, kes saavad tööandjapensionihüvitisi. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kaheaastane kohtualluvuse kaitsemeede, mille puhul oma nõude võivad esitada võlausaldajad, kelle nõue on varasem kui piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamine, ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud nõuete aegumistähtajad.

(23)  Oluline on tagada, et töötajate õigust olla piiriüleste tehingutega seoses teavitatud ja ärakuulatud järgitakse täiel määral. Töötajate teavitamine ja nende ärakuulamine seoses piiriüleste tehingutega peaks toimuma vastavalt direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud õigusraamistikule, kui tegemist on liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernidega, vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ ning vastavalt nõukogu direktiivile 2001/23/EÜ(10), kui piiriülest ühinemist või piiriülest jagunemist käsitatakse selle direktiivi tähenduses ettevõtja üleminekuna. Käesolev direktiiv ei mõjuta direktiivi 2009/38/EÜ, nõukogu direktiivi 98/59/EÜ, direktiivi 2001/23/EÜ ja direktiivi 2002/14/EÜ. Kuna aga käesoleva direktiiviga kehtestatakse piiriüleste tehingute ühtlustatud menetlus, on asjakohane sätestada täpne ajaraamistik, mille jooksul piiriülest tehingut puudutav töötajate teavitamine ja ärakuulamine peaks toimuma.

(24)  Töötajate esindajad, kes on ette nähtud siseriikliku õigusega ja/või siseriiklike tavadega, kui see on asjakohane, peaksid olema ka ELi õiguse kohaselt moodustatud asjakohased organid, kui need on olemas, näiteks direktiivi 2009/38/EÜ kohaselt asutatud Euroopa Töönõukogu ja nõukogu direktiivi 2001/86/EÜ(11) kohaselt loodud esindusorgan.

(25)  Liikmesriigid peaksid tagama, et töötajate esindajatel oleksid oma ülesannete täitmisel direktiivi 2002/14/EÜ artikli 7 kohaselt piisav kaitse ja tagatised, mis võimaldavad neil neile pandud kohustusi nõuetekohaselt täita.

(26)  Aruande analüüsimiseks peaks piiriülest tehingut tegev äriühing andma töötajate esindajatele ressursid, mida neil on vaja käesolevast direktiivist tulenevate õiguste nõuetekohaseks kasutamiseks.

(27)   Tagamaks, et piiriülene tehing ei kahjusta põhjendamatult töötajate osalust, kui piiriülest tehingut tegev äriühing on rakendanud töötajate osaluse süsteemi ▌, tuleks piiriülese tehingu tulemusena tekkivat äriühingut või tekkivaid äriühinguid kohustada võtma õiguslikku vormi, mis võimaldab töötajate osalust, sealhulgas töötajate esindajate osalust äriühingu või äriühingute juht- või järelevalveorganite töös. Samuti, kui äriühingu ja tema töötajate vahel peetakse heas usus läbirääkimisi, tuleks neid pidada kooskõlas direktiivis 2001/86/EÜ sätestatud menetlusega, et leida rahumeelne lahendus äriühingu piiriülese tehingu tegemise õiguse ja töötajate osalusõiguse vastavusse viimiseks. Läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kohandatud ja kokkulepitud lahendus või kui kokkuleppele ei jõuta, tuleks kohaldada mutatis mutandis direktiivi 2001/86/EÜ lisas sätestatud standardeeskirju. Kokkulepitud lahenduse või nende standardeeskirjade kohaldamise tagamiseks ei tohiks äriühingul olla nelja aasta jooksul võimalik järgneva riigisisese või piiriülese ümberkujundamise, ühinemise või jagunemisega osalusõigusi ära võtta.

(28)  Selleks et vältida töötajate osalusõigustest kõrvalehoidmist piiriülese tehingu abil, ei tohiks piiriülest tehingut tegeval äriühingul või tegevatel äriühingutel, mis on kantud selle liikmesriigi registrisse, kus on ette nähtud töötajate osalusõigused, olla võimalik piiriülest tehingut teha, ilma et see äriühing või need äriühingud alustaks kõigepealt läbirääkimisi oma töötajatega või nende esindajatega, kui äriühingu keskmine töötajate arv võrdub nelja viiendikuga liikmesriigis kehtestatud töötajate osaluse künnisest.

(29)  Kõigi sidusrühmade ja eriti töötajate osalus aitab kaasa äriühingute pikaajalisele ja kestlikule lähenemisviisile ühtsel turul. Sellega seoses on tähtis see, et töötajate osalusõigust äriühingu juhatuses kaitstaks ja edendataks, eelkõige kui äriühingud liiguvad üle piiri või restruktureerivad end piiriüleselt. Seepärast on läbirääkimiste lõpuleviimine piiriüleste tehingutega seotud osalusõiguste üle äärmiselt oluline ja sellele tuleks aidata kaasa.

(30)   Selleks et tagada ülesannete nõuetekohane jagamine liikmesriikide vahel ning piiriüleste tehingute tõhus ja tulemuslik eelkontroll, peaks nende liikmesriikide pädevatel asutustel, mille äriühing või äriühingud piiriülest tehingut teevad, olema õigus välja anda ümberkujundamis-, ühinemis- või jagunemiseelset tõendit (edaspidi „tehingueelne tõend“). Selle liikmesriigi pädevatel asutustel, kus asub või asuvad piiriülese tehingu tulemusena tekkinud ümberkujundatud äriühing või äriühingud, ei tohiks olla võimalik ilma sellise tõendita piiriülese tehingu menetlust lõpule viia.

(31)  Tehingueelse tõendi väljaandmiseks peaks liikmesriik, kus asub või asuvad piiriülese tehingu tulemusena tekkinud ümberkujundatud äriühing või äriühingud, määrama vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva asutuse või asutused, kellel on pädevus kontrollida tehingu õiguspärasust. Pädev asutus või pädevad asutused võivad olla kohtud, notarid või muud asutused, maksuhaldurid või finantseenuste asutused. Kui pädevaid asutusi on rohkem kui üks, peaks äriühingul olema võimalik taotleda tehingueelset tõendit liikmesriigi määratud ühelt pädevalt asutuselt, kes peaks selle teiste pädevate asutustega kooskõlastama. Pädev asutus või pädevad asutused peaks hindama vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ja seda, kas kõik menetlused ja vorminõuded on selles liikmesriigis nõuetekohaselt täidetud, ning otsustama, kas anda kolme kuu jooksul alates äriühingu taotlusest välja tehingueelne tõend, välja arvatud juhul, kui on tõsiseid kahtlusi, et piiriülest tehingut kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale siseriiklikust või ELi õigusest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil, ning otsustamiseks on vaja lisateabe analüüsimist või lisauurimise läbiviimist.

(32)  Teatavatel asjaoludel võidakse äriühingu piiriülese tehingu tegemise õigust kasutada kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, näiteks töötajate õigustest, sotsiaalkindlustusmaksetest või maksukohustustest kõrvalehoidumiseks, või kuritegelikul eesmärgil. Eriti oluline on võidelda varifirmade vastu, mis on loodud siseriiklikust ja/või liidu õigusest kõrvalehoidumiseks, selle vältimiseks või rikkumiseks. Kui pädevale asutusele on õiguspärasuse kontrolli käigus, kaasa arvatud asjakohaste asutustega konsulteerides, saanud teatavaks, et piiriülest tehingut kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale siseriiklikust või ELi õigusest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil, ei tohiks ta selleks tehinguks luba anda. Asjaomane menetlus, sh üksikasjalik hindamine, tuleks läbi viia vastavalt siseriiklikule õigusele. Sellisel juhul võib pädev asutus hindamist veel kuni kolme kuu võrra pikendada.

(33)  Kui pädeval asutusel on tõsiseid kahtlusi, et piiriülest tehingut kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, tuleks hindamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid ning asjakohasel juhul vähemalt viitavaid tegureid, mis on seotud asutamise eripäradega liikmesriigis, kus äriühing või äriühingud pärast piiriülest tehingut registreeritakse, sh tehingu eesmärk, sektor, investeering, puhaskäive ning kasum ja kahjum, töötajate arv, bilanss, maksuresidentsus, varad ja nende asukoht, seadmed, äriühingu kasusaavad omanikud, töötajate ja töötajate erirühmade tavapärane töökoht, koht, kus makstakse sotsiaalmaksed, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004(12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ(13) tähenduses lähetatud töötajate arv aastal, mis eelnes ümberkujundamisele, ning samaaegselt rohkem kui ühes liikmesriigis töötavate töötajate arv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 tähenduses ning äriühingu või äriühingute võetud äririskid enne piiriülest tehingut. Hindamisel tuleks võtta arvesse ka asjaomaseid fakte ja asjaolusid, mis on seotud töötajate osalusõigusega, eelkõige mis puudutab läbirääkimisi sellise õiguse üle, kui need on tingitud sellest, et äriühingu keskmine töötajate arv võrdub nelja viiendikuga liikmesriigis kehtestatud töötajate osaluse künnisest. Neid asjaolusid tuleks käsitleda üksnes viitavate teguritena, mida tuleb arvesse võtta üldhinnangu koostamisel, ja seega ei tohiks neid käsitleda eraldiseisvatena. Kui piiriülese tehingu tulemusel on äriühingul või äriühingutel liikmesriigis, kus äriühing või äriühingud pärast piiriülest tehingut registreeritakse, tegeliku juhtimise ja/või majandustegevuse asukoht, siis võib pädev asutus seda käsitada viitena sellele, et kuritarvitamisele või pettusele viivad asjaolud puuduvad.

(34)  Pädev asutus peaks piiriülest tehingut tegevalt äriühingult või teistelt pädevatelt asutustelt, sh nendelt, mis asuvad sihtliikmesriigis, saama kogu asjakohase teabe ja kõik asjakohased dokumendid, et teha siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontroll. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, millised võimalikud tagajärjed on tehingueelse tõendi väljaandmise jaoks menetlustel, mille osanikud või aktsionärid ja võlausaldajad on vastavalt käesolevale direktiivile algatanud.

(35)  Pädev asutus võib kasutada äriühingu poolt tehingueelse tõendi saamiseks esitatud taotluse hindamisel sõltumatu eksperdi abi. Liikmesriigid peaksid kehtestama reeglid tagamaks, et ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert tegutseb, on tehingueelset tõendit taotlevast äriühingust sõltumatu. Ekspert või eksperdid peaks määrama pädev asutus ning neil ei tohiks olla asjaomase äriühinguga varasemat või praegust seost, mis võiks eksperdi sõltumatust mõjutada.

(36)  Tagamaks, et piiriülest tehingut tegev äriühing ei kahjusta oma võlausaldajaid, peaks pädeval asutusel olema võimalik kontrollida eelkõige seda, kas äriühing on täitnud oma kohustused avalik-õiguslike võlausaldajate ees ja kas veel täitmata kohustused on piisava tagatisega. Pädeval asutusel peaks eeskätt olema võimalik kontrollida, kas äriühingu suhtes on käimas mõni kohtumenetlus, näiteks mis puudutab sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse rikkumist ja mille tulemus võiks panna äriühingule lisakohustusi, sealhulgas kodanike ja eraettevõtjate ees.

(37)  Liikmesriigid peaksid kindlustama kooskõlas õiguskaitse kättesaadavuse üldpõhimõtetega menetlustagatised, sh võimaluse vaadata üle pädevate asutuste otsused piiriüleseid tehinguid käsitlevates menetlustes, võimaluse lükata edasi tõendi kehtimise alguskuupäeva, et pooled saaksid pädevale kohtule hagi esitada, ja võimaluse kohaldada ajutisi meetmeid.

(38)   Pärast tehingueelse tõendi saamist ja kontrollimist, kas on täidetud selle liikmesriigi õiguslikud nõuded, kus äriühing pärast tehingut registreeritakse, samuti selle kontrollimist, kas tehing kujutab endast siseriiklikest või ELi õigusaktidest kõrvalehoidumist, peaksid ▌pädevad asutused kandma äriühingu selle liikmesriigi ettevõtlusregistrisse. Alles pärast nimetatud registreerimist peaks piiriülest tehingut tegeva äriühingu või tegevate äriühingute endine liikmesriik äriühingu oma registrist kustutama. Selle liikmesriigi pädevatel asutustel, kus äriühing pärast piiriülest tehingut registreeritakse, ei peaks olema võimalik tehingueelses tõendis esitatud teavet vaidlustada. ▌

(39)  Liikmesriigid peaksid tagama, et teatavaid menetlusetappe, nimelt otsuse või lepingu projekti avalikustamine, ümberkujundamis-, ühinemis- või jagunemiseelse tõendi (edaspidi „tehingueelne tõend“) taotlemine ning teabe ja dokumentide esitamine piiriülese ümberkujundamise, ühinemise või jagunemise õiguspärasuse kontrollimiseks sihtliikmesriigi poolt oleks võimalik täielikult lõpule viia internetis, ilma et taotlejad peaksid liikmesriikides pädevasse asutusse kohale ilmuma. Reegleid, mis käsitlevad digivahendite kasutamist ja äriühinguõiguse protsesse, sealhulgas asjakohaseid kaitsemeetmeid, tuleks kohaldada vastavalt vajadusele. Pädev asutus peaks saama võtta tehingueelse tõendi taotluse, sh kogu esitatava teabe ja kõik esitatavad dokumendid vastu internetis, välja arvatud juhul, kui see on asutuse jaoks erandkorras tehniliselt võimatu.

(40)  Kulude kokkuhoiuks ning menetluse kestuse ja äriühingute halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama äriühinguõiguse valdkonnas ühekordsuse põhimõtet, mis tähendab, et äriühingutel ei paluta esitada sama teavet asutustele rohkem kui üks kord. Näiteks ei peaks äriühingud olema kohustatud esitama sama teavet nii liikmesriigi registrile kui ka liikmesriigi ametlikule väljaandele.

(41)  Ümberkujundatud äriühing peaks piiriülese ümberkujundamise tulemusel säilitama oma juriidilise isiku staatuse, varad ja kohustised ning kõik õigused ja kohustused, sealhulgas lepingutest ja tegevusest või tegevusetusest tulenevad õigused ja kohustused. Eelkõige peaks äriühing austama õigusi ja kohustusi, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, sh kollektiivlepingutes kokku lepitud tingimustest.

(42)   Nõutava läbipaistvuse ning digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamise tagamiseks tuleks eri liikmesriikide pädevate asutuste välja antud tehingueelseid tõendeid jagada ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu ning need tuleks teha avalikult kättesaadavaks. Käesoleva direktiivi üldpõhimõtte kohaselt peaks selline teabevahetus olema alati tasuta.

(43)  Piiriüleste tehingute läbipaistvuse suurendamiseks on oluline, et osalevate liikmesriikide registrid sisaldaksid teisest registrist või teistest registritest pärit nõutavat teavet piiriüleses tehingus osalevate äriühingute kohta, et oleks võimalik nende äriühingute minevikku uurida. On oluline, et selles registris sisalduv toimik, kus äriühing oli registreeritud enne piiriülest tehingut, sisaldaks äriühingule piiriülese tehingu järgselt omistatud uut registreerimisnumbrit. Samamoodi peaks selles registris sisalduv toimik, kus äriühing registreeriti piiriülese tehingu järgselt, sisaldama äriühingule enne piiriülest tehingut omistatud algset registreerimisnumbrit.

(44)  Mis puudutab piiriüleste ühinemiste suhtes praegu kehtivaid reegleid, siis komisjon kinnitas oma teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, ▌et ta hindab vajadust neid reegleid ajakohastada, et lihtsustada VKEdel sobiva äristrateegia valimist ja aidata neil paremini kohaneda muutuvate turutingimustega, vähendamata samal ajal tööalast kaitset. Teatises „Komisjoni 2017. aasta tööprogramm. Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ teatas komisjon algatusest, mille eesmärk on hõlbustada piiriülest ühinemist.

(45)   Piiriüleste tehingute ühe takistusena on nimetatud asjaolu, et osanike või aktsionäride ▌ kaitsemeetmeid ei ole ühtlustatud. Äriühingute ning osanike või aktsionäride jaoks on olemas suur hulk erinevaid kaitsevorme, mis muudab olukorra keeruliseks ja ebakindlaks. Osanikele või aktsionäridele ▌ tuleks seepärast tagada samal tasemel miinimumkaitse sõltumata sellest, millises liikmesriigis äriühing asub. Seepärast võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada osanikele või aktsionäridele täiendava kaitse reeglid, välja arvatud kui need on vastuolus käesolevas direktiivis sätestatuga või asutamisvabadusega. Osanike või aktsionäride isiklik õigus saada teavet jääb muutumatuks.

(46)   Piiriülest tehingut tegeva äriühingu või tegevate äriühingute endiste võlausaldajate nõuete väärtus võib pärast piiriülest tehingut muutuda, kui ▌võlgade eest vastutava äriühingu suhtes kohaldatakse pärast teise liikmesriigi õigust. Võlausaldajate kaitset käsitlevad normid erinevad praegu liikmesriigiti, mis muudab piiriülese tehingu protsessi veelgi keerukamaks ning põhjustab ebakindlust nii asjaomastele äriühingutele kui ka nende võlausaldajatele seoses nende nõuete sissenõudmise või rahuldamisega.

(47)  Lisaks ümberkujundamist käsitlevatele uutele reeglitele on käesolevas direktiivis sätestatud normid, mis käsitlevad piiriülest jagunemist, nii osalist kui ka täielikku jagunemist, kuid ainult juhul, kui selle tulemusel asutatakse uued äriühingud. Käesolevas direktiivis ei ole ▌sätestatud ühtlustatud raamistikku, mis reguleeriks piiriülest jagunemist, mille korral äriühing annab varad ja kohustused üle mitmele olemasolevale äriühingule, sest sellised juhtumid on väga keerukad, nendega on seotud mitme liikmesriigi pädevad asutused ning nendega võib kaasneda täiendav siseriiklikest ja ELi reeglitest kõrvalehoidumise oht. Võimalus asutada äriühing eraldumise teel jagunemisega, nagu käesolevas direktiivis on sätestatud, pakub äriühingutele ühtsel turul uue ühtlustatud menetluse, kuid äriühingutel peaks olema vabadus asutada teistes liikmesriikides tütarettevõtjaid otse.

(48)   Piiriülese ühinemise järgselt tuleks kõik varad ja kohustised ning kõik õigused ja kohustused, sealhulgas lepingutest ja tegevusest või tegevusetusest tulenevad õigused ja kohustused, ühendavale äriühingule või uuele äriühingule üle anda ning ühinevate äriühingute osanikud või aktsionärid, kes ei kasuta oma osalusest loobumise õigust, peaksid saama vastavalt ühendava või uue äriühingu osanikeks või aktsionärideks. Eelkõige peaks ühendav või uus äriühing austama õigusi ja kohustusi, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, sh kollektiivlepingutes kokku lepitud tingimustest.

(49)  Piiriülese jagunemise tulemusel tuleks jaguneva äriühingu varad ja kohustised ning kõik õigused ja kohustused, sealhulgas lepingutest ja tegevusest või tegevusetusest tulenevad õigused ja kohustused üle anda omandavatele äriühingutele vastavalt jagunemislepingu projektis kindlaksmääratud jaotusele ning jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid, kes ei kasuta oma osalusest loobumise õigust, peaksid saama omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks või jääma jaguneva äriühingu osanikeks või aktsionärideks või mõlemat korraga. Eelkõige peaksid omandavad äriühingud austama õigusi ja kohustusi, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, sh kollektiivlepingutes kokku lepitud tingimustest.

(50)  Õiguskindluse huvides ei tohiks olla võimalik kuulutada käesolevas direktiivis sätestatud menetluse kohaselt jõustunud piiriülest tehingut õigustühiseks. See ei tohiks piirata liikmesriikide volitusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse vallas vastavalt siseriiklikule õigusele, eeskätt juhul, kui pädevad või muud asjakohased asutused teevad eelkõige uue olulise teabe põhjal pärast piiriülese tehingu jõustumist kindlaks, et piiriülene tehing kavandati kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille sihiks oli hoida kõrvale siseriiklikust või ELi õigusest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil. Pädevad asutused peaksid sellega seoses ka hindama, kas piiriülest tehingut tegeva äriühingu liikmesriigis kohaldatavat töötajate osaluse künnist piiriülesele tehingule järgnevatel aastatel järgiti või ületati.

(51)  Ükski piiriülene tehing ei tohi piirata äriühingu või äriühingute tehingueelse tegevusega seotud maksukohustuste täitmist.

(52)   Töötajate muude õiguste kui osalusõiguse tagamiseks ei mõjuta käesolev direktiiv direktiivi 2009/38/EÜ(14), nõukogu direktiivi 98/59/EÜ, direktiivi 2001/23/EÜ ega direktiivi 2002/14/EÜ. Küsimuste suhtes, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse (nt maksud ja sotsiaalkindlustus), kohaldatakse siseriiklikke õigusnorme.

(53)   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide või nende territoriaalsete või halduslike allüksuste maksualaseid õigus- ega haldusnorme, sealhulgas maksureeglite täitmist piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise korral.

(54)  Käesolev direktiiv ei piira nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164(15) sätete kohaldamist, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad, nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ(16) eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta, nõukogu direktiivi (EL) 2015/2376(17), millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, nõukogu direktiivi (EL) 2016/881(18), millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/822(19), millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul.

(55)   Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(20) sätteid, mis käsitlevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, eelkõige kohustusi, mis on seotud kliendi suhtes asjakohaste hoolsusmeetmete rakendamisega riskitundlikkusest lähtuvalt ning äsja asutatud üksuse tegeliku tulusaaja kindlakstegemise ja registreerimisega selle üksuse asukohaliikmesriigis.

(56)  Käesolev direktiiv ei mõjuta liidu õigusakte ega vastavalt nendele liidu õigusaktidele kehtestatud või sisseviidud siseriiklikke õigusnorme, millega reguleeritakse noteeritud äriühingute läbipaistvust ning nende osanike või aktsionäride õigusi.

(57)  Käesolev direktiiv ei mõjuta liidu õigusakte, mis kehtivad krediidivahendusettevõtjate ja teiste finantseerimisasutuste kohta, ega vastavalt nendele liidu õigusaktidele kehtestatud või sisseviidud siseriiklikke õigusnorme.

(58)   Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hõlbustada ja reguleerida piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)   Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(60)   Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(21) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(61)   Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama, kaasa arvatud hinnangu andmine töötajate teavitamisele, nende ärakuulamisele ja nende osalusele seoses piiriüleste tehingutega. Hindamisel tuleks eelkõige püüda hinnata neid piiriüleseid tehinguid, mille puhul läbirääkimised töötajate kaasamise üle olid tingitud sellest, et oli saavutatud neli viiendikku sätestatud künnisest, ning teha kindlaks, kas need äriühingud vastasid pärast piiriülest tehingut selle äriühingu liikmesriigis, mis piiriülese tehingu tegi, kohaldatavale töötajate osaluse künnisele või ületasid selle. Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(22) punktile 22 peaks hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus, ning moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks.

(62)   Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22 tuleks koguda teavet, et hinnata õigusakti tulemuslikkust võrreldes selle eesmärkidega ja kasutada seda alusena, millest lähtuda õigusakti hilisemal hindamisel.

(63)  Seepärast tuleks direktiivi (EL) 2017/1132 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2017/1132 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1132 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 18 lõikesse 3 lisatakse punkt aa:"

„aa) artiklites 86h, 86o, 86q, 123, 127a, 160j, 160q, 160s osutatud dokumendid ja teave;“

"

2)  Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)   punkt e asendatakse järgmisega:"

„e) registritevahelise teabevahetuse ja avalikustamise eesmärgil edastatava teabe üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 20, 34, ▌ 86o, 86p, 86q, 127a, 128, 130, ▌160q, 160r ning 160s“;

"

b)  teisele lõigule lisatakse järgmine lause:"

„Komisjon võtab punkti e kohased rakendusaktid vastu hiljemalt 18 kuud pärast jõustumise kuupäeva.“;

"

3)  II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:"

„PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKUJUNDAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE“;

"

4)  II jaotisesse lisatakse järgmine -I peatükk:"

„-I PEATÜKK

Äriühingute piiriülene ümberkujundamine

Artikkel 86a

Kohaldamisala

1.  Käesolev peatükk kehtib sellise piiratud vastutusega äriühingu, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, ümberkujundamise kohta piiratud vastutusega äriühinguks, mida reguleerib teise liikmesriigi õigus (edaspidi „piiriülene ümberkujundamine“).

Artikkel 86b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „piiratud vastutusega äriühing“ (edaspidi „äriühing“) – II lisas loetletud liiki äriühing, mis viib läbi piiriülese ümberkujundamise;
   2) „piiriülene ümberkujundamine“ – tegevus, mille käigus äriühing ilma likvideerimismenetluseta ja ilma tegevust lõpetamata kujundab õigusliku vormi, millega see on lähteliikmesriigis registreeritud, ümber sihtliikmesriigi ja II lisas loetletud äriühingu õiguslikuks vormiks ja viib vähemalt oma registrijärgse asukoha üle sihtliikmesriiki, säilitades seejuures juriidilise isiku staatuse;
   3) „lähteliikmesriik“ – liikmesriik, kus äriühing on registreeritud selles õiguslikus vormis, milles ta on enne piiriülest ümberkujundamist;
   4) „sihtliikmesriik“ – liikmesriik, kus äriühing registreeritakse piiriülese ümberkujundamise tulemusena;

   5) „ümberkujundatud äriühing“ – sihtliikmesriigis piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodud äriühing ▌;

Artikkel 86c

Kohaldamisala käsitlevad lisasätted

1.  Käesolevat peatükki ei kohaldata piiriüleste ümberkujundamiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud äriühingu toimingud, millega ta soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

2.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

   a) äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;

   b) äriühingu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL* IV jaotisega ette nähtud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja kordi.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes on kohaldamisel:

   a) maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;
   aa) muu likvideerimismenetlus kui need, mis on osutatud lõikes 2, või
   b) kriisiennetusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 101 tähenduses.

4.  Piiriülese ümberkujundamisega seotud menetluse ja vorminõuete seda osa, mida tuleb täita ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks, reguleerib lähteliikmesriigi õigus ning menetluse ja vorminõuete seda osa, mida tuleb täita pärast tõendi saamist kooskõlas liidu õigusega, reguleerib sihtliikmesriigi õigus.

Artikkel 86d

Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt

1.   ▌Äriühingu juht- või haldusorgan koostab piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti. Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju:

   a) äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis;
   b) ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;
   c) sihtliikmesriigis äriühingu asutamisdokument, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;
   d) äriühingu piiriülese ümberkujundamise esialgne ajakava;
   e) õigused, mille ümberkujundatud äriühing annab eriõigustega osanikele või aktsionäridele ja teistele äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, mis ei ole osad ega aktsiad, omanikele, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;
   f) ▌võlausaldajatele pakutavad tagatised, nagu garantiid või pandid;

   h) kõik erisoodustused, mis antakse ▌ äriühingu haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorganite liikmetele;
   ha) kas äriühing sai lähteliikmesriigis viimase viie aasta jooksul soodustusi või toetusi;
   i) üksikasjalik teave ▌osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 86j pakutava rahalise hüvituse kohta;
   j) äriühingu piiriülese ümberkujundamise eeldatav mõju tööhõivele;
   k) vajaduse korral andmed menetluse kohta, millega reguleeritakse vastavalt artiklile 86l töötajate kaasamise korda nende osalusõiguse kindlaksmääramisel ümberkujundatud äriühingus ▌.

Artikkel 86e

Juht- või haldusorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1.  ▌Äriühingu juht- või haldusorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse äriühingu piiriülese ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

2.  Lõikes 1 nimetatud aruandes selgitatakse eeskätt piiriülese ümberkujundamise mõju äriühingu tegevusele tulevikus.

Aruanne sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

3.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

   aa) selgitus rahalise hüvituse kohta ja selle arvutamiseks kasutatud meetod;
   b) äriühingu piiriülese ümberkujundamise mõju osanikele või aktsionäridele;
   c) osanikele või aktsionäridele kättesaadavad õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 86j;

4.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole kohustuslik juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on kokku leppinud, et sellest nõudest loobutakse. Liikmesriigid võivad ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud käesoleva artikli sätete täitmisest vabastada.

5.  Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

   ca) äriühingu piiriülese ümberkujundamise mõju töösuhetele, samuti nende kaitseks võetavad meetmed, kui see on asjakohane;
   cb) olulised muutused kohaldatavates töötingimustes ja äriühingu tegevuskohtade asukohas;
   d) kuidas punktides ca ja cb esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6.  Kui äriühingu juht- või haldusorgan saab siseriiklike õigusaktide kohaselt töötajate esindajatelt või nende puudumisel töötajatelt õigeaegselt arvamuse lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud töötajatele mõeldud aruande osa kohta, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

7.  Töötajatele mõeldud aruande osa ei nõuta, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjaid, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juht- või haldusorganisse.

8.  Äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab lõigetes 3 ja 4 osutatud kahte osa, või eraldi aruanded osanikele või aktsionäridele ning töötajatele.

9.  Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud aruanne ja lõikes 5 osutatud aruanded koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga, kui see on olemas, tehakse äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumisel töötajatele igal juhul elektrooniliselt kättesaadavaks hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 86i osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

10.  Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud osast lõike 3 kohaselt loobutakse ja lõikes 4 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 4a kohaselt nõutav, ei ole lõikes 1 osutatud aruande koostamine kohustuslik.

9.  Käesoleva artikli lõiked 1–8 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmiseks riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.

Artikkel 86g

Sõltumatu eksperdi aruanne

1.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti vaatab läbi sõltumatu ekspert, kes koostab osanikele ja aktsionäridele mõeldud aruande, mis tehakse neile kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 86i osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ▌. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib ekspert olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul eksperdi arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitus on piisav. Seoses artikli 86d punktis i osutatud rahalise hüvitusega võtab ekspert arvesse äriühingu kõnealuste aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast ümberkujundamisest teatamist ja äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ümberkujundamise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditega. Aruandes käsitletakse vähemalt järgmist:

   a) näidatakse, millist meetodit kasutati kavandatava rahalise hüvituse arvutamisel;
   b) märgitakse, kas see meetod on rahalise hüvituse hindamiseks piisav, tuuakse ära selle meetodi kasutamisel saadud väärtus ja antakse arvamus selle kohta, milline on valitud meetodi suhteline tähtsus väärtuse saamisel;
   c) kirjeldatakse hindamisel tekkinud konkreetseid raskusi.

Eksperdil on õigus nõuda äriühingult kogu teavet, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.

3.  Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kontrollimist sõltumatu eksperdi poolt ja eksperdi aruande koostamist ei nõuta, kui äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud. Liikmesriigid võivad ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud käesoleva artikli sätete täitmisest vabastada.

Artikkel 86h

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks kuu enne artiklis 86i osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva avalikustatakse ja tehakse lähteliikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks järgmised dokumendid:

   a) äriühingu piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt;

   b) ▌äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele mõeldud teade selle kohta, et nad võivad äriühingule vähemalt viis tööpäeva enne üldkoosoleku kuupäeva esitada piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne, kui see artikli 86g kohaselt koostatakse, avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisel konfidentsiaalse teabe sellest välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidele saab juurde pääseda ka artiklis 22 osutatud süsteemi kasutades.

2.  Liikmesriigid võivad ▌äriühingu lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui ta teeb lõikes 1 osutatud dokumendid oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 86i osutatud üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne selle koosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes siiski muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, välja arvatud juhul kui ja ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3.  Kui ▌ äriühing ▌avalikustab piiriülese ümberkujundamise lepingu projekti vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitab ta vähemalt üks kuu enne artiklis 86i osutatud üldkoosoleku kuupäeva lähteliikmesriigi registrile järgmised andmed, mis tuleb avalikustada:

   a) äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis ning ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;
   b) register, kuhu on esitatud ▌ äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid, ning registreerimisnumber selles registris;
   c) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale;
   d) andmed veebisaidi kohta, kus on tasuta kättesaadavad lõikes 1 osutatud piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt, teade ja eksperdi aruanne ning täielik teave käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõudeid saab vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele täielikult täita internetis, ilma et oleks vaja lähteliikmesriigi pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5.  Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid nõuda, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt või lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele.

6.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud dokumendid ja lõikes 3 osutatud teave on avalikkusele registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu tasuta ligipääsetavad.

Liikmesriigid tagavad ka, et tasu, mida registrid ▌äriühingult lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulude katmist.

Artikkel 86i

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1.  Pärast artiklites 86e ▌ ja 86g osutatud aruannete teatavaks võtmist, kui see on asjakohane, ning artikli 86e kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 86h kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist teeb ▌ äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek otsuse piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise kohta, kui see on eraldi dokumendis.

2.  ▌Äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülese ümberkujundamise rakendamine sõltuvusse sellest, et artiklis 86l osutatud kord tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt ja projekti muudatused võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud märgitud kapitalist. Igal juhul ei tohi hääletuskünnis ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.

4.  Kui piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti mingi säte või piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu asutamisdokumendi muudatus suurendab osaniku või aktsionäri majanduslikke kohustusi äriühingu või kolmandate poolte ees, võivad liikmesriigid sellise eriolukorra puhul sätestada, et sellise sätte või asutamisdokumendi muudatuse kiidab heaks asjaomane osanik või aktsionär ise, tingimusel et see osanik või aktsionär ei saa kasutada artiklis 86j sätestatud õigusi.

5.   Liikmesriigid tagavad, et äriühingu piiriülese ümberkujundamise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

   a) artikli 86d punktis i osutatud rahaline hüvitus ei ole piisav või
   b) punkti a kohta esitatud teave ei vasta õigusnormidele.

Artikkel 86j

Osanike või aktsionäride kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel ▌äriühingu osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti heakskiitmise vastu, on õigus oma osad või aktsiad piisava rahalise hüvituse eest lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel võõrandada.

Liikmesriigid võivad sellise õiguse anda ka teistele äriühingu osanikele või aktsionäridele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et otsene vastuseis piiriülese ümberkujundamise otsuse projektile ja/või osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 86i nimetatud üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et dokumenteeritud vastuseis piiriülese ümberkujundamise otsuse projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 nimetatud osanikud või aktsionärid peavad äriühingule teada andma oma otsusest kasutada oma osade või aktsiate võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi ületada üht kuud alates artiklis 86i osutatud üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et äriühing annab sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3.  Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb maksta piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis ettenähtud rahaline hüvitus. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene ümberkujundamine artikli 86r kohaselt jõustub.

4.   Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osade või aktsiate võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et äriühingu pakutav hüvitus ei ole piisav, on õigus nõuda pädevate asutuste või siseriikliku õiguse alusel volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitust. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvituse taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvituse kohta kehtib nende osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib lähteliikmesriigi õigus ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamise ainuõigus on lähteliikmesriigil.

Artikkel 86k

Võlausaldajate kaitse

1.  Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avaldamisest varasemad ja kelle nõuete tähtpäev pole avaldamise kuupäevaks saabunud. Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul kaitsemeetmetega, mida pakutakse artikli 86d lõike 1 punkti f alusel piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid kaitsemeetmeid kolme kuu jooksul alates artiklis 86h osutatud piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamisest, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese ümberkujundamise tõttu ohus ja äriühingult ei ole piisavaid kaitsemeetmeid saadud. Liikmesriigid tagavad, et kaitsemeetmed sõltuvad sellest, et piiriülene ümberkujundamine artikli 86r kohaselt jõustub.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda, et ▌äriühingu juht- või haldusorgan esitab avalduse, milles on täpselt kirjeldatud äriühingu finantsseisundit avalduse tegemise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne avalikustamist. Avalduses kinnitatakse, et tuginedes äriühingu juht- või haldusorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei tea nad ühtegi põhjust, miks äriühing ei peaks pärast ümberkujundamise jõustumist suutma täita oma kohustusi nende täitmise tähtajaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga vastavalt artiklile 86h.

3.   Lõiked ▌ 2 ja 3 ei piira avalik-õiguslikele isikutele ette nähtud maksete tegemist või maksete tagamist või mitterahalisi kohustusi käsitlevate lähteliikmesriigi õigusaktide kohaldamist.

4.  Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes esitasid nõuded enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, võivad algatada äriühingu vastu menetluse ka lähteliikmesriigis kahe aasta jooksul alates ümberkujundamise jõustumisest, ilma et see piiraks siseriiklikust või ELi õigusest või lepingulisest kokkuleppest tulenevaid kohtualluvuse reegleid. Sellise menetluse algatamise võimalus eksisteerib lisaks liidu õiguse kohasele kohaldatava kohtualluvuse valiku reeglitele.

Artikkel 86ka

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese ümberkujundamisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid õigusi teostatakse vastavalt direktiiviga 2002/14/EÜ kehtestatud õigusraamistikule, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada teavitamis- ja ärakuulamisõigust ka muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 86e lõikest 6 ja artikli 86h lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti või artiklis 86e osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 86i osutatud üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3.  Liikmesriigid määravad praktilise korra, kuidas teavitamis- ja ärakuulamisõigust direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 kohaselt teostada, ilma et see piiraks ühegi kehtiva, töötajate jaoks soodsama sätte ja/või tava kohaldamist.

Artikkel 86l

Töötajate osalus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse piiriüleselt ümberkujundatud äriühingu suhtes sihtliikmesriigis kehtivaid töötajate osalust käsitlevaid õigusnorme, kui need on olemas.

2.  Ent sihtliikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui ümberkujundatava äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avaldamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 86d on vastanud neljale viiendikule lähteliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates hakkab toimima töötajate osavõtt vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või kui sihtliikmesriigi õigus ei näe ette:

   a) vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see on olemas äriühingus enne ümberkujundamist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel selle äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või
   b) ümberkujundatud äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad sihtliikmesriigis.

3.  Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust ümberkujundatud äriühingus ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis ja käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ▌ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

   a) artikli 3 lõige 1, lõike 2 punkti a alapunkt i, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 3 lõike 4 kaks esimest lauset ▌, artikli 3 lõige 5 ja artikli 3 lõige 7;
   b) artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõiked 3 ja 4;
   c) artikkel 5;
   d) artikkel 6;
   e) artikli 7 lõige 1, välja arvatud punkti b teine taane;
   f) artiklid 8, ▌10, 11 ja 12;
   g) lisa 3. osa punkt a.

4.  Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades:

   a) annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning tugineda sihtliikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;
   b) võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära ümberkujundatud äriühingu haldusorganis. Kui aga töötajate esindajad moodustasid ▌äriühingus haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik;
   c) tagavad liikmesriigid, et enne äriühingu piiriülest ümberkujundamist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt lisa 3. osa punktile a.

5.  Osalusõiguste laiendamine ümberkujundatud äriühingu teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtutakse osalusõiguste määratlemisel siseriiklikus õiguses.

6.  Kui ümberkujundatud äriühingut hakkab juhtima töötajate osalussüsteem vastavalt lõikes 2 osutatud reeglitele, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osalusõigusi rakendada.

7.  Kui ümberkujundatud äriühingus kasutatakse töötajate osalussüsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste piiriüleste või riigisiseste ühinemiste, jagunemiste või ümberkujundamiste korral nelja aasta jooksul pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis lõigetes 1–6 sätestatud korda.

8.  Äriühing teavitab oma töötajaid või töötajate esindajaid töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 86m

Ümberkujundamiseelne tõend

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või muud pädevad asutused (edaspidi„ pädev asutus“), kes kontrollib piiriülese ümberkujundamise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib lähteliikmesriigi õigus, ja annab välja ümberkujundamiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist lähteliikmesriigis.

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata maksete tegemist või maksete või mitterahaliste kohustuste tagamist avalik-õiguslike asutuste ees või teatavate valdkondlike nõuete täitmist, sh pooleliolevatest menetlustest tingitud maksete või kohustuste tagamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et ▌äriühingu taotlusele ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

   a) artiklis 86d osutatud ümberkujundamisotsuse projekt;
   b) artiklis 86e osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 86g osutatud aruanne, kui see on olemas;
   ba) kooskõlas artikli 86h lõikega 1 esitatud märkused;
   c) teave artiklis 86i osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta ▌.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et taotlusele ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmine teave, eelkõige:

   a) töötajate arv ümberkujundamisotsuse projekti koostamise ajal;
   b) tütarettevõtjad ja nende geograafiline jaotus;
   c) avalik-õiguslike asutuste ees olevate kohustuste täitmine äriühingu poolt.

Kui kõnealust teavet ei anta, võivad pädevad asutused seda paluda muudelt asjakohastelt asutustelt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust on võimalik täielikult täita ja vajalikku teavet ja vajalikke dokumente on võimalik terviklikult esitada internetis, ilma et lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda, vastavalt I jaotise III peatüki asjakohaste sätetele.

5.  Artiklis 86l sätestatud töötajate osalust käsitlevate õigusnormide järgimise osas kontrollib lähteliikmesriigi pädev asutus seda, kas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt asjaomane kord kindlaks määratakse, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6.  Lõikes 1 osutatud ▌hindamise käigus tutvub pädev asutus järgmisega:

   a) kõik asutusele lõigete 2 ja 3 kohaselt esitatud dokumendid ja kogu teave;
   b) äriühingu märge selle kohta, et artikli 86l lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud, kui see on asjakohane.

7.   Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus viib lõikes 1 osutatud hindamise lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab dokumendid ja teabe selle kohta, et äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on äriühingu piiriülese ümberkujundamise heaks kiitnud. Hindamise tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

   a) kui tehakse kindlaks, et piiriülene ümberkujundamine ▌vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja ümberkujundamiseelse tõendi;
   b) kui tehakse kindlaks, et piiriülene ümberkujundamine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja/või vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus ümberkujundamiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest. Sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna ümberkujundamiseelset tõendit välja, kui vastavalt siseriiklikule õigusele on kindlaks tehtud, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille sihiks on hoida kõrvale siseriiklikust või ELi õigusest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil.

9.  Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud õiguspärasuse kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale siseriiklikust või ELi õigusest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud õiguspärasuse kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesolevas lõikes sätestatud hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt siseriiklikus õiguses sätestatud korras.

10.  Kui lõikes 8 sätestatud hindamises on vaja arvesse võtta lisateavet või teha lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku veel kuni kolme kuu võrra pikendada.

11.  Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik teha käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadeks, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne esialgse tähtaja saabumist.

12.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused võivad konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, millel on pädevus piiriülese ümberkujundamise eri valdkondades, sh nendega, mis asuvad sihtliikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teabe ja dokumendid, mida on vaja selleks, et teha siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontroll. Pädev asutus võib hindamise käigus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

Artikkel 86o

Ümberkujundamiseelse tõendi ▌edastamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et ▌ümberkujundamiseelne tõend edastatakse artikli 86p lõikes 1 osutatud asutustele vastavalt artiklile 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad ka, et ümberkujundamiseelne tõend on vastavalt artiklile 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu kättesaadav.

2.  Juurdepääs lõikes 1 osutatud teabele on artikli 86p lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele tasuta.

Artikkel 86p

Piiriülese ümberkujundamise õiguspärasuse kontrollimine sihtliikmesriigis

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse, kes kontrollib piiriülese ümberkujundamise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib sihtliikmesriigi õigus, ja kiidab piiriülese ümberkujundamise heaks, kui kõik asjaomased tingimused ning kõik menetlused ja vorminõuded on sihtliikmesriigis nõuetekohaselt täidetud.

Sihtliikmesriigi pädev asutus tagab eelkõige, et kavandatav ümberkujundatud äriühing järgib liikmesriigi äriühingute asutamist ja registreerimist reguleerivaid õigusnorme, ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on kindlaks määratud vastavalt artiklile 86l.

2.  Lõike 1 kohaldamiseks esitab ümberkujundatav äriühing lõikes 1 osutatud ametiasutusele piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, mille äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on heaks kiitnud vastavalt artiklile 86i.

3.  Liikmesriigid tagavad, et piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu taotluse, millele on osutatud lõikes 1, saab täielikult täita ning nõutud teavet ja dokumente on võimalik terviklikult esitada internetis, ilma et oleks vaja isiklikult pädevasse asutusse või muu isiku juurde või asutusse kohale ilmuda, vastavalt I jaotise III peatüki asjakohaste sätetele.

4.  Lõikes 1 osutatud pädev asutus ▌kiidab piiriülese ümberkujundamine heaks niipea, kui ta on lõpetanud asjaomaste tingimuste hindamise.

5.  Lõikes 1 osutatud pädev asutus aktsepteerib artikli 86o lõikes 1 osutatud ümberkujundamiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab kindlalt menetluste ja vorminõuete lähteliikmesriigi õigusnormide kohast korrektset täitmist, ilma milleta ei saa piiriülest ümberkujundamist heaks kiita.

Artikkel 86q

Registreerimine

1.  Kord, mille kohaselt avalikustatakse piiriülese ümberkujundamise lõpuleviimine registris, määratakse asjaomase riigi territooriumi osas kindlaks lähte- ja sihtliikmesriigi õiguse alusel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse sisestatakse vähemalt järgmine teave, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks artiklis 22 osutatud süsteemi kaudu:

   a) sihtliikmesriigi registris – et ümberkujundatud äriühingu registreerimine on piiriülese ümberkujundamise tulemus;
   b) sihtliikmesriigi registris – ümberkujundatud äriühingu registreerimise kuupäev;
   c) lähteliikmesriigi registris et äriühingu kustutamine registrist on piiriülese ümberkujundamise tulemus;
   d) lähteliikmesriigi registris – äriühingu registrist kustutamise kuupäev;
   e) vastavalt lähte- ja sihtriigi registrites – äriühingu registrinumber, nimi ja õiguslik vorm lähteliikmesriigis ning ümberkujundatud äriühingu registrinumber, nimi ja õiguslik vorm sihtliikmesriigis.

3.  Liikmesriigid tagavad, et sihtliikmesriigi registri pidaja teatab lähteliikmesriigi registri pidajale artiklis 22 osutatud süsteemi kaudu, et piiriülene ümberkujundamine on jõustunud. Liikmesriigid tagavad ka, et äriühing kustutatakse registrist viivitamata pärast selle teate saamist ▌.

Artikkel 86r

Piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev

Ümberkujundamise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks sihtliikmesriigi õiguse kohaselt. See kuupäev peab olema pärast artiklis 86p osutatud kontrolli lõpuleviimist.

Artikkel 86s

Piiriülese ümberkujundamise tagajärjed

Käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormidega kooskõlas läbiviidud piiriülese ümberkujundamisega kaasneb piiriülese ümberkujundamise jõustumise tõttu ja alates artiklis 86r osutatud kuupäevast järgnev:

   a) äriühingu kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused jäävad ümberkujundatud äriühingu suhtes kehtima;
   b) ▌äriühingu osanikud või aktsionärid jätkavad ümberkujundatud äriühingu osanike või aktsionäridena, v. a juhul, kui nad kasutavad artikli 86j lõikega 1 ettenähtud osalusest loobumise õigust;
   c) piiriülese ümberkujundamise jõustumise hetkel töölepingute või töösuhete alusel kehtivad ▌äriühingu õigused ja kohustused jätkuvad ümberkujundatud äriühingus ▌.

Artikkel 86t

Sõltumatute ekspertide vastutus

Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 86g ▌osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust ▌.

Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti ümberkujundamiseelset tõendit taotleva äriühinguga ning et eksperdi arvamus on erapooletu, objektiivne ja antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

Artikkel 86u

Kehtivus

Käesolevat direktiivi ülevõtvate menetlustega kooskõlas jõustunud äriühingu piiriülest ümberkujundamist ei tohi õigustühiseks tunnistada.

See ei piira liikmesriikide volitusi kehtestada meetmeid ja karistusi muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas vastavalt liikmesriigi õigusele pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäeva.

______________

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).“;

"

5)  artikli 119 punkti 2 muudetakse järgmiselt:

a)  alapunkti c lõppu lisatakse järgmine tekst: „või“;

b)  lisatakse alapunkt d:"

„d) annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale äriühingule – ühendavale äriühingule – , ilma et ühendav äriühing emiteeriks uusi osasid või aktsiaid, tingimusel et kõik ühinevate äriühingute aktsiad või osad kuuluvad otseselt või kaudselt ühele isikule või ühinevate äriühingute osad või aktsiad kuuluvad osanikele või aktsionäridele kõigis ühinevates äriühingutes samas proportsioonis.“;

"

6)  artiklit 120 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 120

Kohaldamisala käsitlevad lisasätted“;

"

b)  Artikli 120 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

   a) äriühing või äriühingud on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;

   d) äriühingu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL IV jaotisega ette nähtud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja kordi;

"

f)  lisatakse järgmine lõige:"

„5. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes on kohaldamisel:

   a) maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;
   b) muu likvideerimismenetlus kui need, mis on osutatud lõike 4 punktis a, või
   c) kriisiennetusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 101 tähenduses.“;

"

7)  artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt a jäetakse välja;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõike 1 punktis b osutatud sätete ja vorminõuete hulka kuuluvad eelkõige ühinemisega seotud otsustamismenetlust ja töötajate kaitset käsitlevad sätted, kui tegemist on muude kui artikliga 133 reguleeritud õigustega.“;

"

8)  artiklit 122 muudetakse järgmiselt:

a)  punktid a ja b asendatakse järgmisega:"

a) ühinevate äriühingute õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;

   b) äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui see on asjakohane;“;

"

b)  punkt h asendatakse järgmisega:"

„h) kõik erisoodustused, mis antakse ▌ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorganite liikmetele;“;

"

c)   punkt i asendatakse järgmisega:"

„i) piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asutamisdokument või -dokumendid, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokument;“;

"

d)   lisatakse punktid m ja n:"

„m) üksikasjalik teave ▌osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 126a pakutava rahalise hüvituse kohta;

   n) ▌võlausaldajatele pakutavad tagatised, nagu garantiid või pandid.“;

"

9)  artiklid 123 ja 124 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 123

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et järgmised piiriülese ühinemisega seotud dokumendid avaldatakse ja tehakse avalikult kättesaadavaks iga ühineva äriühingu asukohaliikmesriigi registrites vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud üldkoosoleku määratud kuupäeva:

   a) piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt;
   b) teade ühineva äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele selle kohta, et nad võivad esitada äriühingule vähemalt viis tööpäeva enne üldkoosoleku kuupäeva piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne, kui see on koostatud kooskõlas artikliga 125, avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisel konfidentsiaalse teabe sellest välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidele saab juurde pääseda ka artiklis 22 osutatud süsteemi kasutades.

2.  Liikmesriigid võivad ühinevad äriühingud lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui nad teevad lõikes 1 osutatud dokumendid oma veebisaitidel avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne selle koosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda aga kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, välja arvatud juhul kui ja ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3.  Kui ühinevad äriühingud avalikustavad piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitavad nad vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud üldkoosoleku kuupäeva vastavatele riiklikele registritele järgmised andmed, mis tuleb avalikustada:

   a) iga ühineva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning tekkiva uue äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;
   b) register, kuhu on esitatud iga ühineva äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid, ning registreerimisnumber;
   c) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale iga ühineva äriühingu kohta;
   d) andmed veebisaidi kohta, kus on internetis tasuta kättesaadavad lõikes 1 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt, teade ja eksperdi aruanne ning täielik teave käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõudeid saab vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele täielikult täita internetis, ilma et üheski ühineva äriühingu asukohaliikmesriigis oleks vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5.  Kui ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, peab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamine toimuma vähemalt üks kuu enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

6.  Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid ette näha, et piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt või lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele.

7.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud dokumendid või lõikes 3 osutatud teave on avalikkusele registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu tasuta ligipääsetavad.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et tasu, mida registrid ▌äriühingutelt lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulude katmist.

Artikkel 124

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1.  Iga ühineva äriühingu juht- või haldusorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse piiriülese ühinemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

2.  Lõikes 1 nimetatud aruandes selgitatakse eeskätt piiriülese ühinemise mõju äriühingu tegevusele tulevikus.

See sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

3.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

   aa) selgitus rahalise hüvituse kohta ja selle arvutamise meetod;
   b) selgitus osade või aktsiate asendussuhte ja selle arvutamise meetodi või meetodite kohta, kui see on asjakohane;

   d) piiriülese ühinemise mõju äriühingu osanikele või aktsionäridele;
   e) osanikele või aktsionäridele kättesaadavad õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 126a.

3a.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole kohustuslik juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on kokku leppinud, et sellest nõudest loobutakse. Liikmesriigid võivad ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud käesoleva artikli täitmisest vabastada.

4.  Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

   ca) piiriülese ühinemise mõju töösuhetele, samuti nende kaitseks võetavad meetmed, kui see on asjakohane;
   cb) olulised muutused kohaldatavates töötingimustes ja äriühingu tegevuskohtade asukohas;
   d) kuidas punktides ca ja cb esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

4aa.  Kui ühineva äriühingu juht- või haldusorgan saab siseriiklike õigusaktide kohaselt töötajate esindajalt või nende puudumisel töötajatelt õigeaegselt arvamuse lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud töötajatele mõeldud aruande osa kohta, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

4a.  Töötajatele mõeldud aruande osa ei nõuta, kui ühineval äriühingul ja selle tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjad, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juht- või haldusorganisse.

5.  Iga ühinev äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab lõigetes 3 ja 4 osutatud kahte osa, või eraldi aruanded osanikele või aktsionäridele ja töötajatele.

6.  Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud aruanne või lõikes 5 osutatud aruanded koos piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga, kui see on olemas, tehakse iga ühineva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele igal juhul elektrooniliselt kättesaadavaks hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 126 osutatud ▌üldkoosoleku kuupäeva.

Kui aga ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, tehakse aruanne kättesaadavaks vähemalt kuus nädalat enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

8.  Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud osast lõike 3 kohaselt loobutakse ja lõikes 4 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 4a kohaselt nõutav, ei ole lõikes 1 osutatud aruande koostamine kohustuslik.

9.  Lõigete 1–8 kohaldamine ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmise järel riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja ärakuulamise õiguste ja korra kohaldamist.“;

"

10)  artiklit 125 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 1 lisatakse teine lõik:"

„Kui aga ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, tehakse aruanne kättesaadavaks vähemalt üks kuu enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.“;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul ekspertide arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitus ja osade või aktsiate asendussuhe on piisavad. Seoses artikli 122 punktis m osutatud rahalise hüvitusega võtavad eksperdid arvesse ühinevate äriühingute aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast ühinemisest teatamist ja äriühingute väärtust, arvates sellest maha kavandatava ühinemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditega. Aruannetes esitatakse vähemalt järgmine teave:

   a) näidatakse, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava rahalise hüvituse arvutamisel;
   b) näidatakse, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava aktsiate või osade asendussuhte arvutamisel;
   c) osutatakse, kas kasutatud meetod või meetodid on rahalise hüvituse ja aktsiate või osade asendussuhte hindamiseks piisavad, tuuakse ära iga sellise meetodi kasutamisel saadud väärtus ja esitatakse arvamus selle kohta, milline on valitud meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel; ja kui ühinevates äriühingutes kasutatakse erinevaid meetodeid, märgitakse ka seda, kas erinevate meetodite kasutamine on põhjendatud;
   d) kirjeldatakse hindamisel tekkinud konkreetseid raskusi.

Ekspertidel on õigus nõuda ühinevatelt äriühingutelt kogu teavet, mida nad oma ülesande täitmiseks vajavad.

"

c)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lause:"

„Liikmesriigid võivad ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud käesoleva artikli täitmisest vabastada.“

"

11)  artiklit 126 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Pärast artiklites 124 ▌ ja 125 osutatud aruannete teatavaks võtmist, kui see on asjakohane, ning artikli 124 kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 123 kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist otsustab iga ühineva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise üle, kui see on eraldi dokumendis.“;

"

b)  lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses:"

„4. Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ühinemise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa ▌ vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

   a) artikli 122 punktis b osutatud osade või aktsiate asendussuhe ei ole määratud piisavalt asjakohaselt;
   b) artikli 122 punktis m osutatud rahaline hüvitus ei ole määratud piisavalt asjakohaselt;

   d) punktide a või b kohta esitatud teave ei vasta õigusnormidele.“;

"

12)  lisatakse järgmised artiklid ▌:"

„Artikkel 126a

Osanike ja aktsionäride kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel ühinevate äriühingute ▌osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti heakskiitmise vastu, on õigus oma osalus piisava rahalise hüvituse eest võõrandada lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel, kui nad omandavad osad või aktsiad ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus, mida reguleeritakse muu kui ühineva äriühingu liikmesriigi õigusega.

Liikmesriigid võivad sellise õiguse anda ka teistele ühinevate äriühingute osanikele või aktsionäridele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et otsene vastuseis piiriülese ühinemise lepingu ühisele projektile ja/või osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osalus võõrandada dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 126 osutatud üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et dokumenteeritud vastuseis piiriülese ühinemise lepingu ühisele projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad ühinevale äriühingule teada andma oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi ületada üht kuud alates artiklis 126 osutatud üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et ühinevad äriühingud annavad sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3.  Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb maksta piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis ettenähtud rahaline hüvitus. See ajavahemik ei tohi olla ületada kahte kuud alates sellest, kui piiriülene ühinemine artikli 129 kohaselt jõustub.

4.  Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et asjaomase ühineva äriühingu pakutav rahaline hüvitus ei ole piisav, on õigus nõuda pädevate asutuste või riigisisese õigusega volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitust. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvituse taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvituse kohta kehtib asjaomase ühineva äriühingu nende osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–6 osutatud õigusi reguleerib selle liikmesriigi õigus, mida kohaldatakse ühineva äriühingu suhtes, ja ainupädev nende õigustega seotud vaidluste lahendamisel on asjaomane liikmesriik.

6.   Liikmesriigid tagavad ka, et need ühinevate äriühingute osanikud või aktsionärid, kellel polnud või kes ei kasutanud oma osaluse võõrandamise õigust, kuid leiavad, et osade või aktsiate asendussuhe ei ole piisav, võivad piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis ette nähtud ▌asendussuhte vaidlustada ja nõuda juurdemakset. Selline menetlus algatatakse pädevates asutustes või asjaomase ühineva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega volitatud organites kõnealuse liikmesriigi õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul ning see ei takista piiriülese ühinemise registreerimist. Tehtud otsus on piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu jaoks siduv.

Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et otsuses kehtestatud osade või aktsiate asendussuhe kehtib asjaomase ühineva äriühingu nende osanike või aktsionäride suhtes, kellel oma osaluse võõrandamise õigust polnud või kes seda ei kasutanud.

7.  Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et piiriülese ühinemise tulemusena tekkiv äriühing võib juurdemakse asemel pakkuda osasid või aktsiaid või muud hüvitust.

Artikkel 126b

Võlausaldajate kaitse

1.  Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded pärinevad varasemast ajast kui avalikustatud piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt ja kelle nõuete tähtpäev pole avalikustamise kuupäevaks saabunud.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul kaitsemeetmetega, mida pakutakse artikli 122 punkti m alusel piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid kaitsemeetmeid kolme kuu jooksul alates artiklis 123 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamisest, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete täitmine on piiriülese ühinemise tõttu ohus ja ühinevatelt äriühingutelt ei ole piisavaid kaitsemeetmeid saadud.

Liikmesriigid tagavad, et kaitsemeetmed sõltuvad piiriülese ühinemise jõustumisest vastavalt artiklile 129.

2.   Liikmesriigid võivad nõuda, et ühinevate äriühingute juht- või haldusorgan esitab ▌avalduse, milles on täpselt kirjeldatud nende äriühingute finantsseisundit avalduse tegemise kuupäeval, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne avalikustamist. Avalduses kinnitatakse, et tuginedes ühinevate äriühingute juht- või haldusorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei tea nad ühtegi põhjust, miks ei peaks ühinemise tulemusena tekkiv äriühing suutma täita oma kohustusi nende täitmise tähtaja jooksul. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga vastavalt artiklile 123.

3.   Lõiked ▌ 2 ja 3 ei piira ühinevate äriühingute asukohaliikmesriikide avalik-õiguslikele isikutele maksete tegemist või maksete või mitterahaliste kohustuste tagamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 126c

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese ühinemisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid teostatakse vastavalt direktiiviga 2002/14/EÜ ja direktiiviga 2001/23/EÜ kehtestatud õigusraamistikule, kui piiriülest ühinemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada teavitamis- ja ärakuulamisõigust muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 124 lõikest 4aa ja artikli 123 lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti või artiklis 124 osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 126 osutatud üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3.  Ilma et see piiraks ühegi kehtiva, töötajate jaoks soodsama sätte ja/või tava kohaldamist, määravad liikmesriigid kindlaks praktilise korra, kuidas teavitamis- ja ärakuulamisõigust direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 kohaselt teostada.“;

"

13)  artikkel 127 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 127

Ühinemiseelne tõend

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või muud pädevad asutused (edaspidi „pädev asutus“), mis kontrollib piiriülese ühinemise õiguspärasust menetluse nendes osades, mida reguleerib ühineva äriühingu õigus, ja annab välja ühinemiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist ühineva äriühingu liikmesriigis.

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata avalik-õiguslikele isikutele maksete tegemist või maksete või mitterahaliste kohustuste tagamist või teatavate valdkondlike nõuete täitmist, sh pooleliolevatest menetlustest tingitud maksete või kohustuste tagamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusele ühinemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

   a) artiklis 122 osutatud ühinemise lepingu projekt;
   b) artiklis 124 osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 125 osutatud aruanne, kui see on olemas;
   ba) kooskõlas artikli 123 lõikega 1 esitatud märkused;
   c) teave artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et taotlusele ühinemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmine teave, eelkõige:

   a) töötajate arv ühinemise lepingu ühise projekti koostamise ajal;
   b) tütarettevõtjad ja nende geograafiline jaotus;
   c) avalik-õiguslike isikute ees olevate kohustuste täitmine äriühingu poolt;

Kui kõnealust teavet ei anta, võivad pädevad asutused paluda seda käesoleva lõike sätete täitmiseks muudelt asjakohastelt asutustelt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 2a osutatud taotlust on võimalik täielikult täita ning vajalikku teavet ja vajalikke dokumente on võimalik terviklikult esitada internetis, ilma et lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda, vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele.

5.  Artiklis 133 sätestatud töötajate osalust käsitlevate õigusnormide järgimise osas kontrollib ühineva äriühingu liikmesriigi pädev asutus seda, kas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt asjaomane kord kindlaks määratakse, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6.  Lõikes 1 osutatud hindamise käigus tutvub pädev asutus järgmisega:

   a) kõik asutusele lõigete 2 ja 2a kohaselt esitatud dokumendid ja kogu teave;
   c) vajaduse korral ühinevate äriühingute teadaanne selle kohta, et artikli 133 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud.

7.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud hindamine viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi dokumendid ja teave selle kohta, et äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on piiriülese ühinemise heaks kiitnud. Hindamise tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

   a) kui tehakse kindlaks, et piiriülene ühinemine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja ühinemiseelse tõendi;
   b) kui tehakse kindlaks, et piiriülene ühinemine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja/või vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus ühinemiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest. Sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna ühinemiseelset tõendit välja, kui vastavalt liikmesriigi õigusele on kindlaks tehtud, et piiriülest ühinemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille sihiks on hoida kõrvale liikmesriigi või ELi õiguse järgimisest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil.

9.  Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud õiguspärasuse kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest ühinemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liikmesriigi või ELi õiguse järgimisest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud õiguspärasuse kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesolevas lõikes sätestatud hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

10.  Kui lõikes 7 sätestatud hindamises on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 6 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku veel kuni kolme kuu võrra pikendada.

11.  Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik teha käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadeks, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne esialgse tähtaja saabumist.

12.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused võivad konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, kes on pädevad piiriülese ühinemise eri valdkondades, sh nendega, mis asuvad ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu liikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontrollimiseks. Pädev asutus võib hindamise käigus pöörduda sõltumatu eksperdi poole.“;

"

14)  lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 127a

Ühinemiseelse tõendi edastamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ühinemiseelset tõendit jagatakse vastavalt artiklile 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu artikli 128 lõikes 1 osutatud asutustega.

Liikmesriigid tagavad ka, et ühinemiseelne tõend on vastavalt artiklile 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu kättesaadav.

2.  Juurdepääs lõikes 1 osutatud teabele on artikli 128 lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele ja registritele tasuta.“

"

15)  artiklit 128 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõike 1 kohaldamiseks esitab iga ühinev äriühing ▌lõikes 1 osutatud asutusele artiklis 126 nimetatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt heakskiidetud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti või, kui vastavalt artikli 132 lõikele 3 ei ole osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiit nõutav, iga ühineva äriühingu poolt liikmesriigi õiguse kohaselt heakskiidetud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti.“

"

b)  lisatakse järgmised lõiked ▌:"

3. Iga liikmesriik tagab, et ühineva äriühingu taotlust▌, millele on osutatud lõikes 1, on võimalik täielikult täita ja et sellega seotud teavet ja dokumente on võimalik terviklikult esitada internetis, ilma et oleks vaja isiklikult kohale ilmuda lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse, vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele.

4.  Lõikes 1 osutatud pädev asutus kiidab piiriülese ühinemise heaks niipea, kui ta on lõpetanud asjaomaste tingimuste hindamise.

5.   Piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi pädev asutus tunnustab artikli 127a lõikes 1 osutatud ühinemiseelset tõendit või ühinemiseelseid tõendeid kindla tõendina selle kohta, et ühinemiseelsed menetlused ja vorminõuded on vastavas liikmesriigis või vastavates liikmesriikides nõuetekohaselt lõpule viidud. ▌“;

"

16)  artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1. Kord, mille kohaselt kooskõlas artikliga 16 avalikustatakse piiriülese ühinemise lõpuleviimine avalikus registris, kuhu iga ▌äriühing oma dokumendid esitama peab, määratakse asjaomase riigi territooriumi osas kindlaks ühinevate äriühingute ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriikide õiguse alusel▌.“

"

b)  lisatakse lõige 1a:"

„1a. Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse sisestatakse vähemalt järgmine teave, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks artiklis 22 osutatud süsteemi kaudu:

   a) ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi registris teave selle kohta, et ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimine on piiriülese ühinemise tulemus;
   b) ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi registris – ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimise kuupäev;
   c) iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris – äriühingu registrist kustutamise kuupäev;
   d) iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris teave selle kohta, et äriühingu registrist kustutamine on piiriülese ühinemise tulemus;
   e) iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu liikmesriigi registris – iga ühineva äriühingu ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimisnumber, nimi ja õiguslik vorm.“;

"

17)  artiklit 131 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Vastavalt artikli 119 punkti 2 alapunktidele a, c ja d lõpule viidud piiriülese ühinemisega kaasneb alates artiklis 129 nimetatud kuupäevast järgnev:

   a) ühendatava äriühingu kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle ühendavale äriühingule ja jäävad tema suhtes kehtima;
   b) ühendatava äriühingu osanikest või aktsionäridest saavad ühendava äriühingu osanikud või aktsionärid, v. a juhul, kui nad kasutavad artikli 126a lõikega 1 ettenähtud osalusest loobumise õigust;
   c) ühendatav äriühing loetakse lõpetatuks.“;

"

b)  lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:"

„a) ühinevate äriühingute kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle uuele äriühingule ja jäävad tema suhtes kehtima;

   b) ühinevate äriühingute osanikest või aktsionäridest saavad uue äriühingu osanikud või aktsionärid, v. a juhul, kui nad kasutavad artikli 126a lõikega 1 ettenähtud osalusest loobumise õigust;“;

"

18)  artiklit 132 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui piiriülese ühinemise ühendamise teel viib läbi äriühing, kellele kuuluvad kõik ühendatava äriühingu või ühendatavate äriühingute osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvad osad või aktsiad ja muud väärtpaberid, või isik, kellele kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühendatava äriühingu osad või aktsiad ja ühendatavate äriühingute osad või aktsiad, ning ühendav äriühing ei anna ühinemise käigus osasid või aktsiaid üle, siis

   artikli 122 punktid b, c, e ja m, artikkel 125 ning artikli 131 lõike 1 punkt b kohaldamisele ei kuulu,
   artikkel 124 ja artikli 126 lõige 1 ei kuulu kohaldamisele ühendatava äriühingu või ühendatavate äriühingute suhtes.“;

"

b)  lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:"

„3. Kui kõigi ühinevate äriühingute asukohaliikmesriikide õigusega on ette nähtud erand osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu nõudest vastavalt artikli 126 lõikele 3 ja käesoleva artikli lõikele 1, tehakse vastavalt artikli 123 lõigetes 1–3 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt või teave ning artiklites 124 ja 124a osutatud aruanded kättesaadavaks vähemalt üks kuu enne seda, kui äriühing teeb ühinemise kohta otsuse vastavalt siseriiklikule õigusele.“;

"

19)  artiklit 133 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"

„2. Piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui vähemalt ühe ühineva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ühinemise lepingu projekti artikli 123 kohast avaldamist võrdne nelja viiendikuga kohaldatavast piirmäärast, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille kohtualluvusse ühinev äriühing kuulub, ja mille korral tuleb tagada töötajate osalus vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või kui piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette järgmist:“

"

b)  lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) annavad liikmesriigid ühinevate äriühingute asjaomastele organitele juhul, kui vähemalt ühes ühinevatest äriühingutest kasutatakse töötajate osaluse süsteemi vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, õiguse otsustada ilma eelnevate läbirääkimisteta selle kasuks, et nende suhtes kohaldatakse lõike 3 punktis h osutatud osalust käsitlevaid tavanorme, mis on sätestatud piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses, ning pidada nendest normidest kinni registrisse kandmise kuupäevast alates;“

"

c)   lõige 7 asendatakse järgmisega:"

„7. Kui piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste piiriüleste või siseriiklike ühinemiste, jagunemiste või ümberkujundamiste korral nelja aasta jooksul pärast ühinemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis lõigetes 1–6 sätestatud korda.“;

"

d)   lisatakse lõige 8 järgmises sõnastuses:"

„8. Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele, kas ta otsustab kohaldada lõike 3 punktis h osutatud osaluse standardeeskirju või alustab läbirääkimisi spetsiaalses läbirääkimisorganis. Viimasel juhul teavitab äriühing oma töötajaid või nende esindajaid läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.“;

"

20)  lisatakse artikkel 133a järgmises sõnastuses:"

„Artikkel 133a

Sõltumatute ekspertide vastutus

Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad artiklis 125 ▌osutatud aruande koostamise eest vastutavate sõltumatute ekspertide tsiviilvastutust ▌.

Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti ühinemiseelset tõendit taotleva äriühinguga ning et eksperdi arvamus on erapooletu, objektiivne ja antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas eksperdi suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.“

"

21)  artiklisse 134 lisatakse järgmine lõige:"

„See ei piira liikmesriikide volitusi kehtestada meetmeid ja karistusi muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas vastavalt liikmesriigi õigusele pärast piiriülese ühinemise jõustumise kuupäeva.“

"

22)  II jaotisesse lisatakse IV peatükk:"

„IV PEATÜKK

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülene jagunemine

Artikkel 160a

Kohaldamisala

Käesolev peatükk kehtib selliste piiratud vastutusega äriühingute piiriülese jagunemise kohta, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, kui jagunemises osalevatest piiratud vastutusega äriühingutest vähemalt kahe suhtes kehtib erineva liikmesriigi õigus (edaspidi „piiriülesed jagunemised“).

Artikkel 160b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) „piiratud vastutusega äriühing“ (edaspidi „äriühing“) – II lisas loetletud liiki äriühing;
   2) „jagunev äriühing“ – äriühing, mis on piiriüleselt jagunemas, mille käigus ta annab täieliku jagunemise korral kogu oma vara ja kõik kohustused üle kahele või enamale äriühingule, või osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral annab osa vara ja osa kohustustest üle ühele või mitmele äriühingule;
   3) „jagunemine“ – tehing, millega
   a) jagunev äriühing annab pärast likvideerimismenetluseta lõpetamist kogu oma vara ja kõik kohustused üle kahele või enamale uuele äriühingule („omandavad äriühingud“), kusjuures jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid saavad vastu omandavate äriühingute väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on ettenähtud, siis juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtusest, või kui neil nimiväärtust ei ole, juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende äriühingute väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest („täielik jagunemine ehk jaotumine“);
   b) jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või mitmele uuele äriühingule („omandavad äriühingud“), kusjuures jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid saavad vastu omandavate äriühingute või jaguneva äriühingu või nii omandavate äriühingute kui ka jaguneva äriühingu väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on ette nähtud, siis juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtusest, või kui neil nimiväärtust ei ole, juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende äriühingute väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest („osaline jagunemine ehk eraldumine“);
   c) jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või mitmele uuele äriühingule („omandavad äriühingud“), saades vastu omandavate äriühingute väärtpaberid, osad või aktsiad („eraldumise teel jagunemine“).

Artikkel 160c

Kohaldamisala käsitlevad lisasätted

1.  Ilma et see piiraks artikli 160b lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat peatükki piiriülesele jagunemisele ka siis, kui vähemalt ühe asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab artikli 160b lõike 3 punktide a ja b kohast juurdemakset summas üle 10 % omandavate äriühingute väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast, või nimiväärtuse puudumisel 10 % väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest.

3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata nende piiriüleste jagunemiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

4.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

   a) jagunev äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;
   b) äriühingu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL IV jaotisega ette nähtud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

5.  Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes on kohaldamisel

   a) maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;
   aa) muu likvideerimismenetlus kui need, mis on osutatud lõike 4 punktis a, või
   b) kriisiennetusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkti 101 tähenduses.

6.  Piiriülese jagunemisega seotud menetluse ja vorminõuete seda osa, mida tuleb järgida jagunemiseelse tõendi saamiseks, reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus, ning menetluse ja vorminõuete seda osa, mida tuleb järgida pärast jagunemiseelse tõendi saamist kooskõlas liidu õigusega, reguleerib omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide õigus.

Artikkel 160e

Piiriülese jagunemise lepingu projekt

Piiriülest jagunemist kavandava äriühingu juht- või haldusorgan koostab piiriülese jagunemise lepingu projekti. Piiriülese jagunemise lepingu projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju:

   a) jaguneva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva(te) uu(t)e äriühingu(te) kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;
   b) äriühingute väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui see on asjakohane;
   c) omandavate äriühingute või jaguneva äriühingu väärtpaberite, osade või aktsiate üleandmise tingimused;
   d) piiriülese jagunemise esialgne kavandatav ajakava;
   e) piiriülese jagunemise eeldatav mõju töötajatele;
   f) kuupäev, millest alates üleantud väärtpaberid, osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale, ning seda õigust mõjutavad eritingimused;
   g) kuupäev või kuupäevad, millest alates jaguneva äriühingu tehinguid käsitatakse raamatupidamisarvestuses omandavate äriühingute tehingutena;
   h) kõik erisoodustused, mis antakse jaguneva äriühingu haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorgani liikmetele;
   i) õigused, mille omandavad äriühingud annavad jaguneva äriühingu eriõigustega osanikele või aktsionäridele või teistele äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, mis ei ole osad ega aktsiad, omanikele, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;

   j) omandavate äriühingute asutamisdokumendid, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokument, ning kõik jaguneva äriühingu asutamisdokumentides tehtud muudatused, kui tegemist on osalise jagunemisega;
   k) vajaduse korral andmed menetluse kohta, millega määratakse artikli 160n kohaselt kindlaks töötajate kaasamise kord nende osalusõiguse kindlaksmääramisel omandavates äriühingutes▌;
   l) jaguneva äriühingu varade ja kohustuste täpne kirjeldus ja selgitus selle kohta, kuidas need varad ja kohustused omandavate äriühingute vahel jaotuvad või, kui tegemist on eraldumisega, millised varad ja kohustused jäävad jagunevale äriühingule, sealhulgas selle kohta, kuidas käsitletakse neid varasid ja kohustusi, mille jaotuse üle ei ole piiriülese jagunemise lepingu projektis sõnaselgelt kokku lepitud, nagu varad ja kohustused, mis ei ole piiriülese jagunemise lepingu projekti koostamise kuupäeval teada;
   m) teave igale piiriüleses jagunemises osalevale äriühingule üleantavate varade ja kohustuste hindamise kohta;
   n) jaguneva äriühingu bilansipäev, millest lähtudes määratakse kindlaks piiriülese jagunemise tingimised;
   o) kui see on asjakohane, jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele omandavate äriühingute või jaguneva äriühingu või nii omandavate äriühingute kui ka jaguneva äriühingu osade või aktsiate ja väärtpaberite üleandmine ning kriteerium, mille alusel selline üleandmine toimub;
   p) üksikasjalik teave ▌osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 160l pakutava rahalise hüvituse kohta;
   q) ▌võlausaldajatele pakutavad tagatised, nagu garantiid või pandid.

Artikkel 160g

Juht- või haldusorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1.  Jaguneva äriühingu juht- või haldusorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse äriühingu piiriülese jagunemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

2.  Lõikes 1 nimetatud aruandes selgitatakse eeskätt piiriülese jagunemise mõju äriühingute tegevusele tulevikus.

See sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

3.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

   aa) selgitus rahalise hüvituse ja selle arvutamiseks kasutatud meetodi kohta;
   b) vajaduse korral selgitus osade või aktsiate asendussuhte ja selle arvutamise meetodi kohta;

   d) äriühingu piiriülese jagunemise mõju osanikele või aktsionäridele;
   e) osanikele või aktsionäridele kättesaadavad õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 160l.

4.  Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole kohustuslik juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on kokku leppinud, et sellest nõudest loobutakse. Liikmesriigid võivad ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud käesoleva artikli täitmisest vabastada.

5.  Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

   ca) piiriülese jagunemise mõju töösuhetele, samuti nende kaitseks võetavad meetmed, kui see on asjakohane;
   cb) olulised muutused kohaldatavates töötingimustes ja äriühingu tegevuskohtade asukohas;
   d) kuidas punktides ca ja cb esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6.  Kui jaguneva äriühingu juht- või haldusorgan saab siseriiklike õigusaktide kohaselt töötajate esindajatelt või nende puudumisel töötajatelt õigeaegselt arvamuse lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud töötajatele mõeldud aruande osa kohta, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

7.  Töötajatele mõeldud aruande osa ei nõuta, kui äriühingul ja selle tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjad, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juht- või haldusorganisse.

8.  Äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab lõigetes 3 ja 4 osutatud kahte osa, või eraldi aruanded osanikele või aktsionäridele ja töötajatele.

9.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud aruanne või lõikes 5 osutatud aruanded koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga, kui see on olemas, tehakse jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumisel töötajatele igal juhul elektrooniliselt kättesaadavaks hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 160k osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

10.  Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud osast lõike 3 kohaselt loobutakse ja lõikes 4 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 4a kohaselt nõutav, ei ole lõikes 1 osutatud aruande koostamine kohustuslik.

11.  Käesoleva artikli lõiked 1–8 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmiseks riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.

Artikkel 160i

Sõltumatu eksperdi aruanne

1.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese jagunemise lepingu projekti vaatab läbi sõltumatu ekspert, kes koostab osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande, mis tehakse neile kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 160k osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ▌. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib ekspert olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

2.  Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul eksperdi arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitus ja osade või aktsiate asendussuhe on piisavad. Seoses artikli 160e punktis q osutatud rahalise hüvitusega võtab ekspert arvesse jaguneva äriühingu aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast jagunemisest teatamist ja äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava jagunemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditega. Aruandes esitatakse vähemalt järgmine teave:

   a) näidatakse, millist meetodit kasutati kavandatava rahalise hüvituse arvutamisel;
   b) näidatakse, millist meetodit kasutati kavandatava aktsiate või osade asendussuhte arvutamisel;
   c) märgitakse, kas see meetod on rahalise hüvituse ja aktsiate või osade asendussuhte hindamiseks piisav, tuuakse ära selliste meetodite kasutamisel saadud väärtus ja esitatakse arvamus selle kohta, milline on valitud meetodi suhteline tähtsus väärtuse saamisel;
   d) kirjeldatakse hindamisel tekkinud konkreetseid raskusi.

Eksperdil on õigus nõuda jagunevalt äriühingult kogu teavet, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.

3.  Piiriülese jagunemise lepingu projekti kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt ja eksperdi aruande koostamine ei ole vajalik, kui jaguneva äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud. Liikmesriigid võivad ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud käesoleva artikli täitmisest vabastada.

Artikkel 160j

Avalikustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et ▌järgmised dokumendid avalikustatakse ja tehakse avalikult kättesaadavaks jaguneva äriühingu liikmesriigi registris vähemalt üks kuu enne artiklis 160k osutatud üldkoosoleku kuupäeva:

   a) piiriülese jagunemise lepingu projekt;

   b) teade piiriüleselt jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele selle kohta, et nad võivad esitada äriühingule hiljemalt viis tööpäeva enne üldkoosoleku kuupäeva piiriülese jagunemise lepingu projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne, kui see artikli 160i kohaselt koostatakse, avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisel konfidentsiaalse teabe sellest välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidele saab juurde pääseda ka artiklis 22 osutatud süsteemi kasutades.

2.  Liikmesriigid võivad jaguneva äriühingu lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui ta teeb lõikes 1 osutatud dokumendid oma veebisaidil avalikkusele tasuta kättesaadavaks ajavahemikuks, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 160k osutatud üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne selle koosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda aga kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja kõnealuste dokumentide autentsuse tagamiseks, välja arvatud juhul kui ja ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3.  Kui jagunev äriühing avalikustab piiriülese jagunemise lepingu projekti vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitab ta vähemalt üks kuu enne artiklis 160k osutatud üldkoosoleku kuupäeva registrile järgmised andmed, mis tuleb avalikustada:

   a) jaguneva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese jagunemise tulemusena tekkivate uute äriühingute kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;
   b) register, kuhu on esitatud jaguneva äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid ning registreerimisnumber;
   c) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale;
   d) andmed veebisaidi kohta, kus on tasuta kättesaadavad lõikes 1 osutatud piiriülese jagunemise lepingu projekt, teade ja eksperdi aruanne ning täielik teave käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

4.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõudeid saab vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele täielikult täita internetis, ilma et oleks vaja asjaomase liikmesriigi pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda. ▌

5.  Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid nõuda, et piiriülese jagunemise lepingu projekt või lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele.

6.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud dokumendid ja lõikes 3 osutatud teave on avalikkusele registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu tasuta ligipääsetavad.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et tasu, mida registrid ▌äriühingult lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulude katmist.

Artikkel 160k

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1.  Olles vajadusel teatavaks võtnud artiklites 160g ▌ja 160i osutatud aruanded ning artikli 160g kohaselt esitatud töötajate arvamused ja artikli 160j kohaselt esitatud märkused, teeb jaguneva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek otsuse piiriülese jagunemise lepingu projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise kohta, kui see on eraldi dokumendis.

2.  Osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülese jagunemise toimumine sõltuvusse sellest, et artiklis 160n osutatud kord tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3.  Liikmesriigid tagavad, et piiriülese jagunemise lepingu projekti või projekti muudatuste heakskiitmine võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiatega esindatud häältest või koosolekul esindatud märgitud kapitalist. Igal juhul ei tohi hääletuskünnis ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.

4.  Kui piiriülese jagunemise lepingu projekti mingi säte või jaguneva äriühingu asutamisdokumendi muudatus suurendab osaniku või aktsionäri majanduslikke kohustusi äriühingu või kolmandate poolte ees, võivad liikmesriigid sellise eriolukorra puhul sätestada, et sellise sätte või jaguneva äriühingu asutamisdokumendi muudatuse kiidab heaks asjaomane osanik või aktsionär, tingimusel et see osanik või aktsionär ei saa kasutada artiklis 160l sätestatud õigusi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingu piiriülese jagunemise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

   a) artikli 160e punktis b osutatud osade või aktsiate asendussuhe ei ole määratud piisavalt asjakohaselt;
   b) artikli 160e punktis q osutatud rahaline hüvitus ei ole määratud piisavalt asjakohaselt;
   c) punktide a või b kohta esitatud teave ei vastanud õigusnormidele.

Artikkel 160l

Osanike või aktsionäride kaitse

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel jaguneva äriühingu ▌osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese jagunemise lepingu projekti heakskiitmise vastu, on õigus oma osalus piisava rahalise hüvituse eest võõrandada lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel, kui nad jagunemise tulemusena omandaksid osad või aktsiad omandavates äriühingutes, mida reguleeritakse muu kui jaguneva äriühingu liikmesriigi õigusega.

Liikmesriigid võivad sellise õiguse anda ka teistele jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele.

Liikmesriigid võivad nõuda, et otsene vastuseis piiriülese jagunemise lepingu projektile ja/või osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 160k osutatud üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et dokumenteeritud vastuseis piiriülese jagunemise lepingu projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2.  Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad jagunevale äriühingule teada andma oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi ületada üht kuud alates artiklis 160k osutatud üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et jagunev äriühing annab sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3.  Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb maksta piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud rahaline hüvitus. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene jagunemine artikli 160t kohaselt jõustub.

4.  Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et asjaomase jaguneva äriühingu pakutav rahaline hüvitus ei ole piisav, on õigus nõuda pädevate asutuste või riigisisese õigusega volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitust. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvituse taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvituse kohta kehtib asjaomase jaguneva äriühingu nende osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust lõike 2a kohaselt teada andnud.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–5 osutatud õigusi reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus ja ainupädev nende õigustega seotud vaidluste lahendamisel on jaguneva äriühingu liikmesriik.

6.   Liikmesriigid tagavad▌, et need jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid, kellel polnud või kes ei kasutanud oma osaluse võõrandamise õigust, kuid leiavad, et osade või aktsiate asendussuhe ei ole piisavalt asjakohane, võivad piiriülese jagunemise lepingu projektis ette nähtud asendussuhte vaidlustada ja nõuda juurdemakset. Selline menetlus algatatakse pädevates asutustes või jaguneva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega volitatud organites kõnealuse liikmesriigi õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul ning see ei takista piiriülese jagunemise registreerimist. Otsus on siduv omandavate äriühingute suhtes ning osalise jagunemise korral ka jaguneva äriühingu suhtes.

7.  Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et asjaomane omandav äriühing ning osalise jagunemise korral ka jagunev äriühing võib juurdemakse asemel pakkuda osasid või aktsiaid või muud hüvitust.

Artikkel 160m

Võlausaldajate kaitse

1.  Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded pärinevad varasemast ajast kui avalikustatud piiriülese jagunemise lepingu projekt ja kelle nõuete tähtpäev pole avalikustamise kuupäevaks saabunud. Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul kaitsemeetmetega, mida pakutakse artikli 160e punkti r alusel piiriülese jagunemise lepingu projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid kaitsemeetmeid kolme kuu jooksul alates artiklis 160j osutatud piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamisest, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese jagunemise tõttu ohus ja äriühingult ei ole piisavaid kaitsemeetmeid saadud.

Liikmesriigid tagavad, et kaitsemeetmed sõltuvad sellest, et piiriülene jagunemine artikli 160t kohaselt jõustub.

2.  Kui ▌äriühing, kellele vastutus on jaotatud, jaguneva äriühingu võlausaldaja ▌nõuet ei rahulda, vastutavad selle kohustuse täitmise eest teised omandavad äriühingud, ja osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral jagunev äriühing solidaarselt ▌äriühinguga, kellele see vastutus on jaotatud. Jagunemises osaleva äriühingu maksimaalne solidaarvastutus on siiski piiratud sellele äriühingule jaotatud netovara väärtusega kuupäeval, mil jagunemine jõustub.

3.   Liikmesriigid võivad nõuda, et jaguneva äriühingu juht- või haldusorgan esitab avalduse, milles on täpselt kirjeldatud äriühingu finantsseisundit avalduse tegemise kuupäeval, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne avalikustamist. Avalduses kinnitatakse, et tuginedes jaguneva äriühingu juht- või haldusorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei tea nad ühtegi põhjust, miks omandav äriühing ja osalise jagunemise korral jagunev äriühing ei peaks pärast jagunemise jõustumist suutma talle piiriülese jagunemise lepingu projektist tulenevaid kohustusi tähtajaks täita. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga vastavalt artiklile 160j.

4.  Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira jagunevate äriühingute asukohaliikmesriikide avalik-õiguslikele isikutele maksete tegemist või maksete või mitterahaliste kohustuste tagamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 160ma

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese jagunemisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid teostatakse vastavalt direktiiviga 2002/14/EÜ ja direktiiviga 2001/23/EÜ kehtestatud õigusraamistikule, kui piiriülest jagunemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada teavitamis- ja ärakuulamisõigust muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes.

2.  Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 160g lõikest 6 ja artikli 160j lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese jagunemise lepingu projekti või artiklis 160g osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 160k osutatud üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3.  Ilma et see piiraks ühegi kehtiva, töötajate jaoks soodsama sätte ja/või tava kohaldamist, määravad liikmesriigid kindlaks praktilise korra, kuidas teavitamis- ja ärakuulamisõigust direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 kohaselt teostada.

Artikkel 160n

Töötajate osalus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse iga omandava äriühingu suhtes selle äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid töötajate osalust käsitlevaid norme, kui need on olemas.

2.  Ent piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne käesoleva direktiivi artikli 160e kohase piiriülese jagunemise lepingu projekti avaldamist on vastanud neljale viiendikule jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele osalusõigus direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punkti k tähenduses, või kui omandava äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette järgmist:

   a) vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see oli jagunevas äriühingus olemas enne jagunemist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või
   b) omandavate äriühingute teistes liikmesriikides asuvate üksuste töötajatele samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad omandava äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis.

3.  Lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust piiriülese jagunemise tulemusena tekkivates äriühingutes ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis ning käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2, 3 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

   a) artikli 3 lõige 1, lõike 2 punkti a alapunkt i, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 3 lõike 4 kaks esimest lauset, artikli 3 lõige 5 ▌ja artikli 3 lõige 7;
   b) artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõiked 3 ja 4;
   c) artikkel 5;
   d) artikkel 6;
   e) artikli 7 lõige 1, välja arvatud punkti b teine taane;
   f) artiklid 8, ▌10, 11 ja 12;
   g) lisa 3. osa punkt a.

4.  Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades

   a) annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning tugineda iga omandava äriühingu kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;
   b) võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära omandavate äriühingute haldusorganis. Kui aga töötajate esindajad moodustasid jagunevas äriühingus haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik;
   c) tagavad liikmesriigid, et enne äriühingu piiriülest jagunemist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt lisa 3. osa punktile a.

5.  Osalusõiguste laiendamine omandavate äriühingute teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtudes tekivad osalusõigused siseriiklikus õiguses.

6.  Kui mõni omandavatest äriühingutest kasutab töötajate osaluse süsteemi vastavalt lõikes 2 osutatud normidele, tuleb kõnealused äriühingud muuta sellist liiki äriühinguteks, mis võimaldab osalusõigusi rakendada.

7.  Kui omandavas äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste piiriüleste või riigisiseste ühinemiste, jagunemiste või ümberkujundamiste korral nelja aasta jooksul pärast piiriülese jagunemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis lõigetes 1–6 sätestatud korda.

8.  Äriühing teavitab oma töötajaid või nende esindajaid töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 160o

Jagunemiseelne tõend

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või pädevad asutused („pädev asutus“), kes kontrollib piiriülese jagunemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus, ja annab välja jagunemiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist selles liikmesriigis.

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata avalik-õiguslikele isikutele maksete tegemist või maksete või mitterahaliste kohustuste tagamist või teatavate valdkondlike nõuete täitmist, sh pooleliolevatest menetlustest tingitud maksete või kohustuste tagamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et piiriüleselt jaguneva äriühingu taotlusele jagunemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

   a) artiklis 160e osutatud jagunemislepingu projekt;
   b) artiklis 160g ▌osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 160i osutatud aruanne, kui see on olemas;
   ba) kooskõlas artikli 160j lõikega 1 esitatud märkused;
   c) teave artiklis 160k osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta▌.

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et taotlusele jagunemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmine teave, eelkõige:

   a) töötajate arv jagunemise lepingu projekti koostamise ajal;
   b) tütarettevõtjad ja nende geograafiline jaotus;
   c) avalik-õiguslike isikute ees olevate kohustuste täitmine äriühingu poolt;

Kui kõnealust teavet ei anta, võivad pädevad asutused paluda seda käesoleva lõike sätete täitmiseks muudelt asjakohastelt asutustelt.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 2a osutatud taotlust on võimalik täielikult täita ning vajalikku teavet ja vajalikke dokumente on võimalik terviklikult esitada internetis, ilma et lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda, vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele.

5.   Artiklis 160n sätestatud töötajate osalust käsitlevate normide järgimise osas kontrollib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi pädev asutus, kas artiklis 160e osutatud piiriülese jagunemise lepingu projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt asjaomane kord kindlaks määratakse, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6.   Lõikes 1 osutatud ▌hindamise käigus tutvub pädev asutus järgmise teabega:

   a) kõik asutusele lõigete 2 ja 2a kohaselt esitatud dokumendid ja kogu teave;
   c) äriühingu märge selle kohta, et artikli 160n lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud, kui see on asjakohane.

7.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus viib lõikes 1 osutatud hindamise lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab dokumendid ja teabe selle kohta, et äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on äriühingu piiriülese jagunemise heaks kiitnud. Hindamise tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

   a) kui tehakse kindlaks, et piiriülene jagunemine ▌vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja jagunemiseelse tõendi;
   b) kui tehakse kindlaks, et ▌piiriülene jagunemine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja/või vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus jagunemiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest. Sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8.  Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna jagunemiseelset tõendit välja, kui vastavalt siseriiklikule õigusele on kindlaks tehtud, et piiriülest jagunemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille sihiks on hoida kõrvale liikmesriigi või ELi õiguse järgimisest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil.

9.  Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud õiguspärasuse kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest jagunemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liikmesriigi või ELi õiguse järgimisest või seda vältida, või kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud õiguspärasuse kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesolevas lõikes sätestatud hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

10.  Kui lõikes 7 sätestatud hindamises on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 6 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku veel kuni kolme kuu võrra pikendada.

11.  Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik teha käesolevas artiklis sätestatud tähtaegadeks, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne esialgse tähtaja saabumist.

12.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused võivad konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, kes on pädevad piiriülese jagunemise eri valdkondades, sh nendega, mis asuvad omandavate äriühingute asukohaliikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontrollimiseks. Pädev asutus võib hindamise käigus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

Artikkel 160q

Jagunemiseelse tõendi ▌edastamine

2.  Liikmesriigid tagavad, et jagunemiseelset tõendit jagatakse vastavalt artiklile 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu artikli 160r lõikes 1 osutatud asutustega.

Liikmesriigid tagavad ka, et jagunemiseelne tõend on vastavalt artiklile 22 loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemis kättesaadav.

3.  Juurdepääs lõikes 2 osutatud teabele on artikli 160r lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele ja registritele tasuta.

Artikkel 160r

Piiriülese jagunemise õiguspärasuse kontrollimine

1.  Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu asutuse, kes on pädev kontrollima piiriülese jagunemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi õigus, ja kes kiidab piiriülese jagunemise heaks, kui kõik asjaomased tingimused ja vorminõuded on selles liikmesriigis nõuetekohaselt täidetud.

Pädeval asutusel või pädevatel asutustel tuleb eelkõige tagada, et kavandatavad omandavad äriühingud vastavad asjaomase liikmesriigi äriühingute asutamist ja registreerimist reguleerivatele õigusnormidele, ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on vastavalt artiklile 160n kindlaks määratud.

2.  Lõike 1 kohaldamiseks esitab iga jagunev äriühing igale lõikes 1 osutatud pädevale asutusele piiriülese jagunemise lepingu projekti, mille äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on vastavalt artiklile 160k heaks kiitnud.

3.  Iga liikmesriik tagab, et piiriüleselt jaguneva äriühingu lõikes 1 osutatud taotlust on võimalik täielikult täita ja et sellega seotud teavet ja dokumente on võimalik terviklikult esitada internetis, ilma et taotlejatel oleks vaja lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda, vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele.

4.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädev asutus kiidab piiriülese jagunemise heaks niipea, kui ta on lõpetanud asjaomaste tingimuste hindamise.

5.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädev asutus tunnustab artikli 160q lõikes 2 osutatud jagunemiseelset tõendit kindla tõendina selle kohta, et jagunemiseelsed menetlused ja vorminõuded jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigis, milleta piiriülest jagunemist heaks kiita ei saa, on nõuetekohaselt lõpule viidud.

Artikkel 160s

Registreerimine

1.  Kord, mille kohaselt kooskõlas artikliga 16 avalikustatakse piiriülese jagunemise lõpuleviimine registris, ▌määratakse asjaomase riigi territooriumi osas kindlaks jaguneva äriühingu ja omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide õiguse alusel▌.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse sisestatakse vähemalt järgmine teave, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks artiklis 22 osutatud süsteemi kaudu:

   a) omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – et omandava äriühingu registreerimine on piiriülese jagunemise tulemus;
   b) omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – omandavate äriühingute registreerimise kuupäevad;
   c) ▌jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registristäieliku jagunemise korral registrist kustutamise kuupäev;
   d) ▌jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris – et äriühingu registrist kustutamine on piiriülese jagunemise tulemus;
   e) jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris ja omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – jaguneva äriühingu ning omandavate äriühingute registreerimisnumber, nimi ja õiguslik vorm.

3.  Liikmesriigid tagavad, et omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide registrid teatavad jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registrile artiklis 22 osutatud süsteemi kaudu, et omandavad äriühingud on registrisse kantud. Täieliku jagunemise korral kustutatakse jagunev äriühing registrist ▌kohe, kui kõik need teated on saadud.

4.  Liikmesriigid tagavad, et jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi register teatab omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide registritele artiklis 22 osutatud süsteemi kaudu, et piiriülene jagunemine on jõustunud.

Artikkel 160t

Piiriülese jagunemise jõustumise kuupäev

Piiriülese jagunemise kuupäev määratakse kindlaks jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguse alusel. Jagunemine saab jõustuda pärast artiklites 160o ▌ ja 160r nimetatud kontrolli lõpetamist ja pärast kõigi artikli 160s lõikes 3 osutatud teadete saamist.

Artikkel 160u

Piiriülese jagunemise tagajärjed

1.  Käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormidega kooskõlas läbiviidud piiriülesel täielikul jagunemisel on piiriülese jagunemise jõustumise tõttu ja alates artiklis 160t osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

   a) kogu jaguneva äriühingu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavatele äriühingutele ▌vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;
   b) jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis jaotatud osalusele, v. a juhul, kui nad kasutavad artikli 160l lõikes 1 ettenähtud loobumisõigust;
   c) jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis on tekkinud töölepingute või töösuhete alusel ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, lähevad ▌üle ▌omandavatele äriühingutele;
   d) jagunev äriühing lõpetatakse;

2.   Käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormidega kooskõlas läbiviidud piiriülesel osalisel jagunemisel on piiriülese jagunemise jõustumise tõttu ja alates artiklis 160t osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

   a) osa jaguneva äriühingu varast ja kohustustest, kaasa arvatud lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele ja ülejäänud osa jääb jagunevale äriühingule alles vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;
   b) vähemalt mõned jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad omandava äriühingu või omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja vähemalt mõned neist jäävad jaguneva äriühingu osanikeks või aktsionärideks või muutuvad nii jaguneva äriühingu kui ka omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis jaotatud osalusele, v. a juhul, kui nad kasutavad artikli 160l lõikes 1 ettenähtud loobumisõigust;
   c) ▌jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis on tekkinud töölepingute või töösuhete alusel ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, ning mis on vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektile jaotatud omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele, lähevad üle vastavale omandavale äriühingule või vastavatele omandavatele äriühingutele.

3.  Käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormidega kooskõlas läbiviidud piiriülesel eraldumise teel jagunemisel on piiriülese jagunemise jõustumise tõttu ja alates artiklis 160t osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

   a) osa jaguneva äriühingu varast ja kohustustest, kaasa arvatud lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele ja ülejäänud osa jääb jagunevale äriühingule alles vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;
   aa) omandava äriühingu või omandavate äriühingute osad või aktsiad jaotatakse jagunevale äriühingule;
   b) jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis on tekkinud töölepingute või töösuhete alusel ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, ning mis on vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektile jaotatud omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele, lähevad üle vastavale omandavale äriühingule või vastavatele omandavatele äriühingutele.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 160e punktis m osutatud piiriülese jagunemise lepingu projektis ei ole jaguneva äriühingu teatava vara või teatavate kohustuste jaotuses sõnaselgelt kokku lepitud ja kui lepingu tingimuste tõlgendamine ei võimalda selle jaotuse üle otsustada, jaotatakse see vara, sellele vastav tasu või see kohustus kõigi omandavate äriühingute vahel või osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral kõigi omandavate äriühingute ja jaguneva äriühingu vahel proportsionaalselt netovara osaga, mis piiriülese jagunemise lepingu projektis nähakse ette igale sellisele äriühingule. Igal juhul kohaldatakse artikli 160m lõiget 2.

5.   Kui käesoleva peatükiga hõlmatud piiriülese jagunemise ▌ korral on liikmesriikide õigusnormidega ette nähtud, et jaguneva äriühingu teatava vara või teatavate õiguste ja kohustuste üleandmise kolmandate isikute suhtes jõustumise tingimusena tuleb täita spetsiifilisi vorminõudeid, tuleb need vorminõuded täita vastavalt olukorrale kas jaguneval äriühingul või omandavatel äriühingutel.

6.  Liikmesriigid tagavad, et omandava äriühingu osasid või aktsiaid ei või vahetada jaguneva äriühingu selliste osade või aktsiate vastu, mis kuuluvad äriühingule endale või isikule, kes tegutseb enda nimel, kuid äriühingu eest.

Artikkel 160ua

Lihtsustatud vorminõuded

Kui jagunemine toimub artikli 160b lõike 3 punktis c osutatud eraldumise teel jagunemise korras, artikli 160e punkte b, c, f, i, p ja q ning artikleid 160g, 160i ja 160l ei kohaldata.

Artikkel 160v

Sõltumatute ekspertide vastutus

Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 160i ▌osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust ▌.

Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti jagunemiseelset tõendit taotleva äriühinguga ning et eksperdi arvamus on erapooletu, objektiivne ja antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas eksperdi suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

Artikkel 160w

Kehtivus

Käesolevat direktiivi ülevõtvate menetlustega kooskõlas jõustunud piiriülest jagunemist ei tohi õigustühiseks tunnistada.

See ei piira liikmesriikide volitusi kehtestada meetmeid ja karistusi muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas vastavalt liikmesriigi õigusele pärast piiriülese jagunemise jõustumise kuupäeva.“

"

Artikkel 2

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad meetmeid ja karistusi käsitlevad normid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kõnealused normid võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Kehtestatud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [Väljaannete talitus – palun lisada kuupäev = pärast jõustumist algava 36 kuulise ajavahemiku viimane päev]. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi hiljemalt neli aastat pärast [Väljaannete talitus – palun lisada käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäev], hinnates sealjuures töötajate teavitamise, nende ärakuulamise ja osaluse elluviimist seoses piiriüleste tehingutega, piiriülese tehingu tulemusena tekkinud äriühingu haldusorganis töötajate esindajate osakaalu käsitlevaid reegleid ning kaitsemeetmete tõhusust, mis on seotud töötajate osalusõiguse üle peetavate läbirääkimistega, võttes arvesse üle piiri laienevate äriühingute dünaamilist olemust, ja esitab aruande järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, arvestades eelkõige võimaliku vajadusega kehtestada liidu õiguses töötajate esindatust juhatuse tasandil käsitlev ühtlustatud raamistik, ning lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku.

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe, eelkõige teabe piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemiste arvu ning nende kestuse ja nendega seotud kulude kohta, teabe juhtumite kohta, kus ümberkujundamiseelse tõendi väljastamisest keelduti, ning statistilised koondandmed läbirääkimiste arvu kohta, mida peeti töötajate osalusõiguse üle piiriülestes tehingutes, ning andmed piiriüleste tehingute suhtes kohaldatavate kohtualluvuse reeglite toimimise ja mõju kohta.

2.  Aruandes hinnatakse eeskätt II jaotise -I peatükis ja II jaotise IV peatükis osutatud menetlusi, eelkõige nende kestust ja kulusid.

3.  Aruandes tuleb esitada hinnang käesoleva direktiiviga hõlmamata piiriülese jagunemise liike, eelkõige piiriülest jagunemist omandamise teel reguleerivate õigusnormide kehtestamise teostatavuse kohta.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.
(2)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(3)ELT C ..., ..., lk ...
(4) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud) (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuesti sõnastatud) (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
(10) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).
(11) Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsember 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
(14)Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 1).
(15)Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).
(16)Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).
(17)Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1).
(18)Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 146, 3.6.2016, lk 8.
(19)Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul, ELT L 139, 5.6.2018, lk 1.
(20)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117).
(21)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(22)ELT L 123, 12.5. 2016, lk 1.


Euroopa Kaitsefond ***I
PDF 273kWORD 95k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (COM(2018)0476 – C8‑0268/2018 – 2018/0254(COD))
P8_TA(2019)0430A8-0412/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0476),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0268/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

–  võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0412/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

P8_TC1-COD(2018)0254


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(-1b)  Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümne aastaga põhjalikult muutunud. Olukord Euroopa Liidu naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne, liitu ümbritseb keerukas ja probleemne keskkond, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine on kõrvuti tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on liidu kodanikud ja poliitilised juhid seisukohal, et kaitse valdkonnas on vaja rohkem ära teha üheskoos.

(-1c)  Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning suured teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide alustamist ning mõjutavad otse Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Kulude suurenemist silmas pidades tuleks liidu tasandil toetada suurte kaitsesüsteemide uue põlvkonna ja uute kaitsetehnoloogiate arendamist, et suurendada liikmesriikide koostööd kaitsevarustuse investeeringute vallas.

(1)  30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealases tegevuskavas kohustus komisjon täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust kogu liidu ulatuses ja kaugemal ning toetama sellega ühtlasi paremini integreeritud Euroopa kaitseturu loomist ja soodustama Euroopa kaitsetoodete positsiooni siseturul, mis suurendaks ka sõltumatust ELi-välistest allikatest. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate olelusea jooksul.

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kaitse tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga(4), millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris.

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ▌ja tehnoloogilist sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kogu liidus kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikumate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama ja soodustama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülese koostöö laienemist.

Liidus on ühise kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige võimearendusplaaniga, samal ajal kui üldises strateegilises teadusuuringute kavas on määratud kindlaks ka ühiste kaitseuuringute eesmärgid. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(4)  Uurimisetapp on ülioluline, sest see mõjutab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitse lõpptarbijate sõltumatust. Kaitsevõime arendamisega seotud uurimisetapp võib endas kätkeda märkimisväärseid riske, eriti tehnoloogiate vähese arengu ja murrangulisuse tõttu. Teadusuuringute ▌ etapile tavaliselt järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja mõjuvad negatiivselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele. Fond peaks seega tugevdama uurimis- ja arendusetapi vahelist sidet.

(5)  Fondist ei peaks toetatama fundamentaaluuringuid, mida tuleks toetada muude kavade kaudu; siiski võidakse toetada kaitsele suunatud alusuuringuid, mis võivad saada aluseks välja selgitatud või oodatavate probleemide või võimalustega tegelemiseks.

(6)  Fondist võiks pakkuda toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist. Olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamise meetmed peaksid olema rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud meetme elluviimiseks vajaliku eelteabe suhtes piiranguid selliselt, et meedet ei ole võimalik ellu viia. Liidu rahastamise taotlemisel tuleks õigussubjektidelt nõuda asjakohase teabe esitamist piirangute puudumise kohta. Sellise teabe puudumisel ei peaks liidu rahastamist andma.

(6a)   Fond peaks rahaliselt toetama meetmeid, mis soodustavad murranguliste kaitsetehnoloogiate väljatöötamist. Kuna murrangulised tehnoloogiad võivad põhineda kontseptsioonidel või ideedel, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsealases teadus- ja arendustegevuses osalejatelt, peaks fond olema sidusrühmadega konsulteerimisel ja meetmete rakendamise suhtes piisavalt paindlik.

(7)  Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei tohiks fondist rahaliselt toetada tegevusi selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille kasutamine, arendamine või tootmine on keelatud rahvusvahelise õigusega. Seoses sellega peaks uute kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega seotud tegevuste rahastamiskõlblikkus ▌sõltuma ka muutustest rahvusvahelises õiguses. Rahastamiskõlblik fondist rahalise toetuse saamiseks ei tohiks olla ka tegevus selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust rahastada tegevusi, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

(8)  Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni ja suurenenud kulutusteni ning tarbetu dubleerimiseni. Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. ▌Tegevus ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks ning meetmed tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks, eriti kui need meetmed soodustavad koostegutsemisvõimet.

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ▌ tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja või assotsieerunud riigis asuvast vähemalt kolmest õigussubjektist koosneva konsortsiumi raames tehtava koostöö vormis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista õigusena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt, ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Murrangulise kaitsetehnoloogia ning uuringute eripära arvesse võttes võiks need tegevused ellu viia üks õigussubjekt. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ka ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(11)  Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL(5) artiklile 94] peaksid ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused olema rahastamiskõlblikud, kui fondi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust ▌, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus või assotsieerunud riikides asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista õigusena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahaliselt toetatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil ja nende juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus või assotsieerunud riigis. Üksust, mis asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis või üksust, mis asub liidus või assotsieerunud riigis, kuid mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, ei saa seega lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks ega tegevuses osalevaks alltöövõtjaks. Liidu ja selle liikmesriikide tähtsate julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitseks tuleks neid rahastamiskõlblikkuse tingimusi erandina finantsmäärususe artiklist 176 kohaldada ka hankemenetluse kaudu rahastamisele.

(13)  Mõnel juhul peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi toetusesaajad ega nende alltöövõtjad, kes osalevad fondi poolt rahaliselt toetatavas tegevuses, olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast tuleks need liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või tegevuses osalevaks alltöövõtjaks, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused. Selliste õigussubjektide osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega.

(13-a)  Euroopa Liidu lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud ELi piiravate meetmete raames ei tohi rahalisi vahendeid ega majandusressursse otse ega kaudselt võimaldada määratud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks. Selliseid määratud üksusi või neile kuuluvaid või nende kontrolli all olevaid üksusi ei saa fond seetõttu rahaliselt toetada.

(13a)  Liidu rahalist toetust tuleks anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“)(6) korraldatud projektikonkursside korral. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võib aga anda ka liidu toetust kooskõlas finantsmääruse artikli 195 punktiga e. Kuna finantsmääruse artikli 195 punkti e kohane toetuse andmine kujutab endast erandit üldreeglist, mille kohaselt tuleb järgida konkursikutseid, tuleks nimetatud erandlikke asjaolusid tõlgendada kitsalt. Selleks, et toetust saaks anda ilma konkursikutseta, peaks komisjon, keda abistab liikmesriikide komitee („komitee“), hindama, millisel määral kavandatav meede vastab fondi eesmärkidele seoses piiriülese tööstuskoostöö ja konkurentsiga kogu tarneahelas.

(14)  Juhul kui fondi raames rahastamiskõlblikuks loetud tegevuse elluviimises soovib osaleda konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks, kes on peamine kontaktisik.

(15)  Kui fondist rahaliselt toetatavat tegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajatele konsulteerima projektijuhiga, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. ▌Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(15a)  Komisjon peaks fondi rakendama eelarve otsese täitmise korras, et saavutada suurim võimalik tõhusus ja tulemuslikkus ning tagada täielik kooskõla liidu muude algatustega. Seepärast peaks komisjon jääma vastutavaks valiku- ja rahastamismenetluse eest, sealhulgas seoses eetilisuse hindamisega. Põhjendatud juhtudel võib komisjon siiski delegeerida teatavad fondi poolt rahaliselt toetatavate meetmete rakendamisega seotud ülesanded finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustele. See võib toimuda näiteks juhul, kui projektijuhi on nimetanud meedet kaasrahastavad liikmesriigid, tingimusel et finantsmääruse nõuded on täidetud. Selline delegeerimine aitaks ühtlustada kaasrahastatavate meetmete haldamist ja tagada rahastamislepingu sujuva kooskõlastamise lepinguga, mille on omavahel sõlminud konsortsium ja meedet kaasrahastavate liikmesriikide poolt nimetatud projektijuht.

(16)  Tõendamaks rahastatavate tegevuste majanduslikku elujõulisust, peavad vahendite taotlejad tõendama, et tegevuse need kulud, mida ei kaeta liidu vahenditest, kaetakse muudest vahenditest.

(17)  Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjon võiks pakkuda mitmesuguseid vahendeid, mida liikmesriigid saaksid vabatahtlikkuse alusel kasutada koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektide käivitamist ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas fondist rahastatavate projektide puhul.

(18)  Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmeriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate soetamist, sealhulgas eksporti, toimib kaitsesektor ainulaadsel viisil ega järgi traditsioonilisematel turgudel valitsevaid tavapäraseid reegleid ja ärimudeleid. Seepärast ei saa kaitsetööstuses võtta ette iserahastatavaid kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse projekte ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud katavad sageli liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Selleks et saavutada fondi eesmärgid, eriti eri liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest pärit õigussubjektide vahelise koostöö stimuleerimine, ning võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks prototüüpide arendamise etapile eelnevate tegevuste puhul katta rahastamiskõlblikud kulud kuni täies ulatuses.

(19)  Prototüüpide arendamise etapp on kriitiline etapp, mille käigus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid tavaliselt teevad otsuse koondinvesteerimise kohta ning käivitavad tulevaste kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiate soetamise protsessi. Sellepärast lepivad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid just selles etapis kokku vajalikes lubadustes, sealhulgas kulude jagamine ja projekti omandiõigused. Lubaduste usaldusväärsuse tagamiseks ei tohiks liidu poolne fondi raames pakutav rahastamine üldjuhul ületada 20 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(20)  Prototüübi arendamisele järgnevates etappides tuleks lubada kuni 80 % rahastamine. Sellised toote ja tehnoloogia viimistlemise eelsed tegevused võivad nõuda siiski märkimisväärseid kulusid.

(21)  Kaitsesektori sidusrühmad peavad katma erilised kaudsed kulud, näiteks julgeolekukulud. Lisaks ei saa sidusrühmad erinevalt tsiviilsektorist saada tagasi teadus- ja arendustegevuse kulusid, kuna nad tegutsevad eriturul, kus puudub ostjapoolne nõudlus. Seepärast on põhjendatud 25 %-lise kindlasummalise määra lubamine koos võimalusega nõuda sisse kaudsed kulud, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendite saajate tavapärastele kuluarvestustavadele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul, ja et need edastatakse komisjonile. ▌

(21a)  Piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalusega meetmed toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele. Need meetmed peaksid seetõttu olema rahastamiskõlblikud suurendatud rahastamismääraga, mida saaksid kasutada kõik osalevad üksused.

(22)  Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid ▌lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades eelkõige keskset hankijat.

(22a)  Selleks et tagada fondist rahaliselt toetatavate meetmete mõju Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime ja tõhususe suurendajana, peaksid need meetmed olema suunatud turule ja lähtuma nõudlusest ning olema keskpikas kuni pikas perspektiivis majanduslikult tasuvad. Seetõttu tuleks arendustegevuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide puhul arvesse võtta asjaolu, et liikmesriigid kavatsevad kaitseotstarbelise lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumi või kavatsusavalduse abil. Arendustegevusele toetuse andmise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et liikmesriigid võtavad poliitilise või õigusliku kohustuse kaitseotstarbelist lõpptoodet või kaitsetehnoloogiat ühiselt kasutada, omada või hooldada.

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidesse. ▌

(24)  Rahastamiskõlblikud tegevused, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö kontekstis, peaksid tagama eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate tõhustatud koostöö ja seega aitama otseselt täita programmi eesmärke. Kui sellised projektid valituks osutuvad, tuleks neile ette näha kõrgem rahastamismäär.

(25)  Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd ja tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus ja koostoime.

(26)  Küberjulgeolek ja -kaitse on üha olulisemad probleemid ning komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tunnistasid vajadust luua koostoimed fondi raames ellu viidavate küberkaitse tegevuste ja küberjulgeoleku valdkonnas tehtud liidu algatuste vahel (näiteks need, mis kuulutati välja ühisteatises küberturvalisuse teemal). Eelkõige peaks kavandatav Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskus püüdma luua koostoimeid küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel. See võiks aktiivselt toetada liikmesriike ja muid asjaomaseid osalejaid, pakkudes nõustamist, jagades oskusteavet ning hõlbustades koostööd seoses konkreetsete projektide ja algatustega ning samuti liikmesriikide taotluste alusel, tegutsedes fondi projektijuhina.]

(27)  Tuleks tagada ühtne lähenemisviis, ühendades omavahel komisjoni poolt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punkti b tähenduses käivitatud kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1092(7) loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmed, et ühtlustada osalemistingimused, luua järjekindlamad vahendid, suurendada innovatsiooni, koostöö ja majanduslikku mõju, vältides samas tarbetut topelttööd ja killustumist. Sellise integreeritud lähenemisviisiga peaks fond aitama kaasa kaitseuuringute tulemuste paremale kasutusele võtmisele, täites teadusuuringute ja arendustegevuse etapi vahelise lünga kaitsesektori eripära arvestades ja edendades kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist innovatsiooni ▌. Tsiviilvaldkonnas võib teatavatel juhtudel oodata ka positiivset ülekanduvat mõju.

(28)  Kui see on tegevuse eripära arvestades asjakohane, tuleks fondi ▌eesmärke samuti rahastada InvestEU ▌rahastamisvahendite kaudu ja eelarvetagatise alusel.

(29)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja tegevustega ei tohiks teha topelttööd ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Tegevustel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus.

(30)  Fondi rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada tegevuste erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(31)  Komisjon peaks kooskõlas fondi eesmärkidega ning võttes arvesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetmega saadud esmaseid kogemusi kehtestama aastase ▌tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama ▌komitee. Komisjon peaks püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Sellega seoses võib komitee tulla kokku riiklike kaitse- ja julgeolekuekspertide koosseisus, et anda komisjonile konkreetset abi, sealhulgas nõu seoses salastatud teabe kaitsega meetmete raames. Liikmesriikidel on õigus määrata komiteesse oma esindajaid. Komitee liikmetele tuleks anda varakult toimivad võimalused analüüsida rakendusaktide eelnõusid ja esitada nende kohta oma seisukohti.

(31a)  Tööprogrammide kategooriad peaksid hõlmama talitlusnõudeid, et tööstusele oleks selge, milliseid funktsioone ja ülesandeid peavad arendatavad võimed täitma. Sellised nõuded peaksid andma selge ettekujutuse oodatavast toimimisest, kuid need ei peaks olema suunatud konkreetsetele lahendustele või konkreetsetele üksustele ning ei tohiks takistada konkurentsi projektikonkursside tasandil.

(31b)  Tööprogrammide väljatöötamise ajal peaks komisjon komiteega peetavate asjakohaste konsultatsioonide teel ühtlasi tagama, et kavandatud teadus- või arendustegevusega välditakse tarbetut topelttööd. Sellega seoses võib komisjon eelnevalt hinnata võimalikke kattumisjuhtumeid, mis on seotud olemasolevate võimete või liidus juba rahastatavate teadus- või arendusprojektidega.

(31bb)  Komisjon peaks tagama tööprogrammide sidususe kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu tööstustsükli ulatuses.

(31bc)  Tööprogrammidega tuleks ka tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde piiriülest osalemist.

(31c)   Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

(32)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ning väljavalitud tegevuste rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Arendustegevuse puhul tuleks eriti võtta arvesse kaitsesektori eripära, eelkõige liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide vastutust seoses planeerimis- ja soetamisprotsessiga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(8).

(32a)  Pärast projektide hindamist sõltumatute ekspertide abiga, kelle turvavolitused peaksid kinnitama asjaomased liikmesriigid, peaks komisjon valima välja fondist rahaliselt toetatavad tegevused. Komisjon peaks looma sõltumatute ekspertide andmebaasi. Andmebaas ei peaks olema avalik. Sõltumatud eksperdid tuleks määrata vastavalt sellele, millised on nende oskused, kogemused ja teadmised neile antavaid ülesandeid arvestades. Sõltumatute ekspertide määramisel peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse olukorda konkreetse meetme valdkonnas Samuti tuleks püüda tagada ekspertide roteerumine ning era- ja avaliku sektori kohane tasakaal. Liikmesriike tuleks teavitada hindamise tulemustest – esitada neile väljavalitud meetmete pingerida, ja rahastatavate tegevuste edenemisest. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ning ka toetuse andmise otsuste vastuvõtmise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ja rakendamisega. Neid volitusi tuleks täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(32b)  Sõltumatud eksperdid ei tohiks hinnata, nõu anda ega abistada küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt, eelkõige kui see on seotud nende praeguse positsiooniga. Eelkõige ei tohiks nad olla olukorras, kus nad võiksid kasutada saadavat teavet nende poolt hinnatava konsortsiumi kahjuks.

(32bb)  Uute kaitsetoodete või -tehnoloogiate kavandamisel või olemasolevate uuendamisel peaksid taotlejad kohustuma järgima eetika põhimõtteid, sealhulgas inimeste heaolu ja inimgenoomi kaitsega seonduvaid põhimõtteid, mis kajastuvad ka sellekohastes liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis ning teatavatel juhtudel selle protokollides. Komisjon peaks tagama, et ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja suuri eetilisi probleeme tekitavad meetmed ja esitada need eetilisuse hindamiseks.

(33)  Avatud siseturu toetamiseks tuleks ärgitada osalema piiriüleseid VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena, alltöövõtjatena või tarneahela osalistena.

(34)  Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja kaitsetööstusega. Sellesse tuleks kaasata ka Euroopa Parlament kui kaasseadusandja ja oluline sidusrühm.

(35)  Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Kaitsefondile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis vastavalt [uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(9). Komisjon peaks tagama, et haldusmenetlused hoitakse võimalikult lihtsana ning et need toovad kaasa võimalikult vähe lisakulusid.

(36)  Kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse fondi suhtes finantsmäärust. Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(37)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(38)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(10), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(11), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(12) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(13) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida liidu finantshuve kahjustavaid õigusrikkumisi ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371(14). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(39)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(40)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt neli aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise, muu hulgas selleks, et esitada ettepanekud mis tahes asjakohasteks käesoleva määruse muudatusteks, ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Sellest tulenevalt peaks lõpphindamise aruanne aitama ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Komisjon peaks selle lõpparuande raames analüüsima ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates, ja fondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste käsitlemisel ning peaks hõlmama teavet vahendite saajate päritolu kohta, konkreetsetes meetmetes osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide arvu ja loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

(40a)  Komisjon peaks tegema regulaarset järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitama kord aastas aruande saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas võetakse fondi rakendamisel arvesse kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja teadusuuringute ettevalmistava meetmega seoses saadud teadmisi ja kogemusi. Selleks peaks komisjon kehtestama vajaliku järelevalvekorra. See aruanne tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning see ei tohiks sisaldada tundlikku teavet.

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse selle fondiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(42)  Kuna fondist toetatakse ainult kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappe, ei peaks liidul olema fondist rahastatud tegevuste abil saadud toodete ja tehnoloogiate omandiõigusi ega intellektuaalomandiõigusi, välja arvatud siis, kui liidu abi antakse riigihanke teel. Siiski peaks huvitatud liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel olema teadusuuringutega seotud tegevuste puhul võimalus kasutada rahastatud tegevuste tulemusi, et osaleda ühisarenduse järeltegevustes ▌.

(43)  Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid tarneid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ(15) ega toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti. Liikmesriikide sõjalise varustuse ja sõjaliste tehnoloogiate eksporti reguleeritakse ühise seisukohaga 944/2008/ÜVJP.

(44)  Tundliku taustteabe, sealhulgas enne või väljaspool fondi tegevust koostatud andmete, oskusteabe või teabe kasutamine volitamata isikute poolt või nende isikute juurdepääs fondist rahaliselt toetatud meetmetega seoses saavutatud tulemustele võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või enama liikmesriigi huve. Seepärast peaks tundliku ja salastatud teabe käsitlemise suhtes kohaldatama asjakohaseid liidu ja liikmesriikide õigusakte▌.

(44a)  Selleks, et tagada salastatud teabe nõutaval tasemel turvalisus, tuleks salastatud rahastamislepingute sõlmimisel järgida tööstusjulgeoleku miinimumstandardeid. Sel eesmärgil ja kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 peaks komisjon liikmesriikide määratud ekspertidele nõu andmiseks edastama programmi turvalisusjuhised, sealhulgas salastatuse taseme määramise juhendi.

(45)  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mõjunäitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Komisjon peaks fondi hallates järgima nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige salastatud ja tundliku teabe kaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), nagu on sätestatud määruse .../.../EL (Horisont – 2018/0224(COD)) artikli 1 lõike 3 punktis b.

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

0)  „taotleja“ – õigussubjekt, kes esitab taotluse fondist toetuse saamiseks pärast projektikonkurssi või kooskõlas finantsmääruse artikli 195 punktiga e;

1)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

1a)  „sertifitseerimine“ – menetlus, mille raames riigi ametiasutus tõendab, et kaitseotstarbeline toode, materiaalne või immateriaalne komponent või kaitsetehnoloogia vastab kohaldatavatele normidele;

1b)  „salastatud teave“ – mis tahes vormis teave või materjal, mille loata avaldamine võib ühel või teisel määral kahjustada Euroopa Liidu, või liidu ühe või mitme liikmesriigi huve ning millel on ELi või sellele vastav salastusmärge vastavalt nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05);

1c)  „konsortsium“ – konsortsiumilepingu kaudu seotud taotlejate või vahendite saajate koostöörühm, mis on loodud käesoleva fondi kohaste tegevuste elluviimiseks;

1d)  „koordinaator“ – konsortsiumi liikmeks olev õigussubjekt, kelle on kõik konsortsiumi liikmed määranud komisjoniga suhtlemise peamiseks kontaktpunktiks;

2)  „kontroll“ – õigus otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu;

3)  „arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb ▌arendusetapis kaitsele suunatud tegevustes, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

4)  „murranguline kaitsetehnoloogia“ – tehnoloogia, mis tekitab olulise muutuse, sealhulgas tõhustatud või täiesti uue tehnoloogia, mis tekitab paradigmamuutuse kaitsepoliitika kontseptsioonidesse ja praktikasse, sealhulgas asendab olemasolevaid kaitsetehnoloogiaid või muudab need tarbetuks;

5)  „juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti asutus, mis on määratud vastavalt siseriiklikule õigusele, mis vajaduse korral annab aru tegevjuhile, millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks ning mis teostab järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

5a)  „uus teave“ – fondi tegevuse tulemusena saadud andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul;

6)  „õigussubjekt“ – ▌juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;

7)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, mis ei ole väike ja keskmise suurusega ettevõtja ▌ning millel on kuni 3000 töötajat, kusjuures töötajate arv arvutatakse vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(16) lisa ▌artiklitele 3–6;

8)  „kommertskasutusele eelnev hange” – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

9)  „projektijuht“ – avaliku sektori hankija, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millele liikmesriik või assotsieerunud riik või liikmesriikide või assotsieerunud riikide rühm on andnud ülesande hallata alaliselt või ajutiselt hargmaist relvastusprojekti;

9a)  „kvalifitseerimine“ – terviklik menetlus, mille käigus tõendatakse, et kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või kaitsetehnoloogia kavand vastab täpsustatud nõuetele, ning esitatakse objektiivsed tõendid selle kohta, et kavandile kehtestatud konkreetsed nõuded on täidetud;

10)  „vahendite saaja“ – õigussubjekt, kellega on sõlmitud rahastamisleping või kellele on teatatud rahastamisotsusest;

11)  „teadustegevus“ – tegevus, mis seisneb peamiselt uurimistegevuses, eelkõige rakendusuuringute ja vajaduse korral fundamentaaluuringute tegemises, eesmärgiga saada uusi teadmisi ja keskendudes eranditult kaitserakendustele;

12)  „tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või teave olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused;

12a)  „tundlik teave“ – teave ja andmed, sealhulgas salastatud teave, mida peab kaitsma loata juurdepääsu või avaldamise eest liikmesriigi või liidu õiguses sätestatud kohustuste tõttu või selleks, et kaitsta üksikisiku või organisatsiooni privaatsust või turvalisust;

12b)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“ – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratlusele;

13)  „eriaruanne“ – teadustegevuse konkreetne väljund, milles võetakse kokku tegevuse tulemused, esitatakse ulatuslikku teavet peamiste põhimõtete, eesmärkide, tegelike tulemite, peamiste omaduste, läbitud katsete, võimalike eeliste, kaitsevaldkonnas võimaliku rakendamise ning teadustegevuse tulemuste oodatava kasutuse kohta arendustegevuses, sealhulgas teave intellektuaalomandiõiguste omamise kohta, kusjuures teave intellektuaalomandiõiguste kohta ei ole kohustuslik;

14)  „süsteemi prototüüp“ – toote või tehnoloogia mudel, mille abil on võimalik demonstreerida toimimist tegevuskeskkonnas;

15)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

16)  „mitteassotsieerunud kolmas riik“ – kolmas riik, kes ei ole assotsieerunud riik artikli 5 tähenduses;

17)  „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – õigussubjekt, mis on asutatud mitteassotsieerunud kolmandas riigis või, juhul kui see on asutatud liidus või assotsieerunud riigis, mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust kogu liidu ulatuses, aidata sellega suurendada liidu strateegilist sõltumatust ja tegevusvabadust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti tugevdades ja parandades kaitsevaldkonna tarne- ja väärtusahelate paindlikkust, laiendades piiriülest koostööd õigussubjektide vahel ning edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tööstustsükli igas etapis ▌. ▌

2.  Fondi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)  toetada teadusalast koostööd, mis võiks kogu liidus märkimisväärselt tulevase kaitsevõime tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murrangulisi tehnoloogiaid, ning saavutada liidus kaitseuuringute kulutuste võimalikult tõhus kasutamine;

b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamist koostöös▌, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi stimuleerides Euroopa toodete ja tehnoloogiate turupositsiooni ning vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes soodustab fond kaitsesüsteemide suuremat standardimist ja aitab luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet.

See koostöö on kooskõlas liikmesriikide ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eeskätt võimearendusplaani raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega.

Sellega seoses võib samuti arvesse võtta piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, kui need teenivad ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kindlaks määratud liidu julgeoleku- ja kaitsehuve ning kui võetakse arvesse vajadust vältida tarbetut dubleerimist, tingimusel et need ei välista ühegi liikmesriigi või assotsieerunud riigi osalemise võimalust.

Artikkel 4

Eelarve

1.  Vastavalt määruse …/…/EL artikli 9 lõikele 1 on Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 11 453 260 000 eurot 2018. aasta hindades (13 000 000 000 eurot jooksevhindades).

2.  Lõikes 1 osutatud summa ▌jaotus on järgmine:

a)  3 612 182 000 eurot 2018. aasta hindades (4 100 000 000 eurot jooksevhindades) teadustegevuseks;

b)  7 841 078 000 eurot 2018. aasta hindades (8 900 000 000 eurot jooksevhindades) arendustegevuseks.

2a.   Ettenägematutele olukordadele või uutele arengusuundumustele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon lõikes 2 osutatud eraldisi teadus- ja arendustegevuseks kuni 20 % ulatuses ümber jagada.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

4.  Vähemalt 4 % ja kuni 8 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse projektikonkurssidele või rahastamisotsustele murrangulise kaitsetehnoloogia toetamiseks.

Artikkel 5

Assotsieerunud riigid

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele. Käesoleva artikli kohast rahalist osalust fondis käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6

Toetus murrangulisele kaitsetehnoloogiale

1.  Komisjon eraldab vahendeid avatud ja avalike konsultatsioonide tulemusel, mida peetakse selliste tehnoloogiate üle, mille kaitserakendustel on potentsiaal oluliselt muuta tööprogrammides kindlaks määratud sekkumisvaldkondade kaitsepoliitikat.

2.  Tööprogrammides esitatakse sellistele murrangulistele kaitsetehnoloogiatele kõige paremini sobivad rahastamisvormid.

Artikkel 7

Eetika

1.  Fondi raames rakendatavad meetmed peavad olema kooskõlas asjakohase liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Need meetmed peavad ühtlasi vastama eetika põhimõtetele, mis sisalduvad ka asjaomases siseriiklikus, liidu ja rahvusvahelises õiguses.

2.  Komisjon kontrollib enne rahastamislepingu allkirjastamist konsortsiumi koostatud eetilisuse hinnangu põhjal ettepanekuid, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad ▌tõsiseid eetilisi, sealhulgas rakendamistingimustega seonduvaid küsimusi, ja ▌esitada need vajaduse korral eetilisuse hindamiseks.

Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon eri taustaga, eeskätt tunnustatud sõltumatute kaitse-eetika ekspertide abiga.

Eetiliselt tundlike tegevuste läbiviimise tingimused määratakse kindlaks rahastamislepingus.

Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse ja annab sellest aru vastavalt artiklis 32 sätestatud kohustustele. Eksperdid on võimalikult paljusid eri liikmesriike esindavad kodanikud.

3.  Tegevuses osalevad üksused omandavad enne asjaomaste tegevuste algust kõik asjakohased load ja muud kohustuslikud dokumendid, mida nõuavad riiklikud või kohalikud eetikakomisjonid või muud asutused, nagu andmekaitseasutused. Need dokumendid arhiveeritakse ja esitatakse taotluse korral komisjonile.

5.  Eetiliselt sobimatud ettepanekud lükatakse tagasi ▌.

Artikkel 8

ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Fondi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

1a.  Erandina lõikest 1 võib põhjendatud juhtudel rakendada kaudse eelarve täitmise raames erimeetmeid, mille on kehtestanud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutused. See ei või hõlmata artiklis 12 osutatud valiku- ja rahastamismenetlust.

2.  Vastavalt finantsmäärusele võidakse fondi raames vahendeid eraldada toetustena, auhindadena ja hankemenetluse teel ning vajaduse korral, pidades silmas meetme laadi, segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2a.  Segarahastamistoiminguid tehakse kooskõlas finantsmääruse X jaotise ja InvestEU määruse kohaselt.

2b.  Rahastamisvahendid peavad olema suunatud rangelt ainult vahendite saajatele.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Vahendite saajad ja alltöövõtjad, kes osalevad fondist rahaliselt toetatavas tegevuses, on asutatud liidus või assotsieerunud riigis ▌.

1a.  Vahendite saajate ja tegevuses osalevate alltöövõtjate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse fondist rahaliselt toetatavate tegevuste jaoks, peavad kogu tegevuse kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning nende juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus või assotsieerunud riigis.

1b.  Seoses fondist rahaliselt toetatava tegevusega ei tohi vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

2.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 b loetakse rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või tegevusega seotud alltöövõtjaks selline liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekt, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, üksnes juhul, kui tema asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik kiidab kooskõlas oma siseriiklike menetlustega tagatised heaks ja need tehakse komisjonile kättesaadavaks. Nimetatud tagatistes võidakse osutada õigussubjekti liidus või assotsieerunud riigis asuvale juhtimisstruktuurile. Kui seda peab asjakohaseks õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik, võib tagatistes osutada ka valitsuse eriõigustele õigussubjekti üle kontrolli teostamisel.

Tagatised peavad andma kindluse, et õigussubjekti osalemine tegevuses ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotisega, ega artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. Tagatised peavad ka vastama artiklitele 22 ja 25. Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et tegevuse eesmärkide saavutamiseks on olemas meetmed, millega tagatakse järgmist:

a)  õigussubjekti üle ei teostata kontrolli viisil, mis takistab või piirab tema suutlikkust tegevust ellu viia või saavutada tulemusi, seab piiranguid seoses tema tegevuse eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste, vara, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustab tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja tegevuse elluviimiseks;

b)  mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel takistatakse juurdepääs tegevusega seotud ▌tundlikule teabele; tegevusega seotud töötajad või muud isikud on vajaduse korral läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli;

c)  tegevuse käigus tekkiv intellektuaalomand ja tegevuse tulemused jäävad nii tegevuse elluviimise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist vahendite saajale, neid ei kontrolli ja neile ei sea piiranguid mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ning neid ei või liidust ega assotsieerunud riikidest eksportida ega neile väljaspool liitu või väljaspool assotsieerunud riike juurdepääsu võimaldada ilma õigussubjekti asukohaks oleva liikmesriigi või assotsieerunud riigi nõusolekuta ning eksport peab toimuma kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

Kui seda peab asjakohaseks õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik, võib esitada lisatagatisi.

Komisjon teavitab artiklis 28 osutatud komiteed kõigist õigussubjektidest, kes on käesoleva lõike kohaselt rahastamiskõlblikud.

4.  Olemasolevate konkurentsivõimeliste alternatiivide puudumisel liidus või assotsieerunud riigis võivad vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad kasutada oma vara, taristut, rajatisi ja ressursse, mis asuvad või mida hoitakse väljaspool liidu liikmesriikide või assotsieerunud riikide territooriumi, kui see ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, toimub kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja on täielikult kooskõlas artiklitega 22 ja 25. Nende meetmetega seotud kulud ei ole kõlblikud fondist rahalise toetuse saamiseks.

4a.  Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel võivad vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad samuti teha koostööd õigussubjektidega, kes on asutatud väljaspool liikmesriikide või assotsieerunud riikide territooriumi või kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, sealhulgas kasutades nende õigussubjektide vara, taristut, rajatisi ja ressursse, juhul kui see ei ole vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Selline koostöö peab olema kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ning olema täielikus kooskõlas artiklitega 22 ja 25.

Mitteassotsieerunud kolmas riik või muu mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei tohi ilma loata pääseda juurde tegevuse elluviimisega seotud salastatud teabele ja samuti tuleb vältida võimalikku ebasoodsat mõju meetme jaoks otsustava tähtsusega sisendi varustuskindlusele.

Nende meetmetega seotud kulud ei ole kõlblikud fondist rahastamise saamiseks

6.  Taotlejad esitavad kogu asjakohase teabe, mida on vaja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse hindamiseks. Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla kõlblikkuskriteeriumidele vastavuse, teatab asjaomane õigussubjekt sellest komisjonile, kes hindab, kas nimetatud kõlblikkuskriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud, ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju tegevuse rahastamisele.

7.  ▌

8.  ▌

9.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja, kes osaleb fondist rahaliselt toetatavas tegevuses, alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muid alltöövõtjaid, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele ja kes ei ole konsortsiumi liikmed.

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud tegevused

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tegevused, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.  Fond pakub toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid ja olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud täiustamiseks vajaliku olemasoleva teabe kasutamisele piiranguid otseselt või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu nii, et tegevust ei ole võimalik läbi viia.

3.  Rahastamiskõlblik tegevus peab olema seotud ühe või mitme järgnevalt loetletud tegevusega:

a)  tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada ▌teadmisi, tooteid ja tehnoloogiat, sealhulgas murrangulist tehnoloogiat, mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas;

b)  tegevused, mille eesmärk on suurendada koostegevusvõimet ja vastupidavusvõimet, sealhulgas turvaline andmete loomine ▌, elutähtsa kaitsetehnoloogia täiustamine, varustuskindluse suurendamine või kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusa kasutamise võimaldamine;

c)  uuringud, sealhulgas teostatavusuuringud uute või täiustatud tehnoloogiate, toodete, protsesside, teenuste ja lahenduste kohta ▌;

d)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kavandamine või kavandi aluseks oleva tehnilise kirjelduse koostamine, mis võib hõlmata osalisi katsetusi riski vähendamiseks tööstus- või esinduskeskkonnas;

e)  kaitseotstarbelise toote mudeli, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia väljatöötamine, mille abil on võimalik demonstreerida mudeli, komponendi või tehnoloogia toimimist tegevuskeskkonnas (süsteemi prototüüp);

f)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia katsetamine;

g)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kvalifitseerimine ▌;

h)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine ▌;

i)  tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust kogu olelusringi jooksul.

4.  Tegevuse puhul tehakse koostööd konsortsiumis, kuhu kuulub vähemalt kolm rahastamiskõlblikku õigussubjekti, mis on asutatud vähemalt kolmes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis▌. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ▌või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus ▌olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

5.  Lõiget 4 ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on seotud murranguliste kaitsetehnoloogiatega, ega lõike 3 punktis c ▌osutatud tegevuste suhtes.

6.  Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud.

Fondist rahalise toetuse saamise tingimustele ei vasta ka tegevus selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, millel puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust toetada rahaliselt tegevusi, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

Artikkel 12

Valiku- ja rahastamismenetlus

1.  Liidu rahalist toetust antakse projektikonkursi kutsete alusel, mis avaldatakse kooskõlas finantsmäärusega. Teatud nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võidakse anda ka liidu rahalist toetust kooskõlas finantsmääruse ▌artikli 195 punktiga e▌.

2a.  ▌Rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

Iga taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)  panus tipptasemesse või potentsiaalsesse murrangulisusesse kaitsevaldkonnas, eeskätt näidates, et kavandatud tegevuse oodatavad tulemused pakuvad märkimisväärseid eeliseid võrreldes olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega;

b)  panus Euroopa kaitsetööstuse innovatsiooni ja tehnoloogiaarendusse, eeskätt näidates, et kavandatud tegevus sisaldab teedrajavaid või uudseid kontseptsioone ja lähenemisviise, uusi paljulubavaid tehnoloogilisi täiustusi või selliste tehnoloogiate või kontseptsioonide kohaldamist, mida ei ole kaitsesektoris varem kohaldatud, vältides samas tarbetut topelttööd;

c)  panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, näidates, et kavandatud tegevuse puhul on kulutõhusus ja tulemuslikkus tõendatavalt heas tasakaalus, luues seega uusi turuvõimalusi kogu liidus ja mujal ning kiirendades äriühingute kasvu ▌kogu liidus;

d)  panus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi sõltumatusesse, sealhulgas suurendades sõltumatust ELi välistest allikatest ja tugevdades tarnekindlust, ning panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artiklis 3 ▌osutatud prioriteetidega;

e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, kes on asutatud liikmesriikides või assotsieerunud riikides, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, kes osalevad olulisel määral tegevuses vahendite saajatena, alltöövõtjatena või muude tarneahela osalistena ning kes on asutatud mõnes muus liikmesriigis ▌või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ettevõtjad või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad;

f)  tegevuse rakendamise kvaliteet ja tulemuslikkus.

Artikkel 14

Kaasrahastamismäär

1.  Fondist rahastatakse kuni 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis on loetletud artikli 11 lõikes 3, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 190 kohaldamist.

2.  Lõikest 1 võib erandeid teha järgmistel juhtudel:

a)  artikli 11 lõike 3 punktis e määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 20 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)  artikli 11 lõike 3 punktides f–h määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 80 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

3.  Arendustegevuse puhul suurendatakse rahastamismäära järgmistel juhtudel:

a)  nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse 2017/2315/ÜVJP alusel loodud alalise struktureeritud koostöö kontekstis väljatöötatud tegevusele antavat rahalist toetust võidakse suurendada täiendava 10 protsendipunkti võrra;

b)  kui vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest on eraldatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena, võib tegevuse rahastamisäära suurendada kooskõlas käesoleva lõike teise ja kolmanda lõiguga.

Rahastamismäära võidakse suurendada protsendipunktide võrra, mis on võrdne protsendiga tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis eraldatakse VKEdele, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kus on asutatud muud kui VKEdest vahendite saajad, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena, kuid mitte rohkem kui täiendava 5 protsendipunkti võrra.

Rahastamismäära võidakse suurendada protsendipunktide võrra, mis on võrdne kahekordse protsendiga tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis eraldatakse VKEdele, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud muud kui VKEdest vahendite saajad, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena;

c)  tegevust võidakse toetada täiendava 10 protsendipunkti võrra kõrgema rahastamismääraga, kui vähemalt 15 % tegevuse rahastamiskõlblike kulude kogusummast on eraldatud liidus või assotsieerunud riigis asutatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

d)  tegevuse rahastamismäära üldine suurendamine ei tohi ületada 35 protsendipunkti.

Fondist antav liidu rahaline abi, sealhulgas kõrgem rahastamismäär, ei tohi olla suurem kui 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 15

Finantssuutlikkus

Erandina finantsmääruse artiklist ▌198▌:

a)  kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui tegevusele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem. Kui on põhjust kahelda finantssuutlikkuses, kontrollib komisjon ka muude taotlejate finantssuutlikkust ja koordinaatorite finantssuutlikkust, kui rahastamine jääb allapoole esimeses lauses osutatud künnist;

b)  finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle maksejõulisuse tagavad liikmesriikide asjaomased ametiasutused;

c)  kui finantssuutlikkus on struktuurselt tagatud teise õigussubjekti poolt, kontrollitakse viimase finantssuutlikkust.

Artikkel 16

Kaudsed kulud

1.  Erandina finantsmääruse artikli 181 lõikest 6 kasutatakse kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks ▌kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

2.  Teise võimalusena võidakse ▌kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul kooskõlas finantsmääruse artikliga ▌185▌, ja et need edastatakse komisjonile.

Artikkel 17

Kindlasummalise koondmakse või kuludega mitteseotud makse kasutamine

1.  Kui liidu antav kaasrahastamine on väiksem kui 50 % tegevuse kulude kogusummast, võib komisjon kasutada:

a)  osamakset, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli ▌180 lõikes 3▌ osutatud kuludega ja lähtuda tulemustest, mis on saavutatud võrreldes varem seatud eesmärkide või tulemusnäitajatega, või

b)  finantsmääruse artiklis ▌182▌ osutatud kindlasummalist koondmakset ja lähtuda kaasrahastavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide ametiasutuste poolt juba heaks kiidetud tegevuse esialgsest eelarvest.

2.  Kaudsed kulud arvatakse kindlasummalise koondmakse hulka.

Artikkel 18

Kommertskasutusele eelnev hange

1.  Liit võib toetada kommertskasutusele eelnevat hanget, andes toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL(17), 2014/25/EL(18) ja 2009/81/EÜ(19) määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitsevaldkonna teadus- ja arendusteenuseid või koordineerivad oma hankemenetlusi.

2.  Hankemenetlus:

a)  peab olema kooskõlas käesoleva määrusega;

b)  võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

c)  näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse, tagades samas huvide konflikti puudumise.

Artikkel 19

Tagatisfond

Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

Artikkel 20

Hangete ja auhindade rahastamiskõlblikkuse tingimused

1.  Auhindade suhtes kohaldatakse artikleid 10 ja 11 mutatis mutandis.

2.  Artikli 11 lõike 3 punktis c osutatud uuringute hangete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 10, tehes erandi finantsmääruse artiklist 176, ja artiklit 11.

II JAOTIS

TEADUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Teadustegevuse tulemuste omandiõigus

1.  Fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2.  Erandina lõikest 1 kuuluvad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemused liidule, kui liidu abi antakse riigihanke vormis. Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on kirjaliku taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

3.  Fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemusi ei kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

4.  Pidades silmas tulemusi, mida vahendite saajad on saavutanud tänu fondist rahaliselt toetatud tegevustele, ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõiget 8a, teavitatakse komisjoni eelnevalt igasugusest omandiõiguse üleminekust või ainulitsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ▌. Kui selline omandiõiguse üleminek on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega või käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, tuleb fondi raames antud rahaline abi tagasi maksta.

5.  Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada liidu rahalisi vahendeid saanud teadustegevuse eriaruannet. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu.

6.  Liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult oma relvajõudude, julgeoleku või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Selline kasutamine hõlmab muu hulgas järgmist: uuringud, hindamine, teadusuuringud, kavandamine▌ja toote vastavushindamine ja sertifitseerimine, käitamine, koolitamine ja hävitamine▌, samuti hanke tehniliste nõuete hindamine ja koostamine.

7.  Vahendite saajad annavad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, asutustele või ametitele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidu pädevuses olevate olemasolevate poliitikavaldkondade või programmide arendamiseks, rakendamiseks või nende üle järelevalve tegemiseks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt.

8.  Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse rahastamislepingutes ja kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslik kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Avaliku sektori hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või nõuda vahendite saajatelt, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kõikidel liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on tasuta õigus kasutada eriaruannet. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandiõigused üle avaliku sektori hankijale.

8a.  Käesoleva määruse sätted ei mõjuta sellise toodete, seadmete ega tehnoloogiate eksporti, mis integreerivad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemusi, ega mõjuta kahjulikult liikmesriikide kaalutlusõigust seoses kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitikaga.

8b.   Kaks või enam liikmesriiki või assotsieerunud riiki, kes mitmepoolselt või liidu organisatsiooni raames on ühiselt sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme vahendite saajaga, et koos arendada edasi fondist rahastatava teadustegevuse tulemusi, saavad vahendite saajatele kuuluva kasutusõiguse, kui see on vajalik lepingu või lepingute täitmiseks. Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta ja eritingimustel selle tagamiseks, et neid õigusi kasutatakse ainult lepingus või lepingutes ette nähtud eesmärgil, ning et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

III JAOTIS

ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 23

Arendustegevuse täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1.  ▌Konsortsium tõendab, et tegevuse ülejäänud kulud, mida ei kaeta liidu toetusega, kaetakse muude rahastamisvahenditega, näiteks liikmesriikide ▌või assotsieerunud riikide osamaksetega või õigussubjektide poolse kaasrahastamisega.

2.  Artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud tegevused peavad põhinema vähemalt kahe liikmesriigi või assotsieerunud riigi poolt ühiselt kokku lepitud ühtlustatud kaitsevõime nõuetel.

3.  Artikli 11 lõike 3 punktides e–h osutatud tegevuste puhul peab konsortsium tõendama siseriiklike ametiasutuste poolt välja antud dokumentide abil järgmist:

a)  vähemalt kaks liikmesriiki ▌või assotsieerunud riiki kavatsevad lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas teha vajaduse korral ühishanke;

b)  tegevuse aluseks on ühtsed tehnilised kirjeldused, mille liikmesriigid ▌või assotsieerunud riigid, kes hakkavad tegevust kaasrahastama või kes kavatsevad ühiselt hankida lõpptoote või kasutada ühiselt tehnoloogiat, on ühiselt kokku leppinud.

Artikkel 24

Arendustegevuse täiendavad vahendite saamise kriteeriumid

Lisaks artiklis 13 osutatud hindamiskriteeriumidele võetakse tööprogrammis arvesse ka:

a)  panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

b)  panust Euroopa kaitsetööstuse edasisse integreerimisse, mille tõendamiseks peavad vahendite saajad näitama, et liikmesriigid on kohustunud lõpptoodet või tehnoloogiat ühiselt ja koordineeritud viisil kasutama, omama või hooldama.

Artikkel 25

Arendustegevuse tulemuste omandiõigus

1.  Liidul ei ole fondist rahalist toetust saava arendustegevuse tulemusel saadud toodete või tehnoloogia suhtes omandi- ega intellektuaalomandiõigusi.

2.  Fondist rahalist toetust saavate tegevuste tulemuste üle ei oma kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

2a.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kaalutlusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

3.  Pidades silmas tulemusi, mida vahendite saajad on saavutanud tänu fondist rahaliselt toetatud tegevustele, ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 2 a kohaldamist, teavitatakse komisjoni eelnevalt igasugusest omandiõiguse üleminekust ▌mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele. Kui selline omandiõiguse üleminek on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku kaitse ja huvidega või ▌artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, tuleb fondi raames antud rahaline abi ▌tagasi maksta.

4.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis uuringu tellimiseks, on liikmesriikidel ▌või assotsieerunud riikidel ▌õigus saada nende kirjaliku taotluse alusel tasuta lihtlitsents uuringu kasutamiseks.

IV JAOTIS

JUHTIMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 27

Tööprogrammid

1.  Fondi rakendatakse aastaste ▌ tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga 110. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Tööprogrammides nähakse ette üldeelarve VKEde piiriüleseks osalemiseks.

2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktide abil kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

3.  Tööprogrammides sätestatakse üksikasjalikult fondist rahalist toetust saavate tegevuste uurimisteemad ja kategooriad. Need kategooriad peavad olema kooskõlas artiklis 3 osutatud kaitsealaste prioriteetidega.

Välja arvatud tööprogrammi osa, milles käsitletakse kaitserakenduste murrangulist tehnoloogiat, hõlmavad need uurimisteemad ja tegevuste liigid tooteid ja tehnoloogiat järgmistes valdkondades:

a)  ettevalmistamine, kaitse, kasutamine ja jätkusuutlikkus;

b)  infohaldus ja ülimuslikkus ning juhtimine, kontroll, side, infotehnoloogia, luure, seire ja reke (C4ISR), küberkaitse ja -turvalisus ning

c)  kaasamine ja tööorganid.

4.  Tööprogrammid sisaldavad vajaduse korral funktsionaalseid nõudeid ja nendes täpsustatakse kooskõlas artikliga 8 ELi-poolse rahastamise vorm, kuid need ei takista konkurentsi konkursikutse tasandil.

Tööprogrammides võib samuti arvesse võtta fondist juba rahalist toetust saavate lisaväärtust andvate teadustegevuste tulemuste ülekandmist arendusetappi.

Artikkel 28

Komitee

1.  Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus.

Komitee koguneb ka erikoosseisudes, sealhulgas fondi tegevustega seotud kaitse- ja julgeolekuaspektide arutamiseks.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 28 a

Projektijuhiga konsulteerimine

Juhul kui liikmesriik või assotsieerunud riik on määranud projektijuhi, konsulteerib komisjon enne makse tegemist temaga tegevuse edusammude üle.

Artikkel 29

Sõltumatud eksperdid

1.  Komisjon määrab artiklis 7 osutatud eetikakontrolli tegemisel ja ettepanekute hindamisel appi sõltumatud eksperdid finantsmääruse artikli ▌237▌ kohaselt. ▌

2.  Sõltumatuteks ekspertideks on liidu kodanikud, kes on pärit võimalikult paljudest eri liikmesriikidest ja on valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri, mis on saadetud kaitseministeeriumidele ja nende allasutustele, teistele asjaomastele valitsusasutustele, teadusasutustele, ülikoolidele, ettevõtjate ühendustele või kaitsesektori ettevõtjatele. Erandina finantsmääruse artiklist ▌237▌ seda nimekirja ei avalikustata.

3.  Määratud sõltumatute ekspertide turvavolitused kinnitab vastav liikmesriik.

4.  Ekspertide nimekiri edastatakse kord aastas artiklis 28 osutatud komiteele, et ekspertide turvavolituste osas oleks tagatud läbipaistvus. Komisjon tagab samuti, et eksperdid ei viiks läbi hindamisi, ei nõustaks ega abistaks küsimustes, milles neil on huvide konflikt.

5.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

Artikkel 30

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)  tagab iga liikmesriik ▌, et ▌Euroopa Liidu salastatud teave oleks kaitstud tasemel, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud ▌nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2013/488/EL(20) lisades;

a1)  kaitseb komisjon salastatud teavet kooskõlas julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta;

c)  ▌kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud ja seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda fondiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses 2013/488/EL;

c1)   kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide, sealhulgas vajaduse korral tööstusjulgeolekuküsimuste samaväärsus täpsustatakse salastatud teabe kaitse lepingus, mille liit sõlmib kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras, võttes arvesse otsuse 2013/488/EL artiklit 13;

d)  füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu Euroopa Liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

2.  Salastatud teabega seotud, seda nõudvate ▌või sisaldavate tegevuste puhul täpsustab vahendite andja konkursikutses/hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks nõutaval tasemel.

3.  Selleks et hõlbustada tundliku ja salastatud teabe vahetamist komisjoni, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ning vajaduse korral vahendite taotlejate ja saajate vahel, loob komisjon turvalise teabevahetussüsteemi. Teabevahetussüsteemi puhul võetakse arvesse liikmesriikide julgeolekunorme.

4.  Teadustegevuse või arendustegevuse käigus tekkinud salastatud eelteabe autorsuse üle otsustavad liikmesriigid, mille territooriumil on vahendite saaja asutatud. Sel eesmärgil võivad kõnealused liikmesriigid otsustada tegevusega seotud salastatud teabe kaitseks ja käsitlemiseks konkreetse turvaraamistiku kasuks, millest nad teavitavad komisjoni. Selline turvaraamistik ei piira komisjoni võimalust saada juurdepääs tegevuse rakendamiseks vajalikule teabele.

Kui kõnealused liikmesriigid ei ole kehtestanud sellist konkreetset turvaraamistikku, koostab komisjon tegevuse turvaraamistiku kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444.

Tegevuse suhtes kohaldatav turvaraamistik peab olema kehtestatud hiljemalt enne rahastamislepingu või kokkuleppe allkirjastamist.

Artikkel 31

Järelevale ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil teha järelevalvet artiklis 3 sätestatud fondi üld- ja erieesmärkide rakendamise ja saavutatud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2.  Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.  Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tehtud edusammude, sealhulgas selle kohta, kuidas on fondi rakendamisel arvesse võetud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames avastatud probleeme ja saadud kogemusi. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et fondi rakendamise ja tulemuste üle järelevalve tegemiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 32

Fondi hindamine

1.  Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast selle rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, sealhulgas sõltumatute ekspertidega seotud sätetele, artiklis 7 osutatud eetikamenetluste rakendamist ning Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames saadud kogemusi, rakendamise määra, projektide määramise tulemusi, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatuse taset ja nende piiriülese osalemise määra, artiklis 16 määratletud kaudsete kulude hüvitamise määra, murrangulise tehnoloogiaga seotud projektikonkurssidele eraldatud summad ning vastavalt finantsmääruse artiklile ▌195▌ 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Vahehindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, üksikute projektidega seotud riikide arvu ja võimaluse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

3.  Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast 31. detsembrit 2027 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Programm aitab ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse ning fondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste kõrvaldamisse. Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 33

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli ▌127 ▌kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

Artikkel 34

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb fondis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, ▌OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti ▌juurdlusi.

Artikkel 35

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu vahendite saajad teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti tegevusi ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Teadustegevuse tulemustel põhinevate teaduslike publikatsioonide avaldamise võimalusi reguleeritakse toetus- või rahastamislepingus.

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2a.  Fondile eraldatud rahalised vahendid võivad aidata kaasa ka teabe levitamise, kontaktide loomise ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamisele, eelkõige kui nende eesmärk on avada tarneahelaid, et edendada VKEde piiriülest osalemist.

V JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Delegeeritud õigusaktid

1.  Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2018/1092 (Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arendamise programm) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks.

Artikkel 38

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste tegevuste jätkumist või muutmist kuni nende tegevuste lõpetamiseni määruse (EL) 2018/1092 ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel, ning nimetatud määrust kohaldatakse nende tegevuste suhtes kuni nende lõpetamiseni, samuti nende tulemuste suhtes.

2.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäijate, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel algatatud tegevuste vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

NÄITAJAD, MILLE ABIL ANTAKSE ARU FONDI ERIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL TEHTUD EDUSAMMUDE KOHTA

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk:

Näitaja 1 Osalejad

Mõõtmise alus: kaasatud õigussubjektide arv (jaotatud omakorda suuruse, liigi ja päritolu järgi)

Näitaja 2 Koostöö teadusuuringute valdkonnas

Mõõtmise alus:

2.1  rahastatud projektide arv ja väärtus

2.2  piiriülene koostöö: VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega sõlmitud lepingute osakaal

2.3  selliste vahendite saajate osakaal, kes enne fondi jõustumist ei osalenud kaitserakendustega seotud teadustegevuses

Näitaja 3 Innovaatilised tooted

Mõõtmise alus:

3.1   fondist rahalist toetust saavatel projektidel põhinevate uute patentide arv

3.2  patentide üldjaotus keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, VKEde ja selliste õigussubjektide vahel, kes ei ole ei keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ega VKEd

3.3  patentide üldjaotus liikmesriigi kohta

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk:

Näitaja 4 Koostöövõime arendamise projektid

Mõõtmise alus: Selliste rahastatud tegevuste arv ja väärtus, milles käsitletakse võimearendusplaanis tuvastatud võimelünki

Näitaja 4 Alaline toetus kogu teadus- ja arendustegevuse tsükli jooksul

Mõõtmise alus: intellektuaalomandi õiguste olemasolu või eelmiste toetatud tegevuste tulemused

Näitaja 5 Töökohtade loomine/toetamine:

Mõõtmise alus: kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuses tegutsevate toetust saavate töötajate arv liikmesriigi kohta

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 75.
(2) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0516).
(3) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht. Hallil taustal tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
(5) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(9) Viidet ajakohastatakse: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(11) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(12) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(13) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).
(16)
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).
(20) ELT L 274, 15.10.2013, lk 1.


Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ***I
PDF 192kWORD 60k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (COM(2018)0093 – C8-0112/2018 – 2018/0042(COD))
P8_TA-PROV(2019)0431A8-0384/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0093),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0112/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. augusti 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0384/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas(3)

P8_TC1-COD(2018)0042


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(4),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

▌,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(7) artikliga 129 on teatavatel tingimustel lubatud pandikirju sooduskohelda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/...(8)(9) on täpsustatud pandikirjade põhielemente ja sätestatud pandikirjade ühine määratlus.

(2)  Komisjon palus 20. detsembril 2013, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitaks arvamuse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 sätestatud riskikaalude asjakohasuse kohta▌. EBA arvamuse(10) kohaselt on kõnealuse määruse artiklis 129 riskikaalude suhtes sätestatud sooduskohtlemine põhimõtteliselt usaldatavusnõuetega kooskõlas. EBA soovitas siiski veel kaaluda võimalust täiendada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 sätestatud aktsepteeritavuse nõudeid, et hõlmata valdkondadest vähemalt likviidsusriski maandamist, ületagatust, pädeva asutuse rolli, ning täpsustada investoritele teabe avalikustamise nõudeid(11).

(3)  EBA arvamust silmas pidades on asjakohane muuta määrust (EL) nr 575/2013 ja lisada pandikirjadele täiendavad nõuded, et tugevdada kõnealuse määruse artikli 129 kohaselt leebemate kapitalinõuete kohaldamiseks sobivate pandikirjade kvaliteeti.

(4)  Pädevad asutused võivad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt osaliselt loobuda kohaldamast artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud nõuet, et riskipositsioonid peavad vastama krediidikvaliteedi astmele 1, ja lubada krediidikvaliteedi astmele 2 vastavat riskipositsiooni, mis moodustab kuni 10 % emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtuse kogu riskipositsioonist. Sellist osalist loobumist kohaldatakse siiski alles pärast eelnevat konsulteerimist EBAga ja ainult tingimusel, et seoses nimetatud punktis osutatud krediidikvaliteedi astme 1 nõude kohaldamisega võib asjaomases liikmesriigis täheldada märkimisväärseid kontsentratsiooniprobleeme. Kuna enamikus liikmesriikides ja nii euroalal kui ka väljaspool on üha raskem täita riskipositsioonide krediidikvaliteedi astmele 1 vastavuse nõudeid, mille krediidikvaliteeti hindavad asutused on kehtestanud, pidasid kõige suuremate pandikirjade turgudega liikmesriigid vajalikuks selle erandi kohaldamist. Selleks et lihtsustada krediidiasutustega seotud riskipositsioonide kasutamist pandikirjade tagatisena ja selle probleemiga tegeleda, on vaja muuta määrust (EL) nr 575/2013▌. Selle asemel, et jätta pädevatele asutustele võimalus nõuete kohaldamisest loobuda, on asjakohane kehtestada reegel, mille kohaselt on lubatud hoida krediidiasutustega seotud riskipositsioone, mis liigituvad krediidikvaliteedi astmele 2, kuni 10 % emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtuse kogu riskipositsioonist, ilma et oleks vaja konsulteerida EBAga. See on vajalik, et võimaldada krediidikvaliteedi astme 3 kasutamist lühiajaliste hoiuste puhul ja tuletisinstrumentide puhul teatavates liikmesriikides, kui krediidikvaliteedi astme 1 või 2 nõude täitmine oleks liiga keeruline. Direktiivi (EL) 2019/...(12) artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused peaksid saama pärast EBAga konsulteerimist lubada kasutada tuletislepingute puhul krediidikvaliteedi astet 3, et käsitleda võimalikke kontsentratsiooniprobleeme.

(5)  Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunkti ii ja punkti f alapunkti ii kohaselt on laenud, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga osakutega, mille on välja andnud Prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad elamu- või ärikinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega, aktsepteeritavad varad, mida saab kasutada pandikirjade tagatisena kuni 10 % ulatuses pandikirja lunastamata emissiooni nimiväärtusest („10 % piirmäär“). Samas võimaldab kõnealuse määruse artikkel 496 pädevatel asutustel 10 % piirmäärast loobuda. Lisaks nõutakse sama määruse artikli 503 lõikega 4, et komisjon vaataks läbi pädevatel asutustel 10 % piirmäära kohaldamisest loobuda võimaldava erandi asjakohasuse. 22. detsembril 2013 palus komisjon EBA-l esitada selles küsimuses oma arvamuse. EBA märkis oma 1. juuli 2014. aasta arvamuses, et kui tagatisena kasutataks kõrgema nõudeõiguse järguga osakuid, mille on välja andnud Prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad elamu- või ärikinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega, tekitaks selline väärtpaberistamisosakutega tagatud pandikirjade programmi kahekihiline struktuur usaldatavusnõuete osas probleeme ning kahjustaks seega tagatiste kogumi krediidikvaliteedi läbipaistvust. Seetõttu soovitas EBA määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 496 kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamisosakute puhul praegu sätestatud 10 % piirmäära erand pärast 31. detsembrit 2017 kaotada(13).

(6)  Elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud võlakirjad on lubatud üksikute liikmesriikide pandikirjaraamistikes. Selliste struktuuride kasutamine väheneb ja leitakse, et see teeb pandikirjade programmid tarbetult keerukaks. Seetõttu on asjakohane selliste struktuuride aktsepteeritavate varadena kasutamise võimalus kindlalt välistada. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunkt ii ja punkti f alapunkt ii ning kõnealuse määruse artikkel 496 välja jätta.

(7)  Määrusele (EL) nr 575/2013 vastavaid grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuure on kasutatud aktsepteeritud tagatisena ka kõnealuse määruse artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunkti ii ja punkti f alapunkti ii kohaselt. Grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurid ei too usaldatavusnõuete seisukohast kaasa täiendavaid riske, sest need ei põhjusta keerukuse seisukohast samasuguseid probleeme nagu kõrgema nõudeõiguse järguga osakud, mille on välja andnud Prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad elamu- või ärikinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega. EBA leiab, et pandikirjade tagamist koondatud pandikirjade struktuuridega tuleks lubada ilma emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade summa piirmäära kehtestamiseta(14). Seetõttu tuleks muuta artikli 129 lõike 1 esimese lõigu punkti c, et kõrvaldada nõue, mille kohaselt tuleb grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuuri puhul krediidiasutuse suhtes kohaldada 15 % või 10 % piirmäära. Sellised grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurid on reguleeritud direktiivi (EL) 2019/...(15) artikliga 8.

(8)  Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 3 on nõutud, et pandikirjade suhtes kohaldataks kõnealuse määruse artikli 229 lõikes 1 sätestatud pandikirjade tagatiseks oleva kinnisvara hindamise eeskirju, et tagada nende võlakirjade vastavus sooduskohtlemise nõuetele. Pandikirjade tagatisena kasutatavate varade aktsepteeritavuse nõuded seonduvad tagatiste kogumi stabiilsuse tagamise üldiste kvaliteedinäitajatega ning nende suhtes tuleks seega kohaldada direktiivi (EL) 20../…(16). Seetõttu peaks kõnealuse direktiivi kohaldamisala hõlmama ka hindamismetoodikat. Seega ei tuleks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 124 lõike 4 punkti a kohaseid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldada kõnealuse määruse artiklis 129 sätestatud pandikirjade aktsepteeritavuse kriteeriumide suhtes. Seepärast on vaja kõnealuse määruse artikli 129 lõiget 3 vastavalt muuta.

(9)  Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärad on pandikirjade krediidikvaliteedi tagamiseks vältimatult vajalikud. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 1 on küll kehtestatud hüpoteegi ja laevasid koormava merivõla puhul laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär, kuid nende piirmäärade kohaldamist ei ole täpsustatud ja see võib põhjustada ebakindlust. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärasid tuleks kohaldada kattevara hoiatuslike piirmääradena, mis tähendab, et kuigi aluseks oleva laenu suurust ei piirata, võib selline laen olla tagatiseks ainult varade suhtes kehtestatud laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäära ulatuses. Laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmääradega pannakse paika laenu protsentuaalne osa, mida arvestatakse kohustuste kattevaras. Seepärast on asjakohane täpsustada, et laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmääradega määratakse kindlaks laenu see osa▌, mida arvestatakse pandikirja kattevaras.

(10)  Suurema selguse tagamiseks tuleks samuti täpsustada, et laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäärasid kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul. Tegelik laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv ei tohiks muutuda, vaid see peaks jääma eluasemelaenude puhul 80 % piiresse eluaseme väärtusest ning ärikinnisvaralaenude ja laevade puhul 60 % või 70 % piiresse väärtusest. Ärikinnisvara all tuleks sellist kinnisvara puudutava üldise arusaama kohaselt mõista mitteelamukinnisvara, ka juhul, kui see on mittetulundusühenduste valduses.

(11)  Selleks et veelgi parandada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 kohaselt leebemate kapitalinõuete kohaldamiseks sobivate pandikirjade kvaliteeti, tuleks sellise sooduskohtlemise suhtes kohaldada ületagatuse minimaalset taset, st tagatise taset, mis ületaks direktiivi (EL) 2019/…(17) artiklis 15 osutatud kattevara nõudeid. Selline nõue aitaks maandada emitentide maksejõuetusest või kriisilahendusest tulenevaid kõige olulisemaid riske. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada oma territooriumil asuvate krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade suhtes kõrgemat ületagatuse minimaalset taset, ei tohiks see takistada krediidiasutustel investeerida muudesse madalama ületagatuse minimaalse tasemega pandikirjadesse, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele, ning saada kasu käesoleva määruse sätetest.

(12)  Üks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 7 sätestatud nõuetest on, et pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus saab pandikirjade kohta ettenähtud teavet vähemalt kord poolaastas. Läbipaistvusnõuded on pandikirjade lahutamatu osa, millega tagatakse ühtne avalikustamise tase ja võimaldatakse investoritel teha vajalikku riskihindamist, parandades võrreldavust, läbipaistvust ja turu stabiilsust. Seepärast on asjakohane tagada, et kõigi pandikirjade suhtes kohaldatakse läbipaistvusnõudeid, ning seda eesmärki on võimalik saavutada nende nõuete sätestamisega direktiivis (EL) 2019/…(18) pandikirjade ühise struktuurse tunnusena. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõige 7 tuleks sellest lähtuvalt välja jätta.

(13)  Pandikirjad on pikaajalised rahastamisvahendid, mille emiteerimisel on ette nähtud, et lõpptähtajani jääb mitu aastat. Seetõttu on vaja tagada, et enne 31. detsembrit 2007 või enne ... [Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse määruse kohaldamise kuupäev] emiteeritud pandikirjade kehtivus ei oleks häiritud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks enne 31. detsembrit 2007 emiteeritud pandikirjadele teha erand määruses (EL) nr 575/2013 aktsepteeritavate varade, ületagatuse ja asendusvarade kohta sätestatud nõuetest. Lisaks tuleks muudele määruse (EL) nr 575/2013 ▌kohastele enne ... [Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse määruse kohaldamise kuupäev] emiteeritud pandikirjadele teha erand ületagatuse ja asendusvara kohta sätestatud nõuetest ning nende suhtes peaks kuni nende lõpptähtajani olema võimalik kohaldada kõnealuses määruses sätestatud sooduskohtlemist.

(14)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada koos direktiiviga (EL) 2019/...(19). Selleks et tagada pandikirjade emiteerimisel struktuursete tunnuste uue raamistiku ja sooduskohtlemise muudetud nõuete järjekindel kohaldamine, tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata, et see langeks kokku kuupäevaga, millest alates liikmesriigid peavad kohaldama kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud sätteid.

(15)  Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:(20)

i)  esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

–  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:"

„Selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/xxxx(21)* artiklis 2 osutatud pandikirjade suhtes saaks kohaldada lõigetes 4 ja 5 sätestatud sooduskohtlemist, peavad need vastama käesoleva artikli lõigetes 3, 3a ja 3b sätestatud tingimustele ja olema tagatud mis tahes järgmise aktsepteeritava varaga:

______________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT C […], […], lk […])].“;

"

–  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad ▌krediidikvaliteedi astmele 1, krediidikvaliteedi astmele 2 või nõuded krediidiasutuste vastu, mis tulenevad lühiajalistest hoiustest, mille lõpptähtaeg ei ületa 100 päeva, kui neid hoiuseid kasutatakse direktiivi (EL) 2019/...(22) artiklis 16 sätestatud tagatiste kogumi likviidsuspuhvri nõuete täitmiseks, ja artikli 11 kohastest tuletislepingutest, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui pädevad asutused lubavad tuletislepingutest tulenevaid kohustusi, nagu kõnealuses peatükis on sätestatud.“;

"

–  punkti d alapunkt ii jäetakse välja;

–  punkti f alapunkt ii jäetakse välja;

ii)  teine lõik asendatakse järgmisega:"

Lõike 1a kohaldamisel ei võeta riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike laenumaksete või laenude likvideerimisjaotiste ülekannetest ja haldusest laenude puhul, mis on tagatud ▌võlainstrumentidega seoses panditud kinnisvaraga, nimetatud lõikes osutatud piirmäärade arvutamisel arvesse.“;

"

iii)  kolmas lõik jäetakse välja;

b)  lisatakse järgmised lõiked▌:"

„1a. Lõike 1 esimese lõigu punkti c puhul kohaldatakse järgmist:

   a) sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
   b) sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtuse kogu riskipositsioonist;
   c) sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis tulenevad lühiajalistest hoiustest, mille lõpptähtaeg ei ületa 100 päeva, ja tuletislepingutest, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, ei tohi ületada 8 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtuse kogu riskipositsioonist.

Direktiivi (EL) 2019../...(23) artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast EBAga konsulteerimist lubada krediidiasutustel omada kohustusi, mis tulenevad tuletislepingutest ja mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, üksnes juhul, kui käesolevas lõikes osutatud krediidikvaliteedi astme 1 ja krediidikvaliteedi astme 2 nõuete kohaldamise tõttu on asjaomases liikmesriigis võimalik dokumenteerida olulisi kontsentratsiooniprobleeme;

   d) krediidiasutustega seotud kogu riskipositsioon, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3 ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtuse kogu riskipositsioonist. Krediidiasutustega seotud kogu riskipositsioon, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 2 või krediidikvaliteedi astmele 3, ei tohi ületada 10% emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtuse kogu riskipositsioonist.

1b.   ▌Lõiget 1a ei kohaldata, kui pandikirju kasutatakse direktiivi (EL) 2019/...+ artikli 8 kohase aktsepteeritud tagatisena.

1c.  Lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunkti i kohaldamisel kohaldatakse piirmäära 80 % iga laenu kohta eraldi ja sellega määratakse kindlaks laenu osa, mis aitab katta pandikirjaga seotud kohustusi ja seda kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul.

1d.  Lõike 1 esimese lõigu punkti f alapunkti i ja punkti g kohaldamisel kohaldatakse piirmäära 60 % või 70 % iga laenu kohta eraldi ja sellega määratakse kindlaks laenu osa, mis aitab katta pandikirjaga seotud kohustusi ja seda kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul.“;

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kõnealusele määrusele vastavaid pandikirju tagava kinnisvara ja laevade puhul peavad olema täidetud artiklis 208 sätestatud nõuded. Artikli 208 lõike 3 punktis a sätestatud nõudeid seoses vara väärtuse jälgimisega täidetakse sageli ja vähemalt kord aastas kogu kinnisvara ja kõigi laevade puhul.“;

"

d)  lisatakse järgmised lõiked▌:"

„3a. Lisaks sellele, et pandikirjad peavad olema tagatud lõikes 1 loetletud aktsepteeritavate varadega, kohaldatakse nende suhtes direktiivi (EL) 2019/...(24) artikli 3 lõikes 12 määratletud ületagatuse minimaalset taset, mis on 5 %.

Esimese lõigu kohaldamisel on ▌kõigi tagatisvarade nimiväärtus kokku vähemalt sama suur kui lunastamata pandikirjade nimiväärtus kokku („nimiväärtuse printsiip“) ja kogumisse kuuluvad üksnes lõike 1 kohased aktsepteeritavad varad.

Ületagatuse minimaalse taseme saavutamiseks kasutatavate varade suhtes ei kohaldata lõikes 1a sätestatud riskipositsiooni piirmäärasid ning neid ei võeta selliste piirmäärade arvutamisel arvesse.

Liikmesriigid võivad ▌kohaldada madalamat ületagatuse minimaalset taset või anda oma pädevatele asutustele õiguse sellist taset reguleerida, kui täidetud on järgmised tingimused:

   a) ületagatuse arvutamisel on aluseks võetud kas ametlik lähenemisviis, milles on arvesse võetud varadest tulenevat riski, või ametlik lähenemisviis, kus varade hindamine sõltub artikli 4 lõike 1 punktis 74 määratletud hüpoteekimisväärtusest;
   b) ületagatuse minimaalne tase ei või olla nimiväärtuse printsiibi kohaselt alla 2 %.

Ületagatuse minimaalse taseme saavutamiseks kasutatavate varade suhtes ei kohaldata lõikes 1a sätestatud riskipositsiooni piirmäärasid ning neid ei võeta selliste piirmäärade arvutamisel arvesse.

3b.  Lõikes 1 osutatud aktsepteeritavaid varasid võib võtta tagatiste kogumisse direktiivi (EL) 2019/...(25) artikli 3 lõikes 11 sätestatud määratluse kohase asendusvarana kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 10 määratletud peamiste varade asendamiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a krediidikvaliteedi ja riskipositsiooni suuruse suhtes sätestatud piirmäärasid.“;

"

e)  lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:"

„6. Lõigetes 1, 1 a, 3, 3a ja 3b sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 31. detsembrit 2007 emiteeritud pandikirjade suhtes. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast sooduskohtlemist kuni nende lõpptähtajani.

7.  Lõigetes 3a ja 3b sätestatud nõudeid ei kohaldata enne ... [Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev] emiteeritud pandikirjade suhtes, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast sooduskohtlemist kuni nende lõpptähtajani.“

"

2)  artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:"

„ii) need on muud kui käesoleva punkti alapunktis i osutatud võlakirjad, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/...(26) artiklis 2;“;

"

3)  artikli 425 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud annavad aru oma likviidsete vahendite sissevoolu kohta. Likviidsete vahendite piiristatud sissevool on likviidsete vahendite sissevool, mis on piiratud 75 %-ga likviidsete vahendite väljavoolust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellest piirmäärast välja arvata likviidsete vahendite sissevoolu hoiustest, mis on muudes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes ning mida saab käsitleda vastavalt artikli 113 lõikes 6 või 7 sätestatule. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellest piirmäärast välja arvata likviidsete vahendite sissevoolu laenuvõtjate ja võlakirjainvestorite vastu olevatest rahalistest nõuetest, mis on seotud selliste hüpoteeklaenude andmisega, mida rahastatakse võlakirjadega, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõigetes 4, 5 või 6 sätestatud käsitlust, või pandikirjadega, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/...+ artiklis 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad välja arvata sissevoolu tugilaenudest, mida nad on vahendanud. Individuaalse järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste eelneval nõusolekul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud sissevoolu täielikult või osaliselt välja arvata siis, kui andja on krediidiasutuse või investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses.“;

"

4)  artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt x asendatakse järgmisega:"

„x) kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlust või millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/...(27) artiklis 2;“;

"

5)  artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt iii asendatakse järgmisega:"

„iii) rahastatud neile otseselt vastavate võlakirjade arvelt (vahendatud), mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlust või võlakirjadega, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/...+ artiklis 2;“;

"

6)  artikkel 496 jäetakse välja;

7)  III lisa punktis 6 asendatakse alapunkt c järgmisega:"

„c) need on muud kui käesoleva punkti alapunktis b osutatud pandikirjad, mis vastavad direktiivi (EL) 2019/...(28) artikli 2 määratlusele.“.

"

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates ... [Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) 2019/...+ artikli 32 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäev▌].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 382, 23.10.2018, lk 2.
(2) ELT C 367, 10.10.2018, lk 56.
(3)* TEKST EI OLE ÕIGUSKEELELISELT TOIMETATUD.
(4)ELT C 382, 23.10.2018, lk 2.
(5)ELT C 367, 10.10.2018, lk 56.
(6)Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(8)+ Väljaannete talitus: lisada direktiivi (EL) 20xx/xx (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number ja täita joonealune märkus 5.
(9) Direktiiv (EL) 2019/... pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L, ..., lk ...).
(10)Euroopa Pangandusjärelevalve arvamus pandikirjade suhtes kohaldatava kapitali sooduskäsitlemise kohta, EBA/Op/2014/04.
(11)Soovitused EU COM 1-A kuni 1-D, mis on esitatud arvamuses EBA/Op/2014/04.
(12)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(13)Soovitus EU COM 2, mis on esitatud arvamuses EBA/Op/2014/04.
(14)Samas.
(15)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(16)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(17)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(18)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(19)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(20)
(21)+ ELT: palun sisestada viide direktiivile (EL) pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL.
(22)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(23)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(24)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(25)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(26)+ Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(27)+Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.
(28)+Väljaannete talitus: palun sisestada direktiivi (EL) (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL) number.


Pandikirjad ja pandikirjade avalik järelevalve ***I
PDF 294kWORD 90k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (COM(2018)0094 – C8-0113/2018 – 2018/0043(COD))
P8_TA-PROV(2019)0432A8-0390/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0094),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 53 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0113/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0390/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL(2)

P8_TC1-COD(2018)0043


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(5) artikli 52 lõikes 4 on sätestatud pandikirjade struktuursete elementide üldnõuded. Nende nõuetega on üksnes kehtestatud, et pandikirjade emitent peab olema krediidiasutus, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis ning kelle suhtes kohaldatakse erilist avalikku järelevalvet ja kahekordse regressiõiguse mehhanismi. Vastavaid nõudeid käsitletakse palju üksikasjalikumalt riiklikes pandikirjade raamistikes. Nimetatud raamistikud sisaldavad ka muid struktuurseid sätteid, eelkõige reegleid tagatiste kogumi koosseisu, varade aktsepteeritavuse kriteeriumide, varade koondamise võimaluse, läbipaistvuse ja aruandluskohustuste kohta, ning likviidsusriski maandamise reegleid. Liikmesriikides on regulatsioonis ka sisulisi erinevusi. Mitmes liikmesriigis pandikirjade jaoks eraldi riiklikku raamistikku ei ole. Seetõttu ei ole liidu õiguses veel sätestatud peamisi struktuurseid elemente, millele liidus emiteeritud pandikirjad peavad vastama.

(2)  Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 osutatud tingimusi on täiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(6) artikliga 129, et usaldatavusnõuete puhul oleks võimalik kohaldada leebemaid kapitalinõudeid, millega lubatakse pandikirjadesse investeerivatel krediidiasutustel omada vähem kapitali kui teistesse varadesse investeerivatel krediidiasutustel. Lisaks sellele, et lisanõuetega paraneb liidus pandikirjade ühtlustamise tase, täidavad need ka eriseemärki, mis seisneb pandikirjainvestoritele sellise sooduskohtlemise tingimuste kindlaksmääramises, ning neid ei kohaldata väljaspool määruse (EL) nr 575/2013 raamistikku.

(3)  Muudes liidu õigusaktides, näiteks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61(7), komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/35(8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL(9) on samuti osutatud direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud määratlusele, mille alusel teha kindlaks pandikirjad, millesse investeerijaid võib nimetatud õigusaktide kohaselt soodsamalt kohelda. Olenevalt nende õigusaktide eesmärgist ja reguleerimisesemest on need aga sõnastatud erinevalt ja seetõttu ei ole mõistet „pandikiri“ kasutatud järjepidevalt.

(4)  Pandikirjadesse investeerimise tingimuste mõttes on pandikirjade käsitlemine üldjoontes ühtlustatud. Küll aga ei ole liidus piisavalt ühtlustatud pandikirjade emiteerimise tingimusi ning sellel on mitu tagajärge. Esiteks võimaldatakse ühtviisi sooduskohelda instrumente, mis võivad erineda laadi ning kaasneva riski suuruse ja investorikaitse taseme poolest. Teiseks võivad riiklike raamistike erinevused või sellise raamistiku puudumine koos pandikirjade ühiselt kokku lepitud määratluse puudumisega takistada tõeliselt integreeritud ühtse pandikirjade turu väljakujunemist ▌. Kolmandaks võivad riiklike õigusnormidega ette nähtud kaitsemeetmete erinevused seada ohtu finantsstabiilsuse, kui erineva investorikaitse tasemega pandikirju on võimalik sellise nimetuse all osta kogu liidus ning nende suhtes võidakse kohaldada usaldatavusnõuete osas sooduskohtlemist määruse (EL) nr 575/2013 ja muude liidu õigusaktide kohaselt.

(5)  Seega tagatakse riikide korra teatavate aspektide ühtlustamisega ja kindlaks tehtud parimate tavade rakendamisega liidus hästi toimivate pandikirjaturgude sujuv ja järjepidev areng ning piiratakse võimalikke finantsstabiilsuse riske ja haavatavusi. Sellise printsiibipõhise ühtlustamisega tuleks kehtestada ühised lähtetingimused, mille alusel liidus pandikirju emiteerida. Ühtlustamiseks peavad kõik liikmesriigid kehtestama pandikirjade raamistiku, mis peaks toetama ka pandikirjaturu arendamist liikmesriikides, kus sellist turgu praegu ei ole. Selline turg oleks krediidiasutustele stabiilne rahastusallikas ja krediidiasutustel oleks tänu sellele paremad võimalused tarbijatele ja ettevõtjatele taskukohaste hüpoteeklaenude andmiseks ning investorid saaksid sellel turul turvaliselt investeerida.

(6)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu andis välja soovituse(10), millega kutsuti riiklikke pädevaid asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalvet („EBA“) üles tegema kindlaks pandikirjadega seotud parimad tavad ja soodustama riiklike raamistike ühtlustamist. Samuti soovitas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, et EBA koordineeriks riiklike järelevalveasutuste võetavaid meetmeid, eelkõige seoses tagatiste kogumite kvaliteedi ja eraldamisega, pandikirjade pankrotivarast väljajätmise, tagatiste kogumeid mõjutavate vara ja vastutuskindlustuse riskidega ning tagatiste kogumite koosseisu avalikustamisega. Lisaks kutsutakse soovituses EBAt üles jälgima kahe aasta jooksul EBA poolt kindlaks tehtud parimatele tavadele tuginedes pandikirjade turu toimimist, et hinnata vajadust seadusandlike meetmete järele, ning teatama sellest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ja komisjonile.

(7)  Komisjon küsis 2013. aasta detsembris kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 503 lõikega 1 EBA-lt nõu ▌.

(8)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituse ja komisjoni 2013. aasta detsembri nõuandetaotluse alusel esitas EBA 1. juulil 2014 aruande(11). Selles soovitatakse pandikirjade riiklikke regulatiivseid, õigus- ja järelevalveraamistikke rohkem ühtlustada, et veelgi enam toetada pandikirjade suhtes ühtset riskikaalu sooduskohtlemise kohaldamist liidus.

(9)  Nagu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kavandas, jälgis EBA pandikirjade turu toimimist kõnealuses soovituses sätestatud parimate tavade alusel veel kahe aasta jooksul. Selle põhjal esitas EBA 20. detsembril 2016 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, nõukogule ja komisjonile pandikirjade kohta teise aruande(12). Selles jõuti järeldusele, et liidus on pandikirjade ühtsemate määratluste ja ühtsema regulatiivse kohtlemise tagamiseks vaja edasist ühtlustamist. Lisaks järeldati aruandes, et ühtlustamisel tuleks eeskujuks võtta nende liikmesriikide turud, mis toimivad hästi.

(10)  Pandikirju emiteerivad tavaliselt krediidiasutused. Instrumendile on omane selle kasutamine laenude rahastamiseks ja suuremahuline laenuandmine kuulubki krediidiasutuste põhitegevuste hulka. Seetõttu on pandikirjade sooduskohtlemist võimaldavates liidu õigusaktides ette nähtud, et need peab olema emiteerinud krediidiasutus.

(11)  Jättes pandikirjade emiteerimise õiguse üksnes krediidiasutustele, tagatakse, et emitendil on tagatiste kogumisse kuuluvate laenudega seotud krediidiriski juhtimiseks vajalikud teadmised. Lisaks tagatakse sellega, et emitendi suhtes kohaldatakse kapitalinõudeid, toetades niisuguse kahekordse regressiõiguse mehhanismiga taotletavat investorikaitset, millega investoril ja tuletislepingu vastaspoolel tekib nõue nii pandikirja emitendi vastu kui ka kattevara suhtes. Seega tagatakse üksnes krediidiasutustele pandikirjade emiteerimise õiguse andmisega, et pandikirjad on ka edaspidi turvalised ja tõhusad rahastamisvahendid, aidates nii kaasa investorikaitsele ja finantsstabiilsusele, mis on tähtsad üldhuvi pakkuvad avaliku poliitika eesmärgid. Samuti oleks see kooskõlas korraldusega hästi toimivatel riiklikel turgudel, kus pandikirju on lubatud emiteerida üksnes krediidiasutustel.

(12)  Seega peaks liidu õiguse alusel olema lubatud pandikirju emiteerida üksnes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutustel. Hüpoteegikrediidiasutusi iseloomustab asjaolu, et nad ei võta üldsuselt vastu hoiuseid, vaid pigem muid tagasimakstavaid vahendeid, ja seega nad vastavad sellele määratlusele. Ilma et see piiraks kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud abitegevust, annavad hüpoteegikrediidiandjad ainult hüpoteegi- ja avaliku sektori laene ja rahastavad muu hulgas muudelt krediidiasutustelt ostetud laene. Käesoleva direktiivi põhieesmärk on reguleerida, millistel tingimustel saavad need krediidiasutused pandikirju rahastamisvahendina emiteerida, sätestades kõrgetasemelise investorikaitse tagamiseks tootenõuded ja kehtestades pandikirjade suhtes kohaldatava järelevalve nõuded.

(13)  Kahekordse regressiõiguse mehhanism on põhimõtteline element, mis on paljudes olemasolevates riiklikes pandikirjaraamistikes olulisel kohal ning see on keskne ka direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 kohaste pandikirjade puhul. Seepärast on vaja seda mõistet täpsustada ja nii tagada, et investoritel ja tuletislepingute vastaspooltel on kõikjal liidus ühtlustatud tingimustel nõue nii pandikirjade emitendi vastu kui ka kattevara suhtes.

(14)  Samuti peaks pandikirjade oluline tunnus olema pankrotivarast väljajätmine, mis tagaks, et pandikirjainvestorid saavad võlakirja lõpptähtaja saabudes oma raha tagasi. Tagasimakse automaatne kiirendamine emitendi makseviivituse korral võib häirida pandikirjadesse investeerinud isikute järjestust. Seetõttu on oluline tagada, et pandikirjainvestoritele tehakse lepingujärgse graafiku kohased tagasimaksed isegi makseviivituse korral. Sellest lähtuvalt on pankrotivarast väljajätmine otseselt seotud kahekordse regressiõiguse mehhanismiga ja peaks seega olema ka pandikirjade raamistiku üks põhitunnuseid.

(15)  Olemasolevate riiklike pandikirjade raamistike teine põhitunnus on nõue, et kattevara peaks tagatiste kogumi stabiilsuse tagamiseks olema väga kvaliteetne. Sellisele kattevarale on iseloomulikud eritunnused, mis on seotud maksenõuete ja selle kattevara tagatiseks oleva tagatisvaraga. Seepärast on asjakohane sätestada üldised kvaliteeditunnused, millele vara peaks vastama, et olla aktsepteeritav kattevara. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides a–g loetletud vara tuleks pidada pandikirjade raamistikus aktsepteeritavaks kattevaraks. See kehtib ka juhul, kui selline kattevara ei vasta enam ühelegi nendes punktides sätestatud tingimustest, aga seda peetakse lõike 1 punkti b kohaselt aktsepteeritavaks kattevaraks eeldusel, et see vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ artikli 2 punktis b määratletud riigi osalusega äriühingutele antud või nende tagatud laene võidakse pidada aktsepteeritavaks kattevaraks, kui riigi osalusega äriühing osutab kriitilise tähtsusega ühiskondliku tegevuse säilitamiseks olulisi avalikke teenuseid. Ühtlasi peaks riigi osalusega äriühing osutama teenuseid avaliku sektori asutuse kontsessiooni või loa alusel, tema suhtes tuleks kohaldada avalikku järelevalvet ja ta peaks suutma teenida piisavalt tulu, et tagada maksevõime. Kui liikmesriik otsustab lubada oma riiklikus raamistikus riigi osalusega äriühingutele antud või nende tagatud laenude kujul olevat vara, peaks ta kaaluma nõuetekohaselt selle varaga seotud võimalikku mõju konkurentsile. Omandisuhtest sõltumatult ei tohiks krediidiasutusi ega kindlustusseltse pidada riigi osalusega äriühinguteks. Seetõttu tuleks nõudeid krediidiasutuste vastu pidada käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti a või b kohaselt aktsepteeritavaks kattevaraks sõltuvalt sellest, kas nad vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele või mitte. Nõudeid kindlustusseltside vastu tuleks samuti pidada käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt aktsepteeritavaks kattevaraks. ▌Direktiivi raames võiks aktsepteeritavaks pidada ka muud sama kvaliteetset kattevara, kui see kattevara vastab käesoleva direktiivi nõuetele, sh nõuetele, mis on seotud maksenõuet tagava tagatisvaraga. Täidetavuse tagamiseks tuleks materiaalse tagatisvara omandiõigus registreerida avalikus registris. Kui avalikku registrit ei ole, peaks liikmesriigil olema võimalik väljastada alternatiivseid omandiõigust ja nõudeid kinnitavaid tunnistusi, mis on võrreldavad tunnistustega, mille väljastab register, kus koormatud materiaalne vara on registreeritud. Kui liikmesriik kasutab sellist alternatiivset tunnistuste väljastamise viisi, peaks ta seadma sisse ka korra muudatuste tegemiseks omandiõiguse ja nõuete kajastamisel. Liikmesriikidel peaks olema ▌õigus jätta teatav vara oma riiklikest raamistikest välja. Et pandikirjainvestoritel oleks võimalik pandikirjade programmi riske paremini hinnata, peaksid liikmesriigid koostama ka riskide hajutamise reeglid seoses laenude või riskipositsioonide arvu kontsentratsiooni ja suure kontsentratsiooniga tagatiste kogumis ning vastaspoolte arvuga. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, milline on liikmesriigi õigusega lubatav kontsentratsioon ja suur kontsentratsioon.

(16)  Pandikirjadel on spetsiifilised struktuursed tunnused, mille kaudu soovitakse investoreid igas olukorras kaitsta. Need tunnused hõlmavad nõuet, et pandikirjainvestoritel on lisaks nõudele emitendi vastu ka nõue spetsiaalsesse tagatiste kogumisse kuuluva vara suhtes. Need struktuursed tootenõuded erinevad pandikirju emiteeriva krediidiasutuse suhtes kohaldatavatest usaldatavusnõuetest. Neist esimese puhul ei peaks kõige tähtsam olema tagada emiteeriva asutuse vastavus usaldatavusnõuetele, vaid pigem kaitsta investoreid sellega, et konkreetse pandikirja suhtes kehtestatakse erinõuded. Lisaks ▌väga kvaliteetse kattevara kasutamise erinõudele on asjakohane reguleerida ka tagatiste kogumi tunnuste üldnõudeid, et investoreid veel paremini kaitsta. Need nõuded peaksid sisaldama erieeskirju tagatiste kogumi kaitsmiseks, näiteks reegleid kattevara eraldamise ▌kohta. Eraldamist on võimalik teha mitmel moel, näiteks bilansis, eriotstarbelise varakogumina või muude vahenditega. Vara eraldamise eesmärk on siiski teha see õiguslikult kättesaamatuks muudele võlausaldajatele peale pandikirjade omanike. Kattevara asukoht peaks samuti olema reguleeritud, et tagada investori õiguste täitmine ▌. Liikmesriikidel on ka oluline kehtestada reeglid tagatiste kogumi koosseisu kohta. Lisaks tuleks käesolevas direktiivis määratleda kattevara nõuded, piiramata seejuures liikmesriikide õigust lubada erinevaid võimalusi näiteks valuuta- ja intressiriski maandamiseks. Kogu liidus ühtsete kõrgete kvaliteedistandardite tagamiseks tagatiste kogumite suhtes tuleks kindlaks määrata kattevara arvutamine ja tingimused, millele tuletislepingud peavad vastama, et need võiksid tagatiste kogumisse kuuluda. Kattevara arvutamisel tuleks järgida põhisumma nimiväärtuse printsiipi. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada nimiväärtuse printsiibist erinevat arvutusmeetodit, kui see on usaldusväärsem ega too kaasa suuremat kattekordajat. Arvutatav kattevara on sellise arvutuse tegemisel lugeja ning arvutatavad pandikirjadega seotud kohustused on nimetaja. Liikmesriigil peaks olema võimalik nõuda asjaomases liikmesriigis asuva krediidiasutuse emiteeritud pandikirjade puhul ületagatuse määra, mis on suurem kui artiklis 15 osutatud kattevara nõuded.

(17)  Mitu liikmesriiki juba nõuab tagatiste kogumi järelevalvajalt, et see täidaks aktsepteeritavate varade kvaliteediga seotud konkreetseid ülesandeid ja tagaks vastavuse riiklikele kattevara nõuetele. Seepärast on kogu liidus pandikirjade käsitlemise ühtlustamiseks oluline, et juhul kui riikliku raamistikuga on ette nähtud tagatiste kogumi järelevalvaja, oleksid tema ülesanded ja vastutus selgelt kindlaks määratud. Tagatiste kogumi järelevalvaja olemasolu ei vabasta riiklikke pädevaid asutusi pandikirjade avaliku järelevalvega seotud vastutusest, eriti seoses käesoleva direktiivi artiklite 6–12 ja 14–17 nõuete täitmisega.

(17 a)  Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 on sätestatud mitu tingimust, millele väärtpaberistamise ettevõtjate tagatud pandikirjad peavad vastama. Ühega neist tingimustest nähakse ette seda liiki tagatise võimaliku kasutamise määr ja piiratakse selliste struktuuride kasutamine 10–15 %-le lunastamata pandikirjade summast. Pädevad asutused võivad sellest tingimusest loobuda kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013. Komisjon vaatas kõnealuse erandi asjakohasuse läbi ja järeldas, et pandikirjade emiteerimisel peaks väärtpaberistamise instrumentide või pandikirjade tagatisena kasutamine olema lubatud ainult muude pandikirjade puhul („grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurid“) ja ilma, et kehtestataks piiranguid lunastamata pandikirjade summa suhtes. Võimalikult suure läbipaistvuse tagamiseks ei tohiks väliselt emiteeritud pandikirjade tagatiste kogumid sisaldada sama grupi erineva krediidiasutuse siseselt emiteeritud pandikirju. Kuna grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuuride kasutamine võimaldab erandit määruse (EL) nr 573/2013 artikli 129 kohaselt krediidiasutuse riskipositsioonidele seatud piirangutest, tuleks ühtlasi nõuda, et siseselt ja väliselt emiteeritud pandikirjad liigituksid emiteerimise ajal krediidikvaliteedi astmele 1 või krediidikvaliteedi astme hilisema muutumise korral ja pädevate asutuste nõusolekul krediidikvaliteedi astmele 2. Kui siseselt või väliselt emiteeritud pandikirjad enam sellele nõudele ei vasta, ei saa siseselt emiteeritud pandikirju enam pidada aktsepteeritavaks varaks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 kohaselt ja seetõttu ei saa asjaomasesse tagatiste kogumisse kuuluvate väliselt emiteeritud pandikirjade suhtes enam kohaldada selle määruse artikli 129 lõike 1aa kohast erandit. Kui need siseselt emiteeritud pandikirjad ei vasta enam asjaomase krediidikvaliteedi astme nõuetele, peaksid nad olema käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil siiski aktsepteeritav kattevara, juhul kui nad vastavad kõigile käesoleva direktiivi nõuetele, ning väliselt emiteeritud pandikirjade puhul, mille tagatiseks on need siseselt emiteeritud pandikirjad või muud käesoleva direktiiviga kooskõlas olevad varad, peaks seetõttu olema ka võimalik kasutada Euroopa pandikirjade märgist. Selliste struktuuride kasutamise lubamist kavandatakse liikmesriigile antava võimalusena. Selle võimaluse tegeliku kasutamise võimaldamiseks eri liikmesriikides asuvates gruppi kuuluvates krediidiasutustes peaksid kõik asjaomased liikmesriigid seda võimalust kasutama ja selle sätte oma õigusesse üle võtma.

(18)  Väikestel krediidiasutustel on pandikirjade emiteerimisel raskusi, sest pandikirjade programmide loomine eeldab sageli kohe alguses suuri väljaminekuid. Likviidsus on pandikirjade turgudel samuti eriti oluline ja oleneb suures osas lunastamata võlakirjade mahust. Seepärast on asjakohane lubada kahe või enama krediidiasutuse ühist rahastamist, et väiksematel krediidiasutustel oleks võimalik pandikirju emiteerida. Sellega sätestataks ühe krediidiasutuse emiteeritud pandikirjadele tagatisvara pakkumiseks mitme krediidiasutuse kattevara koondamine ja hõlbustataks pandikirjade emiteerimist liikmesriikides, kus hästi arenenud turgu praegu ei ole. ▌Ühisrahastamise lepingute kasutamise nõuetega tuleks tagada, et kattevara, mis müüakse või antakse emiteerivale krediidiasutusele üle direktiivi 2002/47/EÜ kohase finantstagatiskokkuleppe alusel, kui liikmesriik selle võimaluse kasutamist lubab, vastaks liidu õiguse kohastele kattevara aktsepteeritavuse ja ▌eraldamise nõuetele.

(20)  Pandikirja tagatiseks oleva tagatiste kogumi läbipaistvus on seda liiki finantsinstrumendi oluline osa, sest see suurendab võrreldavust ja võimaldab investoritel teha vajalikku riskihindamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ(13) sisaldab reegleid väärtpaberite üldsusele pakkumisel või mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise kohta. Liikmesriikide seadusandjad ja turuosalised on direktiivi 2003/71/EÜ täiendamiseks pandikirjainvestoritele avaldatava teabe kohta aja jooksul välja töötanud mitu algatust. Liidu õiguses tuleb siiski täpsustada minimaalset teavet, millele investorid peaksid enne pandikirjade ostmist või ostmise ajal juurde pääsema. Liikmesriikidel peaks olema lubatud täiendada kõnealuseid miinimumnõudeid lisasätetega.

(21)  Pandikirjainvestorite kaitse tagamise põhielement on instrumendi likviidsusriski maandamine. See on otsustava tähtsusega, et tagada pandikirjadest tulenevate kohustustega seotud õigeaegsed tagasimaksed. Seepärast on asjakohane kehtestada tagatiste kogumi likviidsuspuhver, et maandada likviidsuspuudujäägiga seotud riske, nagu lõpptähtaegade mittevastavus ja intressimäärad, maksekatkestused, mitteeristatavuse riskid, tuletisinstrumendid ja muud tegevusega seotud kohustused, mis tuleb pandikirjade programmi kohaselt täita. Krediidiasutus võib sattuda olukorda, kus tal on tagatiste kogumi likviidsuspuhvri nõuet raske täita, näiteks stressiolukorras, kus seda puhvrit kasutatakse vahendite väljavoolu katmiseks. Artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused peaksid jälgima tagatiste kogumi likviidsuspuhvri nõude täitmist ja vajaduse korral võtma meetmeid, et nõuda krediidiasutuselt puhvri taastamist. Tagatiste kogumi likviidsuspuhver erineb liidu muude õigusaktide kohaselt krediidiasutustele kehtestatud üldistest likviidsuskatte nõuetest selle poolest, et see on otseselt seotud tagatiste kogumiga ja nii püütakse maandada just sellega seotud likviidsusriske. Regulatiivse koormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada asjakohast koostoimet likviidsuskatte nõuetega, mis on kehtestatud muude liidu ▌õigusaktidega muul otstarbel kui tagatiste kogumi likviidsuspuhvri jaoks. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et kuni ajani, mil neid liidu õigusakte muudetakse, kohaldatakse tagatiste kogumi likviidsuspuhvri nõuet ▌krediidiasutuse suhtes ainult juhul, kui liidu ▌õiguse kohaselt ei kohaldata hõlmatud ajavahemikul krediidiasutuse suhtes muid likviidsusnõudeid. Sellise otsusega peaks välditama seda, et krediidiasutusele pannakse kohustus katta sama vahendite väljavool erineva likviidse varaga sama ajavahemiku jooksul. See säte tähendab siiski seda, et liikmesriikidele antav võimalus otsustada tagatiste kogumi likviidsuspuhvrit mitte kohaldada hinnatakse ümber seoses krediidiasutuste likviidsusnõudeid käsitlevate tulevaste muudatustega liidu õiguses, sh määruse (EL) nr 575/2013 artikli 460 kohaselt vastu võetavas delegeeritud määruses. Likviidsusriske võib käsitleda muude vahenditega kui likviidse vara tagamisega, näiteks emiteerides pandikirju, mille suhtes kohaldatakse lõpptähtaja pikendamise struktuure, mille käivitajad reageerivad likviidsuspuudujäägile või stressiolukorrale. Sellisel juhul peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada, et likviidsuspuhvrit arvutatakse pandikirja lõpptähtaja alusel, võttes arvesse lõpptähtaja võimalikku pikendamist, kui käivitajad reageerivad likviidsusriskile. Ka peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada, et tagatiste kogumi likviidsusnõudeid ei kohaldata pandikirjade suhtes, millele kohaldatakse kombineeritud rahastamise nõudeid, kui laekuvate maksete lepinguline tähtaeg on varasem kui väljaminevatel maksetel ning vahendid paigutatakse vahepeal väga likviidsesse varasse.

(22)  Mitmes liikmesriigis on välja töötatud uuenduslikud lõpptähtaja profiilide struktuurid, et arvestada võimalike likviidsusriskidega, sealhulgas lõpptähtaegade mittevastavusega. Nende struktuuride hulka kuulub võimalus pikendada pandikirja ettenähtud lõpptähtaega teatavaks perioodiks või lubada, et kattevara rahavood läheksid otse pandikirja omanikele. Lõpptähtaja pikendamise struktuuride ühtlustamiseks kogu liidus on oluline määratleda tingimused, mille korral liikmesriigid võivad neid struktuure lubada, millega tagatakse, et need ei ole liiga keerukad ega suurenda investorite riski. Seejuures on oluline tagada, et krediidiasutus ei saaks lõpptähtaega pikendada oma äranägemisel. Lõpptähtaega tuleks lubada pikendada ainult juhul, kui on toimunud või lähitulevikus tõenäoliselt toimub liikmesriigi õiguse kohaselt kindlaks määratud objektiivne ja selgelt kindlaks määratud käivitav sündmus. Selliste käivitajate abil tuleks püüda hoida ära makseviivitust, näiteks likviidsuspuudujäägi, turutõrke või turuhäire korrigeerimise abil. Lõpptähtaja pikendamise abil võib ka lihtsustada pandikirju emiteerivate krediidiasutuste tegevuse nõuetekohast lõpetamist, tehes võimalikuks lõpptähtaegade pikendamise maksejõuetuse või kriisilahenduse korral, et hoida ära vara kiirmüük.

(23)  Erilise avaliku järelevalve raamistiku olemasolu on üks direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 kohane pandikirju iseloomustav element. Siiski ei määratleta kõnealuses direktiivis sellise järelevalve laadi, sisu ega selle tegemise eest vastutavaid asutusi. Seetõttu on ülioluline, et sellise pandikirjade avaliku järelevalve elemendid oleksid ühtlustatud ning seda järelevalvet tegevate riiklike pädevate asutuste ülesanded ja kohustused oleksid selgelt sätestatud.

(24)  Kuna pandikirjade avalik järelevalve ei kattu liidu krediidiasutuste järelevalvega, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata selliseid teistsuguseid järelevalveülesandeid täitma teistsugused pädevad riiklikud asutused, kes ei pruugi olla krediidiasutuste üldist järelevalvet tegevad asutused. Et tagada pandikirjade avaliku järelevalve kohaldamise ühtsus kogu liidus, tuleb siiski nõuda, et pandikirjade avalikku järelevalvet tegevad pädevad asutused teeksid tihedat koostööd krediidiasutuste üldise järelevalve eest vastutavate pädevate asutusega.

(25)  Pandikirjade avalik järelevalve peaks hõlmama krediidiasutustele pandikirjade emiteerimise loa andmist. Kuna pandikirju peaks olema lubatud emiteerida üksnes krediidiasutustel, peaks loa saamise eeltingimus olema krediidiasutuse tegevusloa olemasolu. Ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides on Euroopa Keskpangale nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt antud krediidiasutustele tegevusloa väljastamise ülesanne, kuid ainult käesoleva direktiivi kohaselt määratud asutustel peaks olema pädevus väljastada pandikirjade emiteerimise luba ja teha avalikku järelevalvet pandikirjade üle. Ka peaks käesolev direktiiv ▌sisaldama sätteid, millega reguleeritakse tingimusi, mille alusel võivad liidu õiguse kohase tegevusloaga krediidiasutused saada ▌pandikirjade emiteerimise loa.

(26)  Loa kohaldamisala peaks olema seotud pandikirjade programmiga. Sellise programmi järelevalve peaks toimuma käesoleva direktiivi alusel. Krediidiasutusel võib olla rohkem kui üks pandikirjade programm. Sellisel juhul peaks iga programmi jaoks olema nõutav eraldi luba. Pandikirjade programmil võib olla üks või mitu tagatiste kogumit. Sama pandikirjade programmi mitu tagatiste kogumit või erinevad emissioonid (erinevad rahvusvahelised väärtpaberite identifitseerimisnumbrid (ISIN koodid)) ei pruugi moodustada eraldi pandikirjade programme.

(26 a)  Olemasolevate pandikirjade programmide jaoks ei ole vaja saada uut luba, kui hakatakse kohaldama direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi õigusakti kohaseid uusi reegleid. Pandikirju emiteeriv krediidiasutus peaks siiski järgima kõiki käesoleva direktiivi nõudeid. Nõuete järgimise järelevalvet peaksid tegema käesoleva direktiivi kohaselt määratud pädevad asutused pandikirjade üle tehtava avaliku järelevalve raames. Liikmesriigid peaksid andma liikmesriigi õiguse alusel suuniseid vastavushindamise menetlusliku läbiviimise kohta alates kuupäevast, mil liikmesriik peab hakkama kohaldama direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigusnorme. Pädevatel asutusel peaks olema võimalus pandikirjade programm läbi vaadata ja hinnata, kas sellele programmile antud luba on vaja muuta. Vajadus sellise muudatuse tegemiseks võib tuleneda olulistest muutustest pandikirju emiteeriva krediidiasutuse ärimudelis, näiteks riiklikus pandikirjaraamistikus tehtud muudatuse või krediidiasutuse otsuste tulemusel. Muudatusi võib pidada oluliseks, kui need eeldavad selliste tingimuste ümberhindamist, mille alusel anti luba pandikirju emiteerida.

(26 b)  Kui liikmesriik näeb ette erihalduri määramise, peaks liikmesriigil olema võimalik kehtestada reegleid sellise erihalduri pädevuse ja tegevusnõuete kohta. Nende reeglitega võib võtta erihaldurilt võimaluse koguda tarbijatelt või jaeinvestoritelt hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ning lubada tal hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kogumist ainult kutselistelt investoritelt.

(27)  Tagamaks, et pandikirjad emiteerinud krediidiasutused täidavad neile kehtestatud kohustusi, ning tagamaks kogu liidus ühesuguse kohtlemise ja nõuete täitmise, tuleks liikmesriikidelt nõuda halduskaristuste ja muude tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldusmeetmete kehtestamist. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalik näha ette kriminaalkaristused. Liikmesriigid, kus otsustatakse näha ette kriminaal- ja mitte halduskaristused, peaksid tegema asjaomased kriminaalõiguse sätted komisjonile teatavaks.

(28)  Need liikmesriikide kehtestatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed peaksid vastama teatavatele olulistele nõuetele seoses kõnealuste karistuste või meetmete adressaatide, kohaldamisel arvesse võetavate kriteeriumide, pandikirjade avalikku järelevalvet tegevate pädevate asutuste avalikustamiskohustuste, karistuste määramise volituse ja kehtestatavate rahaliste halduskaristuste tasemega. Enne kui tehakse otsus määrata halduskaristused või muud haldusmeetmed, tuleks adressaadile anda võimalus esitada oma seisukohad. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalus näha muude haldusmeetmete puhul ette erandid õigusest esitada oma seisukohad. Iga sellise erandi puhul tuleks piirduda juhtumitega, mil on olemas kohene oht ja on vaja kiireid meetmeid kolmandatele isikutele, näiteks pandikirjainvestoritele tekkiva märkimisväärse kahju ärahoidmiseks või selleks, et hoida ära või heastada tõsine kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul tuleks adressaadile anda võimalus esitada oma seisukohad pärast meetme määramist.

(29)  Liikmesriikidelt tuleks nõuda selle tagamist, et halduskaristuste või muude haldusmeetmete ühtse kohaldamise tagamiseks võtaksid pandikirjade avalikku järelevalvet tegevad pädevad asutused kõikides liikmesriikides halduskaristuste või muude haldusmeetmete ja nende taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid. Liikmesriigid võiksid näha ette haldusmeetmed seoses lõpptähtaja pikendamisega lõpptähtaja pikendamise struktuuride raames. Kui liikmesriigid näevad ette sellised meetmed, peaksid need meetmed võimaldama pädevatel asutustel lõpptähtaja pikendamise tühistada, ka võiksid liikmesriigid kehtestada sellised tühistamise tingimused, et lahendada olukorrad, kus krediidiasutus pikendab tähtaega liikmesriigi õiguses sätestatud objektiivseid käivitajaid arvestamata, või finantsstabiilsuse ja investorite kaitse tagamiseks.

(30)  Et avastada pandikirjade emiteerimise ja turustamisega seotud nõuete võimalikku rikkumist, peaksid pandikirjade avalikku järelevalvet tegevatel pädevatel asutustel olema vajalikud uurimisvolitused ja tõhusad mehhanismid, mis soodustaksid võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist. Mehhanismid ei tohiks piirata ühegi nende volituste ja mehhanismide kasutamisest kahjustatud isiku või üksuse õigust kaitsele.

(31)  Pandikirjade avalikku järelevalvet tegevatel pädevatel asutustel peaks samuti olema õigus määrata halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid, et tagada rikkumise järel võetava meetme võimalikult suur kohaldamisala ja aidata ära hoida edasisi rikkumisi, olenemata sellest, kas sellised meetmed on liikmesriigi õiguse kohaselt halduskaristused või muud haldusmeetmed. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada lisakaristusi ning suuremaid rahalisi halduskaristusi kui need, mis on ette nähtud käesolevas direktiivis.

(32)  Pandikirju käsitlevaid olemasolevaid liikmesriigi õigusakte iseloomustab asjaolu, et nende suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil üksikasjalikke regulatsioone ning pandikirjade emiteerimise ja programmide järelevalvet, et tagada pandikirjade emiteerimisel investorite õiguste pidev kaitse. Järelevalve hõlmab programmi tunnusjoonte, kattevara nõuete ja tagatiste kogumi kvaliteedi pidevat jälgimist. Investoritele pandikirjade emiteerimist reguleeriva õigusraamistiku kohta antava teabe piisav tase on investorite kaitse oluline osa. Seepärast tuleb tagada, et pädevad asutused avaldaksid korrapäraselt teavet käesoleva direktiivi ülevõtmise riigisiseste meetmete ja viisi kohta, kuidas nad pandikirjade avalikku järelevalvet teevad.

(33)  Pandikirju turustatakse praegu liidus riiklike nimetuste ja märgistega, millest mõned on väga tuntud ja mõned ei ole. Seepärast oleks arvatavasti mõistlik lubada krediidiasutustel, kes liidus pandikirju emiteerivad, kasutada pandikirjade müümisel nii liidu kui ka kolmandate riikide investoritele märgist „Euroopa pandikiri“ tingimusel, et pandikirjad vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Kui pandikirjad vastavad ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 sätestatud nõuetele, peaks krediidiasutustel olema lubatud kasutada märgist „Kõrge kvaliteediga Euroopa pandikiri“. Märgis, mis näitab konkreetsete täiendavate erinõuete täitmist ja mille tulemuseks on parem ja hästi mõistetav kvaliteet, võib osutuda ligitõmbavaks isegi liikmesriikides, kus on kasutusel väga tuntud riiklikud märgised. Kahe märgise – „Euroopa pandikiri“ ja „Kõrge kvaliteediga Euroopa pandikiri“ – eesmärk on aidata investoritel ▌hinnata pandikirjade kvaliteeti ja seega teha need investeerimisobjektina nii liidus kui ka mujal ligitõmbavamaks. Märgiste kasutamine peaks siiski olema vabatahtlik ja liikmesriigil peaks olema võimalik säilitada Euroopa pandikirjade märgiste kõrval oma riiklik nimetuste ja märgiste raamistik.

(34)  Et hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist, peaks komisjon tihedas koostöös EBAga pandikirjade arengut liidus jälgima ning andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru investorikaitse taseme ja pandikirjaturgude arengu kohta. Aruandes tuleks keskenduda ka pandikirjade emiteerimisel tagatiseks olevate varadega seotud arengusuundadele ▌. Lõpptähtaja pikendamise struktuuride kasutamine on sagenenud. Seepärast peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande pikendatavate lõpptähtaegadega pandikirjade emiteerimise toimimise ning sellega kaasnevate riskide ja eeliste kohta. Turuosalised ja teised on pakkunud lisainstrumendina välja uue finantsinstrumentide klassi nimetusega Euroopa tagatud võlakirjad, mille kattevara on riskantsem kui avaliku sektori riskipositsioonid ja hüpoteegid ning mis ei ole käesoleva direktiivi kohaselt aktsepteeritav kattevara, millega pangad saaksid reaalmajandust rahastada. Komisjon konsulteeris 3. oktoobril 2017 EBAga, et koostada hinnang selle kohta, mil määral võiks Euroopa tagatud võlakirjade puhul kasutada EBA poolt traditsiooniliste pandikirjade jaoks määratletud „parimaid tavasid“, ning Euroopa tagatud võlakirjade riski käsitlemise ja Euroopa tagatud võlakirjade emiteerimise võimaliku mõju kohta pankade bilansi koormatise tasemele. Vastuseks esitas EBA 24. juulil 2018 aruande. Paralleelselt EBA aruandega avaldas komisjon 12. oktoobril 2018 uuringu. Komisjoni uuringus ja EBA aruandes jõuti järeldusele, et vaja on täiendavat hinnangut näiteks regulatiivse kohtlemise kohta. Seepärast peaks komisjon jätkuvalt hindama, kas Euroopa tagatud võlakirjade õigusraamistik oleks asjakohane, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

(35)  Praegu puudub samaväärsuskord kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade liidus tunnustamiseks, välja arvatud usaldatavusnõuete täitmise kontekstis, mille puhul lubatakse mõningaid kolmanda riigi võlakirju teatavatel tingimustel likviidsuse osas soodsamalt kohelda. Seepärast peaks komisjon tihedas koostöös EBAga hindama kolmandate riikide pandikirjaemitentide ja pandikirjainvestorite tarbeks samaväärsuskorra kehtestamise vajalikkust ja asjakohasust. Komisjon peaks hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil liikmesriigid peavad hakkama kohaldama käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigusnorme, esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

(36)  Pandikirjadele on iseloomulik, et nende ettenähtud lõpptähtajani on aega mitu aastat. Seetõttu on vaja lisada üleminekumeetmed, millega tagada, et enne ... [Väljaannete talitus: lisada käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäev] ▌emiteeritud pandikirjad jääksid sellest puutumata. Enne seda kuupäeva emiteeritud pandikirjad peaksid seega jätkuvalt vastama direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele ning need tuleks vabastada enamikust käesolevas direktiivis sätestatud uutest nõuetest. Selliseid pandikirju peaks jätkuvalt olema võimalik nimetada pandikirjadeks, kui käesoleva direktiivi kohaselt määratud pädevad asutused teevad järelevalvet nende vastavuse üle nende väljaandmise kuupäeval kehtinud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikele 4 ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Selline järelevalve ei tohiks laieneda käesoleva direktiivi nõuetele, millest sellised pandikirjad on vabastatud. Mõnes liikmesriigis on ISIN koodid avatud pikema ajavahemiku jooksul, mis võimaldab jätkuvalt pandikirju selle koodi all emiteerida (jätkuemissioonid), et suurendada kõnealuse pandikirja mahtu (emissiooni suurust). Üleminekumeetmed peaksid katma enne ... [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis on üks päev pärast käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva] avatud ISIN koode kasutades toimunud pandikirjade jätkuemissioone, kohaldades mitut piirangut.

(37)  Pandikirjade ühtse raamistiku kehtestamise tulemusel tuleks muuta ka direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 esitatud pandikirjade kirjeldust. Direktiivis 2014/59/EL osutatakse pandikirja määratlemiseks direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikele 4 ja kuna seda kirjeldust tuleks muuta, tuleks muuta ka direktiivi 2014/59/EL. Lisaks tuleks selleks, et vältida direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 kohaselt enne ... [Väljaannete talitus: lisada käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäev] emiteeritud pandikirjade mõjutamist, osutada sellistele pandikirjadele kuni nende lõpptähtaja saabumiseni kui pandikirjadele ja neid selliselt määratleda. Seepärast tuleks direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL vastavalt muuta.

(38)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(14) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(39)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ▌kehtestada pandikirjade ühine raamistik, et tagada pandikirjade struktuursete tunnuste vastavus kogu liidus ▌sooduskohtlemist põhjendavale madalamale riskiprofiilile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid liidu tasandil pandikirjaturu edasise arendamise ja piiriüleste investeeringute toetamise vajaduse tõttu liidus paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39 a)  Euroopa Keskpangaga konsulteeriti ja Euroopa Keskpank esitas oma arvamuse 22. augustil 2018.

(40)  Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(15) artikli 28 lõikega 2 ja Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse …(16). Pandikirju emiteerivad krediidiasutused töötlevad märkimisväärses koguses isikuandmeid. Selline töötlemine peaks alati toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( isikuandmete kaitse üldmäärus). Samuti peaks isikuandmete töötlemine EBAs toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001, kui EBA hoiab direktiivi nõuete kohaselt keskset andmebaasi halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohta, millest liikmesriikide pädevad asutused on talle teatanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis investorite kaitseks sätestatavad eeskirjad käsitlevad järgmist:

1)  pandikirjade emiteerimise nõuded;

2)  pandikirjade struktuursed tunnused;

3)  pandikirjade avalik järelevalve;

4)  ▌pandikirjadega seotud avalikustamisnõuded.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „pandikiri“ – vastavalt käesoleva direktiivi kohustuslike nõuete ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi õigusnormidele emiteeritud krediidiasutuse võlakohustus, mis on tagatud kattevaraga, millele ▌pandikirjainvestoritel kui eelisõigusega võlausaldajatel on regressiõigus;

2)  „pandikirjade programm“ – pandikirjade emissiooni struktuursed tunnused, mis on määratud kindlaks õigusnormide ja lepingutingimustega kooskõlas pandikirju emiteerivale krediidiasutusele antud loaga;

3)  „tagatiste kogum“ – selgelt määratletud varade kogum, millega tagatakse pandikirjadest tulenevad maksekohustused ja mis on eraldatud pandikirju emiteeriva krediidiasutuse muust varast;

3 a)  „kattevara“– tagatiste kogumisse kuuluv vara;

3 b)  „tagatisvara“ – kattevara tagatiseks olev materiaalne vara ja nõuded;

3 c)  „eraldamine“ – pandikirju emiteeriva krediidiasutuse meetmed, millega määratakse kindlaks kattevara ja tehakse see võlausaldajatele (v.a pandikirjainvestoritele ja tuletislepingute vastaspooltele) õiguslikult kättesaamatuks;

4)  „krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

5)  „hüpoteegikrediidiandja“ – krediidiasutus, mis rahastab laene üksnes või peamiselt pandikirjade emiteerimisega ja millel on seadusega lubatud anda ainult hüpoteegi- ja avaliku sektori laene ning millel ei ole lubatud võtta hoiuseid, kuid mis võtab avalikkuselt muid tagasimakstavaid vahendeid;

6)  „automaatne kiirendamine“ – olukord, kus pandikiri muutub emitendi maksejõuetuse või kriisilahenduse korral automaatselt viivitamatult sissenõutavaks ja tasumisele kuuluvaks ning kus pandikirjainvestoritel on täitmisele pööratav õigus nõuda tagasimaksete tegemist esialgsest lõpptähtajast varem;

7)  „turuväärtus“ – kinnisvara puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 76 määratletud turuväärus;

8)  „hüpoteekimisväärtus“ – kinnisvara puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 74 määratletud hüpoteekimisväärtus;

10)  „peamine vara“ – ▌kõige suurema osa moodustav kattevara, mis määrab tagatiste kogumi laadi;

11)  „asendusvara“ – peamiste varade kõrval kattevara nõuete täitmiseks kasutatav kattevara;

12)  „ületagatus“ – seadus- või lepingujärgselt nõutav või vabatahtlik tagatise tase kokku, mis ületab artiklis 15 sätestatud kattevara nõuet;

13)  „kombineeritud rahastamise nõuded“ – reeglid, millega nõutakse, et kohustuste ja saabuva tähtajaga varade vahelisi rahavooge tuleb selliselt kombineerida, et lepinguga on tagatud ▌laenuvõtjate ning tuletislepingute vastaspoolte maksete laekumine enne pandikirjainvestoritele ja tuletislepingute vastaspooltele maksete tegemist ja see, et need summad on vähemalt samaväärsed pandikirjainvestoritele ja tuletislepingute vastaspooltele tehtavate maksete väärtusega, ning et laenuvõtjatelt ja tuletislepingute vastaspooltelt saadud summad sisalduvad tagatiste kogumis kooskõlas artikli 16 lõikega 3, kuni tuleb teha maksed pandikirjainvestoritele ja tuletislepingute vastaspooltele;

14)  „likviidsete vahendite netoväljavool“ – kõik ühele kalendripäevale langevad väljaminevad maksed, sealhulgas põhi- ja intressimaksed ning pandikirjade programmi tuletislepingute raames tehtavad maksed, millest arvatakse maha kõik samale kalendripäevale langevad kattevaraga seotud nõuete alusel saadavad maksed;

15)  „lõpptähtaja pikendamise struktuur“ – mehhanism, millega konkreetse käivitaja esinemisel nähakse ette võimalus pikendada pandikirjade ettenähtud lõpptähtaega eelnevalt kindlaks määratud perioodiks;

16)  „pandikirjade avalik järelevalve“ – pandikirjade programmide järelevalve, millega tagatakse pandikirjade emiteerimise suhtes kohaldatavate nõuete täitmine ja täitmise tagamine;

17)  „erihaldur“ – isik või üksus, kes on määratud haldama pandikirjade programmi selle programmi raames pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse korral või juhul, kui selline krediidiasutus arvatakse olevat maksejõuetuse ohus või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuv vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõikele 1, või erandlike asjaolude korral, kui asjaomane pädev asutus otsustab, et asjaomase krediidiasutuse nõuetekohane toimimine on tõsises ohus;

17 a)  „kriisilahendus“ – kriisilahendus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1;

18)  „grupp“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 137 määratletud grupp.

II JAOTIS

PANDIKIRJADE STRUKTUURSED TUNNUSED

1. peatükk

Kahekordne regressiõigus ja pankrotivarast väljajätmine

Artikkel 4

Kahekordne regressiõigus

1.  Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, millega antakse pandikirjainvestoritele ja artiklile 11 vastavatele tuletislepingute vastaspooltele järgmised nõudeõigused:

a)  nõudeõigus pandikirju emiteeriva krediidiasutuse vastu;

b)  pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral eelisnõudeõigus põhisummale ja kattevaralt kogunenud ja tulevastele intressidele;

c)  pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse korral ja juhul, kui punktis b osutatud eelisnõuet ei ole võimalik täielikult rahuldada, nõudeõigus kõnealuse krediidiasutuse pankrotivarale ning see nõue kuulub samasse nõudeõiguse järku kui krediidiasutuse tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate nõuded, nagu on kindlaks määratud siseriikliku õiguse kohaste nõuete rahuldamise järkudega tavalises maksejõuetusmenetluses.

2.  Lõikes 1 osutatud nõudeõigused piirduvad pandikirjadega seotud täielike maksekohustustega.

3.  Lõike 1 punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada hüpoteegikrediidiandja maksejõuetuse korral reeglid, mille kohaselt tekib pandikirjainvestoritel ja artiklile 11 vastavatel tuletislepingute vastaspooltel nõue, mis kuulub kõrgemasse nõudejärku kui selle hüpoteegikrediidiandja tavaliste tagamata nõuetega võlausaldajate nõuded, nagu on kindlaks määratud liikmesriigi õiguse kohaste võlausaldajate nõuete rahuldamise järkudega tavalises maksejõuetusmenetluses, kuid madalamasse järku kui teiste eelisõigusega võlausaldajate nõuded.

Artikkel 5

Pandikirjade pankrotivarast väljajätmine

Liikmesriigid tagavad, et pandikirjadega seotud maksekohustuste suhtes ei kohaldata pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral automaatset kiirendamist.

2. peatükk

Tagatiste kogum ja kattevara

I jagu

Aktsepteeritav vara

Artikkel 6

Aktsepteeritav kattevara

1.  Liikmesriigid nõuavad ▌, et pandikirjad oleksid alati tagatud▌

a)  aktsepteeritava varaga, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides a–g, juhul kui pandikirju emiteeriv krediidiasutus vastab kõnealuse määruse artikli 129 lõigete 1a–3 nõuetele;

b)  kvaliteetse kattevaraga, millega tagatakse, et pandikirju emiteerival krediidiasutusel on lõikes 2 sätestatud maksenõue, mis on tagatud lõikes 3 sätestatud tagatisvaraga, või

c)  laenude kujul oleva varaga, mis on antud riigi osalusega äriühingutele komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses või on nende tagatud, kui lõikest 4 ei tulene teisiti.

2.  Lõike 1 punktis b osutatud maksenõue peab vastama järgmistele õiguslikele nõuetele:

a)  vara kujutab endast maksenõuet, mille minimaalset väärtust on alati võimalik kindlaks määrata, mis on õiguslikult kehtiv ja täitmisele pööratav, mille suhtes ei kohaldata muid tingimusi kui tingimus, et nõude lõpptähtaeg on tulevikus ning nõue on tagatud hüpoteegi, koormatise, pandiõiguse või muu tagatisega;

b)  hüpoteek, koormatis, pandiõigus või muu maksenõude tagatis on täitmisele pööratav;

c)  kõik õiguslikud nõuded hüpoteegi, koormatise, pandiõiguse või maksenõude tagatise tekkimiseks on täidetud;

d)  hüpoteek, koormatis, pandiõigus või maksenõude tagatis võimaldab pandikirju emiteerival krediidiasutusel põhjendamatu viivituseta nõude sisse nõuda.

Liikmesriigid nõuavad ▌, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused hindaksid maksenõuete ja tagatisvara täitmisele pööratavust enne nende arvamist tagatise kogumisse.

3.  Lõike 1 punktis b osutatud tagatisvara peab vastama ühele järgmistest nõuetest:

a)  materiaalse vara puhul on olemas hindamisstandardid, mis on ekspertide hulgas üldtunnustatud ja mis sobivad asjaomase materiaalse vara hindamiseks, ning on olemas avalik register, kus on registreeritud selle materiaalse vara omandiõigus ja nõuded sellele materiaalsele varale;

b)  nõuete kujul oleva vara puhul määratakse nõude vastaspoole turvalisus ja usaldusväärsus maksude kogumise võime põhjal või selle alusel, et toimub pidev avalik järelevalve vastaspoole tegevuse usaldusväärsuse ja finantsstabiilsuse üle.

Käesoleva lõike punktis a osutatud materiaalne tagatisvara aitab katta pandikirjadega seotud kohustused kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 70 %-le selle materiaalse tagatisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. Käesoleva lõike punktis a osutatud materiaalne tagatisvara, mis on lõike 1 punkti a alusel aktsepteeritav, ei pea vastama 70 % piirmäärale ega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides a–g sätestatud piirmääradele.

Kui konkreetse materiaalse vara kohta puudub käesoleva lõike punkti a kohaldamisel avalik register, võivad liikmesriigid ette näha selle materiaalse vara omandiõiguse ja selle suhtes esitatavate nõuete kohta tunnistuste andmise alternatiivse viisi, niivõrd kui see on võrreldav avaliku registri antava kaitsega selles mõttes, et kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega lubatakse huvitatud kolmandatele isikutele juurdepääs teabele, mis on seotud koormatud materiaalse vara kindlaksmääramise, omandiõiguse omistamise, dokumentatsiooni ning koormatiste omistamise ja tagatisega seotud huvide täidetavusega.

4.  Lõike 1 punkti c kohaldamisel kohaldatakse pandikirjade suhtes, mille peamine tagatisvara on riigi osalusega äriühingutele antud või nende poolt tagatud laenud, vähemalt 10 % suurust artikli 3 lõikes 12 määratletud ületagatust ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:

a)  riigi osalusega äriühingud osutavad olulisi avalikke teenuseid litsentsi, kontsessioonilepingu või riigiasutuse antud muu volituse alusel;

b)  riigi osalusega äriühingute suhtes kohaldatakse avalikku järelevalvet:

c)  riigi osalusega äriühingutel on piisavad tuluallikad, mille sellised riigi osalusega äriühingud tagavad järgmiselt:

i)  omades piisavat paindlikkust koguda ja suurendada osutatavate teenuste eest võetavaid tasusid, makse ja nõudeid, et tagada rahanduslik usaldusväärsus ja maksevõime;

ii)  saades oluliste avalike teenuste osutamise eest seadusjärgselt piisavaid toetusi, et tagada rahaline usaldusväärsus ja maksevõime, või

iii)  olles sõlminud avaliku sektori asutusega kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.

5.  Liikmesriigid kehtestavad reeglid lõike 1 punktides a ja b osutatud tagatisvarana kasutatava materiaalse vara hindamise meetodite ja protsessi kohta. Nende reeglitega tagatakse vähemalt järgmine:

a)  iga materiaalse tagatisvara puhul on selle lisamisel tagatiste kogumisse olemas ajakohane hinnang, mis vastab vara turuväärtusele või hüpoteekimisväärtusele või on sellest väiksem;

b)  hindamise viib läbi vajaliku kvalifikatsiooni, oskuste ja kogemustega hindaja ning

c)  hindaja on laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatu, ei võta tagatisvara väärtuse hindamisel arvesse spekulatiivseid elemente ning kirjeldab tagatisvara väärtust läbipaistvalt ja selgelt.

6.   Liikmesriigid nõuavad ▌, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused kehtestaksid korra, mille alusel jälgida, kas lõike 1 punktides a ja b osutatud tagatisvarana kasutatav materiaalne vara on kahju tekkimise riski vastu piisavalt kindlustatud ning kas kindlustusnõue on eraldatud vastavalt artiklile 12.

7.  Liikmesriigid nõuavad ▌, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused kirjeldaksid lõike 1 punktides a ja b osutatud kattevara ja oma laenupoliitika vastavust käesolevale artiklile.

8.  Liikmesriigid kehtestavad reeglid, millega tagatakse riskide hajutamine tagatiste kogumis seoses sellise vara kontsentreerituse ja suure kontsentreeritusega, millele ei osutata lõike 1 punktis a kui aktsepteeritavale varale.

Artikkel 7

Väljaspool liitu asuv tagatisvara

1.  Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid lubada pandikirju emiteerivatel krediidiasutustel võtta tagatiste kogumisse väljaspool liitu asuva tagatisvaraga tagatud vara.

2.  Kui liikmesriigid lubavad lõikes 1 osutatud vara kogumisse võtmist, tagavad nad investorite kaitse, nõudes, et krediidiasutused kontrolliksid, kas see kattevara vastab kõigile artiklis 6 ▌ sätestatud nõuetele. Liikmesriigid tagavad, et see tagatisvara annab samasuguse kindluse nagu liidus asuv tagatisvara ja et sellise tagatisvara realiseerimine on õiguslikult täitmisele pööratav viisil ▌, mis on mõjult sama mis liidus asuva tagatisvara realiseerimise puhul.

Artikkel 8

Grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuurid

Liikmesriigid võivad kehtestada grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuuride kasutamise reeglid, mille kohaselt kasutatakse gruppi kuuluva krediidiasutuse emiteeritud pandikirju („siseselt emiteeritud pandikirjad“) kattevarana teise samasse gruppi kuuluva krediidiasutuse poolt pandikirjade välisel emiteerimisel („väliselt emiteeritud pandikirjad“). Need reeglid sisaldavad vähemalt järgmisi nõudeid:

a)  siseselt emiteeritud pandikirju müüakse krediidiasutusele, kes emiteerib pandikirju väliselt;▌

b)  siseselt emiteeritud pandikirju kasutatakse tagatiste kogumis väliselt emiteeritud pandikirjade kattevarana ning kajastatakse väliselt pandikirju emiteerinud krediidiasutuse bilansis;

b a)  väliselt emiteeritud pandikirjade tagatiste kogum sisaldab ainult ühe gruppi kuuluva krediidiasutuse siseselt emiteeritud pandikirju;

c)  pandikirju väliselt emiteeriv krediidiasutus kavatseb need müüa grupivälistele pandikirjainvestoritele;

d)  nii siseselt kui ka väliselt emiteeritud pandikirjad liigituvad emissiooni ajal määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis osutatud krediidikvaliteedi astmele 1 ning on tagatud artiklis 6 osutatud aktsepteeritava kattevaraga;

d a)  piiriüleste grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuuride puhul vastab siseselt emiteeritud pandikirjade kattevara väliselt emiteeritud pandikirjade aktsepteeritavuse ja kattevara nõuetele.

Esimese lõigu punkti d kohaldamiseks võivad pädevad asutused lubada pandikirju, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2, kui nende krediidikvaliteedi astet on alandatud, et võimaldada neil jääda kogumisse arvatud pandikirjade struktuuri osaks, eeldusel et pädevad asutused on jõudnud järeldusele, et krediidikvaliteedi astme muutus ei ole tingitud loa saamise nõuete rikkumisest, nagu on sätestatud artikli 19 lõike 2 ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriigi õigusnormides. Pädevad asutused teavitavad EBAt kõikidest käesoleva lõigu kohastest otsustest.

Artikkel 9

Ühine rahastamine

1.  ▌Liikmesriigid lubavad kasutada pandikirjade emiteerimisel kattevarana aktsepteeritavat kattevara, mis pärineb krediidiasutuselt ja mille on ostnud pandikirju emiteeriv krediidiasutus ▌. Liikmesriigid reguleerivad selliseid oste, et tagada artiklites 6 ja 12 sätestatud nõuete täitmine.

2.  Lisaks lõikes 1 sätestatud nõudele võivad liikmesriigid lubada direktiivi 2002/47/EÜ kohast üleandmist finantstagatiskokkuleppe alusel.

Samuti võivad liikmesriigid lubada kasutada kattevarana vara, mis pärineb ettevõtjalt, kes ei ole krediidiasutus. Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, nõuavad nad, et pandikirju emiteeriv krediidiasutus kas hindaks selle ettevõtja laenuandmisstandardeid, kellelt ta kattevara ostab, või hindaks ise põhjalikult laenuvõtja krediidivõimelisust.

Artikkel 10

Tagatiste kogumi koosseis

Liikmesriigid tagavad investorite kaitse, kehtestades reeglid tagatiste kogumite koosseisu kohta. Nende reeglitega sätestatakse vajaduse korral pandikirju emiteerivatele krediidiasutustele tingimused, mille kohaselt nad peavad võtma tagatiste kogumisse asjaomase kattevara struktuuri, kasutusaja või riskiprofiili poolest erinevate omadustega peamise vara.

Artikkel 11

Tagatiste kogumisse kuuluvad tuletislepingud

1.  Liikmesriigid lubavad investorite kaitse tagamiseks arvata tagatiste kogumisse tuletislepinguid ainult juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised nõuded:

a)  tuletislepinguid võetakse tagatiste kogumisse üksnes riskide maandamise eesmärgil, nende mahtu korrigeeritakse maandatava riski vähenemise korral ning need kõrvaldatakse, kui maandatav risk lakkab olemast;

b)  tuletislepingud on piisavalt dokumenteeritud;

c)  tuletislepingud on artikli 12 kohaselt eraldatud;

d)  tuletislepinguid ei saa lõpetada pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral;

e)  tuletislepingud vastavad lõike 2 kohaselt sätestatud eeskirjadele.

2.  Selleks et tagada lõikes 1 loetletud nõuete täitmine, kehtestavad liikmesriigid tagatiste kogumisse kuuluvaid tuletislepinguid käsitlevad reeglid ▌.

Nende reeglitega täpsustatakse asjakohasel määral järgmine:

a)  riskimaandamise vastaspoolte aktsepteeritavuse kriteeriumid;

b)   tuletislepingute kohta nõutavad dokumendid.

Artikkel 12

Kattevara eraldamine ▌

1.  Liikmesriigid kehtestavad reeglid, millega reguleeritakse kattevara eraldamine ▌. Need reeglid sisaldavad vähemalt järgmisi nõudeid:

a)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus suudab kõik kattevarad alati kindlaks teha;

b)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus peab kogu kattevara õiguslikult siduvalt ja täitmiselt pööratavalt eraldama;

c)  kogu kattevara on kaitstud kolmandate isikute nõuete eest ega kuulu pandikirju emiteeriva krediidiasutuse pankrotivara hulka enne, kui on rahuldatud artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eelisnõue.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmab kattevara seoses tuletisinstrumendi positsioonidega saadud mis tahes tagatist.

2.  Lõike 1 kohast kattevara eraldamist kohaldatakse ka pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral.

Artikkel 13

Tagatiste kogumi järelevalvaja

1.  Liikmesriigid võivad nõuda, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused määraksid tagatiste kogumi üle järelevalve tegemiseks tagatiste kogumi järelevalvaja, pidades silmas artiklites 6–12 ja artiklites 14–17 sätestatud nõudeid.

2.  Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 sätestatud võimalust, kehtestavad nad reeglid vähemalt järgmiste aspektide kohta:

a)  tagatiste kogumi järelevalvaja määramine ja ametist vabastamine;

b)  tagatiste kogumi järelevalvaja sobivuskriteeriumid;

c)  tagatiste kogumi järelevalvaja roll ja ülesanded, sealhulgas pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral;

d)  kohustus teavitada artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevaid asutusi;

e)  tagatiste kogumi järelevalvaja ülesannete täitmiseks vajalikule teabele juurdepääsu õigus.

3.   Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 sätestatud võimalust, peab tagatiste kogumi järelevalvaja ▌olema pandikirju emiteerivast krediidiasutusest ja selle audiitorist eraldi ja sõltumatu.

4.  Liikmesriigid võivad lubada, et tagatiste kogumi järelevalvaja ei ole krediidiasutusest eraldi, kui:

a)  sisene tagatiste kogumi järelevalvaja on pandikirju emiteeriva krediidiasutuse laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatu;

b)  ilma et see piiraks lõike 2 punkti a kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et sisest tagatiste kogumi järelevalvajat ei eemaldata tagatiste kogumi järelevalvaja ülesannete täitmiselt, ilma et selle oleks eelnevalt heaks kiitnud pandikirju emiteeriva krediidiasutuse järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan, ning

c)  sisesel tagatiste kogumi järelevalvajal on vajaduse korral otsene juurdepääs järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile.

4.  Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 sätestatud võimalust, teatavad nad sellest EBA-le.

Artikkel 14

Investorile esitatav teave

1.  Liikmesriigid tagavad, et pandikirju emiteeriv krediidiasutus annab pandikirjade programmide kohta piisavalt üksikasjalikku teavet, et investorid saaksid hinnata kõnealuse programmi profiili ja riske ning täita hoolsuskohustust.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et teave esitatakse investoritele vähemalt kord kvartalis ja portfelli kohta esitatakse vähemalt järgmist teavet:

a)  tagatiste kogumi ja lunastamata pandikirjade väärtus;

a a)  kõigi kõnealuse programmi alla kuuluvate pandikirjade rahvusvaheliste väärtpaberite identifitseerimisnumbrite (ISIN kood) loend;

b)  kattevara geograafiline jaotus ja liik, laenu suurus ja hindamismeetod;

c)  andmed tururiski, sealhulgas intressimäärariski ja valuutariski ning krediidi ▌ja likviidsusega seotud riskide kohta;

d)  kattevara ja pandikirjade lõpptähtaegade struktuurid, sealhulgas asjakohasel juhul ülevaade lõpptähtaja pikendamise käivitajatest;

e)  nõutud ja kättesaadava kattevara ning seadusjärgse, lepingulise ja vabatahtliku ületagatuse tase;

f)  selliste laenude osakaal, kui leitakse, et makseviivitus on toimunud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178, ja igal juhul, kui laenude tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 90 päeva.

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 8 osutatud grupisiseselt kogumisse arvatud pandikirjade struktuuride alusel väliselt emiteeritud pandikirjade puhul esitatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–f osutatud teave või link selle juurde investoritele kõigi gruppi kuuluvate siseselt emiteeritud pandikirjade osas.

Liikmesriigid tagavad, et teave esitatakse investoritele vähemalt koondteabena. ▌

3.  Liikmesriigid nõuavad investorite kaitse tagamiseks, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused avaldaksid oma veebisaidil lõigete 1 ja 2 kohaselt investoritele kättesaadavaks tehtava teabe. Liikmesriigid ei või nõuda, et need krediidiasutused avaldaksid selle teabe paberkandjal.

II jagu

Kattevara ja likviidsuse nõuded

Artikkel 15

Kattevara nõuded

1.  Liikmesriigid nõuavad investorite kaitse tagamiseks, et pandikirjade programmid vastaksid igal ajal vähemalt lõigetes 2–8 osutatud kattevara nõuetele:

2.  Pandikirjadega seotud kõik kohustused peavad olema kaetud kattevaraga seotud maksenõuetega.

3.  Lõikes 2 osutatud kohustused sisaldavad järgmist:

a)  kohustus tasuda lunastamata pandikirjade põhisumma;

b)  kohustus tasuda lunastamata pandikirjade pealt intresse;

c)  artikli 11 kohaselt hoitavate tuletislepingutega seotud maksekohustused ning

d)  haldamise ja hooldusega seotud eeldatavad kulud pandikirjade programmi likvideerimise korral.

Punkti d kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada teha arvutuse kindla summana.

4.  Kattevara nõude täitmisel arvestatakse ▌järgmisi kattevarasid:

a)   peamised varad;

b)   asendusvarad;

c)   artikli 16 kohaselt hoitav likviidne vara ning

d)  artikli 11 kohaselt hoitavate tuletislepingutega seotud maksenõuded.

Kattevarana ei arvestata tagamata nõudeid, mille puhul peetakse tekkinuks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 kohane makseviivitus.

5.  Lõike 3 punkti c ja lõike 4 punkti d kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid tuletislepingute hindamise reeglid.

6.  Nõutava kattevara arvutamisega tagatakse, et kogu kattevara põhisumma kokku on vähemalt sama suur kui lunastamata pandikirjade põhisumma kokku või sellest suurem („nimiväärtuse printsiip“).

Liikmesriigid võivad lubada muid arvutuskäike, mille tulemusel ei saada kõrgemat kattekordajat kui nimiväärtuse printsiibi kohaselt arvutades.

Liikmesriigid kehtestavad reeglid lunastamata pandikirjadega seotud kõigi maksmisele kuuluvate intresside ja nõuete arvutamiseks, mis kajastavad usaldatavuspõhimõtteid kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega.

7.  Erandina lõike 6 esimesest lõigust võivad liikmesriigid usaldatavuspõhimõtteid järgides ja kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega võtta arvesse kattevara pealt saadavaid tulevasi intresse, millest on maha arvatud asjaomase pandikirja eest tasumisele kuuluvad tulevased intressid, et tasakaalustada kõik puudujäägid pandikirjaga seotud põhimaksekohustuse katmisel, kui on olemas tihe seos komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 523/2014 artikli 2 tähenduses, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  kattevara kasutusaja jooksul saadud maksed, mis on vajalikud asjaomase pandikirjaga seotud maksekohustuse katmiseks, eraldatakse artikli 12 kohaselt või võetakse tagatiste kogumisse artiklis 6 osutatud kattevara kujul kuni maksete tähtajani ning

b)  kattevara ettemakse on võimalik ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 33 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruses sätestatud ülekandevõimaluse kasutamise korral või kui pandikirju emiteerival krediidiasutusel on õigus võlakirjad nimiväärtusega tagasi osta, kui kattevara laenuks võtja ostab pandikirja tagasi vähemalt nimiväärtuses.

8.   Liikmesriigid tagavad, et vara arvutamine ja kohustuste arvutamine põhinevad samal metoodikal. Liikmesriigid võivad lubada erinevaid arvutusmeetodeid, kui selle tulemusel ei ole kattekordaja suurem kui sama metoodika kohaselt arvutatud kordaja.

Artikkel 16

Tagatiste kogumi likviidsuspuhvri nõue

1.  Liikmesriigid nõuavad investorite kaitse tagamiseks, et tagatiste kogum sisaldaks alati likviidsuspuhvrit kättesaadavate likviidsete varadega, millest saab katta pandikirjade programmi likviidsete vahendite netoväljavoolu.

2.  Tagatiste kogumi likviidsuspuhver peab katma maksimaalselt kumulatiivselt 180 päeva likviidsete vahendite netoväljavoolu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tagatiste kogumi likviidsuspuhver koosneb järgmist liiki varadest, mis on eraldatud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 12:

a)  ▌määruse (EL) nr 575/2013 artikli 460 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruse artiklite 10, 11 ja 12 kohaselt 1. tasandi, 2A tasandi või 2B tasandi varaks liigituvad varad, mida on hinnatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 9 kohaselt ning mida ei ole emiteeritud selle delegeeritud määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt;

b)  krediidiasutustega seotud lühiajalised riskipositsioonid, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1 või 2, või krediidiasutustega seotud lühiajalised hoiused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punkti c kohaselt.

Liikmesriigid võivad otsustada piirata esimese lõigu punktides a ja b osutatud likviidsete varade liike.

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks peetavatest riskipositsioonidest tulenevaid tagamata nõudeid ei saa tagatiste kogumi likviidsuspuhvrisse võtta.

4.  Kui pandikirju emiteeriva krediidiasutuse suhtes kohaldatakse muudes liidu õigusaktides sätestatud likviidsuskatte nõudeid, mille tulemuseks on kattumine tagatiste kogumi likviidsuspuhvriga, võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada nendes liidu õigusaktides ette nähtud ajavahemike jooksul ▌lõigete 1, 2 ja 3 ülevõtmiseks vastu võetud riiklikke õigusnorme. Liikmesriigid võivad seda võimalust kasutada ainult kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama nende liidu õigusaktide muudatust, millega kattuvus kaotatakse, ning nad teavitavad selle võimaluse kasutamisest komisjoni ja EBAt.

5.  Liikmesriigid võivad lubada, et lõpptähtaja pikendamise struktuuride kohane põhisumma arvutatakse pandikirjade tingimuste kohaselt lõpptähtaja alusel.

6.  Liikmesriigid võivad tagada, et lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata selliste pandikirjade suhtes, mille suhtes kohaldatakse kombineeritud rahastamise nõudeid.

Artikkel 17

Lõpptähtaja pikendamise struktuuride tingimused

1.  Liikmesriigid võivad lubada emiteerida pandikirju, mille struktuur võimaldab lõpptähtaja pikendamist, kui investorite kaitse on tagatud vähemalt järgmise viisil:

a)  lõpptähtaega võib pikendada üksnes liikmesriigi õiguses ette nähtud objektiivsete käivitajate alusel ja mitte pandikirju emiteeriva krediidiasutuse äranägemisel;

b)  lõpptähtaja pikendamise käivitajad on kindlaks määratud pandikirja lepingutingimustes;

c)  investorile esitatav teave lõpptähtaja struktuuri kohta on piisav, et võimaldada kindlaks määrata pandikirjade riski, ning sisaldab üksikasjalikku teavet järgmise kohta:

i)  lõpptähtaja pikendamiste käivitajad;

ii)  ▌pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse tagajärjed lõpptähtaja pikendamisele;

iii)  artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevate asutuste ja vajaduse korral erihalduri roll seoses lõpptähtaja pikendamisega ▌;

d)  pandikirja lõpptähtaja saab alati kindaks määrata;

e)  pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse või kriisilahenduse korral ei mõjuta lõpptähtaja pikendamine ▌pandikirjainvestorite järjestust ega muuda pandikirjade programmi esialgset lõpptähtaja graafiku järjestust;

f)  lõpptähtaja pikendamine ei muuda pandikirjade struktuurseid tunnuseid ei seoses artiklis 4 osutatud kahekordse regressiõiguse ega artiklis 5 osutatud pankrotivarast väljajätmisega.

2.  Liikmesriigid, kes lubavad emiteerida pandikirju, mille struktuur võimaldab lõpptähtaja pikendamist, teavitavad sellest EBAt.

III JAOTIS

PANDIKIRJADE AVALIK JÄRELEVALVE

Artikkel 18

Pandikirjade avalik järelevalve

1.  Liikmesriigid näevad investorite kaitse tagamiseks ette, et pandikirjade emiteerimise suhtes kohaldatakse pandikirjade avalikku järelevalvet.

2.  Liikmesriigid määravad lõikes 1 osutatud pandikirjade avaliku järelevalve jaoks ühe või mitu pädevat asutust. Nad teavitavad nendest määratud asutustest komisjoni ja EBAt, teatades ühtlasi vajaduse korral ülesannete ja kohustuste jagunemise.

3.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused jälgivad pandikirjade emiteerimist, et hinnata vastavust käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide õigusnormides sätestatud nõuetele.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused registreerivad kõik pandikirjade programmiga seotud tehingud ning kehtestavad piisavad ja asjakohased dokumenteerimissüsteemid ja -protsessid.

5.  Lisaks tagavad liikmesriigid asjakohaste meetmete olemasolu, et lõike 2 kohaselt määratud pädevatel asutustel oleks võimalik saada teavet, mida on vaja käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide õigusnormides sätestatud nõuete täitmise hindamiseks, kõnealuste nõuete võimaliku rikkumise uurimiseks ning halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kehtestamiseks kooskõlas artikli 23 ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide õigusnormidega.

6.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 kohaselt määratud pädevatel asutustel on pädevus, vahendid, tegevusvõime, volitused ja sõltumatus, mida pandikirjade avaliku järelevalvega seotud ülesannete täitmine eeldab.

Artikkel 19

Pandikirja programmide luba

1.  Liikmesriigid nõuavad investorite kaitse tagamiseks, et pandikirjade programmi luba tuleb hankida enne selle programmi raames pandikirjade emiteerimist. Liikmesriigid annavad selliste lubade andmise õiguse artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevatele asutustele.

2.  Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 osutatud loa saamise nõuded, sealhulgas vähemalt järgmised nõuded:

a)  asjakohane tegevuskava, milles on paika pandud pandikirjade emiteerimine;

b)  piisavad investorikaitse põhimõtted, protsessid ja metoodikad, mida rakendada tagatiste kogumisse kuuluvate laenude heakskiitmisel, muutmisel, uuendamisel ja refinantseerimisel;

c)  juhtkonnal ja pandikirjade programmiga tegelevatel töötajatel on piisav kvalifikatsioon ja piisavad teadmised pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade programmi haldamise kohta;

d)  tagatiste kogumi halduskorraldus ja järelevalve vastab käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide õigusnormides sätestatud nõuetele.

Artikkel 20

Pandikirjade avalik järelevalve maksejõuetuse või kriisilahenduse korral

1.  Artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused teevad pandikirju emiteeriva krediidiasutuse kriisilahenduse korral koostööd asjaomase kriisilahendusasutusega, et tagada pandikirjainvestorite õiguste ja huvide kaitse, kontrollides sealhulgas kriisilahenduse protsessi ajal vähemalt pandikirjade programmi pidevat ja usaldusväärset haldamist.

2.  Liikmesriigid võivad ette näha ▌erihalduri määramise, et tagada pandikirjainvestorite õiguste ja huvide kaitse, sealhulgas seeläbi, et vajaliku perioodi jooksul kontrollitakse vähemalt pandikirjade programmi pidevat ja usaldusväärset haldamist.

Kui liikmesriigid seda võimalust kasutavad, võivad nad nõuda, et nende artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused kiidaksid erihalduri määramise ja ametist vabastamise heaks, ning nõuavad vähemalt, et erihalduri määramisel ja ametist vabastamisel konsulteeritaks ▌pädevate asutustega.

3.  Kui liikmesriigid näevad lõike 2 kohaselt ette erihalduri määramise, võtavad nad vastu reeglid, milles sätestatakse kõnealuse erihalduri ülesanded ja vastutus vähemalt seoses järgmisega:

a)  pandikirjadega seotud kohustuste täitmine;

b)  kattevara valitsemine ja realiseerimine, sealhulgas nende ülekandmine koos pandikirjadega seotud kohustustega teisele pandikirju emiteerivale krediidiasutusele;

c)  selliste juriidiliste tehingute tegemine, mida on vaja tagatiste kogumi nõuetekohaseks haldamiseks, pandikirjadega seotud kohustuste kattevara pidevaks jälgimiseks, menetluste algatamiseks, et tuua varad tagasi tagatiste kogumisse ja kanda pärast pandikirjaga seotud kõigi kohustuste täitmist ülejäänud varad pandikirjad emiteerinud krediidiasutuse pankrotivara hulka. Selleks võivad liikmesriigid lubada erihalduril tegutseda pandikirju emiteeriva krediidiasutuse maksejõuetuse korral kõnealuse krediidiasutuse tegevusloa alusel, kohaldades samu tegevusnõudeid.

4.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused, määramise korral ka erihaldur, ja kriisilahendusasutus kooskõlastavad oma tegevust maksevõimetus- või kriisilahendusmenetluses ja vahetavad teavet.

Artikkel 21

Pädevale asutusele aru andmine

1.  Liikmesriigid nõuavad investorite kaitse tagamiseks, et pandikirju emiteerivad krediidiasutused esitaksid artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevatele asutustele pandikirjade programmide kohta lõikes 2 sätestatud teabe. Aruandlus toimub korrapäraselt ja nende pädevate asutuste taotluse korral. Liikmesriigid kehtestavad korrapärase aruandluse sageduse eraldi reeglitega.

2.  Lõike 1 kohaselt kehtestatavate aruandluskohustustega nõutakse, et esitatav teave sisaldaks vähemalt järgmisi andmeid:

c)  vara aktsepteeritavus ja tagatiste kogumi nõuded artiklite 6–11 kohaselt;

d)  kattevara eraldamine artikli 12 kohaselt;

e)  tagatiste kogumi järelevalvaja toimimine artikli 13 kohaselt;

g)  kattevara nõuded artikli 15 kohaselt;

h)  tagatiste kogumi likviidsuspuhver artikli 16 kohaselt;

i)  lõpptähtaja pikendamise struktuuride tingimused artikli 17 kohaselt.

3.  Liikmesriigid kehtestavad reeglid pandikirju emiteeriva krediidiasutuse poolt tema maksejõuetuse või kriisilahenduse korral artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevatele asutustele lõikes 2 sätestatud nõuete kohta aru andmiseks.

Artikkel 22

Pädevate asutuste volitused pandikirjade avaliku järelevalve tegemisel

1.  Liikmesriigid annavad investorite kaitse tagamiseks artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevatele asutustele kõik järelevalve-, uurimis- ja karistuste kehtestamise volitused, mida on vaja pandikirjade avaliku järelevalve tegemiseks.

2.  Lõike 1 kohased volitused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  artikli 19 kohaste lubade andmise või nende andmisest keeldumise volitus;

b)  käesoleva direktiivi täitmise hindamiseks pandikirjade programmi korrapärase läbivaatamise volitus;

c)  kohapealse ja väliskontrolli elluviimise volitus;

d)  halduskaristuste ▌ja muude haldusmeetmete kehtestamise volitus kooskõlas artikli 23 ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormidega;

e)  pandikirjade emiteerimisega seonduvate järelevalvesuuniste vastuvõtmise ja rakendamise volitus.

Artikkel 23

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust sätestada kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid reeglid, millega kehtestatakse vähemalt järgmistes olukordades kohaldatavad asjakohased halduskaristused ja muud haldusmeetmed:

a)  krediidiasutus on saanud pandikirjade programmi loa valeandmeid esitades või muul ebaseadusliku viisil;

b)  krediidiasutus ei vasta enam pandikirjade programmi loa andmise tingimustele;

c)  krediidiasutus emiteerib pandikirju ilma artikli 19 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormide kohast luba hankimata;

d)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei täida artikli 4 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõudeid;

e)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus emiteerib pandikirju, mis ei vasta artikli 5 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõuetele;

f)  pandikirju emiteeriva krediidiasutuse emiteeritavad pandikirjad ei ole artikli 6 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormide kohaselt tagatud;

g)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus emiteerib pandikirju, mis on tagatud väljaspool liitu asuvate varadega, rikkudes artikli 7 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõudeid;

h)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus kasutab pandikirjade tagamiseks grupisiseselt koondatud pandikirjade struktuuri, rikkudes artikli 8 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõudeid;

i)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei täida artikli 9 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud ühise rahastamise tingimusi;

j)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei täida artikli 10 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud tagatiste kogumi koosseisu tingimusi;

k)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus hoiab tuletislepinguid tagatiste kogumis muul eesmärgil kui riskide maandamiseks või ei täida artikli 11 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõudeid;

l)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei täida artikli 12 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud kattevara eraldamise nõudeid;

m)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei esita teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet, rikkudes artikli 14 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnorme;

n)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei hoia korduvalt või püsivalt tagatiste kogumi likviidsuspuhvrit, rikkudes artikli 16 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnorme;

o)  lõpptähtaja pikendamise struktuuriga pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei täida artikli 17 ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud lõpptähtaja pikendamise struktuuride tingimusi;

p)  pandikirju emiteeriv krediidiasutus ei esita oma kohustuste kohta teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet, rikkudes artikli 21 lõike 2 punkte a–i ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud kohustusi.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte näha ette halduskaristusi või muid haldusmeetmeid rikkumiste eest, mille suhtes liikmesriigi õiguses kohaldatakse kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni asjakohastest kriminaalõiguse sätetest.

2.  Lõikes 1 osutatud karistused ja meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  pandikirjade programmi loa kehtetuks tunnistamine;

b)  avalik teadaanne, milles on märgitud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad kooskõlas artikliga 24;

c)  korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

d)  rahalised halduskaristused.

3.  Liikmesriigid tagavad ka, et lõikes 1 osutatud karistusi ja meetmeid rakendatakse tõhusalt.

4.  Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuste või muude haldusmeetmete laadi ja rahaliste halduskaristuste suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused, kui see on kohane, arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

a)  rikkumise raskus ja kestus;

b)  rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)  rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku finantsseisund, nimetades sealhulgas juriidilise isiku kogukäibe või füüsilise isiku aastase sissetuleku;

d)  rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku poolt rikkumisega teenitud kasumi või välditud kahju suurus, kui seda saab kindlaks teha;

e)  rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju, kui seda kahju saab kindlaks teha;

f)  kuivõrd rikkumise toime pannud füüsiline või juriidiline isik tegi pädevate asutustega koostööd;

g)  rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised;

h)  rikkumise tegelikud või võimalikud süsteemsed tagajärjed.

5.  Kui lõikes 1 osutatud sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, tagavad liikmesriigid ka, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused kohaldavad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid juhtorgani liikmete ja teiste liikmesriigi õiguse kohaselt rikkumise eest vastutavate isikute suhtes.

6.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused annavad enne lõikes 2 sätestatud halduskaristuste või muude haldusmeetmete kehtestamist käsitleva otsuse tegemist asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule võimaluse esitada oma seisukohad. Selliste haldusmeetmete vastuvõtmisel võib kohaldada erandeid õigusest esitada oma seisukohad, kui on vaja võtta kiireid meetmeid kolmandatele isikutele tekkiva märkimisväärse kahju ärahoidmiseks või selleks, et hoida ära märkimisväärne kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul antakse asjaomasele isikule võimalus esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast kõnealuse haldusmeetme vastuvõtmist ja vajaduse korral seda meedet muudetakse.

7.  Liikmesriigid tagavad, et iga otsus, millega kehtestatakse lõikes 2 sätestatud halduskaristused või muud haldusmeetmed, on nõuetekohaselt põhjendatud ja et selle võib edasi kaevata.

Artikkel 24

Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete avaldamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormid sisaldavad reegleid, millega nõutakse, et teave halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohta avaldatakse põhjendamatu viivituseta artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevate asutuste ametlikel veebisaitidel. Samu kohustusi kohaldatakse juhul, kui liikmesriik otsustab näha ette kriminaalkaristused vastavalt artikli 23 lõike 1 esimesele lausele ja viimasele lõigule.

2.  Lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjadega nõutakse vähemalt nende otsuste avaldamist, mida ei ole edasi kaevatud või mida ei saa enam edasi kaevata ja mis on kehtestatud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormide rikkumise eest.

3.  Liikmesriigid tagavad, et selline avalikustamine sisaldab teavet õigusrikkumise liigi ja laadi ning ▌füüsilise või juriidilise isiku identiteedi kohta, kellele karistus või meede on määratud. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, tagavad liikmesriigid ühtlasi põhjendamatu viivituseta sellise teabe avaldamise pärast adressaadi teavitamist kõnealusest karistusest või meetmest ning kui pädevad asutused on avaldanud oma ametlikel veebisaitidel kõnealuse karistuse või meetme kehtestamise otsuse.

4.  Kui liikmesriigid lubavad avaldada karistuse määramise otsuse, mille kohta esitatud kaebus on menetlemisel, avaldavad artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused põhjendamatu viivituseta oma ametlikel veebisaitidel ka teabe kaebuse seisu ja tulemuse kohta.

5.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused avaldavad järgmistel juhtudel karistuste või meetmete määramise otsuse anonüümselt ja kooskõlas liikmesriigi õigusega:

a)  kui karistust või meedet kohaldatakse füüsilise isiku suhtes ja isikuandmete avaldamist peetakse ebaproportsionaalseks;

b)  kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;

c)  kui avalikustamine põhjustaks asjaomastele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju (kui seda on võimalik kindlaks teha).

6.  Kui liikmesriik avaldab karistuse või meetme määramise otsuse anonüümselt, võib liikmesriik lubada asjaomaste andmete avaldamise edasi lükata.

7.  Liikmesriigid tagavad, et avaldatakse ka kõik lõplikud kohtuotsused, millega tühistatakse karistuse või meetme määramise otsus.

8.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2–6 osutatud avaldatav teave jääb artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevate asutuste ametlikele veebisaitidele pärast avaldamise kuupäeva vähemalt viieks aastaks. Avaldatud isikuandmeid hoitakse ametlikul veebisaidil ainult nii kaua, kui see on kohaldatavate isikuandmete kaitse eeskirjade kohaselt vajalik. Selline säilitamisaeg määratakse kindlaks, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud aegumistähtaegu, kuid see ei tohi mingil juhul olla pikem kui kümme aastat.

9.  Artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused teavitavad EBAt kõigist määratud halduskaristustest ja muudest haldusmeetmetest, sealhulgas vajaduse korral mis tahes seonduvatest kaebustest ja selliste kaebuste tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse lõplikust otsusest määrata kriminaalkaristus ja sellise otsuse üksikasjadest ning pädevad asutused esitavad kõnealuse teabe ka EBA-le.

10.  EBA haldab talle teatatud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid kajastavat keskset andmebaasi. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse lõike 9 kohaselt pädevate asutuste esitatud teabe põhjal.

Artikkel 25

Koostöökohustus

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused teevad tihedat koostööd krediidiasutuste üldist järelevalvet tegevate pädevate asutustega kooskõlas nende krediidiasutuste suhtes kohaldatavate asjaomaste liidu õigusaktidega ning pandikirju emiteeriva krediidiasutuse kriisilahenduse korral kriisilahendusasutusega.

2.  Lisaks tagavad liikmesriigid, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused teevad üksteisega tihedat koostööd. Kõnealune koostöö hõlmab ka üksteisele teabe andmist, kui see on asjakohane muude asutuste järelevalveülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide õigusnormide kohaselt.

3.  Lõike 2 teise lause kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused teevad järgmist:

a)  edestavad artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud teise ▌pädeva asutuse nõudmisel kogu asjakohase teabe;

b)  teatavad omal algatusel mis tahes olulise teabe teistele artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevatele asutustele teistes liikmesriikides.

4.  Samuti tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd EBAga või vajaduse korral ESMAga.

5.  Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse teave oluliseks, kui see võib oluliselt mõjutada teises liikmesriigis pandikirjade emiteerimise hindamist.

Artikkel 26

Avalikustamisnõuded

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused avaldavad oma ametlikel veebisaitidel järgmise teabe:

a)  pandikirjade emiteerimise kohta vastu võetud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ning üldiste suuniste tekst;

b)  loetelu krediidiasutustest, kellel on lubatud pandikirju emiteerida;

c)  loetelu pandikirjadest, mille puhul võib kasutada märgist „Euroopa pandikiri“, ja loetelu pandikirjadest, mille puhul võib kasutada märgist „Kõrge kvaliteediga Euroopa pandikiri“.

2.  Lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab olema piisav, et võimaldada eri liikmesriikide pädevate asutuste vastuvõetud meetodeid asjakohaselt võrrelda. Seda teavet ajakohastatakse, kui on vaja võtta arvesse muutusi.

3.  Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel teavitavad artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused igal aastal EBAt krediidiasutuste ja pandikirjade loeteludest.

IV JAOTIS

MÄRGISTAMINE

Artikkel 27

Märgistamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et märgist „Euroopa pandikiri“ ja selle ametlikku tõlget kõigisse liidu ametlikesse keeltesse kasutatakse ainult pandikirjade puhul, mis vastavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõuetele.

2.  Liikmesriigid tagavad, et märgist „Kõrge kvaliteediga Euroopa pandikiri“ ja selle ametlikku tõlget kõigisse liidu ametlikesse keeltesse kasutatakse ainult pandikirjade puhul, mis vastavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormides sätestatud nõuetele ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 129 sätestatud nõuetele.

V JAOTIS

MUUDE DIREKTIIVIDE MUUTMINE

Artikkel 28

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

1)  esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 25 protsendini, kui võlakirjad emiteeriti enne [Väljaannete talitus: lisada kuupäev, mis on üks päev pärast käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva] ja need vastavad käesolevas lõikes sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval, või kui võlakirjad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 20XX/XX artikli 3 punkti 1 kohasele pandikirjade määratlusele*.

____________________________

* [Väljaannete talitus: lisada viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivile (EL) …/… pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT C […], […], lk […])].“;

"

2)  kolmas lõik jäetakse välja.

Artikkel 29

Direktiivi 2014/59/EL muutmine

Direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punkt 96 asendatakse järgmisega:"

„96) „pandikiri“ – emiteerimise kuupäeval kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ* artikli 52 lõikes 4 osutatud instrument, mis em